ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 319

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
29. november 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1176/2008, 27. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 713/2005, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärinevate laia toimespektriga antibiootikumide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1177/2008, 28. november 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

14

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1178/2008, 28. november 2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta ning komisjoni määruseid (EÜ) nr 1503/2006 ja (EÜ) nr 657/2007 seoses statistiliste klassifikaatorite NACE ja CPA muutmisest tulenevate kohandustega ( 1 )

16

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1179/2008, 28. november 2008, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 2008/55/EÜ (vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

21

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1180/2008, 28. november 2008, millega kehtestatakse teatavaid Vene Föderatsiooni territooriumile veetavaid veise-, vasika ja sealihatarneid käsitleva teabe edastamise süsteem (kodifitseeritud versioon)

44

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1181/2008, 28. november 2008, millega muudetakse määrust nr 616/2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine

47

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1182/2008, 28. november 2008, millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse suurus 2009. aastaks

49

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1183/2008, 28. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1019/2002 oliiviõli turustusnormide kohta

51

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1184/2008, 28. november 2008, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse heeringa püük Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes

52

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1185/2008, 28. november 2008, millega Bulgaaria lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku kammelja püük Mustas meres

54

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1186/2008, 28. november 2008, millega määratakse kindlaks alates 1. detsembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

56

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ, 19. november 2008, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta

59

 

*

Komisjoni direktiiv 2008/109/EÜ, 28. november 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) IV lisa

68

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/891/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 26. november 2008, millega muudetakse otsust 2003/61/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel Kanada teatavatest provintsidest pärit seemnekartuli osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ teatavatest sätetest (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7317 all)

71

 

 

Euroopa Keskpank

 

 

2008/892/EÜ

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 28. oktoober 2008, Euroopa Keskpanga poolt kohustusliku reservi kohaldamise üleminekusätete kohta pärast euro kasutuselevõttu Slovakkias (EKP/2008/14)

73

 

 

2008/893/EÜ

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 17. november 2008, millega kehtestatakse eurosüsteemi ühishanke raamistik (EKP/2008/17)

76

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2008/894/ÜVJP

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUMM/1/2008, 16. september 2008, Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhi ametisse nimetamise kohta

79

 

 

2008/895/ÜVJP

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus BiH/14/2008, 21. november 2008, Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Euroopa Liidu vägede juhataja nimetamise kohta

80

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1176/2008,

27. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 713/2005, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärinevate laia toimespektriga antibiootikumide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikleid 15 ja 19,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

I.   Varasem uurimine ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 713/2005 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate laia toimespektriga antibiootikumide, nimelt amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini impordi suhtes, mis ei ole jaotatud annusteks ega jaemüügiks pakendatud (edaspidi „vaatlusalune toode”), ning mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla ja on pärit Indiast. Kõnealuse tollimaksu määraks iga konkreetse eksportija suhtes oli kehtestatud 17,3 % kuni 30,3 %, kusjuures jääktollimaksu määr teistele eksportijatele oli 32 %.

II.   Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(2)

Pärast lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist esitas India valitsus avalduse, et asjaolud seoses kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ehk DEPB-kava ja tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohane tulumaksuvabastus) on muutunud ja et need muutused on püsivad. Kokkuvõttes väideti, et subsideerimise ulatus on vähenenud ja seega tuleks meetmed, mis on kehtestatud osaliselt nende kavade alusel, läbi vaadata.

(3)

Komisjon kontrollis India valitsuse esitatud tõendeid ja leidis, et läbivaatamise algatamine vastavalt algmääruse artikli 19 sätetele on tõenditega piisavalt põhjendatud. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (3) avaldatud teadaandega menetluse määruse (EÜ) nr 713/2005 ex officio osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks.

(4)

Osalise vahepealse läbivaatamise eesmärk on hinnata, kas kehtivaid meetmeid on vaja jätkata, muuta või lõpetada äriühingute suhtes, kes said kasu kas ühe või mõlema kõnealuse muudetud subsiidiumikava alusel, mille kohta esitati kooskõlas algatamisteadaandes esitatud asjakohaste sätetega piisavalt tõendeid. Osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnataks ka seda, kas läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks läbi vaadata kehtivate meetmete kindlaksmääramiseni viinud uurimise raames koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad meetmed ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavad jääkmeetmed.

III.   Uurimisperiood

(5)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

IV.   Uurimisega seotud isikud

(6)

Komisjon teavitas osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest ametlikult India valitsust ja neid India eksportivaid tootjaid, kes tegid koostööd varasema uurimise käigus ning kellele oli viidatud määruses (EÜ) nr 713/2005 ja kes olid loetletud osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaandes ning kelle kohta leiti, et nende suhtes kohaldatakse mõnda väidetavalt muudetud subsiidiumikava, samuti ühenduse tootjaid. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Huvitatud isikute esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi vaagiti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(7)

Pidades silmas käesolevasse läbivaatamismenetlusse kaasatud isikute hulka, nähti ette, et subsideerimise uurimiseks korraldatakse valikuuring kooskõlas algmääruse artikliga 27.

(8)

Ainult kaks eksportivat tootjat andis endast teada ja esitas uuringus osalemiseks nõutava teabe. Seepärast ei peetud valikuuringu kasutamist vajalikuks.

(9)

Sellegipoolest kinnitas üks eelnimetatud eksportivatest tootjatest oma vastuses uuringu küsimustikule, et tema suhtes ei kohaldatud kumbagi väidetavalt muudetud subsiidiumikava (st ei imporditollimaksude hüvituskava ehk DEPB-kava ega tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohast tulumaksuvabastust) ei uurimisperioodil, mille alusel kehtestati praegu kehtivad meetmed, ega ka läbivaatamise uurimisperioodil. Kõnealune äriühing ei teinud ka esialgse uurimisperioodi ajal koostööd ja ei tuvastatud, et jääktollimaksumäära, mida kohaldati teiste äriühingute suhtes, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu suhtes, oleks vaja kohandada. Seega ei vastanud kõnealune äriühing abikõlblikkuse sättele, nagu see on sätestatud osalise vahepealse läbivaatamise uurimise kohaldamisalaga seoses algatamisteadaande punktis 4 ja seega ei saanud kõnealune äriühing käesolevas läbivaatamise uurimises osaleda. Äriühingut teavitati sellest nõuetekohaselt.

(10)

Komisjon saatis küsimustiku ainult ühele koostööd tegevale eksportivale tootjale (Ranbaxy Laboratories Ltd), kes vastas käesoleva läbivaatamise tingimustele, ning India valitsusele. Vastused saadi nii kõnealuselt tootjalt kui ka India valitsuselt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsiidiumi määramise seisukohast vajalikuks. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

1.

India valitsus

Kaubandusministeerium, New Delhi.

2.

India eksportivad tootjad

Ranbaxy Laboratories Ltd., New Delhi.

V.   Teavitamine ja kommentaarid menetluse kohta

(12)

India valitsust ja teisi huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille kohaselt oli kavas teha ettepanek muuta ühe koostööd tegeva India tootja suhtes kohaldatavat tollimaksumäära ja pikendada kehtivaid meetmeid teiste äriühingute suhtes, kes ei teinud selle osalise läbivaatamise käigus koostööd. Neile anti ka piisavalt aega kommentaaride esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja kommentaare võeti arvesse, nagu on välja toodud allpool.

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(13)

Käesoleva läbivaatamise alla kuuluv toode on sama, mis määruses (EÜ) nr 713/2005 käsitletud toode, nimelt amoksitsilliintrihüdraat, ampitsilliintrihüdraat ja tsefaleksiin, mis ei ole jaotatud annusteks ega pakendatud jaemüügiks, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla ja on pärit Indiast.

C.   SUBSIIDIUMID

I.   Sissejuhatus

(14)

India valitsuse ja ühe koostööd tegeva India tootja esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

a)

eellubade kava (Advance Authorization Scheme, varasem nimetus Advance Licence Scheme);

b)

imporditollimaksude hüvitamise kava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava);

c)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava);

d)

Focus Market kava (Focus Market Scheme – FM-kava);

e)

tulumaksukavad (Income Tax Schemes);

ekspordi tulumaksuvabastuse kava (Export Income Tax Exemption Scheme);

tulumaksusoodustused teadus- ja arendustegevuseks (Income Tax Incentive for Research and Development – ITIRAD);

f)

ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme – EC-kava).

(15)

Eespool punktides a–d nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi-impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. Need on kokku võetud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva juhtumi uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, st viie aasta plaan ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 04–09). India valitsus kirjeldab EXIM-poliitikat 04–09 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (HOP I 04–09). Menetlusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt.

(16)

Punktis e nimetatud tulumaksuvabastuse kavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(17)

Punktis f nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(18)

Algmääruse artikli 11 lõike 10 kohaselt palus komisjon India valitsuselt täiendavaid konsultatsioone nii muudetud kui ka muutmata kavade kohta eesmärgiga selgitada tegelikku olukorda seoses väidetavate kavadega ja selleks, et jõuda vastastikusel kokkuleppel põhinevale lahendusele. Pärast neid konsultatsioone ja põhjusel, et nende kavade suhtes ei jõutud üksmeelsele lahendusele, lisas komisjon kõik need kavad subsideerimise uurimisse.

II.   Konkreetsed kavad

1.   Eellubade kava

a)   Õiguslik alus

(19)

Kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 lõigetes 4.1.1 kuni 4.1.14 ja HOP I 04–09 peatükkides 4.1 kuni 4.30. Varasema läbivaatamise uurimise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 713/2005 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

b)   Abikõlblikkus

(20)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 21. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste ulatuse poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 04–09 lõikes 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi „ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

c)   Rakendamine

(21)

Eellube väljastatakse:

i)

Tegeliku ekspordi jaoks: See on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporttoote tootmiseks ette nähtud tooraine tollimaksuvaba importi. „Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas.

ii)

Aastane vajadus: Selline luba ei ole seotud konkreetse eksporttootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis arvestatakse tema eelneva eksportjõudluse põhjal – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist toorainet, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki valmistooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks sellist tollimaksuvabastusega ainet kasutatakse.

iii)

Vahetarned: See allkava hõlmab juhtumeid, kus kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib toorainet tollivabalt importida ja tema vahetarnetele võidakse sel eesmärgil kohaldada eellubade kava. Lõplik eksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

iv)

Ekspordiga samaväärsed toimingud: See allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt toorainet, mis on vajalik „eeldatava ekspordina” EXIM-poliitika 04–09 lõike 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele müümiseks mõeldud kaupade tootmiseks. India valitsuse esitatud teabe kohaselt käsitletakse ekspordiga samaväärsete toimingutena selliseid toiminguid, mille puhul tarnitav kaup ei lahku riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis paikneb erimajandustsoonis.

v)

Eelnevad vabastusotsused: Eelloa valdajal, kes kavatseb hankida toorainet otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle kodumaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab kodumaisele tarnijale õiguse saada hüvitist ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 04–09 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelnev vabastusotsus on vahend, mille abil makstakse maksud ja tollimaksud tagasi lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii kodumaiste kui ka imporditud tooraine puhul.

vi)

Riiklik kompensatsiooniakreditiiv: See allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa valdajale. Eelloa valdaja saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv kodumaise tarnija jaoks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes kaubaartiklite sellise väärtuse ja mahu ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Kodumaisel tarnijal on õigus saada toetust ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud dokumendi EXIM-poliitika 04–09 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

Tehti kindlaks, et läbivaatamise uurimisperioodil sai kõnealune koostööd tegev eksportija vaatlusaluse tootega seoses soodustusi ainult kahe allkava – i) eelluba tegeliku ekspordi puhul ja iii) vahetarnete eelluba – alusel. Seetõttu pole vaja tõendada tasakaalustavate meetmete vajalikkust ülejäänud allkavade puhul.

(22)

Pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist määruse (EÜ) nr 713/2005 alusel muutis India valitsus eellubade kava suhtes kohaldatavat kontrollisüsteemi. See tähendab, et kontrollimise eesmärgil nõuavad India ametiasutused, et eelloa valdaja peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud formaadis (menetlusjuhendi HOP I 04–09 peatükid 4.26, 4.30 ja lisa 23), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ja lisas 23 nõutud teave vastab tõele ja on õige. Eelnimetatud sätteid kohaldatakse siiski ainult 13. mail 2005 või pärast seda välja antud eellubade suhtes. Kõigi varem välja antud eellubade puhul peavad loa valdajad järgima varem kehtinud kontrolli eeskirju, st pidama tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes ja lisas 18 ettenähtud formaadis (peatükk 4.30 ja HOP I 02–07 lisa 18).

(23)

Käesoleva läbivaatamise uurimisperioodil ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud allkavadega, st tegeliku ekspordi ja vahetarnete allkavadega seoses määras India valitsus kauba mahu ja väärtuse ulatuses imporditoetused ja ekspordikohustused ning väljastas nende kohta load. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi- ja eksporditehingud loal dokumenteerima. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardnormide (standard input-output norms/SIONid) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks, ja avaldatud dokumendis HOP II 04–09. Pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist määruse (EÜ) nr 713/2005 alusel kohaldati vaatlusaluse toote suhtes neid standardnorme vaid kuni 2005. aasta septembrini. 2006. aasta septembris kehtestati uued normid amoksitsilliintrihüdraadi ja 2007. aasta aprillis ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini suhtes. Vahepeal kohaldati ajutisi norme.

(24)

Imporditud toorainet ei tohi üle anda ja seda tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(25)

Läbivaatamise uurimise käigus tehti kindlaks, et toorainet imporditi erinevate lubade/litsentside ja standardnormide alusel, seejärel tooraine segati ning seda kasutati tegelikult ühe ja sama eksportkauba tootmiseks. Eelmainitut arvestades ei olnud võimalik kindlaks teha, kas viidatud koguses eksportoote tootmiseks vajaliku tooraine kogused ületasid konkreetse loa/litsentsi alusel ettenähtud standardnormide nõudeid tollimaksuvaba tooraine koguste suhtes.

(26)

Läbivaatamise uurimise käigus tehti ka kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või ei viidud praktiliselt ellu. Enne 13. maid 2005 välja antud eellubade kohta ei olnud olemas ettenähtud tegeliku tarbimise ja varude registrit (st lisa 18). Pärast 13. maid 2005 välja antud eellubade kohta kasutati ettenähtud tegeliku tarbimise ja varude registrit, kuid India valitsus ei olnud veel kontrollinud selliste registrite vastavust EXIM-poliitika nõuetele. Viimati nimetatud juhul kontrollisid neid registreid ainult sõltumatud vannutatud audiitorid, nagu ette nähtud põhjenduses 22 nimetatud asjakohase India õigusaktiga. Siiski ei olnud ei äriühingul ega vannutatud audiitoril kontrollimenetluse toimumise kohta dokumente. Puudusid auditeerimiskava ja muud auditi toimumist kinnitavad dokumendid, samuti teave kasutatud metoodika kohta ning ei olnud ka mingeid konkreetseid eeskirju sellise rangust nõudva töö kohta, kus on vajalikud üksikasjalikud tehnilised teadmised tootmisprotsessi, EXIM-poliitika nõuete ja auditeerimismenetluste kohta. Olukorda silmas pidades leiti, et uuritud eksportija ei olnud võimeline tõendama, et asjakohased EXIM-poliitika sätted olid täidetud.

d)   Teavitamisjärgsed kommentaarid

(27)

Ainus koostööd teinud tootja esitas eellubade kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, et hoolimata põhjenduses 24 kirjeldatud olukorrast, oli võimalik kindlaks määrata, kas ületati konkreetsete lubade jaoks sätestatud standardnormide nõudeid materjali koguse osas, mida on vaja viidatud koguses eksporditava valmistoote tootmiseks, ning et äriühing säilitas tegelikku tarbimist käsitlevaid dokumente väga korralikult. Sellega seoses märgitakse, et tegelikku tootmist käsitlevad dokumendid näitasid, et välja antud loa lõikes ei saanud usaldusväärseid andmeid (st viidatud koguse tootmiseks vajalikku materjali) kindlaks määrata, sest kohaldati erinevaid standardnorme ja tootmiseks kasutati erineva koostisega toorainet. Lisaks leiti, et kõnealuse kavaga kaetud toorainet kasutati lisaks vaatlusaluse toote tootmisele ka muude toodete tootmiseks. Seega oleks praktiliselt võimatu arvutada uurimise all oleva toote kohta reaalseid näitajaid. Samuti ei koostanud äriühing, rikkudes sellega India valitsuse asjakohaseid eeskirju, EXIM-poliitika järgi nõutavaid tarbimist käsitlevaid dokumente (st lisa 18), mille eesmärk on esitada ülevaatlikku teavet, kuidas tegeliku tarbimise kontroll toimub. Äriühing väitis ka, et algmääruse artikli 26 lõige 1 ei anna komisjonile õigust kontrollida sõltumatu vannutatud audiitori dokumente. Äriühing leidis, et sertifikaate tuleb arvestada hoolimata sellest, et on põhjust arvata, et vannutatud audiitor on koostanud võltssertifikaadi. Seoses sellega tuletatakse meelde, et kõnealuse vannutatud audiitori teostatud kontroll ja asjakohase sertifikaadi väljastamine on osa India valitsuse EXIM-poliitika raames kehtestatud kontrollisüsteemist, nagu kirjeldatud põhjenduses 22. Seetõttu oli komisjon kohustatud kontrollima, kas seda kontrollisüsteemi rakendatakse tõhusalt. Lisaks oli algmääruse artikli 11 lõike 8 kohaselt komisjon kohustatud kontrollima uurimise käigus esitatud teavet, mille alusel uurimistulemused koostatakse.

