ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 19

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
23. jaanuar 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 55/2009, 22. jaanuar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 56/2009, 21. jaanuar 2009, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 57/2009, 22. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima ja piimatoodete sektoris

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 58/2009, 22. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks või eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

9

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 59/2009, 22. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks lõssipulbri eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 60/2009, 22. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

12

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 61/2009, 22. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks eksporditoetused sealihasektoris

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 62/2009, 22. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused

18

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 63/2009, 22. jaanuar 2009, millega kehtestatakse kodulinnulihasektori eksporditoetused

20

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 64/2009, 22. jaanuar 2009, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

22

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 65/2009, 22. jaanuar 2009, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

24

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 66/2009, 22. jaanuar 2009, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

26

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ, 14. jaanuar 2009, tekstiilinimetuste kohta (uuestisõnastamine) ( 1 )

29

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Euroopa Parlament ja nõukogu

 

 

2009/45/EÜ

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 18. detsember 2008, paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27

49

 

 

Komisjon

 

 

2009/46/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 19. detsember 2008, teatavate Rootsi postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8409 all)  ( 1 )

50

 

 

2009/47/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 22. detsember 2008, millega kehtestatakse, et elektritootmise suhtes Tšehhi Vabariigis ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõiget 1 (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8569 all)  ( 1 )

57

 

 

2009/48/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 22. jaanuar 2009, millega vabastatakse teatavad isikud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu (mida on viimati säilitatud ja muudetud määrusega (EÜ) nr 1095/2005) laiendamisest teatavatele jalgratta varuosadele ning millega tühistatakse määrusega (EÜ) nr 88/97 teatavate isikute suhtes kehtestatud, Hiina Rahvavabariigist pärit teatavatele jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine (teatavaks tehtud numbri K(2009) 157 all)

62

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 55/2009,

22. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

138,6

JO

78,3

MA

45,4

TN

139,0

TR

110,6

ZZ

102,4

0707 00 05

JO

155,5

MA

116,0

TR

152,1

ZZ

141,2

0709 90 70

MA

163,7

TR

136,6

ZZ

150,2

0805 10 20

EG

49,7

IL

56,3

MA

64,4

TN

49,3

TR

55,7

ZZ

55,1

0805 20 10

MA

83,3

TR

54,0

ZZ

68,7

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

63,3

EG

88,5

IL

72,4

JM

105,5

PK

46,6

TR

74,1

ZZ

75,1

0805 50 10

EG

52,5

MA

67,1

TR

61,3

ZZ

60,3

0808 10 80

CN

84,7

MK

32,6

TR

67,5

US

103,4

ZZ

72,1

0808 20 50

CN

60,8

TR

97,0

US

111,8

ZZ

89,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 56/2009,

21. jaanuar 2009,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tolliinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus märgitud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Alla 5 mm laiustest polüpropüleenribadest kootud riidest risttahukakujuline kott, ligikaudsete mõõtmetega 54,5 cm × 74 cm × 25 cm ja samast materjalist kahe tugeva sangaga, mis on õmmeldud koti mõlema pika külje peale nii, et need ulatuvad koti põhja alla.

Koti mõlemad külgmised välispinnad on nähtavalt pealistatud lehtplastiga, kotil ei ole sees eraldusvahesid ja see on pealt tõmblukuga suletav. Servad on tugevdatud pealeõmmeldud kandiga.

(kandekoti sarnane toode)

(Vt foto nr 649) (1)

4202 92 19

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 39 märkuse 2 punktiga m, grupi 42 lisamärkusega 1 ning CN-koodide 4202, 4202 92 ja 4202 92 19 sõnastusega.

Kandilise kuju, mis on tüüpiline kandekotile, ja tugevdatud sangade tõttu, mis asetsevad selliselt, et kotti saab käe otsas kanda, ning arvestades, et lehtplast, tõmblukk, tugevdatud servad ja tugevad sangad (mis koti tugevdamise eesmärgil on õmmeldud koti külgedele) võimaldavad pikaajalist kasutamist, on kott objektiivsetest omadustest lähtuvalt „kandekoti sarnane toode”.

Kandekoti sarnased tooted kuuluvad rubriiki 4202 (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 4202, esimene lõik, kus on selgesõnaliselt märgitud, et sellesse rubriiki kuuluvad ainult seal spetsiaalselt nimetatud tooted ja muud analoogsed ümbrised).

Eelpool osutatud omaduste tõttu ei ole kõnealune toode selline toode, mida tavaliselt kasutatakse kaupade pakkimiseks või veoks, seetõttu on välistatud selle klassifitseerimine rubriiki 3923 grupi 39 märkuse 2 punkti m tähenduses (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 3923, esimese lõigu punkt a ja teine lõik).

Kuna toote välispind on nähtavalt pealistatud lehtplastiga, tuleb see klassifitseerida lehtplastist välispinnaga tootena (vt grupi 42 lisamärkus 1).

Järelikult tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 4202 92 19 alla.

Image


(1)  Foto on esitatud üksnes illustratsiooniks.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 57/2009,

22. jaanuar 2009,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima ja piimatoodete sektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XVI osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades piima- ja piimatooteturu praegust olukorda, tuleks eksporditoetused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Kooskõlas nõukogu otsusega 98/486/EÜ (2) heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel seoses piimapulbri impordi kaitsega Dominikaani Vabariigis (3) kohaldatakse teatavate Dominikaani Vabariiki eksporditavate ühenduse piimatoodete suhtes vähendatud tollimakse. Seepärast tuleks selle kava alusel eksporditavatele toodetele makstavat eksporditoetust teatava protsendi võrra vähendada.

(5)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaks määratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1282/2006 (4) artikli 3 lõikega 2 ette nähtud tingimusele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 45.

(3)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 46.

(4)  ELT L 234, 29.8.2006, lk 4.


LISA

Alates 23. jaanuarist 2009 piimale ja piimatoodetele kohaldatavad eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

0401 30 31 9100

L20

EUR/100 kg

8,60

0401 30 31 9400

L20

EUR/100 kg

13,42

0401 30 31 9700

L20

EUR/100 kg

14,80

0401 30 39 9100

L20

EUR/100 kg

8,60

0401 30 39 9400

L20

EUR/100 kg

13,42

0401 30 39 9700

L20

EUR/100 kg

14,80

0401 30 91 9100

L20

EUR/100 kg

16,87

0401 30 99 9100

L20

EUR/100 kg

16,87

0401 30 99 9500

L20

EUR/100 kg

24,79

0402 10 11 9000

L20 (1)

EUR/100 kg

17,00

0402 10 19 9000

L20 (1)

EUR/100 kg

17,00

0402 10 99 9000

L20

EUR/100 kg

17,00

0402 21 11 9200

L20

EUR/100 kg

17,00

0402 21 11 9300

L20

EUR/100 kg

23,63

0402 21 11 9500

L20

EUR/100 kg

24,53

0402 21 11 9900

L20 (1)

EUR/100 kg

26,00

0402 21 17 9000

L20

EUR/100 kg

17,00

0402 21 19 9300

L20

EUR/100 kg

23,63

0402 21 19 9500

L20

EUR/100 kg

24,53

0402 21 19 9900

L20 (1)

EUR/100 kg

26,00

0402 21 91 9100

L20

EUR/100 kg

26,15

0402 21 91 9200

L20 (1)

EUR/100 kg

26,28

0402 21 91 9350

L20

EUR/100 kg

26,53

0402 21 99 9100

L20

EUR/100 kg

26,15

0402 21 99 9200

L20 (1)

EUR/100 kg

26,28

0402 21 99 9300

L20

EUR/100 kg

26,53

0402 21 99 9400

L20

EUR/100 kg

27,79

0402 21 99 9500

L20

EUR/100 kg

28,23

0402 21 99 9600

L20

EUR/100 kg

30,00

0402 21 99 9700

L20

EUR/100 kg

30,97

0402 29 15 9200

L20

EUR/100 kg

17,00

0402 29 15 9300

L20

EUR/100 kg

23,63

0402 29 15 9500

L20

EUR/100 kg

24,53

0402 29 19 9300

L20

EUR/100 kg

23,63

0402 29 19 9500

L20

EUR/100 kg

24,53

0402 29 19 9900

L20

EUR/100 kg

26,00

0402 29 99 9100

L20

EUR/100 kg

26,15

0402 29 99 9500

L20

EUR/100 kg

27,79

0402 91 10 9370

L20

EUR/100 kg

2,58

0402 91 30 9300

L20

EUR/100 kg

3,05

0402 91 99 9000

L20

EUR/100 kg

16,87

0402 99 10 9350

L20

EUR/100 kg

6,64

0402 99 31 9300

L20

EUR/100 kg

8,60

0403 90 11 9000

L20

EUR/100 kg

17,00

0403 90 13 9200

L20

EUR/100 kg

17,00

0403 90 13 9300

L20

EUR/100 kg

23,63

0403 90 13 9500

L20

EUR/100 kg

24,53

0403 90 13 9900

L20

EUR/100 kg

26,00

0403 90 33 9400

L20

EUR/100 kg

23,63

0403 90 59 9310

L20

EUR/100 kg

8,60

0403 90 59 9340

L20

EUR/100 kg

13,42

0403 90 59 9370

L20

EUR/100 kg

14,80

0404 90 21 9120

L20

EUR/100 kg

14,50

0404 90 21 9160

L20

EUR/100 kg

17,00

0404 90 23 9120

L20

EUR/100 kg

17,00

0404 90 23 9130

L20

EUR/100 kg

23,63

0404 90 23 9140

L20

EUR/100 kg

24,53

0404 90 23 9150

L20

EUR/100 kg

26,00

0404 90 81 9100

L20

EUR/100 kg

17,00

0404 90 83 9110

L20

EUR/100 kg

17,00

0404 90 83 9130

L20

EUR/100 kg

23,63

0404 90 83 9150

L20

EUR/100 kg

24,53

0404 90 83 9170

L20

EUR/100 kg

26,00

0405 10 11 9500

L20

EUR/100 kg

43,90

0405 10 11 9700

L20

EUR/100 kg

45,00

0405 10 19 9500

L20

EUR/100 kg

43,90

0405 10 19 9700

L20

EUR/100 kg

45,00

0405 10 30 9100

L20

EUR/100 kg

43,90

0405 10 30 9300

L20

EUR/100 kg

45,00

0405 10 30 9700

L20

EUR/100 kg

45,00

0405 10 50 9500

L20

EUR/100 kg

43,90

0405 10 50 9700

L20

EUR/100 kg

45,00

0405 10 90 9000

L20

EUR/100 kg

46,65

0405 20 90 9500

L20

EUR/100 kg

41,16

0405 20 90 9700

L20

EUR/100 kg

42,80

0405 90 10 9000

L20

EUR/100 kg

54,49

0405 90 90 9000

L20

EUR/100 kg

45,00

0406 10 20 9640

L04

EUR/100 kg

11,78

L40

EUR/100 kg

14,72

0406 10 20 9650

L04

EUR/100 kg

9,82

L40

EUR/100 kg

12,27

0406 10 20 9830

L04

EUR/100 kg

7,03

L40

EUR/100 kg

8,79

0406 10 20 9850

L04

EUR/100 kg

6,85

L40

EUR/100 kg

8,56

0406 20 90 9913

L04

EUR/100 kg

8,54

L40

EUR/100 kg

10,68

0406 20 90 9915

L04

EUR/100 kg

11,61

L40

EUR/100 kg

14,51

0406 20 90 9917

L04

EUR/100 kg

12,34

L40

EUR/100 kg

15,42

0406 20 90 9919

L04

EUR/100 kg

13,79

L40

EUR/100 kg

17,24

0406 30 31 9730

L04

EUR/100 kg

5,29

L40

EUR/100 kg

6,61

0406 30 31 9930

L04

EUR/100 kg

5,69

L40

EUR/100 kg

7,11

0406 30 31 9950

L04

EUR/100 kg

5,17

L40

EUR/100 kg

6,46

0406 30 39 9500

L04

EUR/100 kg

4,62

L40

EUR/100 kg

5,77

0406 30 39 9700

L04

EUR/100 kg

4,96

L40

EUR/100 kg

6,20

0406 30 39 9930

L04

EUR/100 kg

5,31

L40

EUR/100 kg

6,64

0406 30 39 9950

L04

EUR/100 kg

5,11

L40

EUR/100 kg

6,39

0406 40 50 9000

L04

EUR/100 kg

12,47

L40

EUR/100 kg

15,59

0406 40 90 9000

L04

EUR/100 kg

13,82

L40

EUR/100 kg

17,28

0406 90 13 9000

L04

EUR/100 kg

17,58

L40

EUR/100 kg

21,98

0406 90 15 9100

L04

EUR/100 kg

18,17

L40

EUR/100 kg

22,71

0406 90 17 9100

L04

EUR/100 kg

18,17

L40

EUR/100 kg

22,71

0406 90 21 9900

L04

EUR/100 kg

17,60

L40

EUR/100 kg

22,00

0406 90 23 9900

L04

EUR/100 kg

15,93

L40

EUR/100 kg

19,91

0406 90 25 9900

L04

EUR/100 kg

15,53

L40

EUR/100 kg

19,41

0406 90 27 9900

L04

EUR/100 kg

14,06

L40

EUR/100 kg

17,58

0406 90 32 9119

L04

EUR/100 kg

13,02

L40

EUR/100 kg

16,28

0406 90 35 9190

L04

EUR/100 kg

18,63

L40

EUR/100 kg

23,29

0406 90 35 9990

L04

EUR/100 kg

18,63

L40

EUR/100 kg

23,29

0406 90 37 9000

L04

EUR/100 kg

17,58

L40

EUR/100 kg

21,98

0406 90 61 9000

L04

EUR/100 kg

20,31

L40

EUR/100 kg

25,39

0406 90 63 9100

L04

EUR/100 kg

19,93

L40

EUR/100 kg

24,91

0406 90 63 9900

L04

EUR/100 kg

19,93

L40

EUR/100 kg

24,91

0406 90 69 9910

L04

EUR/100 kg

19,56

L40

EUR/100 kg

24,45

0406 90 73 9900

L04

EUR/100 kg

16,20

L40

EUR/100 kg

20,25

0406 90 75 9900

L04

EUR/100 kg

16,61

L40

EUR/100 kg

20,76

0406 90 76 9300

L04

EUR/100 kg

14,65

L40

EUR/100 kg

18,31

0406 90 76 9400

L04

EUR/100 kg

16,41

L40

EUR/100 kg

20,51

0406 90 76 9500

L04

EUR/100 kg

15,02

L40

EUR/100 kg

18,77

0406 90 78 9100

L04

EUR/100 kg

16,53

L40

EUR/100 kg

20,66

0406 90 78 9300

L04

EUR/100 kg

15,87

L40

EUR/100 kg

19,84

0406 90 79 9900

L04

EUR/100 kg

13,22

L40

EUR/100 kg

16,53

0406 90 81 9900

L04

EUR/100 kg

16,41

L40

EUR/100 kg

20,51

0406 90 85 9930

L04

EUR/100 kg

18,12

L40

EUR/100 kg

22,65

0406 90 85 9970

L04

EUR/100 kg

16,61

L40

EUR/100 kg

20,76

0406 90 86 9200

L04

EUR/100 kg

17,30

L40

EUR/100 kg

21,63

0406 90 86 9400

L04

EUR/100 kg

17,60

L40

EUR/100 kg

22,00

0406 90 86 9900

L04

EUR/100 kg

18,12

L40

EUR/100 kg

22,65

0406 90 87 9300

L04

EUR/100 kg

15,89

L40

EUR/100 kg

19,86

0406 90 87 9400

L04

EUR/100 kg

15,61

L40

EUR/100 kg

19,51

0406 90 87 9951

L04

EUR/100 kg

16,12

L40

EUR/100 kg

20,15

0406 90 87 9971

L04

EUR/100 kg

16,12

L40

EUR/100 kg

20,15

0406 90 87 9973

L04

EUR/100 kg

15,82

L40

EUR/100 kg

19,78

0406 90 87 9974

L04

EUR/100 kg

16,85

L40

EUR/100 kg

21,06

0406 90 87 9975

L04

EUR/100 kg

16,50

L40

EUR/100 kg

20,63

0406 90 87 9979

L04

EUR/100 kg

15,93

L40

EUR/100 kg

19,91

0406 90 88 9300

L04

EUR/100 kg

13,82

L40

EUR/100 kg

17,28

0406 90 88 9500

L04

EUR/100 kg

13,52

L40

EUR/100 kg

16,90

Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L20

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein ja Ameerika Ühendriigid;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).

