I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 812/2008,

11. august 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 954/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Venemaalt pärineva teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eelkõige selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 954/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Venemaalt pärineva teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, (2)

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)	Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas määrusega (EÜ) nr 954/2006 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Venemaalt pärinevate teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes.

2. Erikontroll

(2)

Pärast määruse (EÜ) nr 954/2006 jõustumist ning nõuandekomiteele teatamist jälgis komisjon erilise tähelepanuga rauast või terasest õmblusteta torude impordi arengut kõigist kõnealuste meetmetega hõlmatud riikidest. Jälgimine näitas, et Venemaa eksportiva tootjarühma, OAO Grupi (OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works ja nendega seotud ettevõtjad) (edaspidi „TMK”, „äriühing” või „grupp”) eksport ühendusse vähenes märkimisväärselt esimese kuue kuu jooksul pärast meetmete kehtestamist. Samuti näitas jälgimine, et TMK suhtes kehtestatud tollimaksu määr tuleks läbi vaadata. TMK teave kulude ja hindade kohta, mille ta esitas jälgimise küsimustikus, näitas, et grupi dumpingumarginaal peaks olema väiksem kui praegu kehtiv 35,8 %.

3. Vahepealse läbivaatamise algatamine

(3)

Komisjon algatusel algatati TMK poolt komisjonile esitatud andmete alusel TMK suhtes eespool nimetatud määruse osaline vahepealne läbivaatamine. Äriühing väitis, et asjaolud, mille alusel praegused meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad. Tuletatakse meelde, et TMK ei teinud esialgses uurimises täielikku koostööd ning seetõttu arvutati dumpingumarginaal kättesaadavate andmete alusel, st ühe teise uurimises koostööd teinud Venemaa tootjagrupi normaalväärtuse ja Eurostati andmete alusel. TMK väitel ei saanud nad esialgses uurimises koostööd teha peamiselt seetõttu, et nad viisid läbi suuremaid sisemisi ümberkorraldusi, millega oli grupi sees alustatud juba esialgse uurimisperioodi ajal. Sellise erakorralise olukorra tõttu, mis mõjutas nii ettevõtte üldjuhtimist kui tema raamatupidamis- ja auditeerimistavasid, ei olnud TMK-l võimalik esialgses uurimises esitada kohaseid andmeid oma hindade ja kulude kohta. Äriühingu sõnul on alates esialgsest uurimisperioodist tehtud organisatsiooniliste muudatuste tulemuseks äriühingu lihtsam struktuur, paranenud üldjuhtimine ning üleminek IFRSi-põhistele raamatupidamislahendustele, mis kõik võimaldab teha koostööd. Samuti esitas TMK esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema enda omamaistel hindadel või kuludel põhineva normaalväärtuse ja ühendusse eksportimisel kehtivate hindade vahel tehtava võrdluse põhjal selguks, et dumping on kehtiva meetme tasemest tunduvalt väiksem. Seetõttu väitis äriühing, et meetme jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud dumpingumääral, ei ole enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja olles kindlaks teinud, et on olemas piisav tõendusmaterjal osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, otsustas komisjon omal algatusel algatada osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, mis piirdub dumpingumääraga TMK grupi eksportivate tootjate/liikmete suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate 22. juunil 2007. aastal Euroopa Liidu Teatajas (3) ja alustas uurimist.

(5)	Komisjon teatas TMK-le ja sellega seotud äriühingutele ning eksportiva riigi esindajatele ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda ärakuulamist.

(6)

Komisjon saatis TMK-le ja sellega seotud äriühingutele küsimustikud ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastused. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

—	OAO Volzhsky Pipe Plant, Venemaa;

—	OAO Taganrog Metallurgical Works, Venemaa;

—	OAO Sinarsky Pipe Plant, Venemaa;

—	OAO Seversky Tube Works, Venemaa;

—	ZAO TMK Trade House TMK, Venemaa;

—	TMK Europe GmbH Saksamaa;

—	TMK Global AG, Šveits;

—	TMK Italia s.r.l., Itaalia.

4. Läbivaatamise uurimisperiood

(7)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 („läbivaatamise uurimisperiood”).

B. LÄBIVAATAMISEGA SEOTUD UURIMINE

1. Vaatlusalune toode

(8)

Käesolevas uurimises käsitletakse vaatlusaluse tootena sama toodet, mis on määratletud esialgses uurimises, st Venemaalt pärit teatavaid rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torusid, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi (4) kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 (5) alla.

2. Samasugune toode

(9)	Venemaa omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ühendusse eksporditud toodetel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et on tegemist samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. UURIMISE TULEMUSED

1. Normaalväärtus

(10)	Müük kodumaisel turul toimub sidusettevõtte ZAO TMK Trade House kaudu, kes müüb vaatlusaluse toote edasi sõltumatutele klientidele Venemaal.

(11)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt äriühingu nelja eksportiva tootja puhul, kes tegid uurimises koostööd, kas nende samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele siseturul oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht oli vähemalt 5 % või suurem vastavast eksportmüügi kogumahust ühendusse. Leiti, et samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline. Seejärel määrasid komisjoni talitused kindlaks need omamaisel turul müüdava samasuguse toote liigid, mis olid ühendusse müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(12)

Eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdud iga tooteliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigiga, tehti kindlaks, kas sisemaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil 5 % või rohkem ühendusse eksporditud võrreldava vaatlusaluse tooteliigi müügi kogumahust.

(13)

Seejärel uuriti, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib lugeda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses, tehes kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(14)

Juhtudel, kus arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud asjaomase tooteliigi müügimaht vastas vähemalt 80 protsendile nimetatud tooteliigi müügi kogumahust ja kus nimetatud tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt võrdne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem asjaomase liigi müügi kogumahust või kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega tingimusel, et nimetatud müük moodustas vähemalt 10 % asjaomase liigi müügi kogumahust. Juhtudel, kui mis tahes tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki ei ole müüdud piisavas koguses selleks, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(15)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, tuli kohaldada teistsugust meetodit. Sellisel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus, liites eksportiva tootja eksporditud liikide tootmiskuludele, mida vajadusel korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendi ning mõistliku kasumimarginaali. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali osakaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud müügi kasumimarginaalil.

(16)	Tootmiskulude, ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas eksportivate tootjate poolt gaasi eest makstud hinnad peegeldasid gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(17)

Tehti kindlaks, et eksportivate tootjate poolt siseturul tasutud gaasihind oli ligikaudu üks neljandik Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaised gaasihinnad on reguleeritud hinnad, jäädes tunduvalt madalamaks maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Seetõttu, kuna gaasihinnad ei peegeldunud eksportivate tootjate aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist, moonutamata gaasihinda, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta korrigeerimise aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus), mis oli kohandatud kohalike jaotushindade jaoks. Waidhausi – peamist sõlmpunkti Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hinnad kajastavad mõistlikult kulusid – võib käsitada kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(18)	Nende tooteliikide puhul, mille puhul normaalväärtus arvutati ülalnimetatud viisil, tehti arvutused eksporditud liikide tootmiskulude alusel pärast gaasihinna korrigeerimist.

2. Ekspordihind

(19)

Kogu TMK eksportmüük toimub seotud äriühingute kaudu, mis asuvad kas ühenduses või Šveitsis. Seega kehtestati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, st et kasutati seotud äriühingule tegelikult makstud või maksmisele kuuluvaid jaemüügi hindu, mida ühenduse sõltumatu ostja läbivaatamise uurimisperioodil esimest korda maksis ning mis olid korrigeeritud impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kulude ning kasumiga.

(20)

Šveitsis asuva seotud äriühingu TMK Global AG ekspordihindade kohta, mis kehtestati ühenduse klientide suhtes, väitis TMK, et ekspordihinnast kasumi, müügi-, üld- ja halduskulude ning komisjonitasu või agentuuride tasude mahaarvestamine ei oleks õigustatud, kuna TMK Global on väljaspool ühendust asuv täielikult integreeritud eksportmüügi osakond. TMK väitel oleksid sellised mahaarvamised õigustatud ainult ühenduses asuvate äriühingute puhul ja kui nad on osa grupi impordivõrgustikust, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 9.

