30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 74/2004 (2) kehtestas nõukogu Indiast pärit ning CN-koodide ex 6302 21 00, ex 6302 22 90, ex 6302 31 00 ja ex 6302 32 90 alla kuuluva puuvillase voodipesu impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Tollimaksu määr on 4,4 % kuni 10,4 % konkreetsete valimisse kuulunud äriühingute puhul, mis teeb koostööd teinud äriühingu keskmiseks määraks 7,6 % ja jääktollimaksumääraks 10,4 %.

(2)

Pärast lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist esitas India valitsus avalduse, milles väidetakse, et kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ja tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohane tulumaksuvabastus) seonduvad asjaolud on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad. India valitsus väitis, et subsideerimise tase nende muudatuste tõttu ilmselt vähenes ja seega tuleks meetmed, mis kehtestati osaliselt nende kavade põhjal, läbi vaadata.

(3)

Komisjon kontrollis India valitsuse esitatud tõendeid ja leidis, et need on piisavalt põhjendatud, et algatada läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 19 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (3) nende kehtivate meetmete ex officio osalise vahepealse läbivaatamise.

(4)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise eesmärk on hinnata kohaldatavate meetmete jätkamise, tühistamise või muutmise vajadust nende äriühingute puhul, kes said soodustusi ühe või mõlema väidetavalt muudetud subsiidiumikava alusel, kui selleks esitati algatamisteate asjakohaste sätete kohaselt piisavalt tõendeid. Olenevalt uurimise tulemustest hinnatakse selle käigus ka seda, kas tuleks läbi vaadata teiste esialgse uurimise käigus koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad meetmed ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavad jääkmeetmed.

(5)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. oktoober 2006 – 30. september 2007 („läbivaatamise uurimisperiood”).

(6)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest ametlikult India valitsusele ning neile India eksportivatele tootjatele, kes tegid varasema uurimise käigus koostööd ja kelle suhtes tehti kindlaks, et nad said kahe väidetavalt muudetud subsiidiumikava raames soodustusi ning kes olid loetletud osalise vahepealse läbivaatamise algatamisteate lisas, samuti ühenduse tootmisharu esindajatele. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda nende arutamist. Huvitatud isikute esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi vaagiti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(7)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette valikuuringu korraldamine kooskõlas algmääruse artikliga 27.

(8)

Selleks, et võimaldada komisjonil moodustada valimit vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 2, paluti eksportijatel ja nende nimel tegutsevatel esindajatel anda kolme nädala jooksul alates menetluse algusest endast teada ning esitada põhiline informatsioon oma ekspordi ja siseriikliku käibe ja mõne konkreetse subsiidiumikava kohta ning kõigi asjaomaste äriühingute nimed ja tegevused. Teavitati ka India ametiasutusi.

(9)

Üle 80 äriühingu teatas endast ja esitas valikuuringu jaoks nõutava teabe. Need äriühingud esindasid enamat kui 95 % valimi uurimisperioodil toimunud India koguekspordist ühendusse.

(10)

Kuna neid äriühinguid oli palju, moodustati ühenduse tootmisharu, India tekstiilitööstuse Texprocil ja India valitsusega peetud arutelude põhjal valim, mis koosnes 11 eksportivast äriühingust ja äriühingute rühmast, kelle ekspordimahud ühendusse olid kõige suuremad.

(11)

See valim esindas 64 % India kõnealuse toote koguekspordist Euroopa Liitu valimi uurimisperioodil (1. aprill 2006 – 31. märts 2007). Algmääruse artikli 27 kohaselt moodustati valim võimalikult suure tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli võimalik uurida komisjoni käsutuses oleva aja jooksul.

(12)

Neli valimisse mittekuuluvat äriühingut esitasid kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 3 taotluse selle kohta, et neile määrataks individuaalne subsiidiumimarginaal. Arvestades taotluste ja valimisse kaasatud äriühingute suurt arvu, jõuti seisukohale, et selline individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav artikli 27 lõike 3 tähenduses ning oleks takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist. Seetõttu lükati nende nelja äriühingu esitatud taotlused individuaalse subsiidiumimarginaali määramise kohta tagasi.

(13)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kahe valimisse kuuluva eksportiva äriühingu kaks sidusettevõtet läbivaatamise uurimisperioodil vaatlusalust toodet ei tootnud, ei eksportinud ega müünud ka kodumaal. Neil ei olnud kavas seda ka edaspidi teha. Seega otsustati need kaks sidusettevõtet valimist ja individuaalsete subsiidiumimarginaalide arvutamisest välja jätta.

(14)

Äriühingutele, keda valimisse ei valitud, teatati, et nende ekspordile arvutatakse juurde subsiidiumivastane tollimaks vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3, s.o ületamata valimisse kaasatud äriühingute suhtes sätestatud tasakaalustatavate subsiidiumide kaalutud keskmist.

(15)

Äriühinguid, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada ei andnud, huvitatud isikuteks ei tunnistatud.

(16)

Vastused küsimustikule saadi kõigilt valimisse kaasatud India eksportivatelt tootjatelt.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(18)

India valitsust ja teisi huvitatud isikuid teavitati põhifaktidest ja kaalutlustest, mille alusel otsustati soovitada kohaldatavate tollimaksumäärade muutmist ja kehtivate meetmete jätkamist. Neile anti ka piisavalt aega kommentaaride esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja kommentaare võeti arvesse, nagu on välja toodud allpool.

(19)

Läbivaatamisele kuuluv toode on Indiast pärit puhtast puuvillakiust või puuvillakiudude segust keemiliste kiudude või linakiududega (kusjuures linakiud ei ole põhimaterjaliks) valmistatud, pleegitatud, värvitud või trükitud voodipesu (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodide ex 6302 21 00, ex 6302 22 90, ex 6302 31 00 ja ex 6302 32 90 alla, nagu seda on kirjeldatud esialgses uurimises.

(20)

Kättesaadava teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames väidetavalt anti subsiidiume.

(21)

Eelnimetatud kavad 1–5 põhinevad väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (1992. aasta seadus nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992. aastal (väliskaubandusseadus). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta tegevuskava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 2004–2009). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (HOP I 2004-2009). Menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(22)

Tulumaksuvabastuse kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(23)

Tollimaksu tagastamise kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta aktsiisiseaduse jao 37 lõike 2 punktil xvi ning 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93A ja 94. See on uus kava, mida varem ei ole uuritud.

(24)

Tehnoloogia uuendamise fondi kava põhineb India valitsuse tekstiiliministeeriumi resolutsioonil, mis avaldati 31. märtsil 1999. aastal India ametliku väljaande erakorraliste teadete I osa I jaos. See on uus kava, mida varem ei ole uuritud.

(25)

Ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mille alusel lubatakse India reservpangal (RBI) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(26)

Algmääruse artikli 11 lõike 10 kohaselt palus komisjon India valitsuselt täiendavaid konsultatsioone nii muudetud kui muutmata kavade ja nende kavade kohta, mida varem ei ole uuritud, eesmärgiga selgitada tegelikku olukorda seoses väidetavate kavadega ja selleks, et jõuda vastastikkusel kokkuleppel põhinevale lahendusele. Pärast konsultatsioone ja kuna nende kavade suhtes ei jõutud üksmeelsele lahendusele, lisas komisjon kõik need kavad subsideerimise uurimisse.

(27)

DEPB-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 4.3 ja HOP I 2004–2009 peatükis 4.

(28)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(29)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India asutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONid) alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(30)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksportija peab deklareerima India ametiasutustele ekspordi toimumise ajal, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kauba eksportimiseks väljastab India toll lähetusprotseduuri ajal ekspordi saatekirja. Selles dokumendis deklareeritakse DEPB-krediidi summa, mis selle eksporditehingu raames eraldatakse ja eksportija saab teada oma seekordse hüvitise suuruse.

(31)

Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Hüvitise suuruse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal. Läbivaatamise uurimisperioodil toimus ebatavaline DEPB-määra tagasiulatuv suurendamine, mille käigus suurendati DEPB-hüvitisi alates 1. aprillist 2007 kuni 12. juulini 2008 toimunud ekspordi suhtes. Ei ole siiski võimalik kindlaks teha, et DEPB-määra tagasiulatuvat suurendamist oleks rakendatud õiguskindluse põhimõtte kohaselt negatiivse haldusotsusena. Seega võib järeldada, et India valitsus saab tagasiulatuvalt hüvitise suurust muuta vaid osaliselt.

(32)

DEPB-krediit on vabalt edasiantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Niisugust krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks kõigi impordipiiranguta kaupade, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Krediidi eest imporditud kaupu võib müüa siseriiklikul turul (kuulub müügimaksu alla) või kasutada muul moel.

(33)

DEPB-krediidi taotlused täidetakse kirjalikult ja neis esitatud eksporditehingute arv ei ole piiratud. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto mingeid konkreetseid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid väljaspool HOP I 2004–2009 peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise ajavahemikku. Enamgi veel, HOP I 2004–2009 peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotluste puhul, mis saabuvad peale taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse kehtestada väike trahv (st 10 % ettenähtud summast).

(34)

Esialgse uurimise uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote ekspordi DEPB-määr 8 %, läbivaatamise uurimiseperioodil oli see määr vaid 3,7 %, see tõsteti läbivaatamise uurimiseperioodil 6,7 %-le (12. juulil 2007), mida ebatavaliselt kohaldati ekspordile tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2007.

(35)

India valitsus ja Texprocil väitsid, et DEPB-kava kohaldamisel ülemäärast tagastamist ei toimunud ning et seetõttu ei ole kõnealune kava tasakaalustatav. See väide lükatakse tagasi, arvestades põhjenduses 38 esitatud järeldust, et kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii, I lisa punkti i, II lisa ja III lisa tähenduses. Seega on kogu saamatajäänud tollimaksude summa tasakaalustatav.

(36)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tollimaksulaekumised. Lisaks on DEPB-krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(37)

DEPB-kava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(38)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendmaterjale eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel hüvitisi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendmaterjale. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on õigus saada DEPB-kava alusel soodustusi ka sellistel eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamise uurimisperioodi jooksul. Võeti arvesse, et hüvitis antakse hüvitisesaajale siis, kui toimub eksporditehing kõnealuse kava raames. Sellel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest ja see on rahaline toetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda. Lisaks sellele kandsid koostööd tegevad eksportivad tootjad DEPB-krediidi eksporditehingu sooritamisel tekkepõhiselt tuludesse.

(40)

Et võtta arvesse krediidimäärade tagasiulatuva suurendamise mõju, suurendati vajaduse korral 1. aprillist kuni 12. juulini 2007 toimunud ekspordi kohta tehtud kannete DEPB-krediidi väärtust, sest hüvitis, mida äriühingutel on õigus India valitsuselt saada, on sel juhul suurem kui ekspordi ajal ametlikult taotletud soodustus.

(41)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(42)

Esitati mitu kommentaari DEPB-kava raames saadud hüvitiste arvutamise teatavate detailide kohta. Kui seda peeti põhjendatuks, kohandati arvutusi sellest lähtuvalt.

(43)

Vastupidiselt mõnede eksportivate tootjate väidetele tuli tasakaalustatava DEPB-krediidi arvutamisel arvestada ka DEPB-krediiti, mis saadi muude toodete ekspordi eest peale vaatlusaluse toote. DEPB-kava kohaselt ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks krediidi kasutamist konkreetse tootega seotud imporditollimaksuvaba sisendmaterjaliga. Vastupidi, DEPB-krediit on vabalt edasiantav, seda saab isegi müüa ja kasutada ükskõik milliste piiramatult imporditavate kaupade importimiseks (vaatlusaluse toote sisendmaterjalid kuuluvad sellesse kategooriasse), välja arvatud kapitalikaubad. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu igast antud DEPB-krediidist.

(44)

Viis valimisse kuuluvat äriühingut said läbivaatamise uurimisperioodi ajal DEPB-kava raames hüvitisi, subsiidiumimarginaaliga vahemikus 0,15 % kuni 3,96 %.

(45)

DFIA-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 4 ja HOP I 2004–2009 peatükis 4. See kava võeti kasutusele 1. mail 2006 ja sellega asendati DFRC-kava, mida oli tasakaalustatud esialgse määrusega.

(46)

DFIA-kava raames antavad hüvitised on ette nähtud kõigile müüjatele-eksportijatele ja tootjatele-eksportijatele, kui nad impordivad sisendmaterjale selliste kaupade tootmiseks, mida eksporditakse ilma põhitollimaksu, lisatollimaksu, dumpinguvastast tollimaksu ja kaitsetollimaksu maksmata.

(47)

DFIA-kava on kava, mida rakendatakse nii enne kui pärast eksporditoiminguid, ja selle kava raames saab importida SIONide kohaselt määratletud kaupa, mida edasiantavate DFIA-hüvitiste puhul ei pea tingimata kasutama eksportkauba tootmiseks.

(48)

DFIA-kava katab ainult SIONide kohast sisendite importi. Importida tohib SIONides määratletud koguste ning summa ulatuses, kuid piirkondlikud ametiasutused võivad taotluse alusel need normid läbi vaadata.

(49)

Ekspordikohustusega kaasneb kohustus toota vähemalt 20 % ulatuses lisandväärtust. Eksport võib toimuda enne DFIA-loa väljastamist, ning sel juhul on impordiõigus määratud proportsionaalselt kavandatud ekspordiga.

(50)

Kui ekspordikohustus on täidetud, võib eksportija taotleda DFIA-lubade ülekandmist, mis praktikas tähendab luba tollimaksuvaba impordilitsentsi müümiseks turul.

(51)

India valitsus ja Texprocil väitsid, et DFRC-kava on õiguspärane asendamise puhul rakendatav tagasimaksesüsteem, kuna kava sätestab eksporttootes kasutatud sisendite täiendamise ja see on põhjendatud ja tõhus ning põhineb India üldtunnustatud äritavadel. Kuna kogus, kvaliteet ja tehnilised omadused ja täpsustused langevad kokku eksportkaupades kasutatavate sisenditega, on kava India valitsuse ja Texprocili silmis subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu all lubatud. India valitus ja Texprocil väitsid veel, et hinnates, kas see kava on õiguspärane asendamise puhul rakendatav tagasimaksesüsteem, on oluline vaadata mida imporditakse, mitte kes impordib. Lisaks väideti, et kuna valitsus on asjaga seotud, ei anta lisahüvitisi. Väideti, et seetõttu ei ole kava tasakaalustatav. Väidete tõenduseks ei esitatud uusi andmeid ja seetõttu lükatakse need väited tagasi, toetudes põhjendustes 52 kuni 55 esitatud tähelepanekutele, et kumbagi allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii, I lisa punkti i, II lisa ja III lisa tähenduses. Seega on kogu hüvitise summa tasakaalustatav.

(52)

Kuigi uue DFIA-kava kohaldamisel on võrreldes eelmise tasakaalustatud DFRC-kavaga mõningaid erinevusi, tuleb uut DFIA-kava pidada DFRC-kava jätkuks, sest sellesse on üle võetud DFRC-kava põhielemendid.