L04

:

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Serbia (), Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

L40

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: L04, Andorra, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Türgi, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).


(1)  Otsuses 98/486/EÜ nimetatud asjaomastele toodetele, mis on ette nähtud eksportimiseks Dominikaani Vabariiki 2008/2009. aasta kvoodi alusel ning mis vastavad määruse (EÜ) nr 1282/2006 III peatüki 3. jaos kindlaksmääratud tingimustele, kohaldatakse järgmisi määrasid:

a)

CN-koodide 0402 10 11 9000 ja 0402 10 19 9000 alla kuuluvad tooted

0,00 EUR/100 kg

b)

CN-koodide 0402 21 11 9900, 0402 21 19 9900, 0402 21 91 9200 ja 0402 21 99 9200 alla kuuluvad tooted

0,00 EUR/100 kg

Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L20

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein ja Ameerika Ühendriigid;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).

L04

:

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Serbia (), Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

L40

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: L04, Andorra, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Türgi, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).

(2)  Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 58/2009,

22. jaanuar 2009,

millega määratakse kindlaks või eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, tuleks kindlaks määrata eksporditoetuse ülempiir pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. jaanuaril 2009.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. jaanuaril 2009, kehtestatakse kõnealuse määruse artikli 1 punktides a ja b ning artiklis 2 osutatud toodete ja sihtkohtade puhul toetuse ülempiir vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma ekspordil määruse (EÜ) nr 619/2008 artiklis 2 nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9700

50,00

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

58,00


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 59/2009,

22. jaanuar 2009,

millega määratakse kindlaks lõssipulbri eksporditoetuse ülempiir määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, tuleks kindlaks määrata eksporditoetuse ülempiir pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. jaanuaril 2009.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. jaanuaril 2009, on vastavalt kõnealuse määruse artikli 1 punktis c ja artiklis 2 osutatud toodete ja sihtkohtade puhul toetuse ülempiir 20 eurot/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 60/2009,

22. jaanuar 2009,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast lõiku ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XV loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167–170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võib toetus erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. (4)

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1044/2008 (6) kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohast toetust saavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärgi nõuetele.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 7 euro võrra 100 kg kohta.

Artikkel 3

Määrus (EÜ) nr 1044/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(5)  ELT L 304, 22.11.2007, lk 21.

(6)  ELT L 281, 24.10.2008, lk 10.


LISA

Veiselihasektori eksporditoetused, mida kohaldatakse alates 23. jaanuarist 2009

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0102 10 10 9140

B00

eurot 100 kg eluskaalu kohta

25,9

0102 10 30 9140

B00

eurot 100 kg eluskaalu kohta

25,9

0201 10 00 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

36,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

21,5

0201 10 00 9130 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

48,8

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

28,7

0201 20 20 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

48,8

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

28,7

0201 20 30 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

36,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

21,5

0201 20 50 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

61,0

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

35,9

0201 20 50 9130 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

36,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

21,5

0201 30 00 9050

US (4)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

CA (5)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

0201 30 00 9060 (7)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

22,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

7,5

0201 30 00 9100 (3)  (7)

B04

eurot 100 kg netokaalu kohta

84,7

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

49,8

EG

eurot 100 kg netokaalu kohta

103,4

0201 30 00 9120 (3)  (7)

B04

eurot 100 kg netokaalu kohta

50,8

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

29,9

EG

eurot 100 kg netokaalu kohta

62,0

0202 10 00 9100

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 20 30 9000

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 20 50 9900

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 20 90 9100

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 30 90 9100

US (4)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

CA (5)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

0202 30 90 9200 (7)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

22,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

7,5

1602 50 31 9125 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

23,3

1602 50 31 9325 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

20,7

1602 50 95 9125 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

23,3

1602 50 95 9325 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

20,7

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

B00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine).

B02

:

B04 ja sihtkoht EG.

B03

:

Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo (), Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud (sihtkohad, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artiklites 36 ja 45 ja, kui asjakohane, artiklis 44).

B04

:

Türgi, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Pakistan, Sri Lanka, Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid, Hiina, Põhja-Korea, Hongkong, Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Côte d’Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Sao Tomé ja Prince, Gabon, Kongo, Kongo (Demokraatlik Vabariik), Rwanda, Burundi, Saint Helena asumaa ja tema sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja tema sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Malawi, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho.


(1)  Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

(2)  Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 433/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 3) lisas kirjeldatud sertifikaat.

(3)  Toetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1359/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 21) ja vajaduse korral komisjoni määruses (EÜ) nr 1741/2006 (ELT L 329, 25.11.2006, lk 7) sätestatud tingimuste järgimine.

(4)  Komisjoni määruses (EÜ) nr 1643/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 7) sätestatud tingimustel.

(5)  Komisjoni määruses (EÜ) nr 2051/96 (EÜT L 274, 26.10.1996, lk 18) sätestatud tingimustel.

(6)  Eksporditoetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (ELT L 325, 24.11.2006, lk 12) sätestatud tingimuste järgimine.

(7)  Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras.

Mõistega “keskmine sisaldus” osutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 61/2009,

22. jaanuar 2009,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused sealihasektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast lõiku ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 on ette nähtud, et kõnealuse määruse I lisa XVII osas osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja samade toodete ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Võttes arvesse sealihaturu praegust olukorda oleks oluline kehtestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 162–164, 167, 169 ja 170 ettenähtud eeskirjade ja nõuete kohaselt eksporditoetused.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. (4)

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohast toetust saavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärgi nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuar 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.


LISA

Sealihasektori eksporditoetused alates 23. jaanuarist 2009

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0210 11 31 9110

A00

EUR/100 kg

54,20

0210 11 31 9910

A00

EUR/100 kg

54,20

0210 19 81 9100

A00

EUR/100 kg

54,20

0210 19 81 9300

A00

EUR/100 kg

54,20

1601 00 91 9120

A00

EUR/100 kg

19,50

1601 00 99 9110

A00

EUR/100 kg

15,20

1602 41 10 9110

A00

EUR/100 kg

29,00

1602 41 10 9130

A00

EUR/100 kg

17,10

1602 42 10 9110

A00

EUR/100 kg

22,80

1602 42 10 9130

A00

EUR/100 kg

17,10

1602 49 19 9130

A00

EUR/100 kg

17,10

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 62/2009,

22. jaanuar 2009,

millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast taanet ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XIX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust munaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktiga A ettenähtud märgistusnõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.


LISA

Munasektori eksporditoetused alates 23. jaanuarist 2009

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0407 00 11 9000

A02

eurot/100 tükki

0,78

0407 00 19 9000

A02

eurot/100 tükki

0,39

0407 00 30 9000

E09

eurot/100 kg

0,00

E10

eurot/100 kg

16,00

E19

eurot/100 kg

0,00

0408 11 80 9100

A03

eurot/100 kg

25,10

0408 19 81 9100

A03

eurot/100 kg

12,60

0408 19 89 9100

A03

eurot/100 kg

12,60

0408 91 80 9100

A03

eurot/100 kg

15,90

0408 99 80 9100

A03

eurot/100 kg

4,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

E09

Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Hongkongi erihalduspiirkond, Venemaa, Türgi.

E10

Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan, Filipiinid.

E19

Kõik sihtkohad, v.a Šveits ja rühmad E09, E10.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 63/2009,

22. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse kodulinnulihasektori eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast taanet ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli lisa 1 osas XX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikega 1 sätestatakse, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/1234 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ettenähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuaril 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.


LISA

Kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 23. jaanuar 2009

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0105 11 11 9000

A02

EUR/100 pcs

0,47

0105 11 19 9000

A02

EUR/100 pcs

0,47

0105 11 91 9000

A02

EUR/100 pcs

0,47

0105 11 99 9000

A02

EUR/100 pcs

0,47

0105 12 00 9000

A02

EUR/100 pcs

0,94

0105 19 20 9000

A02

EUR/100 pcs

0,94

0207 12 10 9900

V03

EUR/100 kg

40,00

0207 12 90 9190

V03

EUR/100 kg

40,00

0207 12 90 9990

V03

EUR/100 kg

40,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

V03

A24, Angola, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Jeemen, Liibanon, Iraak, Iraan.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/22


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 64/2009,

22. jaanuar 2009,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (2) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu akenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47.


LISA

Komisjoni 22. jaanuar 2009. aesta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

124,2

0

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

125,0

0

BR

138,6

0

AR

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

239,0

18

BR

268,4

10

AR

279,6

6

CL

0207 14 50

Kana rinnatükid, külmutatud

180,9

9

BR

0207 14 60

Kana koivad, külmutatud

126,7

5

BR

0207 25 10

Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud

213,5

0

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

311,9

0

BR

316,5

0

CL

0408 11 80

Munakollased

452,7

0

AR

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

427,9

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

269,6

5

BR

3502 11 90

Munaalbumiin, kuivatatud

604,0

0

AR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 65/2009,

22. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis s ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 23. jaanuarist 2009 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

 

 

– kodulindude munad:

 

 

0407 00 30

– – muud:

 

 

a)

CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

02

0,00

03

16,00

04

0,00

b)

Muu kauba eksportimisel

01

0,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

 

 

– rebud:

 

 

0408 11

– – kuivatatud:

 

 

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

25,10

0408 19

– – muud:

 

 

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

 

 

magustamata

01

12,60

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

 

 

magustamata

01

12,60

– muud:

 

 

0408 91

– – kuivatatud:

 

 

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

15,90

0408 99

– – muud:

 

 

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

4,00


(1)  Sihtkohad on järgmised:

01

kolmandad riigid. Šveitsi ja Liechtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud kaupade suhtes;

02

Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa;

03

Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid;

04

kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 66/2009,

22. jaanuar 2009,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis p viidatud ning I lisa XVI osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõigu punkti a kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ära hoidmiseks on seetõttu vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma, et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita, on kehtestada kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks toetuse erimäär.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(8)

Komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavatele tööstusettevõtetele tuleks anda võimalus saada võid ja koort alandatud hindadega.

(9)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVI osas loetletud ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. jaanuar 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(3)  ELT L 308, 25.11.2005, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 23. jaanuarist 2009 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

17,00

17,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

26,85

26,85

b)

muu kauba eksportimisel

26,00

26,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

45,00

45,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

46,05

46,05

c)

muu kauba eksportimisel

45,00

45,00


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata ekspordi puhul

a)

kolmandatesse riikidesse: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein, Ameerika Ühendriigid ning Šveitsi Konföderatsiooni eksporditava kauba suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepingu 2. protokolli I ja II tabelis;

b)

ELi liikmesriikide territooriumidele, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumidele, mille välissuhete eest liikmesriik on vastutav ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa: Gibraltar.

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1, artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 kohane eksport (ELT L 102, 17.4.1999, lk 11).


DIREKTIIVID

23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/29


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/121/EÜ,

14. jaanuar 2009,

tekstiilinimetuste kohta (uuestisõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/74/EÜ tekstiilinimetuste kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, on soovitatav see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Kui tekstiiltoodete nimetusi, koostist ja märgistamist käsitlevad sätted peaksid liikmesriigiti erinema, takistaks see siseturu tõrgeteta toimimist.

(3)

Need takistused saab kõrvaldada, kui ühenduses turule viidavate tekstiiltoodete suhtes kehtiksid ühtsed eeskirjad. Seepärast on vaja ühtlustada tekstiilkiudude nimetused ning tekstiiltoodete etikettide, tähistuste ja saatedokumentide üksikasjad tootmise, töötlemise ja turustamise eri etappidel.

(4)

Tuleks kehtestada sätted ka teatavate toodete suhtes, mis ei ole valmistatud ainult tekstiilmaterjalist, kuid sisaldavad olulise osana tekstiili, või kui tootja, töötleja või kaupleja on pööranud sellele erilist tähelepanu.

(5)

Ehedate toodete puhul lubatud tolerantsi „muude kiudude” osas tuleks rakendada ka segude puhul.

(6)

Siseriiklike sätete eesmärgi saavutamiseks kõnealuses valdkonnas peaks märgistamine olema kohustuslik.

(7)

Juhul kui toote koostise kindlaksmääramine selle valmistamise ajal on tehniliselt keeruline, võib etiketile märkida iga sel ajal teadaoleva kiu tingimusel, et valmistoode sisaldab teatava protsendimäära nimetatud kiude.

(8)

Selleks et vältida õigusnormide erisugust kohaldamist ühenduses, on otstarbekas kindlaks määrata teatavate kaht või enamat koostisosa sisaldavate tekstiiltoodete täpsed märgistusmeetodid ning samuti tekstiiltoodete need koostisosad, mida märgistamisel ja analüüsimisel ei ole vaja arvesse võtta.

(9)

Ainult ühismärgistatavaid tekstiiltooteid ja meetrikaupa või mõõtulõigatult müüdavaid tekstiiltooteid tuleks müügiks pakkuda nii, et tarbija saaks täielikult tutvuda üldpakendile või rullile kinnitatud andmetega. Sellekohased meetmed tuleb võtta liikmesriikidel.

(10)

Kasutajate ja tarbijate seas teatavat prestiiži omavate kirjelduste ja nimetuste kasutamise kohta tuleks kehtestada kindlad tingimused.

(11)

On vaja kehtestada tekstiili proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et välistada erimeelsused kasutatavate meetodite suhtes. Praegu kehtivate siseriiklike meetodite esialgne säilitamine ei takista ühtsete eeskirjade rakendamist.

(12)

V lisas, mis kehtestab tekstiiltoodete kiusisalduse analüüsimiseks iga kiu kuivmassile rakendatavad kokkuleppelised massilisad, esitatakse jaotistes 1, 2 ja 3 lambavilla ja/või muude loomade villa sisaldavate kraasitud ja kammitud kiudude koostise arvutamiseks kaks erinevat kokkuleppelist massilisa. Laboratooriumid ei suuda alati eristada, kas toode on kraasitud või kammitud kiust, mistõttu võivad tekstiiltoote vastavuskontrollid anda ühenduses erinevaid tulemusi. Seepärast tuleks kahtluse korral lubada laboratooriumidel rakendada ühtainsat kokkuleppelist massilisa.

(13)

Kõigi tekstiiltoodetele kohaldatavate sätete ühtlustamine ühes tekstiiltooteid käsitlevas eraldi direktiivis ei ole soovitatav.

(14)

III ja IV lisa peaksid neis loetletud toodete eripära tõttu hõlmama ka muid märgistamisest vabastatud tooteid, eriti ühekorratooteid või tooteid, mille puhul nõutakse üksnes ühismärgistamist.

(15)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(16)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada I ja V lisa tehnika arenguga ning võtta vastu kahe- ja kolmekomponentsete segude kvantitatiivse analüüsi uued meetodid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)

Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(18)

Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Tekstiiltooteid võib turustada ühenduse piires enne nende tööstuslikku töötlemist, selle jooksul või mis tahes turustamisetappidel üksnes juhul, kui need tooted vastavad käesolevale direktiivile.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata tekstiiltoodetele, mis on:

a)

ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse;

b)

sisenevad liikmesriikidesse tollikontrolli all transiidi eesmärgil;

c)

imporditud kolmandatest riikidest seestöötlemiseks;

d)

antud kodustöötajatele või iseseisvatele firmadele töötlemiseks ilma neile tarnitud materjalide omandiõiguse üleminekuta.

Artikkel 2

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„tekstiiltooted” – igasugused töötlemata tooted, osaliselt töödeldud tooted, töödeldud tooted, pooltooted, valmistooted, poolvalmis või valmis õmblustooted, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või ühendusmenetlusest;

b)

„tekstiilkiud”:

i)

saadus, mida iseloomustavad painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis seetõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks;

ii)

painduvad ribad ja torud, mis ei ole laiemad kui 5 mm, sealhulgas ribad, mis on lõigatud I lisa punktides 19–47 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainete laiematest ribadest või kiledest ja mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks; laiuseks loetakse kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust.

