9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/1

9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/3

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 on komisjonile antud õigus kooskõlas asutamislepingu artikliga 87 tunnistada teatavatel tingimustel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnakaitseks antav abi, tööhõivealane abi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, ühisturuga kokkusobivaks, nii et selle suhtes ei pea kohaldama asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 arvukates otsustes ja saanud, eelkõige seoses komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes), (3) ja nimetatud määruse reguleerimisala laiendamiseks teadus- ja arendustegevusele komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 364/2004 millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001), (4) riigiabi ja riskikapitali käsitleva komisjoni teatise, (5) väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (6) ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku (7) rakendamisega, piisavaid kogemusi, et määratleda VKEdele antava abi, abi saavates piirkondades ja väljaspool neid investeerimisabi vormis antava abi, riskikapitali kavade vormis antava abi ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas antava abi üldised ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumid.

(3)

Komisjon on saanud piisavaid kogemusi asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisel ka koolitusabi, tööhõivealase abi ja keskkonnakaitsele, uurimis- ja arendustegevusele ning innovatsioonile antava abi ja regionaalabi valdkonnas nii VKEde kui ka suurettevõtete puhul, eelkõige seoses komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes), (8) komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2204/2002 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes), (9) komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1628/2006, (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes), (10) uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku, (11) teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku, keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse 2001. aasta suuniste, (12) keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse 2008. aasta suuniste (13) ja regionaalabi 2007.–2013. aasta suuniste (14) rakendamisega.

(4)

Neid kogemusi silmas pidades on mõnesid määrustes (EÜ) nr 68/2001, (EÜ) nr 70/2001, (EÜ) nr 2204/2002 ja (EÜ) nr 1628/2006 kehtestatud tingimusi vaja kohandada. Lihtsustamise eesmärgil ja selleks, et tagada komisjoni tõhusam järelevalve abi üle, tuleks need asendada ühe määrusega. Lihtsustumine peaks muu hulgas toimuma tänu sellele, et mõisted ühtlustatakse ja käesoleva määruse I peatükiga nähakse ette ühised horisontaalsätted. Riigiabi käsitlevate õigusaktide sidususe tagamiseks peaksid abi, ja abikava määratlus olema samasugune kui nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruses (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks. (15) Lihtsustamine on väga oluline selleks, et tagada majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia tulemuslikkus, eriti VKEde puhul.

(5)

Käesoleva määrusega tuleks teatamiskohustusest vabastada igasugune abi, mis vastab kõigile käesoleva määruse asjaomastele tingimustele, ja abikavad, tingimusel et mistahes nende alusel antav üksikabiabi vastab kõigile käesoleva määruse asjaomastele tingimustele. Läbipaistvuse tagamiseks ja järelevalve tõhustamiseks tuleks käesoleva määruse alusel üksikabi andmisel selgesõnaliselt viidata II peatüki asjakohastele sättele ja liikmesriigi õigusaktile, mille alusel üksikabi antakse.

(6)

Käesoleva määruse täitmise üle järelevalve tegemiseks peaks komisjonil olema võimalik saada liikmesriikidelt kogu vajalik teave meetmete kohta, mida on rakendatud käesoleva määruse kohaselt. Seega kui liikmesriik ei esita nimetatud abimeetmete kohta teavet mõistliku tähtaja jooksul, võidakse seda käsitleda viitena sellele, et käesoleva määruse tingimusi ei täideta. Seetõttu võib komisjon teabe mitteesitamise puhul lõpetada käesoleva määruse või selle asjakohase osa kohaldamise asjaomase liikmesriigi suhtes, kes vastavalt asutamislepingu artiklile 88 peab seejärel komisjoni teavitama kõikidest abimeetmetest, sealhulgas nende abikavade raames antavatest uutest üksikabimeetmetest, mille suhtes varem kehtis käesolev määrus. Niipea kui liikmesriik on esitanud õige ja täieliku teabe, peaks komisjon lubama muuta määruse uuesti täielikult kohaldatavaks.

(7)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, tuleks jätkata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust teatada abist, mille eesmärgid on kooskõlas käesolevas määruses käsitletud eesmärkidega. Komisjon hindab kõnealust abi eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel ja kooskõlas kriteeriumitega, mis on sätestatud komisjoni vastuvõetud spetsiifiliste suuniste või raamistikega, kui kõnealused spetsiifilised dokumendid on asjaomase abimeetme suhtes kohaldatavad.

(8)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi ega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja toimimist teistes riikides. Ekspordiabi ei tohiks üldjuhul olla abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(9)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada praktiliselt kõigi sektorite suhtes. Kalandus- ja vesiviljelussektoris tuleks käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastada üksnes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas antav abi, riskikapitali vormis antav abi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi.

(10)

Pidades silmas põllumajandussektoris põllumajandustoodete esmatootmise suhtes kohaldatavaid erieeskirju, tuleks käesoleva määrusega teha erand üksnes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antava abi, riskikapitali vormis antava abi, koolitusabi, keskkonnakaitseks antava abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi puhul niivõrd, kuivõrd nende abiliikide suhtes ei kohaldata komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001. (16)

(11)

Pidades silmas sarnasusi põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike toodete töötlemise ja turustamise vahel, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, kui täidetud on teatavad tingimused.

(12)

Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks töötlemise ja turustamisena käsitada põllumajandusettevõttes toimuvat tegevust, mis on vajalik toote esmamüügiks ettevalmistamiseks, ega esmamüüki edasimüüjatele või töötlejatele. Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turustatud toodete hinna või koguse alusel, ega abi suhtes, mida tuleb jagada esmatootjatega.

(13)

Pidades silmas nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi, (17) ei tohiks käesolevat määrust kohaldada abi suhtes, millega soodustatakse tegevust söesektoris, välja arvatud koolitusabi, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi ja keskkonnaabi.

(14)

Kui regionaalabi kavaga püütakse täita piirkondlikke eesmärke, kuid see on suunatud konkreetsetele majandusharudele, võib kava eesmärk ja tõenäoline mõju olla pigem valdkondlik kui horisontaalne. Seetõttu ei tohiks teatamiskohustusest vabastamist kohaldada konkreetsetele majandusharudele suunatud regionaalabi kavade suhtes, samuti terasesektoris ja laevaehitussektoris (vastavalt komisjoni teatisele laevaehituse riigiabi raamistiku pikendamise kohta (18) ning sünteeskiusektoris tegutsemiseks antava regionaalabi suhtes. Samal ajal on turismisektoril liikmesriikide majanduses oluline roll ja üldiselt ka väga positiivne mõju regionaalarengule. Seepärast tuleks teatamiskohustusest vabastada turismialasele tegevusele suunatud regionaalabi kavad.

(15)

Abi, mida antakse raskustes olevatele äriühingutele, nii nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes, (19) tuleks hinnata kõnealuste suuniste kohaselt, et vältida neist kõrvalehoidmist. Niisugustele äriühingutele antav abi tuleks seetõttu käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks tuleks lihtsustada VKEdele käesolevas määruses sätestatud abi andmisel kasutatavat raskustes oleva äriühingu määratlust, võrreldes eespool nimetatud suunistes esitatud määratlusega. Vähem kui kolm aastat tagasi asutatud VKEsid ei tohiks lugeda käesoleva määruse kohaldamisel kõnealusel perioodil raskustes olevaks, välja arvatud juhul, kui nad vastavad asukohariigi õigusaktides sätestatud võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Kõnealused lihtustused ei tohiks piirata nende VKEde õigust saada kõnealuste suuniste kohaselt abi, mida ei käesoleva määrusega ei reguleerita, ega tingimusi, mille alusel loetakse vastavalt käesolevale määrusele suurettevõtet raskustes olevaks äriühinguks; viimasel puhul kehtib täielikult kõnealustes suunistes esitatud määratlus.

(16)

Komisjon peab tagama, et lubatud abi ei moonutaks kaubandustingimusi ühist huvi kahjustaval viisil. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Sellest tulenevalt jätkatakse asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist kõnealusele abisaajale väljamakstud erakorralise abi ja kõigi abikavade suhtes, milles ei ole esitatud selgesõnalist sätet kõnealuste abisaajate suhtes teatamiskohustusest vabastamise kohta. Nimetatud säte ei tohiks kahjustada selliste abikavade alusel abi saajate õiguspäraseid ootusi, kellele ei ole esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(17)

Selleks et tagada ühenduse riigiabi eeskirjade järjepidev kohaldamine ning lihtsustada haldamist, tuleks ühtlustada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate erinevate abiliikide asjakohaste mõistete määratlusi.

(18)

Abi osatähtsuse arvutamisel tuleks lähtuda kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abi osatähtsuse arvutamiseks tuleks mitmes osas väljamakstav abi diskonteerida selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel ja muus vormis kui toetusena antava abi summa arvutamisel tuleks kasutada intressimäärana abi andmise ajal kehtivat viitemäära vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta. (20)

(19)

Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvatest maksudest tehtavate maksuvabastuste või -vähenduste vormis, tuleks abi osad diskonteerida teatavat brutotoetusekvivalendina kindlaksmääratud abi osatähtsust järgides viitemäärade alusel, mis kehtivad eri aegadel, mil maksusoodustused kehtima hakkavad. Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvatest maksudest tehtavate maksuvabastuste või -vähenduste vormis, ei pruugi kohaldatav viitemäär ja abi osade täpne summa olla eelnevalt teada. Seoses sellega peaksid liikmesriigid abi osatähtsusest lähtudes eelnevalt kindlaks määrama abi diskonteeritud väärtuse ülemmäära. Sel juhul saab diskonteerimisel kohaldada viitemäära, mis kehtib ajal, kui selgub asjaomasel aastal antava abi osa summa. Ülemmäära üldsummat tuleks vähendada abi iga osa diskonteeritud väärtuse võrra.

