I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1104/2008,

24. oktoober 2008,

mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (2) (edaspidi „Schengeni konventsioon”)) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1 + on tähtsad vahendid Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamiseks.

(2)

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (3) ning otsusele 2001/886/JSK (4). Mõlemad õigusaktid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2008. Käesolev määrus peaks seega nimetatud õigusakte täiendama kuupäevani, mille määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (5).

(3)	SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (6). Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide sätete kohaldamist.

(4)	Teatud SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (7) ja otsuses nr 2008/173/EÜ (8).

(5)	SIS II tuleks edasi arendada ja lõplikult viimistleda nõukogu poolt 6. juunil 2008 kinnitatud SIS II rakendamise üldise ajakava raames.

(6)	SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Pärast testimise läbiviimist tuleks see vastavalt määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatule esimesel võimalusel valideerida.

(7)	Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(8)

Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise abi üksus (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise abi üksusest ja ühtsest siseriiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise abi üksus hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(9)

Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua Schengeni infosüsteemi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida. Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust. Komisjon peaks tagama konverteri.

(10)	Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(11)

Komisjon peaks jääma vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest. See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja edasiarendamise jätkamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühiseid tegevusi. Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele keskse SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivabi, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.

(12)	Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jääma vastutama oma siseriiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(13)	Prantsusmaa peaks jääma vastutama SIS 1+ tehnilise abi üksuse eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(14)	Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

(15)

Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9).

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks austada SISi suhtes kohaldatavaid andmekaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige 1990. aasta Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust ning arvestama asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

(16)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

(17)

Euroopa andmekaitseinspektor, kes on ametisse nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus) (11) kohaselt, on pädev kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Schengeni konventsioon sisaldab erisätteid isikuandmete kaitse ja turvalisuse kohta.

(18)

Kuna migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(20)	Schengeni konventsiooni tuleks muuta, et lubada süsteemi SIS 1+ integreerimist migratsiooniks vajalikku ajutisse arhitektuuri.

(21)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus põhineb EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(22)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (12). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (13). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(24)	Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(25)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (14) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (15) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(26)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (16) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, mida loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (nimetatud lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta) (17) artikliga 3.

(27)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, mida loetakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist) (18) artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeesmärk

1. 1990. aasta Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni infosüsteem II (SIS II), mille loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006.

2. Komisjon ja liikmesriigid töötavad SIS II välja käesolevas määruses sätestatud menetluste ja ülesannete jaotuse kohaselt kui ühtse ja tervikliku süsteemi ning valmistavad ette tema toimimise.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise abi üksus, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);

b)	„C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise abi üksus, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM).

c)	„N.SIS” – süsteemi SIS 1+ siseriiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

d)	„N.SIS II” – süsteemi SIS II siseriiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

e)	„konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonid;

f)	„igakülgne testimine” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktis c osutatud testimine;

g)	„täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid täiendava teabe vahetamise testimiseks.

Artikkel 3

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses määratletakse komisjoni, Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide ülesanded ja kohustused järgmiste ülesannete osas:

a)	SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b)	SIS II igakülgne testimine;

c)	täiendava teabe vahetamise testimine;

d)	konverteri edasiarendamine ja testimine;

e)	migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f)	migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

Artikkel 4

Migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilised komponendid

Migratsiooni tagamiseks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II on vaja järgmisi komponente:

a)	C.SIS ja ühendus konverteriga;

b)	süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

N.SIS;

d)	keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

N.SIS II;

f)	konverter.

Artikkel 5

Peamised kohustused SIS II edasiarendamisel

1. Komisjon jätkab keskse SIS II, sideinfrastruktuuri ja konverteri edasiarendamist.

2. Prantsusmaa teeb C.SIS-i kättesaadavaks ja rakendab seda vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

3. Liikmesriigid jätkavad süsteemi N.SIS II edasiarendamist.

4. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid hooldavad N.SIS-i vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

5. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid teevad SIS 1+ sideinfrastruktuuri kättesaadavaks ja rakendavad seda.

6. Komisjon koordineerib tegevust ja annab vajalikku abi lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

Artikkel 6

Edasiarendamise jätkamine

SIS II arendamise jätkamiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ja eelkõige vigade parandamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.

SIS II arendamise jätkamiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, niivõrd kui see puudutab ühtset riiklikku liidest, mis tagab N.SIS II ühilduvuse keskse SIS II-ga, võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.

Artikkel 7

Põhitegevused

1. Komisjon viib koos süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega läbi igakülgse testimise.

2. Komisjon loob koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega SIS-i migratsiooni ajutise arhitektuuri ja testib seda arhitektuuri.

3. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

4. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi täiendava teabe vahetamise testimise.

5. Komisjon annab lõigetes 1–4 osutatud tegevusteks vajalikku abi keskse SIS II tasandil.

6. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koordineerivad lõigetes 1–3 osutatud tegevusi nõukogu raames.

Artikkel 8

Igakülgne testimine

1. Igakülgne testimine ei alga enne, kui komisjon on teatanud, et ta peab määruse (EÜ) nr 189/2008 artiklis 1 nimetatud teste piisavalt edukaks igakülgse testimise alustamiseks.

2. Viiakse läbi igakülgne testimine, mille eesmärk on eelkõige kinnitada, et komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid on lõpule viinud SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused, ja näidata, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

3. Süsteemi N.SIS II testivad igakülgselt süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid ja keskset SIS II testib komisjon.

4. Igakülgne testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on koostöös komisjoniga kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nõukogu raames.

5. Igakülgne testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

6. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, määratlevad kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused on lõpule viidud ja kas SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

7. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, ja komisjon analüüsivad testimise tulemusi lõikes 6 nimetatud kriteeriumide põhjal. Testimise tulemused valideeritakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktile c.

8. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda igakülgses testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 9

Täiendava teabe vahetamise testimine

1. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi SIRENE funktsionaalsed testid.

2. Komisjon teeb keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri kättesaadavaks täiendava teabe vahetamise testimisel.

3. Täiendava teabe vahetamise testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4. Täiendava teabe vahetamise testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

5. Testimise tulemusi analüüsivad süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nõukogu raames.

6. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda täiendava teabe vahetamise testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 10

Migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur

1. SIS-i migratsiooniks luuakse ajutine arhitektuur. Konverter ühendab üleminekuperioodil keskset SIS II ja C.SIS-i. Süsteemid N.SIS on ühendatud C.SIS-iga ja süsteemid N.SIS II on ühendatud keskse SIS II-ga.

2. Komisjon loob SISi migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri osana konverteri, keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri.

3. Konverter konverteerib andmeid kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.

4. Komisjon testib keskse SIS II ja konverteri vahelist sidet.

5. Prantsusmaa testib C.SIS-i ja konverteri vahelist sidet.

6. Komisjon ja Prantsusmaa testivad keskse SIS II ja C.SIS-i vahelist konverteri kaudu toimuvat sidet.

7. Prantsusmaa ühendab koos komisjoniga C.SIS-i konverteri kaudu keskse SIS II-ga.

8. Komisjon testib koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega SIS-i migratsiooniks vajalikku ajutist arhitektuuri tervikuna vastavalt komisjoni koostatud testimise kavale.

9. Prantsusmaa teeb vajaduse korral kättesaadavaks testimiseks vajalikud andmed.

Artikkel 11

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II

1. C.SIS-ilt kesksele SIS II-le üleminekuks teeb Prantsusmaa kättesaadavaks süsteemi SIS 1 + andmebaasi ja komisjon liidab SIS 1+ andmebaasi keskse SIS II-ga.

2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II hiljemalt 30. septembriks 2009. Vajaduse korral võib seda kuupäeva muuta artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.

3. Siseriikliku süsteemi migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II hõlmab andmete laadimist süsteemi N.SIS II, kui süsteem N.SIS II peab sisaldama andmefaili „siseriiklik koopia”, mis sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat; sellele järgneb iga liikmesriigi ümberlülitus süsteemilt N.SIS süsteemile N.SIS II. Migratsioon toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on koostanud komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nõukogu raames.

4. Komisjon aitab migratsiooni ajal ühiseid tegevusi koordineerida ja toetab neid.

5. Migratsiooniprotsessis ette nähtud ümberlülitus viiakse läbi pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist.

Artikkel 12

Sisuline õiguslik raamistik

Migratsiooni ajal kohaldatakse Schengeni infosüsteemi suhtes jätkuvalt Schengeni konventsiooni IV jaotise sätteid.

Artikkel 13

Koostöö

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd kõikide käesoleva määrusega hõlmatud tegevuste läbiviimisel kooskõlas oma vastavate kohustustega.

2. Komisjon annab eelkõige keskse SIS II tasandil vajalikku abi süsteemi N.SIS II testimiseks ja migratsiooniks.

3. Liikmesriigid annavad eelkõige N.SIS II tasandil vajalikku abi migratsiooniks vajaliku ajutise infrastruktuuri testimiseks.

Artikkel 14

Registrite pidamine keskses SIS IIs

1. Piiramata Schengeni konventsiooni IV jaotise asjakohaste sätete kohaldamist, tagab komisjon, et iga juurdepääs keskses SIS II-s asuvatele isikuandmetele ja selliste isikuandmete igasugune vahetamine registreeritakse, et kontrollida otsingute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust ning tagada keskse SIS II ja siseriiklike süsteemide nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

2. Registrites on eelkõige näha andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, otsingute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3. Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist.

4. Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

5. Pädevatel asutustel, kes kontrollivad otsingu õiguspärasust, jälgivad andmetöötluse õiguspärasust, vastutavad enesekontrolli eest ning tagavad keskse SIS II nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse, on oma ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires ja vastava taotluse korral juurdepääs kõnealustele registritele.

Artikkel 15

Kulud

1. Keskse SIS II tasandil süsteemi migratsiooni, igakülgse testimise, täiendava teabe vahetamise testimise ning hooldus- ja arendamismeetmetega, samuti sideinfrastruktuuriga seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Siseriiklike süsteemide migratsiooni, testimise, hoolduse ja arendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

3. SIS 1+ tasandi tegevusega, sealhulgas süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimel tegutseva Prantsusmaa täiendava tegevusega seotud kulud kaetakse vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 119 sätetele.

