I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

12.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 301/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1117/2008,

11. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 110b lõiget 2 ja artiklit 145 punkti r teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 637/2008, (2) on määratud kindlaks toodanguga seotud puuvillatoetuse eeskirjad, mis on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-310/04.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a. peatükis on ette nähtud võimalus anda puuvilla tootmise otsetoetust. Seetõttu tuleks kohandada vastavaid üksikasjalikke eeskirju, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1973/2004. (3)

(3)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 on ette nähtud, et puuvillatoetuse saamiseks hektari kohta peab põllumajandustootja külvama liikmesriikide poolt heakskiidetud sorte ja kasvatama puuvilla põllumajandusmaal, millel liikmesriik on puuvillakasvatust lubanud. Seega tuleks täpsustada nii puuvillasortide kui ka nende kasvatamiseks sobiva põllumajandusmaa heakskiitmise kriteeriumid.

(4)

Puuvillatoetuse saamiseks hektari kohta peavad põllumajandustootjad külvama põllumajandusmaale, millel liikmesriik on puuvillakasvatust lubanud. Kehtestada tuleks külvi kriteerium. Külvi õige teostuse hindamise objektiivseks kriteeriumiks peab olema heakskiidetud põllumajandusmaade minimaalne istutustihedus, mille kehtestab liikmesriik vastavalt mulla- ja kliimatingimustele ja piirkondlikele iseärasustele.

(5)

Liikmesriigid peaksid puuvillatootmisega tegelevad tootmisharudevahelised organisatsioonid heaks kiitma objektiivsete kriteeriumide alusel, lähtudes tootmisharudevaheliste organisatsioonide suurusest ja nende sisekorraldusest. Tootmisharudevahelise organisatsiooni suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvestada organisatsiooni liikmeks oleva toorpuuvillatehase suhtes kehtestatud nõuet, et ettevõte oleks suuteline vastu võtma piisava koguse toorpuuvilla.

(6)	Selleks, et vältida raskusi abikava haldamisel, võib tootja olla ainult ühe tootmisharudevahelise organisatsiooni liige. Samal põhjusel võib tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja tarnida toodetavat puuvilla ainult samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

(7)

Puuvilla abikava raames nõutakse, et liikmesriigid annavad oma tootjatele teatavat puuvillakasvatusega seotud teavet, nt heakskiidetud sordid, puuvillatootmise põllumajandusmaade heakskiitmist käsitlevad objektiivsed kriteeriumid ja minimaalne istutustihedus. Selleks, et põllumajandustootjaid õigeaegselt teavitada, peab liikmesriik edastama neile kõnealuse teabe kindlaksmääratud kuupäevaks.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1973/2004 vastavalt muuta.

(9)	Kuna määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a. peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, tuleks ka käesolevas määruses kehtestatud üksikasjalikke eeskirju kohaldada alates samast kuupäevast.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1973/2004 17a. peatükk asendatakse järgmisega:

„17a. PEATÜKK

PUUVILLA ERITOETUS

Artikkel 171a

Puuvillatootmise põllumajandusmaade heakskiitmine

Liikmesriigid kehtestavad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kiidetakse põllumajandusmaad heaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110a sätestatud puuvilla eritoetuse saamiseks.

Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmistest elementidest:

a)	nende piirkondade põllumajandus, mille jaoks puuvillatootmine on oluline;

b)	kõnesolevate piirkondade mulla- ja kliimatingimused;

c)	niisutussüsteem;

d)	rotatsioonisüsteemid ja viljelustehnikad, mis tõenäoliselt parandavad keskkonda.

Artikkel 171aa

Külvisortide heakskiitmine

Liikmesriigid kinnitavad ühenduse kataloogis registreeritud sordid, mis on kohandatud turu vajadustele.

Artikkel 171ab

Abikõlblikkuse tingimused

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 osutatud alade külv saavutatakse minimaalse taimede tihedusega, mille kehtestab liikmesriik vastavalt mulla- ja kliimatingimustele ning vajaduse korral piirkondlikele iseärasustele.

Artikkel 171ac

Agronoomiatavad

Liikmesriikidel on lubatud kehtestada erieeskirjad kultuuride hooldamiseks normaalsetes kasvutingimustes vajalike agronoomiatavade, välja arvatud koristustööde kohta.

Artikkel 171ad

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine

1. Igal aastal kiidavad liikmesriigid enne 31. detsembrit heaks järgmise aasta külviperioodiks iga puuvillatootmisega tegeleva tootmisharudevahelise organisatsiooni, kes seda taotleb ja

a)	kelle hõlmatav kogupindala ületab liikmesriigi kehtestatud vähemalt 4 000 ha piiri, mis vastab artiklis 171a osutatud heakskiidukriteeriumidele ja mis sisaldab vähemalt üht toorpuuvillatehast;

b)	kes on vastu võtnud töökorra, mis puudutab eelkõige liitumistingimusi ja osamakseid kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega.

Aastaks 2009 annavad liikmesriigid puuvillatootmisega tegelevatele tootmisharudevahelistele organisatsioonidele heakskiidu enne 28. veebruari 2009.

2. Kui leitakse, et heaks kiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei järgi lõikes 1 sätestatud heakskiitmiskriteeriume, tühistab liikmesriik heakskiidu, kui asjaomaste kriteeriumide järgimata jätmist ei heastata mõistliku aja jooksul. Kui on kavas heakskiit tühistada, teatab liikmesriik kavatsusest ja tühistamise põhjustest tootmisharudevahelisele organisatsioonile. Liikmesriik võimaldab tootmisharudevahelisel organisatsioonil esitada oma märkused kindlaks määratud aja jooksul. Tühistamise korral sätestavad liikmesriigid asjakohaste sanktsioonide rakendamise.

Põllumajandustootjad, kes on sellise heaks kiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, mille heakskiit on vastavalt esimesele lõigule tühistatud, kaotavad oma õiguse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110e lõikes 2 sätestatud toetuse suurendamisele.

Artikkel 171ae

Tootjate kohustused

1. Üks tootja ei või kuuluda mitmesse tootmisharudevahelisse organisatsiooni.

2. Tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja on kohustatud tarnima toodetavat puuvilla samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

3. Tootjate kuulumine akrediteeritud tootmisharudevahelisse organisatsiooni peab olema vabatahtliku liitumise tulemus.

Artikkel 171af

Teatamine tootjatele

1. Liikmesriigid teatavad puuvilla tootvatele põllumajandustootjatele asjaomase aasta 31. jaanuariks:

a)	heaks kiidetud sordid; artikli 171aa alusel pärast nimetatud kuupäeva heaks kiidetud sordid tuleb põllumajandustootjatele siiski teatavaks teha sama aasta 15. märtsiks;

b)	põllumajandusmaade heakskiitmise kriteeriumid;

c)	artiklis 171ab osutatud puuvillataimede minimaalne tihedus;

d)	nõutavad agronoomiatavad.

2. Sordi heakskiidu tühistamise korral teavitavad liikmesriigid sellest põllumajandustootjaid hiljemalt 31. jaanuariks järgmise aasta külviks.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 178, 5.7.2008, lk 1.

(3) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.

12.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 301/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1118/2008,

11. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1075/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. novembrist 2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. novembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1075/2008. (3)

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 1075/2008 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1075/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1075/2008 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 12. novembrist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. november 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3) ELT L 294, 1.11.2008, lk 6.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 12. novembrist 2008

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	28,01
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	8,12
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	8,12
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	28,01

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

31.10.2008-10.11.2008

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	192,55	120,48	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	237,49	227,49	207,49	116,94
Lahe lisatasu	—	16,03	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	14,92	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	13,10 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	12,79 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

12.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 301/14

KOMISJONI OTSUS,

16. juuli 2008,

riigiabi C 14/07 (ex NN 15/07) kohta, mida Itaalia on andnud ettevõtetele NGP ja SIMPE

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3528 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/848/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi (1) vastavalt nimetatud artiklitele ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	14. juulil 2006. aastal teatas Itaalia oma kavatsusest anda ümberkorraldusabi ettevõttele NGP S.p.A. (NGP). Puuduvad lisad saadeti 28. juuli 2006. aasta kirjas. Eelnevalt oli komisjonile laekunud kolm kaebust, mille kohaselt oleks abi, mida Itaalia kavatses NGPle anda, mõjutanud sünteeskiu turgu.

(2)	22. augustil 2006. aastal palus komisjon täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 14. detsembri 2006. aasta kirjas. 12. veebruaril 2007. aastal palus komisjon täiendavaid andmeid, mille Itaalia esitas 7. märtsi 2007. aasta kirjas, mis registreeriti 8. märtsil 2007.

(3)	10. mail 2007. aastal teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada nimetatud abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus.

(4)

16. juulil 2007. aastal lähetatud kirjas esitas Itaalia nimetatud menetluse raames oma märkused. 25. oktoobril 2007. aastal palus komisjon täiendavat teavet ja Itaalia vastas sellele 23. novembri 2007. aasta kirjas. 13. detsembril 2007. aastal toimus Itaalia ametiasutuste ja komisjoni talituste kohtumine. Komisjon palus täiendavaid selgitusi 8. veebruari 2008. aasta kirjas, millele Itaalia vastas 25. veebruari 2008. aasta kirjas. 22. mail 2008. aastal edastas Itaalia e-posti teel täiendavad märkused.

(5)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(6)	Huvitatud isikud saatsid komisjonile asjaomaseid märkusi. Ta edastas need Itaaliale, pakkudes võimalust nende kommenteerimiseks, ja sai vastavasisulised märkused 21. septembri 2007. aasta kirjas.

2. KIRJELDUS

2.1. Abisaaja

(7)

Teatisest selgub, et abisaajaks on NGP, Acerras (Campania maakond) asuv ettevõte. NGP asutati 2003. aasta veebruaris polüesterpolümeeride tootmisega (polümerisatsioon) tegeleva tootmisharu eraldumisel polüesterkiu tootmisega tegelevast ettevõttest Montefibre, mis samuti asub Acerras. Polüesterpolümeer on vahetoode, mida muu hulgas kasutatakse polüesterkiu tootmisel.

(8)

NGP vara koosnes kahest tehasest ja ühest soojuselektrijaamast, mõnest abirajatisest ja uurimiskeskusest. Esimene tehas tootis vahetootena dimetüültereftalaati (DMT). Dimetüültereftalaati kasutati toorainena teises tehases (polümerisatsiooni tehas), mis tootis vedelal kujul polümeeri Montefibre tehase varustamiseks või tahkel kujul graanul-polümeeri välisturule.

(9)	Polümerisatsioonitehas töötas kolme tootmisliiniga – CP1, CP2 ja CP3, millest viimane oli valminud 2003. aastal. Itaalia oli andnud regionaalabina 13,7 miljonit eurot investeeringuteks polümerisatsioonitehasesse CP3. Abi anti komisjoni poolt heaks kiidetud regionaalabi kava alusel. (3)

2.2. NGP rahalised raskused

(10)

Alates oma asutamisest võitles NGP mitmete raskustega. 2003. aastal tuli jahutussüsteemi rikke tõttu tootmine peatada. Kuigi rikkis aparatuur vahetati ajutise vastu välja, ei taastunud tehase täielik töövõimsus. NGP olukorda raskendas dollari vahetuskursi nõrgenemisega seotud tugev hinnasurve, mis tugevdas väljaspool eurotsooni tegutsevate tootjate konkurentsivõimet.

(11)

DMT tootmiskulud olid suures osas püsikulud, need ei sõltunud tootmismahust. Granulaarse ja vedela polümeeri müügikoguse vähenemine tõi kaasa DMT tehase tootmise languse. Püsikulude suure osakaalu tõttu vähenes tootmiskulude kogusumma tootmise vähenemise tulemusel aga vaid vähesel määral. Samal ajal suurenesid DMT tehase tootmisprotsessi ühikukulud arvestatavalt.

