ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 346

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
23. detsember 2008


Sisukord

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/948/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 23. juuli 2008, Saksamaa meetmete kohta ettevõtte DHL ja Leipzig/Halle lennujaama kasuks C 48/06 (ex N 227/06) (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3512 all)  ( 1 )

1

 

 

2008/949/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 6. november 2008, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta

37

 

 

SUUNISED

 

 

Euroopa Keskpank

 

 

2008/950/EÜ

 

*

Euroopa Keskpanga suunis, 11. september 2008, andmete kogumise kohta, mis käsitlevad eurot ja Sularaha teabesüsteem 2 toimimist (EKP/2008/8)

89

 

 

 

*

Märkus lugejale(vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/1


KOMISJONI OTSUS,

23. juuli 2008,

Saksamaa meetmete kohta ettevõtte DHL ja Leipzig/Halle lennujaama kasuks

C 48/06 (ex N 227/06)

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3512 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/948/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

5. aprillil 2006 teatas Saksamaa meetmetest kontserni DHL Euroopa ärikeskuse rajamiseks Leipzig/Halle lennujaama. 27. aprillil 2006 taotles komisjon täiendavat teavet, mille Saksamaa edastas 24. juulil 2006. 26. juulil ja 21. augustil 2006. aastal toimusid koosolekud, millest võtsid osa komisjoni talitused, lennujaama esindajad, DHL ja Saksamaa ametiasutused.

(2)

Komisjon teavitas Saksamaad 23. novembri 2006. aasta kirjaga otsusest algatada teatatud meetmete suhtes menetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2. 12. detsembril 2006. aastal taotles Saksamaa vastamise tähtaja pikendamist, mille komisjon ka rahuldas. Saksamaa esitas oma märkused 23. veebruaril 2007.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkuseid ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse avaldamisest.

(4)

Komisjon sai märkusi huvitatud isikutelt. 16. mai 2007. aasta kirjaga edastas komisjon need märkused ka Saksamaale. Saksamaal oli võimalik ühe kuu jooksul nende märkuste kohta arvamust avaldada. Komisjon sai Saksamaa märkused kätte 13. juuni 2007. aasta kirjaga.

(5)

Saksamaa ametiasutuste taotlusel peeti koosolekud 18. juunil ja 25. septembril 2007. Pärast neid koosolekuid esitati komisjonile lisateavet 19. oktoobril ja 18. detsembril 2007.

(6)

Saksamaa edastas komisjonile täiendava lisateabe 7. detsembri 2007., 17. märtsi 2008. ja 9. aprilli 2008. aasta kirjadega.

2.   ASJAOLUDE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1.   Osapooled

2.1.1.   Flughafen Leipzig/Halle GmbH

(7)

Äriühing Flughafen Leipzig/Halle GmbH (edaspidi „Leipzigi lennujaam”) on äriühingu Mitteldeutscher Flughafen AG (edaspidi „MFAG”) tütarettevõtja. MFAG omab 94 % Leipzigi lennujaama aktsiatest. Ülejäänud aktsionärid on Saksimaa liidumaa, Delitzschi ja Leipzigi maakonnad ning Schkeuditzi linn. MGAFi aktsionärid on Saksimaa liidumaa (73 %), Saksi-Anhaldi liidumaa (14 %), Dresdeni linn (6 %), Halle linn (5 %) ja Leipzigi linn (2 %). MFAGil ei ole eraaktsionäre.

2.1.2.   DHL

(8)

DHL (ettevõte kuulub äriühingule Deutsche Post AG) on maailma juhtiv kiirkullerteenuse pakkuja, kelle ülemaailmne käive 2005. aastal oli 18,2 miljardit eurot. Äriühingu lastilendude keskus asus kuni 2008. aasta märtsini Brüsseli lennujaamas (BRU). Hiljem, kui ametiasutused ei tahtnud öistele lendudele enam luba anda, pidas DHL läbirääkimisi mitme lennujaamaga uue asukoha üle oma lastilendude Euroopa keskuse jaoks. Sõelale jäid Leipzig, Brüssel ning Prantsuse lennujaam Vatry (XCR). DHL otsustas lõpuks kolida oma lastilendude Euroopa keskuse 2008. aastaks Leipzigisse.

(9)

Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et DHLi investeeringute kohta on riigiabi otsus juba vastu võetud (N 608/2003). Komisjon kiitis 20. aprillil 2004 heaks DHLi Leipzigi lennujaama investeeringuks antava regionaalabi maksimaalse osatähtsuse (28 %) vastavalt 1998. aasta mitut valdkonda hõlmavale raamprogrammile regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele (3). Saksimaa liidumaa andis seejärel DHLile abi summas 70,8 miljonit eurot. Lisaks kiitis komisjon 2. juulil 2007 heaks osalt positiivse, osalt negatiivse otsuse ligikaudu 1,58 miljoni euro suuruse koolitusabi kohta, mille Saksimaa ja Saksi-Anhaldi liidumaa annavad DHLile selle ettevõtlustegevuse jaoks Leipzigi lennujaamas (4).

2.2.   Hinnatavad meetmed

(10)

Otsuses menetluse algatamise kohta hinnati kolme järgmist meedet:

a)

ligikaudu 350 miljoni euro suurune investeering Leipzigi lennujaamale uue lõunapoolse stardi- ja maandumisraja ehitamise rahastamiseks (edaspidi „lõunarada”);

b)

Leipzigi lennujaama, selle emaettevõtja MFAGi ja DHLi vahel sõlmitud raamlepingu kohaselt on lennujaam kohustatud ehitama uue lõunaraja ja tagama lepingu kehtivuse ajal — […] (5) aastat — täiendavate kohustuste täitmise, muu hulgas tagama katkematu lennuliikluse lõunarajal 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas (edaspidi „ööpäevaringne käitamine”);

c)

Saksimaa liidumaa garantiikiri Leipzigi lennujaama ja DHLi kasuks, millega Saksimaa liidumaa garanteerib DHLile hüvitise kuni […] eurot, juhul kui DHL ei saa lennujaama (näiteks öiste lendude keelamise tõttu reguleerivate asutuste poolt) enam kavakohaselt kasutada.

2.2.1.   Kapitalimahutus

(11)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt rahastatakse uue lõunaraja kavandatud investeeringut osanike kapitalimahutuse ja pikaajalise laenu abil.

(12)

Ametliku uurimismenetluse algatamise käigus arvutas komisjon välja, et uue lõunaraja ehitamist rahastatakse ligikaudu 350 miljoni euro ulatuses avaliku kapitalimahutuse abil.

2.2.2.   Raamleping

(13)

Saksamaa arvates ei saa raamlepingut käsitleda riigiabina äriühingu DHL kasuks, kuna avalik-õiguslikud asutused kohaldasid turumajandusliku investeerimise põhimõtet. Raamlepingus on sätestatud tingimused, mille kohaselt Leipzigi lennujaam ja MFAG garanteerivad uue ärikeskuse ehitamise ja kasutuselevõtmise ning selle hilisema käitamise. Lisaks hõlmab raamleping täiendavaid kokkuleppeid teenindamise tingimuste, lennujaamamaksude ning kruntide rentimise kohta.

2.2.2.1.   Garantii lennujaama ööpäevaringse käitamise jaoks

(14)

21. septembril 2005 allkirjastatud raamlepingu kohaselt peavad Leipzigi lennujaam ja MFAG täitma järgimisi tingimusi:

a)

Enne uue keskuse kasutuselevõttu 1. oktoobril 2007 peab Leipzigi lennujaam lõpetama lõunaraja ehituse ja tagama, et lennujaamas on võimalik ööpäevaringne käitamine. Kui Leipzigi lennujaam ei täida nimetatud tingimusi enne uue keskuse kasutuselevõttu, on Leipzigi lennujaam ja MFAG kohustatud tasuma hüvitist kuni […] eurot (raamlepingu lõige 5).

b)

Pärast uue keskuse kasutuselevõttu peab Leipzigi lennujaam tagama lennujaamas ööpäevaringse käitamise ning piisava läbilaskevõime, et tagada teenindamise tingimustes kokku lepitud DHLi äritegevus järgneva […] aasta jooksul. Kui Leipzigi lennujaam ei täida nimetatud tingimusi pärast uue keskuse kasutuselevõttu, on Leipzigi lennujaam ja MFAG kohustatud tasuma hüvitist DHLile kõigi lepingu mittetäitmisest tulenevate kahjude ja kaotuste eest. Oluliste piirangute korral DHLi äritegevuse suhtes võib DHL lepingu samuti ühepoolselt lõpetada ja nõuda hüvitist kõigi otseste ja kaudsete kulude eest, mis tekivad ümberkolimisel mõnda teise lennujaama (raamlepingu lõiked 8 ja 9). Leipzigi lennujaam ja MFAG on seega piiramatult kohustatud tasuma DHLile kompensatsiooni kahjumi ja kahju eest, olenemata sellest, kas need on tekkinud seoses asjaoludega, mille üle Leipzigi lennujaamal on kontroll või mitte. Juhul kui DHL peab öiste lendude keelamise tõttu reguleerivate asutuste poolt kolima ümber mõnda teise lennujaama, on Leipzigi lennujaam Saksamaa hinnangute kohaselt kohustatud maksma DHLile kuni […] euro suurust kompensatsiooni.

2.2.2.2.   Lennujaamamaksud

(15)

Uue lõunaraja rahastamise peamiseks allikaks on lennujaamamaksud. Hinnangute kohaselt tasub DHL 2008. aastal, s.t esimesel aastal pärast uue keskuse kasutuselevõtmist ligikaudu […] eurot lennujaamamakse. Lennujaamamaksud on kokku lepitud eraldi lepingus, mis on lisatud raamlepingule.

(16)

Kõigil lennuettevõtjatel — s.t DHLil ja kõikidel teistel lennuettevõtjatel — on õigus samasugusele maandumistasule. Maandumistasu suurus väheneb lennuliikluse mahu suurenemisega Leipzigi lennujaamas. Seega lennuettevõtja, kes teeb üksnes väikese arvu lende, tasub samasugust maandumistasu nagu DHL, kes hakkab lennujaama küllap kõige enam kasutama.

2.2.2.3.   Rendilepingud

(17)

Teatavate lennujaamarajatiste kohta on Leipzigi lennujaam sõlminud kaks rendilepingut äriühinguga Deutsche Post Immobilien GmbH (edaspidi „DPI”) ja ühe hoonestusõiguse lepingu äriühinguga Deutsche Post Grundstücksvermietungsgesellschaft beta mbH & Co. Objekt Leipzig KG (edaspidi „DPBS”). Nimetatud äriühingud kuuluvad kontserni Deutsche Post World Net. Mõlemad rendivad DHLile kinnisvara erilepingute alusel.

(18)

Leipzigi lennujaam võtab enda kanda perrooni ehitamise, mida hakkab kasutama eranditult DHL. Ehituskulude eelarve on ligikaudu […] eurot. Leipzigi lennujaam rendib perrooni DPI-le järgmistel tingimustel:

a)

DPI tasub hoonestamis- ja ehitamiskulude rahastamise pealt intresse ning aastast kulumit […] % ehituskuludelt.

b)

Leipzigi lennujaam kohustub perrooni ehitamise rahastamiseks võtma laenu. Sel eesmärgil peab Leipzigi lennujaam võtma rahastamispakkumise kolmelt pangalt, sealhulgas äriühingult Postbank (mis kuulub samuti kontserni Deutsche Post World Net) ning otsustama soodsaima pakkumise kasuks.

c)

Leping sõlmitakse […] aastaks. DPI-l on õigus lõpetada leping […] aasta möödumisel ühepoolselt ilma põhjenduseta või juhul kui DHL lõpetab raamlepingu. Kui DPI lõpetab lepingu esimese […] aasta jooksul, on DPI kohustatud tasuma […] aasta rendisumma, millest arvestatakse maha juba tasutud rent.

(19)

Teine üürileping on seotud täiendavate maapealse käitluse pindadega, mida Leipzigi lennujaam rendib DPI-le samadel tingimustel nagu eeltoodud rendilepingus on ette nähtud. Ehituskulude eelarve on ligikaudu […] eurot.

(20)

Hoonestusõiguse leping on seotud krundiga, millele DHL ehitab oma hoone. Leipzigi lennujaam annab hoonestusõiguse DPI-le järgmistel tingimustel:

a)

DPI tasub maarenti […] eurot […] m2 eest, st ligikaudu […] eurot ruutmeetri kohta.

b)

Maarent on kuni […]. aastani fikseeritud; seejärel kohandatakse seda […] % võrra tarbijahinnaindeksi muutuste suhtes.

(21)

Nii perrooni rendileping kui ka hoonestusõiguse leping sisaldavad eelisõigust, mille kohaselt saab DHL kuni […]. aastani võtta rendile täiendavaid krunte. Nimetatud eelisõigus kehtib kuni […] […]. Seejärel peab DHL eelisõiguse eest tasuma […] eurot ruutmeetri kohta. Eelisõiguse tasu suureneb kuni […]. aastani.

(22)

Mõlemad lepingud sisaldavad klauslit, mille kohaselt ei tohi krunte — olenemata sellest, kas DHL kasutab eelisõigust või mitte, rentida välja DHLi konkurentidele. Selgesõnaliselt on nimetatud äriühingud […] ja […].

2.2.3.   Garantiikiri

(23)

Garantiikiri garanteerib raamlepingu kehtivusajal Leipzigi lennujaama finantssuutlikkuse ja kohustab Saksimaa liidumaad tasuma […] euro suurust hüvitist, kui DHL ei saa lennujaama kasutada kavakohaselt. Erinevalt raamlepingust, millega Leipzigi lennujaam ja MFAG tagavad DHLile piiramatu garantii, võib DHL nõuda garantiikirja alusel Saksimaa liidumaalt üksnes kuni […] euro suurust hüvitist. […] eurost suuremaid hüvitisnõudeid saab esitada üksnes Leipzigi lennujaama ja MFAGi suhtes. Garantiikiri on kehtetu, kuni komisjon ei ole seda heaks kiitnud.

2.3.   Komisjoni esialgne hindamine

2.3.1.   Riigiabi olemasolu

2.3.1.1.   Kapitalimahutus

(24)

Uue lõunaraja ehitamiskulude osas oli komisjon esialgu seisukohal, et Leipzigi lennujaam saab uue lõunaraja jaoks tehtavatest investeeringutest piisavalt tulu, et katta (vähemalt) täiendavad kulud ja anda piisav panus olemasoleva infrastruktuuri püsikuludesse. Saksamaa ametiasutuste esitatud äriplaani alusel jõudis komisjon siiski esialgsele järeldusele, et uue lõunaraja kasutuselevõtuga eeldatav sissetulekute suurenemine ei kata siiski täiendavaid kulusid ning asjaomane investeering on seetõttu käsitletav riigiabina.

2.3.1.2.   Raamleping

(25)

Algatamisotsuses rõhutati, et DHL oleks saanud riigiabi, kui Leipzigi lennujaam oleks pakkunud soodsamaid lepingutingimusi kui eraettevõtja. Eraõiguslik lennujaama käitaja eeldaks, et ta saab uue lõunaraja jaoks tehtavatest investeeringutest piisavalt tulu, et katta (vähemalt) täiendavad kulud, anda piisav panus olemasoleva infrastruktuuri püsikuludesse ja pakkuda paigutatud kapitalilt piisavat hüvitist, võttes seejuures arvesse raamlepingu kohaselt enda kanda võetud riske.

(26)

Algatamisotsuses märgiti, et sissetulekute eeldatav suurenemine uue lõunaraja käitamisel ei kata isegi mitte täiendavaid kulusid ning tooks endaga 2006. aastal kaasa ligikaudu […] euro suuruse kahjumi rahavoogudes (vt algatamisotsuse punkti 70). Seega ei oleks Leipzigi lennujaam suuteline oma tuludest rahastama raamlepinguga enda kanda võetud riske.

(27)

Sel põhjusel kaheldi algatamisotsuses tõsiselt selles, kas eraettevõtja

a)

oleks nõustunud lennujaamamaksude ja rendilepingutega, mille abil ei ole võimalik rahastada isegi mitte lõunaraja täiendavaid kulusid;

b)

oleks võtnud raamlepinguga endale kohustusi, mis nõrgendavad lennujaama käitamise eeldatavat tulukust veelgi;

c)

oleks sõlminud rendilepinguid, mis ei vasta kohalikele turutingimustele ja piiravad äritegevuse võimalusi.

2.3.1.3.   Garantiikiri

(28)

Garantiikirja kohta märkis komisjon algatamisotsuses, et komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (edasipidi „garantiide teatis”) (6), millega sätestatakse tingimused, mille korral ei käsitleta garantiid riigiabina, eeldused ei ole täidetud. Muu hulgas nähakse ette, et garantii peab olema finantsturgudel kättesaadav turutingimustel ka ilma riigi sekkumiseta ja garantii eest tuleb tasuda turuhinda. Sama põhimõte kehtib samuti komisjoni uue, 2008. aasta teatise kohaselt EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (7), mis jõustus 20. juunil 2008 ja millesse võeti üle nimetatud eeldused.

(29)

Käesoleval juhul ei ole ükski nimetatud eeldustest täidetud. Saksamaa andmetel nägi Leipzigi lennujaam selle nimel tulutult vaeva, et lasta garantiikirjaga enda kanda võetud riske katta eraõiguslikel finantsasutustel (8). Samuti ei pea DHL ega lennujaam Saksimaa liidumaa poolt enda kanda võetud riskide eest maksma turu- ega muud hinda.

2.3.2.   Abi kokkusobivus ühisturuga

2.3.2.1.   Kapitalimahutuse kokkusobivus ühisturuga

(30)

Komisjon märkis esialgu, et Saksimaa liidumaa kapitalimahutusena tehtavaid investeeringuid uue lõunaraja ehitusse Leipzigi lennujaamas tuleb käsitleda riigiabina. Komisjon peab kõnealuse riigiabi kokkusobivust kontrollima EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 ja praktika alusel, nagu on kokku võetud komisjoni teatises „Ühenduse suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereeritavate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta” (9) (edaspidi „2005. aasta suunised”).

2.3.2.2.   DHLile antud abi kokkusobivus ühisturuga

(31)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et riigiabi otsus DHLi investeeringu kohta selle uude Euroopa keskusesse Leipzigi lennujaamas on juba ametlikult avaldatud (N 608/03). Nimetatud investeeringu puhul kiitis komisjon heaks regionaalabi maksimaalse osatähtsuse 28 % vastavalt 1998. aasta mitut valdkonda hõlmavale raamprogrammile regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, mille tulemusel andis Saksimaa liidumaa DHLile 70,8 miljoni euro suuruse abi.

(32)

Kuna komisjon kiitis DHLi investeeringu puhul juba heaks regionaalabi maksimaalse osatähtsuse 28 %, ei käsitleta edaspidist abi, mida DHLile võib anda garantiikirja või raamlepingu alusel, ühisturuga kokkusobivana.

3.   SAKSAMAA SEISUKOHT

3.1.   Abi lennujaamale infrastruktuuri arendamiseks

3.1.1.   Taustteave Leipzigi lennujaama arendamise kohta

(33)

Saksamaa teatas, et Leipzigi lennujaam oli algupäraselt ehitatud sõjaväelennuväljana, millel oli üks põhjapoolne lennurada. 1960. aastal ehitati teise lennurajana lõunarada, mis koos põhjapoolse lennurajaga moodustas V-tähe. Selline V-kujuline lennuradade süsteem määrati kindlaks SDV sõjalise õhuruumi struktuuri tõttu. Mõlema lennuraja suund ei vastanud ei ökoloogilistele ega meteoroloogilistele nõuetele. Need ei pakkunud soodsaid tingimusi ei õhkutõusudele ega maandumistele ning lennutrajektoorid kulgesid üle tihedalt asustatud alade Leipzigi põhjaosas ja Halle lõunaosas.

(34)

Umbes 1980. aastal tekkisid lõunarajale esimesed kahjustused, mis mõjutasid lennujaama käitamist. Nende vigade kõrvaldamiseks ehitati lennurajale uus betoonist kate. 1990-ndate alguses selgus, et selline saneerimine ei olnud piisav — pragude tõttu uues, pealmises kattekihis tekkis tohutult lahtimurdunud pinnast ja üha süvenevaid pikipragusid lennuraja mõlemas otsas. Seeläbi tekkinud kuhjatised kujutasid endast tõsist ohtu liiklusohutusele ja põhjustasid ebaproportsionaalselt suuri hoolduskulusid.

(35)

Saksamaa taasühinemise järel koostati üldkava Leipzigi lennujaama arendamise kohta tsiviillennujaamaks, mis põhines paralleelradade süsteemi loomisel. 1994. aastal nimetati ametisse ekspertide komitee, mis pidi koostöös Saksamaa transpordiministeeriumi, Saksimaa ja Saksi-Anhaldi liidumaaga teostama järelevalvet lennujaama infrastruktuuri arendamise üle. Komitee tegeles ennekõike küsimusega, kas olemasolevat lõunarada tuleks enne uue põhjaraja ehitamist uuendada või mitte.

(36)

Paralleelradade süsteemi kasuks otsustati 1997. aastal. Esimese sammuga — uue põhjaraja ehitamine — alustati koheselt. Selles etapis võeti meetmeid, et toetada lennujaama kaherajaliseks muutmist: näiteks tagati ruleerimisteede omavaheline ühilduvus ja kohandati põhjaraja kõrgust. Lennujaama pikaajalise arendusprogrammi viimase meetmena alustati 2002. aastal lõunaraja ümberehituse detailplaneeringuga. Lõunarada sooviti uuendada ja pöörata 20° võrra.

(37)

Kava kinnitamise otsus lõunaraja uuendamise kohta võeti vastu 4. novembril 2004. See oli pikaajalise, ametliku ja keerulise planeerimismenetluse tulemus. Selleks hetkeks oli võetud juba ehituseks ettevalmistavaid meetmeid, näiteks teostatud pinnase arheoloogilisi eeluuringuid, veetud trasse ja ostetud täiendavaid krunte.

(38)

Lennujaama arendamine on kooskõlas Saksimaa liidumaa 2003. aasta arengukavaga, kus on selgesõnalise eesmärgina nimetatud lennuradade süsteemi optimeerimine. Eriti tuleb kohandada lõunaraja pikkust ja asukohta ning kaubaterminale.

(39)

Saksamaa teatab, et nimetatud otsuste vastuvõtmise ajaks oli muutunud üha selgemaks, et mainekad lastilendude ettevõtjad peavad Leipzig/Halle tsiviillennujaama atraktiivseks asukohaks; uus lõunarada oleks ehitatud ka siis, kui DHL ei oleks oma Euroopa keskust Leipzigisse ümber kolinud. Samuti tõestavat asjaolu, et raamleping DHLi ja Leipzigi lennujaama vahel sõlmiti alles 21. septembril 2005 seda, et lõunaraja ümberehitamise otsus võeti vastu DHLi plaanidest sõltumatult.

3.1.2.   Abi olemasolu

(40)

Saksamaa ei nõustu komisjoni seisukohaga, et riigiabi eeskirjad kehtivad nii piirkondlike lennujaamade infrastruktuuride käitamise kui ka ehitamise suhtes. Infrastruktuuri investeerimine ei ole majandustegevus, vaid regionaal- ja majanduspoliitiline meede. Selles kontekstis ei ole lennujaamad „ettevõtjad” EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Saksamaa väitel on see eriti oluline piirkondlike lennujaamade puhul, kes näevad vaeva reisijate arvu suurendamise nimel, mis võimaldaks kasumlikult tegutseda.

(41)

Saksamaa ei nõustu komisjoni tõlgendusega kohtuotsuse Aéroports de Paris  (10) kohta kolmel põhjusel. Esiteks väidab Saksamaa, et Euroopa Ühenduste Kohus ei ole käsitlenud EÜ asutamislepingu artiklit 87 EÜ asutamislepingu artikli 82 kontekstis. Teiseks ei käsitle kohtuotsus — erinevalt Leipzig/Halle juhtumist — avalikkusele ligipääsetava infrastruktuuri ehitamist, vaid lennujaama käitamist. Kolmandaks oli otsuse subjektiks suur rahvusvaheline lennujaam, mille majanduslik olukord erineb oluliselt piirkondliku lennujaama omast. Üldiselt on teada, et piirkondlike lennujaamade infrastruktuuri rahastamisel ei ole erasektori vahendite kasutamine realistlik alternatiiv avaliku sektori vahenditele.

(42)

Saksamaa selgitab, et lõunaraja ehitamise üle ei tohiks otsustada 2005. aasta suuniste alusel, mille kohaselt kohaldatakse lennujaama käitajate suhtes riigiabi eeskirju, vaid seda tuleks hinnata komisjoni suuniste alusel EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning Euroopa majanduspiirkonna lepingu artikli 61 kohaldamise kohta lennundussektorile antava riigiabi korral (11) (edaspidi „1994. aasta suunised”), kus on sätestatud: „Infrastruktuuriprojektide (nagu lennujaamad …) elluviimine on majanduspoliitika üldine meede, mida komisjon ei saa asutamislepingu riigiabi eeskirjade alusel kontrollida”. Saksamaa selgitab, et 2005. aasta suuniste kohaldamine käesoleval juhul oleks vastuolus tagasiulatuva jõu keeluga ning 2005. aasta suuniste punkt 85 kinnitab, et nimetatud suuniseid tohib kohaldada alles pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (9. detsember 2005). Kuna otsus infrastruktuuri rahastamise kohta on võetud vastu enne nimetatud kuupäeva, tuleks kohaldada vanu suuniseid.

(43)

Lisaks rikub komisjoni negatiivne otsus õiguspärase ootuse põhimõtet. Ettevaatlik lennujaama käitaja ei oleks väidetavalt osanud oodata, et piirkondliku lennujaama infrastruktuuri avaliku sektori rahastamist hinnatakse riigiabi eeskirjade alusel. Sellist hindamist kasutati esimest korda 2005. aasta komisjoni otsustes Saksamaa piirkondlike lennujaamade ja Antwerpeni lennujaama kohta (12), mis on vastu võetud alles pärast Leipzigi lennujaama lõunaraja ümberehitamise otsust.

(44)

Lisaks väidab Saksamaa, et komisjon oli oma otsuses Berliini Schönefeldi lennujaama kohta (13) (C 27/07) tunnistanud, et kohtuotsus Aéroports de Paris kohta käsitleb vaid suurte rahvusvaheliste lennujaamade käitamist. Komisjon on oma otsuses Berliini Schönefeldi lennujaama kohta selgesõnaliselt märkinud, et kõnealust 2005. aasta suuniste lähenemisviisi laiendatakse kõikidele lennujaamadele. Riigiabiõiguse reguleerimisala laiendamine ei põhine seega mitte pretsedendiõigusel, vaid komisjoni 2005. aasta poliitilisel otsusel, mida seetõttu ei saa tagasiulatuvalt kohaldada.

(45)

Lõpuks selgitab Saksamaa, et kui riik annaks vastutuse infrastruktuuri käitamise eest üle mõnele asutusele, mille olemasolu ainsaks põhjenduseks on infrastruktuuri haldamine, ei eksisteeriks mitte ühtki riigiabi saajat.

(46)

Juhul kui komisjon eespool esitatud põhjendusi arvesse ei võta, juhib Saksamaa tähelepanu sellele, et 2005. aasta suuniste kohaselt ei kohaldata riigiabi eeskirju sellise tegevuse rahastamise suhtes, mis harilikult kuulub riigi kui avaliku võimu teostaja pädevusse. Selline tegevus hõlmab ohutust, lennujuhtimist, politseid, tolli, lennundust jne (vt punkt 3.1.4).

(47)

Saksamaa märgib, et komisjoni uue riigiabipoliitika kohaselt võib lennujaama käitaja olla ettevõtja EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja seega samuti abisaaja. Samaaegselt on ettevõtja siiski „infrastruktuuri omanik”, mis tagab DHLile abi raamlepingu kohaselt. Saksamaa arvates ei ole need rollid omavahel kooskõlas.

3.1.3.   Turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamine

(48)

Saksamaa selgitab, et käesolev juhtum kuulub 1994. aasta suuniste reguleerimisalasse ning seega ei ole põhjust hinnata asjaolusid turumajandusliku investeerimise põhimõtte alusel. Juhul kui komisjon peaks olema teistsugusel seisukohal, teostab Saksamaa hindamise turumajandusliku investeerimise põhimõtte alusel, lähtudes kolmest stsenaariumist:

1.

praegune olukord;

2.

arendamine eeldusel, et DHL ei otsusta Leipzigi lennujaama kui oma asukoha kasuks, ning

3.

arendamine eeldusel, et DHL otsustab Leipzigi lennujaama kui oma asukoha kasuks.

(49)

Nimetatud hindamise korral tuleb tugineda 9. detsembril 2005. aastal valitsenud olukorrale, mil jõustusid 2005. aasta suunised. Lähtuda ei tule järelevalvenõukogu 4. novembri 2004. aasta otsusest. Saksamaa väitel tuleks sel juhul välja selgitada, kas erainvestor oleks 9. detsembril 2005. aastal teadolevate asjaolude korral otsustanud jätkata lennuraja ehitamist või oleks säilitanud hetkeolukorra.

(50)

Põhjendustes 55 ja 56 esitatud arvutustes tugineb Saksamaa komisjoni arvutustele, mis on pärit menetluse algatamise ajast ning ettevõtte diskonteeritud väärtusele selle kasuliku tööea lõppedes (2042). Tehakse vahet investeeringutel, mis on tehtud enne 9. detsembrit 2005 ja pärast 9. detsembrit 2005.

(51)

Praegune olukord: Lennujaam kasutab mõlemat lennurada üksteisest sõltuvalt, mis seab lennujaamale järgmised piirangud: näiteks kehtib lõunarajal massipiirang 30 t, lendude arv ühes tunnis on piiratud 38–42 lennuga (ligikaudu 30 000 lendu aastas) ning parkimiskohad on olemas üksnes 60 lennukile.

(52)

Arendamine eeldusel, et DHL ei otsusta oma asukohaks Leipzigi lennujaama valida: Isegi juhul, kui DHL ei oleks otsustanud Leipzigi lennujaama kasuks, oleks lennujaam Saksamaa arvates pidanud oma läbilaskevõimet suurendama, et tulla toime suurema lastilendude mahuga ja öiste lendude arvu kasvuga, mis on seotud piirangutega öistele lendudele Maini-äärse Frankfurdi lennujaamas. Nimetatud ümberkorralduste tõttu Maini-äärse Frankfurdi lennujaamas kasvab Leipzigis lastilendude maht 300 000 tonni 2012. aastal. See võrdub ühe neljandikuga Maini-äärse Frankfurdi lastilendude mahust, kuid ei hõlma siiski reisilennukeid (mida öiste lendude piiramine ei puuduta). Ajavahemikul 2013–2018 tuleb väidetavalt arvestada täiendava 100 000 t lastilendude ümberpaigutumisega läbilaskevõime nappuse tõttu teistes lennujaamades. Alates 2019. aastast tuleb Saksamaa ametiasutuste prognooside kohaselt arvestada kolmeprotsendilise kasvumääraga aastas. See on konservatiivne hinnang ettevõtte ProgTansAG (14) eksperthinnangu alusel, millega prognoositakse kiirkullerteenuste turul 8–10-protsendilisi kasvumäärasid aastas.

(53)

Arendamine eeldusel, et DHL otsustab oma asukohaks Leipzigi lennujaama valida: Arendamise korral koos DHLiga võetakse eelkõige arvesse mõjusid, mis avalduvad kiirkullerteenuse pakkuja kolimisel Leipzigi lennujaama alates 2008. aastast. Nimetatud stsenaarium on konservatiivne; realistlik keskmine stsenaarium annaks oluliselt paremaid tulemusi. Arendamise stsenaariumid erinevad eeskätt algetapis. Juhul kui DHL otsustab lennujaama kasuks, suureneb käive oluliselt kiiremini.

(54)

Uue lõunaraja ehitamine põhineb kõigi stsenaariumite puhul samasugusel kapitalikulul, arvestamata DHLi ümberkolimist ja sellega seotud varasemat käibe suurenemist. Üksnes stsenaariumi „Arendamine ilma DHLita” puhul ei tehta laiendamisinvesteeringuid lastilendude perroonidesse enne 2012. aastat, sõltuvalt läbilaskevõime vajadusest.

(55)

Erinevate aegade rahavoogude võrdlemiseks võttis Saksamaa oma arvutustes aluseks 6,5-protsendilise diskontoteguri (7 % suurust nominaalset diskontotegurit kohandati inflatsiooni suhtes). Käesolev diskontotegur arvutati välja finantsvarade hindamismudeli alusel (edaspidi „CAPM”) ja see põhineb järgmistel eeldustel:

a)

2005. aasta lõpus oli Saksamaa riigi võlakirjade riskivaba tasuvus 3,75 %.

b)

Turu riskipreemia (terviklikku turgu kajastava portfelli tulu kõikuvuse või muutuvuse risk) väärtuseks võeti asjakohastest allikatest (15) ligikaudu 5 %.

c)

Seost tururiski ja konkreetse investeeringu riski vahel tähistatakse „beetaga” („β”). Tuginedes ettevõtte PricewaterhouseCoopers aruandele, on Saksamaa piirkondlike lennujaamade beetateguri väärtuseks 0,65.

d)

Inflatsioonimääraks võeti 0,5 % (16).

Tabel 1

Stsenaariumide „Praegune olukord”, „Arendamine ilma DHLita” ja „Arendamine DHLiga” võrdlus

(tuhandetes eurodes)

 

(1)

(2)

(3)

(3 – 1)

(3 – 2)

Praegune olukord

Arendamine ilma DHLita

Arendamine DHLiga

Vahe

Vahe

EBITDA 2006–2042

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Investeerimiskulud 2006–2042

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Ettevõtte diskonteeritud väärtus kasuliku tööea lõpus

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Kokku

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

(56)

Saksamaa selgitab, et stsenaariumi „Praegune olukord” tuleb parandada, et võtta arvesse täitmata tellimusi ja demonteerimiskulusid. Lennujaamal on kohustusi summas 108,3 miljonit eurot, mis tuleb tagasi maksta isegi ehitamise peatamise korral. Lisaks oleks stsenaariumi „Praegune olukord” juurde tagasi pöördumise korral vaja võtta meetmeid demonteerimistöödeks hinnanguliselt 100 miljoni euro väärtuses.

Tabel 2

Stsenaariumide „Praegune olukord” ja „Arendamine DHLiga” võrdlus, võttes arvesse täitmata tellimusi ja demonteerimiskulusid

(tuhandetes eurodes)

 

(1)

(2)

(2 – 1)

Praegune olukord

Arendamine DHLiga

Vahe

EBITDA 2006–2042

[…]

[…]

[…]

Investeerimiskulud 2006–2042

[…]

[…]

[…]

Ettevõtte diskonteeritud väärtus kasuliku tööea lõpus

[…]

[…]

[…]

Täitmata tellimused

[…]

[…]

[…]

Demonteerimiskulud

[…]

[…]

[…]

Kokku

[…]

[…]

[…]

(57)

Lisaks andis Saksamaa komisjonile 9. aprilli 2008. aasta kirjas teada, et turumajandusliku investeerimise põhimõtte alusel tehtud arvutustes on arvesse võetud ohutusmeetmetega seonduvaid investeerimis- ja tegevuskulusid, mis kuuluvad avaliku julgeoleku ja korra valdkonda ja mille suhtes ei kohaldata riigiabi kontrolli. Sel põhjusel ei tohi neid kulusid käesolevas arvutuses arvesse võtta.

Tabel 3

Stsenaariumide „Praegune olukord”, „Arendamine ilma DHLita” ja „Arendamine DHLiga” võrdlus ilma ohutusmeetmete investeerimis- ja tegevuskuludeta

(tuhandetes eurodes)

 

(1)

(2)

(3)

Praegune olukord

Arendamine ilma DHLita

Arendamine DHLiga

EBITDA 2006–2042

[…]

[…]

[…]

Investeerimiskulud 2006–2042

[…]

[…]

[…]

Ettevõtte diskonteeritud väärtus lepingu lõppemise hetkel

[…]

[…]

[…]

Kokku

[…]

[…]

[…]

3.1.4.   Mitteäriline tegevus

(58)

Ehkki Saksamaa jääb oma seisukoha juurde, et Leipzigi lennujaama lõunaraja arendamise rahastamine on majanduspoliitika üldine meede, mille suhtes tervikuna ei kohaldata riigiabi kontrolli, edastas ta komisjonile siiski teabe hinnatud meetmete raames tehtud investeeringute kohta, mis Saksamaa arvates kuuluvad ohutuse, lennujuhtimise, politsei, tolli, lennunduse jne valdkonda (vrd järgmist tabelit). Nimetatud investeeringuid on kirjeldatud põhjendustes 58–69.

Tabel 4

Investeeringud ohutusmeetmetesse ajavahemikul 2006–2042 eurodes (nominaalväärtus)

(eurodes)

Ohutusmeetmetesse ajavahemikult 2006–2042 tehtavate investeeringute kogusumma

Praegune olukord

Arendamine ilma DHLita

Arendamine DHLiga

Avalik julgeolek

 

[…]

[…]

Piirded

[…]

[…]

Piirdeäärne tee

[…]

[…]

Kontrollipunkt 2

[…]

[…]

Kontrollipunkt 4

[…]

[…]

Kontrollipunkt 1

[…]

[…]

[…]

Julgestuskontrollisüsteem

[…]

[…]

[…]

Lõunapoolne juurdepääsu kontrollisüsteem

[…]

[…]

Integreeritud kontrollikeskus

[…]

[…]

[…]

Varustus integreeritud kontrollikeskuse jaoks

[…]

[…]

[…]

Lõunapoolsed videoseadmed

[…]

[…]

Veterinaarkontrolli piiripunkt

[…]

[…]

Tuletõrje

 

[…]

[…]

Ajutine tuletõrjedepoo (lõuna)

[…]

[…]

Tuletõrje- ja päästevahendid

[…]

[…]

[…]

Käitamisohutus

 

[…]

[…]

Katkematu voolu allikas (UPS) Perroon 4/5

[…]

[…]

Katkematu voolu allikas (UPS) lõuna/lääs

[…]

[…]

Katkematu voolu allikas (UPS) lõuna/ida

[…]

[…]

Alajaam

[…]

[…]

Kõrg- ja madalpingekaabel Saksamaa ilmateenistuse (DWS) jaoks

[…]

[…]

Kõrg- ja madalpingekaabel Saksamaa lennujuhtimise (DFS) jaoks

[…]

[…]

Valgustus

 

[…]

[…]

Lõunaraja valgustus

[…]

[…]

Uute perroonide valgustus

[…]

[…]

Kokku

[…]

[…]

[…]

(59)

Lisaks investeeringutele juhib Saksamaa komisjoni tähelepanu jooksvatele tegevuskuludele (materjali- ja personalikulud) asjaomastes valdkondades. Sellega seoses viitab Saksamaa 2005. aasta suunistele, mille kohaselt „tegevuse suhtes, mis harilikult kuulub riigi kui avaliku võimu teostaja pädevusse”, ei kohaldata kõnealuseid suuniseid (vrd suuniste punktid 33 ja 54). Saksamaa arvestas nimetatud kuludest maha turvamaksudest laekuvad tulud Saksamaa lennundusjulgestuse seaduse (edaspidi „lennundusjulgestuse seadus”) § 8 lõike 3 kohaselt. Nimetatud tulud hõlmavad lennujaamas reisijate kontrollimise maksusid.

