ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 321

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
1. detsember 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ  ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88  ( 1 )

14

 

 

 

*

Märkus lugejale (vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

1.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1165/2008,

19. november 2008,

elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Korduvalt on muudetud nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivi 93/23/EMÜ (seakasvatuse statistiliste vaatluste kohta), (2) nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivi 93/24/EMÜ (veisekasvatuse statistiliste vaatluste kohta) (3) ja nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivi 93/25/EMÜ (lamba- ja kitsekasvatuse statistiliste vaatluste kohta) (4). Kuna kõnealuseid õigusakte on vaja täiendavalt muuta ja lihtsustada, tuleks need selguse huvides ühe õigusaktiga asendada.

(2)

Ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise tagamiseks, eelkõige veise- ja vasikaliha, sea-, lamba- ja kitseliha ning kodulinnuliha turul, nõuab komisjon korrapäraselt andmeid elusloomade ning lihatootmise suundumuste kohta.

(3)

Nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 571/88 (põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta) (5) nähakse ette põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevatest ühenduse uuringutest koosnev programm kuni 2007. aastani.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)), (6) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi. Seetõttu tuleb piirkondliku statistika võrreldavuse huvides territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele.

(5)

Et liikmesriikide koormust piirata, ei tohiks piirkondlike andmetega seotud nõudmised ületada varasemate õigusaktidega kehtestatud nõudmisi (kui vahepeal ei ole kehtestatud uusi piirkondlikke tasandeid) ning piirkondlike andmete esitamine peaks olema vabatahtlik, kui piirkonna põllumajandusloomade arv ei ületa teatud läviväärtust.

(6)

Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks on vajalik liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö, mis peaks eelkõige toimuma nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (7) loodud alalise põllumajandusstatistika komitee kaudu.

(7)

Et tagada sujuv üleminek direktiividega 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ ettenähtud korralt uuele korrale, tuleks käesoleva määrusega võimaldada liikmesriikidel anda erandeid kuni ühe aasta jooksul ning lammaste ja kitsede puhul kuni kahe aasta jooksul, kui käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes nõuaks suuri kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt märkimisväärseid praktilisi probleeme.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud statistika koostamise meetmed on olulised ühenduse tegevuse seisukohalt. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikide elusloomi ja liha käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks esitamiseks ühtse õigusraamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

(9)

Vastavalt käesoleva määruse sätete raamistikuks olevale nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (8) tuleb statistika koostada kooskõlas erapooletuse, st eelkõige objektiivsuse ja teadusliku sõltumatuse ning läbipaistvuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega.

(10)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (9).

(11)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta I, II, IV ja V lisa. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(12)

Direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(13)

Alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määruse eesmärgiks on kehtestada ühtne õiguslik raamistik liikmesriikide elusloomi ja lihatootmist käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks eelkõige:

a)

elusloomade statistika veiste, sigade, lammaste ja kitsede kohta;

b)

tapastatistika veiste, sigade, lammaste, kitsede ja kodulindude kohta ja

c)

veise-, vasika-, sea-, lamba- ja kitseliha toodangu prognoosid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„põllumajandusettevõte” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1166/2008, (mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut) (10) artikli 2 punktis a määratletud põllumajandusettevõte;

2.

„valikuuring” – määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktis c määratletud valikuuring;

3.

„veis” – liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalis kuuluv koduloom, kaasa arvatud hübriidid, näiteks Beefalo;

4.

„siga” – liiki Sus scrofa domesticus kuuluv koduloom;

5.

„lammas” – liiki Ovis aries kuuluv koduloom;

6.

„kits” – liiki Capra aegagrus hircus kuuluv koduloom;

7.

„kodulinnud” – liikidesse Gallus gallus (kanad), Meleagris spp. (kalkunid), Anas spp. ja Cairina moschata (pardid) ning Anser anser dom. (haned) kuuluvad kodulinnud. Mõiste hõlmab liikidesse Coturnix spp. (vutid), Phasianus spp. (faasanid), Numida meleagris dom. (pärlkanad), Columbinae spp. (tuvid) ja Struthio camelus (jaanalinnud) kuuluvaid kodulinde. Selle alla ei kuulu siiski jahtimiseks ja mitte liha tootmiseks ettenähtud linnud, keda kasvatatakse suletud tingimustes;

8.

„tapamaja” – ametlikult registreeritud ja tunnustatud asutus, kus tapetakse ja korrastatakse loomi, kelle liha kasutatakse inimtoiduks.

Muud käesolevas määruses kasutatavad mõisted on esitatud I lisas.

I JAGU

ELUSLOOMADE STATISTIKA

Artikkel 3

Katvus

1.   Iga liikmesriik koostab statistika oma territooriumil olevates põllumajandusettevõtetes peetavate veiste, sigade, lammaste ja kitsede arvu kohta.

2.   Valikuuringuid korraldavad liikmesriigid peavad hõlmama piisaval arvul põllumajandusettevõtteid, et katta vähemalt 95 % põllumajandusettevõtete struktuuri viimasel vaatlusel kindlaksmääratud populatsioonist.

Artikkel 4

Sagedus ja võrdlusperiood

1.   Veisekarja statistika koostatakse kaks korda aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva mais-juunis ja üht päeva novembris-detsembris. Liikmesriigid, kus on alla 1,5 miljoni veise, võivad statistika koostada ainult korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.

2.   Seakarja statistika koostatakse kaks korda aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva mais-juunis ja üht päeva novembris-detsembris. Liikmesriigid, kus on alla 3 miljoni sea, võivad statistika koostada ainult korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.

3.   Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 lammast, koostavad lambakarja statistika korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.

4.   Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 kitse, koostavad kitsekarja statistika korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.

Artikkel 5

Kategooriad

Elusloomade statistika koostatakse II lisas esitatud kategooriate kohta.

Artikkel 6

Täpsus

1.   Valikuuringuid teostavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriikide uuringute ekstrapoleeritud tulemused vastaksid III lisas sätestatud täpsusnõuetele.

2.   Liikmesriik, kes otsustab kasutada haldusallikat, teatab sellest eelnevalt komisjonile ning esitab üksikasjaliku teabe kasutatavate meetodite ja sellisest haldusallikast pärinevate andmete kvaliteedi kohta.

3.   Liikmesriik, kes otsustab kasutada muid allikaid kui uuringud, tagab, et nendest allikatest saadud andmed on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistilistest vaatlustest saadud andmed.

