I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 295/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1077/2008,

3. november 2008,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1966/2006 kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (2) artikli 22 lõike 1 punktis c on sätestatud, et toimingud ühise kalanduspoliitika reguleerimisalas on lubatud juhul, kui kapten registreerib ja kannab viivitamata ette kalapüügiandmed, sealhulgas lossimis- ja ümberlaadimisandmed, ning koopia andmetest tehakse kättesaadavaks ametiasutustele.

(2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 kohaselt kohaldatakse püügipäeviku ning ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni andmete elektroonilise registreerimise ja edastamise kohustust rohkem kui 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade kaptenite suhtes 24 kuu jooksul alates rakenduseeskirjade jõustumisest ja rohkem kui 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade kaptenite suhtes 42 kuu jooksul alates rakenduseeskirjade jõustumisest.

(3)	Igapäevane kalapüügiandmete esitamine aitab oluliselt suurendada jälgimis-, kontrollimis- ja järelevalvetegevuse tulemuslikkust ja tõhusust nii merel kui ka maal.

(4)	Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) artiklis 6 on sätestatud, et ühenduse kalalaevade kaptenid peavad oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut.

(5)	Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 8 on sätestatud, et kui laeva kogupikkus on vähemalt 10 meetrit, esitab ühenduse kalalaeva kapten või kapteni esindaja pärast iga püügireisi ning 48 tunni jooksul pärast lossimist deklaratsiooni pädevatele ametiasutustele selles liikmesriigis, kus lossimine toimub.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 9 on sätestatud, et enampakkumiskeskused või muud liikmesriikide volitatud ja liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud esitavad pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele ametiasutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmaturustamine toimub.

(7)

Samuti on määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 9 sätestatud, et kui kalandustoodete esmaturustamine ei toimu liikmesriigis, kus tooted lossiti, tagab esmaturustamise järelevalve eest vastutav liikmesriik müügiteatise koopia võimalikult kiire esitamise kõnealuste toodete lossimise järelevalve eest vastutavale asutusele.

(8)	Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikliga 19 on ette nähtud, et liikmesriigid loovad arvutiandmebaasid ning kehtestavad akrediteerimissüsteemid, mis hõlmavad eelkõige ristkontrollimisi ja andmete kontrollimist.

(9)	Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 19b ja 19e on ette nähtud, et ühenduse kalalaevade kaptenid koostavad püügikoormuse aruanded ja kannavad need püügipäevikusse.

(10)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 2347/2002 (4) artikli 5 kohaselt peab ühenduse kalalaeva kapten, kellel on süvamere kalapüügiluba, registreerima püügipäevikus või lipuliikmesriigi poolt ette nähtud vormis andmed püügivahendite omaduste ja püügioperatsioonide kohta.

(11)	Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (5) on sätestatud ühiskasutuskavade toimimine.

(12)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1566/2007 (6) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1966/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse osas.

(13)	Praegu on osa määruse (EÜ) nr 1566/2007 sätteid vaja täiendavalt täpsustada ja selgitada. Seetõttu on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1566/2007 kehtetuks ja asendada see uue määrusega.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	rohkem kui 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2010;

b)	rohkem kui 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011;

c)	registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate või muude selliste liikmesriigi volitatud asutuste või isikute suhtes, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest ning kelle kalandustoodete müügi aastakäive on üle 400 000 euro, alates 1. jaanuarist 2009.

2. Lõike 1 punktist a olenemata kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. jaanuarist 2010 varasemast kuupäevast selliste rohkem kui 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes, mis sõidavad teatava liikmesriigi lipu all, kui kõnealune liikmesriik on nii sätestanud.

3. Lõike 1 punktist b olenemata kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. juulist 2011 varasemast kuupäevast selliste rohkem kui 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes, mis sõidavad teatava liikmesriigi lipu all, kui kõnealune liikmesriik on nii sätestanud.

4. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud kuupäevadest olenemata võivad liikmesriigid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 artikli 3 lõikega 2 kohaldada käesolevat määrust oma lipu all sõitvate 15 meetri pikkuste või lühemate laevade suhtes enne kõnealuseid kuupäevi.

5. Liikmesriigid võivad sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad elektrooniliste aruandlussüsteemide kasutamist liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes tingimusel, et kõnealused laevad täidavad kõik käesoleva määrusega ette nähtud eeskirjad.

6. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, olenemata vetest, kus nad püügioperatsioone teostavad, või sadamatest, kus nad lossivad.

7. Käesolevat määrust ei kohaldata ühenduse selliste kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.

Artikkel 2

Ettevõtjate ja laevade loetelu

1. Kõik liikmesriigid koostavad registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate ning muude liikmesriigi selliste volitatud asutuste ja isikute loetelu, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest ja kelle kalandustoodete müügi aastakäive on üle 400 000 euro. Esimene võrdlusaasta on 2007 ja loetelu ajakohastatakse jooksva aasta (aasta n) 1. jaanuaril lähtuvalt üle 400 000 eurose aastase läbimüügiga kalandustoodete müügist aastal n – 2. Kõnealune loetelu avaldatakse liikmesriigi ametlikul veebisaidil.

2. Kõik liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad korrapäraselt oma lipu all sõitvate selliste ühenduse kalalaevade loetelud, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid kooskõlas artikli 1 lõigetega 2, 3, 4 ja 5. Kõnealused loetelud avaldatakse liikmesriigi ametlikul veebisaidil liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„püügioperatsioon” – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, püügivahendite vettelaskmise ja pardalehiivamisega ning saagi püügivahenditest eemaldamisega;

2.	„ühiskasutuskava” – plaan, millega kehtestatakse olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise kord.

II PEATÜKK

ELEKTROONILINE EDASTUS

Artikkel 4

Laeva kapteni või tema esindaja edastatav teave

1. Ühenduse kalalaevade kaptenid edastavad püügipäeviku ja ümberlaadimise andmed elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Ühenduse kalalaevade kaptenid või nende esindajad edastavad lossimisdeklaratsiooni andmed elektrooniliselt lipuriigi pädevatele asutustele.

3. Kui ühenduse kalalaev lossib oma saagi liikmesriigis, mis ei ole tema lipuliikmesriik, edastavad lipuriigi pädevad asutused viivitamata pärast lossimisdeklaratsiooni andmete saamist need elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak lossiti.

4. Kui see on ühenduse eeskirjades ette nähtud, edastavad ühenduse kalalaevade kaptenid selleks ette nähtud ajal lipuliikmesriigi pädevatele asutustele elektrooniliselt sadamasse sisenemise eelteate.

5. Kui laev kavatseb siseneda liikmesriigi sadamasse, mis ei asu tema lipuliikmesriigis, edastavad lipuliikmesriigi pädevad asutused viivitamata pärast lõikes 4 osutatud eelteate saamist selle elektrooniliselt rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 5

Esmamüügi või ülevõtmise eest vastutavate asutuste ja isikute edastatav teave

1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad ning muud liikmesriigi volitatud asutused ja isikud, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest, edastavad müügiteatisesse kantava teabe elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle territooriumil esmaturustamine toimub.

2. Kui esmaturustamine toimub liikmesriigis, mis ei ole lipuliikmesriik, tagab liikmesriik, kus toimub esmaturustamine, et müügiteatise andmete koopia saadetakse pärast asjakohase teabe saamist elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Kui kalandustoodete esmaturustamine ei toimu liikmesriigis, kus need lossiti, tagab liikmesriik, kus toimub esmaturustamine, et müügiteatise andmete koopia saadetakse pärast asjakohase teabe saamist viivitamata elektrooniliselt järgmistele ametiasutustele:

a)	selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus kalandustooted lossiti, ja

b)	kalandustooted lossinud laeva lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

4. Ülevõtmisdeklaratsiooni omanik edastab ülevõtmisdeklaratsiooni kantava teabe elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ülevõtmine tegelikult toimub.

Artikkel 6

Edastamise sagedus

1. Kapten edastab elektroonilise püügipäeviku andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kord päevas hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Ta saadab kõnealused andmed ka:

a)	lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;

b)	viivitamata pärast viimase püügioperatsiooni lõppemist;

c)	enne sadamasse sisenemist;

d)	merel toimuva mis tahes kontrolli ajal;

e)	ühenduse või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud sündmuste korral.

2. Kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsioonide parandusi edastada kuni viimase andmeedastuseni, mis toimub püügioperatsioonide lõppemisel ja enne sadamasse sisenemist. Parandused peavad olema selgelt märgistatud. Lipuliikmesriigi pädevad asutused säilitavad kõik elektroonilise püügipäeviku esialgsed andmed ja nendes andmetes tehtud parandused.

3. Kapten või tema esindaja edastab lossimisdeklaratsiooni elektrooniliselt kohe pärast lossimisdeklaratsiooni valmimist.

4. Mahalaadiva laeva ja vastuvõtva laeva kapten edastavad ümberlaadimise andmed elektrooniliselt kohe pärast ümberlaadimist.

5. Kapten säilitab lõikes 1 osutatud andmete koopia kalalaeva pardal iga sadamast äraoleku jooksul kuni lossimisdeklaratsiooni esitamiseni.

6. Kui kalalaev on sadamas ja selle pardal ei ole kala ning kapten on esitanud lossimisdeklaratsiooni, võib käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud edastamise peatada tingimusel, et selle kohta on saadetud eelteade lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Andmeid hakatakse uuesti edastama, kui laev lahkub sadamast. Need laevad, mis on varustatud laevaseiresüsteemiga ning mis edastavad selle kaudu andmeid, ei pea esitama eelteadet.

Artikkel 7

Laevalt selle lipuliikmesriigi pädevatele asutustele edastatavate andmete vorming

Iga liikmesriik määrab tema lipu all sõitvatelt laevadelt tema pädevatele asutustele edastatavate andmete vormingu.

Artikkel 8

Kinnitusteade

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatele laevadele saadetakse iga püügipäeviku ning ümberlaadimis- ja lossimisandmete edastamise korral kinnitusteade. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

III PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 9

Erandid

1. Liikmesriik võib vabastada tema lipu all sõitvad laevad artikli 4 lõikes 1 osutatud kohustusest ning määruse (EÜ) nr 1966/2006 artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustusest omada pardal elektroonilisi vahendeid andmete edastamiseks, kui kõnealused laevad on kuni 24 tundi sadamast ära kõnealuse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, tingimusel et saaki ei lossita väljaspool lipuliikmesriigi territooriumi.

2. Ühenduse kalalaevade kaptenid, kes registreerivad ja edastavad andmeid kalapüügi kohta elektrooniliselt, on vabastatud paberkandjal püügipäeviku, lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonide koostamise kohustusest.

3. Ühenduse laevade kaptenid või nende esindajad, kes lossivad oma saagi liikmesriigis, mis ei ole nende laeva lipuliikmesriik, ei pea rannikuäärsele liikmesriigile esitama paberkandjal lossimisdeklaratsiooni.

4. Liikmesriigid võivad sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad elektrooniliste aruandlussüsteemide kasutamist nende lipu all sõitvatel laevadel nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Selliste lepingute reguleerimisalasse kuuluvad laevad ei pea kõnealustes vetes pidama paberkandjal püügipäevikut.

5. Ühenduse laevade kaptenid, kes registreerivad elektroonilises püügipäevikus määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b sätestatud püügikoormuse andmed, on vabastatud kohustusest edastada püügikoormuse aruanne teleksi, laevaseiresüsteemi (VMS), faksi, telefoni või raadio teel.

IV PEATÜKK

ELEKTROONILISTE REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSÜSTEEMIDE TOIMIMINE

Artikkel 10

Tegutsemine elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke korral

1. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke korral või juhul, kui see ei tööta, edastab laeva kapten või omanik või nende esindaja püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimise andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele lipuliikmesriigi kehtestatud viisil iga päev hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Andmed saadetakse ka järgmistel juhtudel:

a)	lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;

b)	viivitamata pärast viimase püügioperatsiooni lõppemist;

c)	enne sadamasse sisenemist;

d)	merel toimuva mis tahes kontrolli ajal;

e)	ühenduse või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud sündmuste korral.

2. Lipuliikmesriigi pädevad asutused uuendavad elektroonilise püügipäeviku andmeid kohe pärast lõikes 1 osutatud andmete saamist.

3. Ühenduse kalalaev ei tohi pärast elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilist riket või pärast seda, kui süsteem ei ole toiminud, lahkuda sadamast enne, kui süsteemi töö rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi või kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on lubanud laeval lahkuda. Lipuliikmesriik teatab viivitamata rannikuäärsele liikmesriigile, kui lipuliikmesriik on lubanud enda lipu all sõitval laeval rannikuäärse liikmesriigi sadamast lahkuda.

Artikkel 11

Andmete saamata jäämine

1. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid kooskõlas artikli 4 lõigetega 1 ja 2, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti laeva kaptenile või omanikule või nende esindajale. Kui selline olukord esineb ühe laeva puhul üle kolme korra aastas, tagab lipuliikmesriik selle laeva elektroonilise aruandlussüsteemi kontrollimise. Asjaomane liikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, miks andmeid ei ole saadud.

2. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid kooskõlas artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning laeva viimane laevaseiresüsteemi kaudu edastatud asukoht oli rannikuäärse liikmesriigi vetes, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Laeva kapten või omanik või nende esindaja saadab kõik andmed, mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata pärast kõnealuse teate saamist.

Artikkel 12

Andmetele juurdepääsu häired

1. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes teise liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva ning neil ei ole juurdepääsu püügipäevikule ega ümberlaadimise andmetele kooskõlas artikliga 15, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt andmetele juurdepääsu tagamist.

2. Kui lõikes 1 osutatud juurdepääsu ei tagata nelja tunni jooksul alates taotluse saatmisest, teatab rannikuäärne liikmesriik sellest lipuliikmesriigile. Teate saamisel saadab lipuliikmesriik viivitamata andmed rannikuäärsele liikmesriigile mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.

3. Kui rannikuäärne liikmesriik ei saa lõikes 2 osutatud andmeid, saadab laeva kapten või omanik või nende esindaja andmed ja artiklis 8 osutatud kinnitusteate koopia rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele taotluse korral ja mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.

4. Kui laeva kapten või omanik või nende esindaja ei saa rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele edastada artiklis 8 osutatud kinnitusteate koopiat, keelatakse asjaomasel laeval kala püüda rannikuäärse liikmesriigi vetes seni, kuni laeva kapten või tema esindaja saadab nimetatud asutustele kinnitusteate või artikli 6 lõikes 1 osutatud andmete koopia.

Artikkel 13

Andmed elektroonilise aruandlussüsteemi toimimise kohta

1. Liikmesriigid peavad andmebaase oma elektroonilise aruandlussüsteemi toimimise kohta. Need sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	liikmesriigi lipu all sõitvate nende laevade loetelu, mille elektroonilises aruandlussüsteemis on esinenud tehnilisi rikkeid või mille elektrooniline aruandlussüsteem ei ole toiminud;

b)	elektroonilise püügipäeviku andmete edastuste arv päevas ja keskmine edastuste arv laeva kohta lipuliikmesriikide kaupa;

c)	edastatud lossimis-, ümberlaadimis- ja ülevõtmisdeklaratsioonide ning müügiteatiste arv lipuliikmesriikide kaupa.

2. Kokkuvõtlik teave liikmesriikide elektrooniliste aruandlussüsteemide toimimise kohta saadetakse komisjonile viimase nõudmisel liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis ja sagedusega.

V PEATÜKK

ANDMEVAHETUS JA JUURDEPÄÄS ANDMETELE

Artikkel 14

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse vorming

1. Liikmesriikide vahel vahetatakse teavet lisas määratletud vormingus, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel).

2. Lõikes 1 osutatud andmete parandused tuleb selgelt märgistada.

3. Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

4. Lisas esitatud andmeelemendid, mida kaptenid peavad vastavalt ühenduse eeskirjadele püügipäevikusse kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises andmevahetuses.

Artikkel 15

Juurdepääs andmetele

1. Lipuliikmesriik tagab rannikuäärsele liikmesriigile reaalajas sidusjuurdepääsu nende tema lipu alla kuuluvate laevade elektroonilistele püügipäevikutele ja lossimisdeklaratsioonidele, kes teostavad püügioperatsioone kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või sisenevad selle sadamasse.

2. Lõikes 1 osutatud andmed sisaldavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni lossimise lõpetamiseni. Eelneva 12 kuu püügioperatsioonide andmed on kättesaadavad taotluse korral.

3. Ühenduse kalalaeva kaptenil on lipuliikmesriigi andmebaasis säilitatavale oma elektroonilisele püügipäevikule turvaline juurdepääs 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

4. Rannikuäärne liikmesriik annab ühiskasutuskava raames teise liikmesriigi kalanduse patrull-laevale sidusjuurdepääsu oma püügipäevikute andmebaasile.

Artikkel 16

Andmevahetus liikmesriikide vahel

1. Juurdepääs artikli 15 lõikes 1 osutatud andmetele on tagatud turvalise Interneti-ühenduse kaudu 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

2. Liikmesriigid vahetavad asjakohast tehnilist teavet, et tagada vastastikune juurdepääs elektroonilistele püügipäevikutele.

3. Liikmesriigid:

a)	tagavad, et käesoleva määruse kohaselt kogutud andmed salvestatakse turvaliselt arvutiandmebaasides, ning nad rakendavad kõik vajalikud abinõud kõnealuste andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks;

b)	rakendavad kõik vajalikud tehnilised abinõud nende andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise, kahjustumise, levitamise või neile ilma loata juurdepääsu eest.

Artikkel 17

Vastutav asutus

1. Igas liikmesriigis vastutab käesoleva määrusega ettenähtud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks asutus.

2. Liikmesriigid vahetavad lõikes 1 osutatud asutuste nimede loetelusid ja kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni.

3. Kõigist lõigetes 1 ja 2 osutatud andmetes tehtud muudatustest tuleb viivitamata teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 1566/2007 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT L 409, 30.12.2006, lk 1. Parandatud versioon ELT L 36, 8.2.2007, lk 3.

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(4) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

(5) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(6) ELT L 340, 22.12.2007, lk 46.