Tabel 5

Käitamisohutuse kulud ja tulud ajavahemikul 2006–2042 eurodes (nominaalväärtus)

(eurodes)

Käitamisohutuse kulud ja tulud ajavahemikul 2006–2042

Praegune olukord

Arendamine ilma DHLita

Arendamine DHLiga

(1)

Materjalikulud

[…]

[…]

[…]

(2)

Personalikulud

[…]

[…]

[…]

(3)

Kulum

[…]

[…]

[…]

(4)

Muud kulud

[…]

[…]

[…]

(5)

Ohutusega seotud kokku (1) + (2) + (3) + 4)

[…]

[…]

[…]

(6)

Turvamaksud

[…]

[…]

[…]

(7)

Kokku (5) – (6)

[…]

[…]

[…]

(60)

Ohutusseadmed ja -meetmed vastavad siseriiklike õigusaktidega, st lennundusjulgestuse seaduse ja lennundusseadusega lennujaama käitajatele pandud kohustustele ning Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) soovitustele ohutusmeetmete kohta lennunduses tsiviillennujaamade planeerimisel, ehitamisel ja käitamisel.

(61)

Volitamata juurdepääsu takistamiseks lennujaama julgestuspiirangualadele suunatakse kõik isikud, sõidukid ja kaubad juurdepääsu kontrollipunkti, mis on varustatud turvaväravate, läbivalgustusseadmete ja käsidetektoritega. Julgestus- ja kontrollisüsteemi kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse juurdepääsu julgestuspiirangualadele. Julgestuskontrollikeskus on samuti ühendatud hoiatussüsteemiga (nt tuletõrjesignalisatsioon, ehituslahendused) ja juurdepääsu kontrollisüsteemiga (st signalisatsioonisüsteem, mis hoiatab sissemurdmise ja äkkrünnaku korral, videojärelevalve jne). Uue lõunaraja trasside paigutuse muutmisega tuli välispiire ümber ehitada ja kaks täiendavat juurdepääsu kontrollipunkti juurde ehitada (kontrollipunktid 2 ja 4).

(62)

Lisaks peab käitaja ette nägema ohutusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (17), artikli 5 lõike 4 kohaselt koostatud tsiviillennunduse julgestuskavas ning esitama kava heakskiitmiseks lennundusjulgestuse valdkonnas pädevale asutusele. Tsiviillennujaama käitaja on kohustatud rakendama heakskiidetud tsiviillennunduse julgestuskavas ette nähtud ohutusmeetmeid. Leipzigi lennujaama tsiviillennunduse julgestuskava kiitis Saksimaa majandus- ja tööministeeriumi õhutranspordi osakond heaks 25. oktoobril 2007. aastal. Lennundusjulgestuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on lennujaamal oma julgeolekuosakond.

(63)

Kuna lennujaam otsustas anda loa kolmandatest riikidest pärit kaubavedudele vastavalt nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (18), on lennujaamal vaja loomsete toodete käitlemiseks või ladustamiseks ning loomade hoidmiseks veterinaarkontrolli piirikontrollipunkti.

(64)

Lennujaamal peab seadusjärgselt olema tuletõrje- ja päästeteenistus. Tuletõrje- ja päästeteenistused on tegevusloa saamise eeldus. Tuletõrje- ja päästeteenistuste kohta kehtivate nõuete täitmiseks pidi uus lõunarada saama eraldi tuletõrjedepoo. Leipzigi lennujaamal on seega tuletõrjedepood (19), millest üks asub lennujaama põhjaosas ja teine lõunaosas.

(65)

Lennujaamal peab olema varusüsteem elektrivooluga varustamiseks. Regulatiivsete nõuete tõttu tohib varusüsteemiks olla üksnes katkematu voolu allikas (UPS). Sel eesmärgil paigaldati lõunaraja kõigisse kolme alajaama dünaamilised diislikütusel põhinevad UPS-süsteemid.

(66)

Saksamaa andmetel tuli elektrivarustuse kindluse, sealhulgas varuressursside ning uute ressursside loomise tagamiseks ja uutele ettevõtjatele töötingimuste loomiseks lennujaamas elektrivarustussüsteemi laiendada. Seetõttu kavandati viis miljonit eurot maksva alajaama ehitamist.

(67)

Lennujaamal tuli teha kulutusi (kõrge- ja madalpingekaablid) seoses lõunaraja suuna muutmisega kaasnevate kohustustega, mis tulenevad lennujuhtimise valdkonna eeskirjadest (lennundusseaduse § 27 punkt d) ning seoses kohustustega Saksamaa ilmateenistuse ees (lennundusseaduse § 27 punkt f).

(68)

Navigatsioonivalgustuse eeskirjad on kindlaks määratud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni 14. lisas (20). Saksamaa on kõnealused eeskirjad sätestanud dokumendis „Saksamaa Liitvabariigi ja liidumaade ühised põhimõtted instrumentaallennuliiklusega lennuväljade märgistamise ja valgustamise kohta”. Lennujaamale tekkisid kulud seoses navigatsioonivalgustusega, mis tuli paigaldada seoses uue lõunaraja valmimisega.

(69)

Saksamaa tunnistab, et täiendavate perroonide kavandatud ehitamise korral pärast 2010. aastat tuleb asjaomaste valgustussüsteemidega varustada ka kõnealused perroonid. Samuti tuleb arvesse võtta tegevuskulusid (vrd tabel 4).

3.1.5.   Abi kokkusobivus ühisturuga

(70)

Kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et investeeringu näol on tegu riigiabiga, soovib Saksamaa juhtida tähelepanu sellele, et nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (21), kohaselt on investeeringud „olemasolev abi” ehk siis „abi, mida peetakse olemasolevaks abiks, kuna on võimalik teha kindlaks, et selle kehtestamise ajal ei olnud see veel abi, vaid on muutunud selleks hiljem ühisturu arengu tõttu”.

(71)

Saksamaa osundab samuti, et lõunaraja uuendamine on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 kohaselt ühistes huvides ning esitab mõned sellekohased argumendid. Saksamaa arvates parandab uue lõunaraja ehitamine riiklike ja rahvusvaheliste transpordisüsteemide integratsiooni ja on piirkonnale majanduslikult kasulik. Rahvusvahelised ettevõtjad, kes kasutavad oma toodete turustamiseks kiirkullerteenuseid, on oma esinduse paigutanud Halle/Leipzigi piirkonda. Lastilendude keskus on kõnealusesse piirkonda meelitanud juba mitmeid rahvusvahelisel tasandil tegutsevaid ettevõtjaid, kes hakkavad looma hädavajalikke uusi töökohti. Lastilendude keskusega luuakse ettevõtjate ja investeeringute jaoks soodus kliima, mis omalt poolt toob kaasa positiivse mõju tööhõivele. Saksamaa tugineb professor dr Jünemanni analüüsile, mille kohaselt pärast lennujaama ettevalmistamist lastilendude keskuseks 2008. aastal luuakse ainuüksi Leipzig/Halle piirkonnas otseselt 3 500 töökohta ning kaudselt ligikaudu 7 000 töökohta. Enamik nimetatud töökohtadest luuakse spetsialiseerunud ettevõtetes, mis paigutavad oma esinduse nimetatud piirkonda just lastivedude keskuse tõttu.

(72)

Lisaks teenib lõunaraja suuna muutmine keskkonnahuve. Väidetavalt takistab see tulevikus seda, et lennud toimuvad üle tihedalt asutatud alade Leipzigi ja Halle põhjaosas. Eriti mõjutab müra ühte Leipzigi piirkonda, mis asub lennujaama lähedal vana lõunaraja läheduses. Mõlema lennuraja stardi- ja maandumisradade erinevate suundade tõttu koguneb sinna lennuliikluse tagajärjel tekkiv mürareostus. Samuti muudab lõunaraja suuna muutmine keskkonnareostuse Leipzig/Halle tihedalt asutatud linnastus minimaalseks.

(73)

Lisaks ei vastanud vana lõunaraja suund lennumeteoroloogia seisukohast kõige soodsamatele õhkutõusu- ja maandumistingimustele. Kogu aasta vältel ning samuti üksikute kuude jooksul puhub valdavalt edelatuul. Seetõttu valitses vana lõunaraja suuna ja alalise tuulesuuna vahel umbes 20-kraadine erinevus. See võib häiriva risttuule korral osutuda kahjulikuks. Väidetavalt vastab uus suund lennumeteoroloogia alastele nõuetele ja võimaldab eelkõige teostada seni teostamatuid instrumentaallende vastavalt igailma lennukategooriale CAT III. Enam kui 2 000 meetri suurune vahe stardi- ja maandumisradade vahel võimaldab sõltumatut lennuliiklust.

(74)

Saksamaa rõhutab, et kõik planeerimisotsused on vastu võetud pidades silmas pikaajalist nõudlust ja lennujaama konkreetseid eeliseid seoses lastivedude kontsentratsiooni suurenemisega. Kõige olulisem nimetatud eelistest on piiramatu luba öiste lendude teostamiseks mõlemal stardi- ja maandumisrajal. Väidetavalt kehtivad paljudes Euroopa lennujaamades olulised piirangud öistele lendudele. See mõjutab kõiki lastivedusid ja eriti kiirkullerteenuseid, sest lastivedude keskust on võimalik käitada üksnes lennujaamades, kus ei kehti piiranguid öistele lendudele.

(75)

Tavaliselt asuvad öiste lennupiiranguteta lennujaamad siiski vähem asustatud piirkondades, kus maismaatranspordi infrastruktuur on ebapiisav. Leipzigi lennujaam pakub väidetavalt suurepärast transpordiühendust raudtee- ja teedevõrguga. 2001. aastal avaldatud Lääne-Saksimaa piirkondlik kava illustreeris kõnealuses piirkonnas kavandatud infrastruktuuri arengut. Kava kohaselt laiendatakse lennujaama nii, et see parandab piirkonna positsiooni transpordivõrgu osana riikliku ja rahvusvahelise kaubaveo valdkonnas.

(76)

Lennujaam asub kahe riikliku kiirtee ristumiskohas, mis ühendavad lennujaamaga kõige tähtsamad alad põhja-lõuna ja ida-lääne suunal. Teedevõrku laiendatakse täiendavate liiklusmagistraalidega, mis tuleb välja ehitada vastavalt lennujaama laienemisele. Lisaks on lennujaamal suurepärane ühendus raudteevõrguga. ICE-rongiliin Erfurdi ja Halle/Leipzigi vahel kulgeb lennujaama lähedalt ning muudab selle kergesti ligipääsetavaks linnadevaheliste ja piirkondlike rongiliinide abil.

(77)

Saksamaa arvates on selline harv positiivsete aspektide kokkusattumine veelgi väärtuslikum, kui võtta arvesse teiste Saksamaa lennujaamade puudusi läbilaskevõime ja infrastruktuuri osas. Seetõttu on Leipzigi lennujaam otsustanud erinevalt teistest Saksamaa lennujaamadest keskenduda lastilendudele ja seega nišiturule.

(78)

Lastilendude sektor, eelkõige kiirkullerteenused on tohutu kasvupotentsiaaliga. Kõnealune areng sunnib suuremaid kiirkullerteenuse pakkujaid oma tegevusmahte suurendama, samas kui lennujaamade läbilaskevõime muutub üha napimaks ja piirangud öistele lendudele sagedasemaks.

(79)

Mis puutub komisjoni kahtlustesse lõunaraja uuendamise kulutasuvuse suhtes, juhib Saksamaa tähelepanu otsusele Antwerpeni lennujaama kohta, milles komisjon jõudis piirkondlike lennujaamade osas järeldusele, et piirkondlikud piirangud võivad takistada lennujaamadel vajalike sissetulekute saavutamist, et pakkuda asjakohaseid teenuseid või tagada lennujaamade kulutasuvus. Selleks et lennujaamad saaksid toimida piirkondlike üldhuvi pakkuvate juurdepääsupunktidena, on teatavatel juhtudel vaja avaliku sektori vahendeid.

(80)

Kahe teineteisest sõltumatu stardi- ja maandumisraja olemasolu on väidetavalt hädavajalik eeldus kaasaegse transiitlennujaama käitamiseks. Eelkõige peab see paika transiidikeskuste ja kiirkullerteenuste puhul. Ilma teise stardi- ja maandumisrajata ei saaks Leipzigi lennujaam tegutseda lastilendude keskusena ega keskenduda nišiturule kiirkullerteenuste valdkonnas, nagu kirjeldatud põhjenduses 71 jj. Reisijate arv on väidetavalt täiesti ebaoluline selle küsimuse puhul, kas paralleelradade süsteem on vajalik või mitte.

(81)

Lennujaama vana lõunaraja suuna tõttu oli väidetavalt võimatu kasutada üheaegselt vana lõunarada ja uut põhjarada. Väidetavalt lõikusid stardi- ja maandumisrajad ühes punktis lennujaama lähedal, mille tulemusel pidi Saksamaa lennujuhtimine mõlemat rada käsitlema lennujuhtimise seisukohast ühe rajana. Lisaks oleks võinud ebasoodsad ilmastikutingimused või õnnetused põhjustada katkestusi logistikaahelas. Teise paralleelse raja olemasolu on seetõttu hädavajalik, et tagada lennujaama katkematu käitamine ja meelitada ligi kaubaveoteenuse pakkujaid. Seda hinnangut kinnitas samuti pädev asutus kinnitusmenetluse raames uue lõunaraja ehitamise kohta. Asutus tellis seetõttu eksperdiarvamuse küsimuse kohta, kas lõunarada on vaja pöörata paralleelseks põhjarajaga või kas stardi- ja maandumisradasid saab kasutada V-kujuliselt. Eksperdiarvamusest selgus, et isegi reisijateveo puhul oleksid keskmised hilinemised V-kujulise radade süsteemi puhul lubamatud ning lastilendude teostamine täiesti võimatu. Lisaks märgiti, et hilinemised ekspress-lastilendude keskuses akumuleeruksid, kuna hilinemisega maandunud lennukilt kauba maha- ja pealelaadimine lükkaks teiste lendude väljumisaegu veelgi edasi. Logistikaahelad variseksid kokku juba väravas. Seega suurendab paralleelradade süsteem lennujaama paindlikkust ja muudab selle potentsiaalsetele kasutajatele atraktiivsemaks.

(82)

Väidetavalt kinnitas planeerimisasutus pärast kõigi asjaomaste avalike mureküsimuste kaalumist, et arengukava on majanduslikult täiesti mõttekas ja majanduslikud võimalused kaaluvad üles riskid. Lisaks jõudis planeerimisasutus järeldusele, et makro- ja mikromajanduse seisukohast on vaja sellist infrastruktuuri, mille abil luua lennujaamas lastilendude keskus. Lisaks vähendab lõunaraja pööramine kokkupõrgete ohtu. Saksamaa Liitvabariigi halduskohus kinnitas kava kinnitamise otsust oma 9. novembri 2006. aasta kohtuotsuses ega täheldanud antud kontekstis kaalutlusvigu.

(83)

Saksamaa rõhutab taas, et lõunaraja ümberehitamise otsus võeti vastu sõltumatult ja enne DHLi otsust selle lastilendude keskuse kolimise kohta Brüsselist Leipzigisse. Väidetavalt sai DHL üksnes kinnitust, et saab lõunarada kasutada kahe teatava teenindusaja jooksul öösel (vastavalt garanteeritud osakaalule [10–25] % lõunaraja kasutamise ajast), samas kui ülejäänud ajal — nii öösel kui päeval — saavad lõunarada kasutada kõik huvitatud pooled.

(84)

Saksamaa hinnangu kohaselt ei avalda meede seetõttu kahjulikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, sest läbilaskevõime lastilendude turul — eriti kiirkullerteenuste valdkonnas — on Euroopas praegu väga piiratud.

3.2.   Abi DHLile

3.2.1.   Raamleping

3.2.1.1.   Raamlepingus sisalduvate garantiide kokkusobivus turuga

(85)

Saksamaa arvates järgis lennujaam raamlepingu allkirjastamise ajal turumajandusliku investeerimise põhimõtet, sest DHLiga sõlmitud lepingu positiivne mõju ja kasu kaalusid tugevalt üles lennujaama riskid ja kohustused. Leipzigi lennujaama jääkrisk kohustuste osas, mis on seotud läbilaskevõime ja käitamisega, on väidetavalt väga väike.

(86)

Saksamaa on seisukohal, et lennujaam toimis erainvestorina, kui võttis 21. novembril 2004 vastu otsuse lõunaraja ehitamise kohta ning otsustas 21. septembril 2005 ehk aasta hiljem, kas raamlepingule alla kirjutada või mitte. Seega on otsustava tähtsusega küsimus, kas lennujaam ootas 2005. aastal suuremaid rahavoogusid stsenaariumist „Arendamine DHLiga” kui stsenaariumist „Arendamine ilma DHLita”. Kuna lõunaraja ehitamine oli 2005. aasta septembris juba kaugele jõudnud, ei oleks tööde seiskamine majandusliku alternatiivina enam kõne alla tulnud.

(87)

Erinevalt varasematest kirjadest lisab Saksamaa rahavoogude kalkulatsioonidele jääkväärtused, et tõendada lõunaraja suuremat tulukust. Jääkväärtuse kalkulatsioon põhineb majandustulemuste lineaarsel suurenemisel ajavahemikul 2038–2042, mille korral suurenevad sissetulekud keskmiselt 3 %.

(88)

Jääkväärtuste lisamine avaldab olulist mõju majandusstsenaariumide tulukusele. Samal ajal kui Saksamaa arvutas välja, et ajavahemikul 2006–2042 on diskonteeritud rahavoog ligikaudu […] eurot DHLiga arendamisel ja ligikaudu […] eurot DHLita arendamisel, siis moodustavad jääkväärtused, mis on samuti diskonteeritud kuni 2006. aastani, ligikaudu […] eurot või […] eurot. Nagu nimetatud arvnäitajatest nähtub, suurendavad jääkväärtused stsenaariumi „Arendamine DHLiga” tulukust peaaegu […] euro suuruse teguri võrra ja muudavad stsenaariumi „Arendamine ilma DHLita” kahjumlikust kavast tulukaks kavaks, mille rahavood moodustavad ligikaudu […] eurot.

(89)

Saksamaa, võttes aluseks erinevuse mõlema stsenaariumi rahavoogude vahel, jõuab järeldusele, et stsenaarium „Arendamine koos DHLiga” toob 2005. aastal kaasa rahavood, mis on ligikaudu […] euro võrra suuremad kui stsenaariumi „Arendamine ilma DHLita” korral (22).

(90)

Riskide hindamise osas rõhutab Saksamaa, et riskikindlustus on levinud äritava ja et praegusel juhul on riski võimalik rahavoogudest rahastada. Saksamaa hinnangul on raamlepingust tulenev risk ligikaudu […] eurot, kui kehtestatakse piirangud öistele lendudele ja leiab, et kõnealust riski on võimalik rahastada DHLilt saadavate rahavoogude kasumist (23). Erainvestor oleks nõustunud kahjutasuriskiga, sest positiivse rahavoo […] eurost piisaks stsenaariumi „Arendamine koos DHLiga” korral, et katta […] euro suurust kahjutasuriski.

(91)

Lisaks nimetatud kaalutlustele öiste lendude keelamise ohu tõttu peab Saksamaa 6,5-protsendilist diskontomäära piisavaks, sest kalkulatsioonides esitatud sissetulekuid ei ole kohandatud inflatsiooniga ja Leipzigi lennujaama riskid on väikesed. Nimetatud hinnangu puhul viidatakse Ühendkuningriigi reguleeriva asutuse otsustele lennujaamamaksude kindlaksmääramise kohta ajavahemikul 2008–2013. Nimetatud kalkulatsioonid põhinevad võrreldavatel kapitalikuludel (tegelikud ja brutosumma) 6,2 % Heathrow lennujaama puhul ja 6,7 % Gatwicki lennujaama puhul.

(92)

Lisaks rõhutab Saksamaa, et raamlepingu proportsionaalsuse hindamisel võeti samuti arvesse seda, et DHL võtab endale 250 miljoni euro suuruse investeeringuga uude Euroopa keskusesse ja enda pikaajalise sidumisega Leipzigiga märkimisväärse äririski ning Leipzigi lennujaam saab DHLilt hüvitist, kui ettevõte otsustab enne 15 aasta möödumist oma tegevuse peatada.

(93)

Saksamaa jõuab järeldusele, et raamlepingu allkirjastamisega on seotud suurem majanduslik kasu kui lepingu mitteallkirjastamisega ning järelikult oleks erainvestor allkirjastanud raamlepingu DHLiga. Järelikult ei sisaldanud raamleping riigiabi elemente.

3.2.1.2.   Rendilepingute kokkusobivus turuga

(94)

Saksamaa selgitab, et perrooni jaoks oli vaja sõlmida rendileping, sest lennujaam soovis jääda infrastruktuuri omanikuks, et tagada avalik juurdepääs perroonile lennundustehnilistel põhjustel ja samuti planeerimiseeskirjade tõttu, seda isegi lepingu lõppemise korral DHLiga.

(95)

Mis puutub rendilepingute erisätetesse, millega antakse DHLile eelisõigus rentida DHLile renditud alade kõrval asuvaid naaberkrunte ja keelatakse selgesõnaliselt kõnealuste alade rentimine DHLi konkurentidele, selgitab Saksamaa, et Leipzigi lennujamal on arvukalt krunte, mis ei piirne DHLile eraldatud aladega ja mida on võimalik rentida välja DHLi konkurentidele. Teiseks rõhutab Saksamaa, et naaberkruntide reserveerimine DHLi jaoks vastab rentniku majandushuvide kaitse põhimõttele, mida on tunnustatud Saksamaa rendiõiguses (24).

3.2.1.3.   Lennujaamamaksude kokkusobivus turuga

(96)

Saksamaa hinnangul käitus lennujaam erainvestorina, kuna DHLiga kokku lepitud lennujaamamaksud vastavad turutingimustele ja jäävad isegi maksude ülemisse vahemikku, mida DHL maksab teistes Euroopa keskustes (vrd põhjendus 115 jj). Saksamaa selgitab, et DHLi poolt Leipzigi lennujaamale makstavad lennujaamamaksud ei kujuta endast mitte mingil juhul sooduskohtlemist.

3.2.1.4.   Garantiikiri

(97)

Esiteks selgitab Saksamaa, et Saksimaa liidumaale hüvitatakse garantii kaudselt investeeringutest tekkiva lisakasumi abil. Teiseks käsitleb Saksamaa garantiikirja levinud äritavana, kuna Saksimaa liidumaa andis kõnealuse garantiikirja summas […] eurot DHLi kasuks vastutasuks ettevõtte Deutsche Post AG (st DHLi emaettevõtja) garantiikirja eest summas […] eurot, et kindlustada Leipzigi lennujaama võimalikke nõudeid DHLi suhtes (näiteks oleks DHL olnud kohustatud tasuma lepingujärgset hüvitist […] aasta maandumistasu ulatuses, kui ettevõte oleks otsustanud lahkuda Leipzigi lennujaamast raamlepingu kehtivusaja esimese […] aasta jooksul).

(98)

Lisaks juhib Saksamaa tähelepanu sellele, et garantiikirja peab komisjon heaks kiitma ja see ei ole veel jõustunud.

4.   KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

4.1.   DHL

4.1.1.   Abi lennujaamale

(99)

DHLi arvates on komisjoni kahtlused uue lõunaraja ehitamise vajalikkuse suhtes otseses vastuolus nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta teatisega „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava” (25), mille kohaselt tuleb laiendada olemasolevat läbilaskevõimet, et vähendada ummikuid Euroopa lennujaamades. DHLi arvates kinnitab ettevõtte pikaajalised otsingud sobiva keskuse järele komisjoni enda seisukohta, mille kohaselt nimetatud sektor on jõudnud oma läbilaskevõime piirile.

(100)

Leipzigi lennujaama laiendamine aitab väidetavalt oluliselt kaasa läbilaskevõime kriitilise piiri kõrvaldamisele. Pärast seda, kui komisjon oli käsitlenud õhutransporti majanduskasvu „mootorina” ja lastilende siseturu ja väliskaubanduse kasvu „võtmena”, on Leipzigi lennujaama läbilaskevõime suurendamine liikmesriikide ja ühenduse tervikuna avalikes huvides.

(101)

DHLi hinnangul on juba olemasolevate stardi- ja maandumisradade arendamine või uuendamine oluliselt ratsionaalsem kui täiesti uue stardi- ja maandumisraja ehitamine. Paralleelradade süsteem hoiab ära hilinemisi ja liikluse ümbersuunamist teistesse lennujaamadesse. Hilinemiste vältimine on lastilendude ja eriti ekspress-lastilendude keskuste puhul kriitilisem probleem kui reisijateveo puhul.

(102)

DHLi arvates on suurimad eelised Leipzigi lennujaama kolimise puhul öiste lendude keelu puudumine, hea ühendus teede- ja raudtee-kaubaveovõrguga ning kohaliku tööjõu olemasolu. Stardi- ja maandumisradade ehitamiseks on vaja ühistranspordi infrastruktuuri valmisolekut osutada üldhuvi pakkuvaid teenuseid. See kehtib eriti uute liidumaade puhul, kuna alaarenenud transpordiinfrastruktuuride uuendamine nimetatud piirkondades on kahtlemata riigi ülesanne, mida tuleb täita avalikkuse huvides.

(103)

Lõunaraja keerulise heakskiitmismenetluse tulemuseks on see, et nii makro- kui ka mikromajanduse seisukohast on vajadus lõunaraja uuendamise järele olemas. Seetõttu on võimalik välistada, et Leipzigi lennujaama lõunarada on kavandatud ja ehitatud ainuüksi DHLi jaoks. Nimetatud kava on väidetavalt viidud ellu DHList ajaliselt ja materiaalselt sõltumatult.

(104)

DHL on seisukohal, et komisjon ei võtnud oma algatamisotsuses piisavalt arvesse erinõudeid ekspress-kaubavedude logistikale. Erinevalt reisijateveost, mida saab lühiajaliselt suunata ümber mõnda teise lennujaama, on kiirkullerteenuste puhul vaja luua keskused ja teha suuri investeeringuid, mistõttu tasub selline kulu end ära üksnes alalise esinduse korral. Ekspress-lastilende teostatakse tavaliselt „üleöö” ning see sõltub olulisel määral pidevalt kasutada olevatest öiste lendude teenindusaegadest. Kui komisjon on siiski seisukohal, et sooduskohtlemise peamine eeldus on täidetud, seab ta sellega kahtluse alla kõigi kiirkullerteenuse pakkujate majandusliku aluse.

(105)

Lõunaraja eest rahalise vastutuse ülemineku korral DHLile leiaks DHL, et teda on kiirkullerteenuste turul lubamatult ebasoodsasse olukorda seatud, sest tema konkurendid peavad lastilendude eest maksma üksnes standardmakse ja neid ei koormata investeerimiskuludega stardi- ja maandumisradade eest. DHLi arvates käitus lennujaam lepingu allkirjastamisel erainvestorina, sest stardi- ja maandumistasud, perrooni rendilepingu ja hoonestusõiguse lepingu tingimused vastavad turutingimustele. Lepingu kehtivusaeg ja ette nähtud kompensatsioon on väidetavalt tasakaalus. Väidetavalt on raamlepinguga ette nähtud garantiid ettevõtte võetud riskidega võrreldes õigustatud ja vastavad samuti turutingimustele. Garantiikirja peab komisjon siiski alles heaks kiitma ja see ei ole veel jõustunud.

4.1.2.   Abi DHLile

(106)

DHLi arvates ei sisalda raamleping DHLi sooduskohtlemist, vaid üksnes turul tavalisi majanduslikke kaalutlusi ja tingimusi.

4.1.2.1.   Raamlepingus sisalduvate garantiide kokkusobivus turuga

(107)

DHL on seisukohal, et oma uuringutes selle kohta, kas erainvestor oleks nõustunud raamlepingus ette nähtud kompensatsioonikohustusega, jätab komisjon täiesti tähelepanuta asjaosaliste erinevad majanduslikud riskid.

(108)

Oma keskuse rajamine Leipzigi lennujaama ei tähenda DHLi jaoks mitte ainult enam kui 250 miljoni euro suurust investeeringut, vaid samuti täielikku majanduslikku sõltuvust öiste lendude teenindusaegade pikaajalisest olemasolust. Kui DHL ei saaks neid teenindusaegasid enam kasutada, ei seaks see kahtluse alla mitte ainult 250 miljoni euro suuruse investeeringu mõttekuse, vaid samuti takistaks see kiirkullerteenuse ülemaailmset osutamist prognoositamatute ebasoodsate tagajärgedega. DHLi hinnangul peab iga erainvestor, kes soovib mõjutada oma võtmeklienti, et see investeeriks oluliste majanduslike riskidega filiaali, käsitlema neid riske põhimõtte „käsi peseb kätt” kohaselt, et klienti enda poole võita.

(109)

Samuti on lennujaama riskid selle otsuse järel ehitada teine stardi- ja maandumisrada (mis võeti vastu DHLiga arvestamata) oluliselt väiksemad kui DHLi riskid. Majanduslike riskide selline äärmiselt ebavõrdne jaotumine peab seetõttu leidma kajastamist vastutust käsitlevates sätetes. Samal ajal kui öiste lendude keelamine või piiramine kujutab endast DHLi jaoks tohutut kahju, on lennujaama kahju stardi- ja maandumistasude vähenemise tõttu piiratud, mida saab teiste kasutajate abil hõlpsasti kompenseerida. Tõenäosus, et DHL lahkub lennujaamast omal soovil, on väga väike juba äärmiselt suurte investeerimiskulude tõttu. Järelikult on kompensatsiooni käsitlev säte raamlepingus objektiivselt vajalik ja vastab seega turutingimustele.

(110)

Vajadus tagada kiirkullerteenuse pakkujale öiste lendude teostamine on väidetavalt dokumenteeritud samuti avalikustatud lepingus SABi (Lüttichi lennujaama käitaja) ja TNT vahel TNT keskuse rajamise kohta:

a)

Lüttichi lennujaama stardi- ja maandumisrajad on tähtajatult reserveeritud 140 % ulatuses TNT tegevusmahust konkreetse ajavahemiku jooksul 21.00–06.00 (SABi ja TNT lepingu punkt 32.1). See klausel, mis praeguse juhtumi puhul jääb raamlepingust väljapoole, sest sellega tagatakse läbilaskevõime pidev reserv 40 %, kajastab üksnes objektiivset vajadust garanteerida asjaomasele ettevõtjale lepingujärgselt ja alaliselt vältimatud teenindusajad öiste lendude jaoks ja seeläbi kindlustada suured investeeringud.

b)

Lisaks nõustusid SAB ja Valloonia piirkond väidetavalt piiramatu vastutusega kõigi kahjude eest, sealhulgas kasumi vähenemise eest garantiide täitmata jätmise korral 20 aasta jooksul (SABi ja TNT lepingu punkt 8c).

(111)

DHLi hinnangul peegeldub kahjuriskide ebavõrdne jaotumine erinevates sätetes kompensatsioonikohustuse ulatuse ja kestuse kohta: ehkki TNT-l on garantii mittetäitmise korral õigus hüvitisele SABi poolt lepingu kogu kehtivusaja jooksul, väheneb kompensatsiooninõue SABi suhtes lepingu kehtivusaja jooksul; kui TNT lõpetab lepingu 10 aasta pärast, väheneb nõue aasta keskmise maandumistasuni (vrd SABi ja TNT lepingu punkt 10.3c).

4.1.2.2.   Rendilepingute kokkusobivus turuga

(112)

DHL ei ole nõus komisjoni kriitikaga, mille kohaselt perrooni rendihindu ei ole kohandatud kohalike kinnisvarahindadega ja väidab, et rendilepingu näol ei ole juriidilisest seisukohast tegu tavalise rendilepinguga. Selle juriidilise vormi ja iseloomu tõttu ei järgi rendileping kohalikke rendihindasid, vaid lähtub üürileandja poolt kasutada antud kapitali intressimäärast. Seetõttu ei ole asjakohane lähtuda kasutaja poolt makstava tasu puhul kohalikest rendihindadest ja seetõttu ei ole võimalik leida võrreldavaid rendilepinguid.

(113)

Komisjoni kriitika, et rendileping piirab lennujaama mänguruumi investeerimiskulude rahastamise osas laenude või omakapitali abil, tuleneb DHLi hinnangul rendilepingu väärast tõlgendamisest. Tegelikkuses kohustab leping Leipzigi lennujaama üksnes võtma laenupakkumisi, et saada objektiivset alust kasutusrenditasu arvutamiseks, mitte aga laenu võtmiseks. Seetõttu ei ole lennujaam kohustatud selliseid pakkumisi kasutama ja võib rahastamisotsused ise vastu võtta.

(114)

Oma kaalutluste puhul maarendi üle tugineb komisjon ilmselt valedele andmetele krundi suuruse kohta vastavalt hoonestusõiguse lepingu punktile 1.5. Tegelikult on krundi suurus […] m2, mistõttu on maarendi tegelik suurus […] eurot/m2, mitte […] eurot/m2. Kui võtta aluseks õige pindala, ei eksisteeri komisjoni väidetud ebaproportsionaalsust hoonestusõiguse lepingu ja eelisõiguse tasude vahel.

4.1.2.3.   Lennujaamamaksude kokkusobivus turuga

(115)

Komisjoni kaalutlused, mis tuginevad lõunaraja täiendavatele kuludele, ei ole vastuvõetavad, sest lõunarada on ehitatud üldiseks kasutamiseks ja mitte spetsiaalselt kasutamiseks DHLi poolt. Järelikult tuleb kontrolli kohaldada üksnes lennujaamamaksude suhtes. Võrreldes DHLi teiste Euroopa transiitlennujaamadega — Bergamo (BGY), Brüssel (BRU), Köln (CGN) ja Nottingham (EMA) — on maandumistasud Leipzigi lennujaamas (LEJ) keskmiselt […] % võrra suuremad; öiste lendude puhul on lennujaamamaksud […] % üle keskmise (vrd allpool toodud tabelit). Võrreldes praeguste maandumistasudega Vatrys maksab DHL maandumise eest Leipzigis peaaegu […] korda rohkem. Lisaks peavad kõik Leipzigi lennujaama kasutajad maksma samasugust lennujaamamaksu. DHL on kindel, et Leipzigi lennujaama maandumistasud vastavad turutingimustele.

Tabel 6

Lennujaamamaksud päevaste lendude puhul

 

A300

B757 (100 T)

B757 (93 T)

Keskmine

BGY

[…]

[…]

[…]

[…]

BRU

[…]

[…]

[…]

[…]

CGN

[…]

[…]

[…]

[…]

EMA

[…]

[…]

[…]

[…]

Keskm. DHL-sõlmedes

[…]

[…]

[…]

[…]

Vatry

[…]

[…]

[…]

[…]

LEJ

[…]

[…]

[…]

[…]

Keskmine tasu on arvutatud DHLi kasutatavate õhusõidukite liikide (A300, B757) alusel.

Tabel 7

Lennujaamamaksud öiste lendude puhul

 

A300

B757 (100 T)

B757 (93 T)

Keskmine

BGY

[…]

[…]

[…]

[…]

BRU

[…]

[…]

[…]

[…]

CGN

[…]

[…]

[…]

[…]

EMA

[…]

[…]

[…]

[…]

Keskm. DHL-sõlmedes

[…]

[…]

[…]

[…]

Vatry

[…]

[…]

[…]

[…]

LEJ

[…]

[…]

[…]

[…]

Keskmine tasu on arvutatud DHLi kasutatavate õhusõidukite liikide (A300, B757) alusel.

4.2.   Mitteldeutsche Flughafen AG (MFAG)

(116)

MFAG märgib Leipzigi lennujaama omanikuna oma märkustes, et nõustub täielikult Saksamaa esitatud märkustega.

4.2.1.   Abi lennujaamale

(117)

Lennujaama omaniku arvates tõestab ettevõtjate valik lennujaama kasuks seda, et lennujaam suudab nõudlusega toime tulla. Leipzigi lennujaama laiendamine ja selle integratsioon piirkondliku transpordivõrguga on keskse tähtsusega piirkonna arengus, mida toetab ka ühendus. Lennujaam täidab samuti kogu Euroopas kehtivaid nõudeid lennujaama läbilaskevõimele, et tagada ühenduse konkurentsivõime lastilendude sektoris.

4.3.   ADV — Saksamaa tsiviillennujaamade töörühm

4.3.1.   Abi lennujaamale

(118)

Nimetatud ühingu hinnangul sõltub Saksamaa kahtlemata tõhusatest transpordiühendustest ülemaailmsete sõlmpunktidega. Üha suurema kapitali tõttu, mis on seotud lastilendudega, muutuvad tähtsamaks lühemad transpordiajad. Viimase kahekümne aastaga on üleööteenuste sektoris toimunud dünaamiline areng — suundumus, mis võiks jätkuda katkematu globaliseerumise kontekstis. Saksamaal valitsevad siiski piirangud suurte lastilendude ettevõtjate kolimise suhtes, mis põhjustab probleeme ka Euroopas tervikuna. Öiste lendude läbilaskevõime kolmes suuremas lastilendude sõlmpunktis — Frankfurdis, Münchenis ja Köln/Bonnis — on peaaegu täielikult ära kasutatud ja olukord halveneb ilmselt veelgi, kui Frankfurdi lennujaam lõpetab öised lennud. Töörühma hinnangul tuleb luua uus läbilaskevõime, et säilitada majanduslik konkurentsivõime maailmaturul. Leipzigi lennujaama arendamine vastab nimetatud vajadusele, vabastab teised lennujaamad koormuse alt ja võimaldab neil keskenduda reisijateveole. Leipzigi lennujaam on samas ka Ida-Saksamaa majandusliku arengu alustala. Saksamaa tsiviillennujaamade töörühma arvates oli uue lõunaraja ehitamine Leipzigi lennujaamas hädavajalik.

4.4.   Leipzigi linn

4.4.1.   Abi lennujaamale

(119)

Leipzigi linna arvates on Leipzigi põhjaosa otsustava tähtsusega kaubandus- ja ärikeskus kolme Saksamaa liidumaa rahvusvahelise konkurentsivõime jaoks. Kiirteede ja riigiteede, kiirraudteeliini ja piirkondliku raudteesüsteemi arendamise tõttu, eelkõige aga Leipzigi lennujaama laiendamise tõttu on kõnealusel logistika sõlmpunktil täidetud kõik eeldused, et pidada pikka aega vastu ülemaailmses konkurentsis.

(120)

Leipzigi linna, tööstus- ja kaubanduskoja ning kaubavedude keskuse uuring näitab, et Kesk-Saksamaa ja Leipzigi piirkonnas luuakse logistikasektoris eeldatavalt 100 000 uut töökohta.

(121)

Leipzigi linn käsitleb lennujaama lõunarada otsustava tähtsusega avaliku infrastruktuurina mitte ainult DHLi, vaid samuti paljude teiste ettevõtjate jaoks — eriti piirangute sagenemise tõttu öistele lendudele mujal. DHLi kolimine Leipzigisse on absoluutselt oluline teiste lastilendude ettevõtjate ligimeelitamiseks ja lennujaama läbilaskevõime ärakasutamiseks.

