ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu
Teataja
L 275
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
51. köide
16. oktoober 2008
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 275 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. köide |
|
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1004/2008, 15. oktoober 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 39 ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 7 ( 1 ) |
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
|
2008/799/EÜ |
|
|
|
* |
|
|
|
IV Muud aktid |
|
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
|
EMP ühiskomitee |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1000/2008,
13. oktoober 2008,
millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,
võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
Juulis 2002 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtiv meede”) määraga 21 % Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärineva CN-koodi ex 2921 42 10 (TARICi koodi 2921421060) alla kuuluva sulfaniilhappe impordi suhtes ning jääktollimaksu määraga 18,3 % Indiast pärineva impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid algmääruse artikli 5 põhjal algatatud dumpinguvastase menetluse (edaspidi „esialgne uurimine”) tulemustel. |
|
(2) |
Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) Indiast pärineva sama toote impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu määraga 7,1 %. |
|
(3) |
Eespool nimetatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate menetluste raames kiitis komisjon otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks India eksportiva tootja Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse. |
|
(4) |
Pärast algmääruse artikli 12 kohase absorptsioonivastase kordusuurimise läbiviimist suurendas nõukogu veebruaris 2004 määrusega (EÜ) nr 236/2004 (5) Hiinast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tõstes selle 21 protsendilt 33,7 protsendile. |
|
(5) |
Detsembris 2003 teatas Kokan komisjonile, et soovib oma kohustusest vabatahtlikult taganeda. Seetõttu tunnistati komisjoni otsus kohustuse heakskiitmise kohta komisjoni otsusega 2004/255/EÜ (6) kehtetuks. |
|
(6) |
Aprillis 2005 algatas komisjon (7) pärast Kokani esitatud taotluse saamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja määruse (EÜ) nr 2026/97 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (8) (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”)) artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise, milles piirduti Kokani pakutava järgneva kohustuse vastuvõetavuse uurimisega. |
|
(7) |
Otsusega 2006/37/EÜ (9) kiitis komisjon heaks Kokani dumpinguvastase ja tasakaalustava menetlusega seoses pakutud järgnenud kohustuse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes. |
|
(8) |
Samal ajal muudeti määrusega (EÜ) nr 123/2006 (10) määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ja määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, et võtta arvesse eespool nimetatud kohustuse heakskiitmist. |
2. Läbivaatamistaotlus
|
(9) |
Pärast eelseisva aegumise teadaande (11) avaldamist sai komisjon 24. aprillil 2007 taotluse aegumise läbivaatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Kõnealuse taotluse esitasid kaks ühenduse tootjat (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab 100 % ühenduse sulfaniilhappe toodangust. |
|
(10) |
Taotluse esitajad väitsid ja esitasid esmapilgul usutavad tõendid dumpingu tõenäolise jätkumise ja/või kordumise ning ühenduse tootmisharule tekkiva kahju kordumise kohta seoses Hiinast ja Indiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärineva sulfaniilhappe impordiga. |
|
(11) |
Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumisläbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 24. juulil 2007Euroopa Liidu Teatajas (12) algatamise kohta avaldatud teadaandes aegumisläbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. |
3. Paralleelne uurimine
|
(12) |
24. juulil 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadaandega (13) algatas komisjon vastavalt subsiidiumivastaste algmääruse artiklile 18 ka aegumisläbivaatamise Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete kohta. See uurimine veel kestab. |
|
(13) |
29. septembril 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadaandega (14) algatas komisjon vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artiklile 19 omal algatusel osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus subsideerimise tasandiga, sest komisjoni käsutuses oli piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mille kohaselt olid meetmete kehtestamise aluseks olnud subsideerimisega seotud asjaolud muutunud ning need muutused olid püsiva iseloomuga. See uurimine veel kestab. |
4. Uurimine
4.1. Uurimisperiood
|
(14) |
Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 200631. märtsini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks oluliste trendide uurimine hõlmas ajavahemikku 2003. aastast uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
4.2. Uurimisega seotud isikud
|
(15) |
Komisjon teavitas teadaolevalt asjast huvitatud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid, eksportivate riikide esindajaid ning taotluse esitajaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteadaandes sätestatud tähtaja jooksul. |
|
(16) |
Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid. |
|
(17) |
Aegumise läbivaatamise raames saadeti küsimustikud kõikidele teadaolevatele asjast huvitatud isikutele, nimelt kahele ühenduse tootjale ning kõikidele teadaolevatele eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele. |
|
(18) |
Vastused küsimustikule saadi kahelt ühenduse tootjalt ja ühelt India eksportivalt tootjalt ning ka neljalt kasutajalt. Mitte ükski Hiina eksportiv tootja, samuti mitte ükski importija ei vastanud küsimustikule ega andnud uurimise käigus endast teada. |
|
(19) |
Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Sellega seoses tegi komisjon kontrollkäike järgmiste äriühingute ruumidesse:
|
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
1. Vaatlusalune toode
|
(20) |
Läbivaatamisele kuuluv toode on sama, mis esialgsel uurimisel käsitletud toode, s.o sulfaniilhape, mida praegu liigitatakse CN-koodi ex 2921 42 10 alla. Põhiliselt on olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mis määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Kuigi sulfaniilhappel on mitmeid eri kasutusalasid, peavad kasutajad kõiki tema klasse ja esinemiskujusid mõislikul viisil omavahel asendatavateks, enamikul rakendusaladel kasutatakse neid vaheldumisi ja seega käsitletakse neid, nagu ka esialgse uurimise puhul, ühe tootena. |
2. Samasugune toode
|
(21) |
Samuti nagu leiti esialgsel uurimisel, kinnitasid ka praegused uurimised, et sulfaniilhape on üksnes tooraine ning selle kvaliteet ja peamised füüsilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et asjaomasel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja oma siseturul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel ning ühenduse tootjate toodetud ja ühenduse turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid, ning seega loetakse need samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
C. DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS
|
(22) |
Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas uurimisperioodi ajal toimus dumpingut ning kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise. |
1. Sissejuhatavad märkused
|
(23) |
Tuleks märkida, et kuna ühendus laienes 2004. aastal 25 liikmesriigini ning 2007. aastal 27 liikmesriigini, siis ole võimalik eelmise uurimise ja praeguse aegumisläbivaatamise andmeid ekspordimahu ja turuosa kohta otseselt võrrelda. |
1.1. India
|
(24) |
Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks ja arvestades tõsiasja, et Kokan esindab 100 % Indiast pärinevat importi, esitatakse asjakohane teave väärtusvahemikena või indekseeritud kujul. |
|
(25) |
Käesolev uurimine põhineb uurimise käigus täielikku koostööd teinud eksportiva India tootja kontrollitud vastustel küsimustikule. Kõnealuselt äriühingult saadud teabe ja Eurostati andmete põhjal selgub, et uurimisperioodil tuli kogu vaatlusaluse toote import kõnealuselt eksportivalt tootjalt. |
|
(26) |
Selgus, et uurimisperioodil imporditi Indiast ühendusse ligikaudu 800–1 000 tonni sulfaniilhapet, mis moodustab ühenduse kogutarbimisest umbes 8–10 %. Esialgse uurimise kohaselt moodustas import Indiast 1 712 tonni. |
1.2. Hiina
|
(27) |
Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, tuli dumpingu olemasolu uurimine rajada teabele, mis pärines komisjonile kättesaadavatest muudest allikatest. Lähtudes algmääruse artiklist 18, kasutati impordimahtude ja hindade kindlakstegemiseks ametlikke Eurostati andmeid. |
|
(28) |
Olemasoleva teabe põhjal tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul imporditi Hiinast ühendusse 1 482 tonni sulfaniilhapet ehk ligikaudu 15 % ühenduse kogutarbimisest. Esialgse uurimisperioodi jooksul ulatus import Hiinast 2 950 tonnini. |
2. Dumpingu jätkumise tõenäosus
2.1. India
|
(29) |
Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati dumpingumarginaali määramisel sama metoodikat nagu eelmise uurimise käiguski. Esialgse uurimise käigus tuvastati dumpingumarginaal 24,6 %. |
a) Normaalväärtus
|
(30) |
Normaalväärtuse määramiseks tehti kõigepealt kindlaks, kas koostööd tegeva eksportiva tootja kogu vaatlusaluse toote omamaine müük oli tüüpiline võrreldes tema ekspordimüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 loeti omamaine müük tüüpiliseks, kui omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % äriühingu kogu ekspordimahust ühendusse. Uurimine näitas, et omamaine müük oli tüüpiline. |
|
(31) |
Seejärel selgitati välja vaatlusaluse toote liigid, mida eksportiv tootja, kelle üldine omamaine müük loeti tüüpiliseks, müüs siseturul, ning mis olid identsed või otseselt võrreldavad tooteliikidega, mida eksporditi ühendusse. Erinevate tooteliikide määratlemiseks kasutati järgmisi kriteeriumeid: klass (puhas või tehniline), vorm (pulbriline hape või naatriumsool) ja happe kontsentratsioon. |
|
(32) |
Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüs siseturul ning mille suhtes tuvastati, et see on otseselt võrreldav tooteliigiga, mida müüdi ekspordiks ühendusse, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaine müük loeti piisavalt tüüpiliseks juhul, kui vaatlusaluse tooteliigi omamaise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % võrreldava tooteliigi kogu ekspordi müügimahust ühendusse. Uurimine näitas, et kolmest asjaomase eksportiva tootja eksporditavast tooteliigist kahte müüdi omamisel turul tüüpilises koguses. |
|
(33) |
Ühtlasi uuriti ka seda, kas kõnealuse äriühingu omamaist müüki võis lugeda tavapäraseks kaubandustegevuseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. |
|
(34) |
Nimetatud asjaolu uurimiseks tehti kindlaks mõlema uurimisperioodil kasumiga ja tüüpilistes kogustes sõltumatutele ostjatele siseturul müüdud tooteliigi kogused. Kuna nende tooteliikide puhul müüdi siseturul üle 80 % kasumlikult ja kuna nende kaalutud keskmine müügihind oli võrdne või kõrgem kui kaalutud keskmised tootmiskulud, siis arvutati nende tooteliikide normaalväärtus välja kõikide omamaiste müügihindade kaalutud keskmise põhjal, mida sõltumatud kliendid maksid või maksavad vaatlusaluse tooteliigi eest vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1. |
|
(35) |
Selle tooteliigi puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, tuli normaalväärtus tuletada. Tuletatud normaalväärtuse arvutamiseks lisati vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6 uurimisperioodi keskmistele tootmiskuludele koostööd tegeva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning uurimisperioodi jooksul tavapärase kaubandustegevuse tulemusena samasuguse toote müügist siseturul saadav kaalutud keskmine kasum. |
b) Ekspordihind
|
(36) |
Uurimine näitas, et India eksportiv tootja eksportis ühenduses ainult sõltumatutele klientidele. |
|
(37) |
Seetõttu määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, nimelt tegelikult makstud või makstava ekspordihinna põhjal. |
c) Võrdlus
|
(38) |
Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti vajalikud kohandused hindu ja hinnavõrreldavust mõjutavates erinevustes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Nimetatud kohandused tehti transpordi- ja kindlustuskulude osas. |
d) Dumpingumarginaal
|
(39) |
Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi uurimisperioodil ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse tootele vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. |
|
(40) |
Kõnealune võrdlus näitas, et uurimisperioodil ühendusse eksportinud koostööd tegev India eksportiv tootja ei kasutanud dumpingut. |
|
(41) |
Kuna uurimisperioodil koostööd teinud eksportija puhul dumpingut ei tuvastatud, siis tuleks märkida, et nagu põhjenduses 7 mainitud, kehtis uurimisperioodi ajal hinnakohustus, mille kohaselt pidi asjaomane eksportiv tootja pidama ühendusse eksportimisel kinni teatavast hinnatasemest. Leiti, et teatavad tehingud tehti veidi kõrgemal tasemel, kui kõnealuse äriühingu minimaalne impordihind ette nägi, kuid suurem osa müügist toimus minimaalse impordihinna piires. |
2.2. Hiina
|
(42) |
Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati dumpingumarginaali määramisel sama metoodikat nagu eelmise uurimise käiguski. Esialgse uurimise käigus tuvastati dumpingumarginaal 21 %. Juunis 2003 algatatud absorptsioonivastase kordusuurimise järel hinnati dumpingumarginaal siiski ümber ning leiti, et see on tõusnud 33,7 protsendini, nagu kirjeldatud määruses (EÜ) nr 236/2004. |
e) Võrdlusriik
|
(43) |
Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei ole Hiina puhul tegemist turumajandusliku riigiga ja seetõttu tuli Hiinast pärineva impordi puhul määrata selle normaalväärtus kolmandalt turumajandusega riigilt saadud andmete põhjal. |
|
(44) |
Algatamisteadaandes käsitleti Indiat kui asjakohase turumajandusega kolmandat riiki seoses Hiina ekspordiga ühendusse. Indiat kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises. |
|
(45) |
Taotluse esitajad leidsid siiski, et antud juhul oleks asjakohasem kasutada võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”). Nad väitsid, et vastupidiselt Indiale kujundavad sulfaniilhappe hindu USAs normaalsed moonutamata turujõud. Lisaks väitsid nad, et USAs toodetakse sulfaniilhapet viisil, mis on võrreldav tootmisprotsessiga Hiinas, ning et USAs toodetavad ja müüdavad kogused on tüüpilised. Lisaks väitsid taotluse esitajad, et juurdepääs toorainele Indias ei ole võrreldav juurdepääsuga toorainele Hiinas, sest India tootjad eelistavad tänu eellubade kavale kodumaise tooraine ostmise asemel toorainet importida. |
|
(46) |
Mis puudutab soovitust kasutada võrdlusriigina USAd, siis tuleb märkida, et USA on oma turu kaitseks juba mitmeid aastaid kasutanud dumpinguvastaseid meetmeid Hiina ja India impordi vastu, nagu ka tasakaalustavaid meetmeid India impordi vastu. Seetõttu ei ole võimalik välistada, et sealsed hinnad on mõjutatud nimetatud kaubavahetuse kaitsemeetmetest. |
|
(47) |
Mis puudutab juurdepääsu toorainele, siis leiti, et India sulfaniilhappe tootjad ostavad toorainet ka siseturult. Seetõttu ei saa väita, et juurdepääs toorainele muudab India ebasobivaks võrdlusriigiks. Pealegi on Indias mitmeid sulfaniilhappe tootjaid ja turul on ka näiteks Hiinast imporditud sulfaniilhapet. Seega ei ole tõendeid, mis viitaksid konkurentsi puudumisele Indias. |
|
(48) |
Eespool kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ja kuna puuduvad muud veenvad tõendid selle kohta, et asjaolud on pärast esialgset uurimist muutunud, otsustati, et käesoleva aegumisläbivaatamise raames on India sobiv võrdlusriik normaalväärtuse määramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. |
f) Normaalväärtuse määramine
|
(49) |
Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus võrdlusriigi koostööd teinud eksportivalt tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. Täpsemalt põhines normaalväärtus hinnal, mida sõltumatud kliendid maksid või maksavad tavapärase kaubandustegevuse käigus samaväärse tooteliigi eest Indias. |
g) Ekspordihind
|
(50) |
Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega, tuli ekspordihind arvutada kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Eurostati ametlikud andmed leiti olevat ekspordihinna määramisel sobivaks aluseks. |
h) Võrdlus
|
(51) |
Õiglase võrdluse tegemiseks normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel tehti vajalikud kohandused hinnavõrreldavust mõjutavates erinevustes. Nimetatud kohandused tehti transpordi- ja kindlustuskuludes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. India tehasehinna tasemel normaalväärtust võrreldi Hiina kohandatud ekspordihinnaga samal tasemel. |
i) Dumpingumarginaal
|
(52) |
Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu olemasolu, kusjuures dumpingumarginaal oli võrdne summaga, mille võrra normaalväärtus ületas ekspordihinda ühendusse müügil. Leiti, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina hindade CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, oli 15–20 %. |
3. Impordi areng meetmete tühistamise korral
3.1. India
j) Sissejuhatavad märkused
|
(53) |
Kuna uurimisperioodil dumpingut ei tuvastatud, siis uuriti, kas Indiast pärineva impordi dumping võiks tõenäoliselt korduda, kui meetmed tühistataks. Selleks et hinnata dumpingu kordumise tõenäosust, uuriti Kokani hinnakäitumist, nimelt tema hindu muudel eksporditurgudel võrreldes ekspordihindadega ühenduses, samuti tema omamaiseid hindu, tema tootmist, tootmisvõimsust ja varusid. Kõnealune analüüs põhines küsimustikule antud vastustel ning seda teavet kontrolliti Kokani tootmisruumides uurimisperioodi ajal. |
k) Erinevus ühenduses ja Indias kehtivate hindade vahel
|
(54) |
Ühenduse turul olid hinnad kõrgemad kui need, mida Kokan kasutas uurimisperioodi ajal siseturul. Sellist arengut tuleb siiski vaadelda lähtudes asjaolust, et asjaomase äriühingu ekspordihindade suhtes kehtis minimaalse impordihinna kohustus. |
l) Erinevus kolmandatesse riikidesse ja ühendusse eksportimisel kehtinud hindade ning India omamaiste hindade vahel
|
(55) |
Leiti, et Kokani kehtestatud keskmine ekspordihind kolmandatele riikidele oli märkimisväärselt madalam kui keskmine ekspordihind ühendusse eksportimisel. Ühtlasi tuvastati, et nimetatud hindade puhul oli tegemist dumpinguhindadega, sest need olid palju madalamad hindadest, mida Kokan küsis India siseturul. |
|
(56) |
Nagu märgitud põhjendustes 7 ja 41, kehtis uurimisperioodil Kokani ekspordi suhtes ühendusse minimaalse impordihinna kohustus, samal ajal kui muudes kolmandates riikides kehtestati klientidele hindu vabalt. Neid asjaolusid arvesse võttes näitavad viimati mainitud hinnad tõenäolist hinnataset toote eksportimisel ühendusse, kui meetmed tühistataks. Seega jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral alandaks Kokan tõenäoliselt oma ekspordihindu ühendusse müügil ning dumping ühenduse turul tõenäoliselt korduks. |
m) Erinevus ekspordihindades kolmandatesse riikidesse müügil ja ühenduse turul kehtivas hinnatasemes
|
(57) |
Ühtlasi märgitakse, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse müügil leiti olevat keskmiselt madalamad kui ühenduse tööstusharu müügihinnad ühenduse turul. See tähendab, et vaatlusaluse toote valitsev hinnatase ühenduse turul muudab selle turu India eksportiva tootja jaoks väga atraktiivseks. Sellest lähtuvalt leiti, et kehtivate meetmete tühistamise korral on kindlasti majanduslikult otstarbekas suunata müük kõrgemat hinda tõotavale ühenduse turule. |
n) Kasutamata tootmisvõimsused ja varud
|
(58) |
Uurimine näitas, et koostööd tegev eksportiv tootja ei kogunud uurimisperioodi ajal varusid. Siiski leiti, et kõnealune äriühing oleks võimeline oma tootmist suurendama, sest uurimisperioodil oli selle rakendusaste ligikaudu 65 %. Ühtlasi märgitakse, et koostööd tegeva eksportiva tootja kasutamata tootmisvõimsus kataks rohkem kui 30 % ühenduse tarbimisest. |
o) Järeldus India kohta
|
(59) |
Uurimine näitas selgelt, et hinnatase Indias ja muude kolmandate riikide turgudel on märkimisväärselt madalam ühenduse turu hinnatasemest. Kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistatakse, tekib koostööd tegeval India eksportival tootjal tugev motiiv kasutamata tootmisvõimsus käiku lasta ning ühtlasi suunata suuremaid müügikoguseid ühenduse turule ja seega jätkata eksportimist veelgi suuremates kogustest. Eespool läbi viidud hinnang viitab sellele, et suurenenud ekspordikogused saabuksid ühendusse ülima tõenäosusega dumpinguhindadega. |
3.2. Hiina
p) Sissejuhatavad märkused
|
(60) |
Lisaks dumpingu avastamisele uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust, kui meetmed tühistataks. Kuna Hiina eksportivad tootjaid ei teinud koostööd, siis tehti allpool esitatud järeldused olemasolevate faktide põhjal, täpsemalt teabe põhjal, mis saadi taotluse esitajatelt vastavalt algmääruse artiklile 18, ja Eurostatilt saadud andmete põhjal. |
q) Tootmisvõimsus
|
(61) |
Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on Hiina praegune tootmismaht ligikaudu 22 000 tonni, mis on üle kahe korra suurem ühenduse tarbimise mahust uurimisperioodil. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, siis ei olnud võimalik saada teavet selle kohta, kas Hiinal on vaba tootmisvõimsust. Kuid olemasoleva teabe põhjal on Hiina tootjad siiski võimelised praegu kasutatavat spetsiaalvärvide ja kemikaalide suhteliselt lihtsat partiiviisilist tootmist kasutama sulfaniilhappe tootmiseks. Lisaks sellele on ühenduse turg, nagu põhjenduses 63 märgitud, olnud juba mitmeid aastaid Hiina eksportijatele atraktiivne. Seetõttu on mõistlik eeldada, et kui olemasolevad dumpinguvastased meetmed tühistataks, siis võidakse mis tahes võimalikku kasutamata tootmisvõimsust Hiinas kasutada lisakoguste suunamiseks ühenduse turule ja/või spetsiaalvärvide ja kemikaalide tootmiselt ümberlülitumise teel suurendatud toodang suunataks ümber ühendusse. |
r) Erinevus kolmandatesse riikidesse ja ühendusse eksportimisel kehtinud hindade vahel
|
(62) |
Olemasolevate andmete kohaselt olid Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel uurimisperioodil madalamad Hiina ekspordihindadest ühendusse müügil. Seega on ülimalt tõenäoline, et kui meetmed tühistataks, siis suunaksid Hiina eksportijad oma praeguse ekspordi kolmandatest riikidest ühenduse turule ning selline eksport toimuks jätkuvalt dumpinghindadega. |
s) Absorptsiooni rakendamine
|
(63) |
Määrusest (EÜ) nr 236/2004 lähtudes leiti, et Hiina ekspordi suhtes ühendusse oli toimunud dumpinguvastaste tollimaksude absorptsioon. See tegevus näitas, et Hiina eksportivate tootjate jaoks oli ühenduse turg jätkuvalt atraktiivne. Kuna leiti, et eksport oli uurimisperioodil toimunud dumpinguhindadega, siis võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis dumping tõenäoliselt jätkub ning ekspordimaht tõenäoliselt kasvab. |
t) Järeldus Hiina kohta
|
(64) |
Uurimine näitas, et Hiina eksportijad jätkasid uurimisperioodil märkimisväärsel tasemel dumpingu kasutamist. Põhjendustes 62 ja 63 esitatud järelduste põhjal tehakse järeldus, et kui kehtivad meetmed tühistataks, siis märkimisväärne dumping jätkuks. Ühtlasi järeldati, et meetmete puudumisel suureneks dumpinguhindadega import tõenäoliselt märkimisväärselt. |
4. Järeldus dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta
|
(65) |
Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et meetmete tühistamisel jätkaksid Hiina eksportijad tõenäoliselt dumpinguhindadega eksporti ning India eksportivad tootjad tõenäoliselt kordaks dumpinguhindadega eksporti. |
D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS
|
(66) |
Ühenduses toodavad samasugust toodet kaks tootjat, kelle toodang moodustab algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ühenduse samasuguse toote kogutoodangu. |
|
(67) |
Tuleks märkida, et esialgse uurimisega võrreldes on äriühingud Sorochimie Chimie Fine ja Quimigal SA muutnud nime, esimese nimi on nüüd Ardenity ja viimase nimi CUF Químicos Industriais. |
|
(68) |
Nimetatud kaks tootjat tegid uurimisel koostööd ja toetasid läbivaatamistaotlust. Seetõttu moodustavad nad algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharu. |
E. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL
1. Tarbimine ühenduse turul
|
(69) |
Nähtav tarbimine ühenduses tehti kindlaks, lähtudes järgmisest:
|
|
(70) |
Leiti, et ühenduse sulfaniilhappe tarbimine uurimisperioodil oli umbes 10 000 tonni. Vaatlusaluse perioodi jooksul täheldati tarbimise vähenemist 6 %. Tabel 1. Tarbimine ühenduse turul
|
2. Praegune import asjaomastest riikidest
|
(71) |
Pidades silmas tõsiasja, et Kokan esindab 100 % Indiast pärinevat importi ja et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjast, esitatakse konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks teave tabelites 2–5 indekseeritud kujul. |
2.1. Impordi maht ja asjaomase impordi turuosa uurimisperioodil
|
(72) |
Hiinast ja Indiast pärineva impordi maht ja turuosa muutusid vastavalt allpool esitatud tabelite andmetele. Teave impordi mahu kohta põhineb Eurostati andmetel. Tabel 2. Import asjaomastest riikidest
Tabel 3. Asjaomaste riikide turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(73) |
Import asjaomastest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil 27 %. Asjaomaste riikide turuosa vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 22 %. |
|
(74) |
Kumbagi riiki eraldi vaadeldes vähenes impordimaht Indiast 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 40 % ning India impordi turuosa vähenes 36 %. |
|
(75) |
Impordimaht Hiinast vähenes vaatlusalusel perioodil 16 % ning samal perioodil vähenes turuosa 10 %. |
2.2. Vaatlusaluse toote impordi hinna muutumine ja hinnakäitumine
Tabel 4.
Asjaomase imporditud toote hinnad
|
Ühikuhinnad (eurot/tonn) |
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Hiina |
773 |
876 |
1 138 |
1 128 |
1 040 |
|
Indeks |
100 |
113 |
147 |
146 |
135 |
|
India (indekseeritud) |
100 |
85 |
96 |
110 |
111 |
|
Asjaomased riigid kokku |
956 |
910 |
1 131 |
1 180 |
1 138 |
|
Indeks |
100 |
95 |
118 |
123 |
119 |
|
Allikas: Eurostat |
|||||
|
(76) |
Asjaomase Hiinast pärineva impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 35 %. Samal perioodil tõusis asjaomase Indiast pärineva impordi keskmine hind 11 %. |
|
(77) |
Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele asjaomase riigi impordi hindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt korrigeeriti, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Korrigeerimiseks suurendati nii Hiina kui ka India puhul hindu tavalise tollimaksu ja impordijärgsete kulude võrra ning Hiina puhul veel ka dumpinguvastase tollimaksu võrra. Võrdlus näitas, et Hiina ja India toote korrigeeritud hinnad ei olnud ühenduse tootmisharu hindadest madalamad. |
3. Import muudest kolmandatest riikidest
Tabel 5.