Artikkel 16

Schengeni konventsiooni sätete muutmine

Schengeni konventsiooni sätteid muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 92A

1. Alates nõukogu määruse (EÜ) nr 1104/2008 (19) ja nõukogu otsuse 2008/839/JSK (20) jõustumisest ning tuginedes käesoleva määruse artiklis 2 esitatud mõistetele, võib Schengeni infosüsteemi tehnilist arhitektuuri täiendada järgnevaga:

täiendav keskne süsteem, mis koosneb järgmistest osadest:

—	Prantsusmaal asuv tehnilise abi üksus (keskne SIS II) ja Austrias asuv keskse SIS II varusüsteem, mis sisaldab SIS II andmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (NI-SIS);

—	C.SIS-i ja keskse SIS II vaheline tehniline ühendus konverteri kaudu, mis võimaldab konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel;

b)	siseriiklik süsteem (N.SIS II), mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

c)	keskse SIS II ja süsteemi N.SIS II vaheline sideinfrastruktuur, mis on ühendatud NI-SIS-iga.

2. Käesoleva konventsiooni artiklis 92 nimetatud siseriikliku osa võib asendada süsteemiga N.SIS II ja sellisel juhul ei pea liikmesriigid siseriiklikku andmefaili säilitama.

3. Keskse SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

4. Kui liikmesriik asendab oma siseriikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise abi üksuse kohustuslikud ülesanded seoses kõnealuse siseriikliku osaga kohustuslikeks ülesanneteks seoses keskse SIS II-ga, ilma et see piiraks otsuses 2008/839/JSK ning määruse (EÜ) nr 1104/2008 artikli 5 lõikes 1 ja, artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

5. Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

6. Prantsusmaa, kes vastutab tehnilise abi üksuse eest, teised liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd tagamaks, et otsing süsteemi N.SIS II andmefailides või SIS II andmebaasis annab tulemuse, mis on võrdne artikli 92 lõikes 2 nimetatud siseriikliku osa andmefailis tehtud otsingu tulemusega.

Artikli 119 esimese lõike esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid kannavad ühiselt artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise abi üksuse paigaldus- ja tegevuskulud, kaasa arvatud kaabelduskulud, mis kaasnevad ühenduse loomisega Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel, ning kulud, mis tulenevad nõukogu otsusega 2008/839/JSK ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 Prantsusmaale määratud ülesannetega seonduvate tegevuste täitmisest.”

Artikli 119 teine lõige asendatakse järgmisega:

„Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa paigaldus- ja tegevuskulud ning nõukogu otsusega 2008/839/JSK ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 siseriiklikele süsteemidele määratud ülesannete täitmisest tulenevad kulud kannab iga liikmesriik iseseisavalt.”

Artikkel 17

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 51 alusel loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 18

Aruandlus

Iga kuue kuu järel ja esimest korda 2009. aasta esimese kuuekuulise ajavahemiku lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis käsitleb SIS II väljatöötamist ning migratsiooni SIS 1+-st SIS II-le.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 30. juunil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Luxembourg, 24. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE

(1) 24. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(4) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(5) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(6) ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(7) ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

(8) ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(11) ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

(12) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(13) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(14) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(15) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(16) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(17) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(18) ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(19) ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

(20) ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.”

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1107/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 3 on sätestatud, et I lisas loetletud väetiseliikide hulka kuuluva väetise puhul, mis vastab nimetatud määruses kehtestatud tingimustele, võib kasutada märget „EÜ väetis”.

(2)

Nii ammooniumsulfaat kui ka kaltsiumnitraat on loetletud kui väetiseliigid määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas. Samas ei või nende kahe väetiseliigi segudele anda EÜ väetise märgistust. Kuna ammooniumsulfaadi ja kaltsiumnitraadi segusid on kahes liikmesriigis edukalt kasutatud, tuleks need segud tunnistada EÜ väetisteks, nii et need oleksid kogu ELi piires põllumajandustöötajatele paremini kättesaadavad.

(3)	Paljude lämmastikku sisaldavate primaartoiteelementidega väetiste puhul, mis on I lisas loetletud, vabaneb lämmastik nii kiiresti, et kultuurid ei jõua seda täielikult omastada ning selle tagajärjel võib üleliigne lämmastik keskkonda ohustada.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas nimetatud kahe EÜ väetiseliigi puhul võib hoida ära sellise ohu tekkimise keskkonnale, lisades neile ditsüaandiamiidi, üht paljudest teadaolevatest nitrifikatsiooni inhibiitoriteks peetavatest ainetest. Teised EÜ väetiseliigid võivad sisaldada lämmastikku kujul, millele nitrifikatsiooni inhibiitorid mõju ei avalda. Nende väetiseliikide puhul võib lahenduseks olla ureaasi inhibiitorite kasutamine.

(5)	Selleks et nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorite positiivne mõju põllumajandusele ja keskkonnale oleks laialdasemalt kättesaadav, tuleks lubada kasutada enamikus lämmastikväetistes inhibiitoriteid ning suurendada lubatud inhibiitoriliikide arvu.

(6)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas esitada lubatud nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorite loetelu.

(7)	Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisas kirjeldatakse üksikasjalikult analüüsimeetodeid, mida tuleb kasutada EÜ väetiste toiteelementide sisalduse mõõtmiseks. Neid kirjeldusi tuleb joodisisalduse osas muuta, et saada õigeid analüüsinäitusid.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt:

tabelis A.1 asendatakse kanne nr 4 väetiseliigi „ammooniumsulfaat” kohta järgmisega:

„4

Ammooniumsulfaat

Keemiline toode, mis sisaldab peamise koostisainena ammooniumsulfaati ja (võib sisaldada) kuni 15 % kaltsiumnitraati

19,7 %,

väljendatud üldlämmastikuna

Nitraatlämmastiku maksimumsisaldus 2,2 %, kui on lisatud kaltsiumnitraati

Kui turustatakse ammooniumsulfaadi ja kaltsiumnitraadi seguna, peab valmistis sisaldama kuni 15 % kaltsiumnitraati

Ammooniumlämmastik

Üldlämmastik, kui on lisatud kaltsiumnitraati”;

2)	tabelis A.1 jäetakse välja kanded väetiseliikide 16 ja 17 kohta ning joonealune viide a; liik 18 asendatakse liigiga 16;

lisatakse F osa:

„F. Nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid

Allpool tabelites F.1 ja F.2 loetletud nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitoreid võib lisada I lisa punktides A.1, B.1, B.2, B.3, C.1 ja C.2 loetletud väetiseliikidele, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)	vähemalt 50 % väetise üldlämmastikusisaldusest moodustavad 3. veerus nimetatud lämmastikuvormid;

2)	need ei kuulu 4. veerus nimetatud väetiseliikide hulka.

Nende väetiste liiginimetusele, millele on lisatud tabelis F.1 loetletud nitrifikatsiooni inhibiitoreid, lisatakse sõnad „sisaldab nitrifikatsiooni inhibiitorit ([nitrifikatsiooni inhibiitori liiginimetus])”.

Nende väetiste liiginimetusele, millele on lisatud tabelis F.2 loetletud ureaasi inhibiitoreid, lisatakse sõnad „sisaldab ureaasi inhibiitorit ([ureaasi inhibiitori liiginimetus])”.

Turustamise eest vastutav isik peab igale pakendile või saadetisele lisama võimalikult täieliku tehnilise teabe. Selle teabe abil peab kasutaja saama eelkõige otsustada väetise lisamise määra ja ajastuse üle vastavalt kasvatatavale põllukultuurile.

Uued nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorid võib kanda vastavalt kas tabelisse F1 või F2 pärast seda, kui on hinnatud nimetatud tehnilist dokumentatsiooni, mis esitatakse vastavalt juhistele, mis nende segude kohta koostatakse.

F.1. Nitrifikatsiooni inhibiitorid

Nitrifikatsiooni inhibiitori nimetus ja koostis

Inhibiitori miinimum- ja maksimumsisaldus väljendatuna massiprotsendina üldlämmastikusisaldusest (nii ammooniumlämmastikus kui ka karbamiidlämmastikus)

EÜ väetiseliigid, milles ei lubata inhibiitorit kasutada

Nitrifikatsiooni inhibiitorite kirjeldus, mida on lubatud segudes kasutada

Lubatud määr

Ditsüaandiamiid

ELINCS nr 207-312-8

min 2,25

maks. 4,5

F.2. Ureaasi inhibiitorid

Ureaasi inhibiitori nimetus ja koostis

Inhibiitori miinimum- ja maksimumsisaldus väljendatuna massiprotsendina üldlämmastikusisaldusest karbamiidlämmastikus

EÜ väetiseliigid, milles ei lubata inhibiitorit kasutada

Ureaasi inhibiitorite kirjeldus, mida on lubatud segudes kasutada

Lubatud määr

N-(n-butüül) tiofosfor triamiid (NBPT)

ELINCS nr 435-740-7

min 0,09

maks. 0,20”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B osa muudetakse järgmiselt:

meetodi 2.3.2 punktis 4.11 esitatud märkuses asendatakse teine, kolmas ja neljas lõik järgmise tekstiga:

„Tiitritakse 0,05 mol/l joodi (I2) lahusega tärkliselahuse (indikaator) juuresolekul.

1 ml 0,05 mol/l joodi (I2) lahust vastab 0,01128 g SnCl2·2H2O-le.

Selliselt valmistatud lahuses olevast tinast peab vähemalt 80 % olema kahevalentses vormis. Tiitrimiseks peab kuluma vähemalt 35 ml 0,05 mol/l joodi (I2) lahust.”;

meetodi 2.6.1 punktis 4.11 esitatud märkuses asendatakse teine, kolmas ja neljas lõik järgmise tekstiga:

„Tiitritakse 0,05 mol/l joodi (I2) lahusega tärkliselahuse (indikaator) juuresolekul.

1 ml 0,05 mol/l joodi (I2) lahust vastab 0,01128 g SnCl2·2H2O-le.

Selliselt valmistatud lahuses olevast tinast peab vähemalt 80 % olema kahevalentses vormis. Tiitrimiseks peab kuluma vähemalt 35 ml 0,05 mol/l joodi (I2) lahust.”.