Asjaolu, et ei äriühing ega määratud vannutatud audiitor ei hoidnud alles mingeid dokumente tehtud kontrollide kohta, mille alusel EXIM-poliitikas sätestatud sertifikaat välja anti, näitab, et äriühing ei suutnud tõestada, et asjakohaseid EXIM-poliitika sätteid täideti. Äriühing vaidlustas asjaolu, et India valitsus ei ole veel kontrollinud oma registrite vastavust EXIM-poliitika nõuetele, kuid ta ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit oma väite kohta. Väideti ka, et ainsa koostööd tegeva tootja tegelik tarbimine oli suurem kui standardnormides ettenähtud ükskõik millise tooraine suhtes ja et mingit tollimaksu tagastamise määra ei ületatud. Arvestades siiski kohapeal nähtud tegelikku olukorda (st tooraine ning toodetud toote segamine, erinevate standardnormide kasutamine, EXIM-poliitikas sätestatud tegeliku tarbimise registrid) ja kuni ajani, mil India valitsus astub vajalikud sammud kontrolli lõpuleviimiseks ei olnud teostatav tegeliku tarbimise arvutamine ja sellele vastava ülemäärase tollimaksu tagastamine loa/litsentsi lõikes ja vastavalt standardnormidele. Seepärast tuli kõik nimetatud väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

e)   Järeldus

(28)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija saab kasu.

(29)

Lisaks sõltuvad tegeliku ekspordi ja vahetarnete eellubade kavad juriidiliselt otseselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse neid vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a konkreetseteks ja tasakaalustatavateks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(30)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud kahest allkavast ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asenduse puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmiseks toorainet (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral algmääruse III lisa II osa punkt 2). Standardnorme kui selliseid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, sest eksportkauba tootmisprotsessis kasutati erinevate standardnormi valdkondade kaupa välja antud lubade/litsentside alusel imporditud tollimaksuvaba toorainet. Selline asjade käik ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, kui suures koguses toorainet kasutati eksportkauba tootmiseks ja millise standardnormi määraga seda kogust tuleks võrrelda. Veelgi enam, India valitsus ei teostanud kontrolli efektiivselt ning korrektse tegeliku tarbimise registri alusel või ei viinud sellist kontrolli lõpule. Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud toorainel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). Lõpetuseks, vannutatud audiitorite kaasamine kontrolli läbiviimisse ei parandanud kontrollisüsteemi, sest puudusid üksikasjalikud eeskirjad, mille alusel vannutatud audiitorid oleksid pidanud neile usaldatud ülesandeid täitma ja uurimise käigus esitatud teave ei kinnitanud algmääruse eespool nimetatud eeskirjade täitmist.

(31)

Seepärast on need kaks allkava tasakaalustatavad.

f)   Subsiidiumi summa arvutamine

(32)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastamissüsteemide puudumisel on tasakaalustatav soodustus kogu tagastatud imporditollimaks, mis oleks tavaliselt tulnud tooraine importimisel tasuda. Seoses sellega märgitakse, et algmääruses ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tasakaalustada ainult ülemäärase tollimaksu tagastamine, kui algmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse puudumine on kindlaks tehtud, pole ülaltoodud erand tagastamissüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise läbiviija ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise läbiviija ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollsüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks.

(33)

Subsiidiumisummad eksportijale, kes kasutasid eellubade kava toetusi, arvutati vaatlusaluse toote puhul uurimisperioodi jooksul kasutatud kahe allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummast maha. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (lugeja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(34)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 8,2 %.

2.   Imporditollimaksude hüvituskava (DEPB-kava)

a)   Õiguslik alus

(35)

DEPB-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 lõikes 4.3 ja HOP I 04–09 peatükis 4.

b)   Abikõlblikkus

(36)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

c)   DEPB-kava rakendamine

(37)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks standardnormide (SION) alusel, võttes arvesse eksporttoote tootmiseks kasutatava imporditud materjali eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(38)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Et kaupu saaks eksportida, väljastavad India tolliasutused eksportimise käigus ekspordi saatearve, kus on muu hulgas näidatud kõnealuse eksporditehingu eest saadava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava soodustuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Soodustuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal. Seetõttu puudub võimalus soodustuse taseme tagasiulatuvaks muutmiseks.

(39)

DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade, edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(40)

DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto mingeid konkreetseid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid väljaspool HOP I 04–09 peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise ajavahemikku. Enamgi veel, HOP I 04–09 peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotluste puhul, mis saabuvad peale taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse kehtestada väike trahv (st 10 % ettenähtud summast).

d)   Avalikustamisjärgsed kommentaarid

(41)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd tegev tootja DEPB-kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, et imporditollimaksude hüvitamist ei peaks tasakaalustama, sest neid hüvitisi ei kohaldatud vaatlusaluse toote suhtes. Äriühing ei esitanud siiski ühtegi väidet, millega vaidlustada selle kava praktilist rakendamist, mida on kirjeldatud põhjendustes 37–40. Äriühing väitis ka, et tollimaksu hüvitamiseks eraldatud summa arvutamisel tuleks lähtuda ainult läbivaatamise uurimisperioodi ajal ekspordi jaoks eraldatud krediidisummast, kuid äriühingul ei õnnestunud põhjendada, miks nii praeguse kui ka eelnenud uurimisperioodi ajal kasutatud arvutamismeetodid, mille alusel praegu kehtivad meetmed kehtestati, ei ole kooskõlas algmääruse sätetega. Seetõttu tuli need väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

e)   Järeldused DEPBS-kava kohta

(42)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus; kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, vähenevad seetõttu tollimaksulaekumised India valitsusele. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(43)

DEPB-krediit sõltub juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seepärast peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(44)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud tooraine. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel hüvitisi sõltumata sellest, kas ta üldse toorainet impordib. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata tooraine importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi toorainena kasutatavaid kaupu.

f)   Subsiidiumisumma arvutamine

(45)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt ning vastavalt arvutusmeetoditele, mida kasutati selle kava puhul määruses (EÜ) nr 713/2005, lähtuti tasakaalustavate subsiidiumide summa arvutamisel läbivaatamise uurimisperioodi jooksul saadud hüvitistest. Võeti arvesse, et hüvitist saadakse ajahetkel, mil selle kava raames toimub eksporditehing. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest ning algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses on tegemist rahalise toetusega. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda, samuti ei ole tal siis enam õigust otsustada subsiidiumi summa üle. DEPB-määrade muutmisel tegeliku ekspordi ja DEPB-litsentsi väljaandmise vahelisel perioodil ei ole tagasiulatuvat mõju antud hüvitise määrale. Lisaks sellele kandis ainus koostööd tegev eksportiv tootja DEPB-krediidi tekkepõhiselt eksporditehingu sooritamisel tuludesse.

(46)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (lugeja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(47)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 2,1 %.

3.   Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCG-kava)

a)   Õiguslik alus

(48)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 peatükis 5 ja HOP I 04–09 peatükis 5.

b)   Abikõlblikkus

(49)

Selle kava tingimustele vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

c)   Rakendamine

(50)

Tingimusel, et kehtib ekspordikohustus, on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni 10 aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist nähakse kavas kõigile selle alusel imporditud kapitalikaupadele ette 5protsendiline vähendatud imporditollimaks. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati tollimaksumäärana 11 % (mis sisaldas 10 % lisamaksu) ja suure väärtusega importkaupade puhul nullprotsendilist tollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks.

(51)

EPCG-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Alternatiivselt võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi valdajale.

d)   Avalikustamisjärgsed kommentaarid

(52)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd teinud eksportiv tootja EPCG-kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, et üldteada raamatupidamispõhimõtete kohaselt kasutatakse kapitalikaupu tootmisprotsessis. Seoses sellega märgitakse, et äriühing ei suutnud seda väidet piisavalt põhjendada, viidates vaid üldteada raamatupidamispõhimõtetele ja analüüsides EXIM-poliitika asjakohased EPCG-kava sätteid ning mõistet, mis käsitleb tootmisprotsessis kasutatavat toorainet algmääruse II lisas sätestatu tähenduses. Äriühing väitis ka, et tema maksuamortisatsiooni perioodi oleks tulnud käsitleda tavapärase amortisatsiooniperioodina. Selline lähenemine on aga vastuolus algmääruse artikli 7 lõikega 3. Seepärast tuli need väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

e)   Järeldus EPCG-kava kohta

(53)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna see vähendab India valitsusele muidu tollimaksudena laekuma pidavat tulu. Lisaks on tollimaksu vähendamine kasulik eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(54)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(55)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

f)   Subsiidiumi summa arvutamine

(56)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab nende kaupade normaalsele amortisatsiooniajale antibiootikumitööstuses. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud sel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab hüvitise väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära. Subsiidiumisumma (lugeja) leidmiseks arvestati õigustatud nõuete esitamise alusel vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud lõivud. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (lugeja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(57)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

4.   Ekspordi krediteerimise kava (EC-kava)

a)   Õiguslik alus

(58)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga (RBI) dokumendis Master Circular DBOD No. DIR.(Exp).BC 01/04.02.02/2007–08 (koondringkiri), mis on suunatud kõigile India kommertspankadele.

b)   Abikõlblikkus

(59)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

c)   Rakendamine

(60)

Selle kava raames sätestab India Reservpank ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. EC-kava koosneb kahest allkavast, veoeelse ekspordikrediidi kavast („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, mis pakub käibekapitalikrediiti eesmärgiga rahastada ekspordiga seotud debitoorset võlgnevust. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(61)

RBI koondringkirja tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikkuses võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

d)   Teavitamisjärgsed kommentaarid

(62)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd teinud eksportiv tootja EC-kava kohta kommentaarid. Äriühing väitis, i) et ekspordikrediidi riiklik rahastamine ei toimu välisvaluutas, ii) et ekspordikrediidi madalad intressimäärad välisvaluutas on tingitud äriühingu kõrgest krediidireitingust ja iii) et intressimäärad, mida kasutati võrdlusnäitajatena välisvaluutas saadud krediidi puhul, ei peaks olema samad India ruupiates saadud krediidi omadega. Seoses sellega märgitakse, et nii India ruupiates kui ka välisvaluutas antavad ekspordikrediit on RBI ühe ja sama koondringkirja osad, mille rakendamist kirjeldatakse põhjendustes 60 ja 61 ning mille üksikasjalikud ja kitsendavad sätted näitavad, et välisvaluutas antava ekspordikrediidi rahastamine ja intressimäärade kohaldamine on otseselt seotud valitsuse kehtestatud direktiividega. Seoses võrdlusnäitajatega märgitakse, et selle esitas äriühing oma India ruupiates saadud krediidi kohta ja kooskõlas RBI koondringkirja asjakohaste põhimõtetega on eksportijatel võimalus ühe ja sama eksporditehingu puhul muuta ruupiates saadud krediiditehing üle välisvaluutas sooritatud krediiditehinguks. Seega peeti asjakohaseks kasutada võrdlusnäitajana äriühingu esitatud ainsat intressimäära, mis on tavapärane Indias kohaldatav intressimäär. Seetõttu tuli need väited tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

e)   Järeldus EC-kava kohta

(63)

Põhjenduses 58 nimetatud RBI koondringkirjas kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab turutingimuste alusel sätestatud laenukuludega võrreldes vähendada eksportija intressikulusid ning on seega algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne kodumaiste tehingute finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb hoolimata finantseerimisobjektist antud kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad RBI metodoloogiast kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt. Kommertspangad ei oleks muidu kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele välisvaluutas antavale ekspordikrediidile soodsamat intressimäära.

(64)

Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt iv ega ASCM ei nõua, et subsiidium peaks kajastuma riigieelarves (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid ainult valitsuse korraldust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud funktsioonide teostamiseks. RBI on avalik asutus ning kuulub seega algmääruse artikli 1 lõikes 3 esitatud „valitsuse” mõiste alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI-l on algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud RBI määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi ülemmäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjaga ning RBI korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktiga iv. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärasid kohaldatakse üksnes eksporditehingute finantseerimise suhtes ning need määrad sõltuvad seetõttu eksporditegevusest, nagu on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a.

f)   Subsiidiumi summa arvutamine

(65)

Subsiidiumi summa on arvutatud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. See subsiidiumi summa (nimetaja) on jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi jooksul toimunud ekspordiga (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(66)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 1,3 %.

5.   Tulumaksukavad

a)   Tulumaksuvabastuse kava (ITE-kava)

(67)

Selle kava alusel võivad eksportijad saada kasu eksportmüügist saadava tulu osalise tulumaksvabastuse kujul. Selle maksuvabastuse õiguslik alus on sätestatud ITA jaos 80HHC.

(68)

ITA mainitud säte tühistati alates maksuaastast 2005–2006 (st finantsaasta alates 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005) ja seega ei anta ITA jao 80HHC raames pärast 31. märtsi 2004 mingeid soodustusi. Läbivaatamise uurimisperioodi ajal ei saanud ainus koostööd teinud eksportiv tootja selle kava alusel mingeid hüvitisi. Kuna seda kava enam ei kasutata, ei tasakaalustata selle raames antavaid soodustusi vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1.

b)   Tulumaksusoodustus teadus- ja arendustegevuseks (ITIRAD)

i)   Õiguslik alus

(69)

ITIRADi üksikasjalik kirjeldus leidub ITA jaos 35(2AB) ITA.

ii)   Abikõlblikkus

(70)

Selle plaani raames saavad soodustusi taotleda äriühingud, kes tegelevad biotehnoloogia alal või valmistavad või toodavad ravimeid, farmaatsiatooteid, kemikaale, elektroonikaseadmeid, arvuteid või telekommunikatsioonivahendeid ja muid tooteid, mille abikõlblikkusest selle kava alusel on teatatud.

iii)   Rakendamine

(71)

Kulutuste osas (v.a maa või ehitiste hind), mis on seotud ettevõttesiseseks teadus- ja arendustegevuseks vajalike vahenditega, mis India valitsuse teadus- ja tööstusuuringute ministeerium on heaks kiitnud, on lubatud tulumaksuvähendus summa võrra, mis vastab 150 % de facto kuludele. Fiktiivsete kulude (mida tegelikult ei esinenud) vähendamisega 50 % võrra saab tulumaksubaasi ja tulumaksukoormat kunstlikult vähendada.

iv)   Avalikustamisjärgsed kommentaarid

(72)

Pärast avalikustamist ei esitatud märkusi ITIRADi kohta.

v)   Järeldus ITIRADi kohta

(73)

ITIRADi raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Kunstlik maksubaasi vähendamine ITA jao 35(2AB) põhjal kujutab endast India valitsuse antavat finantstoetust, sest see vähendab tulumaksu, mida India valitsus muidu saaks. Lisaks saab äriühing tulumaksuvähendusest kasu, sest see parandab äriühingu likviidsust.

