ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 255

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
23. september 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 929/2008, 22. september 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 930/2008, 22. september 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

3

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2008/87/EÜ, 22. september 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ( 1 )

5

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2008/750/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 15. september 2008, millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised

28

 

 

Komisjon

 

 

2008/751/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 18. september 2008, mis käsitleb ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Madagaskari eriolukorda seoses tuunikalakonservide ja tuunikalafileega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 5097 all)

31

 

 

 

*

Märkus lugejale (vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

23.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 929/2008,

22. september 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. septembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. september 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

31,4

TR

70,5

ZZ

51,0

0707 00 05

EG

162,5

TR

95,1

ZZ

128,8

0709 90 70

TR

94,1

ZZ

94,1

0805 50 10

AR

65,9

UY

52,7

ZA

97,3

ZZ

72,0

0806 10 10

TR

101,5

US

132,8

ZZ

117,2

0808 10 80

BR

56,2

CL

76,6

CN

64,7

NZ

118,3

US

99,8

ZA

79,8

ZZ

82,6

0808 20 50

AR

68,9

CN

75,9

TR

139,0

ZA

89,5

ZZ

93,3

0809 30

TR

138,4

US

160,5

ZZ

149,5

0809 40 05

IL

131,9

TR

65,7

XS

58,0

ZZ

85,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


23.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 930/2008,

22. september 2008,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 870/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2007/2008. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1109/2007. kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. septembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. september 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 28.9.2007, lk 5.

(4)  ELT L 238, 5.9.2008, lk 3.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 23. septembrist 2008

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

23,49

4,56

1701 11 90 (1)

23,49

9,79

1701 12 10 (1)

23,49

4,37

1701 12 90 (1)

23,49

9,36

1701 91 00 (2)

26,80

11,83

1701 99 10 (2)

26,80

7,31

1701 99 90 (2)

26,80

7,31

1702 90 95 (3)

0,27

0,38


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


DIREKTIIVID

23.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/5


KOMISJONI DIREKTIIV 2008/87/EÜ,

22. september 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ, (1) eriti selle artikli 20 lõike 1 esimest lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast direktiivi vastuvõtmist 2006. aasta detsembris lepiti kokku Reini laevakontrolli määruse muudatused vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22. Seepärast on vaja direktiivi 2006/87/EÜ vastavalt muuta.

(2)

Tuleb tagada, et ühenduse laevatunnistus ja Reini laevakontrolli määruse kohane tunnistus antaks välja võrdväärset ohutustaset tagavate tehniliste nõuete alusel.

(3)

Selleks et vältida konkurentsimoonutusi ja ohutustaseme erinevusi, tuleb direktiivi 2006/87/EÜ muudatused rakendada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (2) artiklis 7 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2006/87/EÜ V ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle territooriumil on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid alates 30. detsembrist 2008. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kõnealuste normide vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kelle territooriumil on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.

Brüssel, 22. september 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.


I LISA

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Sisukorda muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 2.18 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2.18 – Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”;

b)

artikli 6.09 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6.09 – Tunnustamine ja regulaarne kontroll”;

c)

lisatakse artikkel 10.03c:

„Artikkel 10.03c – Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid objektide kaitseks”.

2)

Artikli 2.07 lõikes 1 asendatakse mõiste „ametlik number” mõistega „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”.

3)

Artiklit 2.17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lause:

„Nad ajakohastavad vastavalt lõikes 1 nimetatud registrit.”;

b)

lisatakse lõige 3:

„3.

Selleks et võtta haldusmeetmeid meresõidu ohutuse ja navigeerimise hõlpsuse säilitamiseks ja rakendada käesoleva direktiivi artikleid 2.02 kuni 2.15 ning 8, 10, 11, 12, 15, 16 ja 17, antakse halduskokkulepete alusel VI lisas esitatud näidise kohaselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, Mannheimi konventsiooni osalisriikidele ning – ulatuses, mis tagab võrdväärsel tasemel eraelu puutumatuse kaitse – kolmandatele riikidele üksnes lugemist võimaldav juurdepääs registrile.”.

4)

Artikkel 2.18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2.18

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

1.

Kordumatu Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI) (edaspidi „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”) koosneb vastavalt III liidesele kaheksast araabia numbrist.

2.

Ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib ühenduse tunnistusele Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri. Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri annab veesõidukile selle liikmesriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam, v.a siis, kui veesõidukile on tunnistuse väljastamise ajaks juba antud Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber.

Nende riikide veesõidukitele, kus Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri andmine ei ole võimalik, annab ühenduse tunnistusele kantava Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus.

3.

Ühele veesõidukile saab anda ainult ühe Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri. Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber väljastatakse ainult üks kord ja see jääb samaks kogu veesõiduki tööea jooksul.

4.

Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka ühenduse tunnistusele kantud Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri laevale kinnitamise eest.

5.

Kõik liikmesriigid teatavad komisjonile, millised pädevad asutused vastutavad Euroopa ühtsete laeva identifitseerimisnumbrite andmise eest. Komisjon peab kõnealuste ja kolmandate riikide teatatud pädevate asutuste registrit ning teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks. Taotluse korral tehakse kõnealune register kättesaadavaks ka kolmandate riikide pädevatele asutustele.

6.

Iga lõike 5 kohane pädev asutus teeb kõik vajalikud ettevalmistused, et teatada kõikidele muudele pädevatele asutustele, kes on kantud vastavalt lõikele 5 peetavasse registrisse, kõik tema antud Euroopa ühtsed laeva identifitseerimisnumbrid ning IV liites sätestatud veesõiduki identifitseerimiseks vajalikud andmed. Selleks et võtta haldusmeetmeid laevasõidu ohutuse ja navigeerimise hõlpsuse säilitamiseks ja rakendada käesoleva direktiivi artikleid 2.02 kuni 2.15 ning artikli 2.18 lõiget 3 ja artikleid 8, 10, 11, 12, 15, 16 ja 17, võib kõnealused andmed teha halduskokkulepete alusel kättesaadavaks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, Mannheimi konventsiooni osalisriikidele ning – ulatuses, mis tagab võrdväärsel tasemel eraelu puutumatuse kaitse – kolmandatele riikidele.”

5)

Artikli 2.19 lõike 2 teises lõigus asendatakse mõiste „ametlik number” mõistega „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”.

6)

Artikli 6.02 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kui roolimehhanismil on jõuajam, siis peab lisaks olema ka teine iseseisev ajam või täiendav käsiajam. Kui roolisüsteemi ajam lakkab töötamast või selle töös tekib häire, peab teine iseseisev ajam või käsiajam hakkama tööle viie sekundi jooksul.”

7)

Artikkel 6.03 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6.03

Roolimehhanismi hüdrauliline ajam

1.

Roolimehhanismi hüdraulilise ajamiga ei tohi ühendada muid võimsustarbijaid.