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1108/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuete ja sperma väljaviimise keelust tehtavate erandite tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2000/75/EÜ on sätestatud eeskirjad ja meetmed lammaste katarraalse palaviku tõrjeks. Kõnealused meetmed sisaldavad ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide („kitsendustega tsoonid”) loomist, lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide rakendamist ning keeldu loomi kitsendustega tsoonist välja viia („väljaviimiskeeld”).

(2)

Komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1266/2007 (nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega) (2) on sätestatud eeskirjad, mida tuleb järgida haiguskollete tekkimise puhul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1266/2007 I lisas on sätestatud lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuded, III lisas väljaviimiskeelust tehtavate erandite tingimused loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote suhtes ning V lisas hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramise kriteeriumid.

(4)

On oluline, et kasutusel oleksid asjakohased lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid, mille eesmärk on muu hulgas lammaste katarraalse palaviku esinemise tuvastamine võimalikult varases staadiumis, lammaste katarraalse palaviku viiruse üldiste või konkreetsete serotüüpide puudumise tuvastamine ning hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramine. Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid peaksid sisaldama liikmesriikidele kehtestatavaid miinimumnõudeid, tagades samal ajal piisava paindlikkuse kohaliku epidemioloogilise olukorraga arvestamiseks.

(5)

ELis rakendatakse erakorralist massilist vaktsineerimist lammaste katarraalse palaviku eri tüüpide vastu. Loomade kõnealuse haiguse vastu vaktsineerimine muudab vastuvõtlike liikide populatsiooni immuunseisundit väga suurel määral ning mõjutab lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programme. Seetõttu tuleb kõnealuste programmide nõuetes teha teatavaid muudatusi.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1266/2007 V lisas on sätestatud hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramise kriteeriumid. Selguse ja ühtse lähenemise huvides tuleks hooajalise vektoritest vaba perioodi algus ja lõpp määrata standarditud seireandmete põhjal.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa B osas on sätestatud väljaviimiskeelust tehtavate erandite tingimused sperma suhtes. Keelu alt vabanemiseks peab sperma pärinema teatavatele tingimustele vastavatelt doonorloomadelt. Ühenduse õigusaktide kindluse huvides on asjakohane selgitada spermadoonorloomade kontrollimisele esitatavaid nõudeid, eelkõige seoses pärast sperma kogumist tehtava kontrolliga.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta.

(9)	Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1266/2007 muudetakse järgmiselt.

1)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

III lisa B osas asendatakse punktid d ja e järgmiselt:

„d)	neile on tehtud kogumisaja kestel vähemalt iga 60 päeva tagant ja 21–60 päeva pärast viimast lähetatava sperma kogumist kooskõlas maismaaloomi käsitleva OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed;

neile on tehtud maismaaloomi käsitleva OIE käsiraamatu kohaselt haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud vereproovidega, mis on võetud:

i)	lähetatava sperma kogumise alguses ja viimasel kogumisel ning

ii)

spermakogumisperioodi vältel:

—	viirusisolatsiooni testi puhul vähemalt iga seitsme päeva tagant või

—	polümeraasi ahelreaktsiooni testi puhul vähemalt iga 28 päeva tagant.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

(2) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.

LISA

„I LISA

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuded (viidatud artiklis 4)

1. Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide eesmärk on anda teavet lammaste katarraalse palaviku arengu kohta kitsendustega tsoonis, tuvastada haiguse uute serotüüpide esinemine ning tõestada teatavate serotüüpide puudumist. Muu hulgas võib eesmärgiks olla ka lammaste katarraalse palaviku viiruse puudumise tõestamine, hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramine ja vektorite liikide tuvastamine.

Kui konkreetsete keskkonnatingimuste tõttu ei ole õigustatud teistsugune suurus, piiritletakse lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatavaks geograafiliseks üksuseks umbes 45 × 45 km suurune ala (ligikaudu 2 000 km2). Liikmesriikides võib järelevalve eesmärgil kasutada viidatava geograafilise üksusena ka direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 esitatud mõistele vastavat piirkonda.

1.1. Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid sisaldavad vähemalt passiivset kliinilist seiret ja aktiivset laboriseiret kooskõlas punktidega 1.1.1 ja 1.1.2.

1.1.1. Passiivne kliiniline seire:

—

koosneb ametlikust ja nõuetekohaselt dokumenteeritud pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku esinemiskahtluse tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteem kahtlastest juhtumitest teatamiseks. Omanikud või pidajad ning veterinaararstid peavad kahtlusest viivitamata pädevale asutusele teatama. Lammaste katarraalse palaviku esinemise tuvastamiseks peab pädev asutus viivitamatult uurima igasuguseid kahtluseid seoses lammaste katarraalse palaviku serotüüpide ilmnemisega epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas, kus nende serotüüpide esinemist ei osatud oletada;

—	peab olema vektori aktiivsusperioodi vältel eriti tugevdatud;

—	peab tagama, et korraldatakse teadlikkust suurendavaid kampaaniaid, mille eesmärk on saavutada eelkõige olukord, kus omanikud või pidajad ja veterinaararstid suudavad lammaste katarraalse palaviku kliinilisi tunnuseid tuvastada.

1.1.2. Aktiivne laboriseire koosneb vähemalt seroloogilisest järelevalvest kontroll-loomadega, seroloogilisest/viroloogilisest uuringust või plaanilisest riskipõhisest järelevalvest või nende kombinatsioonist kooskõlas punktidega 1.1.2.1, 1.1.2.2 ja 1.1.2.3.

1.1.2.1. Seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega:

—

seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega koosneb aktiivsest kontroll-loomade kontrollimise aastaprogrammist eesmärgiga hinnata lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku esinemist kitsendustega piirkonnas. Võimaluse korral peavad kontroll-loomad olema veised. Seronegatiivse eeltesti abil peab näitama, et neil pole antikehasid, ning nad peavad asuma kitsendustega tsooni piirkondades, kus entomoloogilisi ja ökoloogilisi hinnanguid arvestav riskianalüüs on kinnitanud vektori olemasolu või on olemas vektori arenguks sobiv kasvupaik;

—	kontroll-loomi testitakse vähemalt üks kord kuus asjaomase vektori aktiivsusperioodi vältel, kui see periood on teada. Sellise teabe puudumisel kontrollitakse kontroll-loomi vähemalt üks kord kuus terve aasta jooksul;

—	kontroll-loomade minimaalne arv ühe lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatava geograafilise üksuse kohta peab kajastama tervikut ja olema piisav, et tuvastada igas geograafilises üksuses 95 % kindlusega 2 % serokonversiooni (1) esinemissagedus kuus;

—

laboratoorsed analüüsid teostatakse nii, et pärast positiivse tulemuse andnud teste tehakse konkreetse serotüübi seroloogilised/viroloogilised testid, millega uuritakse epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas oletatavalt esinevat lammaste katarraalse palaviku serotüüpi või serotüüpe ning mis on vajalikud piirkonnas leviva konkreetse serotüübi tuvastamiseks.

1.1.2.2. Seroloogiline/viroloogiline seire:

—

koosneb vähemalt aktiivsest vastuvõtlike liikide populatsiooni seroloogilise/viroloogilise testimise aastaprogrammist, mille eesmärk on leida tõendeid lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumisest pisteliste seroloogiliste ja/või viroloogiliste testide kaudu, mis tehakse kõikides epidemioloogiliselt asjakohastes geograafilistes piirkondades sel perioodil aastas, kui serokonversiooni tuvastamine on tõenäolisem;

—

peab olema välja töötatud nii, et valimid esindavad epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas uuritavate vastuvõtlike liikide populatsiooni ja on selle populatsiooni struktuurile kohandatud, ning valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna vastuvõtlike liikide populatsioonis 20 % esinemissagedust;

—	peab tagama, et vaktsineeritud või immuniseeritud populatsiooni seropositiivsed loomad ei sega seroloogilisi uuringuid;

—

peab tagama, et laboratoorsed analüüsid teostatakse nii, et pärast positiivse tulemuse andnud teste tehakse konkreetse serotüübi seroloogilised/viroloogilised testid, millega uuritakse epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas oletatavalt esinevat lammaste katarraalse palaviku serotüüpi või serotüüpe ning mis on vajalikud piirkonnas leviva konkreetse serotüübi tuvastamiseks;

—	võib olla välja töötatud vaktsineerituse ulatuse ja kitsendustega tsoonis esinevate lammaste katarraalse palaviku eri serotüüpide leviku kindlaksmääramise otstarbeks.

1.1.2.3. Plaaniline riskipõhine järelevalve peab vastama järgmistele tingimustele:

—	see koosneb ametlikust ja nõuetekohaselt dokumenteeritud pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku teatavate serotüüpide puudumise tuvastamiseks;

—	see rakendub kõrge suhtelise riskiga vastuvõtlike loomade sihtpopulatsioonile loomade asupaiga, geograafilise asukoha ning epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas oletatavalt esineva lammaste katarraalse palaviku serotüübi või serotüüpide põhjal;

—

sellel peab olema valimivõtmise strateegia, mis on kohandatud kindlaksmääratud sihtpopulatsioonile. Valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna kontroll-esinemissagedust (sihtpopulatsiooni teadaoleva riski põhjal). Kui proovid ei ole võetud üksikutelt loomadelt, peab valimi suurus olema kohandatud diagnostikameetodite tundlikkusele.

1.2. Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramiseks kooskõlas käesoleva määruse V lisaga peab entomoloogiline seire vastama järgmistele nõuetele:

—	koosneb vähemalt püsivate aspiratsioonilõksudega vektorite püüdmise aktiivsest aastaprogrammist vektori arengu kindlaksmääramiseks populatsioonis;

—

kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud korraga võib püüdmiseks kasutada ainult ultraviolettvalgusega varustatud aspiratsioonilõkse. Lõksud peavad olema kasutuses terve öö, vähemalt:

—	üks öö nädalas ühe kuu jooksul enne hooajalise vektoritest vaba perioodi oletatavat algust ja lõppu;

—	üks öö nädalas hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel;

—	aspiratsioonilõksude kasutamise sagedust võib kohandada kolme esimese kasutusaasta jooksul kogutud andmete põhjal;

—	hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni igasse epidemioloogiliselt asjakohasesse piirkonda tuleb paigaldada vähemalt üks lõks. Teatav hulk putukalõksudest kogutud sääsklasi tuleb saata spetsialiseeritud laboratooriumile, mis suudab tuvastada võimalikud vektorite liigid.