(21)

Ülaltoodud väitega nõustuti, kuna leiti, et TMK Globalist oli pärast grupisiseseid organisatoorseid muudatusi saanud ekspordiosakond, mis vastutas väljaspool ühendust toimuva ekspordi ja ühenduses toimuva eksportmüügi eest, kuigi mõlema maht oli läbivaatamise uurimisperioodi eel ja selle ajal vähenenud. TMK Global toimib nagu müügikeskus, mis lihtsustab ostmist ja dokumendihaldust otse põhiturgudel asuvate kontorite jaoks, nagu TMK North America ja TMK Middle-East. TMK Global täidab seoses eksportmüügiga oma põhiturgudele ja ühendusse ka muid ekspordiosakonna ülesandeid, nagu juhtimisarvestus ja kaupade jälgimise standardite kehtestamine. Varem tegelesid nende ülesannetega iga tehase kohalikud ekspordiosakonnad, kuid tsentraliseerimise eesmärgil ja järjepidevuse tagamiseks tegeleb nende ülesannetega nüüd TMK Global.

3. Võrdlus

(22)

Kaalutud normaalväärtuse võrdlemine kaalutud ekspordihinnaga toimus nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle alusel võeti, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse füüsiliste omaduste, transpordikulude, kindlustusmaksude, käitlemiskulude, laenukulude ja imporditollimaksude erinevusi.

4. Dumpingumarginaal

(23)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust liikide kaupa vastavate vaatlusaluse toote kaalutud keskmiste ekspordihindadega. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(24)	TMK dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 27,2 %.

D. MUUTUSTE PÜSIV ISELOOM

(25)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(26)

Sellega seoses meenutatakse, et TMK ei teinud esialgses uurimises korrapäraselt koostööd. Seetõttu määrati dumpingumarginaal, mis on praegu kohaldatava 35,8 % tollimaksu aluseks, kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, vastavalt algmääruse artiklile 18. Kättesaadavate faktidena kasutas komisjon teise uurimises koostööd teinud Venemaa tootjagrupi jaoks kehtestatud normaalväärtust ning Eurostati andmeid.

(27)

Ebapiisava koostöö põhjusteks, mis viis kättesaadavate faktide kasutamiseni, olid suuremad sisemised ümberkorraldused, millega oli grupi sees alustatud juba esialgse uurimisperioodi ajal. Sellise erakorralise olukorra tõttu, mis mõjutas nii ettevõtte üldjuhtimist kui tema raamatupidamis- ja auditeerimistavasid, ei olnud TMK-l võimalik esialgses uurimises esitada kohaseid andmeid oma hindade ja kulude kohta.

(28)

Käesolevas uurimises tegi TMK täielikult koostööd. Vastupidi esialgsele uurimisele, kui grupp oli veel muutuvas olukorras, võis käesoleva uurimise küsimustiku vastuseid rahuldavalt kontrollida. Kuna grupp esitas usaldusväärseid andmeid normaalväärtuse ja ekspordihinna kohta, oli võimalik arvutada dumpingumarginaal nende oma andmete põhjal.

(29)	Uurimise käigus saadud tõendid on näidanud, et muutusi TMK struktuuris ja raamatupidamistavades, mis võimaldasid grupil käesolevas uurimises koostööd teha, tuleb pidada püsivateks, kuna need on seotud grupi pikaajalise struktuuriga.

(30)	Seetõttu leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev uurimine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu peetakse neid muutusi püsivateks.

E. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(31)

Arvestades uurimise tulemusi, leitakse, et on asjakohane muuta TMK vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, kehtestades uueks tollimaksu määraks 27,2 %. Muudetud dumpinguvastane tollimaks tuleks sätestada arvutatud dumpingumarginaali tasemel, kuna see on madalam kui esialgses uurimises määratud kahjumarginaal.

(32)	Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 954/2006 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi.

F. KOHUSTUSED

(33)

Pärast seda kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada muuta TMK vaatlusaluste toodete impordile kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, pakkus grupp algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. TMK pakutud hinnakohustus ei muutnud komisjoni esialgset järeldust, et vaatlusalune toode ei ole hinnakohustuse jaoks sobiv, nagu on märgitud määruse (EÜ) nr 954/2006 põhjendustes 248–250. Komisjon on arvamusel, et TMK praegune hinnakohustuse pakkumine ei mõjuta vaatlusaluse tootega seotud tehnilisi raskusi, mida on märgitud ülalnimetatud määruse põhjenduses 248, sedavõrd, et see teeks pakutud hinnakohustuse teostatavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 954/2006 artikli 1 lõikes 2 sisalduvale tabelile lisatakse järgmine osa:

Riik	Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
„Venemaa	OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works	27,2 %	A859”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. august 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 175, 29.6.2006, lk 4.

(3) ELT C 138, 22.6.2007, lk 37.

(4) Süsinikekvivalentväärtus määratakse kindlaks kooskõlas rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) avaldatud tehnilise aruandega (1967, IIW doc. IX-535–67).

(5) Praegu kehtiv määratlus komisjoni 20. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1214/2007, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (ELT L 286, 31.10.2007, lk 1). Toodete loetelu koostatakse, ühendades määruse (EÜ) nr 954/2006 artikli 1 lõikes 1 esitatud tootekirjelduse ja vastavate CN-koodide tootekirjeldused.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/6

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 813/2008,

11. august 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 74/2004 Indiast pärit puuvillase voodipesu impordile lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1)

võttes arvesse nõukogu 13. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 74/2004 (Indiast pärit puuvillase voodipesu impordile lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamine) (2) artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD MENETLUS

(1)

Määrusega (EÜ) nr 74/2004 (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu CN-koodide ex 6302 21 00 (TARICi koodid 6302210081, 6302210089), ex 6302 22 90 (TARICi kood 6302229019), ex 6302 31 00 (TARICi kood 6302310090) ja ex 6302 32 90 (TARICi kood 6302329019) alla kuuluva Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes ühendusse lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Võttes arvesse koostööd tegevate eksportivate tootjate suurt hulka vaatlusaluse toote puhul, moodustati kooskõlas määruse (EÜ) nr 2026/97 (edaspidi „algmäärus”) artikliga 27 India eksportivatest tootjatest valim ning valimisse kaasatud äriühingutele kehtestati individuaalsed tollimaksumäärad vahemikus 4,4 % kuni 10,4 %, kusjuures valimivälistele koostööd tegevatele äriühingutele määrati tollimaksumääraks 7,6 %. Kõikidele teistele äriühingutele kehtestati jääktollimaks määraga 10,4 %.

(2)

Esialgse määruse artiklis 2 on sätestatud, et kui uus India eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et ta ei ole uurimisperioodi vältel (1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002) eksportinud ühendusse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid (esimene kriteerium), ta ei ole seotud India eksportijate või tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määrusega kehtestatud subsiidiumivastaseid meetmeid (teine kriteerium), ning ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi vaatlusaluse toote märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse (kolmas kriteerium), võib muuta kõnealuse määruse artikli 1 lõiget 3 ja määrata uuele eksportivale tootjale sama tollimaksumäära, mida kohaldatakse koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes, st 7,6 %.

(3)

Esialgset määrust on muudetud kolmel korral, nimelt nõukogu määrusega (EÜ) nr 2143/2004, (3) nõukogu määrusega (EÜ) nr 122/2006 (4) ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 1840/2006. Kõigi kolme määrusega on lisatud lisasse selliste äriühingute nimesid, kes ekspordivad vaatlusalust toodet ja vastavad esialgse määrusega kehtestatud kriteeriumidele.

B. UUE EKSPORTIJA/TOOTJA STAATUSE TAOTLUSED

(4)	Alates eelmise muutmismääruse avaldamisest on kakskümmend India äriühingut taotlenud võrdset staatust äriühingutega, kes osalesid esialgses uurimises, kuid keda valimisse ei arvatud (edaspidi „uue äriühingu staatus”).

(5)

20 taotluse esitajat olid:

Taotluse esitanud äriühing	Linn
K.K.P. Textiles Limited	Tamil Nadu
Kashmiri Lal Tarun Khanna PVT Ltd	Amritsar
Premier Polyweaves Private Limited	Coimbatore
Home Fashions International	Kerala
Y.J. Enterprises	Mumbai
KaLaM Designs	Ahmedabad
Himatsingka Linens	Bangalore
S.K.T. Textile Mills	Coimbatore
Shetty Garments Private Ltd	Mumbai
TAVOY Workwear	Mumbai
Orient Craft Limited	Haryana
GHCL Limited	Gujarat
Indo Count Industries Limited	Mumbai
Vijayeswari Textiles Limited	Coimbatore
Nest Exim	Mumbai
Prakash Textiles	Coimbatore
Prakash Woven Private Limited	Coimbatore
Sotexpa Qualidis Textiles India Private Ltd	Coimbatore
BKS Textiles Pvt. Ltd	Coimbatore
JDA Textiles	Chennai

(6)	Üksteist äriühingut ei vastanud küsimustikule, mille eesmärgiks oli kontrollida nende vastavust esialgse määruse artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, seetõttu tuli nende äriühingute taotlused tagasi lükata.