(74)

ITA jao 35(2AB) sõnastus kinnitab, et ITIRAD on de jure konkreetne algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses ning seetõttu tasakaalustatav. Abikõlblikkus selle kava raames ei tulene objektiivsuse kriteeriumitest, mis on neutraalsed algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses. Selle kava raames eraldatakse hüvitisi üksnes teatud tootmisharudele, sest India valitsus ei jaga selle kava raames toetusi kõigile sektoritele. Selline piirang on konkreetne, sest algmääruse artikli 3 lõikes 2 esitatud kategooria „tootmisharude rühm” viitab sektorist tulenevatele piirangutele. Piirang ei ole majandusliku iseloomuga ning seda ei kohaldata horisontaalselt, näiteks töötajate arvu või ettevõtte suuruse põhjal.

vi)   Subsiidiumi summa arvutamine

(75)

Subsiidiumi summa arvutati selle põhjal, mil määral erines läbivaatamise uurimisperioodi jooksul maksmisele kuuluv tulumaks, kui kohaldati ITA jao 35(2AB) sätet, sellest tulumaksust, mis oleks tulnud maksta siis, kui mainitud sätet ei oleks kohaldatud. See subsiidiumi summa (nimetaja) jagati kogu läbivaatamise uurimisperioodi käibega (lugeja), vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, sest see subsiidium on seotud nii kodumaise kui ka ekspordi kogumüügiga ning selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(76)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

6.   Focus Market kava (FM-kava)

a)   Õiguslik alus

(77)

FM-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 04–09 peatükis 3.9 ja HOP I 04–09 peatükis 3.20.

b)   Abikõlblikkus

(78)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

c)   Rakendamine

(79)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksu krediiti 2,5 % ulatuses selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP I 04–09 liites 37-C. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja selliste ettevõtete eksportkäive, kes tegutsevad erimajandustsoonides (export operating units). Samuti ei kuulu selle kava raamidesse teatavat tüüpi kaubad, st teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(80)

FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti saab vabalt üle kanda ja see krediit on kehtiv 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidi määramise sertifikaadi väljastamisest. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks imporditava tooraine või kauba, sealhulgas kapitalikaupade, edasise impordi puhul.

(81)

Krediidi määramise sertifikaat väljastatakse punktis, mille kaudu eksport toimub ja pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved, panga sertifikaadid), ei saa India valitus otsustada tollimaksukrediidi andmise kohta.

d)   Avalikustamisjärgsed kommentaarid

(82)

Pärast avalikustamist esitas ainus koostööd teinud eksportiv tootja FM-kava kohta märkused. Äriühing väitis, et kava on geograafiliselt suunatud teistele riikidele ja EÜ ei saa seda tasakaalustada. Siiski ei suutnud äriühing vaidlustada ei kava rakendamist ega FM-kava alusel saadava kasu kasutamise viisi, mida kirjeldatakse põhjendustes 79–81. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata. Lõpuks esitas äriühing märkuse arvutusvea kohta, seda peeti õigustatuks ja võeti subsiidiumi summa arvutamisel arvesse.

e)   Järeldus FM-kava kohta

(83)

FM-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksu krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksu krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(84)

FM-kava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(85)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud materjalid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel hüvitisi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib toorainet. Hüvitiste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupa, tõendamata tooraine importimist. Seega on FM-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine kodumaalt ega impordi toorainena kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna kapitalikaupu ei kasutata eksporditavate kaupade tootmisel lõplikult ära.

f)   Subsiidiumi summa arvutamine

(86)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja kasu, mida ta läbivaatamise uurimisperioodi ajal sai ning mis tehti kindlaks koostööd teinud eksportiva tootja raamatupidamise põhjal seal esitatud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu andmete alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa (nimetaja) jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga, kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(87)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,1 %.

III.   Tasakaalustavate subsiidiumide summa

(88)

Tuletatakse meelde, et määruses (EÜ) nr 713/2005 määrati käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja tasakaalustava subsiidiumi summaks ad valorem 31,5 %.

(89)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus määrati tasakaalustava subsiidiumi summaks ad valorem 11,9 %, nagu allpool kirjeldatud:

KAVA

ÄRIÜHING

Eellubade kava

DEPB-kava

EPCG-kava

EC-kava

ITIRAD

FM-kava

Kokku

%

%

%

%

%

%

%

Ranbaxy Laboratories Ltd.

8,2

2,1

0,1

1,3

0,1

0,1

11,9

(90)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumi tase on vähenenud.

IV.   Tasakaalustavad meetmed

(91)

Kooskõlas algmääruse artiklis 19 sätete ja käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise põhjenduses 3 nimetatud algatamisteatega on kindlaks tehtud, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud subsiidiumi tase on vähenenud 35,1 %-lt 11,9 % -le ja seega tuleb määrusega (EÜ) nr 713/2005 kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra selle eksportiva tootja suhtes vastavalt muuta.

(92)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et määrusega (EÜ) nr 713/2005 kehtestatud subsiidiumimäär äriühingu Ranbaxy Laboratories Ltd. puhul oli kõrgem kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1 otsustati, et väiksema tollimaksu kehtestamisest piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks ning seega määrati äriühingu Ranbaxy Laboratories Ltd. impordi suhtes kohaldatavaks tasakaalustavaks tollimaksu määraks 30,3 %.

(93)

Eelnevat arvesse võttes ja eeldusel, et subsiidiumi määr on nüüd madalam kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, määrati ainsa koostööd teinud eksportiva tootja, äriühingu Ranbaxy Laboratories Ltd. impordi suhtes kohaldatavaks individuaalseks tasakaalustavaks tollimaksu määraks 11,9 %.

(94)

Teiste, käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus koostööd mitte teinud äriühingute suhtes leitakse, et uuritud kavade praegu kehtiv kord ja nende tasakaalustatavus ei ole muutunud varasema uurimisega võrreldes. Seega ei ole põhjust käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus koostööd mitte teinud äriühingute suhtes kehtivat subsiidiumi- ja tollimaksumäära ümber arvutada. Kokkuvõttes jäetakse muutmata tollimaksumäärad, mida kohaldatakse teiste määruse (EÜ) nr 713/2005 artikli 1 lõikes 2 nimetatud äriühingute v.a Ranbaxy Laboratories Ltd. suhtes.

(95)

Käesoleva määrusega äriühingule määratav individuaalne tasakaalustav tollimaksu määr kajastab läbivaatamise käigus koostööd teinud eksportija olukorda. Seega on need määrad kohaldatavad ainult selle äriühingu vaatlusaluse toote impordi suhtes. Määruse regulatiivosas nimetamata teiste äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid soodsamaid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja need alluvad tollimaksumääradele, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute” suhtes.

(96)

Kõik nõuded, milles taotletakse individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamist (nt pärast üksuse nimemuutust või pärast uue tootmis- või müügiüksuse rajamist) tuleb esitada komisjonile (4) koos kogu asjaomase informatsiooniga, eelkõige kui tegemist on muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis seoses näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist on komisjonil õigus muuta määrust ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 713/2005 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tollimaksumäär, mida kohaldatakse allnimetatud äriühingute Indias toodetud toodete importimisel vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

17,3 %, KDL Biotech Ltd., Mumbai (TARICi lisakood: A580);

28,1 %, Nectar Lifesciences Ltd., Chandigarh (TARICi lisakood: A581);

25,3 %, Nestor Pharmaceuticals Ltd., New Delhi (TARICi lisakood: A582);

11,9 %, Ranbaxy Laboratories Ltd., New Delhi (TARICi lisakood: 8221);

28,1 %, Torrent Gujarat Biotech Ltd., Ahmedabad (TARICi lisakood: A583);

28,1 %, Surya Pharmaceuticals Ltd., Chandigarh (TARICi lisakood: A584);

32 % kõigile teistele äriühingutele (TARICi lisakood: 8900).”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

(2)  ELT L 121, 13.5.2005, lk 1.

(3)  ELT C 212, 11.9.2007, lk 10.

(4)  European Commission – Directorate General for Trade – Directorate B – J-79 4/23 – Rue de la Loi/Wetstraat 200 – B-1049 Brussels.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1177/2008,

28. november 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. novembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

25,7

MA

54,0

TR

71,8

ZZ

50,5

0707 00 05

EG

188,1

JO

167,2

MA

58,1

TR

83,7

ZZ

124,3

0709 90 70

MA

64,8

TR

122,0

ZZ

93,4

0805 20 10

MA

66,8

TR

65,0

ZZ

65,9

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

54,3

HR

24,9

IL

75,4

TR

69,2

ZZ

56,0

0805 50 10

MA

64,0

TR

71,5

ZA

117,7

ZZ

84,4

0808 10 80

CA

88,7

CL

67,1

CN

54,0

MK

32,9

US

102,5

ZA

112,2

ZZ

76,2

0808 20 50

CN

32,1

TR

103,0

ZZ

67,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1178/2008,

28. november 2008,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta ning komisjoni määruseid (EÜ) nr 1503/2006 ja (EÜ) nr 657/2007 seoses statistiliste klassifikaatorite NACE ja CPA muutmisest tulenevate kohandustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta, (1) eriti selle artikli 17 punkte b, e ja j,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1165/98 on kehtestatud ühine raamistik ühenduse jooksva kiirstatistika koostamiseks.

(2)

Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1503/2006, millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses muutujate määratluste, muutujate loendi ja andmete kogumise tihedusega, (2) on metodoloogiliselt määratletud kiirstatistikas kasutatavad muutujad.

(3)

Komisjoni 14. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 657/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta Euroopa valimiskeemide kehtestamise osas, (3) on täpsustatud eeskirjad ja tingimused, millest kiirstatistika jaoks ette nähtud Euroopa valimiskeemides osalevad liikmesriigid peavad kinni teabe edastamisel.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 451/2008 (millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93) (5) vastuvõtmise tulemusena on vaja ajakohastada muutujate loend, teatavate muutujate suhtes kohaldatava rühmitamise ja ühendamise tasemed ning Euroopa valimiskeemidega seotud eeskirjad ja tingimused.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1165/98 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1165/98 A lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1503/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1503/2006 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 657/2007 muutmine

Määruse (EÜ) nr 657/2007 lisa asendatakse käesoleva määruse III lisaga.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

(2)  ELT L 281, 12.10.2006, lk 15.

(3)  ELT L 155, 15.6.2007, lk 7.

(4)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 65.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1165/98 A lisa muudetakse järgmiselt.

1.   C jao („Muutujate loend”) punktid 10 ja 11 asendatakse järgmistega:

„10.

Tootjahindade ja impordihindade (310, 311, 312 ja 340) andmeid ei pea esitama järgmiste NACE Rev. 2 gruppide ja klasside või CPA gruppide ja klasside kohta: 07.21, 24.46, 25.4, 30.1, 30.3, 30.4 ja 38.3. Impordihindade (340) andmeid ei pea esitama ka CPA osade 09, 18, 33 ja 36 kohta. Loetelu tegevusaladest, mille kohta ei ole vaja andmeid esitada, võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

11.

Impordihindu väljendav muutuja (340) arvutatakse CPA toodete alusel. Impordi tegevusalaüksused võib liigitada väljapoole NACE Rev. 2 B–D jao tegevusalasid.”

2.   Jao f („Detailsusaste”) teksti muudetakse järgmiselt.

2.1.   Punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Impordihinna (340) andmed edastatakse CPA B–D jao tööstustoodete koguhulga kohta ja tööstuse põhirühmade kohta, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 586/2001 (muudetud määrusega (EÜ) nr 656/2007) kohaselt CPA tooterühmade põhjal. Neid andmeid ei pea edastama liikmesriigid, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.”

2.2.   Punktid 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„9.

Välisturgude (122, 132 ja 312) andmed tuleb edastada, eristades eurotsooni ja mitte-eurotsooni. Seda eristamist tuleb kasutada kogu tööstusharu, st NACE Rev. 2 B–E jao, tööstuse põhirühmade ning NACE Rev. 2 jao (ühetähelise) taseme ja kahenumbrilise osa taseme kohta. Muutuja 122 andmeid ei ole vaja esitada NACE Rev. 2 D ja E jao kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinna (340) andmed edastada eraldi eurotsooni ja mitte-eurotsooni kohta. Seda eristamist tuleb kasutada kogu tööstusharu, st CPA Rev. 2 B–D jao, tööstuse põhirühmade ning CPA Rev. 2 jao (ühetähelise) taseme ja kahenumbrilise osa taseme kohta. Eurotsooni ja mitte-eurotsooni eristamise suhtes võib komisjon määrata artiklis 18 sätestatud korras kindlaks tingimused artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemide kohaldamiseks. Euroopa valimiskeem võib piirata impordihinna andmete rakendusala, nii et see hõlmab toodete importi üksnes väljaspool eurotsooni asuvatest riikidest. Muutujate 122, 132, 312 ja 340 andmeid ei tule eurotsooni ja mitte-eurotsooni kohta eraldi esitada neil riikidel, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.

10.

Neil liikmesriikidel, kellel NACE Rev. 2 B, C, D ja E jao (impordihindade puhul vastavalt CPA B, C ja D jao) lisandväärtus konkreetsel võrdlusaastal moodustab alla 1 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, tuleb esitada andmed üksnes kogu tööstusharu, tööstuse põhirühmade ja NACE Rev. 2 jao taseme või CPA jao taseme kohta.”


II LISA

Määruse (EÜ) nr 1503/2006 I lisa muudetakse järgmiselt:

„Muutuja: 340 Impordihinnad” määratluse neljanda lõigu viimane taane asendatakse järgmisega:

„—

tooted piiritletakse CPA B, C ja D jagudesse kuuluvate toodetega. Seotud teenuseid ei arvestata.”


III LISA

Määruse (EÜ) nr 657/2007 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

132   UUED TELLIMUSED VÄLISRIIKIDEST

Liikmesriik

Euroopa valimiskeemi raames esitatavad andmed (NACE Rev 2)

Belgia

13, 14, 17, 20, 21, 24, 25, 26, 27, 29

Iirimaa

14, 20, 21, 26, 27

Küpros

20, 21

Malta

26

Madalmaad

17, 20, 21, 25, 26, 28

Soome

17, 20, 21, 24, 26, 27, 28


312   VÄLISTURU TOOTJAHINNAD

Liikmesriik

Euroopa valimiskeemi raames esitatavad andmed (NACE Rev 2)

Belgia

08, 10, 11, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 29, 31, 32, 35

Iirimaa

05, 07, 08, 10, 11, 18, 20, 21, 26

Küpros

10, 11, 20, 21, 26

Malta

12, 14, 26

Soome

05, 07, 08, 16, 17, 19, 24, 26, 28

Sloveenia

14, 16, 22, 25, 31


340   IMPORDIHINNAD

Liikmesriik

Euroopa valimiskeemi raames esitatavad andmed (CPA)

Belgia

08.99, 10.32, 10.51, 12.00, 13.10, 15.12, 16.10, 19.20, 20.13, 20.14, 20.16, 20.59, 21.10, 21.20, 22.11, 22.19, 23.12, 23.14, 23.19, 23.70, 24.10, 25.73, 28.11, 28.24, 28.41, 28.92, 29.10, 29.32, 30.91, 31.00, 31.09, 32.50

Iirimaa

10.13, 10.82, 17.21, 17.22, 17.29, 20.42, 25.11, 26.11, 26.20, 26.30, 28.23, 32.50

Küpros

19.20

Luksemburg

26.20

Malta

12.00

Austria

16.10, 23.13, 25.11, 25.94, 26.20, 26.30, 28.11, 28.92, 35.11

Portugal

05.10, 06.10

Soome

07.29, 16.10, 22.21, 23.20, 24.10, 26.30, 28.22, 31.09, 35.11

Sloveenia

24.10”


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1179/2008,

28. november 2008,

millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 2008/55/EÜ (vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiivi 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel, (1) eriti selle artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2008/55/EÜ teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni direktiivis 2002/94/EÜ. (2) Kogemused on siiski näidanud, et direktiiv ei ole oma õigusliku iseloomu tõttu tõhusaim õiguslik vahend vastastikuse abi ühtse korra eesmärgi saavutamiseks. Seepärast on asjakohane asendada kõnealune direktiiv määrusega.

(2)

Selleks et hõlbustada teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tuleks kõik abitaotlused ning kõik täiendavad dokumendid ja kogu täiendav teave edastada võimaluse korral elektrooniliselt.

(3)

Selleks et tagada asjakohaste andmete ja asjakohase teabe edastamine, tuleks kehtestada liikmesriikide ametiasutuste vastastikuse abi taotluste vormide näidised. Selleks et kohandada elektroonilisi vorme elektroonilise sidesüsteemi nõudmiste ja võimalustega, peaks olema võimalik muuta kõnealuste vormide struktuuri ja küljendust ilma näidiseid muutmata, tingimusel et taotlused sisaldavad nõutavaid andmeid ja nõutavat teavet.