(12)	2003. aastal, st viimasel täisvõimsusega töötatud aastal, oli NGP kahjumi suuruseks 29,68 miljonit eurot ja 2004. aastal 17,87 miljonit eurot. 2005. aastal oli ettevõtte kasum aga 5,27 miljonit eurot, peamiselt tänu erakorralistele tuludele.

2.3. Ümberkorralduskava

(13)

2004. aasta jaanuaris võttis ettevõtte juhatus vastu otsuse peatada tootmistegevus ja alustada olemasolevate tööstusrajatiste ümberprofileerimise projekti. Eesmärgiks oli polümerisatsioonitehases kasutatava tooraine muutmine ja isevalmistatud DMT välja vahetamine teise toorainega, puhastatud tereftaalhappega (PTA), saades selliselt paindlikuma kulustruktuuri. Hinnati, et uuele toorainele üleminekuks oli vaja veel 22 miljonit eurot. Ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu ei oleks NGP suutnud investeeringut lõpuni viia.

(14)	2004. aasta mais allkirjastasid erinevad riigiasutused, Montefibre, NGP ja teised ettevõtted koostööprotokolli, milles kõik osapooled nõustusid vajadusega kaitsta investeeringuid, mille tegemist CP3 tehasesse oli alustatud, ja need lõpule viia.

(15)

2005. aasta juulis allkirjastasid riigi- ja piirkondlikud ametiasutused, NGP, Montefibre ja Edison (veel üks Acerras asuv ettevõte) kokkuleppe, millega lepiti kokku programm, mis käsitles NGP tegevuspaika ja muid Acerra tegevuspaigas toimuvaid tegevusi. Nimetatud kokkuleppe NGP-d käsitlevad põhipunktid olid järgmised:

(16)

2005. aasta juulis asutati uus, NGP enamusosalusega ning Montefibre (19,1 % aktsiakapitalist) ja riikliku arenguagentuuri Sviluppo Italia (9,8 % aktsiakapitalist) vähemusosalusega ettevõte SIMPE S.p.A. SIMPE oleks üle võtnud NGP polümerisatsioonitegevuse (st. materiaalse põhivara ja sellega seonduvad kohustused) ja osa tööjõust. NGP osaks oleks jäänud üksnes teenuste pakkumine; (4)

(17)	DMT tootmise tehase sulgemine ja uue ettevõtte SIMPE poolt tehtavad CP3 liini jaoks ettenähtud investeeringud, mille eesmärk oli vahetada isetoodetav DMT välja uue toorainega, välismaalt ostetava puhastatud tereftaalhappega (PTA) (5);

(18)	Itaalia ülesandeks oli pakkuda rahalisi meetmeid kokku 20,87 miljoni euro ulatuses, toetamaks investeeringuid uuele toorainele üleminekul. Nimetatud meetmeid on kirjeldatud järgnevalt.

2.4. Rahaline toetus

(19)	Esimene meede seisneb 10,75 miljoni euro suuruses toetuses, millest 5 miljonit tuleb kanda Campania maakonnal ja ülejäänu tööstusministeeriumil. Abi võimaldati 18. mail 2006. aastal.

(20)	Teine meede seisneb tööstusministeeriumi antud 6,523 miljoni euro suuruses vähendatud intressimääraga sooduslaenus, mille intressimäär on 36 % baasintressimäärast. Laen anti 18. mail 2006. aastal.

(21)

Kolmas meede seisneb Sviluppo Italia 3,6 miljoni euro suuruses ajutises osaluses SIMPE riskikapitalis (9,8 % aktsiakapitalist). Osalus rakendus 5. mail 2006. aastal. Ülejäänud kaks SIMPE aktsionäri, NGP ja Montefibre, kohustusid aktsiad Sviluppo Italia käest välja ostma 3–5 aasta jooksul hinna eest, mis võrdub nominaalväärtusega, millele on liidetud aastased intressid keskmise pikkusega ja pikaajaliste tehingute puhul aluseks võetava ametliku viitemäära alusel, mida suurendatakse vähemalt 2 protsendipunkti võrra.

(22)	Kõik kolm meedet rakendati SIMPE kasuks.

2.5. Uued arengusuunad

(23)

2007. aasta veebruaris omandas Hispaania päritolu rahvusvaheline keemiaettevõte La Seda de Barcelona Montefibre aktsiad SIMPE-s ja investeeris ettevõtte lisakapitaliks 20,7 miljonit eurot, muutudes 50,1 % osalusega ettevõtte enamusaktsionäriks. Teised SIMPE aktsionärid on NGP ja Sviluppo Italia, vastavalt 43,6 % ja 6,3 % osalusega.

(24)

SIMPE omandamine La Seda de Barcelona poolt tõi algsesse ümberkorralduskavasse muudatusi. Kui 2005. aasta juulis koostatud kava järgi (vt eespool) oleks SIMPE jätkanud NGP tegevusliini, st peamiselt polümeeride tootmist tekstiilitööstusele, siis nüüd keskendub projekt eelkõige polümeeri (plastmaterjal) tootmisele polüetüleentereftalaadi (PET) turu jaoks. La Seda de Barcelona on üks suurimaid polüetüleentereftalaadi tootjaid ELis.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

3.1. Ümberkorraldusabi

(25)

Itaalia teavitas abist vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (6) (edaspidi „ühenduse suunised”). EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohases ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses viitas komisjon kahtlustele, kas nimetatud suunistes sätestatud tingimused on täidetud.

(26)

Komisjon avaldas kahtlust tegeliku abisaaja ja abikõlblikkuse osas. Itaalia oli abisaajana nimetanud NGP-d. Kõik kolm meedet rakendati aga SIMPE kasuks, mis vastasutatud ettevõttena ei vasta ümberkorraldusabi saamise tingimustele (ühenduse suuniste punkt 12). Seega kahtles komisjon, kas SIMPE ja NGP tohtinuks kontsernina abi saada. NGP oli asutanud SIMPE polümerisatsioonitehaste ümberkorraldamiseks, millele oli suunatud ka kõnealune abi. Teisest küljest ei olnud NGP vastavalt ühenduse suunistele vastasutatud ettevõte, pealegi oli tegemist raskustes oleva ettevõttega, mistõttu vastas ta ümberkorraldusabi saamise tingimustele.

(27)

Isegi kui NGP ja SIMPE võisid olla kontsernina abisaajatena vastuvõetavad, väljendas komisjon kahtlust, kas ühenduse suunistes sätestatud ülejäänud tingimused olid täidetud. Eelkõige ei olnud Itaalia esitanud ümberkorralduskava, mis täitnuks kõiki nimetatud suuniste punktis 3.2.2 sätestatud tingimusi nii SIMPE kui ka NGP puhul. Itaalia esitatud ettevõtluskavas puudus SIMPE puhul nii detailne turu-uuring kui ka äriühingu eriliste tugevate ja nõrkade külgede analüüs. Komisjon täheldas siiski, et SIMPE oli vahepeal läinud üle teisele ettevõttele ning selles etapis polnud ta suuteline hindama nimetatud tehingu tagajärgi. NGP puhul polnud Itaalia esitanud ühtegi viidet läbiviidavate ümberkorraldusmeetmete kulude ega nende täpse rahastamise kohta. Olemasoleva teabe alusel kahtles komisjon, kas elujõulisuse taastamise tingimused olid täidetud.

(28)

Kuna Itaalia oli nii SIMPE kui ka NGP puhul jätnud tasakaalustusmeetmed nimetamata, kahtles komisjon, kas konkurentsi põhjendamatu moonutamise vältimise tingimusest oli kinni peetud. Samuti puudus komisjonil teave ümberkorralduskulude kogusumma ja abisaaja panuse kohta, mis on vajalik, et kindlaks teha, kas abi piirdus vastavalt ühenduse suunistele minimaalse vajalikuga.

(29)	Lõpetuseks tuleks märkida, et Itaalia oli kohe alguses teatanud Sviluppo Italia poolsest kapitalitoetusest, kuid hiljem väitis Itaalia, et see anti turutingimustel ega ole vaadeldav abina. Komisjon oli selle väite suhtes kahtleval seisukohal.

3.2. Piirkondliku riigiabi andmise juhend

(30)

Komisjon andis ühtlasi hinnangu abi vastavuse kohta piirkondliku riigiabi andmise juhendile. (7) SIMPE asub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohases regionaalabi saamise tingimustele vastavas piirkonnas, mille puhul regionaalabi ülemmäär võrdub 35 % abi netoekvivalendiga abikõlblikest investeeringutest. Kõnealused meetmed olid suunatud SIMPE-le, et ta saaks läbi viia CP3 liini investeeringuprojektid. Siiski polnud komisjonil teavet, mis võimaldanuks hinnata, kas CP3 liini investeeringute kulusid oleks saanud käsitleda investeeringuteks ettenähtud regionaalabina ja kas regionaalabi 35 % ülemmäärast peeti kinni.

4. ITAALIA MÄRKUSED

(31)

Mis puutub abimeetmetesse, siis kordas Itaalia, et Sviluppo Italia ajutine osalus SIMPE kapitalis ei kujuta endast riigiabi, kuna vastab erainvestori põhimõttele. Itaalia kinnitas, et kaks teist SIMPE aktsionäri (NGP ja La Seda de Barcelona) on kohustatud Sviluppo Italia osakud 3–5 aasta jooksul välja ostma hinna eest, mis võrdub nominaalväärtusega, millele on liidetud aastased intressid keskmise pikkusega ja pikaajaliste tehingute puhul aluseks võetava ametliku viitemäära alusel, mida suurendatakse vähemalt 2 protsendipunkti võrra. Nimetatud kohustus on lisaks kaetud tagatisega, mille NGP on andnud oma materiaalse põhivara baasil. Itaalia on arvamusel, et selliste kapitalitulu garantiidega oleks sarnase investeeringu teinud mis tahes erainvestor.

(32)

Lisaks kinnitas Itaalia, et ülejäänud kaks meedet võimaldati SIMPE-le komisjoni poolt heaks kiidetud (N 214/2003) (8) Itaalia seadusega nr 181/89 ette nähtud abikava raames ja et nii abikõlblikud kulud kui ka abi osatähtsus (täpsemalt regionaalabi ülemmäär 35 % abi netoekvivalendist) vastavad nimetatud kavas sätestatud tingimustele. Itaalia väidab, et hoolimata abi teavitamisest NGP-le suunatud ümberkorraldusabina, oli Itaalia arvamusel, et seda oleks võinud vaadelda SIMPE-le antud regionaalabina nimetatud abikava raames.

(33)	Itaalia kinnitas, et juhul kui komisjon ei nõustu abi kuulumisega N 214/2003 kava raamesse, peaks komisjon alternatiivselt vaatlema seda ümberkorraldusabiga kooskõlas olevana.

(34)	Itaalia väidab, et abisaajaks on NGP, keda võib lugeda raskustes olevaks ettevõtteks.

(35)	Võttes arvesse La Seda de Barcelona uut tegevusstrateegiat, esitas Itaalia muudatustega ümberkorralduskava NGP ja SIMPE kohta.

(36)

Nagu eelnevalt selgitatud, hakkab SIMPE nimetatud kava kohaselt CP3 liinil tootma peamiselt polüetüleentereftalaadi turule mõeldud polüesterpolümeeri. Itaalia esitatud turu-uuringust selgub, et pakendamiseks kasutatava plastmaterjali turg laieneb pidevalt ja selle nõudlus suureneb 7 % võrra aastas. (9) Peale selle jätkab SIMPE CP1 ja CP2 liinil polüesterpolümeeri tootmist, millega varustatakse Fidioni – see on ettevõte, kellele Montefibre loovutas oma polüesterkiu tootmise.

(37)	NGP jätkab tegevust selliste teenuste nagu teadusuuringud, laboriteenused ja heitveepuhastus pakkujana Acerra tööstusettevõtetele, kuid loobub täielikult tööstuslikust tootmistegevusest. Algest 270 töötajast jätab ettevõte endale 54 inimest ja 76 töötajat loovutatakse SIMPE-le.

