ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 219

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
14. august 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2008, 13. august 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 810/2008, 11. august 2008, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (uuesti sõnastatud)

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 811/2008, 13. august 2008, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse

17

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Nõukogu direktiiv 2008/73/EÜ, 15. juuli 2008, millega lihtsustatakse nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise korda veterinaar- ja zootehnika valdkonnas ning muudetakse direktiive 64/432/EMÜ, 77/504/EMÜ, 88/407/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/426/EMÜ, 90/427/EMÜ, 90/428/EMÜ, 90/429/EMÜ, 90/539/EMÜ, 91/68/EMÜ, 91/496/EMÜ, 92/35/EMÜ, 92/65/EMÜ, 92/66/EMÜ, 92/119/EMÜ, 94/28/EÜ, 2000/75/EÜ, otsust 2000/258/EÜ ja direktiive 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ ja 2005/94/EÜ ( 1 )

40

 

*

Komisjoni direktiiv 2008/83/EÜ, 13. august 2008, millega muudetakse direktiivi 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas ( 1 )

55

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2008/667/JSK

 

*

Nõukogu otsus, 7. aprill 2008, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vahelise julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

58

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vaheline julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitlev leping

59

 

 

Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

 

 

2008/668/EÜ, Euratom

 

*

Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 23. juuli 2008, millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunik

63

 

 

LEPINGUD

 

 

Nõukogu

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustumise kuupäeva kohta

64

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2008/669/ÜVJP, 16. juuni 2008, Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni staatust käsitleva lepingu sõlmimise kohta

65

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline leping Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni staatuse kohta

66

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 72/2008 (millega luuakse ühisettevõte ENIAC) parandus (ELT L 30, 4.2.2008)

72

 

*

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 74/2008 (millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides) parandus (ELT L 30, 4.2.2008)

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 809/2008,

13. august 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. augustil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

29,1

XS

27,8

ZZ

28,5

0707 00 05

MK

31,0

TR

89,6

ZZ

60,3

0709 90 70

TR

92,6

ZZ

92,6

0805 50 10

AR

70,2

UY

59,6

ZA

81,5

ZZ

70,4

0806 10 10

CL

82,1

EG

128,5

MK

68,7

TR

120,5

ZZ

100,0

0808 10 80

AR

87,4

BR

86,3

CL

92,4

CN

80,2

NZ

108,2

US

96,6

UY

148,0

ZA

83,2

ZZ

97,8

0808 20 50

AR

75,6

CL

83,0

TR

161,7

ZA

91,7

ZZ

103,0

0809 30

TR

154,7

ZZ

154,7

0809 40 05

IL

138,3

MK

59,0

TR

90,9

XS

62,1

ZZ

87,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 810/2008,

11. august 2008,

millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse ja sätestatakse tariifikvootide haldamine värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha suhtes, (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduskokkuleppe (4) kohaselt on ühendus kohustunud avama kõrgekvaliteedilise veiseliha ja külmutatud pühvliliha tariifikvoodid. Kõnealused kvoodid tuleks avada mitmeks aastaks ja nende kohaldamiseks 1. juulil algavatel 12kuulistel ajavahemikel tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad.

(3)

Eksportivad kolmandad riigid on kohustunud andma välja toodete päritolu tagavad autentsussertifikaadid. Tuleks täpsustada kõnealuste sertifikaatide vorm ning nende kasutamise kord. Autentsussertifikaate peaksid andma välja kolmandates riikides asuvad asutused, kes tagavad asjaomase korra nõuetekohase kohaldamise.

(4)

Kõnealust kvooti tuleks hallata impordilitsentside abil. Selleks tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotlustes ja litsentsides esitatava teabe kohta, kehtestades vajaduse korral erandi teatavatest komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (5) ja komisjoni 21. aprill 2008. aasta määruse (EÜ) nr 382/2008, veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentsi rakenduseeskirjade kohta, (6) sätetest.

(5)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (7) on kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentsitaotluste, taotlejate staatuse ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks kohaldada kõnealuse kvoodi alusel väljaantud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist.

(6)

Lihaimpordi nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks vajaduse korral sätestada, et impordilitsentside väljaandmine eeldab eelkõige autentsussertifikaatide kannete kontrollimist.

(7)

Kogemused on näidanud, et importijad ei teata alati impordilitsentsi väljaandnud pädevale asutusele kõnealuse kvoodi alusel imporditud veiseliha kogust ja päritolu. Kõnealune teave on vajalik turuolukorra hindamiseks. Seepärast tuleks selle nõude täitmise tagamiseks sisse seada tagatis.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajadusturu ühise korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ajavahemikuks 1. juulist kuni järgneva aasta 30. juunini (edaspidi „imporditariifikvoodi kehtivusperiood”) avatakse igaks aastaks järgmised tariifikvoodid:

a)

60 250 tonni CN-koodide 0201 ja 0202 alla kuuluva värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning CN-koodide 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvate toodete puhul. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4002;

b)

2 250 tonni CN-koodi 0202 30 90 alla kuuluva külmutatud kondita pühvliliha puhul, väljendatuna kondita liha massina. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4001.

Esimeses lõigus osutatud kvootide arvutamisel vastab 100 kilogrammi kondiga liha 77 kilogrammile kondita lihale.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab külmutatud liha liha, mille sisetemperatuur on ühenduse tolliterritooriumile sisenemisel vähemalt – 12 °C.

3.   Lõikes 1 osutatud kvootide puhul on väärtuseline tollimaks 20 %.

Artikkel 2

Artikli 1 lõike 1 punkti a kohane värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha tariifikvoot jaotatakse järgmiselt:

a)

28 000 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0202 10 95 alla kuuluvat kondita veiseliha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud härgadest, noortest härgadest või mullikatest, keda on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult karjatamise teel. Härjarümbad liigitatakse klassi JJ, J, U või U2, noore härja ja mullikarümbad liigitatakse klassi AA, A või B vastavalt Argentina põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja toiduainete sekretariaadi (Secretaría de Agricultura, Ganadería, Pesca y Alimentos – SAGPyA) kehtestatud ametlikule veiseliha liigitusele”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (8) artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”;

b)

7 150 tootemassitonni CN-koodide 0201 20 90, 0201 30, 0202 20 90, 0202 30, 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Valitud jaotustükid härja- või mullikarümpadelt, mis on liigitatud ühe järgmise ametliku kategooria alla: Y, YS, YG, YGS, YP ja YPS, nagu on määratlenud AUS-MEAT Austraalias. Veiseliha värvus peab vastama AUS-MEATi liha värvuse võrdlusstandarditele 1 B–4, rasva värvus AUS-MEATi rasva värvuse võrdlusstandarditele 0–4 ja peki paksus (mõõdetuna piirkonnas P8) AUS-MEATi rasvasusklassidele 2–5”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”;

c)

6 300 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0206 10 95 alla kuuluvat kondita veiseliha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud härgadest („novillo”) või mullikatest („vaquillona”), nagu on määratletud Uruguay riikliku lihainstituudi (Instituto Nacional de Carnes – INAC) kehtestatud veiseliharümpade ametlikus liigituses. Kõrgekvaliteedilise veiseliha tootmise tingimustele vastavaid loomi on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult karjatamise teel. Rümbad liigitatakse klassi I, N või A, rasvasusega 1, 2 või 3, vastavalt eespool nimetatud liigitusele”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”;

d)

5 000 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0206 10 95 alla kuuluvat kondita veiseliha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Valitud jaotustükid, mis on saadud härgadest või mullikatest, keda on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult rohuga. Rümbad liigitatakse klassi B, rasvasusega 2 või 3, vastavalt Brasiilia põllumajandus-, karjakasvatus- ja varustusministeeriumi (Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento) kehtestatud ametlikule veiseliharümpade liigitusele”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”;

e)

1 300 tootemassitonni CN-koodide 0201 20 90, 0201 30, 0202 20 90, 0202 30, 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Jahutatud või külmutatud veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud eranditult karjamaal kasvatatud veistest, kellel on kuni neli jäävlõikehammast ja kelle tapasooja rümba mass on kuni 325 kilogrammi; kompaktne välimus, puhas lõikejälg, hele ja ühtlast värvi liha ja küllaldane, kuid mitte liigne rasvasus. Kõik jaotustükid pakendatakse vaakumpakenditesse ja nende puhul kasutatakse nimetust „kõrgekvaliteediline veiseliha””;

f)

11 500 tootemassitonni CN-koodide 0201, 0202, 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Rümbad või mis tahes jaotustükid, mis on saadud kuni 30 kuu vanustest veistest, keda on toidetud vähemalt 100 päeva tasakaalustatud, kõrge energiasisaldusega, vähemalt 70 % teravilja sisaldava söödaga, mille päevaannus on vähemalt 20 naela. USDA (United States Department of Agriculture) standardite kohaselt klassidesse choice või prime liigitatud veiseliha vastab automaatselt eespool esitatud määratlusele. Kanada valitsuse Toiduinspektsiooni (Canadian Food Inspection Agency) standardite kohaselt klassidesse Canada A, Canada AA, Canada AAA, Canada Choice ja Canada Prime, A1, A2 ja A3 liigitatud liha vastab eespool esitatud määratlusele”;

g)

1 000 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0202 30 90 alla kuuluvat kondita liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

Fillet (lomito), striploin ja/või Cube roll (lomo), rump (rabadilla), topside (carnaza negra), mis on saadud valitud ristandloomadelt, kes on kuni 50 % seebu tõugu ning söödetud ainult rohu või heinaga. Tapetud loomad peavad olema rümpade liigitussüsteemi VACUNO V kategooria härjad või mullikad rümbamassiga kuni 260 kg”.

Jaotustükid peavad olema märgistatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”.

Artikkel 3

1.   Artikli 2 punktis f sätestatud koguste import eeldab nende vabasse ringlusse lubamisel:

a)

artiklite 4 ja 5 kohaselt välja antud impordilitsentsi ja

b)

artikli 6 kohaselt välja antud autentsussertifikaati.

2.   Artikli 2 punktis f sätestatud koguse impordi korral jagatakse imporditariifikvoodi kehtivusperiood kaheteistkümneks ühe kuu pikkuseks alaperioodiks. Igal alaperioodil saadaolev kogus vastab ühele kaheteistkümnendikule üldkogusest.

Artikkel 4

Artiklis 3 osutatud impordilitsentside saamiseks täidetakse järgmised tingimused:

a)

litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 tuleb kanda päritoluriik ning „jah” vastuse korral tehakse lahtrisse rist. Litsentsiga kaasneb kohustus importida kõnealusest riigist;

b)

litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 20 tehakse üks III lisas loetletud kannetest.

Artikkel 5

1.   Artiklis 4 osutatud litsentsitaotlusi võib esitada üksnes iga imporditariifikvoodi kehtivusperioodi iga kuu esimese viie päeva jooksul.

Olenemata määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 5 lõikest 1, võivad sama kvoodi järjekorranumbri saamiseks esitatud taotlused hõlmata kõnealuse määruse I lisas loetletud CN-koodide või CN-koodide rühmadega hõlmatud ühte või mitut toodet. Juhul kui taotlused hõlmavad mitut CN-koodi, täpsustatakse kogus, mida taotletakse iga CN-koodi või iga CN-koodide rühma kohta. Kõigil juhtudel märgitakse kõik CN-koodid litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 16 ning nende kirjeldused lahtrisse 15.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile taotluste esitamise lõpptähtajale järgneval teisel tööpäeval hiljemalt kell 16.00 Brüsseli aja järgi taotlustes käsitletud üldkoguse päritoluriikide kaupa.

3.   Impordilitsentsid antakse välja iga kuu 15. päeval.

Igas väljaantud litsentis täpsustatakse asjakohane kogus CN-koodide või CN-koodide rühmade kaupa.

Artikkel 6

1.   Autentsussertifikaatide puhul antakse välja originaal ja vähemalt üks koopia vastavalt I lisas esitatud näidisele.

Vormide mõõdud on ligikaudu 210 × 297 mm ja paber peab kaaluma vähemalt 40 g/m2.

2.   Vormid trükitakse ja täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles; neid võib trükkida ja täita ka ekspordiriigi ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles.

Vormi pöördel peab olema ekspordiriigist pärit liha suhtes kohaldatav artiklis 2 esitatud määratlus.

3.   Igal autentsussertifikaadil on artiklis 7 osutatud väljaandva asutuse antud individuaalne seerianumber. Koopiad kannavad sama seerianumbrit kui originaal.

4.   Originaal ja selle koopiad võivad olla trükitud või käsitsi kirjutatud. Viimasel juhul tuleb need täita musta tindi ja trükitähtedega.

5.   Autentsussertifikaadid kehtivad üksnes juhul, kui need on nõuetekohaselt täidetud ja kui II lisas loetletud väljaandev asutus on need vastavalt I ja II lisas esitatud juhistele kinnitanud.

6.   Autentsussertifikaate käsitatakse nõuetekohaselt kinnitatuna, kui neile on märgitud väljaandmiskuupäev ja -koht ning kui neil on väljaandva asutuse tempel ja nende allkirjastamiseks volitatud isiku(te) allkiri.

Autentsussertifikaadi originaalil ja selle koopiatel võib templit asendada trükitud pitser.

Artikkel 7

1.   II lisas loetletud väljaandvad asutused peavad:

a)

olema ekspordiriigis sellisena tunnustatud;

b)

kohustuma kontrollima autentsussertifikaatide kandeid;

c)

kohustuma edastama komisjonile igal kolmapäeval autentsussertifikaatide kannete kontrollimist võimaldava teabe.

2.   Komisjon võib II lisas sätestatud loetelu läbi vaadata, kui väljaandvat asutust enam ei tunnustata, kui kõnealune asutus ei täida talle pandud kohustusi või kui määratakse uus väljaandev asutus.

Artikkel 8

1.   Artikli 1 lõike 1 punktis b ja artikli 2 punktides a–e ja g sätestatud koguste import eeldab nende vabasse ringlusse lubamisel artikli 4 punktide a ja b ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt välja antud impordilitsentside esitamist.

2.   Artiklite 6 ja 7 kohaselt koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia esitatakse pädevale asutusele koos autentsussertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega.

Autentsussertifikaate võib kasutada sellel märgitud koguse piires rohkem kui ühe impordilitsentsi väljaandmiseks. Rohkem kui ühe litsentsi väljaandmise korral kinnitab pädev asutus autentsussertifikaadi, tehes määratud koguse kohta märke.

Pädevad asutused võivad impordilitsentsid välja anda üksnes pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et kogu autentsussertifikaadil märgitud teave vastab komisjonilt igal nädalal saadavale teabele. Litsentsid antakse pärast seda viivitamata välja.

3.   Olenemata lõike 2 esimesest ja kolmandast lõigust, võivad pädevad asutused lõigete 4, 5 ja 6 järgmise korral anda impordilitsentse välja juhul, kui:

a)

esitatakse autentsussertifikaadi originaal, kuid asjaomane teave komisjonilt on veel saabumata, või

b)

autentsussertifikaadi originaali ei ole esitatud, või

c)

autentsussertifikaadi originaal on esitatud ja asjakohane teave komisjonilt on saabunud, kuid teatavad andmed ei vasta nõuetele.

4.   Lõikes 3 osutatud juhtudel vastab impordilitsentsidega seoses esitatava tagatise suurus, olenemata määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 4 teises taandes sätestatust, kõnealustele toodetele ühise tollitariifistiku alusel määratud täielikule tollimaksule, mida kohaldatakse impordilitsentsi taotluse esitamise päeval.

Pärast autentsussertifikaadi originaali ja komisjonilt kõnealuse sertifikaadiga seotud teabe kättesaamist ning andmete vastavuse kontrollimist vabastavad liikmesriigid kõnealuse tagatise tingimusel, et määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 4 teises taandes osutatud tagatis on esitatud seoses sama impordilitsentsiga.

5.   Lõike 4 esimeses lõigus osutatud tagatisega seoses on komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (9) artikli 20 tähenduses peamiseks nõudeks vastava autentsussertifikaadi originaali esitamine pädevale asutusele enne asjaomase impordilitsentsi kehtivusaja lõppu.

6.   Lõike 4 esimeses lõigus osutatud vabastamata jäänud tagatise summasid ei tagastata ning need peetakse kinni tollimaksudena.

Artikkel 9

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolm kuud alates nende väljaandmise kuupäevast. Autentsussertifikaatide kehtivusaeg lõpeb siiski hiljemalt nende väljaandmise kuupäevale järgneval 30. juunil.

Artikkel 10

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 2 punktis f osutatud koguste suhtes määruste (EÜ) nr 376/2008, (EÜ) nr 1301/2006 ja (EÜ) nr 382/2008 sätteid.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis b ning artikli 2 punktides a–e ja g osutatud koguste suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008, komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 III peatüki ja määruse (EÜ) nr 382/2008 sätteid.

Artikkel 11

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 teisest lõigust teatavad liikmesriigid komisjonile:

a)

järjekorranumbriga 09.4002 imporditariifikvoodi puhul hiljemalt iga kuu kümnendaks päevaks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta anti eelneval kuul välja impordilitsentsid;

b)

järjekorranumbriga 09.4001 imporditariifikvoodi puhul hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. augustiks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta anti eelneval imporditariifikvoodi kehtivusperioodil välja impordilitsentsid;

c)

tootekogused (sealhulgas selliste koguste puudumise), mille jaoks välja antud impordilitsents jäi osaliselt või täielikult kasutamata; kasutamata jäänud koguste väljaselgitamiseks arvutatakse impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille jaoks litsents välja anti:

i)

imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimase alaperioodi taotluste puhul koos käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud teatistega;

ii)

hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. oktoobriks.

2.   Hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. oktoobriks teatavad liikmesriigid komisjonile tootekogused, mis eelneva imporditariifikvoodi kehtivusperioodi jooksul tegelikult vabasse ringlusse lubati.

Alates 1. juulil 2009 algavast imporditariifikvoodi kehtivusperioodist esitavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4 komisjonile üksikasjalikud andmed alates 1. juulist 2009 vabasse ringlusse lubatud tootekoguste kohta.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud teatiste puhul esitatakse kogused tootekaalu kilogrammides ning määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooriate kaupa.

Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis b ning artikli 2 punktides a–e ja g osutatud koguseid käsitlevad teatised esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV, V ja VI lisale.

Artikkel 12

Määrus (EÜ) nr 936/97 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda VIII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 317/2007 (ELT L 84, 24.3.2007, lk 4).

(3)  Vt VII lisa.

