ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 194

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
23. juuli 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 691/2008, 22. juuli 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/602/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 17. juuni 2008, millega määratakse väljatöötamisetapiks kindlaks VISi riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri füüsiline ülesehitus ning neile esitatavad nõuded (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2693 all)

3

 

 

2008/603/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 17. juuli 2008, mis käsitleb ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Mauritiuse eriolukorda seoses tuunikalapreservide ja tuunikalafileega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3568 all)

9

 

 

2008/604/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 22. juuli 2008, inimkaubanduse eksperdirühma liikmete määramise kohta

12

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 34 – sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses tuleohutusega

14

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2008/605/ÜVJP, 22. juuli 2008, ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP (millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid) rakendamise kohta

34

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 8. juuli 2008. aasta otsuse (mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames) parandus (ELT L 186, 15.7.2008)

37

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustumiskuupäeva kohta, parandus (ELT L 165, 26.6.2008)

42

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 691/2008,

22. juuli 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

32,2

MK

28,0

TR

85,4

ME

25,6

XS

37,5

ZZ

41,7

0707 00 05

TR

115,0

ZZ

115,0

0709 90 70

TR

98,5

ZZ

98,5

0805 50 10

AR

90,6

US

70,6

UY

101,5

ZA

102,4

ZZ

91,3

0806 10 10

CL

79,7

EG

148,0

IL

129,9

TR

144,2

ZZ

125,5

0808 10 80

AR

115,7

BR

94,9

CL

100,6

CN

74,8

NZ

112,6

US

101,0

UY

80,0

ZA

85,0

ZZ

95,6

0808 20 50

AR

80,0

AU

143,2

CL

113,9

NZ

110,0

ZA

95,7

ZZ

108,6

0809 10 00

TR

170,1

ZZ

170,1

0809 20 95

TR

401,1

US

437,5

ZZ

419,3

0809 30

TR

164,5

ZZ

164,5

0809 40 05

IL

154,8

XS

95,0

ZZ

124,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/3


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 2008,

millega määratakse väljatöötamisetapiks kindlaks VISi riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri füüsiline ülesehitus ning neile esitatavad nõuded

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2693 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2008/602/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsust nr 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2004/512/EÜ kehtestati liikmesriikidevaheline viisaandmete vahetamise süsteem ja volitati komisjoni VISi välja töötama.

(2)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohase korra, eelkõige seoses iga liikmesriigi liidese elementidega.

(3)

Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (2) kohaselt ei osalenud Ühendkuningriik otsuse 2004/512/EÜ vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei adresseerita käesolevat komisjoni otsust Ühendkuningriigile.

(4)

Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) kohaselt ei osalenud Iirimaa kõnealuse määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei adresseerita käesolevat komisjoni otsust Iirimaale.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt otsustas Taani 13. augustil 2004 võtta otsuse 2004/512/EÜ oma õigusesse üle. Seega on otsus 2004/512/EÜ rahvusvahelise õiguse alusel Taani suhtes siduv. Seega on Taani rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud käesolevat otsust rakendama.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, (4) mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud lepingule viimase ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad valdkonda, millele viidatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B ja mida tõlgendatakse koostoimes Euroopa Ühenduse nimel nimetatud lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(8)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele protokollile Liechtensteini ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud valdkonnaga, millele viidatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B ja mida tõlgendatakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist) (7) artikliga 3.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas 6. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2424/2001 (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) (8) artikli 5 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas sätestatakse VISi riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri füüsiline ülesehitus ning neile esitatavad nõuded arenguetapil.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovakkia Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 17. juuni 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

(2)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(3)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(6)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(7)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(8)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1988/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 1, parandatud ELT L 27, 2.2.2007, lk 3).


LISA

1.   Sissejuhatus

Käesolevas dokumendis kirjeldatakse nõudeid võrgule ning sideinfrastruktuuri ja selle koostisosasid.

1.1.   Akronüümid ja lühendid

Akronüümid ja lühendid

Selgitus

BCU

Varukesküksus

BLNI

Riigi kohaliku liidese varuliides

CNI

Riigi keskliides

CS

Keskinfosüsteem

CS-VIS

Keskviisainfosüsteem

CU

Kesküksus

DNS

Nimeserver

FTP

Faili edastusprotokoll

HTTP

Hüperteksti edastusprotokoll

IP

Internetiprotokoll

LAN

Kohtvõrk

LNI

Riigi kohalik liides

NI-VIS

Riigi liides

NTP

Võrguaja protokoll

SAN

Salvestivõrk

SDH

Sünkroon-andmehierarhia

SMTP

Lihtne meiliedastusprotokoll

SNMP

Lihtne võrguhalduse protokoll

sTESTA

Turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem, meede IDABC programmis (programm üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riikide haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ (1))

TCP

Edastusohje protokoll

VIS

Viisainfosüsteem

VPN

Virtuaalne privaatvõrk

WAN

Laivõrk

2.   Riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrasturktuuri füüsiline ülesehitus

Riigi liides, mis on määratletud nõukogu otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõikes 2, koosneb järgmisest:

igas liikmesriigis on üks kohalik liides (edaspidi „LNI”), mis füüsiliselt ühendab liikmesriigi turvalisse sidevõrku ja mis sisaldab VISi krüpteerimise seadmeid. LNI asub liikmesriikide asutustes;

riigi kohaliku liidese vabatahtlik varuliides (edaspidi „BLNI”), millel on LNIga täpselt samasugune sisu ja ülesanne.

LNI ja BLNI konkreetne konfiguratsioon täpsustatakse ja lepitakse kokku iga liikmesriigiga eraldi.

LNId ja BLNId kasutatakse ainult eesmärkidel, mis on kindlaks määratud VISi suhtes kohaldatavate ühenduse õigusaktidega.

CS-VISi ja NI-VISi vaheline sideinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem (edaspidi „s-TESTA”), mis pakub krüpteeritud virtuaalset privaatvõrku (vis.stesta.eu) VISi andmetele, VISi käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel toimuvale liikmesriikide vahelisele andmeliiklusele ning liikmesriikide ja CS-VISi operatiivjuhtimise eest vastutava ametiasutuse vahelisele andmeliiklusele.

3.   Võrguteenused

Tehnoloogiate ja protokollide nimetamist peatükkides 3, 5 ja 7 tuleb käsitada selliselt, et neid tehnoloogiaid ja protokolle võib kasutada. Võrgu kasutusele võtmisel arvestatakse liikmesriikide valmisolekut.

3.1.   Võrgu paigutus

VIS II ülesehituses kasutatakse tsentraliseeritud teenuseid, millele on juurdepääs igast liikmesriigist. Vastavalt komisjoni 3. novembri 2006. aasta otsusele 2006/752/EÜ, millega määratakse kindlaks viisainfosüsteemi asukohad väljatöötamisetapil, (2) asuvad tsentraliseeritud teenused kahes kohas, et tagada süsteemi töökindlus. CS-VISi põhikesküksus asub Prantsusmaal Strasbourgis ja CS-VISi varukesküksus asub Austrias St Johann im Pongaus.

Liikmesriikidele tagavad juurdepääsu põhikesküksusele ja varukesküksusele võrgu juurdepääsupunktid (LNI ja BLNI), mille abil ühendatakse riikide süsteemid CS-VISiga.

CS-VISi põhikesküksuse ja varukesküksuse vahelise ühenduse loomiseks võidakse kasutada tulevikus väljatöötatavaid ülesehituse põhimõtteid ja tehnoloogiaid, millega tagatakse pidev kesküksuse ja varukesküksuse vaheline sünkroniseerimine.

3.2.   Ribalaius

Liikmesriikide LNI ja BLNI (kui see riigis luuakse) võivad toimimiseks vajada erinevat ribalaiust.

Sideinfrastruktuuri ribalaiusest peab piisama oodatava andmemahu edastamiseks. Võrk peab tagama kõigis ühendustes minimaalse üles- ja allalaadimise kiiruse ja vastama võrgu juurdepääsupunktide summaarsele ribalaiusele.

3.3.   Toetavad protokollid

Sideinfrastruktuur peab võimaldama kasutada CS-VISi võrguprotokolle, eeskätt HTTPd, FTPd, NTPd, SMTPd, SNMPd, DNSi, tunneldusprotokolle, salvestivõrgus olevate andmete tiražeerimise protokolle ja Javat Javaga ühendavaid protokolle, mis on kaitstud BEA WebLogic’u omandiõigusega.

3.4.   Tehniline kirjeldus

3.4.1.   Internetiaadress

Sideinfrastruktuuri jaoks reserveeritakse hulk Internetiaadresse, mida tohib kasutada ainult selles võrgus. CS-VIS kasutab teatud hulka reserveeritud Internetiaadresse, mida mujal ei kasutata.

3.4.2.   IPv6 tugi

Enamikus kohtvõrkudes on kasutusel Ipv4, kuid mõnel pool võib kasutusel olla ka Ipv6. Seetõttu toimivad võrgule juurdepääsu punktid IPv4/IPv6 lüüsina. Liikmesriigid peavad kooskõlastama oma tegevust Ipv6 kasutusele võtmisel, et üleminek oleks sujuv.

3.4.3.   Püsiva andmevoo määr

Kui CU ja BCU ühenduse koormus on väiksem kui 90 %, peab asjaomane liikmesriik olema võimeline pidevalt toetama kogu oma kindlaksmääratud ribalaiust.

3.4.4.   Muud nõuded

CS-VIS toetamiseks peab sideinfrastruktuur vastama vähemalt järgmistele minimaalsetele tehnilistele nõuetele:

 

andmete ülekande viivitus peab olema 95 % andmepakettide puhul (sealhulgas tipptundidel) 150 ms või väiksem ning 100 % andmepakettide puhul väiksem kui 200 ms;

 

andmepakettide kaotamise tõenäosus tohib olla 95 % andmepakettide puhul (sealhulgas tipptundidel) 10–4 või väiksem ning 100 % andmepakkide puhul väiksem kui 10–3.

 

Eespool nimetatud näitajad kehtivad iga juurdepääsupunkti puhul eraldi.

 

CU ja BCU vahelise ühenduse viiteaeg peab olema 60 ms või väiksem.