Artikkel 7

Andmete edastamise tähtpäevad

1.   Liikmesriigid edastavad komisjoni elusloomi käsitlevad esialgsed statistilised andmed enne:

a)

sama aasta 15. septembrit – mai/juuni statistika kohta;

b)

järgneva aasta 15. veebruari – novembri/detsembri statistika kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile elusloomi käsitlevad lõplikud statistilised andmed enne:

a)

sama aasta 15. oktoobrit – mai/juuni statistika kohta;

b)

järgneva aasta 15. maid – novembri/detsembri statistika kohta.

Artikkel 8

Piirkondlik statistika

Novembri-detsembri statistika tuleb jaotada määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud NUTS 1 ja NUTS 2 territoriaalüksuste järgi. Erandiks on Saksamaa ja Ühendkuningriik, kes võivad esitada statistika NUTS 1 territoriaalüksuste järgi. Nende esitamine on vabatahtlik territoriaalüksuste puhul, kus on vähem kui 75 000 veist, 150 000 siga, 100 000 lammast või 25 000 kitse, kui kõikides nende territoriaalüksustes kokku on isendeid 5 % või vähem kui 5 % asjaomase liigi populatsioonist kogu riigis.

II JAGU

TAPASTATISTIKA

Artikkel 9

Katvus

Iga iikmesriik koostab statistika nende veiste, sigade, lammaste, kitsede ja kodulindude arvu ning tapakaalu kohta, kes on tapetud tema territooriumi tapamajades ja kelle liha loetakse inimtoiduks kõlblikuks. Liikmesriik esitab ka hinnangu mujal kui tapamajades toimuvate tapmiste kohta, et statistika hõlmaks kõiki tema territooriumil tapetud veiseid, sigu, lambaid ja kitsi.

Artikkel 10

Sagedus ja võrdlusperiood

1.   Statistika tapamajades toimuvate tapmiste kohta peavad liikmesriigid koostama igakuiselt. Võrdlusperiood on kalendrikuu.

2.   Statistika mujal kui tapamajades toimuvate tapmiste kohta peavad liikmesriigid koostama korra aastas. Võrdlusperiood on kalendriaasta.

Artikkel 11

Kategooriad

Tapastatistika koostatakse IV lisas esitatud kategooriate kohta.

Artikkel 12

Andmete edastamise tähtpäevad

Liikmesriigid edastavad komisjonile statistilised andmed:

a)

tapamajades toimuvate tapmiste kohta võrdlusperioodile järgneva 60 päeva jooksul;

b)

mujal kui tapamajades toimuvate tapmiste kohta enne järgneva aasta 30. juunit.

III JAGU

LIHATOODANGU PROGNOOSID

Artikkel 13

Katvus

Liikmesriigid kasutavad I ja II jaos nimetatud statistikat ja muud kättesaadavat teavet, et koostada prognoosid veiste, sigade, lammaste ja kitsede tarne kohta. Tarnet väljendatakse omamaise kogutoodanguna, mis hõlmab kõiki tapetud veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, millele on lisatud nende liikide elusloomade ühendusesisese ning ühendusevälise kaubanduse saldo.

Artikkel 14

Sagedus ja võrdlusperiood

1.   Iga liikmesriik koostab prognoosid veiste kohta kaks korda aastas. Liikmesriigid, kus on alla 1,5 miljoni veise, võivad selle statistika esitada ainult kord aastas.

2.   Iga liikmesriik koostab prognoosid sigade kohta kaks korda aastas. Liikmesriigid, kus on alla 3 miljoni sea, võivad selle statistika prognoosi esitada ainult kord aastas.

3.   Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 lammast, koostavad prognoosi lammaste kohta kord aastas.

4.   Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 kitse, koostavad prognoosi kitsede kohta kord aastas.

5.   Prognoosid hõlmavad:

a)

veiste puhul kolme poolaastat ja sigade puhul nelja kvartalit liikmesriikides, kes koostavad prognoosid kaks korda aastas;

b)

veiste puhul nelja poolaastat ja sigade puhul kuut kvartalit liikmesriikides, kes koostavad prognoosid kord aastas;

c)

lammaste ja kitsede puhul kaks poolaastat.

Artikkel 15

Kategooriad

Prognoosid koostatakse V lisas esitatud kategooriate kohta.

Artikkel 16

Andmete edastamise tähtpäevad

Liikmesriigid edastavad komisjonile lihatootmise prognoosid:

a)

enne 15. veebruari veiseliha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese poolaasta algusest kuni järgneva aasta esimese poolaasta lõpuni, ja enne 15. septembrit prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta teise poolaasta algusest kuni järgneva aasta teise poolaasta lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosid kaks korda aastas;

b)

enne 15. veebruari veiseliha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese poolaasta algusest kuni järgneva aasta teise poolaasta lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosi kord aastas;

c)

enne 15. veebruari nende prognooside osas, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese kvartali algusest kuni sama aasta neljanda kvartali lõpuni, ja enne 15. septembrit prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta kolmanda kvartali algusest kuni järgneva aasta teise kvartali lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosid kaks korda aastas;

d)

enne 15. veebruari sealiha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese kvartali algusest kuni järgneva aasta teise kvartali lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosi kord aastas;

e)

enne 15. veebruari lamba- ja kitseliha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese poolaasta algusest kuni sama aasta teise poolaasta lõpuni.

IV JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Kvaliteedi hindamine ja aruanded

1.   Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavate andmete suhtes järgmisi kvaliteedi hindamise mõõtmeid:

a)

„olulisus” – määr, mille ulatuses statistika vastab kasutajate olemasolevatele ja võimalikele vajadustele;

b)

„õigsus” – hinnangute lähedus teadmata tegelikele väärtustele;

c)

„õigeaegsus” – ajavahe teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel;

d)

„täpsus” – näitab ajavahet andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, mil andmed oleks tulnud avaldada;

e)

„kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel kasutajad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada;

f)

„võrreldavus” – tähendab erinevate statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste mõju mõõdetavust, kui võrreldakse erinevate geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike statistikat, ja

g)

„sidusus” – näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

2.   Iga kolme aasta järel ning esimest korda 1. juuliks 2011 esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta.

3.   Kvaliteediaruannetes kirjeldatakse:

a)

käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldust ja kohaldatud metoodikat;

b)

käesolevas määruses osutatud valikuuringute osas saavutatud täpsusastmeid;

c)

vaatlusele lisaks kasutatud muude allikate kvaliteeti ja

d)

käesolevas määruses osutatud prognooside kvaliteeti.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest metodoloogilistest või teistest statistikat olulisel määral mõjutavatest muudatustest. Seda tehakse hiljemalt kolm kuud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

5.   Võetakse arvesse põhimõtet, et lisakulu ja -koormus jääksid mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 18