(20)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Tagatiskavade raames antavat abi tuleks käsitleda läbipaistvana, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on kasutatud viitemäära, mis on ette nähtud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta. Maksumeetmete vormis antavat abi tuleks käsitleda läbipaistvana, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata. Läbipaistvuse tagamiseks ülemmäära kehtestamine ei ole vajalik keskkonnamaksu vähendamise puhul, kui vähendamisest ei tule käesoleva määruse kohaselt teatada.

(21)

Tagatiskavade raames antavat abi tuleks käsitleda läbipaistvana, kui brutotoetusekvivalendi arvutamiseks kasutatavast metoodikast on komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud, ja investeeringuteks ette nähtud regionaalabi puhul ka juhul, kui komisjon on kõnealuse metoodika heaks kiitnud pärast komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 vastu võtmist. Komisjon lähtub kõnealuste teatiste läbivaatamisel komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes. (21) Tagatiskavade raames antavat abi tuleks käsitleda läbipaistvana ka siis, kui abisaaja on VKE ja brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud kõnealuse teatise punktides 3.3 ja 3.5 sätestatud nn safe-harbour preemia.

(22)

Pidades silmas toetusekvivalendi arvutamise raskust tagasimakstavate ettemaksete vormis antava abi puhul, tuleks kõnealuse abi suhtes käesolevat määrust kohaldada üksnes juhul, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma on käesoleva määruse alusel kohaldatavast eraldi teatamise künnisest ja abi maksimaalsest osatähtsusest madalam.

(23)

Konkurentsi moonutamise kõrge riski tõttu peaks komisjon jätkama suurte abisummade hindamist igal üksikjuhul eraldi. Seepärast tuleks iga käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abiliigi puhul sätestada künnised, mille taseme määramisel võetakse arvesse asjaomase abi liiki ja selle tõenäolist mõju konkurentsile. Igasuguse antud abi suhtes, mis ületab kõnealuseid künniseid, jätkatakse asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist.

(24)

Selleks et tagada abi proportsionaalsus ja selle piirdumine vajaliku summaga, tuleks künniseid võimaluse korral alati väljendada abi osatähtsusena abikõlblike kulude suhtes. Riskikapitali vormis antava abi puhul tuleks künnis määratleda maksimaalse abisummana, sest see põhineb sellises vormis antaval abil, mille puhul abikõlblikke kulusid on raske kindlaks määrata.

(25)

Abi osatähtsuse või abisumma künnised tuleks komisjoni kogemusi arvesse võttes kindlaks määrata tasemel, mis tagab sobiva tasakaalu abi saavas majandusharus konkurentsimoonutuste minimeerimise ja turutõrgete kõrvaldamise või ühtekuuluvusega seotud küsimuste vahel. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul tuleks kõnealune künnis määratleda tasemel, mille puhul võetakse arvesse vastavate regionaalabi kaartide alusel lubatud abi osatähtsust.

(26)

Selle kindlaks tegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud eraldi teatamise künniseid ja abi maksimaalset osatähtsust on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohalikest, piirkondlikest, riigi või ühenduse vahenditest.

(27)

Lisaks sellele tuleks käesolevas määruses täpsustada asjaolud, mille korral käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluv erinevat liiki abi võib olla kumulatiivne. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abi kumuleerimisel käesoleva määruse reguleerimisalasse mittekuuluva riigiabiga tuleks tähelepanu pöörata komisjoni otsusele, millega käesoleva määruse reguleerimisalasse mittekuuluv abi heaks kiidetakse, ja riigiabi eeskirjadele, millele nimetatud otsus tugineb. Erisätteid tuleks kohaldada juhul, kui ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele antavat abi kumuleeritakse muud liiki abiga, eriti investeeringuteks ette nähtud abiga, mida saab arvutada palgakulude alusel. Käesolevas määruses tuleks ka sätestada kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega abimeetmete kumuleerimine selliste abimeetmetega, mille abikõlblikke kulusid ei ole võimalik kindlaks määrata.

(28)

Tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva antava abi andmise puhul VKEle tuleks lugeda kõnealune ergutamine aset leidvaks, kui enne abi saava projekti või tegevuse elluviimisega seotud tegevuse alustamist on VKE esitanud liikmesriigile taotluse. VKEdele riskikapitali vormis antava abi puhul tagatakse riskikapitali meetme ergutav mõju sellega, et käesolevas määruses nähakse ette nõuded osainvesteeringu suurusele sihtettevõtte kohta, erainvestorite osaluse määrale ning rahastatava ettevõtte suurusele ja rahastatavale ettevõtlusetapile.

(29)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva suurettevõttest abisaajale antava abi puhul tuleks liikmesriikidel lisaks VKEde suhtes kohaldatavatele tingimustele ka tagada, et abisaaja on oma sisedokumendis analüüsinud abi saava projekti või tegevuse elujõulisust koos abiga ja ilma abita. Liikmesriikidel tuleks kontrollida, et kõnealune sisedokument kinnitaks projekti/tegevuse mahu või ulatuse või toetatava projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma olulist suurenemist või projekti/tegevuse lõpuleviimise olulist kiirenemist. Regionaalabi puhul võib ergutava mõju kindlaks teha ka asjaolu alusel, et abi puudumisel ei oleks investeerimisprojekti asjaomases abistatavas piirkonnas sellisel kujul teostatud.

(30)

Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate puhul tuleks abi ergutava mõju olemasolu pidada kinnitust leidnuks, kui asjaomase abimeetme tulemusel asjaomase ettevõtja palgatud ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate arv kokkuvõttes suureneb või kui sellega kaasneb lisakulude kandmine puudega töötajatele ettenähtud vahendite või seadmete jaoks. Kui puudega töötajate tööhõiveks palgatoetuste vormis antava abi saaja juba sai abi puudega töötajate tööhõive jaoks kas määruses (EÜ) nr 2204/2002 sätestatud tingimustel või komisjoni eraldi heakskiidu alusel, eeldatakse, et varasema meetme puhul täidetud tingimus, mille kohaselt puudega töötajate arv peab kokkuvõttes suurenema, on täidetud ka käesoleva määruse tähenduses.

(31)

Maksusoodustustena antavate abimeetmete suhtes tuleks kehtestada konkreetsed ergutavat mõju käsitlevad tingimused, pidades silmas seda, et niisuguse abi andmise kord erineb muu abi andmise korrast. Tuleks eeldada, et nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (22) tingimustele vastav ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluval keskkonnamaksu vähendusel on ergutav mõju, kuna maksumäära vähendamine aitab vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele, kuna see võimaldab vastu võtta või pikendada asjaomast maksukava ja ergutab sellega keskkonnamaksu maksma kohustatud ettevõtteid vähendama saastemäära.

(32)

Lisaks sellele tuleks suurettevõtetele antav erakorraline abi käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, sest seda liiki abi ergutava mõju kindlakstegemist loetakse raskeks. Komisjon uurib kõnealuse ergutava mõju olemasolu asjaomasest abist teatamise kontekstis, võttes aluseks kohaldatavates suunistes, raamistikes või muudes ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumid.

(33)

Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohase läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks on asjakohane sellise standardvormi kehtestamine, milles liikmesriigid peaksid abikava või erakorralise abi käesoleva määruse kohase rakendamise korral esitama komisjonile kokkuvõtliku teabe. Kokkuvõtliku teabe vormi tuleks kasutada meetme avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis. Kokkuvõtlik teave tuleks saata komisjonile elektrooniliselt, kasutades selleks ettenähtud IT rakendust. Asjaomane liikmesriik peaks avaldama Internetis niisuguse abimeetme täieliku teksti. Erakorraliste abimeetmete puhul võib ärisaladuse välja jätta. Ärisaladuseks ei tohiks siiski pidada abisaaja nime ja abisumma suurust. Liikmesriigid peaksid tagama abimeetme teksti kättesaadavuse Internetis terve abimeetme kehtivuse ajal. Abi andmise aktis tuleks viidata ka selle akti puhul asjakohastele käesoleva määruse II peatüki erisätetele, välja arvatud maksumeetmete vormis antava abi korral.

(34)

Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks komisjonil kehtestada konkreetsed sisu ja vormi käsitlevad nõuded iga-aastastele aruannetele, mille liikmesriigid komisjonile esitama peavad. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud abikavade ja üksikabi kohta, pidades silmas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklit 15.

(35)

Vaja on kehtestada täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatavad abimeetmed peaksid vastama. Pidades silmas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkte a ja c, peaks kõnealune abi ühenduse huvidega kooskõlas olemiseks olema proportsionaalne turutõrgete või puudustega, mis tuleb ületada. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse reguleerimisala investeerimisabi puhul abiga, mida antakse seoses teatavate investeeringutega materiaalsesse või immateriaalsesse varasse. Pidades silmas ühenduse liigvõimsust ja konkurentsimoonutuste spetsiifilisi probleeme maanteekaubavedude ja õhutranspordisektoris, ei tohiks nende ettevõtjate abikõlblikud investeerimiskulud, kelle põhitegevusala on kõnealustes transpordisektorites, hõlmata transpordivahendeid ja -seadmeid. Keskkonnaabi puhul peaks kohaldama materiaalse vara määratluse suhtes erisätteid.

(36)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi reguleerivatele põhimõtetele tuleks abi andmise ajana käsitleda aega, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi asjakohastele õigusaktidele seaduslik õigus abi saada.

(37)

Vältimaks investeerimisel kapitali tähtsustamist tööjõu ees, tuleks ette näha võimalus mõõta VKEdele investeeringuteks ettenähtud abi ja regionaalabi kas investeerimiskulude põhjal või investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohtadest tulenevate kulude põhjal.