(38)

Uus ümberkorralduskava näeb ette NGP tehtava 8,5 miljoni euro suuruse investeeringu teenuste infrastruktuuride kaasajastamisse. SIMPE teeb aga omalt poolt 40,4 miljoni euro suuruse investeeringu, millest 22 miljonit eurot kasutatakse uuele toorainele (PTA) üleminekuks CP3 liinil vastavalt esialgsele plaanile ning ülejäänu investeeritakse uue polümerisatsioonijärgse protsessi arendamiseks, mida läheb vaja PET tootmistsükli täiendamiseks ja CP1 ja CP2 liinide kohandamiseks ka PTA kasutamisele.

(39)	Itaalia esitatud tabelis on näidatud täpsed ümberkorralduskulud ja rahastamise allikad nii NGP kui ka SIMPE puhul. Nimetatud tabelis näidatakse ümberkorralduskulude kogusummana 103,5 miljonit eurot.

(40)

Uues kavas on esitatud NGP ja SIMPE osas kolm prognoosi – optimistlik, tagasihoidlik ja pessimistlik. Ka pessimistliku prognoosi kohaselt hakkab NGP kasumit tootma juba 2009. aastal. Pessimistliku prognoosi kohaselt muutuvad SIMPE tulemused positiivseks alles 2011. aastal, tagasihoidliku prognoosi kohaselt 2010. aastal ja optimistliku prognoosi kohaselt juba 2009. aastal.

5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(41)	NGP toetab Itaalia esitatud märkusi. Rahvusvaheline Keemiliste Kiudude Komitee (CIRFS), üks esialgsetest kaebajatest ja sünteeskiutööstuse esindaja, annab teada, et kui abi on suunatud eeskätt polüetüleentereftalaadi turule, siis see sünteeskiu tootmise sektorit ei mõjuta.

6. HINNANG

6.1. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(42)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vastavalt ühenduse väljakujunenud kohtupraktikale on kaubandust kahjustava abi kriteeriumiks see, kas abi saav ettevõte on tegev majandustegevuses, mis on liikmesriikidevahelise kaubanduse objektiks.

(43)

Toetust ja laenu võimaldasid SIMPE-le kaks riigiasutust, tööstusministeerium ja Campania maakond. Meetmeid rahastati niisiis riigi ressurssidest ja need on omistatavad riigile. Toetus pakub ettevõttele soodustust, nagu laengi, mis anti heas majanduslikus olukorras olevate ettevõtete puhul kohaldatavast viitemäärast madalama intressimääraga, millega ükski turuinvestor poleks niisugustel tingimustel nõustunud.

(44)	Mis puutub kapitalitoetusse, mida SIMPE-le pakkus Sviluppo Italia, siis alguses teatas Itaalia sellest meetmest kui riigiabist, seejärel märkis aga, et tegemist pole abiga, kuna see on kooskõlas turuinvestori põhimõttega ega paku ettevõttele ühtegi eelist.

(45)

Erinevalt Itaaliast on komisjon siiski seisukohal, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel kujutab Sviluppo Italia ajutine sekkumine SIMPE kapitali endast riigiabi. Sviluppo Italia on riigiasutus, seepärast on tema kapitalitoetused omistatavad riigile ja kujutavad endast riigiabi, välja arvatud juhul, kui saab tõestada, et Sviluppo Italia toimis turumajanduse tingimustel tegutseva erainvestorina.

(46)

Seda arvestades märgib komisjon, et Sviluppo Italia osalus SIMPE kapitalis oli osa NGP ümberkorralduskavast. Võttes arvesse, et NGP oli raskustes olev ettevõte ja SIMPE oli loodud üksnes NGP ümberkorraldamiseks, võib väita, et Sviluppo Italia otsustas osta raskustes oleva ettevõtte aktsiaid. Peale selle oli Sviluppo Italia kapitalitoetus sama tehingu osana kombineeritud kahe teise meetmega, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses käsitletavad riigiabina, täpsemalt Campania maakonna ja tööstusministeeriumi otsetoetusega ja tööstusministeeriumi antud sooduslaenuga.

(47)

Oma eelmistes otsustes (10) on komisjon olnud arvamusel, et erainvestori põhimõttest peetakse kinni juhul, kui riiklik kapitalitoetus on suunatud heas majanduslikus olukorras olevale ettevõttele. Erainvestori põhimõte võib olla rahuldatud ka juhul, kui ettevõte on raskustes; siiski peab riigipoolset kapitalitoetust antama sel juhul samasugustel tingimustel nagu need, millistel seda oleks seda andnud erainvestor sama kõrge riskiga ettevõtte puhul, st heas majanduslikus olukorras olevate ettevõtete puhul kohaldatavast intressimäärast palju kõrgema määraga ja kindla väljavaatega kasumlikkuse taastumise osas.

(48)

Itaalia ametivõimud ei näidanud, et mõni erainvestor oleks olnud valmis ostma aktsiaid samadel asjaoludel. Tõepoolest pole näidatud, et kapitalitulu Sviluppo Italia poolt ettenähtud tingimustel (st vähemalt 2 protsendipunkti võrra viitemäärast kõrgem) olnuks küllaldane erainvestori huvi äratamiseks, võttes arvesse, et NGP oli tegevuse lõpetanud ja et kasumlikkuse taastumise osas ei olnud mingit kindlust (peale asjaolu, et investeeringut toetati riigiabiga). Seda arvestades tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et La Seda de Barcelona omandas osaluse SIMPEs alles üheksa kuud pärast Sviluppo Italia sekkumist ja pärast muud liiki abi andmist.

(49)	Komisjon järeldab seega, et Sviluppo Italia poolne kapitalitoetus andis ettevõttele eelise.

(50)

NGP ja tema õigusjärglane SIMPE toodavad polüesterpolümeere. Kuna nimetatud toodet turustatakse laialt terves Euroopa Liidus, ähvardab meede kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon järeldab seega, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 kujutavad toetus, laen ja Sviluppo Italia poolne kapitalitoetus endast riigiabi, mistõttu tuleb anda hinnang nende kokkusobivusele.

6.2. Õiguslik alus

(51)	Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust abi vastavuse osas ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ning piirkondliku riigiabi andmise juhendile.

(52)

Itaalia märkustele toetudes täheldas komisjon siiski, et kõik ümberkorralduskava puudutavad elemendid näivad olevat esitatud. Abi andmise perioodil oli NGP raskustes olev ettevõte. Abi anti ettevõtte kasumlikkuse taastamiseks ümberkorralduskava raames, mille rakendamise võtsid Itaalia ametivõimud endale kohustuseks (vt kokkulepitud programmi tingimusi punktis 15). Kuigi Itaalia ametivõimude väitel oli abi võimaldatud SIMPE-le (ja mitte NGP-le), oli SIMPE asutamise eesmärk üksnes NGP ümberkorraldamine ja seega oli SIMPE ümberkorralduskava osaks. Kokkuvõttes on abisaajateks nii NGP kui ka SIMPE.

(53)

Komisjon märgib, et kuna ümberkorraldusabi raskustes olevatele ettevõtetele võib kaudselt kaasa aidata konkurentsi kahjustamisele, sisaldavad ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta konkreetseid kriteeriume, mille eesmärk on kindlustada, et antav abi piirdub minimaalse vajalikuga ettevõtte kasumlikkuse taastamiseks, minimeerides konkurentsi kahjustamise ohtu abisaajale pandud kohustusega kohaldada tasakaalustusmeetmeid. Nimetatud kriteeriumid ei pea olema täidetud juhul, kui meetmeid hinnatakse hoopis regionaalabi suuniste alusel, mida igal juhul ei tohi kohaldada raskustes olevate ettevõtete suhtes. (11)

(54)	Eelnimetatud põhjustel järeldab komisjon, et abi kokkusobivust tuleb hinnata vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „ühenduse suunised”).

6.3. Ettevõtte abikõlblikkus

(55)

Vastavalt ühenduse suuniste punktile 2.1 peab komisjon ettevõtet raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtte tegevuse lõpetamiseni. Raskustes oleva ettevõtte tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Halvemal juhul võib ettevõte juba olla maksejõuetu või võidakse tema suhtes olla algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.

(56)	Vastasutatud ettevõte ei ole päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. Põhimõtteliselt loetakse ettevõtet vastasutatuks esimese 3 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas.

(57)	Teisalt on ühenduse suuniste punktis 13 sätestatud: „Kui raskustes olev äriühing loob tütarettevõtte, loetakse tütarettevõtet koos teda kontrolliva raskustes oleva äriühinguga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.”

(58)

Kuna abi anti SIMPE-le, väljendas komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlust, kas abisaajana võis käsitleda NGP-d. Lisaks sellele, kuna SIMPE oli vastasutatud ettevõte, ei vastanud ta eelnimetatud ühenduse suuniste punkti 2.1 kohastele ümberkorraldusabi saamise tingimustele. Siiski kontrollis komisjon, kas kahte ettevõtet ei saaks vaadelda koos kontsernina, mis juhul see oleks abikõlblik.

(59)

Kuna SIMPE asutati NGP poolt polümerisatsiooniseadmete ümberkorraldamiseks, millele olid suunatud ka kõnealused abimeetmed, on SIMPE näol tegemist NGP väljundiga. Teisalt asutati NGP 2003. aasta veebruaris ja alustas tegevust 2003. aasta märtsis, seega rohkem kui 3 aastat enne abimeetme rakendamist 2006. aasta märtsis. Vastavalt ühenduse suunistele ei ole seega tegemist vastasutatud ettevõttega. NGP-d iseloomustavad raskustes oleva ettevõtte tunnused: 2003. aastal, st viimasel täisvõimsusega töötatud aastal, oli kahjumi suuruseks 29,68 miljonit eurot ja 2004. aastal 17,87 miljonit eurot. 2005. aastal oli ettevõtte kasumiks 5,27 miljonit eurot, mis laekus peamiselt erakorralistest tuludest.

(60)	Peale selle oli NGP abi andmise hetkel SIMPE enamusaktsionär. Seega järeldab komisjon, et vastavalt ühenduse suunistele võib NGP-d ja SIMPE-t vaadelda abi saamise tingimustele vastava kontsernina.

6.4. Kasumlikkuse taastamine

(61)

Abi andmise tingimuseks oli ümberkorralduskava rakendamine võimalikult lühikese perioodi jooksul. Kava peab võimaldama ettevõtte kasumlikkuse taastamist pikemas perspektiivis mõistliku perioodi jooksul ja põhinema realistlikel prognoosidel tulevaste tegevustingimuste kohta. Muu hulgas peab ümberkorralduskava sisaldama turu-uuringut ning kasumlikkuse paranemine peab olema eeskätt tulenema kavas sätestatud sisemistest saneerimismeetmetest (vt ühenduse suuniste punkt 35).

(62)

Komisjon on arvamusel, et muudetud ümberkorralduskava, mis peegeldab La Seda de Barcelonaga seoses tehtud muudatusi, vastab suunistes esitatud nõuetele. Itaalia esitatud turuanalüüs näitab, et polümeeriturg PETi osas on laienemas. Ümberkorraldamine näeb ette sobivaid sisemisi saneerimismeetmeid minevikuprobleemide ületamiseks (vanalt toorainelt uuele üleminek), mis on ühendatud uue omaniku La Seda de Barcelona uute märkimisväärsete investeeringutega, mis võimaldavad SIMPE-l tegutseda polüetüleentereftalaadi sektoris polümeeri turul ja jätkata samal ajal Fidioni varustamist vedelas olekus polümeeriga tekstiilitööstuse tarbeks. Peale selle esitas Itaalia kolm erineval tootmismahul põhinevat prognoosi (optimistlik, pessimistlik ja tagasihoidlik), kus NGP ja SIMPE kasumlikkuse taastumist nähakse ette mõistliku perioodi jooksul. Seepärast on komisjon arvamusel, et kasumlikkuse taastamise tingimused on täidetud.