LISA (1)

ELEKTROONILISE TEABEVAHETUSE VORMING

Elemendi või atribuudi nimi

Kood

Kirjeldus ja sisu

Kohustuslik (C)/Kohustuslik, kui (CIF) (2)/Vabatahtlik (O) (3)

ERS-teade

Teate algus

ERS

ERS-teate algust tähistav märk

Aadress

Teate sihtkoht (riigi kolmetäheline ISO-kood)

Kellelt

Andmeid edastav riik (riigi kolmetäheline ISO-kood)

Teate (kande) number

Teate seerianumber (vorming CCC99999999)

Teate (kande) kuupäev

Teate edastamise kuupäev (AAAA-KK-PP)

Teate (kande) kellaaeg

Teate edastamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

Teate tüüp

Teate tüüp (Püügipäevik: tüüp = LOG; Kinnitus: tüüp = RET; Parandus: tüüp = COR või Müügiteatised: tüüp = SAL)

Prooviteade

Kood osutab, et teade on prooviteade

CIF, kui on proov

Teate tüüp RET

(TM=RET)

RET on kinnitusteade

Järgmisi atribuute on vaja täpsustada

Teade kinnitab RN-koodiga tähistatud teate korrektset või puudulikku vastuvõtmist

Saadetud teate number

Vastuvõtva kalapüügi seirekeskuse kinnitatud teate seerianumber (CCC99999999)

Tagasiside

Näitab saadud teate/aruande olekut. Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

Tagasilükkamise põhjus (vajaduse korral)

Vabas vormis selgitus tagasilükkamise kohta

Teate tüüp COR

(TM=COR)

COR on parandusteade

Järgmisi atribuute on vaja täpsustada

Teade parandab eelmist teadet, selles sisalduv teave asendab täielikult eelmise RN-koodiga tähistatud teate

Originaalteate number

Parandatava teate seerianumber (vorming CCC99999999)

Parandamise põhjus

Koodide loetelu on järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control_enforcement_en.htm

Teate tüüp LOG

(TM=LOG)

LOG on püügipäeviku deklaratsioon

Järgmisi atribuute on vaja täpsustada

LOG sisaldab ühte või mitut järgmist deklaratsiooni DEP, FAR, TRA, COE, COX, ENT, EXI, CRO, TRZ, (INS), DIS, PRN, EOF, RTP, LAN

Püügipäeviku kande algus

LOG

Püügipäeviku kande algust tähistav märk

Ühenduse laevastikuregistri number (CFR)

Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number

Laeva põhitunnus

Rahvusvaheline raadiokutsung

CIF, kui CFR ei ole ajakohane

Laeva pardatunnus

Laeva pardale (kerele) kantud registreerimisnumber

Laeva nimi

Kapteni nimi

Kapteni nimi (reisi jooksul toimuvad muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega)

Kapteni aadress

Kapteni aadress (reisi jooksul toimuvad muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega)

Riik, kus laev on registreeritud

Registreeritud laeva lipuriik. Riigi kolmetäheline ISO-kood

DEP: deklaratsiooni element

Nõutav iga kord sadamast lahkumisel, saadetakse järgmise teatega

Lahkumisdeklaratsiooni algus

DEP

Sadamast lahkumise deklaratsiooni algust tähistav märk

Kuupäev

Sisenemise kuupäev (AAAA-KK-PP)

Kellaaeg

Lahkumise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

Sadama nimi

Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + sadama kolmetäheline kood)

Sadamakoodide loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

Kavandatav tegevus

Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

CIF, kui kavandatava tegevuse kohta nõutakse püügikoormuse aruannet

Püügivahendi tüüp

FAO rahvusvahelise kalapüügivahendite statistilise klassifikatsiooni tähtkood

CIF, kui kavandatav tegevus on kalapüük

Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid)

SPE

(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui laeva pardal on saak

FAR: kalapüügi deklaratsioon

Nõutav keskööks iga merel oldud päeva kohta või lipuriigi nõudmisel

Kalapüügi aruande deklaratsiooni algus

FAR

Kalapüügi aruande deklaratsiooni algust tähistav märk

Viimase aruande märk

Märk, mis näitab, et see on viimane saadetav kalapüügi aruanne (LR=1)

CIF, kui on viimane teade

Inspekteerimismärk

Märk, mis näitab, et kalapüügi aruanne saadi pärast laeval tehtud inspekteerimist (IS=1)

CIF, kui inspekteeriti

Kuupäev

Kuupäev, mille kohta kalapüügi aruanne esitatakse laeva mereloleku ajal (AAAA-KK-PP)

Kellaaeg

Kalapüügi alguse kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Vajalik juhul, kui saaki ei saadud (püügitegevuse lõpetamiseks). Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju).

CIF

Püügioperatsioonid

Püügikordade arv

Kalapüügi aeg

Kalapüügi kestus minutites – kalapüügi aeg on merel oldud tundide arv, millest on maha arvatud aeg, mis on kulunud püügipiirkondadesse minemiseks, nende vahel liikumiseks ja sealt naasmiseks ning triivimiseks, seismiseks või remondi ootamiseks

CIF, kui nõutakse (3)

Püügivahendite alamdeklaratsioon

GEA

(Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui kasutatakse püügivahendeid

Püügivahendite kaotamise alamdeklaratsioon

GLS

(Vt GLS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui eeskirjad näevad ette (3)

Saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid)

SPE

(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui saaki on saadud

RLC: ümberpaigutamise deklaratsioon

Esitatakse juhul, kui saak (kogu saak või osa sellest) paigutatakse ümber ühisest püügivahendist laevale või laeva lastiruumist või püügivahendist võrku, konteinerisse või sumpa (väljaspool laeva), kus elussaaki hoitakse kuni lossimiseni.

Ümberpaigutamise deklaratsiooni algus

RLC

Ümberpaigutamise deklaratsiooni algust tähistav märk

Kuupäev

Saagi ümberpaigutamise kuupäev laeva mereloleku ajal (AAAA-KK-PP)

CIF

Kellaaeg

Ümberpaigutamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

CIF

Vastuvõtva laeva CFR-number

Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number

CIF ühiste püügioperatsioonide ja ELi laevade puhul

Vastuvõtva laeva raadiokutsung

Vastuvõtva laeva rahvusvaheline raadiokutsung

CIF ühiste püügioperatsioonide puhul

Vastuvõtva laeva lipuriik

Saaki vastuvõtva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood)

CIF ühiste püügioperatsioonide puhul

Partnerlaevade CFR-numbrid

Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number

CIF ühiste püügioperatsioonide puhul ja juhul, kui partnerlaev on ELi laev

Partnerlaevade raadiokutsungid

Partnerlaevade rahvusvahelised raadiokutsungid

CIF ühiste püügioperatsioonide ja muude partnerlaevade puhul

Partnerlaevade lipuriigid

Partnerlaeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood)

CIF ühiste püügioperatsioonide ja muude partnerlaevade puhul

Koht, kuhu saak ümber paigutatakse

Kolmetäheline kood selle koha tähistamiseks, kuhu saak ümber paigutatakse (võrk: KNE, sump: CGE jne). Koodid avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

CIF

POS alamdeklaratsioon

POS

Ümberpaigutamise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF

Saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid)

SPE

Ümberpaigutatud kala kogus (vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF

TRA: ümberlaadimisdeklaratsioon

Esitatakse saagi iga ümberlaadimise kohta, deklaratsiooni esitavad nii mahalaadiv laev kui ka vastuvõttev laev

Ümberlaadimisdeklaratsiooni algus

TRA

Ümberlaadimisdeklaratsiooni algust tähistav märk

Kuupäev

Ümberlaadimise algus (AAAA-KK-PP)

Kellaaeg

Ümberlaadimise algus (TT:MM, UTC järgi)

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Geograafiline piirkond, kus ümberlaadimine toimub Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju).

CIF, kui ümberlaadimine toimus merel

Sadama nimi

Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + sadama kolmetäheline kood).

Sadamakoodide loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

CIF, kui ümberlaadimine toimus sadamas

Vastuvõtva laeva CFR-number

Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis registreeritud, X on täht või number

CIF kalalaeva puhul

Ümberlaadimine: vastuvõttev laev

Mahalaadiva laeva puhul – vastuvõtva laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Ümberlaadimine: vastuvõtva laeva lipuriik

Mahalaadiva laeva puhul – vastuvõtva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood)

Mahalaadiva laeva CFR-number

Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number

CIF ühenduse laeva puhul

Ümberlaadimine: (mahalaadiv) laev

Vastuvõtva laeva puhul – mahalaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Ümberlaadimine: mahalaadiva laeva lipuriik

Vastuvõtva laeva puhul – mahalaadiva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood)

POS alamdeklaratsioon

POS

(Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui nõutakse (3) (NEAFC või NAFO veed)

Ümberlaaditud saak (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid)

SPE

(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

COE: vööndisse sisenemise deklaratsioon

Esitatakse kalapüügi korral varude taastumise piirkonnas või läänepoolsetes vetes

Püügikoormuse deklaratsiooni algus: vööndisse sisenemine

COE

Kalapüügivööndisse sisenemise deklaratsiooni algust tähistav märk

Kuupäev

Sisenemise kuupäev (AAAA-KK-PP)

Kellaaeg

Sisenemise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

Sihtliik/sihtliigid

Sihtliigid vööndis viibimise ajal (põhjalähedased, pelaagilised, kammkarplased, krabid). Täielik loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Laeva geograafiline asukoht.

Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju).

Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid)

SPE

(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

COX: vööndist väljumise deklaratsioon

Esitatakse kalapüügi korral varude taastumise piirkonnas või läänepoolsetes vetes

Püügikoormuse deklaratsiooni algus: vööndist väljumine

COX

Kalapüügivööndist väljumise deklaratsiooni algust tähistav märk

Kuupäev

Väljumise kuupäev (AAAA-KK-PP)

Kellaaeg

Väljumise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

Sihtliik/sihtliigid

Sihtliigid vööndis viibimise ajal (põhjalähedased, pelaagilised, kammkarplased, krabid).

Täielik loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

CIF, kui ei toimu muud kalapüüki

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Laeva geograafiline asukoht. Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju).

CIF, kui ei toimu muud kalapüüki

Asukoha alamdeklaratsioon

POS

Väljumise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

Püütud saagi alamdeklaratsioon

SPE

Vööndis viibimise ajal püütud saak (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

100

CRO: kalastusvööndi läbimise deklaratsioon

Esitatakse kalavarude taastumise piirkonna või läänepoolsete vete läbimise korral

101

Püügikoormuse deklaratsiooni algus: vööndi läbimine

CRO

Kalastusvööndi läbimise deklaratsiooni algust tähistav märk (püügioperatsiooni ei toimu). COE ja COX deklaratsioonides tuleb täpsustada üksnes DA TI POS

102

Vööndisse sisenemise deklaratsioon

COE

(Vt COE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

103

Vööndist väljumise deklaratsioon

COX

(Vt COX alamelementide ja atribuutide üksikasju)

104

105

TRZ: kalastusvööndite piire ületava kalapüügi deklaratsioon

Esitatakse kalastusvööndite piire ületava kalapüügi korral

106

Püügikoormuse deklaratsiooni algus: vööndite piire ületav kalapüük

TRZ

Vööndite piire ületava kalapüügi deklaratsiooni algust tähistav märk

107

Sisenemise deklaratsioon

COE

Esimene sisenemine (Vt COE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

108

Väljumise deklaratsioon

COX

Viimane väljumine (Vt COX alamelementide ja atribuutide üksikasju)

109

110

INS: inspekteerimisdeklaratsioon

Esitavad asutused, mitte kapten

111

Inspekteerimisdeklaratsiooni algus

INS

Inspekteerimise alamdeklaratsiooni algust tähistav märk

112

Inspekteeriv riik

Riigi kolmetäheline ISO-kood

113

Määratud inspektor

Iga riik näeb ette neljakohalise numbri oma inspektori tähistamiseks

114

Kuupäev

Inspekteerimise kuupäev (AAAA-KK-PP)

115

Kellaaeg

Inspekteerimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

116

Asukoha alamdeklaratsioon

POS

Inspekteerimise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

117

118

DIS: vette tagasilaskmise deklaratsioon

CIF, kui nõutakse (3) (NEAFC, NAFO)

119

Vette tagasilaskmise deklaratsiooni algus

DIS

Vette tagasilastud kalade kohta andmeid sisaldav märk

120

Kuupäev

Vette tagasilaskmise kuupäev (AAAA-KK-PP)

121

Kellaaeg

Vette tagasilaskmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

122

Asukoha alamdeklaratsioon

POS

Vette tagasilaskmise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

123

Vette tagasilastud kalu käsitlev alamdeklaratsioon

SPE

Vette tagasilastud kalad (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

124

125

PRN: sadamasse naasmise deklaratsiooni eelteade

Esitatakse enne sadamasse naasmist või kui seda näevad ette ühenduse eeskirjad

CIF, kui nõutakse (3)

126

Eelteate algus

PRN

Eelteate deklaratsiooni algust tähistav märk

127

Eeldatav kuupäev

Kavandatud saabumise/läbimise kuupäev (AAAA-KK-PP)

128

Eeldatav kellaaeg

Kavandatud saabumise/läbimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

129

Sadama nimi

Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + sadama kolmetäheline kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

130

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Püügipiirkond, kus tuleb esitada tursapüügi eelteade. Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF Läänemerel

131

Eeldatav lossimise kuupäev

Kavandatud lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP) Läänemerel

CIF Läänemerel

132

Eeldatav lossimise kellaaeg

Kavandatud lossimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) Läänemerel

CIF Läänemerel

133

Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid)

SPE

Pardal olev saak (pelaagiliste liikide puhul ICESi püügipiirkond). (Vt SPE alamdeklaratsiooni üksikasju)

134

Asukoha alamdeklaratsioon

POS

Piirkonda sisenemise või piirkonnast lahkumise koht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju).

CIF

135

136

EOF: kalapüügi deklaratsiooni lõpp

Edastatakse kohe pärast viimast püügioperatsiooni ning enne sadamasse naasmist ja kala lossimist

137

Saagideklaratsiooni algus

EOF

Enne sadamasse naasmist püügioperatsioonide lõpetamist tähistav märk

138

Kuupäev

Lõpetamise kuupäev (AAAA-KK-PP)

139

Kellaaeg

Lõpetamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

140

141

RTP: sadamasse naasmise deklaratsioon

Edastatakse sadamasse sisenemisel, pärast iga PRN-deklaratsiooni ja enne kala lossimist

142

Sadamasse naasmise deklaratsiooni algus

RTP

Püügireisi lõppedes sadamasse naasmist tähistav märk

143

Kuupäev

Naasmise kuupäev (AAAA-KK-PP)

144

Kellaaeg

Naasmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

145

Sadama nimi

Sadamakoodide (riigi kahetäheline ISO-kood + sadama kolmetäheline kood) loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

146

Naasmise põhjus

Sadamasse naasmise põhjus (nt varjupaiga otsimine, varude täiendamine, lossimine). Põhjuste koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

CIF

147

148

LAN: lossimisdeklaratsioon

Edastatakse pärast saagi lossimist

149

Lossimisdeklaratsiooni algus

LAN

Lossimisdeklaratsiooni algust tähistav märk

150

Kuupäev

Lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP)

151

Kellaaeg

Lossimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

152

Saatja

Kolmetäheline kood (MAS: kapten; REP: kapteni esindaja; AGE: laevaagent)

153

Sadama nimi

Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + sadama kolmetäheline kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

154

Lossitud saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE ja PRO alamdeklaratsioonid)

SPE

Liigid, püügipiirkonnad, lossitud saagi kaal, kasutatud püügivahendid ja esitusviis (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju)

155

156

POS: asukoha alamdeklaratsioon

157

Asukoha alamdeklaratsiooni algus

POS

Asukoha geograafilisi koordinaate sisaldav märk

158

Laiuskraad (detsimaal)

Laiuskraad väljendatuna kooskõlas VMS-süsteemis kasutatava WGS84 vorminguga

159

Pikkuskraad (detsimaal)

Pikkuskraad väljendatuna kooskõlas VMS-süsteemis kasutatava WGS84 vorminguga

160

161

GEA: püügivahendite kasutamise alamdeklaratsioon

162

Püügivahendite kasutamise alamdeklaratsiooni algus

GEA

Asukoha geograafilisi koordinaate sisaldav märk

163

Püügivahendi tüüp

Püügivahendite koodid vastavalt FAO rahvusvahelisele kalapüügivahendite statistilisele klassifikatsioonile

164

Võrgusilma suurus

Võrgusilma suurus (millimeetrites)

CIF, kui püügivahendi võrgusilma suhtes kohaldatakse suurusnõudeid

165

Püügivahendite võimsus

Püügivahendite suurus ja arv

CIF, kui nõutakse kasutatava püügivahendi puhul

166

Püügioperatsioonid

Püügioperatsioonide (loomuste) arv 24 tunni jooksul

CIF, kui laeval on luba püüda süvamere kalu

167

Kalapüügi aeg

Tundide arv, millal püügivahendit kasutati

CIF, kui laeval on luba püüda süvamere kalu

168

Püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon

GES

Püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon (Vt GES alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui nõutud (3) (laeval kasutatakse passiiv- või seisevpüüniseid)

169

Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon

GER

Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon (Vt GER alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui nõutud (3) (laeval kasutatakse passiiv- või seisevpüüniseid)

170

Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon

GIL

Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon (Vt GIL alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF, kui laeval on luba kalastada ICESi IIIa, IVa, IVb, Vb, VIa, VIb, VIIb, c, j, k ja XII püügipiirkonnas

171

Püügisügavus

Kaugus veepinnast püügivahendi kõige sügavamal asetseva osani (meetrites). Kohaldatakse veetavaid püüniseid, põhjaõngejadasid ja seisevpüüniseid kasutavate laevade suhtes

CIF, kui kalastatakse süvamerel ja Norra vetes

172

Keskmine konksude arv õngejadas

Põhjaõngejadades kasutatavate konksude keskmine arv

CIF, kui kalastatakse süvamerel ja Norra vetes

173

Võrkude keskmine pikkus

Võrkude keskmine pikkus, kui kasutatakse seisevpüüniseid (meetrites)

CIF, kui kalastatakse süvamerel ja Norra vetes

174

Võrkude keskmine kõrgus

Võrkude keskmine kõrgus, kui kasutatakse seisevpüüniseid (meetrites)

CIF, kui kalastatakse süvamerel ja Norra vetes

175

176

GES: püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon

CIF, kui eeskirjad näevad ette (3)

177

Asukoha alamdeklaratsiooni algus

GES

Püügivahendite vettelaskmise teavet sisaldav märk

178

Kuupäev

Püügivahendite vettelaskmise kuupäev (AAAA-KK-PP)

179

Kellaaeg

Püügivahendite vettelaskmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

180

POS alamdeklaratsioon

POS

Püügivahendite vettelaskmise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

181

182

GER: püügivahendite väljavõtmiste alamdeklaratsioon

CIF, kui eeskirjad näevad ette (3)

183

Asukoha alamdeklaratsiooni algus

GER

Püügivahendite väljavõtmise teavet sisaldav märk

184

Kuupäev

Püügivahendite väljavõtmise kuupäev (AAAA-KK-PP)

185

Kellaaeg

Püügivahendite väljavõtmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi)

186

POS alamdeklaratsioon

POS

Püügivahendi väljavõtmise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

187

GIL: nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon

CIF, kui laeval on luba kalastada ICESi IIIa, IVa, IVb, Vb, VIa, VIb, VIIb, c, j, k ja XII püügipiirkonnas

188

Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsiooni algus

GIL

Nakkevõrkude kasutamise algust tähistav märk

189

Ühe võrgu nominaalpikkus

Andmed, mis märgitakse üles iga püügireisi ajal (meetrites)

190

Võrkude arv

Võrkude arv jadas

191

Võrgujadade arv

Kasutatud võrgujadade arv

192

POS alamdeklaratsioon

POS

Iga jada kasutamise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

193

Iga kasutatava jada sügavus

Iga kasutatava jada sügavus (kaugus veepinnast püügivahendi kõige sügavamal asetseva osani)

194

Iga kasutatava jada vees olemise aeg

195

196

GLS: püügivahendite kaotamise alamdeklaratsioon

Seisevpüüniste kaotamine

CIF, kui eeskirjad näevad ette (3)

197

GLS alamdeklaratsiooni algus

GLS

Andmed kaotatud seisevpüüniste kohta

198

Püügivahendite kaotamise kuupäev

Püügivahendite kaotamise kuupäev (AAAA-KK-PP)

199

Ühikute arv

Kaotatud püügivahendite arv

CIF

200

POS alamdeklaratsioon

POS

Viimane teadaolev püügivahendi asukoht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF

201

202

RAS: asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Asjaomane piirkond sõltuvalt vastavatest aruandlusnõuetest – täita tuleks vähemalt üks väli. Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem.

CIF

203

FAO piirkond

FAO piirkond (nt 27)

CIF

204

FAO (ICES) alampiirkond

FAO (ICES) alampiirkond (nt 3)

CIF

205

FAO (ICES) rajoon

FAO (ICES) rajoon (nt d)

CIF

206

FAO (ICES) alamrajoon

FAO (ICES) alarajoon (nt 24) (eelmistega koos 27.3.d.24)

CIF

207

Majanduspiirkond

CIF

208

ICESi statistiline ruut

ICESi statistiline ruut (nt 49E6)

CIF

209

Kalastusvöönd

Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem.

CIF

210

Asukoha alamdeklaratsioon

POS

(Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF

211

212

SPE: liigi alamdeklaratsioon

Üldkogus liikide kaupa

213

SPE alamdeklaratsiooni algus

SPE

Andmed püütud kalade kohta liikide kaupa

214

Liigi nimi

Liigi nimi (FAO kolmetäheline kood)

215

Kalade kaal

Olenevalt asjaoludest teatatakse:

1.	Kalade kogukaal (kilogrammides) püügiperioodil

2.	Pardal olevate kalade (kokku) kogukaal (kilogrammides)

3.	Lossitud kalade kogukaal (kilogrammides)

CIF, kui liike ei ole loendatud

216

Kalade arv

Kalade arv (kui saak tuleb registreerida püütud kalade arvuna, nt lõhe ja tuuni puhul)

CIF

217

Võrkudes hoitava kala kogus

Võrkudes (st mitte lastiruumis) hoitava kala hinnanguline kogus

218

Võrkudes hoitavate kalade arv

Võrkudes (st mitte lastiruumis) hoitavate kalade hinnanguline arv

219

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Geograafiline piirkond, kust enamik saaki püüti.

Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

220

Püügivahendi tüüp

FAO rahvusvahelise kalapüügivahendite statistilise klassifikatsiooni tähtkood

CIF, kui lossimisdeklaratsioon käsitleb üksnes teatavaid liike ja püügipiirkondi

221

Töötlemise alamdeklaratsioon

PRO

(Vt PRO alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF lossimisdeklaratsiooni puhul (ümberlaadimine)

222

223

PRO: töötlemise alamdeklaratsioon

Iga lossitud kalaliigi töötlemine/esitusviis

224

Töötlemise alamdeklaratsiooni algus

PRO

Kala töötlemise üksikasju sisaldav märk

225

Kala värskuskategooria

Kala värskuskategooria (A, B, E)

226

Säilitusviis

Kala olekut kirjeldav tähtkood, nt elus, külmutatud, soolatud. Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

227

Kala esitusviis

Kala esitusviisi kirjeldav tähtkood (kajastab töötlemisviisi): Kasutage koode, mis avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille asukoht tehakse teatavaks hiljem

228

Töötlemisega seotud pakendi liik

Kolmetäheline kood (CRT = karbid, BOX = kastid, BGS = kotid, BLC = plokid)

CIF (LAN või TRA)

229

Pakkeüksuste arv

Pakkeüksuste arv: karbid, kastid, kotid, konteinerid, plokid jne

CIF (LANi või TRA puhul)

230

Pakkeüksuse keskmine kaal

Toote kaal (kg)

CIF (LANi või TRA puhul)

231

Ümberarvestuskoefitsient

Numbriline koefitsient, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks

232

233

Teate tüüp SAL (TM=SAL)

SAL on müügiteade

234

Järgmisi atribuute on vaja täpsustada

Müügiteate võib esitada nii müügi kui ka ülevõtmise kohta

235

Müügikande algus

SAL

Müügikande algust tähistav märk

236

Ühenduse laevastikuregistri number

Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number

237

Laeva kutsung

Rahvusvaheline raadiokutsung

CIF, kui CFR ei ole ajakohane

238

Laeva pardatunnus

Kala lossinud laeva pardale (kerele) kantud registreerimisnumber

239

Riik, kus laev on registreeritud

Riigi kolmetäheline ISO-kood

240

Laeva nimi

Kala lossinud laeva nimi

241

SLI deklaratsioon

SLI

(Vt SLI alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF müügi puhul

242

TLI deklaratsioon

TLI

(Vt TLI alamelementide ja atribuutide üksikasju)

CIF ülevõtmise puhul

243

244

SLI: müügideklaratsioon

245

Müügideklaratsiooni algus

SLI

Partii müügi andmeid sisaldav märk

246

Kuupäev

Müügikuupäev (AAAA-KK-PP)

247

Müügiriik

Müügi toimumise riik (riigi kolmetäheline ISO-kood)

248

Müügikoht

Sadamakoodide loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

249

Müüja nimi

Kala müüva enampakkumiskeskuse, muu asutuse või isiku nimi

250

Ostja nimi

Kala ostva asutuse või isiku nimi

251

Müügilepingu viitenumber

252

Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon

SRC

(Vt SRC alamdeklaratsiooni ja atribuutide üksikasju)

253

Müüdud partii alamdeklaratsioon

CSS

(Vt CSS alamdeklaratsiooni ja atribuutide üksikasju)

254

255

SRC alamdeklaratsioon

Lipuriigi asutused kontrollivad alusdokumenti laeva püügipäeviku ja lossimisandmete põhjal

256

Alusdokumendi alamdeklaratsiooni algus

SRC

Müüdud partiid käsitleva alusdokumendi andmeid sisaldav märk

257

Lossimise kuupäev

Lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP)

258

Riik ja sadama nimi

Riik ja sadam, kus kala lossitakse Riikide sadamakoodide loetelu (CCPPP) avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

259

260

CSS alamdeklaratsioon

261

Müüdud partii alamdeklaratsiooni algus

CSS

Müüdud partii kohta andmeid sisaldav märk

262

Liigi nimi

Müüdud liigi nimi (FAO kolmetäheline kood)

263

Müüdud kala kaal

Müüdud kala kaal (kilogrammides)

264

Müüdud kalade arv

Kalade arv (kui saak tuleb registreerida püütud kalade arvuna, nt lõhe ja tuuni puhul)

CIF

265

Kala hind

Kilogrammi hind

266

Müügitehingu vääring

Müügihinna vääring. Vääringu sümbolite/koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

267

Kala suuruskategooria

Kala suurus (1–8; üks suurus või kg, g, cm, mm või vajaduse korral kalade arv kilogrammis)

CIF

268

Toote kasutusotstarve

Koodid inimtoiduks kasutamise, edasiandmise, tööstusliku kasutamise tähistamiseks

CIF

269

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu on Euroopa Komisjoni veebilehel. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju).

270

PRO: töötlemise alamdeklaratsioon

PRO

(Vt PRO alamelementide ja atribuutide üksikasju)

271

Turult kõrvaldatud

Turult kõrvaldatud tootjaorganisatsioonide poolt (J – jah; E – ei; A – ajutiselt)

272

Tootjaorganisatsiooni kasutajakood

Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem

273

Säilitusviis

Kala olekut kirjeldav tähtkood, nt elus, külmutatud, soolatud. Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem.

CIF, kui ajutiselt turult kõrvaldatud

274

275

TLI: ülevõtmisdeklaratsioon

276

Ülevõtmisdeklaratsiooni algus

TLI

Ülevõtmistoimingu andmeid sisaldav märk

277

Kuupäev

Ülevõtmise kuupäev (AAAA-KK-PP)

278

Ülevõtmise riik

Riik, kus ülevõtmine toimus (riigi kolmetäheline ISO-kood)

279

Ülevõtmise koht

Sadama kood või koha nimi (muu kui sadama puhul), kus ülevõtmine toimus – loetelu on Euroopa Komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control_enforcement_en.htm

280

Ülevõtva asutuse nimi

Kala üle võtnud organisatsiooni nimi

281

Ülevõtmislepingu viitenumber

282

SRC alamdeklaratsioon

SRC

(Vt SRC alamelementide ja atribuutide üksikasju)

283

Ülevõetud partii alamdeklaratsioon

CST

(Vt CST alamelementide ja atribuutide üksikasju)

284

285

CST alamdeklaratsioon

286

Rea algus iga ülevõetud partii jaoks

CST

Iga ülevõetud kalaliigi kohta üksikasjalikke andmeid sisaldav märk

287

Liigi nimi

Müüdud liigi nimi (FAO kolmetäheline kood)

288

Ülevõetud kala kaal

Ülevõetud kala kaal (kilogrammides)

289

Ülevõetud kalade arv

Kalade arv (kui saak tuleb registreerida püütud kalade arvuna, nt lõhe ja tuuni puhul)

CIF

290

Kala suuruskategooria

Kala suurus (1–8; üks suurus või kg, g, cm, mm või vajaduse korral kalade arv kilogrammis)

291

Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon

RAS

Kalastuspiirkondade ning püügi- ja kaitsealade koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasju)

292

PRO: töötlemise alamdeklaratsioon

PRO

(Vt PRO alamelementide ja atribuutide üksikasju)

1.	Märkide seletused on veebilehel http://europa.eu.int/idabc/en/chapter/556; ERSi puhul: Western character set (UTF-8).

Kõik koodid (või asjakohased viited) loetletakse Euroopa Komisjoni kalandusasjade veebilehel: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control_enforcement_en.htm (sealhulgas parandusi, sadamaid, kalastuspiirkondi, sadamast lahkumise põhjusi, sadamasse naasmise põhjusi, kalastustüüpi/sihtliike, kaitse- või kalastusvööndisse sisenemist käsitlevad koodid ning muud koodid ja viited).

3.	Kõik kolmetähelised koodid on XML elemendid (kolmetäheline kood), kõik kahetähelised koodid on XML atribuudid.

4.	XML näidisfailid ja käesoleva lisa XSD-vormingus fail avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille asukoht tehakse teatavaks hiljem.

5.	Kõik tabelis toodud kogused on esitatud kilogrammides, vajaduse korral on kasutatud kuni kahte komakohta.

(1) Käesolev lisa asendab täies ulatuses määruse (EÜ) nr 1566/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, lisa.

(2) Kohustuslik, kui seda näevad ette ühenduse eeskirjad, rahvusvahelised või kahepoolsed lepingud.

(3) Kui CIFi ei kohaldata, on atribuut vabatahtlik.

1.	Märkide seletused on veebilehel http://europa.eu.int/idabc/en/chapter/556; ERSi puhul: Western character set (UTF-8).

3.	Kõik kolmetähelised koodid on XML elemendid (kolmetäheline kood), kõik kahetähelised koodid on XML atribuudid.

4.	XML näidisfailid ja käesoleva lisa XSD-vormingus fail avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille asukoht tehakse teatavaks hiljem.

5.	Kõik tabelis toodud kogused on esitatud kilogrammides, vajaduse korral on kasutatud kuni kahte komakohta.

4.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 295/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1078/2008,

3. november 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (2) luuakse alus kalanduse teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega seotud usaldusväärsete teaduslike nõuannete esitamiseks.

(2)	Komisjon võtab vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 vastu mitmeaastase ühenduse programmi, mille alusel peaksid liikmesriigid kehtestama mitmeaastased riiklikud programmid andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikliga 9 on lisaks muudele meetmetele ette nähtud ühenduse rahaline toetus lähteandmete kogumise valdkonna meetmetele. Lisaks peab komisjon kõnealuse määruse artikli 24 kohaselt igal aastal otsustama kõnealustele meetmetele eraldatava iga-aastase ühenduse rahalise toetuse.

(4)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte alusel tuleb kehtestada eeskirjad ja kord, mida liikmesriigid peavad järgima, et saada andmete kogumise valdkonnas kantud kulude puhul ühenduselt rahalist abi. Samuti on asjakohane, et kõnealuste eeskirjade ja korra täitmata jätmine toob kaasa kulude rahastamisest väljaarvamise.

(5)	Iga-aastane ühenduse toetus peab põhinema aastaeelarve prognoosidel, mille hindamisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide kehtestatud riiklikke programme.

(6)	Ühenduse rahaliste vahendite tõhusa eraldamise tagamiseks peab aastaeelarve prognoos olema kooskõlas riikliku programmiga ette nähtud meetmetega.

(7)

Menetluse lihtsustamise huvides on vaja seoses riiklike programmide täitmisega kehtestada liikmesriikidele aastaeelarve prognoosi esitamise eeskirjad ja vorm. Abikõlblikena tuleks käsitada ainult kulusid, mis on otseselt seotud riiklike programmide rakendamisega ja mida liikmesriigid on nõuetekohaselt põhjendanud ja tegelikult kandnud. Sellega seoses on samuti asjakohane selgitada partnerite ja alltöövõtjate rolli ja kohustusi riiklike programmide rakendamisel.

(8)

Seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 5 lõikega 2 ette nähtud mitmeaastaste programmide tehniliste aspektide muutmise võimalusega on asjakohane kehtestada eeskirjad, mille alusel võivad liikmesriigid vastavalt muuta riiklike programmide nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite jaotumust. Liikmesriikidel peab olema lubatud jaotada vahendeid eri kulukategooriate vahel ümber, kui seda peetakse kasulikuks riikliku programmi rakendamisel.

(9)

Tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada kulude hüvitamise taotluste kooskõla komisjoni otsusega ühenduse iga-aastase toetuse heakskiitmise kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama selliste taotluste esitamise ja heakskiitmise korda. Vajaduse korral tuleb kõnealustele eeskirjadele mittevastavad taotlused tühistada.

(10)	On asjakohane maksta summad kahes osas, võimaldades sellega liikmesriikidel kasutada ühenduse rahalist toetust juba programmi rakendamise ajal.

(11)

Selleks et tagada ühenduse vahendite korrektne kasutamine, peab komisjonil ja kontrollikojal olema võimalus kontrollida vastavust käesoleva määrusega ja selleks tuleb neile esitada kogu teave, mis on oluline määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 28 osutatud kontrolli ja finantskorrektsioonide teostamisel.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse rahalise toetusega kulude katmisel, mis tekivad liikmesriikides kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel.

Artikkel 2

Aastaeelarve prognoosi esitamine

1. Liikmesriigid, kes soovivad saada ühenduse rahalist toetust määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 4 osutatud mitmeaastase programmi (edaspidi „riiklik programm”) rakendamiseks, peavad esitama komisjonile kõnealuse programmi rakendamisele eelneva aasta 31. märtsiks

a)	riikliku programmi esimese rakendusaasta aastaeelarve prognoosi ning

b)	riikliku programmi iga järgneva rakendusaasta esialgse aastaeelarve prognoosi.

2. Liikmesriigid esitavad riikliku programmi esimesele rakendusaastale järgneva iga rakendusaasta kohta aastaeelarvete lõplikud prognoosid, kui need erinevad juba esitatud esialgsetest eelarveprognoosidest. Lõplikud aastaeelarvete prognoosid esitatakse asjakohasele rakendusaastale eelneva aasta 31. oktoobriks.

3. Ajavahemikku 2009–2010 hõlmava esimese riikliku programmi aastaeelarve prognoosid esitatakse 15. oktoobriks 2008.

Artikkel 3

Aastaeelarve prognoosi sisu

1. Aastaeelarve prognoos hõlmab kavandatud aastaseid kulutusi, mida liikmesriik eeldatavasti peab kandma oma riikliku programmi rakendamisel.

2. Aastaeelarve prognoos esitatakse:

a)	käesoleva määruse I lisas esitatud kulukategooriate lõikes;

b)	komisjoni otsuses, millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlev mitmeaastane ühenduse programm, sätestatud mooduli lõikes, ning

c)	vajaduse korral piirkondade lõikes vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 665/2008 (3) artikli 1 punktile a.

3. Liikmesriigid esitavad aastaeelarve prognoosid elektrooniliselt, kasutades komisjoni kehtestatud ja neile edastatud finantsvorme.

Artikkel 4

Aastaeelarve prognoosi hindamine

1. Komisjon hindab aastaeelarve prognoose, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõike 3 kohaselt heakskiidetud riiklikke programme.

2. Komisjon võib aastaeelarve prognooside hindamiseks nõuda, et liikmesriigid esitavad asjakohaste kulude kohta täiendava selgituse. Liikmesriik esitab kõnealuse selgituse 15 kalendripäeva jooksul alates komisjoni nõudest.

3. Kui liikmesriik jätab piisava selgituse lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul esitamata, võib komisjon jätta vajaduse korral asjakohased kulud vastavast heakskiidetavast aastaeelarve prognoosist välja.

Artikkel 5

Ühenduse rahaline toetus

Komisjon kiidab aastaeelarve prognoosi heaks ja otsustab igale riiklikule programmile iga-aastase ühenduse rahalise toetuse andmise määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 24 sätestatud korra kohaselt ning artiklis 4 osutatud aastaeelarve prognooside hindamise tulemuste põhjal.

Artikkel 6

Heakskiidetud aastaeelarve prognoosi muudatused

1. Liikmesriigid võivad artikli 5 kohaselt heakskiidetud aastaeelarve prognoosis esitatud summad moodulite ja kulukategooriate vahel üle kanda üksnes ühe piirkonna piires ja tingimusel, et

a)	ülekantud summad ei ületa 50 000 eurot või 10 % piirkonna heakskiidetud kogueelarvest, juhul kui kõnealune eelarve on alla 500 000 euro;

b)	liikmesriigid teavitavad komisjoni ülekandmise vajaduse tekkimisel.

2. Kõik muud artikli 5 kohaselt heakskiidetud aastaeelarve prognoosi muudatused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ning komisjon peab need heaks kiitma enne kulutuse tegemist.

Artikkel 7

Abikõlblikud kulud

1. Ühenduse rahalise toetuse saamiseks peavad kulud:

a)	olema liikmesriigi poolt tegelikult kantud;

b)	olema seotud riikliku programmiga ettenähtud meetmetega;

c)	olema kajastatud aastaeelarve prognoosis;

d)	kuuluma ühte I lisas loetletud kategooriatest;

e)	olema seotud meetmega, mis on teostatud kooskõlas määruses (EÜ) nr 199/2008 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustega;

f)	olema tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud liikmesriigi ja tema partnerite raamatupidamisaruannetes;

g)	olema määratletud vastavalt kehtivatele raamatupidamisstandarditele ja kooskõlas riiklike õigusaktide nõuetega;

h)	olema mõistlikud, õigustatud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;

i)	olema kantud riikliku programmiga ettenähtud meetme rakendamise ajal.

2. Abikõlblikud kulud on seotud:

järgmiste andmete kogumise meetmetega:

—	määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 10 osutatud proovivõtukohtadega seotud andmete kogumine vahetu proovivõtmise või intervjuude ja küsitluste kaudu;

—	määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 11 osutatud kaubandusliku ja harrastuskalapüügi vaatlus merel;

—	määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 12 osutatud teadusuuringud merel;

määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaste andmete haldamise järgmiste meetmetega:

—	andmebaasi ja veebisaidi arendamine;

—	andmesisestus (salvestus);

—	andmete kvaliteedikontroll ja valideerimine;

—	andmete töötlemine esmastest andmetest üksikasjalikeks või koondandmeteks;

—	esmaste sotsiaalmajanduslike andmete ümberkujundamine metaandmeteks;

järgmiste määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaste andmete kasutamise meetmetega:

—	andmekogumite ja nende kasutamise eeskirjade koostamine, et toetada teaduslikku analüüsi kalavarude majandamiseks koostatavate nõuannete alusena;

—	bioloogilise parameetri hinnang (vanus, kaal, sugu, suguküpsus ja sigivus);

—	andmekogumite ettevalmistamine kalavarude suuruse hindamiseks, biomajanduslikuks modelleerimiseks ja vastavaks teaduslikuks analüüsiks.

Artikkel 8

Abikõlbmatud kulud

Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ühenduse rahalise toetuse saamiseks:

a)	kasumimarginaal, eraldised, lootusetud võlad;

b)	võlgnetavad intressid ja panga teenustasud;

c)	keskmised tööjõukulud;

d)	kaudsed kulud, nagu hoonete ja objektide, haldamise ja tugitöötajatega seotud kulud, kontorivarustus, infrastruktuurikulud, jooksvad ja hoolduskulud, näiteks sidekulud, kaupadele ja teenustele tehtud kulutused;

e)	varustus, mida ei kasutata andmete kogumise ja haldamise eesmärgil, näiteks skannerid, printerid, mobiiltelefonid, käsisaatjad, video- ja fotoaparaadid;

f)	sõidukite soetamine;

g)	jaotus-, turustus- ja reklaamikulud toodete ja äritegevuse edendamiseks;

h)	esinduskulud, v.a need, mida komisjon peab tingimata hädavajalikuks riikliku programmi teostamiseks;

i)	luksuskaupade ja reklaamikulud;

j)	kõik kolmanda poole rahastatud muude programmide/projektide kulud;

k)	kõik riikliku programmi alusel tehtud töö tulemuste kaitsmise kulud;

l)	kõik tagastatava maksu liigid (sealhulgas käibemaks);

m)	liikmesriigile tasuta kättesaadavaks tehtud vahendid;

n)	mitterahaliste sissemaksete väärtus;

o)	tarbetud või mõtlematud kulud.

Artikkel 9

Programmide rakendamine

1. Liikmesriike võivad riiklike programmide rakendamisel abistada nende partnerid. Partnerid on organisatsioonid, kes on riiklikus programmis sõnaselgelt märgitud kui liikmesriikide abistajad kogu programmi või selle olulise osa rakendamisel. Partnerid on otseselt seotud riikliku programmi ühe või enama ülesande tehnilise rakendamisega ning neil on riiklike programmide rakendamisel liikmesriikidega võrdsed kohustused.

