ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 241

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
10. september 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 876/2008, 9. september 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 877/2008, 9. september 2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 878/2008, 9. september 2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks tööstuslikuks kasutamiseks

8

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 879/2008, 9. september 2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks 2008/2009. turustusaastal

13

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/721/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 5. august 2008, millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ ( 1 )

21

 

 

 

*

Märkus lugejale (vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

10.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 876/2008,

9. september 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. septembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. september 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

21,6

ZZ

21,6

0707 00 05

JO

156,8

MK

64,6

TR

106,2

ZZ

109,2

0709 90 70

TR

94,6

ZZ

94,6

0805 50 10

AR

65,2

UY

65,0

ZA

70,3

ZZ

66,8

0806 10 10

IL

235,4

TR

105,1

US

158,2

ZZ

166,2

0808 10 80

BR

55,2

CL

105,3

CN

72,7

NZ

102,9

US

98,9

ZA

80,5

ZZ

85,9

0808 20 50

CN

65,0

TR

138,0

ZA

100,3

ZZ

101,1

0809 30

TR

129,0

US

182,4

XS

61,2

ZZ

124,2

0809 40 05

IL

121,1

MK

22,0

TR

76,3

XS

64,2

ZZ

70,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


10.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 877/2008,

9. september 2008,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 43 punkti d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (2) artikli 39 lõikes 1 on sätestatud, et sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes pärast seda, kui komisjon on kõnealuse müügi kohta otsuse vastu võtnud.

(2)

Selline otsus on vastu võetud komisjoni 14. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2007, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul. (3) Kõnealuse määruse kohaselt võib pakkumisi esitada viimast korda 10.–24. septembrini 2008.

(3)

Suhkru sekkumisvarud jäävad enamikus asjaomastes liikmesriikides tõenäoliselt alles ka pärast seda, kui on möödunud pakkumiste esitamise viimane tähtaeg. Jätkuvatele turuvajadustele reageerimiseks on seepärast asjakohane välja kuulutada täiendav alaline pakkumismenetlus, et teha kõnealused varud siseturul kättesaadavaks.

(4)

Erineva kvaliteediga suhkru pakkumishindade võrdlemise võimaldamiseks peaks pakkumishind osutama määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osas määratletud standardkvaliteediga suhkrule.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punktile c on asjakohane kindlaks määrata miinimumkogus pakkuja või partii kohta.

(6)

Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kehtestaks iga osalise pakkumismenetluse kohta madalaima müügihinna.

(7)

Madalaim müügihind osutab standardkvaliteediga suhkrule. Kui suhkur ei ole standardkvaliteediga, tuleks sätestada müügihinna kohandamine.

(8)

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid peaksid edastama pakkumised komisjonile. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(9)

Sekkumissuhkru koguste nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks ette näha, et liikmesriigid teatavad tegelikult müüdud suhkrukogused.

(10)

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teises lõigus on sätestatud, et komisjoni määruse (EÜ) nr 1262/2001 (4) kohaldamist jätkatakse enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru suhtes. Sekkumissuhkru edasimüümiseks on niisugune vahetegemine siiski tarbetu ja selle rakendamine tekitaks liikmesriikidele haldusraskusi. Seepärast on asjakohane määrust (EÜ) nr 1262/2001 sekkumissuhkru edasimüügi suhtes mitte kohaldada.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid, mis on loetletud I lisas, pakuvad alalise pakkumismenetluse teel müügiks ühenduse siseturul kokku maksimaalse üldkoguse 345 539 tonni sekkumiseks vastu võetud ja siseturul müümiseks ette nähtud suhkrut.

Asjaomased maksimumkogused liikmesriigi kohta on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse puhul algab pakkumiste esitamise ajavahemik 1. oktoobril 2008 ja lõpeb 15. oktoobril 2008 kell 15.00 Brüsseli aja järgi.

Teise ja järgmiste osaliste pakkumismenetluste puhul algab pakkumiste esitamise ajavahemik esimesel tööpäeval, mis järgneb eelneva ajavahemiku lõpule. Need lõpevad kell 15.00 Brüsseli aja järgi:

29. oktoobril 2008;

12. ja 26. novembril 2008;

3. ja 17. detsembril 2008;

7. ja 28. jaanuaril 2009;

11. ja 25. veebruaril 2009;

11. ja 25. märtsil 2009;

15. ja 29. aprillil 2009;

13. ja 27. mail 2009;

10. ja 24. juunil 2009;

1. ja 15. juulil 2009;

5. ja 26. augustil 2009;

9. ja 23. septembril 2009.

2.   Pakkumishind kehtib määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osas määratletud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

3.   Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punkti c kohaselt on pakkumise miinimumkogus partii kohta 250 tonni, välja arvatud juhul, kui saadaolev kogus kõnealuse partii kohta on väiksem kui 250 tonni. Sellistel juhtudel tuleb pakkumine teha saadaoleva koguse suhtes.

4.   Pakkumised esitatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud sekkumisametile, kelle valduses on suhkur.

Artikkel 3

Asjaomased sekkumisametid teavitavad komisjoni saadud pakkumistest kahe tunni jooksul pärast artikli 2 lõikes 1 sätestatud pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

Pakkujate isikuid ei tehta kindlaks.

Esitatud pakkumised tuleb edastada elektroonilisel kujul vastavalt II lisas esitatud vormile.

Kui ühtegi pakkumist ei esitata, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 4

1.   Komisjon kinnitab iga asjaomase liikmesriigi kohta madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 195 sätestatud korras.

2.   Standardkvaliteedita sekkumissuhkru suhtes kohandavad liikmesriigid praegust müügihinda, kohaldades mutatis mutandis vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 32 lõiget 6 ja artiklit 33. Sellega seoses käsitatakse määruse (EÜ) nr 952/2006 artiklis 32 esinevat viidet nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (5) I lisale viitena määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osale.

3.   Kui iga asjaomase liikmesriigi puhul saadaolev kogus lõike 1 kohaselt kinnitatud madalaima müügihinna tulemusel ületatakse, jaotatakse vaid kõnealune saadaolev kogus.

Kui liikmesriigi puhul saadaolev kogus pakkujate ühe ja sama hinnaga tehtud pakkumiste tulemusel ületatakse, jaotatakse saadaolev kogus järgmiselt:

a)

selle jagamise teel asjaomaste pakkujate vahel proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusega;

b)

selle jaotamise teel asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele või

c)

liisuheitmisega.

4.   Hiljemalt viiendal tööpäeval pärast seda, kui komisjon on madalaima müügihinna kindlaks määranud, teatavad asjaomased sekkumisametid komisjonile vastavalt III lisas esitatud vormile osalise pakkumismenetluse raames tegelikult müüdud kogused.

Artikkel 5

Erandina määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teisest lõigust ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1262/2001, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 1, enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru edasimüümise suhtes.

Artikkel 6

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2008. See kehtib kuni 31. märtsini 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.

(3)  ELT L 242, 15.9.2007, lk 3.

(4)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 952/2006.

(5)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 alates 1. oktoobrist 2008.


I LISA

Sekkumissuhkrut omavad liikmesriigid

Liikmesriik

Sekkumisamet

Sekkumisameti valduses ja siseturul müümiseks ette nähtud kogused

(tonnides)

Belgia

Bureau d’intervention et de restitution belge

Rue de Trèves, 82

B-1040 Bruxelles

Tel (32-2) 287 24 11

Faks (32-2) 287 25 24

Belgisch Interventie- en Restitutiebureau

Trierstraat 82

B-1040 Brussel

Tel (32-2) 287 24 11

Faks (32-2) 287 25 24

9 360

Tšehhi Vabariik

Státní zemědělský intervenční fond

Oddělení pro cukr a škrob

Ve Smečkách 33

110 00 PRAHA 1

Tel (420) 222 87 14 27

Faks (420) 222 87 18 75

30 687

Iirimaa

Intervention Section

On Farm Investment

Subsidies & storage Division

Department of Agriculture & Food

Johnstown Castle Estate

Wexford

Tel (353) 536 34 37

Faks (353) 914 28 43

12 000

Itaalia

AGEA — Agenzia per le erogazioni in agricoltura

Ufficio ammassi pubblici e privati e alcool

Via Palestro, 81

I-00185 Roma

Tel (39) 06 49 49 95 58

Faks (39) 06 49 49 97 61

225 014

Ungari

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal (MVH)

Soroksári út 22–24.