6.5. Abi piirdumine minimaalse vajalikuga: tegelik toetus abi arvestamata

(63)

Abisumma peab piirduma ümberkorraldamiseks minimaalse vajalikuga, sõltuvalt ettevõtte ja tema aktsionäride rahalistest vahenditest. Peale selle peavad abisaajad panustama märkimisväärselt ümberkorralduskuludesse nii oma vahenditest kui ka turutingimustel saadud välisfinantseeringute kaudu saadud vahenditest. Suurettevõtete puhul loeb komisjon piisavaks panuseks üldjuhul vähemalt 50 %.

(64)	Itaalia esitatud teabest selgub, et umbes 80 % ümberkorralduskuludest kantakse kontserni oma vahenditest, seega on ühenduse suuniste punktis 44 sätestatud tingimused täidetud.

6.6. Abist tingitud põhjendamatu konkurentsi kahjustamise vältimine

(65)	Selleks, et võimalikult suures ulatuses vähenda negatiivset mõju kaubandustingimustele ja et ülekaalus oleks positiivne mõju, tuleb rakendada tasakaalustusmeetmeid. Vastasel juhul vaadeldakse abi „ühiste huvidega vastuolus olevana” ja seega ühisturuga kokkusobimatuna (ühenduse suuniste punkt 38).

(66)

Itaalia teeb ettepaneku järgmiste tasakaalustusmeetmete võtmiseks:

—	SIMPE piirab polüesterpolümeeri aastast toodangut polüetüleentereftalaadi turule 110 000 tonnini alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal;

—	Itaalia teavitab enne järgmise aasta veebruari lõppu komisjoni kuni 31. detsembrini 2012. aastal SIMPE toodetavatest ja müüdavatest polüesterpolümeeri aastastest kogustest;

—	peale selle kohustub Itaalia mitte andma mis tahes liiki riigiabi SIMPE-le, NPG-le ja mis tahes muule sama kontserni poolt käivitatud, kontrollitud või talle kuuluvale ettevõttele või tegevusele alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal.

(67)

Itaalia selgitas, et ümberkorralduskava näeb ette NGP (või tema õigusjärglase SIMPE) täielikku loobumist tekstiilitööstusele mõeldud graanul-polüesterpolümeeri turust ja eripolümeerist, loovutades selliselt 20 % nimetatud turust. SIMPE omakorda loodab PETi turul saavutada Euroopa Liidus 4 % turuosa.

(68)	Ühenduse suuniste punktis 40 on sätestatud, et „Meetmed peavad olema võrdelised abi moonutava mõjuga ja eriti […] äriühingu suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Need peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus äriühingul on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa”.

(69)

Seda arvestades märgib komisjon, et SIMPE keskendub peamiselt polüetüleentereftalaadile polüestriturul. Peale selle on SIMPE enamusaktsionär La Seda de Barcelona polüetüleentereftalaadi turule mõeldud polüesterpolümeeri suurimaid tootjaid Euroopas. Seega moonutab abi märkimisväärselt konkurentsi sellel turul. Sel põhjusel piirab 110 000 tonnine maksimumtoodang ettevõtte kohalolekut turul, võttes arvesse, et SIMPE tegelik polüestri tootmisvõimsus polüetüleentereftalaadi tarbeks on 160 000 tonni aastas. Kuna polüetüleentereftalaadi turg pidevalt kasvab, siis on sama tähelepanuväärne asjaolu, et tootmist piiratakse kuni aastani 2012. Itaalia esitatud turuanalüüs näitab, et 2004. aastal kasvas nõudmine nimetatud toote järele 6,9 %, järgnevatel aastatel nähakse ette tendentsi jätkumist.

(70)

CP1 ja CP2 liinidel jätkatava vedelal kujul polüesterpolümeeri tootmisega seoses täheldatakse, et tootmismahtu on ümberkorralduse raames juba vähendatud märkimisväärselt, st 105 000 tonnilt aastas 60 000 tonnile aastas, ja et nimetatud tootmine on suunatud üksnes Fidioni (endine Montefibre) varustamisele. Võimsuse edasine vähendamine selles sektoris ei oleks reaalne ja võiks ähvardada ettevõtte kasumlikkust.

(71)

Kokkuvõttes märgib komisjon, et Itaalia on kohustatud mitte andma mis tahes liiki riigiabi SIMPE-le, NPG-le ja mis tahes muule sama kontserni poolt käivitatud, kontrollitud või talle kuuluvale ettevõttele või tegevusele alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal, vältimaks, et konkurentsi võimalik moonutamine kõnealuse abi poolt raskeneb tulevikus antava abi tulemusel.

(72)	Eelnevat arvesse võttes on komisjon seisukohal, et Itaalia pakutud tasakaalustusmeetmed on piisavad abi negatiivsete mõjude vähendamiseks.

(73)	Komisjon järeldab, et teatatud riigiabi, mida antakse NGP-le ja SIMPE-le eespool kirjeldatud ümberkorralduskava rakendamiseks, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia antud 20,87 miljoni euro suurune riigiabi NGP/SIMPE ümberkorralduskavale on artiklis 2 sätestatud tingimustel EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Itaalia tagab, et kinni peetakse järgmistest tingimustest:

a)	SIMPE piirab polüesterpolümeeri aastast toodangut polüetüleentereftalaadi turule 110 000 tonnini alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal;

b)	Itaalia teavitab enne järgmise aasta veebruari lõppu komisjoni kuni 31. detsembrini 2012. aastal SIMPE toodetavatest ja müüdavatest polüesterpolümeeri aastastest kogustest;

c)	Itaalia kohustub mitte andma mis tahes liiki riigiabi SIMPE-le, NPG-le ja mis tahes muule sama kontserni poolt käivitatud, kontrollitud või talle kuuluvale ettevõttele või tegevusele alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 16. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 131, 13.6.2007, lk 22.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) N 715/1999, EÜT C 278, 30.9.2000, lk 26.

(4) NGP oleks muutunud tehnoloogia-, keskkonna ja energeetikateenuste pakkujaks ja oleks jätkanud uurimiskeskuse haldamist.

(5) Algselt NGP poolt toodetud ja kasutatud toorainel (DMT) olid kõrged püsikulud, mis vähenenud nõudluse perioodil muutsid ühikukulud kõrgeks. Itaalia on seisukohal, et uus tooraine PTA muudab tootmiskulud paindlikumaks ja võimaldab suuremas valikus tööstusrakendusi.

(6) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(7) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(8) ELT C 284, 27.11.2003, lk 2.

(9) 2004. aasta andmed.

(10) N 132/1999 Parco Navi, N 191/1998 Pomella, N 652/1999 Granarolo.

(11) Vt regionaalabi suuniste punkt 4.4 (vt joonealune märkus 7).

12.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 301/23

KOMISJONI SOOVITUS,

15. oktoober 2008,

teavitamise, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) artikliga 7

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 5925 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/850/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule peavad riigi reguleerivad asutused siseturu arengule kaasaaitamiseks omavahel ja komisjoniga läbipaistvat koostööd tegema, et tagada ühtlustatud reguleerimispraktika edendamine ja reguleerivasse raamistikku kuuluvate direktiivide järjepidev kohaldamine.

(2)	Selle tagamiseks, et riigi tasandil tehtud otsused ei kahjustaks ühtset turgu ega reguleeriva raamistikuga püstitatud eesmärke, peavad riigi reguleerivad asutused teavitama komisjoni ja teisi reguleerivaid asutusi direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatud meetmete eelnõudest.

(3)

Lisaks peavad riigi reguleerivad asutused saama komisjonilt loa kohustuste jaoks, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta) (2) artikli 8 lõike 3 teises lõigus, mis moodustab iseseisva protsessi.

(4)

Komisjon annab riigi reguleerivatele asutustele, kui need seda nõuavad, võimaluse arutada mis tahes meetmete eelnõud läbi enne kõnealustest meetmetest ametlikult teavitamist vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7 ja direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõikele 3. Kui komisjon on teavitanud riigi reguleerivat asutust vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikele 4 sellest, et tema arvates takistab meetme eelnõu ühtse turu toimimist, või kui tal on tõsiseid kahtlusi, kas eelnõu on kooskõlas ühenduse õigusega, tuleks asjaomase riigi reguleerivale asutusele anda varakult võimalus oma arvamuse avaldamiseks komisjoni tõstatatud küsimuste kohta.

(5)	Direktiivis 2002/21/EÜ on sätestatud teatavad siduvad tähtajad teatiste läbivaatamiseks vastavalt artiklile 7.

(6)

Direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 7 sätestatud koostöö- ja konsultatsioonimehhanismi tõhususe kindlustamiseks ning õiguskindluse tagamiseks kehtestati komisjoni 23. juuli 2003. aasta soovitusega 2003/561/EÜ (teatiste, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühist reguleerivat raamistikku käsitleva direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7) (3) selged eeskirjad artiklis 7 käsitletud teatiste peamiste menetluslike külgede kohta. Teavitamisprotsessi edasiseks lihtsustamiseks ja täiendamiseks tuleks soovitus 2003/561/EÜ asendada käesoleva soovitusega.

(7)	Selleks et anda riigi reguleerivatele asutustele täiendavaid juhiseid meetmete eelnõude sisu kohta ja suurendada teatise täielikkusel põhinevat õiguskindlust, tuleks ette näha meetme eelnõus sisalduv minimaalne teave, mis võimaldaks seda nõuetekohaselt hinnata.

(8)

Arvesse tuleb võtta ühelt poolt vajadust tagada hindamise tõhusus ja teiselt poolt muuta haldustoimingud võimalikult lihtsaks. Teavitamismehhanism ei tohiks tekitada riigi reguleerivatele asutustele tarbetut halduskoormust. Ühtlasi oleks kasulik selgemaks muuta direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõikest 3 tulenev menetluskord.

(9)	Teavitatud meetme eelnõu uurimise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaksid riigi reguleerivad asutused kasutama teatise standardvormi.

(10)

Teavitamismehhanismi tõhustamiseks, õiguskindluse suurendamiseks riigi reguleerivate asutuste ja turul osalejate jaoks ning regulatiivsete meetmete õigeaegse rakendamise tagamiseks on soovitav, et turuanalüüsi käsitlev riigi reguleeriva asutuse teatis sisaldaks ka riigi reguleeriva asutuse tuvastatud turutõrgete kõrvaldamiseks kavandatavaid parandusmeetmeid. Kui meetme eelnõu on seotud konkurentsivõimeliseks peetava turuga, mille suhtes parandusmeetmed on juba kehtestatud, peaks teatis sisaldama ka ettepanekuid kõnealuste kohustuste kehtetuks tunnistamise kohta.

(11)	Üldjuhul, selleks et vähendada riigi reguleerivate asutuste ja komisjoni halduskoormust, tuleb teatavate meetmete eelnõude rühmade puhul kasutada teatise lühivormi. Kuid siiski on sellise kategooria teavituste puhul võimalik järgida ka teavitamise standardmenetlust.

(12)

Kui riigi reguleeriv asutus kavatseb kehtetuks tunnistada nende turgudega seotud regulatiivsed kohustused, mis ei sisaldu komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovituses 2007/879/EÜ ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta), (4) tuleb direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 kohaseks meetme eelnõust teavitamiseks kasutada teatise lühivormi.

(13)	Teatise lühivormi kasutatakse teavitamiseks ka siis, kui riigi reguleeriv asutus teeb ülevaate turust, mis eelmise turuülevaate põhjal oli tõhusalt konkurentsivõimeline ja mida käsitatakse järjekordse ülevaate koostamise ajal samuti tõhusalt konkurentsivõimelisena.

(14)

Riigi regulatiivsed asutused parendavad sageli juba kehtestatud parandusmeetmete tehnilisi üksikasju, et võtta arvesse majandusnäitajate muutumist (nt seadmed, tööjõud, inflatsioon, kapitalikulu, vara rendi hinnad jms) või ajakohastada prognoose või eeldusi. Teavitamisel selliste üksikasjade muutmisest ja ajakohastamisest, mis ei muuda parandusmeetmete olemust ega üldist reguleerimisala (nt aruandluskohustuse pikendamine, kohustuslik kindlustuskaitse, karistusmaksete summad või tarneajad), kasutatakse teatise lühivormi. Teavitamise standardmenetlust kasutatakse üksnes siis, kui on tegemist parandusmeetme olemuse ja reguleerimisala olulise muutmisega, millel on märgatav mõju turule (nt hinnatasemed, hindade või kulude arvutamise metoodika muutmine, liuggraafikute koostamine).