(38)

Maksuvähenduste vormis antaval keskkonnaabi kaval, ebasoodsas olukorras olevate töötajate jaoks antaval abil, investeeringuteks ettenähtud regionaalabil, uutele väikeettevõtetele antaval abil, naisettevõtjate asutatud uutele väikeettevõtetele antaval abil ja riskikapitali vormis antaval abil, mida antakse abisaajale erakorraliselt, võib olla ulatuslik mõju konkurentsile asjaomasel turul, sest see seab abisaaja soodsamasse olukorda võrreldes teiste ettevõtjatega, kes ei ole kõnealust abi saanud. Kuna kõnealust abi antakse ainult ühele ettevõtjale, on erakorralisel abil keskkonnale, ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate tööhõivele, piirkondlikule ühtekuuluvusele või riskikapitali turutõrkele tõenäoliselt vaid piiratud positiivne struktuurne mõju. Seetõttu tuleks neid abiliike hõlmavad abikavad käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, kuid erakorralise abi andmisest tuleks komisjonile teatada. Käesoleva määrusega tuleks teatamiskohustusest siiski vabastada erakorraline regionaalabi, kui kõnealust erakorralist abi kasutatakse investeeringuteks ette ettenähtud regionaalabi kava alusel antava abi täiendamiseks; sealjuures tohib erakorraline abi moodustada kuni 50 % kogu investeeringu jaoks ettenähtud abist.

(39)

Käesoleva määruse VKEdele antava investeerimisabi ja tööhõivealase abiga seonduvad sätted ei peaks andma võimalust suurendada abi maksimaalset osatähtsust piirkondliku soodustusega, nagu seda võimaldas määrus (EÜ) nr 70/2001. Siiski peaks olema võimalik regionaalabi käsitlevates sätetes sätestatud abi maksimaalse osatähtsuse ulatuses ka VKEdele maksta abi välja investeeringuteks ettenähtud regionaalabina, kui on täidetud investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealase regionaalabi andmise tingimused. Sama moodi ei peaks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabiga seonduvad sätted andma võimalust suurendada abi maksimaalset osatähtsust piirkondliku soodustusega. Küll aga peaks olema võimalik regionaalabi käsitlevates sätetes sätestatud abi maksimaalset osatähtsust kohaldada projektide puhul, millel on keskkonnale positiivne mõju, kui täidetud on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmise tingimused.

(40)

Vähendades ebasoodsas olukorras olevate piirkondade puudusi, edendab regionaalabi liikmesriikide (ja ühenduse tervikuna) majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Regionaalabi on mõeldud kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade arengule kaasa aitamiseks, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist jätkusuutlikul moel. Sellega edendatakse uute käitiste rajamist, olemasolevate käitiste laiendamist, käitiste toodangu mitmekesistamist uute toodetega või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjalikku muutmist.

(41)

Selleks et vältida suurte piirkondlike investeerimisprojektide kunstlikku allprojektideks jaotamist, hoides seeläbi kõrvale käesoleva määruse kohaselt sätestatud teatamise künnistest, tuleks suurt investeerimisprojekti käsitleda ühe investeerimisprojektina, kui investeering tehakse sama ettevõtja või samade ettevõtjate poolt kolme aasta jooksul ja koosneb põhivarast, mis moodustab majanduslikult ühtse terviku. Et hinnata, kas investeering moodustab majanduslikult ühtse terviku, tuleks liikmesriikidel võtta arvesse tehnilisi, funktsionaalseid ja strateegilisi seoseid ning geograafilise asukoha vahetut lähedust. Majanduslikku terviklikkust tuleks hinnata omandilisest kuuluvusest sõltumatult. See tähendab, et otsustades, kas suurt investeerimisprojekti tuleb käsitleda ühe investeerimisprojektina, peab hinnang olema sama olenemata sellest, kas projekti teostab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat, kes jagavad investeerimiskulusid, või mitu ettevõtjat, kes kannavad erinevate investeeringute kulusid sama investeerimisprojekti raames (näiteks ühisettevõtte korral).

(42)

Vastupidiselt regionaalabile, mida võib anda ainult abi saavates piirkondades, peaks olema võimalik anda VKEdele investeerimisabi ja tööhõivealast abi nii abi saavates kui ka abi mitte saavates piirkondades. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalus anda abi saavates piirkondades investeerimisabi, tingimusel et nad täidavad kas kõiki tingimusi, mida kohaldatakse investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealase regionaalabi puhul, või kõiki tingimusi, mida kohaldatakse VKEdele antava investeerimisabi ja tööhõivealase abi puhul.

(43)

Abi saavate piirkondade majanduslikku arengut takistavad suhteliselt vähene ettevõtlikkus ja eelkõige keskmisest veelgi harvem uute ettevõtete asutamine. Seetõttu tuleb käesoleva määrusega ette näha abiliik, mida saab anda lisaks investeeringuteks ettenähtud regionaalabile, et stimuleerida väikeettevõtete käivitamist ja esmast arengut abisaavas piirkonnas. Selleks et tagada, et abi saavate piirkondade uutele ettevõtetele antav abi oleks sihipärane, tuleks see abiliik diferentseerida vastavalt iga piirkonna kategooria raskuste laadile. Lubamatu konkurentsimoonutuste ohu vältimiseks, sealhulgas vältimaks ohtu, et tõrjutakse välja olemasolevad ettevõtted, tuleks abi anda ainult väikeettevõtetele ning sellise abi summad peavad olema piiratud ja vähenevad. Abi andmine eranditult uutele väikeettevõtetele ja naisettevõtjate asutatud uutele väikeettevõtetele võib tekitada väärasid stiimuleid olemasolevatele väikeettevõtetele, nagu soov sulgeda ettevõte ja avada see abi saamiseks uuesti. Liikmesriigid peaksid olema sellest ohust teadlikud ja kavandama abikavasid selliselt, et seda probleemi ei tekiks, näiteks piirates avalduste esitamise võimalusi hiljuti suletud ettevõtete omanikele.

(44)

Ühenduse majanduslikku arengut võib takistada teatavate elanikkonna rühmade suhteliselt vähene ettevõtlikkus, mis on tingitud ebasoodsast olukorrast, raskustest rahastamisallikate leidmisel. Komisjon on uurinud turutõrke tekkimise võimalikkust elanikkonna eri rühmade puhul ning võib praegu järeldada, et eriti uute ettevõtete asutajate hulgas on naisi meestest keskmiselt vähem; seda tõendavad muu hulgas ka Eurostati andmed. Seetõttu tuleb käesoleva määrusega ette näha abiliik, millega ergutatakse naisettevõtjaid asutama ettevõtteid, et aidata kaotada nende jaoks turutõrked, eeskätt seoses juurdepääsuga rahastamisallikatele. Erilised raskused on naiste jaoks seotud ka pereliikmete hoolduskulude katmisega. Niisugune abi aitaks saavutada tegelikku, mitte pelgalt vormilist meeste ja naiste võrdsust, kuna väheneb tegelik ebavõrdsus ettevõtluse valdkonnas, nagu seda nõuab Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigus. Käesoleva määruse kehtivuse lõppemisel peab komisjon kaaluma, kas kõnealune erand ja abisaajate liigid on endiselt põhjendatud.

(45)

Säästev areng on koos energeetika konkurentsivõime ja energiavarustuse kindlusega majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia üks peamisi tugisambaid. Säästev areng põhineb muu hulgas keskkonnakaitse kõrgel tasemel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Keskkonnasäästlikkuse edendamise ja kliimamuutuste vastase võitluse tulemusel suureneb varustuskindlus ning tagatakse Euroopa majanduse konkurentsivõime ja taskukohase elektrienergia pakkumine. Keskkonnakaitse valdkond seisab sageli vastamisi turutõrgetega, mis esinevad negatiivsete välismõjude vormis. Tavalistes turutingimustes ei pruugi ettevõtjatel tingimata olla stiimulit oma heitmete vähendamiseks, sest selline vähendamine võib suurendada nende kulusid. Kui ettevõtjatele ei panda saastekulude kandmise kohustust, tuleb neid kulusid kanda ühiskonnal tervikuna. Saastekulude ettevõtjatepoolse kandmise saab tagada keskkonnakaitsealaste õigusaktide või maksude kehtestamisega. Asjaolu, et keskkonnakaitse normatiivid ei ole ühenduse tasandil täielikult ühtlustatud, põhjustab tingimuste ebavõrdsust. Lisaks sellele saab veelgi kõrgema keskkonnakaitse taseme saavutada algatustega, mille eesmärk on teha kohustuslikes ühenduse normatiivides nõutust rohkem, mis võib aga kahjustada asjaomaste ettevõtjate konkurentsivõimet.

(46)

Pidades silmas piisavaid kogemusi, mis on saadud keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisel, tuleks teatamiskohustusest vabastada investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha ühenduse keskkonnakaitsenormatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel, abi ühenduse normatiividest rangematele normatiividele vastavate või nende normatiivide puudumisel keskkonnakaitsele kaasa aitavate transpordivahendite soetamiseks, abi VKEdele nende varaseks vastavusseviimiseks tulevaste ühenduse normatiividega, energia säästvasse kasutamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi, suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi, taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (sealhulgas jätkusuutlikke biokütustega seotud investeerimisabi), keskkonnauuringuteks antav abi ning teatav keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi.

(47)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat maksuvähenduste vormis antavat keskkonnakaitset soodustavat abi ei tohiks kooskõlas keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega anda kauem kui 10 aasta jooksul. Selle perioodi möödumisel peaksid liikmesriigid asjaomaste maksuvähenduste asjakohasust uuesti hindama. See ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust kõnealused või sarnased käesoleva määruse kohased meetmed pärast uuesti hindamist uuesti vastu võtta.

(48)

Keskkonnakaitse jaoks vajalike täiendavate investeeringute või tootmiskulude õige arvutamine on keskse tähtsusega selle kindlaks määramisel, kas abi on asutamislepingu artikli 87 lõikega 3 kokkusobiv. Kooskõlas keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega peavad abikõlblikud kulud piirduma täiendavate investeerimiskuludega, mis on vajalikud selleks, et saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase.