3.5.   Vastupidavus

Sideinfrastruktuuri, eeskätt selle järgmiste koostisosade kättesaadavus peab olema väga hea:

tuumvõrk;

marsruutimisseadmed;

võrgupunktid;

kliendiliini ühendused (sealhulgas füüsiliselt dubleeritud kaablid);

turvaseadmed (krüpteerimisseadmed, tulemüürid jt);

kõik üldteenused (DNS jt);

LNI ja BLNI (kui see on olemas).

Selleks et terve VIS oleks võimalikult suurel määral kättesaadav, tuleb rakendustasandil kasutada ja vajaduse korral koordineerida võrguseadmete tõrkesiirde mehhanismi.

4.   Seire

Seire lihtsustamiseks peab olema võimalik ühendada sideinfrastruktuuri seirevahendid CS-VISi operatiivjuhtimise eest vastutava üksuse seireseadmetega.

5.   Üldteenused

Sideinfrastruktuur peab võimaldama järgmiste vabatahtlike üldteenuste kasutamist: DNS, e-posti edasisaatmine ja NTP.

6.   Käideldavus

Sideinfrastruktuuri kohtvõrkude ühenduspunktid peavad olema käideldavad 99,99 % ulatuses mis tahes 28-päevase ajavahemiku jooksul.

7.   Turvateenused

7.1.   Võrgu krüpteerimine

Kõik sideinfrastruktuuris edastatavad VISiga seotud andmed peavad olema krüpteeritud.

Kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks peab sideinfrastruktuur võimaldama hallata võrgu krüpteerimisel kasutatavaid sertifikaate/krüpteerimisvõtmeid. Krüpteerimisseadmeid peab olema võimalik hallata ja jälgida üle võrgu.

Vastavalt tehnoloogia tasemele kasutatakse sümmeetrilisi krüpteerimisalgoritme (128-bitine 3DES või parem) ja asümmeetrilisi krüpteerimisalgoritme (1 024-bitine RSA või parem).

7.2.   Muud turvaelemendid

Lisaks VIS II võrgule juurdepääsu punktidele (LNI ja BLNI) peab sideinfrastruktuur kaitsma ka vabatahtlikke üldteenuseid. Juhul kui need teenused võetakse kasutusele, tuleb nende puhul kasutada samasuguseid turbemeetmeid kui CS-VISi puhul. Lisaks tuleb pidevalt kontrollida üldteenuste seadmete ja nende kaitsemeetmete turvalisust.

Turvalisuse tagamiseks peab sideinfrastruktuur võimaldama viivitamatult teatada turvaintsidentidest. Turvaintsidentidest tuleb korrapäraselt aru anda, nt igakuiste ja ühekordsete aruannetena.

8.   Kasutajatugi ja tugistruktuur

Luua tuleb kasutajatugi ja tugistruktuur, mis peab olema koostöövõimeline CS-VISiga.

9.   Koostalitlusvõime teiste süsteemidega

Sideinfrastruktuur peab tagama, et võrgust ei leki andmeid teistesse süsteemidesse ega võrkudesse.


(1)  ELT L 181, 18.5.2004, lk 25.

(2)  ELT L 305, 4.11.2006, lk 13.


23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/9


KOMISJONI OTSUS,

17. juuli 2008,

mis käsitleb ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Mauritiuse eriolukorda seoses tuunikalapreservide ja tuunikalafileega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3568 all)

(2008/603/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) eriti selle II lisa artikli 36 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

21. veebruaril 2008 taotles Mauritius kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36 viieks aastaks erandi kehtestamist nimetatud lisas sätestatud päritolureeglitest. Mauritius esitas täiendava teabe oma taotluse kohta 10. märtsil 2008. Taotlus hõlmab aastas kokku 5 000 tonni HSi rubriiki 1604 kuuluvaid tuunikalapreserve ja 2 000 tonni HSi rubriiki 1604 kuuluvat tuunikalafileed. Taotlus esitatakse põhjusel, et India ookeani edelaosa päritolustaatusega värske tuunikala saak ja tarnimine on vähenenud.

(2)

Mauritiuse esitatud teabest nähtub, et värske tuunikala saak oli 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta alguses isegi tavaliste hooajaliste kõikumistega võrreldes erakordselt madal. Selline ebanormaalne olukord ei võimalda Mauritiusel teatud ajavahemikul täita määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureegleid.

(3)

Kavandatavaid impordikoguseid arvestades ei põhjustaks määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest ajutise erandi tegemine märgatavat kahju ühenduse väljakujunenud tööstusharule, juhul kui täidetakse teatavaid koguste, järelevalve ja tähtaegadega seotud tingimusi.

(4)

Ajutise erandi tegemine on seega õigustatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 lõike 1 punktiga a.

(5)

Mauritius saab kasu automaatsest erandist HSi rubriiki 1604 kuuluvate tuunikalapreservide ja tuunikalafilee päritolureeglitest, vastavalt vahelepingule, millega kehtestatakse raamistik ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majandusliku partnerluse lepingu sõlmimiseks, st Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingule lisatud päritoluprotokolli artikli 42 lõikele 8, kui nimetatud leping jõustub või kui seda hakatakse kohaldama ajutiselt.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 4 lõikele 2 hakkavad nimetatud määruse II lisas sätestatud päritolureeglite ning nende erandite asemel kehtima Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingu reeglid, kusjuures vaheleping jõustub või seda hakatakse ajutiselt kohaldama tõenäoliselt 2008. aastal. Seetõttu ei peaks erandit lubama taotletud viieaastaseks ajavahemikuks, küll aga ajavahemikuks 2008. aasta jaanuarist detsembrini.

(7)

Vastavalt Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingule lisatud päritoluprotokolli artikli 42 lõikele 8 on automaatne erand päritolureeglitest piiratud tuunikalapreservide puhul 8 000 tonni suuruse ja tuunikalafilee puhul 2 000 tonni suuruse aastase kvoodiga Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingu parafeerinud riikidele (Komoorid, Mauritius, Madagaskar, Seišellid ja Zimbabwe). Oodata on määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 kohaseid ajutise erandi taotlusi teistelt Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riikidelt, eelkõige Madagaskarilt ja Seišellidelt. Erandite tegemine määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 alusel on ebakohane, kui need ületavad Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnale Ida- ja Lõuna-Aafrika – ELi partnerluse vahelepingus ettenähtud aastast kvooti. Seetõttu ei peaks tegema erandit taotletud koguse ulatuses, küll aga 3 000 tonnile tuunikalapreservidele ja 600 tonnile tuunikalafileele.

(8)

Seepärast tuleks teha erand Mauritiusele 3 000 tonnile tuunikalapreservidele ja 600 tonnile tuunikalafileele üheks aastaks.

(9)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (2) on sätestatud eeskirjad tariifikvootide haldamise kohta. Et tagada tõhus haldamine Mauritiuse asutuste, ühenduse tolliasutuste ja komisjoni tihedas koostöös, tuleks neid eeskirju mutatis mutandis kohaldada koguste suhtes, mis käesoleva otsusega antud erandi alusel imporditakse.

(10)

Et erandi toimimist saaks tõhusamalt kontrollida, peaksid Mauritiuse ametivõimud komisjonile korrapäraselt edastama väljastatud liikumissertifikaatide EUR.1 üksikasjad.

(11)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisast ning kooskõlas nimetatud lisa artikli 36 lõike 1 punktiga a loetakse päritolustaatuseta materjalidest toodetud HSi rubriiki 1604 kuuluvad tuunikalapreservid ja tuunikalafilee pärinevaks Mauritiuselt käesoleva otsuse artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Mauritiuselt ühendusse vabasse ringlusesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse lisas sätestatud koguseid hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 4

Mauritiuse tolliasutused võtavad vajalikud meetmed artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks.

Sel eesmärgil peavad kõik nende toodete kohta välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 sisaldama viidet käesolevale otsusele. Mauritiuse pädev asutus edastab komisjonile kvartaliaruande kogustest, millele on vastavalt käesolevale otsusele EUR.1 liikumissertifikaadid välja antud, ja nende sertifikaatide seerianumbrid.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse kohaselt väljastatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahter 7 peab sisaldama järgmist:

„Derogation – Decision C(2008) 3568”.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Otsus kehtib seni, kuni määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima Mauritiusega sõlmitud lepingule lisatud reeglid ajast, mil nimetatud lepingut hakatakse kohaldama ajutiselt või see jõustub, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem; otsus kehtib kõige kauem 31. detsembrini 2008.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).


LISA

Jrk-nr

CN-kood

Kauba kirjeldus

Ajavahemik

Kogus

09.1668

1604 14 11, 1604 14 18, 1604 20 70

Tuunikala-preservid (1)

1.1.2008 kuni 31.12.2008

3 000 tonni

09.1669

1604 14 16

Tuunikalafilee

1.1.2008 kuni 31.12.2008

600 tonni


(1)  Mis tahes pakendis, mille puhul toodet käsitletakse preservina HSi rubriigi 1604 tähenduses.


23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/12


KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2008,

inimkaubanduse eksperdirühma liikmete määramise kohta

(2008/604/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta otsust 2007/675/EÜ inimkaubanduse eksperdirühma moodustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Eksperdirühm peaks koosnema 21 liikmest.

(2)

Eksperdirühma liikmeks määratavatel ekspertidel peaksid olema teadmised ja kogemused inimkaubanduse, sealhulgas sellega seotud tööjõu ekspluateerimise vastase võitluse alal.

(3)

Komisjon peaks määrama liikmesriikide ettepanekul liikmesriikide ametiasutustest kuni 11 liiget.

(4)

Komisjon peaks määrama Euroopa tasandil tegutsevatest valitsustevahelistest, rahvusvahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest kuni viis liiget, üleeuroopaliste sotsiaalpartnerite seast ja Euroopa töövõtjate ühendustest kuni neli liiget ning isikute hulgast, kelle kogemused on saadud akadeemilisest uurimistööst, kuni kaks liiget, tehes valiku isikute hulgast, kes on vastanud kandideerimiskutsele.

(5)

Komisjon avaldas 19. jaanuaril 2008 kandideerimiskutse, (2) et koostada eksperdirühma moodustamiseks kandidaatide nimekiri.

(6)

Komisjon vaatas laekunud avaldused valikumenetluse raames läbi. Avalduste läbivaatamisel võttis komisjon arvesse kandideerimiskutses loetletud kriteeriume, eriti selle punktis 2 loetletud kriteeriume.

