ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 286

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
29. oktoober 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94

33

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

45

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

46

 

 

 

*

Märkus lugejale (vt tagakaane sisekülge)

s3

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

29.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1005/2008,

29. september 2008,

millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni osaline, ta on ratifitseerinud 4. augusti 1995. aasta lepingu 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta („ÜRO kalavarude leping”) ning on nõustunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 24. novembri 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (edaspidi „FAO kokkulepe”). Nendes lepetes on sätestatud eelkõige põhimõte, et kõik riigid on kohustatud võtma kohaseid meetmeid mereressursside säästva majandamise tagamiseks ja teistega sel otstarbel koostööd tegema.

(2)

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(3)

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on üks tõsisemaid ohte vee-elusressursside säästvale kasutamisele, seades ohtu ühise kalanduspoliitika ja rahvusvaheliste jõupingutuste põhialused ookeanide parema majandamise edendamisel. Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab endast ka suurt ohtu merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele, millega tuleb tegeleda vastavalt eesmärkidele, mis püstitati komisjoni teatises bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise kohta 2010. aastaks ja pärast seda.

(4)

FAO võttis 2001. aastal vastu rahvusvahelise tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis on ühenduse poolt heaks kiidetud. Lisaks sellele on piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid kehtestanud ühenduse aktiivsel toetusel hulgaliselt meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks.

(5)

Arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi ning probleemi ulatust ja kiireloomulisust, peaks ühendus oluliselt tõhustama võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning võtma vastu uued õigusaktid, mis hõlmaksid selle nähtuse kõiki aspekte.

(6)

Ühenduse meetmed peaksid olema esmajoones suunatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määratlusele vastava püügitegevuse vastu, mis tekitab kõige tõsisemat kahju merekeskkonnale, kalavarude säästvale arengule ning nende kalurite sotsiaalmajanduslikule olukorrale, kes järgivad kalavarude kaitse- ja majandamiseeskirju.

(7)

Kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määratlusega peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama püüki, mida teostatakse avamerel ja rannikuäärsete riikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis, sh liikmesriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis.

(8)

Selleks et nõuetekohaselt võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ühendusesiseste ilmingutega, on väga oluline, et ühendus võtaks vajalikud meetmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise tõhustamiseks. Kuni nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (4) läbivaatamiseni tuleks asjakohased sätted lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Ühenduse eeskirjadega, eeskätt määruse (EMÜ) nr 2847/93 II jaotisega on sätestatud laiahaardeline süsteem ühenduse kalalaevade püügi seaduslikkuse seireks. Praegune süsteem, mida kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade püütud ja ühendusse imporditud kalandustoodete suhtes, ei taga samaväärset kontrollitaset. Praeguse süsteemi nõrkus õhutab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid välismaiseid ettevõtjaid müüma oma tooteid ühendusse, et suurendada oma kasumlikkust. Ühendusel kui maailma suurimal kalandustoodete turul ja importijal lasub eriline kohustus tagada, et tema territooriumile imporditud kalandustooted ei pärine ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist. Seetõttu tuleks luua uus süsteem, et tagada nõuetekohane kontroll ühendusse imporditud kalandustoodete tarneahela üle.

(10)

Ühenduse eeskirju, mis reguleerivad kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade sissesõitu ühenduse sadamatesse, tuleks tugevdada, et tagada kolmanda riigi lipu all sõitvatelt kalalaevadelt lossitud kalandustoodete seaduslikkuse nõuetekohane kontroll. See peaks eelkõige tähendama, et ühenduse sadamatesse lubatakse ainult selliseid kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu, kes suudavad esitada oma püügi seaduslikkuse kohta täpset teavet, mille on kinnitanud lipuriik.

(11)

Ümberlaadimisi merel ei suuda korralikult kontrollida ei laevade lipuriigid ega rannikuäärsed riigid ning see on tavaline abinõu, mille abil ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad ettevõtjad varjavad oma püügi ebaseaduslikkust. Seetõttu on õigustatud, et ühendus lubab teostada ümberlaadimist ainult liikmesriikide kindlaksmääratud sadamates või kolmandate riikide sadamates, kui ümberlaadimine toimub ühenduse kalalaevade vahel, või ühenduse vetest väljaspool, kui ümberlaadimine toimub ühenduse kalalaevade ja kalalaevade vahel, mis on kantud registrisse transpordilaevadena, mida kontrollivad piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid.

(12)

Asjakohane on kehtestada liikmesriikide poolt riskijuhtimise põhjal läbiviidavate läbivaatamiste, inspekteerimiste ja kontrollimiste tingimused, kord ja sagedus.

(13)

Ühendusega ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi teel saadud kalandustoodetega kauplemine tuleks keelata. Selleks et muuta see keeld toimivaks ja tagada, et kõik kaubeldavad ühendusse imporditavad ja ühendusest eksporditavad kalandustooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka muude asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste kalalaevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusega kaubeldavate kalandustoodete suhtes.

(14)

Ühendus peaks võtma sertifitseerimissüsteemi rakendamisel arvesse arengumaade suutlikkuspiiranguid.

(15)

On asjakohane, et nimetatud süsteemi raames on kalandustoodete ühendusse impordi eeltingimus sertifikaadi olemasolu. Sertifikaat peaks sisaldama asjaomaste toodete seaduslikkust tõendavat teavet. Sertifikaadi peaks kinnitama asjaomase kala püüdnud kalalaeva lipuriik kooskõlas rahvusvahelise kohustusega tagada, et tema lipu all sõitvad kalalaevad täidavad rahvusvahelisi kalavarude kaitse- ja majandamiseeskirju.

(16)

On äärmiselt oluline, et nimetatud sertifitseerimissüsteemi kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate ja ühendusest eksporditavate merest saadud kalandustoodete suhtes. Seda süsteemi tuleks samuti kohaldada kalandustoodete suhtes, mida on enne ühenduse territooriumile saabumist transporditud laeva lipuriigist erinevasse riiki või laeva lipuriigist erinevas riigis töödeldud. Selliste toodete suhtes tuleks seetõttu kohaldada erinõudeid tagamaks, et ühenduse territooriumile saabuvad tooted ei erineks toodetest, mille seaduslikkust on kinnitanud lipuriik.

(17)

Oluline on tagada samasugune kontrolli tase kõikide imporditavate kalandustoodete puhul, ilma et see piiraks kauplemise mahtu või sagedust, kehtestades konkreetse korra „heakskiidetud ettevõtja” staatuse andmiseks.

(18)

Sertifitseerimissüsteemi tuleks kolmandate riikidega tehtava koostöö raames kohaldada ka liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi ekspordi suhtes.

(19)

Liikmesriigid, kuhu tooteid kavatsetakse importida, peaksid saama kontrollida partiile lisatud püügisertifikaatide kehtivust ja neil peaks olema õigus toodete importimisest keelduda, kui on eiratud määruses püügisertifikaatide suhtes kehtestatud nõudeid.

(20)

On oluline, et transiidil või ümberlaadimisel olevate kalandustoodetega seotud läbivaatamisi, inspekteerimisi või kontrollimisi teostavad esmajoones lõppsihtkohaks olevad liikmesriigid, et suurendada nimetatud toimingute tõhusust.

(21)

Selleks et aidata liikmesriikide kontrolliasutustel teostada ühendusega kaubeldavate kalandustoodete seaduslikkuse järelevalvet ja hoiatada ühenduse ettevõtjaid, tuleks luua ühenduse hoiatussüsteem, mille eesmärk on levitada vajaduse korral teavet, kui peaksid tekkima põhjendatud kahtlused, et teatavad kolmandad riigid ei täida kehtivaid kaitse- ja majandamiseeskirju.

(22)

On väga oluline, et ühendus võtaks vastu hoiatavad meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade suhtes, kui laevade lipuriigid ei rakenda sellise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi korral nende vastu sobivaid meetmeid.

(23)

Selleks peaks komisjon koostöös liikmesriikide, Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri, kolmandate riikide ja teiste asutustega riskijuhtimise põhjal välja selgitama kalalaevad, keda kahtlustatakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelemises, ning komisjon peaks hankima pädevalt lipuriigilt teavet selliste leidude täpsuse kontrollimiseks.

(24)

Selleks et hõlbustada eeldatavalt ebaseaduslikku, teatamata või reguleerimata kalapüüki teostanud kalalaevade uurimist ja takistada väidetava rikkumise jätkumist, peaksid liikmesriigid kehtestama nende kalalaevade suhtes kontrolli ja inspekteerimise erinõuded.

(25)

Kui saadud teave annab piisavalt põhjust oletamiseks, et kolmanda riigi lipu all sõitvad kalalaevad tegelesid ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga ja et pädevad lipuriigid ei ole võtnud sellise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes tõhusaid meetmeid, peaks komisjon kandma need laevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja.

(26)

Kui saadud teave annab piisavalt põhjust oletamiseks, et ühenduse kalalaevad tegelesid ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga ja et pädevad lipuliikmesriigid ei ole sellise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes võtnud tõhusaid meetmeid vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EMÜ) nr 2847/93, kannab komisjon need laevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja.

(27)

Selleks et kompenseerida lipuriikide vähetõhusaid meetmeid kalalaevade suhtes, mis sõidavad nende lipu all ning on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, ja piirata nende laevade edaspidist püügitegevust, peaksid liikmesriigid kohaldama nende laevade suhtes asjakohaseid meetmeid.

(28)

Selleks et kaitsta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade ühenduse nimekirja kantud laevade ja nende lipuriikide õigusi, peab kande tegemise menetlus hõlmama lipuriigile antavat võimalust teavitada komisjoni võetud meetmetest ning kande tegemise menetluse igas etapis tuleb võimaluse korral anda laeva omanikule või asjaomastele käitajatele õigus oma seisukohta avaldada, samuti peab olema võimalik kalalaev nimekirjast kustutada, kui selle nimekirja kandmise tingimused ei ole enam täidetud.

(29)

Selleks et kehtestada ühenduses ühtne raamistik ja vältida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade erinevate nimekirjade tekkimist, tuleb piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjadesse kantud kalalaevad automaatselt lülitada komisjoni vastavasse nimekirja.

(30)

Mõne riigi suutmatus täita rahvusvahelisi kohustusi lipuriigi, sadamariigi, rannikuäärse riigi või turustusriigina ja võtta sobivaid meetmeid tagamaks kalavarude kaitse- ja majandamiseeskirjade täitmist oma kalalaevade või kodanike poolt on üks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi peapõhjuseid ning ühendus peaks sellega tegelema.

(31)

Selleks peaks ühendusel lisaks rahvusvahelise ja piirkondliku tasandi meetmetele olema õigus selgitada rahvusvahelistele standarditele tuginevate läbipaistvate, selgete ja objektiivsete kriteeriumite alusel välja koostööd mittetegevad riigid ja võtta, olles eelnevalt andnud neile asjaomasele eelteatele vastamiseks piisavalt aega ja võimalusi, nende riikide suhtes vastu mittediskrimineerivad, seaduslikud ja proportsionaalsed meetmed, sealhulgas kaubandusmeetmed.

(32)

Kaubandusmeetmete võtmine teiste riikide suhtes kuulub nõukogu pädevusse. Kuna koostööd mittetegevate riikide nimekirja koostamisega peaksid kaasnema asjaomaste riikide suhtes võetavad kaubandusalased vastumeetmed, siis on asjakohane, et sellel konkreetsel juhul jätab nõukogu endale õiguse rakendamisvolituste otseseks kasutamiseks.

(33)

On äärmiselt oluline, et liikmesriikide kodanikke hoiatataks tõhusalt osalemast ebaseaduslikus, teatamata või reguleerimata kalapüügis, mida teostavad kolmanda riigi lipu all väljaspool ühendust tegutsevad kalalaevad, või sellist kalapüügitegevust toetamast, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid ja tegema koostööd omavahel ja kolmandate riikidega, et selgitada välja oma kodanikud, kes väljaspool ühendust sellise püügiga tegelevad, veenduma, et neid nõuetekohaselt karistatakse, ning kontrollima oma kodanike tegevust, kes on seotud kolmandate riikide väljaspool ühendust tegutsevate kalalaevadega.

(34)

Ühise kalanduspoliitika eeskirjade suhtes esineb endiselt arvukalt tõsiseid rikkumisi, mis pannakse toime ühenduse vetes või ühenduse ettevõtjate poolt, ning see tuleneb suuresti sellest, et liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid seoses nimetatud eeskirjade tõsiste rikkumistega ei ole piisavalt hoiatava mõjuga. Seda nõrkust suurendab omakorda liikmesriikide sanktsioonide suuresti erinev tase, mis õhutab seadust rikkuvaid ettevõtjaid tegutsema selliste liikmesriikide mereakvatooriumis või territooriumil, kus sanktsioonide tase on madalaim. Selle puuduse kaotamiseks tuleks määruste (EÜ) nr 2371/2002 ja (EMÜ) nr 2847/93 vastavasisulistele sätetele tuginedes ühtlustada ühenduses ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste puhul ette nähtud haldussanktsioonide maksimummäärad, võttes arvesse tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtust, rikkumiste kordumist ja asjaomasele kalavarule või merekeskkonnale tekitatud kahju, ning kehtestada viivitamatud täitemeetmed ja lisameetmed.

(35)

Lisaks käitumisele, mis kujutab endast kalanduseeskirjade tõsist rikkumist, tuleks ka ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevust, sealhulgas ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemist või nende importi või dokumentide võltsimist, käsitada tõsise rikkumisena, mis nõuab liikmesriikidelt ühtlustatud haldussanktsioonide vastuvõtmist.

(36)

Sanktsioone, mis on ette nähtud käesoleva määruse tõsise rikkumise puhul, tuleks kohaldada ka juriidiliste isikute suhtes, kuna neid rikkumisi pannakse suuresti toime juriidiliste isikute huvides või nende kasuks.

(37)

Teatavates piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides vastu võetud sätteid kalalaevade merel täheldamise kohta tuleks ühenduses rakendada ühtlustatult.

(38)

Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide koostöö on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist, asjakohaste sanktsioonide rakendamist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete kohaldamist. Selle koostöö edendamiseks tuleks luua vastastikuse abistamise süsteem.

(39)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamise põhieesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kohta. Käesolevas määruses piirdutakse vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule sellega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(40)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(41)

Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate õigusaktide, eeskirjade ja normide eriti ränka rikkumist, sest see avaldab tõsist kahju eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamisele ning seab ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema määrusele (EMÜ) nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide kalalaevade sadamas inspekteerimisega, mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis sätestatud sadamas inspekteerimise korraga. Lisaks nähakse käesoleva määruse IX peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid kohaldatakse seega edasi ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes, mis on muud, kui käesolevas määruses käsitletud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised.

(42)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta); (6) mida kohaldatakse täies ulatuses ka isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse kohaselt, eeskätt seoses sellega, mis puudutab õigusi seoses andmetele juurdepääsu, nende parandamise, blokeerimise või kustutamisega ja kolmandatele isikutele teatavaks tegemisega, mida pole seetõttu käesolevas määruses rohkem täpsustatud.

(43)

Nõukogu määruste (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1093/94, (7) (EÜ) nr 1447/1999, (8) (EÜ) nr 1936/2001 (9) ja (EÜ) nr 601/2004 (10) reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi käsitlevate käesoleva määruse sätete jõustumine peaks tooma kaasa nende määruste osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

2.   Lõike 1 tähenduses võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse õigusele asjakohaseid meetmeid, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate asutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

3.   Lõikes 1 sätestatud süsteemi kohaldatakse igasuguse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuste suhtes, mida teostatakse nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või ühenduse vetes, kolmandate riikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis ja avamerel. Ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki asutamislepingu II lisas nimetatud ülemeremaade ja -territooriumite mereakvatooriumis käsitatakse sarnaselt kolmandate riikide mereakvatooriumis toimuva kalapüügiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” on kalapüük, mis on ebaseaduslik, millest ei ole teatatud või mis on reguleerimata;

2.

„ebaseaduslik kalapüük” on kalapüük,

a)

mida kodu- või välismaised kalalaevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis ilma selle riigi loata või riigi õigusnorme eirates,

b)

mida teostavad kalalaevad, mis sõidavad selliste riikide lipu all, kes on asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalised, aga eiravad oma tegevuses selle organisatsiooni vastuvõetud ja asjaomastele riikidele kohustuslikke kaitse- ja majandamismeetmeid või kohaldatava rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid, või

c)

mida kalalaevad teostavad vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas asjakohaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega koostööd tegevate riikide poolt võetud kohustustega;

3.

„teatamata kalapüük” on kalapüük,

a)

millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või

b)

mida teostati asjakohase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda;

4.

„reguleerimata kalapüük” on kalapüük,

a)

mida teostavad asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või

b)

mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses;

5.

„kalalaev” – mis tahes liiki ja mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

6.

„ühenduse kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

7.

„kalapüügiluba” – luba tegeleda kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul, teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

8.

„kalandustooted” – mis tahes tooted, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta muudetud määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (11) kehtestatud koondnomenklatuuri grupi 03 ja tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla, välja arvatud käesoleva määruse I lisas nimetatud tooted;

9.

„kaitse- ja majandamismeetmed” – ühe või mitme mere elusressursside liigi kaitseks ja majandamiseks võetavad meetmed, mis võetakse vastu ja mis kehtivad kooskõlas vastavate rahvusvaheliste ja/või ühenduse eeskirjadega;

10.

„ümberlaadimine” – kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale;

11.

„import” – kalandustoodete toomine Euroopa Ühenduse territooriumile, sealhulgas ümberlaadimiseks Euroopa Ühenduse territooriumil olevates sadamates;

12.

„kaudne import” – kalandustoodete importimine ühendusse püügi sooritanud kalalaeva lipuriigist erineva kolmanda riigi territooriumilt;

13.

„eksport” – liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva püütud kalandustoodete igasugune liikumine kolmandasse riiki, sealhulgas ühenduse territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügipaikadest;

14.

„reeksport” – eelnevalt ühenduse territooriumile imporditud kalandustoodete igasugune liikumine ühenduse territooriumilt välja;

15.

„piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon” – allpiirkondlik, piirkondlik või muu samalaadne organisatsioon, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid mere elusressursside osas, kes kuuluvad tema vastutusalasse asutamiskonventsiooni või -lepingu alusel, millega ta asutati;

16.

„osaline” – piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile aluse pannud rahvusvahelise konventsiooni või kokkuleppe osaline, samuti riigid, kalastusüksused ja teised üksused, kes sellise organisatsiooniga koostööd teevad ja kellele on sellise organisatsiooniga seoses antud koostööd tegeva kolmanda riigi staatus;

17.

„täheldamine” – mis tahes vaatlus, mida teostab liikmesriigi merel inspekteerimise eest vastutav pädev asutus või ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten sellise kalalaeva suhtes, mis võib vastata ühele või mitmele artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile;

18.

„ühised püügioperatsioonid” – kahte või enamat kalalaeva hõlmavad mis tahes toimingud, mille käigus ühe kalalaeva püügivahenditest võetud saak viiakse üle teisele kalalaevale või mille käigus need kalalaevad kasutavad võtteid, mille jaoks on nõutav ühe ühise püügivahendi olemasolu;

19.

„juriidiline isik” – igasugune juriidiline isik, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud organisatsioonid;

20.

„risk” – sellise ühenduse territooriumile imporditud või sealt eksporditud kalandustoodetega seotud sündmuse juhtumise tõenäosus, mis takistaks käesoleva määruse või kaitse- ja majandamismeetmete nõuetekohast rakendamist;

21.

„riskijuhtimine” – riski süstemaatiline kindlaksmääramine ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab rahvusvahelistel, ühenduse või siseriiklikel allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja teabe kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine;

22.

„avameri” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklis 86 määratletud meri;

23.

„kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel.

Artikkel 3

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad kalalaevad

1.   Kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist:

a)

kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita või

b)

jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis, või

c)

kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal või

d)

püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, või

e)

kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid või

f)

võltsinud või varjanud laeva tähistust, nime või registreerimisnumbrit või

g)

varjanud, rikkunud või kõrvaldanud uurimisega seotud tõendeid või

h)

takistanud ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel või vaatlejaid nende töös, milleks on kehtivate ühenduse eeskirjade täitmise vaatlemine, või

i)

võtnud pardale, ümberlaadinud või lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega või

j)

osalenud ümberlaadimises või ühistes püügioperatsioonides kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga käesoleva määruse alusel, toetanud või varustanud selliseid kalalaevu; eriti peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, või

k)

on teostanud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega, ning sõidab sellise riigi lipu all, kes ei kuulu nimetatud organisatsiooni või ei tee nimetatud organisatsiooniga koostööd selle organisatsiooni poolt ettenähtud korras, või

l)

ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev.

2.   Lõikes 1 nimetatud tegevusi käsitatakse artikli 42 kohaselt tõsiste rikkumistena olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine.

II PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE INSPEKTEERIMINE LIIKMESRIIKIDE SADAMATES

1. JAGU

Kolmandate riikide kalalaevade sadamasse sissesõidu tingimused

Artikkel 4

Sadamas inspekteerimise süsteemid

1.   Selleks et vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, tuleb säilitada liikmesriikide sadamaid külastavate kolmandate riikide kalalaevade tõhus inspekteerimissüsteem.

2.   Sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning sellistes sadamates lossimine või ümberlaadimine keelatakse kolmandate riikide kalalaevadele, kui need ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, välja arvatud vääramata jõu või merehätta sattumise korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks rangelt vajalikke teenuseid.

3.   Ümberlaadimised kolmandate riikide kalalaevade vahel või selliste laevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel keelatakse ühenduse vetes ja neid teostatakse ainult sadamas kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.

4.   Liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele keelatakse merel ümberlaadimine kolmandate riikide kalalaevadelt ühenduse vetest väljaspool, kui kalalaevad ei ole piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni egiidi all registreeritud transpordilaevadena.

Artikkel 5

Määratud sadamad

1.   Liikmesriigid määravad sadamad või rannikuäärsed paigad, kus on lubatud kalandustoodete lossimine, ümberlaadimine ja sadamateenuste osutamine, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

2.   Kolmandate riikide kalalaevadele on juurdepääs sadamateenustele ning lossimine ja ümberlaadimine lubatud üksnes määratud sadamates.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks määratud sadamate loetelu. Kõigist selle loetelu edaspidistest muudatustest tuleb komisjoni teavitada vähemalt 15 päeva enne vastava muudatuse jõustumist.

4.   Komisjon avaldab määratud sadamate loetelu viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ning oma veebisaidil.

Artikkel 6

Eelteatis

1.   Kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad peavad teatama selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle määratud sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe:

a)

laeva tunnusandmed;

b)

määratud sihtsadama nimi ja külastuse, lossimise, ümberlaadimise või sadamateenuste kasutamise eesmärgid;

c)

kalapüügiluba või, kui see on asjakohane, püügioperatsioonide toetamise või kalandustoodete ümberlaadimise luba;

d)

kalapüügiretke kuupäevad;

e)

eeldatav sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;

f)

iga pardal asuva kalaliigi kogused või, kui see on asjakohane, negatiivne aruanne;

g)

vöönd või vööndid, kus saak püüti või kus toimus ümberlaadimine, kas ühenduse vetes, kolmanda riigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vööndites või avamerel;

h)

lossitavad või ümberlaaditavad kogused kalaliikide kaupa.

Kolmanda riigi kalalaeva kapten või tema esindaja ei pea esitama punktides a, c, d, g ja h osutatud teavet, kui kooskõlas III peatükiga on kinnitatud püügisertifikaat kogu püütud kalasaagi kohta, mida kavatsetakse ühenduse territooriumil lossida või ümber laadida.

2.   Lõikes 1 osutatud teatisele tuleb lisada püügisertifikaat, mis peab olema kinnitatud kooskõlas III peatükiga, kui kolmanda riigi kalalaeva pardal transporditakse kalandustooteid. Artikli 14 sätteid, mis käsitlevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud püügidokumentatsiooni või sadamakontrolli süsteemide osaks olevate püügidokumentide või sadamariigi kontrollivormide tunnustamist, kohaldatakse mutatis mutandis.

3.   Komisjon võib artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras teha kolmandate riikide teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikes 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada, või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoote liiki, kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse või nimekirja laevad on kantud.

4.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete erisätete kohaldamist.

Artikkel 7

Luba

1.   Ilma et see piiraks artikli 37 punkti 5 kohaldamist, antakse kolmanda riigi kalalaevadele luba sadamasse sissesõiduks üksnes juhul, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave on täielik ning kui sellele on lisatud artikli 6 lõikes 2 osutatud püügisertifikaat, kui kolmanda riigi laeva pardal on kalandustooted.

2.   Luba alustada sadamas lossimist või ümberlaadimist antakse pärast esitatud teabe täielikkuse kontrollimist vastavalt lõikes 1 kirjeldatule ja vajaduse korral pärast inspektsiooni teostamist 2. jaos osutatud korras.

3.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib sadamaliikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave ei ole täielik või kui selle läbivaatamine või kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid kalandustooteid pädevate asutuste kontrolli all laos. Kalandustooted vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave on kätte saadud või kui teabe läbivaatamise või kontrollimise menetlus on lõpule viidud. Kui nimetatud menetlus ei ole lõpule viidud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriik kalandustooted konfiskeerida ja kõrvaldada vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. Ladustamise kulud kannavad ettevõtjad.

Artikkel 8

Lossimise ja ümberlaadimise registreerimine

1.   Kolmanda riigi laeva kaptenid või nende esindajad peavad enne lossimist või ümberlaadimist võimaluse korral elektroonilise sidevahendi kaudu esitama selle liikmesriigi asutustele, kelle määratud lossimissadamaid või ümberlaadimisrajatisi nad kasutavad, deklaratsiooni, milles on märgitud lossitavate või ümberlaaditavate kalandustoodete kogus liikide kaupa ning iga püügi kuupäev ja koht. Kaptenid ja nende esindajad vastutavad selliste deklaratsioonide õigsuse eest.

2.   Liikmesriigid säilitavad lõikes 1 sätestatud deklaratsioonide originaale või elektroonilise esitamise korral nende paberkoopiaid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

3.   Lossimise ja ümberlaadimise deklareerimise kord ja vormid määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

4.   Liikmesriigid esitavad enne iga kvartali esimese kuu lõppu komisjonile arvuti kaudu andmed kolmandate riikide kalalaevade poolt nende sadamates eelmises kvartalis lossitud ja/või ümberlaaditud püügikoguste kohta.

2. JAGU

Sadamas teostatav inspekteerimine

Artikkel 9

Üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid inspekteerivad oma määratud sadamates igal aastal vähemalt 5 % kolmandate riikide kalalaevade lossimisest ja ümberlaadimisest vastavalt võrdlusalustele, mis määratakse artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kindlaks riskijuhtimise põhjal ning ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastu võetavaid kõrgemaid piirmäärasid.

2.   Igal juhul inspekteeritakse järgmisi kalalaevu:

a)

vastavalt artiklile 48 täheldatud kalalaevad;

b)

kalalaevad, millest on teavitatud ühenduse hoiatussüsteemi kaudu vastavalt IV peatükile;

c)

kalalaevad, mille komisjon on tunnistanud eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks vastavalt artiklile 25;

d)

kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud liikmesriike vastavalt artiklile 30.

Artikkel 10

Inspekteerimismenetlus

1.   Inspekteerimise eest vastutavatel ametnikel (edaspidi „ametnikud”) on õigus kontrollida kõiki kalalaeva asjakohaseid alasid, tekke ja ruume, saaki (töödeldud või töötlemata), võrke või muid püügivahendeid, varustust ja kõiki asjakohaseid dokumente, mida ametnikud peavad vajalikuks kontrollida kooskõlas kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste majandamis- ja kaitsemeetmetega. Ametnikud võivad ka küsitleda isikuid, kellel on eeldatavalt teavet inspekteeritava valdkonna kohta.

2.   Inspekteerimine hõlmab kogu lossimise või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises viidatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3.   Ametnikud kirjutavad oma inspekteerimisaruandele alla kalalaeva kapteni juuresolekul, kellel on õigus lisada aruandesse asjakohaseks peetavat teavet või nõuda sellise teabe lisamist. Ametnikud märgivad püügipäevikusse, et kontroll on tehtud.

4.   Inspekteerimisaruande koopia antakse kalalaeva kaptenile ja laeva kapten võib selle edastada kalalaeva omanikule.

5.   Kapten teeb koostööd ja aitab kalalaeva inspekteerimisele kaasa ning ei takista, hirmuta ega sega ametnikke nende ametikohustuste täitmisel.

Artikkel 11

Menetlus rikkumiste puhul

1.   Kui inspekteerimisel kogutud teave annab ametnikule alust uskuda, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumitele, siis ametnik:

a)

kannab kahtlustatava rikkumise inspekteerimisaruandesse;

b)

võtab kõik vajalikud meetmed kahtlustatava rikkumise tõendusmaterjali säilitamise tagamiseks;

c)

edastab inspekteerimisaruande viivitamata pädevale asutusele.

2.   Kui inspekteerimise tulemused annavad tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi kalalaev tegeles ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga artiklis 3 sätestatud kriteeriumite kohaselt, ei luba sadamaliikmesriigi pädev asutus sellistel laevadel oma püüki lossida või ümber laadida.

3.   Inspekteeriv liikmesriik teatab viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele lõikega 2 kooskõlas tehtud otsusest mitte lubada lossimist või ümberlaadimist, lisades inspekteerimisaruande koopia. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle kohe inspekteeritud kalalaeva lipuriigi pädevale asutusele; koopia saadetakse ka doonorlaevade lipuriigile või lipuriikidele, kui inspekteeritud kalalaev on saaki ümber laadinud. Vajaduse korral saadetakse teatise koopia ka selle piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile, kelle pädevusse püügikoht kuulub.

4.   Kui kahtlustatav rikkumine toimus avamerel, teeb sadamaliikmesriik rikkumise uurimise läbiviimisel koostööd lipuriigiga ning kohaldab vajaduse korral asjaomase sadamaliikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone, tingimusel et pädev lipuriik on kooskõlas rahvusvahelise õigusega selgesõnaliselt nõustunud oma pädevuse üleandmisega. Lisaks, kui kahtlustatav rikkumine toimus kolmanda riigi mereakvatooriumis, teeb sadamaliikmesriik uurimise läbiviimisel koostööd ka rannikuäärse riigiga ning kohaldab vajaduse korral selle sadamaliikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone, tingimusel et nimetatud rannikuäärne riik on kooskõlas rahvusvahelise õigusega selgesõnaliselt nõustunud oma pädevuse üleandmisega.

III PEATÜKK

PÜÜGI SERTIFITSEERIMISSÜSTEEM KALANDUSTOODETE IMPORDIKS JA EKSPORDIKS

Artikkel 12

Püügisertifikaadid

1.   Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusel saadud kalandustoodete import ühendusse on keelatud.

2.   Selleks et tagada lõikes 1 kehtestatud keelu tõhusus, lubatakse ühendusse importida ainult kalandustooteid, millele on lisatud käesoleva määrusega kooskõlas püügisertifikaat.

3.   Lõikes 2 osutatud püügisertifikaadi kinnitab riik, kelle lipu all sõidab (sõidavad) kalalaev(ad), mille püütud saagist kalandustooted saadi. Sertifikaati kasutatakse tõendamaks, et püük toimus kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ning rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega.

4.   Püügisertifikaat peab sisaldama kogu teavet, mis on esitatud I lisas toodud näidises, ja selle kinnitab lipuriigi asutus, kes on pädev tõendama teabe õigsust. Kokkuleppel lipuriikidega ning artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames võib püügisertifikaadi koostada, kinnitada või esitada elektroonilisel teel või selle võib asendada elektrooniliste jälgimissüsteemidega, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme.

5.   I lisas esitatud nimekirja toodetest, mis ei kuulu püügisertifikaadi kohaldamisalasse, võib läbi vaadata igal aastal II, III, IV, V, VIII, X ja XII peatüki kohaselt kogutud teabe tulemuste põhjal ning seda võib muuta artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 13

Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames kokkulepitud ja kehtivad püügidokumendimenetlused

1.   Püügidokumente ja muid seotud dokumente, mis on kinnitatud kooskõlas piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis vastuvõetud püügidokumendimenetlustega ja mis on tunnistatud käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavaks, käsitatakse püügisertifikaatidena kalandustoodete puhul, mis on saadud liikidest, mille suhtes selline püügidokumendimenetlus kehtib, ning nende suhtes kohaldatakse artiklite 16 ja 17 kohaselt importivale liikmesriigile kehtestatud läbivaatamis- ja kontrollinõudeid ja artikli 18 sätteid impordist keeldumise kohta. Selliste püügidokumendimenetluste loetelu määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

2.   Lõike 1 kohaldamine ei piira kehtivate konkreetsete õigusnormide kohaldamist, millega need püügidokumendimenetlused võetakse üle ühenduse õigustikku.

Artikkel 14

Kalandustoodete kaudne import

1.   Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida transporditakse samal kujul ühendusse kolmandast riigist, mis ei ole lipuriik, peab importija esitama importivate liikmesriikide asutustele:

a)

lipuriigi kinnitatud püügisertifikaadi(d) ning

b)

dokumenteeritud tõendid selle kohta, et kalandustoodetega ei ole tehtud muid toiminguid kui mahalaadimine, uuesti pealelaadimine või muu nende algse seisundi säilitamiseks vajalik toiming, ning et kalandustooted viibisid asjaomases kolmandas riigis pädevate asutuste järelevalve all.

Dokumenteeritud tõenditeks loetakse sel juhul järgmist:

i)

kui see on asjakohane, ühtne veodokument, mis on väljastatud selleks, et hõlmata teekonda lipuriigi territooriumilt läbi asjaomase kolmanda riigi, või

ii)

asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste väljastatud dokument, milles on märgitud:

kalandustoodete täpne kirjeldus, toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid ning

millistes tingimustes kalandustooted asjaomases kolmandas riigis viibisid.

Kui asjaomaste liikide suhtes kehtib piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumendimenetlus, mida on tunnustatud vastavalt artiklile 13, võib ülalnimetatud dokumendi asendada kõnealuse püügidokumendimenetluse kohase reekspordisertifikaadiga, tingimusel et asjaomane kolmas riik on täitnud vastavad teavitamiskohustused.

2.   Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida on töödeldud kolmandas riigis, mis ei ole lipuriik, peab importija esitama importiva liikmesriigi asutustele asjaomases kolmandas riigis asuva töötlemisettevõtte poolt IV lisas esitatud vormi kohaselt koostatud ja selle riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud avalduse, milles on märgitud:

a)

töötlemata ja töödeldud toodete ning nende koguste täpne kirjeldus;

b)

et töödeldud tooted on asjaomases kolmandas riigis valmistatud püügist, mille kohta on olemas lipuriigi kinnitatud püügisertifikaat (püügisertifikaadid) ja

c)

millele lisatakse:

i)

püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) originaal(id), kui asjaomast püüki on tervikuna kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks; või

ii)

püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) koopia(d), kui osa asjaomasest püügist on kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks.

Kui asjaomaste liikide suhtes kehtib piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumendimenetlus, mida on tunnustatud vastavalt artiklile 13, võib ülalnimetatud avalduse asendada kõnealuse püügidokumendimenetluse kohase reekspordisertifikaadiga, tingimusel et asjaomane kolmas riik, kus töötlemine toimub, on täitnud vastavad teavitamiskohustused.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud dokumente ja avaldusi võib artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames esitada elektroonilisel teel.

Artikkel 15

Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi eksport

1.   Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi ekspordiks on vajalik, et lipuliikmesriigi pädevad asutused kinnitaksid püügisertifikaadi, nagu on ette nähtud artikli 12 lõikes 4, vajadusel artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames.

2.   Lipuliikmesriigid teavitavad komisjoni oma asutustest, kes on pädevad kinnitama lõikes 1 osutatud püügisertifikaate.

Artikkel 16

Püügisertifikaatide esitamine ja läbivaatamine

1.   Importija esitab kinnitatud püügisertifikaadi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu toodet kavatsetakse importida, vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat saabumist ühenduse territooriumile sisenemise paika. Kolme tööpäeva pikkust tähtaega võib kohandada sõltuvalt kalandustoote liigist, kaugusest ühenduse territooriumile sisenemise paigani või kasutatavast veovahendist. Nimetatud pädevad asutused vaatavad püügisertifikaadi riskijuhtimise põhjal läbi, pidades silmas lipuriigilt artiklite 20 ja 22 kohaselt saadud teatises esitatud teavet.

2.   Erandina lõikest 1 võivad importijad, kellele on antud „heakskiidetud ettevõtja” staatus, teatada liikmesriigi pädevatele asutustele toodete saabumisest lõikes 1 viidatud tähtaja jooksul ning hoida kinnitatud püügisertifikaadi ja artiklis 14 osutatud seonduvad dokumendid asutustele kättesaadavana käesoleva artikli lõike 1 kohaseks läbivaatamiseks või artikli 17 kohaseks kontrollimiseks.

3.   Liikmesriigi pädevad asutused annavad importijale „heakskiidetud ettevõtja” staatuse järgmiste kriteeriumite alusel:

a)

importija asukoht selle liikmesriigi territooriumil;

b)

piisaval arvul ning koguses imporditoiminguid, mis õigustavad lõikes 2 osutatud menetluse rakendamist;

c)

asjakohane tõend kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta;

d)

rahuldav äridokumentide ja, kui see on asjakohane, veo- ja töötlemist käsitlevate dokumentide haldamise süsteem, mis võimaldab käesoleva määruse kohast vajalikku läbivaatamist ja kontrollimist;

e)

nimetatud läbivaatamise ja kontrollimisega seotud hõlbustuste olemasolu;

f)

kui see on asjakohane, praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega, ning

g)

kui see on asjakohane, rahalise maksevõime tõestus.

Liikmesriigid teatavad komisjonile „heakskiidetud ettevõtja” nime ja aadressi võimalikult kiiresti pärast kõnealuse staatuse andmist. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks, kasutades elektroonilisi sidevahendeid.

„Heakskiidetud ettevõtja” staatusega seotud eeskirjad võib kindlaks määrata artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 17

Kontrollimised

1.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad läbi viia kõiki kontrollimisi, mida nad peavad vajalikuks selleks, et tagada käesoleva määruse sätete nõuetekohane rakendamine.

2.   Kontrollimised võivad hõlmata eeskätt toodete vaatlust, dokumentide olemasolu ja ehtsuse ning deklareeritud andmete kontrollimist, ettevõtjate raamatupidamise ja muude dokumentide kontrollimist, veovahendite (sealhulgas konteinerite) ja toodete laopaikade läbivaatust ning ametlike uurimiste ja muude selliste toimingute teostamist lisaks II peatükis sätestatud kalalaevade inspekteerimisele sadamas.

3.   Kontrollimistel keskendutakse riskijuhtimise raames riigi või ühenduse tasandil väljatöötatud kriteeriumite põhjal kindlaks tehtud riskile. Liikmesriigid teevad oma riiklikud kriteeriumid komisjonile teatavaks 30 tööpäeva jooksul pärast 29. oktoobrit 2008 ning ajakohastavad seda teavet. Ühenduse kriteeriumid määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

4.   Kontrollimised viiakse läbi igal juhul, kui:

a)

liikmesriigi kontrolliasutusel on alust kahelda püügisertifikaadi ehtsuses või lipuriigi vastava asutuse kinnitava pitseri või allkirja ehtsuses või

b)

liikmesriigi kontrolliasutuse käsutuses on teavet, mis annab põhjust oletada, et kalalaev ei täida kohaldatavaid õigusnorme või kaitse- ja majandamismeetmeid või muid käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, või

c)

kalalaevadest, kalandusettevõtjatest või mis tahes teistest ettevõtjatest on teatatud seoses eeldatava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas kalalaevad, millest on teatatud piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile selle organisatsiooni vastuvõetud mehhanismi raames, millega kehtestatakse nimekirjad laevadest, mis on eeldatavalt tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, või

d)

lipuriikidest või reeksportivatest riikidest on teatatud piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile selle organisatsiooni vastuvõetud mehhanismi raames, mille eesmärk on kaubandusmeetmete rakendamine lipuriikide suhtes, või

e)

hoiatus on avaldatud vastavalt artikli 23 lõikele 1.

5.   Liikmesriigid võivad otsustada viia kontrollimisi läbi pisteliselt, lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollimistele.

6.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad küsida kontrollimise eesmärgil abi lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, pädevatelt asutustelt, kusjuures:

a)

abitaotluses tuleb ära tuua hästi põhjendatud kahtlused, miks asjaomase liikmesriigi pädevad asutused kahtlevad sertifikaadi kehtivuses, selles esitatud avaldustes ja/või toodete vastavuses kaitse- ja majandamismeetmetele. Abitaotlusega koos saadetakse edasi püügisertifikaadi koopia ja kõik andmed või dokumendid, mis annavad põhjust arvata, et sertifikaadil esitatud teave on ebaõige. Taotlus saadetakse viivitamata lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, pädevatele asutustele;

b)

kontrollimenetlus viiakse lõpule 15 päeva jooksul alates kontrollimise taotluse esitamise kuupäevast. Juhul kui asjaomase lipuriigi pädevad asutused ei saa tähtajast kinni pidada, võivad liikmesriigi kontrolliasutused lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, taotlusel vastamise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 15 päeva võrra.

7.   Tooteid ei lubata turule seni, kuni tehakse teatavaks lõigetes 1–6 osutatud kontrollimenetluse tulemused. Ladustamise kulud kannab ettevõtja.

8.   Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks oma asutused, kes on pädevad püügisertifikaatide läbivaatamiseks ja kontrollimiseks kooskõlas artikliga 16 ning käesoleva artikli lõigetega 1 kuni 6.

Artikkel 18

Impordist keeldumine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused keelduvad vajaduse korral, ilma et nad peaksid nõudma lisatõendeid või taotlema abi lipuriigilt, kalandustoodete impordist ühendusse, kui nad saavad teada, et:

a)

importijal ei ole olnud võimalik esitada asjaomaste toodete kohta püügisertifikaati või täita oma kohustusi vastavalt artikli 16 lõikele 1 või 2;

b)

impordiks ettenähtud tooted erinevad püügisertifikaadil nimetatud toodetest;

c)

püügisertifikaati ei ole kinnitanud artikli 12 lõikes 3 osutatud lipuriigi ametiasutus;

d)

püügisertifikaat ei sisalda kogu nõutavat teavet;

e)

importija ei suuda tõestada, et kalandustooted vastavad artikli 14 lõikes 1 või 2 esitatud nõuetele;

f)

püügisertifikaadil püügi teostanud laevaks märgitud kalalaev on kantud artiklis 30 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

g)

püügisertifikaadi on kinnitanud sellise lipuriigi ametiasutused, keda loetakse vastavalt artiklile 31 koostööd mittetegevaks riigiks.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused keelduvad vajaduse korral lubamast kalandustoodete importi ühendusse pärast artikli 17 lõike 6 kohast abitaotlust, kui:

a)

neile saadetud vastusest selgub, et eksportijal ei olnud õigust nõuda püügisertifikaadi kinnitamist, või

b)

neile saadetud vastusest selgub, et tooted ei vasta kaitse- ja majandamismeetmetele või muudele käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, või

c)

nad ei saa ettenähtud tähtaja jooksul vastust või

d)

nad saavad vastuse, mis ei sisalda asjakohaseid vastuseid taotluses tõstatatud küsimustele.

3.   Kui kalandustoodete impordi lubamisest keeldutakse vastavalt lõikele 1 või 2, võivad liikmesriigid need kalandustooted konfiskeerida ja hävitada, kõrvaldada või müüa kooskõlas siseriikliku õigusega. Müügist saadud tulu võib kasutada heategevuslikel eesmärkidel.

4.   Kõigil isikutel on õigus esitada kaebus neid puudutavate otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõikele 1, 2 või 3. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad impordist keeldumisest lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud asjaomast kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik. Komisjonile saadetakse teatise koopia.

Artikkel 19

Transiit ja ümberlaadimine

1.   Kui kalandustooted suunatakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas transiidiprotseduurile ning need transporditakse teise liikmesriiki, kus need suunatakse muule tolliprotseduurile, rakendatakse artiklite 17 ja 18 sätteid selles liikmesriigis.

2.   Kui kalandustooted suunatakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas transiidiprotseduurile ning need transporditakse samas liikmesriigis asuvasse teise kohta, kus need suunatakse muule tolliprotseduurile, võivad liikmesriigid rakendada artiklite 16, 17 ja 18 sätteid sisenemiskohas või sihtkohas. Liikmesriigid teavitavad võimalikult kiiresti komisjoni käesoleva lõike rakendamiseks vastu võetud meetmetest ning ajakohastavad seda teavet. Komisjon avaldab nimetatud teatised oma veebilehel.

3.   Kui kalandustooted laaditakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas ümber ning transporditakse meritsi teise liikmesriiki, rakendatakse artiklite 17 ja 18 sätteid selles liikmesriigis.

4.   Liikmesriik, kus toimus ümberlaadimine, edastab sihtkoha liikmesriikidele veodokumentidest saadud teabe, mis käsitleb kalandustoodete laadi, kaalu, laadimissadamat ja lastisaatjat kolmandas riigis, veolaevade nimesid ning sadamat, kus toimus ümberlaadimine, ja sihtkohasadamat, niipea, kui selline teave on kättesaadav, ning enne eeldatavat sihtkohasadamasse saabumise kuupäeva.

Artikkel 20

Lipuriikide teatised ja koostöö kolmandate riikidega

1.   Lipuriigi kinnitatud püügisertifikaatide vastuvõetavaks tunnistamine toimub käesoleva määruse kohaldamisel vaid tingimusel, et komisjon on saanud asjaomaselt lipuriigilt teatise selle kohta, et:

a)

riigis on loodud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise kord, mida selle kalalaevad peavad täitma;

b)

riigi ametiasutused on pädevad tõendama püügisertifikaatides sisalduvate andmete õigsust ning neid sertifikaate liikmesriikide nõudmise peale kontrollima. Teatis peab samuti sisaldama nende asutuste identifitseerimiseks vajalikku teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud teatises nõutav teave on esitatud käesoleva määruse III lisas.

3.   Komisjon teavitab lipuriiki lõike 1 kohaselt saadetud teatise kättesaamisest. Kui lipuriik ei edasta komisjonile kõiki lõikes 1 osutatud andmeid, teatab komisjon lipuriigile, millised andmed puuduvad, ja nõuab uue teatise esitamist.

4.   Komisjon teeb vajaduse korral kolmandate riikidega halduskoostööd käesoleva määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamise valdkonnas, sealhulgas püügisertifikaatide ning vajadusel artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide elektroonilist koostamist, kinnitamist või esitamist võimaldavate vahendite kasutamise küsimuses.

Sellise koostöö eesmärk on:

a)

tagada, et ühendusse imporditavad kalandustooted pärinevad püügist, mis on toimunud kooskõlas kohaldatavate õigusnormide või kaitse- ja majandamismeetmetega;

b)

hõlbustada lipuriikidel II peatükis ja käesolevas peatükis kehtestatud kalalaevade sadamasse pääsemise, kalandustoodete impordi ja püügisertifikaatide kontrollimise nõuetega seotud formaalsuste täitmist;

c)

näha ette, et komisjon või tema määratud asutus viib läbi kohapealseid auditeid, et kontrollida koostöökorra tõhusat rakendamist;

d)

näha ette kahe poole vahelise teabevahetuse raamistiku kehtestamine koostöökorra rakendamise toetamiseks.

5.   Lõikes 4 sätestatud koostööd ei tohi aga käsitada kui eeltingimust, millest sõltub käesoleva peatüki sätete kohaldamine mis tahes riigi lipu all sõitva kalalaeva püütud saagi impordile.

Artikkel 21

Reeksport

1.   Tooteid, mis on imporditud käesoleva peatüki sätete kohaselt püügisertifikaadiga varustatult, lubatakse reeksportida tingimusel, et reeksportiva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad püügisertifikaadi reeksporti käsitleva osa või sertifikaadi koopia, kui reeksportimisele kuuluvad kalandustooted on osaks imporditud toodetest.

2.   Kui kalandustooteid reekspordivad heakskiidetud ettevõtjad, kohaldatakse artikli 16 lõikes 2 määratletud menetlust mutatis mutandis.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, kes vastutavad püügisertifikaatide reeksporti käsitleva osa kinnitamise ja kontrollimise eest vastavalt artiklis 15 määratletud menetlusele.

Artikkel 22

Andmete registreerimine ja levitamine

1.   Komisjon peab registrit riikide ja nende pädevate asutuste kohta, kellest on teatatud kooskõlas käesoleva peatükiga. Selles registris sisalduvad andmed järgmise kohta:

a)

liikmesriigid, kes on teatanud oma pädevatest asutustest, kes on pädevad püügi- ja reekspordisertifikaatide kinnitamiseks, läbivaatamiseks ja kontrollimiseks vastavalt artiklitele 15, 16, 17 ja 21;

b)

lipuriigid, kelle kohta on saadud artikli 20 lõike 1 kohased teatised; eraldi tuleb näidata riigid, kellega on sisse seatud kolmandate riikidega tehtav koostöö vastavalt artikli 20 lõikele 4.

2.   Komisjon avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas lõikes 1 osutatud riikide ja nende pädevate ametiasutuste loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt. Komisjon teeb püügisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest vastutavatele liikmesriikide asutustele elektrooniliste vahenditega kättesaadavaks andmed lipuriikide asutuste kohta, kes tegelevad püügisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimisega.

3.   Komisjon avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas artikli 13 alusel tunnustatud püügidokumendimenetluste loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt.

4.   Liikmesriigid säilitavad importimiseks esitatud püügisertifikaatide, eksportimiseks kinnitatud püügisertifikaatide ja püügisertifikaatide reeksporti käsitlevate kinnitatud osa originaalid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

5.   Heakskiidetud ettevõtjad säilitavad lõikes 4 osutatud dokumentide originaalid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE HOIATUSSÜSTEEM

Artikkel 23

Hoiatuse edastamine

1.   Kui II, III, V, VI, VII, VIII, X või XI peatüki kohaselt saadud teave tekitab hästi põhjendatud kahtlusi selle kohta, kas teatavate kolmandate riikide kalalaevad või kalandustooted täidavad kohaldatavaid õigus- või haldusnorme või vastavad neile (sealhulgas kohaldatavad õigus- või haldusnormid, millest kolmandad riigid teavitavad artikli 20 lõikes 4 osutatud halduskoostöö raames) või kas nad täidavad rahvusvahelisi kaitse- ja majandamismeetmeid või vastavad neile, avaldab komisjon oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas hoiatusteate ettevõtjate hoiatamiseks ja selle tagamiseks, et liikmesriigid võtavad asjaomaste kolmandate riikide suhtes vastavalt käesolevale peatükile asjakohased meetmed.

2.   Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud teabe viivitamata liikmesriikide ametiasutustele ja asjaomasele lipuriigile ning vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandale riigile, kes ei ole lipuriik.

Artikkel 24

Hoiatuse edastamisele järgnevad meetmed

1.   Artikli 23 lõike 2 kohaselt edastatud teabe kättesaamisel teevad liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas riskijuhtimisega järgmist:

a)

määravad kindlaks edastatud hoiatusteate käsitlusalasse jäävad impordiks ettenähtud kalandustoodete kaubasaadetised ning kontrollivad vastavalt artikli 17 sätetele püügisertifikaati ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud dokumente;

b)

võtavad meetmed tagamaks, et hoiatusteate käsitlusalasse jäävate tulevaste impordiks ettenähtud kalandustoodete kaubasaadetiste puhul kontrollitakse vastavalt artikli 17 sätetele püügisertifikaati ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud dokumente;

c)

määravad kindlaks hoiatusteate käsitlusalasse jäävad eelnevad kalandustoodete kaubasaadetised ja teostavad vajaliku kontrolli, sealhulgas eelnevalt esitatud püügisertifikaatide kontrolli;

d)

teostavad hoiatusteate käsitlusalasse jäävate kalalaevade osas vastavalt rahvusvahelistele õigusnormidele vajalikud uurimised, inspekteerimised või kontrolli merel, sadamas või mis tahes muus lossimiskohas.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile niipea kui võimalik kontrolli tulemustest ja kontrollimistaotlustest ning kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumise tuvastamise korral võetud meetmetest.

3.   Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli tulemuste põhjal ei ole hoiatusteate avaldamise ajendiks olnud hästi põhjendatud kahtlustel enam alust, võtab ta viivitamata järgmised meetmed:

a)

avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas vastava teate, mis tühistab varasema hoiatusteate;

b)

teavitab tühistamisest lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik, ning

c)

teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike.

4.   Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste põhjal säilivad hästi põhjendatud kahtlused, võtab ta viivitamata järgmised meetmed:

a)

ajakohastab hoiatusteadet, avaldades selle uuesti oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas;

b)

teavitab lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik;

c)

teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike ning

d)

kui see on asjakohane, suunab küsimuse sellele piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile, kelle kaitse- ja majandamismeetmeid võidi rikkuda.

5.   Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste põhjal on piisavalt alust arvata, et tuvastatud asjaolud võivad kujutada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumist, võtab ta viivitamata järgmised meetmed:

a)

avaldab sellekohase uue teate oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas;

b)

teavitab lipuriiki ning algatab vastavalt V ja VI peatükile asjakohased menetlused ja demaršid;

c)

kui see asjakohane, teavitab artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik;

d)

teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike ning

e)

kui see on asjakohane, suunab küsimuse sellele piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile, kelle kaitse- ja majandamismeetmeid võidi rikkuda.

V PEATÜKK

EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA SEOTUD KALALAEVADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 25

Väidetav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

1.   Komisjon või tema määratud asutus kogub ja analüüsib:

a)

kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta, mis on saadud vastavalt II, III, IV, VIII, X ja XI peatükile, ja/või

b)

kui see on asjakohane, kogu muud vastavat teavet, nagu:

i)

püügiandmed;

ii)

riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave;

iii)

laevaregistrid ja andmebaasid;

iv)

piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumentide või statistiliste dokumentide programmid;

v)

vastavalt artiklile 3 eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade täheldamist või tegevust käsitlevad aruanded ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide teatatud või vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad;

vi)

määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohased aruanded laevade kohta, mida loetakse vastavalt artiklile 3 eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks;

vii)

kogu muu asjakohane teave, mis on saadud muu hulgas sadamatest ja püügikohtadest.

2.   Liikmesriigid võivad esitada komisjonile mis tahes ajal kogu lisateabe, mis võib olla oluline ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja koostamiseks. Komisjon või tema määratud asutus levitab seda teavet koos kõigi esitatud tõenditega liikmesriikidele ja asjaomastele lipuriikidele.

3.   Komisjon või tema määratud asutus peab toimikut iga kalalaeva kohta, mille väidetavast tegelemisest ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga on teatatud, ning ajakohastab seda uue teabe saamisel.

Artikkel 26

Eeldatav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

1.   Komisjon määrab kindlaks kalalaevad, mille kohta on vastavalt artiklile 25 saadud piisavalt teavet, et eeldada nende võimalikku tegelemist ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, mis õigustab asjaomasele lipuriigile ametliku uurimise määramist.

2.   Komisjon teavitab lipuriike, kelle kalalaevad on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, koos ametliku taotlusega uurimise alustamiseks nende lipu all sõitvate asjaomaste laevade väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi osas. Teatises:

a)

esitatakse kogu komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi kohta;

b)

esitatakse lipuriigile ametlik taotlus võtta kõik vajalikud meetmed väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi uurimiseks ning jagada selle uurimise tulemusi teatud aja jooksul komisjoniga;

c)

esitatakse lipuriigile ametlik taotlus võtta viivitamata täitemeetmed, kui asjaomase kalalaeva kohta esitatud väited osutuvad põhjendatuks, ja teavitada komisjoni võetud meetmetest;

d)

palutakse lipuriiki teavitada asjaomaste kalalaevade omanikku või, kui see on asjakohane, käitajat kavandatava nimekirja kandmise üksikasjalikust põhjendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad kalalaeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 37. Lipuriikidel palutakse samuti edastada komisjonile teave kalalaeva omanike ja, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et tagada neile isikutele vastavalt artikli 27 lõikele 2 võimalus esitada oma seisukohad;

e)

antakse lipuriigile teavet VI ja VII peatüki sätete kohta.

3.   Komisjon teavitab lipuliikmesriike, kelle kalalaevad on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, koos ametliku taotlusega uurimise alustamiseks nende lipu all sõitvate asjaomaste laevade väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi osas. Teatises:

a)

esitatakse kogu komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi kohta;

b)

esitatakse lipuliikmesriigile ametlik taotlus võtta vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93 kõik vajalikud meetmed väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi uurimiseks või, kui see on asjakohane, anda aru kõigist sellise kalapüügi uurimiseks juba võetud meetmetest ning jagada asjaomase uurimise tulemusi teatud aja jooksul komisjoniga;

c)

esitatakse lipuliikmesriigile ametlik taotlus võtta õigeaegseid täitemeetmeid, kui asjaomase kalalaeva kohta esitatud väited osutuvad põhjendatuks, ja teavitada komisjoni võetud meetmetest;

d)

palutakse lipuliikmesriiki teavitada asjaomase kalalaeva omanikku ja, kui see on asjakohane, käitajat kavandatava nimekirja kandmise üksikasjalikust põhjendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad laeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 37. Lipuliikmesriikidel palutakse samuti edastada komisjonile teave kalalaeva omanike või, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et tagada neile isikutele vastavalt artikli 27 lõikele 2 võimalus esitada oma seisukohad.

4.   Komisjon edastab teabe eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade kohta kõigile liikmesriikidele, et hõlbustada määruse (EMÜ) nr 2847/93 rakendamist.

Artikkel 27

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja koostamine

1.   Komisjon koostab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 25 ja 26 kohaselt võetud meetmeid kalalaevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, ning mille lipuriigid ei ole sellise ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi suhtes järginud artikli 26 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 26 lõike 3 punktides b ja c osutatud ametlikke taotlusi.

2.   Enne kalalaeva kandmist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja esitab komisjon kalalaeva omanikule ja, kui see on asjakohane, käitajatele kavandatava nimekirja kandmise üksikasjaliku põhjenduse ning kõik andmed, mis toetavad kahtlust, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga. Nimetatud põhjenduses osutatakse õigusele paluda või anda lisateavet ning sellega antakse omanikule ja, kui see on asjakohane, käitajatele võimalus esitada oma seisukohad ja ennast kaitsta, andes neile selleks piisavalt aega ja võimalusi.

3.   Kui kalalaev otsustatakse kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, teavitab komisjon kalalaeva omanikku ja, kui see on asjakohane, käitajat kõnealusest otsusest ja selle põhjustest.

4.   Komisjoni kohustused, mis tulenevad lõigetest 2 ja 3, ei piira lipuriigi esmast vastutust kalalaeva eest ja neid kohaldatakse üksnes sel määral, mil komisjoni kasutuses on asjakohane teave kalalaeva omaniku ja käitajate kindlaksmääramiseks.

5.   Komisjon teavitab lipuriiki kalalaeva kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ning esitab lipuriigile nimekirja kandmise üksikasjalikud põhjused.

6.   Komisjon palub ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade ühenduse nimekirja kantud laevade lipuriikidel:

a)

teavitada kalalaeva omanikku selle kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ning selle põhjustest ja tagajärgedest, nagu on sätestatud artiklis 37, ning

b)

võtta kõik vajalikud meetmed sellise ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, sealhulgas vajaduse korral kustutada asjaomased kalalaevad registrist või tühistada nende püügilitsents, ning teavitada komisjoni võetud meetmetest.

7.   Käesolevat artiklit ei kohaldata ühenduse kalalaevade suhtes, kui lipuliikmesriik on võtnud meetmeid vastavalt lõikele 8.

8.   Ühenduse kalalaevu ei kanta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, kui lipuliikmesriik on võtnud vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EMÜ) nr 2847/93 meetmeid artikli 3 lõikes 2 sätestatud tõsiste rikkumistena käsitatavate rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide võetud meetmete kohaldamist.

Artikkel 28

Kalalaevade kustutamine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirjast

1.   Komisjon kustutab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kalalaeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirjast, kui kalalaeva lipuriik tõestab, et:

a)

laev ei tegelenud ebaseadusliku, teatamata ega reguleerimata kalapüügiga, mille eest ta nimekirja kanti; või

b)

kõnealuse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi puhul on kohaldatud proportsionaalseid, hoiatavaid ja tõhusaid sanktsioone eelkõige liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93.

2.   Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaeva omanik või, kui see on asjakohane, käitaja võib esitada komisjonile taotluse sellise laeva staatuse läbivaatamiseks, kui lipuriik ei ole lõike 1 alusel meetmeid võtnud.

Komisjon kaalub kalalaeva nimekirjast kustutamist üksnes juhul, kui:

a)

omanik või käitajad esitavad tõendid selle kohta, et kalalaev ei tegele enam kalapüügiga; või

b)

nimekirja kantud kalalaev on uppunud või lammutatud.

3.   Kõikidel muudel juhtudel kaalub komisjon kalalaeva nimekirjast kustutamist üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kalalaeva nimekirja kandmisest on möödunud vähemalt kaks aastat, mille jooksul komisjonile ei ole artikli 25 kohaselt täiendavalt teatatud laeva väidetavast tegelemisest ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, või

b)

omanik esitab kalalaeva praeguse tegevuse kohta teavet, mis tõendab, et see on täielikus vastavuses laeva teostatava kalapüügi suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ja/või kaitse- ja haldamismeetmetega, või

c)

asjaomasel kalalaeval, selle omanikul või käitajal puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed tegevusalased või rahalised sidemed mis tahes teise laeva, omaniku või käitajaga, kes eeldatavalt või tõendatult tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 29

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja sisu, avalikustamine ja haldamine

1.   Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekiri sisaldab iga kalalaeva kohta järgmisi üksikasju:

a)

nimi ja olemasolu korral eelmised nimed;

b)

lipuriik ja olemasolu korral eelmised lipuriigid;

c)

omanik ja kui see on asjakohane, siis ka eelmised omanikud, sealhulgas tulu saavad omanikud;

d)

käitaja ja kui see on asjakohane, siis ka eelmised käitajad;

e)

kutsung ja olemasolu korral eelmised kutsungid;

f)

Lloyd’si/IMO number, kui see on olemas;

g)

fotod, kui need on olemas;

h)

esmakordselt nimekirja kandmise kuupäev;

i)

kokkuvõte tegevusest, mis õigustab laeva nimekirja kandmist, koos viidetega kõigile asjakohastele dokumentidele, mis sellisest tegevusest teavitavad ja seda tõendavad.

2.   Komisjon avaldab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning võtab kõik vajalikud meetmed selle avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas oma veebisaidil.

3.   Komisjon ajakohastab iga kolme kuu järel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ja näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon nimekirja FAO-le ja piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, et edendada ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

Artikkel 30

Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad

1.   Lisaks artiklis 27 osutatud kalalaevadele kantakse artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas sisalduvad kalalaevad. Selliste laevade kustutamine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirjast on reguleeritud asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni otsustega nende laevade suhtes.

2.   Igal aastal pärast piirkondlikult kalavarude majandamise organisatsioonilt nende kalalaevade nimekirja saamist, mille puhul eeldatakse tegelemist ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga või mille puhul see on kinnitust leidnud, teavitab komisjon nendest liikmesriike.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike viivitamata kõigist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nimekirjades aset leidnud täiendustest, kustutamistest ja/või muudatustest selliste muudatuste tegemise ajal. Artiklit 37 kohaldatakse nende laevade suhtes, mis on piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade selliselt muudetud nimekirjas, alates hetkest, mil liikmesriike neist teavitatakse.

VI PEATÜKK

KOOSTÖÖD MITTETEGEVAD KOLMANDAD RIIGID

Artikkel 31

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramine

1.   Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks.

2.   Lõikes 1 sätestatud kindlaksmääramine põhineb II, III, IV, V, VIII, X ja XI peatüki kohaselt saadud teabel või vajaduse korral mis tahes muul asjakohasel teabel, nagu näiteks püügiandmed, riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave, laevaregistrid ja andmebaasid, püügidokumendid või statistiliste dokumentide programmid ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad ning kogu muu sadamatest ja püügikohtadest saadud asjakohane teave.

3.   Kolmanda riigi võib määrata koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

4.   Lõike 3 kohaldamisel tugineb komisjon eeskätt nende meetmete uurimisele, mida asjaomane kolmas riik on võtnud:

a)

nõuetekohaselt dokumenteeritud korduva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi suhtes, mida on teostanud või toetanud tema lipu all sõitvad kalalaevad või tema kodanikud või tema mereakvatooriumis tegutsevad või tema sadamaid kasutavad kalalaevad, või

b)

seoses ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

5.   Lõike 3 tähenduses võtab komisjon arvesse:

a)

kas asjaomane kolmas riik teeb tõhusat koostööd ühendusega, vastates komisjoni taotlustele uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja sellega seotud tegevust, anda selle kohta tagasisidet või võtta järelmeetmeid;

b)

kas asjaomane kolmas riik on võtnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes tõhusaid täitemeetmeid ja eelkõige, kas ta on kohaldanud piisavalt karme sanktsioone rikkujatelt ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist tuleneva kasumi äravõtmiseks;

c)

asjaomase ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi esinemise varasemaid juhtumeid, laadi, asjaolusid, ulatust ja tõsidust;

d)

arengumaade puhul pädevate asutuste suutlikkust.

6.   Lõike 3 tähenduses võtab komisjon arvesse järgmisi tegureid:

a)

rahvusvaheliste kalandusalaste õigusaktide, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, ÜRO kalavarude lepingu ning FAO kokkulepperatifitseerimine või nendega ühinemine asjaomase kolmanda riigi poolt;

b)

asjaomase kolmanda riigi staatus piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide osalisena või tema nõusolek kohaldada nende organisatsioonide kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmeid;

c)

asjaomase kolmanda riigi tegevus või tegevusetus, mis võis vähendada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

7.   Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli rakendamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega.

Artikkel 32

Demaršid koostööd mittetegevate kolmandate riikidena kindlaksmääratud riikide suhtes

1.   Komisjon teavitab viivitamata asjaomaseid riike võimalusest, et nad võidakse vastavalt artiklis 31 sätestatud kriteeriumitele määrata koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks. Teavitamine hõlmab järgmist teavet:

a)

sellise määramise põhjuse või põhjused koos kõigi olemasolevate tõenditega;

b)

võimaluse komisjonile kirjalikult vastata kindlaksmääramise otsuse osas ja esitada muud vajalikku teavet, näiteks tõendeid, mis sellise kindlaksmääramise ümber lükkavad, või vajaduse korral tegevuskava olukorra parandamiseks ja selle lahendamiseks võetud meetmed;

c)

õiguse paluda või anda lisateavet;

d)

koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramise tagajärjed, nagu on sätestatud artiklis 38.

2.   Komisjon lisab lõikes 1 nimetatud teatesse ka taotluse, et asjaomane kolmas riik võtaks kõik vajalikud meetmed kõnealuse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks ja sellise tegevuse vältimiseks tulevikus ning kõrvaldaks artikli 31 lõike 6 punktis c nimetatud tegevuse või tegevusetuse.

3.   Komisjon edastab oma teate ja taotluse asjaomasele kolmandale riigile rohkem kui ühe sidevahendi kaudu. Komisjon palub asjaomasel riigil kinnitada teate kättesaamist.

4.   Komisjon annab asjaomasele kolmandale riigile piisavalt aega teatele vastamiseks ning määrab mõistliku tähtaja olukorra heastamiseks.

Artikkel 33

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja koostamine

1.   Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kohta.

2.   Komisjon teavitab viivitamata asjaomast kolmandat riiki tema määramisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ja vastavalt artiklile 38 kohaldatavatest meetmetest ning palub tal selle olukorra lahendada ja teatada meetmetest, mis ta on võtnud, et tagada oma kalalaevade vastavus kaitse- ja majandamismeetmetele.

3.   Komisjon teavitab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud otsusestviivitamata ka liikmesriike ja palub neil tagada artiklis 38 sätestatud meetmete viivitamatu rakendamine. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist meetmetest, mida nad on selle palve põhjal võtnud.

Artikkel 34

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kustutamine

1.   Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast, kui asjaomane kolmas riik tõestab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas asjaomased kindlaksmääratud kolmandad riigid on võtnud konkreetsed meetmed, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

2.   Pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse tegemist teavitab komisjon viivitamata liikmesriike artiklis 38 sätestatud meetmete tühistamisest asjaomase kolmanda riigi suhtes.

Artikkel 35

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja avalikustamine

Komisjon avaldab koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning võtab kõik vajalikud meetmed selle nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas oma veebisaidil. Komisjon ajakohastab nimekirja korrapäraselt ja näeb ette süsteemi, mille abil ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja FAO-le ja piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, et edendada ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

Artikkel 36

Erakorralised meetmed

1.   Kui on tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi võetud meetmed kahjustavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, on komisjonil kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega õigus võtta erakorralisi meetmeid, mille kestus ei ületa kuut kuud. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.

2.   Lõikes 1 nimetatud erakorralised meetmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

a)

kalapüügiluba omavaid ja asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu ei lubata liikmesriikide sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral artikli 4 lõike 2 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks rangelt vajalikke teenuseid;

b)

liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega;

c)

liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei lubata kalastada asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis, ilma et see piiraks kahepoolsete kalanduskokkulepete sätete kohaldamist;

d)

keelatakse eluskala tarnimine kalakasvatuseks asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

e)

asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud eluskala ei võeta vastu kalakasvatuseks liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis.

3.   Erakorralised meetmed jõustuvad kohe. Neist teavitatakse liikmesriike ja asjaomast kolmandat riiki ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni lõikes 1 nimetatud otsuse nõukogule läbivaatamiseks 10 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

5.   Nõukogu võib ühe kuu jooksul alates küsimuse talle suunamise kuupäevast teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

VII PEATÜKK

EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA TEGELEVATE KALALAEVADE JA RIIKIDE SUHTES VÕETAVAD MEETMED

Artikkel 37

Meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kuuluvate kalalaevade suhtes

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.

lipuliikmesriigid ei esita komisjonile kalapüügilubade taotlusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade jaoks;

2.

lipuliikmesriikide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele väljastatud kehtivad kalapüügiload võetakse tagasi;

3.

kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei ole lubatud kalastada ühenduse vetes ja neid on keelatud prahtida;

4.

liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad ei abista ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirja kuuluvaid laevu mingil moel, ei osale kalatöötlemistoimingutes ega nende ümberlaadimises ega ühistes püügioperatsioonides;

5.

liikmesriigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel lubatakse siseneda üksnes oma kodusadamasse ja mitte ühessegi teise ühenduse sadamasse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral. Kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei lubata siseneda liikmesriikide sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral. Teise võimalusena võib liikmesriik ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaeva oma sadamasse lubada tingimusel, et pardal olev saak ja vajaduse korral piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmete alusel keelatud püügivahendid konfiskeeritakse. Liikmesriigid konfiskeerivad ka nende ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade pardal oleva saagi ja vajaduse korral nimetatud meetmete kohaselt keelatud püügivahendid, mille nad lubasid oma sadamasse vääramatu jõu või merehätta sattumise korral;

6.

kolmanda riigi lipu all sõitvaid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid kalalaevu ei varustata sadamates proviandi, kütuse ega muude teenustega, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral;

7.

kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei ole lubatud vahetada laevaperet, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral;

8.

liikmesriigid keelduvad andmast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele luba sõita nende lipu all;

9.

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade püütud kalandustoodete import on keelatud ning seega ei aktsepteerita või ei kinnitata selliste toodetega kaasas olevaid püügisertifikaate;

10.

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatelt kalalaevadelt pärit kalandustoodete eksport ja reeksport töötlemiseks on keelatud;

11.

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel, mille pardal ei ole kala ega laevaperet, lubatakse siseneda sadamasse asjaomase laeva lammutamise eesmärgil, ilma et see piiraks kõnealuse laeva ning kõigi asjaomaste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes süüdistuse esitamist ja sanktsioonide kohaldamist.

Artikkel 38

Meetmed koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.

kõnealuste kolmandate riikide lipu all sõitvate kalalaevade püütud kalandustoodete import ühendusse on keelatud ning seega ei aktsepteerita selliste toodetega kaasas olevaid püügisertifikaate. Juhul kui kolmas riik on artikli 31 kohaselt määratud koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks teatavat kalavaru või liiki mõjutava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes asjakohaste meetmete võtmata jätmise tõttu, võib impordikeeldu kohaldada üksnes selle kalavaru või liigi suhtes;

2.

ühenduse ettevõtjatel on keelatud osta kõnealuste riikide lipu all sõitvaid kalalaevu;

3.

keelatud on liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ümberregistreerimine kõnealuste riikide lipu alla;

4.

liikmesriigid ei luba sõlmida kõnealuste riikidega nende lipu all sõitvate kalalaevade osas prahtimislepinguid;

5.

keelatud on ühenduse kalalaevade eksport kõnealustele riikidele;

6.

keelatud on liikmesriikide ja kõnealuste riikide kodanike vahelised eraviisilised tehingud, mis võimaldaksid asjaomase liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval kasutada selliste riikide püügivõimalusi;

7.

keelatud on liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ja kõnealuste riikide lipu all sõitvate kalalaevade ühised püügioperatsioonid;

8.

komisjon teeb ettepaneku denonsseerida selliste riikidega sõlmitud kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud, milles nähakse ette asjaomase kokkuleppe või lepingu lõpetamine kõnealuse kolmanda riigi suutmatuse korral täita endale võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega;

9.

komisjon ei alusta läbirääkimisi kahepoolsete kalanduskokkulepete või kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimiseks selliste riikidega.

VIII PEATÜKK

KODANIKUD

Artikkel 39

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad või seda toetavad kodanikud

1.   Liikmesriikide jurisdiktsioonile alluvad kodanikud (edaspidi „kodanikud”) ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega ole selles tegevad, kaasa arvatud tegevus kalalaevade pardal, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, või tegevus selliste kalalaevade käitajate või kasu saavate omanikena.

2.   Ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust, teevad liikmesriigid omavahel ja kolmandate riikidega koostööd ning võtavad kooskõlas riiklike ja ühenduse õigusaktidega kõik asjakohased meetmed, et teha kindlaks need kodanikud, kes toetavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või on selles tegevad.

3.   Ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust, võtavad liikmesriigid oma kohaldatavaid õigusnorme arvesse võttes ja vastavalt nendele asjakohased meetmed kodanike suhtes, kelle tegevus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või toetus sellele on kindlaks tehtud.

4.   Iga liikmesriik teatab komisjonile nende pädevate asutuste nimed, kes vastutavad käesolevas peatükis osutatud kodanike kalandusalast tegevust käsitleva teabe kooskõlastatud kogumise ja kontrollimise eest, komisjonile aruannete esitamise eest ja koostöö eest komisjoniga.

Artikkel 40

Vältimine ja sanktsioonid

1.   Liikmesriigid julgustavad kodanikke esitama kogu neile teadaoleva teabe, mis puudutab õiguslikke, kasutoovaid või finantshuve seoses kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevadega või osalust sellistes kalalaevades, ning asjaomaste laevade nimed.

2.   Kodanikud ei müü ega ekspordi kalalaevu ettevõtjatele, kes käitavad, haldavad või omavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevu.

3.   Ilma et see piiraks riiklikke vahendeid käsitlevate ühenduse õigusaktide muude sätete kohaldamist, ei anna liikmesriigid riigiabi riiklike abikavade ega ühenduse fondide raames ettevõtjatele, kes käitavad, haldavad või omavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevu.

4.   Liikmesriigid püüavad hankida teavet oma kodanike ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete kohta, mis võimaldavad registreerida nende lipu all sõitvad kalalaevad ümber asjaomase kolmanda riigi lipu alla. Nad teavitavad sellest komisjoni, esitades talle asjaomaste kalalaevade nimekirja.

IX PEATÜKK

VIIVITAMATUD TÄITEMEETMED, SANKTSIOONID JA LISASANKTSIOONID

Artikkel 41

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmise suhtes:

1.

nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis (välja arvatud asutamislepingu II lisas nimetatud maade ja territooriumitega külgnevad veed) toimepandud tõsised rikkumised;

2.

ühenduse kalalaevade või liikmesriikide kodanike toimepandud tõsised rikkumised;

3.

tõsised rikkumised, mis on avastatud käesoleva artikli punktis 1 nimetatud territooriumil või vetes, kuid mis pandi toime avamerel või kolmanda riigi jurisdiktsiooni all ja mis on sanktsioneeritud vastavalt artikli 11 lõikele 4.

Artikkel 42

Tõsised rikkumised

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine:

a)

tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;

b)

ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine või nende import;

c)

käesolevas määruses osutatud dokumentide võltsimine või selliste valedokumentide või kehtetute dokumentide kasutamine.

2.   Rikkumise tõsiduse määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Artikkel 43

Viivitamatud täitemeetmed

1.   Kui füüsilist isikut kahtlustatakse tõsises rikkumises või kui ta sellelt tabatakse või kui juriidilist isikut kahtlustatakse sellise rikkumise eest vastutav olemises, algatavad liikmesriigid rikkumise osas põhjaliku uurimise ning võtavad kooskõlas oma riiklike õigusaktidega ja sõltuvalt rikkumise tõsidusest viivitamatult täitemeetmeid, milleks on eelkõige:

a)

kalapüügi kohene lõpetamine;

b)

kalalaeva tagasisuunamine sadamasse;

c)

transpordivahendi suunamine teise asukohta kontrollimiseks;

d)

kautsjoni nõudmine;

e)

püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine;

f)

asjaomase kalalaeva või transpordivahendi ajutine peatamine;

g)

püügiloa peatamine.

2.   Täitemeetmete laad aitab vältida asjaomase tõsise rikkumise jätkumist ja võimaldab pädevatel asutustel selle uurimine lõpule viia.

Artikkel 44

Tõsiste rikkumistega kaasnevad sanktsioonid

1.   Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavaks tunnistatud juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega.

2.   Liikmesriigid määravad maksimum sanktsiooni, mille suuruseks on tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete vähemalt viiekordne väärtus.

Kui tõsist rikkumist järgmise viie aasta jooksul korratakse, määravad liikmesriigid maksimum sanktsiooni, mille suuruseks on tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete vähemalt kaheksakordne väärtus.

Nimetatud sanktsioonide kohaldamisel võtavad liikmesriigid samuti arvesse asjaomasele kalavarule või merekeskkonnale tekitatud kahju.

3.   Liikmesriigid võivad lisaks või teise võimalusena kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.

Artikkel 45

Lisasanktsioonid

Käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega võivad kaasneda ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige:

1.

rikkumises osalenud kalalaeva sekvesteerimine;

2.

kalalaeva ajutine peatamine;

3.

keelatud püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine;

4.

püügiloa peatamine või äravõtmine;

5.

kalapüügiõiguse vähendamine või tühistamine;

6.

uue kalapüügiõiguse saamise õiguse ajutine või püsiv äravõtmine;

7.

riigiabi või toetuse saamise ajutine või püsiv keeld;

8.

artikli 16 lõikes 3 kohaselt antud heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamine või tühistamine.

Artikkel 46

Sanktsioonide ja lisasanktsioonide üldine tase

Sanktsioonide ja lisasanktsioonide üldise taseme arvutamisel veendutakse, et nende abil on võimalik vastutavatelt isikutelt nende tõsisest rikkumisest tulenev kasum tõhusalt ära võtta, ilma et see piiraks nende seaduslikku õigust kutsealal töötada. Selleks võetakse arvesse ka artikli 43 kohaselt võetud viivitamatuid täitemeetmeid.

Artikkel 47

Juriidiliste isikute vastutus

1.   Juriidilised isikud võetakse vastutusele tõsiste rikkumiste eest, kui sellise rikkumise on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, tuginedes:

a)

õigusele esindada juriidilist isikut või

b)

õigusele teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)

õigusele kontrollida juriidilist isikut.

2.   Juriidilisi isikuid võib vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud füüsilise isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on tema kasuks pannud toime tõsise rikkumise.

3.   Juriidilise isiku vastutus ei välista menetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud asjaomaste rikkumiste täideviijad, nendele õhutajad või kaasaaitajad.

X PEATÜKK

TEATAVATE PIIRKONDLIKE KALAVARUDE MAJANDAMISE ORGANISATSIOONIDE RAAMES VASTUVÕETUD, KALALAEVADE TÄHELDAMIST KÄSITLEVATE SÄTETE RAKENDAMINE

Artikkel 48

Laevade täheldamine merel

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kalapüügi suhtes, mille kohta kehtivad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames vastuvõetud ja ühenduse jaoks siduvad eeskirjad laevade täheldamise kohta merel.

2.   Juhul kui merel läbiviidava inspekteerimise eest vastutav liikmesriigi pädev asutus täheldab ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügina käsitletava tegevusega tegelevat kalalaeva, esitab ta viivitamata sellise täheldamise kohta aruande. Nimetatud aruandeid ja liikmesriikide teostatud uurimise tulemusi nende laevade osas käsitatakse tõenditena, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud kindlaksmääramis- ja täitemehhanismide rakendamisel.

3.   Kui ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten täheldab lõikes 2 nimetatud tegevusega tegelevat kalalaeva, võib ta registreerida sellise laeva kohta võimalikult palju andmeid, näiteks:

a)

kalalaeva nimi ja kirjeldus;

b)

kalalaeva kutsung;

c)

kalalaeva registrinumber ja, kui see on asjakohane, Lloyd’si/IMO number;

d)

kalalaeva lipuriik;

e)

asukoht (pikkus-, laiuskraad) esmakordsel tuvastamisel;

f)

kuupäev/kellaaeg (UTC) esmakordsel tuvastamisel;

g)

kalalaeva foto või fotod täheldamise tõendamiseks;

h)

kogu muu oluline teave asjaomase kalalaeva täheldatud tegevuse kohta.

4.   Täheldusaruanded saadetakse viivitamata kalalaeva täheldanud laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes edastab need niipea kui võimalik komisjonile või viimase määratud asutusele. Seejärel teavitab komisjon või tema määratud asutus viivitamatult täheldatud kalalaeva lipuriiki. Komisjon või tema määratud asutus edastab seejärel täheldusaruande kõigile liikmesriikidele ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide täitevsekretärile edasiseks tegevuseks vastavalt nende organisatsioonide vastuvõetud meetmetele.

5.   Liikmesriik, kes saab mõne piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalise pädevalt asutuselt tema lipu all sõitva kalalaeva tegevust käsitleva täheldusaruande, teavitab aruandest ja kogu olulisest teabest võimalikult kiiresti komisjoni või viimase määratud asutust, kes seejärel edastab selle teabe asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile edasiseks tegevuseks vastavalt selle organisatsiooni vastuvõetud asjakohastele meetmetele.

6.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud rangemate sätete kohaldamist, mille osaline ühendus on.

Artikkel 49

Täheldatud kalalaevade kohta teabe esitamine

1.   Liikmesriigid, kes saavad täheldatud kalalaevade kohta nõuetekohaselt dokumenteeritud teavet, edastavad selle teabe viivitamata komisjonile või viimase määratud asutusele vormis, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 54 lõikes 2 nimetatud korrale.

2.   Komisjon või tema määratud asutus vaatab läbi ka nõuetekohaselt dokumenteeritud teabe täheldatud kalalaevade kohta, mida esitavad üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid ning kalandusvaldkonna või kalakaubanduse sidusrühmade esindajad.

Artikkel 50

Täheldatud kalalaevade uurimine

1.   Liikmesriigid algatavad niipea kui võimalik uurimise artikli 49 kohaselt täheldatud ja nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes.

2.   Liikmesriigid teatavad võimaluse korral elektroonilise sidevahendi kaudu komisjonile või viimase määratud asutusele nende lipu all sõitvate täheldatud kalalaevade suhtes algatatud uurimise ja nende suhtes võetud või kavandatavate meetmete üksikasjad niipea kui võimalik ja igal juhul kahe kuu jooksul alates sellest, kui neid teavitati täheldusaruandest vastavalt artikli 48 lõikele 4. Sobilike korrapäraste ajavahemike tagant esitatakse komisjonile või tema määratud asutusele aruanne täheldatud kalalaevade tegevuse uurimises toimuvate arengute kohta. Uurimise lõppedes esitatakse komisjonile või tema määratud asutusele lõpparuanne selle tulemuste kohta.

3.   Teised liikmesriigid peale asjaomase lipuliikmesriigi kontrollivad, kui see on asjakohane, kas aruannetes käsitletavad täheldatud kalalaevad on tegutsenud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis või kas nende territooriumile on lossitud või imporditud nimetatud laevadelt pärit kalandustooteid, ning uurivad, kas need laevad on senini järginud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni või tema määratud asutust ja asjaomast lipuliikmesriiki oma kontrolli ja uurimiste tulemustest.

4.   Komisjon või tema määratud asutus edastab kõigile liikmesriikidele lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe.

5.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 2371/2002 V peatüki sätteid ega nende piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud sätteid, mille osaline ühendus on.

XI PEATÜKK

VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 51

Vastastikune abi

1.   Käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad liikmesriikide haldusasutused teevad koostööd omavahel, kolmandate riikide haldusasutuste ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse täitmine.

2.   Lõike 1 tähenduses luuakse vastastikuse abi süsteem, mis hõlmab automatiseeritud infosüsteemi („ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteem”), mida haldab komisjon või komisjoni määratud asutus ning mis aitab pädevatel asutustel ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, uurida ja selle osas süüdistusi esitada.

3.   Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

XII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Rakendamine

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 53

Rahaline toetus

Liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomased ettevõtjad aitaksid kanda käesoleva määruse rakendamisega seonduvaid kulusid.

Artikkel 54

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks määratakse üks kuu.

Artikkel 55

Aruandekohustus

1.   Liikmesriigid edastavad iga kahe aasta tagant komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, esitades selle hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. aprillil.

2.   Liikmesriikide esitatud aruannete ja oma tähelepanekute põhjal koostab komisjon iga kolme aasta tagant aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   29. oktoobriks 2013 hindab komisjon käesoleva määruse mõju ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile.

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2010 kehtetuks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28b lõige 2, artiklid 28e, 28f, 28 g ja artikli 31 lõike 2 punkt a, määrus (EÜ) nr 1093/94, määrus (EÜ) nr 1447/1999, määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 8, 19a, 19b, 19c, 21, 21b ja 21c ning määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklid 26a, 28, 29, 30 ja 31.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  Arvamus on esitatud 23. mail 2008. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Arvamus on esitatud 29. mail 2008. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast vabatahtlikke konsultatsioone.

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(7)  Nõukogu 6. mai 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1093/94, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada (EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3).

(8)  Nõukogu 24. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1447/1999, millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuvate käitumisviiside loetelu (EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5).

(9)  Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(10)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(11)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.


I LISA

Nimekiri toodetest, mis ei kuulu artiklis 2 esitatud „kalandustoodete” mõiste alla

Mageveekogust püütud kalandustooted

Maimudest või vastsetest saadud vesiviljelustooted

Dekoratiivkalad

Elusad austrid

Elusad, värsked või jahutatud kammkarbid, sh ebakammkarbid (perekondadest Pecten, Chlamys või Placopecten)

Külmutatud suured ehk püha Jakobi kammkarbid (Pecten maximus)

Muud värsked või jahutatud kammkarbid

Rannakarplased

Muud kui merest saadud teod

Töödeldud ja konserveeritud molluskid


II LISA

Euroopa Ühenduse püügisertifikaat ja reekspordisertifikaat

Image

Image

Image

Liide

Veo üksikasjad

Image


III LISA

Lipuriikide teatised, audit

1.

Lipuriikide teatiste sisu vastavalt artiklile 20

Komisjon palub lipuriikidel teatada nende oma territooriumil asuvate ametiasutuste nimed, aadressid ja ametlikud templijäljendid, mis on volitatud:

a)

registreerima kalalaevu nende lipu alla;

b)

nende kalalaevadele püügilitsentse andma, neid peatama ja tühistama;

c)

tõendama artiklis 13 osutatud püügisertifikaadil esitatud teabe õigsust ja neid sertifikaate kinnitama;

d)

rakendama, kontrollima ja jõustama õigus- ja haldusnorme ning kaitse- ja majandamismeetmeid, mida nende kalalaevad peavad järgima;

e)

kontrollima kõnealuseid püügisertifikaate liikmesriikide pädevate asutuste abistamiseks artikli 20 lõikes 4 osutatud halduskoostöö korras;

f)

edastama nende püügisertifikaadi näidisvorme kooskõlas I lisas toodud näidisega ja

g)

selliseid teatiseid ajakohastada.

2.

Artiklis 13 nimetatud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud püügidokumendimenetlused

Kui piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni vastuvõetud püügidokumendimenetlust tunnustatakse käesoleva määruse kohaldamisel püügidokumendimenetlusena, käsitatakse nimetatud püügidokumendimenetluste alusel lipuriikide esitatud teatisi käesoleva lisa lõike 1 sätetele vastavatena ning käesoleva lisa sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.


IV LISA

Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse nr 1005/2008, (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks)

Kinnitan, et asjaomased töödeldud kalandustooted: … (toote kirjeldus ja koondnomenklatuuri kood) pärinevad järgmise püügisertifikaadi (järgmiste püügisertifikaatide) alusel imporditud püügist:

Image

Töötlemisettevõtte nimi ja aadress:

Eksportija nimi ja aadress (kui see erineb töötlemisettevõtte vastavatest andmetest):

Töötlemisettevõtte loanumber:

Veterinaarsertifikaadi number ja kuupäev:

Image

Pädeva asutuse kinnitus:

Image


29.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/33


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1006/2008,

29. september 2008,

mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3317/94 (millega kehtestatakse üldsätted, mis käsitlevad kalapüügi lubamist kolmanda riigi vetes kalastuskokkuleppe alusel) (1) on kindlaks määratud ühenduse kalalaevadele kalapüügi lubamise kord kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kalanduskokkulepete alusel. Kõnealuse määrusega kehtestatud menetlust ei peeta enam asjakohaseks seoses rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad kahepoolsetest kalanduskokkulepetest ning mitmepoolsetest lepingutest ja konventsioonidest, mis on vastu võetud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või samalaadsete struktuuride raames. Lisaks ei piisa kõnealusest määrusest enam ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks, eelkõige seoses kalavarude säästva kasutamise ja kontrollimisega.

(2)

Vastavalt 2006.–2008. aasta tegevuskavale ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks ja täiustamiseks, mis on ära toodud komisjoni 8. detsembri 2005. aasta teatises nõukogule ja parlamendile, ning pidades silmas pärast määruse (EÜ) nr 3317/94 vastuvõtmist muutunud asjaolusid seoses püügitegevusega ühenduse vetest väljaspool ning selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi, on vaja kehtestada üldine ühenduse süsteem, mis hõlmab ühenduse kalalaevadele lubade andmist igasuguseks püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool. Lisaks sellele tuleks eeskirjad, mis reguleerivad kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu ühenduse vetele ja on praegu sätestatud erinevates õigusaktides, uuesti sõnastada ja viia võimaluse korral vastavusse ühenduse kalalaevade suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(3)

Ühenduse kalalaevadel tuleks lubada teostada püügitegevust ühenduse vetest väljaspool üksnes siis, kui nad on saanud loa pädevalt asutuselt, kes vastutab asjaomaseks püügitegevuseks lubade väljastamise eest; selliseks asutuseks võib olla näiteks selle kolmanda riigi pädev asutus, kelle vetes püügitegevus toimub, rahvusvahelistes vetes püügitegevuseks lubasid väljastav pädev asutus vastavalt piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni või samalaadse struktuuri raames vastuvõetud sätetele või, kui püügitegevus avamerel ei ole hõlmatud ühegi lepinguga, siis asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, ilma et see piiraks avamerel püügitegevust käsitlevate ühenduse õigusaktide kehtivust.

(4)

Tähtis on selgelt sõnastada komisjoni ja liikmesriikide vastutus seoses püügilubade väljastamisega ühenduse kalalaevadele püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool. Seoses sellega peaks komisjon suutma tagada, et täidetakse rahvusvahelisi kohustusi ja ühise kalanduspoliitika sätteid, et püügiloataotluste edastamise taotlused on täielikud ja et need edastatakse vastavalt asjaomaste lepingute alusel kehtestatud tähtaegadele.

(5)

Ühenduse kalalaevu tuleks lugeda ühenduse vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks loa saamise tingimustele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud rida kriteeriume, mis tulenevad ühenduse poolt võetud rahvusvahelistest kohustustest ning ühise kalanduspoliitika eeskirjadest ja eesmärkidest.

(6)

Kui nõukogu menetlust otsuse vastuvõtmiseks kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsele kalanduskokkuleppele lisatud ja liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste jaotamist käsitleva uue protokolli ajutise kohaldamise kohta ei saa lõpule viia enne ajutise kohaldamise alguskuupäeva, siis tuleks ühenduse kalalaevade püügitegevuse katkemise vältimiseks lubada komisjonil ajutiselt, eelmise protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul, edastada taotlusi kalapüügiloa saamiseks antud kolmandale riigile.

(7)

Kalandusalaste partnerluslepingute alusel ühendusele kättesaadavaks tehtud kalapüügivõimaluste täieliku kasutamise tagamiseks on vaja anda komisjonile volitused teatavate liikmesriikide poolt kasutamata jäänud kalapüügivõimaluste üleandmiseks mõnele teisele liikmesriigile, ilma et see mõjutaks kalapüügivõimaluste jaotamist või vahetamist liikmesriikide vahel kõnealuse protokolli alusel.

(8)

Kalandusalased partnerluslepingud on lepingud, millele on viidatud nõukogu 15. juuli 2004. aasta järeldustes ja mida nõukogu nende sõlmimise või ajutise kohaldamise ajal on sellisena määratlenud.

(9)

Sätted, mis käsitlevad ühenduse kalalaevadele ühenduse vetest väljaspool eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise kontrollimist ja kolmandatele riikidele ühenduse vetes eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise kontrollimist, tuleks ühtlustada ja need peaksid võimaldama võtta õigeaegselt meetmeid, et takistada liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel kõnealuste püügivõimaluste ületamist.

(10)

Järjekindlaks ja tõhusaks rikkumiste eest karistamiseks tuleks võimaldada komisjoni, ühenduse, liikmesriikide ja kolmandate riikide inspektorite koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuannete kasutamist täies mahus.

(11)

Kõik andmed, mis on seotud kalanduskokkulepete alusel toimuva ühenduse kalalaevade püügitegevusega ühenduse vetest väljaspool, peavad olema ajakohastatud ja vastavalt vajadusele ligipääsetavad asjaomastele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele. Selleks on vaja luua ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem.

(12)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2). Nendes eeskirjades võidakse ette näha ka erandeid määruses sätestatud kohustustest, kui nimetatud kohustused tekitaksid tegevuse majandusliku tähtsusega võrreldes ebaproportsionaalse koormuse, kusjuures tõhususe huvides tuleks sellised erandid vastu võtta kasutades otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust.

(13)

Nii määrus (EÜ) nr 3317/94 kui ka 27. juuni 1994. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) (3) ja 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) sätted, milles käsitletakse kolmanda riigi kalalaevade juurdepääsu ühenduse vetele, (4) tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärgid

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, mis käsitlevad:

a)

loa andmist ühenduse kalalaevadele:

i)

püügitegevuseks kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ühenduse ja kõnealuse riigi vahel sõlmitud kalanduskokkuleppe raames või

ii)

püügitegevuseks, mille suhtes kohaldatakse kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on vastu võetud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni või samalaadse struktuuri raames, milles ühendus on osaline või lepinguväline koostööpartner (edaspidi piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon), või

iii)

püügitegevuseks ühenduse vetest väljapoole jäävas piirkonnas, mis ei kuulu kalanduskokkuleppe või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni reguleerimisalasse;

b)

loa andmist kolmandate riikide kalalaevadele püügitegevuseks ühenduse vetes;

ning loaga hõlmatud tegevustega seotud aruandekohustust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„leping” – kalanduskokkulepe, mis on sõlmitud või mille suhtes on vastu võetud otsus ajutise kohaldamise kohta kooskõlas asutamislepingu artikliga 300;

b)

„piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon” – allpiirkondlik või piirkondlik organisatsioon või samalaadne struktuur, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid mere elusressursside osas, mis jäävad organisatsiooni asutamiskonventsiooni või -lepingu alusel tema vastutusalasse;

c)

„püügitegevus” – kalapüük, kala hoidmine pardal, töötlemine ja ümberpaigutamine;

d)

„ühenduse kalalaev” – ühenduse kalalaev vastavalt 20. detsembri 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (5) artikli 3 punktile d;

e)

„ühenduse laevastikuregister” – ühenduse kalalaevastiku register vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikele 3;

f)

„kalapüügivõimalus” – kalapüügivõimalus vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktile q;

g)

„lubasid väljastav asutus” – asutus, mis vastutab loa andmise eest ühenduse laevade püügitegevuseks lepingu alusel või kolmanda riigi kalalaevadele püügitegevuseks ühenduse vetes;

h)

„kalapüügiluba” – õigus teostada püügitegevust kindlaksmääratud ajavahemikul, konkreetses piirkonnas või kalapüügiliigi puhul;

i)

„püügikoormus” – püügikoormus vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktile h;

j)

„elektrooniline andmeedastus” – andmeedastus elektroonilises vormis, mille sisu, formaadi ja edastusprotokolli määrab kindlaks komisjon või milles lepivad kokku lepingupooled;

k)

„kalapüügiliik” – kalalaevastiku osa, mis on määratud selliste kriteeriumide alusel nagu laeva tüüp, püügitegevuse liik ja kasutatavad püügivahendid;

l)

„tõsine rikkumine” – tõsine rikkumine vastavalt 24. juuni 1999. aasta nõukogu määrusele (EÜ) nr 1447/99, millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuvate käitumisviiside loetelu, (6) või tõsine rikkumine asjaomase lepingu alusel;

m)

„IUU-loetelu” – loetelu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud kalalaevadest, mille on kindlaks teinud piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon või komisjon vastavalt nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) (7);

n)

„ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem” – komisjoni poolt vastavalt artiklile 12 loodud teabesüsteem;

o)

„kolmanda riigi kalalaev” –

igas suuruses laev, millel põhi- või kõrvaltegevusalana tegeldakse kalatoodete püüdmisega;

laev, millele teistelt laevadelt laaditakse ümber kalatooteid, isegi kui kõnealusel laeval kalapüügiga ei tegelda;

laev, mille pardal kalatooted läbivad enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilustamine, naha eemaldamine, tükeldamine, külmutamine ja/või töötlemine,

ning mis sõidab kolmanda riigi lipu all ja/või on registreeritud kolmandas riigis.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS ÜHENDUSE VETEST VÄLJASPOOL

I JAGU

Üldsätted

Artikkel 3

Üldsäte

Ainult neil ühenduse kalalaevadel, millel on vastavalt käesolevale määrusele väljastatud kalapüügiluba, on õigus teostada püügitegevust ühenduse vetest väljaspool.

II JAGU

Püügitegevuse lubamine lepingute raames

Artikkel 4

Taotluste esitamine

1.   Hiljemalt viis tööpäeva enne asjakohases lepingus sätestatud tähtaega taotluste edastamiseks või kui lepingus ei ole tähtaega sätestatud, siis lepingus sätestatud korras, kuid ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide vastavate sätete kohaldamist, esitavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt taotlused asjaomastele kalalaevadele kalapüügiloa saamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlustes märgitakse laeva number ühenduse laevastikuregistris, laeva rahvusvaheline raadiokutsung ja muud asjaomase lepingu alusel nõutavad või kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusega sätestatavad andmed.

Artikkel 5

Kõlblikkuskriteeriumid

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse kalapüügiloa saamiseks üksnes selliste oma lipu all sõitvate laevade puhul:

a)

mis juba teostavad püügitegevust ning mis on eelmise 12 kuu jooksul asjaomase lepingu alusel toimunud püügitegevuse või uue lepingu puhul sellele eelnenud lepingu alusel toimunud püügitegevuse käigus täitnud, kui see on olnud asjakohane, lepingu alusel kõnealuseks ajavahemikuks ette nähtud tingimused;

b)

mille suhtes on kalapüügiloa taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul kohaldatud sanktsioonide kehtestamise menetlust tõsiste rikkumiste eest või mille puhul on kahtlustatud selliste rikkumiste toimepanemist vastavalt liikmesriigi õigusele ja/või laeva omanik on muutunud ning uus omanik tagab tingimuste täitmise;

c)

mis ei ole kantud IUU-loetellu;

d)

mille andmed ühenduse laevastikuregistris ja ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemis on täielikud ja täpsed;

e)

millel on komisjoni 3. augusti 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1281/2005 (kalalaevatunnistuste haldamise ja nendes sisalduva miinimumteabe kohta) (8) osutatud kalalaevatunnistus;

f)

mille kohta on olemas ja lubasid väljastavale asutusele kättesaadavad asjaomase lepingu alusel nõutavad andmed ning

g)

mille kohta esitatud taotlused kalapüügiloa saamiseks on kooskõlas asjaomase lepingu ja käesoleva määrusega.

2.   Iga liikmesriik tagab, et kalapüügilubade taotlused, mille edastamist ta taotleb, vastavad kõnealuse liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele asjaomase lepingu alusel.

Artikkel 6

Taotluste edastamine

1.   Komisjon edastab taotlused asjaomasele lubasid väljastavale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast liikmesriigilt taotluse saamist ning vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Komisjon vaatab loataotluste edastamise taotlused läbi, võttes arvesse:

a)

igale liikmesriigile nõukogu poolt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 või asutamislepingu artikli 37 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalusi ja

b)

asjaomases lepingus ja käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

3.   Komisjon kontrollib, et:

a)

artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud ning

b)

kalapüügilubade taotlused, mille edastamist asjaomane liikmesriik taotleb, vastavad asjaomase lepingu alusel kättesaadavatele kalapüügivõimalustele, võttes sealjuures arvesse kõikide liikmesriikide taotlusi.

Artikkel 7

Taotluste edastamata jätmine

1.   Komisjon ei edasta lubasid väljastavale asutusele taotlusi, mille puhul:

a)

liikmesriigi poolt artikli 4 lõike 2 kohaselt edastatud andmed on asjaomase laeva osas puudulikud;

b)

liikmesriigi kalapüügivõimalused ei ole asjaomase lepingu tehnilisi tingimusi arvesse võttes piisavad selle liikmesriigi esitatud taotluste rahuldamiseks;

c)

asjaomases lepingus ja käesolevas määruses sätestatud tingimused on täitmata.

2.   Ühe või mitme taotluse edastamata jätmisel teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile, ning esitab oma põhjendused.

Kui liikmesriik ei nõustu komisjoni esitatud põhjendustega, edastab ta komisjonile viie tööpäeva jooksul kogu teabe või kõik dokumendid, mis põhjendavad tema vastuväiteid. Komisjon vaatab taotluse saadud teabele tuginedes uuesti läbi.

Artikkel 8

Teavitamine

1.   Komisjon teatab viivitamata elektrooniliselt lipuliikmesriigile lubasid väljastava asutuse otsusest kalapüügiloa andmiseks või otsusest teatud kalalaevale kalapüügiluba mitte anda.

Kui lepingu alusel või lepingust tulenevalt nõutakse, saadetakse täiendavad ja originaaldokumendid paberkandjal ja/või elektroonilisel teel.

2.   Lipuliikmesriigid teavitavad viivitamata asjaomaste kalalaevade omanikke lõike 1 kohaselt saadud teabest.

3.   Kui lubasid väljastav asutus teatab komisjonile, et ta on otsustanud peatada või tühistada ühenduse kalalaevale lepingu alusel antud kalapüügiloa, teatab komisjon sellest viivitamata elektrooniliselt kõnealuse laeva lipuliikmesriigile. Lipuliikmesriik edastab kõnealuse teabe viivitamata asjaomase laeva omanikule.

4.   Komisjon viib lipuliikmesriigi ja asjaomase lubasid väljastava asutusega konsulteerides läbi kontrolli, et teha kindlaks kalapüügiloa väljastamisest keeldumise või peatamise otsuse vastavus asjaomase lepingu tingimustele, ning teavitab neid mõlemaid tulemustest.

Artikkel 9

Püügitegevuse jätkumine

1.   Kui:

kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsele kalanduskokkuleppele lisatud protokolli, milles on esitatud nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused, kehtivus on lõppenud, ning

komisjon on parafeerinud uue protokolli, kuid otsust selle sõlmimise või ajutise kohaldamise kohta ei ole veel vastu võetud,

siis võib komisjon kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates eelmise protokolli kehtivuse lõppemisest ja ilma et see piiraks nõukogu pädevust otsustada uue protokolli sõlmimise või ajutise kohaldamise üle, edastada kalapüügilubade taotlused käesoleva määruse kohaselt asjaomasele kolmandale riigile.

2.   Kalapüügiloa kehtivuse lõppemisel võivad ühenduse laevad, millel on asjaomase kalanduskokkuleppe alusel lubatud teostada püügitegevust, jätkata vastavalt selle lepingu alusel kehtestatud eeskirjadele lepingukohast püügitegevust maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast loa kehtivuse lõppemise kuupäeva, tingimusel et teaduslikud nõuanded seda lubavad.

3.   Sellega seoses kasutab komisjon lõike 1 puhul eelmises protokollis sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamise meetodit ja lõike 2 puhul kehtivas protokollis sätestatud meetodit.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste mittetäielik kasutamine kalandusalaste partnerluslepingute raames

1.   Kui kalandusalase partnerluslepingu raames selgub, käesoleva määruse artiklis 4 osutatud püügiloataotluste edastamise taotluste alusel, et kalapüügilubasid või ühendusele lepingu alusel jaotatud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike ja palub neil kinnitada, et nad ei kasuta nimetatud kalapüügivõimalusi. Kui vastust ei esitata tähtajaks, mille kohta nõukogu teeb otsuse kalandusalase partnerluslepingu sõlmimisel, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta antud perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult.

2.   Pärast asjaomaselt liikmesriigilt kinnituse saamist hindab komisjon kasutamata kalapüügivõimaluste kogumahtu ja teeb selle hinnangu teatavaks liikmesriikidele.

3.   Liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 2 osutatud kasutamata kalapüügivõimalusi, esitavad komisjonile loetelu kõigist laevadest, millele nad kavatsevad taotleda kalapüügiluba, ning kooskõlas artikliga 4 püügiloataotluste edastamise taotluse kõigi nende laevade kohta.

4.   Komisjon otsustab ümberjaotamise tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Kui asjaomane liikmesriik vaidlustab ümberjaotamise, siis teeb komisjon selle kohta otsuse vastavalt artikli 27 lõikes 2 sätestatud menetlusele, võttes arvesse I lisas sätestatud kriteeriume, ning teavitab sellest asjaomaseid liikmesriike.

5.   Käesoleva artikli kohane taotluste edastamine ei mõjuta mingil viisil kalapüügivõimaluste jaotamist või nende vahetamist liikmesriikide vahel kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 20.

6.   Kuni lõikes 1 osutatud tähtaegade kehtestamiseni on komisjonil õigus kohaldada lõigetes 1 kuni 4 sätestatud mehhanismi.

III JAGU

Lepingu reguleerimisalasse mittekuuluv püügitegevus

Artikkel 11

Üldsätted

1.   Ühenduse kalalaeva käitaja, kes kavatseb teostada püügitegevust avamerel vetes, mis ei kuulu lepingu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni reguleerimisalasse, teavitab sellisest tegevusest lipuliikmesriigi asutusi.

Ilma et see piiraks avamerel püügitegevust käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamist, tohivad ühenduse kalalaevad teostada püügitegevust avamerel vetes, mis ei kuulu lepingu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni reguleerimisalasse, kui nad on saanud oma lipuliikmesriigilt loa vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kümne päeva jooksul enne esimeses lõigus osutatud püügitegevuse algust laevadest, millele on antud luba esimese lõigu kohaseks püügitegevuseks, näidates ära loaga hõlmatud liigid, püügivahendid, ajavahemiku ja piirkonna.

2.   Liikmesriigid püüavad koguda teavet liikmesriikide kodanike ja kolmanda riigi vahel sõlmitud mis tahes kokkulepete kohta, mis võimaldavad tema lipu all sõitvatel laevadel teostada püügitegevust kolmanda riigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes, ning edastavad komisjonile elektrooniliselt asjaomaste laevade loetelu.

3.   Käesolev jagu kehtib üksnes üle 24 meetrise kogupikkusega laevade suhtes.

IV JAGU

Aruandekohustus ja püügikeeld

Artikkel 12

Ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem

1.   Komisjon loob ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemi, mis sisaldab käesoleva määruse kohaselt väljastatud püügilubadega seotud andmeid. Sel eesmärgil koostab komisjon turvalise veebilehe.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem sisaldaks püügilubadega seotud andmeid, mis on nõutavad lepingu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni raames. Nad tagavad kõnealuste andmete pideva ajakohastamise.

Artikkel 13

Saagi- ja püügikoormusaruandlus

1.   Ühenduse kalalaevad, millele on antud kalapüügiluba II või III jao alusel, edastavad iga nädal oma riigi pädevale asutusele andmed laeva saagi ja vajadusel püügikoormuse kohta. Komisjonil on andmetele taotluse korral juurdepääs.

Olenemata esimesest lõigust, edastavad üle 24 meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad vastavalt komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1566/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (9) alates 1. jaanuarist 2010 iga päev oma riigi pädevale asutusele andmed laeva saagi ja vajadusel püügikoormuse kohta. Sama kehtib alates 1. jaanuarist 2011 ka üle 15 meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes.

2.   Liikmesriigid koguvad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid ja esitavad komisjonile või komisjoni määratud asutusele elektrooniliselt enne iga kuu 15. kuupäeva andmed iga kalavaru, kalavarurühma või kalapüügiliigi püütud koguste kohta ning vajaduse korral asjaomase lepingu või seda lepingut rakendava määruse alusel andmed rakendatud püügikoormuse kohta nende lipu all sõitvate laevade kohta eelmise kuu jooksul lepingu reguleerimisalasse jäävates vetes ning eelmise kuue kuu jooksul kalapüügi kohta ühendusest väljapoole jäävates vetes, mis ei jää lepingu reguleerimisalasse.

3.   Komisjon otsustab vastavalt artikli 27 lõikes 2 sätestatud menetlusele, millises vormis käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud andmeid edastatakse.

Artikkel 14

Saagi ja püügikoormuse kontroll

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2371/2002 V peatüki sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid asjaomases lepingus sätestatud saagi- ja vajadusel püügikoormusaruandluse kohustuse täitmise.

Artikkel 15

Püügikeeld

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 26 lõike 4 ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 3 kohaldamist, keelustab liikmesriik viivitamata püügitegevuse vastava piirkonna, püügivahendi, kalavaru või kalavarurühma osas, kui ta leiab, et tema olemasolevad kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks. Selle sätte kohaldamine ei piira asjaomase lepingu erisätete kohaldamist.

2.   Kui liikmesriigi olemasolevad kalapüügivõimalused on väljendatud nii saagi kui püügikoormuse piirangutena, keelustab liikmesriik püügitegevuse vastava püügipiirkonna, püügivahendi, kalavaru või kalavarurühma osas kohe, kui üks neist võimalustest loetakse ammendatuks. Selleks et võimaldada selliste ammendamata kalapüügivõimaluste jätkuvat kasutamist, mis on suunatud ka ammendatud kalapüügivõimalustele, teatavad liikmesriigid komisjonile tehnilistest meetmetest, millel puudub negatiivne mõju ammendatud kalapüügivõimalustele. Selle sätte kohaldamine ei piira asjaomase lepingu erisätete kohaldamist.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata igast käesoleva artikli kohasest püügitegevuse keelustamise otsusest.

4.   Kui komisjon leiab, et ühenduse või liikmesriigi olemasolevad kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks, teatab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele ja palub neil keelustada püügitegevus vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3.

5.   Niipea kui püügitegevus on vastavalt lõikele 1 või 2 keelustatud, peatatakse asjaomase kalavaru või kalavarurühma jaoks antud kalapüügiluba.

Artikkel 16

Kalapüügilubade peatamine

1.   Kui kalanduskokkuleppe alusel lubasid väljastav asutus teatab komisjonile, et ta on otsustanud liikmesriigi lipu all sõitva laeva kalapüügiloa peatada või tühistada, teatab komisjon sellest viivitamata lipuliikmesriigile. Komisjon viib läbi asjakohased kontrollid, vastavalt asjaomases lepingus sätestatud menetlustele, vajaduse korral konsulteerides lipuliikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi lubasid väljastava asutusega, ning teatab tulemustest lipuliikmesriigile ja vajaduse korral kolmanda riigi lubasid väljastavale asutusele.

2.   Kui kolmanda riigi lubasid väljastav asutus peatab tema poolt ühenduse kalalaevale antud kalapüügiloa, peatab lipuliikmesriik lepingu alusel antud püügiloa kogu kalapüügiloa peatamise ajaks.

Kui kolmanda riigi lubasid väljastav asutus tühistab kalapüügiloa lõplikult, tühistab lipuliikmesriik viivitamatult asjaomasele laevale asjaomase lepingu alusel antud püügiloa.

3.   Komisjoni, ühenduse, liikmesriikide või lepinguosalise kolmanda riigi inspektorite koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded on vastuvõetavaks tõendiks iga liikmesriigi haldus- ja kohtumenetlustes. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel asjaomase liikmesriigi inspekteerimis- või järelevalvearuannetega.

V JAGU

Juurdepääs andmetele

Artikkel 17

Juurdepääs andmetele

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (10) sätestatud kohustuste täitmist, tehakse komisjonile või komisjoni määratud asutusele liikmesriigi poolt käesoleva peatüki kohaselt edastatud andmed turvalisel veebilehel, mis on seotud ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemiga, kättesaadavaks kõikidele asjaomastele kasutajatele, kellele on andnud selleks loa:

a)

liikmesriigid;

b)

komisjon või komisjoni määratud asutus, seoses kontrolli ja inspekteerimisega.

Neile isikutele kättesaadav teave piirdub andmetega, mida neil on vaja kalapüügilubade väljastamise menetluse ja/või inspekteerimistegevuse raames, ning neile kohaldatakse andmete konfidentsiaalsust reguleerivaid eeskirju.

2.   Ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemis registreeritud laeva omanikud või esindajad võivad saada registris olevatest andmetest elektroonilise koopia, kui nad edastavad komisjonile sellekohase ametliku taotluse oma riigi haldusasutuse kaudu.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS ÜHENDUSE VETES

Artikkel 18

Üldsätted

1.   Kolmanda riigi kalalaevadel on õigus:

a)

teostada püügitegevust ühenduse vetes, tingimusel et neile on väljastatud kalapüügiluba vastavalt käesolevale peatükile;

b)

saaki lossida, sadamas ümber laadida või töödelda, tingimusel et neil on eelnev luba liikmesriigilt, kelle vetes tegevus toimub.

2.   Kolmanda riigi kalalaevad, millel on antud kalendriaasta 31. detsembril luba teostada püügitegevust lepingu alusel, võivad jätkata püügitegevust kõnealuse lepingu alusel alates järgneva aasta 1. jaanuarist, kuni komisjon teeb vastavalt artiklile 20 otsuse asjaomastele laevadele kalapüügiloa andmise kohta nimetatud aastaks.

Artikkel 19

Kolmanda riigi taotluste edastamine

1.   Asjaomane kolmas riik edastab komisjonile kuupäeval, mil jõustub leping sellele riigile ühenduse vetes kalapüügivõimaluste andmise kohta, elektrooniliselt loetelu tema lipu all sõitvatest ja/või tema riigis registreeritud laevadest, mis kavatsevad neid kalapüügivõimalusi kasutada.

2.   Kolmanda riigi pädevad asutused edastavad asjaomases lepingus sätestatud või komisjoni määratud tähtajaks komisjonile elektrooniliselt tema lipu all sõitvate laevade kalapüügilubade taotlused, kus on märgitud laeva rahvusvaheline raadiokutsung ja kõik muud lepingu alusel nõutavad või kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusega sätestatud andmed.

Artikkel 20

Kalapüügilubade väljastamine

1.   Komisjon vaatab kalapüügilubade taotlused läbi, võttes arvesse kolmandale riigile antud kalapüügivõimalusi, ning väljastab kalapüügiload vastavalt nõukogu poolt vastuvõetud meetmetele ja asjaomase lepingu sätetele.

2.   Komisjon teavitab kolmanda riigi ja liikmesriikide pädevaid asutusi väljastatud kalapüügilubadest.

Artikkel 21

Kõlblikkuskriteeriumid

Komisjon väljastab kalapüügiloa ainult järgmistele kolmanda riigi laevadele:

a)

millel on õigus saada kalapüügiluba asjaomase lepingu alusel ja mis vajaduse korral sisalduvad nende laevade loetelus, mille kohta on teatatud, et nad teostavad püügitegevust kõnealuse lepingu alusel;

b)

mis on eelmise 12 kuu jooksul asjaomase lepingu alusel toimunud püügitegevuse käigus või uue lepingu puhul sellele eelnenud lepingu alusel toimunud püügitegevuse käigus täitnud, kui see on asjakohane, lepinguga kõnealuseks ajavahemikuks ettenähtud tingimusi;

c)

mille suhtes on 12 kuu jooksul enne kalapüügiloa taotlemist kohaldatud sanktsioonide kehtestamise menetlust tõsiste rikkumiste eest või mille puhul on kahtlustatud selliste rikkumiste toimepanemist vastavalt liikmesriigi õigusele ja/või mille omanik on muutunud ning uus omanik tagab tingimuste täitmise;

d)

mis ei ole kantud IUU-loetellu;

e)

mille kohta on kättesaadavad asjaomase lepingu alusel nõutavad andmed ning

f)

mille jaoks esitatud taotlused on kooskõlas asjaomase lepingu ja käesoleva peatükiga.

Artikkel 22

Üldised kohustused

Kolmanda riigi kalalaevad, millele on käesoleva peatüki kohaselt antud kalapüügiluba, järgivad ühise kalanduspoliitika sätteid kaitse- ja kontrollimeetmete kohta ning muid sätteid, mis reguleerivad asjaomases kalastusvööndis ühenduse kalalaevade püügitegevust, ning asjaomase lepingu sätteid.

Artikkel 23

Saagi ja püügikoormuse kontroll

1.   Kolmanda riigi kalalaevad, mis teostavad püügitegevust ühenduse vetes, edastavad oma riigi asutustele ja komisjonile või komisjoni määratud asutusele iga nädal andmed:

a)

mida nõutakse asjaomase lepinguga;

b)

mille komisjon on määranud vastavalt asjaomases lepingus sätestatud menetlusele või

c)

mis on ette nähtud vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Olenemata esimesest lõigust, edastavad üle 24 meetrise kogupikkusega kolmanda riigi kalalaevad need andmed elektrooniliselt iga päev alates 1. jaanuarist 2010. See kehtib alates 1. jaanuarist 2011 ka üle 15 meetrise kogupikkusega kolmanda riigi kalalaevade suhtes.

2.   Kui see on nõutud asjaomase lepingu alusel, kogub kolmas riik oma laevade poolt lõike 1 kohaselt edastatud püügiandmed ja edastab komisjonile või komisjoni määratud asutusele elektrooniliselt enne iga kuu 15. kuupäeva andmed iga kalavaru, kalavarurühma või kalapüügiliigi koguste kohta, mis tema lipu all sõitvad laevad püüdsid eelmise kuu jooksul ühenduse vetes.

3.   Lõikes 2 osutatud püügiandmed on liikmesriigile kättesaadavad taotluse korral ja tingimusel, et kohaldatakse andmete konfidentsiaalsust reguleerivaid eeskirju.

Artikkel 24

Püügikeeld

1.   Kui kolmandale riigile eraldatud kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele kolmandale riigile ja liikmesriikide pädevatele inspekteerimisasutustele. Selleks et võimaldada selliste ammendamata kalapüügivõimaluste jätkuvat kasutamist, mis on suunatud ka ammendatud püügivõimalustele, esitab kolmas riik komisjonile tehnilised meetmed, millel puudub negatiivne mõju ammendatud kalapüügivõimalustele. Selle sätte kohaldamine ei piira asjaomase lepingu erisätete kohaldamist.

2.   Alates komisjoni poolsest teavitamise kuupäevast loetakse kõnealuse riigi lipu all sõitvatele laevadele väljastatud kalapüügiload asjaomase püügitegevuse osas peatatuks ja nendel laevadel ei lubata enam asjaomast püügitegevust teostada.

3.   Kui lõike 2 kohast püügitegevuse peatamist kohaldatakse kõigi tegevuste suhtes, milleks on välja antud kalapüügiluba, käsitatakse neid kalapüügilubasid tühistatuna.

4.   Kolmas riik tagab, et asjaomaseid kalalaevu teavitatakse viivitamatult käesoleva artikli kohaldamisest ja et nad lõpetavad kõik asjaomased püügitegevused.

5.   Niipea kui püügitegevus on vastavalt lõikele 1 või 2 keelustatud, peatatakse asjaomase kalavaru või kalavarurühma jaoks antud kalapüügiluba.

Artikkel 25

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.   Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse alusel kohtumenetluse läbiviimist, teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamatult igast registreeritud rikkumisest, mis on seotud kolmanda riigi kalalaeva püügitegevusega ühenduse vetes asjaomase lepingu alusel.

2.   Kolmanda riigi kalalaevadele, mis ei ole täitnud asjaomases lepingus sätestatud kohustusi, ei anta kalalaevatunnistust ega kalapüügiluba kuni 12 kuu jooksul.

Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, millel ei lubata asjaomasest lepingust tulenevate eeskirjade rikkumise tõttu teostada püügitegevust ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

3.   Komisjon teatab liikmesriikide inspekteerimisasutustele lõike 2 kohaselt võetud meetmetest.

IV PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED

Artikkel 26

Üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need eeskirjad võivad ette näha ka erandeid käesolevas määruses sätestatud kohustustest, kui need kohustused tekitaksid ebaproportsionaalse koormuse võrreldes kõnealuse tegevuse majandusliku tähtsusega.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 20 tööpäeva.

V PEATÜKK

ÜHIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Rahvusvahelised kohustused

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira asjaomaste lepingute sätete ega nende sätete rakendamiseks kehtestatud ühenduse sätete kohaldamist.

Artikkel 29

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrusest (EMÜ) nr 2847/93 jäetakse välja artiklid 18, 28b, 28c ja 28d.

2.   Määrusest (EÜ) nr 1627/94 jäetakse välja artikli 3 lõige 2, artikli 4 lõige 2 ning artiklid 9 ja 10.

3.   Määrus (EÜ) nr 3317/94 tunnistatakse kehtetuks.

4.   Viiteid välja jäetud sätetele tõlgendatakse viidetena käesoleva määruse sätetele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 30

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 18 kohaldamist jätkatakse käesoleva määruse artiklis 13 nimetatud üksikasjalikke eeskirju kehtestava määruse jõustumiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  EÜT L 350, 31.12.1994, lk 13.

(2)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(4)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(5)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(6)  EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5.

(7)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(8)  ELT L 203, 4.8.2005, lk 3.

(9)  ELT L 340, 22.12.2007, lk 46.

(10)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.


I LISA

Artiklis 10 osutatud ümberjaotamise kriteeriumid

Kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

iga taotluse saabumiskuupäev;

ümberjaotamiseks kasutada olevad kalapüügivõimalused;

saadud taotluste arv;

taotlused esitanud liikmesriikide arv;

juhul kui kalapüügivõimalused põhinevad täielikult või osaliselt püügikoormuse või saagi kogusel, eeldatavalt rakendatav püügikoormus või iga asjaomase laeva hinnanguline saagi kogus.


II LISA

Määrus (EÜ) nr 1627/94

Käesoleva määruse vastav säte

Artikli 3 lõige 2

III peatükk

Artikli 4 lõige 2

III peatükk

Artikkel 9

Artiklid 19 kuni 21

Artikkel 10

Artikkel 25

Määrus (EMÜ) nr 2847/93

Käesoleva määruse vastav säte

Artikkel 18

Artikkel 13

Artikkel 28b

Artikkel 18

Artikkel 28c

Artikkel 22

Artikkel 28d

Artikkel 24


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

29.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/45


NÕUKOGU OTSUS,

8. juuli 2008,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

(2008/800/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

23. oktoobril 2006 volitas nõukogu komisjoni alustama ühenduse ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi Horvaatia Vabariigiga eemärgiga sõlmida ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(2)

Kõnealused läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ning protokoll tuleks ühenduse nimel alla kirjutada, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse.

(3)

Protokolli tuleks ajutiselt kohaldada alates 1. augustist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel kirjutama alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollile, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse.

Artikkel 2

Kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates 1. augustist 2007.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel, 8. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

C. LAGRADE


Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu PROTOKOLL, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

BULGAARIA VABARIIK,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi „liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ning

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendused”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon,

ühelt poolt ning

HORVAATIA VABARIIK,

teiselt poolt,

võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia (edaspidi „uued liikmesriigid”) ühinemist Euroopa Liiduga ja seega ühendusega 1. jaanuaril 2007

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping”) kirjutati alla 29. oktoobril 2001 Luxembourgis ja see jõustus 1. veebruaril 2005.

(2)

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemist käsitlevale lepingule (edaspidi „ühinemisleping”) kirjutati alla Luxembourgis 25. aprillil 2005.

(3)

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007.

(4)

Vastavalt ühinemislepingule lisatud ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse uute liikmesriikide ühinemine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kokku kõnealuse lepingu protokolli sõlmimise teel.

(5)

Vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 36 lõikele 3 on toimunud konsultatsioonid, et tagada kõnealuses lepingus deklareeritud ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vastastikuste huvidega arvestamine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

LEPINGUOSALISED

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinevad ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga, mis kirjutati alla 29. oktoobril 2001 Luxembourgis, võtavad vastu lepingu teksti, samuti lõppaktile lisatud ja samal kuupäeval alla kirjutatud ühisdeklaratsioonide ja ühepoolsete deklaratsioonide teksti ning võtavad kõnealuseid tekste arvesse samamoodi nagu teised ühenduse liikmesriigid.

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPINGU, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE TEKSTI MUUDATUSED

II JAGU

PÕLLUMAJANDUSTOOTED

Artikkel 2

Põllumajandustooted kitsamas tähenduses

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVa ja IVc lisa asendatakse käesoleva protokolli I lisa tekstiga.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVb ja IVd lisa asendatakse käesoleva protokolli II lisa tekstiga.

3.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVe lisa asendatakse käesoleva protokolli III lisa tekstiga.

4.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVf lisa asendatakse käesoleva protokolli IV lisa tekstiga.

5.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVg lisa asendatakse käesoleva protokolli V lisa tekstiga.

Artikkel 3

Kalandustooted

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Va lisa asendatakse käesoleva protokolli VI lisa tekstiga.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Vb lisa asendatakse käesoleva protokolli VII lisa tekstiga.

Artikkel 4

Töödeldud põllumajandustooted

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 I ja II lisa asendatakse käesoleva protokolli VIII lisa tekstiga.

Artikkel 5

Veine käsitlev leping

Dokumendi „Euroopa Ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vahelise vahelepingu kaubandusaspekte kohandav lisaprotokoll, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate läbirääkimiste tulemusi” I lisa (Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline leping vastastikuste kauplemissoodustuste kohta teatavate veinide puhul, millele on osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 27 lõikes 4) asendatakse käesoleva protokolli IX lisa tekstiga.

III JAGU

PÄRITOLUREEGLID

Artikkel 6

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 4 asendatakse käesoleva protokolli X lisa tekstiga.

ÜLEMINEKUSÄTTED

IV JAGU

Artikkel 7

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Horvaatia Vabariik võtab endale kohustuse, et ta ei esita nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muuda ega tühista kontsessioone vastavalt GATT 1994 artiklitele XXIV.6 ja XXVIII seoses ühenduse 2007. aasta laienemisega.

Artikkel 8

Kauba päritolu tõendamine ja halduskoostöö

1.   Horvaatia Vabariigi või uue liikmesriigi poolt nendevahelise sooduskorra või autonoomse korra raames nõuetekohaselt välja antud päritolutõendit aktsepteeritakse asjaomastes riikides, tingimusel et:

a)

kõnealune päritolu tagab tariifse sooduskohtlemise vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sisalduvatele tariifsetele soodusmeetmetele;

b)

päritolutõend ja veodokumendid on välja antud hiljemalt ühinemisele eelnenud kuupäeval;

c)

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

Kui kaup on deklareeritud impordiks Horvaatia Vabariigis või uues liikmesriigis enne ühinemise kuupäeva Horvaatia Vabariigi ja asjaomase uue liikmesriigi vahel kõnealusel ajal kohaldatud sooduskorra või autonoomse korra raames, võib aktsepteerida ka kõnealuste kordade raames tagantjärele välja antud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

2.   Horvaatia Vabariigil ja uutel liikmesriikidel on lubatud säilitada load, millega on nendevahelise sooduskorra või autonoomse korra raames antud „heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:

a)

kõnealune säte on olemas ka Horvaatia Vabariigi ja ühenduse vahel enne ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingus ning

b)

heakskiidetud eksportijad kohaldavad kõnealuse lepingu kohaselt kehtivaid päritolureegleid.

Need load asendatakse hiljemalt aasta pärast ühinemise kuupäeva uute lubadega, mis on välja antud vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tingimustele.

3.   Horvaatia Vabariigi või liikmesriikide pädevad tolliasutused aktsepteerivad lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduskorra ja autonoomse korra raames välja antud päritolutõendite järelkontrolli taotlusi kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi väljaandmist ning kõnealused asutused võivad selliseid taotlusi esitada kolme aasta jooksul pärast seda, kui nad on koos impordideklaratsiooniga esitatud päritolutõendi heaks kiitnud.

Artikkel 9

Transiitkaup

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sätteid võib kohaldada Horvaatia Vabariigist uude liikmesriiki või uuest liikmesriigist Horvaatia Vabariiki eksporditud kauba suhtes, mis on kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 4 sätetega ning ühinemise kuupäeval teel või ajutiselt ladustatud Horvaatia Vabariigis või asjaomases uues liikmesriigis asuvas tollilaos või vabatsoonis.

2.   Sellistel juhtudel võib võimaldada sooduskohtlemist, tingimusel et nelja kuu jooksul pärast ühinemise kuupäeva esitatakse impordiriigi tolliasutustele päritolutõend, mille on tagantjärele välja andnud ekspordiriigi tolliasutused.

Artikkel 10

2007. aasta kvoodid

2007. aastal arvutatakse uute tariifikvootide maht ja olemasolevate tariifikvootide mahu suurenemine põhimahtude põhjal pro rata, võttes arvesse enne 1. augustit 2007 möödunud ajavahemikku.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

V JAGU

Artikkel 11

Käesolev protokoll ja selle lisad on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu lahutamatu osa.

Artikkel 12

1.   Ühendus, keda esindab liikmesriikide nimel tegutsev Euroopa Liidu Nõukogu, ja Horvaatia Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teavitavad üksteist lõikes 1 osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad on antud hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 13

1.   Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2.   Kui kõik käesoleva protokolli heakskiitmiskirjad ei ole hoiule antud enne 1. augustit 2007, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. augustist 2007.

Artikkel 14

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja horvaadi keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 15

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tekst, lepingu lisad ja protokollid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, ning sellele lisatud lõppakt ja deklaratsioonid koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles ning nende tekst on originaaltekstiga võrdselt autentne (1). Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealused tekstid heaks.

Съставено в Брюксел на петнадесети юли две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el quince de julio de dos mil ocho.

V Bruselu dne patnáctého července dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den femtende juli to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten Juli zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta juulikuu viieteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα πέντε Ιουλίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the fifteenth day of July in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le quinze juillet deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì quindici luglio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada piecpadsmitajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų liepos penkioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év július tizenötödik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħmistax-il jum ta' Lulju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de vijftiende juli tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli dnia piętnastego lipca roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em quinze de Julho de dois mil e oito.

Întocmit la Bruxelles, la data de cincisprezece iulie 2008.

V Bruseli dňa pätnásteho júla dvetisícosem.

V Bruslju, dne petnajstega julija leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä viidentenätoista päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den femtonde juli tjugohundraåtta.

Sastavljeno u Bruxellesu, dana petnaestog srpnja godine dvije tisuće osme.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Za države članice

Image

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropski skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

Za Europske zajednice

Image

За Република Хърватия

Por la República de Croacia

Za Chorvatskou republiku

For Republikken Kroatien

Für die Republik Kroatien

Horvaatia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Κροατίας

For the the Republic of Croatia

Pour la République de Croatie

Per la Repubblica di Croazia

Horvātijas Republikas vārdā

Kroatijos Respublikos vārdu

a Horvát Köztársaság részéről

r-Repubblika tal-Kroazja

Voor de Republiek Kroatië

W imieniu Republiki Chorwacji

Pela República da Croácia

Pentru Republica Croaţia

Za Chorvátsku republiku

Za Republiko Hrvaško

Kroatian tasavallan puolesta

På Republiken Kroatiens vägnar

Za Republiku Hrvatsku

Image


(1)  Lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelne versioon avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.

I LISA

IVa ja IVc LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (piiramata koguste tollimaksuvabastus) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti a taandele i ja artikli 27 lõike 3 punkti b taandele i

Horvaatia tariifikood (1)

0105 19 20

1001 10 00

2005 60 00

2009 80 99 10

0105 19 90

1002 00 00 10

2007 91

2009 80 99 20

0106 90 00 10

1003 00 10

2008 19

2009 90 11

0205 00

1004 00 00 10

2008 20

2009 90 19

0206

1005 10

2008 30

2009 90 21

0208

1006

2008 80

2009 90 29

0407 00 30

1007 00

2008 99 36

2009 90 39 10

0407 00 90

1008

2008 99 38

2009 90 49 10

0410 00 00

1106

2008 99 49 10

2009 90 59 10

0504 00 00

1108

2008 99 67 10

2009 90 79 10

0604

1109 00 00

2008 99 99 10

2009 90 97 10

0714

1209

2009 11

2009 90 98 10

0801

1210

2009 19 11

2301

0802

1211

2009 19 19

2302 10

0803 00

1212 99 30

2009 19 98 10

2302 40

0804 10 00

1212 99 41

2009 29 11

2303 10

0804 30 00

1212 99 49

2009 29 19

2303 20

0805 40 00

1212 99 70

2009 29 99 10

2303 30 00

0805 50

1213 00 00

2009 39 11

2304 00 00

0805 90 00

1214

2009 39 19

2305 00 00

0806 20

1301

2009 39 39 10

2306 41 00

0807 20 00

1302

2009 49 11

2306 49 00

0811

1501 00 11

2009 49 19

2306 90 05

0812

1501 00 19 10

2009 49 99 10

2307 00

0813

1501 00 90

2009 79 11

2308 00

0814 00 00

1502 00

2009 79 19

2309 10

0901 11 00

1503 00

2009 79 99 10

 

0901 12 00

1504

2009 80 11

 

0902

1516 10

2009 80 19

 

0904

1603 00

2009 80 34

 

0905 00 00

1702 11 00

2009 80 35

 

0906

1702 19 00

2009 80 36

 

0907 00 00

1702 60

2009 80 38

 

0908

1703 10 00

2009 80 69 10

 

0909

2003 10

2009 80 96 10

 

0910

2003 20 00

2009 80 97 10

 


(1)  Vastavalt Horvaatia tollitariifistikule, avaldatud muudetud kujul väljaandes NN 134/2006.

II LISA

IVb JA IVd LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (tollimaksuvabastus kvoodi piires alates 1. augustist 2007) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti a taandele ii ja artikli 27 lõike 3 punkti c taandele i

Horvaatia tariifikood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot (tonnides)

Aastane kasv (tonnides)

0103 91

0103 92

Elussead, v.a tõupuhtad aretusloomad

625

25

0104

Eluslambad ja -kitsed

1 500

0201

Värske või jahutatud veiseliha

200

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha

1 325

5

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups

870

30

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber

545

15

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

17 250

150

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- jm magusainelisandiga

17 750

700

0405 10

Või

330

10

0406

Juust ja kohupiim

2 500

100

0406, v.a 0406 90 78

Juust ja kohupiim, v.a Gouda

800

0406 90 78

Gouda

350

0409 00 00

Naturaalne mesi

20

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

12

0602 90 10

Seeneniidistik

9 400

0701 90 10

Kartulid, värsked või jahutatud, tärklise tootmiseks

1 000

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

9 375

375

0703 20 00

Küüslauk, värske või jahutatud

1 250

50

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

1 050

0805 10

Apelsinid, värsked või kuivatatud

31 250

1 250

0805 20

Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud

3 000

120

0806 10

Viinamarjad, värsked

10 000

400

0808 10 (1)

Õunad, värsked

5 800

 

0809 10 00

Aprikoosid, värsked

1 250

50

0810 10 00

Maasikad, värsked

250

10

1002 00 00

Rukis

1 000

100

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist

250

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid

100

1206 00

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata

125

5

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1 230

10

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

450

20

1514 19

1514 99

Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, v.a toorõli

100

1602 41

1602 42

1602 49

Muud sealihast, rupsist või verest tooted ja konservid

375

15

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

7 125

285

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

6 150

240

2004 90

Muud köögiviljad, sh segud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud

125

5

2005 91 00

2005 99

Muud köögiviljad, sh segud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata

200

2007 99

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a homogeenitud tooted ja tsitrusviljadest

130

2009 12 00

2009 19 91

2009 19 98

Apelsinimahl, külmutamata, Brixi arvuga kuni 67

2 250

90

2009 71

2009 79

2009 80

2009 90

Õunamahl, muu puu- või köögivilja- või marjamahl, mahlasegud

200

2009 80 50

2009 80 61

2009 80 63

2009 80 69

2009 80 71

2009 80 73

2009 80 79

 

 

 

 

Muu puu- või köögivilja- või marjamahl, Brixi arvuga kuni 67

375

15

2009 80 85

2009 80 86

2009 80 88

2009 80 89

2009 80 95

2009 80 96

2009 80 97

2009 80 99

 

 

 

2106 90 30

2106 90 51

2106 90 55

2106 90 59

Mujal nimetamata toiduvalmistised: lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid

550

2302 30

Kliid, pebred jm nisu tuulamise, jahvatamise vm töötlemise jäägid, granuleerimata või granuleeritud

6 200

2309 90

Loomasöödana kasutatavad tooted, v.a kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud

1 350


(1)  Kvoot jaotatakse ajavahemikul 21. veebruarist kuni 14. septembrini.

III LISA

IVe LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (enamsoodustusrežiimi tollimaksude 50-protsendiline vähendamine piiramatute koguste puhul) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti c taandele ii

Horvaatia tariifikood

Kirjeldus

0104

Eluslambad ja -kitsed

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

 

massiga kuni 185 g:

0105 12 00

– –

kalkunid

 

muud:

0105 94 00

– –

kanad liigist Gallus domesticus

0105 94 00 30

– – –

noor munakana

0105 94 00 40

– – –

muneja kana

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

 

kodulindude munad:

0407 00 30

– –

muud:

0407 00 30 40

– – –

kalkunimunad

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata)

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

 

röstitud kohv:

0901 21 00

– –

kofeiiniga

0901 22 00

– –

kofeiinivaba

1003 00

Oder:

1003 00 90

muud:

1003 00 90 10

– –

õlletootmiseks

1004 00 00

Kaer

1005

Maisiterad:

1005 90 00

muud

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 30

glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

1702 40

glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 40 00

herned (Pisum sativum)

 

aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp):

2005 51 00

– –

aedoad, poetatud

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

2008 50

aprikoosid

2008 70

virsikud, k.a nektariinid

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

 

ananassimahl:

2009 41

– –

Brixi arvuga kuni 20:

2009 41 10

– – –

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga

 

viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 69

– –

muud

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamise, jahvatamise vm töötlemise jäägid, granuleerimata või granuleeritud:

2302 30

nisust

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

2306 90

muud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 90

muud

IV LISA

IVf LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (enamsoodustusrežiimi tollimaksude 50-protsendiline vähendamine kvoodi piires alates 1. augustist 2007) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti c taandele iii

Horvaatia tariifikood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot

(tonnides)

Aastane kasv

(tonnides)

0102 90

Elusveised, v.a tõupuhtad aretusloomad

250

10

0202

Külmutatud veiseliha

3 750

150

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

9 125

365

0701

Kartulid, värsked või jahutatud

15 000

600

0703 10

0703 90 00

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud

12 790

500

0704 90 10

Valge peakapsas ja punane peakapsas, värske või jahutatud

160

0706 10 00

Porgand ja naeris, värske või jahutatud

140

0706 90 30

0706 90 90

Mädarõigas (Cochlearia armoracia), söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud (ei kehti juurselleri kohta)

110

0807 11 00

0807 19 00

Värsked melonid (k.a arbuusid)

7 035

275

0808 10

Õunad, värsked

6 900

300

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist

1 025

45

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid

9 750

390

1107

Linnased, röstitud või röstimata

19 750

750

1517 10 90

Margariin, v.a vedel margariin, v.a margariin piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

150

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

2 250

90

1602 10 kuni

1602 39,

1602 50 kuni

1602 90

Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid, v.a sealihast, -rupsist või -verest

650

30

2009 50

2009 90

Tomatimahl; mahlasegud

100

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed

250

10

V LISA

IVg LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile g)

Käesolevas lisas loetletud kaupade suhtes kohaldatakse lisas nimetatud tollimakse alates 1. augustist 2007

Horvaatia tariifikood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot (tonnides)

Kohaldatav tollimaks kvootide raames

0102 90 05

0102 90 21

0102 90 29

0102 90 41

0102 90 49

0102 90 71

Elus koduveised massiga kuni 300 kg ja tapmiseks ette nähtud pullid massiga kuni 300 kg, välja arvatud tõupuhtad aretusloomad

9 000

15 %

0103 91

0103 92

Elussead, v.a tõupuhtad aretusloomad

2 550

15 %

ex ex 0105 94 00

Eluskanad liigist Gallus domesticus massiga üle 185 g, kuid mitte üle 2 000 g

90

10 %

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

3 570

25 %

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

12 600

4,2 eurot/100 kg

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud

200

10 %

0709 51 00

0709 59 10

0709 59 30

0709 59 90

Seened, värsked või jahutatud

400

10 %

0709 60 10

Paprika, värske või jahutatud

400

12 %

0710 21 00

0710 22 00

0710 90 00

Külmutatud hernes (Pisum sativum), aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.) ja köögiviljasegud, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud

1 500

7 %

1001 90 99

Speltanisu, harilik nisu ja meslin, v.a seemneks

20 800

15 %

1005 90 00

Maisiterad, v.a seemneks

20 000

9 %

1206 00 91

1206 00 99

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

2 160

6 %

1517 10 90

Margariin, v.a vedel margariin, v.a margariin piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1 200

20 %

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

1 900

10 %

1602 10 00 kuni 1602 39

Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid:

homogeenitud tooted

mis tahes looma maksast

rubriigi 0105 kodulindudest

240

10 %

1602 41

1602 42

1602 49

Muud sealihast, -rupsist või -verest tooted ja konservid

180

10 %

1702 40

Glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

1 000

5 %

1703 90 00

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, v.a suhkruroomelass

14 500

14 %

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

1 740

15 %

2008 50

2008 60

2008 70

Aprikoosid, kirsid ja virsikud, k.a nektariinid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholisandiga või ilma

22

6 %

VI LISA

Va LISA

Artikli 28 lõikes 1 loetletud tooted

Järgmiste Horvaatiast pärit toodete Euroopa Ühendusse importimisel kohaldatakse järgmisi soodustusi

CN-kood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot

0301 91 10

0301 91 90

0302 11 10

0302 11 20

0302 11 80

0303 21 10

0303 21 20

0303 21 80

0304 19 15

0304 19 17

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

0304 29 15

0304 29 17

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

0305 49 45

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 30 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0301 93 00

0302 69 11

0303 79 11

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 210 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 61

0303 79 71

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 35 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 94

ex 0303 77 00

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Kiviahven (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 650 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

1604

Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad

Tariifikvoot: 1 585 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: vähendatud tariif, vt allpool

Tariifikvoote ületavate koguste puhul on kõikide rubriiki 1604 kuuluvate toodete suhtes, välja arvatud töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, rakendatav tollimaks 50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust. Töödeldud ja konserveeritud sardiinide ja anšooviste puhul, mis ületavad tariifikvoote, rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksu.

VII LISA

Vb LISA

Artikli 28 lõikes 2 loetletud tooted

Järgmiste Euroopa Ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatakse järgmisi soodustusi

CN-kood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot

0301 91 10

0301 91 90

0302 11 10

0302 11 20

0302 11 80

0303 21 10

0303 21 20

0303 21 80

0304 19 15

0304 19 17

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

0304 29 15

0304 29 17

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

0305 49 45

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 25 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0301 93 00

0302 69 11

0303 79 11

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 30 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 61

0303 79 71

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 35 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 94

ex 0303 77 00

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Kiviahven (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 60 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

1604

Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad

Tariifikvoot: 315 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: vähendatud tariif, vt allpool

Tariifikvoote ületavate koguste puhul on kõikide rubriiki 1604 kuuluvate toodete suhtes, välja arvatud töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, rakendatav tollimaks 50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust. Töödeldud ja konserveeritud sardiinide ja anšooviste puhul, mis ületavad tariifikvoote, rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksu.

VIII LISA

I LISA

Horvaatiast pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud

(Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 25 loetletud tooted)

Järgmiste Horvaatiast pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.

CN-kood

Kauba kirjeldus

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

jogurt:

 

– –

lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – –

üle 27 % massist

 

– – –

muul kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

muud:

 

– –

lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

 

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – –

üle 27 % massist

 

– – –

muul kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – –

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

piimarasvavõided:

0405 20 10

– –

rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– –

rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

 

muud:

0511 99

– –

muud:

 

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 39

– – – –

muud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

 

– –

köögiviljad:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –

lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 20

pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

1302 20 10

– –

kuivatatud

1302 20 90

– –

muud

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1505 00 10

villarasv, töötlemata

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –

hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– –

piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

muud:

1517 90 10

– –

piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

 

– –

muud:

1517 90 93

– – –

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

linoksiin

 

muud:

1518 00 91

– –

loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

 

– –

muud:

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –

muud

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1521 90

muud:

 

– –

meevaha ja muude putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1521 90 99

– – –

muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

degraa (parkerasv)

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

 

täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –

muna sisaldavad

1902 19

– –

muud

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

muud pastatooted

1902 40

kuskuss:

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

muud:

2001 90 30

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –

palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

kartulid:

 

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

kartulid:

2005 20 10

– – –

jahu või helvestena

2005 80 00

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –

maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

 

muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

2008 91 00

– –

palmipungad

2008 99

– –

muud:

 

– – –

piirituselisandita:

 

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

2102 10

aktiivpärmid

2102 20

mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

 

– –

mitteaktiivsed pärmid:

2102 20 11

– – –

tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

2102 20 19

– – –

muud

2102 30 00

valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 10 00

sojakaste

2103 20 00

ketšup jm tomatikastmed

2103 30

sinepipulber ja valmissinep:

2103 30 90

– –

valmissinep

2103 90

muud:

2103 90 90

– –

muud

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

muud

2106 90 20

– –

alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

 

– –

muud:

2106 90 92

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

– – –

muud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid:

2208 40

rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

2208 90

muud

 

– –

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; nõudes mahuga:

2208 90 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 99

– – –

üle 2 liitri

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

 

muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –

D-glütsitool (sorbitool):

2905 45 00

– –

glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

muud:

 

– –

õlivaigudekstraktid

3301 90 21

– – –

lagritsast ja humalast

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

 

– –

kasutamiseks jookide tootmisel:

 

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

 

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

kaseiin:

3501 10 50

– –

tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks

3501 10 90

– –

muud

3501 90

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –

dekstriinid

 

– –

muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –

muud

3505 20

liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

 

tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

3823 11 00

– –

stearhape

3823 12 00

– –

olehape

3823 13 00

– –

tallõli rasvhapped

3823 19

– –

muud

3823 70 00

tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

II LISA

Loetelu nr 1: ühendusest pärit tooted, mille puhul Horvaatia kaotab tollimaksud

CN-kood

Kirjeldus

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

 

muud:

0511 99

– –

muud:

 

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – –

töötlemata kujul

0511 99 39

– – – –

muud

0511 99 85

– – –

muud:

ex 0511 99 85

– – – –

hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

 

– –

köögiviljad:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

1212 20 00

mere- ja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –

lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 19

– –

muud

1302 20

pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

 

taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– –

agar-agar

1302 32

– –

jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – –

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

muud:

1515 90 11

– –

tungaõli; jojoobi- ja oiticica-õli; mürdivaha ja Jaapani vaha; nende fraktsioonid:

ex 1515 90 11

– – –

jojoobiõli ja selle fraktsioonid

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –

hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

linoksiin

 

muud:

1518 00 91

– –

loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

 

– –

muud:

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –

muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

degraa (parkerasv)

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 50 00

keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 10

– –

keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1704 10

närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1901 10 00

jaemüügiks pakendatud imikutoidud

1901 20 00

segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

1901 90

muud

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

 

täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –

muna sisaldavad

1902 19

– –

muud

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

muud pastatooted

1902 40

kuskuss

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

muud:

2001 90 30

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –

palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

kartulid:

 

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

kartulid:

2005 20 10

– –

jahu või helvestena

2005 80 00

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –

maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

 

muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

2008 91 00

– –

palmipungad

2008 99

– –

muud:

 

– – –

piirituselisandita:

 

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

muud:

2106 90 20

– –

alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

 

– –

muud:

2106 90 92

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

– – –

muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

2201 90 00

muud

2203 00

Linnaseõlu

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid:

2208 20

piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest

2208 30

viski

2208 40

rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

2208 50

džinn ja genever:

2208 60

viin

2208 70

liköörid ja kordialid

2208 90

muud:

 

– –

arrak nõudes mahuga:

2208 90 11

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 19

– – –

üle 2 liitri

 

– –

ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid) nõudes mahuga:

2208 90 33

– – –

kuni 2 liitrit:

ex 2208 90 33

– – – –

pirni- või kirsiviin, v.a ploomiviin (slivovits)

2208 90 38

– – –

üle 2 liitri:

ex 2208 90 38

– – – –

pirni- või kirsiviin, v.a ploomiviin (slivovits)

 

– –

muud piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid nõudes mahuga:

 

– – –

kuni 2 liitrit:

2208 90 41

– – – –

Ouzo

 

– – – –

muud:

 

– – – – –

piiritusjoogid (v.a liköörid):

 

– – – – – –

aetud puuviljadest või marjadest:

2208 90 45

– – – – – – –

kalvados

2208 90 48

– – – – – – –

muud

 

– – – – – –

muud:

2208 90 52

– – – – – – –

korn

2208 90 54

– – – – – – –

tequila

2208 90 56

– – – – – – –

muud

2208 90 69

– – – – –

muud alkohoolsed joogid

 

– – –

üle 2 liitri:

 

– – – –

piiritusjoogid (v.a liköörid):

2208 90 71

– – – – –

aetud puuviljadest või marjadest

2208 90 75

– – – – – –

tequila

2208 90 77

– – – – –

muud

2208 90 78

– – – –

muud alkohoolsed joogid

 

– –

denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; nõudes mahuga:

2208 90 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 99

– – –

üle 2 liitri

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

2402 10 00

tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

 

muud:

2403 91 00

– –

„homogeenitud” või „taastatud” tubakas

2403 99

– –

muud

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

 

muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –

D-glütsitool (sorbitool):

2905 45 00

– –

glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

muud:

 

– –

õlivaigudekstraktid:

3301 90 21

– – –

lagritsast ja humalast

3301 90 30

– – –

muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

 

– –

kasutamiseks jookide tootmisel:

 

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

 

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

kaseiin:

3501 90

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –

dekstriinid

 

– –

muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –

muud

3505 20

liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

 

tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

3823 11 00

– –

stearhape

3823 12 00

– –

olehape

3823 13 00

– –

tallõli rasvhapped

3823 19

– –

muud

3823 70 00

tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

Loetelu nr 2: ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatavad kvoodid ja tollimaksud

Märkus: käesolevas tabelis loetletud toodete puhul kohaldatakse allpool sätestatud tariifikvootide raames tollimaksu nullmäära. Kõnealuseid koguseid ületavate koguste puhul kohaldatav tollimaks on 50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust.

CN-kood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot

0403 10 51

0403 10 53

0403 10 59

0403 10 91

0403 10 93

0403 10 99

0403 90 71

0403 90 73

0403 90 79

0403 90 91

0403 90 93

0403 90 99

Petipiim, kalgendatud piim ja koor; jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

2 390 tonni

0405 20 10

0405 20 30

Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid mitte üle 75 % massist

68 tonni

1517 10 10

1517 90 10

1517 90 93

Margariin ja söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle fraktsioonidest piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist; söödavad segud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

700 tonni

2201 10 11

2201 10 19

2201 10 90

Mineraalvesi ja gaseeritud vesi

16 907 tonni

2205 10 10

2205 10 90

2205 90 10

2205 90 90

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

420 hl

ex 2208 90 33

ex 2208 90 38

Ploomiviin (slivovits) alkoholisisaldusega alla 80 % mahust;

170 hl

2402 20 10

2402 20 90

2402 90 00

Tubakat sisaldavad sigaretid; sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubaka aseainetest

35 tonni

2403 10 10

2403 10 90

Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid

42 tonni

Loetelu nr 3: ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatavad kvoodid ja tollimaksud

Märkus: käesolevas tabelis loetletud toodete puhul kohaldatakse allpool sätestatud tariifikvootide raames tollimaksu nullimäära. Kõnealuseid koguseid ületavate koguste puhul kohaldatav tollimaks on 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust.

CN-kood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot (tonnides)

1704 90 10

1704 90 30

1704 90 51

1704 90 55

1704 90 61

1704 90 65

1704 90 71

1704 90 75

1704 90 81

1704 90 99

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), v.a närimiskumm, mis ei sisalda kakaod

1 250

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

2 410

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

4 390

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

1 430

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja juurviljamahlad

18 100

Loetelu nr 4: ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatavad kvoodid ja tollimaksud

Märkus: käesolevas tabelis loetletud toodete puhul kohaldatakse allpool sätestatud aastaste tariifikvootide raames tollimaksu nullmäära. Kvooti ületavate koguste puhul kohaldatakse II lisa protokolli nr 3 loetelus nr 1sätestatud tingimusi.

CN-kood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot (tonnides)

2103 90 30

2103 90 90

Aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit; muud kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks, vürtsi- ja maitseainesegud, välja arvatud sojakaste, ketšup ja muud tomatikastmed ning vedel mango-chutney

300

IX LISA

I LISA

EUROOPA ÜHENDUSE JA HORVAATIA VABARIIGI VAHELINE LEPING VASTASTIKUSTE KAUPLEMISSOODUSTUSTE KOHTA TEATAVATE VEINIDE PUHUL

1.

Järgmiste Horvaatia Vabariigist pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatakse 1. augustist 2007 järgmisi soodustusi:

CN-kood

Kauba kirjeldus

Kohaldatav tollimaks

Aastane kogus (hl)

Aastane kasv (hl)

Erisätted

ex 2204 10

ex 2204 21

Kvaliteetvahuvein

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

44 000

10 000

(1), (2)

ex 2204 29

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

29 000

0

(2)

(1)

Eeldades, et eelmisel aastal kasutati vähemalt 80 % lubatud mahust, suurendatakse iga aasta rubriikide ex 2204 10 ja ex 2204 21 puhul kohaldatavat kogukvooti ja rubriigi ex 2204 29 kvooti kuni 98 000 hektoliitrini.

(2)

Lepinguosalise taotlusel võib pidada konsultatsioone kvootide kohandamiseks, koguste rubriigi ex 2204 29 suhtes kohaldatava kvoodi alt rubriikide ex 2204 10 ja ex 2204 21 suhtes kohaldatava kvoodi alla viimise teel.

2.

Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Horvaatia Vabariigis ekspordisubsiidiume.

3.

Järgmiste ühendusest pärit toodete importimisel Horvaatia Vabariiki kohaldatakse alates 1. augustist 2007 järgmisi soodustusi:

Horvaatia tollitariifi kood

Kirjeldus

Kohaldatav tollimaks

Aastane kogus (hl)

Aastane kasv (hl)

Erisätted

ex 2204 10

ex 2204 21

Kvaliteetvahuvein

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

14 000

800

(1)

ex 2204 29

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

8 000

0

 

ex 2204

Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

50 % ESRist

900

0

 

(1)

Eeldades, et eelmisel aastal kasutati vähemalt 80 % lubatud mahust, suurendatakse kvooti iga aasta kuni 18 000 hektoliitrini.

4.

Horvaatia Vabariik määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduses ekspordisubsiidiume.

5.

Käesolev leping käsitleb veine, mis:

a)

on toodetud värsketest, täielikult kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud ja sealt koristatud viinamarjadest;

b)

i)

pärinevad EList ja on toodetud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotises viidatud veinivalmistustavadele ja -menetlustele;

ii)

pärinevad Horvaatia Vabariigist ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis vastavalt Horvaatia õigusaktidele reguleerivad veinivalmistustavasid ja -menetlusi. Nimetatud veinivalmistuseeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

6.

Käesolevas lepingus sätestatud soodustustega saab veini importida vastastikku tunnustatud ja ühiselt koostatud nimekirjades esineva ametliku asutuse väljastatud tunnistuse alusel, mille järgi kõnealune vein vastab punkti 5 alapunkti b nõuetele.

7.

Hiljemalt 2005. aasta esimeses kvartalis tutvuvad lepinguosalised põhjalikult võimalustega anda teineteisele täiendavaid soodustusi, arvestades lepinguosalistevahelise veinikaubanduse arengut.

8.

Lepinguosalised tagavad, et muud meetmed ei sea vastastikku antud soodustusi kahtluse alla.

9.

Kummagi lepinguosalise taotlusel peetakse konsultatsioone kõigis käesoleva lepingu toimimisega seotud küsimustes.

10.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Horvaatia Vabariigi territooriumi suhtes.

X LISA

PROTOKOLL NR 4,