2. Partnerid ei osale programmis liikmesriigi või teiste partnerite alltöövõtjatena.

3. Kindlaksmääratud aja jooksul võivad teostada konkreetseid riikliku programmi ülesandeid alltöövõtjad, keda ei käsitata partneritena. Alltöövõtjad on füüsilised või juriidilised isikud, kes pakuvad teenuseid liikmesriikidele ja/või nende partneritele. Mis tahes alltöövõtu kasutamiseks meetme teostamise ajal, kui see ei ole ette nähtud esialgse programmi ettepanekuga, tuleb eelnevalt saada komisjoni kirjalik luba.

Artikkel 10

Hüvitamistaotluste esitamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile riiklike programmide rakendamisel kantud kulude hüvitamise taotlused iga asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 31. maiks. Kõnealused taotlused sisaldavad:

a)	kirja, milles on märgitud kulude kogusumma, mille hüvitamist taotletakse, ning milles on selgelt märgitud II lisas loetletud punktid;

b)	finantsaruannet, mida esitatakse kulukategooria, mooduli ja vajaduse korral piirkondade lõikes, nagu on märgitud artikli 3 lõikes 3 osutatud finantsvormides. Finantsaruanne esitatakse komisjoni kehtestatud ja liikmesriikidele edastatud vormis;

c)	III lisas esitatud kuluaruannet ja

d)	I lisas märgitud asjakohaseid tõendavaid dokumente.

2. Hüvitamistaotlused esitatakse komisjonile elektrooniliselt.

3. Hüvitamistaotluste esitamisel võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et kontrollida ja tõendada, kas

a)	artiklis 5 osutatud otsuse alusel teostatud toimingud ja kantud kulude aruanne on kooskõlas komisjoni heakskiidetud riikliku programmiga;

b)	hüvitamistaotlus vastab artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimustele;

c)	kulud on kantud kooskõlas määruses (EÜ) nr 861/2006, käesolevas määruses ja artiklis 5 osutatud otsuses ning riigihankelepingute sõlmimist käsitlevates ühenduse õigusaktides sätestatud tingimustega.

Artikkel 11

Hüvitamistaotluste hindamine

1. Komisjon hindab hüvitamistaotluste vastavust käesolevale määrusele.

2. Hüvitamistaotluse hindamiseks võib komisjon paluda liikmesriigil esitada täiendav selgitus. Liikmesriik esitab kõnealuse selgituse 15 kalendripäeva jooksul alates komisjoni nõudest.

Artikkel 12

Hüvitamisest väljaarvamine

Kui liikmesriik jätab piisava selgituse artikli 11 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul esitamata ja komisjon leiab, et hüvitamistaotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele, palub ta liikmesriigil esitada 15 kalendripäeva jooksul oma märkused. Kui kontrolli käigus kinnitatakse nõuetele mittevastavus, keeldub komisjon kõigi mittevastavate kulude või nende osa hüvitamisest ning vajaduse korral nõuab alusetult makstud toetuste tagasimaksmist või tühistab tasumata summad.

Artikkel 13

Hüvitamistaotluste heakskiitmine

Komisjon kiidab hüvitamistaotlused heaks artiklites 11 ja 12 sätestatud menetluse tulemuste põhjal.

Artikkel 14

Toetuse maksmine

1. Liikmesriigile artikli 8 kohaselt iga riikliku programmi rakendamisaastaks antud ühenduse rahaline toetus makstakse kahes osas järgmiselt:

a)	eelmakse, mis võrdub 50 %ga ühenduse toetusest. Kõnealune makse tehakse pärast liikmesriigile artiklis 5 osutatud otsusest teatamist ning kirja laekumist, milles taotletakse eelmakset ning märgitakse selgelt II lisas loetletud punktid;

b)	artiklis 10 osutatud hüvitamistaotlusel põhinev iga-aastane lõppmakse. Kõnealune makse tehakse 45 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artiklis 12 osutatud hüvitamistaotluse heaks kiitnud.

2. Määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 8 osutatud trahvina kohaldatavaid toetuse vähendamisi teostatakse lõike 1 punktis b viidatud iga-aastase lõppmakse arvelt.

3. Täiendavate kulude hüvitamise taotlusi ja tõendavaid dokumente ei võeta pärast lõppmakse teostamist vastu.

Artikkel 15

Valuuta

1. Aastaeelarve prognoosid ja hüvitamisnõuded väljendatakse eurodes.

2. Esimesel riikliku programmi rakendamise aastal kohaldavad liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, kõnealuse programmi rakendamisele eelneva aasta 1. märtsil Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskurssi. Esimese riikliku programmi puhul, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2010, on selleks kuupäevaks 1. oktoober 2008.

3. Iga riikliku programmi rakendusaasta esimesele aastale järgneva rakendusaasta puhul kohaldavad liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, asjakohasele rakendamisele eelneva aasta 1. oktoobril Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskurssi.

4. Liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, märgivad aastaeelarve prognoosis ja hüvitamistaotluses kasutatud vahetuskursi.

Artikkel 16

Kontroll ja finantskorrektsioonid

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja kontrollikojale kogu teabe, mida kõnealused asutused võivad nõuda määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 28 osutatud kontrolli ja finantskorrektsioonide jaoks.

Artikkel 17

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse pärast 1. jaanuarist 2009 tekkivate kulude suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

(3) ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

I LISA

Riiklike programmide rakendamisel kantud kulude abikõlblikkus

Abikõlblike kulude kategooriad hõlmavad kõike järgmist või osa sellest:

Tööjõukulud:

—	tööjõukulud ainult selle aja eest, mida teaduslik või tehniline personal riiklikule programmile tegelikult kulutab;

—	tööjõukulud määratakse kindlaks vastavalt riiklikule programmile tegelikult kulutatud tööajale ning arvutatakse tegelike tööjõukulude alusel (palgad, sotsiaalkulud, sotsiaalkindlustuse ja pensionimaksed) ning nendest arvatakse maha kõik muud kulud;

—	tunni-/päevatasu arvutatakse 210 tööpäeva põhjal aastas;

—	töötajate programmile kulutatud aeg peab täielikult kajastuma dokumentides (tööajakaardid) ja seda peab vähemalt kord kuus tõendama vastutav isik. Tööajakaardid tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

Reisikulud:

—	reisikulud määratakse kindlaks liikmesriigi või partnerite õigusaktide kohaselt. Reisimiseks väljaspool ühendust, kui see reis ei ole märgitud riiklikus programmis, on vaja komisjoni eelnevat nõusolekut.

Kestvuskaubad:

—	kestvuskaupade eeldatav eluiga ei tohi olla lühem programmi raames tehtava töö kestusest. Need kantakse kestvuskaupade nimestikku või käsitatakse varadena vastavalt liikmesriigi või asjaomaste partnerite raamatupidamismeetoditele, -eeskirjadele ja -põhimõtetele;

—

abikõlblike kulude arvutamisel loetakse, et kestvuskaupade tõenäoline eluiga on kuni 25 000 euro väärtusega arvutiseadmete puhul 36 kuud ja muude kaupade puhul 60 kuud. Abikõlblik summa sõltub kaupade eeldatavast elueast programmi kestuse suhtes, tingimusel et kõnealuse summa arvutamiseks kasutatud ajavahemik algab programmi tegelikul alguskuupäeval või kaupade ostukuupäeval, kui ost toimub pärast programmi alguskuupäeva, ning lõpeb programmi lõpuleviimise kuupäeval. Samuti tuleb võtta arvesse kaupade kasutamist kõnealuse ajavahemiku jooksul;

—	erandina võivad püsiseadmed olla ostetud või ostuvõimalusega liisitud kuue kuu jooksul enne riikliku programmi alguskuupäeva;

—	kestvuskaupade ostmisel kohaldatakse samuti kehtivaid riigihanke eeskirju;

—	kestvuskaupadega seotud kulud tuleb tõendada kinnitatud kaubaarvetega, mis kinnitavad tarnekuupäeva ja mida tuleb komisjonile esitada koos kuluaruandega.

Tarbekaubad ja tarned, sh arvutikulud:

—

tarbekaupade ja tarnete kulud on kulud tarbetoormele kõigi selliste kaupade ja seadmete ostmiseks, tootmiseks, parandamiseks või kasutamiseks, mille tõenäoline eluiga on programmi raames tehtava töö kestusest lühem. Tarbetoore ei ole hõlmatud liikmesriigi või asjaomaste partnerite kestvuskaupade nimestikuga ning seda ei käsitata varadena vastavalt liikmesriigi või asjaomaste partnerite raamatupidamismeetoditele, -eeskirjadele ja -põhimõtetele;

—	nende kirjeldus peab olema piisavalt üksikasjalik, et saaks otsustada selle abikõlblikkuse üle;

—	abikõlblikud arvutikulud on andmebaaside haldus- ja kasutustarkvara loomise ja liikmesriikidele tarnimise kulud.

Laevadega seotud kulud:

—	määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 12 osutatud merel toimuvate teadusuuringute korral, sealhulgas prahitud laevadega, on abikõlblikud ainult rendikulud ja muud tegevuskulud. Arve tõestatud koopia tuleb komisjonile esitada koos kuluaruandega;

—	kui laev on liikmesriigi või partneri omandis, esitatakse komisjonile koos kuluaruandega üksikasjalik jaotus, kus on näidatud eelarvesse kantud tegevuskulude arvutamise viis.

Alltöövõtukulud/väline abi:

—

alltöövõt/väline abi on seotud standard- ja mitteuuenduslike teenustega, mida osutatakse liikmesriigile ja/või partneritele, kes ei saa neid ise osutada. Kõnealused kulud moodustavad kuni 20 % heakskiidetud aasta kogueelarvest. Kui riikliku programmi raames tellitava alltöövõtuga seotud üldsumma ületab eespool nimetatud piirmäära, tuleb selleks eelnevalt saada komisjoni kirjalik luba;

—	alltöövõtulepingud sõlmib liikmesriik/partner kehtivate riigihanke eeskirjade kohaselt ja kooskõlas riigihankemenetlusi käsitlevate ühenduse direktiividega;

—	kõik alltöövõtjate arved sisaldavad selge viite riiklikule programmile ja moodulile (st number ja nimi või lühinimi). Kõik arved on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada osutatud teenusega hõlmatud üksikute punktide kindlakstegemist (st iga punkti selge kirjeldus ja maksumus);

—	liikmesriigid ja partnerid peavad tagama, et igas alltöövõtulepingus on sõnaselgelt sätestatud komisjoni ja kontrollikoja pädevus kontrollida ühenduse toetust saanud alltöövõtja dokumente ning teha kontrolli tema tööruumides;

—	väljaspool ühendust asuvad riigid võivad juhul, kui nende panust loetakse ühenduse programmide teostamiseks vajalikuks, osaleda riiklikus programmis alltöövõtjana, kui komisjon on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku;

—	alltöövõtjaga sõlmitud lepingu ja järgnevate maksetõendite tõestatud koopiad tuleb esitada komisjonile koos kuluaruandega.

Muud erikulud:

—	mis tahes muid täiendavaid või ettenägematuid kulusid, mis ei kuulu ühte eespool nimetatud kategooriatest, võib kanda programmi eelarvesse ainult komisjoni eelneval nõusolekul, v.a kui nad on aastaeelarve prognoosis juba ette nähtud.

Teadusliku nõustamise toetamine:

—	päevaraha ja reisikulud on vastavalt määruse (EÜ) nr 665/2008 artikli 10 lõikes 3 sätestatud eeskirjale abikõlblikud määruse (EÜ) nr 665/2008 artikli 10 lõikes 2 osutatud kohtumiste kestuse jooksul;

—	tõendavate reisidokumentide tõestatud koopia tuleb esitada komisjonile koos kuluaruandega.

II LISA

Kirja sisu, kus on märgitud kulude summa, mille hüvitamist taotletakse, või eelmakse taotlusega seotud kulude summa

Kirjas, kus on märgitud kulude summa, mille hüvitamist taotletakse, või eelmakse taotlusega seotud kulude summa, märgitakse selgelt:

1.	komisjoni määrus, millele viidatakse (asjaomane artikkel ja lisa);

2.	viide riiklikule programmile;

3.	komisjonilt taotletav summa eurodes, millest on lahutatud käibemaks;

4.	taotluse liik (eelmakse, lõppmakse);

5.	pangakonto number, kuhu tuleks ülekanne teha.

III LISA

KULUARUANNE

(saata üksusele MARE.C4 ametlike kanalite kaudu)

ANDMETE KOGUMISE RIIKLIKU PROGRAMMI TEOSTAMISEL KANTUD RIIKLIKUD KULUD

Komisjoni otsuse kuupäev/nr …

Viide riiklikule õigusaktile (olemasolu korral) …

TÕEND

Mina, allkirjutanu …, esindades asutust …, kes vastutab asjakohase finants- ja kontrollmenetluse eest, kinnitan käesolevaga pärast kontrollimist, et kõik lisatud dokumentides sisalduvad abikõlblikud kulud, mis moodustavad kogukulu, tehti 200…. aastal summas … eurot (täpne summa kahe komakohani) seoses riikliku andmekogumise 200…. aasta programmiga, mille puhul Euroopa Komisjoni toetus on 50 %.

… euro suurune osamakse on eespool nimetatud programmi jaoks juba saadud.

Samuti kinnitan, et kuluaruanne on õige ja maksetaotluses on võetud arvesse kõik tehtud tagasimaksed.

Toimingud teostati kooskõlas asjaomases otsuses sätestatud eesmärkidega ning nõukogu määrustega (EÜ) nr 199/2008 ja (EÜ) nr 861/2006, eelkõige seoses:

—	vastavusega ühenduse õigusele ja selle alusel vastu võetud õigusaktidele, eelkõige konkurentsieeskirju ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevatele eeskirjadele;

—

haldus- ja kontrollimenetluste kohaldamisega rahalise abi suhtes eelkõige selleks, et kontrollida kaasrahastatud toodete kättetoimetamist ja teenuste osutamist ning väidetavate kulude tegelikkusele vastavust ning et vältida, avastada ja korrigeerida eeskirjade eiramist, avastada pettused ja nõuda tagasi alusetult makstud summad.

Lisatud tabelid sisaldavad kantud kulusid. Kestvuskaupade ja laevadega seotud kulude arvete tõendatud koopiad on lisatud. Kõigi kulusid tõendavate dokumentide ja arvete originaalid on kättesaadavad veel vähemalt kolm aastat pärast lõppmakse tegemist komisjoni poolt.

Kuupäev: …/…/…

Pädeva asutuse ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri

Lisade loetelu:

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

4.11.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 295/34

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2008,

riigiabi C 21/07 (ex N 578/06) kohta, mida Ungari kavatseb anda äriühingule IBIDEN Hungary Gyártó Kft.

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1342 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/830/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1) ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

30. augustil 2006. aastal teatasid Ungari ametiasutused samal päeval registreeritud elektroonilise sõnumi teel komisjonile juhtumist, mille puhul kohaldati olemasolevaid piirkondlikke abikavasid abi andmiseks äriühingu IBIDEN Hungary Gyártó Kft. esialgsele investeerimisprojektile. Kõnealune teatamine toimus vastavalt eraldi teatamise nõudele, mis on kehtestatud ulatuslikele investeerimisprojektidele piirkondliku abi andmiseks 2002. aastal vastu võetud mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi (2) (edaspidi: „2002. aasta mitut valdkonda hõlmav raamprogramm”) punktis 24.

(2)	Komisjon nõudis 13. oktoobril 2006 (D/58881) ja 13. märtsil 2007 (D/51161) lähetatud kirjades täiendavat teavet.

(3)	Kirjades, mis registreeriti komisjonis 14. novembril 2006 (A/39085), 3. jaanuaril 2007 (A/30004), 15. jaanuaril 2007 (A/30441) ja 27. märtsil 2007 (A/32641), taotlesid Ungari ametiasutused komisjonilt täiendava teabe esitamise tähtaja edasilükkamist, millega komisjon ka nõustus.

(4)	Ungari ametiasutused esitasid täiendava teabe kirjades, mis registreeriti komisjonis 31. jaanuaril 2007 (A/30990) ja 15. mail 2007 (A/34072).

(5)	11. detsembril 2006 ja 25. aprillil 2007 toimusid kohtumised Ungari ametiasutuste ja komisjoni talituste vahel, millele osalesid ka IBIDEN Hungary Gyártó Kft. esindajad.

(6)	10. juuli 2007. aasta kirjas teavitas komisjon Ungarit oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(7)	Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(8)

Komisjonile laekus huvitatud isikutelt neli märkust:

a)	25. oktoobri 2007. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval (A/38842);

b)	22. novembri 2007. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 24. novembril 2007 (A/39372);

c)	23. novembri 2007. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval (A/39711);

d)	26. novembri 2007. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 27. novembril 2007 (A/39740).

(9)	Komisjon edastas saadud märkused 4. detsembri 2007. aasta kirjaga (D/54826) Ungarile, andes talle võimaluse omapoolse arvamuse esitamiseks.

(10)	Ungari arvamus huvitatud isikute märkuste kohta saadi 4. jaanuari 2008. aasta kirjas, mille komisjon registreeris samal päeval (A/151).

2. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Meetme eesmärk

(11)

Ungari ametiasutused kavatsevad edendada piirkondlikku arengut, andes äriühingule IBIDEN Hungary Gyártó Kft. investeerimisprojektideks ette nähtud piirkondlikku abi diiselkütuse tahkete osakeste filtrite keraamiliste põhimike uue tootmisüksuse ehitamiseks Dunavarsányi tööstuspargis Kesk-Ungaris (Pesti maakond), mis vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a on ajavahemikul 2004–2006 toetatav piirkond abi ülemmääraga 40 % toetuse netoekvivalenti. (4)

2.2. Abisaaja

(12)

Abisaaja on IBIDEN Hungary Gyártó Kft. (edaspidi „IBIDEN HU”). Toetatava projekti eesmärk on rajada IBIDENi keraamikaüksuse osana lisaks Prantsusmaal asuvale IBIDEN DPF France S.A.S.-ile (asutatud 2001. aastal) teine Euroopa Liidus paiknev diiselkütuse tahkete osakeste filtrite keraamilisi põhimikke tootev tootmisettevõte.

(13)

IBIDEN HU asutasid 5. mail 2004 IBIDEN European Holdings B.V. (Madalmaad) ja IBIDEN Co., Ltd. (Jaapan). IBIDEN European Holdings B.V. täisomanik IBIDEN Co., Ltd. on aktsiaselts, millel on palju omanikke, sealhulgas äriühingud (nt pangad) ja eraettevõtjad. 99 % IBIDEN HU-st kuulub IBIDEN European Holdings B.V.-le ja 1 % IBIDEN Co., Ltd.-le. Alates 2005. aasta lõpust on IBIDEN DPF France S.A.S. täisomanikuks IBIDEN European Holdings B.V.

(14)

Emaettevõtja IBIDEN Co., Ltd. on hargmaine ettevõte, mis asutati 1912. aastal elektrienergiat tootva äriühinguna ning mille peakontor asub Gifus Jaapanis. Kõnealusel ettevõtjal on viis tootmissuunda, mille 2005. aasta müügikäive jaotus järgmiselt: 50 % elektroonikaseadmed, 22 % keraamilised tooted, 16 % kattematerjalid, 4 % ehitusmaterjalid, 8 % muud väikesemahulised tooterühmad (nt naftatooted, infoteenused, sünteetiline vaik ning põllumajandus-, loomakasvatus- ja kalandusosakonnad). 2006. aasta majandusaruande (5) kohaselt koosneb IBIDENi kontsern 47 tütarettevõtjast ja ühest sidusettevõtjast, mis ei tegutse keraamikasektoris. Kontserni 2006. aasta konsolideeritud müügitulu oli 319,0 miljardit jeeni, ärikasum 43,6 miljardit jeeni ja puhaskasum 27,2 miljardit jeeni. Kõnealusel aastal töötas kontserni tehastes ja esindustes üle kogu maailma kokku 10 115 töötajat.

2.3. Investeerimisprojekt

2.3.1. IBIDEN HU uus investeerimisprojekt Dunavarsányis

(15)	Teatatud on investeerimisprojekti teisest etapist, mille eesmärk on diiselkütuse tahkete osakeste filtrite keraamiliste põhimike uue tootmisüksuse ehitamine Dunavarsányi tööstuspargis.