H-1095 Budapest

Tel (36-1) 219 45 76

Faks: (36-1) 219 89 05 või (36-1) 219 62 59

21 650

Slovakkia

Pôdohospodárska platobná agentúra

Oddelenie cukru a ostatných komodít

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

Slovenská republika

Tel (421-2) 57 51 24 15

Faks (421-2) 53 41 26 65

34 000

Rootsi

Statens jordbruksverk

Vallgatan 8

S-551 82 Jönköping

Tel (46-36) 15 50 00

Faks (46-36) 19 05 46

12 762


II LISA

VORM

Komisjonile artikli 3 kohaselt edastatava teatise näidis

Osaline pakkumismenetlus … sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 877/2008

Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik

Pakkuja number

Partii number

Kogus

(t)

Pakkumishind

EUR/100 kg

1

2

3

4

5

 

1

 

 

 

 

2

 

 

 

 

3

 

 

 

 

jne

 

 

 


III LISA

VORM

Komisjonile artikli 4 lõike 4 kohaselt edastatava teatise näidis

Osaline pakkumismenetlus … sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 877/2008

Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik

Tegelikult müüdud kogus (tonnides)

1

2

 

 


10.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 878/2008,

9. september 2008,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks tööstuslikuks kasutamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 43 punkti d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (2) artikli 39 lõikes 1 on sätestatud, et sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes pärast seda, kui komisjon on kõnealuse müügi kohta otsuse vastu võtnud. Võttes arvesse sekkumisvaru jätkuvat olemasolu, on asjakohane näha ette võimalus müüa sekkumisametite valduses olev suhkur tööstuslikuks kasutamiseks.

(2)

Selline otsus on vastu võetud komisjoni 13. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1476/2007, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks tööstuslikuks kasutamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1059/2007 ja (EÜ) nr 1060/2007. (3) Kõnealuse määruse kohaselt võib pakkumisi esitada viimast korda 10.–24. septembrini 2008.

(3)

Suhkru sekkumisvarud jäävad enamikus asjaomastes liikmesriikides tõenäoliselt alles ka pärast seda, kui on möödunud pakkumiste esitamise viimane tähtaeg. Jätkuvatele turuvajadustele reageerimiseks on seepärast asjakohane välja kuulutada täiendav alaline pakkumismenetlus, et teha kõnealused varud tööstuslikuks kasutamiseks kättesaadavaks.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punktile c on asjakohane kindlaks määrata miinimumkogus pakkuja või partii kohta.

(5)

Erineva kvaliteediga suhkru pakkumishindade võrdlemise võimaldamiseks peaks pakkumishind osutama määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osas määratletud standardkvaliteediga suhkrule.

(6)

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid peaksid edastama pakkumised komisjonile. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(7)

Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kehtestaks iga osalise pakkumismenetluse kohta madalaima müügihinna.

(8)

Madalaim müügihind osutab standardkvaliteediga suhkrule. Kui suhkur ei ole standardkvaliteediga, tuleks sätestada müügihinna kohandamine.

(9)

Liikmesriigi jaoks saada olevate koguste puhul, mida jaotatakse käesoleva määruse alusel, tuleks arvesse võtta vastavalt komisjoni 9. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 877/2008 (millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul) (4) jaotatavaid koguseid.

(10)

Sekkumissuhkru koguste nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks ette näha, et liikmesriigid teatavad komisjonile tegelikult müüdud suhkrukogused.

(11)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 967/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) sätteid töötlejate registrite, kontrollimiste ja karistuste kohta tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel jaotatud koguste suhtes.

(12)

Tagamaks, et käesoleva määruse alusel jaotatud koguseid kasutatakse tööstusliku suhkruna, tuleb pakkujatele sätestada hoiataval tasemel rahatrahvid, et vältida ohtu, et kõnealuseid koguseid kasutatakse muul eesmärgil.

(13)

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teises lõigus on sätestatud, et komisjoni määruse (EÜ) nr 1262/2001 (6) kohaldamist jätkatakse enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru suhtes. Sekkumissuhkru edasimüümiseks on niisugune vahetegemine siiski tarbetu ja selle rakendamine tekitaks liikmesriikidele haldusraskusi. Seepärast on asjakohane määrust (EÜ) nr 1262/2001 sekkumissuhkru edasimüügi suhtes käesoleva määruse kohaselt mitte kohaldada.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid, mis on loetletud I lisas, pakuvad alalise pakkumismenetluse teel müügiks tööstuslikuks kasutamiseks kokku maksimaalse üldkoguse 345 539 tonni sekkumiseks vastu võetud ja tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud suhkrut.

Asjaomased maksimumkogused liikmesriigi kohta on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse puhul algab pakkumiste esitamise ajavahemik 1. oktoobril 2008 ja lõpeb 15. oktoobril 2008 kell 15.00 Brüsseli aja järgi.

Teise ja järgmiste osaliste pakkumismenetluste puhul algab pakkumiste esitamise ajavahemik esimesel tööpäeval, mis järgneb eelneva ajavahemiku lõpule. Need lõpevad kell 15.00 Brüsseli aja järgi:

29. oktoobril 2008;

12. ja 26. novembril 2008;

3. ja 17. detsembril 2008;

7. ja 28. jaanuaril 2009;

11. ja 25. veebruaril 2009;

11. ja 25. märtsil 2009;

15. ja 29. aprillil 2009;

13. ja 27. mail 2009;

10. ja 24. juunil 2009;

1. ja 15. juulil 2009;

5. ja 26. augustil 2009;

9. ja 23. septembril 2009.

2.   Pakkumishind kehtib määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osas määratletud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

3.   Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punktis c osutatud pakkumise miinimumkogus partii kohta on 100 tonni, välja arvatud juhul, kui saadaolev kogus kõnealuse partii kohta on väiksem kui 100 tonni. Sellistel juhtudel tuleb pakkumine teha saadaoleva koguse suhtes.

4.   Pakkumised esitatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud sekkumisametile, kelle valduses on suhkur.

5.   Pakkumisi võivad esitada ainult töötlejad määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 2 punktis d määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Asjaomased sekkumisametid teavitavad komisjoni saadud pakkumistest kahe tunni jooksul pärast artikli 2 lõikes 1 sätestatud pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

Pakkujate isikuid ei tehta kindlaks.

Esitatud pakkumised tuleb edastada elektroonilisel kujul vastavalt II lisas esitatud vormile.

Kui ühtegi pakkumist ei esitata, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 4

1.   Komisjon kinnitab iga asjaomase liikmesriigi kohta madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 195 sätestatud korras.

2.   Standardkvaliteedita sekkumissuhkru suhtes kohandavad liikmesriigid praegust müügihinda, kohaldades mutatis mutandis vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 32 lõiget 6 ja artiklit 33. Sellega seoses käsitatakse määruse (EÜ) nr 952/2006 artiklis 32 esinevat viidet nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (7) I lisale viitena määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osale.

3.   Partiiks saadaolevat kogust vähendatakse koguste võrra, mis on kõnealusest partiist jaotatud samal päeval vastavalt määrusele (EÜ) nr 877/2008.

Kui iga asjaomase liikmesriigi puhul saadaolev kogus lõike 1 kohaselt kinnitatud madalaima müügihinna tulemusel ületatakse, jaotatakse vaid kõnealune vähendatud saadaolev kogus.

Kui liikmesriigi puhul saadaolev kogus pakkujate ühe ja sama hinnaga tehtud pakkumiste tulemusel ületatakse, jaotatakse saadaolev kogus järgmiselt:

a)

selle jagamise teel asjaomaste pakkujate vahel proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusega;

b)

selle jaotamise teel asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele või

c)

liisuheitmisega.

4.   Hiljemalt viiendal tööpäeval pärast seda, kui komisjon on madalaima müügihinna kindlaks määranud, teatavad asjaomased sekkumisametid komisjonile vastavalt III lisas esitatud vormile osalise pakkumismenetluse raames tegelikult müüdud kogused.

Artikkel 5

1.   Käesoleva määruse alusel jaotatud suhkrukoguste puhul kohaldatakse töötlejate suhtes mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 967/2006 artikleid 11, 12 ja 13.

2.   Eduka pakkuja taotluse korral võib liikmesriigi pädev asutus, kes on pakkujale andnud töötlejana tunnustuse määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 2 punktis d määratletud tähenduses, lubada määruse (EÜ) nr 967/2006 lisas osutatud toodete tootmiseks kasutatava kvoodi alusel toodetud suhkrust valge suhkru ekvivalendina väljendatud kogust kasutada sama koguse valge suhkru ekvivalendina väljendatud jaotatud sekkumissuhkru asemel. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagavad niisuguste tehingute kontrolli ja järelevalve kooskõlastamise.

Artikkel 6

1.   Iga edukas pakkuja peab liikmesriigi pädevatele asutustele esitama nõuetekohase tõendi selle kohta, et osalise pakkumismenetluse kohaselt jaotatud kogust on kasutatud määruse (EÜ) nr 967/2006 lisas osutatud toodete tootmiseks ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 967/2006 artiklis 5 osutatud tunnustusega. Tõendiks on eelkõige asjaomaste tootekoguste arvutipõhine registreerimine registrites tootmisprotsessi ajal või selle lõppemisel.