(7)

Selleks et korvata üleeuroopaliste sotsiaalpartneritelt ja Euroopa töövõtjate ühendustelt laekumata jäänud avaldusi, tuleks määrata Euroopa tasandil tegutsevatest valitsustevahelistest, rahvusvahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest neli täiendavat liiget, et tagada tasakaalustatud esindatus nii teemade lõikes kui ka geograafiliselt ja saavutada liikmete arvuks 21, nagu algselt kavandatud.

(8)

Ühe eksperdirühma liikme on määranud Europol,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2007/675/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Euroopa tasandil tegutsevatest valitsustevahelistest, rahvusvahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest isikute hulgast, kellel on korralikult dokumenteeritud teadmised ja kogemused inimkaubanduse valdkonnas (kuni üheksa liiget);”.

Artikkel 2

Komisjon määrab inimkaubanduse eksperdirühma liikmeteks järgmised isikud:

1.

Komisjoni otsuse 2007/675/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt määratud liikmed:

 

Jan AUSTAD

 

Sandi ČURIN

 

Rita THEODOROU SUPERMAN

 

Luís GOUVEIA

 

Jelena KAMINSKA

 

Glynn RANKIN

 

Bärbel Heide UHL

 

Floris VAN DIJK

 

Kajsa WAHLBERG

2.

Komisjoni otsuse 2007/675/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt määratud liikmed, nagu muudetud käesoleva otsusega:

 

Antonia BALKANSKA LAVINE

 

Stana BUCHOWSKA

 

Marco BUFO

 

Muireann O BRIAIN

 

Martijn PLUIM

 

Evelyn PROBST

 

Klara SKRIVANKOVA

 

Patsy SÖRENSEN

 

Liliana SORRENTINO

3.

Komisjoni otsuse 2007/675/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti e kohaselt määratud liikmed:

 

Ryszard PIOTROWICZ

 

Georgina VAZ CABRAL

Artikkel 3

Komisjon võtab teadmiseks, et Europol on määranud komisjoni otsuse (2007/675/EÜ) artikli 3 lõike 2 punkti b ja artikli 3 lõike 3 kohaselt inimkaubanduse eksperdirühma liikmeks Steve HARVEY.

Artikkel 4

Eksperdirühma liikmed määratakse isikuliselt kolmeks aastaks ja seda perioodi on võimalik pikendada.

Artikkel 5

Pärast valikumenetlust kantakse kandidaadid, keda peeti sobivaks rühma liikmeks, kuid keda siiski liikmeks ei määratud, nende nõusolekul reservnimekirja.

Artikkel 6

Määratud liikmete nimed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Brüssel, 22. juuli 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  ELT L 277, 20.10.2007, lk 29.

(2)  ELT C 14, 19.1.2008, lk. 27.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/14


 

Rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt on õiguslik toime üksnes ÜRO/EMK originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav aadressil: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 34 – sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses tuleohutusega

Lisand 33: eeskiri nr 34

1. muudatus

Millega inkorporeeritakse:

02 seeria muudatuste 2 täiendus – jõustumise kuupäev 11. juuni 2007

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Tüübikinnituse taotlemine

3.

Tüübikinnituse andmine

4.

Mõisted

5.

Vedelkütusepaakidele esitatavad nõuded

6.

Vedelkütusepaakide katsetamine

7.

Mõisted

8.

Tüübikinnituse saanud vedelkütusepaagi paigaldamise nõuded

9.

Sõiduki katsetamine

10.

Sõidukitüübi muutmine

11.

Toodangu nõuetele vastavus

12.

Karistus toodangu nõuetele mittevastavuse korral

13.

Üleminekusätted

14.

Tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

I lisa –

Teatis, mis käsitleb sõidukitüübile tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnitusest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses vedelkütusepaagiga ning tuleohutusega laup- ja külgkokkupõrke ning tagantlöögi korral eeskirja nr 34 kohaselt

II lisa–

Tüübikinnitusmärgi paigutus

III lisa–

Laupkokkupõrke katse vastu takistust

IV lisa–

Tagantlöögikatse

V lisa–

Plastist valmistatud kütusepaakide katsetamine

1. liide–

Tulepüsivuskatse

2. liide–

Tulekindlate telliste mõõtmed ja tehnilised andmed

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmiselt:

1.1.

I OSA: tüübikinnituse andmine M-, N- ja O- (1) kategooria sõidukitele seoses vedelkütusepaagiga (vedelkütusepaakidega).

1.2.

II OSA: valmistaja taotlusel tüübikinnituse andmine M-, N- ja O-kategooria sõidukitele, millele on paigaldatud käesoleva eeskirja I osa kohase tüübikinnituse saanud vedelkütusepaak (vedelkütusepaagid), seoses tuleohutusega laup- ja/või külgkokkupõrke ja/või tagantlöögi korral.

1.3.

Tootja taotlusel võib käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse anda sõidukitele, mida ei ole punktis 1.2 nimetud.

2.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1.   Käesoleva eeskirja osadele vastava sõiduki tüübikinnituse taotluse peab esitama tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.2.   Sellele tuleb lisada allnimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning esitada järgmised üksikasjad:

2.2.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus lähtuvalt punktides 4.2 ja/või 7.2 nimetatud osadest. Esitada tuleb ka mootoritüüpi ja sõidukitüüpi kirjeldavad numbrid ja/või sümbolid;

2.2.2.

kütusepaagi konstruktsiooni joonis(ed), millest nähtub ka kütusepaagi materjal;

2.2.3.

kogu kütusesüsteemi kirjeldav joonis, millel on näha selle iga osa asukoht sõidukil; ja

2.2.4.

käesoleva eeskirja II osa kohase taotluse puhul elektrijuhtmestikku kirjeldav diagramm, millel on näha juhtmestiku paiknemine ning selle sõidukile kinnitamise viis.

2.3.   Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

2.3.1.

sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule, või sõiduki osad, mida tehniline teenistus peab tüübikinnituskatsete korraldamiseks vajalikuks;

2.3.2.

kui sõidukile on paigaldatud plastist kütusepaak: veel seitse kütusepaaki koos lisaseadmetega;

2.3.3.

kui sõidukile on paigaldatud mõnest muust materjalist valmistatud kütusepaak: veel kaks kütusepaaki koos lisaseadmetega.

3.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

3.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab I ja/või II osas sätestatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

3.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber, mille kaks esimest numbrit näitavad kinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat. Kokkuleppeosaline võib aga sama tüübikinnitusnumbri anda punktide 4.2 ja/või 7.2 kohaselt ka teistele sõidukitüüpidele, kui tüübid on ühe ja sama põhimudeli variandid ning eeldusel, et iga tüüpi on eraldi katsetatud ning leitud, et need vastavad käesoleva eeskirja tingimustele.

3.3.   Teade sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele ning joonistele, millel on kujutatud punktides 2.2.2, 2.2.3 ja 2.2.4 nimetatud üksikasjad (mille on esitanud tüübikinnituse taotleja) ja mille suurim formaat on A 4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna sellises formaadiks ning sobivas mõõtkavas.

3.4.   Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

3.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber; (2)

3.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb „RI”, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja I osa kohaselt, või „RII”, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse eeskirja I ja II osa kohaselt, sidekriips ja punktis 3.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

3.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 3.4.1. nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse sellest sümbolist paremale üksteise alla tulpa lisanumbrid, tüübikinnituse numbrid ning kõigi nende eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud.

3.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

3.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb panna sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

3.8.   Käesoleva eeskirja II lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidised.

I OSA.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE SÕIDUKITELE SEOSES KÜTUSEPAAKIDEGA

4.   MÕISTED

Selles eeskirja osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

4.1.   sõiduki tüübikinnitus– sõiduki tüübikinnitus seoses vedelkütusepaakidega;

4.2.   sõiduki tüüp– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

4.3.   sõitjateruum– sõitjatele ette nähtud ruum, mida piiravad katus, põrand, külgseinad, uksed, välisaknaklaasid, esivahesein ning tagavahesein või tagaistme seljatugi;

4.4.   kütusepaak– peamiselt sõiduki liikuma panemiseks kasutatava ja punktis 4.6 määratletud vedelkütuse hoidmiseks mõeldud paak (paagid) ilma lisaseadmeteta (täitetoru, kui tegemist on eraldi osaga, täiteava, kork, mõõtur, ühendused mootoriga või siseülerõhu kompenseerimisseadmed jne);

4.5.   kütusepaagi mahutavus– kütusepaagi mahutavus, mille on kindlaks määranud tootja; ja

4.6.   vedelkütus– kütus, mis on tavalise temperatuuri ja rõhu juures vedel.

5.   VEDELKÜTUSEPAAKIDELE ESITATAVAD NÕUDED

5.1.   Paagid peavad olema korrosioonikindlad.

5.2.   Kui paagid on varustatud kõigi tavaliselt nende külge kinnitatavate lisaseadmetega, peavad need edukalt läbima punkti 6.1 kohaselt tehtud lekkekatsed, mille puhul suhteline siserõhk võrdub kahekordse tööülerõhuga, kuid mingil juhul ei ole ülerõhk väiksem kui 0,3 baari.

Sõidukite plastist kütusepaagid vastavad sellele nõudele, kui need on edukalt läbinud V lisa punktis 2 kirjeldatud katse.

5.3.   Igasugune ülerõhk ja mis tahes rõhk, mis ületab töörõhku, tuleb sobivate seadmetega (õhuavad, kaitseklapid jne) automaatselt kompenseerida.

5.4.   Õhuavad peavad olema konstrueeritud nii, et välistada tuleohtu. Eelkõige ei tohi kütus, mis võib kütusepaagi (kütusepaakide) täitmise ajal välja voolata, sattuda heitgaasisüsteemi. See peab olema juhitud maapinnale.

5.5.   Kütusepaak (kütusepaagid) ei tohi asuda sõitjateruumis ega sellega lahutamatult seotud ruumis ega moodustada selle pinda (põrand, sein, vahesein).

5.6.   Sõitjateruumi eraldamiseks kütusepaagist (kütusepaakidest) tuleb paigaldada vahesein. Vaheseinas võib olla avasid (nt juhtmete tarvis), kui nende paigutus on selline, et kütus ei saa tavalistes kasutamistingimustes voolata vabalt kütusepaagist (kütusepaakidest) sõitjateruumi või ruumi, mis on sellega lahutamatult seotud.