Rakendusmeetmed

1.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda ning mis on seotud I, II, IV ja V lisa muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Võetakse arvesse põhimõtet, et muudatustest tulenev kasu peab ületama selle tagajärjel tekkivaid kulusid ning et lisakulud ja -koormus jääksid mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab alaline põllumajandusstatistika komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 20

Erandid

1.   Kui käesoleva määruse kohaldamine nõuab liikmesriigi riiklikus statistikasüsteemis suuri kohandusi ja põhjustab tõenäoliselt märkimisväärseid praktilisi probleeme, võib komisjon anda selle kohaldamise suhtes erandi kuni 1. jaanuarini 2010 ning lambaid ja kitsi käsitleva statistika puhul kuni 1. jaanuarini 2011.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab sellest komisjoni hiljemalt 21. märtsil 2009.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 3.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

3.   Erandina artikli 22 teisest lõigust peab liikmesriik, kelle suhtes on tehtud artikli 20 kohane erand, jätkama erandite perioodi jooksul direktiivide 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. november 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. oktoobri 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT L 149, 21.6.1993, lk 1.

(3)  EÜT L 149, 21.6.1993, lk 5.

(4)  EÜT L 149, 21.6.1993, lk 10.

(5)  EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1.

(6)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(7)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

(8)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10)  Vt käesoleva ELT lk. 14.


I LISA

MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   veiste liigid:

 

II lisa

IV ja V lisa

Vasikad

 

8 kuu vanused või nooremad veised

Noorloomad

 

8 kuni 12 kuu vanused veised

Tapavasikad ja tapanoorloomad

Kuni aasta vanused vasikana tapmiseks mõeldud vasikad ja noorloomad

 

Pullid

 

Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad kastreerimata isased veised

Härjad

 

Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad kastreeritud isased veised

Mullikad

Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad emased veised, kes ei ole veel poeginud

Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad emased veised, kes ei ole veel poeginud

Tapamullikad

Lihatootmiseks kasvatatud mullikad

 

Muud mullikad

Tõuaretuseks kasvatatud mullikad, mis on mõeldud lüpsilehmade või muude lehmade asendamiseks

 

Lehmad

Poeginud emased veised (k.a alla kaheaastased)

Poeginud emased veised

Lüpsilehmad

Üksnes või peamiselt inimtoiduks kasutatava piima ja/või piimatoodete tootmiseks peetavad lehmad, k.a tapaks mõeldud praaklehmad (olenemata sellest, kas neid on viimase lüpsiperioodi ja tapmise vahel nuumatud)

 

Muud lehmad

Muud kui lüpsilehmad, võimalik, et ka veoloomad

 

2.   lammaste liigid:

Uted ja paaritatud utetalled: emased lambad, kes on vähemalt üks kord poeginud või esimest korda paaritatud.

Piimalambad: uted, kelle piima kasutatakse ainult või peamiselt inimtoiduna kasutatava piima ja/või piimatoodete tootmiseks. See mõiste hõlmab ka praagitud piimalambaid (ka neid, keda on viimase lüpsiperioodi ja tapmise vahelisel ajal nuumatud).

Muud uted: muud uted, v.a piimalambad.

Lambatalled: alla 12 kuu vanused isased või emased lambad.

3.   „rümp”:

a)

veiste puhul tähendab tapetud looma tervet lihakeha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist, ilma pea (eraldatakse rümbast kandelüli-kuklaluuliigese kohalt) ja jalgadeta (eraldatakse rümbast kämblaliigesest või kanna-pöialiigesest); ilma rinna- ja kõhuõõneorganiteta, koos neerude, neerurasva ja vaagnarasvaga või ilma nendeta; ning ilma suguorganite ja nende juurde kuuluvate lihasteta ning emasloomadel ilma udara ja udararasvata;

b)

sigade puhul tähendab tapetud sea tervet või keskjoont mööda jagatud keha, mis on veretustatud ja puhastatud siseelunditest, ilma keele, harjaste, sõrgade, suguorganite, neerurasva, neerude ja vahelihaseta;

c)

lammaste ja kitsede puhul tähendab tapetud looma tervet lihakeha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist, ilma peata (pea eraldatakse rümbast kandelüli-kuklaluuliigese kohalt); ilma jalgadeta (jalad eraldatakse rümbast kämblaliigese või kanna-pöialiigese kohalt); ilma sabata (eemaldatakse kuuenda ja seitsmenda sabapoolse selgroolüli vahelt; ilma rinna- ja kõhuõõneorganiteta, (kuid neerude ja neerurasvaga) ning ilma udarata ja suguorganiteta; neerud ja neerurasv on rümba osa;

d)

kodulindude puhul tähendab kitkutud ja puhastatud lindu, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta (nn 65 % kanad), või muul kujul.

4.

Termin „rümbamass” tähendab jahutatud rümba massi, mis eelkõige sigade puhul saadakse, kui soojast massist, mis on registreeritud hiljemalt 45 minutit pärast sea veretustamist, arvestatakse maha 2 % ja veiste puhul saadakse, kui soojast massist, mis on registreeritud hiljemalt 60 minutit pärast looma veretustamist, arvestatakse maha 2 %.


II LISA

ELUSLOOMADE STATISTIKA KATEGOORIAD

Veised:

Kuni aastased veised:

tapavasikad ja tapanoorloomad

muud:

isased

emased

vanemad kui 1-aastased, kuid nooremad kui 2-aastased veised (välja arvatud emased veised, kes on poeginud):

isased

emased (mullikad, kes ei ole veel poeginud):

tapaloomad

muud

2-aastased ja vanemad veised:

isased

emased:

mullikad:

tapamullikad

muud

lehmad (poeginud emased veised, sealhulgas nooremad kui 2-aastased isendid):

lüpsilehmad

muud

pühvlid:

emased tõupühvlid

muud pühvlid

Sead:

põrsad eluskaaluga alla 20 kg

sead eluskaaluga üle 20 kg, ent alla 50 kg

nuumsead, sh tapakuldid ja -emised eluskaaluga:

50 kg või enam, ent alla 80 kg

80 kg või enam, ent alla 110 kg

110 kg või enam

tõusead eluskaaluga 50 kg ja enam

kuldid

paaritatud emised, kellest:

esimest korda paaritatud emised

muud emised, kellest:

veel paaritamata nooremised

Lambad:

uted ja paaritatud utetalled:

piimalambad ja paaritatud piimalambatalled

muud uted ja paaritatud utetalled

muud lambad

Kitsed:

poeginud kitsed ja paaritatud kitsed:

poeginud kitsed

esimest korda paaritatud kitsed

muud kitsed


III LISA

TÄPSUSNÕUDED

Loomakasvatuse uuringute puhul ei tohi tulemuste valikuviga üheski liikmesriigis olla rohkem kui (usaldusvahemik 68 %):

a)

1 % veiste koguarvust (5 % kui veiseid on alla 1 000 000);

b)

1,5 % lehmade koguarvust (5 % kui lehmi on alla 500 000);

c)

2 % sigade koguarvust (5 % kui sigu on alla 1 000 000);

d)

2 % lammaste ja kitsede koguarvust (5 % kui lambaid ja kitsi on alla 1 000 000).