(7)	Ülejäänud üheksa äriühingut saatsid küsimustikud tagasi täidetuna ning seetõttu oli võimalik kaaluda neile uue äriühingu staatuse andmist.

(8)

Eespool nimetatud India eksportivatest tootjatest kahe esitatud tõendeid peetakse piisavaks, et tõendada nende vastavust esialgses määruses sätestatud kriteeriumidele ja sellest tulenevalt määrata neile koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär (7,6 %) ning seega lisada nad esialgse määruse (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 2143/2004, määrusega (EÜ) nr 122/2006 ja määrusega (EÜ) nr 1840/2006) lisas (edaspidi „lisa”) esitatud eksportivate tootjate loetelusse.

(9)	Ülejäänud seitsme äriühingu taotlused uue eksportiva tootja staatuse saamiseks lükati tagasi järgmistel põhjustel.

(10)	Kaks äriühingut ei suutnud tõestada, et nad on vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud pärast uurimisperioodi lõppu või et neil on olnud tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse kõnealuse toote ühendusse eksportimiseks. Seega ei vastanud nad kolmandale kriteeriumile.

(11)

Üks äriühing jättis esitamata andmed vaatlusaluse perioodi käibe kohta ja seega ei suutnud tõestada, et ta ei olnud uurimisperioodi vältel vaatlusalust toodet eksportinud. Teise äriühingu puhul selgus, et ta oli uurimisperioodi vältel vaatlusalust toodet eksportinud. Need äriühingud ei vastanud esimesele kriteeriumile.

(12)

Üks äriühing saatis küsimustiku vastused pärast kehtestatud tähtaja möödumist ja olulise tähtsusega dokumendid olid taotuse juurest puudu. Üks teine äriühing ei vastanud lisateavet nõudvale kirjale. Seega ei esitanud need kaks äriühingut piisavaid tõendeid, mis näitaksid, et nad vastavad esialgses määruses sätestatud kriteeriumidele.

(13)	Lisaks leiti, et üks äriühing on seotud ühe esialgses määruses nimetatud äriühinguga ja seega lükati tagasi tema taotlus uue äriühingu staatuse saamiseks, kuna ta ei vastanud teisele kriteeriumile.

(14)	Äriühingutele, kellele uue äriühingu staatust ei antud, teatati selle otsuse põhjused ning neile anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha.

(15)	Kõiki huvitatud isikute esitatud seisukohti ja taotlusi analüüsiti ning, kui need olid õigustatud, võeti neid nõuetekohaselt arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 74/2004 lisas esitatud India tootjate loetelusse lisatakse järgmised äriühingud:

Äriühing	Linn
Home Fashions International	Kerala
GHCL Ltd	Gujarat

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. august 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 12, 17.1.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1840/2006 (ELT L 355, 15.12.2006, lk 4).

(3) ELT L 370, 17.12.2004, lk 1.

(4) ELT L 22, 26.1.2006, lk 3.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 814/2008,

14. august 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. augustil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	28,3
	XS	27,8
	ZZ	28,1
0707 00 05	MK	27,4
	TR	72,3
	ZZ	49,9
0709 90 70	TR	92,6
0709 90 70	ZZ	92,6
0805 50 10	AR	69,5
	UY	59,6
	ZA	86,6
	ZZ	71,9
0806 10 10	CL	82,1
	EG	128,8
	MK	68,7
	TR	122,9
	ZZ	100,6
0808 10 80	AR	66,9
	BR	93,0
	CL	96,5
	CN	88,3
	NZ	100,2
	US	94,8
	ZA	81,5
	ZZ	88,7
0808 20 50	AR	126,0
	CL	83,0
	TR	148,5
	ZA	87,1
	ZZ	111,2
0809 30	TR	151,2
0809 30	ZZ	151,2
0809 40 05	IL	138,3
	MK	59,0
	TR	90,9
	ZZ	96,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 815/2008,

14. august 2008,

erandi kohta määrusest (EMÜ) nr 2454/93 seoses üldiste tariifsete soodustuste kava raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratlusega, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda teatavate kalandustoodete ühendusse eksportimisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) ja eriti selle artiklit 247,

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (2) eriti selle artiklit 76,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (3) andis ühendus Cabo Verdele üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Kõnealuse määruse artiklis 76 on sätestatud siiski erandid sellest määratlusest üldiste tariifsete soodustuste kavaga hõlmatud vähimarenenud riikide suhtes, kes esitavad ühendusele vastava taotluse.

(3)	Alates 1. märtsist 2005 on Cabo Verde kasu saanud AKV-EÜ tollikoostöö komitee 1. märtsi 2005. aasta otsusest nr 2/2005 erandi kohta mõistest „päritolustaatusega tooted”, arvestades AKV riikide eriolukorda seoses tuunikalapreservide ja tuunikalafilee (HS rubriik ex 1604) tootmisega. (4)

(4)	Need kokkulepped kehtisid aga 31. detsembrini 2007 ja Cabo Verde ei ole veel ühendusega majanduspartnerluslepingut sõlminud. Seega kehtib Cabo Verde suhtes alates 1. jaanuarist 2008 üksnes üldiste tariifsete soodustuste kava.

(5)	Cabo Verde esitas 27. novembri 2007. aasta kirjas taotluse erandiks üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglitest määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 76 kohaselt. Oma 27. veebruari 2008. aasta kirjas esitas ta kõnealuse taotluse toetuseks täiendavat teavet.

(6)	Eranditaotlus käsitleb 1 561 tonni suurust aastast üldkogust kolmest kalaliigist valmistatud toodete ja konservide kohta, millest kaks liiki ei olnud hõlmatud otsuse nr 2/2005 alusel antud erandiga: makrelltuun, makrell ja tuun.

(7)	Komisjon arutas Cabo Verde esitatud eranditaotlust ning leidis, et see on täielik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

(8)	Erandit on vaja selleks, et tagada varustamise järjepidevus kogu aasta vältel ja kindlustada sellega suured investeeringud ettevõttele, kes on juba näidanud pühendumust toetada asjaomase tegevuse arengut Cabo Verdes.

(9)

Sellel investeeringul ei oleks mitte ainult otsene mõju Cabo Verde kalandustööstusele kalaliikide puhul, mille jaoks erandit taotleti, vaid märkimisväärne kaudne kasulik mõju ka Cabo Verde kalalaevastiku taaselustamisele. Mida rohkem Cabo Verde laevu on töövalmid, seda suurem on võime tarnida kohalikku kala.

(10)

Erand peaks kehtima piisavalt kaua, et tagada investeeringud ja olukorra prognoositavus ettevõtjatele, kuid mitte mingil juhul kauem kui 31. detsembrini 2010, kui Cabo Verde suhtes ei rakendata enam vähimarenenud maade suhtes kohaldatavat erikorda üldiste tariifsete soodustuste kava raames. Pärast seda tuleks Cabo Verde konservitööstuse elujõulisus tagada majanduspartnerluslepingu raames.

(11)

Määruses (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. Selleks et tagada tõhus haldamine Cabo Verde asutuste, ühenduse tolliasutuste ja komisjoni tihedas koostöös, tuleks neid eeskirju mutatis mutandis kohaldada koguste suhtes, mida käesoleva määrusega antud erandi alusel imporditakse.

(12)	Selleks et erandi toimimist saaks tõhusamalt kontrollida, peaksid Cabo Verde ametivõimud komisjonile korrapäraselt edastama väljastatud päritolusertifikaatide üksikasjad.