Import muudest kolmandatest riikidest
|
Muud riigid |
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Import (indeks) |
100 |
80 |
100 |
97 |
97 |
|
Turuosa (indeks) |
100 |
82 |
98 |
104 |
104 |
|
Keskmised hinnad (eurot/tonn) |
935 |
927 |
1 100 |
1 255 |
1 285 |
|
Indeks |
100 |
99 |
118 |
134 |
137 |
|
Allikas: Eurostat |
|||||
|
(78) |
Impordi maht muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil vaid 3 %. Kuigi nõudmine vähenes, tõusis nende turuosa siiski 0,7 protsendipunkti võrra. Peamine eksportiv riik, nimelt USA, andis vaatlusalusel perioodil suurema osa kõnealusest impordist. |
|
(79) |
Muudest kolmandatest riikidest pärineva sulfaniilhappe hind oli veidi madalam kui ühenduse tootmisharu hind ja järgis alates 2005. aastast India hinnatrende. |
4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
a) Sissejuhatavad märkused
|
(80) |
Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave kahe ühenduse tootmisharu moodustava äriühingu kohta indekseeritud kujul. |
|
(81) |
Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt uuriti kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid. |
b) Ühenduse tootmisharuga seotud andmed
— Tootmine, olemasolev tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste
Tabel 6.
Tootmine, olemasolev tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Võimsus tonnides (indeks) |
100 |
100 |
100 |
105 |
112 |
|
Toodang tonnides (indeks) |
100 |
119 |
115 |
115 |
117 |
|
Tootmisvõimsuse rakendamine (indeks) |
100 |
119 |
115 |
109 |
105 |
|
Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele |
|||||
|
(82) |
Ühenduse tootmisharu toodangu tase uurimisperioodil oli 17 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tase. Ka ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %, sest üks ühenduse tootja suurendas oma võimsust seadmetesse investeerimise teel, et toota puhta klassi sulfaniilhapet. Need kaks tegurit koos tõid kaasa ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastme üldise suurenemise vaatlusalusel perioodil. Veel tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu saavutas uurimisperioodil rahuldava tootmisvõimsuse rakendamise taseme (vahemikus 75–80 %). |
— Varud
|
(83) |
Ühenduse tootmisharu aastalõpu toodanguvarude tase vähenes vaatlusalusel perioodil 22 %. Toodanguvarude tase langes tunduvalt 2004. ja 2005. aastal, kuid suurenes 2006. aastal ja uurimisperioodil. Tabel 7. Lõppvarud (kogus)
|
||||||||||||||||||
— Müügimaht, turuosa ja kasv
|
(84) |
Ühenduse tootmisharu müügimaht uurimisperioodil oli 5 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kuna vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tarbimine 6 % (vt põhjendus 70), suurenes ühenduse tootmisharu turuosa samal ajavahemikul 12 %. Konkreetselt kasvas ühenduse turuosa vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti võrra. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli ühenduse tootmisharu turuosa rohkem kui 50 %. Tabel 8. Müügimaht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||
|
(85) |
Tuleb märkida, et ühenduse tarbimise vähenemine 2006. aastal ja uurimisperioodil mõjutas mõnevõrra ühenduse tootmisharu kasvu. Turuosa kasvu saab peaaegu võrdselt seletada müügimahtude suurenemise ja vähenenud tarbimisega vaatlusaluse perioodi lõpus. |
— Ühenduse hindu mõjutavad tegurid
|
(86) |
Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil olulisel määral ehk 26 %. Alates 2005. aastast täheldatud arengud tunduvad kajastavat 2004. aastal vastu võetud absorbtsioonivastaseid meetmeid. Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid 2004. ja 2005. aasta vahel tunduvalt ning on pärast seda püsinud üsna stabiilsena. Nimetatud tõus oli siiski aeglasem kui aniliini hinna tõus, mis on sulfaniilhappe tootmise kõige olulisem tooraine. Benseeni derivaat aniliin moodustas uurimisperioodil umbes 50 % tootmise kogukuludest, aniliini hinna tõus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel oli ligikaudu 45 %. Tabel 9. Müügihinnad
|
||||||||||||||||||
— Tööhõive ja tootlikkus
|
(87) |
2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul vähenes tööhõive 9 %, samal ajal kui toodang suurenes, mis näitab ühenduse tootmisharu tootlikkuse ja konkurentsivõime suurenemist. Kuid keskmised kulud töötaja kohta kasvasid samal ajavahemikul 15 %. Tabel 10. Tööhõive ja tootlikkus
|
||||||||||||||||||||||||||||||
— Kasumlikkus
Tabel 11.
Kasumlikkus
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Indeks |
100 |
–1 286 |
1 519 |
335 |
191 |
|
Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele |
|||||
|
(88) |
Ühenduse tootmisharu kasumlikkus, välja arvatud 2005. aastal, oli ligikaudu või vähem kui 1 % käibest. Olulist kahjumit täheldati 2004. aastal, samas oli ühenduse tootmisharu 2005. ja 2006. aastal ning uurimisperioodil kasumis. Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus oli 2003. aastal märkimisväärselt madal, tähendas vaatlusalusel perioodil täheldatud nähtav kasv, et kasumlikkuse tase on ikka veel tunduvalt madalam tasemest, mis oleks seda liiki tööstusharu puhul vastuvõetav. |
|
(89) |
Samas täheldatakse, et ühenduse tootmisharu kasumlikkust mõjutas toormaterjali hindade muutumine. 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes keskmine tootmiskulu 25 %. Nagu mainiti põhjenduses 86, on aniliin sulfaniilhappe tootmisel otsustava tähtsusega koostisosa ja tema arvele langeb ligikaudu pool tootmiskuludest. Arvestades tõsiasja, et aniliini hind tõusis 2004. aastal tunduvalt, ei suutnud ühenduse tootmisharu panna oma kliente seda hinnatõusu katma ja kandis kahju. Ühenduse tootmisharu olukord paranes 2005. aastal, kui aniliini hind stabiliseerus ja ühenduse tootmisharu sai tõsta sulfaniilhappe hindu toorainehinna tõusu katmiseks vajalikul määral. 2006. aastal ja uurimisperioodil, kui aniliini hind uuesti tõusis, langes ühenduse tootmisharu kasumlikkus tasemele, mis oli alla 1 % käibest. |
— Investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime
Tabel 12.
Investeeringud, investeeringute tasuvus
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Investeeringud (indeks) |
100 |
39 |
57 |
255 |
305 |
|
Investeeringute tasuvus (indeks) |
100 |
–1 779 |
2 498 |
420 |
224 |
|
Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele |
|||||
|
(90) |
Ühenduse tootmisharu jätkas investeeringute tegemist sulfaniilhappe tootmisse kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. 2006. aastal ja uurimisperioodil investeeris üks ühenduse tootja lisaks olemasoleva põhivara hooldamisega seotud investeeringutele tootmisvõimsuse suurendamisse, et toota puhta klassi sulfaniilhapet. Kuid tuleb märkida, et eeldatavalt saavutab see uus tootmisvõimsus täisvõimsuse alles 2008. aastal. |
|
(91) |
Kuna ühenduse tootmisharu sai vaatlusalusel perioodil väikest kasumit, on jäänud väga väikeseks ka investeeringute tasuvus, mis näitab maksude mahaarvamise eelset tulemust protsendina sulfaniilhappe tootmises kasutatud varade keskmist põhikapitali jääkmaksumust aruandeperioodi alguses ja lõpus, olles uurimisperioodil ligikaudu 2 %. |
|
(92) |
Uurimine näitas, et raske majanduslik olukord on mõjutanud negatiivselt ühenduse tootmisharu kapitalinõudeid. Kuigi üks ühenduse tootjatest on suure kontserni osa, ei täideta kapitalinõudeid alati soovitud tasemel, sest selle kontserni sees jagatakse finantsressursse üldiselt kõige kasumlikumatele üksustele. |
— Rahavoog
|
(93) |
Rahavoog vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul oluliselt ehk 85 %, kuid jäi sellest hoolimata positiivseks. Rahavoog ei järgi kasumlikkuse trendi, sest seda mõjutasid mitterahalised artiklid, nagu kulum ja varude liikumine. Tabel 13. Rahavoog
|
||||||||||||||||||
5. Järeldus
|
(94) |
2003. aasta ja uurimisperioodi vahel arenes enamik ühenduse tootmisharuga seotud näitajatest positiivselt: müügimaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tootmismaht, lõppvarud, tootlikkus, investeeringud ja investeeringute tasuvus. Kuid tootmisharu kasumlikkus jäi uurimisperioodil allapoole 1 % käibest. |
|
(95) |
2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni on ühenduse tootmisharu oma sulfaniilhappe ühikuhinna tõusust märkimisväärset kasu saanud. Kuid müügihinna tõus ei suutnud siiski täielikult kompenseerida tootmiskulude kasvu ja seetõttu kasumimarginaal vähenes. |
|
(96) |
Lisaks sellele takistas ühenduse tarbimise vähenemine 2006. aastal ja uurimisperioodil mõnevõrra ühenduse tootmisharu toibumist. |
|
(97) |
Kokkuvõtteks on tõestatud, et dumpinguvastaste meetmete kasutuselevõtt andis ühenduse tootmisharule võimaluse oma olukorda stabiliseerida, kuid mitte täielikult toibuda kahjulikust olukorrast, sest dumpinghindadega import Hiinast jätkus, samuti nagu toormaterjali hindade kasv, mille kompenseerimiseks ei saanud ühenduse tootmisharu oma klientide kulutusi suurendada. Siiski näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil hakkas ühenduse tootmisharu investeerima uutesse seadmetesse. |
|
(98) |
Eespool kirjeldatud analüüsi valguses selgus ühest küljest, et mahulised näitajad arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt. Teisest küljest aga näitasid ühenduse tootmisharuga seotud majanduslikud näitajad, nagu kasumlikkus ja rahavoog, et ühenduse tootmisharu on ikka veel haavatavas majanduslikus olukorras. Sellest järeldub, et ühenduse tootmisharu ei olnud täielikult toibunud kahjustava dumpingu tagajärgedest. |
F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
1. Üldised märkused
|
(99) |
Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 analüüsiti kahju kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete tühistamise korral. Selles osas uuriti eriti asjaomase riigi ekspordimahtude ja -hindade võimalikku arengut ning samuti nende võimalikku mõju ühenduse tootmisharu olukorrale meetmete puudumisel. |
2. Asjaomaste riikide ekspordimahtude ja -hindade areng meetmete tühistamise korral
|
(100) |
Tuletatakse meelde, et isegi dumpinguvastaste meetmete toimimise ajal oli asjaomasest riigist pärineva impordi turuosa uurimisperioodil 24,6 %. |
|
(101) |
Uurimine näitas, et koostööd tegeval India eksportival tootjal on märkimisväärne reservvõimsus, mis on rohkem kui 30 % ühenduse tarbimisest. Lisaks viitas komisjonile kättesaadav teave sellele, et praegune sulfaniilhappe tootmismaht Hiinas on ligikaudu 22 000 tonni, mis on rohkem kui kaks korda suurem ühenduse tarbimise mahust. Ühtlasi selgub sama teabe põhjal, et Hiina tootjad on võimelised spetsiaalvärvide ja kemikaalide tootmiselt hõlpsasti sulfaniilhappe tootmisele ümber lülituma. See kasutamata võimsus osutab, et nimetatud eksportivatel tootjatel on võimalus suurendada oma praegust toodangut ja suurendada seega ka sulfaniilhappe eksporti ühendusse. |
|
(102) |
Samuti märgitakse, et vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine veidi vähenes ja eeldatavalt pole nõudmine lähiaastatel selline, mis suudaks katta Hiinast ja Indiast pärineva impordi võimalikku kasvu, kui meetmed lõpetataks. Sellisel juhul asendaks Hiinast ja Indiast pärineva sulfaniilhappe eksport vägagi tõenäoliselt suure osa ühenduse tootmisharu müügist, sest imporditud kauba hinnad oleksid tõenäoliselt madalamad kui ühenduse tootmisharu omad. |
|
(103) |
Uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduse turg on nii Hiina kui ka India eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne. Nagu märgitud põhjendustes 57 ja 62, leiti, et India ja Hiina keskmine ekspordihind muudesse kolmandatesse riikidesse müügil oli tunduvalt madalam kui keskmine ekspordihind ühendusse müügil. Hoolimata sellest, et Hiina ja India ekspordihindade puhul ei tuvastatud hindade allalöömist, kui neid kohandati kehtivate dumpinguvastaste ja tavaliste tollimaksudega, leiti ikkagi, et Hiina ja India CIF-ekspordihinnad on keskmiselt oluliselt madalamad (ligikaudu 18 %) kui ühenduse tootmisharu keskmine hind. Seega on tõenäoline, et kui mingeid toimivaid meetmeid ei oleks, siis suureneks oluliselt sulfaniilhappe import asjaomastest riikidest ühendusse, kui võtta arvesse i) kasutamata tootmisvõimsusi (Indias), ii) võimalust suunata oma eksport muudest kolmandatest riikidesse ümber ühenduse turule, iii) võimalust lülituda spetsiaalvärvide ja kemikaalide tootmiselt ümber sulfaniilhappe tootmisele (Hiina) ning teha seda hindadega, mille tase oleks tunduvalt madalam ühenduse tootmisharu praegusest hinnatasemest. |
3. Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta
|
(104) |
Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et meetmete lõppemisel toimuks import asjaomasest riigist ühenduse turule väga tõenäoliselt märkimisväärses koguses ja dumpinguhindadega, mis oleksid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Tõenäoliselt oleks selle tulemuseks hinnalanguse trendi toomine ühenduse turule koos eeldatava negatiivse mõjuga ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. See omakorda annaks tagasikäigu toibumisele, mis saavutati osaliselt vaatlusalusel perioodil, tuues kaasa kahju tõenäolise kordumise. |
G. ÜHENDUSE HUVID
1. Sissejuhatus
|
(105) |
Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramisel tugineti kõikide erinevate asjaomaste huvide hindamisele. |
|
(106) |
Tõsiasi, et käesolev uurimine on läbivaatamine, ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele. |
|
(107) |
Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. |
2. Ühenduse tootmisharu huvid
|
(108) |
Võib põhjendatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saaks praegu kehtivatest meetmetest jätkuvalt kasu ning saavutaks parema olukorra, võites tagasi turuosa ning suurendades oma kasumlikkust. Kui meetmed lõpetataks, hakkaks ühenduse tootmisharu asjaomasest riigist dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu jälle kahju kandma ning tema praegune nõrk majanduslik olukord halveneks. |
|
(109) |
Selle põhjal võib järeldada, et meetmete säilitamine oleks ühenduse tootmisharu huvides. |
3. Importijate huvid
|
(110) |
Tuletatakse meelde, et esialgsel uurimisel leiti, et meetmete kehtestamine ei omaks tõsist mõju ühenduse sulfaniilhappe importijatele. Nagu eespool nimetatud, ei osalenud ükski importija esialgses uurimises. Seega ei ole esitatud mingeid mõjuvaid põhjendusi selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus importijate huvidega. |
4. Kasutajate huvid
|
(111) |
Komisjon saatis küsimustikud kõigile 31 teadaolevale kasutajale, kellest ainult neli vastasid küsimustikule. Kolm vastust küsimustikule saadi ühenduse äriühingutelt, kes toodavad optilisi valgendeid, ja üks vastus saadi värvaineid tootvalt äriühingult. Kuid ühegi kasutaja esitatud andmetel meetmete mõju ja osa kohta, mis sulfaniihape moodustas nende tootmiskuludest, ei olnud olulist tähtsust. |
|
(112) |
Nende nelja tootja imporditud vaatlusaluse toote maht moodustas 47,3 % ühenduse koguimpordist. Pealegi, kuna kõnealused neli kasutajat ostavad märkimisväärses mahus sulfaniilhapet ühenduse tootmisharult, siis uurimisperioodil moodustas nende üldine osakaal ühenduse tarbimisest ligikaudu 40 %. |
|
(113) |
Kolm kasutajat esitasid ühesugused väited meetmete säilitamise vastu põhjendusega, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus ei ole sisemaise nõudluse rahuldamiseks piisav ja et meetmed kahjustavad nende tootmisahela järgmise etapi toodete konkurentsivõimet. Neljas kasutaja ei andnud vastust selle kohta, kas ta on meetmete jätkamise poolt või vastu. |
|
(114) |
Ühenduse turu varustatuse kohta võib öelda, et ühenduse tootmisharu praegune võimsus suudaks rahuldada umbes 80 % ühenduse tarbimisest. Samuti tuleks rõhutada, et ühenduse tootmisharu on investeerinud uutesse seadmetesse, et suurendada oma puhta klassi sulfaniilhappe toodangut. Igal juhul pole meetmete eesmärk takistada asjaomasest riigist pärineva importtoodangu tulekut ühenduse turule, vaid tagada, et see toimuks ilma dumpinguta ja kahjulike hindadeta. Seetõttu võib eeldada, et asjaomasest riigist pärinevat importtoodangut tuuakse jätkuvalt turule, nagu on tehtud pärast meetmete kehtestamist 2002. aastal. |
|
(115) |
Samuti tuleks märkida, et sulfaniilhappe tootmine väljaspool ühendust piirdub ainult mõne maailma riigiga, nagu India, Hiina ja USA. Seega on oluline, et ühenduse tootmisharul võimaldatakse tegutseda tõhusates konkurentsitingimustes, et sisemaised tootevarud oleksid ka edaspidi kõikidele ühenduse kasutajatele kättesaadavad. |
|
(116) |
Kasutajate konkurentsivõime kohta tuleks märkida, et vaatamata käesoleva uurimise raames kasutajatelt saadud teabe puudulikkusele näitas esialgne uurimine, et dumpinguvastased meetmed suurendaksid sulfaniilhapet sisaldavate optiliste valgendite ja värvainete kogukulusid vähem kui 1 %. |
|
(117) |
Eespool öeldu põhjal, sarnaselt esialgsel uurimisel tehtud järeldusele, arvatakse ka aegumise läbivaatamise raames, et meetmete säilitamisel ei oleks olulist kahjulikku mõju kasutajate olukorrale. |
5. Järeldus ühenduse huvi kohta
|
(118) |
Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu. |
H. DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(119) |
Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks ja muutmiseks. Samuti anti neile aega vastuväidete esitamiseks ja märkuste tegemiseks. Ei saadud ühtegi sellist märkust, mille põhjal oleks võinud muuta eespool esitatud järeldusi. |
|
(120) |
Pidades silmas järeldusi, mis tehti dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta seoses Hiinast pärineva sulfaniilhappe impordiga, dumpingu kordumise tõenäosuse kohta seoses Indiast pärineva impordiga ning kahju kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvi kohta, tuleks säilitada dumpinguvastased meetmed sulfaniilhappe impordi suhtes, et ära hoida dumpinguhindadega impordi poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumist. |
|
(121) |
Tollimaksu määra ei kohaldata vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud ja müünud ekspordiks ühendusse üks koostööd tegev India äriühing, kelle hinnakohustus on heaks kiidetud komisjoni otsusega 2006/37/EÜ, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva CN-koodi ex 2921 42 10 (TARICi kood 2921421060) alla kuuluva sulfaniilhappe suhtes.
2. Lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatakse järgmist lõplikku tasakaalustavat dumpinguvastast tollimaksu:
|
Riik |
Lõplik tollimaks (%) |
|
Hiina Rahvavabariik |
33,7 |
|
India |
18,3 |
3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.
Artikkel 2
1. Vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud importtooted, mille kohta on arve esitanud äriühingud, kelle hinnakohustuse on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on kantud otsuses 2006/37/EÜ esitatud nimekirja, mida pidevalt ajakohastatakse, on vabastatud artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust järgmistel tingimustel:
|
— |
importtooted on tootnud, lähetanud ja nende kohta on arve esitanud ühenduse esimesele sõltumatule kliendile eespool kirjeldatud äriühing; |
|
— |
nendele importtoodetele on lisatud kinnitusarve, mis on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas sätestatud andmeid ja deklaratsiooni, ja |
|
— |
tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarve kirjeldusele. |
2. Artiklis 1 kirjeldatud kaubale, mis on lõikes 1 loetletud tingimustel tollimaksust vabastatud, tekib vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kinnitamise hetkel alati tollivõlg, kui ühte või enamat neist tingimustest ei ole täidetud. Lõike 1 teises taandes esitatud tingimust ei loeta täidetuks, kui kinnitusarve ei vasta lisas sätestatule või kui see ei ole autentne või kui komisjon on hinnakohustuse heakskiidu tagasi võtnud määruse või otsusega, mis osutab teatud tehingu(te)le ja tunnistab asjaomase(d) kinnitusarve(d) kehtetuks, lähtudes määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 8 lõikest 9 või subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõikest 9.
3. Importijad peavad arvestama tavalise kaubandusriskina asjaolu, et kui mis tahes osapool jätab täitmata lõikes 1 loetletud ja lõikes 2 täpsemalt määratletud tingimused, võib tekkida tollivõlg vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (15) artiklile 201. Tekkinud tollivõlg nõutakse sisse, kui komisjon tühistab hinnakohustusele antud heakskiidu.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 13. oktoober 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
B. KOUCHNER
(2) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11.
(3) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1.
(4) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36.
(5) ELT L 40, 12.2.2004, lk 17.
(6) ELT L 80, 18.3.2004, lk 29.
(7) ELT C 101, 27.4.2005, lk 34.
(8) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.
(9) ELT L 22, 26.1.2006, lk 52.
(10) ELT L 22, 26.1.2006, lk 5.
(11) ELT C 272, 9.11.2006, lk 18.
(12) ELT C 171, 24.7.2007, lk 18.
(13) ELT C 171, 24.7.2007, lk 14.
(14) ELT C 229, 29.9.2007, lk 9.
(15) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
LISA
Kui äriühing müüb ühendusse sulfaniilhapet, mille suhtes on võetud hinnakohustus, esitatakse faktuurarvel järgmised üksikasjad.