5.7.   Iga kütusepaak peab olema kindlalt kinnitatud ja asuma nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleks tagatud mis tahes lekkiva kütuse voolamine paagist või selle lisaseadmetest maapinnale ja mitte sõitjateruumi.

5.8.   Kütusepaagi täiteava ei tohi asuda sõitjate-, pagasi- ega mootoriruumis.

5.9.   Sõiduki töötamisel ettenähtud tingimustes ei tohi kütus lekkida läbi kütusepaagi korgi ega läbi ülerõhu kompenseerimisseadmete. Sõiduki ümbermineku korral on lubatud kütuse tilkumine kuni 30 grammi minutis; selle nõude täitmist tuleb kontrollida punktis 6.2 ettenähtud katse käigus.

5.9.1.   Kütusepaagi täiteava kork peab olema kinnitatud täitetoru külge.

5.9.1.1.   Punkti 5.9.1 nõuded loetakse täidetuks, kui on võetud meetmed, et vältida täiteava korgi puudumisel ülemääraste kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist.

Selleks võib kasutada ühte järgmistest võimalustest:

5.9.1.1.1.

automaatselt avanevat ja sulguvat kütusetäiteava korki, mis ei ole eemaldatav,

5.9.1.1.2.

konstruktsiooni, mis ei lase kütusel täiteava korgi puudumise korral välja voolata ja kütuseaurudel eralduda,

5.9.1.1.3.

mis tahes muud samasuguse toimega meedet. Näiteks täiteava korgi sidumist või kinnitamist ketiga või muul viisil, või sõiduki süütevõtme kasutamist täiteava lukustamiseks. Sellisel juhul peab võtit saama täiteava korgist välja tõmmata ainult juhul, kui täiteava on lukustatud. Seotud või ketiga kinnitatud täiteava korgi kasutamine on piisav meede vaid M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul.

5.9.2.   Korgi ja täitetoru vahel asuv tihend peab jääma kindlalt paigale. Suletud asendis peab kork asetuma kindlalt tihendi ja täitetoru vastu.

5.10.   Kütusepaagid tuleb paigaldada nii, et need oleksid sõiduki esi- või tagaosa tabava löögi tagajärgede eest kaitstud; paagi lähedal ei või olla väljaulatuvaid osi, teravaid servi jmt.

5.11.   Kütusepaak ja selle osad konstrueeritakse ja paigaldatakse sõidukile nii, et välditakse staatilisest elektrist tingitud süttimisohtu. Vajaduse korral nähakse ette meetmed elektrilaengu kõrvalejuhtimiseks. Valmistaja peab tehnilisele teenistusele tõestama, et on võetud meetmed nende nõuete täitmiseks.

5.12.   Kütusepaak (kütusepaagid) peab (peavad) olema valmistatud tulekindlast metallist. See võib (need võivad) olla valmistatud ka plastist eeldusel, et V lisas sätestatud nõuded on täidetud.

6.   VEDELKÜTUSEPAAKIDE KATSETAMINE

6.1.   Hüdrauliline survekatse

Kütusepaagi siserõhu hüdraulilise katse puhul tuleb kasutada autost eraldatud kütusepaaki koos kõigi lisaseadmetega. Kütusepaak peab olema täielikult täidetud mittesüttiva vedelikuga (nt veega). Pärast kõigi välisühenduste katkestamist tuleb läbi toruühenduse, mille kaudu kütus mootorisse jõuab, tõsta rõhku järk-järgult suhtelise siserõhuni, mis võrdub kahekordse töörõhuga, kuid ülerõhk ei ole mingil juhul väiksem kui 0,3 baari, ning hoida seda ühe minuti jooksul. Selle aja vältel ei tohi kütusepaagi kest praguneda ega lekkida, kuid see võib siiski pöördumatult deformeeruda.

6.2.   Ümberminekukatse

6.2.1.   Kütusepaak koos kõigi lisaseadmetega tuleb asetada katseseadmele samamoodi, kui see paigaldataks sõidukile, mille jaoks see on ette nähtud; sama kehtib ka siseülerõhu kompenseerimisseadmete kohta.

6.2.2.   Katseseade pöörleb ümber telje, mis on paralleelne sõiduki pikiteljega.

6.2.3.   Katsetamiseks kasutatakse paaki, mis on kord 90 % ja kord 30 % ulatuses täidetud mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus sarnaneb tavaliselt kasutatavale kütusele (võib kasutada vett).

6.2.4.   Kütusepaaki tuleb pöörata selle paigaldamisasendist 90° paremale. Sellesse asendisse peab kütusepaak jääma vähemalt viieks minutiks. Seejärel tuleb kütusepaaki pöörata samas suunas veel 90° ning hoida seda selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit. Kütusepaak tuleb pöörata tagasi tavaasendisse. Katsevedelik, mis ei ole õhutussüsteemist paaki tagasi voolanud, tuleb ära kuivatada ja vajaduse korral asendada. Kütusepaaki tuleb pöörata 90° vastassuunas ning jätta sellesse asendisse vähemalt viieks minutiks.

Seejärel tuleb kütusepaaki pöörata samas suunas veel 90° ning hoida selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit. Seejärel tuleb kütusepaak pöörata tagasi tavaasendisse.

Iga 90° pööramisliigutus peab toimuma 1–3 minuti jooksul.

II OSA.   TÜÜBIKINNITUS ANDMINE SÕIDUKITELE SEOSES TULEOHUTUSEGA KOKKUPÕRKE KORRAL

7.   MÕISTED

Selles eeskirja osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

7.1.   sõiduki tüübikinnitus– sõiduki tüübikinnitus seoses tuleohutusega;

7.2.   sõiduki tüüp– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

7.3.   püsttasapind– sõiduki keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaalne tasapind;

7.4.   tühimass– reisijate ja koormata, kuid kütuse, jahutusvedeliku, määrdeõlide, tööriistade ning tagavararattaga (kui sõiduki tootja loeb selle standardvarustuse hulka) varustatud sõidukorras oleva sõiduki mass.

8.   TÜÜBIKINNITUSE SAANUD VEDELKÜTUSEPAAGI PAIGALDAMISE NÕUDED

8.1.   Kütusetoitesüsteem

8.1.1.   Vedelkütusepaakidele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja I osale.

8.1.2.   Kütusetoitesüsteemi osi peavad maapinnal leiduvate võimalike takistustega kokkupuutumise eest kaitsma raami või kere osad. Seda ei nõuta, kui sõiduki all paiknevad osad asuvad maapinnast kõrgemal kui nende ees asuvad raami või kere osad.

8.1.3.   Torud ja kõik teised kütusetoitesüsteemi osad peavad paiknema sõidukil kohtades, kus nad on kõige enam kaitstud. Sõiduki keeramine ja kallutamine ning selle konstruktsiooni või ajami vibratsioon ei tohi tekitada kütusetoitesüsteemi osade hõõrdumist, avaldada neile survet ega põhjustada muud ebatavalist pinget.

8.1.4.   Elastsete ja painduvate torude ühendused kütusetoitesüsteemi jäikade osadega peavad olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sõiduki erinevates kasutustingimustes sõiduki keeramisele, kallutamisele või sõiduki kere või ajami vibratsioonile vaatamata lekkima ei hakkaks.

8.1.5.   Kui täiteava asub sõiduki küljel, ei tohi täiteava kork suletud asendis eenduda sellega külgnevast kere pinnast.

8.2.   Elektrijuhtmestik

8.2.1.   Kõik elektrijuhtmed, mis ei asu õõnsates osades, peavad olema kinnitatud sõiduki kerele, seintele või vaheseintele, mille lähedalt need jooksevad. Kohad, kus need läbivad seinu või vaheseinu, peavad olema piisavalt kaitstud, et vältida isolatsiooni vigastamist.

8.2.2.   Elektrijuhtmestik peab olema kavandatud, valmistatud ja paigaldatud nii, et selle osad oleksid piisavalt korrosiooni eest kaitstud.

9.   SÕIDUKI KATSETAMINE

Käesoleva eeskirja III lisa kohaselt läbiviidud laupkokkupõrkekatse käigus takistuse vastu, 01 muudatuste seeriaga eeskirja nr 95 IV lisa kohaselt tehtud külgkokkupõrkekatses ning selle IV lisa kohaselt tehtud tagantlöögikatse käigus

9.1.

tohib kokkupõrke tagajärjel lekkida kütusetoitesüsteemist vaid veidi kütust;

9.2.

ei tohi kokkupõrkest põhjustatud kütusetoitesüsteemi pideva lekkimise korral kütust välja voolata enam kui 30 g minutis; kui kütusetoitesüsteemist väljavoolav vedelik seguneb teiste süsteemide vedelikega ning kui erinevaid vedelikke ei saa kergesti eristada ja tuvastada, hinnatakse pideva lekke suurust kõigi kogutud vedelike põhjal;

9.3.

ei tohi kütus süttida;

9.4.

eespool punktis 9 kirjeldatud kokkupõrkekatsete käigus ja pärast neid peab aku jääma kinnitusseadisega kinnitatuks;

9.5.

tootja nõudmisel võib käesoleva eeskirja III lisas ettenähtud laupkokkupõrkekatse asendada 01 muudatuste seeria eeskirja nr 94 III lisas kirjeldatud katsega.

10.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE

10.1.   Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud ametiasutust. Seejärel võib asutus kas:

10.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele või

10.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

10.2.   Ilma et see piiraks punkti 10.1 sätete kohaldamist, ei loeta sõidukitüübi muudatuseks sõidukivarianti, mille tühimass ei erine tüübikinnituse saanud sõiduki omast enam kui 20 %.

10.3.   Teade muudatusi käsitleva tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 3.3 ettenähtud korras.

11.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja see peab vastama järgmistele nõuetele:

11.1.

Kõik käesoleva eeskirja kohase tüübikinnitusmärgiga sõidukid peavad vastama tüübikinnituse saanud sõidukitüübile ja I osa ja/või II osa nõuetele.

11.2.

Punktis 11.1 kirjeldatud vastavuse kindlakstegemiseks kontrollitakse pisteliselt piisavat arvu käesolevas eeskirjas ettenähtud tüübikinnitusmärki kandvaid seeriasõidukeid.

11.3.