(13)

Oma taotluses viitasid Cabo Verde ametivõimud asjaolule, et asjaomasel ettevõttel ei ole tõenäoliselt piisavalt tootmisvõimsust kasutamaks ära kogu kvoodi mahtu esimesel tegevusaastal pärast investeeringu tegemist. Sellest lähtuvalt tuleks taotletud kogused anda aastatel 2009 ja 2010 täies mahus, aastal 2008 aga tuleks kvoote vähendada võrdeliselt ajavahemikuga, mil erandit kohaldatakse.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitest 67 kuni 97 käsitatakse CN-koodide ex 1604 15, ex 1604 19 ja ex 1604 14 alla kuuluvaid mujalt kui Cabo Verdest pärinevast makrellist, makrelltuunist ja tuunist valmistatud tooteid või konserve, mis on toodetud Cabo Verdes, Cabo Verdest pärinevatena kooskõlas artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud kokkulepetega.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse ajavahemikus 1. septembrist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 Cabo Verdest otse transporditud ja ühendusse imporditud toodete aastaste koguste osas, mis on iga toote puhul lisas loetletud.

Artikkel 3

Lisas sätestatud koguseid hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 4

1. Cabo Verde tolliasutused võtavad tarvitusele artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks vajalikud abinõud.

2. Cabo Verde pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt välja antud päritolusertifikaadi vormi A 4. lahtrisse tehakse järgmine märge: „Derogation – Regulation (EC) No 815/2008”.

3. Cabo Verde pädevad asutused edastavad komisjonile igas kvartalis aruande nende koguste kohta, millele käesoleva määruse alusel on välja antud päritolusertifikaadi vorm A, ning kõnealuste sertifikaatide järjekorranumbrid.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).

(3) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 55/2008 (ELT L 20, 24.1.2008, lk 1).

(4) ELT L 61, 8.3.2005, lk 48.

LISA

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus (tonnides)
09.1647	ex 1604 15 11 ex 1604 19 98	Makrellifilee (Scomber Colias, Scomber Japonicus, Scomber Scombrus), toiduks valmistatud või konserveeritud	1.9.2008 kuni 31.12.2008	333
			1.1.2009 kuni 31.12.2009	1 000
			1.1.2010 kuni 31.12.2010	1 000
09.1648	ex 1604 19 98	Makrelltuuni (Auxis thazard, Auxis Rochei) filee, toiduks valmistatud või konserveeritud	1.9.2008 kuni 31.12.2008	116
			1.1.2009 kuni 31.12.2009	350
			1.1.2010 kuni 31.12.2010	350
09.1649	ex 1604 14 16 ex 1604 14 18	Kulduim-tuuni, vööttuuni (Tunnus Albacares, Katsuwonus Pelamis) filee, toiduks valmistatud või konserveeritud	1.9.2008 kuni 31.12.2008	70
			1.1.2009 kuni 31.12.2009	211
			1.1.2010 kuni 31.12.2010	211

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 816/2008,

14. august 2008,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 801/2008. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2007/2008. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1109/2007. kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. augustil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 514/2008 (ELT L 150, 10.6.2008, lk 7).

(3) ELT L 253, 28.9.2007, lk 5.

(4) ELT L 214, 9.8.2008, lk 48.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 15. augustist 2008

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	24,91	3,84
1701 11 90 (1)	24,91	9,08
1701 12 10 (1)	24,91	3,68
1701 12 90 (1)	24,91	8,65
1701 91 00 (2)	25,56	12,51
1701 99 10 (2)	25,56	7,93
1701 99 90 (2)	25,56	7,93
1702 90 95 (3)	0,26	0,39

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 817/2008,

14. august 2008,

millega määratakse kindlaks alates 16. augustist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)	Seepärast tuleks alates 16. augustist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

(5)	Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. augustist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. augustil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).

(3) ELT L 166, 27.6.2008, lk 19.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. augustist 2008

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00 (2)
	keskmise kvaliteediga	0,00 (2)
	madala kvaliteediga	0,00 (2)
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00 (2)
1002 00 00	RUKIS	0,59 (2)
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (3)	0,00 (2)
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	5,58 (2)

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 608/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.

(3) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

31.7.2008-13.8.2008

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	224,74	135,95	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	296,57	286,57	266,57	116,20
Lahe lisatasu	—	11,96	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	12,94	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	39,58 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	40,23 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/19

NÕUKOGU OTSUS,

24. juuli 2008,

millega muudetakse nõukogu otsust 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri „Sisnet” paigaldamist ja toimimist

(2008/670/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta, eriti selle artikli 2 lõike 1 teise lõigu esimest lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu asepeasekretäri volitati otsusega 1999/870/EÜ (1) ja otsusega 2007/149/EÜ (2) esindama seoses Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimisega teatavaid liikmesriike Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (SISNET) paigaldamist ja toimimist käsitlevate lepingute sõlmimisel ja haldamisel kuni üleviimiseni Euroopa Liidu hallatava sideinfrastruktuuri koosseisu.

(2)	Kõnealustest lepingutest tulenevad rahalised kohustused kaetakse erieelarvest (edaspidi „Sisneti eelarve”), mille alusel rahastatakse nimetatud nõukogu otsustes osutatud sideinfrastruktuuri.

(3)

Sisneti eelarvet reguleerib vastav finantsmäärus, mis on kehtestatud nõukogu otsusega 2000/265/EÜ (3) (edaspidi „Sisneti finantsmäärus”), millega nähakse ette teistsugused menetlused kui nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4) esitatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses.

(4)

On asjakohane viia Sisneti finantsmäärus analoogia alusel kooskõlla ühenduse finantsmäärusega, lihtsustades selleks nõukogu sekretariaadi sisemenetlusi, eelkõige kaotades finantskontrolöri rolli ning asendades tema funktsioonid asjakohasel juhul siseaudiitori omadega, mis kehtestati määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 85.

(5)	Samuti tuleks muuta praegused menetlused sujuvamaks ja väljakujunenud praktikale paremini vastavaks, näiteks kohandades rahastamis- ja maksetaotluste tähtaegu ning ajakohastades mõningaid praeguse menetlus- või õigusliku raamistiku sätteid.

(6)	Sisneti finantsmäärust muudeti nõukogu otsusega 2007/155/EÜ (5) ja nõukogu otsusega 2008/319/EÜ, et võimaldada Šveitsil osaleda Sisneti eelarves. Šveitsil tuleks võimaldada osaleda ka nõuandekomitee võimalikus tulevases tegevuses.

(7)	Kavandatud muudatused ei mõjuta rahanduslikus mõttes liikmesriikide osamakseid Sisneti eelarvesse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2000/265/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Eelarveaasta kulud kirjendatakse asjaomase aasta kontodele nende kulude alusel, mis on kinnitatud hiljemalt 31. detsembril ja mille eest peaarvepidaja on vastavad maksed teinud hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuaril.”

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Olenemata lõikest 1 võib nõukogu asepeasekretär esitada artiklis 25 nimetatud SIS/SIRENE töörühma (segakomitee) (edaspidi „SIS/SIRENE töörühm”) raames kokku tulnud riikide esindajatele 31. jaanuariks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kanda 15. detsembriks kulukohustustega sidumata assigneeringud üle järgmisse eelarveaastasse, kui järgmise eelarveaasta eelarve asjaomastes jagudes sätestatud assigneeringud ei ole vajaduste katteks piisavad.”;

ii)	neljas lõik asendatakse järgmisega: „SIS/SIRENE töörühm teeb ülekandmistaotluste kohta otsuse hiljemalt 1. märtsiks.”;

b)	lõige 4 jäetakse välja.

Artikli 8 lõiked 2 kuni 4 asendatakse järgmisega:

„2. Asepeasekretär saadab esialgse eelarveprojekti 15. oktoobriks SIS/SIRENE töörühmale, lisades sellele seletuskirja.

3. SIS/SIRENE töörühm esitab esialgse eelarveprojekti kohta oma arvamuse.

4. Asepeasekretär koostab eelarveprojekti ning edastab selle 15. novembriks artiklis 25 nimetatud riikidele.”

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Paranduseelarve esitatakse igal aastal artikli 46 lõikes 1 sätestatud kontode sulgemisele järgneva kolme kuu jooksul ning selle eesmärk on kanda eelmise eelarveaasta eelarve ülejääk tuludesse, kui bilanss on positiivne, või kuludesse, kui bilanss on negatiivne.”

5)	Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Eelarve täitmisel järgitakse põhimõtet, et eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja on eri isikud. Eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja siseaudiitori ülesandeid ei või omavahel ühendada.”

