ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 218

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
13. august 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008, liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta  ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta  ( 1 )

14

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008, 9. juuli 2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ  ( 1 )

21

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93  ( 1 )

30

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 766/2008, 9. juuli 2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

48

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)

60

 

 

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISELT VASTU VÕETUD OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ  ( 1 )

82

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel

129

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 762/2008,

9. juuli 2008,

liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 788/96 (liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta) (2) nõutakse, et liikmesriigid esitavad igal aastal andmed oma vesiviljelustoodangu mahu kohta.

(2)

Seoses vesiviljeluse osakaalu suurenemisega ühenduse kogu kalandustoodangus on vaja rohkem andmeid, et seda sektorit ühtse kalanduspoliitika raames paremini arendada ja juhtida.

(3)

Seoses haudejaamade ja esmaste kasvukohtade suureneva tähtsusega vesiviljelustegevuses on vaja üksikasjalikke andmeid, et kõnealust sektorit ühtse kalanduspoliitika raames nõuetekohaselt kontrollida ja juhtida.

(4)

Et jälgida ja hinnata vesiviljelussaaduste turgu, on vaja andmeid nii kõnealuse toodangu mahu kui ka maksumuse kohta.

(5)

Keskkonnasäästliku tööstuse tagamiseks on vaja andmeid selle majandussektori struktuuri ja rakendatavate tehnoloogiate kohta.

(6)

Määrus (EÜ) nr 788/96 tuleks kehtetuks tunnistada.

(7)

Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 788/96 alusel kohaldatavalt režiimilt, peaks käesolev määrus võimaldama anda kuni kolmeaastase üleminekuperioodi nendele liikmesriikidele, kus käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes vajaks suuremaid kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühise õigusliku raamistiku kehtestamist vesiviljelust käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (3) sätestatakse kalandusstatistika kontrollraamistik. Eelkõige nõutakse selles vastavust erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

(10)

Statistiliste andmete kogumine ja esitamine on ühtse kalanduspoliitika usaldusväärse juhtimise oluline vahend.

(11)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(12)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu käesoleva määruse lisade tehnilisi muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(13)

Komisjoni peaks abistama aasta otsusega 72/279/EMÜ (5) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid esitavad komisjonile statistilised andmed oma territooriumil (magevees või soolases vees) toimuva igat liiki vesiviljelustegevuse kohta.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse statistika” – nagu määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;

b)

„vesiviljelus” – nagu määratletud nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 3 punktis d;

c)

„väljapüügil põhinev vesiviljelus” – tegevus, kus isendeid kogutakse vabast loodusest ning seejärel kasutatakse neid vesiviljeluses;

d)

„toodang” – vesiviljeluse toodang esimese müügitehingu sooritamisel, sealhulgas müügiks pakutav haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang.

2.   Kõik muud käesolevas määruses kasutatavad mõisted on toodud I lisas.

Artikkel 3

Statistika koostamine

1.   Liikmesriigid kasutavad vaatlust või muid statistiliselt tõestatud meetodeid, mis katavad vähemalt 90 % kogutoodangu mahust või arvust haudejaamade ja esmaste kasvukohtade puhul, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist. Kogutoodangu ülejäänud osa võib olla hinnanguline. Kogutoodangust rohkem kui 10 % moodustava osa hindamiseks võib esitada erandi tegemise taotluse artiklis 8 ette nähtud tingimustel.

2.   Kui kasutatakse muid allikaid peale vaatluse, tuleb nende allikate statistilise kvaliteedi suhtes teha järelhindamine.

3.   Kui liikmesriigi aastane kogutoodang on alla 1 000 tonni, võib ta esitada kokkuvõtvad andmed kogutoodangu kohta hinnanguliselt.

4.   Liikmesriigid esitavad toodangu liikide kaupa. Selliste liikide toodangut, mis eraldi võetuna ei ületa 500 tonni ja moodustab kaalult maksimaalselt 5 % liikmesriigi toodangu mahust, võib esitada hinnanguliselt ja kokkuvõetult. Nende liikide haudejaamade ja esmaste kasvukohtade arvuna näidatud toodangu võib esitada hinnanguliselt.

Artikkel 4

Andmed

Andmed esitatakse vaatluskalendriaasta kohta ja need hõlmavad järgmist:

a)

vesiviljeluse aastatoodang (maht ja ühiku maksumus);

b)

väljapüügil põhineva vesiviljeluse aastane sisendressurss (maht ja ühiku maksumus);

c)

haudejaamade ja esmaste kasvukohtade aastatoodang;

d)

vesiviljelussektori struktuur.

Artikkel 5

Andmete esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad II, III ja IV lisas nimetatud andmed komisjonile (Eurostat) kaheteistkümne kuu jooksul pärast vaatluskalendriaasta lõppu. Esimene vaatluskalendriaasta on 2008.

2.   V lisas nimetatud andmed vesiviljelussektori struktuuri kohta esitatakse kaheteistkümne kuu jooksul pärast vaatluskalendriaasta lõppu komisjonile (Eurostat); esimesed andmed esitatakse 2008. aasta kohta ning seejärel kolmeaastase intervalliga.

Artikkel 6

Kvaliteedi hindamine

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostat) iga-aastase aruande esitatud andmete kvaliteedi kohta.

2.   Andmete esitamisel esitab iga liikmesriik komisjonile üksikasjaliku metoodikaaruande. Kõnealuses aruandes kirjeldab liikmesriik andmete kogumise ja koostamise viisi. Kõnealune aruanne sisaldab teavet valimi moodustamise meetodite, hindamismeetodite ja vaatlusele lisaks kasutatud muude allikate kohta ning tulemuste kvaliteedi hinnangut. Metoodikaaruande näidis on esitatud VI lisas.

3.   Komisjon vaatab kõnealused aruanded läbi ja esitab oma järeldused otsusega 72/279/EMÜ moodustatud alalise põllumajandusstatistika komitee asjaomasele töörühmale.

Artikkel 7

Üleminekuperiood

1.   Vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele võib liikmesriikidele käesoleva määruse rakendamiseks anda kalendriaasta pikkusi üleminekuperioode (maksimaalselt kuni kolm aastat) alates 1. jaanuarist 2009, kuna käesoleva määruse kohaldamine riiklike statistikasüsteemide suhtes vajab suuremaid kohandusi ning põhjustab tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

2.   Liikmesriik esitab selleks komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2008 nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

Artikkel 8

Erandid

1.   Kui liikmesriigi vesiviljelussektori mõne konkreetse valdkonna statistika kaasaarvamine põhjustaks selle riigi asutustele raskusi, mis ei ole võrreldavad selle valdkonna tähtsusega, võib vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele teha erandi.

Selline erand lubab liikmesriigil esitatavatest andmetest välja jätta kõnealuse valdkonna andmed või kasutada hindamismeetodeid, mida kasutatakse kogutoodangust rohkem kui 10 % moodustavate andmete esitamiseks.

2.   Liikmesriik põhjendab erandi tegemise taotlust, mis tuleb esitada enne andmete esitamise esimest tähtaega, saates komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisel ilmnenud probleemide kohta.

3.   Kui andmete kogumise käigus ilmnenud olukorra muutus tekitab liikmesriigi asutustele ettenägematuid raskusi, võib liikmesriik esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse erandi tegemiseks pärast andmete esitamise esimest tähtaega.

Artikkel 9

Tehnilised sätted

1.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis on seotud lisade tehniliste muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Statistiliste andmete esitamise formaat võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab alaline põllumajandusstatistika komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 11

Hindamisaruanne

Hiljemalt 31. detsembriks 2011 ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eelkõige selle asjakohasust ja kvaliteeti.

Kõnealuses aruandes analüüsitakse ka andmete kogumiseks ja koostamiseks loodud süsteemide kulutasuvust ning esitatakse parimad tavad liikmesriikide töökoormuse vähendamiseks ja andmete kasutatavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 788/96 käesolevaga kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

3.   Erandina käesoleva määruse artikli 13 teisest lõigust jätkab liikmesriik, kellele on käesoleva määruse artikli 7 kohaselt antud üleminekuperiood, määruse (EÜ) nr 788/96 sätete kohaldamist temale antud üleminekuperioodi ajal.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT L 108, 1.5.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(5)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

(6)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.


I LISA

Vesiviljeluse andmete esitamisel kasutatavad mõisted

1.

„Magevesi” – vesi, mille soolsus on pidevalt väga väike.

2.

„Soolane vesi” – suure soolsusega vesi. See võib olla pidevalt suure soolsusega vesi (nt merevesi) või vesi, kus soolsus on suur, kuid mitte pidevalt (nt riimvesi); soolsus võib perioodiliselt muutuda mage- või merevee juurdevoolu tõttu.

3.

„Liigid” – veeorganismide liigid, mille märkimiseks kasutatakse FAO kindlaks määratud rahvusvahelist kolmetähelist koodi (ASFISi liikide loetelu kalandusalase statistika jaoks).

4.

„FAO üldpiirkonnad” – geograafilised piirkonnad, mille märkimiseks kasutatakse FAO kindlaks määratud rahvusvahelist kahenumbrilist koodi (CWP kalandusalaste statistikastandardite käsiraamat. Punkt H: „Statistilised püügipiirkonnad”). Käesoleva määrusega hõlmatud FAO üldpiirkonnad on järgmised:

Kood

Piirkond

01

Siseveekogud (Aafrika)

05

Siseveekogud (Euroopa)

27

Atlandi ookeani kirdeosa

34

Atlandi ookeani ida- ja keskosa

37

Vahemeri ja Must meri

Muud piirkonnad (täpsustada)

5.

„Tiigid” – suhteliselt madalad ja tavaliselt väikesed veekogud ilma voolava veeta või vähese voolava veega, enamasti tähendab mõiste kunstlikult rajatud veekogu, kuid seda võib kasutada ka looduslike veekogude, mägijärvede, umbjärvede ja väikeste järvede puhul.

6.

„Haudejaamad ja esmased kasvukohad” – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades.

7.

„Võrkpiirdega alad” – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani ning on tavaliselt suuremahulised.

8.

„Võrkpuurid” – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu.

9.

„Mahutid ja voolava veega veekogud” – kunstlikud rajatised, mis on rajatud maapinnast madalamale või kõrgemale ja kus vesi kiiresti vahetub või siis vahetatakse neis sageli vett (kuid ei toimu vee taaskasutamist) ning mis kujutavad endast hästi jälgitavat kasvukeskkonda.

10.

„Ringleva veega veekogud” – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.

11.

„Jälgitavasse kasvukeskkonda viidud” – teadlikult vabaks lastud edasise vesiviljeluse eesmärgil.

12.

„Vabasse loodusesse lastud” – teadlikult vabaks lastud jõgede, järvede või muude veekogude varude täiendamise eesmärgil (v.a vesiviljeluse eesmärgil). Kalad ja muud veeorganismid võivad sel juhul olla püügiobjektidena saadaval.

13.

„Maht”:

a)

kalade, koorikloomade, molluskite ja muude veeloomade puhul toote eluskaal. Molluskite puhul arvestatakse eluskaalu koos ümbritseva kestaga;

b)

veetaimede puhul toote märgkaal.

14.

„Ühiku maksumus” – toodangu koguväärtus (ilma sissenõutava käibemaksuta) jagatuna toodangu kogumahuga (väljendatuna asjaomase riigi omavääringus).


II LISA

Vesiviljelustoodang, v.a haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang  (1)

Riik:

 

 

 

 

 

Aasta:

Kasvatatavad liigid

FAO üldpiirkond

Magevee keskkonnas

Merevee keskkonnas

Kokku

 

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Teaduslik nimi

Maht

(tonnides)

Ühiku maksumus

(riiklikus vääringus)

Maht

(tonnides)

Ühiku maksumus

(riiklikus vääringus)

Maht

(tonnides)

Ühiku maksumus

(riiklikus vääringus)

KALA

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpuurid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ringleva veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOORIKLOOMAD

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MOLLUSKID

Vee põhjas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitte põhjas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VEETAIMED

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KALAMARI (tarbimiseks) (2)

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MUUD VEEORGANISMID

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi- ja dekoratiivliigid.

(2)  Käesoleva nimetuse all tarbimiseks mõeldud kalamarja puhul viidatakse vaid otsetarbimiseks mõeldud ekstraheeritud kalamarjale.


III LISA

Välispüügil põhineva vesiviljeluse sisendressurss  (1)

Riik:

 

 

 

Aasta:

Liigid

Ühik (määratakse) (2)

Ühiku maksumus (riiklikus vääringus)

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Teaduslik nimi

KALA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOORIKLOOMAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MOLLUSKID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi-, dekoratiiv- ja taimeliigid.

(2)  Kaal või arv; kui ära on toodud arv, esitatakse ka eluskaalu muundustegur.


IV LISA

Haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang  (1)

Riik:

 

 

 

 

 

 

 

Aasta:

Liigid

Elutsükli etapp

Eeldatav kasutus

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Teaduslik nimi

Kalamari ja munad

(miljonites)

Kalamaimud

(miljonites)

Jälgitavasse kasvukeskkonda üle viidud

(edasi kasvatamiseks) (2) (miljonites)

Vabasse loodusesse lastud (2)

(miljonites)

Kalamari

Kalamaimud

Kalamari

Kalamaimud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi- ja dekoratiivliigid.

(2)  Vabatahtlik.


V LISA

Andmed vesiviljelussektori struktuuri kohta  (1)  (4)

Riik:

 

 

 

Aasta:

 

FAO üldpiirkond

Magevee keskkonnas

Merevee keskkonnas

Kokku

Rajatise suurus (3)

Rajatise suurus (3)

Rajatise suurus (3)

m3 (1 000)

Hektarid

m3 (1 000)

Hektarid

m3 (1 000)

Hektarid

KALA

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpuurid

 

 

 

 

 

 

 

Ringleva veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

KOORIKLOOMAD

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

MOLLUSKID

Vee põhjas (2)

 

 

 

 

 

 

 

Mitte põhjas (2)

 

 

 

 

 

 

 

Muud (2)

 

 

 

 

 

 

 

VEETAIMED

Kõik meetodid

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi- ja dekoratiivliigid.

(2)  Kui molluskeid kasvatatakse võrkudes, võib kasutada pikkusühikut.

(3)  Silmas tuleks pidada potentsiaalset mahtu.

(4)  Tumendatud lahtrite osas andmeid ei esitata.


VI LISA

Vesiviljelust käsitleva statistika riiklike süsteemide metoodikaaruande näidis

1.

Vesiviljelust käsitleva statistika riikliku süsteemi ülesehitus

Andmete kogumise ja töötlemise eest vastutavad asutused ning nende vastutusalad.

Riiklikud õigusaktid vesiviljelust käsitlevate andmete kogumise kohta.

Üksus, kes vastutab andmete komisjonile esitamise eest.

2.

Vesiviljelust käsitlevate andmete kogumise, töötlemise ja koostamise meetod

Näidata igat liiki andmete allikas.

Kirjeldada andmete kogumise meetodeid (nt saadetud küsimustikud, tehtud küsitlused, loendused või valimid, vaatluste sagedus, hindamise meetodid) vesiviljelussektori kõigis valdkondades.

Kirjeldada, kuidas andmeid töödeldi ja koostati ning kui kaua see kestis.

3.

Kvaliteediaspektid kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi tegevusjuhisega

Kui mõnede andmete puhul on kasutatud hinnangulist esitlusviisi, kirjeldada kasutatud meetodeid ja hinnata nende meetodite kasutatavuse ja usaldusväärsuse taset.

Nimetada kõik riiklike süsteemide puudused ja viisid, kuidas neid puudusi kõrvaldada, ning esitada vajaduse korral parandusmeetmete ajakava.


13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 763/2008,

9. juuli 2008,

rahva ja eluruumide loenduste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon (Eurostat) vajab piisavalt usaldusväärseid, üksikasjalikke ja võrreldavaid andmeid rahvastiku ja eluruumide kohta, et võimaldada ühendusel täita ülesandeid, mis talle on määratud, eelkõige asutamislepingu artiklitega 2 ja 3. Ühenduse tasandil tuleb tagada metoodika, mõistete ning statistiliste andmete ja metaandmete programmi piisav võrreldavus.

(2)

Perioodilised statistilised andmed rahvastiku ning üksikisikute peamiste perekondlike, sotsiaalsete, majanduslike ja eluasemetunnuste kohta on vajalikud teatavaid ühenduse valdkondi mõjutava regionaal-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika uurimiseks ja määratlemiseks. Eriti on vaja koguda üksikasjalikku teavet eluaseme kohta, et toetada erinevaid ühenduse tegevusi, nagu sotsiaalse kaasamise edendamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse jälgimine piirkondlikul tasandil või keskkonnakaitse ja energiatõhususe edendamine.

(3)

Võttes arvesse metoodika ja tehnoloogilisi arenguid, tuleks kindlaks teha parimad tavad ning tõhustada liikmesriikides loendusteks kasutatavaid andmeallikaid ja metoodikat.

(4)

Selleks et tagada liikmesriikide poolt esitatud andmete võrreldavus ja usaldusväärsete ülevaadete koostamine ühenduse tasandil, peaksid kasutatavad andmed puudutama sama võrdlusaastat.

(5)

Vastavalt käesoleva määruse sätete raamistikuks olevale nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (2) on statistika vaja koostada kooskõlas erapooletuse põhimõttega, mis tähendab eelkõige objektiivsust ja teaduslikku sõltumatust, ning samuti läbipaistvuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega.

(6)

Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (3). Kõnealuste määruste kohaselt võetud meetmed tagavad konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse ning tagavad, et ühenduse statistika koostamisel ja levitamisel ei esine andmete õigusvastast avalikustamist ega kasutamist mittestatistilistel eesmärkidel.

(7)

Liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutused peaksid käesoleva määruse kohase ühenduse statistika koostamisel ja avaldamisel võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (4) loodud statistikaprogrammi komitee poolt 24. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises, mis lisati komisjoni soovitusele siseriiklike ja ühenduse statistikaasustuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt rahvastiku ja eluruumide kohta võrreldava ja igakülgse ühenduse statistika kogumine ja koondamine, ei suuda liikmesriigid ühiste statistiliste tunnuste ja kvaliteedinõuete puudumise ning metoodika vähese läbipaistvuse tõttu piisavalt saavutada ja ühise statistilise raamistiku tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(10)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada järgnevate võrdlusaastate kindlaksmääramise tingimused ning võtta vastu statistiliste andmete ja metaandmete programm. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(11)

Statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud vastavalt otsuse 89/382/EMÜ, Euratom artiklile 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse iga kümne aasta tagant toimuva põhjalike rahvastiku- ja eluruumiandmete kogumise ühised eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„rahvastik” – riigi, piirkonna ja kohalik elanikkond oma alalises elukohas võrdluskuupäeval;

b)

„eluase” – eluruumid ja hooned, nagu ka eluasemekorraldus ning rahvastiku ja eluruumide vaheline suhe võrdluskuupäeval riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

c)

„hooned” – alalised hooned, mis sisaldavad inimestele elamiseks ette nähtud eluruume, ja tavaelamud, mis on mõeldud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks või mis seisavad tühjalt;

d)

„alaline elukoht” – koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil.

Alaliste elanikena käsitletakse ainult järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

i)

neid, kes elasid enne võrdluskuupäeva oma alalises elukohas pidevalt vähemalt kaheteistkümne kuu jooksul, või

ii)

neid, kes saabusid oma alalisse elukohta viimase kaheteistkümne kuu jooksul enne võrdluskuupäeva eesmärgiga elada seal vähemalt üks aasta.

Kui punktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab „alaline elukoht” seaduslikku või registreeritud elukohta;

e)

„võrdluskuupäev” – kooskõlas artikli 5 lõikega 1 kuupäev, millele vastava liikmesriigi andmed osutavad;

f)

„riiklik” – liikmesriigi territooriumisse puutuv;

g)

„piirkondlik” – NUTS 1., NUTS 2. ja NUTS 3. tasandisse puutuv, nagu on määratletud statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (6) võrdluskuupäeval kehtivas versioonis;

h)

„kohalik” – kohalike haldusüksuste 2. tasandisse (LAU 2. tasand) puutuv;

i)

„rahva ja eluruumide loenduste olulised tunnused” – individuaalloendus, samaaegsus, universaalsus kindlaksmääratud territooriumil, väikest ala käsitlevate andmete kättesaadavus ja kindlaksmääratud sagedus.

Artikkel 3

Andmete esitamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi andmed rahvastiku kohta, mis sisaldavad isikute, perekondade ja leibkondadega ning samuti eluasemega seotud kindlaksmääratud demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid, nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 4

Andmeallikad

1.   Liikmesriigid võivad statistika koostamisel toetuda mitmesugustele andmeallikatele, eelkõige:

a)

tavapärastele loendustele;

b)

registripõhistele loendustele;

c)

tavapäraste loenduste ja valikvaatluste kombinatsioonile;

d)

registripõhiste loenduste ja valikvaatluste kombinatsioonile;

e)

registripõhiste loenduste ja tavapäraste loenduste kombinatsioonile;

f)

registripõhiste loenduste, valikvaatluste ja tavapäraste loenduste kombinatsioonile ning

g)

asjakohastele uuringutele vahelduvate valimitega (jadaloendused).

2.   Liikmesriigid võtavad kõik andmekaitse nõuete täitmiseks vajalikud meetmed. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide endi andmekaitsealaseid õigusnorme.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määruse kohaselt esitatud statistika mis tahes muudatustest või parandustest, samuti valitud andmeallikate ja metoodika mis tahes muudatustest hiljemalt üks kuu enne muudetud andmete avaldamist.

4.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse nõuete täitmiseks kasutatavad andmeallikad ja metoodika vastavad võimalikult suurel määral artikli 2 punktis i määratletud rahva ja eluruumide loenduste olulistele tunnustele. Nad jätkavad püüdlusi selle nimel, et suurendada vastavust kõnealustele olulistele tunnustele.

Artikkel 5

Andmete edastamine

1.   Iga liikmesriik määrab kindlaks võrdluskuupäeva. Võrdluskuupäev jääb käesoleva määruse põhjal kindlaks määratud aastasse (võrdlusaasta). Esimene võrdlusaasta on 2011. aasta. Komisjon (Eurostat) määrab edasised võrdlusaastad vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Võrdlusaastad langevad iga kümnendi algusesse.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) käesolevas määruses nõutud lõplikud, kinnitatud ja kokkuvõtlikud andmed ning metaandmed 27 kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu.

3.   Komisjon (Eurostat) võtab vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu edastatavate statistiliste andmete ja metaandmete programmi, et järgida käesoleva määruse nõudeid.

4.   Komisjon (Eurostat) võtab käesoleva määrusega nõutud andmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid vastu vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

5.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) kinnitatud andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul. Komisjon (Eurostat) võtab vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu sobiva tehnilise vormingu, mida tuleb kasutada nõutud andmete edastamiseks.

6.   Artikli 4 lõike 3 kohase muudatuse või paranduse korral edastavad liikmesriigid muudetud andmed komisjonile (Eurostatile) hiljemalt muudetud andmete avaldamise kuupäeval.

Artikkel 6

Kvaliteedihindamine

1.   Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavatele andmetele järgmisi kvaliteedihindamise näitajaid:

„asjakohasus” osutab statistika vastavusele kasutajate praegustele ja võimalikele vajadustele;

„täpsus” osutab hinnangute lähedusele tundmatutele õigetele väärtustele;

„õigeaegsus” on seotud ajavahemikuga võrdlusperioodi ja tulemuste kättesaadavaks tegemise vahel;

„kättesaadavus” ja „selgus” osutavad tingimustele ja korrale, mille alusel saavad kasutajad andmeid kätte ning neid kasutada ja tõlgendada;

„võrreldavus” osutab kohaldatavate statistiliste mõistete ja mõõtevahendite ning meetodite erinevuste mõju mõõtmisele, kui statistikat võrreldakse geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike kaupa, ja

„sidusus” osutab andmete piisavusele, et neid andmeid saaks usaldusväärselt kombineerida erineval viisil ja erinevaks otstarbeks.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta. Sellega seoses selgitavad liikmesriigid, mil määral valitud andmeallikad ja metoodika vastavad artikli 2 punktis i määratletud rahva ja eluruumide loenduste olulistele tunnustele.

3.   Lõikes 1 sätestatud kvaliteedihindamise näitajate kohaldamisel käesoleva määrusega hõlmatud andmetele määratletakse kvaliteediaruandeid puudutav kord ning nende struktuur vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.

4.   Komisjon (Eurostat) esitab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega andmete ja metaandmete kvaliteedi tagamiseks väljatöötatud metoodikaalased soovitused, tunnustades eelkõige Euroopa Statistikute Konverentsi soovitusi rahva ja eluruumide 2010. aasta loenduste osas.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1.   Järgmised käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele:

a)

käesoleva määrusega nõutud andmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 4;

b)

sobiva tehnilise vormingu vastuvõtmine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 5, ning

c)

kvaliteediaruandeid puudutav kord ja nende struktuur, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 3.

2.   Järgmised käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:

a)

võrdlusaastate kindlaksmääramine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 1, ning

b)

statistiliste andmete ja metaandmete programmi vastuvõtmine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 3.

3.   Arvesse võetakse põhimõtteid, et võetud meetmetest saadav kasu peab ületama nendega kaasnevad kulud ning et lisakulud ja -koormus peavad jääma mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(6)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 176/2008 (ELT L 61, 5.3.2008, lk 1).


LISA

Rahva ja eluruumide loendustega kogutavad andmed

1.

Isikute kohta kogutavad andmed

1.1.

Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: NUTS 3, LAU 2

1.1.1.

Tuletamata andmed

Alaline elukoht

Sugu

Vanus

Seaduslik perekonnaseis

Sünniriik/-koht

Kodakondsus

Eelmine alaline elukoht ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäev või alaline elukoht aasta enne loendust

Leibkonnaliikmete omavahelised seosed

1.1.2.

Tuletatud andmed

Kogurahvastik

Paikkond

Leibkondlik seis

Perekonnaseis

Tuumperekonna tüüp

Tuumperekonna suurus

Tavaleibkonna tüüp

Tavaleibkonna suurus

1.2.

Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: riiklik, NUTS 1, NUTS 2

1.2.1.

Tuletamata andmed

Alaline elukoht

Töökoha asukoht

Sugu

Vanus

Seaduslik perekonnaseis

Hetke hõiveseisund

Amet

Majandusharu

Tööalane staatus

Haridustase

Sünniriik/-koht

Kodakondsus

Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)

Eelmine alaline elukoht ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäev või alaline elukoht aasta enne loendust

Leibkonnaliikmete omavahelised seosed

Leibkondade valduse staatus

1.2.2.

Tuletatud andmed

Kogurahvastik

Paikkond

Leibkondlik staatus

Perekondlik staatus

Tuumperekonna tüüp

Tuumperekonna suurus

Tavaleibkonna tüüp

Tavaleibkonna suurus

2.

Eluasemega seotud andmed

2.1.

Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: NUTS 3, LAU 2

2.1.1.

Tuletamata andmed

Elamispinna tüüp

Elamispinna asukoht

Tavaeluruumide valdusõigus

Elanike arv

Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv

Eluruumid hoone tüübi järgi

Eluruumid ehitusaja järgi

2.1.2.

Tuletatud andmed

Eluaseme asustustiheduse standard

2.2.

Kohustuslikud andmed järgmiste geograafiliste tasandite puhul: riiklik, NUTS 1, NUTS 2

2.2.1.

Tuletamata andmed

Elamistingimused

Elamispinna tüüp

Elamispinna asukoht

Tavaeluruumide valdusõigus

Omandi liik

Elanike arv

Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv

Veevarustussüsteem

Tualettruum

Vannituba

Kütte tüüp

Eluruumid hoone tüübi järgi

Eluruumid ehitusaja järgi

2.2.2.

Tuletatud andmed

Eluaseme asustustiheduse standard


13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/21


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 764/2008,

9. juuli 2008,

milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine vastavalt asutamislepingule, millega on keelatud kõik koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmed. See keeld hõlmab mis tahes siseriiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust.

(2)

Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad liikmesriikide pädevad asutused luua õigusvastaselt takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavate toodete suhtes tehnilisi eeskirju, milles sätestatakse nimetatud toodete nõutavad omadused, näiteks toote nimetuse, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitusviisi, märgistuse ja pakendiga seotud eeskirjad. Selliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes võib olla vastuolus asutamislepingu artiklitega 28 ja 30, isegi siis, kui neid kohaldatakse eranditult kõikide toodete suhtes.

(3)

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikast tulenev vastastikuse tunnustamise põhimõte on üks vahend, millega tagatakse kaupade vaba liikumine siseturul. Vastastikust tunnustamist kohaldatakse toodete suhtes, mida ühenduse ühtlustamise õigusaktid ei hõlma, või tooteaspektide suhtes, mis ei kuulu selliste õigusaktide reguleerimisalasse. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste toodete müüki, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi siis, kui need tooted on toodetud vastavalt tehnilistele eeskirjadele, mis erinevad kodumaiste toodete suhtes kohaldatavatest eeskirjadest. Ainsad erandid sellest põhimõttest on piirangud, mis on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 kirjeldatud alustel või põhinevad muudel olulise avaliku huviga seotud põhjustel ja mis on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga.

(4)

Liikmesriikides esineb siiski jätkuvalt palju probleeme seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega. Sellest tulenevalt on vaja seada sisse menetlused, millega vähendatakse võimalust, et tehnilised eeskirjad põhjustavad õigusvastaseid takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel. Selliste menetluste puudumine liikmesriikides põhjustab lisatakistusi kaupade vabale liikumisele, kuna heidutab ettevõtjaid müümast oma tooteid, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis, selle liikmesriigi territooriumil, kus nende toodete suhtes kohaldatakse tehnilisi eeskirju. Uuringud on näidanud, et paljud ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kas kohandavad oma tooted liikmesriikide tehnilistele eeskirjadele vastavaks või loobuvad oma toodete turustamisest sellistes liikmesriikides.

(5)

Samuti puuduvad pädevatel asutustel asjakohased menetlused oma tehniliste eeskirjade kohaldamiseks toodete suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Selliste menetluste puudumine seab ohtu nende võime hinnata toodete vastavust kooskõlas asutamislepinguga.

(6)

Nõukogu 28. oktoobri 1999. aasta resolutsioonis vastastikuse tunnustamise kohta (3) on märgitud, et ettevõtjad ja kodanikud ei kasutanud vastastikuse tunnustamise põhimõtet alati täielikult ja nõuetekohaselt ära, sest nad ei olnud sellest põhimõttest ega selle toimimise tulemustest piisavalt teadlikud. Nõukogu kutsus liikmesriike üles välja töötama asjakohased meetmed, et luua ettevõtjatele ja kodanikele tõhus vastastikuse tunnustamise raamistik, muu hulgas tegeldes ettevõtjate ja kodanike teabenõuetega tõhusalt ja vastates neile kiiresti.

(7)

8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu toonitas, kui tähtis on anda kaupade siseturule uus hoog, tugevdades vastastikust tunnustamist, tagades samas kõrgetasemelise ohutuse ja tarbijakaitse. 21. ja 22. juuni 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas, et siseturu nelja vabaduse (kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine) edasine tugevdamine ja siseturu toimimise parandamine on majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive jaoks jätkuvalt ülimalt tähtsad.