(15)

Kui riigi reguleerivate asutuste otsus teatavate turgude kohta (eriti häälkõne lõpetamise turud) ühtib samade turgude kohta eelmises turuülevaates tehtud järeldustega, võivad riigi reguleerivad asutused kehtestada uute ettevõtjate suhtes (nt uued turule sisenejad) parandusmeetmed, mida kohaldatakse eelmises ülevaates käsitletud samaväärse kliendibaasi või kogukäibega ettevõtjate suhtes ja mis ei erine oluliselt juba teavitatud meetmete eelnõudest. Kõnealuste meetmete eelnõude puhul kasutatakse teatise lühivormi.

(16)	Parandusmeetme eelnõust teavitamine, kasutades teatise lühivormi, ei peaks põhimõtteliselt põhjust andma direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõike 3 kohasteks komisjoni märkusteks riigi reguleerivale asutusele.

(17)	Teavitatud parandusmeetme läbipaistvuse suurendamiseks ning selliste meetmete kohta käiva informatsiooni vahetuse hõlbustamiseks riiklike reguleerivate asutuste vahel peavad nii teatise standardvorm kui lühivorm sisaldama teavitatud meetmete eelnõu peamiste elementide kokkuvõtvat kirjeldust.

(18)	Komisjoni otsusega 2002/627/EÜ (5) moodustatud elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm on tunnistanud kõnealuste abinõude vajalikkust.

(19)	Direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, eriti järjepideva reguleerimispraktika ja kõnealuse direktiivi järjekindla kohaldamise tagamiseks, on täieliku vastavuse saavutamine artiklis 7 ettenähtud teavitamismehhanismiga väga oluline.

(20)	Sidekomitee, olles esitanud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 22 lõikele 2 oma arvamuse,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Käesolevas soovituses kasutatakse mõisteid direktiivis 2002/21/EÜ ja eridirektiivides määratletud tähenduses. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„soovitus asjaomaste turgude kohta” – soovitus 2007/879/EÜ ja kõik hilisemad asjaomaste turgude kohta antud soovitused;

b)	„teatis” – riigi reguleeriva asutuse poolt komisjonile direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõike 3 kohaselt meetme eelnõu kohta saadetud teatis või direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõike 3 teise lõigu kohane taotlus koos käesolevas soovituses (I ja II lisa) esitatud teatise standard- või lühivormiga.

2.	Teatised edastatakse elektroonilisel teel ja nende kättesaamist tuleb kinnitada. Elektrooniliselt saadetud dokumendid saab adressaat eeldatavasti kätte samal päeval, mil need saadeti. Teatised registreeritakse vastavalt nende kättesaamise järjestusele.

Teatised jõustuvad kuupäeval, mil komisjon need registreerib („registreerimiskuupäev”). Registreerimiskuupäev on kuupäev, mil komisjon saab kätte täieliku teatise.

Teatise registreerimisest, teatise sisust ja saadud lisadokumentidest teatatakse komisjoni veebilehel ning elektroonilisel teel kõikidele riikide reguleerivatele asutustele.

Teatis vormistatakse ühes ühenduse ametlikus keeles. Selleks et konsulteerimine kõigi muude riikide reguleerivate asutustega oleks lihtsam, ei pea standard- (I lisa) või lühivormis (II lisa) teatis olema samas ühenduse ametlikus keeles, milles on meetme eelnõu.

Komisjoni märkused või otsused, mis komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7, on teatatud meetme eelnõuga samas keeles, võimaluse korral tõlgitakse need standardvormis kasutatud keelde.

Riigi reguleerivad asutused lisavad teavitamisel meetmete eelnõudele vajalikud dokumendid, mille alusel saab komisjon oma ülesandeid täita. Selliste meetmete eelnõude puhul, mis kuuluvad allpool esitatud punkti 6 alla, ja millest on teavitatud teatise lühivormi abil, ei vaja komisjon põhimõtteliselt oma ülesannete täitmiseks lisadokumente.

Meetmete eelnõud peavad olema piisavalt põhjendatud.

Komisjonile teatatakse II lisas esitatud teatise lühivormi abil järgmistest meetmete eelnõudest:

meetmete eelnõud, mis on seotud turgudega, mis on asjaomaste turgude soovitusest välja jäetud või ei olnud seal eelnevalt loetletud, ning mille riigi reguleeriv asutus on määratlenud konkurentsivõimelisena, või kus riigi reguleeriv asutus leiab, et nende puhul ei ole täidetud asjaomaste turgude soovituse punktis 2 osutatud kolm kumulatiivset kriteeriumit, mida kasutatakse ex ante reguleerimise suhtes tundlike turgude väljaselgitamiseks;

b)	meetmete eelnõud, mis sisalduvad asjaomaste turgude kehtivas soovituses ning on seotud turgudega, mis olid eelmise turuülevaate kohaselt konkurentsivõimelised ning on oma konkurentsivõime säilitanud;

c)	meetmete eelnõud, mis muudavad varem kehtestatud reguleerivate parandusmeetmete tehnilisi üksikasju ja millel ei ole märkimisväärset mõju turule (nt iga-aastased kulude ja prognooside ajakohastamised arvestusmudelites, aruannete esitamise tähtajad, tarnetähtajad), ja

meetmete eelnõud, mis on seotud asjaomase turuga, mille kohta on seoses muude ettevõtjatega juba tehtud analüüs ja esitatud teatis ja kus riigi reguleerivad asutused kohaldavad muude ettevõtjate suhtes samalaadseid parandusmeetmed, ilma et eelmises teatises kohaldatud põhimõtteid oluliselt muudetaks.

7.	Komisjon jälgib teavitamise lühimenetluse kasutuselevõtu praktilisi tulemusi tihedas koostöös riigi reguleerivate asutustega, ja teeb selle põhjal vajalikke kohandusi või lisab uusi meetmete eelnõude rühmi, mille puhul võib kasutada teatise lühivormi.

Punkti 6 alla mittekuuluvad meetmete eelnõud tehakse komisjonile teatavaks I lisas esitatud teatise standardvormiga. Vajaduse korral peavad teavitatavate meetmete eelnõud sisaldama järgmist:

a)	asjaomane toote- või teenuseturg, eriti nende toodete ja teenuste kirjeldused, mis lisatakse asjakohase turu raamesse või jäetakse sealt välja nõudluse ja pakkumise asendatavuse põhjal;

b)	asjaomane geograafiline turg, sealhulgas konkurentsitingimuste põhjendatud analüüs nõudluse ja pakkumise asendatavuse alusel;

c)	asjaomasel turul tegutsevad peamised ettevõtjad;

koos põhjendusega esitatud asjaomase turu analüüsi tulemused, eriti järeldused selle kohta, kas turul eksisteerib tõhus konkurents või mitte. Seepärast peaks meetme eelnõu sisaldama erinevate ettevõtjate turuosade analüüsi ja vajaduse korral viiteid muudele olulistele kriteeriumidele, milleks on näiteks turule sisenemise tõkked, mastaabi- ja mitmekülgsussääst, vertikaalne integratsioon, kontroll raskelt dubleeritava infrastruktuuri üle, tehnoloogiline eelis või paremus, tasakaalustava ostujõu puudumine või nõrkus, lihtne või eesõigustega juurdepääs kapitaliturgudele/rahalistele vahenditele, ettevõtja suurus, toodete/teenuste mitmekesisus, üliarenenud jaotus- ja müügivõrk, potentsiaalse konkurentsi puudumine ja tõkked laienemisele;

e)	vajaduse korral ettevõtjad, kellel on kas üksikult või koos teistega märkimisväärne turujõud direktiivi 2002/21/EÜ artikli 14 tähenduses ning põhjendus, tõendid ja muu oluline faktiline teave, mis toetab seda arvamust;

f)	riigi reguleeriva asutuse poolt eelnevalt läbi viidud avaliku konsulteerimise tulemused;

g)	riigi konkurentsiasutuse avaldatud arvamus, kui see on olemas;

h)	tõendid selle kohta, et komisjoni teavitamise hetkeks oli astutud vajalikke samme kõigi teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste teavitamiseks meetmete eelnõust;

teavitamisel meetmete eelnõudest, mis jäävad direktiivi 2002/19/EÜ artiklite 5 või 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/22/EÜ (6) artikli 16 reguleerimisalasse, spetsiifilised reguleerivad kohustused, mis on ette nähtud käsitlema tõhusa konkurentsi puudumist asjaomasel turul, või juhul, kui asjaomasel turul toimib tõhus konkurents ning sellised kohustused on kõnealusel turul juba kehtestatud, siis ettenähtud meetmete eelnõud nende kohustuste kehtetuks tunnistamise kohta.

9.	Kui meetme eelnõus on seoses turuanalüüsiga määratletud asjaomane turg ja see erineb soovituse asjaomastest turgudest, peaksid riigi reguleerivad asutused esitama piisava põhjenduse kriteeriumidele, mille alusel nad turgu sel viisil määratlevad.

10.	Direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõike 3 teise lõigu kohased teatised peaksid sisaldama ka piisavat põhjendust selle kohta, miks märkimisväärse turujõuga ettevõtjate suhtes kehtestatakse muud kohustused kui need, mis on loetletud direktiivi artiklites 9–13.

11.	Direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõike 5 reguleerimisalasse jäävad teatised peaksid samuti sisaldama piisavat põhjendust selle kohta, miks kavandatud meetmete eelnõud on rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikud.

12.

Täielikuna saab käsitada standardmenetluse kohaselt koostatud teatiseid, mis sisaldavad kohaldatavat teavet punkti 8 tähenduses. Kui teave, sealhulgas teatises sisalduvad dokumendid, on oluliselt puudulik, teavitab komisjon asjaomast riigi reguleerivat asutust sellest viie tööpäeva jooksul pärast teatise kättesaamist ning täpsustab, millises osas on teatis mittetäielik. Teatist ei registreerita enne, kui asjaomane riigi reguleeriv asutus esitab vajaliku teabe. Sellisel juhul jõustub teatis direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 kohaselt sel kuupäeval, mil komisjonile on esitatud täielik teave.

13.

Ilma et see piiraks eespool esitatud punkti 8 kohaldamist, võib komisjon pärast teatise registreerimist kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikli 5 lõikega 2 paluda asjaomase riigi reguleerival asutusel esitada lisateavet või anda selgitusi. Riigi reguleerivad asutused peaksid tagama vajaliku teabe esitamise kolme tööpäeva jooksul, kui kõnealune teave on kättesaadav.

14.

Komisjon kontrollib, kas teatise lühivormis kättesaadavaks muudetud meetme eelnõu kuulub ühte punkti 6 all loetletud rühmadest. Kui komisjon leiab, et see nii ei ole, teavitab ta asjaomase riigi reguleerivat asutust viie tööpäeva jooksul ja palub teavitanud reguleerival asutusel esitada meetme eelnõu teatis järgides standardmenetlust.

15.	Kui komisjon esitab märkusi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikega 3, edastab riigi reguleeriv asutus kõnealused märkused elektroonilisel teel asjaomasele riigi reguleerivale asutusele ja avaldab need oma veebisaidil.

16.	Kui riigi reguleeriv asutus esitab märkusi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikega 3, edastab ta kõnealused märkused elektroonilisel teel komisjonile ja teiste riikide reguleerivatele asutustele.

17.

