3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/1

(1)

4. septembril 2007. aastal avaldas komisjon teate (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit sidrunhappe ühendusse importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta. 3. juunil 2008. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 488/2008 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) HRVst pärit sidrunhappe impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Märgitakse, et dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) (edaspidi „kaebuse esitaja”) ühenduse tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse sidrunhappe toodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 14, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit sidrunhappe impordi suhtes esitasid mitmed huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Eelkõige uuris komisjon põhjalikumalt ühenduse huvidega seotud aspekte. Seoses sellega tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist veel üks kontrollkäik järgmise Euroopa Liidus sidrunhapet kasutava ettevõtja ruumidesse:

Lisaks sellele, nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 11, tehti kontrollkäike järgmiste eksportivate tootjate ruumidesse:

(6)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks HRVst pärit sidrunhappe impordi suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealuse teabe avaldamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(8)

Üks eksportiv tootja kordas oma väidet, et kaebuse avaldatud versioon ei sisaldanud esmapilgul usutavaid tõendeid ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju kohta, mille tõttu ei saanud huvitatud isikud kasutada oma kaitseõigust. See eksportiv tootja märkis, et juhtumit ei oleks tulnud algatada, kuna kaebus ei sisaldanud piisavalt tõendeid. Sellega seoses tuleb märkida, et kaebuse avaldatud versioon sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet andmetest, mis esitati konfidentsiaalselt, et huvitatud isikud saaksid kogu menetluse käigus kasutada oma kaitseõigust. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(9)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ajutise määruse põhjenduse 16 kohane vaatlusalune toode ja ajutise määruse põhjenduse 18 kohane samasugune toode ei ole täiesti sarnased, kuna nende füüsilised ja keemilised tunnused ei ole samasugused ning neid ei kasutata samal otstarbel. Need huvitatud isikud märgivad, et ajutise määruse põhjendus 18 ei käsitle uurimise käigus esitatud väiteid ning on vastuolus kohandustega, mida komisjon on teinud hinna allalöömisega seotud arvutustes seoses teatavas koguses vaatlusaluse toote pulbristamisega pärast ELi jõudmist. Esiteks märgitakse, et uurimise käigus on selgunud, et vaatlusalust toodet ja samasugust toodet kasutatakse samal põhiotstarbel, st peamiselt olmepuhastustoodetes (nõudepesumasinas kasutatavates toodetes, detergentides, veepehmendites) ning lisandina toitudes ja jookides, aga ka isikliku hügieeni vahendites ja kosmeetikatoodetes. Väide, et teatavad kasutajad ei kasutaks vaatlusalust toodet selle lõhna ja/või värvi tõttu detergendi-, toidu- ja joogitööstuses, ei saanud lisatõendite puudumise tõttu kinnitust. Uurimine on näidanud, et ainult ravimite puhul kasutati tõesti vaid Euroopast pärit sidrunhapet kulude tõttu, mis tulenevad kohustuslikust vastavuse erikatsest. Kuna ravimid moodustavad ainult väikese osa kasutajate äritegevuse kogumahust, siis leiti, et vastavuskatse tegemine ei oleks olnud majanduslikult õigustatud äriotsus. Teiseks ei ole hinna allalöömisega seotud arvutuste kohandamine, mis tehakse seoses teatavas koguses vaatlusaluse toote pulbristamisega pärast importimist vastavalt ajutise määruse põhjendusele 64, ja väide, et mõlemad tooted on samasugused, vastuolus, kuna on piisav, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote keemilised, füüsilised ja tehnilised põhitunnused on samad ning neid kasutatakse samal põhiotstarbel, ning käesoleval juhul on see nii. Lisaks märgitakse, et paakumine ei toimu Hiinast pärit toote eritunnuste tõttu, vaid selle tõttu, et sidrunhape kaldub paakuma olenemata selle päritolust, kui seda mõjutab niiskus või muutuv temperatuur. Kuna ainult vaatlusalune toode on ELi tarnimise ajal pikemalt niiskes ja muutuva temperatuuriga keskkonnas, on probleem seotud peamiselt, kuid mitte ainult vaatlusaluse tootega. Seepärast võetakse kohandamisel lihtsalt arvesse asjaolu, et pulbristamisest tulenevad lisakulud tekivad peamiselt seoses vaatlusaluse tootega, kuna paakunud osa tootest kas pulbristatakse (purustades ja sõeludes või vedeldades) enne müümist või müüakse mahahindlusega. Seepärast tuleks see väide tagasi lükata.

(10)

Eespool esitatu põhjal otsustatakse lõplikult, et algmääruse artikli 1 lõike 4 ja ajutise määruse põhjenduste 15 kuni 17 tähenduses on vaatlusalune toode ja võrdlusriigis Kanadas toodetud ja müüdud sidrunhape nagu ka ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud vastavad tooted samasugused.

(11)

Uurimise algetapis uuriti kõikide teadaolevate eksportivate tootjate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi. Valimisse oli kaasatud ainult osa eksportivatest tootjatest ja ühele äriühingule võimaldati individuaalset uurimist. Mitu osapoolt on väitnud ajutise määruse kohta tehtud märkustes, et kõnealusel lähenemisviisil on puudusi. Seepärast kaaluti küsimust uuesti ning võttes arvesse ka näiteks seda, et tänu kasutada olevatele ressurssidele oli võimalik suurendada uuritavate äriühingute arvu, otsustati viimaks, et valimit ei moodustata. Võttes arvesse, et igale äriühingule on algetapis võimaldatud vähemalt individuaalset kohtlemist, tuleks igaühe kohta kehtestada individuaalne tollimaksumäär. Selle tulemusel paluti küsimustikule vastata kolmel äriühingul, kes valimisse ei kuulunud või kellele algetapis individuaalset uurimist ei võimaldatud. Küsimustikule vastas siiski ainult kaks nendest äriühingutest. Kolmas äriühing küsimustikule ei vastanud ning teda rohkem ei uuritud.

(12)

Ajutise määruse põhjenduses 27 osutatud äriühing rõhutas, et kõnealuses põhjenduses nimetatud subsiidium ei olnud vaatlusaluse tootega seotud ning üüri mittemaksmine oli õigustatud tänu eraviisilistele rühmasisestele kokkulepetele, mille alusel arvestati üürisumma maha kasumist. Kuna kõnealuse küsimuse osas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ega esitatud uut teavet ning võttes arvesse kõnealuste üüriga seotud toimingute majandusarvestust moonutavat mõju, ei muudeta selle äriühingu kohta tehtud järeldusi ning need kinnitatakse lõplikult.

(13)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks ajutise määruse põhjenduses 25 osutatud äriühingute rühm, et nad olid saanud võtta laenu ühe panga tehtud üksikasjaliku finantsanalüüsi alusel ning pärast seda, kui nende krediidireitingule oli antud kõrge hinnang. See, et pank tegi ametliku analüüsi ja andis krediidireitingule kõrge hinnangu, ei muuda siiski asjaolu, et kõnealune äriühing on andnud tagatisi teistele äriühingutele olenemata sellest, et ta on seadnud enamikule oma pikaajalisest varast hüpoteegid, ega asjaolu, et kõnealusele äriühingule andis laenu pank, mis leiti olevat riigi mõju all. Seepärast ei muudeta selle äriühingu kohta tehtud järeldusi ning need kinnitatakse lõplikult.

(14)

Üks ajutise määruse põhjenduses 26 osutatud äriühingutest rõhutas, et talle määrati karistus, sest tema suuraktsionär oli madala hinna eest omandanud maakasutusõiguse, ning pärast omandamist hinnati vara väärtust uuesti vastavalt turuhinnale. Soetamishinna ja hilisema hindamise tulemuse märkimisväärset erinevust (1 000–2 000 %) ei suudetud siiski selgitada. Kuna maakasutusõiguse soetamise ja soetamisjärgse hindamise kohta ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ega esitatud uut teavet ning arvestades eelist, mille andis kõnealusele äriühingule vara omandamine turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, ei muudeta selle äriühingu kohta tehtud järeldusi ning need kinnitatakse lõplikult.

(15)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 25 kuni 30 lõplikult.

(16)

Viis äriühingut või äriühingute rühma, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, vastasid kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja neile võimaldati individuaalset kohtlemist. Üks äriühing, kellele algselt võimaldati individuaalset kohtlemist, ei teinud enam koostööd ning seepärast talle lõpuks individuaalset kohtlemist ei võimaldatud (vt põhjendused 11 ja 34).

(17)

Nagu on selgitatud põhjenduses 11, otsustati pärast ajutise määruse kohta märkuste saamist, et valimit ei moodustata ja nendel kolmel äriühingul, kes valimisse ei kuulunud või kellele ei võimaldatud algetapis individuaalset hindamist, paluti vastata küsimustikule. Normaalväärtus kehtestati nendest ühe äriühingu suhtes (Laiwu Taihe), kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist ning kes vastas küsimustikule.

(18)

Kuna ainus äriühing, kellele oleks saanud võimaldada turumajanduslikku kohtlemist ja keda uurimise algetapis individuaalselt hinnati, ei esitanud normaalväärtuse kohta ühtegi märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 35 kuni 39 esitatud järeldused lõplikult.

(19)

Seoses teise ainsa äriühinguga (Laiwu Taihe), kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist ning keda uuriti üksikasjalikumalt põhjenduses 11 selgitatud põhjustel, kontrolliti, kas selle äriühingu samasuguse toote omamaise müügi maht on tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Vaatlusaluse toote omamaine müük oli veidi alla 5 % samasuguse toote ekspordist ühendusse. Selline madal näitaja on nõuetekohase võrdluse jaoks siiski piisav ning võttes arvesse ka kõnealuse äriühingu kogu omamaise müügi mahtu, peetakse samasuguse toote omamaiseid hindu tüüpilisteks. Seepärast määrati nende alusel kindlaks normaalväärtus.

(20)

Iga tooteliigi puhul, mida Laiwu Taihe eksportis ühendusse, tehti kindlaks, kas omamaisel turul müüakse otseselt võrreldavat tooteliiki. Tooteliike peeti otseselt võrreldavateks, kui nende puhul on sama nii tooteliik (määratletav keemilise koostise alusel), võrreldav granulatsioon kui ka pakend. Tehti kindlaks, et omamaisel turul müüdi ainult ühte tooteliiki, mis oli ühendusse eksporditava tooteliigiga otseselt võrreldav.