(53)

Nii DFRFi kui ka DFIA raames antud rahalised vahendid on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii ning artikli 2 lõike 2 tähenduses, st rahalised toetused. Nad hõlmavad otsest rahaliste vahendite ülekandmist, kuna neid võib nii müüa kui ka rahaks ümber vahetada või kasutada imporditollimaksude hüvitamiseks, seega jääb India valitsus ilma tuludest, mida ta muidu saaks. Lisaks on DFRC- ja DFIA-krediit kasuks eksportijale, kuna parandavad tema likviidsust.

(54)

Nii DFRC- kui ka DFIA-krediit sõltuvad juriidiliselt otseselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse neid vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a konkreetseteks ja tasakaalustatavateks.

(55)

Kumbagi kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asenduse puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). Eelkõige i) võimaldavad need kavad tagastada impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote valmistamisel; ii) puudub kontrollisüsteem või menetluskord, mis kinnitaks, kas ja milliseid sisendmaterjale eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses on esinenud ülemääraseid hüvitisi; iii) sertifikaatide ja lubade vabalt kaubeldavus loob olukorra, et eksportija, kes on saanud hüvitisi DFRC- või DFIA-kava raames, ei ole tegelikkuses kohustatud kasutama sertifikaati sisendite impordiks.

(56)

Leiti, et hüvitise määramiseks ei ole DFRC- ja DFIA-litsentsidel, erinevalt DEPB-litsentsidest nominaalväärtust ja neis ei määrata krediidi intressimäärasid. Litsents näitab kogust, kui palju tohib lubatud sisendmaterjali importida, ja kui suur võib olla sellise impordi maksimaalne CIF-väärtus. Seega ei ole hüvitise suurus ekspordi toimumise hetkel teada ja seda saab määrata ja aruandluses esitada alles siis, kui litsentsi on imporditehingus kasutatud või kui litsents on müüdud.

(57)

Seetõttu arvutati äriühingute saadud hüvitis juhtudel, kui litsentsi kasutati imporditehingus, selle tehingu käigus saamata jäänud imporditollimaksude alusel. Juhtudel, kui litsents oli üle kantud (müüdud), arvutati hüvitis läbivaatamise uurimisperioodi jooksul müügist saadud tulu alusel.

(58)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et viis äriühingut, kes eksportisid DFRC-kava ja/või DFIA-kava raames, müüsid oma load/sertifikaadid kolmandatele isikutele.

(59)

Üks eksportiv tootja väitis, et ta kasutas ühte oma DFIA-luba asendamise puhul tagastatava summana ja et see ei ületanud imporditollimaksu puhul tagastatavat summat selle konkreetse litsentsi raames. Uurimise käigus tehti kindlaks, selle konkreetse litsentsi raames imporditud ja eksporditud kogused ei olnud veel lõpuni ära kasutatud ja et see litsents ei olnud veel lõpetatud ning et EXIM-poliitikas ettenähtud eeskirjade kohaselt ei oldud seda litsentsi veel kontrollitud. Seetõttu ja põhjenduses 55 esitatud argumente arvesse võttes tehti järeldus, et äriühing ei suutnud tõestada, selle konkreetse litsentsi raames ei toimunud ülemäärast vähendamist. Selle litsentsi alusel sooritatud imporditehingutelt kokkuhoitud tollimaksu kogu summat loetakse seega subsiidiumiks ning asjakohane väide lükatakse ümber.

(60)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(61)

Esitati mitu kommentaari DFRC- või DFIA-kava raames saadud hüvitiste arvutamise teatavate detailide kohta. Kui seda peeti põhjendatuks, kohandati arvutusi sellest lähtuvalt.

(62)

Vastupidiselt mõnede eksportivate tootjate väidetele tuli tasakaalustatava hüvitise summa arvutamisel arvestada isegi DFRC- või DFIA-krediiti, mis saadi muude toodete ekspordi eest peale vaatlusaluse toote. DFRC- või DFIA-kava alusel ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks krediidi kasutamist konkreetse tootega seotud imporditollimaksuvaba sisendmaterjaliga. Vastupidi, DFRC- ja DFIA-krediit on vabalt edasiantav, seda saab isegi müüa ja kasutada ükskõik milliste piiramatult imporditavate kaupade importimiseks (vaatlusaluse toote sisendmaterjalid kuuluvad sellesse kategooriasse), välja arvatud kapitalikaubad. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu kõigist antud DFRC- ja DFIA-hüvitistest.

(63)

Neli valimisse kuuluvat äriühingut said läbivaatamise uurimisperioodi ajal nende kavade raames hüvitisi, subsiidiumimarginaaliga vahemikus 0,09 % kuni 2,03 %.

(64)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 5 ja HOP I 2004–2009 peatükis 5.

(65)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootjad-eksportijad, toetavate tootjatega seotud müüjad-eksportijad ning teenusepakkujad.

(66)

India valitsus väljastab EPCG-litsentsi taotluse alusel ja lõivu tasumise korral ning ekspordikohustuse tingimusel. Litsentsiga lubatakse äriühingul importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati tollimaksumäära 11 % (sealhulgas 10 % suurune lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendilist tollimaksumäära. Alates 2000. aasta aprillist kohaldatakse kõikide selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes 5 % suurust vähendatud imporditollimaksu määra. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks. 9. mail 2008 (seega ajal, mis jäi läbivaatamise uurimisperioodist välja) tegi India valitsus teatavaks, et EPCG-kava raames toimuvalt impordilt makstavat tollimaksu vähendatakse 3 %-le.

(67)

EPCG-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sel juhul taotleb EPCG-litsentsi omanik oma EPCG-litsentsi kehtetuks tunnistamist. Tootja, kes toodab kapitalikaupu oma riigis ja kes on märgitud kehtetuks tunnistamise taotluses, saab õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete toimingute eest ja tal on õigus importida tollimaksuvabalt selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalikke komponente. Siiski, kui EPCG-litsentsi omanik ostab kapitalikaupu oma riigist, võidakse talle tagastada makstud aktsiisimaks või võidakse ta aktsiisimaksust vabastada. EPCG-litsentsi omanik vastutab ekspordikohustuse täitmise eest, mis on määratud vastavalt tollimaksu nominaalväärtusele, mis hoiti kokku imporditud kauba FOB-väärtuselt.

(68)

India valitsus väitis, et hüvitist ei saada juhul, kui EPCG-litsentsi omanik taotleb litsentsi tühistamist ja ostab kapitalikaubad oma riigist, kuna puudub vastav valitsuse määrus selliste ostude aktsiisimaksust vabastamise kohta. Siiski kinnitas India valitsus ka, et teatavatel tingimustel võib EPCG-litsentsi omanik osta kapitalikaupu aktsiisimaksu maksmata, st juhul, kui seda maksu ei tasakaalustata India keskse lisandväärtusmaksu (CENVAT) krediidisüsteemi kaudu. Lisaks võib kodumaine kapitalikaupade tarnija sellisel juhul saada maksusoodustusi, mis kajastuvad tarnitud kapitalikaupade hinnas. Kuna tegemist on hüvitisega, mida võib saada ekspordi tingimusel, kuna litsentsi tühistamisel litsentsi omaniku ekspordikohustus ei muutu, leiti, et see argument tuleb tagasi lükata ja järeldusi ei muudeta.

(69)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine või omamaise hanke puhul maksude tagastamine või neist vabastamine, kujutavad endast India valitsuse antavat rahalist toetust, sest sellised soodustused vähendavad tulusid, mida India valitsus muidu saaks.

(70)

Lisaks on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust. Tollimaksu tagastamise või tollimaksust vabastamise puhul on tegemist soodustusega eksportijale, sest kapitalikauba ostutehingu pealt kokku hoitud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(71)

Lisaks sõltub EPCG-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna selle kava raames ei väljastata litsentse ilma ekspordikohustuseta. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(72)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel lõplikult ära. Esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksude tagastamisega seoses tuleb märkida, et eksportijatel ei oleks õigus tollimakse tagasi saada, kui neil ei oleks seonduvaid ekspordikohustusi.

(73)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisumma kapitalikaupade pealt tasumata tollimaksu alusel või oma riigist ostetud kaupade pealt tasumata või tagastatud tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kapitalikaupade normaalsele amortisatsiooniajale. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, et kajastada hüvitise väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha, nii saadi lugeja. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele läbivaatamise uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(74)

Esitati mitu kommentaari EPCG-kava raames saadud hüvitiste arvutamise teatavate detailide kohta. Kui seda peeti põhjendatuks, kohandati arvutusi sellest lähtuvalt.

(75)

Vastupidiselt mõnede eksportivate tootjate väidetele tuli tasakaalustatava hüvitise summa arvutamisel arvestada isegi EPCG-hüvitist, mis saadi muude toodete ekspordi eest peale vaatlusaluse toote. EPCG-kava kohaselt ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks hüvitise kasutamist konkreetse tootega seotud imporditollimaksuvaba sisendmaterjaliga. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu kõigist antud EPCG-hüvitistest.

(76)

Neli valimisse kuuluvat äriühingut said läbivaatamise uurimisperioodi ajal selle kava raames hüvitisi subsiidiumimarginaaliga kuni 1,45 %, ühe äriühingu saadud hüvitised leiti olevat tühiselt väikesed.

(77)

Kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 2004–2009 lõigetes 4.1.1 kuni 4.1.14 ja HOP I 2004–2009 peatükkides 4.1 kuni 4.30. Varasema läbivaatamisega seotud uurimise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

(78)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 79. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootjad-eksportijad saavad taotleda eellubade kava alusel hüvitisi vahetarnetele. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud EXIM-poliitika 2004–2009 lõikes 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele, saavad taotleda hüvitisi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Hüvitisi „ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(79)

Eellubasid võib välja anda järgmisel otstarbel:

(80)

Tehti kindlaks, et läbivaatamise uurimisperioodi vältel said kaks koostööd tegevat eksportijat hüvitisi kahest vaatlusaluse tootega seotud allkavast, mida on mainitud eespool, st i) eellubade kavast tegeliku ekspordi jaoks ja ii) eellubade kavast vahetarnete jaoks. Seetõttu ei olnud ülejäänud allkavade tasakaalustatavuse hindamine vajalik.

(81)

Praegu kehtiva lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise järel muutis India valitsus eellubade kava suhtes kohaldatavat kontrollisüsteemi. Kontrollimise eesmärgil nõuavad India võimud, et eelloa omanik peaks „tegelikkusele vastavat ja õiget arvestust tollimaksuvabade importkaupade / kodumaalt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud formaadis (HOP I 2004–2009 peatükid 4.26, 4.30 ja lisa 23), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor või kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et lisas 23 nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige. Eelnimetatud sätted kehtivad aga ainult selliste eellubade kohta, mis on välja antud 13. mail 2005 või hiljem. Kõigi varem väljaantud eellubade puhul peavad loa omanikud järgima varem kehtinud kontrollieeskirju, st pidama tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes ja lisas 18 ettenähtud formaadis (peatükk 4.30 ja HOP I 2002–2007 lisa 18).

(82)

Nende allkavade puhul, mida kaks eksportivat tootjat käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutasid (tegeliku ekspordi allkava ja vahetarnete allkava), on India valitsus määranud kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on dokumenteeritud loal. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Mainitud kava raames lubatud impordi maht on kindlaks määratud India valitsuse poolt standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SIONid) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks ja need on avaldatud dokumendis HOP II 2004–2009.

(83)

Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku 6-kuulise pikendusega).

(84)

India valitsus väitis, et tal on kava jaoks piisav kontrollisüsteem vastavalt HOP I 2002–2007 lisale 23, ning et ALS- ja AAS-kavade rakendamisel ei toimunud üleliigset tagastamist. Seetõttu väideti, et kava ei ole tasakaalustatav. Väidete tõenduseks ei esitatud uusi andmeid ja seetõttu lükatakse need väited tagasi, toetudes tähelepanekutele, et kumbagi allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ning II ja III lisa tähenduses, kuna puudub piisav kontrollisüsteem.

(85)

Lisaks, vastavalt algmääruse II lisa II osa punktile 5 ja III lisa II osa punktile 3 saab piisava kontrollisüsteemi puudumisel olukorra lahendada, kui eksportiv riik korraldab edasise kontrolli, tegemaks kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kuna enne kontrollkäike selliseid kontrolle ei korraldatud ega tõendatud, et liigmakseid ei saadud, lükatakse väited tagasi.

(86)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes, st India valitsuse finantstoetus eksportijatele.

(87)

Lisaks sõltuvad tegeliku ekspordi eellubade kava ja vahetarnete eellubade kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse neid konkreetseteks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(88)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud allkavadest (tegeliku ekspordi eellubade kava ja vahetarnete eellubade kava) ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad).

(89)

Eellubade kava kasutanud eksportiva tootja puhul tehti uurimise käigus kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud uued kontrollinõuded olid veel praktikas ellu viimata, sest lube ei olnud kontrollimise ajaks lõpetatud ja seega ei olnud neid EXIM-poliitika nõuete kohaselt kontrollitud. Nii ei saanud see ettevõte tõendada, et selle konkreetse loa osas ei olnud ülemäärast vähendamist toimunud. Sellepärast tuleb kõik maksud, mis säästeti selle loa raames toimunud impordilt, lugeda subsiidiumiks.

(90)

India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONeid kui selliseid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, sest eksportkauba tootmisprotsessis kasutati erinevate standardnormidega lubade või litsentside alusel imporditud tollimaksuvabu sisendmaterjale. Selline asjade käik ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, kui suures koguses sisendmaterjale kasutati eksportkauba tootmiseks ja millise standardnormi määraga tuleks seda kogust võrrelda.

(91)

Lisaks ei viinud India valitsus läbi (või ei olnud veel lõpetanud) efektiivset kontrolli, mis põhineks korrektselt peetud tarbimisregistril. Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud sisenditel põhinevat edasist uurimist, kuigi see tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

(92)

Seepärast on need kaks allkava tasakaalustatavad.

(93)

Lubatava tollimaksu tagastamise süsteemi või asendamise puhul kasutatava tagastamissüsteemi puudumisel on tasakaalustatav soodustus kogu tagastatud imporditollimaksu summa, mis oleks tavaliselt tulnud tasuda sisendite importimisel. Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruses ei nähta ette üksnes tollimaksu „ülemäärase” tagastamise tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada ainult ülemäärast tollimaksude tagastamist, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui on kindlaks tehtud adekvaatse kontrolliprotsessi puudumine, pole ülaltoodud erand tagastamissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamatajäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise läbiviija ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise läbiviija ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks.

(94)

Subsiidiumi summa arvutati lähtuvalt imporditollimaksudest (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), mis jäid läbivaatamise uurimisperioodil vaatlusaluse toote puhul kasutatud eellubade kava kahe allkava raames imporditud materjalilt saamata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummadest maha. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud läbivaatamise uurimisperioodi vältel eksporditud vaatlusaluse toote kogustele (nimetaja), kuna subsiidiumi andmine on õiguslikult sõltuv eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste põhjal.