(4)

Võimaldamaks komisjonil korrapäraselt hinnata direktiivis 2008/55/EÜ sätestatud korra mõju ja tõhusust, on asjakohane näha ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal teatavad andmed.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sissenõudmise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2008/55/EÜ artikli 4 lõigete 2 ja 4, artikli 5 lõigete 2 ja 3, artiklite 7, 8, 9 ja 11, artikli 12 lõigete 1 ja 2, artikli 14, artikli 18 lõike 3 ja artikli 24 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Samuti kehtestatakse sellega üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad ümberarvestamist ja sissenõutud summade ülekandmist, abitaotluse esitamist õigustava minimaalse nõudesumma kehtestamist ja vahendeid, mille abil asutused omavahel teavet vahetavad.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„elektrooniline edastamine” – edastamine elektrooniliste andmetöötlusseadmete (sh pakkimisseadmete) abil ja juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;

2)

„CCN/CSI võrk” – ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille ühendus on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas.

II   PEATÜKK

TEABETAOTLUSED

Artikkel 3

Direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 4 osutatud teabetaotlus sisaldab käesoleva määruse I lisas esitatud näidises esitatud andmeid ja teavet.

Kui samalaadne taotlus on saadetud mõnele muule asutusele, esitab taotluse esitanud asutus selle asutuse nimetuse oma teabetaotluses.

Artikkel 4

Teabetaotlus võib olla seotud järgmiste isikutega:

1)

võlgnik;

2)

isik, kes kohustub nõude rahuldama taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt;

3)

kolmas isik, kelle valduses on punktis 1 või 2 nimetatud isikule kuuluvat vara.

Artikkel 5

1.   Taotluse saanud asutus teatab teabetaotluse kättesaamisest niipea kui võimalik ja igal juhul seitsme päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

2.   Vajaduse korral palub taotluse saanud asutus kohe pärast taotluse saamist taotluse esitanud asutusel anda vajalikku lisateavet. Taotluse esitanud asutus esitab kogu vajaliku lisateabe, mis on talle tavaliselt kättesaadav.

Artikkel 6

1.   Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele kogu taotletud teabe siis, kui ta selle saab.

2.   Kui üksikjuhtumi kohta mõistliku aja jooksul ei ole võimalik saada kogu taotletud teavet või osa sellest, teatab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele, näidates ära põhjused.

Igal juhul teatab taotluse saanud asutus kuus kuud pärast taotluse kättesaamisest teatamise kuupäeva taotluse esitanud asutusele taotletud teabe saamiseks tehtud uurimise tulemustest.

Taotluse esitanud asutus võib saadud teabe alusel paluda taotluse saanud asutusel uurimist jätkata. See taotlus esitatakse kahe kuu jooksul pärast tehtud uurimise tulemusi sisaldava teate kättesaamist taotluse saanud asutuselt, kusjuures taotluse saanud asutus menetleb seda esialgse taotluse suhtes kehtivate sätete kohaselt.

Artikkel 7

Kui taotluse saanud asutus otsustab teabetaotlust mitte rahuldada, teatab ta taotluse esitanud asutusele keeldumise põhjustest, osutades direktiivi 2008/55/EÜ artikli 4 sätetele, millele ta tugineb. Taotluse saanud asutus saadab nimetatud teate kohe, kui on otsuse vastu võtnud, ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamisest teatamist.

Artikkel 8

Taotluse esitanud asutus võib saadetud teabetaotluse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsus edastatakse taotluse saanud asutusele.

III   PEATÜKK

TEATAMISTAOTLUSED

Artikkel 9

Direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 5 osutatud teatamistaotlus sisaldab käesoleva määruse II lisas esitatud näidises esitatud andmeid ja teavet.

Taotlusele lisatakse selle juriidilise dokumendi või otsuse originaal või kinnitatud koopia, millest teatamist taotletakse.

Artikkel 10

Teatamistaotlus võib olla seotud iga füüsilise või juriidilise isikuga, kellele vastavalt taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi kehtivatele õigusnormidele tuleb teatada igast teda mõjutavast juriidilisest dokumendist või otsusest.

Kui seda ei ole märgitud juriidilises dokumendis või otsuses, millest teatamist taotletakse, viidatakse teatamistaotluses taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad nõude vaidlustamise või sissenõudmise korda.

Artikkel 11

1.   Taotluse saanud asutus teatab teatamistaotluse kättesaamisest niipea kui võimalik ja igal juhul seitsme päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Kohe pärast teatamistaotluse saamist võtab taotluse saanud asutus teatamiseks vajalikke meetmeid oma asukohaliikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt.

Vajaduse korral, kuid ületamata teatamistaotluses märgitud teatamistähtaega, palub taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusel anda lisateavet.

Taotluse esitanud asutus esitab kogu lisateabe, mis on talle tavaliselt kättesaadav.

2.   Niipea kui teatamine on toimunud, teatab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele teatamise kuupäeva, tõendades taotluse esitanud asutusele tagasi saadetud taotlusvormil, et teatamine on toimunud.

IV   PEATÜKK

SISSENÕUDMIST VÕI ETTEVAATUSABINÕUSID KÄSITLEVAD TAOTLUSED

Artikkel 12

1.   Direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 6 osutatud sissenõudmist käsitlevad taotlused või artiklis 13 osutatud ettevaatusabinõusid käsitlevad taotlused sisaldavad käesoleva määruse III lisas esitatud näidises esitatud andmeid ja teavet.

Sellised taotlused sisaldavad kinnitust selle kohta, et direktiivis 2008/55/EÜ sätestatud vastastikuse abistamise menetluse alustamise tingimused on täidetud.

2.   Sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitleva taotlusega on kaasas täitmisele pööramist võimaldava juriidilise dokumendi originaal või kinnitatud koopia. Kui ühe ja sama isikuga on seotud mitu nõuet, võib nende nõuete kohta anda välja üheainsa juriidilise dokumendi.

Käesoleva määruse artiklite 13–20 kohaldamisel loetakse kõik ühe ja sama täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendiga hõlmatud nõuded üheks nõudeks.

Artikkel 13

Sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitlevad taotlused võivad olla seotud iga artiklis 4 osutatud isikuga.

Artikkel 14

1.   Kui taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi vääring erineb taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi vääringust, väljendab taotluse esitanud asutus sissenõutava summa mõlemas vääringus.

2.   Lõike 1 kohaldamisel kasutatav vahetuskurss on taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi ühel või mitmel kõige tüüpilisemal valuutaturul sissenõudmistaotluse saatmise päeval registreeritud viimane müügikurss.

Artikkel 15

1.   Niipea kui võimalik ja igal juhul seitsme päeva jooksul pärast sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse saamist teeb taotluse saanud asutus järgmist:

a)

teatab taotluse kättesaamisest;

b)

palub taotluse esitanud asutusel taotlust täiendada, kui see ei sisalda direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 7 osutatud andmeid.

2.   Kui taotluse saanud asutus ei võta vajalikke meetmeid direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 8 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul, teatab ta niipea kui võimalik ja igal juhul seitsme päeva jooksul pärast selle tähtaja lõppu taotluse esitanud asutusele asjaoludest, mille tõttu ta ei suutnud sellest tähtajast kinni pidada.

Artikkel 16

Kui üksikjuhtumi kohta mõistliku aja jooksul ei ole võimalik sisse nõuda kogu nõuet või osa sellest või rakendada ettevaatusabinõusid, teatab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele, näidates ära põhjused.

Hiljemalt iga kuuekuulise tähtaja lõpus, mis järgneb taotluse kättesaamisest teatamise päevale, teatab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitleva menetluse seisust.

Taotluse saanud asutuselt saadud teabe põhjal võib taotluse esitanud asutus paluda sellel uuesti algatada sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitleva menetluse. See taotlus esitatakse kahe kuu jooksul pärast kõnealuse menetluse tulemust sisaldava teate kättesaamist, kusjuures taotluse saanud asutus menetleb seda esialgse taotluse suhtes kehtivate sätete kohaselt.

Artikkel 17

1.   Kohe, kui taotluse esitanud asutus on saanud teada nõude või selle täitmisele pööramist võimaldava juriidilise dokumendi vaidlustamisest oma asukohaliikmesriigis, teatab ta sellest taotluse saanud asutusele.

2.   Kui taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivad õigus- ja haldusnormid ei võimalda rakendada direktiivi 2008/55/EÜ artikli 12 lõike 2 teise lõigu alusel taotletud ettevaatusabinõusid või sissenõudmist, teatab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele sellest niipea kui võimalik ja igal juhul ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamisest.

3.   Kõikidest meetmetest, mis on võetud taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis sissenõutud summade tagasimaksmiseks või hüvitamiseks seoses vaidlustatud nõuete sissenõudmisega direktiivi 2008/55/EÜ artikli 12 lõike 2 teise lõigu alusel, teatab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele kohe pärast nendest teadasaamist.

Võimaluse korral kaasab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse summa tagasimaksmise ja hüvitise tasumise menetlusse. Taotluse saanud asutuse põhjendatud taotluse korral kannab taotluse esitanud asutus tagasimakstud summad ja tasutud hüvitised üle kahe kuu jooksul alates kõnealuse taotluse saamisest.

Artikkel 18

1.   Kui sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitlev taotlus muutub nõude rahuldamise või tühistamise või muu põhjuse tõttu alusetuks, teatab taotluse esitanud asutus sellest viivitamata taotluse saanud asutusele, et viimane saaks võetavad meetmed katkestada.

2.   Kui sissenõudmist või ettevaatusabinõusid käsitleva taotlusega hõlmatud nõude summat kohandatakse mis tahes põhjusel, teavitab taotluse esitanud asutus taotluse saanud asutust ja vajaduse korral annab välja uue täitmisele pööramist võimaldava juriidilise dokumendi.

3.   Kui kohandamine seisneb nõude summa vähendamises, jätkab taotluse saanud asutus sissenõudmiseks või ettevaatusabinõude rakendamiseks võetavaid meetmeid, kuid need meetmed piirduvad laekumata summaga.

Kui ajal, mil taotluse saanud asutusele teatatakse nõude summa vähendamisest, on ta juba sisse nõudnud laekumata summast suurema summa, kuid artiklis 19 osutatud ülekandmismenetlust ei ole veel algatatud, maksab taotluse saanud asutus ülemäära makstud summa selleks õigustatud isikule tagasi.

4.   Kui kohandamine seisneb nõude summa suurendamises, esitab taotluse esitanud asutus taotluse saanud asutusele niipea kui võimalik sissenõudmist või ettevaatusnõusid käsitleva lisataotluse.

Taotluse saanud asutus menetleb võimaluse korral seda lisataotlust taotluse esitanud asutuse esialgse taotlusega samal ajal. Kui käimasoleva menetluse seisu tõttu ei ole esialgse ja lisataotluse liitmine võimalik, on taotluse saanud asutus kohustatud rahuldama lisataotluse üksnes juhul, kui see hõlmab summat, mis on vähemalt sama suur kui artikli 25 lõikes 2 nimetatud summa.

5.   Nõude kohandatud summa ümberarvestamiseks taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi vääringusse kasutab taotluse esitanud asutus oma esialgses taotluses kasutatud vahetuskurssi.

Artikkel 19

Taotluse saanud asutuse sissenõutud summad, sealhulgas vajaduse korral direktiivi 2008/55/EÜ artikli 9 lõikes 2 osutatud intress, kantakse üle taotluse esitanud asutusele taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi vääringus. See ülekanne tehakse ühe kuu jooksul alates sissenõudmise kuupäevast.

Käesoleva määruse artikli 25 lõikes 2 osutatud alammäärast väiksemate summade ülekandmiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused kokku leppida teistsuguse korra.

Artikkel 20

Olenemata summadest, mille taotluse saanud asutus on kogunud direktiivi 2008/55/EÜ artikli 9 lõikes 2 osutatud intressina, loetakse nõue rahuldatuks võrdeliselt taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi vääringus väljendatud sissenõutud summaga käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud vahetuskursi alusel.

V   PEATÜKK

TEABEEDASTUS

Artikkel 21

1.   Kõik abitaotlused, täitmisele pööramist võimaldavad juriidilised dokumendid ja nende dokumentide koopiad, mis tahes muud täiendavad dokumendid ja mis tahes muu kõnealuste taotlustega seoses esitatav teave edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt CCN/CSI võrgu kaudu.

Kõnealuseid elektrooniliselt edastatud dokumente või nende väljatrükke käsitatakse samasugust õiguslikku jõudu omavatena nagu posti teel saadetud dokumente.

2.   Kui taotluse esitanud asutus saadab koopia täitmisele pööramist võimaldavast juriidilisest dokumendist või mõnest muust dokumendist, kinnitab ta kõnealuse koopia vastavust originaalile, märkides koopiale oma asukohaliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest teksti „kinnitatud koopia”, kinnitava ametiisiku nime ja kinnitamise kuupäeva.

3.   Kui vastastikuse abi taotlused edastatakse elektrooniliselt, võib artikli 3 esimeses lõigus, artikli 9 esimeses lõigus ja artikli 12 lõikes 1 osutatud näidiste struktuuri ja küljendust kohandada elektroonilise sidesüsteemi nõudmiste ja võimalustega, tingimusel et teabe sisu jääb muutumatuks.

4.   Kui taotlust ei ole võimalik edastada elektrooniliselt, edastatakse see posti teel. Sellisel juhul kirjutab taotlusele alla taotluse esitanud asutuse ametnik, kes on nõuetekohaselt volitatud sellist taotlust esitama.

Artikkel 22

Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel lasub põhivastutus elektroonilise teabevahetuse eest teiste liikmesriikidega. See asutus ühendatakse CCN/CSI võrku.

Kui liikmesriigis määratakse käesoleva määruse kohaldamiseks mitu asutust, vastutab keskasutus kogu elektroonilise teabe edastamise eest kõnealuste asutuste ja teiste liikmesriikide keskasutuste vahel.

Artikkel 23

1.   Kui liikmesriikide pädevad asutused säilitavad teavet elektroonilistes andmekogudes ja vahetavad seda teavet elektrooniliselt, võtavad nad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kogu käesoleva määruse kohaselt mis tahes kujul edastatavat teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele selle liikmesriigi siseriiklike õigusnormide kohaselt, kes teabe vastu võttis.

2.   Lõikes 1 osutatud teavet võivad kasutada üksnes direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 16 osutatud isikud ja asutused.

Sellist teavet võib kasutada direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 2 osutatud lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmete sissenõudmiseks.

Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

3.   Kui liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet elektrooniliselt, võtavad nad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kogu teabevahetus toimub nõuetekohaste volituste alusel.

Artikkel 24

Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele teabe ja muud andmed taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või mõnes muus taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse vahel kokku lepitud keeles.

VI   PEATÜKK

ABITAOTLUSTE VASTUVÕETAVUS JA TAGASILÜKKAMINE

Artikkel 25

1.   Taotluse esitanud asutuse abitaotlus võib hõlmata kas üht või mitut nõuet, kui need nõutakse sisse ühelt ja samalt isikult.

2.   Kui direktiivi 2008/55/EÜ artiklis 2 loetletud ühe või mitme asjakohase nõude kogusumma on väiksem kui 1 500 eurot, ei või abitaotlust esitada.

Artikkel 26

Kui taotluse saanud asutus otsustab direktiivi 2008/55/EÜ artikli 14 esimese lõigu alusel abitaotluse tagasi lükata, teatab ta taotluse esitanud asutusele tagasilükkamise põhjustest. Taotluse saanud asutus saadab nimetatud teate kohe pärast otsuse vastuvõtmist ja igal juhul kolme kuu jooksul alates abitaotluse saamisest.

VII   PEATÜKK

KULUDE HÜVITAMISE KORD

Artikkel 27

Iga liikmesriik määrab vähemalt ühe ametniku, kes on nõuetekohaselt volitatud kokku leppima kulude hüvitamise korra suhtes direktiivi 2008/55/EÜ artikli 18 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 28

1.   Kui taotluse saanud asutus otsustab paluda kulude hüvitamise korra rakendamist, teatab ta taotluse esitanud asutusele asjaoludest, mille tõttu ta arvab, et nõude sissenõudmisega kaasnevad erilised raskused või väga suured kulud või et see on seotud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega.

Taotluse saanud asutus lisab nende kulude üksikasjaliku hinnangu, mille hüvitamist ta taotluse esitanud asutuselt palub.

2.   Taotluse esitanud asutus teatab kulude hüvitamise taotluse kättesaamisest niipea kui võimalik ja igal juhul seitsme päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Kahe kuu jooksul alates kõnealuse taotluse kättesaamisest teatamisest teatab taotluse esitanud asutus taotluse saanud asutusele, kas ja mil määral ta nõustub väljapakutud hüvitamiskorraga.

3.   Kui taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus ei jõua kulude hüvitamise korras kokkuleppele, jätkab taotluse saanud asutus sissenõudmismenetlust harilikul viisil.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Iga liikmesriik teatab komisjonile igal aastal enne 15. märtsi ja võimaluse korral elektrooniliselt, kuidas ta on eelmisel kalendriaastal rakendanud direktiivis 2008/55/EÜ sätestatud menetlusi ja millised tulemused saavutanud.

Kõnealune teave hõlmab käesoleva määruse IV lisas sätestatud vormi näidises sisalduvaid elemente.

Mis tahes täiendava teabe edastamisel, mis on seotud sissenõudmise eesmärgil taotletud või saadud abi aluseks olnud nõuete laadiga, hõlmab see teave käesoleva määruse V lisas sätestatud vormi näidises sisalduvaid elemente.

Artikkel 30

Iga liikmesriik teatab muudele liikmesriikidele ja komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks pädevate asutuste ja direktiivi 2008/55/EÜ artikli 18 lõike 3 kohase korra suhtes kokku leppima volitatud ametnike nimed ja aadressid.

Artikkel 31

Direktiiv 2002/94/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kõnealusele direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 32

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  ELT L 150, 10.6.2008, lk 28.

(2)  EÜT L 337, 13.12.2002, lk 41.


I LISA

Image

Image

Image

Image

Image


II LISA

Image

Image

Image


III LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


IV LISA

Image


V LISA

Image


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/44


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1180/2008,

28. november 2008,

millega kehtestatakse teatavaid Vene Föderatsiooni territooriumile veetavaid veise-, vasika ja sealihatarneid käsitleva teabe edastamise süsteem

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikleid 170 ja 192 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 24. novembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2584/2000, millega kehtestatakse teatavaid Vene Föderatsiooni territooriumile veetavaid veise-, vasika ja sealihatarneid käsitleva teabe edastamise süsteem, (2) on oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Vene Föderatsiooni vahel partnerluse loomiseks sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingule (4) lisatud ja tollialaste õigusaktide õiget rakendamist käsitleva vastastikuse haldusabi protokolli 2 artiklis 2 sätestatakse, et pooled abistavad üksteist tollialaste õigusaktide nõuetekohasel kohaldamisel, eelkõige vältides, avastades ja uurides nende õigusaktide rikkumisi; kõnealuse haldusabi rakendamiseks on komisjon, keda esindab Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF”), ja Vene ametiasutused sõlminud kokkuleppe, millega kehtestatakse ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel kaupade liikumist käsitleva teabe edastamise süsteem.

(3)

Kõnealuse haldusabi raames, eelkõige veise-, vasika- ja sealihatoodete transpordi puhul Vene Föderatsiooni tuleb sätestada ettevõtjate poolt liikmesriikide pädevatele asutustele edastatav teave ja liikmesriikide pädevate asutuste, OLAFi ja Venemaa ametiasutuste vahel kõnealuse teabe vahetamise süsteem.

(4)

Kõnealune teave ja kehtestatud teabevahetussüsteem peaks võimaldama jälgida asjaomaste toodete eksporti Vene Föderatsiooni ja vajaduse korral avastada juhtusid, mille puhul toetuse maksmine ei ole õigustatud ja toetus tuleb tagastada.

(5)

Käesoleva määruse sätete kohaldamist hinnatakse pärast piisava kohaldamisaja möödumist; sellel alusel tehtud läbivaatuse tulemusena võib kõnealuseid sätteid vajaduse korral laiendada teiste toodete ekspordile ning näha ette finantstagajärjed juhuks, kui kohustusi täidetakse või ei täideta.

(6)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) artikli 16 lõikes 4 täpsustatakse, et komisjon võib teatud erijuhtudel näha ette impordi tõestamise dokumentide esitamise näol või mõnel muul viisil. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestatud ekspordi puhul lugeda Venemaa ametiasutuste edastatud teave olemasolevaid tõendusallikaid täiendavaks uueks tõendusallikaks.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevat määrust kohaldatakse CN-koodide 0201, 0202 ja 0203 alla kuuluvate veise-, vasika- ja sealihatoodete partiide suhtes, mis suunduvad Vene Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa”) ning mille puhul on ekspordideklaratsioonidele lisatud eksporditoetuse taotlused.

Käesolevat määrust ei kohaldata esimeses lõigus osutatud partiide suhtes, mis on väiksemad kui 3 000 kilogrammi.

Artikkel 2

Eksportijad, kes soovivad artikli 4 lõike 2 sätetest kasu saada, edastavad iga liikmesriigi poolt määratud ekspordi keskorganile iga ekspordideklaratsiooni jaoks kümne tööpäeva jooksul alates kaupade mahalaadimisest Venemaal järgmise teabe:

a)

ekspordideklaratsiooni number, ekspordikoha tolliasutus ning kuupäev, mil eksporditolliformaalsused täideti;

b)

kauba kirjeldus, sealhulgas koondnomenklatuuri kaheksanumbriline tootekood;

c)

netokogus kilogrammides;

d)

TIR-märkmiku number või Venemaa DKD siseriikliku transiididokumendi viitenumber või TD1/IM40 Venemaal kasutusse lubamise deklaratsiooni number;

e)

konteineri number, vajaduse korral;

f)

tunnusnumber ja/või transpordivahendi nimetus Venemaal saatedokumenti sissekande tegemise ajal;

g)

selle tollijärelevalve all oleva lao litsentsinumber, kuhu toode Venemaal tarniti;

h)

kuupäev, mil toode tarniti Venemaal tollijärelvalve all olevasse lattu.

Artikkel 3

1.   Artiklis 2 osutatud asjaomase liikmesriigi keskasutus edastab saadud teabe elektronpostiga OLAFile kahe tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist.

2.   Pärast kättesaamist saadab OLAF artiklis 2 osutatud teabe ja iga eksporditoimingu tunnuskoodi Venemaa tolliasutustele.

3.   OLAF teavitab asjaomase liikmesriigi keskasutust vastavalt olukorrale kas Vene tolliasutuste vastusest kahe tööpäeva jooksul pärast vastuse saamist või kõnealuste asutuste vastamata jätmisest kahe tööpäeva jooksul pärast Venemaa ametiasutustega sõlmitud halduskokkuleppe alusel neilt vastuse saamiseks ettenähtud kolmenädalase ajavahemiku lõppu.

Artikkel 4

1.   Artiklites 1 ja 2 osutatud teave ei too kaasa täiendavaid nõudeid lisaks asjaomastes sektorites eksporditoetuste andmiseks sätestatud nõuetele.

2.   Kui Venemaa ametivõimude vastus, nagu osutatud artikli 3 lõikes 3, on jaatav, loetakse seda tõenduseks selle kohta, et tolli impordiformaalsused on täidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 16 lõikele 1.

Artikkel 5

Määrus (EÜ) nr 2584/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 298, 25.11.2000, lk 16.

(3)  Vt I lisa.

(4)  EÜT L 327, 28.11.1997, lk 48.

(5)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.


I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatusega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2584/2000

(EÜT L 298, 25.11.2000, lk 16)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 44/2003

(EÜT L 7, 11.1.2003, lk 58)


II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2584/2000

Käesolev määrus

Artiklid 1 kuni 4

Artiklid 1 kuni 4

Artikkel 5

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 6

Artikli 5 lõige 2

I lisa

II lisa


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1181/2008,

28. november 2008,

millega muudetakse määrust nr 616/2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 2007. aasta otsust 2007/360/EÜ, mis käsitleb kooskõlastatud protokolli vormis lepingute sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi ning Euroopa Ühenduse ja Tai Kuningriigi vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXVIII artiklile seoses kodulinnuliha käsitlevate kontsessioonide muutmisega, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse nr 616/2007 (3) artikli 5 lõike 2 kohaselt esitatakse litsentsitaotluse esitamise hetkel tagatis 50 eurot 100 kg kohta.

(2)

Võttes arvesse Brasiiliast pärinevate toodete impordile kohaldatavaid uusi tingimusi, tuleks kehtestada litsentsile sellisel tasemel tagatissumma, mis tagaks tariifikvootide asjakohase haldamise ja ettevõtjatele rahuldava juurdepääsu kõnealustele toodetele.

(3)

Võttes arvesse tagatissumma vähendamist, ning püüdes tagada asjakohast haldamist, tuleks suurendada selle koguse ülemmäära, mida igal ettevõtjal on õigus esimese tooterühma kvootide puhul taotleda.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 616/2007 vastavalt muuta.

(5)

Arvestades asjaolu, et järgmiseks alaperioodiks taotluste esitamise ajavahemik peaks algama 1. detsembrist 2008, on oluline hakata käesolevat määrust kohaldama alates osutatud kuupäevast.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 616/2007 artikli 4 lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:

„5.   Litsentsitaotlus hõlmab vähemalt 100 tonni ja kõige rohkem 10 % asjakohase kvoodi saadaolevast kogusest käsitletaval perioodil või alaperioodil. Tooterühmade 2 ja 3 puhul hõlmab litsentsitaotlus kõige rohkem 5 % asjakohase kvoodi saadaolevast kogusest käsitletaval alaperioodil.

Tooterühmade 3, 6 ja 8 puhul on litsentsitaotluses hõlmatud taotletavat miinimumkogust vähendatud 10 tonnini.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 616/2007 artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

„2.   Litsentsitaotluse esitamise hetkel esitatakse tagatis 50 eurot 100 kilogrammi kohta.

Tooterühmi 1, 4 ja 7 hõlmavate taotluste tagatis on siiski 10 eurot 100 kilogrammi kohta.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 138, 30.5.2007, lk 10.

(3)  ELT L 142, 5.6.2007, lk 5.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/49


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1182/2008,

28. november 2008,

millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse suurus 2009. aastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte a ja d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 28 nähakse ette toetuse andmine või eraladustamise puhul.

(2)

Võihindade ja -varude muutused osutavad turu ebastabiilsusele, mida võib kõrvaldada või vähendada hooajalise ladustamise abil. Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane anda või eraladustamise toetust alates 1. jaanuarist 2009.

(3)

Komisjoni 20. august 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) on kehtestatud ühiseeskirjad eraladustamise abikava rakendamiseks.

(4)

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 6 kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määratud toetust anda kooskõlas kõnealuse määruse III peatükis sätestatud eeskirjade ja tingimustega.

(5)

Selleks, et lihtsustada käesoleva meetme rakendamist ja võtta arvesse liikmesriikides kehtivaid tavasid, peaks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 7 lõige 3 kehtima ainult toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud. Seetõttu tuleks kehtestada erand kõnealusest artiklist.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 29 on sätestatud, et abi määramisel võetakse arvesse laokulusid ning värske või ja varudest pärineva või tõenäolisi hinnasuundumusi.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljavõtmise kulude katteks antav abi ning külmhoones ladustamise igapäevaste kulude ja rahastamise katteks antav abi.

(8)

Haldussuutlikkuse ja lihtsustamise huvides on asjakohane loobuda nõudest esitada pärast lepingu sõlmimist sama teave, mis käsitleb ladustamise üksikasju, kui nõutav teave on määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 20 esimese lõigu punkti a kohaselt abitaotlusse juba kantud.

(9)

Lihtsustamise ja tõhusa logistika huvides võib loobuda nõudest märkida lepingu number igale ladustatud kaubaühikule, kui lepingu number on kantud laoregistrisse.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 28 punktis a osutatud soolase ja mageda või eraladustamise toetus 2009. aastal sõlmitud lepingute puhul.

Artikkel 2

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 826/2008.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 7 lõikest 3 kehtivad taotlused ainult toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 16 lõike 2 punktis c osutatud koguste mõõtühik on „laopartii”, mis vastab käesoleva määrusega hõlmatud tootekogusele, mis kaalub vähemalt ühe tonni ning on ühesuguse koostise ja kvaliteediga, toodetud samas tehases ja võetud ühte lattu hoiule samal päeval.

Artikkel 4

1.   Artiklis 1 osutatud toodete puhul antakse toetust järgmiselt:

15,62 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest;

0,44 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

2.   Lepingulise ladustamise puhul toimub lattu paigutamine 1. jaanuari ja 15. augusti 2009 vahel. Laost väljaviimine võib aset leida ainult alates 16. augustist 2009. Lepinguline ladustamine lõpeb laost väljaviimisele eelneval päeval või hiljemalt lattu paigutamisele järgneva aasta veebruari viimasel päeval.

3.   Abi võib anda ainult juhul, kui lepinguline ladustusaeg on vahemikus 90–227 päeva.

Artikkel 5

Liikmesriigid teavitavad komisjoni määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 35 lõike 1 punkti a kohaselt igal teisipäeval kella 12ks (Brüsseli aja järgi) kogustest, mille kohta on sõlmitud lepingud, ning vajaduse korral ka nende toodete kogustest, mille kohta on esitatud lepingute sõlmimise taotlused.

Artikkel 6

1.   Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 20 esimese lõigu punkti a ei kohaldata.

2.   Liikmesriigid võivad loobuda määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 22 lõike 1 punktis e osutatud nõudest märkida lepingu number, kui lao juhataja kohustub pidama kõnealuse määruse I lisa punktis III osutatud laoregistrit, millesse sisestab lepingunumbri.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 esitatud abitaotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/51


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1183/2008,

28. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1019/2002 oliiviõli turustusnormide kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 113 lõike 1 punkti a ja artikli 121 punkti h koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1019/2002 (2) on ette nähtud oliiviõlide teatavate valikuliste märgete märkimissüsteem. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 punktile c võib märkeid neitsioliiviõlide organoleptiliste omaduste kohta esitada etiketil ainult juhul, kui need põhinevad komisjoni 11. juuli 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 2568/91 (oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta) (3) sätestatud analüüsimeetodi tulemustel. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 12 lõikele 2 kohaldatakse kõnealust sätet alates 30. novembrist 2008.

(2)

Rahvusvahelise oliiviõli nõukogu alustatud uurimistöö neitsioliiviõli positiivsete tunnuste valikut laiendada võimaldavate uute organoleptiliste hindamismeetodite alal lõpetati 2007. aasta novembris. Kuna ühenduse õigusakte kohandatakse vastavalt rahvusvahelise oliiviõli nõukogu läbivaadatud meetodile, tuleks määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 5 punkti c muuta. Kõnealune kohandamine on üks osa mitmest muudatusest, mis tehakse oliiviõli märgistuseeskirjadesse, mis peaksid jõustuma alates 1. juulist 2009. Pidades silmas ettevõtjaid, kes peavad kohandama oma toodete märgistamist, ei oleks otstarbekas kohaldada praegusi artikli 5 punkti c sätteid piiratud ajavahemikuks alates 30. novembrist 2008 kuni 30. juunini 2009.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 5 punkti c kohaldamise kuupäeva lükata edasi 1. juulini 2009.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1019/2002 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1019/2002 artikli 12 lõikes 2 asendatakse kolmas lõik järgmise tekstiga:

„Artikli 5 punkti c kohaldatakse alates 1. juulist 2009.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 30. novembrist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 155, 14.6.2002, lk 27.

(3)  EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/52


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1184/2008,

28. november 2008,

millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse heeringa püük Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2008. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

merenduse ja kalanduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  ELT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  EÜT L 19, 23.1.2008, lk 1.


LISA

Nr

62/T&Q

Liikmesriik

PRANTSUSMAA

Kalavaru

HER/5B6ANB.

Liik

Heeringas (Clupea harengus)

Piirkond

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

8.10.2008


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/54


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1185/2008,

28. november 2008,

millega Bulgaaria lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku kammelja püük Mustas meres

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1579/2007, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2008. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

merenduse ja kalanduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 346, 29.12.2007, lk 1.