(122)

Leipzigi linn lisab veel, et uue lõunarajaga luuakse paralleelradade süsteem, mis hoiab lennuliikluse tihedalt asustatud aladest eemal. Leipzigi linn on seisukohal, et Leipzigi lennujaama arendamine ei oleks ilma avaliku sektori vahenditeta olnud võimalik. Sama kehtib samuti konkureerivate Euroopa lennujaamade kohta.

4.5.   Schkeuditzi linn

4.5.1.   Abi lennujaamale

(123)

Schkeuditzi linn juhib tähelepanu sellele, et linn on sattumas regionaalarengu keskmesse. Schkeuditz on piirkonnaülese arengutelje üks osa ja linn on viimase kümne aasta jooksul muutunud kaasaegse transpordisüsteemi keskuseks. See tuleneb eelkõige majanduskasvust, mis on Ida-Saksamaa standardite kohaselt erakordne. Kohalike suurepäraste tingimuste tõttu eeldatakse sellise positiivse suundumuse jätkumist.

(124)

Mis puutub lõunarajasse, juhib Schkeuditzi linn tähelepanu sellele, et lennujaam jõudis juba 19. juulil 1991. aastal otsusele, et piirkonnas toimuva arengu dünaamika tõttu on vaja uuendada teist stardi- ja maandumisrada.

4.6.   Leipzigi tööstus- ja kaubanduskoda

4.6.1.   Abi lennujaamale

(125)

Leipzigi tööstus- ja kaubanduskoda selgitab, et asjakohaste transpordiinfrastruktuuride kasutusse andmine on riigi ülesanne, mis annab riigile piiramatu kontrolli infrastruktuuri arengu üle ja kohustab riiki teostama asjaomaseid kontrolle kodanike nimel.

(126)

Alates 1991. aastast on tehtud investeeringuid infrastruktuuri arendamisse ja lennujaama tehnilisse varustusse. Nimetatud meetmeid on täiendanud avaliku sektori lisainvesteeringud raudteede ja maanteede parandamisse lennujaama haardealas. Hea ühendus õhutranspordi, raudtee- ja teedeinfrastruktuuri vahel võimaldas lennujaamal areneda Euroopa reisijateveo- ja lastilendude keskuseks. Lennujaam täidab kõige kaasaegseimaid logistikakeskusele esitatavaid nõudeid funktsionaalsuse, kaasaegsuse ja läbilaskevõime osas. Alates 1993. aastast on Kesk-Saksamaa ettevõtjad nõudnud lennujaama laiendamist.

(127)

Logistika on arenenud omaette teenustesektoriks, mis suureneb igal aastal ligikaudu kuue protsendi võrra ja mis peidab endas tohutut täiendava arengu potentsiaali. Euroopa Liidu idalaienemine lükkas kõnealuse piirkonna Euroopa majanduspiirkonna keskpunkti. Piirkonnas olemasolevate tööstusharude lai valik tagab logistikateenuse pakkujatele head tulevikuväljavaated äri seisukohast. Keemiatööstus, kus töötab Kesk-Saksamaal ligikaudu 25 000 inimest, vajab peaasjalikult raudteetranspordi ja ühendvedude teenuseid. Autotööstus ja selle tarnijad ligikaudu 60 000 töötajaga 450 ettevõttes ning pooljuhtide tööstus ligikaudu 22 000 töötajaga vajavad transporditeenuseid, mille puhul mängib üliolulist rolli ajaline tegur.

(128)

Kõik suuremad logistikasektori ettevõtjad, kes eelistavad asutada filiaale tähtsate transpordisõlmede läheduses, on piirkonnas esindatud ja on loonud ligikaudu 160 000 töökohta. See moodustab ligikaudu kuus protsenti piirkonna kogu tööjõust. Tööstus- ja kaubanduskoja hinnangul luuakse 2015. aastaks ligikaudu 100 000 täiendavat töökohta, kui piirkond areneb logistikasõlmeks. See moodustab ligikaudu kümme protsenti piirkonna kogu tööjõust.

4.6.2.   Abi DHLile

(129)

DHLi kõrval on lennujaam meelitanud ligi mitmeid teisi lastilendude ja logistikaettevõtjaid. Seega ei saa öelda, et Leipzigi lennujaam oleks välistanud konkurente või DHLi oleks kuidagi soodsamalt koheldud. Nimetatud ettevõtjate hulka kuuluvad SALIS (NATO strateegilise õhutranspordi vahelahendus) ja Venemaa lastilendude ettevõtja Tesis, millel on ühendus Hiinaga. Lennujaamas asub veel üks mandritevahelisi lastilende teostav ettevõtja — Jade Cargo International. 13. aprillil 2007. aastal valmis lennujaamas World Cargo Center, mille käitlusmaht on 200 000 tonni aastas ning seeläbi kindlustati asukoha profiili lastilendude keskusena veelgi.

4.7.   Halle-Dessau tööstus- ja kaubanduskoda

4.7.1.   Abi lennujaamale

(130)

Halle-Dessau tööstus- ja kaubanduskoda esindab enam kui 52 000 ettevõtja majanduspoliitilisi huve. Tööstus- ja kaubanduskoja ettekujutuse kohaselt on selliste infrastruktuuride kasutusse andmine ja rahastamine Saksamaal riigi ülesanne. Euroopa ja Saksamaa transpordipoliitika kõnealune seisukoht peegeldub kõnealuse juhtumi investeeringutes.

(131)

Kaubandus- ja tööstuskoja arvamuse kohaselt lennujaama arendamine:

a)

aitab kaasa Saksimaa ja Saksi-Anhaldi piirkondliku kava eesmärkide saavutamisele;

b)

on kontrollitud ja heaks kiidetud keeruka avaliku menetluse raames, mille tulemusi kinnitas Saksamaa Liitvabariigi halduskohus;

c)

parandab piirkonnas asuvate tööstusharude kohalikke tingimusi;

d)

toob endaga kaasa suurema tööhõive piirkonnas koos säästva arenguga;

e)

tuleb samuti kasuks õhutranspordile tervikuna;

f)

aitab tulla toime pikaajalise nõudlusega Leipzigi lennujaamas.

(132)

1993. aastal avalikustasid Halle-Dessau tööstus- ja kaubanduskoda ning Leipzigi tööstus- ja kaubanduskoda ühise seisukoha lennujaama kohta. Mõlemad kaubandus- ja tööstuskojad toetasid muu hulgas paralleelradade süsteemi ehitamist (kõigi radade pikkus 3 600 m), et suurendada lennujaama läbilaskevõimet.

(133)

Saksamaa taasühinemise järel aitasid transpordi infrastruktuuri tehtud riiklikud investeeringud olulisel määral kaasa piirkonna majanduse struktuurimuutusele. Komisjon tunnustas piirkonna arendamise vajadust, mille mõned osad on jätkuvalt nn 1. eesmärgi piirkonnad, et kõrvaldada olulised puudused piirkonnas. Tänu ulatuslikele era- ja riiklikele investeeringutele, eriti infrastruktuuriprojektidesse, muutub piirkond järjest konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil.

(134)

Sellele vaatamata on tööpuudus kõnealuses piirkonnas jätkuvalt kaks korda suurem kui ühenduses keskmiselt. Sellest nähtub, et piirkond vajab jätkuvalt avaliku sektori investeeringuid, eelkõige infrastruktuuri investeeringuid, et tugevdada konkurentsivõimet ja meelitada ligi ettevõtjaid. Vaid nõnda saab piirkond anda olulise panuse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele ühenduses.

4.7.2.   Abi DHLile

(135)

Tööstus- ja kaubanduskoda rõhutab, et lennujaama ajakohastamine on pikaajaline ja pidev protsess, millega alustati 1990-ndate alguses. Ajamahuka menetluse käigus oli vaja hinnata ja kiita avalikult heaks kõik etapid. Lõunarada kavandati ja ehitati kõnealuste tingimuste kohaselt ning ei vasta tõele, et see ehitati üksnes DHLi jaoks.

4.8.   Ryanair

(136)

Ryanair ei käsitle juhtumit üksikasjalikult, vaid piirdub pigem „üldiste” märkustega; näiteks oletab ettevõtja, et komisjon ei võta täiel määral arvesse suhteid lastilendude ettevõtjate ja lennujaama vahel, samuti viimaseid arenguid õhutranspordi valdkonnas ja on seetõttu teinud mitmeid valesid järeldusi. Ryanair kardab, et komisjon võib püüda Charleroi otsuse asjakohatuid põhimõtteid ja 2005. aasta suuniseid veelgi tugevdada.

4.9.   Panalpina

(137)

Panalpina teostab juba enam kui kümme aastat iga päev lastilende Leipzigist Moskvasse; ettevõttel Panalpina on kavas luua Leipzigisse oma lastilendude keskus ja loodab ühenduse loomisele India poolsaarega ja Kaug-Idaga.

4.9.1.   Abi lennujaamale

(138)

Panalpina kardab, et paljud suured Euroopa lennujaamad kasutavad ülejäänud läbilaskevõimet reisijateveoks; seetõttu otsustab Panalpina sellise lennujaama kasuks, mis keskendub ennekõike lastilendudele. Ettevõte juhib lisaks tähelepanu sellele, et ehkki Leipzigi lennujaam asub Euroopa keskel, on see siiski piisavalt idas, et lühendada lennuaegu Aasiasse. Lennujaama ööpäevaringne käitamine vastab globaliseerunud logistikaahela vajadustele ja on lennujaama üks kõige tähtsamaid eeliseid.

(139)

Panalpina kiidab otsust arendada Leipzigi lennujaam kaubavedude lennujaamaks ja pakkuda infrastruktuuri, mis tagab ka tulevikus lastilendude ööpäevaringse käitlemise. Ettevõte on veendunud, et võttes arvesse Leipzigi lennujaamas olemasolevaid infrastruktuure ja teenuseid, kolivad Leipzigisse samuti paljud teised ettevõtted ja aitavad seeläbi kaasa töökohtade loomisele. Panalpina on seisukohal, et ettevõttel on teiste turuosalistega võrreldes võrdväärne juurdepääs Leipzigi lennujaama infra- ja pealisstruktuuridele.

4.10.   Jade Cargo International

4.10.1.   Abi lennujaamale

(140)

Läbilaskevõime probleemide suurenemise tõttu on uue lastilendude keskuse loomine hädavajalik. Kuna nimetatud infrastruktuuri rahastamine erasektori poolt on välistatud, imestab Jade Cargo International komisjoni nõudmise üle, mille kohaselt peab käitaja saavutama kasumi, mida võiks eeldada erainvestorilt. Kui kõnealust infrastruktuuri ei eksisteeriks, ei avaldaks see negatiivset mõju mitte ainult Ida-Saksamaale, vaid samuti ühendusele tervikuna.

(141)

Jade Cargo International on seisukohal, et komisjoni negatiivse otsuse korral on ohus Leipzigi lennujaama eksistents ja ärimudel. See võib avaldada negatiivset tagasiulatuvat mõju samuti teistele majandusharudele. Kuna lennujaama arendamisega ei kaasne konkurentsimoonutusi, vaid arendamine vastab üldistele majandushuvidele, ootab Jade Cargo International komisjonilt positiivset otsust.

4.10.2.   Abi DHLile

(142)

Ettevõtte Jade Cargo International andmetel tuleb uus lõunarada kasuks tema tegevusele, mistõttu ei saa ta aru komisjoni väidetest, mille kohaselt kõnealusest ehitamisest lõikab kasu üksnes DHL. Nimetatud ettekujutus on seda arusaamatum, et lennuliikluse korraldamine on Saksamaa lennujuhtimiskeskuse, mitte aga lennujaama pädevuses.

4.11.   Condor

4.11.1.   Abi lennujaamale

(143)

Condor viitab heale ühendusele erinevate transpordiliikide vahel. Ettevõte peab vajadustele vastavaid investeeringuid olemasolevatesse ja võrguga ühendatud lennujaamadesse (nagu Leipzig/Halle) mõttekamaks kui väikelennujaamadesse, mis ei vasta vajalikele eeldustele.

4.11.2.   Abi DHLile

(144)

Konkurentsipoliitika seisukohast ei ole ettevõttel Condor vastuväiteid Leipzigi lennujaama arendamiseks kavandatud investeeringutele. Lennujaama kaasaegset paralleelradade süsteemi saavad kasutada kõik potentsiaalsed kasutajad. Nõudluse tõttu on vaja kaasaegset ja tõhusat infrastruktuuri.

4.12.   Ruslan-Salis GmbH

4.12.1.   Abi lennujaamale

(145)

Ettevõtte Ruslan-Salis (lastilendude ettevõtja) andmetel ei sobi tema tegevuse jaoks ükski teine Saksamaa lennujaam, eriti Ida-Saksamaal. Ettevõtte jaoks on oluline veotranspordile „garanteeritud juurdepääs” ja selle „garanteeritud kättesaadavus”.

(146)

Leipzigi lennujaama kui ettevõtte esinduse kasuks otsustamisel mängisid olulist rolli lennujaama paralleelradade süsteem, ööpäevaringne käitamine, otseühendus kõigi tähtsate sihtkohtadega Kesk-Euroopas raudtee ja maanteede kaudu ning uuendatud ja pikendatud lõunarada.

(147)

Ettevõtte Ruslan-Salis arvates on lõunarada ehitatud avalikkuse jaoks ja ei ole nn pühendatud infrastruktuur. See on vajalik ja proportsionaalne veojõudluse kitsaskohtade vältimiseks, lennundussektori edendamiseks ja regionaalmajanduslike tulemuste saavutamiseks Leipzig-Halle-Merseburg-Dessau piirkonnas.

4.12.2.   Abi DHLile

(148)

Ettevõte Ruslan-Salis ei nõustu komisjoni seisukohaga, et lõunarada ja selle perrooni kasutab eranditult DHL. Ettevõte vaidleb vastu väitele, mille kohaselt stardi- ja maandumisraja kui nn pühendatud infrastruktuuri rahastamise, ehitamise ja käitamise näol on tegu äritehinguga infrastruktuuri omaniku ja infrastruktuuri kasutaja vahel, mida tuleb seetõttu kontrollida nagu kõiki teisigi äritehinguid. Lisaks ei pea ettevõtte arvates paika, et lennuliikluse eeldatavat kasvu ehk lennujaama laiendamise keskset argumenti saab seostada üksnes DHLiga.

(149)

Ettevõte Ruslan-Salis kasutab lõunarada ja kõiki uusi infrastruktuure võrdväärselt DHLi ja teiste ettevõtjatega. Mitte ühtegi kasutajat ei kohelda soodsamalt. Lõunaraja ehitamine on Leipzigi lennujaama kõigi kaubalennufirmade üldistes huvides. Ettevõtte arvates ei viita mitte miski sellele, et infrastruktuur on pühendatud DHLile või et DHLil oleksid mingid privileegid.

4.13.   BARIG (Board of Airline Representatives in Germany e.V.)

4.13.1.   Abi lennujaamale

(150)

BARIGi liikmeks on lennuettevõtjad, kellel on müügi- ja äritegevus Saksamaal. BARIG selgitab, et komisjon on juba juhtinud tähelepanu Euroopa suurte lennujaamade tohutule ülekoormusele. See hõlmab ennekõike lastilendude valdkonda, kus lastilendude mahtude suurenemisega muutub lõhe läbilaskevõime pakkumise ja nõudluse vahel üha suuremaks. Väidetavalt hoiatas komisjon oma teatises „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava” just „läbilaskevõime kriitilise piiri” peatse saavutamise eest. BARIGi arvates ohustab komisjoni negatiivne otsus lennujaama elujõulisust.

(151)

BARIGi arvates ei saa 2005. aasta suuniste lähenemisviisi kohaldada Leipzigi lennujaama suhtes, sest kõnealuse juhtumi puhul on tegu kaubavedude lennujaama laiendamisega, kuid suuniseid kohaldatakse eranditult konkurentsi suhtes reisijateveo valdkonnas.

(152)

Et toime tulla kaubavedude kasvava nõudlusega järgnevatel aastatel, tuleb lastilendu infrastruktuuri õigeaegselt laiendada. Kui nimetatud investeeringuid ei rahastataks avaliku sektori vahenditest, ei saaks kaubavedude lennujaamu ei ehitada ega laiendada. Erainvestorid ei teeks selliseid investeeringuid.

4.14.   Lufthansa AG

4.14.1.   Abi lennujaamale

(153)

Lufthansa tervitab Leipzigi lennujaamas kavandatud meetmeid, sealhulgas lõunaraja uuendamist. Ettevõte peab projekti vajadustele vastavaks ja majanduslikult elujõuliseks. Deutsche Lufthansa AG tütarettevõtja Lufthansa Cargo AG kavatseb teha olulise osa oma lastilendudest Leipzigi kaudu. Leipzigi lennujaam on atraktiivne asukoht Lufthansa teiste lastilendude keskuste nagu Frankfurt ja München kõrval.

(154)

Lufthansa AG juhib tähelepanu lastilendude mahu suurenemisele turul ja sellele, et Saksamaa puhul on kasvuprognoos ligikaudu 5,3 %. See eeldab, et ka infrastruktuuri tingimused peavad majanduskasvuga sammu pidama. Leipzigi lennujaamas kavandatud investeeringud vastavad lastilendude valdkonna nõuetele suuruse, ajakohasuse ja täiendavate laienemisvõimaluste osas.

(155)

Stardi- ja maandumisradade paralleelne suund võimaldab majanduslikult kasulikult optimeerida lennujaama läbilaskevõimet ja tõsta lennujaama tõhusust. See pakub keskmise tähtajaga ja pikaajalisi kasvuvõimalusi kõigile infrastruktuuri kasutajatele.

4.15.   ACD (Aircargo Club Deutschland)

4.15.1.   Abi lennujaamale

(156)

ACD liikmed täidavad lastilendude sektoris juhtivaid ülesandeid. Nad arvestavad järgmistel aastatel täiendava märkimisväärse majanduskasvuga ning väljendavad kartust, et lennujaamades praegu olemasolevatest infrastruktuuridest enam ei piisaks.

4.15.2.   Abi DHLile

(157)

ACD ei suuda tuvastada sõltuvust Leipzigi lennujaama ja DHLi vahel, sest Leipzig/Dresdeni piirkonna tugeva majandusarengu tõttu on tõhusa lennujaama olemasolu vajalik.

4.16.   BDF (Saksamaa Lennuettevõtjate Liit)

4.16.1.   Abi lennujaamale

(158)

BDF esindab Saksamaa liinilendude ja tellimuslendude korraldajaid ja odavlende pakkuvaid lennuettevõtjaid ning tegutseb selle nimel, et tagada vajadustepõhine lennujaama infrastruktuur. Samas ei pea BDF õigeks, et osades Saksa lennujaamades esineb mahupiiranguid. Lisaks märgib ta, et ehitatakse uusi väiksemaid lennujaamu, mida märkimisväärses ulatuses avaliku sektori poolt toetatakse, kuid mis peavad reisijate pärast konkureerima. Leipzigi lennujaama puhul ei ole siiski tegemist sellisega, mida arendatakse vaid üksikkasutaja tarbeks.

(159)

BDFi arvates peaksid riiklikud infrastruktuuri investeeringud olema kasulikud majandusele tervikuna ning pikaajaliselt kasutoovad. Need tingimused on käesoleval juhul täidetud. Selleks on olemas reaalne klientide, st reisijateveoga ja õhuveondusega tegelevate ettevõtjate poolne nõudlus.

4.17.   Cargolux

(160)

Cargolux kasutab Leipzigi lennujaama passiivse lennujaamana ja sellele suundumata oma erinevat liiki mandrivahelisteks kaubalendude jaoks, mis algavad Luksemburgist. Cargoluxi poolt Leipzigi lennujaamas käideldavad veosed moodustasid 20,3 % veoste kogumahust Leipzigis 2006. aastal. Cargolux on enda andmete järgi Leipzigi lennujaamas üks suurematest õhuveondusega tegelevatest ettevõtetest ning kasutab märgatavas ulatuses selle infrastruktuuri. Ettevõte peab end DHLi otseseks konkurendiks.

4.17.1.   Abi lennujaamale

(161)

Cargoluxi arvates on piirkondlike lennujaamade infrastruktuuri parandamine Euroopa õhuveonduse jaoks tingimata vajalik (suuremate reisijateveoga tegelevate lennujaamade võimsuse maksimaalseks kasutamiseks). Arvestades vajalike investeeringute suurust ja pikki amortisatsiooniaegu, on need investeeringud mõeldavad vaid avaliku sektori vahendite abiga. Seega tervitab Cargolux avaliku sektori algatust ja investeeringuid piirkondlikesse lennujaamadesse, sest need tulevad kasuks töökohtade loomisele, Euroopa tööstusele, klientidele ja avalikule korrale.

5.   SAKSAMAA MÄRKUS KOLMANDATE ISIKUTE ARVAMUSTE SUHTES

(162)

Oma märkuses kolmandate isikute arvamuste kohta kinnitasid Saksamaa ametiasutused taas kord eespool esitatud väiteid. Lisaks rõhutasid nad, et kõik osapooled olid oma seisukohavõttudes toetanud lennujaama ja selle väljaehitamist. Samuti ei ole ükski osapool esitanud vastuväiteid DHLiga sõlmitud kokkuleppe suhtes.

6.   ABI HINDAMINE

6.1.   Abi osutamine

(163)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(164)

Artikli 87 lõikes 1 kehtestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Selleks et kindlaks teha, kas teatud meetmed on käsitatavad riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb kontrollida, kas kõik allpool loetletud tingimused on täidetud. Finantsabi

a)

on riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi;

b)

soodustab teatud ettevõtjaid või teatud tootmist;

c)

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning

d)

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

6.1.1.   Riigiabi lennujaamale — aktsiakapitali suurendamine

(165)

Selleks et kindlaks määrata, kas teatud meetmed on käsitatavad riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peavad olema täidetud neli tingimust.

6.1.1.1.   Majandustegevus ja ettevõtja mõiste

(166)

Tuleb kontrollida, kas Leipzigi lennujaama puhul on tegemist ettevõtjaga EÜ konkurentsiõiguse tähenduses.

(167)

Kõigepealt tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (26); majandustegevuseks on igasugune tegevus, mis seisneb teenuste või toodete pakkumises teatud turul (27). Riigiabi andmise juures on otsustavaks küsimuseks see, kas abi saaja tegeleb majandustegevusega (28).

(168)

Lennujaamade areng sõltus mitte just väga kaua aega tagasi tihti sobivusest üldplaneeringutega või oli teatud juhtudel allutatud sõjalistele vajadustele. Nende töökorraldus oli pigem omane avalikule sektorile kui ettevõttele. Samuti esines lennujaamade ja lennujaama haldajate vahel vähe konkurentsi. Seoses lennuliikluse liberaliseerimisega tekkis uusi lennuliine, mida teenindas rohkem lennujaamu, ning see suurendas lennujaamadevahelist konkurentsi. Neis tingimustes käsitleti lennujaamade ja nende infrastruktuuride rahastamist avaliku ülesandena ning põhimõtteliselt ei seatud kahtluse alla riigi poolt antava abi sobilikkust.

(169)

See olukord on viimastel aastatel muutunud. Üldplaneeringuga seotud kaalutlused ja haldusstruktuurid võivad veel tähtust omada, kuid mitmetel juhtudel anti lennujaamad riiklikust haldusalast piirkondlikku haldusalasse ning nende haldamine on antud osaliselt üle riiklikele ettevõtetele või isegi erasektorile. Erasektorile üleandmise protsess toimus reeglina erastamise või omanike arvu järkjärgulise laiendamise kaudu. Viimastel aastatel on suurt huvi lennujaamade varade üle kontrolli omandamise suhtes ilmutanud erakapitalil põhinevad investeerimis- ja pensionifondid.

(170)

Seega on Euroopa Ühenduse lennujaamasektor teinud läbi suured organisatsioonilised muutused, mis kajastuvad mitte ainult erainvestorite elavas huvis lennujaamade sektori vastu, vaid ka riigiasutuste suhtumise muutumises erakapitali osalusse lennujaamade arendustegevuses. See areng on toonud kaasa lennujaamade ülesannete mitmekesistumise ja suurema keerukuse.

(171)

Viimase aja muutused on toonud kaasa ka muutusi lennujaamadevahelistesse majandussuhetesse. Kui minevikus hallati lennujaama infrastruktuuri eesmärgiga tagada juurdepääs ja territoriaalne areng, siis viimastel aastatel on järjest rohkem lennujaamu hakanud jälgima ka majanduslikke eesmärke ning konkureerivad omavahel lennuliikluse üle.

(172)

Lennujaamade muutuv iseloom peab seega kajastuma lennujaamade majandustegevuse õiguslikus hindamises vastavalt riigiabi käsitlevatele õigusnormidele. Enam ei ole võimalik käsitleda lennujaamade ehitamist ja haldamist ülesandena, mis ei allu põhimõtteliselt riigiabi andmise üle teostatavale kontrollile.

(173)

Otsustades selle üle, kas lennujaamade haldamist saab käsitleda sellise tegevusena, väljendas Euroopa Kohus kohtuasjas „Aéroports de Paris” seisukohta, et lennujaamade haldamise ja ülalpidamisega seotud tegevused, kaasa arvatud lennujaamateenuste osutamine lennuettevõtjatele ja erinevatele teenusepakkujatele lennujaamas, kujutavad endast majandustegevust, kuna ühest küljest „kujutavad need tegevused endast lennujaama varustuse andmist lennuettevõtjate ja erinevate teenusepakkujate käsutusse teatud tasu eest, mille käitaja ise kindlaks määrab, ning teisest küljest ei ole see seotud avaliku võimu teostamisega ning on eristatav nimetatud võimu teostamisega seotud tegevustest” (29). Seega tegeleb lennujaama käitaja sisuliselt majandustegevusega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, mille suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju.

(174)

Arvestades selles sektoris praegu toimuvaid arenguid, laiendas komisjon seda meedet oma 2005. aasta suunistes kõikidele lennujaamaliikidele, samuti väiksematele lennujaamadele (muu hulgas käesoleva otsuse objektile). Viimasel ajal toimunud muutusi arvesse võttes on komisjon arvamusel, et alates 2000. aastast ei ole enam võimalik a priori välistada riigiabi eeskirjade kohaldamist lennujaamadele.

(175)

Pärast „Aéroports de Paris” kohtuasjas tehtud otsust kehtib arusaam, et kui lennujaam tegeleb majandustegevusega, on see sõltumata oma õiguslikust seisundist või rahastamisviisist käsitletav ettevõttena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, millest tulenevalt kehtivad selle suhtes riigiabi eeskirjad (30).

(176)

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas, milles käsitletakse lennujaama haldamist ja ülalpidamist majandustegevusena, tegi komisjon järelduse, et alates nimetatud kohtotsusest tuleb selle sektori puhul kohaldada riigiabi eeskirju. Seega ei kohaldata 2005. aasta suuniseid tagasiulatuvalt, nagu Saksamaa märkis, vaid tegemist on Euroopa Kohtu selgitusega (ad vitam aeternam kohaldatav selgitus) riigiabi kohta (31).

(177)

Selles suhtes peab märkima, et käesoleva otsuse objektiks olev infrastruktuur, mida lennujaama haldaja kasutab kaubanduslikel eesmärkidel, on seega käsitletav ärilisel eesmärgil kasutatava infrastruktuurina. Lennujaama haldaja nõuab selle infrastruktuuri kasutamise eest tasusid ning ei anna seda tasuta avalikku kasutusse.

(178)

Siiski ei ole kõikidel lennujaama haldaja tegevustel sõltumata selle õiguslikust seisundist tingimata majanduslik iseloom. Pigem tuleks eristada ja kindlaks määrata, kuivõrd on üksikute tegevuste puhul tegemist majandustegevusega või mitte (32).

(179)

Euroopa Kohus on leidnud, et tegevust, mille eest oma avalik-õiguslike volituste tõttu vastutab tavaliselt riik, ei käsitleta majandustegevusena ning selle suhtes ei kohaldata riigiabi eeskirju. Sellisteks tegevusvaldkondadeks on riskide juhtimine, lennujuhtimine, politsei, toll jne (33). Rahastamine on ette nähtud vaid asjaomaste valdkondlike kulude hüvitamiseks ja nende valdkondade jaoks eraldatud vahendeid ei tohi mõne muu majandustegevuse jaoks kasutada (34).

(180)

Komisjoni väljakujunenud praktika kohaselt (33) ei ole funktsioonide, mille eesmärk on tagada avalik kord ja turvalisus, või nendega seotud infrastruktuuri rahastamine, käsitletav riigiabina. Seega võib avalikest vahenditest rahastada infrastruktuuri, mida vajatakse näiteks julgeolekulistel kaalutlustel või mida on vaja lennuliikluse ja õhuruumi järelvalveks või kontrollimiseks (35).

(181)

Käesoleval juhul rahastatakse lennujaama jooksvaid kulusid ja investeeringuid infrastruktuuri avalik-õiguslike aktsionäride kaudu ja pikaajaliste laenudega. Lõunapoolse raja väljaehitamise ja tegevuse ümbersuunamisega pidi lennujaam tugevdama oma positsiooni õhuveonduse turul. Seega võivad teatud investeeringud jääda avaliku sektori kohustusteks. Investeeringud, mis jäävad Saksamaa arvates avaliku sektori kohustusteks, esitati põhjendustes 58 jj.

(182)

Pärast Saksamaa poolt lõunapoolse raja haldus- ja investeerimiskulude summade esitamist on võimalik märkida, et käesoleval juhul moodustavad teatud kulud osa avaliku sektori kohustustest. Need kulutused hõlmavad julgeoleku tagamist ja politseiülesannetele täitmist, tuleohutusmeetmeid ja avalikku julgeolekut, ettevõttesisest turvalisust, Saksamaa Ilmateenistust ja Saksamaa lennujuhtimiskeskust. Samuti võidakse lennujaama kasutajate tasusid teatud riiklike meetmete tulemusena tõsta.

(183)

Kui neid kulusid saab eelpool nimetatud punktis rõhutatud asjaolude tõttu käsitleda avaliku sektori kohustustena, ei saa neid kulusid käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Isegi kui komisjon järgiks Saksamaa poolt esitatud väiteid, mille järgi ei saaks neid kulusid käsitleda riigiabina, ei hõlmaks see käesoleva juhtumi lõplikku hindamist. Isegi kui neid kulusid ei saa käsitleda riigiabina, on ikkagi tegemist lubatud abiga (vt põhjendusi 254 jj). Seega ei ole lõplik hindamine käesolevas küsimuses vajalik.

6.1.1.2.   Riigi vahendid ja aruandekohustus

(184)

Euroopa Kohus on asunud seisukohale (36), et meetmeid võib EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 järgi käsitleda riigiabina, kui neid rahastatakse otse või kaudselt riigi vahenditest ning kui neid on võimalik riigile omistada.

(185)

Käesoleval juhul oli riigil igal ajahetkel otsene või kaudne kontroll nende vahendite üle. Leipzigi lennujaam rahastas laiendust avalik-õiguslikelt aktsionäridelt saadud sissemaksetest aktsiakapitali ning sai oma täielikult avalikus omandis olevalt emaettevõttelt MFAG-lt pikaajalisi laene.

(186)

Need riigi vahendite andmise otsused tegi avalik sektor: MFAG kui riigiettevõtte juhatus teatas, et lennujaama väljaehitamiseks leitakse piisaval määral omakapitali. MFAG juhatuse liikmed on enamjaolt avaliku sektori esindajad (liidumaade rahandusministrid, linnapead jne).

6.1.1.3.   Majanduslik eelis

(187)

Seoses põhjenduses 185 nimetatud aktsionäride poolt tehtud sissemaksetega aktsiakapitali ja laenudega vähenevad investeerimiskulud, mida tavaliselt peaks kandma lennujaama haldaja, seega saab lennujaam majanduslikke eeliseid.

(188)

Kui oleks võimalik tõestada, et käesoleva juhul on täidetud turumajanduslikes tingimustes tegutseva investori põhimõte, võiks väita, et Leipzigi lennujaamale antud kapitali ei saa käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(189)

Euroopa Kohus sätestas oma otsuses Stardust Marine kohtuasjas, „et riigi poolt tavapärastel turutingimustel otseselt või kaudselt ettevõtja käsutusse antud kapitali ei saa pidada riigiabiks” (37).

(190)

Seega tuleb kontrollida, kas avalik-õiguslikud aktsionärid käitusid Leipzigi lennujaama rahastamisel erainvestoritena. Lisaks tuleb kontrollida, kas erainvestor, kes tegutseb tavapärastes turumajanduslikes tingimustes, oleks sarnastes tingimustes nõustunud lõunapoolse raja ümbersuunamise puhul samade või sarnaste äritingimustega nagu MFAG.

(191)

Siinkohal tuleb jälgida, et: „erainvestori käitumine, kellega tuleb võrrelda majanduspoliitilistel eesmärkidel tegutseva avalik-õigusliku investori sekkumist, ei pea tingimata olema suhteliselt lühiajalist tasuvust taotleva tavalise investori käitumine, kuid see peab olema vähemalt eraõigusliku valdusühingu käitumine või eraõigusliku kontserni käitumine, kellel on vastav globaalne või sektori struktuuripoliitika ja kes taotleb tulusust pikas perspektiivis” (38).

(192)

Käesoleval juhul, mil on tehtud investeeringuid uude lõunapoolsesse rajasse, seab Saksamaa ilmselt turumajanduslikes tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaldatavuse kahtluse alla. Väidetakse, et antud põhimõtet ei ole võimalik kohaldada liiklusinfrastruktuuride suhtes, sest selles valdkonnas puuduvad võrreldavad erainvestorid. Saksamaa arvates ei ole erainvestorid lennujaamadest huvitatud, eriti kui on vaja teostada ulatuslikke ehitustöid.

(193)

Sellega ei saa nõustuda. Ei saa välistada turuinvestori põhimõtte kohaldamist ainult selle tõttu, et erasektor ei osale lennujaama infrastruktuuride rahastamises (39). Majanduslikult raskem olukord ei vabasta avalik-õiguslikku investorit kohustusest tegutseda sama ettevaatlikult, nagu seda oleks samas situatsioonis teinud erainvestor.

(194)

Oma Stardust Marine kohtuasjas tehtud otsuses leidis Euroopa Kohus: „tegemaks kindlaks, kas riik käitus või mitte turumajanduse tingimustes tegutseva aruka investorina, tuleb asetuda uuesti selle aja konteksti, mille jooksul rahalise toetuse meetmed võeti, et hinnata riigi käitumise majanduslikku otstarbekust ning hoiduda seega igasugusest hilisemal olukorral põhinevast hinnangust” (40).

(195)

Otsustav on ajahetk, mil langetati investeerimisotsus. Turumajanduse tingimustes tegutseva aruka investori põhimõtte kohaldatavus ei põhine mitte 2005. aasta suunistel, vaid pidevalt areneval Euroopa Kohtu kohtupraktikal ja komisjoni otsustel (41).

(196)

Saksamaa arvamusest sõltumata peab komisjon turumajanduse tingimustes tegutseva aruka investori põhimõtte kohaldamiseks panema investeerimisotsuse langetamise ajahetkeks end avaliku sektori asutuse olukorda.

(197)

Kui Leipzigi lennujaam otsustas 2004. aasta novembris alustada lõunapoolse raja ehitusega, ei olnud DHL veel õiguslikult siduvalt kohustunud rajama Leipzigi lennujaamale oma sõlmpunkti. Järgnevalt teostatakse konservatiivne rentaablusanalüüs ning seejuures tuuakse välja võrdlus „status quo” ja „DHLita väljaehitamise” vahel, mille juures ei arvestata „DHLiga väljaehitamise” variandiga.

(198)

Saksamaa on seisukohal, et Leipzigi lennujaam tegutses kui turumajanduslikes tingimustes tegutsev erainvestor. Väidetakse, et lõunapoolse raja ümbersuunamine aitas vähendada Leipzigi lennujaama kulusid ning saavutada lühi- ja pikaajaliste investeeringute tasuvusläve.

(199)

Saksamaa peab olema võimeline tõestama, et riiklikud ametkonnad tegutsesid erainvestorile omasel viisil. Komisjonile esitatud teabe järgi ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, kas lõunapoolse raja ümberseadmine oli majanduslikult soodsaim lahendus.

(200)

Turumajanduslikes tingimustes tegutsev investor lähtub eeldatavast tasuvusest (42). Turumajanduslikes tingimustes tegutseva erainvestori põhimõte loetakse täidetuks, kui ettevõtte struktuur ja tulevikuväljavaated on sobivad, et eeldada normaalset tulu kas dividendimaksete või kapitali suurenemise näol, mida saab mõõta võrreldava eraettevõtte puhul sobivas ajavahemikus.

(201)

Seejuures ei pea omistama tähtsust võimalikele positiivsetele järelmõjudele majandusele piirkonnas, kus asub lennujaam, sest komisjon hindab abi olemasolu vaadates, kas „erainvestor, kes lähtub prognoositava rentaabluse võimalustest, jättes kõrvale kõik sotsiaalset, regionaal- või sektoripoliitikat käsitlevad kaalutlused, oleks samasugustel asjaoludel sellise investeeringu teinud” (43).

(202)

Juba nn Charleroi otsuses leidis komisjon: „Turumajanduslikes tingimustes tegutseva investori põhimõttega ei ole võimalik ühildada lennujaama haldaja võetud kohustusi, mille kohta ei saa tõestada, et lennujaama tegevusega teenitakse mõistliku aja jooksul mõistlikku kasumit. Võimalikku positiivset mõju lennujaama ümbritsevale piirkonnale ei saa muidugi mitte mingil juhul arvesse võtta hindamises, mille eesmärk on määrata kindlaks, kas sekkumine sisaldab abi elemente” (44).

(203)

Seega leidis Euroopa Kohus oma otsustes kohtuasjades C-234/84 ja C-303/88, et „eraosanik võib mõistuspäraselt tegutsedes anda majanduslikes raskustes ettevõtja ellujäämiseks vajaliku kapitali, kui see on pärast ümberkorraldust võimeline uuesti tootlikuks muutuma” (45). Euroopa Kohtu arvates on siiski nii, et „kui avaliku investori kapitalipaigutused ei pea silmas mingit tasuvuse eesmärki, kaasa arvatud pikaajaliselt, tuleb sellist kapitali üleandmist pidada abiks …” (46).

(204)

Saksamaa on esitanud lõunapoolse stardi- ja maandumisraja väljaehitamiseks äriplaani. Selles sisalduvate kulude ja tulude andmete põhjal on võimalik kontrollida, kas Leipzigi lennujaam käitus lõunapoolse stardi- ja maandumisraja rahastamisel, rajamisel ja haldamisel erainvestorina.

(205)

Saksamaa esitas äriplaanid kolmeks stsenaariumiks:

a)

„väljaehitamine DHLiga”: lõunapoolne rada ehitatakse ümber ning DHL asub tagasi Leipzigi lennujaama;

b)

„status quo”: lõunapoolse raja ümberehitust ja ümberseadmist ei toimu;

c)

„väljaehitamine DHLita”: lõunapoolne rada ehitatakse ümber ning DHL ei asu tagasi Leipzigi lennujaama.