(49)

Pidades silmas raskusi, mis võivad tekkida eelkõige seoses lisainvesteeringust saadud kasu leidmisega, tuleks täiendavate investeerimiskulude arvutamiseks ette näha lihtsustatud meetod. Seetõttu tuleks need kulud käesoleva määruse kohaldamisel arvutada selliselt, et arvesse ei võeta tegevustulusid, kulude kokkuhoidu, täiendavat kõrvaltoodangut ega investeeringu kasutusea jooksul tekkinud tegevuskulusid. Investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi erinevate liikide jaoks käesolevas määruses sätestatud abi maksimaalset osatähtsust on seetõttu keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes ettenähtud abi maksimaalse osatähtsusega võrreldes süstemaatiliselt vähendatud.

(50)

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavate keskkonnainvesteeringute puhul tuleks liikmesriikidel võimaldada valida, kas võtta kasutusele lihtsustatud arvutusmeetod või täiskulude arvestus, mis vastab keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes ettenähtud meetodile. Pidades silmas, et täiskulude arvestusmeetodi kohaldamisel võib tekkida teatavaid praktilisi raskusi, peaks need kuluarvestused sertifitseerima välisaudiitor.

(51)

Koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi puhul tuleks lisakulud käesoleva määruse kohaldamisel arvutada selliselt, et arvesse ei võeta samade abikõlblike kulude katmiseks võimaldatud teisi toetusmeetmeid, välja arvatud muu investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi.

(52)

Hüdroelektrijaamadega seotud investeeringute puhul tuleb märkida, et nende keskkonnamõju võib olla kahetine. Kasvuhoonegaaside vähendamise seisukohast on neil kindlasti potentsiaali. Teisest küljest võib sellistel jaamadel olla ka negatiivne mõju, näiteks veesüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(53)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks VKEdega seonduvate erinevate ühenduse ja liikmesriikide algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides peaks käesolevas määruses kasutatav VKE määratlus põhinema määratlusel, mis on eitatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta). (23)

(54)

VKEdel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt võttes ühiskonna stabiilsuse ja majandusarengu edendajad. VKEde arengut võivad aga piirata turutõrked, mis põhjustavad VKEdele tüüpilisi puudusi. VKEdel on tihtipeale raskusi kapitali, riskikapitali või laenu saamisega teatavate finantsturgude madala riskitaluvuse ja selle tõttu, et nad ise suudavad sageli pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka nende juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Seetõttu tuleks VKEde majandustegevuse arengu hõlbustamiseks vabastada käesoleva määrusega teatamiskohustusest teatavad abiliigid, kui abi antakse VKEdele. Sellest tulenevalt on õigustatud vabastada kõnealune abi etteteatamiskohustusest ja eeldada kitsalt käesoleva määruse kohaldamisel, et kui abisaaja vastab käesoleva määruse VKE määratluse tingimustele ja abisumma ei ületa teatamise puhul kohaldatavat künnist, siis piiravad tema arengut VKEdele tüüpilised puudused, mida põhjustavad turutõrked.

(55)

Väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete erinevusi arvestades tuleks väikeettevõtetele ja keskmise suurusega ettevõtetele kehtestada erinevad abi põhiosatähtsused ja soodustused. VKEsid üldiselt kahjustavad turutõrked, muu hulgas juurdepääs rahastamisele, põhjustavad väikeettevõtete arengule keskmise suurusega ettevõtetega võrreldes veelgi suuremaid takistusi.

(56)

Tuginedes väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisel saadud kogemustele, näib ühenduses esinevat mitmeid spetsiifilisi riskikapitali turutõrkeid seoses teatavat liiki investeeringutega ettevõtjate teatavatel arenguetappidel. Kõnealused turutõrked tulenevad riskikapitali pakkumise ja nõudluse omavahelisest mittevastavusest. Tulemuseks on, et turul pakutav riskikapital võib osutuda liiga piiratuks ja ettevõtjad ei saa vaatamata väärtuslikule ärimudelile ja kasvuväljavaadetele rahastamist. Riskikapitaliturgudel esinevate turutõrgete peamine allikas, mis eriti mõjutab VKEde juurdepääsu kapitalile ja mis võib õigustada riiklikku sekkumist, on seotud puuduliku või ebaühtlase teabega. Seepärast tuleks teatamiskohustusest teatavatel tingimustel vabastada äriliste põhimõtete kohaselt hallatavate investeerimisfondide vormis riskikapitali kavad, kui piisava osa fondi vahenditest moodustab erainvestorite erakapital, mille abil võetakse sihtettevõtete suhtes riskikapitalimeetmeid eesmärgiga teenida kasumit. Tingimused, mille kohaselt investeerimisfondid peavad olema äriliste põhimõtete kohaselt hallatavad ning riskikapitalimeetmed peavad olema suunatud kasumi teenimisele, ei tohiks investeerimisfondidel takistada valimast oma investeeringute eesmärki ja turusegmente, näiteks naisettevõtjate asutatud ettevõtted. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga staatust, mis on sätestatud riskikapitali käsitlevates ühenduse suunistes.

(57)

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib toetada majanduskasvu, tugevdades konkurentsivõimet ning suurendades tööhõivet. Kogemuste põhjal, mis on saadud määruse (EÜ) nr 364/2004, uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku rakendamisel, näib, et võttes arvesse nii VKEde kui ka suurettevõtete suutlikkust teadus- ja arendustegevuseks, võivad turutõrked takistada turul saavutada optimaalset toodangut ning kaasa tuua ebatõhusa tulemuse. Kõnealused ebatõhusad tulemused seonduvad üldiselt positiivsete välismõjude/teadmiste leviku, üldkasutatavate hüvede/teadmiste leviku, puuduliku või ebaühtlase teabe ning koordineerimise ja võrgustikuga seotud tõrgetega.

(58)

Eriti oluline on anda teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks abi eriti VKEdele, kuna VKEde üks struktuurseid halvemusi seisneb raskustes, mis neil võivad tekkida ligipääsul uutele tehnoloogilistele saavutustele, tehnosiiretele või kõrge kvalifikatsiooniga personalile. Seetõttu tuleks etteteatamiskohustusest teatavatel tingimustel vabastada VKEdele teadus- ja arendustegevuse projektideks, tehnilise teostatavuse uuringuteks ja tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi, noortele innovatiivsetele väikeettevõtetele antav abi, innovatsiooni nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks ning kõrge kvalifikatsiooniga personali laenamiseks antav abi.

(59)

Teadus- ja arendustegevuse projektidele antava abi puhul peaks abi saav osa uurimisprojektist olema täielikult liigitatav alusuuringuteks, rakendusuuringuteks või tootearenduseks. Kui projekt koosneb erinevatest ülesannetest, tuleks iga ülesanne liigitada alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse alla või ülesannete alla, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse. Kõnealuse liigitamise puhul ei pea tingimata lähtuma kronoloogilisest lähenemisviisist, mille puhul liigutakse alusuuringute juurest ajaliselt järjest edasi turule lähemalolevate tegevuste poole. Sellest tulenevalt võib projekti hilisemas etapis täidetud ülesande liigitada rakendusuuringute hulka. Sama moodi ei saa välistada, et projekti varasemas etapis läbiviidud tegevus võiks endast kujutada tootearendust.

(60)

Põllumajandussektoris tuleks teatav teadus- ja arendustegevusele antav abi teatamiskohustusest vabastada, kui täidetud on tingimused, mis on sarnased tingimustega, mis on ette nähtud erisätetes, mis on põllumajandussektori jaoks kehtestatud ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta. Kui kõnealused eritingimused ei ole täidetud, võib abi teatamiskohustusest vabastada, kui see vastab tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse uurimis- ja arendustegevusega seonduvates üldsätetes.

(61)

Koolituse ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmise edendamine ning puudega töötajate tööhõive lisakulude hüvitamine on ühenduse ja selle liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne eesmärk.

(62)

Tavaliselt mõjub koolitus soodsalt kogu ühiskonnale, sest see suurendab nende oskustööliste hulka, keda muud ettevõtted saavad kasutada, parandab ühenduse tööstuse konkurentsivõimet ja etendab olulist rolli ühenduse tööhõivestrateegias. Koolitus, sealhulgas e-õpe, on keskse tähtsusega ka teadmiste kui esmatähtsa avaliku hüve loomisel, omandamisel ja levitamisel. Pidades silmas asjaolu, et ühenduses tegutsevad ettevõtjad investeerivad üldiselt liiga vähe oma töötajate koolitamisse, eriti kui kõnealune koolitamine on oma laadilt üldine ja ei too asjaomasele ettevõtjale otsest ja konkreetset kasu, võib riigiabi aidata kõnealust turutõrget kõrvaldada. Seetõttu tuleks kõnealune abi teatavatel tingimustel etteteatamise kohustusest vabastada. Pidades silmas konkreetseid puudusi, millega VKEd vastamisi seisavad, ja suhteliselt suuremaid kulusid, mida nad peavad koolitusse investeerimisel kandma, tuleks käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatava abi osatähtsust VKEde puhul suurendada. Mereveondusalase koolituse tunnusjooned õigustavad eraldi lähenemisviisi kasutamist selles valdkonnas.