LISA

Nr

01/MED

Liikmesriik

Bulgaaria

Kalavaru

TUR/F3742C

Liik

Harilik kammeljas (Psetta maxima)

Piirkond

Must meri

Kuupäev

15.9.2008


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/56


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1186/2008,

28. november 2008,

millega määratakse kindlaks alates 1. detsembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. detsembrist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

(5)

Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. detsembrist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3)  ELT L 166, 27.6.2008, lk 19.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. detsembrist 2008

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00

1002 00 00

RUKIS

23,12

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

21,34

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (2)

21,34

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

23,12


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

14.11.2008-27.11.2008

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

190,56

112,79

FOB-hind USAs

241,10

231,10

211,10

125,25

Lahe lisatasu

12,34

Suure Järvistu lisatasu

27,27

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

11,99 EUR/t

Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

10,09 EUR/t


(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


DIREKTIIVID

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/59


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/96/EÜ,

19. november 2008,

maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõike 1 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (3) määratletud üleeuroopalisel teedevõrgul on Euroopa integratsiooni ja ühtekuuluvuse toetamisel ning kõrge heaolutaseme tagamisel ülimalt tähtis roll. Eelkõige tuleks tagada ohutuse kõrge tase.

(2)

Komisjon väljendas oma 12. septembri 2001. aasta valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” vajadust viia läbi ühenduses asuvate suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramiseks ja haldamiseks ohutusele avalduva mõju hindamine ja liiklusohutuse auditid. Komisjon püstitas ka eesmärgi vähendada surmajuhtumite arvu Euroopa Liidu maanteedel aastail 2001–2010 poole võrra.

(3)

Oma 2. juuni 2003. aasta teatises „Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm – Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: ühine vastutus” nimetas komisjon maanteede infrastruktuuri liiklusohutuspoliitika kolmandaks sambaks, millel peaks olema tähtis roll õnnetuste vähendamist käsitleva ühenduse eesmärgi täitmisel.

(4)

Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme sõidukite konstruktsiooni osas (ohutusmeetmed ning uute tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine), mis on aidanud vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu. 2010. aastaks seatud eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta ka teistes valdkondades. Maanteede infrastruktuuri ohutust on võimalik mitmel viisil tõsta ja seda tuleb ära kasutada.

(5)

Asjakohaste menetluste kehtestamine on üleeuroopalise teedevõrgu maanteede infrastruktuuri ohutuse parandamise oluline vahend. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine peaks strateegilisel tasandil aitama kindlaks teha infrastruktuuriprojektide eri kavandamisalternatiivide mõju liiklusohutusele ja sellel peaks olema suur tähtsus marsruutide valikul. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamiste tulemusi võib kajastada mitmetes dokumentides. Lisaks tuleks liiklusohutuse auditite abil üksikasjalikult kindlaks määrata maanteede infrastruktuuri projekti ohtlikud aspektid. Seepärast on mõistlik kehtestada kõnealuses kahes valdkonnas järgitavad menetlused, et parandada üleeuroopalise teedevõrgu maanteede infrastruktuuri ohutust, kuid välja tuleks jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/54/EÜ (tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus) (4) hõlmatud tunnelid.

(6)

Mitmes liikmesriigis on juba hästitoimiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise süsteem. Nendel riikidel tuleks lubada jätkata olemasolevate meetodite kasutamist, kuivõrd need on kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.

(7)

Euroopa Liidu maanteede ohutuse parandamisel on oluliseks vahendiks teadusuuringud. Komponentide, meetmete ja meetodite (sealhulgas telemaatika) arendamine ja tutvustamine ning teadusuuringute tulemuste levitamine etendab olulist osa maanteede infrastruktuuri ohutuse parandamisel.

(8)

Olemasolevate maanteede ohutuse suurendamiseks tuleks suunata investeeringud teelõikudele, kus esineb kõige rohkem õnnetusi ja/või kus võimalus nende arvu vähendada on kõige suurem. Selleks et sõidukijuhid saaksid kohandada oma käitumist ja paremini järgida liikluseeskirju, eriti kiirusepiiranguid, tuleks sõidukijuhte teavitada suure õnnetuste arvuga teelõikudest.

(9)

Teedevõrgu ohutustaseme määramisel on kohe pärast selle rakendamist suur potentsiaal. Kui suure õnnetuste arvuga teelõikudega on tegeldud ja võetud parandusmeetmeid, on ennetava meetmena kõige olulisem ohutuse kontrollimine. Korrapärane kontrollimine on oluline vahend, millega hoitakse ära võimalikud ohud kõikidele liiklejatele, ka haavatavamatele liiklejatele, ning samuti teetööde korral.

(10)

Ohutuspersonali koolitus ja sertifitseerimine liikmesriikides heaks kiidetud õppekavade ja kvalifitseerimisvahendite alusel peaks võimaldama spetsialistidel omandada vajalikke ajakohaseid teadmisi.

(11)

Selleks, et parandada liiklusohutust Euroopa Liidu maanteedel, tuleks sisse seada sagedasem ja järjepidevam parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel.

(12)

Kõrgetasemelise liiklusohutuse tagamiseks Euroopa Liidu maanteedel peaksid liikmesriigid kohaldama infrastruktuuri ohutuse korraldamise suuniseid. Komisjoni teavitamine kõnealustest suunistest ja korrapärane aruandlus nende rakendamisest peaksid ühenduse tasandil sillutama teed süstemaatiliseks infrastruktuuri ohutuse parandamiseks ning looma aja jooksul aluse tõhusama süsteemi arenguks. Samuti peaks suuniste rakendamisest aruandmine võimaldama teistel liikmesriikidel leida kõige tõhusamaid lahendusi ning andmete süstemaatiline kogumine enne ja pärast uuringuid peaks võimaldama valida edaspidiseks tegevuseks kõige tõhusama meetme.

(13)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad investeeringuid liiklusohutusse, tuleks kohaldada ilma liikmesriikide teedevõrgu korrashoiuga seotud investeeringute alast pädevust piiramata.

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt menetluste kehtestamine kogu üleeuroopalise teedevõrgu liiklusohutuse kõrge taseme tagamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(16)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu vajalikud kriteeriumid liiklusohutuse korraldamise tavade täiustamiseks ning lisade kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)

Teeäärsete parklate piisav arv on väga oluline mitte üksnes kuritegude ennetamise, vaid ka liiklusohutuse seisukohalt. Parklad võimaldavad juhtidel puhkepause õigesti ajastada ja reisi täieliku keskendumisvõimega jätkata. Seetõttu peaks piisava arvu turvaliste parklate olemasolu olema maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise lahutamatu osa.

(18)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevas direktiivis nähakse ette selliste menetluste kehtestamine ja rakendamine, mis on seotud liiklusohutusele avalduva mõju hindamise, liiklusohutuse auditite läbiviimise, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamise ja ohutuse kontrollimisega liikmesriikide poolt.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvate projekteeritavate, ehitatavate või kasutusel olevate maanteede suhtes.

3.   Ühtlasi võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva direktiivi sätteid parimate tavadena täielikult või osaliselt ühenduse vahendite eest ehitatud siseriikliku maanteetranspordi infrastruktuuri suhtes, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku.

4.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiiviga 2004/54/EÜ hõlmatud tunnelite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„üleeuroopaline teedevõrk” – otsuse nr 1692/96/EÜ I lisa 2. jaos määratletud teedevõrk;

2.

„pädev asutus” – üks või mitu riigi, piirkonna või kohalikul tasandil moodustatud avaliku või erasektori organisatsiooni, kes osalevad oma pädevuse tõttu käesoleva direktiivi rakendamisel, kaasa arvatud pädevateks asutusteks määratud asutused, mis olid loodud juba enne käesoleva direktiivi jõustumist, juhul kui nad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele;

3.

„liiklusohutusele avalduva mõju hindamine” – strateegiline võrdlev analüüs selle kohta, kuidas uus maantee või olemasoleva võrgu olulised muudatused avaldavad mõju teedevõrgu ohutusele;

4.

„liiklusohutuse audit” – maanteede infrastruktuuri projekti projekteerimisandmete sõltumatu üksikasjalik süstemaatiline ja tehniline kontrollimine ohutusaspektist eri etappidel, alates planeerimisest kuni selle kasutuselevõtmise varase etapini;

5.

„suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine” – selliste teedevõrgu osade kindlaksmääramine, analüüsimine ja ohutustaseme määramine, kus proportsionaalselt liiklusvooga on toimunud palju surmaga lõppenud õnnetusi ning mis on olnud kasutusel rohkem kui kolm aastat;

6.

„teedevõrgu ohutustaseme määramine” – meetod olemasoleva teedevõrgu osade kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks ja liigitamiseks vastavalt nende ohutuse parandamise ning õnnetustega kaasnevate kulude vähendamise potentsiaalile;

7.

„ohutuse kontrollimine” – tavapärane korrapärane maantee selliste omaduste ja puuduste kindlakstegemine, mis nõuavad ohutuse tagamiseks hooldustööde tegemist;

8.

„suunised” – liikmesriikide vastu võetud meetmed, millega nähakse ette juhised ja üksikasjad käesolevas direktiivis sätestatud ohutusmenetluste rakendamiseks;

9.

„infrastruktuuriprojekt” – uue maanteede infrastruktuuri ehitamise või olemasoleva teedevõrgu olulise muutmise projekt, millel on mõju liiklusvoole.

Artikkel 3

Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine infrastruktuuriprojektide puhul

1.   Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutusele avalduva mõju hindamine viiakse läbi kõigi infrastruktuuriprojektide puhul.

2.   Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine viiakse läbi esialgsel planeerimisetapil enne infrastruktuuriprojekti heakskiitmist. Sellega seoses püüavad liikmesriigid täita I lisas sätestatud kriteeriume.

3.   Liiklusohutusele avalduva mõju hindamisel osutatakse liiklusohutusega seotud kaalutlustele, mis aitavad kaasa pakutud lahenduse valikule. Selles esitatakse ka kogu asjakohane teave, mis on vajalik hindamisel olevate eri võimaluste tulude ja kulude analüüsiks.

Artikkel 4

Infrastruktuuriprojektide liiklusohutuse auditid

1.   Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse auditid viiakse läbi kõigi infrastruktuuriprojektide puhul.

2.   Liiklusohutuse auditite läbiviimisel püüavad liikmesriigid täita II lisas sätestatud kriteeriume.

Liikmesriigid tagavad audiitori määramise infrastruktuuriprojekti projekteerimisandmete auditeerimiseks.

Audiitor määratakse vastavalt artikli 9 lõike 4 sätetele ning tal on artiklis 9 ettenähtud vajalik pädevus ja koolitus. Kui auditeerimist teostab audiitorite rühm, on vähemalt ühel rühma liikmel artikli 9 lõikes 3 osutatud pädevust tõendav tunnistus.

3.   Liiklusohutuse audit on infrastruktuuriprojekti kavandamise lahutamatu osa esialgse projekteerimise ja üksikasjaliku projekteerimise etapil, samuti avamiseelsel ja kasutuselevõtmise varasel etapil.

4.   Liikmesriigid tagavad, et audiitor esitab auditeerimisaruandes infrastruktuuriprojekti iga etapi kohta ohutuse seisukohalt kriitilised projekti osad. Kui auditi käigus tuvastatakse ohutuspuudujäägid, kuid projekti ei parandata asjakohase etapi lõpuks vastavalt II lisale, esitab pädev asutus põhjused auditeerimisaruande lisas.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 4 osutatud aruande põhjal tehakse ohutuse seisukohalt asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 5

Kasutusel oleva teedevõrgu ohutuse määramine ja korraldamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine ja teedevõrgu ohutustaseme määramine viiakse läbi teedevõrgu kasutamise ülevaatuse alusel vähemalt iga kolme aasta tagant. Sellega seoses püüavad liikmesriigid täita III lisas sätestatud kriteeriume.

2.   Liikmesriigid tagavad, et suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramise ja teedevõrgu ohutustaseme määramise tulemusel prioriteetseteks peetavaid teelõike hindavad kohapeal tehtavate külastuste alusel ekspertrühmad, tuginedes III lisa punktis 3 osutatud aspektidele. Vähemalt üks ekspertrühma liige peab vastama artikli 9 lõike 4 punktis a sätestatud nõuetele.

3.   Liikmesriigid tagavad lõikes 2 osutatud teelõikude suhtes parandusmeetmete võtmise. Eelistatakse III lisa punkti 3 alapunktis e osutatud meetmeid, pöörates tähelepanu kõrgeima kulutõhususega meetmetele.

4.   Liikmesriigid tagavad asjakohaste tähiste paigaldamise liiklejate hoiatamiseks maanteede infrastruktuuri lõikudel, kus teostatakse parandustöid, mis võivad ohustada liiklejate turvalisust. Tähiste hulka kuuluvad ka ohutusse kaugusse paigaldatavad päeval ja öösel nähtavad tähised, mis vastavad liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsiooni sätetele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et liiklejaid teavitatakse suure õnnetuste arvuga teelõikudest asjakohaste meetmete abil. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada tähiseid, tuleb järgida liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsiooni sätteid.

Artikkel 6

Ohutuse kontrollimine

1.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatavate maanteede puhul teostatakse ohutuse kontrollimist, et määrata kindlaks liiklusohutust mõjutavad omadused ja hoida ära õnnetusi.

2.   Ohutuse kontrollimine hõlmab teedevõrgu korrapärast ülevaatust ja teetööde võimalike mõjude hindamist liiklusvoo ohutusele.

3.   Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus teeb korrapäraseid kontrolle. Kontrollimine on piisavalt sage, et tagada asjakohase maanteede infrastruktuuri piisav ohutuse tase.

4.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaselt vastu võetud suuniste kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu suunised teetöödel rakendatavate ajutiste ohutusmeetmete kohta. Nad kehtestavad ka asjakohase kontrollimisprogrammi, millega tagatakse suuniste nõuetekohane kohaldamine.

Artikkel 7

Andmehaldus

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga surmaga lõppenud õnnetuse kohta, mis leiab aset artikli 1 lõikes 2 osutatud maanteel, täidab pädev asutus liiklusõnnetuse akti. Liikmesriigid püüavad tagada, et liiklusõnnetuse akt kajastab kõiki IV lisas loetletud üksikasju.

2.   Liikmesriigid arvutavad oma riigi territooriumil surmaga lõppenud õnnetuse ja raske õnnetuse keskmise kulu ühiskonnale. Liikmesriigid võivad soovi korral kulumäärasid täiendavalt diferentseerida; neid määrasid uuendatakse vähemalt üks kord iga viie aasta järel.

Artikkel 8

Suuniste vastuvõtmine ja teatavakstegemine

1.   Liikmesriigid tagavad, et suunised, kui neid veel ei ole, võetakse vastu hiljemalt 19. detsembril 2011, et abistada pädevaid asutusi käesoleva direktiivi kohaldamisel.

2.   Liikmesriigid teavitavad nendest suunistest komisjoni kolme kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest või muutmisest.

3.   Komisjon teeb need suunised kättesaadavaks avalikul veebilehel.

Artikkel 9

Audiitorite määramine ja koolitamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse audiitoritele ette nähtud koolituse õppekavad, kui neid veel ei ole, võetakse vastu hiljemalt 19. detsembril 2011.

2.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga ette nähtud ülesannete täitmiseks läbivad liiklusohutuse audiitorid esialgse koolituse ja saavad pädevust tõendava tunnistuse ning osalevad edaspidi korrapäraselt täiendkoolitustel.

3.   Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse audiitoritel on pädevust tõendav tunnistus. Tunnustatakse ka enne käesoleva direktiivi jõustumist välja antud asjakohaseid tunnistusi.

4.   Liikmesriigid tagavad, et audiitoreid määratakse kooskõlas järgmiste nõuetega:

a)

nendel on vastavad kogemused või nad on läbinud koolituse teede projekteerimise, liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise valdkonnas;

b)

kui liikmesriikide poolt artikli 8 kohaselt suuniste vastuvõtmisest on möödunud kaks aastat, võivad liiklusohutuse auditeid läbi viia ainult audiitorid või rühmad, kuhu kuuluvad audiitorid, kes vastavad lõigetes 2 ja 3 ette nähtud nõuetele;

c)

audiitor ei või auditi tegemise ajal osaleda auditeeritava infrastruktuuriprojekti põhimõtete väljatöötamisel või projekti elluviimisel.

Artikkel 10

Parimate tavade vahetamine

Liiklusohutuse parandamiseks nendel Euroopa Liidu maanteedel, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, seab komisjon sisse sidusama süsteemi parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel, hõlmates muu hulgas ka olemasolevaid maanteede infrastruktuuri ohutuse projekte ja töökindlaks osutunud liiklusohutustehnoloogiat.

Artikkel 11

Ohutuse korraldamise tavade pidev täiustamine

1.   Komisjon hõlbustab ja struktureerib liikmesriikide vahel teadmiste ja parimate tavade vahetamist, kasutades asjakohastel olemasolevatel rahvusvahelistel foorumitel saadud kogemusi, eesmärgiga tagada Euroopa Liidus maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise tavade pidev täiustamine.

2.   Komisjoni abistab artiklis 13 osutatud komitee. Kui nõutakse erimeetmete vastuvõtmist, siis võetakse sellised meetmed vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Vajadusel võib ohutuse tehniliste aspektide osas konsulteerida asjakohaste valitsusväliste organisatsioonidega, kes on tegevad ohutuse ja maanteede infrastruktuuri korraldamise vallas.

Artikkel 12

Kohandamine tehnika arenguga

Käesoleva direktiivi lisasid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. detsembril 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 19. november 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 71.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. juuni 2008. aasta arvamus (Eurooa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. oktoobri 2008. aasta otsus.

(3)  EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

(4)  ELT L 167, 30.4.2004, lk 39.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.


I LISA

LIIKLUSOHUTUSELE AVALDUVA MÕJU HINDAMINE INFRASTRUKTUURIPROJEKTIDE PUHUL

1.

Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise aspektid:

a)

probleemi määratlus;

b)

praegune olukord ja „tegevusetuse” stsenaarium;

c)

liiklusohutusalased eesmärgid;

d)

kavandatavate võimaluste mõju analüüs liiklusohutusele;

e)

võimaluste võrdlemine, sealhulgas kulutasuvuse analüüs;

f)

võimalike eri lahenduste tutvustamine;

2.

Arvesse võetav teave:

a)

surmajuhtumite ja õnnetuste arv; vähendamise eesmärgid võrreldes „tegevusetuse” stsenaariumiga;

b)

marsruutide valik ja sõiduskeemid;

c)

võimalik mõju olemasolevale teedevõrgule (nt mahasõidud, ristmikud, raudteeületuskohad);

d)

liiklejad, sealhulgas haavatavamad liiklejad (nt jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid);

e)

liiklus (nt liiklusmaht, liikluse kategoriseerimine sõidukitüüpide kaupa);

f)

hooajalisus ja kliimatingimused;

g)

piisava arvu turvaliste parklate olemasolu;

h)

seismiline aktiivsus.


II LISA

LIIKLUSOHUTUSE AUDITID INFRASTRUKTUURIPROJEKTIDE PUHUL

1.

Esialgse projekti etapi kriteeriumid:

a)

geograafiline asukoht (nt maalihete, üleujutuste, laviinide oht), hooajalised ja kliimatingimused ning seismiline aktiivsus;

b)

ristmike liigid ja nendevaheline kaugus;

c)

sõiduradade arv ja liik;

d)

uuele maanteele lubatava liikluse liigid;

e)

maantee funktsioon teedevõrgus;

f)

ilmastikutingimused;

g)

lubatud sõidukiirused;

h)

ristlõiked (nt sõidutee laius, jalgrattateed, kõnniteed);

i)

horisontaalne ja vertikaalne suunamismärgistus;

j)

nähtavus;

k)

ristmike asendiplaan;

l)

ühistransport ja avalik infrastruktuur;

m)

raudteeületuskohad.

2.

Üksikasjaliku projekti etapi kriteeriumid:

a)

asendiplaan;

b)

asjakohased liiklusmärgid ja teemärgised;

c)

maanteede ja ristmike valgustus;

d)

teeäärsed vahendid;

e)

teeäärne keskkond, sealhulgas taimestik;

f)

teeäärsed püsivad takistused;

g)

turvaliste parklate olemasolu;

h)

haavatavamad liiklejad (nt jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid);

i)

teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine (suunavööndite vahelised alad ja põrkepiirded, et vähendada ohtu haavatavamatele liiklejatele).

3.

Avamiseelse etapi kriteeriumid:

a)

liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates tingimustes, nt pimedas ja tavalistes ilmastikutingimustes;

b)

liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus;

c)

teekatte seisund.

4.

Kasutuselevõtmise algetapi kriteeriumid: liiklusohutuse hindamine liiklejate tegelikku käitumist arvestades.

Iga etapi auditis võib tekkida vajadus uuesti kaaluda eelmiste etappide kriteeriume.


III LISA

SUURE ÕNNETUSTE ARVUGA TEELÕIKUDE OHUTUSTASEME MÄÄRAMINE JA TEEDEVÕRGU OHUTUSTASEME MÄÄRAMINE

1.   Suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramine

Suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramisel võetakse arvesse vähemalt eelmistel aastatel esinenud surmajuhtumiga lõppenud õnnetuste arvu teepikkuse ühiku kohta liiklusmahuga võrreldes ja ristmiku korral selliste õnnetuste arvu ristmiku kohta.

2.   Teedevõrgu ohutustaseme määramisel analüüsitavate teelõikude kindlaksmääramine

Teedevõrgu ohutustaseme määramisel analüüsitavate teelõikude kindlaksmääramisel võetakse arvesse teelõikude potentsiaali vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid. Teelõigud liigitatakse kategooriatesse. Teelõike analüüsitakse iga maanteede kategooria puhul ja need liigitatakse vastavalt ohutusega seotud teguritele, nagu õnnetuste kontsentratsioon, liiklusmaht ja liikluse liik.

Iga maanteede kategooria kohta koostatakse teedevõrgu ohutustaseme määramise tulemusel prioriteetsete teelõikude loetelu, kus infrastruktuuri parandamine peaks osutuma eriti tulemuslikuks.

3.   Ekspertrühmade poolt kohapeal tehtavate hindamiste aspektid:

a)

teelõigu kirjeldus;

b)

viide võimalikele varasematele aruannetele sama teelõigu kohta;

c)

võimalike liiklusõnnetuste aktide analüüs;

d)

õnnetuste, surmajuhtumite ja raskelt vigastatute arv kolme viimase aasta jooksul;

e)

võimalike parandusmeetmete kogum täitmiseks eri ajavahemike jooksul, näiteks:

püsivate teeäärsete takistuste eemaldamine või kaitsmine;

kiirusepiirangute alandamine ja sõidukiiruse kontrolli tõhustamine kohalikul tasandil;

nähtavuse parandamine erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes;

teeäärsete vahendite, nt teepiirete ohutuse parandamine;

teemärgistuse (sh künnised), liiklusmärkide ja -signaalide arusaadavuse, nähtavuse, loetavuse ja asendi parandamine;

kaitse langevate kivide, maalihete ja laviinide eest;

teekatte haarde ja kareduse parandamine;

teepiirete süsteemi ümberprojekteerimine;

eraldusriba kaitse paigaldamine või parandamine;

möödasõidu paigutuse muutmine;

ristmike, sh raudteeületuskohtade täiustamine;

suunamismärgistuse muutmine;

maantee laiuse muutmine, kindlustatud teepeenra lisamine;

liikluskorraldus- ja kontrollsüsteemi paigaldamine;

haavatavamatele liiklejatele põhjustatavate võimalike ohtude vähendamine;

tee vastavusse viimine kaasaegsete projekteerimisnormidega;

teekatte taastamine või vahetamine;

arukate liiklusmärkide kasutamine;

arukate transpordisüsteemide ja telemaatikateenuste parandamine koostalitluse, hädaolukordade ja tähistuse jaoks.


IV LISA

LIIKLUSÕNNETUSE AKTIS SISALDUV TEAVE ÕNNETUSE KOHTA

Liiklusõnnetuse akt sisaldab järgmist:

1.

õnnetuse toimumise võimalikult täpne koht;

2.

õnnetuse toimumise kohast tehtud pildid ja/või joonised;

3.

õnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;

4.

andmed tee kohta, näiteks piirkonna liik, tee liik, ristmiku liik, sh liiklussignaalid, sõiduradade arv, märgistus, teepind, valgustus- ja ilmastikutingimused, kiirusepiirang, teeäärsed takistused;

5.

õnnetuse raskusaste, sh surmajuhtumite ja vigastatute arv, võimaluse korral ühiste kriteeriumite alusel, mis määratletakse vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

6.

õnnetuses osalenud isikute andmed, nt vanus, sugu, kodakondsus, alkoholisisaldus veres, ohutusseadmete kasutamine;

7.

õnnetuses osalenud sõidukite andmed (tüüp, vanus, riik, olemasolu korral ohutusseadmed, viimase korrapärase tehnilise ülevaatuse kuupäev vastavalt kehtivatele normidele);

8.

andmed õnnetuse kohta, näiteks õnnetuse liik, kokkupõrke liik, sõiduki ja sõidukijuhi manööver;

9.

võimaluse korral teave õnnetuse toimumise hetke ja õnnetuse registreerimise või hädaabiteenistuse saabumise vahele jäänud ajavahemiku kohta.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/68


KOMISJONI DIREKTIIV 2008/109/EÜ,

28. november 2008,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) IV lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 14 teise lõigu punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisas on sätestatud puidust pakkematerjali ja muud kui puitlasti toestava või eraldava puidu ühendusse sissetoomise erinõuded. Nõuded põhinevad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelisel fütosanitaarmeetmete standardil (International Standard for Phytosanitary Measures, ISPM) nr 15 „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” („Guidelines for regulating wood packaging material in international trade”). (2)

(2)

Lisaks ISPM nr 15 kohaselt heakskiidetud nõuetele sisaldab direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa nõuet selle kohta, et imporditud puidust pakkematerjal peab olema valmistatud kooritud puidust. Kooritud puidu nõude kohaldamist on kaks korda edasi lükatud.

(3)

Ühendus on esitanud taotluse ISPM nr 15 läbivaatamiseks, et viia sellesse sisse nõue, millega võetakse arvesse ühendusele muret tekitavat rahvusvahelises kaubanduses kasutataval puidust pakkematerjalil leiduvast puukoorest tulenevat ohtu.

(4)

Rahvusvaheliselt tunnustatud metsandusekspertidest koosnev metsakarantiini käsitlev tehniline rühm (Technical Panel on Forest Quarantine, TPFQ), mis asutati rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) egiidi all, analüüsis puidust pakkematerjalil leiduvast puukoorest tulenevat fütosanitaarset ohtu käsitlevate olemasolevate teadusuuringute andmeid. Metsakarantiini tehniline rühm tuli järeldusele, et on olemas tehniline põhjendus nõudele, et rahvusvahelises kaubanduses kasutatav puidust pakkematerjal peaks olema kooreta ning puukooretükkide täpselt kindlaks määratud piirmääraga, tagamaks fütosanitaarse ohu püsimine lubataval tasemel, ning et selline nõue tuleks lisada ISPM nr 15 täiendatud versiooni.

(5)

Et kaitsta ühenduse territooriumi kahjulike organismide sissetoomise eest, tuleks puidust pakkematerjali ja pakkimispuidul leiduvat puukoort käsitlevad ühenduse nõuded viia vastavusse metsakarantiini tehnilise rühma tehniliste järeldustega ilma rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni fütosanitaarmeetmete komitee poolset ISPM nr 15 täiendatud versiooni vastuvõtmist ootamata.

(6)

Seetõttu on asjakohane kooritud puidu nõuet kohandada puukoore esinemise tehniliselt põhjendatud piirmääraga.

(7)

Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa vastavalt muuta.

(8)

Komisjoni direktiiviga 2006/14/EÜ (3) (millega muudeti komisjoni direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa) kehtestatud nõuet, et imporditud puidust pakkematerjal peab olema valmistatud kooritud ümarpuidust, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. Seetõttu tuleb käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmeid samuti kohaldada alates 1. jaanuarist 2009. Et aga kolmandad riigid saaksid teha vajalikud kohandused, on asjakohane ette näha puidukoore nõude kohaldamine alates 1. juulist 2009.

(9)

Käesolevas direktiivis ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstile.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 31. detsembriks 2008 käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2009.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  ISPM nr 15, märts 2002, FAO, Rooma.

(3)  ELT L 34, 7.2.2006, lk 24.


LISA

Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jagu muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Puidust pakkematerjal pakkekastide, karpide, salvede, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, mida kasutatakse mitmesuguste objektide veol, v.a kuni 6 mm paksune toorpuit ja töödeldud puit, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone, mis tuleb kolmandatest riikidest, välja arvatud Šveits.

Puidust pakkematerjal peab olema:

kooreta, välja arvatud mis tahes arv puukooretükke, kui nende laius on kas alla 3 sentimeetri (olenemata nende pikkusest) või, juhul kui nende laius on suurem kui 3 sentimeetrit, maksimumpindalaga 50 ruutsentimeetrit, ning

kooskõlas heakskiidetud käsitlusviisidega vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidu pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisale ja

varustatud märkega, nagu on ette nähtud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidu pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” II lisas, mis näitab, et puidust pakkematerjal on läbinud tunnustatud fütosanitaarse töötluse.

Esimest alapunkti kohaldatakse alates 1. juulist 2009.”

2)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Lasti eraldav või toestav puit, kaasa arvatud puit, millel pole säilinud looduslik kumer pind, välja arvatud kuni 6 mm paksune toorpuit ja töödeldud puit, mille tootmiseks on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone, mis tuleb kolmandatest riikidest, välja arvatud Šveits.

Puit peab olema:

kooreta, välja arvatud mis tahes arv puukooretükke, kui nende laius on alla 3 sentimeetri (olenemata nende pikkusest) või, juhul kui nende laius on suurem kui 3 sentimeetrit, maksimumpindalaga 50 ruutsentimeetrit, ning

kooskõlas heakskiidetud käsitlusviisidega vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidu pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisale ja

varustatud märkega, nagu on ette nähtud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 „Suunised puidu pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” II lisas, mis näitab, et puidust pakkematerjal on läbinud tunnustatud fütosanitaarse töötluse.

Esimest alapunkti kohaldatakse alates 1. juulist 2009.”


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/71


KOMISJONI OTSUS,

26. november 2008,

millega muudetakse otsust 2003/61/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel Kanada teatavatest provintsidest pärit seemnekartuli osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ teatavatest sätetest

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7317 all)

(Ainult hispaania-, itaalia-, kreeka-, malta-, ja portugalikeelne tekst on autentsed)

(2008/891/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ei või Kanadast pärit seemnekartulit ühendusse sisse tuua. Nimetatud direktiiviga on lubatud siiski ka erandeid kõnealusest reeglist, tingimusel et kahjulike organismide levitamise ohtu ei ole.

(2)

Komisjoni otsusega 2003/61/EÜ (2) on ette nähtud erand teatavatest Kanada provintsidest pärit seemnekartuli teatavatel tingimustel Kreekasse, Hispaaniasse, Itaaliasse, Küprosesse, Maltasse ja Portugali importimiseks.

(3)

Portugal on taotlenud nimetatud erandi pikendamist.

(4)

Kõnealust erandit õigustav olukord püsib muutumatuna ning seetõttu tuleks erandeid jätkuvalt kohaldada.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2003/61/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2003/61/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

järgmisteks kartuliturustamise hooaegadeks: 1. veebruar 2003–31. märts 2003, 1. detsember 2003–31. märts 2004, 1. detsember 2004–31. märts 2005, 1. detsember 2005–31. märts 2006, 1. detsember 2006–31. märts 2007, 1. detsember 2007–31. märts 2008, 1. detsember 2008–31. märts 2009, 1. detsember 2009–31. märts 2010 ning 1. detsember 2010–31. märts 2011.”

2.

Artiklis 15 asendatakse kuupäev „31. märts 2008” kuupäevaga „31. märts 2011”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Malta Vabariigile ja Portugali Vabariigile.

Brüssel, 26. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 23, 28.1.2003, lk 31.


Euroopa Keskpank

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/73


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

28. oktoober 2008,

Euroopa Keskpanga poolt kohustusliku reservi kohaldamise üleminekusätete kohta pärast euro kasutuselevõttu Slovakkias

(EKP/2008/14)

(2008/892/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 19.1 ja artikli 47.2 esimest taanet,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1)

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9), (2)

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga sanktsioonide rakendamise volituste kohta, (3)

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (4) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2423/2001 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/2001/13), (5)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euro kasutusele võtmine Slovakkia poolt 1. jaanuaril 2009. aastal tähendab, et Slovakkias asuvate krediidiasutuste ja krediidiasutuste filiaalide suhtes hakkavad alates sellest kuupäevast kehtima kohustusliku reservi nõuded.