1.3. Järelevalve, mis teostatakse eesmärgiga esitada komisjonile põhjendatud andmeid, mis tõendavad lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku puudumist epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas kahe aasta jooksul kooskõlas artikli 6 lõikega 2:

—	koosneb vähemalt seroloogilisest järelevalvest kontroll-loomadega, seroloogilisest/viroloogilisest seirest või plaanilisest riskipõhisest järelevalvest või nende kombinatsioonist kooskõlas punktidega 1.1.2.1, 1.1.2.2 ja 1.1.2.3;

—

2. Lammaste katarraalse palaviku seire programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama

Lammaste katarraalse palaviku seire programmide eesmärk on tuvastada võimalik lammaste katarraalse palaviku viiruse esinemine või puudumine lammaste katarraalsest palavikust vabas liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas.

Lammaste katarraalse palaviku seire programmid sisaldavad vähemalt passiivset kliinilist seiret ja aktiivset laboriseiret kooskõlas punktidega 2.1 ja 2.2.

2.1. Passiivne kliiniline seire:

—

koosneb ametlikust ja nõuetekohaselt dokumenteeritud pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku esinemiskahtluse tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemist kahtlastest juhtumitest teatamiseks. Omanikud või pidajad ning veterinaararstid peavad kahtlusest viivitamata pädevale asutusele teatama. Lammaste katarraalse palaviku esinemise kinnitamiseks või välistamiseks peab pädev asutus koheselt põhjalikult uurima kõiki kahtlusi;

—	peab olema vektori aktiivsusperioodi vältel eriti tugevdatud kõrge suhtelise riskiga piirkondades, põhinedes geograafilistel ja epidemioloogilistel andmetel;

—	peab tagama, et korraldatakse teadlikkust suurendavaid kampaaniaid, mille eesmärk on saavutada eelkõige olukord, kus omanikud või pidajad ja veterinaararstid suudavad lammaste katarraalse palaviku kliinilisi tunnuseid tuvastada.

2.2. Aktiivne laboriseire koosneb vähemalt seroloogilisest järelevalvest kontroll-loomadega, seroloogilisest/viroloogilisest uuringust või plaanilisest riskipõhisest järelevalvest või nende kombinatsioonist kooskõlas punktidega 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3.

2.2.1. Seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega:

—

seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega koosneb aktiivsest kontroll-loomade kontrollimise aastaprogrammist eesmärgiga leida tõendeid lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumisest väljaspool kitsendustega piirkondi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge riskiga piirkondadele geograafilistele ja epidemioloogilistele andmetele tuginedes;

—	kontroll-loomi kontrollitakse vähemalt üks kord kuus asjaomase vektori aktiivsusperioodi vältel, kui see periood on teada. Sellise teabe puudumisel kontrollitakse kontroll-loomi vähemalt üks kord kuus terve aasta jooksul;

—	kontroll-loomade minimaalne arv ühe lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatava geograafilise üksuse kohta peab kajastama tervikut ja olema piisav, et tuvastada igas geograafilises üksuses 95 % kindlusega 2 % serokonversiooni (4) esinemissagedus kuus.

2.2.2. Seroloogiline/viroloogiline uuring:

—

koosneb vähemalt aktiivsest vastuvõtlike liikide populatsiooni seroloogilise/viroloogilise testimise aastaprogrammist, mille eesmärk on leida tõendeid lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumisest väljaspool kitsendustega tsoone pisteliste seroloogiliste ja/või viroloogiliste testide kaudu, mis tehakse kõikides epidemioloogiliselt asjakohastes geograafilistes piirkondades sel perioodil aastas, kus serokonversiooni tuvastamine on kõige tõenäolisem;

—

—	peab tagama, et vaktsineeritud või immuniseeritud populatsiooni seropositiivsed loomad ei sega seroloogilisi uuringuid.

2.2.3. Plaaniline riskipõhine seire:

—	koosneb ametlikust ja nõuetekohaselt dokumenteeritud pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku teatavate konkreetsete serotüüpide puudumise tuvastamiseks;

—	peab põhinema kohalike riskitegurite põhjalikul tundmisel, mis võimaldab tuvastada kõrgema suhtelise riskiga kontrollitava sihtpopulatsiooni;

—

peab olema välja töötatud nii, et valimid on kõrgema suhtelise riskiga sihtpopulatsiooni struktuurile kohandatud, ning valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna kontroll-esinemissagedust (sihtpopulatsiooni teadaoleva riski põhjal).

(1) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp/sügise keskpaik). Seepärast on 2 %-line serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.

(2) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Kui aga esineb tõendeid, et serokonversiooni aastane määr epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas on alla 20 %, tuleb valimi suurus arvutada viisil, mis võimaldab tuvastada madalamat oletatavat esinemissagedust.

(3) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 10 %. Kui aga esineb tõendeid, et serokonversiooni aastane määr epidemioloogiliselt asjakohases vaktsineeritud piirkonnas on alla 10 %, tuleb valimi suurus arvutada viisil, mis võimaldab tuvastada madalamat oletatavat esinemissagedust.

(4) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp/sügise keskpaik). Seepärast on 2 %-line serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.”

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/25

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/95/EÜ,

22. oktoober 2008,

kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on sisuliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Enne direktiivi 89/104/EMÜ jõustumist liikmesriikides kohaldatud kaubamärke käsitlevad õigusaktid sisaldasid erinevusi, mis võisid takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul. Seepärast oli siseturu rajamist ja toimimist silmas pidades vaja liikmesriikide õigusaktid ühtlustada.

(3)	Kõrvale ei tohi jätta lahendusi ja eeliseid, mida ühenduse kaubamärgisüsteem võib pakkuda ettevõtjatele, kes soovivad kaubamärke omandada.

(4)	Tundub, et ei ole vaja võtta ette liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahulist ühtlustamist. Piisab sellest, kui ühtlustamisel piirdutakse nende siseriikliku õiguse sätetega, mis mõjutavad siseturu toimimist kõige otsesemalt.

(5)	Käesolev direktiiv ei tohiks võtta ära liikmesriikide õigust jätkuvalt kaitsta kasutamise käigus omandatud kaubamärke, vaid peaks neid arvesse võtma ainult nende ja registreerimise teel omandatud kaubamärkide vahelise suhte puhul.

(6)

Liikmesriikidele peaks jääma vabadus määratleda registreerimise teel omandatava kaubamärgi registreerimise, lõppenuks tunnistamise ja tühiseks tunnistamise kord. Näiteks võivad liikmesriigid määrata kindlaks kaubamärgi registreerimise ja tühiseks tunnistamise vormi, otsustada, kas varasematele õigustele tuleks toetuda registreerimiskorra või tühiseks tunnistamise korra või mõlema puhul ning, kui nad lubavad varasematele õigustele toetuda registreerimiskorra puhul, otsustada, kas kasutada vaidlustamismenetlust või ametiülesande korras läbivaatamist või mõlemat. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus määrata kindlaks kaubamärkide lõppenuks tunnistamise ja tühiseks tunnistamise mõju.

(7)	Käesolev direktiiv ei tohiks välistada liikmesriikide muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks kõlvatut konkurentsi, tsiviilvastutust või tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist kaubamärkide suhtes.

(8)

Käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed. Selleks on vaja loetleda nende märkide näidised, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühiseks tunnistamise põhjustest, mis on seotud kaubamärgi endaga, näiteks eristatavuse puudumine, või mis on seotud kaubamärgi ja varasemate õiguste vaheliste vastuoludega, tuleks koostada ammendav loetelu isegi juhul, kui mõningad neist põhjendustest on loetletud võimalusena liikmesriikide jaoks, kes sellest johtuvalt säilitavad või kehtestavad need põhjendused oma õigusnormides. Liikmesriikidel peaks olema võimalik oma õigusnormides säilitada või nendega kehtestada kaubamärgi andmisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise põhjendusi, mis on seotud kaubamärgi omandamise ja jätkuva valdamise tingimustega, mille jaoks ei ole ühtlustamissätteid, mis käsitlevad näiteks vastavust kaubamärgi andmise tingimustele, kaubamärgi pikendamist või lõive käsitlevaid eeskirju või on seotud menetlusnõuete täitmatajätmisega.

(9)

Ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või, kui neid ei kasutata, siis tuleb need lõppenuks tunnistada. Tuleb kehtestada sätted, mille kohaselt ei saa kaubamärki tühiseks tunnistada seetõttu, et olemas on varasem kaubamärk, mida ei kasutata; samas jääb liikmesriikidele vabadus kohaldada sama põhimõtet kaubamärgi registreerimise suhtes või sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi omaniku õigused võiks lõppenuks tunnistada. Kõigil sellistel juhtudel kehtestavad liikmesriigid kohaldatavad protseduurireeglid.

(10)

Kaupade ja teenuste vaba liikumise soodustamiseks on äärmiselt oluline, et kõigi liikmesriikide õigussüsteemidega tagataks registreeritavatele kaubamärkidele samasugune kaitse. See ei tohiks siiski takistada liikmesriike pakkumast omal valikul ulatuslikumat kaitset neile kaubamärkidele, millel on väljakujunenud maine.

(11)

Registreeritud kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ja kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu peab määratlema sarnasuse mõiste. Sellise kaitse eritingimus on tõenäoline segiajamine, mille hindamine peaks sõltuma mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise tõenäosuse kindlakstegemise moodused ja eelkõige tõendite esitamise kohustus tuleks paika panna siseriiklike protseduurireeglitega, mille kohaldamist käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata.

(12)

Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi tühiseks tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.

(13)

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon on siduv kõigi ühenduse liikmesriikide jaoks. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted oleksid nimetatud konventsiooni sätetega täielikus kooskõlas. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist. Vajaduse korral tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 307 teist lõiku.

(14)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 89/104/EMÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantiimärgina või tõendusmärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.