(63)

Eristada võib üld- ja erikoolitust. Lubatud abi osatähtsused peaksid erinema sõltuvalt pakutava koolituse liigist ja ettevõtja suurusest. Üldkoolitus annab ülekantavaid oskusi ja parandab tunduvalt koolitatud töötaja tööalast konkurentsivõimet. Selleks antav abi moonutab konkurentsi vähem, mistõttu saab etteteatamiskohustusest vabastada suurema osatähtsusega abi. Erikoolitusega, millest saab peaasjalikult kasu ettevõtja, kaasneb suurem konkurentsi moonutamise oht, mistõttu peaks etteteatamiskohustusest vabastatava abi osatähtsus olema palju väiksem. Koolitust tuleks oma laadilt lugeda üldkoolituseks ka siis, kui see on seotud keskkonnakorralduse, keskkonnahoidlike uuenduste või ettevõtete sotsiaalse vastutusega ja seega suurendab abisaaja suutlikkust anda oma panus keskkonna valdkonna üldiste eesmärkide saavutamiseks.

(64)

Teatavat liiki ebasoodsas olukorras olevatel või puudega töötajatel on ikka veel väga raske tööturule siseneda. Seetõttu on põhjendatud, et riigiasutused kohaldavad meetmeid, mis ergutavad ettevõtjaid suurendama oma töötajate, eelkõige kõnealuste ebasoodsas olukorras olevate töötajate arvu. Tööhõivekulud moodustavad osa iga ettevõtja tavalistest tegevuskuludest. Seepärast on eriti oluline, et ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav tööhõivealane abi avaldaks positiivset mõju kõnealust liiki töötajate tööhõive tasemele, mitte ainult ei võimaldaks ettevõtjatel vähendada kulusid, mida nad muidu peaksid kandma. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune abi vabastada etteteatamiskohustusest, kui on tõenäoline, et see aitab kõnealust liiki töötajatel uuesti siseneda tööjõuturule või puudega töötajatel uuesti siseneda tööjõuturule ja sinna püsima jääda.

(65)

Puudega töötajate tööhõiveks palgatoetuste vormis antavat abi võib arvutada vastavalt iga puudega töötaja puude astmele või anda kindla summana, tingimusel et kummagi meetodi kasutamisel ei ületa abi summa ühegi töötaja puhul abi osatähtsuse ülemmäära.

(66)

On asjakohane näha ette üleminekusätted üksikabi puhul, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust, ei ole teatatud. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 kehtetuks tunnistamisega tuleks lubada jätkata teatamiskohustusest vabastatud olemasolevate investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade rakendamist kõnealuses määruses ettenähtud tingimuste alusel, kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõike 2 teise lõiguga.

(67)

Pidades silmas komisjoni kogemusi kõnealuses valdkonnas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabipoliitikat läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kohaldamise aega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud abikavade suhtes jääma vabastus kehtima veel kuueks kuuks, et jätta liikmesriikidele aega kohanemiseks.

(68)

Määrus (EÜ) nr 70/2001, määrus (EÜ) nr 68/2001, määrus (EÜ) nr 2204/2002 kaotasid kehtivuse 30. juunil 2008. aastal ning määrus (EÜ) nr 1628/2006 tuleks tunnistada kehtetuks,

I peatükk

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

II peatükk

1. jagu

Artikkel 13

Artikkel 14

2. jagu

Artikkel 15

3. jagu

Artikkel 16

4. jagu

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

5. jagu

Artikkel 26

Artikkel 27

6. jagu

Artikkel 28

Artikkel 29

7. jagu

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

8. jagu

Artikkel 38

Artikkel 39

9. jagu

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

III peatükk

Artikkel 43

Artikkel 44

Artikkel 45

I lisa

II lisa

Teadus- ja arendustegevuseks antava abi kohta kokkuvõtliku teabe esitamise vorm, mida kasutatakse artikli 9 lõikes 4 sätestatud laiendatud aruandekohustuse korral

Suurtele investeerimisprojektidele antava abi kohta kokkuvõtliku teabe esitamise vorm, mida kasutatakse artikli 9 lõikes 4 sätestatud laiendatud aruandekohustuse korral

III lisa

a)

regionaalabi;

b)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi;

c)

naisettevõtjatele ettevõtete asutamiseks antav abi;

d)

keskkonnakaitseks antav abi;

e)

VKEdele nõustamiseks ja messidel osalemiseks antav abi;

f)

riskikapitali vormis antav abi;

g)

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi;

h)

koolitusabi;

i)

ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi.

a)

ekspordiga seotud tegevusele antav abi, täpsemalt abi, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

b)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

a)

nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (24) reguleeritav abi tegevuse soodustamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris, välja arvatud koolitusabi, riskikapitali vormis antav abi, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi;

b)

põllumajandustoodete esmatootmise alase tegevuse soodustamiseks antav abi, välja arvatud koolitusabi, riskikapitali vormis antav abi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, keskkonnaabi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi niivõrd, kuivõrd nende abiliikide suhtes ei kohaldata komisjoni määrust (EÜ) nr 1857/2006;

c)

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise alase tegevuse soodustamiseks antav abi järgmistel juhtudel:

d)

söesektoris tegevuse soodustamiseks antav abi, välja arvatud koolitusabi, uurimis- ja arendustegevuseks antav abi ning keskkonnaabi;

e)

terasesektoris tegevuse soodustamiseks antav abi;

f)

laevaehitussektoris tegevuse soodustamiseks antav regionaalabi;

g)

sünteeskiusektoris tegevuse soodustamiseks antav abi.

a)

abikavad, millega ei ole selgesõnaliselt välistatud üksikabi maksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

b)

sellisele ettevõtjale antav erakorraline abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

c)

raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi.

a)

tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, kes on kaotanud üle poole oma põhikirjajärgsest kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul või

b)

tegemist on äriühinguga, kus vähemalt mõnel äriühingu liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja äriühing on kaotanud üle poole oma arvetel olevast kapitalist, kusjuures üle veerandi sellest viimase 12 kuu jooksul või

c)

asjaomane äriühing liigist olenemata vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.

1)

abi - igasugune meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele;

2)

abikava – mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määratlemata ajaks ja/või määratlemata ulatuses;

3)

üksikabi on

4)

erakorraline abi – üksikabi, mida ei anta abikava alusel;

5)

abi osatähtsus – abisumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest;

6)

läbipaistev abi – abi, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada;

7)

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ehk VKEd – I lisas sätestatud kriteeriumitele vastavad ettevõtjad;

8)

suurettevõtted – ettevõtjad, kes ei vasta I lisas sätestatud kriteeriumitele;

9)

abi saavad piirkonnad – regionaalabikõlblikud piirkonnad, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis;

10)

materiaalne vara – vara, mis seondub maa, ehitiste, tootmisrajatiste, masinate ja seadmetega, ilma et see piiraks artikli 17 punkti 12 kohaldamist; transpordisektoris loetakse transpordivahendid ja transpordiseadmed abikõlblikuks varaks, välja arvatud regionaalabi puhul ning välja arvatud maanteekaubaveod ja õhutransport;

11)

immateriaalne vara – vara, mis saadakse tehnosiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel;

12)

suur investeerimisprojekt – investeering põhivarasse, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot, arvutatuna abi andmise kuupäeval kehtivate hindade ja vahetuskursside kohaselt;

13)

töötajate arv – aasta tööühikute arv ehk ühe aasta jooksul täisajaga töötanud töötajate arv, kus osalist tööaega ja hooajatööd mõõdetakse aasta tööühiku murdosades;

14)

investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad – investeeringuga seonduva tegevusega seotud töökohad, sealhulgas töökohad, mis on loodud investeeringuga loodud tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemise tulemusel;

15)

palgakulud – seoses asjaomaste töökohtadega abisaaja poolt tegelikult väljamaksmisele kuuluv kogusumma, mis hõlmab järgnevat:

16)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi – artiklis 15 sätestatud tingimustele vastav abi;

17)

investeerimisabi – järgmistes artiklites ettenähtud abiliigid: artikkel 13, investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi; artikkel 15, VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi ning artiklid 18–23, keskkonnakaitseks antav investeerimisabi;

18)

ebasoodsas olukorras olev töötaja on:

19)

eriti ebasoodsas olukorras olev töötaja – isik, kes on olnud töötu vähemalt 24 kuud;

20)

puudega töötaja – järgmised isikud:

21)

kaitstud töökoht – töökoht ettevõttes, mille töötajatest vähemalt 50 % on puudega isikud;

22)

põllumajandustooted –

23)

põllumajandustoodete töötlemine – põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

24)

põllumajandustoodete turustamine – omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootja poolset lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui see toimub selleks ettenähtud kohas;

25)

turismialane tegevus – järgmine NACE Rev. 2 kohane tegevus:

26)

tagasimakstavad ettemaksed – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ning mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojekti tulemustest;

27)

riskikapital – rahalised vahendid, mida pakutakse ettevõtjatele nende varastes kasvufaasides (asutamis-, käivitus- ja laienemisetapis) omakapitali ja kvaasikapitali abil rahastamise kaudu;

28)

naisettevõtjate asutatud uus väikeettevõtete – väikeettevõte, mis vastab järgmistele tingimustele:

29)

terasesektor – mis tahes tegevus järgmis(t)e too(de)te tootmiseks:

30)

sünteeskiusektor –

a)

toetuste ja intressitoetustena antav abi;

b)

laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

c)

tagatiskavade vormis antav abi:

d)

maksumeetmete vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata.

a)

kapitalisüstidena antav abi, ilma et see piiraks riskikapitali käsitlevate erisätete kohaldamist;

b)

riskikapitalimeetmete vormis antav abi, välja arvatud artiklis 29 sätestatud tingimustele vastav abi.

a)

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

b)

keskkonnakaitseks antav investeerimisabi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

c)

VKEdele nõustamiseks antav abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

d)

VKEdele messidel osalemiseks antav abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

e)

teadus- ja arendusprojektide ning tasuvusuuringute jaoks antav abi:

f)

VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi: 5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

g)

koolitusabi: 2 miljonit eurot koolitusprojekti kohta;

h)

ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antav abi: 5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

i)

puudega töötajate tööhõive jaoks palgakulude vormis antav abi: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

j)

puudega töötajate tööhõivest tulenevate lisakulude hüvitamiseks antav abi: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas.