2.

Õlitankidel peab olema hoiatussüsteem, mis teatab õlitaseme langusest madalaimast ohutut tööd tagavast tasemest allapoole.

3.

Torustiku mõõdud, konstruktsioon ja komplektsus peavad aitama nii palju kui võimalik vältida mehhaanilisi vigastusi või tulekahjustusi.

4.

Hüdrauliline voolik

a)

on lubatud ainult siis, kui selle kasutamine on vältimatu vibratsiooni absorbeerumise või komponentide liikumisvabaduse tagamiseks;

b)

peab olema konstrueeritud vähemalt maksimaalse töörõhuga võrdsele rõhule;

c)

seda tuleb uuendada vähemalt iga kaheksa aasta järel.

5.

Hüdraulilisi silindreid, pumpasid ja mootoreid ning elektrimootoreid kontrollib vähemalt iga kaheksa aasta järel vastava eriala ettevõte ja vajaduse korral remondib neid.”

8)

Artikli 6.07 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Roolimiskohal peab olema optiline ja akustiline häiresignaal, et anda signaali järgmise kohta:”;

b)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

õlitase õlitankides, mis langeb vastavalt artikli 6.03 lõikele 2 madalaimast tasemest allapoole, ning hüdraulilise süsteemi töörõhu langemine;”.

9)

Artikkel 6.09 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6.09

Tunnustamine ja regulaarne kontroll

1.

Roolisüsteemi paigaldamise korrektsust kontrollib kontrollorgan. Selleks võib kontrollorgan nõuda järgmiste dokumentide esitamist:

a)

roolisüsteemi kirjeldus;

b)

roolimehhanismi ajami ja roolimehhanismi juhtimisseadise joonised ning teave nende kohta;

c)

roolimehhanismi käsitlev teave;

d)

elektriskeem;

e)

pöördekiiruse regulaatori kirjeldus;

f)

roolisüsteemi kasutus- ja hooldusjuhendid.

2.

Kogu roolisüsteemi toimimist kontrollitakse navigeerimiskatse abil. Kui pöördekiiruse regulaator on paigaldatud, tuleb kontrollida, kas eelnevalt kindlaks määratud kurssi on võimalik usaldusväärselt säilitada ning kas kurssi on võimalik ohutult muuta.

3.

Masina jõul töötavaid roolisüsteeme kontrollib ekspert:

a)

enne süsteemi kasutuselevõttu;

b)

pärast süsteemi riket;

c)

pärast süsteemi mis tahes muutmist või remonti;

d)

korrapäraselt vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

4.

Kontroll peab hõlmama vähemalt:

a)

kinnitatud joonistele vastavuse kontrollimist ning roolisüsteemi muutmise kontrollimist korrapärase kontrolli käigus;

b)

roolisüsteemi toimivuse kontrolli kõikide võimalike tööoperatsioonide osas;

c)

hüdrauliliste komponentide, eelkõige klappide, torustike, hüdrauliliste voolikute, silindrite, pumpade ja filtrite visuaalset ja tiheduskontrolli;

d)

elektriliste komponentide, eelkõige releede, elektrimootorite ja ohutusseadiste visuaalset kontrolli;

e)

optiliste ja akustiliste juhtimisseadiste kontrolli.

5.

Kontrolli kohta väljastatakse ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, millel on näidatud kontrollimise kuupäev.”

10)

Artiklit 7.02 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Roolimehe takistatud väljavaateala veepinnal laeva ees, kui laev on lastimata ja sellel on pool moonavarudest, kuid puudub ballast, ei või ületada kahte laevapikkust või 250 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem.”;

b)

lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Peegelduste vältimiseks peavad silla esiaknad olema mittepimestavad või paigaldatud viisil, mis tõhusalt välistab peegeldust. Kõnealust nõuet peetakse täidetuks, kui aknad on vertikaaltasapinnast mitte vähem kui 10° ja mitte rohkem kui 25° väljapoole kallutatud.”.

11)

Artikli 8.05 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Kütuse jaotustorudel peab olema otse tanki väljavoolu juures kiirsulgeventiil, mida on võimalik kasutada tekilt isegi siis, kui kõnealused ruumid on suletud.

Kui juhtimisseadis on varjatud, ei tohi selle kaas või kate olla lukustatav.

Juhtimisseadis peab olema märgistatud punase värviga. Kui seadis on varjatud, peab see olema märgistatud I liite joonisele 9 vastava kiirsulgeventiili sümboliga, mille küljekõrgus on vähemalt 10 cm.

Esimest lõiku ei kohaldata otse masinale monteeritud kütusetankide suhtes.”

12)

Artikli 9.15 lõikesse 9 lisatakse järgmine lause:

„Juhtmete ühenduste arv peab olema minimaalne.”

13)

Artiklit 10.03.a muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Kontrolli kohta väljastatakse eksperdi allkirjaga kontrollimistunnistus, millele on märgitud kontrollimise kuupäev.”;

b)

lõige 10 jäetakse välja.

14)

Artiklit 10.03b muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse punkt d:

„d)

FK-5-1-12 (dodekafluoro-2-metüülpentaan-3-oon).”;

b)

lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Väljalaskedüüsid peavad olema dimensioneeritud ja kinnitatud nii, et tulekustutusaine jaotuks ühtlaselt. Konkreetsemalt öeldes peab tulekustutusaine olema tõhus ka põrandaplaatide all.”;

c)

lõike 5 punkti e alapunkt cc asendatakse järgmisega:

„cc)

laevapere võetavate meetmete kohta, siis kui tulekustutussüsteem on käivitunud, kaitstavasse ruumi pääsemise korral pärast süsteemi käivitamist või pärast veevoolu algust ning eelkõige seoses ohtlike ainete võimaliku olemasoluga pardal;”;

d)

lõike 9 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kontrolli kohta väljastatakse eksperdi allkirjaga kontrollimistunnistus, millele on märgitud kontrollimise kuupäev.”;

e)

lõige 13 asendatakse järgmisega:

„13.   FK-5-1-12 – tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, milles tulekustutusainena kasutatakse FK-5-1-12, peavad vastama lisaks lõigetes 1–9 sätestatud nõuetele ka järgmistele sätetele:

a)

kui kaitsta tuleb mitut eri kogumahuga ruumi, varustatakse iga ruum oma tulekustutussüsteemiga;

b)

iga FK-5-1-12 mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. Vabastusventiil laseb ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud;

c)

iga mahuti peab olema varustatud gaasirõhu kontrollimise seadisega;

d)

mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 1,00 kg/l. Survestamata FK-5-1-12 erimahuks tuleb võtta 0,0719 m3/kg;

e)

FK-5-1-12 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 5,5 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 10 sekundi jooksul;

f)

FK-5-1-12 mahutid peavad olema varustatud rõhujälgimisseadmega, mis käivitab roolikambris akustilise ja optilise häiresignaali propellendi lubamatu kao puhul. Kui roolikambrit pole, tuleb häiresignaal anda väljaspool kaitstavat ruumi;

g)

pärast veevoolu lõppu ei tohi kontsentratsioon kaitstavas ruumis olla üle 10,0 %.”