2.   Tekstiiltoodetega võrdsustatakse järgmised tooted ja nende suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi:

a)

tooted, mille massist vähemalt 80 % on tekstiilkiud;

b)

mööbli ning vihma- ja päikesevarju kattematerjalid, mille massist vähemalt 80 % on tekstiilkiud; samuti mitmekihiliste põrandakatete, madratsite ja matkatarvete tekstiilosad ning jalatsite, sõrm- ja labakinnaste soojendusvoodrid tingimusel, et need osad või voodrid moodustavad vähemalt 80 % terviktoote massist;

c)

muude toodete tekstiilosad, mis moodustavad lahutamatu osa tootest, kui nende koostis on kindlaks määratud.

Artikkel 3

1.   Artiklis 2 viidatud kiudude nimetused ja kirjeldused on esitatud I lisas.

2.   I lisa tabelis esitatud nimetusi kasutatakse üksnes nende kiudude kohta, mille omadused on täpsustatud nimetatud tabeli samas punktis.

3.   Ühtki loetletud nimetust ei tohi ükskõik millises keeles kasutada omaette sõnana, omadussõnana või liitsõnas ühegi muu kiu kohta.

4.   Tekstiilkiududest filamentlõnga kuju või eripära kirjeldamiseks ei tohi kasutada sõna „siid”.

Artikkel 4

1.   Tekstiiltootele ei tohi märkida „100 %”, „puhas” või „täis-” või kasutada muid samalaadseid termineid, kui toode ei koosne ainult sellest kiust.

2.   Tekstiiltoode võib sisaldada kuni 2 % massist muid kiude, kui see kogus on tehniliselt õigustatud ega ole lisatud sihilikult. Nimetatud tolerants ulatub kraasmenetletud toodete puhul kuni 5 %ni.

Artikkel 5

1.   Villasele tootele võib märkida ühe II lisas osutatud nimetustest, kui see on valmistatud valmistootes varem kasutamata kiust, mida ei ole kedratud ega vildistatud muul otstarbel kui üksnes selle toote valmistamiseks ning mis ei ole töötlemisel ega kasutamisel kahjustunud.

2.   Erandina lõikest 1 võib II lisas esitatud nimetusi kasutada kiusegus sisalduva villa kohta, kui:

a)

kogu kiusegus sisalduv vill vastab lõike 1 nõuetele;

b)

villa osatähtsus kiusegu kogumassist on vähemalt 25 %;

c)

kiusegus on lisaks villale veel üksainus muu kiud.

Käesolevas lõikes osutatud juhul tuleb esitada kiusegu täielik protsentuaalne koostis.

3.   Toote valmistamise tehnilisest eripärast tingituna on lõigetes 1 ja 2 osutatud toodete, sealhulgas kraasitud villaste toodete puhul lubatud tolerants kuni 0,3 % võõrkiudusid.

Artikkel 6

1.   Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest ühe osatähtsus on vähemalt 85 % kogumassist, märgitakse:

a)

vähemalt 85 % osatähtsusega kiu nimetus, millele järgneb selle kiu sisaldus massiprotsentides;

b)

vähemalt 85 % osatähtsusega kiu nimetus, millele järgnevad sõnad „vähemalt 85 %”, või

c)

toote täielik protsentuaalne koostis.

2.   Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest igaühe osatähtsus on alla 85 % toote kogumassist, märgitakse vähemalt kahe peamise kiu nimetus ja protsendimäär massist, järgnevad tootes sisalduvate muude kiudude nimetused nende osatähtsuse alanevas järjestuses, kas massiprotsendiga või ilma. Seejuures:

a)

kiudusid, millest igaühe osatähtsus on alla 10 % toote kogumassist, võib tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, millele järgneb nende kiudude summaarne sisaldus massiprotsentides;

b)

kui nimetatakse ühte kiudu, mille osatähtsus kogumassist on alla 10 %, tuleb esitada selle toote täielik protsentuaalne koostis.

3.   Tooteid, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast linasest ning linasisaldus on vähemalt 40 % riide kogumassist, kui mett on kõrvaldatud, võib nimetada „poollinaseks” ja sel juhul tuleb lisada koostise iseloomustus: „lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest”.

4.   Terminit „segakiud” või „kiusisaldus kindlaks määramata” võib kasutada toote suhtes, mille koostist on valmistamise ajal raske kindlaks määrata.

5.   Lõpptarbijale mõeldud tekstiiltoodete puhul on lõigetes 1 kuni 4 nimetatud protsentuaalsetes koostistes:

a)

lubatud kõrvalisi kiudusid kuni 2 % tekstiiltoote kogumassist tingimusel, et see kogus on tingitud toote valmistamise tehnilisest eripärast ega ole lisatud sihilikult; kraasmenetletud toodete puhul on lubatud tolerants kuni 5 %, ilma et see piiraks artikli 5 lõikes 3 viidatud tolerantsi rakendamist;

b)

lubatud valmistamisest tingitud 3 %ne tolerants etiketil esitatud kiudude kogumassist tootel esitatud ja analüüsi teel määratud kiusisalduse protsendimäärade vahel; sama tolerantsi kohaldatakse ka nende kiudude suhtes, mida vastavalt lõikele 2 loetletakse osatähtsuse alanevas järjestuses ilma protsendimäära näitamata. Nimetatud tolerants kehtib ka artikli 5 lõike 2 punkti b suhtes.

Analüüsimisel arvutatakse tolerantsid eraldi. Punktis b viidatud tolerantsi arvutamisel arvessevõetav kogumass on kiudude kogumass lõpptootes, millest on maha arvatud iga punktis a nimetatud tolerantsi rakendamisel tuvastatud kõrvalise kiu mass.

Punktides a ja b viidatud tolerantse lubatakse summeerida üksnes juhul, kui punktis a nimetatud tolerantsi rakendamisel ilmneb, et analüüsimisel tuvastatud mis tahes kõrvaline kiud on ühe või mitme etiketil näidatud kiuga samast keemilisest liigist.

Teatavate toodete puhul, mille tootmisprotsessis vajatakse punktides a ja b esitatud tolerantsidest suuremaid tolerantse, võib neid lubada üksnes erandjuhul, kui toote vastavust on kontrollitud artikli 13 lõike 1 kohaselt ning kui tootja on seda piisavalt põhjendanud. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile viivitamata.

Artikkel 7

Piiramata artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 5 ettenähtud tolerantside kohaldamist, ei ole vaja artiklites 4 ja 6 sätestatud kiukoostistes nimetada nähtavaid, eristatavaid, üksnes kaunistusotstarbelisi kiudusid, mille osatähtsus ei ületa 7 % lõpptoote massist. Sama kehtib kiudude kohta, nt metallkiud, mis on lisatud antistaatilise mõju saavutamiseks, ning mille osatähtsus ei ületa 2 % lõpptoote massist. Artikli 6 lõikes 3 viidatud toodete puhul ei arvutata neid protsente riide massist, vaid lõime massist ja koe massist eraldi.

Artikkel 8

1.   Tekstiiltooted käesoleva direktiivi tähenduses märgistatakse või tähistatakse, kui need pannakse turule tootmise või kaubastamise eesmärgil. Nimetatud märgistust või tähistust võivad asendada või täiendada kaasasolevad saatedokumendid, kui tooteid ei pakuta müügiks lõpptarbijale või kui need tarnitakse riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku tellimuse täitmiseks või nendes liikmesriikides, kus käesolev mõiste on tundmatu, samaväärsele üksusele.

2.   Artiklites 3 kuni 6 ning I ja II lisas osutatud nimetused, kirjeldused ja andmed tekstiilkiu sisalduse kohta tuleb kaubadokumentides esitada arusaadavalt. Eelkõige välistab see nõue lühendite kasutamise müügilepingutes, saatelehtedel ja arvetes. Masinloetavat koodi võib siiski kasutada tingimusel, et koodi selgitus on samas dokumendis.

3.   Artiklites 3 kuni 6 ning I ja II lisas osutatud nimetused, kirjeldused ja andmed tekstiili kiusisalduse kohta tuleb esitada arusaadavalt, loetavalt ja ühesuguses kirjas, kui tekstiiltooteid pakutakse müügiks või müüakse tarbijale, eriti kataloogides, tutvustavates reklaamtrükistes, pakenditel, etikettidel ja tähistustel.

Muud andmed ja teave, mida ei ole käesoleva direktiiviga ette nähtud, tuleb esitada eraldi. See ei kehti kaubamärkide või ärinimede kohta, mis võivad olla vahetult enne või pärast käesoleva direktiiviga nõutavaid andmeid.

Kui esimeses lõigus viidatud tarbijale müügiks pakutaval või müüdaval tekstiiltootel on siiski esitatud kaubamärk või ärinimi, mis sisaldab kas omaette sõnana, omadussõnana või liitsõnas ühte I lisas loetletud nimetust või nimetust, mis on sellega kergesti segiaetav, siis peavad kaubamärgile või ärinimele vahetult eelnema või järgnema arusaadavalt, loetavalt ja ühesuguses kirjas artiklites 3 kuni 6 ning I ja II lisas viidatud tekstiilkiudude nimetused, kirjeldused ja andmed tekstiilkiu sisalduse kohta.

4.   Liikmesriik võib nõuda, et tema territooriumil lõpptarbijale müügiks pakutavatel või müüdavatel tekstiiltoodetel kasutataks käesolevas artiklis nõutud märgistamiseks ja tähistamiseks ka tema riigikeelt.

Poolide, rullide, vihtide, kerade või mis tahes muu õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga väikese koguse puhul võivad liikmesriigid kasutada esimeses lõigus ettenähtud võimalust üksnes pakendite või näidiste ühismärgistamise korral. Ilma et see piiraks IV lisa punktis 18 osutatud juhtude kohaldamist, võib üksiktooteid märgistada mis tahes ühenduse keeles.

5.   Liikmesriik ei või keelata ka muude kui artiklites 3, 4 ja 5 viidatud ning toote omadusi kajastavate kirjelduste ja andmete kasutamist, kui need sobivad kokku liikmesriigi heade kaubandustavadega.

Artikkel 9

1.   Igal tekstiiltootel, mis koosneb vähemalt kahest erineva kiusisaldusega koostisosast, on etikett, millel on märgitud iga osa kiusisaldus. Märgistama ei pea neid koostisosi, mille osatähtsus toote kogumassist on alla 30 %, välja arvatud põhivooder.

2.   Kui kaks või enam toodet on ühe ja sama kiusisaldusega ning moodustavad tavaliselt ühtse terviku, siis piisab ühest etiketist.

3.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist:

a)

esitatakse järgmiste korsett-toodete puhul kas kogu toote kiukoostis või allpool loetletud toodete osade kiukoostis koos või eraldi:

i)

rinnahoidjatel: kausside ja seljaosa pealis- ja alusriie;

ii)

korsettidel: esi-, selja- ja küljeosa kõvendusotstarbelised detailid;

iii)

korselettidel: kausside pealis- ja alusriie, esi- ja seljaosa kõvendusotstarbelised detailid ning küljedetailid.

Esimeses lõigus loetlemata korsett-toodete puhul tuleb märkida kas kogu toote kiukoostis või eri osade kiukoostis koos või eraldi; märgistama ei pea neid osi, mille osatähtsus toote kogumassist on alla 10 %.

Nimetatud korsett-toodete eri osad tuleb eraldi märgistada nii, et tarbija mõistaks hõlpsasti, millisele tooteosale etiketil olevad andmed osutavad;

b)

söövitustrükkmenetlusel valmistatud tekstiili kiukoostis esitatakse kogu toote kohta, kusjuures põhiriide ja söövitustrükkosade kiukoostis märgitakse eraldi. Kõnealused osad tuleb nimetada;

c)

tikitud tekstiili kiukoostis esitatakse kogu toote kohta, kusjuures põhiriide ja tikkimislõnga kiukoostis märgitakse eraldi ning osad nimetatakse; kui tikitud osade osatähtsus on alla 10 % toote pinnast, esitatakse üksnes põhiriide kiukoostis;

d)

kui tarbijale pakutakse müügiks lõnga, mille südamik ja kattelõng koosnevad eri kiududest, esitatakse kiukoostis kogu toote kohta, kusjuures eraldi võib märkida südamiku ning kattelõnga koostise; kõnealused osad tuleb nimetada;

e)

kui samet-, plüüs- või muud sarnased tekstiilid koosnevad eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast, esitatakse nende kahe osa kiukoostis eraldi; kõnealused osad tuleb nimetada;

f)

kui põrandakatted ja vaibad koosnevad eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast, võib esitada üksnes tarbepinna kiukoostise, kusjuures tarbepind tuleb nimetada.

Artikkel 10

1.   Erandina artiklitest 8 ja 9:

a)

III lisas loetletud tekstiiltoodete puhul, mis on mõnes artikli 2 lõike 1 punktis a viidatud töötlusetapis, ei saa liikmesriigid nõuda märgistust või tähistust koos nimetuse või kiukoostisega. Kui sellistel toodetel on etikett või tähistus, mis esitab nimetuse või kiukoostise või kaubamärgi või ärinime, kus sisaldub omaette sõnana või omadussõnana või liitsõna osana üks I lisas loetletud nimetustest või nimetus, mis on sellega hõlpsasti segiaetav, siis kohaldatakse artiklite 8 ja 9 sätteid;

b)

kui IV lisas loetletud tekstiiltooted on sama liiki ja sama kiukoostisega, siis võib neid müügiks pakkuda üheskoos ühisetiketiga, mis esitab käesolevas direktiivis ettenähtud kiukoostise andmed;

c)

meetrikaupa müüdavate tekstiiltoodete kiukoostis on vaja märkida üksnes müügiks pakutaval kangal või rullil.

2.   Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud, et tagada lõike 1 punktides b ja c osutatud toodete müügiks pakkumine sellisel viisil, et lõpptarbija saab kõnealuste toodete kiukoostisest täieliku ülevaate.

Artikkel 11

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et teavet, millega turule viidavad tekstiiltooted varustatakse, ei oleks võimalik segi ajada käesolevas direktiivis sätestatud nimetuste ja andmetega.

Artikkel 12

Artikli 8 lõike 1 ja muude käesoleva direktiivi tekstiiltoodete märgistamisega seotud sätete kohaldamisel määratakse artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud kiuprotsendid ilma järgmisi komponente arvesse võtmata:

a)

kõikide tekstiiltoodete mittetekstiilsed osad, ultusääred, etiketid ja märgid, tootes väheolulise osa moodustavad äärised ja posamendid, tekstiilmaterjaliga kaetud nööbid ja pandlad, lisandid, kaunistused, mitteelastsed paelad, toote teatavatesse kindlatesse kohtadesse lisatud elastikniidid ja -paelad ning nähtavad, eristatavad, üksnes kaunistusotstarbelised ja antistaatilised kiud, mis vastavad artikli 7 tingimustele;

b)

põrandakatete ja vaipade muud osad, välja arvatud tarbepind;

c)

mööbliriide sidus- ja täitelõimed ning -koed, mis ei ole tarbepinna osaks;

d)

eesriiete ja kardinate sidus- ja täitelõimed ning -koed, mis ei ole riide parema poole osaks;

e)

muude tekstiiltoodete põhi- ja karkassriided, kõvendused ja tugevdused, vaheriie ja tugevdusriie, õmblusniit ja ühenduslõng, kui need ei asenda riide lõime ja/või kude, täidised (välja arvatud soojendusotstarbelised täidised) ning vooder vastavalt artikli 9 lõikele 1.

Selle punkti kohaldamisel:

i)

ei käsitata tekstiiltoodete põhi- või karkassriiet, mis täidab tarbepinna põhimiku otstarvet, eriti tekkides ja kahekordsetes riietes, ning samet- ja plüüsriietes ning nendetaolistes toodetes, äravõetava põhimikuna;

ii)

„kõvendused ja tugevdused” on tekstiiltoote kindlatesse kohtadesse toote tugevdamiseks, kõvendamiseks või paksuse suurendamiseks lisatud lõng või materjalid;

f)

rasv- ja sideained, lastained, mett ja aprett, immutusained, värvimise ja trükkimise lisaained ja muud tekstiili töötlemisel kasutatavad ained. Ühenduse õigusnormide puudumise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et need ained ei esineks kogustes, mis võiksid tarbijat eksitada.

Artikkel 13

1.   Tekstiiltoodete koostise vastavust teabele, mis on esitatud kooskõlas käesoleva direktiiviga, kontrollitakse analüüsimeetoditega, mis on kindlaks määratud lõikes 2 viidatud direktiivides.