IV LISA

TAPASTATISTIKA KATEGOORIAD

Veised:

vasikad

noorloomad

mullikad

lehmad

pullid

härjad

Sead:

ei jaotata

Lambad:

lambatalled

muud

Kitsed:

ei jaotata

Kodulinnud:

kanad

kalkunid

pardid

muud


V LISA

LIHATOODANGU PROGNOOSIDE KATEGOORIAD

Veised:

veised ja noorloomad

mullikad

lehmad

pullid ja härjad

Sead:

ei jaotata

Lambad:

ei jaotata

Kitsed:

ei jaotata


1.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1166/2008,

19. november 2008,

mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määruses (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (2) on sätestatud põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse statistiliste uuringute programm kuni aastani 2007.

(2)

Alates 1966/67. aastast ühenduses läbiviidud põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute programmi rakendamist tuleks jätkata, et uurida suundumusi ühenduse tasandil. Selguse huvides tuleks määrus (EMÜ) nr 571/88 asendada käesoleva määrusega.

(3)

Põllumajandusettevõtete põhiregistrite ja muu valikuuringu stratifitseerimiseks vajaliku teabe ajakohastamiseks tuleb ühenduses vähemalt kord kümne aasta jooksul läbi viia põllumajandusettevõtete loendus. Viimane loendus enne käesoleva määruse vastuvõtmist korraldati aastatel 1999/2000.

(4)

On vaja koguda andmeid nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (3) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamise kohta.

(5)

Oma 19. detsembri 2006. aasta järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on sätestatud komisjoni 15. septembri 2006. aasta teatises (4) ning hõlmavad statistiliste andmete koostamist, eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.

(6)

Puudub statistiline teave erinevate põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu on vaja parandada põllumajandusettevõtteid käsitleva strukturaalse teabega seotud põllumajanduslike tootmismeetodite alase teabe kogumist, et saada täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.

(7)

Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja ühiseid mõisteid.

(8)

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu läbiviimine 2010. aastal ning iga kümne aasta järel toimuv loendus 2011. aastal paneks liikmesriikide statistikaressurssidele suure koormuse, kui nimetatud kahe suure uuringu välitööde aeg kattub. Seetõttu tuleks ette näha erand, mis võimaldab liikmesriikidel viia põllumajandusettevõtete struktuuriuuring läbi 2009. aastal.

(9)

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (5) moodustab käesoleva määruse sätete võrdlusraamistiku, eelkõige seoses erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimisega. Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (6) moodustab käesoleva määruse kohaste konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitse raamistiku, millega tagatakse, et ühenduse statistika koostamisel ja avaldamisel hoitakse ära ebaseaduslik avalikustamine ja kasutamine muul kui statistilisel eesmärgil.

(10)

Põllumajandusettevõtete asukoha andmeid peaks komisjon kasutama ainult statistilisteks analüüsideks ning kasutamine ei tohiks hõlmata valimi koostamist ja uuringute läbiviimist. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse nõutav kaitse, muu hulgas asukohaparameetrite täpsuse piiramisega ning asjakohaste koondandmete kasutamisega statistika avaldamisel.

(11)

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3037/90 (7) sätestati ühenduse majandustegevuste statistiline liigitus.

(12)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (8) tuleks territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele.

(13)

Et lihtsustada andmete kogumist vastajate ja liikmesriikide jaoks nii palju kui võimalik, tuleks ette näha võimalus kasutada valikuuringuid ja haldusallikaid.

(14)

Kõnealuste uuringute korraldamine nõuab nii liikmesriikidelt kui ka komisjonilt mitme aasta jooksul märkimisväärseid rahalisi vahendeid, millest suur osa kasutatakse ühenduse nõuete täitmiseks.

(15)

Tunnistatakse, et põllumajandusettevõtete satelliidi abil tuvastamise ja kindlaksmääramise nõuded põhjustavad paljudes liikmesriikides märkimisväärseid metoodikaalaseid ja tehnilisi raskusi.

(16)

Seepärast tuleks ette näha, et ühendus toetaks kõnealust uuringuprogrammi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu kooskõlas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusega EÜ nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (9).

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses.

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitleva võrreldava ühenduse statistika koostamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesoleva määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

(20)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks loomühikute koefitsiendid ja karakteristikuid ning muuta käesoleva määruse lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(21)

Nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (12) asutatud alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitleva võrreldava ühenduse statistika koostamise raamistik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„põllumajandusettevõte” või „ettevõte” – nii tehniliselt kui ka majanduslikult ühtne üksus, millel on ühtne juhtimine ja mille põhi- või kõrvaltegevuseks Euroopa Liidu majandusterritooriumil on I lisas loetletud põllumajanduslikud tegevused;

b)

„loomühik” – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki kariloomi käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel ning selleks võetakse vastu koefitsiendid vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

c)

„valikuuring” – stratifitseeritud juhuvalikul põhinev statistiline uuring, mille eesmärk on koguda põllumajandusettevõtete kohta representatiivseid statistilisi andmeid piirkondlikul ja riigi tasandil. Stratifitseerimine hõlmab põllumajandusettevõtete suurust ja liiki, et tagada eri suuruses ja eri liiki põllumajandusettevõtete piisav esindatus;

d)

„piirkond” – määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud NUTS 2 territoriaalüksus;

e)

„ettevõtte asukoht” – laius- ja pikkuskoordinaadid viie kaareminuti täpsusega, vältimaks üksiku põllumajandusettevõtte otsest kindlaksmääramist. Kui vastavatel laius- ja pikkuskraadidel asub ainult üks põllumajandusettevõte, antakse sellele ettevõttele kõrval oleva asukoha koordinaadid, kus asub veel vähemalt üks põllumajandusettevõte.

Artikkel 3

Katvus

1.   Käesoleva määrusega hõlmatud uuring käsitleb:

a)

põllumajandusettevõtteid, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on vähemalt üks hektar;

b)

põllumajandusettevõtteid, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on väiksem kui üks hektar, juhul kui teatav osa nende ettevõtete toodangust läheb müügiks või kui tootmisüksus ületab teatava füüsilise künnise.