Tavaliselt kontrollitakse sõiduki vastavust tüübikinnituse saanud tüübile tüübikinnitusvormi ja selle lisades esitatud kirjelduste põhjal. Vajaduse korral võib sõidukit siiski kontrollida ka punktis 6 esitatud katsete teel.

12.   KARISTUS TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

12.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 11.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sõiduk ei ole edukalt läbinud punktis 9 ettenähtud katseid.

12.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mis vastab käesoleva eeskirja I ja II lisas esitatud näidisele.

13.   ÜLEMINEKUSÄTTED

13.1.   Alates muudatuste seeria 02 ametliku jõustumise kuupäevast ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda ECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud muudatuste seeriaga 02.

13.2.   12 kuud pärast muudatuste seeria 02 jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ECE tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeriaga 02.

13.3.   12 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja muudatuste seeria 02 jõustumist ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda riikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja varasema muudatuste seeria kohase tüübikinnituse.

13.4.   24 kuud pärast käesoleva eeskirja muudatuste seeria 02 jõustumist võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda käesoleva eeskirja muudatuste seeria 02 nõuetele mittevastava sõiduki esmasest registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust).

14.   TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.


(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega) VII lisas.

(2)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning nendele paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab antud numbrid kokkuleppeosalistele.


I. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image

Image


II. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI PAIGUTUS

NÄIDIS A

(vaata käesoleva eeskirja punkti 3.4)

Image

Ülalkujutatud ja sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 I osa kohaselt ning kannab numbrit 021234. Selle kaks esimest numbrit (02) näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 34, mida on muudetud muudatuste seeriaga 02.

NÄIDIS B

(vaata käesoleva eeskirja punkti 3.5)

Image

Ülalkujutatud ja sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 I ja II osa ning eeskirja nr 33 kohaselt. (1) Need tüübikinnitusnumbrid näitavad vastavalt, et nende andmise ajal hõlmas eeskiri nr 34 muudatuste seeriat 02 ning eeskiri nr 33 oli veel oma algsel kujul.


(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.


III. LISA

Laupkokkupõrke katse vastu takistust

1.   EESMÄRK JA RAKENDUSALA

Selle katse eesmärk on simuleerida sõiduki laupkokkupõrget fikseeritud takistuse või vastassuunast tuleva teise sõidukiga.

2.   SEADELDISED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

2.1.   Katsetusala

Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks kiirendusrada, takistus ja katsete jaoks vajalikud tehnilised seadeldised. Raja viimane, vähemalt 5 m enne takistust paiknev osa peab olema horisontaalne, tasane ja sile.

2.2.   Takistus

Takistuseks on vähemalt 3 m laiune ja vähemalt 1,5 m kõrgune raudbetoonplokk. Takistus peab olema sellise paksusega, et selle mass oleks vähemalt 70 tonni. Esikülg peab olema vertikaalne, kiirendusraja teljega risti ning kaetud heas seisukorras 2 cm paksuste vineertahvlitega. Takistus peab olema paigutatud kas maasse või maapinnale ning vajaduse korral kinnitatud lisakinnitusseadmetega, et piirata selle paigalt nihkumist. Kasutada võib ka teistsuguste omadustega takistust, millega saadakse vähemalt samaväärsed tulemused.

2.3.   Sõiduki liikumine

Kokkupõrke ajal ei tohi sõidukit enam mõjutada ükski juhtiv ega liikumapanev lisaseade. Sõiduk peab jõudma oma teel asuva takistuseni, asetsedes kokkupõrkeseinaga risti; sõiduki esiosa vertikaalse keskjoone ja kokkupõrkeseina vertikaalse keskjoone vaheline maksimaalne lubatud põikihälve on 30 cm.

2.4.   Sõiduki seisukord

2.4.1.   Katsetatav sõiduk peab olema varustatud kõigi selle tavapäraste osade ja seadmetega, mis moodustavad selle tühimassi, või olema sellises seisukorras, mis neid nõudeid rahuldab niivõrd, kuivõrd see on seotud tuleohutust mõjutavate osade ja seadmetega.

2.4.2.   Kui sõiduk liigub väliste vahendite abil, peab kütusetoitesüsteem olema vähemalt 90 % ulatuses täidetud kas kütuse või mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus on ligilähedane tavapärasele kütusele. Kõik muud süsteemid (pidurivedeliku mahutid, radiaator jne) võivad olla tühjad.

2.4.3.   Kui sõiduk sõidab oma mootori jõul, peab kütusepaak olema vähemalt 90 % ulatuses täis. Kõik muud vedelikumahutid võivad olla täis.

2.4.4.   Tootja taotlusel võib katsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus lubada muude eeskirjadega ette nähtud katseteks (sealhulgas katsed, mis võivad mõjutada sõiduki konstruktsiooni) kasutatavat sõidukit kasutada ka käesoleva eeskirjaga ette nähtud katsete tegemiseks.

2.5.   Kokkupõrkekiirus

Kokkupõrkekiirus peab jääma vahemikku 48,3 km/h–53,1 km/h. Kui katsetamisel oli kokkupõrkekiirus siiski suurem ning sõiduk vastas ettenähtud nõuetele, loetakse katse rahuldavalt sooritatuks.

2.6.   Mõõtevahendid

Punktis 2.5 kirjeldatud kiiruse mõõtmiseks kasutatav seade peab mõõtma 1 % täpsusega.

3.   SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

3.1.   Samaväärsed katsemeetodid on lubatud eeldusel, et käesolevas eeskirjas nimetatud tingimusi järgitakse asenduskatses või asenduskatse tulemustel põhinevate arvutuste tegemisel täielikult.

3.2.   Punktis 2 kirjeldatud katsemeetodist erineva meetodi kasutamisel tuleb tõestada selle samaväärsust.


IV LISA

Tagantlöögikatse

1.   EESMÄRK JA RAKENDUSALA

1.1.

Selle katse eesmärk on simuleerida tagantlööki teise liikuva sõiduki poolt.

2.   SEADELDISED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

2.1.   Katsetusala

Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks löökkeha tõukesüsteem ning jääks ruumi kokku põrganud sõiduki põrkejärgseks nihkeks ja katsevarustuse paigaldamiseks. Ala, kus toimub sõiduki kokkupõrge ja nihe, peab olema horisontaalne, tasane ja sile ning selle hõõrdekoefitsient ei tohi olla suurem kui 0,5.

2.2.   Löökkeha

2.2.1.

Löökkeha peab olema terasest ja jäiga konstruktsiooniga.

2.2.2.

Põrkepind peab olema tasane, vähemalt 2 500 mm lai ja 800 mm kõrge, ning selle äärte kõverusraadius peab olema 40–50 mm. Põrkepind peab olema kaetud 20 mm paksuse vineerikihiga.

2.2.3.

Kokkupõrkehetkel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

2.2.3.1.

põrkepind peab olema vertikaalne ning asetsema kokkupõrkava sõiduki keskmise pikitasapinnaga risti;

2.2.3.2.

löökkeha liikumise suund peab olema täiesti horisontaalne ja kokkupõrkava sõiduki keskmise pikitasapinnaga paralleelne;

2.2.3.3.

maksimaalne lubatud külgsuunas kõrvalekalle löökkeha pinna vertikaalse keskjoone ja kokkupõrkava sõiduki keskmise pikitasapinna vahel on 300 mm. Lisaks sellele peab põrkepinna moodustama kokkupõrkava sõiduki kogu laius;

2.2.3.4.

põrkepinna alumise ääre kliirens peab olema 175 ± 25 mm.

2.3.   Löökkeha liikumine

Löökkeha võib olla kinnitatud alusele (liikuv takistus) või moodustada osa pendlist.

2.4.   Liikuva takistuse kasutamise korral kohaldatavad erisätted

2.4.1.

Kui löökkeha on kinnitatud alusele (liikuv takistus), peab kinnitus olema jäik ja selle deformeerumine kokkupõrke korral välistatud; alus peab kokkupõrke hetkel saama vabalt liikuda ja liikumisseade ei tohi seda enam mõjutada.

2.4.2.

Kokkupõrkekiirus peab jääma vahemikku 35–38 km/h.

2.4.3.

Aluse ja löökkeha kogukaal (mass) peab olema 1 100 ± 20 kg.

2.5.   Pendli kasutamise korral kohaldatavad erisätted:

2.5.1.

Kaugus löögipinna keskpunktist pendli pöörlemisteljeni peab olema vähemalt 5m.

2.5.2.

Löökkeha ripub vabalt jäikadel varrastel, mille külge ta kindlalt kinnitatud on. Selliselt ehitatud pendel ei tohi kokkupõrke korral oluliselt deformeeruda.

2.5.3.

Pendliga ühendatakse seiskamisseadis, et vältida pendli teistkordset kokkupõrget katsesõidukiga.

2.5.4.

Kokkupõrke hetkel peab pendli löögikeskme kiirus jääma vahemikku 35–38 km/h.

2.5.5.

Vähendatud massi „mr” pendli löögikeskmes väljendatakse kogumassi „m”, löögikeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse „a” (1) ning raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse „l” kaudu järgmise valemi abil:

mr = m (1/a)

2.5.6.

Vähendatud mass mr peab olema 1 100 ± 20 kg.

2.6.   Üldsätted löökkeha massi ja kiiruse kohta

Kui katsetamisel oli kokkupõrkekiirus suurem kui punktides 2.4.2 ja 2.5.4 ette nähtud ja/või mass oli suurem kui punktides 2.4.3 ja 2.5.6 ette nähtud ning sõiduk vastas ettenähtud nõuetele, loetakse katse rahuldavalt sooritatuks.

2.7.   Katsetatava sõiduki seisukord

2.7.1.

Katsetatav sõiduk peab olema varustatud kõigi tavapäraste osade ja seadmetega, mis moodustavad selle tühimassi, või olema sellises seisukorras, mis rahuldab seda nõuet niivõrd, kuivõrd see on seotud tuleohutust mõjutavate osade ja seadmetega.

2.7.2.

Kütusepaak peab olema vähemalt 90% ulatuses täidetud kas kütuse või mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus on ligilähedane tavapärasele kütusele. Kõik muud süsteemid (pidurivedeliku mahutid, radiaator jne) võivad olla tühjad.

2.7.3.

Käik võib olla sees ning kasutada võib pidureid.

2.7.4.