15)

Lisatakse artikkel 10.03c:

„Artikkel 10.03c

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid objektide kaitseks

Objektide kaitseks ettenähtud püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme on lubatud kasutada üksnes komitee soovituste põhjal.”

16)

Artikli 10.05 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.

Euroopa standarditele EN 395: 1998, EN 396: 1998, EN ISO 12402-3: 2006 või EN ISO 12402-4: 2006 vastav isiklik automaatselt täis puhutav päästevest peab olema kättesaadav igale laeval pidevalt viibivale isikule.”

17)

Artiklis 14.13 lisatakse teise lause järel järgmine lause:

„Lisaks kontrollib ekspert reisilaevade puhul seda, kas on olemas kehtiv kontrollimistunnistus, mis tõendab artikli 15.15 lõikes 9 osutatud gaasihäiresüsteemi korrektset paigaldamist või kontrollimist.”

18)

Artiklit 15.03 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Püstuvuse arvutamisel arvesse võetavad tühja laeva andmed määratakse kindlaks kallutuskatse abil.”;

b)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmanda lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks peab lõike 3 punktis d esitatud nõue olema tõendatud järgmiste koormustingimuste juures:”;

ii)

viimane lõik jäetakse välja;

c)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid a, b ja c asendatakse järgmistega:

„a)

maksimaalne püstuvusõlg hmax peab olema kreeninurga φmax ≥ (φmom + 3°) juures ja ei tohi olla väiksem kui 0,20 m. Kui aga φf < φmax siis ei tohi püstuvusõlg üleujutatavusnurga φf juures olla väiksem kui 0,20 m;

b)

üleujutatavusnurk φf ei tohi olla väiksem kui (φmom + 3°);

c)

püstuvusõlgade kõvera all olev piirkond A peab, olenevalt φf ja φmax väärtustest, saavutama vähemalt järgmised väärtused:

Juhtum

 

 

A

1

φmax ≤ 15° või φf ≤ 15°

 

0,05 m·rad kuni väikseima nurgani φmax või φf

2

15° < φmax < 30°

φmax ≤ φf

0,035+0,001 · (30-φmax) m·rad kuni nurgani φmax

3

15° < φf < 30°

φmax > φf

0,035+0,001 · (30-φf) m·rad kuni nurgani φf

4

φmax ≥ 30° ja φf ≥ 30°

 

0,035 m·rad kuni nurgani φ = 30°

kus:

hmax

maksimaalne püstuvusõlg;

φ

kreeninurk;

φf

üleujutatavusnurk, st kreeninurk, mille juures ujutatakse üle laevakeres, tekiehitistes või tekimajades olevad avad, mida ei saa veekindlalt sulgeda;

φmom

maksimaalne kreeninurk vastavalt punktile e;

φmax

maksimaalsele püstuvusõlale vastav kreeninurk;

A

püstuvusõlgade kõverate all olev piirkond.”;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kahe järgnmise juhtumi puhul ei tohi kummalgi juhul kreeninurk φmom ületada 12°:

aa)

reisijatest ja tuulest tuleneva kallutusmomendi kohaldamisel lõigete 4 ja 5 kohaselt;

bb)

reisijatest ja kursimuutusest tuleneva kallutusmomendi kohaldamisel lõigete 4 ja 6 kohaselt.”;

d)

selgitus lõikes 4 „ni = 4 vabadel tekialadel ja liigutatava mööbliga tekialadel; kinnitatud istemööbliga (pingid) tekialadel arvutatakse ni välja nii, et inimese kohta võetava ala laiuseks on 0,45 m ja istme sügavus on 0,75 m” asendatakse järgmisega:

„ni

=

3,75 vabadel tekialadel ja liigutatava mööbliga tekialadel;

kinnitatud istemööbliga (pingid) tekialadel arvutatakse ni välja nii, et ala laius inimese kohta on 0,50 m ja istme sügavus on 0,75 m”;

e)

lõiget 9 muudetakse järgmiselt:

i)

teise lõigu sissejuhatavale lausele järgnev tabel asendatakse järgmisega:

 

„1-sektsiooniline staatus

2-sektsiooniline staatus

Pardavigastuse ulatus

pikisuunas l [m]

0,10 · LWL, kuid vähemalt 4,00 m

0,05 · LWL, kuid vähemalt 2,25 m

põiksuunas b [m]

B/5

0,59

vertikaalne h [m]

laeva põhjast üles ilma piiranguteta

Põhjavigastuse ulatus

pikisuunas l [m]

0,10 · LWL, kuid vähemalt 4,00 m

0,05 · LWL, kuid vähemalt 2,25 m

põiksuunas b [m]

B/5

vertikaalselt h [m]

0,59; artikli 15.02 lõike 13 punkti c kohaselt paigaldatud torujuhtmestikku käsitatakse vigastamatuna”

ii)

punkti d viimane lõik jäetakse välja;

f)

lõikesse 10 lisatakse punkt d:

„d)

üleujutuse kõikide vahefaaside puhul peab vaba pinna mõju arvutamise aluseks olema vigastatud sektsioonide kogupindala.”;

g)

lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „reisijatest tingitud”,

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

väljaspool tasakaaluasendit peab püstuvusõla kõvera positiivne osa näitama püstuvusõla väärtust GZR ≥ 0,02 m pindalaga A ≥ 0,0025 m·rad. Neid püstuvuse miinimumväärtusi tuleb järgida kuni esimese kaitsmata ava kahjustumiseni või igal juhul enne kreeninurga φm 25° saavutamist.

Image

19)

Artiklit 15.06 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 punktile a lisatakse järgmine lause:

„ruumidel või ruumide rühmadel, v.a kajutitel, millel on ainult üks väljapääs, peab olema vähemalt üks avariiväljapääs;”;

b)

lõike 8 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„kogunemisalade (AS) kogupindala peab olema vähemalt järgmine:”.