Kui komisjon leiab direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõike 4 kohaldamisel, et meetme eelnõu takistab ühtse turu toimimist, või kui tal on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuse osas ühenduse õigusega, eriti direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8 osutatud eesmärkidega; või kui ta sellest tulenevalt tunnistab oma eesmärgid kehtetuks või võtab vastu otsuse, milles nõutakse, et riigi reguleeriv asutus tunnistaks meetme eelnõu kehtetuks, teavitab komisjon asjaomast riigi reguleerivat asutust elektroonilisel teel ning avaldab sellekohase teate oma veebisaidil.

18.

Vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõike 3 teisele lõigule esitatud teatiste suhtes võtab komisjon tavapäraselt nimetatud direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu otsuse lubada või keelata riigi reguleerival asutusel vastu võtta kavandatud meetme eelnõu ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kolme kuud. Komisjon võib ilmnenud raskusi arvestades kõnealust ajavahemikku kahe kuu võrra täiendavalt pikendada.

19.	Riigi reguleeriv asutus võib igal ajal otsustada teavitatud meetme eelnõu kehtetuks tunnistada; sellisel juhul eemaldatakse teavitatud meede registrist. Komisjon avaldab sellekohase teate oma veebisaidil.

20.

Kui riigi reguleeriv asutus, kes on saanud komisjonilt või teiste riikide reguleerivatelt asutustelt märkusi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõikega 3, võtab meetme eelnõu vastu, peab ta esitama komisjonile ja teiste riikide reguleerivatele asutustele teabe selle kohta, mil viisil ta tehtud märkusi arvesse võttis.

21.	Kui riigi reguleeriv asutus seda taotleb, peab komisjon enne teavitamist meetme eelnõud mitteametlikult arutama.

22.

Vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (7) arvutatakse iga ajavahemik, millele on viidatud direktiivis 2002/21/EÜ või käesolevas soovituses, järgmiselt:

a)	kui päevades, nädalates või kuudes väljendatud ajavahemik arvutatakse alates sündmuse toimumise ajast, siis ei arvestata asjaomase sündmuse toimumise kuupäeva kõnealuse ajavahemiku hulka;

nädalates või kuudes väljendatud ajavahemik lõpeb viimase nädala või kuu mis tahes päevaga, mis on sama nädalapäev või langeb samale kuupäevale, mil sündmus, millest alates ajavahemikku arvestatakse, toimus. Kui kuudes arvestatud ajavahemiku puhul puudub viimases kuus vastav aegumiskuupäev, lõpeb ajavahemik vastava kuu viimase päeva lõppemisel;

c)	ajavahemikud hõlmavad ka riigipühi, laupäevi ja pühapäevi;

d)	tööpäevadena käsitatakse kõiki päevi, mis ei ole riigipühad, laupäevad ega pühapäevad.

Kui ajavahemik lõpeb laupäeval, pühapäeval või riigipühal, pikendatakse seda kuni esimese järgmise tööpäeva lõpuni. Komisjoni määratud riigipühade loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas enne iga järgmise aasta algust.

23.	Komisjon koos riigi reguleerivate asutustega hindab käesoleva soovituse ülevaatamise tarvidust vastavalt vajadusele pärast seda kui regulatiivse raamistiku ülevaatamisel on määratud siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg.

24.	Käesolev soovitus on suunatud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. oktoober 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(2) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(3) ELT L 190, 30.7.2003, lk 13.

(4) ELT L 344, 28.12.2007, lk 65.

(5) EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.

(6) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

(7) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

I LISA

Teatise standardvorm meetmete eelnõudest teatamiseks vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7

(„Teatise standardvorm”)

SISSEJUHATUS

Teatise standardvormis täpsustatakse koondteavet, mille riigi reguleeriv asutus peab esitama komisjoni teavitamisel meetme eelnõust vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7.

Komisjon kavatseb arutada artikli 7 rakendamisega seotud asjaolusid riigi reguleerivate asutustega, eriti eelteavitus nõupidamistel. Seetõttu julgustatakse riigi reguleerivaid asutusi arutama komisjoniga kõiki vormiga seotud küsimusi, eriti neid probleeme, mis on seotud esitatava teabe laadiga või vastupidi – võimalusega teavet mitte esitada, kui tegemist on turuanalüüsiga, mis viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artiklitega 15 ja 16.

ÕIGE JA TÄIELIK TEAVE

Kogu riikide reguleerivate asutuste esitatav teave peab olema õige ja täielik ning taasesitatud kokkuvõtlikult vastavalt allpool esitatud teatise standardvormile. Standardvorm ei asenda teavitatud meetme eelnõu, kuid peaks võimaldama komisjonil ja muude liikmesriikide reguleerivatel asutustel kindlaks teha, et teavitatud meetme eelnõu, viidates vormis sisalduvale teabele, sisaldab tõesti kogu teavet, mida komisjon vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7 selles kehtestatud ajavahemiku jooksul.

Nõutav teave tuleb esitada vastavalt teatise standardvormi jagudele ja punktidele, lisades viited meetme eelnõu põhiosa kohta, kust võib vastavat teavet leida.

KEEL

Teatise standardvorm koostatakse ühes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles, mis ei pea olema sama keel, mida on kasutatud teatatud meetme eelnõus. Mis tahes avaldatud arvamus või otsus, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7, peab olema teavitatud meetme eelnõus kasutatud keelega samas keeles, võimaluse korral tõlgitakse otsus või arvamus teatise standardvormi keelde.

1. jagu

Turu määratlemine

Võimaluse korral märkida:

1.1.	asjaomane toote-/teenuseturg. Kas see turg on nimetatud asjaomaste turgude soovituses?;

1.2.	asjaomane geograafiline turg;

1.3.	lühikokkuvõte riigi konkurentsiasutuse arvamusest, kui see on olemas;

1.4.	lühiülevaade avaliku konsulteerimise tulemustest pakutud turu määratluse kohta käesoleva kuupäeva seisuga (nt mitu märkust saadi, millised vastajad nõustusid pakutud turumääratlusega, millised vastajad olid selle vastu);

1.5.

kui asjaomane turg on erinev asjaomaste turgude soovituse loetelus esitatust, tuleb esitada kokkuvõte peamistest põhjustest, mis õigustavad pakutud turumääratlust, viidates komisjoni suuniste 2. jaole, milles käsitletakse asjaomase turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu määratlemist vastavalt ühenduse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühisele reguleerivale raamistikule, (1) ning kolmele peamisele kriteeriumile, mis on nimetatud asjaomaste turgude soovituse põhjendustes 5–13 ning lisatud selgitava märkuse jaotisele 2.2. (2)

2. jagu

Märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määramine

Võimaluse korral märkida:

2.1.	ettevõtjate nimed, millel on üksikult või koos teistega märkimisväärne turujõud. Võimaluse korral enam märkimisväärset turujõudu mitteomavate ettevõtjate nimed;

2.2.	kriteeriumid, mille alusel otsustati, kas ettevõtjal on üksikult või koos teistega märkimisväärne turujõud või mitte;

2.3.	peamiste asjaomasel turul tegutsevate ettevõtjate (konkurentide) nimed;

2.4.	eespool nimetatud ettevõtjate turuosad ning alus nende arvutamiseks (nt käive, tarbijate arv). Kirjeldada lühidalt:

2.5.	riigi konkurentsiasutuse arvamust, kui see on olemas;

2.6.	käesolevaks kuupäevaks saavutatud avaliku konsultatsiooni tulemusi seoses ettevõtjate märkimisväärse turujõuga (nt saadud märkuste koguarv, nõustumiste/mittenõustumiste arv).

3. jagu

Reguleerivad kohustused

Võimaluse korral märkida:

3.1.	kehtestatud, allesjäävate, muudetud või kehtetuks tunnistatud kohustuste õiguslik alus (direktiivi 2002/19/EÜ artiklid 9–13);

3.2.

põhjused, miks ettevõtjate suhtes kehtestatud, allesjäävaid või muudetud kohustusi peetakse proportsionaalseks ja põhjendatuks, lähtudes direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8 sätestatud eesmärkidest. Alternatiivselt osutada meetme eelnõu punktidele, jagudele või lehekülgedele, kust võib asjakohast teavet leida;

3.3.

kui kavandatud parandusmeetmed erinevad direktiivi 2002/19/EÜ artiklites 9–13 sätestatust, märkida „eritingimused” nimetatud direktiivi artikli 8 lõike 3 tähenduses, mis õigustavad selliste abinõude kohaldamist. Alternatiivselt osutada meetme eelnõu punktidele, jagudele või lehekülgedele, kust võib asjakohast teavet leida.

4. jagu

Rahvusvaheliste kohustuste järgimine

Võimaluse korral märkida seoses direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõike 3 esimese lõigu kolmanda taandega:

4.1.	kas kavandatud meetme eelnõu eesmärk on turul osalejatele kohustuste kehtestamine, nende muutmine või kehtetuks tunnistamine vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artikli 8 lõikele 5;

4.2.	asjaomaste ettevõtjate nimed;

4.3.	komisjoni ja liikmesriikide võetud rahvusvahelised kohustused, mida tuleb täita.

(1) EÜT C 165, 11.7.2002, lk 6.

(2) Selgitav märkus, mis on lisatud komisjoni soovitusele 2007/789/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes, K(2007) 5406, on avaldatud veebiaadressil http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/doc/implementation_enforcement/article_7/sec_2007_1483_2.pdf

II LISA

Teatise lühivorm meetmete eelnõudest teatamiseks vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7

(„Teatise lühivorm”)

SISSEJUHATUS

Käesolevas teatise lühivormis täpsustatakse koondteavet, mille riigi reguleerivad asutused esitavad komisjonile meetme eelnõust teatamisel kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 7, kui nad kasutavad teavitamise lühimenetlust.

Teatise lühivormi puhul ei ole vaja esitada reguleeriva meetme eelnõu koopiat ega lisada muid dokumente. Siiski on vajalikud viited, mille abil saab Internetis teatise lühivormi kaudu meetme eelnõuga tutvuda.

12.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 301/33

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/851/ÜVJP,

10. november 2008,

mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma 15. mail 2008. aastal vastu võetud resolutsioonis 1814 (2008) palub ÜRO Julgeolekunõukogu (edaspidi „julgeolekunõukogu”) võtta riikidel ja piirkondlikel organisatsioonidel tihedas koostöös meetmeid olukorra kohta Somaalias, et kaitsta laevu, kes osalevad Somaaliale ettenähtud humanitaarabi transpordis ja kättetoimetamises ning ÜRO poolt volitatud tegevustes.

(2)

Julgeolekunõukogu teatas 2. juunil 2008 vastu võetud resolutsioonis 1816 (2008) olukorra kohta Somaalias, et ta on mures ohu pärast, mida laevade vastu suunatud piraatlusjuhtumid ja relvastatud röövimised kujutavad humanitaarabi toimetamisele Somaaliasse, kaubanduslike mereteede turvalisusele ja rahvusvahelisele laevandusele. Julgeolekunõukogu julgustas eelkõige riike, kes on huvitatud Somaalia ranniku lähedaste kaubanduslike mereteede kasutamisest, suurendama ja koordineerima oma jõupingutusi piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste ärahoidmisel merel koostöös Somaalia föderaalse üleminekuvalitsusega. Julgeolekunõukogu andis kuueks kuuks alates resolutsiooni vastuvõtmisese kuupäevast föderaalse üleminekuvalitsusega koostööd tegevatele riikidele, kelle nimed föderaalne üleminekuvalitsus on teatanud varem ÜRO peasekretärile, loa siseneda Somaalia territoriaalvetesse ning kasutada kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega kõiki vahendeid piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste mahasurumiseks merel.

(3)

Julgeolekunõukogu teatas 7. oktoobril 2008 vastu võetud resolutsioonis 1838 (2008) olukorra kohta Somaalias, et nõustub Euroopa Liidu (EL) võimaliku sõjalise mereoperatsiooni ning muude rahvusvaheliste ja siseriiklike algatustega, mis on mõeldud resolutsioonide 1814 (2008) ja 1816 (2008) rakendamiseks, ning kutsus tungivalt neid riike, kellel on selleks vajalikud vahendid, tegema koostööd föderaalse üleminekuvalitsusega võitluses piraatlusjuhtumite ja merel toimuvate relvastatud rünnakute vastu vastavalt resolutsiooni 1816 (2008) sätetele. Samuti kutsus julgeolekunõukogu tungivalt kõiki riike ja piirkondlikke organisatsioone jätkama vastavalt resolutsiooni 1814 (2008) sätetele maailma toiduabi programmi merekonvoide kaitsmist, sest see on eriti oluline humanitaarabi Somaalia elanikkonnani jõudmise tagamisel.