Tootja taotlusel võib lubada järgmisi erandeid:

2.7.4.1.

katsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus võib lubada muude eeskirjadega ette nähtud katseteks (sealhulgas katsed, mis võivad mõjutada sõiduki konstruktsiooni) kasutatavat sõidukit kasutada ka käesoleva eeskirjaga ette nähtud katsete tegemiseks; ja

2.7.4.2.

sõiduki massile võib lisada kuni 10% selle tühimassist, kui lisaraskused on jäigalt kinnitatud sõiduki konstruktsiooni külge, nii et see ei mõjuta katse ajal sõitjateruumi ehitust.

2.8.   Mõõtevahendid

Punktides 2.4.2 ja 2.5.4 kirjeldatud kiiruse mõõtmiseks kasutatav vahend peab mõõtma 1% täpsusega.

3.   SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

3.1.

Samaväärsed katsemeetodid on lubatud eeldusel, et käesolevas eeskirjas nimetatud tingimusi järgitakse asenduskatses või asenduskatse tulemustel põhinevate arvutuste tegemisel täielikult.

3.2.

Punktis 2 kirjeldatud katsemeetodist erineva meetodi kasutamisel tuleb tõestada selle samaväärsust.


(1)  Siinjuures pööratakse tähelepanu sellele, et kaugus a on võrdne kõnealuse sünkroonpendli pikkusega.


V. LISA

PLASTIST VALMISTATUD KÜTUSEPAAKIDE KATSETAMINE

1.   LÖÖGIKINDLUS

1.1.

Kütusepaak tuleb täies ulatuses täita vee-glükooli seguga või mõne muu madala külmumistemperatuuriga vedelikuga, mis ei muuda kütusepaagi materjali omadusi, ning peab seejärel läbima perforeerimiskatse.

1.2.

Paagi temperatuur peab selle katse ajal olema 233 K ± 2 K (–40 °C ± 2 °C).

1.3.

Katse jaoks tuleb kasutada pendelkatseseadet. Löökkeha peab olema terasest ning püramiidikujuline, millel on ruudukujuline alus ja võrdkülgsete kolmnurkadega piiratud tahud, löökkeha alus ja servad on ümardatud 3 mm raadiusega. Pendli löögikese peab ühtima püramiidi raskuskeskmega; see peab olema pendli pöörlemisteljest 1 m kaugusel. Pendli kogumass peab olema 15 kg. Löögihetkel ei tohi pendli energia olla väiksem kui 30 Nm ning peab vastama sellele väärtusele võimalikult täpselt.

1.4.

Katsed tuleb teha kütusepaagi nendes kohtades, mida loetakse laupkokkupõrke või tagantlöögi korral kõige ohustatumateks. Ohustatuks loetakse neid kohti, mis on kõige vähem kaitstud või mis on seoses kütusepaagi kuju või sõidukile paigaldamise viisiga kõige nõrgemad. Laborite valitud kohad peavad olema katseprotokollis märgitud.

1.5.

Katse ajal hoiavad kütusepaaki kinni löögi vastasküljel või -külgedel olevad kinnitid. Katse tagajärjel ei tohi kütusepaak hakata lekkima.

1.6.

Tootja valikul võib kõik katsed teha ühe ja sama kütusepaagiga või iga katse erineva kütusepaagiga.

2.   MEHAANILINE TUGEVUS

Kütusepaaki tuleb lekkimise ja vormi jäikuse suhtes katsetada käesoleva eeskirja punktis 6.1 kirjeldatud tingimustel. Kütusepaak koos kõigi lisaseadmetega tuleb kinnitada katseseadmele samal viisil, nagu see paigaldatakse sõidukile, mille jaoks kütusepaak on ette nähtud, või paigutatakse sõidukile endale või sõidukiosast valmistatud katseseadmele. Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib paaki katsetada ka ilma katseseadet kasutamata. Katsel täidetakse kütusepaak täielikult veega, mille temperatuur on 326 K (53 °C). Kütusepaagi suhteline siserõhk peab viie tunni jooksul olema selline, mis temperatuuril 326 K ± 2 K (53 °C ± 2 °C) võrdub kahekordse töörõhuga ja mis mingil juhul ei ole väiksem kui 30 kPa. Katse käigus ei tohi kütusepaak ega selle lisaseadmed praguneda ega hakata lekkima, kuid need võivad pöördumatult deformeeruda.

3.   KÜTUSE LÄBILASKVUS

3.1.

Kütuse läbilaskvuskatse jaoks tuleb kasutada kas eeskirja 83 IX. lisas määratletud etalonkütust või kaubanduslikku superkütust. Kui kütusepaak on ette nähtud ainult diiselmootoriga sõidukitele, täidetakse see diislikütusega.

3.2.

Enne katset tuleb 50 % kütusepaagi mahust täita katsevedelikuga ja hoida kütusepaaki lahtiselt ümbritseva õhu temperatuuril 313 K ± 2 K (40 °C ± 2 °C), kuni kaalukadu ajaühikus muutub konstantseks, kuid mitte kauem kui neli nädalat (ettevalmistav säilitusaeg).

3.3.

Seejärel tuleb kütusepaak tühjendada ja täita 50 % selle mahust uuesti katsevedelikuga, sulgeda kütusepaak õhukindlalt ja hoida temperatuuril 313 K ± 2 K (40 °C ± 2 °C). Kui kütusepaagi sisu on saavutanud katsetemperatuuri, tuleb rõhku reguleerida. Järgneval kaheksa nädala pikkusel katseperioodil määratakse kindlaks difusioonist põhjustatud kaalukadu katseperioodil. Kütuse lubatud maksimaalne keskmine kaalukadu on 20 g 24 katsetunni kohta.

3.4.

Kui difusioonist põhjustatud kadu ületab punktis 3.3 nimetatud väärtuse, tuleb kirjeldatud katse teha sama paagiga uuesti ja määrata kindlaks difusioonist põhjustatud kadu temperatuuril 296 K ± 2 K (23 °C ± 2 °C), kusjuures muud tingimused peavad jääma samaks. Nendel tingimustel ei või kadu ületada 10 g 24 tunni kohta.

4.   KÜTUSEKINDLUS

Pärast punktis 3 nimetatud katset peab kütusepaak endiselt vastama punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

5.   TULEPÜSIVUS

Kütusepaak peab läbima järgmised katsed.

5.1.

Kütusepaaki, mis on kinnitatud samamoodi kui sõidukile, tuleb hoida kokkupuutes leegiga kaks minutit. Kütusepaagist ei tohi lekkida kütust.

5.2.

Erinevate kütusepaakidega tuleb teha kolm katset, täites kütusepaagid kütusega järgmiselt:

5.2.1.

kui kütusepaak on ette nähtud ottomootoriga või diiselmootoriga sõidukitele, tuleb teha kolm katset superbensiiniga täidetud kütusepaakidega;

5.2.2.

kui kütusepaak on ette nähtud ainult diiselmootoriga sõidukitele, tuleb teha kolm katset diislikütusega täidetud kütusepaakidega;

5.2.3.

iga katse jaoks tuleb kütusepaak ja selle lisaseadmed paigaldada katseseadmele selle tegelikke paigaldustingimusi võimalikult täpselt simuleerides. Kütusepaagi katseseadmele kinnitamise meetod peab vastama sõidukile paigaldamise meetodile. Arvesse tuleb võtta kütusepaaki ja selle lisaseadmeid leekide eest kaitsvaid või mis tahes viisil tule edasiliikumist mõjutavaid sõiduki osi ning kütusepaagile paigaldatud erikomponente ja kütusepaagi korke. Katse ajal peavad kõik avad olema suletud, kuid õhutussüsteem peab toimima. Vahetult enne katset tuleb 50 % kütusepaagi mahust täita kindlaksmääratud kütusega.

5.3.

Kütusepaagini ulatuvad leegid saadakse müügiloleva ottomootori kütuse (edaspidi „kütus”) põletamisega kausis. Kaussi kallatava kütuse kogusest peab piisama, et see leegitseks vabades põlemistingimustes kogu katseaja jooksul.

5.4.

Kausi mõõtmed peavad olema sellised, et leegid ulatuksid kütusepaagi külgedeni. Seepärast peavad kausi mõõtmed ületama kütusepaagi horisontaaltasapinna mõõtmeid vähemalt 20 cm, kuid mitte rohkem kui 50 cm. Kausi küljed ei tohi katse alguses ulatuda kütusetasemest kõrgemale kui 8 cm.

5.5.

Kütusega täidetud kauss tuleb asetada kütusepaagi alla nii, et kausi kütusetaseme ja kütusepaagi põhja vaheline kaugus vastaks tühimassiga (vt punkt 7.4) sõiduki kütusepaagi ettenähtud kõrgusele tee pinnast. Kaussi või katseseadet või mõlemaid peab saama vabalt liigutada.

5.6.

Katse C-etapis tuleb kauss katta varjega, mis asetatakse kütusest 3 cm ± 1 cm kõrgusele. 2. liite nõuete kohaselt peab varje olema tulekindlast materjalist. Telliste vahel ei tohi olla vahesid ning neid tuleb kütusekausi kohal hoida nii, et tellistes olevad augud ei oleks tõkestatud. Raami pikkus ja laius peavad olema kausi sisemõõtmetest 2–4 cm väiksemad, nii et raami ja kausi seinte vahele jääks 1–2 cm laiune ventilatsiooniava.

5.7.

Kui katsed tehakse välitingimustes, tuleb kasutada tuulekaitset ning tuule kiirus kütusekausi kõrgusel ei tohi ületada 2,5 km/h. Enne katsetamist tuleb varjet soojendada temperatuurini 308 K ± 5 K (35 °C ± 5 °C). Tagamaks seda, et iga järgmise katse puhul on katsetingimused ühesugused, võib tulekindlaid telliseid niisutada.

5.8.

Katse peab koosnema neljast etapist (vaata 1. liidet).

5.8.1.

A-etapp: eelsoojendamine (joonis 1)

Kausis olev kütus tuleb süüdata vähemalt 3 m kaugusel katsetatavast kütusepaagist. Kauss tuleb asetada kütusepaagi alla pärast 60 sekundilist eelsoojendamist.

5.8.2.

B-etapp: otsene kokkupuude leegiga (joonis 2)

Kütusepaak peab 60 sekundi jooksul puutuma kokku vabalt põleva kütuse leegiga.

5.8.3.