Selleks tuleb kindlaks määrata artiklis 4, 5 ja 6 nimetatud kiuprotsendid, rakendades iga kiu kuivale massile V lisas ettenähtud vastavaid kokkuleppelisi massilisasid pärast seda, kui neist on eemaldatud artiklis 12 nimetatud komponendid.

2.   Käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete kiukoostise väljaselgitamiseks liikmesriikides kasutatavad proovivõtu- ja analüüsimeetodid määratakse kindlaks eraldi direktiivides.

Artikkel 14

1.   Ükski liikmesriik ei tohi keelata ega takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate tekstiiltoodete turule viimist, põhjendades seda nimetuste või kiukoostise spetsifikatsioonidega.

2.   Käesoleva direktiivi sätted ei välista liikmesriikides kehtivate tööstus- ja kaubandusomandi kaitset, päritolumärke ja -tähiseid ning ebaausa konkurentsi vältimise kohta käsitlevate sätete kohaldamist.

Artikkel 15

1.   Komisjon võtab vastu I lisa täiendused ning V lisa täiendused ja muudatused, mis on vajalikud nende lisade kohandamiseks tehnika arenguga.

2.   Komisjon määrab kindlaks kahe- ja kolmekomponentsete segude kvantitatiivse analüüsi uued meetodid lisaks neile meetoditele, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta (6) ja nõukogu 26. veebruari 1973. aasta direktiivis 73/44/EMÜ kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsiga seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides. (7)

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 16

1.   Komisjoni abistab direktiiviga 96/73/EÜ asutatud direktiivides tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitlev komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 17

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 18

Direktiiv 96/74/EÜ, mida on muudetud VI lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 20

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA


(1)  ELT C 162, 25.6.2008, lk 40.

(2)  Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus.

(3)  EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38.

(4)  Vt VI lisa A osa.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  EÜT L 32, 3.2.1997, lk 1.

(7)  EÜT L 83, 30.3.1973, lk 1.


I LISA

TEKSTIILKIUDUDE TABEL

(viidatud artiklis 3)

Nr

Nimetus

Kiu kirjeldus

1

lambavill (1)

Lamba (Ovis aries) või lambatalle villaku villast saadav kiud

2

alpaka, laama, kaamel, kašmiir, mohäär, angoora, vikunja, jakk, guanako, kašgoora, kobras, saarmas, millele järgneb või ei järgne nimetus „-vill” või „-karv” (1)

järgmiste loomade karv: alpaka, laama, kaamel, kašmiirkits, angoorakits, angooraküülik, vikunja, jakk, guanako, kašgoorakits (kašmiirkitse ja angoorakitse ristand), kobras, saarmas

3

loomakarvad või hobusejõhv, kas looma liigile osutamisega või osutamiseta (nt veisekarvad, kitsekarvad, hobusejõhv)

mitmesuguste jaotistes 1 ja 2 nimetamata loomade karv

4

siid

üksnes siidi eritavatelt putukatelt saadav kiud

5

puuvill

puuvillataime (Gossypium) seemnekupardest saadav kiud

6

kapok

kapokipuu (Ceiba pentandra) viljakupra siseküljelt saadav kiud

7

lina

linataime (Linum usitatissimum) niinest saadav kiud

8

harilik kanep

kanepi (Cannabis sativa) niinest saadav kiud

9

džuut

Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis niinest saadav kiud. Käesoleva direktiivi kohaldamisel võrdsustatakse džuudiga järgmistelt taimedelt saadavad niinekiud: Hibiscus cannabinus, Hibiscus sabdariffa, Abutilon avicennae, Urena lobata, Urena sinuata

10

manillakanep (abaka)

Musa textilis’e tupplehtedest saadav kiud

11

halfa

Stipa tenacissima lehtedest saadav kiud

12

kookoskiud

Cocos nucifera pähklitelt saadav kiud

13

genista

Cytisus scoparius ja/või Spartium junceum niinest saadav kiud

14

ramjee

Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima niinest saadav kiud

15

sisal

Agave sisalana lehtedest saadav kiud

16

sunn

Crotalaria juncea niinest saadav kiud

17

henequen (heneken)

Agave fourcroydes niinest saadav kiud

18

maguey (kantal)

Agave cantala niinest saadav kiud

19

atsetaat

tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 74 %, kuid alla 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud

20

alginaat

algiinhappe metalle sisaldavatest sooladest saadav kiud

21

vaskammoniaak

vaskammoniaakmenetlusel saadav regenereeritud tsellulooskiud

22

modaal

regenereeritud tsellulooskiud, mis on saadud modifitseeritud viskoosmenetlusel ja on suure katkemistugevuse ja kõrge märgmooduliga. Katkemistugevus (BC) konditsioneeritud olekus ja vajalik koormus (BM) märjas olekus kiu pikendamiseks 5 % võrra on järgmine:

BC (CN) ≥ 1,3 √T + 2 T

BM (CN) ≥ 0,5 √T

kus T on keskmine joontihedus detsiteksides

23

valkkiud

looduslikest valkainetest kemikaalide abil regenereerimise ja stabiliseerimisega saadav kiud

24

triatsetaat

tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud

25

viskoos

regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena

26

akrüül

kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti akrüülnitriilrühmi

27

kloorkiud

kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50 massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi monomeere

28

fluorkiud

kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad alifaatseid fluorsüsinikmonomeere

29

modakrüül

kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi akrüülnitriilrühmi

30

polüamiid või nailon

kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid amiidrühmi, millest vähemalt 85 % on ühendatud alifaatsete või tsükloalifaatsete rühmadega

31

aramiid

kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid rühmi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega, kusjuures vähemalt 85 % amiid- või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid

32

polüimiid

kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid imiidrühmi

33

Lyocell (2)

regenereeritud derivatiseerimata tselluloosist kiud, mis saadakse orgaanilises lahustis lahustamise ja ketrusmenetlusega

34

polülaktiid

kiud, mis on moodustatud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on vähemalt 85 massiprotsenti looduslikest suhkrutest saadud piimhappeestri ühendeid, ja mille sulamistemperatuur on vähemalt 135 °C

35

polüester

kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti diooli ja tereftaalhappe estreid

36

polüeteen

kiud, mis koosnevad asendamata alifaatsetest küllastunud lineaarsetest süsivesinik-makromolekulidest

37

polüpropeen

kiud, mis sisaldab alifaatseid küllastunud süsivesinik-makromolekule, milles igal teisel süsiniku aatomil on isotaktilise paigutusega metüülkõrvalrühm (muid kõrvalrühmi ei ole)

38

polükarbamiid

kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvat funktsionaalse ureüleenrühma (NH-CO-NH)

39

polüuretaan

kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvat funktsionaalset uretaanrühma

40

vinülaal

kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad eriastmeliselt atsetaalitud polüvinüülalkoholist

41

trivinüül

akrüülnitriili terpolümeerist, monomeersest kloorvinüülist ja kolmanda komponendina monomeersest vinüülist kiud, milles ühegi komponendi osa ei ületa 50 massiprotsenti

42

elastodieen

elastne kiud, mis koosneb looduslikust või sünteetilisest polüisopreenist või ühest või enamast dieenist, mis on polümeriseeritud kas ühe või enama vinüüli monomeeriga või ilma; kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse

43

elastaan

elastne kiud, mis koosneb vähemalt 85 massiprotsendist segmenteeritud polüuretaanist; kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse

44

klaaskiud

klaasist valmistatud kiud

45

kiu koostismaterjalile vastav nimetus, nt metall (metall-, metalliseeritud), asbest, paber, millele järgneb või ei järgne sõna „-lõng” või „-kiud”

mitmesugustest mujal käesolevas lisas loetlemata materjalidest või uutest materjalidest saadav kiud

46

elastomultiester

kiud, mis on tekkinud kahe või enama keemiliselt erineva lineaarse makromolekuli koostoimel kahes või enamas eri faasis (millest ühegi osakaal ei ületa 85 massiprotsenti), mis sisaldab estrirühmi kui domineerivaid funktsionaalseid lülisid (vähemalt 85 %) ja mis pärast sobivat töötlust esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse

47

elastolefiin

Kiud, mis sisaldab vähemalt 95 massiprotsenti osaliselt ristsillatud makromolekule, koosneb etüleenist ja vähemalt veel ühest teisest olefiinist ning mis esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse.


(1)  Käesoleva lisa punkti 1 nimetust „vill” võib samuti kasutada lamba või -talle villaku villa ja punkti 2 kolmandas veerus loetletud muude loomade karva segule osutamisel.

See säte on kohaldatav artiklites 4 ja 5 loetletud tekstiiltoodete suhtes ning artiklis 6 viidatud tekstiiltoodete suhtes tingimusel, et need tooted koosnevad osaliselt punktides 1 ja 2 nimetatud kiududest.

(2)  „Orgaaniline lahusti” tähendab põhiliselt orgaaniliste kemikaalide ja vee segu.


II LISA

Artikli 5 lõikes 1 osutatud nimetused

:

bulgaaria keeles

:

„необработена вълна”,

:

hispaania keeles

:

„lana virgen” või „lana de esquilado”,

:

tšehhi keeles

:

„střižní vlna”,

:

taani keeles

:

„ren, ny uld”,

:

saksa keeles

:

„Schurwolle”,

:

eesti keeles

:

„uus vill”,

:

kreeka keeles

:

„παρθένο μαλλί”,

:

inglise keeles

:

„virgin wool” või „fleece wool”,

:

prantsuse keeles

:

„laine vierge” või „laine de tonte”,

:

itaalia keeles

:

„lana vergine” või „lana di tosa”,

:

läti keeles

:

„pirmlietojuma vilna” või „jaunvilna”,

:

leedu keeles

:

„natūralioji vilna”,

:

ungari keeles

:

„élőgyapjú”,

:

malta keeles

:

„suf verġni”,

:

hollandi keeles

:

„scheerwol”,

:

poola keeles

:

„żywa wełna”,

:

portugali keeles

:

„lã virgem”,

:

rumeenia keeles

:

„lână virgină”,

:

slovaki keeles

:

„strižná vlna”,

:

sloveeni keeles

:

„runska volna”,

:

soome keeles

:

„uusi villa”,

:

rootsi keeles

:

„ren ull”.


III LISA

Tooted, mille puhul märgistus või tähistus ei ole kohustuslik

(viidatud artikli 10 lõike 1 punktis a)

1.

Varrukahoidjad

2.

Tekstiilmaterjalidest kellarihmad

3.

Etiketid ja märgid

4.

Tekstiilmaterjalidest polstriga pidemed

5.

Kohvikannusoojendajad

6.

Teekannusoojendajad

7.

Varrukakaitsed

8.

Muhvid, välja arvatud karusriidest

9.

Tehislilled

10.

Nõelapadjad

11.

Maalimislõuend

12.

Alus-, karkass- ja kõvendusotstarbelised tekstiiltooted

13.

Vilt

14.

Kantud õmblustooted, kui neid otsesõnu sellistena iseloomustatakse

15.

Säärised

16.

Pakkematerjalid, mis ei ole uued ja mida müüakse kasutatuna

17.

Viltkübarad

18.

Tekstiilmaterjalidest kerged ja pehmed käekotid ning sadulsepakaubad

19.

Tekstiilmaterjalidest reisitarbed

20.

Käsitsi tikitud seinavaibad nii valmis- kui ka lõpetamata toodetena ja materjalid nende valmistamiseks, sealhulgas alusmaterjalist eraldi müüdav tikkimislõng, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste seinavaipade jaoks

21.

Tõmblukud

22.

Tekstiilmaterjalidega kaetud nööbid ja pandlad

23.

Tekstiilmaterjalidest raamatuümbrised

24.

Mänguasjad

25.

Jalatsite tekstiilosad, välja arvatud soojendusvoodrid

26.

Mitmest osast linikud pindalaga alla 500 cm2

27.

Pajakindad ja pajalapid

28.

Munasoojendajad

29.

Kosmeetikakotid

30.

Riidest tubakakotid

31.

Riidest prillitoosid, portsigarid, tulemasinatoosid ja kammituped

32.

Sportimisel kasutatavad kaitsetarbed, välja arvatud kindad

33.

Tualett-tarvete kotid

34.

Jalatsihooldusvahendite kotid

35.

Matusetarbed

36.

Ühekorratooted, välja arvatud vatt

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse ühekorratoodetena tekstiiltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või piiratud aja jooksul ning mille tavapärane kasutamine välistab nende taastamise edaspidiseks kasutamiseks samal või samalaadsel eesmärgil.

37.

Tekstiiltooted, mille kohta kehtivad Euroopa farmakopöa eeskirjad ja milles on viide nendele eeskirjadele, taaskasutatavad meditsiinilised ja ortopeedilised sidemed ning igasugused ortopeedilised tekstiiltooted

38.

Tekstiiltooted, sealhulgas IV lisa punktis 12 nimetatud nöörid ja köied, mis tavaliselt on ette nähtud:

a)

kasutamiseks kaupade valmistamise ja töötlemise seadmete koostisosadena;

b)

kasutamiseks masinates, seadmetes (nt kütte-, kliima- ja valgustusseadmetes), kodumasinates ja muudes seadmetes, autodes ja muudes sõiduvahendites nende osadena või nende käitamiseks, hooldamiseks või seadmestamiseks, välja arvatud sõidukitest eraldi müüdavad presentkatted ja mootorsõidukite tekstiilist tarvikud

39.

Kaitse- ja ohutustarbelised tekstiiltooted nagu ohutusrihmad, langevarjud, päästevestid, päästerennid, tuletõrjevahendid, kuulikindlad vestid ja eriotstarbelised kaitserõivad (nt mis pakuvad kaitset tule, kemikaalide või muude turvalisusele ohtu kujutavate riskide eest)

40.

Kilehallid (nt spordi-, näituse- või laohallid) tingimusel, et need varustatakse toodete kasutamisjuhendi ja tehniliste spetsifikatsioonidega

41.

Purjed

42.

Tekstiiltooted loomadele

43.

Lipud ja vimplid


IV LISA

Tooted, mille kohta kehtib üksnes ühismärgistamise või -tähistamise kohustus

(viidatud artikli 10 lõike 1 punktis b)

1.

Põrandalapid

2.

Puhastuslapid

3.

Äärised ja posamendid

4.

Tekstiilpudukaubad

5.

Vööd

6.

Traksid

7.

Suka- ja sokihoidjad ja -paelad

8.

Kinga- ja saapapaelad

9.

Paelad

10.

Kummipaelad

11.

Uutena müüdavad pakkematerjalid

12.

Pakkenöör ja põllumajandusliku otstarbega nöörid ja köied; nöörid ja köied, välja arvatud III lisa punkti 38 kuuluvad (1)

13.

Linikud

14.

Taskurätikud

15.

Juuksevõrgud

16.

Laste lipsud ja ristlipsud

17.

Pudipõlled; pesukindad ja -lapid

18.

Õmblusniit, nõelumis- ja tikkimislõng väikestes kogustes (netomassiga alla 1 grammi) jaemüügiks pakendatult

19.

Kardina-, eesriiete ja aknakatete paelad.


(1)  Selle punkti alla kuuluvate mõõtulõigatult müüdavate toodete ühismärgistuseks peetakse märgistust poolil. Siia kuuluvad muu hulgas alpinismi ja veespordi harrastamisel kasutatavad köied.