(16)	Kooskõlas 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktiga 36 (6) teatasid Ungari ametiasutused komisjonile 1. aprilli 2005. aasta kirjaga IBIDEN HU investeerimisprojekti esimesele etapile antud riigiabist.

(17)

Ungari ametiasutused märkisid, et 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 49 kohaselt tuleks IBIDEN HU Dunavarsányi tööstusparki tehtud investeeringu kaks etappi lugeda üheks investeerimisprojektiks, kuna mõlemas investeerimisetapis on tegemist sama tootmiskoha ja sama tootega ning mõlema investeerimisetapiga on alustatud kolmeaastase ajavahemiku jooksul.

(18)

Vastavalt teabele, mida Ungari ametiasutused esitasid kahe investeerimisetapi kohta, hakkab diiselkütuse tahkete osakeste filtrite keraamiliste põhimike valmistamine toimuma kahes äsja Dunavarsányi tööstuspargis valminud ehitises, mille pindalad on vastavalt 24 000 m2 ja 30 900 m2. 2007. aastaks paigaldatakse 1. hoonesse neli tootmisliini ja 2. hoonesse viis tootmisliini.

(19)	2007. aastaks luuakse kõnealuse projekti abil Dunavarsányis 1 100 uut töökohta.

(20)	Ungari ametiasutused kinnitavad, et viie aasta jooksul pärast investeeringu tegemist toodetakse tootmishoonetes, mille ehitamist toetati, üksnes investeerimisprojektiga hõlmatud tooteid.

(21)	Lisaks kinnitavad Ungari ametiasutused, et abisaaja nõustus jätma investeeringu samasse kohta vähemalt viieks aastaks pärast investeerimise lõpetamist.

2.3.2. IBIDEN HU Dunavarsányi investeerimisprojekti ajakava

(22)

Investeerimisprojekti alustati juba 2004. aasta oktoobris. Projektiga seotud tootmistegevus algas 1. tootmishoones 2005. aasta augustis ja 2. tootmishoones 2006. aasta mais. Projektiga seotud täisvõimsus loodeti saavutada 2007. aasta aprillis. Tabelis I on esitatud üksikasjalik projekti ajakava:

Tabel I

Investeerimisprojekti ajakava

Projekti algus

Tootmise alustamine

Projekti lõpp

Tootmise täisvõimsus

I etapp

6.10.2004

1.8.2005

1.1.2006

1.5.2006

(1,2 miljonit ühikut aastas)

II etapp

20.6.2005

3.5.2006

31.3.2007

1.4.2007

(täiendavalt 1,2 miljonit ühikut aastas)

2.4. Investeerimisprojekti kulud

(23)

Projekti abikõlblikud investeerimiskulud on 47 570 933 882 Ungari forintit (190,83 miljonit eurot) nimiväärtuses. Nüüdisväärtuses on see summa 41 953 072 670 Ungari forintit (168,30 miljonit eurot). (7) Tabelis II on esitatud abikõlblikud kogukulud aastate ja kululiikide kaupa.

Tabel II

Abikõlblike investeerimiskulude (I ja II etapp) nimiväärtus miljonites Ungari forintites

	2004		2005		2006		2007		Kokku
Riik	[…] (8)		[…]		[…]		[…]		[…]
Infrastruktuur	[…]		[…]		[…]		[…]		[…]
Ehitised	[…]		[…]		[…]		[…]		[…]
Kommunaalkulud	[…]		[…]		[…]		[…]		[…]
Masinad	[…]		[…]		[…]		[…]		[…]
Abikõlblik investeering	[…]		[…]		[…]		[…]		47 571
	I etapp	II etapp	I etapp	II etapp	I etapp	II etapp	I etapp	II etapp
	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

2.5. Projekti rahastamine

(24)	Ungari ametiasutused kinnitasid, et abisaaja enda panus projekti ületab 25 % abikõlblikest kuludest ja et see ei sisalda avaliku sektori toetust.

2.6. Õiguslik alus

(25)

IBIDEN HU-le anti rahalist toetust kahest järgmisest õiguslikust alusest lähtudes:

Majandus- ja transpordiministeeriumi toetuse aluseks on abikava „HU 1/2003 – Investeerimise edendamise toetuskava”. (9) Abikava õiguslik alus on „Majandusministri dekreet 1/2001 (I.5) ettevõtluse toetuskavade kohta” ja „Majandus- ja transpordiministri dekreet 19/2004 (II. 27) ministeeriumi teatavate abikavade üksikasjalike eeskirjade kohta”.

Rahandusministeerium annab maksutoetust vastavalt abikavale „Maksusoodustuste arendamise kava”. (10) See abikava on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: „1996. aasta seadus LXXXI ettevõtte tulumaksu ja dividendidelt makstava maksu kohta” ja „Valitsuse dekreet 275/2003 (XII.24) maksusoodustuste arendamise kava kohta”.

2.7. Abi suurus ja osatähtsus

(26)	Abi kogusumma nimiväärtus on 15 591 223 750 Ungari forintit (62,55 miljonit eurot), mille nüüdisväärtus on 9 793 809 933 Ungari forintit (39,29 miljonit eurot). Eespool punktis 23 osutatud abikõlblike kulude põhjal vastab see abimäärale 22,44 % toetuse netoekvivalenti. (11)

(27)

Abi on antud kahe järgmise abimeetme kaudu. Esiteks majandus- ja transpordiministeeriumi toetus, mille kogusumma nimiväärtus on 3 592 000 000 Ungari forintit (14,41 miljonit eurot) ja mis on jaotatud aastatele 2005–2007. Teiseks rahandusministeeriumi antud ettevõtte tulumaksu soodustus (12) summas, mille hinnanguline nimiväärtus on 11 999 223 750 Ungari forintit (48,14 miljonit eurot) ja mis on jaotud aastatele 2007–2016. Toetuse nüüdisväärtus on 3 118 450 763 Ungari forintit (12,51 miljonit eurot) ja maksusoodustuse nüüdisväärtus on 6 675 359 170 Ungari forintit (26,78 miljonit eurot).

(28)

Ungari ametiasutused täpsustasid, et IBIDEN HU-le on olemasolevate piirkondlike abikavade raames (13) juba antud 7 411 828 735 Ungari forintit (29,73 miljonit eurot) nüüdisväärtuses (11 745 422 640 Ungari forintit ehk 47,12 miljonit eurot nimiväärtuses), ja see summa ulatub 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 24 sätestatud eraldi teatamise künniseni. Investeerimisprojekti esimest etappi toetas rahandusministeerium 25. veebruaril 2005. aastal 4 832 595 058 Ungari forintiga (19,39 miljonit eurot) nüüdisväärtuses (8 773 422 640 Ungari forintit ehk 35,20 miljonit eurot nimiväärtuses) ning majandus- ja transpordiministeerium 3. märtsil 2005. aastal 1 875 354 000 Ungari forintiga (7,52 miljonit eurot) nüüdisväärtuses (2 142 000 000 Ungari forintit ehk 8,60 miljonit eurot nimiväärtuses). Investeeringu teise etapi jaoks andis majandus- ja transpordiministeerium 22. detsembril 2006 toetust 703 879 677 Ungari forintit (2,82 miljonit eurot) nüüdisväärtuses (830 000 000 Ungari forintit ehk 3,33 miljonit eurot nimiväärtuses).

(29)	Seega on Ungari ametiasutuste andmetel teatamiskohustuslik abisumma abi kogusumma ja juba väljamakstud toetuse vahe, st 2 381 981 198 Ungari forintit (9,56 miljonit eurot) nüüdisväärtuses (nimiväärtuses on see summa 3 845 801 110 Ungari forintit ehk 15,43 miljonit eurot).

(30)	Ungari ametivõimud on otsuse tegemise investeeringu teise etapi veel väljamaksmata toetussumma kohta edasi lükanud seniks, kuni Euroopa Komisjon on teinud oma otsuse. Seega on teatatud abi väljamaksmiseks vaja komisjoni heakskiitu.

(31)	Ungari ametiasutused kinnitavad, et projektile antavat toetust ei saa kumuleerida muudest kohalikest, piirkondlikest, riiklikest ega ühenduse allikatest samade abikõlblike kulude katmiseks saadud abiga.

(32)

Ungari ametiasutused kinnitavad, et investeerimisprojekti esimese etapi abitaotlused esitati majandus- ja transpordiministeeriumile 5. detsembril 2003 ja rahandusministeeriumile 16. septembril 2004. Investeerimisprojekti teise etapi abitaotlused esitati vastavalt 28. märtsil 2005 ja 31. mail 2005. Seega olid abitaotlused esitatud vastavalt enne esimese etapi tööde alustamist 6. oktoobril 2004 ja enne teise etapi tööde alustamist 20. juunil 2005.

2.8. Üldised kohustused

(33)

Ungari ametiasutused kohustusid esitama komisjonile järgmised dokumendid:

—	abi andva asutuse ja abisaaja vahel sõlmitud toetus-/investeerimislepingu(te) koopia(d) kahe kuu jooksul pärast toetuse andmist;

—	vahearuanne igal viiendal aastal alates abi heakskiitmisest komisjoni poolt (käsitleb lisaks muule makstud toetussummasid, toetuslepingu täitmist ning sama üksuse/käitise algatatud muid investeerimisprojekte);

—	üksikasjalik lõpparuanne kuue kuu jooksul pärast toetuse viimase osamakse tasumist kooskõlas teatatud maksekavaga.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(34)

Teatatud projekt käsitleb „diiselkütuse tahkete osakeste eemaldamise filtrite valmistamiseks kasutatavate keraamiliste põhimike” (edaspidi „tahkete osakeste filtrid”) valmistamist, mis paigaldatakse diiselkütusel töötavatesse sõiduautodesse ja väikeveokitesse. Keraamiline osa, mida toodab IBIDEN HU, on vahetoode (3. määramistasand), mis müüakse seejärel turutingimustel sõltumatutele äriühingutele, kes katavad põhimiku väärismetallist kattekihiga, et toota kaetud tahkete osakeste filtreid (2. määramistasand). Kaetud filtrid müüakse seejärel väljalaskeseadmete tootjatele (1. määramistasand), kes on autosid monteerivate tehaste otsevarustajad.

(35)

Komisjon märkis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et Ungari ametiasutused tegid ettepaneku asjaomase turu laiemaks määratlemiseks, et see hõlmaks nii diiselmootoriga sõidukite heitgaaside puhastussüsteemide olulisi osi, nimelt diisli oksüdatsiooni katalüsaatoreid, mis töötlevad gaase (nt süsinikoksiidi ja süsivesinikku) ja teataval määral ka tahkete osakeste lahustuvat orgaanilist osa, kui ka diisli tahkete osakeste filtreid, (14) mis aitavad tõhusalt kõrvaldada tahkete osakeste lahustumatut osa, st tahma. Ungari ametiasutused väidavad, et nimetatud seadmed on üksteisega väga sarnased, sest mõlema eesmärk on vähendada kahjulikest ainetest tingitud heidet, ning seega kuuluvad nad sama asjaomase turu alla. Ühtlasi väidavad ametiasutused, et tootmisprotsessid ja -tehnoloogiad on nende kahe komponendi valmistamisel väga sarnased.

(36)

Kõnealuse juhtumi kohta ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et ta kahtleb abi kokkusobivuses ühisturuga Euroopa Ühenduse asutamislepingu 87 lõike 3 punkti a ja 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi tähenduses. Lisaks märkis komisjon, et kaks Ungari ametiasutuste esitatud sõltumatut turu-uuringut (Frost & Sullivan Ltd („F&S”) uurimus (15) ja AVL List GMBHi („AVL”) uurimus) (16) ei toetanud Ungari ametiasutuste asjaomast turgu käsitlevat lähenemisviisi.

(37)

Komisjonis tekitas eelkõige kahtlusi see, kas diisli tahkete osakeste filtreid ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatoreid saab pidada asendustoodeteks, mis kuuluvad heitgaaside järeltöötlemisseadmete samale asjaomasele tooteturule, ning ametliku uurimismenetluse algatamise ajal arvas komisjon, et asjakohane tooteturg on kitsam, hõlmates üksnes diisli tahkete osakeste filtreid, mis on mõeldud paigaldamiseks diiselkütuse heitgaaside väljalaskesüsteemidesse.

(38)

Esiteks märkis komisjon, et diisli tahkete osakeste filtri peamine ülesanne on tahkete anorgaaniliste ja lahustumatute osakeste (st tahma) töötlemine, kuid diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite eesmärk on puhastada heitgaase saasteainetest ning tahketes osakestes sisalduvatest lahustuvatest orgaanilistest osakestest ja et katalüsaatoriga ei saa koguda tahma. Olgugi, et mõlemad ülesanded mõnes mõttes kattuvad, kuna kaetud diisli tahkete osakeste filtrid puhastavad tõepoolest teataval määral heitgaase saasteainetest, ei kaota see veel vajadust eraldiseisva diisli oksüdatsiooni katalüsaatori järele heitgaasi puhastussüsteemides. Mõlemad komponendid jäävad püsima ning neid tuleb paigaldada koos vaatlusperioodi jooksul (st kuni 2008. aasta lõpuni). Tulevikus jätkatakse ka Euro 5 ja Euro 6 tehnoloogiate kohaselt välja töötatud diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite kasutamist süsinikoksiidi, süsivesiniku ja lahustuvate orgaaniliste osakeste oksüdeerimiseks. Komisjon märkis, et seega ei paista olevat nõudlust nende kahe toote omavaheliseks asendamiseks, sest tegu on eraldiseisvate ja teineteist täiendavate seadmetega.

(39)

Lisaks märkis komisjon oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et ühe uuringu kohaselt on äriühing Eberspächer hiljuti turule toonud tõeliselt mitmefunktsioonilise toote, milles on ühte keraamilisse monoliiti integreeritud nii diisli tahkete osakeste filtri kui ka diisli oksüdatsiooni katalüsaatori tööfunktsioonid, ja et seda seadet on kasutatud Volkswagen Passatis. Komisjon kahtles siiski, kas IBIDEN HU toote mitmefunktsioonilisus on samal tasemel.

(40)

Teiseks märkis komisjon, et ka tarnimise osas on asendatavus küsitav. Ei ole esitatud konkreetseid tõendeid, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimike tootjad oleksid võimelised samade seadmete ja ilma suuremate täiendavate investeerimiskuludeta tootma põhimikke diisli tahkete osakeste filtrite jaoks või vastupidi. Lisaks võib toodete asendatavuses kahelda ka seetõttu, et diisli tahkete osakeste filtrite hind on umbes neli korda kõrgem diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite hinnast.

(41)

Lõpuks täheldas komisjon, et kuigi abi näib vastavat 1998. aasta piirkondliku riigiabi käsitlevatele suunistele, (17) kahtleb komisjon, kas abisaaja turuosa asjaomasel turul on väiksem kui 25 %, nagu nõutakse 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktis a. Ungari ametiasutuste esitatud turu-uuringud tõestavad, et IBIDENi koguseline turuosa diisli tahkete osakeste filtrite Euroopa turul ületab oluliselt 25 % künnise nii enne kui ka pärast investeeringuid. Seega ei ole kinni peetud 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktist a, kui lugeda asjaomaseks turuks diisli tahkete osakeste filtrite turg. Siiski jääks IBIDENi koguseline turuosa alla 25 % nii enne kui ka pärast investeeringuid diisli tahkete osakeste filtrite ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ühendatud turul, mida Ungari ametiasutused loevad asjaomaseks turuks.

4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(42)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas sai komisjon märkusi järgmistelt huvitatud isikutelt:

a)	abisaaja IBIDEN Hungary Gyártó Kft.;

b)	Aerosoolide ja Osakeste Tehnoloogia Laboratoorium, Thermi-Thessaloniki, Kreeka, uurimis- ja tehnoloogiakeskus;

c)	Saint-Gobain Industrie Keramik Rödental GmbH, Rödental, Saksamaa, konkurent (edaspidi „Saint-Gobain”);

d)	huvitatud isik, kes nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (18) artikli 6 lõike 2 kohaselt taotles komisjonilt oma identiteedi varjamist.

(43)	Eespool loetletud huvitatud isikute väited saab kokku võtta järgmiselt.

4.1. Asjaomane tooteturg IBIDEN HU ning Aerosoolide ja Osakeste Tehnoloogia Laboratooriumi arvamuse kohaselt

(44)

Abisaajale IBIDEN HU-le ning Aerosoolide ja Osakeste Tehnoloogia Laboratooriumile on laiema turumääratluse kasutamine kasulik, sest see hõlmab diiselmootoriga sõidukite heitgaaside puhastussüsteemide kõiki komponente (peamiselt diisli oksüdatsiooni katalüsaatoreid ja diisli tahkete osakeste filtreid). Nad märgivad, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatorid ja diisli tahkete osakeste filtrid on omavahel väga sarnased, kuna mõlema eesmärk on vähendada heitgaaside saasteaineid ja seega kuuluvad nad sama asjaomase turu alla.

(45)

Selle arvamuse kohaselt tuleks nii diisli oksüdatsiooni katalüsaatorid kui ka diisli tahkete osakeste filtrid lugeda tahkete osakeste eemaldamise seadmeteks, kuigi IBIDEN HU tunnistab, et diisli oksüdatsiooni katalüsaator on tahkete osakeste lahustumatu osa (st tahma) töötlemiseks ebatõhus seade. Huvitatud isikud väidavad, et kuna IBIDEN HU toode suudab lisaks oma põhiülesande täitmisele, st tahma filtreerimisele, töödelda ka süsivesinikku ja süsinikoksiidi, kuulub ta diisli oksüdatsiooni katalüsaatoriga sama turu alla. See, kas koostada heitgaasi puhastussüsteem üksikseadmetest, mille ülesanne on kahjulike gaasiliste ainete kahjutuks muutmine ja tahkete osakeste töötlemine, või kasutada mitmefunktsioonilist seadet, on juba autotootjate otsustada.

(46)

IBIDEN HU tunnistab siiski oma esitises, et vaatamata IBIDEN HU diisli tahkete osakeste filtri lisafunktsioonile, mis aitab gaase tõhusamalt puhastada (süsivesinik ja süsinikoksiid), on diisli oksüdatsiooni katalüsaatori ja diisli tahkete osakeste filtri koos kasutamine vajalik heitmete kohta kehtestatud reeglite täitmiseks. Kui kasutatakse kvaliteedilist kõrgetasemelist diisli tahkete osakeste filtrit, võib diisli oksüdatsiooni katalüsaator, mille autotootjad on kohustatud oma autodesse paigaldama, olla väiksem ja lihtsam ning seega on diisli tahkete osakeste filtrite arengul olnud väga suur mõju diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite arengule ja vastupidi, mis omakorda tähendab seda, et kui üks neist kahest seadmest muutub keerulisemaks, peab ka teine seade vastavalt uue olukorraga kohanduma.

(47)

Nii IBIDEN HU kui ka Aerosoolide ja Osakeste Tehnoloogia Laboratoorium viitavad uuele suunale diisli tahkete osakeste filtrite ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tehnoloogiate arengus, mille kohaselt on uue põlvkonna filtrites hakatud kasutama diisli tahkete osakeste filtri ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatori jaoks sama monoliitset põhimikku, koondades sellesse mõlema toote eelised, omadused ja varasemad tehnoloogiad (nt on Volkswagen paigaldanud Passati mudelile juba neljanda põlvkonna heitgaaside järeltöötlusseadmed, kasutades diisli tahkete osakeste filtrit ilma diisli oksüdatsiooni katalüsaatorita). IBIDEN HU märkis siiski, et praegu toodab ta „kolmanda põlvkonna” (19) tahkete osakeste filtreid, kuid tegeleb järjekindlalt tootearendusega, et minna üle „neljandale põlvkonna” tahkete osakeste filtritele, mis suudavad täielikult täita diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite funktsioone.