(95)

Esitati mitu kommentaari ALS- või AAS-kava raames saadud hüvitiste arvutamise teatavate detailide kohta. Kui märkused leiti olevat õigustatud, kohandati arvutusi vastavalt.

(96)

Vastupidiselt mõnede eksportivate tootjate väidetele tuli tasakaalustatava hüvitise summa arvutamisel arvestada isegi ALS- või AAS-hüvitist, mis saadi muude toodete ekspordi eest peale vaatlusaluse toote. ALS- ja AAS-hüvitiste puhul ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks hüvitise kasutamist konkreetse tootega seotud imporditollimaksuvaba sisendmaterjaliga. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu kõigist antud ALS- ja AAS-hüvitistest.

(97)

Kaks valimisse kuuluvat äriühingut said eellubade kavast hüvitisi vahemikus 0,17 % kuni 1,74 %.

(98)

Selgus, et ükski koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest ei asunud erimajandustsoonis ega eksportkauba tootmise eritsoonis, samuti ei olnud neil ekspordisuunitlusega üksuse staatust. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(99)

Selle kava alusel võivad eksportijad saada hüvitist eksportmüügist saadava tulu osalise tulumaksvabastuse kujul. Selle maksuvabastuse õiguslik alus on 1961. aasta tulumaksuseaduse jaotis 80HHC.

(100)

Kõnealune säte kaotas kehtivuse alates 2005.–2006. hindamisaastast (st 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 kestnud majandusaastast) ja järelikult ei anna tulumaksuseaduse jaotis 80HHC pärast 31. märtsi 2004 mingeid hüvitisi. Ükski koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest ei saanud läbivaatamise uurimisperioodil selle skeemi alusel hüvitisi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(101)

See kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta aktsiisiseaduse jao 37 lõike 2 punktil xvi ning 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93A ja 94.

(102)

Iga eksportija võib selle kava alusel abi saada.

(103)

India valitsus on kehtestanud kahte liiki tollimaksu tagastusmäärad – „üldine” määr, mida kohaldatakse kindlaksmääratud summade alusel kõikide teatava toote eksportijate suhtes, ja „kaubamärgipõhine” määr, mida kohaldatakse kindla ettevõtte nende toodete suhtes, mida üldised määrad ei hõlma. Vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse esimest tüüpi (üldiseid) tagastusmäärasid.

(104)

Üldised tagastusmäärad arvutatakse protsendimäärana kõnealuse kava alusel eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised üldised tagastusmäärad enamikule toodetele, sealhulgas vaatlusalusele tootele. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks eeldatavad kaudsed maksud ja impordimaksud, mida võeti eksporditava toote valmistusprotsessis kasutatud kaupadelt ja teenustelt (impordimaksud, aktsiisimaks, teenusemaks jne), sealhulgas sellised eeldatavad kaudsed maksud ja impordimaksud, mida võeti sisendi valmistusprotsessis kasutatud kaupadelt ja teenustelt, sõltumata sellest, kas need maksud tegelikult tasuti või mitte. Tollimaksu tagastuse summale kohaldatakse eksporditava toote ühiku piirväärtust. Kui äriühing saab osa maksudest CENVAT süsteemi kaudu tagasi nõuda, siis on tagastusmäär väiksem.

(105)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul vaadati tollimaksu tagastusmäärad läbi mitu korda. Kuni 1. aprillini 2007 olid kohaldatavad määrad 6,4 % kuni 6,9 % sõltuvalt toote liigist, kuni 1. septembrini 9,1 % kuni 9,8 %. 13. detsembril 2007, st pärast läbivaatamise uurimisperioodi lõppu, tõsteti tollimaksu tagastusmäärad tasemele 10,1 % kuni 10,3 %, kusjuures seda tõusu kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2007 (st läbivaatamise uurimisperioodil) toimunud impordile.

(106)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksportija peab esitama India asutustele avalduse, milles näidatakse, et eksport toimub tollimaksu tagastamise kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastab India toll ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi saatekirja. See dokument näitab muu hulgas DDS krediidisummat, mis peaks selle eksporditehingu eest antama. Eksportija saab nii teada, kui suurt hüvitist ta saab, ja kirjendab selle raamatupidamisarvestuses saadaoleva summana. Kui toll on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel DDS-krediidi andmise asjus enam sõnaõigust. Hüvitise arvutamisel kasutatakse üldjuhul seda DDSi taset, mis kehtis ekspordideklaratsiooni tegemise ajal. Läbivaatamise uurimisperioodil toimunud tollimaksu tagastusmäärade tagasiulatuv tõus võeti subsiidiumi summa arvutamisel samuti arvesse.

(107)

Mitu osapoolt väitsid, et DDSi ei saa selle uurimise raames tasakaalustada, kuna seda ei mainitud eraldi uurimise alguses esitatud subsiidiumidevastases küsimustikus. See väide lükatakse tagasi järgmistel põhjustel. Vastavalt algatamisteatele on käesoleva läbivaatamise eesmärk määrata kindlaks „subsideerimise tase”, mille ulatuses on vaatlusalune toode eksportivatele tootjatele kasu andnud, st see hõlmab kõiki India valitsuse subsiidiumikavasid.

(108)

Väideti, et DDS ei sõltu eksporditegevusest, sest selle kava alusel saadav hüvitis ei ole seotud eksportijate teostatud ekspordi tasemega. See väide lükatakse tagasi, sest tollimaksu tagastamist saab taotleda vaid siis, kui kaubad eksporditakse, mis on piisav algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a sätestatud eksporditegevusest sõltuvuse kriteeriumi täitmiseks. Seda arvestades ei ole vaja analüüsida väidet, et DDS ei ole konkreetne algmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

(109)

India valitsus kinnitas, et DDS on algmääruse sätetega vastavuses olev tagastussüsteem ning et üldiste tagastusmäärade kehtestamine on põhjendatud ja tõhus ning põhineb ekspordiriigi üldtunnustatud äritavadel vastavalt II lisa II osa punktile 4 ja III lisa II osa punktile 2. Nagu on märgitud põhjenduses 104, eeldab see protseduur tootmises kasutatud sisendite ning tasutud imporditollimaksude ja kaudsete maksude hindamist kogu tööstusharus. Siiski ei ole see protseduur piisavalt täpne isegi India valitsuse hinnangul. India valitsus kinnitas nimelt, et seoses keskmise määramisega võib juhtuda, et tegelik tagasimakse on suurem kui tasutud tollimaksude summa. Lisaks ei uurinud India valitsus täiendavalt tegelikult kasutatud sisendeid, kuigi tõhusa kontrollisüsteemi puudumisel tuleks seda tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõestatud, et liigset tagastamist ei toimunud. Väidetavat sarnasust kontrollimise ja algmääruses sätestatud valikuuringu vahel ei peeta oluliseks, kuna viimane viitab selgelt subsiidiumivastasele uurimisele ja ei kuulu II ja III lisas sätestatud kriteeriumide hulka. Seega lükati need väited tagasi.

(110)

Samuti väideti, et ülemäärase tagastamise esinemist ei saa järeldada asjaolust, et India valitsus ei kaasanud DDSi kõiki Indias tasutavaid kaudseid makse, vaid ainult riiklikud kaudsed maksud. See väide lükatakse tagasi, sest vastavalt II lisa II osa punktile 4 ja III lisa II osa punktile 2 tuleb ülemäärast tagastamist hinnata konkreetse subsiidiumikava raames.

(111)

DDS pakub subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu tagastuse summa võrdub riigi saamatajäänud tuluga, mis oleks muidu sisse nõutud ja India valitsusele tasutud. Lisaks on ekspordi DDS kasuks eksportijale.

(112)

DDS sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest ning seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustavaks.

(113)

Mitmed menetluse osapooled väitsid, et DDS on algmääruse sätetega vastavuses olev tagastussüsteem ja järelikult ei tohiks selle raames antud soodustust tasakaalustada.

(114)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et seda kava ei saa lugeda esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksude lubatavaks vähendussüsteemiks, tollimaksu lubatavaks tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (juhend sisendite tarbimise kohta) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole samuti kohustatud i) pidama arvestust maksude ja tollimaksude kohta, mis on tasutud imporditud või kodumaalt ostetud kaupadelt või nendega seotud teenustelt, ega ii) tootmisprotsessis neid kaupu ja teenuseid tegelikult tarbima ning iii) tagastussummat ei arvutata eksportija poolt kasutatud tegelike sisendite ega tegelikult tasutud maksude ja tollimaksude alusel.

(115)

Lisaks puudub süsteem või menetlus, mis võimaldaks kinnitada, milliseid sisendeid tarvitatakse eksporditud toote tootmisprotsessis või kas esines kodumaiste kaudsete maksude ülemäärast tagastamist algmääruse I lisa punkti h ja II lisa tähenduses või imporditollimaksude ülemäärast tagastamist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses.

(116)

Lõpuks saab eksportija kasutada DDS-kava soodustusi hoolimata sellest, kas ta üldse mingeid sisendeid impordib või kodumaalt ostab ning kas ta on neilt ostudelt maksud ja tollimaksud tasunud. Hüvitise saamiseks piisab, kui eksportija kaupu lihtsalt ekspordib, ilma et ta peaks tõendama, et ta importis sisendmaterjale või ostis kodumaalt sisendmaterjale või -teenuseid ja et ta on nende pealt tasunud impordimaksud või kodumaised kaudsed maksud. Järelikult ei mõjuta tollimaksu tagastusmäära mingil viisil see, kas äriühing omab kõiki sisendite ja vaatlusaluse toote valmistamise tasandeid või on lihtsalt eksportiv ettevõtja.

(117)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamise uurimisperioodi jooksul. Võeti arvesse, et hüvitis antakse hüvitisesaajale siis, kui toimub eksporditehing kõnealuse kava raames. Sel hetkel on India valitsus kohustatud maksma asjaomastele eksportijatele tagastussumma, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul antav DDSi summa, pole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Pealegi kirjendasid koostööd tegevad eksportivad tootjad DDS-krediidi tekkepõhiselt sissetulekuna iga eksporditehingu ajal.

(118)

Selleks et võtta arvesse tagastusmäärade tagasiulatuva suurendamise mõju, suurendati vajaduse korral ka 1. septembrist kuni 30. septembrini 2007 toimunud eksporditehingute kohta tehtud kannete DDS-krediidi väärtust, sest hüvitis, mida äriühingutel on õigus India valitsuselt saada, on sel juhul suurem kui ekspordi ajal ametlikult taotletud soodustus.

(119)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(120)

Seitse valimisse kuuluvat äriühingut väitsid, et kuigi nad olid saanud DDS-krediiti, ei esinenud ülemäärast tagastamist, kuna nende tasutud maksud või impordimaksud ületasid tagastussummad. Need väited lükatakse tagasi. Põhjendustes 113 ja 115 sedastati, et India valitsus ei kasutanud adekvaatset kontrollisüsteemi, mis on ette nähtud algmääruse I, II ja III lisaga. Uurimine näitas ka seda, et äriühingud ei pidanud tarbimisregistreid ega muid sisearuandlussüsteeme, mis kajastaksid võimalikku ülemäärast tagastamist. Äriühingud koostasid need aruanded kontrollkäikude ajal ning neis on üldjoontes ära toodud äriühingute tasutud maksud.

(121)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastamissüsteemide puudumisel on tasakaalustatav soodustus kogu DDSi alusel saadud tagastussumma. Erinevalt pärast avalikustamist esitatud India valitsuse, Texprocili ja mõne eksportija esildistest ei näe algmäärus ette mitte ainult „liigse” tagastatud tollimaksu tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võib tasakaalustada ainult ülemäärast tollimaksude tagastamist, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui on kindlaks tehtud adekvaatse kontrollimisprotsessi puudumine, pole ülaltoodud erand tagastamissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline tagastussumma tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise läbiviija ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise läbiviija ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks. Lisaks tuleb märkida, et India ametiasutused peavad tõhusa kontrollsüsteemi puudumisel korraldama lisauurimise õigeaegselt, st tavaliselt enne tasakaalustava tollimaksu uurimise kohapealset kontrollimist.

(122)

Vastupidiselt mõnede eksportivate tootjate väidetele tuli tasakaalustatava hüvitise summa arvutamisel arvestada ka DDS-hüvitisi, mis saadi vaatlusaluse tootega mitteseotud ekspordi eest. DDS-kava alusel ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks hüvitise kasutamist konkreetse tootega. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu kõigist antud DDS-hüvitistest.

(123)

Kõik valimisse kuuluvad äriühingud said läbivaatamise uurimisperioodil kasu DDS-kavast, kusjuures subsiidiumimarginaalid jäid vahemikku 1,45 % kuni 7,57 %.

(124)

TUFS loodi India tekstiiliministeeriumi määrusega, mis avaldati 31. märtsil 1999. aastal India valitsuse ametliku väljaande erakorraliste teadete I osa I jaos (edaspidi „määrus”). Heakskiidetud kava kehtivusajaks määrati 1. aprill 1999 kuni 31. märts 2004. Kava pikendati 31. märtsini 2007 ja seejärel uuesti kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni.

(125)

Selle kava raames antakse abi olemasolevatele või uutele tootjatele puuvilla töötlemise, tekstiili ja džuuditööstuse sektoris.

(126)

Kava eesmärk on toetada tehnoloogilisi uuendusi tekstiili- ja džuuditööstuses, sealhulgas kiu, lõnga, kanga, rõivaste ja valmisriiete tootmisüksustes. Kava raames on ette nähtud erinevad soodustused nagu kapitali- ja intressitoetused ning vahetuskursi kõikumise hüvitamine välisvaluutalaenude puhul. Selle kava alla kuuluvad programmid on jagatud tekstiili ja džuuditööstuse vahel ning masinkudumise ja käsitelgedel kudumise sektorite vahel. TUFS hõlmab järgmisi programme:

(127)

Uurimise käigus selgus, et kaks valimisse kuuluvat äriühingut on saanud kõnealuse kava raames soodustusi, et osta vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud masinaid. Need äriühingud kasutasid vastavalt laenuintresside tagastamist (kava punkt a) ja 10 %-st kapitalitoetust töötlemismasinate puhul koos 5 %-se intresside tagastamisega (kava punkt e).

(128)

Määruses on sätestatud loetelu masinatüüpidest, mille ostu TUFSi raames subsideeritakse. Et saada soodustusi TUFSi raames, esitavad äriühingud taotluse kommertspankadele või muudele laenu andvatele asutustele, kes annavad äriühingule laenu nende enda poolt laenuvõtja krediidivõime kohta läbiviidud sõltumatu hinnangu alusel. Kui laenuvõtja vastab kõnealuse kava raames ettenähtud intresside subsideerimise tingimustele, edastavad kommertspangad taotluse keskasutusele, kes seejärel väljastab subsiidiumisumma asjaomasele kommertspangale. Kommertspangad väljastavad sel viisil saadud summa laenuvõtja arvele. Keskasutus saab selle summa India valitsuse tekstiiliministeeriumilt. India valitsus eraldab vajalikud summad keskasutuse käsutusse kord kvartalis.