2.   Kui töötleja ei ole esitanud lõike 1 kohast tõendit jaotamisele järgneva viienda kuu lõpuks, tasub ta iga hilinenud päeva ja asjaomase koguse tonni kohta viis eurot.

3.   Kui töötleja ei ole esitanud lõikes 1 osutatud tõendit jaotamisele järgneva seitsmenda kuu lõpuks, käsitatakse asjaomast kogust määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 13 kohaselt üledeklareerituna.

Artikkel 7

Erandina määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teisest lõigust ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1262/2001, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 1, enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru edasimüümise suhtes.

Artikkel 8

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2008. See kehtib kuni 31. märtsini 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.

(3)  ELT L 329, 14.12.2007, lk 17.

(4)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.

(5)  ELT L 176, 30.6.2006, lk 22.

(6)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 952/2006.

(7)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 alates 1. oktoobrist 2008.


I LISA

Sekkumissuhkrut omavad liikmesriigid

Liikmesriik

Sekkumisamet

Sekkumisameti valduses ja siseturul müümiseks ette nähtud kogused

(tonnides)

Belgia

Bureau d’intervention et de restitution belge

Rue de Trèves, 82

B-1040 Bruxelles

Tel (32-2) 287 24 11

Faks (32-2) 287 25 24

Belgisch Interventie- en Restitutiebureau

Trierstraat 82

B-1040 Brussel

Tel (32-2) 287 24 11

Faks (32-2) 287 25 24

9 360

Tšehhi Vabariik

Státní zemědělský intervenční fond

Oddělení pro cukr a škrob

Ve Smečkách 33

110 00 PRAHA 1

Tel (420) 222 87 14 27

Faks (420) 222 87 18 75

30 687

Iirimaa

Intervention Section

On Farm Investment

Subsidies & storage Division

Department of Agriculture & Food

Johnstown Castle Estate

Wexford

Tel (353) 536 34 37

Faks (353) 914 28 43

12 000

Itaalia

AGEA — Agenzia per le erogazioni in agricoltura

Ufficio ammassi pubblici e privati e alcool

Via Palestro, 81

I-00185 Roma

Tel (39) 06 49 49 95 58

Faks (39) 06 49 49 97 61

225 014

Ungari

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal (MVH)

Soroksári út 22–24.

H-1095 Budapest

Tel (36-1) 219 45 76

Faks: (36-1) 219 89 05 või (36-1) 219 62 59

21 650

Slovakkia

Pôdohospodárska platobná agentúra

Oddelenie cukru a ostatných komodít

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

Slovenská republika

Tel (421-2) 57 51 24 15

Faks (421-2) 53 41 26 65

34 000

Rootsi

Statens jordbruksverk

Vallgatan 8

S-551 82 Jönköping

Tel (46-36) 15 50 00

Faks (46-36) 19 05 46

12 762


II LISA

VORM

Komisjonile artikli 3 kohaselt edastatava teatise näidis

Alaline pakkumismenetlus sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 878/2008

Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik

Pakkuja number

Partii number

Kogus

(t)

Pakkumishind

EUR/100 kg

1

2

3

4

5

 

1

 

 

 

 

2

 

 

 

 

3

 

 

 

 

jne

 

 

 


III LISA

VORM

Komisjonile artikli 4 lõike 4 kohaselt edastatava teatise näidis

Osaline pakkumismenetlus … sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 878/2008

Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik

Tegelikult müüdud kogus (tonnides)

1

2

 

 


10.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 879/2008,

9. september 2008,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks 2008/2009. turustusaastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 43 punkti d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (2) artikli 39 lõikes 1 on sätestatud, et sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes pärast seda, kui komisjon on kõnealuse müügi kohta otsuse vastu võtnud.

(2)

Selline otsus on vastu võetud komisjoni 14. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2007, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks. (3) Kõnealuse määruse kohaselt võib pakkumisi esitada viimast korda 11.–24. septembrini 2008.

(3)

Suhkru sekkumisvarud jäävad enamikus asjaomastes liikmesriikides tõenäoliselt alles ka pärast seda, kui on möödunud pakkumiste esitamise viimane tähtaeg. Jätkuvatele turuvajadustele reageerimiseks on seepärast asjakohane välja kuulutada täiendav alaline pakkumismenetlus, et teha kõnealused varud ekspordiks kättesaadavaks.

(4)

Ühenduse eksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ühenduse toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsas konkurentsipositsioonis. Et vältida kuritarvitusi eksporditoetust saanud suhkrusektori toodete reimportimisel või uuesti ühendusse sissevedamisel, ei tohiks eespool nimetatud alalise pakkumismenetluse raames kättesaadavaks tehtud suhkrut eksportida nendesse sihtkohtadesse.

(5)

2008./2009. turustusaastaks ei ole eraldatud vahendeid suhkru eksporditoetuse jaoks. Seetõttu on vajalik kalduda kõrvale määruses (EÜ) nr 952/2006 sätestatud korrast, kuna kõnealune kord oli kavandatud olukorraks, kus makstakse eksporditoetusi.

(6)

Erineva kvaliteediga suhkru pakkumishindade võrdlemise võimaldamiseks peaks pakkumishind osutama määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osas määratletud standardkvaliteediga suhkrule.

(7)

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid peaksid edastama pakkumised komisjonile. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punktile c on asjakohane kindlaks määrata miinimumkogus pakkuja või partii kohta.

(9)

Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kehtestaks iga osalise pakkumismenetluse kohta madalaima müügihinna.

(10)

Madalaim müügihind osutab standardkvaliteediga suhkrule. Kui suhkur ei ole standardkvaliteediga, tuleks sätestada müügihinna kohandamine.

(11)

Liikmesriigi jaoks saadaolevate koguste puhul, mida jaotatakse pärast seda, kui komisjon on kindlaks määranud madalaima müügihinna, tuleks võtta arvesse vastavalt komisjoni 9. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 877/2008 (millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul) (4) ja komisjoni 9. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 878/2008 (millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks tööstuslikuks kasutamiseks) (5) jaotatavaid koguseid.

(12)

Eespool põhjenduses 5 esitatud põhjusel ei saa määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 48 lõike 2 punkti a kohaselt välja antud ekspordilitsentsi märkida eksporditoetust.

(13)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punktile e on asjakohane kindlaks määrata ekspordilitsentside kehtivusaeg.

(14)

Tagamaks, et käesoleva määruse alusel jaotatud kogused eksporditakse, tuleks ekspordilitsentsi taotlemisel esitatava tagatise suurus sätestada hoiataval tasemel, et vältida ohtu, et kõnealuseid koguseid kasutatakse muul eesmärgil.

(15)

Sekkumissuhkru koguste nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks ette näha, et liikmesriigid teatavad komisjonile tegelikult müüdud ja eksporditud suhkrukogused.

(16)

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teises lõigus on sätestatud, et komisjoni määruse (EÜ) nr 1262/2001 (6) kohaldamist jätkatakse enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru suhtes. Sekkumissuhkru edasimüümiseks on niisugune vahetegemine siiski tarbetu ja selle rakendamine tekitaks liikmesriikidele haldusraskusi. Seepärast on asjakohane määrust (EÜ) nr 1262/2001 sekkumissuhkru edasimüügi suhtes käesoleva määruse kohaselt mitte kohaldada.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid, mis on loetletud I lisas, pakuvad müügiks kokku maksimaalse üldkoguse 345 539 tonni sekkumiseks vastu võetud ja ekspordiks ette nähtud suhkrut alalise pakkumismenetluse teel ekspordiks kõikidesse sihtkohtadesse, välja arvatud järgmised sihtkohad:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani linn), Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Serbia ning Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/99 alusel;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

Asjaomased maksimumkogused liikmesriigi kohta on sätestatud I lisas.

Müügihind määratakse kindlaks pakkumismenetlusega.

Artikkel 2

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse puhul algab pakkumiste esitamise ajavahemik 1. oktoobril 2008 ja lõpeb 15. oktoobril 2008 kell 15.00 Brüsseli aja järgi.

Teise ja järgmiste osaliste pakkumismenetluste puhul algab pakkumiste esitamise ajavahemik esimesel tööpäeval, mis järgneb eelneva ajavahemiku lõpule. Need lõpevad kell 15.00 Brüsseli aja järgi:

29. oktoobril 2008,

12. ja 26. novembril 2008,

3. ja 17. detsembril 2008,

7. ja 28. jaanuaril 2009,

11. ja 25. veebruaril 2009,

11. ja 25. märtsil 2009,

15. ja 29. aprillil 2009,

13. ja 27. mail 2009,

10. ja 24. juunil 2009,

1. ja 15. juulil 2009,

5. ja 26. augustil 2009,

9. ja 23. septembril 2009.