Artikkel 2

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

Artikkel 3

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühiseks tunnistamise põhjused

1. Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks tunnistada:

a)	tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)	kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;

c)	kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)	kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)	kujust, mis tuleneb kaupade enda olemusest;

ii)	kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)	kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)	kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)	kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h)	kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis tuleb kehtetuks tunnistada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt.

2. Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei tohi registreerida või kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)	selle kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele, kui asjaomase liikmesriigi või ühenduse kaubamärgiõigus;

b)	kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit;

c)	kaubamärk sisaldab Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi õigusaktide kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks;

d)	taotleja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt.

3. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata tühiseks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Lisaks sellele võivad liikmesriigid näha ette, et seda sätet kohaldatakse siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimiskuupäeva.

4. Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1, 2 ja 3 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või tühiseks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 4

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega

1. Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks tunnistada, kui:

a)	see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;

b)	identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i)	ühenduse kaubamärgid;

ii)	kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

iii)	kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

ühenduse kaubamärgid, millel on nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (5) kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

c)	punktides a ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

d)	kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.

3. Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks tunnistada, kui see on identne või sarnane varasema ühenduse kaubamärgiga lõike 2 tähenduses ja kui selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem ühenduse kaubamärk, juhul kui varasem ühenduse kaubamärk on omandanud ühenduses maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema ühenduse kaubamärgi eristatavust või mainet.

4. Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks tunnistada, kui ja kuivõrd:

kaubamärk on identne või sarnane varasema siseriikliku kaubamärgiga lõike 2 tähenduses ja kui see selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud asjaomases liikmesriigis maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet;

õigused registreerimata kaubamärgile või muule kaubandustegevuses kasutatavale tähisele omandati enne hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeva ja kõnealune registreerimata kaubamärk või muu tähis annab selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine;

kaubamärgi kasutamise võib keelata muu varasema õiguse tõttu kui lõikes 2 ja käesoleva lõike punktis b osutatud õigus, milleks on eelkõige:

i)	õigus nimele;

ii)	õigus isikuportreele;

iii)	autoriõigus;

iv)	tööstusomandiõigus;

d)	kaubamärk on identne või sarnane varasema kollektiivkaubamärgiga, millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes maksimaalselt kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist;

e)	kaubamärk on identne või sarnane varasema garantiimärgi või tõendusmärgiga, millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes liikmesriigi määratud pikkusega ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist;

kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on registreeritud identsete või sarnaste kaupade või toodete jaoks ja millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes pikendamatajätmise tõttu maksimaalselt kahe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui varasema kaubamärgi omanik andis oma nõusoleku hilisema kaubamärgi registreerimiseks või ei kasutanud oma kaubamärki;

g)	kaubamärgi võib ajada segi kaubamärgiga, mida juba kasutati välisriigis taotluse esitamise kuupäeval ja mida seal endiselt kasutatakse, kui taotluse esitaja tegutses taotluse esitamise kuupäeval pahauskselt.

5. Liikmesriik võib lubada, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki tühiseks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus.

6. Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1 kuni 5 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või tühiseks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 5

Kaubamärgiga antavad õigused

1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)	kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b)	kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada; esineb risk, et see võib tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.

2. Lisaks sellele võib iga liikmesriik sätestada, et omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist, mis on identne või sarnane kaubamärgiga, mis on välja antud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet.

3. Lõigete 1 ja 2 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:

a)	tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)	kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c)	kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

d)	tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides.

4. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 1 punktis b või lõikes 2 osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.

5. Lõigete 1 kuni 4 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

Artikkel 6

Kaubamärgi mõju piirangud

1. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)	oma nime ja aadressi;

b)	tähiseid, mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)	kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga,

kui kõnealune isik kasutab neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.

2. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 7

Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all ühenduse turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 8

Litsentsimine

1. Kaubamärk võib olla litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. Kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsiaadi suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:

a)	selle kestusega;

b)	kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

c)	litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

d)	territooriumiga, kus võib kaubamärki kinnitada, või

e)	litsentsiaadi valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

Artikkel 9

Nõustumisest tulenevad piirangud

1. Kui artikli 4 lõike 2 tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi tühiseks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2. Iga liikmesriik võib kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud varasema kaubamärgi omaniku või artikli 4 lõike 4 punktis b või c osutatud muu varasema õiguse omaniku suhtes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

Artikkel 10

Kaubamärgi kasutamine

1. Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva liikmesriigis kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesoleva direktiiviga ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

Esimese lõigu tähenduses käsitatakse kasutamisena ka järgmist:

a)	kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust;

b)	kaubamärgi kinnitamine kaupadele või nende pakendile asjaomases liikmesriigis ainult ekspordi eesmärgil.

2. Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul või kui seda teeb isik, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki või garantiimärki või tõendusmärki, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt.

3. Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva asjaomases liikmesriigis:

kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud sätetega on kehtestatud karistused kaubamärgi kasutamatajätmisele katkematu ajavahemiku jooksul, loetakse, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud viie aasta pikkune ajavahemik algas samal ajal kui mis tahes muu kasutamatajätmise ajavahemik, mis on selleks kuupäevaks juba alanud;

b)	kui enne kõnealust kuupäeva ei kehtinud sätted kasutamise kohta, loetakse, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud viie aasta pikkuseid ajavahemikke hakatakse arvestama hiljemalt kõnealusest kuupäevast.

Artikkel 11

Karistused kaubamärgi kasutamatajätmise eest kohtu- või haldusmenetluses

1. Kaubamärki ei saa tunnistada tühiseks põhjusel, et olemas on varasem sellega vastuolus olev kaubamärk, kui varasem kaubamärk ei vasta olenevalt asjaoludest kas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 või artikli 10 lõikes 3 sätestatud kasutamise tingimustele.

2. Iga liikmesriik võib ette näha sätted, mille kohaselt ei või kaubamärgi registreerimisest keelduda põhjusel, et olemas on varasem sellega vastuolus olev kaubamärk, kui varasem kaubamärk ei vasta olenevalt asjaoludest kas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 või artikli 10 lõikes 3 sätestatud kasutamise tingimustele.

3. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kui esitatakse vastuhagi lõppenuks tunnistamise kohta, võib iga liikmesriik sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi võiks lõppenuks tunnistada vastavalt artikli 12 lõikele 1.

4. Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse seda lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste puhul.

Artikkel 12

Lõppenuks tunnistamise põhjused

1. Kaubamärgi võib lõppenuks tunnistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

Keegi ei tohi siiski taotleda kaubamärgi omaniku õiguste lõppenuks tunnistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpu ja lõppenuks tunnistamise taotluse esitamise vahelisel ajal.

Kui kasutamise algus või jätkumine algas kolm kuud enne lõppenuks tunnistamise taotluse esitamist, kuid kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada lõppenuks tunnistamise taotluse esitamise võimalusest.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist võib kaubamärgi lõppenuks tunnistada juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)	on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks ta on registreeritud;

b)	on kaubamärki selle omaniku poolt või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 13

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi lõppenuks tunnistamise või tühiseks tunnistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi andmisest keeldumise või lõppenuks tunnistamise või tühiseks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi lõppenuks tunnistamine või tühiseks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Artikkel 14

Kaubamärgi tühiseks tunnistamise või lõppenuks tunnistamise kindlakstegemine tagantjärele

Kui varasemast kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda ning selle vanemust nõutakse ühenduse kaubamärgile, võib varasema kaubamärgi tühiseks tunnistamise või selle omaniku õiguste kehtetuks tunnistamise teha kindlaks tagantjärele.

Artikkel 15

Erisätted kollektiivkaubamärkide, garantiimärkide ja tõendusmärkide kohta

1. Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid, kelle õigusaktidega on lubatud kollektiivkaubamärkide, garantiimärkide ja tõendusmärkide registreerimine, sätestada, et selliseid märke ei registreerita, et nende omanike õigused tunnistatakse lõppenuks või need tunnistatakse tühisteks põhjustel, mida ei ole nimetatud artiklites 3 ja 12, kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab.

2. Erandina artikli 3 lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid näha ette sätted, mille kohaselt märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, võivad olla kollektiivkaubamärgid, garantiimärgid või tõendusmärgid. Selline märk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubanduses, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga; eelkõige ei tohi sellise tähise kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 16

Edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 89/104/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas nimetatud otsusega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 22. oktoober 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 44.

(2) Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 76) ja nõukogu 25. septembri 2008. aasta otsus.

(3) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

(4) Vt I lisa A osa.

(5) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

I LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ	(EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).
Nõukogu otsus 92/10/EMÜ	(EÜT L 6, 11.1.1992, lk 35).

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 17)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
89/104/EMÜ	31. detsember 1992

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 89/104/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõike 1 punktid a kuni d	Artikli 3 lõike 1 punktid a kuni d
Artikli 3 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause	Artikli 3 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause
Artikli 3 lõike 1 punkti e esimene taane	Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt i
Artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane	Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt ii
Artikli 3 lõike 1 punkti e kolmas taane	Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt iii
Artikli 3 lõike 1 punktid f, g ja h	Artikli 3 lõike 1 punktid f, g ja h
Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
Artikli 10 lõige 1	Artikli 10 lõike 1 esimene lõik
Artikli 10 lõige 2	Artikli 10 lõike 1 teine lõik
Artikli 10 lõige 3	Artikli 10 lõige 2
Artikli 10 lõige 4	Artikli 10 lõige 3
Artikkel 11	Artikkel 11
Artikli 12 lõike 1 esimene lauseosa	Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
Artikli 12 lõike 1 teine lauseosa	Artikli 12 lõike 1 teine lõik
Artikli 12 lõike 1 kolmas lauseosa	Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 12 lõige 2	Artikli 12 lõige 2
Artikkel 13	Artikkel 13
Artikkel 14	Artikkel 14
Artikkel 15	Artikkel 15
Artikli 16 lõiked 1 ja 2	—
Artikli 16 lõige 3	Artikkel 16
—	Artikkel 17
—	Artikkel 18
Artikkel 17	Artikkel 19
—	I lisa
—	II lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/36

KOMISJONI OTSUS,

29. oktoober 2008,

millega lubatakse LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) geneetiliselt muundatud puuvilla sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 6204 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/837/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Bayer CropScience AG esitas 3. märtsil 2005 Madalmaade pädevale asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 taotluse LLCotton25 puuvilla sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka LLCotton25 puuvilla sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete turuleviimist muu puuvillaga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemiseks. Seetõttu hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 5 ja artikli 17 lõike 5 sätetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutavaid andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtetele vastavalt tehtud riskihindamist käsitlevat teavet ja järeldusi.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 avaldas Euroopa Toiduohutusamet 16. aprillil 2007 oma heakskiitva arvamuse ja leidis, et on ebatõenäoline, et taotluses kirjeldatud LLCotton25 puuvilla sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete (edaspidi „tooted”) turuleviimine võiks mõjuda inimeste või loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult, kui neid tooteid kasutatakse kavandatud eesmärgil. (3) Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide konkreetseid küsimusi ja kaalutlusi, mis olid tõstatatud riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus, nagu näevad ette kõnealuse määruse artikli 6 lõige 4 ja artikli 18 lõige 4.