V LISA

Tekstiiltootes sisalduvate kiudude massi arvutamisel kasutatavad kokkuleppelised massilisad

(viidatud artiklis 13)

Kiu nr

Kiud

Massilisa, %

1–2

Lambavill ja muude loomade vill:

 

kammitud kiud

18,25

kraasitud kiud

17,00 (1)

3

Loomakarv:

 

kammitud kiud

18,25

kraasitud kiud

17,00 (1)

Hobusejõhv:

 

kammitud kiud

16,00

kraasitud kiud

15,00

4

Siid

11,00

5

Puuvill:

 

tavalised kiud

8,50

merseriseeritud kiud

10,50

6

Kapok

10,90

7

Lina

12,00

8

Kanep

12,00

9

Džuut

17,00

10

Manillakanep (abaka)

14,00

11

Halfa

14,00

12

Kookoskiud

13,00

13

Genista

14,00

14

Ramjee (pleegitatud kiud)

8,50

15

Sisal

14,00

16

Sunn

12,00

17

Henequen (heneken)

14,00

18

Maguey (kantal)

14,00

19

Atsetaat

9,00

20

Alginaat

20,00

21

Vaskammoniaak

13,00

22

Modaal

13,00

23

Valk

17,00

24

Triatsetaat

7,00

25

Viskoos

13,00

26

Akrüül

2,00

27

Kloorkiud

2,00

28

Fluorkiud

0,00

29

Modakrüül

2,00

30

Polüamiid või nailon:

 

staapelkiud

6,25

filamentkiud

5,75

31

Aramiid

8,00

32

Polüimiid

3,50

33

Lyocell

13,00

34

Polülaktiid

1,50

35

Polüester:

 

staapelkiud

1,50

filamentkiud

1,50

36

Polüeteen

1,50

37

Polüpropeen

2,00

38

Polükarbamiid

2,00

39

Polüuretaan:

 

staapelkiud

3,50

filamentkiud

3,00

40

Vinülaal

5,00

41

Trivinüül

3,00

42

Elastodieen

1,00

43

Elastaan

1,50

44

Klaaskiud:

 

keskmise läbimõõduga üle 5 μm

2,00

keskmise läbimõõduga alla 5 μm

3,00

45

Metallkiud

2,00

Metalliseeritud kiud

2,00

Asbest

2,00

Paberlõng

13,75

46

Elastomultiester

1,50

47

Elastolefiin

1,50


(1)  Kokkuleppelist massilisa 17,00 % rakendatakse ka juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kas tekstiiltootes sisalduv lamba- ja/või muude loomade vill on kraasitud või kammitud.


VI LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(viidatud artiklis 18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/74/EÜ

(EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38)

 

Komisjoni direktiiv 97/37/EÜ

(EÜT L 169, 27.6.1997, lk 74)

 

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 1.F.2

(ELT L 236, 23.9.2003, lk 66)

 

Komisjoni direktiiv 2004/34/EÜ

((ELT L 89, 26.3.2004, lk 35)

 

Komisjoni direktiiv 2006/3/EÜ

(ELT L 5, 10.1.2006, lk 14)

 

Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)

ainult lisa punkti D alapunkt 2

Komisjoni direktiiv 2007/3/EÜ

(ELT L 28, 3.2.2007, lk 12)

 


B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(viidatud artiklis 18)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

96/74/EÜ

97/37/EÜ

1. juuni 1998

2004/34/EÜ

1. märts 2005

2006/3/EÜ

9. jaanuar 2007

2006/96/EÜ

1. jaanuar 2007

2007/3/EÜ

2. veebruar 2008


VII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 96/74/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 lõike 2 sissejuhatus

Artikli 2 lõike 1 punkti b sissejuhatus

Artikli 2 lõike 2 esimene taane

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i

Artikli 2 lõike 2 teine taane

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt ii

Artikli 2 lõike 3 sissejuhatus

Artikli 2 lõike 2 sissejuhatus

Artikli 2 lõike 3 esimene taane

Artikli 2 lõike 2 punkt a

Artikli 2 lõike 3 teine taane

Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 2 lõike 3 kolmas taane

Artikli 2 lõike 2 punkt c

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõike 1 sõnastus, välja arvatud taanded

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõike 1 taanded

II lisa

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatus

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatus

Artikli 6 lõike 1 esimene taane

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõike 1 teine taane

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõike 1 kolmas taane

Artikli 6 lõike 1 punkt c

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

Artikli 6 lõige 4

Artikli 6 lõige 5

Artikli 6 lõige 5

Artikli 6 lõige 4

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 punkt a

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 punkt b

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõike 2 punkt c

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõike 2 punkt d

Artikli 8 lõige 5

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõike 3 sissejuhatus

Artikli 9 lõike 3 sissejuhatus

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu sissejuhatus

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu sissejuhatus

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene taane

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu punkt i

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu teine taane

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu punkt ii

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu kolmas taane

Artikli 9 lõike 3 punkti a esimese lõigu punkt iii

Artikli 9 lõike 3 punkti a teine lõik

Artikli 9 lõike 3 punkti a teine lõik

Artikli 9 lõike 3 punkti a kolmas lõik

Artikli 9 lõike 3 punkti a kolmas lõik

Artikli 9 lõike 3 punktid b kuni f

Artikli 9 lõike 3 punktid b kuni f

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikli 12 sissejuhatus

Artikli 12 sissejuhatus

Artikli 12 punkt 1

Artikli 12 punkt a

Artikli 12 punkti 2 alapunkt a

Artikli 12 punkt b

Artikli 12 punkti 2 alapunkti b esimene lõik

Artikli 12 punkt c

Artikli 12 punkti 2 alapunkti b teine lõik

Artikli 12 punkt d

Artikli 12 punkti 2 alapunkti c esimene lõik

Artikli 12 punkti e esimene lõik

Artikli 12 punkti 2 alapunkti c teise lõigu sissejuhatus

Artikli 12 punkti e teise lõigu sissejuhatus

Artikli 12 punkti 2 alapunkti c teise lõigu esimene taane

Artikli 12 punkti e teise lõigu punkt i

Artikli 12 punkti 2 alapunkti c teise lõigu teine taane

Artikli 12 punkti e teise lõigu punkt ii

Artikli 12 punkt 3

Artikli 12 punkt f

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikli 15 sissejuhatus

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus

Artikli 15 punkt 1

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 15 punkt 2

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 15 punkt 3

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 15 punkt 4

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikkel 16

Artiklid 15 ja 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikli 19 esimene lõik

Artikkel 20

Artikli 19 teine lõik

Artikkel 19

I lisa, nr 1 kuni 33

I lisa, nr 1 kuni 33

I lisa, nr 33a

I lisa, nr 34

I lisa, nr 34

I lisa, nr 35

I lisa, nr 35

I lisa, nr 36

I lisa, nr 36

I lisa, nr 37

I lisa, nr 37

I lisa, nr 38

I lisa, nr 38

I lisa, nr 39

I lisa, nr 39

I lisa, nr 40

I lisa, nr 40

I lisa, nr 41

I lisa, nr 41

I lisa, nr 42

I lisa, nr 42

I lisa, nr 43

I lisa, nr 43

I lisa, nr 44

I lisa, nr 44

I lisa, nr 45

I lisa, nr 45

I lisa, nr 46

I lisa, nr 46

I lisa, nr 47

II lisa, nr 1 kuni 33

V lisa, nr 1 kuni 33

II lisa, nr 33a

V lisa, nr 34

II lisa, nr 34

V lisa, nr 35

II lisa, nr 35

V lisa, nr 36

II lisa, nr 36

V lisa, nr 37

II lisa, nr 37

V lisa, nr 38

II lisa, nr 38

V lisa, nr 39

II lisa, nr 39

V lisa, nr 40

II lisa, nr 40

V lisa, nr 41

II lisa, nr 41

V lisa, nr 42

II lisa, nr 42

V lisa, nr 43

II lisa, nr 43

V lisa, nr 44

II lisa, nr 44

V lisa, nr 45

II lisa, nr 45

V lisa, nr 46

II lisa, nr 46

V lisa, nr 47

III lisa

III lisa

IV lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa

VI lisa

VII lisa


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Euroopa Parlament ja nõukogu

23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/49


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

18. detsember 2008,

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27

(2009/45/EÜ)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 27 viiendat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid nõustusid 21. novembril 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel ületama rubriigi 4 ülemmäärasid ja võtma 2009. aasta eelarve täiendavaks rahastamiseks kasutusele 420 miljoni euro ulatuses paindlikkusinstrumendi vahendeid, et finantseerida rahastamisvahendit kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarves (edaspidi „2009. aasta eelarve”) kasutatakse paindlikkusinstrumenti, et teha kättesaadavaks 420 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena.

Kõnealust summat kasutatakse selleks, et finantseerida rubriigist 4 täiendavalt rahastamisvahendit kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades.

Artikkel 2

Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 18. detsember 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. WOERTH


(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Komisjon

23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/50


KOMISJONI OTSUS,

19. detsember 2008,

teatavate Rootsi postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8409 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/46/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 4 ja 6,

võttes arvesse Posten AB Swedeni (edaspidi „Rootsi Post”) 19. juunil 2008. aastal e-posti teel esitatud taotlust,

olles nõu pidanud riigihangete nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID

(1)

19. juunil 2008. aastal edastas Rootsi Post komisjonile e-posti teel taotluse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikele 5. Artikli 30 lõike 5 esimese lõigu kohaselt teatas komisjon sellest Rootsi ametiasutustele 25. juuni 2008. aasta kirjas, millele Rootsi ametiasutused, olles taotlenud tähtaja pikendamist, vastasid e-posti teel 2. septembril 2008. aastal. Komisjon nõudis oma 30. juuli 2008. aasta e-kirjas Rootsi Postilt täiendavat teavet, mille Rootsi Post saatis 15. augusti 2008. aasta e-kirjas.

(2)

Rootsi Posti esitatud taotlus käsitleb teatavaid Rootsis osutatavaid postiteenuseid ja muid teenuseid. Taotluses kirjeldatakse järgmisi teenuseid:

a)

riigisisesed ja rahvusvahelised (tarbijatevahelised, tarbija ja ettevõtte vahelised, ettevõtetevahelised ning ettevõtte ja tarbija vahelised) adressaadiga esimese klassi kirjateenused; kõnealune kategooria hõlmab ka ajalehtede kiirkannet ja kiirpostiteenuseid;

b)

lihtkirjateenused, sh nn e-kirja (e-brev) teenused, ajalehtede tavakanne ja adressaadiga otsepostiteenused. E-kirja teenus on teenus, mille puhul klient esitab materjali elektrooniliselt; seejärel see trükitakse, pannakse ümbrikutesse ning postitatakse; kõnealune teenuseliik on omakorda jagatud alamliikideks, sest eri liiki posti töödeldakse erinevalt ja ka selle hind on erinev. Seega eristatakse põhiliselt üksikkirju ja suuri sorteeritud saadetisi (mida nimetatakse ka eelsorteeritud partiisaadetisteks). Viimati nimetatud liigi puhul eristatakse saadetisi veel vastavalt sellele, millises geograafilises piirkonnas teenust osutatakse, st eristatakse suurlinnade piirkondades (2) edastatavaid suuri sorteeritud saadetisi ja mujal Rootsis edastatavaid suuri sorteeritud saadetisi. Kõnealusest liigitusest tulenevalt on hinnad vastavalt teenuse osutamise kohale erinevad ja see erinevus on märkimisväärne. (3) Käesolevas otsuses käsitletakse seega kolme eri teenust:

üldised lihtpostiteenused, st kõik eespool kirjeldatud lihtpostiteenused, v.a:

suured sorteeritud lihtsaadetised suurlinnade piirkondades ja

suured sorteeritud lihtsaadetised mujal Rootsis, v.a suurlinnade piirkondades;

c)

adressaadita otsepostitusteenused;

d)

riigisisesed ettevõtetevahelised standardpakiteenused;

e)

riigisisesed ettevõtte ja tarbija vahelised standardpakiteenused;

f)

riigisisesed tarbija (tarbijatevahelised ning tarbija ja ettevõtte vahelised) standardpakiteenused;

g)

riigisisesed kiir- ja kullerpakiteenused;

h)

rahvusvahelised pakiteenused (ettevõtetevahelised, ettevõtte ja tarbija vahelised, tarbija ja ettevõtte vahelised ja tarbijatevahelised), st välisriikidest Rootsi ja Rootsist välisriikidesse saadetavate pakkidega seotud teenused;

i)

riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused (mida on nimetatud ka kergkaubaveo teenusteks, st umbes kuni 1 000 kg kaaluva kauba saatmisega seotud teenusteks);

j)

filateeliateenused;

k)

kolmandate ja neljandate isikute logistikateenused, mis määratluse kohaselt hõlmavad kaupade importi, ladustamist ja turustamist ning ka kliendi kaubavoogude suunamist, kontrollimist ja arendamist;

l)

ettevõttesiseste postiteenuste osutamine allhankena. Kõnealust teenust kirjeldatakse taotluses järgmiselt: „Postservice seisneb selles, et ettevõttesisese posti töötlemiseks kasutatakse ettevõttevälist teenuseosutajat, et vabastada ettevõtte ressursid kõnealustest ülesannetest ja muuta ettevõtte tegevus tõhusamaks. Postservice moodustab osa ettevõttesiseste teenuste allhanketurust, kuhu kuuluvad ka paljud muud teenused. Kõnealusel turul tegutseb palju ettevõtteid ja nende osutatavad teenused on erinevad. Teenused on jagatud erisugusteks pakettideks, mis mõnel juhul hõlmavad teenuseid, millest enamikku võib pidada postiteenusteks, kuid muul juhul sisaldab see ainult mõnda üksikut postiteenust ning rõhk on näiteks puhastusteenustel.”

(3)

Lisaks nimetatakse taotluses postkastiteenust, kuid lisatakse õigesti, et tegemist on tugiteenusega, mida tuleks pidada postiinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamise osaks. Seetõttu ei saa kõnealuse teenuse kohta eraldi otsust vastavalt artiklile 30 teha.

(4)

Taotlusele on lisatud riigi sõltumatu ametiasutuse Konkurrensverket (4) (Rootsi Konkurentsiamet) järeldus, tema peamised märkused ja järeldused on järgmised: „Konkurrensverketil ei ole kaalukaid vastuväiteid selle kohta, kuidas [Rootsi Post] asjaomaseid turge piiritleb (…). Olemasolevat ja suurenevat konkurentsiolukorda, mida uued ettevõtted [Rootsi Postile] postisektoris pakuvad, seda eelkõige tihedamalt asustatud piirkondades, on kirjeldatud õigesti. (…) Rootsis on siiski ulatuslikud geograafilised piirkonnad, mis on hõredalt asustatud ja mis praegu ja ilmselt ka lähitulevikus uutele ettevõtetele [postiteenuste osutamise seisukohast] huvi ei paku. See tähendab, et Rootsi postituru teatud osades on [Rootsi Post] edaspidigi ainus sellel turul tegutsev ettevõtja või vähemalt väga tugeva turupositsiooniga ettevõtja. (…) Kokkuvõttes leiab Konkurrensverket, et vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ (kommunaalteenuste direktiiv) artiklile 30 esitatud [Rootsi Posti] taotlus vastab [taotluses] nimetatud turgudel erandi tegemise tingimustele (…)”.

II.   ÕIGUSRAAMISTIK

(5)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid.

(6)

Kuna Rootsi on rakendanud ja kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta), (5) kasutamata artiklis 7 sätestatud võimalust teenuseid reserveerida, ei saa juurdepääsu turule pidada piiratuks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 3 tähenduses. Konkreetse turu otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata mitmete kriteeriumide alusel, millest ükski ei ole iseenesest otsustav.

(7)

Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentreeritus. Kuna käesolevas otsuses käsitletavate tegevuste suhtes kehtivad mitmed tingimused, tuleks konkurentsiolukorra käsitlemisel arvesse võtta turgude eri olukordi.

(8)

Ehkki teatavatel juhtudel võidakse ette näha turu kitsamaid määratlusi, võib asjaomase turu täpse määratluse jätta käesolevas otsuses lahtiseks, sest mitmeid Rootsi Posti taotluses loetletud teenuseid käsitletakse sellises ulatuses, et analüüsi tulemus jääb samaks olenemata sellest, kas lähtutakse kitsast või laiemast määratlusest.