20)

Artiklit 15.09 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks artikli 10.05 lõikes 1 osutatud päästepoidele peavad kõik teki osad, mis on mõeldud reisijatele ja mis pole kinnised, olema varustatud nõuetekohaste päästepoidega, mis tuleb paigutada laeva mõlemale küljele vahekaugusega mitte üle 20 m. Päästepoid peetakse nõuetekohaseks, kui see vastab:

Euroopa standardile EN 14144: 2003 või

rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974) III peatüki eeskirjale 7.1 ja rahvusvahelise päästevahendite koodeksi artiklile 2.1.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lisaks lõikes 1 osutatud päästepoidele peab kogu laevapersonalile olema kättesaadav artikli 10.05 lõikele 2 vastav individuaalne päästevarustus. Laevapersonalil, kes ei vastuta turvaplaanis ette nähtud ülesannete täitmise eest, on lubatud kasutada artikli 10.05 lõikes 2 osutatud standarditele vastavaid mittetäispuhutavaid või poolautomaatselt õhuga täidetavaid päästeveste.”

c)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud päästevarustusele peab artikli 10.05 lõike 2 kohane individuaalne päästevarustus olema kättesaadav 100 protsendile reisijate suurimast lubatud arvust. Lubatud on ka artikli 10.05 lõikes 2 osutatud standarditele vastavad mittetäispuhutavad või poolautomaatselt õhuga täidetavad päästevestid.”;

ii)

teine lõik jäetakse välja.

21)

Artikli 15.10 lõike 6 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Avariijõujaam peab paiknema kas ülalpool ujuvusvaru veeliini või artikli 9.02 lõike 1 kohastest toiteallikatest võimalikult kaugel, et tagada üleujutuse korral vastavalt artikli 15.03 lõikele 9, et avariijõujaam ei oleks üleujutatud kõnealuste toiteallikatega samal ajal.”

22)

Artiklit 15.11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti d alapunkt aa asendatakse järgmisega:

„aa)

tulekatsekoodeksi I lisa 3. osale, ning”;

ii)

lisatakse punkt e:

„e)

kontrollorgan võib tulekatsekoodeksi kohaselt nõuda piirete valimi katsetamist, et tagada vastavus lõike 2 sätetele tulepüsivuse ja temperatuuri tõusu kohta.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Piirded

a)

ruumide vahel peavad olema konstrueeritud vastavalt järgmistele tabelitele:

aa)

tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03a kohaselt ei paigaldata survestatud sprinklersüsteeme.

Ruumid

Juhtimiskeskused

Trepišahtid

Kogunemisalad

Salongid

Masinaruumid

Kambüüsid

Hoiuruumid

Juhtimiskeskused

A0

A0/B15 (1)

A30

A60

A60

A60

Trepišahtid

 

A0

A30

A60

A60

A60

Kogunemisalad

 

 

A30/B15 (2)

A60

A60

A60

Salongid

 

 

 

—/B15 (3)

A60

A60

A60

Masinaruumid

 

 

 

 

A60/A0 (4)

A60

A60

Kambüüsid

 

 

 

 

 

A0

A60/B15 (5)

Hoiuruumid

 

 

 

 

 

 

bb)

tabel nende ruumide vaheliste piirete kohta, kuhu paigaldatakse artikli 10.03a kohaselt survestatud sprinklersüsteemid

Ruumid

Juhtimiskeskused

Trepišahtid

Kogunemisalad

Salongid

Masinaruumid

Kambüüsid

Hoiuruumid

Juhtimiskeskused

A0

A0/B15 (6)

A0

A60

A30

A30

Trepišahtid

 

A0

A0

A60

A30

A0

Kogunemisalad

 

 

A30/B15 (7)

A60

A30

A30

Salongid

 

 

 

—/B0 (8)

A60

A30

A0

Masinaruumid

 

 

 

 

A60/A0 (9)

A60

A60

Kambüüsid

 

 

 

 

 

B15

Hoiuruumid

 

 

 

 

 

 

b)

tüübi A piirded on vaheseinad, seinad ja tekid, mis peavad olema:

aa)

valmistatud terasest või sellega võrdväärsest materjalist;

bb)

asjakohaselt jäigastatud;

cc)

isoleeritud heakskiidetud mittesüttiva materjaliga selliselt, et tulepoolse külje vastasküljel ei tõuse keskmine temperatuur rohkem kui 140 °C üle esialgse temperatuuri ning mitte üheski punktis, kaasa arvatud tühikud ühenduste juures, ei tõuse temperatuur rohkem kui 180 °C üle esialgse temperatuuri järgmistes kindlaksmääratud ajavahemikes:

 

tüüp A60 – 60 minutit

 

tüüp A30 – 30 minutit

 

tüüp A0 – 0 minutit;

dd)

ehitatud nii, et nad takistaksid suitsu ja leekide levikut kuni tavalise ühetunnise tulekatse lõpuni;

c)

tüübi B piirded on vaheseinad, seinad, tekid, laed ja vooderdised, mis peavad olema:

aa)

valmistatud heakskiidetud tulekindlast materjalist. Peale selle peavad kõik piirete tootmiseks ja kokkupanemiseks kasutatavad materjalid olema mittesüttivad, välja arvatud vooderdis, mis peab toimima vähemalt leegiaeglustajana;

bb)

sellise isoleerimisväärtusega, et tulepoolse külje vastasküljel ei tõuse keskmine temperatuur rohkem kui 140 °C üle esialgse temperatuuri ning mitte üheski punktis, kaasa arvatud tühikud ühenduste kohal, ei tõuse temperatuur rohkem kui 225 °C üle esialgse temperatuuri järgmistes kindlaksmääratud ajavahemikes:

 

tüüp B15 – 15 minutit

 

tüüp B0 – 0 minutit;

cc)

ehitatud nii, et nad takistaksid leekide levikut kuni tavalise ühetunnise tulekatse esimese pooltunni lõpuni.”.

23)

Artiklit 15.15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Reisilaevade puhul, mis on ette nähtud maksimaalselt 50 reisijale ja mille pikkus LWL ei ületa 25 m, tuleb tagada artikli 15.03 lõigete 7–13 kohane piisav püstuvus pärast vigastust või alternatiivina tõestada, et pärast sümmeetrilist üleujutust vastavad nad järgmistele kriteeriumidele:”;

b)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

laeva sukeldumine ei tohi ületada ujuvusvaru veeliini ja”;

c)

lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kontrollorgan võib artiklis 10.04 sätestatud taotlusest loobuda reisilaevade puhul, mis on ette nähtud maksimaalselt 250 reisijale ja mille pikkus LWL ei ületa 25 m, tingimusel et need on varustatud platvormiga, millele pääseb juurde laeva igast küljest ning mis paikneb otse veeliini kohal, võimaldades inimesi veest kätte saada.”;

d)

lõike 10 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Järgmisi sätteid ei kohaldata reisilaevadele pikkusega LWL kuni 25 m:”.

24)

Artikli 16.06 lõikes 2 asendatakse mõiste „ametlik number” mõistega „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”.

25)

Artiklit 21.02 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti g lisatakse pärast viidet „Artikkel 10.03b” järgmine viide:

„Artikkel 10.03c”;

b)

lõike 2 punkti d viide „Artikkel 10.07” asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10.05”.