(8)

Kaupade siseturu tõrgeteta toimimine eeldab piisavaid ja läbipaistvaid vahendeid, et lahendada probleeme, mis tulenevad ühe liikmesriigi tehniliste eeskirjade kohaldamisest teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes.

(9)

Käesolev määrus ei tohiks piirata tehniliste eeskirjade edasist ühtlustamist, kui see on asjakohane, et parandada siseturu toimimist.

(10)

Kaubandustõkked võivad tuleneda ka asutamislepingu artiklite 28 ja 30 sätete reguleerimisalaga hõlmatud muud liiki meetmetest. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda näiteks riigihankemenetluseks koostatud tehnilised spetsifikatsioonid või kohustus kasutada liikmesriikide ametlikke keeli. Kõnealuseid meetmeid ei tuleks käsitleda käesoleva määruse tähenduses siiski tehniliste eeskirjadena ja need ei peaks kuuluma seega käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(11)

Tehnilisi eeskirju käesoleva määruse tähenduses kohaldatakse mõnikord liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud kohustuslike eellubade andmise menetluste ajal ja kaudu, mille tulemusena peaks liikmesriigi pädev asutus andma pärast vastava taotluse saamist oma ametliku nõusoleku enne toote või tooteliigi vastava liikmesriigi turule või selle osale laskmist. Sellise menetluse olemasolu iseenesest piirab kaupade vaba liikumist. Selleks et kohustuslik eellubade andmise menetlus oleks siseturul kaupade vaba liikumise aluspõhimõtet arvestades õigustatud, peaks see järgima ühenduse õiguses tunnustatud avaliku huvi eesmärki ning olema mittediskrimineeriv ja proportsionaalne; see tähendab, et see peaks olema taotletava eesmärgi tagamiseks asjakohane, kuid ei tohiks minna nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Sellise menetluse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleks hinnata Euroopa Kohtu kohtupraktikas esitatud kaalutlusi arvesse võttes.

(12)

Toote turule laskmise eelloa nõue iseenesest ei tohiks endast kujutada tehnilist eeskirja käesoleva määruse tähenduses ja seega ei tohiks otsust jätta toode turult välja põhjusel, et sellel puudub kehtiv eelluba, käsitada otsusena, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Kui toote suhtes taotletakse siiski kohustuslikku eelluba, siis mis tahes kavandatud otsust lükata taotlus tagasi tehnilise eeskirja alusel tuleks käsitleda käesoleva määruse kohaselt, nii et taotlejal oleks õigus käesoleva määrusega ette nähtud menetluslikule kaitsele.

(13)

Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta liikmesriikide kohtute otsused, milles hinnatakse selliste juhtumite õiguspärasust, kus tehnilise eeskirja kohaldamise tõttu ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavaid tooteid ei lubata teise liikmesriigi turule või millega kohaldatakse karistusi.

(14)

Relvad on tooted, mis võivad ohustada tõsiselt inimeste tervist ja ohutust ning liikmesriikide avalikku julgeolekut. Mitmete eri tüüpi relvade suhtes, mida seaduslikult turustatakse ühes liikmesriigis, võib inimeste tervise ja ohutuse kaitse ning kuritegevuse ärahoidmise alusel kohaldada piiravaid meetmeid teises liikmesriigis. Sellised meetmed võivad hõlmata erikontrolli ja lubade andmist enne seda, kui ühes liikmesriigis seaduslikult turustatud relvad lastakse teise liikmesriigi turule. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud ära hoida relvade laskmist oma turgudele, kuni nende siseriiklikud menetlusnõuded ei ole täielikult täidetud.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (4) sätestatakse, et turule tohib lasta ainult ohutuid tooteid, ning määratletakse tootjate ja levitajate kohustused seoses tooteohutusega. Direktiiviga lubatakse asutustel keelata viivitamata mis tahes ohtlikud tooted või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võivad tooted kuni erinevate ohutushinnangute, kontrollimiste ja ülevaatuste jaoks vajalikuks ajavahemikuks. Sellega antakse asutustele samuti õigus teha vajalikke toiminguid, et õigeaegselt kohaldada selle artikli 8 lõike 1 punktides b–f nimetatud asjakohaseid meetmeid tõsist ohtu kujutavate toodete puhul. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused on siseriiklike õigusaktide alusel vastu võtnud kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punktide d–f ja artikli 8 lõike 3 rakendamiseks.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (5) luuakse muu hulgas kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast inimeste tervisele tulenevast otsesest või kaudsest ohust. Määrusega kohustatakse liikmesriike viivitamata teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turule laskmist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõnealuse määruse artikli 50 lõike 3 punkti a ja artikli 54 alusel.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (6) sätestatakse üldised eeskirjad ametliku kontrolli tegemiseks, et kontrollida vastavust eeskirjadele, mille eesmärk on eelkõige inimestele ja loomadele otseselt või keskkonna kaudu suunatud ohtude vältimine, kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni, õiglaste tavade tagamine sööda- ja toidukaubanduses ning tarbijate huvide kaitsmine, sealhulgas sööda ja toidu märgistamine ja muud tarbija teavitamise vormid. Määruses sätestatakse eraldi menetlus tagamaks, et sööda- ja toidualaseid õigusnorme ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevaid eeskirju rikkunud ettevõtja heastab rikkumise. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõnealuse määruse artikli 54 alusel. Meetmed, mida pädevad asutused võtavad või kavatsevad võtta riiklike tehniliste eeskirjade alusel, peaksid siiski kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse, kui nad ei ole seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 eesmärkidega.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)) (7) nähakse ette menetlus olemasolevate veeremite ekspluatatsiooni andmise lubamiseks, jättes ruumi teatavate liikmesriigi eeskirjade kohaldamiseks. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida pädevad asutused võtavad kõnealuse direktiivi artikli 14 alusel.

(19)

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (9) nähakse ette süsteemide ja tegevuse järkjärguline ühtlustamine tehniliste koostalitlusnõuete edasise vastuvõtmise teel. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta süsteemid ja koostalitlusvõime komponendid, mis jäävad kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (milles sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (10) luuakse akrediteerimise süsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikuse aktsepteerimise. Liikmesriikide pädevad asutused ei peaks seetõttu enam tagasi lükkama akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate põhjustel, mis on seotud kõnealuse asutuse pädevusega. Lisaks võivad liikmesriigid tunnustada ka teiste vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate kooskõlas ühenduse õigusega.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (11) kohustatakse liikmesriike edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele mis tahes tooteid, sealhulgas põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevate tehniliste eeskirjade kõik eelnõud ning põhjused, miks sellise eeskirja jõustamine on vajalik. Vajalik on siiski tagada, et pärast kõnealuse tehnilise eeskirja vastuvõtmist kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet nõuetekohaselt üksikjuhtudel konkreetsete toodete suhtes. Käesolevas määruses sätestatakse menetlus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel, pannes pädevale asutusele kohustuse osutada, millistel tehnilistel või teaduslikel põhjustel ei saa asjaomast toodet sellisel kujul vastavalt asutamislepingu artiklitele 28 ja 30 kõnealuses liikmesriigis turustada. Käesoleva määruse mõistes ei tähenda mõiste „tõendid” juriidilisi tõendeid. Käesolev määrus ei kohusta liikmesriikide asutusi tõendama, et asjaomane tehniline eeskiri on õigustatud. Samas peaksid nad tõendama, nagu on sätestatud käesolevas määruses, et tehnilise eeskirja võimalik kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavale tootele on õigustatud.

(22)

Käesolevas määruses sätestatud menetlus peaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt nägema ette, et pädevad asutused teavitavad ettevõtjat iga juhtumi puhul sellest, et teadaolevate asjakohaste tehniliste ja teaduslike andmete põhjal on riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamiseks asjaomase toote või tooteliigi suhtes olulise avaliku huviga seotud põhjused ning et vähem piiravaid meetmeid ei ole võimalik kasutada. Kirjalik teade peaks andma ettevõtjale võimaluse kommenteerida turulepääsu piiramiseks kavandatud otsuse kõiki asjakohaseid aspekte. Miski ei takista pädeval asutusel võtta meetmeid pärast kommentaaride esitamise tähtaega, kui ettevõtjalt ei ole vastust saadud.

(23)

Olulise avaliku huviga seotud põhjused, millele viidatakse käesoleva määruse teatavates sätetes, kujutavad endast arenevat mõistet, mille Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas kujundanud seoses asutamislepingu artiklitega 28 ja 30. Nimetatud mõiste hõlmab muu hulgas maksujärelevalve tõhusust, äritehingute ausust, tarbijakaitset, keskkonnakaitset, ajakirjanduse mitmekesisuse kaitset ning tõsist ohtu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalule. Kõnealused olulise avaliku huviga seotud põhjused võivad õigustada pädevate asutuste poolt tehniliste eeskirjade kohaldamist. Selline kohaldamine ei või endast siiski kujutada suvalise diskrimineerimise vahendit ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist. Lisaks peaks alati järgima proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse seda, kas pädevad asutused on tõepoolest valinud kõige vähem piirava meetme.

(24)

Liikmesriigi pädev asutus ei peaks käesolevas määruses sätestatud menetlust kohaldades kõrvaldama oma riigi turult teises liikmesriigis seaduslikult turustatavat toodet või tooteliiki või piirama selle laskmist oma riigi turule. Siiski on asjakohane, et pädev asutus saaks võtta ajutisi meetmeid juhul, kui tarbijate ohutuse ja tervise kahjustamise ärahoidmiseks on vaja kiiresti sekkuda. Pädev asutus võib kõnealuseid ajutisi meetmeid võtta ka selleks, et ära hoida sellise toote laskmist oma riigi turule, mille tootmine ja turustamine on üldiselt keelatud kas kõlbluse või avaliku julgeoleku, sealhulgas kuritegevuse ennetamise põhjustel. Liikmesriikidel peaks seetõttu käesolevas määruses sätestatud menetluse igas etapis olema lubatud ajutiselt peatada toodete või tooteliikide turustamine oma territooriumidel nimetatud alustel.

(25)

Igas otsuses, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleks näidata asjakohased õiguskaitsevahendid, et ettevõtja saaks pöörduda pädevasse riiklikusse kohtusse.

(26)

On asjakohane, et ettevõtjat teavitatakse ka kohtuvälistest probleemide lahendamise mehhanismidest, nagu SOLVITi süsteem, et vältida õiguskindluse puudumist ja õigusabi kulusid.

(27)

Kui pädev asutus on teinud otsuse toote väljajätmise kohta tehnilise eeskirja alusel kooskõlas käesoleva määruse menetlusnõuetega, siis asjaomase toote suhtes võetud mis tahes edasiste meetmete suhtes, mille aluseks on kõnealune otsus ja sama tehniline eeskiri, ei tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada.

(28)

Kaupade siseturuga seoses on oluline tagada riiklike tehniliste eeskirjade kättesaadavus, et ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid koguda usaldusväärset ja täpset teavet kehtivate õigusaktide kohta.

(29)

Seepärast on vaja rakendada haldusliku lihtsustamise põhimõtteid, muu hulgas toote kontaktpunktide süsteemi loomise teel. Selle eesmärk peaks olema tagada ettevõtjatele läbipaistev ja nõuetekohane juurdepääs teabele, et ära hoida riiklikest tehnilistest eeskirjadest tulenevaid viivitusi, kulusid ja pärssivat mõju.

(30)

Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks peaksid toote kontaktpunktid andma tasuta teavet oma riiklike tehniliste eeskirjade ja toodete suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toote kontaktpunktid peaksid olema nõuetekohaselt varustatud nii materjalide kui ressurssidega ning neid tuleks innustada avaldama teave ka veebilehel ja teistes ühenduse keeltes. Toote kontaktpunktid võiksid samuti anda lisateavet või esitada tähelepanekuid ettevõtetele käesolevas määruses sätestatud menetluse kestel. Lisateabe eest võivad toote kontaktpunktid küsida tasu, mis on proportsionaalne selle teabe edastamise kuludega.

(31)

Kuna toote kontaktpunktide loomine ei tohiks segada ülesannete jaotust pädevate asutuste vahel liikmesriikide reguleerimissüsteemis, peaks liikmesriikidel olema võimalik luua toote kontaktpunkte vastavalt piirkondlikule või kohalikule pädevusele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda toote kontaktpunkti ülesanded muude ühenduse õigusaktide kohaselt loodud olemasolevatele kontaktpunktidele, et vältida asjatut kontaktpunktide arvu suurenemist ja lihtsustada haldusmenetlusi. Liikmesriikidel peaks olema samuti võimalik anda toote kontaktpunkti ülesanded mitte üksnes riiklike haldusorganite olemasolevatele talitustele, vaid ka riiklikele SOLVITi keskustele, kaubanduskodadele, kutseorganisatsioonidele ja eraõiguslikele asutustele, et mitte suurendada ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskulusid.

(32)

Liikmesriike ja komisjoni tuleks julgustada tegema tihedat koostööd, et hõlbustada toote kontaktpunktide töötajate väljaõpet.

(33)

Arvestades üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste väljatöötamist ja sisseseadmist ning nende aluseks olevaid koostalitlusvõimelisi telemaatikavõrke, tuleks kaaluda võimalust luua elektrooniline süsteem teabevahetuseks toote kontaktpunktide vahel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)) (12).

(34)

Tuleks luua usaldusväärsed ja tõhusad järelevalve- ja hindamismehhanismid andmaks teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, et parandada teadmisi kaupade siseturu toimimisest ühtlustamata sektorites ja tagada, et liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad vastastikuse tunnustamise põhimõtet nõuetekohaselt. Sellised mehhanismid ei tohiks minna nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes nende toodete või toodete eriaspektide suhtes, mille osas ei võeta ühenduse ühtlustamismeetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide erinevatest tehnilistest eeskirjadest tulenevad takistused liikmesriikidevahelises kaubanduses. Nimetatud ühtlustamismeetmete sätted on sageli väga põhjalikud ja sellisel puhul liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada ühtlustamismeetme sätetele vastavate toodete turule laskmist oma territooriumil. Mõned ühenduse ühtlustamismeetmed annavad siiski liikmesriikidele õiguse kehtestada täiendavaid tehnilisi nõudeid toodete turule laskmisele. Nimetatud täiendavate nõuete suhtes tuleks kohaldada asutamislepingu artikleid 28 ja 30 ning käesoleva määruse sätteid. Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks on seetõttu asjakohane, et komisjon kehtestaks näitliku ja mittetäieliku loetelu toodetest, mille suhtes ei kohaldata ühtlustamist ühenduse tasandil.

(36)

Järelevalvesüsteem, mis seati sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1995. aasta otsusega nr 3052/95/EÜ (millega kehtestatakse informatsiooni vahetamise kord selliste riiklike meetmete kohta, millega kaldutakse kõrvale ühenduse territooriumil kaupade vaba liikumise põhimõttest) (13) on osutunud sobimatuks, kuivõrd selle rakendamine ei ole andnud komisjonile piisavalt teavet nende sektorite kindlakstegemiseks, kus ühtlustamine võiks olla asjakohane. Samuti ei ole see aidanud kaasa vaba liikumisega seotud teatavate probleemide lahendamisele. Seetõttu tuleks otsus nr 3052/95/EÜ kehtetuks tunnistada.

(37)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on asjakohane kehtestada üleminekuaeg, et pädevad asutused saaksid kohaneda käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikide vahel kaupade vaba liikumise tehniliste takistuste kõrvaldamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (14),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada siseturu toimimist kaupade vaba liikumise parandamise teel.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mida liikmesriigi pädev asutus peab järgima, kui ta teeb või kavatseb teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, mis võib takistada teises liikmesriigis seaduslikult turustatava toote vaba liikumist ning mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artiklit 28.

3.   Määrusega nähakse samuti ette toote kontaktpunktide loomine liikmesriikides, et aidata kaasa lõikes 1 sätestatud käesoleva määruse eesmärgi saavutamisele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ettevõtjatele suunatud haldusotsuste suhtes, mis tehakse või kavatsetakse teha lõikes 2 määratletud tehnilise eeskirja alusel teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate mis tahes toodete, sealhulgas põllumajandus- ja kalatoodete kohta, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

a)

keelatakse asjaomase toote või tooteliigi turule laskmine;

b)

muudetakse või katsetatakse täiendavalt asjaomast toodet või tooteliiki enne, kui seda saab turule lasta või turul hoida;

c)

kõrvaldatakse asjaomane toode või tooteliik turult.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab „toote või tooteliigi muutmine” toote või tooteliigi ühe või mitme omaduse mis tahes muutmist võrreldes lõike 2 punkti b alapunktis i esitatud omaduste loeteluga.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tehniline eeskiri” liikmesriigi mis tahes õigus- või haldusnormi:

a)

mis ei kuulu ühenduse tasandil ühtlustamisele ja

b)

millega keelatakse teatava toote või tooteliigi turustamine kõnealuse liikmesriigi territooriumil või mille täitmine on kohustuslik teatava toote või tooteliigi turustamiseks kõnealuse liikmesriigi territooriumil ning milles sätestatakse kas

i)

omadused, mis peavad sellel tootel või tooteliigil olema, näiteks seoses kvaliteedi, toimimise või ohutusega või mõõtmetega, sealhulgas selle toote või tooteliigi suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all seda toodet müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetamisviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega, või

ii)

muud kõnealuse toote või tooteliigi suhtes tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle toote olelustsüklit turule laskmise järgselt mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse toote või tooteliigi koostist, laadi või turustamist.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

liikmesriikide kohtute tehtud õigusliku iseloomuga otsuste suhtes;

b)

õiguskaitseorganite tehtud õigusliku iseloomuga otsuste suhtes, mis on tehtud kuriteo uurimise või selle eest vastutusele võtmise käigus seoses terminite, sümbolite või sisuliste viidetega põhiseadusevastastele või kuritegelikele organisatsioonidele või rassismist või ksenofoobiast ajendatud süütegudele.

Artikkel 3

Seos ühenduse õiguse muude sätetega

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivi 96/48/EÜ ja direktiivi 2001/16/EÜ reguleerimisalasse jäävate süsteemide või koostalitlusvõime komponentide suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata meetmete suhtes, mida võtavad liikmesriikide ametiasutused vastavalt:

a)

direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktidele d–f ja artikli 8 lõikele 3;

b)

määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile a ja artiklile 54;

c)

määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 54;

d)

direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 14.

2. PEATÜKK

TEHNILISE EESKIRJA KOHALDAMINE

Artikkel 4

Tootega seotud teave

Kui pädev asutus näeb toote või tooteliigi puhul ette hinnangu andmise, et määrata, kas teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsus või mitte, võib ta taotleda artikli 8 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjalt, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige järgmist:

a)

asjakohast teavet asjaomase toote või tooteliigi omaduste kohta;

b)

asjakohast ja hõlpsasti kättesaadavat teavet toote seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis.

Artikkel 5

Akrediteeritud vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikune tunnustamine

Liikmesriigid ei tohi tagasi lükata asjakohasteks vastavushindamistoiminguteks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud vastavushindamisasutuse poolt välja antud sertifikaate või katseprotokolle kõnealuse asutuse pädevusega seotud põhjustel.

Artikkel 6

Tehnilise eeskirja kohaldamise vajaduse hindamine

1.   Kui pädev asutus kavatseb teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, saadab ta artikli 8 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjale oma vastava kavatsuse kohta kirjaliku teate, osutades selles tehnilisele eeskirjale, millel kõnealune otsus peaks põhinema, ja esitades tehnilised või teaduslikud tõendid, et:

a)

kavandatud otsus on tehtud ühel asutamislepingu artiklis 30 sätestatud avaliku huviga seotud alusel või seoses mõne muu olulise avaliku huviga seotud põhjusega, ja

b)

kavandatud otsus on asjakohane taotletava eesmärgi saavutamiseks ja see ei lähe kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Kavandatud otsus tugineb asjaomase toote või tooteliigi omadustele.

Asjaomasele ettevõtjale antakse alates sellise teate kättesaamisest vähemalt kakskümmend tööpäeva aega märkuste esitamiseks. Teade sisaldab tähtaega, mille jooksul võib esitada märkusi.

2.   Iga artikli 2 lõikes 1 osutatud otsus tehakse ning sellest teavitatakse asjaomast ettevõtjat ja komisjoni kahekümne tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul pärast ettevõtjale käesoleva artikli lõike 1 kohaselt antud märkuste esitamise tähtaja möödumist. Otsuses võetakse kõnealuseid märkusi nõuetekohaselt arvesse ja esitatakse selle otsuse aluseks olevad põhjendused, põhjendades sealhulgas vajaduse korral kõnealuse ettevõtja esitatud argumentide tagasilükkamist ning esitades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tehnilised või teaduslikud tõendid.

Kui see on õigustatud küsimuse keerukusega, võib pädev asutus pikendada ühe korra esimeses lõigus nimetatud ajavahemikku kõige enam kahekümne tööpäeva võrra. Pikendamist tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja sellest teatatakse ettevõtjale enne esialgse ajavahemiku lõppemist.

Artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuses näidatakse samuti asjakohased õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel, ja selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatavad tähtajad. Sellise otsuse võib vaidlustada liikmesriikide kohtutes või muudes apellatsiooniinstantsides.

3.   Kui pädev asutus, kes on esitanud kirjaliku teate vastavalt lõikele 1, otsustab artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse tegemata jätta, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele ettevõtjale.

4.   Kui pädev asutus ei teavita ettevõtjat artikli 2 lõikes 1 osutatud otsusest käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul, peetakse toodet kõnealuses liikmesriigis seaduslikult turustatavaks niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tehnilise eeskirja kohaldamisega.

Artikkel 7

Toote turustamise ajutine peatamine

1.   Käesolevas peatükis sätestatud menetluse ajal võib pädev asutus ajutiselt peatada asjaomase toote või tooteliigi turustamise üksnes juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

asjaomane toode või tooteliik kujutab endast tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes tõsist ohtu kasutajate ohutusele ja tervisele või

b)

asjaomase toote või tooteliigi turustamine on liikmesriigis üldiselt keelatud kõlbluse või avaliku julgeoleku põhjustel.

2.   Pädev asutus teatab artikli 8 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjale ja komisjonile viivitamata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud peatamisest. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud juhtudel lisatakse teatele tehniline või teaduslik põhjendus.

3.   Käesoleva artikli kohaselt tehtud toote turustamise peatamise otsuse võib vaidlustada liikmesriikide kohtutes või muudes apellatsiooniinstantsides.

Artikkel 8

Teave ettevõtjale

Artiklites 4, 6 ja 7 sätestatud viidet ettevõtjatele käsitletakse viitena:

a)

toote tootjale, kui ta asub ühenduses, või toote turule lasknud isikule või isikule, kes taotleb pädevalt asutuselt toote turule laskmist;

b)

kui pädev asutus ei suuda kindlaks teha punktis a osutatud mis tahes ettevõtja isikut ja kontaktandmeid – tootja esindajale, kui tootja ei asu ühenduses, või toote importijale, kui ühenduses ei asu ühtegi esindajat;

c)

kui pädev asutus ei suuda kindlaks teha punktides a ja b osutatud mis tahes ettevõtja isikut ja kontaktandmeid – mis tahes tarneahelas osalejale, kelle tegevus võib mõjutada tehnilise eeskirjaga reguleeritud toote mis tahes omadust;

d)

kui pädev asutus ei suuda kindlaks teha punktides a, b ja c osutatud mis tahes ettevõtja isikut ja kontaktandmeid – mis tahes tarneahelas osalejale, kelle tegevus ei mõjuta tehnilise eeskirjaga reguleeritud toote omadusi.

3. PEATÜKK

TOOTE KONTAKTPUNKTID

Artikkel 9

Toote kontaktpunktide loomine

1.   Liikmesriigid määravad oma territooriumil toote kontaktpunktid ning edastavad nende kontaktandmed teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2.   Komisjon koostab toote kontaktpunktide loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt ning avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks ka veebisaidil.

Artikkel 10

Ülesanded

1.   Toote kontaktpunktid annavad muu hulgas ettevõtja või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral järgmist teavet:

a)

teatavat tüüpi toote suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad territooriumil, kus kõnealused toote kontaktpunktid on loodud, ja teave selle kohta, kas toote suhtes kohaldatakse nende liikmesriikide õigusaktide kohaselt eelloa nõuet, koos teabega vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta ja käesoleva määruse kohaldamise kohta kõnealuses liikmesriigis;

b)

kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik nendega otse ühendust võtta, sealhulgas andmed ametiasutuste kohta, kes vastutavad liikmesriigi territooriumil vastavate tehniliste eeskirjade rakendamise järelevalve eest;

c)

õiguskaitsevahendid, mida saab liikmesriigi territooriumil üldiselt kasutada pädevate asutuste ja ettevõtja vahelise vaidluse korral.

2.   Toote kontaktpunktid vastavad mis tahes lõikes 1 osutatud taotlustele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

3.   Toote kontaktpunktid, mis asuvad liikmesriigis, kus ettevõtja on seaduslikult turustanud asjaomast toodet, võivad esitada ettevõtjale või artiklis 6 osutatud pädevale asutusele mis tahes vajalikku teavet või tähelepanekuid.

4.   Toote kontaktpunktid ei nõua lõikes 1 osutatud teabe esitamise eest tasu.

Artikkel 11

Telemaatikavõrk

Komisjon võib vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele luua telemaatikavõrgu käesoleva määruse nende sätete rakendamiseks, mis on seotud teabevahetusega toote kontaktpunktide ja/või liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Aruandekohustused

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile igal aastal käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. See aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)

artikli 6 lõike 1 kohaselt saadetud kirjalike teadete arv ja asjaomaste toodete liik;

b)

piisavad andmed artikli 6 lõike 2 kohaselt tehtud mis tahes otsuste kohta, sealhulgas selliste otsuste põhjendused ja asjaomase toote liik;

c)

artikli 6 lõike 3 kohaselt tehtud otsuste arv ja asjaomaste toodete liik.

2.   Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal analüüsib komisjon artikli 6 lõike 2 kohaselt tehtud otsuseid ja hindab nende põhjendusi.

3.   Hiljemalt 13. mail 2012. ja seejärel iga viie aasta järel vaatab komisjon läbi käesoleva määruse kohaldamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. Komisjon võib vajaduse korral lisada aruandele asjakohased ettepanekud kaupade vaba liikumise parandamiseks.

4.   Komisjon koostab ja avaldab mittetäieliku loetelu toodetest, mis ei ole hõlmatud ühenduse ühtlustamise õigusaktidega, ning ajakohastab seda korrapäraselt. Komisjon teeb kõnealuse loetelu kättesaadavaks veebisaidil.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhib komisjoni esindaja.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlust, võttes arvesse selle otsuse artikli 7 lõike 3 ja artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 3052/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 13. maist 2009.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 13. maist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  ELT C 120, 16.5.2008, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(3)  EÜT C 141, 19.5.2000, lk 5.

(4)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(5)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 202/2008 (ELT L 60, 5.3.2008, lk 17).

(6)  ELT L 165, 30.4.2004. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(7)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(8)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63).

(9)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 30.

(11)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

(12)  ELT L 144, 30.4.2004.

(13)  EÜT L 321, 30.12.1995, lk 1.

(14)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).


13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/30


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 765/2008,

9. juuli 2008,

millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuleb tagada, et toodete puhul, mille suhtes kehtib kaupade vaba liikumine ühenduse piires, järgitakse nõudeid, mis sätestavad avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, milleks on näiteks inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ning keskkonnakaitse ja julgeolek, tagades samal ajal, et kaupade vaba liikumist ei piirata rohkem, kui on lubatud ühenduse ühtlustamise õigusaktidega või muude asjakohaste ühenduse eeskirjadega. Seetõttu tuleks ette näha akrediteerimist, turujärelevalvet, kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimist ja CE-vastavusmärgist reguleerivad eeskirjad.

(2)

Tuleb kehtestada eeskirjade ja põhimõtete üldraamistik. Kõnealune üldraamistik ei tohiks mõjutada olemasolevate õigusaktidega kehtestatud sisulist korda, millega sätestatakse avaliku huvi kaitse, nagu tervis, ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse; raamistiku eesmärk peaks hoopis olema nende toimimist edendada.

(3)

Käesolevat määrust tuleks vaadelda täiendusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusele nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (3).

(4)

On väga raske võtta vastu ühenduse õigusakte iga olemasoleva või loodava toote kohta; selliste toodete käsitlemiseks on vaja laiapõhjalist horisontaalset õiguslikku raamistikku, mis täidaks lüngad õigusaktides, eriti kuni olemasolevate eriõigusaktide läbivaatamiseni, ning täiendaks olemasolevate või tulevaste eriõigusaktide sätteid, eelkõige eesmärgiga tagada tervise, ohutuse, keskkonna ja tarbijate kaitstuse hea tase vastavalt asutamislepingu artiklile 95.

(5)

Käesoleva määrusega kehtestatud turujärelevalve raamistik peaks täiendama ja tugevdama turujärelevalvega seotud olemasolevaid sätteid turujärelevalve ja selliste sätete jõustamisega seonduvates ühenduse ühtlustamise õigusaktides. Vastavalt eriseaduste (lex specialis) põhimõttele tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski ainult juhul, kui ühenduse olemasolevates või tulevastes ühtlustamise õigusaktides ei ole sama eesmärgi, iseloomu või mõjuga erisätteid. Sellekohaseid näiteid leidub järgmistes valdkondades: narkootikumide lähteained, meditsiiniseadmed, meditsiini- ja veterinaarmeditsiinitooted, mootorsõidukid ja lennundus. Seepärast ei tuleks käesoleva määruse vastavaid sätteid rakendada selliste erisätetega reguleeritavates valdkondades.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (4) kehtestati eeskirjad tarbekaupade ohutuse tagamiseks. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalus võtta kõnealuse direktiiviga ette nähtud spetsiifilisemaid meetmeid.

(7)

Tarbekaupade tooteohutuse parema taseme saavutamiseks tuleks direktiivis 2001/95/EÜ ette nähtud turujärelevalve mehhanisme siiski tugevdada tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest. Seega tuleks direktiivi 2001/95/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Akrediteerimine on osa vastavushindamist ja turujärelevalvet hõlmavast üldisest süsteemist, mille abil hinnatakse vastavust kehtivatele nõuetele ja tagatakse nimetatud vastavus.

(9)

Akrediteerimise eriline väärtus seisneb selles, et see annab usaldusväärse hinnangu nende asutuste tehnilisele pädevusele, kelle ülesanne on tagada vastavus kohaldatavatele nõuetele.

(10)

Akrediteerimine, mis on seni ühenduse tasandil reguleerimata, toimub kõigis liikmesriikides. Kõnealust tegevust reguleerivate ühiste eeskirjade puudumine on viinud selleni, et ühenduses on erinevaid lähenemisviise ja üksteisest lahknevaid süsteeme, mille tõttu viiakse eri liikmesriikides akrediteerimist läbi erineva rangusega. Seetõttu on vaja töötada välja akrediteerimise terviklik raamistik ja sätestada ühenduse tasandil selle toimimise ja korralduse põhimõtted.

(11)

Ühtse riikliku akrediteerimisasutuse loomine ei tohiks piirata liikmesriikide-sisest ülesannete jaotust.