C-etapp: kaudne kokkupuude leegiga (joonis 3)

Kohe pärast B-etapi lõppu tuleb põleva kausi ja kütusepaagi vahele panna varje. Kütusepaak peab summutatud leegiga kokku puutuma veel 60 sekundit.

5.8.4.

D-etapp: katse lõpp (joonis 4)

Varjega kaetud põlev kauss viiakse tagasi algasendisse (A-etapp). Kui pärast katse lõppu kütusepaak põleb, tuleb tuli viivitamata kustutada.

5.9.

Katsetulemused loetakse rahuldavaks, kui kütusepaagist ei leki vedelkütust.

6.   KUUMUSKINDLUS

6.1.

Katsetel kasutatav seade peab vastama paagi sõidukile paigaldamise viisile, sealhulgas ka paagi õhutussüsteemi töötamise viisile.

6.2.

Paak, mille mahust 50 % on täidetud veega temperatuuril 293 K (20 °C), peab olema tund aega ümbritseva õhu temperatuuril 368 K ± 2 K (95 °C ± 2 °C).

6.3.

Katsetulemused loetakse rahuldavaks, kui pärast katset kütusepaak ei leki ega ole oluliselt deformeerunud.

7.   KÜTUSEPAAGI TÄHISTAMINE

Kütusepaagil peab olema kirjas tootja kaubanimi või kaubamärk; see peab olema kustumatu ja pärast kütusepaagi sõidukile paigaldamist selgesti loetav.

1. Liide

Tulepüsivuskatse

Joonis 1

A-etapp: eelsoojendus

Image

Joonis 2

B-etapp: otsene kokkupuude leegiga

Image

Joonis 3

C-etapp: kaudne kokkupuude leegiga

Image

Joonis 4

D-etapp: katse lõpp

Image

2. liide

Tulekindlate telliste mõõtmed ja tehnilised andmed

Image

TULEPÜSIVUS (Seger-Kegel)

SK 30

AL2O3 SISALDUS

30–33 %

POORSUS (Po)

20–22 mahuprotsenti

TIHEDUS

1 900–2 000 kg/m3

EFEKTIIVNE AUGUSTATUD PIND

44,18 %


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/34


NÕUKOGU OTSUS 2008/605/ÜVJP,

22. juuli 2008,

ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP (millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid) rakendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse ühist seisukohta 2004/161/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 6 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP vastu meetmed, et takistada eelkõige liikmesriikide territooriumile sisenemist või selle läbimist isikute poolt, kes on seotud tegevusega, mis kahjustab tõsiselt demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriiki Zimbabwes, ning et külmutada Zimbabwe valitsuse liikmetele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või muudele organitele, kelle nimekiri on esitatud ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP lisas, kuuluvad rahalised vahendid ja majandusressursid.

(2)

Pärast Zimbabwe võimude poolt 2008. aasta presidendivalimiste kampaania ajal organiseeritud ja toimepandud vägivallaakte, mille tulemusena ei vastanud hääletamine demokraatia põhimõtetele, tuleks teatud isikud ja üksused lisada ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP lisas esitatud nimekirja. Lisaks sellele, et kõnealuste isikute või üksuste tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriiki Zimbabwes, on nad ka režiimiga seotud oma ülesannete tõttu või on osalenud Zimbabwe võimude poolt organiseeritud või toimepandud vägivallaaktides või õhutanud nende organiseerimist ja toimepanemist ning neid tuleb pidada režiimiga seotuks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas nimetatud isikud ja üksused lisatakse ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER


(1)  ELT L 50, 20.2.2004, lk 66. Ühist seisukohta on viimati muudetud otsusega 2007/455/ÜVJP (ELT L 172, 30.6.2007, lk 89).


LISA

Artiklis 1 osutatud isikud ja üksused

132.

Gono, Gideon

Keskpanga juhataja

133.

Kazembe, Joyce

Zimbabwe valimiskomisjoni asepresident

134.

Patel, Bharat

Peaprokurör ad interim

135.

Chiwenga, Jocelyn

Ärinaine, kindral Chiwenga abikaasa, relvajõudude peakorteri juhataja

136.

Dube, Tshingo

Zimbabwe kaitsetööstuse ülemjuhataja ja Zanu-Pf kandidaat parlamendivalimistel

137.

Huni, Munyaradzi

Ametliku ja valitsust toetava ajalehe The Herald ajakirjanik, kes õhutas valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniat

138.

Kereke, Munyaradzi

Keskpanga juhataja peanõunik

139.

Chiremba, Mirirai

Keskpanga finantsluureosakonna juhataja

140.

Zvayi, Caesar

Ametliku ja valitsust toetava ajalehe The Herald ajakirjanik, kes õhutas valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniat

141.

Chingoka, Peter

Zimbabwe kriketiliidu juht, kes toetas avalikult valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniat

142.

Chimedza, Paul Dr.

Maailma Meditsiiniassotsiatsiooni president Zimbabwe osas, keeldus MDC (opositsiooni) ohvreid abistamast

143.

Õhujõudude kindral Karakadzai

Harare Metropolitan Province, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

144.

Kolonel C. Sibanda

Bulawayo Province, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

145.

Brigaadikindral Tarumbwa

Manicaland ja Mutare South, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

146.

Kolonel M. Mzilikazi (MID)

Buhera Central, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

147.

Kolonel Mutsvunguma

Headlands, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

148.

Brigaadikindral Shungu

Mashonaland Central, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

149.

Kolonel Chipwere

Bindura South, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

150.

Kolonel F. Mhonda

Rushinga, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

151.

Õhujõudude kindral Muchena

Midlands, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

152.

Õhujõudude kindral Abu Basutu

Matebeleland South, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

153.

Brigaadikindral Khumalo

Matebeleland North, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

154.

Kindralleitnant E. A. Rugeje

Masvingo Province, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

155.

Kolonel G. Mashava

Chiredzi Central, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

156.

Kolonelleitnant Muchono

Mwenezi West, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

157.

Kolonelleitnant Mpabanga

Mwenezi East, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

158.

Komandant R. Kwenda

Zaka East, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

159.

Brigaadikindral Sigauke

Mash West Province, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

160.

Kolonel Gwekwerere

Chinhoyi, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

161.

Kolonel C. T. Gurira

Mhondoro Mubaira, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

162.

Brigaadikindral D. Nyikayaramba

Mashonaland East, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

163.

Brigaadikindral Rungani

Erruläinud brigaadikindral, valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik

164.

Chinotimba, Joseph

Zimbabwe vabadussõja veteranide riikliku assotsiatsiooni asepresident, Zanu-PF relvastatud rühmituste juht

165.

Moyo, Gilbert

„Sõjaveteran”, seotud mitmete kuritegudega Mashonaland Ouestis (Chegutu), Zanu-PF relvastatud rühmituste juht

166.

Rangwani, Dani

Politseiinspektor, seotud MDC poolehoidjate piinamise ja kinnipidamisega, 2007. aasta märtsis toimepandud vägivallaga otseselt seotud isik

167.

Jangara, Thomsen

Politseikonstaabli abi, politseiülem, asukoht Southertonis, vastutab Lõuna-Harare piirkonna eest, 2007. aasta märtsis toimepandud vägivallaga otseselt seotud isik

168.

Tonderai Matibiri, Innocent

Politsei asepeadirektor; Mugabe onu-või tädipoeg või lähedane Aafrika päritolu sugulane, paigutatud kõrgetasemelisele ametikohale, et saada järgmiseks politsei peadirektoriks, 2007. aasta märtsis toimepandud vägivallaga otseselt seotud isik

169.

Zidco Holdings

Zanu-PF finantsettevõte (teise nimega Zidco Holdings (PVT) Ltd)

PO Box 1275, Harare, Zimbabwe

170.

Jongwe Printing and Publishing Company (PVT) Ltd

Zanu-Pf kirjastusharu (teise nimega Jongwe printing and publishing co, teise nimega Jongwe printing and publishing company)

14 Austin Road, Coventry road, Workington, Harare, Zimbabwe. PO box 5988, Harare, Zimbabwe

171.

Cold Comfort Farm Trust Co-operative

Kuulub Didymus Mutasale, Grace Mugabe on samuti kaasatud

7 Cowie Road, Tynwald, Harare, Zimbabwe

172.

Zimbabwe Defence Industries

Kuulub täielikult Zimbabwe valitsusele. Direktorite hulka kuuluvad Leo Mugabe ja Solomon Mujuru.

10th Floor, Trustee House, 55 Samora Machel Avenue, PO Box 6597, Harare, Zimbabwe


Parandused

23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/37


Komisjoni 8. juuli 2008. aasta otsuse (mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 186, 15. juuli 2008 )

Leheküljele 40 lisatakse järgmine lisa:

„LISA

Eelarverubriik 6701

LR

Meede

EA

Finantskorrektsiooni põhjus

Liik

%

Vääring

Summa

Juba maha arvatud

Finantsmõju

DE

Maaelu arengu tagamine

2003

Arvukad haldus- ja vormistusvead

kindlasummaline

10,00 %

EUR

– 867 397,00

0,00

– 867 397,00

DE

Maaelu arengu tagamine

2004

Arvukad haldus- ja vormistusvead

kindlasummaline

10,00 %

EUR

– 922 307,00

0,00

– 922 307,00

DE

Maaelu arengu tagamine

2005

Arvukad haldus- ja vormistusvead

kindlasummaline

5,00 %

EUR

– 182 680,00

0,00

– 182 680,00

DE

Maaelu arengu tagamine

2005

Arvukad haldus- ja vormistusvead

kindlasummaline

10,00 %

EUR

– 999 506,00

0,00

– 999 506,00

Saksamaa kokku

–2 971 890,00

0,00

–2 971 890,00

ES

Loomade ja põllukultuuride eest makstavad lisatasud

 

Tagasimaksed, mis tulenevad komisjoni otsuse 2004/457/EÜ osalisest tühistamisest Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas T-266/04

 

 

 

823 834,00

0,00

823 834,00

ES

Piimatoetus

2004

Koguselise piirmäära ületamine

ühekordne

 

EUR

–52 361,34

0,00

–52 361,34

ES

Puu- ja köögiviljad – pähklid

2005

Hilinenud maksed abisaajatele

ühekordne

 

EUR

–14 397 498,21

0,00

–14 397 498,21

ES

Puu- ja köögiviljad – pähklid

2006

Hilinenud maksed abisaajatele

ühekordne

 