26)

Artikli 24.02 lõikes 2 esitatud tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

pärast artikli 6.01 lõikega 7 seonduvat kannet lisatakse artikli 6.02 lõikega 1 seonduv kanne:

„6.02 lõige 1

Eraldi olevate õlitankide olemasolu

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010

Dubleeritud juhtventiilid hüdrauliliste ajamite puhul

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020

Eraldatud torustik teise ajami jaoks hüdrauliliste ajamite puhul

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020”;

b)

artikli 6.02 lõikega 2 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 2

Teise ajami aktiveerimine üksiktoiminguna

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010”;

c)

artikli 6.03 lõikega 1 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„6.03 lõige 1

Muude võimsustarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamitega

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020”;

d)

artikli 6.03 lõikega 2 seonduv kanne jäetakse välja;

e)

artikli 6.07 lõike 2 punktiga a seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„6.07 lõike 2 punkt a

Õlitankide õlitaseme häiresüsteem ja töörõhu häiresüsteem

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010”;

f)

pärast artikli 6.08 lõikega 1 seonduvat kannet lisatakse artikli 7.02 lõikega 2 seonduv kanne:

„7.02 lõige 2

Kui takistatud väljavaateala laeva ees on kuni 250 m, siis kaks laevapikkust

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2049”;

g)

artikli 8.05 lõikega 7 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõike 7 esimene lõik

Kiirsulgeventiil tanki juures, mida on võimalik kasutada tekilt isegi siis, kui kõnealused ruumid on suletud

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”;

h)

artikli 15.01 lõike 2 punktiga e seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„punkt e

14. peatüki kohaste vedelgaasiseadmete keelamine

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045. Üleminekusätet kohaldatakse üksnes juhul, kui häiresüsteemid on paigaldatud artikli 15.15 lõike 9 kohaselt”;

i)

pärast artikli 15.06 lõike 6 punktiga b seonduvat kannet lisatakse artikli 15.06 lõike 6 punktiga c seonduv kanne:

„punkt c

Pääseteed ei tohi läbida masinaruume

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2007

Pääseteed ei tohi läbida kambüüsi

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”;

j)

artikli 15.06 lõikega 7 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 7

Sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”;

k)

artikli 15.06 lõikega 16 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 16

Artikli 12.05 kohased joogiveesüsteemid

N.R.C., hiljemalt 31.12.2006”;

l)

artikliga 15.07 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„15.07

Nõuded käitursüsteemile

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”;

m)

artikli 15.09 lõikega 4 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 4

Päästevahendid

Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 5 kohaselt enne 1.1.2006, peetakse neid päästevahendeid individuaalsete päästevahendite alternatiiviks.

Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 6 kohaselt enne 1.1.2006, peetakse neid individuaalsete päästevahendite alternatiiviks kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2010”;

n)

artikli 15.10 lõikega 3 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 3

Piisav avariivalgustus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”;

o)

artikli 15.10 lõikega 6 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõike 6 esimene lause

Piirded vastavalt artikli 15.11 lõikele 2

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

Teine ja kolmas lause

Kaablite paigaldamine

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

Neljas lause

Avariijõujaam ülalpool ujuvusvaru veeliini

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”;

p)

artikli 15.12 lõikega 1 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„15.12 lõike 1 punkt c

Käsitulekustutid kambüüsides

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel”;

q)

artikli 15.12 lõikega 2 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõike 2 punkt a

Teine tulekustutuspump

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010”;

r)

artikli 15.12 lõikega 3 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõike 3 punktid b ja c

Surve ja veejoa pikkus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010”;

s)

artikli 15.12 lõikega 9 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 9

Masinaruumide tulekustutussüsteem

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015”.

27)

Artikli 24.03 lõikes 1 esitatud tabelis asendatakse artikliga 15.05 seonduv kanne järgmisega:

„15.05

Reisijate arv

Ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045”.

28)

Artikli 24.06 lõikes 5 esitatud tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

pärast 3. peatükiga seonduvat kannet lisatakse järgmine kanne:

„6.   

PEATÜKK

6.02 lõige 1

Dubleeritud juhtventiilid hüdrauliliste ajamite puhul

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020

1.4.2007

Eraldatud torustik teise ajami jaoks hüdrauliliste ajamite puhul

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020

1.4.2007

6.03 lõige 1

Muude võimsustarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamitega

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020

1.4.2007

6.07 lõike 2 punkt a

Õlitankide õlitaseme häiresüsteem ja töörõhu häiresüsteem

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel pärast 1.1.2010

1.4.2007

7.   

PEATÜKK

7.02 lõige 2

Kui takistatud väljavaateala laeva ees on kuni 250 m, siis kaks laevapikkust

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2049

30.12.2008”;

b)

pärast artikli 8.03 lõikega 3 seonduvat kannet lisatakse artikli 8.05 lõike 7 esimese lausega seonduv kanne:

„8.05 lõike 7 esimene lause

Tanki kiirsulgeventiil, mida on võimalik kasutada tekilt isegi siis, kui kõnealused ruumid on suletud.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

1.4.2008”;

c)

artikli 15.01 lõike 2 punktiga e seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„punkt e

14. peatüki kohaste vedelgaasiseadmete keelamine

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045. Üleminekusätet kohaldatakse üksnes juhul, kui häiresüsteemid on paigaldatud artikli 15.15 lõike 9 kohaselt

1.1.2006”;

d)

artikli 15.06 lõike 6 punktiga c seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„punkt c

Pääseteed ei tohi läbida masinaruume

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2007

1.1.2006”;

Pääseteed ei tohi läbida kambüüsi

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015.

e)

artikli 15.06 lõikega 7 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 7

Sobiv juhendamissüsteem ohutuse tagamiseks

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015.

1.1.2006”;

f)

artikli 15.06 lõikega 16 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 16

Artikli 12.05 kohased joogiveesüsteemid

N.R.C., hiljemalt 31.12.2006

1.1.2006”;

g)

artikliga 15.07 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„15.07

Nõuded käitursüsteemile

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

1.1.2006”;

h)

artikli 15.09 lõikega 4 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 4

Päästevahendid

Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 5 kohaselt enne 1.1.2006, peetakse neid päästevahendeid individuaalsete päästevahendite alternatiiviks.