(9)

Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III.   HINNANG

(10)

Rootsi Posti turuosa adressaadiga esimese klassi postiteenuste sektoris ulatus aastatel 2005–2007 nii rahalise väärtuse kui mahu (6) poolest stabiilselt veidi üle […] %. (7) Rootsi Posti andmetel ei erine tema turuosa märkimisväärselt ka kõiki käsitletavaid segmente (tarbijatevahelised, tarbija ja ettevõtte vahelised, ettevõtte ja tarbija vahelised, ettevõtetevahelised, riigisisesed ja rahvusvahelised, kirjad ja esimese klassi ajalehed, üksiksaadetised ja partiid, sorteeritud ja sorteerimata saadetised, suured ja väikesed saadetised, suurlinnade piirkondades ja mujal Rootsis osutatavad teenused, jne) eraldi vaadates. (8) Järelikult võib praegu jätta lahtiseks küsimuse, kas kõik kõnealused turusegmendid moodustavad osa samast tooteturust. Rootsi Posti sõnul on asjaomane turg, millega seoses tema turupositsiooni tuleb mõõta, siiski suurem „teadete turg”, mis hõlmab lisaks igat liiki adressaadiga kirjadele, ajalehtede ja perioodika kiir- ja tavakandele ning adressaadiga otsepostile ka „postisaadetiste füüsilise edasitoimetamise kõiki elektroonilisi alternatiive. (…) Näiteks e-kirjad, elektrooniline andmevahetus, veebilehtede kaudu toimuv suhtlemine (andmete esitamine, tehingute sooritamine jne), ärisüsteemid (mis hõlmavad teabe edastamise ja teenuste osutamise rakendusi, näiteks e-arvete esitamise süsteemid) ja telefoniteenused (SMS- ja MMS-teenused)”. Selliselt määratletud turul oleks Rootsi Postil „väiksem turuosa”. Rootsi Posti sõnul avaldaks võimalus asendada „tavapärased” paberkirjade teenused elektrooniliste sidevahenditega (nagu e-post või SMS) tegelikult konkurentsisurvet. Asendamise kohta tuleb märkida, et EÜ konkurentsieeskirjade kohaselt tuleb asendatavust analüüsida, lähtudes muu hulgas toote omadustest, toodete hindadest ning nõudluse muutumisest võimalike asendajate kasuks. Paberposti ja elektronside omadused näivad oluliselt erinevat nii suhtlemise vormi, teadete edastamisele kuluva aja kui ka tarbijate eelistuse poolest. Samuti on paberposti ja elektronposti omavaheline asendatavus oluliselt tõkestatud. (9) See näitab, et elektronside kuulub teistsugusele tooteturule ning seetõttu ei saa Rootsi Posti adressaadiga esimese klassi postiteenuste suhtes otsest konkurentsipiirangut kehtestada. Lisaks sellele näib, et elektronposti suurenenud kasutamine vähendab oluliselt paberposti kogumahtu, mitte ei tekita selle piires konkurentsi. (10) Seetõttu ei saa konkurentsile otsese avatuse hindamisel kasutada võrdlusena „teadete turgu”. Seda asjaolu arvesse võtmata oleks Rootsi Posti sõnul asjaomane turg „adressaadiga füüsiliste teadete turg”, st üks ühtne turg, mis hõlmab kõiki saadetiste vorme ja liike (tähitud ja lihtkirjad, kiir- ja tavapost), adressaadiga otseposti, ajalehtede ja perioodika kannet. Selliselt määratletud turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] % ja mahu alusel […] %. Hoolimata asjaolust, et eri liiki teenuste hinnakujunduse tingimused on väga erinevad, ei ole Rootsi Posti suur turuosa, mis eri turgudel ulatub rahalise väärtuse alusel mõõdetuna […] %-st […] %-ni ja mahu alusel mõõdetuna […] %-st […] %-ni, ühisturuga kooskõlas. Seetõttu tuleks adressaadiga esimese klassi postiteenuste turgu hinnata eraldi ja Rootsi Posti turuosad nimetatud turul on sellised, et vastupidiste tõendite puudumisel tuleks järeldada, et käesolevas põhjenduses käsitletud adressaadiga esimese klassi postiteenused ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(11)

Eespool põhjenduse 2 punkti b esimeses taandes määratletud üldiste lihtkirjateenuste turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalises väärtuses hinnanguliselt […] %, (11) samas kui suurimale konkurendile kuulus ülejäänud […] %. Sellega seoses tuleks meelde tuletada kohtupraktikat, (12) mille kohaselt „on väga suur turuosa erandlikke asjaolusid kõrvale jättes iseenesest tõend turgu valitseva seisundi olemasolust. Tegemist on olukorraga, kus turuosa moodustab 50 %”. Kõnealust suuresti kontsentreerunud turgu ([…] %) ja vastupidistele asjaoludele viitavate märkide puudumist arvesse võttes tuleks seetõttu järeldada, et Rootsis ei ole üldised lihtkirjateenused otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(12)

Eespool põhjenduse 2 punkti b kolmandas taandes määratletud suurte sorteeritud lihtsaadetiste kohta mujal Rootsis, v.a suurlinnade piirkondades, kinnitab Rootsi Posti edastatud teave, et „väljaspool suurlinnade piirkondi suuri saadetisi edastavate ettevõtjate turuosi ei mõõdeta eraldi, vaid osana kõnealustesse piirkondadesse suunduvast kogupostist. See tähendab, et kõnealuste ettevõtjate turuosad on umbes sama suured kui esimese klassi teenuseid osutavate ettevõtjate turuosad, mis tähendab, et [Rootsi Posti] turuosa on umbes […] %”. Kõnealust suuresti kontsentreerunud turgu ja vastupidistele asjaoludele viitavate märkide puudumist arvesse võttes tuleks seetõttu järeldada, et mujale kui suurlinnade piirkondadesse saadetavate lihtsaadetiste turg ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. (13) Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(13)

Adressaadita otsepostitusteenuste valdkonnas, mis käesoleva otsuse tähenduses on adressaadita reklaamteadete kanne, on Rootsi Posti hinnanguline turuosa rahalises väärtuses […] %, kusjuures tema suurima konkurendi turuosa on rahalises väärtuses […] %. Rootsi Posti andmetel on asjaomane turg, mille alusel tema turuosa tuleks mõõta, suurem „reklaamiturg”, mis lisaks adressaadita otsepostile hõlmab „muid reklaamikanaleid, näiteks ajalehereklaami, tele- ja raadioreklaami, välireklaami, Interneti-reklaami, sponsorlust jne”. Selliselt määratletud turul oleks Rootsi Posti turuosa umbes […] %. (14) Mitmesuguseid meediakanaleid hõlmava ühtse ja laiaulatusliku turu olemasolu on siiski juba uuritud ja see väide on varasema komisjoni otsusega tagasi lükatud. (15) Seega ei saa otsest konkurentsile avatust hinnata, kasutades võrdluseks „reklaamiturgu”. Järelikult tuleb adressaadita otsepostitusteenuseid uurida eraldi. Võttes arvesse kõnealust suuresti kontsentreerunud turgu ja eespool põhjenduses 11 viidatud kohtupraktikat ning vastupidistele asjaoludele viitavate märkide puudumist, tuleks seetõttu järeldada, et adressaadita otsepostitusteenused ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(14)

Rootsi Post on arvamusel, et „pakkide, pakipartiide ja kaubaalusel saadetiste standardiseeritud edasitoimetamine riiklike, piirkondlike või ülemaailmsete võrgustike kaudu” toimub ühtsel turul, mida nimetatakse „sorteerimiskeskuses töödeldud üldveoste turuks”, sest kõiki neid teenuseid ühendab asjaolu, et „kõnealuste võrgustike keskseks tunnuseks on suurte kaubakoguste töötlemiseks ette nähtud sorteerimiskeskuste olemasolu”. Selliselt määratletud turul oleks Rootsi Posti turuosa […] %. See jaguneb siiski väga erinevateks turuosadeks, mis ulatuvad rahalises väärtuses mõõdetuna […] %-st riigisiseste kiirkullerteenuste segmendis […] %-ni tarbija standardpakiteenuste segmendis. See ei ole ühisturuga kooskõlas. Seega tuleb tarbija standardpakiteenuseid käsitleda eraldi, sest nende eesmärk on rahuldada eri vajadusi (universaalsed postiteenused), võrreldes kommertspakiteenustega, mille osutamise tehnoloogiline protsess erineb tavaliselt märkimisväärselt. Rootsi Posti turupositsioon on kõnealuste teenuste puhul üsna tugev – tema rahalises väärtuses mõõdetud hinnanguline turuosa oli aastatel 2005–2007 stabiilne, ulatudes […] %-st […] %-ni. (16) Kuigi see olukord võib lähiaastatel muutuda 2007. aasta lõpus turule tulnud kahe uue konkurendi tõttu, tuleks järeldada, et käsitletav teenuste liik ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(15)

Rootsi Posti esitatud teabe kohaselt eksisteerib asutusesiseste teenuste allhanke ühtne turg. Nagu eespool põhjenduse 2 lõikes 1 sätestatud, hõlmab kõnealune turg eri liiki teenuseid, alates postisaadetistega seotud ühest või enamast teenusest, nagu postiruumi töö korraldamisega seotud teenused, kuni puhastusteenusteni. Teenuste täpne kombinatsioon oleneb konkreetse kliendi nõudmistest. Jättes kõrvale kõik muud kaalutlused, mis on seotud selliste üksteisest erinevate teenuste nagu puhastusteenuste ja postihalduse pakkumise ja nõudluse vastastikuse asendatavuse puudumisega, ei saa eelnevalt kindlaks teha, milliseid teenuseid võidakse koos pakkuda, kui üks või mitu klienti neid soovivad. Seetõttu tooks asutusesiseste teenuste allhanke suhtes kohaldatavat õiguskorda käsitlev otsus kaasa märkimisväärse õiguskindlusetuse. Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes ei saa Rootsi Posti teates määratletud asutusesiseste teenuste allhanke kohta teha direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel ühte teenuste liiki käsitlevat otsust.

(16)

Nagu eespool põhjenduse 2 punktis b on öeldud, eksisteerib Rootsis suurlinnade piirkonnas edasi toimetatavate suurte eelsorteeritud lihtsaadetiste eraldi turg. Kõnealusel turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %. Võttes arvesse kõnealuse turu kontsentreeritust, kus suurima konkurendi turuosa rahalise väärtuse alusel oli 2007. aastal […] %, tuleks neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(17)

Rootsi Posti turuosa riigisiseste ettevõtetevaheliste standardpakiteenuste puhul oli 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %. Võttes arvesse, et kahe suurima konkurendi hinnanguline turuosa riigisiseste teenuste puhul kokku ulatus […] %-ni ja kolme suurima konkurendi turuosa rahalises väärtuses oli kokku […] % ning seega oli kolme suurima konkurendi turuosa oluline, järeldatakse, et kõnealune tegevus on konkurentsile otseselt avatud.

(18)

Rootsi Posti hinnanguline turuosa riigisiseste teenuste puhul oli 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %. Suurima konkurendi hinnanguline turuosa, mis oli 2007. aastal […] %, on aga umbes pool Rootsi Posti turuosast ning võib arvata, et kõnealune konkurent suudab avaldada Rootsi Postile olulist konkurentsisurvet. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(19)

Kõnealusel turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal […] %, samas kui kahe tema suurima konkurendi turuosa kokku ulatus […] %-ni. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada riigisisese kiir- ja kullerpakiteenuste turu konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(20)

Eespool põhjenduse 2 punktis h määratletud rahvusvaheliste pakiteenuste turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %, samas kui suurima konkurendi turuosa oli võrreldaval tasemel ([…] %) ja kahe suurima konkurendi turuosa oli kokku […] %, ületades Rootsi Posti turuosa peaaegu kaks korda. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada rahvusvaheliste pakiteenuste turu konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(21)

Eespool põhjenduse 2 punktis i määratletud riigisiseste kaubaalusel saadetiste veo teenuste turul oli Rootsi Posti hinnanguline turuosa […] %. Rootsi Posti esitatud teabe kohaselt „(…) domineerivad sellel turul DHL, Schenker, DSV ja [Rootsi Post], kusjuures [Rootsi Post] ja DSV konkureerivad kolmanda koha pärast. Lisaks pakuvad kaubaalusel saadetiste veo teenust ka kohalikud ja rahvusvahelised veoettevõtjad. Rootsi transpordisektoris tegutseb umbes 14 000 ettevõtjat ja ei ole teada, kui paljude tootevalikusse kuuluvad ka kaubaalusel saadetiste veo teenused”. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(22)

Eespool põhjenduse 2 punktis k määratletud kolmandate ja neljandate isikute logistikateenuste turul on Rootsi Posti turuosa üsna ebaoluline, jäädes alla […] %, sest Rootsi Posti andmetel „tegutseb Rootsi turul suur hulk Rootsi ja rahvusvahelisi ettevõtteid, näiteks DHL, Schenker, DSV ja Green Cargo. Lisaks tegutsevad sellel turul ka ülemaailmset võrgustikku omavad ettevõtjad, mis algul tegutsesid mereveonduse ja ekspedeerimise valdkonnas, näiteks Maersk ja Tradimus”. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(23)

Käesolevas otsuses on filateeliateenused määratletud kui „markide ja nendega seotud toodete müük peamiselt margikogujatele ja piiratud ulatuses ka kingituste ja suveniiride ostjatele”. Rootsi Posti esitatud teabe kohaselt on Rootsi Post Rootsi suurim pidevalt uusi marke välja andev äriühing. Teised Rootsi filateeliaturule uusi marke pakkuvad ettevõtjad on kohalikud postiasutused ja välismaised, peamiselt Põhjamaade postiasutused. Filateeliaturg ei piirdu siiski ainult markidega, mida pakuvad postiasutused, vaid hõlmab ka markide müüki oksjonitel, margimüüjate kaudu ja Interneti teel mitmesugustel müügi ja oksjoniga tegelevatel veebilehtedel. Rootsi Posti hinnanguline turuosa Rootsi filateeliateenuste koguturul, mis hõlmab nii margimüüjaid kui ka oksjonimaju, on […] %, oksjonimajade ühine turuosa on […] %, margimüüjate ühine turuosa on […] %, Interneti-müügi turuosa on kokku […] % ja muude Rootsi postiasutuste turuosa on kokku […] %. Kolme suurima oksjonipidaja hinnanguline turuosa (kokku […] %) on Rootsi Posti turuosast mõnevõrra suurem. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada filateeliateenuste turu konkurentsile otsese avatuse märgiks olenemata sellest, kas tegemist on koguturuga või markide müügi või margioksjoni turuga eraldi.

IV.   JÄRELDUSED

(24)

Arvestades põhjendustes 2–23 käsitletud tegureid, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Rootsis täidetuks järgmiste teenuste puhul:

a)

suured sorteeritud lihtsaadetised suurlinnade piirkondades;

b)

riigisisesed ettevõtetevahelised standardpakiteenused;

c)

riigisisesed ettevõtte ja tarbija vahelised standardpakiteenused;

d)

riigisisesed kiir- ja kullerpakiteenused;

e)

riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused (mida on nimetatud ka kergkaubaveo teenusteks);

f)

kolmandate ja neljandate isikute logistikateenused;

g)

filateeliateenused ja

h)

rahvusvahelised pakiteenused.

(25)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada tellijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Rootsis põhjenduse 24 punktides a–h loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks Rootsis.

(26)

Käesolev otsus lähtub 2008. aasta juunist septembrini kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast, nagu seda on kirjeldatud Rootsi Kuningriigi esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui tegeliku või õigusliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud tellijad ja mille eesmärk on võimaldada järgmiste teenuste osutamist Rootsis:

a)

suured sorteeritud lihtsaadetised suurlinnade piirkondades;

b)

riigisisesed ettevõtetevahelised standardpakiteenused;

c)

riigisisesed ettevõtte ja tarbija vahelised standardpakiteenused;

d)

riigisisesed kiir- ja kullerpakiteenused;

e)

riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused (mida on nimetatud ka kergkaubaveo teenusteks);

f)

kolmandate ja neljandate isikute logistikateenused;

g)

filateeliateenused ja

h)

rahvusvahelised pakiteenused.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Määratletud suuremate linnade, nagu Stockholm, Göteborg, Malmö ja Västerås, ning neid ümbritsevate postipiirkondadena.

(3)  Keskmiselt 0,40 Rootsi krooni: kuni 20 g kaaluva lihtkirja (üksikkirja) saatmine maksab 4 Rootsi krooni ja lihtkirjade saatmine suure sorteeritud saadetisena väljaspool suurlinnade piirkondi 2,84 Rootsi krooni kirja kohta. Keskmiselt on lihtkirjade saatmine suurte sorteeritud saadetistena suurlinnade piirkondades 16,39 % odavam.

(4)  28. veebruari 2008. aasta teatis D nr 656/2007.

(5)  EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.

(6)  Rahalise väärtuse alusel mõõdetud turuosa oli 2005., 2006. ja 2007. aastal vastavalt […] %, […] % ja […] %, samas kui mahu alusel mõõdetud turuosa oli samadel aastatel vastavalt […] %, […] % ja […] %.