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eelarvevahendite käsutaja võib teha otsuseid sama peatüki artiklite vaheliste ülekannete kohta. SIS/SIRENE töörühma nõusolekul võib ta teha otsuseid sama jaotise peatükkide vaheliste ülekannete kohta. SIS/SIRENE töörühm annab oma nõusoleku samadel tingimustel kui oma arvamuse vastuvõtmisel eelarve kohta.”

7)	Artikkel 14 jäetakse välja.

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 25 alusel võlgnetava summa sissenõudmiseks või Sisneti lepingute sõlmimise, selle paigaldamise ja toimimisega seoses kolmandatel isikutel asjaomaste riikide ees tekkinud võlgade sissenõudmiseks on vaja sissenõudekorraldust eelarvevahendite käsutajalt. Sissenõudekorraldused edastatakse eelarvevahendite käsutajale.”;

b)	lõige 2 jäetakse välja.

9)	Artikli 18 lõike 1, samuti artikli 18 lõike 2, artikli 20 lõike 2 punkti g, artikli 20 lõigete 4 ja 5 ning artikli 22 viimane lause jäetakse välja.

10)	Artikkel 23 asendatakse järgmisega: „Artikkel 23 Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja distsiplinaarvastutus käesoleva finantsmääruse sätete mittejärgimise puhul on ette nähtud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega.”

11)

Lisatakse uus peatükk:

„III A PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 24a

Käesolevas määruses sätestatud eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohast toimimist kontrollib siseaudiitor. Analoogia põhjal kasutab siseaudiitor kõiki volitusi, täidab kõiki ülesandeid ja tema suhtes kehtivad kõik eeskirjad, mis on sätestatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eelkõige selle I osa IV jaotise 8. peatükis.

12)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kuni 31. detsembrini 2008 peavad artiklis 25 nimetatud riigid tasuma 25 % oma sissemaksest hiljemalt 15. veebruariks, 1. aprilliks, 1. juuliks ja 1. oktoobriks.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: „1a. Alates 1. jaanuarist 2009 peavad artiklis 25 nimetatud riigid tasuma 70 % oma sissemaksest hiljemalt 1. aprilliks ja 30 % hiljemalt 1. oktoobriks.”.

13)

Artikli 29 lõike 6 punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

keelatud ühelt poolt asepeasekretäri ja tema personali, artiklis 25 nimetatud liikmesriikide valitsuste esindajate ning Islandi, Norra ja Šveitsi valitsuste esindajate ning teiselt poolt pakkujate vahelised mistahes kontaktid asjassepuutuva pakkumiskutse teemal, välja arvatud erandkorras järgmistel tingimustel:

enne pakkumiste esitamise tähtpäeva:

i)	pakkujate nõudmisel: võib kõikidele pakkujatele edastada lisateavet ainult pakkumiskutse laadi selgitamiseks;

ii)

asepeasekretäri nõudmisel:

kui artiklis 25 nimetatud liikmesriigid, Island, Norra, Šveits või nõukogu peasekretariaat avastavad pakkumiskutse tekstis vea, ebatäpsuse, andmete puudumise või mõne muu tehnilise vea, võib peasekretariaat sellest asjaomastele isikutele teatada samadel tingimustel, mis kehtivad esialgse pakkumiskutse suhtes;

iii)	pärast pakkumiste avamist võib peasekretariaat artiklis 25 nimetatud liikmesriikide, Islandi, Norra, Šveitsi või nõukogu peasekretariaadi nõudmisel pakkujaga ühendust võtta, kui tuleb anda selgitusi pakkumise kohta või parandada selles esinevad ilmsed tehnilised vead.”

14)	Artikkel 31 asendatakse järgmisega: „Artikkel 31 Liikmesriikide ning Islandi, Norra ja Šveitsi kodakondsusega isikuid ei tohi seoses lepingutega, mille asepeasekretär on artiklis 25 nimetatud liikmesriikide nimel sõlminud, kodakondsuse alusel diskrimineerida.”

15)	Artikli 34 teine lõik asendatakse järgmisega: „Pakkumised avab korraga selleks asepeasekretäri poolt määratud komitee. Sellesse kuuluvad kolm kõrget ametnikku nõukogu peasekretariaadi kolmest eri direktoraadist.”

16)

Artikli 35 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kõiki pakkumisi hindavad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid koos Islandi, Norra ja Šveitsiga. Eelarvevahendite käsutaja nimetatud nõukogu peasekretariaadi pädev ametnik või tema asendaja, kes on samuti eelarvevahendite käsutaja nimetatud, esitab nende riikide poolt ühehäälselt heakskiidetud aruande artiklis 36 nimetatud nõuandekomiteele.”

17)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Artiklis 25 nimetatud liikmesriikide nimel tegutseva asepeasekretäri ning Islandi, Norra ja Šveitsi vastavate esindajate poolt pärast pakkumiskutse ilmumist sõlmitavad lepingud esitatakse esmalt arvamuse saamiseks hangete ja lepingute nõuandekomiteele.”

18)

Artikli 37 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklis 36 nimetatud nõuandekomiteesse kuulub üks esindaja igast artiklis 25 nimetatud liikmesriigist ning üks esindaja Islandilt, üks Norrast ja üks Šveitsist. Artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island, Norra ja Šveits tagavad, et valitud esindajatel on piisavad teadmised informaatika ja/või finants- ja/või õiguse alal. Esindajad ei tohi olla osalenud nõuandekomiteele esitatavate toimikute hindamisel. Siseaudiitori esindaja osaleb vaatlejana.”

19)

Artikli 39 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kavandatud lepingute kohta, mille väärtus on väiksem kui punktis a osutatud piirmäärad, kui mõni artiklis 25 nimetatud liikmesriik, Island, Norra, Šveits, nõuandekomitee liige või asepeasekretär seda taotleb, olles arvamusel, et need lepingud on seotud põhimõtteliste küsimustega või on spetsiifilised.”

20)	Artikkel 40 asendatakse järgmisega: „Artikkel 40 Nõuandekomiteele artikli 39 punktide b kuni e kohaselt arvamuse saamiseks esitatud toimikutele lisatakse ka aruanne, mille on ühehäälselt heaks kiitnud artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island, Norra ja Šveits.”

21)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Nõuandekomitee arvamused allkirjastab selle esimees. Vältimaks nõuandekomitee sekkumisest tulenevaid viivitusi menetluses, võivad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island, Norra ja Šveits arvamuse esitamiseks ette näha mõistliku tähtaja, kui nad seda vajalikuks peavad. Arvamused tehakse teatavaks asepeasekretärile, artiklis 25 nimetatud liikmesriikidele ning Islandile, Norrale ja Šveitsile. Pärast nimetatud arvamuse nõuetekohast kaalumist võtavad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island, Norra ja Šveits juhtumi suhtes ühehäälselt vastu lõpliku otsuse. Pärast selle otsuse tegemist sõlmivad artiklis 25 nimetatud liikmesriikide nimel tegutsev asepeasekretär ning Islandi, Norra ja Šveitsi vastavad esindajad iga kõnealuse juhtumi kohta lepingu või lepingud.”

22)

Artikli 43 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui lepingut ei ole täidetud või selle täitmine on hilinenud, peab asepeasekretär tagama, et artiklis 25 nimetatud liikmesriikidele ning Islandile, Norrale ja Šveitsile hüvitatakse kogu tekitatud kahju, intressid ja kulud, mis arvatakse maha tarnija, töövõtja või mõne kolmanda isiku paigutatud deposiidilt.”

23)	Artikli 46 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Asepeasekretär koostab kolme kuu jooksul alates eelarve täitmise perioodi lõpust tulude ja kulude aruande ja bilansi ning edastab need SIS/SIRENE töörühmale.”

24)

Artikli 50 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina artiklist 8 edastab nõukogu asepeasekretär lõikes 1 nimetatud eelarve puhul esialgse eelarveprojekti SIS/SIRENE töörühmale niipea kui võimalik pärast käesoleva finantsmääruse vastuvõtmist. Pärast SIS/SIRENE töörühma arvamuse esitamist ning eelarveprojekti koostamist võtavad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid, tulles kokku nõukogus, eelarve viivitamata vastu.”

Artikkel 2

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. HORTEFEUX

(1) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 41.

(2) ELT L 66, 6.3.2007, lk 19.

(3) EÜT L 85, 6.4.2000, lk 12. Otsust on viimati muudetud otsusega 2008/319/EÜ (ELT L 109, 19.4.2008, lk 30).