2.   Pakkumismenetluse eesmärk on määrata kindlaks miinimumhind, mida pakkujad on nõus artiklis 1 osutatud suhkru eest maksma. Kuna kõnealuse suhkru eest ei maksta eksporditoetusi, ei võeta kõnealuse hinna puhul arvesse eksporditoetust, kaldudes kõrvale määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 1 punkti d sätetest.

3.   Pakkumishind kehtib määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osas määratletud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

4.   Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 42 lõike 2 punkti c kohaselt on pakkumise miinimumkogus partii kohta 250 tonni, välja arvatud juhul, kui saadaolev kogus kõnealuse partii kohta on väiksem kui 250 tonni. Sellistel juhtudel tuleb pakkumine teha saadaoleva koguse suhtes.

5.   Pakkumised esitatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud sekkumisametile, kelle valduses on suhkur.

6.   Pakkumine sisaldab pakkuja avaldust, et ta kohustub taotlema ekspordilitsentsi suhkru koguse kohta, millega ta on seotud kui edukas pakkuja.

Artikkel 3

Asjaomased sekkumisametid teavitavad komisjoni saadud pakkumistest kahe tunni jooksul pärast artikli 2 lõikes 1 sätestatud pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

Pakkujate isikuid ei tehta kindlaks.

Esitatud pakkumised tuleb edastada elektroonilisel kujul vastavalt II lisas esitatud vormile.

Kui ühtegi pakkumist ei esitata, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 4

1.   Komisjon kinnitab iga asjaomase liikmesriigi kohta madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 195 sätestatud korras.

2.   Standardkvaliteedita sekkumissuhkru suhtes kohandavad liikmesriigid praegust müügihinda, kohaldades mutatis mutandis vastavalt määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 32 lõiget 6 ja artiklit 33. Sellega seoses käsitatakse määruse (EÜ) nr 952/2006 artiklis 32 esinevat viidet nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (7) I lisale viitena määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa B osale.

3.   Partiiks saadaolevat kogust vähendatakse koguste võrra, mis on kõnealusest partiist jaotatud samal päeval vastavalt määrusele (EÜ) nr 877/2008 ja määrusele (EÜ) nr 878/2008.

Kui lõike 1 kohaselt kinnitatud madalaima müügihinnaga koguste jaotamise tulemusel ületatakse vähendatud saadaolev kogus, jaotatakse vaid kõnealune vähendatud saadaolev kogus.

Kui liikmesriigi puhul asjaomase partii vähendatud saadaolev kogus pakkujate ühe partii jaoks ühe ja sama müügihinnaga tehtud pakkumiste tulemusel ületatakse, jaotatakse vähendatud saadaolev kogus järgmiselt:

a)

selle jagamise teel asjaomaste pakkujate vahel proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusega;

b)

selle jaotamise teel asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele või

c)

liisuheitmisega.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 48 lõike 2 punkti a sätetest ei märgita välja antud ekspordilitsentsile eksporditoetust.

2.   Ekspordilitsentsi taotluse ja litsentsi lahtrisse 20 tehakse üks III lisas loetletud kannetest.

3.   Ekspordilitsentsi taotlusele tuleb lisada tõend selle kohta, et taotleja on esitanud tagatise suurusega 400 eurot jaotatud koguse iga tonni kohta.

4.   Ekspordilitsentsid, mis on välja antud seoses osalise pakkumismenetlusega, kehtivad väljaandmise päevast kuni osalise pakkumismenetluse läbiviimise kuule järgneva viienda kalendrikuu lõpuni.

5.   Eduka pakkuja taotluse korral võib ekspordilitsentsi välja andnud liikmesriigi pädev asutus lubada kvoodi alusel toodetud suhkru valge suhkru ekvivalendina väljendatud koguse eksportimist sama koguse valge suhkru ekvivalendina väljendatud jaotatud sekkumissuhkru asemel. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagavad niisuguste tehingute kontrolli ja järelevalve kooskõlastamise.

6.   Lõikes 3 osutatud tagatis vabastatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 (8) artiklile 34 koguse puhul, mille suhtes taotleja on täitnud lõike 4 kohaselt välja antud litsentsidest tuleneva eksportimise kohustuse määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 30 punkti b ja artikli 31 punkti b alapunkti i tähenduses ja mille kohta on esitatud järgmised kolm dokumenti:

a)

veodokumendi koopia;

b)

lossimistõend, mille on koostanud kõnealuse kolmanda riigi ametiasutus, sihtriigis asuv liikmesriigi ametiasutus või määruse (EÜ) nr 800/1999 (9) artiklite 16a–16f kohaselt tunnustatud rahvusvaheline järelevalveasutus ja milles tõendatakse, et toode on lahkunud lossimiskohast või vähemalt selle tõendi välja andnud ametiasutuse või järelevalveasutuse teada ei ole seda hiljem reekspordiks laaditud;

c)

pangadokument, mille on välja andnud ühenduses asuv heakskiidetud vahendaja ja millega tõendatakse, et asjakohase ekspordiga seotud makse on laekunud eksportija kontole, mis on avatud vahendaja juures, või maksetõend.

Artikkel 6

1.   Hiljemalt viiendal tööpäeval pärast seda, kui komisjon on madalaima müügihinna kindlaks määranud, teatavad asjaomased sekkumisametid komisjonile vastavalt IV lisas esitatud vormile osalise pakkumismenetluse raames müüdud täpsed kogused.

2.   Hiljemalt iga kalendrikuu lõpus teatavad liikmesriigid komisjonile eelmise kalendrikuu kohta pädevatele asutustele tagastatud ekspordilitsentside arvu ja vastavad eksporditud suhkru kogused, võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 7 lõigetega 4 ja 5 lubatud hälbeid.

Artikkel 7

Erandina määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teisest lõigust ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1262/2001, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 1, enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru edasimüümise suhtes.

Artikkel 8

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2008. See kehtib kuni 31. märtsini 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.

(3)  ELT L 242, 15.9.2007, lk 8.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8.

(6)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 952/2006.

(7)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 alates 1. oktoobrist 2008.

(8)  ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(9)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk. 11.


I LISA

Sekkumissuhkrut omavad liikmesriigid

Liikmesriik

Sekkumisamet

Sekkumisameti valduses ja siseturul müümiseks ette nähtud kogused

(tonnides)

Belgia

Bureau d’intervention et de restitution belge

Rue de Trèves, 82

B-1040 Bruxelles

Tel (32-2) 287 24 11

Faks (32-2) 287 25 24

Belgisch Interventie- en Restitutiebureau

Trierstraat 82

B-1040 Brussel

Tel (32-2) 287 24 11

Faks (32-2) 287 25 24

9 360

Tšehhi Vabariik

Státní zemědělský intervenční fond

Oddělení pro cukr a škrob

Ve Smečkách 33

110 00 PRAHA 1

Tel (420) 222 87 14 27

Faks (420) 222 87 18 75

30 687

Iirimaa

Intervention Section

On Farm Investment

Subsidies & storage Division

Department of Agriculture & Food

Johnstown Castle Estate

Wexford

Tel (353) 536 34 37

Faks (353) 914 28 43

12 000

Itaalia

AGEA — Agenzia per le erogazioni in agricoltura

Ufficio ammassi pubblici e privati e alcool

Via Palestro, 81

I-00185 Roma

Tel (39) 06 49 49 95 58

Faks (39) 06 49 49 97 61

225 014

Ungari

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal (MVH)

Soroksári út 22–24.

H-1095 Budapest

Tel (36-1) 219 45 76

Faks: (36-1) 219 89 05 või (36-1) 219 62 59

21 650

Slovakkia

Pôdohospodárska platobná agentúra

Oddelenie cukru a ostatných komodít

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

Slovenská republika

Tel (421-2) 57 51 24 15

Faks (421-2) 53 41 26 65

34 000

Rootsi

Statens jordbruksverk

Vallgatan 8

S-551 82 Jönköping

Tel (46-36) 15 50 00

Faks (46-36) 19 05 46

12 762


II LISA

VORM

Komisjonile artikli 3 kohaselt edastatava teatise näidis

Alaline pakkumismenetlus sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 879/2008

Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik

Pakkuja number

Partii number

Kogus

(t)

Pakkumishind

EUR/100 kg

1

2

3

4

5

 

1

 

 

 

 

2

 

 

 

 

3

 

 

 

 

jne

 

 

 


III LISA

Artikli 5 lõikes 2 osutatud kanded:

bulgaaria keeles

:

Износ в съответствие с Регламент (EО) № 879/2008

hispaania keeles

:

Exportado de conformidad con el Reglamento (CE) no 879/2008

tšehhi keeles

:

Vyvezeno v souladu s nařízením (ES) č. 879/2008

taani keeles

:

Eksporteret i henhold til forordning (EF) nr. 879/2008

saksa keeles

:

Ausgeführt gemäß der Verordnung (EG) Nr. 879/2008

eesti keeles

:

Eksporditud vastavalt määrusele (EÜ) nr 879/2008

kreeka keeles

:

Εξάγεται κατ’εφαρμογή του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 879/2008

inglise keeles

:

Exported pursuant to Regulation (EC) No 879/2008

prantsuse keeles

:

Exporté conformément aux dispositions du règlement (CE) no 879/2008

itaalia keeles

:

Esportato a norma del regolamento (CE) n. 879/2008

läti keeles

:

Eksportēts saskaņā ar Regulu (EK) Nr. 879/2008

leedu keeles

:

Eksportuota pagal Reglamentą (EB) Nr. 879/2008

ungari keeles

:

A 879/2008/EK bizottsági rendelet szerint exportálva

malta keeles

:

Esportat skont ir-Regolament (KE) Nru 879/2008

hollandi keeles

:

Uitgevoerd in het kader van Verordening (EG) nr. 879/2008

poola keeles

:

Wywiezione zgodnie z rozporządzeniem (WE) nr 879/2008

portugali keeles

:

Exportado em conformidade com o Regulamento (CE) n.o 879/2008

rumeenia keeles

:

Exportat în conformitate cu Regulamentul (CE) nr. 879/2008

slovaki keeles

:

Vyvezené podľa nariadenia (ES) č. 879/2008

sloveeni keeles

:

Izvoženo v skladu z Uredbo (ES) št. 879/2008

soome keeles

:

Viety asetuksen (EY) N:o 879/2008 mukaisesti

rootsi keeles

:

Exporterat i enlighet med förordning (EG) nr 879/2008


IV LISA

VORM

Komisjonile artikli 6 lõike 1 kohaselt edastatava teatise näidis

Osaline pakkumismenetlus … sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 879/2008

Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik

Tegelikult müüdud kogus (tonnides)

1

2

 

 


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

10.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/21


KOMISJONI OTSUS,

5. august 2008,

millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/721/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 152 ja 153,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2004/210/EÜ (1) (muudetud komisjoni otsusega 2007/263/EÜ) (2) on moodustatud kolm teaduskomiteed: tarbekaupade teaduskomitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee, tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee.

(2)

Teatavad tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee ülesanded on üle kantud Euroopa Kemikaaliametile, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, (3) ning seetõttu tuleb kõnealuse komitee pädevusvaldkonnad läbi vaadata.

(3)

Kolme teaduskomitee tegevuse kogemus on näidanud vajadust teha komiteede struktuuris ja töökorras muudatusi ja parandusi.

(4)

Komisjoni otsusega 2004/210/EÜ moodustatud kolme teaduskomitee liikmete ametiaega on pikendatud komisjoni aasta otsusega (4) ning see lõpeb 31. detsembril 2008. Nende komiteede liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kuni nad uuesti ametisse nimetatakse.

(5)

Seetõttu ning selguse huvides on vaja asendada otsus 2004/210/EÜ uue otsusega.

(6)

Tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seonduvate komisjoni ettepanekute, otsuste ja poliitika seisukohalt on oluliseks eelduseks usaldusväärne ja õigeaegne teaduslik nõustamine. Selleks on vaja paindlikku nõuandvat struktuuri, et tagada kõrgetasemelise teadusliku eksperdihinnangu hõlpsam kättesaadavus mitmesugustes valdkondades.

(7)

Teaduslik nõustamine tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaküsimustes peab tuginema pädevuse, sõltumatuse ja erapooletuse ning läbipaistvuse põhimõtetele, mis on välja töötatud komisjoni teatises „The collection and use of expertise by the Commission: principles and guidelines. Improving the knowledge for better policies” („Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine komisjonis: põhimõtted ja suunised. Teadmiste parandamine parema poliitika nimel”) (5) ning see peab olema korraldatud kooskõlas riskihindamise parimate tavade põhimõtetega.

(8)

On oluline, et teaduskomiteed kasutaksid võimalikult otstarbekalt eksperditeadmisi Euroopa Liidus ja väljaspool seda, kui see osutub mõne konkreetse küsimuse puhul vajalikuks. Selleks tuleks luua teadusnõustajate reserv, mis hõlmaks asjakohaselt komiteede pädevusvaldkondi.

(9)

Nõuandestruktuuri ümberkorraldamisega peab tekkima suurem paindlikkus, et oleks võimalik komisjoni nõustada kindlaksmääratud pädevusvaldkondade raamesse jäävates küsimustes ja hiljuti avastatud terviseriskide osas ning muude ühenduse riskihindamisega tegelevate asutuste pädevusvaldkonnast väljapoole jäävates küsimustes; lisaks peab nõuandestruktuur vajaduse korral olema võimeline kiirnõustamiseks, tagama läbipaistvuse ja kõrgetasemelise ühtsuse ja koostöö teiste ühenduse asutuste ja asjaomaste teadusorganisatsioonidega.

(10)

Tõenäoliselt suureneb jätkuvalt vajadus sõltumatu teadusliku nõustamise järele nii väljakujunenud kui ka uutes ühenduse vastutusvaldkondades, mis kuuluvad teaduskomiteede pädevusse. Riskihindamist käsitleva teadusliku nõustamise struktuuri on seepärast vaja tugevdada nii selle ülesehituse kui ka tõhusama töökorralduse osas.

(11)

On loodud mitmesuguseid ühenduse asutusi, kelle ülesannete hulka kuulub riskihindamine eri valdkondade puhul. On vaja tagada teaduskomiteede ja kõnealuste asutuste vaheline ühtsus ja edendada kooskõlastamist. Teaduskomiteed peavad parandama oma tulemuslikkust ka teabe ja eksperdiarvamuste asjakohase vahetamise teel ning koostöö kaudu muude teadusasutuste ja -organisatsioonidega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

(12)

Teaduskomiteede töökorraldust tuleks parandada, korraldades lisaks sisemisele tööle ka teaduslikke kohtumisi ja õpikodasid ning luues võrgustikke.

(13)

Täieliku sõltumatuse säilitamise kõrval on tähtis tagada teaduskomiteede töö avatus ja läbipaistvus, luues sidusrühmadega dialoogi pidamiseks asjakohase menetluse.

(14)

Tuleks tagada käesoleva otsuse rakendamisel tähtsaks peetav avatus ja läbipaistvus, järgides seejuures täielikult ühenduse õigusaktidega sätestatud nõudeid, pidades silmas isikuandmete kaitset ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele, sealhulgas ärisaladuse kaitset,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Nõuandev struktuur ja selle pädevusvaldkonnad

1.   Asutatakse teadusliku riskihindamise nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonna valdkonnas. Sellesse struktuuri kuuluvad:

a)

tarbijaohutuse komitee;

b)

tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee;

c)

tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee;

d)

riskihindamise teadusnõustajate reserv (edaspidi „reserv”), kes toetab teaduskomiteede tegevust käesoleva otsuse asjakohaste sätete kohaselt.

2.   Nõuandva struktuuri pädevusvaldkonnad sätestatakse I lisas, ilma et see piiraks pädevust, mis on ühenduse õigusaktidega määratud teistele ühenduse asutustele, kes tegelevad riskihindamisega, nagu eelkõige näiteks Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus.

Artikkel 2

Ülesanne

1.   Teaduskomiteed esitavad komisjoni nõudel teadusliku arvamuse ühenduse õigusaktides sätestatud juhtudel.

2.   Komisjon võib nõuda komiteede arvamust ka küsimustes, mis:

a)

on eriti olulised tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonna seisukohast ning

b)

ei kuulu teiste ühenduse asutuste volituste alla.

3.   Komisjon võib kiireloomuliste vajaduste korral nõuda teaduskomiteelt ka kiirnõustamist konkreetseid riske käsitlevate teaduslike teadmiste taseme kohta.

4.   Komisjon võib paluda teaduskomiteel määrata kindlaks teadusuuringute tegemise vajadused ja hinnata teadusuuringute tulemusi, mis on seotud selle pädevusse kuuluvate teemavaldkondadega.

5.   Komisjoni taotlusel või toimides omal algatusel ja komisjoni nõusolekuga võib teaduskomitee otsustada moodustada temaatilisi õpikodasid, et vaadata läbi andmed ja teaduslikult põhjendatud teadmised konkreetsete riskide või laiemate riskihindamisküsimuste kohta. Komisjoni taotlusel koostavad nad oma õpikodade tulemuste põhjal aruandeid, esitavad seisukohti ja järeldusi.

Kõnealustes õpikodades võivad lisaks komiteede liikmetele osaleda reservi teadusnõustajad ja väliseksperdid, sealhulgas vajaduse korral eksperdid ühenduse, riigi- või rahvusvahelistest asutustest, kes täidavad samasuguseid ülesandeid.

Kõnealuseid õpikodasid korraldab teaduskomiteede sekretariaat. Vajaduse korral määratleb ja tagab sekretariaat õpikodades tehtud töö tulemusena esitatud aruannete, seisukohtade ja järelduste levitamise.