(4)

Toiduohutusamet leidis eelkõige, et võrdlev koostisosade analüüs ja põllumajanduslikud analüüsid näitavad, et LLCotton25 puuvill on põhiolemuselt samasugune oma geneetiliselt muundamata vastega ning seega ei ole vaja viia läbi täiendavaid ohutusuuringuid katseloomadega (nt 90päevane mürgisuse uuring rottidel).

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekavad, mis koosnesid üldistest järelevalvekavadest, on kooskõlas toodete sihtotstarbega. Toiduohutusamet soovitas seoses puuvillaseemnete füüsikaliste omaduste ja transpordiviisidega siiski, et üldise järelevalve all kehtestataks erimeetmed metsiku puuvilla esinemise aktiivseks jälgimiseks piirkondades, kus toimub tõenäoliselt seemnete levik.

(6)	Taotleja esitatud seirekavasid muudeti, et need oleksid kooskõlas toiduohutusameti kõnealuse soovitusega.

(7)	Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks toodetele luba anda.

(8)	Igale GMOle tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks. (4)

(9)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole LLCotton25 puuvilla sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antud loa piires, peab loataotluses käsitletavate, GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt tähistatud, et kõnelauseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(10)

Samuti ei õigustata toiduohutusameti arvamuses määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ega kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide/keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(11)	Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, nagu on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (5) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(13)

Käesolevast otsusest tuleb bioohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (6) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(14)	Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud; seepärast esitas komisjon 30. aprillil 2008 vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (7) artiklile 5 ettepaneku nõukogule ning nõukogu pidi tegema otsuse kolme kuu jooksul.

(15)	Nõukogu ei ole nõutud ajavahemiku jooksul otsust siiski teinud; otsuse peab nüüd võtma vastu komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organism ja kordumatu tunnus

Geneetiliselt muundatud puuvillale (Gossypium hirsutum) LLCotton25, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, antakse määruse (EÜ) nr 65/2004 kohane kordumatu tunnus ACS-GHØØ1-3.

Artikkel 2

Luba

Vastavalt käesoleva otsuses kirjeldatud tingimustele on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses lubatud järgmised tooted:

a)	ACS-GHØØ1-3 puuvilla sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

b)	ACS-GHØØ1-3 puuvilla sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad ACS-GHØØ1-3 puuvilla või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud puuvilla, kuid ei viljeleta.

Artikkel 3

Märgistamine

1. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistamise nõuete kohaldamisel on „organismi nimetus”„puuvill”.

2. Artikli 2 punktides b ja c nimetatud ACS-GHØØ1-3 puuvilla sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1. Loaomanikud tagavad käesoleva otsuse lisa punktis h sätestatud keskkonnamõjude seirekava koostamise ja rakendamise.

2. Loaomanik esitab komisjonile aastaaruanded seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 5

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas sisalduv teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 6

Loaomanik

Loaomanik on Bayer CropScience AG.

Artikkel 7

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 8

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Bayer CropScience AGle, Alfred-Nobel-Str. 50, D-40789 Monheim am Rhein, Saksamaa.

Brüssel, 29. oktoober 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(3) http://www.efsa.europa.eu/EFSA/efsa_locale-1178620753816_1178620785856.htm

(4) ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(6) ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

(7) ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

a) Taotleja ja loaomanik:

Nimi	:	Bayer CropScience AG
Aadress	:	Alfred-Nobel-Strasse 50, D-40789 Monheim am Rhein - Germany

b) Toodete nimetus ja spetsifikatsioon:

(1) ACS-GHØØ1-3 puuvilla sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

(2) ACS-GHØØ1-3 puuvilla sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

(3) muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad ACS-GHØØ1-3 puuvilla või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud puuvilla, kuid ei viljeleta.

Geneetiliselt muundatud ACS-GHØØØ1-3 puuvill, mida on taotluses kirjeldatud, väljendub PAT-valgus, mis tagab tolerantsuse herbitsiidi glufosinaatammoonium suhtes.

c) Märgistus:

(1) Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistamise nõuete kohaldamisel on „organismi nimetus”„puuvill”.

(2) Käesoleva otsuse artikli 2 punktides b ja c nimetatud ACS-GHØØ1-3 puuvilla sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d) Tuvastusmeetod

—	Tekkepõhine reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod ACS- GHØØ1-3 puuvilla jaoks.

—	Valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ühenduse tugilabor; avaldatud veebilehel: http://gmo-crl.jrc.it/statusofdoss.htm

—	Etalonaine: AOCS 0306-A ja AOCS 0306-E, kättesaadavad American Oil Chemists Society veebilehel http://www.aocs.org/tech/crm/bayer_cotton.cfm

e) Kordumatu tunnus:

ACS-GHØØ1-3

f) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave:

Bioohutuse teabevõrgustik, kanne ID: vt (täidetakse pärast teatavakstegemist)

g) Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud:

Ei ole nõutud.

h) Seirekava:

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastav keskkonnamõjude seirekava

(Link: kava on avaldatud Internetis)

i) Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduks:

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registri uuendamisega.

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/40

KOMISJONI OTSUS,

3. november 2008,

milles käsitletakse profülaktilist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 6348 all)

(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)

(2008/838/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2005/94/EÜ sätestatakse teatavad profülaktilised meetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varane avastamine ning pädevate asutuste ja põllumajandustöötajate teadlikkuse ja valmisoleku parandamine nimetatud loomataudiga seotud ohtude suhtes.

(2)	2007. aasta septembrist alates on esinenud madala patogeensusega linnugripi puhanguid teatavates Portugali kesk- ja lääneosas asuvates linnukasvatusettevõtetes, eelkõige neis ettevõtetes, kus peetakse linde uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil.

(3)	Portugal on vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ võtnud tõrjemeetmeid selle haiguse leviku peatamiseks.

(4)

Portugali tehtud riskihindamisest ilmnes, et ettevõtted, kus peetakse sinikaelparte (Anas platyrhynchos) uluklinnuvarude (sinikaelpartide) taastootmise eesmärgil, võivad kujutada linnugripi äkilise leviku suurt ohtu Portugalis või teistes liikmesriikides. Seetõttu otsustas Portugal teha erakorralise vaktsineerimise, et puhangut ohjeldada.

(5)

Komisjoni otsusega 2008/285/EÜ (2) kinnitati Portugali esitatud vaktsineerimiskava. Nimetatud otsuses on sätestatud ka teatavad meetmed, mida kohaldatakse ettevõtetes, kus peetakse vaktsineeritud sinikaelparte, ja linnukasvatusettevõtetes, kus vaktsineerimist ei tehta, sealhulgas vaktsineeritud sinikaelpartide, nende haudemunade ja vaktsineeritud lindude munadest saadud sinikaelpartide liikumispiirangud vastavalt kinnitatud vaktsineerimise kavale.

(6)	Portugali poolt vastu võetud erakorralise vaktsineerimise kava rakendamine viidi lõpule 31. juuliks 2008.

(7)	Vastavalt otsuse 2008/285/EÜ artiklile 8 on Portugal esitanud aruande erakorralise vaktsineerimise kava rakendamise kohta ja aru andnud toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele.

(8)	Portugali esitatud teabe põhjal näib, et puhang on edukalt ohjeldatud.

(9)

Täiendava riskihindamise põhjal on Portugal seisukohal, et ettevõttes, kus peetakse hinnalisi aretuseks ette nähtud sinikaelparte, on ikkagi olemas suur linnugripiga nakatumise oht, eelkõige võimaliku kaudse kokkupuute korral metslindudega. Seetõttu on Portugal otsustanud jätkata linnugripivastast vaktsineerimist pikaajalise meetmena, rakendades profülaktilise vaktsineerimise kava ohustatud Lisboa e Vale do Tejo, Ribatejo Norte, Vila Nova da Barquinha piirkondade ettevõtetes, kus selliseid sinikaelparte peetakse.

(10)	Portugal esitas 10. septembri 2008. aasta kirjas komisjonile heakskiitmiseks profülaktilise vaktsineerimise kava.

(11)	Nimetatud kava kohaselt kavatseb Portugal kehtestada profülaktilise vaktsineerimise, mida kohaldatakse kuni 31. juulini 2009.

(12)

Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 2005., (3) 2007. (4) ja 2008. aasta (5) teaduslikes arvamustes vaktsiini kasutamise kohta linnugripi tõrjeks väidetakse, et erakorraline ja ennetav vaktsineerimine linnugripi vastu on kasulik vahend haiguse tõrje meetmete täiendamiseks.

(13)

Lisaks kontrollis komisjon Portugali esitatud erakorralise vaktsineerimise kava ning leidis, et kava on vastavuses ühenduse asjakohaste õigusaktidega. Arvestades madala patogeensusega linnugripiga seoses valitsevat epidemioloogilist olukorda Portugalis, vaktsineerimisega hõlmatud ettevõtete tüüpi ja vaktsineerimiskava väikest ulatust, on asjakohane kinnitada nimetatud profülaktilise vaktsineerimise kava. Nimetatud profülaktilise vaktsineerimise kava rakendamine annab ka täiendava praktilise kogemuse ja teadmised vaktsiini efektiivsuse kohta sinikaelpartidel.