Reisilaevade puhul, mis on varustatud ühispäästevahenditega, artikli 15.09 lõike 6 kohaselt enne 1.1.2006, peetakse neid individuaalsete päästevahendite alternatiiviks kuni ühenduse tunnistuse väljastamiseni või uuendamiseni pärast 1.1.2010

1.1.2006”;

i)

artikli 15.10 lõikega 3 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 3

Piisav avariivalgustus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

1.1.2006”;

j)

artikli 15.10 lõikega 6 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõike 6 esimene lause

Piirded vastavalt artikli 15.11 lõikele 2

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

1.1.2006

teine ja kolmas lause

Kaablite paigaldamine

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

1.1.2006

neljas lause

Avariijõujaam ülalpool ujuvusvaru veeliini

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015

1.1.2006”;

k)

artikli 15.12 lõikega 1 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„15.12 lõike 1 punkt c

Käsitulekustutid kambüüsides

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel

1.1.2006”;

l)

artikli 15.12 lõikega 2 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõike 2 punkt a

Teine tulekustutuspump

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010

1.1.2006”;

m)

järgmine kanne:

„lõige 9

Masinaruumide tulekustutussüsteem

NRC., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2010

1.1.2006

15.12 lõige 9

Terasest või võrdväärsete omadustega masinaruumide tulekustutussüsteem

NRC., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045. Üleminekuperioodi ei kohaldata reisilaevadele, mida on hakatud ehitama pärast 31.12.1995 ja mille korpus on valmistatud puidust, alumiiniumist või plastist ning mille masinaruumid ei ole tehtud artikli 3.04 lõigete 3 ja 4 kohastest materjalidest.

1.1.2006”;

asendatakse järgmisega:

„lõige 9

Tulekustutussüsteem masinaruumides

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015. Üleminekuperioodi ei kohaldata reisilaevadele, mida on hakatud ehitama pärast 31.12.1995 ja mille korpus on valmistatud puidust, alumiiniumist või plastist ning mille masinaruumid ei ole tehtud artikli 3.04 lõigete 3 ja 4 kohastest materjalidest.

1.1.2006”.

29.

Artikli 24a.02 lõikes 2 esitatud tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

pärast artikli 6.01 lõikega 7 seonduvat kannet lisatakse artikli 6.02 lõikega 1 seonduv kanne:

„6.02 lõige 1

Eraldi olevate õlitankide olemasolu

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2026

Dubleeritud juhtventiilid hüdrauliliste ajamite puhul

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2026

Eraldatud torustik teise ajami jaoks hüdrauliliste ajamite puhul

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2026”;

b)

artikli 6.02 lõikega 2 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„lõige 2

Teise ajami aktiveerimine üksiktoiminguna

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2026”;

c)

artikli 6.03 lõikega 1 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„6.03 lõige 1

Muude võimsustarbijate ühendamine hüdraulilise roolimehhanismi ajamitega

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2026”;

d)

artikli 6.03 lõikega 2 seonduv kanne jäetakse välja;

e)

artikli 6.07 lõikega 2 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„6.07 lõike 2 punkt a

Õlitankide õlitaseme häiresüsteem ja töörõhu häiresüsteem

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2026”;

f)

artikli 7.02 lõigetega 2 kuni 7 seonduv kanne asendatakse järgmisega:

„7.02 lõiked 2 kuni 7

Takistamatu väljavaade roolikambrist, välja arvatud järgmised sektsioonid

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2049”.

30.

I liitesse lisatakse joonis 9:

„Joonis 9

Tanki kiirsulgeventiil

Image

Värv: pruun/valge”

31.

Lisatakse III ja IV liide:

III liide

Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri näidis

A

A

A

x

x

x

x

x

[Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit väljastava pädeva asutuse kood]

[seerianumber]

“AAA” kujutab näidises kolmekohalist koodi, mille annab Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit väljastav pädev asutus vastavalt järgmistele numbrivahemikele:

001–019

Prantsusmaa;

020–039

Madalmaad;

040–059

Saksamaa;

060–069

Belgia;

070–079

Šveits;

080–099

vahemik on reserveeritud nende riikide laevadele, kes ei ole Mannheimi konventsiooni osalised, millele on väljastatud Reini jõelaevatunnistus enne 1.4.2007;

100–119

Norra;

120–139

Taani;

140–159

Ühendkuningriik;

160–169

Island;

170–179

Iirimaa;

180–189

Portugal;

190–199

reserveeritud;

200–219

Luksemburg;

220–239

Soome;

240–259

Poola;

260–269

Eesti;

270–279

Leedu;

280–289

Läti;

290–299

reserveeritud;

300–309

Austria;

310–319

Liechtenstein;

320–329

Tšehhi Vabariik;

330–339

Slovakkia;

340–349

reserveeritud;

350–359

Horvaatia;

360–369

Serbia;

370–379

Bosnia ja Hertsegoviina;

380–399

Ungari;

400–419

Venemaa Föderatsioon;

420–439

Ukraina;

440–449

Valgevene;

450–459

Moldova Vabariik;

460–469

Rumeenia;

470–479

Bulgaaria;

480–489

Gruusia;

490–499

reserveeritud;

500–519

Türgi;

520–539

Kreeka;

540–549

Küpros;

550–559

Albaania;

560–569

endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

570–579

Sloveenia;

580–589

Montenegro;

590–599

reserveeritud;

600–619

Itaalia;

620–639

Hispaania;

640–649

Andorra;

650–659

Malta;

660–669

Monaco;

670–679

San Marino;

680–699

reserveeritud;

700–719

Rootsi;

720–739

Kanada;

740–759

Ameerika Ühendriigid;

760–769

Iisrael;

770–799

reserveeritud;

800–809

Aserbaidžaan;

810–819

Kasahstan;

820–829

Kõrgõzstan;

830–839

Tadžikistan;

840–849

Türkmenistan;

850–859

Usbekistan;

860–869

Iraan;

870–999

reserveeritud.

“xxxxx” on viiekohaline seerianumber, mille annab pädev asutus.

IV liide

Laeva identifitseerimiseks vajalikud andmed

A.   Kõik laevad

1.

Käesoleva lisa artikli 2.18 kohane Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (V lisa 1. osa näidise 3. lahter ning VI lisa 5. veerg).

2.

Veesõiduki/laeva nimi (V lisa 1. osa näidise 1. lahter ning VI lisa 4. veerg).

3.

Veesõiduki liik vastavalt käesoleva lisa artikli 1.01 punktidele 1–28 (V lisa 1. osa näidise 2. lahter).

4.

Üldpikkus vastavalt käesoleva lisa artikli 1.01 punktile 70 (V lisa 1. osa lahter 17a).

5.

Üldlaius vastavalt käesoleva lisa artikli 1.01 punktile 73 (V lisa 1. osa lahter 18a).

6.

Süvis vastavalt käesoleva lisa artikli 1.01 punktile 76 (V lisa 1. osa 19. lahter).

7.

Andmete allikas (= ühenduse tunnistus).

8.

Kaubalaevade kandevõime (V lisa 1. osa 21. lahter ning VI lisa 11. veerg).

9.

Mittekaubalaevade veeväljasurve vastavalt käesoleva lisa artikli 1.01 punktile 60 (V lisa 1. osa 21. lahter ning VI lisa 11. veerg).

10.

Käitaja (omanik või tema esindaja, II lisa 2. peatükk).

11.

Väljastav asutus (V lisa 1. osa ning VI lisa).