6.   Komisjon võib paluda teaduskomiteesid osalema temaatilistes võrgustikes koos teiste ühenduse asutuste või teadusorganisatsioonidega, et seirata I lisas määratletud pädevusvaldkondade riske käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste arengut ja anda sellesse arengusse oma panus.

7.   Teaduskomiteed juhivad komisjoni tähelepanu nende pädevusse kuuluvatele konkreetsetele või tekkivatele probleemidele, mille puhul arvatakse, et need võivad kujutada tegelikku või võimalikku riski tarbijaohutusele, inimeste tervisele või keskkonnale, võttes vastu memorandumeid ja seisukohaavaldusi ning adresseerides neid komisjonile. Komisjon võib otsustada avaldada sellised memorandumid ja avaldused ja määrab kindlaks tegutsemisviisi, mis võib vajaduse korral sisaldada nõuet teadusliku arvamuse esitamiseks asjaomases küsimuses.

2.   PEATÜKK

TEADUSKOMITEEDE JA RESERVI KOOSSEIS

Artikkel 3

Teaduskomiteede liikmete ametisse nimetamine

1.   Nii tarbijaohutuse komitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee kui ka tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee koosseisu kuulub kuni 17 liiget ja nad võivad omal algatusel endaga liita reservist kuni viis teadusnõustajat, kes annavad oma panuse komitee töösse konkreetsete küsimuste või teadusharude puhul.

2.   Komisjon nimetab teaduskomitee liikmed ametisse nende asjatundlikkuse põhjal ning kooskõlas geograafilise esindatusega, mis väljendab eelkõige Euroopas valitsevat teadusküsimuste ja lähenemisviiside mitmekesisust. Komisjon määrab iga komitee liikmete arvu kindlaks vastavalt vajadustele.

Kõikide teaduskomiteede liikmed on eksperdid ühes või mitmes asjaomase komitee pädevusse kuuluvas valdkonnas ning nad katavad ühiselt võimalikult palju teadusharusid.

3.   Komisjon määrab teaduskomiteede liikmed ametisse sobivate kandidaatide nimekirja alusel, mis on koostatud pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

4.   Teaduskomiteede liikmeid võib määrata korraga ainult ühte artikli 1 lõikes 1 nimetatud komiteesse.

Artikkel 4

Reservi loomine

1.   Reserv koosneb teadusnõustajatest, kes on eksperdid ühes või mitmes I lisas määratletud pädevusvaldkonnas või nendega seotud teemade alal, kattes ühiselt võimalikult palju eri teadusharusid.

2.   Komisjon määrab reservi teadusnõustajad sobivate kandidaatide nimekirja alusel, mis on koostatud pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

3.   Reservi kuuluvate teadusnõustajate arvu üle otsustab komisjon iga kord vastavalt oma vajadusele teadusnõustamise järele.

Artikkel 5

Ametiaeg

1.   Teaduskomiteede liikmed määratakse ametisse kolmeks aastaks ja nad ei või samas komitees ametis olla rohkem kui kolm järjestikust ametiaega. Liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kuni nad uuesti ametisse nimetatakse.

Teadusliku nõustamise järjepidevuse tagamiseks võib komisjon erandlikel juhtudel pikendada teaduskomitee liikmete ametiaega kuni 18 kuud.

Liikmeid, kes on just lõpetanud oma kolm järjestikust ametiaega teaduskomitees, võib valida mõne teise teaduskomitee liikmeteks.

2.   Kui liige ei vasta artiklis 12 osutatud menetluseeskirjades sätestatud osalemiskriteeriumidele või soovib tagasi astuda, võib komisjon lõpetada tema liikmesuse ja nimetada reservist ametisse tema asendaja.

3.   Teadusnõustajad nimetatakse reservi viieks aastaks ning nende kuulumist sinna võib uuendada.

3.   PEATÜKK

NÕUANDVA STRUKTUURI TOIMIMINE

Artikkel 6

Reservi toe tagamine

1.   Iga teaduskomitee võib otsustada liita endaga reservist kuni viis teadusnõustajat teadusliku arvamuse ettevalmistamiseks. Need assotsieerunud liikmed osalevad vaadeldava teemaga seotud tegevuses ja arutlustes ning neil on samad ülesanded, vastutused ja õigused kui asjaomase komitee liikmetel.

2.   Lisaks võib iga teaduskomitee otsustada kutsuda reservist teisi teadusnõustajaid teadusliku arvamuse ettevalmistamiseks. Kõnealused nõustajad osalevad vaadeldava teemaga seotud tegevuses, kuid nende ülesanded ja vastutus piirduvad arvamuse ettevalmistamisega.

3.   Reservi teadusnõustajaid võivad teaduskomiteed kutsuda end abistama kiirnõustamisel, mida komisjon on nõudnud artikli 2 lõike 3 kohaselt, või kutsuda neid osalema artikli 2 lõikes 5 osutatud temaatilistes õpikodades.

4.   Reservi teadusnõustajaid võib komisjon kutsuda osalema teaduslikel kohtumistel või osutama komisjonile teenuseid, andes sihtotstarbelist teavet konkreetsete teemade kohta.

Artikkel 7

Töörühmad

1.   Teaduskomiteed võivad luua eritöörühmi, kelle ülesanne seisneb teaduslike arvamuste ettevalmistamises ja koostamises. Kõnesolevad töörühmad luuakse eelkõige siis, kui konkreetse teema puhul läheb vaja väliseksperte.

2.   Kokkuleppel komisjoniga võivad teaduskomiteed kutsuda kaastööd tegema assotsieerunud liikmeid, reservi teisi teadusnõustajaid, spetsialiseerunud väliseksperte, samuti teiste ühenduse asutuste eksperte, kellel leitakse olevat vajalikud teaduslikud teadmised ning asjatundlikkus.

3.   Töörühmi juhatab neid kokku kutsunud teaduskomitee liige ning töörühmad annavad aru samale teadukomiteele, samuti võivad nad osalejate hulgast määrata raportööri. Eriti keerukate multidistsiplinaarse iseloomuga küsimustega tegelemiseks võib määrata mitu raportööri.

4.   Kui küsimus kuulub mitme teaduskomitee pädevusse, luuakse ühine töörühm, kuhu kuuluvad asjaomaste komiteede liikmed, assotsieerunud liikmed, reservi teadusnõustajad ja vajaduse korral väliseksperdid.

Artikkel 8

Praktikantide osalemine

Kokkuleppel komisjoniga ja artiklis 12 osutatud töökorra kohaselt võivad teaduskomiteed lubada praktikante osalema oma kohtumistel, et aidata kaasa riskihindamise valdkonnas suutlikkuse suurendamisele.

Artikkel 9

Erinõuded

1.   Komisjon võib nõuda, et teaduskomitee võtaks teadusliku arvamuse vastu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

2.   Komisjon võib nõuda ühisarvamuse vastuvõtmist küsimustes, mis ei kuulu vaid üheainsa teaduskomitee pädevusvaldkondadesse või mida peab kaaluma rohkem kui üks komitee. Komisjoni arvamustaotluse alusel esitatava ühisarvamuse võivad teaduskomiteed vastu võtta ka artiklis 11 osutatud komiteedevahelise koordinatsioonirühma algatusel.

3.   Komisjon võib teadusliku arvamuse taotluses määrata kindlaks konsultatsioonid, ärakuulamised või teiste teaduslike asutustega tehtava koostöö, mida ta peab asjaomase arvamuse ettevalmistamise jaoks vajalikuks. Komisjoni nõusolekul võib konsultatsioonide ja ärakuulamiste osas teha otsuse ka komitee, kui seda peetakse vajalikuks arvamuse vormistamise seisukohalt.

4.   Teaduskomitee võib teadusliku arvamuse vormistamiseks nõuda lisateavet sidusrühmadelt. Teaduskomitee võib määrata nõutud teabe esitamiseks tähtaja. Sel juhul võib teaduskomitee otsustada peatada asjaomase arvamusega seotud töö. Kui nõutud teave ei ole kõnealuse tähtaja jooksul laekunud, võib komitee oma arvamuse vastu võtta kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 10

Esimeeste ja aseesimeeste valimine

1.   Iga teaduskomitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest. Valimine toimub komitee liikmete lihthäälteenamusega. Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg kestab kolm aastat, mida võib pikendada.

2.   Teaduskomiteede esimehe ja aseesimeeste valimiste kord sätestatakse artiklis 12 osutatud töökorras.

Artikkel 11

Teaduskomiteede töö koordineerimine

Teaduskomiteede esimeestest ja aseesimeestest koosnev komiteedevaheline koordineerimisrühm tagab kolme teaduskomitee koordineerimise artiklis 12 osutatud töökorra kohaselt.