(14)

Sellise Portugali poolt rakendatava profülaktilise vaktsineerimise kava puhul tuleks kasutada ainult vaktsiine, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (6) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet. (7)

(15)	Lisaks sellele tuleks teha järelevalvet ja laborikatseid ettevõtetes, kus peetakse vaktsineeritud sinikaelparte, ja ettevõtetes, kus ei vaktsineerita, nagu on sätestatud profülaktilise vaktsineerimise kavas.

(16)

Kooskõlas profülaktilise vaktsineerimise kavaga on asjakohane kehtestada ka teatud liikumispiirangud vaktsineeritud sinikaelpartidele, nende haudemunadele ja vaktsineeritud lindude munadest saadud sinikaelpartidele. Kuna ettevõtetes, kus profülaktiline vaktsineerimine tuleb läbi viia, on sinikaelpartide arv väike, samuti läbipaistvuse tagamise eesmärgil ning logistilistel põhjustel, ei tohiks vaktsineeritud linde ettevõttest välja viia.

(17)

Seoses uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil peetavate lindude kaubandusega on Portugal võtnud täiendavaid meetmeid vastavalt komisjoni 6. septembri 2006. aasta otsusele 2006/605/EÜ (teatavate kaitsemeetmete kohta seoses uluklinnuvarude taastootmiseks ettenähtud kodulindude ühendusesisese kaubandusega). (8)

(18)

Selleks et asjaomastele ettevõtetele avaldatav majanduslik mõju oleks võimalikult väike, tuleks liikumispiirangute puhul ette näha teatavad erandid vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpartide suhtes, sest sellised liikumised ei põhjusta erilist ohtu haiguse levikuks eeldusel, et tehakse ametlikku järelevalvet ning täidetakse ühendusesiseseks kaubanduseks ette nähtud konkreetseid loomatervishoiunõudeid.

(19)	Profülaktilise vaktsineerimise kava tuleks heaks kiita selliselt, et seda saab rakendada 31. juulini 2009. aastal.

(20)	Otsus 2008/285/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada, kuna see on pärast 31. juulit 2008 vananenud.

(21)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva otsusega sätestatakse teatavad meetmed, mida kohaldatakse Portugali ettevõttes, kus tehakse profülaktilist vaktsineerimist sinikaelpartidel (Anas platyrhynchos), keda peetakse uluklinnuvarude (sinikaelpartide) taastootmise eesmärgil, ning kus on olemas suur linnugripiga nakatumise oht. Meetmed hõlmavad vaktsineeritud sinikaelpartide, nende haudemunade ja vaktsineeritud lindude munadest saadud sinikaelpartide teatavaid liikumispiiranguid Portugalis ja sealt väljaviimise piiranguid.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks Portugali poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ ja otsusele 2006/605/EÜ võetavate kaitsemeetmete rakendamist.

Artikkel 2

Profülaktilise vaktsineerimise kava kinnitamine

1. Käesolevaga kinnitatakse madala patogeensusega linnugripi vastase profülaktilise vaktsineerimise kava („profülaktilise vaktsineerimise kava”), mille Portugal esitas komisjonile 10. septembril 2008 ja mida rakendatakse Lisboa e Vale do Tejo piirkonnas Ribatejo Nortes, Vila Nova da Barquinhas asuvas ettevõttes kuni 31. juulini 2009.

2. Komisjon avaldab profülaktilise vaktsineerimise kava.

Artikkel 3

Profülaktilise vaktsineerimise kava rakendamise nõuded

1. Portugal tagab, et sinikaelparte vaktsineeritakse profülaktilise vaktsineerimise kavas sätestatu kohaselt bivalentse inaktiveeritud heteroloogilise vaktsiiniga, mis kaitseb linnugripi viiruse alatüüpide H7 ja H5 eest ning on selles liikmesriigis lubatud vastavalt direktiivile 2001/82/EÜ või määrusele (EÜ) nr 726/2004.

2. Portugal tagab, et ettevõttes, kus peetakse vaktsineeritud sinikaelparte, ja linnukasvatusettevõtetes, kus ei vaktsineerita, nagu on sätestatud profülaktilise vaktsineerimise kavas, tehakse järelevalvet ja laborikatseid.

3. Portugal tagab profülaktilise vaktsineerimise kava tõhusa rakendamise.

Artikkel 4

Vaktsineeritud sinikaelpartide märgistamine ning nende liikumise, väljaviimise ja hävitamisega seonduvad piirangud

Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud sinikaelpardid artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttes:

a)	märgistatakse igaüks eraldi;

b)	neid ei transpordita Portugali piires teise linnukasvatusettevõttesse ega viida välja teistesse liikmesriikidesse.

Pärast oma reproduktiivse perioodi lõppu tapetakse need pardid humaansel viisil artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttes ning nende rümbad kõrvaldatakse ohutult.

Artikkel 5

Artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttest pärinevate haudemunade liikumise ja väljaviimisega seonduvad piirangud

Pädev asutus tagab, et artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttest pärinevatelt sinikaelpartidelt saadud haudemune võib transportida ainult Portugalis asuvasse haudejaama ja neid mune ei tohi välja viia teistesse liikmesriikidesse.

Artikkel 6

Vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpartide liikumise ja väljaviimisega seonduvad piirangud

1. Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelparte võib pärast hauet viia linnukasvatusettevõttesse, mis asub Portugalis, artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõtet ümbritseval alal, nagu on sätestatud profülaktilise vaktsineerimise kavas.

2. Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpardid on rohkem kui ühe kuu vanused, võib neid:

a)	lasta Portugalis vabasse loodusse või

viia välja teistesse liikmesriikidesse, tingimusel et:

i)	väljaviimine on lubatud profülaktilise vaktsineerimise kavas sätestatud järelevalvemeetmete ja laborikatsete tulemuste alusel ning

ii)	otsuses 2006/605/EÜ sätestatud tingimused lindude väljaviimiseks uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil on täidetud.

Artikkel 7

Vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpartide ühendusesisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat

Portugal tagab, et artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil kasvatatavate lindude ühendusesisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat sisaldab järgmist lauset:

„Partii vastab otsuse 2008/838/EÜ (9) kohastele loomatervishoiunõuetele.

Artikkel 8

Aruanded

Portugal esitab komisjonile aruande profülaktilise vaktsineerimise kava rakendamise kohta ühe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamist; kvartaliaruanded esitatakse toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/285/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Kohaldatavus

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. juulini 2009.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 3. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(2) ELT L 92, 3.4.2008, lk 37.

(3) The EFSA Journal (2005) 266, 1–21. Scientific Opinion on Animal health and welfare aspects of Avian Influenza.

(4) The EFSA Journal (2007) 489. Scientific Opinion on Vaccination against avian influenza of H5 and H7 subtypes in domestic poultry and captive birds.

(5) The EFSA Journal (2008) 715, 1–161. Scientific Opinion on Animal health and welfare aspects of avian influenza and the risks of its introduction into the EU poultry holdings.

(6) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

(7) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(8) ELT L 246, 8.9.2006, lk 12.

(9) ELT L 299, 8.11.2008, lk 40.”

8.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 299/43

NÕUKOGU OTSUS 2008/839/JSK,

24. oktoober 2008,

mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (2) („Schengeni konventsioon”)) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1+ on tähtsad vahendid Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamiseks.

(2)

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001. (3) ning nõukogu otsusele 2001/886/JSK. (4) Mõlemad õigusaktid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2008. Käesolev otsus peaks seega nimetatud õigusakte täiendama kuupäevani, mille määrab nõukogu vastavalt nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist). (5)

(3)	SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (6) ja nõukogu otsusega 2007/533/JSK. Käesolev otsus ei tohiks piirata nende õigusaktide sätete kohaldamist.

(4)	Teatud SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (7) ja otsuses 2008/173/EÜ. (8)

(5)	SIS II tuleks edasi arendada ja lõplikult viimistleda nõukogu poolt 6. juunil 2008 kinnitatud SIS II rakendamise üldise ajakava raames.

(6)	SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva otsuse sätetega. Pärast testimise läbiviimist tuleks see vastavalt määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatule esimesel võimalusel valideerida.

(7)	Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(8)

Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise abi üksus (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise abi üksusest ja ühtsest siseriiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise abi üksus peaks asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(9)

(10)	Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(11)

(12)	Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jääma vastutama oma siseriiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(13)	Prantsusmaa peaks jääma vastutama SIS 1+ tehnilise abi üksuse eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(14)	Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

(15)

Komisjon tuleks anda volitus delegeerida käesoleva otsusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust). (9)

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks austada SIS-i suhtes kohaldatavaid andmekaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige 1990. aasta Schengeni konventsiooni ja käesolevat otsust, ning arvestama asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

(16)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

(17)

Euroopa andmekaitseinspektor, kes on ametisse nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus) (11) kohaselt, on pädev kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Schengeni konventsiooni artiklid 126–130 sisaldavad erisätteid isikuandmete kaitse ja turvalisuse kohta.

(18)

Kuna migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, ollakse seisukohal, et käesoleva meetme vastuvõtmine on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)	Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(20)	Schengeni konventsiooni tuleks muuta, et lubada süsteemi SIS 1+ integreerimist migratsiooniks vajalikku ajutisse arhitektuuri.

(21)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (12) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(22)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (13) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(23)	Käesolev otsus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(24)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele sõlmitud lepingule (nimetatud viimase kahe riigi osalemiseks kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (14) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (15) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(25)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (16) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/149/EÜ (17) (nimetatud lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta) artikliga 3.

(26)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele osutatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida loetakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/262/EÜ (protokolli Euroopa Liidu poolt allakirjutamise ja selle teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta) (18) artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldeesmärk

1. Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni infosüsteem II (SIS II), mille loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse otsusega 2007/533/JSK.

2. Komisjon ja liikmesriigid töötavad SIS II välja käesolevas otsuses sätestatud menetluste ja ülesannete jaotuse kohaselt kui ühtse ja tervikliku süsteemi ning valmistavad ette tema toimimise.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise abi üksus, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);

b)	„C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise abi üksus, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM).

c)	„N.SIS” – süsteemi SIS 1+ siseriiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

d)	„N.SIS II” – süsteemi SIS II siseriiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

e)	„konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonid;

f)	„igakülgne testimine” – nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktis c osutatud testimine;

g)	„täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid täiendava teabe vahetamise testimiseks.

