19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/1

(1)

Nõukogu kehtestas 30. novembril 2000 määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) teatava muu hulgas Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „esialgne uurimine”).

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (3) (edaspidi „subsiidiumidevastane määrus”) teatava Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla. Individuaalselt nimetatud eksportijate puhul kohaldatava kindlasummalise tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste eksportijate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 41,3 eurot tonni kohta.

(3)

Lisaks kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) 192/2007 (4) (edaspidi „dumpinguvastane määrus”) sellesama Indiast pärit toote suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kõnealuse määrusega kehtestati kindlasummalise tollimaksu määraks individuaalselt nimetatud eksportijate puhul 88,9–200,9 eurot tonni kohta ning teiste eksportijate impordi suhtes kohaldatavaks jääktollimaksumääraks 181,7 eurot tonni kohta.

(4)

Kooskõlas põhimõttega, et ühe ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tingitud olukorra lahendamise eesmärgil ei või ühegi toote suhtes kehtestada üheaegselt dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu, võetakse dumpinguvastases määruses kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määra puhul vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 arvesse subsiidiumidevastase määrusega kehtestatud tasakaalustava tollimaksu suurust.

(5)

India valitsus väitis pärast lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist, et kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ja tulumaksuseaduse jaotise 80HHC kohane tulumaksuvabastus) seotud asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Sellest tulenevalt väideti, et subsideerimise tase on tõenäoliselt vähenenud ja et meetmed, mis kehtestati osaliselt nende kavade tõttu, tuleks seega läbi vaadata.

(6)

Komisjon uuris India valitsuse esitatud tõendeid ja pidas neid piisavaks, et õigustada algmääruse artikli 19 kohase läbivaatamise algatamist teatava Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi subsideerimise taseme suhtes. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (5) (edaspidi „algatamisteade”) ex officio määruse (EÜ) nr 193/2007 osalise vahepealse läbivaatamise.

(7)

Osalise vahepealse läbivaatamise eesmärk on hinnata kohaldatavate meetmete jätkamise, kaotamise või muutmise vajadust nende äriühingute puhul, kes said soodustusi ühe või mõlema muudetud subsiidiumikava alusel, kui selleks esitati algatamisteate asjakohaste sätete kohaselt piisavalt tõendeid. Lisaks sellele hinnatakse osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise käigus seda, kas läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks läbi vaadata kehtivate meetmete kindlaksmääramiseni viinud uurimise raames koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad meetmed ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavad jääkmeetmed.

(8)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(9)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult India valitsusele ning neile India eksportivatele tootjatele, kes tegid eelmises uurimises koostööd ja keda nimetati määruses (EÜ) nr 193/2007 kahe väidetavalt muudetud subsiidiumikava raames soodustusi saanud isikutena ja kes olid loetletud algatamisteate lisas, samuti ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Nende esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

(10)

Kõnealuse läbivaatamisega seotud isikute arvu tõttu nähti ette valikuuringu kasutamine subsideerimise uurimiseks vastavalt algmääruse artiklile 27.

(11)

Kaks eksportivat tootjat teatasid endast ja esitasid valikuuringu jaoks nõutud teabe. Seepärast ei peetud valikuuringu kasutamist vajalikuks. Üks kahest eksportivast tootjast, kes esitas valikuuringus nõutava vormi, teatas hiljem komisjonile, et tal ei olnud kavas küsimustikku täies mahus täita ega esitada uurimise seisukohast vajalikke andmeid.

(12)

Seega saatis komisjon küsimustiku ainult ühele kõnealuse läbivaatamise tingimustele vastavale eksportivale tootjale, s.o äriühingule Pearl Engineering Polymers Ltd (edaspidi „äriühing”) ja sai temalt ka vastused. Küsimustik saadeti ka India valitsusele. Vastused saadi nii äriühingult kui ka India valitsuselt.

(13)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki subsideerimise kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(14)

India valitsust ja teisi huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal otsustati soovitada muuta ainsa koostööd teinud India tootja suhtes kohaldatavat tollimaksumäära ja algatamisteate lisas nimetatud koostööst keeldunud eksportiva tootja suhtes kohaldatavat tollimaksumäära ning jätta jõusse meetmed, mis kehtivad kõigi teiste äriühingute suhtes, kes ei teinud käesolevas vahepealses läbivaatamises koostööd. Neile anti piisavalt aega märkuste esitamiseks. Esitatud teavet ja märkusi võeti arvesse, nagu on kirjeldatud allpool.

(15)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud toode on seesama toode, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 193/2007, st asjaomasest riigist pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on vähemalt 78 ml/g vastavalt ISO standardile 1628-5. See toode kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla.

(16)

India valitsuse ja ainsa koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teabe ning komisjoni küsimustiku vastuste põhjal uuriti järgmisi kavu, mille raames antakse väidetavalt subsiidiume:

(17)

Eespool punktides a, b, c, e ja f nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokkuvõtlikult esitatud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja mida ta ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta tegevuskava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „EXIM-poliitika 2004–2009”). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 reguleerivat korda dokumendis „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (edaspidi „menetlusjuhendi 2004–2009 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

(18)

Eespool punktis d nimetatud tulumaksukavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(19)

Komisjon kutsus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 10 India valitsust üles pidama täiendavaid konsultatsioone muudetud ja muutmata kavade üle, et selgitada väidetavate kavadega seotud tegelikku olukorda ja jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Kuna konsultatsioonide käigus nende kavade puhul vastastikku rahuldavat lahendust ei leitud, lisas komisjon kõik need kavad subsideerimise uurimisse.

(20)

Üks ühenduse tootmisharu esindav huvitatud isik väitis, et India eksportijatele on kättesaadavad veel mitu muud kava ja subsiidiumi. Kuid esitatud teave ei olnud veenvaks tõendiks selle kohta, et koostööd teinud eksportiv tootja neid kasutab. Seepärast ei ole neid küsimusi käesoleva menetluse käigus põhjalikumalt uuritud.

(21)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1.1–4.1.14 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükkides 4.1–4.30. Eelmise läbivaatamisega seotud uurimise ajal, mille tulemusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 193/2007 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks, nimetati seda kava inglise keeles Advance Licence Scheme’iks.