(7)  Konfidentsiaalne info.

(8)  Vt taotluse punkt 3.1, C, lk 25–26.

(9)  Näiteks umbes veerandil Rootsi leibkondadest ei ole Interneti-ühendust. Lisaks maksab Interneti teel arveid „veidi üle poole” Rootsi elanikkonnast, mis tähendab, et ligi pooled seda ei tee.

(10)  Vt samalaadset järeldust komisjoni 6. augusti 2007. aasta otsuse 2007/564/EÜ (teatavate Soome (välja arvatud Ahvenamaa) postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Paralamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisala) põhjendusest 10 (ELT L 215, 18.8.2007, lk 21).

(11)  2005: […] %, 2006: […] %.

(12)  Vt Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 28. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-395/94: Atlantic Container Line AB ja teised vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, punkt 328, EKL 2002, lk II-00875.

(13)  Rahvastikutihedust ei peetud oluliseks teguriks eelviidatud otsuses 2007/564/EÜ, mis käsitles Soomet, kus rahvastikutihedus – 1. jaanuari 2007. aasta seisuga 17,4 elanikku km2 kohta – on madalam kui Rootsis, kus see oli 1. jaanuari 2007. aasta seisuga 22,2 elanikku km2 kohta.

(14)  Sh adressaadiga otsepostitusteenused, mida Rootsi Post peab oma taotluses siiski adressaadiga füüsiliste kirjade turu osaks, „võttes muu hulgas arvesse kommunaalteenuste direktiivis sätestatud postiteenuste liigitust”.

(15)  Vt komisjoni 8. aprilli 2005. aasta otsuse (juhtum nr IV/M.3648 – GRUNER + JAHR/MPS) punkti 11. Asjaomasteks meediakanaliteks olid perioodilised väljaanded, televisioon, raadio ja Internet. Sama teema kohta vt komisjoni 24. jaanuari 2005. aasta otsuse (juhtum nr IV/M.3579 – WPP/GREY) punkti 15, milles muu hulgas öeldakse, et „[…] pigem tundub, et eri meediakanalid on üksteist täiendavad kui asendavad, sest eri meediakanalid jõuavad eri viisil eri sihtrühmadeni”.

(16)  Rootsi Posti poolt oma taotlusele lisatud uuringutulemuste kohaselt „ei erista Rootsi Post kahte seda liiki teenust. Olenemata sellest, kas postipakk toimetatakse edasi tarbijalt tarbijale või tarbijalt ettevõttele, osutatakse teenust sama tootenime all („Postpaket”). Nõudluse asendatavuse tõttu tuleks kõnealuseid teenuseid käsitleda tarbija ja x-i vaheliste teenustena”. See on ka kooskõlas Soomet käsitleva otsusega 2007/564/EÜ.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/57


KOMISJONI OTSUS,

22. detsember 2008,

millega kehtestatakse, et elektritootmise suhtes Tšehhi Vabariigis ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõiget 1

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8569 all)

(Ainult tšehhikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/47/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 4 ja 6,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi 3. juulil 2008. aastal e-kirja teel esitatud taotlust,

olles pidanud nõu riigihangete nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

(1)

Komisjon sai 3. juulil 2008 Tšehhi Vabariigilt e-kirja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 4 kohase taotlusega. Komisjon nõudis 26. septembri 2008. aasta e-kirjas täiendavat teavet, mille Tšehhi Vabariigi ametiasutused saatsid 9. oktoobril 2008 e-kirjaga.

(2)

Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse elektritootmist.

(3)

Taotlusele on lisatud kirjad kahelt sõltumatult riigiasutuselt: Tšehhi Vabariigis energiaturgu reguleeriv ametiasutus (Energetický regulační úřad) ja Tšehhi Vabariigi konkurentsikaitse amet (Úřad pro ochranu hospodářské soutěže). Mõlemad ametiasutused hindavad asjakohasele turule juurdepääsu tingimusi. Nad leiavad, et juurdepääs ei ole piiratud, kuid kumbki asutus ei ole kindlaks teinud, kas Tšehhi Vabariigis elektritootmisel on täidetud ka konkurentsile otsese avatuse tingimus.

II.   ÕIGUSLIK RAAMISTIK

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta. (2) Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ), (3) milles nõutakse turu veelgi suuremat avatust.

(5)

Tšehhi Vabariik on rakendanud ja kohaldanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiivi 2003/54/EÜ ning on valinud põhi- ja jaotusvõrgu õigusliku ning organisatsioonilise eraldamise, välja arvatud väikeste jaotusettevõtjate puhul, kelle suhtes kehtib küll raamatupidamise eraldamise nõue, kuid kelle suhtes ei kohaldata õigusliku ja organisatsioonilise eraldamise nõuet, kui neil on vähem kui 100 000 tarbijat või kui nad teenindavad elektrisüsteeme, kus tarbiti 1996. aastal vähem kui 3 TWh elektrit. Lisaks on põhivõrguettevõtja CEPS omandiline kuuluvus eraldatud. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei tuleks juurdepääsu turule lugeda piiratuks.

(6)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude koondumise määr. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustusmehhanismi toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetamise määr.

(7)

Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III.   HINDAMINE

(8)

Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse elektritootmist Tšehhi Vabariigis.

(9)

Tšehhi Vabariigi taotluses lähtutakse asjaolust, et asjakohane geograafiline turg ei piirdu üksnes kõnealuse riigi territooriumiga, vaid see hõlmab nii Tšehhi Vabariiki, Poolat, Slovakkiat, Austriat kui ka Saksamaad. Väidetavalt põhjustab turu sellist määratlust peamiselt asjaolu, et riigisisese elektritootmise ja -nõudlusega võrreldes on võrkude vastastikuse ühendamise võimsus (mitme liikmesriigiga) suur. Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuses esitatud teabe kohaselt eksporditi 2007. aastal 25,6 TWh ja imporditi 9,5 TWh elektrit. Seega on Tšehhi Vabariik elektri puhaseksportija; riigi puhaseksport on 16,1 TWh, mis moodustab ligi 20 % (4) elektri kogu puhastoodangust (81,4 TWh). Suuremat geograafilist turgu põhjendati veel asjaoluga, et hinnad Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa siseturgudel muutuvad ühtlasemaks ning Praha energiabörsi (PXE) tähtsus suureneb.

(10)

Siiski ei piisa võrkude vastastikuse ühendamise suhteliselt suurest võimsusest ja hindade ühtlustamisest asjakohase turu piiritlemiseks. Turu kitsamat määratlust võivad põhjustada ka kohalikud turueeskirjad, eelkõige turul tegutsevate ettevõtjate asendamatus ja valitsev seisund (Tšehhi Vabariigis on sellisel positsioonil energiaettevõtja CEZ). Selle taustal tuleb märkida, et Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuse kohaselt on valdav osa Praha energiabörsi tehingute kasvavast mahust seotud energiaettevõtjaga CEZ. Lisaks analüüsis komisjon energiasektorit käsitlevas uuringus (5) riigipiire ületava geograafilise turu võimalikke määratlusi, et vaadelda, kas teatavad Kesk-Euroopa riigid võiksid moodustada riikide paarid asjakohastel turgudel. Austria ja Saksamaa riikidepaari puhul otsustas komisjon Austria peamise energiaettevõtja suuruse ning Austria riigisisese võrgu ülekoormuse tõttu, et asjakohane turg ei ületa riikide piire. Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul viib kummagi riigi peamiste energiaettevõtjate suurus ja nende asendamatus nõudluse rahuldamisel samamoodi järeldusele, et ka need kaks riiki ei ole ühe ja sama asjakohase turu osad. Komisjon uuris hiljuti ka Austria ja Poola elektritootmise turge ning leidis, et nende geograafiline ulatus ei ületa riikide piire. (6) Ka tegi komisjon hiljuti energiaettevõtte E.ON suhtes 26. novembri 2008. aasta monopolivastase otsuse K(2008) 7367 seoses Saksamaa hulgimüügituruga (7) ning leidis, et kõnealune turg on riigisisene ja naaberriigid läänes ega idas ei moodusta laiema geograafilise turu osa.

(11)

Eelnevast lähtudes tuleks tagasi lükata väide piirkondliku turu olemasolu kohta. See vastab ka Tšehhi Vabariigi konkurentsikaitse ameti avaldusele, mille kohaselt viimane, võttes arvesse olemasolevaid uurimistulemusi, hindas (kohaldamist vastavalt artiklile 30) ja lähtus eeldusest, et elektritootmise asjakohast turgu tuleks geograafiliselt määratleda Tšehhi Vabariigi territooriumiga. Pidades silmas põhjendustes 9 ja 10 esitatud asjaolusid tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel käsitada asjaomase turuna Tšehhi Vabariigi territooriumi.

(12)

Järgides väljakujunenud tava (8) otsuste tegemisel vastavalt artiklile 30 leidis komisjon, et elektritootmise puhul on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku. Komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud aruandele gaasi ja elektri siseturu loomisel saavutatud edu kohta, (9) on tabelis 6 („Seisukord hulgimüügiturul”, lk 12 ja järgnevad) märgitud, et 2006. aastal oli kolme tähtsaima tootja osakaal elektritootmises 69,4 % ning 2007. aastaks oli see 73,9 %. Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuses esitatud teabe kohaselt kuulus valitsevale energiaettevõtjale pea 70 % elektri olemasolevast tootmisvõimsusest, tähtsuselt teisele ja kolmandale ettevõtjale kuulus vastavalt 3,5 % ja 3 %. Kolme suurima tootja koguturuosa selline koondumine on suurem kui Ühendkuningriigi vastav näitaja (39 %), millele on viidatud komisjoni otsustes 2006/211/EÜ (10) ja 2007/141/EÜ. (11) Ka on kõnealune koondumise määr oluliselt kõrgem kui vastavad näitajad, millele on viidatud komisjoni otsuses 2008/585/EÜ (12) (Austria, 52,2 %) ja komisjoni otsuses 2008/741/EÜ (13) (Poola, 58 % kogutoodangust).

(13)

Kolme suurima tootja koguturuosa koondumine Tšehhis on sarnane vastavatele näitajatele, millele on viidatud komisjoni otsustes 2006/422/EÜ (14) (Soomes, 73,6 %) ja 2007/706/EÜ (15) (Rootsi, 86,7 %), või on neist madalam. Siiski erineb olukord Tšehhis oluliselt olukorrast Soomes ja Rootsis. Nimelt valitseb Tšehhis turgu üks suur ettevõtja ja ülejäänud kahe suurima ettevõtja turuosad on 20 korda väiksemad (väikseim turuosa on 3 % ja suurim 70 %). Soome vastavate andmete kohaselt on kolmest tähtsaimast ettevõtjast väikseima turuosa 18,3 % ja suurima turuosa 33,7 %. Sarnaselt on Rootsi vastav madalaim määr 17,4 % ja kõrgeim 47,1 %.

(14)

Siinkohal oleks asjakohane meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, (16) mille kohaselt on väga suured turuosad tõendiks valitseva seisundi olemasolust, välja arvatud erandjuhtudel. Selline on olukord, kui turuosa ületab 50 %.

(15)

Tšehhi Vabariigis ületab imporditud elektri osakaal veidi enam kui 11 % elektri kogunõudlusest, (17) mis on küll suurem imporditud elektri osakaalust Poolas, kuid on vähem kui pool imporditud elektri osakaalust Austrias. (18)  (19) Ka Rootsi ja Soome puhul tasakaalustab kolme suurima energiaettevõtja suure koondumise mõju konkurentsisurve turul, sest elektrit on võimalik saada väljastpoolt. (20) Seetõttu on raske järeldada, et elektri importimine tekitaks Tšehhi Vabariigis olulist konkurentsisurvet ning asjaolu, et suurem ülekandevõimsus võimaldaks imporditud elektri osakaalu oluliselt suurendada, on vaid teoreetiline, arvestades seda, et Tšehhi Vabariik on olnud elektri puhaseksportija igal aastal alates 2003. aastast ja on seda keskpikas perspektiivis ka edasi. Seega ei saa kõnealuse koondumise määra alusel teha järeldusi selle kohta, kuivõrd on elektritootmise turud otseselt avatud konkurentsile.

(16)

Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuses esitatu viitab ka sellele, et energiaettevõtja CEZ plaanib enamikku tulevastest suuremahulistest elektritootmise projektidest põhivõrgu tasandil, eelkõige uute tuumaelektrijaamade ehitamise, Dukovany tuumaelektrijaama kasutusea pikendamise ning söe- ja gaasiküttel töötavate elektrijaamadega seotud projektide kaudu. Energiaettevõtja CEZ plaanide kõrval kavandavad projekte eelkõige taastuvate energiaallikate valdkonnas ka teised ettevõtjad, osaliselt edastamis- ja eriti jaotustasandil.

(17)

Lisaks tuleb ka tasakaalustusmehhanismide toimimist pidada täiendavaks näitajaks, isegi kui need hõlmavad üksnes väikest osa liikmesriigis toodetud või tarbitud elektri üldkogusest. Vastavalt kättesaadavatele andmetele toimib asjaomane tasakaalustusmehhanism (eelkõige turupõhine hinnakujundus, hästiarenenud päevasisene turg koos turu poolteisetunniste sulgemistega, s.o võimalusega võrgukasutajatel iga poolteise tunni järel kohandada oma positsioone) selliselt, et see ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile.

(18)

Arvestades vaatlusaluse toote (elektri) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, on hinnakonkurentsil ja hinnakujundusel elektrituru konkurentsi hindamisel suurem tähtsus. Suurte tööstuslike (lõpp-)kasutajate puhul võib tarnijat vahetavate tarbijate arvu lugeda hinnakonkurentsi näitajaks ja seega kaudselt konkurentsi tõhususe loomulikuks näitajaks. Kui tarnijat vahetavaid tarbijaid on vähe, on turu toimimises tõenäoliselt probleem, isegi kui ei jäetaks tähele panemata varasema tarnijaga uuesti läbirääkimise võimalusest tulenevat kasu. (21) Lisaks on lõpptarbija reguleeritud hinnad tarbijakäitumise määrav tegur […]. Kuigi üleminekuperioodil võib reguleerimise säilitamine olla õigustatud, põhjustab reguleerimine järjest rohkem moonutusi, kui tekib vajadus teha uusi investeeringuid. (22)

(19)

Vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele on tarnija vahetamise määra Tšehhi Vabariigis loetud kõrgeks (23) ning Tšehhi ametiasutuste 9. oktoobril saadetud vastuses esitatud viimaste andmete kohaselt on alates elektrituru avamisest pea iga teine tarbija suurest tarbijasegmendist vahetanud elektritarnijat. Nende näitajate puhul tuleb arvestada olukorda, mida on kirjeldatud eelmistes elektrivaldkonda käsitlevates otsustes, mille kohaselt suurte ja väga suurte tööstuslike kasutajate tarnija vahetamise määr ulatus rohkem kui 75 %-st (Soomet käsitlev otsus 2006/422/EÜ) 41,5 %-ni (Austriat käsitlev otsus 2008/585/EÜ). Lisaks on komisjoni varasemates otsustes tarneturge määratletud eraldi tooteturgudena ning nende konkurentsiolukord võib tugevate ja väljaarenenud ettevõtete mõju tõttu erineda elektri hulgimüügi- või tootmisturust. Seetõttu ei saa tarnija vahetamise määra pidada hulgimüügituru otsese konkurentsile avatuse kindlaks näitajaks.

(20)

Seega on Tšehhi Vabariigi elektritootmise olukord lühidalt järgmine: kolme suurima elektritootja koguturuosa on suur, kuid veelgi tähtsam on, et suurima tootja turuosa on pea 70 % ja seda ei tasakaalusta imporditud elekter, kuna Tšehhi Vabariik on vähemalt viimase viie aasta jooksul püsivalt olnud oluline elektri puhaseksportija. Põhjenduses 17 on märgitud, et tasakaalustusmehhanismide toimimine ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile ning et tarnija vahetamise määr on kõrge. Tõhusalt toimivad tasakaalustusmehhanismid ja tarnijate tihe vahetamine ei saa aga kaaluda üles turgude suurt koondumist ning eelkõige suurima elektritootja suurt turuosa, võttes samuti arvesse põhjenduses 14 osutatud kohtupraktikat.