a)

kui sihtettevõtja on saanud kapitali artikli 29 kohase riskikapitali meetme alusel ja taotleb seejärel kolme aasta jooksul pärast esimese riskikapitaliinvesteeringu tegemist käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat abi, vähendatakse käesoleva määruse kohaseid asjaomaseid abikünniseid või maksimaalseid abikõlblikke summasid üldjuhul 50 % võrra ja abi saavates piirkondades paiknevate sihtettevõtjate puhul 20 % võrra; vähendus ei tohi ületada saadud riskikapitali kogusummat; kõnealust vähendust ei kohaldata teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi suhtes, mis on teatamiskohustusest vabastatud artiklite 31–37 alusel;

b)

noortele innovatiivsetele ettevõtetele antav abi ei tohi kolme aasta jooksul alates selle andmisest kumuleeruda muu käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abiga; ainsaks erandiks on artiklite 31–37 ja artikli 29 alusel teatamiskohustusest vabastatud abi.

a)

projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel;

b)

projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;

c)

projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel;

d)

projekti/tegevuse lõpuleviimise kiireneb oluliselt, või

e)

artiklis 13 nimetatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul: abi puudumisel ei oleks projekti asjaomases abistatavas piirkonnas sellisel kujul teostatud.

a)

maksumeetmega antakse seaduslik õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada, ja

b)

maksumeede on vastu võetud enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist; seda tingimust ei kohaldata maksumeetme kava järglaskavade puhul.

a)

investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega või

b)

ettevõttega otseselt seotud põhivara soetamine, kui ettevõte lõpetas tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ning kui varad ostab sõltumatu investor; kui väikeettevõtte äritegevuse võtavad üle algsete omanike perekonnaliikmed või ettevõtte endised töötajad, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad peab ostma sõltumatu investor.

a)

seda peab kasutatama üksnes abi saav ettevõtja; investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul tuleb seda kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

b)

seda tuleb käsitleda amortiseeruva varana;

c)

see tuleb osta kolmandatelt isikutelt turutingimustel, ilma et soetajal oleks müüja suhtes või müüjal soetaja suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (28) artikli 3 kohase kontrolli õigus;

d)

VKEdele antava investeeringuabi puhul tuleb see arvata ettevõtja varade hulka vähemalt viieks aastaks; investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul tuleb see arvata ettevõtja varade hulka ja jääma abi saavasse ettevõttesse vähemalt viieks aastaks (VKEde ettevõtete puhul vähemalt kolmeks aastaks).

a)

töökohad luuakse kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist;

b)

investeerimisprojekti tulemusel töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suureneb, võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega;

c)

loodud töökohti säilitatakse suurettevõtte puhul vähemalt viie aasta ja VKE puhul vähemalt kolme aasta jooksul.

a)

50 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades ja 40 % abikõlblikest investeeringutest teistes regionaalabikõlblikes piirkondades, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis, juhul kui abisaaja on VKE;

b)

25 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades ja 20 % abikõlblikest investeeringutest teistes regionaalabikõlblikes piirkondades, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis, juhul kui abisaajal on alla 750 töötaja ja/või tema käive on alla 200 miljoni euro, arvutatuna vastavalt käesoleva määruse I lisale.

a)

2 miljonit eurot väikeettevõtetele, mille tegevuskoht asub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi reguleerimisalasse kuuluvas abikõlblikus piirkonnas;

b)

1 miljon eurot väikeettevõtetele, mille tegevuskoht asub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi reguleerimisalasse kuuluvas abikõlblikus piirkonnas.

a)

asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates piirkondades 35 % abikõlblikest kuludest, mis on kantud esimese kolme aasta jooksul pärast ettevõtte asutamist, ning 25 % sellele järgneva kahe aasta jooksul;

b)

asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c vastavates piirkondades 25 % abikõlblikest kuludest, mis on kantud esimese kolme aasta jooksul pärast ettevõtte asutamist, ning 15 % sellele järgneva kahe aasta jooksul.

a)

võõrkapitali intressid ja omakapitali dividendid, mis ei ületa viitemäära;

b)

tootmisruumide/seadmete rendikulud;

c)

energia-, vee- ja küttekulud ja maksud (välja arvatud käibemaks ja ettevõtte tulumaks) ning halduskulud;

d)

amortisatsiooni, tootmisruumide ja seadmete liisingumaksete ning palgakulud, kui investeeringutele või töökohtade loomisele ja inimeste töölevõtmisele ei ole antud muud liiki abi.

a)

väikeettevõtete puhul 20 %;

b)

keskmise suurusega ettevõtete puhul 10 %.

a)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute abikõlblikud kulud või

b)

otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks.

a)

75 % abikõlblikest investeeringutest äärepoolseimates piirkondades;

b)

65 % abikõlblikest investeeringutest väiksematel Egeuse mere saartel nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (29) tähenduses;

c)

50 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades;

d)

40 % abikõlblikest investeeringutest kõigis teistes piirkondades.

a)

võõrkapitali intressid ja omakapitali dividendid, mis ei ületa viitemäära;

b)

tootmisruumide/seadmete rendikulud;

c)

energia-, vee- ja küttekulud ja maksud (välja arvatud käibemaks ja ettevõtte tulumaks) ning halduskulud;

d)

amortisatsiooni, tootmisruumide ja seadmete liisingumaksete ning palgakulud, kui investeeringutele või töökohtade loomisele ja inimeste töölevõtmisele ei ole antud muud liiki abi;

e)

lapse- ja vanemahoolduskulud, sealhulgas lapsehoolduspuhkuse kulud.

1)

keskkonnakaitse – igasugune tegevus, mis on kavandatud looduskeskkonna või loodusvarade parandamiseks või kahjustuste ärahoidmiseks abisaaja enda tegevuse abil, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks või loodusvarade tõhusa kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine;

2)

energia säästmise meetmed – tegevus, mis võimaldab ettevõtjatel vähendada kasutatavat energiahulka, eelkõige oma tootmistsüklis;

3)

ühenduse normatiivid –

4)

taastuvad energiaallikad – järgmised taastuvad, mittefossiilsed energiaallikad: tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, loodeteenergia, hüdroelektrijaamad, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

5)

biokütused – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

6)

jätkusuutlikud biokütused – biokütused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (31) eelnõu artiklis 15 sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on direktiivi vastu võtnud ning see on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kohaldatakse direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriume;

7)

energiatootmine taastuvatest energiaallikatest – üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia ning kütteväärtusena see osa energiast, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest hübriidelektrijaamades, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid; see hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse salvestussüsteemide täitmiseks, kuid ei hõlma salvestussüsteemide tulemusena saadud elektrienergiat;

8)

koostootmine – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

9)

suure tõhususega koostootmine – koostootmine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (32) III lisas esitatud kriteeriumitele ja on kooskõlas komisjoni otsuses 2007/74/EÜ (33) kehtestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtustega;

10)

keskkonnamaks – maks, mille spetsiifilisel maksustataval baasil on selgelt kahjulik mõju keskkonnale ja mille eesmärk on maksustada teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, ja/või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;

11)

ühenduse madalaim maksustamistase – ühenduse õigusaktidega kehtestatud madalaim maksustamistase; energiatoodete ja elektrienergia puhul on ühenduse madalaim maksustamistase nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ I lisas sätestatud madalaim maksustamistase;

12)

materiaalne vara – investeeringud maasse, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks, investeeringud hoonetesse, tehastesse ja seadmetesse, mis on ette nähtud reostuse ja saaste vähendamiseks või ärahoidmiseks, ning investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

a)

investeeringu abil on abisaajal võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset, tehes ühenduse kehtivates normatiivides nõutust rohkem, olenemata sellest, kas riigis kehtivad ühenduse normatiividest rangemad kohustuslikud normatiivid, või

b)

investeeringu abil on abisaajal ühenduse normatiivide puudumisel võimalik oma tegevusega keskkonnakaitset parandada.

a)

kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on investeeringu kogumaksumusest lihtsalt eristatav, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused täpsed keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

b)

kõigil muudel juhtudel tehakse täiendavad investeerimiskulud kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta. Võrdlusolukorraks on õige võtta sellise investeeringu maksumus, mis on tehniliselt võrreldav, kuid mis tagab madalama keskkonnakaitse taseme (mis kohustuslike ühenduse normatiivide olemasolu korral vastab nendega ettenähtule) ja mille puhul on usutav, et see oleks tehtud ka abi saamata (edaspidi „võrdlusinvesteering”). Tehniliselt võrreldav investeering on investeering, mille puhul tootmisvõimus ja kõik muud tehnilised näitajad (välja arvatud need, mis on otseselt seotud keskkonnakaitsesse tehtava täiendava investeeringuga) on samad. Lisaks sellele peab kõnealune võrdlusinvesteering olema ärilisest seisukohast usutav alternatiiv hinnatavale investeeringule.

a)

kui ettevõtja kohandab oma tegevust riiklike normatiividega, mis on vastu võetud ühenduse normatiivide puudumisel, koosnevad abikõlblikud kulud täiendavatest investeerimiskuludest, mis on vajalikud selleks, et saavutada riiklike normatiividega nõutud keskkonnakaitse tase;

b)

kui ettevõtja kohandab oma tegevust selliste riiklike normatiividega või teeb sellistes riiklikes normatiivides nõutust rohkem, mis on ühenduse normatiividest rangemad, või teeb ühenduse normatiivides nõutust rohkem, koosnevad abikõlblikud kulud täiendavatest investeerimiskuludest, mis on vajalikud selleks, et saavutada ühenduse normatiividega nõutust kõrgem keskkonnakaitse tase. Ühenduse normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse taseme saavutamiseks vajalike investeeringute maksumus ei ole abikõlblik;

c)

normatiivide puudumisel koosnevad abikõlblikud kulud investeerimiskuludest, mis on vajalikud selleks, et saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase kui see, mida kõnealune ettevõtja või ettevõtjad saavutaksid ilma keskkonnakaitseks antava abita.

a)

käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 või

b)

käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused.