(206)

Äriplaanid toetuvad järgnevatele eeldustele, kuludele ja tuludele, mis esitatakse Saksmaa poolt ajavahemiku 2006 kuni 2042 kohta, 2042. aastale järgneva aja kohta jääkväärtust ei eeldata (vt põhjendused 236 jj).

(207)

Nagu leiti põhjenduses 197, ei saa „DHLiga väljaehitamise” stsenaariumiga arvestada investeeringute vastavuse hindamisel turumajanduslikes tingimustes tegutseva investori põhimõttega.

(208)

Käibe kujunemise prognoosid „DHLita väljaehitamise” stsenaariumi puhul rajanevad peamiselt järgnevatele eeldustele: eraosanik lähtub sellest, et 2012. aastal toimub Maini-äärse Frankfurdi lennujaamas öiste lendude piirangu ja teistes lennujaamades mahupiirangute tulemusena ümberpaiknemine ja seega toimub edasine kasv aastatel 2013 kuni 2018. Laienemisplaane peeti hädavajalikeks, et omada oodatava kasvu puhul piisavat võimsust. Investeerimise põhjusena on nimetatud kasvavat nõudlust õhuveoteenuste järele alates Leipzigi lennujaamast, kuid seda ei ole tõestatud kulude-tulude analüüsiga.

(209)

Lõunapoolse raja ehitamise otsuse tegemise ajal oli tõepoolest ülemäärase võimsuse oht. Võimaliku ülemäärase võimsuse (näiteks DHLita) korral ei oleks saanud hoida tasakaalus sellest tekkinud kulusid. Käesolevate arvestuste kohaselt selle riskiga ilmselt ei arvestatud.

(210)

Järgmises tabelis (47) on kokku võetud nii „status quo” kui ka „DHLita väljaehitamise” stsenaariumi rahavoogude arvestused. Need arvestused põhinevad Saksamaa poolt esitatud äriplaanidel, mis lähtuvad muu hulgas vähemalt 3 %-lisest õhuveoste mahu kasvust.

Tabel 8

Rahavoo arvestused

(miljonites eurodes)

Rahavood (48)

(A)

Lennujaam

Status Quo

(B)

Lennujaam

DHLita ehitamine

(C) = (B) – (A)

Lõunarada

DHLita

(1)

EBITDA (2006–2042)

[…]

[…]

[…]

(2)

EBITDA Julgeolekumeetmed

[…]

[…]

[…]

(3)

EBITDA (2006–2042) parandatud (1) + (2)

[…]

[…]

[…]

(4)

Investeerimiskulud (2006–2042)

[…]

[…]

[…]

(5)

Investeerimiskulud, julgeolekumeetmed (2006–2042)

[…]

[…]

[…]

(6)

Investeerimiskulud 2005

[…]

[…]

[…]

(7)

Rahavoog 2005–2042 (3) + (4) + (5) + (6)

[…]

[…]

[…]

(211)

Kõigepealt tuleb märkida, et komisjon on arvestanud rahavoo arvestustes kõiki turvameetmete jaoks kavandatud haldus- ja investeerimiskulusid. Nagu põhjendustes 180 kuni 183 rõhutati, võib osa neist väljaminekutest (haldus- ja investeerimiskulud) jääda avaliku sektori ülesandeks.

(212)

Sellest sõltumata ulatub lennujaama rahavoog ajavahemikul 2005–2042 kokku ligikaudu [negatiivne rahavoog] euroni. Seega ei sa lähtuda sellest, et turumajanduslikes tingimustes tegutsev investor oleks olnud valmis investeerima stardi- ja maandumisraja ehitusse.

(213)

Arvestused näitavad, et B stsenaariumi puhul jäi rahavoog [100–200] mln euro ulatuses alla A stsenaariumile. Lõunapoolse raja ehitamine vähendab tegelikult rahavoogu, mida on võimalik kasutada olemasolevate rajatiste rahastamiseks.

(214)

Kuna lennujaam peab rahastama olemasolevat vara umbes 642 mln euro (bilansiline väärtus 2005. aastal) väärtuses, ei saavuta lennujaam vajalikku EBITDAd, et taasrahastada B stsenaariumi puhul olemasolevaid varasid täies ulatuses. Käesoleva rahavoo arvestuste põhjal ei saa lähtuda sellest, et Leipzigi lennujaam saavutab tulevikus tasuvusläve. Seega ei ole võimalik lähtuda sellest, et B stsenaariumi korral oleks erainvestor lõunapoolse raja ehitamise üle võtnud.

(215)

Sellest võime teha järelduse, et ametiasutused ei eeldanud ettenähtud investeeringute tasuvust, kuigi nende eesmärgiks oli muuta lennujaam kasutajate jaoks atraktiivsemaks ja efektiivsemaks, ei lähtunud nad ootustest pikaajalise tasuvuse suhtes (49). Avaliku rahastamise eesmärgiks on pigem, nagu seda on väitnud Saksamaa, piirkondlik areng, piirkonna juurdepääsetavus, töökohtade loomine ja keskkonnakaitse (sh müra vähendamine).

(216)

Sellest võib järeldada, et käesoleval juhul erainvestor, kui ta oleks ka tegutsenud mõne grupi raames laiemate majanduslike eesmärkidega, ei oleks tavapärastes turumajanduslikes tingimustes isegi pikaajaliselt saanud lähtuda sellest, et investeeritav kapital on piisavalt tulutoov.

(217)

Nende asjaolude puhul võib õigustatult väita, et erainvestor, kui ta oleks järginud ka laiaulatuslikku pikaajalist ning mitte lühiajaliselt saavutataval kasumil põhinevat strateegiat, ei oleks tavapärastes turumajanduslikes tingimustes kõnealuseid investeeringuid teinud.

(218)

Hoolimata eelpool nimetatud väidetest ja järeldustest tuleb sedastada, et Saksamaa poolt tehtud arvestustes määratud 6,5 %-line diskontomäär (vt põhjendus 117) põhineb väga madalal 3,25 %-lisel riskipreemial, mis toetub beetafaktorile 0,65. Beetafaktor 0,65 tähendab, et kui kogu turuväärtus väheneb 1 % võrra, väheneb investeeringute väärtus 0,65 % võrra, mis viitab kogu kapitalituru tasemest madalamale jäävale investeeringu volatiilsusele ning seega madalale riskile.

(219)

Siinkohal tuleb märkida, et teatud teadusringkonnad eeldavad Euroopa õhuliikluse ja kosmosesõitude arengut käsitleva statistika põhjal beetafaktorit 0,81–1,26 (50). Neid beetafaktoreid arvutatakse rahvusvaheliste lennujaamade (eelkõige sõlmpunktide) kohta, millel on börsil noteeritavuse tõttu hea ligipääs kapitaliturgudele. Komisjoni arvates tähendaksid investeeringud väiksematesse lennujaamadesse, nagu käesoleval juhul, nende suuruse tõttu suuremat riski. Lisaks on käesoleval juhul lennujaam avalik-õiguslikus omanduses ning omab kapitaliturule piiratud ligipääsu. Peale selle sõltub lennujaam avalik-õiguslike aktsionäride toetusest. Seega on komisjon arvamusel, et Saksamaa oleks pidanud kõrgema beetafaktori kõrval arvestama nn likviidsuspreemiaga, mida aga ei tehtud. Muidu oleksid diskontomäärad olnud kõrgemad ja rahavoo rahaline netoväärtus madalam.

6.1.1.4.   Spetsiifilisus

(220)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 käsitletakse meedet ainult siis riigiabina, kui eelistatakse teatud ettevõtteid või tootmist. Käesoleval juhul võib sedastada, et neid eeliseid anti ainult Leipzigi lennujaamale. Riigi vahendid paigutati üksikettevõttesse. Avaliku sektori investeeringuid ei tehtud teistesse konkureerivatesse lennujaamadesse. Seega on tegemist valikulise meetmega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

6.1.1.5.   Konkurentsi kahjustamine ja kaubanduse mõjutamine

(221)

Kui ühe liikmesriigi riigiabi tugevdab ettevõtjat teiste konkurentide suhtes liidusiseses kaubanduses, tuleb vaadelda seda nende konkurentsivõime kahjustamisena. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (51) on konkurentsi kahjustav meede juba siis aset leidnud, kui riigiabi saaja astub avatud turgudel teiste ettevõtjatega konkurentsi.

(222)

Nagu rõhutati põhjendustes 166 jj, on lennujaama haldamise puhul tegemist majandustegevusega. Konkurents ei toimu mitte ainult lennuettevõtjate, vaid ka lennujaamade vahel. Käesoleval juhul on tegemist muu hulgas ettevõtjatega, kes võivad pakkuda nõutud rajatisi, et areneda välja õhuveonduse sõlmpunktiks.

(223)

Mis tahes majanduslik eelis, mis kaasneb Leipzig/Halle lennujaamale lõunapoolse raja rahastamisega, tugevdab selle seisundit Euroopa lennujaamateenuste turul. Seega ähvardab kontrollitav rahastamine kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmeriikidevahelist kaubandust.

6.1.1.6.   Järeldus

(224)

Nendel põhjustel on Leipzigi lennujaama lõunapoolse raja väljaehitamise riiklik rahastamine käsitletav riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

6.1.2.   Riigiabi olemasolu ettevõttele DHL — raamleping ja garantiikiri

(225)

Nagu algatamisotsuses kirjas (põhjendused 42 kuni 46), finantseeritakse kontrollitavaid meetmeid komisjoni arvates riiklikest vahenditest ja need võivad konkurentsi moonutada.

6.1.2.1.   Riiklike vahendite ülekanne

(226)

Mõiste „riigiabi” hõlmab igasugust soodustust, mida finantseeritakse otseselt või kaudselt riiklikest vahenditest ning on tagatud riigi või institutsiooni poolt, mis tegutseb riikliku mandaadi alusel.

(227)

On selge, et raamlepingut ja garantiikirja finantseeritakse avalikest vahenditest ning nende riiklike vahendite tagamise otsused on teinud riiklikud instantsid: firma MFAG juhatus kiitis raamlepingu sõlmimise heaks 3. juunil 2004. aastal. MFAGi juhatuse liikmed on suuremas osas avaliku sektori esindajad (nt Sachseni ja Sachsen-Anhalti liidumaa rahandusministrid, Leipzigi, Dresdeni ja Halle linnapead). 21. detsembril 2005. aastal allkirjastas Sachseni liidumaa rahandusminister garantiikirja.

6.1.2.2.   Konkurentsi moonutamine ja kaubanduse mõjutamine

(228)

Meetmetega saab selles mõttes konkurentsi moonutada ja liikmesriikidevahelist äri takistada, kuna need soosivad valikuliselt DHLi ja Leipzigi lennujaama.

(229)

Kiirsaadetiste äri on kahtlemata turuosa, kus üksteisega konkureerivad erinevate liikmesriikide ettevõtted. Iga majanduslik soodustus, mille DHL saab mainitud riiklike meetmete kaudu, tugevdab tema positsiooni konkurentide suhtes Euroopa kiirsaadetiste turul.

(230)

Kuna algatamisotsuse põhjendustes 42 kuni 46 nimetatud hinnanguid ei vaidlustanud ei Saksamaa ega teised asjaosalised, siis keskendub järgnev arutlus sellele, millises ulatuses soodustavad raamleping ja garantiikiri DHLi.

6.1.2.3.   DHLi majanduslik eelis raamlepingu tõttu

(231)

Kõigi pakutavate teenuste — garantiid, rentimine ja lennujaamateenused — puhul tuleb kontrollida, kas raamlepingus on ette nähtud sobiv kompensatsioon, mida erainvestor oleks aktsepteerinud.

i)   Piiramatud garantiid

(232)

Raamlepingus ei ole tagatud garantii eest ette nähtud mingeid konkreetseid preemiaid. Pelgalt lõunaraja ehitamise ja tegevuse tulemusena lisanduvast rahavoost võib saada lennujaama jaoks võimalik sissetulekuallikas. Seetõttu tuleb kõigepealt välja arvestada lõunarajaga seonduvad lisa-rahavood. Seejärel kontrollitakse, kas need lisa-rahavood pakuvad tagatud garantiidele piisavalt tulu.

(233)

Kuna erainvestor oleks pidanud otsustama korraga raamlepingu sõlmimise ja lõunaraja ehitamise üle, peab erainvestori testi alguskuupäev olema 2004. aasta novembris, st enne ehitustööde algust. Nagu põhjendustes 215 jj kirjeldatud, ei oleks erainvestor komisjoni arvates oma läbirääkimiste positsiooni tahtlikult nõrgendanud, investeerides lõunarajasse, ilma et eelnevalt oleks sõlmitud vastav kasutusleping. Rahavoo kalkulatsioonid tõendavad selgelt, et lõunarada ei oleks ilma DHLi asumiseta Leipzigi lennujaama olnud vastuvõetav ärivõimalus, kuna selle tulemuseks oleks olnud rahavoo lisakahjum umbes […] eurot (vt lisa veerg 5). Seepärast ei toiminud lennujaam erainvestorina, kuna kõigepealt ehitati uus lõunarada ja alles seejärel sõlmiti raamleping. Stsenaarium „Arendus DHLita” oli teostatav ainult märkimisväärse abi tõttu. Seepärast on erainvestori testi algstsenaarium sobimatu.

(234)

Sellepärast tuleb lõunaraja rajamisest tuleneva lisa-rahavoo arvestamisel pöörduda tagasi algatamisotsuse menetluse juurde ja teha kindlaks rahavoo väärtuste erinevus stsenaariumi „Arendamine DHLiga” ja „Praegune olukord” (ainult olemasoleva põhjapoolse stardi- ja maandumisraja kasutamine) vahel.

(235)

Arvestus tuleb teha 2005. aastast, kui lõunarajasse tehti esimesed investeeringud summas […] eurot, millest komisjon sai teada alles pärast algatamisotsust.

(236)

Rahavoo kalkulatsioone ei tehta 2042. aastast edaspidiseks perioodiks ning selles ei sisaldu Saksamaa nimetatud jääkväärtused, kuna vastavalt Saksamaa varasemale märkusele (52) on ühe stardi- ja maandumisraja kasutusiga umbes 30 aastat. Peale selle ei oleks erainvestor valmis lõunarada finantseerima, kui esimese 37 kasutusaasta jooksul (2005 kuni 2042) ei saada sobivat tulu. Seepärast hõlmab rahavoo analüüs ainult seda perioodi, et hinnata, millisel määral mõjub investeering lennujaama rentaablusele.

(237)

Ka eelnevalt toodud jääkväärtused jäetakse puuduliku usutavuse tõttu kõrvale. Iga-aastase 3 % kasvuga lähtutakse nimelt piiramatult kasvavatest tuludest. Kuid selline kalkulatsioon on ebareaalne, kuna stardi- ja maandumisradadel on piiratud läbilaskevõime ning tulud ei saa lõputult kasvada. Saksamaa kalkulatsioonis DHLiga arendusvariandi kohta on selle näiteks paradoksaalne tulemus, et ajaldatud jääkväärtus on viis korda suurem kui lennujaama diskonteeritud rahavoog ajavahemikus 2005–2042 (53).

(238)

Nagu lisas lähemalt kirjeldatud, selgub lõunaraja diskonteeritud rahavoo arvestustest, et 2005. aasta tulud on […] euro võrra väiksemad kui investeeringukulud ajavahemikus 2005–2042 (vt lisa veerg 4).

(239)

Seega ei suuda lennujaam lõunaraja rahavoost mingeid riskikulusid katta. Riskikindlustused oleksid ainult siis tavapärane äripraktika, kui projekt oleks tulus ja lennujaam suudaks riski refinantseerida, kuid mis praegusel juhul nii ei ole.

(240)

Lennujaama käitamise piiramatute garantiide ülevõtmisega pärast DHLi lastilendude keskuse rajamist (raamlepingu artiklid 8 ja 9) võtab lennujaam endale riskid, mis ei ole tema kontrolli all. Nagu algatamisotsuse põhjendustes 17 kuni 19 täpsemalt kirjeldatud, ei saa lennujaam kontrollida DHLi eesõigust lõunarajale juurdepääsuks (selle eest vastutab lennujuhtimiskeskus) ega rakendada öiseid lennupiiranguid (see on ametiasutuste pädevuses).

(241)

Saksamaa arvestuste kohaselt tekitab öise lennukeelu risk lennujaamale kulusid summas u […] eurot. Selle tõttu suureneb rahavoo kahjum […] euroni (vt lisa veerg 4). Kuigi on selge, et lennujaam ei suuda riskikulusid omavahenditest finantseerida, tuleb siiski osutada, et […] eurot võib võtta ainult miinimumsummana. Lisaks muudele kalkulatsioonivigadele jätab Saksamaa tähelepanuta ka selle, et kui lennujaam peaks maksma DHLile […] või […] euro suurust hüvitist, juhul kui ettevõte peaks öise lennukeelu tõttu lennujaama vahetama, läheks lennujaam pankrotti. Peale selle ei arvestata Saksamaa arvestustes ka teisi tagatud riske (nt lennujuhtimiskeskuse kontrollitavat ligipääsu lõunarajale).

(242)

Lõpuks tuleb rõhutada, et kui järgida Saksamaa väidet, mille kohaselt on ohutuskulud summas […] eurot avaliku sektori ülesanne ja järelikult ei tule neid lennujaamakulude hulka arvestada, oleks arvestuste järgi ka siis tegemist rahavoo puudujäägiga (54). Ka selle stsenaariumi korral tekiks märkimisväärne puudujääk summas […] eurot (vt lisa veerg 4).

(243)

Ainuüksi neist arvestustest selgub, et erainvestor ei oleks sellist piiramatut garantiid üle võtnud; siiski soovib komisjon lisada, et põhjaliku kontrolli tulemuseks on veelgi suuremad kahjumid. Saksamaa viitas sellele, et Briti reguleerivad ametiasutused arvutasid oma arvestustes 2008–2013. aasta lennujaamamaksude kindlaksmääramisel kapitalikuludeks (reaalselt, enne maksustamist) 6,2 % (Heathrow) ja 6,7 % (Gatwick). Kuid nii Heathrow kui Gatwick saavad loota intensiivsele nõudlusele lendude järele Londonisse ja Londonist, samal ajal kui Leipzigi lennujaamal on tegemist liigse läbilaskevõimega ja ta peab konkureerima teiste lennujaamadega reisijate- ja kaubaveoteenustele madalaima hinna pakkumisel. Kuna Leipzigi lennujaamal on seega suurem tururisk kui Heathrow'l või Gatwickil, oleksid sobilikud kapitalikulud suuremad kui 6,5 % (reaalselt, enne maksustamist) (vt ka põhjendused 218 jj).

(244)

Peale selle ei olnud erafinantsasutused Saksamaa andmetel (55) valmis tagama lennujaama käitamise garantiid pärast DHLi lastiveokeskuse rajamist, mis kinnitab, et erainvestor ei oleks võtnud üle sellist piiramatut garantiid väljaspool tema kontrolli olevate riskide eest.

(245)

Saksamaa ja DHLi esitatud argumendid, mille kohaselt olevat vastastikune garantii ülevõtmine lepingupoolte vahel tavapärane äripraktika, on pelgalt üldised tähelepanekud ja seetõttu ebaolulised, kuna ülaltoodud arvestused tõendavad selgelt, et Leipzigi lennujaam ei suuda tagatud garantiisid omavahenditest finantseerida. Erainvestor oleks sõlminud ainult sellise lepingu, mis tõotab tulu ega nõrgesta tema finantspositsiooni.

(246)

Lõpuks tuleb nõustuda Saksamaa väitega, mille kohaselt oleks erainvestor — kuna lõunarada oli juba ehitatud — allkirjastanud raamlepingu, pidades silmas suuremat rahavoogu DHLita variandiga võrreldes. Seejuures jätab Saksamaa tähelepanuta olulise punkti, et riskikulusid ei saa (nagu eelnevalt kirjeldatud) omavahenditest finantseerida. Et DHLile garantiid pakkuda, pidi Leipzigi lennujaam võtma lõunaraja ehituseks saadud kapitali. Nagu punktis 6.1.1 tõdetud, kujutavad nimelt need kapitalipanused endast abi. Seepärast tuleb aluseks olevatest ajapiiridest sõltumatult nentida, et garantiid finantseeritakse igal juhul abidest.

ii)   Rendilepingud

(247)

DHLi ja Saksamaa esitatud argumente silmas pidades tuleb nentida, et DHL ei saa rendilepingutest rahalisi eeliseid, sest

a)

perrooni ja selle juurde kuuluvate maapealsete teenindusalade rendilepingute aluseks on vaba turu intressimäärad ja Leipzigi lennujaam ei ole seotud ühegi konkreetse finantseerimisoptsiooniga;

b)

teatud alade DHLile reserveerimine vastab ilmselt Saksa rendiõiguste tavadele ega takista mingil juhul konkurentide asumist Leipzigi lennujaama, kuna selleks on veel küllalt vaba pinda.

iii)   Lennujaamatasude korraldus

(248)

DHLi ja Saksamaa esitatud argumente silmas pidades tuleb nentida, et DHL ei saa lennujaamatasude korraldusest rahalisi eeliseid, sest

a)

DHL tasub samasuguseid lennujaamatasusid nagu teised Leipzigi lennujaama kasutajad;

b)

DHLi esitatud lennujaamatasude võrdlusest selgub, et Leipzigi lennujaama määratud tasud on […] % kuni […] % kõrgemad kui teistel Euroopa konkureerivatel kaubaveolennujaamadel. Järelikult ei ole komisjonil põhjust pidada lennujaamatasude korraldust turuga kokkusobimatuks.

6.1.2.4.   DHLi majanduslik eelis raamlepingu tõttu

(249)

Komisjoni teatises garantiidena antava riigiabi kohta on kindlaks määratud, millistel tingimustel ei ole garantii riigiabi. Kaks olulist eeltingimust, mis peavad mõlemad täidetud olema, on järgmised:

a)

Garantii on põhimõtteliselt finantsturgudel vaba turu tingimustel saadaval.

b)

Garantii eest makstakse vabal turul käibel olevat kindlustusmakset.

(250)

Garantiikiri, millega Sachseni liidumaa võtab üle vastutuse, et Leipzigi lennujaama ja MFAG käsutusse antakse piisavalt kapitali, täitmaks raamlepingus võetud kohustusi, ja milles Sachseni liidumaa kinnitab, et vastutab DHLi kaudsete kahjutasunõuete eest summas kuni […] eurot, ei täida kumbagi neist tingimustest:

a)

Saksamaa andmete põhjal (55) püüdis Leipzigi lennujaam edutult hiljuti garantiikirjaga võetud riske erainvestoritel garanteerida lasta.

b)

Kuna ei DHL, MFAG ega Leipzigi lennujaam ei pidanud garantiikirja eest kindlustusmakset tasuma, ei kompenseeritud Sachseni liidumaa riski otseselt.

(251)

Peale selle ei ole õige, et Sachseni liidumaa saab Leipzigi lennujaama osanikuna kaudset hüvitist, sest tegelikult langeb lennujaama osaku väärtus DHLiga arendamisest tuleneva rahavoogude kahjumi tõttu. Samuti ei ole paikapidavad kõik argumendid seoses proportsionaalsusega Sachseni liidumaa ja Deutsche Post AG garantiikirjade vahel, kuna lõunarajaga seonduvatest lisa-rahavoogudest ei piisa lennujaama riski ja selle omanike rahaliseks kindlustamiseks.

6.1.2.5.   Järeldus abi olemasolu kohta DHLile ja selle abi seaduslikkus

(252)

Raamlepingu lõigetes 8 ja 9 antud piiramatud garantiid ja garantiikiri kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna Sachseni liidumaa, MFAG ja Leipzigi lennujaam kindlustavad DHLi äririske tingimustel, mida ei oleks aktsepteerinud ükski erainvestor. Ilma avaliku sektori abita ei oleks Leipzigi lennujaam suutnud finantseerida lõunaraja ehitust ega sõlmida raamlepingut DHLiga.

(253)

Kuna raamleping allkirjastati ja jõustus enne, kui Saksamaa sellest teatas, rikutakse selles ettenähtud piiramatute garantiidega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 ning järelikult on need ebaseaduslikud.

6.2.   Abi kokkusobivus ühisturuga

6.2.1.   Abi lubatavus lennujaamale

(254)

Nagu põhjendustes 166 jj sätestatud, tehakse kõik investeeringud avaliku sektori vahenditega, mis (kuigi üks osa avaliku sektori kulude valdkonnast jääb ära) kujutavad endast selle otsuse tähenduses riigiabi (56).

(255)

Tuleb kindlaks teha, kas abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 on ette nähtud lõike 1 üldise abikeelu konkreetsed erandid.

(256)

Sellega seoses moodustavad 2005. aasta suunised aluse, mille põhjal võib lennujaamade abi vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile c lubatavaks kuulutada. Suunistes nimetatakse mitmesuguseid tegureid, mida komisjon arvestab kokkusobivuse väljaselgitamisel.

(257)

Järelikult tuleb vastavalt 2005. aasta suuniste punktile 61 kontrollida eelkõige seda, kas

a)

infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine teenib selgelt määratletud ühiste huvide eesmärki (regionaalareng, juurdepääsetavus jne);

b)

infrastruktuur on kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv;

c)

infrastruktuuri (eriti olemasoleva) kasutamise keskmise pikkusega perspektiivid on rahuldavad;

d)

kõigil potentsiaalsetel kasutajatel on ühtne ja mittediskrimineeriv ligipääs infrastruktuurile;

e)

kaubaliikluse arengut ei rikuta sellisel määral, et see läheb ühiste huvidega vastuollu.

i)   Infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine teenib selgelt määratletud ühiste huvide eesmärki (regionaalareng, juurdepääsetavus jne)

(258)

Projekti abil peab lennujaam saama uue lastilendude keskuse ja kauba ühendvedude keskuse. Lastilendude sektor, eriti kiirsaadetiste valdkond, näitab märkimisväärset kasvu. Lennukullerfirmad suurendavad praegu oma töömahtusid. Kolmes suures Saksamaa lastilendude keskuses — Maini-äärses Frankfurdis, Münchenis ja Kölnis/Bonnis on öistele lendudele kehtestatud piirangud. Kui Maini-äärse Frankfurdi lennujaam peaks oma öised lennud lõpetama või neid vähendama, siis oleks tagajärjeks tõsine lennusaadetiste läbilaskevõime kriis Saksamaal.

(259)

Selle taustal on investeering kooskõlas 2007. aasta Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, efektiivsuse ja turvalisuse tegevusplaaniga (57), milles selgitatakse välja, et: „Seoses oodatava transpordiarenguga seisab Euroopa silmitsi aina suureneva lõhega läbilaskevõime ja nõudluse vahel”, mis puudutab lennujaamu, ning jõutakse järeldusele, et: „Lennujaamade läbilaskevõime kriis kujutab endast ohtu kõigi lennutranspordiga seotud asjaosaliste turvalisusele, efektiivsusele ja konkurentsivõimele” (58). Vastavalt sellele tegevusplaanile pole vajalik mitte ainult olemasolevate stardi- ja maandumisradade tõhus kasutamine, vaid ka „uue infrastruktuuri toetamine”, ja komisjon viitab regionaalsete lennujaamade tähtsusele läbilaskevõime kriisi lahendamisel.

(260)

Projekt kuulub üleeuroopalise liiklusteede võrgu 2004. aasta (kuni 2020. aastani ulatuva) ülevaatliku plaani strateegiasse „ühenduse sõlmpunktiks” nimetatud lennujaama arendamiseks. Lennujaam asub Kesk-Saksamaal (üleeuroopalise liiklusteede võrgu viie peamise liiklustee ja üleeuroopaliste koridoride lähedal) ning kahe kiirtee lõikepunktis, mis ühendavad omavahel nii Põhja- ja Lõuna-Euroopat (A9) kui ka Lääne- ja Ida-Euroopat (A14). Lisaks on sellel suurepärane liiklusühendus nii raudtee- kui maanteedevõrguga. Need ühendusteed lihtsustavad kaupade ühendvedu ning on efektiivse ja keskkonnasäästliku liikluse aluseks; peale selle aitavad need kaasa jätkusuutlikule arengule. Seepärast on projekt vastavalt ülalmainitud tegevusplaani punktile 12 „integreeritud Euroopa liiklusteede võrgu” käsutuses ja järelikult „oleks soovitatav kasutada regionaalsete lennujaamade olemasolevat varjatud läbilaskevõimet, kui liikmesriigid järgivad seejuures riigiabi käsitlevaid ühenduse õigusakte”.

(261)

Projekti elluviimisel peaksid olema positiivsed tagajärjed kogu piirkonnale ning see mõjutab oluliselt majanduslikku ja ühiskondlikku arengut. Eriti paranevad piirkonna ühendusvõimalused ning suureneb selle atraktiivsus investorite ja turistide silmis. See peaks soodsalt mõjutama tööhõivet, kuna Halle/Leipzigi piirkonna töötuse tase on praegu oluliselt üle SLV keskmise.

(262)

Kõnealuste investeeringutega muudetakse olemasoleva infrastruktuuri kasutamine paremaks, ohutumaks, keskkonnasäästlikumaks ja ratsionaalsemaks, tänu millele paraneb omakorda lennujaama ohutus ja efektiivsus. Lõunaraja suuna muutmisega välditakse tulevikus ülelendamist Leipzigist põhja pool ja Hallest lõuna pool asuvatest tihedalt asustatud aladest. Ühes lennujaama territooriumi läheduses, kohe lõunaraja otsas asuvas Leipzigi piirkonnas oli müra eriti suur, kuna seal lõikusid maandumis- ja õhkutõusmisteed. Peale selle ei vastanud vana lõunaraja korraldus õhkutõusmiseks ja maandumiseks soodsatele lennumeteoroloogilistele tingimustele. Aasta ja üksikute kuude lõikes on peamiseks tuulesuunaks edelatuul. See võib häirivate risttuulte korral ebasoodus olla. Uus korraldus vastab lennumeteoroloogilistele nõuetele ning võimaldab lennuliikluse instrumentaaljuhtimist vastavalt iga ilma lennukategooriale CAT III. Lisaks on tänu vahekaugusele võimalik sõltumatu lennuliiklus mõlemal stardi- ja maandumisrajal, mis varem ei olnud võimalik ohutuskaalutlustel (kokkupõrkeoht).

(263)

Seega tuleb lõpuks nentida, et infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine teenivad selgelt määratletud ühiste huvide eesmärki ning suure kaubaveo osatähtsusega lennujaama arendamine vastab regionaal- ja keskkonnaaspekte silmas pidades ühenduse asjaomasele poliitikale, nii et see lubatavuse kriteerium on praegusel juhul täidetud.

ii)   Infrastruktuur on kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv

(264)

Saksamaa esitatud arvud tõendavad selgelt, et lennujaam ei tule oma praegusel kujul toime reisijate- ja kaubaveo oodatava suurenemisega. Nagu eespool mainitud, prognoositakse lennujaamale uue lõunaraja kasutusaja kestel järkjärgulist, kuid olulist reisijate arvu ja kaubaveomahtude suurenemist. 2006. aastal oli lennureisijaid 2,3 miljonit ja hinnangute kohaselt kasvab see arv 2010. aastaks 6–7 miljonile. Ka kaubavedudele ennustatakse kasvu, eelkõige teiste Saksamaa lennujaamade (Maini-äärse Frankfurdi, Kölni/Bonni jt) jätkuvaid öiste lendude piiranguid silmas pidades.

(265)

Vana lõunarada oli mitmel põhjusel halb ja ebasobiv. Kõigepealt tuleb meenutada, et see infrastruktuur rajati aastatel 1957 kuni 1960. Vana lõunaraja suund oli kindlaks määratud veel vastavalt endise SDV militaarse õhuruumi struktuurile, mitte vastavalt lennumeteoroloogilistele nõuetele. 1980. aastatel ilmnesid juba kahjustused, nagu praod kattekihis, servade murdumine ja aluspinnase ärauhtumine. Nende puuduste kõrvaldamiseks kaeti kahjustatud stardi- ja maandumisrada aastatel 1983–1984 uue betoonikihiga. Algne kate ja uus betoonkate ei seostunud, nii et remont osutus pinnapealseks ja ebapiisavaks.

(266)

See probleem kerkis esile eriti alates 1990. aastast, mil stardi- ja maandumisrada hakati palju suuremal määral kasutama. Näiteks tekitasid mõrad aluskattes mõrasid uues, pealmises kattekihis, samuti suuri servade murdumisi ja tohutuid pikinihkeid mõlemas rajaotsas, mille tagajärjeks olid omakorda üleskerkinud kohad. Sellised üleskerkinud kohad kujutavad endast märkimisväärset ohtu liiklusohutusele, kui suvel tekivad veel kuumakerked. Tagajärjeks olid kasvavad kahjud ning märkimisväärsed ja ebaproportsionaalsed hoolduskulud.

(267)

Peale selle oli algne lõunarada ainult 2 500 m pikk ning võimaldas vaid lähiliikluse starte ja maandumisi. Täislastis üle 30 t kaaluvate lennukite puhul ei saanud seda kasutada. Seepärast oli Leipzigi lennujaama efektiivsus märkimisväärselt piiratud (lennukitüübid Boeing B 747, B 767 ja McDonnell Douglas MD 11 vajavad täislastis olles 2 925 kuni 3 320 m pikkust stardirada). Selle puudujäägi tõttu suureneb ka märgatavalt ka tõrkeoht, nt põhjapoolse stardi- ja maandumisraja sulgemisel. Peale selle oli vana lõunaraja suuna muutmist vaja ka liiklusohutuslikel kaalutlustel. Samuti ei olnud võimalik lääne poolt paralleelselt maanduda, kuna kogu aeg tuli arvestada võimalusega, et lennukid peavad kokkupõrgete vältimiseks maandumise katkestama ja uuesti õhku tõusma. Seepärast pidi Saksamaa lennuohutusettevõte Deutsche Flugsicherung GmbH (DFS) pidama kahte rada lennutehnilistest aspektidest üheks rajaks.

(268)

Nimetatud tingimustel tehti kindlaks algsel rajasüsteemil tunnis toimuvate saabumis- ja väljumislendude maksimaalne arv ja korraldati Leipzigi/Halle lennujaama lastilennukeskuse prognoositava lennuplaani simulatsioon. Prognoositava lennuplaani simulatsioonis ilmnesid tipptundide ajal märkimisväärsed viivitused stardil ja maandumisel. Maandumiste puhul oli keskmine viivitus mõlemas suunas umbes 21 minutit ja väljalendude puhul ligi 6 minutit. Üksikutel juhtudel oli saabuvatel lendudel 30 minuti kuni 1 tunni pikkuseid viivitusi ja kuni 18 minuti pikkuseid viivitusi väljalendude puhul.

(269)

Lennujaamal ei ole üldse (nagu eelnevalt selgitatud) võimalusi oma avaliku sektori osanikelt või nende kaudu finantsvahendeid saada ning see teeb vajaliku abi intensiivsuseks 100 %. Saksamaa oleks võinud tõestada, et kõik tema kavandatud ja finantseeritud infrastruktuurirajatised on vajalikud tema seatud eesmärkide saavutamiseks ning et projekt ei ole ebaproportsionaalselt suur ega kulukas.

(270)

Neil põhjustel saab lõpuks nentida, et kõnealune infrastruktuur on hädavajalik ja sobiv kavandatud eesmärkide saavutamiseks.

(iii)   Infrastruktuuri (eriti olemasoleva) kasutamise keskmise pikkusega perspektiivid on rahuldavad

(271)

Tänu asukohale Euroopa südames on lennujaamal ligi 7 miljoni inimesega turg 100 km raadiuses ning suurepärase raudtee- ja maanteedevõrgu ühenduse tõttu on sel suur kasvupotentsiaal. Nagu eespool mainitud, on lennukaubaveo sektoris märkimisväärsed kasvumäärad (rahvusvahelises reisijateveos oli keskmine kasv 2002.–2006. aastal ligikaudu 7,4 %, kaubaveos 6,2 %) (59). Kuid öise lennu piirangud panevad lennujaama tegelikule läbilaskevõimele piirid.

(272)

Saksamaa arvestab Leipzigi lennujaamale esimestele aastatel suurt kasvu saabuvate kaubasaadetiste osas ning alates 2013. aastast pigem konservatiivset kasvumäära keskmiselt 3 %. Võrdlusena lähtub IATA 2007.–2011. a keskmisest aastases kasvust 5,1 % (inimesed) ja 4,8 % (kaup). 1999. aastal prognoosis Saksamaa 2004. aastaks umbes 4 miljonit lennureisijat ja 2010. aastaks 6–7 miljonit. Uue uuringu põhjal lähtuvad Saksamaa andmed sellest, et saabuvate reisijate arv kasvab 2,1 miljonilt (2005) 4,8 miljonile lennureisijale aastas.

(273)

Seega on väljavaated uue infrastruktuuri kasutamiseks keskmiselt head, eriti koos olemasoleva infrastruktuuriga, mida optimeeritakse kavandatud töödega.

iv)   Kõigil potentsiaalsetel kasutajatel on ühtne ja mittediskrimineeriv ligipääs infrastruktuurile

(274)

Saksamaa sõnul antakse uus infrastruktuur ühtselt ja mittediskrimineerivalt kõigi potentsiaalsete kasutajate (lennuliiklusettevõtete) käsutusse. DHL kasutab uut lõunarada ainult 19 % tööajast, mis vastab ainult 9,4 %-le lennujaama koguläbilaskevõimest. DHLi kasutatavat raja läbilaskevõimet arvesse võttes nendib komisjon, et enamikus (sõlm)lennujaamades pole tavatu, et ligikaudu 60–80 % raja koguläbilaskevõimest kasutavad kindlad lennundusettevõtted, kes on põhirentnikud. Selline olukord esineb nüüd tugevamalt ka madalama hinna sektoris regionaalsetes ja vähemtähtsates lennujaamades.

(275)

Konkreetsete teenindusaegade reserveerimine DHLi jaoks peegeldab kiirsaadetiste äri olukorda. Lisaks ei ole Leipzigi/Halle puhul tegemist ülekoormatud lennujaamaga (piiratud teenindusaegade arv), nii et ei teki probleeme läbilaskevõimega. Samuti ei jää DHLi konkurendid selle tõttu halvemasse olukorda, et DHLi jaoks on teatud teenindusajad reserveeritud. Seda kinnitavad jätkuvalt teiste reisijate- ja kaubaveoettevõtete arvamused (muu hulgas Panalpina, Jade Cargo International, Ruslan-Salis, Lufthansa Cargo, CARGOLUX Condor).

(276)

Nagu enamikus (mitte ülekoormatud) lennujaamades, jagatakse ka Leipzigis/Halles vabu teenindusaegu taotluste järjekorras (põhimõttel „kes ees, see mees”). Üldiselt kuulub lennujaamade käitamise juurde see, et lennundusettevõtetele kord juba antud teenindusajad säilitakse neile olemasolevate õiguste printsiibil (grand-father rights). Järelikult ei kujuta DHLile antud teenindusajad selles ülekoormamata lennujaamas ning DHLi võimalus neid teenindusaegu endale hoida endast eelist, mille DHL saaks riigiabi andmise vormis.