(129)

Huvitatud isikud selle kava kohta kommentaare ei esitanud.

(130)

TUFSi raames antud rahalised vahendid on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, sest see sisaldab valitsusepoolset otsest vahendite ülekandmist toetuse kujul. Subsiidium kujutab endast kasu, sest seda saades vähenevad masinate ostu finantseerimine ja intressikulud.

(131)

Seda subsiidiumi loetakse konkreetseks ning seetõttu tasakaalustatavaks algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses, sest subsiidium eraldatakse konkreetsele tootmisharule või tootmisharude rühmale, sealhulgas vaatlusaluse toote valmistajale.

(132)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati kapitali subsiidiumisumma subsiidiumi saanud äriühingu poolt masinate ostu pealt kokkuhoitud summa alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kapitalikaupade normaalsele amortisatsiooniajale. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud ka selle perioodi intress, et kajastada hüvitise väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma läbivaatamise uurimisperioodi tekstiilitööstuse kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidiumi andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(133)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati intresside subsiidiumisumma läbivaatamise uurimisperioodil asjaomastele äriühingutele tegelikult tagasi makstud summa alusel, arvestades asjaomaste masinate ostuks võetud kommertslaenu pealt makstud intresse. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma läbivaatamise uurimisperioodi tekstiilitööstuse kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidiumi andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(134)

Kaks valimisse kuulunud äriühingut said läbivaatamise uurimisperioodi ajal selle kava raames hüvitisi, subsiidiumimarginaaliga vahemikus 0,01 % kuni 0,31 %.

(135)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga (RBI) koondringkirjades IECD nr 02/04.02.02/2006-07 (ekspordikrediit välisvaluutas), IECD nr 01/04.02.02/2006-07 (ekspordikrediit ruupiates) ja DBOD.DIR(Exp.) nr 01/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit, konsolideerituna ruupiates ja välisvaluutas), mis lähetati läbivaatamise uurimisperioodi ajal kõikidele India kommertspankadele. Koondringkirjad vaadatakse korrapäraselt läbi ja neid ajakohastatakse.

(136)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

(137)

Selle kava raames sätestab India Reservpank nii India ruupiates kui ka välisvaluutas ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda ECS koosneb kahest allkavast, veoeelse ekspordikrediidi kava („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, milles nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(138)

RBI koondringkirja alusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsama intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord.

(139)

India valitsus väitis ECSi kohta, et komisjon ei uurinud kava lähtudes subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punktist k ning et India ruupiates ja välisvaluutas antav ekspordikrediit ei ole tasakaalustatav eelkõige seetõttu, et välisvaluutalaenude puhul võivad pangad laenata vahendeid „rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste määradega”.

(140)

Tuleb märkida, et põhjenduses 135 osutatud ekspordikrediidi kavad ei kuulu subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punkti k alla, sest ainult vähemalt kaheaastase kestusega ekspordi finantseerimist saab vaadelda „ekspordikrediidina” selle sätte tähenduses, kuna selline määratlus on esitatud OECD kokkuleppes riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kohta. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(141)

ECS krediidi soodusintressimäär, mis on kehtestatud põhjenduses 135 nimetatud RBI koondringkirjades, võib vähendada eksportija intressikulusid nende laenukuludega võrreldes, mis määrataks turutingimuste alusel, ning seega on tegemist asjakohase eksportija saadava kasuga algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne kodumaisest finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb hoolimata finantseerimisobjektist asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad RBI meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt. Kommertspangad ei oleks muidu kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele välisvaluutas antavale ekspordikrediidile soodsamat intressimäära.

(142)

Hoolimata asjaolust, et ECSi raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus (ASCM) ei nõuta, et riigieelarves peaks kajastuma subsiidiumide määramine (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid seal peab kajastuma ainult valitsuse korraldus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud toimingute teostamiseks. RBI on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud „valitsuse” definitsiooni alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI annab korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud RBI seatud tingimustega, muu hulgas ekspordilaenude intressi piirmääradega, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjas ning RBI ettekirjutustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. Need korraldused kohustavad kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mis on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i, käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimise näol. Selline otsene rahaline ülekanne laenu kujul teatavatel tingimustel kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(143)

Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest, nagu on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a.

(144)

Subsiidiumisumma arvutati läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordilaenult makstud intressi ning selle intressimäära erinevuse põhjal, mida oleks kohaldatud tavalise kommertslaenu puhul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jagatud läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(145)

Esitati mitu kommentaari ECS-kava raames saadud hüvitiste arvutamise teatavate detailide kohta. Kui seda peeti põhjendatuks, kohandati arvutusi sellest lähtuvalt.

(146)

Kõik valimisse kuuluvad äriühingud ja nende rühmad said läbivaatamise uurimisperioodi ajal selle kava raames hüvitisi, mille subsiidiumimarginaalid ulatusid kuni 1,05 %-ni, ühe äriühingu saadud hüvitised leiti olevat tühiselt väikesed.

(147)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 5,2 % – 9,7 %.

(148)

Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna valimis sisalduvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 7,7 %. Arvestades, et üldine koostöövalmidus Indias oli suur (95 %), määrati subsiidiumi jääkmarginaal kõigi teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalmarginaaliga äriühingu tasemele, st 9,7 %-le.

(149)

Kooskõlas algmääruse artikli 19 sätetega ja algatamisteate punktis 3 nimetatud käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise põhjustega on kindlaks tehtud, et koostööd tegevate tootjate subsideerimise tase on muutunud ja seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 74/2004 kehtestatud tasakaalustatava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(150)

Praegu kehtiv lõplik tollimaks kehtestati tasakaalustava määra alusel, kuna kahju kõrvaldamist võimaldav tase oli kõrgem. Kuna käesoleva läbivaatamisega kehtestatud subsiidiumimarginaal ei ületa samuti kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, määratakse kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tollimaksud kindlaks subsiidiumimarginaali alusel.

(151)

Äriühingu Pasupati Fabrics, mis käesoleva uurimise alla ei kuulunud, subsiidiumimarginaal jäeti esialgse uurimisega kehtestatud tasemele, kuna leiti, et kõnealune äriühing sai kasu subsiidiumikavast, mida käesoleva uurimise käigus läbi ei vaadatud.

(152)

Omavahel seotud äriühinguid käsitleti tollimaksu kogumise seisukohast ühe juriidilise isikuna (äriühingute rühm) ning seega kehtestati neile ühesugune tasakaalustav tollimaks. Nende rühmade poolt läbivaatamise uurimisperioodi ajal eksporditud vaatlusaluse toote koguseid kasutati nõuetekohase kaalumise kindlustamiseks.

(153)

Valimisse kuuluv äriühing Prem Textiles teatas läbivaatamise uurimisperioodi jooksul, et äriühingu nimi on muutunud ja selleks on nüüd Prem Textiles (International) Pvt. Ltd. Olles teabega tutvunud ja leidnud, et nimemuutus ei mõjuta mingil moel käesoleva läbivaatamise järeldusi, otsustati taotlus rahuldada ja kasutada kõnealuse äriühingu kohta käesolevas määruses nime Prem Textiles (International) Pvt. Ltd.

(154)

Arvestades, et India üldkoostöö tase oli kõrge (üle 95 %), määrati tasakaalustav jääktollimaks teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalse marginaaliga äriühingu järgi, s.o 9,7 %-le.

(155)

Seepärast kohaldatakse järgmisi tollimaksumäärasid:

(156)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt I lisas loetletud äriühingute suhtes kohaldatavast keskmisest tollimaksust ja „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende Indiast pärit toodete impordi suhtes, mille on tootnud nimetatud äriühingud ja seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(157)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud tasakaalustava tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu vajaliku teabega, eelkõige võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses või eksportkäibes, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või tootmis- või müügiüksuse muutusega. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/24

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvate elektriahjudes kasutatavate grafiitelektroodide suhtes, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalike niplite suhtes, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi. Tollimaksu määr on 7,0–15,7 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes ja jääktollimaksu määr on 15,7 %, mida kohaldati teiste eksportijate impordi suhtes.

(2)

Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Indiast pärit sama toote impordi suhtes.

(3)

India valitsus väitis pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist, et kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ja tulumaksuseaduse artikli 80HHC kohane tulumaksuvabastus) seotud asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Sellest tulenevalt väideti, et subsideerimise tase on tõenäoliselt vähenenud ja et meetmed, mis kehtestati osaliselt nende kavade tõttu, tuleks seega läbi vaadata.

(4)

Komisjon uuris India valitsuse esitatud tõendeid ja pidas neid piisavaks, et õigustada läbivaatamise algatamist vastavalt subsiidiumidevastase algmääruse artiklile 19. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadeandega (4) ex officio kehtivate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.

(5)

Osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise eesmärk on hinnata kohaldatavate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust nende äriühingute puhul, kes said soodustusi ühe või mõlema muudetud subsiidiumikava alusel, sealhulgas samade äriühingute puhul seoses muude kavadega, kui selleks esitati läbivaatamise algatamisteate asjakohaste sätete kohaselt piisavalt tõendeid.

(6)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(7)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamisuurimise algatamisest ametlikult India valitsusele, kahele India eksportivale tootjale, kes olid loetletud osalise vahepealse läbivaatamise algatamisteates, ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda nende arutamist. Huvitatud isikute esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kahele koostööd tegevale eksportivale tootjale ja India valitsusele. Vastused saadi mõlemalt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ja India valitsuselt.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemisel vajalikuks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(10)

India valitsust ja muid huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal otsustati soovitada muuta kahe koostööd tegeva India tootja suhtes kehtivat tollimaksumäära ja jätta jõusse meetmed kõikide muude äriühingute suhtes, kes ei teinud kõnealuse osalise vahepealse läbivaatamise raames koostööd. Neile anti ka piisavalt aega märkuste esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja märkusi võeti arvesse, nagu on kirjeldatud allpool.

(11)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud toode on samasugune toode, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 1628/2004, s.t Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud CN-koodi ex 8545 90 90 alla kuuluvad niplid, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi.

(12)

India valitsuse ja koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames antakse väidetavalt subsiidiume:

(13)

Eespool punktides a kuni c nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 („väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokkuvõtvalt esitatud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja mida ta ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi ja impordipoliitika dokument, mis hõlmab ajavahemikku 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 2004–2009). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 reguleerivat korda ka dokumendis „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (edaspidi „menetlusjuhendi 2004–2009 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

(14)

Eespool punktis d nimetatud tulumaksukava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(15)

Eespool punktis e nimetatud elektriaktsiisist vabastamise kava põhineb Madhya Pradeshi 1949. aasta elektriaktsiisiseaduse artiklil 3-B.

(16)

Kooskõlas subsiidiumidevastase algmääruse artikli 11 lõikega 10 kutsus komisjon India valitsust üles pidama täiendavaid konsultatsioone nii muudetud kui ka muutmata kavade üle, et selgitada veel uurimata kavadega seotud asjaolusid ning leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Kuna konsultatsioonide käigus nende kavade puhul mõlemale poolele sobivat lahendust ei leitud, lisas komisjon need kavad subsideerimise uurimisse.

(17)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1.1–4.1.14 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite punktides 4.1–4.30. Seda kava nimetati inglise keeles Advance Licence Scheme eelmise läbivaatamisega seotud uurimise ajal, mille tulemusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 1628/2004 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

(18)

Eelubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Eelubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda eellubade kavaga seotud soodustusi vahetarnete alusel. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele, saavad taotleda eellubade kava raames soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(19)

Eellube antakse välja järgmisel otstarbel:

i)   Tegelik eksport. See on peamine allkava. See võimaldab sisendmaterjalide tollimaksuvaba importi konkreetse eksporttoote tootmiseks. „Tegelik” tähendab selles kontekstis, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus koos eksporttoote tüübiga on litsentsis kirjas.

ii)   Iga-aastane vajadus. Selline luba ei ole seotud konkreetse eksporttootega, vaid laiema toodete rühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki tooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks kasutatakse sellist tollimaksuvabastusega materjali.

iii)   Vahetarned. See allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootev eksportija valmistab vahetoote. Ta võib importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale ja saada selle jaoks vahetarnete eelloa. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

iv)   Ekspordiga samaväärsed toimingud. See allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärselt EXIM-poliitika 2004–2009 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kategooriatesse kuuluvatele klientidele. India valitsuse esitatud teabe kohaselt käsitletakse ekspordiga samaväärsete toimingutena selliseid toiminguid, mille puhul ei viida tarnitavat kaupa riigist välja. Paljusid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või erimajandustsoonis asuvale äriühingule.

v)   Eelnevad vabastusotsused. Eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendmaterjale otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab kodumaisele tarnijale õiguse saada soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (s.o eelluba vahetarnete või ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt toimingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud tagasi lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii kodumaiste kui ka imporditud sisendmaterjalide puhul.

vi)   Sisemaised akreditiivid. See allkava hõlmab kodumaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv kodumaise tarnija kasuks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes kaubaartiklite sellise väärtuse ja mahu ulatuses, mis tarnitakse importimise asemel riigisiseselt. Kodumaisel tarnijal on õigus saada soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (s.o eelluba vahetarnete või ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt toimingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(20)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportija sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi esimese allkava (s.t eelload tegelikuks ekspordiks) alusel. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata ülejäänud allkavade tasakaalustatavust.

(21)

India valitsus on pärast seda, kui määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks, muutnud eellubade kava suhtes kohaldatavat kontrollisüsteemi. Täpsemalt on eelloa omanik kohustatud India ametiasutuste kontrolli võimaldamiseks pidama kindlaksmääratud vormis (menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükid 4.26 ja 4.30 ning 23. lisa) „tõele vastavat ja õiget arvestust tollimaksuvabalt imporditud või riigisiseselt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta”, s.t tegeliku tarbimise registrit. Kõnealust registrit peab kontrollima sõltumatu vannutatud audiitor või kuluraamatupidaja, kes väljastab tõendi, mis kinnitab, et nõutavat registrit ja asjakohaseid kirjeid on kontrollitud, ning et 23. lisa alusel esitatud teave on igas suhtes tõele vastav ja õige. Neid sätteid kohaldatakse siiski üksnes pärast 13. maid 2005 välja antud eellubade suhtes. Kõikide enne seda kuupäeva väljastatud eellubade omanikud peavad järgima varem kehtinud kontrollinõudeid, s.t pidama 18. lisas (menetlusjuhendi 2002–2007 I köite peatükk 4.30 ja 18. lisa) kindlaksmääratud vormis tõele vastavat ja õiget arvestust importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta loa alusel.

(22)

Nende allkavade puhul, mida koostööd teinud eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on dokumenteeritud loal. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (edaspidi „standardnormid”) alusel. Kõnealused standardnormid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud menetlusjuhendi 2004–2009 II köites.

(23)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(24)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel tooraine importimiseks kasutatud eelload olid välja antud enne 13. maid 2005. Seetõttu ei oldud India ametiasutuste poolt menetlusjuhendi 2004–2009 I köites kehtestatud uusi, põhjenduses 21 kirjeldatud kontrollinõudeid veel rakendatud. Peale selle ei suutnud äriühing tõendada, et oleks peetud tegeliku tarbimise ja varude registrit menetlusjuhendi 2002–2007 I köite peatükis 4.30 ja 18. lisas nõutud vormis, mida kohaldatakse enne 13. maid 2005 välja antud eelubade suhtes. Neid asjaolusid arvestades leitakse, et uurimisalune eksportija ei suutnud asjaomasel ajavahemikul tõendada kõikide asjakohaste EXIM-poliitika sätete järgimist.

(25)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava kasutanud koostööd teinud eksportija väitis, et ta esitas kasutatud eelload, kuigi need olid väljastatud enne 13. maid 2005, vabatahtlikult vannutatud audiitorile kontrollimiseks vastavalt menetlusjuhendi 2004–2009 I köites sätestatud nõuetele, mis näitab, et piisav kontrollisüsteem on menetlusjuhendi uute sätete raames olemas.

(26)

Äriühingu valdustesse tehtud kontrollkäigul esitati komisjoni talitustele tõepoolest menetlusjuhendi 23. lisa vormis tõend, mis kandis vannutatud audiitori allkirja ja kuupäeva 1. veebruar 2008. Võttes aga arvesse, et eelload olid väljastatud 2004. aastal ja et uus menetlusjuhend nende suhtes ei kehtinud, tuleb teha järeldus, et tegemist oli äriühingu vabatahtliku sammuga, mis ei näita, et India valitsus ka tegelikult tõhusat kontrollisüsteemi rakendas. Lisaks sellele ei olnud näidatud, et vannutatud audiitori arvutatud ülemäärased tollimaksustagastused ka tegelikult valitsusele tagasi maksti.

(27)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes, s.t India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(28)

Peale selle sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(29)

Kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord). India valitsus ei kohaldanud tulemuslikult kontrollisüsteemi ega menetlusi, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendmaterjale (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastusskeemide korral III lisa II osa punkt 2). Standardnorme ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollimise süsteemiks, kuna need ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendmaterjale kasutati ära eksporttoodangus. Lisaks ei ole India valitsus teostanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil korrektselt peetud tarbimisregistril põhinevat tõhusat kontrolli. Peale selle ei korraldanud India valitsus edasist uurimist tegelikult kasutatud sisendmaterjalide põhjal, ehkki seda tuleks tõhusalt kohaldatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

(30)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(31)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Sellega seoses märgitakse, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ette nähtud võimalus. Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja I lisa alapunkti i kohaselt võib ülemäärase tollimaksusoodustuse tasakaalustamisega piirduda tingimusel, kui algmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Kuid käesoleval juhul ei olnud need tingimused täidetud. Juhul kui tuvastatakse nõuetekohase kontrolli puudumine, ei ole eespool nimetatud erand tagatissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavapärane tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Vastavalt algmääruse II lisa II osale ja III lisa II osale ei ole uurimisasutusel sellise ülemäärase tagastamise arvutamise kohustust. Vastupidi sellele peab ta algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt leidma üksnes piisavalt tõendeid kontrollisüsteemi nõuetekohasuse ümberlükkamiseks.

(32)

Eellubade kava kasutanud eksportija subsiidiumisumma (lugeja) arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul allkava alusel vaatlusaluse toote jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, kui selleks esitati põhjendatud nõudmine. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(33)

Asjaomasele koostööd teinud tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,3 %.

(34)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite 4. peatükis.

(35)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(36)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda imporditollimaksude hüvituskava krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India asutused on kehtestanud sellised imporditollimaksude hüvituskava määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks standardnormide alusel, võttes arvesse eksporttoote sisendmaterjalide eeldatavaid imporditud komponente ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(37)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu hetkel peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub imporditollimaksu hüvituskava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused lähetamismenetluse ajal ekspordi saatearve. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava imporditollimaksude hüvituskava krediidi summa. Sellel hetkel saab eksportija teada talle antava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam imporditollimaksude hüvituskava krediidi andmise üle otsustusõigust. Soodustuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda imporditollimaksude hüvituskava määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal.

(38)

Imporditollimaksude hüvituskava krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(39)

Imporditollimaksude hüvituskava krediidi kohaldamist dokumenteeritakse elektrooniliselt ja see võib hõlmata piiramatut arvu eksporditehinguid. Tegelikkuses puuduvad imporditollimaksu hüvituskava krediidi suhtes kohaldatavad tähtajad. Imporditollimaksu hüvituskavade elektrooniline haldussüsteem ei välista automaatselt väljaspool menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükis 4.47 nimetatud esitamistähtaega toimunud eksporditehinguid. Peale selle on menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükis 9.3 selgelt sätestatud, et pärast esitamistähtaega saadud taotlusi võib alati arvesse võtta, kehtestades neile karistusmakse (s.t 10 % hüvitisest).

(40)

Üks koostööd teinud eksportija väitis, et kõik äriühingu saadud imporditollimaksude hüvituskava krediidid olid kasutatud vaatlusaluse toote tootmiseks vajaliku materjali impordiks, kuigi krediite oleks põhimõtteliselt võinud kasutada ka muul eesmärgil, nagu selgitatud eelpool. Kõnealune eksportija väitis, et seega vastab nende imporditollimaksude hüvituskava tegelik kasutamine tavalisele tollimaksu tagastamise süsteemile ning sellepärast tuleks tasakaalustada vaid ülemäärast tagastamist, kui üldse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse ülemäärast tollimaksusoodustust tasakaalustada vaid siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Need tingimused, nagu selgitatud põhjenduses 43, ei ole käesoleval juhul täidetud. Seega kehtib tavapärane tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel.

(41)

Imporditollimaksude hüvituskava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Imporditollimaksu hüvituskava krediit on India valitsuse rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tollimaksulaekumised. Lisaks on imporditollimaksude hüvituskava krediit soodustuseks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(42)

Imporditollimaksude hüvituskava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda eristavaks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a.

(43)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord). Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tarbima ja krediidisummat ei arvutata tegelikult kasutatud sisendmaterjalide alusel. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendmaterjale eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada imporditollimaksude hüvituskava alusel abi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendmaterjale. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on imporditollimaksude hüvituskava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik oma sisendmaterjalid kodumaalt ega impordi sisendmaterjalidena kasutatavaid kaupu.

(44)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Võeti arvesse, et soodustus antakse ajahetkel, mil selle kava raames toimub eksporditehing. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll on väljastanud ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava imporditollimaksude hüvituskava krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda, samuti ei ole tal siis enam õigust otsustada subsiidiumi summa üle. Lisaks arvestasid koostööd tegevad äriühingud imporditollimaksude hüvituskava krediiti eksporditehingu teostamisel tekkepõhiselt sissetulekuna.

(45)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõiv, vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(46)

Asjaomastele koostööd teinud tootjatele selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määrad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6,2 % ja 5,7 %.

(47)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 5. peatükis ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite 5. peatükis.

(48)

Selle kava raames saavad soodustusi taotleda toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(49)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni kümne aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks annab India valitsus pärast taotluse esitamist ja lõivu tasumist kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati 11 % suurust tollimaksumäära (sealhulgas 10 % suurune lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendist tollimaksumäära. Alates 2000. aasta aprillist kohaldatakse kõikide selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes 5 % suurust vähendatud imporditollimaksu määra. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava ajavahemiku jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks.

(50)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Samuti võib omamaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanikule.

(51)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Pealegi on tollimaksu vähendamine soodustus eksportijatele, kuna importimisel kokku hoitud tollimaksud parandavad nende likviidsust.

(52)

Lisaks sellele sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(53)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(54)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kaupade normaalsele amortisatsiooniajale. Vastavalt kehtestatud tavale on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kehtinud pikaajalist turuintressimäära. Põhjendatud nõuete esitamisel arvestati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(55)

Koostööd teinud tootjatele selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määrad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,7 % ja 0,3 %.

(56)

Üks koostööd teinud eksportija viitas veale kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antud soodustuste arvutamiseks kasutatud esialgses meetodis. Viga oli eelkõige seotud kohaldatud intressisummaga. See viga, mis mõjutas mõlemaid koostööd teinud eksportijaid, parandati.

(57)

Selle kava raames said eksportijad taotleda eksportmüügilt saadud kasumi osalist tulumaksuvabastust. Kõnealuse tulumaksuvabastuse õiguslik alus on tulumaksuseaduse artikkel 80HHC.

(58)

Kõnealune säte kaotas kehtivuse alates 2005.–2006. hindamisaastast (s.t 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 kestnud majandusaastast) ja järelikult ei anna tulumaksuseaduse artikkel 80HHC pärast 31. märtsi 2004 mingeid soodustusi. Koostööd teinud eksportivad tootjad ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames soodustusi. Kuna kava on tühistatud, ei kuulu see tasakaalustamisele vastavalt määruse artikli 15 lõikele 1.

(59)

Kava aluseks on tulumaksuseaduse artikkel 80IA. See säte võeti tulumaksuseadusesse 2001. aasta rahandusseadusega.

(60)

Tulumaksuseaduse artiklit 80IA kohaldatakse äriühingute suhtes, kes tegelevad infrastruktuurirajatiste loomisega, sealhulgas elektrienergia tootmise ja turustamisega India mis tahes osas.

(61)

Tulumaksuseaduse artikli 80IA kohaselt vabastatakse elektrienergia tootmisel saadavale kasumile vastav summa tulumaksust kümnel järjestikusel aastal tootmisüksuse esimese 15 käitamisaasta jooksul. Kõnealune üksus peab olema uus ja alustanud tegevust ajavahemikus 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2010.

(62)

Tulumaksusoodustus arvutatakse äriühingu iga-aastase tuludeklaratsiooni raames ja seda auditeeritakse koos äriühingu kasumiaruande ja muude raamatupidamisaruannetega. See peab vastama tulumaksuseaduses sätestatud eeskirjadele, täpsemalt nõudele, et toodetud elektrienergia raamatupidamisväärtus peab kajastama selle turuväärtust. Maksuamet peab kontrollima tulumaksusoodustuse arvutamist kooskõlas tulumaksuseaduse eeskirjade ja äriühingute auditeeritud aruannetega. Uurimisel on leitud tõendeid, et ametiasutused on tegelikkuses kontrollinud arvutusi ja neid põhjendatud juhtudel kohandanud.

(63)

Uurimine on näidanud, et mõlemad uurimisalused eksportivad tootjad on rajanud grafiiditootmisüksuste osana jaama, et toota oma tarbeks elektrienergiat. Seetõttu on nad taotlenud asjaomast tulumaksusoodustust kooskõlas tulumaksuseadusega.

(64)

Tulumaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, s.t India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(65)

Uurimine on näidanud, et tulumaksuseaduse artikli 80IA kohase tulumaksuvabastuse kava sihtrühm ei ole ei ole piiratud teatavate ettevõtetega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses. Kava on avatud kõikidele äriühingutele objektiivsete kriteeriumide alusel. Ei ole leitud tõendeid selle kohta, et kava oleks valikuline.

(66)

Peale selle on kava seotud tootega (elektrienergia), mis ei ole vaatlusalune toode, ja seetõttu saab kavast soodustust tegevuse alusel, mis ei ole vaatlusaluse toote tootmine ega müük. Sellistel asjaoludel leitakse, et asjaomastele eksportijatele kõnealuse kava alusel antud toetusi ei peaks tasakaalustatama.

(67)

2004. aasta tööstuse edendamise strateegia alusel pakub Madhya Pradeshi osariik elektriaktsiisivabastust tööstusettevõtetele, kes investeerivad elektrienergia tootmisse oma tarbeks.

(68)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse kohaldatava elektriaktsiisist vabastamise kava kirjeldus on toodud 1949. aasta elektriaktsiisi seaduse artiklis 3-B.

(69)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse pädevuse alla jäävad tööstusettevõtted, kes investeerivad uutesse, oma tarbeks kasutatava elektrienergia jaamadesse.

(70)

Vastavalt Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 29. septembri 2004. aasta teatisele saavad äriühingud või isikud, kes investeerivad uutesse, oma tarbeks kasutatava elektrienergia jaamadesse, mille tootmisvõimsus on rohkem kui 10 KW, osariigi energiaturu inspektsioonilt tõendi elektriaktsiisist vabastamise kohta. Vabastus antakse vaid oma tarbeks toodetud elektrienergiale ja vaid siis, kui uus oma tarbeks toodetava elektrienergia jaam ei asenda vanemat jaama. Vabastus antakse viieks aastaks.

(71)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 5. aprilli 2005. aasta teatisega vabastati ühe käesoleva uurimise raames koostööd tegeva eksportiva tootja rajatud uus elektrijaam elektriaktsiisist kümneks aastaks.

(72)

Koostööd teinud eksportija, kes vabastati elektriaktsiisist, väitis, et elektriaktsiisi kava ei ole valikuline ning seda kohaldatakse võrdselt kõikide tingimustele vastavate äriühingute suhtes. Kõnealune eksportija väitis ka, et Madhya Pradeshi osariigi valitsus vaatas läbi esialgse kava anda viieaastane vabastus ning pikendas seda perioodi kümnele aastale. Oma vastustes ei esitanud ei koostööd teinud eksportija ega India valitsus avaldatud teadet poliitika sellise muutmise kohta.

(73)

See kava kujutab endast subsiidiumi algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tegemist on Madhya Pradeshi osariigi valitsuse finantstoetusega, sest see sooduskava vähendab osariigi saadavat tulu. Lisaks saab ettevõte sellega soodustuse.

(74)

Kuigi 2004. aasta tööstuse edendamise strateegia ja Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 29. septembri 2004. aasta teatisega nähakse ette viieaastane vabastus, anti kõnealusele eksportivale tootjale kümneaastane vabastus. Seetõttu ei ole soodustus antud kooskõlas seaduses, rakendusaktis või muus ametlikus dokumendis sätestatud kriteeriumidega.

(75)

Eksportiva tootja soodustuse arvutamisel on lähtutud elektriaktsiisi summast, mis oleks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tavajuhul maksmisele kuulunud, kuid mis nimetatud kava alusel jäi maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest see on seotud nii kodumaise müügi kui ka ekspordiga ning selle eraldamisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(76)

Seega oli elektriaktsiisist vabastamise kava raames soodustust saanud ühe ettevõtte subsiidiumimarginaal 0,7 %.

(77)

Meenutatakse, et määruses (EÜ) nr 1628/2004 oli tasakaalustatavate subsiidiumide suurus ad valorem kahe käesoleva osalise vahepealse uurimise raames koostööd tegeva eksportiva tootja puhul vastavalt 15,7 % ja 7 %.

(78)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et tasakaalustavate subsiidiumide suurus ad valorem on järgmine.

(79)

Kooskõlas subsiidiumidevastase algmääruse artikli 19 sätetega ja algatamisteate punktis 3 nimetatud käesoleva osalise läbivaatamise põhjustega on kindlaks tehtud, et koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumimarginaal on muutunud ja seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestatud tasakaalustatava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(80)

Läbivaadatav tasakaalustav tollimaks kehtestati samal ajal toimetatud subsiidiumidevastase ja dumpinguvastase uurimise tulemusel (edaspidi „algsed uurimised”). Kooskõlas algmääruse artikli 24 lõikega 1 ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (5) artikli 14 lõikega 1 kohandati määrusega (EÜ) nr 1629/2004 kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, sest subsideerimissummad ja dumpingumarginaalid tulenesid samast olukorrast.

(81)

Kõik praeguse läbivaatamismenetluse käigus uuritud ja tasakaalustatavaks osutunud subsiidiumikavad (v.a elektriaktsiisist vabastamise kava) kujutasid endast ekspordisubsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses.

(82)

Seega tuleks dumpinguvastast tollimaksu kohandada, et võtta arvesse käesoleva läbivaatamisega kindlaks tehtud uusi subsideerimise tasemeid ekspordisubsiidiumide puhul. Peale selle ei peaks algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt tasakaalustatavate tollimaksude tase olema kõrgem algses uurimises kindlaks tehtud kahju kõrvaldamiseks vajalikust tasemest. Sarnaselt algse uurimisega ja arvestades, et koostöövalmidus oli suur (100 %), määrati subsiidiumi jääkmarginaal kõikide teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalmarginaaliga äriühingu tasemele.

(83)

Seega tuleks tasakaalustatavaid tollimakse ja dumpinguvastseid tollimakse kohandada järgmiselt:

(84)

Üks koostööd teinud eksportija väitis, et kuna käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise puhul piirduti vaid subsideerimise tasemega, ei tohiks dumpinguvastaseid tollimakse muuta.

(85)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et käesoleva läbivaatamise algatamisteates öeldi, et „nende äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse nii dumpinguvastaseid kui ka tasakaalustavaid meetmeid, võib dumpinguvastaseid meetmeid kohandada, kui tasakaalustav meede muutub”. Dumpinguvastased tollimaksud ei muutu seetõttu, et dumpingu taseme kohta oleks tehtud uusi järeldusi, vaid see toimub automaatselt, võttes arvesse asjaolu, et algset dumpingumarginaali kohandati tuvastatud ekspordisubsiidiumide taseme kajastamiseks ja et subsiidiumide tase vaadati üle.

(86)

Käesolevas määruses äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad kajastavad osalise vahepealse läbivaatamise käigus tuvastatud olukorda. Seega kohaldatakse neid üksnes nende äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi neid määrasid kohaldada ja nende suhtes kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(87)

Kõik pretensioonid, milles taotletakse individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamist (nt pärast üksuse nimemuutust või pärast uue tootmis- või müügiüksuse rajamist) tuleb esitada komisjonile (6) koos kogu asjaomase teabega, eriti seoses muutustega ettevõtte tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis, mis on seotud näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral ning pärast konsulteerimist nõuandekomiteega on komisjonil õigus muuta määrust vastavalt, uuendades nende ettevõtete nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/35

(1)

20. oktoobril 2007 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärinevate teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes. (2)4. juulil 2008 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 642/2008 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) HRVst pärinevate teatavate tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 6. septembril 2007 esitas Hispaania puu- ja köögiviljakonservide tootjate ühenduste riiklik föderatsioon (FNACV) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid vaatlusaluse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 12 sätestatule hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Komisjon kehtestas 9. novembril 2007 HRVst pärineva nimetatud toote registreerimiskohustuse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1295/2007. (4)

(5)

Meenutatakse, et kuni 8. novembrini 2007 kehtisid nimetatud toote suhtes kaitsemeetmed. Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1964/2003 (5) ajutised kaitsemeetmed teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete või konservide impordi suhtes. Hiljem kehtestati lõplikud kaitsemeetmed määrusega (EÜ) nr 658/2004 (6) („kaitsemeetmete määrus”). Nii ajutiste kui ka lõplike kaitsemeetmete sisuks oli tariifikvoot, st tollimaksukohustus tekkis pärast tollimaksuvaba impordimahu ammendamist.

(6)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes esitasid mitmed huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(7)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon viis läbi uurimise ühenduse huvide aspektide suhtes. Selleks tehti kontrollkäike järgmiste ühenduse sõltumatute importijate juurde:

(8)

Kõiki osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitust võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(9)

Mõned importijad tegid vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 6 ettepaneku korraldada kõigi huvitatud isikute kohtumine, kuid üks neist keeldus sellest võimalusest.

(10)

Kaaluti kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi, mida võimaluse korral arvesse võeti.

(11)

Kaks EÜ sõltumatut importijat väitsid, et vaatlusaluse toote määratlusest tuleks teatavat liiki mandariinid välja jätta kas nende magusustaseme või ekspordipakendi tõttu. Tuleb märkida, et nende väidete toetuseks ei esitatud kontrollitavat teavet ega andmeid, mis tõestaks kõnealuste liikide erinevust vaatlusalusest tootest. Samuti tuleb märkida, et pakendi erinevusi ei saa lugeda määravaks vaatlusaluse toote määratlemisel, eriti kui pakendi formaate on asjaomase toote määratlemisel juba arvesse võetud, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 16. Seepärast lükatakse need väited tagasi.

(12)

Kaks ühenduse sõltumatut importijat väitsid, et valimisse võetud Hiina eksportivad tootjad esindavad 60 % kogu ekspordist ühendusse. Siiski ei suutnud nad esitada kontrollitavat teavet, mis suutnuks kummutada koostööd tegevate eksportivate Hiina tootjate esitatud ja edasise uurimise käigus suures osas kinnitust leidnud väljavõtteliste andmete täpsust. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(13)

Kolm koostööd tegevat eksportivat Hiina tootjat esitasid märkusi, milles nad väitsid, et nende sidusettevõtted on vaatlusaluse toote eksportivad tootjad, mistõttu nad tuleks kaasata lisas esitatud koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja. Need väited loeti põhjendatuks ning otsustati asjaomast lisa vastavalt muuta. Üks EÜ sõltumatu importija väitis, et hulgimüüjate kaudu toimuv eksport EÜsse peaks automaatselt kasu saama eksportivate Hiina tootjate suhtes kohaldatavatest meetmetest. Sellega seoses tuleb märkida, et dumpinguvastaseid meetmeid võetakse uurimisaluse riigi eksportivate tootjate toodetud toodete suhtes, mida eksporditakse EÜsse (olenemata sellest, milline äriühing nendega kaupleb), ja mitte ainult kaubandusega tegelevate äriühingute suhtes. Seetõttu lükati väide tagasi.

(14)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist ei esitanud koostööd tegevad eksportivad Hiina tootjad märkusi turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta. Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29 kuni 33.

(15)

Kuna puuduvad asjaomased märkused, kinnitatakse individuaalset kohtlemist käsitlevad ajutise määruse põhjendused 34 kuni 37.

(16)

Meenutatakse, et normaalväärtuse määramine põhines ühenduse tootmisharu esitatud andmetel. Nimetatud andmeid kontrolliti koostööd tegevate ühenduse tootjate valdustes.

(17)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist seadsid kõik kolm valitud koostööd tegevat eksportivat Hiina tootjat ja kaks sõltumatut EÜ importijat kahtluse alla ühenduse tootmisharu hindade kasutamise põhjendatuse normaalväärtuse arvutamiseks. Väideti, et normaalväärtus oleks tulnud arvutada HRV tootmishindade alusel, võttes arvesse asjakohaseid kohandusi seoses EÜ ja HRV turgude erinevustega. Selles suhtes tuleb märkida, et mitte-turumajanduslikult riigilt, ja eriti äriühingutelt, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, saadud teabe kasutamine oleks vastuolus algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Samuti väideti, et arvestades koostöö puudumist võrdlusriigiga oleks mõistliku lahendusena saanud kasutada kõigi muude importivate riikide hinnateavet või asjaomast avaldatud teavet. Kuid sellise üldise teabe täpsust ei oleks saanud, erinevalt komisjoni kasutatud andmetest, kontrollida algmääruse artikli 6 lõike 8 nõuete kohaselt. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Ei esitatud ühtki muud argumenti, mille abil oleks suudetud seada kahtluse alla asjaolu, et komisjoni kasutatud metoodika on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, ja eriti, et see on antud juhtumi puhul ainus mõistlik normaalväärtuse arvutamise alus.

(18)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38 kuni 45.

(19)

Pärast esialgsete meetmete võtmist märkis üks valimisse võetud koostööd tegev eksportiv Hiina tootja, et tema ekspordihinda tuleks teatavate kulude (eriti vedu üle ookeani) arvessevõtmiseks kohandada. Tuleb märkida, et selle küsimusega tegeleti kohapealse kontrollimise ajal nii kõnealuses äriühingus kui ka muudes valimisse võetud äriühingutes. Tookord esitasid kõik äriühingud teabe kõnealuste kulude kohta. Summa, mille kõnealune äriühing nüüd esitas, on algselt teatatust oluliselt suurem. Olgu märgitud, et uus nõue põhineb lihtsalt ekspediitori väitel ega peegelda tegeliku tehingu andmeid. Ükski teine valimisse võetud eksportiv tootja kasutatud meretranspordi arvandmeid küsimuse alla ei seadnud. Lisaks ei saa seda nõuet hilise esitamise tõttu tõestada. Konkreetselt ei seostu kohandus toimikus juba olevate andmetega. Sellegipoolest vaatas komisjon pärast nõude esitamist läbi asjaomase kulu summa, võttes arvesse selle konkreetse kulu osatähtsust äriühingu teatatud eksporditehingute puhul EÜsse. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et on asjakohasem kasutada kõigi valimisse valitud Hiina äriühingute kohapeal kontrollitud keskmist meretranspordikulu. Äriühingu ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(20)

Üks teine valimisse võetud koostööd tegev eksportiv Hiina tootja juhtis tähelepanu kahele veale tema ekspordihinna arvutuses tema esitatud ekspordiandmetes. See väide loeti põhjendatuks ja tootja asjaomast ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(21)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 46.

(22)

Kuna selle kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

(23)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

Kõik teised äriühingud – 139,4 %.

(24)

Põhjendatud märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 52 kuni 54 esitatud järeldused.

(25)

Üks eksportija väitis, et kaitsemeetmete määruses (EÜ) nr 658/2004 sätestatud tarbimistase ja ajutises määruses sätestatud tase ei ole kooskõlas. Tuleks rõhutada, et tarbimistaseme erinevus on põhjustatud praeguse uuringu erinevast tootevalikust ja erinevast liikmesriikide arvust kahes kõnealuses uuringus. Täiendavat ja põhjendatud teavet sellega seoses siiski ei saadud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 55 kuni 57 sätestatud järeldused. Sellest järelduvalt on kinnitust leidnud ka analüüsi järgnevad osad, milles kasutatakse tarbimisandmeid.

(26)

Mõned huvitatud isikud vaidlesid turuosa suhtes vastu põhjenduses 58 esitatud komisjoni väitele, milles osutati dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisele. Nad väitsid, et vastupidiselt komisjoni järeldustele on Hiina importkauba turuosa vähenenud. Hinnang HRV impordi mahule ja turuosale kontrolliti üle. Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 58, vähenes Hiina impordi turuosa vaid ühel aastal. Vaadeldud perioodi ülejäänud osas oli Hiina impordi osatähtsus püsivalt suur. Seetõttu on algetapis esitatud järeldused kinnitust leidnud.

(27)

Mõned isikud väitsid, et hindamaks, kas import Hiinast kasvab, tuleks vaadelda ka uurimisperioodi-järgseid mahtusid. Tuleb märkida, et Hiinast importimise trende hinnati perioodil 2002/2003 kuni 2006/2007 ning täheldati ilmset suurenemist. Vastavalt algmääruse sätetele võetakse uurimisperioodi-järgseid sündmusi arvesse vaid erandlike asjaolude korral. Igal juhul, nagu väidetakse põhjenduses 48, vaadeldi ka uurimisperioodi-järgset importi ning selle maht leiti olevat märkimisväärne.

(28)

Kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat vaidlustasid komisjoni järeldused hindade allalöömise kohta. Üks neist vaidles vastu hindade allalöömise arvutamisel kasutatud meetodile ja soovis korrektsiooni, mis peegeldaks hulgimüüjate kulusid kaudsel müügil. Põhjendatuse korral arvutusi korrigeeriti. Täiendatud võrdlus näitas, et uurimisperioodi vältel müüdi vaatlusalust toodet ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest 18,4 % kuni 35,2 % võrra madalamad, võttes aluseks valimis osalenud koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmed.

(29)

Kaks importijat ja importijate ühendus vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 79 osutatud pakendamishooaja kestuse. Nad väitsid, et Hispaanias kestab pakendamishooaeg ainult kolm kuud ajutises määruses osutatud nelja kuni viie kuu asemel. Kuid see väide on seotud (olemuselt muutliku) saagi ja toodetava kogusega ning ei mõjuta komisjoni talituste analüüsi kohaselt mingil juhul kahjustavaid tegureid.

(30)

Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta muud põhjendatud teavet ega märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 63 kuni 86.

(31)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mõned importijad ja eksportivad tootjad, viidates ajutise määruse põhjendustele 83 kuni 86, et andmed, mida komisjon kasutas kahjutaseme kindlakstegemiseks, olid väärad ja neid hinnati subjektiivselt. Nad väitsid, et peaaegu kõigi kahjudega seotud näitajate trend oli positiivne ja seetõttu ei leidu tõendeid kahjudest.

(32)

Sellega seoses olgu märgitud, et isegi kui mõnede näitajate puhul võib märgata teatavat paranemist, tuleb hinnata olukorda ühenduse tööstusharus tervikuna ja võttes arvesse asjaolu, et kuni uurimisperioodi lõpuni olid kasutusel kaitsemeetmed. Seda küsimust on üksikasjalikult uuritud ajutise määruse põhjendustes 51 ja 86. Põhjalik ümberkorraldusprotsess, mida need meetmed võimaldasid ja mis põhjustas tootmisvõimsuse suure languse, oleks tavaolukorras oluliselt parandanud ühenduse tootjate üldist olukorda, kaasa arvatud tootmine, müük ning hindade ja kulude erinevus. Selle asemel on mahunäitajad jäänud väikseks, varud on märgatavalt kasvanud ja finantsnäitajad on püsinud negatiivsena, mõned isegi halvenenud.

(33)

Sellest tulenevalt leiti, et ajutises määruses ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna põhjendatud teavet või väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

(34)

Mõned isikud väitsid, et Hiina impordi maht on olnud pärast 1982. aastat stabiilne, mistõttu nad ei ole saanud kahjusid põhjustada, nagu selgitatakse ajutises määruses (vt põhjendus 58). Hiina import on vaadeldud perioodil tõepoolest suurenenud, vähendades sellega ELi tootmisharu turuosa, nagu selgitatud eespool põhjenduses 26. Pealegi viitab vastuväide impordi arengule, mis väljub kõnealuse perioodi piiridest. Seetõttu on väide tagasi lükatud.

(35)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 28, on lõplikult otsustatud, et uurimisperioodi kestel lõid valimisse võetud eksportivate Hiina tootjate impordi hinnad ühenduse tootmisharu keskmisi hindu alla 18,4 % kuni 35,2 % võrra. Hindade allalöömise marginaali läbivaatamine ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ajutise määruse põhjendustes 100 ja 101 tehtud järeldusi.

(36)

Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist väitsid mõned importijad ikka, et vahetuskurss mõjutab hinnataset negatiivselt. Nad väitsid, et vahetuskursi tase on peamine kahjustav tegur. Sellele vaatamata viidatakse komisjoni hinnangus lihtsalt hinnatasemete erinevusele, ilma nõudeta analüüsida hinnataset mõjutavaid tegureid. Selle tulemusena tuvastati selge põhjuslik seos kõrge dumpingutaseme ja ühenduse tööstusele tekitatud kahju vahel, mistõttu võib kinnitada ajutise määruse põhjenduse 95.

(37)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kahju ei põhjusta niivõrd dumpinguhinnaga import, kuivõrd värske puuvilja, s.o konserveeritud mandariinide tooraine vähesus.

(38)

Hispaania Põllumajandusministeeriumi ametlikud andmed kinnitavad aga, et konservitööstusele kättesaadav kogus on rohkem kui küllaldane Hispaania tootjate tootmisvõimsuse katmiseks.

(39)

Tootjad võistlevad värske puuvilja pärast teatud määral värske toodangu otsese tarbijaturuga. See võistlus ei kõrvalda aga põhjuslikku seost. Ühenduse tööstuse suhteliselt väikse toodangu, müügi ja turuosa selge ja oluline põhjus on pigem Hiina massiivse impordi surve. Selles olukorras, ja arvestades, et turuhinna dikteerib üle 70 % turuosaga import, mis lööb hinnad alla, oleks ebamajanduslik rohkem toota, kui ei ole eeldusi toodet arvestatavat kasumit tagava hinnaga müüa. Seega suudaks Hispaania tööstus pakkuda oluliselt suuremaid koguseid tingimusel, kui turuhind ei rikuks nende majandustulemusi.

(40)

Veel üks seda analüüsi kinnitav asjaolu on märkimisväärsete varude pidev olemasolu ühenduse tootjatel, mis rõhutab, et ühenduse tööstuse kahjustatud olukorda ei põhjustanud ebapiisav tootmine, vaid toodang, mida Hiina impordi surve tõttu ei saa müüa.

(41)

Tooraine kui põllumajandussaaduse hinda mõjutavad hooajalised kõikumised. Sellegipoolest täheldas komisjon viieaastasel, madalamate ja kõrgemate hindadega saake hõlmanud analüüsiperioodil, et kahjud (näiteks rahalised) tekivad neist kõikumistest sõltumatult ja ühenduse tööstuse majandustulemused ei ole seetõttu selliste hooajaliste kõikumistega otseselt seotud.

(42)

Mõned isikud väitsid, et Hiina toodangu kvaliteet oli ühenduse omast parem. Sellest tulenevad hinnaerinevused ei olnud aga piisavalt põhjendatud, samuti ei olnud tõendeid selle kohta, et tarbija väidetav Hiina toodete eelistus olnuks nii tugev, et halvendada ühenduse tööstuse olukorda. Igal sellisel juhul oli hinnaerinevus Hiina toote kasuks, mis suurendas hindade allalöömise/alla turuhinna müümise taset. Täiendavat uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjendus 99.

(43)

Mõned isikud väitsid, et kahju põhjustas teatavate tootjate kulude kasv. Need väited ei olnud piisavalt põhjendatud. Komisjoni analüüs ei tuvastanud ühtki sellist sündmust, mis võinuks põhjuslike tegurite hinnangut muuta või mõjutada kahju kõrvaldamise taseme arvutamist.

(44)

Mõned isikud esitasid märkusi kasvanud tootmiskulude kohta ja ühenduse tööstuse võimetuse kohta neid vähendada. Teatavad elemendid (näiteks energiakulud) on suurenenud, kuid nende mõju ei ole selline, mis murraks põhjusliku seose olukorras, kus oluline kogus dumpinguhinnaga Hiinast eksporditud kaupa vähendab müüki ja tootmist (suurendades seega ühenduse tööstuse toodangu ühikuhinda) ning ühenduse tööstuse hindu.

(45)

Väideti, et EÜ toetuskavad põhjustasid töötlemise kunstliku kasvu EÜs ja stimuleerisid vaatlusaluse toote tooraine pakkumise taseme alanemist. See väide oli üldine ja piisavalt põhjendamata. Igal juhul muudeti kõnealuseid kavasid 1996. aastal, kui toetus suunati vaatlusaluse toote töötlejatelt ümber põllumajandustootjatele. Komisjoni analüüs ei ole tuvastanud uurimisperioodil mingeid põhjuslikku seost lõhkuda võivaid jääkmõjusid. Tarnimisele on osutatud eespool põhjendustes 40 ja 41.

(46)

Kuna uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjendused 87 kuni 101.

(47)

Kooskõlas eespool öelduga loetakse ajutine järeldus põhjusliku seose kohta ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel kinnitatuks.

(48)

Vastavalt komisjoni 5. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1295/2007, millega kehtestatakse registreerimise nõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jmt) impordi suhtes (edaspidi „registreerimismäärus”), (7) kehtestati alates 9. novembrist 2007 HRVst lähtuvale impordile registreerimiskohustus. Selle eesmärk oli võimaldada dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine tagasiulatuvalt. Seetõttu on erandina analüüsitud ka uurimisperioodi-järgseid sündmusi. Eurostati andmed kinnitavad, et import Hiinast on püsivalt märkimisväärne, ja seda on kinnitanud teatavad importijad. Kümne uurimisperioodi-järgse kuu impordi maht oli 74 000 tonni tasemel ja sealjuures püsivalt madalate hindadega.

(49)

Mitmed isikud on märkinud Hispaania toodangu vähesust, mis on nende väitel ebapiisav ühenduse turu varustamiseks. Kuigi on õige, et ühenduse tööstus ei varusta praeguses olukorras kogu ELi turgu, tuleb märkida, et see, nagu eespool selgitati, on seotud kahjustava impordiga. Igal juhul ei ole meetmete kavandatud tulemus ühenduse turu sulgemine Hiina impordile, vaid kahjustava dumpingu kõrvaldamine. Võttes muu hulgas arvesse, et kõnealuse toote allikaid on vaid kaks, loetakse, et juhul, kui kehtestatakse lõplikud meetmed, jätkub ühenduse turul nõudlus Hiina toodete järele.

(50)

Üks importijate ühendus väitis, et ükski kogusepiiranguteta dumpinguvastane meede ei kaitseks Hispaania tööstust, vaid põhjustaks automaatselt ebaseaduslikku kaubandust. See väide osutab pigem vajadusele, et institutsioonid tagaksid meetmete rakendamise nõuetekohase järelevalve, kui meetmete kasule ühenduse tootjatele.

(51)

Üks teine importija väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei parandaks Hispaania tootjate olukorda ELi importijate kogutud suurte varude tõttu, mis suudaks rahuldada turunõudlust lähemas tulevikus. Varude suurust ja nende kogumist kinnitas veel üks importija. Need märkused kinnitavad komisjoni analüüsi ajutises määruses ja käesolevas määruses. Samas tuleb meenutada, et meetmed on mõeldud kahjustava dumpingu mõju leevendamiseks mitte ühe, vaid viie aasta jooksul.

(52)

Kuna muud uut või põhjendatud teavet või väidet ei ole sellega seoses esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103 kuni 106 ja 115 ühenduse tootmisharu huvide kohta tehtud järeldused.

(53)

Koostööd tegevad importijad väljendasid üldist huvi vaatlusaluse toote kahe tarneallika – Hispaania ja Hiina – säilitamise vastu, et säilitada konkurentsivõimeliste hindadega tarnekindlus.

(54)

Sellegipoolest eelistaks enamik importijaid lõplike meetmete kehtestamisel selliseid meetmeid, mis sisaldaksid ka koguselist elementi. Nagu selgitatakse põhjenduses 86, ei peeta seda asjakohaseks.

(55)

Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ning need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vaid 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid nii uurimisperioodil kui ka aastatel 2004–2008 keskmiselt 10 % ületava kasumlikkuse taseme.

(56)

Eespool öeldu rõhutab, et importijate/hulgimüüjate suhtes võetavate meetmete võimalik mõju ei oleks ebaproportsionaalselt suur võrreldes nende positiivse mõjuga.

(57)

Üks kasutaja, kes esindab alla 1 % tarbimisest, esitas üldisi märkusi mandariinide vähenenud saadavuse kohta ELis ja Hiina toote parema kvaliteedi kohta. Ta kutsus üles edasisele koostööle, jättes oma isikuandmed, kuid ei põhjendanud oma väiteid. Üks teine jaemüüja, peamise importijate ühenduse liige, oli üldiselt hinnatõusu vastu. Muid arvamusi kasutajate/jaemüüjate huvide kohta uurimise käigus ei laekunud. Olukorras, kus kasutajad/jaemüüjad ühtegi põhjendatud märkust ei esitanud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 109 kuni 112.

(58)

Vastupidiselt ühe importija väidetele võeti tarbijate huve algetapis arvesse. Ülevaade komisjoni järeldustest on esitatud ajutise määruse põhjendustes 113 ja 114. Muud isikud arvasid, et mõju tarbijatele oleks märkimisväärne. Samas ei pakutud mingit teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla nimetatud põhjendustes öeldu. Isegi kui tollimaksude kehtestamise tulemusel tarbijahinnad tõuseksid, ei vaidlustanud keegi asjaolu, et kõnealune toode moodustab leibkonna söögikuludest väga väikese osa. Seega on nimetatud põhjendused tarbijate märkuste ning muu uue ja põhjendatud teabe puudumisel kinnitust leidnud.

(59)

Eespool nimetatud kõigi asjaosaliste huvide täiendav analüüs ei ole muutnud sellega seoses tehtud esialgseid järeldusi. Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ja need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vaid 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid rahuldava keskmise kasumi nii uurimisperioodil kui ka vaadeldud 2004.–2008. aastal. Seega on meetmete mõju importijatele minimaalne. Samuti on kindlaks tehtud, et rahaline mõju lõpptarbijale oleks tühine, arvestades et tarbijariikides ostetakse toodet inimese kohta väga väikeses koguses. Ollakse seisukohal, et ajutises määruses ühenduse huvide kohta tehtud järeldused ei ole muutunud. Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutises määruses esitatud järeldused lõplikult.

(60)

Üks importija väitis, et algetapis viitena kasutatud 6,8 % kasumimarginaal oli üle hinnatud. Selle kohta tuleks märkida, et sama taset kasutati ja tunnustati kaitsemeetmete puhul kui ühenduse tööstuse tegelikku saavutatud kasumit perioodil 1998/1999 kuni 2001/2002. See on viide ühenduse tootjate kasumile tavalises kaubavahetuses enne tööstusharule kahjustavalt mõjunud impordi suurenemist. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(61)

Ühenduse tootjad väitsid, et ajutiste tollimaksude puhul ei arvestatud konserveeritud mandariinide turu erilist olukorda, kus tootmine on koondunud ainult ühte riiki ja valdav osa müügist ja impordist teise Euroopa riiki. Seetõttu paluti, et lõpparvutustes võetaks arvesse tootjariigist tarbijariiki transportimise kulu. Väide oli õigustatud ja arvutusi kohandati nii, et need peegeldaks müüki ühenduse asjaomastes piirkondades.

(62)

Üks isik esitas märkusi hindade allalöömise ja alla turuhinna müümise arvutuse kohta. Kui see oli asjakohane, tehti korrektsioone lõppetapis.

(63)

Saadud kahjumarginaalid, milles võeti vajadusel arvesse huvitatud isikute soove, väljendatuna protsendimäärana iga valimisse võetud Hiina eksportija kogu CIF-impordihinnast olid väiksemad kui leitud dumpingumarginaalid:

Kõik teised äriühingud – 100,1 %.

(64)

Nagu täpsustatud põhjenduses 4, kehtestas komisjon ühenduse tööstusharu taotlusel 9. novembril 2007 HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi registreerimise kohustuse. Nimetatud taotlus on tagasi võetud ja seetõttu ei ole seda teemat rohkem vaadeldud.

(65)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale leitud tasemele. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel.

(66)

Eelnimetatu alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu Teatajas L 258 (8) avaldatud parandustega, peaks lõpliku tollimaksu suurus olema järgmine:

Kõik muud äriühingud – 531,2 eurot tonni kohta.

(67)

Mitmed isikud taotlesid hinna- ja koguseelemente ühendavaid meetmeid, mille kohaselt algse impordimahu puhul ei peaks tollimaksu tasuma või peaks tasuma vähendatud tollimaksu. Teatavatel juhtudel seostati see litsentsisüsteemiga.

(68)

Seda võimalust kaaluti, kuid lükati tagasi järgmistel põhjustel. Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatakse põhjusel, et ekspordihind on normaalväärtusest madalam. Ühendusse eksporditavad kogused on olulised, et analüüsida, kas dumpinguhinnaga import põhjustab kahju. Kuid need kogused on tavaliselt ebaolulised määratava tollimaksu seisukohalt. Teisisõnu – kui tuvastatakse, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju, saab dumpingu mõju neutraliseerida tollimaksuga, mis kehtib alates esimesest imporditavast saadetisest pärast tollimaksu jõustumist. Kui tuvastatakse, et ühenduse huvides on mingi aja jooksul importida tooteid ilma dumpinguvastast tollimaksu võtmata, võimaldab algmääruse artikli 11 lõige 4 teatud tingimustel maksustamise peatada.

(69)

Mõned isikud väitsid, et mis tahes vormis meetmed, kui neis ei ole koguselist piirangut, viivad tollimaksu tasumisest hoidumiseni. Need isikud viitasid taas varude kogumisele, mis juhtus Euroopa Liidu 1. mail 2004. aastal toimunud laienemise eel. Komisjoni talituste tehtud analüüs kinnitas, et see oli ilmne katse hoiduda tollimaksu tasumisest. Võttes arvesse neid kinnitusi ja ajutises määruse põhjendustes 123 ja 125 kirjeldatud fakte, jälgib komisjon sündmuste arengut, et võtta vajalikke meetmeid nõuetekohase jõustamise tagamiseks.

(70)

Muud isikud on väitnud, et meetmed ei peaks hõlmama mahtusid, mida on käsitletud juba müügilepingutes. See tähendaks praktikas tollimaksust vabastamist, mis kahjustaks meetme parandavat mõju, ja on seetõttu tagasi lükatud. Osutatakse ka põhjendusele 51 ja 52 eespool.

(71)

Ajutise määrusega kehtestati igale äriühingule dumpinguvastane koguseline tollimaks. Selle suurus saadakse, kohaldades uurimisperioodil dumpingu arvutamiseks kasutatud ekspordihindade suhtes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali. Meetod on kinnitatud lõplike meetmete tasandil.

(72)

Mitu HRV eksportivat tootjat pakkusid uurimise lõppstaadiumis hinnakohustuse võtmist. Arvestades kõnealuse toote hinna suurt kõikuvust, tollimaksu vältimise ja sellest hoidumise ohtu kõnealuse toote puhul (vt ajutise määruse põhjendusi 124 ja 125) ning asjaolu, et Hiina ametiasutuste pakkumine lubada piisavalt jälgida äriühinguid, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ei sisaldanud mingeid garantiisid, ei peetud nimetatud pakkumist vastuvõetavaks.

(73)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kehtestatud ajutise tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Eksportivate tootjate puhul, kelle jaoks lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest kõrgemad, tuleks ajutiselt tagatiseks antud summad sisse nõuda tasemel, mis määrati kindlaks ajutises määruses vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 3,

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/46

(1)

Selleks et tagada, et taotleja makstavate lõivude ja tasude suurus vastaks ameti ülesande keerukusele ning tegelikule töömahule, tuleb korrapäraselt läbi vaadata lõivude ja tasude arvutamise eeskirjad, mis on kehtestatud komisjoni 31. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive. (2) Neid eeskirju täpsustatakse tulevikus määruse muutmise teel, võttes arvesse ka andmeid, mille Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) saab pärast ettevõtte ressursiplaneerimise süsteemi juurutamist.

(2)

Tegelikku töökoormust kolmandate riikide toodete sertifitseerimisel tuleks hinnata määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 12 lõikes 1 osutatud lepingute alusel. Põhimõtteliselt esitatakse kõnealustes lepingutes protsess, mille kohaselt amet tunnustab sertifikaate, mille on välja andnud ühendusega asjaomase lepingu sõlminud kolmas riik. Sellest tulenev töökoormus peaks erinema ameti poolt teostatavaks sertifitseerimiseks vajaliku protsessiga seotud töökoormusest.

(3)

Säilitades tasakaalu ameti sertifitseerimisel tehtud kogukulutuste ning lõivudest ja tasudest saadud sissetuleku vahel, peavad lõivude ja tasude arvutamise eeskirjad olema kõikide taotlejate suhtes tõhusad ja õiglased. See kehtib ka liikmesriikidest väljapoole tehtavate reiside kulude arvutamise suhtes. Praegu kasutatavat valemit tuleb täpsustada, et see hõlmaks vaid nende reiside otseseid kulusid.

(4)

Määruse (EÜ) nr 593/2007 kohaldamisest saadud kogemuste kohaselt tuleb täpsustada, millisel juhul võib amet nõuda lõivu maksmist, ning kehtestada sertifitseerimise katkestamise puhul tagastamisele kuuluva summa arvutamise meetod. Sarnased eeskirjad tuleb ette näha ka sertifikaadist loobumise või selle kehtivuse peatamise puhuks.

(5)

Tehnilistel põhjustel tuleks muuta määruse (EÜ) nr 593/2007 lisa, et parandada teatavaid määratlusi ja liigitust.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 593/2007 vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

1)

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Ilma et see piiraks artikli 4 sätete kohaldamist, liidetakse juhul, kui kas kõik sertifitseerimistoimingud või osa neist viiakse läbi väljaspool liikmesriikide territooriumi, neist territooriumidest väljaspool kantud transpordikulud taotleja makstavale lõivule vastavalt järgmisele valemile:

d = f + v + h – e

kus:

2)

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

3)

artikli 12 lõige 5 jäetakse välja;

4)

artikli 14 lõige 3 jäetakse välja;

5)

lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

a)

lisa I osa tabelites 1–5 esitatud lõivusid kohaldatakse kõikide pärast 1. jaanuari 2009 saadavate sertifitseerimistoimingu läbiviimise taotluste suhtes;

b)

lisa I osa tabelis 6 esitatud lõivusid kohaldatakse pärast 1. jaanuari 2009 üks kord aastas makstavate lõivude puhul.

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/56

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ (3) on loodud ajavahemikuks 2007–2013 tegevusprogramm elukestva õppe alal.

(2)

Otsuse nr 1720/2006/EÜ artikli 9 lõikega 2 on ette nähtud, et programmi rakendamiseks vajalikud muud meetmed, mida ei ole nimetatud lõikes 1, võetakse vastu kõnealuse otsuse artikli 10 lõikes 3 osutatud nõuandemenetluse korras, mis on kehtestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(3)

Otsuse nr 1720/2006/EÜ selline sõnastus tähendab, et valikotsuste puhul, millele selle otsuse artikli 9 lõikes 1 ei osutata, kohaldatakse nõuandemenetlust ja Euroopa Parlamendi kontrolliõigust.

(4)

Kõnealuste menetlusnõuete järgimine pikendab taotlejatele toetuste eraldamist 2–3 kuu võrra. Menetlusnõuded põhjustavad arvukalt viivitusi taotlejatele, panevad programmi haldamiseks loodud struktuuridele ebaproportsionaalselt suure koormuse, kuid ei loo toetuse olemust silmas pidades mingit lisaväärtust.

(5)

Nõuandemenetlus on vaja asendada komisjoni kohustusega teavitada Euroopa Parlamenti ja liikmesriike viivitamata otsuse nr 1720/2006/EÜ rakendamiseks ilma komitee abita võetud kõikidest meetmetest, et valikuotsuseid saaks kiiremini ja tõhusamalt rakendada,

1)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon teavitab artiklis 10 osutatud komiteed ja Euroopa Parlamenti kõigist muudest valikuotsustest, mille ta on käesoleva otsuse rakendamiseks teinud, kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist. Selle teabe hulka kuuluvad saadud taotluste kirjeldused ja analüüs, hindamis- ja valikumenetluse kirjeldus ning nii toetuse andmiseks esitatud projektide kui ka tagasilükatud projektide nimekirjad.”

2)

Artikli 10 lõige 3 jäetakse välja.

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/58

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1904/2006/EÜ (2) on loodud ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”.

(2)

Otsuse nr 1904/2006/EÜ artikli 8 lõikega 3 on ette nähtud, et lõikes 2 loetlemata programmi rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kõnealuse otsuse artikli 9 lõikes 3 osutatud nõuandemenetluse korras, mis on kehtestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (3)

(3)

Otsuse nr 1904/2006/EÜ selline sõnastus tähendab, et valikuotsuste puhul, millele selle otsuse artikli 8 lõikes 2 ei osutata, kohaldatakse nõuandemenetlust ja Euroopa Parlamendi kontrolliõigust.

(4)

Samal ajal on valikuotsused enamasti seotud väikeste toetussummadega ega eelda poliitiliselt tundlike otsuste tegemist.

(5)

Kõnealuste menetlusnõuete järgimine pikendab taotlejatele toetuste eraldamist 2–3 kuu võrra. Menetlusnõuded põhjustavad arvukalt viivitusi taotlejatele, panevad programmi haldamiseks loodud struktuuridele ebaproportsionaalselt suure koormuse, kuid ei loo toetuse olemust silmas pidades mingit lisaväärtust.

(6)

Nõuandemenetlus on vaja asendada komisjoni kohustusega teavitada Euroopa Parlamenti ja liikmesriike viivitamata otsuse nr 1904/2006/EÜ rakendamiseks ilma komitee abita võetud kõikidest meetmetest, et valikuotsuseid saaks kiiremini ja tõhusamalt rakendada,

1)

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon teavitab artiklis 9 osutatud komiteed ja Euroopa Parlamenti kõigist muudest valikuotsustest, mille ta on käesoleva otsuse rakendamiseks teinud, kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist. Selle teabe hulka kuuluvad saadud taotluste kirjeldused ja analüüs, hindamis- ja valikumenetluse kirjeldus ning nii toetuse andmiseks esitatud projektide kui ka tagasilükatud projektide nimekirjad.”

2)

Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/60

(1)

Euroopa Liit on oma eesmärgiks seadnud säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, mille piires tuleb tagada kõrgetasemeline kaitse liikmesriikide ühismeetmetega kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punkti b ja artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt hõlmavad ühismeetmed kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas asjakohaste andmete töötlemist, järgides seejuures asjakohaseid isikuandmete kaitsmisega seotud sätteid.

(3)

Euroopa Liidu lepingu VI jaotise reguleerimisalasse kuuluvad õigusaktid peaksid edendama kriminaalasjades tehtavat politsei- ja õigusalast koostööd tõhususe, samuti selle õiguspärasuse ja põhiõigustele vastavuse seisukohast, arvestades eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise käigus töödeldavate isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitlevad ühtsed standardid võivad kaasa aidata mõlema eesmärgi saavutamisele.

(4)

4. novembril 2004. aastal Euroopa Ülemkogul vastu võetud vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitlevas Haagi programmis rõhutatakse õiguskaitsealase teabe piiriüleseks vahetuseks uue lähenemisviisi vajadust, mille puhul järgitakse andmekaitse kõiki olulisi tingimusi. Programmis kutsutakse komisjoni üles esitama asjaomased ettepanekud hiljemalt 2005. aasta lõpuks. See kajastus ka nõukogu ja komisjoni tegevuskavas vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamise kohta. (2)

(5)

Haagi programmis sätestatud teabe kättesaadavuse põhimõtte kohaselt peaksid isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö käigus toetama selged eeskirjad, mis tugevdavad pädevate asutuste vahelist vastastikust usaldust ja tagavad asjaomase teabe kaitse viisil, mis välistab mis tahes diskrimineerimise sellises liikmesriikide vahelises koostöös ja tagab samal ajal isikute põhiõiguste austamise. Olemasolevatest Euroopa tasandi õigusaktidest ei piisa; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ei ole kohaldatav isikuandmete töötlemise suhtes sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu ühenduse õiguse reguleerimisalasse, näiteks Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tegevus, ega ole mitte mingil juhul kohaldatav sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku või riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas.

(6)

Raamotsust kohaldatakse üksnes andmete suhtes, mida kogutakse või töödeldakse pädevate asutuste poolt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Raamotsusega tuleks jätta liikmesriikidele õigus määrata riiklikul tasandil täpsemalt, milliseid muid eesmärke peetakse kokkusobimatuks eesmärgiga, milleks isikuandmeid esialgselt koguti. Üldiselt tohiks pidada isikuandmete täiendavat töötlemist ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel töötlemise esialgse eesmärgiga vastuolus olevaks.

(7)

Käesoleva raamotsuse reguleerimisala on piiratud liikmesriikide vahel edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmete töötlemisega. Sellest piirangust ei tohiks tuletada järeldusi liidu pädevuse suhtes võtta vastu õigusakte isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta siseriiklikul tasandil või otstarbekuse kohta seda liidus tulevikus teha.

(8)

Et hõlbustada andmevahetust liidus, kavatsevad liikmesriigid tagada, et siseriikliku andmetöötluse andmekaitsestandardid on vastavuses käesolevas raamotsuses sätestatutega. Siseriikliku andmetöötluse osas ei takistata käesoleva raamotsusega liikmesriike kehtestamast selliseid kaitsemeetmeid, mis on rangemad käesolevas raamotsuses isikuandmete kaitseks kehtestatud kaitsemeetmetest.

(9)

Käesolevat raamotsust ei peaks kohaldama isikuandmete suhtes, mille liikmesriik on saanud käesoleva raamotsuse kohaldamisel ning mis pärinevad samast liikmesriigist.

(10)

Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise tulemusena ei tohiks langeda liikmesriikide andmekaitse tase, vaid sellega tuleks tagada kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu tasandil.

(11)

Politsei- ja õigusalase tegevuse raames tuleb määratleda andmekaitse eesmärgid ning kehtestada isikuandmete töötlemise seaduslikkust reguleerivad eeskirjad, mis tagaksid mis tahes vahetatava teabe seadusliku töötlemise kooskõlas andmete kvaliteedi põhimõtetega. Samas ei tohiks need eeskirjad mingil viisil takistada politsei-, tolli- ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste õiguslikku tegevust.

(12)

Võttes arvesse asjaomase töötlemise laadi ja eesmärki, tuleb kohaldada andmete täpsuse põhimõtet. Näiteks eelkõige kohtumenetluses põhinevad andmed isikute subjektiivsel ettekujutusel toimunust ning mõningatel juhtudel ei ole neid võimalik tõendada. Seetõttu ei saa täpsuse nõue puudutada tunnistuse täpsust, vaid üksnes tõsiasja, et konkreetne tunnistus on antud.

(13)

Arhiveerimine eraldi andmekogumis peaks olema lubatud üksnes siis, kui andmeid enam ei vajata ega kasutata kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimine eraldi andmekogumis peaks olema lubatud samuti siis, kui arhiveeritud andmeid säilitatakse andmebaasis koos teiste andmetega selliselt, et neid ei saa enam kasutada kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimisperioodi kestus peaks sõltuma arhiveerimise otstarbest ning andmesubjektide õigustatud huvidest. Ajaloolisel eesmärgil arhiveerimise korral võib näha ette väga pika arhiveerimisperioodi.

(14)

Andmed võib samuti kustutada andmekandja hävitamise teel.

(15)

Teisele liikmesriigile edastatud või kättesaadavaks tehtud ning kohtulaadsete asutuste poolt (st asutused, kellel on pädevus teha õiguslikult siduvaid otsuseid) täiendavalt töödeldud ebatäpsed, mittetäielikud või aegunud andmed parandatakse, kustutatakse või blokeeritakse kooskõlas siseriikliku õigusega.

(16)

Üksikisikute isikuandmete kõrgetasemelise kaitse tagamine nõuab üldsätete olemasolu, mis määraksid kindlaks teise liikmesriigi pädevas asutuses töödeldavate andmete seaduslikkuse ja kvaliteedinõuded.

(17)

Euroopa tasandil tuleks sätestada millistel tingimustel peaks liikmesriigi pädeval asutusel olema lubatud liikmesriigi asutusele ja eraisikule edastada ja kättesaadavaks teha teiselt liikmesriigilt saadud isikuandmeid. Paljudel juhtudel on õigusasutuse, politsei- või tolliasutuse poolt isikuandmete eraisikule edastamine siiski vajalik kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku korda ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks või isikute õiguste tõsise rikkumise vältimiseks, näiteks väljastatakse pankadele ja krediidiasutustele väärtpaberite võltsimiste kohta hoiatusi või edastatakse sõidukitega seotud kuritegevuse valdkonnas isikuandmeid kindlustusseltsidele, et vältida varastatud mootorsõidukitega ebaseaduslikku kauplemist või parandada tingimusi varastatud mootorsõidukite tagasisaamiseks välismaalt. See on samaväärne politsei- või õigusasutuste ülesannete üleminekuga eraisikutele.

(18)

Käesoleva raamotsuse eeskirju, mis käsitlevad õigusasutuse, politsei- või tolliasutuse poolt isikuandmete eraisikule edastamist, ei kohaldata andmete avalikustamise suhtes eraisikule (nt kaitseadvokaatidele ja kuriteo ohvritele) kriminaalmenetluse raames.