Artikkel 12

Töökord

1.   Komisjoni ettepanekul ja temaga kokkuleppel võtavad teaduskomiteed vastu ühise töökorra.

2.   Töökorraga tagatakse, et teaduskomiteed täidavad oma ülesandeid pädevuse, sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, arvestades samas ärisaladuse austamise õiguspärast nõuet ja riskihindamise põhimõtteid, mille võib kehtestada komisjon selle valdkonna kogemuse ja poliitika kohaselt.

3.   Töökord hõlmab eelkõige II lisas loetletud teemasid.

Artikkel 13

Hääletamiskord

1.   Teaduskomiteed võtavad vastu oma arvamused, kiirnõuanded, memorandumid ja/või seisukohaavaldused asjaomase komitee liikmete häälteenamusega, mille aluseks on asjaomase komitee liikmete koguarv ja assotsieerunud liikmete arv.

2.   Iga teaduskomitee teeb kõikide muude küsimuste puhul otsuseid oma liikmete häälteenamusega.

3.   Tagasi astunud komiteeliikmeid või neid komiteeliikmeid, kelle liikmesus on lõpetatud artikli 5 lõike 2 kohaselt, ei võeta lõigete 1 ja 2 rakendamisel häälteenamuse arvutamisel arvesse.

Artikkel 14

Lahknevad arvamused, koordineerimine ja koostöö teiste ühenduse, riigi- või rahvusvaheliste asutustega

1.   Teaduskomiteed abistavad komisjoni ja aitavad varases järgus kindlaks teha järgmist:

a)

töö koordineerimise ja koostöö vajadused ja võimalused;

b)

teiste samasuguseid ülesandeid täitvate asjakohaste ühenduse, riigi- või rahvusvaheliste asutustega tekkivad võimalikud või tegelikud lahknevused teaduslike arvamuste puhul, mis on seotud üldiste või konkreetsete riskihindamise küsimustega.

Nad abistavad komisjoni lahkarvamuste ärahoidmises, lahendamises või selgitamises ning kõnesolevate asutustega koostöösuhete loomisel ja hoidmisel.

2.   Komisjon võib algatada teaduskomiteede ja samasuguseid ülesandeid täitvate ühenduse, riigi- või rahvusvaheliste asutuste ühistöö taotlemise või korraldamise. Eelkõige võib ta paluda teaduskomiteedel koostada ühisarvamusi koos teiste ühenduse asutustega nende nõusolekul.

3.   Kui on kindlaks tehtud oluline lahknevus teadusküsimustes ning kui asjakohane asutus on ühenduse asutus, siis on asjaomane teaduskomitee komisjoni soovil kohustatud tegema asjaomase asutusega koostööd lahknevuste kõrvaldamiseks või esitama komisjonile ühisdokumendi, milles selgitatakse vastuolu tekitavaid teadusküsimusi ning osutatakse andmetes esinevatele asjakohastele ebakohtadele. See dokument avalikustatakse.

4.   PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 15

Sõltumatus

1.   Teaduskomiteede liikmed, assotsieerunud liikmed, teised reservi teadusnõustajad ja väliseksperdid nimetatakse ametisse isikuliselt ja nad täidavad oma ülesandeid vahetult ise. Nad ei saa delegeerida vastutust teistele isikutele.

2.   Teaduskomiteede liikmed, reservi teadusnõustajad ja töörühmades osalevad väliseksperdid kohustuvad tegutsema välismõjutustest sõltumatult.

Sel eesmärgil deklareerivad nad, et võtavad endale kohustuse tegutseda avalikest huvidest lähtudes, ning avaldavad huvide deklaratsiooni, milles osutatakse nende mis tahes selliste otseste või kaudsete huvide puudumisele või olemasolule, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

Kõnealused deklaratsioonid tehakse kirjalikult. Teaduskomiteede liikmed ja reservi teadusnõustajad esitavad deklaratsiooni kord aastas.

3.   Teaduskomiteede liikmed, assotsieerunud liikmed, teised teadusnõustajad ja töörühmades osalevad väliseksperdid esitavad igal kohtumisel deklaratsiooni mis tahes erihuvi kohta, mida võidakse pidada nende sõltumatust kahjustavaks seoses päevakorras olevate küsimustega.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   Teaduskomiteede tegevus korraldatakse maksimaalse läbipaistvuse alusel. Komisjon teeb asjatu viivituseta oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks eelkõige:

a)

teaduskomiteedele adresseeritud taotluse arvamuste saamiseks;

b)

teaduskomiteede, komiteedevahelise koordinatsioonirühma ja töörühmade kohtumiste päevakorrad ja protokollid;

c)

teaduskomiteede vastu võetud teaduslikud arvamused ja kiirnõuanded, sealhulgas vähemuse arvamused ja töörühmas asjaomase arvamuse puhul kaastööd teinud osalejate nimed; vähemusse jäänud arvamusel olevate liikmete ja nõustajate nimed;

d)

teaduskomiteede ühise töökorra;

e)

teaduskomiteede liikmete ja reservi teadusnõustajate nimed koos kõigi liikmete ja nõustajate lühikese elulookirjeldusega;

f)

teaduskomiteede liikmete, reservi teadusnõustajate ja töörühmas osalenud välisekspertide huvide deklaratsioonid.

2.   Lõikes 1 osutatud läbipaistvuse eeskirju kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (7) nõuete kohaselt, eelkõige ärisaladust silmas pidades.

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus

Teaduskomiteede liikmetel, teadusnõustajatel, välisekspertidel ja praktikantidel ei ole lubatud avalikustada teaduskomiteede, temaatiliste õpikodade, mõne töörühma töö või käesoleva otsuse kohaldamisega seotud muu tegevuse tulemusena saadud teavet, kui neid on teavitatud, et see on konfidentsiaalne.

5.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Komisjoni teaduskomiteede sekretariaat

1.   Teaduskomiteed ja nende töörühmad ning komiteedevahelise koordineerimisrühma kutsub kokku komisjon, kelle algatusel toimuvad ka muud käesoleva otsuse kohaldamisega seotud kohtumised, õpikojad või üritused.

2.   Komisjon seab teaduskomiteede ja nende töörühmade ning kõigi muude käesoleva otsuse kohaldamisega seotud toimingute jaoks sisse teadus- ja haldussekretariaadi.

3.   Sekretariaat vastutab teadusliku ja haldustoe andmise eest, mis on vajalik teaduskomiteede tõhusa toimimise hõlbustamiseks, töökorra järgimise kontrollimiseks (eelkõige pädevuse, sõltumatuse ja läbipaistvuse nõuete osas), komiteede tegevusest teavitamise ja sidusrühmadega asjakohase dialoogi pidamise tagamiseks, sealhulgas eelkõige komiteede tegevusega seotud ärakuulamiste korraldamiseks ning arvamuste ja muude avalike dokumentide avaldamiseks. Lisaks abistab sekretariaat komiteesid ning korraldab ja kohaldab arvamuste kvaliteedikontrolli, nagu on töökorras terviklikkuse, ühtsuse, selguse, taotlustele vastavuse ja toimetuslike standardite osas ette nähtud.

4.   Sekretariaat tagab teaduskomiteede tegevuse teadusliku ja tehnilise koordineerimise ja vajaduse korral nende tegevuse koordineerimise teiste ühenduse, riigi- ja rahvusvaheliste asutuste tegevusega ning sidusrühmadega dialoogi pidamise menetluse kohaldamise (mis on kehtestatud töökorraga) ning teavitamise komiteede tegevuse kohta.

Artikkel 19

Kulude katmine ja hüvitised

Teaduskomiteede liikmetel, reservi teadusnõustajatel ja välisekspertidel on õigus saada hüvitist komiteede kohtumistel, temaatilistes õpikodades, töörühmades ning muudel komisjoni korraldatud kohtumistel ja üritustel osalemise ning raportööritöö eest konkreetsete teemade puhul, nagu on ette nähtud III lisas.

Komisjon katab reisi- ja elamiskulud.

Artikkel 20

Teaduskomiteede asendamine

Käesoleva otsuse artikli 1 lõike 1 alusel loodud teaduskomiteed asendavad olemasolevad, otsusega 2004/210/EÜ loodud teaduskomiteed järgmiselt:

a)

tarbijaohutuse komiteega asendatakse tarbekaupade teaduskomitee;

b)

tervise ja keskkonnariskide teaduskomiteega asendatakse samanimeline komitee;

c)

tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteega asendatakse samanimeline komitee.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamised

1.   Otsus 2004/210/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Siiski jätkavad selle otsusega moodustatud kolm komiteed oma ametikohustuste täitmist kuni käesoleva otsusega moodustatud teaduskomiteede ametisse astumiseni.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele; viiteid kehtetuks tunnistatud otsusega moodustatud komiteedele tõlgendatakse viidetena käesoleva otsusega moodustatud komiteedele.

Brüssel, 5. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 66, 4.3.2004, lk 45.

(2)  ELT L 114, 1.5.2007, lk 14.

(3)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1; parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.

(4)  ELT L 287, 1.11.2007, lk 25.

(5)  KOM(2002) 713 (lõplik), 11. detsember 2002.

(6)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(7)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.


I LISA

PÄDEVUSVALDKOND

1.   Tarbijaohutuse komitee

Komitee koostab arvamusi küsimustes, mis käsitlevad tarbimiseks ette nähtud toiduks mittekasutatavate toodete (nt kosmeetikatooted ja nende koostisosad, mänguasjad, tekstiilid, riietus, isikliku hügieeni ja majapidamisvahendid, nt pesuained jne) ja teenuste (nt tätoveerimine, kunstlik päevitus jne) põhjustatud tervise- ja ohutuse riskide kõiki tüüpe (eelkõige keemilised, bioloogilised, mehaanilised ja muud füüsikalised riskid).

2.   Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee

Komitee koostab arvamusi tervise- ja keskkonnariskide kohta, mis on seotud heidetega keskkonnaosades ja muude bioloogiliste ja füüsikaliste teguritega või muutuvate füüsikaliste tingimustega, mis võivad mõjuda negatiivselt tervisele ja keskkonnale (näiteks seoses õhu kvaliteedi, vete, jäätmete ja pinnasega), ning arvamusi elutsükli keskkonnamõju hindamise kohta. Komitee käsitleb ka tervise ja ohutuse küsimusi, mis on seotud biotsiidide mürgisuse ja ökotoksilisusega.

Ilma et see piiraks Euroopa Kemikaaliameti, tarbijaohutuse komitee ja muude riskihindamisega tegelevate Euroopa ametite pädevusala, võib komisjon paluda komiteel käsitleda koostöös teiste Euroopa ametite ja eelkõige Euroopa Kemikaaliametiga küsimusi, mis on seotud selliste keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste koostisosade mürgisuse ja ökotoksilisusega, mille kasutamisel võivad olla inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikud tagajärjed. Lisaks käsitleb komitee küsimusi, mis on seotud kemikaalide, sealhulgas kemikaalide segude tervise- ja keskkonnariskide hindamise metoodiliste külgedega, et ta saaks oma pädevusvaldkondades anda usaldusväärset ja asjakohast nõu ning anda oma panuse tähtsate küsimuste puhul, tehes tihedat koostööd teiste Euroopa ametitega.

3.   Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee

Komitee koostab arvamusi küsimustes, mis on seotud tekkivate või hiljuti avastatud tervise- ja keskkonnariskidega, ning laiemates, keerukamates või multidistsiplinaarsetes küsimustes, mis nõuavad ulatuslikku riskide hindamist seoses tarbijaohutuse või inimeste tervise ning seonduvate küsimustega, millega ei tegele teised riskihindamisega tegelevad ühenduse asutused.

Võimalike tegevusalade näidete hulka kuuluvad riskitegurite vastastikuse mõjuga seotud võimalikud riskid, koostoime mõju, kumulatiivne mõju, resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes, uued tehnoloogiad, nagu näiteks nanotehnoloogiad, meditsiinivahendid, sealhulgas need, mis sisaldavad loomset ja/või inimpäritolu aineid, koetehnoloogia, veretooted, viljakuse vähenemine, endokriinsete elundite vähk, füüsikalised ohud, nagu näiteks müra ja (mobiiltelefonide, saatejaamade ja elektrooniliselt kontrollitud kodukeskkondade) elektromagnetväljad, ning uute riskide hindamise metoodika. Komiteel võidakse paluda käsitleda ka riske, mis on seotud inimeste tervise jaoks otsustavate teguritega ja mittenakkuslike haigustega.


II LISA

TÖÖKORD

Ühine töökord, mille teaduskomiteed artikli 12 kohaselt peavad vastu võtma, hõlmab eelkõige järgmisi teemasid:

1.   Teaduskomiteede töö koordineerimine

a)

Vastutava teaduskomitee määramine selliste teaduslike arvamuste esitamiseks, mis ei kuulu vaid üheainsa teaduskomitee pädevusvaldkondadesse või mida peab kaaluma rohkem kui üks komitee;

b)

ühisarvamuste ja kiirnõuannete andmine, memorandumite ja/või seisukohaavalduste vastuvõtmine;

c)

teaduskomiteedevahelise koordineerimise tagamiseks ette nähtud menetlused, sealhulgas riskihindamise ühtlustamisega seotud küsimused ja komiteedevahelise koordinatsioonirühma töö.

2.   Komiteesisesed otsustamismenetlused

a)

Teaduskomiteede esimehe ja aseesimeeste valimine;

b)

arvamuste vastuvõtmise kord;

tavaolukorras;

kirjaliku menetluse alusel tavaolukorras ja

arvamuste vastuvõtmine kiirendatud kirjaliku menetluse alusel, kui küsimuse kiireloomulisus nõuab sellist menetlust;

c)

kiirnõustamismenetlus, kui seda nõuab komisjon artikli 2 lõike 3 kohaselt; kõnealuse menetlusega tagatakse nõuande kvaliteet ja see, et komitee kinnitab nõuande asjakohaselt;

d)

seisukohtade ja memorandumite vastuvõtmine komisjoni tähelepanu juhtimiseks konkreetsetele või tekkivatele probleemidele.

3.   Teadusliku töö korraldamine

a)

Teaduskomiteede töörühmade, sealhulgas ühiste töörühmade loomine ja nende korraldamine;

b)

reservi teadusnõustajate kokkuviimine komiteede tegevusega ja välisekspertide kaasamine;

c)

raportööride ametisse nimetamine ja nende tööülesannete kirjeldamine seoses arvamuse eelnõude ettevalmistamisega teaduskomiteede jaoks;

d)

teaduslike arvamuste vorm ja sisu ning nende sidususe ja toimetamisstandardite tagamiseks ja parendamiseks ette nähtud kord;

e)

kohtumiste, temaatiliste õpikodade ja võrgustike korraldamine ja neis osalemine;

f)

praktikantide kaasamine.

4.   Komitee liikmete, assotsieerunud ja muude reservi nõustajate, välisekspertide ning praktikantide kohustused

a)

Osalemiskriteeriumid ja tingimused, mille alusel komitee liikmesus aegub;

b)

artiklis 17 sätestatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamine;

c)

komitee liikmete, assotsieerunud ja muude reservi nõustajate, välisekspertide ning praktikantide vastutus ja kohustused seoses nende kontaktidega taotlejate, erihuvirühmade ja muude sidusrühmadega;

d)

tingimused ja kord, mille alusel komitee liige, assotsieerunud või muu teadusnõustaja või välisekspert tuleks komitees või töörühmas teatava teema puhul aruteludest ja/või hääletamisest kõrvale jätta, kui on põhjendatud kahtlusi tema sõltumatuse suhtes.

5.   Suhted kolmandate isikutega

a)

Ühenduse ja samasuguste ülesannetega tegelevate riigi- ja rahvusvaheliste asutuste vaheliste eriarvamuste kindlakstegemise, lahendamise ja selgitamise kord, sealhulgas teabevahetus ja ühiskohtumiste korraldamine;

b)

teaduskomitee esindamine välistegevuses, eriti seoses teiste ühenduse või rahvusvaheliste asutustega, kes on seotud samasuguste tegevusaladega;

c)

sidusrühmadega dialoogi pidamise menetluse korraldamine, eelkõige ärakuulamiste korraldamine tööstuse ja muude erihuvirühmade või muude sidusrühmadega;

d)

teaduslike arvamuste ja muude dokumentide avaldamine.


III LISA

HÜVITISED

Teaduskomiteede liikmetel, reservi teadusnõustajatel ja välisekspertidel on järgmistel põhjustel õigus saada hüvitist, mis on seotud nende osalemisega teaduskomiteede tegevuses.

 

Koosolekutel osalemise puhul:

teaduskomitee tööga seotud teaduskomitee, töörühma või väliskohtumise eest makstakse 300 eurot iga osaletud täispäeva eest või 150 eurot hommikupoolikul või õhtupoolikul toimunud kohtumise eest.

 

Raportöörina töötamise eest küsimuste puhul, mis nõuavad vähemalt terve päeva pikkust ettevalmistust arvamuse eelnõu koostamiseks, ning eelneval kirjalikul kokkuleppel komisjoniga:

300 eurot.

Kui selleks on asjakohane põhjendus ja kui eelarve seda lubab, võib seda summat suurendada 600 euroni küsimuste puhul, millega kaasneb eriti suur töökoormus.

Komisjon hindab korrapäraselt vajadust kohandada kõnealuseid hüvitisi, võttes arvesse hinnaindekseid, teistes Euroopa Liidu asutustes ekspertidele makstavate hüvitiste hindamist ning liikmete, assotsieerunud liikmete, muude teadusnõustajate ja välisekspertide töökoormuse kohta saadud kogemust. Esimene hindamine toimub 2009. aastal.


10.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/s3


MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.