(277)

Mõistagi ei tohi need õigused olla vastuolus ühenduse või rahvusvahelise õigusega. Sellega seoses tuleb Saksamaale viidata, et Leipzigi lennujaama ülekoormuse korral tuleb teha läbilaskevõime analüüs vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (60).

(278)

Järelikult tuleb nentida, et kõigil potentsiaalsetel kasutajatel on ühtne ja mittediskrimineeriv ligipääs infrastruktuurile.

v)   Kaubaliikluse arengut ei häirita sellisel määral, et see läheks vastuollu ühiste huvidega

(279)

Vastavalt 2005. aasta suuniste punktile 15 on lennujaam kategoorias C. Konkurents ja äritegevus on ühenduse tasandil küll mõjutatud, kuid tuleb välja selgitada, kas sellisel määral, mis läheb vastuollu ühiste huvidega.

(280)

Kõigepealt tuleb täheldada, et kuigi uus lõunarada optimeerib lennujaama läbilaskevõimet, kujutab see endast pelgalt vana, ebasobiva suunaga stardi- ja maandumisraja asendust.

(281)

Nagu eespool mainitud, on kõigis tähtsamates Leipzig/Hallega konkureerivates Saksamaa kaubaveolennujaamades probleeme läbilaskevõimega või öiste lennupiirangutega, nii et eelolev konkurents on ebatõenäoline. Järelikult on konkurentsi moonutamise oht nende lennujaamade vahel väike või puudub hoopis.

(282)

Nagu eelnevalt kirjeldatud, kaalus DHL võimaliku lastilennukeskuse otsinguil Euroopas Leipzigi, Vatry ja Brüsseli lennujaamu. Kontrollmenetluse algatamisel ei esitanud Brüssel ega Vatry mingeid märkusi. Peale selle ei väljendanud ükski teine Euroopa lennujaam kontrollmenetluse algatamisel kahtlusi Leipzigi lennujaama laiendamise suhtes. Ei tuvastatud ka ühtegi konkurentsiõiguslikku kahtlust seoses ühenduse teiste lennujaamadega.

(283)

Seega võib järeldada, et kaubaliikluse arengut ei häirita sellisel määral, et see läheks vastuollu ühiste huvidega.

6.2.2.   Raamlepinguga tagatud piiramatute garantiide ja garantiikirja kokkusobimatus

(284)

Kuna DHL on juba saanud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a järgi suurima lubatud summa investeeringuabi, kujutab raamlepingu ja garantiikirjaga DHLile antud abi endast tegevusabi.

(285)

Vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 (61) on tegevusabi reeglina lubamatu. Erandkorras ja konkreetsete rangete tingimuste täitmisel (62) võib anda sellist abi piirkondadele, mis kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse. Kuna Saksamaa ei ole tõestanud, et need tingimused on täidetud, tuleb sellest järeldada, et tegevusabi DHLile ei saa EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt heaks kiita.

(286)

Kuna puudub teistsugune teave, siis tuleb nentida, et abi DHL-ile ei teeni ühtki teist ühise huvi eesmärki. Kuna järelikult ei ole ükski EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eranditest kohaldatav, tuleb raamlepinguga tagatud piiramatut garantiid ja garantiikirja pidada ühisturuga kokkusobimatuks.

6.2.3.   DHLile antava kokkusobimatu abi tühistamine

(287)

Vastavalt kohtupraktikale peab komisjon pärast ühisturuga kokkusobimatu abi väljaselgitamist otsustama, kas asjaomane riik peab selle abi tühistama või reorganiseerima (63). Riigi kohustus tühistada komisjoni poolt ühisturuga kokkusobimatuks peetav abi on mõeldud pideva kohtupraktika kohaselt varasema olukorra taastamiseks (64). Vastavalt kohtule on see eesmärk saavutatud, kui saaja maksab õigusvastase abi tagasi ja kaotab seeläbi eelise, mis tal oli turul teiste konkurentide ees, ning taastatakse enne abi maksmist valitsenud olukord (65).

(288)

Selle õiguspraktika kohaselt kõlab määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõige 1 järgmiselt: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada (…). Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega.”

(289)

Tagamaks, et DHL ei saa kokkusobimatust abist majanduslikke eeliseid, on komisjoni arvates vajalikud kolm järgmist meedet:

a)

Garantiikiri ei tohi jõustuda.

b)

Piiramatud garantiid tuleb tühistada.

c)

Kuna piiramatud garantiid kehtivad 1. oktoobrist 2007. aastal (DHLi lastilennukeskuse avamine), siis tuleb juba saadud abi DHLilt tagasi nõuda.

(290)

Seoses DHLi juba saadud abielementide arvutamisega soovib komisjon kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et vastavalt kohtupraktikale ei nõua ükski ühenduse õigusakt ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud abi tagasinõudmise korralduse korral komisjonilt tagastatava abi täpset summat. Piisab sellest, kui komisjoni otsus sisaldab andmeid, mis võimaldab selle adressaatidel summa ilma liigsete probleemideta kindlaks määrata (66).

(291)

Abielemendi summa väljaselgitamisel tuleb arvutada garantiimakse alates esimestest kuudest pärast DHLi lastilennukeskuse avamist 1. oktoobril 2007. aastal kuni piiramatute garantiide tühistamiseni. Seejuures tuleb uurida, millist makset oleks nõudnud erakindlustus 21. septembril 2005, kui raamleping allkirjastati, perioodi eest 1. oktoobrist 2007. aastal kuni piiramatute garantiide tühistamiseni. Kindlustusturul, kus valitseb konkurents, vastab garantiimakse garantiiga tagatud oodatavale riskile.

(292)

Saksamaa on juba esitanud oodatavate riskikulude hinnangu ja arvestanud raamlepingu kogu […]-aastase perioodi kohta summa […] eurot. Nende riskikulude aluseks on järgmine arvestus, nagu põhjenduses 90 kirjas:

a)

Saksamaa lähtub sellest, et kahjutasunõuded vähenevad aja jooksul lineaarselt DHLi investeeringute amortiseerumise tõttu. Lähtudes maksimumsummast […] aastal […], tähendab see nt […] eurot aastal […] ja […] eurot aastal […].

b)

Arvutamise lihtsustamiseks ei võta Saksamaa öise lennukeelu riski aluseks pidevat tõenäosuse jaotust, vaid lähtub sellest, et pärast poole lepingukestuse möödumist, aastal […], on öise lennukeelu tõenäosus […] %. Nominaalne kahjutasunõue […] eurot […]. aastal korrutatult tekkimise tõenäosusega […] % annab […]. aastaks oodatava nominaalse riski […] eurot ja oodatavate riskikulude diskonteeritud väärtuseks […] eurot.

(293)

Oodatavate riskikulude korrektseks arvutamiseks peab Saksamaa komisjoni arvates oma arvestust järgmiselt muutma:

a)

Vastupidiselt Saksamaa oletusele jäävad DHLi kahjutasunõuete teatud elementide summad muutumatuks (nt kolimiskulud, DHLi klientide kahjutasunõuded hilinenud kättetoimetamise tõttu jne). Seetõttu tuleb kahjutasunõuete summat vastavalt kohandada.

b)

Saksamaa arvestuses pööratakse tähelepanu üksnes öise lennukeelu riskile. Kuid garantii laieneb ka regulaarselt esinevatele tegevusriskidele (nt lõunaraja eesõigustatud kasutamine), mis peavad järelikult arvestuses kajastuma. Tegevusriskidest tulenevad kahjutasunõuded ja nende esinemistõenäosus tuleb kindlaks määrata ja arvutada sellest järelduvate riskikulude ajaldatud netoväärtus.

c)

Saksamaa lihtsustatud arvestusega öise lennukeelu tõenäosuse kohta võib küll nõustuda, kuid seoses regulaarselt esinevate tegevusriskidega on komisjon siiski arvamusel, et nende esinemistõenäosus tuleb iga aasta kohta kindlaks määrata. Regulaarselt esinevate tegevusriskide ajaldatud netoväärtuse saamiseks tuleb oodatavate iga-aastaste kahjutasunõuete summa vastavalt ajaldada.

(294)

Raamlepingu kogu kehtivusajaks uuesti arvutatud riskikulude alusel peab Saksamaa määrama kindlaks garantiimakse ajavahemikuks 1. oktoobrist 2007. aastal kuni piiramatute garantiide tühistamiseni.

7.   JÄRELDUS

7.1.   Abi lennujaamale

(295)

Tuleb nentida, et kõnealune meede, mis võimaldab Leipzigi lennujaamal investeerimisprojekti ülaltoodud tingimustel ellu viia, ei ole ühiste huvidega vastuolus ning et viis 2005. aasta suuniste kriteeriumi on käesoleval juhul täidetud.

7.2.   Abi DHLile

(296)

Tuleb nentida, et raamlepingu lõigetes 8 ja 9 antud piiramatud garantiid ja garantiikiri kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna Sachseni liidumaa, MFAG ja Leipzigi lennujaam kindlustavad DHLi äririske tingimustel, mida ükski erainvestor ei oleks aktsepteerinud.

(297)

Kuna DHL sai juba EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a järgi suurima lubatud summa investeeringuabi, siis tuleb sellest järeldada, et raamlepingu piiramatud garantiid ja garantiikiri tuleb lugeda ühisturuga kokkusobimatuks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi summas 350 miljonit eurot, mille Saksamaa annab Leipzigi/Halle lennujaama uue lõunapoolse stardi- ja maandumisraja ning selle juurde kuuluvate lennujaamarajatiste ehitamiseks, on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Riigiabi, mida Saksamaa annab DHLile garantiikirjaga, ei ole ühisturuga kokkusobiv. Järelikult ei tohi abi anda.

Artikkel 3

Saksamaa riigiabi DHLile piiramatute garantiide vormis (vastavalt raamlepingu lõigetele 8 ja 9) ei ole ühisturuga kokkusobiv. Järelikult tuleb need raamlepingus ettenähtud piiramatud garantiid tühistada.

Artikkel 4

1.   Saksamaa nõuab tagasi osa artiklis 3 nimetatud abist, mis on juba DHLi käsutuses (st garantiimakse ajavahemikus 1. oktoobrist 2007. aastal kuni piiramatute garantiide tühistamiseni).

2.   Tagasinõutav summa sisaldab intresse, mida arvestatakse sellest ajast, kui abi oli abisaaja käsutuses, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intressid arvutatakse välja intressivalemi järgi vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile.

Artikkel 5

1.   Artiklis 3 nimetatud abi, mis on juba DHLi käsutusse antud, nõutakse kohe ja reaalselt tagasi.

2.   Saksamaa garanteerib, et see otsus viiakse ellu nelja kuu jooksul pärast selle teatavakstegemist.

Artikkel 6

1.   Saksamaa annab komisjonile kahe kuu vältel selle otsuse teatavakstegemisest järgmist teavet:

a)

kogusumma (põhinõue ja intressid), mis tuleb saajalt tagasi nõuda;

b)

täpne kirjeldus meetmetest, mis on selle otsuse täitmiseks võetud või kavatsetakse võtta;

c)

dokumendid, millest selgub, et saajale on ametlikult edastatud abi tagasimaksmise nõue.

2.   Saksamaa teavitab komisoni selle otsuse rakendamise meetmetest, mida on võetud artiklis 3 osutatud ja DHLi käsutusse antud abi tagasinõudmiseks. Komisjoni järelepärimise peale esitab Saksamaa viivitamatult teabe meetmete kohta, mis on selle otsuse täitmiseks võetud või mida kavatsetakse võtta. Lisaks edastab Saksamaa üksikasjalikud andmed abisummade ja intresside kohta, mille abisaaja on juba tagasi maksnud.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 23. juuli 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 48, 2.3.2007, lk 7.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  EÜT C 107, 7.4.1998, lk 7.

(4)  Riigiabi C 18/2007 (ex N 874/06) — Koolitusabi DHLile Leipzig-Halles (Saksamaa), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(5)  Ärisaladus.

(6)  EÜT C 71, 11.3.2000, lk 16, punkt 4.2.

(7)  ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(8)  Saksamaa 21. juuli 2006. aasta kiri, lk 7.

(9)  ELT C 312, 9.12.2005, lk 1.

(10)  Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T-128/98, EKL 2000, lk II-3929, mille Euroopa Kohus kinnitas 24. oktoobril 2002, C-82/01, EKL 2002, lk I-9297.

(11)  EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5.

(12)  19. jaanuari 2005. aasta otsus N 644i/02 — Saksamaa piirkondlikud lennujaamad, ELT C 126, 25.5.2005, lk 12; 20. aprilli 2005. aasta otsus N 355/04 —Antwerpeni lennujaam, ELT C 176, 16.6.2005, lk 11.

(13)  10. juuli 2007. aasta otsus C 27/07 — Berliini Schönefeldi lennujaam.

(14)  Pädeva Saksamaa ametiasutuse poolt planeerimise kinnitusmenetluse raames tellitud eksperthinnang.

(15)  E. Dimson, P. Marsh, M. Staunton, Handbook of investments: Equity risk premium, 1. köide, 10. peatükk, 2007.

(16)  Diskontotegur (reaalne diskontomäär) = [riskivaba tasuvus + (turu riskipreemia × β)] – inflatsioonimäär.

(17)  EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

(18)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(19)  Tuletõrjedepood on identse tehnoloogilise varustusega; 15 aasta pärast on vaja investeeringuid varustuse välja vahetamiseks.

(20)  Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa.

(21)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(22)  Nimetatud tulemus on pärit lisas esitatud kalkulatsioonidest, millest nähtub, et rahavoogude erinevus lõunaraja käitamise korral koos ja ilma DHLita on 2005. aastal ligikaudu […] eurot (vrd rahavoogusid 1. tabeli neljandas ja viiendas veerus). Kui liita nimetatud summale mõlema stsenaariumi jääkväärtuste vahe ja kui kanda saadud summa üle 2006. aastale 6,5 % intressimääraga, on väärtuseks […] eurot.

(23)  Saksamaa lähtub sellest, et kahjutasunõuded vähenevad aja jooksul lineaarselt DHLi investeeringute aegumise tõttu. Kui lähtuda sellest, et maksimaalne summa […]. aastal on […] eurot, siis tähendab see, et näiteks […]. aastal on summa […] eurot ja […]. aastal […] eurot. Kui võtta aluseks öiste lendude keelamise tõenäosus 25 %, siis on eeldatav nominaalne risk […]. aastal […] eurot ja selle diskonteeritud väärtus […] eurot. Selline oleks Saksamaa analüüs kõige ebasoodsama juhtumi kohta, kuna seadusemuudatused võivad kehtima hakata alles 10–15 aasta pärast (Saksamaa kiri, 23. veebruar 2007, lk 68–69).

(24)  Vrd Saksamaa 23. veebruari 2007. aasta kirja joonealust märkust nr 68, kus on toodud põhjalik nimekiri asjaomastest õigusaktidest ja selgitatud „konkurentsikaitse sätet”.

(25)  KOM(2006) 819 (lõplik).

(26)  18. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas C-35/96, komisjon vs. Itaalia, EKL 1998, lk I-3851, punkt 36; 23. aprilli 1991. aasta otsus kohtuasjas C-41/90, Höfner ja Elser, EKL 1991, lk I-1979, punkt 21; 16. novembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-244/94, Fédération Française des Sociétés d'Assurances jt vs. Ministère de l'Agriculture et de la Pêche, EKL 1995, lk I-4013, punkt 14; 11. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-55/96, Job Centre coop.arl., EKL 1997, I-7119, punkt 21.

(27)  16. detsembri 1987. aasta otsus kohtuasjas 118/85, komisjon vs. Itaalia, EKL 1987, lk 2599, punkt 7; kohtuasi C-35/96, punkt 36.

(28)  Euroopa Kohtu praktika kohaselt on majandustegevus mis tahes tegevus, mis seisneb konkreetsel turul kaupade ja teenuste pakkumises. Vt kohtuasi C 35/96, komisjon vs. Itaalia, (EKL 1998, lk I-3851) ning otsust kohtuasjades C 180/98–184/98, Pavlov (EKL 2000, lk. I-6451).

(29)  Kohtuasjas Aéroports de Paris, punkt 121 täiendavate viidetega.

(30)  17. veebruari 1993 otsus liidetud kohtuasjades C-159/91 ja C-160/91, Poucet vs. AGV ja Pistre vs. Cancava, EKL 1993, lk I-637.

(31)  Vt Euroopa Kohtu esimese astme kohtu 12.veebruari 2008. aasta otsust kohtuasjas T-289/03, BUPA vs. komisjon, ei ole veel avalikustatud, punktid 157 kuni 160.

(32)  19. jaanuari 1994. aasta otsus kohtuasjas C-364/92, SAT Fluggesellschaft mbH vs. Eurocontrol, EKL 1994, lk I-43.

(33)  Komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsus nr 309/02, Lennundusjulgestus — kulude hüvitamine pärast rünnakuid 11. septembril 2001.

(34)  18. märtsi 1998. aasta otsus kohtuasjas C-343/95, Diego Calì & Figli vs. Servizi Ecologici Porto di Genova, EKL 1997, lk I-1547. Komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsus nr 309/02. Komisjoni 16. oktoobri 2002. aasta otsus nr 438/02, Abi sadamavaldajatele ametiülesannete täitmiseks.

(35)  Vt komisjoni 7. märtsi 2007. aasta otsus nr 620/06, Memmingeni piirkondliku lennujaama rajamine — Saksamaa, ELT C 135, 19.6.2007, lk 8.

(36)  Vrd. 16. oktoobri 2002. aasta kohtuotsust kohtuasjas Prantsusmaa vs. komisjon (Stardust Marine), EKL 2002, lk I-4397.

(37)  Stardust Marine`i kohtuotsus, punkt 69.

(38)  21. märtsi 1991. aasta otsus kohtuasjas C-305/89, Itaalia vs. komisjon (Alfa Romeo), EKL 1991, lk. I-1603, punkt 20.

(39)  Mis on igal juhul väär, vt nt eraomanduses oleva Ciudad Reali lennujaama ehitust Hispaanias.

(40)  Stardust Marine`i kohtuotsus, punkt 71.

(41)  Vt selgitusi põhjendustes 166–180.

(42)  Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T-296/97, Alitalia vs. komisjon, EKL 2000, lk II-3871, punkt 84; kohtuasi C-305/89, punkt 20.

(43)  Vt 2005. aasta suunised, punkt 46.

(44)  Komisjoni 12. veebruari 2004. aasta otsus C516/04, punkt 169.

(45)  10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas C-234/84, Belgia vs. komisjon, EKL 1986, lk 2263, punkt 15, ja 21. märtsi 1991. aasta otsus kohtuasjas C-303/88, Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punkt 21.

(46)  Kohtuasi C-303/88, punkt 22.

(47)  Nii käesolevas kui ka kontrollimenetluse alustamise otsuses olevaid rahavoogude arvestuste erinevusi on võimalik seletada järgnevaga: kui menetluse alustamise otsuses diskonteeriti kulud ja tulud vastavalt 2006. aasta väärtusele, siis käesolevad arvestused põhinevad 2005. aasta väärtusel, sest lõunapoolse stardi- ja maandumisraja ehitamise otsus tehti 2004. aasta novembris ning ehitustööd algasid 2005. aasta alguses. Saksamaa märkusest menetluse algatamise kohta järeldas komisjon, et 2005. aastal kerkisid investeerimiskulud […] euroni, mis suurendas rahavookahjusid. Need investeerimiskulud arvestati sisse.

(48)  Diskonteeritud 2005. aasta väärtusesse; diskontomäär = 6,5 %.

(49)  Kohtuasi C-305/89, Itaalia vs. komisjon (Alfa Romeo), punkt 20.

(50)  Vt Damodaran Online:

http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/

(51)  Esimese Astme kohtu 30. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas T-214/95, Vlaams Gewest vs. komisjon, EKL 1998, lk II-717.

(52)  Saksamaa 21. juuli 2006. aasta märkus, lk 12.

(53)  Vt Saksamaa esitatud kalkulatsioone (põhjendus 88).

(54)  […] eurot tulenevad nende ohutusmeetmete käigushoidmise ja investeeringukuludest, mida lennujaam kavatseb lõunaraja suhtes tarvitusele võtta. Lisas on toodud ka teiste äristsenaariumide ohutuskulude ajaldatud netoväärtus.

(55)  Saksamaa 21. juuli 2006. aasta märkus, lk 7.

(56)  Abi suuruse täpne arvestamine ei ole võimalik, kuna komisjon ei saa välistada, et hüpoteetiline erainvestor oleks vähem investeerinud ja seeläbi oma riski vähendanud.

(57)  KOM(2006) 819 (lõplik).

(58)  Tegevusplaan, punkt 7 ja lahter lk 4.

(59)  IATA prognoos reisijate- ja kaubaveoks aastatel 2007–2011, oktoober 2007.

(60)  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

(61)  ELT C 54, 4.3.2006.

(62)  Tegevusabi peab kõrvaldama just regionaalarengu kitsaskohad, olema tasakaalustatavate puuduste jaoks sobiv, aja jooksul vähenev ja tähtajaline.

(63)  12. juuli 1973. aasta otsus kohtuasjas C-70/72, komisjon vs. Saksamaa, EKL 1973, lk 813, punkt 13.

(64)  14. septembri 1994. aasta kohtuotsus, seotud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92, Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 75.

(65)  17. juuli 1999. a kohtuotsus, kohtuasi C-75/97, Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-03671, punkt 64, 65.

(66)  Vrd eelkõige 12. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-480/98, Hispaania vs. komisjon, EKL 2000, lk I-8717, punkt 25, ja 12. mai 2005. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-415/03, komisjon vs. Kreeka, EKL 2005, lk I-3875, punkt 39.


LISA

Rahavoo kalkulatsioonid seoses abiga DHLile

Tabel 1

Rahavoo kalkulatsioon

(miljonites eurodes)

Rahavoo arvestused (2)

 

(1)

(2)

(3)

(4) = (2) – (1)

(5) = (3) – (1)

Lennujaam

Lennujaam

Lennujaam

Lõunarada

Lõunarada

Praegune olukord

Arendus DHLiga

Arendus DHLita

DHLiga

DHLita

EBITDA (1) (2006–2042)

a

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Investeeringukulud (2006–2042)

b

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Investeeringukulud 2005

c

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Rahavoog 2005

d = a + b + c

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Riskikulud (3)

e

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Riskikorrektiiviga rahavoog 2005

f = d + e

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Ohutuskulude korrektuur

Ohutuskulud (tegevuskulud pluss investeerimiskulud) (3)

g

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Korrigeeritud rahavoog 2005

h = f + g

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Lõunaraja rahavoo kalkulatsioon

Saksamaa esitas Leipzigi lennujaama kohta perioodiks 2006–2042 kolm erinevat rahavoo stsenaariumi:

—   Lennujaam — praegune olukord: Lõunarada ei ehitata. Lennujaama tööd jätkatakse olemasoleval põhjarajal.

—   Lennujaam — arendus DHLiga: Lõunarada ehitatakse ja DHL võtab oma Euroopa ärikeskuse 2008. aastal kasutusse.

—   Lennujaam — arendus ilma DHLita: Lõunarada ehitatakse, kuid DHL ei tule Leipzigi ning 2010. aastal asub lennujaama teine lennundusettevõte.

Erinevate rahavoogude alusel arvutatakse lõunaraja oodatav rentaablus järgnevalt:

—   Lõunarada DHLiga: Selles veerus tuuakse ära rahavoogude erinevus DHLiga arendusvariandi ja praeguse olukorra vahel.

—   Lõunarada ilma DHLita: Selles veerus tuuakse ära rahavoogude erinevus ilma DHLita arendusvariandi ja praeguse olukorra vahel.

Erinevus algatamisotsuse rahavoo kalkulatsioonide ja käesolevate arvestuste vahel

Kui algatamisotsuse summad ja kulud on ajaldatud 2006. aasta seisuga, lähtuvad käesolevad arvestused 2005. aastast kui võrdlusaastast, sest lõunaraja uusehituse otsus võeti vastu 2004. aasta novembris ja ehitusega alustati 2005. aasta alguses.

Komisjon järeldas Saksamaa märkusest algatamisotsuse kohta, et 2005. aastal tekkisid täiendavad investeeringukulud summas […] eurot, mis suurendasid rahavoo kahjumit veelgi. Need investeeringukulud arvestati sisse.

Rahavoo kalkulatsioonid näitavad lõunaraja kohta suuri kahjumeid

Lõunaraja ehitusest ja tegevusest tuleneb 2005. aastaks ajaldatud rahavoo kahjum summas umbes […] eurot. Ilma DHLita arenduse korral on ajaldatud rahavoo kahjum […] eurot.

Riskikulude tõttu summas […] eurot (Saksamaa arvestuse kohaselt) suureneb rahavoo kahjum lõunaraja puhul koos DHLiga […] eurole. Seejuures tuleb tähelepanu juhtida sellele, et arvutatud riskikulud summas […] miljonit eurot kujutavad endast ainult miinimumsummat, kuna Saksamaa ei kvantifitseeri kõiki lennujaama riske ja tema arvestused tuginevad küsitavatel oletustel.

Isegi kui komisjon järgiks Saksamaa argumenti, mille kohaselt ohutuskulud summas […] eurot on avaliku sektori ülesanne ja järelikult ei tohi neid lõunaraja arvestusse kaasata, jääks ikkagi veel märkimisväärne rahavoo puudujääk summas […] eurot.


(1)  Kasum enne intresse, makse ja amortisatsiooni.

(2)  Kõik väärtused on ajaldatud 2005. aastale.

(3)  Saksamaa arvestused.


23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/37


KOMISJONI OTSUS,

6. november 2008,

millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta

(2008/949/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 199/2008 on kehtestatud andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlev ühenduse raamistik, mille eesmärk on luua kindel alus kalanduse teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega seotud usaldusväärsete teaduslike nõuannete esitamiseks.

(2)

Liikmesriigid peaksid kehtestama mitmeaastased riiklikud programmid andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks kooskõlas mitmeaastase ühenduse programmiga.

(3)

Selleks tuleb kehtestada mitmeaastane ühenduse programm, mis hõlmab ühise kalanduspoliitika teaduslikuks analüüsiks vajaliku teabe kogumist ning selle teabe haldamist ja kasutamist.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühenduse mitmeaastane programm on määratletud lisas.

Brüssel, 6. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.


LISA

ÜHENDUSE MITMEAASTANE PROGRAMM

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

1.

Käesolevas ühenduse programmis kasutatakse järgmisi mõisteid.

a)   Aktiivsed laevad: laevad, mis on osalenud mis tahes püügioperatsioonis (enam kui 0 päeva) kalendriaastal. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.

b)   Paralleelne valikuuring: laeva saagi või lossitud saagi kõigi või eelnevalt kindlaks määratud liikide kogumi samaaegne kaasamine valikuuringusse.

c)   Merel viibitud päevad: mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.

d)   Kalalaevastiku osa: laevade rühm, millel on aasta jooksul sama üldpikkus (LOA) ja valdavalt samad püügivahendid, kooskõlas III liitega. Laevad võivad võrdlusperioodi jooksul teha erinevaid püügioperatsioone, kuid nad võivad kuuluda vaid ühe kalalaevastiku osa koosseisu.

e)   Püügipäevad: päev loetakse kasutatuks selles piirkonnas, kus veedeti enamus püügiajast merel viibitud päevast. Kui laev ei püüdnud kala päeval, mil vähemalt üks (passiiv)püügivahend merre jäeti, loetakse see päev kasutatuks piirkonnas, kus sellel püügireisil püügivahendid viimati vette lasti.

f)   Püügireis: kalalaeva mis tahes reis randumiskohast lossimiskohani, välja arvatud muu tegevus kui kalapüük (kalalaeva reis randumiskohast lossimiskohani, mille jooksul ei tegeleta kalapüügiga ja mille jooksul on kogu püügivarustus kinni soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada).

g)   Püügitegevus: püügioperatsioonide kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ja mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

h)   Laevade populatsioon: populatsiooni moodustavad kõik ühenduse kalalaevastiku registrisse kantud laevad. Kalalaevastiku register on määratletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (1).

i)   Valitud liigid: kalavarude haldamise seisukohalt olulised liigid, mille kohta on teinud taotluse rahvusvaheline teadusasutus või piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon.

j)   Veesoleku aeg: aeg, arvutatuna alates iga üksiku püügivahendi kasutamise algusest kuni sama püügivahendi väljavõtmise alguseni.

2.

Järgmiste mõistete suhtes kohaldatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (www.fao.org/fi/glossary/default.asp) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF”) määratlusi: anadroomsed liigid, katadroomsed liigid, püük, peajalgsed, koorikloomad, süvamereliigid, põhjalähedased kalad, põhjalähedased liigid, kalavarude kasutamise mudel, merikogerlased, mageveeliigid, püügivahendid, lossitud saak, vette tagasi lastud saak, suured pelaagilised kalad, molluskid, muu tegevus kui kalapüük, pelaagilised kalad, väiksed pelaagilised kalad, sihtliigid.

II PEATÜKK

SISU JA METOODIKA

A.   Ühenduse programmi sisu

Ühenduse programm sisaldab järgmisi mooduleid.

1.

Kalandussektori hindamise moodul.

Kalandussektori programmis kogutakse andmeid järgmiste näitajate kohta:

a)

majandusnäitajad;

b)

bioloogilised näitajad;

c)

ristnäitajad;

d)

teadusuuringud merel.

2.

Vesiviljelus- ja töötleva tööstuse sektori majandusolukorra hindamise moodul:

a)

vesiviljelussektori majandusandmete kogumine;

b)

töötleva tööstuse majandusandmete kogumine.

3.

Kalandussektori mereökosüsteemile avaldatava mõju hindamise moodul.

4.

Kogutavate andmete haldamise ja kasutamise moodul.

B.   Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus

1.

Kui valikuuringuprogrammide koguselisi eesmärke ei ole võimalik määratleda ei täpsustasemete ega valimi suuruse osas, korraldatakse statistilisi prooviuuringuid. Selliste prooviuuringutega hinnatakse probleemi tähtsust ning selgitatakse välja hilisemate üksikasjalike uuringute vajadus ja tulemuslikkus.

2.

Kui koguselisi eesmärke on võimalik määratleda, võib neid täpsustada kas otse valimi suuruse või võtmise sageduse või täpsus- ja usaldustasemete määratlemise teel.

3.

Kui viidatakse valimi suurusele või võtmise sagedusele statistiliselt määratletud populatsioonis, peab valikuuringustrateegia olema vähemalt sama tõhus kui lihtsa juhusliku valimi korral. Selliseid valikuuringustrateegiaid kirjeldatakse vastavates riiklikes programmides.

4.

Täpsus- või usaldustasemele viitamisel tuleb vahet teha järgmiste tasemete vahel:

a)   1. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 40protsendise täpsusega või kasutatakse 20protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

b)   2. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 25protsendise täpsusega või kasutatakse 12,5protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

c)   3. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 5protsendise täpsusega või kasutatakse 2,5protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks.

III PEATÜKK

KALANDUSSEKTORI HINDAMISE MOODUL

A.   Majandusnäitajate kogumine

1.   Näitajad

1.

Kogutavad näitajad on loetletud VI liites. Kõik majandusnäitajad tuleb koguda igal aastal, välja arvatud VIII liites esitatud ristnäitajatena määratletud näitajad, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel, ja näitajad, mis on kindlaks määratud mõõtmaks kalanduse mõju mere ökosüsteemile, nagu on määratletud XIII liites. Populatsiooni moodustavad kõik laevad, mis on kantud ühenduse kalalaevastiku registrisse 1. jaanuari seisuga. Aktiivsete laevade kohta tuleb koguda kõik majandusnäitajad. Iga laeva kohta, mille kohta kogutakse VI liites määratletud majandusnäitajad, tuleb koguda ka vastavad, VIII liites määratletud ristandmed.

2.

Passiivsete laevade puhul kogutakse andmed üksnes kapitalimaksumuse (VI liide), laevastiku (VI liide) ja püügivõimsuse (VIII liide) kohta.

3.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

2.   Jaotustasemed

1.

Majandusnäitajate aruanded esitatakse iga kalalaevastiku osa (III liide) ja püügipiirkonna kohta (II liide). Kalalaevade kohta on määratletud kuus pikkusklassi (kogupikkuse järgi). Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada rohkem pikkusklasse.

2.

Laev kantakse kalalaevastiku osasse dominantsuskriteeriumi alusel, st iga püügivahendi kasutamise püügipäevade arvu järgi. Kui üht püügivahendit kasutatakse rohkem kui muid püügivahendeid kokku (laev kasutab seda püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast), kantakse laev sellesse kalalaevastiku osasse. Kui laev ei kasuta ühtki püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast, määratakse kalalaevastiku osa järgmiselt:

a)

„mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”, kui laev kasutab üksnes aktiivseid püügivahendeid;

b)

„mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”, kui laev kasutab üksnes passiivseid püügivahendeid;

c)

„aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”.

3.

Kui laev töötab rohkem kui ühes II liites määratletud püügipiirkonnas, selgitab liikmesriik oma riiklikus programmis, millisesse püügipiirkonda on laev kantud.

4.

Kui kalalaevastiku osas on vähem kui kümme laeva:

a)

võib valikuuringukava koostamise ja majandusnäitajate aruannete esitamise hõlbustamiseks laevad rühmitada;

b)

teatavad liikmesriigid, millised kalalaevastiku osad nad on omavahel riiklikul tasandil ühendanud, ja esitavad laevade rühmitamist põhjendava statistilise analüüsi;

c)

näitavad liikmesriigid aastaaruandes, mitmelt laevalt on igas kalalaevastiku osas valim võetud, sõltumata sellest, kas nende andmete kogumiseks oli vaja laevade rühmitamist või mitte;

d)

määratakse piirkondlikel koordineerimiskoosolekutel ühtsed laevade rühmitamise meetodid püügipiirkondade tasandil, et majandusnäitajad oleksid võrreldavad.

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Liikmesriigid kirjeldavad oma riiklikes programmides metoodikat, mida on kasutatud iga majandusnäitaja prognoosimiseks, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid.

2.

Liikmesriigid tagavad, et kõik erinevatest allikatest (nt uuringutest, laevaregistrist, püügipäevikutest, müügidokumentidest) saadud majandusnäitajad on esitatud järjekindlalt ja võrreldavalt.

4.   täpsustasemed

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu prognooside kvaliteedi (täpsuse) kohta.

B.   Bioloogiliste näitajate kogumine

B1.   Püügitegevusega seotud näitajad

1.   Näitajad

1.

Valikuuring tehakse selleks, et hinnata kvartaalselt saagi liikide pikkuselist koosseisu ja vette tagasi lastud saagi kogust. Andmed kogutakse püügitegevuse kaupa vastavalt IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendale tasemele ja VII liites loetletud varude kohta.

2.

Vajaduse korral võib kehtestada täiendavad bioloogilise valikuuringu programmid sorteerimata lossitud saagist, et hinnata

a)

järgmiste varude osatähtsust lossitud saagis: heeringas Skagerrakis (IIIA-N), Kattegatis (IIIa-S) ja Põhjamere idaosas, looduslik ja kasvatatud lõhe Läänemeres;

b)

järgmiste rahvusvaheliselt uuritavate liikide rühma osatähtsust: kotkakeeled, euroopa merikuradid ja varilõpuslased.

2.   Jaotustase

1.

Valikuuringuprogrammide tõhusamaks läbiviimiseks võib IV liites (1–5) määratletud püügitegevusi omavahel koondada. Püügitegevuste koondamisel (vertikaalne koondamine) tuleb esitada statistilised tõendid, et koondatud püügitegevused on samalaadsete omadustega. Kalalaevastiku osade kõrvuti olevate lahtrite koondamist (horisontaalne koondamine) tuleb toetada statistiliste tõenditega. Kõnealune horisontaalne koondamine on võimalik peamiselt kõrvuti olevate üldpikkuse klasside rühmitamise teel, sõltumata valdavast püügitehnikast, kui see on asjakohane kalavarude kasutamise mudelite eristamiseks. Piirkondlik koondamise kokkulepe sõlmitakse asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul ja STECF kinnitab selle.

2.

Riigi tasandil võib IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel määratletud püügitegevuse jagada veelgi täpsemateks jaotusteks (nt erinevate sihtliikide kaupa). Selline täpsem liigitamine peab vastama järgmisele kahele tingimusele:

a)

riigi tasandil määratletud jaotused ei tohi kattuda IV liites (1–5) määratletud püügitegevustega;

b)

riigi tasandil määratletud jaotused peavad tervikuna hõlmama kõiki kuuendal tasandil määratletud püügitegevusega seotud püügireise.

3.

Püügitegevuse valikuuringu ühikud on kõigi piirkondade kohta määratletud I liite kolmandal tasandil, välja arvatud:

a)

Läänemeri (ICES piirkonnad IIIb–d), Vahemeri ja Must meri, mille ühik määratletakse neljandal tasandil;

b)

piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide üksused, kui need on püügitegevuse-põhised (sellise määratluse puudumisel kasutavad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonid sobivaid koondamisi).

4.

Andmete kogumiseks ja koondamiseks võib valikuuringu ühikud komisjoni määruse (EÜ) 665/2008 (2) artikli 1 kohaselt piirkondade kaupa rühmitada, kui asjaomastelt piirkondlikelt koordineerimiskoosolekutelt on saadud nõusolek.

5.

III peatüki B jao B1 alajao punkti 1 alapunktis 2 osutatud parameetrid esitatakse kord kvartalis ja need vastavad laevastiku püügitegevuse maatriksile, mis on esitatud IV liites (1–5).

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Lossitud saagi puhul

a)

Liikmesriik, kelle territooriumil toimub esmamüük, vastutab bioloogilise valikuuringu eest vastavalt käesolevas ühenduse programmis määratletud standarditele. Liikmesriik teeb vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, et kehtestada bioloogilise valikuuringu programmid kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade lossitud saagile.

b)

Valikuuringuid võib teha üksnes olulisemate püügitegevuste kohta. Selleks et määrata kindlaks valikuuringusse kaasatavad püügitegevused, kasutavad liikmesriigid järjestust, mis on määratletud IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel, kasutades võrdlusena kahe eelmise aasta keskmist väärtust ja arvestades järgmist:

kõigepealt järjestatakse püügitegevuste lahtrid osakaalu järgi kogu kaubanduslikust lossitud saagist. Seejärel koondatakse kogused, alustades suuremast kuni 90 % piirmäärani. Kõik 90 % piiresse jäävad püügitegevused valitakse valikuuringusse;

sama katset korratakse vastavalt kaubandusliku lossitud saagi koguväärtusele ja seejärel korratakse vastavalt kogu koormusele merel viibitud päevade jooksul. Valimisse lisatakse püügitegevused, mis jäävad 90 % sisse, kuid ei kuulunud eelmise valikuuringu 90 % hulka;

STECF võib lisada valikuuringusse püügitegevusi, mis ei osutunud järjestamisel valituks, kuid millel on kalamajanduse seisukohalt eriline tähtsus.

c)

Valikuuringu ühik on püügireis ning valikuuringusse tuleb kaasata piisav arv püügireise, et hõlmatud oleks kogu püügitegevus.

d)

Täpsusväärtused ja järjestus on määratud valikuuringuprogrammidega samal tasandil (riiklike programmide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud riiklikul püügitegevuse tasandil ja piirkondlikult koordineeritud valikuuringuprogrammide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud piirkondlikul püügitegevuse tasandil).

e)

Valikuuringu intensiivsus peab olema proportsionaalne asjaomase püügitegevuse suhtelise koormuse ja saagi varieeruvusega. Minimaalne püügireiside arv, millelt valim võetakse, on üks püügireis kuus püügihooajal, kui püügireis kestab vähem kui kaks nädalat, ning üks püügireis kvartalis muude püügireiside puhul.

f)

Kui püügireis kaasatakse valikuuringusse, tuleb liikidest valim võtta ühel ajal vastavalt järgmistele reeglitele.