12.

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse number (V lisa 1. osa ning VI lisa näidise 1. veerg).

13.

Tunnistuse kehtivuse lõppemise kuupäev (V lisa 1. osa näidise 11. lahter ning VI lisa näidise 17. veerg).

14.

Andmekogumi looja.

B.   Võimaluse korral

1.

Siseriiklik number.

2.

Veesõiduki liik vastavalt siseveelaevanduse elektrooniliste laevateadete tehnilistele kirjeldustele.

3.

Ühekordne või topeltkere vastavalt ADN/ADNR-le.

4.

Kõrgus artikli 1.01 punkti 75 kohaselt.

5.

Kogutonnaaž (merelaevade puhul).

6.

IMO number (merelaevade puhul).

7.

Kutsungsignaal (merelaevade puhul).

8.

MMSI.

9.

ATIS-kood.

10.

Muude tunnistuste puhul tunnistuse liik, number, väljastav asutus ja kehtivuse lõppemise kuupäev.


(1)  Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(2)  Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(3)  Kajutitevahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning lõikele 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0.

(4)  Artikli 15.07 ja artikli 15.10 lõike 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.

(5)  B15 on piisav piiretele ühelt poolt kambüüside ning teiselt poolt külmruumide ja pardavarude hoiuruumide vahel.

(6)  Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(7)  Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(8)  Kajutitevahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning lõikele 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0.

(9)  Artikli 15.07 ja artikli 15.10 lõike 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.


II LISA

1)

Direktiivi 2006/87/EÜ V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

näidise I osa 3. lahtris asendatakse mõiste „ametlik number” mõistega „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”;

b)

näidise II osa 2. punktis asendatakse mõiste „ametlik number” mõistega „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”;

c)

näidise III osa 3. lahtris asendatakse mõiste „ametlik number” mõistega „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”.

2)

Direktiivi 2006/87/EÜ VI lisa viienda veeru pealkiri „Ametlik number” asendatakse pealkirjaga „Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber”.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

23.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/28


NÕUKOGU OTSUS,

15. september 2008,

millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised

(2008/750/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitlevat protokolli,

võttes arvesse nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed, (1) eelkõige selle artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli tähenduses haldab ESTÜ varasid likvideerimisel ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid komisjon.

(2)

Komisjon andis otsuse 2003/77/EÜ (3) artikli 2 kohaselt finantssuuniste toimimisele ja tõhususele uue hinnangu.

(3)

Finantssuuniste esimesel viiel rakendamise aastal saadud kogemused ja finantsturu tavade areng osutavad vajadusele kohandada kõnealuseid suuniseid.

(4)

Suunistes peaksid kajastuma standardsed turutavad ja mõisted, muu hulgas kasutatava tagasimaksetähtaja mõiste, tagasiostulepingute puhul samaväärsete väärtpaberite ning kohaldatavate reitingute mõiste.

(5)

Teatavaid avalik-õiguslikke üksusi, mille suhtes kohaldatakse reitingunõudeid, tuleks investeerimispiirangute kontekstis assimileerida liikmesriikidega või muude riikidega.

(6)

Suunistes tuleks arvesse võtta muudatusi komisjoni raamatupidamiseeskirjades.

(7)

Tõhususe suurendamiseks ja halduskulude vähendamiseks tuleks kohandada aruandluse sagedust.

(8)

Seetõttu tuleks otsust 2003/77/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2003/77/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punkti 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike a punkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

fikseeritud või kõikuva intressimääraga võlakirjad, mille tagasimaksepäev, või varaga tagatud väärtpaberite puhul eeldatav tagasimaksepäev, ei ületa väärtpaberite tähtaja lõpuni jäävat aega, st mitte hiljem kui kümme ja pool aastat pärast võlakirja eest tasumise kuupäeva, eeldusel et need on emiteerinud kinnitatud kategooriasse kuuluv emitent;”;

b)

lõike b punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

tagasiostulepingud ja ostu-tagasimüügilepingud, eeldusel et osalistel on lubatud selliseid tehinguid teha ning eeldusel et komisjonile jääb võimalus osta tagasi samaväärsed väärtpaberid, mis ta on müünud pärast lepingus määratud tähtaega. Samaväärsed väärtpaberid i) on emiteeritud sama emitendi poolt, ii) kuuluvad samasse emissiooni ning iii) on sama tüüpi, nimiväärtusega, nimetuse ja väärtusega kui laenatud väärtpaberid, v.a kui kohaldatakse ühismeetmeid või nimiväärtuse ümberhindamist;”.

2.

Punkti 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike a punktid i kuni iii asendatakse järgmisega:

„a)

Investeeringute suhtes kehtivad järgmised piirmäärad:

i)

liikmesriikide või Euroopa Liidu institutsioonide emiteeritud või garanteeritud võlakirjade puhul 250 miljonit eurot liikmesriigi või institutsiooni kohta; piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riigi omanduses ja/või kontrolli all olevate äriühingute või institutsioonide emiteeritud või garanteeritud võlakirjade suhtes võib kohaldada asjaomase liikmesriigi kehtestatud piirmäära tingimusel, et nende krediidireiting on vähemalt „AA” või sellega võrdväärne;

ii)

vähemalt „AA” või sellega võrdväärse krediidireitinguga teiste riiklike laenusaajate, nende piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riigi omanduses ja/või kontrolli all olevate äriühingute või institutsioonide või riigiüleste laenusaajate poolt emiteeritud või garanteeritud võlakirjade puhul 100 miljonit eurot emitendi või garantii andja kohta;

iii)

kinnitatud panga hoiuste ja/või võlainstrumentide, sh võlakirjade puhul on piirmääraks väiksem kahest järgmisest suurusest: kas 100 miljonit eurot panga kohta või 5 % panga omavahenditest;”;

b)

lõige b asendatakse järgmisega:

„b)

Investeerimine mis tahes üksikvõlakirja emissiooni eespool olevas lõikes a sätestatud piirmäärade kohaselt ei ületa ostmise hetkel 20 % selle emissiooni koguväärtusest.”;

c)

lõikele d lisatakse teine lõik:

„Kui komisjon saab teada reitingu miinimumnõuetele mittevastavusest, püüab ta asendada asjaomased investeeringud.”;

d)

lisatakse järgmine lõige e:

„e)

Kui võlakirja reiting on emitendi reitingust kõrgem või kui emitendil ei ole reitingut, kohaldatakse võlakirja reitingut.”

3.

Punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.   RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Rahaliste vahendite haldamist kajastatakse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi raamatupidamise aastaaruannetes. Need koostatakse ja esitatakse komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud EÜ raamatupidamiseeskirjade alusel, võttes arvesse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade eripära. Aruanded kinnitab komisjon ja vaatab läbi kontrollikoda. Komisjon kaasab oma aruannete aastaauditite tegemisse välisfirmasid.”