(48)

Lisaks märkis IBIDEN HU, et kuigi komisjon väidab oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses vastupidist, ei ole IBIDENi toote hind tegelikult diisli oksüdatsiooni katalüsaatori hinnast neli korda kõrgem. IBIDEN HU valmistab pooltooteid ja seetõttu on lõpptoode (kaetud diisli tahkete osakeste filter) IBIDEN HU pooltootest kallim. Olemaolevad tööstuslikud kogemused tõestavad, et seadme hind pärast selle kattekihiga katmist, kestaga ümbritsemist ja müraisolatsiooni paigaldamist on 2,5 korda kõrgem IBIDENi kontserni toodetud põhimiku hinnast: nt oli 2007. aastal diisli tahkete osakeste filtrite turuhind 453 eurot, põhimiku hind (pooltoode) oli vaid […] eurot, samal ajal kui diisli oksüdatsiooni katalüsaatori turuhind oli 2007. aastal 102 eurot. (20)

(49)

Lisaks märgib IBIDEN HU asendatavuse kohta tarnimise valdkonnas, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ja diisli tahkete osakeste filtrite tootmistehnoloogiad on väga sarnased: ainus peamine erinevus on see, et diisli tahkete osakeste filtrite puhul on diisli oksüdatsiooni katalüsaatoritele lisatud kanalite sulgemisprotsess ja lõikamine toimub varem kui diisli oksüdatsiooni katalüsaatoritel.

(50)

Lisaks väidab IBIDEN HU, et mitmed uuringud, sealhulgas Johnson Matthey dokument Jaapanist näitavad, et on tootjaid, kes valmistavad nii diisli tahkete osakeste filtreid kui ka diisli oksüdatsiooni katalüsaatoreid, mistõttu diisli tahkete osakeste filtrite tootjate ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootjate vahelised piirid on ebaselged.

4.2. Asjaomane tooteturg vastavalt Saint-Gobaini ja identiteeti varjanud huvitatud isiku määratlusele

(51)

Kaks neljast huvitatud isikust – Saint-Gobain ja identiteeti varjanud huvitatud isik – toetasid komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlusi. Nende arvates ei saa diisli tahkete osakeste filtrit ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorit pidada asendustoodeteks ja seega ei kuulu need tooted sama asjakohase tooteturu alla. Seetõttu väidavad nad, et käesoleval juhul on asjakohane turg üksnes diisli tahkete osakeste filtrite turg. Kõnealuste huvitatud isikute arvates on selle peamised põhjused järgmised:

4.2.1. Puudub nõudlus nende kahe toote omavahelise asendamise järele

(52)

Huvitatud isikud märgivad, et diisli tahkete osakeste filtri põhimiku ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimiku põhiomadused on erinevad: diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimik valmistatakse tavaliselt mittepoorsest kordieriidist või roostevabast metallfooliumist, mis talub temperatuuri 400 °C. Diisli tahkete osakeste filter valmistatakse üldiselt poorsest kordieriidist, mis talub temperatuuri 1 000 °C (nii kõrge temperatuuri taluvus on vajalik tahma põletamiseks ja kaetud filtri ummistumise vältimiseks). Seega ei saa kliendid nende toodete väga erinevate termiliste omaduste tõttu vahetada diisli tahkete osakeste filtri põhimikke diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimike vastu, kui ühe toote suhteline hind peaks tõusma.

(53)

Saint-Gobain väidab, et kuna diisli tahkete osakeste filtrite valmistamiseks kasutatakse tõhusamaid materjale, on nende kahe seadme hinnad erinevad: diisli tahkete osakeste filtri põhimik (ilma katalüsaatori katmise ja kestaga ümbritsemise kuludeta) maksab keskmiselt 120 eurot, samas kui diisli oksüdatsiooni katalüsaator maksab keskmiselt 12–20 eurot (ilma katalüsaatori katmise ja kestaga ümbritsemise kuludeta). Seetõttu väidab Saint-Gobain, et ilmselt ei lähe diisli tahkete osakeste filtrite tootjad üle diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimike kasutamisele tehnilistel põhjustel (mida nad muidu hinnaerinevuse tõttu teeksid) ning diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootjad ei hakka diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimike asemel kasutama diisli tahkete osakeste filtri põhimikke, sest need tooted oleksid palju kallimad, kusjuures nende oksüdatsiooniomadused ei oleks võrreldavad diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimike oksüdatsiooniomadustega.

(54)

Saint-Gobain ja identiteeti varjanud huvitatud isik rõhutasid ka erinevusi diisli oksüdatsiooni katalüsaatori ja diisli tahkete osakeste filtri kasutamisel: (21) diisli oksüdatsiooni katalüsaatori esmane eesmärk on teatavate gaaside oksüdeerimine keemilise reaktsiooni abil, diisli tahkete osakeste filtri esmane ülesanne on aga tahma väljafiltreerimine mehhaanilise protsessi abil. Kuigi teatavates tingimustes võib diisli tahkete osakeste filter kõrvalmõjuna täita mõningaid diisli oksüdatsiooni katalüsaatori ülesandeid, ei ole võimalik saavutada täielikku oksüdatsiooniefekti ilma mõlema seadme paigaldamiseta. Isegi kaetud diisli tahkete osakeste filter, mille puhul on kasutatud IBIDEN HU põhimikku, ei täida täielikult diisli oksüdatsiooni katalüsaatori kõiki ülesandeid, sest see võimaldab küll saavutada tahma põletamiseks piisavalt kõrget temperatuuri, kuid ilma puhastava toimeta, mis on olemas täielikult toimival diisli oksüdatsiooni katalüsaatoril. Nad märgivad, et paljud autode tootjad ja autotööstuse tarnijad eeldavad, et diisli oksüdatsiooni katalüsaator ja diisli tahkete osakeste filter jäävad kaheks eraldi seadmeks, mis paigaldatakse järjestikku heitgaasi väljalaskesüsteemi.

4.2.2. Tarnijate asendatavuse puudumine

(55)

Lisaks rõhutasid Saint-Gobain ja identiteeti varjanud huvitatud isik, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatori ja diisli tahkete osakeste filtri tootmisprotsessid on väga erinevad: diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimike jaoks kasutatud mittepoorne kordieriit paagutatakse õhus temperatuuril 400 °C. Diisli tahkete osakeste filtri põhimikuks kasutatavat ränikarbiidi (mida kasutab põhimiku tootmiseks ka IBIDEN HU) tuleb aga töödelda väga kõrgel temperatuuril (üle 2 000 °C) hapnikuvabas keskkonnas. Juba nimetatud temperatuurierinevuse tõttu ei saa seda ühte kõige olulisemat ja kallimat tooteosa mõlemat tüüpi seadme valmistamisel kasutada.

(56)

Pealegi on diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimik kompaktne avatud kanalitega kärgsilinder. Diisli tahkete osakeste filtri põhimik saadakse aga tavaliselt mitme filtreerimiselemendi kokkuliimimisel ning selle kanalid on suletud. Diisli tahkete osakeste filtrite põhimike tootmiseks on vaja mitteoksüdeerivat kõrgetemperatuurilist paagutusahju, liimimis- ja kanalite sulgemise seadmeid, mis diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootmiseks vajalikud ei ole. Seetõttu väitsid huvitatud isikud, et diisli tahkete osakeste filtreid ei ole võimalik valmistada diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootmisliinidel ja vastupidi.

5. UNGARI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(57)	Ungari ametiasutused toetasid Aerosoolide ja Osakeste Tehnoloogia Laboratooriumi ja IBIDEN Hungary Gyártó Kft. seisukohti, mis olid seotud asjaomase toote, turu, hinna, nõudluse ja pakkumise üksikasjadega.

(58)

Ungari ametiasutuste arvates põhineb kaasaegne diisli saastekontroll erinevate funktsioonide süsteemi integreerimisel. Diisli saastekontrollisüsteemi kõikide allüksuste tihe vastastikune sõltuvus (nt diisli oksüdatsiooni katalüsaator ja diisli tahkete osakeste filter) on põhjustanud paljude osalejatega tarneahelate tekkimist, mis ühendavad põhimike, kattekihi ja väljalaskesüsteemi tootjaid ja kus iga allüksuse tõhususnäitajad mõjutavad kogu varustusahelat. Seetõttu tuleb diisli saastekontrollisüsteemi või diisli järeltöötlemissüsteemi määratleda asjaomase tootena.

(59)

Ühtlasi väisid Ungari ametiasutused, et IBIDEN HU toode on väljalasketorusse paigaldatav mitmefunktsiooniline komponent. Selle toote ühendamine diisli oksüdatsiooni katalüsaatoriga loob järeltöötlusseadmete kolmanda põlvkonna. Pealegi on IBIDEN HU toote puhul tegemist pooltootega, sest järgmises tootmisetapis toimub selle katmine. Ilma kattekihita ei ole toode täielikult kasutatav ja seda ei saa pidada diisli tahkete osakeste filtrite kolmanda põlvkonna valmistooteks. Seda väidet toetab ka tõsiasi, et lõpptoode on IBIDEN HU pooltootest oluliselt kallim: lõpptoote turuhind on praegu 2,5 korda kõrgem IBIDEN HU filtri hinnast.

(60)

Lisaks märgivad Ungari ametiasutused, et tegelikult on diisli tahkete osakeste filtrid paigaldatud enamikule diiselmootoriga autodele ja need tootjad, kes vajavad diisli oksüdatsiooni katalüsaatorit, vajavad ka diisli tahkete osakeste filtrit. Nõudlus loob toote jaoks ühise turu, sest samad tootjad kasutavad samu meetodeid, sama infrastruktuuri ja rakendavad samu meetmeid toote valmistamiseks. Tarnijate poolel kasutavad diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ja diisli tahkete osakeste filtrite tootjad tavaliselt samu tootmisprotsesse, tootmistehnoloogiaid ja materjale. Mis puutub materjalidesse, siis nii diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite kui ka diisli tahkete osakeste filtrite puhul kasutatakse kordieriiti. Tootmisel läbitakse samad protsessid: materjali ettevalmistamine, segamine, kuumutamine ja vormimine, kuivatamine, lõpptöötlus ja põletamine. Ainus erinevus kahe nimetatud toote tootmisprotsesside vahel on lisaetapp (kanalite sulgemine) ja ühe teise etapi ümberreastamine (lõikamine). Järelikult tegelevad tarnimisega samad tootjad ning diisli oksüdatsiooni katalüsaatorid ja diisli tahkete osakeste filtrid konkureerivad omavahel heitgaasi järelpuhastusseadmete turul.

(61)

Ungari ametiasutused rõhutavad, et IBIDEN HU suudab samade seadmetega valmistada tahkete osakeste filtrite põhimikke ilma selleks suuri investeeringuid tegemata, ja et seda võiks teha iga samasugust tootmistehnoloogiat kasutav tootja. Kuna diisli tahkete osakeste filter on diisli oksüdatsiooni katalüsaatori edasiarenduse teatav vorm, ei ole uuendamiskulude puhul tegemist teise tooteliini tehtud esialgse investeeringuga vaid tootmisvahendite olulise edasiarendamisega.

(62)

Lisaks märgivad Ungari ametiasutused, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ja diisli tahkete osakeste filtrite tehnoloogiline areng viitab selgelt uue põlvkonna filtritele, mis võiksid ühendada ühte tootesse diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ja diisli tahkete osakeste filtrite eelised, omadused ja varasemad tehnoloogiad. Seega tuleks asjaomase turu määratlemisel ja turuosa arvutamisel arvesse võtta ka diisli oksüdatsiooni katalüsaatorit, kuna see moodustab koos diisli tahkete osakeste filtriga ühise järeltöötlusseadme ja vastavuse eeskirjadele tagavad nad kahekesi koos.

(63)

Eespool esitatud väidetele toetudes järeldavad Ungari ametiasutused, et ainus asjaomase turu sobiv määratlus oleks kogu diisli järeltöötlusseadmete turg, mis hõlmab nii diisli oksüdatsiooni katalüsaatorit kui ka diisli tahkete osakeste filtrit. Sõltumatu turu-uuringute firma AVL uurimus näitas, et IBIDENi turuosa diisli järeltöötlusseadmete turul on alla 25 % niihästi enne investeeringut kui ka pärast seda, ning vastab seega 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktile a. Seetõttu leiavad Ungari ametiasutused, et komisjon peaks artikli 88 lõike 2 kohase menetluse lõpetama positiivse otsusega.

6. ABI HINDAMINE

6.1. Abi olemasolu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(64)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses järeldas komisjon, et Ungari ametiasutuste rahaline toetus ettevõtjale IBIDEN Hungary Gyártó Kft., mis anti olemasolevate piirkondlike abikavade kaudu (HU 1/2003 „Investeerimise edendamise toetuskava” ja N 504/2004 „Maksusoodustuste arendamine”) toetuse ja maksusoodustuse vormis, kujutab endast riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Ungari ametiasutused ei ole seda järeldust vaidlustanud.

6.2. Teatamiskohustus, abi õiguspärasus ja kohaldatav õigus

(65)	2006. aastal abist teatades järgisid Ungari ametiasutused eraldi teatamise nõuet, mis on sätestatud 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 24.

(66)	Kooskõlas aastate 2007–2013 piirkondliku abi suuniste (22) punktiga 63 ja joonealuse märkusega 58 hindas komisjon abimeedet, lähtudes 1998. aasta piirkondlikku riigiabi käsitlevatest suunistest ja 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi sätetest.

6.3. Abi kokkusobivus 1998. aasta piirkondlikku riigiabi käsitlevate suunistega

(67)

Ametliku uurimise algatamise otsuses märkis komisjon, et abi antakse vastavalt olemasolevatele piirkondliku abi kavadele, (23) ja ta tegi järelduse, et piirkondlikku abi käsitlevates suunistes sätestatud standardseid kokkusobivuse kriteeriume (nt kokkusobivuse kriteeriumid, mis käsitlevad abikõlbliku piirkonna esialgset investeeringut, abikõlblikke kulusid, omainvesteeringut, ergutavat mõju, investeeringu haldamist, kumulatsiooni) on järgitud.

6.4. Abi kokkusobivus 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi sätetega

6.4.1. Üks investeerimisprojekt

(68)

2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 49 sätestatakse, et investeerimisprojekti ei tohi raamprogrammi sätete järgimise vältimiseks kunstlikult allprojektideks jagada. „Üks investeerimisprojekt” hõlmab kõiki ühes tootmiskohas kolme aasta jooksul tehtavaid kindlaksmääratud investeeringuid. (24) Tootmiskoht on majanduslikult jagamatu põhivara kogum, millel on kindel tehniline ülesanne, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt seotud, ja millel on kindlalt määratletud eesmärgid, näiteks kindla toote valmistamine.

(69)	Kuna IBIDEN HU on juba varem saanud samas kohas piirkondlikku abi investeerimisprojekti esimese etapi jaoks ja kuna teatamisel viidati investeerimisprojekti teisele etapile, on vaja kindlaks määrata, kas need kaks etappi on ühe investeerimisprojekti osad.

(70)

Seoses sellega märgib komisjon, et need kaks investeerimisetappi on seotud sama tootmiskohaga (Dunavarsányi tööstuspark Kesk-Ungaris), sama äriühinguga (IBIDEN HU), sama tootega (diisli tahkete osakeste filtrite keraamilised põhimikud) ning mõlemat projekti alustati kolmeaastase ajavahemiku jooksul (esimene etapp algas 2004. aastal ja teine etapp algas 2005. aastal). Seetõttu leiab komisjon, et 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 49 määratletud „tootmiskoha” kriteeriumid on täidetud ja investeeringu kaks etappi on ühe investeerimisprojekti osad.

(71)	Lisaks märgib komisjon, et Ungari ametiasutused nõustuvad, et ettevõtja IBIDEN HU Dunavarsányi tööstuspargis tehtud investeeringu kahte etappi tuleb pidada üheks investeerimisprojektiks.

6.4.2. Abi osatähtsus

(72)	Kuna on leitud, et investeeringu esimene ja teine etapp moodustavad ühe investeerimisprojekti, arvestatakse neid mõlemat projekti abi osatähtsuse väljaarvutamisel.

(73)

Kuna kavandatud abikõlblikud kulud on nüüdisväärtuses 41 953 072 670 Ungari forintit (168,30 miljonit eurot) ja kohaldatav standardne piirkondliku abi künnis on 40 % (toetuse netoekvivalenti), on 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktides 21 ja 22 kirjeldatud vähendusmehhanismi abil saadud suurim kohandatud abi osatähtsus 23,34 % toetuse netoekvivalenti.

(74)	Kuna abi osatähtsus projektis on 22,44 % toetuse netoekvivalenti, mis on vähem vähendusmehhanismiga lubatud suurimast abi osatähtsusest (23,34 % toetuse netoekvivalenti), vastab kogu abipaketi kavandatud abi osatähtsus kohandatud piirkondliku abi künnisele.

6.4.3. Abi kokkusobivus 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktides a ja b sätestatud reeglitega

(75)	Kuna abi kogusumma nüüdisväärtus 9 793 809 933 Ungari forintit (39,29 miljonit eurot) ületab eraldi teatamise künnise, milleks on 30 miljonit eurot, tuleb hinnata teatatud abi vastavust 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktidele a ja b.

(76)

Komisjoni otsus anda piirkondlikku abi ulatuslikele investeerimisprojektidele, mis on hõlmatud 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktiga 24, sõltub abisaaja turuosast enne ja pärast investeeringut ja investeeringuga loodud tootmisvõimsusest. Et sooritada 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktides a ja b ettenähtud teste, peab komisjon kõigepealt kindlaks määrama investeeringuga hõlmatud toote(d) ning määratlema asjaomase toote ja geograafilised turud.

6.4.3.1. Investeerimisprojekti vaatlusalune toode

(77)

Vastavalt 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktile 52 on „vaatlusalune toode” investeerimisprojekti raames kavandatud toode ning kui see on asjakohane, siis kas tarbija (toote omadustest, hindadest ja kavandatud kasutusest lähtuvalt) või tootja (käitiste paindlikkusest lähtuvalt) arvates seda toodet asendavad tooted. Kui projekt hõlmab vahetoodet, mida turul praktiliselt ei müüda, hõlmab vaatlusalune toode ka tootmisahela järgmise etapi tooteid.

(78)

Teatatud projekt hõlmab „diisli tahkete osakeste filtrite keraamilisi põhimikke („diisli tahkete osakeste filtrid”)”. Diisli tahkete osakeste filter on autotööstuses kasutatav komponent, mis paigaldatakse diiselmootoriga sõidukite heitgaasi puhastussüsteemi mootoris põlemisel tekkinud heitgaasi puhastamiseks. (25)

(79)

IBIDEN HU valmistatav keraamiline osa on vahetoode. Kui tehas on nimetatud põhimiku valmistanud (3. määramistasand), müüakse see turutingimustel IBIDEN Deutschland GmbH (26) kaudu sõltumatutele äriühingutele (peamised kliendid on […], […] ja […]), kes katavad põhimiku väärismetallist kattekihiga, ning diisli tahkete osakeste filtrist saab kaetud diisli tahkete osakeste filter (2. määramistasand). Kaetud diisli tahkete osakeste filtrid müüakse seejärel heitgaaside väljalaskeseadmete tootjatele (1. määramistasand), kes on autosid monteerivate tehaste otsevarustajad. Keraamiliste põhimike lõppkasutajad on diiselkütust kasutavad sõiduautod ja väikeveokid.

(80)

Muid turul müümiseks või muudele IBIDEN kontserni kuuluvatele ettevõtetele kasutamiseks mõeldud tooteid investeerimisprojekti raames ei valmistata. Ungari ametiasutused kinnitavad, et abirahaga ehitatud tootmisruumides ei toodeta viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist (täismahus tootmine) muid tooteid peale nende, milles on teatatud ja mida on hinnatud.

(81)	Lahtudes eespool öeldust peab komisjon diiselkütust kasutatavatele sõiduautodele ja väikeveokitele paigaldatavat diisli tahkete osakeste filtri keraamilist põhimikku investeerimisprojektis ettenähtud tooteks.

6.4.3.2. Asjaomane toode ja geograafilised turud

(82)

Asjaomase tooteturu määratlemisel tuleb kaaluda, milliseid muid tooteid võiks 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 52 kohaselt pidada investeerimisprojektis ettenähtud toote asendustoodeteks. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse huvitatud isikute ja Ungari ametiasutuste märkusi, on komisjon uurinud, millised tooted võiksid olla diisli tahkete osakeste filtri asendustooted. Allpool on esitatud kokkuvõte nimetatud analüüsist.

1) Üldine ülevaade heitgaasi puhastussüsteemist

(83)

Heitmete vähendamine on keeruline valdkond, mida mõjutavad mitmed tehnoloogiate, kütusemajanduse, sõiduomaduste, vastupidavuse ja kulude vastastikused mõjutused. Heitmete vähendamise meetmed võib jagada kaheks põhivaldkonnaks:

a)	põlemissüsteemi arendamine, et vähendada mootorist väljapaiskuvaid heitmeid ja

b)	saastekontrollitehnoloogiad, mis kasutavad mootori heitgaaside järeltöötlust (üksnes see viimane on käesoleval juhul asjakohane).

(84)

Diiselmootori heitgaas sisaldab ohtlikke aineid: suurel hulgal tahkeid osakesi (nt tahm ja tahkete osakeste lahustuv orgaaniline osa) (27) ja ohtlikke gaase (nt süsivesinikud, süsinikoksiidid, lämmastikoksiidid). Nende ainete kõrvaldamiseks kasutatakse sõidukitesse paigaldatud heitgaasi puhastussüsteeme.

(85)

Seega on kõnealustes süsteemides teatavad komponendid, mis puhastavad ohtlikest ainetest. Üldiselt võivad need olla seadmed: 1) mis puhastavad gaasilistest komponentidest, 2) mis puhastavad tahke aine osakestest (sealhulgas tahmast). Kahte allpool kirjeldatud heitmete järeltöötlusseadet, mis on olulised käesoleva juhtumi puhul, kasutatakse diiselkütusel töötavates sõiduautodes ja väikeveokites:

„Diisli oksüdatsiooni katalüsaator” on mõeldud ohtlike gaaside (peamiselt süsivesinikud, süsinikoksiidid) kõrvaldamiseks ja selle lisatoime on tahkete osakeste lahustuva orgaanilise osa kõrvaldamine teataval määral, kuid sellega ei saa koguda tahma. Diisli oksüdatsiooni katalüsaator nagu diisli tahkete osakeste filtergi koosneb kompaktsest põhimikust, millest läbi juhitakse heitgaasid. Liikudes läbi kanalite reageerib heitgaas keemiliselt põhimiku seinu katvate katalüsaatoritega (plaatina ja pallaadium). Alates 2000. aastast on diisli oksüdatsiooni katalüsaatorid paigaldatud praktiliselt kõikidele diiselkütusel töötavatele automudelitele Euroopa Majanduspiirkonnas, et tagada vastavus rangematele heitmenormidele seoses kahjulike gaaside piirmääradega heitmetes.

„Diisli tahkete osakeste filter” on ette nähtud tahkete osakeste lahustumatu osa, st tahma kogumiseks. Selleks kasutatakse mehhaanilist filtreerimist. Heitgaas voolab diisli tahkete osakeste filtri kärgja struktuuri kanalitesse ning kuna osa kanaleid on suletud, on sunnitud läbima filtri seinu. Põhimik toimib filtrina ja tahm koguneb selle seintele. Diisli tahkete osakeste filter täitub tahmaga ja selle töövõime säilitamiseks on vaja tahm põlemisega kõrvaldada (filtri regenereerimine).

(86)

Diisli tahkete osakeste filtrid võeti massitootmises esimesena kasutusele 2000. aastal Peugeot 607 mudeli diiselküttega autodel ja nende kasutus on eriti viimase 3–4 aasta jooksul hüppeliselt laienenud. Osaliselt on kasv olnud tingitud maksusoodustustest, mida antakse paljudes riikides diisli tahkete osakeste filtriga varustatud diiselküttega sõidukitele, osaliselt ka klientide keskkonnateadlikkusest ning soovist ennetada heitmenormide rangemaks muutmist, eriti tahkete osakeste heitmete osas (Euroopa Majanduspiirkonnas reguleeritakse heitmete vähendamist „Euro” heitenormidega). Eeldatakse, et enne Euro 5 (28) jõustumist 2009. aastal on juba suurem osa diiselküttega autodest varustatud diisli tahkete osakeste filtriga. See suundumus tagab diisli tahkete osakeste filtrite turu edasise laienemise lähiaastatel.

(87)

Diisli tahkete osakeste filtrid saab liigitada filtri materjali järgi (nt keraamika, kordieriit või metall) ja filtri regenereerimisviisi järgi. Regenereerimine on vajalik kogunenud osakeste kõrvaldamiseks (st ärapõletamiseks). Selleks kasutatakse kas kütuse segamist lisaainega, mis madaldab oksüdatsiooni temperatuuri (seda nimetatakse „katteta diisli tahkete osakeste filtriks koos kütuses sisalduva katalüsaatoriga”) või siis väärismetallist kattekihti, mis katab põhimiku seinad ja toetab ärapõletamisprotsessi (seda nimetatakse „kattega diisli tahkete osakeste filtriks” või „katalüsaatoriga immutatud diisli tahkete osakeste filtriks”).

(88)

Kaetud diisli tahkete osakeste filtrite väärismetallist kate puhastab tänu keemilisele oksüdatsiooniprotsessile heitgaase piiratud ulatuses ka süsivesinikust ja süsinikoksiidist. IBIDEN HU toode kuulub sellesse kategooriasse. See on keraamiline põhimik, mis kaetakse 2. määramistasandil kattekihiga ja paigaldatakse seejärel 1. määramistasandil mitmesugustesse väljalaskesüsteemidesse.

2) Asjaomase tooteturu määratlemine huvitatud isikute ja Ungari ametiasutuste märkuste põhjal

(89)	Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon mitmeid kahtlusi selle kohta, kas diisli oksüdatsiooni katalüsaatorit ja diisli tahkete osakeste filtrit saab pidada asendustoodeteks, mis kuuluvad sama asjakohase tooteturu alla; kokkuvõte nimetatud kahtlustest on esitatud eespool.

(90)

Komisjon arvab, et IBIDEN HU kui abisaaja ja Aerosoolide ja Tahkete Osakeste Tehnoloogia Laboratooriumi kui huvitatud isiku ning Ungari ametiasutuste väited ei ole komisjoni esialgseid kahtlusi hajutanud, mida kinnitasid ka Saint-Gobaini ja oma identiteeti varjanud huvitatud isiku märkused. Komisjon märgib eeskätt järgmist:

(91)	Diisli tahkete osakeste filtrite ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimikud ei kuulu sama asjaomase turu alla, sest nende tooteomadused on erinevad, mistõttu neid tooteid ei saa ei nõudluse ega pakkumise poolel pidada üksteist asendavateks toodeteks.

(92)

Seoses nõudluse poolega märgib komisjon, et diisli tahkete osakeste filtri põhimiku ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimiku tooteomadused, ettenähtud kasutus ja hind on väga erinevad.

Nagu huvitatud isikud kirjeldasid, valmistatakse diisli oksüdatsiooni katalüsaator enamasti mittepoorsest kordieriidist. Diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimiku materjal peab suutma taluda sisetemperatuuri, mis on diisli oksüdatsiooni katalüsaatori sees umbes 400 °C. Diisli tahkete osakeste filtri põhimiku etalonaine on ränikarbiid. Diisli tahkete osakeste filtri põhimik peab tahma filtreerimise tagamiseks olema poorne. Diisli tahkete osakeste filtri regenereerimise vajaduse tõttu peab põhimik olema valmistatud väga kõrget temperatuuri taluvast materjalist (ligikaudu 1 000 °C kaetud diisli tahkete osakeste filtri puhul) ja olema vastupidav korduvatele termolöökidele. Seega ei saa kliendid nimetatud toodete erinevate termiliste omaduste tõttu vahetada diisli tahkete osakeste filtri põhimikke diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimike vastu juhul, kui ühe nimetatud seadme hind peaks kerkima.

Hinna osas toetab komisjon Saint-Gobaini ja oma identiteeti varjanud huvitatud isiku seisukohta ja märgib, et diisli tahkete osakeste filtri ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatori hinnaerinevus on suur, kuna diisli tahkete osakeste filtri põhimiku valmistamiseks kasutatakse tõhusamaid materjale, mille tootmine on kallim (nt on vaja mitteoksüdeerivat kõrgetemperatuurilist paagutusahju). Huvitatud isikute esildiste kohaselt on diisli tahkete osakeste filtri põhimiku hinnavahemik 120–180 eurot (ilma katalüsaatoriga katmise ja kestaga ümbritsemise kuludeta), diisli oksüdatsiooni katalüsaator maksab keskmiselt 12–20 eurot (samuti ilma katalüsaatoriga katmise ja kestaga ümbritsemise kuludeta). See hinnaerinevus tõestab, et diisli tahkete osakeste filtri põhimik ei kuulu diisli oksüdatsiooni katalüsaatoriga sama turu alla, kuna diisli tahkete osakeste filtrit ei ole tehnilistel põhjustel võimalik vahetada 2. määramisastmel diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimiku vastu (vastasel korral oleks seda suure hinnavahe tõttu tehtud) ning diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootja ei hakka diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimiku asemel kasutama diisli tahkete osakeste filtri põhimikku, sest see toode on kallim ning sellel puudub ka diisli tahkete osakeste filtriga võrreldav oksüdatsioonivõime.

Ettenähtud kasutuse kohta märgib komisjon huvitatud isikute esildiste põhjal, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatori esmane eesmärk on teatavate diiselkütuse heitgaasis sisalduvate gaaside oksüdeerimine keemilise reaktsiooni abil vähemkahjulikeks aineteks. Diisli tahkete osakeste filtri esmane ülesanne on aga tahma väljafiltreerimine mehhaanilise filtreerimisprotsessi abil. Kuigi teatavates tingimustes võib diisli tahkete osakeste filter täita mõningaid diisli oksüdatsiooni katalüsaatori ülesandeid (mis on tema kõrvalmõju), ei ole täieliku oksüdatsiooniefekti saavutamine ilma mõlema seadme paigaldamiseta võimalik. Lisaks ei täida diisli oksüdatsiooni katalüsaator diisli tahkete osakeste filtri funktsioone, kuna ta ei püüa kinni tahma. Autode tootjad ja autotööstuse tarnijad eeldavad, et diisli oksüdatsiooni katalüsaator ja diisli tahkete osakeste filter jäävad kaheks eraldi seadmeks, mis paigutatakse järjestikku heitgaasi väljalaskesüsteemi. (29)

IBIDEN HU põhimiku katalüütilise oksüdatsiooni eesmärk on tahma põlemiseks piisavalt kõrge temperatuuri loomine, kuid sellel ei ole sama puhastavat toimet, mis on täielikult toimival diisli oksüdatsiooni katalüsaatoril. Nagu huvitatud pooled on oma esildistes märkinud, ei kaota IBIDEN HU nn mitmefunktsiooniline seade diisli oksüdatsiooni katalüsaatori kasutamise vajadust heitgaasi puhastussüsteemis. Lisaks kinnitavad Ungari ametiasutused ja abisaajad, et IBIDEN HU nn mitmefunktsiooniline toode tuleb paigaldada koos diisli oksüdatsiooni katalüsaatoriga praegu kehtivate õigusaktide tõttu.

Komisjon märgib, et IBIDEN HU ja Ungari ametiasutuste usk ühtsesse kombineeritud lahendusse (diisli oksüdatsiooni katalüsaator ja diisli tahkete osakeste filter) võib küll kajastada saasteainetekontrolli tehnoloogiate arengu tulevikusuundumusi, kuid ei peegelda praegust olukorda, mis on komisjoni analüüsi teema. Seega jäävad alles nii diisli tahkete osakeste filter kui ka diisli oksüdatsiooni katalüsaator ning vaatlusaluse perioodi jooksul (alates 2003. aastast kuni 2008. aastani, st üks aasta enne investeerimisprojekti alustamist ja üks aasta pärast selle täielikku lõpetamist) paigaldatakse need koos. Nagu on näha ühe uurimuse turuandmetel põhinevatest prognoosidest, jääb diisli oksüdatsiooni katalüsaator peamiseks saasteainekontrolli komponendiks, mis paigaldatakse vaatlusaluse perioodi jooksul kõikidesse diiselkütusega autodesse. Uurimus kinnitas ka seda, et Euro 5 ja Euro 6 tehnoloogiate puhul jätkatakse ka tulevikus diisli oksüdatsiooni katalüsaatori kasutamist süsinikoksiidi, süsivesiniku ja lahustuvate orgaaniliste osakeste oksüdeerimiseks.

f)	Lisaks märgib komisjon, et sõltumatu tööstussektori konsulteerimise ja uuringutega tegelev Frost & Sullivani analüüsib üksnes diisli tahkete osakeste filtrit kui tahkete osakeste kõrvaldamiseks mõeldut seadet ega viita diisli oksüdatsiooni katalüsaatorile.

(93)

Lisaks selgus, et tarnijate seiskohalt on diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ja diisli tahkete osakeste filtrite tootmisprotsessid erinevad. Kuna diisli tahkete osakeste filtri põhimik peab olema kõrge kuumustaluvusega, tuleb selle materjal (peamiselt ränikarbiid) ette valmistada väga kõrgel temperatuuril hapnikuvabas keskkonnas. Diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimike valmistamiseks kasutatakse peamiselt kordieriiti, mis paagutatakse õhu käes oluliselt madalamal temperatuuril. Pealegi on diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimik kompaktne kärgsilinder, kuid diisli tahkete osakeste filtri põhimik saadakse mitme filtreerimiselemendi kokkuliimimise teel ning diisli tahkete osakeste filtri kanalid on suletud, samas diisli oksüdatsiooni katalüsaatori kanalid aga avatud. Sellest järeldub, et diisli tahkete osakeste filtrite põhimike tootmiseks on vaja mitteoksüdeerivat kõrgetemperatuurilist paagutusahju, liimimis- ja kanalite sulgemise seadmeid, mis ei ole vajalikud diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootmiseks. Seetõttu näib, et diisli tahkete osakeste filtreid ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatoreid ei ole võimalik ilma oluliste lisakuludeta samadel tootmisliinidel valmistada.

(94)

Seoses IBIDEN HU ja Ungari ametiasutuste väitega selle kohta, et on tootjaid, kes valmistavad nii diisli tahkete osakeste filtreid kui ka diisli oksüdatsiooni katalüsaatoreid ja et piirid diisli tahkete osakeste filtrite tootjate ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite tootjate on ebaselged, otsustas komisjon, et ei ole oluline, kas üks tootja valmistab mõlemat toodet või mitte. Oluline on see, kas mõlema põhimiku tootmiseks on võimalik ilma oluliste lisakuludeta kasutada samu seadmeid. Selle kohta ei esitanud huvitatud pooled ega Ungari ametiasutused mingeid tõendeid. Eeskätt ei esitatud konkreetseid tõendeid selle kohta, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimike tootjad oleksid võimelised samade seadmete ja ilma suuremate täiendavate investeerimiskuludeta tootma põhimikke diisli tahkete osakeste filtrite jaoks või vastupidi.

(95)

Eespool esitatud väidetele toetudes leiab komisjon, et kuigi diisli oksüdatsiooni katalüsaator ja diisli tahkete osakeste filter kuuluvad koos muude komponentidega (nt lahja lämmastikoksiidi püünis, mille eesmärk on vähendada heitgaasi lämmastikoksiidi sisaldust) sõiduautode ja väikeveokite järeltöötluse/diiselkütuse saasteainekontrolli süsteemi, ei muuda tõsiasi, et nad paiknevad järjestikku samas väljalaskesüsteemis või et nad mõjutavad teineteise arengut, neid veel nõudluse ja/või pakkumise seisukohalt asendustoodeteks, kuna tegemist on kahe erineva komponendiga, millel on erinevad omadused, hind ja ettenähtud kasutusotstarve. Tarnijate poolse asendatavuse kohta võib öelda, et diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ja diisli tahkete osakeste filtrite tootmisprotsessid on erinevad, mistõttu võib järeldada, et tarnijate seisukohalt ei ole diisli oksüdatsiooni katalüsaatorid ja diisli tahkete osakeste filtrid vastastikku asendatavad.

(96)	Eespool öeldule toetudes ja seoses käesoleva otsusega järeldab komisjon, et asjaomane tooteturg hõlmab ainult diisli tahkete osakeste filtrite põhimikke, mis on mõeldud paigaldamiseks diiselküttega sõiduautode ja väikeveokite väljalaskesüsteemidesse.

3) Asjaomane geograafiline turg

(97)

Komisjon järeldas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et heitmeid käsitlevate eeskirjade ja kütuse kvaliteedistandardite erinevuse tõttu kolmanda maailma riikidega võrreldes ning muude autotööstuse turgude väiksema diiselkütust kasutavate sõidukite osakaalu tõttu peab asjakohane geograafiline turg kattuma Euroopa Majanduspiirkonnaga. (30) Praegu näib nõudlus diiselkütusega kergeveokite järelpuhastusseadmete järele olevat väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda väga madal. Eeldatakse, et järelpuhastusseadmete geograafiline turg hakkab laienema alles pärast 2008. aastat, kuna selleks ajaks töötatakse välja keerukamad järelpuhastusseadmed, mis aitavad tagada heitgaaside saasteainete kohta kehtestatud nõuete täitmise teatavates kolmandates riikides.

(98)	Sellele väitele ei vaielnud vastu ükski huvitatud pool ega ka Ungari ametiasutused. Tuginedes eespool öeldule ja seoses käesoleva otsusega leiab komisjon, et diisli tahkete osakeste filtrite asjaomane geograafiline turg peab kattuma Euroopa Majanduspiirkonnaga.

6.4.3.3. Turuosa

(99)	Vastavalt 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktile a ei ole eraldi teatatav investeerimisprojekt kõlblik saama investeerimistoetust, kui abisaaja vaatlusaluse toote müügiosa enne või pärast investeeringut on 25 %.

(100)

Et kontrollida projekti vastavust 2002. aasta mitut valdkonda hõlmav raamprogrammi punkti 24 alapunktile a, analüüsiti abisaaja turuosa kontserni tasemel enne ja pärast investeeringut. Kuna IBIDEN HU alustas investeerimist 2004. aastal ja eeldas tootmise täisvõimsuse saavutamist (2,4 miljonit tooteühikut aastas) 2007. aastal, kontrollis komisjon tema turuoa 2003. ja 2008. aastal.

(101)

Ungari ametiasutused kinnitasid, et IBIDEN HU ja muude keraamikarühma äriühingute vahel ei ole asutatud ühisettevõtteid ega sõlmitud pikaajalisi kokkuleppeid.

(102)

Ungari ametiasutuste turuandmed pärinevad järgmistest allikatest: Frost & Sullivan Ltd. ja AVL List GmbH. IBIDEN kontserni turuosa diisli tahkete osakeste filtrite Euroopa turul enne projekti alustamist ja pärast selle lõpetamist on esitatud tabelis III.

Tabel III

IBIDEN kontserni turuosa Euroopa turul

(Andmed on esitatud tooteühikutes)
	2003	2008
IBIDENi kontserni müük	[…]	[…]
Tahkete osakeste filtrite turg kokku	702 000	6 340 000
Diisli Tahkete osakeste filtrite turuosa	[…] %	[…] %
Allikas: Frost & Sullivan Ltd. ()

(103)

Ungari ametiasutuste esitatud uurimused tõestavad, et Euroopas oli IBIDENi koguseline turuosa (kontserni tasemel) (32) diisli tahkete osakeste filtrite turul niihästi enne kui ka pärast investeerimist […]–[…] %, ületades seega oluliselt 25 % künnise. (33) 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamistiku punkti 24 alapunktis a sätestatud tingimusest ei ole seega kinni peetud.

6.4.3.4. Tootmisvõimsuse suurenemine/kasvava turu test

(104)

2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamistiku punktis 24 sätestatakse, et eraldi teatatavad projektid ei ole investeerimisabi saamiseks kõlblikud, kui mõnest punktis 24 sätestatud tingimusest ei ole kinni peetud. Kuigi, nagu eespool on tõestatud, ei ole käesoleval juhul 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktis a sätestatud tingimusest kinni peetud, kontrollis komisjon ka seda, kas investeerimisprojekt vastab teisele 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktis a sätestatud tingimusele. 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktis b kohaselt ei ole eraldi teatatav investeerimisprojekt kõlblik investeerimisabi saamiseks, kui projektiga loodud tootmisvõimsus ületab 5 % turu suurusest, mõõdetuna vaatlusaluse toote nähtava kogutarbimise andmete põhjal, välja arvatud juhul, kui viimase viie aasta näilise kogutarbimise keskmine aastane kasvutempo ületab Euroopa Majanduspiirkonna SKT aastast keskmist kasvutempot samal ajavahemikul.

(105)

Sellest lähtudes märgib komisjon, et nagu on näidatud allpool esitatud tabelis IV, on diisli tahkete osakeste filtrite näilise kogutarbimise viimase viie aasta keskmine aastane kasvutempo (mõõdetud müügi kogumahu põhjal) Euroopas olnud oluliselt kõrgem Euroopa Majanduspiirkonna SKT keskmisest aastasest kasvutempost. (34)

Tabel IV

Kasvava turu test

(Müük tooteühikutes)
	2001	2002	2003	2004	2005	2006	AKKT (35)
Diisli tahkete osakeste filter	29 000	290 000	702 000	1 169 000	1 791 000	2 957 000	152,17 %
SKT (miljonid eurod 1995.a. püsihindades) (EL 27)	8 197 605,0	8 295 193,5	8 402 482,6	8 610 427,6	8 765 680,7	9 027 663,9	1,95 %

(106)

Seega järeldab komisjon, et uuritav abi on küll kooskõlas 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktiga b, kuid nagu on tõestatud eespool, ei ole see kooskülas 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 24 alapunktiga a.

6.5. Abi negatiivne mõju ja järeldus

(107)

Kooskõlas piirkondliku abi kohta kehtivate eeskirjadega on IBIDEN HUle olemasolevate piirkondlike abikavade alusel (36) juba antud abi ulatuses, mille nüüdisväärtus on 7 411 828 735 Ungari forintit (29,73 miljonit eurot) (nimiväärtus on 11 745 422 640 Ungari forintit ehk 47,12 miljonit eurot) ja abi suurus vastab 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 24 sätestatud eraldi teatamise künnisele. Käesolevas teatamises käsitletud abisumma on abi kogusumma ja juba antud abi vahe, st 2 381 981 198 Ungari forintit (9,56 miljonit eurot) nüüdisväärtuses (nimiväärtuses on see summa 3 845 801 110 Ungari forintit ehk 15,43 miljonit eurot).

(108)

(109)

IBIDENi suur turuosa kajastab ettevõtja valitsevat seisundit diisli tahkete osakeste filtrite turul. Frost & Sullivan Ltd („F&S”) (37) uurimus ja huvitatud isikute märkused näitavad, et IBIDENil on diisli tahkete osakeste filtrite Euroopa turul silmapaistev seisund, kuna ta on üks maailma kahest peamisest diisli tahkete osakeste filtrite tootjatest (teine peamine tootja maailmas on NGK). Komisjon märgib, et viimastel aastatel on diisli tahkete osakeste Euroopa turul toimunud väga tugev kasv, sest kõik sõidukite tootjad võtavad kasutusele Euro heitmepiirmääradele vastava tehnoloogia. See on väga tulutoov turg, mille jõuline areng näib olevat tagatud ka tulevikus. Teatatud abi tugevdaks veelgi IBIDENi valitsevat seisundit kõnealusel turul, muutes uutele turule sisenejatele oma positsioonide kindlustamise raskemaks. Teatatud abi võib seega kergesti tekitada olulisi konkurentsimoonutusi.

(110)

Eespool öeldu põhjal järeldab komisjon, et teatatud abi ei ole kokkusobiv ühisturuga. Kuna abi, mille nüüdisväärtus on 2 381 981 198 Ungari forintit (9,56 miljonit eurot) (nimiväärtuses on see summa 3 845 801 110 Ungari forintit ehk 15,43 miljonit eurot) ei ole veel välja makstud, ei ole selle tagasinõudmine vajalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mille Ungari Vabariik kavatseb anda ettevõtjale IBIDEN Hungary Gyártó Kft. ja mille suurus on 2 381 981 198 Ungari forintit nüüdisväärtuses (3 845 801 110 Ungari forintit nimiväärtuses), ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Seega ei tohi kõnealust abi välja maksta.

Artikkel 2

Ungari Vabariik peab teatama komisjonile kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavaks tegemist otsuse järgimist tagavatest meetmetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.

Brüssel, 30. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 224, 25.9.2007, lk 2.

(2) Komisjoni teatis – Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8, muudetud komisjoni teatisega mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi muutmisest piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele (2002), millega kehtestatakse struktuuriprobleemide käes kannatavate valdkondade nimekiri ning tehakse ettepanek sobivate meetmete võtmiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 kohaselt mootorsõidukite ja sünteeskiudude tootmise valdkonnas, ELT C 263, 1.11.2003, lk 3.

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) Komisjoni 9. juuli 2004. aasta kiri K(2004) 2773/5 HU kohta 12/2003 – Ungari piirkondliku abi kava ajavahemikul 1. mai 2004–31. detsember 2006.

(5) Majandusaasta lõppes 31. märtsil 2006.

(6) Ulatuslikele investeerimisprojektidele antava piirkondliku abi läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks on 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 36 ette nähtud spetsiaalne „läbipaistvuse tagamise mehhanism”. Läbipaistvuse tagamise mehhanismi kohaselt peavad liikmesriigid esitama nõuetekohasel vormil teavet abi kohta, mida on antud mitteteatamiskohustuslikele projektidele 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi raames kui abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot.

(7) Välja arvutatud kõnealuse abikava suhtes kehtivate eeskirjade alusel, lähtudes vahetuskursist 249,28 Ungari forintit/euro (kohaldatav 31. augustil 2004) ja baasintressist 8,59 %.

(8) Hõlmatud ametisaladuse hoidmise kohustusega.

(9) HU 1/2003 „Investeerimise edendamise toetuskava” esitati vahemenetluse käigus ja komisjon kiitis selle Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu IV lisa 3. peatüki lõike 1 punkti c (artikli 22 kohaselt) tähenduses heaks kui olemasoleva abi.

(10) HU 3/2004 „Maksusoodustuste arendamise kava” esitati vahemenetluse käigus ja komisjon kiitis selle Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu IV lisa 3. peatüki lõike 1 punkti c (artikli 22 kohaselt) tähenduses heaks kui olemasoleva abi. Kava muutmisest teatati komisjonile (juhtum nr N 504/2004) ja komisjon kiitis selle heaks 23. detsembril 2004 (viitenumber K(2004) 5652).

(11) Käesolevas otsuses on toetuse netoekvivalent välja arvutatud Ungaris kohaldatava standardse ettevõtte tulumaksumäära põhjal (16 %).

(12) Maksusoodustus on kindlaks määratud, lähtudes selle üldisest nüüdisväärtusest.

(13) HU 1/2003 „Investeerimise edendamise toetuskava” ja N 504/2004 (ex HU 3/2004) „Maksusoodustuste arendamise kava”.

(14) Erinevused lõpptoodete (diisli tahkete osakeste filtrite ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite) ettenähtud kasutuse vahel tulenevad nende põhimike erinevast kasutusest. Seepärast kasutatakse käesolevas otsuses „diisli tahkete osakeste filtrit” alternatiivselt „diisli tahkete osakeste filtri põhimikule”.

(15) „Diisli tahkete osakeste filtrite Euroopa turu strateegiline analüüs”, oktoober 2006. Äriühing Frost & Sullivan tegutseb turu-/tööstuskonsultatsioonide ja -uuringute valdkonnas.

(16) „Turu-uuring tahkete osakeste vähendamiseks ettenähtud järeltöötlusseadmete kohta”, märts 2007. AVL List on tihedalt seotud sisepõlemismootorite konstrueerimise ja arendamisega. IBIDEN HU poolt AVLilt käesoleva juhtumi kohta tellitud uurimuses väidetakse, et nii diisli oksüdatsiooni katalüsaatorid kui ka diisli tahkete osakeste filtrid kuuluvad sama asjaomase tooteturu alla, kuid ometi ei kinnita AVL-i esitatud andmed ja analüüs seda väidet, st uuringu paljud andmed/elemendid viitavad vastastikuse asendatavuse puudumisele, mitte vastupidi.

(17) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(18) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(19) IBIDEN HU kasutab üksteisele järgnevate põlvkondade kontseptsiooni selleks, et viidata tehnoloogia järjepidevale arengule.

(20) Tundub, et AVLi uurimuses diisli oksüdatsiooni katalüsaatori turuhinnaks märgitud 102 eurot viitab samuti diisli oksüdatsiooni katalüsaatori hinnale pärast katmist 2. määramisastmel ning seepärast tuleb diisli oksüdatsiooni katalüsaatori põhimiku hinnale kohaldada samasugust vähendamist, nagu IBIDEN kasutas diisli tahkete osakeste filtrite hindade kohandamisel.

(21) Erinevused lõpptoodete, st diisli tahkete osakeste filtrite ja diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite ettenähtud kasutuses tulenevad nende põhimike erinevast kasutusest.

(22) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(23) HU 1/2003 „Investeerimise edendamise toetuskava” ja N 504/2004 (ex HU 3/2004) „Maksusoodustuste arendamise kava”.

(24) Kuna investeerimisprojektid võivad kesta mitmeid aastaid, alustatakse põhimõtteliselt iga projekti puhul kolmeaastase perioodi arvutamist projektiga seotud tööde algusest alates.

(25) Kehtivate Euroopa õigusaktide kohaselt diisli tahkete osakeste filtrit veel ei nõuta, kuid teatavatele mootorsõidukitele on see juba paigaldatud. Alates 2009. aasta septembrist hakkavad uued piirväärtused kehtima uut tüüpi diiselküttega sõiduautodele (M1 kategooria) ja väikeveokitele, mille tuletatud mass on üle 2 610 kg (N1 kategooria I klass) (neid piirväärtusi kohaldatakse N1- ja N2-kategooria II ja III klassi sõidukitele alates 2010. aasta septembrist). Praktikas tähendab see, et piirväärtustest kinni pidamiseks tuleb paigaldada diisli tahkete osakeste filtrid.

(26) Ungari ametiasutused kinnitasid, et IBIDEN Deutschland GmbH on kaubanduse ja turundusega tegelev äriühing, mis ei tooda heitgaasi puhastussüsteemi osi. Ükski IBIDENi gruppi kuuluv äriühing ei tegele IBIDEN HU toodetud osade edasise töötlemisega.

(27) Tahkete osakeste lahustuv orgaaniline osa pärineb mootori määrdeõlidest ja kütusest.

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(29) Nagu Saint-Gobain kirjeldas, on seda suunda 2007. aastal erinevatel eksperdifoorumitel rõhutanud oma ettekannetes General Motors, DaimlerChrysler, Johnson Matthey, Hyundai ja Arvin Meritor.

(30) Vastavalt AVLi turu-uuringule vajavad kaasaegsed heitgaasi järeltöötlussüsteemid väävlivaba diiselkütust tõhusate sõiduomaduste ja vastupidavuse tagamiseks. Madala väävlisisaldusega diiselkütus võeti Euroopa Liidus kasutusele 2005. aastal ja 2009. aastal muutub see kohustuslikuks.

(31) AVLi koostatud andmed peegeldavad mõnevõrra väiksemat turgu kui F&S andmed, mis võib tekitada ebajärjekindlust, sest abisaaja müügimahud Euroopas enne investeeringu tegemist (st 2003. aastal) on suuremad AVLi prognoositavast kogumüügist. Seetõttu kasutati F&S uuringu turuandmeid, mille puhul ei tekkinud sellist ebajärjekindlust. Ka on F&S laiemat turgu peegeldavate andmete kasutamine kasulik abisaajale, kuid isegi selle stsenaariumi puhul on turuosa kõrgem kui 25 %. F&S uuringus viidatakse otse turul müüdud või müüa kavandatud diisli tahkete osakeste filtrite arvule, kusjuures arvesse on võetud kõiki diisli tahkete osakeste filtrite tootjaid. Samas tuleks märkida, et kuigi uuringutes viidatakse diisli tahkete osakeste filtrile, st turustusahela valmistootele, on tegelikkuses müüdud põhimike arv võrdne müüdud diisli tahkete osakeste filtrite arvuga.

(32) IBIDEN HU keraamiline põhimik on vahetoode, mis läheb edasisele töötlemisele (st katmisele, kestaga ümbritsemisele) väärtusahela järgmistel tasanditel (teostavad sõltumatud äriühingud). Kuna esitatud uuringute andmed väärtuse kohta käsitlevad üksnes valmis diisli tahkete osakeste filtreid, mille hind on IBIDENi toote hinnast oluliselt kõrgem ja kuna vahetoote hinna kohta usaldusväärseid andmeid ei ole esitatud, arvab komisjon, et kõnealuse juhtumi puhul tuleks analüüsida koguseid. Kuid kui IBIDEN müüks diisli tahkete osakeste põhimikke keskmisele turuhinnale lähedase hinnaga, saaks turuosasid võrrelda ka väärtuse põhjal.

(33) Vastavalt Saint-Gobaini poolt esitatud andmetele oleks isegi hüpoteetilisel turul, mis koosneb nii diisli tahkete osakeste filtrite kui ka diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite põhimikest, IBIDENi turuosa Euroopa Majanduspiirkonnas väärtuse alusel suurem kui 25 %. Kuid AVLi uuring seda väidet ei kinnita (selle tellis abisaaja), kuna selles esitatud diisli tahkete osakeste filtrite hinnad on oluliselt kõrgemad ja turuosa väärtuse põhjal jääb ühendatud turul alla 25 % (AVLi uuringus esitatud diisli oksüdatsiooni katalüsaatorite hind näib viitavat diisli oksüdatsiooni katalüsaatori hinnale pärast katmist 2. määramisastmel, mis selgitaks ka oluliselt kõrgemat hinda, võrreldes Saint-Gobaini poolt esitatud põhimiku hinnaga). Seega ei ole kättesaadava teabe põhjal võimalik järeldada, kas sellisel hüpoteetilisel turul oleks IBIDENi turuosa Euroopa Majanduspiirkonnas väärtuse põhjal üle või alla 25 %.

(34) Praktilistel põhjustel kasutati andmeid EL27 SKT kohta.

(35) AKKT: Aastane koondkasvutempo.

(36) HU 1/2003 „Investeerimise edendamise toetuskava” ja N 504/2004 (ex HU 3/2004) „Maksusoodustuste arendamise kava”.

(37) „Diisli tahkete osakeste filtrite Euroopa turu strateegiline analüüs”, oktoober 2006. Äriühing Frost & Sullivan tegeleb turu- ja tööstuskonsultatsioonidega ja uuringutega.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 295

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 4. november 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1076/2008, 3. november 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1077/2008, 3. november 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1078/2008, 3. november 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel	24

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	36,3
	MK	43,0
	TR	81,0
	ZZ	53,4
0707 00 05	JO	168,2
	MA	26,4
	TR	143,3
	ZZ	112,6
0709 90 70	MA	39,5
	TR	127,4
	ZZ	83,5
0805 50 10	AR	82,2
	MA	81,6
	TR	93,5
	ZA	91,9
	ZZ	87,3
0806 10 10	BR	232,0
	TR	127,8
	US	242,1
	ZA	218,0
	ZZ	205,0
0808 10 80	CA	96,3
	CL	64,4
	CN	66,8
	MK	37,6
	NZ	82,2
	US	112,0
	ZA	91,2
	ZZ	78,6
0808 20 50	CN	55,9
	US	208,3
	ZZ	132,1

Nimetus	EÜ number	CASi number	Tooteliik	Referentliikmesriik
1,2-bensisotiasool-3(2H)-oon	220-120-9	2634-33-5	2	ES
2,2′-ditiobis[N-metüülbensamiid]	219-768-5	2527-58-4	6	PL
2,2′-ditiobis[N-metüülbensamiid]	219-768-5	2527-58-4	13	PL
2-butanoonperoksiid	215-661-2	1338-23-4	1	HU
2-butanoonperoksiid	215-661-2	1338-23-4	2	HU
2-butanoonperoksiid	215-661-2	1338-23-4	3	HU
2-butanoonperoksiid	215-661-2	1338-23-4	6	HU
2-kloroatseetamiid	201-174-2	79-07-2	3	EE
2-kloroatseetamiid	201-174-2	79-07-2	6	EE
2-kloroatseetamiid	201-174-2	79-07-2	13	EE
Dodetsüülguanidiiniummonovesinikkloriid	237-030-0	13590-97-1	6	ES
Etüleenoksiid	200-849-9	75-21-8	2	NO
Glüoksaal	203-474-9	107-22-2	2	FR
Glüoksaal	203-474-9	107-22-2	3	FR
Glüoksaal	203-474-9	107-22-2	4	FR
Heksa-2,4-dieenhape/sorbiinhape	203-768-7	110-44-1	6	DE
cis- ja trans-p-mentaan-3,8-diooli segu/tsitriodiool	255-953-7	42822-86-6	1	UK
cis- ja trans-p-mentaan-3,8-diooli segu/tsitriodiool	255-953-7	42822-86-6	2	UK
Oligo(2-(2-etoksü)etoksüetüülguanidiiniumkloriid)	Polümeer	374572-91-5	1	FR
Oligo(2-(2-etoksü)etoksüetüülguanidiiniumkloriid)	Polümeer	374572-91-5	5	FR
Oligo(2-(2-etoksü)etoksüetüülguanidiiniumkloriid)	Polümeer	374572-91-5	6	FR
Oligo(2-(2-etoksü)etoksüetüülguanidiiniumkloriid)	Polümeer	374572-91-5	13	FR
Polü(heksametüleendiamiinguanidiiniumkloriid)	Polümeer	57028-96-3	1	FR
Polü(heksametüleendiamiinguanidiiniumkloriid)	Polümeer	57028-96-3	5	FR
Polü(heksametüleendiamiinguanidiiniumkloriid)	Polümeer	57028-96-3	6	FR
Polü(heksametüleendiamiinguanidiiniumkloriid)	Polümeer	57028-96-3	13	FR
Polüvinüülpürrolidoonjood	Polümeer	25655-41-8	1	SE
Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat	246-376-1	24634-61-5	6	DE
Püridiin-2-tiool-1-oksiidi naatriumsool	223-296-5	3811-73-2	2	SE
Püridiin-2-tiool-1-oksiidi naatriumsool	223-296-5	3811-73-2	3	SE
Salitsüülhape	200-712-3	69-72-7	1	LT
Salitsüülhape	200-712-3	69-72-7	2	LT
Salitsüülhape	200-712-3	69-72-7	3	LT
Salitsüülhape	200-712-3	69-72-7	4	LT
Ränidioksiid, amorfne	231-545-4	7631-86-9	3	FR
Hõbekloriid	232-033-3	7783-90-6	3	SE
Hõbekloriid	232-033-3	7783-90-6	4	SE
Hõbekloriid	232-033-3	7783-90-6	5	SE
Hõbekloriid	232-033-3	7783-90-6	13	SE
Vääveldioksiid	231-195-2	7446-09-5	1	DE
Vääveldioksiid	231-195-2	7446-09-5	2	DE
Vääveldioksiid	231-195-2	7446-09-5	4	DE
Vääveldioksiid	231-195-2	7446-09-5	5	DE
Vääveldioksiid	231-195-2	7446-09-5	6	DE
Vääveldioksiid	231-195-2	7446-09-5	13	DE
Tiabendasool	205-725-8	148-79-8	2	ES
Tiabendasool	205-725-8	148-79-8	13	ES
Triklosaan	222-182-2	3380-34-5	3	DK
Formaldehüüdi ja akroleiini polümeer	Polümeer	26781-23-7	3	HU

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/830/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. aprill 2008, riigiabi C 21/07 (ex N 578/06) kohta, mida Ungari kavatseb anda äriühingule IBIDEN Hungary Gyártó Kft. (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1342 all) ( 1 )	34
	2008/831/EÜ
*	Komisjoni otsus, 31. oktoober 2008, millega kehtestatakse uus tähtaeg toimikute esitamiseks teatavate direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi kohaselt uuritavate toimeainete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6266 all) ( 1 )	50
	2008/832/EÜ
*	Komisjoni otsus, 3. november 2008, bromukonasooli nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6290 all) ( 1 )	53