IV.   JÄRELDUSED

(21)

Arvestades põhjendustes 9–20 käsitletud tegureid tuleb järeldada, et Tšehhi Vabariigis ei ole elektrienergia tootmine veel konkurentsile otseselt avatud. Seega ei saa direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 kohaldada lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada nimetatud tegevusi Tšehhi Vabariigis. Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingutele, mida tellijad sõlmivad elektritootmise võimaldamiseks Tšehhi Vabariigis, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Tšehhi Vabariigis.

(22)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2008. aasta juulist oktoobrini, nagu see ilmneb Tšehhi Vabariigi esitatud teabest, 2007. aasta aruandest ja 2007. aasta teatisest, lõpparuandest ning 2007. aasta arenguaruandest ja selle lisast. Otsus võidakse läbi vaadata, kui direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused täidetakse tegeliku või õigusliku olukorra olulise muutmisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tšehhi Vabariigis ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 elektritootmise suhtes. Seega kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ ka edaspidi lepingute suhtes, mille tellijad sõlmivad elektritootmise võimaldamiseks Tšehhi Vabariigis.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile.

Brüssel, 22. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(3)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(4)  19,78 %. Kogueksport oli 31,45 % elektri kogu puhastoodangust, samas kui koguimport oli 11,67 % elektri kogu puhastoodangust. Võrreldes elektri riigisisese puhastarbimisega 2007. aastal (Tšehhi Vabariigi ametiasutuste andmete kohaselt ligikaudu 59,7 TWh) oli kogueksport 42,88 % ja puhaseksport 26,97 % ning koguimport oli 15,91 % elektri riigisisesest puhastarbimisest.

(5)  Vt KOM(2006) 851 (lõplik), 10.1.2007 (Komisjoni teatis: määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine (edaspidi „lõpparuanne”), B lisa, punkt A.2.7, lk 339).

(6)  Vt komisjoni 7. juuli 2008. aasta otsus 2008/585/EÜ, millega elektritootmine Austrias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (ELT L 188, 16.7.2008, lk 28) ning komisjoni 11. septembri 2008. aasta otsus 2008/741/EÜ, millega kehtestatakse, et elektri tootmise ja hulgimüügi suhtes Poolas ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõiget 1 (ELT L 251, 19.9.2008, lk 35).

(7)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. Vaata pressiteadet IP/08/1774, 26.11.2008.

(8)  Viimati järgiti seda eelnimetatud otsustes 2008/585/EÜ ja 2008/741/EÜ.

(9)  KOM(2008) 192 (lõplik), 15.4.2008 (edaspidi „2007. aasta arenguaruande lisa”). Arenguaruanne (SEK(2008)460) on edaspidi „2007. aasta arenguaruanne”.

(10)  Komisjoni 8. märtsi 2006. aasta otsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise suhtes Inglismaal, Šotimaal ja Walesis (ELT L 76, 15.3.2006, lk 6).

(11)  Komisjoni 26. veebruari 2007. aasta otsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektri ja gaasiga varustamise suhtes Inglismaal, Šotimaal ja Walesis (ELT L 62, 1.3.2007, lk 23).

(12)  Komisjoni 7. juuli 2008. aasta otsus, millega elektritootmine Austrias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (ELT L 188, 16.7.2008, lk 28).

(13)  Komisjoni 11. septembri 2008. aasta otsus 2008/741/EÜ, millega kehtestatakse, et elektri tootmise ja hulgimüügi suhtes Poolas ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõiget 1 (ELT L 251, 19.9.2008, lk 35).

(14)  Komisjoni 19. juuni 2006. aasta otsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal (ELT L 168, 21.6.2006, lk 33).

(15)  Komisjoni 29. oktoobri 2007. aasta otsus, millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (ELT L 287, 1.11.2007, lk 18).

(16)  Vt Esimese Astme Kohtu otsus (kolmas koda), 28. veebruar 2002, punkt 328. Container Line AB ja teised vs. Euroopa Ühenduste Komisjon. Kohtuasi T-395/94. Euroopa Kohtu lahendid 2002, lk II-00875.

(17)  See on elektrikogus, mida vajatakse sisetarbimiseks ja ekspordiks.

(18)  Austria ametiasutuste esitatud teabe kohaselt 23,5 %.

(19)  Vt otsuse 2008/585/EÜ põhjendus 10. „[…] imporditud elektrienergiaga kattis ta ligikaudu veerandi oma üldisest energiatarbest, eelkõige baaskoormusenergiast”.

(20)  Vt näiteks otsuse 2007/706/EÜ põhjendus 12. Rootsi ja Soome puhul on jäetud lahtiseks küsimus, kas neis on olemas ka piirkondlik turg. Kui arvestada ka viimast, siis oleks koondumise määr 40 %.

(21)  2005. aasta aruanne, lk 9.

(22)  Tehniline lisa, lk 17.

(23)  Vt 2007. aasta arenguaruanne, lk 8, punkt 7.


23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/62


KOMISJONI OTSUS,

22. jaanuar 2009,

millega vabastatakse teatavad isikud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu (mida on viimati säilitatud ja muudetud määrusega (EÜ) nr 1095/2005) laiendamisest teatavatele jalgratta varuosadele ning millega tühistatakse määrusega (EÜ) nr 88/97 teatavate isikute suhtes kehtestatud, Hiina Rahvavabariigist pärit teatavatele jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 157 all)

(2009/48/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”),

võttes arvesse nõukogu 10. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 71/97, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratta varuosade impordile ning kehtestatakse laiendatud tollimaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 703/96 registreeritud impordi suhtes (edaspidi „laiendav määrus”), (2)

võttes arvesse komisjoni 20. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 88/97 Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (3) kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kehtestatud laiendamisest (edaspidi „tollimaksust vabastamise määrus”), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast tollimaksust vabastamise määruse jõustumist esitasid mitmed jalgrataste monteerijad vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 taotlused määrusega (EÜ) nr 71/97 teatavatele Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust („laiendatud dumpinguvastane tollimaks”) vabastamise kohta. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas jalgrataste kokkupanemisega tegelevate selliste ettevõtjate järjestikused nimekirjad, (4) kelle puhul peatati laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumine vabaks ringluseks deklareeritud oluliste jalgratta varuosade impordilt vastavalt tollimaksust vabastamise määruse artikli 5 lõikele 1.

(2)

Pärast uurimisaluste isikute nimekirja (5) avaldamist on valitud uurimisperiood. See on periood 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008. Kõigile uurimisalustele isikutele saadeti küsimustik, kus paluti teavet asjakohase uurimisperioodi jooksul läbi viidud koostetoimingute kohta.

A.   TOLLIMAKSUST VABASTAMISE TAOTLUSED EELNEVALT PEATATUD TOLLIMAKSU SUHTES

1.   Vastuvõetavad tollimaksust vabastamise taotlused

(3)

Komisjon sai tabelis 1 loetletud isikutelt kogu vajaliku teabe, et kindlaks teha nende taotluste vastuvõetavus. Nende isikute puhul peatati tollimaks pärast teabe esitamise kuupäeva. Esitatud teave vaadati läbi ja vajaduse korral kontrolliti seda asjaomaste isikute valdustes. Selle teabe põhjal leidis komisjon, et tabelis 1 loetletud isikute taotlused on vastuvõetavad vastavalt tollimaksust vabastamise määruse artikli 4 lõikele 1.

Tabel 1

Nimi

Aadress

Riik

TARICi lisakood

Blue Ocean Hungary Ltd.

Sukorói u. 8, 8097 Nadap

HU

A858

Canyon Bicycles GmbH

Koblenzer Straße 236, 56073 Koblenz

DE

A856

Euro Bike Products

Ul. Starolecka 18, 61–361 Poznan

PL

A849

KOVL spol. s.r.o.

Choceradská 3042/20, 14100 Prague

CZ

A838

MICPOL

Ul. Myśliborska 93 A/62, 03–185 Warsaw

PL

A839

N&W Cycle GmbH

Mühlenhof 5, 51598 Friesenhagen

DE

A852

Radsportvertrieb Dietmar Bayer GmbH

Zum Acker 1, 56244 Freirachdorf

DE

A850

Special Bike Società Cooperativa

Via dei Mille n. 50, 71042 Cerignola (FG)

IT

A533

(4)

Asjaolud, mis komisjon lõpuks kindlaks tegi, näitavad, et kõigi taotlejate puhul oli nende koostetoimingutes kasutatavate Hiina Rahvavabariigist pärit varuosade väärtus alla 60 % nendes koostetoimingutes kasutatud varuosade koguväärtusest, ning seepärast jäävad need algmääruse artikli 13 lõike 2 reguleerimisalast välja.

(5)

Nendel põhjustel ja kooskõlas tollimaksust vabastamise määruse artikli 7 lõikega 1 tuleks eespool esitatud tabelis loetletud isikud laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastada.

(6)

Kooskõlas tollimaksust vabastamise määruse artikli 7 lõikega 2 peaks tabelis 1 loetletud isikute vabastamine laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust jõustuma nende taotluste laekumise kuupäeval. Lisaks sellele tuleb lugeda kehtetuks nende isikute tollivõlg seoses laiendatud dumpinguvastase tollimaksuga alates nende esitatud tollimaksust vabastamise taotluste vastuvõtmise kuupäevast.

2.   Tagasilükatavad tollimaksust vabastamise taotlused ja taotluste tagasivõtmine

(7)

Tabelis 2 nimetatud isik esitas samuti taotlused laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks.

Tabel 2

Nimi

Aadress

Riik

TARICi lisakood

Eusa Mart

European Sales & Marketing GmbH & Co. KG

An der Welle 4, 60322 Frankfurt am Main

DE

A857

(8)

Kõnealune isik ei vastanud küsimustikule.

(9)

Kuna tabelis 2 loetletud isik ei vastanud tollimaksust vabastamise määruse artikli 6 lõikes 2 sätestatud vabastuse saamise kriteeriumidele, peab komisjon tema vabastustaotlused kooskõlas määruse artikli 7 lõikega 3 tagasi lükkama. Seda silmas pidades tuleb tollimaksust vabastamise määruse artiklis 5 osutatud laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine tühistada ning kõnealuselt isikult laiendatud dumpinguvastane tollimaks taotluste laekumise kuupäevast alates sisse nõuda.

B.   TOLLIMAKSUST VABASTAMISE TAOTLUSED EELNEVALT PEATAMATA TOLLIMAKSU SUHTES

1.   Vastuvõetavad tollimaksust vabastamise taotlused, mille puhul tuleks tollimaksu tasumine peatada

(10)

Käesolevaga teavitatakse huvitatud isikuid vastavalt tollimaksust vabastamise määruse artiklile 3 esitatud täiendavate vabastustaotluste saamisest tabelis 3 nimetatud isikult. Kõnealuse isiku esitatud taotlusest tulenev laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine peaks jõustuma tabeli veerus „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäevast.

Tabel 3

Nimi

Aadress

Riik

Vabastamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Winora-Staiger GmbH

Max-Planck-Straße 6, 97526 Sennfeld

DE

Artikkel 5

27.11.2008

A894

2.   Vastuvõetamatud tollimaksust vabastamise taotlused

(11)

Tabelis 4 loetletud isikud esitasid samuti taotlused laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks.

Tabel 4

Nimi

Aadress

Riik

Cicli B Radsport Bornmann Import + Versand

Königstor 48, 34117 Kassel

DE

MSC Bikes SL

C/Hostalets, Nave 3. Pol. Ind. Puig-Xorigué, 08540 Centelles, Barcelona

ES

(12)

Kõnealuste isikutega seoses tuleb märkida, et nende taotlused ei vastanud tollimaksust vabastamise määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud vastuvõetavuskriteeriumidele, sest need taotluse esitajad kasutasid ühe kuu jooksul olulisi jalgratta varuosi jalgrataste tootmiseks või kokkupanemiseks alla 300 ühiku mudeli kohta.

(13)

Neid isikuid teavitati vastavalt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Nende isikute laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumist ei peatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga vabastatakse tabelis 1 loetletud isikud määruse (EÜ) nr 71/79 alusel teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratta varuosade impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu laiendamisest, mis kehtestati Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes määrusega (EMÜ) nr 2474/93. (6)

Vabastus jõustub iga isiku suhtes veerus pealkirjaga „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäeval.

Tabel 1

Dumpinguvastasest tollimaksust vabastatavad isikud

Nimi

Aadress

Riik

Vabastamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Blue Ocean Hungary Ltd.

Sukorói u. 8, 8097 Nadap

HU

Artikkel 7

30.1.2008

A858

Canyon Bicycles GmbH

Koblenzer Straße 236, 56073 Koblenz

DE

Artikkel 7

4.12.2007

A856

Euro Bike Products

Ul. Starolecka 18, 61–361 Poznan

PL

Artikkel 7

6.8.2007

A849

KOVL spol. s.r.o

Choceradská 3042/20, 14100 Prague

CZ

Artikkel 7

29.3.2007

A838

MICPOL

Ul. Myśliborska 93 A/62, 03–185 Warsaw

PL

Artikkel 7

17.4.2007

A839

N&W Cycle GmbH

Mühlenhof 5, 51598 Friesenhagen

DE

Artikkel 7

11.10.2007

A852

Radsportvertrieb Dietmar Bayer GmbH

Zum Acker 1, 56244 Freirachdorf

DE

Artikkel 7

25.6.2007

A850

Special Bike Società Cooperativa

Via dei Mille n. 50, 71042 Cerignola (FG)

IT

Artikkel 7

22.1.2008

A533

Artikkel 2

Käesolevaga lükatakse tagasi tabelis 2 nimetatud isiku taotlus laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise kohta, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 88/97 artiklile 3.

Asjaomase isiku puhul tühistatakse laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 88/97 artiklile 5 alates veerus „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäevast.

Tabel 2

Isikud, kelle puhul dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine tühistatakse

Nimi

Aadress

Riik

Peatamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Eusa Mart

European Sales & Marketing GmbH & Co. KG

An der Welle 4, 60322 Frankfurt am Main

DE

Artikkel 5

7.1.2008

A857

Artikkel 3

Tabelis 3 nimetatud isik kuulub ainsana vastavalt määruse (EÜ) nr 88/97 artiklile 3 uuritavate isikute ajakohastatud nimekirja. Kõnealuse isiku esitatud taotlustest tulenev laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine jõustus tabeli 3 veerus pealkirjaga „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäeval.

Tabel 3

Nimi

Aadress

Riik

Peatamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Winora-Staiger GmbH

Max-Planck-Straße 6, 97526 Sennfeld

DE

Artikkel 5

27.11.2008

A894

Artikkel 4

Käesolevaga lükatakse tagasi tabelis 4 loetletud isikute esitatud laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise taotlused.

Tabel 4

Isikud, kelle dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise taotlused lükatakse tagasi

Nimi

Aadress

Riik

Cicli B Radsport Bornmann Import + Versand

Königstor 48, 34117 Kassel

DE

MSC Bikes SL

C/Hostalets, Nave 3. Pol. Ind. Puig-Xorigué, 08540 Centelles, Barcelona

ES

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele ning artiklites 1, 2, 3 ja 4 loetletud isikutele.

Brüssel, 22. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Catherine ASHTON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.

(3)  EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17.

(4)  EÜT C 45, 13.2.1997, lk 3, EÜT C 112, 10.4.1997, lk 9, EÜT C 220, 19.7.1997, lk 6, EÜT C 378, 13.12.1997, lk 2, EÜT C 217, 11.7.1998, lk 9, EÜT C 37, 11.2.1999, lk 3, EÜT C 186, 2.7.1999, lk 6, EÜT C 216, 28.7.2000, lk 8, EÜT C 170, 14.6.2001, lk 5, EÜT C 103, 30.4.2002, lk 2, ELT C 35, 14.2.2003, lk 3, ELT C 43, 22.2.2003, lk 5, ELT C 54, 2.3.2004, lk 2, ELT C 299, 4.12.2004, lk 4, ELT L 17, 21.1.2006, lk 16 and ELT L 313, 14.11.2006, lk 5., ELT L 81, 20.3.2008, lk 73., ELT C 310, 5.12.2008, lk 19.

(5)  ELT L 81, 20.3.2008, lk 73.

(6)  EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1. Määrus on säilitatud määrusega (EÜ) nr 1524/2000 (EÜT L 175, 14.7.2000, lk 39) ja muudetud määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (ELT L 183, 14.7.2005, lk 1).