1)

omakapital – omaniku osalus ettevõtjas, väljendatuna investoritele emiteeritud aktsiates;

2)

kvaasikapital – finantsinstrumendid, millelt saadav tulu tuleneb valdaja jaoks peamiselt aluseks oleva sihtettevõtja kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta;

3)

erakapital – erakapitali (vastandina avaliku sektori kapitalile) või kvaasikapitali investeeringud börsil noteerimata ettevõtjatesse, sealhulgas riskikapital;

4)

seemnekapital – rahalised vahendid, mida pakutakse algidee uurimiseks, hindamiseks ja arendamiseks enne käivitusetappi;

5)

stardikapital – rahalised vahendid, mis antakse tootearenduseks ja turule sisenemiseks ettevõtjatele, kes ei ole oma tooteid või teenuseid veel müünud ega tooda veel kasumit;

6)

arengukapital – ettevõtjale, kes võib küündida kasumiläveni või seda ületada, kuid võib seda ka mitte teha, kasvuks või laienemiseks antavad rahalised vahendid, mida võib kasutada tootmisvõimsuse suurendamiseks, turu- või tootearenduseks või täiendava käibekapitali tekitamiseks;

7)

väljumisstrateegia – riskikapitalifondi või erakapitali investeerimisfondi strateegia osalustest loobumiseks vastavalt plaanile saada maksimaalset kasumit, sealhulgas müük kauplemise teel, mahakandmine, eelisaktsiate/laenude välja-/tagasimaksmine, müük teisele riskikapitali investorile, müük finantsinstitutsioonile ja müük avalikul pakkumisel (kaasa arvatud esmasel avalikul pakkumisel);

8)

sihtettevõtja – ettevõtja, kellesse investeerimist investor või investeerimisfond kaalub.

a)

iga investeeringu puhul on olemas äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud projekti elujõulisus ja

b)

iga investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

a)

professionaalse fondijuhi ja fondis osalejate vahel peab olema kokkulepe, milles nähakse ette fondijuhile makstava tasu seotus tulemustega ning sätestatakse fondi eesmärgid ja investeeringute ajakava ja

b)

erainvestorid osalevad otsustamisprotsessis näiteks investorite või nõustajate komitee vahendusel ja

c)

vahendite haldamisel rakendatakse parimaid kogemusi ja regulatiivset järelevalvet.

1)

teadusasutus – üksus, nagu ülikool või uurimisinstituut, olenemata selle õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) ja finantseerimise viisist, mille peamine eesmärk on viia läbi alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja levitada nende tulemusi õpetamise, publikatsioonide või tehnosiirde kaudu; kogu kasum tuleb reinvesteerida kõnelusesse tegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse; ettevõtjatel, kes võivad kõnealusele asutusele näiteks tema aktsionäride või liikmetena mõju avaldada, ei tohi olla eelisjuurdepääsu kõnealuse asutuse teaduspotentsiaalile ega tema saavutatud teadustulemustele;

2)

alusuuring – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita;

3)

rakendusuuring – kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid;

4)

tootearendus – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine plaanide ja korralduste või projektide koostamise eesmärgil uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks. Need võivad hõlmata ka muud tegevust, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tegevuse hulka võib kuuluda visandite, jooniste, plaanide ja muu dokumentatsiooni koostamine, tingimusel et need ei ole ette nähtud kasutamiseks ärilisel eesmärgil.

Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Järgneva näidis- või katseprojektide kaubanduslikul eesmärgil kasutamise korral tuleb sellisest kasutusest saadav mis tahes tulu abikõlblikest kuludest maha arvata.

Toodete, protsesside ja teenuste katsetootmine ja testimine on samuti abikõlblik, tingimusel et neid ei saa kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või ärilisel eesmärgil.

Tootearendus ei hõlma toodetes, tooteliinides, tootmisprotsessides, olemasolevates teenustes ja teistes käimasolevates toimingutes tehtavaid rutiinseid või perioodilisi muudatusi, isegi kui sellised muudatused kujutavad endast täiustusi;

5)

kõrge kvalifikatsiooniga töötajad – teadurid, insenerid, disainerid ja müügijuhid, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks;

6)

lähetus – töötajate ajutine palkamine abisaaja poolt teatava ajavahemiku jooksul, pärast mida on töötajal õigus pöörduda tagasi oma endise tööandja juurde.

a)

alusuuringud;

b)

rakendusuuringud;

c)

tootearendus.

a)

alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest;

b)

rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest;

c)

tootearenduse puhul 25 % abikõlblikest kuludest.

a)

kui abi antakse VKEdele, võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtete puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtete puhul, ja

b)

lisada võib 15 protsendipunkti suuruse soodustuse, kuni 80 % abi maksimaalse osatähtsuse saavutamiseni, kui:

a)

personalikulud (uurijad, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga);

b)

vahendite ja seadmete kulud sel määral, mil neid kasutatakse uurimisprojekti jaoks ja selle läbiviimise aja jooksul. Kui kõnealuseid vahendeid ja varustust ei kasutata teadusprojekti jaoks kogu nende kasutusaja jooksul, loetakse abikõlblikeks kuludeks vaid amortisatsioonikulud, mis vastavad teadusprojekti kestusele ja mis arvutatakse heade raamatupidamistavade kohaselt;

c)

ehitiste ja maaga seotud kulud, kuivõrd need on seotud uurimisprojektiga, ja üksnes projekti kestvusajal; ehitiste puhul loetakse abikõlblikuks üksnes uurimisprojekti ajale vastavad amortisatsioonikulud, mis arvutatakse hea raamatupidamistava alusel; maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult kantud kapitalikulud;

d)

lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turuhindadega ostetud või litsentseeritud tehniliste teadmiste ja patentide kulud, kui tehing on teostatud turutingimustel ja puudub kokkumäng, ning nõustamise ja samaväärsete, üksnes teadustegevuse jaoks kasutatud teenuste kulud;

e)

otseselt uurimisprojekti tulemusel kantud täiendavad üldkulud;

f)

muud tegevuskulud, sealhulgas materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt teadustegevuse tõttu.

a)

VKEde korral 75 % abikõlblikest kuludest uuringute puhul, millega valmistatakse ette rakendusuuringute alast tegevust, ja 50 % abikõlblikest kuludest uuringute puhul, millega valmistatakse ette tootearendusalast tegevust;

b)

suurettevõtete korral 65 % abikõlblikest kuludest uuringute puhul, millega valmistatakse ette rakendusuuringute alast tegevust, ja 40 % abikõlblikest kuludest uuringute puhul, millega valmistatakse ette tootearendusalast tegevust.

a)

kõik kulud, mis on kantud enne õiguse andmist esimeses jurisdiktsioonis, sealhulgas taotluse koostamise, esitamise ja menetlemisega seotud kulud ning taotluse uuendamise kulud, mis tekkisid enne õiguse andmist;

b)

tõlkimis- ja muud kulud, mis on kantud õiguse saamiseks või valideerimiseks teistes jurisdiktsioonides;

c)

kulud, mis on kantud õiguse kehtivuse kaitsmiseks taotluse ametliku menetlemise ning võimalike vaidlustamismenetluste raames, ka juhul, kui need on kantud pärast õiguse andmist.

a)

innovatsiooni nõuandeteenuste puhul järgmised kulud: juhtimiskonsultatsioon, tehnoloogiline abi, tehnosiirdeteenused, koolitus, intellektuaalomandiõiguse saamise, kaitse ja sellega kauplemise ning litsentsilepingute alane konsultatsioon; standardite kasutamise alane konsultatsioon;

b)

innovatsiooni toetavate teenuste puhul järgmised kulud: tööruumid, andmepangad, tehnilised raamatukogud, turu-uuringud, laboratooriumi kasutamine, kvaliteedimärgistus, katsetamine ja sertifitseerimine.

1)

erikoolitus – koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada töötaja praegusel või tulevasel töökohal asjaomases ettevõttes ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses;

2)

üldkoolitus – koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes või peamiselt töötaja praegusel või tulevasel töökohal asjaomases ettevõttes ja millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse. Koolitus on üldine näiteks juhul, kui:

a)

25 % abikõlblikest kuludest erikoolituse puhul ja

b)

60 % abikõlblikest kuludest üldkoolituse puhul.

a)

10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;

b)

10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral.

a)

koolitatav ei ole laevapere tegevliige, vaid on pardal mittekooseisuline töötaja; ja

b)

koolitus toimub ühenduses registreeritud laevade pardal.

a)

koolitajate tööjõukulud;

b)

koolitajate ja koolitatavate sõidukulud, sealhulgas majutus;

c)

muud jooksvad kulud, nagu projektiga otseselt seotud õppevahendid ja tarvikud;

d)

tööriistade ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes koolitusprojekti jaoks;

e)

koolitusprojektiga seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;

f)

koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, üldkulud) muude punktides a–e nimetatud abikõlblike kulude kogusumma ulatuses. Koolitatavate tööjõukulude puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.

a)

tööruumide kohandamise kulud;

b)

töötajate tööhõivekulud selle aja ulatuses, mil nad üksnes abistavad puudega töötajaid;

c)

puudega töötajate poolseks kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abisaaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;

d)

kui abi saaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtte ehitamise, sisseseadmise või laiendamisega seotud kulud ning puudega töötajate töölevõtmisest otseselt tulenevad haldus- ja transpordikulud.