2.   Liikmesriigid, kes kasutavad vaatluskünnist, mis on suurem kui üks hektar, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2 % või vähem kasutatavast põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2 % või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.

3.   Igal juhul peab uuring hõlmama kõiki põllumajandusettevõtteid, mille puhul on ületatud üks II lisas nimetatud füüsilistest künnistest.

Artikkel 4

Teabeallikad

1.   Liikmesriigid kasutavad määruses (EÜ) nr 1782/2003 (13) ettenähtud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi, määruses (EÜ) nr 1760/2000 (14) ettenähtud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ja määruses (EÜ) nr 834/2007 (15) kohaselt asutatud mahepõllumajanduse registri andmeid tingimusel, et need on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistilistest vaatlustest saadud andmed. Samuti võivad liikmesriigid kasutada haldusallikaid, mis on seotud geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamisega ja III lisas nimetatud maaelu arengu erimeetmetega.

2.   Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 1 sätestamata haldusallikat, teatab ta sellest eelnevalt komisjonile ning esitab üksikasjaliku teabe kasutatavate meetodite ja sellisest haldusallikast pärinevate andmete kvaliteedi kohta.

Artikkel 5

Täpsusnõuded

1.   Valikuuringut läbi viiv liikmesriik tagab, et kaalutud uuringutulemused on statistiliselt representatiivsed iga piirkonna põllumajandusettevõtete suhtes ning on koostatud selliselt, et nad vastavad IV lisas sätestatud täpsusnõuetele.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubab komisjon liikmesriikidel teha erandeid lõikes 1 nimetatud täpsusnõuetest konkreetsete piirkondade puhul.

II PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURI KÄSITLEV STATISTIKA

Artikkel 6

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud

1.   Liikmesriigid viivad 2010., 2013. ja 2016. aastal läbi põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud (edaspidi „põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud”).

2.   2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa V.ii jaotises loetletud tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.

3.   2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud võib läbi viia valikuuringutena.

Artikkel 7

Vaadeldavad karakteristikud

1.   Liikmesriigid esitavad teavet III lisas loetletud karakteristikute kohta.

2.   Komisjon võib muuta III lisas sätestatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Kui liikmesriik teeb kindlaks, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib selle karakteristiku andmete kogumisel kõrvale jätta. Nimetatud liikmesriik teatab uuringuaastale vahetult eelneval kalendriaastal komisjonile mis tahes karakteristikutest, mis andmete kogumisel kõrvale jäetakse.

4.   Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8

Vaatlusperioodid

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute vaatlusperioodid 2010., 2013. ja 2016. aastal on järgmised:

a)

III lisas nimetatud maaga seotud karakteristikud: 12kuuline periood, mis lõppeb uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääva vaatluspäevaga;

b)

III lisas nimetatud kariloomadega seotud karakteristikud: uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääv vaatluspäev;

c)

III lisas nimetatud tööjõuga seotud karakteristikud: 12kuuline periood, mis lõppeb uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääva vaatluspäevaga;

d)

III lisas sätestatud maaelu arengu meetmed: kolmeaastane periood, mis lõppeb uuringuaasta 31. detsembril.

Artikkel 9

Edastamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu kinnitatud andmed 31. märtsiks 2012.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute kinnitatud andmed 12 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

3.   III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

4.   Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt üksikute põllumajandusettevõtete lõikes.

5.   Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.

6.   Komisjon ei kasuta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.

Artikkel 10

Valimiplaan

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute valimiplaani ajakohastamiseks võimaldavad liikmesriigid põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu eest vastutavatele asutustele juurdepääsu nende territooriumil koostatud haldustoimikutes sisalduvale põllumajandusettevõtteid käsitlevale teabele.

III PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE STATISTIKA

Artikkel 11

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

1.   Liikmesriigid viivad läbi põllumajandusettevõtetes kasutatavate põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu. Kõnealuse uuringu võib läbi viia valikuuringuna.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel teha valikuuringu, kasutades eraldi alavalimit.

3.   Liikmesriigid esitavad andmeid V lisas loetletud põllumajanduslike tootmismeetoditega seotud karakteristikute kohta.

4.   Iga vaadeldud ettevõtte puhul esitavad liikmesriigid samuti hinnangu ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee koguse kohta (kuupmeetrites). Hinnangu võib esitada mudeli abil.

5.   Komisjon annab liikmesriikidele metoodikaalast ja muud toetust lõikes 4 osutatud mudeli koostamiseks. Lisaks edendab komisjon vajalikku koostööd ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, et saada võrreldavaid tulemusi.

6.   Kui liikmesriik teeb kindlaks, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib selle karakteristiku andmete kogumisel kõrvale jätta. Asjassepuutuv liikmesriik teatab uuringuaastale vahetult eelneval kalendriaastal komisjonile mis tahes karakteristikutest, mis andmete kogumisel kõrvale jäetakse.

7.   Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

8.   Vaatlusperiood langeb kokku 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute puhul kasutatavate vaatlusperioodidega.

9.   Kõnealuse uuringu tulemused seotakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmetega üksikute põllumajandusettevõtete kohta. Koondatud kinnitatud andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 31. detsembril 2012.

10.   Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.

11.   Komisjon ei kasuta põllumajanduslike tootmismeetodite andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.

IV PEATÜKK

ARUANDED, RAHASTAMINE JA RAKENDUSMEETMED

Artikkel 12

Aruanded

1.   Liikmesriikidel tuleb esitada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute kohta riiklik metoodikaaruanne, milles kirjeldatakse:

a)

kasutatud korraldust ja metoodikat;

b)

käesolevas määruses nimetatud valikuuringutes saavutatud täpsusastmeid;

c)

teavet kasutatud halduslike andmeallikate kvaliteedi kohta; ja

d)

valimisse arvamise ja sealt välja jätmise kriteeriume, mida kasutati artikliga 3 ette nähtud katvuse saavutamiseks.

2.   Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega vastavalt artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadele.

3.   Lisaks iga uuringu lõpus nõutavatele riiklikele metoodikaaruannetele esitavad liikmesriigid komisjonile mis tahes täiendava teabe, mida võidakse nõuda uuringu korralduse ja kasutatud metoodika kohta.

Artikkel 13

Ühenduse toetus

1.   Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui lõigetes 3 ja 4 sätestatud maksimumsummad.

2.   Seoses põllumajandusettevõtete satelliidi abil tuvastamisega annab komisjon käesoleva määruse jõustumisel vajalikku tehnilist abi ja nõuandeid neile liikmesriikidele, kes seda taotlevad.