4.

Punkti 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga kuue kuu järel koostatakse üksikasjalik aruanne käesolevate suuniste alusel tehtud haldusmenetluste kohta ja saadetakse see liikmesriikidele.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. september 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER


(1)  ELT L 29, 5.2.2003, lk 22.

(2)  11. märtsi 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 29, 5.2.2003, lk 25.


Komisjon

23.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/31


KOMISJONI OTSUS,

18. september 2008,

mis käsitleb ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Madagaskari eriolukorda seoses tuunikalakonservide ja tuunikalafileega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 5097 all)

(2008/751/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) eriti selle II lisa artikli 36 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

26. mail 2008 taotles Madagaskar kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36 kuueks kuuks erandi kehtestamist nimetatud lisas sätestatud päritolureeglitest. Taotlus hõlmab kokku 2 000 tonni HSi rubriiki 1604 kuuluvaid tuunikalakonserve ja 500 tonni HSi rubriiki 1604 kuuluvat tuunikalafileed. Taotlus esitatakse põhjusel, et India ookeani päritolustaatusega värske tuunikala saak ja tarnimine on vähenenud.

(2)

Madagaskari esitatud teabest nähtub, et päritolustaatusega värske tuunikala saak oli 2008. aasta esimese nelja kuu jooksul isegi tavaliste hooajaliste kõikumistega võrreldes erakordselt väike ja selle tagajärjel on tuunikalakonservide tootmine vähenenud. Selline ebanormaalne olukord ei võimalda Madagaskaril teatud ajavahemikul täita määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureegleid.

(3)

Et Madagaskari toodete eksportimine Euroopa Ühendusse jätkuks ka pärast AKV-EÜ partnerluslepingu (2) kehtivuse lõppemist, tuleks Madagaskari suhtes kehtestada uus erand.

(4)

Et tagada sujuv üleminek AKV-EÜ partnerluslepingult Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi majanduspartnerluse vahelepingule, tuleks kehtestada uus erand tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008.

(5)

Asjaomaseid impordikoguseid arvestades ei põhjustaks määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest ajutise erandi tegemine märgatavat kahju ühenduse väljakujunenud tööstusharule, juhul kui täidetakse teatavaid koguste, järelevalve ja tähtaegadega seotud tingimusi.

(6)

Seega on õigustatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 lõike 1 punkti a kohase ajutise erandi tegemine.

(7)

Madagaskari suhtes kehtestatakse automaatne erand HSi rubriiki 1604 kuuluvate tuunikalakonservide ja tuunikalafilee päritolureeglitest vastavalt vahelepingule, millega kehtestatakse raamistik ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majandusliku partnerluse lepingu sõlmimiseks, st Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingule lisatud päritoluprotokolli artikli 42 lõikele 8, kui nimetatud leping jõustub või kui seda hakatakse kohaldama ajutiselt.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 4 lõikele 2 hakkavad kõnealuse määruse II lisas sätestatud päritolureeglite ning nende erandite asemel kehtima Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingu eeskirjad, kusjuures vaheleping jõustub või seda hakatakse ajutiselt kohaldama tõenäoliselt 2008. aastal. Seetõttu peaks erand vastavalt Madagaskari taotlusele kehtima kuni 31. detsembrini 2008, välja arvatud juhul kui Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vaheleping jõustub või seda hakatakse ajutiselt kohaldama enne nimetatud kuupäeva.

(9)

Vastavalt Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingule lisatud päritoluprotokolli artikli 42 lõikele 8 on automaatne erand päritolureeglitest piiratud tuunikalakonservide puhul 8 000 tonni suuruse ja tuunikalafilee puhul 2 000 tonni suuruse aastase kvoodiga Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi majanduspartnerluse vahelepingu parafeerinud riikidele (Komoorid, Mauritius, Madagaskar, Seišellid ja Zimbabwe). Mauritius ja Seišellid on juba esitanud taotluse ajutise erandi kehtestamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36. Erandite tegemine määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 alusel on ebakohane, kui need ületavad Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnale Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingus ette nähtud aastast kvooti.

(10)

Seepärast tuleks kehtestada erand Madagaskari suhtes 2 000 tonni tuunikalakonservide ja 500 tonni tuunikalafilee ulatuses üheks aastaks.

(11)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) on sätestatud eeskirjad tariifikvootide haldamise kohta. Et tagada tõhus haldamine Madagaskari ametiasutuste, liikmesriikide tolliasutuste ja komisjoni tihedas koostöös, tuleks neid eeskirju mutatis mutandis kohaldada koguste suhtes, mis käesoleva otsusega kehtestatud erandi alusel imporditakse.

(12)

Selleks et erandi toimimist saaks tõhusalt kontrollida, peaksid Madagaskari ametiasutused komisjonile korrapäraselt edastama välja antud liikumissertifikaatide EUR.1 üksikasjad.

(13)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisast ning kooskõlas kõnealuse lisa artikli 36 lõike 1 punktiga a loetakse päritolustaatuseta materjalidest toodetud HSi rubriiki 1604 kuuluvad tuunikalakonservid ja tuunikalafilee pärinevaks Madagaskarilt käesoleva otsuse artiklites 2–6 sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Madagaskarilt ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse lisas sätestatud koguseid hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 4

Madagaskari tolliasutused võtavad vajalikud meetmed artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks.

Selleks peavad kõik nende asutuste poolt kõnealustele toodetele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 sisaldama viidet käesolevale otsusele.

Madagaskari pädevad asutused edastavad komisjonile kvartaliaruande koguste kohta, millele on vastavalt käesolevale otsusele liikumissertifikaadid EUR.1 välja antud, ja nende sertifikaatide seerianumbrid.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse kohaselt välja antud liikumissertifikaadi EUR.1 lahter 7 peab sisaldama järgmist:

„Derogation — Decision 2008/751/EC”.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Otsus kehtib seni, kuni määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima Madagaskariga sõlmitud lepingule lisatud reeglid ajal, mil kõnealust lepingut hakatakse kohaldama ajutiselt või see jõustub, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem, kuid igal juhul ei kohaldata käesolevat otsust kauem kui 31. detsembrini 2008.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 1.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.


LISA

MADAGASKAR

Jrk-nr

CN-kood

Kauba kirjeldus

Ajavahemik

Kogus

09.1645

ex 1604 14 11, ex 1604 14 18, ex 1604 20 70

Tuunikalakonservid (1)

1.1.2008 kuni 31.12.2008

2 000 tonni

09.1646

1604 14 16

Tuunikalafilee

1.1.2008 kuni 31.12.2008

500 tonni


(1)  Mis tahes pakendis, mille puhul toode loetakse konserveerituks HSi rubriigi 1604 tähenduses.


23.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/s3


MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.