Kõik II liites määratletud piirkonnas püütavad liigid jaotatakse rühmadesse vastavalt järgmistele reeglitele:

—   1. rühm: liigid, mis annavad tõuke rahvusvahelisele kalavarude haldamisele, sealhulgas liigid, mis kuuluvad ELi majandamiskavade või ELi taastamiskavade või ELi pikaajaliste mitmeaastaste kavade või ELi kaitse ja majandamise tegevuskavade alla vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (3);

—   2. rühm: muud rahvusvaheliselt reguleeritud liigid ja rahvusvaheliselt mittereguleeritud peamised kaaspüügi liigid;

—   3. rühm: kõik muud kaaspüügi (kalad ja karbid) liigid. 3. rühma liikide loetelu koostab piirkondlikul tasandil piirkondlik koordineerimiskoosolek ja STECF kinnitab selle.

g)

Liikide jaotamine 1. ja 2. rühma on määratud kindlaks VII liites. Millist valikuuringukava kasutada, sõltub uuritavate liikide arvust ja valikuuringu toimumise tingimustest. Valikuuringukava puhul püügitegevuse kohta tuleb arvestada nii valikuuringu korrapärasust kui ka kohaldatavat valikuuringukava. Allpool esitatud tabelis on näidatud võimalikud valikuuringukavad:

—   1. kava: kõikide liikide ülevaatlik valikuuring;

—   2. kava: valikuuring jagatakse iga kord kahte ossa. Üks osa valikuuringust (x %) käsitleb liikide valikuuringut kaldal ja teine osa (100 – x %) käsitleb üksnes kõigi 1. rühma liikide valikuuringut;

—   3. kava: valikuuring jagatakse iga kord kahte ossa. Üks osa valikuuringust (x %) käsitleb kõigi 1. ja 2. rühma liikide valikuuringut kaldal ning teine osa (100 – x %) käsitleb üksnes 1. rühma liikide valikuuringut. 3. rühma liikide puhul tehakse valikuuring merel.

Tabel 1

Ülevaade paralleelseks valikuuringuks kasutatavatest valikuuringutest

Valikuuringukava

Sagedus

1. rühm

2. rühm

3. rühm

1. kava

Iga kord

Image

Image

Image

2. kava

x % korral

Image

Image

Image

 

(100 – x) % korral

Image

 

 

3. kava

x % korral

Image

Image

Valikuuring merel

 

(100 – x) % korral

Image

 

 

h)

Iga valimi kohta tuleb märkida valikuuringukava (tabel 1) koos teabega valikuuringu tegemise kohta.

Valikuuringus peab ühe liigi mõõdetavate isendite arv olema piisav, et saadud pikkuseline koosseis oleks kvaliteetne ja täpne. Valimis sisalduvate pikkusklasside arvu on võimalik hinnata valimis sisalduva ligikaudse pikkuselise koosseisu järgi. Kui valikuuringu tegemiseks ei ole ette nähtud statistilist valemit, jääb mõõdetud kalade arv ligikaudsesse vahemikku 3 x pikkusklasside arv ja 5 x pikkusklasside arv.

i)

Muid valimi võtmise meetodeid võib kasutada tingimusel, et on teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et kõnealuste meetoditega saavutatakse samad eesmärgid, nagu on kirjeldatud punkti 3 alapunkti 1 alapunktis g.

j)

Liikmesriikide tehtud kokkuvõte valikuuringu protokollidest iga valikuuringusse kaasatud püügitegevuse kohta tehakse STECFile kättesaadavaks riiklike programmide kaudu.

2.

Vette tagasi lastud saagi puhul

a)

III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunkti 1 alapunktis f osutatud järjestust kasutatakse püügitegevuse valimiseks, et hinnata vette tagasi lastud saaki. Igal juhul, kui antud püügitegevuse vette tagasi lastud saak ületab hinnanguliselt 10 % kogu püügimahust ja kõnealune püügitegevus ei osutunud järjestamisel valituks, kaasatakse kõnealune püügitegevus valikuuringusse.

b)

Valikuuringu ühik on püügireis ning valikuuringusse kaasatakse piisaval hulgal püügireise, et hõlmatud oleks kogu püügitegevus.

c)

Täpsusväärtused on määratud valikuuringuprogrammidega samal tasandil (riiklike programmide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud riiklikul püügitegevuse tasandil ja piirkondlikult koordineeritud valikuuringuprogrammide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud piirkondlikul püügitegevuse tasandil).

d)

Valikuuringu intensiivsus peab olema proportsionaalne asjaomase püügitegevuse suhtelise koormuse ja saagi varieeruvusega. Minimaalne püügireiside arv, mis kaasatakse valikuuringusse, on vähemalt kaks püügireisi kvartalis.

e)

III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunktis 1.f määratletud 1., 2. ja 3. rühma liikide vette tagasi lastud saaki jälgitakse, et hinnata kvartaalselt vette tagasi lastud saagi keskmist kaalu. Lisaks:

vette tagasi lastud saaki tuleb kvartalis hinnata pikkuse järgi, kui see saak moodustab aastas üle 10 % kogusaagi massist või 1. ja 2. rühma liikide puhul üle 15 % saagist;

kui vette tagasi lastud saak kuulub liikide pikkuseklassidesse, mida lossitud saagi hulgas ei ole, tuleb vanus kindlaks määrata vastavalt VII liites sätestatud eeskirjadele.

f)

Vajaduse korral korraldatakse II peatüki B jao punktis 1 osutatud prooviuuringuid.

g)

Kokkuvõte valikuuringu protokollidest iga valikuuringusse kaasatud püügitegevuse kohta tehakse STECFile kättesaadavaks riiklike programmide kaudu.

3.

Harrastuskalapüügi puhul

a)

Harrastuskalapüügi korral IV liites (1–5) esitatud sihtliikide puhul hindavad liikmesriigid saagi kaalu kord kvartalis.

b)

Vajaduse korral korraldatakse II peatüki B jao punktis 1 osutatud prooviuuringuid, et hinnata punkti 3 alapunkti 3 alapunktis a osutatud harrastuskalapüügi tähtsust.

4.   Täpsustasemed

1.

Lossitud saagi puhul

a)

1. ja 2. rühma liikide varud peavad olema 2. täpsustasemel. Vajaduse korral kaasatakse valikuuringusse ka varud, kui püügitegevuse-põhiselt võetud valim ei näita varude täpset pikkust.

2.

Vette tagasi lastud saagi puhul

a)

Vette tagasi lastud 1. ja 2. rühma liikide pikkuse ja vanuse kohta tehtud kvartaliprognoosidega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

b)

1., 2. ja 3. rühma liikide kaalu kohta tehtud hinnangute puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

3.

Harrastuskalapüügi puhul

a)

Saagi koguse iga-aastaste hinnangutega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

5.   Erandid

1.

Kui liikmesriigid ei suuda III peatüki B jao B1 alajao punkti 4 alapunkti 2 alapunktides a ja b ning alapunkti 3 alapunktis a osutatud täpsustaset saavutada või suudavad seda ainult ülemääraste kulutuste abil, võivad nad STECFi soovitusel saada komisjonilt loa erandi tegemiseks, et täpsustaset või valikuuringusagedust vähendada või teha prooviuuring, tingimusel et sellekohase taotluse juures on kõik vajalikud dokumendid ja teaduslikud tõendid.

B2.   Varudega seotud näitajad

1.   Näitajad

1.

VII liites loetletud varude kohta tuleb koguda järgmised näitajad:

a)

individuaalne teave vanuse kohta;

b)

individuaalne teave pikkuse kohta;

c)

individuaalne teave kaalu kohta;

d)

individuaalne teave soo kohta;

e)

individuaalne teave suguküpsuse kohta;

f)

individuaalne teave sigivuse kohta,

kasutades VII liitega ette nähtud valikuuringukava.

2.

Punktis 1 osutatud individuaalse teabe kogumine on seotud vastava teabega koha, aja ja pikkuse kohta.

3.

Looduslike lõhevarude puhul ICESi määratletud jõgedes, mis suubuvad Läänemere piirkonda IIIb–d, kogutakse järgmised näitajad:

a)

teave tähnikute arvukuse kohta;

b)

teave smoltide arvukuse kohta;

c)

teave laskujate arvu kohta.

2.   Jaotustase

1.

Vajalikke jaotustasemeid, kõikide näitajate kogumise perioodilisust ning valikuuringu intensiivsust seoses vanusega kirjeldatakse täpsemalt VII liites. Valikuuringute strateegiate ja valikuuringu intensiivsuse määramisel kohaldatakse II peatüki B jaos („Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus”) sätestatud eeskirju.

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Võimaluse korral tuleks kaubandusliku püügi puhul saagi vanus alati kindlaks määrata, et hinnata liikide vanuselist koosseisu ja vajaduse korral kasvuparameetreid. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid seda oma riiklikes programmides põhjendama.

2.

Kui liikmesriikide vahelise koostööga tagatakse VII liites loetletud parameetrite üldhinnangu vajalik täpsustase, peavad asjaomased liikmesriigid tagama, et nende panus ühisesse andmekogumisse on kõnealuse täpsustaseme saavutamiseks piisav.

4.   Täpsustasemed

1.

Selliste varude puhul, mille isendite vanust saab kindlaks määrata, hinnatakse iga vanuseklassi puhul keskmist kaalu ja pikkust 3. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustaks vähemalt 90 % vastava varu riigi lossitud saagist.

2.

Selliste varude puhul, mille isendite vanust ei saa määrata, kuid mille kasvukõverat saab hinnata, tuleb iga eeldatava vanuseklassi (nt kasvukõvera alusel) puhul hinnata keskmist kaalu ja pikkust 2. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % vastava varu riigi saagist.

3.

Suguküpsuse, sigivuse ja soolise jagunemise osas võib valida vanusele või pikkusele viitamise vahel, tingimusel et liikmesriigid, kes peavad vastavaid bioloogilisi valikuuringuid tegema, on kokku leppinud järgmises:

a)

suguküpsuse ja sigivuse osas, mis arvutatakse suhtarvuna suguküpsetest kaladest, tuleb saavutada 3. täpsustase vanuse- ja/või pikkuseklassis, mille piirväärtused vastavad 20 % ja 90 %-le suguküpsetest kaladest;

b)

soolise jagunemise korral, mis arvutatakse suhtarvuna emaskaladest, tuleb saavutada 3. täpsustase kuni sellise vanuse või pikkuseni, et vastavate vanuse- või pikkuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % selle varu riigi saagist.

5.   Erandid

1.

Kui varude lubatud kogupüük ja kvoodid on määratletud, võib nende varude bioloogiliste parameetrite hindamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

a)

asjaomased kvoodid peavad ühenduse lubatud kogupüügi osast olema alla 10 % või keskmiselt vähem kui 200 tonni kolme eelmise aasta jooksul;

b)

selliste liikmesriikide asjaomaste kvootide summa, kelle osa on väiksem kui 10 %, peab olema alla 25 % ühenduse lubatud kogupüügi osast.

2.

Kui eespool alapunkti 1 alapunktiga a ette nähtud tingimus on täidetud, alapunkti 1 alapunktis b ette nähtud tingimus aga mitte, võivad liikmesriigid sätestada kooskõlastatud programmi, et nende lossitud kogusaagi puhul rakendataks ühist valikuuringukava, või iga liikmesriik võib sätestada mõne muu samaväärset täpsust võimaldava riikliku valikuuringukava.

3.

Vajaduse korral võib riiklikke programme kohandada iga aasta 1. veebruarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel.

4.

Varude suhtes, mille lubatud kogupüük ja kvoodid ei ole määratletud ja mis on väljaspool Vahemerd, kohaldatakse samu eeskirju, mis on kehtestatud punkti 5 alapunktis 1, kolme eelmise aasta keskmise lossitud saagi alusel ning viidates varu ühenduse poolt lossitud kogusaagile.

5.

Vahemere varude osas vastab Vahemere piirkonna ühe riigi lossitud saak kaalu järgi ühe liigi kohta vähem kui 10 protsendile ühenduse poolt lossitud kogusaagist Vahemeres või alla 200 tonnile, välja arvatud hariliku tuuni puhul.

C.   Ristnäitajate kogumine

1.   Näitajad

1.

Kogutavad näitajad on loetletud VIII liites. Andmed esitatakse kõnealuses liites määratud sagedusega.

2.

Kalalaevastiku osadeks jagamise ja püügikoormuse kohta esitatud teabe vahel võib esineda mõningast viivitust.

2.   Jaotustase

1.

Jaotustase on esitatud VIII liites vastavalt V liites määratletud kriteeriumidele.

2.

Andmed on koondatud kõige üksikasjalikumal nõutud tasemel. Selle kava raames on lubatud lahtreid koondada, kui selle sobivust kinnitab asjakohane statistiline analüüs. Selline koondamine tuleb heaks kiita asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul.

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Võimaluse korral kogutakse ammendavad ristandmed. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid valikuuringute korra täpsustama oma riiklikus programmis.

4.   Täpsustasemed

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

D.   Teadusuuringud merel

1.

Hõlmatud on kõik IX liites loetletud uuringud.

2.

Liikmesriigid tagavad oma riiklike programmide raames varasemate uuringute jätkumise.

3.

Olenemata alapunktidest 1 ja 2 võivad liikmesriigid teha uuringukoormuse või valikuuringukava muutmise ettepaneku, tingimusel et see ei avalda negatiivset mõju tulemuste kvaliteedile. Komisjoni muutmisettepanekuga nõustumine sõltub STECFi heakskiidust.

IV PEATÜKK

VESIVILJELUS- JA TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE SEKTORI MAJANDUSOLUKORRA HINDAMISE MOODUL

A.   Vesiviljelussektori majandusandmete kogumine

1.   Näitajad

1.

Kõiki X liites loetletud näitajaid tuleb koguda igal aastal XI liites määratud segmentide kohta.

2.

Statistiline ühik on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

3.

Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 05.02 „Kalakasvatus” all.

4.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

2.   Jaotustase

1.

Andmed jaotatakse segmentideks liikide ja vesiviljeluse tehnoloogia järgi, nagu on sätestatud XI liites. Liikmesriigid võivad vajaduse korral segmente veelgi täpsustada ettevõtte suuruse või muude asjakohaste kriteeriumide alusel.

2.

Andmete kogumine mageveeliikide kohta ei ole kohustuslik. Kui andmed on siiski kogutud, tuleb liikmesriikidel järgida XI liites sätestatud segmentideks jaotamise eeskirju.

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes programmides iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

2.

Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

4.   Täpsustasemed

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

B.   Majandusandmete kogumine töötleva tööstuse kohta

1.   Näitajad

1.

Kõiki XII liites loetletud näitajaid tuleb koguda populatsiooni kohta igal aastal.

2.

Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 15.20 „Kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine” all.

3.

NACE koodi 15.20 alla liigitatud ettevõtete liigituse kontrollimiseks ja tuvastamiseks saab suunisena kasutada ka liikmesriikides kohaldatavaid riiklikke koode, mis on kehtestatud kooskõlas nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (6).

4.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

2.   Jaotustase

1.

Statistiline ühik andmete kogumisel on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

2.

Ettevõtted, kes tegelevad kala töötlemisega, kuid kelle jaoks see ei ole peamine tegevusala, peavad koguma iga programmiperioodi esimesel aastal järgmisi andmeid:

a)

ettevõtete arv;

b)

kala töötlemisega seotud käive.

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Liikmesriigid kirjeldavad riikliku programmi iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

2.

Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

4.   Täpsustasemed

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta

V PEATÜKK

KALANDUSSEKTORI MEREÖKOSÜSTEEMILE AVALDATAVA MÕJU HINDAMISE MOODUL

1.   Näitajad

1.

XIII liites loetletud näitajate arvutamiseks kogutakse käesolevas liites täpsustatud andmeid igal aastal, välja arvatud need andmed, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel.

2.

XIII liites kindlaks määratud andmeid koguvad liikmeriigid selleks, et lõppkasutajad saaksid arvutada näitajad asjaomasel geograafilisel tasandil vastavalt II liitele.

2.   Jaotustase

1.

Kohaldatakse XIII liite nõuete loetelus sätestatud jaotustaset.

3.   Valikuuringustrateegia

1.

Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

4.   Täpsustasemed

1.

Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

VI PEATÜKK

KOGUTAVATE ANDMETE HALDAMISE JA KASUTAMISE MOODUL

A.   Andmehaldus

1.

Ühenduse programmi andmete puhul hõlmab käesolev punkt andmebaaside arendamist, andmete sisestamist (säilitamist), andmete kvaliteedi kontrollimist ja valideerimist ning lähteandmete töötlemist üksikasjalikeks või kokkuvõtlikeks andmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 17 lõikele 1.

2.

Andmehaldus hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 13 punktis b osutatud sotsiaal-majanduslike lähteandmete metaandmeteks muutmise protsessi.

3.

Liikmesriigid tagavad, et teavitavad komisjoni viimase nõudmisel alapunktis 2 osutatud andmete muutmisest.

B.   Andmete kasutamine

1.

Käesolev jagu hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a viidatud andmekogumite koostamist ja nende kasutamist, et toetada kalavarude majandamiseks nõuannete jagamist, lähtudes teaduslikust analüüsist.

2.

See sisaldab prognoose VII liites loetletud liikide bioloogiliste parameetrite (vanus, kaal, sugu, suguküpsus ja sigivus) kohta, andmekogumite koostamist varude hindamiseks ja biomajanduslikuks modelleerimiseks ning asjakohaseks teaduslikuks analüüsiks.

Liidete nimekiri

Liite nr

Pealkiri

I

Geograafiline stratifitseerimine piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt

II

Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

III

Kalalaevastiku osadeks jagamine piirkondade alusel

IV

Püük (püügitegevus) piirkondade alusel

V

Kogutavate andmete jaotustasemed

VI

Majandusnäitajate loetelu

VII

Bioloogiliste näitajate loetelu koos liigi valikuuringu nõuetega

VIII

Ristnäitajate loetelu koos valikuuringu nõuetega

IX

Loetelu teadusuuringutest merel

X

Vesiviljelussektori majandusnäitajate loetelu

XI

Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav sektorijaotus

XII

Töötleva tööstuse sektori majandusnäitajate loetelu

XIII

Keskkonnanäitajate mõiste mereökosüsteemile avalduva kalanduse mõju mõõtmiseks


(1)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(2)  ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.


SUUNISED

Euroopa Keskpank

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/89


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

11. september 2008,

andmete kogumise kohta, mis käsitlevad eurot ja „Sularaha teabesüsteem 2” toimimist

(EKP/2008/8)

(2008/950/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 106 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 5 ja 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artikli 106 lõige 1 ning EKPSi põhikirja artikkel 16 sätestavad, et Euroopa Keskpangal (EKP) on ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks ühenduse piires.

(2)

Asutamislepingu artikli 106 lõige 2 sätestab, et liikmesriigid võivad emiteerida euro münte tingimusel, et EKP on emissiooni mahu heaks kiitnud. Seetõttu teeb EKP igal aastal otsused, millega kiidab heaks euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) mündiemissiooni mahud.

(3)

EKPSi põhikirja artikkel 5 sätestab, et Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks kogub EKP riikide keskpankade kaasabil vajalikku statistilist teavet, mis hõlmab statistilist teavet euro pangatähtede ja müntide emissiooni valdkonnas. Samuti on EKP-l vaja koguda teavet seoses asutamislepingu artikli 237 punktiga d, mille kohaselt on EKP ülesandeks jälgida aluslepingutest ning EKPSi ja EKP põhikirjast tulenevate riikide keskpankade kohustuste täitmist. Nende kohustuste hulka kuulub asutamislepingu artikliga 101 kehtestatud ning nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) (1) rakendatud keelu järgimine. Sealhulgas sätestab nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 artikkel 6, et „[…] riikide keskpankade valduses olevad avaliku sektori poolt käibelelastud ja avalikule sektorile laenatud münte ei loeta laenuvõimaluseks asutamislepingu artikli 104 tähenduses, kui selliste vahendite kogus on väiksem kui 10 % ringluses olevatest müntidest”.

(4)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust euro müntide emiteerimisel ning arvestades osalevate liikmesriikide keskpankade (edaspidi „RKPd”) keskset osa euro müntide jaotamisel, tuleb EKP-l eelkirjeldatud ülesannete täitmiseks koostöös riikide keskpankadega koguda andmeid euro pangatähtede ja müntide kohta. Selline andmete kogumine peaks hõlbustama otsuste tegemist euro pangatähtede ja müntide emiteerimise valdkonnas, nt andes EKP-le, RKPdele, Euroopa Ühenduste Komisjonile ja riikides münte emiteerivatele ametiasutustele teavet, mis võimaldab neil vastavalt oma pädevusele: i) kavandada euro pangatähtede ja müntide tootmist; ii) koordineerida euro pangatähtede ja müntide emiteerimist ja iii) koordineerida euro pangatähtede ülekandeid liikmesriikide keskpankade vahel ja euro müntide ülekandeid osalevate liikmesriikide vahel. Samuti peaks andmete kogumine võimaldama EKP-l teostada järelevalvet EKP otsuste järgimise kohta euro pangatähtede ja müntide emiteerimise valdkonnas.

(5)

EKP nõukogu võttis 16. detsembril 2004 vastu pangatähtede taasringluse raamistiku (banknote recycling framework, BRF), mille punkt 2.7 sätestab krediidiasutuste ja teiste kutseliste sularahakäitlejate aruandluskohustuse RKPde ees. Samas kontekstis otsustati samuti, et RKPd peavad rakendama BRFis nende käsutuses olevad vahendid, näiteks õigusaktid ja lepingud, 2006. aasta lõpuks. Hilisemate EKP nõukogu otsustega on seda tähtaega pikendatud. Siiski peavad RKPd hiljemalt BRF rakendamise kuupäevast saama BRF alusel esitatavaid andmeid nende jurisdiktsioonis tegutsevatelt krediidiasutustelt ja teistelt kutselistelt sularahakäitlejatelt ning olema valmis neid andmeid EKP-le esitama.

(6)

Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks peavad andmed euro pangatähtede ja müntide kohta hõlmama järgmist teavet: i) euro pangatähtede ja müntide emiteerimine; ii) ringluses olevate euro pangatähtede ja müntide hulk ja kvaliteet; iii) emissiooniga seotud üksuste poolt hoitavad euro pangatähtede ja müntide varud; iv) euro pangatähtede ja müntidega seotud tegevus, millega on seotud emissioonis hõlmatud üksused, sealhulgas krediidiasutused, kes rakendavad RKP nimel pangatähtede nõudmiseni hoidmise skeemi, ja krediidiasutused, kes rakendavad EKP ja ühe või mitme RKP huvides väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede programmi; v) toimingud pangatähtedega, mida teevad krediitasutused ja teised kutselised sularahakäitlejad, kes taaskäitlevad euro pangatähti vastavalt BRFile, ja vi) sularaha haldamise infrastruktuur.

(7)

Selleks, et tõhustada andmete kogumist ning võimaldada neil põhineva teabe levitamist, leppis EKP nõukogu 22. novembril 2007 kokku, et rakendatakse „Sularaha teabesüsteem 2” (edaspidi „CIS 2”) ja seega asendatakse sularaha teabesüsteem, mis loodi seoses euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtmisega ning mille alusel on nii EKP kui ka RKPd saanud alates 2002. aastast asjakohast sularahaga seotud teavet iseseisva EKP õigusakti alusel, mis käsitleb andmete kogumist seoses sularaha teabesüsteemiga.

(8)

CIS 2 tõhusa ja tõrgeteta toimimise huvides on vaja tagada kooskõlaliste andmete korrapärane ja õigeaegne kättesaadavus. Seetõttu tuleb käesoleva suunisega kehtestada RKPde ja EKP aruandekohustused, sätestades ühtlasi piiratud ajavahemiku, mille jooksul esitatakse aruandeid paralleelselt nii seni kehtinud korra kui ka CIS 2 alusel.

(9)

Euroopa Keskpanga 14. juuli 2006. aasta suunis EKP/2006/9 euro sularahavahetuse teatud ettevalmistuste kohta ning euro pangatähtede ja müntide eeljaotuse ja kaaseeljaotuse kohta väljaspool euroala (2) sätestas õigusraamistiku, mis võimaldab tulevastel eurosüsteemi RKPdel laenata, hankida või toota euro pangatähti ja münte eeljaotuse ja kaaseeljaotuse eesmärgil enne sularahavahetust tema liikmesriigis. Suunises EKP/2006/9 on sätestatud selliste tulevaste eurosüsteemi RKPde konkreetsed aruandekohustused, mis tuleb CIS 2 kontekstis määratleda suurema täpsusega.

(10)

Nii EKP kui ka RKPde CIS 2 kasutajatel peab olema juurdepääs veebipõhisele CIS 2 rakendusele ning aruandemoodulile, et CIS 2 andmeid saaks kasutada tõhusalt ja tulemuslikult ning saavutada läbipaistvuse kõrge tase. Nõuetele vastavatele kolmandatele isikutele tuleb võimaldada piiratud juurdepääs CIS 2 andmetele, et suurendada teabevoogu EKP ja Euroopa Komisjoni ning samuti riikide keskpankade ja siseriiklike münte emiteerivate asutuste vahel.

(11)

Arvestades, et CIS 2 on uute andmete haldamiseks paindlik süsteem, on vaja sisse seada lihtsustatud kord, mis võimaldaks käesoleva suunise lisade tõhusat tehnilist täiendamist. Lisaks peaks olema võimalik täiendada samas lihtsustatud korras CIS 2 andmeedastusmehhanismi spetsifikatsioone seoses nende tehnilise olemusega. Seetõttu tuleb volitada EKP juhatust tegema teatavaid täiendusi käesolevas suunises ja selle lisades ning teavitama sellest EKP nõukogu.

(12)

Tulenevalt Euroopa Liidu nõukogu 8. juuli 2008. aasta positiivsest otsusest Slovakkia suhtes erandi tühistamise kohta ning kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 3.5 on Národná banka Slovenska (Slovakkia keskpanga) president kutsutud jälgima käesolevat suunist puuduvaid läbirääkimisi EKP nõukogus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

pangatähtede taasringluse raamistik” (BRF) — raamistik pangatähtede taasringluseks, mis on sätestatud EKP nõukogu poolt 16. detsembril 2004. aastal vastu võetud ning EKP kodulehel 6. jaanuaril 2005. aastal avaldatud dokumendis pealkirjaga „Euro pangatähtede taasringlus: raamistik võltsingute tuvastamiseks ja pangatähtede sortimiseks ringluskõlblikkuse alusel krediidiasutuste ja teiste sularahakäitlejate poolt” koos selle hilisemate muudatustega ning samuti selle riigis rakendamise tähtaegu puudutavates dokumentides;

b)

krediidiasutus” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (3) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud krediidiasutus;

c)

CIS 2” — süsteem, mis koosneb järgmisest: i) EKPs asuv keskandmebaas, milles säilitatakse kogu asjakohast teavet euro pangatähtede, euro müntide, sularaha haldamise infrastruktuuri ja BRFi kohta, mis on kogutud vastavalt käesolevale suunisele; ii) veebipõhine onlain-rakendus, mis võimaldab süsteemi paindlikult konfigureerida ja saada teavet andmete edastamise ja valideerimise seisu, paranduste ning erinevat liiki viiteandmete ja süsteemiparameetrite kohta; iii) aruandemoodul kogutud andmete vaatamiseks ja analüüsimiseks ning iv) CIS 2 andmeedastusmehhanism;

d)

eeljaotus” — euro pangatähtede ja müntide füüsiline tarne tulevase eurosüsteemi RKP poolt nõuetele vastavatele tehingupooltele tulevase osaleva liikmesriigi territooriumil eeljaotuse/kaaseeljaotuse ajavahemikus;

e)

kaaseeljaotus” — eeljaotatud pangatähtede ja müntide tarne nõuetele vastava tehingupoole poolt kutselistele kolmandatele osapoolele tulevase osaleva liikmesriigi territooriumil eeljaotuse/kaaseeljaotuse ajavahemikus. Käesolevas suunises hõlmab kaaseeljaotuse mõiste ka euro mündivoldikute jagamist elanikkonnale;

f)

tulevane eurosüsteemi riigi keskpank” (tulevane RKP) — tulevase osaleva liikmesriigi keskpank;

g)

nõuetele vastavad kolmandad osapooled” — Euroopa Komisjon, rahandusministeeriumid, rahapajad ja osalevate liikmesriikide riigikassade poolt määratud avalik- või eraõiguslikud asutused;

h)

CIS 2 andmeedastusmehhanism” — EKPSi XML Data Integration (EXDI) rakendus. EXDI rakendust kasutatakse andmesõnumite vahetamiseks RKPde, tulevaste eurosüsteemi RKPde ja EKP vahel konfidentsiaalselt, sõltumata tehnilisest infrastruktuurist (st arvutivõrkudest ja tarkvararakendustest), mis seda toetavad;

i)

andmesõnum” — CIS 2 andmeedastusmehhanismiga ühilduvas andmeformaadis olev fail, mis sisaldab RKP või tulevase eurosüsteemi RKP kuu või poolaasta andmeid ühe aruandeperioodi või, paranduste korral, ühe või mitme aruandeperioodi kohta;

j)

tulevane osalev liikmesriik” — mitteosalev liikmesriik, mis on täitnud eurole ülemineku tingimused ning mille suhtes on tehtud erandi tühistamise otsus (vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2);

k)

tööpäev” — päev, mis on EKP ja aruandeid esitava RKP tööpäev;

l)

raamatupidamisandmed” — ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, mida on korrigeeritud tasumata nõuetega krediidiasutuse vastu, mis rakendavad väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede programmi, aruandeperioodi lõpul Euroopa Keskpanga 16. novembri 2006. aasta suunise EKP/2006/16 (raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis) (4) artikli 10 lõike 2 punktide a ja b kohaselt;

m)

andmesündmus” — CIS 2-s fikseeritud sündmus, mis käivitab CIS 2-st teate saatmise ühele või mitmele RKP-le ja EKP-le. Andmesündmus leiab aset, kui: i) RKP on saatnud CIS 2-le kuud või poolaastat hõlmava andmesõnumi, mis käivitab kinnitussõnumi sellele RKP-le ja EKP-le; ii) kõikide RKPde andmesõnumid uue aruandeperioodi kohta on edukalt valideeritud, mis käivitab olekusõnumi CIS 2-st RKPdele ja EKP-le, või iii) pärast olekusõnumi saatmist on CIS 2 edukalt valideerinud RKP parandatud andmesõnumi, mis käivitab parandusteate RKPdele ja EKP-le.

2.   Käesoleva suunise lisades kasutatud tehnilised mõisted on määratletud lisatud sõnastikus.

Artikkel 2

Andmete kogumine euro pangatähtede kohta

1.   RKPd esitavad EKP-le igakuiselt CIS 2 andmed euro pangatähtede kohta, st andmeühikud I lisa 1. osa tabeli osades 1 kuni 4, järgides I lisa 3. osas määratletud kirjendamisreegleid.

2.   RKPd edastavad V lisas osutatud 1. kategooria andmed ning sündmusepõhiste andmetena määratletud andmed euro pangatähtede kohta hiljemalt aruandeperioodi lõppemisele järgneva kuu kuuendal tööpäeval.

3.   RKPd edastavad V lisas osutatud 2. kategooria andmed euro pangatähtede kohta hiljemalt aruandeperioodi lõppemisele järgneva kuu kümnendal tööpäeval.

4.   Esimest korda edastatakse euro pangatähtede kohta andmed 2008. aasta oktoobris.

5.   RKPd kasutavad käesoleva suunise alusel euro pangatähtede kohta andmete edastamiseks CIS 2 andmeedastusmehhanismi.

Artikkel 3

Andmete kogumine euro müntide kohta

1.   RKPd koguvad CIS 2 andmeid euro müntide kohta, st andmeühikuid II lisa 1. osa tabeli osades 1 kuni 5, asjaomastelt nõuetele vastavatelt kolmandatelt osapooltelt, kes tegelevad euro müntide emiteerimisega nende liikmesriikides.

2.   RKPd esitavad EKP-le igakuiselt CIS 2 andmed euro müntide kohta, st andmeühikuid II lisa 1. osa tabeli osades 1 kuni 6, järgides II lisa 3. osas määratletud kirjendamisreegleid.

3.   Artikli 2 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõuded kehtivad mutatis mutandis euro müntide kohta andmete edastamisel vastavalt lõikele 1.

Artikkel 4

Andmete kogumine sularaha haldamise infrastruktuuri ja BRFi kohta

1.   RKPd esitavad EKP-le kaks korda aastas III lisas määratletud andmed sularaha haldamise infrastruktuuri kohta.

2.   RKPd esitavad EKP-le III lisas määratletud andmed BFRi kohta esimest korda lõikes 7 nimetatud tähtajal ning seejärel kaks korda aastas. EKP-le esitatavad andmed peavad põhinema andmetel, mille RKPd on saanud krediidiasutustelt ja teistelt kutselistelt sularahakäitlejatelt vastavalt BRFi punktile 2.7 ning dokumendile pealkirjaga „Andmete kogumine krediidiasutustelt ja teistelt kutselistelt sularahakäitlejatelt vastavalt pangatähtede taasringluse raamistikule” (5).

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud sularaha haldamise infrastruktuuri ja BRFi kohta andmete edastamiseks kasutavad RKPd CIS 2 andmeedastusmehhanismi.

4.   Igal aastal hiljemalt oktoobri kuuendaks tööpäevaks edastavad RKPd lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed aruandeperioodi kohta vastava aasta jaanuarist juunini.

5.   Igal aastal hiljemalt aprilli kuuendaks tööpäevaks edastavad RKPd lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed aruandeperioodi kohta eelmise aasta juulist detsembrini.

6.   Esimest korda edastatakse sularaha haldamise infrastruktuuri andmed, st III lisa tabeli andmeühikud 1.1 kuni 1.4, 2.1 ja 2.3 kuni 2.6, 2008. aasta oktoobris.

7.   Esimest korda edastatakse BRF andmed, st III lisa tabeli andmeühikud 2.2, 2.7 kuni 2.10 ja 3, järgmiselt:

a)

2008. aasta oktoobris edastavad andmed Nationale Bank van België/Banque nationale de Belgique, Deutsche Bundesbank, Banque centrale du Luxembourg, De Nederlandsche Bank, Oesterreichische Nationalbank ja Suomen Pankki;

b)

2009. aasta oktoobris edastab andmed Banka Slovenije;

c)

2010. aasta oktoobris edastavad andmed Banque de France, Central Bank of Cyprus ja Bank Ċentrali ta' Malta / Central Bank of Malta ning

d)

2011. aasta oktoobris edastavad andmed Bank of Greece, Banco de España, Banca d'Italia, Central Bank and Financial Services Authority of Ireland ja Banco de Portugal.

Artikkel 5

Andmete kogumine tulevastelt eurosüsteemi RKPdelt nende euro sularahavahetuse kohta

1.   RKP lisab lepingusse, mille ta sõlmib tulevase eurosüsteemi RKPga vastavalt suunise EKP/2006/9 artikli 3 lõikele 3, erisätted, mille kohaselt tulevane eurosüsteemi RKP esitab lisaks käesolevas suunises sätestatud aruandekohustusele EKP-le igakuiselt andmeühikud I lisa tabeli osades 4 ja 5 ning II lisa tabeli osades 4 ja 7, järgides mutatis mutandis I lisa 3. osas ja II lisa 3. osas määratletud kirjendamisreegleid, kõikide euro pangatähtede ja/või müntide kohta, mis ta RKP-lt laenab ning mis on talle RKP poolt tarnitud. Kui tulevane eurosüsteemi RKP ei ole sõlminud sellist lepingut RKPga, sõlmib kõnealuse tulevase eurosüsteemi RKPga sellise lepingu EKP, sätestades lepingus käesolevas artiklis nimetatud aruandekohustused.

2.   Esimest korda edastatakse lõikes 1 sätestatud andmed euro pangatähtede ja/või müntide kohta hiljemalt kuuendal tööpäeval kuul, mis järgneb kuule, mil tulevane eurosüsteemi RKP võtab vastu või toodab esimest korda euro pangatähti või münte.

3.   Artikli 2 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuded kehtivad mutatis mutandis lõikes 1 sätestatud andmete edastamisel euro pangatähtede ja müntide kohta.

Artikkel 6

Viiteandmete ja süsteemiparameetrite haldamine

1.   CIS 2-s sisestab EKP IV lisas nimetatud viiteandmed ja süsteemiparameetrid ning haldab neid.

2.   EKP tagab kohaste meetmetega, et nimetatud andmed ja süsteemiparameetrid on täielikud ja õiged.

3.   RKPd edastavad EKP-le õigeaegselt IV lisa tabeli punktides 2.1 ja 2.2 määratletud süsteemiparameetrid: i) käesoleva suunise jõustumisel ja ii) igal järgmisel süsteemiparameetrite muutumisel.

Artikkel 7

Edastatavate andmete täielikkus ja õigsus

1.   RKPd võtavad kohaseid meetmeid, et tagada käesoleva suunise alusel nõutavate andmete täielikkus ja õigsus enne andmete edastamist EKP-le. RKPd peavad läbi viima vähemalt V lisas sätestatud täielikkuse kontrolli ning VI lisas sätestatud õigsuse kontrolli.

2.   Iga RKP kasutab asjakohaseid CIS 2 andmeid, et koostada euro pangatähtede riigi netoemissiooni arvnäitajad. Iga RKP võrdleb seejärel neid arvnäitajaid oma raamatupidamisandmetega enne CIS 2 andmete edastamist EKP-le.

3.   Enne andmete talletamist CIS 2 keskandmebaasis, teeb EKP kindlaks, et V ja VI lisas määratletud täielikkuse ja õigsuse kontroll on CIS 2 poolt läbi viidud.

4.   EKP kontrollib RKP poolt esitatud ja lõikes 2 nimetatud CIS 2-s edastatud euro pangatähtede riigi netoemissiooni arvnäitajate ning vastavate raamatupidamisandmete kokkulangevust ning võtab mis tahes erinevuse korral ühendust vastava RKPga.

5.   Kui RKP avastab oma CIS 2 andmete mittevastavuse pärast andmete edastamist EKP-le, saadab see RKP ilma põhjendamatu viivituseta CIS 2 andmeedastusmehhanismi kaudu EKP-le parandatud andmed.