(22)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 23. Need allkavad erinevad üksteisest muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele, saavad taotleda eellubade kava raames soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide allkavade alusel taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad.

(23)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

(24)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportija sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi ainult vaatlusaluse tootega seotud kahe allkava – i) eelluba tegeliku ekspordi jaoks ja iv) eelluba ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks – alusel. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(25)

India valitsus on pärast seda, kui määrusega (EÜ) nr 193/2007 kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks, muutnud eellubade kava suhtes kohaldatavat kontrollisüsteemi. Täpsemalt on eelloa omanik kohustatud India ametiasutuste kontrolli võimaldamiseks pidama kindlaksmääratud vormis (menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükid 4.26 ja 4.30 ning 23. lisa) „tõele vastavat ja õiget arvestust tollimaksuvabalt imporditud või riigisiseselt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta”, st tegeliku tarbimise registrit. Kõnealust registrit peab kontrollima sõltumatu vannutatud audiitor või kuluraamatupidaja, kes väljastab tõendi, mis kinnitab, et nõutavat registrit ja asjakohaseid kirjeid on kontrollitud, ning et 23. lisa alusel esitatud teave on igas suhtes tõele vastav ja õige. Neid sätteid kohaldatakse siiski üksnes pärast 13. maid 2005 väljastatud eellubade suhtes. Kõigi enne seda kuupäeva väljastatud eellubade omanikud peavad järgima varem kehtinud kontrollinõudeid, st pidama 18. lisas (menetlusjuhendi 2002–2007 I köite peatükk 4.30 ja 18. lisa) kindlaksmääratud vormis tõele vastavat ja õiget arvestust importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta loa alusel.

(26)

Nende allkavade puhul, mida ainus koostööd teinud eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi ja ekspordiga samaväärsete toimingute allkava), on India valitsus määranud kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on dokumenteeritud loal. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (edaspidi „standardnormid”) alusel. Kõnealused standardnormid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud menetlusjuhendi 2004–2009 II köites.

(27)

Siinkohal tuleb märkida, et standardnorme vaadatakse korrapäraselt läbi. Kuna ainus koostööd teinud eksportija kasutas eri aegadel väljastatud lube, tähendab see, et kõnealune äriühing kohaldas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil erinevaid standardnorme.

(28)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(29)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et kuigi koostööd teinud eksportiv tootja suutis kindlaks teha tegeliku toorainetarbimise, ei pidanud ta vaatlusaluse toote tegeliku tarbimise arvestust. Tarbimise kooskõla standardnormidega üksnes eeldati. Seepärast ei olnud võimalik kindlaks teha, kas sisendmaterjalid, mida konkreetsete lubadega seotud standardnormide alusel tollimaksuvabalt imporditi, ületasid koguselt materjali, mis oli vajalik eksporttoote võrreldava koguse tootmiseks.

(30)

Lisaks tehti läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks, et toorainet imporditi kolme eri loa ja eri standardnormide alusel, kuid kasutati siis läbisegi sama eksporttoote tootmise protsessis. Asjaolu, et tegemist on kolme eri standardnormiga ehk et igal toorainel on erinevad tarbimisnormid, rõhutab veelgi koostööd teinud eksportija tegeliku tarbimise kindlakstegemise probleemi. On selge, et tegeliku tarbimise arvestus on põhinõue, mille täitmine võimaldab kontrollida, kas tollimaksuvabalt imporditud sisendmaterjalid ületavad koguselt materjali, mis on vajalik eksporttoote võrreldava koguse tootmiseks.

(31)

Peale selle tehti läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks, et India ametiasutuste sätestatud kontrollinõudeid ei järgitud või ei oldud veel rakendatud. Asjaomastele ametiasutustele ei saadetud enne 13. maid 2005 väljastatud eellubade kohta nõutud tegeliku tarbimise ja varude arvestust (st 18. lisa) ning seega India valitsus ei kontrollinud seda. Pärast 13. maid 2005 väljastatud eellubade puhul on tegeliku tarbimise ja varude arvestus nõutav, kuid India valitsus ei olnud veel kontrollinud nende arvestuste vastavust EXIM-poliitika nõuetele. Arvestusi kontrollisid sõltumatud vannutatud audiitorid, nagu on nõutud põhjenduses 25 nimetatud asjakohastes India õigusnormides, kuid ei äriühing ega vannutatud audiitor ei pidanud arvestust selle üle, kuidas audit toimus. Puudusid auditikava ja muud auditit toetavad materjalid, samuti registreeritud teave kasutatud meetodite ning sellise täpsust ja tootmisprotsesside, EXIM-poliitika nõuete ja raamatupidamistoimingute põhjalikku tundmist nõudva töö erinõuete kohta. Neid asjaolusid arvestades leitakse, et uurimisalune eksportija ei suutnud tõendada kõigi asjakohaste EXIM-poliitika sätete järgimist.

(32)

Koostööd teinud eksportija vaidlustas eespool esitatud järeldused, eelkõige põhjenduses 31 esitatud järelduse vannutatud audiitori kohta. Sellega seoses väideti, et ei ole olemas ei riiklikke ega rahvusvahelisi õigusnorme, milles nõutaks, et auditeeritud äriühing peab säilitama aruanded auditi läbiviimise kohta. Vastupidi, India õiguses on sätestatud, et töödokumendid kuuluvad audiitorile. Neil asjaoludel ning pidades silmas, et vannutatud audiitoriga kokkusaamiseks ei esitatud enne kontrollkäigu toimumist eelnevat taotlust, ei tuleks lugeda äriühingu kahjuks asjaolu, et auditeeritud äriühing ei suutnud selliseid uurimist toetavaid dokumente kontrollkäigu ajal esitada. Lisaks väideti, et algmäärus ei luba mingil juhul komisjoni talitustel kontrollida dokumente, mida hoitakse väljaspool uuritud äriühingu valdusi, see aga oleks olnud nii sõltumatu audiitori puhul. Samuti väideti, et ainsa koostööd teinud tootja tegelik tarbimine oli suurem kui standardnormide iga sisendi puhul ette nähtud ja et tollimaksu ei tagastatud liiga palju.