(2)

Nende asutuste integreerimiseks eurosüsteemi kohustuslike reservide süsteemi on tarvis vastu võtta üleminekusätted sujuva integreerumise tagamiseks, ilma et krediidiasutustele osalevates liikmesriikides, sealhulgas Slovakkias krediidiasutusele, pandaks ebaproportsionaalset koormust.

(3)

EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 10 tuleneb liikmesriigi kohustus välja töötada ja rakendada riigis kõik kohased statistika kogumise meetmed, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks ning statistikavaldkonna õigeaegse ettevalmistuse tagamiseks euro kasutuselevõtul,

ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid „asutus”, „reservinõue”, „hoidmisperiood”, „reservibaas” ja „osalev liikmesriik” samas tähenduses kui määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9).

Artikkel 2

Üleminekusätted Slovakkias asuvatele asutustele

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklist 7 kestab Slovakkias asuvate asutuste ülemineku hoidmisperiood 1. jaanuarist 2009 kuni 20. jaanuarini 2009.

2.   Iga Slovakkias asuva asutuse reservibaas ülemineku hoidmisperioodil määratakse kindlaks vastavalt nende bilansi koosseisule 31. oktoobril 2008. Slovakkias asuvad asutused teatavad oma reservibaasi Národná banka Slovenskale (Slovakkia keskpangale) vastavalt EKP rahandus- ja finantsstatistika aruandlusraamistikule, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13). Slovakkias asuvad asutused, kes saavad rakendada määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikli 2 lõikes 2 sätestatud erandit, arvutavad ülemineku hoidmisperioodi reservibaasi oma 30. septembri 2008 bilansi alusel.

3.   Ülemineku hoidmisperioodi kohustusliku reservi arvutab välja kas Slovakkias asuv asutus või Slovakkia keskpank. Osapool, kes arvutab välja kohustusliku reservi, esitab oma arvutuse teisele osapoolele, jättes talle piisavalt aega arvutust kontrollida ja esitada oma parandused. Osapooled kinnitavad arvutatud kohustusliku reservi koos parandustega hiljemalt 9. detsembril 2008. Juhul kui osapool ei kinnita kohustusliku reservi suurust 9. detsembriks 2008, loetakse arvutatud summa kinnitatuks ja see kehtib ülemineku hoidmisperioodil.

4.   Artikli 3 lõiked 2 kuni 4 kehtivad vajalike muudatustega (mutatis mutandis) Slovakkias asuvate asutuste suhtes, mis võimaldab neil oma reservibaasist esimesel hoidmisperioodil maha arvata mis tahes kohustused Slovakkias asuvate asutuste ees, olenemata sellest, et kohustusliku reservi arvutamise ajal ei ole neid asutuste nimekirjas, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 lõike 3 kohustusliku reservi nõuet.

Artikkel 3

Üleminekusätted teistele osalevates liikmesriikides asuvatele asutustele

1.   Slovakkias asuvate asutuste ülemineku hoidmisperiood ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 7 kohaselt teistes osalevates liikmesriikides asuvate asutuste suhtes kohaldatavat hoidmisperioodi.

2.   Teistes osalevates liikmesriikides asuvad asutused võivad otsustada oma reservibaasist hoidmisperioodidel 10. detsembrist 2008 kuni 20. jaanuarini 2009 ja 21. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2009 maha arvata kohustused Slovakkias asuvate asutuste ees, olenemata sellest, et kohustusliku reservi arvutamise ajal ei ole need asutused määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 lõikes 3 nimetatud reservinõudega hõlmatud asutuste loetelus.

3.   Teistes osalevates liikmesriikides asuvad asutused, kes soovivad maha arvata kohustused Slovakkias asuvate asutuste ees, arvutavad hoidmisperioodidel 10. detsembrist 2008 kuni 20. jaanuarini 2009 ja 21. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2009 oma kohustusliku reservi vastavalt oma bilansile 31. oktoobril 2008 ja 30. novembril 2008 ning esitavad aruande määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa tabeli 1 joonealusele märkusele 5 vastava tabeliga, osutades Slovakkias asuvatele asutustele kui EKP kohustusliku reservi süsteemi subjektidele.

See ei mõjuta asutuste kohustust esitada aruanne asjaomaste perioodide statistikaga vastavalt määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa tabelile 1, osutades Slovakkias asuvatele asutustele kui välismaailma pankadele.

Tabelid esitatakse määrusega (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) kehtestatud tähtaegadel ja korras.

4.   Hoidmisperioodideks, mis algavad 2008. aasta detsembris ning 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris, arvutavad teistes osalevates liikmesriikides asuvad asutused, kes saavad kohaldada määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikli 2 lõikes 2 sätestatud erandit ja soovivad maha arvata kohustused Slovakkias asuvate asutuste ees, oma kohustusliku reservi 30. septembri 2008 bilansi alusel ja esitavad aruande määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa tabeli 1 joonealusele märkusele 5 vastava tabeliga, osutades Slovakkias asuvatele asutustele kui EKP kohustusliku reservi süsteemi subjektidele.

See ei mõjuta asutuste kohustust esitada aruanne asjaomaste perioodide statistikaga vastavalt määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa tabelile 1, osutades Slovakkias asuvatele asutustele kui välismaailma pankadele.

Tabelid esitatakse määrusega (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) kehtestatud tähtaegadel ja korras.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev otsus on adresseeritud Slovakkia keskpangale, Slovakkias asuvatele asutustele ja muudes osalevates liikmesriikides asuvatele asutustele.

2.   Käesolev otsus jõustub 1. novembril 2008.

3.   Juhul kui käesolevas otsuses puuduvad erisätted, kohaldatakse määruste (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) ja (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) sätteid.

Frankfurt Maini ääres, 28. oktoober 2008

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(2)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(3)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(4)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(5)  EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/76


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

17. november 2008,

millega kehtestatakse eurosüsteemi ühishanke raamistik

(EKP/2008/17)

(2008/893/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 105 ja 106,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 12.1 koosmõjus artiklitega 3.1, 5, 16 ja 24,

ning arvestades järgmist:

(1)

EKPSi põhikirja artikli 12.1 kohaselt võtab EKP nõukogu vastu suuniseid ja otsuseid, mis on vajalikud eurosüsteemile pandud ülesannete täitmiseks. Seega on EKP nõukogul otsustuspädevus eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalike kaupade ja teenuste hankega seotud lisategevuse korraldamise osas.

(2)

Euroopa Ühenduse hankealased õigusaktid lubavad mitmetel tellijatel läbi viia kaupade ja teenuste ühishanget. See põhimõte sisaldub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (1) põhjenduses 15 ja artiklis 11, mille kohaselt võib kasutada teatavat tsentraliseeritud ostukorraldust.

(3)

Eurosüsteemi eesmärk on kulutasuvuse ja -säästlikkuse põhimõtete järgimine ning parim hinna ja kvaliteedi suhe kaupade ja teenuste hankel. EKP nõukogu on seisukohal, et kaupade ja teenuste ühishange on vahend nende eesmärkide saavutamisel, kuna kasutab mastaabisäästu sünergiat.

(4)

Eurosüsteemi ühishanke raamistikku luues on Euroopa Keskpanga (EKP) eesmärgiks kaasata selles ühishankes EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad.

(5)

Ühishanke koordineerimiseks on EKP nõukogu asutanud eurosüsteemi hankekoordineerimise talituse (Eurosystem Procurement Coordination Office, EPCO). EKP nõukogu on määranud Banque centrale du Luxembourgi (Luksemburgi keskpanga) EPCO asukohaks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2012.

(6)

Käesolev otsus ei mõjuta keskpankade võimalust taotleda EPCO-lt tuge seoses kaupade ja teenuste hankega, mis jäävad käesoleva otsuse reguleerimisalast välja.

(7)

Ka keskpankadel liikmesriikides, kus eurot pole veel kasutusele võetud, võib esineda huvi osaleda EPCO tegevuses ja ühises hankemenetluses ning see toimub samadel tingimustel, mida kohaldatakse keskpankadele,

ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„eurosüsteem” – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

b)

„eurosüsteemi ülesanded” – ülesanded, mis on eurosüsteemile pandud kooskõlas asutamislepingu ja EKPSi põhikirjaga;

c)

„keskpank” – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

d)

„juhtiv keskpank” – keskpank, kes vastutab ühise hankemenetluse läbiviimise eest;

e)

„asukoha keskpank” – EKP nõukogu poolt EPCO asukohaks määratud keskpank;

f)

„EPCO juhtivkomitee” – EKP nõukogu asutatud komitee EPCO tegevuse juhtimiseks. EPCO juhtivkomitee koosseisu kuuluvad üks liige igast keskpangast, kes valitakse vanempersonali hulgast, kellel on eksperditeadmised oma asutuse korraldusest ja strateegilistest küsimustest, ja hankeeksperdid. EPCO juhtivkomitee annab EKP juhatuse kaudu aru EKP nõukogule. EKP määrab juhtivkomitee esimehe ja sekretariaadi;

g)

„ühine hankemenetlus” – kaupade ja teenuste ühishanke menetlus, mille viib läbi juhtiv keskpank hankemenetluses osalevate keskpankade huvides.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse eurosüsteemi ülesannete teostamiseks vajalike kaupade ja teenuste keskpankade ühishankele.

2.   Keskpankade osalemine EPCO tegevuses ja ühises hankemenetluses on vabatahtlik.

3.   Käesolev otsus ei mõjuta 16. septembri 2004. aasta suunist EKP/2004/18 euro pangatähtede hanke kohta. (2)

Artikkel 3

Eurosüsteemi hankekoordineerimise talitus

1.   EPCO teostab järgmisi ülesandeid:

a)

hõlbustab hea hanketava kasutuselevõtmist eurosüsteemis;

b)

loob ühishanke infrastruktuuri (näiteks oskused, teostusvahendid, infosüsteemid, menetlused);

c)

teeb EPCO-le keskpankade poolt esitatud hankevajaduste alusel kindlaks võimalikud ühishanke juhud, mis jäävad käesoleva otsuse reguleerimisalasse või sellest väljapoole;

d)

valmistab punktis c osutatud hinnangu alusel ette ja ajakohastab ühise hankemenetluse aastakava;

e)

valmistab koostöös ühises hankemenetluses osalevate keskpankadega ette ühtsed tingimused;

f)

toetab keskpanku ühises hankemenetluses;

g)

toetab keskpanku hangetes, mis on seotud Euroopa Keskpankade Süsteemi ühisprojektidega, kui seda taotleb projekti juhtiv keskpank.

2.   Asukoha keskpank tagab EPCO ülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja personali kooskõlas EKP nõukogu poolt heaks kiidetud eelarvega lõike 4 kohaselt.

3.   Konsulteerides EPCO juhtivkomiteega, võib asukoha keskpank kehtestada reegleid EPCO sisekorralduse ja halduse kohta, sealhulgas EPCO personali tegevusjuhised, mille eesmärgiks on tagada oma ülesannete täitmise suurim usaldusväärsus.

4.   Keskpangad rahastavad EPCO eelarvet kooskõlas EKP nõukogu poolt vastu võetud reeglitega. EPCO juhtivkomitee ja EKP juhatuse kaudu esitab EPCO enne majandusaasta algust ettepaneku aastaeelarve kohta EKP nõukogule heakskiitmiseks.

5.   EPCO esitab tegevuse aastaaruande EKP nõukogule EPCO juhtivkomitee ja EKP juhatuse kaudu.

6.   EPCO tegevust kontrollib siseaudiitorite komitee (Internal Auditors Committee) kooskõlas EKP nõukogu poolt vastu võetud reeglitega. See ei mõjuta asukoha keskpanga kohaldatavaid või vastu võetud kontrolli ja auditi reegleid.

7.   EPCO juhtivkomitee peab viis aastat pärast EPCO asutamist andma hinnangu EPCO tegevuse tulemuslikkusele ja tõhususele. Selle hinnangu põhjal otsustab EKP nõukogu, kas on vajalik läbi viia valikumenetlus uue asukoha keskpanga leidmiseks.

Artikkel 4

Ühine hankemenetlus

1.   Ühist hankemenetlust tuleb lugeda käesoleva otsuse eesmärgil vajalikuks, kui i) mõistlikult saab eeldada, et kaupade ja teenuste ühishankega kaasneksid soodsamad ostutingimused, mis vastavad kulutasuvuse ja -säästlikkuse põhimõtetele, või ii) keskpankadel tuleb nende kaupade ja/või teenustega seoses vastu võtta ühtlustatud nõuded.

2.   Olles tuvastanud võimaliku ühishanke juhu, esitab EPCO keskpankadele ühises hankemenetluses osalemise kutse. Keskpangad peavad EPCO-le õigeaegselt teatama oma kavatsusest ühises hankemenetluses osaleda ning kavatsuse korral teatama EPCO-le oma majandusvajadustest. Keskpank võib ühishankes osalemisest taganeda enne lepinguteate avaldamist.

3.   EPCO poolt koostatud ühishanke aastakava alusel, olles konsulteerinud EPCO juhtivkomiteega, võib EKP nõukogu algatada ühise hankemenetluse ja valida juhtiva(d) keskpanga(d) ühises hankemenetluses osalevate keskpankade hulgast. EKP nõukogule esitatakse kõik hanke aastakava ajakohastused.

4.   Juhtiv keskpank viib ühise hankemenetluse läbi ühises hankemenetluses osalevate keskpankade huvides kooskõlas hankereeglitega, mida kohaldatakse juhtiva keskpanga suhtes. Lepinguteates märgib juhtiv keskpank ühises hankemenetluses osalevad keskpangad ja lepingulise suhte struktuuri.

5.   Juhtiv keskpank koostab hankedokumendid ning hindab avaldusi ja pakkumisi koostöös EPCOga ja teiste ühises hankemenetluses osalevate keskpankadega.

6.   Juhtiv keskpank viib ühise hankemenetluse läbi hankemenetluse aastakavas osutatud keel(t)es.

Artikkel 5

Keskpankade osalemine juhul, kui liikmesriigis pole eurot veel kasutusele võetud

EKP nõukogu võib kutsuda EPCO tegevuses ja ühises hankemenetluses osalema keskpanku liikmesriikides, kus eurot pole veel kasutusele võetud, keskpankadele kohaldatavate tingimuste alusel.

Artikkel 6

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 1. detsembril 2008.

Frankfurt Maini ääres, 17. november 2008

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(2)  ELT L 320, 21.10.2004, lk 21.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/79


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS EUMM/1/2008,

16. september 2008,

Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhi ametisse nimetamise kohta

(2008/894/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 25 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia), (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2008/736/ÜVJP artikli 10 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas asutamislepingu artikliga 25 volitatud tegema asjakohaseid otsuseid missiooni EUMM Georgia poliitilise kontrollimise ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas nimetama ametisse missiooni juhi.

(2)

Peasekretär/kõrge esindaja on teinud ettepaneku nimetada missiooni EUMM Georgia juhiks Hansjörg HABER,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Hansjörg HABER Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhiks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse 15. septembrini 2009.

Brüssel, 16. september 2008

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

C. ROGER


(1)  ELT L 248, 17.9.2008, lk 26.


29.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/80


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS BiH/14/2008,

21. november 2008,

Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Euroopa Liidu vägede juhataja nimetamise kohta

(2008/895/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 25 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP (Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas), (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2004/570/ÜVJP artikli 6 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed võtma vastu edasisi otsuseid Euroopa Liidu vägede juhataja nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 25. septembril 2007 vastu otsuse BiH/11/2007, (2) millega kindralmajor Ignacio MARTÍN VILLALAÍN nimetati Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Euroopa Liidu vägede juhatajaks.

(3)

ELi operatsiooni ülem on esitanud soovituse nimetada uueks Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhatajaks kindralmajor Stefano CASTAGNOTTO.

(4)

Euroopa Liidu sõjaline komitee toetas kõnealust soovitust.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 6 kohaselt ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises.

(6)

Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 12. ja 13. detsembril 2002 võeti vastu deklaratsioon, milles sätestatakse, et „Berlin Plus’i” kokkuleppeid ja nende rakendamist kohaldatakse üksnes nende Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, kes on kas NATO liikmed või programmi „Partnerlus rahu nimel” osalisriigid ning on sellest tulenevalt sõlminud NATOga kahepoolsed julgeolekukokkulepped,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhatajaks kindralmajor Stefano CASTAGNOTTO.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 4. detsembril 2008.

Brüssel, 21. november 2008

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

C. ROGER


(1)  ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.

(2)  ELT L 288, 6.11.2007, lk 60.