(12)

Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktidega nähakse ette nende rakendamiseks vastavushindamisasutuste valimine, peaksid kogu ühenduse riiklikud ametiasutused käsitlema vastavussertifikaatide piisavat usaldusväärsust tagavat käesoleva määruse kohast läbipaistvat akrediteerimist eelisabinõuna, mille kaudu demonstreeritakse selliste asutuste tehnilist pädevust. Samas võivad riiklikud ametiasutused leida, et neil on vajalikud vahendid, et ise vastavat hindamist läbi viia. Tagamaks teiste riiklike ametiasutuste läbi viidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(13)

Siduvate eeskirjade kohaselt toimiv akrediteerimissüsteem aitab tugevdada liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust vastavushindamisasutuste pädevuse ja järelikult ka nende väljastatud sertifikaatide ja katseprotokollide suhtes. Seega soodustab see vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist ja käesoleva määruse akrediteerimist käsitlevad sätted peaksid seetõttu kehtima vastavushindamist teostavate asutuste suhtes olenemata sellest, kas nad teevad seda reguleeritud või reguleerimata valdkondades. Seetõttu ei tohiks reguleeritud ja reguleerimata valdkondade vahel vahet teha, sest mõlemal juhul on küsimus sertifikaatide ja katseprotokollide kvaliteedis.

(14)

Käesolevas määruses tuleks riiklike akrediteerimisasutuste mittetulundustegevuseks lugeda tegevust, mille eesmärk ei ole organisatsiooni omanike või liikmete varale lisanduva kasu saamine. Kuigi nende riiklike akrediteerimisasutuste eesmärk ei ole kasumi jaotamine või maksimeerimine, võivad nad osutada tasulisi teenuseid või saada tulu. Sellistest teenustest saadava täiendava tulu arvel võib teha investeeringuid nende tegevuse arendamiseks, niivõrd kui see on nende põhitegevusega kooskõlas. Seega tuleks rõhutada, et riiklike akrediteerimisasutuste põhieesmärgiks peaks olema kasumit mittetaotlevate tegevuste toetamine või neis aktiivselt osalemine.

(15)

Kuivõrd akrediteerimise eesmärk on anda usaldusväärne hinnang asutuse pädevusele viia läbi vastavushindamist, ei tohiks liikmesriigid ülal pidada rohkem kui ühte riiklikku akrediteerimisasutust ja peaksid tagama, et selle asutuse korraldus kindlustab tema tegevuse objektiivsuse ja erapooletuse. Sellised riiklikud akrediteerimisasutused peaksid tegutsema sõltumatult äritegevuse raames osutatavatest vastavushindamisteenustest. Seetõttu on asjakohane kehtestada, et liikmesriigid tagavad, et riiklikke akrediteerimisasutusi loetakse nende ülesannete täitmisel avaliku võimu teostajateks, hoolimata nende õiguslikust staatusest.

(16)

Vastavushindamisasutuse pädevuse hindamiseks ja pidevaks järelevalveks on oluline määratleda tema tehnilised teadmised ja kogemused ning suutlikkus hindamist läbi viia. Seetõttu on vajalik, et riiklikel akrediteerimisasutusel oleksid oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks asjakohased teadmised, oskused ja vahendid.

(17)

Akrediteerimine peaks üldjuhul toimima isetasuvuse põhimõttel. Liikmesriigid peaksid tagama rahalise toetuse eriülesannete täitmiseks.

(18)

Juhul kui liikmesriigil ei ole majanduslikult otstarbekas riiklikku akrediteerimisasutust luua, peaks tal olema võimalik pöörduda teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole ning tal tuleks soovitada seda võimalust parimal viisil kasutada.

(19)

Riiklike akrediteerimisasutuste vaheline konkurents võib kaasa tuua nende tegevuse kommertsialiseerumise, mis ei sobi kokku nende kui vastavushindamisahela viimase kontrollitasandi rolliga. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus piisab kogu liidu territooriumil ühest akrediteerimistunnistusest, ning vältida mitmekordset akrediteerimist kui lisakulu, mis ei anna lisandväärtust. Riiklikud akrediteerimisasutused võivad sattuda omavahel konkureerima kolmandate riikide turgudel, kuid see ei tohi mõjutada ei nende ühendusesisest tegevust ega ka koostööd ja vastastikust hindamist, mida korraldab käesoleva määruse alusel tunnustatud asutus.

(20)

Mitmekordse akrediteerimise vältimiseks, akrediteerimistunnistuste aktsepteerimise ja tunnustamise lihtsustamiseks ning tõhusa järelevalve tagamiseks akrediteeritud vastavushindamisasutuste üle peaksid vastavushindamisasutused taotlema akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi riiklikult akrediteerimisasutuselt. Sellegipoolest tuleb tagada, et vastavushindamisasutusel oleks võimalik taotleda akrediteerimist teises liikmesriigis, juhul kui tema asukohaliikmesriigis ei ole riiklikku akrediteerimisasutust või kui riiklik akrediteerimisasutus ei ole taotletava akrediteerimisteenuse osutamiseks pädev. Sellisteks juhtudeks peaks riiklike akrediteerimisasutuste vahel olema sisse seatud asjakohane koostöö ja teabevahetus.

(21)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmine riiklike akrediteerimisasutuste poolt, on oluline, et liikmesriigid toetaksid akrediteerimissüsteemi nõuetekohast toimimist, teostaksid oma riiklike akrediteerimisasutuste üle regulaarset järelevalvet ja võtaksid vajaduse korral mõistliku ajavahemiku jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid.

(22)

Vastavushindamisasutuste pädevustasemete võrdväärsuse tagamiseks, vastastikuse tunnustamise lihtsustamiseks ning akrediteerimistunnistuste ja akrediteeritud asutuste väljastatud vastavushindamise tulemuste üldise aktsepteerimise soodustamiseks on vaja, et riiklike akrediteerimisasutuste vahel toimiks range ja läbipaistev vastastikuse hindamise süsteem ja nad läbiksid sellise hindamise regulaarselt.

(23)

Käesoleva määrusega tuleks sätestada Euroopa tasandil akrediteerimisvaldkonna teatud funktsioonide osas üheainsa organisatsiooni tunnustamine. Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon (edaspidi „EA”), kelle põhiülesanne seisneb kogu Euroopa vastavushindamisasutuste pädevuse hindamisel kasutatava läbipaistva ja kvaliteedile orienteeritud süsteemi edendamises, haldab liikmesriikide ja teiste Euroopa riiklike akrediteerimisasutuste vastastikuse hindamise süsteemi. Kogemused on näidanud, et see süsteem on tõhus ja tagab vastastikuse usalduse. Seetõttu peaks EA olema esimene asutus, keda tunnustatakse käesoleva määruse alusel, ja liikmesriigid peaksid kindlustama, et nende riiklikud akrediteerimisasutused taotleksid EA liikmeks saamist ja säilitaksid oma liikmelisuse senikaua, kuni teda sellisena tunnustatakse. Samal ajal tuleks ette näha võimalus käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse muutmiseks, kui tulevikus selline vajadus peaks tekkima.

(24)

Riiklike akrediteerimisasutuste vaheline tulemuslik koostöö on vastastikuse hindamise nõuetekohaseks rakendamiseks ja seoses piiriülese akrediteerimisega ülimalt oluline. Läbipaistvuse huvides on seetõttu vaja kehtestada riiklikele akrediteerimisasutustele kohustus vahetada omavahel teavet ning edastada asjakohane teave riiklikele ametiasutustele ja komisjonile. Samuti tuleks avalikustada ajakohastatud ja õige teave riiklike akrediteerimisasutuste osutatavate akrediteerimisteenuste kättesaadavuse kohta ja seega peaks see olema kättesaadav, eelkõige vastavushindamisasutustele.

(25)

Valdkondlikud akrediteerimissüsteemid peaksid hõlmama tegevusvaldkondi, kus vajaliku tasemega kaitse tagamiseks ei piisa vastavushindamisasutuste üldistest pädevusnõuetest ning kus rakendatakse üksikasjalikke erinõudeid seoses tehnoloogiaga või tervise ja ohutusega. Arvestades, et EA-l on olemas ulatuslikud tehnilised teadmised, tuleks temalt nõuda selliste süsteemide väljatöötamist, eelkõige ühenduse õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

(26)

Ühenduse ühtlustamise õigusaktide ühtlase ja järjepideva jõustamise tagamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega ühenduse turujärelevalve raamistik, millega määratletakse miinimumnõuded liikmesriikide eesmärkide täitmiseks, ja halduskoostöö raamistik, mis hõlmab ka liikmesriikidevahelist teabevahetust.

(27)

Kui ettevõtjatel on olemas akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või vastavussertifikaadid, kuid asjakohased ühenduse ühtlustamise õigusaktid selliseid protokolle või sertifikaate ei nõua, peaksid turujärelevalveasutused neid toodete omaduste kontrollimisel nõuetekohaselt arvesse võtma.

(28)

Pädevate asutuste vaheline siseriiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja rikkumiste lõpetamiseks vajalike meetmete võtmisel, seda juba enne ohtlike toodete turule laskmist, tõhustades selleks meetmeid nende tuvastamiseks eelkõige sadamates, on tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline. Riiklikud tarbijakaitseametid peaksid tegema siseriiklikul tasandil koostööd riiklike turujärelevalveasutustega ning vahetama nendega teavet toodete kohta, mis nende hinnangul võivad olla ohtlikud.

(29)

Riskide hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas võimaluse korral andmeid ohtude kohta, mis on asjaomase toote juures juba ilmnenud. Arvesse tuleks võtta ka kõiki meetmeid, mida asjaomane ettevõtja on ohu leevendamiseks juba võtnud.

(30)

Olukorrad, kus mõni toode põhjustab tõsist ohtu, nõuavad kiiret sekkumist, mis võib seisneda toote turult kõrvaldamises või tagasivõtmises või selle turul kättesaadavaks tegemise keelamises. Sellistes olukordades on vajalik juurdepääs liikmesriikide ja komisjoni kiire teabevahetuse süsteemile. Direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud süsteem on tarbekaupade valdkonnas osutunud tulemuslikuks ja tõhusaks. Tarbetu dubleerimise vältimiseks tuleks kõnealust süsteemi kasutada käesoleva määruse kohaldamisel. Peale selle on kogu ühenduses ühtseks turujärelevalveks vaja laiahaardelist, nimetatud süsteemiga võrreldes ulatuslikumat teabevahetust riiklike meetmete kohta kõnealuses valdkonnas.

(31)

Pädevate asutuste vahetatava teabe suhtes peaksid kehtima rangeimad konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise tagatised ning seda tuleks käsitleda vastavalt kohaldatava siseriikliku õiguse konfidentsiaalsusnõuetele või komisjoni puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele), (5) kindlustamaks, et ei seata ohtu uurimist ega kahjustata ettevõtjate mainet. Käesoleva määrusega seoses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7).

(32)

Ühenduse ühtlustamise õigusaktides on ette nähtud erimenetlused, millega tehakse kindlaks, kas teatav siseriiklik meede, mis piirab toote vaba liikumist, on õigustatud (kaitseklauslimenetlused). Neid menetlusi kohaldatakse pärast kiiret teabevahetust tõsist ohtu kujutavate toodete kohta.

(33)

Sisenemispunktid välispiiridel on sobiva paigutusega, et avastada ohtlikud tooted, mis ei vasta nõuetele või mille CE-vastavusmärgis on ebaõigesti või eksitavalt kinnitatud, juba enne nende turule laskmist. Ühenduse turule sisenevate toodete kontrolli eest vastutavate ametiasutuste kohustus viia läbi piisaval määral kontrollimisi võib seega aidata kaasa ohutuma turu saavutamisele. Sellise kontrollimise tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid tolliasutused juba aegsasti saama turujärelevalveasutustelt kogu vajaliku teabe ohtlike, nõuetele mittevastavate toodete kohta.

(34)

Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 339/93 (kolmandatest riikidest imporditud toodete tooteohutuse eeskirjadele vastavuse kontrolli kohta) (8) on sätestatud eeskirjad toodete vabasse ringlusse lubamise peatamise kohta tolliasutuste poolt ja edasised meetmed, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine. Seetõttu on asjakohane inkorporeerida kõnealused sätted, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine, käesolevasse määrusesse.

(35)

Kogemused on näidanud, et tooted, mida ringlusse ei lubatud, tihti reeksporditakse ja seejärel tuuakse ühenduse turule teiste sisenemispunktide kaudu, kahjustades niiviisi tolliasutuste jõupingutusi. Turujärelevalveasutustele tuleks seetõttu anda vahendid, mis võimaldavad järgmise sammuna tooted hävitada, kui nad seda vajalikuks peavad.

(36)

Ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas esitab komisjon süvaanalüüsi tarbijaohutuse märgistussüsteemi kohta ning seejärel vajaduse korral ka õigusloomega seotud ettepanekud.

(37)

CE-vastavusmärgis, mis näitab toote nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulemus. CE-vastavusmärgise kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted tuleks kehtestada käesoleva määrusega, et neid saaks koheselt kohaldada ja tulevasi õigusakte lihtsustada.

(38)

CE-vastavusmärgis peaks olema ainuke vastavusmärgistus, mis näitab, et toode vastab ühenduse ühtlustamise õigusaktide nõuetele. Siiski võib kasutada ka muid märgistusi, kui need aitavad parandada tarbijakaitset ja kui ühenduse ühtlustamise õigusaktid nende kasutamist ei reguleeri.

(39)

On oluline, et liikmesriigid tagaksid pädevate asutuste võetud meetmete suhtes asjakohastes kohtutes asjakohased õiguskaitsevahendid, mis piiravad toote turule laskmist või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist.

(40)

Liikmesriikidele võib olla kasulik seada sisse koostöö asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas valdkondlike ametiliitude ja tarbijakaitseorganisatsioonidega, et kasutada turujärelevalve programmide koostamisel, rakendamisel ja ajakohastamisel olemasolevat turuteavet.

(41)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid peaks saama karmistada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud samasuguseid käesoleva määruse sätete rikkumisi.

(42)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peab ühendus rahaliselt toetama akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonna poliitika rakendamiseks vajalikke meetmeid. Rahastamine peaks toimuma käesoleva määruse alusel tunnustatud asutusele ilma konkursikutseta antavate toetustena, talle või muudele asutustele konkursikutse korras antavate toetustena või riigihanke korras, olenevalt rahastatava tegevuse iseloomust ja kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) (edaspidi „finantsmäärus”).

(43)

Mõningate eriülesannete puhul, nagu valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamine ja läbivaatamine ning muud ülesanded, mis on seotud laborite ja sertifitseerimis- või kontrolliasutuste tehnilise pädevuse ja varustatuse kontrollimisega, peaks EA-l esialgu olema õigus saada ühenduse rahalist toetust, sest tal on olemas vajalikud tehnilised teadmised nende ülesannete täitmiseks.

(44)

Arvestades käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse rolli akrediteerimisasutuste vastastikuse hindamise raames ja tema suutlikkust aidata liikmesriikidel niisugust vastastikust hindamist korraldada, peaks komisjonil olema võimalik toetada rahaliselt käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse sekretariaadi tööd, mis peaks pakkuma akrediteerimisele ühenduse tasandil pidevat tuge.

(45)

Komisjoni ja käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse vahel tuleks vastavalt finantsmäärusele sõlmida partnerlusleping, et sätestada akrediteerimise rahastamise haldus- ja finantseeskirjad.

(46)

Lisaks käesoleva määruse alusel tunnustatud asutusele peaks rahastamine olema kättesaadav ka teistele asutustele muudeks vastavushindamise, metroloogia, akrediteerimise ja turujärelevalve valdkondade toiminguteks, nagu juhiste koostamine ja ajakohastamine, kaitseklauslite toimimisega seotud võrdlustestid, eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega nimetatud valdkondades ning tehnilise abi ja koostööprogrammid kolmandate riikidega, aga ka poliitika edendamine kõnealustes valdkondades ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil.

(47)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtteid.

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagamist, et ühenduse õigusaktidega hõlmatud turul olevad tooted täidavad nõudeid, mis sätestavad tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, kindlustades samas siseturu toimimise, sätestades selleks akrediteerimise ja turujärelevalve raamistiku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevas määruses kehtestatakse vastavushindamist teostavate vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamise ja läbiviimise eeskirjad.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse toodete turujärelevalve raamistik tagamaks, et need tooted täidavad nõudeid, mis sätestavad avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, milleks on inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ning keskkonnakaitse ja julgeolek.

3.   Käesolev määrus loob raamistiku kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimiseks.

4.   Käesolev määrus sätestab CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„turul kättesaadavaks tegemine” – toote tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)

„turule laskmine” – toote esmakordselt ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

3)

„tootja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb sellise toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

4)

„volitatud esindaja” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses asjakohase ühenduse õigusaktiga tootjale pandud kindlaksmääratud ülesannetega;

5)

„importija” – mis tahes ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb toote kolmandast riigist ühenduse turule;

6)

„levitaja” – mis tahes turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

7)

„ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)

„tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

9)

„harmoneeritud standard” – standard, mille komisjoni esitatud taotluse alusel on vastu võtnud üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (10) I lisas loetletud Euroopa standardiasutustest vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 6;

10)

„akrediteerimine” – riikliku akrediteerimisasutuse poolt läbiviidav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis tõendab tema vastavust kindlaksmääratud vastavushindamisülesande täitmiseks harmoneeritud standardi põhjal kehtestatud nõuetele ja vajaduse korral mis tahes lisanõuetele, sealhulgas asjaomaste valdkondlike normide alusel kehtestatud nõuetele;

11)

„riiklik akrediteerimisasutus” – ainus akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks riigi poolt volitatud;

12)

„vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

13)

„vastavushindamisasutus” – asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

14)

„tagasivõtmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;

15)

„kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

16)

„vastastikune hindamine” – menetlus riikliku akrediteerimisasutuse hindamiseks teiste riiklike akrediteerimisasutuste poolt, mis viiakse läbi vastavalt käesoleva määruse nõuete ja vajaduse korral täiendavate valdkondlike tehniliste kirjelduste nõuete põhjal;

17)

„turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

18)

„turujärelevalveasutus” – iga liikmesriigi ametiasutus, mis vastutab turujärelevalve teostamise eest oma territooriumil;

19)

„vabasse ringlusse lubamine” – nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) artiklis 79 kehtestatud menetlus;

20)

„CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja märgib, et toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

21)

„ühenduse ühtlustamise õigusaktid” – mis tahes toodete turustuse tingimusi ühtlustavad ühenduse õigusaktid.

II PEATÜKK

AKREDITEERIMINE

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kas kohustusliku või vabatahtliku vastavushindamisega seotud kohustusliku või vabatahtliku akrediteerimise suhtes olenemata akrediteerimist läbi viiva asutuse juriidilisest staatusest.

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

1.   Iga liikmesriik määrab ühe riikliku akrediteerimisasutuse.

2.   Kui liikmesriik ei pea majanduslikult otstarbekaks riiklikku akrediteerimisasutust luua või teatavaid akrediteerimisteenuseid pakkuda, pöördub ta võimaluse korral teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole.

3.   Lõike 2 kohaselt teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole pöördumisest teatab liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4.   Lõikes 3 ja artiklis 12 osutatud teabe põhjal koostab komisjon riiklike akrediteerimisasutuste nimekirja, mille ta teeb avalikkusele kättesaadavaks.

5.   Kui ametiasutused ise otseselt akrediteerimisega ei tegele, teeb liikmesriik akrediteerimise ülesandeks oma riiklikule akrediteerimisasutusele kui avaliku võimu kandjale ja tunnustab teda sellena ametlikult.

6.   Riikliku akrediteerimisasutuse kohustused ja ülesanded eristatakse selgelt riigi muude ametiasutuste kohustustest ja ülesannetest.

7.   Riiklik akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel.

8.   Riiklik akrediteerimisasutus ei paku ega osuta mingeid selliseid tegevusi ega teenuseid, millega tegelevad vastavushindamisasutused, ta ei osuta nõustamisteenuseid, ei oma vastavushindamisasutuse aktsiaid ega oma muid vastavushindamisasutusega seotud rahalisi või juhtimisalaseid huve.

9.   Iga liikmesriik tagab, et tema riiklikul akrediteerimisasutusel on piisavad rahalised vahendid ja piisavalt töötajaid oma ülesannete, sealhulgas selliste eriülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, nagu näiteks üleeuroopaline ja rahvusvaheline akrediteerimisalane koostöö ning avaliku korra toetamiseks vajalik tegevus, mis ei ole isetasuv.

10.   Riiklik akrediteerimisasutus on artikli 14 alusel tunnustatud asutuse liige.

11.   Riiklikud akrediteerimisasutused loovad ja säilitavad asjakohased struktuurid, et tagada kõigi huvitatud osapoolte tasakaalustatud kaasamine nii nende organisatsioonidesse kui ka artikli 14 alusel tunnustatud asutusse.

Artikkel 5

Akrediteerimise läbiviimine

1.   Riiklik akrediteerimisasutus hindab vastavushindamisasutuse taotlusel, kas kõnealune vastavushindamisasutus on pädev teatavat vastavushindamismenetlust teostama. Kui ta leiab, et vastavushindamisasutus on pädev, väljastab ta seda tõendava akrediteerimistunnistuse.

2.   Kui mõni liikmesriik otsustab akrediteerimist mitte teostada, esitab ta komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud nende vastavushindamisasutuste pädevuse tõendamiseks, keda ta vastavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide rakendamiseks välja valib.

3.   Riiklikud akrediteerimisasutused teostavad järelevalvet vastavushindamisasutuste üle, kellele nad on akrediteerimistunnistuse väljastanud.

4.   Kui riiklik akrediteerimisasutus teeb kindlaks, et akrediteerimistunnistuse saanud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev teatavat vastavushindamist teostama või on toime pannud oma kohustuste tõsise rikkumise, võtab see akrediteerimisasutus mõistliku aja jooksul kõik asjakohased meetmed akrediteerimistunnistuse kehtivuse piiramiseks, peatamiseks või äravõtmiseks.

5.   Liikmesriigid kehtestavad akrediteerimisotsuste või nende tegemata jätmise kohta esitatavate, sealhulgas vajaduse korral ka õiguskaitsevahendite kasutamist taotlevate protestide ja kaebuste lahendamise menetlused.

Artikkel 6

Konkureerimisest hoidumise põhimõte

1.   Riiklikud akrediteerimisasutused ei konkureeri vastavushindamisasutustega.

2.   Riiklikud akrediteerimisasutused ei konkureeri teiste riiklike akrediteerimisasutustega.

3.   Riiklikud akrediteerimisasutused võivad siiski tegutseda piiriüleselt teise liikmesriigi territooriumil, kui seda taotleb vastavushindamisasutus artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustel või artikli 7 lõike 3 kohaselt koostöös teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutusega, kui teine riiklik akrediteerimisasutus neilt seda taotleb.

Artikkel 7

Piiriülene akrediteerimine

1.   Vastavushindamisasutus taotleb akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi riiklikult akrediteerimisasutuselt või selliselt riiklikult akrediteerimisasutuselt, kelle poole asjaomane liikmesriik on pöördunud vastavalt artikli 4 lõikele 2.

Vastavushindamisasutus võib siiski taotleda akrediteerimist muult kui esimeses lõigus osutatud riiklikult akrediteerimisasutuselt, kui on tegemist ühega järgmistest olukordadest:

a)

kui tema asukohaliikmesriik on otsustanud riiklikku akrediteerimisasutust mitte asutada ega ole artikli 4 lõike 2 kohaselt pöördunud teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole;

b)

kui esimeses lõigus osutatud riiklikud akrediteerimisasutused ei akrediteeri selliseid vastavushindamisi, mille akrediteerimist taotletakse;

c)

kui esimeses lõigus osutatud riiklikud akrediteerimisasutused ei ole läbinud edukalt artikli 10 kohast vastastikust hindamist nende vastavushindamiste suhtes, mille akrediteerimist taotletakse.

2.   Kui riiklik akrediteerimisasutus saab taotluse vastavalt lõike 1 punktidele b või c, teatab ta sellest selle liikmesriigi riiklikule akrediteerimisasutusele, kus taotluse esitanud vastavushindamisasutus asub. Sellistel juhtudel võib taotluse esitanud vastavushindamisasutuse asukohaliikmesriigi riiklik akrediteerimisasutus osaleda vaatlejana.

3.   Riiklik akrediteerimisasutus võib esitada teisele riiklikule akrediteerimisasutusele taotluse viia läbi osa hindamisest. Sellisel juhul väljastab akrediteerimistunnistuse taotluse esitanud asutus.

Artikkel 8

Nõuded riiklikele akrediteerimisasutustele

Riiklik akrediteerimisasutus vastab järgmistele nõuetele:

1)

ta korraldus on niisugune, et ta on sõltumatu tema poolt hinnatavatest vastavushindamisasutustest ja ettevõtjate survest ning on tagatud, et vastavushindamisasutustega ei teki huvide konflikti;

2)

ta korraldus ja töö tagavad tema tegevuse objektiivsuse ja erapooletuse;

3)

ta tagab, et kõik pädevuse tõendamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kelleks ei ole hindamise läbi viinud isikud;

4)

tal on olemas asjakohane kord saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks;

5)

ta määrab kindlaks vastavushindamismenetlused, mida ta on pädev akrediteerima, viidates vajaduse korral asjakohastele ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele ja standarditele;

6)

ta kehtestab vajalikud menetlused tõhusa juhtimise ja asjakohase sisekontrolli tagamiseks;

7)

tal on oma ülesannete täitmiseks piisavalt asjatundlikke töötajaid;

8)

ta dokumenteerib pädevuse hindamise ja tõendamise kvaliteeti mõjutavate töötajate kohustused, vastutuse ja volitused;

9)

ta kehtestab ja rakendab kaasatud töötajate töö ja pädevuse järelevalve menetlused ning täidab neid;

10)

ta kontrollib, kas vastavushindamised viiakse läbi nõuetekohasel viisil, see tähendab vältides ettevõtjate liigset koormamist ning võttes asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas on tegemist mass- või seeriatootmisega;

11)

ta avaldab üldtunnustatud raamatupidamistavade kohaselt koostatud auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded.

Artikkel 9

Nõuete täitmine

1.   Kui riiklik akrediteerimisasutus ei vasta käesoleva määruse nõuetele või ei täida oma sellekohaseid kohustusi, võtab asjaomane liikmesriik asjakohased parandusmeetmed või tagab selliste meetmete võtmise ja teatab sellest komisjonile.

2.   Liikmesriigid teostavad regulaarselt järelevalvet oma riiklike akrediteerimisasutuste üle, et tagada nende jätkuv vastavus artikli 8 nõuetele.

3.   Lõikes 2 osutatud järelevalve teostamisel arvestavad liikmesriigid väga tõsiselt artiklis 10 sätestatud vastastikuse hindamise tulemusi.

4.   Riiklikud akrediteerimisasutused kehtestavad nende akrediteeritud vastavushindamisasutuste vastu esitatud kaebustega tegelemiseks vajalikud menetlused.

Artikkel 10

Vastastikune hindamine

1.   Riiklikud akrediteerimisasutused seostavad oma tegevuse vastastikuse hindamisega, mida korraldab artikli 14 alusel tunnustatud asutus.

2.   Sidusrühmadel on õigus osaleda vastastikuse hindamise järelevalvesüsteemis, kuid mitte konkreetsetes vastastikuse hindamise menetlustes.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud akrediteerimisasutused läbivad vastastikuse hindamise regulaarselt, nagu sätestatud lõikes 1.

4.   Vastastikune hindamine toimub mõistlike ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste alusel, mis puudutavad eelkõige struktuuridele, inimressurssidele ja menetlustele esitatavaid nõudeid, konfidentsiaalsust ja kaebusi. Kõnealuse hindamise tulemusena vastu võetud otsuste vastu kaebuste esitamiseks tuleb kehtestada asjakohased menetlused.

5.   Vastastikune hindamine teeb kindlaks, kas riiklikud akrediteerimisasutused vastavad artikli 8 nõuetele, võttes seejuures arvesse artiklis 11 osutatud asjakohast harmoneeritud standardit.

6.   Artikli 14 alusel tunnustatud asutus avaldab vastastikuse hindamise tulemused ja edastab need kõigile liikmesriikidele ja komisjonile.

7.   Komisjon vaatab koostöös liikmesriikidega üle vastastikuse hindamise eeskirjad ja kontrollib, et kõnealune süsteem toimiks nõuetekohaselt.

Artikkel 11

Riiklike akrediteerimisasutuste vastavuse eeldamine

1.   Eeldatakse, et riiklikud akrediteerimisasutused, mis tõendavad vastavust kriteeriumidele, mis on sätestatud asjakohases harmoneeritud standardis, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad artiklis 8 sätestatud nõuetele, kui nad läbivad edukalt artiklis 10 sätestatud vastastikuse hindamise.

2.   Riiklikud ametiasutused tunnistavad artikli 10 kohaselt vastastikuse hindamise edukalt läbinud akrediteerimisasutuste osutatavate teenuste samaväärsust ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldusest lähtudes aktsepteerivad nende asutuste akrediteerimistunnistusi ning nende poolt akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud tõendeid.

Artikkel 12

Teatamiskohustus

1.   Iga riiklik akrediteerimisasutus teatab teistele riiklikele akrediteerimisasutustele, milliseid vastavushindamisi ta akrediteerib, ja selles küsimuses tehtud muudatustest.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile ja artikli 14 alusel tunnustatud asutusele, milline on tema riiklik akrediteerimisasutus ja milliseid vastavushindamisi see asutus ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel akrediteerib; samuti teatab ta selles küsimuses tehtud muudatustest.

3.   Iga riiklik akrediteerimisasutus teeb korrapäraselt avalikkusele kättesaadavaks teabe selle kohta, millised on tema vastastikuse hindamise läbimise tulemused ja milliseid vastavushindamisi ta akrediteerib; samuti avaldab ta selles osas tehtud muudatused.

Artikkel 13

Taotlused artikli 14 alusel tunnustatud asutusele

1.   Pärast konsulteerimist direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komiteega võib komisjon nõuda artikli 14 alusel tunnustatud asutuselt kaasabi akrediteerimise arendamiseks, haldamiseks ja rakendamiseks ühenduses.

2.   Komisjon võib lõikes 1 sätestatud korra kohaselt ka:

a)

nõuda artikli 14 alusel tunnustatud asutuselt vastastikuse hindamise kriteeriumide ja korra ning valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamist;

b)

tunnustada mõnd olemasolevat süsteemi, millega on juba kehtestatud hindamiskriteeriumid ja vastastikuse hindamise kord.

3.   Komisjon tagab, et valdkondlikes süsteemides määratakse kindlaks ühenduse ühtlustamise õigusaktides nõutava pädevustaseme tagamiseks vajalikud tehnilised kirjeldused valdkondades, kus rakendatakse erinõudeid seoses tehnoloogiaga, tervise ja ohutuse kaitsega, keskkonnakaitse või muude avalike huvide kaitse aspektidega.

Artikkel 14

Euroopa akrediteerimise infrastruktuur

1.   Pärast liikmesriikidega konsulteerimist tunnustab komisjon asutust, mis vastab käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele.

2.   Lõike 1 kohase tunnustuse saamiseks tuleb asutusel sõlmida leping komisjoniga. Lepingus esitatakse muu hulgas asutuse täpsed ülesanded, rahastamist ja tema järelevalvet käsitlevad sätted. Nii komisjon kui ka asutus võivad lõpetada lepingu põhjust nimetamata pärast lepingus määratletava mõistliku etteteatamisaja möödumist.

3.   Komisjon ja asutus avalikustavad lepingu.

4.   Komisjon teatab lõike 1 kohasest tunnustamisest liikmesriikidele ja riiklikele akrediteerimisasutustele.

5.   Komisjon võib korraga tunnustada vaid üht asutust.

6.   Esimeseks käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuseks on Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, eeldusel, et ta on sõlminud lõikes 2 nimetatud lepingu.

III PEATÜKK

ÜHENDUSE TURUJÄRELEVALVE RAAMISTIK JA ÜHENDUSE TURULE SISENEVATE TOODETE KONTROLLIMINE

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 15

Reguleerimisala

1.   Artikleid 16–26 kohaldatakse toodete suhtes, mis on hõlmatud ühenduse ühtlustamise õigusaktidega.

2.   Artiklite 16–26 sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui ühenduse ühtlustamise õigusaktides puuduvad sama eesmärki teenivad erisätted.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine ei takista turujärelevalveasutustel võtta direktiiviga 2001/95/EÜ ette nähtud konkreetsemaid meetmeid.

4.   Artiklites 16–26 tähendab „toode” valmistamisprotsessi teel saadud ainet, valmistist või kaupa, mis ei ole toiduaine, loomasööt, elusloom või -taim ega inimeselt, taimedelt või loomadelt pärit toode, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega.

5.   Artikleid 27, 28 ja 29 kohaldatakse kõigi ühenduse õigusaktidega hõlmatud toodete suhtes ainult juhul, kui muud ühenduse õigusaktid ei sisalda erisätteid piirikontrolli korraldamise kohta.

Artikkel 16

Üldnõuded

1.   Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turujärelevalvet vastavalt käesolevas peatükis sätestatule.

2.   Turujärelevalvega tagatakse, et ühenduse ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud tooted, mis ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt kasutamisel ning õige paigaldamise ja hooldamise korral võivad kahjustada kasutajate tervist või ohutust või mis muul viisil ei vasta ühenduse ühtlustamise õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele, kõrvaldatakse turult või nende üldsusele kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse, ning et üldsust, komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse sellest vastavalt.

3.   Siseriiklike turujärelevalve infrastruktuuri ja programmidega tagatakse, et tulemuslikke meetmeid saab võtta kõigi ühenduse ühtlustamise õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate tooteliikide puhul.

4.   Turujärelevalve hõlmab tootja enda tarbeks monteeritud või toodetud tooteid, kui ühenduse ühtlustamise õigusaktidega on ette nähtud, et nende sätteid kohaldatakse sellistele toodetele.

2. JAGU

Ühenduse turujärelevalve raamistik

Artikkel 17

Teatamiskohustused

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma turujärelevalveasutustest ja nende pädevusvaldkondadest. Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et üldsus teab turujärelevalveasutuste olemasolu, ülesandeid ja nimetusi ning seda, kuidas nimetatud ametiasutustega saab ühendust võtta.

Artikkel 18

Liikmesriikide kohustused seoses organisatsiooniga

1.   Liikmesriigid loovad asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastamismehhanismid kõigi oma turujärelevalveasutuste vahel.

2.   Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused, et:

a)

käsitleda ühenduse ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimustes esitatud kaebusi ja aruandeid;

b)

teostada järelevalvet õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud kõnealuste toodetega seoses;

c)

kontrollida, kas parandusmeede on kasutusele võetud, ning

d)

jälgida ohutusküsimusi käsitlevat teaduslikku ja tehnilist teavet.

3.   Liikmesriigid annavad turujärelevalveasutustele vajalikud volitused, vahendid ja teabe nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

4.   Liikmesriigid tagavad, et turujärelevalveasutused kasutavad oma volitusi kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

5.   Liikmesriigid kehtestavad oma turujärelevalve programmid ning rakendavad ja ajakohastavad neid regulaarselt. Liikmesriigid koostavad kas üldise turujärelevalve programmi või valdkonnapõhised programmid, mis hõlmavad valdkondi, milles nad turujärelevalvet teostavad, edastavad kõnealused programmid teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning teevad need avalikkusele kättesaadavaks elektrooniliselt ja vajaduse korral muude vahendite abil. Esimene teabeedastus toimub 1. jaanuaril 2010. Edasised programmide ajakohastamised tehakse avalikkusele kättesaadavaks samal viisil. Nimetatud eesmärgil võivad liikmesriigid teha koostööd kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega.

6.   Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma järelevalvetoiminguid ja hindavad nende toimimist. Sellised läbivaatamised ja hindamised toimuvad vähemalt igal neljandal aastal ning nende tulemused edastatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks elektrooniliselt ja vajaduse korral muude vahendite abil.

Artikkel 19

Turujärelevalve meetmed

1.   Turujärelevalveasutused korraldavad piisaval määral piisava valimi alusel asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi dokumentide kontrollimise ja vajaduse korral füüsilise või laboratoorse kontrolli vormis. Sealjuures võtavad nad arvesse riskihindamise, kaebuste ja muu teabe osas kehtestatud põhimõtteid.

Turujärelevalveasutused võivad nõuda ettevõtjatelt selliste dokumentide ja sellise teabe kättesaadavaks tegemist, mida nad oma toiminguteks vajalikuks peavad, ja siseneda vajaduse korral ja põhjendatult ettevõtjate äriruumidesse ning võtta vajalikke tootenäidiseid. Nad võivad tõsist ohtu kujutavad tooted hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad seda vajalikuks peavad.

Kui ettevõtjad esitavad akrediteeritud vastavushindamisasutuse poolt väljastatud katseprotokollid või sertifikaadid, võtavad turujärelevalveasutused neid protokolle ja sertifikaate asjakohaselt arvesse.

2.   Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, et hoiatada nende territooriumidel elavaid tarbijaid piisavalt vara mis tahes tootega seonduvate kindlaks tehtud ohtude eest, et vähendada võimalikke vigastusi või muud kahju.

Nad teevad koostööd ettevõtjatega meetmete osas, mis võivad vältida või vähendada kõnealuste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud toodetest tulenevat ohtu.

3.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused otsustavad turult kõrvaldada teises liikmesriigis valmistatud toote, teavitavad nad sellest vastavat ettevõtjat aadressil, mis on kõnealusel tootel või tootega kaasas olevatel dokumentidel.

4.   Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta.

5.   Turujärelevalveasutused järgivad konfidentsiaalsuse nõuet, kui see on vajalik, et kaitsta ärisaladusi või isikuandmeid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, kuid käesolevas määruses sätestatud kohustus teavet avaldada on alati ülimuslik, kui see on vajalik ühenduse tarbijate huvide kaitsmiseks.

Artikkel 20

Tõsist ohtu kujutavad tooted

1.   Liikmesriigid tagavad, et tooted, mis kujutavad endast tõsist ohtu ja nõuavad kiiret sekkumist, kaasa arvatud need, mille mõju ei ole vahetu, võetakse tagasi või kõrvaldatakse või keelatakse nende turul kättesaadavaks tegemine, ja et komisjoni teavitatakse sellest viivitamatult vastavalt artiklile 22.

2.   Otsus, kas toode kujutab endast tõsist ohtu või mitte, tehakse asjakohase riskihindamise alusel, mis võtab arvesse ohu iseloomu ja selle esinemise tõenäosust. Võimalus ohutust suurendada või muude väiksema ohutustasemega toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet tõsise ohu allikaks.

Artikkel 21

Piiravad meetmed

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamise õigusaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on meede proportsionaalne ja on lisatud täpsed põhjused, millele meede tugineb.

2.   Nendest meetmetest teatatakse viivitamatult asjassepuutuvale ettevõtjale, keda samal ajal teavitatakse ka liikmesriigi õigusaktide alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest.

3.   Enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus saada ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme päeva, välja arvatud juhul, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, mis on õigustatud seoses tervise- või ohutusnõuete või muude põhjustega, mis seonduvad asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud avalike huvidega. Kui meetmed on võetud enne ettevõtja ärakuulamist, siis antakse ettevõtjale võimalus saada ära kuulatud nii kiiresti kui võimalik, ning kohe selle järel vaadatakse võetud meetmed läbi.

4.   Lõikes 1 osutatud meede tühistatakse viivitamata või seda muudetakse kohe, kui ettevõtja tõendab, et ta on võtnud tulemuslikke meetmeid.

Artikkel 22

Teabevahetus – ühenduse kiire teabevahetuse süsteem

1.   Kui liikmesriik võtab või kavatseb võtta meetme kooskõlas artikliga 20 ja leiab, et meetme võtmise põhjused või meetme mõju ulatuvad tema territooriumist kaugemale, teavitab ta kõnealusest meetmest käesoleva artikli lõike 4 kohaselt viivitamatult komisjoni. Samuti teatab ta komisjonile viivitamatult kõigist selliste meetmete muutmistest või tühistamistest.

2.   Kui turul on tehtud kättesaadavaks tõsist ohtu põhjustav toode, teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mille ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on teatanud.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teave sisaldab kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige andmeid, mida on vaja toote, selle päritolu ja turustusahela identifitseerimiseks, andmeid sellega seotud ohu, siseriiklikult võetud meetme olemuse ja kestuse ning ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud turujärelevalve ja teabevahetuse süsteemi. Nimetatud direktiivi artikli 12 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 23

Üldine abistav infosüsteem

1.   Komisjon töötab välja turujärelevalvetoimingute ja programmidega seotud küsimuste ning nendega seonduva ühenduse ühtlustamise õigusaktide rikkumist käsitleva teabe üldise arhiveerimis- ja teabevahetussüsteemi ja haldab seda, kasutades elektroonilisi vahendeid. Süsteem kajastab asjakohaselt artikli 22 alusel esitatud märkusi ja teavet.

2.   Lõike 1 kohaldamisel edastavad liikmesriigid komisjonile nende käsutuses oleva ja artikli 22 alusel veel esitamata teabe ohtu kujutavate toodete, eelkõige ohtude tuvastamise, tehtud katsete tulemuste, võetud ajutiste piiravate meetmete ja kontaktide kohta asjaomaste ettevõtjatega ning põhjendused meetmete võtmise või võtmata jätmise kohta.

3.   Tagatakse konfidentsiaalsus teabe sisu osas, ilma et see piiraks artikli 19 lõike 5 kohaldamist või konfidentsiaalsust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Konfidentsiaalsuse kaitse ei takista asjakohase teabe avaldamist turujärelevalveasutustele järelevalvetoimingute tõhususe tagamiseks.

Artikkel 24

Liikmesriikide ja komisjoni koostöö põhimõtted

1.   Liikmesriigid tagavad tõhusa koostöö ja teabevahetuse oma ja teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste ning oma turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste ühenduse agentuuride vahel oma turujärelevalve programmide osas ning kõigis küsimustes, mis on seotud ohtu kujutavate toodetega.

2.   Lõike 1 kohaldamisel abistavad ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused teiste liikmesriikide turujärelevalveasutusi piisaval määral, edastades teavet või dokumente, korraldades asjakohaseid uurimisi või võttes muid asjakohaseid meetmeid ning osaledes teiste liikmesriikide algatatud uurimistes.

3.   Komisjon kogub ja haldab siseriiklike turujärelevalve meetmete kohta sellist teavet, mis võimaldab tal oma kohustusi täita.

4.   Ettevõtja poolt artikli 21 lõike 3 või muul alusel edastatud teave lisatakse teatisesse, milles deklareeriv liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni oma tähelepanekutest ja meetmetest. Mis tahes hilisema teabe puhul märgitakse selgelt, et see on seotud juba edastatud teabega.

Artikkel 25

Ressursside jagamine

1.   Turujärelevalve algatusi, mille eesmärk on jagada liikmesriikide pädevate asutuste ressursse ja asjatundlikkust, võivad luua komisjon või asjaomased liikmesriigid. Selliseid algatusi koordineerib komisjon.

2.   Lõike 1 kohaldamisel komisjon koostöös liikmesriikidega:

a)

töötab välja ja korraldab koolitusprogramme ja riigiametnike vahetusi;

b)

töötab välja, korraldab ja loob asjakohased programmid kogemuste, teabe ja parimate tavade vahetamiseks, programmid ja meetmed ühisprojektide, teabekampaaniate, ühiskülastuste ja ressursside jagamise korraldamiseks.

3.   Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste osalemise lõikes 2 osutatud toimingutes, kui see on asjakohane.

Artikkel 26

Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

1.   Turujärelevalveasutused võivad teha kolmandate riikide pädevate asutustega koostööd, et vahetada teavet ja tehnilist abi, edendada ja lihtsustada juurdepääsu Euroopa süsteemidele, edendada vastavushindamise, turujärelevalve ja akrediteerimisega seotud tegevusi.

Komisjon töötab koostöös liikmesriikidega sel eesmärgil välja asjakohased programmid.

2.   Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega toimub muu hulgas ka artikli 25 lõikes 2 osutatud toimingutena. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuse täieulatusliku osaluse nimetatud toimingutes.

3. JAGU

Ühenduse turule sisenevate toodete kontrollimine

Artikkel 27

Ühenduse turule sisenevate toodete kontrollimine

1.   Liikmesriikide ametiasutustel, kes vastutavad ühenduse turule sisenevate toodete kontrolli eest, on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid. Nad kontrollivad enne toodete vabasse ringlusse lubamist tooteomadusi piisaval määral ja asjakohaselt vastavalt artikli 19 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele.

2.   Kui liikmesriigis vastutab turujärelevalve ja välispiirikontrolli eest rohkem kui üks ametiasutus, teevad need ametiasutused omavahel koostööd, vahetades nende ülesannetega seotud asjaomast teavet ja muul sobival viisil.

3.   Välispiirikontrolli eest vastutavad ametiasutused peatavad toote ühenduse turul vabasse ringlusse lubamise, kui nad lõikes 1 osutatud kontrollimiste käigus tuvastavad ühe järgmistest asjaoludest:

a)

tootel ilmnevad omadused, mis annavad alust arvata, et toote õige paigaldamise, hooldamise ja kasutamise korral kujutab see endast tõsist ohtu inimeste tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile;

b)

tootega ei ole kaasas asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega nõutavaid kirjalikke või elektroonilisi dokumente või toode ei ole selliste õigusaktide kohaselt märgistatud;

c)

tootele on CE-vastavusmärgis kinnitatud valel või eksitaval viisil.

Välispiirikontrolli eest vastutavad ametiasutused teatavad igast sellisest peatamisest viivitamatult turujärelevalveasutustele.

4.   Kergriknevate kaupade korral püüavad välispiirikontrolli eest vastutavad ametiasutused võimaluste piires tagada, et nende poolt kaupade ladustamisele või kaupade veoks kasutatavate sõidukite parkimisele kehtestatavad nõuded ei satuks vastuollu kõnealuste kaupade säilitamistingimustega.

5.   Käesoleva jao kohaldamisel kohaldatakse välispiirikontrolli eest vastutavate ametiasutuste suhtes artiklit 24, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist, millega nähakse ette kõnealuste ametiasutuste vahelise koostöö täpsemad süsteemid.

Artikkel 28

Toodete vabasse ringlusse lubamine

1.   Toode, mille vabasse ringlusse lubamise on välispiirikontrolli eest vastutavad ametiasutused vastavalt artiklile 27 peatanud, lubatakse taas vabasse ringlusse, kui kolme tööpäeva jooksul alates peatamisest ei ole nimetatud ametiasutustele teatatud ühestki turujärelevalveasutuste võetud meetmest, ja tingimusel, et kõik teised vabasse ringlusse lubamise nõuded ja formaalsused on täidetud.

2.   Kui turujärelevalveasutused leiavad, et asjaomane toode ei kujuta tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või et seda ei saa pidada ühenduse ühtlustamise õigusakte rikkuvaks, lubatakse kõnealune toode vabasse ringlusse tingimusel, et kõik teised vabasse ringlusse lubamise nõuded ja formaalsused on täidetud.

Artikkel 29

Siseriiklikud meetmed

1.   Kui turujärelevalveasutused leiavad, et toode kujutab tõsist ohtu, võtavad nad meetmed kõnealuse toote turule laskmise keelamiseks ja nõuavad välispiirikontrolli eest vastutavatelt ametiasutustelt toote faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile või elektroonilise andmetöötluse korral andmetöötlussüsteemi järgmise pealdise lisamist:

„Ohtlik toode – vabasse ringlusse lubamine keelatud – määrus (EÜ) nr 765/2008”.

2.   Kui turujärelevalveasutused leiavad, et toode ei vasta ühenduse ühtlustamise õigusaktidele, võtavad nad asjakohased meetmed, mis võivad vajaduse korral hõlmata toote turule laskmise keelamist.

Kui esimese lõigu kohaselt on turule laskmine keelatud, nõuavad turujärelevalveasutused välispiirikontrolli eest vastutavatelt ametiasutustelt, et toodet ei lubataks vabasse ringlusse ja et toote faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile või elektroonilise andmetöötluse korral andmetöötlussüsteemi järgmise pealdise lisamist:

„Nõuetele mittevastav toode – vabasse ringlusse lubamine keelatud – määrus (EÜ) nr 765/2008”.

3.   Kui asjaomane toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud pealdised samadel tingimustel ka selle protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

4.   Liikmesriikide ametiasutused võivad tõsist ohtu kujutavad tooted hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad seda vajalikuks ja proportsionaalseks peavad.

5.   Turujärelevalveasutused varustavad välispiirikontrolli eest vastutavaid ametiasutusi teabega tootekategooriate kohta, mille puhul on tuvastatud tõsine oht või nõuetele mittevastamine lõigete 1 ja 2 tähenduses.

IV PEATÜKK

CE-VASTAVUSMÄRGIS

Artikkel 30

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

1.   CE-vastavusmärgise kinnitab ainult tootja või tema volitatud esindaja.

2.   CE-vastavusmärgis II lisas esitatud kujul kinnitatakse ainult nendele toodetele, millele märgise kinnitamine on ette nähtud konkreetsete ühenduse ühtlustamise õigusaktidega, ning seda ei kinnitata teistele toodetele.

3.   Kinnitades või olles kinnitanud CE-vastavusmärgise tootele, annab tootja teada, et ta vastutab toote vastavuse eest kõikidele ühenduse ühtlustamise õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise kinnitamist.

4.   CE-vastavusmärgis on ainus märgis, mis tõendab toote vastavust asjaomaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise kinnitamist.

5.   Tootele on keelatud kinnitada selliseid märgiseid, märke või pealiskirju, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada seoses CE-vastavusmärgise tähenduse või vormiga. Tootele võib kinnitada muid märgiseid, kui need ei kahjusta CE-vastavusmärgise nähtavust, loetavust ja mõistmist.

6.   Ilma et see piiraks artiklis 41 sätestatut, tagavad liikmesriigid CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase rakendamise ning võtavad vastavusmärgise ebaõige kasutamise korral sobivaid meetmeid. Liikmesriigid sätestavad ka karistused rikkumiste eest, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Kõnealused karistused vastavad rikkumise astmele ning pakuvad tõhusat kaitset väärkasutuse eest.

V PEATÜKK

ÜHENDUSEPOOLNE RAHASTAMINE

Artikkel 31

Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsev asutus

Artikli 14 alusel tunnustatud asutust käsitletakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutseva asutusena komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 rakendamiseks) (12) artikli 162 tähenduses.

Artikkel 32

Meetmed, mille puhul tohib ühenduse rahalist toetust anda

1.   Ühendus võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

a)

artikli 13 lõikes 3 osutatud valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamine ja läbivaatamine;

b)

artikli 14 alusel tunnustatud asutuse sekretariaadi tegevus, näiteks akrediteerimistegevuse koordineerimine, tehniline töö, mis kaasneb vastastikuse hindamise süsteemi käigushoidmisega, teabe edastamine huvitatud isikutele ja asutuse osalemine akrediteerimise valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide töös;

c)

kaastööde koostamine ja ajakohastamine juhiste jaoks, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu akrediteerimine, komisjoni teavitamine vastavushindamisasutustest, vastavushindamine ja turujärelevalve;

d)

kaitseklauslite toimimisega seotud võrdlustestid;

e)

tehnikavaldkonna ekspertteadmiste kättesaadavaks tegemine komisjonile, et aidata komisjonil rakendada turujärelevalvealast halduskoostööd (sealhulgas rahaline toetus halduskoostöörühmadele), turujärelevalveotsuseid ja kaitseklauslijuhtumeid;

f)

eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega seotud vastavushindamise, metroloogia, akrediteerimise ja turujärelevalve meetmete elluviimisega, nt uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö, samuti Euroopa turujärelevalve kampaaniad ja muu selline tegevus;

g)

tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ja Euroopa vastavushindamis-, turujärelevalve- ja akrediteerimispoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii ühenduses kui rahvusvahelisel tasandil.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud meetmed on ühendusepoolseks rahastamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui käesoleva määruse artikli 14 alusel tunnustatud asutusele esitatavate taotluste osas on eelnevalt konsulteeritud direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 kohaselt loodud komiteega.

Artikkel 33

Asutused, kellele tohib ühenduse rahalist toetust anda

Artikli 14 alusel tunnustatud asutus võib saada ühenduse rahalist toetust artiklis 32 sätestatud meetmete rakendamiseks.

Ühenduse rahalist toetust võidakse siiski anda ka muudele asutustele, kui nad täidavad artiklis 32 loetletud ülesandeid, v.a ülesandeid, mis on sätestatud kõnealuse artikli lõike 1 punktides a ja b.

Artikkel 34

Rahastamine

Käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud määravad kehtiva finantsraamistiku piires igal aastal kindlaks eelarvepädevad institutsioonid.

Artikkel 35

Rahastamiskord

1.   Ühenduse rahastamist võimaldatakse:

a)

artikli 14 alusel tunnustatud asutusele ilma konkursikutseta artikli 32 lõike 1 punktides a–g osutatud meetmeteks, milleks võib vastavalt finantsmäärusele toetust anda;

b)

muudele asutustele konkursikutse korras antavate toetustena või riigihankemenetluste korras artikli 32 lõike 1 punktides c–g osutatud tegevusteks.

2.   Artikli 14 alusel tunnustatud asutuse sekretariaadi artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud tegevusi võidakse rahastada tegevustoetuse vormis. Toetuslepingute pikendamise korral tegevustoetusi automaatselt ei vähendata.

3.   Toetuslepingutega võidakse lubada toetuse saaja üldkulude kindlasummalist katmist kuni 10 % ulatuses tegevuse otsestest abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja kaudsed kulud kaetakse tegevustoetusest, mida rahastatakse ühenduse eelarvest.

4.   Koostöö ühised eesmärgid ja artikli 14 alusel tunnustatud asutusele toetuste eraldamise haldus- ja finantstingimused võidakse kindlaks määrata komisjoni ja nimetatud asutuse vahel vastavalt finantsmäärusele ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sõlmitavas partnerluse raamlepingus. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse mis tahes sellise lepingu sõlmimisest.

Artikkel 36

Haldamine ja järelevalve

1.   Eelarvepädevate institutsioonide poolt vastavushindamis-, akrediteerimis- ja turujärelevalve meetmete rahastamiseks määratud assigneeringud võivad katta ka neid ettevalmistustööde, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamisega kaasnevaid halduskulusid, mis on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkide saavutamisega, täpsemalt uuringuid, koosolekuid, teavitamis- ja kirjastustegevust, teabevahetuseks vajalikke infovõrke, samuti muud haldus- või tehnilist abi, mida komisjon vastavushindamis- ja akrediteerimistegevuste jaoks võib kasutada.

2.   Komisjon hindab ühenduse rahastatavate vastavushindamis-, akrediteerimis- ja turujärelevalvetegevuste vastavust ühenduse poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellise hindamise tulemustest 1. jaanuariks 2013 ning edaspidi iga viie aasta järel.

Artikkel 37

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse raames rahastatavate tegevuste elluviimisel oleksid ühenduse finantshuvid kaitstud rikkumiste, korruptsiooni ja muude ebaseaduslike tegevuste vastaste ennetavate meetmete, tõhusate kontrollimiste ja valesti makstud summade tagasinõudmise teel ning rikkumiste tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramise abil vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (13) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (15).

2.   Käesoleva määruse alusel rahastatava ühenduse tegevuse puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise mõiste ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist või lepingutingimuse eiramist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või selle hallatavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3.   Käesolevast määrusest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette järelevalve ja finantskontrolli tegemine komisjoni või viimase volitatud esindaja poolt ning auditeerimine Euroopa Kontrollikoja poolt, vajaduse korral kohapeal.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Tehnilised suunised

Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon sidusrühmadega konsulteerides mittesiduvad juhised.

Artikkel 39

Üleminekusätted

Enne 1. jaanuari 2010 väljastatud akrediteerimistunnistused võivad kehtida kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2014. Nende kehtivuse pikendamise korral kohaldatakse aga käesolevat määrust.

Artikkel 40

Läbivaatamine ja aruandlus

Komisjon esitab hiljemalt 2. septembril 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse ja direktiivi 2001/95/EÜ ning muude turujärelevalvet käsitlevate asjaomaste ühenduse õigusaktide rakendamise kohta. Selles aruandes analüüsitakse eelkõige ühenduse eeskirjade sidusust turujärelevalve valdkonnas. Vajaduse korral lisatakse sellele ettepanekud asjaomaste õigusaktide muutmiseks ja/või konsolideerimiseks parema seadusloome ja lihtsustamise huvides. Aruanne sisaldab hinnangut käesoleva määruse III peatüki reguleerimisala laiendamise kohta kõigile toodetele.

Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega 1. jaanuariks 2013 ja edaspidi iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 41

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral ettevõtjatele kohaldatavate karistuste, sealhulgas tõsiste rikkumiste korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva määruse sätete samalaadse rikkumise. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest 1. jaanuariks 2010, samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 42

Direktiivi 2001/95/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Tõsist ohtu kujutavate toodete puhul võtavad pädevad asutused kiiresti lõike 1 punktides b–f osutatud asjakohased meetmed. Liikmesriigid teevad kindlaks, kas tegemist on tõsise ohuga, hinnates iga juhtumit eraldi ning võttes arvesse II lisa punktis 8 osutatud suuniseid.”

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 339/93 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  ELT C 120, 16.5.2008, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 82.

(4)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(5)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  EÜT L 40, 17.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(9)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(10)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

(11)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(12)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007 (ELT L 111, 28.4.2007, lk 13).

(13)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(14)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(15)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.


I LISA

Artikli 14 alusel tunnustatud asutusele kohaldatavad nõuded

1.

Määruse artikli 14 alusel tunnustatud asutus (edaspidi „asutus”) asutatakse ühenduses.

2.

Asutuse põhikirja alusel võivad liikmeteks olla ühenduse riiklikud akrediteerimisasutused, kui nad täidavad asutuse eeskirju ja eesmärke ning teisi tingimusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ning komisjoniga raamlepingus kokku lepitud.

3.

Asutus konsulteerib kõigi asjakohaste sidusrühmadega.

4.

Asutus pakub oma liikmetele artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetele vastavaid vastastikuse hindamise teenuseid.

5.

Asutus teeb koostööd komisjoniga vastavalt käesolevale määrusele.


II LISA

CE-vastavusmärgis

1.

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest „CE” järgmisel kujul:

Image

2.

Kui CE-vastavusmärgist suurendatakse või vähendatakse, siis säilitatakse lõikes 1 toodud joonisel kujutatud proportsioonid.

3.

Kui eriõigusaktidega ei kehtestata erimõõtmeid, siis peab CE-vastavusmärgis olema vähemalt 5 mm kõrgune.


13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/48


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 766/2008,

9. juuli 2008,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 135 ja 280,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (3) parandati varem kehtinud õigussüsteemi, eelkõige võimaldades andmete säilitamist ühenduse tolliinfosüsteemi (edaspidi „TIS”) andmebaasis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 515/97 jõustumise järgne kogemus näitab siiski, et TISi kasutamine üksnes vaatluste ja aruandluse ning varjatud järelevalve või erikontrolli tarvis ei võimalda täielikult saavutada süsteemi eesmärki, milleks on aidata kaasa tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse ennetamisele, uurimisele ja selle alusel süüdistuse esitamisele.

(3)

Muutused, mis kaasnesid Euroopa Liidu laienemisega 27 liikmesriigiga liiduks, nõuavad ühenduse tollikoostöö läbivaatamist laienenud ja uuenenud raamistikus.

(4)

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) (4) ning nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (5) kehtestatud infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise konventsioon (6) muutsid üldist raamistikku, milles toimus liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö ühenduse õigusaktide alusel rikkumiste ennetamiseks, uurimiseks ja nende alusel süüdistuse esitamiseks.

(5)

Strateegilise analüüsi tulemused peaksid aitama kõige kõrgema tasandi juhtidel määrata kindlaks pettusevastase võitluse kavad, eesmärgid ja tegevussuunad, kavandada meetmeid ja kasutada püstitatud tegevuseesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse.

(6)

Selliste isikute või ettevõtete, kes eiravad või näivad eiravat tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte, tegevust, vahendeid ja kavatsusi uuriva tegevusanalüüsi tulemused peaks aitama tolliasutustel ja komisjonil võtta igale juhtumile kohandatud meetmeid, et saavutada pettusevastase võitluse eesmärgid.

(7)

Praeguses määrusega (EÜ) nr 515/97 kehtestatud süsteemis võib ühe liikmesriigi poolt TISi sisestatud isikuandmeid teistesse andmetöötlussüsteemidesse kopeerida üksnes andmed TISi sisestanud partneri eelneval nõusolekul ja artikli 30 lõike 1 kohaselt partneri sätestatud tingimustel. Määrust muudetakse eesmärgiga teha eelneva nõusoleku põhimõttest erand üksnes juhul, kui andmeid soovivad töödelda riskijuhtimise eest vastutavad siseriiklikud asutused ja komisjoni talitused kaubakontrolli suunamiseks.

(8)

Praegust süsteemi tuleb täiendada õigusliku raamistikuga, mis loob tolli uurimisjuhtumite andmebaasi, mis hõlmab lõpule viidud või pooleliolevaid tollijuhtumeid. Andmebaasi loomine on jätk valitsustevahelise tollikoostöö raames tehtud algatusele, mille tulemusel võeti vastu nõukogu 8. mai 2003. aasta akt, millega koostatakse protokoll, millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisandmebaasi loomist silmas pidades (7).

(9)

Tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleb tagada, et piiramata määruse (EÜ) nr 515/97 teiste sätete kohaldamist, võib kõnealuse määruse eesmärkide saavutamiseks vahetada teatud andmeid.

(10)

Tuleb tagada valitsustevahelise tollikoostöö ja teiste Euroopa Liidu asutuste ja ametitega ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega tehtava koostöö parem vastastikune täiendavus. Nimetatud meede tuleneb nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta resolutsioonist tollikoostöö strateegia kohta (8) ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusest, millega laiendatakse Europoli volitusi Europoli konventsiooni lisas loetletud raskete rahvusvaheliste kuritegudega tegelemisel (9).

(11)

Komisjoni, teiste Euroopa Liidu asutuste ja ametite ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide tegevuse ühtsuse edendamiseks peaks komisjonil olema volitus pakkuda kolmandate riikide ning Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite kontaktametnikele koolitust ja igasugust abi (v.a finantsabi), sealhulgas vahetada kõnealuste organisatsioonide ja näiteks Europoli ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (Frontex) parimaid tavasid.

(12)

Määruse (EÜ) nr 515/97 raames tuleks luua ühenduse tasandil ühiste tollioperatsioonide läbiviimiseks vajalikud tingimused. Määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 43 ette nähtud komiteel peaks olema õigus anda volitused ühenduse ühiste tollioperatsioonide tegemiseks.

(13)

Komisjoni juurde tuleb luua alaline infrastruktuur, mis võimaldab koordineerida aasta läbi ühiseid tollioperatsioone ning võtta ühe või mitme operatsiooni läbiviimiseks vajaliku aja jooksul vastu liikmesriikide esindajaid ning vajaduse korral kolmandate riikide, Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite, eriti Europoli, Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) ja Interpoli kontaktametnikke.

(14)

Euroopa andmekaitseinspektor peaks TISiga seotud järelevalve küsimustega tegelemiseks kutsuma vähemalt üks kord aastas kokku koosoleku siseriiklike andmekaitseorganitega.

(15)

Liikmesriigid peavad saama seda infrastruktuuri kasutada ka Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 osutatud tollikoostöö valdkonnas korraldatavate ühiste tollioperatsioonide raames, ilma et see piiraks Europoli rolli. Sellisel juhul tuleks ühiseid tollioperatsioone viia läbi Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tollikoostöös pädeva nõukogu töörühma määratud volituste raames.

(16)

Lisaks peavad tolliasutused selleks, et Euroopa majanduse arengut mitte takistada, käima kaasas uute turgude arenguga, üha rahvusvahelisemaks muutuva kaubandusega ning kaubanduse kiire kasvuga, millega kaasneb ka kaubavedude kiirenemine.

(17)

Lõppeesmärgiks on saavutada olukord, kus kõigil kaubatehingute tegijatel on võimalus esitada eelnevalt kõik vajalikud dokumendid ning arvutiseerida täielikult nende suhtlus tolliasutustega. Seni säilib praegune olukord, kus riikide arvutisüsteemide areng pole veel ühtlustunud, samas aga on vaja pettusevastase võitluse mehhanisme parandada, kuna rikkumisi on endiselt võimalik toime panna.

(18)

Pettusevastase võitluse eesmärgil on niisiis vajalik, et lisaks tollisüsteemide reformimisele ja moderniseerimisele oleks võimalik saada teavet nii varajases staadiumis kui võimalik. Lisaks, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tuvastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selleks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, tuleb teha rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate peamiste era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate andmed kättesaadavaks Euroopa keskses andmehoidlas.

(19)

Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (11) mis on infoühiskonna teenuste suhtes tervikuna kohaldatavad. Kuna nimetatud direktiividega on juba loodud isikuandmete valdkonda reguleeriv ühenduse õiguslik raamistik, ei ole kõnealust küsimust siseturu toimimise ja eelkõige liikmesriikide vahel isikuandmete vaba liikumise tagamiseks vaja käesolevas määruses käsitleda. Käesolevat määrust tuleb rakendada ja kohaldada kooskõlas isikuandmete kaitsmist käsitlevate õigusaktidega, eriti seoses andmevahetuse ja andmete säilitamisega, mille eesmärk on toetada pettuse ennetamise ja avastamisega seotud tegevust.

(20)

Kolmandate riikidega isikuandmete vahetuse puhul tuleks eelnevalt kontrollida, kas teavet saava riigi andmekaitse-eeskirjad pakuvad samaväärset kaitset nagu ühenduse õigus.

(21)

Et pärast määruse (EÜ) nr 515/97 vastuvõtmist on liikmesriigid võtnud siseriiklikusse õigusesse üle direktiivi 95/46/EÜ ning et komisjon on asutanud iseseisva asutuse, mille ülesandeks on jälgida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (12) et ühenduse institutsioonid ja asutused ei rikuks isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, tuleks isikuandmete kaitse kontrollimeetmed omavahel vastavusse viia ning viide Euroopa ombudsmanile tuleks asendada viitega Euroopa andmekaitseinspektorile, ilma et see piiraks ombudsmani volitusi.

(22)

Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13).

(23)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus otsustada, millised andmed tuleb sisestada TISi, ning määrata kindlaks need põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingud, mille suhtes tuleb teave sisestada TISi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 515/97 vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(24)

Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamist käsitlev aruanne tuleks lisada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavale aruandele, mis käsitleb asutamislepingu artikli 280 rakendamiseks võetavaid meetmeid.

(25)

Määrust (EÜ) nr 515/97 tuleks vastavalt muuta.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühenduse finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu tegevuse vastu võitlemise koordineerimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (14) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine õigusest isikuandmete kaitsele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8).

(28)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas arvamuse 22. veebruaril 2007 (15),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 515/97 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmised taanded:

„—

„tegevusanalüüs” – tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus olevate või vastuolus näivate tegevuste analüüsimine, mis koosneb järgmistest etappidest:

a)

andmete, sealhulgas isikuandmete kogumine;

b)

andmeallika ja andmete usaldatavuse hindamine;

c)

nimetatud andmete vaheliste või nende andmete ja muu olulise teabe vaheliste seoste uurimine, metoodiline esiletoomine ja tõlgendamine;

d)

tähelepanekute, oletuste või soovituste esitamine, mida pädevad asutused ja komisjon saavad otseselt kasutada riskialase teabena muu tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse ennetamiseks ja tuvastamiseks ja/või nimetatud tegevuses osaleva isiku või ettevõtte tuvastamiseks;

„strateegiline analüüs” - tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus olevate üldiste tendentside uurimine ja esiletoomine nimetatud valdkonna õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse teatavate vormide ohtlikkuse, ulatuse ja mõju hindamise kaudu, mille tulemusel saab määrata prioriteete, mõista nähtust või ohtu paremini, suunata pettuse ennetamist ja tuvastamist ning teha ümberkorraldusi asjaomaste ametkondade töös. Strateegiliseks analüüsiks kasutatakse üksnes anonüümseid andmeid;

„korrapärane automaatne teabevahetus” - eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaks määratud korrapäraste ajavahemike tagant;

„juhuslik automaatne teabevahetus” - eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelneva taotluseta siis, kui teave muutub kättesaadavaks;”.

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

Ilma et see piiraks käesoleva määruse teiste sätete kohaldamist, võivad komisjon või iga liikmesriigi pädevad asutused käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kui tollideklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooni ei ole esitatud, see on puudulik või kui on alust eeldada, et selles sisalduv teave ei ole õige, vahetada mis tahes muu liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoniga järgmist teavet:

a)

ärinimi;

b)

kaubanimi;

c)

ettevõtja aadress;

d)

ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

e)

aktsiisimaksu identifitseerimisnumber (16);

f)

teave selle kohta, kas käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja/või aktsiisimaksu identifitseerimisnumber on kasutusel;

g)

ettevõtte juhtide ja direktorite ning võimaluse korral peamiste osanike nimed;

h)

arve number ja väljaandmise kuupäev ning

i)

arve kogusumma.

Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult artikli 2 lõike 1 esimeses taandes kirjeldatud kaupade liikumistele.

3.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

olemasolev lõik nummerdatakse ümber lõikeks 1;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2.   Ka iga liikmesriigi pädevad asutused võivad kas korrapärase või juhusliku automaatse teabevahetuse teel edastada mis tahes asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele teavet, mida nad on saanud ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise, ladustamise ja lõppkasutuse, sealhulgas postiliikluse, ning ühendusevälise ja lõppkasutusega kauba ühenduse tolliterritooriumil liikumise ja olemasolu kohta, et ennetada või uurida vajaduse korral tegevust, mis on või näib olevat vastuolus tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega.”

4.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

rikkumisel on või võib olla tagajärgi teistes liikmesriikides või kolmandates riikides või”;

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Kuue kuu jooksul pärast komisjonilt teabe saamist edastavad liikmesriikide pädevad asutused komisjonile kokkuvõtte pettusevastastest meetmetest, mis nad komisjonilt saadud teabe alusel võtsid. Komisjon valmistab nimetatud kokkuvõtete alusel korrapäraselt ette ja edastab liikmesriikidele aruanded nende võetud meetmete tulemuste kohta.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„7.   Ilma et see piiraks ühise riskijuhtimise raamistiku loomist käsitlevaid ühenduse tolliseadustiku sätteid, võib andmeid, mida komisjon ja liikmesriigid vahetavad artiklite 17 ja 18 alusel, säilitada ja kasutada strateegilise ja tegevusanalüüsi tarvis.

8.   Liikmesriigid ja komisjon võivad vahetada käesoleva määruse alusel tehtud tegevus- ja strateegilise analüüsi tulemusi.”

5.

III jaotisse lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18a

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, et aidata artikli 1 lõikes 1 osutatud asutustel tuvastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate saadetud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs.

2.   Andmehoidla haldamise raames on komisjonil õigus

a)

saada mis tahes viisil või kujul juurdepääsu andmetele ning andmeid samadel tingimustel kasutada, samuti kasutada andmeid uuesti kooskõlas intellektuaalomandi õigustele kohaldatavate õigusaktidega; komisjon sõlmib ühenduse nimel teenuseosutajaga tehnilise kokkuleppe andmetele juurdepääsu või andmete kasutamise tingimuste ja korra kohta;

b)

andmeid, millele on saadud juurdepääsu- ja kasutamisõigus, omavahel võrrelda ning vastandada, indekseerida, teiste andmeallikate abil täiendada ning analüüsida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (17);

c)

teha nimetatud hoidla andmed elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil artikli 1 lõikes 1 osutatud asutustele kättesaadavaks.

3.   Käesolevas artiklis osutatud andmed kajastavad eelkõige konteinerite ja/või transpordivahendite liikumist ning nende liikumisega seotud kaupu ja isikuid. Kõnealused andmed sisaldavad võimaluse korral järgmist teavet:

a)

konteinerite liikumise kohta:

konteineri number;

konteineris sisalduva veose laadimisstaatus;

liikumise kuupäev;

liikumise tüüp (lastitud, mahalaaditud, ümberlaaditud, sisenemine, väljumine jne);

laeva nimi või transpordivahendi registrinumber;

reisi number;

asukoht;

saatekiri või muu transpordidokument;

b)

transpordivahendite liikumise kohta:

laeva nimi või transpordivahendi registrinumber;

saatekiri või muu transpordidokument;

konteinerite arv;

veose kaal;

kauba kirjeldus ja kood;

broneeringu number;

pitseri number;

esimese lastimise koht;

lõpliku mahalaadimise koht;

ümberlaadimise kohad;

lõpliku mahalaadimise kohta jõudmise eeldatav kuupäev;

c)

punktides a ja b nimetatud liikumistega seotud isikud: perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed, endised perekonnanimed, varjunimed, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus, sugu ja aadress;

d)

punktides a ja b nimetatud liikumistega seotud ettevõtted: rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate kauba omanike, saatjate, saajate, ekspediitorite, transportijate ning muude vahendajate või isikute ärinimi, kaubanimi, ettevõtte aadress, registrinumber, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja aktsiisimaksu identifitseerimisnumber ning aadress.

4.   Komisjonis on üksnes määratud analüütikud volitatud töötlema lõike 2 punktides b ja c osutatud isikuandmeid.

Isikuandmed, mida ei ole eesmärgi saavutamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks. Neid ei või mingil juhul säilitada kauem kui kolm aastat.

Artikkel 18b

1.   Komisjonil on volitus pakkuda koolitust ja osutada igasugust abi (v.a finantsabi) kolmandate riikide ning Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite kontaktametnikele.

2.   Komisjon võib pakkuda liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames.

6.

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Tingimusel et asjaomane kolmas riik on juriidiliselt kohustunud andma abi, mida vajatakse tõendite kogumiseks eeskirju eirava tegevuse kohta, mis ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või abi kõnealuste õigusaktide rikkumisena tuvastatud tegevuse ulatuse kindlaksmääramiseks, võib käesoleva määruse alusel hangitud teabe edastada sellele kolmandale riigile

komisjon või asjaomane liikmesriik, tingimusel et teabe andnud liikmesriigi pädevad asutused on vajaduse korral selleks eelnevalt andnud oma nõusoleku, või

komisjon või asjaomased liikmesriigid kooskõlastatud tegevuse raames, kui teave on saadud rohkem kui ühelt liikmesriigilt, tingimusel et teabe andnud liikmesriikide pädevad asutused on selleks eelnevalt andnud oma nõusoleku.

Liikmesriigid lähtuvad teabe edastamisel isikuandmete kolmandatele riikidele edastamist käsitlevatest siseriiklikest sätetest.

Igal juhul tagatakse, et asjaomase kolmanda riigi õigusaktid pakuvad samaväärset kaitstuse taset, nagu artikli 45 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud.”

7.

Artikli 20 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

8.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Vastavalt käesolevale määrusele on TISi eesmärk anda panus tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ennetamisse, uurimisse ja süüdistuste esitamisse, muutes andmed kiiremini kättesaadavaks ja suurendades seeläbi käesolevas määruses osutatud pädevate asutuste koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust.”;

b)

lõikes 3 asendatakse sõnad „artikli K.1 punktis 8” sõnadega „artiklites 29 ja 30”;

c)

lõikes 4 asendatakse sõnad „artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele” sõnadega „artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele”;

d)

lõige 5 jäetakse välja.

9.

Artiklisse 24 lisatakse järgmised punktid:

„g)

kaupade kinnipidamine, arestimine või konfiskeerimine;

h)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1889/2005 (ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta) (18) artiklis 2 määratletud sularaha kinnipidamine, arestimine või konfiskeerimine.

10.

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

1.   Artikli 24 punktides a kuni h osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavad andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 43 lõikes 2 osutatud menetlusele ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 punktis e osutatud kategooriasse.

2.   Artikli 24 punktides a kuni d osutatud kategooriates sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui järgmised:

a)

nimi, neiupõlvenimi, eesnimed, endised perekonnanimed ja varjunimed;

b)

sünnikuupäev ja -koht;

c)

rahvus;

d)

sugu;

e)

isikut tõendavate dokumentide (pass, ID-kaart, juhiluba) number, väljaandmise koht ja kuupäev;

f)

aadress;

g)

eriomased objektiivsed ja püsivad füüsilised tunnusjooned;

h)

hoiatuskood selle kohta, et isikul on varem tuvastatud relv, ta on vägivallatsenud või seaduse eest kõrvale hoidnud;

i)

andmete sisestamise põhjus;

j)

soovitatavad meetmed;

k)

transpordivahendi registrinumber.

3.   Artikli 24 punktis f osutatud kategoorias sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui eksperdi ees- ja perekonnanimi.

4.   Artikli 24 punktides g ja h osutatud kategooriates sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui järgmised:

a)

nimi, neiupõlvenimi, eesnimed, endised perekonnanimed ja varjunimed;

b)

sünnikuupäev ja -koht;

c)

rahvus;

d)

sugu;

e)

aadress.

5.   Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid, mis viitavad rassilisele või etnilisele päritolule, poliitilistele vaadetele, usulistele või filosoofilistele seisukohtadele, ametiühingusse kuulumisele ning üksikisiku tervislikule seisundile või seksuaalelule.”

11.

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

1.   Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvad isikuandmed sisestatakse TISi ainult järgmise tegevuse tarvis:

a)

vaatlused ja aruanded;

b)

varjatud järelevalve;

c)

erikontroll ja

d)

tegevusanalüüs.

2.   Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid võib TISi sisestada ainult juhul, kui eelkõige varasema ebaseadusliku tegevuse või abistamise raames edastatud teabe põhjal on võimalik tõendada, et asjaomane isik on sooritanud, sooritab või kavatseb sooritada tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaid tegusid, mis on ühenduse tasandil eriti olulised.”

12.

Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Isikuandmete kaitset käsitlevate käesoleva määruse sätete nõuetekohase kohaldamise tagamiseks käsitavad kõik liikmesriigid ja komisjon TISi isikuandmete töötlemise süsteemina, mille suhtes kohaldatakse

direktiivi 95/46/EÜ siseriiklikke rakendussätteid;

määrust (EÜ) nr 45/2001 ja

käesolevas määruses sisalduvaid rangemaid sätteid.”

13.

Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

1.   Kui artikli 30 lõige 1 ei sätesta teisiti, on TISi osapooltel keelatud kasutada TISist pärinevaid isikuandmeid muul kui artikli 23 lõikes 2 sätestatud otstarbel.

2.   Andmeid võib paljundada ainult tehnilisel otstarbel, tingimusel et selline paljundamine on vajalik teabe hankimiseks, millega tegelevad artiklis 29 osutatud asutused.

3.   Liikmesriigi või komisjoni poolt TISi sisestatud isikuandmeid ei või kopeerida liikmesriikide ega komisjoni andmebaasidesse, välja arvatud juhul, kui tegemist on riskijuhtimissüsteemidega, mida kasutatakse tollikontrolli suunamiseks siseriiklikul tasandil, või tegevusanalüüsisüsteemiga, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks ühenduse tasandil.

Sellisel juhul on üksnes iga liikmesriigi siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste määratud analüütikud volitatud TISi isikuandmeid töötlema kas riskijuhtimissüsteemides, mida siseriiklikud asutused kasutavad tollikontrolli suunamiseks, või tegevusanalüüsisüsteemis, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks ühenduse tasandil.

Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste riskijuhtimisasutuste nimekirja, mille juures töötavatel analüütikutel on õigus TISi sisestatud isikuandmeid kopeerida ja töödelda. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Komisjon edastab kõigile liikmesriikidele teabe oma tegevusanalüüsi eest vastutavate talituste kohta.

Komisjon avaldab sellisel viisil nimetatud siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

TISist kopeeritud isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad kopeeriti. Andmed kopeerinud TISi osapool kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt kord aastas. Säilitamise aeg ei ületa kümmet aastat. Isikuandmed, mida pole analüüsi jätkamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks.”

14.

Artikli 36 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Igal juhul võib keelata juurdepääsu isikule, kelle andmeid töödeldakse ajal, mil võetakse meetmeid vaatluste ja aruannete või varjatud järelevalve korraldamiseks, ning ajal, mil toimub tegevusanalüüs või haldus- või eeluurimine.”

15.

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Igaüks võib paluda direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 sätestatud siseriiklikult järelevalveasutuselt või määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 lõikes 2 sätestatud Euroopa andmekaitseinspektorilt juurdepääsu teda käsitlevatele isikuandmetele, et kontrollida nende andmete õigsust ja kuidas neid on kasutatud või kasutatakse. Kõnealust õigust reguleeritakse vastavalt selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus taotlus esitatakse, või määrusega (EÜ) nr 45/2001. Kui andmed on sisestanud teine liikmesriik või komisjon, tehakse kontroll tihedas koostöös kõnealuse liikmesriigi siseriikliku järelevalveasutusega või Euroopa andmekaitseinspektoriga.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet TISi vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa andmekaitseinspektor kutsub vähemalt üks kord aastas kokku koosoleku kõikide siseriiklike andmekaitse järelevalveasutustega, kes on pädevad TISiga seotud järelevalvealastes küsimustes.”

16.

V jaotise 7. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „Andmete turvalisus”.

17.

Artikli 38 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

„c)

komisjon elementide suhtes, mis on ühises teabevõrgus seotud ühendusega.”

18.

Lisatakse järgmine jaotis:

„Va JAOTIS

TOLLI UURIMISJUHTUMITE ANDMEBAAS

1. PEATÜKK

Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi loomine

Artikkel 41a

1.   TISi lisatakse eraldi andmebaas – tolli uurimisjuhtumite andmebaas. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõiki TISiga seotud sätteid ka tolli uurimisjuhtumite andmebaasi suhtes ning kõik viited TISile hõlmavad ka nimetatud andmebaasi.

2.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi eesmärkideks on aidata ennetada tegevust, mis on vastuolus tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile sisenevatele ja sealt väljuvatele kaupadele, ning hõlbustada ja kiirendada sellise tegevuse tuvastamist ja selle alusel süüdistuse esitamist.

3.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaas võimaldab komisjonil, kes avab koordineerimistoimiku artikli 18 tähenduses või valmistab ette kolmandas riigis ellu viidavat programmi artikli 20 tähenduses, ning kooskõlas artikliga 29 nimetatud liikmesriigi pädevatel haldusuurimisasutustel, kes avavad uurimistoimiku või uurivad ühte või mitut isikut või ettevõtet, tuvastada teiste liikmesriikide pädevad asutused või komisjoni ametkonnad, kes toimetavad või on toimetanud uurimist asjaomaste isikute või ettevõtete kohta, et saavutada olemasolevate uurimistoimikutega seotud teabe kaudu lõikes 2 osutatud eesmärke.

4.   Kui tolli uurimisjuhtumite andmebaasist teavet otsival liikmesriigil või komisjonil on vaja põhjalikumat teavet isikute või ettevõtetega seotud registreeritud uurimistoimikute kohta, taotleb ta abi liikmesriigilt, kes andmed edastas.

5.   Liikmesriikide tolliasutused võivad kasutada tolli uurimisjuhtumite andmebaasi Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö raames. Sellisel juhul tagab komisjon andmebaasi tehnilise haldamise.

2. PEATÜKK

Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi funktsioonid ja kasutamine

Artikkel 41b

1.   Pädevad asutused võivad sisestada tolli uurimisjuhtumite andmebaasi uurimistoimikute andmed artikli 41a lõike 3 eesmärkide saavutamiseks seoses juhtumitega, mis on vastuolus tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile sisenevatele või sealt lahkuvatele kaupadele, ning mis on ühenduse tasandil eriti olulised. Sisestatakse üksnes järgmiseid andmeid:

a)

isikud ja ettevõtted, kelle suhtes liikmesriigi pädev asutus viib läbi või on läbi viinud haldus- või eeluurimist ning

keda kahtlustatakse selles, et ta paneb toime või on toime pannud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumise või osaleb või võib olla osalenud selles;

kelle suhtes on täheldatud seost niisuguste rikkumistega või

kelle suhtes on niisuguste rikkumiste eest tehtud haldusotsus või mõistetud haldus- või kriminaalkaristus;

b)

uurimistoimiku valdkond;

c)

liikmesriigis uurimist läbi viiva pädeva asutuse nimi, päritolu ja kontaktandmed ning toimiku number.

Punktides a, b ja c osutatud andmed sisestatakse iga isiku või ettevõtte kohta eraldi. Nimetatud andmete vahel seoste loomine on keelatud.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud isikuandmete puhul piirdutakse järgmisega:

a)

isikud: perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimi, endised perekonnanimed ja varjunimi, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus ja sugu;

b)

ettevõtted: ärinimi, kaubanimi, ettevõtte aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja aktsiisimaksu identifitseerimisnumber.

3.   Andmed sisestatakse piiratud ajaks, vastavalt artiklile 41d.

Artikkel 41c

1.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi võivad andmeid sisestada ja sisestatud andmetega tutvuda üksnes artiklis 41a osutatud asutused.

2.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi kasutamisel tuleb kindlasti märkida järgmised isikuandmed:

a)

isikud: eesnimi ja/või perekonnanimi ja/või neiupõlvenimi ja/või endised perekonnanimed ja/või varjunimi ja/või sünnikuupäev;

b)

ettevõtted: ärinimi ja/või kaubanimi ja/või käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja/või aktsiisimaksu identifitseerimisnumber.

3. PEATÜKK

Andmete säilitamine

Artikkel 41d

1.   Tähtaeg, mille jooksul andmeid võib säilitada, sõltub andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning menetlustest. Allpool esitatud tähtaegu, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast, ei tohi ületada:

a)

käimasoleva uurimisega seotud andmeid ei tohi säilitada kauem kui kolm aastat, kui ei avastata ühtki tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist; andmed tuleb kustutada varem, kui viimasest kasutamisest on möödas rohkem kui üks aasta;

b)

haldus- ja eeluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tuvastatud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumine, kuid mille puhul ei ole tehtud haldusotsust, süüdimõistvat kohtuotsust, määratud kriminaalkorras trahvi ega kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kuus aastat;

c)

haldus- ja eeluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tehtud haldusotsus, süüdimõistev kohtuotsus, määratud kriminaalkorras trahv või kohaldatud halduskaristus, ei tohi säilitada kauem kui kümme aastat.

Nimetatud ajavahemikke ei liideta.

2.   Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kõikide uurimisetappide puhul tuleb niipea, kui isik või ettevõte, kellele kohaldatakse artiklit 41b, on andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste alusel süüdistusest vabanenud, kõik selle isiku või ettevõttega seotud andmed viivitamata kustutada.

3.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi andmed kustutatakse automaatselt niipea, kui on möödunud maksimaalne säilitustähtaeg lõike 1 tähenduses.”

19.

VI jaotis asendatakse järgmisega:

„VI JAOTIS

RAHASTAMINE

Artikkel 42a

1.   Käesolev määrus on põhiline õigusakt, mille alusel rahastatakse ühenduse kogu käesolevas määruses sätestatud tegevust, sealhulgas järgmist:

a)

kõik sellise tehnilise infrastruktuuri loomise ja haldamisega seotud kulud, millega antakse liikmesriikide kasutada logistika-, kontori- ja infotehnoloogiavahendeid, et tagada ühiste tollioperatsioonide, eriti artiklis 7 osutatud erijärelevalve koordineerimine;

b)

transpordi- ja majutuskulude hüvitamine ning päevaraha maksmine liikmesriikide esindajatele, kes osalevad artiklis 20 osutatud ühenduse programmides, komisjoni poolt või koostöös komisjoniga korraldatud ühistes tollioperatsioonides ning koolituskursustel, ad hoc koosolekutel ja liikmesriikide poolt läbi viidavaid haldusuurimisi või operatiivtoiminguid ette valmistavatel koosolekutel, kui neid korraldab komisjon või kui neid korraldatakse koostöös komisjoniga.

Kui punktis a osutatud alalist tehnilist infrastruktuuri kasutatakse Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö raames, katavad transpordi- ja majutuskulud ning maksavad liikmesriikide esindajatele päevaraha liikmesriigid;

c)

arvutiinfrastruktuuri (riistvara), tarkvara ja võrguühenduste ning nendega seotud toodete soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud ning tootmis-, tugi- ja koolitusteenuste osutamisega seotud kulud, mille eesmärk on käesolevas määruses ette nähtud tegevuste rakendamine ning eelkõige pettuse ennetamine ja pettusevastane võitlus;

d)

teabe edastamisega ja muu samalaadse tegevusega seotud kulud, kui see tegevus tagab pääsu teabe, andmete ja andmeallikate juurde käesolevas määruses ette nähtud tegevuse rakendamise ning eelkõige pettuse ennetamise ja pettusevastase võitluse raames;

e)

Euroopa Liidu lepingu artiklite 29 ja 30 alusel vastu võetud õigusaktidega, eriti nõukogu 26. juuli 1995. aasta konventsioonis (infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise kohta), (19) ette nähtud TISi kasutamisega seotud kulud, tingimusel et kõnealustes õigusaktides nähakse ette asjaomaste kulude rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.   Lõike 1 punktis c nimetatud eesmärkidel sidevõrkude ühendusepoolsete elementide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse samuti Euroopa Liidu üldeelarvest. Nimetatud elementide toimimiseks vajalikud lepingud sõlmib ühenduse nimel komisjon.

3.   Ilma et see piiraks TISi tööst tulenevaid kulusid ja artiklis 40 ette nähtud hüvitissummasid, lükkavad liikmesriigid ja komisjon tagasi mis tahes nõuded kulu hüvitamiseks seoses liikmesriigi või komisjoni taotlusel teabe või dokumentide edastamisega või liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesoleva määruse kohase haldusuurimise või mis tahes muu operatiivtoimingu läbi viimisega, välja arvatud juhul, kui tegemist on ekspertidele makstava hüvitisega.

20.

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:

a)

otsused selle kohta, millised andmed tuleb sisestada TISi, nagu sätestatud artiklis 25;

b)

nende põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingute kindlaks määramine, mille suhtes tuleb teave sisestada TISi, nagu sätestatud artikli 23 lõikes 4.”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komitee uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada komitee esimees kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel ja mis on eelkõige seotud

käesoleva määrusega ette nähtud vastastikuse abi kokkulepete üldise toimimisega;

artiklites 15, 16 ja 17 osutatud teabe edastamise praktilise korra vastuvõtmisega;

artiklite 17 ja 18 kohaselt komisjonile edastatava teabega, et veenduda, kas sellest võib midagi järeldada, et otsustada tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaks peetava tegevuse lõpetamiseks vajalike meetmete üle ja, kui see on asjakohane, soovitada muuta ühenduse olemasolevaid sätteid või koostada lisasätteid;

ühiste tollioperatsioonide, eriti artiklis 7 osutatud erijärelevalve operatsioonide korraldamisega;

liikmesriikide poolt korraldatavate ja komisjoni poolt kooskõlastatavate uurimiste ning artiklis 20 sätestatud ühenduse programmide ettevalmistamisega;

käesoleva määruse alusel vahetatava muu kui V jaotises sätestatud teabe, eriti isikuandmete turvalisuse tagamiseks võetud meetmetega;

TISi ja kõigi süsteemi turvalisuse tagamiseks nõutavate tehniliste ja operatiivsete meetmete rakendamise ja nõutava toimimisega;

teabe TISis säilitamise vajalikkusega;

käesoleva määruse kohaselt TISi sisestatud teabe, eriti isikuandmete konfidentsiaalsuse kaitse ja töötluse eest vastutavate osapoolte kohustuste järgimise tagamiseks võetud meetmetega;

artikli 38 lõike 2 alusel võetud meetmetega.”;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komitee uurib kõiki TISi toimimisega seotud probleeme, millega artiklis 37 nimetatud siseriiklikud järelevalveasutused kokku puutuvad. Komitee tuleb ad hoc koosseisus kokku vähemalt üks kord aastas.”

21.

Artiklis 44 ja artikli 45 lõikes 2 asendatakse sõnad „TISi käsitleva V jaotise” sõnadega „V ja Va jaotise”.

22.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 51a

Komisjon esitab koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kohta.”

23.

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 number jäetakse välja;

b)

lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  ELT C 101, 4.5.2007, lk 4.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(3)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(4)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

(5)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34.

(6)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 33.

(7)  ELT C 139, 13.6.2003, lk 1.

(8)  ELT C 247, 15.10.2003, lk 1.

(9)  EÜT C 362, 18.12.2001, lk 1.

(10)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(11)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, lk 54).

(12)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(13)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(14)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(15)  ELT C 94, 28.4.2007, lk 3.

(16)  Nagu on sätestatud nõukogu 16. novembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2004 (halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas) (ELT L 359, 4.12.2004, lk 1) artikli 22 lõike 2 punktis a.”

(17)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”

(18)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 9.”

(19)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 33.”


13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/60


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2008,

9. juuli 2008,

mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti ii ning artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Toetudes nõukogu 20. septembri 2001. aasta järeldustele ning Laekenis 2001. aasta detsembris, Sevillas 2002. aasta juunis, Thessalonikis 2003. aasta juunis ning Brüsselis 2004. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustele, on viisainfosüsteemi (VIS) loomine üks olulisemaid algatusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seotud Euroopa Liidu poliitikavaldkondade hulgas.

(2)

Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (2) loodi VIS, mis on liikmesriikidevahelise viisateabe vahetamise süsteem.

(3)

Nüüd on vaja määratleda VISi eesmärk, funktsioonid ja ülesanded ning kehtestada liikmesriikidevahelise viisateabe vahetamise tingimused ja kord, et hõlbustada viisataotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste vastuvõtmist, võttes arvesse 19. veebruaril 2004. aastal nõukogu poolt vastu võetud VISi arendamise suuniseid, ning anda komisjonile volitused VISi ülesehitamiseks.

(4)

Üleminekuperioodil peaks komisjon vastutama keskse viisainfosüsteemi, riiklike liideste ning keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest.

Pikaajalises perspektiivis ning pärast seda, kui komisjon on läbi viinud finants-, tegevus- ja korralduslike alternatiivide sisulist analüüsi sisaldava mõjuhindamise ning esitanud õigusloomega seotud ettepanekud, tuleks luua nende ülesannete täitmise eest vastutav alaline korraldusasutus. Üleminekuperiood ei tohiks kesta kauem kui viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.

(5)

VISi eesmärk peaks olema parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, hõlbustades viisataotlusi ja nendega seoses vastu võetud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga lihtsustada viisa taotlemise korda ja takistada viisadega äritsemist, hõlbustada pettusevastast võitlust ja kontrolli välispiiril asuvates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumidel. VIS peaks samuti aitama tuvastada kõiki selliseid isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi, aitama kohaldada nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 343/2003 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest) (3) ning aitama hoida ära mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavaid ohte.

(6)

Käesolev määrus põhineb ühist viisapoliitikat käsitleval acquis’l. VISis töödeldavad andmed peaksid olema kindlaks määratud nende andmete põhjal, mis saadakse nõukogu 5. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/354/EÜ (ühiste konsulaarjuhiste III osa kohandamise ja lisa 16 koostamise kohta) (4) kasutusele võetud viisataotluste ühtsest vormist, ning viisakleebisel oleval teabel, mis nähti ette nõukogu 29. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (5).

(7)

VIS tuleks siduda liikmesriikide riiklike süsteemidega, et võimaldada liikmesriikide pädevatel asutustel töödelda viisataotluste ning väljastatud viisade, viisade, mille andmisest on keeldutud, kehtetuks tunnistatud viisade ning tühistatud või pikendatud viisade andmeid.

(8)

Andmete VISi sisestamise, muutmise, kustutamise ja päringute tegemise tingimuste ja korra kehtestamisel tuleb arvestada viisasid käsitlevates ühistes konsulaarjuhistes diplomaatilistele ja konsulaaresindustele (6) („ühised konsulaarjuhised”) sätestatud menetlusega.

(9)

Konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (7) („Schengeni konventsioon”), artikli 17 lõike 2 kohaseks viisasid väljastavate keskasutustega konsulteerimiseks loodud võrgu tehnilised funktsioonid tuleb integreerida VISi.

(10)

Viisataotlejate usaldusväärse kontrolli ja isiku tuvastamise tagamiseks tuleb biomeetrilisi andmeid töödelda VISis.

(11)

On vaja kindlaks määrata liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on konkreetsete ülesannete täitmiseks tagatud kooskõlas käesoleva määrusega vajalikus ulatuses juurdepääs VISile, et sisestada, muuta või kustutada andmeid või teha päringuid.

(12)

Igasugune VISi andmete töötlemine peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja vajalik pädevate asutuste ülesannete täitmiseks. VISi kasutamisel peaksid pädevad asutused tagama nende isikute, kelle kohta andmeid soovitakse, inimväärikuse ja puutumatuse austamise ning ei tohiks diskrimineerida isikuid soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(13)

Käesolevat määrust tuleks täiendada Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastu võetud eraldi õigusaktiga, mis käsitleb sisejulgeoleku eest vastutavate asutuste juurdepääsu VISi andmetele.

(14)

Isikuandmeid ei tohi säilitada VISis kauem, kui see on vajalik VISi eesmärkide seisukohalt. Asjakohane on hoida andmeid maksimaalselt viis aastat, et viisataotluste hindamisel, sealhulgas taotlejate heausksuse hindamisel, ning selliste ebaseaduslike sisserändajate registreerimisel, kes on võinud mingis etapis viisat taotleda, oleks võimalik võtta arvesse eelnevatel taotlustel esitatud andmeid. Lühem tähtaeg ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust varem kustutada.

(15)

Tuleks sätestada täpsed eeskirjad, mis reguleeriksid VISi loomise ja toimimisega seotud kohustusi ning liikmesriikide kohustusi seoses riiklike süsteemide haldamise ning riigiasutuste juurdepääsuga andmetele.

(16)

Käesoleva määruse rikkumisega tekitatud kahju osas tuleks sätestada liikmesriikide vastutust käsitlevad eeskirjad. Komisjoni vastutus tekitatud kahju osas on sätestatud asutamislepingu artikli 288 teises lõigus.

(17)

Käesoleva määruse kohaldamisel rakendavad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8). Siiski tuleks selgitada teatavaid andmete töötlemise, andmesubjektide õiguste kaitsmise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduva vastutuse aspekte.

(18)

Isikuandmete kaitsmisel kohaldatakse ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, mis on seotud VISi operatiivjuhtimise ülesannete täitmisega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9). Siiski tuleks selgitada teatavaid andmete töötlemise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduva vastutuse aspekte.

(19)

Kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 28 loodud riiklikud järelevalveasutused peaksid jälgima, et liikmesriigid töötleksid isikuandmeid õiguspäraselt, ning määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse määratud Euroopa andmekaitseinspektor peaks jälgima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, võttes arvesse ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid andmete valdkonnas.

(20)

Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega aktiivselt koostööd.

(21)

Et järelevalve käesoleva määruse kohaldamise üle oleks tõhus, tuleb seda korrapäraste ajavahemike järel hinnata.

(22)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende rakendamise.

(23)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10).

(24)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühise viisainfosüsteemi kehtestamist ning ühiste kohustuste, tingimuste ja korra loomist liikmesriikidevaheliseks viisaandmete vahetamiseks ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatust ja mõju silmas pidades on need paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete kohaselt Schengeni acquis’l, peaks Taani vastavalt kõnealuse protokolli artiklile 5 otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(27)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete, mis on seotud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (11) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga, edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (12) (mis käsitleb Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi ühinemist nende Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses.

(28)

Tuleks luua kord, mis võimaldab Islandi ja Norra esindajatel ühineda komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede tööga. Sellist korda on kaalutud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppes Euroopa Komisjoni täitevvõimu teostamisel abistavate komisjonide kohta, (13) mis on lisatud põhjenduses 27 osutatud assotsiatsioonilepingule.

(29)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa teatavatest Schengeni acquis’ sätetest), (14) ja nõukogu järgneva 22. detsembri 2004. aasta otsuse 2004/926/EÜ (Schengeni acquis’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis) (15) edasiarendamist. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(30)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (16). Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(31)

Šveitsi osas kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, loetuna koostoimes nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (17) artikli 4 lõikega 1, edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses.

(32)

Tuleks ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud ühenduse ja Šveitsi kirjavahetuses, mis on lisatud põhjenduses 31 osutatud lepingule.

(33)

Käesolev määrus on Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses määratletakse otsuse 2004/512/EÜ artikliga 1 loodud viisainfosüsteemi (VIS) eesmärk, funktsioon ning ülesanded. Määrusega kehtestatakse lühiajaliste viisade taotlusi ja vastu võetud otsuseid, sealhulgas otsuseid viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise kohta, käsitleva teabe liikmesriikide vahel vahetamise kord ja tingimused eesmärgiga hõlbustada nende taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste vastuvõtmist.

Artikkel 2

Eesmärk

VISi eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga

a)

hõlbustada viisa taotlemise korda;

b)

takistada varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumidest möödaminemist;

c)

hõlbustada pettustevastast võitlust;

d)

hõlbustada kontrolli liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil;

e)

abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;

f)

hõlbustada määruse (EÜ) nr 343/2003 kohaldamist;

g)

aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele.

Artikkel 3

Andmete kättesaadavus terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil

1.   Liikmesriikide määratud asutustel on õigus erandjuhtudel ja pärast põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse esitamist tutvuda artiklites 9–14 osutatud VISi teabega, kui on piisavalt alust uskuda, et VISis sisalduvate andmetega tutvumine aitab oluliselt kaasa terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmisele, avastamisele või uurimisele. Europolil on võimalik tutvuda VISiga oma volituste raames ja kui see on vajalik tema kohustuste täitmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud tutvumine toimub keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu, kes vastutab/vastutavad range kooskõla tagamise eest seoses juurdepääsu tingimuste ja korraga, mis on kehtestatud nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusega 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil (18). Liikmesriigid võivad määrata põhiseaduslike või seaduslike nõuete täitmiseks kooskõlas oma korraldusliku ja haldusstruktuuriga vähemalt ühe keskse juurdepääsupunkti. Kiireloomulisel erandjuhul võivad kesksed juurdepääsupunktid vastu võtta kirjalikke, elektroonilisi või suulisi taotlusi ja kontrollida alles tagantjärele, kas kõik juurdepääsutingimused, kaasa arvatud kiireloomulise erandjuhtumi esinemine, on täidetud. Tagantjärele kontrollimine tehakse pärast taotluse töötlemist tarbetu viivituseta.

3.   Lõikes 2 osutatud otsuse kohaselt VISist saadud andmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Kiireloomulisel erandjuhul võib siiski kõnealuseid andmeid edastada või teha kättesaadavaks kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile eranditult terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise ja avastamise eesmärgil ning nimetatud otsuses sätestatud tingimustel. Kooskõlas siseriikliku õigusega tagavad liikmesriigid registri pidamise kõnealuste andmeedastuste kohta ja taotluse alusel sellega tutvumise liikmesriikide andmekaitseasutuste poolt. Andmete edastamisele VISi andmed sisestanud liikmesriigi poolt kohaldatakse selle liikmesriigi õigust.

4.   Käesolev määrus ei piira artiklis 6 osutatud asutuste poolt siseriikliku õiguse kohaselt ametikohustuste täitmisel avastatud mis tahes kriminaalset tegevust käsitleva teabe edastamist vastutavatele asutustele seonduvate kuritegude ärahoidmise, uurimise ja nende eest süüdimõistmise eesmärgil.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„viisa”:

a)

„lühiajaline viisa” – vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud määratlusele;

b)

„transiidiviisa” – vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 11 lõike 1 punktis b sätestatud määratlusele;

c)

„lennujaama transiidiviisa” – vastavalt ühiste konsulaarjuhiste I osa punktis 2.1.1 sätestatud määratlusele;

d)

„piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 11 lõikes 2 ning artiklites 14 ja 16 sätestatud määratlusele;

e)

„riiklik pikaajaline viisa, mis kehtib samal ajal lühiajalise viisana” – vastavalt Schengeni konventsiooni artiklis 18 sätestatud määratlusele;

2.

„viisakleebis” – ühtne viisavorm vastavalt määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud määratlusele;

3.

„viisasid väljastavad asutused” – asutused, mis igas liikmesriigis vastutavad viisataotluste läbivaatamise ning seonduvate otsuste vastuvõtmise eest või viisade kehtetuks tunnistamise, tühistamise või pikendamise kohta tehtavate otsuste vastuvõtmise eest, sealhulgas viisasid väljastavad keskasutused ja asutused, mis vastutavad viisade väljastamise eest piiril vastavalt nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele (19);

4.

„taotluse vorm” – ühiste konsulaarjuhiste 16. lisas toodud ühtne viisataotluse vorm;

5.

„taotleja” – mis tahes isik, kelle suhtes kehtib vastavalt nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (20) viisanõue ning kes on esitanud viisataotluse;

6.

„rühma liikmed” – viisataotlejad, kes on õiguslikel põhjustel kohustatud koos liikmesriigi territooriumile sisenema ja sealt lahkuma;

7.

„reisidokument” – pass või sellega samaväärne dokument, mis lubab selle omanikul ületada välispiiri ning kuhu võib kanda viisa;

8.

„vastutav liikmesriik” – liikmesriik, kes on sisestanud andmed VISi;

9.

„isikusamasuse kontroll” – andmekogumite võrdlusprotsess väidetava isikusamasuse kindlakstegemiseks (üks-ühele kontroll);

10.

„tuvastamine” – isikusamasuse kindlakstegemise protsess andmebaasis tehtava otsingu kaudu, mille käigus võrreldakse andmeid mitmete andmekogumitega (üks-mitmele kontroll);

11.

„tähtnumbrilised andmed” – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute ja kirjavahemärkidena esitatud andmed.

Artikkel 5

Andmete liigid

1.   VISis salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

a)

artikli 9 lõigetes 1–4 ja artiklites 10–14 osutatud tähtnumbrilised andmed taotleja, viisataotluste, välja antud viisade, viisade andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisade kohta;

b)

artikli 9 lõikes 5 osutatud fotod;

c)

artikli 9 lõikes 6 osutatud andmed sõrmejälgede kohta;

d)

artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud lingid teistele taotlustele.

2.   Ilma et see piiraks artikli 34 kohast andmetöötlustegevust, ei salvestata VISis artiklis 16, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud VISi infrastruktuuri kaudu edastatud teateid.

Artikkel 6

Juurdepääs andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ja päringute tegemiseks

1.   Artikli 5 lõikes 1 osutatud juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega antakse eranditult viisasid väljastavate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

2.   Juurdepääs VISile andmete kohta päringute tegemiseks antakse eranditult liikmesriikide nende asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kellel on artiklites 15–22 sätestatud eesmärkide kohane pädevus, piirdudes ulatusega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks kooskõlas nende eesmärkidega ja mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

3.   Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab komisjonile viivitamata oma – sealhulgas artikli 41 lõikes 4 osutatud – asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest. Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse, millisel eesmärgil võib asutus VISis andmeid töödelda.

Komisjon avaldab kolme kuu jooksul pärast VISi töölerakendumist vastavalt artikli 48 lõikele 1 Euroopa Liidu Teatajas koondnimekirja. Nimekirja muutumise korral avaldab komisjon samal aastal ajakohastatud koondnimekirja.

Artikkel 7

Üldpõhimõtted

1.   Kõik pädevad asutused, kellel on kooskõlas käesoleva määrusega VISile juurdepääsuõigus, tagavad, et VISi kasutamine on seoses pädevate asutuste ülesannete täitmisega vajalik, asjakohane ja proportsionaalne.

2.   VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et selle käigus ei diskrimineerita taotlejaid ja viisa omanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austatakse täiel määral taotleja või viisa omaniku inimväärikust ja puutumatust.

II PEATÜKK

ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE VIISASID VÄLJASTAVATE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 8

Andmete sisestamise kord viisa taotlemisel

1.   Taotluse vastuvõtmisel loob viisasid väljastav asutus viivitamata taotlustoimiku, sisestades VISi artiklis 9 osutatud andmed, kui nimetatud andmed peab esitama taotleja.

2.   Taotlustoimiku loomisel kontrollib viisasid väljastav asutus VISist kooskõlas artikliga 15, kas mõni teine liikmesriik on VISis registreerinud konkreetse taotleja mõne varasema taotluse.

3.   Kui mõni varasem taotlus on juba registreeritud, loob viisasid väljastav asutus iga uue taotlustoimiku juurde lingi sama taotleja varem esitatud taotluse kohta loodud toimikule.

4.   Kui taotleja reisib rühmas või koos oma abikaasa ja/või lastega, loob viisasid väljastav asutus iga taotleja kohta taotlustoimiku ning lingid koos reisivate isikute taotluste juurde.

5.   Kui õiguslikel põhjustel ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „mittevajalik”. Sõrmejälgede puhul võimaldab süsteem artiklis 17 sätestatud eesmärkidel teha vahet juhtudel, mil sõrmejälgede andmist ei nõuta õiguslikel põhjustel, ja juhtudel, mil neid ei ole võimalik faktiliselt anda. Nelja aasta möödumisel kõnealune funktsionaalsus lõpeb, välja arvatud juhul, kui selle jätkamine kinnitatakse komisjoni otsusega artikli 50 lõikes 4 osutatud hindamise alusel.

Artikkel 9

Taotluse esitamisel sisestatavad andmed

Viisasid väljastav asutus sisestab taotlustoimikusse järgmised andmed:

1.

taotluse number;

2.

olekuteave, mis näitab, et viisat taotletakse;

3.

asutus, kellele taotlus esitati, sealhulgas tema asukoht, ning kas see asutus esindab teist liikmesriiki;

4.

taotluse vormilt võetakse järgmised andmed:

a)

perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, varasem(ad) perekonnanimi (-nimed); eesnimi (-nimed); sugu, sünniaeg, -koht ja -riik;

b)

praegune kodakondsus ja sünnijärgne kodakondsus;

c)

reisidokumendi liik ja number, väljastanud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõpp;

d)

taotluse esitamise koht ja kuupäev;

e)

taotletava viisa liik;

f)

üksikasjad isiku kohta, kes esitas kutse ja/või kes kohustub tasuma kutsutava elamiskulud viibimise ajal:

i)

füüsilise isiku puhul isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress;

ii)

ettevõtte või muu organisatsiooni puhul ettevõtte/organisatsiooni nimi ja aadress ning kõnealuse ettevõtte/organisatsiooni kontaktisiku perekonnanimi ja eesnimi;

g)

peamine sihtkoht ja kavatsetava külastuse kestus;

h)

reisi eesmärk;

i)

kavandatav saabumis- ja lahkumiskuupäev;

j)

kavandatavalt esimesena ületatav piir või kavandatav transiidi marsruut;

k)

elukoht;

l)

praegune töökoht ja tööandja; üliõpilaste puhul õppeasutuse nimi;

m)

alaealiste puhul taotleja isa ja/või ema perekonnanimi ja eesnimi(nimed);

5.

taotleja foto vastavalt määrusele (EÜ) nr 1683/95;

6.

taotleja sõrmejäljed vastavalt ühiste konsulaarjuhiste asjakohastele sätetele.

Artikkel 10

Viisa väljastamisel lisatavad andmed

1.   Kui viisa väljastamise otsus on tehtud, lisab pädev viisasid väljastav asutus taotlustoimikusse järgmised andmed:

a)

olekuteave viisa väljastamise kohta;

b)

viisa väljastanud asutus, sealhulgas tema asukoht, ning kas kõnealune asutus andis viisa välja teise liikmesriigi nimel;

c)

viisa väljastamise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

d)

viisa liik;

e)

viisakleebise number;

f)

territoorium, kus viisa omanikul on lubatud reisida kooskõlas ühiste konsulaarjuhiste vastavate sätetega;

g)

viisa kehtivusaja algus- ja lõpukuupäev;

h)

viisaga lubatud sisenemiste arv territooriumile, mille suhtes viisa kehtib;

i)

viisaga lubatud viibimise aeg;

j)

vajaduse korral teave selle kohta, et viisa on väljastatud eraldi lehel kooskõlas nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (21).

2.   Kui taotlus võetakse tagasi või kui taotleja lõpetab viisa taotlemise enne, kui otsus viisa andmise kohta on vastu võetud, märgib viisasid väljastav asutus, kellele taotlus esitati, et taotlustoimik on nimetatud põhjustel suletud, näidates ära toimiku sulgemise kuupäeva.

Artikkel 11

Taotluse läbivaatamise katkestamise korral lisatavad andmed

Juhtudel, mil teist liikmesriiki esindav viisasid väljastav asutus on sunnitud taotluse läbivaatamise katkestama, lisab ta taotlustoimikusse järgmised andmed:

1.

olekuteave, mis näitab, et taotluse läbivaatamine on katkestatud;

2.

taotluse läbivaatamise katkestanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

3.

taotluse läbivaatamise katkestamise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

4.

taotluse läbivaatamiseks pädev liikmesriik.

Artikkel 12

Viisa andmisest keeldumise korral lisatavad andmed

1.   Kui võetakse vastu otsus viisa andmisest keeldumise kohta, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisa andmisest keeldus, taotlustoimikusse järgmised andmed:

a)

olekuteave viisa andmisest keeldumise kohta;

b)

viisa andmisest keeldunud asutus, sealhulgas tema asukoht;

c)

viisa andmisest keeldumise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.

2.   Taotlustoimikust peab (peavad) selguma ka viisa andmisest keeldumise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:

a)

taotlejal ei ole kehtivat (kehtivaid) reisidokumenti (reisidokumente);

b)

taotleja reisidokument on vale/järeletehtud/võltsitud;

c)

taotleja ei suuda tõendada kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi; peetakse konkreetseks ohuks ebaseadusliku sisserände seisukohast ühiste konsulaarjuhiste V osa kohaselt;

d)

taotleja on kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriigi territooriumil kolm kuud;

e)

taotlejal puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;

f)

asjaomase isiku suhtes on sisestatud riiki sisenemise keelamiseks hoiatusteade Schengeni infosüsteemis (SIS) ja/või riiklikus registris;

g)

leitakse, et taotleja kujutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (22) artikli 2 lõike 19 tähenduses ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule või mis tahes liikmesriigi rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele.

Artikkel 13

Viisa kehtetuks tunnistamise või tühistamise või selle kehtivusaja lühendamise korral lisatavad andmed

1.   Kui on tehtud otsus viisa kehtetuks tunnistada või tühistada või selle kehtivusaega lühendada, lisab viisasid väljastav asutus, kes asjaomase otsuse langetas, taotlustoimikusse järgmised andmed:

a)

olekuteave, mis näitab, et viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud või selle kehtivusaega on lühendatud;

b)

viisa kehtetuks tunnistanud või tühistanud või selle kehtivusaega lühendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

c)

otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

d)

uus viisa kehtivusaja lõppemise kuupäev, kui see on asjakohane;

e)

viisakleebise number, kui viisa kehtivusaega lühendatakse uue viisakleebise väljastamisega.

2.   Taotlustoimikust peab (peavad) selguma ka viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või selle kehtivusaja lühendamise põhjus(ed), milleks on

a)

kehtetuks tunnistamise või tühistamise puhul üks või mitu artikli 12 lõikes 2 loetletud põhjustest;

b)

otsuse korral lühendada viisa kehtivusaega üks või mitu järgmistest põhjustest:

i)

viisa omaniku väljasaatmine;

ii)

piisavate elatusvahendite puudumine esialgu kavandatud viibimise ajaks.

Artikkel 14

Viisa pikendamise korral lisatavad andmed

1.   Kui võetakse vastu otsus viisa pikendamise kohta, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisat pikendas, taotlustoimikusse järgmised andmed:

a)

olekuteave viisa pikendamise kohta;

b)

viisat pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

c)

otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

d)

viisakleebise number, kui viisat pikendatakse uue viisa väljastamisega;

e)

pikendatud kehtivusaja algus- ja lõpukuupäev;

f)

lubatud viibimise pikendatud kestus;

g)

territoorium, kus viisa omanikul on lubatud reisida kooskõlas ühiste konsulaarjuhiste vastavate sätetega;

h)

pikendatud viisa liik.

2.   Taotlustoimikust peab (peavad) selguma ka viisa pikendamise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:

a)

vääramatu jõud;

b)

humanistlikud kaalutlused;

c)

mõjuvad ametialased põhjused;

d)

mõjuvad isiklikud põhjused.

Artikkel 15

VISi kasutamine taotluste läbivaatamiseks

1.   Pädev viisasid väljastav asutus tutvub taotluste läbivaatamiseks ja taotluste kohta otsuste vastuvõtmiseks, sealhulgas viisade kehtetuks tunnistamise, tühistamise, nende kehtivusaja pikendamise või lühendamise kohta tehtavate otsuste vastuvõtmiseks, VISi andmetega kooskõlas vastavate sätetega.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil võimaldatakse pädevale viisasid väljastavale asutusele juurdepääs VISile päringute tegemiseks järgmistest andmetest ühe või mitme kohta:

a)

taotluse number;

b)

artikli 9 lõike 4 punktis a osutatud andmed;

c)

artikli 9 lõike 4 punktis c osutatud reisidokumendil olevad andmed;

d)

artikli 9 lõike 4 punktis f osutatud füüsilise isiku puhul perekonnanimi, eesnimi ja aadress või ettevõtte/organisatsiooni puhul nimi ja aadress;

e)

sõrmejäljed;

f)

viisakleebise number ja mis tahes varasema viisa väljastamiskuupäev.

3.   Kui lõikes 2 loetletud andmetest ühe või mitme alusel tehtud otsingust selgub, et taotlejat käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale viisasid väljastavale asutusele juurdepääs artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohas(t)ele taotlustoimiku(te)le ja lingitud taotlustoimiku(te)le üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil.

Artikkel 16

VISi kasutamine päringute tegemiseks ja dokumentide taotlemiseks

1.   Taotlusi käsitlevate päringute teostamiseks viisasid väljastavate keskasutuste vahel vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõikele 2 edastatakse päringutaotlused ja vastused neile kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

2.   Taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik edastab VISile päringutaotluse koos taotluse numbriga, märkides ära liikmesriigi või liikmesriigid, kellelt päringut taotletakse.

VIS edastab taotluse osutatud liikmesriigile või liikmesriikidele.

Liikmesriik või liikmesriigid, kellelt päringut taotletakse, edastavad vastuse VISile ning see edastab vastuse taotluse esitanud liikmesriigile.

3.   Lõikes 2 sätestatud menetlust võib rakendada ka teabevahetuseks piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljaandmise korral ja konsulaarkoostööga seotud muude teadete edastamiseks ning taotluste edastamiseks, kus pädevatel viisasid väljastavatel asutustel palutakse saata reisidokumentide või muude taotlusele lisatud dokumentide koopiaid, ning nimetatud dokumentide elektrooniliste versioonide edastamiseks. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad taotlusele viivitamata.

4.   Käesoleva artikliga kooskõlas edastatud isikuandmeid kasutatakse eranditult viisasid väljastavate keskasutuste vaheliste päringute tegemiseks ning konsulaarkoostööks.

Artikkel 17

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

Järgmiste andmete kohta võivad pädevad viisasid väljastavad asutused päringuid esitada üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma et neil oleks võimalus teha kindlaks üksiktaotleja isik:

1.

olekuteave;

2.

pädev viisasid väljastav asutus, sealhulgas selle asukoht;

3.

taotleja praegune kodakondsus;

4.

esimesena ületatud piir;

5.

taotluse esitamise või viisat puudutava otsuse vastuvõtmise kuupäev ja koht;

6.

taotletud või välja antud viisa liik;

7.

reisidokumendi liik;

8.

viisa või viisataotluse kohta vastu võetud otsuste põhjendused;

9.

viisa andmisest keeldunud pädev viisasid väljastav asutus, sealhulgas selle asukoht, ning keeldumise kuupäev;

10.

juhtumid, mil sama taotleja esitas viisataotluse rohkem kui ühele asutusele, näidates ära asjaomased viisasid väljastavad asutused, sealhulgas nende asukoha, ning keeldumiste kuupäevad;

11.

reisi eesmärk;

12.

juhtumid, mille puhul artikli 9 lõikes 6 osutatud andmeid ei olnud faktiliselt võimalik kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega esitada;

13.

juhtumid, mille puhul artikli 9 lõikes 6 osutatud andmeid ei olnud võimalik õiguslikel põhjustel kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega esitada;

14.

juhtumid, mille puhul viisat keelduti väljastamast isikule, kellel ei olnud võimalik faktiliselt esitada artikli 9 lõikes 6 osutatud andmeid kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega.

III PEATÜKK

TEISTE ASUTUSTE JUURDEPÄÄS ANDMETELE

Artikkel 18

Juurdepääs andmetele isikusamasuse kontrollimiseks välispiiridel asuvates piiripunktides

1.   Liikmesriikide välispiiridel asuvates piiripunktides kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega kontrolle tegevatele pädevatele asutustele võimaldatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 3 juurdepääs otsingute tegemiseks viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga üksnes viisaomaniku isikusamasuse ja/või viisa autentsuse kontrollimiseks ja/või kontrollimaks, kas on täidetud Schengeni piirieeskirjade artikli 5 kohased liikmesriigi territooriumile sisenemise tingimused.

2.   Kõige kauem kolm aastat pärast VISi tegevuse algust võib otsingut teha ainult viisakleebise numbri alusel. Üks aasta pärast tegevuse algust võib kolmeaastast ajavahemikku kooskõlas artikli 49 lõikega 3 vähendada, kui on tegemist õhupiiridega.

3.   Viisaomanike puhul, kelle sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse otsing ainult viisakleebise numbri alusel.

4.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et viisaomanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale piirikontrolliasutusele juurdepääs VISile artikli 8 lõike 4 kohasest taotlustoimikust ning sellega lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate järgmiste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

artikli 9 lõigetes 2 ja 4 osutatud olekuteave ning taotluse vormilt võetud andmed;

b)

fotod;

c)

välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud viisa(de) või pikendatud või lühendatud kehtivusajaga viisa(de) kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14.

5.   Juhtudel, mil viisaomaniku isikusamasuse või viisa kontrollimine ei õnnestu või kui viisaomaniku isikusamasuse, viisa ja/või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, on nimetatud pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel juurdepääs andmetele kooskõlas artikli 20 lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 19

Juurdepääs andmetele viisade kontrollimiseks liikmesriikide territooriumil

1.   Asutustele, kes on liikmesriikide territooriumil pädevad kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, võimaldatakse juurdepääs päringute tegemiseks viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga või viisakleebise numbri alusel üksnes viisaomaniku isikusamasuse ja/või viisa autentsuse kontrollimiseks ja/või selleks, et kontrollida, kas on täidetud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused.

Viisaomanike puhul, kelle sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse otsing ainult viisakleebise numbri alusel.

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et viisaomanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale asutusele juurdepääs VISile artikli 8 lõike 4 kohasest taotlustoimikust ning sellega lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate järgmiste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

artikli 9 lõigetes 2 ja 4 osutatud olekuteave ning taotluse vormilt võetud andmed;

b)

fotod;

c)

välja antud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud viisa(de) või pikendatud või lühendatud kehtivusajaga viisa(de) kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14.

3.   Juhtudel, mil viisaomaniku isikusamasuse või viisa kontrollimine ei õnnestu või kui viisaomaniku isikusamasuse, viisa ja/või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, on nimetatud pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel juurdepääs andmetele kooskõlas artikli 20 lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 20

Juurdepääs andmetele isiku tuvastamiseks

1.   Asutustele, kes on kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega pädevad välispiiridel asuvates piiripunktides või liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, võimaldatakse juurdepääs päringute tegemiseks isiku sõrmejälgede alusel üksnes iga sellise isiku tuvastamiseks, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi.

Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis b osutatud andmetega.

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et taotlejat käsitlevad andmed on VISis registreeritud, võimaldatakse pädevale asutusele juurdepääs VISile artikli 8 lõike 4 kohasest taotlustoimikust ning sellega lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate järgmiste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

taotluse number, olekuteave ja asutus, kellele taotlus esitati;

b)

artikli 9 lõikes 4 osutatud taotluse vormilt võetud andmed;

c)

fotod;

d)

artiklites 10 ja 14 osutatud andmed, mis on sisestatud mis tahes välja antud, tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud või lühendatud kehtivusajaga viisa või viisataotluste kohta, mille läbivaatamine on katkestatud.

3.   Juhul kui isikul on viisa, on pädevatel asutustel juurdepääs VISile esmalt kooskõlas artikliga 18 või 19.

Artikkel 21

Juurdepääs andmetele varjupaigataotluste eest vastutajate kindlakstegemiseks

1.   Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemise eesmärgil vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklitele 9 ja 21.

Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis b osutatud andmetega.

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et VISis on registreeritud välja antud viisa, mille kehtivusaeg lõppes kuni kuus kuud enne varjupaigataotluse esitamist, ja/või pikendatud viisa, mille kehtivusaeg lõppes kuni kuus kuud enne varjupaigataotluse esitamist, võimaldatakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs VISile järgmiste taotlustoimikust pärinevate andmetega ning punktis g osutatud artikli 8 lõike 4 kohaste abikaasa ja laste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

taotluse number ja viisa väljastanud või pikendanud asutus ning kas kõnealune asutus andis viisa välja teise liikmesriigi nimel;

b)

taotluse vormilt pärinevad andmed, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a ja b;

c)

viisa liik;

d)

viisa kehtivusaeg;

e)

plaanitud viibimise kestus;

f)

fotod;

g)

artikli 9 lõike 4 punktides a ja b osutatud andmed ning lingitud taotlustoimiku(te)s sisalduvad abikaasat ja lapsi käsitlevad andmed.

3.   VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 21 lõikes 6 osutatud määratud riiklikud asutused.

Artikkel 22

Juurdepääs andmetele varjupaigataotluse läbivaatamises

1.   Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklile 21 varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil.

Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis b osutatud andmetega.

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et VISis on registreeritud välja antud viisa, võimaldatakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs VISile järgmiste artikli 8 lõike 3 kohaselt taotleja kohta loodud taotlustoimikust ja lingitud taotlustoimiku(te)st pärinevate andmetega ning punktis e osutatud artikli 8 lõike 4 kohaste abikaasa ja laste andmetega tutvumiseks üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

taotluse number;

b)

artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c osutatud taotluse vormilt võetud andmed;

c)

fotod;

d)

välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud või lühendatud kehtivusajaga viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14;

e)

artikli 9 lõike 4 punktides a ja b osutatud andmed abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) kohta.

3.   VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 21 lõikes 6 osutatud määratud riiklikud asutused.

IV PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 23

Andmete säilitamise aeg

1.   Taotlustoimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 sätestatud kirjendamist.

Säilitamisaeg algab

a)

viisa väljaandmise korral viisa kehtivusaja lõppemisel;

b)

viisa pikendamise korral viisa uue kehtivusaja lõppemisel;

c)

viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral taotlustoimiku VISis loomise kuupäeval;

d)

viisa väljastamisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise, lühendamise või tühistamise korral kuupäeval, mil viisasid väljastav asutus tegi vastava otsuse.

2.   Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule.

Artikkel 24

Andmete muutmine

1.   Üksnes vastutaval liikmesriigil on õigus enda poolt VISi sisestatud andmeid muuta selliste andmete parandamise või kustutamise teel.

2.   Kui mõnel liikmesriigil on tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi VISis vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest viivitamata vastutavale liikmesriigile. Selline teade võidakse edastada VISi infrastruktuuri kaudu.

3.   Vastutav liikmesriik kontrollib asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.

Artikkel 25

Andmete ennetähtaegne kustutamine

1.   Artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud taotlustoimikud ja lingid, mis on seotud taotlejaga, kes on saanud enne artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitusaja lõppu mis tahes liikmesriigi kodakondsuse, kustutab VISist viivitamata vastava(d) taotlustoimiku(d) ja lingid loonud liikmesriik.

2.   Iga liikmesriik teatab vastutavale liikmesriigile / vastutavatele liikmesriikidele viivitamata, kui taotlejale on antud vastava liikmesriigi kodakondsus. Selline teade võidakse edastada VISi infrastruktuuri kaudu.

3.   Kui kohus või apellatsiooninõukogu on viisa andmisest keeldumise tühistanud, peab viisa andmisest keeldunud liikmesriik artiklis 12 osutatud andmed viivitamata kustutama, niipea kui viisa andmisest keeldumise tühistamise otsus on lõplik.

V PEATÜKK

TOIMIMINE JA VASTUTUS

Artikkel 26

Operatiivjuhtimine

1.   Korraldusasutus, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, vastutab keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste operatiivjuhtimise eest pärast üleminekuperioodi. Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.

2.   Korraldusasutus vastutab samuti keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuriga seonduvate järgmiste ülesannete eest:

a)

järelevalve;

b)

turvalisus;

c)

liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

3.   Komisjon vastutab kõikide muude keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuriga seonduvate ja eelkõige järgmiste ülesannete eest:

a)

eelarve täitmise ülesanded;

b)

soetamine ja uuendamine;

c)

lepinguküsimused.

4.   Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon VISi operatiivjuhtimise eest. Komisjon võib nimetatud juhtimise ja eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (23) usaldada kahe erineva liikmesriikgi avalik-õiguslikele asutustele.

5.   Iga lõikes 4 osutatud avalik-õiguslik asutus peab vastama eelkõige järgmistele valikukriteeriumidele:

a)

ta peab tõendama, et tal on pikaajaline kogemus suuremahulise infosüsteemi käitamisel;

b)

tal peab olema pikaajaline kogemus suuremahulise infosüsteemi hooldamise ja turvanõuete alal;

c)

tal peab olema piisaval hulgal kogenud töötajaid, kellel on rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajalikud erialased teadmised ja keeleoskus nii, nagu seda eeldab VIS;

d)

tal peab olema turvaline ja tema vajadustest lähtuvalt ehitatud infrastruktuurirajatis, mis on eelkõige võimeline dubleerima suuremahulisi infosüsteeme ja tagama nende pideva toimimise, ning

e)

ta peab töötama halduskeskkonnas, mis võimaldab ülesandeid nõuetekohaselt täita ja mis tahes huvide konflikti vältida.

6.   Komisjon teavitab enne mis tahes sellist delegeerimist – nagu on osutatud lõikes 4 – ning hiljem korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeerimise tingimustest, delegeerimise täpsest ulatusest ning asutustest, kellele ülesanded on delegeeritud.

7.   Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodi vältel oma vastutuse vastavalt lõikele 4, tagab ta, et seejuures austataks täielikult asutamislepingus sätestatud institutsioonilise süsteemiga kehtestatud piiranguid. Komisjon tagab eelkõige, et kõnealune delegeerimine ei avaldaks ebasoovitavat mõju ühelegi ühenduse õiguse alusel loodud tõhusale kontrollimehhanismile, olgu selleks siis Euroopa Kohus, kontrollikoda või Euroopa andmekaitseinspektor.

8.   VISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud VISi pidevaks toimimiseks (seitse päeva nädalas ööpäev läbi) kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd, tagamaks, et süsteem töötab operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses konsulaarjuhiste kohaselt keskandmebaasist päringu tegemiseks kuluva ajaga, mis peaks olema nii lühike kui võimalik.

9.   Ilma et see piiraks määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (24) kehtestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad VISi andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või nende sellekohane tegevus on lõpetatud.

Artikkel 27

Keskse viisainfosüsteemi asukoht

Keskse VISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsiooni, asub Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem, mis suudab tagada keskse VISi põhisüsteemi kõik funktsioonid viimase rikke korral, asub Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Artikkel 28

Seos riiklike süsteemidega

1.   VIS ühendatakse liikmesriigi riikliku süsteemiga asjaomase liikmesriigi riikliku liidese kaudu.

2.   Iga liikmesriik määrab riikliku asutuse, mis võimaldab artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate asutuste juurdepääsu VISile, ning ühendab kõnealuse riikliku asutuse riikliku liidesega.

3.   Liikmesriigid järgivad andmete töötlemise automatiseeritud korda.

4.   Iga liikmesriik vastutab

a)

riikliku süsteemi edasiarendamise eest ja/või selle VISile kohandamise eest vastavalt otsuse 2004/512/EÜ artikli 2 lõikele 2;

b)

oma riikliku süsteemi korraldamise, haldamise, toimimise ja hoolduse eest;

c)

pädevate riiklike asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajate käesoleva määruse kohase VISile juurdepääsu kontrollimise ja korraldamise eest ning töötajate ja nende profiilide loetelu loomise ja korrapärase ajakohastamise eest;

d)

riiklike süsteemide kulude katmise eest, samuti nende kulude katmise eest, mis on seotud kõnealuste süsteemide ühendamisega riiklike liidestega, sealhulgas riikliku liidese ja riikliku süsteemi vahelise sideinfrastruktuuriga seotud investeerimis- ja tegevuskulud.

5.   Enne loa saamist VISis säilitatavate andmete töötlemiseks peavad VISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigi asjakohaste kuritegude ja karistuste kohta.

Artikkel 29

Kohustused andmete kasutamisel

1.   Iga liikmesriik tagab andmete seadusliku töötlemise ning eelkõige, et VISis töödeldavatele andmetele on oma ülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel kooskõlas käesoleva määrusega. Vastutav liikmesriik tagab eelkõige

a)

andmete seadusliku kogumise;

b)

andmete seadusliku edastamise VISi;

c)

andmete täpsuse ja ajakohasuse VISi edastamise hetkel.

2.   Korraldusasutus tagab, et VISi käitatakse kooskõlas käesoleva määruse ja selle artikli 45 lõikes 2 nimetatud rakenduseeskirjadega. Korraldusasutus teeb eelkõige järgmist:

a)

võtab vajalikud meetmed tagamaks keskse VISi ning keskse VISi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri turvalisuse, ilma et see piiraks iga liikmesriigi kohustuste täitmist;

b)

tagab, et VISis töödeldavatele andmetele oleks käesolevast määrusest tulenevate korraldusasutuse ülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel.

3.   Korraldusasutus teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile meetmetest, mida ta võtab lõike 2 alusel.

Artikkel 30

VISi andmete hoidmine riiklikes toimikutes

1.   VISist saadud andmeid võib hoida riiklikes toimikutes ainult juhul, kui see on üksikjuhtumil vajalik, kooskõlas VISi eesmärgi ja asjakohaste, sealhulgas andmekaitset käsitlevate seadusesätetega ning mitte kauem, kui see kõnealusel üksikjuhtumil vajalik on.

2.   Lõige 1 ei piira liikmesriigi õigust hoida riiklikes toimikutes selle liikmesriigi poolt sinna sisestatud andmeid.

3.   Andmete kasutamist vastuolus lõigetega 1 ja 2 käsitatakse väärkasutusena liikmesriikide õiguse alusel.

Artikkel 31

Andmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.   Käesoleva määruse kohaselt VISis töödeldud andmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele.

2.   Erinevalt lõikest 1 võib artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m osutatud andmeid edastada või teha kättesaadavaks lisas loetletud kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodanike isikusamasuse tuvastamiseks, kaasa arvatud tagasisaatmise eesmärgil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõikega 6 või ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahel kehtib tagasivõtmisleping või kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 1 punkti d sätteid;

b)

kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on nõus kasutama andmeid ainult sellel eesmärgil, milleks need esitati;

c)

andmed edastatakse või tehakse kättesaadavaks kooskõlas ühenduse õiguse, eriti tagasivõtmislepingute, ning andmed edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriigi õiguse asjakohaste sätetega, kaasa arvatud andmete turvalisuse ja andmekaitse kohta kehtivate õigusnormidega, ning

d)

andmed VISi sisestanud liikmesriik või liikmesriigid on andnud oma nõusoleku.

3.   Kõnealune isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ei piira pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eelkõige seoses tagasisaatmise mittelubamisega.

Artikkel 32

Andmete turvalisus

1.   Vastutav liikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist riiklikusse liidesesse ning edastamise ajal. Iga liikmesriik tagab VISist saadud andmete turvalisuse.

2.   Iga liikmesriik võtab seoses riikliku süsteemiga vajalikke meetmeid, mis hõlmavad ka turvakava, et

a)

füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaane kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b)

hoida ära loata isikute juurdepääsu riiklikele rajatistele, kus liikmesriik teeb VISi eesmärkidega seotud toiminguid (kontroll rajatisse sisenemisel);

c)

hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

d)

hoida ära andmete sisestamine vastava loata isikute poolt ja salvestatud isikuandmete kontrollimine, muutmine või kustutamine vastava loata isikute poolt (salvestuskontroll);

e)

hoida ära andmete volitamata töötlemine VISis ja VISis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

f)

tagada, et VISi kasutamisel oleks volitatud isikutel juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (juurdepääsu kontroll);

g)

tagada, et kõik VISile juurdepääsu õigusega asutused loovad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida, ning teevad need profiilid artiklis 41 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)

tagada, et on võimalik kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele on isikuandmeid andmesideseadmeid kasutades edastatud (sidekontroll);

i)

tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, missuguseid andmeid on VISis töödeldud, millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

j)

hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära andmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete VISi või VISist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

k)

teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta asutusesisese järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (enesekontroll).

3.   Korraldusasutus võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses VISi kasutamisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

Artikkel 33

Vastutus

1.   Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt hüvitist tekitatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2.   Kui VISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui korraldusasutus või muu liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostja liikmesriigi õiguse kohaselt.

Artikkel 34

Kirjendamine

1.   Iga liikmesriik ja korraldusasutus registreerivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need kirjed näitavad artikli 6 lõikes 1 ning artiklites 15–22 osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14, otsingus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 17, artikli 18 lõigetele 1 kuni 3, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1 ja artikli 22 lõikele 1 ning andmeid sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Lisaks registreerib iga liikmesriik isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

2.   Selliseid kirjeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmekaitse tagamiseks. Kirjeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

Artikkel 35

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd riikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada VISi sisestatud andmete väärkasutuse eest karistamine, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

VI PEATÜKK

ÕIGUSED JA JÄRELEVALVE ANDMEKAITSE ÜLE

Artikkel 37

Õigus teabele

1.   Vastutav liikmesriik teatab taotlejatele ning artikli 9 lõike 4 punktis f osutatud isikutele:

a)

artikli 41 lõikes 4 osutatud vastutava töötleja nime koos tema kontaktandmetega;

b)

andmete VISis töötlemise eesmärgi;

c)

andmete saajate kategooriad, kaasa arvatud artiklis 3 osutatud asutused;

d)

andmete säilitamisaja;

e)

asjaolu, et taotluse läbivaatamiseks on andmete kogumine kohustuslik;

f)

asjaolu, et taotlejatel on juurdepääsuõigus nendega seotud andmetele ning õigus taotleda nendega seotud ebakorrektsete andmete parandamist või nendega seotud ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta ning saada nende artikli 41 lõikes 1 osutatud riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse kirjalikult taotlejale, kui artikli 9 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud andmed taotluse vormilt, foto ja sõrmejälgede andmed on kogutud.

3.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse artikli 9 lõike 4 punktis f osutatud isikutele vormidel, millele peavad alla kirjutama kutse, ülalpidamise ja majutuse olemasolu tõendavad isikud.

Nimetatud isikute poolt alla kirjutatud vormi puudumisel esitatakse kõnealune teave vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 11.

Artikkel 38

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

1.   Igal isikul on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta VISis salvestatud ja milline liikmesriik need VISile edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Loa andmetega tutvumiseks võib anda üksnes liikmesriik. Iga liikmesriik registreerib kõik sellised juurdepääsutaotlused.

2.   Iga isik võib nõuda teda käsitlevate ebatäpsete andmete parandamist ja ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise viib läbi vastutav liikmesriik viivitamata vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele.

3.   Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, 14 päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühekuulise tähtaja jooksul andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust.

4.   Kui selgub, et VISis salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kõnealused andmed vastavalt artikli 24 lõikele 3. Vastutav liikmesriik teatab viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule teda käsitlevate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.

5.   Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.

6.   Vastutav liikmesriik annab asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave hõlmab – muu hulgas artikli 41 lõikes 1 osutatud riiklikelt järelevalveasutustelt saadavat – teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtule ning missugust abi võib asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohaselt saada.

Artikkel 39

Andmekaitset käsitlevate õiguste tagamiseks tehtav koostöö

1.   Liikmesriigid teevad artikli 38 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.

2.   Iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4 asjaomast isikut tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel.

3.   Andmed edastanud vastutava liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklikud järelevalveasutused, kellele taotlus esitati, teevad sel eesmärgil koostööd.

Artikkel 40

Õiguskaitsevahendid

1.   Iga liikmesriigi igal isikul on õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud artikli 38 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada või kustutada.

2.   Artikli 39 lõike 2 kohane riiklike järelevalveasutuste abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.

Artikkel 41

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1.   Asutus või asutused, kelle iga liikmesriik on määranud ning kellel on direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 nimetatud volitused (edaspidi „riiklik järelevalveasutus”), teostab/teostavad sõltumatult järelevalvet artikli 5 lõikes 1 osutatud isikuandmete kõnealuse liikmesriigi poolt töötlemise seaduslikkuse üle, sealhulgas andmete edastamine VISi ja sealt väljavõtete tegemine.

2.   Riiklik järelevalveasutus tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi riiklikus süsteemis toimuvate andmetöötlustoimingute audit.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikul järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

4.   Isikuandmete VISis töötlemisega seoses määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktile d ja kellel on keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemisel. Iga liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile.

5.   Iga liikmesriik esitab mis tahes teabe, mida riiklikud järelevalveasutused on taotlenud, ning eelkõige annab viimastele teavet kooskõlas artikliga 28 ja artikli 29 lõikega 1 läbi viidud tegevustest, tagab neile juurdepääsu artikli 28 lõike 4 punktis c osutatud loeteludele ning oma registritele, nagu on osutatud artiklis 34, ning võimaldab neile igal ajal juurdepääsu oma ruumidele.

Artikkel 42

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.   Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet selle üle, et korraldusasutuse tehtav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevusi.

2.   Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi korraldusasutuse poolt tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja riiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.   Korraldusasutus edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab talle igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artikli 34 lõikes 1 osutatud kirjetele ning oma ruumidele.

Artikkel 43

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.   Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ning tagavad VISi ja riiklike süsteemide koordineeritud järelevalve.

2.   Tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajaduse korral teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3.   Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

4.   Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus.

Artikkel 44

Andmekaitse üleminekuperioodil

Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodil vastavalt käesoleva määruse artikli 26 lõikele 4 oma kohustused teis(t)ele organi(te)le, tagab ta, et Euroopa andmekaitseinspektoril oleks õigus ja võimalus täita täiel määral oma ülesandeid, sealhulgas võimalus teha kohapealseid kontrolle või kasutada mis tahes teisi volitusi, mis Euroopa andmekaitseinspektorile on antud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 47.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Komisjoni rakendusvolitused

1.   Komisjon rakendab keskse VISi, iga liikmesriigi riikliku liidese ning keskse VISi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse, sealhulgas artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud biomeetriliste andmete töötlemiseks vajalike funktsioonide jõustumist.

2.   Keskse viisainfosüsteemi, riiklike liideste ning keskse VISi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuri tehniliseks rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a)

andmete sisestamiseks ja viisataotluste linkimiseks kooskõlas artikliga 8;

b)

andmetele juurdepääsuks kooskõlas artikliga 15 ja artiklitega 17 kuni 22;

c)

andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks kooskõlas artiklitega 23 kuni 25;

d)

registrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks kooskõlas artikliga 34;

e)

artiklis 16 osutatud konsulteerimismehhanismi ja menetluste rakendamiseks.

Artikkel 46

Schengeni konsultatsioonivõrgu tehniliste funktsioonide integreerimine

Artiklis 16 osutatud konsulteerimismehhanism asendab Schengeni konsultatsioonivõrgu artikli 49 lõikes 3 osutatud korras määratletud kuupäeval, kui kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval Schengeni konsultatsioonivõrku kasutavad liikmesriigid on teatanud õiguslikest ja tehnilistest meetmetest seoses VISi kasutamisega keskasutustega konsulteerimise eesmärgil viisataotluste küsimustes vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõikele 2.

Artikkel 47

Edastamise alustamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete riikliku liidese kaudu kesksesse VISi edastamiseks.

Artikkel 48

Toimimise algus

1.   Komisjon määrab VISi töölerakendamise kuupäeva, kui

a)

artikli 45 lõikes 2 osutatud meetmed on võetud;

b)

komisjon on teatanud komisjoni ja liikmesriikide poolt tehtud VISi põhjaliku testimise edukast lõpuleviimisest;

c)

liikmesriigid on pärast tehniliste meetmete valideerimist teatanud komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks kõigi esimeses, lõike 4 kohaselt kindlaks määratud piirkonnas esitatud taotluste jaoks, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.

2.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti tehtud testi tulemustest kooskõlas lõike 1 punktiga b.

3.   Kõigi teiste piirkondade puhul määrab komisjon kindlaks kuupäeva, millest alates artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete edastamine muutub kohustuslikuks, kui liikmesriigid on teatanud komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks kõigi asjaomases piirkonnas esitatud taotluste jaoks, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest. Enne seda kuupäeva võivad liikmesriigid VISi tööle rakendada mis tahes nimetatud piirkonnas, niipea kui nad on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed vähemalt artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud piirkonnad määratakse kindlaks artikli 49 lõikes 3 osutatud korras. Kõnealuste piirkondade kindlaksmääramise kriteeriumideks on ebaseadusliku sisserände oht, liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavad ohud ja biomeetriliste andmete kogumise otstarbekus kõikjal kõnealuses piirkonnas.

5.   Komisjon avaldab iga piirkonna puhul VISi töölerakendamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

6.   Ükski liikmesriik ei saa tutvuda teiste liikmesriikide poolt VISi edastatud andmetega enne, kui kõnealune liikmesriik või teda esindav teine liikmesriik alustab andmete sisestamist kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 49

Komitee

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (25) artikli 51 lõikega 1 loodud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

Artikkel 50

Järelevalve ja hindamine

1.   Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2.   Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega.

3.   Kaks aastat pärast seda, kui VIS on hakanud toimima, ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.

4.   Kolm aastat pärast seda, kui VIS on hakanud toimima, ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon üldhinnangu VISi kohta. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Enne artikli 18 lõikes 2 osutatud ajavahemike lõppu esitab komisjon aruande tehniliste edusammude kohta sõrmejälgede kasutamisel välispiiridel ja selle mõju kohta otsingute kestusele viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga ja selle kohta, kas kõnealuse otsingu oodatav kestus hõlmab ülemäärast ooteaega piiripunktides. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealusele hinnangule tuginedes võib Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda komisjoni üles tegema vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

6.   Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7.   Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

8.   Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon lõikes 3 osutatud aruannete koostamise ja esitamise eest.

Artikkel 51

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates artikli 48 lõikes 1 osutatud kuupäevast.

3.   Artikleid 26, 27, 32, 45, artikli 48 lõikeid 1, 2 ja 4 ning artiklit 49 kohaldatakse alates 2. septembrist 2008.

4.   Artikli 26 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi jooksul käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid viiteid korraldusasutusele viidetena komisjonile.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Strasbourg, 9. juuli 2008.

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta seisukoht (ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 118) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(2)  ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

(3)  ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.

(4)  EÜT L 123, 9.5.2002, lk 50.

(5)  EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6)  ELT C 326, 22.12.2005, lk 1. Juhiseid on viimati muudetud nõukogu otsusega 2006/684/EÜ (ELT L 280, 12.10.2006, lk 29).

(7)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(11)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(12)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(13)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.

(14)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(15)  ELT L 395, 31.12.2004, lk 70.

(16)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(17)  25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb, Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

(18)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 129.

(19)  ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.

(20)  EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/2006 (ELT L 405, 30.12.2006, lk 23; parandatud väljaandes ELT L 29, 3.2.2007, lk 10).

(21)  EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.

(22)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 296/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 60).

(23)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(24)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 337/2007 (ELT L 90, 30.3.2007, lk 1).

(25)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.


LISA

Artikli 31 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu

1.

ÜRO organisatsioonid (nt UNHCR)

2.

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)

3.

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISELT VASTU VÕETUD OTSUSED

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/82


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 768/2008/EÜ,

9. juuli 2008,

toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

7. mail 2003 saatis komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile teatise „Uue lähenemisviisi direktiivide rakendamise soodustamine”. Oma 10. novembri 2003. aasta resolutsioonis (3) tunnistas nõukogu uue lähenemisviisi tähtsust kohase ja tõhusa reguleeriva mudelina, mis võimaldab Euroopa tööstuse tehnoloogilisi uuendusi ja konkurentsivõime edendamist ning kinnitas tarvidust nimetatud põhimõtet uutesse valdkondadesse laiendada, tunnistades samal ajal vajadust vastavushindamise, akrediteerimise ja turujärelevalve selgema raamistiku järele.

(2)

Käesoleva otsusega sätestatakse ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Käesolev otsus moodustab seega tulevaste õigusaktide üldise horisontaalse raamistiku, millega ühtlustatakse toodete turustustingimusi, ja on viitetekstiks olemasolevatele õigusaktidele.

(3)

Käesoleva otsusega sätestatakse erisätete vormis mõisted ja ettevõtjate üldised kohustused ning mitmed vastavushindamismenetlused, mille hulgast seadusandjal on vajaduse korral võimalik valida. Otsusega sätestatakse ka eeskirjad CE-vastavusmärgise kohta. Sätestatakse ka erisätted nõuete kohta vastavushindamisasutustele, keda teavitatakse komisjonile pädevate asutustena vastavushindamismenetluste ja teavitamismenetluste teostamiseks. Tagamaks turu ohutust, sisalduvad otsuses lisaks erisätted, mis puudutavad ohtlike toodetega tegelemist.

(4)

Kui koostatakse õigusakte seoses toodetega, mille suhtes juba kehtivad teised ühenduse aktid, tuleb neid akte arvesse võtta, et tagada sama toote suhtes kehtivate õigusaktide järjepidevus.

(5)

Valdkondlikud vajadused võivad siiski anda aluse ka muude regulatiivsete lahenduste kasutamiseks. Eelkõige kehtib see juhtudel, kui valdkonnas on juba olemas spetsiifilised, üksikasjalikud õigussüsteemid, näiteks sellistes valdkondades nagu sööt ja toit, kosmeetika- ja tubakatooted, põllumajandustoodete ühisturukorraldused, taimetervis ja taimekaitse, inimveri ja koed, inim- ja veterinaarravimid ja kemikaalid, või kui valdkond vajab ühiste põhimõtete ja erisätete kohandamist, näiteks meditsiiniseadmete, ehitustoodete või laevavarustuse valdkondades. Selliseid kohandamised võivad olla seotud ka II lisas sätestatud moodulitega.

(6)

Kui koostatakse õigusakte, võib seadusandja asjakohase valdkonna eriomaduste tõttu kalduda kas täielikult või osaliselt kõrvale käesolevas otsuses sätestatud ühistest põhimõtetest ja erisätetest. Iga sellist kõrvalekaldumist tuleks põhjendada.

(7)

Kuigi käesoleva otsuse sätete lisamist tulevastesse õigusaktidesse ei saa õiguslikult nõuda, on käesolevat otsust vastu võtvad kaasseadusandjad võtnud endale selge poliitilise kohustuse, mida nad peaksid järgima ka mis tahes käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvas õigusaktis.

(8)

Tooteid käsitlevad spetsiifilised õigusaktid peaksid võimaluse korral alati vältima liigset tehnilist detailsust ja piirduma põhinõuete väljendamisega. Sellised õigusaktid peaksid võimaluse korral toetuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (4) vastu võetud harmoneeritud standarditele, mille eesmärk on detailsete tehniliste spetsifikatsioonide väljendamine. Käesolev otsus täiendab ja arendab edasi nimetatud direktiivi sätestatud standardiseerimise süsteemi. Kui aga tervis ja ohutus, tarbija- või keskkonnakaitse, muu avaliku huvi aspekt või selgus ja praktilisus seda nõuavad, siis võib asjaomastes õigusaktides sätestada detailsed tehnilised spetsifikatsioonid.

(9)

Harmoneeritud standarditele vastavuse kohaselt peaks õigusaktile vastavuse eeldus edendama harmoneeritud standarditega kooskõlas olemist.

(10)

Liikmesriikidel või komisjonil peaks olema võimalik vaidlustada juhud, mil harmoneeritud standard ei rahulda täielikult ühenduse ühtlustamise õigusakti nõudeid. Komisjonil peaks olema võimalus selliste standardite avaldamisest loobuda. Sellel eesmärgil peaks komisjon asjakohasel viisil konsulteerima valdkonna esindajate ja liikmesriikidega, enne kui direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel moodustatud komitee esitab oma arvamuse.

(11)

Põhinõuded peaksid olema sõnastatud piisavalt selgelt, et nad looksid seaduslikult siduvad kohustused. Nad peaksid olema formuleeritud selliselt, et nende alusel saaks teostada vastavushindamist isegi siis, kui harmoneeritud standardid puuduvad või kui tootja otsustab harmoneeritud standardeid mitte kasutada. Sõnastuse detailsuse aste sõltub iga valdkonna omadustest.

(12)

Nõutud vastavushindamismenetluse edukas teostamine võimaldab ettevõtjatel näidata ja pädevatel asutustel tagada, et turul kättesaadavaks tehtud tooted on kohaldatavate nõuetega vastavuses.

(13)

Ühenduse ühtlustamise õigusaktides kasutatavad vastavushindamismenetluste moodulid olid algselt sätestatud nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ (mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju) (5). Käesoleva otsusega asendatakse nimetatud otsus.

(14)

Piiramaks võimalikke erinevaid lahendusi tuleb pakkuda valikut selgete, läbipaistvate ja ühtsete vastavushindamismenetluste vahel. Käesoleva otsusega sätestatakse nimekiri moodulitest, mille hulgast seadusandja võib valida kõige vähem või rohkem rangema menetluse, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele.

(15)

Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil on soovitatav valida valdkondlikes õigusaktides kasutatavad menetlused loetletud moodulite hulgast vastavalt üldistele sätestatud kriteeriumidele.

(16)

Kaupade vaba liikumist käsitlevates varasemates õigusaktides on kasutatud termineid, mis ei ole alati määratletud ja seega on vajalikud selgitamise ja tõlgendamise suunised. Olemasolevad õiguslikud mõisted erinevad mingil määral oma sõnastuselt ning vahel ka tähenduselt, mis tekitab raskusi nende tõlgendamisel ja korralikul rakendamisel. Seetõttu esitatakse käesolevas otsuses teatavate oluliste mõistete selged määratlused.

(17)

Ühenduse turule lastud tooted peaksid vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele ning ettevõtjad peaksid vastutama toodete nõuetekohasuse eest vastavalt sellele, kus nad asuvad turustusahelas, et kindlustada avalike huvide, nagu näiteks tervise ja ohutuse ning tarbijate- ja keskkonnakaitse kõrge tase ning õiglase konkurentsi tagamine ühenduse turul.

(18)

Kõik ettevõtjad peaksid tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes käituma vastutustundlikult ja täielikus kooskõlas asjakohaste õiguslike nõuetega.

(19)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult asjakohaste õigusaktidega vastavuses olevaid tooteid. Käesolev otsus sätestab selge ja proportsionaalse kohustuste jagunemise, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(20)

Kuna mõningaid ülesandeid saab täita ainult tootja, siis on vajalik teha selget vahet tootja ning turustusahela edasiste ettevõtjate vahel. Vajalik on samuti teha selget vahet importija ja levitaja vahel, sest importija toob tooteid ühenduse turule kolmandatest riikidest. Importija peab seega tagama nimetatud toodete vastavuse kohaldatavatele ühenduse nõuetele.