(4)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(5)  ELT L 114, 26.4.2008, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 514/2008 (ELT L 150, 10.6.2008, lk 7).

(6)  ELT L 115, 29.4.2008, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 514/2008.

(7)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(8)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(9)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.


I LISA

Image

Määratlus

Kõrgekvaliteediline veiseliha, mis on pärit …

(asjakohane määratlus)

Austraaliast pärit pühvliliha


LISA II

Loetelu ekspordiriikide asutuste kohta, kellel on volitus välja anda autentsussertifikaate

SECRETARÍA DE AGRICULTURA, GANADERÍA, PESCA Y ALIMENTOS (SAGPyA):

Argentinast pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis a esitatud määratlusele.

DEPARTMENT OF AGRICULTURE, FISHERIES AND FORESTRY — AUSTRALIA:

Austraaliast pärit liha puhul:

a)

mis vastab artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

b)

mis vastab artikli 1 lõike 1 punktis b esitatud määratlusele.

INSTITUTO NACIONAL DE CARNES (INAC):

Uruguayst pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis c esitatud määratlusele.

DEPARTAMENTO NACIONAL DE INSPECÇÃO DE PRODUTOS DE ORIGEM ANIMAL (DIPOA):

Brasiiliast pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis d esitatud määratlusele.

NEW ZEALAND MEAT BOARD:

Uus-Meremaalt pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis e esitatud määratlusele.

FOOD SAFETY AND INSPECTION SERVICE (FSIS) OF THE UNITED STATES DEPARTMENT OF AGRICULTURE (USDA):

Ameerika Ühendriikidest pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis f esitatud määratlusele.

CANADIAN FOOD INSPECTION AGENCY — GOVERNMENT OF CANADA/AGENCE CANADIENNE D'INSPECTION DES ALIMENTS — GOUVERNEMENT DU CANADA:

Kanadast pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis f esitatud määratlusele.

MINISTERIO DE AGRICULTURA, GANADERÍA, DIRECCIÓN DE NORMAS Y CONTROL DE ALIMENTOS:

Paraguayst pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis g esitatud määratlusele.


III LISA

Artikli 4 punktis b osutatud kanded

:

bulgaaria keeles

:

Говеждо/телешко месо с високо качество (Регламент (ЕО) № 810/2008)

:

hispaania keeles

:

Carne de vacuno de alta calidad [Reglamento (CE) no 810/2008]

:

tšehhi keeles

:

Vysoce jakostní hovězí/telecí maso (nařízení (ES) č. 810/2008)

:

taani keeles

:

Oksekød af høj kvalitet (forordning (EF) nr. 810/2008)

:

saksa keeles

:

Qualitätsrindfleisch (Verordnung (EG) Nr. 810/2008)

:

eesti keeles

:

Kõrgekvaliteediline veiseliha/vasikaliha (määrus (EÜ) nr 810/2008)

:

kreeka keeles

:

Βόειο κρέας εκλεκτής ποιότητας [κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 810/2008]

:

inglise keeles

:

High-quality beef/veal (Regulation (EC) No 810/2008)

:

prantsuse keeles

:

Viande bovine de haute qualité [règlement (CE) no 810/2008]

:

itaalia keeles

:

Carni bovine di alta qualità [regolamento (CE) n. 810/2008]

:

läti keeles

:

Augstākā labuma liellopu/teļa gaļa (Regula (EK) Nr. 810/2008)

:

leedu keeles

:

Aukštos kokybės jautiena ir (arba) veršiena (Reglamentas (EB) Nr. 810/2008)

:

ungari keeles

:

Kiváló minőségű marha-/borjúhús (810/2008/EK rendelet)

:

malta keeles

:

Kwalita għolja ta’ ċanga/vitella (Regolament (KE) Nru 810/2008)

:

hollandi keeles

:

Rundvlees van hoge kwaliteit (Verordening (EG) nr. 810/2008)

:

poola keeles

:

Wołowina/cielęcina wysokiej jakości (Rozporządzenie (WE) nr 810/2008)

:

portugali keeles

:

Carne de bovino de alta qualidade [Regulamento (CE) n.o 810/2008]

:

rumeenia keeles

:

Carne de vită/vițel de calitate superioară [Regulamentul (CE) nr. 810/2008]

:

slovaki keeles

:

Vysoko kvalitné hovädzie/teľacie mäso (Nariadenie (ES) č. 810/2008)

:

sloveeni keeles

:

Visokokakovostno goveje/telečje meso (Uredba (ES) št. 810/2008)

:

soome keeles

:

Korkealaatuista naudanlihaa (asetus (EY) N:o 810/2008)

:

rootsi keeles

:

Nötkött av hög kvalitet (förordning (EG) nr 810/2008)


IV LISA

(Välja antud) impordilitsentsidest teatamine – määrus (EÜ) nr 810/2008.

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 810/2008 artikli 11 kohaldamine

Tootekogused, mille kohta on impordilitsentsid välja antud

Alates: … kuni: …


Järjekorranumber

Tootekategooria(d) (1)

Kogus

(tootekaal kilogrammides)

Päritoluriik

09.4001

 

 

Austraalia

09.4002

 

 

Argentina

Austraalia

Uruguay

Brasiilia

Uus-Meremaa

Paraguay


(1)  Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooria(d)


V LISA

Impordilitsentsidest teatamine (kasutamata kogused) – määrus (EÜ) nr 810/2008

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 810/2008 artikli 11 kohaldamine

Tootekogused, mille puhul jäid impordilitsentsid kasutamata

Alates: … kuni: …


Järjekorranumber

Tootekategooria(d) (1)

Kasutamata kogus

(tootekaal kilogrammides)

Päritoluriik

09.4001

 

 

Austraalia

09.4002

 

 

Argentina

Austraalia

Uruguay

Brasiilia

Uus-Meremaa

Paraguay


(1)  Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooria(d).


VI LISA

Vabasse ringlusse lubatud tootekogustest teatamine – määrus (EÜ) nr 810/2008

Liikmesriik: …

Määruse (EÜ) nr 810/2008 artikli 11 kohaldamine

Vabasse ringlusse lubatud tootekogused:

Alates: … kuni: … (imporditariifikvoodi kehtivusperiood).


Järjekorranumber

Tootekategooria(d) (1)

Vabasse ringlusse lubatud kogus

(tootekaal kilogrammides)

Päritoluriik

09.4001

 

 

Austraalia

09.4002

 

 

Argentina

Austraalia

Uruguay

Brasiilia

Uus-Meremaa

Paraguay


(1)  Määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooria(d).


VII LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 936/97

(EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2048/97

(EÜT L 287, 21.10.1997, lk 10)

üksnes seoses artikli 1 viitega määrusele (EÜ) nr 936/97

Komisjoni määrus (EÜ) nr 31/98

(EÜT L 5, 9.1.1998, lk 3)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 260/98

(EÜT L 25, 31.1.1998, lk 42)

ainult artikkel 4

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1299/98

(EÜT L 180, 24.6.1998, lk 6)

ainult artikkel 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1680/98

(EÜT L 212, 30.7.1998, lk 36)

ainult artikkel 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 134/1999

(EÜT L 17, 22.1.1999, lk 22)

ainult artikkel 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 361/2002

(EÜT L 58, 28.2.2002, lk 5)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1524/2002

(EÜT L 229, 27.8.2002, lk 7)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1781/2002

(EÜT L 270, 8.10.2002, lk 3)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 649/2003

(ELT L 95, 11.4.2003, lk 13)

ainult artikkel 2

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2004

(ELT L 217, 17.6.2004, lk 10)

ainult artikkel 2

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2186/2005

(ELT L 347, 30.12.2005, lk 74)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 408/2006

(ELT L 71, 10.3.2006, lk 3)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1745/2006

(ELT L 329, 25.11.2006, lk 22)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1965/2006

(ELT L 408, 30.12.2006, lk 26)

ainult artikkel 2 ja II lisa

Komisjoni määrus (EÜ) nr 317/2007

(ELT L 84, 24.3.2007, lk 4)

 


VIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 936/97

Käesolev määrus

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu esimene taane

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu teine taane

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikli 1 lõiked 2 ja 3

Artikli 1 lõiked 2 ja 3

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 esimene taane

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 1 teine taane

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 sissejuhatav osa

Artikli 4 sissejuhatav osa

Artikli 4 punkt c

Artikli 4 punkt a

Artikli 4 punkt d

Artikli 4 punkt b

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 punkt a

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 8 lõike 2 punkt b

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 8 lõike 2 punkt c

Artikli 8 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu esimene taane

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt a

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu teine taane

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt b

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu kolmas taane

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt c

Artikli 8 lõike 3 teine ja kolmas lõik

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõike 3 neljas lõik

Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõike 3 viies lõik

Artikli 8 lõige 6

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa

VII lisa

VIII lisa


14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 811/2008,

13. august 2008,

millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 2,

pärast konsulteerimist teadusliku järelevalverühmaga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon võib nimetatud lõike punktidega a–d ette nähtud tingimustel kehtestada piiranguid teatavate liikide sissetoomisele ühendusse. Lisaks sellele on selliste piirangute jaoks meetmete rakendamine sätestatud komisjoni 4. mai 2006. aasta määruses (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (2)

(2)

Loetelu liikidest, mille sissetoomine ühendusse on peatatud, kehtestati komisjoni 29. augusti 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1037/2003, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse. (3)

(3)

Teaduslik järelevalverühm on viimaste andmete põhjal jõudnud järeldusele, et teatavate määruse (EÜ) nr 338/97 A ja B lisas loetletud liikide kaitsestaatus halveneb tunduvalt, kui nende sissetoomist ühendusse teatavatest päritoluriikidest ei peatata. Seepärast tuleks peatada järgmiste liikide sissetoomine:

Falco cherrug Armeeniast, Bahreinist, Iraagist, Mauritaaniast ja Tadžikistanist; Ovis vignei bocharensis Usbekistanist;

Odobenus rosmarus Gröönimaalt;

Accipiter erythropus, Aquila rapax, Gyps africanus, Lophaetus occipitalis ja Poicephalus gulielmi Guineast;

Hieraaetus ayresii, Hieraaetus spilogaster, Polemaetus bellicosus, Falco chicquera, Varanus ornatus (looduses kasvanud ja farmis kasvatatud isendid) ja Calabaria reinhardtii (looduses kasvanud isendid) Togost;

Agapornis pullarius ja Poicephalus robustus Côte d'Ivoire’st;

Stephanoaetus coronatus Côte d'Ivoire’st ja Togost;

Pyrrhura caeruleiceps Kolumbiast; Pyrrhura pfrimeri Brasiiliast;

Brookesia decaryi, Uroplatus ebenaui, Uroplatus fimbriatus, Uroplatus guentheri, Uroplatus henkeli, Uroplatus lineatus, Uroplatus malama, Uroplatus phantasticus, Uroplatus pietschmanni, Uroplatus sikorae, Euphorbia ankarensis, Euphorbia berorohae, Euphorbia bongolavensis, Euphorbia duranii, Euphorbia fiananantsoae, Euphorbia iharanae, Euphorbia labatii, Euphorbia lophogona, Euphorbia neohumbertii, Euphorbia pachypodoides, Euphorbia razafindratsirae, Euphorbia suzannae-manieri ja Euphorbia waringiae Madagaskarilt;

Varanus niloticus ja Kinixys homeana (looduses kasvanud isendid Togost, farmis kasvatatud isendid Beninist) Beninist ja Togost;

Python regius, Geochelone sulcata (farmis kasvatatud isendid) ja Pandinus imperator (farmis kasvatatud isendid) Beninist;

Cuora amboinensis, Malayemys subtrijuga, Notochelys platynota, Amyda cartilaginea, Cheilinus undulatus, Hippocampus kelloggi ja Seriatopora stellata Indoneesiast;

Peltocephalus dumerilianus Guyanast;

Chitra chitra Malaisiast; Cryptophyllobates azureiventris, Dendrobates variabilis ja Dendrobates ventrimaculatus Peruust;

Hippocampus kuda Indoneesiast ja Vietnamist;

Ornithoptera urvillianus (farmis kasvatatud isendid), Ornithoptera victoriae (farmis kasvatatud isendid), Tridacna gigas ja Heliopora coerulea Saalomoni Saartelt;

Tridacna derasa Vietnamist; Tridacna rosewateri Mosambiigist;

Plerogyra simplex, Hydnophora rigida, Blastomussa wellsi ja Trachyphyllia geoffroyi Fidžilt;

Plerogyra sinuosa, Favites halicora, Acanthastrea spp., Cynarina lacrymalis ja Scolymia vitiensis Tongalt;

Cycadaceae spp., Stangeriaceae spp. ja Zamiaceae spp. Madagaskarilt, Mosambiigist ja Vietnamist.

(4)

Konsulteeritud on kõikide riikidega, kust on pärit liigid, mille suhtes käesoleva määrusega kehtestatakse uued ühendusse sissetoomise piirangud.

(5)

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 14. istungil muudeti nomenklatuuriviiteid ja loomaliikide kirjete järjekorda konventsiooni liidetes nii, et seltsid, sugukonnad ja perekonnad on esitatud tähestikjärjestuses. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1037/2007 lisas loetletud liigid ümber nimetada ning nende järjekorda muuta.

(6)

Seepärast tuleks muuta loendit liikidest, mille sissetoomine ühendusse on peatatud ning määrus (EÜ) nr 1037/2007 tuleks selguse huvides asendada.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 71 sätetest ei tulene teisiti, peatatakse teatavate käesoleva määruse lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 1037/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 318/2008 (ELT L 95, 8.4.2008, lk 3).

(2)  ELT L 166, 19.6.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 100/2008 (ELT L 31, 5.2.2008, lk 3).

(3)  ELT L 238, 11.9.2007, lk 3.


LISA

Määruse (EÜ) nr 338/97 A lisas esitatud liigid, mille isendite sissetoomine ühendusse on peatatud

Liik

Päritolu

Isend(id)

Päritoluriigid

Alus artikli 4 lõike 6 punkt:

FAUNA

CHORDATA

MAMMALIA

ARTIODACTYLA

Bovidae

Capra falconeri

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Usbekistan

a

Ovis ammon nigrimontana

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Kasahstan

a

CARNIVORA

Canidae

Canis lupus

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Valgevene, Kõrgõzstan, Türgi

a

Felidae

Lynx lynx

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Aserbaidžaan, Moldova, Ukraina

a

Ursidae

Ursus arctos

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Briti Kolumbia

a

Ursus thibetanus

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Venemaa

a

AVES

FALCONIFORMES

Accipitridae

Leucopternis occidentalis

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador, Peruu

a

Falconidae

Falco cherrug

Looduses kasvanud

Kõik

Armeenia, Bahrein, Iraak, Mauritaania, Tadžikistan

a


Määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas esitatud liigid, mille isendite sissetoomine ühendusse on peatatud

Liik

Päritolu

Isend(id)

Päritoluriigid

Alus artikli 4 lõike 6 punkt:

FAUNA

CHORDATA

MAMMALIA

ARTIODACTYLA

Bovidae

Ovis vignei bocharensis

Looduses kasvanud

Kõik

Usbekistan

b

Saiga borealis

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Saiga tatarica

Looduses kasvanud

Kõik

Kasahstan, Venemaa

b

Camelidae

Lama guanicoe

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud

isendid Argentina registreeritud varudest, tingimusel et enne importiva liikmesriigi heakskiitu kinnitab load sekretariaat,

elusloomade heakskiidetud haldamiskava kohase pügamise saadused, nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud,

piiratud villakoguste mittekaubanduslik eksport tööstuskatseteks, kuni 500 kg aastas.

Argentina

b

Cervidae

Cervus elaphus bactrianus

Looduses kasvanud

Kõik

Usbekistan

b

Hippopotamidae

Hexaprotodon liberiensis (sünonüüm Choeropsis liberiensis)

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d'Ivoire, Guinea, Guinea-Bissau, Nigeeria, Sierra Leone

b

Hippopotamus amphibius

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Gambia, Malawi, Niger, Nigeeria, Rwanda, Sierra Leone, Togo

b

Moschidae

Moschus anhuiensis

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Moschus berezovskii

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Moschus chrysogaster

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Moschus fuscus

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Moschus moschiferus

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Venemaa

b

CARNIVORA

Canidae

Chrysocyon brachyurus

Looduses kasvanud

Kõik

Boliivia, Peruu

b

Eupleridae

Cryptoprocta ferox

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Eupleres goudotii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Fossa fossana

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Felidae

Leopardus colocolo

Looduses kasvanud

Kõik

Tšiili

b

Leopardus pajeros

Looduses kasvanud

Kõik

Tšiili

b

Leptailurus serval

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria

b

Panthera leo

Looduses kasvanud

Kõik

Etioopia

b

Prionailurus bengalensis

Looduses kasvanud

Kõik

Aomen

b

Profelis aurata

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Mustelidae

Lutra maculicollis

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Odobenidae

Odobenus rosmarus

Looduses kasvanud

Kõik

Gröönimaa

b

Viverridae

Cynogale bennettii

Looduses kasvanud

Kõik

Brunei, Hiina, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai

b

MONOTREMATA

Tachyglossidae

Zaglossus bartoni

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Paapua Uus-Guinea

b

Zaglossus bruijni

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

PERISSODACTYLA

Equidae

Equus zebra hartmannae

Looduses kasvanud

Kõik

Angola

b

PHOLIDOTA

Manidae

Manis temminckii

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik

b

PRIMATES

Atelidae

Alouatta guariba

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Alouatta macconnelli

Looduses kasvanud

Kõik

Trinidad ja Tobago

b

Ateles belzebuth

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles fusciceps

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles geoffroyi

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles hybridus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles paniscus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Lagothrix cana

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lagothrix lagotricha

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lagothrix lugens

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lagothrix poeppigii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cebidae

Callithrix geoffroyi (sünonüüm C. jacchus geoffroyi)

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Cebus capucinus

Looduses kasvanud

Kõik

Belize

b

Cercopithecidae

Cercocebus atys

Looduses kasvanud

Kõik

Ghana

b

Cercopithecus ascanius

Looduses kasvanud

Kõik

Burundi

b

Cercopithecus cephus

Looduses kasvanud

Kõik

Kesk-Aafrika Vabariik

b

Cercopithecus dryas (k.a C. salongo)

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik

b

Cercopithecus erythrogaster

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecus erythrotis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecus hamlyni

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecus mona

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Cercopithecus petaurista

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Cercopithecus pogonias

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Ekvatoriaal-Guinea, Nigeeria

b

Cercopithecus preussi (sünonüüm C. lhoesti preussi)

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Ekvatoriaal-Guinea, Nigeeria

b

Colobus polykomos

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d'Ivoire

b

Colobus vellerosus

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d'Ivoire, Ghana, Nigeeria, Togo

b

Lophocebus albigena (sünonüüm Cercocebus albigena)

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Macaca arctoides

Looduses kasvanud

Kõik

India, Malaisia, Tai

b

Macaca assamensis

Looduses kasvanud

Kõik

Nepal

b

Macaca cyclopis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Macaca fascicularis

Looduses kasvanud

Kõik

Bangladesh, India

b

Macaca maura

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Macaca leonina

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Macaca nemestrina pagensis

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Macaca nigra

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Macaca nigrescens

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Macaca ochreata

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Macaca sylvanus

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria, Maroko

b

Papio anubis

Looduses kasvanud

Kõik

Liibüa

b

Papio papio

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea-Bissau

b

Procolobus badius (sünonüüm Colobus badius)

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Procolobus verus (sünonüüm Colobus verus)

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Côte d'Ivoire, Ghana, Sierra Leone, Togo

b

Trachypithecus phayrei (sünonüüm Presbytis phayrei)

Looduses kasvanud

Kõik

Kambodža, Hiina, India

b

Trachypithecus vetulus (sünonüüm Presbytis senex)

Looduses kasvanud

Kõik

Sri Lanka

b

Galagonidae

Euoticus pallidus (sünonüüm Galago elegantulus pallidus)

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Galago demidoff (sünonüüm Galago demidovii)

Looduses kasvanud

Kõik

Burkina Faso, Kesk-Aafrika Vabariik

b

Galago granti

Looduses kasvanud

Kõik

Malawi

b

Galago matschiei (sünonüüm G. inustus)

Looduses kasvanud

Kõik

Rwanda

b

Lorisidae

Arctocebus aureus

Looduses kasvanud

Kõik

Kesk-Aafrika Vabariik, Gabon

b

Arctocebus calabarensis

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Nycticebus pygmaeus

Looduses kasvanud

Kõik

Kambodža, Laos

b

Perodicticus potto

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Pithecidae

Chiropotes chiropotes

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia, Guyana

b

Chiropotes israelita

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Chiropotes satanas

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Chiropotes utahickae

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Pithecia pithecia

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

RODENTIA

Sciuridae

Ratufa affinis

Looduses kasvanud

Kõik

Singapur

b

Ratufa bicolor

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

XENARTHRA

Myrmecophagidae

Myrmecophaga tridactyla

Looduses kasvanud

Kõik

Belize, Uruguay

b

AVES

ANSERIFORMES

Anatidae

Anas bernieri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Oxyura jamaicensis

Kõik

Elusad

Kõik

d

APODIFORMES

Trochilidae

Chalcostigma olivaceum

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Heliodoxa rubinoides

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

CICONIIFORMES

Balaenicipitidae

Balaeniceps rex

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania, Sambia

b

COLUMBIFORMES

Columbidae

Goura cristata

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Goura scheepmakeri

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Goura victoria

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

CORACIIFORMES

Bucerotidae

Buceros rhinoceros

Looduses kasvanud

Kõik

Tai

b

CUCULIFORMES

Musophagidae

Tauraco corythaix

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Tauraco fischeri

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Tauraco macrorhynchus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Tauraco porphyreolopha

Looduses kasvanud

Kõik

Uganda

b

FALCONIFORMES

Accipitridae

Accipiter brachyurus

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea

b

Accipiter erythropus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Accipiter gundlachi

Looduses kasvanud

Kõik

Kuuba

b

Accipiter imitator

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared

b

Accipiter melanoleucus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Accipiter ovampensis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Aquila rapax

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Aviceda cuculoides

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Buteo albonotatus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Buteo galapagoensis

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador

b

Buteo platypterus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Buteo ridgwayi

Looduses kasvanud

Kõik

Dominikaani Vabariik, Haiti

b

Erythrotriorchis radiatus

Looduses kasvanud

Kõik

Austraalia

b

Gyps africanus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Gyps bengalensis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Gyps coprotheres

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik, Namiibia, Svaasimaa

b

Gyps indicus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Gyps rueppellii

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Gyps tenuirostris

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Harpyopsis novaeguineae

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Paapua Uus-Guinea

b

Hieraaetus ayresii

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea, Togo

b

Hieraaetus spilogaster

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Togo

b

Leucopternis lacernulatus

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Lophaetus occipitalis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Lophoictinia isura

Looduses kasvanud

Kõik

Austraalia

b

Macheiramphus alcinus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Polemaetus bellicosus

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea, Togo

b

Spizaetus africanus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Spizaetus bartelsi

Looduses kasvanud

Kõik

Indonesia

b

Stephanoaetus coronatus

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d'Ivoire, Guinea, Togo

b

Terathopius ecaudatus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Torgos tracheliotus

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Sudaan

b

Trigonoceps occipitalis

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d’Ivoire, Guinea

b

Urotriorchis macrourus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Falconidae

Falco chicquera

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Togo

b

Falco deiroleucus

Looduses kasvanud

Kõik

Belize, Guatemala

b

Falco fasciinucha

Looduses kasvanud

Kõik

Botswana, Etioopia, Kenya, Malawi, Mosambiik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Sudaan, Tansaania, Sambia, Zimbabwe

b

Falco hypoleucos

Looduses kasvanud

Kõik

Austraalia, Paapua Uus-Guinea

b

Micrastur plumbeus

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia, Ecuador

b

Sagittariidae

Sagittarius serpentarius

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea, Togo

b

GALLIFORMES

Phasianidae

Polyplectron schleiermacheri

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Malaisia

b

GRUIFORMES

Gruidae

Anthropoides virgo

Looduses kasvanud

Kõik

Sudaan

b

Balearica pavonina

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Mali

b

Balearica regulorum

Looduses kasvanud

Kõik

Angola, Botswana, Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kenya, Lesotho, Malawi, Mosambiik, Namiibia, Rwanda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa, Uganda, Sambia, Zimbabwe

b

Grus carunculatus

Looduses kasvanud

Kõik

Lõuna-Aafrika Vabariik, Tansaania

b

PASSERIFORMES

Pittidae

Pitta nympha

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik (välja arvatud Vietnam)

b

Pycnonotidae

Pycnonotus zeylanicus

Looduses kasvanud

Kõik

Malaisia

b

PSITTACIFORMES

Cacatuidae

Cacatua sanguinea

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Loriidae

Charmosyna aureicincta

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži

b

Charmosyna diadema

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lorius domicella

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Trichoglossus johnstoniae

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Psittacidae

Agapornis fischer

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Mosambiik

b

Agapornis lilianae

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Agapornis nigrigenis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Agapornis pullarius

Looduses kasvanud

Kõik

Angola, Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Kenya, Mali, Togo

b

Alisterus chloropterus chloropterus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Amazona agilis

Looduses kasvanud

Kõik

Jamaica

b

Amazona autumnalis

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador

b

Amazona collaria

Looduses kasvanud

Kõik

Jamaica

b

Amazona mercenaria

Looduses kasvanud

Kõik

Venezuela

b

Amazona xanthops

Looduses kasvanud

Kõik

Boliivia, Paraguay

b

Ara chloropterus

Looduses kasvanud

Kõik

Argentina, Panama

b

Ara severus

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

Aratinga acuticaudata

Looduses kasvanud

Kõik

Uruguay

b

Aratinga aurea

Looduses kasvanud

Kõik

Argentina

b

Aratinga auricapillus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Aratinga erythrogenys

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Aratinga euops

Looduses kasvanud

Kõik

Kuuba

b

Bolborhynchus ferrugineifrons

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Coracopsis vasa

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Cyanoliseus patagonus

Looduses kasvanud

Kõik

Tšiili, Uruguay

b

Deroptyus accipitrinus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu, Suriname

b

Eclectus roratus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Forpus xanthops

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Hapalopsittaca amazonina

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Hapalopsittaca fuertesi

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Hapalopsittaca pyrrhops

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Leptosittaca branickii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Nannopsittaca panychlora

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Pionus chalcopterus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Poicephalus cryptoxanthus

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Poicephalus gulielmi

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Côte d’Ivoire, Kongo, Guinea

b

Poicephalus meyeri

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Poicephalus robustus

Looduses kasvanud

Kõik

Botswana, Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Gambia, Guinea, Mali, Namiibia, Nigeeria, Senegal, Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa, Togo, Uganda

b

Poicephalus rufiventris

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Polytelis alexandrae

Looduses kasvanud

Kõik

Austraalia

b

Prioniturus luconensis

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Psittacula alexandri

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Psittacula finschii

Looduses kasvanud

Kõik

Bangladesh, Kambodža

b

Psittacula roseata

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Psittacus erithacus

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Burundi, Libeeria, Mali, Nigeeria, Togo

b

Psittacus erithacus timneh

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Guinea-Bissau

b

Psittrichas fulgidus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Pyrrhura albipectus

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador

b

Pyrrhura caeruleiceps

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Pyrrhura calliptera

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Pyrrhura leucotis

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Pyrrhura orcesi

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador

b

Pyrrhura pfrimeri

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Pyrrhura subandina

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Pyrrhura viridicata

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Tanygnathus gramineus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Touit melanonotus

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Touit surdus

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Triclaria malachitacea

Looduses kasvanud

Kõik

Argentina, Brasiilia

b

STRIGIFORMES

Strigidae

Asio capensis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Bubo blakistoni

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Jaapan, Venemaa

b

Bubo lacteus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Bubo philippensis

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Bubo poensis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Bubo vosseleri

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Glaucidium capense

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Rwanda

b

Glaucidium perlatum

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea

b

Ketupa ketupu

Looduses kasvanud

Kõik

Singapur

b

Nesasio solomonensis

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared

b

Ninox affinis

Looduses kasvanud

Kõik

India

b

Ninox rudolfi

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Otus angelinae

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Otus capnodes

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Otus fuliginosus

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Otus insularis

Looduses kasvanud

Kõik

Seišellid

b

Otus leucotis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Otus longicornis

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Otus mindorensis

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Otus mirus

Looduses kasvanud

Kõik

Filipiinid

b

Otus pauliani

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Otus roboratus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Pseudoscops clamator

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Pulsatrix melanota

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Scotopelia bouvieri

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Scotopelia peli

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Scotopelia ussheri

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d’Ivoire, Ghana, Guinea, Libeeria, Sierra Leone

b

Strix uralensis davidi

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Strix woodfordii

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Tytonidae

Phodilus prigoginei

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik

b

Tyto aurantia

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea

b

Tyto inexspectata

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Tyto manusi

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea

b

Tyto nigrobrunnea

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Tyto sororcula

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

REPTILIA

CROCODYLIA

Alligatoridae

Caiman crocodilus

Looduses kasvanud

Kõik

El Salvador, Guatemala, Mehhiko

b

Palaeosuchus trigonatus

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

Crocodylidae

Crocodylus niloticus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

SAURIA

Agamidae

Uromastyx aegyptia

Allikas „F” (1)

Kõik

Egiptus

b

Uromastyx dispar

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria, Mali, Sudaan

b

Uromastyx geyri

Looduses kasvanud

Kõik

Mali, Niger

b

Chamaeleonidae

Brookesia decaryi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma boettgeri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma brevicornis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma capuroni

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma cucullata

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma fallax

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma furcifer

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma gallus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma gastrotaenia

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma globifer

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma guibei

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma hilleniusi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma linota

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma malthe

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma nasuta

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma oshaughnessyi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma parsonii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma peyrierasi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma tsaratananensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Chamaeleo deremensis

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Chamaeleo eisentrauti

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Chamaeleo ellioti

Looduses kasvanud

Kõik

Burundi

b

Chamaeleo feae

Looduses kasvanud

Kõik

Ekvatoriaal-Guinea

b

Chamaeleo fuelleborni

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Chamaeleo gracilis

Looduses kasvanud

Kõik

Benin

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

Farmis kasvatatud

Pikkus ninamikust pärakuni üle 8 cm

Togo

b

Chamaeleo montium

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Chamaeleo pfefferi

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Chamaeleo senegalensis

Farmis kasvatatud

Pikkus ninamikust pärakuni üle 6 cm

Togo

b

Chamaeleo werneri

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Chamaeleo wiedersheimi

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Furcifer angeli

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer antimena

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer balteatus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer belalandaensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer bifidus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer campani

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer labordi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer minor

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer monoceras

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer petteri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer rhinoceratus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer tuzetae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer willsii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Cordylidae

Cordylus mossambicus

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Cordylus tropidosternum

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Cordylus vittifer

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Gekkonidae

Phelsuma abbotti

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma antanosy

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma barbouri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma breviceps

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma comorensis

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Phelsuma dubia

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid, Madagaskar

b

Phelsuma flavigularis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma guttata

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma klemmeri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma laticauda

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Phelsuma modesta

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma mutabilis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma pronki

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma pusilla

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma seippi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma serraticauda

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma standingi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma v-nigra

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Uroplatus ebenaui

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus fimbriatus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus guentheri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus henkeli

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus lineatus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus malama

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus phantasticus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus pietschmanni

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus sikorae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Helodermatidae

Heloderma horridum

Looduses kasvanud

Kõik

Guatemala, Mehhiko

b

Heloderma suspectum

Looduses kasvanud

Kõik

Mehhiko, Ameerika Ühendriigid

b

Iguanidae

Conolophus pallidus

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador

b

Conolophus subcristatus

Looduses kasvanud

Kõik

Ecuador

b

Iguana iguana

Looduses kasvanud

Kõik

El Salvador

b

Scincidae

Corucia zebrata

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Varanidae

Varanus bogerti

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea

b

Varanus dumerilii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus exanthematicus

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Togo

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

Farmis kasvatatud

Pikemad kui 35 cm

Togo

b

Varanus jobiensis (sünonüüm V. karlschmidti)

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus niloticus

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Burundi, Mosambiik, Togo

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin, Togo

b

Varanus ornatus

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Togo

b

Varanus prasinus beccarii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus salvadorii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus salvator

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, India, Singapur

b

Varanus telenesetes

Looduses kasvanud

Kõik

Paapua Uus-Guinea

b

Varanus teriae

Looduses kasvanud

Kõik

Austraalia

b

Varanus yemenensis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

SERPENTES

Boidae

Boa constrictor

Looduses kasvanud

Kõik

El Salvador, Honduras

b

Calabaria reinhardtii

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin, Togo

b

Eunectes deschauenseei

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Eunectes murinus

Looduses kasvanud

Kõik

Paraguay

b

Gongylophis colubrinus

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Elapidae

Naja atra

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Naja kaouthia

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Naja siamensis

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Pythonidae

Liasis fuscus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Morelia boeleni

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Python molurus

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Python regius

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Guinea

b

Python reticulatus

Looduses kasvanud

Kõik

India, Malaisia (poolsaarel asuv osa), Singapur

b

Python sebae

Looduses kasvanud

Kõik

Mauritaania, Mosambiik

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Mosambiik

b

TESTUDINES

Emydidae

Chrysemys picta

Kõik

Elusad

Kõik

d

Trachemys scripta elegans

Kõik

Elusad

Kõik

d

Geoemydidae

Callagur borneoensis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cuora amboinensis

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Malaisia

b

Cuora galbinifrons

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Heosemys spinosa

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Leucocephalon yuwonoi

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Malayemys subtrijuga

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Notochelys platynota

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Siebenrockiella crassicollis

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Podocnemididae

Erymnochelys madagascariensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Peltocephalus dumerilianus

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

Podocnemis erythrocephala

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia, Venezuela

b

Podocnemis expansa

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia, Ecuador, Guyana, Peruu, Trinidad ja Tobago, Venezuela

b

Podocnemis lewyana

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Podocnemis sextuberculata

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Podocnemis unifilis

Looduses kasvanud

Kõik

Suriname

b

Testudinidae

Aldabrachelys gigantea

Looduses kasvanud

Kõik

Seišellid

b

Chelonoidis denticulata

Looduses kasvanud

Kõik

Bolivia, Ecuador

b

Geochelone elegans

Looduses kasvanud

Kõik

Pakistan

b

Geochelone platynota

Looduses kasvanud

Kõik

Birma

b

Geochelone sulcata

Farmis kasvatatud

Kõik

Togo, Benin

b

Gopherus agassizii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Gopherus berlandieri

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Gopherus polyphemus

Looduses kasvanud

Kõik

Ameerika Ühendriigid

b

Indotestudo elongata

Looduses kasvanud

Kõik

Bangladesh, Hiina, India

b

Indotestudo forstenii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Indotestudo travancorica

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Kinixys belliana

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

Kinixys homeana

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Togo

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

Kinixys spekii

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Manouria emys

Looduses kasvanud

Kõik

Bangladesh, India, Indoneesia, Birma, Tai

b

Manouria impressa

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Stigmochelys pardalis

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Mosambiik, Uganda, Tansaania

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Mosambiik, Sambia

b

Allikas „F” (1)

Kõik

Sambia

b

Testudo horsfieldii

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Kasahstan, Pakistan

b

Trionychidae

Amyda cartilaginea

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Chitra chitra

Looduses kasvanud

Kõik

Malaisia

b

Pelochelys cantorii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

AMPHIBIA

ANURA

Dendrobatidae

Cryptophyllobates azureiventris

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Dendrobates auratus

Looduses kasvanud

Kõik

Nicaragua

b

Dendrobates pumilio

Looduses kasvanud

Kõik

Nicaragua

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Nicaragua

b

Dendrobates tinctorius

Looduses kasvanud

Kõik

Suriname

b

Dendrobates variabilis

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Dendrobates ventrimaculatus

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Mantellidae

Mantella aurantiaca

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella baroni (sünonüüm Phrynomantis maculatus)

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella aff. baroni

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella bernhardi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella cowani

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella crocea

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella expectata

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella haraldmeieri (sünonüüm M. madagascariensis haraldmeieri)

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella laevigata

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella madagascariensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella manery

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella milotympanum (sünonüüm M. aurantiaca milotympanum)

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella nigricans (sünonüüm M. cowani nigricans)

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella pulchra

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella viridis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Microhylidae

Scaphiophryne gottlebei

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Ranidae

Conraua goliath

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Rana catesbeiana

Kõik

Elusad

Kõik

d

ACTINOPTERYGII

PERCIFORMES

Labridae

Cheilinus undulatus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

SYNGNATHIFORMES

Syngnathidae

Hippocampus barbouri

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus comes

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus histrix

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus kelloggi

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus kuda

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Vietnam

b

Hippocampus spinosissimus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

ARTHROPODA

ARACHNIDA

ARANEAE

Theraphosidae

Brachypelma albopilosum

Looduses kasvanud

Kõik

Nicaragua

b

SCORPIONES

Scorpionidae

Pandinus imperator

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

INSECTA

LEPIDOPTERA

Papilionidae

Ornithoptera croesus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Ornithoptera tithonus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Ornithoptera urvillianus

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Ornithoptera victoriae

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Troides andromache

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Farmis kasvatatud

Kõik

Indoneesia

b

MOLLUSCA

BIVALVIA

MESOGASTROPODA

Strombidae

Strombus gigas

Looduses kasvanud

Kõik

Grenada, Haiti

b

VENEROIDA

Tridacnidae

Hippopus hippopus

Looduses kasvanud

Kõik

Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna crocea

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna derasa

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži, Uus-Kaledoonia, Filipiinid, Belau, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna gigas

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži, Indoneesia, Marshalli Saared, Mikroneesia, Belau, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna maxima

Looduses kasvanud

Kõik

Mikroneesia, Fidži, Marshalli Saared, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna rosewateri

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Tridacna squamosa

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna tevoroa

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

CNIDARIA

HELIOPORACEA

Helioporidae

Heliopora coerulea

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

SCLERACTINIA

Acroporidae

Montipora caliculata

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Agariciidae

Agaricia agaricites

Looduses kasvanud

Kõik

Haiti

b

Caryophylliidae

Catalaphyllia jardinei

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Catalaphyllia jardinei

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Euphyllia cristata

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Euphyllia divisa

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Euphyllia fimbriata

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Plerogyra spp.

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Plerogyra simplex

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži

b

Plerogyra sinuosa

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Faviidae

Favites halicora

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Platygyra sinensis

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Merulinidae

Hydnophora microconos

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Hydnophora rigida

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži

b

Mussidae

Acanthastrea spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Blastomussa spp.

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Blastomussa wellsi

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži

b

Cynarina lacrymalis

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Scolymia vitiensis

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Scolymia vitiensis

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Pocilloporidae

Seriatopora stellata

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Trachyphilliidae

Trachyphyllia geoffroyi

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži

b

Trachyphyllia geoffroyi

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

FLORA

Amaryllidaceae

Galanthus nivalis

Looduses kasvanud

Kõik

Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Ukraina

b

Apocynaceae

Pachypodium inopinatum

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Pachypodium rosulatum

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Pachypodium rutenbergianum ssp. sofiense

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Cycadaceae

Cycadaceae spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar, Mosambiik, Vietnam

b

Euphorbiaceae

Euphorbia ankarensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia banae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia berorohae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia bongolavensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia bulbispina

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia duranii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia fiananantsoae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia guillauminiana

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia iharanae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia kondoi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia labatii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia lophogona

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia millotii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia neohumbertii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia pachypodoides

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia razafindratsirae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia suzannae-manieri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia waringiae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Orchidaceae

Anacamptis pyramidalis

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits, Türgi

b

Barlia robertiana

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cephalanthera rubra

Looduses kasvanud

Kõik

Norra

b

Cypripedium japonicum

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Põhja-Korea, Jaapan, Lõuna-Korea

b

Cypripedium macranthos

Looduses kasvanud

Kõik

Lõuna-Korea, Venemaa

b

Cypripedium margaritaceum

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Cypripedium micranthum

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Dactylorhiza latifolia

Looduses kasvanud

Kõik

Norra

b

Dactylorhiza romana

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Dactylorhiza russowii

Looduses kasvanud

Kõik

Norra

b

Dactylorhiza traunsteineri

Looduses kasvanud

Kõik

Liechtenstein

b

Dendrobium bellatulum

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Dendrobium wardianum

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Himantoglossum hircinum

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits

b

Nigritella nigra

Looduses kasvanud

Kõik

Norra

b

Ophrys holoserica

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Ophrys insectifera

Looduses kasvanud

Kõik

Liechtenstein, Norra

b

Ophrys pallida

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria

b

Ophrys sphegodes

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits

b

Ophrys tenthredinifera

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Ophrys umbilicata

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis coriophora

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa, Šveits

b

Orchis italica

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis laxiflora

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits

b

Orchis mascula

Looduses kasvanud/farmis kasvatatud

Kõik

Albaania

b

Orchis morio

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis pallens

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Orchis provincialis

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits

b

Orchis punctulata

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis purpurea

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits, Türgi

b

Orchis simia

Looduses kasvanud

Kõik

Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Šveits, Türgi

b

Orchis tridentata

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis ustulata

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Phalaenopsis parishii

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Serapias cordigera

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Serapias parviflora

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Serapias vomeracea

Looduses kasvanud

Kõik

Šveits, Türgi

b

Spiranthes spiralis

Looduses kasvanud

Kõik

Liechtenstein, Šveits

b

Primulaceae

Cyclamen intaminatum

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cyclamen mirabile

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cyclamen pseudibericum

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cyclamen trochopteranthum

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Stangeriaceae

Stangeriaceae spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar, Mosambiik, Vietnam

b

Zamiaceae

Zamiaceae spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar, Mosambiik, Vietnam

b


(1)  St määruse (EÜ) nr 865/2006 XIII peatüki tingimustele mittevastavad vangistuses sündinud loomad ning ka nende osad ning neist saadu.


DIREKTIIVID

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/40


NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/73/EÜ,

15. juuli 2008,

millega lihtsustatakse nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise korda veterinaar- ja zootehnika valdkonnas ning muudetakse direktiive 64/432/EMÜ, 77/504/EMÜ, 88/407/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/426/EMÜ, 90/427/EMÜ, 90/428/EMÜ, 90/429/EMÜ, 90/539/EMÜ, 91/68/EMÜ, 91/496/EMÜ, 92/35/EMÜ, 92/65/EMÜ, 92/66/EMÜ, 92/119/EMÜ, 94/28/EÜ, 2000/75/EÜ, otsust 2000/258/EÜ ja direktiive 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ ja 2005/94/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse veterinaarvaldkonna õigusaktides sätestatakse, et veiste, sigade, kitsede, lammaste ja hobuslaste kogumiskeskused, nende loomade vahendajad, linnukasvatusettevõtted, seemendusjaamad ja sperma säilitamise keskused ning embrüokogumis- ja -tootmisrühmad ning teatavad asutused, instituudid ja keskused („loomapidamisettevõtted”) peavad vastama teatavatele tingimustele ning seepärast peavad liikmesriigid need teatavate elusloomade ja loomsete saadustega ning eelkõige loomse geneetilise materjaliga, nagu sperma ja munarakud ning embrüod, toimuvaks ühendusesiseseks kaubanduseks ametlikult heaks kiitma.

(2)

Ühenduse õigusaktides nähakse nimetatud loomapidamisettevõtete registreerimise, nimekirjade koostamise, ajakohastamise, edastamise ja avaldamise kohta ette erinevad menetlused. Menetluste erinevused teevad nimekirjade koostamise ja ajakohastamise aga keeruliseks ning nende nimekirjade praktilise kasutamise pädevate kontrolliasutuste ja asjaomaste ettevõtjate jaoks üliraskeks.

(3)

Seepärast tuleks menetlused ühtlustada ning näha ette süstemaatilisemad, sidusamad ja ühtsemad eeskirjad menetluste viie põhielemendi, täpsemalt registreerimise, nimekirjade koostamise, ajakohastamise, edastamise ja avaldamise kohta.

(4)

Lisaks, kuna liikmesriikide ülesanne on kontrollida tingimusi, mida eri loomapidamisettevõtted peavad täitma selleks, et neid nimekirja kantaks, peaksid nimekirjade koostamise eest vastutama liikmesriigid ja mitte komisjon.

(5)

Seepärast peaksid liikmesriigid koostama ja ajakohastama asjaomaseid loomapidamisettevõtete nimekirju ning tegema need kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja üldsusele. Et ühtlustada nende nimekirjade ülesehitust ja võimaldada ühendusele lihtne juurdepääs ajakohastatud nimekirjadele, tuleb komiteemenetluse abil kehtestada ühtsed kriteeriumid.

(6)

Ühenduse eeskirjade selguse ja järjepidevuse huvides tuleks seda uut korda kohaldada ka zootehnika valdkonnas, eelkõige tõuaretusühingute suhtes, kellel on volitused pidada või sisse seada liikmesriikides tõuraamatuid, ja teabe suhtes, mida liikmesriigid peavad esitama vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivile 90/428/EMÜ (võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta) (1) seoses hobuste võistlustega.

(7)

Nii nagu ühendusesisese kaubanduse suhtes kohaldatavates eeskirjades, reguleeritakse sperma, munarakkude ja embrüote importi selliselt, et kolmandates riikides loomapidamisega tegelevad päritoluasutused peavad loomade terviseriskide minimeerimiseks täitma teatavaid tingimusi. Vastavalt sellele tuleks lubada ühendusse importida ainult sellist geneetilist materjali, mis on pärit seemendusjaamadest või sperma säilitamise keskustest ning embrüokogumis- või -tootmisrühmadelt, mille asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused on ühendusse eksportimiseks ametlikult heaks kiitnud vastavalt ühenduse nõuetele ning vajaduse korral pärast ühenduse veterinaarkontrolli.

(8)

Olenevalt geneetilise materjali tüübist ja asjaomasest liigist on loomapidamisettevõtete nimekirja kandmise ja asjaomaste nimekirjade ajakohastamise praegused toimingud erinevad, ulatudes komiteemenetluse alusel kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (2) vastu võetud otsustest kuni lihtsa konsulteerimiseni liikmesriikidega.

(9)

Erinevate menetluste kooseksisteerimine võib tekitada kolmandate riikide haldusametnike, põllumajandusettevõtete ja kaubandusega tegelevate ettevõtjate seas segadust ja ebakindlust. Kuna kolmandate riikide ülesanne on kontrollida tingimusi, mida eri loomapidamisettevõtted peavad täitma selleks, et neid vastavalt ühenduse nõuetele kantaks ühendusse eksportimiseks heaks kiidetud ettevõtete nimekirja, tuleks nende ettevõtete heakskiitmise suhtes kehtivat õigusraamistikku ühtlustada ja lihtsustada nii, et nimekirjade koostamise ja ajakohastamise eest vastutaksid kolmandad riigid ja mitte komisjon. Oluline on tagada, et asjaomase kolmanda riigi antud loomatervishoiualaste tagatiste tase ei halveneks. Lihtsustamismeetmeid võetakse ilma, et see piiraks komisjoni õigust võtta vajaduse korral kaitsemeetmeid.

(10)

Praeguste erinevate menetluste asemel tuleks seega kehtestada kord, mille kohaselt ühendusse importimist tuleks lubada ainult nendest kolmandatest riikidest, kus pädevad asutused koostavad nimekirjad, ajakohastavad neid ja edastavad need komisjonile. Komisjon peaks teatama nendest nimekirjadest liikmesriikidele ning tegema need teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks. Kui kolmandate riikide poolt edastatud nimekirjadega seoses tekib probleeme, tuleb võtta kaitsemeetmeid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted). (3)

(11)

Ühenduse õigusaktide selguse ja järjepidevuse huvides tuleks seda korda kohaldada ka kolmandate riikide ametiasutuste suhtes, keda on vastavalt ühenduse zootehnilistele õigusaktidele volitatud pidama tõuraamatut.

(12)

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivis 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (4) on sätestatud, et kui kolmandatest riikidest imporditud loomad paigutatakse ühenduse territooriumil asuvasse karantiinikeskusse, peab see karantiinikeskus olema heaks kiidetud ja karantiinikeskuste nimekiri peab olema avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Ühenduse eeskirjade selguse ja järjepidevuse huvides tuleks lihtsustatud menetlust kohaldada ka liikmesriikide karantiinikeskuste nimekirja ajakohastamise suhtes.

(13)

Veterinaarvaldkonnas vastutab komisjon heakskiidetud riiklike referentlaborite ja teiste heakskiidetud laborite nimekirjade sisseseadmise ja ajakohastamise eest liikmesriikide esitatud andmete alusel.

(14)

Kooskõlas ühenduse õigusaktidega tehakse neis nimekirjades muudatusi liikmesriigi taotlusel ja pärast otsuse tegemist komiteemenetluse kohaselt kooskõlas otsusega 1999/468/EÜ või nõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

(15)

Kuid selliseid nimekirju muudetakse sageli vaid vormiliselt, näiteks muudetakse riigi referentlaborite või muude asjaomaste heakskiidetud laborite kontaktandmeid.

(16)

Siiamaani on nende laborite nimekirju ajakohastatud tavaliselt ainult teatud ajavahemiku järel, et vähendada vastu võetavate komisjoni otsuste arvu. Ent selline tava ei taga nimekirjade kiiret ajakohastamist. See võib kahjustada riigi referentlaborite ja teiste heakskiidetud laborite õiguslikku seisundit.

(17)

Kuna liikmesriigid määravad riigi referentlaborid ning esitavad kõik vajalikud üksikasjad ja ajakohastatud andmed, peaksid selliste laborite nimekirjade koostamise eest vastutama liikmesriigid ja mitte komisjon. Samamoodi peaksid muude heakskiidetud laborite nimekirjade koostamise eest vastutama liikmesriigid.

(18)

Liikmesriigid peaksid seepärast koostama ja ajakohastama riigi referentlaborite ja teiste asjaomaste heakskiidetud laborite nimekirju ning tegema need kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja üldsusele. Et ühtlustada nende nimekirjade ülesehitust ja võimaldada ühendusele lihtne juurdepääs ajakohastatud nimekirjadele, tuleb komiteemenetluse abil kehtestada ühtsed kriteeriumid.

(19)

Kui aga nimekirjad sisaldavad kolmandates riikides asuvaid heakskiidetud laboreid, peaks selliste laborite nimekirjade koostamise ja avaldamise eest vastutama jätkuvalt komisjon.

(20)

Et vältida häireid seoses laborite heakskiitmise taotlustega, mille liikmesriigid esitavad vastavalt nõukogu 20. märtsi 2000. aasta otsusele 2000/258/EÜ (millega määratakse eriinstituut, kes vastutab marutaudivastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest), (5) tuleks käesoleva direktiiviga ette näha üleminekumeetmed.

(21)

Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) (6) artikli 6 lõike 2 punktis a on sätestatud, et aretamiseks ja tootmiseks ette nähtud veised, keda kasutatakse ühendusesiseseks kauplemiseks, peavad olema pärit ametlikult tuberkuloosivabast karjast ning üle kuue nädala vanuste loomade puhul peab neile 30 päeva jooksul enne päritolukarjast lahkumist tehtud nahasisese tuberkuliiniproovi tulemus olema olnud negatiivne. Mõnedel liikmesriikidel on traditsiooniliste põllumajandus- ja kaubandustavade tõttu esinenud raskusi enne transporti tehtava proovi nõude järgimisel. Seetõttu on vaja komiteemenetluse abil sätestada võimalus nahasisese tuberkuliiniproovi tegemiseks mujal kui päritoluettevõttes.

(22)

Lisaks tuleks direktiivi 64/432/EMÜ teatavaid läbinisti tehnilist laadi lisasid, mis käsitlevad näiteks loomatervise-alaseid teste, nimekirja haigustest, mille suhtes kehtib teavitamiskohustus, või veterinaarsertifikaate, muuta komiteemenetluse abil, et uusi teaduslikke arenguid oleks võimalik kiiresti arvesse võtta. Lisasid, milles on kehtestatud haigusevaba staatuse üksikasjalikud tingimused ja mille muutmine võib mõjutada ühendusesisest kaubandust, peaks aga saama muuta üksnes nõukogu.

(23)

Geneetilise materjali kogumises ja tootmises on üheksakümnendate aastate algusest saadik toimunud tehnoloogiline ja teaduslik areng. Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa punktis I osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (7) ei ole ajakohastatud, et võtta arvesse toimunud arengut ning uusi Rahvusvahelise Episootiaameti (OIE) standardeid. Seetõttu on asjakohane nimetatud direktiivi muuta ja lisada selle reguleerimisalasse sätted, mis käsitlevad muudelt loomadelt kui lammastelt, kitsedelt, hobuslastelt ja sigadelt pärit geneetilise materjaliga kauplemist ja selle importi. Lisaks lubatakse liikmesriikidel kuni üksikasjalike ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseni kõnealuses valdkonnas kohaldada siseriiklikke eeskirju. Samuti lubatakse liikmesriikidel kohaldada siseriiklikke eeskirju kuni üksikasjalike ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseni seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud loomade impordiga.

(24)

Nõukogu peaks kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 julgustama liikmesriike koostama endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(25)

Nõukogu direktiive 64/432/EMÜ, 77/504/EMÜ, (9) 88/407/EMÜ, (10) 88/661/EMÜ, (11) 89/361/EMÜ, (12) 89/556/EMÜ, (13) 90/426/EMÜ, (14) 90/427/EMÜ, (15) 90/428/EMÜ, 90/429/EMÜ, (16) 90/539/EMÜ, (17) 91/68/EMÜ, (18) 91/496/EMÜ, 92/35/EMÜ, (19) 92/65/EMÜ, 92/66/EMÜ, (20) 92/119/EMÜ, (21) 94/28/EÜ (22) ja 2000/75/EÜ, (23) otsust 2000/258/EÜ ning direktiive 2001/89/EÜ, (24) 2002/60/EÜ (25) ja 2005/94/EÜ (26) tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 64/432/EMÜ muutmine

Direktiivi 64/432/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 6 lõike 2 punkti a esimene lõik asendatakse järgmisega:

„peavad olema pärit ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast ning üle kuue nädala vanuste loomade puhul peab kas 30 päeva jooksul enne päritolukarjast lahkumist või artiklis 17 osutatud korras kindlaks määratavas kohas ja kindlaks määratavatel tingimustel B lisa punkti 2.2 sätete kohaselt tehtud nahasisese tuberkuliiniproovi tulemus olema olnud negatiivne.”.

2)

Lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Liikmesriigid määravad riiklikud asutused, riigi tugilaborid või asutused, kes vastutavad käesoleva direktiivi A–D lisas osutatud diagnoosistandardite ja -meetodite kooskõlastamise eest. Nad peavad asutuste ajakohastatud nimekirju ning teevad need teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Nende riiklike asutuste, riigi tugilaborite ja asutuste ülesanded ning kohustused on sätestatud B ja C lisas ning D lisa II peatükis.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.”.

3)

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Pädev asutus väljastab igale heakskiidetud kogumiskeskusele loanumbri. Selline luba võib piirduda teatavate liikide või aretamiseks ja tootmiseks ette nähtud loomade või tapaloomadega.

Pädev asutus koostab heakskiidetud kogumiskeskuste ja nende loanumbrite nimekirja ja ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.”.

4)

Artiklisse 13 lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Liikmesriigid koostavad heakskiidetud vahendajate ja vahendajate poolt seoses nende äritegevusega kasutatavate registreeritud territooriumide ja nende loanumbrite nimekirja ja ajakohastavad seda ning teevad nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

6.   Artikli 5 ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.”.

5)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

A ja D lisa (I peatükk) muudab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, pidades eelkõige silmas nende kohandamist vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule.

B, C, D (II peatükk), E ja F lisa muudab komisjon artiklis 17 osutatud korras.”.

6)

B lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.   Ülesanded ja vastutus

Artikli 6a kohaselt määratud riiklikud asutused, riigi tugilaborid ja asutused vastutavad vastavalt lõigetes 2 ja 3 nimetatud tuberkuliinide ja reaktiivide ametliku kontrollimise eest oma liikmesriigis, et tagada kõikide kõnealuste tuberkuliinide ja reaktiivide vastavus punktis 2.1 ja lõikes 3 osutatud standarditele.”;

b)

punkt 4.2 jäetakse välja.

7)

C lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 4.1 asendatakse sissejuhatav fraas järgmisega:

„Artikli 6a kohaselt määratud riigi tugilaborid vastutavad:”;

b)

punkt 4.2 jäetakse välja.

8)

D lisa II peatüki punkti A alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2.

Artikli 6a kohaselt veiste ensootilise leukoosi diagnoosimise standardite ja meetodite kooskõlastamiseks määratud riiklikud asutused, riigi tugilaborid ja asutused peavad vastutama laboris kasutatava standardantigeeni kalibreerimise eest ametliku EÜ standardseerumi (EI-seerum) suhtes, mida saadakse Taani Tehnikaülikooli Riiklikust Veterinaariainstituudist.

3.

Laboris kasutatavad standardantigeenid tuleb esitada vähemalt kord aastas ametliku EÜ standardseerumi suhtes kontrollimiseks riiklikele asutustele, riigi tugilaboritele või asutustele, mis on määratud vastavalt artiklile 6a. Lisaks nimetatud standardimisele võib kasutatavat antigeeni kalibreerida vastavalt punktis B kirjeldatud meetodile.”.

Artikkel 2

Direktiivi 77/504/EMÜ muutmine

Direktiivi 77/504/EMÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1.   Liikmesriigid koostavad nimekirja artikli 1 punkti b esimeses taandes nimetatud asutustest, mis on ametlikult tunnustatud, et pidada või sisse seada tõuraamatuid, ajakohastavad seda ning teevad nimekirja liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

2.   Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.”.

Artikkel 3

Direktiivi 88/407/EMÜ muutmine

Direktiivi 88/407/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kõik seemendusjaamad või sperma säilitamise keskused registreeritakse ning igale jaamale või keskusele antakse veterinaarloa number. Iga liikmesriik koostab seemendusjaamade ja sperma säilitamise keskuste ning nende loanumbrite nimekirja ja ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

3.   Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Liikmesriigid lubavad importida üksnes spermat, mis on saadetud seemendusjaamast või sperma säilitamise keskusest, mis asub ühes kolmandas riigis, mis on kantud artiklis 8 osutatud loetellu ja mille kohta asjaomase kolmanda riigi pädev asutus suudab anda tagatise, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

jaam või keskus vastab järgmistele tingimustele:

i)

seemendusjaamade ja sperma säilitamise keskuste heakskiitmise tingimused, mis on sätestatud A lisa I peatükis;

ii)

selliste jaamade ja keskuste järelevalve tingimused, mis on sätestatud sama lisa II peatükis;

b)

kolmanda riigi pädev asutus on jaama või keskuse ühendusse ekspordi eesmärgil ametlikult heaks kiitnud;

c)

jaam või keskus on jaama või keskuse veterinaararsti järelevalve all;

d)

kolmanda riigi riiklik veterinaararst kontrollib jaama või keskust vähemalt kaks korda aastas.

2.   Komisjonile edastatakse seemendusjaamade või sperma säilitamise keskuste nimekiri, mille artiklis 8 osutatud loetelus oleva kolmanda riigi pädev asutus on vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele heaks kiitnud ning millesse kantud jaamadest või keskustest võib spermat ühendusse saata.

Kolmanda riigi pädev asutus peab heakskiidetud seemendusjaama või sperma säilitamise keskusele antud heakskiidu viivitamata peatama või tühistama, kui jaam või keskus ei vasta enam lõikes 1 osutatud tingimustele, ning komisjonile tuleb sellest viivitamata teatada.

Komisjon esitab liikmesriikidele kõik kolmanda riigi pädevalt asutuselt käesoleva lõike kohaselt saadud uued ja ajakohastatud nimekirjad ning teeb need teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks.

3.   Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.”.

3)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Direktiivis 97/78/EÜ sätestatud eeskirju kohaldatakse eelkõige liikmesriikides tehtavate kontrollide korraldamise ja järelmeetmete suhtes ning kaitsemeetmete suhtes, mida kohaldatakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklis 22 nimetatud menetlusega.”

Artikkel 4

Direktiivi 88/661/EMÜ muutmine

Direktiivi 88/661/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Liikmesriigid koostavad nimekirja artikli 1 punkti c esimeses taandes nimetatud asutustest ja ajakohastavad seda ning teevad nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Liikmesriigid koostavad nimekirja artikli 1 punkti d esimeses taandes nimetatud asutustest ja ajakohastavad seda ning teevad nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.”.

Artikkel 5

Direktiivi 89/361/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/361/EMÜ artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Liikmesriigid koostavad nimekirja artikli 2 punkti b esimeses taandes nimetatud asutustest, mis on ametlikult heaks kiidetud tõuraamatute pidamiseks või sisseseadmiseks ja mis vastavad artikli 4 esimese taande kohaselt kindlaks määratud kriteeriumidele, ajakohastavad seda nimekirja ja teevad selle teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 8 osutatud korras.”.

Artikkel 6

Direktiivi 89/556/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/556/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 5 lõikes 2 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„2.   Iga liikmesriigi pädev asutus registreerib embrüokogumisrühmad ja annab igale rühmale veterinaarloa numbri.

Iga liikmesriik koostab loetelu embrüokogumisrühmadest ja nende veterinaarloa numbritest, ajakohastab seda ning teeb loetelu teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.”.

2)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Liikmesriigid lubavad importida üksnes embrüoid, mis on saadetud embrüokogumis- või -tootmisrühmast, mis asub ühes kolmandas riigis, mis on kantud artiklis 7 osutatud loetellu ja mille kohta asjaomase kolmanda riigi pädev asutus saab anda tagatise, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

rühm vastab järgmistele tingimustele:

i)

embrüokogumis- ja embrüotootmisrühmade tunnustamise tingimused, mis on sätestatud A lisa I peatükis;

ii)

sellistele rühmadele embrüote kogumise, töötlemise, ladustamise ja transpordiga seoses kehtestatud tingimused, mis on sätestatud kõnealuse lisa II peatükis;

b)

kolmanda riigi pädev asutus on jaama ühendusse eksportimise eesmärgil ametlikult heaks kiitnud;

c)

kolmanda riigi riiklik veterinaararst kontrollib rühma vähemalt kaks korda aastas.

2.   Komisjonile saadetakse embrüokogumis- ja embrüotootmisrühmade loetelu, mille artiklis 7 osutatud loetellu kantud kolmanda riigi pädev asutus on vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele heaks kiitnud ning millesse kantud rühmadest võib embrüoid ühendusse saata.

Kolmanda riigi pädev asutus peab embrüokogumis- või embrüotootmisrühmade heakskiidu viivitamata peatama või tühistama, kui rühm ei vasta enam lõikes 1 osutatud tingimustele, ning komisjonile tuleb sellest viivitamata teatada.

Komisjon esitab liikmesriikidele kõik asjaomase kolmanda riigi pädevalt asutuselt käesoleva lõike kohaselt saadud uued ja ajakohastatud loetelud ning teeb need teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks.

3.   Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.”.

3)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Direktiivis 97/78/EÜ sätestatud eeskirju kohaldatakse eelkõige liikmesriikides tehtavate kontrollide korraldamise ja järelmeetmete suhtes ning kaitsemeetmete suhtes, mida kohaldatakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklis 22 nimetatud menetlusega.”.

Artikkel 7

Direktiivi 90/426/EMÜ muutmine

Direktiivi 90/426/EMÜ artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Hobuslased tuleb niipea kui võimalik transportida päritoluettevõttest sihtkohta kas otse või heakskiidetud turu või direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis o kindlaks määratud kogumiskeskuse kaudu sõidukites või konteinerites, mida lähteliikmesriigi kindlaksmääratud ajavahemike järel on korrapäraselt puhastatud ja desinfitseeritud desinfektsioonivahendiga. Sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et hobuslaste väljaheited, allapanu ega sööt ei pääseks veo ajal sõidukist välja. Vedu tuleb korraldada viisil, mis võimaldab hobuslaste tervise ja heaolu tõhusat kaitset.”.

Artikkel 8

Direktiivi 90/427/EMÜ muutmine

Direktiivi 90/427/EMÜ artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Liikmesriigid koostavad nimekirja artikli 2 punkti c esimeses taandes osutatud tõuraamatuid pidavatest või neid sisse seadvatest asutustest, mis on heaks kiidetud või tunnustatud vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile a kindlaks määratud kriteeriumidele, ajakohastavad seda nimekirja ja teevad selle teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 10 osutatud korras.”.

Artikkel 9

Direktiivi 90/428/EMÜ muutmine

Direktiivi 90/428/EMÜ artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Siiski:

artiklis 3 nimetatud kohustused ei mõjuta

a)

võistlusi, mida korraldatakse teatavas tõuraamatus registreeritud hobustele tõu parandamiseks;

b)

piirkondlikke võistlusi, mida korraldatakse hobuste valimiseks;

c)

ajalooliste või traditsiooniliste sündmuste korraldamist.

Liikmesriigid, kes soovivad kõnealuseid võimalusi kasutada, annavad sellest kavatsusest ja selle põhjendustest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja üldsusele teada;

iga võistluse või võistluse liigi puhul on liikmesriigil lubatud eraldada selleks ametlikult heaks kiidetud või tunnustatud asutuste vahendusel lõike 1 punktis c nimetatud auhinnarahast või tuludest teatav osa tõuaretuse tagamiseks, arendamiseks ja parandamiseks.

1993. aastast alates ei või see olla üle 20 %.

Kõnealuste summade asjaomases liikmesriigis jaotamise kriteeriumid tehakse teatavaks teistele liikmesriikidele ja üldsusele.”.

Artikkel 10

Direktiivi 90/429/EMÜ muutmine

Direktiivi 90/429/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kõik seemendusjaamad registreeritakse ja igale jaamale antakse veterinaarloa number.

Iga liikmesriik koostab loetelu seemendusjaamadest ja nende veterinaarloa numbritest, ajakohastab seda ning teeb loetelu teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.”.

2)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Liikmesriigid lubavad importida üksnes spermat, mis on saadetud seemendusjaamast, mis asub ühes kolmandas riigis, mis on kantud artiklis 7 osutatud loetellu, ja mille kohta asjaomase kolmanda riigi pädev asutus saab anda tagatise, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

jaam vastab järgmistele tingimustele:

i)

seemendusjaamade heakskiitmise tingimused, mis on sätestatud A lisa I peatükis;

ii)

selliste jaamade järelevalve tingimused, mis on sätestatud sama lisa II peatükis;

b)

kolmanda riigi pädev asutus on jaama ühendusse eksportimise eesmärgil ametlikult heaks kiitnud;

c)

jaam on jaama veterinaararsti järelevalve all;

d)

asjaomase kolmanda riigi riiklik veterinaararst kontrollib jaama vähemalt kaks korda aastas.

2.   Komisjonile saadetakse loetelu seemendusjaamadest, mille artiklis 7 osutatud loetellu kantud kolmanda riigi pädev asutus on vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele heaks kiitnud ning millesse kantud jaamadest võib spermat ühendusse saata.

Kolmanda riigi pädev asutus peab seemendusjaamale antud heakskiidu viivitamata peatama või tühistama, kui jaam ei vasta enam lõikes 1 sätestatud tingimustele, ning komisjonile tuleb sellest viivitamata teatada.

Komisjon esitab liikmesriikidele kõik kolmanda riigi pädevalt asutuselt käesoleva lõike kohaselt saadud uued ja ajakohastatud loetelud ning teeb need teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks.

3.   Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.”.

3)

Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Direktiivis 97/78/EÜ sätestatud eeskirju kohaldatakse eelkõige liikmesriikides tehtavate kontrollide korraldamise ja järelmeetmete suhtes ning kaitsemeetmete suhtes, mida kohaldatakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklis 22 nimetatud menetlusega.”.

Artikkel 11

Direktiivi 90/539/EMÜ muutmine

Direktiivi 90/539/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Iga liikmesriik määrab riikliku referentlabori, kes vastutab käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite kooskõlastamise ja nende kasutamise eest oma territooriumil asuvates heakskiidetud laborites.

Iga liikmesriik teeb oma riikliku referentlabori üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Iga liikmesriik koostab nimekirja artikli 6 punkti 1 alapunkti a kohaselt heaks kiidetud asutustest ja nende eraldusnumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 32 osutatud korras.”.

3)

I lisa muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 1 jäetakse välja;

ii)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Vastavalt artiklile 4 määratud riiklikud lindude haiguste referentlaborid vastutavad igas liikmesriigis käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite kooskõlastamise eest. Selleks

a)

võivad nad varustada heakskiidetud laboreid diagnostiliste testide jaoks vajalike reaktiividega;

b)

jälgivad nad käesoleva direktiiviga ette nähtud diagnostiliste testide tegemiseks heaks kiidetud laborites kasutatavate reaktiivide kvaliteeti;

c)

organiseerivad nad korrapäraselt võrdlusteste.”.

Artikkel 12

Direktiivi 91/68/EMÜ muutmine

Direktiivi 91/68/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Pädev asutus väljastab igale heakskiidetud kogumiskeskusele loanumbri. Kõnealune luba võib piirduda ühe või mitme käesoleva direktiiviga hõlmatud liigi, aretus- või nuumloomade või tapaloomadega.

Pädev asutus koostab nimekirja heakskiidetud kogumiskeskustest ja nende kordumatutest loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.”.

2)

Artiklisse 8b lisatakse järgmine lõige:

„5.   Liikmesriigid koostavad nimekirja heakskiidetud vahendajatest ja vahendajate poolt seoses nende äritegevusega kasutatavatest registreeritud ruumidest ja nende loanumbritest, ajakohastavad seda ning teevad nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva lõike ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.”.

Artikkel 13

Direktiivi 91/496/EMÜ muutmine

Direktiivi 91/496/EMÜ artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

a)

Lõike 1 esimeses taandes osutatud karantiinikeskuste nimekirja heakskiitmisel ja edasisel ajakohastamisel tuleb järgida artiklis 22 sätestatud korda. Komisjon avaldab nimetatud karantiinikeskuste nimekirja ja selle edasised ajakohastused Euroopa Liidu Teatajas.

b)

Liikmesriigid kiidavad heaks lõike 1 teises taandes ja lõike 2 esimeses taandes osutatud karantiinikeskused, mis vastavad B lisas sätestatud tingimustele, ning igale keskusele antakse loanumber. Iga liikmesriik koostab nimekirja heakskiidetud karantiinikeskustest ja nende loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks. Karantiinikeskused kuuluvad artiklis 19 ette nähtud inspekteerimisele.

Käesoleva lõigu ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 22 osutatud korras.”.

Artikkel 14

Direktiivi 92/35/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/35/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1.   Liikmesriigid määravad käesoleva direktiiviga ette nähtud laboriuuringute tegemiseks riikliku labori ning teevad nimetatud labori üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva lõike ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 19 osutatud korras.

2.   Vastavalt lõikele 1 määratud riiklike laborite ülesanded ja kohustused on sätestatud I lisas.

3.   Vastavalt lõikele 1 määratud riiklikud laborid teevad koostööd artiklis 15 nimetatud ühenduse tugilaboriga.”.

2)

I lisa punkt A jäetakse välja.

Artikkel 15

Direktiivi 92/65/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/65/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1.   Liikmesriigid tagavad, et kaubeldakse üksnes lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud tingimustele vastavate sperma, munarakkude ja embrüotega, ilma et see piiraks otsuste tegemist artiklite 21 ja 23 rakendamisel.

2.   Ilma et see piiraks teatavate hobuste tõugude puhul hobuste tõuraamatusse kandmiseks ette nähtud kriteeriumide järgimist, peab lammaste, kitsede ja hobuslaste sperma

olema kogutud, töödeldud ja ladustatud kunstlikuks seemendamiseks jaamas või keskuses, mis on tervishoiu seisukohast heaks kiidetud vastavalt D lisa I peatükile, või lammaste ja kitsede puhul erandina eespool nimetatust ettevõttes, mis vastab direktiivi 91/68/EMÜ nõuetele;

olema kogutud D lisa II peatükis ette nähtud nõuetele vastavatelt loomadelt;

olema kogutud, töödeldud, säilitatud, ladustatud ja transporditud D lisa III peatüki kohaselt;

veol teise liikmesriiki olema varustatud veterinaarsertifikaadiga, mis vastab artiklis 26 osutatud korras kindlaks määratavale näidisele.

3.   Lammaste, kitsede, hobuslaste ja sigade munarakud ja embrüod

peab D lisa IV peatükis ette nähtud nõuetele vastavatelt emastelt doonorloomadelt võtma kogumisrühm või tootma tootmisrühm, kelle liikmesriigi pädev asutus on heaks kiitnud ja kes vastab D lisa I peatüki tingimustele, mis kehtestatakse artiklis 26 osutatud korras;

peavad olema kogutud, töödeldud ja säilitatud asjakohases laboratooriumis ning ladustatud ja transporditud kooskõlas D lisa III peatükiga;

tuleb veol teise liikmesriiki varustada veterinaarsertifikaadiga, mis vastab artiklis 26 osutatud korras kindlaks määratavale näidisele.

Emaste doonorloomade seemendamiseks kasutatav sperma peab lammaste, kitsede ja hobuslaste puhul vastama lõike 2 sätetele ning sigade puhul direktiivi 90/429/EMÜ sätetele.

Mis tahes täiendavad tagatised võib kindlaks määrata artiklis 26 osutatud korras.

4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus registreerib lõike 2 esimeses taandes osutatud heakskiidetud jaamad või keskused ja lõike 3 esimeses taandes osutatud heakskiidetud rühmad, kusjuures igale jaamale või keskusele ja rühmale antakse veterinaarloa number.

Iga liikmesriik koostab loetelu kõnealustest heakskiidetud jaamadest või keskustest ja rühmadest ja nende loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb loetelu teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva lõike ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 26 osutatud korras.

5.   Lõigetes 2 ja 3 nimetamata liikide sperma, munarakkude ja embrüote suhtes kehtivad loomatervishoiu nõuded ja veterinaarsertifikaadid kehtestatakse artiklis 26 osutatud korras.

Kuni sellise sperma ning selliste munarakkude ja embrüotega kauplemiseks ette nähtud loomatervishoiu nõuete ja veterinaarsertifikaatide kehtestamiseni kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.”.

2)

Artikli 13 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Pädev asutus registreerib kõik heakskiidetud asutused, instituudid ning jaamad või keskused ning väljastab neile loanumbri.

Iga liikmesriik koostab loetelu heakskiidetud asutustest, instituutidest ning jaamadest või keskustest ja nende loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb loetelu teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva punkti ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 26 osutatud korras.”.

3)

Artikli 17 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Ühendusse võib importida üksnes artiklis 1 osutatud loomi, spermat, munarakke ja embrüoid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

a)

need peavad pärit olema kolmandast riigist, mis on kantud lõike 3 punkti a kohaselt koostatavasse loetellu;

b)

nendega peab kaasas olema artiklis 26 osutatud korras koostatavale näidisele vastav veterinaarsertifikaat, millele on alla kirjutanud ekspordiriigi pädev asutus ja millega tõendatakse, et

i)

loomad

vastavad lisatingimustele või nende puhul pakutakse lõikes 4 osutatud samaväärseid tagatisi ning

on pärit C lisas esitatud tingimustega vähemalt samaväärseid tagatisi pakkuvatest heakskiidetud jaamadest või keskustest, asutustest, instituutidest;

ii)

sperma, munarakud ja embrüod on pärit sellistest heakskiidetud seemendusjaamadest või sperma säilitamise keskustest või kogumis- ja tootmisrühmadest, mille tagatised on vähemalt samaväärsed D lisa I peatükis esitatud tingimustega, mis kehtestatakse artiklis 26 osutatud korras.

Kuni kolmandate riikide loetelude, punktis b osutatud heakskiidetud asutuse, punktides a ja b osutatud loomatervishoiu nõuete ja veterinaarsertifikaatide kehtestamiseni kohaldatakse siseriiklikke eeskirju tingimusel, et need ei ole soodsamad II peatüki sätetest.

3.   Sätestatakse, et

a)

artiklis 26 osutatud korras kehtestatakse loetelu sellistest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kes suudavad liikmesriikidele ja komisjonile anda tagatised, mis on samaväärsed II peatükis loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega seoses ette nähtud tagatistega;

b)

vastavalt käesolevale punktile kehtestatakse loetelu artikli 11 lõike 2 esimeses taandes ja sama artikli lõike 3 esimeses taandes osutatud heakskiidetud jaamadest või keskustest ja rühmadest, mis asuvad ühes käesoleva lõike punktis a osutatud loetelusse kuuluvas kolmandas riigis ja mille puhul pädev asutus saab anda artikli 11 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tagatised.

Esimeses lõigus osutatud heakskiidetud jaamade või keskuste ja rühmade ning nende veterinaarloa numbrite loetelu edastatakse komisjonile.

Kolmanda riigi pädev asutus peab jaamadele või keskustele ning rühmadele antud heakskiidu viivitamata peatama või tühistama, kui see ei vasta enam artikli 11 lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustele, ning komisjonile tuleb sellest viivitamata teatada.

Komisjon edastab liikmesriikidele kõik kolmanda riigi pädevalt asutuselt vastavalt teisele ja kolmandale lõigule saadud uued või ajakohastatud loetelud ning teeb need teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva punkti ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 26 osutatud korras;

c)

artiklis 26 osutatud korras määratakse kindlaks loomatervishoiu erinõuded, eelkõige ühenduse kaitsmiseks teatavate eksootiliste haiguste eest, või käesoleva direktiiviga ette nähtud tagatistega samaväärsed tagatised.

Kolmandate riikide suhtes kehtestatud erinõuded ja samaväärsed tagatised ei tohi olla soodsamad nendest, mis on ette nähtud II peatükis.”.

4)

Artikli 20 esimene lõige asendatakse järgmisega:

„Direktiivis 97/78/EÜ sätestatud eeskirju kohaldatakse eelkõige liikmesriikides tehtavate kontrollide korraldamise ja järelmeetmete suhtes ning kaitsemeetmete suhtes, mida kohaldatakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklis 22 nimetatud menetlusega.”.

Artikkel 16

Direktiivi 92/66/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/66/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud riiklikud laborid vastutavad diagnostikastandardite ja -meetodite, reaktiivide kasutamise ja vaktsiinide testimise kooskõlastamise eest.”;

b)

lõike 3 sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 1 osutatud riiklikud laborid vastutavad iga liikmesriigi Newcastle’i haigusega tegelevas diagnostikalaboris kehtestatud standardite ja diagnostikameetodite kooskõlastamise eest. Sel eesmärgil:”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõikes 1 osutatud riiklikud laborid teevad koostööd artiklis 15 osutatud ühenduse tugilaboriga.

5.   Liikmesriigid peavad lõikes 1 osutatud riiklike laborite ja instituutide ajakohastatud loetelusid ning teevad need teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva lõike ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 17

Direktiivi 92/119/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/119/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Liikmesriigid peavad lõikes 1 osutatud riiklike laborite ajakohastatud nimekirju ning teevad need teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.”.

2)

II lisa punkt 5 jäetakse välja.

Artikkel 18

Direktiivi 94/28/EÜ muutmine

Direktiivi 94/28/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonile edastatakse asjaomaste liikide ja/või tõugudega seoses loetelu asutustest, mille kolmanda riigi pädev asutus on käesoleva direktiivi rakendamise eesmärgil heaks kiitnud.

Kolmanda riigi pädev asutus peab asutusele antud heakskiidu viivitamata peatama või tühistama, kui see ei vasta enam artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud tingimustele, ning komisjonile tuleb sellest viivitamata teatada.

Komisjon esitab liikmesriikidele kõik asjaomase kolmanda riigi pädevalt asutuselt vastavalt teisele lõigule saadud uued või ajakohastatud loetelud ning teeb need teavitamise eesmärgil üldsusele kättesaadavaks.”;

b)

lõike 2 punkt a jäetakse välja;

c)

lõige 3 jäetakse välja.

2)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõik:

„Kui see on põhjendatud artikli 3 lõike 2 punkti b tõsise rikkumise tõttu, eelkõige pidades silmas käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kohapealsete kontrollide tulemusi, võib võtta meetmeid artikli 1 lõikes 1 osutatud loomade, sperma, munarakkude ja embrüote impordi peatamiseks artiklis 12 osutatud korras.”.

Artikkel 19

Direktiivi 2000/75/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/75/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1.   Liikmesriigid määravad siseriikliku labori, mis vastutab käesoleva direktiiviga ette nähtud laboriuuringute tegemise eest, ning teevad selle labori üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva lõike ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 20 lõikes 2 osutatud korras.

2.   Vastavalt lõikele 1 määratud siseriiklike laborite ülesanded on loetletud I lisas.

3.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 määratud siseriiklikud laborid teevad koostööd artiklis 16 osutatud ühenduse referentlaboriga.”.

2)

I lisa punkt A jäetakse välja.

Artikkel 20

Otsuse 2000/258/EÜ muutmine

Otsust 2000/258/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Liikmesriigi pädev asutus võib anda luba taotlevale laboratooriumile loa teha marutaudivaktsiinide tõhususe jälgimiseks seroloogilisi teste juhul, kui selle laboratooriumi hindamise tulemus on positiivne ja selle hindamistulemuse on dokumenteerinud Nancys asuv AFSSA.

Liikmesriigid koostavad loetelu nendest laboratooriumitest, kellele nad on loa andnud, ajakohastavad seda ning teevad loetelu teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

2.   Teatavas kolmandas riigis asuvale luba taotlevale laboratooriumile antakse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras luba teha marutaudivaktsiinide tõhususe jälgimiseks seroloogilisi teste juhul, kui selle laboratooriumi hindamise tulemus on positiivne, selle hindamistulemuse on dokumenteerinud Nancys asuv AFSSA ning luba taotleva laboratooriumi päritolujärgse kolmanda riigi pädev asutus on esitanud asjakohase heakskiidutaotluse.

3.   Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Liikmesriikide poolt enne 1. jaanuari 2010 vastavalt artiklile 3 ja II lisale esitatud laboratooriumite heakskiitmise taotlusi reguleeritakse käesoleva otsusega sellises sõnastuses, nagu see oli enne 3. septembrit 2008.”.

3)

I ja II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 21

Direktiivi 2001/89/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/89/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 17 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

igas liikmesriigis vastutab diagnostikastandardite ja -meetodite kooskõlastamise eest siseriiklik labor vastavalt III lisa sätetele.

Liikmesriigid teevad oma siseriikliku labori üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmesriikidele ning üldsusele kättesaadavaks viisil, mille võib kindlaks määrata artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Sigade klassikalise katku siseriiklike laborite kohustused”;

b)

punkt 1 jäetakse välja.

Artikkel 22

Direktiivi 2002/60/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/60/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 18 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

igas liikmesriigis vastutab diagnostikastandardite ja -meetodite kooskõlastamise eest riiklik labor vastavalt IV lisa sätetele.

Liikmesriigid teevad oma riikliku labori üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmesriikidele ning üldsusele kättesaadavaks viisil, mille võib kindlaks määrata artikli 23 lõikes 2 osutatud korras.”.

2)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Sigade aafrika katku riiklike laborite kohustused”;

b)

punkt 1 jäetakse välja.

Artikkel 23

Direktiivi 2005/94/EÜ muutmine

Direktiivi 2005/94/EÜ artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid määravad riikliku referentlaboratooriumi ning teevad sellega seotud üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmeriikidele ning üldsusele kättesaadavaks viisil, mille võib kindlaks määrata artikli 64 lõikes 2 osutatud korras.”.

Artikkel 24

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 60.

(2)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(3)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352)

(4)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(5)  EÜT L 79, 30.3.2000, lk 40. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2003/60/EÜ (EÜT L 23, 28.1.2003, lk 30).

(6)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).

(7)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).

(8)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1, parandatud ELT C 4, 8.1.2004, lk 7.

(9)  EÜT L 206, 12.8.1977, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(10)  EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2008/120/EÜ (ELT L 42, 16.2.2008, lk 63).

(11)  EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(12)  EÜT L 153, 6.6.1989, lk 30.

(13)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

(14)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(15)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 55.

(16)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(17)  EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ.

(18)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(19)  EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ.

(20)  EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(21)  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/10/EÜ (ELT L 63, 1.3.2007, lk 24).

(22)  EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66.

(23)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ.

(24)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ.

(25)  EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ.

(26)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.


LISA

I LISA

AFSSA, Nancy

Laboratoire d’études sur la rage et la pathologie des animaux sauvages

Technopôle Agricole et Vétérinaire

BP 40 009

54220 Malzéville Cedex

Prantsusmaa

II LISA

Marutaudivastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest vastutav eriinstituut

koordineerib marutaudi vastu vaktsineeritud kiskjaliste seroloogilise tiitrimise meetodite koostamist, tõhustamist ja standardiseerimist;

hindab liikmesriikide laboratooriume, kes on esitanud taotluse esimeses taandes osutatud seroloogiliseks tiitrimiseks; selle hindamise tulemus tuleb saata heakskiitu taotlevale laboratooriumile ning liikmesriigi pädevatele asutustele, kui hindamine on heakskiidu andmiseks positiivne;

hindab kolmandate riikide laboratooriume, kes on esitanud taotluse esimeses taandes osutatud seroloogiliseks tiitrimiseks; selle hindamise tulemus tuleb saata heakskiitu taotlevale laboratooriumile ning komisjonile, kui hindamise tulemus on heakskiidu andmiseks positiivne;

annab neile laboratooriumitele kasulikku teavet analüüsimeetodite ja võrdluskatsete kohta ning korraldab nende töötajatele koolitus- ja täienduskoolituskursusi;

korraldab laboritevahelisi sobivuskatseid (tasemekatseid);

annab komisjonile ja asjaomastele pädevatele asutustele teadusalast ja tehnilist abi käesolevas lisas nimetatud küsimustes, eelkõige seroloogilise tiitrimise tulemuste suhtes esinevate eriarvamuste puhul.


14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/55


KOMISJONI DIREKTIIV 2008/83/EÜ,

13. august 2008,

millega muudetakse direktiivi 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiiv 2003/91/EÜ (2) on vastu võetud eesmärgiga tagada liikmesriikide ametlikesse kataloogidesse lisatavate põllumajandustaimesortide vastavus Ühenduse Sordiameti kehtestatud suunistele teatavate põllumajandustaimesortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas. Muude sortide puhul on kõnealuse direktiiviga ette nähtud kohaldada Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniseid.

(2)

Ühenduse Sordiamet ja UPOV on vahepeal avaldanud täiendavaid suuniseid mitmete muude liikide kohta ning ajakohastanud seni kehtivaid suuniseid.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 2003/91/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/91/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

Enne 1. novembrit 2008 alanud kontrollimisel võib liikmesriik kohaldada direktiivi 2003/91/EÜ versiooni, mida kohaldati enne selle muutmist käesoleva direktiiviga.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. oktoobril 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. novembrist 2008.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/124/EÜ (ELT L 339, 6.12.2006, lk 12).

(2)  ELT L 254, 8.10.2003, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/49/EÜ (ELT L 195, 27.7.2007, lk 33).


LISA

I LISA

Nende artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud liikide loetelu, mis peavad vastama Ühenduse Sordiameti kontrolliprotokollidele

Teaduslik nimi

Tavanimetus

Ühenduse Sordiameti protokoll

Allium cepa L. (Cepa-rühm)

Harilik sibul ja värtensibul

TP 46/1, 14.6.2005

Allium cepa L. (Aggregatum-rühm)

Peasibul (e šalottsibul)

TP 46/1, 14.6.2005

Allium porrum L.

Porrulauk

TP 85/1, 15.11.2001

Allium sativum L.

Küüslauk

TP 162/1, 25.3.2004

Apium graveolens L.

Seller

TP 82/1, 13.3.2008

Apium graveolens L.

Juurseller

TP 74/1, 13.3.2008

Asparagus officinalis L.

Spargel

TP 130/1, 27.3.2002

Brassica oleracea L.

Lillkapsas

TP 45/1, 15.11.2001

Brassica oleracea L.

Asparkapsas e kalaabria

TP 151/2, 21.3.2007

Brassica oleracea L.

Rooskapsas

TP 54/2, 1.12.2005

Brassica oleracea L.

Nuikapsas

TP 65/1, 25.3.2004

Brassica oleracea L.

Kähar peakapsas, valge peakapsas ja punane peakapsas

TP 48/2, 1.12.2005

Brassica rapa L.

Hiina kapsas

TP 105/1, 13.3.2008

Capsicum annuum L.

Vürtspaprika

TP 76/2, 21.3.2007

Cichorium endivia L.

Kähar endiivia ja eskariool

TP 118/2, 1.12.2005

Cichorium intybus L.

Tööstuslik sigur

TP 172/2, 1.12.2005

Cichorium intybus L.

Salatsigur

TP 173/1, 25.3.2004

Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai

Harilik arbuus

TP 142/1, 21.3.2007

Cucumis melo L.

Melon

TP 104/2, 21.3.2007

Cucumis sativus L.

Kurk ja kornišon

TP 61/2, 13.3.2008

Cucurbita pepo L.

Kabatšokk

TP 119/1, 25.3.2004

Cynara cardunculus L.

Hispaania artišokk ehk kardi

TP 184/1 of 25.3.2004

Daucus carota L.

Porgand ja söödaporgand

TP 49/3, 13.3.2008

Foeniculum vulgare Mill.

Harilik apteegitill

TP 183/1, 25.3.2004

Lactuca sativa L.

Aedsalat

TP 13/3, 21.3.2007

Lycopersicon esculentum Mill.

Tomat

TP 44/3, 21.3.2007

Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill

Petersell

TP 136/1, 21.3.2007

Phaseolus coccineus L.

Õisuba

TP 9/1, 21.3.2007

Phaseolus vulgaris L.

Põõsasaeduba ja lattuba

TP 12/2, 1.12.2005

Pisum sativum L. (partim)

Kortsteraline hernes, siledateraline hernes ja suhkruhernes

TP 7/1, 6.11.2003

Raphanus sativus L.

Redis

TP 64/1, 27.3.2002

Solanum melongena L.

Baklažaan

TP 117/1, 13.3.2008

Spinacia oleracea L.

Spinat

TP 55/2, 13.3.2008

Valerianella locusta (L.) Laterr.

Põldkännak

TP 75/2, 21.3.2007

Vicia faba L. (partim)

Põlduba

TP Broadbean/1, 25.3.2004

Zea mays L. (partim)

Suhkrumais ja lõhenev mais

TP 2/2, 15.11.2001

Nimetatud protokollide tekst on kättesaadav Ühenduse Sordiameti veebisaidil (www.cpvo.europa.eu).

II LISA

Nende artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud liikide loetelu, mis peavad vastama UPOVi kontrollisuunistele

Teaduslik nimi

Tavanimetus

UPOVi suunis

Allium fistulosum L.

Talisibul

TG/161/3, 1.4.1998

Allium schoenoprasum L.

Murulauk

TG/198/1, 9.4.2003

Beta vulgaris L.

Lehtpeet e mangold

TG/106/4, 31.3.2004

Beta vulgaris L.

Söögipeet, sh peedisort „Cheltenham”

TG/60/7, 9.4.2008

Brassica oleracea L.

Lehtkapsas

TG/90/6, 31.3.2004

Brassica rapa L.

Naeris

TG/37/10, 4.4.2001

Cichorium intybus L.

Punasigur e radicchio

TG/154/3, 18.10.1996

Cucurbita maxima Duchesne

Kõrvits

TG/155/4, 28.3.2007

Raphanus sativus L.

Mustrõigas

TG/63/6, 24.3.1999

Rheum rhabarbarum L.

Rabarber

TG/62/6, 24.3.1999

Scorzonera hispanica L.

Mustjuur

TG/116/3, 21.10.1988

Nimetatud suuniste tekst on kättesaadav UPOV veebilehel (www.upov.int).


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/58


NÕUKOGU OTSUS,

7. aprill 2008,

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vahelise julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2008/667/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsustas oma 14. mai 2007. aasta istungil volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning kaasates täielikult komisjoni, alustama Euroopa Kosmoseagentuuriga läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24, et sõlmida Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline laiaulatuslik julgeolekuleping.

(2)

Pärast läbirääkimiste alustamiseks volituse saamist pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, Euroopa Kosmoseagentuuriga läbirääkimisi julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitleva lepingu sõlmimise üle.

(3)

Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vaheline julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitlev leping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see Euroopa Liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 7. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŽERJAV


TÕLGE

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vaheline julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitlev

LEPING

EUROOPA KOSMOSEAGENTUUR,

edaspidi „ESA”, keda esindab peadirektor,

ning

EUROOPA LIIT,

edaspidi „EL”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingut,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Kosmoseagentuuri loomise konventsiooni, mis allkirjastati 30. mail 1975. aastal Pariisis ning jõustus 30. oktoobril 1980. aastal,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Kosmoseagentuuri loomise konventsiooni osalisriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelist lepingut salastatud teabe kaitse ja vahetamise kohta, mis allkirjastati 19. augustil 2002. aastal Pariisis ning mis jõustus 20. juunil 2003. aastal,

ARVESTADES, et ESA ja ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut,

ARVESTADES, et ESA ja EL on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelist koostööd ning et nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ESA nõukogu kiitsid 22. mail 2007. aastal heaks Euroopa kosmosepoliitikat käsitleva resolutsiooni, milles muu hulgas rõhutatakse vajadust suurendada sünergiat julgeolekuvaldkonnas,

ARVESTADES, et seejuures on olemas pidev vajadus vahetada ESA ja ELi vahel salastatud teavet,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad eeldada juurdepääsu ESA ja ELi salastatud teabele, samuti salastatud teabe vahetamist ESA ja ELi vahel,

OLLES TEADLIKUD asjaolust, et selline juurdepääs salastatud teabele ning selle vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu vahelise julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping”) kohaldatakse artiklis 2 määratletud salastatud teabe suhtes, mida lepinguosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil lepinguosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesoleva lepingu kohaldamisel on salastatud teave mis tahes teave (st mis tahes vormis edasiantavad teadmised) või materjal, sealhulgas dokumendid, mille osas kumbki lepinguosaline on otsustanud, et neid tuleb kaitsta loata avaldamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi „salastatud teave”).

Artikkel 3

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ESA” – Euroopa Kosmoseagentuur;

b)

„EL” – Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”), peasekretär/kõrge esindaja ja nõukogu peasekretariaat ning Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi „Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kumbki lepinguosaline:

a)

kaitseb ja turvab käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teavet, mille lepinguosaline on teisele lepinguosalisele edastanud või mida lepinguosalised on omavahel vahetanud;

b)

tagab, et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud lepinguosaline on sellele määranud. Vastuvõttev lepinguosaline kaitseb ja turvab kõnealust salastatud teavet kooskõlas oma julgeolekueeskirjade sätetega, mis käsitlevad sama salastatuse kategooriaga teavet, nagu on täpsustatud artikli 11 kohaselt kehtestatavas julgeolekukorras;

c)

ei kasuta käesoleva lepingu kohast salastatud teavet muul eesmärgil kui üksnes teabe edastanud lepinguosalise poolt ettenähtud eesmärkidel;

d)

ei avalikusta käesoleva lepingu kohast salastatud teavet kolmandatele isikutele ja artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma teabe edastanud lepinguosalise eelneva nõusolekuta;

e)

ei võimalda üksikisikutele juurdepääsu kõnealusele salastatud teabele, välja arvatud juhul, kui neil on teadmisvajadus ning kui nad on vajaduse korral läbinud julgeolekukontrolli vajalikuks peetava tasemeni.

Artikkel 5

1.   Salastatud teavet võib avalikustada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega ühelt lepinguosaliselt („edastav lepinguosaline”) teisele lepinguosalisele („vastuvõttev lepinguosaline”).

2.   Salastatud teabe levitamiseks või avalikustamiseks artiklis 3 nimetamata vastuvõtjatele on vaja vastuvõtva lepinguosalise otsust, mille ta teeb pärast edastava lepinguosalise kirjaliku nõusoleku saamist ning kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekueeskirjades.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avaldamine võimalik, kui lepinguosalised ei ole leppinud kokku kehtestada teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 6

Kumbki lepinguosaline ning nende artiklis 3 määratletud üksused tagavad, et nad kohaldavad julgeolekusüsteemi ja julgeolekumeetmeid, mis põhinevad nende eeskirjades sätestatud julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel ning mis kajastuvad artikli 11 kohaselt kehtestatavas korras, tagamaks, et käesolevale lepingule vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1.   Lepinguosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud teabele, peavad enne, kui neile antakse luba sellisele salastatud teabele juurdepääsuks, läbima vajaduse korral asjakohase julgeolekukontrolli.

2.   Julgeolekukontrolli kord on selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Lepinguosalised annavad vastastikust abi käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe julgeoleku küsimustes ja ühist huvi pakkuvatel julgeolekuteemadel. Artiklis 11 osutatud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata oma vastutusalas olevate nimetatud artikli kohaselt kehtestatavate julgeolekukordade tõhusust.

Artikkel 9

1.   Käesoleva lepingu kohaldamisel

a)

ELi puhul

saadetakse kogu post nõukogule järgmisel aadressil:

Council of the European Union

Chief Registry Officer

Rue de la Loi/Wetstraat, 175

B 1048 Brussels.

Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab lõike 2 kohaselt kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.

b)

ESA puhul

saadetakse kogu post järgmisel aadressil:

ESA Security Office

Via Galileo Galilei

I-00044 Frascati.

2.   Erandkorras võib ühe lepinguosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse lepinguosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise lepinguosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus nende pädevust ja teadmisvajadust arvesse võttes. ELi puhul edastatakse selline post nõukogu registri juhataja kaudu või Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadi registri juhataja kaudu, kui kõnealune teave on saadetud Euroopa Komisjonile. ESA puhul edastatakse selline post ESA julgeolekubüroo kaudu.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu rakendamise üle teostavad järelevalvet ESA peadirektor, nõukogu peasekretär ja julgeolekuküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

Artikkel 11

1.   Käesoleva lepingu rakendamiseks kehtestavad lõigetes 2, 3 ja 4 määratud kolm asutust julgeolekukorra, mille eesmärk on sätestada käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe vastastikuse kaitse ja turbe standardid.

2.   ESA julgeolekubüroo töötab ESA peadirektori juhtimisel välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta ja turvata käesoleva lepingu kohaselt ESAle edastatud või ESAga vahetatud salastatud teavet.

3.   Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo töötab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja nimel ning tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta ja turvata käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Liidule edastatud või Euroopa Liiduga vahetatud salastatud teavet.

4.   Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat töötab julgeolekuküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni liikme juhtimisel välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta ja turvata käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teavet.

5.   ESA puhul peab lõikes 1 nimetatud julgeolekukorra heaks kiitma ESA nõukogu.

6.   ELi puhul peab lõikes 1 nimetatud julgeolekukorra heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 12

Artiklis 11 osutatud asutused kehtestavad käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe tõendatud või oletatava ohus olemise puhul järgitava korra, sealhulgas teisele lepinguosalisele asjaoludest ja võetavatest meetmetest teatamise.

Artikkel 13

Kumbki lepinguosaline kannab oma käesoleva lepingu rakendamisega seotud kulud.

Artikkel 14

Enne käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe lepinguosalisele edastamist või lepinguosaliste vahel vahetamist peavad artiklis 11 osutatud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused jõudma ühisele seisukohale, et vastuvõttev lepinguosaline suudab käesoleva lepinguga hõlmatud teavet kooskõlas nimetatud artikli kohaselt kehtestatud korraga kaitsta ja turvata.

Artikkel 15

Käesolev leping ei takista lepinguosalistel sõlmida muid käesoleva lepinguga hõlmatud salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 16

Mis tahes käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused ESA ja ELi vahel lahendatakse lepinguosaliste vahel toimuvate läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma eeskirjade muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus osutatud salastatud teabe kaitset.

3.   Käesoleva lepingu võib selle võimaliku muutmise kaalumiseks läbi vaadata kummagi lepinguosalise taotlusel.

4.   Kõik käesoleva lepingu muudatused tehakse kirjalikult lepinguosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva lepingu sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Selle kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks vastavalt volitatud, käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud 2008. aasta juulikuu 18. päeval Brüsselis kahes ingliskeelses eksemplaris.

Euroopa Liidu nimel

peasekretär

J. SOLANA MADARIAGA

Euroopa Kosmoseagentuuri nimel

peadirektor

J.-J. DORDAIN


Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/63


LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

23. juuli 2008,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunik

(2008/668/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 140,

ning arvestades järgmist:

Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artiklitele 5 ja 7 koostoimes artikliga 47 ning seoses John D. Cooke’i tagasiastumisega tuleks John D. Cooke’i järelejäänud ametiajaks kuni 31. augustini 2013 ametisse nimetada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunik,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kevin O’Higgins nimetatakse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunikuks ajavahemikuks 1. septembrist 2008 kuni 31. augustini 2013.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. juuli 2008

Eesistuja

P. SELLAL


LEPINGUD

Nõukogu

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/64


Teave Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustumise kuupäeva kohta

Euroopa Ühendus ja Seišelli Vabariigi valitsus teatasid teineteisele vastavalt 28. veebruaril 2007 ja 24. juulil 2008 lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. (1)

Vastavalt partnerluslepingu artiklile 16 jõustus leping seega 24. juulil 2008.


(1)  ELT L 290, 20.10.2006, lk 1.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/65


NÕUKOGU OTSUS 2008/669/ÜVJP,

16. juuni 2008,

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni staatust käsitleva lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu leidis 19. novembril 2007, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) meetme võtmine Guinea-Bissau julgeolekusektori reformi vallas oleks asjakohane ja kooskõlas Euroopa Arengufondi ja muu ühenduse tegevusega ning täiendaks neid.

(2)

Pärast ELi teise teabekogumismissiooni lähetamist oktoobris 2007 kiitis nõukogu 10. detsembril 2007 heaks Guinea-Bissau julgeolekusektori reformi alase võimaliku EJKP toetusmeetme üldkontseptsiooni.

(3)

Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/112/ÜVJP Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni kohta (EU SSR GUINEA-BISSAU). (1)

(4)

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel on peetud läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu missiooni staatust käsitleva lepingu üle.

(5)

Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline leping Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu missiooni staatuse kohta.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. (2)

Artikkel 2

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikut või isikuid, kes on volitatud Euroopa Liidu suhtes siduvale lepingule (3) alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL


(1)  ELT L 40, 14.2.2008, lk 11.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 66.

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


TÕLGE

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline

LEPING

Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni staatuse kohta

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL”,

ühelt poolt ning

GUINEA-BISSAU VABARIIK, edaspidi „vastuvõttev riik”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „pooled”,

VÕTTES ARVESSE:

kirjavahetust peasekretäri/kõrge esindaja Javier Solana ja Tema Ekstsellentsi Guinea-Bissau Vabariigi presidendi João Bernardo Vieira vahel võimaliku Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni kohta,

nõukogu 12. veebruari 2008. aasta ühismeedet 2008/112/ÜVJP Guinea-Bissau Vabariigi julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu toetusmissiooni kohta (EU SSR GUINEA-BISSAU), (1)

et käesolev leping ei mõjuta poolte õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisi kohtuid asutavatest rahvusvahelistest lepingutest ja muudest meetmetest, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirjast,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa Liidu missiooni ja selle personali suhtes.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse üksnes vastuvõtva riigi territooriumil.

3.   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„EU SSR Guinea-Bissau” – ühismeetmega 2008/112/ÜVJP moodustatud ELi missioon vastuvõtvas riigis, sealhulgas vastuvõtva riigi territooriumil asuvad missiooni koostisosad, relvajõud, üksused, peakorter ja personal, mis on määratud EU SSR Guinea-Bissau koosseisu;

b)

„missiooni juht” – Euroopa Liidu Nõukogu poolt ametisse nimetatud EU SSR Guinea-Bissau missiooni juht;

c)

„EU SSR personal” – missiooni töö ettevalmistamiseks, toetamiseks ja elluviimiseks lähetatud missiooni juht ning ELi liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja ELi poolt missioonis EU SSR Guinea-Bissau osalema kutsutud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide lähetatud personal ning EU SSR Guinea-Bissau poolt lepingulisel alusel tööle võetud rahvusvaheline personal, samuti missiooni raames lähetajariigi või mõne ELi institutsiooni ülesandeid täitev personal. Personal ei hõlma tööettevõtjaid ega kohapealt palgatud personali;

d)

„peakorter” – EU SSR Guinea-Bissau põhiline peakorter Bissaus;

e)

„lähetajariik” – ELi liikmesriik või ELi mittekuuluv riik, kes on lähetanud personali EU SSR Guinea-Bissau koosseisu;

f)

„rajatised” – kõik ehitised, abihooned ja maa, mida vajatakse EU SSR Guinea-Bissau tegevuseks ning EU SSR Guinea-Bissau personali majutamiseks;

g)

„kohapealt palgatud personal” – personali liikmed, kes on vastuvõtva riigi kodanikud või seal alaliselt elavad isikud.

Artikkel 2

Üldsätted

1.   EU SSR Guinea-Bissau ja EU SSR Guinea-Bissau personal peab kinni vastuvõtva riigi õigusaktidest ning hoidub mis tahes tegudest või tegevusest, mis on vastuolus missiooni eesmärkidega.

2.   EU SSR Guinea-Bissau on oma käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel sõltumatu. Vastuvõttev riik austab EU SSR Guinea-Bissau ühtset ja rahvusvahelist olemust.

3.   Missiooni juht teavitab vastuvõtva riigi valitsust regulaarselt vastuvõtva riigi territooriumile paigutatud EU SSR Guinea-Bissau personali liikmete arvust.

Artikkel 3

Identifitseerimine

1.   EU SSR Guinea-Bissau personalile antakse EU SSR Guinea-Bissau isikutunnistused, mille abil nad oma isikut tõendavad ja mida nad peavad endaga alati kaasas kandma. Vastuvõtva riigi asjaomastele asutustele antakse EU SSR Guinea-Bissau isikutunnistuse näidis.

2.   EU SSR Guinea-Bissau sõidukid ja muud transpordivahendid kannavad selgesti eristatavat EU SSR Guinea-Bissau identifitseerivat märgistust ja/või registreerimismärki, mille näidis antakse vastuvõtva riigi asjaomastele asutustele.

3.   EU SSR Guinea-Bissaul lubatakse vastavalt missiooni juhi otsusele panna välja ELi lipp oma põhilises peakorteris ja mujal, eraldi või koos vastuvõtva riigi lipuga. EU SSR Guinea-Bissaus osalevate riikide lippe ja sümboolikat võib EU SSR Guinea-Bissau hoonetel, sõidukitel ja vormiriietusel kasutada vastavalt missiooni juhi otsusele.

Artikkel 4

Piiri ületamine ja liikumine vastuvõtva riigi territooriumil

1.   EU SSR Guinea-Bissau personal, varad ja transpordivahendid ületavad vastuvõtva lepinguosalise piiri ametlikes piiriületuspunktides ja meresadamates ning rahvusvaheliste õhukoridoride kaudu.

2.   Vastuvõttev lepinguosaline hõlbustab EU SSR Guinea-Bissau ja selle personali sisenemist vastuvõtva riigi territooriumile ja sealt lahkumist. Välja arvatud vastuvõtva riigi territooriumile sisenemisel ja sealt lahkumisel, vabastatakse missiooni koosseisu kuulumist tõendava dokumendiga EU SSR Guinea-Bissau personali liikmed vastuvõtva riigi territooriumil passi-, tollikontrolli-, viisa- ja immigratsioonieeskirjade täitmisest ning mis tahes immigratsioonikontrollist.

3.   EU SSR Guinea-Bissau personal vabastatakse välismaalaste registreerimist ja kontrolli käsitlevate vastuvõtva riigi eeskirjade täitmisest, kuid ei omanda mingit õigust alalisele asukohale või elukohale vastuvõtva riigi territooriumil.

4.   Missiooni toetamiseks vastuvõtva riigi territooriumile sisenevad, seda läbivad või sealt väljuvad EU SSR Guinea-Bissau varad ja transpordivahendid vabastatakse mis tahes nõuetest esitada inventarinimestikke või muid tollidokumente ning mis tahes kontrollist.

5.   Missiooni tegevust toetavate sõidukite ja õhusõidukite suhtes ei kehti kohalikud arvelevõtmis- või registreerimisnõuded. Nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja eeskirju. Vajaduse korral sõlmitakse artiklis 19 nimetatud lisakokkulepped.

6.   EU SSR Guinea-Bissau personal võib vastuvõtva riigi territooriumil juhtida mootorsõidukeid, laevu ja lennukeid tingimusel, et tal on vastavalt kas kehtiv riiklik või rahvusvaheline juhiluba, laevakapteni tunnistus või pilooditunnistus. Vastuvõttev riik tunnistab EU SSR Guinea-Bissau personali kaasas olevad juhi- ja sõiduload maksu või lõivu nõudmata kehtivaks.

7.   EU SSR Guinea-Bissaul ja EU SSR Guinea-Bissau personalil ning nende sõidukitel, õhusõidukitel või mis tahes muudel transpordivahenditel, seadmetel ja varustusel on kogu vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres ja õhuruumis vaba ja piiramatu liikumise õigus. Vajaduse korral võib sõlmida täiendavaid kokkuleppeid vastavalt artiklile 19.

8.   Missiooni eesmärgil oma ametikohustuste tõttu reisivad EU SSR Guinea-Bissau personal ja kohapealt palgatud personal võib kasutada maanteid, sildu, parvlaevu, lennujaamasid ja sadamaid tollimakse, lõivusid, teemakse, makse ja muid tasusid maksmata. EU SSR Guinea-Bissau ei ole vabastatud taotletud ja kasutatud teenuste eest mõistlike tasude maksmisest vastavalt vastuvõtva riigi personalile osutatavate teenuste suhtes kohaldatavatele tingimustele.

Artikkel 5

Vastuvõtva riigi poolt EU SSR Guinea-Bissaule antud privileegid ja immuniteedid

1.   EU SSR Guinea-Bissau rajatised on puutumatud. Vastuvõtva riigi esindajad ei või neisse siseneda ilma missiooni juhi nõusolekuta.

2.   EU SSR Guinea-Bissau rajatiste, nende sisustuse ja neis asuva muu vara, samuti transpordivahendite suhtes ei või rakendada läbiotsimist, rekvireerimist, arestimist ega sundtäitmist.

3.   EU SSR Guinea-Bissaul, selle omandil ja varadel on olenemata nende asukohast ja haldajast täielik kohtulik puutumatus.

4.   EU SSR Guinea-Bissau arhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal, olenemata nende asukohast.

5.   EU SSR Guinea-Bissau ametlik kirjavahetus on puutumatu. Ametlik kirjavahetus tähendab missiooni ja selle funktsioonidega seotud kogu kirjavahetust.

6.   EU SSR Guinea-Bissau on missiooni eesmärkide täitmisel vabastatud kõikidest riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest, lõivudest ja samalaadsetest tasudest seoses ostetud ja imporditud kaupadega, saadud teenustega ja kasutatud rajatistega. EU SSR Guinea-Bissau ei ole vabastatud osutatud teenustega seotud lõivude, maksude või tasude maksmisest.

7.   Vastuvõttev riik lubab riiki sisse tuua missiooniks vajalikud vahendid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest, teemaksudest, maksudest ja muudest samalaadsetest tasudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude osutatud teenustega.

Artikkel 6

Vastuvõtva riigi poolt EU SSR Guinea-Bissau personalile antud privileegid ja immuniteedid

1.   EU SSR Guinea-Bissau personali ei või ühelgi viisil vahistada ega kinni pidada.

2.   EU SSR Guinea-Bissau personali dokumendid, kirjavahetus ja omand on puutumatu, välja arvatud lõike 6 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

3.   EU SSR Guinea-Bissau personalil on vastuvõtvas riigis kõikidel asjaoludel kriminaalkohtulik puutumatus. Lähetajariik või asjaomane ELi institutsioon võib lähtuvalt olukorrast EU SSR Guinea-Bissau personali kriminaalkohtulikust puutumatusest loobuda. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

4.   EU SSR Guinea-Bissau personalil on vastuvõtvas riigis tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ning kõigi ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude osas. Kui EU SSR Guinea-Bissau personali liikme suhtes on vastuvõtva riigi mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest kohe missiooni juhile ja lähetajariigi pädevale asutusele või ELi institutsioonile. Enne kohtumenetluse algatamist tõendavad missiooni juht ja lähetajariigi pädev asutus või ELi institutsioon kohtule, kas EU SSR Guinea-Bissau personali liige pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel. Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata ja kohaldatakse artikli 16 sätteid. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Missiooni juhi ja lähetajariigi pädeva asutuse või ELi institutsiooni tõend on vastuvõtva riigi jurisdiktsioonile siduv ja seda ei või vaidlustada.

EU SSR Guinea-Bissau personali liikme poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealuse liikme ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

5.   EU SSR Guinea-Bissau personal ei ole kohustatud esinema kohtus tunnistajana.

6.   EU SSR Guinea-Bissau personali suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet, välja arvatud juhul, kui selle vastu on algatatud tema ametiülesannetega mitteseotud tsiviilmenetlus. EU SSR Guinea-Bissau personali omandit, mis on missiooni juhi poolt antud tõendi kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuste, -lahendite või -määruste täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata EU SSR Guinea-Bissau personali liikmete suhtes mingisuguseid isikliku vabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

7.   EU SSR Guinea-Bissau personali puutumatus vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta selle liikmeid vastavate lähetajariikide jurisdiktsioonist.

8.   EU SSR Guinea-Bissau personal on EU SSR Guinea-Bissaule osutatud teenuste osas vabastatud vastuvõtvas riigis kehtivatest võimalikest sotsiaalkindlustuse sätetest.

9.   EU SSR Guinea-Bissau personal on vabastatud neile EU SSR Guinea-Bissau või lähetajariikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljastpoolt vastuvõtvat riiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest vastuvõtvas riigis.

10.   Vastuvõttev riik lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, tuua riiki EU SSR Guinea-Bissau personali isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude samalaadsete teenustega. Ühtlasi lubab vastuvõttev riik sellised esemed riigist välja viia. EU SSR Guinea-Bissau personal on vabastatud siseriiklikul turul ostetud kaupade ja teenuste käibemaksust ja teistest maksudest vastuvõtva riigi seaduste kohaselt.

11.   EU SSR Guinea-Bissau personali isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud EU SSR Guinea-Bissau personali isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on vastuvõtva riigi seadusega keelatud või mis kuuluvad vastuvõtva riigi karantiinieeskirjade kohaselt kontrollimisele. Sellist kontrolli võib teha üksnes asjaomase EU SSR Guinea-Bissau personali liikme või EU SSR Guinea-Bissau volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7

Kohapealt palgatud personal

Kohapealt palgatud personali suhtes kehtivad privileegid ja immuniteedid üksnes vastuvõtva riigi poolt lubatud ulatuses. Vastuvõttev riik teostab oma jurisdiktsiooni nimetatud personali suhtes siiski selliselt, et mitte ülemäära häirida missiooni ülesannete täitmist.

Artikkel 8

Kriminaaljurisdiktsioon

Lähetajariigi pädevatel asutustel on õigus teostada vastuvõtva riigi territooriumil neile lähetajariigi seadustega antud kogu kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni kõigi EU SSR Guinea-Bissau personali liikmete suhtes, kes alluvad lähetajariigi asjakohastele õigusaktidele.

Artikkel 9

Julgeolek

1.   Vastuvõttev riik kannab oma võimalusi kasutades täit vastutust EU SSR Guinea-Bissau personali julgeoleku eest.

2.   Sel eesmärgil võtab vastuvõttev riik kõik meetmed, mis on vajalikud EU SSR Guinea-Bissau ja EU SSR Guinea-Bissau personali kaitseks ning selle turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. Vastuvõtva riigi ette pandud erisätete suhtes lepitakse missiooni juhiga kokku enne sätete rakendamist. Vastuvõttev riik lubab ja toetab tasuta EU SSR Guinea-Bissau personali meditsiinilise evakuatsiooniga seonduvat tegevust. Vajaduse korral sõlmitakse artiklis 19 osutatud lisakokkulepped.

Artikkel 10

Vormiriietus

1.   EU SSR Guinea-Bissau personali liikmed kannavad oma riigi vormiriietust või erariideid, millel on selgesti eristatav EU SSR Guinea-Bissau tunnus.

2.   Vormiriietust kantakse vastavalt missiooni juhi antud eeskirjadele.

Artikkel 11

Koostöö ja juurdepääs teabele

1.   Vastuvõttev riik annab EU SSR Guinea-Bissaule ja EU SSR Guinea-Bissau personalile oma täieliku toetuse ning teeb nendega täielikku koostööd.

2.   Taotlemise korral ja juhul, kui seda on vaja EU SSR Guinea-Bissau missiooni täitmiseks, võimaldab vastuvõttev riik EU SSR Guinea-Bissau personalile tõhusa juurdepääsu

a)

vastuvõtva riigi kontrolli all olevatele ehitistele, rajatistele, kohtadele ja ametisõidukitele;

b)

tema kontrolli all olevatele ning EU SSR Guinea-Bissau mandaadiga seotud dokumentidele, materjalidele ja teabele.

Vajaduse korral sõlmitakse artiklis 19 osutatud lisakokkulepped.

3.   Missiooni juht ja vastuvõttev riik peavad teineteisega regulaarselt nõu ja võtavad asjakohased meetmed tiheda sidepidamise tagamiseks kõigil asjakohastel tasanditel. Vastuvõttev riik võib määrata EU SSR Guinea-Bissau juurde kontaktametniku.

Artikkel 12

Vastuvõtva riigi toetus ja lepingute sõlmimine

1.   Vastuvõttev riik nõustub taotluse korral abistama EU SSR Guinea-Bissaud sobivate rajatiste leidmisel.

2.   Taotlemise ja võimaluse korral annab vastuvõttev riik tasuta kasutada tema omanduses olevad rajatised ning eraõigusliku juriidilise isiku omanduses olevad rajatised, kui neid vajatakse EU SSR Guinea-Bissau haldus- ja operatiivtegevuseks.

3.   Vastuvõttev riik aitab ja toetab oma võimete ja vahendite piires missiooni ettevalmistamist, asutamist, täitmist ja toetustegevust, sealhulgas EU SSR Guinea-Bissau ekspertide ühispaiknemisruumide ja vahendite osas.

4.   Vastuvõttev riik osutab missioonile abi ja toetust samadel tingimustel nagu vastuvõtva riigi personalile.

5.   Vastuvõtvas riigis EU SSR Guinea-Bissau sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks asjakohase lepinguga.

6.   Lepingus võidakse sätestada, et lepingu kohaldamisest tulenevate vaidluste suhtes kohaldatakse artikli 16 lõigetes 3 ja 4 osutatud vaidluste lahendamise korda.

Artikkel 13

Rajatistes tehtavad muudatused

EU SSR Guinea-Bissau võib vastavalt oma operatiivvajadustele rajatisi ehitada, ümber ehitada või muul moel kohandada.

Vastuvõttev riik ei nõua EU SSR Guinea-Bissault kõnealuse ehitamise, ümberehitamise või muutmise eest hüvitist.

Artikkel 14

EU SSR Guinea-Bissau personali liikme surm

1.   Missiooni juhil on õigus korraldada EU SSR Guinea-Bissau personali surma saanud liikmete ja nende isikliku vara kodumaale tagasitoimetamist ning võtta selleks vajalikke meetmeid.

2.   EU SSR Guinea-Bissau personali surnud liikmeid ei lahata ilma lähetajariigi nõusoleku ning EU SSR Guinea-Bissau ja/või asjaomase riigi esindaja juuresviibimiseta.

3.   Vastuvõttev riik ja EU SSR Guinea-Bissau teevad võimalikult ulatuslikku koostööd, et EU SSR Guinea-Bissau personali surnud liige kiiresti kodumaale toimetada.

Artikkel 15

Side

1.   EU SSR Guinea-Bissau võib paigaldada ja kasutada raadiosaatjaid ja -vastuvõtjaid, samuti satelliitsidesüsteeme. Ta teeb koostööd vastuvõtva riigi pädevate asutustega, et vältida konflikte asjakohaste sageduste kasutamisel. Vastuvõttev riik võimaldab sagedusaladele juurdepääsu tasuta.

2.   EU SSR Guinea-Bissaul on õigus pidada piiramatult sidet raadio (sealhulgas satelliit-, mobiil- ja käsiraadio), telefoni, telegraafi, telefaksi ja muude vahendite abil ning samuti paigaldada selliseks sidepidamiseks EU SSR Guinea-Bissau rajatistesse või nende vahele vajalikud vahendid, sealhulgas vedada kaableid ja maaliine operatsiooni jaoks.

3.   Oma rajatiste piires võib EU SSR Guinea-Bissau teha vajalikke korraldusi EU SSR Guinea-Bissaule ja/või EU SSR Guinea-Bissau personalile saabuva ja selle väljuva posti edastamiseks.

Artikkel 16

Kahjunõuded surma, vigastuse, kahju või kaotsimineku korral

1.   EU SSR Guinea-Bissau ja EU SSR Guinea-Bissau personal ei vastuta era- või riigiomandile tekkinud mis tahes kahju või selle kaotsimineku eest, kui see on seotud operatiivvajaduste täitmisega või kui selle põhjuseks on rahvarahutustega või EU SSR Guinea-Bissau kaitsmisega seotud tegevus.

2.   Vaidluste rahumeelseks lahendamiseks edastatakse lõikega 1 hõlmamata nõuded era- või riigiomandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest ja samuti nõuded isikute surma või vigastuse ja EU SSR Guinea-Bissau omandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest vastuvõtva riigi pädevate asutuste kaudu EU SSR Guinea-Bissaule, kui nõude esitas vastuvõtva riigi juriidiline või füüsiline isik, või vastuvõtva riigi pädevatele asutustele, kui nõude esitas EU SSR Guinea-Bissau.

3.   Kui vaidlust ei saa rahumeelselt lahendada, esitatakse nõue nõudeid käsitlevale komisjonile, mis koosneb võrdsetel alustel EU SSR Guinea-Bissau ja vastuvõtva riigi esindajatest. Nõuded lahendatakse ühisel kokkuleppel.

4.   Kui nõudeid käsitlevas komisjonis lahendust ei saavutata,

a)

lahendatakse kuni ja kaasa arvatud 40 000 euro suurused nõuded vastuvõtva riigi ja ELi esindajate vahel diplomaatiliste vahenditega;

b)

esitatakse punktis a osutatud summast suuremad nõuded vahekohtule, mille otsused on siduvad.

5.   Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kellest ühe määrab vastuvõttev riik, teise määrab EU SSR Guinea-Bissau ning kolmanda määravad vastuvõttev riik ja EU SSR Guinea-Bissau ühiselt. Kui üks pooltest ei määra vahekohtunikku kahe kuu jooksul või kui vastuvõtva riigi ja EU SSR Guinea-Bissau vahel ei saavutata kolmanda vahekohtuniku määramise suhtes kokkulepet, määrab kõnealuse vahekohtuniku Euroopa Ühenduste Kohtu president.

6.   EU SSR Guinea-Bissau ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel sõlmitakse haldusleping eesmärgiga määrata kindlaks nõudeid käsitleva komisjoni ja vahekohtu pädevus, nendes organites kohaldatav kord ja nõuete esitamise tingimused.

Artikkel 17

Sidepidamine ja vaidlused

1.   Kõiki käesoleva lepingu kohaldamisest tulenevaid küsimusi käsitlevad EU SSR Guinea-Bissau esindajad ja vastuvõtva riigi pädevad asutused ühiselt.

2.   Varasemate lahenduste puudumise korral lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused vastuvõtva riigi ja ELi esindajate vahel eranditult diplomaatiliste vahenditega.

Artikkel 18

Muud sätted

1.   Kui käesolevas lepingus viidatakse EU SSR Guinea-Bissau ja EU SSR Guinea-Bissau personali privileegidele, immuniteetidele ja õigustele, vastutab vastuvõtva riigi valitsus nende rakendamise ja järgimise eest vastuvõtva riigi asjakohaste pädevate kohalike ametiasutuste poolt.

2.   Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei ole kavandatud ega tõlgendata nii, et sellega tehtaks erandeid mis tahes õigustest, mis ELi liikmesriigil või mõnel teisel EU SSR Guinea-Bissaus osaleval riigil või selle personalil võivad olla muude lepingute kohaselt.

Artikkel 19

Rakendusmeetmed

Käesoleva lepingu kohaldamiseks võidakse operatiiv-, haldus- ja tehnilistes küsimustes sõlmida eraldi lepinguid missiooni juhi ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel.

Artikkel 20

Jõustumine ja lõpetamine

1.   Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamise päeval ja jääb jõusse kuupäevani, mil EU SSR Guinea-Bissau teatel lahkub EU SSR Guinea-Bissau personali viimane liige.

2.   Olenemata lõikest 1, loetakse artikli 4 lõike 8, artikli 5 lõigete 1 kuni 3, artikli 5 lõigete 6 ja 7, artikli 6 lõigete 1, 3, 4, 6 ja 8 kuni 10 ning artiklite 13 ja 16 sätted kehtivateks alates kuupäevast, mil esimene EU SSR Guinea-Bissau personali liige missioonile lähetati, kui see kuupäev on varasem kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäev.

3.   Käesolevat lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.

4.   Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu täitmisest enne selle lõpetamist.

Sõlmitud Bissaus 11. juulil 2008 kahes originaaleksemplaris portugali keeles.

Euroopa Liidu nimel

J.-F. PAROT

Guinea-Bissau Vabariigi nimel

M.-C. NOBRE CABRAL


(1)  ELT L 40, 14.2.2008, lk 11.


Parandused

14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/72


Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 72/2008 (millega luuakse ühisettevõte ENIAC) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 30, 4. veebruar 2008 )

Leheküljel 37 lisa „Ühisettevõtte ENIAC põhikiri” artikli 23 punktis 3.4.2

asendatakse

„3.4.2.

Juhul kui projektis osaleja on kohustatud kasutusõiguse tagamiseks andma oma kohustused edasi, teatab ta kavandatud üleandmisest konfidentsiaalsuskohustusi järgides teistele osalejatele vähemalt 45 päeva ette, ning edastab piisava teabe teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada teistel osalistel oma kasutusõigusi kasutada. …”

järgmisega:

„3.4.2.

Juhul kui projektis osaleja on kohustatud kasutusõiguse tagamiseks andma oma kohustused edasi, teatab ta kavandatud üleandmisest konfidentsiaalsuskohustusi järgides teistele osalejatele vähemalt 45 päeva ette, (1) ning edastab piisava teabe teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada teistel osalistel oma kasutusõigusi kasutada. …


(1)  Osalejad võivad kirjaliku kokkuleppega määrata kindlaks erineva tähtaja või loobuda oma õigustest eelnevale teavitamisele kasutusõiguse üleandmisel ühelt osalejalt kindlaks määratud kolmandale osapoolele.”


14.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/73


Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 74/2008 (millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 30, 4. veebruar 2008 )

Leheküljel 68 lisas, ühisettevõtte ARTEMIS põhikirja artikli 23 punktis 3.4.2

asendatakse

„3.4.2.

Juhul kui projektis osaleja on kohustatud kasutusõiguse tagamiseks andma oma kohustused edasi, teatab ta kavandatud üleandmisest konfidentsiaalsuskohustusi järgides teistele osalejatele vähemalt 45 päeva ette, ning edastab piisava teabe teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada teistel osalistel oma kasutusõigusi kasutada.”,

järgmisega:

„3.4.2.

Juhul kui projektis osaleja on kohustatud kasutusõiguse tagamiseks andma oma kohustused edasi, teatab ta kavandatud üleandmisest konfidentsiaalsuskohustusi järgides teistele osalejatele vähemalt 45 päeva ette, (1) ning edastab piisava teabe teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada teistel osalistel oma kasutusõigusi kasutada.


(1)  Osalejad võivad kirjaliku kokkuleppega määrata kindlaks erineva tähtaja või loobuda oma õigustest eelnevale teavitamisele kasutusõiguse üleandmisel ühelt osalejalt kindlaks määratud kolmandale osapoolele.“