(33)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et kontrolli läbiviimine vannutatud audiitori poolt ja asjakohase sertifikaadi väljastamine on osa India valitsuse poolt EXIM-poliitikaga kehtestatud kontrollisüsteemist. Sel eesmärgil on EXIM-poliitikas ette nähtud vannutatud audiitor kui kontrollisüsteemi rakendamise täideviija ja komisjon pidi kontrollima, kas eelnimetatud kontrollisüsteemi rakendati tõhusalt. Asjaolu, et äriühing ei suutnud tõestada, et temal endal või määratud vannutatud audiitoril oleks EXIM-poliitikas sätestatud sertifikaadi väljastamiseks läbiviidud kontrolli kohta mingeid dokumente, näitab, et äriühing ei olnud suuteline tõestama, et asjakohaseid EXIM-poliitika sätteid on täidetud. Äriühingu selle väite kohta, et tollimaksu tagastamine ei olnud mingil juhul üleliigne, tuletatakse meelde, et kohapeal kindlaks tehtud olukorra alusel (st erinevatest allikatest pärit tooraine ja sellest toodetud tooted, erinevate standardnormide kasutamine, EXIM-poliitikas ettenähtud tegelike tarbimisregistrite puudumine) ja seni, kuni India valitsus viib lõpule vajaliku kontrolliprotseduuri, on selge, et ei olnud võimalik arvutada tegeliku tarbimise ja sellega seonduva konkreetsele loale või standardnormidele vastava tollimaksu tagastamise vahekorda.

(34)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse finantstoetus uurimisalusele eksportijale.

(35)

Peale selle sõltuvad eellubade kava raames toimuv tegelik eksport ja eellubade kava raames toimuvad ekspordiga samaväärsed toimingud juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu peetakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavateks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(36)

Kumbagi kõnealusel juhul kasutatud kahest allkavast ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need allkavad ei vasta eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord). India valitsus ei kohaldanud tulemuslikult oma kontrollisüsteemi ega menetlusi, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendmaterjale (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastusskeemide korral III lisa II osa punkt 2). Standardnorme ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna erinevate standardnormidega seotud lubade alusel tollimaksuvabalt imporditud sisendmaterjale kasutatakse sama eksportkauba tootmises läbisegi. Sellist laadi tootmisprotsess ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendmaterjale kasutati ära eksporttoodangus ja millise standardnormide künnisega tuleks seda võrrelda. Lisaks ei ole India valitsus teinud või lõpetanud korrektselt peetud tarbimisregistril põhinevat tõhusat kontrolli. Peale selle ei korraldanud India valitsus edasist uurimist tegelikult kasutatud sisendmaterjalide põhjal, ehkki seda tuleks tõhusalt kohaldatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). Lisaks tuletatakse meelde, et kõnealusel äriühingul puudus tarbimisregister, mille alusel saaks kontrollida tooraine tegelikku tarbimist konkreetse toote kaupa. Seetõttu, juhul kui ka tõhus kontrollisüsteem oli loodud, ei oleks India valitsusel olnud võimalik kinnitada, kui suures ulatuses toormaterjali tarbiti eksporttoote tootmiseks. Vannutatud audiitorite osalemine kontrollimisprotsessis ei ole aidanud kontrollisüsteemi tõhustada, sest puuduvad üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, kuidas vannutatud audiitorid peaksid täitma neile usaldatud ülesandeid, ja uurimise käigus esitatud andmed ei andnud alust arvata, et eespool kirjeldatud algmääruses sätestatud eeskirjade täitmine on tagatud.

(37)

Seepärast on need kaks allkava tasakaalustatavad.

(38)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Sellega seoses märgitakse, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja I lisa alapunkti i kohaselt võib ülemäärase tollimaksusoodustuse tasakaalustamisega piirduda tingimusel, kui algmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Kuid käesoleval juhul ei olnud need tingimused täidetud. Juhul kui tuvastatakse nõuetekohase kontrolli puudumine, siis ei ole eespool nimetatud erand tagatissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavapärane tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Vastavalt algmääruse II lisa II osale ja III lisa II osale ei ole uurimisasutusel sellise ülemäärase tagastamise arvutamise kohustust. Vastupidi sellele peab ta algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt leidma üksnes piisavalt tõendeid kontrollisüsteemi nõuetekohasuse ümberlükkamiseks.

(39)

Eellubade kava kasutanud eksportija subsiidiumisumma (lugeja) arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kahe allkava alusel vaatlusaluse toote jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, kui selleks esitati põhjendatud nõudmine. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(40)

Ainsa koostööd teinud tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12,8 %.

(41)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite 4. peatükis.

(42)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiv tootja ei saanud imporditollimaksude hüvituskava raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast ei peetud vajalikuks seda kava käesoleva uurimise käigus põhjalikumalt analüüsida.

(43)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 5. peatükis ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite 5. peatükis.

(44)

Selle kava raames saavad soodustusi taotleda toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(45)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks annab India valitsus pärast taotluse esitamist ja lõivu tasumist kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist kohaldatakse kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes 5 % suurust vähendatud imporditollimaksu määra. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati 11 % suurust tollimaksumäära (sealhulgas 10 % suurune lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendist tollimaksumäära. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava ajavahemiku jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks.

(46)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Samuti võib omamaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanikule.

(47)

Kapitalikaupade ekspordisoodustustega seoses avalikustamisjärgseid märkusi ei esitatud.

(48)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Pealegi on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel kokku hoitud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(49)

Lisaks sellele sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(50)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(51)

Ainus koostööd teinud eksportija ei soetanud uurimisperioodil kapitalikaupu. See äriühing sai siiski jätkuvalt tulumaksuvabastusi enne uurimisperioodi ostetud kapitalikaupadelt esialgses uurimises kindlaksmääratud summa ulatuses. Nagu esialgses uurimiseski, arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumisumma vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab eksportiva tootja nende kapitalikaupade tegelikule amortisatsiooniajale. Väljakujunenud tava kohaselt on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Äriühingu subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 0,3 %.

(52)

Selle kava raames said eksportijad taotleda eksportmüügilt saadud kasumi osalist tulumaksuvabastust. Kõnealuse tulumaksuvabastuse õiguslik alus on tulumaksuseaduse jaotis 80HHC.

(53)

Kõnealune säte kaotas kehtivuse alates 2005.–2006. hindamisaastast (st 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 kestnud majandusaastast) ja järelikult ei anna tulumaksuseaduse jaotis 80HHC pärast 31. märtsi 2004 mingeid soodustusi. Ainus koostööd teinud eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames soodustusi. Kuna kava on tühistatud, ei kuulu see tasakaalustamisele vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1.

(54)

Sihtturgude kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 3.9 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükis 3.20. Kuigi äriühing teatas selles kavas osalemisest, näitas uurimine, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava alusel soodustusi ei saadud. Kuna leiti, et koostööd teinud eksportiv tootja ei saanud selle kava raames tasakaalustatavaid soodustusi, ei peetud vajalikuks seda kava käesoleva uurimise käigus põhjalikumalt analüüsida.

(55)

Ekspordieesmärki ületavate ettevõtete kava on üksikasjalikult kirjeldatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 3.7 ja menetlusjuhendi 2004–2009 I köite peatükis 3.2.

(56)

Selle kava raames saavad soodustusi taotleda kõik tootvad eksportijad.

(57)

Kava eesmärk on toetuse pakkumine ekspordikäivet suurendavatele äriühingutele. Sel eesmärgil antakse abikõlblikele äriühingutele kava raames tollimaksukrediiti, mille suurus on 5–15 % kahe järjestikuse majandusaasta ekspordi FOB-väärtuste vahest.

(58)

Äriühingud, kes soovivad selle kava raames toetust saada, peavad esitama taotluse kaubandus- ja tööstusministeeriumile. Kui taotlus rahuldatakse, väljastavad asjaomased asutused litsentsi, millele on märgitud tollimaksukrediidi suurus.

(59)

2006. aasta märtsis loobuti selle kava rakendamisest ja aja jooksul asendati see kahe uue kavaga, s.o sihtturgude ja sihttoodete kavaga. Ekspordieesmärki ületavate ettevõtete kava kohase litsentsi taotlemise õigus säilis aga kuni 2007. aasta märtsini ja kava raames toetuse saajad võivad vastavat tollimaksukrediiti kasutada kuni 2009. aasta märtsini.

(60)

Koostööd teinud eksportija leidis, et äriühing ei saanud läbivaatamise uurimisperioodil selle kava raames kasu ning arvestades seda, et kõnealune kava tühistati 2006. aastal, ei tuleks selle kava raames antavaid hüvitisi tasakaalustada. Sellegipoolest ja nagu eespool kirjeldatud, leiti uurimise käigus, et äriühing sai läbivaatamise uurimiseperioodil selle kava raames kasu ning lisaks sellele, kuigi kava tõepoolest kõrvaldati, võivad äriühingud selle raames hüvitisi saada kuni 2009. aastani.

(61)

Ekspordieesmärke ületavate ettevõtete kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Ekspordieesmärke ületavate ettevõtete kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse finantstoetus, kuna krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, vähendades nii India valitsuse tollisissetulekut. Pealegi on ekspordieesmärke ületavate ettevõtete kava raames antav tollimaksukrediit kasuks eksportijale, sest see parandab äriühingu likviidsust.

(62)

Lisaks sõltub ekspordieesmärke ületavate ettevõtete kava juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(63)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tarbima ja krediidisummat ei arvutata tegelikult kasutatud sisendmaterjalide alusel. Ei ole olemas süsteemi ega menetlust, mis kinnitaks, milliseid sisendmaterjale eksporditava toote tootmisel kasutatakse või kas on tehtud imporditollimaksude ülemääraseid makseid algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada ekspordieesmärki ületavate ettevõtete kava raames toetust olenemata sellest, kas ta impordib sisendmaterjale või mitte. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt suurendab oma ekspordikäivet, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega võivad ekspordieesmärke ületavate ettevõtete kava raames toetusi taotleda isegi need eksportijad, kes hangivad kõik oma sisendmaterjalid kodumaalt ega impordi sisendmaterjalina kasutatavaid kaupu.

(64)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutati subsiidiumisaajale antud toetusena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditehingu hetkel tekkepõhiselt kirjendatud sissetulekuna. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(65)

Ainsale koostööd teinud tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,7 %.

(66)

Tuletatakse meelde, et ainsa käesolevas osalises vahepealses läbivaatamises koostööd teinud eksportiva tootja esialgses uurimises kindlaksmääratud subsiidiumimarginaal oli 5,8 %.

(67)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et tasakaalustavate subsiidiumide suurus ad valorem on 13,8 %, nagu on märgitud allpool:

(68)

Eeltoodu põhjal järeldatakse, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja subsideerimise tase on tõusnud.

(69)

Kooskõlas algmääruse artikli 19 sätetega ja algatamisteate punktis 3 nimetatud käesoleva osalise läbivaatamise põhjustega on kindlaks tehtud, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumimarginaal on tõusnud 5,8 %-lt 13,8 %-ni ja seepärast tuleb selle eksportiva tootja suhtes määrusega (EÜ) nr 193/2007 kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(70)

Teisel käesoleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud äriühingul Reliance Industries Ltd tuvastati esialgse uurimise käigus kõrgeim subsiidiumimarginaal, kuid kõnealune äriühing ei teinud käesoleva läbivaatamise käigus koostööd. Kuna see äriühing keeldus koostööst, tuli hinnangu andmisel vastavalt algmääruse artiklile 28 tugineda kättesaadavatele andmetele. Sellega seoses ja arvestades ainsa koostööd teinud eksportijaga seotud järeldusi on tõenäoline, et koostööst keeldunud eksportiv tootja saab uurimisalustest subsiidiumikavadest kasu vähemalt samal määral kui koostööd teinud eksportija. Seega tuleb järeldada, et läbivaatamisega seotud, kuid koostööst keeldunud eksportiva tootja subsideerimise määr on samuti tõusnud 13,8 %-ni, ja seepärast tuleb selle eksportiva tootja suhtes määrusega (EÜ) nr 193/2007 kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(71)

Esialgses uurimises koostööd teinud äriühingute puhul, keda algatamisteate lisas uurimisega seotud isikute seas ei nimetatud, ei olnud alust arvata, et nende suhtes kohaldatavate tasakaalustavate ja dumpinguvastaste tollimaksude määrad tuleks ümber arvutada. Sellest tulenevalt ei muudeta individuaalseid tollimaksumääri, mida kohaldatakse kõigi teiste asjaomaste isikute suhtes peale määruse (EÜ) nr 193/2007 artikli 1 lõikes 2 nimetatud äriühingute Pearl Engineering Polymers Ltd ja Reliance Industries Ltd.

(72)

Seevastu nende äriühingute puhul, kes ei teinud käesolevas ega esialgses uurimises koostööd, tuleb arvata, et nad saavad uurimisaluste subsiidiumikavade raames vähemalt sama suurt kasu kui ainus koostööd teinud eksportija. Selleks et koostööst keeldumine ei tooks kasu, peetakse asjakohaseks määrata „kõigi teiste äriühingute” subsideerimise määraks esialgses uurimises koostööd teinud äriühingutele kehtestatud kõrgeim määr, s.o 13,8 %.

(73)

Muudetud tasakaalustava tollimaksu määrad tuleks kehtestada käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud uute subsiidiumimäärade põhjal, sest esialgse subsiidiumidevastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaalid on kõrgemad.

(74)

Käesolevas määruses äriühingutele kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad kajastavad osalise vahepealse läbivaatamise käigus tuvastatud olukorda. Seega kohaldatakse neid üksnes nende äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi neid määrasid kohaldada ja nende suhtes kehtib „kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(75)

Selleks et toornaftahinna kõikumisest tingitud polüetüleentereftalaadi hinna kõikumised ei tooks kaasa suuremaid tollimakse, on kehtivad meetmed kehtestatud eritollimaksuna tonni kohta. Need summad tulenevad tasakaalustava tollimaksu määra kohaldamisest CIF-ekspordihindade suhtes, mida kasutati esialgses uurimises kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel. Sama meetodit on kasutatud muudetud eritollimaksu kehtestamiseks käesoleva läbivaatamise käigus.

(76)

Kohaldatavad marginaalid ja tollimaksumäärad tuleks seega arvutada nii, nagu on märgitud allpool esitatud tabelis.

(77)

Taotlused individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamiseks (näiteks pärast äriühingu nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja ajakohastatakse nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(78)

Tasakaalustava tollimaksu määra muutmine mõjutab India tootjate suhtes määrusega (EÜ) nr 192/2007 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu.

(79)

Esialgses dumpinguvastases uurimises kohandati dumpinguvastast tollimaksu, et vältida ekspordisubsiidiumidega antava soodustuse mõju topeltarvestamist. Sellega seoses on nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (7) artikli 14 lõikes 1 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 24 lõikes 1 sätestatud, et ühegi toote kohta ei või korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Nii esialgse subsiidiumidevastase uurimise kui ka käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et teatavad uuritud subsiidiumikavad, mis leiti olevat tasakaalustatavad, olid ekspordisubsiidiumid subsiidiumidevastase algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Need subsiidiumid mõjutasid India eksportivate tootjate ekspordihinda, suurendades nii dumpingumarginaali. Teisisõnu olid esialgse dumpinguvastase uurimise käigus kindlaksmääratud lõplikud dumpingumarginaalid osaliselt tingitud ekspordisubsiidiumidest.

(80)

Sellest tulenevalt tuleb asjaomaste eksportivate tootjate lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määrasid kohandada, et võtta käesolevas osalises vahepealses läbivaatamises arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordisubsiidiumist saadud soodustuse muutunud taset, et kajastada tegelikku dumpingumarginaali, mis säilib pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustava kohandatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist.

(81)

Teisisõnu tuleb varem kehtestatud dumpingumarginaalide kohandamisel arvesse võtta uusi subsiidiumitasemeid.

(82)

Asjaomaste äriühingute suhtes kohaldatavad marginaalid ja tollimaksumäärad tuleks seega arvutada nii, nagu on märgitud allpool esitatud tabelis.

(83)

Tasakaalustava tollimaksu ja dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ei peaks jääktollimaksu kohaldama mitte üksnes koostööst keeldunud eksportijate suhtes, vaid ka nende äriühingute suhtes, kes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud. Kui viimatiosutatud äriühingud vastavad algmääruse artikli 20 nõuetele, palutakse neil esitada kõnealuse artikli kohane läbivaatamistaotlus, et nende olukorda individuaalselt uuritaks,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/13

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/15

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2008/2009. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 945/2008. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1212/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/17

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (2) nõutakse, et äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust ja kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda mis tahes liikmesriigi reguleeritud turul, peavad koostama 1. jaanuaril 2005 või pärast seda algavate majandusaastate kohta oma konsolideeritud aastaaruande kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, millele praegu üldiselt viidatakse kui rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (edaspidi „vastuvõetud IFRS”).

(2)

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist) (3) nõutakse, et kolmandate riikide emitendid koostaksid eelnevate perioodide finantsteabe, mis esitatakse prospektides, mis antakse välja väärtpaberite pakkumiseks üldsusele või väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamiseks, kooskõlas vastuvõetud IFRSiga või kolmanda riigi samaväärsete raamatupidamisstandarditega.

(3)

Et hinnata kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsust vastuvõetud IFRSiga, on komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel, (4) sätestatud samaväärsuse määratlus ja kehtestatud kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. Määrusega (EÜ) nr 1569/2007 nõutakse samuti, et komisjoni otsusega lubatakse ühenduse emitentidel kasutada määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSi asjaomastes kolmandates riikides.

(4)

Majandusaasta aruanne, mis on koostatud kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja antud IFRSiga, annab kõnealuse aruande kasutajale piisavalt teavet, et võimaldada tal anda põhjendatud hinnang emitendi vara ja kohustuste, finantsseisundi, kasumi ja kahjumi ning väljavaadete kohta. Seetõttu on asjakohane lubada kolmanda riigi emitentidel ühenduses kasutada IASB välja antud IFRSi.

(5)

Detsembris 2007 konsulteeris komisjon Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse tehnilise hindamise küsimuses. Märtsis 2008 laiendas komisjon kõnealuste konsultatsioonide ulatust ka Lõuna-Korea, Kanada ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele.

(6)

Vastavalt märtsis ja mais 2008 ning oktoobris 2008 antud nõuandes soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee lugeda Ameerika Ühendriikide ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRSiga samaväärseks ja lubada neid ühenduses kasutada. Samuti soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee kiita Hiina, Kanada, Lõuna-Korea ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kooskõlas olevad raamatupidamisaruanded ühenduses heaks ajutiselt, mitte kauem kui 31. detsembrini 2011.

(7)

2006. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kinnitati ühist eesmärki lähendada Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja IFRSi ning visandati töökava selle eesmärgi saavutamiseks. Tänu kõnealusele töökavale on kaotatud mitu suurt erinevust Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi vahel. Samuti kaotati pärast komisjoni ja USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjoni vahelisi läbirääkimisi vastavusse viimise nõue ühenduse emitentide suhtes, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded kooskõlas IASB välja antud IFRSiga. Seepärast on asjakohane lugeda Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2009.

(8)

Augustis 2007 tegid Jaapani raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB teatavaks oma kokkuleppe kiirendada standardite lähendamist, kõrvaldades Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi vahelised suurimad erinevused 2008. aastaks ning kõik erinevused enne 2011. aasta lõppu. Jaapani ametiasutused on kaotanud vastavusse viimise nõude ühenduse emitentide suhtes, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded kooskõlas IFRSiga. Seega on asjakohane lugeda Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2009.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1569/2007 artiklile 4 võidakse kolmandate riikide emitentidel lubada kasutada muude kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid, kui need lähendavad oma standardeid IFRSile või on võtnud kohustuse võtta kasutusele IFRS või on enne 31. detsembrit 2008 saavutanud ühendusega vastastikuse tunnustamise kokkuleppe üleminekuperioodi kohta, mis ei kesta kauem kui 31. detsembrini 2011.

(10)

Hiina ettevõtjate raamatupidamisstandardid on põhimõtteliselt lähendatud IFRSile ja hõlmavad peaaegu kogu praegust IFRSi. Ettevõtjate raamatupidamisstandardeid kohaldatakse aga alles alates 2007. aastast ja seetõttu on selle nõuetekohase kohaldamise kohta vaja täiendavaid tõendeid.

(11)

Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu võttis jaanuaris 2006 avalikult kohustuse võtta IFRS vastu 31. detsembriks 2011 ning rakendab tõhusaid meetmeid, et tagada nimetatud kuupäevaks õigeaegne ja täielik üleminek IFRSile.

(12)

Korea finantsjärelevalve komisjon ja Korea raamatupidamisinstituut võtsid märtsis 2007 avalikult kohustuse võtta IFRS vastu 31. detsembriks 2011 ning rakendavad tõhusaid meetmeid, et tagada nimetatud kuupäevaks õigeaegne ja täielik üleminek IFRSile.

(13)

India valitsus ja India raamatupidajate kogu (The Institute of Chartered Accountants of India) võtsid 2007. aasta juulis avalikult kohustuse võtta IFRS vastu 31. detsembriks 2011 ning rakendavad tõhusaid meetmeid, et tagada nimetatud kuupäevaks õigeaegne ja täielik üleminek IFRSile.

(14)

Kuigi lõplikku otsust IFRSile lähendatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kohta ei tohiks teha enne, kui on hinnatud seda, kuidas ettevõtjad ja audiitorid kõnealuseid standardeid kohaldavad, tuleb toetada nii nende riikide jõupingutusi, kes on võtnud kohustuse lähendada oma raamatupidamisstandardid IFRSile, kui ka nende riikide omi, kes on kohustunud IFRSi vastu võtma. Seetõttu on asjakohane lubada kolmandate riikide emitentidel koostada ühenduses oma majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded kooskõlas Hiina, Kanada, Lõuna-Korea või India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega mitte pikema kui kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 809/2004 vastavalt muuta, et kajastada muudatusi seoses Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Hiina, Kanada, Lõuna-Korea ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kasutamisega kolmandate riikide emitentide eelnevate perioodide finantsteabe ettevalmistamisel, ja jätta välja kõnealuse määruse aegunud sätted.

(15)

Komisjon peaks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee tehnilist abi kasutades jätkama kõnealuste kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete arengu jälgimist vastuvõetud IFRSiga võrreldes.

(16)

Riike tuleks julgustada IFRSi vastu võtma. EL võib võtta vastu otsuse, et riiklikke standardeid, mida on käsitatud samaväärsetena, ei tohi enam kasutada direktiivi 2004/109/EÜ või määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse direktiivi 2003/71/EÜ) kohaselt nõutud teabe koostamisel, kui kõnealused vastavad riigid on IFRSid vastu võtnud ainsate raamatupidamisstandarditena.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

1)

lõiked 5 ja 5a asendatakse järgmisega:

„5.   Alates 1. jaanuarist 2009 esitavad kolmandate riikide emitendid oma eelnevate perioodide finantsteabe kooskõlas ühega järgmistest raamatupidamisstandarditest:

5a.   Kolmandate riikide emitentide suhtes ei kohaldata I lisa punktis 20.1, IV lisa punktis 13.1, VII lisa punktis 8.2, X lisa punktis 20.1 või XI lisa punktis 11.1 sätestatud nõuet korrigeerida eelnevate perioodide finantsteavet, mis sisaldub prospektis 1. jaanuaril 2012 või pärast seda algavatele majandusaastatele eelnevate majandusaastate kohta, või VII lisa punktis 8.2a, IX lisa punktis 11.1 või X lisa punktis 20.1a sätestatud nõuet kirjeldada erinevusi määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja 1. jaanuaril 2012 või pärast seda algavatele majandusaastatele eelnevaid majandusaastaid käsitleva teabe koostamisel kasutatud raamatupidamispõhimõtete vahel, tingimusel et eelnevate perioodide finantsteave on koostatud kooskõlas Hiina Rahvavabariigi, Kanada, Korea Vabariigi või India Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.”;

2)

lõiked 5b–5e jäetakse välja.

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lisas nimetatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb Lactobacillus rhamnosus’e (CNCM-I-3698) ja Lactobacillus farciminis’e (CNCM-I-3699) preparaadi (Sorbiflore) lubamist põrsaste söödalisandina, mis liigitatakse kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) 15. juuli 2008. aasta arvamuse (2) kohaselt ei mõju Lactobacillus rhamnosus’e (CNCM-I-3698) ja Lactobacillus farciminis’e (CNCM-I-3699) preparaat (Sorbiflore) tootja esitatud andmete põhjal kahjulikult loomade või inimeste tervisele ega keskkonnale ning preparaat aitab tõhusalt kaalu suurendada. Toiduohutusamet leidis veel, et kõnealune preparaat võib osutuda hingamisteid ärritavaks aineks. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/22

(1)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded, (4) nähakse ette, et määruses nimetatud kaupa võib ühendusse importida ja läbi ühenduse vedada üksnes nimetatud määruse I lisa 1. osas esitatud tabelis loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest. Samuti kehtestatakse määruses asjaomase kauba veterinaarsertifikaatide nõuded ning nimetatud lisa 2. osas esitatakse kaubaga kaasas olevate veterinaarsertifikaatide näidised. Määrust (EÜ) nr 798/2008 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

(2)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 artiklis 10 sätestatakse, et juhul, kui sertifikaadis nõutakse linnugripi seire programmi, imporditakse ühendusse kaupu vaid sellistest kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest, kus sellist programmi on kohaldatud vähemalt kuue kuu jooksul ning see programm vastab nimetatud artiklis osutatud nõuetele ja on loetletud kõnealuse määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 7. veerus.

(3)

Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Horvaatia, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Šveits ja Tšiili on esitanud oma linnugripi seire programmid komisjonile hindamiseks. Komisjon on neid programme kontrollinud ning need vastavad määruse (EÜ) nr 798/2008 artiklis 10 osutatud nõuetele. Sellest tulenevalt tuleb need programmid loetleda nimetatud määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 7. veerus.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 2160/2003 kehtestatakse eeskirjad salmonella ja teiste zoonootiliste mõjurite kontrolli kohta ühenduse kodulindude eri populatsioonides. Määruses nähakse ette ühenduse eesmärgid kõikide rahvatervise seisukohalt oluliste salmonella serotüüpide esinemissageduse vähendamiseks kodulindude eri populatsioonides. Nimetatud määruse I lisa 5. veerus märgitud kuupäevadest alates on asjaomase liigi või kategooria puhul ühenduse õigusaktides sätestatud selliste kolmandate riikide loetelusse lisamine või loeteludes säilitamine, kust liikmesriikidel on lubatud kõnealuse määruse reguleerimisalasse kuuluvaid loomi või haudemune importida, lubatud siis, kui asjaomane kolmas riik esitab komisjonile kontrolliprogrammi. Programm peab olema samaväärne liikmesriikide esitatavate programmidega ning komisjon peab selle heaks kiitma.

(5)

Horvaatia on esitanud komisjonile salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus sugulindude, nende haudemunade, liigi Gallus gallus munakanade, nende toidumunade ning liigi Gallus gallus aretuseks või munakanadeks ettenähtud ühepäevaste tibude puhul. Need programmid pakuvad tagatisi, mis on samaväärsed määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud tagatistega. Seepärast tuleks need programmid heaks kiita.

(6)

Komisjoni otsusega 2007/843/EÜ (5) on kiidetud heaks Ameerika Ühendriikide, Iisraeli, Kanada ja Tuneesia esitatud salmonella kontrolli programmid aretuseks ettenähtud kanakarjade puhul. Ameerika Ühendriigid on nüüd esitanud komisjonile salmonella kontrolli lisaprogrammi munakanadeks või broileriteks ettenähtud ühepäevaste liigi Gallus gallus tibude puhul. See programm pakub tagatisi, mis on samaväärsed määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud tagatistega. Seepärast tuleks nimetatud programm heaks kiita. Iisrael selgitas, et nende salmonella kontrolli programm hõlmab üksnes broileriliha tootmisahelat.

(7)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe raames (6) saatis Šveits komisjonile salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus sugulindude, nende haudemunade, liigi Gallus gallus munakanade, nende toidumunade, liigi Gallus gallus aretuseks või munakanadeks ette nähtud ühepäevaste tibude ning broilerite puhul. Need programmid pakuvad tagatisi, mis on sarnased määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud tagatistega. Selguse huvides tuleks seda kajastada määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabeli 9. veerus.

(8)

Praegu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud teatavad kolmandad riigid ei ole komisjonile esitanud veel ühtegi salmonella kontrolli programmi või ei paku juba esitatud programmide puhul määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud tagatistega samaväärseid tagatisi. Kuna alates 1. jaanuarist 2009 hakatakse ühenduses kohaldama määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud nõudeid seoses liigi Gallus gallus sugu- ja produktiivlindude, nende munade ning liigi Gallus gallus ühepäevaste tibudega, ei tohiks sellest kuupäevast alates nende lindude ja munade import olla kõnealustest kolmandatest riikidest enam lubatud. Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas sätestatud kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)

Selleks et pakkuda määruses (EÜ) nr 2160/2003 ettenähtud tagatistega samaväärseid tagatisi, peaksid need kolmandad riigid, kust liikmesriikidel on lubatud importida liigi Gallus gallus tapalinde, kinnitama, et päritolukarja suhtes on kohaldatud salmonella kontrolli programmi ning et karja on testitud rahvatervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide suhtes.

(10)

Komisjoni 1. augusti 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames, (7) on sätestatud teatavad eeskirjad antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamiseks riiklike tõrjeprogrammide raames.

(11)

Kolmandad riigid, kust liikmesriikidel on lubatud importida liigi Gallus gallus tapalinde, peaksid kinnitama, et kohaldatud on määruses (EÜ) nr 1177/2006 sätestatud antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamise erinõudeid. Kui antimikroobikume on kasutatud muudel kui salmonella kontrolli eesmärkidel, tuleks ka see asjaolu märkida veterinaarsertifikaadile, kuna selline kasutus võib mõjutada salmonella testimist importimisel. Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 2. osas esitatud veterinaarsertifikaadi näidist (tapalindude jaoks ja uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud kodulindude jaoks, v.a silerinnalised linnud) tuleks seepärast vastavalt muuta.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/36

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lisas nimetatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 (Ecobiol and Ecobiol plus) preparaadi lubamist broilerkanade söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) 16. juuli 2008. aasta arvamuse (2) kohaselt ei mõju Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 (Ecobiol and Ecobiol plus) tootja esitatud andmete põhjal kahjulikult loomade või inimeste tervisele ega keskkonnale ning aitab tõhusalt tasakaalustada soolestiku mikrofloorat. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 (Ecobiol and Ecobiol plus) ei põhjusta muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 kohaselt välistada sellele loa andmise. Kõnealuse arvamuse kohaselt ei ole preparaadil kahjulikku mõju broilerkanadele. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/38

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lisas nimetatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb preparaadi Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 (Levucell SC20 ja Levucell SC10 ME) uue kasutusviisi lubamist lambatallede söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 kasutamine on lubatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1200/2005 (2) lüpsilehmade ja nuumveiste puhul ajalise piiranguta ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 226/2007 (3) lüpsikitsede ja lüpsilammaste puhul 22. märtsini 2017.

(5)

On esitatud uued andmed, millega toetatakse loa taotlust lambatallede puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) järeldas oma 16. juuli 2008. aasta arvamuses, (4) et Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 (Levucell SC20/Levucell SC10 ME) ei mõju kahjulikult loomade või inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet on jõudnud ka järeldusele, et Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 (Levucell SC20/Levucell SC10 ME) ei põhjusta muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 alusel välistada sellele loa andmise. Kõnealuse arvamuse kohaselt on see preparaat lambatalledele ohutu. Arvamuses nenditakse veel, et preparaat võib mõjuda soodsalt lõplikule kaalule ja keskmisele päevasele kaalu juurdekasvule. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruanne söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)

Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/41

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 318/2007 (3) on sätestatud loomatervishoiunõuded teatavate lindude (välja arvatud kodulindude) importimisel ühendusse ja selliste lindude suhtes pärast importimist kohaldatavad karantiinitingimused.

(2)

Kõnealuse määruse V lisas on esitatud nende karantiiniasutuste ja -keskuste loend, mille liikmesriikide pädevad asutused on kiitnud heaks teatavate lindude (välja arvatud kodulindude) impordi jaoks.

(3)

Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik on vaadanud üle oma heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused ning on saatnud komisjonile nende karantiiniasutuste ja -keskuste ajakohastatud loendi. Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisas esitatud heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loendit tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 318/2007 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/45

(1)

Komisjoni 21. detsembri 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 3076/78 humala importimise kohta kolmandatest riikidest (2) ja komisjoni 21. detsembri 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 3077/78 kolmandatest riikidest imporditava humalaga kaasasolevate tunnistuste ja ühenduse sertifikaatide samaväärsuse kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealused määrused kodifitseerida ja ühtsesse teksti koondada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 158 lõikega 1 on sätestatud, et kolmandatest riikidest pärit humalat ja humalatooteid võib importida üksnes juhul, kui nende kvaliteedistandard on vähemalt samaväärne ühenduses koristatud samasuguste toodete või nendest saadustest valmistatud toodete kvaliteedistandardiga. Kõnealuse artikli lõike 2 teises lõigus sätestatakse siiski, et kõnealuseid tooteid käsitatakse nimetatud standardile vastavatena, kui nendega on kaasas päritoluriigi ametiasutuste poolt väljaantud tõend, mis on tunnistatud samaväärseks ühendusest pärit humala ja humalatoodete turustamiseks nõutava sertifikaadiga.

(3)

Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1850/2006, milles sätestatakse humala ja humalatoodete sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad, (5) sätestatakse väga ranged turustusnõuded humalatoodete ja eelkõige segude jaoks. Praegu ei ole ühtki tõhusat meetodit kõnealuste nõuete täitmise kontrolliks piiridel. Kontrolli saab asendada üksnes ekspordiriikide võetud kohustus täita kõnealuste toodete puhul ühenduse turustusnõudeid. Seepärast tuleb nõuda, et selliste toodetega on kaasas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 158 lõikes 2 osutatud tunnistus.

(4)

Humala sertifitseerimist käsitlevate ühenduse eeskirjade järgmise tagamiseks peaksid liikmesriigid läbi viima kontrolle, et veenduda, kas imporditud humal vastab määruses (EÜ) nr 1850/2006 osutatud turustamise miinimumnõuetele.

(5)

Mõned kolmandad riigid on võtnud kohustuse täita humala ja humalatoodete turustamiseks ettenähtud nõudeid ning on andnud teatavatele asutustele loa anda välja vastavustunnistusi. Neid tunnistusi tuleks seetõttu tunnustada samaväärseina ühenduse sertifikaatidega ning nende tunnistustega hõlmatud tooted tuleks lubada vabasse ringlusse.

(6)

Kõnealuste kolmandate riikide asjaomased organisatsioonid vastutavad I lisas oleva teabe ajakohastamise ja komisjonile edastamise eest tihedas koostöös komisjoniga.

(7)

Liikmesriikide pädevate asutuste tehtava kontrolli hõlbustamiseks tuleb ette näha tunnistuse vorm ja vajaduse korral ka sisu ning tunnistuse kasutamise eeskirjad.

(8)

Kaubandustavade arvessevõtmiseks peab juhul, kui saadetis on jagatud osadeks, olema pädevatel asutustel volitus koostada oma järelevalve all väljavõte tunnistusest iga uue saadetise kohta, mis tekkis saadetise jagamisest.

(9)

Analoogiliselt ühenduse sertifitseerimissüsteemiga tuleks teatavad tooted nende kasutusviisist tulenevalt vabastada käesolevas määruses sätestatud tunnistuse esitamisest.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse,

a)

toote kirjeldus;

b)

sort või sordid;

c)

päritoluriik;

d)

vastavustunnistuse või selle väljavõtte lahtris 9 osutatud märgistus ja numbrid.

a)

humalakäbi puhul:

b)

humalast valmistatud toodete puhul lisaks punktis a loetletud andmetele: töötlemiskoht ja -kuupäev.

a)

pakitud väikepakenditesse müügiks üksikisikutele oma tarbeks;

b)

ette nähtud teaduslikeks ja tehnilisteks katseteks;

c)

ette nähtud messide jaoks ja hõlmatud asjaomase tolli erikorraga.