(21)

Toote projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks täieliku vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(22)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest ühenduse turule sisenevad tooted oleks vastavuses kõigi kehtivate ühenduse nõuetega ja eelkõige, et tootjad oleks nende toodete osas korraldanud nõuetekohased hindamismenetlused. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate toodete vastavuse kehtivatele nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samal põhjusel tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on kättesaadav kontrollimiseks järelevalveasutuste poolt.

(23)

Levitaja teeb toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote nõuetekohasust. Nii importijad kui levitajad peaksid tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes käituma vastavalt asjakohastele nõuetele.

(24)

Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ (liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (6) kohaldatakse muu hulgas ka toodetele, mis ei ole vastavuses ühenduse ühtlustamise õigusaktidega. Tootjad ja importijad, kes on lasknud ühenduse turule nõuetele mittevastava toote, vastutavad tekitatud kahjude eest vastavalt nimetatud direktiivile.

(25)

Toote turule laskmisel peaks iga importija märkima tootele oma nime ja kontaktaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada tootele oma nimi ja aadress.

(26)

Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust asjakohastele nõuetele, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(27)

Turu läheduses viibivad levitajad ja importijad peaksid olema kaasatud riiklike ametiasutuste teostatud turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes pädevatele asutustele asjaomase tootega seotud kogu vajaliku teabe.

(28)

Toote jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd mittevastavuses oleva toote turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel.

(29)

CE-vastavusmärgis ehk toote vastavuse materiaalne näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (7). Käesolevas otsuses peaksid olema sätestatud eeskirjad CE-vastavusmärgise kinnitamise kohta, mida kohaldatakse kõigis ühenduse ühtlustamise õigusaktides, mis näevad ette selle vastavusmärgise kasutamist.

(30)

CE-vastavusmärgis peaks olema ainus vastavusmärgis, mis osutab sellele, et toode vastab ühenduse ühtlustamise õigusaktidele. Teisi märgiseid võib kasutada, kui need aitavad kaasa tarbijakaitse parandamisele ja ei ole hõlmatud ühenduse ühtlustamise õigusaktidega.

(31)

Ülioluline on teha selgeks nii tootjatele kui kasutajatele, et CE-vastavusmärgise kinnitamisega tootele kinnitab tootja, et nimetatud toode vastab kõigile asjakohastele nõuetele ja et ta võtab seega selle eest endale kogu vastutuse.

(32)

CE-vastavusmärgise tõhususe paremaks hindamiseks ja kuritarvitamist ennetavate strateegiate määratlemiseks peaks komisjon kontrollima selle rakendamist ja teavitama sellest Euroopa Parlamenti.

(33)

CE-vastavusmärgis on väärtuslik üksnes siis, kui selle kinnitamisel järgitakse ühenduse õiguses sätestatud tingimusi. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama kõnealuste tingimuste korraliku jõustamise ning CE-vastavusmärgise rikkumiste ja kuritarvitamise kindlakstegemise seaduslike või teiste kohaste vahendite abil.

(34)

Liikmesriigid vastutavad tugeva ja tõhusa turujärelevalve tagamise eest oma territooriumidel ning peaksid andma piisavad volitused ja vahendid oma turujärelevalveasutustele.

(35)

Teadlikkuse suurendamiseks CE-vastavusmärgise osas peaks komisjon algatama teabekampaania, mis on eelkõige suunatud ettevõtjatele, tarbija- ja valdkondlikele organisatsioonidele ning müügipersonalile, kes on kõige kohasemad kanalid teabe edastamiseks tarbijatele.

(36)

Teatud olukordades on vajalik, et liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutused sekkuksid asjakohastes õigusaktides kirjeldatud vastavushindamismenetlusse.

(37)

Kogemus on näidanud, et valdkondlikus seadusandluses sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu ühenduses. On aga oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud vastavushindamisteenuste osutajatena.

(38)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks ei piisa ainult nende nõuete ühtlustamisest, mida peavad täitma vastavushindamisasutused, kes soovivad olla teavitatud, vaid paralleelselt tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad ametiasutused ja teised teavitatud asutuste hindamisse, teavitamisse ja jälgimisse kaasatud asutused.

(39)

Käesolevas otsuses sätestatud süsteemi täiendab akrediteerimise süsteem, mis nähakse ette määruses (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, siis tuleks seda edendada ka teavitamise eesmärgil.

(40)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta on vastavuses asjakohaste valdkondlike õigusaktide nõuetega.

(41)

Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktid näevad nende rakendamiseks ette vastavushindamisasutuste valimise, peaksid kogu ühenduse riiklikud ametiasutused käsitlema vastavussertifikaatide vajalikul tasemel usaldusväärsuse tagamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 korraldatud läbipaistvat akrediteerimist eelisabinõuna, mille kaudu demonstreeritakse selliste asutuste tehnilist pädevust. Riiklikud ametiasutused võivad siiski olla seisukohal, et nende valduses on sobivad vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Sellisel juhul peaksid nad teiste riiklike ametiasutuste hindamiste piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumenteeritud tõendid, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjaomastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(42)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti osa vastavushindamisega seotud toimingute täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada ühenduse turule lastavate toodete nõutav kaitsetase, on vastavushindamise jaoks oluline, et alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste jälgimine hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate sooritatud toiminguid.

(43)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb tõsta ning eelkõige kohandada seda uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(44)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu ühenduses, siis peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuse pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(45)

Konkurentsivõime tõstmise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid mooduleid ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kindlustada moodulite tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerimise ja koostöö kaudu.

(46)

Sertifitseerimise protsessi korraliku toimimise tagamiseks tuleb ühtlustada mõned menetlused nagu kogemuste ning teabevahetus teavitatud asutuste ja teavitavate ametiasutuste vahel ning teavitatud asutuste vahel.

(47)

Ühenduse ühtlustamise õigusaktid sätestavad juba kaitsemenetluse, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitseklauslimenetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevatele kogemustele toetuvaks.

(48)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses inimeste tervisele ja ohutusele või teistele avaliku huvi kaitsele ohtu kujutavate toodetega. See võimaldaks ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellistele toodetele algstaadiumis reageerida.

(49)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei tohiks komisjon rohkem sekkuda, välja arvatud kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(50)

Halduskoormusega seoses tuleks ühenduse õigusaktides arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erilist olukorda. Selle asemel et pakkuda kõnealustele ettevõtetele üldiseid erandeid ja vabastusi, mille tulemusel võiks jääda mulje, et kõnealused ettevõtjad või nende tooted on teisejärgulised või madalama kvaliteediga ning mis võib põhjustada riiklikele turujärelevalveasutustele järelevalvel keerulist õiguslikku olukorda, tuleks ühenduse õigusaktides näha ette nimetatud ettevõtete olukorraga arvestamine sellistes sätetes, mis käsitlevad kõige asjakohasemate vastavushindamismenetluste valimist ja rakendamist ning vastavushindamisasutustele pandud kohustusi tegutseda kooskõlas ettevõtjate suurusega ja asjaomase (väikesemahuline seeriatootmine või üksiktootmine) tootmisviisiga proportsionaalsel viisil. Käesolevas otsuses sätestatakse seadusandjale vajalik paindlikkus selliste olukordade arvesse võtmiseks, loomata ebavajalikke erilisi ja kohatuid lahendusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ja ohustamata avalike huvide kaitset.

(51)

Käesoleva otsusega nähakse ette sätted vastavushindamisasutuste ülesannete täitmiseks, võttes samas arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erilist olukorda ning pidades silmas rangust ja kaitse ulatust, mis on vajalik toodete vastavuse tagamiseks nende suhtes kehtivatele õigusaktidele.

(52)

Ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas peaks komisjon esitama süvaanalüüsi tarbijatele suunatud ohutusmärgiste valdkonna kohta, millele vajadusel järgnevad õigusloomega seotud ettepanekud,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

1.   Ühenduse turule lastud tooted vastavad kõigile asjakohastele õigusaktidele.

2.   Tooteid ühenduse turule lastes vastutavad ettevõtjad oma toodete vastavuse eest kõigile asjakohastele õigusaktidele vastavalt oma rollidele turustusahelas.

3.   Ettevõtjad vastutavad tagamaks, et kogu nende poolt nende toodetega seoses esitatav teave on täpne, täielik ja vastab kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele.

Artikkel 2

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva otsusega sätestatakse toodete turustamise tingimusi ühtlustavate ühenduse õigusaktide (edaspidi „ühenduse ühtlustamise õigusaktid”) koostamise üldpõhimõtete ja erisätete ühine raamistik.

Ühenduse ühtlustamise õigusaktid toetuvad käesolevas otsuses sätestatud üldpõhimõtetele ning I, II ja III lisa asjakohastele erisätetele. Siiski võivad ühenduse õigusaktid nimetatud üldpõhimõtetest ja erisätetest erineda juhtudel, kui see on asjaomase valdkonna erilisuse tõttu vajalik, eelkõige kui terviklikud õigussüsteemid on juba olemas.

Artikkel 3

Avalike huvide kaitse ulatus

1.   Avalike huvide kaitse osas peaksid ühenduse ühtlustamise õigusaktid piirduma nimetatud kaitse taseme põhinõuete sätestamisega ning nimetatud nõuete väljendamisega tulemuste kaudu, milleni tuleks jõuda.

Juhtudel, kui põhinõuetele toetumine ei ole tarbijate, rahvatervise ja keskkonna või avalike huvide muude aspektide piisava kaitse tagamise eesmärke arvesse võttes võimalik või otstarbekas, võib asjaomastes ühenduse ühtlustamise õigusaktides sätestada üksikasjalikud nõuded.

2.   Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktid sätestavad põhinõuded, siis peab neis tagama direktiiviga 98/34/EÜ kooskõlas vastu võetud harmoneeritud standardite kasutamise, mis väljendavad nõudeid tehnilisel viisil ja mis tagavad üksi või koos teiste standarditega vastavuse eelduse nimetatud nõuetega, säilitades samal ajal võimaluse kaitse tagamiseks teiste vahenditega.

Artikkel 4

Vastavushindamismenetlused

1.   Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktid näevad ette, et mõne konkreetse toote puhul on vaja teostada vastavushindamine, siis tuleb kasutatavad menetlused valida II lisas sätestatud ja määratletud moodulite hulgast järgmisi kriteeriume arvestades:

a)

kas asjaomane moodul on tooteliigi jaoks sobiv;

b)

millise riski võib toode endaga kaasa tuua ning millises ulatuses on vastavushindamine kooskõlas riski liigi ja suurusega;

c)

kui kolmanda osapoole kaasamine on kohustuslik, tootja vajadus valida II lisas sätestatud kvaliteedi tagamise ja toote sertifitseerimise moodulite vahel;

d)

vajadus vältida selliste moodulite kehtestamist, mis oleksid liiga koormavad võrreldes asjakohaste õigusaktidega juba kaetud riskidega.

2.   Kui toodet käsitlevad erinevad käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad ühenduse õigusaktid, siis tagab vastavushindamismenetluste ühtsuse seadusandja.

3.   Lõikes 1 osutatud mooduleid kohaldatakse vajaduse korral asjaomasele tootele ning kooskõlas moodulites kehtestatud juhistele.

4.   Üksiktoodete ja väikesemahulise seeriatootmise jaoks lihtsustatakse vastavushindamismenetlustega seotud tehnilisi ja haldustingimusi.

5.   Lõikes 1 osutatud moodulite kohaldamisel, kui see on kohaldatav ja asjakohane, võib õigusakt:

a)

nõuda tehnilise dokumentatsiooni osas täiendavat teavet lisaks sellele, mis on juba moodulites sätestatud;

b)

muuta moodulites sätestatud ajavahemikku, mille vältel tootja ja/või teavitatud asutus on kohustatud säilitama mis tahes dokumentatsiooni;

c)

täpsustada tootja valikut, kas katseid korraldatakse ettevõttesisese akrediteeritud asutuse poolt või tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel;

d)

täpsustada tootetõendamise läbiviimisel tootja valikut, kas toodete asjakohastele nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostatud kontrollimised ja katsed tehakse iga toote kontrollimise ja katsetamise või toodete statistilistel alustel kontrollimise ja katsetamise teel;

e)

näha ette, et EÜ tüübihindamistõendil peab olema kehtivusaeg;

f)

täpsustada EÜ tüübihindamistõendi osas asjakohast teavet vastavushindamise ja kasutuskontrolli kohta, mis lisatakse sellesse või selle lisadele;

g)

teavitatud asutuse kohustuste osas näha ette erinevad korraldused teavitavate ametiasutuste teavitamiseks;

h)

kui teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid, täpsustada nende sagedust.

6.   Lõikes 1 osutatud moodulite kohaldamisel, kui see on kohaldatav ja asjakohane, õigusakt:

a)

tootekontrolli ja/või tootetõendamise läbiviimisel määrab kindlaks asjaomased tooted, ettenähtud katsed, valimite moodustamise korra, kohaldatava statistilise meetodi iseloomulikud omadused ning teavitatud asutuse ja/või tootja vastavasisulise tegevuse;

b)

EÜ tüübihindamise korral määratleb asjakohase viisi (konstruktsioonitüüp, tootetüüp, disaini- ja tootmistüüp) ning vajalikud näidised.

7.   Teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 5

EÜ vastavusdeklaratsioon

Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktid nõuavad tootja avaldust, mis kinnitaks, et toote kohta käivate nõuete täitmine on tõendatud (edaspidi „EÜ vastavusdeklaratsioon”), siis sätestavad õigusaktid, et kõigi toote suhtes kohaldatavate ühenduse õigusaktide kohta koostatakse üks deklaratsioon, mis sisaldab kogu asjakohast teavet selle jaoks, et oleks võimalik tuvastada, milliste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega see seotud on, ja sisaldab asjaomaste aktide ilmumise viiteid.

Artikkel 6

Vastavushindamine

1.   Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktides nõutakse vastavushindamist, siis võidakse neis sätestada, et nimetatud hindamist teostavad ametiasutused, tootjad või teavitatud asutused.

2.   Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktides sätestatakse, et vastavushindamist teostavad ametiasutused, sätestatakse õigusaktides, et vastavushindamisasutused, keda ametiasutused tehnilisel hindamisel kasutatavad, peavad vastama samadele kriteeriumitele, mille käesolev otsus kehtestab teavitatud asutustele.

Artikkel 7

Erisätted

Ühenduse ühtlustamise õigusaktide erisätted toodete jaoks sätestatakse I lisas.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 93/465/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P JOUYET


(1)  ELT C 120, 16.5.2008, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(3)  ELT C 282, 25.11.2003, lk 3.

(4)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

(5)  EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

(6)  EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/34/EÜ (EÜT L 141, 4.6.1999, lk 20).

(7)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 30.


I LISA

ÜHENDUSE ÜHTLUSTAMISE ÕIGUSAKTIDE ERISÄTTED TOODETE JAOKS

R1. peatükk

Mõisted

Artikkel R1

Mõisted

Käesolevas … [akt] kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„turul kättesaadavaks tegemine” – toote tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2.

„turule laskmine” – toote esmakordselt ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

3.

„tootja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

4.

„volitatud esindaja” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

5.

„importija” – mis tahes ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb toote kolmandast riigist ühenduse turule;

6.

„levitaja” – mis tahes turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

7.

„ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8.

„tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavaid tehnilisi nõudeid;

9.

„harmoneeritud standard” – standard, mille komisjoni esitatud taotluse alusel on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiasutustest vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6;

10.

„akrediteerimine” – mõiste on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008;

11.

„riiklik akrediteerimisasutus” – mõiste on määratletud määruses (EÜ) nr 765/2008;

12.

„vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

13.

„vastavushindamisasutus” – asutus, kes viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle;

14.

„tagasivõtmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;

15.

„kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

16.

„CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

17.

„ühenduse ühtlustamise õigusaktid” – mis tahes toodete turustuse tingimusi ühtlustavad ühenduse õigusaktid.

R2. peatükk

Ettevõtjate kohustused

Artikkel R2

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma toodete turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud … [viide õigusakti vastavale osale].

2.   Tootjad koostavad nõutud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote vastavus asjakohaste nõuetega, siis koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele vastavusmärgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni ... [täpsustada ajavahemik proportsionaalselt toote olelustsükli ja ohu tasemega] jooksul peale toote turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

Kui seoses tootest tuleneva ohuga peetakse vajalikuks, teevad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmetest.

5.   Tootjad tagavad, et nende tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta.

7.   Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustamise õigusaktidele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutustele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel R3

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli [R2 lõikes 1] sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule järelevalveasutusele kättesaadaval ... [täpsustada ajavahemik proportsionaalselt toote olelustsükli ja ohu tasemega] jooksul;

b)

esitada pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel R4

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad ühenduse turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.   Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et toode kannab nõutud vastavusmärgist või -märgiseid ja et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli [R2 lõigetes 5 ja 6] sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud nõuetega, siis ei lase ta toodet turule enne kui see on kooskõlla viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti.

4.   Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud nõuetele vastavust.

6.   Kui seda peetakse sobivaks arvestades toote põhjustatud riske, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need, ja teavitavad levitajaid sellisest jälgimisest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustamise õigusaktidele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijaid hoiavad … [täpsustada ajavahemik proportsionaalselt toote olelustsükli ja ohu tasemega] jooksul turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel R5

Levitajate kohustused

1.   Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestavad levitajad hoolsalt kohaldatavate nõuetega.

2.   Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et toode kannab nõutud vastavusmärgist või -märgiseid, et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul toode on kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli [R2 lõigetes 5 ja 6] ning artikli [R4 lõikes 3] sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei ole vastav … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud nõuetele, siis teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud nõuetele vastavust.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustamise õigusaktidele, tagavad, et võetakse toote vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, vajadusel kõrvaldatakse see või võetakse see tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel R6

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas … [akt] käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse artikli [R2] alusel tootja kohustusi.

Artikkel R7

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad tuvastavad turujärelevalveasutustele viimaste nõudmisel ... [täpsustada ajavahemik proportsionaalselt toote olelustsükli ja ohu tasemega] jooksul:

a)

iga ettevõtja, kes on neid toodetega varustanud;

b)

iga ettevõtja, keda nad on tootega varustanud.

R3. peatükk

Toote vastavus

Artikkel R8

Vastavuse eeldus

Tooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud … [viide õigusakti asjakohasele osale].

Artikkel R9

Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele

1.   Kui liikmesriik või komisjon arvab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult nõudeid, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud … [viide õigusakti asjakohasele osale], siis toob komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komitee ette ja esitab oma argumendid. Komitee avaldab, olles konsulteerinud asjakohaste Euroopa standardiasutustega, viivitamatult oma arvamuse.

2.   Võttes arvesse komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada või kustutada Euroopa Liidu Teatajast viited asjaomastele harmoneeritud standarditele.

3.   Komisjon teavitab asjaomast Euroopa standardiasutust ja taotleb vajadusel asjaomaste harmoneeritud standardite ülevaatamist.

Artikkel R10

EÜ vastavusdeklaratsioon

1.   EÜ vastavusdeklaratsioon kinnitab, et … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud nõuded on täidetud.

2.   EÜ vastavusdeklaratsioon järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuse nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) III lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab kõnealuse otsuse II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

3.   EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest.

Artikkel R11

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel R12

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile. Kui toote iseloomust tingituna ei ole võimalik märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, siis kinnitatakse märgis pakendile ja tootega kaasas olevatesse dokumentidesse, kui asjaomased õigusaktid sätestavad nimetatud dokumentide olemasolu.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist. Lisaks vastavusmärgisele võib pakendil olla piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

3.   CE-vastavusmärgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on tootmise kontrollifaasi kaasatud.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohane rakendamine ning võtavad vastavusmärgise ebaõige kasutamise korral sobivaid meetmeid. Liikmesriigid kehtestavad ka karistused rikkumiste eest, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Kõnealused karistused vastavad rikkumise astmele ning pakuvad tõhusat kaitset väärkasutuse eest.

R4. peatükk

Vastavushindamisasutustest teavitamine

Artikkel R13

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud täitma kolmandate osapooltena vastavushindamisülesandeid käesoleva … [akt] alusel.

Artikkel R14

Teavitavad ametiasutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, ning vastavuse eest artikli [R20] sätetele.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja jälgimist teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli [R15 lõigetes 1 kuni 6] sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema korraldused oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel R15

Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1.   Teavitav ametiasutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitav ametiasutus on korraldatud ja juhitud nii, et kindlustada tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitav ametiasutus on korraldatud nii, et kõik vastavushindamisasutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav ametiasutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5.   Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel R16

Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks ja muudatustest selles.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel R17

Nõuded seoses teavitatud asutustega

1.   Teavitamise eesmärgil vastab vastavushindamisasutus lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi osapoolt, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta tema vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja toodete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevused;

c)

menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Tal on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised tunnused:

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;

c)

põhinõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning ühenduse ühtlustamise õigusaktide ja nende rakendusaktide asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine;

d)

võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

Juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud … [viide õigusakti asjakohasele osale] või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.   Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajad on teavitatud asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevustest ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel R18

Vastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis [R17] sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel R19

Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele

Kui liikmesriigil või komisjonil on formaalseid vastuväiteid artiklis [R18] osutatud harmoneeritud standarditele, kohaldatakse artikli [R9] sätteid.

Artikkel R20

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis [R17] sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, hoolimata nende asukohast.

3.   Tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele ametiasutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd … [viide õigusakti asjakohasele osale] alusel.

Artikkel R21

Ettevõttesisesed akrediteeritud asutused

1.   Ettevõttesisest akrediteeritud asutust võib kasutada vastavushindamistoimingu teostamiseks ettevõtjale, mille osaks ta on, [II lisa moodulites A1, A2, C1 või C2] sätestatud menetluste rakendamise eesmärgil. Kõnealune asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõtjast ja ei osale nende toodete projekteerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

2.   Selline ettevõttesisene asutus vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)

ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b)

asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõtjas, mille osaks ta on, aruandluse meetodid, mis tagavad nende erapooletust ja tõendavad seda asjakohasele riiklikule akrediteerimisasutusele;

c)

asutus ega selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest ega olla seotud ühegi tegevusega, mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

d)

asutus osutab oma teenuseid ainult selle ettevõtjale, mille osaks ta on.

3.   Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike või komisjoni, aga teavitava ametiasutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille osaks ta on, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel R22

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.   Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolul), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab käesoleva... [akt] artiklis [R17] sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõestuse, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis [R17] sätestatud nõuetele.

Artikkel R23

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis [R17] sätestatud nõuetele.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli [R22 lõikes 2] osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalse tõestuse, mis tõendab vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis [R17] sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusi teostada ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul peale teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul peale teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva … [akt] mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel R24

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva ühenduse õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva … [akt] alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimetatud nimekiri on ajakohastatud.

Artikkel R25

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis [R17] sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.   Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel R26

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja vastutusi.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitleb ta konfidentsiaalselt.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse.

Artikkel R27

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuseastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures peavad nad siiski silmas rangust ja kaitse ulatust, mida käesoleva … [akt] sätete kohaselt toodete vastavuse tagamiseks nõutakse.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud … [viide õigusakti asjakohasele osale] sätestatud nõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest või tehnilistest spetsifikatsioonidest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et toode ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel R28

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat ametiasutust järgnevast:

a)

tõendite andmisest keeldumisest, nende peatamisest või tühistamisest;

b)

kõigist teavitamise reguleerimisala ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud kõigist teabenõuetest vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest nõudmise korral, sealhulgas piiriülestest tegevustest ja alltöövõttudest.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva … [akt] alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmisel positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel R29

Kogemustevahetus

Komisjon korraldab kogemustevahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel R30

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab ... [viide asjakohasele aktile või muule ühenduse õigusaktile] alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise ... [valdkondlike ja valdkondade üleste] teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

R5. peatükk

Kaitsemenetlused

Artikkel R31

Riiklikul tasemel ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlus

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva … [akt] reguleerimisalasse jääv toode kujutab ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesoleva … [akt] käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase toote hindamise kõigil käesolevas … [akt] sätestatud nõuetel põhinedes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas … [akt] sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või võtaksid selle tagasi mõistliku aja jooksul arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Teises lõigus osutatud meetmetele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende vastava territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt nõudsid.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt ühenduse turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende siseriiklikul turul, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Nad teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud meetmetest viivitamatult.

5.   Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest:

a)

toode ei vasta nõuetele, mis käsitlevad käesoleva … [akt] sätestatud inimeste tervist ja ohutust või muid avaliku huvi kaitse aspekte, või

b)

puudused … [viide õigusakti asjakohasele osale] osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teavitanud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.

7.   Kui … [ajavahemik täpsustada] jooksul lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole ei komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid liikmesriigi asjaomast toodet puudutavate ajutise meetme osas, siis loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamatult kõik vajalikud piiravad meetmed, nagu toote kõrvaldamine nende turult.

Artikkel R32

Ühenduse kaitsemenetlus

1.   Kui artikli [R31 lõigetes 3 ja 4] sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on ühenduse õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega ja hindab siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjakohast ettevõtjat või asjakohaseid ettevõtjaid.

2.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava toote oma turgudelt kõrvaldamine, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik meetme.

3.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja toote mittevastavus viitab puudustele artikli [R31 lõike 5 punktis b] osutatud harmoneeritud standardites, siis teavitab komisjon vastavat Euroopa standardiasutust või asutusi ja toob asja direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komitee ette. Kõnealune komitee konsulteerib vastava Euroopa standardiasutusega või asutustega ja esitab viivitamatult oma arvamuse.

Artikkel R33

Vastavuses olevad tooted, mis kujutavad riski tervisele ja ohutusele

1.   Kui liikmesriik leiab peale artikli [R31 lõike 1] kohast hindamist, et kuigi toode on käesoleva … [akt] nõuetega kooskõlas, kujutab see ikkagi riski inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjakohane ettevõtja võtaks kohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane toode ei kujutaks turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu iseloomule.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt ühenduse turul kättsaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse parandusmeede.

3.   Liikmesriik teavitab viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, turustusahelat, riski iseloomu, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestvust.

4.   Komisjon alustab viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega ja hindab võetud siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning vajadusel teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.

5.   Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjakohast ettevõtjat või asjakohaseid ettevõtjaid.

Artikkel R34

Formaalne mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli [R31] kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt asjaomase mittevastavuse lõpetamist peale seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

vastavusmärgis on kinnitatud artiklit [R11] või artiklit [R12] rikkudes;

b)

vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

c)

EÜ vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)

EÜ vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud korralikult;

e)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik asjakohaseid meetmeid toote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.


II LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSED

Moodul A

Tootmise sisekontroll

1.

Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

üldine tootekirjeldus;

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud õigusaktis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, ja

katseprotokollid.

3.

Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavate õigusaktide nõuetele.

4.

Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab nõutud vastavusmärgise vastavalt õigusaktile igale tootele, mis vastab õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

5.

Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul A1

Tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega

1.

Tootmise sisekontroll koos toote katsetamisega teavitatud asutuse poolt on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

üldine tootekirjeldus;

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud õigusaktis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, ja

katseprotokollid.

3.

Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavate õigusaktide nõuetele.

4.

Tootekontrollid

Tootja peab iga toote puhul tegema või laskma teha ühe või mitu katset, mis käsitlevad toote üht või mitut aspekti, et kontrollida selle vastavust vastava õigusakti nõuetele. Tootja valikul korraldatakse katsed kas ettevõttesisese akrediteeritud asutuse poolt või tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

5.

Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab nõutud vastavusmärgise vastavalt õigusaktile igale üksiktootele, mis vastab õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.

Volitatud esindaja

Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul A2

Tootmise sisekontroll koos tootekontrollidega juhuslike ajavahemike järel

1.

Tootmise sisekontroll koos tootekontrollidega teavitatud asutuse poolt juhuslike ajavahemike järel on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et kõnealused tooted vastavad nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

üldine tootekirjeldus;

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud õigusaktis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, ja

katseprotokollid.

3.

Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavate õigusaktide nõuetele.

4.

Tootekontrollid

Tootja valikul teeb või laseb teha toodangu kontrolli juhuslike ajavahemike järel kas ettevõttesisene akrediteeritud asutus või tootja valitud teavitatud asutus, et võrrelda toodangu sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas toodete tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Enne turule laskmist kontrollitakse lõpptootest kohapeal võetud asjakohast valimit ja tehakse harmoneeritud standardite asjaomastes osades ja/või tehnilistes spetsifikatsioonides kindlaksmääratud katsed või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida toodangu vastavust õigusakti asjaomastele nõuetele.

Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas toote valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada toote vastavus.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

5.

Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab nõutud vastavusmärgise vastavalt õigusaktile igale üksiktootele, mis vastab õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.

Volitatud esindaja

Punktis 5 osutatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul B

EÜ tüübihindamine

1.

EÜ tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab toote tehnilist projekti ja kontrollib ning kinnitab, et toote tehniline projekt vastab selle suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.

2.

EÜ tüübihindamist võib teostada ühel järgmistest viisidest:

kavandatud lõpliku toote näidise hindamine (toote tüüp);

toote tehnilise projekti vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate andmete kontrollimise teel koos kavandatud toote näidise ühe või mitme kriitilise osa hindamisega (toote- ja konstruktsioonitüübi kombinatsioon);

toote tehnilise projekti vastavuse hindamine punktis 3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate andmete kontrollimise teel ilma näidise hindamiseta (konstruktsioonitüüp).

3.

Tootja esitab EÜ tüübihindamise taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust õigusaktiga kohaldatud nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

üldine tootekirjeldus;

põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud õigusaktis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, ja

katseprotokollid;

kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

4.

Teavitatud asutus teeb järgmist:

toote puhul:

4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali ning hindab toote tehnilise projekti nõuetele vastavust;

näidiste puhul:

4.2.

kontrollib, kas näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja teeb kindlaks nii need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste spetsifikatsioonide kohaldatud sätetele, kui ka elemendid, mille projekteerimisel ei ole nimetatud standardite asjaomaseid sätteid kohaldatud;

4.3.

teeb või laseb teha asjaomased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja on asjaomaseid standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ka tegelikult kohaldanud juhtudel, kui tootja on otsustanud neid kohaldada;

4.4.

teeb või laseb teha asjaomased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja otsused vastavad õigusakti olulistele nõuetele, kui asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste spetsifikatsioonide nõudeid ei ole kohaldatud;

4.5.

lepib tootjaga kokku kontrollide ja vajalike katsete sooritamise koha.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate ametiasutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab kõnealuse toote suhtes kohaldatud asjaomase õigusakti nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale EÜ tüübihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrollide põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui on) ja vajalikke andmeid heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks. Tõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui tüüp ei vasta õigusaktiga kohaldatud nõuetele, keeldub teavitatud asutus EÜ tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hindab muutusi üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis näitab seda, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata õigusaktiga kohaldatud nõuetele, ning otsustab, kas selline muutus nõuab edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab EÜ tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest kinnitatud tüübis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust õigusakti olulistele nõuetele või tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt kinnitada ja vormistada esialgse EÜ tüübihindamistõendi lisana.

8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele EÜ tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele ametiasutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele EÜ tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ja taotluse korral väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada EÜ tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab EÜ tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana EÜ tüübihindamistõendit, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist.

10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul C

Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

1.

Tootmise sisekontrollil põhinev t