EUR

–1 009 945,97

0,00

–1 009 945,97

ES

Puu- ja köögiviljad – turult kõrvaldamine

2004

Keskkonnatingimuste rikkumine

ühekordne

 

EUR

– 634 839,09

0,00

– 634 839,09

ES

Puu- ja köögiviljad – turult kõrvaldamine

2005

Keskkonnatingimuste rikkumine

ühekordne

 

EUR

– 410 503,12

0,00

– 410 503,12

ES

Puu- ja köögiviljad – turult kõrvaldamine

2006

Keskkonnatingimuste rikkumine

ühekordne

 

EUR

– 546 120,92

0,00

– 546 120,92

ES

Lihatoetused – veised

2003

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

EUR

– 373 751,67

0,00

– 373 751,67

ES

Lihatoetused – veised

2004

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

EUR

– 361 340,41

0,00

– 361 340,41

ES

Lihatoetused – veised

2005

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

EUR

– 354 082,79

0,00

– 354 082,79

ES

Lihatoetused – veised

2006

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

EUR

– 150,72

0,00

– 150,72

Hispaania kokku

–17 316 760,25

0,00

–17 316 760,25

FR

Lõssipulber kaseiini tootmiseks

2003

Tootmisprotsessi nõuete täitmata jätmine

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–1 069 944,66

0,00

–1 069 944,66

FR

Lõssipulber kaseiini tootmiseks

2004

Tootmisprotsessi nõuete täitmata jätmine

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–1 988 080,56

0,00

–1 988 080,56

FR

Lõssipulber kaseiini tootmiseks

2005

Tootmisprotsessi nõuete täitmata jätmine

kindlasummaline

2,00 %

EUR

– 490 222,38

0,00

– 490 222,38

FR

Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (piirkondlikud meetmed)

2003

Puudused peamistes kontrollides – kontrolliaruanded ei ole heade põllumajandustavade seisukohast ammendavad

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–3 242 982,00

0,00

–3 242 982,00

FR

Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (piirkondlikud meetmed)

2004

Puudused peamistes kontrollides – kontrolliaruanded ei ole heade põllumajandustavade seisukohast ammendavad

kindlasummaline

5,00 %

EUR

– 432 112,00

0,00

– 432 112,00

FR

Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (piirkondlikud meetmed)

2005

Puudused peamistes kontrollides – kontrolliaruanded ei ole heade põllumajandustavade seisukohast ammendavad

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–68 795,00

0,00

–68 795,00

Prantsusmaa kokku

–7 292 136,60

0,00

–7 292 136,60

GB

Põllukultuurid

2004

Järelevalve eesmärgil tehtavate kohapealsete kiirvisiitide ebasobiv ajastatus, abikõlbliku piirkonna ebatäpne määratlemine

kindlasummaline

5,00 %

GBP

–39 302 426,21

0,00

–39 302 426,21

GB

Põllukultuurid

2005

Järelevalve eesmärgil tehtavate kohapealsete kiirvisiitide ebasobiv ajastatus, abikõlbliku piirkonna ebatäpne määratlemine

kindlasummaline

5,00 %

GBP

–15 577 901,94

0,00

–15 577 901,94

GB

Lihatoetused – veised

2003

Ühiskarjamaa arvessevõtmine söödamaa arvutamisel loomapidamise abikavade raames

ühekordne

 

GBP

–5 924,49

0,00

–5 924,49

GB

Lihatoetused – veised

2004

Ühiskarjamaa arvessevõtmine söödamaa arvutamisel loomapidamise abikavade raames

ühekordne

 

GBP

–24 360,32

0,00

–24 360,32

GB

Lihatoetused – lambad

2003

Ühiskarjamaa arvessevõtmine söödamaa arvutamisel loomapidamise abikavade raames

ühekordne

 

GBP

–14 109,69

0,00

–14 109,69

GB

Lihatoetused – lambad

2004

Ühiskarjamaa arvessevõtmine söödamaa arvutamisel loomapidamise abikavade raames

ühekordne

 

GBP

–13 785,20

0,00

–13 785,20

Ühendkuningriik kokku

–54 938 507,85

0,00

–54 938 507,85

GR

Pähklid

2005

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–71 794,60

0,00

–71 794,60

GR

Otsetoetused

2005

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

10,00 %

EUR

–2 833 706,98

0,00

–2 833 706,98

GR

Otsetoetused

2005

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

15,00 %

EUR

–32 073 291,47

0,00

–32 073 291,47

GR

Otsetoetused

2005

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

10,00 %

EUR

–28 846 753,54

0,00

–28 846 753,54

GR

Pähklid

2006

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–86 496,35

0,00

–86 496,35

GR

Otsetoetused

2006

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

10,00 %

EUR

–34 745 488,98

0,00

–34 745 488,98

GR

Otsetoetused

2006

Maatüki identifitseerimissüsteem/elektrooniline geoinfosüsteem ei toimi täielikult, kohapealsed kontrollid ebapiisavad

kindlasummaline

15,00 %

EUR

–29 056 988,80

0,00

–29 056 988,80

Kreeka kokku

– 127 714 520,73

0,00

– 127 714 520,73

IT

Põllukultuurid

2004

Puudused kontrollimenetluses, mis põhinevad eelmise aasta fotodel

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–27 847 155,97

0,00

–27 847 155,97

IT

Põllukultuurid

2004

Puudused ortofotode tõlgendamisel

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–27 434 620,36

0,00

–27 434 620,36

IT

Põllukultuurid

2005

Puudused kontrollimenetluses, mis põhinevad eelmise aasta fotodel

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–21 206 744,69

0,00

–21 206 744,69

IT

Põllukultuurid

2005

Puudused ortofotode tõlgendamisel

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–33 645 298,99

0,00

–33 645 298,99

IT

Pindalatoetused

2006

Puudused kontrollimenetluses, mis põhinevad eelmise aasta fotodel

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–7 433 776,26

0,00

–7 433 776,26

IT

Pindalatoetused

2006

Puudused ortofotode tõlgendamisel

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–27 590 205,43

0,00

–27 590 205,43

IT

Eksporditoetused

2001

Põhikontrolli ebapiisav rakendamine

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–67 271,33

0,00

–67 271,33

IT

Eksporditoetused

2002

Põhikontrolli ebapiisav rakendamine

kindlasummaline

5,00 %

EUR

– 361 362,50

0,00

– 361 362,50

IT

Eksporditoetused

2003

Põhikontrolli ebapiisav rakendamine

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–79 763,99

0,00

–79 763,99

IT

Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine

2004

Põhikontrollid rakendatud osaliselt või rakendamata, tõendid tsitrusviljade töötlemise kava mõjutava pettuse kohta

kindlasummaline

25,00 %

EUR

–14 993 038,39

0,00

–14 993 038,39

IT

Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine

2005

Põhikontrollid rakendatud osaliselt või rakendamata, tõendid tsitrusviljade töötlemise kava mõjutava pettuse kohta

kindlasummaline

25,00 %

EUR

– 355 653,75

0,00

– 355 653,75

IT

Puu- ja köögiviljad – rakendusfondid

2005

Abikõlbmatud kulud ühes rakenduskavas

ühekordne

 

EUR

–13 200,00

0,00

–13 200,00

IT

Piimakvoot

2003

Tarnete ja otsemüügi puudulik kontroll

kindlasummaline

2,00 %

EUR

–5 001 671,00

0,00

–5 001 671,00

IT

Piimakvoot

2003

Tarnete ja otsemüügi puudulik kontroll

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–8 675 150,00

0,00

–8 675 150,00

Itaalia kokku

– 174 704 912,66

0,00

– 174 704 912,66

NL

Lõssipulber kaseiini tootmiseks

2003

Puudused kontrollimenetluses – kontrolle ei viida läbi nii sageli kui vaja; proovivõtumenetlus ei ole objektiivne

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–3 451 612,54

0,00

–3 451 612,54

NL

Lõssipulber kaseiini tootmiseks

2004

Puudused kontrollimenetluses – kontrolle ei viida läbi nii sageli kui vaja; proovivõtumenetlus ei ole objektiivne

kindlasummaline

5,00 %

EUR

–3 672 868,18

0,00

–3 672 868,18

NL

Lõssipulber kaseiini tootmiseks

2005

Puudused kontrollimenetluses – kontrolle ei viida läbi nii sageli kui vaja; proovivõtumenetlus ei ole objektiivne

kindlasummaline

5,00 %

EUR

– 192 151,14

0,00

– 192 151,14

Madalmaad kokku

–7 316 631,86

0,00

–7 316 631,86

PL

Pindalatoetused

2005

Puudused põhikontrollis – ebapiisavad või puuduliku kvaliteediga kontrollid

kindlasummaline

5,00 %

PLN

–10 950 597,00

0,00

–10 950 597,00

Poola kokku

–10 950 597,00

0,00

–10 950 597,00

SE

Lihatoetused – lambad

2003

Toetuse maksmine põllumajandustootjatele, kellel on vähem kui 10 lisatasuõigust

ühekordne

 

SEK

– 251 958,00

0,00

– 251 958,00

SE

Lihatoetused – lambad

2003

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

SEK

– 813 863,38

0,00

– 813 863,38

SE

Lihatoetused – lambad

2004

Toetuse maksmine põllumajandustootjatele, kellel on vähem kui 10 lisatasuõigust

ühekordne

 

SEK

– 491 987,00

0,00

– 491 987,00

SE

Lihatoetused – lambad

2004

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

SEK

– 791 216,00

0,00

– 791 216,00

SE

Lihatoetused – lambad

2005

Toetuse maksmine põllumajandustootjatele, kellel on vähem kui 10 lisatasuõigust

ühekordne

 

SEK

– 661 305,00

0,00

– 661 305,00

SE

Lihatoetused – lambad

2005

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

SEK

– 788 339,00

0,00

– 788 339,00

SE

Lihatoetused – lambad

2006

Puudused kohapealsetes kontrollides

kindlasummaline

2,00 %

SEK

– 454,86

0,00

– 454,86

Rootsi kokku

–3 799 123,24

0,00

–3 799 123,24”


23.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/42


Teave Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustumiskuupäeva kohta, parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 165, 26. juuni 2008 )

Leheküljel 10 teises lõigus

asendatakse:

„… jõustus leping seega 29. aprillil 2008.”,

järgmisega:

„… jõustus leping seega 30. aprillil 2008.”.