(21)

Seejärel uuriti, kas kõnealuse toote omamaist müüki võib käsitleda vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana. Tuvastati kõnealuse tooteliigi tulutoov müük uurimisperioodil omamaisel turul sõltumatutele klientidele ning seepärast peeti seda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks.

(22)

Kuna kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub ainult kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(23)

Kuna Laiwu Taihe omamaised hindu ei saanud kasutada muude tooteliikide normaalhinna kindlaksmääramiseks, määrati nende tooteliikide normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(24)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel Laiwu Taihe samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(25)

Mõned isikud väitsid oma märkustes ajutise määruse kohta, et Kanada ei ole sobiv võrdlusriik, võttes arvesse asjaolu, et Ameerika Ühendriigid (USA) on hiljuti algatanud dumpinguvastase menetluse muu hulgas Kanadast pärit sidrunhappe suhtes. Seepärast pakuti uuesti võimalikuks võrdlusriigiks Taid. Analüüs näitas siiski, et kuigi uurimisperioodil ei rakendatud dumpinguvastaseid meetmeid Kanadast pärit sidrunhappe suhtes, rakendati uurimisperioodil dumpinguvastaseid meetmeid Taist pärit sidrunhappe suhtes. Viimatinimetatud meetmed kehtestas India ning need hõlmasid olulisi dumpinguvastaseid tollimakse suuruses 374,36 USA dollarit tonni kohta, mis aegusid alles 2007. aasta augustis, st kaks kuud pärast uurimisperioodi lõppemist. Sellest tulenevalt ning võttes arvesse ka ajutise määruse põhjendustes 42 ja 43 juba esitatud märkusi ning asjaolu, et Kanadast pärit sidrunhappe ekspordi uurimine USAs kestis ühenduse menetluse lõpetamise ajal, järeldatakse, et ei ole põhjust eelistada Taid võrdlusriigina Kanadale.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus põhjenduses 11 nimetatud eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi hindade või tuletatud väärtuse põhjal.

(27)

Kahele äriühingule, keda eespool põhjenduses 11 selgitatud põhjustel uuriti üksikasjalikumalt, arvutati ekspordihind vastavalt ajutise määruse põhjendustes 45 kuni 47 selgitatud korrale.

(28)

Kuna ükski äriühing ekspordihindade kohta märkusi ei esitanud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 45 kuni 47 esitatud järeldused lõplikult.

(29)

Oma märkustes ajutise määruse ja teabe lõpliku avalikustamise kohta vaidlustas üks äriühingute rühm nominaalse vahendustasu mahaarvamise HRVs asuva kaubandusettevõtja kaudu toimuva müügi puhul, sest kõnealune kaubandusettevõtja oli rühma lahutamatu liige. Tehti siiski kindlaks, et vahendav äriühing tegutses sõltumatu kaubandusettevõtjana ning et need kaks äriühingut tegutsesid esindatava ja esindajana. Tehti kindlaks, et kõnealune kaubandusettevõtja ei müünud ainult sidusettevõtete toodetud tooteid, vaid ka sõltumatute tootjate toodetud tooteid. Lisaks sellele müüs kõnealune äriühing ka otse sõltumatutele klientidele. Seepärast lükati väide tagasi ning algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt arvati maha summa, mis arvutati sõltumatute importijate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(30)

Oma märkustes ajutise määruse kohta väitis üks eksportiv tootja, et arvesse ei tuleks võtta valuuta konverteerimisest tulenevaid kulusid, sest algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaselt antakse eksportijatele 60 päeva uurimisperioodi jooksul valuutakurssides toimunud püsimuutuste kajastamiseks. Selle väitega sai nõustuda ning kõnealuse eksportiva tootja dumpingumarginaali kohandati vastavalt.

(31)

Ajutise määrusega on algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt ette nähtud arvata ekspordihinnast maha ekspordist tulenevalt käibelt makstud mittetagastatav käibemaks. Üks eksportiv tootja väitis oma märkustes ajutise määruse kohta, et sellist ekspordihindade kohandamist ei tuleks teha, sest algmääruse artikli 2 lõike 10 punkt b kehtib ainult normaalväärtuse kohta. Tunnustatakse asjaolu, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b ette nähtud kohandamine kehtib normaalväärtuse arvutamise kohta. Tegelikult tuleks eespool nimetatud mahaarvamine teha algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt. Väidet kontrollides tuvastati, et oli tehtud tehniline viga kõnealusele äriühingule kohanduse arvutamisel ning et sama viga oli tehtud ka teiste äriühingute puhul. Need ebatäpsused parandati ning sellest tulenevalt on dumpingumarginaalid kõnealustele äriühingutele varem arvutatutest veidi madalamad.

(32)

Põhjenduses 31 osutatud väidet kontrollides tuvastati, et vajalik kohandamine oli jäänud tegemata ühe äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist. Viga parandati ning selle tulemusel kõnealuse äriühingu dumpingumarginaal veidi tõusis.

(33)

Kuna võrdluse kohta rohkem märkusi ei ole ning vaatamata eespool põhjendustes 30, 31 ja 32 märgitud muudatustele, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48 kuni 50 lõplikult.

(34)

Põhjenduses 11 selgitatud põhjustel üksikasjalikumalt uuritud kahe äriühingu dumpingumarginaal arvutati ajutise määruse põhjenduses 51 kehtestatud meetodi järgi. Üks äriühing, kes küsimustikule ei vastanud ja keda üksikasjalikumalt ei uuritud, nagu on selgitatud põhjenduses 11, loeti koostööst hoiduvaks ning järeldused tehti kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. Võttes arvesse ajutise määruse põhjenduses 19 nimetatud tihedat koostööd, määrati sellele äriühingule dumpingumarginaal, mis kehtestati vastavalt kõigi teiste äriühingute suhtes tuvastatud kõige kõrgemale dumpingumarginaalile.

(35)

Dumpingumarginaalid kõikide äriühingute kohta, keda oli juba individuaalselt uuritud, arvutati uuesti, et parandada põhjendustes 30, 31 ja 32 osutatud vead. Kõnealuse ümberarvutuse tulemusel on dumpingumarginaale veidi korrigeeritud.

(36)

Kuna uut teavet ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 53 koostöö taseme kohta esitatud järeldused lõplikult.

(37)

Selle põhjal on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata):

(38)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et äriühing SA Citrique Belge NV lõpetas tootmise pärast uurimisperioodi lõppemist ning kauples üksnes vaatlusaluse tootega, mida imporditi tema Hiinas asuvalt sidusettevõtjalt (DSM Citric Acid (Wuxi) Ltd); seega väidetakse, et äriühing SA Citrique Belge NV ei peaks olema osa ühenduse tootmisharust. Selle väite kinnituseks tõendeid siiski ei esitatud ja äriühingu SA Citrique Belge NV esitatud andmetest nähtub, et äriühing jätkas tootmist.

(39)

Üks huvitatud isik esitas kaebuse selle kohta, et ajutise määruse põhjendus 56 hõlmab üksnes osa äriühing SA Citrique Belge NV impordist oma Hiinas asuvalt sidustootjalt uurimisperioodi jooksul. See huvitatud isik väitis, et tuleks esitada suundumus, mis käsitleb ühenduse tootmisharu koguimporti sidusettevõtjatelt ja sõltumatutelt ettevõtjatelt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kuna import on oluline faktor ühenduse toodangu hindamisel ning sellest tulenevalt ka ühenduse tootmisharu kahjustava mõju olemasolu kinnitamisel. Uurimise käigus on tõesti selgunud, et kogu vaatlusalusel perioodil oli ühenduse tootmisharu impordimaht väga väike, s.o 1 % kuni 6 % tootmismahust (näitaja esitatakse protsendina konfidentsiaalsuse tõttu). Seepärast tuleks väide tagasi lükata ja ajutise määruse põhjendused 55 kuni 58 kinnitatakse lõplikult.

(40)

Kuna ühenduse tarbimise kohta ei esitatud uut ja põhjendatud teavet, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 59 ja 60 lõplikult.

(41)

Kuna impordi mahu, turuosa ja impordihindade kohta ei ilmnenud ega saadetud uut ja põhjendatud teavet ning kuna huvitatud isikud ei esitanud asjaomase impordi mahu ega -hindade kohta märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61 kuni 63 lõplikult.

(42)

Selleks, et uurimise algetapis vaatlusalust toodet ja ühenduse tootmisharu toodetud sidrunhapet võrrelda samal kaubandustasandil, tehti hinna allalöömisega seotud arvutustes sõltumatutele importijatele kasumimarginaali (sh müügi-, üld- ja halduskulud) osas kohandus ning lisaks sellele kohandati ühenduse importijate eritöötluskulusid, mida nad kandsid seoses teatavas koguses vaatlusaluse toote pulbristamisega enne edasimüümist. Kuna tehti siiski väikeseid parandusi andmetesse kaubandustasandi kohta, vähenes kaalutud keskmise hinna allalöömise marginaal 17,42 %lt 16,54 %ni.

(43)

Pärast lõpliku teabe avalikustamist väitis üks ühenduse tootja, et kohandada tuleks ka kaubandustasandit seoses ühenduse tootmisharu müügiga, st arvesse tuleks võtta tootmisharu müüki kaubandusettevõtjate kaudu. Sellega seoses tuleks märkida, et kaubandustasandit kohandati tõesti ühenduse tootmisharu müügihindade osas enne nende võrdlemist asjaomase toote impordihindadega.

(44)

Sama ühenduse tootja soovis ka, et kohandamist seoses vaatlusaluse toote teatavate koguste pulbristamisest tulenevate eritöötluskuludega tuleks rakendada ka samasuguse toote puhul. Seda taotlust siiski üksikasjalikumalt ei põhjendatud teabega kõnealuse ühenduse tootja kantud eritöötluskulude kohta ning seega ei saanud taotlust vastu võtta. Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 64 lõplikult.

