ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 239

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
6. september 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 871/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 872/2008, 3. september 2008, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse euroopa merikuradi püük VIIIc, IX, X ja CECAF 34.1.1 EÜ vete püügipiirkonnas

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 873/2008, 5. september 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 712/2007, millega kuulutatakse välja alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul

5

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2008/85/EÜ, 5. september 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine tiabendasool selle I lisasse ( 1 )

6

 

*

Komisjoni direktiiv 2008/86/EÜ, 5. september 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine tebukonasool kõnealuse direktiivi I lisasse ( 1 )

9

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/717/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 27. veebruar 2008, riigiabi C 46/07 (ex NN 59/07) kohta, mida Rumeenia andis äriühingule Automobile Craiova (endine Daewoo Romania) (teatavaks tehtud numbri K(2008) 700 all)  ( 1 )

12

 

 

2008/718/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 16. aprill 2008, mis käsitleb meedet C 29/07 (ex N 310/06), mida Ungari kavatseb rakendada lühiajalise ekspordikrediidigarantii kujul piiratud ekspordikäibega VKEdele (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1332 all)  ( 1 )

26

 

 

2008/719/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. aprill 2008, riigiabi C 56/06 (ex NN 77/06) kohta, mida Austria rakendas Bank Burgenlandi erastamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1625 all)  ( 1 )

32

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 28. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus (ELT L 35, 9.2.2008)

55

 

*

Komisjoni 28. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 117/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus (ELT L 35, 9.2.2008)

56

 

 

 

*

Märkus lugejale (vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 871/2008,

5. september 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. septembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. september 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

20,7

ZZ

20,7

0707 00 05

JO

156,8

MK

64,6

TR

106,2

ZZ

109,2

0709 90 70

TR

95,3

ZZ

95,3

0805 50 10

AR

73,6

UY

72,4

ZA

81,4

ZZ

75,8

0806 10 10

IL

235,4

TR

102,2

US

188,9

XS

61,0

ZZ

146,9

0808 10 80

BR

55,2

CL

104,1

CN

111,7

NZ

104,5

US

94,6

ZA

81,6

ZZ

92,0

0808 20 50

CN

60,9

TR

139,7

ZA

93,1

ZZ

97,9

0809 30

TR

138,3

US

166,3

XS

61,2

ZZ

121,9

0809 40 05

IL

137,8

MK

53,9

TR

69,0

XS

53,4

ZZ

78,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 872/2008,

3. september 2008,

millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse euroopa merikuradi püük VIIIc, IX, X ja CECAF 34.1.1 EÜ vete püügipiirkonnas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2008. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. september 2008

Komisjoni nimel

merenduse ja kalanduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.


LISA

Nr

33/T&Q

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru

ANF/8C3411

Liik

Euroopa merikurat (Lophiidae)

Piirkond

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed

Kuupäev

4.8.2008


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 873/2008,

5. september 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 712/2007, millega kuulutatakse välja alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artiklit 43 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 712/2007 (2) on välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul. Viimasele osalisele pakkumismenetlusele pakkumiste esitamise tähtaeg lõppeb 10. septembril 2008.

(2)

Selleks et tagada loomakasvatajate ning loomasöödatööstuse varustamine konkurentsivõimeliste hindadega teraviljaga 2008/2009. turustusaasta esimestel kuudel, tuleks teraviljaturul teha kättesaadavaks Ungari sekkumisameti valduses olevad sekkumisvarud, kuna Ungari sekkumisamet on ainuke, kelle valdusesse praeguseks veel varusid on jäänud, samuti tuleks põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kavandatud koosolekutest lähtuvalt määrata kindlaks päevad ja kuupäevad, millal ettevõtjad saaksid oma pakkumisi esitada.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 712/2007 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 712/2007 artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Alates 15. septembrist 2008 lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg osaliste pakkumismenetluste raames 24. septembril 2008, 15. oktoobril 2008, 29. oktoobril 2008, 12. novembril 2008, 26. novembril 2008, 3. detsembril 2008 ja 17. detsembril 2008 kell 13.00 (Brüsseli aja järgi).”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 7.


DIREKTIIVID

6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/6


KOMISJONI DIREKTIIV 2008/85/EÜ,

5. september 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine tiabendasool selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Sellesse loetellu kuulub tiabendasool.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on tiabendasooli hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8: puidukonservandid.

(3)

Hispaania määrati referentliikmesriigiks ja ta esitas 9. mail 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisas alaline biotsiidide komitee läbivaatuse tulemused 22. veebruaril 2008 hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmnes, et tiabendasooli sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda tiabendasool I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik tiabendasooli sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)

Siiski tehti kindlaks lubamatud riskid puidu vabas õhus kohapeal töötlemisel ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Seetõttu ei tohiks selliseks kasutamiseks lube anda, kui ei ole esitatud andmeid selle kohta, et tooteid võib kasutada ilma lubamatut keskkonnariski põhjustamata.

(7)

Hindamisaruande andmete põhjal on asjakohane nõuda tiabendasooli sisaldavale puidukonservandina kasutatavale tootele loa andmisel selliste riskivähendamismeetmete rakendamist, millega tagatakse riskide vähendamine vastuvõetava tasemeni vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 5 ja VI lisale. Eelkõige tuleks võtta asjakohaseid meetmeid mulla ja veekeskkonna kaitseks, kuna hindamisel tehti kindlaks lubamatult suur risk nendele keskkonnaosadele, ning tööstuslikuks ja/või erialaseks kasutuseks ette nähtud toodete kasutamisel tuleks kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, kui ohtu tööstuslikule ja/või erialasele kasutajale ei ole võimalik vähendada muude vahendite abil.

(8)

Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena tiabendasooli sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(10)

Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate tiabendasooli sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile peamiste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad võtavad vastu käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.


LISA

Järgmine kirje „nr 13” lisatakse direktiivi 98/8/EÜ I lisasse:

Nr

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Tunnuskoodid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„13

Tiabendasool

2-tiasool-4-üül-1H-bensoimidasool

EÜ nr: 205-725-8

CASi nr: 148-79-8

985 g/kg

1. juuli 2010

30. juuni 2012

30. juuni 2020

8

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel.

 

Pidades silmas riskianalüüsi käigus tehtud prognoose, tuleb tööstuslikuks ja/või erialaseks kasutuseks lubatud toodete kasutamisel vaakumimmutuseks või immutusvahendisse kastmiseks kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, kui toote kasutusloa taotlemisel ei ole võimalik tõendada, et ohtu tööstuslikule ja/või erialasele kasutajale on võimalik vähendada lubatud tasemeni.

 

Arvestades mulla- ja veekeskkonna puhul kindlaks tehtud riske, tuleb kõnealuste keskkonnaosade kaitsmiseks võtta asjakohaseid riskide vähendamise meetmeid. Eelkõige märgitakse tööstuslikuks kasutamiseks lubatud toodete etiketile või kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all läbitungimatul kõval pinnal, et vältida otseseid kadusid mulda või vette, ning et kõik kaod tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

 

Ei tohi anda luba kasutada tooteid puidu töötlemiseks vabas õhus kohapeal või sellise puidu töötlemiseks, mida hoitakse välistingimustes, kui ei ole edastatud andmeid, mis tõendavad, et asjaomane toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast ohu vähendamise meetmete kasutuselevõttu.”


(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/9


KOMISJONI DIREKTIIV 2008/86/EÜ,

5. september 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine tebukonasool kõnealuse direktiivi I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud loetelu selliste toimeainete kohta, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Tebukonasool kuulub nimetatud loetelusse.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on tebukonasooli hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8: puidukonservandid.

(3)

Taani määrati referentliikmesriigiks ja ta esitas 11. jaanuaril 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisas alaline biotsiidide komitee läbivaatuse tulemused 29. novembril 2007. aastal hindamisaruandesse.

(5)

Tebukonasooli hindamisel ei ilmnenud ühtegi lahendamata küsimust ega probleemi, millega peaks tegelema tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee.

(6)

Uuringud näitavad, et tebukonasooli sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda tebukonasool I lisa tooteliiki 8, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik tebukonasooli sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3. Samas tehti kindlaks lubamatud riskid, mis kaasnevad puidu vabas õhus kohapeal töötlemisega ja töödeldud puidu pideval kokkupuutel veega. Kõnealuste kasutusviiside lubamiseks on nõutav esitada andmed, mis tõendavad, et toodete kasutamisega ei kaasne lubamatut keskkonnaohtu.

(7)

Hindamisaruande tulemusi silmas pidades on asjakohane nõuda, et oleksid olemas juhised selle kohta, et vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i alapunktile d tuleb töödeldud puitu vahetult pärast töötlemist hoida veekindlal kõval alusel, et vältida biotsiidi otsest sattumist pinnasesse, ning et kogu väljavalgunud biotsiidi saaks koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(8)

Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainet tebukonasooli sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(10)

Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate tebukonasooli sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Hiljemalt 31. märtsiks 2009 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavuse tabeli.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. aprillist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.


LISA

Järgmine kirje „nr 6” lisatakse direktiivi 98/8/EÜ I lisasse:

Nr

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„6

Tebukonasoo

1-(4-klorofenüül)-4,4-dimetüül-3-(1,2,4-triasool-1-üülmetüül)pentaan-3-ool

EÜ nr: 403-640-2

CASi nr: 107534-96-3

950 g/kg

1. aprill 2010

31. märts 2012

31. märts 2020

8

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel.

 

Arvestades mulla- ja veekeskkonna puhul kindlaks tehtud riske, tuleb kõnealuste keskkonnaosade kaitsmiseks võtta asjakohaseid riskide vähendamise meetmeid. Eelkõige märgitakse tööstuslikuks kasutamiseks lubatud toodete etiketile või kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada katte all ja veekindlal kõval pinnal, et vältida otseseid kadusid mulda või vette, ning et kõik kaod tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

 

Lisaks ei saa asjaomaste toodete lubasid anda puidu vabas õhus kohapeal töötlemiseks või veega pidevas kokkupuutes oleva puidu töötlemiseks, kui ei esitata andmeid, millega tõendatakse, et toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, mille täitmiseks rakendatakse vajaduse korral asjakohaseid riskide vähendamise meetmeid.”


(1)  VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/12


KOMISJONI OTSUS,

27. veebruar 2008,

riigiabi C 46/07 (ex NN 59/07) kohta, mida Rumeenia andis äriühingule Automobile Craiova (endine Daewoo Romania)

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 700 all)

(Ainult rumeeniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/717/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele (1) ja võttes esitatud märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUSKÄIK

(1)

17. jaanuaril 2007. aastal taotles komisjon seoses asjaomases riigis toimuva erastamisprotsessiga teavet mitme Rumeenia riigi osalusega äriühingu, sh SC Automobile Craiova SA (edaspidi „Automobile Craiova”), st endise Daewoo Romania (2) kohta. Rumeenia esitas teabe 15. veebruari 2007. aasta kirjas. Komisjon taotles 2007. aasta 8. märtsi ja 22. mai kirjades lisateavet, mille Rumeenia esitas 2007. aasta 21. märtsi, 25. mai ja 31. mai kirjades. 3. mail 2007 peeti koosolek Rumeenia ametiasutustega.

(2)

5. juuli 2007. aasta kirjas palus komisjon Rumeenia ametiasutustel kõrvaldada Automobile Craiova erastamislepingule lisatud eritingimused, märkides samas, et kui ebaseadusliku abi andmist ei lõpetata, võib komisjon võtta vastu otsuse algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus ning anda välja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 11 lõike 1 kohase abi maksmise peatamise korralduse. (3)

(3)

18. juuli 2007. aasta kirjas teatasid Rumeenia ametiasutused komisjonile, et Automobile Craiova erastamisest teavitatakse komisjoni. 20. augusti 2007. aasta kirjas tuletas komisjon Rumeeniale meelde, et Automobile Craiova erastamisest tuleks teatada enne riigiasutusi siduva meetme võtmist.

(4)

2007. aasta septembris sai komisjon ajakirjanduse kaudu teada, et 12. septembril 2007. aastal oli Rumeenia kirjutanud alla ostu-müügilepingu ainsa pakkuja Fordiga.

(5)

10. oktoobri 2007. aasta kirjas teatas komisjon Rumeeniale, et oli otsustanud algatada ebaseadusliku abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 kehtestatud menetluse ja anda välja abi maksmise peatamise korralduse. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta koos abi maksmise peatamise korraldusega avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (4) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta märkusi.

(6)

Rumeenia esitas märkused 24. oktoobri 2007 kirjas. 23. novembri 2007. aasta kirjas esitas Ford märkused, mis edastati 30. novembril 2007 Rumeeniale. Rumeenia esitas oma tähelepanekud Fordi märkuste kohta 7. detsembri 2007. aasta kirjas.

(7)

Komisjon küsis 2007. aasta 12. oktoobri, 17. oktoobri, 19. oktoobri, 14. novembri ja 2008. aasta 14. jaanuari kirjades lisateavet. Rumeenia esitas lisateavet 2007. aasta 18. oktoobri, 24. oktoobri, 6. novembri, 12. novembri, 19. novembri, 23. novembri, 7. detsembri ning 2008. aasta 8. jaanuari ja 23. jaanuari kirjades.

(8)

Komisjon kohtus Rumeenia ametiasutuste ning Fordi esindajatega 2007. aasta 5. oktoobril, 12. oktoobril, 7. novembril, 15. novembril, 17. detsembril ja 2008. aasta 24. jaanuaril.

2.   KIRJELDUS

2.1.   Asjaomane ettevõtja

(9)

Automobile Craiova on autode varuosi tootev äriühing. See valmistab ka summuteid ja PVCst detaile. Rumeenia riigile kuulub Rumeenia erastamisagentuuri AVASi kaudu 72,4 % kõnealuse äriühingu aktsiatest. Ülejäänud 27,6 % aktsiatest kuulub erainvesteerimisfondile (SIF Oltenia) ning eraõiguslikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Äriühingu aktsiad on noteeritud Bukaresti väärtpaberibörsil. Automobile Craiova kasum oli 2005. aastal 83 479 eurot ja 2006. aastal 51 125 eurot. Käive oli 2005. aastal 2,15 miljonit eurot ja 2006. aastal 2,14 miljonit eurot.

(10)

Äriühingul on üks tütarettevõtja – Daewoo Romania (edaspidi „DWAR”), kes on ka Mecatimi enamusaktsionär. Autotootja DWAR asutati 1994. aastal ühisettevõttena, 49 % selle aktsiatest kuulus Rumeenia riigile ja 51 % äriühingule Daewoo Motors South Korea. Pärast Daewoo Motorsi pankrotistumist omandas DWAR 51 % oma aktsiatest. Vastavalt Rumeenia äriühinguõigusele tühistati 2007. aasta novembris 51 % aktsiatest, misjärel kuulus DWAR täielikult Automobile Craiovale.

(11)

2007. aastal töötas DWARis 3 959 inimest. 2006. aastal toodeti seal 24 898 autot, peamiselt väikeseid mudeleid. 2007. aasta plaanis nähti ette 19 000 autot. 2008. aasta jaanuaris lõpetati autode tootmine. Lisaks toodab DWAR mitmele GM Daewoo tütarettevõtjale mootoreid. Craiova tehase tootmisvõimsus on 100 000 autot aastas.

(12)

DWARi kahjum oli 2006. aastal umbes 350 miljonit eurot ja kuni 30. aprillini 2007 umbes 3,4 miljonit eurot. 2006. aastal oli tal võlgu kokku umbes 88 miljonit eurot, millest 56 miljonit eurot võlgneti riigile ja 25 miljonit eurot tarnijatele.

(13)

Raamatupidamisaruannete kohaselt oli äriühingul 2006. aastal umbes 193 miljoni euro väärtuses maad ja põhivara ning umbes 55 miljoni euro väärtuses toor- ja muid materjale, 96 miljonit eurot kasutatavat kassajääki ning 108 miljoni euro ulatuses debitoorseid võlgnevusi ja arveldusi. Kokkuvõttes oli DWARil vastavalt 2006. aasta lõpu bilansile 2006. aastal 419 miljonit eurot netovara.

(14)

Mecatim on 75 % ulatuses DWARile kuuluv tütarettevõtja, kelle aktsiatest 20 % kuulub AVASile ja ülejäänud 5 % vähemuseraaktsionäridele. Äriühing asub Timisoaras. Tema põhitegevusalaks on autode varuosade ja mootorite tootmine. Äriühing on aga tootmise lõpetanud ja kaupleb nüüd autodega.

(15)

Automobile Craiova asub piirkonnas, mis on abikõlblik vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a.

2.2.   Erastamisprotsess

(16)

19. ja 21. mail 2007 teatas Rumeenia erastamisagentuur AVAS oma 72 % osaluse müügist Automobile Craiovas. Kuigi eelnevalt oli mitu ettevõtjat esitanud mittesiduvad pakkumises osalemise huvist teatamise kirjad, ostsid ainult kaks potentsiaalset investorit, Ford Motor Company (edaspidi „Ford”) ja General Motors, teabekirja (s.o esitlustoimiku) mis andis neile juurdepääsu andmeruumis sisalduvale teabele ja võimaldas neil hiljem esitada lõpliku ja siduva pakkumise.

(17)

Esitlustoimik sisaldas teatavaid tingimusi, mis olid peamiselt seotud toodangu, tööhõive ja investeeringute miinimumtasemega. Punktitabel näitas, et pakutav hind moodustas ainult 35 % punktide kogusummast, koguinvesteeringud 25 %, 60 % suuruse tootmise integreerituse taseme saavutamine neljandal aastal 20 % ning 200 000 auto tootmisega seotud kohustus neljandal aastal 20 %. Kui pakutav integreerituse tase oli alla 60 % ja/või see tase saavutataks alles nelja aasta pärast, oleks investor saanud 0 punkti. Sama kehtis tootmismahu kohta, mille puhul neljandaks aastaks pakutud 200 000 autost väiksema tootmismahu korral ja/või selle tootmismahu saavutamiseks vajaliku pikema perioodi korral oleks investor saanud samuti 0 punkti.

(18)

Lõplike pakkumiste esitamise tähtaeg oli 5. juuli 2007. Pakkumise võitis ainsa siduva pakkumise esitajana Ford. Ta pakkus esialgu hinnaks 55 miljonit eurot ning pärast läbirääkimisi 57 miljonit eurot.

(19)

Pakkumisprotsessile järgnenud läbirääkimiste käigus leppisid pooled kokku, et ostja, st Ford saab ümberkorraldamise teel Automobile Craiova, DWARi ja Mecatimi tööstusvara, samal ajal kui mittepõhivara (peamiselt kinnisvara ja vabad netovahendid) pannakse kõrvale ja see jääb riigi omandisse. Riik võttis ka kohustuse teha kõik endast olenev, et osta eraaktsionäridelt ära ülejäänud 28 % aktsiatest ja müüa need Fordile.

(20)

Ostu-müügileping allkirjastati 12. septembril 2007.

3.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE JA ABI MAKSMISE PEATAMISE KORRALDUSE VÄLJAANDMISE OTSUS

(21)

Ametlik uurimismenetlus algatati kahtluste alusel, et erastamisprotsess tõi kaasa riigiabi.

(22)

Esiteks kahtles komisjon, kas pakkumine ise oli avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Sel ajal kättesaadava teabe alusel, mis põhines peamiselt ajakirjanduses ilmunud artiklitel, oli komisjonil põhjust arvata, et teatavad potentsiaalsed investorid olid varases etapis seatud vähem soodsasse seisu ning pakkumise esitamisest kõrvale tõrjutud.

(23)

Teiseks kahtles komisjon selles, kas erastamisega seotud tingimused tõid kaasa müügihinna vähendamise, andes seeläbi eelise erastatavale ettevõttele. Menetluse algatamise otsuse ajal kättesaadava teabe kohaselt sidus AVAS erastamise nelja tingimusega, mis põhjustasid müügihinna vähenemise ning võisid teised potentsiaalselt huvitatud investorid pakkumise esitamisest kõrvale tõrjuda. Pakutav hind moodustas ainult 35 % punktide kogusummast.

(24)

Komisjonil tekkis ka küsimus, kas Rumeenia ametiasutused sidusid erastamise töökohtade tagamisega. Esitlustoimiku kohaselt pidid potentsiaalsed pakkujad esitama äriplaani, sh lubaduse säilitada senine töötajate arv. Samuti on esitlustoimikule lisatud ostu-müügilepingu kavandis sätestatud ostja kohustus säilitada järgneva viie aasta jooksul senine töötajate arv; kui ostja seda kohustust ei täida, muutub aktsiate müügileping ilma mingisuguse teatamise või lisaformaalsuseta de jure tühiseks. Rumeenia ametiasutused teatasid ka enne erastamisteate avaldamist potentsiaalsetele ostjatele, et üks erastamise põhieesmärke oli säilitada senine töötajaskond.

(25)

Komisjonil oli veel ka kahtlusi, et pakkumisele järgnenud läbirääkimiste käigus toimunud teatavate tingimuste uuesti läbi rääkimine andis ostjale, st Fordile eelise. Selles etapis kättesaadava teabe alusel näis, et Rumeenia riik võttis kohustuse võtta üle tegelikud ja potentsiaalsed nõuded Automobile Craiova vastu, sh 800 miljoni euro suuruse tollinõude. Järgnenud läbirääkimiste käigus jõudsid riik ja Ford kokkuleppele korraldada äriühing ümber nii, et põhitegevus (autode tootmine) eraldataks muust varast, eelkõige kinnisvarast. Kõnealuse ümberkorralduse tulemusel saaks Ford endale ainult tootmistegevuse ja maksaks ainult selle eest ning maa omanikuks jääks riik.

(26)

Kuna Rumeenia jätkas alustatud tegevust ja sõlmis erastamislepingu hoolimata komisjoni korduvatest hoiatustest, andis komisjon samal ajal välja ka abi maksmise peatamise korralduse.

4.   RUMEENIA MÄRKUSED

(27)

Esiteks rõhutab Rumeenia, et pakkumismenetlus oli avatud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tingimusteta. 5. detsembril 2006 avaldatud esimene teade DWARi erastamise kavatsuse kohta ning 9. ja 12. märtsil 2007 avaldatud teade ei sisalda mingeid eelneva kvalifitseerumise tingimusi ega valikukriteeriume, veel vähem tingimusi, mida pakkujad peaksid täitma. Ka 18. ja 21. mail 2007 avaldatud erastamisteade ei sisaldanud ühtegi kohustuslikku tingimust, vaid lihtsalt erinevate pakkumiste hindamist võimaldavaid lepingu sõlmimise kriteeriume. Rumeenia väidab ka, et pakkumismenetluse tingimuste seas ei olnud kunagi töötajate arvu suurendamist. Järelikult oli kõigil potentsiaalsetel pakkujatel juurdepääs kogu olemasolevale teabele, kuna kogu erastamisprotsess oli läbipaistev. Seega ei tõrjutud ühtegi potentsiaalset pakkujat pakkumise esitamisest kõrvale.

(28)

Teiseks väidab Rumeenia, et nii esitlustoimikus kui ka ostu-müügilepingu kavandis ei määratud kohustuslikke tingimusi kindlaks ilma potentsiaalsete pakkujate võimaluseta nende üle uuesti läbi rääkida. Riik selgitab, et AVASil oli esialgu kavatsus erastada DWAR tervikuna, kuid erastamisprotsessi käigus otsustati anda potentsiaalsetele pakkujatele võimalus teha pakkumine ainult tööstusvara ostuks (st ilma kinnisvarata). Rumeenia rõhutab, et kõik potentsiaalsed pakkujad olid algusest peale teadlikud sellest, et kinnisvara ei kuulunud erastamispakkumisele, vaid pidi müüdama eraldi.

(29)

Kolmandaks rõhutab Rumeenia, et esitlustoimikus esitatud tingimustel ei olnud pakkujatele mingit mõju eelkõige seetõttu, et kõik potentsiaalsed huvitatud pooled olid autotööstusettevõtted. Samuti väidab Rumeenia, et need tingimused ei avaldanud mingit mõju Fordi pakutud ostuhinnale, kuna need sobisid kokku tema äriplaaniga. AVASi poolt esitlustoimikus nõutavat 200 000 auto suurust aastast tootmismahtu oli Rumeenia ütlusel vaja saavutada majanduslikel põhjustel: arvestades väiksemate mudelite ehitamiseks sisseseatud autotehase suurust ja võimsust, ei oleks vähem kui 200 000 auto tootmine aastas tulutoov.

(30)

Neljandaks väidab Rumeenia, et müües oma osalust Automobile Craiovas, käitus ta turumajandusliku poolena. Riik väidab, et saadud hind kajastab turuväärtust ning esitab järgmised argumendid: DWAR ostis 2006. aastal 51 % aktsiatest emaettevõtjalt Daewoo Motors Ltd hinnaga 50 miljonit USA dollarit. Seega oli kõigi aktsiate koguväärtus sel ajal 78 miljonit eurot. Ford pakkus 72,4 % osaluse eest Automobile Craiovas 57 miljonit eurot, mis vastab 78 miljonile eurole kõigi aktsiate eest. Kui vaadata aktsiahinda, millega kaubeldakse väärtpaberibörsil, oli 16. märtsil 2007 kõigi Automobile Craiova aktsiate väärtus 59 miljonit eurot. Seetõttu on Fordi poolt 72 % aktsiate eest makstud 57 miljoni euro suurune ostuhind turuhinnast kõrgem. Peale selle jääb AVAS vastavalt ümberkorraldustele mittepõhivara omanikuks. Lisatakse veel, et DWARile antud hinnangu kohaselt, mille tegi sõltumatu ekspert KPMG pärast emaettevõtja pankrotti, jäi äriühingu väärtus 2004. aastal olenevalt kasutatavast hindamismeetodist vahemikku 18 miljonit kuni 81 miljonit USA dollarit.

(31)

Viiendaks esitas Rumeenia seoses väidetava hüvitamisega üksikasjaliku teabe Automobile Craiova erastamise eriseaduses sisaldunud võla korraldamise tingimuste kohta. Riik väidab, et äritava kohaselt võtab AVAS üle ainult võlad, mida ei saa ette näha ja mille suurust ei saa seetõttu hinnata. Rumeenia rõhutab, et Automobile Craioval ja DWARil ei ole võlgu riigile, v.a sellised, mis tulenevad tavategevusest. Tänu 2006. aastal emaettevõtjale makstud 10 miljonile USA dollarile (5) ei ole DWARil võlgu endistele Daewoo tütarettevõtjatele.

(32)

Kuuendaks selgitas Rumeenia 800 miljoni euro suuruse tollinõude päritolu. Vastavalt välisinvestorite meelitamise seadusele nr 71/1994 kehtis Rumeenia äriühingute suhtes erand tollimaksude ja kasumimaksu maksmisest, kui oli täidetud neli tingimust: märgitud väliskapital on vähemalt 50 miljonit USA dollarit; vähemalt 50 % toodangust eksporditakse; saavutatud on tootmise integreerituse 60 % tase; ning 14 aasta jooksul pärast välismaist märkimist ei vähene aktsiakapital sellisel määral, et välisosalus langeks alla 50 miljoni USA dollari.

(33)

Kohalik tolliasutus määras 2005. aastal kindlaks äriühingu tootmise integreerituse taseme ja jõudis järeldusele, et 60 % piiri ei saavutatud. Seetõttu nõudis ta 800 miljoni euro ulatuses antud maksuvabastuse tagasimaksmist. DWAR vaidlustas otsuse riiklikus tolliasutuses. Kuna esimese astme kohus toetas tagasimaksmise otsust, esitas DWAR uue apellatsiooni. Apellatsioonikohus tühistas oma 27. juuni 2007. aasta otsusega tagasimaksekorralduse.

(34)

Kokkuvõtteks rõhutab Rumeenia, et DWAR ei saanud võlgade tühistamisest kasu.

(35)

Seitsmendaks väidavad Rumeenia ametiasutused, et senise tööjõu säilitamine ei olnud kunagi erastamise tingimuseks, kuna see ei olnud lepingu sõlmimise tingimus. Lisaks oli esitlustoimikule lisatud ostu-müügilepingu kavand ainult soovituslik ning seega võinuksid potentsiaalsed pakkujad mõista, et üksikute lepingutingimuste üle võis kahepoolselt läbi rääkida. Seega võinuksid potentsiaalsed pakkujad, kellel ei olnud plaanis senist töötajate arvu säilitada, sellegipoolest esitada teistsuguse äriplaaniga pakkumise.

(36)

Lõpetuseks väidab Rumeenia hilisemate teisi lepingutingimusi käsitlenud läbirääkimiste kohta, et need olid osa tavalisest ostu-müügilepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste protsessist.

5.   KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(37)

23. novembri 2007. aasta kirjas sekkus komisjoni algatatud menetlusse huvitatud poolena Ford.

(38)

Esiteks väidab Ford, et erastamismenetlus oli avatud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tingimusteta. Kogu Fordi ja AVASi erastamismenetlusaegne kirjavahetus avaldati vastavas andmeruumis.

(39)

Teiseks ei olnud lepingu sõlmimise tingimused kohustuslikud tingimused, mis põhjustanuks potentsiaalsete pakkujate kõrvaletõrjumise. Vastupidi, Ford teatas, et tema arusaamise kohaselt oli nende tingimuste üle võimalik läbi rääkida. Ka ei olnud punktide andmise tingimustel mõju Fordi pakkumisele, kuna Fordi äriplaan ületas kindlalt esitlustoimikus seatud nõudmised.

(40)

Kolmandaks kajastab Fordi poolt AVASile makstud ostuhind pakkumismenetlusega hõlmatud aktsiate turuväärtust. Ford väitis, et ta oli kavatsenud maksta kõige rohkem 100 miljonit USA dollarit (s.o 71,4 miljonit eurot) kõigi aktsiate eest, mis oleks vastanud 51,7 miljonile eurole 72,4 % eest. (6) Ta ei kavatsenud pakkuda kõrgemat hinda isegi lepingu sõlmimise tingimuste puudumisel. Ford pakkus esialgu hinnaks 55 miljonit eurot ning pärast läbirääkimisi Rumeenia ametiasutustega 57 miljonit eurot. Pealegi oli Ford ainus pakkuja, mis tähendab, et tema pakkumine kajastab turuväärtust.

(41)

Viimaks väidab Ford, et ostu-müügilepingus sisaldunud hüvitised on äriühingute omandamisel tavapärane äritava ja olid seega turuga kooskõlas ega toonud kaasa varade müümist kõrgeimast võimalikust pakkumisest madalama hinnaga. Ford rõhutab asjaolu, et sellised hüvitised seonduvad ainult tavapärasest äritegevusest väljapoole jäävate riskidega, mida äriühingut üle võtval uuel investoril on võimatu hinnata. Ford on võtnud üle kõik Automobile Craiova, sealhulgas DWARi võlad ja kohustused, mis olid tekkinud tavapärase äritegevuse käigus ning mis olid andmeruumis koguseliselt väljendatuna avaldatud. Ford ei olnud siiski valmis üle võtma potentsiaalseid riske, mida ta ei suutnud ostueelse analüüsi alusel hinnata ja koguseliselt kindlaks määrata.

6.   HINDAMINE

6.1.   Abi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(42)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et kui asutamislepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

6.1.1.   Riigi ressursid ja eelise andmine

(43)

Rumeenia riiklik erastamisagentuur AVAS lisas erastamislepingule tingimused. Selliste tingimuste lisamisega, mis – nagu allpool tõendatakse – võinuksid tuua kaasa müügihinna alanemise, nõustus Rumeenia riik sellega, et ta ei saa kõrgeimat võimalikku hinda. 72,4 % osaluse eest madalama müügihinna saamine makstakse kinni seega riigi saamata jäänud tuluga. Seega kaasab meede riigi ressursse.

(44)

Lisaks märgib komisjon, et riikliku erastamisagentuuri AVASi tegevused on omistatavad riigile. Sellele faktile Rumeenia ametiasutused vastu ei vaidle.

(45)

Meedet ei saa pidada riigiabi sisaldavaks, kui see ei anna eelist. (7) Seetõttu peab komisjon kindlaks tegema, kas kõnealune meede annab eelise.

(46)

Ettevõte saab eelisest kasu, kui ta saab riigilt midagi positiivset, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud. Seoses sellega tuleb kõigepealt hinnata, kas riik käitus turumajandusliku poolena või riigiasutusena, kes müüs äriühingu tavalistele turutingimustele mittevastavatel tingimustel.

(47)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikele 1 kohaldatakse riigi osalusega äriühingute suhtes riigiabieeskirju. EÜ asutamislepingu artiklis 295 on sätestatud, et ühenduse eeskirjad on riigi omandi ja eraomandi suhtes neutraalsed.

(48)

Kooskõlas Euroopa kohtute väljakujunenud praktikaga (8) ja komisjoni väljatöötatud eeskirjade ja tavaga seoses riigiabiga erastamise kontekstis (9) ei anta äriühingute aktsiate omandamisel või müümisel liikmesriikide poolt eelist, kui liikmesriik käitub samamoodi kui turumajanduslik investor.

(49)

Juhul kui erastamine toimub aktsiate väärtpaberibörsil müümise teel, eeldatakse seetõttu üldiselt, et seda tehakse turutingimustel ja see ei sisalda abi. Kui aga erastamine toimub kauplemise teel teostatava müügi kaudu, võib abi puudumist eeldada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: esiteks äriühing müüakse kõigile soovijatele avatud läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkureeriva pakkumismenetluse teel; teiseks ei lisata selliseid tingimusi, mis ei ole võrreldavates eraõiguslike poolte vahelistes tehingutes tavapärased ja mis võivad potentsiaalselt alandada müügihinda; kolmandaks äriühing müüakse kõrgeima pakkumise tegijale; ning neljandaks tuleb pakkujatele anda piisavalt aega ja teavet pakkumise objektiks olevate varade korralikuks hindamiseks. (10) Muudel juhtudel tuleb kauplemise teel teostatavaid müüke võimaliku abi seisukohast uurida ja seetõttu tuleb neist teatada.

(50)

Juhul kui tuleb hinnata, kas riigivaradega seotud tehing sisaldab abi, tähendab see üldiselt selle kindlaks määramist, kas turumajanduslik pool oleks samas olukorras samamoodi käitunud, st müünud äriühingu sama hinnaga. Turumajandusliku investori põhimõtet rakendades ei tohi mittemajanduslikke kaalutlusi, näiteks poliitilisi põhjusi, tööhõivega seotud kaalutlusi või piirkondliku arengu eesmärke, mis ei oleks turumajanduslikule poolele vastuvõetavad, võtta arvesse kui madalama hinnaga nõustumise põhjusi, vaid vastupidi – need viitavad abi olemasolule. Seda põhimõtet on komisjon korduvalt selgitanud (11) ja kohus järjepidevalt kinnitanud. (12)

(51)

Seetõttu leiab komisjon, et juhul, kui mõni esitatud nõuetest ei ole täidetud, tuleb erastamist hinnata, et teha kindlaks riigiabi olemasolu ning seetõttu tuleks sellest teatada. (13) Järelikult tagaks nendele nõuetele vastamine, et riik saab oma aktsiate eest kõrgeima hinna, s.o turuhinna, ning et riigiabi puudub.

(52)

Seades erastamisel ostjale teatavaid tingimusi, vähendab riik potentsiaalselt müügihinda ja loobub seega lisatulust. Samuti võivad mõned tingimused juba alguses tõrjuda potentsiaalselt huvitatud investoreid pakkumise esitamisest kõrvale, mistõttu rikutakse pakkumise konkurentsitingimusi ja mistõttu isegi kõrgeim pakutud hind ei kajasta tingimata tegelikku turuväärtust. (14)

(53)

Seades selliseid tingimusi ja nõustudes seega, et ta ei saa talle kuuluvate aktsiate või varade eest parimat hinda, ei käitu riik turumajandusliku poolena, kes üritaks saada kõrgeimat võimalikku hinda. Selle asemel otsustab riik müüa ettevõtte turuväärtusest madalama hinnaga. Turumajanduslikul poolel ei oleks võrreldavate tingimuste (näiteks töötajate arvu säilitamine, asjaomasele geograafilisele piirkonnale kasu toovad tingimused või teataval tasemel investeeringute tagamine) lisamiseks majanduslikku huvi ning ta müüks äriühingu kõrgeima pakkumise tegijale, kes võiks seejärel omandatud äriühingu või varade tulevikku vabalt määrata. (15)

(54)

See ei tähenda, et kõik erastamise tingimused toovad automaatselt kaasa riigiabi elementide olemasolu. Esiteks ei kujuta endast probleemi eraõiguslike poolte vahelistes tehingutes tavapäraselt seatavad tingimused (teatavad standardsed hüvitamise vormid vastavalt pakkuja maksejõulisusele või koduriigi töösuhteid käsitlevate õigusnormide täitmisele). Teiseks toovad tingimused, mida tavaliselt eraõiguslike isikute vahelistes tehingutes ei seata, riigiabi olemasolu kaasa ainult niivõrd, kuivõrd nad võimaldavad alandada müügihinda ja võivad anda eelise. Asjaolu, et nende tingimustega ei kaasne abi, tuleb igal vaadeldaval juhul tõestada. (16)

(55)

Vaadeldaval juhul oli Rumeenia ametiasutuste korraldatud pakkumismenetluse eesmärk saavutada teatav tootmismaht ja tööhõive Craiovas. Rumeenia ametiasutused ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et need tingimused seati põhjustel, mida turumajanduslik pool oleks arvesse võtnud.

(56)

Automobile Craiovat erastades seadis erastamisagentuur eduka pakkuja väljavalimiseks lepingu sõlmimise kriteeriumide näol neli tingimust: Pakutav hind moodustas 35 % kogu punktisummast, koguinvesteeringud 25 %, tootmise 60 % integreerituse taseme saavutamine neljandal aastal 20 % ning kohustus toota neljandal aastal 200 000 autot 20 %. Kui potentsiaalne investor ei oleks täitnud kahte viimast nõuet, oleks ta saanud nende kriteeriumide eest 0 punkti. Seega oli autotehasele teistsugust tööstuslikku kasutust kavandaval potentsiaalsel investoril ilma nõutavat tootmismahtu ja integreerituse taset saavutamata sisuliselt võimatu võita ainult tänu kõrgemale hinnale (eeldusel et investeeringute tase olnuks sama).

(57)

Eeldades, et konkureeriv investor oleks võinud pakkuda samasuguses mahus investeeringuid, kuid ei oleks suutnud täita tootmismahu tingimust, oleks see pakkuja pidanud (võitmiseks) pakkuma hinna, mis on võrdne 230 % Fordi pakutud hinnast. (17) Seega oleks potentsiaalse pakkuja pakutav hind selleks, et hüvitada tootmismahuga seotud tingimuse mittetäitmist ja pakkuda Fordi 57 miljoni euro suurusest pakkumisest rohkem, pidanud ületama 133 miljonit eurot (s.o 76 miljoni euro võrra suurem). Nii Ford kui ka tema potentsiaalsed konkurendid võtsid neid tegureid kindlasti arvesse ja seega mõjutasid need nende otsust pakkumise tegemise ja pakutava hinna kohta.

(58)

Komisjon märgib, et kuigi Automobile Craiova ametlik erastamisteade ei sisaldanud ühtegi viidet tingimustele ja et täpsed tingimused kehtestati alles järgnevas teabekirjas, oli Rumeenia ametiasutuste üldine eesmärk seoses teatava töökohtade arvu ja teatava autotootmise mahu säilitamisega asjaomases kohas üldsusele teada. Komisjoni jaoks leidub aga märke sellest, et selles algetapis tõrjuti teatavaid potentsiaalseid investoreid, kes oleks võinud kaaluda teistsugust tootmisstrateegiat, kõrvale konkreetse huvi ülesnäitamisest äriühingu vastu.

(59)

Siinkohal tuleb rõhutada, et aastas 200 000 auto tootmine tähendab senise, eriti praegu märkimisväärselt alakasutatud võimsuse kahekordistamist. Saavutatav tootmismaht on üksikasjalikult ette nähtud ja seega suurendab see kindlasti oluliselt turuosa. Komisjon leiab, et see olukord on võrreldav olukorraga, kus äriühingu majandustegevust mõjutavad nende tavalisi kulusid vähendavad riigimeetmed või otsetoetused.

(60)

Seoses Rumeenia ametiasutuste väljatoodud vahetegemisega tingimuste ja punktiarvestusmeetodi vahel ei tunnista komisjon selle argumendi asjakohasust. Tootmismahu ja integreerituse taseme eest punktide andmine on de facto tegelikud erastamisega seotud tingimused, mis komisjoni arvates on vähendanud müügihinda. Komisjon ei saa nõustuda väitega, et saadud müügihind kajastab äriühingu turuväärtust. Ka selles suhtes leidub komisjoni jaoks märke sellest, et potentsiaalseid teistsuguse tootmisstrateegia või tööstusliku tegevusega investoreid, kes ei näinud ette 200 000 auto tootmist aastas ja 60 % integreerituse taseme saavutamist, võidi algusest peale pakkumise esitamisest kõrvale tõrjuda ning et kahtlemata kahjustati oluliselt nende konkurentsivõimet selles pakkumises. Sellised näivad olevat olud, milles Rumeenia ametiasutused valisid eelkirjeldatud punktiandmismeetodi. Tegelikult otsustaski lõpuks üks teistsuguse tööstusstrateegiaga pakkuja pärast pakkumismenetluses osalemist pakkumist mitte esitada.

(61)

Seatud tingimuste läbirääkimise võimaluse koha pealt ei saa komisjon nõustuda Rumeenia väitega, et tingimuste läbirääkimise võimalus oli kõigile potentsiaalsetele investoritele teada ja et pakkumisdokumentidest oli seda kerge järeldada. See, et AVAS kinnitas vastuseks Fordi küsimustele, et ostu-müügilepingu projekt oli vaid soovituslik ja et see oli aluseks edasistele läbirääkimistele, vastab tõele. See väide viitab siiski ainult neile lepingu üle peetavatele läbirääkimistele, mis kuuluvad olemuslikult lõplike, täiustatud ja tagasivõetamatute pakkumiste alusel toimuvate läbirääkimiste teel teostatava aktsiamüügi juurde, ega anna üldist kinnitust selle kohta, et tegelikult oli võimalik täiendavalt läbi rääkida avalikus teates esitatud kohustuslikud tingimused ning eelkõige punktitabeli elemendid. Rumeenia ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et punktitabeli kriteeriume oleks peetud läbiräägitavateks. Kui punktide andmise kriteeriume oleks võimalik läbi rääkida, kaotaks punktide andmise mudel tegelikult igasuguse praktilise tähtsuse.

(62)

Komisjon ei nõustu Rumeenia esitatud argumendiga, mille kohaselt AVAS kinnitas, et tema positsiooni oli võimalik läbirääkimiste käigus muuta. See vastus on seotud ainult Fordi küsimusega kavandatava ostjale esitatava nõudmise kohta loobuda õigusest taotleda riigilt kaitset ja hüvitist juhul, kui kolmandad isikud esitavad edukalt nõudmisi Automobile Craiova varadele. Komisjoni arvates ei saa selle väite põhjal järeldada, et kõiki tingimusi oleks üldiselt võimalik läbi rääkida.

(63)

Komisjon ei saa nõustuda Rumeenia esitatud arvutustega, mille eesmärk on tõendada, et Fordi makstud hind kajastab Automobile Craiova turuväärtust. Esiteks ei saa müügihinda, mida Ford maksis 72 % Automobile Craiova, sh DWARi ja Mecatimi eest, võrrelda hinnaga, mida DWAR maksis 2006. aastal 51 % talle kuuluvate aktsiate eest. Arvesse tuleb võtta ka hilisema müügi üldist majanduslikku konteksti: kui pankrotistunud Daewoo Motors nõustus 2006. aastal müüma oma 51 % suuruse osaluse, seadis see DWARile olulisi kohustusi (tasumata tollinõue, võlad teistele Daewoo tütarettevõtjatele jne).

(64)

Teiseks ei saa nõustuda müügihinna ja Automobile Craiova aktsiate börsiväärtuse omavahelise võrdlemisega, mis puhul saadi vaheks umbes 50 miljonit eurot. Selles võrdluses ei arvestata asjaoluga, et enamusosaluse omandamisel on aktsiate väärtus märkimisväärselt suurem kui üksikaktsiate hindade summa. Kuna turul pakutakse tegelikult ainult väga väikest osa aktsiatest, ei pruugi aktsiate börsiväärtus kajastada äriühingu tegelikku väärtust.

(65)

Seetõttu peab komisjoni järeldama, et Automobile Craiova erastamisele lisatud tingimused on vähendanud müügihinda ja tõrjunud teisi potentsiaalseid pakkujaid pakkumise esitamisest kõrvale. Selle otsesel tulemusel on riik loobunud erastamisest saadavast tulust.

(66)

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes järeldab komisjon, et vaadeldaval juhul on antud erastatud majandustegevusele riigi ressurssidest majanduslik eelis.

(67)

Asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast menetlust algatades kahtles komisjon selles, kas pakkumine oli läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning eelkõige selles, kas kõigil potentsiaalselt huvitatud pooltel oli võrdne juurdepääs teabele, mis käsitles erastatavat äriühingut, lepingu sõlmimise kriteeriume ja võimalust erastamisagentuuriga teatavaid lepingutingimused läbi rääkida. Sel ajal kättesaadava teabe alusel pidasid Rumeenia ametiasutused eelnevalt nõu teatavate autotootjatega enne ametliku erastamisteate avaldamist.

(68)

Rumeenia väidab, et kõigil potentsiaalsetel investoritel oli teabele võrdne juurdepääs ja et kedagi neist ei eelistatud. Valitsuse eellepingud potentsiaalsete huvitatud pooltega ei mõjutanud erastamisstrateegiat ega -menetlust.

(69)

Rumeenia asutuste esitatud teabe alusel märgib komisjon, et nad pidasid mitme potentsiaalse huvitatud investoriga ametlikke eelarutelusid, kus käsitleti sarnaseid erastatava äriühinguga seotud aspekte, nagu tööstusvara, äriühingu võlgade ja kohustuste täielik ülevõtmine ning kiire erastamisprotsess. Eeldatavasti peaks riik kui müüja sellistes aruteludes osalema, et saada sellist eelteavet nagu turunõudlus, minimaalne müügihind jne. Komisjon nõustub, et valitsuse ja potentsiaalsete investorite vahelised nõupidamised ja eelarutelud enne erastamisteate avaldamist on tavalised, juhul kui selliste arutelude eesmärk ega tulemus ei ole pakkumisele lisatavate tingimuste kehtestamine.

(70)

Pärast erastamisteate avaldamist ostsid ainult kaks potentsiaalset pakkujat – Ford ja General Motors – esitlustoimiku, mis võimaldas neil pääseda juurde andmeruumile ja teha hiljem lõplik ja siduv pakkumine. On tõsi, et pärast erastamisteate avaldamist oli kogu ühelt poolt AVASi ning teiselt poolt Fordi ja General Motorsi vaheline kirjavahetus neile andmeruumis kättesaadav. Seetõttu järeldab komisjon, et selles konkreetses erastamise etapis oli mõlemal potentsiaalsel investoril teabele võrdne juurdepääs.

(71)

Kokkuvõttes on komisjoni kahtlused Automobile Craiova erastamispakkumise avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva iseloomu suhtes Rumeenia antud teabe alusel kõrvaldatud.

(72)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast menetlust algatades avaldas komisjon kahtlust, et AVAS võib erastamise käigus tühistada äriühingu teatavad võlad (eelkõige 800 miljoni euro suuruse tollinõude) ning et ta pakub garantiid seoses teiste Daewoo tütarettevõtjatele võlgnetavate summade tasumisega.

(73)

Tollinõude kohta on Rumeenia esitanud ammendava teabe, kust ilmneb, et nõue kuulutati siseriiklikus kohtus põhjendamatuks: nõue tulenes siseriiklike õigusnormide ebaõigest tõlgendamisest ja kohaldamisest. Seetõttu tollinõue tühistati. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriikide kohtud tagama ühenduse riigiabi käsitlevate õigusnormide täieliku õigusmõju. Lisaks sellele võivad liikmesriikide kohtud vajaduse korral keelduda kohaldamast riigi õiguse sätet, mis on vastolus ühenduse õigusega. (18) Komisjon hindas tollinõude kohtuotsusega tühistamise põhjusi ja järeldas, et see ei toonud kaasa uue abi andmist.

(74)

Seoses tavapärasest tegevusest tulenenud seniste kohustustega väitis Rumeenia, et AVAS neid üle ei võta ja et need tasub DWAR.

(75)

Seoses AVASi poolt tingimuslike kohustuste puhul pakutud garantiiga selgitasid Rumeenia ametiasutused, et riigi garantiid kohaldatakse ainult DWARi varasema tegevusega seotud teadmata nõuete suhtes, mida ei oleks ükski uus investor suutnud ostueelse analüüsi abil hinnata ega mille suurust ette näha. Rumeenia rõhutab ka, et selliste kohustuste ülevõtmine on tavaliste lepinguläbirääkimiste kohane tavapärane äritava.

(76)

Kokkuvõttes on menetluse algatamise otsuses avaldatud komisjoni kahtlused võlgade tühistamise suhtes kõrvaldatud.

(77)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast menetlust algatades avaldas komisjon kahtlust, et AVAS muutis läbirääkimiste ajal pakkumise tingimusi sedavõrd, et see soosis Fordi äriplaani. Rumeenia põhjendab, et läbirääkimiste etapis teistes lepingutingimustes tehtud muudatused on praegune äritava ning on asjaomase äriühingu jaoks valitud erastamisstrateegia (s.o lõplike, täiustatud ja tagasivõetamatute pakkumiste alusel peetavad läbirääkimised) raames lubatud. Rumeenia rõhutas ka, et Fordi pakkumine nägi ette tootmisüksuse (praegu DWAR) omandamise ning et selle eest pakkus Ford paketti, mis koosnes 57 miljoni euro suurusest müügihinnast ja mitte-põhivarast, mis jääb riigi omandisse.

(78)

Läbirääkimiste käigus leppisid AVAS ja Ford kokku ettevõtte ümberkorralduse suhtes, mis sätestati samuti ostu-müügilepingus. Asjaomase ettevõtte ümberkorralduse raames liidetakse Craiova ja Mecatim DWARiga. Kõigi kolme äriühingu põhivara (s.o tööstusvara) jääb DWARi omandisse. Allesjääv mittepõhivara (eelkõige kinnisvara) antakse üle uuele äriühingule (Newco). Ka DWARile kättesaadavad vabad netovahendid kantakse üle Newcosse. AVAS on võtnud ka kohustuse teha kõik endast olenev, et omandada vähemusosanikelt uue DWARi (s.o põhivarad) kõik ülejäänud aktsiad ja müüa need Fordile.

(79)

Rumeenia esitatud argumendid on kõrvaldanud komisjoni kahtlused seoses läbirääkimiste etapiga.

6.1.2.   Valikulisus

(80)

Meede on valikuline, kuna toetab ainult Automobile Craiovat, sh autotootjat DWARi.

6.1.3.   Konkurentsi kahjustamine ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatav mõju

(81)

Automobile Craiova toodab autosid ja varuosi ning DWAR toodab autosid ning nende toodetega kaubeldakse laialdaselt kogu Euroopa Liidus. Seega ähvardab meede kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

6.1.4.   Järeldus

(82)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades järeldab komisjon, et lisatud tingimused sisaldavad riigiabi, kuna toovad kaasa Automobile Craiova 72,4 % aktsiate müügihinna alanemise ja annavad erastatud majandusüksusele eelise. Käesolevat otsust kohaldatakse ainult kõnealuse 72,4 % suuruse osaluse müügi suhtes AVASi poolt Fordile. Sellega ei mõjutata ülejäänud 27,6 % aktsiate potentsiaalse müügi kohta tulevikus antavaid hinnanguid.

(83)

Komisjon märgib, et majandustegevus saab antud eelisest ja riigiabist kasu.

6.2.   Abi suuruse määramine

(84)

Antud riigiabi summa võrdub ärihingu turuväärtuse (s.o kõrgeima võimaliku hinna, mille AVAS oleks saanud 72,4 % osaluse eest Automobile Craiovas ilma tingimusi lisamata) ja tegelikult saadud hinna vahega. Selle vahe kattis riik.

(85)

Loomulikult on raske hinnata, milline hind oleks avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja tingimusteta pakkumise korral saadud. Parim võimalik lahendus oleks tühistada pakkumise tulemus ja korraldada erastamine ilma ühegi tingimuseta uuesti, tagades seeläbi, et riigiabi ei anta. Rumeenia ametiasutustele pakuti seda lahendust, kuid nad ei nõustunud sellega.

(86)

Erastamise tulemusel tekkinud erastatud majandustegevusele antud abielemendi hindamiseks tuleb hinnata äriühingu turuväärtust. Rumeenia ametiasutuste ja Fordiga peetud arutelude ning juhtumi konkreetsete asjaolude alusel leiab komisjon, et käsitletava juhtumi puhul on asjakohane võtta turuväärtuse analüüsi aluseks müüdud äriühingu puhasväärtus.

(87)

Vaadates äriühingu raamatupidamisväärtust pakkumise ajal vastavalt 31. märtsi 2007. aasta bilansile (s.o potentsiaalsetele pakkujatele oma pakkumiste kindlaksmääramiseks kättesaadavad viimased andmed), oli äriühingu varade koguväärtuse ja võlgade kogusumma vahe – 465 miljonit eurot. See väärtus ei sisalda kinnisvara, mida Ford lõpuks ei ostnud. Lisaks otsustasid lepingupooled ostu-müügilepingus, nagu eespool selgitatud, et müügile järgneb ettevõtte ümberkorraldamine. Esiteks ei pidanud Ford omandama väärtuslikku mittepõhivara, mis otsustati eraldada ja AVASile jätta. Teiseks pidi AVAS saama ka 310 miljoni Rumeenia leu (umbes 92 miljonit euro) ulatuses vabasid netovahendeid koos vastavate äriühingu kohustustega (prognoositi, et kassajäägist piisab kohustuste täitmiseks). 2007. aasta märtsi bilanss sisaldas ka provisjone (mida on kirjeldatud punktides 25 ja 73) tollinõude võimalikuks tagasimaksmiseks, mis vähendas oluliselt äriühingu puhasväärtust; kohtuotsuse tulemusel see nõue kadus ja provisjoni võis vabastada.

(88)

Lisaks neile elementidele esitasid Rumeenia ametiasutused pooltargumente bilansis näidatud väärtustesse teatavate kohanduste tegemise kohta, et kajastada õigesti varade tegelikku väärtust. Vastavalt sellele on eelkõige kohandatud maa ja ehitiste, masinapargi ja seadmete, muu materiaalse vara ja varude väärtust, et kajastada nende tegelikku turuväärtust.

(89)

Kui arvestada kõiki neid tegureid, st arvata maha vabad netovahendid, jätta arvestamata tollinõude jaoks tehtud provisjonid ning teha eelnimetatud kohandused, oleks 100 % DWARi puhasväärtus kokku 115 923 000 eurot, mis tähendab, et 72,4 % DWARi puhasväärtus on 83 928 000 eurot.

(90)

Selliselt kindlaks määratud puhasväärtuse ja Fordi poolt tegelikult makstud hinna (57 miljonit eurot) vahe on 26 928 000 eurot. Järelikult on riigiabi summa 26 928 000 miljonit eurot.

6.3.   Riigi meetme liigitamine ebaseaduslikuks abiks

(91)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktile f tähendab „ebaseaduslik abi” uut abi, mis on kehtestatud vastuolus asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

(92)

Rumeenia ametiasutused ei teatanud meetmest enne selle võtmist ning rakendasid selle vastuolus artikli 88 lõikega 3. Järelikult kujutab meede endast ebaseaduslikku abi.

6.4.   Ebaseadusliku abi kokkusobivus ühisturuga

(93)

Kuna on kindlaks tehtud, et riigi võetud meede on abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleks uurida, kas seda abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(94)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid ei saa käesoleval juhul kohaldada, kuna abimeede ei ole sotsiaalabi ega ka üksiktarbijatele antav abi. Samuti ei korvata kõnealuse meetmega loodusõnnetuste ega erakorraliste sündmuste tekitatud kahju ega anta seda Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatavate piirkondade majandusele.

(95)

Kohaldada ei saa ka EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides b ja d sätestatud erandeid. Viimased seonduvad üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamise ning kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamise toetamisega.

(96)

Seega jäävad järele EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c ning asjakohastes ühenduse suunistes sätestatud erandid.

(97)

Komisjonil ei ole teavet, mis tõendaks, et abi võib pidada EÜ asutamislepinguga kokkusobivaks raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste alusel. (19)

(98)

Nende suuniste kohaselt peab ümberkorraldamisabi saav äriühing olema raskustes, mis tähendab, et ta ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. On tõsi, et DWARi kahjum oli 2006. aastal 350 miljonit eurot ja et tal oli 88 miljoni euro ulatuses võlgu, kuid tal oli siiski vara (peamiselt kinnisvara), mille väärtus oli hinnatud 419 miljonile eurole. Pealegi pidi DWAR pärast erastamist ja Fordile müümist hakkama kuuluma suuremasse kontserni kõnealuste suuniste tähenduses, mis oleks suure tõenäosusega suutnud teda raskustest ülesaamiseks rahaliselt toetada. Järelikult ei saa DWARi liigitada vastavalt suunistele raskustes olevaks äriühinguks.

(99)

Lisaks on ümberkorraldamisabi andmise tingimuseks tulemusliku ümberkorraldamiskava olemasolu, mille kestus peab olema võimalikult lühike ning mis peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Rumeenia ei esitanud niisugust ümberkorraldamiskava.

(100)

Lisaks tuleb vältida põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. See tähendab tavaliselt seda, et pärast ümberkorraldamisetapi lõppu piiratakse äriühingu tegutsemist asjaomasel turul või asjaomastel turgudel (s.o kompensatsioonimeetmed). Automobile Craiova puhul tagavad erastamisele seatud tingimused olulise tootmisvõimsuse kasvu ning seega ettevõtte osatähtsuse suurenemise asjaomasel turul.

(101)

Hoolimata komisjoni poolt ametlikku uurimismenetlust algatades avaldatud kahtlustest ei tõendanud Rumeenia seda, et kõnealused tingimused on täidetud. Seetõttu järeldab komisjon, et suunistes kehtestatud tingimused ei ole täidetud.

(102)

Komisjon märgib, et Automobile Craiova asub abistatavas piirkonnas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a ning vastab seega ühele regionaalabi saamise tingimusele. Rumeenia ei ole siiski esitanud teavet, mis tõendaks, et on täidetud regionaalabi andmiseks vajalikud tingimused, nagu need on sätestatud regionaalabi andmise suunistes.

(103)

Komisjon märgib, et erastamislepingule lisatud tingimused seondusid tõepoolest kavandatud investeeringute ja tööhõive säilitamisega, mida võiks võrrelda regionaalabi eesmärkidega. Juhitakse siiski tähelepanu asjaolule, et Fordi saavutatud madalama hinna tingimuseks ei seatud regionaalabi suunistes sätestatud eeskirjade järgimist, näiteks projekti säilitamist piirkonnas teatava aja vältel, abikõlblike kulude tõestamist, või abi kumuleerumist, läbipaistvust ja järelevalvet käsitlevate eeskirjade järgimist.

(104)

Lisaks märgib komisjon, et Rumeenia teatas regionaalabist eraldi. (20) Kõnealust abi hinnatakse uues otsuses selle enda omaduste alusel.

(105)

Komisjon märgib veel, et abi ei ole ühisturuga kokkusobiv muude ühenduse suuniste ega raamistike kohaselt. Igal juhul ei viidanud Rumeenia ametiasutused ühelegi neist sätetest.

(106)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades järeldab komisjon, et abi on ühisturuga kokkusobimatu.

7.   TAGASINÕUDMINE

(107)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 peab komisjon, juhul kui ta teeb ebaseadusliku abi juhtumite kohta negatiivse otsuse, otsustama, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et abisaajalt abi tagasi nõuda.

(108)

Tagasi võib nõuda ainult ühisturuga kokkusobimatut abi. Komisjon on kindlaks teinud, et 26 928 000 euro suurune abi anti ebaseaduslikult. See abi ei ole ühegi EÜ riigiabi käsitleva sätte alusel ühisturuga kokkusobiv ja tuleb seega tagasi nõuda.

(109)

Komisjon järeldab, et riigiabi saaja on erastatud majandusüksus, st Automobile Craiovale ja DWARile või mis tahes hilisemale üksusele kuuluv tööstuslik põhivara. Komisjon märgib, et vastavalt ostu-müügilepingu tingimustele saab kõnealune majandusüksus pärast ümberkorraldamisprotsessi ainult erastamisele lisatud tingimustest kasu saanud tööstusliku põhivara ja mitte mittepõhivara omanikuks.

(110)

Võttes arvesse ostu-müügilepingu peatamissätteid ning samuti komisjoni välja antud abi maksmise peatamise korraldust ei ole AVASi ja Fordi vaheline ostu-müügileping veel jõustunud. Seega järeldab komisjon, et abi ei ole veel antud abisaaja käsutusse ning seetõttu ei tule maksta tagasinõutavalt abisummalt intressi.

(111)

Komisjon märgib, et Automobile Craiova ja DWARi vabad netovahendid (nagu ka muu mittepõhivara) ei ole AVASi ja Fordi vahelise tehingu osa ning seetõttu ei võta viimane seda üle. Seetõttu ei võtnud komisjon abi suuruse kindlakstegemiseks äriühingu puhasväärtust määrates arvesse kõnealuseid vabu netovahendeid. Järelikult ei tohi käesoleva otsuse alusel maksta abi tagasi kõnealustest vabadest netovahenditest. Seega nõuab komisjon, et teda hoitaks kursis ettevõtte ümberkorraldamisega ning eelkõige seda, et talle esitataks tõendid vabade netovahendite suuruse kohta ostu-müügilepingu kuupäeval ja tagasimakse kuupäeval, ning teave nende päevade vaheliste erinevuste kohta

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

26 928 000 euro suurune riigiabi, mida Rumeenia andis erastamisprotsessi raames Automobile Craiovale, on ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

1.   Rumeenia võtab kõik vajalikud meetmed artiklis 1 nimetatud ja abisaajale ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmiseks.

2.   Tagastatav abi hõlmab intresse alates abi abisaaja käsutusse andmise kuupäevast kuni selle tagastamise kuupäevani.

3.   Intress arvutatakse vastavalt Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004 V peatükile.

4.   Tagasinõudmine peab toimuma viivitamata ja vastavalt asjaomase riigi õiguses sätestatud korrale, tingimusel et nimetatud õigusaktid lubavad käesoleva otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 nimetatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2.   Rumeenia tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast sellest teatamise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist esitab Rumeenia komisjonile järgmise teabe:

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma;

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta;

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abi on tagasi makstud;

e)

dokumendid, mis tõendavad, et abi ei ole makstud tagasi tööstuslikust mittepõhivarast (vabadest netovahenditest ja kinnisvarast), mis tuleb vastavalt ostu-müügilepingule anda üle AVASile ja vähemusaktsionäridele kuuluvale uuele äriühingule;

f)

ostu-müügilepingus määratletud ettevõtte ümberkorraldamisprotsessi rakendamise üksikasjalik kirjeldus.

2.   Rumeenia teavitab regulaarselt komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artiklis 1 nimetatud abi on lõplikult tagastatud. Rumeenia esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Samuti annab riik üksikasjalikku teavet abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Brüssel, 27. veebruar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 248, 23.10.2007, lk 25.

(2)  Viga: tekst peaks olema järgmine: „ja tema tütarettevõtja Daewoo Romania”.

(3)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(4)  Vaata joonealune märkus 1.

(5)  2006. aastal omandas DWAR 51 % äriühingu Daewoo Motors Ltd aktsiatest müügihinnaga 50 miljonit USA dollarit, millele lisaks maksti 10 miljonit USA dollarit võlgade eest teistele Daewoo tütarettevõtjatele.

(6)  Aluseks on võetud vahetuskurss 1 euro = 1,4 USD.

(7)  Vaata kohtuasja T-471/93, Tiercé Ladbroke SA vs. komisjon punkte 54 ja 56–63.

(8)  Vaata näiteks kohtuasja T-296/97, Alitalia, kohtuasju T-228/99 ja T-233/99, WestLB vs. komisjon, kohtuasja T-366/00, Scott SA, kohtuasju C-328/99 ja C-399/00, Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. komisjon ning kohtuasja T-358/94, Air France vs. komisjon.

(9)  XXIII konkurentsipoliitika aruanne (1993), lk 255. Kõnealuseid eeskirju, spetsiifiliselt lennundussektori kohta, võib lugeda dokumendist „EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning EMP lepingu artikli 61 kohaldamine lennundussektorile antava riigiabi korral” (EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5), kus on märgitud, et „Abi arvatakse […] välja, kui erastamisel on täidetud järgmised tingimused: tingimusteta avaliku pakkumiskutse teel teostatud realiseerimised. Teisest küljest kehtib järgimiste müügitehingute suhtes EÜ asutamislepingu artikli 93 lõikes 3 sätestatud eelneva teatamise kohustus, kuna eeldatav on, et need sisaldavad abi: […] kõik müügitehingud, mis tehakse tingimustel, mis ei oleks turumajanduse tingimustes tegutsevatele investoritele vastuvõetavad”.

(10)  XXIII konkurentsipoliitika aruande (1993) punkt 402 jj. Vaata ka XXI konkurentsipoliitika aruande (1991) punkti 248: „[…] riigiabi puudub, kui osalus müüakse avatud ja tingimusteta pakkumismenetluse tulemusel kõrgeima pakkumise tegijale. Kui osalus müüakse teistel tingimustel, võib esineda abi elemente”.

(11)  Vaata näiteks komisjoni 3. mai 2000. aasta otsust TASQ kohta, milles väidetakse, et „Prantsusmaa ametiasutused näitasid ka, et pakkumiskutse oli läbipaistev ja tingimusteta […]. Komisjonile esitatud dokumendid tõendasid, et TASQ müügi tingimusteks ei olnud näiteks töökohtade säilitamine, asukohad ega tegevuse jätkamine.” See asjaolu andis komisjonile võimaluse järeldada, et kõnealune erastamine ei hõlmanud abi.

(12)  Vaata näiteks kohtuasju T-228/99 ja T-233/99, WestLB vs. komisjon, kohtuasja T-366/00, Scott SA, kohtuasju C-328/99 ja C-399/00, Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. Komisjon, ning kohtuasja T-358/94 Air France vs. komisjon. Kohtuasjas T-296/97, Alitalia, ütleb kohus: „Tuleb rõhutada, et erainvestori käitumist turumajanduses suunavad kasumlikkuse väljavaated. Meetme võtmist motiveeris soov säilitada töökohti ning seega ennekõike pigem taotleja elujõulisuse ja allesjäämisega seotud kaalutlused kui kasumlikkuse väljavaated”.

(13)  Vaata XXIII konkurentsipoliitika aruannet (1993), lk 255.

(14)  Mitmes komisjoni otsuses oli tingimuste puudumine, s.o pakkumismenetluse tingimusteta iseloom, otsustav argument, mis võimaldas komisjonil järeldada, et erastamisprotsess ei sisaldanud riigiabi. Vaata näiteks komisjoni 15. veebruari 2000. aasta otsust Dessauer Geräteindustrie kohta (EÜT L 1, 4.1.2001, lk 10), 13. detsembri 2000. aasta otsust SKET Walwerkstechniki kohta (EÜT L 301, 17.11.2001, lk 37) ja 30. jaanuari 2002. aasta otsust Gothaer Fahrzeugtechniki kohta (EÜT L 314, 18.11.2002, lk 62), milles komisjon selgitas: „Välistamaks abi elementide olemasolu tehingus, peaks BvS nõudma äriühingu turuväärtusele vastavat hinda. Seetõttu kontrollib komisjon, kas müük oli turuväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv. […] müügihind on turuhind, kui müük viiakse ellu avatud ja tingimusteta pakkumismenetluse teel ja kui varad lähevad kõrgeima või ainsa pakkumise tegijale”.

(15)  Vaata näiteks komisjoni 30. juuli 1996. aasta otsust 97/81/EÜ Head Tyrolia Maresi kohta (C60/95 (ex NN169/95), EÜT L 25, 28.1.1997, lk 26), milles komisjon märgib: „Kui turumajanduslik investor teeb loovutamisotsust, ei ole tema huvides tagada ilma selgete majanduslike põhjusteta teatavat töötajate arvu. Ilma kõnealuse tingimuseta saaks potentsiaalne ostja ärilise sõltumatuse ja HTMi väärtus tõuseks, mis võib kaasa tuua kõrgema müügihinna või väiksema rahastamise AT poolt.” Ning komisjoni 11. aprilli 2000. aasta otsust 2000/628/EÜ abi kohta, mida Itaalia andis äriühingule Centrale del Latte di Roma (K(2000) 1173, EÜT L 265, 19.10.2000, lk 15), milles komisjon toob selgelt välja tingimused selle kohta, millistel juhtudel riigi osalusega äriühingu erastamine ei hõlma riigiabi (vaata alates põhjendusest 32 ja eriti põhjendust 36): „Komisjon usub, et äriühingu turuväärtus oleks olnud hind, mille erainvestor oleks maksnud, kui müügiga ei oleks seotud tingimusi, eelkõige neid, mis seonduvad teatava töökohtade arvu säilitamise ning kohalikelt tootjatelt tooraine hankimisega”.

(16)  Sellise analüüsi tegi komisjon näiteks oma 20. juuni 2001. aasta otsuses GSG kohta ning see andis komisjonile võimaluse järeldada, et teatavate ebatavaliste tingimuste olemasolu ei tähendanud riigiabi, kuna komisjon leidis, et need tingimused ei saanud kaasa tuua müügihinna alanemist.

(17)  Eelkirjeldatud arvutuste puhul eeldas komisjon, et integreerituse tasemega seotud tingimuse mõju võib ignoreerida. Nagu Ford õigusega välja tõi ning kooskõlas komisjoni tavaga rikub see nõue kaupade vaba liikumist käsitlevaid siseturueeskirju. Vastavalt sellele võttis Ford kohustuseks saavutada nelja aasta jooksul 60 % integreerituse tase „ELi õigusnormide täitmise tingimusel”. Kuna Ford rõhutas seda aspekti oma kirjavahetuses AVASiga, mis oli kättesaadav ka General Motorsile, eeldas ta, et ka General Motors mõistis, et selle konkreetse nõudega võib nõustuda tingimuslikult, ilma et sel oleks tema pakkumisele praktilisi tagajärgi. Kui aga hind peaks hüvitama ka selle tingimuse mittetäitmise, oleks hinnaerinevus eelnevalt selgitatust veelgi suurem.

(18)  Vaata näiteks kohtuasja C-119/05, Itaalia vs. Lucchini.

(19)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(20)  Riigiabi nr 767/07. Ulatuslik investeerimisprojekt – Rumeenia – Ford Craiova.


LISA

Teave komisjoni poolt juhtumis C 46/2007 (ex NN 59/07) (Rumeenia poolt äriühingule Automobile Craiova antud abi kohta) tehtud otsuse rakendamise kohta

Teave antud, tagasinõutavate ja juba tagasi saadud abisummade kohta

Abisaaja andmed

Saadud abi kogusumma (1)

Tagasinõutava abi kogusumma (1)

(põhisumma)

Juba tagastatud abi kogusumma (1)

Põhisumma

Tagasinõudmise intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  

(°)

Miljonit riigi omavääringus.


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/26


KOMISJONI OTSUS,

16. aprill 2008,

mis käsitleb meedet C 29/07 (ex N 310/06), mida Ungari kavatseb rakendada lühiajalise ekspordikrediidigarantii kujul piiratud ekspordikäibega VKEdele

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1332 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/718/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Ungari ametiasutused teatasid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikel 3 kohaselt 17. mai 2006. aasta elektroonilises kirjas eelnevalt nimetatud meetmest (edaspidi „meede”). Lisateavet esitati 21. juuni 2006. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 22. juunil 2006. aastal.

(2)

Komisjon palus 2006. aasta 1. augusti, 2006. aasta 30. oktoobri ja 2007. aasta 30. aprilli kirjades täiendavat teavet, mille Ungari edastas 2006. aasta 12. septembri, 2007. aasta 21. märtsi ja 2007. aasta 30. mai kirjades (komisjon registreeris kirjad samadel kuupäevadel).

(3)

Komisjon teavitas 18. juuli 2007. aasta kirjas (edaspidi „menetluse algatamist käsitlev otsus”) Ungarit sellest, et algatab kõnealuse meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 nimetatud menetluse.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon on kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi asjaomase meetme kohta.

(5)

Komisjon ei saanud huvitatud kolmandatelt isikutelt märkusi. Ungari ametiasutused esitasid oma märkused 21. septembri 2007. aasta kirjas.

2.   MEETME KIRJELDUS

2.1.   Meetme eesmärk

(6)

Meetme eesmärk on anda alla 2 miljoni euro suuruse aastase ekspordikäibega VKEde (3) (edaspidi „piiratud ekspordikäibega VKEd”) eksporditehingute rahastamiseks lühiajaline ekspordikrediidigarantii. Ungari soovib nimetatud meedet rakendada vastavalt liikmesriikidele suunatud komisjoni teatise (millega muudetakse EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 1 kohast teatist asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes (4) (edaspidi „lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitlev teatis” või „teatis”)) punktile 2.5.

2.2.   Garantii andmise tingimused

(7)

Eksporditehingute rahastamiseks võetud krediidi tagasimaksmisega seotud garantii võib anda:

a)

piiratud ekspordikäibega kodumaistele eksportivatele VKEdele, et hõlbustada krediidi võtmist kommertspankadelt. Sellisel juhul on riskid otseselt seotud müüjaga (st eksportijast VKEga), kuid kaudselt ka ostjaga.

b)

piiratud ekspordikäibega kodumaistelt VKEdelt kaupa või teenuseid ostvatele välismaistele ostjatele, et hõlbustada ostja krediidi võtmist kommertspankadelt. Sellisel juhul on riskid otseselt seotud ostjaga. Ostja asukohariigi suhtes piirangud puuduvad, st see riik võib olla üks teatise lisas loetletud riikidest või ka mõni muu riik. Samuti puuduvad piirangud välismaise ostja suuruse suhtes (st ostja võib olla ka suurettevõtja).

(8)

Ungari ametiasutuste väite kohaselt tuleb garantiiga mõlemal juhul rahastada eksporditehingut. Garantii kehtib vähemalt kaks aastat.

(9)

Garantiisumma ei tohi ületada 70 % ekspordilepingu (vähemalt 15 % suuruse ettemaksu võrra vähendatud) väärtusest või 70 % aluseks oleva krediidilepingu summast.

(10)

Piiratud ekspordikäibega VKEdel ei ole õigust garantiile, kui nende suhtes on käimas pankroti-, likvideerimis- või pankrotivara haldamise menetlus. Välismaistele ostjatele antava garantii korral ei ole sellise piirangu olemasolu kohta teavet antud.

(11)

Kodumaise riskiga seoses (st ekspordiga tegelevate VKEdele) antava garantii puhul sõltub tasu VKE krediidivõimest, mis määratakse kindlaks kommertspanga põhimõtete alusel kohaldatava objektiivsetele kriteeriumitele ja subjektiivsele hindamisele tugineva viieastmelise hindamiskorra põhjal.

(12)

Välismaise riskiga seoses (st välismaistele ostjatele) antava garantii puhul jaotatakse ostjad riigiti riskirühmadesse.

(13)

Garantii aastane maksumus jääb Ungari ametiasutuste ütluse kohaselt 0,5 % ja 2,0 % vahele.

(14)

Lisaks eelnevalt nimetatule tuleb maksta ühekordne haldustasu, mis on 0,1 % garantiitehingu väärtusest.

(15)

Ungari ametiasutuste väitel katab tasudest saadud sissetulek kava tegevuskulud ja garantiinõuete esitamise korral väljamakstavad summad. Tasud vaadatakse läbi iga nelja aasta järel.

(16)

Ungari ametiasutused märkisid ka seda, et Ungari turul ei pakuta garantiikatet kõnealuste riskitüüpide korral. Väite kinnituseks lisas Ungari kahe rahvusvahelise taustaga Ungari kommertspanga avaldused, mille kohaselt piiratud ekspordikäibega VKEde eksporditehingute rahastamiseks antav garantii ei takista kommertspankade turutegevust ja suurendab VKEde tahet võtta riske. Täiendavalt lisas Ungari kahe suure rahvusvahelise ekspordikrediidikindlustuse pakkuja ning ühe kodumaise krediidikindlustuse pakkuja avaldused, mis kinnitasid, et turg ei toimi piisavalt hästi ja et nemad kõnealuses turusegmendis ei tegutse.

2.3.   Rakendusorgan

(17)

Garantii annab täielikult riigiomandis olev ekspordikrediidiagentuur – Magyar Export-Import Bank (Ungari Ekspordi-Impordi Pank, edaspidi „Eximbank”).

(18)

Eximbank saab garantiina antavat riigiabi, mis katab kõik meetme rakendamisega seonduvad kulud.

2.4.   Õiguslik alus

(19)

Meetme õiguslik alus on aktsiaseltsi Magyar Export-Import Bank (Ungari Ekspordi-Impordi Pank) ja aktsiaseltsi Magyar Exporthitel Biztosító (Ungari Ekspordikrediidikindlustus) käsitleva 1994. aasta XLII seaduse artikli 6 lõike 1 punkt b ning valitsuse määruse 85/1998. (V.6.) artikli 1 lõige 2 ja artikli 11/A. lõige 13.

2.5.   Eelarve

(20)

Garantiitagatise kogusumma, mida Eximbank meetme kaheaastase kestuse jooksul annab, on 15 miljardit Ungari forintit (60 miljonit eurot).

2.6.   Kestus

(21)

Meetme kestus on pärast komisjonipoolset heakskiitmist piiratud kahe aastaga.

2.7.   Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjused

(22)

Menetluse algatamist käsitlevas otsuses arvas komisjon, et meede annab alust kahtlusteks, kuna Eximbanki antav ekspordigarantii ja teatise sisuks olnud ekspordikrediidikindlustus tunduvad erinevad mitmeski aspektis, eelkõige aga järgmistes:

a)

Hõlmatud on erinevat tüüpi riskid. Ekspordikrediidikindlustus hõlmab igal juhul ostjaga seotud riske (st seda, et ostja ei pruugi tarnijale maksta), samas kui Eximbanki pakutav eksportijale, piiratud ekspordikäibega VKEle, antav garantii hõlmab riski, et eksportija ei maksa võetud krediiti tagasi. Nimetatud garantii on seega tõepoolest mõeldud piiratud ekspordikäibega VKEde eksporditegevuse toetamiseks ja ei ole seotud ainult ostja riskidega. Eximbanki antavat garantiid võivad kasutada ka ostjad (sealhulgas suurettevõtjad) ning sellisel juhul hõlmavad need ostjaga seotud riske. Siiski on kõnealused riskid seotud ostja kommertskrediidi tagasi maksmata jätmisega, samas kui ekspordikrediidikindlustus hõlmab riskid, mis on seotud välismaise ostja ostetud kauba ja teenuste eest maksmata jätmisega. Sellest järeldub, et välismaisele ostjale antav garantii võimaldab tal soodsamatel tingimustel krediiti saada, samas kui ekspordikrediidikindlustusega sellist mõju ei kaasne.

b)

Ungaris on kahe tegevuse õiguslik alus täpselt kindlaks määratud ja erinev: garantii on finantsteenus, mida saab anda ainult finantsasutus. Kindlustustegevusega saab tegeleda vaid kindlustusepakkuja, kes kuulub kindlustusseaduse kohaldamisalasse. See võib seletada ekspordikrediidikindlustust pakkuvate ettevõtjate esitatud avaldusi, milles väidetakse, et nad ekspordikrediidigarantii turusegmendis ei tegutse (seaduse kohaselt nad seda teha ei võigi). Ka kahe Ungari panga avaldused ei ole üheselt mõistetavad, sest Eximbanki antav garantii vähendaks neid riske, mida ta garantiita kandma peaks, seega tundub, et ka pank ise saab sellisest meetmest kasu.

(23)

Kuna teatist ei ole võimalik kohaldada, võib meede osutuda ekspordiga (nii ühenduse sees kui ka väljas) otseselt seotud riigiabiks, mis ei ole kokkusobiv ühisturuga. Komisjon on alati mõistnud hukka ühendusesisese kaubanduse puhul antavaid eksporditoetusi, ühendusest väljaspoole suunatud eksporditoetused võivad aga samuti mõjutada ühendusesisest konkurentsi.

(24)

Siiski jääb ka sellisel juhul küsimusi, kui ekspordikrediidikindlustus ja Eximbanki antud garantii oleksid samaväärsed ja teatist oleks võimalik kohaldada. Peale seda, kui komisjon kiitis 22. jaanuaril 2007. aastal heaks meetme nr N 488/2006 – „Ekspordikrediidigarantiina piiratud ekspordikäibega VKEdele”, annab MEHIB (üks teine Ungari riigi omanduses olev ekspordikrediidiagentuur) lühiajalist ekspordikrediidikindlustust piiratud ekspordikäibega VKEde kantavate riskidega seoses, seega on turul nimetatud kindlustuskate juba olemas. Peale selle, et kahele riigiabi saavale ekspordikrediidiagentuurile antakse võimalus nimetatud turusegmendis pakkuda teenust ja kujundada kliendivõrku, võib see takistada võimalike uute teenusepakkujate turule sisenemist.

3.   UNGARI MÄRKUSED

(25)

Menetluse algatamist käsitleva komisjoni otsusega seoses kolmandad isikud märkusi ei esitanud. Ungari ametiasutuste märkused võib võtta kokku järgmiselt:

a)

Ungari on nõus sellega, et kui kindlustus katab alati ostjaga seotud riskid, siis Eximbanki piiratud ekspordikäibega VKEdele antav garantii hõlmab eksportija enda krediidi tagasimaksmata jätmise riskid. Ungari on aga arvamusel, et ka viimasel juhul on riskid seotud eelkõige ostjapoolse kauba eest tasumata jätmisega, kuna eksportivate VKEde võetud krediidi tagasimaksmine sõltub eelkõige sellest, kas ostja on tarnitud toodete eest maksnud.

b)

Ungari on nõus sellega, et ekspordikrediidikindlustusega ja välismaisele ostjale antava Eximbanki pakutava garantiiga hõlmatud riskid on erinevad. Ungari viitab peale selle kommertspankade tavale, mille kohaselt laenutagatisena eelistatakse garantiid kindlustusele, kuna kindlustusepakkujad ei ole kaubandusvaidlusele osutades sageli nõus maksma.

c)

Ungari viitab sellele, et esitas kindlustusepakkujate avaldused, mille komisjon seoses meetmega nr N 488/2006 juba heaks kiitis. Veel on Ungari nõus sellega, et Eximbanki antav garantii vähendaks neid riske, mida kommertspangad peaksid muidu kandma ilma selleta, seetõttu on pangad deklareerinud, et nad on huvitatud isikud.

d)

Ungari osutab sellele, et samade tehingute suhtes ei kohaldata kava samaaegselt juba olemasoleva ekspordikrediidikindlustuse kavaga nr N 488/2006. Ungari rõhutab ka seda, et üks ekspordikrediidiagentuur ei ole võimeline jõudma kõigi piiratud ekspordikäibega VKEdeni, mis võib viia VKEde ebasoodsa selekteerimiseni. Ungari väidab ka, et Eximbanki pakutav garantii võimaldab kommertspankadel saada kogemusi selliste tehingutega kaasnevate riskidega seoses ja kahe-kolme aasta jooksul võivad nad ekspordikrediidigarantii valdkonnas välja kujundada kommertsturu.

e)

Ungari arvates on keskmise tähtajaga või pikaajalist ekspordikrediiti käsitlevad eeskirjad (5) kohaldatavad ka ekspordikrediidikindlustuse, -garantii ja refinantseerimise suhtes. Sellest lähtuvalt ei ole õige lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitlevaid eeskirju sätestavat teatist tõlgendada nii, et see hõlmab vaid kindlustust, kuid mitte muid lühiajalisi tehinguid, kuna see tähendaks ebasoodsat vahetegemist ekspordikrediidigarantiid pakkuvate asutuste jaoks.

4.   HINNANG MEETMELE

(26)

Teatatud meede hõlmab vaid ühte Eximbanki tegevusvaldkonda, nimelt ekspordilepingutega seotud garantiikava. Seetõttu ei mõjuta garantiikava hindamine komisjoni seisukohta riigi ja Eximbanki suhetega ega ka Eximbanki mis tahes muu tootega seoses.

4.1.   Lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitleva teatise kohaldatavus

(27)

Ungari ametiasutuste esitatud ja lõigus 25 kokkuvõetud väited ei hajuta komisjoni esialgseid kahtlusi. Eelkõige:

a)

Menetluse algatamist käsitlevas otsuses väitis komisjon, et vastupidiselt ekspordikrediidikindlustusele ei hõlma Eximbanki pakutav garantii piiratud ekspordikäibega VKEdele vaid ostjaga seotud riske. Seda erinevust näisid tunnistavat ka Ungari ametiasutused, kuna risk, et eksportijast VKE ei suuda krediiti tagasi maksta sõltub nende arvates mitte ainult, vaid kõigest eelkõige ostjast.

b)

Menetluse algatamist käsitlevas otsuses väitis komisjon ka, et Eximbanki välismaisele ostjale pakutava garantiiga ja ekspordikrediidikindlustusega hõlmatud riskid on erinevad. Ungari esitatud vastuväited seda väidet ümber ei lükka.

c)

Menetluse algatamist käsitlevas otsuses väideti, et kommertskindlustusepakkujate lisatud avaldus, milles kinnitatakse, et garantii turusegmendis nad ei tegutse, ei ole asjakohane, kuna need asutused ei või seaduse kohaselt garantiid pakkuda. Riigiabi nr N 488/2006 puhul olid need avaldused asjakohased, kuna nimetatud meede oli seotud lühiajalise ekspordikrediidikindlustusega.

d)

Menetluse algatamist käsitlevas otsuses tehti kindlaks, et täiendav meede annaks lisaeelised piiratud ekspordikäibega VKEdele ka siis, kui mõlemat vahendit (garantiid ja kindlustust) ei kasutata samade tehingute puhul. Seda näib tunnistavat ka ungari ametiasutuste väide, mille kohaselt kommertspangad aktsepteerivad tagatisena meelsamini garantiid, st selliste garantiide olemasolu annaks VKEdele täiendavaid eeliseid.

e)

Keskmise tähtajaga või pikaajalist ekspordikrediiti käsitlevad eeskirjad, millele Ungari osutas, põhinevad EÜ asutamislepingu väliskaubandust käsitlevatel sätetel (EÜ asutamislepingu artikkel 132). Nagu Euroopa Ühenduste Kohus kindlaks tegi, ei välista need sätted EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevate sätete kohaldamist. (6) Lisaks sellele on lühiajalist ekspordikrediidi kindlustust käsitleva teatise eesmärk riigiabi põhjustatud konkurentsimoonutuse kõrvaldamine ekspordikrediidikindlustuse selles harus, kus riigi ja eraõiguslikud ekspordikrediidikindlustuse pakkujad teineteisega konkureerivad, st teatis käsitleb ainult kindlustust ja seda saab kohaldada ainult kindlustuse suhtes.

(28)

Ungari ametisutuste märkused kinnitavad menetluse algatamist käsitlevas otsuses avaldatud tõlgendust, mille kohaselt Eximbanki antav garantii erineb oluliselt ekspordikrediidikindlustusest. Seetõttu ei saa meedet hinnata lühiajalist ekspordikrediidi kindlustust käsitleva teatise alusel.

4.2.   Riigiabi olemasolu

(29)

Kuna meedet ei saa lühiajalist ekspordikrediidi kindlustust käsitleva teatise alusel hinnata, tuleb teha kindlaks, kas see on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt. (7)

(30)

Meede kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, kui on täidetud kõik neli järgnevalt nimetatud tingimust:

meede hõlmab riigi vahendite kasutamist;

meede annab abisaajale selektiivsed eelised;

meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubavahetust;

meetmega kaasneb konkurentsimoonutus.

(31)

Tegu on riigimeetmega, kuna see kuulub täielikult riigile, seda rakendab riigi rahastamise abil loodud ekspordikrediidiagentuur, mis teeb riigi poolt seaduses sätestatud tehinguid, ja talle antakse kõnealuse riskitüübiga seoses riigitagatis.

(32)

Garantii eest makstav tasu määratakse kindlaks riskihindamise alusel, mis peaks suurema riskiteguriga kliendi puhul teoreetiliselt tähendama suuremat tasu. Sellega seoses tuleb märkida, et riskihindamise käigus võetakse riigisiseste riskide puhul arvesse mitmeid tegureid, kuid välismaiste riskide puhul toetutakse ühele hindamiskriteeriumile (ostja päritoluriik).

(33)

Ungari ametiasutused väitsid, et garantii eest makstav tasu on kooskõlas rahvusvaheliste ekspordikrediidi kommertskindlustusepakkujate ja garantide poolt kõnealuse riskitüübi puhul võetavate tasudega. Samas ei kinnitanud Ungari (näiteks sõltumatuid andmeid või sõltumatut uurimust kasutades), et riskihindamise põhjal arvutatud tasud on ka tegelikult kooskõlas turutasemega.

(34)

Soodsaks võib hinnata asjaolu, et garantiitasud katavad kava tegevuskulud ja garantiinõuete esitamise korral väljamakstavad summad. Samas ei tõendanud Ungari ametiasutused seda väidet andmetega.

(35)

Lisaks väidavad Ungari ametiasutused, et kõnealuste riskitüüpidega seoses Ungari turul ekspordikrediidikindlustust ei pakuta. Meede annab majandusliku eelise sellest kasu saajatele juba seetõttu, et pakub sellist garantiid, mis turul muidu kättesaadav ei ole.

(36)

Ungari ametiasutused ei edastanud märkusi seoses eelnevalt nimetatud aspektidega. Seetõttu arvab komisjon, et meede annab sellest kasu saajatele majandusliku eelise.

(37)

Meede on selektiivne, kuna seda kohaldatakse vaid piiratud ekspordikäibega VKEde suhtes ja kuna iga-aastane eelarveseadus näeb ette Eximbanki antavate riigitagatisega garantiitehingute väärtuse ülempiiri.

(38)

Meede võib mõjutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna see on vahetult seotud piiratud ekspordikäibega VKEde eksporditehingutega. Ei välistata ka ühendusesisest eksporti.

(39)

Seega on need kaks meedet vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 riigiabi.

4.3.   Meetme kokkusobivus

(40)

Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepinguga ettenähtud erandile. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 määratakse kindlaks automaatsed erandid riigiabi üldisest keelust, kuid on ilmne, et käesoleval juhul ei saa neist ühtegi kohaldada.

(41)

Artikli 87 lõikes 3 nähakse ette neli juhtu, mil riigiabi võib käsitleda ühisturuga kokkusobivana. Artikli 87 lõike 3 punktis a käsitletakse abi majandusarengu edendamiseks mahajäänud piirkondades. Sellega seoses tuleb märkida, et käesoleval juhul ei sätestata garantii andmise tingimusi lähtuvalt selle piirkonna arengutaset silmas pidades, kus eksportijatest VKEd tegutsevad. Lisaks hõlmab meede kogu Ungari territooriumi, samas kui ajavahemikku 2007–2013 käsitleva kehtiva Ungari regionaalabi kaardi (8) kohaselt on vaid osal Ungari territooriumist õigus saada abi vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile a. Meede ei vasta ka aastaid 2007–2013 käsitlevate regionaalabi suuniste (9) muudele tingimustele. Seega ei saa nimetatud erandit käesoleva juhtumi suhtes kohaldada.

(42)

Artikli 87 lõike 3 punktis b on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne liikmesriigi majanduses. Seda sätet kõnealuse meetme suhtes kohaldada ei saa. Samuti ei ole kohaldatav artikli 87 lõike 3 punkt d, mis käsitleb abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

(43)

Artikli 87 lõike 3 punktis c on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon on töötanud välja mitmeid suuniseid ja teatisi, milles täpsustatakse, millisel viisil ta nimetatud sätet kohaldada soovib. Kuna kõnealusel juhul ei ole ükski neist viisidest kohaldatav, tuleb vaadeldava meetme seotust riigiabiga hinnata vahetult artikli 87 lõike 3 punkti c põhjal.

(44)

Tuleb märkida, et piiratud ekspordikäibega VKEde eksporditehingutega seoses on juba olemas üks komisjoni poolt lühiajalisi ekspordikrediidigarantiisid käsitleva teatise alusel heakskiidetud ekspordikindlustuse kava. (10) Komisjon arvab, et Ungari ei suutnud põhjendada piiratud ekspordikäibega VKEde eksporditehinguid toetava täiendava vahendi vajalikkust.

(45)

Lisaks on teada, et komisjon on mõistnud rangelt hukka ühendusesisese kaubanduse puhul antavad eksporditoetused, kuna need mõjutavad vahetult kaupade või teenuste potentsiaalsete müüjate või pakkujate vahelist turukonkurentsi. Kuna selline eksporditoetus on tihedalt ja lahutamatult seotud selle aluseks olevate kaubandustehingutega, avaldab see kaubandustingimustele tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju. Varasemates otsustes (11) on komisjoni ühene seisukoht olnud see, et ühendusesisestele ekspordilepingutele turuhinnast odavamalt antud garantii on käsitletav ühisturuga kokkusobimatu eksporditoetusena. Peale selle võib liikmesriikide ühendusest väljapoole suunatud ekspordile antav toetus mõjutada ka ühendusesisest konkurentsi.

5.   JÄRELDUS

(46)

Eelnevalt esitatud põhjustel leiab komisjon, et meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Kuna meede soodustab majandustegevust ja majanduspiirkondade arengut nii, et see mõjutab ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega, ei ole meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt õigustatud ning ei sobi kokku ühisturuga. Kuna meedet ei ole veel rakendatud, puudub vajadus riigiabi tagastamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Ungari kavatseb anda lühiajalise ekspordikrediidigarantiina piiratud ekspordikäibega VKEdele, on ühisturuga kokkusobimatu.

Seega ei või riigiabi anda.

Artikkel 2

Kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast teavitab Ungari komisjoni otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.

Brüssel, 16. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 234, 6.10.2007, lk 18.

(2)  Idem.

(3)  2004. aasta XXXIV seaduse määratluse kohaselt. Nimetatud määratlus vastab kriteeriumidele komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses, mis käsitleb mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(4)  EÜT C 281, 17.9.1997.

(5)  Nõukogu direktiiv 98/29/EÜ, 7. mai 1998, keskmise tähtajaga või pikaajalise kindlustuskattega tehingute ekspordikrediidikindlustust käsitlevate peamiste sätete ühtlustamise kohta.

(6)  Kohtuasi C-142/87 Belgia vs Komisjon, nn Tubemeuse’i kohtuasjas tehtud otsus (EKL 1990, lk I-959, punkt 32).

(7)  Komisjon märgib, et meede ei kuulu „garantiid käsitleva teatise” (EÜT C 71, 11.3.2000) kohaldamisalasse. Garantiid käsitleva teatise punktis 1.2 on sätestatud, et teatist ei saa kohaldada ekspordikrediidigarantii suhtes. Kuna kõnealuse meetmega antakse garantii eksporditehingute rahastamiseks võetud krediidile, arvab komisjon, et garantiid käsitlev teatis ei ole kohaldatav.

(8)  N 487/06 – komisjoni 13. septembri 2006. aasta kiri, ELT C 256, 24.10.2006, lk 7.

(9)  ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(10)  Riigiabi N 488/06.

(11)  Komisjoni 17. mai 1982. aasta otsus, mis käsitleb Prantsusmaalt Kreekasse suunatud ekspordiga seotud ekspordikrediidi intressitoetusi pärast Kreeka ühinemist Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 159, 10.6.1982, lk 44); komisjoni 27. juuni 1984. aasta otsus, mis käsitleb Prantsuse valitsuse poolt Prantsuse eksportijatele valuutariski tagatisena antud eritoetust seoses ühe Kreeka elektrijaama ehitamise konkursikutsega (EÜT L 230, 28.8.1984, lk 25).


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/32


KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2008,

riigiabi C 56/06 (ex NN 77/06) kohta, mida Austria rakendas Bank Burgenlandi erastamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1625 all)

(ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/719/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkused vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

4. aprillil 2006 saabus komisjonile Ukraina ja Austria investorite konsortsiumi (edaspidi „konsortsium”) kaebus, milles väideti, et Austria on HYPO Bank Burgenland AG (edaspidi „BB”) erastamisel rikkunud riigiabi eeskirju. (2) Eeskätt heideti ette seda, et asjaomane pakkumismenetlus ei olnud õiglane ja läbipaistev, jättes kaebuse esitaja ebasoodsamasse olukorda, mistõttu BB-d ei müüdud kõige parema pakkumise teinud isikule (st kaebuse esitajale), vaid Austria kindlustusseltsile Grazer Wechselseitige Versicherung AG, kes tegi pakkumise koos GW Beteiligungserwerbs- und -verwaltungs-G.m.b.H.-ga (edaspidi koos „GRAWE”).

(2)

Esimest korda paluti Austrialt selgitusi 12. aprillil 2006. 25. aprillil 2006 esitas Austria asjaomase tähtaja pikendamise taotluse, mis 28. aprilli 2006. aasta kirjaga osaliselt rahuldati. Austria esitas oma kirjalikud vastused 15. mail 2006 ja 1. juunil 2006. 27. juunil 2006 toimus kohtumine Austria ametiasutuste esindajatega. Teist korda paluti teavet 17. juuli 2006. aasta kirjaga; vastuse täistekst saabus 18. septembril 2006.

(3)

Vahepeal edastas konsortsium komisjonile lisateavet 21. aprilli 2006. aasta e-kirja ja 2. juuni 2006. aasta kirjaga.

(4)

21. detsembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Austriale oma otsusest algatada eespool nimetatud meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus.

(5)

Komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsus (edaspidi ka „menetluse algatamise otsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuse meetme kohta.

(6)

Komisjon sai huvitatud isikutelt mitu märkust. Ungari huvitatud isik esitas teavet otsusega kehtestatud tähtaja jooksul ja ka pärast seda (põhjust lisamata). 22., 26. ja 27. veebruaril 2007 ning 9. märtsil 2007 esitas ta tähtaegsed märkused. Pärast tähtaja möödumist esitas nimetatud isik veel lisateavet 19. ja 28. märtsil 2007.

(7)

Ka edukaks tunnistatud pakkuja ja väidetav abisaaja GRAWE esitasid oma märkused, mis laekusid komisjonile 9. märtsil 2007 koos tähtaja pikendamise taotlusega. Nimetatud taotlus rahuldati. 19. aprillil 2007 edastas GRAWE lisateavet; märkuste täistekst koos asjaomaste lisadega saadeti komisjonile 26. aprillil 2007. Pärast 8. jaanuaril 2008 toimunud kohtumist komisjoni esindajatega esitas GRAWE 5. veebruaril 2008 lisaselgitusi.

(8)

Austria esitas oma selgitused 1. märtsil 2007 pärast ametliku uurimismenetluse algust ja tähtaja pikendamist.

(9)

Kõik esialgu määratud tähtaja jooksul esitatud (Ungari isiku) märkused ja pärast tähtaja pikendamist esitatud märkused (GRAWE) edastati Austriale selgituste saamiseks. Austria esitas oma selgitused 5. juunil 2007. 8. veebruaril 2008, st menetluse hilisemas staadiumis, edastas komisjon Austriale selgituste saamiseks kõik ülejäänud, asjas tähtsust omavad märkused, mis olid saadud GRAWE-lt ja Ungari isikult pärast tähtaja möödumist.

(10)

Austria, GRAWE ja Ukraina ametiasutuste esindajatega kohtuti mitmel korral. Viimane kohtumine Austria esindajatega korraldati 1. aprillil 2008. 14. detsembril 2007, 23. jaanuaril, 25. veebruaril, 5. märtsil ja 9. aprillil 2008 edastas Austria e-kirjaga lisaselgitusi.

(11)

22. märtsil 2007 teavitas kaebuse esitaja, kes ei olnud pärast ametliku uurimismenetluse algatamist seni oma arvamust avaldanud, komisjoni tema osalusel Austrias toimuva kohtumenetluse viimastest sündmustest (Oberlandesgericht Wien’i 5. veebruari 2007. aasta kohtuotsus ja seejärel Austria Oberster Gerichtshofile esitatud kassatsioonkaebus). Kaebuse esitaja oli asjaomase otsuse Austria kohtutes mitu korda vaidlustanud, ent seni edutult.

II.   MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

1.   Konsortsium (kaebuse esitaja)

(12)

Kaebuse esitajaks on Austria-Ukraina konsortsium, kuhu BB müügi ajal kuulusid Ukraina aktsiaseltsid Ukrpodshipnik ja Ilyich ning Austria äriühingud SLAV AG ja SLAV Finanzbeteiligung GmbH, kusjuures viimane asutati just nimelt BB omandamise eesmärgil. Ukrpodshipnik ja Ilyich on suured Ukraina ettevõtjate kontsernid, kus töötab ligi 100 000 inimest ja mille aasta kogukäive on umbes 4 miljardit USA dollarit. Nad tegutsevad muu hulgas sellistes tööstusharudes nagu terasetööstus, laevaehitus, torujuhtmete ehitus, metallitöötlemine ja elektrijaamad. Peale selle on Ukrpodshipnik esindatud finantsturgudel Commercial Bank ACTIVE BANK Ltd kaudu (edaspidi „Active Bank”), kes tegutseb Ukrainas alates 2002. aastast, omades piiranguteta krediidiasutuse tegevusluba. SLAV AG oli Ukrpodshipniku tütaräriühing, mis asutati 1992. aastal Viinis. Äriühingu aktsiad on noteeritud Viini börsil. Asjaolu, et pärast BB müüki toimunud konsortsiumi ümberkorraldamise käigus sai SLAV AG-st Ukrainas asuvate äriühingute omanik, ei oma käesoleva riigiabi juhtumi uurimise seisukohast tähtsust.

(13)

BB kavandatud omandamisega taotles konsortsium kahte laiahaardelist strateegilist eesmärki. Esiteks soovis Ukraina finantssektoris tegutsev konsortsium laiendada oma äritegevust selles valdkonnas. Teiseks soovis konsortsium, kelle tooteid müüakse kogu maailmas, BB omandamisega tagada endale ligipääsu rahvusvahelistele finantsturgudele, et rahvusvaheliselt veelgi laieneda. Konsortsiumi koostatud BB äriplaan kajastas kirjeldatud strateegilisi eesmärke ning oleks seega muutnud BB senist piirkondlikku suunitlust.

(14)

Konsortsiumi majanduslikku suutlikkust ei seatud kahtluse alla komisjoni käsutuses olevas teabes ega pärast menetluse algatamist huvitatud isikute esitatud märkustes. Uurimise ajal ei laekunud teavet, mis oleks viidanud sellele, et konsortsiumi näol ei ole tegemist soliidse ettevõtjaga. Alles uurimise päris hilises staadiumis juhtisid Austria ametiasutused komisjoni tähelepanu ühele Saksamaa juhtumile, milles Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht (edaspidi „BaFin”, SLV finantsinspektsioon) ei rahuldanud täpsustamata Ukraina kontserni kavandatud kapitaliosaluse omandamise taotlust ühes Saksamaa pangas raha ebaselge päritolu tõttu, kõnealust hinnangut kinnitas Saksamaa esimese astme halduskohus. (4)

2.   GRAWE (abisaaja)

(15)

Ostja GRAWE moodustavad Grazer Wechselseitige Versicherung AG ja GW Beteiligungserwerbs- und verwaltungs-G.m.b.H. GRAWE kontsern on suur ja hästi toimiv finantsteenuseid osutav Austria kontsern. GRAWE tegutseb Austrias kindlustuse, finantsteenuste ja kinnisvara valdkonnas ning on esindatud mitmes Kesk-Euroopa riigis: tema tütarühingud asuvad Sloveenias, Horvaatias, Belgradis, Sarajevos, Banja Lukas, Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias, Ukrainas, Moldova Vabariigis ja Podgoricas. Tütarühingute juhatused asuvad eeskätt nimetatud riikide pealinnades. Grazer Wechselseitige Versicherung AG pakub igat liiki kindlustusteenuseid, ent ka finants- ja liisinguteenuseid. Kontserni juhatus asub Grazis; peale selle asuvad juhatused kõigi liidumaade pealinnades. Kindlustusmakseid laekus 2006. aastal ligi 660 miljonit eurot ning samal ajal kehtis kokku 3,3 miljonit kindlustuslepingut.

(16)

2006. aastal oli Grazer Wechselseitige Versicherung AG-l otsene osalus kahes panganduse ja investeeringutega tegelevas rahandusasutuses. Siinkohal on tegemist 43,43 % osalusega HYPO Group Alpe Adria’s, Alpide ja Aadria mere piirkonna finantskontsernis asukohaga Austrias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Horvaatias, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Liechtensteinis, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Montenegros, Serbias, Sloveenias ja Ukrainas. Hypo Group Alpe Adrial on 6 500 töötajat ja umbes 1,1 miljonit klienti ning tema varade koguväärtus oli 2006. aastal ligikaudu 30 miljardit eurot. 1989. aastal omandas GRAWE sõltumatu panga Capital Bank, mis on viimastel aastatel keskendunud privaatpangandusele ja investeerimispangandusele ning haldab umbes 70 investeerimisfondi.

(17)

GRAWE BB omandamiseks koostatud äriplaan ei näinud ette BB ärimudeli muutmist ega BB integreerimist kontserni pangandustegevusse.

(18)

2007. aastal müüs GRAWE umbes 15 % oma osalusest HYPO Group Alpe Adrias ja teenis märkimisväärse raamatupidamisliku kasumi. BB eelmiste aastate […] (5) miljoni euro suurune kahjum (6) vähendas maksunduslikult GRAWE poolt tasumisele kuuluvat maksusummat, (7) mille ta sai tasaarvestada BB eest tasutud müügihinnaga […] miljoni euro ulatuses. (8)

3.   Hypo Bank Burgenland AG (BB)

(19)

Hypo Bank Burgenland AG oli kuni selle müümiseni Austria õiguse alusel asutatud aktsiaselts asukohaga Austrias Eisenstadtis. Enne BB müüki Austria kindlustuskontsernile GRAWE, st kõnealust riigiabimeedet, ja pärast 2005. aasta märtsis toimunud üldkoosolekut kuulub 100 % BB põhikapitalist Burgenlandi liidumaale. (9) 2005. aastal umbes 3,3 miljardi euro suuruse bilansimahuga BB kontserni tegevus oli regionaalselt piiratud.

(20)

Enne võõrandamist tegutses BB, omades selleks piiranguteta krediidiasutuse tegevusluba, Burgenlandi liidumaal ning Lääne-Ungaris, kus talle kuulus täielikult tütarühing Sopron Bank RT. BB asutati liidumaa hüpoteegipangana ning tema ülesanne oli edendada Burgenlandi liidumaal raha- ja krediidikäivet. Algselt oli BB põhitegevus hüpoteeklaenude andmine ning hüpoteegivõlakirjade ja kohalike omavalitsuste võlakirjade emiteerimine. Müügi toimumise ajal oli BB universaalpank, mis pakkus kõiki panga- ja finantsteenuseid.

(21)

Kuni erastamiseni vastutas BB kohustuste täitmise eest ka riik (nn Ausfallhaftung). (10) Komisjoni ja Austria vahelise kokkuleppe järgi, mille põhjal võeti vastu otsus K(2003) 1329 (lõplik), (11) tuli riigi vastutuse kehtestanud õigusnormid tunnistada kehtetuks 1. aprilliks 2007. Kõigi kohustuste suhtes seisuga 2. aprill 2003 kehtis riigi vastutus kohustuste täitmata jätmise eest põhimõtteliselt kuni asjaomaste kohustuste täitmiseni. Ajavahemikus 2. aprillist 2003 kuni 1. aprillini 2007 kehtis riigi vastutus uute kohustuste eest niivõrd, kuivõrd kohustusi tuli täita kuni 30. septembriks 2017. BB erastamise tõttu lõppes nimetatud üleminekutähtaeg enneaegselt GRAWE-ga sõlmitud müügitehingu lõpetamise päeval, st 12. mail 2006. (12) Alates sellest päevast ei kehti uute kohustuste suhtes riigi vastutus. 31. detsembri 2005. aasta seisuga ulatusid riigi vastutusega hõlmatud kohustused umbes 3,1 miljardi euroni (ilma põhjenduses 44 kirjeldatud täiendavate võlakirjade emissioonita).

(22)

BB maksunduslikult deklareeritud varasemate aastate kahjum ulatus 31. detsembri 2004. aasta seisuga umbes 376,9 miljoni euroni. Austria maksuõiguse järgi võivad ettevõtjad alates 1. jaanuarist 2005 kasumi ja kahjumi tasaarveldada (sama kontserni piires). Lubatud tasaarvelduse ulatus sõltub äriühingu struktuurist.

4.   BB ümberkorraldamine

(23)

7. mai 2004. aasta otsusega (13) (edaspidi „ümberkorraldamiskava otsus”) kiitis komisjon heaks BB-le ümberkorraldamiskava raames antava abi kogusummas 360 miljonit eurot, mis hõlmas kahte meedet: Burgenlandi liidumaa 20. juuni 2000. aasta ülevõetud garantiilepingut BB kasuks (171 miljonit eurot, millele lisandus intressidena 5 %) (14) ja 23. oktoobri 2000. aasta raamlepingut, mille kohaselt Bank Austria loobus BB-lt 189 miljoni euro suuruse võla sissenõudmisest, sõlmides BB-ga asjaomase heastamise lepingu, (15) ning Burgenlandi liidumaa andis BB-le garantii 189 miljoni euro (16) ulatuses.

(24)

Ümberkorraldamiskava otsus nägi ette, et 20. juuni 2000. aasta garantiilepingut ja raamlepingut tuleb tagasiulatuvalt muuta. 20. juuni 2000. aasta garantiilepingut muudeti osas, milles BB kohustus kasutama oma iga-aastast kasumit Burgenlandi liidumaa garantiisumma vähendamiseks. Peale selle võib BB Burgenlandi liidumaa garantiid kasutada kõige varem pärast 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamist. Samas võib Burgenlandi liidumaa otsustada, kas ta tasub BB-le pärast 2010. aasta majandusaasta aruande kinnitamist võlgnetava garantiisumma täies ulatuses või ainult osaliselt. 23. oktoobri 2000. aasta raamkokkulepet muudeti osas, milles BB kohustus kasutama oma iga-aastast kasumit Bank Austria AG ees võetud heastamiskohustuse täitmiseks. Burgenlandi liidumaa täidab Bank Austria AG ees heastamiskohustuse ja tasub garantiilepingu järgi tasumisele kuuluva summa jäägi enne BB erastamist ühekorramaksega.

(25)

Kui BB-d ei oleks erastatud, ei oleks jõustunud muudatused, mis käsitlesid aastakasumi kasutamist garantiisumma vähendamiseks. Kui Burgenlandi liidumaa oleks jäänud BB omanikuks, oleksid mõlemad tagatised jäänud muutmata; garantiisumma oleks vähenenud BB aastakasumi võrra ja BB heastamiskohustust ei oleks muudetud.

(26)

BB erastamine oli komisjoni heakskiidetud ümberkorraldamiskava oluline osa. Burgenlandi liidumaa on arvamusel, et BB erastamine on parim viis panga elujõulisuse tagamiseks pikemas perspektiivis.

(27)

Pärast komisjoni otsust on Burgenlandi liidumaa alates 2003. aastast kahel korral püüdnud BB-d müüa ja erastada, ent edutult. Kolmas katse, mille puhul on tegemist alljärgnevalt kirjeldatava meetmega, algas asjaomase teate avaldamisega ajakirjanduses 18. oktoobril 2005.

5.   BB erastamine

5.1.   Erastamismenetlus

(28)

Komisjon võtab teadmiseks, et BB müügiprotsessis osalenud isikud on müüki erinevalt kirjeldanud, kusjuures komisjon leiab, et BB müügi üksikasjad, nii nagu neid alljärgnevalt kirjeldatakse ning nagu neid kirjeldati menetluse algatamise otsuses ja Austria ja GRAWE märkustes, on üheselt mõistetavad.

(29)

2005. aastal algatas Burgenlandi liidumaa BB erastamiseks kolmandat korda pakkumismenetluse. Rahvusvaheline investeerimispank HSBC Trinkaus & Burkhardt KGaA, asukohaga Düsseldorfis, kes sai koos HSBC plc’ga, asukohaga Londonis (edaspidi koos „HSBC”) ülesande korraldada BB erastamine, avalikustas BB kavandatava võõrandamise Austrias 18. oktoobril 2005 ametlikus väljaandes Amtsblatt zur Wiener Zeitung ning rahvusvaheliselt 19. oktoobril 2005 ajalehe Financial Times Europe ingliskeelses väljaandes, kutsudes huvitatud isikuid üles teatama oma huvist omandada BB aktsiaid.

(30)

Avaldatud teadetele reageeris 24 potentsiaalset pakkujat nii Euroopa Liidust kui ka väljastpoolt seda, ent ametlikult teatasid oma huvist esitada pakkumine vaid 14 pakkujat, kellele edastati ka asjaomane kutse (edaspidi „pakkumiskutse”) osaleda pakkumise järgmises etapis. Nimetatud pakkumiskutses paluti potentsiaalsetel pakkujatel teha 6. detsembriks 2005 panga omandamiseks ligikaudne, mittesiduv pakkumine.

(31)

14 potentsiaalsest pakkujast tegid vaid kolm isikut tähtaegse ligikaudse pakkumise summas 65 miljonit eurot, 100 miljonit eurot ja 140 miljonit eurot (17) ja osalesid pakkumise teises etapis, kus pidi 6. veebruariks 2006 esitama siduva pakkumise. Kõnealuses teises etapis võimaldati teha due diligence analüüs, mille jaoks avati Interneti-põhine andmekogu ajavahemikus 7. jaanuarist kuni 30. jaanuarini 2006 ning korraldati selgitavaid esitlusi ja kohtumisi. Samuti võisid pakkujad kõnealuse analüüsi tegemise ajal esitada küsimusi.

(32)

6. veebruaril 2006 esitasid siduva pakkumise kaks pakkujat, GRAWE ja konsortsium.

(33)

Seejärel peeti mõlema pakkujaga individuaalseid läbirääkimisi siduvate pakkumiste üle. Läbirääkimised lõppesid 4. märtsil 2006.

(34)

5. märtsil 2006 tunnistas Burgenlandi liidumaa edukaks GRAWE pakkumise, kuigi GRAWE pakutud ostuhind (100,3 miljonit eurot) oli märksa väiksem kui konsortsiumi pakutud hind (155 miljonit eurot). Otsuses tugineti HSBC 4. märtsi 2006. aasta kirjalikule soovitusele (edaspidi „soovitus”), mida otsuse tegemise päeval täiendati Burgenlandi liidumaa valitsuskabineti liikmetele jagatud suuliste selgitustega. Burgenlandi liidumaa valitsus kiitis müügitehingu ametlikult heaks 7. märtsil 2006. Müügitehing lõpetati 12. mail 2006.

(35)

Päev enne müügitehingu lõpetamist emiteeris BB võlakirju 700 miljoni euro väärtuses. 2005. aastast pärit esialgses kavas nähti ette võlakirjade emiteerimine enne erastamist vaid 320 miljoni euro väärtuses. Lisandunud võlakirjad olid tagatud liidumaa vastutusega seadusega sätestatud korras. Nimetatud võlakirjadest koguväärtusega 700 miljonit eurot märkis GRAWE tütarühing Capital Bank võlakirju väärtuses 350 miljonit eurot.

5.2.   Pakkumiskutses avaldatud valikukriteeriumid

(36)

Burgenlandi liidumaa valitsus määras 6. septembri 2005. aasta otsusega kindlaks järgmised valikukriteeriumid, mis loetleti ka pakkumiskutses:

a)

ostuhind ja ostuhinna tasumise tagamine;

b)

BB iseseisvuse säilitamine;

c)

BB tegevuse jätkamine selliselt, et liidumaa vastutus ei rakenduks;

d)

vajaduse korral kapitali suurendamine;

e)

tehingu toimumise kindluse tagamine;

f)

tehingu toimumise ajakava.

(37)

Pakkumiskutses viidati muu hulgas sellele, et BB aktsionärid otsustavad antud soovitusele tuginedes oma äranägemise järgi, millistele pakkujatele anda võimalus osaleda müügiprotsessi teises etapis.

5.3.   Garantiiklausel GRAWE-ga sõlmitud lepingus

(38)

GRAWE-ga sõlmitud lepingus on säte, mille kohaselt Burgenlandi liidumaa kinnitab, et ümberkorraldamiskava otsuses käsitletud garantiikokkulepete ega ostumüügilepingu puhul ei ole rikutud riigiabiõiguse sätteid. Kõnealusele kinnitusele lisandub lepingusäte, mille kohaselt on ostjal (GRAWE) õigus nõuda Burgenlandi liidumaalt nende summade hüvitamist, mille tagastamist võib komisjon nõuda negatiivse otsuse tegemisel. Kui riigiabi eeskirjade kohaselt ei ole ostuhinda võimalik sel viisil muuta, võib ostja kõnealusele sättele tuginedes lepingust taganeda.

5.4.   HSBC soovitus

(39)

Soovituses võrreldi GRAWE pakkumist konsortsiumi omaga lähtuvalt eespool loetletud valikukriteeriumidest ning jõuti järeldusele, et ostuhinna põhjal tuleks otsustada konsortsiumi kasuks. Ent võttes aluseks muid kriteeriume (ostuhinna tasumise tagamine, BB tegevuse jätkamine selliselt, et liidumaa vastutus ei rakenduks, kapitali suurendamine ja tehingu toimumise kindluse tagamine) soovitas HSBC müüa BB GRAWE-le (vt selle kohta menetluse algatamise otsuse põhjendused 27–29).

III.   EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE OTSUS

(40)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt põhines eeskätt järgmisel.

(41)

Tuginedes XXIII konkurentsipoliitika aruandes (18) kinnistatud põhimõtetele, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha, et müügi puhul ei olnud tegemist riigiabiga, seda eelkõige seetõttu, et Burgenlandi liidumaa ei tunnistanud edukaks BB ostupakkumiseks konsortsiumi pakkumist, mis oli märksa suurem. Peale selle esines kaebuse esitaja ja Austria esitatud pakkumismenetluse kirjelduses teatavaid erinevusi.

(42)

Komisjon kahtles selles, kas pakkumismenetlust võib tõepoolest pidada läbipaistvaks, tingimustega mitteseotuks ja mittediskrimineerivaks. Eeskätt kahtles komisjon selles, kas pakkumismenetluses oli tagatud pakkujate võrdne kohtlemine ning kas turutingimustes tegutsev müüja oleks samamoodi kui HSBC kehtestanud pakkumiskutses loetletud müügitingimused.

(43)

Peale selle oli komisjonil kahtlusi lõpliku valiku läbipaistvuses, sest miski ei viidanud sellele, et üksikuid kriteeriume oleks kaalutud. Peale selle ei olnud kriteeriumide loetelus kriteeriumi „BB refinantseerimine pärast selle müüki Burgenlandi liidumaa poolt”, millele pöörati läbirääkimiste käigus erakordselt suurt tähelepanu (vt selle kohta menetluse algatamise otsuse põhjendused 65–69).

(44)

Samuti ei saanud komisjon järgmistel põhjustel välistada, et GRAWE-le oli antud majanduslik eelis:

a)

Pakutud hindade erinevus viitas asjaolule, et BB-d ei müüdud GRAWE-le turuhinnaga.

b)

Liidumaa vastutusega tagatud võlakirjade täiendavat emiteerimist 380 miljoni euro väärtuses ei olnud potentsiaalsetele ostjatele esitatud äriplaanis ette nähtud ning tõenäoliselt ei pakutud seda võimalust konsortsiumile.

c)

Ei olnud kindel, kas oleks tehtud suuremaid pakkumisi või kas ka mõni teine konkurent oleks müügiprotsessis osalenud, kui ei oleks seatud eespool kirjeldatud tingimusi.

(45)

Komisjon viitas ka asjaolule, et pakkumiste majanduslikku väärtust võis mõjutada ka varasemate aastate kahjum. Kaheldavaks pidas komisjon ka GRAWE-ga sõlmitud lepingus sätestatud kinnitusi.

(46)

Seoses 20. juuni 2000. aasta garantiilepingus sätestatud ennetähtaegse makse hüvitisega, kahtles komisjon, kas Austria on täitnud ümberkorraldamiskava otsusest tulenevaid kohustusi täies ulatuses.

IV.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(47)

Komisjon sai märkusi väidetavalt abisaajalt GRAWElt ja ühelt Ungari isikult. (19) GRAWE märkused kinnitavad ja täiendavad Austria argumente ning neid käsitletakse koos.

(48)

Ungari huvitatud isik saatis arvukalt dokumente väidetava varasema pettusejuhtumi kohta, mis on seotud peamiselt BB tegevusega Ungaris, kus tegutseb BB tütarühing Sopran Bank RT. Ungari isiku sõnul saab pettuse salajas hoida vaid siis, kui BB müüakse Austria pakkujale. Esitati ka hulgaliselt dokumente eeskätt mitme Ungaris asuva BB-ga seotud tütarühingu kohta (nt äriregistri väljavõte, asjaomaste äriühingute põhikirjad, iga-aastaste üldkoosolekute protokollid ja muud andmed äriühingute tegevuse kohta, kusjuures dokumendid pärinesid märksa varasemast ajast kui BB müük). Kuna komisjon leidis, et kõnealuste dokumentide ja komisjoni poolt riigiabi eeskirjade alusel kontrollitava erastamismenetluse vahel puudub otsene seos, jäeti nimetatud dokumendid tähelepanuta.

V.   AUSTRIA JA GRAWE MÄRKUSED

(49)

Austria täiendas juba enne menetluse algatamise otsust esitatud argumente uue teabega. GRAWE toetab üldjoontes Austria argumente.

1.   Lubatavus

(50)

Menetlusõiguslikult jääb Austria oma seisukoha juurde, et komisjon ei tohiks esitatud kaebust kontrollida, kuna konsortsium, mis praeguseni ei tegutse Euroopa siseturul, mistõttu ei ole tegemist ka konkurendiga, ei ole huvitatud pool nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 [praegu artikkel 88] kohaldamiseks) (20) artikli 1 punkti h tähenduses. Igasugune väidetav diskrimineerimine on asutamisvabaduse ja kapitali liikumise vabadusega seonduv küsimus; Euroopa pangandusturule sisenemist ei saa taotleda riigiabi menetluse kaudu. Peale selle peaks komisjon arvesse võtma asjaolu, et konsortsium jäi pärast komisjoni menetluse algatamise otsust passiivseks ning on avalikult teatanud, et ei ole panga omandamisest enam huvitatud.

(51)

Komisjon ületaks käesoleva juhtumi uurimisega diskretsiooniõiguse piire. Austria rõhutas, et Austria kohtud on juhtumi riigiabialaste õigusaktide seisukohast hoolikalt läbi töötanud, tunnistajad on üle kuulatud ning faktilisi asjaolusid on igakülgselt kontrollitud, misjärel kohus on jõudnud järeldusele, et pakkumismenetlus oli avatud, õiglane ja läbipaistev. Komisjon oleks pidanud ametliku uurimismenetluse algatamise asemel ühinema selle seisukohaga.

2.   Pakkumismenetluse üldised aspektid ja menetluse tulemus

(52)

Austria rõhutab, et menetlus oli avatud, õiglane ja läbipaistev. Sama kinnitasid juhtumiga tegelenud Austria kohtud. Lõplikku otsust ei tehtud enne 4. märtsi 2006. Kõigil pakkujatel olid ühesugused võimalused due diligence analüüsi jaoks vajaliku teabe hankimiseks, kuigi pakkujad kasutasid seda võimalust erinevalt.

(53)

Kuigi konsortsiumi suhtes oldi algusest peale kahtleval seisukohal, lubati konsortsiumil õigustatult osaleda võimalikult pikalt pakkumismenetluses, selle asemel, et ta esialgse pakkumise alusel menetlusest välistada. Turumajanduse tingimustes tegutsev müüja oleks toiminud samamoodi, tugevdades sel viisil pakkujatevahelist konkurentsi, et saada võimalikult kõrget ostuhinda. Austria tugines ka läbirääkimistel konsortsiumi väljendatud kavatsusele kaasata tugev finantspartner. Selline partner oleks võinud olukorda oluliselt muuta.

(54)

GRAWE on selgitanud, et Burgenlandi liidumaa ega Austria finantsinspektsioon (Finanzmarktaufsicht, edaspidi „FMA”) ei ole teda kunagi eelistanud.

(55)

Austria väitel võttis HSBC soovitus erastamisprotsessi kokku ning asjaomane otsus ei põhinenud ainuüksi soovitusel. Soovituses anti vaid lühiülevaade menetlusest ning esitatud pakkumistest. Tulemusi selgitati otsusetegijatele lähemalt suuliselt. Kõnealust teavet on Austria täiendanud HSBC aruandega Burgenlandi liidumaale, mis aitas ette valmistada komisjoni 12. aprilli 2006. aasta esimesele teabenõudele saadetud vastust ning milles selgitati tulemusi lähemalt. Soovitust ei saa Austria sõnul käsitada panga väärtuse kohta koostatud eksperdiarvamusena, mida Euroopa õiguses ka ei nõuta. 5. märtsi 2006. aasta otsus põhines eelkõige varasemate erastamiskatsete käigus saadud kogemustel ning HSBC soovitusel ja HSBC esindajate suulistel hinnangutel ja konfidentsiaalsetel selgitustel.

(56)

Nii Austria kui GRAWE märkustes käsitletakse mitmel korral kahe kõnealuse pakkuja pakkumiste võrreldavuse küsimust.

(57)

20. juuni 2000. aasta garantiilepingus sätestatud ennetähtaegse makse hüvitisega seoses on Austria viidanud asjaolule, et komisjon on kahe viimase pakkuja pakkumises ette nähtud kokkuleppeid tõlgendanud vääralt. Kõnealune hüvitis on tingitud asjaolust, et Burgenlandi liidumaa teeb garantiilepingu raames maksed mitu aastat kokkulepitust varem. (21) Sellegipoolest ei ole tegemist ostuhinna komponendiga, nagu komisjon on ilmselt oletanud. Samuti ei muuda kirjeldatud leping küsitavaks varasemat BB ümberkorraldamiskava otsust, vaid on aidanud vähendada komisjoni varem heaks kiidetud riigiabi osakaalu.

(58)

GRAWE ja konsortsiumiga läbiräägitud müügilepingutes ette nähtud kinnituste ja garantii kehtivuse tähtaegadega seoses märgib Austria, et tegemist on iga pakkujaga individuaalselt peetud läbirääkimiste tulemusega. Erinevad kokkulepped vastutuse piiride, omavastutuse ja garantii kehtivuse tähtaegade küsimuses (konsortsiumi puhul kaks aastat ja GRAWE puhul kolm aastat) ei tähenda pakkujate erinevat kohtlemist.

(59)

Ainult konsortsiumiga kavandatud lepingu kavandis olevat liidumaa vastutuse hüvitamiseks ette nähtud iga-aastane 100 000 euro suurune tasu, mida 2017. aastani oleks tulnud maksta Burgenlandi liidumaale. GRAWE-ga sõlmitud lepingus sellist tasu ei sätestatud, kuna Austria sõnul sisaldus see juba GRAWE hinnapakkumises.

(60)

Uute võlakirjade emiteerimise kohta märkis Austria, et järelevalvenõukogu otsusel emiteerida võlakirju 380 miljoni euro väärtuses lisaks varasemale BB äriplaani kohaselt 2005. aasta septembris tehtud otsusele emiteerida võlakirju 320 miljoni euro väärtuses ei olnud seost eelseisva erastamisprotsessi ning BB tulevaste omanikega. Burgenlandi liidumaa asus seisukohale, et täiendavate võlakirjade emiteerimine ei oma BB müügi seisukohast tähtsust ning seetõttu seda pakkumiskutses ei mainitud. Samas teavitati mõlemat pakkujat kõnealuste võlakirjade emiteerimisest due diligence analüüsi tegemise käigus ning emiteerimine oleks toimunud ostjast olenemata. Kõnealust asjaolu pidas lepingu kavandis silmas siiski ainult GRAWE. Austria rõhutas, et võlakirju emiteeriti täiendavalt 380 miljoni euro väärtuses, et võimalikult ära kasutada liidumaa vastutuse tõttu pakutavaid soodsaid refinantseerimise võimalusi. Sellele asjaolule viidati konsortsiumiga peetud läbirääkimistel mitmel korral. Kui BB oleks müüdud konsortsiumile, oleks konsortsium saanud parematest refinantseerimise võimalustest märksa enam kasu kui GRAWE. Austria selgitas, et BB refinantseerimise kulud oleksid konsortsiumile müügi korral olnud suuremad, kuna konsortsiumil puudus erinevalt GRAWE-st reiting ning kuna selle põhitegevuskoht asub Ukrainas, mistõttu BB refinantseerimise tingimused oleksid kujunenud hüpoteetilise reitingu „BB” või „B” alusel, kui sedagi.

(61)

Seoses GRAWE-ga sõlmitud erikokkuleppega anda Burgenlandi liidumaale enne müügitehingu lõpetamise päeva üle neli BB kinnisvarafirmat bilansilise väärtusega 25 miljonit eurot viitab Austria asjaolule, et BB-d kontrollinud majandusaudiitorite ühing on 31. detsembri 2005. aasta seisuga kinnitanud, et vara turuväärtus vastab selle bilansilisele väärtusele, mistõttu vara üleandmine mõjutab vaid likviidsust. Seetõttu ei olnud likviidsusele avalduvat mõju vaja arvesse võtta kõnealuse kahe pakkumise võrdlemisel.

(62)

Lepingu sõlmimise päeval usaldusisiku kontole Activa Bank’is, mille registreeritud asukoht on Ukrainas, 15 miljoni euro suuruse osamakse tasumise ettepaneku tegi konsortsium. GRAWE pidi ostuhinna kogusumma üle kandma müügitehingu lõpetamise päeval.

(63)

Austria leiab, et kõnealune säte, mis sisaldus ka konsortsiumiga sõlmida kavandatud müügilepingu kavandis, (22) on sarnaste tehingute korral sõlmitavates müügilepingutes lepingutingimuste ja hinna osana tavaline ning kooskõlas riigiabi eeskirjadega. See on BB ostja õigustatud huvi, kuna ostja, kes ei ole nõus pakkuma suuremat hinda, võib leida ennast olukorras, kus ta on riigiabi otsuse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa tõttu sunnitud maksma kõrgemat hinda. Peale selle peaks komisjon arvestama, et kõnealune säte annab ostjale õiguse lepingust taganeda, kui peaks selguma, et säte on vastuolu tõttu riigiabialaste õigusaktidega tühine.

(64)

GRAWE on arvamusel, et komisjoni kahtlused ei oma asjas seni tähtsust, kuni ei ole tehtud tagasimaksmise otsust. GRAWE rõhutas, et pakkumismenetluses on üsnagi piiratud pakkuja võimalused takistada avalik-õigusliku võõrandaja tegevust, mis võib olla vastuolus riigiabialaste õigusaktidega. Kõnealune säte sunnib GRAWE sõnul riiki veelgi enam tähelepanu pöörama riigiabi eeskirjade järgimisele, mis on omakorda komisjoni huvides.

3.   GRAWE tasutud ostuhinna vastavus turutingimustele

(65)

Austria sõnul tõendab pakkumismenetluse avatust ja läbipaistvust, mis võimaldas müüa panga turuhinnaga, asjaolu, et esialgse pakkumise esitasid kolm pakkujat, kusjuures GRAWE tegi paremuselt teise pakkumise. Sellest võib järeldada, et GRAWE pakutud hind ei olnud madalam BB turuväärtusest.

(66)

Siinkohal viitab Austria teisele BB erastamise katsele. Kõik neli pakkumist jäid toona vahemikku 85 miljonit eurot kuni 93 miljonit eurot, mistõttu GRAWE tasutud 100,3 miljoni euro suurust ostuhinda võib käsitada turuhinnana.

(67)

Riigiabi eeskirjad ei kohustanud Austriat korraldama panga võõrandamiseks avatud pakkumismenetlust; Austria oleks selle asemel võinud piirduda eksperdiarvamuse tellimisega. Kui ostuhind vastab enne müüki tellitud eksperdiarvamusele, ei ole tegemist riigiabiga. Kõnealusega seoses on komisjon jätnud tähelepanuta, et Austria on uurimise varajases staadiumis tellinud mitu eksperdiarvamust, mis kinnitasid Austria seisukohta, et GRAWE tasutud ostuhind oli turuhind.

(68)

Austria ja GRAWE on oma seisukoha toetuseks esitanud järgmised eksperdiarvamused ja dokumendid:

a)

HSBC esialgne hinnang BB-le: nimetatud eksperdiarvamuses jõutakse järeldusele, et BB erastamisväärtus jääb müügi korral hea maksevõimega ostjale olenevalt maksunduslikus mõttes varasemate aastate kahjumi hindamisest vahemikku 50 miljonit eurot kuni 70 miljonit eurot. Omakapitali suurus oleks sel juhul 33,4 miljonit eurot. (23)

b)

BB erastamise ettevalmistamise ajal Burgenlandi liidumaa poolt kõigi aktsiate omandamiseks gmc-unitreu Wirtschaftsprüfungs- und Steuerberatungs GmbH hinnanguliselt määratud BB stand-alone-väärtus: nimetatud eksperdiarvamuses, mis põhines samadel arvandmetel nagu HSBC hinnang, leiti, et BB väärtus jäi 30. juuni 2004. aasta seisuga vahemikku 44,4 miljonit eurot ja 53,9 miljonit eurot. (24)

c)

konsortsiumi koostatud hinnang, mille kohaselt BB varade stand-alone-väärtus oli 50 miljonit eurot kuni 75 miljonit eurot.

(69)

Austria märkis veel, et pakkujad olid pakkumismenetluse tingimusi arvesse võtnud pakutud hinna puhul, mistõttu mõlemad hinnapakkumised ületasid tegelikku turuväärtust.

(70)

Austria tegi ettepaneku tellida veel ühe sõltumatu eksperdi arvamus, et tõendada ostuhinna vastavust turuhinnale.

4.   Liidumaa vastutuse olulisus BB müügi korral

(71)

Austria on uurimismenetluses mitmel korral rõhutanud liidumaa vastutuse olulisust ja sellega kaasnevat Burgenlandi liidumaa finantshuvi BB müügi vastu ning GRAWE on tema märkusi toetanud. Kriteerium „BB tegevuse jätkamine selliselt, et liidumaa vastutus ei rakenduks” on üks Austria poolt pakkumismenetluses avalikult teatavaks tehtud tingimus, mistõttu see oli kõigile huvitatud isikutele teada. Siinkohal esitavad Austria ja GRAWE eeskätt järgmised argumendid.

(72)

Liidumaa vastutuse võib sätestada seadus. Kuna BB on eraõiguslik aktsiaselts ning vastutus panga täitmata kohustuste eest on eraõiguse instituut (ABGB § 1356), reguleerib Burgenlandi liidumaa vastutuse tekkimise tingimusi ja vastutuse ulatust eraõigus; riik ei ole siinkohal Bank Burgenlandi omanikuna tegutsenud kui avaliku võimu teostaja. Kui komisjon ei nõustu selle argumendiga, jätab ta tähelepanuta Austrias toimiva võimude lahususe: kõnealuse vastutuse on sätestanud seadusandja, samal ajal kui BB otsustas müüa täidesaatev võim, st Burgenlandi liidumaa. Burgenlandi liidumaad võib suhetes BB-ga võrrelda emaühinguga, kes käendab tütarühingu tegevust. Tütarühingu müügi korral võetaks sellist vastutust arvesse nagu igasugust muud bilansivälist riski. Argumendi toetuseks viitab Austria kõrgeima kohtu (Oberster Gerichtshof) 4. aprilli 2006. aasta kohtuotsusele. (25)

(73)

Peale selle on komisjon ja Austria jõudnud kokkuleppele riigi vastutuse kui olemasoleva abi lõpetamises pärast üleminekutähtaega. Kuni selle kehtetuks tunnistamiseni on kõnealune vastutus „seadustatud”, mistõttu Burgenlandi liidumaa võis seda arvesse võtta ka BB müügi puhul. Burgenlandi liidumaa ei võtnud asjaomast vastutust erastamisprotsessile mõeldes ja Austrial ei olnud õiguslikult võimalik enne BB müüki kõnealusest vastutusest vabaneda. Kui kirjeldatud asjaoludel ei tohi vastutusega kaasnevat riski arvesse võtta, takistaks komisjon sisuliselt Austriat BB-d erastamast. See oleks vastuolus komisjoni varasema otsusega Austriale pandud kohustusega BB erastada ning piiraks lubamatult liikmesriikide õigust nende omandis olevat vara erastada.

(74)

Komisjoni varasemad otsused ja ühenduse kohtute praktika toetavad Austria seisukohta. Nii on eeskätt komisjon möönnud, et erastamisel võib arvesse võtta kohustusi ja bilansis kajastamata riske. (26) Gröditzer Stahlwerke kohtuotsuses tunnistas ka Euroopa Ühenduste Kohus kaudselt, et arvesse võib võtta riigi garantiid, mis omab tähtsust ettevõtte likvideerimisel. (27) Liidumaa vastutuse kui olemasoleva abi tunnustamine on seega oluline.

(75)

Liidumaa vastutuse rakendumise risk sõltub panga tuleviku riskiprofiilist ning seega uue omaniku riskiprofiilist. Riskid, mis kaasnenuks BB omandamisega konsortsiumi poolt, ei oleks Burgenlandi liidumaa jaoks olnud vastuvõetavad. Seda hinnangut ei mõjuta kuidagi asjaolu, et BB jääb ka edaspidi FMA järelevalve alla, kuna FMA tegutseb ex post.

(76)

Austria edastas komisjonile arvutused vastutusega tagatud summade kohta ning likvideerimisstsenaariumi viitega, et arvutusteks kasutati meetodit, mida tutvustati komisjonile ümberkorraldamiskava otsusega lõppenud menetluses.

(77)

GRAWE väitis omakorda, et käesoleval juhul ei ole likvideerimisstsenaariumile tuginemine asjakohane, kuna Burgenlandi liidumaa ei otsusta mitte BB likvideerimise üle, vaid pidi välja valima sobiva ostja. Likvideerimisstsenaarium on mõeldud kasutamiseks teistel asjaoludel (ümberkorraldamisel antud riigiabi üle otsustamine). Pealegi ei saaks Burgenlandi liidumaa vastutuse rakendumisel nõuda kõigi varade müümist, kuna kõik võlausaldajad võivad oma nõuetega pöörduda otse liidumaa poole.

(78)

Austria arvates on kõnealune aspekt seotud kriteeriumiga „BB tegevuse jätkamine selliselt, et liidumaa vastutus ei rakenduks”. Austria jääb oma seisukoha juurde, et pärast seda, kui oleks teatavaks saanud BB müük konsortsiumile, oleks refinantseerimise vajadus kasvanud ning panga likviidsus märkimisväärselt vähenenud, mistõttu liidumaa vastutus oleks võinud rakenduda. Samas oli BB likviidsus pärast selle müüki olnud otsustuse oluliseks teguriks. Ka konsortsium ei välistanud hoiuste väljavõtmist ja pankadevaheliste krediidiliinide lõpetamist, hinnates samas riski suurust märksa väiksemaks kui Austria. Kui konsortsium lähtus likviidsete vahendite vähenemisest kõige rohkem suurusjärgus 500 miljonit eurot, esitas Austria arvutused, mille kohaselt netokapital kahanevat parimal juhul umbes 750 miljoni euro võrra ja halvimal juhul 1,25 miljardi euro võrra. Konsortsium oleks pidanud tõendama, et ta suudab tagada panga refinantseerimise, ent seda konsortsium ei teinud, esitades üksnes eri pankade mittesiduvad kavatsuste protokollid.

(79)

Veel rõhutab Austria, et tema kahtlused oleksid kõnealuses küsimuses olnud märksa väiksemad, kui konsortsium oleks kaasanud tugeva finantspartneri, nagu väideti läbirääkimistel.

5.   Müügitehingu heakskiitmine FMA poolt

(80)

Austria väitel saab FMA BWG § 20 järgi teha ostja sobivustesti alles pärast seda, kui läbirääkimiste pooled on sõlminud siduva müügilepingu. Kui FMA peaks hüpoteetiliselt hindama rohkem kui ühte potentsiaalset ostjat, ületaks ta oma pädevust. Samal põhjusel ei saa FMA anda tagantjärele hinnangut, nagu seda nõudis komisjon menetluse algatamise otsuses. Nii konsortsium kui GRAWE esitasid enne müügitehingu toimumist FMA-le kirjaliku taotluse tehingu lubamiseks, misjärel FMA keeldus esitatud dokumente kontrollimast. (28) FMA olevat kohustatud kontrollima iga müügitehingut erapooletult.

(81)

Austria selgitas, et ta püüdis sellegipoolest saada arvamust mõlema ülejäänud pakkuja kohta. FMA olevat andnud mõista, et temale niigi hästi teada GRAWE hindamiseks kulub vaid mõni nädal. Seevastu konsortsiumi hindamisel pidanuks osalema ka Euroopa Liidu välised ametiasutused, mistõttu hindamine võtaks tõenäoliselt kauem aega kui kolm kuud. Samas kohustab seadus FMAd tegema tehingut keelava otsuse kolme kuu jooksul, vastasel korral peetakse seda tehingu heakskiitmiseks. Seetõttu oleks FMA pidanud ajutiselt keelama panga võimaliku müügi konsortsiumile. Seejärel oleks FMA saanud konsortsiumi esitatud BB omandamise kava edasi uurida ning hiljem vajadusel esialgse keelava otsuse tühistada. Võib oletada, et kogu menetlus kestnuks kuni aasta. FMA sõnul oleks menetluse tulemus olnud „täielikult lahtine”.

(82)

Austria rõhutas, et kirjeldatud asjaoludel oleks Burgenlandi liidumaa pidanud ise hindama, kas FMA-lt võib oodata BB müügi lubamist. Sealjuures olevat Austria lähtunud sellest, et FMA ei oleks müügitehingut konsortsiumiga kindlasti heaks kiitnud. Olulisemaid kaalutlusi, millele Burgenlandi liidumaa sellise prognoosi tegemisel tugines, selgitatakse allpool.

(83)

Juba 1994. aastal taotles SLAV International Bank AG Austrias krediidiasutuse tegevusluba; taotlust ei rahuldatud 17. novembri 1997. aasta otsusega. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendati muu hulgas sellega, et toonane omanik, Ukraina fond, ei rakendanud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS). Lisaks ei olnud kontserni tegevusalaks pangandus, peale ühe erandi, milleks oli kontserni üsna väike liige – Ukrainas tegutsev Active Bank Ltd. Ühelgi konsortsiumi liikmel ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuri reitingut. Seevastu GRAWE näol saaks Bank Burgenland panganduses ja kapitaliturgudel kogenud partneri, kelle reiting on „A” ning keda FMA hästi tunneb.

(84)

Austria viitas veel kahel esimesel ebaõnnestunud erastamiskatsel saadud kogemustele. Nimelt osales teises võõrandamisvoorus, mis lõppes 2005. aasta augustis tulemusteta, Leedus registreeritud pank, mille omanik asus Venemaal ning mille puhul oli Austrial põhjendatult alust arvata, et FMA ei kiidaks müügitehingut heaks.

(85)

Austria osutas ka sellele, et otsuse tegemine oleks nõudnud märksa enam aega, kuna FMA ja Ukraina Pank ei ole sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumit, millele koostöö ja teabevahetus peaks tuginema.

(86)

Selleks et säilitada oma head mainet on GRAWE huvides sekkuda, kui BB peaks raskustesse sattuma. Sama ei kehti konsortsiumi kohta. Lisaks rõhutas Austria, et BB ei saaks kunagi GRAWE A-reitinguga võrreldavat reitingut, kui tema omanikeks on Ukrainas asuvad ettevõtjad, vaid lähtudes põhimõttest, et ettevõtja reiting ei saa olla parem kui tema asukohamaa reiting, oleks see pigem „BB” või „B”.

6.   Muud Burgenlandi liidumaa prognoosi mõjutanud tegurid

(87)

Lisaks esitas Austria HSBC aruande, milles leidis kinnitust liidumaa arutluskäik FMA poolt müügitehingu heakskiitmise tõenäosuse kohta ning liidumaa vastutuse rakendumise tõenäosuse kohta, kui pank otsustatakse müüa GRAWE-le. Panga müümisega GRAWE-le kaasnevad märksa väiksemad riskid kaaluvad hinnapakkumiste erinevuse üles.

(88)

Kahtlusi tekitas ka konsortsiumi pakutud äriplaan. See esitati alles uurimise üsna hilises staadiumis (27. veebruaril 2006) ning see nägi ette Ukrainas registreeritud Active Bank Ltd integreerimise. Konsortsium seadis Active Bank’i integreerimise suisa Bank Burgenlandi omandamise tingimuseks. Äriplaan sisaldas Burgenlandi liidumaa arvates mitmeid tegureid, mis oleksid ohustanud BB püsimajäämist.

(89)

Seetõttu tuleb eeskätt viidata asjaolule, et vaid väga väike osa konsortsiumi lubatud lisakapitalist oli ette nähtud BB piirkondliku pangandustegevuse tugevdamiseks (17 miljonit eurot 85 miljoni euro suurusest kogusummast); ülejäänud summad olid mõeldud Ukrainas tegutsevale pangale Active Bank. Äriplaani järgi pidi põhitegevus asuma Ukrainas, mitte Burgenlandi liidumaal, mis tähendanuks ka valuutariske.

(90)

Samuti ei õnnestunud Burgenlandi liidumaal kindlaks teha, kuidas konsortsium kujutas ette Austria arvates ülehinnatud Active Bank’i integreerimist. Burgenlandi liidumaa lähtus ettevaatlikkuse põhimõttele tuginedes BB jaoks pessimistlikust stsenaariumist, mille kohaselt oleksid Active Bank’i halvad tulemused ohustanud märkimisväärselt BB-d ning võinuks tingida BB maksejõuetuse.

(91)

Sellise äriplaani alusel ei oleks Burgenlandi liidumaa BB-d müünud, isegi kui konsortsium oleks olnud ainus pakkuja. (29)

(92)

Austriat tegi murelikuks ka asjaolu, et FMA vajanuks BB konsortsiumile võõrandamise korral kontrollimiseks märksa enam aega. Ümberkorraldamiskava otsuses nõutakse BB kiiret erastamist. Peale selle kehtis GRAWE hinnapakkumine ainult kuni 31. märtsini 2006. Burgenlandi liidumaa oleks riskinud sellega, et kui FMA ei oleks konsortsiumiga tehtavat tehingut heaks kiitnud, ei oleks BB-le üldse ostjat olnud.

(93)

5. märtsil 2008 viitas Austria Saksamaa kohtu otsusele, mis kinnitas BaFin’i otsust, millega keelati teatava Saksamaa panga aktsiate müük Ukraina kontsernile. Austria ei väitnud, et nimetatud juhtumi menetlusosaliseks olnud Ukraina kontserni puhul oleks tegemist olnud konsortsiumiga, leides kõnealusest otsusest, mis valmis BaFin’is 13 kuuga, ometi kinnitust oma prognoosile.

(94)

Austria leiab, et kiire võõrandamise küsimus on tihedalt seotud tehingult nõutava kindluse tagamisega. Kolmanda erastamisvooru nurjumine võinuks panka ohustada ning seejärel isegi tingida BB maksejõuetuse, misjärel oleks rakendunud liidumaa vastutus.

7.   Muud riskide hindamise meetodid, mida esitasid Austria ja GRAWE

(95)

Austria on üksikasjalikult selgitanud HSBC soovitust, milles lähtutakse üldiselt tagatud kohustustest. Isegi kui see tõenäosus, et BB müügi korral konsortsiumile rakendub liidumaa vastutus, peaks mõõdukalt suurenema, kaalub see üles mõlema hinnapakkumise vahe, mistõttu otsus kaldub GRAWE kasuks.

(96)

GRAWE esitas lisaks eksperdiarvamuse, mida Austria toetab ning milles kasutatakse vastutuse kui müügioptsiooni hindamise mudelit, et selgitada ja põhjendada BB müüki GRAWE-le. Kõnealuses eksperdiarvamuses jõutakse järeldusele, et varade volatiilsuse minimaalsel suurenemisel 1,83 % võrra BB konsortsiumile võõrandamise korral suureneks sellest tulenev vastutusrisk Burgenlandi liidumaale oluliselt, mistõttu otsus müüa BB GRAWE-le on põhjendatud.

(97)

Menetluse üsna hilises staadiumis esitas Austria 22. veebruaril 2008. aastal analüüsi selle kohta, kuidas kapitaliturud asjaomast riigi vastutust „hindavad”. 9. aprillil 2008. aastal edastati Morgan Stanley koostatud üksikasjalik selgitus kõnealuses analüüsis kasutatud meetodi kohta. Analüüsis lähtutakse eeldusest, et Burgenlandi liidumaa võiks vastutusriski kapitaliturgudel maandada krediidiriski ülekandetehinguga. Austria väidab, et ka nimetatud analüüsi tulemused kinnitavad Burgenlandi liidumaa müügiotsuse õigsust. Austria on kirjeldatud riskimaandamise abinõu maksumuseks hinnanud 51,3 miljonit eurot kuni 64,1 miljonit eurot (BB võõrandamisel GRAWE-le) ja 521,6 miljonit eurot (BB müügi korral konsortsiumile). Morgan Stanley hinnangul on summa küll väiksem (354 miljonit eurot 12. mai 2006 seisuga), ent sellegipoolest kinnitab see tulemust, milleni Austria on jõudnud.

8.   Abi kokkusobivus ühisturuga

(98)

Austria ei avaldanud oma arvamust abi kokkusobivuse kohta ühisturuga.

(99)

GRAWE väidab, et kui meedet peaks käsitatama riigiabina, siis tuleb seda pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. BB erastamine on tihedalt seotud varasema ümberkorraldamiskava otsusega, mille kohaselt peab BB jätkama tegevust Burgenlandi liidumaa piirkondliku pangana. Konsortsiumi äriplaanist ilmneb, et konsortsium ei ole omanikuna sellist arenguteed ette näinud. See ohustaks veelgi ümberkorraldamiskava otsuse nõuetekohast elluviimist.

VI.   ÕIGUSLIK HINNANG ABI KOHTA

1.   Lubatavus

(100)

Kõigepealt meenutab komisjon, et vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõikele 1 peab komisjon kontrollima väidetava õigusvastase abi kohta edastatud teavet selle päritolust olenemata. Seega viitab Austria kaalutlusõigusele, mida komisjonil tegelikkuses ei ole, sest komisjonile on õigusaktiga pandud kohustus tegeleda igasuguste kaebustega, sealhulgas ka konsortsiumi kaebusega. Konsortsium on GRAWE ainukese konkurendina BB pakkumismenetluse lõppstaadiumis kahtlemata „huvitatud isik” nimetatud määruse artikli 1 punkti h tähenduses. Sündmuste hilisem areng, nagu pressiteadetest ilmnenud tõsiasi, et konsortsium on loobunud oma algsest kavast pank omandada, ei puutu komisjoni kohustusse jätkata uurimist. Sellega seoses sedastab komisjon, et konsortsium ei ole oma kaebust tagasi võtnud. (30)

(101)

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et Austria kohtute otsused, millele Austria on viidanud, ei ole komisjonile õiguslikult siduvad ega piira komisjoni pädevust kontrollida juhtumit EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 alusel. Sellega seoses sedastab komisjon samuti, et lõppkokkuvõttes ei põhine ükski temale edastatud kohtulahenditest riigiabialastel õigusaktidel. (31)

2.   Riigiabi esinemine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(102)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. BB erastamise puhul peavad olema täidetud kõik nimetatud artiklis sätestatud kriteeriumid, sest ainult siis on tegemist riigiabiga.

2.1.   Erastamise raames antav riigiabi – õiguslik raamistik

(103)

Nagu menetluse algatamise otsuses selgitatud, lähtub komisjon erastamise raames võetud meetme hindamisel riigiabi seisukohast mitmest põhimõttest, mida ta on rõhutanud XXIII konkurentsipoliitika aruandes (edaspidi „konkurentsiaruanne”) ja oma edasises tegevuses. (32)

(104)

Konkurentsiaruandes nimetatakse ettevõtte võõrandamine kõige parema pakkumise teinud isikule asjaoluks, mille esinemisel võib komisjon muid asjaolusid kontrollimata lähtuda sellest, et riigiabi ei esine. Ent BB-d ei müüdud ilmselgelt kõige parema pakkumise teinud isikule. Juba üksnes see tõsiasi õigustab ametliku uurimismenetluse algatamise otsust. (33)

(105)

Järgmiseks oluliseks aspektiks, mida tuleb erastamisel silmas pidada, on müügitingimused. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses rõhutas komisjon seda, kuivõrd oluliseks on kõnealust aspekti peetud konkurentsiaruandes, nõudes, et erastamine peab riigiabi olemasolu välistamiseks vastama järgmistele tingimustele: „Korraldatav pakkumismenetlus peab olema kõigile avatud, läbipaistev ning sellega ei tohi kaasneda lisatingimusi, nagu muu vara omandamine, millele pakkumist ei tehta, või teataval tegevusalal tegutsemise jätkamine.”

(106)

Komisjon viitas ka Stardust Marine asjas järgnenud otsusele, milles ta veelgi enam rõhutas menetluse „mittediskrimineerivat” olemust. (34) Kooskõlas komisjoni teatisega ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (35) (edaspidi „maamüügi teatis”) on komisjon asunud seisukohale, et põhimõtteliselt võib tingimusi seada, kui iga potentsiaalne ostja, olenemata sellest, milline on tema tegevusala, peab nimetatud tingimused täitma ja saab neid täita. (36) Sellega seoses on komisjon sedastanud, et panga võõrandamiseks kehtestatud valikukriteeriumid võivad sisaldada tingimusi, millest lähtuvalt tuleb neid ka hinnata (üksikasjade kohta vt põhjendused 141–143).

(107)

Ametlikus uurimismenetluses lähtus Austria ilmselt esiteks sellest, et maamüügi teatist saab vahetult kohaldada ettevõtte erastamisele ning teiseks sellest, et pakkumismenetluse võimalikke puudusi saab korvata, tuginedes varasematele BB erastamise raames koostatud sõltumatute ekspertide arvamustele. Austria tegi isegi ettepaneku tellida BB turuväärtuse määramiseks uus analüüs.

(108)

Tehinguga kaasnevate tingimuste olulisust käsitletakse edaspidi põhjendustes 141–143. Esimese punkti kohta tuleb siiski üldistavalt märkida, et eristama peab erastamisele kohaldatavaid eeskirju ning maa ja hoonete müügile kohaldatavaid eeskirju. Kuigi erastamine ei pea tingimata toimuma pakkumismenetluse teel, viidatakse konkurentsiaruandes sõnaselgelt erastamisele, loetledes mitu tingimust, millele erastamismenetlus peab vastama, et tagada riigiabi välistamine. Konkurentsiaruandes ei märgita, et enne müüki erastatava objekti kohta koostatud sõltumatu eksperdi arvamusest piisaks automaatselt riigiabi välistamiseks, kui objekt müüakse arvamuses märgitud hinnaga. See on oluline eeskätt siis, kui konkreetsel juhul on toimunud pakkumismenetlus.

(109)

Kui pakkumismenetlust ei korraldata, näeb üksnes maamüügi teatis ette võimaluse määrata turuhind eksperdiarvamusele tuginedes. Ent isegi maamüügi puhul nähtub maamüügi teatise sõnastusest ja ülesehitusest, et liikmesriik ei saa parimat pakkumist mitteteinud isikule toimunud müüki põhjendada eksperdiarvamusega. Nii maamüügi kui erastamise korral tuleb lähtuda sellest, et pakkumismenetluses selgub turuhind.

(110)

Komisjon on siiski seisukohal, et kõnealune juhtum on teistsugune, isegi kui argumentide poolest võiks jagada Austria seisukohta, et maamüügi teatis on kohaldatav. See on tõsi, et maamüügi teatises peetakse avatud pakkumismenetlust ja ex ante arvamust sobivaks tõendiks riigiabi puudumise kohta. Viimane on a priori lubatav ainult siis, kui hindamine toimub enne müüki. Kuna Burgenlandi liidumaa on otsustanud avatud pakkumismenetluse kasuks, milles turuosalised on teinud kehtivad pakkumised, ei oleks see järjepidev, kui ex ante arvamust saaks pidada sobivaks tõendiks, jättes suurema hinnapakkumise tähelepanuta, nagu leiab Austria põhjenduses 107 nimetatud teise punkti raames.

(111)

Austria ettepanekut tuleks käsitleda üksnes siis, kui pakkumismenetluse tulemus tuleb kõrvale jätta põhjusel, et pakkumismenetlus ei olnud avatud, läbipaistev ja tingimusteta.

(112)

Seoses sellega leiab komisjon, et pakkumismenetluses tehti kaks kehtivat pakkumist, kuigi ei saa välistada asjaolu, et pakutud hind oleks olnud veelgi kõrgem, kui müügiga ei oleks kaasnenud tingimusi (tingimuste mõju käsitletakse põhjalikumalt põhjendustes 141–143). Kui BB puhul on olemas nii sõltumatu eksperdi arvamus kui ka siduv kõrgema hinnaga pakkumus, siis tuleb võõrandatava objekti turuväärtuse määramisel lähtuda kahtlemata viimasest, sest see ei ole hüpoteetiline hinnang, vaid tegelik pakkumine.

(113)

Tuginedes eelnevale, tuleb käesoleva juhtumi edasisel käsitlemisel jätta tähelepanuta Austria esitatud ex ante eksperdiarvamused BB väärtuse kohta. (37) Ka Austria ettepanek tellida arvamus ex post ei oma asjas tähtsust, pidades silmas toimunud pakkumismenetlust ning menetluses tehtud kehtivaid pakkumisi.

(114)

Pakkumise aluseks võetud tingimustest lähtudes sedastab komisjon järgmist: isegi siis, kui ettevõte müüdaks kõige parema pakkumise teinud isikule hinnaga, mis on tunduvalt kõrgem hinnatud väärtusest, ei saa välistada riigiabi, kui turumajanduslik investor maksab madalama hinna kui see, mis oleks pakutud siis, kui kõnealuseid tingimusi ei oleks seatud. (38)

(115)

Seega peab komisjon kontrollima BB erastamist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel, kaasamata maamüügi teatist või konkurentsiaruannet, sest konkurentsiaruandes loetletud riigiabi välistavad kriteeriumid ei ole käesoleval juhul täidetud.

2.2.   Riigiabi olemasolu

(116)

Burgenlandi liidumaa on üks Austria üheksast liidumaast. Burgenlandi liidumaa vahendeid saab põhimõtteliselt käsitada „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest” antavate vahenditena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(117)

Samuti on komisjon tuvastanud, et GRAWE tegutseb piiriülesel ja rahvusvahelisel tasandil, mistõttu igasugune riigi ressurssidest antav soodustus kahjustaks pangandussektoris konkurentsi ning mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust. (39)

(118)

BB müügi puhul GRAWE-le on ainult sel juhul tegemist riigiabiga, kui Burgenlandi liidumaa ei ole käitunud nagu turumajanduse tingimustes tegutsev turuosaline, andes ostjale valikulise eelise. Sellega oleks tegemist siis, kui Burgenlandi liidumaa ei oleks käitunud nagu turumajanduse tingimustes tegutsev müüja, nõustudes BB turuväärtusest madalama hinnaga. Selle küsimuse uurimiseks kontrollib komisjon, kas asjaomane müüja on käitunud nagu iga teine turumajanduslik müüja.

(119)

Rakendades kirjeldatud põhimõtet, tuleb selleks, et tuvastada, kas ja millises ulatuses on GRAWE-t soodustatud, uurida tegelikku pakkumismenetlust ja kõnealuses pakkumismenetluses tehtud pakkumisi. Põhimõtteliselt on käesoleval juhul tegemist kahe asjaoluga, millega võib kaasneda kellegi soodustamine. Esiteks asjaolu, et ettevõte müüdi paremuselt teise pakkumise teinud pakkujale, ja teiseks seatud tingimuste mõju ettevõtte väärtusele, mis puudutab kõiki pakkujaid.

(120)

Konsortsium tegi Burgenlandi liidumaale pakkumise, mille nimiväärtus ületas GRAWE pakkumist 54,7 miljoni euro võrra. Turumajanduse põhimõtteid järgiv turuosaline võib sellegipoolest erandjuhul otsustada madalama hinnapakkumise kasuks, kui

a)

esiteks on ilmne, et müük parima hinnapakkumise teinud pakkujale ei ole teostatav, ja

b)

teiseks on põhjendatud hinna kõrval ka muude tegurite arvestamine. Tõsiasi, et parima hinnapakkumise teinud pakkujat ei tunnistata edukaks pakkujaks, ei tõenda iseenesest ümberlükkamatult seda, et tegemist on riigiabiga. Parima pakkumise mõistet võib tõlgendada laiemalt, kui pidada silmas pakkumiste bilansiväliste riskide erinevusi. (40)

(121)

Esimese aspekti puhul on sisuliselt küsimus selles, kas Burgenlandi liidumaa oleks saanud olla kindel, et müügihind tõepoolest tasutakse (seda nimetatakse tehingu toimumise kindluseks – esimene komponent), ning kas võis lähtuda sellest, et konsortsium saab finantsinspektsioonilt (või mõnelt muult menetluses osalevalt ametiasutuselt) vajaliku loa (teine komponent).

(122)

Teise aspekti puhul on küsimus selles, kas on muid tegureid, nagu vastutus või bilansivälised riskid, mida Burgenlandi liidumaa kui riigi osa peaks silmas pidama ja mis võivad üles kaaluda hinnaerinevuse võrreldes kõrgeima hinnapakkumisega.

(123)

Esimese aspekti esimese komponendina nimetatud tehingu toimumise kindlusega seoses rõhutab komisjon selguse mõttes, et käesolevas kontekstis tähendab tehingu toimumise kindlus pelgalt seda, kas ostja on võimeline maksma müügihinda. (41) Komisjon jagab Austria arvamust, et see on müügiprotsessi otsustav osa. Üheltki turumajanduse tingimustes tegutsevalt müüjalt ei saa oodata, et ta otsustaks müüja kasuks, kelle puhul on reaalselt võimalik, et ta müügihinda ei tasu.

(124)

Austria ei ole menetluses kordagi väitnud, et konsortsium ei oleks olnud võimeline tasuma müügihinda. Pidades silmas konsortsiumiks ühinenud ettevõtjate majanduslikku tugevust (põhjendus 12) ei ole komisjonil põhjust arvata, et 155 miljonit euro suurust müügihinda ei oleks suudetud maksta. Konsortsium tegi ettepaneku maksta Ukrainas registreeritud pangas Active Bank avatud usaldusisiku kontole ettemaksena 15 miljonit eurot, et tõendada oma võimet hankida 155 miljonit eurot.

(125)

Selge on ka see, et turumajanduslikult tegutsev müüja ei otsustaks ostja kasuks, kes suure tõenäosusega ei saa vajalikku FMA (või mõne muu menetluses osaleva ametiasutuse) luba. Austria on väitnud, et FMA ei kiidaks BB müüki konsortsiumile mingil juhul heaks, ja ei teeks seda isegi mitte siis, kui pakkumise oleks teinud ainult konsortsium. Austria sõnul ei olnud küll GRAWE pakutud hind kõrgeim, ent tegemist oli siiski „parima pakkumisega”.

(126)

Menetlusõiguse seisukohast ei vaidle komisjon vastu sellele, et Austria õigus keelab FMA-l teha BWG §-s 20 sätestatud nn fit & proper testi kahe võimaliku pakkuja korral. Kõigis sarnastes menetlustes antakse järelevalveasutuse luba tõepoolest alles siis, kui konkreetne ostja on välja selgitatud. Sellises olukorras sai FMA teha ainuvõimaliku otsuse, keeldudes nii konsortsiumi kui GRAWE poolt enne müügiotsuse tegemist esitatud „loataotluse” menetlemisest. Komisjon möönab tõsiasja, et Austria õigus ei luba FMA-l avaldada arvamusi ex post.

(127)

Samal ajal nendib komisjon, et FMA ei ole menetluskorda või SLAV AG varasemat taotlust käsitleva sisulise teabe edastamisel kordagi avalikult toetanud Austria seisukohta selles küsimuses ning on komisjonile pigem kinnitanud, et juhtumi menetlemise tulemus oleks olnud „täiesti lahtine”.

(128)

Siinjuures juhib komisjon tähelepanu ka asjaolule, et FMA on vältinud konkreetse juhtumi puudumisel üldistava arvamuse avaldamist küsimustes, millele ta pöörab olulist tähelepanu kontrolli käigus (nt ostja reiting). Seega ei viita miski sellele, et nimetatud või mõni muu Austria esitatud kaalutlus oleks võinud negatiivselt mõjutada FMA tehtavat kontrolli või lausa paratamatult tinginud eitava otsuse.

(129)

Kuna FMA ei ole kõnealuses küsimuses oma arvamust avaldanud ning puuduvad ka muud asjakohased tõendid, ei saa komisjon nõustuda Austria argumendiga, et FMA ei oleks BB müüki konsortsiumile mingil juhul heaks kiitnud.

(130)

Ka FMA menetluse pikkus (vähem kui kolm kuud GRAWE puhul ja kuni aasta konsortsiumi puhul) ei ole üksinda piisav argument, et välistada ostjana konsortsium. Austria on märkinud, et BB-d oleks kestev ebakindlus kahjustanud, mis oleks lõppkokkuvõttes võinud tekitada pangale raskusi. Komisjon ei saa sellise argumendiga ei põhimõtteliselt ega ka käesoleval juhul nõustuda. Põhimõtteliselt tähendaks see kõigi Euroopa Liidu väliste pakkujate diskrimineerimist ning tõenäoliselt ka mõne teise liikmesriigi pakkuja diskrimineerimist, kuna sama argumendi võib esitada iga FMA-le senitundmatu pakkuja kohta, st iga ettevõtja kohta, kes ei ole registreeritud Austrias. Käesoleva juhtumi puhul nendib komisjon, et BB ei olnud müügi hetkel raskustes. Kuna müügiga tegeleti juba alates 2003. aastast, jääb samuti arusaamatuks, miks pidi nüüd kiirustama. Sellega seoses esitatud argument, et GRAWE pakkumine oli tähtajaline, tuleb samuti jätta tähelepanuta, kuna vastasel korral lubataks kasutada mitmesuguseid võimalusi mõjutamaks pakkumismenetlust diskrimineerival viisil.

(131)

Seoses Burgenlandi liidumaa kaalutlustega FMA menetluse võimaliku tulemuse suhtes ei mõista komisjon Austria väidet, et 1994. aastal ei rahuldatud SLAV AG eelkäija poolt esitatud krediidiasutuse tegevusloa taotlust. Komisjon viitab asjaolule, et kõnealused olukorrad ei ole üksteisega võrreldavad hoolimata asjaolust, et BB müügi raames tehtav fit & proper test on üks (paljudest) eeldustest piiranguteta krediidiasutuse tegevusloa saamiseks, mida taotleti varasemas juhtumis. (42) Samas oli varasema taotleja omanikestruktuur hoopis teistsugune, samuti on poliitiline olukord Ukrainas vahepeal märgatavalt muutunud. Ainus põhjus, millega Austria põhjendas oma eitavat otsust – äriühingu aktsionäriks olev fond ei järginud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) – tundub pigem olevat formaalset laadi; miski ei viita sellele, et IAS-i järgimine teistsuguse omanikestruktuuriga konsortsiumi puhul oleks BB müügi hetkel olnud veel teemaks. Kuna FMA on seadusega kohustatud iga uut taotlust erapooletult kontrollima, ei lähtu komisjon sellest, et kõnealune varasem menetlus, milles oli menetlusosaliseks teine isik, oleks mänginud rolli, kui Burgenlandi liidumaa oleks müünud BB konsortsiumile.

(132)

Komisjon peab jätma ka tähelepanuta tõendamata argumendid, millega Austria põhjendas konsortsiumi kui tõsiseltvõetava ostja välistamist. Komisjoni otsus peab rajanema faktidel. Siinjuures peetakse esiteks silmas Austria väidet seoses teistkordse erastamismenetlusega, milles FMA olevat Austria sõnul vihjanud, et müüki Leedus registreeritud pangale, kelle omanik asus Venemaal, ei oleks heaks kiidetud. Kõnealuse väite põhistamiseks ei esitatud ühtegi tõendit ning lisaks oli tegemist hoopis teise isikuga. Teiseks viitas Austria menetluse üsna hilises staadiumis ühele Saksamaa kohtu otsusele, millega jäeti jõusse BaFin’i otsus, millega keelati teatava Saksamaa panga aktsiate müük täpsustamata Ukraina kontsernile. (43) Kõnealust teavet ei olnud asjas tähtsust omaval ajahetkel olemas, mistõttu FMA ei oleks saanud seda otsuse tegemisel arvesse võtta. Viimaks nendib komisjon, et FMA on kohustatud, nagu juba märgitud, iga taotlust erapooletult kontrollima

(133)

Tuginedes eelkirjeldatule järeldab komisjon, et puuduvad nii tõendid kui ka viited selle kohta, et FMA ei oleks BB müüki konsortsiumile heaks kiitnud. Turumajanduslikult tegutsev müüja ei oleks seetõttu nimetatud põhjustel konsortsiumi kui ostjat välistanud.

(134)

Nagu teisteski juhtumites kinnitab komisjon ka siinjuures, et arvestada saab ainult neid tegureid, mida oleks silmas pidanud turumajanduslikult tegutsev investor. (44) See välistab riski, mis tuleneb võimalikust kohustusest anda riigiabi, sest turumajanduslikult tegutsev investor ei võtaks endale sellist riski. (45) BB erastamisel on otsustavaks küsimuseks liidumaa vastutus, millega Austria on põhjendanud BB müüki GRAWE-le.

(135)

Komisjon leiab, et Burgenlandi liidumaa ei oleks tohtinud liidumaa vastutust arvestada. Kui pidada silmas liidumaa vastutust, seguneksid Burgenlandi liidumaa rollid riigiabi andjana ja panga müüjana, nagu menetluse algatamise otsuses selgitatud.

(136)

Kõigepealt peab komisjon jätma tähelepanuta kõik argumendid, millega Austria on seadnud kahtluse alla liidumaa vastutuse käsitamise (olemasoleva) riigiabina. Arvestades komisjoni otsust K(2003) 1329 (lõplik) riigi vastutuse lõpetamise kohta, (46) mis võeti vastu pärast Austria ja komisjoni vahelise kokkuleppe saavutamist ning mida Austria ei ole ühenduse kohtutes vaidlustanud, jääb kõnealune argument mõistetamatuks. Kui Austria ei oleks tõepoolest nõustunud seisukohaga (selline mulje jääb vähemalt käesolevast menetlusest), et riigi vastutust tuleb käsitada riigiabina, oleks ta võinud selle Euroopa Kohtus vaidlustada.

(137)

Austria argumendi peale, et olemasolev abi on õiguspärane, tuleb vastata, et olemasolev abi on jätkuvalt avaliku võimu kandja antav abi. Kõigis senistes kohtuotsustes lähtutakse põhimõttest, et küsimuse hindamisel, kuidas turumajanduslikult tegutsev investor oleks käitunud, ei tohi segi ajada ühelt poolt riigi rolli ettevõtte müüjana ja teiselt poolt kohustusi, mis riigil kui avaliku võimu kandjal on. (47) Austria ei ole oma seisukohta põhistanud kohtupraktikaga, milles turumajanduslik investor oleks arvestanud riigiabina käsitatavat vastutust: hüpoteetiliselt võib väita, et ükski turumajanduslik investor ei oleks endale võtnud vastutust, mis ei oleks kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega, ning riigi vastutuse lõpetamist käsitlev otsus kinnitab, et liidumaa ei võtnud endale vastutust turutingimustel. Euroopa Kohus on leidnud, et vastutust, mida on käsitatud õigusvastase riigiabina, ei saa arvesse võtta prognoositavate likvideerimiskulude arvutamisel. (48) See ei tähenda samas, et olemasolevat riigiabi tohiks arvesse võtta. Komisjon leiab, et ei ole vahet, kas tegemist on õigusvastase või olemasoleva abiga. Seni kuni meedet oleks käsitatud riigiabina, ei oleks turumajanduslik investor sellega nõustunud ning seega ei oleks ta sellist meedet arvesse võtnud. (49)

(138)

Võimalik, et olukord oleks olnud teistsugune, kui Burgenlandi liidumaa oleks turumajanduslikult tegutseva investorina võtnud endale vastutuse panganduses tavalistel tingimustel, mitte sellise vastutuse, mida käsitatakse riigiabina. Sellega käesoleval juhul tegemist ei ole.

(139)

Austria ei ole nimetanud muid tegureid, nagu bilansivälised riskid või muu vastutus, välja arvatud liidumaa vastutus, mida oleks tulnud silmas pidada pakkumiste hindamisel.

(140)

Kuna kriteerium „BB tegevuse jätkamine selliselt, et liidumaa vastutus ei rakenduks” oli Burgenlandi liidumaa jaoks üks põhjus, kui mitte otsustav põhjus, müüa BB GRAWE-le hoolimata madalast hinnapakkumisest, leiab komisjon eelnevale tuginedes, et Austria ei ole käitunud nagu turumajanduslikult tegutsev investor. Majanduslik eelis, mis GRAWE-le anti, võrdub vähemalt konsortsiumi hinnapakkumise ja tegeliku müügihinna vahega. (50)

2.3.   BB müügi tingimused

(141)

Kuigi käesoleval juhul tõendab riigiabi olemasolu juba ainuüksi tõsiasi, et edukaks tunnistati madalam pakkumine, pidi komisjon ka kontrollima, mil määral võisid pakkumismenetluse tingimused mõjutada müügihinda. Nagu selgitatud, kahtles komisjon menetluse algatamise otsuses selles, kas pakkumismenetlus oli avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Peale selle oli komisjon avaldanud kahtlust tingimuste mõju kohta võimalikele pakkujatele (võimalik, et osa pakkujatest loobus seetõttu pakkumismenetluses osalemast), samuti selle kohta, kuidas tingimused mõjutasid hinnapakkumisi (hind võis kujuneda väiksemaks võrreldes tingimusteta pakkumismenetlusega).

(142)

Ametliku uurimismenetluse käigus laekunud teabele tuginedes leiab komisjon, et menetlusõiguse seisukohast (due diligence analüüs, kohtumiste võimaldamine, FMA) ei ole pakkumismenetluse läbi viinud HSBC eksperdid konsortsiumi ilmselt diskrimineerinud. Komisjoni arvates kinnitavad sellist seisukohta Landesgericht Eisenstadt’i tuvastatud arvukad faktilised asjaolud, millel nimetatud kohtu 20. mai 2006. aasta otsus põhineb. (51)

(143)

Komisjon kontrollis seatud tingimuste mõju pakkumistele. Erastamisega kaasnenud tingimused viitavad sellele, et Burgenlandi liidumaa eesmärk ei olnud saada panga eest kõrgeimat müügihinda. Sellegipoolest ei ole komisjonil põhjust arvata, et sellega piirati pakkujate arvu või mõjutati hinda. Huvitatud isikutelt ei saadud märkusi, millest oleks nähtunud, et nad olid algselt BB omandamisest huvitatud, ent loobusid edasisest pakkumismenetluses osalemisest pakkumiskutses esitatud tingimuste tõttu. Pakkumismenetlus avalikustati piisavalt. Isegi kui mõni pakkumismenetluse tingimus („tehingu toimumise ajakava”, „vajadusel kapitali suurendamine”, „BB iseseisvuse säilitamine”) tundub endiselt küsitav, ei nähtu sellest, et need oleksid mõjutanud hinnapakkumiste suurust. Seega ei ole komisjoni arvates leidnud tõendamist järeldus, ning miski ei viita ka sellele, et menetlus, mis oleks BB müüki võimaldanud BB täispotentsiaalist lähtuvalt, oleks taganud kõrgema hinnapakkumise. Konsortsium ei ole samuti viidanud sellele, et pakkumiskutses loetletud tingimuste tõttu tegi ta madalama hinnapakkumise. Konsortsium on möönnud, et müügihind ja tehingu toimumise kindlus on iga müüja puhul kohane kriteerium, viidates siiski sellele, et sellised tingimused nagu „BB tegevuse jätkamine selliselt, et liidumaa vastutus ei rakenduks” ja/või „vajadusel kapitali suurendamine” ei oleks edaspidi rakendatavad. Kuna asjaoludest ei nähtu, et kõnealused tingimused oleksid mõjutanud müügihinda, leitakse käesolevas juhtumis, milles korraldatud pakkumismenetluses tehti kaks kehtivat pakkumist, (52) et kõrgem hinnapakkumine viitab ligikaudsele turuhinnale. (53)

2.4.   Muud liidumaa vastutusega seotud kaalutlused

(144)

Kuigi komisjon ei saa nõustuda Austria seisukohaga liidumaa vastutuse olulisuse küsimuses käesoleval juhul, kontrollis ta Austria esitatud argumente, lähtudes Austria seatud (valest) eeldusest. Komisjon leidis, et GRAWE pakkumine ei olnud parim pakkumine isegi siis, kui Austria seisukohaga oleks nõustutud ning liidumaa vastutust oleks silmas peetud.

(145)

BB likvideerimise korral BB varad müüdaks ja müügitulu kasutataks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui varade müügitulust ei piisaks kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, oleks järg umbes 90 miljonit euro suuruse põhikapitali käes. Pärast seda jaotataks rahuldamata nõuete summa ühtlaselt kõigi järelejäänud võlausaldajate vahel, st leitaks võlausaldajate nõuete rahuldamise kvoot. Liidumaa vastutus tähendab seda, et BB võlausaldajatel tekib nõue vahetult Burgenlandi liidumaa vastu BB täitmata kohustuste summas, mistõttu liidumaa peab täies ulatuses hüvitama liidumaa vastutusega tagatud nõuded. Liidumaa vastutusega tagatud nõuete osakaal oli müügitehingu lõpetamise ajal (2006. aasta mai) 100 % ning nõuete osakaal väheneb peaaegu 0 %-ni 2017. aastal.

(146)

BB likvideerimine võiks päevakorda tõusta, kui kapitaliturgudelt ei suudetaks panga refinantseerimiseks vahendeid hankida, või kui ei suudeta täita järelevalveõiguslikke nõudeid, näiteks omavahendite miinimumsuurusele esitatavaid nõudeid.

(147)

Austria on väitnud, et likviidsusprobleem tekiks eelkõige pärast seda, kui pressis avalikustataks panga müük konsortsiumile. Parimal juhul oleks likviidsed vahendid võinud väheneda umbes 500 miljoni euro võrra ning halvimal juhul 1,25 miljardi euro võrra. Konsortsium ei olevat tõendanud, et ta on suuteline sellises ulatuses uut kapitali hankima. Seepärast ei tulnud BB müük konsortsiumile kõne alla.

(148)

Komisjon möönab, et Burgenlandi liidumaa poolt BB konsortsiumile müügi teatavaks tegemine oleks põhjustanud hoiuste väljavõtmist ja pankadevaheliste krediidiliinide lõpetamist, ent Austria esitatud arvutused tunduvad mitmel põhjusel olevat valed. Sarnaste juhtumite põhjal näib oletus, et välja võetakse 50–60 % hoiustest, ebareaalne. (54) Sellises kriisisituatsioonis piiraks BB likviidsete vahendite kasutamist uute tehingute tegemiseks vajaliku miinimumini. (55) Austria esitatud arvutustes ei võeta likviidsete vahenditena arvesse kaubeldavaid varasid või tehakse seda ainult osaliselt, (56) ning mõne positsiooni kahanemine jääb arusaamatuks. (57) Komisjon on arvamusel, et eeldatavat likviidsuse vähenemist saab isegi kriisisituatsioonis kompenseerida BB tõhusa ja ennetava likviidsuse juhtimise kaudu ning et selle tagajärjel tekkivat netovahendite vähenemist saab hoida kontrolli all. Siinkohal rõhutab komisjon, et BB ja tema omanik oleks saanud tegutseda ennetavalt, et hoida likviidsuse vähenemist kontrolli all, ning sedastab, et Burgenlandi liidumaa oli juba enne panga müüki võtnud endale kohustuse hankida lisakapitali liidumaa vastutusega hõlmatud võlakirjade emiteerimise teel. Komisjon ei nõustu Austria argumendiga, et täiendavate võlakirjade emiteerimine, millega BB käsutusse anti lisaks 380 miljonit eurot, ei mänginud panga ostust huvitatud pakkujate jaoks olulist rolli, väites ise samal ajal, et eeldatav likviidsusprobleem oli üheks põhjuseks, miks panka ei müüdud konsortsiumile. Võiks veel lisada, et Burgenlandi liidumaa oleks likviidsusprobleemi, kui see oleks tema arvates olnud oluline, võinud lahendada täiendavate võlakirjade emiteerimisega puudujäävate likviidsete vahendite ulatuses, nii nagu Burgenlandi liidumaa toimis GRAWE puhul, eraldades täiendavalt 380 miljonit eurot.

(149)

Seepärast lähtub komisjon sellest, et BB maksejõuetuse või likvideerimise ei oleks võinud tingida mitte pärast müügi teatavaks tegemist tekkiv likviidsusprobleem, vaid pigem järelevalveõigusest tulenevad põhjused. Austria on märkinud, et BB maksejõuetuse risk oleks konsortsiumile müügi korral märksa suurem kui GRAWE-le müügi korral. GRAWE jätkavat privaatpangandusele ja äripangandusele keskendunud piirkondlikku äri ning jäävat senise ärimudeli juurde. Seevastu konsortsiumi esitatud äriplaanist selguvat, et konsortsium kujundab BB ärimudeli ümber, suurendades võetavaid riske, lisades selliseid tegevusi nagu rahvusvaheliste kaubandustehingute finantseerimine. Kui Active Bank oleks integreeritud BB-sse, oleks BB-d mõjutanud euro ja Ukraina grivna vahetuskursi kõikumine, kusjuures kursiriski maandamine oleks olnud väga kallis. Austria on samuti väitnud, et BB maksejõuetuse ohtu oleks märkimisväärselt suurendanud ka muud tegurid, nagu puudulikud kogemused panganduses ja konsortsiumi madal reiting.

(150)

Komisjon möönab, et on väga raske midagi väita BB võimaliku pikaajalise arengu kohta mõlema müügistsenaariumi korral. Burgenlandi liidumaa peab leppima sellega, et pärast BB müüki uuele omanikule, olenemata sellest, kas selleks on GRAWE või konsortsium, on tema võimalused panga edaspidist strateegilist arengut mõjutada vägagi piiratud. Siinjuures on oluline märkida, et BB tulevast ärimudelit ei saa müügilepingus siduvalt sätestada, vaid uue omaniku ülesanne on otsustada panga edaspidise strateegilise arengu, sealhulgas vajaduse korral kapitali suurendamise ja edaspidi teiste ettevõtete integreerimise üle.

(151)

Sellegipoolest reguleerivad panga juhtimist uute omanike poolt krediidiasutusi käsitlevad õigusnormid. Esiteks allub BB Austrias tegutseva pangana, kellel on Austria krediidiasutuse tegevusluba, ka edaspidi Austria pangandusjärelevalvele ning peab täitma samasuguseid järelevalveõigusest tulenevaid nõudeid (nt omavahendite miinimumsuuruse nõue) nagu teised Euroopa pangad. Teisalt peab BB-l kui rahvusvahelise panganduse lahutamatul osal olema Investment-Grade-Rating, selleks et refinantseerida enda tegevust teistest pankadest. Seega laienevad BB-le ka reitinguagentuuride kehtestatud omakapitalinõuded. Kui soovitakse riske suurendada, peavad omanikud samal ajal hankima vajalikul määral lisakapitali.

(152)

Komisjon ei nõustu ka Austria argumendiga, et BB uus omanik peaks tingimata omama panganduses märkimisväärset kogemust. BB juhtimine ei ole omaniku ülesanne, vaid BB juhtkonna ülesanne. Samuti ei mõista komisjon Austria argumenti, et BB reiting samastub pärast müüki GRAWE või Ukraina riigi reitinguga. Esiteks ei ole GRAWE väitnud, et kavatseb BB emaühinguna tagada tütarühingu kohustusi, mistõttu BB reiting põhineb ka edaspidi eeskätt tema enda tulemustel. Teisalt on BB ka edaspidi Austria pank, kelle registreeritud asukoht on Austrias, mistõttu tundub, et Ukraina riigireiting „B”, mis võib omada tähtsust Ukrainas registreeritud panga jaoks, ei oma asjas tähtsust. Siinkohal on oluline märkida, et BB-le laieneb ka edaspidi liidumaa vastutus.

(153)

Sellegipoolest ei saa täielikult välistada asjaolu, et BB võib tulevikus, olenemata sellest, kes on selle omanik, seista silmitsi suurte raskustega, mistõttu panga maksejõuetus/likvideerimine oleks vältimatu. Kui silmas pidada sellist stsenaariumi, siis on oluline endale teadvustada, et BB on väga väike pank (panga bilansimaht moodustab märksa vähem kui 1 % suurte Euroopa pankade bilansimahust) ja selle likvideerimine mõjutaks Austria või Euroopa pangandust vaid vähesel määral, kui üldse. Umbes 3,5 miljardi euro väärtuses BB varade (krediidid, võlakirjad, osalused, tuletisväärtpaberid, kinnisasjad) müümine rahvusvahelistel finantsturgudel ei kahjustaks turumehhanismide toimimist, mistõttu turud ja eeskätt turuhinnad jäävad stabiilseks.

(154)

Austria esitas likvideerimisstsenaariumi. Kõnealuses stsenaariumis lähtutakse sellest, et varad müüakse 2006. aastal ja et vara müügiväärtus sõltub nende kaalutud riskidest. Vara väärtust on alla hinnatud vahemikus 2 % (aktivate puhul, mille riskikaal on null) kuni 20 % (aktivate puhul, mille riskikaal on 100 %). Likvideerimisstsenaariumis on bilansivälise vara likvideerimisväärtust korrigeeritud 90 miljoni euro ulatuses. Pärast omakapitali mahaarvamist jõutakse selles stsenaariumis järeldusele, et likvideerimise korral rakenduks liidumaa vastutus, mistõttu Burgenlandi liidumaa asjaomane garantiikohustus ulatuks umbes 270 miljoni euroni.

(155)

Komisjon nõustub üldjoontes meetodiga, mida Austria kasutas likvideerimisstsenaariumis, et hinnata võimalikku kahju BB maksejõuetuse korral. Sellegipoolest leiab komisjon, et aktivate väärtust on liialt korrigeeritud (nt 10–20 % hüpoteeklaenude puhul, mida saab väärtpaberistada ja müüa kogumina), samuti ei mõista komisjon bilansiväliste tehingute korrigeerimise loogikat. Lisaks lähtus Austria sellest, et likvideerimine toimub 100 % tõenäosusega 2006. aastal, võttes seega aluseks aktivate nimiväärtuse. Selline stsenaarium ei tundu realistlik.

(156)

Võttes arvesse eelesitatud märkusi likvideerimisstsenaariumi kohta, teeb komisjon järelduse, et Burgenlandi liidumaa võib liidumaa vastutuse rakendumise tõenäosuse iga protsenti hinnata kõige rohkem 1 miljonile eurole. Selleks et konsortsiumi pakutud hinna ja GRAWE pakutud hinna vahe tasakaalustuks, tuleks BB maksejõuetuse tõenäosust hinnata 50 % võrra suuremaks, kui panga omanikuks oleks konsortsium, mitte GRAWE. Komisjon ei pea sellist hinnangut põhjendatuks ning jõuab seetõttu järeldusele, et isegi siis, kui Burgenlandi liidumaa oleks võinud liidumaa vastutust rakendada pakkumiste hindamise kriteeriumina, ei oleks GRAWE pakkumine olnud parim pakkumine.

(157)

Austria ja GRAWE on nimetanud ka muid meetodeid, (58) et hinnata mõlema pakkujaga seotud riske. Komisjoni arvates kajastab likvideerimisstsenaariumis kasutatud meetod kõige paremini maksejõuetuse korral tekkivat olukorda, mistõttu kõnealune meetod ei ole mitte ainult kõige asjakohasem, vaid ka kõige läbipaistvam ja kõige paremini jälgitav selleks, et hinnata liidumaa vastutusest tulenevaid riske. Muud Austria nimetatud meetodid ei oma asjas tähtsust, peale selle ei ole need jälgitavad või rajanevad valedel eeldustel või neid ei saa kohaldada käesoleva juhtumi asjaoludele.

2.5.   GRAWE-ga sõlmitud lepingu riigiabi käsitlev garantiisäte

(158)

Burgenlandi liidumaa ja GRAWE vahel sõlmitud müügilepingus on lisaks garantiisäte, mille kohaselt on Burgenlandi liidumaa muu hulgas kohustatud GRAWE-le hüvitama summa, mille komisjon määrab riigiabi tagastamist nõudva otsusega (millele lisanduvad ostjal tekkivad menetluskulud). Isegi kui ostja jätab endale õiguse lepingust taganeda, kui müügihinna muutmine peaks osutuma õigusvastaseks, peab asja üle otsustamisel müügilepingu asjaomast sätet käsitlema eraldiseisvana. Esiteks muudab selline pärast pakkumiskutse avaldamist peetud läbirääkimistel kokku lepitud garantiisäte asjaomase ostja jaoks müügitingimusi ning oleks võinud GRAWE-t ajendada tegema paremat hinnapakkumist; teiseks, mis on veelgi olulisem, tähendab selline garantiisäte komisjoni võimalikust tagastamisotsusest kõrvale hoidumist. See on otseses vastuolus liikmesriikide kohustusega täita komisjoni otsuseid ning teha komisjoniga koostööd. Seepärast ei tohiks kõnealust sätet kohaldada, kuna vastasel korral antaks GRAWE-le uut riigiabi.

2.6.   Lõplik järeldus riigiabi olemasolu kohta

(159)

Võib järeldada, et BB müügi puhul GRAWE-le anti riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

3.   Abi kokkusobivus ühisturuga

(160)

Menetluse algatamise otsuses viitas komisjon sellele, et olemasoleva teabe põhjal ei ole ilmselt täidetud ükski tingimustest, mille tulemusena võiks riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 või 3 kohaselt tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

(161)

Austria püüdis igati tõendada, et meetme puhul ei ole tegemist riigiabiga. Ainult soodustatud isik esitas argumente selle toetuseks, et abi võib olla ühisturuga kokkusobiv. GRAWE arvates nähtub varasemast ümberkorraldamiskava otsusest, et erastamisest hoolimata (erastamine oli eelduseks sellele, et riigiabi tunnistataks ühisturuga kokkusobivaks) peaks BB säilitama piirkondliku orienteerituse. Ainult GRAWE äriplaan olevat vastanud sellele eeldusele.

(162)

Komisjon jääb arvamuse juurde, et ümberkorraldamiskava otsus ei toeta kuidagi kõnealust argumenti. Austria pakutud ja komisjoni aktsepteeritud tegevuse, ülesannete ja rahastamisega seotud meetmete kõrval on erastamine üheks vahendiks, et tagada panga pikaajaline rentaablus. Varasemas otsuses uuritakse BB võimaliku likvideerimise mõjusid, kusjuures komisjon möönab, et „[…] tõenäolisem on, et Burgenlandi liidumaa teatud maapiirkondades tekib liiga vähene pakkumine põhiliste finantsteenuste valdkonnas.” (59) Öeldu ei tähenda aga seda, et ka erastamise kohta kehtiks sarnane, muidu nimetamata tingimus.

(163)

Eelöeldule tuginedes kinnitab komisjon oma varasemat arvamust. Riigiabi ei saa pidada kokkusobivaks ühisturuga.

4.   Bank Burgenlandi ümberkorraldamiseks vastu võetud komisjoni otsuse 2005/691/EÜ piiramatu kehtivus

(164)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtles komisjon, kas 20. juuni 2000. aasta garantiilepingus sätestatud ennetähtaegse makse hüvitamine, mis kiideti heaks komisjoni 7. mai 2004. aasta otsusega on lubatav, kuna võib tekkida vastuolu BB ümberkorraldamiskava otsusega. Pärast kõnealuse küsimuse põhjalikku kontrollimist, leiab komisjon siiski, et nimetatud säte on kooskõlas eespool nimetatud otsusega.

5.   Abi tagastamine

(165)

Kuna meedet rakendati enne sellest komisjonile teatamist ning kuna see on vastuolus riigiabi õigusnormidega, tuleb Austriat kohustada abi abisaajalt tagasi nõudma.

(166)

Tagasinõutav summa tuleb kindlaks määrata nii, et abi oleks kõrvaldatud. Tuginedes VI peatüki punktides 2.2 ja 2.3 sedastatule, on abi suuruseks käesoleval juhul konsortsiumi pakutud hinna ja tegeliku müügihinna vahe.

(167)

Asjaomane vahe ei võrdu siiski lihtsalt kahe kõnealuse hinnapakkumise vahe nimiväärtusega 54,7 miljonit eurot. Selleks et pakkumised oleksid kitsendusteta võrreldavad, tuleb neid kohandada, kuna GRAWE-ga sõlmitud lepingu ja konsortsiumile pakutud lepingu tingimused on erinevad. Mõlemad pakkumised sisaldavad mitmeid lisatingimusi, mille väärtus tuleb kindlaks määrata, samuti tuleb neid võrrelda teise lepingu asjaomaste tingimustega. Komisjoni arvates tuleb Austria poolt tagasinõutava summa määramiseks eespool nimetatud kahe hinnapakkumise vahet kohandada järgmiselt.

(168)

20. juuni 2000. aasta garantiilepingus sätestatud ennetähtaegse makse hüvitamisega seoses oleks Burgenlandi liidumaa olnud kohustatud konsortsiumile maksma 15 miljonit eurot, seega 2,1 miljonit eurot rohkem võrreldes kohustusega, mille ta võttis GRAWE ees (12,9 miljonit eurot). Seega tuleb konsortsiumi hinnapakkumise ja tegeliku müügihinna vahet kohandada ja vähendada seda 2,1 miljoni euro võrra.

(169)

Üksikute kokkulepete mõju vastutuse piiridele, omavastutusele ja garantii tähtaegadele on üsna raske koguseliselt määrata. Austria on väitnud, et üldiselt on need kokkulepped, milleni GRAWE ja konsortsiumiga peetud läbirääkimistel jõuti, tasakaalus ning ühelegi pakkujale ei antud nimetamisväärset eelist. Komisjon nõustub Austriaga, et garantiikokkulepped mõjutavad hinnavahet vaid vähesel määral, ent peab siiski vajalikuks nende mõju koguseliselt kindlaks määrata. Olemasolevale teabele tuginedes ei saa komisjon hinnata, kas garantiikokkulepped andsid ühele pakkujatest eelise, mistõttu Austria peab koostama kõigi garantiikokkulepete kohta ülevaate. Samuti peab Austria määrama koguseliselt kindlaks nimetatud kokkulepete rahalise mõju mõlema pakkuja hinnapakkumisele.

(170)

Iga-aastane 100 000 euro suurune tasu, mida konsortsium kohustus tasuma liidumaa vastutuse jätkumise eest kuni 2017. aastani, on Burgenlandi liidumaa jaoks lisatulu, mistõttu konsortsiumi pakutud hinna ja tegeliku müügihinna vahet tuleb kohandada, suurendades seda kuni 2017. aastani makstava tasu puhasväärtuse võrra.

(171)

Liidumaa vastutuse raames tehtavat täiendavate võlakirjade emiteerimist 380 miljoni euro väärtuses ei nimetatud pakkumiskutses ega GRAWE-ga sõlmitud müügilepingu kavandis. Komisjon leiab, et kõnealune kokkulepe mängis müügiprotsessis olulist rolli ning seda oleks tulnud märkida konsortsiumile esitatud müügilepingu kavandis. Peale selle on konsortsium kinnitanud, et ta ei võtnud täiendavate võlakirjade emiteerimist hinnapakkumises arvesse. Komisjoni arvates nõuab eelis, mille GRAWE sai tänu soodsamale refinantseerimisele täiendava 380 miljoni euro eraldamise tagajärjel, hinnavahe kohandamist, suurendades konsortsiumi pakutud hinna ja tegeliku müügihinna vahet. Arvutuste aluseks tuleb võtta intressid, mida BB maksab 380 miljoni euro väärtuses emiteeritud täiendavate võlakirjade pealt, võrrelduna BB refinantseerimiskuludega pärast müügitehingu lõpetamise päeva.

(172)

Komisjonil puudub vajalik teave, et lõplikult hinnata, kas kokkulepe, mille kohaselt anti neli 25 miljoni euro suuruse nimiväärtusega BB kinnisvarafirmat üle Burgenlandi liidumaale, on andnud eelise, mis nõuaks konsortsiumi pakutud hinna ja tegeliku müügihinna vahe kohandamist. Sellega võib olla tegu siis, kui vara turuväärtus on kõrgem või madalam kui selle bilansiline väärtus. Austria peab esitama sõltumatu kogu nimetatud sõltumatute ekspertide arvamuse asjaomase nelja kinnisvarafirma turuväärtuse kohta. Arvamuses tuleb arvesse võtta üüritulu, mida on võimalik turul teenida.

(173)

Seoses intressiga, mida arvutatakse alates lepingu allkirjastamisest kuni müügitehingu lõpetamise päevani 15 miljoni euro suuruselt ettemakselt, mille konsortsium oleks teinud Ukrainas registreeritud Active Bank’i kontole, on komisjon arvamusel, et see ei nõua kohandusi, kui see kantakse konsortsiumi arvele.

(174)

Menetluse algatamise otsuses märgitud eelmiste aastate kahjumi maksundusliku käsitluse küsimuses uuris komisjon, kas seda tuleks arvestada riigiabi suuruse kindlaks tegemisel ning järeldas, et see ei ole vajalik. Sellegipoolest on komisjon arvamusel, et eelist, mille eelmiste aastate kahjum võib maksunduslikult anda kolmandatele isikutele, oleks tulnud arvesse võtta BB hindamisel (best-owner-meetod).

VII.   JÄRELDUS

(175)

Komisjon on seisukohal, et Austria on BB erastamise käigus andnud GRAWE-le riigiabi, mis on vastuolus asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 ning seega õigusvastane. Abi ei ole ühisturuga kokkusobiv. Austria peab arvutama abi kogusumma, võttes aluseks pakkumismenetluses esitatud mõlema lõpliku hinnapakkumise vahe, mida tuleb kohandada vastavalt eeltoodule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mille Austria on GRAWE-le andnud asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes ja seega õigusvastaselt, ei ole ühisturuga kokkusobiv. Abi suurus on pakkumismenetluses esitatud mõlema lõpliku hinnapakkumise vahe, mida tuleb vajalikul määral kohandada, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustes 167–174 kirjeldatud parameetritest.

Artikkel 2

1.   Austria nõuab artiklis 1 nimetatud abi abisaajalt tagasi.

2.   Tagastatavalt abisummalt arvutatakse intressi alates kuupäevast, mil abisummad abisaajatele anti, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intressid arvutatakse määruse (EÜ) nr 794/2004 kohaselt.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 nimetatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2.   Austria tagab, et käesolev otsus täidetakse nelja kuu jooksul pärast selle teatavaks tegemist.

Artikkel 4

1.   Austria edastab komisjonile kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavaks tegemist järgmise teabe:

a)

abi kogusumma (nõude põhisumma ja intressid), mis tuleb abisaajalt tagasi nõuda ning mida tuleb kohandada, lähtudes komisjoni poolt käesolevas otsuses kirjeldatud parameetritest, samuti nimetatud summa arvutamise meetodi täpne selgitus ja vara väärtuse hindamine sõltumatu eksperdi poolt;

b)

käesoleva otsuse täitmiseks rakendatud või kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on edastatud abisumma tagastamise nõue.

2.   Austria teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud meetmete rakendamisest kuni artiklis 1 nimetatud abi on tagasi makstud. Austria esitab komisjoni taotluse korral viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Peale selle edastab Austria üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 30. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 28, 8.2.2007, lk 8.

(2)  Üksikasjalikku kirjeldust vt altpoolt.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(4)  Vt Verwaltungsgericht Frankfurt am Main’i 22. veebruari 2008. aasta pressiteadet nr 7/2008 (www.vg-frankfurt.justiz.hessen.de), mille esitas Austria.

(5)  Ärisaladus.

(6)  Varasemate aastate kahjum seisuga 31. detsember 2004.

(7)  Austrias on juriidilise isiku tulumaks 25 %.

(8)  Liidumaale anti enne müügi sulgemist vahetult üle neli kinnisvarafirmat nimiväärtusega […] miljonit eurot hinnaga […] miljonit eurot.

(9)  2005. aasta märtsis toimunud üldkoosolekul otsustati omandada väikeaktsionäride aktsiad ning maksta hüvitist väikeaktsionäridele, kellele kuulus 6,79 % põhikapitalist.

(10)  Avalik-õiguslike krediidiasutuste kohustuste täitmise on riik taganud seadusega sätestatud korras vastutuse võtmisega (nn Ausfallhaftung), mis 2003. aasta aprillis laienes umbes 27-le hoiukassale ja seitsmele liidumaa hüpoteegipangale. Kõnealust riigi tagatist võib käsitada käendusena. Krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral peab kohustuse täitma tagatise andja (riik, liidumaa või kohalik omavalitsus). Pankade võlausaldajad võivad oma nõuded esitada otse tagatise andja vastu, kes peab oma kohustuse täitma üksnes siis, kui panga varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Selline riigi vastutus ei olnud ajaliselt piiratud ega piirdunud teatava summaga. Selliselt antud tagatise eest BB hüvitist ei maksnud.

(11)  ELT C 175, 24.7.2003, lk 8. Austria nõustus otsuses loetletud meetmete võtmisega 15. mai 2003. aasta kirjas, mis registreeriti 21. mail 2003.

(12)  Landes-Hypothekenbank Burgenlandi seaduse § 4 lg 7 kohaselt lõpeb riigi vastutusega tagatud kohustuste suhtes kehtiv üleminekutähtaeg kõigi uute kohustuste puhul siis, kui Bank Burgenland (või enamusosalus selles) müüakse enne komisjoniga kokku lepitud üleminekutähtaega.

(13)  Komisjoni otsus 2005/691/EÜ riigiabi nr C 44/03 (ex NN 158/01) kohta, mida Austria kavatseb Bank Burgenland AG suhtes rakendada (ELT L 263, 8.10.2005, lk 8).

(14)  Garantiileping laieneb HOWE laenukohustustele. BB kasumit rakendatakse garantiisumma vähendamiseks. Seega väheneb garantii suurus BB aastakasumi võrra, v.a kui see makstakse välja eelisaktsiatelt tasumisele kuuluvate dividendidena. Burgenlandi liidumaa garantiid saab kasutada kõige varem pärast 2010. aasta majandusaasta aruande kinnitamist.

(15)  Nõuete sissenõudmisest loobumise vastusooritusena võtab BB endale heastamiskohustuse, millega kaasneb intressi tasumise kohustus, mille kohaselt makstakse sissenõudmata summa täies ulatuses Bank Austria’le koos intressidega tagasi seitsme osamaksena alates 30. juunist 2004. Alates sellest ajast lasus BB-l seega kohustus maksta sissenõudmata summa tagasi koos kogunenud intressidega. Heastamiskohustust täidetakse tulevikus BB aastakasumi arvelt.

(16)  Juhuks kui BB ei suuda heastamiskohustust täita, on Burgenlandi liidumaa andnud Bank Austria AG-le tagasivõetamatu garantii, mis kehtib iga aasta kohta ajavahemikus 2004 kuni 2010, mil Burgenlandi liidumaa on võtnud kohustuse tasuda Bank Austria AG-le BB võlgnetavad summad. Kõnealuse lepingu kohaselt võivad nii BB kui ka Burgenlandi liidumaa täita oma kohustuse Bank Austria AG ees enne kokkulepitud tähtpäeva.

(17)  Neljas esialgne 115,5 miljoni euro suurune pakkumine saadi pärast tähtaja möödumist, mistõttu jäeti see tähelepanuta.

(18)  Euroopa Komisjon, XXIII konkurentsipoliitika aruanne, 1993, punkt 402 jj.

(19)  Kaebuse esitaja edastatud sisulist teavet ei ole siinkohal vaja käsitleda.

(20)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(21)  20. juuni 2000. aasta muudetud garantiilepingu järgi võis Burgenlandi liidumaa alates 2010. aasta majandusaasta aruande kinnitamisest valida, kas ta tasub tasumisele kuuluva garantiisumma BB-le täielikult või ainult osaliselt.

(22)  Konsortsiumile esitatud lepingu kavandi kinnituste klausel ei sisaldanud lubadust, et müügilepingus endas ei sisaldu riigiabi elemente.

(23)  HSBC võttis arvesse ainult eelmiste aastate kahjumit, mida BB saaks oma majandustegevusest lähtudes tegelikult kasutada. Siinkohal võttis HSBC aluseks selle, et ostja kõrge reiting kandub vähem või rohkem automaatselt üle BB-le (nn usaldatavuse ülekandumine). Üldse hindas HSBC BB-d kolmest stsenaariumist lähtudes, st teise stsenaariumi järgi erastamist ei toimu ja BB jääb Burgenlandi liidumaa omandisse ja kolmanda stsenaariumi järgi võõrandatakse BB kolmandale isikule, kellel usaldatavus/reiting puudub (nagu konsortsiumil).

(24)  Siinkohal võeti arvesse maksunduslikus mõttes eelmiste aastate kahjumit summas 5,6 miljonit eurot.

(25)  OGH4. aprilli 2006. aasta otsus 1Ob251/05a (sama kohtuotsuse esitas ka GRAWE), milles selgitati, et vastutus on lahutamatult seotud Burgenlandi liidumaa kui aktsionäri seisundiga.

(26)  Komisjoni otsus riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis ettevõtjale Stardust Marine (EÜT L 206, 15.8.2000, lk 6), 82. põhjendus; komisjoni 11. aprilli 2000. aasta otsus 2000/628/EÜ riigiabi kohta, mida Itaalia andis Centrale del Latte di Roma’le (EÜT L 265, 19.10.2000, lk 15), põhjendus 91.

(27)  Euroopa Kohtu 28. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-334/99: Gröditzer Stahlwerke (EKL 2003, lk I-1139, punkt 136 jj).

(28)  Konsortsium pöördus kirjalikult FMA poole 6. detsembril 2005 ja GRAWE 10. jaanuaril 2006, kusjuures mõlemat teavitati seejärel asjaolust, et FMA ei saa nende taotlusi veel menetleda.

(29)  Nimetatud punkti on Austria ja GRAWE eriti rõhutanud, viidates samal ajal Landesgericht Eisenstadti samalaadsele järeldusele.

(30)  Austria argumente asutamisvabaduse kohta ei ole riigiabi menetluses vaja käsitleda. Vt Esimese Astme Kohtu 12. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas T-289/03: BUPA, punkt 314 (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, kättesaadav veebilehel: www.curia.europa.eu).

(31)  Vt nt Landesgericht Eisenstadt’i 20. mai 2006. aasta kohtuotsus 27 Cg 90/06 p–40, eeskätt lk 28, ja Oberlandesgericht Wien’i 5. veebruari 2007. aasta kohtuotsus 2 R 150/06b, eeskätt lk 15, milles mõlemas selgitatakse, et puudub vajadus käsitleda riigiabi olemasolu küsimust.

(32)  Vt Euroopa Komisjon, XXIII konkurentsipoliitika aruanne 1993, punkt 402 jj ning menetluse algatamise otsuse põhjendus 61 jj.

(33)  Vt ka konkurentsiaruanne, punkt 402 jj.

(34)  Komisjoni 8. septembri 1999. aasta otsuse 2000/513/EÜ (riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis ettevõttele Stardust Marine (EÜT L 206, 15.8.2000, lk 6)) põhjendus 7. Euroopa Kohus tühistas kõnealuse otsuse osas, mis ei puuduta nimetatud põhjendust.

(35)  EÜT C 209, 10.7.1997, lk 3.

(36)  Vt maamüügi teatise II jao punkti 1 alapunkti c.

(37)  Eeskätt kehtib see HSBC hinnangu kohta Burgenlandi liidumaale antud soovituses, varasemate erastamiskatsete eel BB ümberkorraldamise raames gmc-unitreu teostatud BB stand-alone-väärtuse hindamise kohta ning konsortsiumi teostatud BB stand-alone-väärtuse hindamise kohta (mis ei oma asjas tähtsust, kuna konsortsium võib oma äranägemisel arvestada muude tegurite väärtust, mis on olulised ainult konsortsiumile).

(38)  Komisjoni 11. aprilli 2000 aasta otsuse 2000/628/EÜ (riigiabi kohta, mida Itaalia on andnud Centrale del Latte di Roma’le (EÜT L 265, 19.10.2000, lk 15)) põhjendus 82.

(39)  Vt ka komisjoni 27. juuni 2007. aasta otsus C50/2006, BAWAG, ELT L 83, 26.3.2008, lk 7, põhjendus 125.

(40)  Komisjoni 8. septembri 1999. aasta otsuse (riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis ettevõttele Stardust Marine (EÜT L 206, 15.8.2000)) põhjendus 78.

(41)  Austria kasutab tehingu toimumise kindluse mõistet ka siis, kui selgitab, et vältida tuleks pikalevenivat FMA kontrollimenetlust, kuna sellega seonduv pidev ebakindlus ohustaks BB elujõulisust.

(42)  Mõlemat olukorda reguleerib BWG § 20 tervikuna või osaliselt.

(43)  Komisjon juhib tähelepanu sellele, et Austria esitatud pressiteates ei avaldata Ukraina kontserni nime ega koosseisu. Tegemist võib olla hoopis teise kontserniga, mitte asjaomase konsortsiumiga.

(44)  Euroopa Kohtu 14. septembri 1994. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania vs. komisjon (Hytasa), EKL 1994, lk I-4103, punkt 22.

(45)  Vt kohtuasi C-334/99: Gröditzer Stahlwerke, punkt 134 jj.

(46)  ELT C 175, 24.7.2003, lk 8, üksikasjade kohta vt eestpoolt.

(47)  Nt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-334/99: Gröditzer Stahlwerke.

(48)  Vt nt kohtuasi C-334/99: Gröditzer Stahlwerke, punkt 138.

(49)  Viidata võib ka esimese astme kohtu 15. septembri 1998. aasta otsusele kohtuasjas T-11/95: BP Chemicals, EKL 1998, lk II-3235, punktid 170–171, 179–180 ja 198. Kui riik on andnud riigiabi ning võtab vahetult pärast seda veel meetmeid asjaomase ettevõtja kasuks, väites, et teine meede on kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega, siis peab komisjon nimetatud kohtuotsuse kohaselt ikkagi kontrollima ka teist meedet eespool nimetatud põhimõtte järgimise seisukohast ning hindama samas esimese abimeetme mõju. Kui riigiabi võib mõjutada riigi järgnevaid samme, võib kindlalt lähtuda sellest, et riigiabi olemasolu võib mõjutada Burgenlandi liidumaa käitumist BB müüjana.

(50)  Küsimust, mil määral tuleks hinnapakkumisi kohandada, et need oleksid võrreldavad, käsitletakse jaos VI.5.

(51)  Landesgericht Eisenstadt, 20.5.2006, 27 Cg 90/06 p – 40.

(52)  Austria on samuti märkinud, et komisjon jättis Craiova juhtumis pakkumismenetluse tähelepanuta ning tugines selle asemel varade netoväärtusele, kuna pakkumismenetluses seati tingimusi. Austria väidab, et komisjon oleks ka käesoleval juhul pidanud aktsepteerima eksperdihinnangut. Komisjon leiab siiski, et kõnealused kaks juhtumit ei ole selles mõttes võrreldavad, kuna Craiova juhtumis olid tingimused sõnastatud nii, et turuhinda ei saanud enam määrata pakkumismenetlust (milles esitati ainult üks pakkumine) aluseks võttes, samal ajal kui käesoleva juhtumi pakkumismenetluses tegid pakkumise kaks konkureerivat pakkujat, mistõttu pakkumiste põhjal saab määrata panga ligikaudse turuhinna.

(53)  Vt ka komisjoni 8. septembri 1999. aasta otsus riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis ettevõttele Stardust Marine (EÜT L 206, 15.8.2000, põhjendus 82), milles kasutati sarnast meetodi. Euroopa Kohus tühistas nimetatud otsuse hiljem osas, mis ei puudutanud kõnealust põhjendust.

(54)  Isegi BAWAGi juhtumis, kui hoiustajad ummistasid panga, et oma hoiused välja võtta, sest panga juhtkond oli segatud pettustesse, vähenesid panga likviidsed vahendid 20–30 %.

(55)  Likviidsusprognoosis nähakse ette uute võlakirjade/väärtpaberite omandamine 300 miljoni euro väärtuses ning uute pankadevaheliste krediidiliinide avamine.

(56)  Olukorras, kus valitseb likviidsusvajadus, müüks BB osalusi ja muid ilma kahjumita kaubeldavaid väärtpabereid, et tekitada likviidsust.

(57)  Lähtutakse sellest, et mutual-put-tingimusega vahetuslepingute lõpetamine mõjutaks likviidsust negatiivselt kõnealuse vahetuslepingu nimiväärtuse ulatuses.

(58)  HSBC eksperdiarvamus, finantspõhine teaduslik meetod ja kapitaliturgudel põhinev meetod.

(59)  Vt ümberkorraldamisotsuse põhjendus 80.


Parandused

6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/55


Komisjoni 28. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 35, 9. veebruar 2008 )

Leheküljel 54 punktis I.9B.004

asendatakse

„punktides 9A005, I.9A.002”

järgmisega:

„punktides I.9A.002”.


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/56


Komisjoni 28. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 117/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 35, 9. veebruar 2008 )

Leheküljel 121 punktis I.9B.004

asendatakse

„punktides 9A005, I.9A.002, […] nimetatud kaupade”

järgmisega:

„punktides I.9A.002, […] nimetatud kaupade”.


6.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/s3


MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.