Artikkel 3

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses määratletakse komisjoni ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide ülesanded ja kohustused järgmiste ülesannete osas:

a)	SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b)	SIS II igakülgne testimine;

c)	täiendava teabe vahetamise testimine;

d)	konverteri edasiarendamine ja testimine;

e)	migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f)	migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

Artikkel 4

Migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilised komponendid

Migratsiooni tagamiseks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II on vaja järgmisi komponente:

a)	C.SIS ja ühendus konverteriga;

b)	süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

N.SIS;

d)	keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

N.SIS II;

f)	konverter.

Artikkel 5

Peamised kohustused SIS II edasiarendamisel

1. Komisjon jätkab keskse SIS II, sideinfrastruktuuri ja konverteri edasiarendamist.

2. Prantsusmaa teeb C.SIS-i kättesaadavaks ja rakendab seda vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

3. Liikmesriigid jätkavad süsteemi N.SIS II edasiarendamist.

4. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid hooldavad N.SIS-i vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

5. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid teevad SIS 1+ sideinfrastruktuuri kättesaadavaks ja rakendavad seda.

6. Komisjon koordineerib tegevust ja annab vajalikku abi lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

Artikkel 6

Edasiarendamise jätkamine

SIS II arendamise jätkamiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 1B lõikes 1, ja eelkõige vigade parandamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.

SIS II arendamise jätkamiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 1B lõikes 3, niivõrd kui see puudutab ühtset riiklikku liidest, mis tagab N.SIS II ühilduvuse keskse SIS II-ga, võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.

Artikkel 7

Põhitegevused

1. Komisjon viib koos süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega läbi igakülgse testimise.

2. Komisjon loob koos süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega SIS-i migratsiooni ajutise arhitektuuri ja testib seda arhitektuuri.

3. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

4. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi täiendava teabe vahetamise testimise.

5. Komisjon annab lõigetes 1–4 osutatud tegevusteks vajalikku abi keskse SIS II tasandil.

6. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koordineerivad lõigetes 1–3 osutatud tegevusi nõukogu raames.

Artikkel 8

Igakülgne testimine

1. Igakülgne testimine ei alga enne, kui komisjon on teatanud, et ta peab nõukogu otsuse 2008/173/JSK artiklis 1 nimetatud teste piisavalt edukaks igakülgse testimise alustamiseks.

3. Süsteemi N.SIS II testivad igakülgselt süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid ja keskset SIS II testib komisjon.

4. Igakülgne testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on koostöös komisjoniga kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nõukogu raames.

5. Igakülgne testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

7. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, ja komisjon analüüsivad testimise tulemusi lõikes 6 nimetatud kriteeriumide põhjal. Testimise tulemused valideeritakse vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktile c.

8. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda igakülgses testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 9

Täiendava teabe vahetamise testimine

1. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi SIRENE funktsionaalsed testid.

2. Komisjon teeb keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri kättesaadavaks täiendava teabe vahetamise testimisel.

3. Täiendava teabe vahetamise testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4. Täiendava teabe vahetamise testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

5. Testimise tulemusi analüüsivad süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nõukogu raames.

6. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda täiendava teabe vahetamise testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 10

Migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur

2. Komisjon loob SIS-i migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri osana konverteri, keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri.

3. Konverter konverteerib andmeid kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.

4. Komisjon testib keskse SIS II ja konverteri vahelist sidet.

5. Prantsusmaa testib C.SIS-i ja konverteri vahelist sidet.

6. Komisjon ja Prantsusmaa testivad keskse SIS II ja C.SIS-i vahelist konverteri kaudu toimuvat sidet.

7. Prantsusmaa ühendab koos komisjoniga C.SIS-i konverteri kaudu keskse SIS II-ga.

9. Prantsusmaa teeb vajaduse korral kättesaadavaks testimiseks vajalikud andmed.

Artikkel 11

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II

1. C.SIS-ilt kesksele SIS II-le üleminekuks teeb Prantsusmaa kättesaadavaks süsteemi SIS 1+ andmebaasi ja komisjon liidab SIS 1+ andmebaasi keskse SIS II-ga.

3. Siseriikliku süsteemi migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II hõlmab andmete laadimist süsteemi N.SIS II, kui süsteem N.SIS II peab sisaldama andmefaili „siseriiklik koopia”, mis sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat, ning sellele järgneb iga liikmesriigi ümberlülitus süsteemilt N.SIS süsteemile N.SIS II. Migratsioon toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on koostanud komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nõukogu raames.

4. Komisjon aitab migratsiooni ajal ühiseid tegevusi koordineerida ja toetab neid.

5. Migratsiooniprotsessis ette nähtud ümberlülitus viiakse läbi pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist.

Artikkel 12

Sisuline õiguslik raamistik

Migratsiooni ajal kohaldatakse Schengeni infosüsteemi suhtes jätkuvalt Schengeni konventsiooni IV jaotise sätteid.

Artikkel 13

Koostöö

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd kõikide käesoleva otsusega hõlmatud tegevuste läbiviimisel kooskõlas oma vastavate kohustustega.

2. Komisjon annab eelkõige keskse SIS II tasandil vajalikku abi süsteemi N.SIS II testimiseks ja migratsiooniks.

3. Liikmesriigid annavad eelkõige N.SIS II tasandil vajalikku abi migratsiooniks vajaliku ajutise infrastruktuuri testimiseks.

Artikkel 14

Registrite pidamine keskses SIS II-s

2. Registrites on eelkõige näha andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, otsingute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3. Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist.

4. Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

Artikkel 15

Kulud

2. Siseriiklike süsteemide migratsiooni, testimise, hoolduse ja arendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

Artikkel 16

Schengeni konventsiooni sätete muutmine

Schengeni konventsiooni sätteid muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 92A

täiendav keskne süsteem, mis koosneb järgmistest osadest:

—	Prantsusmaal asuv tehnilise abi üksus (keskne SIS II) ja Austrias asuv keskse SIS II varusüsteem, mis sisaldab SIS II andmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (NI-SIS);

—	C.SIS-i ja keskse SIS II vaheline tehniline ühendus konverteri kaudu, mis võimaldab konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel;

b)	siseriiklik süsteem (N.SIS II), mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

c)	keskse SIS II ja süsteemi N.SIS II vaheline sideinfrastruktuur, mis on ühendatud NI-SIS-iga.

2. Käesoleva konventsiooni artiklis 92 nimetatud siseriikliku osa võib asendada süsteemiga N.SIS II ja sellisel juhul ei pea liikmesriigid siseriiklikku andmefaili säilitama.

3. Keskse SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

4. Kui liikmesriik asendab oma siseriikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise abi üksuse kohustuslikud ülesanded seoses kõnealuse siseriikliku osaga kohustuslikeks ülesanneteks seoses keskse SIS II-ga, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1104/2008 ning nõukogu otsuse nr 2008/839/JSK artikli 5 lõikes ja artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

5. Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SIS-i andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

Artikli 119 esimese lõike esimene lause asendatakse järgmisega:

Artikli 119 teine lõige asendatakse järgmisega:

Artikkel 17

Komitee

1. Komisjoni abistab otsuse 2007/533/JSK artikli 67 lõike 1 alusel loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 2007/533/JSK artiklis 67 sätestatud korda.

Artikkel 18

Aruandlus

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 30. juunil 2010.

Luxembourg, 24. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE

(1) 24. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(4) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(5) ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(6) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(7) ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

(8) ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(11) ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

(12) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(13) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(14) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(15) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(16) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(17) ELT L 53, 27.2.2008, lk 50.

(18) ELT L 83, 26.3.2008, lk 5.

(19) ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

(20) ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 299

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 8. november 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1105/2008, 7. november 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1106/2008, 7. november 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1107/2008, 7. november 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil ( 1 )	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1108/2008, 7. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuete ja sperma väljaviimise keelust tehtavate erandite tingimustega ( 1 )	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1109/2008, 6. november 2008, millega 100. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	23
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95/EÜ, 22. oktoober 2008, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	25

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)	43

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	48,3
	MK	46,2
	TR	68,6
	ZZ	54,4
0707 00 05	JO	175,3
	MA	30,8
	TR	90,7
	ZZ	98,9
0709 90 70	MA	63,1
	TR	129,7
	ZZ	96,4
0805 20 10	MA	80,7
0805 20 10	ZZ	80,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	24,7
	MA	85,5
	TR	79,5
	ZZ	63,2
0805 50 10	AR	82,1
	MA	103,9
	TR	91,1
	ZA	97,2
	ZZ	93,6
0806 10 10	BR	232,5
	TR	133,5
	US	246,0
	ZA	197,4
	ZZ	202,4
0808 10 80	AL	32,1
	AR	75,0
	CA	96,3
	CL	64,2
	MK	37,6
	NZ	104,3
	US	162,4
	ZA	87,6
	ZZ	82,4
0808 20 50	CN	44,4
	TR	124,9
	ZZ	84,7

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	24,58	4,01
1701 11 90 (1)	24,58	9,24
1701 12 10 (1)	24,58	3,82
1701 12 90 (1)	24,58	8,81
1701 91 00 (2)	25,74	12,39
1701 99 10 (2)	25,74	7,84
1701 99 90 (2)	25,74	7,84
1702 90 95 (3)	0,26	0,39

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
	2008/836
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 29. oktoober 2008, ELi tsiviilkriisiohje missioone ja sõjalisi operatsioone käsitlevate dokumentide käitlemise kohta	34
	Komisjon
	2008/837/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. oktoober 2008, millega lubatakse LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) geneetiliselt muundatud puuvilla sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6204 all) ( 1 )	36
	2008/838/EÜ
*	Komisjoni otsus, 3. november 2008, milles käsitletakse profülaktilist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6348 all)	40

		Parandused
	*	Komisjoni 26. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1379/2007 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IA, IB, VII ja VIII lisa, et võtta arvesse tehnilist arengut ja Baseli konventsiooni alusel kokku lepitud muudatusi) parandus (ELT L 309, 27.11.2007)	50