|
1. |
Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”. |
|
2. |
Hinnakohustuse heakskiitmist sätestava komisjoni otsuse 2006/37/EÜ artiklis 1 mainitud faktuurarve väljastanud äriühingu nimi. |
|
3. |
Faktuurarve number. |
|
4. |
Faktuurarve väljastamise kuupäev. |
|
5. |
TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus ühenduse piiril. |
|
6. |
Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:
|
|
7. |
Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:
|
|
8. |
Ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing esitab otse faktuurarve hinnakohustuse alla kuuluvate kaupade kohta. |
|
9. |
Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud kinnitus: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ning Euroopa Komisjoni otsusega 2006/37/EÜ heaks kiidetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.” |
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/18 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1001/2008,
13. oktoober 2008,
millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,
pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
2002. aasta augustis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1514/2002 (2) (edaspidi „esialgne uurimine”) lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Korea Vabariigist ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatud toruliitmike (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordile. Malaisia suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksumäärad on 59,2 % Anggerik Laksana Sdn Bhd puhul ja 75 % kõigi muude äriühingute puhul ning Korea Vabariigi suhtes kehtiv maksumäär on 44 % kõigi äriühingute puhul. |
|
(2) |
Väljaspool käesolevat menetlust on praegu jõus nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (3) kehtestatud dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordile (58,6 %) ja Taist pärit ekspordile (58,9 %), v.a kahele Tai äriühingule, ning Taiwanist pärit ekspordile, olenemata sellest, kas need deklareeriti Taiwanist pärinevatena või mitte. Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid laiendati samade toodete impordile Indoneesiast (nõukogu määrus (EÜ) nr 2052/2004), (4) Sri Lankalt (nõukogu määrus (EÜ) nr 2053/2004) (5) ja Filipiinidelt (nõukogu määrus (EÜ) nr 655/2006), (6) olenemata sellest, kas need deklareeriti Indoneesiast, Sri Lankalt ja Filipiinidelt pärinevatena või mitte. |
2. Läbivaatamise taotlus
|
(3) |
Pärast seda kui avaldati teade Korea Vabariigist ja Malaisiast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu eelseisva lõppemise (7) kohta, sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse nende meetmete läbivaatamiseks. |
|
(4) |
23. mail 2007 esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul enam kui 50 % ühenduse teatavate toruliitmike kogutoodangust. |
|
(5) |
Taotlust põhjendati väitega, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. |
|
(6) |
Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas aegumise läbivaatamise (8) kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. |
3. Uurimine
|
(7) |
Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitanud ühenduse tootjaid, teisi ühenduse tootjaid, asjaomaste riikide eksportivaid tootjaid, importijaid/hulgimüüjaid, kasutajaid ja nende asjaomaseid ühendusi ning mõlema ekspordiriigi valitsuse esindajaid läbivaatamise algatamisest. |
|
(8) |
Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku. |
|
(9) |
Komisjon andis ka kõikidele huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. |
|
(10) |
Võttes arvesse Korea Vabariigi eksportivate tootjate ja vaatlusaluse toote importijate/hulgimüüjate ja ühenduse tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks saatis komisjon välja väljavõttelise uuringu küsimustikud, milles küsiti konkreetset teavet iga ühenduse tootja, eksportiva tootja ja importija keskmise müügimahu ja hindade kohta. Üheltki Korea eksportivalt tootjalt vastust ei saadud ning importijatelt laekus üksteist vastust. Väljavõttelise uuringu küsimustiku täitis ainult neli ühenduse tootjat. Seetõttu otsustati, et valimi moodustamine ei ole vajalik. |
|
(11) |
Küsimustiku täitis neli ühenduse tootjat, ent üks neist saatis pooliku vastuse ja kirjale, milles nõuti lisateavet poolikult täidetud küsimustiku tõttu, ta ei vastanud. Mis puutub Malaisiasse, siis saadi küsimustikule kaks vastust: üheks vastajaks oli uus äriühing ja teiseks äriühing, mis hiljem keeldus kontrollkäigust. Korea eksportivad tootjad küsimustikule ei vastanud. Kaks importijat vastasid küsimustikule. |
|
(12) |
Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu ja kahju võimaliku jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:
|
4. Uurimisperiood
|
(13) |
Dumpingu jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
1. Vaatlusalune toode
|
(14) |
Vaatlusaluseks tooteks on Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19, ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 alla. |
|
(15) |
Vaatlusaluseid tooteid valmistatakse torude lõikamise ja stantsimise teel. Neid kasutatakse torude ühendamiseks ja neid on erineva kujuga: erinevas suuruses ja erinevast materjalist põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud. Neid kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusseadmetes. Naftakeemiatööstuses on nende puhul kasutatavaks ülemaailmseks standardiks ANSI. Muu otstarbe puhul on ühenduses kõige levinumaks standardiks DIN. |
2. Samasugune toode
|
(16) |
Sarnaselt esialgse menetlusega on uurimine näidanud, et asjaomastes riikides toodetud, kohalikul turul müüdavatel ja/või ühendusse eksporditavatel vaatlusalustel toodetel on samasugused füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused ning lõppkasutus nagu taotluse esitajaks olevate ühenduse tootjate müüdavatel toodetel, ja seepärast loetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
C. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS
|
(17) |
Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas meetmete kehtivuse lõppemine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist. |
1. Sissejuhatavad märkused
|
(18) |
Nagu juba eespool öeldud, tuli komisjonil uurimisel tugineda muudele allikatele, sest Korea ja Malaisia eksportivad tootjad ei soostunud koostööd tegema (v.a uus äriühing). Seoses sellega ja kooskõlas algmääruse artikliga 18 kasutati impordikoguste ja -hindade kindlakstegemiseks muudest allikatest üle kontrollitud Eurostati andmeid kaheksakohalise CN-koodi kohta. Dumpingumarginaali arvutamiseks kasutati kättesaadavaid fakte, st antud juhul taotluses ja USA statistikas sisalduvat teavet. |
|
(19) |
Arvestades, et vaatlusaluse toote import Koreast ja Malaisiast ELi on väike, pidi komisjon kasutama teise riigi andmeid. Sobivaks riigiks loeti USAd, sest sealne turg on sarnase suurusega ja seal on palju kohalikke tootjaid, ent ka impordi osakaal on suur, mistõttu valitseb sealsel turul väga tihe konkurents. Lisaks on USA Koreast ja Malaisiast pärit ekspordi peamine sihtkoht. |
2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil
a) normaalväärtus
|
(20) |
Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Korea ja Malaisia eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu (v.a üks uus äriühing) võeti normaalväärtuse aluseks taotluses esitatud andmed, st tootmise hinnanguline maksumus, millele lisati Korea ja Malaisia puhul vastavalt 12,3 % ja 15,1 % müügi-, üld- ja halduskuludeks ja 5,6 % ja 6 % kasumiks (mõlemad väljendatuna protsendina käibest). Nimetatud protsendimäärasid võib lugeda üsna konservatiivseteks. |
b) ekspordihind
|
(21) |
Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Korea ja Malaisia eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu (v.a üks uus äriühing) arvutati vaatlusaluse toote ekspordihind Koreast ja Malaisiast USAsse suunduva ekspordi hindade põhjal, mis saadi USA impordistatistikast. Neid arvulisi väärtusi korrigeeriti tooteliikide lõikes vastavalt iga tooteliigi kogusele tonnides, tuginedes taotluses esitatud teabele. |
c) võrdlus
|
(22) |
Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlema väärtus oli kindlaks tehtud tehasehinna tasandil. |
|
(23) |
Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse nende tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid. |
d) dumpingumarginaal
|
(24) |
Arvestusliku normaalväärtuse ja arvestusliku ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu olemasolu mõlemas asjaomases riigis; dumpingumarginaal võrdus summaga, mille võrra kindlaksmääratud normaalväärtus ületas ühendusse eksportimise hinda. Leitud dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril oli Korea puhul 15,1 % ja Malaisia puhul 61,3 %. |
3. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral
a) sissejuhatavad märkused
|
(25) |
Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust. Korea ja Malaisia eksportivate tootjate (v.a arvatud üks uus äriühing) koostöö puudumise tõttu ja võttes arvesse avaliku teabe puudumist toruliitmike tööstuse kohta, tuginevad edaspidi esitatud järeldused kooskõlas algmääruse artikliga 18 eeskätt faktidele, mis on kättesaadavad, st Eurostati andmetele, läbivaatamise taotlusele ja USA statistikale. |
b) Korea ja Malaisia tootmisvõimsus
|
(26) |
Nii Korea kui ka Malaisia hinnanguline tootmisvõimsus on 35 300 tonni ja ekspordivõimsus 20 000 tonni. See on üle veerandi ühenduse tarbimisest. |
c) Korea ja Malaisia hinnad ühendusse eksportimisel
|
(27) |
Nagu juba sissejuhatavates märkustes öeldud, on vaatlusaluse toote eksport kahest asjaomasest riigist ühendusse sisuliselt olematu. Mis puutub eksporti kolmandatesse riikidesse, siis väidetakse taotluses, et vaatlusalust toodet eksporditakse USAsse dumpinguhinnaga. |
d) järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta
|
(28) |
Lähtuvalt eespool nimetatud asjaoludest, st kõrgetest dumpingumarginaalidest, kõnealuste riikide ülisuurest vabast tootmisvõimsusest ja suurest ekspordivõimsusest, võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamisel jätkuks dumpinguhindadega import nendest riikidest ELi. Hoolimata nende ekspordile kehtestatud kõrgetest dumpinguvastastest tollimaksudest, mille tõttu eksport sisuliselt lakkas, ei nõudnud ükski Malaisia eksportivatest tootjatest vahepealset läbivaatamist. Lisaks tuleks meeles pidada, et Korea eksportivad äriühingud ei teinud koostööd esialgses uurimises. Koostööst hoidumine käesolevas uurimises viitab asjaolule, et need eksportivad tootjad ei tahtnud või ei suutnud näidata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpingut ei toimu. |
D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS
|
(29) |
Kolm äriühingut tegid uurimisel täiel määral koostööd. Need äriühingud asuvad Prantsusmaal (Interfit), Austrias (Erne Fittings) ja Itaalias (Virgilio Cena). Austria kontsernil on ka seotud ettevõte Saksamaal (Siekmann Fittings). Uurimise tulemusel selgus, et taotluse esitanud ja täielikku koostööd tegeva kolme kõnealuse ühenduse tootja toodang moodustab üle 50 % ühenduse toruliitmike toodangust ja seepärast moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. |
E. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL
1. Tarbimine ühenduse turul
|
(30) |
Ühenduse tarbimine määrati kindlaks taotluse esitanud ühenduse tootjate ja teiste ühenduse tootjate müügi (andmed esitati taotluses) ning asjaomastest riikidest ja kolmandatest riikidest pärit impordi (Eurostati andmed) kogumahu põhjal. |
|
(31) |
Nende andmete kohaselt kasvas vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine 26 %, s.o 58 561 tonnilt 2002. aastal 73 519 tonnini uurimisperioodi jooksul. Toruliitmikke kasutatakse eeskätt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tootmisseadmetes, mis terasetööstuse kasvu arvestades võib seletada nimetatud tõusu. |
|
(32) |
Tabel 1 Tarbimine ühenduses
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. Import asjaomastest riikidest
a) maht ja turuosa
|
(33) |
Malaisiast ja Koreast pärit impordi maht vähenes 404 tonnilt 11 tonnini. See näib olevat alates 2002. aasta veebruaris kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu tulemus. Nende turuosa on minimaalne. |
|
(34) |
Tabel 2 Import asjaomastest riikidest
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
b) impordihindade kujunemine ja hinna allalöömine
|
(35) |
Kuivõrd import asjaomastest riikidest on väga piiratud ja võttes arvesse eri liiki toodete suurt valikut, ei saa Eurostati hindu lugeda detailse analüüsi jaoks usaldusväärseks allikaks. |
|
(36) |
Koostöö puudumise tõttu asjaomaste riikidega arvutati allalöömise marginaalid taotluses kasutatud metoodika abil, st võrreldes vaatlusaluste riikide ekspordihindu USAsse eksportimisel ja taotluse esitajate poolt ühenduse turul kehtestatud hindu. Allalöömismarginaal on Korea puhul 25,2 % ja Malaisia puhul 53,3 %. |
3. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
a) tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(37) |
Ühenduse tootmisharu tootmine kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %, samas kui tarbimine kasvas 26 %. |
|
(38) |
Tabel 3 Tootmismaht
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(39) |
Vaatlusalusel perioodil suurenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus 6 %, hoolimata mõningasest langusest 2003. aastal. |
|
(40) |
Tabel 4 Tootmisvõimsus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(41) |
Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 1 %. |
|
(42) |
Tabel 5 Tootmisvõimsuse rakendamine
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
b) müügimaht ja -hinnad
|
(43) |
Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele klientidele ühenduse turul kasvas 2002. aastast uurimisperioodini 11 %. |
|
(44) |
Tabel 6 Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele isikutele
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(45) |
Vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu kehtestatud keskmised müügihinnad järk-järgult suurenesid. Summaarne kasv 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel oli 63 %. Kasvu põhjuseks on osaliselt peamise toormaterjali – terastorude – maksumuse suurenemine ja osalt ka kahe ühenduse tootja keskendumine kallimatele eriliikidele. |
|
(46) |
Tabel 7 Ühenduse tootmisharu müügihind
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
c) turuosa
|
(47) |
Ühenduse tootmisharu üldine turuosa vähenes 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 7 protsendipunkti. |
|
(48) |
Tabel 8 Ühenduse tootmisharu müügi turuosa
|
|||||||||||||||||||||
d) kasv
|
(49) |
Samal ajal kui ühenduse tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 26 %, suurenes ühenduse tootmisharu müük turul ainult 11 % võrra ja ühenduse tootmisharu müügi osa turul vähenes 7 protsendipunkti. Niisiis ei kaasnenud ühenduse tarbimise kasvutendentsiga vastavat suurenemist ühenduse tootmisharu läbimüügis. |
e) kasumlikkus ja investeeringutasuvus
|
(50) |
Vaatlusalusel perioodil tegi kasumlikkus, mida väljendatakse protsendina sõltumatutele isikutele toimunud müügi netoväärtusest, läbi järgmise arengu: |
|
(51) |
Tabel 9 Kasumlikkus
|
|||||||||||||||||||||
|
(52) |
Ühenduse tootmisharu kasumlikkus kasvas samas tempos ühenduse tootmisharu müügihindade kasvuga. Hoolimata olulisest langusest 2003. ja 2005. aastal kerkis üldine kasumlikkus 10 protsendini. Selle põhjuseks oli keskendumine suurema lisandväärtusega toodete tootmisele vaatlusalusel perioodil, mil ühenduse tootmisharu keskmine kasum oli 4 %. |
|
(53) |
Investeeringutasuvus, väljendatuna kasumina/kahjumina investeeringute raamatupidamislikust puhasväärtusest, järgis kasumlikkusega sama arengusuunda. |
|
(54) |
Tabel 10 Investeeringutasuvus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
f) rahavoog
|
(55) |
2002. ja 2005. aasta vahelisel perioodil rahavoog kõikus märkimisväärselt ja suurenes oluliselt 2006. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Rahavoo suurenemine näitab, et tootmisharu hakkas taastuma. |
|
(56) |
Tabel 11 Rahavoog
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
g) investeeringud ja kapitali kaasamise võime
|
(57) |
Ühenduse tootmisharu investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 65 %. Lõviosa investeeringutest tehti masinatesse, et suurendada tootlikkust. Ükski uuritud äriühingutest ei maininud, et tal oleks raskusi kapitali kaasamisega. |
|
(58) |
Tabel 12 Investeeringud
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
h) varud
|
(59) |
Järgmine tabel näitab, et lõppvarude kõver jäi stabiilseks; sellest hoolimata võib vaatlusalusel perioodil täheldada väikest, ligikaudu 1 % langust. |
|
(60) |
Tabel 13 Varud
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
i) tööhõive, tootlikkus ja tööjõukulud
|
(61) |
Pärast 5 % langust 2003. aastal vähenes tööhõive vaatlusalusel perioodil 2 %. |
|
(62) |
Tabel 14 Tööhõive
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(63) |
Koos tootmise kasvuga ja tööhõive vähenemisega suurenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 8 %. |
|
(64) |
Tabel 15 Tootlikkus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(65) |
Ühenduse tootmisharu tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult. Tööjõukulude summaarne kasv vaatlusalusel perioodil oli 22 %. Tööjõukulud kasvasid peamiselt äriühingus, mis muutis oma tootevalikut, keskendudes laialdaselt kasutatavate toodete asemel spetsialiseeritud toodetele, mis nõuavad kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. |
|
(66) |
Tabel 16 Tööjõukulud
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
4. Muude tegurite mõju
a) ühenduse tootmisharu eksport
|
(67) |
Ühenduse tootmisharu toruliitmike eksport vaatlusalusel perioodil ei olnud väga stabiilne, esines suuri kõikumisi. Üldjoontes vähenes eksport kolmandatesse riikidesse 15 %, eeskätt euro ja USA dollari ebasoodsa vahetuskursi tõttu. |
|
(68) |
Tabel 17 Ühenduse tootmisharu eksport
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
b) muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad
|
(69) |
Määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestati dumpinguvastane tollimaks toruliitmike impordile Hiina Rahvavabariigist (58,6 %) ja Taist (58,9 %). Meetmeid rakendatakse Hiinast pärit ja ühest järgmisest riigist tarnitud vaatlusaluste toodete suhtes: Filipiinid, Indoneesia, Sri Lanka ja Taiwan. Hoolimata Hiina päritolu toodete impordi suhtes kehtivatest meetmetest, kasvab eksport Hiinast ELi pidevalt. |
|
(70) |
Toruliitmike impordi kogumaht muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide enam kui kahekordistus vaatlusalusel perioodil, tõustes 9 654 tonnilt 2002. aastal 24 105 tonnini uurimisperioodi lõpus. |
|
(71) |
Toruliitmike ühendusse importimise maht kolmandatest riikidest, v.a Korea ja Malaisia, muutus järgmiselt: |
|
(72) |
Tabel 18 Import muudest kolmandatest riikidest
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(73) |
Kolmandatest riikidest, v.a asjaomastest riikidest, pärit impordi turuosa kerkis 33 protsendini ELi tarbimisest. See tähendab 99-protsendilist tõusu vaatlusalusel perioodil, mille tulemusena kerkis turuosa 16 protsendilt 33 protsendini. |
|
(74) |
Tabel 19 Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(75) |
Tabel 20 Põhiimport ELi
|
c) toibumine dumpingu mõjudest
|
(76) |
Enamiku eespool esitatud näitajate positiivne areng näitab seda, et 2002. aastast kuni 2007. aasta keskpaigani on ühenduse tootmisharu majanduslik olukord osaliselt taastunud nendest asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. |
5. Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta
|
(77) |
Kehtivad meetmed on ühenduse tootmisharu olukorda alates 2002. aastast osaliselt parandanud. Ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada müügimahtu ja hindu. Positiivset arengutendentsi näitasid sellised majandustegurid nagu tootmine, tootmisvõimsus, kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus ja tootlikkus. See näitab, et ühenduse tootmisharu tegi jõupingutusi oma konkurentsivõime parandamiseks. Selle tulemusena on ühenduse tootmisharu müük ühenduses olnud kasumlik 2002. aastast saadik. |
|
(78) |
Ühenduse tootmisharu ei suutnud aga ära kasutada ühenduse tarbimise märkimisväärset kasvu ja mõned positiivsed tegurid tulenevad ka olulise Ühendkuningriigis asuva ühenduse tootja kadumisest – tema tegevuse võtsid üle kaks äriühingut, kes toetavad taotlust. |
|
(79) |
Sellegipoolest saab järeldada, et üldiselt on meetmete võtmine Korea ja Malaisia suhtes ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda parandanud. |
|
(80) |
Pidades silmas ühenduse tootmisharu esialgset toibumist, ei saanud dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju jätkumist kindlaks teha. Seepärast uuriti, kas meetmete kehtivuse lõppemise korral kahju korduks. |
F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
|
(81) |
Nagu juba eespool nimetatud, on Korea ja Malaisia tootjatel võimsus suunata ühenduse turule suured ekspordimahud, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama. Taotluse kohaselt sõltuvad kõnealused riigid oluliselt eksporditurgudest: Korea 75 % ja Malaisia 84 % ulatuses. Lisaks näib, et muud eksporditurud, nagu USA ja Jaapan, ei tarbi ära kogu vaba tootmisvõimsust, sest nendesse riikidesse suunatud ekspordi maht on juba märkimisväärne ja seepärast suunataks eksport ümber ühenduse turule. Lisaks näib, et Aasia turul valitseb üleüldine liigvõimsus. |
|
(82) |
Hindade suhtes leiti USA statistika põhjal, et Malaisia ja Korea ekspordihinnad USAsse olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Ehkki toodete liikide arvukuse tõttu ei olnud võimalik üksikasjalikku analüüsi läbi viia, on tõenäoline, et need eksportijad ühtlustavad oma hinnad teiste Aasia riikide väga madalate hindadega, et kaotatud turuosa tagasi võita. Selline hinnakäitumine koos koostöövalmiduse puudumisega ja võime tarnida ühenduse turule vaatlusaluse toote märkimisväärseid koguseid viitab negatiivsele mõjule ühenduse tootmisharule. |
|
(83) |
Lisaks ei tohiks unustada, et mastaabisäästu saavutamiseks peab ühenduse tootmisharu jääma konkurentsivõimeliseks, et toota teatud hulgal standardtooteid, mis konkureerivad seega otseselt Koreast ja Malaisiast pärit importtoodetega. |
|
(84) |
Eespool öeldut silmas pidades järeldatakse, et kui meetmed kaotaksid kehtivuse, oleks tulemuseks suure tõenäosusega dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumine ühenduse tootmisharule. |
G. ÜHENDUSE HUVID
1. Sissejuhatus
|
(85) |
Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Kasutajad oma seisukohti ei esitanud. |
|
(86) |
Selleks et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt. Komisjon saatis väljavõttelise uuringu küsimustiku vaatlusaluse toote 64 importijale ja sai 11 vastust. Komisjon saatis küsimustiku neile üheteistkümnele äriühingule ja sai vaid kaks osalist vastust, milles ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kehtivad meetmed oleks neid materiaalselt mõjutanud. On selge, et importijad on leidnud muud tarneallikad – seda näitab ka muude kolmandate riikide arvestatav turuosa (33 %). Sellest võib järeldada, et ühenduse turul on tagatud konkurentsitingimused. |
|
(87) |
Käesolev uurimine kujutab endast läbivaatamist ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, ning tänu sellele on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele isikutele. |
|
(88) |
Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. |
2. Ühenduse tootmisharu huvid
|
(89) |
Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tootmisharuga. Seda kinnitas tema majandusliku olukorra areng paremuse suunas, kui praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel oli taastatud tõhus konkurents. Ühenduse tootmisharu pingutused tootmise ratsionaliseerimiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks on toonud kaasa mõistliku kasumi vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal. |
|
(90) |
Eespool öeldut silmas pidades tundub olemasolevate meetmete säilitamine vajalik, et vältida dumpinguhinnaga impordi negatiivset mõju, mis võib ohustada ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi ja kokkuvõttes selle olemasolu üldse. Samuti tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu kadumine avaldaks negatiivset mõju ka järgtööstusele, mille tarnijavalik väheneks märgatavalt. |
3. Importijate/hulgimüüjate huvid
|
(91) |
Nagu eespool nimetatud, vastas komisjoni saadetud küsimustikule vaid kaks importijat 64st. Nad ei avaldanud negatiivset arvamust meetmete võimaliku jätkumise kohta. Koostöö puudumine iseenesest kinnitab, et meetmed ei avaldanud kõnealuse sektori majandusolukorrale märgatavat negatiivset mõju. Seda kinnitab ka tõsiasi, et importijad jätkasid vaatlusaluse tootega kauplemist märkimisväärses mahus ning vaatlusalusel perioodil impordimaht koguni kasvas. |
|
(92) |
Seetõttu ollakse seisukohal, et praegu kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole vaatlusaluse toote importijate majandusolukorda negatiivselt mõjutanud. Samadel põhjustel on ka ebatõenäoline, et meetmete jätkamine võiks nende majandusolukorda tulevikus halvendada. |
4. Tarbijate huvid
|
(93) |
Käesoleva uurimise käigus ei teatanud endast ükski kasutaja. Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt naftakeemia- ja ehitustööstuses. Nimetatud tootmisharude koostöö puudumine kinnitab, et toruliitmikud moodustavad väga väikese osa nende tootmiskuludest ja et kehtivad meetmed ei ole nende konkurentsivõimet halvendanud. |
|
(94) |
Seepärast järeldati, et kui meetmed säilitatakse samal tasemel, ei muuda see kasutajate olukorda halvemaks. |
5. Järeldus ühenduse huvide kohta
|
(95) |
Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on võimaldanud ühenduse tootmisharul teataval määral toibuda. Kui meetmed kaotaksid kehtivuse, seab see ohtu taastumisprotsessi ning võib kaasa tuua ühenduse tootmisharu kadumise. Seega on meetmete jätkumine ühenduse tootmisharu huvides. |
|
(96) |
Peale selle näis, et olemasolevad meetmed ei avaldanud kasutajate ja importijate majandusolukorrale märkimisväärset negatiivset mõju. Seepärast järeldati, et dumpinguvastaste meetmete jätkumise vastu pole mingeid mõjuvaid põhjuseid. |
H. DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(97) |
Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Neile on antud võimalus esitada pärast kõnealust teavitamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Koreast ei saadud ühtki märkust; üks märkus saadi ühelt Malaisia äriühingult, mis aga ei andnud põhjust muuta eespool esitatud järeldusi. |
|
(98) |
Eeltoodu põhjal otsustatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, et tuleks säilitada Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1514/2002 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit ja CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19, ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 (TARIC-koodid 7307931191, 7307931193, 7307931194, 7307931195, 7307931199, 7307931991, 7307931993, 7307931994, 7307931995, 7307931999, 7307993092, 7307993093, 7307993094, 7307993095, 7307993098, 7307999092, 7307999093, 7307999094, 7307999095, 7307999098) alla kuuluvate rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) selliste toruliitmike (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud) impordi suhtes, mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on lõikes 1 kirjeldatud toodete puhul, mille on tootnud allpool nimetatud tootjad, järgmine:
|
Riik |
Äriühing |
Tollimaksumäär (%) |
TARICi lisakood |
|
Malaisia |
|||
|
|
Anggerik Laksana Sdn Bhd, Selangor Darul Ehsan |
59,2 |
A324 |
|
|
Kõik muud äriühingud |
75 |
A999 |
|
Korea Vabariik |
|||
|
|
Kõik äriühingud |
44 |
— |
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 13. oktoober 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
B. KOUCHNER
(2) EÜT L 228, 24.8.2002, lk 1.
(3) ELT L 139, 6.6.2003, lk 1.
(4) ELT L 355, 1.12.2004, lk 4.
(5) ELT L 355, 1.12.2004, lk 9.
(6) ELT L 116, 29.4.2006, lk 1.
(7) ELT C 286, 23.11.2006, lk 8.
(8) ELT C 192, 18.8.2007, lk 15.
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/32 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1002/2008,
15. oktoober 2008,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. oktoobril 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. oktoober 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
73,5 |
|
MK |
51,9 |
|
|
TR |
86,7 |
|
|
ZZ |
70,7 |
|
|
0707 00 05 |
MK |
81,9 |
|
TR |
100,5 |
|
|
ZZ |
91,2 |
|
|
0709 90 70 |
TR |
117,4 |
|
ZZ |
117,4 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
77,7 |
|
TR |
104,7 |
|
|
UY |
95,7 |
|
|
ZA |
84,1 |
|
|
ZZ |
90,6 |
|
|
0806 10 10 |
BR |
261,2 |
|
TR |
97,8 |
|
|
US |
224,7 |
|
|
ZZ |
194,6 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
67,2 |
|
CL |
64,0 |
|
|
CN |
53,8 |
|
|
MK |
37,6 |
|
|
NZ |
89,9 |
|
|
US |
121,5 |
|
|
ZA |
82,2 |
|
|
ZZ |
73,7 |
|
|
0808 20 50 |
CL |
60,3 |
|
CN |
50,9 |
|
|
TR |
128,9 |
|
|
ZA |
83,4 |
|
|
ZZ |
80,9 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/34 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1003/2008,
15. oktoober 2008,
millega määratakse kindlaks alates 16. oktoobrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. |
|
(4) |
Seepärast tuleks alates 16. oktoobrist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni, |
|
(5) |
Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. oktoobrist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. oktoobril 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. oktoober 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.
(3) ELT L 166, 27.6.2008, lk 19.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2008
|
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
|
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 (2) |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 (2) |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 (2) |
|
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 (2) |
|
1002 00 00 |
RUKIS |
19,11 (2) |
|
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
0,00 |
|
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (3) |
0,00 (2) |
|
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
19,11 (2) |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
|
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 608/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.
(3) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
1.10.2008-14.10.2008
|
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/37 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1004/2008,
15. oktoober 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 39 ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 7
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 14. septembril 2002. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
13. oktoobril 2008 võttis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) vastu muudatused rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ning rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave, edaspidi „IAS 39 ja IFRS 7 muudatused”. IAS 39 ja IFRS 7 muudatused võimaldavad harvaesinevatel juhtudel liigitada teatavad kategooriasse „kauplemise eesmärgil hoitavad finantsinstrumendid” kuuluvad finantsinstrumendid ümber. Praegust finantsseisundi heitlikku olukorda võib pidada harvaesinevaks olukorraks, mis õigustaks sellise võimaluse kasutamist äriühingute poolt. |
|
(3) |
IAS 39 ja IFRS 7 muudatuste kohaselt tuleks äriühingutel lubada teatavad finantsinstrumendid ümber liigitada alates 1. juulist 2008. |
|
(4) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et IAS 39 ja IFRS 7 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
|
(5) |
Seetõttu tuleks määrust nr (EÜ) 1725/2003 vastavalt muuta. |
|
(6) |
Arvestades finantsseisundi praegust heitlikku olukorda ning tõsiasja, et teatavate finantsinstrumentidega enam ei kaubelda või ei ole nendega seotud turud aktiivsed või on need sattunud raskustesse, on vaja teatavate finantsinstrumentide ümberliigitamist võimaldavad muudatused rakendada kohe ning seega peaks määrus jõustuma viivitamata. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse nr (EÜ) 1725/2003 lisas muudetakse rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ning rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. oktoober 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 261, 13.10.2003, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
|
IAS 39 |
Muudatused standardis IAS 39/Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine |
|
IFRS 7 |
Muudatused standardis IFRS 7/Finantsinstrumendid: avalikustatav teave |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiglasel otstarbel. Lisateavet saab IASB-lt aadressil www.iasb.org
Finantsvarade ümberliigitamine (IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ja IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave muudatused)
IAS 39 muudatused
Paragrahvi 50 muudetakse ning lisatakse paragrahvid 50B–50F ja 103G.