Artikkel 8

Juurdepääs CIS 2-le

1.   Kirjaliku taotluse saamisel ja tingimusel, et on sõlmitud lõikes 2 kirjeldatud iseseisev leping, annab EKP juurdepääsu CIS 2-le: i) kuni neljale üksikkasutajale igas RKPs, tulevase eurosüsteemi RKPs ning Euroopa Komisjonis, kes tegutseb nõuetele vastava kolmanda osapoole pädevuses, ja ii) ühele üksikkasutajale iga nõuetele vastava kolmanda osapoole juures. Nõuetele vastava kolmanda osapoole kasutajale antav juurdepääs on piiratud euro müntide andmetega ning antakse 2009. aasta esimeses kvartalis. EKP vaatab võimaluste piires läbi täiendavate üksikkasutajate CIS 2 juurdepääsu saamise kirjalikud avaldused, võttes arvesse süsteemi võimalusi.

2.   Vastutus üksikkasutajate tehnilise haldamise eest sätestatakse iseseisvas lepingus: i) EKP ja RKP vahel RKP üksikkasutajate ning vastava RKP liikmesriigi jurisdiktsiooni kuuluvate nõuetele vastavate kolmandate osapoolte üksikkasutajate osas; ii) EKP ja tulevase eurosüsteemi RKP vahel viimase üksikkasutajate osas ning iii) EKP ja Euroopa Komisjoni vahel viimase üksikkasutajate osas. EKP võib nendes lepingutes samuti viidata kasutajate haldamise korrale, turvastandarditele ning litsentseerimistingimustele, mida kohaldatakse CIS 2-s.

Artikkel 9

Automaatne teatamine andmesündmustest

EKP tagab, et CIS 2 saadab CIS 2 andmeedastusmehhanismi kaudu automaatseid teateid andmesündmuste kohta RKPdele, kes on nende automaatsete teadete saamist taotlenud.

Artikkel 10

CIS 2 andmete edastamine RKPdele

1.   RKPd, kes soovivad saada ja talletada kõik RKPsid ja tulevasi eurosüsteemi RKPsid puudutavad CIS 2 andmed oma kohalikes rakendustes väljaspool CIS 2, peavad saatma EKP-le kirjaliku taotluse selliste andmete korrapäraseks automaatseks edastamiseks CIS 2-st.

2.   EKP tagab, et CIS 2 saadab andmed CIS 2 andmeedastusmehhanismi kaudu RKPdele, kes on lõikes 1 nimetatud teenust taotlenud.

Artikkel 11

EKP juhatuse ülesanded

1.   EKP juhatus vastutab CIS 2 igapäevase haldamise eest.

2.   Kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 17.3 antakse EKP juhatusele volitus:

a)

teha käesoleva suunise lisades ja CIS 2 andmeedastusmehhanismi spetsifikatsioonides tehnilisi täiendusi, arvestades pangatähtede komitee ja infotehnoloogiakomitee seisukohti, ning

b)

muuta käesoleva suunise alusel teabe esmakordse edastamise tähtaegu, kui EKP nõukogu otsustab pikendada RKP-le kohaldatavat BRF-le ülemineku perioodi, arvestades pangatähtede komitee seisukohta.

3.   EKP juhatus teatab EKP nõukogule lõike 2 alusel tehtud muudatustest ilma põhjendamatu viivituseta ning järgib EKP nõukogu poolt vastavas küsimuses tehtavaid otsuseid.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 1. oktoobril 2008. aastal.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 11. september 2008

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(2)  ELT L 207, 28.7.2006, lk 39.

(3)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(4)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

(5)  Avaldatud EKP kodulehel 2006. aasta jaanuaris.


I LISA

Euro pangatähtede andmed

1. OSA

Euro pangatähtede aruandeskeem

Andmed

 

 

Andmeühiku nimetus ja number

Pangatähti kokku

Jaotus seeria/variandi alusel

Jaotus nimiväärtuse alusel

Jaotus ECI panga alusel (1)

Jaotus lähte-RKP alusel

Jaotus siht-RKP alusel

Jaotus lähtevaruliigi alusel (2)

Jaotus sihtvaruliigi alusel (3)

Jaotus kvaliteedi alusel (4)

Jaotus määratud tootmisaasta alusel (5)

Jaotus kavandatuse alusel (6)

Andmeallikas

1.   

Kumulatiivsed andmeühikud

1.1

Valmis pangatähed

 

 

 

 

RKP

1.2

Liinil hävitatud pangatähed

 

 

 

1.3

Liiniväliselt hävitatud pangatähed

 

 

 

2.   

Pangatähtede varude andmeühikud

A)   

Eurosüsteemi varud

2.1

Eurosüsteemi uute pangatähtede strateegiline varu

 

 

 

 

RKP

2.2

Eurosüsteemi ringluskõlblike pangatähtede strateegiline varu

 

 

 

2.3

Uute pangatähtede logistilised varud RKPs

 

 

 

2.4

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud RKPs

 

 (7)

 

2.5

Ringluskõlbmatute (hävitamisele kuuluvate) pangatähtede logistilised varud RKPs

 

 

 

2.6

Töötlemata pangatähtede varud RKPs

 

 (7)

 

B)   

NHTO pankade varud

2.7

Uute pangatähtede logistilised varud NHTO pankades

 

 

 

 

NHTO pangad

2.8

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud NHTO pankades

 

 (7)

 

2.9

Ringluskõlbmatute pangatähtede varud NHTO pankades

 

 

 

2.10

Töötlemata pangatähtede varud NHTO pankades

 

 (7)

 

C)   

ECI pankade varud

2.11

Uute pangatähtede logistilised varud ECI pankades

 

 

 

 

 

ECI pangad

2.12

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud ECI pankades

 

 (7)

 

 

2.13

Ringluskõlbmatute pangatähtede varud ECI pankades

 

 

 

 

2.14

Töötlemata pangatähtede varud ECI pankades

 

 (7)

 

 

2.15

ECI pankadest lähtuvate või neisse suunduvate pangatähtede logistilised varud

 

 (7)

 

 

D)   

Ristkontrolli andmed

2.16

Ülekandeks märgistatud eurosüsteemi strateegiline varu

 

 

 

 

varustav RKP

2.17

Ülekandeks märgistatud logistilised varud

 

 (7)

 

2.18

Vastuvõtmiseks märgistatud eurosüsteemi strateegiline varu

 

 

 

vastuvõttev RKP

2.19

Vastuvõtmiseks märgistatud logistilised varud

 

 (7)

 

3.   

Tegevusega seotud andmeühikud

A)   

RKPde tegevuse andmed

3.1

RKP poolt emiteeritud pangatähed

 

 (7)

 

 

RKP

3.2

RKP poolt NHTO pankadele üle kantud pangatähed

 

 (7)

 

3.3

RKP poolt ECI pankadele üle kantud pangatähed

 

 (7)

 

 

 

3.4

RKP-le tagastatud pangatähed

 

 (7)

 

 

3.5

NHTO pankadelt RKP-le üle kantud pangatähed

 

 (7)

 

3.6

ECI pankadelt RKP-le üle kantud pangatähed

 

 (7)

 

 

 

3.7

RKP poolt töödeldud pangatähed

 

 

 

 

3.8

RKP poolt ringluskõlbmatuks sorditud pangatähed

 

 

 

B)   

NHTO pankade tegevus

3.9

NHTO pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

 

 (7)

 

 

NHTO pangad

3.10

NHTO pankadele tagastatud pangatähed

 

 (7)

 

3.11

NHTO pankade poolt töödeldud pangatähed

 

 

 

3.12

NHTO pankade poolt ringluskõlbmatuks sorditud pangatähed

 

 

 

C)   

ECI pankade tegevus

3.13

ECI pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

 

 (7)

 

 

 

ECI pangad

3.14

ECI pankadele tagastatud pangatähed

 

 (7)

 

 

3.15

ECI pankade poolt töödeldud pangatähed

 

 

 

 

3.16

ECI pankade poolt ringluskõlbmatuiks sorditud pangatähed

 

 

 

 

RKP, ECI pangad

4.   

Pangatähtede liikumiste andmeühikud

4.1

Uue toodangu tarne trükikojast vastutavale RKP-le

 

 

 

 

 

 

 

 

vastutav RKP

4.2

Pangatähtede ülekanne

 

 (7)

 

 

vastuvõttev RKP

 

 

 

 

 

vastutav/varustav RKP

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

 

 (7)

 

 

vastutav/tarniv RKP

 

 

 

 

vastuvõttev RKP

5.   

Tulevaste eurosüsteemi RKPde andmeühikud

5.1

Varud enne seaduslikuks maksevahendiks muutumist

 

 

 

 

tulevane eurosüsteemi RKP

5.2

Eeljaotus

 

 

 

5.3

Kaaseeljaotus

 

 

 

eeljaotatud nõuetele vastavad tehingupartnerid

2. OSA

Euro pangatähtede andmete spetsifikatsioon

Kõikide andmeühikute osas esitavad RKPd ja tulevased eurosüsteemi RKPd arvnäitajad teabeühikutena, mis on väljendatud täisarvudes, olenemata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed.

1.   

Kumulatiivsed andmeühikud

Kumulatiivsed andmed koosnevad kõikide aruandeperioodide agregeeritud andmetest alates trükikoja esimesest tarnest enne uue seeria, variandi või nimiväärtuse kasutuselevõtmist kuni aruandeperioodi lõpuni

1.1

Valmis pangatähed

Pangatähed, mis on: i) toodetud vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta; ii) tarnitud RKP LSi või ESSi ja paiknevad RKPs ning iii) registreeritud RKP sularaha haldussüsteemis (8). Pangatähed, mis on üle kantud NHTO või ECI pankadele või on nende valduses, sealhulgas hävitatud pangatähed (andmeühikud 1.2 ja 1.3) jäävad RKP valmis pangatähtede osaks

1.2

Liinil hävitatud pangatähed

Valmis pangatähed, mis on hävitatud pangatähtede sortimise masinasse sisseehitatud purustiga pärast ehtsuse ja ringluskõlblikkuse alusel sortimist, kas RKP poolt või tema nimel

1.3

Liiniväliselt hävitatud pangatähed

Valmis pangatähed, mis on hävitatud kas RKP poolt või tema nimel pärast ehtsuse kontrollimist ja sortimist ringluskõlblikkuse alusel muul viisil kui sisseehitatud purustiga pangatähtede sortimise masinas, st vigastatud pangatähed või pangatähed, mille sortimismasin mis tahes põhjusel tagasi lükkab. Siia ei kuulu liinil hävitatud pangatähtede andmed (andmeühik 1.2)

2.   

Pangatähtede varude andmeühikud

Kuna tegemist on positsioonidega, esitatakse need andmeühikud aruandeperioodi lõpu seisuga

A)   

Eurosüsteemi varud

2.1

Eurosüsteemi uute pangatähtede strateegiline varu

Uued pangatähed, mis moodustavad ESS osa ja mida RKP hoiab EKP nimel

2.2

Eurosüsteemi ringluskõlblike pangatähtede strateegiline varu

Ringluskõlblikud pangatähed, mis moodustavad ESS osa ja mida RKP hoiab EKP nimel

2.3

Uute pangatähtede logistilised varud RKPs

RKPs (peakontoris/või harukontoris) olevad uued pangatähed, mis kuuluvad RKP LSi. See näitaja ei hõlma uusi pangatähti, mis on ESS osaks

2.4

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud RKPs

RKPs (peakontoris/või harukontoris) olevad ringluskõlblikud pangatähed, mis kuuluvad RKP LSi. See näitaja ei hõlma ringluskõlblikke pangatähti, mis on ESS osaks

2.5

Ringluskõlbmatute (hävitamisele kuuluvate) pangatähtede varud RKPs

RKPs olevad ringluskõlbmatud pangatähed, mida ei ole veel hävitatud

2.6

Töötlemata pangatähtede varud RKPs

RKPs olevad pangatähed, mille ehtsust ei ole veel RKP poolt kontrollitud ning mida ei ole ringluskõlblikkuse alusel sorditud, kas pangatähtede sortimise masinaga või käsitsi. Pangatähed, mille ehtsust on kontrollitud ja mis on ringluskõlblikkuse alusel sorditud NHTO või ECI pankade või muu krediidiasutuse või kutselise sularahakäitleja poolt ja seejärel RKP-le tagastatud kuuluvad sellesse andmeühikusse, kuni RKP poolt töötlemiseni

B)   

NHTO pankade varud

Need andmeühikud hõlmavad NHTO skeemi, mille RKP võib oma jurisdiktsioonis asutada. Üksikutelt NHTO pankadelt pärinev teave esitatakse RKP poolt agregeeritult kõikide NHTO pankade kohta. Need varud ei kuulu ringluses olevate pangatähtede hulka

2.7

Uute pangatähtede logistilised varud NHTO pankades

NHTO pankades olevad uued pangatähed, mille RKP on üle kandnud

2.8

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud NHTO pankades

NHTO pankades olevad ringluskõlblikud pangatähed, mis on kas RKP poolt üle kantud või ringlusest tagastatud ning mille NHTO pangad on hinnanud ringluskõlblikuks vastavalt BRF-le

2.9

Ringluskõlbmatute pangatähtede varud NHTO pankades

NHTO pankades olevad pangatähed, mis NHTO pangad on hinnanud ringluskõlbmatuks vastavalt BRF-le

2.10

Töötlemata pangatähtede varud NHTO pankades

NHTO pankades olevad pangatähed, mille ehtsust ei ole veel NHTO pankade poolt kontrollitud ning mis ei ole ringluskõlblikkuse alusel sorditud

C)   

ECI pankade varud

Need andmeühikud hõlmavad ECI programmi. Need varud ei kuulu ringluses olevate pangatähtede hulka

2.11

Uute pangatähtede logistilised varud ECI pankades

ECI pankades olevad uued pangatähed, mille RKP on üle kandnud

2.12

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud ECI pankades

ECI pankades olevad ringluskõlblikud pangatähed, mis on kas RKP poolt üle kantud või ringlusest tagastatud ning mille ECI pangad on hinnanud ringluskõlblikuks vastavalt BRF-le

2.13

Ringluskõlbmatute pangatähtede varud ECI pankades

ECI pankades olevad pangatähed, mille ECI pangad on hinnanud ringluskõlbmatuteks vastavalt BRF-le

2.14

Töötlemata pangatähtede varud ECI pankades

ECI pankades olevad pangatähed, mille ehtsust ei ole veel ECI pankade poolt kontrollitud ning mis ei ole ringluskõlblikkuse alusel sorditud

2.15

ECI pankadele või nende poolt saadetud teel olevate pangatähtede logistilised varud

Pangatähed, mille RKP on andnud ECI pangale (või ECI panga nimel tegutsevale sularahaveo (CIT) ettevõtjale), mis aruandeperioodi lõpul on endiselt teel ECI panga ruumidesse, ning pangatähed, mille RKP peab kavakohaselt ECI pangalt (või ECI panga nimel tegutsevalt sularahaveo ettevõtjalt) vastu võtma, kuid mis aruandeperioodi lõpul on endiselt teel, st mis on lahkunud ECI panga ruumidest, kuid ei ole veel jõudnud RKPni

D)   

Ristkontrolli andmed

2.16

Ülekandmiseks määratud eurosüsteemi strateegiline varu

RKPs olevad ESSi uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mis on reserveeritud ülekandmiseks vastavalt iseseisvatele EKP õigusaktidele pangatähtede tootmise ja pangatähtede varude haldamise kohta. RKP võib pangatähed üle kanda ühe või mitme RKP LSi või ESSi või omaenda LSi. Kuni pangatähed on füüsiliselt ülekandmisel, moodustavad nad RKPs oleva uue või ringluskõlbliku ESSi osa (andmeühik 2.1 või 2.2)

2.17

Ülekandmiseks määratud logistilised varud

RKP LSi kuuluvad uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mis on reserveeritud ülekandmiseks vastavalt iseseisvatele EKP õigusaktidele pangatähtede tootmise ja pangatähtede varude haldamise kohta. RKP võib pangatähed üle kanda ühe või mitme RKP LSi või ESSi või kõnealuse RKP ESSi. Kuni pangatähed on füüsiliselt ülekandmisel, moodustavad nad RKPs oleva uue või ringluskõlbliku LSi osa (andmeühik 2.3 või 2.4)

2.18

Vastuvõtmiseks määratud eurosüsteemi strateegiline varu

Uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mida hakatakse üle kandma RKPs (vastuvõtva RKPna) olevasse ESSi ühe või mitme teise RKP, trükikoja või selle RKP omaenda LS poolt vastavalt iseseisvatele EKP õigusaktidele pangatähtede tootmise ja pangatähtede varude haldamise kohta

2.19

Vastuvõtmiseks määratud logistiline varu

Uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mis hakatakse üle kandma RKP (vastuvõtva RKPna) LSi ühe või mitme teise RKP, trükikoja või selle RKP enda ESS poolt vastavalt iseseisvatele EKP õigusaktidele pangatähtede tootmise ja pangatähtede varude haldamise kohta

3.   

Tegevusega seotud andmeühikud

Kuna tegemist on voogudega, hõlmavad need andmeühikud kogu aruandeperioodi

A)   

RKPde tegevus

3.1

RKP poolt emiteeritud pangatähed

Uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mille kolmandad isikud on RKPst välja võtnud, olenemata sellest kas väljavõetud pangatähed on kliendi kontolt debiteeritud või mitte. See andmeühik ei hõlma ülekandeid NHTO pankadele (andmeühik 3.2) ja ECI pankadele (andmeühik 3.3)

3.2

RKP poolt NHTO pankadele üle kantud pangatähed

Uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mille RKP on üle kandnud NHTO pankadele

3.3

RKP poolt ECI pankadele üle kantud pangatähed

Uued ja ringluskõlblikud pangatähed, mille RKP on üle kandnud ECI pankadele

3.4

RKP-le tagastatud pangatähed

Ringlusest RKP-le tagastatud pangatähed, olenemata sellest, kas tagastatud pangatähed on kliendi kontole krediteeritud või mitte. See andmeühik ei hõlma ülekandeid RKP-le NHTO pankadest (andmeühik 3.5) või ECI pankadest (andmeühik 3.6)

3.5

NHTO pankadest RKP-le üle kantud pangatähed

Pangatähed, mille NHTO pangad on üle kandnud RKP-le

3.6

ECI pankadest RKP-le üle kantud pangatähed

Pangatähed, mille ECI pangad on üle kandnud RKP-le

3.7

RKP poolt töödeldud pangatähed

Pangatähed, mille ehtsuse on RKP kontrollinud ja sortinud ringluskõlblikkuse alusel pangatähtede sortimise masinaga või käsitsi.

Need andmed hõlmavad eelmise aruandeperioodi töötlemata pangatähtede varu (andmeühik 2.6) + ringlusest tagastatud pangatähed (andmeühik 3.4) + NHTO pankadest RKP-le üle kantud pangatähed (andmeühik 3.5) + ECI pankadest RKP-le üle kantud pangatähed (andmeühik 3.6) + teistelt RKPdelt saadud töötlemata pangatähed (andmeühik 4.3 alljaotus) – teistele RKPdele üle kantud töötlemata pangatähed (andmeühik 4.2 alljaotus) – jooksva aruandeperioodi töötlemata pangatähtede varu (andmeühik 2.6)

3.8

RKP poolt ringluskõlbmatuks sorditud pangatähed

Pangatähed, mis on RKP poolt töödeldud ja mille ringluskõlbmatuse on RKP tuvastanud vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede käitlemise kohta RKPde poolt

B)   

NHTO pankade tegevus

3.9

NHTO pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

NHTO pankade poolt ringlusse lastud pangatähed, st NHTO pankadest välja võetud sularaha andmed kokku

3.10

NHTO pankadele tagastatud pangatähed

NHTO pankadele tagastatud pangatähed, st kokku hoiused NHTO pankades

3.11

NHTO pankade poolt töödeldud pangatähed

Pangatähed, mille ehtsuse on NHTO pangad kontrollinud ja sortinud ringluskõlblikkuse alusel pangatähtede sortimise masinaga või käsitsi vastavalt BRF-le.

Need andmed hõlmavad eelmise aruandeperioodi töötlemata pangatähtede varu (andmeühik 2.10) + NHTO pankadele tagastatud pangatähed (andmeühik 3.10) – NHTO pankade poolt RKP-le üle kantud töötlemata pangatähed – jooksva aruandeperioodi töötlemata pangatähtede varu (andmeühik 2.10)

3.12

NHTO pankade poolt ringluskõlbmatuks sorditud pangatähed

Pangatähed, mis on NHTO pankade poolt töödeldud ja ringluskõlbmatuks sorditud vastavalt BRF-le

C)   

ECI pankade tegevus

3.13

ECI pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

ECI panga poolt ringlusse lastud pangatähed, st ECI pangast välja võetud sularaha andmed kokku

3.14

ECI pankadele tagastatud pangatähed

ECI panka tagastatud pangatähed, st kokku hoiused ECI pangas

3.15

ECI pankade poolt töödeldud pangatähed

Pangatähed, mille ehtsuse on ECI pank tuvastanud ja sortinud ringluskõlblikkuse alusel pangatähtede sortimise masinaga või käsitsi vastavalt BRF-le.

Need andmed hõlmavad eelmise aruandeperioodi töötlemata pangatähtede varu (andmeühik 2.14) + ECI panka tagastatud pangatähed (andmeühik 3.14) – jooksva aruandeperioodi töötlemata pangatähtede varu (andmeühik 2.14)

3.16

ECI pankade poolt ringluskõlbmatuks sorditud pangatähed

Pangatähed, mis on ECI panga poolt töödeldud ja ringluskõlbmatuks sorditud vastavalt BRF-le

4.   

Andmeühikud pangatähtede liikumise kohta

Kuna tegemist on voogudega, hõlmavad need andmeühikud kogu aruandeperioodi

4.1

Uue toodangu tarne trükikojast vastutavale RKP-le

Uued pangatähed, mis on toodetud vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta ja mis on tarnitud trükikohast RKP-le (tootmise eest vastutav RKP), või RKP kaudu (tootmise eest vastutav RKP) teisele RKP-le

4.2

Pangatähtede ülekanne

Pangatähed, mille RKP on üle kandnud teise RKP-le või sisemiselt enda LSst ESSi või vastupidi

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

Pangatähed, mille RKP on saanud teisest RKPst või sisemiselt üle kandnud enda LSst ESSi või vastupidi

5.   

Tulevaste eurosüsteemi RKPde andmeühikud

Need andmeühikud esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga

5.1

Varud enne seaduslikuks maksevahendiks muutumist

Euro pangatähed, mis on tulevases eurosüsteemi RKPs sularahavahetuse eesmärgil

5.2

Eeljaotus

Euro pangatähed, mis on tulevase eurosüsteemi RKP poolt eeljaotatud nõuetele vastavatele tehingupooltele, kes täidavad euro pangatähtede vastuvõtmise nõudeid eeljaotuseks, enne sularahavahetust vastavalt suunisele EKP/2006/9

5.3

Kaaseeljaotus

Euro pangatähed, mille nõuetele vastavad tehingupooled on kaaseeljaotanud kutselistele kolmandatele osapooltele vastavalt suunisele EKP/2006/9 ja mida need kutselised kolmandad osapooled hoiavad oma ruumides enne sularahavahetust

3. OSA

CIS 2 kirjendamise reeglid euro pangatähtede liikumiste kohta

1.   Sissejuhatus

Käesolevas osas sätestatakse ühtsed kirjendamise reeglid, mis hõlmavad pangatähtede tarneid trükikojast, ülekandeid RKPde vahel ning ülekandeid erinevate varuliikide vahel sama RKP sees, et tagada CIS 2 andmete ühtsus. Tulevased eurosüsteemi RKPd kohaldavad käesolevat korda mutatis mutandis.

2.   Tehinguliigid

Pangatähtede liikumiste tehinguliike on neli:

Tehinguliik 1 (otsetarne): uute pangatähtede otsetarne trükikojast vastutavale RKP-le, kes on ühtlasi vastuvõttev RKP.

Tehinguliik 2 (kaudne tarne ilma ajutise ladustamiseta): uute pangatähtede kaudne tarne trükikojast vastutava RKP kaudu teisele RKP-le. Pangatähed tarnitakse vastuvõtvale RKP-le vastutava RKP poolt, ilma ajutise ladustamiseta vastutavas RKP-s.

Tehinguliik 3 (kaudne tarne koos ajutise ladustamisega): uute pangatähtede kaudne tarne trükikojast vastutava RKP kaudu teisele RKP-le. Pangatähed ladustatakse vähemalt üheks päevaks vastutavas RKP-s enne nende vedu vastutava RKP poolt vastuvõtvale RKP-le.

Tehinguliik 4 (ülekanne): (uute, ringluskõlblike, töötlemata või ringluskõlbmatute) pangatähtede varude ülekanne i) kahe erineva RKP vahel (tarniv ja vastuvõttev RKP), mis võib hõlmata ka muudatust varu liigis (LS/ESS), või ii) erinevate varu liikide vahel sama RKP piires.

3.   Pangatähtede liikumiste andmete võrdlemine

RKPd, kelle vahel pangatähed liiguvad, kontrollivad vajadusel üle omavahel esitatavates andmetes toodud mahud ja liigitused.

Varustava ja vastuvõtva RKP kirjete sünkroniseerimiseks kirjendatakse iga pangatähtede liikumine varustava ja vastuvõtva RKP poolt alles pangatähtede liikumise lõpetamisel, st siis kui vastuvõttev RKP on kinnitanud pangatähtede kätesaamise ja registreerinud need oma sularaha haldussüsteemis. Kui pangatähed saabuvad kuu viimase tööpäeva hilisõhtul ja neid ei saa sellel päeval vastuvõtva RKP sularaha haldussüsteemis registreerida, peavad varustav ja vastuvõttev RKP omavahel kokku leppima, kas kirjendada pangatähtede liikumine jooksval kuul või järgmisel kuul.

4.   Pangatähtede märgistamine pangatähtede liikumistes

CIS 2-s ja märgistamise kontekstis on tähtajaks kuude arv, mis tuleb arvesse võtta, et määrata kindlaks pangatähtede varud, mis on kas reserveeritud ülekandmiseks või määratud vastuvõtmiseks. Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta kirjendatakse trükikojast oodatavate tarnete puhul „Vastuvõtmiseks määratud varu”, ehkki kõnealused pangatähed ei pruugi olla veel toodetud ja võib toimuda ootamatuid sündmusi, mis nende tarne edasi lükkavad või seda muul viisil mõjutavad. Tähtaeg on määratletud iseseisvas EKP õigusaktis pangatähtede varude haldamise kohta.

5.   Kirjendamisreeglid

Allpool toodud tabelites tähendab „+”, et CIS 2-s kirjendatakse suurenemine ja „–” et CIS 2-s kirjendatakse vähenemine.

5.1.   Tehinguliigi 1 kirjendamisreeglid

Andmeühiku number ja nimetus

Tarne ESSi

Tarne LSi

Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta

Pärast tarnet trükikojast

Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta

Pärast tarnet trükikojast

1.1

Valmis pangatähed

 

+

 

+

2.1

Uute pangatähtede ESS

 

+

 

 

2.3

Uute pangatähtede LS RKPs

 

 

 

+

2.18

Vastuvõtmiseks määratud ESS

+ (9)

 

 

2.19

Vastuvõtmiseks määratud LS

 

 

+ (9)

4.1

Uute pangatähtede tarne trükikojast vastutavale RKP-le

 

+

koos „varu liiki (to)” = ESS

 

+

koos „varu liiki (to)” = LS

5.2.   Tehinguliigi 2 kirjendamisreeglid

Andmeühiku number ja nimetus

Tarne ESSi

Tarne LSi

Vastutav RKP

Vastuvõttev RKP

Vastutav RKP

Vastuvõttev RKP

Pärast tarnet trükikojast / vastutavalt RKP-lt vastuvõtvale RKP-le

Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta

Vastutavalt RKP-lt kättesaamisel

Pärast tarnet trükikojast / vastutavalt RKP-lt vastuvõtvale RKP-le

Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta

Vastutavalt RKP-lt vastuvõtmisel

1.1

Valmis pangatähed

 

 

+

 

 

+

2.1

Uute pangatähtede ESS

 

 

+

 

 

 

2.3

Uute pangatähtede LS RKPs

 

 

 

 

 

+

2.18

Vastuvõtmiseks määratud ESS

 

+ (10)

 

 

 

2.19

Vastuvõtmiseks määratud LS

 

 

 

 

+ (10)

4.1

Uute pangatähtede tarne trükikojast vastutavale RKP-le

+

koos „varu liiki (to)” = ESS

 

 

+

koos „varu liiki (to)” = LS

 

 

4.2

Pangatähtede ülekandmine

+

koos:

„RKP-le” = vastuvõttev RKP,

„varu liigist (from)”= tootmine,

„varu liiki (to)” = ESS,

kvaliteet = uus,

planeeritud = kavakohane

 

 

+

koos:

„RKP-le” = vastuvõttev RKP,

„varu liigist (from)”= tootmine,

„varu liiki (to)” = LS,

kvaliteet = uus,

planeeritud = kavakohane

 

 

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

 

 

+

koos:

„RKP-lt” = vastutav RKP,

„varu liiki (to)” = ESS,

kvaliteet = uus

 

 

+

koos:

„RKP-lt” = vastutav RKP,

„varu liiki (to)” = LS,

kvaliteet = uus

Trükikojalt vastuvõtvale RKP-le toimuva tarne kuul kirjendatakse esiteks trükikoja tarnekohustuse täitmine vastutava RKP ees, esitades andmed andmeühiku 4.1 kohta („Uue toodangu tarne trükikojast vastutavale RKP-le”). Teiseks kirjendatakse uute pangatähtede ülekanne vastutava RKP poolt vastuvõtvale RKP-le esitades andmed andmeühiku 4.2 kohta („Pangatähtede ülekanne”).

5.3.   Tehinguliigi 3 kirjendamisreeglid, kui sihtvaruliigiks on ESS

Andmeühiku number ja nimetus

Vastutav RKP

Vastuvõttev RKP

Vastutav RKP

Vastuvõttev RKP

Pärast tarnet trükikojast vastutavale RKP

Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta

Pärast ülekannet vastuvõtvale RKP-le

Vastuvõtmisel vastutavalt RKP-lt

1.1

Valmis pangatähed

+

 

+

2.1

Uute pangatähtede ESS

+

 

+

2.16

Ülekandmiseks määratud ESS

+ (11)

 

 

2.18

Vastuvõtmiseks määratud ESS

 

+ (11)

 

4.1

Uute pangatähtede tarne trükikojast vastutavale RKP-le

+

koos „varu liiki (to)” = ESS

 

 

 

4.2

Pangatähtede ülekanne

 

 

+

koos:

„RKP-le” = vastuvõttev RKP,

„varu liigist (from)” = tootmine,

„varu liiki (to)” = ESS,

kvaliteet = uus,

planeeritud = kavakohane

 

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

 

 

 

+

koos:

„RKP-lt” = vastutav RKP,

„varu liiki (to)” = ESS,

kvaliteet = uus

CIS 2-s kirjendamisel on tehinguliikide 3 ja 2 erinevused järgmised: i) trükikojalt saadud pangatähed kirjendatakse vastutava RKP poolt kui „valmis pangatähed” ning lisatakse ajutise ladustamise ajal vastutava RKP ESSile või LSile, ja ii) pärast tarnet trükikojalt märgistatakse nad ülekandeks ajutise ladustamise ajaks ja märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.

5.4.   Tehinguliigi 3 kirjendamisreeglid, kui sihtvaruliigiks on LS

Andmeühiku number ja nimetus

Vastutav RKP

Vastuvõttev RKP

Vastutav RKP

Vastuvõttev RKP

Pärast tarnet trükikojast vastutavale RKP

Vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta

Pärast ülekannet vastuvõtvale RKP-le

Vastuvõtmisel vastutavalt RKP-lt

1.1

Valmis pangatähed

+

 

+

2.3

Uute pangatähtede LS RKPs

+

 

+

2.17

Ülekandeks märgistatud LS

+ (12)

 

 

2.19

Vastuvõtmiseks märgistatud LS

 

+ (12)

 

4.1

Uue toodangu tarne trükikojast vastutavale RKP-le

+

koos „varu liiki (to)” = LS

 

 

 

4.2

Pangatähtede ülekanne

 

 

+

koos:

„RKP-le” = vastuvõttev RKP,

„varu liigist (from)” = tootmine,

„varu liiki (to)” = LS,

kvaliteet = uus,

planeeritud = kavakohane

 

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

 

 

 

+

koos:

„RKP-lt” = vastutav RKP,

„varu liiki (to)” = LS,

kvaliteet = uus

Tehinguliikide 3 ja 2 erinevused kirjendamisel CIS 2-s on järgmised: i) trükikojalt saadud pangatähed kirjendatakse vastutava RKP poolt kui „Valmis pangatähed” ning lisatakse ajutise ladustamise ajal vastutava RKP ESSile või LSile, ja ii) pärast trükikojalt tarnimist märgistatakse nad ülekandeks ajutise ladustamise ajaks ja märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.

5.5.   Tehinguliigi 4 kirjendamisreeglid (uued ja ringluskõlblikud pangatähed)

Andmeühiku number ja nimetus

Varustav RKP

Vastuvõttev RKP

Varustav RKP

Vastuvõttev RKP

Pärast ülekandmise otsust

Pärast ülekannet vastuvõtvale RKP-le

Vastuvõtmisel vastutavalt RKP-lt

1.1

Valmis pangatähed

 

 

+

2.1

Uute pangatähtede ESS

 

 

+

2.2

Ringluskõlblike pangatähtede ESS

 

 

või: –

või: +

2.3

Uute pangatähtede LS RKPs

 

 

või: –

või: +

2.4

Ringluskõlblike pangatähtede LS RKPs

 

 

või: –

või: +

2.16

Ülekandmiseks määratud ESS

+ (13)

 

 

2.17

Ülekandmiseks määratud LS

või: + (13)

 

või: –

 

2.18

Vastuvõtmiseks määratud ESS

 

+ (13)

 

2.19

Vastuvõtmiseks määratud LS

 

või: + (13)

 

või: –

4.2

Pangatähtede ülekanne

 

 

+

koos „RKP-le” = vastuvõttev RKP

 

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

 

 

 

+

koos „RKP-lt” = tarniv RKP

Andmeühikud 4.2 („Pangatähtede ülekanne”) ja 4.3 („Pangatähtede vastuvõtmine”) täidetakse järgmise teabega: i) sihtvaruliik (ESS/LS); ii) kvaliteedijaotus (uued/ringluskõlblikud) ja iii) jaotus kavandatuse alusel (kavakohane / ad hoc).

5.6.   Tehinguliigi 4 kirjendamisreeglid (töötlemata ja ringluskõlbmatud pangatähed)

Andmeühiku number ja nimetus

Varustav RKP

Vastuvõttev RKP

Pärast ülekannet vastuvõtvale RKP-le

Vastuvõtmisel vastutavalt RKP-lt

1.1

Valmis pangatähed

+

2.5

Ringluskõlbmatute pangatähtede (hävitamisele kuuluvad) varud RKPs

+

2.6

Töötlemata pangatähtede varud RKPs

või: –

või: +

4.2

Pangatähtede ülekanne

+

koos:

„RKP-le” = vastuvõttev RKP,

„varu liigist (from)” = LS,

„varu liiki (to)” = LS,

planeeritud = ad hoc

 

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

 

+

koos:

„RKP-lt” = tarniv RKP,

„varu liiki (to)” = LS

Andmeühikud 4.2 („Pangatähtede ülekanne”) ja 4.3 („Pangatähtede vastuvõtmine”) täidetakse teabega, kas ülekantud pangatähed olid töötlemata või ringluskõlbmatud.

Töötlemata või ringluskõlbmatute pangatähtede varusid ei märgistata.


(1)  Andmed esitatakse eraldi iga ECI panga kohta.

(2)  Esitatakse teave varu liigi kohta, millest ülekantavad pangatähed on varustavas RKPs võetud, st tootmine (tarne trükikojast), eurosüsteemi strateegiline varu (ESS) või logistilised varud (LS).

(3)  Esitatakse teave varu liigi kohta, kuhu vastuvõtvas RKPs on pangatähed üle kantud, st ESS või LS.

(4)  Esitatakse teave kas üle kantud pangatähed olid uued, ringluskõlblikud, töötlemata või ringluskõlbmatud. Kui kantakse üle erinevasse kvaliteediliiki kuuluvaid pangatähti, kui muud jaotused on identsed, esitatakse eraldi liikumine iga kvaliteediliigi kohta.

(5)  Esitatakse teave kalendriaasta kohta, milles tootmine on kajastatud vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta. Kui tarnitud pangatähed on seotud erinevate iseseisvate EKP õigusaktidega pangatähtede tootmise kohta, mis viitavad eri kalendriaastatele, kuid muud jaotused on identsed, näidatakse aruandes eraldi tarned.

(6)  Esitatakse teave kas tegemist oli kavakohase ülekandega vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede tootmise kohta või oli tegemist ad hoc ülekandega.

(7)  Andmete allikatena märgitud üksused võivad otsustada erinevatesse seeriatesse ja/või variantidesse kuuluvate pangatähtede segapakettide või -pakkide puhul seeriate ja variantide jaotuse statistilisel meetodil.

(8)  Nendest andmetest arvatakse välja kõik valmis pangatähed, mis on pärast trükkimist märgistatud kui näidised.

(9)  Märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.

(10)  Märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.

(11)  Märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.

(12)  Märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.

(13)  Märgistamiseks määratud tähtaja jooksul.


II LISA

Euro müntide andmed

1. OSA

Euro müntide aruandeskeem

Andmed

 

 

Andmeühiku nimetus ja number

Müntide arv kokku

Müntide väärtus kokku

Jaotus seeria alusel

Jaotus nimiväärtuse alusel

Jaotus üksuse alusel (1)

Jaotus lähteliikmesriigi alusel

Jaotus sihtliikmesriigi alusel

Andmeallikas

1.

Ringluse andmeühikud

 

 

1.1

Riigi käibemüntide netoemissioon

 

 

 

 

 

Münte emiteerivad üksused (2)

1.2

Riigi meenemüntide netoemissioon (kogus)

 

 

1.3

Riigi meenemüntide netoemissioon (väärtus)

 

 

 

2.

Mündivarude andmeühikud

 

2.1

Mündivarud

 

 

 

 

 

 

Münte emiteerivad üksused (2)

3.

Tegevusega seotud andmeühikud

 

3.1

Üldsusele emiteeritud mündid

 

 

 

 

 

 

Münte emiteerivad üksused (2)

3.2

Üldsuselt tagastatud mündid

 

 

 

 

 

 

3.3

Töödeldud mündid

 

 

 

 

 

 

3.4

Ringluskõlbmatuiks sorditud mündid

 

 

 

 

 

 

4.

Andmeühikud müntide liikumise kohta

 

4.1

Käibemüntide ülekanded

 

 

 

 

 

vastuvõttev liikmesriik

Münte emiteerivad üksused (2)

4.2

Käibemüntide vastuvõtmine

 

 

 

 

 

varustav liikmesriik

 

5.

Andmeühikud riigi koguemissiooni arvutamiseks

 

5.1

Käibemüntide krediteeritud varud münte emiteerivates üksustes

 

 

 

 

 

Münte emiteerivad üksused (2)

5.2

Krediteeritud meenemüntide arv münte emiteerivates üksustes

 

 

5.3

Krediteeritud meenemüntide väärtus münte emiteerivates üksustes

 

 

 

6.

Täiendavad andmeühikud

 

6.1

Müntide ülejääk (3)

 

 

 

 

 

Münte emiteerivad üksused (2)

6.2

Müntide puudujääk (3)

 

 

 

 

 

6.3

RKP poolt juriidilisele emitendile/ emitentidele krediteeritud varude väärtus

 

 

 

RKP

7.

Tulevaste osalevate liikmesriikide andmeühikud

 

7.1

Varud enne seadusliku maksevahendi staatust

 

 

 

 

 

tulevane eurosüsteemi RKP ja münte emiteerivad kolmandad isikud (4)

7.2

Eeljaotus

 

 

 

 

 

tulevane eurosüsteemi RKP

7.3

Kaaseeljaotus

 

 

 

 

 

eeljaotatud nõuetele vastavad tehingupooled

2. OSA

Euro müntide andmeühikute spetsifikatsioon

Andmeühikute 1.3, 5.3 ja 6.3 osas esitatakse näitajad väärtuse alusel ning kahe kümnendikkoha täpsusega, olenemata sellest, kas näitajad on positiivsed või negatiivsed. Ülejäänud andmeühikute osas esitatakse näitajad väljendatuna täisarvudes, olenemata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed.

1.   

Ringluse andmeühikud

Need andmeühikud esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga.

1.1

Riigi käibemüntide netoemissioon

RKPd arvutavad riigi käibemüntide netoemissiooni kasutades järgmisi samaväärseid valemeid:

Valem 1 Riigi netoemissioon = üldsusele emiteeritud müntide kumulatiivne koguarv (kumulatiivne andmeühik 3.1) – üldsuselt tagastatud müntide kumulatiivne koguarv (kumulatiivne andmeühik 3.2)

Valem 2 Riigi netoemissioon = valmis mündid – kumulatiivsed kogutarned (kumulatiivne andmeühik 4.1) + kumulatiivne koguvastuvõtt (kumulatiivne andmeühik 4.2) – valmis varud – hävitatud mündid

1.2

Riigi meenemüntide netoemissioon (kogus)

Ringlusse lastud kõikide nimiväärtustega meenemüntide agregeeritud koguhulk. RKPd arvutavad selle näitaja kasutades mutatis mutandis sama valemit nagu andmeühiku 1.1 puhul, v.a see, et kumulatiivseid kogutarneid ja kumulatiivseid ringlusest tagastamisi kokku ei kohaldata

1.3

Riigi meenemüntide netoemissioon (väärtus)

Ringlusse lastud kõikide nimiväärtustega meenemüntide agregeeritud nimiväärtus kokku. RKPd arvutavad selle näitaja kasutades mutatis mutandissama valemit nagu andmeühiku 1.1 andmete puhul, v.a see, et kumulatiivseid kogutarneid ja kumulatiivseid ringlusest tagastamisi kokku ei kohaldata

2.   

Mündivarude andmeühikud

Need andmeühikud esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga.

2.1

Mündivarud

RKPs ja münte emiteerivatel kolmandatel osapooltel (kui osalevas liikmesriigis neid on) olevad käibemündid, olenemata sellest, kas tegemist on müntidega: i) mis ei ole valmis ja mis ei ole krediteeritud juriidilisele emitendile/emitentidele; ii) mis on valmis, kuid mida ei ole krediteeritud juriidilisele emitendile/emitentidele, või iii) mis on valmis ja krediteeritud juriidilisele emitendile/emitentidele.

Rahapajade valduses olevad mündivarud hõlmavad ainult münte, mis on läbinud lõpliku kvaliteedikontrolli, olenemata nende pakendatusest ja tarneseisust.

Esitatakse andmed müntide kohta, mis on sorditud ringluskõlbmatuiks, kuid mis ei ole veel hävitatud

3.   

Tegevusega seotud andmeühikud

Kuna tegemist on voogudega, hõlmavad need andmeühikud kogu aruandeperioodi.

3.1

Üldsusele emiteeritud mündid

Käibemündid, mille RKP ja münte emiteerivad kolmandad osapooled on tarninud ja debiteerinud (müünud) üldsusele

3.2

Üldsuselt tagastatud mündid

Käibemündid, mille üldsus on hoiustanud RKPs ja münte emiteerivate kolmandate osapoolte juures

3.3

Töödeldud mündid

Käibemündid, mille ehtsus ja ringluskõlblikkus on RKP ja münte emiteerivate kolmandate osapoolte poolt kontrollitud

3.4

Ringluskõlbmatuiks sorditud mündid

RKP ja münte emiteerivate kolmandate osapoolte poolt töödeldud ja ringluskõlbmatuiks sorditud mündid

4.   

Andmeühikud müntide liikumise kohta

Kuna tegemist on voogudega, hõlmavad need andmeühikud kogu aruandeperioodi.

4.1

Käibemüntide ülekanded

Käibemündid, mille RKP ja (tulevase) osaleva liikmesriigi münte emiteerivad kolmandad osapooled on tarninud nimiväärtuses teiste (tulevaste) osalevate liikmesriikide münte emiteerivatele üksustele

4.2

Käibemüntide vastuvõtmine

Käibemündid, mille RKP ja (tulevase) osaleva liikmesriigi münte emiteerivad kolmandad osapooled on võtnud vastu nimiväärtuses teiste (tulevaste) osalevate liikmesriikide münte emiteerivatelt üksustelt

5.   

Andmeühikud riigi koguemissiooni arvutamiseks

Kuna tegemist on positsioonidega, esitatakse need andmeühikud aruandeperioodi lõpu seisuga. Liikmesriigis, kus RKP on ainus münte emiteeriv üksus, on andmeühikute 5.1 ja 5.3 varude nimiväärtuste summa võrdne andmeühiku 6.3 nimiväärtusega.

5.1

Käibemüntide krediteeritud varud münte emiteerivates üksustes

Juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud ning RKP ja münte emiteerivate kolmandate osapoolte poolt hoitavad käibemündid

5.2

Krediteeritud meenemüntide arv münte emiteerivates üksustes

Juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud ning RKP ja münte emiteerivate kolmandate osapoolte poolt hoitavate meenemüntide koguarv

5.3

Krediteeritud meenemüntide väärtus münte emiteerivates üksustes

Juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud ning RKP ja münte emiteerivate kolmandate osapoolte poolt hoitavate meenemüntide nimiväärtus kokku

6.   

Täiendavad andmeühikud

Kuna tegemist on positsioonidega, esitatakse need andmeühikud aruandeperioodi lõpu seisuga.

6.1

Müntide ülejääk

Käibemündid, mis ületavad riigi tasandil teatava mündivaru ülempiiri. Neid mündivarusid võib tarnida teistele (tulevastele) osalevatele liikmesriikidele. RKP otsustab, asjakohasel juhul koostöös juriidilise emitendiga, mündivarude ülempiiri

6.2

Müntide puudujääk

Käibemüntide puudujääk riigi tasandil allpool teatatavat mündivarude alampiiri. RKP otsustab, kohalduval juhul koostöös juriidilise emitendiga, mündivarude alampiiri

6.3

RKP poolt juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud varude väärtus

Juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud RKP käibe- ja meenemüntide varud, olenemata nende staatusest seadusliku maksevahendina. See hõlmab RKP liikmesriigi juriidilisele emitendile krediteeritud varusid ning varusid, mis on vastu võetud teistest osalevatest liikmesriikidest nimiväärtuses (vastuvõetud mündid krediteeritakse varustava liikmesriigi juriidilisele emitendile, kuid muutuvad vastuvõtva RKP krediteeritud varude osaks).

Tarned ja/või vastuvõtmised omahinnaga ei mõjuta käesolevat andmeühikut

7.   

Tulevaste osalevate liikmesriikide andmeühikud

Need andmeühikud esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga.

7.1

Varud enne seadusliku maksevahendi staatust

Tulevasel eurosüsteemi RKP ja tulevase eurosüsteemi liikmesriigi münte emiteerivate kolmandate osapoolte poolt sularahavahetuse eesmärgil hoitavad euro käibemündid

7.2

Eeljaotus

Euro käibemündid, mida hoiavad nõuetele vastavad tehingupooled, kes täidavad euro pangatähtede vastuvõtmise nõudeid eeljaotuseks enne sularahavahetust vastavalt suunisele EKP/2006/9

7.3

Kaaseeljaotus

Euro käibemündid, mille nõuetele vastavad tehingupooled on kaaseeljaotanud kutselistele kolmandatele osapooltele vastavalt suunisele EKP/2006/9. CIS 2 aruandluses hõlmab see elanikkonnale jaotatud mündivoldikutes olevaid euromünte

3. OSA

CIS 2 kirjendamise reeglid euro müntide liikumise kohta (tulevaste) osalevate liikmesriikide vahel

1.   Sissejuhatus

Käesolevas osas sätestatakse ühtsed kirjendamise reeglid, mis hõlmavad müntide liikumist osalevate liikmesriikide vahel, eelkõige RKPde vahel, et tagada CIS 2 andmete ühtsus riigi müntide neto- ja brutoemissioonide kohta. Kuivõrd müntide ülekanded võivad hõlmata nii RKPsid/tulevasi eurosüsteemi RKPsid ja münte emiteerivaid kolmandaid osapooli, loetakse nad edaspidi ühisnimetaja „liikmesriigid” alla kuuluvaks.

Tulevaste osalevate liikmesriikide osas kehtivad käesolevad reeglid mutatis mutandis.

2.   Müntide liikumine varustava ja vastuvõtva liikmesriigi vahel

Liikmesriikide vaheliste mündiülekannete puhul tehakse vahet nimiväärtusega ülekannete ja omahinnaga ülekannete vahel. Kummalgi juhul ei ole varustava liikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi münte emiteerivate üksuste vaheliste ülekannete puhul vaja teha muudatust riigi netoemissiooni andmetes.

Käesoleva jao järgmistes tabelites tähendab „+”, et CIS 2-s kirjendatakse suurenemine ja „–” et CIS 2-s kirjendatakse vähenemine.

2.1.   Käibemüntide nimiväärtusega ülekannete kirjendamisreeglid

Andmeühiku number ja nimetus

Varustav liikmesriik

Vastuvõttev liikmesriik

2.1

Mündivarud

+

4.1

Käibemüntide ülekanne

+

 

4.2

Käibemüntide vastuvõtmine

 

+

5.1

Käibemüntide krediteeritud varud münte emiteerivates üksustes

(–)

(vt märkus c)

+

(vt märkus d)

6.3

RKP poolt juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud varude väärtus

(–)

(vt märkus c)

+

(vt märkus d)

a)

„Üldsusele emiteeritud mündid” varustavas liikmesriigis (andmeühik 3.1) ja „Üldsuselt tagastatud mündid” vastuvõtvas liikmesriigis (andmeühik 3.2) ei muutu.

b)

„Valmis” müntide andmed varustava ja vastuvõtva liikmesriigi sularaha haldussüsteemides ei muutu (asjakohastel juhtudel).

c)

Näitajat „Käibemüntide krediteeritud varud münte emiteerivates üksustes” (andmeühik 5.1) varustavas liikmesriigis kas vähendatakse, kui tarnitud mündid olid varem krediteeritud juriidilisele emitendile varustavas liikmesriigis, või see jääb samaks, kui tarnitud mündid olid valmis, kuid mitte juriidilisele emitendile krediteeritud.

d)

Näitajat „Käibemüntide krediteeritud varud münte emiteerivates üksustes” (andmeühik 5.1) vastuvõtvas liikmesriigis suurendatakse, kuna vastuvõetud mündid on krediteeritud mündid (st krediteeritud juriidilisele emitendile varustavas liikmesriigis).

e)

Eeltoodud kirjed mõjutavad riigi brutoemissiooni andmeid järgmiselt:

Varustav liikmesriik: ei muutu, kui tarnitud mündid on valmis ja krediteeritud juriidilisele emitendile, või suureneb, kui tarnitud mündid on eelnevalt valmis, kuid mitte juriidilisele emitendile krediteeritud.

Vastuvõttev liikmesriik: ei muutu.

2.2.   Käibemüntide omahinnaga liikumise kirjendamisreeglid

Andmeühiku number ja nimetus

Varustav liikmesriik

Vastuvõttev liikmesriik

2.1

Mündivarud

+

a)

Käibemüntide ülekandmine ja vastuvõtmise näitaja osas ei tehta kirjeid.

b)

Omahinnaga liikumine ei mõjuta riigi brutoemissiooni näitajaid varustavas ja vastuvõtvas liikmesriigis.

2.3.   Müntide liikumistega seotud andmete võrdlemine

Kohaldatakse mutatis mutandis I lisa 3. osa 3. jagu, mis käsitleb pangatähtede liikumisega seotud andmete võrdlemist.


(1)  Andmed esitatakse eraldi iga münte emiteeriva üksuse kohta, st RKP, rahapaja, riigikassa, volitatud avalik-õiguslik ja/või volitatud eraõiguslik isik.

(2)  Münte emiteerivateks üksusteks on RKP, rahapajad, riigikassa, volitatud avalik-õiguslikud ja/või volitatud eraõiguslikud isikud.

(3)  Need andmed võib esitada vabatahtlikult.

(4)  Münte emiteerivateks kolmandateks osapoolteks on rahapajad, riigikassa, volitatud avalik-õiguslikud ja volitatud eraõiguslikud isikud.


III LISA

Sularahainfrastruktuuri ja BRFi andmed

Kõik andmeühikud tuleb esitada positiivsete täisarvudena.

1.   

RKPga seotud sularahainfrastruktuuri andmeühikud

Need andmeühikud esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga

1.1

RKP filiaalide arv

Kõik RKP filiaalid, mis pakuvad sularahateenuseid krediidiasutustele ja teistele kutselistele klientidele

1.2

Ladustusvõime

RKP pangatähtede turvaliselt säilitamise võime kokku, miljonites pangatähtedes, arvutatuna 20 EUR nimiväärtusega pangatähtede alusel

1.3

Sortimisvõime

Kõikide RKP pangatähtede toimivate sortimismasinate pangatähtede sortimise võime kokku (st maksimaalne teoreetiliselt võimalik läbilaskevõime), tuhandetes pangatähtedes tunnis, arvutatuna 20 EUR nimiväärtusega pangatähtede alusel

1.4

Veovõime

RKP soomustatud rahaveoautode veovõime kokku (st maksimaalne kandevõime), tuhandetes pangatähtedes, arvutatuna 20 EUR nimiväärtusega pangatähtede alusel

2.   

Üldise sularahainfrastruktuuri ja BRFi andmeühikud

Need andmed esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga

2.1

Krediidiasutuste filiaalide arv

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asutatud krediidiasutuste filiaalid, mis osutavad sularahaga seotud jae- või hulgiteenuseid

2.2

Krediidiasutuste kaugfiliaalide arv

Kõik krediidiasutuste filiaalid, mis loetakse „kaugfiliaalideks” vastavalt BRFile (1)

2.3

Sularahaveo ettevõtete arv

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asutatud sularahaveo (CIT) ettevõtted, kes veavad sularaha (2)  (3)

2.4

RKP omandis mitteolevate sularahakeskuste arv

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asutatud sularahakeskused, mis on krediidiasutuste, CIT ettevõtete ja teiste kutseliste sularahakäitlejate omandis (2)  (3)

2.5

Krediidiasutuste poolt käitatavate sularahaautomaatide (ATM) arv

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asutatud krediidiasutuste vastutusel käitavad sularahaautomaadid, olenemata sellest, kes neid automaate täidab

2.6

Muude sularahaautomaatide arv

Kõik sularahaautomaadid, mida käitavad üksused, mis ei ole osaleva liikmesriigi territooriumil asutatud krediidiasutused (st „jaekaubanduse sularahaautomaadid” või „kaupluste sularahaautomaadid”) (2)

2.7

Klientide kasutuses olevate sularaha taasringlusseadmete (CRM) arv, mida käitavad krediidiasutused

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asuvad ning klientide kasutuses olevad sularaha taasringlusseadmed, mida käitavad krediidiasutused (1)

2.8

Krediidiasutuste poolt käitatavate sularahasisestusautomaatide arv

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asuvad sularahasisestusautomaadid, mida käitavad krediidiasutused (1)

2.9

Pangatöötajate kasutatavate pangatähtede töötlusseadmete arv, mida käitavad krediidiasutused

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asuvad pangatöötajate kasutatavad pangatähtede käitlusseadmed, mida kasutatakse krediidiasutuste (1) poolt taasringluse eesmärgil

2.10

Töötajate poolt kasutatavate arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinate arv, mida käitavad teised kutselised sularahakäitlejad

Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asuvad töötajate poolt kasutatavad pangatähtede sortimise masinad, mida kasutavad taasringluse eesmärgil selle liikmesriigi territooriumil asutatud teised kutselised sularahakäitlejad, kelle suhtes kohaldatakse BRFi

3.   

BRFi tegevuse andmeühikud (4)

Kuna tegemist on voogudega, hõlmavad need andmed kogu aruandeperioodi ning need esitatakse tükkidena nimiväärtuste kaupa jaotatult

3.1

Krediidiasutuste poolt klientidele taasringlusse väljastatud pangatähtede arv

Pangatähed, mille krediidiasutused on klientidelt saanud ja vastavalt BRFile arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinatel töödelnud ning mis on kas väljastatud klientidele või on veel krediidiasutuses klientidele väljastamise eesmärgil

3.2

Muude kutseliste sularahakäitlejate poolt klientidele taasringlusse väljastatud pangatähtede arv

Pangatähed, mille teised kutselised sularahakäitlejad on saanud krediidiasutustelt ja vastavalt BRFile arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinatel töödelnud ning mille need kutselised sularahakäitlejad on kas edastanud krediidiasutustele või hoiavad veel enda juures krediidiasutustele edastamise eesmärgil

3.3

Krediidiasutuste poolt käitatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega töödeldud pangatähtede arv

Pangatähed, mille ehtsust ja ringluskõlblikkust on kontrollitud töötajate kasutatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega, mida käitavad liikmesriigi territooriumil asutatud krediidiasutused

3.4

Muude kutseliste sularahakäitlejate poolt käitatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega töödeldud pangatähtede arv

Pangatähed, mille ehtsust ja ringluskõlblikkust on kontrollitud töötajate kasutatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega, mida käitavad liikmesriigi territooriumil asutatud teised kutselised sularahakäitlejad

3.5

Krediidiasutuste poolt käitatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega ringluskõlbmatuks sorditud pangatähtede arv

Pangatähed, mille ringluskõlbmatus on tuvastatud töötajate kasutatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega, mida käitavad liikmesriigi territooriumil asutatud krediidiasutused

3.6

Teiste kutseliste sularahakäitlejate poolt käitatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega ringluskõlbmatuks sorditud pangatähtede arv

Pangatähed, mille ringluskõlbmatus on tuvastatud töötajate kasutatavate arveldusosakonna (back-office) sortimismasinatega, mida käitavad liikmesriigi territooriumil asutatud teised kutselised sularahakäitlejad


(1)  Kõik osaleva liikmesriigi territooriumil asutatud krediidiasutused, kelle suhtes kehtib BRF.

(2)  Andmete esitamine sõltub nende kättesaadavusest osalevas liikmesriigis. RKPd teatavad EKP-le oma aruandluse ulatuse.

(3)  RKPd esitavad andmed, mis hõlmavad vähemalt krediidiasutusi ja/või sularahaveo ettevõtteid, kelle suhtes kehtib BRF.

(4)  V.a pankade kaugfiliaalides taasringluseks töödeldud pangatähed.


IV LISA

EKP poolt hallatavad CIS 2 viiteandmed ja süsteemiparameetrid

EKP sisestab viiteandmed ja süsteemiparameetrid koos nende kehtivusajaga. See teave on nähtav kõikidele RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde kasutajale. Lisaks on euro müntidega seotud viiteandmed ja süsteemiparameetrid nähtavad kõikidele nõuetele vastavatele kolmandatest isikutest kasutajatele.

1.   

Viiteandmed

1.1

Heakskiidetud mündiemissioonid

Heakskiidetud euro käibemüntide ja meenemüntide mahud väärtuse alusel, mida (tulevane) osalev liikmesriik võib emiteerida konkreetsel kalendriaastal vastavalt kohalduvale müntide emissiooni otsusele (1)

1.2

Pangatähtede logistiliste varude sihttasemed

LS kogused nimiväärtuste ja RKPde lõikes, mis on aluseks tootmise aastakavadele vastavalt iseseisvale EKP õigusaktile pangatähtede varude haldamise kohta. Lisaks sisestatakse ja ajakohastatakse nende kogustega seotud toimingumarginaalid nimiväärtuste ja RKPde lõikes

1.3

Kapitali märkimise osakaalud

RKPde osad EKP kapitali märkimise aluses, mis arvutatakse vastavalt otsusele EKP/2006/21 (2) ja väljendatakse protsendina

2.   

Süsteemiparameetrid

2.1

RKP atribuudid

Järgmine teave: i) NHTO skeemide olemasolu osalevates liikmesriikides; ii) osalevates liikmesriikides tegutsevad erinevad münte emiteerivad üksused; iii) RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde staatus, mis puudutab nende poolt EKP-le esitatavate CIS 2 andmete ulatust; iv) kas RKPd saavad andmesündmusest automaatse teate ja v) kas RKPd saavad regulaarselt automaatse andmeedastusena kõik RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde CIS 2 andmed

2.2

ECI panga ja RKP suhe

ECI pankade nimed ning osutus, et RKP haldab neid ECI panku ja varustab neid euro pangatähtedega

2.3

Seeriate/variantide/nimiväärtuste staatus

Teave selle kohta, kas pangatähtede ja müntide seeriate üksikud nimiväärtused ning pangatähtede variandid ei ole veel saanud seaduslikuks maksevahendiks (seadusliku maksevahendi eelne staatus), on seaduslikud maksevahendid või ei ole enam seaduslikud maksevahendid (seadusliku maksevahendi järgne staatus)

2.4

Andmeühikute atribuudid

I kuni III lisades kirjeldatud kõikide andmeühikute kohta esitatakse järgmine teave: i) millised on jaotustasandid; ii) kas tegemist on 1. kategooria, 2. kategooria või sündmusepõhiste andmetega ja iii) ka andmete esitajaks on RKP ja/või tulevane eurosüsteemi RKP

2.5

Usutavuse piirnormid

Spetsifikatsioonid piirnormidele, mis kehtivad VI lisas määratletud konkreetsete õigsuse kontrollide puhul


(1)  Kohaldatav müntide emissiooni otsus tähendab iga-aastast EKP otsust/otsuseid vastava aasta mündiemissiooni mahu heakskiitmise kohta, millest viimane on Euroopa Keskpanga 23. novembri 2007. aasta otsus EKP/2007/16 müntide emissiooni 2008. aasta mahu heakskiitmise kohta (ELT L 317, 5.12.2007, lk 81).

(2)  Euroopa Keskpanga 15. detsembri 2006. aasta otsus EKP/2006/21 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 24, 31.1.2007, lk 1).


V LISA

RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde poolt esitatud andmete täielikkuse kontroll

1.   Sissejuhatus

CIS 2-s kontrollitakse RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde saadetud andmete täielikkust. Kuna andmed on erinevad, eristatakse ühelt poolt 1. ja 2. kategooria andmeid, mis tuleb esitada igal aruandeperioodil, ja teiselt poolt sündmusepõhiseid andmeid, mis tuleb esitada ainult juhul, kui aruandeperioodil leiab aset vastav sündmus.

CIS 2 kontrollib, kas RKP poolt aruandeperioodi kohta saadetud esimene andmesõnum sisaldab kõiki 1. ja 2. kategooria andmeid, võttes seejuures arvesse RKP atribuutidega seotud süsteemiparameetreid ning ECI-RKP suhteid, mis on kirjeldatud IV lisa tabeli 2. osas. Kui vähemalt üks 1. kategooria andmeühik puudub või ei ole täielik, lükkab CIS 2 esimese andmesõnumi tagasi ja RKP peab selle uuesti saatma. Kui RKP esimeses andmesõnumis on 1. kategooria andmed täielikud, kuid vähemalt üks 2. kategooria andmeühik puudub või ei ole täielik, võtab CIS 2 esimese andmesõnumi vastu ja salvestab selle oma keskandmebaasis, kuid veebipõhises onlain-rakenduses kuvatakse iga puuduliku andmeühiku juures hoiatus. Seda hoiatust näevad kõik EKP, RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde kasutajad ning müntide puhul ka kõik nõuetele vastavalt kolmandad osapooled. Hoiatused on näha, kuni asjaomane RKP saadab ühe või mitu parandatud andmesõnumit, milles esitatakse esimeses andmesõnumis puudunud andmed. Sündmusepõhiste andmete puhul jätab CIS 2 täielikkuse kontrolli tegemata.

2.   Euro pangatähtede andmete täielikkuse kontroll

Andmeühiku(te) number ja nimetus

Jaotus seeriate/variantide ning nimiväärtuse kaupa

Jaotus ECI pankade kaupa

Andmeliik

1.1–1.3

Kumulatiivsed andmeühikud

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse ja järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

2.1–2.6

Eurosüsteemi varud

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse ja järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

2.7–2.10

NHTO pankade varud

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse ja järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

2.11–2.15

ECI pankade varud

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

2.16–2.19

Ristkontrolli andmed

kõik seadusliku maksevahendi ja selle järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.1

RKP poolt emiteeritud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

3.2

RKP poolt NHTO pankadele üle kantud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.3

RKP poolt ECI pankadele üle kantud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

sündmusepõhine

3.4

RKP-le tagastatud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.5

NHTO pankadelt RKP-le üle kantud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse ja järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.6

ECI pankadelt RKP-le üle kantud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

sündmusepõhine

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.7

RKP poolt töödeldud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

3.8

RKP poolt ringluskõlbmatuiks sorditud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

3.9

NHTO pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

3.10

NHTO pankadele tagastatud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.11

NHTO pankade poolt töödeldud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

3.12

NHTO pankade poolt ringluskõlbmatuiks sorditud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

3.13

ECI pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

1. kategooria

3.14

ECI pankadele tagastatud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

sündmusepõhine

3.15

ECI pankade poolt töödeldud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

2. kategooria

3.16

ECI pankade poolt ringluskõlbmatuiks sorditud pangatähed

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik ECI pangad, mida RKP haldab

2. kategooria

4.1

Uue toodangu tarne trükikojast vastutavale RKP-le

kõik seadusliku maksevahendi ja selle eelse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

4.2

Pangatähtede ülekanne

kõik seadusliku maksevahendi, selle eelse ja järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

kõik seadusliku maksevahendi, selle eelse ja järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

5.1–5.3

Tulevaste eurosüsteemi RKPde andmeühikud

kõik seadusliku maksevahendi ja selle eelse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.   Euro müntide andmete täielikkuse kontroll

Andmeühiku(te) number ja nimetus

Jaotus seeriate ja nimiväärtuste kaupa

Jaotus üksuste kaupa

Andmeliik

1.1

Riigi käibemüntide netoemissioon

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

1.2

Riigi meenemüntide netoemissioon (kogus)

2. kategooria

1.3

Riigi meenemüntide netoemissioon (väärtus)

2. kategooria

2.1

Mündivarud

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik münte emiteerivad kolmandad osapooled, kellelt RKP kogub mündivarude andmeid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse või järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.1

Üldsusele emiteeritud mündid

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik münte emiteerivad kolmandad osapooled, kellelt RKP kogub mündivarude andmeid

1. kategooria

3.2

Üldsuselt tagastatud mündid

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik münte emiteerivad kolmandad osapooled, kellelt RKP kogub mündivarude andmeid

1. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

3.3

Töödeldud mündid

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik münte emiteerivad kolmandad osapooled, kellelt RKP kogub mündivarude andmeid

2. kategooria

3.4

Ringluskõlbmatuiks sorditud mündid

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

kõik münte emiteerivad kolmandad osapooled, kellelt RKP kogub mündivarude andmeid

2. kategooria

4.1

Käibemüntide ülekanded

kõik seadusliku maksevahendi või selle järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

4.2

Käibemüntide vastuvõtmine

kõik seadusliku maksevahendi või selle järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

5.1

Käibemüntide krediteeritud varud münte emiteerivates üksustes

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

2. kategooria

kõik seadusliku maksevahendi eelse või järgse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

5.2

Krediteeritud meenemüntide arv münte emiteerivates üksustes

2. kategooria

5.3

Krediteeritud meenemüntide väärtus münte emiteerivates üksustes

2. kategooria

6.1

Müntide ülejääk

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

6.2

Müntide puudujääk

kõik seadusliku maksevahendi staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

6.3

RKP poolt juriidilisele emitendile/emitentidele krediteeritud varude väärtus

1. kategooria

7.1–7.3

Tulevaste eurosüsteemi RKPde andmeühikud

kõik seadusliku maksevahendi või selle eelse staatusega kombinatsioonid

sündmusepõhine

4.   Sularahainfrastruktuuri ja BRFi andmete täielikkuse kontroll

Andmeühiku number ja nimetus

Jaotus nimiväärtuste kaupa

Andmeliik

RKPga seotud sularahainfrastruktuuri andmeühikud

1.1

RKP filiaalide arv

2. kategooria

1.2

Ladustusvõime

2. kategooria

1.3

Sortimisvõime

2. kategooria

1.4

Veovõime

2. kategooria

Üldise sularahainfrastruktuuri ja BRFi andmeühikud

2.1

Krediidiasutuste filiaalide arv

2. kategooria

2.2

Krediidiasutuste kaugfiliaalide arv

sündmusepõhine

2.3

Sularahaveo ettevõtete arv

sündmusepõhine

2.4

RKP omandis mitteolevate sularahakeskuste arv

sündmusepõhine

2.5

Krediidiasutuste poolt käitatavate sularahaautomaatide (ATM) arv

2. kategooria

2.6

Muude sularahaautomaatide arv

sündmusepõhine

2.7

Klientide kasutuses olevate sularaha taasringlusseadmete (CRM) arv, mida käitavad krediidiasutused

sündmusepõhine

2.8

Klientide kasutuses olevate krediidiasutuste käitatavate sularahasisestusautomaatide arv

sündmusepõhine

2.9

Pangatöötajate kasutatavate pangatähtede töötlusseadmete arv, mida opereerivad krediidiasutused

sündmusepõhine

2.10

Töötajate poolt kasutatavate arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinate arv, mida käitavad teised kutselised sularahakäitlejad

sündmusepõhine

BRFi tegevuse andmeühikud

3.1

Krediidiasutuste poolt klientidele taasringlusse väljastatud pangatähtede arv

kõik nimiväärtused, mille puhul eksisteerib vähemalt üks seadusliku maksevahendi staatuses seeria/variandi/nimiväärtuse kombinatsioon vähemalt ühe kuu jooksul aruandeperioodil

sündmusepõhine

3.2

Muude kutseliste sularahakäitlejate poolt klientidele taasringlusse väljastatud pangatähtede arv

kõik nimiväärtused, mille puhul eksisteerib vähemalt üks seadusliku maksevahendi staatuses seeria/variandi/nimiväärtuse kombinatsioon vähemalt ühe kuu jooksul aruandeperioodil

sündmusepõhine

3.3

Krediidiasutuste poolt käitatavatel arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinatel töödeldud pangatähtede arv

kõik nimiväärtused, mille puhul eksisteerib vähemalt üks seadusliku maksevahendi staatuses seeria/variandi/nimiväärtuse kombinatsioon vähemalt ühe kuu jooksul aruandeperioodil

sündmusepõhine

3.4

Muude kutseliste sularahakäitlejate poolt käitatavatel arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinatel töödeldud pangatähtede arv

kõik nimiväärtused, mille puhul eksisteerib vähemalt üks seadusliku maksevahendi staatuses seeria/variandi/nimiväärtuse kombinatsioon vähemalt ühe kuu jooksul aruandeperioodil

sündmusepõhine

3.5

Krediidiasutuste poolt käitatavatel arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinatel ringluskõlbmatuiks sorditud pangatähtede arv

kõik nimiväärtused, mille puhul eksisteerib vähemalt üks seadusliku maksevahendi staatuses seeria/variandi/nimiväärtuse kombinatsioon vähemalt ühe kuu jooksul aruandeperioodil

sündmusepõhine

3.6

Muude kutseliste sularahakäitlejate poolt käitatavatel arveldusosakonna (back-office) pangatähtede sortimise masinatel ringluskõlbmatuiks sorditud pangatähtede arv

kõik nimiväärtused, mille puhul eksisteerib vähemalt üks seadusliku maksevahendi staatuses seeria/variandi/nimiväärtuse kombinatsioon vähemalt ühe kuu jooksul aruandeperioodil

sündmusepõhine


VI LISA

RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde poolt esitatud andmete õigsuse kontroll

1.   Sissejuhatus

CIS 2-s toimub RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde poolt EKP-le esitatud andmete õigsuse kontroll, mille puhul eristatakse kahte liiki kontrolle, „peab-kontrollid” (must-checks) ja „peaks-kontrollid” (should-checks).

„Peab-kontroll” on õigsuse kontroll, mille käigus ei tohi ületada piirnormi. Kui „peab-kontroll” ebaõnnestub, loetakse asjaomased andmed ebaõigeks ja CIS 2 lükkab kogu RKP poolt saadetud andmesõnumi tagasi. Piirnorm on 1 % nendel õigsuse kontrollidel, milles tehtemärgiks on „võrdub” (1), ja null kõikide ülejäänud õigsuse kontrollide puhul.

Eelnimetatud „peaks-kontroll” on õigsuse kontroll, mille puhul kohaldatakse piirnormi 3 %. Kui see norm ületatakse, ei mõjuta see CIS 2-s andmesõnumi vastuvõtmist, kuid veebipõhises onlain-rakenduses kuvatakse selle õigsuse kontrolli kohta hoiatus. Seda hoiatust näevad kõik RKPde ja tulevaste eurosüsteemi RKPde kasutajad ning müntide puhul ka kõik nõuetele vastavalt kolmandad osapooled.

Õigsuse kontroll viiakse läbi seadusliku maksevahendi staatuses olevate pangatähtede ja müntide andmete suhtes ning eraldi seeria ja nimiväärtuse kõikide kombinatsioonide suhtes. Pangatähtede osas toimub see ka variandi, kui on, ja nimiväärtuse kõikide kombinatsioonide suhtes. Õigsuse kontrollid pangatähtede ülekannete suhtes (kontrollid 5.1 ja 5.2) ja müntide ülekannete suhtes (kontroll 6.6) viiakse läbi ka seadusliku maksevahendi staatusele eelneva ja järgneva staatustega pangatähtede ja müntide suhtes.

2.   Riigi pangatähtede netoemissiooni õigsuse kontroll

Kui uus seeria, variant või nimiväärtus saab seaduslikuks maksevahendiks, viiakse õigsuse kontroll läbi alates esimesest aruandeperioodist, mil vastav seeria/variant/nimiväärtus sai seaduslikuks maksevahendiks. Riigi eelmise aruandeperioodi netoemissioon (t – 1) on sellisel juhul null.

2.1   Riigi pangatähtede netoemissioon (peaks-kontroll)

Tehtemärgid

Andmeühiku nimetus ja number

Aruandeperiood

Jaotused ja andmeid esitav RKP

Riigi pangatähtede netoemissioon varumeetodil (stock method) perioodi t kohta

Riigi pangatähtede netoemissioon varumeetodil perioodi (t – 1) kohta

=

 

 

3.1

RKP poolt emiteeritud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

+

 

3.9

NHTO pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

+

Σ

3.13

ECI pankade poolt ringlusse lastud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

3.4

RKP-le tagastatud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

3.10

NHTO pankadele tagastatud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Σ

3.14

ECI pankadele tagastatud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Riigi pangatähtede netoemissioon varumeetodil arvutatakse alljärgnevas tabelis näitlikustatud viisil.

Tehtemärgid

Andmeühiku nimetus ja number

Aruandeperiood

Jaotused ja andmeid esitav RKP

Riigi pangatähtede netoemissioon varumeetodil perioodi t kohta =

 

 

1.1

Valmis pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

1.2

Liinil hävitatud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

1.3

Liiniväliselt hävitatud pangatähed

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.1

Eurosüsteemi uute pangatähtede strateegiline varu

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.2

Eurosüsteemi ringluskõlblike pangatähtede strateegiline varu

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.3

Uute pangatähtede logistilised varud RKPs

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.4

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud RKPs

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.5

Ringluskõlbmatute (hävitamisele kuuluvate) pangatähtede varud RKPs

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.6

Töötlemata pangatähtede varud RKPs

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.7

Uute pangatähtede logistilised varud NHTO pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.8

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud NHTO pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.9

Ringluskõlbmatute pangatähtede varud NHTO pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

 

2.10

Töötlemata pangatähtede varud NHTO pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Σ

2.11

Uute pangatähtede logistilised varud ECI pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Σ

2.12

Ringluskõlblike pangatähtede logistilised varud ECI pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Σ

2.13

Ringluskõlbmatute pangatähtede varud ECI pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Σ

2.14

Töötlemata pangatähtede varud ECI pankades

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

Σ

2.15

ECI pankadest lähtuvate või neisse suunduvate pangatähtede logistilised varud

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

3.   Pangatähtede varude andmete õigsuse kontroll

Pangatähtede varude õigsuse kontroll viiakse läbi alates teisest aruandeperioodist, mil RKP esitab CIS 2 andmeid EKP-le.

Kui seeria, variant või nimiväärtus saab seaduslikuks maksevahendiks, viiakse see õigsuse kontroll läbi alates teisest aruandeperioodist, mil kõnealune seeria/variant/nimiväärtus on seaduslik maksevahend.

RKPde puhul, kes on euro äsja kasutusele võtnud (st olid enne tulevased eurosüsteemi RKPd), viiakse pangatähtede varude õigsuse kontroll läbi alates teisest aruandeperioodist pärast euro kasutuselevõtmist.

3.1   Eurosüsteemi strateegilise varu uute pangatähtede muutus (peab-kontroll)

Tehtemärgid

Andmeühiku nimetus ja number

Aruandeperiood

Jaotused ja andmeid esitav RKP

 

 

2.1

Eurosüsteemi uute pangatähtede strateegiline varu

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

=

 

 

2.1

Eurosüsteemi uute pangatähtede strateegiline varu

t – 1

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

+

 

4.1

Uue toodangu tarne trükikojast vastutavale RKP-le

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k,

kus

„varu liiki (to)” = ESS

+

Σ

4.3

Pangatähtede vastuvõtmine

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k,

kus

kvaliteet = uus JA „varu liik” = ESS

Σ

4.2

Pangatähtede ülekanne

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k,

kus

kvaliteet = uus JA („varu liigist (from)” = ESS VÕI „varu liigist (from)” = tootmine) JA „varu liiki (to)” = ESS

Enne kui uusi ESSi pangatähti võib emiteerida, kantakse nad üle emiteeriva RKP logistilisse varusse.

3.2   Eurosüsteemi strateegilise varu ringluskõlblike pangatähtede muutus (peab-kontroll)

Tehtemärgid

Andmeühiku nimetus ja number

Aruandeperiood

Jaotused ja andmeid esitav RKP

 

 

2.2

Eurosüsteemi ringluskõlblike pangatähtede strateegiline varu

t

Seeria/variant-i, nimiväärtus-j, andmeid esitav RKP-k

=

 

 

2.2

Eurosüsteemi ringluskõlblike pangatähtede strateegiline varu