9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/48

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 786/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/50

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/52

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

23., 28. ja 31. juulil 2008 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus viivitamata jõustuma,

9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/56

(1)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on ette nähtud üldised eeskirjad ametlike kontrollide tegemiseks ühenduse või liikmesriigi pädeva asutuse poolt, et kontrollida sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmist.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 1 lõikele 3 ei mõjuta see määrus ühenduse ametlikke kontrolle reguleerivaid erisätteid.

(3)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 on sätestatud, et iga liikmesriik peab koostama integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava (edaspidi „riiklik kontrollikava”), et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (2) artikli 17 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 45 tõhus rakendamine.

(4)

Riiklike kontrollikavade eesmärk on luua ühtlasi kindel alus ühenduse kontrollidele liikmesriikides.

(5)

Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) (3) artiklis 27a on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 882/2004 artikleid 41–46, mis käsitlevad riiklikke kontrollikavasid, aastaaruandeid ja ühenduse kontrolle liikmesriikides ning kolmandates riikides, tuleb vastavalt vajadusele kohaldada nii, et oleks tagatud selle direktiivi tõhus rakendamine.

(6)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 43 lõike 1 punktis e on sätestatud, et komisjon peab koostama suunised, mis soodustavad heade tavade vastuvõtmist kontrollisüsteemi kõigil tasanditel.

(7)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 43 lõike 1 punktis j on sätestatud, et komisjon peab koostama suunised, milles sätestatakse kõnealuse määruse artiklis 44 nõutud aastaaruannete ülesehitus ja neis kajastatav teave.

(8)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal aruande riikliku kontrollikava rakendamise kohta. Aruanne tuleb esitada kord aastas üks aasta pärast riiklike kontrollikavade rakendamise algust. Lisaks sellele on artikli 44 lõikes 1 sätestatud aastaaruannetes esitatav teave.

(9)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 2 on sätestatud, et aastaaruannetes esitatava teabe puhul tuleb arvesse võtta suuniseid, mille komisjon koostab selliste aruannete ühtse esitamise edendamiseks. Suunised ei ole siduvad, kuid need annavad liikmesriikidele kõnealuse määruse rakendamiseks kasulikke juhiseid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 45 on sätestatud, et liikmesriikides tuleb korrapäraselt teha ühenduse auditeid, mille peamine eesmärk on kontrollida ametlike kontrollide vastavust riiklikele kontrollikavadele ja ühenduse õigusele.

(11)

Komisjon peab käesolevas otsuses sätestatud suunised pärast liikmesriikide aastaaruande kättesaamist ja läbivaatamist läbi vaatama ja neid vajaduse korral ajakohastama, võttes arvesse järeldusi ja soovitusi aastaaruandest, mille kehtestab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikele 4, ja võttes arvesse liikmesriikide kogemusi kõnealuse määruse rakendamisel.

(12)

Käesolevas otsuses sätestatud suuniste kohaldamisel tuleks arvesse võtta Eurostati käimasolevat arendustööd seoses ühenduse statistikaprogrammiga kontrolli- ja seiretegevuse andmebaasiga, mis sisaldab mitmesuguseid klassifitseerimisskeeme, sealhulgas ühtlustatud termineid ja määratlusi toidu ja söödaandmete haldamiseks.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/66

(1)

2007. aastal esines mitmes liikmesriigis lammaste katarraalse palaviku puhanguid: serotüüpi 8 esines Belgias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Madalmaades ning serotüüpi 1 Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. Aastal 2008 esines lammaste katarraalse palaviku serotüübi 8 puhang esimest korda Itaalias.

(2)

Lammaste katarraalne palavik on nakkushaigus, mille puhul haigusele vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade tapmine ei ole üldiselt sobiv meede, välja arvatud juhul, kui neil on lammaste katarraalse palaviku kliinilised haigustunnused. Nimetatud haiguse esinemine võib kujutada endast tõsist ohtu ühenduse kariloomadele.

(3)

Komisjon võttis 26. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1266/2007 nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega (3) vastu selleks, et piiritleda kitsendustega tsoonid, sealhulgas ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid, ja kehtestada tingimused nendest tsoonidest pärit loomade liikumise kohta.

(4)

Vaktsineerimine on tõhusaim veterinaarmeede lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks ning erakorraline massiline vaktsineerimine on parim võimalus kliiniliste haigusnähtude ja surmajuhtumite vähendamiseks, haiguse leviku tõkestamiseks, liikmesriikide haigusevabade piirkondade kaitseks ning elusloomade ohutu kaubanduse soodustamiseks. Loomade vaktsineerimine lammaste katarraalse palaviku vastu asjaomastes liikmesriikides tuleks seega heaks kiita kooskõlas direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõikega 2.

(5)

Vaktsineerimist konkreetse lammaste katarraalse palaviku serotüübi vastu tuleb vaadelda erakorralise meetmena, kui seda tehakse esimest korda pärast uue serotüübi esinemist territooriumil. Järgmisi vaktsineerimiskampaaniaid samal territooriumil sama serotüübi vastu ei käsitata enam erakorraliste meetmetena ja nende kohta tuleks otsus teha likvideerimisprogrammide raames.

(6)

Epideemia leviku võimalikult kiireks takistamiseks peaks ühendus rahaliselt toetama asjaomaste liikmesriikide abikõlblikke kulutusi haiguse vastu võitlemise erakorraliste meetmete raames otsuses 90/424/EMÜ sätestatud tingimustel. Kuna komisjonil ei ole võimalik vaktsiine tarnida, peaks vaktsiinide ostmine kuuluma abikõlblike kulutuste hulka.

(7)

Asjaomased liikmesriigid on teavitanud komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida nad on kooskõlas ühenduse õigusaktidega võtnud lammaste katarraalse palaviku puhangute vastu võitlemiseks. Need liikmesriigid on esitanud erakorralise vaktsineerimise kavad, milles on esitatud 2007. aastal kasutatud ja 2008. aastal kasutatavate vaktsiinidooside ligikaudne arv ning vaktsineerimiste ligikaudsed kulud. Komisjon on nimetatud kavu hinnanud nii veterinaarsest kui ka rahalisest seisukohast ning leidnud, et need on kooskõlas ühenduse asjaomaste veterinaariaalaste õigusaktidega.

(8)

Otsuse 90/424/EÜ artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et ühenduse rahaline toetus peab katma 100 % vaktsiini tarnimise kulutustest ja 50 % vaktsineerimisel tekkinud kulutustest. Võttes arvesse vajadust vältida ülemääraseid kulutusi ühenduse eelarvest, tuleks kehtestada vaktsiini tarnimise kulutuste ja vaktsineerimisel tekkivate kulutuste mõistlik ülempiir. Mõistlik ülempiir kajastab materjali või teenuste ostmiseks tehtud makset, mis on vastavuses turuhindadega. Kuni komisjoni tehtud kohapealsete kontrollimiste tulemuste saabumiseni on vaja heaks kiita ühenduse konkreetne rahaline toetus asjaomastele liikmesriikidele ning määrata kindlaks ühenduse rahalise toetuse esimene osamakse.

(9)

Ühenduse rahaline toetus tuleb välja maksta liikmesriikide esitatud ametliku hüvitistaotluse ja muude tõendavate dokumentide alusel, millele on osutatud komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (4) artiklis 7.

(10)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (5) tuleb ühenduse eeskirjade kohaselt võetud erakorraliste veterinaarmeetmete kavasid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli teostamisel kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(11)

Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad käesolevas otsuses ette nähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(12)

Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, mille jaoks taotletakse ühenduse rahalist toetust, esitada eurodes. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 tuleks muus vääringus kui eurodes väljendatud kulude ümberarvestuskursina kasutada kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik oma taotluse esitab.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

100 % vaktsiini tarnekulutustest (v.a käibemaks);

b)

50 % vaktsineerimiseks palgatud töötajate palgakuludest ja 50 % (välja arvatud käibemaks) otseselt vaktsineerimise läbiviimisega seotud kuludest (kulumaterjalid ja erivarustus).

a)

inaktiveeritud vaktsiini ostmisel 0,6 eurot doosi kohta;

b)

veiste vaktsineerimisel 2 eurot iga vaktsineeritud veise kohta, olenemata kasutatud vaktsiini tüübist ja dooside arvust;

c)

lammaste ja kitsede vaktsineerimisel 0,75 eurot iga vaktsineeritud lamba või kitse kohta, olenemata kasutatud vaktsiini tüübist ja dooside arvust.

a)

Belgia puhul kuni 4 500 000 eurot;

b)

Tšehhi Vabariigi puhul kuni 1 250 000 eurot;

c)

Taani puhul kuni 800 000 eurot;

d)

Saksamaa puhul kuni 17 000 000 eurot;

e)

Hispaania puhul kuni 8 000 000 eurot;

f)

Prantsusmaa puhul kuni 27 000 000 eurot;

g)

Itaalia puhul kuni 3 500 000 eurot;

h)

Luksemburgi puhul kuni 200 000 eurot;

i)

Madalmaade puhul kuni 3 500 000 eurot;

j)

Portugali puhul kuni 1 700 000 eurot

a)

järelevalvemeetmete tehnilise teostamise kohta edastatakse tehniline vahearuanne, milles esitatakse ajavahemikul 1. novembrist 2007 kuni 31. augustini 2008 saadud tulemused;

b)

liikmesriigi kulutuste kohta ajavahemikul 1. novembrist 2007 kuni 31. augustini 2008 edastatakse lisa kohane elektroonilises vormis finantsvahearuanne;

c)

järelevalvemeetmete tehnilise teostamise kohta edastatakse lõplik tehniline aruanne, milles esitatakse ajavahemikul 1. novembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2008 saadud tulemused;

d)

ajavahemikul 1. novembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2008 tehtud liikmesriigi kulutuste kohta edastatakse lisa kohane elektroonilises vormis lõplik finantsaruanne;

e)

vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 9 lõikele 1 teostatud kõikide kohapealsete kontrollimiste tulemused.