MÕÕTMINE
Ümberliigitused
|
50 |
(Majandus)üksus:
(Majandus)üksus ei liigita finantsinstrumenti ümber õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks pärast finantsinstrumendi esmast kajastamist. |
|
50B |
Finantsvara, mille suhtes kohaldatakse paragrahvi 50(c) (v.a seda tüüpi finantsvara, mida on kirjeldatud paragrahvis 50D), võib arvata kategooriast „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav” välja harvadel juhtudel. |
|
50C |
Kui (majandus)üksus arvab finantsvara välja kategooriast „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav” vastavalt paragrahvile 50B, liigitatakse finantsvara ümberliigitamise kuupäeval ümber õiglases väärtuses. Mis tahes kasumit või kahjumit, mis on kajastatud juba kasumiaruandes, ei tühistata. Finantsvara õiglase väärtuse maksumusest antud kuupäeva seisuga saab uus soetusmaksumus või amortiseeritud soetusmaksumus. |
|
50D |
Finantsvara, mille suhtes kohaldatakse paragrahvi 50(c) ning mis oleks vastanud laenude ja nõuete mõistele (juhul kui finantsvara ei tulnud esmasel kajastamisel liigitada kategooriasse „kauplemiseesmärgil hoitav”), võib arvata välja kategooriast „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav”, kui (majandus)üksusel on kavatsus ja suutlikkus hoida finantsvara lähituleviku või lunastustähtajani. |
|
50E |
Finantsvara, mis on liigitatud müügivalmis olevaks ning mis oleks vastanud laenude ja nõuete mõistele (juhul kui see ei olnud määratletud müügivalmis olevana), võib liigitada kategooriast „müügivalmis olev” ümber kategooriasse laenud ja nõuded, kui (majandus)üksusel on kavatsus ja suutlikkus hoida finantsvara lähituleviku või lunastustähtajani. |
|
50F |
Kui (majandus)üksus arvab finantsvara välja kategooriast „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav” vastavalt paragrahvile 50D või kategooriast „müügivalmis olev” vastavalt paragrahvile 50E, liigitab ta finantsvara ümber õiglases väärtuses ümberliigitamise kuupäeva seisuga. Paragrahvi 50D kohaselt ümberliigitatud finantsvara puhul ei tühistata mis tahes kasumit või kahjumit, mis on juba kajastatud kasumiaruandes. Finantsvara õiglase väärtuse maksumusest ümberliigitamise kuupäeva seisuga saab uus soetusmaksumus või amortiseeritud soetusmaksumus. Finantsvara puhul, mis on arvatud välja kategooriast „müügivalmis olev” vastavalt paragrahvile 50E, arvestatakse vastavalt paragrahvile 54 kõnealuselt finantsvaralt mis tahes kasum või kahjum, mis on kajastatud muu koondkasumina vastavalt paragrahvile 55(b). |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK
|
103G |
Finantsvarade ümberliigitamine (IAS 39 ja IFRS 7 muudatused), välja antud 2008. aasta oktoobris, muudetud paragrahve 50 ja AG8, lisatud paragrahvid 50B–50F. (Majandus)üksus kohaldab kõnealuseid muudatusi alates 1. juulist 2008. (Majandus)üksus ei liigita ümber finantsvara vastavalt paragrahvidele 50B, 50D või 50E enne 1. juulit 2008. Finantsvara mis tahes ümberliigitamine perioodil, mis algab 1. novembril 2008 või hiljem, jõustub üksnes ümberliigitamise kuupäeva seisuga. Finantsvara mis tahes ümberliigitamist vastavalt paragrahvidele 50B, 50D või 50E ei kohaldata tagasiulatuvalt aruandeperioodide suhtes, mis lõppesid enne käesolevas paragrahvis sätestatud jõustumiskuupäeva. |
Lisa A Rakendusjuhis paragrahvi AG8 on muudetud.
Efektiivne intressimäär
|
AG8 |
Kui (majandus)üksus muudab oma hinnanguid maksete või laekumiste kohta, tuleb korrigeerida finantsvara või -kohustise (või finantsinstrumentide rühma) bilansilist (jääk)maksumust, et peegeldada tegelikke ja muudetud hinnangulisi rahavoogusid. (Majandus)üksus arvestab ümber bilansilise (jääk)maksumuse, arvutades hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse finantsinstrumendi esialgse efektiivse intressimäära alusel. Korrigeerimist kajastatakse tulu või kuluna kasumiaruandes. Kui finantsvara liigitatakse ümber vastavalt paragrahvidele 50B, 50D või 50E ning (majandus)üksus suurendab hiljem tulevaste rahalaekumiste hinnanguid kõnealuste rahalaekumiste suurenenud kaetavuse tulemusena, kajastatakse selle suurenemise mõju efektiivse intressimäära korrigeerimisena alates hinnangu muutmise kuupäevast ning mitte vara bilansilise (jääk)maksumuse korrigeerimisena hinnangu muutmise kuupäeva seisuga. |
IFRS 7 muudatused
Paragrahvi 12 muudetakse ning lisatakse paragrahvid 12A ja 44A.
FINANTSINSTRUMENTIDE MÕJUKUS FINANTSSEISUNDILE JA -TULEMUSLIKKUSELE
Finantsseisundi aruanne
Ümberliigitamised
|
12 |
Kui (majandus)üksus liigitab finantsvara ümber (IAS 30 paragrahvide 51–54 kohaselt) selliseks, mida mõõdetakse:
avalikustab ta igasse kategooriasse ning sealt välja arvatud summa ning ümberliigitamise põhjuse. |
|
12A |
Kui (majandus)üksus arvab finantsvara IAS 39 paragrahvi 50B või 50D alusel kategooriast „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav” välja või IAS 39 paragrahvi 50E alusel kategooriast „müügivalmis finantsvarad” välja, avalikustab ta:
|
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK
|
44E |
Finantsvarade ümberliigitamine (IAS 39 ja IFRS 7 muudatused), välja antud 2008. aasta oktoobris, muudetud paragrahvi 12 ja lisatud paragrahv 12A. (Majandus)üksus kohaldab kõnealuseid muudatusi alates 1. juulist 2008. |
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/42 |
KOMISJONI OTSUS,
10. oktoober 2008,
millega määratakse kindlaks liikmesriikide lõplikud eraldised teatava arvu hektarite jaoks 2008. eelarveaastal viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 5738 all)
(Ainult bulgaaria-, hispaania-, tšehhi-, saksa-, kreeka-, prantsus-, itaalia-, ungari-, malta-, portugali-, rumeenia-, sloveeni- ja slovakikeelne tekst on autentsed)
(2008/799/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise eeskirjad on sätestatud määruses (EÜ) nr 1493/1999 ja komisjoni 31. mai 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/19993 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul. (2) |
|
(2) |
Finantsplaneerimise ning määruses (EÜ) nr 1227/2000 sätestatud ümberkorraldamise ja muutmise kava rahastamises osalemise üksikasjalike eeskirjadega on ette nähtud, et viited teatavale eelarveaastale on viited liikmesriikide poolt 16. oktoobrist kuni järgmise aasta 15. oktoobrini tehtud tegelikele maksetele. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 14 lõikele 1 teeb komisjon eraldiste iga-aastase suunava jaotuse liikmesriikide vahel objektiivsete kriteeriumide alusel, milles võetakse arvesse eriolukordi ja -vajadusi ning jõupingutusi, mida tuleb teha kava eesmärke silmas pidades. |
|
(4) |
Komisjon määras eraldiste suunava jaotuse 2007/2008. veiniaastaks otsusega 2007/719/EÜ. (3) |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 17 lõikele 4 kohaldatakse trahvi, kui liikmesriigi tegelikud kulutused hektari kohta ületavad esialgse eraldisega ettenähtud määra. 2008. eelarveaastal kohaldatakse seda sätet Slovakkia suhtes 6 169 euro ulatuses. |
|
(6) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 16 lõike 1 punktile c võivad liikmesriigid esitada taotluse edaspidiseks rahastamiseks jooksva eelarveaasta raames. 2008. eelarveaastal tegid seda Tšehhi Vabariik, Hispaania, Itaalia, Ungari ja Rumeenia. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 17 lõikele 3 kiidetakse komisjonile liikmesriikide poolt esitatud edaspidise rahastamise taotlused heaks proportsionaalselt, kasutades summasid, mis jäävad alles pärast seda, kui liikmesriikidele eraldatud kogusummast on lahutatud kõikide liikmesriikide poolt kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 punktide a ja b kohaselt deklareeritud summade kogusumma. Kõnealust sätet kohaldatakse 2008. eelarveaastal Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Itaalia, Ungari ja Rumeenia suhtes. Liikmesriikide poolt esitatud hilisema rahastamise taotlused hõlmasid ümberjaotamisele kuuluvast summast väiksemat summat, kõik asjaomaste liikmesriikide taotlused rahuldati, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liikmesriikide lõplikud eraldised teatava arvu hektarite jaoks 2007/2008. veiniaastaks viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks 2008. eelarveaasta jooksul määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel sätestatakse käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Austria Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile ja Slovakkia Vabariigile.
Brüssel, 10. oktoober 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.
(2) EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1.
(3) ELT L 289, 7.11.2007, lk 59.
LISA
LÕPLIKUD RAHAERALDISED 2007/2008. VEINIAASTAKS
(2008. eelarveaasta)
|
Liikmesriik |
Pindala (ha) |
Eraldis (eurodes) |
|
Bulgaaria |
1 200 |
9 013 796 |
|
Tšehhi Vabariik |
706 |
11 883 827 |
|
Saksamaa |
1 406 |
12 097 072 |
|
Kreeka |
647 |
6 360 118 |
|
Hispaania |
21 154 |
169 516 302 |
|
Prantsusmaa |
8 977 |
69 071 668 |
|
Itaalia |
12 358 |
101 761 476 |
|
Küpros |
150 |
2 131 684 |
|
Luksemburg |
5 |
38 001 |
|
Ungari |
1 852 |
14 813 090 |
|
Malta |
3 |
38 157 |
|
Austria |
888 |
5 068 342 |
|
Portugal |
2 711 |
23 511 590 |
|
Rumeenia |
4 205 |
35 050 228 |
|
Sloveenia |
124 |
2 401 900 |
|
Slovakkia |
228 |
863 646 |
|
Kokku |
56 614 |
463 620 897 |
IV Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
EMP ühiskomitee
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/45 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 318/05/COL,
14. detsember 2005,
järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ettenähtud ametliku uurimismenetluse lõpetamise kohta, milles käsitletakse Entra Eiendom ASi asutamisega seotud dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamist, (Norra)
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomist käsitlevat EFTA riikide kokkulepet, (2) eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3 I osa artiklit 1,
VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (3) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ning tõlgendamiseks,
OLLES KUTSUNUD ÜLES huvitatud isikuid esitama märkusi eespool nimetatud sätete kohaselt (4) ja neid märkusi arvesse võttes,
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
I. ASJAOLUD
1. Menetlus ja kirjavahetus
22. mai 2002. aasta kirjas (dok nr 02-3856 D) taotles järelevalveamet Norra valitsuselt Entra Eiendom AS (edaspidi „Entra”) asutamist käsitleva asjakohase teabe esitamist, et järelevalveamet saaks hinnata, kas ettevõtte asutamine oli kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Norra ametivõimud vastasid Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 25. juuni 2002. aasta kirjaga, millega edastati tööjõu- ja haldusministeeriumi 20. juuni 2002. aasta kiri, mõlemad kirjad sai järelevalveamet kätte ja registreeris 26. juunil 2002 (dok nr 02-4850 A).
10. oktoobri 2002. aasta kirjas (dok nr 02-7036 D) taotles järelevalveamet lisateavet. Esiteks käsitleti kirjas kinnisvara omaniku vahetumisega seotud dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamist ning teiseks kinnisvara hindamisväärtuse vähendamist üürilepingute lõpetamise eritingimuste tõttu. Norra ametivõimud esitasid lisateabe Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 14. novembri 2002. aasta kirjas, millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 7. novembri 2002. aasta kiri, mõlemad kirjad sai järelevalveamet kätte ja registreeris 14. novembril 2002 (dok nr 02-8219 A).
Kaubandus- ja tööstusministeeriumi 9. detsembri 2002. aasta faksis, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris samal päeval (dok nr 02-8912 A), taotlesid Norra ametivõimud järelevalveametilt seisukohtade esitamist Entra asutamise asjas. Euroopa Liidu juures asuvale Norra esindusele saadetud 17. detsembri 2002. aasta kirjas (dok nr 02-9062 D) teavitas järelevalveamet Norra ametivõime sellest, et täpsustava ja üksikasjaliku lisateabe esitamise tulemusena kõnealuses asjas võib järelevalveamet selle lõpetada osas, mis käsitleb kinnisvara hinnatud väärtuse vähendamist lepingute lõpetamise eritingimuste alusel.
Nimetatud üksikasjalik dokumentatsioon esitati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 23. jaanuari 2003. aasta faksiga, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 23. jaanuaril 2003 (dok nr 03-424 A). Euroopa Liidu juures asuvale Norra esindusele 31. jaanuaril 2003 saadetud kirjas (dok nr 03-588 D) teavitas järelevalveamet Norra ametivõime sellest, et kuna tundub, et asi ei ole seotud riigiabiga, „ei ole järelevalveametil vastuväiteid Norra riigilt Entra Eiendom ASile üleantud varade väärtuse kohta algbilansis antud hinnangu suhtes”. Järelevalveamet rõhutas, et see väide ei piira aga dokumendivormistuslõivude ja registreerimistasude küsimuse lahendamist.
2. aprilli 2003. aasta kirjas (dok nr 03-1827 D) käsitles järelevalveamet veel kord registreerimistasudest ja aktsiisimaksudest vabastamise küsimust ning nõudis Norra ametivõimudelt täiendava ja selgitava teabe esitamist. Lisateave esitati Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 5. juuni 2003. aasta kirjas, millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 4. juuni 2003. aasta kiri, mõlemad kirjad sai järelevalveamet kätte ja registreeris 10. juunil 2003 (dok nr 03-3631 A).
16. juunil 2004 otsustas järelevalveamet alustada ametlikku uurimismenetlust (otsus nr 132/04/COL). Otsus ametliku uurimismenetluse alustamise kohta avaldati 23. detsembril 2004.
13. augusti 2004. aasta faksis (reg nr 290206) ja Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 17. augusti 2004. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 18. augustil 2004 (reg nr 290456), taotlesid Norra ametivõimud märkuste esitamise tähtaja pikendamist ühe kuu võrra.
17. augusti 2004. aasta kirjas (reg nr 290305) nõustus järelevalveamet tähtaega ühe kuu võrra pikendama.
16. septembri 2004. aasta faksis (reg nr 292867) ja ELi juures asuva Norra esinduse 20. septembri 2004. aasta kirjas, millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 16. septembri 2004. aasta kiri, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 21. septembril 2004 (reg nr 293392), esitasid Norra ametivõimud märkused algatamise otsuse kohta. Norra ametivõimud põhjendasid, et dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamine Entra asutamisel ei kujuta endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.
Ühekuulise tähtaja jooksul pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ei esitanud menetluse alustamise otsuse kohta järelevalveametile märkusi ükski teine huvitatud isik.
4. mai 2005. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 9. mail 2005 (reg nr 318691), esitas Entrat esindav advokaadibüroo Selmer märkused järelevalveameti otsuse kohta alustada ametlikku uurimismenetlust (vt punkti 3.4 allpool).
19. mail 2005 arutati asja kokkusaamisel Oslos, kus olid kohal Norra eri ministeeriumide ning järelevalveameti esindajad.
26. juuli 2005. aasta moderniseerimisministeeriumi faksis (reg nr 327938) ja ELi juures asuva Norra esinduse 1. augusti 2005. aasta kirjas, mis saadi ja registreeriti 3. augustil 2005 (reg nr 329110) ja millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 30. juuni 2005. aasta kiri, esitasid Norra ametivõimud lisateavet selle kohta, kas tasudest vabastamine andis Entrale majandusliku eelise. Kaubandus- ja tööstusministeerium tegi järelduse, et vabastamine ei andnud Entrale eelist.
2. Entra asutamine
2.1. Ettepanek asutada uus piiratud vastutusega äriühing
4. juunil 1999 tegi Norra valitsus ettepaneku avalik-õiguslik asutus – riiklik ehitus- ja kinnisvaraamet (Statsbygg) – ümber korraldada ja asutada piiratud vastutusega äriühing Entra. (5) Samal päeval esitas valitsus ümberkujundamise ja Entra asutamisega seotud üleminekuküsimuste lahendamiseks eraldi seaduse eelnõu, mille kohaselt osa Statsbyggi kinnisvaraga seotud tegevusest läks üle piiratud vastutusega äriühingule. (6) Selle seaduse (edaspidi „vaidlustatud seadus”) § 3 kohaselt tuleb ümberregistreerimine kinnistusraamatus ja muudes riiklikes registrites vormistada nimemuutusena. Sellest tulenevalt ei pidanud Entra tasuma dokumendivormistuslõive ega registreerimistasusid, kuid tema omandiõigus kanti siiski kinnistusraamatusse sisse.
Statsbygg on avalik-õiguslik asutus (Forvaltningsbedrift), mis vastutab moderniseerimisministeeriumi ees. Statsbygg tegutseb Norra valitsuse nimel ehitus- ja kinnisvaraasjade korraldaja ja nõuandjana ning pakub valitsusasutustele tööruume. Statsbygg jätkas selle vara haldamist, mis ei läinud üle Entrale, ning sellega seotud toiminguid. Praegu haldab Statsbygg umbes 2,2 miljonit ruutmeetrit pinda Norras ja mujal. Tema kinnisvaraportfelli kuuluvad kontoriruumid, koolid, eluruumid ja eriotstarbelised ehitised üle Norra ning saatkonnahooned ja eluruumid väljaspool Norrat. Selle asutuse aastane ehituseelarve on umbes 2,3 miljardit Norra krooni (umbes 288 miljonit eurot). Statsbyggis on 669 töötajat (oktoobris 2005). (7)
Statsbyggi ümberkujundamise ettepanekus (St.prp. nr. 84 (1998–1999)) on muuhulgas väidetud, et ümberkorraldamise eesmärgiks on muuta Statsbyggi eri rollid selgemaks ning kasutada tõhusamalt riigile kuuluvaid hooneid. Selleks et tagada teiste eraettevõtetega konkureerivale osale Statsbyggist paremad raamtingimused, tuli eraldada konkurentsile avatud turul (konkuranseutsatte bygg) kasutatavad hooned eriotstarbelistest hoonetest ning muuta uue Entra kinnisvaraportfelli osaks. Valitsus osutas sellele, et teise võimalusena oleks hiljem saanud osa äriühingust müüa erakätesse.
Entra põhikirjas on äriühingu eesmärgi kohta järgmine säte: „Äriühingu peamine eesmärk on varustada riigiasutusi tööruumidega. Äriühing võib omada, osta ja müüa kinnisvara, teha sellega tehinguid ja seda hallata ning teha sellega seoses muid toiminguid. Äriühing võib omada aktsiaid ja osalusi ning tal võib olla huvisid teistes äriühingutes, mis tegelevad eelmises lauses nimetatud tegevusega” (järelevalveameti mitteametliku tõlke põhjal).
2.2. Entra algbilanss
Parlamendile esitatud ettepanekus sätestas Norra valitsus varade uuele ettevõttele ülemineku põhialused. Üleantavate varade tegeliku väärtuse kohta järeldusi ei tehtud. Selle küsimusega pidi tegeletama hiljem, millest annab tunnistust lause: „äriühingu lõplik algbilanss esitatakse 2000. aasta eelarves”. (8) Samuti puudusid selle väärtuse määramiseks kindlad meetodid.
Alates 4. juunist 1999 kuni lõpliku väärtuse kehtestamiseni kuninga dekreediga 22. juunil 2000 uuriti üleantavate varade väärtust põhjalikult. Selle eesmärgiks oli määrata nende õige tehinguväärtus kooskõlas varade ülemineku ettepaneku nr 84 (1998–99) põhimõtetega. Hinna leidmiseks kasutati mitut meetodit ja võeti arvesse erinevaid eeldusi.
Esiteks palus Statsbygg üleantavate varade väärtust hinnata sõltumatul konsultandil Catella Eiendom Consult ASil (CEC). Varasid hinnati vastavalt Norra kinnisvarahindajate ühingu (NTF) hindamismääratlusele, mille kohaselt iga vara hinnatakse kõigepealt eraldi ning seejärel liidetakse saadud väärtused kogu portfelli väärtuse leidmiseks. Kogu portfelli väärtuseks saadi 3 852 110 000 Norra krooni. Seda väärtust kontrollis hiljem Norra kinnisvarahindajate ühing (NTF), kes tegi järelduse, et leitud väärtusega võis enam-vähem nõustuda.
Teiseks hindas oma varasid Statsbygg. Selleks kasutati teistsugust meetodit. Statsbygg kasutas arvutamise alusena kõigi varade eraldi hindamise ja liitmise asemel kogu portfelli diskonteeritud rahavoogu. Ta sai tulemuseks 3 137 500 000 Norra krooni.
Kolmandaks hindas varasid ka haldusministeerium, kes tugines samadele põhimõtetele kui Statsbygg, kuid lähtus teistsugustest eeldustest. Ta sai tulemuseks 3 337 500 000 Norra krooni.
Kõige suurema ja väiksema väärtuse vahe oli 714 610 000 Norra krooni, mis erines madalaimast oletatavast hinnast 22 %. Üksikasjadesse laskumata tuleb märkida, et kasutatud meetodid erinevad märkimisväärselt. Seda märgiti ka PricewaterhouseCoopersi (edaspidi „PWC”) sõltumatu auditeerimise puhul, mille käigus hinnati kõiki kolme eespool nimetatud väärtust.
Oma hinnangus leidis PWC, et oluliste metoodiliste erinevuste tõttu on kolme hinnangu üksikasjalik võrdlemine väga keeruline, ja mis veelgi olulisem, see ei ole vajalik. Nad jõudsid järeldusele, et nende „arvates jäävad kõik kolm väärtust mõistlikkuse piiridesse”. Lisaks sellele rõhutas PWC, et kindlat arvu, mida saaks käsitada tõesena, on võimatu leida. Hind tuleks leida pigem pooltevaheliste läbirääkimiste käigus ning võib seega olenevalt hindamise eeldustest kõikuda.
Neljandaks otsustas ministeerium seda väärtust uuesti hinnata. Pärast põhjalikku arutelu selle üle, kas varade turuväärtust võib mõjutada see, kas valitsusasutused suudavad oma üürilepingud aastase etteteatamisega lõpetada, määrati varade väärtuseks 2 837 550 000 Norra krooni. See väärtus edastati koos 1999.–2000. aasta riigieelarvega Storting’ile. (9) Valitsusele jäi aga õigus teha ettepanekus lõplikke muudatusi.
Viiendaks kasutas ministeerium oma õigust muuta lõplikku bilanssi, muutnud muuhulgas ka mõningaid Entra üürilepinguid ja seeläbi veel kord ka mudeli eeldusi, sai ta suurema väärtuse. Kuninga dekreediga kehtestati lõpliku algbilansi väärtuseks 3 222 871 000 Norra krooni.
Kokkuvõte sellest protsessist on toodud allpool. Nagu näha, jääb väärtus vahemikku 3 852 110 000–2 837 550 000 Norra krooni. 1 014 560 000 Norra krooni suurust ehk madalaima hinnaga võrreldes 35,8 % suurust erinevust võib selgitada nii eri meetodite kasutamise kui ka erinevate eeldustega eri mudelite puhul.
|
Catella Eiendoms Consulti (CEC) hinnang (10) |
3 852 110 000 Norra krooni |
|
Statsbyggi soovitus |
3 137 500 000 Norra krooni |
|
Ministeeriumi hinnang |
3 337 500 000 Norra krooni |
|
Ministeeriumi poolt üürilepingute lõpetamise tingimuste tõttu ümberhinnatud väärtus (11) |
2 837 550 000 Norra krooni |
|
Lõplik algbilanss (12) |
3 222 871 000 Norra krooni |
Lõplik algbilanss põhines kogu portfelli diskonteeritud rahavool, nagu oli Statsbyggi esialgses soovituses, kuid eeldused olid erinevad.
Entra asutati algselt minimaalse omakapitaliga äriühinguna, mis põhineb rahalistel sissemaksetel. Vara, kapital (varad ja kohustused) ja töötajad läksid riigilt Entrale aktsiate vastu üle 1. juulil 2000. Kõnealuse vara omandiõigus läks Norra riigilt üle Entrale ja vara omanikuks kinnistati Entra. Entra asutamist käsitleva seaduse alusel ei makstud dokumendivormistuslõive ega registreerimistasusid. Entra on piiratud vastutusega äriühing, mis kuulub täielikult Norra riigile.