(45)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et komisjon ei ole põhjalikult analüüsinud kõiki kahjunäitajaid ning seepärast ei ole kindlaks tehtud õiget ja lõplikku seost ühenduse tootmisharu olukorra ja Hiinast pärit impordi vahel. Eelkõige väideti, et ei ole hinnatud teatavate kahjunäitajate arengut positiivses suunas. Tuleks märkida, et kuigi mõned kahjunäitajad on positiivses suunas arenenud, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 79, nähtub üldpildist, et ühenduse tootmisharu olukord on halvenenud. Veidi suurenenud toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja ühiku hind ning ka ajutise määruse põhjenduses 76 kirjeldatud suurenenud kulutasuvus kajastavad ühenduse tootjate tehtud jõupingutusi, et olla vaatlusalusel perioodil konkurentsivõimelised ning saada kasu suurenenud tarbimisest. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 68, on ühenduse tootmisharu vaatamata kõnealustele jõupingutustele kaotanud 5 protsendipunkti (st turuosa vähenes 54 %lt 49 %ni) oma turuosast, mille on peamiselt hõlvanud Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import. Raskendava asjaoluna nimetatakse ka seda, et eeldatavalt oleks ühenduse tootmisharu võinud suurendada turuosa nende kolme ühenduse sidrunhappe tootja arvelt, kes 2004. aastal tegevuse lõpetasid. Kuid tegelikkuses ei saanud ühenduse tootmisharu üle võtta kolme tegevuse lõpetanud EÜ tootja kliente ega saanud kasu suurenenud tarbimisest. See olulise turuosa kaotamine koos selgelt halvenevate finantsnäitajatega (s.o kulutasuvus, investeeringutasuvus, rahakäive) näitab, et ühenduse tootmisharu üldine olukord vaatlusalusel perioodil halvenes ning tundub, et olukord oli halvim uurimisperioodi ajal. Lisaks sellele ei saa konkreetsel juhul varude vähenemist hinnata ühenduse tootmisharu positiivse arenguna, pidades silmas toote tunnuseid, mille tõttu ei ole toodet võimalik pikaajaliselt ladustada.

(46)

Üks huvitatud isik väitis, et selles valdkonnas tehtavad investeeringud ei ole alati ühesugused, vaid investeeringuid tehakse vastavalt teatavatele tsüklitele. Isegi tavapärastes turutingimustes ei saa eeldada, et olulisi investeeringuid tehakse igal aastal, kuid asjaolu, et kogu perioodi jooksul ei ole kumbki allesjäänud ühenduse tootjast teinud olulisi investeeringuid, peetakse märgiks selle kohta, et neid ei tehtud madala kulutasuvuse tõttu (alates 2006. aastast on kulutasuvus asendunud kahjumiga). Seega leitakse, et konkreetsel juhul on investeeringud eriti oluline kahjunäitaja.

(47)

Arvesse tuleks võtta ka ühenduse tootja kapitali kaasamise võimet. Uurimise käigus on selgunud, et mõlemal ühenduse tootjal oli sidrunhappega seotud ärikeskkonna halvenemise tõttu raskusi kapitali kaasamisega.

(48)

Üks huvitatud isik väitis, et kaebuse esitaja oli võimeline kaasama kapitali seoses teiste toodetega, kuna 2007. aasta veebruaris teatas ta uue glükoositehase ehitamisest. Seoses sellega märgitakse, et investeeringute ulatus on piiratud võimega asjaomase toote puhul (s.o sidrunhape) kapitali kaasata, mida oli negatiivselt mõjutanud ühenduse tootmisharu finantsolukord.

(49)

Eespool esitatu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 72 esitatud järeldus ühenduse tootmisharu investeeringute kohta lõplikult.

(50)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud järeldused ei ole kooskõlas kummagi ühenduse tootja raamatupidamisdokumentidega, eelkõige ei olnud nendes märgitud väga suuri erakorralisi ümberkorralduskulusid. Selles osas märgitakse, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul on ühe ühenduse tootja erakorralisi tulemusi mõjutanud peamiselt ümberkorraldamiseks tehtud jõupingutused, mis raamatupidamisdokumentides esitati kas kulude või tuludena sõltuvalt sellest, kas reserv lisati või vabastati; erakorralisi tulemusi on mõjutanud ka Šveitsis asuvale peaettevõtjale makstud kasutustasu. Seepärast peeti sobivamaks kasutada kahjuanalüüsi tegemise alusena põhitegevuskasumit, mitte maksueelset puhaskasumit.

(51)

Sama isik väitis, et konkurentsi rikkumise eest mõlemale ühenduse tootja peaettevõtjale 2005. aastal määratud trahv võis mõjutada ühenduse tootmisharu kulutasuvust. Trahvist tulenev mõju (nii reservide lisamine kui vabastamine) on registreeritud erakorralise tulemusena. Nagu on märgitud põhjenduses 50, kasutatakse konkreetses menetluses kahjunäitajana põhitegevuskasumit. Seepärast ei saanud ühenduse tootjatele määratud trahv mõjutada kulutasuvust, millel põhines kahjuanalüüs. Lisaks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu oli kahjumis alates 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Ajutises määruses esitatud suundumused kinnitatakse seepärast lõplikult.

(52)

Mitu huvitatud isikut juhtisid tähelepanu väiksele ebakõlale kulutasuvuse suundumuse ja investeeringutasuvuse vahel. Kulutasuvust väljendati tõesti sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote müügi tegevuskasumi protsendimäärana selle müügiga seotud käibest, investeeringutasuvust väljendati aga arvestusliku puhasväärtuse puhaskasumiprotsendina. Kõikide kahjunäitajate ühtseks arvutamiseks korrigeeriti investeeringutasuvuse arvutamise viisi, võttes aluseks investeeringute arvestusliku puhasväärtuse tegevuskasumiprotsendi. Korrigeeritud arvnäitajad on järgmised:

(53)

Korrigeeritud arvnäitajate puhul kehtib siiski sama suundumus ning seepärast ei muuda need ajutise määruse põhjenduses 74 esitatud järeldust ning see kinnitatakse lõplikult.

(54)

Kuna toodangu, müügimahu, turuosa, ühiku müügihinna, varude, rahakäibe, tööhõive, tootlikkuse, palkade ja dumpingumarginaali suuruse kohta uut ja põhjendatud teavet või väidet ei esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendustes 66 kuni 71, 73 ja 75 kuni 78 esitatud järeldused. Lisaks sellele ei mõjuta investeeringutasuvuse osas korrigeeritud arvnäitajad ajutise määruse põhjendustes 73 ja 74 esitatud suundumusi. Võttes arvesse selgelt halvenevaid finantsnäitajaid nagu kulutasuvus, investeeringutasuvus, rahakäive ja märkimisväärse turuosa kaotus, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju.

(55)

Nagu on märgitud põhjenduses 42, on lõplikult otsustatud, et uurimisperioodi jooksul lõid HRVst pärit impordi keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmisi hindu alla. Pärast väikseid parandusi arvutustes oli hinna allalöömise marginaal 16,54 %. See veidi väiksem näitaja ei mõjuta ajutise määruse põhjendustes 83 kuni 85 esitatud järeldusi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ning kõnealused järeldused kinnitatakse lõplikult.

(56)

Mõni importija väitis, et ühenduse tootmisharu kandis enda tekitatud kahju, sest ta järgis põhimõtet, et hind on olulisem kui kogused, teenindades ainult kallimate toodete turulõigus ning hoidudes madala hinnaga toodete tootmisest ja müümisest. Sama importija väitis, et selle tõttu ei saanud ühenduse tootmisharu kasu suurenenud nõudlusest madala hinnaga sidrunhappe järele ning kaotas seega osa turust ja muutis halvemaks oma finantstulemused. Uurimise käigus on siiski selgunud, et nii vaatlusalust toodet kui samasugust toodet kasutatakse peamiselt samal otstarbel ning tooted konkureerivad samades turulõikudes (vt põhjendus 9), välja arvatud ainult ühes turunišis, mis moodustab väikese osa Euroopa sidrunhappe turust ning mida seni varustas üksnes ühenduse tootmisharu. Uurimise käigus on kindlaks tehtud, et ühenduse tootmisharu oli tegev madalama hinnaga toodete turulõigus. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(57)

Mõni huvitatud isik peab asjaolu, et vaatlusalusel perioodil, eriti aastatel, mil ühenduse tootmisharu saavutas paremaid tulemusi (s.o 2004 ja 2005), uurimist ei tehtud, faktoriks, mis aitas kaasa turuosa kaotusele ja selle tõttu olukorra halvenemisele. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu ei töötanud täisvõimsusel ja tootmisvõimsust rakendati vaatlusalusel perioodil stabiilselt. Seepärast oleks olnud suurema nõudluse puhul võimalik tootmist suurendada ilma lisainvesteeringuid tegemata. Võttes lisaks sellele arvesse asjaolu, et ühenduse tootmisharu kulutasuvus ei olnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul piisav, st alla eesmärgiks seatud kulutasuvuse taseme, ning muutus isegi negatiivseks, peetakse majanduslikult põhjendatuks äriotsust mitte teha olulisi investeeringuid samasuguse toote tootmisse. Kõnealune väide ei ole seepärast veenev ja tuleks tagasi lükata.

(58)

Peaaegu kõik huvitatud isikud kordasid oma väidet, et kui kahju tuvastatakse, on selle põhjuseks suhkruturu reform ja sellest tulenev tootmistoetuste kaotamine 2006. aastal ja/või tõusvad energiahinnad.

(59)

Üks huvitatud isik väitis, et ühe ühenduse tootja 2007. aasta aastaaruandes on märgitud, et tooraine kättesaadavus oli piiratud Euroopa suhkruturu korralduse tõttu, mille tulemusel tuli teha suuremaid kulutusi. Seoses sellega märgitakse, et kõnealune ühenduse tootja ei kasutanud peamise toorainena mitte suhkrut, vaid melassi, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 89 ning sellele tootjale ei ole kunagi tootmistoetust antud. Melassiga seotud kulutuste kasv ei olnud siiski oluline, vaid vastas suhkruhinna tõusule maailmaturul. Ajutise määruse põhjendustes 90 kuni 94 üksikasjalikult käsitletud ühenduse teise tootja olukorra kohta ei esitatud uut ega põhjendatud teavet ega väidet. Seega kinnitatakse lõplikult põhjenduses 93 esitatud üldine järeldus, et suhkruturu reform ei mõjutanud oluliselt ühenduse tootmisharu tehtud kulutusi.

(60)

Sama huvitatud isik väitis, et suhkruhinna ja biokütuse tootmine on tõesti seotud, kuna seda tunnustati ka komisjoni uuringus „The causes of the Food Price Crisis”. (4) Seoses sellega märgitakse, et nagu on juba selgitatud ajutise määruse põhjenduses 98, oli komisjonil juurdepääs mõlema ühenduse tootja kuluandmetele ning seega oli tal võimalik analüüsida sidrunhappe tootmisega seotud konkreetseid toorhinnakulusid mõlema ühenduse tootja puhul. Seega on uuritud seoseid suhkruhinna ja biokütuse tootmise vahel ning neid seoseid on arvesse võetud ELi suhkruturu reformi mõju hindamisel ja biokütuse tootmise suurendamisel. Toetudes eespool esitatule võib järeldada, et kõnealused faktorid ei mõjutanud oluliselt ühenduse tootmisharu kantud kahju, seega kinnitatakse kõnealune järeldus lõplikult.