3.   2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu liidetud kulude puhul piirdub ühenduse toetus allpool sätestatud maksimumsummadega:

Luksemburg ja Malta – kummalegi 50 000 eurot;

Austria, Iirimaa ja Leedu – igaühele 1 000 000 eurot;

Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Portugal ja Ühendkuningriik – igaühele 2 000 000 eurot;

Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa – igaühele 3 000 000 eurot;

Itaalia, Poola ja Rumeenia – igaühele 4 000 000 eurot, ning

kõik teised liikmesriigid – igaühele 300 000 eurot.

4.   2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 3 nimetatud maksimumsummasid 50 %.

5.   Ühenduse finantsabi makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 2 punktiga e.

Artikkel 14

Finantsraamistik

1.   Kõnealuse uuringukava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 58 850 000 eurot.

2.   Ajavahemikuks 2014–2018 ettenähtud summa määratakse kindlaks eelarvepädevate institutsioonide ja seadusandliku organi poolt komisjoni ettepanekul uue, 2014. aastal algava ajavahemiku finantsraamistiku alusel.

3.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 15

Komitee

1.   Komisjoni abistab otsuse 72/279/EMÜ asutatud alaline põllumajandusstatistika komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 16

Erandid

1.   Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 8 ja 9, artikli 13 lõikest 3, III ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.

2.   Erandina artikli 9 lõikest 1 asendatakse viide 31. märtsile 2012:

a)

Kreeka ja Portugali puhul viitega 31. märtsile 2011;

b)

Hispaania puhul viitega 30. juunile 2011;

c)

Itaalia ja Rumeenia puhul viitega 30. juunile 2012.

3.   Erandina artikli 11 lõikest 9 asendatakse viide 31. detsembrile 2012 Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viitega 31. detsembrile 2011.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EMÜ) nr 571/88 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. november 2008

Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. oktoobri 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1.

(3)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(4)  Pealkirjaga: „Põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks”.

(5)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(6)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

(7)  EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1.

(8)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(9)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(10)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(12)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

(13)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(15)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).


I LISA

Põllumajandusettevõtte määratluses osutatud põllumajanduslike tegevuste loetelu

Allpool loetletud tegevused (mis võivad olla põhi- või kõrvaltegevused) põhinevad Euroopa majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) jaol „taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad” ning neid kasutatakse põllumajandusettevõtte mõiste määratlemisel:

Tegevuse kirjeldus

NACE Rev. 2 kood

Täiendavad märkused tegevuste kohta, mida kasutatakse või ei kasutata põllumajanduslike tegevuste määratlemisel

Üheaastaste põllukultuuride kasvatus

01.1

 

Mitmeaastaste taimede kasvatus

01.2

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad omakasvatatud viinamarjadest veini või omakasvatatud oliividest oliiviõli tootvad põllumajandusettevõtted.

Taimede paljundamine

01.3

 

Loomakasvatus

01.4

Käesoleva määruse kohaldamisalast jäetakse välja kõik NACE Rev. 2 gruppi 01.49 (muu loomakasvatus) liigitatud tegevused, v.a:

i)

jaanalindude, emude ja küülikute kasvatamine;

ii)

mesindus ning mee ja mesilasvaha tootmine.

Segapõllumajandus

01.5

 

Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused

01.6

Üldjuhul jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja kõik põllumajandusettevõtted, mis tegelevad NACE Rev. 2 gruppi 01.6 kuuluvate tegevustega, kui see on nende ainus tegevus.

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad siiski põllumajandusettevõtted, mis tegelevad ainult põllumaa hoidmisega heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (NACE Rev. 2 grupp 01.61).


II LISA

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu künnised

Karakteristik

Künnis

Kasutatav põllumajandusmaa

Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa, püsikultuuride kasvatamise ala

5 ha

Avamaal kasvavad püsikultuurid

Puuvilja-, marja-, tsitrusviljade ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud ja puukoolid

1 ha

Muu intensiivtootmine

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala kaitsekatte all (sisseminekuvõimaluseta)

0,5 ha

Tubakas

0,5 ha

Humal

0,5 ha

Puuvill

0,5 ha

Põllukultuurid, mis on klaasist või kõrge katte all (sisseminekuvõimalusega)

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

0,1 ha

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

0,1 ha

Veised

Kõik

10 looma

Sead

Kõik

50 looma

Aretusemised

10 looma

Lambad

Kõik

20 looma

Kitsed

Kõik

20 looma

Kodulinnud

Kõik

1 000 looma


III LISA

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu

KARAKTERISTIK

ÜHIK/LIIK

I.   

Üldkarakteristikud

Põllumajandusettevõtte asukoht

 

– –

Laiuskraad (viis kaareminutit või vähem)

Kraad: minutid

– –

Pikkuskraad (viis kaareminutit või vähem)

Kraad: minutid

Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm

 

– –

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

 

– – –

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

jah/ei

– – – –

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

jah/ei

– – – – –

Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

jah/ei

– – – – –

Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa (1)?

jah/ei

– ––

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?

jah/ei

– – –

juriidiline isik?

jah/ei

Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

 

– –

Kasutatav põllumajandusmaa:

 

– – –

omaniku poolt

ha

– – –

rendisuhte alusel

ha

– – –

loonusrendisuhte või muul alusel

ha

– –

Mahepõllumajandus

 

– – –

Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha

– – –

Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha

– – –

Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

 

– – – –

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks

ha

– – – –

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

ha

– – – –

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha

– – – –

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha

– – – –

Õliseemnekultuurid

ha

– – – –

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

ha

– – – –

Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha

– – – –

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

– – – –

Tsitruseistandikud

ha

– – – –

Oliiviistandikud

ha

– – – –

Viinamarjaistandikud

ha

– – – –

Muud põllukultuurid (kiutaimed jne)

ha

– – –

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

 

– – – –

Veised

Loomade arv

– – – –

Sead

Loomade arv

– – – –

Lambad ja kitsed

Loomade arv

– – – –

Kodulinnud

Loomade arv

– – – –

Muud loomad

jah/ei

– –

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

 

– – –

Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangust

jah/ei

– – –

Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50 % põllumajandusettevõtte kogumüügist (1)

jah/ei

II.   