Äriühingu (kontserni (13)) põhitegevustulu 2004. aastal oli 1 072 miljardit Norra krooni (umbes 128 miljonit eurot (14)) ning kasum enne maksude mahaarvamist 134 miljonit Norra krooni (umbes 16 miljonit eurot). Kontserni konsolideeritud omakapital (bilansiline väärtus) oli 31. detsembri 2004. aasta seisuga 1 288 miljardit Norra krooni (umbes 154 miljonit eurot). Aasta lõpus moodustas kontserni varade portfell (bilansiline väärtus) 8 768 miljardit Norra krooni (umbes 1 047 miljardit eurot). 31. detsembri 2004. aasta seisuga oli Entras 133 töötajat. Varade portfelli kuulus umbes 110 kinnisasja kogupindalaga ligikaudu 900 000 m2. (15)
Norra ametivõimudelt saadud teabe kohaselt moodustavad dokumendivormistuslõivud hinnanguliselt kokku 80 571 775 Norra krooni ning registreerimistasud lisaks sellele 147 300 Norra krooni (150 kinnisasja * 982 Norra krooni), kokku 80 719 075 Norra krooni (umbes 9,87 miljonit eurot). (16)
3. Norra valitsuse hinnang selle kohta, kas dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamine on kooskõlas EMP lepingu riigiabi sätetega
3.1. Hinnang, mille valitsus esitas Entra asutamise kohta
Norra valitsuse hinnang selle kohta, kas dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamine on EMP lepingu riigiabi sätetega kooskõlas või mitte, on esitatud ettepaneku nr 84 (1998–99) peatükis 7.6.1. Selle tekst on järgmine (järelevalveameti mitteametliku tõlke põhjal):
„Järgmisena vajab vastust küsimus, kas äriühingu saab omandiõiguse üleminekul Statsbyggilt Statens utleiebygg ASile vabastada registreerimiskohustusest ning seega ka registreerimistasude ja aktsiisimaksude maksmisest. Kohtulõivude seaduse 6. peatüki ja aktsiisimaksu seaduse artikli 7 kohaselt tuleb omandiõiguse ülemineku dokumentide registreerimisega seotud lõivud maksta riigikassasse. Need tuleb maksta alles pärast omandiõiguse ülemineku registreerimist kinnistusraamatus. Registris nime muutmise korral ei ole vaja aktsiisimaksu maksta.
Ministeerium kahtleb väga, kas vara jagamine riigi ja Statens utleiebygg ASi vahel tähendab sellist omandiõiguse üleminekut, mis tuleks kinnistusraamatusse kanda. Olukorda oleks loomulikum käsitada organisatsioonilise muutusena riigi kinnisvaraportfellis, kus riik jääb kinnisvara registreeritud omanikuks. Siin ei ole küsimus omandiõiguse üleminekus, vaid pelgalt registris nime muutmises. Sellest tulenevalt ei ole ka olukord selline, mis nõuaks aktsiisimaksu maksmist. Seepärast ei ole äriühing kohustatud registreerimistasusid ja aktsiisimaksu maksma. Ministeerium teeb aga lisaks sellele Odelsting’ile eraldi ettepaneku, et organisatsiooniliste muutustega seotud ümberregistreerimised kantaks registrisse vaid nimemuutusena. Kinnistusraamatu puhul tähendab see seda, et omandiõigus üle ei lähe. Säte toob kaasa selle, et omandiõigus üle minema ei pea. Ettepanek vastab riigiettevõtteks ümberkujundamise reeglitele, vt nt 24. juuni 1994. aasta seadust nr 45 Televerketi asutamise kohta piiratud vastutusega äriühinguna ja 22. novembri 1996. aasta seaduse nr 65 (riigile kuuluva postiettevõtte asutamise kohta) artiklit 73. Küsimus on selles, kas sellise tegevuse tulemusena on riigile kuuluv piiratud vastutusega äriühing teistsuguses konkurentsiolukorras kui eraettevõtja, kes suunab osa oma kinnisvarategevusest piiratud vastutusega äriühingusse, mille ainuomanik ta on.
EFTA järelevalveamet on avaldanud suunised EMP lepingu artiklis 61 toodud riigiabi eeskirjade kasutamise kohta seoses tehingutega riigi osalusega äriühingute ja ametiasutuste vahel, vt riigiabi suuniste peatükke 19–20. Peamine kriteerium selle hindamiseks, kas tegemist on riigiabiga või mitte, on suuniste kohaselt „turul investeerija põhimõte”. See tähendab, et riik peab oma majanduslike otsuste puhul toimima sarnaselt samas olukorras ja samasuguse või võrreldava eraettevõtte suhtes toimiva erainvestoriga.
Norra õiguses kehtib põhimõte, et omandiõiguse üleminek ühelt juriidiliselt isikult teisele tuleb registreerida, selleks et see kehtiks kolmanda isiku suhtes. Seepärast peavad erainvestorid kõigepealt registreerima omandiõiguse ülemineku ja maksma maksumärgi eest. Ka riigile kuuluva piiratud vastutusega äriühingu puhul lähtutakse sellest, et riigile kuuluva omandiõiguse üleminek tuleb registreerida.
Teisest küljest on vähe tõenäoline, et mõistlik investor oleks valinud sellise lahenduse, kus ta oleks registreerinud omandiõiguse ülemineku seoses osa eraldamisega kinnisvaraga tegelevast ettevõttest, mille tagajärjel ta oleks pidanud maksma aktsiisimaksu. Kuna selline omandiõiguse üleminek on äriühingu jaoks küllaltki kulukas, on vähe tõenäoline, et mõistlik investor sellise lahenduse oleks valinud. Pigem oleks valitud lahendus, mis võimaldaks tasude maksmist vältida, näiteks oleks jäetud omandiõigus emaettevõtjale või loodud valdusettevõte. Riigil sellised võimalused puuduvad. Kui riik otsustab turul tegutsema hakata, on mugavam sellega tegelev osa ettevõttest eraldada ning organiseerida see eraldi äriühinguks. Järelikult on riik olukorras, kus ta on sunnitud oma varad teisele juriidilisele isikule üle andma. See toetab väidet, et omandiõiguse üleandmise registreerimine ei ole vastuolus riigiabi eeskirjadega.
Seepärast tuleb ministeeriumil eeldada, et omandiõiguste ülemineku registreerimisega seotud nõuete täitmisest vabastamine ei sea Statens utleiebygg ASi turul tegutseva erainvestoriga võrreldes teistsugusesse konkurentsiolukorda. Erandi tegemine ei tundu EMP lepinguga vastuolus olevat.
Lisaks sellele eeldatakse, et Statens utleiebygg ASile üleantava vara hindamisel lähtutakse selle turuväärtusest ning kapitali võimalik hilisem üleminek riigilt toimub sarnaselt erainvestoriga, kes ettevõttesse sissemakseid teeb.”
3.2. Norra ametivõimude väited enne järelevalveameti poolt ametliku uurimismenetluse alustamist
20. juuni 2002. aasta kirjaga esitas tööjõu- ja haldusministeerium teabe Entra asutamise raamtingimuste ja selle algbilansi loomise kohta. Ministeerium kirjeldas rahavoo meetodit, mida kinnisvaraportfelli koguväärtuse hindamiseks kasutati, ning väitis, et seda meetodit kasutati seepärast, et „see vastas paremini Storting’ile tehtud ettepaneku nr 84 (1998–99) nõuetele luua äriühingule raamtingimused, mis oleksid samad kui teistel samas sektoris tegutsevatel ettevõtjatel”. Kirjas ei kirjeldatud, kas, kuidas ja mil määral aktsiisimaksu maksmata jätmine algbilanssi mõjutas. Samuti ei käsitletud selles, kas vaidlustatud seaduse §-s 3 nõuti seda, et aktsiisimaksust vabastamine suurendaks portfelli väärtust summa ulatuses, mida oleks kinnisvara registreerimisel makstud omandiõiguse ülemineku korral, kuid ei makstud nimemuutuse korral.
7. novembri 2002. aasta kirjas kirjeldas kaubandus- ja tööstusministeerium üksikasjalikumalt juba ettevalmistuste käigus esitatud väiteid, et erainvestorid oleksid valinud lahenduse, millega saaks vältida omandiõiguse ametlikku üleminekut ja seega ka dokumendivormistuslõivude ja registreerimistasude maksmist. Kuna omandiõiguse ülemineku registreerimine ei olnud kohustuslik, oleksid ettevõtted, olenemata sellest, kas nad on eraettevõtted või riigi osalusega äriühingud, saanud seaduslikult dokumendivormistuslõive ja registreerimistasusid vältida, kui oleksid jätnud omandiõiguse ülemineku lihtsalt registreerimata. Omandiõiguse algsele omanikule jätmine aga oleks uuele omanikule tähendanud kolmandate isikute ees heauskse valdajana riski võtmist. Selle riski sai aga kõrvaldada omandikitsenduse registreerimise teel. Omandikitsenduse registreerimine ei välistanuks aga riski, et õigusliku järglase õigused võlgniku varale lõppevad täitemenetluse/võlausaldaja või pankroti tõttu. Norra ametivõimude sõnul kasutasid seda meetodit paljud eraettevõtted, eriti omavahel seotud poolte korral.
Ministeeriumi arvates oleks Statsbyggi eraomanik kõige tõenäolisemalt Statsbyggi osadeks jaganud ilma registreerimistasude ja aktsiisimaksu maksmise kohustuseta. Entra asutamise puhul ei olnud see võimalik. Seda muuhulgas ka takistuste tõttu, mis tulenevad sellest, et Statsbygg on avalikult ja poliitiliselt kontrollitav. Meetodid, mis seisnesid omandiõiguse Statsbyggile jätmises, tähendasid, et Entra oleks varadega tehingute tegemisel sõltunud avalik-õigusliku asutuse heakskiidust. Omandiõiguse Statsbyggile jäämine oleks tähendanud, et riik on nii varade rentija kui ka omanik. Selliste meetodite kasutamine Statsbyggi/Entra puhul oleks kaotanud piiri nende kahe üksuse rollide vahel. Statsbyggi ülesandeks on mitteäriliste üldkasutatavate hoonete omamine ja haldamine, Entra tegutseb aga kommertsalustel.
7. novembri 2002. aasta kirjas esitas ministeerium ühe EMP lepingu artikli 61 kohaldamise vastase põhjenduse, mida eespool kajastatud ettevalmistuste käigus ei nimetatud. Ministeerium kordas, et kinnisvaraportfelli väärtus põhines netokapitali arvestaval meetodil. Selline meetod tähendab seda, et kinnisvarast tulevikus saadav rahavoog (olemasolevatest lepingutest saadav netoüür, millele liidetakse pärast olemasolevate lepingute lõppemist saadav hinnanguline netoüür) diskonteeriti ajaldatud väärtuseni eeldatavat tootlust silmas pidades. Tootluse määraks kehtestati 9,5 %, sest see oli võrreldav samasuguste eraettevõtjate tootlusega selles valdkonnas. Kui dokumendivormistuslõivud ja registreerimistasud oleks tulnud maksta, oleks need kulud ministeeriumi sõnul kajastunud varana ja kinnisvara väärtus oleks selle võrra vähenenud. Seega ei oleks see vähendanud Entra kogubilanssi ega hinnangut varade koguväärtusele. Kui aga aktsiisimaksu oleks makstud ilma vara väärtust muutmata, oleks selle tagajärjel olnud „varade koguväärtus suurem ning sellest tulenevalt tootlus vaid 9,1 %, mis jääb märgatavalt allapoole Entra Eiendom ASilt nõutavat taset. See aga asetaks Entra Eiendom ASi eraettevõtjatega võrreldes märkimisväärsesse halvemusse”.
4. juuni 2003. aasta kirjaga esitas kaubandus- ja tööstusministeerium lisateabe ja põhjendused, mis käsitlevad muuhulgas meetmeid, mida võtavad eraettevõtjad. Lisaks sellele kordas ministeerium 7. novembri 2002. aasta kirjaga esitatud põhjendusi selle kohta, miks ta uskus, et lõivu maksmata jätmine ei mõjutanud äriühingu kapitalistruktuuri, maksevõimelisust ja koguväärtust.
Kolmanda lisaargumendina, mis toetas seisukohta, et aktsiisimaksust vabastamine ei kujutanud endast abi, viitas ministeerium järjepidevuse põhimõttele Norra õiguses. Ministeerium väitis, et põhimõte hõlmab mitmeid reegleid, mis eeldavad, et ühendav ühing omandab üleandva äriühingu õigusliku seisundi. Järjepidevuse põhimõtte ülesanne on hõlbustada ühinemist ja jagunemist. Järjepidevuse põhimõtte kohaselt jätkab üleandva äriühingu õiguslikku olukorda ühendav ühing. Ministeeriumi sõnul oli maksude ja lõivude puhul järjepidevus selle põhimõtte oluline osa. Äriühinguõiguse valguses võib kinnistamisseadusest leida, et eraettevõtluse ümberkorraldamisel ei ole paljudel juhtudel vaja registreerimistasusid ja dokumendivormistuslõive maksta. Selle põhjal väitis ministeerium, et vabastamine oli üldine meede, mis ei kujutanud endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. 4. juuni 2003. aasta kirja punktis 9 esitatud järeldus oli järgmine:
„Registreerimistasu ja dokumendivormistuslõivu praeguse süsteemi puhul määrab järjepidevuse põhimõte selle, kas nii riigi osalusega äriühingute kui ka eraettevõtete puhul võib ümberkorraldusprotsessi vormistada nimemuutusena, muuhulgas seoses registreerimistasusid ja dokumendivormistamislõive käsitlevate reeglitega. Järjepidevuse põhimõtte ülesanne on hõlbustada ühinemiste, jagunemiste ja ümberkorralduste elluviimist, mis on vajalikud sotsiaal-majanduslikel põhjustel. Samadest kaalutlustest on lähtutud ka hüdroenergia ettevõtete/elektriettevõtete ümberkorraldamisega seotud eriotstarbeliste õigusaktide ja dokumendivormistuslõivu tagasimaksmise puhul. Seega on see üldine meede, mis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kujuta endast EMP lepingu artikli 61 tähenduses riigiabi.”
3.3. Väited, mida Norra ametivõimud esitasid pärast järelevalveameti poolt ametliku uurimismenetluse alustamist
16. septembri 2004. aasta kaubandus- ja tööstusministeeriumi kirjas kommenteerisid Norra ametivõimud järelevalveameti otsust ametliku uurimismenetluse alustamise kohta. Norra valitsuse arvates ei olnud ükski EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimustest täidetud. Seega ei kujutanud aktsiisimaksu maksmata jätmine endast Entra puhul EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.
Esiteks kordas ministeerium väidet, mille ta juba varem oli esitanud, et meede ei kujutanud endast Entra jaoks eelist. See ei muutnud äriühingu kapitalistruktuuri, maksevõimelisust ega koguväärtust. Kui algbilanssi oleks liidetud dokumendivormistuslõivud ja registreerimistasud, oleks algbilanss olnud teistsugune. Kirjas väideti, et Norra valitsuse arvates ei tohiks kõnealust maksumeedet äriühingu algbilansist eraldi vaadelda. Lisaks sellele on dokumendivormistuslõive ja registreerimistasusid käsitleva peamise eeskirja eesmärk maksustada tegelikke üleandmisi eri majandusüksuste vahel. Ministeeriumi sõnul võib näilike üleandmiste puhul ja juhtudel, kus üleandja ja omandaja on oma olemuselt üks ja sama üksus, jätta omandav ühing Norra õiguse põhimõtte kohaselt endale üleandva äriühingu õigusliku seisundi (järjepidevuse põhimõte). Ministeeriumi arvates ei piirdu järjepidevuse põhimõte konkreetsete üleandmistega, vaid seda peetakse peamiseks reegliks juhtudel, kus üleandev äriühing ja omandav äriühing on oma olemuselt üks ja sama üksus. Norra ametivõimude sõnul ei vabastatud Entrat seega tavaliselt eelarvest makstavast maksust.
Teiseks viitas ministeerium tõsiasjale, et omandiõiguse üleminek vormistati vaidlustatud seaduse § 3 kohaselt nimemuutusena ja mitte omandiõiguse üleminekuna. Seega ei pidanud Entra dokumendivormistuslõivu maksma ning Norra ametivõimude sõnul ei põhjustanud see maksutulu kadu ja seega ei kulutatud ka riigi vahendeid.
Kolmandaks väitsid Norra ametivõimud, et kõnealune meede ei mõjutanud lepinguosaliste vahelist kaubandust. Ministeerium arvas, et turuülevaade annab tunnistust sellest, et linnapiirkonna äriruumide kinnisvaraturg Norras on selgelt siseriikliku iseloomuga ja ei ole mõjutatav piiriülesest konkurentsist. Kui finantseerimisasutustesse tehtud välisinvesteeringud välja arvata, välisinvestorid ministeeriumi arvates Norra kinnisvaraturul tegutsenud ei ole.
Neljandaks väitis ministeerium, et dokumendivormistuslõivust ja registreerimistasudest vabastamine ei olnud valikuline meede. Ministeerium viitas tõsiasjale, et peamine kriteerium EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamiseks maksumeetme puhul on see, et meede teeb EFTA riigi teatavate ettevõtete kasuks erandi maksusüsteemi rakendamise osas. Seega tuleks esmalt kindlaks määrata ühiselt rakendatav süsteem. Kui maksumeede kaldub ühisest süsteemist kõrvale, tuleb uurida, kas kõrvalekaldumist saab põhjendada maksusüsteemi olemuse või üldskeemiga. Ministeeriumi arvates ei kujutanud nimemuutusena vormistatud omandiõiguse üleminek maksusüsteemist kõrvalekaldumist. Juhul kui järelevalveamet leiab, et selline tava kujutas endast maksusüsteemist kõrvalekaldumist, peab ministeerium kõrvalekaldumist põhjendatuks maksusüsteemi olemuse või üldskeemi tõttu.
Lõpuks viitas ministeerium komisjoni 5. juuni 2002. aasta otsusele C 27/99, (17) milles käsitletakse üleminekumaksudest vabastamist mõnede Itaalia riigiosalusega äriühingute ümberkorraldamisel kapitaliühinguteks. Ministeeriumi sõnul sarnanesid Itaalia puhul asjaolud ja olukord käsitletava juhtumiga ning neid võiks hinnata ühtemoodi. Ministeerium järeldas, et vabastamist õigustas süsteemi olemus või üldskeem ning see ei kujutanud endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.
30. juuni 2005. aasta kirjaga esitas kaubandus- ja tööstusministeerium lisapõhjendused, miks dokumendivormistamislõivudest ja registreerimistasudest vabastamine ei kujutanud endast Entra jaoks majanduslikku eelist. Ministeerium viitas asjaolule, et Entra algbilanss valmistati ette ajaldatud netoväärtuse meetodit kasutades. Hinnati igast hoonest tulevikus eeldatavalt saadavat rahavoogu, mis diskonteeriti nõutavat tootlust arvestades. Tootlus fikseeriti pärast võrdlemist teiste konkureerivate kinnisvaraettevõtetega põhivara hindamise mudeli järgi. Omakapitali suuruseks määrati umbes 40 %, mis oli võrreldav teiste sarnaste äriühingutega.
Ministeeriumi arvates vastas varade arvutatud väärtus võimalikult täpselt sellele, mida investor, „kes ei pea dokumendivormistuslõive ja registreerimistasusid maksma”, oleks valmis portfelli eest maksma. Kui portfelli ostja (antud juhul Entra) oleks pidanud tasuma dokumendivormistuslõivud ja registreerimistasud, tuleks hinda, mida investor oleks valmis maksma, vähendada dokumendivormistuslõivude ja registreerimistasude võrra. Põhivara väärtust bilansis varade juures oleks vähendatud sama summa võrra, samas kui finantspõhivarasid oleks sama summa võrra suurendatud – varade koguväärtus oleks seega jäänud samaks. Passiva poolel poleks omakapitali ja kogu võlakohustuse juures midagi muutunud, kuigi lühiajaline võlg oleks suurenenud dokumendivormistamislõivude ja registreerimistasude väärtuse võrra. Ministeerium järeldas, et dokumendivormistamislõivudest ja registreerimistasudest vabastamise tagajärjel Entra varaline seisund ei muutunud.
Ministeeriumi sõnul ei saa teha üldisi järeldusi, et aktsiisimaksu peab tegelikkuses maksma alati varade müüja, sest see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kuid kõnealusel juhul oli see kohustus müüjal, sest Entra puhul kasutatud algbilansi kinnisvara hindamise meetod andis tunnistust selles, et (järelevalveameti mitteametliku tõlke põhjal) „sellisel juhul ja ajaldatud netoväärtuse meetodit kasutades lahutatakse kõik ostmisega seotud kulud ostuhinnast, sest kõik selle osad on väärtuse hindamise meetodi osaks, vastasel juhul ostja ei saa eeldatavat tootlust…”.
3.4. Huvitatud isikute märkused
4. mai 2005. aasta kirjaga esitas Entrat esindav advokaadibüroo Selmer märkused järelevalveameti otsuse kohta alustada ametlikku uurimismenetlust. Selmer väitis, et dokumendivormistamislõivudest ja registreerimistasudest vabastamine ei kujutanud endast Entra jaoks eelist ning vabastamine vastas Norra süsteemi olemusele ja üldisele loogikale.
Esiteks viitas Selmer asjaolule, et äriühingu omakapitali suuruseks määrati 40 % kogukapitalist. Kui Entra oleks pidanud maksma dokumendivormistamislõivud ja registreerimistasud, oleks varade väärtust nende summa võrra tulnud vähendada ning Norra riik oleks pidanud 40 % omakapitali hoidmiseks tegema äriühingusse sama suure sissemakse. Selmeri sõnul ei muutnud see äriühingu majanduslikku olukorda ja Entra ei saanud majanduslikku eelist.
Teiseks väitis Selmer, et riigi osalusega äriühingute kõik ümberkorraldamised on toimunud järjekindlalt järjepidevuse põhimõtet arvestades ning nimetas Norra ringhäälingukorporatsiooni (NRK), Telenori, riikliku raudteeettevõtte (NSB), Posten Norge, Avinori, Mesta ja Statkrafti ümberkorraldamist. Seepärast arvas Selmer, et dokumendivormistamislõivudest ja registreerimistasudest vabastamine vastas Norra süsteemi olemusele ja üldisele loogikale.
4. Norra õigusaktid, milles käsitletakse kinnisvara ülemineku registreerimisel makstavaid dokumendivormistamislõive ja registreerimistasusid
4.1. Kust tuleneb kohustus maksta dokumendivormistamislõivu ja registreerimistasu?
Kogu kinnisvara Norras on registreeritud kinnistusraamatus (Eiendomsregisteret), mis sisaldab alates 1995. aastast Tinglysingsregisteret/Grunnboken’ist ja GAB-registeret’ist (Grunneiendommer, Adresser og Bygninger) pärit teavet. (18)
Tinglysingsregisteret loodi 1935. aasta kinnistusseaduse nr 2 alusel (Lov om tinglysing). Registrisse on kantud iga kinnisvara ning sinna võib kanda ka teabe nende omanduse, omandiõiguse, koormamise jms kohta. Register sisaldab muuhulgas ka teavet mitmete õiguste ja kohustuste kohta kõnealuse kinnisvara suhtes. Kinnistusraamatusse kantud teabele võivad tugineda heas usus tegutsevad huvitatud isikud.
Vastavalt 1975. aasta dokumendivormistuslõivu seaduse nr 59 (Lov om dokumentavgift) § 7 lõikele 1 tuleb kinnisvara omandiõiguse ülemineku registreerimisel (hjemmelsoverføring) maksta dokumendivormistuslõivud (dokumentavgift). Maksumäär on 2,5 % kinnisvara müügiväärtusest. Lõivu maksmise eest vastutab uus omanik, vt rahandusministeeriumi 16. septembri 1975. aasta määruse (dokumendivormistuslõivu kohta) §-e 2–6 ja selle määruse hilisemaid muudatusi.
Lisaks sellele tuleb 1982. aasta kohtulõivude seaduse nr 86 (Rettsgebyrloven) kohaselt omandiõiguse ülemineku registreerimisel kinnistusraamatus maksta registreerimistasu (tinglysingsgebyr). Entra asutamise ajal oli tasu suuruseks 982 Norra krooni (umbes 123 eurot) dokumendi kohta. Sätted, milles käsitletakse dokumendivormistuslõivu ja registreerimistasu kehtestamise tingimusi, on samad.
Nagu eespool nimetatud, tuleb omandiõiguse ühelt juriidiliselt isikult teisele ülemineku registreerimisel (hjemmelsoverføring) maksta aktsiisimaksu. Seega, kui omandiõigus ei lähe üle teisele juriidilisele isikule, vaid vormistatakse registris (grunnboken) sama juriidilise isiku nimemuutusena, ei pea aktsiisimaksu maksma.
Juriidilist kohustust registreerida (tinglyse) kinnisvaraga seotud õigusi (omandiline kuuluvus jms), ei ole. Omandiõiguse ülemineku registreerimine ei mõjuta omandi üleminekut. Õiguste valdaja võib aga oma õigused registreerida, selleks et kaitsta neid kolmandate isikute eest.
4.2. Millal saab omanikku registris muuta ilma aktsiisimaksu maksmata?
Ajavahemikul 1990. aastast kuni 1. juulini 2005, seega Entra asutamise ajal valitsenud aktsiisimaksu maksmise tava kirjeldavad kahesugused ringkirjad, nimelt Norra justiitsministeeriumi 25. mai 1990. aasta ringkiri G-37/90 ja Norra tolliameti (Toll- og Avgiftsdirektoratet) kord aastas välja antavad ringkirjad. (19) Viimati nimetatud ringkirjade punkti 1.1 kohaselt ei vabastata maksukohustusest, kui dokumendivormistuslõivu seadus või parlamendi otsused selleks otsest õiguslikku alust ei anna. (20)
i) Ühinemised
Ühinemiste puhul ei ole Norra justiitsministeeriumi väitel dokumendivormistuslõivu seaduse mõttes tegemist omandiõiguse üleminekuga. Seepärast piisab kinnistusraamatusse kande tegemiseks tunnistusest, et üks äriühing on teisega ühinenud. Sellise tunnistuse saab väljastada äriregister ning selleks ei ole vaja maksta registreerimistasu ega aktsiisimaksu. 4. juuni 1976. aasta seaduse nr 59 (piiratud vastutusega äriühingute seadus) (21) § 14 lõike 7 kohaselt kehtib see piiratud vastutusega äriühingute ühinemise puhul, samuti muude ühinemiste puhul, mis toimuvad sama seaduse 14. peatüki alusel, ning hoiupankade ühinemise puhul (24. mai 1961. aasta seaduse nr 1 (hoiupangaseaduse) 8. peatükk). (22)
ii) Jagunemised 1976. aasta piiratud vastutusega äriühingute seaduse alusel
Kui jagunemiste käigus läks kinnisvara omand algselt äriühingult („A”) üle eralduvale äriühingule („B”), tuleb nii ringkirja G-37/90 kui ka Norra tolliameti kord aastas välja antavate ringkirjade punkti 1.4 kohaselt maksta nii registreerimistasu kui ka dokumendivormistamislõivu. (23)
Vastupidi ei pea registreerimistasu ja dokumendivormistamislõivu maksma, kui kinnisvara jääb algsele äriühingule (A), millest eraldatakse osa (B). (24) Seda seepärast, et sel juhul ei lähe kinnisvara üle uuele juriidilisele isikule (tasu ja lõivu tuleks aga maksta juhul, kui kinnisvara läheks üle eraldatud äriühingule).
iii) Omandi üleminek ühisomandist ühingule
Asjaomasel ajavahemikul tähendas kinnisvara omandi üleminek ühisomandist täisühingule või usaldusühingule (või vastupidi) üleminekut ühelt juriidiliselt isikult teisele juriidilisele isikule. Seega kaasneb sellega nii ringkirja G-37/90 kui ka Norra tolliameti kord aastas välja antavate ringkirjade punkti 1.5 kohaselt kohustus maksta aktsiisimaksu.
iv) Üleminek ühelt ettevõtluse vormilt teisele
Ringkirjas ei ole käsitletud olukorda, kus muutub ettevõtte ettevõtluse vorm. Norra valitsuse 4. juuni 2002. aasta kirjas väidetakse, et peamine reegel sellistes olukordades on, et „omandiõigus peab üle minema. Järelikult tuleb maksta ka registreerimistasu ja dokumendivormistuslõivu. Õigust on niimoodi kohaldatud”. Norra valitsuse sõnul peaks aga järjepidevuse põhimõttest lähtudes olema võimalik kaaluda ka erandite tegemist sellest reeglist. (25)
Selle peale märgib järelevalveamet, et apellatsioonikohtu (Frostating Lagmannsrett) 1997-10-09 määruse (avaldati väljaandes LF-1997-671) kohaselt tuli kommandittselskap’i muutmisel aksjeselskap’iks (North West Terminalen AS) maksta aktsiisimaksu. Sellega seoses viitas apellatsioonikohus justiitsministeeriumi ja tolliameti eespool nimetatud ringkirjadele ning väitis, et dokumendivormistuslõivu seaduse kohaselt tuleb lõivu maksta, kui seaduses või seaduse alusel vastuvõetud normidega ei ole teisiti ette nähtud. Kuna uus äriühing oli uus juriidiline isik, ei olnud oluline, et uue äriühingu omanikud olid samad ning tegelikkuses muutus vaid ettevõtluse vorm.
Lisaks sellele võib viidata Norra valitsuse 4. juuni 2002. aasta kirja 1. lisas nimetatud juhtumile, milles Norra ametivõimud keeldusid lõivust vabastamisest selveiende institusjon’i muutmisel allmenaksjeselskap’iks.
v) Omavalitsuse omandi üleminek eraldi juriidilisele isikule, mis kuulub täielikult omavalitsusele
Norra ametivõimude ja järelevalveameti kokkusaamisel 19. mail 2005 näitasid Norra ametivõimud, et kõige tõenäolisemalt oleks Entra asutamise ajal kehtivate ringkirjade kohaselt kaasnenud maksukohustus ümberkorraldustega, mille käigus hoone omand läinuks omavalitsuselt üle samale omavalitsusele kuuluvale piiratud vastutusega äriühingule. Sellest hoolimata oli omavalitsuste äriühinguid käsitleva 29. jaanuari 1999. aasta Norra seaduse järgi mõnda aega kasutusel tava, mille kohaselt ümberkorraldustega seoses omandiõiguse üleminekul maksukohustust ei rakendatud. (26)
vi) Tegevus pärast 1. juulit 2005
Kuna nimemuutuse registreerimine kinnistusraamatus toimus seoses Entra asutamisega, on võimalik eespool kirjeldatud eeskirju võrrelda vaidlustatud seaduse § 3 sätetega. Tuleb siiski märkida, et 21. juunil 2005 võttis justiitsministeerium vastu uue ringkirja (G-6/05), mis käsitleb äriühingute ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamistega seotud kinnisvara ülemineku korda. (27) Uue ringkirjaga, mis jõustus 1. juulil 2005, kehtestati uus kord olukordadeks, mille puhul omanik võib küll muutuda, kuid mida ei peeta omandiõiguse üleminekuks. Uue ringkirja kohaselt käsitletakse registreerimist järjepidevuse põhimõttel toimunud jagunemise tõttu nüüd aktsiisimaksu eeskirjadega seoses samuti nagu ühinemist ning see ei too kaasa maksukohustust. Sama kehtib ka piiratud vastutusega äriühingute seaduse ja aktsiaseltside seaduse 13., 14. ja 15. peatükis toodud reeglitele vastavate üleminekute puhul.
Kuid uue ringkirja kohaselt tuleb aktsiisimaksu maksta, kui kinnisvara läheb üle eeskirjade kohaselt, mis ei põhine järjepidevuse põhimõttel (nt täisühingute ühinemise puhul (ansvarlige selskaper)). Samuti tuleb aktsiisimaksu endiselt maksta ülemineku puhul ühelt ettevõtluse vormilt teisele, näiteks täisühingu muutmisel piiratud vastutusega äriühinguks.
5. Riigi osalusega äriühingute muud ümberkorraldamised
Nagu Norra ametivõimude 4. juuni 2003. aasta kirjas öeldud, sisaldasid teised ümberkorraldused vaidlustatud seadusega sarnaseid sätteid (Posten AS, NSB AS, Mesta AS, Avinor AS, Telenor AS ja tervishoiuettevõtted). (28)
Järelevalveamet märgib, et ümberkorraldusi on tehtud ka vaidlustatud seadusega sarnaste säteteta. Selliste säteteta tehtud ümberkorraldamised, millest järelevalveametit teavitati, on seotud BaneTele ASi, Secora ASi ja Statkraft ASi asutamisega.
BaneTele AS pakub kogu riigis kiudoptilist lairibavõrku. See piiratud vastutusega äriühing asutati 1. juulil 2001. Enne seda kuupäeva oli selle tegevus riikliku raudteeameti tegevuse osa (Jernbaneverket). BaneTele on piiratud vastutusega äriühing, mis kuulub täielikult Norra riigile, mida esindab kaubandus- ja tööstusministeerium. Riiklik raudteeamet vastutab teede- ja sideministeeriumi nimel riikliku raudteevõrgu haldamise eest. Piiratud vastutusega äriühingu loomise ettepanek esitati parlamendile aktides St.prp. nr. 80 (2000–2001)„Omdanning av BaneTele til aksjeselskap” (29) ja Ot.prp. nr. 93 (2000–2001)„Om lov om omdanning av Jernbaneverkets kommersielle televirksomhet til aksjeselskap” (30). Ot.prp. nr. 93 (2000–2001) ja selle alusel antud seadus (15. juuni 2001. aasta seadus) ei sisalda vaidlustatud seaduse §-ga 3 sarnaseid sätteid.
Secora AS on spetsialiseerunud turvaliste ja tõhusate sadamate ning rannikuäärsete veeteede arendamisele. See piiratud vastutusega äriühing asutati 1. jaanuaril 2005. Enne seda tegeles sellega Norra rannikuvete ameti (Kystverket) allasutus. Secora AS kuulub täielikult Norra riigile, mida esindab kalandus- ja rannikuvete ministeerium. Norra rannikuvete amet on riiklik amet, mis tegeleb rannikuvete haldamise, meresõiduohutuse ja teabevahetusega. Secora ASi asutamise ettepanek tehti aktidega St.prp. nr. 1 (2004–2005)„Om omdanning av Kystverkets produksjonsvirksomhet til statlig aksjeselskap m.m.” (31) ja Ot.prp. nr. 20 (2004–2005)„Om lov om omdanning av Kystverkets produksjonsvirksomhet til statsaksjeselskap”. (32) Ot.prp. nr. 20 (2004–2005) ja selle alusel antud seadus (17. detsembri 2004. aasta seadus) ei sisalda vaidlustatud seaduse §-ga 3 sarnaseid sätteid.
Statkraft AS on Norra suurim elektrienergia tootja. See piiratud vastutusega äriühing asutati 1. oktoobril 2004. Äriühing oli varem riigiettevõte (Statsforetak (SF)) ning riigiettevõte Statkraft SF on ka praegu ametlikult Statkraft ASi omanik. Esimene ettepanek asutada piiratud vastutusega äriühing tehti parlamendile aktiga St.meld. nr. 22 (2001–2002)„Et mindre og bedre statlig eierskap” (33) ning seejärel aktidega St.prp. nr. 53 (2003–2004)„Statens eierskap i Statkraft SF” (34) ja Ot.prp. nr. 63 (2003–2004)„Om lov om omorganisering av Statkraft SF” (35). Aktis St.prp. nr. 53 (2003–2004) väitis valitsus, et ümberkorraldamine tähendab seda, et Statkraft AS peab maksma aktsiisimaksu (järelevalveameti mitteametliku tõlke põhjal) „[aktsiisi]seaduse üldnormide kohaselt” ja et kulud vähendavad ettevõtte kasumit ning seega dividendide maksmise aluseks olevat summat. Aktsiisimaksud moodustasid hinnanguliselt 1 500 miljardit Norra krooni (umbes 188 miljonit eurot). (36)
II. HINDAMINE
1. Riigiabi olemus
EMP lepingu artikli 61 lõige 1 sätestab järgmist:
„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”
Selleks et meedet saaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel pidada riigiabiks, peab see vastama järgmisele neljale tingimusele.
|
1. |
Abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest. |
|
2. |
Abi annab selle saajatele eelise, mis vähendab kulusid, mida nad tavaliselt äritegevuse käigus kannavad. |
|
3. |
Eelis peab olema konkreetne või valikuline selle poolest, et soosib teatavaid äriühinguid või teatavate toodete valmistamist. |
|
4. |
Abi kahjustab või ohustab konkurentsi ning mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust. |
Kui järelevalveamet tegi oma uurimismenetluse alustamise otsuses esialgse järelduse, et kõik nimetatud tingimused on täidetud, siis Norra valitsus väitis, et täidetud ei ole ühtegi tingimust. (37) Seepärast peab järelevalveamet, selleks et näha, kas aktsiisimaksust vabastamine kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi, uurima seda asjakohast kohtupraktikat silmas pidades.
1.1. Abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest
Esimene eespool nimetatud tingimus on kohtupraktika (38) kohaselt täidetud, kui meede toob otseselt või kaudselt kaasa riiklikke vahendeid mõjutava finantskohustuse.
Oma ametliku uurimismenetluse alustamise otsuses tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et vaidlustatud seaduse § 3 tõi kaasa tavaliselt makstavast aktsiisimaksust vabastamise. Selline aktsiisimaksust vabastamine tähendas Norra riigi jaoks saamata jäänud maksutulu, mis võrdub riigi vahendite kasutamisega. Seepärast tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et esimene tingimus on täidetud.
Uurimismenetluse alustamise otsuse kohta tehtud märkustes väitsid (37) Norra ametivõimud aga, et kuna Entra ei olnud kohustatud dokumendivormistuslõivu maksma (sest „selles asjas vormistati omandiõiguse üleminek nimemuutuse ja mitte omandiõiguse üleminekuna”), ei olnud tegemist saamata jäänud maksutuluga ning seega ei kulutatud riigi vahendeid.
Järelevalveamet ei saa selle väitega nõustuda. Artikli 61 lõikes 1 käsitletud maksuvabastuse kujul saadud abist annab tavaliselt tunnistust sõnaselge maksudest vabastamine. Kuna aga artikli 61 lõikes 1 keskendutakse riigi õigussüsteemile avaldatavale mõjule ja mitte selle aluseks olevate sätete sõnastusele, hõlmab see ka olukordi, kus maksudest vabastatakse kaudselt teatavaid õigustermineid kasutades (antud juhul „nimemuutus”), mille tulemusena ei pea makse maksma. Mõlema olukorra puhul ning käepärastele juhtumitele viidates sai registreerimine kinnistusraamatus ilma aktsiisimaksu maksmise kohustuseta toimuda vaid teatavate seadusesätete tõttu. Ilma nende säteteta ei oleks selline maksuvaba registreerimine võimalik olnud.
Parlamendile esitatud ettepanekus (39) väitis Norra valitsus, et oli väga ebatõenäoline, et varade üleminek Statsbyggilt Entrale võiks kaasa tuua aktsiisimaksu maksmise kohustuse. Kuid nagu on öeldud punktis 1.2 allpool, ei ole Norra valitsus veenvalt näidanud, et riigilt Entrale üle antud varade registreerimise oleks saanud aktsiisimaksust vabastada ilma teatava sätteta 18. veebruari 2000. aasta seaduse §-s 3. Ühegi teise Norra õigusakti sättega ei ole sõnaselgelt ette nähtud, et selline tehing on erand üldreeglist, mille kohaselt omandi muutmise registreerimine toob kaasa aktsiisimaksu maksmise kohustuse. Lisaks sellele ei saa järelevalveamet aru, kuidas oleks Statsbyggi ümberkorraldamist saanud 18. veebruari 2000. aasta seaduse § 3 puudumise korral vabastada maksudest kinnistamisseaduse alusel, nagu seda sel ajal seletati.
Seepärast jääb järelevalveamet seisukohale, et esimene tingimus on täidetud.
1.2. Meede peab olema konkreetne või valikuline selle poolest, et soosib „teatavaid äriühinguid või teatavate toodete valmistamist”
1.2.1.
Oma otsuses alustada ametlikku uurimismenetlust tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et (ainult üht ettevõtet – Entrat) aktsiisimaksust vabastava eriseaduse vastuvõtmine tuleks liigitada valikuliseks meetmeks.
Viidates eespool järjepidevuse põhimõttega seoses esitatud väidetele, on Norra ametivõimud vastupidi väitnud, et kinnisvara omandiõiguse üleminek nime muutmise kaudu ei kujuta endast de facto tavalise maksusüsteemiga võrreldes erandit. Seepärast oli see üldine meede.
Järelevalveamet viitab järelevalveameti riigiabi suuniste sättele 17B.3.1 äriühingute otsese maksustamise kohta seoses konkreetsete ja valikuliste maksumeetmetega; see säte ütleb järgmist:
„maksumeetmed, mis on kättesaadavad kõikidele EFTA riigis tegutsevatele majandussubjektidele, on põhimõtteliselt üldised meetmed. Need peavad olema tegelikult kättesaadavad kõikidele ettevõtetele võrdväärse juurdepääsu põhimõtte alusel ja nende kohaldamisala ei tohi de facto piirata näiteks liikmesriigi diskretsiooni kaudu nende andmisel või teiste tegurite kaudu, mis piiravad nende tegelikku mõju”.
Vaidlustatud seadus kehtib ainult konkreetse, Statsbyggi ja Entra vahelise tehingu kohta. On tõsi, et samasuguseid seadusi on vastu võetud ka muude riigi osalusega piiratud vastutusega äriühingute asutamise korral (vt I osa eespool). Kuid asjaolu, et muude riigiettevõtete erastamisega seoses on kasutatud samasuguseid reegleid, ei tähenda, et käesolev lex specialis ei oleks valikuline.
Esiteks ei tohi jätta tähelepanuta seda, et muude riigi osalusega ettevõtete ümberkorraldamisel ei võetud vastu vaidlustatud seadusega sarnaseid sätteid. BaneTele ASi (40) asutamisel näiteks uut piiratud vastutusega äriühingut aktsiismaksu maksmisest ei vabastatud. Sama kehtib ka Secora ASi (41) asutamise kohta. Statkrafti ümberkorraldamisel väitis Norra valitsus, et äriühing peaks aktsiisimaksu maksma üldiste eeskirjade kohaselt. (42)
Teiseks tuleb maksuõigust, mis soodustab riigiettevõtete ümberkorraldamist võrreldes eraettevõtete ümberkorraldamisega, pidada igal juhul artikli 61 lõike 1 tähenduses valikuliseks. Dokumendivormistuslõivu seadusest lähtudes tuleb omandiõiguse üleminekul ühelt üksuselt teisele maksta aktsiisimaksu sellest hoolimata, kas uus omanik jätkab eelmise omaniku tegevust või mitte. Nagu eespool näidatud, oli kuni 2005. aasta juulini nii justiitsministeeriumi 1990. aasta ringkirjas kui ka tolliameti ringkirjades toodud vaid üks asjakohane erand sellest reeglist. Nendes ringkirjades väideti üksmeelselt, et uue omaniku registreerimise võib vormistada nimemuutusena – mitte omandiõiguse üleminekuna, millega kaasneb aktsiisimaksu maksmise kohustus – järjepidevuse põhimõtte kohaselt ainult siis, kui omand läheb üle piiratud vastutusega ettevõtete ühinemisel. Erinevalt sellest kaasneb aktsiisimaksu maksmise kohustus jagunemisega seotud omandiõiguse ülemineku registreerimisel kinnistusraamatus, ühelt ettevõtluse vormilt teisele üleminekul, omandi üleminekul ühisomandist ühingule ning omavalitsuse omandi üleminekul eraldi juriidilisele isikule, mis kuulub täielikult omavalitsusele. (43) See tehti selgeks ka apellatsioonikohtu eespool nimetatud otsuses, mille kohaselt tuleb aktsiisimaksu maksta piiramatu vastutusega äriühingu tüüpi ettevõtte (kommandittselskap) muutmisel piiratud vastutusega äriühinguks isegi juhul, kui uuel äriühingul on sama omanik ning tegelikult muutub ainult äriühingu tegutsemise vorm.
Järelevalveamet leiab, et Entra asutamine ei ole ühinemise analoog. See sarnaneb palju enam jagunemise, ühe juriidilise isiku teiseks muutumise või sellise juriidilise isiku loomisega, mis võtab üle osa omavalitsuse tegevusest. Seega Entra asutamise ajal suurema osa võrreldavate tehingute puhul vaidlustatud seaduse §-ga 3 sarnane aktsiisimaksust vabastamine võimalik ei olnud.
Seepärast ei saa vaidlustatud seaduse § 3 pidada sellise üldise (mittevalikulise) reegli laienduseks, milles käsitletakse maksudest vabastamist omandiõiguse teatava ülemineku kinnistusraamatus registreerimise korral. Järelikult oli meede materiaalõiguslikult valikuline.
1.2.2.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt (44) on võimalik eristada:
|
— |
erinevat kohtlemist, mis tuleneb tavaliste eeskirjade aluseks olevate põhimõtete rakendamisest konkreetses olukorras (ei ole abi); |
|
— |
erinevat kohtlemist, mis teatavaid ettevõtteid soodsamasse olukorda seades lahkneb tavaliste reeglite sisemisest loogikast (on abi). (45) |
Selline eristus on toodud ka äriühingute otsest maksustamist käsitlevate järelevalveameti riigiabi suuniste 17B peatüki artikli 3 lõike 4 punktis 1, mis käsitleb süsteemi olemuse või üldskeemiga põhjendatud erandit: „Mõnede meetmete eristav olemus ei tähenda tingimata seda, et neid tuleb käsitleda riigiabina. Nii on meetmete korral, mis tänu oma majanduslikele omadustele on vajalikud maksusüsteemi toimimiseks ja tõhususe tagamiseks. Kuid EFTA liikmesriik peab seda põhjendama.” Selle tõendamisreegli on heaks kiitnud Euroopa Kohus. (46)
Norra ametivõimud on väitnud, et „isegi kui järelevalveamet leiab, et tegevus omandiõiguse üleminek nimemuutusena ilma aktsiisimaksu maksmise kohustuseta kujutab endast erandi tegemist põhireeglist, on see põhjendatud maksusüsteemi olemuse või üldise skeemiga”. Selle seisukoha toetuseks väitsid Norra ametivõimud, et järjepidevuse põhimõte ja selle põhimõtte kõnealuses asjas muuhulgas aktsiisimaksu suhtes rakendamise põhjendused tõid kaasa selle, et aktsiisimaksust vabastamine vastas Norra asjakohaste õigusaktide loogikale ja olemusele. Nende arvates arvestas vaidlustatud seadus järjepidevuse põhimõtet ning oli kooskõlas üldiste ümberkorraldamist reguleerivate eeskirjadega.
Vastuseks sellele väitele märkis järelevalveamet, et käesolevas asjas on probleemiks järjepidevuse põhimõtte rakendamise ulatus kohustuse suhtes maksta dokumendivormistuslõivu ja mitte järjepidevuse põhimõtte rakendamise ulatus kui selline, kaasa arvatud selle rakendamine äriõiguses.
Eespool I peatüki punktis 4 esitatud aktsiisimaksu eeskirjade analüüsi põhjal asub järelevalveamet seisukohale, et kuigi järjepidevuse põhimõttel võis Norra õiguses Entra asutamise ajal olla oluline koht, ei olnud see sel ajal äriühingute teistsuguste ümberkorraldamiste puhul aktsiisimaksu eeskirjadele ja tavadele omane ega moodustanud nende üldist osa.
Nagu juba öeldud, kaasnes kuni 2005. aasta juulini ainult piiratud vastutusega äriühingute ühinemisel omandiõiguse üleminekuga see, et järjepidevuse põhimõtte tõttu võis omandiõiguse ülemineku registreerida nimemuutusena ja mitte omandiõiguse muutusena, millega kaasnenuks aktsiisimaksu maksmise kohustus. Vastupidi tuli aga aktsiisimaksu maksta omandiõiguse üleminekul või selle registreerimisel kinnistusraamatus, kui tegemist oli jagunemisega, ühelt ettevõtluse vormilt teisele üleminekuga, omandi üleminekuga ühisomandist mõnele ühingule või omavalitsuse omandi üleminekuga eraldi juriidilisele isikule, mis kuulub täielikult omavalitsusele. (47)
Norra ametivõimud on selgitanud, et üldistest aktsiisimaksu eeskirjadest erandi tegemisel lähtuti järjepidevuse põhimõttest. Ametivõimud ei ole aga selgitanud loogikat, millest lähtutakse eespool loetletud eri liiki üleminekute erineval kohtlemisel. Vastupidi, Norra valitsus on üksnes väitnud, et tegelikult oleks loogilisem, kui ühinemisi ja mõningaid muid ümberkorraldamisi koheldaks samamoodi. Kuid alles 2005. aasta juulis, ligikaudu viis aastat pärast Entra asutamist, muudeti dokumendivormistuslõivu seaduse tõlgendust ja teistsuguste olukordade käsitlemine võrdsustati. Selle kõige põhjal arvab järelevalveamet, et on raske leida muud loogikat, millest Entra asutamise ajal kehtinud dokumendivormistuslõivu seaduse tõlgendamisel on lähtutud, kui see, mis tuleneb eespool nimetatud ringkirjadest, nimelt et kohustuslikult makstavast aktsiisimaksust vabastatakse ainult piiratud vastutusega äriühingute ühinemise korral. Järjepidevuse põhimõtte rakendamine dokumentide vormistamise seadusega seoses oli piiratud ainult niisuguste juhtumitega ning see polnud võimalik muude eespool nimetatud juhtumite korral.
Nagu juba punktis 1.2.1 öeldud, leiab järelevalveamet, et Entra asutamine sarnaneb pigem olukordadega, mis oleksid tollel ajal kinnistusraamatus registreerimisel toonud kaasa aktsiisimaksu maksmise kohustuse, kui olukordadega, kus see kohustus kaasnenud ei oleks. Seda arvestades ei näe järelevalveamet, et maksust vabastamist vaidlustatud seaduses õigustaks vabastamise ajal kehtinud aktsiisimakse käsitlevate Norra õigusnormide olemus ja loogika. Hinnangut ei muuda see, et samalaadseid riigi tulundustegevuse ümberkorraldamisi on aktsiisimaksust vabastatud. Järjepidevuse põhimõttest tulenevate eesmärkide järgimisega ei saa põhjendada seda, et üldistest aktsiisimaksu eeskirjadest tuleks erand teha teatavate ümberkorraldamiste puhul, kui sellest võimalusest jäävad ilma eraettevõtete neile kõige enam sarnanevad ümberkorraldamised.
1.2.3.
Norra ametivõimud on viidanud Euroopa Komisjoni otsusele ja väitnud, et selle juhtumi asjaolud on samad, mis Entra puhul.
Komisjoni 5. juuni 2002. aasta otsuses (48) uuris komisjon Itaalia õigusakte, millega nähti ette eriline maksurežiim riigi enamusosalusega kapitaliühingute jaoks, mis asutati eriseaduse alusel. Sellega seoses oli Itaalia õigusaktides spetsiaalselt ette nähtud eri- ja munitsipaalettevõtete kapitaliühinguks ülemineku vabastamine kõigist üleminekuga seotud maksudest („üleminekuga seotud maksudest vabastamine”). Itaalia õigussüsteemis kohaldati üleminekuga seotud makse tavaliselt uute majandusüksuste loomisel või varade üleminekul ühelt majandusüksuselt teisele. Itaalia ametivõimud selgitasid siiski, et Itaalia õigus lähtub äriühingu õigusliku seisundi muutumise korral (s.t „kui ettevõtte õiguslik seisund muutub, kuid ettevõte jääb majanduslikus mõttes samaks”) üldiselt maksustamise erapooletuse põhimõttest (mis tähendab, et makse ei kohaldata). (49)
Komisjon leidis, et kuigi munitsipaalettevõtte likvideerimine ja uue kapitaliühingu asutamine tundub olevat sama, mis uue majandusüksuse loomine, oli see nii vaid näiliselt õiguslike formaalsuste tõttu. Tegelikult oli uus kapitaliühing sama majandusüksus kui munitsipaalettevõte, erinedes õigusliku seisundi poolest. Seda silmas pidades nõustus komisjon, et maksustamise erapooletuse üldpõhimõtet rakendati Itaalia õiguses samamoodi kõigis erilise maksurežiimiga olukordades. Seepärast ei tulnud üleminekuga seotud makse maksta. (50)
Järelevalveameti arvates leiab komisjon, et kui siseriiklik õigus tugineb eraettevõtete ümberkorraldamisega seotud maksukohustuse puhul maksustamise erapooletuse üldpõhimõttele – keskendudes selle asemel, kas juriidiline isik on sama, pigem sama majandusüksuse jätkumisele – vastab sellise maksurežiimi loogikale ka selle põhimõtte laiendamine olukordadele, kus riik või omavalitsus eraldab majandusüksuse, mis seni on tegutsenud riigi või omavalitsuse osana, ja loob selleks eraldi juriidilise isiku.
Järelevalveamet nõustub selle seisukohaga täielikult. Kuid iga maksusüsteemi loogikat tuleb hinnata ainult seda süsteemi arvesse võttes. Komisjoni otsus tugines tõsiasjale, et Itaalia õigussüsteemis on sätestatud üleminekuga seotud maksudest vabastamine ühelt ettevõtluse vormilt teisele üleminekul. Norra õigusaktid aga, nii nagu maksuasutused neid tõlgendasid ja kohaldasid, sellist võimalust ei sätestanud. Nagu juba öeldud, ei vabastatud Entra juhtumiga võrreldavaid eraettevõtete ümberkorraldamisi (jagunemised või ühelt ettevõtluse vormilt teisele üleminek) tegelikkuses aktsiisimaksu maksmisest. Järelevalveameti arvates on nende kahe juhtumi asjaolud seepärast erinevad. See, et järjepidevuse põhimõtet võidi rakendada Norra õiguse teistes valdkondades, sealhulgas kõige enam äriõiguses ja asjaomase üksuse otsest maksustamist käsitlevates õigusaktides, ei saa Itaalia ja Norra olukorra sarnasuse üle otsustamisel arvesse võtta.
1.2.4.
Kõike arvesse võttes tuleb meedet pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses valikuliseks, seda ei muuda ka Norra aktsiisimaksu eeskirjade olemusele ja loogikale viitamine.
1.3. Meede annab selle saajatele eelise, mis vähendab kulusid, mida nad tavaliselt äritegevuse käigus kannavad
Euroopa Kohtu praktika (51) ja järelevalveameti riigiabi suuniste 17B peatüki artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt „peab meede andma abisaajatele soodustuse, mis vabastab nad tavaliselt eelarvest kaetavatest maksudest. Selliseks soodustusteks võib olla äriühingu maksukoormuse vähendamine järgmiselt: … maksusumma täielik või osaline vähendamine (näiteks maksuvabastus või -soodustus)”.
Vaidlustatud seaduse § 3 normide vastuvõtmisega vabastati Entra umbes 81 miljoni Norra krooni (umbes 10 miljonit eurot) suuruse aktsiisimaksu maksmisest. Nagu eespool punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud, oleks need maksud vastasel juhul makstud Entra eelarvest. Selle põhjal tegi järelevalveamet oma ametliku uurimise alustamise otsuses esialgse järelduse, et Entra sai tõepoolest EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses eelise.
Vastupidi on Norra ametivõimud aga väitnud, et tingimus ei ole täidetud kahel põhjusel: esiteks ei asetanud vabastamine Entrat erainvestoritega võrreldes paremasse konkurentsiolukorda. Teiseks ei oleks äriühingu kapitalistruktuur, maksevõimelisus ja koguväärtus muutunud, kui aktsiisimaksu oleks tulnud maksta. Järelevalveamet lahkab omakorda neid väiteid allpool.
1.3.1.
Nagu eespool I peatüki punktis 3.1 viidatud, väitis Norra valitsus parlamendile esitatud ettepanekus, et eraomanik saab omandiõiguse üleminekut vältida näiteks nii, et jätab omandiõiguse uue äriühingu asutamise korral valdusettevõtjale. Norra ametivõimude sõnul peab riik varad uuele juriidilisele isikule üle andma. Seega Norra ametivõimude sõnul Entra vabastamine dokumendivormistuslõivudest konkurentsi ei kahjusta.
Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu sõnul ei kujuta meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 (mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 1) tähenduses tingimata kõigis sellistes olukordades eelist, kus meedet rakendatakse riigiettevõtete struktuurilise halvemuse kaotamiseks erasektori konkurentidega võrreldes. (52) EMP lepingu artikli 61 lõike 1 eesmärk on vaid takistada teatavate ettevõtete eelistamist ning abi mõiste hõlmab ainult soodustusi või ettevõtte eelarvel lasuvast koormusest vabastamist, mida käsitletakse majandusliku eelisena, mida saaja ettevõte tavalistes turutingimustes muidu ei oleks saanud. Järelevalveamet ei nõustu siiski Norra ametivõimudega selles, et Norra esitatud argumentide põhjal võib järeldada, et eraettevõtetega võrreldes ei saanud Entra aktsiisimaksust vabastamisega eelist.
Meetodid, mida eraettevõte saab aktsiisimaksu vältimiseks kasutada, on võrdselt kättesaadavad ka ettevõtetele, mis asutatakse riigiettevõtte erastamisel. Struktuuriline halvemus, millega Norra ametivõimude sõnul silmitsi seisti, ei tulenenud õigusest. Norra õigus ei oleks takistanud Entra asutamist ja varade üleminekut ilma seda kinnistusraamatus registreerimata. Lisaks sellele oleks Entra ja Norra ametivõimud saanud võtta tarvitusele samad ettevaatusabinõud kui eraomanikud. Ainus põhjus, miks Statsbyggi ja Entra puhul neid võimalusi ei kasutatud, oli selles, et Norra ametivõimud leidsid, et nende meetoditega seotud poliitilised, juhtimisalased ja igapäevase tegevusega seotud ebamugavused olid nii suured, et omandiõigus peaks Entrale üle minema.
Järelevalveameti arvates ei saa sellised kaalutlused viia järelduseni, et Entrale ei antud teda aktsiisimaksust vabastades eelist. See tuleneb juba asjaolust, et aktsiisimaksu vältimiseks kasutatavad meetodid põhinevad kõik omandiõiguse ülemineku registreerimata jätmisel (omandiõiguse säilitamisel). Kui omandiõigust (grunnbokshjemmel) üle ei anta, ei pea aktsiisimaksu maksma. Kuid eraettevõtted, kes omandiõiguse üleminekut ei registreeri, ei saa ka kaitset, mida registreerimine pakub, Entra aga sai kaitse. Seega ei ole sellised meetodid samaväärsed käsitletaval juhul toimunud menetlusega, kus uueks omanikuks sai Entra.
Isegi juhul, kui see oleks vaidlusalune küsimus, ei tundu järelevalveametile, et väidetav strukturaalne probleem oleks olnud Norra riigi jaoks oluliselt teistsugune kui see on eraettevõtjate puhul. On tõsi, et omandiõiguse üle andmata jätmine oleks võinud riigile kuuluvale üksusele põhjustada mõnes mõttes suuremaid ebamugavusi kui eraomanikule kuuluvale äriühingule, kuid järelevalveameti arvates tuleks kinnisvara eelmise ja praeguse omaniku inter partes suhetega seotud küsimusi vaadelda kinnistusraamatus registreerimisest lahus. Kinnistusraamatus registreerimine ei mõjuta tavaliselt kahe õigussubjekti inter partes suhteid, vaid on oluline ainult kolmandate isikute suhtes. Seega võib registreerimine olla tähtis ostja jaoks, selleks et ära hoida olukorda, kus heauskne kolmas isik ostab hiljem eelmiselt omanikult kinnisvara ja saab selle omandiõiguse suhtes eelistatuma seisundi. See on oluline ka kaitseks eelmise omaniku võlausaldajate eest, samuti võib see mõjutada ostja võimalusi saada hüpoteeklaenu ja muid laene. Kõigis neis olukordades on kinnistusraamatus registreerimata jätmisega seotud halvemused põhiolemuselt ühesugused eraomanikule ja riigile kuuluvate ettevõtete jaoks. Tegelikult võivad kirjeldatud meetodid mõnes suhtes olla eraettevõtete jaoks vähem soodsad kui riigile kuuluvate ettevõtete jaoks, sest omandikitsenduse registreerimine ei välistaks riski, et õigusliku järglase õigused võlgniku varale lõppevad täitemenetluse/võlausaldaja või pankroti tõttu.
Lõpuks rõhutab järelevalveamet, et Norra ametivõimud ei ole näidanud, et eraettevõtja valiks kindlasti omandiõiguse ülemineku vältimise. Norra on vaid väitnud, et on tõenäolisem, et eraettevõtja oleks sarnases olukorras otsustanud omandiõiguse ülemineku kinnistusraamatus registreerimata jätta.
1.3.2.
Nagu eespool nimetatud, on Norra ametivõimud väitnud, (53) et aktsiisimaksust vabastamist ei tohiks vaadelda äriühingu algbilansist eraldi. Nad väidavad, et kõnealune meede ei muutnud äriühingu kapitalistruktuuri, krediidivõimet ja koguväärtust. Kui aktsiisimaks oleks algbilansile lisandunud, oleks loodud teistsugune algbilanss, kus varade väärtust oleks vähendatud aktsiisimaksu summa võrra.
Nagu näidatud punktis 1.2 eespool, oli Entra Norra maksusüsteemi tavaliste eeskirjade kohaselt kohustatud maksma aktsiisimaksu. Olenemata sellest, kuidas algbilanss koostati, on aktsiisimaksu aluseks ostja ja müüja vahelise tehingu väärtus. Sõltumata sellest, millistest kaalutlustest ostja (Entra) ja müüja (riik) hinna kokkuleppimisel lähtusid, võtab maksuamet makstava aktsiisimaksu arvutamise aluseks just selle hinna.
Järelevalveamet ei nõustu põhimõtteliselt Norra ametivõimudega selles, et maksuvabastus ei kujuta endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses eelist, kui aktsiisimaksust vabastamine on mõjutanud Entra algbilanssi niimoodi, et see on väidetavalt maksuvabastusest saadud eelise kaotanud. Norra õiguse kohaselt oleks Entra vaidlustatud seaduse § 3 puudumise korral olnud kohustatud toimunud registreerimise eest maksuametile maksma aktsiisimaksu kokkulepitud tehinguväärtuse pealt, kusjuures sellel, kas tehinguväärtus oleks võinud erineda, ei ole mingit tähtsust. Maksu aga ei makstud ning praegusel juhul on hindamisel maksu maksmata jätmine. Entra algbilanssi, mida mõjutasid muud asjaolud, eeskätt see, kas müüja oleks nõustunud ehitiste madalama väärtusega, kui Entra oleks aktsiisimaksu maksnud, ei saa arvesse võtta selle otsustamisel, kas äriühing sai eelise või mitte.
Norra ametivõimude väide, et maksuvabastust tuleks vaadelda koos kinnisvara hinnaga, mis oleks vastasel juhul olnud teistsugune, annab alust järeldada, et maksuvabastusest saadud abi põhjustas Entrale üleantud kinnisvara kõrgema hinna tõttu netokahjumi. Konkreetse abisaaja jaoks kõigi võimalike abimeetmest tulenevate enam või vähem otseste majanduslike tagajärgede arvesse võtmine oleks järelevalveameti arvates vastolus riigiabi puhul üldiselt rakendatavate seisukohtadega. Samuti ei saa tavaliselt selle hindamisel, kas ja mil määral kujutab abimeede EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses eelist, arvesse võtta soodustatud isiku ja teiste õigussubjektide vahelistele lepingulistele suhetele abimeetmest tulenevaid majanduslikke tagajärgi. Seda arvestades rõhutab järelevalveamet, et Norra riiki maksukoguja ja kinnisvara müüjana tuleb riigiabiga seoses vaadelda kahe eraldiseisva üksusena.
Seepärast ei saa järelevalveamet nõustuda Norra valitsusega selles, et Entra ei saanud aktsiisimaksust vabastamisega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses eelist, kuigi sai samal ajal siiski kinnistusraamatus registreerimisega kaasneva kaitse.
Kaubandus- ja tööstusministeeriumi 4. juuni 2003. aasta kirjas väidab ministeerium, et: „Kui algbilanssi oleks lisandunud dokumendivormistuslõiv ja registreerimistasu, oleks kohandatud ja alternatiivne algbilanss selline, nagu 2. lisas kirjeldatud”. Teises lisas kirjeldatakse alternatiivset algbilanssi, kus varad ja kohustused/omakapital kokku on sama, kuid kus varade väärtust on muuhulgas vähendatud aktsiisimaksu võrra. Ministeerium leiab, et Entra ei ole aktsiisimaksust vabastamise tagajärjel saanud majanduslikku eelist.
Hüpoteetiline algbilanss, mida Norra ametivõimud kirjeldasid, põhineb eeldusel, et aktsiismaksu kohustuse täitmisel ei vähendaks ostja (Entra) eeldatavat tasuvust (9,5 %) ja omakapitali määra (40 %). See tähendab, et hüpoteetiline algbilanss põhineb eeldusel, et müüja maksab alati kogu aktsiisimaksu, samuti vähendatakse hoonete väärtust alternatiivses algbilansis täpselt aktsiisimaksu võrra.
Järelevalveametil ei ole põhjust kahelda Entra algbilansi loomisel kasutatud ajaldatud väärtuse meetodi õiguspärasuses. Kuid Norra valitsus oleks võinud kinnisvara õige väärtuse leidmiseks kasutada muid meetodeid (vt I peatüki punkti 2.2 eespool ning märkimisväärseid erinevusi eri väärtuste vahel). Kasutada oleks võinud ka teistsuguseid eeldusi ning muude meetodite ja eelduste kasutamisel oleks võinud jõuda ka olukorrani, kus maksukoormus ei lange 100 % müüjale. Tavalises turuolukorras, kus pakkujaid on rohkem, on tõenäolisem, et kokkulepitud tehinguväärtusest sõltuv aktsiisimaksu lisakoormus jaotatakse ära müüja ja ostja vahel.
Järelevalveamet leiab, et ei ole võimalik luua üldist reeglit, mille kohaselt ehitise turuhind kasvab alati täpselt selle summa võrra, mida ostja peaks tavaliselt kulutama selle ehitise registreerimise eest makstavateks kaudseteks maksudeks olukorras, kus maksud on kas juba makstud või on ta nende maksmisest seadusega vabastatud. Kaubandus- ja tööstusministeeriumi 30. juuni 2005. aasta kirjaga tunnistab ministeerium, et sellist üldistavat järeldust ei saa teha ning valitsuse väide aktsiisimaksu maksmata jätmise mõjude kohta põhineb ainult konkreetsel väärtuse hindamiseks kasutatud meetodil, mida valitsus Entra puhul rakendas.
Käesoleval juhul otsustas Norra, et Entra ei pea aktsiisimaksu maksma, ning täpsustas, et kinnisvara väärtuse hilisem hindamine sõltus sellest eeldusest. Seepärast väidab Norra põhimõtteliselt, et kui ta ka oleks otsustanud, et Entra peaks tavalist aktsiisimaksu maksma, oleks ta ikkagi valinud ajaldatud väärtuse meetodi ja kasutanud müügihinna arvutamiseks samu eeldusi. Sellise argumendi esitamine tähendab, et EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisala sõltub EMPi lepinguriigi võimest veenda järelevalveametit ja EFTA Kohut selles, et ta oleks hüpoteetilistes olukordades võtnud kujutluslikke samme.
Lõpuks rõhutab järelevalveamet, et väga üksikutel juhtudel, kui kohus – teistsugustes olukordades – on olnud nõus a quid pro quo argumendiga, on alati olnud eeltingimuseks see, et enne (ja mitte ex post facto) on tasakaalumehhanism selgelt, objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud. (54) Asjasse puutuvaid õigusakte ette valmistavates töödes ei ole aga kusagil täpsustatud, et see oleks olnud aktsiisimaksust vabastamisest tuleneva eelise andmise eelduseks ja et selle eelisega kaasneb asjassepuutuva kinnisvara väärtuse hindamine kõrgemaks, kui eraettevõtja ehitise eest avalikul pakkumisel oleks maksnud. Norra ametivõimude väide, et Entra ei saanud eelist võrreldes olukorraga, kus ta oleks pidanud aktsiisimaksu maksma, tundub vastukäiv Entra aktsiisimaksust vabastamise sõnaselgelt väljendatud eesmärki arvestades. Nagu on öeldud I peatüki punktis 3.1 eespool, selgitati valitsuse ettepanekus Storting’ile, et erandi tegemise eesmärgiks on see, et Entra vabastatakse aktsiisimaksust tulenevast majanduslikust koormast, sest konkureerivad eraettevõtted võivad sellest koormast pääseda suurel määral muude vahenditega. Teisisõnu sisaldab parlamendile esitatud ettepanek oletust, et aktsiisimaksu maksmine paneks Entra tõepoolest majanduslikult vähem soodsasse olukorda kui see, kui ta maksu ei maksa. Lisaks sellele oli see parlamendi soov, et Entrat ei tohiks sellisesse ebasoodsasse olukorda panna.
1.3.3.
Kokkuvõtteks jääb järelevalveamet arvamuse juurde, et vaidlustatud seaduse § 3 andis Entrale eelise EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.
1.4. Abi peab kahjustama või ohustama konkurentsi ning mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust
Oma otsuses alustada ametlikku uurimismenetlust tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ohustas meede konkurentsi ja mõjutas EMP riikide vahelist kaubandust. Norra ametivõimud väitsid aga, et kõnealune meede „ei mõjuta lepinguosaliste vahelist kaubandust” ja et järelevalveamet peab asjakohast turgu hindama. Lisaks sellele väitsid Norra ametivõimud, et „Norra kinnisvaraturul ei tegutse välisriikide investoreid”. (55)
Euroopa Ühenduste Kohus sedastas, (56) et konkurentsi on kahjustatud hetkest, kui riigi rahaline abi tugevdab ettevõtte seisundit teiste konkureerivate ettevõtetega võrreldes. Abi andmine vähendab kulusid ja annab seeläbi abisaajatele eelise nende ees, kes peavad kõik oma kulud ise kandma. Selle põhjal leiab järelevalveamet, et Entrale aktsiisimaksust vabastamise kujul antud abi kahjustas EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses konkurentsi. Norra ametivõimud ei ole tõepoolest väitnud, et konkurentsi ei ole kahjustatud (vaid ainult seda, et see ei ole mõjutanud kaubandust).
Kaubanduse mõjutamise küsimuses tuleb uurida, kas kõnealune abi suudab tugevdada ettevõtte seisundit võrreldes teiste konkureerivate ettevõtete seisundiga EMP kaubanduses. (57) Nagu EFTA Kohus on sedastanud, ei pea järelevalveamet kindlaks tegema, et abi mõjutab märgatavalt lepinguosaliste vahelist kaubandust, vaid ainult uurima, kas abil võis selline mõju olla. (58) Seega on kaubanduse mõjutamise tingimust tavaliselt tõlgendatud mittepiiravalt selles mõttes, et meedet peetakse üldiselt riigiabiks, kui see võib mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. (59)
Riigiabi suuniste 17B peatüki artikli 3 lõige 2 ütleb: „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on käesoleva sätte kohaldamisel kaubanduse mõjutamise kriteerium täidetud ainult siis, kui abisaaja äriühing tegeleb majandustegevusega, mis on seotud lepinguosaliste vahelise kaubandusega”. Abi võib aga mõjutada kaubandust EMPs ka siis, kui soodustatud ettevõte ise ei osale piiriüleses tegevuses. (60) Seda seetõttu, et riikliku toetuse andmine ettevõttele võib kaasa tuua ettevõttesiseste varude säilimise või suurenemise, mille tulemusena vähenevad teiste EMP riikide ettevõtete võimalused pakkuda selle riigi turul oma teenuseid. (61)
Entra 2001. aasta raamatupidamise aruande kohaselt tegeleb Entra „kinnisvara arenduse, üürimise, haldamise, sellega seotud toimingute, müügi ja ostuga Norras”.
Entra kuulub ärikinnisvara ühingusse (Foreningen Næringseiendom), (62) mille liikmete tegevus kattub täielikult või osaliselt Entra tegevusega. Ärikinnisvara ühingul on 74 liiget (oktoobris 2005). Liikmete hulka kuuluvad sellised äriühingud nagu ABB AS Eiendom, Aberdeen Property Investors, Avantor AS, ICA Eiendom Norge AS, KLP Eiendom AS, Linstow ASA, Mustad Eiendom AS, NCC Property Development AS, Reitan Eiendom AS, Skanska Eiendomsutvikling AS, Smedvig Eiendom AS, Steen & Strøm ASA, Storebrand Eiendom AS, Umoe Sterkorder AS, Veidekke Eiendom AS, Vesta Forsikring AS-Eiendom ja Vital Eiendomsforvaltning AS. (63)
Suurim Norrale kuuluv kinnisvaraga tegelev äriühing (või kontsern) on Olav Thon Gruppen. See kontsern oli tegev ka 2000. aastal, kui Entra asutati. Olav Thon Gruppenile kuulub praegu 320 kinnisvara Norras ja 18 välisriikides (peamiselt Brüsselis). Esimene kinnisvara osteti Brüsselis 1988. aastal (Thon Belgium SA). Kontsern annab tööd 3 400 inimesele. Lisaks kontoriruumide rendile tegeleb kontsern ka hotellide, restoranide ja ostukeskustega. (64)
Üks eespool nimetatud äriühingutest, Linstow AS, omab ja arendab kinnisvara nii Norras kui ka Balti riikides, Portugalis ja Rootsis. Linstow AS kuulub täielikult Anders Wilhelmsen Groupile, mis ostis äriühingu ja lahkus sellega Oslo Börsilt 1999. aastal. Anders Wilhelmsen Group on üks laevandusettevõtja Royal Caribbean Cruise Line (RCCL) omanikest. Linstow AS haldab muuhulgas Curzon Global Partnersi Norra kinnisvaraportfelli (Nordea Portfolio). Portfelli kuulub 31 kinnisvara (novembris 2005) üle kogu Norra. Curzon Global Partners on Londonis asuv investeeringuid haldav ühing, mis kuulub IXIS AEW Europe’ile (IAE). IAE on Euroopa kinnisvarainvesteeringute haldaja ja kuulub Groupe Caisse d’Epargne&le ja Caisse des Dépôts&le Prantsusmaal. IAE vastutab umbes 11 miljardi euro suuruse vara haldamise eest. (65)
Üks teistest ettevõtetest, ICA Eiendom Norge AS, on Rootsi äriühingu ICA Fastigheter AB tütarettevõte. ICA Fastigheter AB on täielikult ICA ABle kuuluv tütarettevõte. ICA Fastigheter AB ehitab, haldab ja müüb kinnisvara Skandinaavias ja Balti riikides. Portfelli arvestuslik väärtus on 5,7 miljardit Rootsi krooni ning sinna kuuluvad peamiselt kaubandus- ja ladustamispinnad. Lisaks ICA oma kauplustele ja ettevõtetele pakub äriühing kinnisvara ka ettevõtte välistele klientidele. ICA Group (ICA AB) on üks Põhjamaade juhtivaid jaemüügi ettevõtjaid, millele kuulub 2 600 enda ning seotud kauplust Skandinaavias ja Balti riikides. (66)
Entra asutamisega ühel ajal (2000. aastal) asutati ka Aberdeen Property Investorsi tütarettevõte Aberdeen Property Investors Norway AS. Aberdeen Property Investors moodustab osa Aberdeen Asset Management PLCst, mis on Londoni börsil noteeritud sõltumatu fondihalduskontsern. Praegu haldab Aberdeen Property Investors 7,8 miljardi euro ulatuses kinnisvarainvesteeringuid Põhja-Euroopas, millest 9 miljardit Norra krooni (umbes 1,1 miljardit eurot) asub Norras. 2001. aastal Aberdeen Property Investors Norway AS ostis Norske Liv Eiendomi, teise Norra turul tegutseva kinnisvaraettevõtja, ning täna haldab äriühing muuhulgas NSB, Nordea Livi ja API Eiendomsfondi kinnisvaraportfelle. Aberdeen Property Investorsil on Norras 200 töötajat. (67)
Eespool nimetatud äriühingutest, mis tegutsevad Entraga samal turul (tegelevad „kinnisvara arenduse, rendi, haldamise, sellega seotud toimingute, müügi ja ostuga Norras”) ja mis olid Entra loomise ajal 2000. aastal tegevad, oli mitmel ilmselgelt nii Norras kui ka väljaspool Norrat tegutsevaid välisomanikke ning mitmed haldasid välisriigi klientide kinnisvaraportfelle.
Esimeses peatükis toodud kirjeldusest ilmneb, et Entrale üleantud varad ja tegevus konkureerisid turul. Järelikult konkureeris Entra teiste hoonete/kinnisvara pakkujatega. See kehtib Entra kui kinnisvara omaniku, ostja, müüja, toimingute teostaja ja haldaja kohta. Entra tegutseb üle kogu Norra turul, kus tegutsevad ka teiste EMP lepinguriikide majandussubjektid. Seega on täidetud ka neljas tingimus, sest meede mõjutab või ohustab konkurentsi ja lepinguosaliste vahelist kaubandust.
2. Abi kokkusobivus
Eespool nimetatud põhjustel kujutab kõnealune maksuvabastus endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses abi.
Norra ametivõimud on väitnud, et kõnealune meede ei kujuta endast abi, ning ei esitanud ühtki väidet abi kokkusobivuse kohta. Pärast selle hindamist, kas tegemist on riigiabiga, tuleb arvesse võtta ka seda, kas niisugune abi on EMP lepingu artikli 61 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle lepinguga kooskõlas.
Artikli 61 lõike 2 alusel erandi tegemine ei ole asjakohane. Entra asutamisega seoses ei ole vaja osutada sotsiaalse iseloomuga abi, mida antakse üksikutele tarbijatele, ega ka abi loodusõnnetuste või erakordsete asjaolude põhjustatud kahjude heastamiseks.
Artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt võib abi pidada EMP lepinguga kooskõlas olevaks, kui see on mõeldud erakordselt madala elatustaseme või tööhõivega piirkondade majandusarengu edendamiseks. Kuna kõnealune meede ei piirdu nende piirkondadega, siis seda sätet kohaldada ei saa. Samuti ei saa kohaldada artikli 61 lõike 3 punktis b sätestatud erandit. Lõpuks ei arva järelevalveamet artikli 61 lõike 3 punktis c ettenähtud erandit arvesse võttes ka seda, et abi võiks selle artikli tähenduses pidada teatava majandustegevuse või teatava majandusharu arengut soodustavaks. Järelikult ei ole abi ühegi EMP lepingu artikli 61 lõikes 3 toodud erandiga kokkusobiv.
3. Menetlusnõuded ja abi iseloom
3.1. Teavitamiskohustus
Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametile teatatakse aegsasti kõigist abi andmise või muutmise kavadest, et järelevalveamet saaks esitada oma märkused”. Ilma teavitamata antud abi või abi, millest teavitatakse liiga hilja, s.t pärast selle täideviimist, peetakse ebaseaduslikuks abiks.
Aktsiisimaksust vabastamisest Entra asutamisel järelevalveametile ei teatatud ning see viidi täide.
3.2. Tagasinõudmine
Järelevalveamet juhib Norra valitsuse tähelepanu järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklile 1. Aktsiisimaksust vabastamine toimus pärast EMP lepingu jõustumist. Sellepärast tuleb igasugust abi käesoleva asjaga seoses pidada uueks abiks. Nagu eespool öeldud, sellisest abist ei teatatud. Seetõttu tuleb kõnealust abi järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f kohaselt pidada ebaseaduslikuks.
Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 kohaselt peab asjaomane EFTA riik ebaseadusliku abi korral, kui jõutakse otsusele, et see on kokkusobimatu, järelevalveameti nõudmisel reeglina abi saajalt välja nõudma.
Järelevalveamet on arvamusel, et käesoleval juhul ei välista selle tagasimaksmist ükski üldpõhimõte. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ebaseadusliku abi tühistamine selle tagasinõudmise teel ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg. Sellest tulenevalt ei saa ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmist, selleks et eelnev olukord taastada, käsitleda põhimõtteliselt EMP lepingu riigiabi eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsena. Abi tagasimaksmise korral jääb abisaaja ilma eelisest, mis tal konkurentide ees turul oli, ning taastatakse abieelne olukord. (68) Abi tagasimaksmise juhtudel ei ületa järelevalveamet reeglina, välja arvatud erandlikel asjaoludel, oma kohtupraktikas tunnustatud pädevuspiire, kui ta palub EFTA riigil ebaseadusliku abina antud summad tagasi nõuda, kuna ta vaid taastab sellega eelnenud olukorra. (69) Lisaks sellele ei saa abi saanud ettevõtted järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 alusel järelevalveameti poolt teostatava riigiabi kontrolli kohustuslikkust arvesse võttes põhimõtteliselt õiguspäraselt oodata, et abi on seaduslik, kui selle andmine ei ole kooskõlas selles protokollis sätestatud menetlusega. (70)
4. Järeldus
Eespool nimetatud kaalutlustel leiab järelevalveamet, et Entra selle asutamisega seotud dokumentide vormistamise lõivudest ja registreerimistasudest vabastamine on riigiabi, mis ei ole kooskõlas EMP lepingu eesmärkidega. Seega lõpetab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ettenähtud menetluse eitava otsusega ning käsib Norra ametivõimudel riigiabi Entralt tagasi nõuda koos sellele lisandunud intressiga,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
|
1. |
Entra Eiendom ASi asutamisel ettenähtud dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamine (ref 18. veebruari 2000. aasta seaduse nr 11 § 3) kujutab endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. Abi anti vastuolus järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 1. osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud menetlusnõuetega ning ei ole EMP lepingu artikli 61 lõike 1 ega lõike 3 kohaselt maksuvabastuskõlblik. |
|
2. |
Norra valitsus peab Entralt saamata jäänud maksu ja registreerimistasud ning lisaks sellele asjakohase viiteintressi alusel arvutatud intressid alates aktsiisimaksu maksmise tähtajast kuni tagasimaksmise kuupäevani välja nõudma. |
|
3. |
Norra valitsust teavitatakse sellest kirjaga, millele on lisatud käesoleva otsuse koopia. |
|
4. |
Norra valitsus teavitab järelevalveametit otsuse täitmiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest. |
|
5. |
Euroopa Komisjoni teavitatakse EMP lepingu 27. protokolli lõike d kohaselt käesoleva otsuse koopia kaudu. |
|
6. |
Teisi EFTA riike, EÜ liikmesriike ja huvitatud isikuid teavitatakse käesoleva otsuse avaldamisega nende keeltes Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes. |
|
7. |
Käesolev otsus on autentne inglise keeles. |
Brüssel, 14. detsember 2005
EFTA järelevalveameti nimel,
president
Einar M. BULL
kolleegiumi liige
Kurt JÄGER
(1) Edaspidi „EMP leping”.
(2) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) Riigiabi käsitlevad menetlus- ja sisulised eeskirjad (riigiabi suunised), mille EFTA järelevalveamet kiitis heaks ja andis välja 19. jaanuaril 1994. Avaldatud Euroopa Ühenduse Teatajas L 231, 3.9.1994. Riigiabi suunised leiab järelevalveameti kodulehelt: www.eftasurv.int
(4) Otsus nr 132/04/COL. Otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas C 319, 23.12.2004, lk 17, ning EMP sama kuupäevaga kaasandes nr 64, lk 46. Otsuse leiab ka järelevalveameti kodulehelt: http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/stateaidregistry/sadecinor04/132_04_entra.DOC
(5) „St prp nr 84 (1998–99) Om ny strategi for Statsbygg og etablering av Statens utleiebygg AS”. Äriühingu esialgne nimi oli „Statens utleiebygg AS”. Edaspidi kasutatakse Entra Eiendom AS ja Statens utleiebygg AS asemel „Entra”.
(6) „Ot prp nr 83 (1998–99) Om lov om omdanning av deler av Statsbyggs eiendomsvirksomhet til aksjeselskap”. 18. veebruari 2000. aasta seadus nr 11.
(7) Allikas: http://www.statsbygg.no/english/
(8) Järelevalveameti mitteametlik tõlge.
(9) „St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 10 (1999-2000) Om etablering av Statens utleiebygg AS”.
(10) „Porteføljevurdering konkurransebyggene Statsbygg” – 10. augusti 1999. aasta kiri Statsbyggile, milles käsitletakse CECi hindamist.
(11) „St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 10 (1999-2000) Om etablering av Statens utleiebygg AS”.
(12) „Statens utleiebygg AS – Fastsettelse av åpningsbalanse og endelige bevilgninger til egenkapital og lån”. Kongelig resolusjon av 22.06.2000.
(13) Lisaks Entra Eiendom ASile kuuluvad kontserni veel Entra Service AS, Universitetsgaten 2 AS, Biskop Gunnerus gate 14 AS, Instituttveien 24 AS, Entra Kultur 1 AS, Langkaia 1 AS, Kr Augustgate 23 AS, Nonnen utbygging AS ja Krambugt 3 AS. Allikas: 2004. aasta aruanne. Vt http://www.entraeiendom.no/files/Entra_Eiendom_Arsrapport_2004.pdf
(14) Keskmine vahetuskurss 2004. aastal: 1 euro = 8,3715 Norra krooni.
(15) Allikas: Entra 2004. aasta aruanne.
(16) Vahetuskurss 30. juuni 2000. aasta seisuga: 1 euro = 8,1815 Norra krooni.
(17) ELT L 77, 24.3.2003, lk 21.
(18) Allikas: Statens Kartverk – Tinglysingen, vt: http://www.statkart.no/IPS/tinglysing/?module=Articles;action=ArticleFolder.publicOpenFolder;ID=2207
(19) f. inter alia Dokumentavgift 2000 – S12-DOK-2001 ja Rundskriv nr. 12/2005 S, millele on allpool viidatud. Vt ka http://www.toll.no/upload/dokumentavgift1_1.pdf
(20) Norrakeelne tekst on järgmine: „Det gis ikke fritak for dokumentavgift med mindre det er direkte hjemmel i loven eller stortingsvedtak”.
(21) Viidatud on ka 13. juuni 1997. aasta seadustele nr 44 ja 45, milles käsitletakse vastavalt piiratud vastutusega äriühinguid ja aktsiaseltse.
(22) Viidatud on ringkirja G-37/90 leheküljele 1, Dokumentavgift 2000 punktile 1.3 ning Rundskriv nr. 12/2005 S punktile 1.3.
(23) Järelevalveamet pöörab tähelepanu Norra valitsuse 4. juuni 2003. aasta kirja punktis 4.3 esitatud märkusele selle kohta, et võiks arutada „kas omandiõiguse ülemineku korral on ikka vaja dokument registreerida. Selle küsimusega tegeleb justiitsministeerium”. Valitsuse järjestikused ringkirjad jäid kõnealusele seisukohale siiski kuni juunini 2005 ning registreerimisega seotud tava muudeti alles pärast seda kuupäeva.
(24) Seda ka juhul, kui äriühing, mis eraldus (B), võtab üle algse äriühingu (A) nime, samas kui kinnisvara omanik jääb samaks, kelleks on algne äriühing (A). Seda peetakse vaid nimevahetuseks. Vt ka Norra justiitsministeeriumi arvamust, mis avaldati väljaandes U87-4.
(25) Vrd kirja punkti 7 alapunktiga h.
(26) Vrd nt Rundskriv nr 12/2005 S punktiga 3.9.
(27) „Rundskriv G-6/05: Den tinglysingsmessige fremgangsmåten når fast eiendom blir overført i forbindelse med fusjon, fisjon og omdanning”. Ringkiri on kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel: http://odin.dep.no/jd/norsk/dok/regelverk/rundskriv/012081-250018/dok-bn.html
(28) Mõne ümberkorralduse puhul ei ole maksudest vabastamist ettevalmistuste käigus põhjendatud. Teiste puhul peetakse sätteid kõrvalekaldeks üldistest aktsiismaksu eeskirjadest. Lisaks sellele väidetakse, et säte vastab samalaadsetele sätetele, mis on antud seoses muude riigiettevõtete ümberkujundamisega aktsiaseltsideks. On korduvalt öeldud, et asjaomane säte vastab aktsiaseltside ja pankade ühinemise korral üle antava kinnisvara suhtes võetud seisukohale.
(29) Vt http://www.odin.dep.no/repub/00-01/stprp/80
(30) Vt http://www.odin.dep.no/repub/00-01/otprp/93
(31) Vt http://www.odin.dep.no/filarkiv/226433/STP0405001-T06-TS.pdf
(32) Vt http://www.odin.dep.no/repub/04-05/otprp/20
(33) Vt http://odin.dep.no/nhd/norsk/dok/regpubl/stmeld/024001-040006/dok-bn.html
(34) Vt http://www.odin.dep.no/filarkiv/208116/STP0304053-TS.pdf
(35) Vt http://odin.dep.no/filarkiv/207892/OTP0304063-TS.pdf
(36) Norrakeelne tekst on järgmine: „Den foreslåtte omorganiseringen av Statkraft vil medføre at det påløper dokumentavgift til staten, jf Stortingets vedtak om dokumentavgift § 1 første ledd. Utgiften vil være i størrelsesorden 1,5 milliarder kroner. Departementet legger til grunn at Statkraft betaler dokumentavgift i tråd med lovens normalordning. Utgifter til dokumentavgift vil redusere overskuddet til selskapet og dermed også utbyttegrunnlaget”.
(37) Kaubandus- ja tööstusministeeriumi 16. septembri 2004. aasta kiri.
(38) Vt ühendatud kohtuasjad 67/85, 68/85 ja 70/85, Van der Kooy vs. komisjon, EKL 1988, lk 219; kohtuasi C-290/83, komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1985, lk 439; kohtuasi C-482/99, Prantsuse Vabariik vs. komisjon, EKL 2002, lk I-4397 ning kohtuasi C-379/98, Preussen Elektra AG vs. Schleswag AG, EKL 2001, lk I-2099.
(39) St.prp. nr. 84 (1998–99)„Om ny strategi for Statsbygg og etablering av Statens utleiebygg AS”. Esitati 4. juunil 1999.
(40) Lov av 15.6.2001„Om omdanning av Jernbaneverkets kommersielle televirksomhet til aksjeselskap”.
(41) Lov av 17.12.2004„Om omdanning av Kystverkets produksjonsvirksomhet til statsaksjeselskap”.
(42) Norrakeelne tekst on järgmine: „Departementet legger til grunn at Statkraft betaler dokumentavgift i tråd med lovens normalordning”.
(43) Vt punkt 1.4 allpool.
(44) Vt selle kohta: kohtuasi 173/73, Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709 (punkt 33) ja kohtuasi C-75/97, Belgia Kuningriik vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671.
(45) Vt muuhulgas: ühendatud kohtuasjades E-5/04, E-6/04 ja E-7/04, Fesil, Pil ja Norra Kuningriik vs. EFTA järelevalveamet, 21. juulil 2005 tehtud otsus (punktid 82–85); kohtuasi 173/73, Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709 (punkt 33); kohtuasi C-143/99, Adria Wien Pipeline, EKL 2001, lk I-8365 (punkt 42); eespool nimetatud kohtuasjad C-157/01, Madalmaade Kuningriik vs. komisjon (punkt 42) ja C-308/01, GIL Insurance Ltd.
(46) Vt nt eespool nimetatud kohtuasi C-157/01, Madalmaade Kuningriik vs. komisjon, punkt 43.
(47) Vt I peatüki punkti 4 eespool.
(48) Kohtuasi C 27/99, avaldatud ELT L 77, 24.3.2003, lk 21.
(49) Vt otsuse punkt 37.
(50) Vt otsuse punktid 76–81.
(51) Vt kohtuasi 173/73, Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709.
(52) Vt kohtuasi T-157/01, Danske Busvognmænd vs. komisjon, 16. märtsi 2004. aasta otsuse punkt 57.
(53) Kaubandus- ja tööstusministeeriumi 4. juuni 2003. aasta, 16. septembri 2004. aasta ja 30. juuni 2005. aasta kirjad.
(54) Vt vastavat riigiabi käsitlevat seisukohta, kohtuasi C-280/00, Altmark Trans GmbH, EKL 2003, lk I-7747 (punktid 83–95). Vt ka kohtujurist Jacobsi punkte 117–129 kohtuasjas C-126/01, GEMO, EKL 2003, lk I-13769.
(55) Vt kaubandus- ja tööstusministeeriumi 16. septembri 2004. aasta kirja.
(56) Kohtuasi 730/79, Philip Morris Holland BV vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11.
(57) Vt mh kohtuasi C-126/01, Gemo, 20. novembril 2003 tehtud otsus; kohtuasi E-6/98, Norra valitsus vs. EFTA järelevalveamet, EFTA Kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 59; kohtuasi 730/79, Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11.
(58) Ühendatud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04, Fesil, Pil ja Norra Kuningriik vs. EFTA järelevalveamet, 21. juuli 2005. aasta otsus, punkt 94.
(59) Ühendatud kohtuasjad T-298/97–T-312/97 e.a., Alzetta a.o. vs. komisjon, EKL 2000, lk-2319, punktid 76–78.
(60) Kohtuasi T-55/99, CETM vs. komisjon, EKL 2000, lk II-3207, punkt 86.
(61) Kohtuasi C-303/88, Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punkt 27; ühendatud kohtuasjad C-278/92–C-280/92, Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 40.
(62) Ärikinnisvara ühing kuulub Norra ehitusettevõtjate liitu (Byggenæringens Landsforening (BNL)). BNL kuulub Norra Ettevõtjate Keskliitu.
(63) Allikas: http://www.foreningen-naringseiendom.no/medlemsbedriftene
(64) Allikas: http://www.olavthon.no/
(65) Allikas: http://www.ne.no/linstow
(66) Allikas: http://www.ica.no/FrontServlet?s=eiendom&state=eiendom_dynamic&viewid=919&expand=1
(67) Allikas: http://www.aberdeenpropertyinvestors.no
(68) Vt kohtuasi C-350/93, komisjon vs. Itaalia, EKL 1995, lk I-699, punkt 22.
(69) Vt kohtuasi C-75/97, Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punkt 66; samuti kohtuasi C-310/99, Itaalia vs. komisjon, EKL 2002, lk I-2289, punkt 99.
(70) Vt kohtuasi C-169/95, Hispaania vs. komisjon, EKL 1997, lk I-135, punkt 51.
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/65 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS
nr 119/07/COL,
16. aprill 2007,
toiduainetes esinevate dioksiinide, dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide ja muude kui dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide taustanivoode seire kohta
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli nr 1,
VÕTTES ARVESSE EMP lepingu II lisa XII peatüki punktis 54zn nimetatud akti,
Komisjoni määrus (EÜ) nr 466/2001, 8. märts 2001, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes,
(1)nagu seda on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel,
VÕTTES ARVESSE EMP lepingu II lisa XII peatüki punktis 54zzc nimetatud akti,
Komisjoni direktiiv 2002/69/EÜ, 26. juuli 2002, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks toiduainetes, (2)
nagu seda on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel,
VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 27. veebruari 2007. aasta otsust 37/07/COL, millega kolleegiumi pädevale liikmele tehakse ülesandeks võtta vastu soovitus, kui soovituse eelnõu on kooskõlas EFTA toiduainete komitee arvamusega,
ning arvestades järgmist,
komisjoni määrusega (EÜ) nr 466/2001 on kehtestatud piirnormid toiduainetes esinevatele dioksiinidele ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide (edaspidi „PCBd”) summale,
kogu Euroopa Majanduspiirkonnas on vaja koguda usaldusväärseid andmeid dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kohta võimalikult mitmesugustes toiduainetes, et saada selge ettekujutus aja jooksul toimuvatest muutustest nende ainete taustasisalduses,
EFTA järelevalveameti 11. mai 2006. aasta soovituses 144/06/COL dioksiinide, furaanide ja polükloreeritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes soovitatakse, et EFTA riigid peaksid aeg-ajalt kontrollima dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ning võimaluse korral muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisaldust toiduainetes vastavalt komisjoni soovitusele 2004/705/EÜ, (3)
soovitusega 2004/705/EÜ nähakse ette liikmesriikides aastas analüüsitavate erineva kategooria toiduainete proovide võtmise miinimumsagedus ja dioksiinide, furaanide ja dikosiinitaoliste PCBde taustasisalduse seire tulemuste teatamise vorm,
on asjakohane muuta määrusega 2004/705/EÜ kehtestatud praegust seireprogrammi, võttes arvesse saadud kogemusi, ja et EMP EFTA riigid osaleksid toiduainetes esinevate dioksiinide, dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide ja muude kui dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide nivoode uurimises,
on oluline, et käesoleva soovituse alusel kogutud andmeid esitatakse korrapäraselt EFTA järelevalveametile, kes kooskõlas EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 1 artikli 2 lõikega 1 edastab need Euroopa Komisjonile, kes tagab andmete koondamise andmebaasi. Samuti tuleks esitada viimaste aastate andmed, mis on saadud direktiivis 2002/69/EÜ sätestatud nõuetele vastava analüüsimeetodi kasutamisel,
käesolevas soovituses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA toiduainete komitee arvamusega,
SOOVITAB EFTA RIIKIDELE JÄRGMIST:
|
1. |
Alates aastast 2007 kuni 31. detsembrini 2008 peaksid EFTA riigid tegema igal aastal toiduainetes esinevate dioksiini-, furaani- ja dioksiinitaoliste PCBde taustasisalduse seiret aastas analüüsitavate proovide võtmise soovitava miinimumsagedusega kooskõlas suunisena ettenähtud I lisas esitatud tabeliga. |
|
2. |
EFTA riigid peaksid võimaluse korral samades proovides tegema ka muude kui dioksiinitaoliste PCBde analüüsi. |
|
3. |
EFTA riigid peaksid komisjonile korrapäraselt esitama II lisas ettenähtud teavet sisaldavad ja nimetatud lisas esitatud vormis andmed, et need ühte andmebaasi koondada. Samuti tuleks esitada viimaste aastate taustanivoosid näitavad andmed, mis on saadud direktiivis 2002/69/EÜ sätestatud nõuetele vastava analüüsimeetodi kasutamisel. |
|
4. |
EFTA järelevalveameti 11. mai 2006. aasta soovituses 144/06/COL esitatud viiteid soovitusele 2004/705/EÜ tuleb tõlgendada viidetena käesolevale soovitusele. |
Brüssel, 16. aprill 2007
EFTA järelevalveameti nimel,
Kristján Andri STEFÁNSSON
kolleegiumi liige
Niels FENGER
direktor
(1) ELT L 77, 16.3.2001, lk 1.
(2) EÜT L 209, 6.8.2002, lk 5.
(3) ELT L 321, 22.10.2004, lk 45.
I LISA
Tabel:
Soovitatav minimaalne aastas analüüsitavate toiduproovide arv. Proovide jaotumine lähtub iga riigi toodangust. Erilist tähelepanu pööratakse toiduainetele, mille puhul eeldatakse dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde taustanivoode suurt varieeruvust. Eelkõige kehtib see kala kohta.
|
Toode, mis sisaldab ka tuletistooteid |
Vesiviljelus (*) |
Püütud looduslikud kalad (**) |
Liha (***) |
Piim (****) |
Munad (*****) |
Muu (******) |
Kokku |
|
Proovide arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
Norra |
|
|
|
|
|
|
|
|
Island |
|
|
|
|
|
|
|
Märkused tabeli kohta
Tabelis nimetatud arve tuleb vaadelda kui miinimumi. EMP EFTA riikidel soovitatakse võtta proove rohkem.
(*) Vesiviljelus: vesiviljeluse proovid tuleks jaotada kalaliikide vahel proportsionaalselt toodanguga.
(**) Püütud looduslikud kalad: püütud looduslike kalade proovid tuleks jaotada kalaliikide vahel proportsionaalselt nende püügiga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata püütud looduslikule angerjale.
(***) Liha: lisaks veise-, sea-, kodulinnu- ja lambalihale ning neist saadud lihatoodetele tuleks võtta rohkesti proove hobuse-, põhjapõdra-, kitse-, küüliku-, hirve- ja ulukilihast.
(****) Piim: suurem osa piimaproovidest tuleks võtta talupiimast (peamiselt lehmapiimast). Samuti on asjakohane võtta proove teiste loomade piimast ja sellest valmistatud toodetest (kitsepiim jne).
(*****) Munad: erilist tähelepanu tuleks pöörata vabapidamiskanade munadele ja proove tuleks võtta ka pardi-, hane- ja vutimunadest.
(******) Muu: selles kategoorias tuleks pöörata erilist tähelepanu:
toidulisanditele (eriti neile, mis põhinevad merelist päritolu õlil),
imiku- ja väikelastetoitudele,
toiduainetele, mis pärinevad piirkondadest, kus kliimatingimuste tõttu esinevad üleujutused ja on toimunud tootmistingimuste muutused, mis võivad mõjutada nimetatud piirkonnas dioksiini ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust toiduainetes.
II LISA
A. Dioksiinide, furaanide ning dioksiinitaoliste PCBde ja muude PCBde sisalduse kohta toidus esitatavate analüüsitulemuste vormi selgitavad märkused
1. Üldine teave analüüsitavate proovide kohta
Proovikood: proovi tunnuskood.
Riik: liikmesriik, kus seire on teostatud.
Aasta: aasta, mil seire teostati.
Toode: analüüsitav toiduaine – kirjeldada võimalikult täpselt.
Turustusetapp: koht, kus toote proov võeti.
Kude: analüüsitud toote osa.
Tulemuste esitamine: tulemused tuleb esitada sellel alusel, mille suhtes on kehtestatud piirnormid. Muude kui dioksiinitaoliste PCBde analüüsi puhul soovitatakse tulemuste esitamisel lähtuda samadest alustest.
Proovivõtmise laad: juhuslikud proovid – teatada võib ka plaaniliste proovide analüüsi tulemustest, kuid sel juhul tuleb selgelt ära näidata, et tegemist on plaanilise prooviga, mis ei tarvitse kajastada tavalisi taustanivoosid.
Osaproovide arv: liitproovide puhul ära näidata osaproovide arv (isendite arv). Kui analüüsitulemus põhineb ühel proovil, märkida number 1. Osaproovide arv liitproovis võib erineda, seega näidata see eraldi ära iga proovi puhul.
Tootmismeetod: tavapärane/mahepõllundus (võimalikult täpselt).
Piirkond: niivõrd kui see on asjakohane, piirkond, kus proov võeti, näidates võimalusel ära, kas tegemist on maa või linnaga, tööstuspiirkonnaga, sadamaga, avamerega jne. Nt Brüssel – linn, Vahemeri – avameri. Eriti tähtis on selgelt ära näidata piirkond, kui proov on võetud toidust, mida toodetakse üleujutuse all kannatanud piirkondades.
Rasvasisaldus (%): rasvasisalduse protsent proovis.
Niiskusesisaldus (%): (võimaluse korral) niiskusesisalduse protsent proovis.
2. Üldteave kasutatud analüüsimeetodi kohta
Analüüsimeetod: näidata kasutatud meetod.
Akrediteerimise staatus: näidata ära, kas analüüsimeetod on akrediteeritud või mitte.
Määramatus: otsustusmäär või laiendatud mõõtemääramatuse protsent analüüsimeetodi puhul.
Lipiidide ekstraheerimise meetod: nimetada lipiidide ekstraheerimise meetod, mida kasutati proovi rasvasisalduse määramiseks.
3. Analüütilised tulemused:
Dioksiinid, furaanid, dioksiinitaolised PCBd: tulemused iga analoogi kohta tuleks märkida väljendatult ppt-s – pikogrammi grammi kohta (pg/g).
Muud kui dioksiinitaolised PCBd: tulemused iga analoogi kohta tuleks märkida väljendatult ppb-s – nanogrammi grammi kohta või mikrogrammi kilogrammi kohta (ng/g või μg/kg).
LOQ: kvantifitseerimispiir väljendatuna ühikutes pikogrammi grammi kohta (pg/g) (dioksiinide, furaanide ja PCBde puhul) või mikrogrammi kilogrammi kohta (μg/kg) – nanogrammi grammi kohta (ng/g) (muude kui dioksiinitaoliste PCBde puhul).
Analüüsitud analoogide puhul, mille näitajad jäävad alla kvantifitseerimispiiri, tuleks tulemuste lahtrisse kanda < LOQ (LOQ tuleks näidata väärtusena).
Lisaks PCB-le ja dioksiinitaolistele PCBdele analüüsitavate PCB analoogide puhul tuleb vormile lisada PCB analoogi number, nt 31, 99, 110 jne. Kui märgistatud ridadest proovis analüüsitavate PCB analoogide jaoks ei piisa, lisada vormi lõppu uusi ridu.
4. Üldmärkused tabeli kohta
|
— |
Saagise määra esitamine Saagise määra esitamine ei ole kohustuslik, kui üksikute analoogide saagise määr jääb 60–120 % vahele. Kui mõne üksiku analoogi saagise määr jääb nimetatud ulatusest välja, on saagise määra esitamine kohustuslik. |
|
— |
LOQ esitamine LOQ esitamist ei nõuta, kuid tulemuste lahtrisse tuleb märkida kvantifitseerimata analoogid < LOQ (arvuna). |
|
— |
Üksikute analoogide TEQ väärtuse esitamine Üksikute analoogide TEQ väärtuste lahtri täitmine ei ole kohustuslik. |
III LISA
B. Analoogidega seonduvate analüüsitulemuste vorm dioksiinide, furaanide, diksiinitaoliste PCBde ja muude PCBde sisalduse kohta toidus
|
16.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 275/s3 |
MÄRKUS LUGEJALE
Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.
Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.