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(5) ELT L 68, 8.3.2007, lk 5.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).”

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/24

KOMISJONI OTSUS,

5. august 2008,

raadiospektri sagedusala 5 875–5 905 MHz ühtlustatud kasutamise kohta intelligentsetes transpordisüsteemides ohutusega seotud rakenduste jaoks

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4145 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/671/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nii nõukogu (2) kui ka Euroopa Parlament (3) on rõhutanud Euroopa maanteeliikluse ohutuse suurendamise tähtsust. Intelligentsed transpordisüsteemid on kesksel kohal terviklikus lähenemisviisis maanteeliikluse ohutuse tagamisele, (4) nendega lisatakse transpordi infrastruktuurile ja sõidukitele info- ja sidetehnoloogia, et vältida ohtlikke liiklusolukordi ja vähendada liiklusõnnetuste arvu.

(2)	Uute traadita side seadmete väljatöötamiseks ühenduses on väga oluline raadiospektri tõhus ja kooskõlastatud kasutamine. (5)

(3)

Intelligentsed transpordisüsteemid hõlmavad koostöösüsteeme, mis põhinevad sõidukite omavahelisel, sõidukilt infrastruktuurile ning infrastruktuurilt sõidukile toimuval sidel, mille kaudu vahetatakse teavet reaalajas. Sellised süsteemid võivad oluliselt suurendada transpordisüsteemi tõhusust ja kõigi maanteel liikujate turvalisust ning muuta liikluse palju mugavamaks. Nende eesmärkide saavutamiseks peab sõidukite ja maanteeinfrastruktuuri vaheline side olema usaldusväärne ja kiire.

(4)	Arvestades sõidukite liikuvust ning vajadust tagada siseturu tõhus toimimine ja suurendada liiklusohutust kogu Euroopas, tuleks intelligentsetes transpordisüsteemides kasutatav spektriosa teha ühtlustatult kättesaadavaks kogu Euroopas.

(5)

Otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt andis komisjon 5. juulil 2006 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (European Conference of Postal and Telecommunications Administrations, edaspidi „CEPT”) ülesande kontrollida ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste spektrivajadusi, lähtudes intelligentsetest transpordisüsteemidest ja koostöösüsteemidest, samuti uurida, kuidas ühitada asjaomaseid rakendusi kõnealust sagedusala kasutavate raadiosideteenustega, mida asjaomased rakendused võivad häirida. CEPTil paluti välja töötada ka optimaalsed kanaliplaanid intelligentsete transpordisüsteemide jaoks määratud sagedusalades.

(6)	CEPTi töö asjakohased tulemused moodustavad käesoleva otsuse tehnilise aluse.

(7)

CEPT tegi oma 21. detsembri 2007. aasta ettekandes (CEPT Report 20) järelduse, et intelligentsete transpordisüsteemide ohutusalaste rakenduste jaoks, millega suurendatakse liiklusohutust, andes sõidukijuhile rohkem teavet keskkonna, teiste sõidukite ja muude tee kasutajate kohta, sobib 5 GHz sagedusala, eelkõige vahemik 5 875–5 905 MHz. Lisaks on intelligentsed transpordisüsteemid ühitatavad kõigi uuritud olemasolevate teenustega, milles kasutatakse kõnealust sagedusala, ja kõigi uuritud teenustega, milles kasutatakse sagedusala allpool 5 850 MHz ja ülalpool 5 925 MHz, kui kõnealuste süsteemide puhul peetakse kinni teatavatest CEPTi ettekandes määratletud kiirguspiirangutest. Kõnealust sagedusala valides võetakse arvesse ka spektrikasutust maailma muudes piirkondades ja aidatakse sellega kaasa ühtlustamisele kogu maailmas. Lisaks ei saaks intelligentsetele transpordisüsteemidele nõuda kaitset paikse satelliitside maajaamade eest ja kõnealuste süsteemide seadmete soovimatu kiirgus peaks olema piiratud, et kaitsta paikset satelliitsidet.

(8)

CEPTi ühitatavusuuringuid arvestades lõpetab Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (ETSI) harmoneeritud standardi EN 302 571 väljatöötamist, et tagada eeldatav vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (6) artikli 3 lõikele 2, mille kohaselt nõuetele vastav intelligentse transpordisüsteemi seade ei põhjusta kahjulikke häireid. Intelligentse transpordisüsteemi saatjad peaksid kasutama spektrit täies ulatuses ja nende kiirgusvõimsus peab olema reguleeritud kõige madalamale vajalikule tasemele, et kasutada intelligentse transpordisüsteemi jaoks määratud spektriosa tõhusalt ning vältida kahjulikke häireid.

(9)

Eespool nimetatud põhjusel nähakse standardiga ette, et maksimaalse keskmise saatevõimsuse 33 dBm EIRP (equivalent isotropically radiated power – ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus) puhul rakendatakse saatja võimsuse reguleerimist (TPC) vähemalt 30 dB ulatuses. Kui mõni tootja otsustab mitte kasutada kõnealuses standardis määratletud meetodit, tuleb kasutada muid meetodeid, mis tagaksid vähemalt samaväärse häirete vähendamise kui standardiga ette nähtud meetod.

(10)	Ühtlustamine käesoleva otsuse mõistes ei peaks välistama liikmesriigi võimalust taotleda, kui see on õigustatud, üleminekuperioodi või raadiospektri jagamist.

(11)

Liikmesriigid teevad spektri intelligentsete transpordisüsteemide sõidukilt-sõidukile-side jaoks kättesaadavaks eeldatavalt kuue kuu jooksul, mille käigus nad eraldavad käesoleva otsuse kohaselt sagedusala 5 875–5 905 MHz kasutamise. Siiski võib mõnel liikmeriigil olla raskusi asjaomase litsentsimisraamistiku või koordineerimismehhanismi lõpuleviimisega kõnealuse ajavahemiku jooksul eri operaatorite intelligentsete transpordisüsteemide infrastruktuurilt-sõidukile-side ja sõidukilt-infrastruktuurile-side puhul. Iga viivitus spektri kättesaadavaks tegemisel pärast kõnealust ajavahemikku võib mõjuda ebasoodsalt intelligentsete transpordisüsteemide ohutusalaste rakenduste laialdasele kasutuselevõtule Euroopa Liidus, seepärast peaksid sellised viivitused olema piiratud ja vajalikult põhjendatud.

(12)	Arvestades turu ja tehnoloogia arengut, võib käesoleva otsuse kohaldamisala ja rakendamine vajada tulevikus läbivaatamist, eelkõige arvestades tehnoloogiamuudatusi ja turu arengut käsitlevat teavet liikmesriikidelt.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse eesmärk on ühtlustada kogu ühenduses tehnilised tingimused sagedusala 5 875–5 905 MHz kättesaadavaks tegemiseks ja tõhusaks kasutamiseks intelligentsete transpordisüsteemide ohutusalastes rakendustes.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„intelligentsed transpordisüsteemid” – hulk info- ja sidetehnoloogial põhinevaid süsteeme ja teenuseid, sealhulgas töötlemine, reguleerimine, asukoha määramine, teabevahetus ja maanteetranspordisüsteemi elektroonikaseadmed;

2)	„keskmine ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (EIRP)” – EIRP suurimale võimsusele vastava edastuse ajal, kui rakendatakse võimsuse reguleerimist.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid eraldavad hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist sagedusala 5 875–5 905 MHz kasutamiseks intelligentsetes transpordisüsteemides ja teevad kõnealuse sagedusala võimalikult kiiresti pärast selle määramist kättesaadavaks ühiskasutuseks.

Kõnealune eraldamine tehakse vastavalt lisas esitatud näitajatele.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid vastavalt raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 4 lõikele 5 taotleda üleminekuperioode ja/või raadiosageduse jagamist.

Artikkel 4

Liikmesriigid jälgivad sagedusala 5 875–5 905 MHz kasutamist ning teatavad oma tähelepanekutest komisjonile, et võimaldada vajaduse korral käesoleva otsuse läbivaatamine.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) Nõukogu järeldused 15101/03, 5. detsember 2003, ja Verona-2 kohtumise järeldused, 26. oktoober 2004.

(3) ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 220.

(4) KOM(2006) 314.

(5) Nõukogu järeldused 15530/04 ja 15533/04, 3.12.2004.