Maa

Viljelusmaa

 

– –

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:

 

– – –

Pehme nisu ja speltanisu

ha

– – –

Kõva nisu

ha

– – –

Rukis

ha

– – –

Oder

ha

– – –

Kaer

ha

– – –

Maisiterad

ha

– – –

Riis

ha

– – –

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

ha

– –

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

ha

– – –

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

ha

– –

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha

– –

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha

– –

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

ha

– –

Tehnilised kultuurid:

 

– – –

Tubakas

ha

– – –

Humal

ha

– – –

Puuvill

ha

– – –

Raps ja rüps

ha

– – –

Päevalill

ha

– – –

Soja

ha

– – –

Linaseemned (õlilina)

ha

– – –

Muud õliseemnekultuurid

ha

– – –

Lina

ha

– – –

Harilik kanep

ha

– – –

Muud kiutaimed

ha

– – –

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

ha

– – –

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

ha

– –

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad:

 

– – –

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha

– – – –

põllul

ha

– – – –

aiamaal

ha

– – –

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha

– –

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

 

– – –

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha

– – –

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha

– –

Haljalt koristatud taimed:

 

– – –

ajutine rohumaa

ha

– – –

Muud haljalt koristatud taimed:

 

– – – –

haljasmais

ha

– – – –

Liblikõielised taimed

ha

– – – –

Mujal nimetamata haljalt koristatud taimed

ha

– –

Viljelusmaa seemned ja seemikud

ha

– –

Muud põllukultuurid

ha

– –

Subsiidiumideta kesa

ha

– –

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

ha

Koduaiad

ha

Püsirohumaa

ha

– –

Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha

– –

Looduslik rohumaa

ha

– –

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

ha

Püsikultuurid

 

– –

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

– – –

Puuviljasordid, sellest:

ha

– – – –

parasvöötme puuviljad

ha

– – – –

lähistroopikavöötme puuviljad

ha

– – –

Marjasordid

ha

– – –

Pähklid

ha

– –

Tsitruseistandikud

ha

– –

Oliiviistandikud

ha

– – –

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

ha

– – –

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

ha

– –

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse:

ha

– – –

kvaliteetveini

ha

– – –

muud veini

ha

– – –

lauaviinamarju

ha

– – –

rosinaid

ha

– –

Puukoolid

ha

– –

Muud püsikultuurid

ha

– – –

sellest jõulupuud (1)

ha

– –

Püsikultuurid katmikalal

ha

Muu maa

 

– –

Kasutamata põllumajandusmaa

ha

– –

Metsamaad

ha

– – –

sellest lühikese raieringiga madalmets

ha

– –

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

ha

Seened, niisutatud alad, energeetilised põllukultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid

 

– –

Seened

ha

– –

Niisutatud ala

 

– – –

Kogu niisutatav ala

ha

– – –

Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

ha

– –

Energeetilised põllukultuurid (biokütuse või muu taastuvenergia tootmiseks),

ha

– – –

sellest alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil

ha

– –

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

ha

III.   

Kari

Hobuslased

Loomade arv

Veised:

 

– –

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

Loomade arv

– –

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

Loomade arv

– –

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

Loomade arv

– –

Vähemalt kaheaastased pullid

Loomade arv

– –

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

Loomade arv

– –

Lüpsilehmad

Loomade arv

– –

Muud lehmad

Loomade arv

Lambad ja kitsed:

 

– –

Lambad (igas vanuses)

Loomade arv

– – –

Emased aretusloomad

Loomade arv

– – –

Muud lambad

Loomade arv

– –

Kitsed (igas vanuses)

Loomade arv

– – –

Emased aretusloomad

Loomade arv

– – –

Muud kitsed

Loomade arv

Sead:

 

– –

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Loomade arv

– –

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

Loomade arv

– –

Muud sead

Loomade arv

Kodulinnud:

 

– –

Broilerid

Lindude arv

– –

Munakanad

Lindude arv

– –

Muud kodulinnud:

Lindude arv

– – –

Kalkunid (1)

Lindude arv

– – –

Pardid (1)

Lindude arv

– – –

Haned (1)

Lindude arv

– – –

Jaanalinnud (1)

Lindude arv

– – –

Mujal nimetamata kodulinnud (1)

Lindude arv

Küülikud, emased aretusloomad

Loomade arv

Mesilased

tarude arv

Mujal nimetamata kariloomad

jah/ei

IV.   

Masinad ja seadmed

IV. i)

Masinad  (1)

Mis kuuluvad täielikult ettevõttele

 

– –

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

arv

– –

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

arv

– –

Teraviljakombainid

arv

– –

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

arv

Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet

– –

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

jah/ei

– –

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

jah/ei

– –

Teraviljakombainid

jah/ei

– –

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

jah/ei

IV. ii)   

Seadmed

Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:

 

– –

Tuuleenergia

jah/ei

– –

Biomass

jah/ei

– – –

sellest biometaan

jah/ei

– –

Päikeseenergia

jah/ei

– –

Hüdroenergia

jah/ei

– –

Muud taastuva energia allikad

jah/ei

V.   

Tööjõud

V. i)   

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes

Omanik

 

– –

Sugu

mees/naine

– –

Vanus

Vanuserühmad (2)

– –

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ 1. %-rühm (3)

Põllumajandusettevõtte juhataja

 

– –

Sugu

mees/naine

– –

Vanus

vanuserühmad

– –

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ 2. %-rühm (4)

Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe

 

– –

Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Väljaõppe koodid (5)

– –

Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul (6)

jah/ei

Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost

 

– –

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ 2. %-rühm

Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost

 

– –

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ 2. %-rühm

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost

 

– –

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ 2. %-rühm

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost

 

– –

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ 2. %-rühm

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Täistööpäevade arv

Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

Täistööpäevade arv

V. ii)   

Muu tasustatav tegevus (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)

Ettevõtte juhatajaks oleva omaniku muu tasustatav tegevus:

 

– –

Peamine tegevusala

jah/ei

– –

Lisategevusala

jah/ei

– –

Kui toimub koos muu tasustatava tegevusega

 

– – –

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

jah/ei

– – –

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

jah/ei

Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus:

 

– –

Peamine tegevusala

jah/ei

– –

Lisategevusala

jah/ei

– –

Kui toimub koos muu tasustatava tegevusega

 

– – –

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

jah/ei

– – –

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

jah/ei

Ainuomaniku perekonnaliikmete muu tasustatav tegevus:

 

– –

Peamine tegevusala

jah/ei

– –

Lisategevusala

jah/ei

– –

Kui toimub koos muu tasustatava tegevusega

jah/ei

– – –

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

jah/ei

– – –

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

jah/ei

Väljastpoolt perekonda pärit otseselt palgatud alaline tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega

 

– –

Peamine tegevusala

jah/ei

– –

Lisategevusala

jah/ei

VI.   

Muu tasustatav tegevus, millega ettevõttes tegeldakse (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)

VI. i)   

Muude tasustatavate tegevuste loetelu

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

Käsitöö

jah/ei

Põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

Taastuvenergia tootmine

jah/ei

Puidutöötlemine (nt saagimine)

jah/ei

Vesiviljelus

jah/ei

Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)

 

– –

Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes)

jah/ei

– –

Mittepõllumajanduslik

jah/ei

Metsandus

jah/ei

Muu

jah/ei

VI. ii)   

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal

Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust

Protsendirühmad (7)

VII.   

Maaelu arengu toetus

Põllumajandusettevõte on saanud viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames toetusi

jah/ei

– –

Nõustamisteenuse kasutamine

jah/ei

– –

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

jah/ei

– –

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

jah/ei

– –

Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine

jah/ei

– –

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

jah/ei

– –

Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele

jah/ei

– –

Vee raamdirektiiviga (8) seotud toetused

jah/ei

– –

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused

jah/ei

– – –

sellest mahepõllumajanduse raames

jah/ei

– –

Loomade heaolu toetus

jah/ei

– –

Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine

jah/ei

– –

Turismi soodustamine

jah/ei


(1)  2010. aastal ei esitata.

(2)  Vanuserühmad: (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle).

(3)  Aasta tööühiku (ATÜ) 1. protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).

(4)  Aasta tööühiku (ATÜ) 2. protsendirühm: (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100)

(5)  Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe).

(6)  2013. aastal ei esitata.

(7)  Protsendirühmad: (≥ 0 – ≤ 10).(> 10 – ≤ 50).(> 50 – < 100).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).


IV LISA

TÄPSUSNÕUDED

Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni 7. juuni 1985. aasta otsuse 85/377/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2 piirkondade tasandil ja riigi kokkuliidetud vähem soodsate piirkondade suhtes, (1) arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust (2). Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul järgida määratletud täpsusastmeid.

Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool täpsustabelites ning neid kohaldatakse kõigi vähemalt 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkondade suhtes. Vähem kui 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul kohaldatakse nimetatud täpsusastmeid sellega seotud NUTS 1 tasandi piirkonna suhtes, tingimusel, et kõnealuses NUTS 1 tasandi piirkonnas on vähemalt 1 000 põllumajandusettevõtet. Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu täpsusastmed

Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed;

kartul (sh varajane ja seemnekartul);

suhkrupeet (v.a seeme);

õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

värsked köögiviljad, melonid ja maasikad;

lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

haljalt koristatud taimed;

püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa;

puuvilja- ja marjaistandikud;

tsitruseistandikud;

oliiviistandikud;

viinamarjaistandikud.

Kariloomadega seotud karakteristikud:

lüpsilehmad;

muud lehmad;

muud veised;

aretusemised;

muud sead

lambad;

kitsed;

kodulinnud.

2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu osana läbi viidud valik-uuringute täpsusastmed

Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);

õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid;

värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

ajutine rohumaa ja püsirohumaa.

Kariloomadega seotud karakteristikud:

veised (igas vanuses);

lambad ja kitsed (igas vanuses);

sead;

kodulinnud.

Täpsustabel, mida kohaldatakse vähemalt 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul

Täpsusastmed

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas

Suhteline standardviga

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas

Suhteline standardviga

Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

7,5 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 5 %

10 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 10 %

Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

7,5 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

< 5 %

10 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

< 10 %

Täpsustabel, mida kohaldatakse vähem kui 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul

Täpsusastmed

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 1 tasandi piirkonnas, kus on vähemalt 1 000 põllumajandus-ettevõtet

Suhteline standardviga

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 1 tasandi piirkonnas, kus on vähemalt 1 000 põllumajandus-ettevõtet

Suhteline standardviga

Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

7,5 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 5 %

10 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 10 %

Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

7,5 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

< 5 %

10 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

< 10 %


(1)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

(2)  EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.


V LISA

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu

Karakteristik

Ühik/liik

Maaharimismeetodid

Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

ha

Kaitsev maaharimine (madalkünd)

ha

Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

ha

Pinnase säilitamine

Talvine pinnakate:

Tavaline talivili

ha

Haljasväetistaimed või eelvili

ha

Taimejäägid

ha

Paljas muld

ha

Külvikord:

Kavandatud külvikorrast välja jääva viljelusmaa osatähtsus

VM %-rühm (1)

Maastikuelemendid

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

Hekid

jah/ei

Puuderead

jah/ei

Kiviaiad

jah/ei

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

Hekid

jah/ei

Puuderead

jah/ei

Kiviaiad

jah/ei

Loomade karjatamine

Karjatamine põllumajandusettevõttes

Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala

ha

Aeg, mil loomad on avakarjamaal

Kuude arv aastas

Karjatamine ühiskarjamaal:

Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv

Loomade arv

Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal

Kuude arv aastas

Loomapidamishooned

Kari:

Latritega laut – tahke sõnniku ja virtsaga

Kohtade arv

Latritega laut – lägaga

Kohtade arv

Vabapidamine – tahke sõnniku ja virtsaga

Kohtade arv

Vabapidamine – lägaga

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Sead:

Osaline restpõrand

Kohtade arv

Täisrestpõrand

Kohtade arv

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Munakanad:

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Puurid (kõik liigid)

Kohtade arv

 

Sõnnikutransportööriga puurid

Kohtade arv

 

Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid

Kohtade arv

 

Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Sõnniku laotamine

Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse tahke või laudasõnnik

Kokku

KPM %-rühm (2)

Kohese sissekünniga

KPM %-rühm (2)

Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse läga

Kokku

KPM %-rühm (2)

Kohese sissekünniga või sissepritsega

KPM %-rühm (2)

Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal

Protsendirühm (3)

Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised

Hoidlad:

Tahke sõnnik

jah/ei

Vedel sõnnik

jah/ei

Läga

Lägamahuti

jah/ei

Biotiik

jah/ei

Hoidlate all olev ala?

Tahke sõnnik

jah/ei

Vedel sõnnik

jah/ei

Läga

jah/ei

Niisutamine

Niisutatud ala

Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal

ha

Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku

Kokku

ha

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks (v.a mais ja riis)

ha

Mais (terad ja haljasmass)

ha

Riis

ha

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

ha

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha

Raps ja rüps

ha

Päevalill

ha

Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed)

ha

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal

ha

Ajutine rohumaa ning püsirohumaa

ha

Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid

ha

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

Tsitruseistandikud

ha

Oliiviistandikud

ha

Viinamarjaistandikud

ha

Kasutatud niisutusmeetodid:

Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

jah/ei

Vihmutus

jah/ei

Tilkkastmine

jah/ei

Põllumajandusettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:

Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi

jah/ei

Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)

jah/ei

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi

jah/ei

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

jah/ei

Muud allikad

jah/ei


(1)  Viljelusmaa (VM) protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).

(2)  Kasutatava põllumajandusmaa (KPM) protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).

(3)  Protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).


1.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/s3


MÄRKUS LUGEJALEInstitutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.