(4)

Nõukogu väljendas oma 26. mai 2008. aasta järeldustes muret piraatlike rünnakute hoogustumise pärast Somaalia ranniku lähedal, sest need avaldavad kahjustavat mõju humanitaartegevusele ja rahvusvahelisele mereliiklusele selles piirkonnas ning soodustavad ÜRO relvaembargo jätkuvat rikkumist. Nõukogu avaldas ka tunnustust mitme ELi liikmesriigi järjestikusele algatusele pakkuda kaitset maailma toiduabi programmi laevadele. Nõukogu rõhutas, et vajalik on rahvusvahelise üldsuse laiem osalemine laevade sellisel eskortimisel, et tagada humanitaarabi kättetoimetamine Somaalia elanikkonnale.

(5)	Nõukogu kiitis 5. augustil 2008 heaks kriisiohjamise kontseptsiooni ELi meetme jaoks, millega aidatakse kaasa julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816 (2008) rakendamisele ning rahvusvahelise rahu ja turvalisuse taastamisele piirkonnas.

(6)

Nõukogu kinnitas 15. septembril 2008 taas oma sügavat muret Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste pärast, mõistes eelkõige hukka nende hoogustumise viimasel ajal. Seoses ELi panusega julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816 (2008) (mis käsitleb võitlust Somaalia rannikul aset leidva piraatlusega) rakendamisse ja Somaaliasse suunduvate maailma toiduabi programmi laevade kaitsmisse resolutsioonide 1814 (2008) ja 1816 (2008) alusel on nõukogu otsustanud luua lähipäevadel Brüsselis koordineerimisüksuse, mille ülesandeks on toetada mõnede liikmesriikide poolt Somaalia ranniku lähedal läbiviidavat jälgimis- ja kaitsetegevust. Samal päeval kiitis nõukogu heaks ühelt poolt selle sõjalise koordinatsioonimeetme rakendusplaani (EU NAVCO) ja teiselt poolt võimaliku ELi sõjalise mereoperatsiooni sõjalis-strateegilise tegevusvariandi, mille jaoks liikmesriigid, kes soovivad teha koostööd föderaalse üleminekuvalitsusega resolutsiooni 1816 (2008) sätete kohaldamisel, teevad oma sõjalised vahendid kättesaadavaks piraatlusjuhtumite ning relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks Somaalia ranniku lähedal.

(7)	Nõukogu võttis 19. septembril 2008 vastu ühismeetme 2008/749/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist koordinatsioonimeedet julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816 (2008) toetuseks (EU NAVCO). (1)

(8)	Sõjalise operatsiooni Atalanta alustamisel täidetakse koordineerivale staabiüksusele määratud ülesanded käesoleva ühismeetme raames. Seetõttu tuleb koordineeritav staabiüksus sulgeda.

(9)	Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab ELi sõjalise operatsiooni üle poliitilist kontrolli, et panustada Somaalia ranniku lähedal piraatlusjuhtumite tõkestamisesse, teostab strateegilist juhtimist ning teeb asjakohased otsused kooskõlas ELi lepingu artikli 25 kolmanda lõiguga.

(10)

ELi lepingu artikli 28 lõike 3 kohaselt peaksid liikmesriigid katma käesolevast ühismeetmest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud vastavalt nõukogu 14. mai 2007. aasta otsusele 2007/384/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) (2) (edaspidi „Athena”).

(11)

ELi lepingu artikli 14 lõike 1 kohaselt tuleb ühismeetmete raames kindlaks määrata liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid. ELi sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma 12 kuu kohta on hetkel täpseim olemasolev eelarve eelnõu ning see ei mõjuta lõplikke summasid, mis sisalduvad eelarves, mille peab heaks kiitma kooskõlas Athenat käsitlevas otsuses sätestatud eeskirjadega.

(12)

EL tegi föderaalsele üleminekuvalitsusele 30. oktoobri 2008 kirjaga vastavalt resolutsiooni 1816 (2008) punktile 7 pakkumise, mis sisaldab ettepanekuid, mis käsitlevad muude riikide kui Somaalia jurisdiktsiooni teostamist Somaalia rannikuvetes kinni peetud isikute suhtes, kes on toimepannud piraatlusjuhtumi või relvastatud röövi või keda kahtlustatakse nendes tegudes.

(13)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei võta Taani osa Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamisest ning rakendamisest. Taani ei osale käesoleva meetme rakendamises ja seetõttu ka operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1. Euroopa Liit (EL) viib julgeolekunõukogu resolutsioonide 1814 (2008), 1816 (2008) ja 1838 (2008) toetuseks läbi sõjalise operatsiooni (edaspidi nimetatud „Atalanta”), täites Montego Bays 10. detsembril 1982 allakirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi nimetatud „ÜRO mereõiguse konventsioon”) artiklis 100 ja järgnevates artiklites piraatluse puhul lubatud tegevuse nõudeid ning eelkõige kolmandate riikide ees võetud kohustusi, et aidata kaasa:

—	Somaalia ümberasustatud elanikele toiduabi toimetavate maailma toiduabi programmi laevade kaitsmisele kooskõlas julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1814 (2008);

—	Somaalia ranniku lähedal liikuvate rünnaku vastu kaitsetute laevade kaitsele ja samas aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamisele, ennetamisele ja ohjamisele kooskõlas julgeolekunõukogu resolutsioonis 1816 (2008) sätestatud volitustega.

2. Lähetatud relvajõud tegutsevad kuni 500 meremiili kaugusel Somaalia ja naaberriikide rannikust kooskõlas ELi mereoperatsiooni poliitilise eesmärgiga, nagu see on nõukogu poolt kindlaks määratud 5. augustil 2008 heakskiidetud kriisiohjamise kontseptsioonis.

Artikkel 2

Mandaat

Vastavalt kohaldatavale rahvusvahelisele õigusele, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonile, ning julgeolekunõukogu resolutsioonidele 1814 (2008), 1816 (2008) ja 1838 (2008) kehtestatud tingimustele ning oma võimete piires Atalanta:

a)	pakub kaitset maailma toiduabi programmi laevadele, eelkõige Somaalia territoriaalvetes, paigutades sealhulgas asjaomaste laevade pardale Atalanta relvastatud üksusi;

b)	pakub igal üksikul juhul eskorti kaubalaevadele, mis sõidavad tema järelevalve alla kuuluvatel aladel;

c)	teostab järelevalvet Somaalia ranniku lähedaste alade, sealhulgas Somaalia territoriaalvete üle, kus merel toimuv tegevus ja eriti meretransport on ohustatud;

d)	võtab vajalikud meetmed, sealhulgas jõu kasutamine, et takistada ja ennetada piraatlusjuhtumeid või relvastatud röövimisi, mida tema valvatavatel aladel võidakse toime panna, või osaleda nende lõpetamises;

võttes arvesse pädevatele riikidele nende kohtuvõimu võimalikuks teostamiseks artiklis 12 ettenähtud tingimusi, võib oma valvataval alal vahistada, pidada kinni ja üle anda isikuid, kes on toime pannud piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise või keda selles kahtlustatakse, ning võtta oma kontrolli alla piraatlusjuhtumis või relvastatud röövimises osalenud laevu või piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise käigus kaaperdatud mereröövlite valduses olevaid laevu ning samuti kõiki nimetatud laevade pardal olevaid vahendeid;

f)	loob kontaktid piirkonnas tegutsevate organisatsioonide ja üksustega ning samuti seal tegutsevate riikidega, eelkõige operatsiooni „Kestev vabadus” raames mereväega „Combined Task Force 150”, et võidelda Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste vastu;

Artikkel 3

ELi operatsiooni ülema nimetamine

Käesolevaga nimetatakse ELi operatsiooni ülemaks viitseadmiral Phillip Jones.

Artikkel 4

ELi operatsiooni peakorteri määramine

ELi operatsiooni peakorter asub Northwoodis, Ühendkuningriigis.

Artikkel 5

Operatsiooni planeerimine ja käivitamine

Nõukogu võtab vastu otsuse ELi sõjalise operatsiooni käivitamise kohta pärast operatsiooni plaani ja tegevuseeskirjade heakskiitmist, võttes arvesse föderaalse üleminekuvalitsuse poolt ÜRO peasekretärile edastatud teadet koostööpakkumise kohta, mille EL tegi julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816 (2008) punkti 7 kohaldamiseks.

Artikkel 6

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel ELi sõjalise operatsiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooni plaani, käsuliini ja tegevuseeskirjadesse. Kõnealune volitus hõlmab samuti õigust teha otsuseid ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja nimetamise kohta. Otsustusõigus ELi sõjalise operatsiooni eemärkide ja lõpetamise üle jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab ELi sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid ELi sõjalise operatsiooni läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

Artikkel 7

Sõjaline juhtimine

1. ELi sõjaline komitee tagab ELi operatsiooni ülema vastutusel läbiviidava ELi sõjalise operatsiooni nõuetekohase täitmise.

2. ELi sõjaline komitee saab ELi operatsiooni ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

3. ELi sõjalise komitee esimees on peamiseks kontaktisikuks ELi operatsiooni ülemale.

Artikkel 8

ELi tegevuse sidusus

Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja, ELi operatsiooni ülem ja ELi relvajõudude juhataja tagavad oma käesoleva ühismeetme rakendamisele suunatud tegevuse tiheda kooskõlastamise.

Artikkel 9

Suhted ÜRO, Somaalia, naaberriikide ja teiste asjaosalistega

1. Peasekretär/kõrge esindaja on eesistujariigiga tihedat koostööd tehes peamiseks kontaktisikuks suhetes ÜRO, selle eri ametite, Somaalia ametivõimude ja naaberriikide ametivõimudega ning teiste asjaomaste osalejatega. Suhetes Aafrika Liiduga abistab peasekretäri/kõrget esindajat ELi eriesindaja Aafrika Liidu juures, tihedas koostöös eesistujariigiga.

2. Operatiivtasandil on ELi operatsiooni ülem kontaktisikuks eelkõige suhetes laevaomanike organisatsioonidega ning samuti ÜRO peasekretariaadi asjaomaste osakondade, Rahvusvahelisele Mereorganisatsiooni ja maailma toiduabi programmiga.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega, võib operatsioonis osalema kutsuda kolmandaid riike.

2. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema ELi operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse ELi lepingu artiklis 24 sätestatud menetluse kohaselt sõlmitavas kokkuleppes. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib pidada eesistujariigi nimel läbirääkimisi lepingute üle. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud kokkuleppe, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta ELi kriisiohjamisoperatsioonides, kehtivad sellise kokkuleppe sätted kõnealuse operatsiooni kontekstis.

4. ELi sõjalisse operatsiooni märkimisväärse sõjalise panuse andnud kolmandatel riikidel on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liikmesriikidel.

5. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks, juhul kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

6. Operatsioonil osalevate kolmandate riikide poolt nende jurisdiktsioonilise pädevuse alusel vahistatud ja kinni peetud isikute kõnealusele riigile üleandmise tingimused määratakse kindlaks lõikes 3 nimetatud osalemist käsitlevate kokkulepete sõlmimisel või rakendamisel.

Artikkel 11

Euroopa Liidu vägede staatus

ELi vägede ja nende isikkoosseisu, kes:

—	on paigutatud kolmandate riikide territooriumile,

—	tegutsevad kolmandate riikide territoriaal- või sisevetes,

staatus, sealhulgas privileegid, immuniteedid ja muud nende missiooni täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajalikud tagatised lepitakse kokku ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korras. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe üle viimase nimel läbirääkimisi pidada.

Artikkel 12

Vahistatud ja kinnipeetud isikute üleandmine jurisdiktsioonilise pädevuse teostamiseks

1. Somaalia poolt liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antud loa alusel teostada oma jurisdiktsiooni ning lähtudes samal ajal ka ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 105, antakse piraatlusjuhtumi või relvastatud röövimise toime pannud või toimepanemises kahtlustatavad Somaalia territoriaalvetes või avamerel kohtuvõimu teostamiseks vahistatud või kinni peetud isikud ning nende tegude toimepanemiseks kasutatud vahendid üle:

—	selle operatsioonil osaleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädevatele asutustele, kelle lipu all isikud kinni pidanud laev sõidab, või

—	kui see riik ei saa või ei taha oma jurisdiktsiooni teostada, mõnele teisele liikmesriigile või kolmandale riigile, kes on avaldanud soovi teostada oma jurisdiktsiooni nende isikute ja vahendite suhtes.

2. Mitte ühtki lõikes 1 nimetatud isikut ei tohi anda üle mõnele kolmandale riigile, kui üleandmise tingimustes ei ole kolmanda riigiga vastavalt kohaldatavale rahvusvahelisele õigusele, eelkõige inimõigustealasele rahvusvahelisele õigusele kokku lepitud, et tagada eelkõige see, et kedagi ei mõistetaks surma, piinataks või koheldaks muul moel julmalt, ebainimlikult või alandavalt.

Artikkel 13

Suhted kaitstavate laevade lipuriikidega

Tingimused, mis reguleerivad Atalantasse kuuluvate üksuste viibimist kaubalaevade, eelkõige maailma toiduabi programmi kaubalaevade pardal ning samuti privileegid, immuniteedid ning muud operatsiooni täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajalikud tagatised lepitakse kokku nende laevade lipuriigi pädevate asutustega.

Artikkel 14

Finantskord

1. ELi sõjalise operatsiooni ühiseid kulusid haldab Athena.

2. ELi sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma on 8,3 miljonit eurot. Athena artikli 33 lõikes 3 viidatud lähtesumma protsendiks on 30 %.

Artikkel 15

Teabe andmine ÜROle ja teistele kolmandatele osapooltele

1. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega (3) andma ÜROle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele ELi salastatud teavet ja dokumente, mis on koostatud kõnealuse ELi sõjalise operatsiooni jaoks ning mille salastatuse tase vastab teabe saaja teadmisvajadusele.

2. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud andma ÜROle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele ELi mittesalastatud dokumente, mis käsitlevad nõukogus operatsiooniga seoses toimunud arutelusid ning mille puhul kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus tulenevalt nõukogu kodukorra (4) artikli 6 lõikest 1.

Artikkel 16

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. Ühismeede 2008/749/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks selle sama ühismeetmega asutatud staabiüksuse tegevuse lõpetamise kuupäeval. Staabiüksuse tegevus lõpetatakse käesoleva ühismeetme artiklis 6 nimetatud operatsiooni käivitamise kuupäeval.

3. ELi sõjaline operatsioon lõppeb 12 kuu möödumisel operatsiooni algsest tegevusvalmidusest teatamisest, välja arvatud kui julgeolekunõukogu resolutsioone 1814 (2008) ja 1816 (2008) pikendatakse.

4. Käesolev ühismeede tunnistatakse kehtetuks pärast ELi vägede positsioonidelt äratoomist vastavalt ELi sõjalise operatsiooni lõpetamise heakskiidetud kavale ja ilma, et sellega piirataks Athena asjakohaste sätete kohaldamist.

Artikkel 17

Avaldamine

1. Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee otsused ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja ametisse nimetamiste kohta, samuti poliitika- ja julgeolekukomitee otsused kolmandate riikide panuste ning panustajate komitee moodustamise kohta, avaldatakse samuti Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1) ELT L 252, 20.9.2008, lk 39.

(2) ELT L 152, 13.6.2007, lk 14.

(3) Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1).

(4) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22).

12.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 301/38

NÕUKOGU OTSUS 2007/852/JSK,

24. oktoober 2008,

korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29, artikli 30 lõiget 1, artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artikli 29 kohaselt saavutatakse liidu eesmärk – tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal – organiseeritud või muu kuritegevuse, sealhulgas korruptsiooni ja pettuste vältimisega ning nende vastu võitlemisega.

(2)	Euroopa Liidu strateegias organiseeritud kuritegevuse ennetamiseks ja kontrolliks uue aastatuhande alguses rõhutatakse vajadust arendada välja ELi terviklik korruptsioonivastane poliitika.

(3)

Nõukogu kinnitab oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsioonis, mis käsitleb ELi terviklikku korruptsioonivastast poliitikat ning milles viidatakse komisjoni poolt nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele 28. mail 2003 esitatud teatisele ELi tervikliku korruptsioonivastase poliitika kohta, veel kord liikmesriikide rolli ja nende tegevuse tähtsust tervikliku ja mitmekülgse korruptsioonivastase poliitika väljatöötamisel nii avaliku kui erasektori jaoks koostöös kõigi asjaomaste kodanikuühiskonna ja äriringkondade esindajatega.

(4)	Euroopa Ülemkogu tervitas Haagi programmis (3) (punkt 2.7) strateegilise põhimõtte väljatöötamist seoses piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisega ELi tasandil ning palus nõukogul ja komisjonil arendada nimetatud põhimõtet edasi ja muuta see toimivaks.

(5)

ELi liikmesriikide politseiametite üle järelevalvet ja kontrolli teostavate riiklike organite ning samuti laiema pädevusega korruptsioonivastaste ametiasutuste juhid ja võtmeesindajad kohtusid 2004. aasta novembris Viinis AGISe (politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades) raames toimunud konverentsil, mis käsitles operatiivkoostöö edendamist korruptsioonivastases võitluses Euroopa Liidus. Nad rõhutasid, et on tähtis jätkuvalt omavahelist koostööd edendada, muu hulgas iga-aastaste kohtumiste kaudu, ning tervitasid ideed luua olemasolevate struktuuride baasil Euroopa korruptsioonivastane võrgustik. Pärast Viini konverentsi kohtusid nimetatud Euroopa partnerid korruptsioonivastases võitluses (EPAC) 2006. aasta novembris Budapestis oma kuuendal aastakoosolekul, kus valdav enamus kinnitas võetud kohustust toetada ametlikuma korruptsioonivastase võrgustiku loomise algatust.

(6)	Olemasolevate struktuuride edasiarendamiseks võiksid Euroopa korruptsioonivastase võrgustiku moodustavate ametiasutuste hulka kuuluda EPACi liikmesorganisatsioonid.

(7)

Rahvusvahelise koostöö edendamist peetakse üldjuhul (4) korruptsioonivastase võitluse keskseks elemendiks. Korruptsiooni kõigi vormide vastu võitlemist tuleks parandada koostöö tõhustamise, võimaluste väljaselgitamise, heade tavade jagamise ning kõrgete ametialaste standardite väljaarendamise teel. Korruptsioonivastase võrgustiku loomine ELi tasandil on oluline panus sellise koostöö tõhustamisse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Et parandada ametiasutuste vahelist koostööd korruptsiooni vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks Euroopas, tuleks luua Euroopa Liidu liikmesriikide kontaktpunktide võrgustik (edaspidi „võrgustik”). Euroopa Komisjon, Europol ja Eurojust on täiel määral kaasatud võrgustiku töösse.

Artikkel 2

Võrgustiku koosseis

Võrgustik koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutustest, kelle ülesandeks on korruptsiooni vältimine või selle vastu võitlemine. Liikmesriigid määravad kindlaks võrgustikku kuuluvad ametiasutused. Iga liikmesriik määrab vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kolm organisatsiooni. Euroopa Komisjon määrab oma esindajad. Europol ja Eurojust võivad osaleda võrgustiku töös oma vastavate pädevuste piires.

Artikkel 3

Võrgustiku ülesanded

1. Võrgustikul on eeskätt järgmised ülesanded:

1)	see on foorumiks, kus vahetada kogu Euroopa Liidus teavet korruptsiooni vältimist ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate tõhusate meetmete ja kogemuste kohta;

2)	see hõlbustab võrgustiku liikmete vaheliste kontaktide loomist ning nende aktiivset säilitamist.

Eespool nimetatud eesmärkidel muu hulgas ajakohastatakse pidevalt kontaktpunktide loetelu ning hallatakse veebisaiti.

2. Võrgustiku liikmed tulevad oma ülesannete täitmiseks kokku vähemalt kord aastas.

Artikkel 4

Reguleerimisala

Liikmesriikide vahelist politsei- ja õigusalast koostööd reguleerivad asjakohased eeskirjad. Võrgustiku loomine ei piira nimetatud eeskirjade kohaldamist ega Euroopa politseikolledži (CEPOL) rolli.

Artikkel 5

Võrgustiku töökorraldus

1. Võrgustik korraldab oma tööd ise, lähtudes EPACi liikmete vahel juba toimuvast mitteametlikust koostööst.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon katavad kõik nende määratud liikmete või esindajatega seotud kulud. Sama kehtib ka Europoli ja Eurojusti suhtes.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Luxembourg, 24. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE

(1) ELT C 173, 26.7.2007, lk 3.

(2) 5. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus (ELT C 53, 3.3.2005, lk 1).

(4) ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, mis võeti vastu peaassamblee 31. oktoobri 2003. aasta resolutsiooniga 58/4.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 301

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 12. november 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1115/2008, 11. november 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1116/2008, 11. november 2008, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused (Bœuf de Bazas (KGT), Kainuun rönttönen (KGT))	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1117/2008, 11. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2008, 11. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1075/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 1. novembrist 2008	8

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2008/851/ÜVJP, 10. november 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks	33
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2007/852/JSK, 24. oktoober 2008, korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta	38

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	34,6
	MA	56,3
	MK	46,2
	TR	89,1
	ZZ	56,6
0707 00 05	JO	175,9
	MA	30,8
	TR	85,3
	ZZ	97,3
0709 90 70	MA	62,9
	TR	129,3
	ZZ	96,1
0805 20 10	MA	83,7
0805 20 10	ZZ	83,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	21,1
	MA	75,0
	TR	83,5
	ZZ	59,9
0805 50 10	MA	103,9
	TR	100,1
	ZA	88,0
	ZZ	97,3
0806 10 10	BR	227,1
	TR	122,8
	US	241,5
	ZA	197,4
	ZZ	197,2
0808 10 80	AL	32,1
	AR	75,0
	CA	96,0
	CL	64,2
	MK	37,6
	US	102,2
	ZA	89,5
	ZZ	70,9
0808 20 50	CN	53,6
	TR	124,9
	ZZ	89,3

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/845/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 24. oktoober 2008, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele ja asendusliikmetele makstavate päevarahade kohandamise kohta	11
	2008/846/EÜ
*	Nõukogu otsus, 4. november 2008, Regioonide Komitee Itaalia liikme ametisse nimetamise kohta	12
	2008/847/EÜ
*	Nõukogu otsus, 4. november 2008, milles sätestatakse, et Kesk-Aasia riigid vastavad otsusega 2006/1016/EÜ (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) kehtestatud tingimustele	13
	Komisjon
	2008/848/EÜ
*	Komisjoni otsus, 16. juuli 2008, riigiabi C 14/07 (ex NN 15/07) kohta, mida Itaalia on andnud ettevõtetele NGP ja SIMPE (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3528 all) ( 1 )	14
	2008/849/EÜ
*	Komisjoni otsus, 6. november 2008, ühenduse rahalise abi kohta Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni tegevusele loomade identifitseerimise ja jälgitavuse valdkonnas 2009. aastal	22
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2008/850/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 15. oktoober 2008, teavitamise, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) artikliga 7 (teatavaks tehtud numbri K(2008) 5925 all) ( 1 )	23

		Parandused
	*	Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) parandused (ELT L 210, 31.7.2006)	40