(6) ELT L 91, 7.4.1999, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA

Tehnilised näitajad intelligentsete transpordisüsteemide ohutusalaste rakenduste jaoks sagedusalas 5 875–5 905 MHz

Näitaja	Väärtus
Suurim spektraalne võimsustihedus (keskmine EIRP)	23 dBm/MHz
Suurim summaarne saatevõimsus (keskmine EIRP)	33 dBm
Kanalile juurdepääsu ja selle hõivatuse reeglid	Tuleb kasutada selliseid häirete vähendamise meetodeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetodite tulemuslikkusega. Selleks on vaja saatja võimsuse reguleerimist (TPC) vähemalt 30 dB ulatuses.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/27

KOMISJONI OTSUS,

11. august 2008,

millega muudetakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet seoses teatavate Bulgaaria piimatöötlemisettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4269 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/672/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle VI lisa 4. peatüki B osa lõike f esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisaktis on Bulgaariale võimaldatud üleminekuperiood, et viia teatavad piimatöötlemisettevõtted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. (1)

(2)

Ühinemisakti VI lisa liidet on muudetud komisjoni otsustega 2007/26/EÜ, (2) 2007/689/EÜ, (3) 2008/209/EÜ, (4) 2008/331/EÜ (5) ja 2008/547/EÜ. (6) Bulgaaria on esitanud tõendid, et viis piimatöötlemisettevõtet on ajakohastamise lõpetanud ja vastavad nüüd täielikult ühenduse õigusaktidele. Need ettevõtted tohivad võtta vastu ja töödelda nõuetele mittevastavat toorpiima. Seetõttu tuleks kõnealused ettevõtted lisada VI lisa liite I peatükis esitatud ettevõtete loetellu.

(3)

Üks piimatöötlemisettevõte, mis on praegu nõuetele vastavate ettevõtete loetelus, võtab vastu ja töötleb nõuetele vastavat toorpiima ja nõuetele mittevastavat toorpiima kahel eraldi liinil. See ettevõte tuleks seega lisada II peatükis esitatud ettevõtete loetellu. Üks teine ettevõte, mis praegu on nimetatud II peatükis, võtab vastu ja töötleb ainult nõuetele vastavat toorpiima. Seepärast tuleks kõnealune ettevõte VI lisa liite II peatükist välja jätta.

(4)	Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1243/2007 (ELT L 281, 25.10.2007, lk 8).

(2) ELT L 8, 13.1.2007, lk 35.

(3) ELT L 282, 26.10.2007, lk 60.

(4) ELT L 65, 8.3.2008, lk 18.

(5) ELT L 114, 26.4.2008, lk 97.

(6) ELT L 176, 4.7.2008, lk 11.

LISA

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet muudetakse järgmiselt.

I peatükki lisatakse järgmised kirjed:

„nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimetus

Linn/tänav või küla/piirkond

BG 2012022

„Bratya Zafirovi” OOD

gr. Sliven

Promishlena zona Zapad

0112014

ET „Veles-Kostadin Velev”

gr. Razlog

ul. Golak 14

1512003

„Mandra-1” OOD

s. Tranchovitsa,

obsht. Levski

2312041

„Danim-D.Stoyanov” EOOD

gr. Elin Pelin

m-st Mansarovo

2712010

„Kamadzhiev-milk” EOOD

s. Kriva reka

obsht. N. Kozlevo”

II peatükki muudetakse järgmiselt:

jäetakse välja järgmine kirje:

„6.	BG 1612011

„Em Dzhey Deriz” EOOD

gr. Karlovo

bul. Osvobozhdenie 69”

lisatakse järgmine kirje:

„14.	BG 1212001

„S i S – 7” EOOD

gr. Montana

Vrachansko shose 1”

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/29

KOMISJONI OTSUS,

13. august 2008,

millega muudetakse otsust 2005/928/EÜ sagedusala 169,4–169,8125 MHz kasutamise ühtlustamise kohta ühenduses

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4311 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/673/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2005/928/EÜ (2) on ühtlustatud sagedusala 169,4–169,8125 MHz kasutamine ühenduses.

(2)

Otsuse 2005/928/EÜ lisas esitatud sagedusplaanis on kirjeldatud kanalirastrit, millest kõnealuses otsuses esitatud tingimuste kohaselt töötavad eri rakendused peaksid lähtuma. Sellise kanalirastri eesmärk on tagada kõnealuses sagedusalas kasutamiseks lubatud rakenduste ühitatavus ja hõlbustada nende koostööd.

(3)	Sagedusplaanis on kehtestatud 12,5 kHz kanaliraster sagedusalas 169,4000–169,4750 MHz ja 50 kHz kanaliraster sagedusalas 169,4875–169,5875 MHz.

(4)

Pärast otsuse 2005/928/EÜ vastuvõtmist on kõnealuses otsuses määratletud tehniliste parameetrite edasine uurimine näidanud, et kanalirastrite korraldus sagedusalades 169,4000–169,4750 MHz ja 169,4875–169,5875 MHz on tehnoloogia arengut arvestades liiga kitsendav. Mitme kanalirastri valikuvõimaluse lubamine suurendaks paindlikkust ja võimaldaks kasutajatel valida sobivaima sagedusriba kuni 50 kilohertsini vastavalt konkreetsete rakenduste kvaliteedinõuetele.

(5)	Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (CEPT) on kinnitanud, et nendes sagedusalades on võimalik suurendada kanalirastri valikuvõimalusi ja seda tuleks teha.

(6)	Seetõttu tuleks otsust 2005/928/EÜ vastavalt muuta. Kõnealuse otsuse muutmisega võimaldatakse kuni 50 kHz kanalite kasutamine sagedusalades 169,4000–169,4750 MHz ja 169,4875–169,5875 MHz.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2005/928/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.	Lisas esitatud sagedusplaani 4. reas asendatakse kanalirastri jaoks esitatud väärtus (kHz-des) „12,5” kanalite 1a, 1b, 2a, 2b, 3a ja 3b puhul sõnadega „kuni 50 kHz”.

2.	Lisas esitatud sagedusplaani 4. reas asendatakse kanalirastri jaoks esitatud väärtus (kHz-des) „50” kanalite 4b+5+6a ja 6b+7+8a puhul sõnadega „kuni 50 kHz”.

Artikkel 2

Artiklit 1 kohaldatakse alates 31. oktoobrist 2008.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) ELT L 344, 27.12.2005, lk 47.

15.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 220/32

NÕUKOGU RAAMOTSUS 2008/675/ÜVJP,

24. juuli 2008,

mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise ja arendamise. See eesmärk eeldab, et nii uute kuritegude ärahoidmiseks kui ka uute kriminaalmenetluste käigus oleks võimalik võtta liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitlevat teavet arvesse ka väljaspool süüdimõistvat liikmesriiki.

(2)

Nõukogu võttis 29. novembril 2000 kooskõlas Euroopa Ülemkogu Tampere kohtumise järeldustega vastu meetmeteprogrammi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks, (2) mis sätestab „ühe või mitme õigusakti vastuvõtmise, millega nähakse ette põhimõte, et ühe liikmesriigi kohtul peab olema võimalik võtta arvesse teiste liikmesriikide kohtutes kriminaalasjades tehtud lõplikke otsuseid, et hinnata õiguserikkuja varasemat karistatust, teha kindlaks, kas ta on toime pannud korduvaid kuritegusid ja määrata kohaldatavad karistusliigid ja nende täitmisele pööramise kord”.

(3)

Käesoleva raamotsuse eesmärk peaks olema kehtestada liikmesriikidele minimaalkohustus võtta arvesse teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Seega ei peaks käesolev raamotsus takistama liikmesriike võtmast arvesse, oma õiguse kohaselt ja juhul, kui neil on selle kohta teavet, näiteks haldusorgani tehtud lõplikke otsuseid, mida saab kriminaalkohtusse edasi kaevata ja millega isik mõistetakse süüdi kuriteos või teos, mis on siseriikliku õiguse kohaselt on õiguserikkumisena karistatav.

(4)	Mõnedes liikmesriikides võetakse teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse, teistes võetakse arvesse ainult oma riigi kohtute tehtud süüdimõistvaid otsuseid.