(61)

Lisaks sellele tuleb märkida, et melassi, suhkru, glükoosi või energiaga seotud kulutuste suurenemine, mida on tunnustatud ajutises määruses (vt ajutise määruse põhjendused 93 ja 96), ei ole põhjustanud ühenduse tootmisharu kantud kahju, kuna tavalises turuolukorras oleks ühenduse tootmisharu saanud vähemalt osa suurenenud kulutustest jätta klientide kanda. Uuringust selgus dumpinguhinnaga impordi suurenemine, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla. Seega hinnad langesid, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 84, ja ühenduse tootmisharul oli võimalik jätta ainult väike osa oma suurenenud kuludest klientide kanda, mistõttu halvenes tema finantsolukord ja turuosa kahanes veelgi.

(62)

Tuleks ka märkida, et uurimine näitas, et Hiina kulud sidrunhappe tootmisel olid samuti suurenenud. Nende suurenenud kulude tõttu müügihinnad siiski ei tõusnud, vaid hoopis vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 6 protsendipunkti, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 63.

(63)

Eespool esitatu põhjal tuleks kõnealused väited tagasi lükata ning kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendused 88 kuni 99.

(64)

Mõned huvitatud isikud kordasid oma väidet, et Euroopa tootjad olid oma turuosa kaotuses ise süüdi sidrunhappe kartelli (1991–1995) tõttu, milles osalesid nii kaebuse esitaja kui ka teine Euroopa tootja ning mis väite kohaselt oli Hiinast pärit sidrunhappe impordi kasvu põhjus. Selle väite kinnitamiseks lisatõendeid ei esitatud ning seega ei muudetud ajutise määruse põhjenduses 100 esitatud järeldust, et dumpinguhinnaga import hakkas kasvama mitu aastat pärast kartelli tegevuse lõppemist.

(65)

Eespool esitatu põhjal tehakse lõplik järeldus, et konkurentsivastased tegevused, milles ühenduse tootmisharu on osalenud, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(66)

Mõni huvitatud isik kordas oma väidet, et oluline põhjus, miks hinnad uurimisperioodi kestel ajutiselt langesid, oli ebasoodne USA dollari vahetuskurss euro suhtes, asjaolu, et sidrunhappe maailmaturuhinnad on üldiselt väljendatud USA dollarites, ja et iga-aastaselt kokkulepitavaid hindasid on raske kohandada uuele valuutaolukorrale.

(67)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 104 on märgitud, et vahetuskursi kõikumise mõju peetakse väikseks, sest isegi kui ei võeta arvesse USA dollari devalveerimist euro suhtes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel suurusjärgus 4,97 % pärast esialgsete arvutuste täpsustamist, oleks hinna allalöömise näitaja ikkagi üle 10 %.

(68)

Sellest tulenevalt järeldatakse lõplikult, et euro kallinemine USA dollari suhtes ei kõrvalda põhjuslikku seost kindlakstehtud ühenduse tootmisharu kahju ja vaatlusaluse impordi vahel. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(69)

Kuna uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjendused 82 kuni 110 lõplikult.

(70)

Kooskõlas eespool esitatuga kinnitatakse lõplikult ajutine järeldus põhjusliku seose kohta ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(71)

Teatavad ühenduse tootmisharu tootjad kui ka koostööd tegevad eksportivad tootjad ja importijad märkisid, et tuleks arvesse võtta teatavaid olulisi uurimisperioodi järgseid arenguid. Märgitakse, et tavaliselt ei võeta algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt arvesse teavet uurimisperioodi järgse perioodi dumpingu ja kahju kohta. Võttes arvesse ajutise määruse põhjendustes 119 ja 129 esitatud märkusi, peeti siiski erandkorras vajalikuks koguda teavet perioodi kohta juuli 2007–juuli 2008.

(72)

Mõni huvitatud isik väitis, et meetmeid ei ole vaja võtta, kuna pärast uurimisperioodi saavutas ühenduse tootmisharu kulutasuvus kõrge taseme tänu oluliselt kõrgematele hindadele ja tänu sellele, et toimus turu iseregulatsioon. Oli tõendeid dumpingu ja kahju kohta uurimisperioodil ning kahju tulenes peamiselt hindade langusest, mida põhjustas dumpinguhinnaga import. Impordistatistika kohaselt tõusid Hiina müügihinnad pärast uurimisperioodi ainult 12 %. Võrreldes 16,54 %ga, mis oli hinna alla löömise taseme suurusjärk uurimisperioodil, ei ole kõnealune hinnatõus selgelt piisav, kuna ühenduse tootmisharul ei ole võimalik oma müügihindu tõsta jätkusuutlikule tasemele, ilma riskimata kaotada dumpinguvastaste meetmete puudumise tõttu veel kliente. Ühenduse tootmisharu hinnataseme kohta tuvastati, et ühenduse tootmisharu suutis alates 2008. aasta esimesest kvartalist oma hindu mõõdukalt tõsta ning tundub, et see on ühenduse tootmisharu finantsolukorda parandanud. Kõnealune hinnatõus on siiski ajaliselt tihedalt seotud käesoleva menetluse algatamisega ja seega tundub, et ühenduse tootmisharu olukord on paranenud tänu võimalikele dumpinguvastastele meetmetele HRVst pärit impordi suhtes. Seega järeldati, et turu iseregulatsiooni ei toimunud või oli see ebapiisav, et muuta meetmete võtmine tarbetuks. Seega tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(73)

Kuna ei esitatud uut ja põhjendatud teavet ega väidet ühenduse tootmisharu huvide kohta, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendustes 112 kuni 115 ühenduse tootmisharu huvide kohta esitatud järeldus.

(74)

Enamik huvitatud isikutest kordas oma väidet, et meetmete võtmine vähendaks oluliselt konkurentsi Euroopa turul ja looks turul monopoolse seisundi. Leitakse siiski, et arvestades Hiina eksportivate tootjate tugevat turuseisundit, mille nad on saavutanud viimaste aastate jooksul, ei tõrjuks meetmete kehtestamine neid välja ühenduse turult, vaid taastaks võrdsed võimalused, mis võimaldavad ühenduse tootmisharul ja Hiina eksportivatel tootjatel konkureerida võrdsetel alustel. Lisaks sellele arvatakse, et tänu mõõdukale hinnatõusule ühenduse turul võiks suureneda import muudest kolmandatest riikidest nagu Iisrael ja Lõuna-Ameerika riigid, kes ise sidrunhapet toodavad ning kes arvatavasti on vähem huvitatud eksportimisest madalate hindadega turule.

(75)

Samas ei saa välistada, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, peab ühenduse tootmisharu lõpetama oma tootmistegevuse kõnealuse konkreetse majandustegevuse puhul, tuues kaasa vastupidise stsenaariumi, st Hiina importijate turgu valitseva seisundi.

(76)

Enamik huvitatud isikutest väitsid ka seda, et kui meetmete võtmise tõttu peatub Hiinast importimine, oleks ohus tarnekindlus, sest ühenduse tootmisharu ei suuda rahuldada ELi turu nõudlust isegi siis, kui mõlemad tootjad töötavad 100 % tootmisvõimsusega. Selle olukorra muudaks tõsisemaks asjaolu, et eeldatavalt nõudlus sidrunhappe järele suureneb veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta) (5) mõju tõttu. Kõnealuses määruses võtab komisjon ülesande vaadata läbi fosfaatide kasutamine detergentides ning esitada tulemuste põhjal ettepanek sobivate meetmete kohta. Vastavalt sellele kohustusele esitas komisjon aruande, kuid ei ole meetmete kohta ettepanekuid veel teinud. Isegi kui fosfaatide kasutamine detergenditööstuses keelatakse täielikult, asendatakse need peamiselt tseoliitidega ning üksnes väikses ulatuses sidrunhappega.

(77)

Lisaks sellele olid veel mitu fakti vastuolus oletusega, et Hiinast importimine tõesti peatub.

(78)

Lisaks sellele on ühenduse tootmisharu teatanud asjakohaste meetmete võtmisest, et tootmisvõimsust tõsta. Kaebuse esitaja teatas tootmisvõimsuse olulisest tõstmisest. 2008. aasta juulis avaldatud pressiteate kohaselt peaks kõnealune lisatoodang olema täielikult kättesaadav alates 2009. aasta keskpaigast ning toodang suureneb esimest korda 2009. aasta jaanuaris. See peaks aitama kaasa ELi nõudluse rahuldamisele. Märgitakse ka, et teine ühenduse tootja teatas 2008. aasta augustis, et ta sulgeb Hiinas asuva tootmiskoha 2009. aasta esimeseks kvartaliks ning keskendub tootmisele ühenduses.

(79)

Lisaks sellele suureneks arvatavasti ka import kolmandatest riikidest tänu ELi turu atraktiivsetele hindadele ning koos nende lisaallikatega on tarnekindlus arvatavasti paremini tagatud kui olukorras, kus kasutajad sõltuksid üksnes Hiinast pärit sidrunhappest. Uurimisperioodi järgse 12 kuu jooksul on näiteks import Iisraelist suurenenud 30 %.

(80)

Seepärast tundub, et meetmete kehtestamine ei tõrjuks Hiina eksportivaid tootjaid turult välja, vaid taastaks võrdsed võimalused, millest tulenevalt oleksid tagatud lisatarneallikad.

(81)

Mõni huvitatud isik väitis, et väljavõttelise uuringu tõttu sai komisjon tulemusi ainult Euroopa kõige suuremate importijate kohta ning seepärast puudub teave tollimaksude mõjust väikestele ja keskmise suurusega importivatele äriühingutele, kes moodustavad enamiku. Ükski isik ei esitanud siiski moodustatud valimi kohta vastuväiteid ning seepärast peetakse valimit representatiivseks kõikide importijate kohta.

(82)

Võttes arvesse asjaolu, et sidrunhappe müügist saadav tulu moodustab keskmiselt 1 % importijate kogutulust, eeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete mõju on väike pidades silmas äriühingute üldist tulemust.

(83)

Kuna importijad ühtegi lisamärkust ei esitanud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendustes 116 kuni 120 esitatud järeldused.

(84)

Pärast algetappi on komisjon tõhustanud uurimist meetmete võimaliku mõju kohta kasutajatele. Selleks paluti kasutajatel ja riiklikel ühendustel esitada lisateavet ja tehti lisakontrollkäik ühe ühenduse kasutaja ruumidesse.

(85)

Saadud teave kinnitab esialgset järeldust, mis põhineb kasutajatele saadetud küsimustiku mittetäielikel vastustel, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 121 ja 122, et sidrunhappe mõju kasutajate tootmise kogukuludele on suhteliselt tagasihoidlik. Tuvastati, et kuigi sidrunhappe osa kasutajate tootmiskuludest on tooteti erinev, jääb see vahemikku alla 1 % – 20 %. Eespool nimetatud lisateave on ka kinnitanud esialgseid järeldusi, mille kohaselt oleks hindade allalöömise marginaali tasemel tollimaksul väga piiratud mõju koostööd tegevate kasutajate tootmiskuludele. Pärast lõpliku teabe avalikustamist väitsid kaks sidrunhappe peamist tööstuslikku kasutajat, et sidrunhappe osa nende teatavates toodetes on väga suur ning seega oleks tollimaksudel neile oluline mõju. Esiteks tuleks märkida, et mõlemad kasutajad toodavad väga laia tootevalikut ning sidrunhappe osa nendes toodetes on erinev. Teiseks ei olnud esitatud andmete põhjal võimalik tõestada, et kõnealused kasutajad müüsid peamiselt neid tooteid, mille puhul seoses sidrunhappega tehtavad kulutused olid olulisemad. Kolmandaks ei esitatud väite kinnitamiseks lisaandmeid. Seepärast ei saadud kõnealuse väitega nõustuda.

(86)

Eespool esitatud ühenduse importijate ja kasutajate huve käsitlev lisaanalüüs ei ole muutnud vastavaid esialgseid järeldusi. Isegi kui teatavatel juhtudel langeb koormus täielikult importijale/kasutajale, oleks selle kahjulik finantsmõju neile igal juhul väheoluline. Sellest tulenevalt otsustatakse, et ajutises määruses ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

(87)

Mitu huvitatud isikut esitasid vastuväiteid esialgselt kohaldatud kasumimarginaali taseme kohta ja väitsid, et 9 % on liiga kõrge, sest ühenduse tootmisharu tegelikult vaatlusalusel perioodil sellist kulutasuvuse taset ei saavutanudki. Tunnustatakse asjaolu, et ainult üks ühenduse tootja saavutas sellise kulutasuvuse taseme ajal, kui dumpingut ei toimunud, st aastal 2001, samas kui kaks teist ühenduse tootjat seda ei saavutanud. Seega vaadati uuesti läbi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatud meetod ning leiti, et kasumimarginaalina on sobivam kasutada kaalutud keskmist kasumimarginaali (6 %), mille saavutasid 2001. aastal mõlemad Euroopa tootjad.

(88)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et on mõistlik oletada, et ühenduse tootmisharu saavutab dumpinguhinnaga impordi puudumisel 6 % suuruse maksueelse kasumimarginaali, ning seda kasumimarginaali kasutati ka lõplikes järeldustes.

(89)

Hiina impordihindu uurimisperioodil võrreldi samasuguse toote mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs kõnealust toodet ühenduse turul. Mittekahjustav hind saadi ühenduse tootmisharu müügihinna kohandamisega selliselt, et see kajastab kasumimarginaali praeguseks läbivaadatud kujul. Võrdlemisel saadud vahe, mida väljendati protsendina CIF-koguhinnast, oli 8,3 %–42,7 % iga äriühingu kohta, st väiksem kui tuvastatud dumpingumarginaal (välja arvatud ühe äriühingu puhul).

(90)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järelduste valguses ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale leitud tasemele. Sellistel juhtudel (välja arvatud ühel juhul) peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel.

(91)

Eespool esitatu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

(92)

Uurimise käigus pakkusid kuus HRV eksportivat tootjat vastuvõetavaid hinnakohustusi vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(93)

Otsusega 2008/899/EÜ (6) võttis komisjon hinnakohustuse pakkumised vastu. Nõukogu leiab, et pakutud hinnakohustused välistavad dumpingu kahjuliku mõju ja piiravad küllaldasel määral kohustusest kõrvalehoidmise ohtu.

(94)

Selleks, et võimaldada komisjonil ja tollil tulemuslikult jälgida äriühingute võetud kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine asjaomasele tolliasutusele vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitamise ajal sellest, kas i) esitatakse kinnitusarve – faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju ja selles sätestatud avaldust; kas ii) nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud nende kohta arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses, ning kas iii) tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui eespool loetletud tingimused ei ole täidetud, tuleb vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(95)

Kui komisjon algmääruse artikli 8 lõike 9 alusel tühistab rikkumise korral hinnakohustuse heakskiitmise, viidates konkreetsetele tehingutele, ja tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks, tekib nende tehingutega seotud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tollivõlg.

(96)

Importijad peavad tavapärase kaubandusriskina arvestama tollivõla tekkimise võimalusega vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal, nagu kirjeldatud põhjendustes 94 ja 95, isegi kui komisjon on importijatele otseselt või kaudselt kauba müünud tootja pakutud hinnakohustuse heaks kiitnud.

(97)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 7 peab toll teatama komisjonile viivitamata kõikidest juhtudest, mille puhul on leitud märke hinnakohustuse rikkumisest.

(98)

Eespool esitatud põhjustel loeb komisjon eksportivate tootjate pakutud hinnakohustused vastuvõetavaks ning asjaomaseid äriühinguid on teavitatud vastuvõtmise aluseks olevatest põhiandmetest, kaalutlustest ja kohustustest.

(99)

Kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral või kui komisjon hinnakohustuste heakskiitmise tühistab, kohaldatakse automaatselt nõukogu poolt algmääruse artikli 9 lõikes 4 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9.

(100)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharu kantud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kuna lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,

a)

nimetatud ettevõtted on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses;

b)

sellisele impordile on lisatud kinnitusarve (faktuurarve), mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas esitatud andmeid ja avaldust, ning

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

a)

kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata, või

b)

kui komisjon tühistab määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 8 lõike 9 kohase hinnakohustuse kinnituse määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks.

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/16

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/18

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 17 lõike 2 kohaselt vaatas komisjon läbi Ühendkuningriigi taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 2400/96 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1437/2004) (2) registreeritud päritolunimetuse „Scottish Farmed Salmon” spetsifikaadi üksikasjade muudatusele. (3)

(2)

Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon nimetatud määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas. (4) Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleks muudatused heaks kiita,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/20

(1)

Määruse (EÜ) nr 1670/2006 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et eksporditoetust makstakse teraviljakoguste eest, mis on suunatud kontrolli alla ja destilleeritud ning mis on korrutatud iga asjaomase liikmesriigi jaoks iga-aastaselt kindlaksmääratava koefitsiendiga. Kõnealune koefitsient väljendab asjaomaste alkohoolsete jookide eksporditud ja turustatud üldkoguste keskmist suhet kõnealuste koguste muutuste põhjal, mis on ilmnenud sellise arvu aastate jooksul, mis vastab asjaomase alkohoolse joogi keskmisele laagerdumisajale.

(2)

Teabe põhjal, mis Ühendkuningriik esitas ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember 2007 kohta, oli Šoti viski keskmine laagerdumisaeg 2007. aastal kaheksa aastat.

(3)

Seetõttu tuleb kehtestada koefitsiendid ajavahemikuks 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009.

(4)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 3 artikliga 10 välistatakse toetuste maksmine eksportimisel Liechtensteini, Islandisse ja Norrasse. Lisaks on Euroopa Ühendus sõlminud kolmandate riikidega lepingud, millega nähakse ette eksporditoetuste kaotamine. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1670/2006 artikli 7 lõike 2 kohaldamisel ja koefitsientide arvutamisel ajavahemikuks 2008–2009 seda arvesse võtta,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/22

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/24

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/26

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad viie esimese tööpäeva jooksul pärast 15. novembrit 2008 määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast, Argentina, ja kõikidest muudest kolmandatest riikidest, v.a Hiina ja Argentina, pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 2008. aasta novembri lõpus saadetud A-litsentside taotlused rahuldada,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/28

(1)

Alates 1. detsembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1186/2008. (3)

(2)

Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1186/2008 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1186/2008 vastavalt muuta,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/31

(1)

Nõukogu direktiivis 79/409/EMÜ (3) on sätestatud, et teatavad meetmed võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(2)

Otsust 1999/468/EÜ on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ, (5) millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti vähem olulisi sätteid, muu hulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või täiendades seda uute vähem oluliste sätetega.

(3)

Et kontrolliga regulatiivmenetlus oleks kohaldatav õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras ja mis on juba jõustunud, peab neid õigusakte vastavalt otsust 2006/512/EÜ käsitlevale Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele (6) kohandama kooskõlas kehtivate menetlustega.

(4)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta direktiivi 79/409/EMÜ teatavaid lisasid teaduse ja tehnika arengut silmas pidades. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 79/409/EMÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(5)

Seepärast tuleks direktiivi 79/409/EMÜ vastavalt muuta.

(6)

Kuna direktiivi 79/409/EMÜ käesoleva direktiiviga tehtavad muudatused on tehnilist laadi ja käsitlevad üksnes komiteemenetlust, ei pea liikmesriigid neid üle võtma. Seepärast ei ole vaja kehtestada ülevõtmissätteid,

1.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Võetakse vastu muudatused, mis on vajalikud I ja V lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning muudatused, millele on osutatud artikli 6 lõike 4 teises lõigus. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

2.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

1.   Komisjoni abistab teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/33

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Nüüd, kui on tehtud uusi muudatusi kõnealusesse direktiivi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)

Meresõiduohutuse ja meresaaste vältimise küsimustes ühenduse tasandil võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade ja nõuetega.

(3)

Ühenduse merendussektoris teadmiste ja oskuste taseme säilitamiseks ja arendamiseks on oluline pöörata asjakohast tähelepanu mereharidusele ja meremeeste staatusele ühenduses.

(4)

Meremeeste kutsetunnistuste saamiseks vajaliku väljaõppe nõuded peaks kindlustama meresõiduohutuseks vajaliku väljaõppe ühtlase taseme.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (5) kohaldatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud mereerialade suhtes. See aitab järgida neid asutamislepingus sätestatud kohustusi, millega kõrvaldatakse isikute ja teenuste vaba liikumise takistused liikmesriikide vahel.

(6)

Direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud diplomite ja tunnistuste vastastikune tunnustamine ei taga alati väljaõppe standardtaset kõigile mõne liikmesriigi lipu all sõitvate laevade pardal töötavatele meremeestele. See on aga oluline meresõiduohutuse seisukohalt.

(7)

Seepärast on vaja määratleda meremeeste väljaõppe miinimumtase ühenduses. Kõnealune tase peaks põhinema rahvusvaheliselt juba kokkulepitud väljaõppestandarditel, täpsemalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisel konventsioonil (STCW konventsioon), mida on muudetud 1995. aastal. Kõik liikmesriigid on nimetatud konventsiooniga liitunud.

(8)

Liikmesriigid võivad kehtestada STCW konventsiooni ja käesoleva direktiiviga ette nähtud miinimumnõuetest kõrgemad nõuded.

(9)

Käesolevale direktiivile lisatud STCW konventsiooni reegleid tuleks täiendada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi (STCW koodeksi) A osas sisalduvate kohustuslike sätetega. STCW koodeksi B osa sisaldab soovituslikke juhiseid, mille eesmärk on abistada STCW konventsiooni osalisriike ning selle meetmete rakendamise, kohaldamise ja jõustamisega seotud isikuid, et jõustada see täielikult ja igas suhtes ühtlaselt.

(10)

Meresõiduohutuse suurendamiseks ja meresaaste vältimise tõhustamiseks tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada vahipersonali minimaalset puhkeaega käsitlevad sätted kooskõlas STCW konventsiooniga. Kõnealuseid sätteid tuleks kohaldada nii, et see ei piiraks nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/63/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta) (6) sätete kohaldamist.

(11)

Liikmesriikidel tuleks võtta ja rakendada erimeetmeid, et vältida kutsetunnistustega seotud pettusi ja nende eest karistada, ning samuti jätkata jõupingutusi IMOs, et sõlmida ranged ja täidetavad kokkulepped selliste tavade vastu võitlemiseks kogu maailmas.

(12)

Suurendamaks meresõiduohutust ning vältimaks inimohvreid ja meresaastet, tuleks parandada ühenduse vetes sõitvate laevade laevapere liikmete omavahelist sidepidamist.

(13)

Reisilaevade personalil, kelle ülesanne on abistada reisijaid häireolukordades, peaks olema võimalus pidada sidet reisijatega.

(14)

Mürgise või saastava lastiga tankerite laevapered peaksid suutma tõhusalt toimida õnnetuste ennetamisel ja häireolukorras. On ülimalt tähtis, et kapteni, ohvitseride ja reakoosseisu liikmete vahel oleks korralik, käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele vastav sideühendus.

(15)

Eriti tähtis on tagada, et ühenduse laevadel töötavatel meremeestel, kellel on kolmandate riikide antud tunnistus, oleks STCW konventsiooni nõuetega samaväärne pädevus. Käesolevas direktiivis peaks sätestama menetlused ja ühised kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid tunnustavad kolmandate riikide antud tunnistusi, mis tuginevad STCW konventsiooni raames kokkulepitud väljaõppe- ja diplomeerimisnõuetele.

(16)

Liikmesriigid peaksid mereohutuse huvides tunnustama nõutavat väljaõppetaset tõendavat ettevalmistust ainult siis, kui selle on välja andnud või lasknud välja anda need STCW konventsiooni osalisriigid, kelle puhul IMO meresõiduohutuse komitee on kindlaks teinud, et nad on täitnud ja täidavad edaspidigi kõnealuse konventsiooniga ette nähtud nõudeid. Selleks ajaks, kui IMO meresõiduohutuse komitee küsimust menetleb, on vaja tunnistuste ajutise tunnustamise menetlust.

(17)

Vajaduse korral tuleks kontrollida merehariduslikke õppeasutusi, õppekavu ja kursusi. Seetõttu tuleks kehtestada kontrollikriteeriumid.

(18)

Kolmandate riikide õppe- või ametiasutuste väljaantud tunnistuste tunnustamisega seotud ülesannete täitmisel abistab komisjoni komitee.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (7) asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaks abistama komisjoni kontrollimisel, et liikmesriigid järgivad käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid.

(20)

Liikmesriigid kui sadamavaldajad on kohustatud tõhustama ohutust ja saastamise vältimist ühenduse vetes, vaadates eelkõige üle sellise kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad, kus STCW konventsiooni ei ole ratifitseeritud, tagades seejuures, et kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu ei koheldaks soodsamalt.

(21)

On asjakohane lisada käesolevasse direktiivi sadamariigi kontrolli käsitlevad sätted seni, kuni on muudetud nõukogu direktiivi 95/21/EÜ (8) (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses) ning käesoleva direktiivi sätted sadamariigi kontrolli kohta on kantud üle kõnealusesse direktiivi.

(22)

On vaja ette näha kord käesoleva direktiivi kohandamiseks rahvusvaheliste konventsioonide ja koodeksite muudatustega.

(23)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9)

(24)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta käesolevat direktiivi, et rakendada selle kohaldamisel teatavate rahvusvaheliste koodeksite hilisemaid muudatusi ja ühenduse õigusaktide asjakohaseid muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(25)

Käesoleva direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei ole neid vaja siseriiklikku õigusesse üle võtta.

(26)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

1.

„kapten” – laeva juhtiv isik;

2.

„ohvitser” – laevapere liige, v.a kapten, kes on selleks määratud siseriiklike õigusaktidega või nende puudumisel kollektiivlepingu või tavaga;

3.

„tüürimees” – I lisa II peatüki sätetele vastava kvalifikatsiooniga ohvitser;

4.

„vanemtüürimees” – kaptenist auastmelt järgmine ohvitser, kes võtab üle laeva juhtimise, kui kapten on võimetu seda tegema;

5.

„laevamehaanik” – I lisa III peatüki sätetele vastava kvalifikatsiooniga ohvitser;

6.

„vanemmehaanik” – auastmelt kõrgeim laevamehaanik, kes vastutab laeva mehaanika- ja elektriseadmete käivitamise, toimimise ja hooldamise eest;

7.

„teine mehaanik” – vanemmehaanikust auastmelt järgmine laevamehaanik, kes võtab üle vastutuse laeva mehaanika- ja elektriseadmete käivitamise, toimimise ja hooldamise eest, kui vanemmehaanik on võimetu seda tegema;

8.

„praktikant-laevamehaanik” – laevamehaaniku väljaõppel olev isik, kes on selleks määratud siseriiklike õigusaktidega;

9.

„raadiooperaator” – isik, kellel on pädevate asutuste poolt raadioeeskirjade sätete kohaselt välja antud või tunnustatud asjakohane tunnistus;

10.

„reakoosseisu liige” – laevapere liige, v.a kapten ja ohvitser;

11.

„merelaev” – laev, mis ei liikle üksnes sisevetes, kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes ja aladel, kus kehtib sadamakord;

12.

„liikmesriigi lipu all sõitev laev” – liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud ja selle lipu all sõitev laev. Käesolevale määratlusele mittevastavat laeva käsitletakse kolmanda riigi lipu all sõitva laevana;

13.

„kohalik rannasõit” – reisid, mis toimuvad liikmesriigi läheduses vastavalt selle liikmesriigi määratlusele;

14.

„peamasinate efektiivne koguvõimsus” – laeva kõigi peamasinate summaarne nimiväljundvõimsus kilovattides, mis on kajastatud laeva registreerimistunnistusel või muus ametlikus dokumendis;

15.

„naftatanker” – laev, mis on ehitatud nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina;

16.

„kemikaalitanker” – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi 17. peatükis loetletud veeldatud toodete veoks mahtlastina (ajakohastatud versioon);

17.

„veeldatud gaasi tanker” – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise gaaside mahtlastina vedamise koodeksi 19. peatükis loetletud kõigi veeldatud gaaside või muude toodete veoks mahtlastina (ajakohastatud versioon);

18.

„raadioeeskirjad” – ülemaailmse raadiosideadministratsioonide konverentsi poolt mobiiltelefoniteenuste kohta vastuvõetud raadioeeskirjad (ajakohastatud versioon);

19.

„reisilaev” – rohkem kui 12 reisijaga merelaev;

20.

„kalalaev” – kalade või muude mere elusressursside püügiks kasutatav laev;

21.

„STCW konventsioon” – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1978. aasta konventsioon, niivõrd kui see on kohaldatav asjaomaste küsimuste suhtes, arvesse võttes konventsiooni VII artikli ja reegli I/15 üleminekusätteid ning vajaduse korral STCW koodeksi kohaldatavaid sätteid (ajakohastatud versioonides);

22.

„raadioteenistus” – hõlmab vajaduse korral vahiteenistust ning tehnohooldust ja remonti vastavalt raadioeeskirjadele, 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS 74) ja, liikmesriikide äranägemisel, IMO asjakohastele soovitustele (ajakohastatud versioonid);

23.

„ro-ro tüüpi reisiparvlaev” – reisiparvlaev lasti- või eriruumidega, nagu on määratletud SOLAS 74 ajakohastatud versioonis;

24.

„STCW koodeks” – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeks, nagu on vastu võetud STCW osapoolte 1995. aasta konverentsi 2. resolutsiooni ajakohastatud versioonis;

25.

„teenistusülesanne” – laeva käitamiseks, inimelude ohutuse tagamiseks merel ja merekeskkonna kaitseks vajalikud ülesanded, kohustused ja vastutus, mis on kindlaks määratud STCW koodeksis;

26.

„laevandusettevõtja” – laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva ekspluateerimise eest ja kes seesuguse vastutuse võtmisega on soostunud üle võtma kõik käesoleva direktiiviga laevandusettevõtjale kehtestatud kohustused ja vastutuse;

27.

„asjakohane tunnistus” – käesoleva direktiivi kohaselt välja antud ja kinnitatud tunnistus, mis lubab selle seaduslikul omanikul töötada ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud ülesandeid asjaomase reisi jooksul laeval, mille liik, kogumahutavus, võimsus ja asjaomased peamasinad vastavad tunnistusel kindlaksmääratule;

28.

„meresõidupraktika” – tunnistuse või muu erialast ettevalmistust tõendava dokumendi saamiseks vajalik teenistus laeva pardal;

29.

„heakskiidetud” – s.o käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriigi poolt heaks kiidetud;

30.

„kolmas riik” – riik, kes ei ole liikmesriik;

31.

„kuu” – kalendrikuu või ühest kuust lühem 30 päeva pikkune ajavahemik.

a)

sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mis kuuluvad liikmesriigile või mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel;

b)

kalalaevad;

c)

kaubandusega mittetegelevad lõbusõidujahid;

d)

lihtsa ehitusega puidust laevad.

a)

lisada asjakohaste reeglitega nõutavad lisateadmised eksamisse, mis tuleb sooritada raadioeeskirjadele vastava tunnistuse saamiseks, või

b)

anda välja eraldi tunnistuse, mis tõendab, et selle omanikul on asjakohaste reeglitega nõutavad lisateadmised.

a)

võib välja anda eraldi dokumentidena;

b)

tähistatakse kordumatu numbriga, v.a kinnitusleht, mis tõendab tunnistuse väljaandmist ning mille võib tähistada asjaomase tunnistuse numbriga, kui see on kordumatu, ja

c)

kaotavad kehtivuse, kui kinnitatud tunnistus kaotab kehtivuse või kui selle väljaandnud liikmesriik või kolmas riik võtab selle tagasi, peatab või tunnistab kehtetuks, ning igal juhul viie aasta möödudes alates selle väljaandmise kuupäevast.

a)

laevandusettevõtja või kapten on võtnud tööle isiku, kellel ei ole käesoleva direktiiviga nõutavat tunnistust;

b)

kapten on lubanud, et mis tahes teenistusülesannet või teenust, mida käesoleva direktiivi kohaselt peab täitma või osutama asjakohast tunnistust omav isik, täidab või osutab isik, kellel ei ole nõutavat tunnistust, kehtivat soodusluba ega artikli 19 lõikega 7 ette nähtud tõendavat dokumenti, või

c)

isik on omandanud pettuse teel või valedokumentidega õiguse täita teenistusülesannet või töötada ametikohal, mis käesoleva direktiivi kohaselt eeldab tunnistuse või soodusloa olemasolu.

a)

kõiki valitsusväliste asutuste või nendele alluvate üksuste teostatud väljaõppe, atesteerimise, diplomeerimise ning tunnistuste kinnitamise ja pikendamisega seotud toiminguid kontrollitakse pidevalt kvaliteedisüsteemi abil, et tagada määratletud eesmärkide, sh instruktorite ja hindajate erialast ettevalmistust ja kogemusi käsitlevate eesmärkide saavutamine;

b)

kui valitsusasutused või -üksused teostavad selliseid toiminguid, kohaldatakse kvaliteedisüsteemi;

c)

väljaõppe eesmärgid ning nendega seotud saavutatavad pädevusnõuded on selgelt määratletud ning nendega määratakse kindlaks STCW konventsiooniga nõutavateks eksamiteks ja atesteerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste tase;

d)

kvaliteedinõuete reguleerimisala hõlmab diplomeerimissüsteemi haldamist, kõiki kursusi ja õppekavu, liikmesriigi poolt või selle järelevalve all läbiviidavaid eksameid võttes arvesse määratletud eesmärkide saavutamiseks kehtestatud poliitikat, süsteeme, kontrolli ja sisejärelevalvet kvaliteedi tagamiseks.

a)

kõik sisemised juhtimisega seotud kontrolli- ja järelevalvemeetmed ning järelkontroll on vastavuses kavandatud meetmete ja dokumenteeritud menetlustega ning aitavad tagada määratletud eesmärkide saavutamise;

b)

iga sõltumatu atesteerimise tulemused dokumenteeritakse ja tehakse teatavaks atesteeritava valdkonna eest vastutavatele isikutele;

c)

puuduste kõrvaldamiseks võetakse õigeaegselt meetmeid.

a)

oma isiku kohta;

b)

et ta ei ole noorem kui on taotletava tunnistuse puhul ette nähtud I lisa reeglitega;

c)

et ta täidab liikmesriigi kehtestatud tervisenõudeid eelkõige nägemise ja kuulmise osas ning et tal on kehtiv tervislikku seisundit tõendav dokument, mille on välja andnud liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud, nõuetekohase ettevalmistusega arst;

d)

et tal on meresõidupraktika ja ta on saanud muu kohustusliku väljaõppe, mis on taotletava tunnistuse puhul ette nähtud I lisa reeglitega;

e)

et ta täidab I lisa reeglitega ette nähtud pädevusnõudeid seoses nende ametikohtade, teenistusülesannete ja tasemetega, mis märgitakse tunnistuse kinnituslehel.

a)

pidama registrit või registreid kaptenite, ohvitseride ja vajaduse korral reakoosseisu liikmete kõigi tunnistuste ja kinnituslehtede kohta, mis on välja antud, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis on pikendatud, peatatud või tühistatud või mis on kuulutatud kaotatuks või hävinuks, samuti väljaantud sooduslubade kohta;

b)

tegema kättesaadavaks selliseid tunnistusi, kinnituslehti ja sooduslube käsitlevad andmed teistele liikmesriikidele, STCW konventsiooni osalisriikidele ning äriühingutele, kes taotlevad selliste tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud neile meremehed, kes taotlevad tunnistuse tunnustamist või otsivad laeval tööd.

a)

täitma artiklis 11 sätestatud tervisenõuded ja

b)

tõendama jätkuvat ametialast pädevust vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/11.

a)

kõikide kohustuslike valmendil põhinevate väljaõpete puhul;

b)

kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate atesteerimiste puhul, mida tehakse valmendi abil;

c)

kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate pädevustaseme omamise näitamiste puhul, mida tehakse valmendi abil.

a)

kõigil laevandusettevõtja laevadel töötavatel meremeestel on käesoleva direktiivi sätetele vastav asjakohane tunnistus, nagu kõnealune liikmesriik on selle kehtestanud;

b)

nende laevad on mehitatud kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate ohutu mehitamise nõuetega;

c)

kõikide laevandusettevõtja laevadel töötavate meremeeste dokumente ja andmeid säilitatakse ja need on kergesti kättesaadavad ning sisaldavad vähemalt dokumente ja andmeid, mis käsitlevad meremeeste kogemusi, väljaõpet, tervislikku seisundit ja teenistusülesannetes nõutavat pädevust;

d)

kui meremehed võetakse tööle mõnele laevandusettevõtja laevale, tutvustatakse neile nende konkreetseid kohustusi ning igapäevaste või häireolukorrast tulenevate kohustustega seotud töökorda, varustust, seadmeid, menetlusi ja laeva omadusi;

e)

laevapere suudab oma tegevust häireolukorras tõhusalt koordineerida ja täita ohutuse ning saaste vältimise või tõrjumise seisukohalt olulisi teenistusülesandeid.

a)

mõistliku tähtaja määramine, mille jooksul on igal uuel töölevõetud meremehel võimalus tutvuda:

b)

sellise kogenud laevapere liikme nimetamine, kes vastutab selle eest, et kõigil uutel töölevõetud meremeestel oleks võimalik saada olulist teavet neile arusaadavas keeles.

a)

annavad artiklis 3 osutatud väljaõpet;

b)

organiseerivad ja/või kontrollivad vajaduse korral eksameid;

c)

annavad välja artiklis 11 osutatud kutsetunnistusi;

d)

annavad välja artikliga 16 ette nähtud sooduslube.

a)

meremeeste väljaõpe ja atesteerimine vastab järgmistele tingimustele:

b)

täiendõpet või töö käigus hindamist võib laeva pardal korraldada ainult siis, kui see ei takista laeva tavapärast ekspluateerimist ning kui väljaõpet või atesteerimist läbiviivatel isikutel on aega ja võimalust sellega tegelda;

c)

koolitajatel, instruktoritel ja atesteerijatel on merel või maismaal tegutsevatele meremeestele eri liiki ja eri tasemega väljaõppe andmiseks ning nende atesteerimiseks vajalik ettevalmistus;

d)

isik, kes viib merel või maismaal läbi meremeeste täiendõpet, mille eesmärk on anda käesolevale direktiivile vastavaks diplomeerimiseks vajalik ettevalmistus:

e)

isikud, kes vastutavad meremeeste sellise täiendõppe järelevalve eest, mille eesmärk on anda tunnistuse saamiseks vajalik ettevalmistus, mõistavad täielikult õppekava ja iga teostatava väljaõppeliigi eesmärke;

f)

isikul, kes viib merel või maismaal läbi meremeeste töö käigus hindamist, mida arvestatakse tunnistuse andmisel vastavalt käesolevale direktiivile:

g)

kui liikmesriik tunnustab õppekursust, õppeasutust või selle antud ettevalmistust tunnistuse väljaandmist käsitlevate nõuete ühe osana, kuuluvad instruktorite ja atesteerijate ettevalmistus ja kogemused kvaliteedinõudeid käsitleva artikli 10 sätete reguleerimisalasse. Nimetatud ettevalmistus, kogemused ja kvaliteedinõuete kohaldamine sisaldavad asjakohast väljaõpet juhendamis-, õpetamis- ning atesteerimismeetodite ja -tavade alal ning need vastavad kõigile punktide d, e ja f nõuetele.

a)

ilma et see piiraks punktide b ja d kohaldamist, on liikmesriigi lipu all sõitvate laevade pardal kogu aeg vahendid, mille abil on kõigi laevapere liikmetega võimalik suuliselt sidet pidada turvalisust käsitlevates küsimustes ning mis tagavad eelkõige selle, et sõnumid ja juhised võetakse vastu õigeaegselt ja et neid mõistetakse õigesti;

b)

kõigi liikmesriigi lipu all sõitvate reisilaevade ning liikmesriigi sadamast reisi alustavate ja/või seal reisi lõpetavate reisilaevade pardal on laevapere tõhusa toimimise tagamiseks ohutusega seotud küsimustes kehtestatud ühine töökeel, mis märgitakse logiraamatusse;

laevandusettevõtja või vajaduse korral kapten määrab asjakohase töökeele; iga meremees peab sellest keelest aru saama, vajaduse korral suutma anda käsklusi ja juhiseid ning neile kõnealuses keeles vastama;

kui töökeel ei ole liikmesriigi ametlik keel, peab olema kõikidesse väljapandud kavadesse ja nimekirjadesse lisatud tõlge töökeelde;

c)

reisilaeva personal, kes häireplaani kohaselt on määratud vastutama reisijate eest häireolukordades, on kergesti identifitseeritav ja omab piisavaid sidepidamisoskusi, arvestades järgmiste tegurite nõuetekohast seost:

d)

liikmesriigi lipu all sõitvate nafta-, kemikaali- ja veeldatud gaasi tankerite kaptenid, ohvitserid ja reakoosseisu liikmed on võimelised üksteisega suhtlema ühises töökeeles või ühistes töökeeltes;

e)

on olemas piisavad vahendid sidepidamiseks laeva ja kaldal asuvate asutuste vahel. Kõnealune side toimub SOLAS 74 V peatüki reegli 14 lõike 4 kohaselt;

f)

teostades sadamariigi kontrolli direktiivi 95/21/EÜ alusel, kontrollivad liikmesriigid ka seda, et mõne teise riigi kui liikmesriigi lipu all sõitvad laevad täidavad käesolevat artiklit.

a)

kontrollitakse, et kõigil laeval teenivatel meremeestel, kellel STCW konventsiooni kohaselt peab olema tunnistus, oleks asjakohane tunnistus või kehtiv soodusluba või et nad esitaksid dokumendid, mis tõendavad, et lipuriigi asutustele on esitatud taotlus tunnustamist tõendava kinnituslehe saamiseks;

b)

kontrollitakse, et laeval teenivate meremeeste arv ja tunnistused vastaksid lipuriigi asutuste kehtestatud ohutu mehitamise nõuetele.

a)

laev on osalenud kokkupõrkes või on sõitnud kinni madalikule või kaldale;

b)

teel olles, ankrus seistes või kai ääres on laevalt lekkinud aineid, mis rahvusvahelise konventsiooni kohaselt on ebaseaduslik;

c)

laev on manööverdanud ebareeglipäraselt või ohtlikult, kusjuures ta ei ole täitnud IMO laevaliikluskorraldusmeetmeid või meresõiduohutuse tavasid ja korda;

d)

laeva on muul moel käitatud viisil, mis ohustab isikuid, vara või keskkonda;

e)

tunnistus on saadud pettuse teel või tunnistuse omanik ei ole see, kellele kõnealune tunnistus algselt välja anti;

f)

laev sõidab sellise riigi lipu all, mis ei ole ratifitseerinud STCW konventsiooni, või laeval on kapten, ohvitser või reakoosseisu liige, kellel on tunnistus, mille on välja andnud selline kolmas riik, mis ei ole ratifitseerinud STCW konventsiooni.

a)

meremeestel puudub tunnistus, asjakohane tunnistus, kehtiv soodusluba või dokument, mis tõendab, et lipuriigi asutustele on esitatud taotlus tunnustust tõendava kinnituslehe saamiseks;

b)

lipuriigi kohaldatavad ohutu mehitamise nõuded ei ole täidetud;

c)

navigatsiooni- või masinavahi korraldus ei vasta lipuriigi määratud nõuetele;

d)

vahis puudub pädev isik, kes töötaks seadmetega, mis on olulised ohutuks meresõiduks, ohutuks raadiosideks või meresaaste vältimiseks;

e)

ei suudeta tõestada meremeeste erialaseid oskusi, mis on vajalikud laevaohutuse ja saaste vältimise alaste ülesannete täitmiseks;

f)

reisi alguses ei suudeta määrata esimesse vahikorda ning järgnevatesse vahikordadesse isikuid, kes oleksid piisavalt välja puhanud ja muidu sobivad ametikohustuse täitmiseks.

a)

„200 brutoregistertonni” asemel „kogumahutavusega 500”;

b)

„1 600 brutoregistertonni” asemel „kogumahutavusega 3 000”.

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/62

(1)

Määrusega (EÜ) nr 488/2008 (2) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes ühendusse.

(2)

Ajutiste dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmise järel jätkas komisjon dumpingu, kahjude ja ühenduse huvide uurimist. Uurimise lõplikud tulemused ja järeldused on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1193/2008, (3) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes.

(3)

Uurimine kinnitas esialgseid järeldusi kahjustava dumpingu kohta seoses Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordiga.

(4)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist tegid 6 koostööd tegevat Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat, nimelt Anhui BBCA Biochemical, RZBC, TTCA, Yixing Union Biochemical, Laiwu Taihe Biochemistry ja Weifang Ensign Industry ettepaneku hinnakohustuse võtmiseks kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1. Kõnealustes kohustustes pakkusid eksportivad tootjad asjaomase toote müüki vähemalt sellise hinnaga, mis välistab dumpingu kahjustava mõju. Kõik eksportivad tootjad pakkusid kõigile eri tootetüüpidele minimaalset impordihinda, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu.

(5)

Lisaks nähti pakkumistega ette miinimumhindade indekseerimine, võttes arvesse, et vaatlusaluse toote hind varieerub märkimisväärselt, näiteks kerkisid hinnad pärast uurimisperioodi arvestatavalt. Indekseerimine toimub lähtuvalt maisi – mis on eksportivate tootjate peamine tooraine – avalikust rahvusvahelisest noteeringust. Samas on eksportivad tootjad teinud ettepaneku fikseerida miinimumhind vähemalt kahjutekitamatu hinna tasemel, isegi kui indekseerimise tulemusel oleks hinnatase madalam.

(6)

Laiwu Taihe Biochemistry, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, tegi ettepaneku arvutada oma toodete miinimumhind lähtuvalt uurimisperioodil määratud normaalväärtusest.

(7)

Selleks et vähendada hinnamoonutuste ohtu hindade ristkompenseerimise kaudu, tegid eksportivad tootjad esiteks ettepaneku teatada igasugusest väljaspool ELi toimuvast müügist nendele klientidele, kelle organisatsioon või struktuur ulatub väljapoole ELi, juhul kui eksportivad tootjad müüvad oma tooteid samadele tarbijatele ka ELis. Teiseks nõustusid eksportivad tootjad järgima kõnealuste väljaspool ELi tehtavate müügitehingute puhul teatavat hinnarežiimi.

(8)

Samuti esitavad eksportivad tootjad komisjonile korrapäraselt üksikasjalikku teavet ühendusse eksportimise kohta, mis võimaldab komisjonil teostada tõhusat järelevalvet hinnakohustuste täitmise üle.

(9)

Lisaks tuleb märkida, et Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (CCCMC) ühineb põhjenduses 4 nimetatud kuue äriühinguga ning osaleb aktiivselt hinnakohustuste täitmise kontrollimisel. Seepärast on komisjoni arvates kokkulepitud hinnakohustusest kõrvalehoidmise tõenäosus väike.

(10)

Hinnakohustuse pakkumiste avalikustamise järel vaidlustas ühenduse tootmisharu kõnealused pakkumised. Ühenduse tootmisharu väitis, et maisi hinnal põhinev indekseerimine ei ole asjakohane, sest suure ja muutuva osa hinnast moodustavad muud peamised sisendid, ning tegi ettepaneku toetuda indekseerimisel pigem toormaterjali ja energia hindadele. Seoses ühenduse tootmisharu märkusega, milles soovitatakse arvestada indekseerimisel ka energiahinda, tuleb täheldada, et energia ei ole oluline kuluartikkel. Lisaks puudub selge indekseerimisallikas, sest vajaliku energia saamiseks võib kasutada mitmesuguseid energiaallikaid, näiteks sütt, looduslikku gaasi või elektrienergiat.

(11)

Seejärel väitis ühenduse tootmisharu, et kuna eksportivad tootjad müüvad kohustusega hõlmatud toodet rahvusvahelistele äriühingutele, tekib suur hindade ristkompenseerimise oht, st väljaspool Euroopa Ühendust võidakse müüa kohustusega hõlmatud toodet samale tarbijale kunstlikult madala hinnaga, et kompenseerida EÜs kehtivat miinimuminda. Sellega seoses tuleks märkida, et suurem osa äriühingute eksporti EÜsse toimub kaubandusettevõtjate, mitte rahvusvaheliste äriühingute kaudu. Sellele vaatamata ning kõnealuse hindade ristkompenseerimise ohu vähendamiseks teatavate äriühingute puhul sisaldavad pakutud kohustused hindade ristkompenseerimise erisätteid seoses müügiga EÜst pärit klientidele, kelle organisatsioon või struktuur ulatub väljapoole Euroopa Liitu. Need sätted vähendavad märkimisväärselt hindade ristkompenseerimise ohtu.

(12)

Eespool öeldut arvestades on eksportivate tootjate pakutud kohustused vastuvõetavad.

(13)

Et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute võetud kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine asjaomasele tolliasutusele vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel sellest, i) kas esitatakse kinnitusarve, mis sisaldab vähemalt määruse (EÜ) nr 1193/2008 lisas loetletud andmeid; ii) kas nimetatud äriühing on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses; ning iii) kas tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui sellist arvet ei esitata või kui arve ei vasta tollile esitatud tootele, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(14)

Et tagada kohustuste tõhus täitmine, on importijatele eespool nimetatud nõukogu määruses teatavaks tehtud, et määruses sätestatud tingimuste täitmatajätmise korral või juhul, kui komisjon kohustuste heakskiidu tühistab, võib sellest tulenevalt nõuda asjaomastelt tehingutelt tollimaksu.

(15)

Kui kohustusi rikutakse või nendest taganetakse või kui komisjon kohustuse heakskiidu tühistab, kohaldatakse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 automaatselt algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/65

(1)

Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/107/ÜVJP. (1)

(2)

Euroopa Liidu eriesindaja volitusi tuleb muuta, et võtta arvesse tema rolli Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta juunis vastu võetud Kesk-Aasiaga loodavat uut partnerlust käsitleva Euroopa Liidu strateegia rakendamise jälgimisel,

„i)

aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduvate ÜVJP energiavarustuse kindluse aspektide, narkootikumidevastaste aspektide ja veeressursside majandamise sõnastamisele.”

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/66

(1)

Euroopa Ülemkogu teatas 1. septembril 2008, et Euroopa Liit on valmis võtma endale kohustuse toetada kõiki Gruusia konflikti rahulikule ja püsivale lahendamisele suunatud jõupingutusi ning on valmis toetama usaldust suurendavaid meetmeid.

(2)

Nõukogu toetas 15. septembril 2008 Gruusia konflikti käsitleva sõltumatu rahvusvahelise uurimise läbiviimise ideed.

(3)

Heidi TAGLIAVINI tuleks nimetada teabekogumismissiooni juhiks,

3.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/s3