(5)

Tuleks kinnitada põhimõtet, mille kohaselt peaks muudes liikmesriikides tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olema samaväärse toime kui liikmesriigi kohtutes siseriikliku õiguse alusel tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olenemata sellest, kas see toime puudutab faktilisi asjaolusid või menetlus- või materiaalõigust. Käesoleva raamotsuse eesmärk ei ole siiski ühtlustada erinevate siseriiklike õigusaktidega varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele antud tagajärgi ja kohustus võtta teistes liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse kehtib ainult sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

(6)

Erinevalt muudest vahenditest ei ole käesoleva raamotsuse eesmärk viia liikmesriigis täide teises liikmesriigis tehtud otsuseid, vaid pigem võimaldada ühes liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasoluga kaasnevate tagajärgede arvestamist teises liikmesriigis toimuvate uute kriminaalmenetluste puhul sellises ulatuses, nagu varasemate siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste tagajärgi võetakse arvesse kõnealuse teise liikmesriigi õiguse kohaselt.

Seetõttu ei sisalda käesolev raamotsus kohustust võtta selliseid varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse näiteks siis, kui kohaldatavate õigusaktide kohaselt saadud teave ei ole piisav, kui süüdimõistva kohtuotsuse tegemine siseriiklikult ei oleks olnud võimalik sellise teo suhtes, mille suhtes varasem süüdimõistev kohtuotsus oli tehtud, või kui varem määratud karistust siseriiklikus õigussüsteemis ei tunta.

(7)	Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse toime peaks olema samaväärne siseriikliku otsuse toimega kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kohtumenetluse käigus ja karistuse täideviimisel.

(8)

Kui kriminaalmenetluse käigus on ühes liikmesriigis kättesaadav teave teises liikmesriigis tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, tuleks võimaluste piires vältida asjaomase isiku ebasoodsamat kohtlemist võrreldes olukorraga, kui varasemaks süüdimõistvaks kohtuotsuseks oleks olnud siseriiklik otsus.

(9)

Artikli 3 lõiget 5 tuleks muu hulgas tõlgendada koostoimes põhjendusega 8 nii, et kui siseriiklik kohus uues kriminaalmenetluses teises liikmesriigis eelnevalt määratud karistust arvesse võttes on arvamusel, et siseriikliku õiguse piires teatava raskusastmega karistuse määramine oleks õiguserikkuja suhtes asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt karm ning kui karistuse eesmärgi saab saavutada kergema karistuse kaudu, võib karistuse raskusastet vastavalt vähendada, kui selline vähendamine oleks olnud võimalik ka üksnes siseriiklikel juhtudel.

(10)	Käesolev raamotsus asendab kriminaalasjades tehtud otsuste rahvusvahelist kehtivust käsitleva 28. mai 1970. aasta Euroopa konventsiooni artikli 56 sätted, mis puudutavad kriminaalasjades tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist liikmesriikides, mis on nimetatud konventsiooni osalised.

(11)

Käesolev raamotsus järgib Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet, kuivõrd selle eesmärk on liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide ühtlustamine, mida ei ole võimalik liikmesriikide ühepoolse tegutsemise korral piisaval tasemel saavutada ja mis nõuab kooskõlastatud meetmeid Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(12)	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(13)

Käesolevas raamotsuses austatakse liikmesriikide erinevaid lahendusi ja menetlusi, mis on vajalikud teises liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmiseks. Varasema süüdimõistva kohtuotsuse läbivaatamise võimaluse välistamine ei peaks takistama liikmesriiki tegemast vajaduse korral otsust anda sellisele varasemale süüdimõistvale kohtuotsusele samaväärne õiguslik toime. Nimetatud otsuse tegemisega seotud menetlused ei tohiks siiski vajalikku aega ning vajalikke menetlusi või formaalsusi silmas pidades teha võimatuks samaväärse õigusliku toime andmist teises liikmesriigis tehtud varasemale süüdimõistvale kohtuotsusele.

(14)

Kohtuotsusesse või selle täideviimisse sekkumine hõlmab muu hulgas olukordi, kus teise liikmesriigi õiguse kohaselt varasema kohtuotsusega määratud karistus liidetakse muu karistusega või lisatakse muule karistusele, mis seejärel tegelikult täide viiakse, juhul kui esimest karistust ei ole veel täide viidud või selle täideviimist ei ole üle antud teisele liikmesriigile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva raamotsuse eesmärk on kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

2. Käesolev raamotsus ei muuda Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtete austamise kohustust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmist mõistet „süüdimõistev kohtuotsus” – igasugune kriminaalkohtu tehtud lõplik otsus, millega mõistetakse isik süüdi kuriteos.

Artikkel 3

Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine uues kriminaalmenetluses

1. Kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse siseriiklikult tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu siseriiklikult tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kohtumenetluse käigus ning süüdimõistva kohtuotsuse täideviimisel eelkõige seoses kohaldatava menetluskorraga, sealhulgas seoses eelvangistuse, kuriteo määratlemise, karistuse liigi ja raskusastme määramise või kohtuotsuste täitmise korraga.

3. Lõikes 1 ette nähtud teistes liikmesriikides tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel ei ole sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ega selliste otsuste suhtes, mis on seotud kohtuotsuste täideviimisega uut menetlust läbi viivas liikmesriigis.

4. Vastavalt lõikele 3 ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1 sellisel juhul, kui varasem süüdimõistev kohtuotsus oleks olnud uut menetlust läbi viiva liikmesriigi kohtu tehtud otsus ja kui sellise varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisel oleks olnud kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt sekkuv, tühistav või läbivaatav toime varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste või selliste otsuste täidesaatmise suhtes.

5. Kui kuritegu, mille kohta on algatatud uus menetlus, pandi toime enne varasema süüdimõistva kohtuotsuse tegemist või täielikku täideviimist, ei ole lõigetel 1 ja 2 sellist toimet, mis kohustaks liikmesriike kohaldama kohtuotsuste tegemisele siseriiklikke eeskirju, mille toimel nende kohaldamine teises riigis tehtud süüdimõistvatele kohtuotsustele piiraks kohtunikku karistuse määramisel uues menetluses.

Siiski tagavad liikmesriigid, et muidu saavad nende kohtud sellistel juhtudel arvesse võtta teistes liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

Artikkel 4

Seos teiste õigusaktidega

Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtud otsuste rahvusvahelist kehtivust käsitleva 28. mai 1970. aasta Euroopa konventsiooni artikli 56 kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes, asendatakse nimetatud artikkel konventsiooniosaliste liikmesriikide vahelistes suhetes käesoleva raamotsusega.

Artikkel 5

Rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu 15. augustiks 2010.

2. Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

3. Sellele teabele toetudes esitab komisjon 15. augustiks 2011 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva raamotsuse kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 24. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. HORTEFEUX

(1) Euroopa Parlamendi 27. septembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 10.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 220

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 15. august 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 812/2008, 11. august 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 954/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Venemaalt pärineva teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 813/2008, 11. august 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 74/2004 Indiast pärit puuvillase voodipesu impordile lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise kohta	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 814/2008, 14. august 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 815/2008, 14. august 2008, erandi kohta määrusest (EMÜ) nr 2454/93 seoses üldiste tariifsete soodustuste kava raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratlusega, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda teatavate kalandustoodete ühendusse eksportimisel	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 816/2008, 14. august 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 817/2008, 14. august 2008, millega määratakse kindlaks alates 16. augustist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud	16

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu raamotsus 2008/675/ÜVJP, 24. juuli 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes	32

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/670/JSK
*	Nõukogu otsus, 24. juuli 2008, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri Sisnet paigaldamist ja toimimist	19
	Komisjon
	2008/671/EÜ
*	Komisjoni otsus, 5. august 2008, raadiospektri sagedusala 5875–5905 MHz ühtlustatud kasutamise kohta intelligentsetes transpordisüsteemides ohutusega seotud rakenduste jaoks (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4145 all) ( 1 )	24
	2008/672/EÜ
*	Komisjoni otsus, 11. august 2008, millega muudetakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VI lisa liidet seoses teatavate Bulgaaria piimatöötlemisettevõtetega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4269 all) ( 1 )	27
	2008/673/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. august 2008, millega muudetakse otsust 2005/928/EÜ sagedusala 169,4–169,8125 MHz kasutamise ühtlustamise kohta ühenduses (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4311 all) ( 1 )	29
	2008/674/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. august 2008, millega muudetakse otsust 2007/683/EÜ, millega kiidetakse heaks metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimise kava Ungari teatavates piirkondades (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4321 all)	30

		Parandused
	*	Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 479/2008 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999) parandus (ELT L 148, 6.6.2008)	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst