I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

11.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 183/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 654/2008,

29. aprill 2008,

millega pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kumariini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast pärit kumariini impordi suhtes, olenemata sellest, kas see deklareeritakse pärinevana Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast või mitte

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikleid 8, 9 ja 13 ning artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Jõus olevad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 769/2002 (2) Hiina Rahvavabariigist pärit kumariini impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 3 479 eurot tonni kohta ja laiendas selle kehtimist Indiast ja Taist saadetud impordile nõukogu määrusega (EÜ) nr 2272/2004 (3) ning Indoneesiast ja Malaisiast saadetud impordile nõukogu määrusega (EÜ) nr 1650/2006. (4)

(2)	Komisjon kiitis 3. jaanuari 2005. aasta otsusega (5) heaks India tootja pakutud kohustuse seoses uurimisega, mis käsitles väidetavat dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist Indiast või Taist saadetud kumariini impordi kaudu.

2. Läbivaatamise taotlus

(3)	Taotluse esitas 8. veebruaril 2007 Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) (edaspidi „taotluse esitaja”) ainsa ühenduse tootja nimel, kelle toodang moodustab kogu ühenduse kumariinitoodangu.

(4)

Taotluse esitajad väitsid ning esitasid esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et a) dumpingu ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamise jätkumine või kordumine on tõenäoline ning b) kõnealuse toote import Hiina Rahvavabariigist ühendusse on jätkunud märkimisväärsetes kogustes ja dumpinguhindadega.

(5)	Veel väideti, et lisaks muudele tagajärgedele on vaatlusaluse imporditava toote kogused ja hinnad avaldanud jätkuvalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu hinnatasemele, mille tõttu on ühenduse tootmisharu finantsseisund ja tööhõive olukord oluliselt halvenenud.

(6)	Lisaks märkis taotluse esitaja, et Hiina Rahvavabariigi vaatlusaluse toote eksportijad/tootjad püüdsid kehtivatest meetmetest kõrvale hoida, mille vältimiseks laiendati meetmeid nõukogu määrustega (EÜ) nr 2272/2004 ja (EÜ) nr 1650/2006.

3. Algatamine

(7)	Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2, avaldades Euroopa Liidu Teatajas (6) sellekohase teate.

4. Uurimisperiood

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

5. Uurimisega seotud isikud

(9)

Komisjon andis läbivaatamise algatamisest ametlikult teada taotluse esitanud ühenduse tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele ja nende esindajatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevalt asjaomastele importijatele, kasutajatele ja ühendustele. Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, India (võrdlusriik, nagu nimetatud põhjenduses 26) tootjale, ainsale ühenduse tootjale, teadaolevatele importijatele ja kasutajatele ning nendele isikutele, kes endast läbivaatamise algatamise teates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid.

(10)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu korraldamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui see on vajalik, siis moodustada valim, paluti kõigil eksportivatel tootjatel endast teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed kumariiniga seotud tegevuse kohta uurimisperioodil. Valimi moodustamise küsimustikule vastas kaks Hiina Rahvavabariigi äriühingut, kuid ainult üks avaldas soovi koostööd teha ja vastas dumpingut käsitlevale küsimustikule:

—	Nanjing Jingqiao Perfumery/China Tuhsu Flavours & Fragrances Imp. & Exp. Corp.

(11)	Küsimustikule vastasid ühenduse tootja ja neli importijat/kasutajat. Mis puutub võrdlusriiki, siis India tootja, kelle poole komisjoni talitustest pöörduti, keeldus koostööd tegemast.

6. Saadud teabe kontrollimine

(12)

Komisjon hankis kõik andmed, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist.

(13)

Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustes:

ühenduse tootja:

—	Rhodia Organics, (Lyon) Prantsusmaa;

importijad/kasutajad:

—	Henkel KGaA, (Krefeld) Saksamaa.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(14)

Vaatlusalune toode on sama toode kui esialgses uurimises ehk kumariin, mis on valkjas kristalliline pulber, millel on vastniidetud heinale iseloomulik lõhn. Seda kasutatakse peamiselt lõhnakemikaalina ja kinnistina detergentide, kosmeetikatoodete ja kvaliteetaroomide tootmisel kasutatavate lõhnaühendite valmistamisel.

(15)

Algselt oli kumariin tonkaubadest saadav loodussaadus, kuid nüüd toodetakse seda sünteetiliselt. Seda on võimalik saada salitsüülaldehüüdi tootmiseks kasutataval sünteesimisel fenoolist (Perkini reaktsioon) või ortokresoolist sünteesimisel (Raschigi reaktsioon). Kumariini põhiliseks füüsikaliseks omaduseks on puhtus, mida näitab sulamistemperatuur. Ühenduses turustatava standardkvaliteediga kumariini sulamistemperatuur on 68–70 °C, mis vastab 99-protsendilisele puhtusele.

(16)	Vaatlusalune toode kuulub CN-koodi ex 2932 21 00 alla.

2. Samasugune toode

(17)

Sarnaselt esialgse uurimisega on kindlaks tehtud, et nii Hiinast ühendusse eksporditaval kumariinil kui ka ühenduse tootmisharus toodetaval ja ühenduse turul müüdaval kumariinil on ühesugused füüsikalised omadused ja kasutusvaldkonnad ning seega on tegemist samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Üldküsimused

(18)	Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(19)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati sama metoodikat nagu algses uurimises. Kuna aegumise läbivaatamise korral ei ole ette nähtud muutunud asjaolude uurimist, ei kaalutud uuesti, kas tootjad vastavad turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(20)	Statistiliste andmete kohaselt imporditi kõigist allikatest ELi 214 tonni kumariini, millest 137 tonni oli pärit Hiinast, moodustades umbes 20 % ELi tarbimisest.

2. Väljavõtteline uuring (eksportijad) ja koostöö

(21)	Tuletatakse meelde, et eelmises uurimises, mille tulemused avaldati 2002. aasta mais, ei teinud Hiina eksportivad tootjad koostööd ja ühelegi neist ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist.

(22)

Väljavõttelise uuringu vormid saadeti 21 potentsiaalsele Hiina tootjale/eksportijale, aga vastuseid saadi ainult kahelt äriühingult ja ainult üks neist tegi küsimustikule täielikult vastates uurimises koostööd: seega ei olnud väljavõttelise uuringu kasutamine õigustatud. Ainus kõnealune täidetud küsimustik kajastab 5 % Hiina impordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõnealuse koostööd teinud tootja tootmisvõimsus moodustab ligikaudu 17 % kogu Hiina tootmisvõimsusest.

(23)

Võttes arvesse, et koostööd tehti väga vähe ja Hiina turgu ja toodangut esindas ainult üks äriühing, otsustati, et eksportivatelt tootjatelt ei olnud otse võimalik saada usaldusväärset teavet kõnealuse toote impordi kohta ühendusse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõnealuste asjaolude tõttu ja vastavalt algmääruse artiklile 18 tugines komisjon kättesaadavatele faktidele, s.o CN-koodi andmetele. Sellest hoolimata kasutati ainsa küsimustiku vastuseid võimalikus ulatuses, et vastavalt artiklile 18 kättesaadavate andmete põhjal saadud tulemusi üle kontrollida.

(24)	Tehti kindlaks, et CN-koodi andmed on parimad kättesaadavad uurimise kõiki aspekte iseloomustavad faktid. TARICi andmete ja vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6 kogutud andmete alusel kinnitati CN-koodide andmete õigsust.

(25)	Õigustatud juhtudel kasutati täiendava allikana koostööd teinud tootjatelt ekspordihindade kohta saadud andmeid ja komisjonile kättesaadavat Hiina ekspordistatistikat (mis sisaldas ka teisi, mitte ainult kõnealust toodet iseloomustavaid andmeid).

3. Võrdlusriik

(26)

Kumariin on aroom, mida toodetakse ainult väga vähestes riikides kogu maailmas ja seepärast oli võrdlusriikide valik väga piiratud. Vastavalt uurimise ajal kättesaadavale teabele olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainsad kumariini tootvad riigid Prantsusmaa, Hiina ja India. USA oli võrdlusriik eelmises läbivaatamisega seotud uurimises, aga kõnealune äriühing on tootmise lõpetanud. Algatamisteates soovitati kasutada võrdlusriigina Indiat, kuid ükski India tootja ei nõustunud koostööd tegema.

(27)	Nende järelduste põhjal tuli normaalväärtus määrata „mis tahes muul põhjendatud alusel” vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. Otsustati, et ühenduse tootmisharu andmed on kõnealuseks otstarbeks põhjendatud alus.

4. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping

(28)

Põhjenduses 23 kirjeldatud põhjustel arvutati dumpingumarginaalid CN-koodi andmete alusel, mida kontrolliti ainsana koostööd teinud Hiina eksportivalt tootjalt saadud teabe põhjal. Hiina impordi ekspordihindasid kohandati, et tagada nende võrreldavus normaalväärtusega. Kõnealuste kohandamistega tagati dumpingu arvutamine tehasest hankimise tasandi alusel ning ekspordihinna ja normaalväärtuse vaheline erinevus väljendati protsendina CIF-ekspordihindadest. Selle põhjal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingumarginaal umbes 45 %.

5. Hinnavõrdlus

(29)

Oli selge, et kui meetmetel lubatakse aeguda, suurendab see Hiina eksportijate huvi müüa vaatlusalust toodet suurtes kogustes ulatuslikul ELi turul. Kõnealune järeldus põhineb järgmistel andmetel, mis arvutati uurimise ajal:

i)	Hiina siseturu hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 25 % madalamad kui ELi turu hinnad;

ii)	Hiina tootjad müüvad suurema osa oma toodangust eksporditurgudel, sest nende siseturg ei ole nende kogutoodangu jaoks piisavalt suur ja siseturuhinnad on sarnased hindadega, millega on võimalik müüa kolmandates riikides;

iii)	ühenduse turuhinnad olid kõrgemad kui Hiina eksportivate tootjate hinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel ning selle põhjal võib järeldada, et dumpingut esineb ka kolmandate riikide turgudel ja et see suurendab Hiina tootjate huvi suunata oma eksport ühenduse turule.

6. Hiina kasutamata tootmisvõimsus ja varud

(30)

Varasema uurimise käigus, mis lõpetati 2002. aasta mais, tehti kindlaks, et Hiina tootmisvõimsusest jääb kasutamata märkimisväärselt suur osa (50–60 % tootmisvõimsusest). Hiina eksportivate tootjate vähese koostööhuvi tõttu oli uurimiseks kättesaadav väga väike hulk andmeid Hiina praeguse kasutamata tootmisvõimsuse ja varude kohta.

(31)

Küsimustiku vastuse kohaselt oli siiski märkimisväärne osa ainsana koostööd tegeva tootja tootmisvõimsusest kasutamata. Tootja varude suurus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus ligikaudu 500 tonni, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 70 % ELi turust. Pidades meeles, et kõnealuse tootja tootmisvõimsus moodustab ainult 15–20 % Hiina tootmisvõimsusest, siis on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on ELi turu hõlvamiseks olemas veelgi suuremad varud.

7. Kolmandate riikide või Hiina siseturu suutlikkus toodangut vastu võtta

(32)

Pidades meeles eespool nimetatud hinnavõrdlust ja kasutamata tootmisvõimsuse ja varude olemasolu, ei saa väita, et Hiina toodangu suudavad vastu võtta kolmandad riigid ja Hiina siseturg. Seda seepärast, et tarbimine kolmandate riikide turgudel on jäänud suhteliselt stabiilseks viimase kümne aasta jooksul ja eeldatakse, et see jääb stabiilseks ka tulevikus. Pidades seda meeles, on ilmne, et Hiina tootjatel on tõenäoliselt jätkuvalt vaja eksportida oma toodangut ühendusse. See tuleneb asjaolust, et ELi turg on maailmas üks kõige atraktiivsemaid, arvestades selle suurust ja suhteliselt kõrgeid hindu, millega on võimalik toodangut müüa. On selge, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, suunatakse veel suuremad kogused dumpinguhinnaga importi ELi turule.

8. Meetmetest kõrvalehoidmine

(33)

Nagu nimetatud põhjenduses 1, laiendati meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemuste alusel vaatlusaluste meetmete kehtimist India, Tai, Malaisia ja Indoneesia suhtes. See osutab Hiina tootjate suurele huvile tuua oma toodang ühenduse turule ja nende valmisolekule seda teha isegi dumpinguvastaste meetmete kehtimise ajal. Meetmetest kõrvalehoidmine toetab järeldust, et dumpinguhinnaga impordi maht ühendusse suureneks meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

9. Järeldus dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta

(34)	Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÕISTE

(35)	Taotluse esitaja esindatav äriühing oli uurimisperioodil ainus ühenduse kumariinitootja. Seepärast leitakse, et kõnealune ühenduse tootja moodustab ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Ühenduse tarbimine (7)

(36)

Vaatlusalune toode moodustab osa ühest CN-koodist. Et määrata kindlaks kõnealuse CN-koodi alla kuuluvate nende toodete kogus, mis on vaatlusalusest tootest erinevad, võrdlesid ühenduse talitused CN-andmeid teiste kättesaadavate statistiliste allikatega, nagu nimetatud põhjenduses 23. Kõnealune võrdlus näitas, et peaaegu 100 % kõnealuse koodi all imporditud toodetest oli tegelikult vaatlusalune toode.

(37)	Ühenduse tarbimine määrati seepärast kindlaks, lisades kõik Euroopa Ühenduse impordi kohta käivad CN-koodide andmed küsimustiku vastuses esitatud ühenduse tootmisharu ühenduse turu müügimahtude andmetele.

(38)	Vaatlusperioodil kumariini nähtav tarbimine vähenes üldjuhul 8 % (aastani 2005 vähenes ja seejärel suurenes). Tundub, et tarbimine on nüüd stabiliseerunud.

(39)

Ühenduse tarbimine on arenenud järgmiselt.

Tabel 1

2003

2004

2005

2006

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ühenduse tarbimine

(näitaja 2003 = 100)

100

91,4

82,4

92,3

2. Import asjaomasest riigist

a) Maht ja turuosa

(40)	Nagu põhjenduses 36 selgitatud, kasutati CN-koodi 2932 21 00 teabeallikana asjakohase toote ühendusse impordi puhul.

(41)

Hiina impordi puhul tuleb tähelepanu pöörata kinnitust leidnud meetmetest kõrvalehoidmisele, mille tulemusena laiendati meetmete kehtimist Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast pärit kumariini impordi suhtes. Kõrvalehoidmise-vastaste meetmete võtmisest tulenevalt on Hiina import ja teiste riikide kaudu saadetud Hiina import vaatlusperioodil vähenenud. Kuigi Hiinast pärit impordi maht on ikka veel märkimisväärselt suur, näitab kõnealune vähenemine, et meetmetest kõrvalehoidmise vastased meetmed on olnud tõhusad.

(42)

Nagu põhjenduses 38 selgitatud, on nähtav tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenenud. Hiina import vähenes veelgi võrdeliselt tarbimisega, mille tõttu kaotati ühenduse tootmisharule osa ühenduse turust. Kolmandatest riikidest pärit impordi maht ühendusse jäi vaatlusperioodil samale tasemele.

Tabel 2

	2003	2004	2005	2006	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Dumpinguhinnaga impordi maht (näitaja 2003 = 100)	100	99,4	49,7	47	50,1
Kolmandatest riikidest pärit impordi maht	100	78	74,7	65,5	66,6
Dumpinguhinnaga impordi turuosa ulatus	30–40 %	40–50 %	20–30 %	10–20 %	20–30 %

b) Hinnad

(43)	Vaatlusperioodil olid Hiinast pärit kumariini impordi CIF-hinnad püsivalt palju madalamad ühenduse tootmisharu hindadest.

3. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

a) Tootmine

(44)

Ühenduse tootmisharu pidi kõnealuse toote tootmismahtu vähendama 2003. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 25 %. See on seotud asjaoluga, et alates 2003. aastast vähenes meetmetest kõrvalehoidmisest tulenevalt ühenduse müügimaht. Veelgi enam, vähenes ka kolmandatesse riikidesse müügi maht, kuna ka kolmandate riikide eksporditurgudel pidi ühendus Hiina ekspordi survel seisma silmitsi madalate hindadega.

b) Tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(45)

Nagu põhjendustes 36–39 selgitatud, oli vaatlusperioodil ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote müük ühenduses suhteliselt stabiilne. Samal perioodil vähenes siiski oluliselt ühenduse tootmisharu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi maht. Kõnealuste asjaolude tõttu pidi ühenduse tootmisharu vähendama tootmisvõimsust, et optimeerida tootmisvõimsuse rakendusastet. Olenemata sellest jäi tootmisvõimsuse rakendusaste suhteliselt madalaks.

Tabel 3

	2003	2004	2005	2006	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Toodang	100	63,4	66,3	70,3	75,4
Tootmisvõimsus	100	63,5	63,5	63,5	63,5
Tootmisvõimsuse rakendamine	100	99,8	104,4	110,8	118,8

c) Müük ühenduses

(46)

Vaatlusperioodil suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht ELis 36 %. See sai võimalikuks tänu meetmete kehtimise pikendamisele järgmiseks viieks aastaks ja meetmest kõrvalehoidmise lõpetamisele. Selle tõttu ning vastavalt põhjenduses 41 esitatud selgitusele vähenes Hiina import samal perioodil. Import Indiast, mis on ainuke teine teadaolev kumariini tootev kolmas riik, piirdus võetud kohustuses lubatud kogusega.

d) Varud

(47)	Ühenduse tootmisharu varud vähenesid vaatlusperioodil.

e) Turuosa

(48)	Vaatlusperioodil suurenes ühenduse tootmisharu turuosa. Vastavalt põhjendustele 41 ja 42 on ühenduse tootmisharul tänu meetmete tõhususele olnud võimalik turuosa tagasi võtta. Turuosa suurenes vaatlusperioodil 22 protsendipunkti ning see on selgelt seotud meetmetest kõrvalehoidmise lõpetamisega.

f) Hinnad

(49)

Keskmised kumariini netomüügihinnad ELi turul vähenesid võrreldes 2003. aasta hindadega 2004. aastal 10 %. Pärast 2004. aastat hinnad küll tõusid järk-järgult, kuid ei jõudnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2003. aasta hinnatasemeni. Nagu oleks võinudki eeldada, ei tõusnud hinnad endisele tasemele.

(50)

Hinnaolukord kajastab Hiina impordi tugevat survet. Vaatlusalusel perioodil olid Hiinast pärit impordi keskmised CIF-hinnad püsivalt palju madalamad ühenduse tootmisharu hindadest. Kui meetmed olid kehtestatud, müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit kumariini samade hindadega nagu ühenduse tootmisharu kumariini. Hiina ekspordi hindadega on kehtestatud ülemmäär ning selle tõttu on ühenduse tootmisharu sunnitud oma hindu vastavalt korrigeerima. Seepärast on ühenduse tootmisharu hinnad madalad ning tootmisharu on vähetasuv.

(51)

Et kindlaks määrata Hiinast pärit kumariini põhjustatud hinna allalöömise jätkumine, võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügil sõltumatutele tarbijatele CIF-hindadega ühenduse piiril, võttes aluseks CN-koodide andmed vastavalt põhjenduses 23 esitatud selgitusele. Võrdlus näitas, et kuigi hinnad olid sarnased ühenduse tootmisharule kehtestatud mittekahjustava hinnaga, ei löönud import ühenduse tootmisharu hindu alla.

Tabel 4

	2003	2004	2005	2006	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Varud	100	50,3	31	20,9	3,7
Ühenduse tootmisharu turuosa	100	98	136,5	149,3	148
Hinnad	100	90,4	93,7	96,6	97,3

g) Kulutasuvus

(52)

Vaatlusaluse toote müük ühenduse sõltumatutele klientidele tundub läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olevat vähesel määral kasumlik. See jäi kahjumlikuks alates 2004. aastast ning tulemused on veidi paranenud alates 2006. aastast. Kulutasuvuse madal tase tuleneb langenud müügihindadest vastavalt põhjendustes 49 ja 50 esitatud selgitustele ja suurenenud kuludest, eriti arvestades tooraine hinda. Kõnealuste tegurite kahjustavat mõju kulutasuvusele hüvitas tootlikkuse kasv ainult osaliselt. Üldiselt oli kasum kogu vaatlusalusel perioodil tavapärasest kasumist palju väiksem.

h) Rahakäive ja kapitali kaasamise võime

(53)	Ühenduse tootmisharu rahavoogude areng võrreldes vaatlusaluse toote müügiga ELi turul peegeldab kulutasuvuse arengut. Märkimist väärib asjaolu, et kuigi rahakäive oli väike, oli see vaatlusperioodil siiski positiivne.

(54)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduse tootmisharul ei olnud raskusi kapitali kaasamisega ja kogu vaatlusperioodil olid kapitalikulud väga väikesed. Võimele kapitali kaasata ei saa omistada kõnealuse uurimise jaoks olulist tähtsust, kuna ühenduse tootmisharu on suur kontsern ja kumariini tootmine moodustab ainult väikse osa selle kogutoodangust. Kapitali kaasamise võime sõltub tugevalt kogu kontserni tegevusest ja mitte vaatlusaluse tootega seotud tegevusest eraldi.

i) Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(55)

Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes vaatlusperioodil, eriti 2004. aastast alates. Kõnealune vähenemine on seotud ühenduse tootmisharus ette võetud kumariini tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mida mõõdeti, arvestades tootlikkust iga töötava inimese kohta, suurenes vaatlusperioodil märgatavalt.

(56)

Palgakulu vähenes tulenevalt põhjenduses 55 kirjeldatud ümberkorraldamisest. Keskmised palgad töötaja kohta jäid vaatlusperioodil samale tasemele.

Tabel 5

	2003	2004	2005	2006	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajad	100	86	61	57	57
Töötasu	100	89,6	65,5	63,4	63,4
Tootlikkus	100	76,4	111,8	129,4	135,3

j) Investeeringud ja investeeringutasuvus

(57)	Vaatlusperioodil saavutasid investeeringud kõrgeima taseme 2004. aastal ning on pärast seda hakanud langema. Praeguste turutingimuste juures on olemasolevate tootmisseadmete hooldamine ühenduse tootmisharu jaoks olulisem kui tootmisvõimsuse suurendamine.

(58)	Selle põhjal kajastab investeeringutasuvus, mida väljendatakse ühenduse tootmisharu puhaskasumi ja tema põhivara arvestusliku väärtuse suhtena, kulutasuvuse suundumust, nagu on selgitatud põhjenduses 52.

k) Kasv

(59)	Vastavalt alates põhjendusest 36 esitatud selgitustele on ühenduse tootmisharu müügimaht ELi turul märgatavalt suurenenud, lubades ühenduse tootmisharul märkimisväärse osa turust tagasi võtta.

l) Dumpingumarginaali suurus

(60)

Dumpingu suurust analüüsides arvestatakse asjaolu, et praegu on jõus meetmed kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks. Dumpingu mõju ühenduse tootmisharule ei saa pidada ebaoluliseks, võttes arvesse impordimahtu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja tuvastatud dumpingu märkimisväärset taset (vt põhjendus 28).

m) Toibumine varasema dumpingu mõjudest

(61)

Arvesse tuleks võtta ka seda, et ühenduse tootmisharu ei oleks toibunud varasema dumpingu mõjudest pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2002. aastal, sest meetmetest püüti kõrvale hoida ja kõrvalehoidmise-vastased meetmed võeti vastu alles 2004. ja 2006. aastal. Enne kui nõukogu kehtestas kõrvalehoidmise-vastased meetmed India, Tai, Indoneesia ja Malaisia suhtes ja komisjon kiitis 2005. aastal heaks võetud kohustuse, oli import nimetatud neljast riigist väga suur ja see takistas ühenduse tootmisharul dumpingu mõjudest toibuda.

4. Järeldus ühenduse turuolukorra kohta

(62)

Hiinast pärit kumariini impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ja meetmete laiendamisel riikidele, kelle kaudu püüti meetmetest kõrvale hoida, on ühenduse tootmisharule olnud positiivne mõju, kuna tänu sellele oli võimalik raskest majanduslikust olukorrast osaliselt toibuda. Ühenduse tootmisharu jätkuvad jõupingutused kulude kärpimiseks ja tootlikkuse suurendamiseks ühe töötaja kohta korvasid napilt ühenduse turu tooraine hindade tõusu ja müügihindade languse mõju.

(63)	Kuna Hiina tootjad püüdsid meetmetest kõrvale hoida, nagu selgitatud põhjenduses 33, saadi kinnitust järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on suur huvi tulla ühenduse turule.

(64)

Pidades silmas eelnevat analüüsi, on ühenduse tootmisharu olukord endiselt ebakindel, kuigi dumpingu kahjustavat mõju on suudetud meetmete abil piirata. Dumpinguhinnaga impordi suurenemine raskendaks siiski tõenäoliselt seda olukorda ja teeks olematuks kõik ühenduse tootmisharu jõupingutused ning kumariini tootmine tuleks tõenäoliselt lõpetada.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Kahju kordumise tõenäosus

(65)	Arvestades jõus olevate meetmete kehtivuse lõppemise võimalikku mõju ühenduse tootmisharule, kaaluti põhjendustes 28–34 esitatud faktide kohaselt järgmisi tegureid.

(66)	Jõus olevate meetmete tulemusena on ühenduse tootmisharu suurendanud müüki ühenduse turul. Andmete põhjal on selge, et ühenduse tootmisharu turuosa on suurenenud märgatavalt turul, kus tarbimine vähenes vaatlusperioodil 8 %. Siiski kannatas ühenduse tootmisharu jätkuvalt hinnasurve all.

(67)

Kuigi tarbimine vähenes 8 %, nagu selgitatud põhjenduses 38 eespool, prognoositakse, et ülemaailmne kumariini tarbimine, mis küll teatud ulatuses sõltub moesuundadest, ei muutu suurel määral. On selgeid viiteid sellele, et meetmete puudumise korral jätkub märkimisväärne dumpinguhinnaga importimine Hiinast. Hiina ulatuslikku kasutamata tootmisvõimsust arvestades võib oletada, et tõenäoliselt suureneks meetmete kehtetuks tunnistamise korral ühendusse impordi maht.

(68)

Meetmete laiendamine pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat menetlust oli tõhus, kuna sellega peatati Hiinast pärit, kuid India, Tai, Indoneesia või Malaisia kaudu saadetud vaatlusaluse tootega seotud meetmetest kõrvalehoidmine. On tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad peavad ühenduses arendama agressiivset hinnakujunduspoliitikat, et korvata turuosa, mis kaotati meetmetest kõrvalehoidmise peatamise tõttu.

(69)	Nagu eespool põhjenduses 29 järeldatud, tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina eksportijatel on suur huvi suunata suured kogused ühenduse turule, kui meetmetel lubatakse aeguda. See lubaks Hiina eksportijatel kasutada ära osa oma üle jäävast tootmisvõimsusest.

(70)	Asjaolu, et ühenduses on hinnad kõrgemad kui Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse, toetab veelgi kõnealuse arengu tõenäosust. See julgustab Hiina tootjaid kindlasti ühenduse turul aktiivsemalt tegutsema.

(71)

Meetmete kõrvaldamise korral madalate hindadega import tõenäoliselt kasvaks ning sellel oleks samuti suure tõenäosusega märkimisväärne kahjustav mõju ühenduse tootmisharule. Nendes tingimustes peaks ühenduse tootmisharu kas langetama hindu, et turuosa säilitada, või jätma hinnad praegusele tasemele, kaotades kliente, ja lõpuks väheneks ka müük. Esimesel juhul peab ühenduse tootmisharu tegutsema kahjumiga ja viimasel juhul toob müügi vähenemine kaasa suuremad kulutused ning kahjumi.

(72)	Seega selgus uurimise käigus, et kui import peaks meetmete lõpetamise korral kasvama nagu prognoositud, põhjustaks see juba niigi haavatavas seisus ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumist. Tegelikult tähendaks see seda, et ühenduse tootmisharu ei saaks enam kumariini tootmist jätkata.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(73)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu ühenduse tootmisharu, importijate/kauplejate ja kumariini kasutajate huvi hindamisel. Selleks et hinnata meetmete säilitamise või kehtetuks tunnistamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(74)	Selle põhjal uuriti, kas vaatamata dumpingu jätkumise tõenäosuse ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi selle kohta, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvi

(75)	Kindlasti on ainsa ühenduse tootja huvides kumariini tootmise jätkamine.

(76)	Leitakse ka, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub ja kasvab, põhjustades ühenduse tootmisharu olukorra jätkuva halvenemise kuni tootmisharu tõenäolise kadumiseni.

(77)	Üldiselt võib järeldada, et meetmete kehtimise jätkumine oleks kindlalt ühenduse tootmisharu huvides.

3. Importijate ja kasutajate huvid

(78)	13 importija ja 10 tööstustarbijaga võeti ühendust ning neile saadeti küsimustikud. Komisjoni talitused said koostööd tegema nõustunud äriühingutelt neli vastust.

(79)	Nelja vastuse hulgast teatas üks importija, et ta on meetmete vastu, kuna ta on vaatlusalust toodet hankides huvitatud peamiselt hinnast. Kõnealune äriühing märkis siiski, et kumariini hinnal on väga väike mõju tema tootmise kogukuludele.

(80)	Kuigi vaatlusalust toodet kasutatakse teistes tööstusharudes, kus seda tihti ei saa asendada, on selle tähtsus koguseid ja hindu arvesse võttes valmistoote koostises väga väike – enamikul juhtudel moodustab see vähem kui 1 %. Seepärast on tollimaksu mõju nii kasutajale kui lõpptarbijale väga väike.

(81)	Mõni kasutaja märkis, et nad eelistavad tugevalt ühendusest pärit kumariini, kuna see on kvaliteetsem. Kui ühenduse tootmisharu peaks meetmete kehtetuks tunnistamise tõttu tootmise lõpetama, mõjutaks see kõnealuseid kasutajaid väga tõsiselt.

(82)

Ühenduse huvide uurimisel tuleks erilist tähelepanu pöörata vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Seoses sellega tuleks märkida, et maailma kumariiniturg on väga kontsentreeritud, kus on ainult mõned tootjad, kellest kõige olulisemad asuvad Hiinas ja ühenduses. Arvestades seda, on oluline kaitsta mitme tarneallika, sealhulgas ühenduse tootmisharu säilimist. Lisaks sellele tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole ühendusevälistest allikatest pärit tarne piiramine ja et Hiinast pärit kumariini piisavas koguses ühendusse importimist võib edaspidigi jätkata.

(83)	Eespool nimetatust ja vähesest koostööst lähtudes kinnitatakse, et kasutajate ja importijate majandusolukorda ei ole praegu jõus olevad meetmed märkimisväärselt negatiivselt mõjutanud. Peale selle ei nähtu uurimise tulemustest, et meetmete kehtimise pikendamisel kahjustav mõju süveneks.

4. Järeldus ühenduse huvide kohta

(84)	Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, miks meetmete jätkamine oleks ühenduse huvidega vastuolus.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(85)	Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevate meetmete säilitamist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(86)	Eespool öeldust järeldub, et praegu Hiina Rahvavabariigist pärineva kumariini impordi suhtes jõus olevad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(87)

Nagu nimetatud põhjenduses 1, laiendati Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes jõus olevaid dumpinguvastaseid meetmeid ka Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast saadetud kumariini impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast, Taist, Indoneesiast või Malaisiast pärinevana või mitte. Vaatlusaluse toote suhtes säilitatavad dumpinguvastased meetmed peaksid jätkuvalt kehtima Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast saadetud kumariini impordi suhtes, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast, Taist, Indoneesiast või Malaisiast pärinevana või mitte. Põhjenduses 2 osutatud India eksportiv tootja, kes vabastati meetmetest komisjoni heaks kiidetud kohustuse alusel, peaks ka edaspidi olema samadel tingimustel vabastatud käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja koodi ex 2932 21 00 (TARICi lisakood 2932210019) alla kuuluva kumariini impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Tollimaksumääraks sätestatakse 3 479 eurot tonni kohta.

3. Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavat 3 479 euro suurust lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse lõikes 1 nimetatud sama toote impordi suhtes, mis on saadetud Indiast, Taist, Indoneesiast või Malaisiast, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast, Taist, Indoneesiast või Malaisiast pärinevana või mitte (TARICi koodid 2932210011, 2932210015 ja 2932210016).

Artikkel 2

1. Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, kui selle on tootnud äriühingud, kelle puhul komisjon on heaks kiitnud kohustused ja kelle nimed on loetletud asjaomases komisjoni otsuses, mida aeg-ajalt muudetakse, ning kui import on toimunud kooskõlas komisjoni kõnealuse otsusega.

2. Lõikes 1 osutatud import vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust, tingimusel et:

a)	liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju, ning

b)	tollis deklareeritud ja tollile esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarves olevale kirjeldusele.

Artikkel 3

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 4

Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist saanud kahjustada ning seepärast arvestatakse tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavast hinnast osa vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (8) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summa alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna osale.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) EÜT L 123, 9.5.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1854/2003 (ELT L 272, 23.10.2003, lk 1).

(3) ELT L 396, 31.12.2004, lk 18.

(4) ELT L 311, 10.11.2006, lk 1.

(5) ELT L 1, 4.1.2005, lk 15.

(6) ELT C 103, 8.5.2007, lk 15.

(7) Kuna ainult üks ühenduse tootja moodustab ühenduse tootmisharu, on konfidentsiaalsuse tagamiseks käesolevas määruses esitatud arvud indekseeritud või ligikaudsed.

(8) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

Kui kumariini müük ühendusse toimub äriühingu võetud kohustuse raames, esitatakse faktuurarves järgmised andmed:

1.	pealkiri „KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”;

2.	faktuurarve välja andnud artikli 2 lõikes 1 nimetatud äriühingu nimi;

3.	faktuurarve number;

4.	faktuurarve väljaandmise kuupäev;

5.	TARICi lisakood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus toimub ühenduse piiril;

kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

—	tootekood, mida kasutatakse uurimise ja kohustuste otstarbel;

—	asjaomasele tootekoodile vastava toote kirjeldus lihtsas ja arusaadavas keeles (näiteks „tootekood …”);

—	äriühingu tootekood (võimaluse korral);

—

CN-kood;

—	kogus (kilogrammides);

7.	ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu (millele kirjeldatud äriühing esitab kohustuse alla kuuluvate kaupade kohta faktuurarve) nimi;

arve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseimpordiks Euroopa Ühendusse toimub [ettevõtja nimi] poolt võetud hinnakohustuse raames ning tingimuste kohaselt ning on heaks kiidetud Euroopa Komisjoni otsusega [otsuse number]. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”.

11.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 183/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 657/2008,

10. juuli 2008,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 102 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 11. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2707/2000, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga, (2) on mitu korda oluliselt muudetud. (3) Kuna täiendavad muudatused on vajalikud, tuleks see määrus kehtetuks tunnistada ning selguse ja otstarbekuse huvides asendada uue määrusega.

(2)

Õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antav abi peaks olema kättesaadav lasteaedades, muudes koolieelsetes asutustes, alg- ja keskkoolides. Pidades silmas võitlust rasvumise vastu ja laste varustamist igapäevaste tervislike piimatoodetega, tuleks kõnealuseid haridusasutusi võrdselt kohelda ja neil peaks olema võimalik abikavas osaleda. Haldamise lihtsustamiseks tuleks jätta kavast välja nimetatud koolide õpilaste piimatarbimine ajal, mil nad viibivad puhkelaagrites.

(3)	Abikava kohaldamise täpsustamiseks tuleks rõhutada, et õpilased peaksid abikavast toetust saama üksnes koolipäevade ajal. Lisaks sellele peaks iga liikmesriigi haridusamet või haridusasutus kinnitama koolipäevade koguarvu, arvates sellest välja riigipühad.

(4)	Kogemused on näidanud, et õpilastele pakutavate toitude valmistamisel subsideeritavate piimatoodete kasutamise kontrollimisel esineb raskusi. Pealegi ei ole see tõhus abikava haridusalase eesmärgi saavutamise viis. Seepärast tuleks toitude valmistamist vastavalt piirata.

(5)

Ühenduses valitsevate piima ja teatavate piimatoodete erinevate tarbimisharjumuste arvessevõtmiseks ning kehtivatele tervise- ja toitumisalastele suundumustele reageerimiseks peaks abikõlblike toodete loetelu täiendama ja lihtsustama, jättes liikmesriikidele võimaluse määrata kindlaks oma tootevalik kooskõlas kõnealuse loeteluga.

(6)

Tagamaks, et abikõlblikud tooted pakuksid tervisekaitse kõrget taset, peaksid need tooted olema valmistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (4) sätestatud nõuetele ning olema varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (5) nõutud identifitseerimismärgiga.

(7)	Abikava haldamise ja kontrollimise jaoks tuleks kehtestada taotlejate heakskiitmise kord.

(8)	Eri abikõlblike toodete abi määr tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 102 sätestatud piima toetusmäära ning samuti toodetevahelisi tehnilisi seoseid.

(9)	Seoses abi maksmisega tuleks määrata kindlaks taotlejate täidetavad nõuded ning sätestada eeskirjad seoses taotluste esitamise, pädevate asutuste tehtavate kontrollide ja kohaldatavate karistuste ning maksmise korraga.

(10)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 102 lõike 4 alusel on päevane maksimumkogus õpilase kohta, mille puhul toetust võib anda, 0,25 liitri piima ekvivalent. Tuleks määrata kindlaks piima ekvivalendid muude toodete puhul.

(11)	Liikmesriigid peaksid sätestama abikava kontrollimist käsitlevad eeskirjad, tagamaks, et abi kajastub nõuetekohaselt abisaajate makstavas hinnas ja et tooteid, mille puhul abi on makstud, kasutatakse ettenähtud otstarbel.

(12)

Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks tuleks vastu võtta asjakohased kontrollmeetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. Kõnealused kontrollmeetmed peaksid hõlmama täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid. Tuleks kindlaks määrata selliste kontrollmeetmete ulatus, sisu, ajakava ja aruandlus, et tagada võrdne ja ühtne lähenemisviis liikmesriikide vahel, võttes arvesse nende erinevat abikava rakendamist. Lisaks sellele tuleks tagasi nõuda alusetult makstud summad ja kindlaks määrata karistused, et takistada taotlejate süülist käitumist.

(13)	Liikmesriikide haldusalase töö lihtsustamiseks tuleks sellise maksimumkoguse arvutus, mille puhul makstakse abi, teha vastavalt taotleja nimekirjas esitatud korrapäraselt kohal käivate õpilaste arvule.

(14)	Kogemused on näidanud, et abisaajad ei ole piisavalt teadlikud Euroopa Liidu rollist koolipiima programmis. Seepärast oleks vaja igas koolipiima programmis osalevas haridusasutuses Euroopa Liidu subsideeriv roll programmis selgelt ära näidata.

(15)	Järelevalve eesmärgil tuleks komisjonile igal aastal edastada teatav koolipiima programmi käsitlev teave.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse artikli 102 alusel haridusasutuste õpilaste teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga (edaspidi „abi”).

Artikkel 2

Abisaajad

Abi saavad õpilased, kes käivad korrapäraselt järgmistes liikmesriigi pädeva asutuse hallatavates või heaks kiidetud haridusasutustes: lasteaed/muu koolieelne lasteasutus, alg- ja keskkoolid.

Artikkel 3

Abikõlblikud tooted

1. Liikmesriigid võivad maksta toetust I lisas loetletud toodete puhul. Nad võivad kohaldada rangemaid norme kooskõlas I lisas kindlaks määratud abikõlblikele toodetele esitatavate nõuetega.

2. Prantsuse ülemeredepartemangudes võib I lisas osutatud kakaoga piim või muul viisil maitsestatud piim olla taastatud piim.

3. Liikmesriigid võivad lubada lisada I kategooria toodetesse kuni 5 mg fluori kilogrammi kohta.

4. Abi antakse üksnes käesoleva määruse I lisas loetletud toodete puhul, kui tooted vastavad määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetele ning eelkõige nõuetele, mis käsitlevad heakskiidetud asutuses toidu valmistamist ja identifitseerimismärgistust, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos.

Artikkel 4

Abi määr

1. Abi määrad on sätestatud II lisas.

2. Kui eurodes kindlaksmääratud toetuse määra muudetakse, kohaldatakse kõikide kõnealuse kuu jooksul tarnitud koguste suhtes kuu esimesel päeval kehtinud määra.

3. Kui tarnitud kogused on esitatud liitrites, kasutatakse kilogrammideks ümberarvestamisel koefitsienti 1,03.

Artikkel 5

Maksimumkogus, mille puhul makstakse abi

1. Liikmesriigid kontrollivad, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 102 lõikes 4 osutatud 0,25-liitrist maksimumkogust ei ületataks, võttes arvesse koolipäevade ja korrapäraselt kohal käivate õpilaste arvu maksetaotlusega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning arvestades käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud koefitsienti.

2. I lisas loetletud II–V kategooria toodete puhul kasutatakse lõikes 1 osutatud kontrollimise ajal järgmisi vastavusi:

a)	II kategooria: 100 kg = 90 kg piima;

b)	III kategooria: 100 kg = 300 kg piima;

c)	IV kategooria: 100 kg = 899 kg piima;

d)	V kategooria: 100 kg = 765 kg piima.

3. Artiklis 2 kindlaks määratud abisaajad saavad abikavast toetust üksnes koolipäevade ajal. Haridusamet või haridusasutus teatab liikmesriigi pädevale asutusele ja vajaduse korral taotlejale koolipäevade koguarvu, millest on riigipühad välja arvatud. Õpilased ei saa abikavast toetust ajal, mil nad viibivad puhkelaagrites.

4. Abikavast ei saa toetust toidu valmistamiseks kasutatud piima ja piimatoodete puhul.

Haridusasutuse tööruumides toidu valmistamiseks kasutatud kuumutamata piima ja piimatoodete puhul võib abikavast siiski toetust saada. Lisaks sellele võib lubada I lisa I kategooria punktis a ja b loetletud toodete kuumutamist.

5. Seoses selliste toodete eristamisega, mida kasutatakse kuumutatud valmististes ja kuumutamata valmististes ja/või otsetarbimiseks, võib lõike 4 kohaldamisel kasutada koefitsienti, mis on kehtestatud eelnevalt kasutatud koguste ja/või asjaomase liikmesriigi poolt heaks kiidetud retseptide puhul.

Artikkel 6

Abi andmise üldtingimused

1. Abitaotlus on kehtiv üksnes siis, kui selle on esitanud artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt heaks kiidetud taotleja I lisas loetletud ühenduse toodete tarnimiseks.

2. Abi võib taotleda:

a)	haridusasutus;

b)	haridusamet oma piirkonna õpilastele jaotatavate toodete puhul;

c)	toodete tarnija, kui liikmesriik nii sätestab;

d)	ühe või mitme haridusasutuse või haridusameti nimel tegutsev ja sel eesmärgil loodud organisatsioon, kui liikmesriik nii sätestab.

Artikkel 7

Taotlejate heakskiitmine

Abi taotlejad peab abi saamiseks heaks kiitma selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub haridusasutus, kuhu tooted tarnitakse.

Artikkel 8

Heakskiitmise üldtingimused

1. Heakskiidu saamiseks peab taotleja kohustuma pädeva asutuse ees kirjalikult:

a)	kasutama tooteid vastavalt käesolevale määrusele üksnes selle haridusasutuse või nende haridusasutuste õpilaste jaoks, mille suhtes abi taotletakse;

b)	maksma tagasi asjaomaste koguste puhul alusetult makstud abi, kui leitakse, et tooted ei ole jaotatud artiklis 2 osutatud abisaajatele või et abi on makstud muu kui artikli 5 kohaselt kehtestatud koguste puhul;

c)	andma täiendavad dokumendid taotluse korral pädeva asutuse käsutusse;

d)	nõustuma liikmesriigi pädeva asutuse poolt vajalikuks peetava kontrollimisega eelkõige arvepidamise ja füüsilise kontrolli puhul.

2. Määruse (EÜ) nr 2707/2000 artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt antud heakskiit jääb käesoleva määruse kohaldamisel kehtima.

Artikkel 9

Teatavate taotlejate heakskiitmise eritingimused

Kui abi taotleb artikli 6 lõike 2 punktides c ja d osutatud taotleja, kohustub ta lisaks artiklis 8 osutatud kohustustele pädeva asutuse ees kirjalikult hoidma haridusasutuste nimede ja aadresside registreid või vajaduse korral vastavaid andmeid haritusametite ning kõnealustele asutustele või ametitele müüdud või tarnitud toodete ja koguste kohta.

Artikkel 10

Heakskiidu kehtivuse peatamine ja selle tühistamine

Kui leitakse, et abi taotleja ei täida enam artiklites 8 ja 9 sätestatud tingimusi või mõnda muud käesoleva määruse kohast kohustust, peatatakse heakskiidu kehtivus üheks kuni kaheteistkümneks kuuks või tühistatakse see, sõltuvalt eeskirjade eiramise tõsidusest.

Selliseid meetmeid ei võeta vääramatu jõu korral või juhul, kui liikmesriik leiab, et eeskirjade eiramine ei toimunud tahtlikult ega hooletuse tagajärjel ning oli väheoluline.

Tühistatud heakskiitu saab taastada taotleja taotluse korral kõige varem kaheteistkümne kuu pärast.

Artikkel 11

Maksetaotlused

1. Maksetaotlus tuleb teha liikmesriigi pädeva asutuse poolt kindlaks määratud viisil ning see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	jaotatud kogused tootekategooriate või alamkategooriate kaupa;

b)	punktis a osutatud teabega seotud haridusasutuse või haridusameti nimi ja aadress või kordumatu identifitseerimisnumber.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks taotluste esitamise sageduse. Taotlused võivad hõlmata ajavahemikku ühest seitsme kuuni.

3. Abitaotlused kehtivad üksnes siis, kui need on esitatud nõuetekohaselt täidetult taotluses käsitletud ajavahemiku lõpule järgneva kolmanda kuu viimaseks päevaks, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Kui see tähtaeg ületatakse vähem kui kahe kuu võrra, siis abi makstakse, kuid seda vähendatakse:

a)	5 %, kui viivitus on üks kuu või vähem;

b)	10 %, kui viivitus on rohkem kui üks kuu, kuid vähem kui kaks kuud.

4. Taotluses näidatud summad tuleb tõendada dokumentide abil, mis hoitakse pädevatele asutustele kättesaadavana. Nendes dokumentides peab olema märgitud eraldi iga tarnitud toote hind ning nendega peavad olema kaasas kviitungid või maksetõendid.

Artikkel 12

Abi maksmine

1. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 4 kohaldamist, makstakse abi üksnes artikli 6 lõike 2 punktides c ja d osutatud tarnijatele ja organisatsioonidele:

a)	tegelikult tarnitud koguste puhul kviitungi esitamisel või

b)	pädeva asutuse poolt enne abi lõplikku maksmist tehtud kontrollimise aruande põhjal, kui aruandes on kirjas, et maksetingimused on täidetud, või

c)	kui liikmesriik lubab, alternatiivse tõendusmaterjali esitamise korral selle kohta, et käesoleva määruse kohaselt tarnitavate koguste eest on makstud.

2. Pädev asutus maksab abi kolme kuu jooksul pärast artiklis 11 osutatud nõuetekohaselt täidetud ja kehtiva taotluse esitamise päeva, välja arvatud juhul, kui on algatatud haldusjuurdlus.

Artikkel 13

Ettemaksed

1. Liikmesriigid võivad teha taotletud abi suuruse ettemakse, kui on esitatud tagatis suurusega 110 % ettemakse summast.

2. Kui artikli 6 lõike 2 punktides c ja d osutatud tarnija või organisatsioon taotleb ettemakset, võib pädev asutus maksta selle tarnitud koguste põhjal, nõudmata artikli 12 lõikes 1 osutatud dokumente. Tarnija või organisatsioon edastab ühe kuu jooksul pärast ettemakse tegemist pädevale asutusele toetuse lõplikuks maksmiseks vajalikud dokumendid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus koostab artikli 12 lõike 1 punktiga b ette nähtud aruande.

Artikkel 14

Hindade järelevalve

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada abi summa kajastumine abisaaja makstud hinnas.

2. Liikmesriigid kehtestavad maksimumhinnad, mida abisaajatel tuleb maksta mitmesuguste I lisas loetletud toodete eest, mida jagatakse nende territooriumil.

Artikkel 15

Kontrollimine ja karistused

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad abitaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud lõigetes 2–8.

2. Halduskontrollid tuleb läbi viia kõikide abitaotluste suhtes ja need peavad hõlmama liikmesriikide poolt määratletud toodete tarnimist tõendavate dokumentide ning artikli 5 lõikes 1 osutatud õpilase ja päeva kohta maksimumkogustest kinnipidamise kontrollimist.

Esimeses lõigus osutatud halduskontrollidele lisanduvad eelkõige järgmiste aspektide suhtes teostatavad kohapealsed kontrollid:

a)	abi mõju abisaaja makstud hinnale;

b)	artiklis 9 osutatud arvepidamine, sh sellised finantsdokumendid nagu ostu- ja müügiarved ning pangaväljavõtted;

c)	subsideeritud toodete kasutamine vastavalt käesolevale määrusele, eriti juhtudel, kui on alust kahtlustada mis tahes eeskirjade eiramist.

3. Iga 1. augustil algava ja 31. juulil lõppeva ajavahemiku kohta teostatud kohapealsete kontrollide koguarv peab hõlmama vähemalt 5 % kõigist artiklis 6 osutatud taotlejaist. Kui liikmesriigis on taotlejate arv väiksem kui sada, viiakse kohapealsed kontrollid läbi viie taotleja tööruumides. Kui liikmesriigis on taotlejate arv väiksem kui viis, kontrollitakse taotlejaid 100 %. Iga 1. augustil algava ja 31. juulil lõppeva ajavahemiku kohta teostatud kohapealsete kontrollide koguarv peab hõlmama vähemalt 5 % siseriiklikul tasandil välja makstud abist.

4. Kohapealsed kontrollid teostatakse 1. augustil algava ja 31. juulil lõppeva ajavahemiku jooksul ning need hõlmavad vähemalt eelmise kaheteistkümne kuu pikkust ajavahemikku.

5. Kohapeal kontrollitavad taotlejad valib pädev kontrolliasutus eri geograafilisi piirkondi arvesse võttes ning riskianalüüsi alusel, arvestades vigade püsivat iseloomu ja möödunud aastatel tehtud kontrollide tulemusi. Riskianalüüsides võetakse arvesse ka toetuse eri summat ja artikli 6 lõikes 2 osutatud taotlejate tüüpi.

6. Sellistel juhtudel, kui abi taotleb artikli 6 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud taotleja, lisanduvad taotleja tööruumides tehtavatele kohapealsetele kontrollidele vähemalt kahe haridusasutuse tööruumides või vähemalt 1 % taotleja nimekirjas esitatud haridusasutustest tehtavad kohapealsed kontrollid, olenevalt sellest, kumb on suurem.

7. Rangelt piiratud minimaalne etteteatamine on lubatud, kui see ei kahjusta kontrollimise tulemust.

8. Pädev kontrolliasutus koostab kontrolliaruande iga kohapealse kontrolli kohta. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Kontrolliaruanne koosneb järgmistest osadest:

üldosa, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:

i)	abikava, hõlmatud ajavahemik, kontrollitud taotlused, piimatoodete kogused, mille puhul on abi makstud, ja finantsosaluse summa;

ii)	vastutavad osalevad isikud;

osa, milles eraldi kirjeldatakse tehtud kontrolle ning mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:

i)	kontrollitud dokumendid;

ii)	tehtud kontrollide laad ja ulatus;

iii)	märkused ja tulemused.

9. Alusetult makstud summade tagasimaksmise suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (6) artikli 73 lõikeid 1, 3, 4 ja 8 mutatis mutandis.

10. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, peab taotleja pettuse korral lisaks lõike 9 kohaselt alusetult makstud summade tagasimaksmisele maksma summa, mis on võrdne algselt makstud summa ja selle summa vahega, millele taotlejal on õigus.

Artikkel 16

Euroopa Liidu koolipiimateemaline plakat

Käesoleva määruse kohaselt tooteid jagavad haridusasutused valmistavad või lasevad valmistada vastavalt III lisas sätestatud miinimumnõuetele plakati, mille püsiasukoht on asutuse peasissekäigu juures kohas, kus see on selgelt nähtav ja loetav.

Artikkel 17

Teatamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. novembriks pärast eelmise, 1. augustil alanud ja 31. juulil lõppenud ajavahemiku lõppu kokkuvõtlikud andmed osalevate taotlejate ja haridusasutuste ning tehtud kohapealsete kontrollide ja nendega seotud tulemuste kohta.

2. Enne iga aasta 31. jaanuari esitavad liikmesriigid komisjonile eelmise, 1. augustil alanud ja 31. juulil lõppenud ajavahemiku kohta vähemalt järgmise teabe:

a)	piima ja piimatoodete kogused, mis on liigitatud kategooriate ja alamkategooriate kaupa, mille puhul on eelmise, 1. augustil alanud ja 31. juuli lõppenud ajavahemiku jooksul makstud abi; ka suurim lubatud kogus ja arvutus selle kohta;

b)	koolipiima programmis osalenud õpilaste hinnanguline arv.

3. Teatiste vorm ja sisu määratletakse komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel. Kõnealuseid näidiseid ei kohaldata enne, kui on teavitatud põllumajandusturgude ühise korralduse korralduskomiteed.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2707/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 19

Üleminekusäte

1. Määrust (EÜ) nr 2707/2000 kohaldatakse jätkuvalt enne 1. augustit 2008 teostatud tarnete suhtes.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2707/2000 artikli 2 lõikele 3 antud lubasid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2008.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2) EÜT L 311, 12.12.2000, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1544/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 64).

(3) Vt IV lisa.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1243/2007 (ELT L 281, 25.10.2007, lk 8).

(6) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

I LISA

ÜHENDUSE ABI SAAMISE TINGIMUSTELE VASTAVATE TOODETE LOETELU

I kategooria

a)	kuumtöödeldud piim; (1)

b)	kuumtöödeldud piim kakao, puuviljamahla (2) või maitselisandiga, sisaldab punktis a nimetatud piima vähemalt 90 % massist ja kuni 7 % suhkrulisandit (3) ja/või mett;

c)	maitsestatud või maitsestamata hapendatud piimatooted, puuviljamahlaga või ilma, (2) sisaldavad punktis a nimetatud piima vähemalt 90 % massist ja kuni 7 % suhkrulisandit (3) ja/või mett.

II kategooria

Maitsestatud ja maitsestamata hapendatud piimatooted puuviljaga, (4) sisaldavad I kategooria punktis a nimetatud piima vähemalt 80 % massist ja kuni 7 % suhkrulisandit (5) ja/või mett.

III kategooria

Maitsestatud ja maitsestamata toor- ja sulatatud juustud, sisaldavad juustu vähemalt 90 % massist.

IV kategooria

Grana Padano juust ja Parmigiano Reggiano juust.

V kategooria

Maitsestatud ja maitsestamata juustud, sisaldavad juustu vähemalt 90 % massist ega ei kuulu III ega IV kategooria alla.

(1) Sealhulgas laktoosivaba piimajook.

(2) Puuviljamahla kasutatakse kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta.

(3) Selle kategooria puhul tähendab suhkur CN-koodide 1701 ja 1702 all loetletud kaupu. Piimal ja piimast pärinevatel koostisosadel põhinevate, vähendatud energiasisaldusega või suhkrulisandita jookide puhul kasutatakse magusaineid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiviga 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta.

(4) Selle kategooria puhul sisaldavad hapendatud puuviljaga piimatooted alati puuvilja, puuvilja viljaliha, puuviljapüreed või puuviljamahla. Selle kategooria puhul tähendab puuvili kombineeritud nomenklatuuri grupis 8 loetletud kaupu, v.a pähklid ja pähkleid sisaldavad tooted. Puuviljamahla, puuvilja viljaliha ja puuviljapüreed kasutatakse kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta.

(5) Selle kategooria puhul tähendab suhkur CN-koodide 1701 ja 1702 all loetletud kaupu. Puuviljale lisatud suhkur sisaldub kuni 7 % suhkrulisandis. Piimal ja piimast pärinevatel koostisosadel põhinevate, vähendatud energiasisaldusega või suhkrulisandita valmististe puhul kasutatakse magusaineid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiviga 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta.

II LISA

Abi määrad

a)	I kategooria toodete puhul 18,15 eurot 100 kg kohta;

b)	II kategooria toodete puhul 16,34 eurot 100 kg kohta;

c)	III kategooria toodete puhul 54,45 eurot 100 kg kohta;

d)	IV kategooria toodete puhul 163,14 eurot 100 kg kohta;

e)	V kategooria toodete puhul 138,85 eurot 100 kg kohta.

III LISA

Euroopa Liidu koolipiimateemalise plakati miinimumnõuded

Plakati suurus: vähemalt A3

Tähed: vähemalt 1 cm

Pealkiri: Euroopa Liidu koolipiimateemaline plakat

Sisu: haridusasutuse tüüpi arvestades vähemalt järgmine sõnastus:

„Meie [haridusasutuse tüüp (nt lasteaed/eelkool/kool)] jagab Euroopa koolipiima programmi alusel Euroopa Liidu poolt subsideeritud piimatooteid”.

On soovitav rõhutada toiteväärtuselisi eeliseid ja anda lastele toitumisalaseid suuniseid.

Asukoht: haridusasutuse peasissekäigu juures kohas, kus see on selgelt nähtav ja loetav.

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2707/2000	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 lõike 1 punktid a, b ja c	Artikkel 2
Artikli 2 lõige 2	—
Artikli 2 lõige 3	—
Artikkel 3	Artikli 3 lõike 1 esimene lause
—	Artikli 3 lõike 1 teine lause
Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	—
Artikli 4 lõike 3 esimene lõik	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõike 3 teine lõik	—
Artikli 4 lõige 4	Artikli 4 lõige 3
Artikkel 5	—
—	Artikkel 5
Artikli 6 lõige 1	—
—	Artikli 6 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 6 lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikli 8 lõige 1
—	Artikli 8 lõige 2
Artikli 9 lõige 1	Artikkel 9
Artikli 9 lõige 2	—
Artikkel 10	Artikkel 10
Artikkel 11	Artikkel 11
Artikli 12 lõike 1 punkt a	Artikli 12 lõike 1 punkt a
Artikli 12 lõike 1 punkt b	Artikli 12 lõike 1 punkt b
Artikli 12 lõike 1 punkt c	—
—	Artikli 12 lõike 1 punkt c
Artikli 12 lõige 2	Artikli 12 lõige 2
Artikli 12 lõige 3	—
Artikli 13 lõiked 1 ja 2	Artikli 13 lõiked 1 ja 2
Artikli 13 lõige 3	—
Artikli 14 lõike 1 esimene lõik	Artikli 14 lõige 1
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu esimene lause	Artikli 14 lõige 2
Artikli 14 lõike 1 teise lõigu teine ja kolmas lause	—
Artikli 14 lõiked 2 ja 3	—
Artikkel 15	—
—	Artikkel 15
Artikkel 16	—
—	Artikkel 16
Artikkel 17	—
—	Artiklid 17–20
I lisa	—
—	I lisa
II lisa	—
—	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

11.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 183/41

Rahvusvahelises avalikus õiguses on õiguslik toime üksnes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 – kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted

Hõlmab kogu kehtivat teksti kuni

eeskirja algversiooni 16. täienduseni – jõustumiskuupäev: 13. november 2004

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

Märgistus

4	Tüübikinnituse taotlemine

5.	Tüübikinnituse andmine

6.	Spetsifikatsioonid

7.	Rehvitüübi tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

8.	Toodangu vastavus nõuetele

9.	Sanktsioonid toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10	Tootmise lõplik lõpetamine

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

I lisa

Teatis mootorsõiduki õhkrehvi tüübile kinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või õhkrehvi tüübi tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 54

II lisa

Tüübikinnitusmärgi kujundus

III lisa

Rehvi märgistuse kujundus

IV lisa

Koormusindeksite loend

V lisa

Rehvimõõdu tähistus ja mõõtmed: I osa – Euroopa rehvid; II osa – USA rehvid

VI lisa

Õhkrehvide mõõtmise meetod

VII lisa

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

1. liide

Kestvuskatse programm

2. liide

Seos rõhuindeksi ja rõhuühikute vahel

VIII lisa

Kommertsveokite radiaal- ja diagonaalrehvide kandevõime sõltuvus kiirusest

IX lisa

TEATIS, kasutusotstarbe kirjelduse täiendamine seoses eeskirja nr 109 kohase protekteerimisega

1. REGULEERIMISALA

Käesolev eeskiri hõlmab uusi õhkrehve, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige, kuid mitte üksnes, kategooriatesse M2, M3, N ning O3 ja O4 (1) kuuluvatel sõidukitel. Seda ei kohaldata rehvitüüpidele, mille kiiruskategooriale vastav kiirus on alla 80 km/h.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Õhkrehvi tüüp” – õhkrehvikategooria, millesse kuuluvatel rehvidel on järgmised ühised olulised tunnused:

2.1.1.

tootja;

2.1.2.

rehvimõõdu tähistus;

2.1.3.

kasutusliik;

2.1.4.

konstruktsioon (diagonaalne (kihtide diagonaalse paigutusega), radiaalne);

2.1.5.

kiiruskategooria;

2.1.6.

koormusindeksid ja

2.1.7.

ristlõige.

2.2.

Kasutusliik:

2.2.1.

„tavarehv” – harilikuks igapäevaseks maanteekasutuseks ette nähtud rehv;

2.2.2.

„erirehv” – segakasutuseks maanteel ja maastikul või muuks eriotstarbeks ette nähtud rehv;

2.2.3.

„talverehv” – rehv, mille turvisemuster, turvisesegu või struktuur on ette nähtud eelkõige talvetingimustes tavarehvist paremate kasutusomaduste saavutamiseks sõiduki paigaltvõtul ja liikumise säilitamisel.

2.3.

„Õhkrehvi konstruktsioon” – rehvi põhimiku tehnilised näitajad. Eelkõige eristatakse järgmisi konstruktsioone:

2.3.1.

„diagonaalrehv” ehk „kihtide diagonaalse paigutusega rehv” – õhkrehvi konstruktsioon, milles koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad põiknurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90 °;

2.3.2.

„radiaalrehv” – õhkrehvi konstruktsioon, milles koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad turvise keskjoone suhtes sisuliselt 90 ° nurgaga ning põhimik on stabiliseeritud praktiliselt mitteveniva ringvööga.

2.4.	„Rant” – õhkrehvi osa, mille kuju ja konstruktsioon sobib veljega ja mis hoiab rehvi veljel. (2)

2.5.	„Koort” – kiud, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga. (2)

2.6.	„Kiht” – kummiga kaetud paralleelsete koortide kiht. (2)

2.7.	„Põhimik” – õhkrehvi osa, mis ei ole turvis ega kummist külg ja mis survestatult kannab koormust. (2)

2.8.	„Turvis” – maapinnaga kokku puutuv õhkrehvi osa, mis kaitseb põhimikku mehaaniliste kahjustuste eest ja soodustab maapinnaga haardumist. (2)

2.9.	„Külg” – õhkrehvi osa turvise ja velje servaga kaetud ala vahel. (2)

2.10.

„Külje alaosa” – ala ristlõike maksimumlaiust tähistava joone ja velje servaga kaetud ala vahel. (2)

2.10.1.

Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), on külje alaosa veljele toetuv rehviosa.

2.11.

„Turvisesoon” – ruum turvisemustri külgnevate ribide ja/või plokkide vahel. (2)

2.12.

„Ristlõike laius (S)” – survestatud õhkrehvi külgede välispindade vaheline joonmõõde, millest on maha arvatud eenduvad märgistused (tähistus), kaunistused, kaitselindid ja -ribid. (2).

2.13.

„Üldlaius” – joonkaugus survestatud õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused. (2)

2.14.

„Ristlõike kõrgus (H)” – vahekaugus, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest.

2.15.

„Nominaalne ristlõikesuhe (Ra)” – arv, mille saamiseks jagatakse ristlõike kõrgus (H) ristlõike nimilaiusega (S1) ja korrutatakse saadud tulemus sajaga, kusjuures mõlemad mõõtmed peavad olema samades ühikutes.

2.16.

„Välisläbimõõt (D)” – uue, survestatud õhkrehvi üldläbimõõt. (2)

2.17.

„Rehvimõõdu tähistus” –

2.17.1.

tähistus, mis näitab:

2.17.1.1.

ristlõike nimilaiust (S1). See laius peab olema esitatud millimeetrites, välja arvatud rehvitüüpide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus;

2.17.1.2.

nominaalset ristlõikesuhet, välja arvatud teatavate rehvitüüpide juhul, mille mõõdu tähistus on esitatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus või mille nominaalne välisläbimõõt on väljendatud millimeetrites, olenevalt rehvi konstruktsiooni tüübist;

2.17.1.3.

tavapärast arvu d (sümbol „d”), mis tähistab velje nimiläbimõõtu ja on olenevalt läbimõõdust esitatud kas koodina (arvud kuni 100-ni) või millimeetrites (arvud üle 100). Tähistuses võib kasutada ka mõlemat liiki mõõtmetele vastavaid arve.

2.17.1.3.1.

Sümboli „d” väärtused millimeetrites on esitatud allpool:

Velje nimiläbimõõdu kood („d” sümbol)	Sümboli „d” väärtus millimeetrites
8	203
9	229
10	254
11	279
12	305
13	330
14	356
15	381
16	406
17	432
18	457
19	482
20	508
21	533
22	559
24	610
25	635
14,5	368
16,5	419
17,5	445
19,5	495
20,5	521
22,5	572
24,5	622
26	660
28	711
30	762

2.17.1.4.

märget rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni kohta, kui see erineb standardkonfiguratsioonist ja ei ole juba väljendatud sümboliga d, mis tähistab nimiläbimõõdu koodi;

2.18.

„Velje nimiläbimõõt (d)” – velje läbimõõt, millele paigaldamiseks rehv on ette nähtud. (2)

2.19.

„Velg” – tugi rehvist ja lohvist koosnevale komplektile või lohvita rehvile, millele toetuvad rehvi randid. (2)

2.20.

„Teoreetiline velg” – velg, mille laius oleks võrdne rehvi ristlõike x-kordse nimilaiusega; x väärtuse määrab kindlaks konkreetse rehvitüübi tootja.

2.21.

„Mõõtevelg” – velg, millele paigaldatakse rehv mõõtmiste teostamiseks.

2.22.

„Katsevelg” – velg, millele paigaldatakse rehv koormuse/kiiruse kestvuskatsete teostamiseks.

2.23.

„Turvise murenemine” – kummitükkide lahtimurdumine turvise küljest.

2.24.

„Koordi lahtitulek” – koortkanga irdumine kummikatte küljest.

2.25.

„Kihi lahtitulek” –külgnevate kihtide irdumine.

2.26.

„Turvise lahtitulek” – turvise eraldumine põhimiku küljest.

2.27.

„Koormusindeks” – üks või kaks arvu, mis näitavad koormust, mida üksikasetusega või üksik- ja paarisasetusega rehv võib kanda asjakohasele kiiruskategooriale vastava kiiruse puhul, juhul kui järgitakse tootja määratud kasutustingimusi. Õhkrehvil võib olla üks või kaks komplekti koormusindekseid, olenevalt sellest, kas punkti 6.2.5 sätteid kohaldatakse või mitte. Koormusindeksite ja vastavate koormuste loend on esitatud IV lisas.

2.28.

„Kiiruskategooria” –

2.28.1.

sümboliga tähistatud kiirused, mille puhul rehv suudab kanda ettenähtud koormusindeksile vastavat koormust;

2.28.2.

kiiruskategooriad on esitatud alljärgnevas tabelis: (3)

Kiiruskategooria	Vastav kiirus (km/h)
F	80
G	90
J	100
K	110
L	120
M	130
N	140
P	150
Q	160
R	170
S	180
T	190
U	200
H	210

2.29.

„Tabel koormusindeksi sõltuvuse kohta kiirusest” –

VIII lisas esitatud tabel, milles on koormusindeksite ja nominaalsete kiiruskategooriate funktsioonina esitatud koormuse muutused, mida õhkrehv suudab taluda, kui seda kasutatakse nominaalsest kiiruseindeksist erinevatel kiirustel. Need koormuse muutused ei kehti punkti 6.2.5 kohaldamisel saadud täiendava koormusindeksi ja kiiruskategooria suhtes.

3. TÄHISTUS

3.1. Tüübikinnituse saamiseks esitatud õhkrehvidel peab mõlemal küljel, kui tegemist on sümmeetriliste rehvidega, või vähemalt välisküljel, kui tegemist on asümmeetriliste rehvidega, olema järgmine tähistus:

3.1.1.

tootja nimi või kaubamärk;

3.1.2.

käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud rehvimõõdu tähistus;

3.1.3.

rehvi konstruktsiooni tähis, mis märgitakse järgmiselt:

3.1.3.1.

diagonaalrehvidel (kihtide diagonaalse paigutusega rehvidel): tähistus puudub või täht „D”;

3.1.3.2.

radiaalrehvidel: täht „R” enne velje läbimõõdu tähist; lisaks võib kasutada sõna „RADIAL”;

3.1.4.

kiiruskategooria(d);

3.1.4.1.

rehvi nimikiiruskategooria punkti 2.28.2 kohase sümboli kujul;

3.1.4.2.

teise kiiruskategooria tähis, juhul kui kohaldatakse punkti 6.2.5;

3.1.5.

talverehvide puhul märge M+S või M.S või M&S;

3.1.6.

käesoleva eeskirja punktis 2.27 määratletud koormusindeksid;

3.1.7.

sõna „TUBELESS”, kui rehv on ette nähtud lohvita kasutamiseks (tihtrehv);

3.1.8.

tootmise aeg, mis esitatakse neljanumbrilisena: kaks esimest numbrit näitavad tootmisnädalat ja kaks viimast numbrit tootmisaastat. See märgistus, mis võib olla vaid rehvi ühel küljel, ei ole siiski kohustuslik rehvide puhul, mis esitatakse tüübikinnituse saamiseks kahe aasta jooksul alates käesoleva eeskirja jõustumisest; (4)

3.1.9.

taastatava turvisemustriga rehvidel mõlemal küljel süvistatud või eenduv vähemalt 20 mm läbimõõduga sümbol „

” või sõna „REGROOVABLE”;

3.1.10.

„PSI” indeksiga tähistatud rehvirõhk, mida tuleb kasutada koormuse/kiiruse kestvuskatsetes, nagu on selgitatud VII lisa 2. liites. See tähis, mis võib olla vaid rehvi ühel küljel, ei ole siiski kohustuslik rehvide puhul, mis esitatakse tüübikinnituse saamiseks kahe aasta jooksul alates käesoleva eeskirja jõustumisest;

3.1.11.

enne 1. märtsi 2004 esmase tüübikinnituse saanud rehvidel paigutatakse punktis 2.17.1.4 nimetatud märgistus üksnes vahetult punktis 2.17.1.3 nimetatud velje läbimõõdu märgistuse järele;

3.1.12.

erirehvide puhul märge „ET”, „ML” või „MPT”; (5)

3.1.13.

järelliide „C” või „LT”, mis järgneb punktis 2.17.1.3 osutatud velje läbimõõdu tähisele ja vajaduse korral punktis 2.17.1.4 osutatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümbolile:

3.1.13.1.

see tähis ei ole kohustuslik rehvide puhul, mis on paigaldatud üksik- ja topeltasetuseks sobivatele 5 ° süvapöiaga velgedele, mille koormusindeks üksikasetuse korral on 121 või väiksem ja mis on mõeldud mootorsõidukite jaoks;

3.1.13.2.

see tähis on kohustuslik rehvide puhul, mis on paigaldatud 5 ° süvapöiaga velgedele, mis sobivad üksnes üksikasetuseks, mille koormusindeks on 122 või suurem ja mis on ette nähtud mootorsõidukite jaoks.

3.1.14.

Järelliide „CP”, mis järgneb punktis 2.17.1.3 osutatud velje läbimõõdu tähisele ja vajaduse korral punktis 2.17.1.4 osutatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümbolile. See tähis on kohustuslik rehvide puhul, mis on paigaldatud 5 ° süvapöiaga velgedele, mille koormusindeks üksikasetuse korral on 121 või väiksem ja mis on välja töötatud spetsiaalselt autoelamute jaoks.

3.1.15.

Märge „FRT” (Free Rolling Tyre) rehvide puhul, mis on mõeldud haagiste ja mootorsõidukite muude telgede jaoks kui eesmine juhttelg ja veoteljed.

3.2. Rehvi pinnal peab olema vaba ruum, mille suurus on piisav käesoleva eeskirja II lisas esitatud tüübikinnitusmärgi paigutamiseks.

3.3. Käesoleva eeskirja III lisas on esitatud rehvimärgisuse paigutuse näide.

3.4. Käesoleva eeskirja punktis 3.1 nimetatud märgistus ja punktis 5.4 sätestatud tüübikinnitusmärk kantakse rehvi pinnale süvistatuna või eenduvana. Need peavad olema selgelt loetavad ning paiknema vähemalt ühel küljel, välja arvatud punktis 3.1.1 nimetatud märgistuse puhul.

3.4.1. Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), võib märgistuse aga paigutada rehvi küljel vabalt valitud kohale.

4. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

4.1. Õhkrehvi tüübikinnituse taotluse esitab tootjanime või kaubamärgi valdaja või tema ametlik esindaja. Taotluses tuleb märkida:

4.1.1.

käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud rehvimõõdu tähistus;

4.1.2.

tootja nimi või kaubamärk;

4.1.3.

kasutusliik (tavarehv, erirehv või talverehv);

4.1.4.

konstruktsioon: diagonaalne (kihtide diagonaalse paigutusega) või radiaalne;

4.1.5.

kiiruskategooria;

4.1.6.

koormusindeksid;

4.1.7.

kas rehv on ette nähtud kasutamiseks lohviga või ilma;

4.1.8.

üldmõõtmed: ristlõike laius ja välisläbimõõt;

4.1.9.

punktis 2.20 nimetatud tegur x;

4.1.10.

veljed, millele rehvi võib paigaldada;

4.1.11.

mõõtevelg ja katsevelg;

4.1.12.

mõõterõhk ja katserõhu indeks;

4.1.13.

täiendavad kiiruse/koormuse kombinatsioonid, juhul kui kohaldatakse punkti 6.2.5.

4.2. Taotlusele tuleb lisada (kõik kolmes eksemplaris) eskiis või representatiivne foto, millelt on näha rehvi turvisemuster ning mõõteveljele paigaldatud täis pumbatud rehvi väliskuju joonis, millelt on näha kinnitamiseks esitatud tüübi asjassepuutuvad mõõtmed (vt punktid 6.1.1 ja 6.1.2). Samuti tuleb taotlusele olenevalt pädeva ametiasutuse otsusest lisada kas tunnustatud katselabori katsearuanne või rehvitüübi üks või kaks näidist. Rehvi külje ja turvise joonised või fotod esitatakse pärast tootmise alustamist ning hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tüübikinnituse andmist.

4.3. Pädev asutus peab enne kinnituse andmist kontrollima toodangu vastavuse tõhusaks kontrollimiseks sobiva korra olemasolu.

4.4. Kui rehvitootja esitab tüübikinnituse taotluse rehviseeria kohta, ei ole vaja teha kiirus/koormuskatseid kõikidele seeriasse kuuluvatele rehvitüüpidele. Pädev asutus võib oma äranägemisel valida halvimad võimalikud katsetingimused.

5. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud õhkrehvitüüp vastab allpool esitatud 6. jaotise nõuetele, antakse sellele rehvitüübile kinnitus.

5.2. Igale kinnituse saanud tüübile määratakse tüübikinnitusnumber; selle esimesed kaks kohta (00, kui tegemist on eeskirjaga selle algkujul) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei või määrata sama numbrit teisele õhkrehvitüübile.

5.3. Teatis käesolevale eeskirja kohaselt õhkrehvile tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4. Lisaks punktides 3.1 ja 3.2 ettenähtud märgistustele tuleb igale rehvile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud rehvitüübile, peale kanda rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

5.4.1.

ringiga ümbritsetud tähest E, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (6) ja

5.4.2.

tüübikinnitusnumbrist.

5.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.6. Käesoleva eeskirja II lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

5.7. Hilisem protekteerimine vastavalt eeskirjale nr 109.

Kui rehvitootja on konkreetse rehvitüübi tootmise ajal saanud samale rehvitüübile uue tüübikinnituse, mille kohaselt võib rehvile kanda varasemast märgistusest suurema koormusindeksi või erineva kiiruskategooria, ning kui rehvitootja lubab varasemat rehvitüüpi protekteerida ja uuema kasutusmärgistusega märgistada, peab rehvitootja täitma käesoleva eeskirja IX lisas esitatud teatise ning esitama selle uue tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Kui kategooria tõstmise luba kehtib üksnes konkreetses tehases või konkreetsel ajavahemikul toodetud rehvidele, tuleb teatisesse märkida selliste rehvide tuvastamiseks vajalikud andmed.

Tüübikinnitusasutus edastab need andmed teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele ning rehvitootjad või tüübikinnitusasutused avaldavad need andmed kõikidele eeskirja nr 109 kohaselt tunnustatud protekteerijatele, kes seda taotlevad.

6. SPETSIFIKATSIOONID

6.1. Rehvi mõõtmed

6.1.1. Rehvi ristlõike laius

6.1.1.1. Ristlõike laius arvutatakse järgmise valemi abil:

S = S1 + K (A – A1),

kus

S	=	on mõõteveljel mõõdetud ristlõike laius millimeetrites;
S1	=	on ristlõike nimilaius millimeetrites, mis esitatakse vastavalt nõuetele rehvi küljele märgitavas rehvi tähistuses;
A	=	on tootja kirjelduses märgitud mõõtevelje laius millimeetrites ja
A1	=	on teoreetilise velje laius millimeetrites.

A1 väärtuseks loetakse S1 ja tootja poolt kindlaks määratud teguri x korrutis ning K väärtuseks loetakse 0,4.

6.1.1.2. Seevastu olemasolevate rehvitüüpide puhul, mille tähistus on esitatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus, loetakse ristlõike laiuseks neis tabelites rehvi tähistuse vastas märgitud laius.

6.1.1.3. Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), võetakse K väärtuseks aga 0,6.

6.1.2. Rehvi välisläbimõõt

6.1.2.1. Rehvi välisläbimõõt arvutatakse järgmise valemi abil:

D = d + 2H,

kus

D	on välisläbimõõt millimeetrites;
d	on punktis 2.17.1.3 määratletud tavapärane arv millimeetrites;
S1	on ristlõike nimilaius millimeetrites;
Ra	on nominaalne ristlõikesuhe;
H	on ristlõike nimikõrgus millimeetrites ja võrdub S1 × 0,01 Ra.

Andmed saadakse rehvi küljel olevast punkti 3.4 nõuetele vastavast rehvi tähistusest.

6.1.2.2. Seevastu olemasolevate rehvitüüpide puhul, mille tähistus on esitatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus, loetakse välisläbimõõduks neis tabelites rehvi tähistuse vastas märgitud laius.

6.1.2.3. Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), loetakse välisläbimõõduks rehvi küljele märgitud rehvimõõdu tähistusele vastav läbimõõt.

6.1.3. Õhkrehvide mõõtmise meetod

Õhkrehvide mõõtmiseks kasutatakse käesoleva eeskirja VI lisas sätestatud menetlust.

6.1.4. Rehvi ristlõike laiuse spetsifikatsioon

6.1.4.1. Rehvi üldlaius võib olla punkti 6.1.1 kohaselt kindlaks tehtud ristlõike laiusest või laiustest väiksem.

6.1.4.2. See võib ületada nimetatud väärtust radiaalrehvide puhul 4 protsendi võrra ning diagonaalrehvide puhul 8 protsendi võrra. Seevastu rehvidel ristlõike nimilaiusega üle 305 mm, mis on mõeldud kasutamiseks topeltasetuses, ei või eespool toodud punkti 6.1.1 kohaselt kindlaks määratud väärtust ületada radiaalrehvide puhul, mille nominaalne ristlõikesuhe on suurem kui 60, rohkem kui 2 protsendi võrra ja diagonaalrehvide puhul rohkem kui 4 protsendi võrra.

6.1.4.3. Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), on rehvi alaosa üldlaius aga rehvi paigaldamiseks ette nähtud velje nimilaius vastavalt tootja kirjeldusele, millele lisatakse 27 millimeetrit.

6.1.5. Rehvi välisläbimõõdu spetsifikatsioon

Rehvi välisläbimõõt peab olema väärtuste Dmin ja Dmax vahemikus, mis arvutatakse välja järgmiste valemite abil:

Dmin = d + (2H × a)

Dmax = d + (2H × b),

kus

6.1.5.1.

V lisas loetletud mõõtude ja rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), on ristlõike nimikõrgus H võrdne järgmisega:

H = 0,5 (D – d) – täpsemalt vt punkti 6.1.2.1;

6.1.5.2.

muude, V lisas loetlemata mõõtude puhul:

H ja d on määratletud punktis 6.1.2.1;

6.1.5.3.

kordajate a ja b väärtused on järgmised:

6.1.5.3.1.

kordaja a = 0,97;

6.1.5.3.2.

kordaja b

	radiaal	diagonaal
tavarehvidel	1,04	1,07
erirehvidel	1,06	1,09

6.1.5.3.3.

Talverehvide puhul võib eespool kirjeldatud viisil kindlaks tehtud välisläbimõõtu (Dmax) ületada 1 protsendi võrra.

6.2. Koormuse/kiiruse kestvuskatse

6.2.1. Iga õhkrehvitüüp peab läbima vähemalt ühe käesoleva eeskirja VII lisas kirjeldatud menetluse kohase koormuse/kiiruse kestvuskatse.

6.2.2. Kui rehvil ei esine pärast kestvuskatset turvise lahtitulekut, koordikihtide lahtitulekut, koordikiudude lahtitulekut, turvise murenemist ega koordikiudude katkemist, loetakse rehv katse läbinuks.

6.2.3. Rehvi välisläbimõõt ei tohi kuus tundi pärast koormuse/kiiruse kestvuskatset erineda enne katset mõõdetud välisläbimõõdust rohkem kui 3,5 protsendi võrra.

6.2.4. Kui õhkrehvile taotletakse tüübikinnitust VIII lisa tabelis esitatud koormuse/kiiruse kombinatsioonide kohta, ei ole vaja punktis 6.2.1 sätestatud kestvuskatses kasutada muid koormusi ja kiirusi peale nominaalsete.

6.2.5. Kui õhkrehvile taotletakse tüübikinnitust täiendava koormuse/kiiruse kombinatsiooni kohta, mis ei sisaldu VIII. lisa tabelis koormusindeksi sõltuvuse kohta kiirusest, tuleb punktis 6.2.1 sätestatud kestvuskatse täiendava koormuse/kiiruse kombinatsiooniga teostada teise samasse tüüpi kuuluva rehviga.

7. REHVITÜÜBI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1. Igast rehvitüübi muudatusest tuleb teatada rehvitüübi kinnitanud haldusasutusele. Seejärel võib see asutus:

7.1.1.

pidada tehtud muudatuste ebasoovitavat mõju ebatõenäoliseks ja leida, et rehvitüüp vastab igal juhul nõuetele või

7.1.2.

nõuda katsetuste eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli.

7.2. Rehvi turvisemustri muutmist ei loeta käesoleva eeskirja 6. jaotises ette nähtud katsete kordamist tingivaks asjaoluks.

7.3. Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele punktis 5.3 määratletud korras.

7.4. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi käesoleva eeskirja I lisas toodud näidisele vastava teatisevormiga.

8. TOODANGU VASTAVUS

Toodangu vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja see peab vastama järgmistele nõuetele:

8.1.	Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud rehvid peavad olema valmistatud nii, et tüübikinnituse andmise korral oleks täidetud 6. punktis esitatud nõuded.

8.2.	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes toote vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tootmisüksusi kontrollitakse üldjuhul üks kord kahe aasta jooksul.

9. SANKTSIOONID TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1. Kui punkti 8.1 nõudeid ei järgita või teatavast tooteseeriast võetud rehvid ei läbi selles punktis ette nähtud katseid, võib käesoleva eeskirja kohaselt antud õhkrehvi tüübikinnituse tühistada.

9.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav lepinguosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidise kohast teatisevormi.

10. TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud õhkrehvitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Vastava teatise saamisel teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta lepingu osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidise kohast teatisevormi.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

11.1. Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning vajaduse korral tunnustatud katselaborite ja tüübikinnitusi andvate haldusasutuste (kellele tuleb saata teistes riikides väljaantud tunnistused tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta) nimed ja aadressid.

11.2. Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised võivad kasutada rehvitootjate katselaboreid ja nimetada nende hulgast tunnustatud katselaboreid, mis võivad asuda nii asjaomase lepinguosalise kui ka mõne teise osalise territooriumil, kui on olemas eelnev kokkulepe teise osalise pädeva haldusasutusega.

11.3. Juhul kui lepinguosaline kohaldab punkti 11.2, võib ta soovi korral omal valikul saata katsetustele ühe või mitu teda esindavat isikut.

Selgitav joonis

(vt käesoleva eeskirja punkt 2)

(1) Määratletud sõidukite ehituse konsolideeritud resolutsioonis R.E.3 (TRANS/WP.29/78/Rev.1).

(2) Vt selgitavat joonist.

(3) Kooskõla huvides on käesoleva tabeli sümbolid ja kiirused samad kui sõiduautodel (vastavalt eeskirjale nr 30). Neid ei tohiks käsitada selliste rehvidega varustatud kommertsveokite liiklemiskiiruse tähistena.

(4) Enne 1. jaanuari 2000 võib tootmise aeg olla märgitud kolmenumbrilisena, kusjuures esimesed kaks numbrit näitavad tootmisnädalat ja viimane number tootmisaastat.

(5) See märgistus on kohustuslik üksnes rehvitüüpide puhul, mis saavad käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse pärast eeskirja 14. täienduse jõustumist.

(6) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma ECE sümbolit), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele kronoloogilises järjekorras vastavalt sellele, millal nad ratifitseerivad või liituvad kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukitele ning nendele paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab need numbrid lepinguosalistele.

I. LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

II. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

Õhkrehvile kinnitatud eespool kujutatud märk näitab, et asjakohane rehvitüüp kinnitati Madalmaades (E 4) ja sellele anti tüübikinnitusnumber 002439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti vastavalt eeskirja nr 54 algversiooni nõuetele.

Märkus.

Tüübikinnitusnumber märgitakse ringi lähedale E-tähest kõrgemale, madalamale, vasakule või paremale. Kõik tüübikinnitusnumbri numbrikohad peavad asetsema ühel pool E-tähte ja olema samasuunaliselt orienteeritud. Tuleks vältida rooma numbrite kasutamist tüübikinnitusnumbrites, et vältida segiajamist muude tähistega.

III LISA

Rehvimärgistuse kujundus

	Märgistuse minimaalne kõrgus (mm)
	Rehvid, mille velje nimiläbimõõt < 508 mm (kood 20) või ristlõike nimilaius ≤ 235 mm (kood 9)	Rehvid, mille velje nimiläbimõõt ≥ 508 mm (kood 20) või ristlõike nimilaius > 235 mm (kood 9)
B	6	9
C	4
D	6

1. See näidismärgistus tähistab õhkrehvi:

mille ristlõike nimilaius on 255;

mille nominaalne ristlõikesuhe on 70;

mis on radiaalkonstruktsiooniga (R);

mille velje nimiläbimõõt on 572 mm (kood 22.5);

mille kandevõime on 3 150 kg (üksikasetuses) või 2 900 kg (topeltasetuses), vastates käesoleva eeskirja IV lisa koormusindeksitele 148 ja 145;

mille etalonkiirus on 100 km/h, mida tähistab kiiruskategooria J;

mille kasutusliik on talverehv: M+S;

mida võib täiendavalt kasutada kiirusel 120 km/h (kiiruseindeks L), millisel juhul kandevõime on 3 000 kg (üksikasetuses) või 2 725 kg (topeltasetuses), vastates käesoleva eeskirja 4. lisa koormusindeksitele 145 ja 143;

mida saab paigaldada lohvita: „TUBELESS”;

mis on toodetud 2003. aasta 25. nädalal ja

mis tuleb koormuse/kiiruse kestvuskatsete puhul pumbata rõhuni 620 kPa ja mille PSI sümbol on 90.

2. Erijuhul, kui rehvide rehvi-velje asetuse konfiguratsioon on A, peab märgistus olema järgmises näites esitatud kujul:

235-700 R 450A, kus:

235 on ristlõike nimilaius millimeetrites;

700 on välisläbimõõt millimeetrites;

R on märge rehvi konstruktsiooni kohta – vt käesoleva eeskirja punkti 3.1.3;

450 on velje nimiläbimõõt millimeetrites;

A on rehvi-velje asetuse konfiguratsioon.

Koormusindeksi, kiiruskategooria, tootmiskuupäeva ja muu tähistus peab vastama eespool 1. näites esitatule.

3. Rehvi tähistuse moodustavate märgiste asukoht ja järjestus peab olema järgmine:

a)	Käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud rehvimõõdu tähistus peab olema rühmitatud nii, nagu eespool esitatud näidetes: 255/70 R 22.5 või 235-700 R 450A.

b)	Ekspluatatsioonikirjeldus, mis koosneb koormusindeksi(te)st ja kiiruskategooriast, peab olema paigutatud vahetult rehvimõõdu tähistuse järele, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.17.

c)	Sümbolid „TUBELESS” ja „M+S”, „FRT” või „MPT” (ja muud samaväärsed) võivad paikneda rehvimõõdu tähistusest eemal.

d)	Kui kohaldatakse käesoleva eeskirja punkti 6.2.5, tuleb täiendavad koormusindeksid ja kiiruskategooria tähis märkida rehvi küljele nimikoormusindeksi ja kiiruskategooria tähise lähedale.

IV LISA

Koormusindeksite loend

Koormusindeks	Vastav veoki täismass (kg)
60	250
61	257
62	265
63	272
64	280
65	290
66	300
67	307
68	315
69	325
70	335
71	345
72	355
73	365
74	375
75	387
76	400
77	412
78	425
79	437
80	450
81	462
82	475
83	487
84	500
85	515
86	530
87	545
88	560
89	580
90	600
91	615
92	630
93	650
94	670
95	690
96	710
97	730
98	750
99	775
100	800
101	825
102	850
103	875
104	900
105	925
106	950
107	975
108	1 000
109	1 030
110	1 060
111	1 090
112	1 120
113	1 150
114	1 180
115	1 215
116	1 250
117	1 285
118	1 320
119	1 360
120	1 400
121	1 450
122	1 500
123	1 550
124	1 600
125	1 650
126	1 700
127	1 750
128	1 800
129	1 850
130	1 900
131	1 950
132	2 000
133	2 060
134	2 120
135	2 180
136	2 240
137	2 300
138	2 360
139	2 430
140	2 500
141	2 575
142	2 650
143	2 725
144	2 800
145	2 900
146	3 000
147	3 075
148	3 150
149	3 250
150	3 350
151	3 450
152	3 550
153	3 650
154	3 750
155	3 875
156	4 000
157	4 125
158	4 250
159	4 375
160	4 500
161	4 625
162	4 750
163	4 875
164	5 000
165	5 150
166	5 300
167	5 450
168	5 600
169	5 800
170	6 000
171	6 150
172	6 300
173	6 500
174	6 700
175	6 900
176	7 100
177	7 300
178	7 500
179	7 750
180	8 000
181	8 250
182	8 500
183	8 750
184	9 000
185	9 250
186	9 500
187	9 750
188	10 000
189	10 300
190	10 600
191	10 900
192	11 200
193	11 500
194	11 800
195	12 150
196	12 500
197	12 850
198	13 200
199	13 600
200	14 000

V. LISA

Rehvimõõdu tähistus ja mõõtmed

I OSA

EUROOPA REHVID

Tabel A

Koodtähistusega radiaal- ja diagonaalkonstruktsiooniga rehvid 5° kitsenevatele pöidadele või lamepöidadele paigaldamiseks

Rehvimõõdu tähistus (1)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm)		Ristlõike laius S (mm)
Rehvimõõdu tähistus (1)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Radiaal	Diagonaal	Radiaal	Diagonaal
Standardseeriad
4.00R8 (2)	2.50	203	414	414	107	107
4.00R10 (2)	3.00	254	466	466	108	108
4.00R12 (2)	3.00	305	517	517	108	108
4.50R8 (2)	3.50	203	439	439	125	125
4.50R10 (2)	3.50	254	490	490	125	125
4.50R12 (2)	3.50	305	545	545	125	128
5.00R8 (2)	3.00	203	467	467	132	132
5.00R10 (2)	3.50	254	516	516	134	134
5.00R12 (2)	3.50	305	568	568	134	137
6.00R9	4.00	229	540	540	160	160
6.00R14C	4.50	356	626	625	158	158
6.00R16 (2)	4.50	406	728	730	170	170
6.50R10	5.00	254	588	588	177	177
6.50R14C	5.00	356	640	650	170	172
6.50R16 (2)	4.50	406	742	748	176	176
6.50R20 (2)	5.00	508	860	—	181	—
7.00R12	5.00	305	672	672	192	192
7.00R14C	5.00	356	650	668	180	182
7.00R15 (2)	5.00	381	746	752	197	198
7.00R16C	5.50	406	778	778	198	198
7.00R16	5.50	406	784	774	198	198
7.00R20	5.50	508	892	898	198	198
7.50R10	5.50	254	645	645	207	207
7.50R14C	5.50	356	686	692	195	192
7.50R15 (2)	6.00	381	772	772	212	212
7.50R16 (2)	6.00	406	802	806	210	210
7.50R17 (2)	6.00	432	852	852	210	210
7.50R20	6.00	508	928	928	210	213
8.25R15	6.50	381	836	836	230	234
8.25R16	6.50	406	860	860	230	234
8.25R17	6.50	432	886	895	230	234
8.25R20	6.50	508	962	970	230	234
9.00R15	6.00	381	840	840	249	249
9.00R16 (2)	6.50	406	912	900	246	252
9.00R20	7.00	508	1 018	1 012	258	256
10.00R15	7.50	381	918	918	275	275
10.00R20	7.50	508	1 052	1 050	275	275
10.00R22	7.50	559	1 102	1 102	275	275
11.00R16	6.50	406	980	952	279	272
11.00R20	8.00	508	1 082	1 080	286	291
11.00R22	8.00	559	1 132	1 130	286	291
11.00R24	8.00	610	1 182	1 180	286	291
12.00R20	8.50	508	1 122	1 120	313	312
12.00R22	8.50	559	1 174	1 174	313	312
12.00R24	8.50	610	1 226	1 220	313	312
13.00R20	9.00	508	1 176	1 170	336	342
14.00R20	10.00	508	1 238	1 238	370	375
14.00R24	10.00	610	1 340	1 340	370	375
16.00R20	13.00	508	1 370	1 370	446	446
80-seeria
12/80 R 20	8.50	508	1 008	—	305	—
13/80 R 20	9.00	508	1 048	—	326	—
14/80 R 20	10.00	508	1 090	—	350	—
14/80 R 24	10.00	610	1 192	—	350	—
14.75/80 R 20	10.00	508	1 124	—	370	—
15.5/80 R 20	10.00	508	1 158	—	384	—
Mitmeotstarbeliste veokite laiapõhjalised rehvid
7.50 R 18 MPT	5.50	457	885			208
10.5 R 18 MPT	9	457	905		276	270
10.5 R 20 MPT	9	508	955		276	270
12.5 R 18 MPT	11	457	990		330	325
12.5 R 20 MPT	11	508	1 040		330	325
14.5 R 20 MPT	11	508	1 095		362	355
14.5 R 24 MPT	11	610	1 195		362	355

Tabel B

Koodtähistusega radiaalrehvid 15° kitsenevatele pöidadele paigaldamiseks

Rehvimõõdu tähistus	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm)	Ristlõike laius S (mm)
7 R 17.5 (3)	5.25	445	752	185
7 R 19.5	5.25	495	800	185
8 R 17.5 (3)	6.00	445	784	208
8 R 19.5	6.00	495	856	208
8 R 22.5	6.00	572	936	208
8.5 R 17.5	6.00	445	802	215
9 R 17.5	6.75	445	820	230
9 R 19.5	6.75	495	894	230
9 R 22.5	6.75	572	970	230
9.5 R 17.5	6.75	445	842	240
9.5 R 19.5	6.75	495	916	240
10 R 17.5	7.50	445	858	254
10 R 19.5	7.50	495	936	254
10 R 22.5	7.50	572	1 020	254
11 R 22.5	8.25	572	1 050	279
11 R 24.5	8.25	622	1 100	279
12 R 22.5	9.00	572	1 084	300
13 R 22.5	9.75	572	1 124	320
15 R 19.5	11.75	495	998	387
15 R 22.5	11.75	572	1 074	387
16.5 R 19.5	13.00	495	1 046	425
16.5 R 22.5	13.00	572	1 122	425
18 R 19.5	14.00	495	1 082	457
18 R 22.5	14.00	572	1 158	457
70-seeria
10/70 R 22.5	7.50	572	928	254
11/70 R 22.5	8.25	572	962	279
12/70 R 22.5	9.00	572	1 000	305
13/70 R 22.5	9.75	572	1 033	330

Tabel C

Väikeste tarbesõidukite radiaal- ja diagonaalkonstruktsiooniga rehvid

Rehvimõõdu tähistus (4)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm)		Ristlõike laius S (mm)
Rehvimõõdu tähistus (4)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Radiaal	Diagonaal	Radiaal	Diagonaal
Meetertähistus
145 R 10 C	4.00	254	492	—	147	—
145 R 12 C	4.00	305	542	—	147	—
145 R 13 C	4.00	330	566	—	147	—
145 R 14 C	4.00	356	590	—	147	—
145 R 15 C	4.00	381	616	—	147	—
155 R 12 C	4.50	305	550	—	157	—
155 R 13 C	4.50	330	578	—	157	—
155 R 14 C	4.50	356	604	—	157	—
165 R 13 C	4.50	330	596	—	167	—
165 R 14 C	4.50	356	622	—	167	—
165 R 15 C	4.50	381	646	—	167	—
175 R 13 C	5.00	330	608	—	178	—
175 R 14 C	5.00	356	634	—	178	—
175 R 16 C	5.00	406	684	—	178	—
185 R 13 C	5.50	330	624	—	188	—
185 R 14 C	5.50	356	650	—	188	—
185 R 15 C	5.50	381	674	—	188	—
185 R 16 C	5.50	406	700	—	188	—
195 R 14 C	5.50	356	666	—	198	—
195 R 15 C	5.50	381	690	—	198	—
195 R 16 C	5.50	406	716	—	198	—
205 R 14 C	6.00	356	686	—	208	—
205 R 15 C	6.00	381	710	—	208	—
205 R 16 C	6.00	406	736	—	208	—
215 R 14 C	6.00	356	700	—	218	—
215 R 15 C	6.00	381	724	—	218	—
215 R 16 C	6.00	406	750	—	218	—
245 R 16 C	7.00	406	798	798	248	248
17 R 15 C	5.00	381	678	—	178	—
17 R 380 C	5.00	381	678	—	178	—
17 R 400 C	150 mm	400	698	—	186	—
19 R 400 C	150 mm	400	728	—	200	—
Koodtähistus
5.60 R 12 C	4.00	305	570	572	150	148
6.40 R 13 C	5.00	330	648	640	172	172
6.70 R 13 C	5.00	330	660	662	180	180
6.70 R 14 C	5.00	356	688	688	180	180
6.70 R 15 C	5.00	381	712	714	180	180

Tabel D

Eriotstarbelised radiaal- ja diagonaalkonstruktsiooniga rehvid

Rehvimõõdu tähistus (5)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm)	Ristlõike laius S (mm)
Koodtähistus
15×4 1/2-8	3.25	203	385	122
16×6-8	4.33	203	425	152
18×7	4.33	203	462	173
18×7-8	4.33	203	462	173
21×8-9	6.00	229	535	200
21×4	2.32	330	565	113
22×4 1/2	3.11	330	595	132
23×5	3.75	330	635	155
23×9-10	6.50	254	595	225
25×6	3.75	330	680	170
27×10-12	8.00	305	690	255
28×9-15	7.00	381	707	216
Meetertähistus
200-15	6.50	381	730	205
250-15	7.50	381	735	250
300-15	8.00	381	840	300

II OSA

USA REHVID

—	Tabelite lõpus esitatud lubatud hälbeid kohaldatakse punktides 6.1.4.2 ja 6.1.5.3 nimetatute asemel.

—	Välisläbimõõdud on antud kasutusliikide kaupa: tavarehv/talverehv/erirehv.

Tabel A

Väikeste tarbesõidukite diagonaal- ja radiaalrehvid (lt-rehvid)

Rehvimõõdu tähistus (6)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm) (7)		Ristlõike laius S (mm) (8)
Rehvimõõdu tähistus (6)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Tava	Talve	Ristlõike laius S (mm) (8)
6.00-16LT	4.50	406	732	743	173
6.50-16LT	4.50	406	755	767	182
6.70-16LT	5.00	406	722	733	191
7.00-13LT	5.00	330	647	658	187
7.00-14LT	5.00	356	670	681	187
7.00-15LT	5.50	381	752	763	202
7.00-16LT	5.50	406	778	788	202
7.10-15LT	5.00	381	738	749	199
7.50-15LT	6.00	381	782	794	220
7.50-16LT	6.00	406	808	819	220
8.25-16LT	6.50	406	859	869	241
9.00-16LT	6.50	406	890	903	257
G78-15LT	6.00	381	711	722	212
H78-15LT	6.00	381	727	739	222
L78-15LT	6.50	381	749	760	236
L78-16LT	6.50	406	775	786	236
7-14.5LT (9)	6.00	368	677		185
8-14.5LT (9)	6.00	368	707		203
9-14.5LT (9)	7.00	368	711		241
7-17.5LT	5.25	445	758	769	189
8-17.5LT	5.25	445	788	799	199

Tabel B

Väikeste tarbesõidukite diagonaal- ja radiaalrehvid (laiapõhjalised rehvid)

Rehvimõõdu tähistus (10)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm) (11)		Ristlõike laius S (mm) (12)
Rehvimõõdu tähistus (10)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Tava	Talve	Ristlõike laius S (mm) (12)
9-15LT	8.00	381	744	755	254
10-15LT	8.00	381	773	783	264
11-15LT	8.00	381	777	788	279
24×7.50-13LT	6	330	597	604	191
27×8.50-14LT	7	356	674	680	218
28×8.50-15LT	7	381	699	705	218
29×9.50-15LT	7.5	381	724	731	240
30×9.50-15LT	7.5	381	750	756	240
31×10.50-15LT	8.5	381	775	781	268
31×11.50-15LT	9	381	775	781	290
31×13.50-15LT	11	381	775	781	345
31×15.50-15LT	12	381	775	781	390
32×11.50-15LT	9	381	801	807	290
33×12.50-15LT	10	381	826	832	318
35×12.50-15LT	10	381	877	883	318
37×12.50-15LT	10	381	928	934	318
37×14.50-15LT	12	381	928	934	372
8.00-16.5LT	6.00	419	720	730	203
8.75-16.5LT	6.75	419	748	759	222
9.50-16.5LT	6.75	419	776	787	241
10-16.5LT	8.25	419	762	773	264
12-16.5LT	9.75	419	818	831	307
30×9.50-16.5LT	7.50	419	750	761	240
31×10.50-16.5LT	8.25	419	775	787	266
33×12.50-16.5LT	9.75	419	826	838	315
37×12.50-16.5LT	9.75	419	928	939	315
37×14.50-16.5LT	11.25	419	928	939	365
33×9.50 R15LT	7.50	381	826	832	240
35×12.50 R16.5LT	10.00	419	877	883	318
37×12.50 R17LT	10.00	432	928	934	318

Tabel C

Koodtähistusega diagonaal- ja radiaalrehvid 5° kitsenevatele või lamepöidadele paigaldamiseks

Rehvimõõdu tähistus (13)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm) (14)			Ristlõike laius S (mm) (15)
			Tava		Talve
			(a)	(b)	Talve
6.50-20	5	508	878		893	184
7.00-15TR	5.5	381	777		792	199
7.00-18	5.5	457	853		868	199
7.00-20	5.5	508	904		919	199
7.50-15TR	6	381	808		825	215
7.50-17	6	432	859		876	215
7.50-18	6	457	884		901	215
7.50-20	6	508	935		952	215
8.25-15TR	6.5	381	847	855	865	236
8.25-20	6.5	508	974	982	992	236
9.00-15TR	7	381	891	904	911	259
9.00-20	7	508	1 019	1 031	1 038	259
10.00-15TR	7.5	381	927	940	946	278
10.00-20	7.5	508	1 054	1 067	1 073	278
10.00-22	7.5	559	1 104	1 118	1 123	278
11.00-20	8	508	1 085	1 099	1 104	293
11.00-22	8	559	1 135	1 150	1 155	293
11.00-24	8	610	1 186	1 201	1 206	293
11.50-20	8	508	1 085	1 099	1 104	296
12.00-20	8.5	508	1 125		1 146	315
12.00-24	8.5	610	1 226		1 247	315
14.00-20	10	508	1 241		1 266	375
14.00-24	10	610	1 343		1 368	375

Tabel D

Koodtähistusega eriotstarbelised diagonaal- ja radiaalrehvid

Rehvimõõdu tähistus	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm) (16)		Ristlõike laius S (mm) (17)
Rehvimõõdu tähistus	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	(a)	(b)	Ristlõike laius S (mm) (17)
10.00-20ML	7.5	508	1 073	1 099	278
11.00-22ML	8	559	1 155	1 182	293
13.00-24ML	9	610	1 302		340
14.00-20ML	10	508	1 266		375
14.00-24ML	10	610	1 368		375
15-19.5ML	11.75	495	1 019		389
24 R 21	18	533	1 372	—	610

Tabel E

Koodtähistusega diagonaal- ja radiaalrehvid 15° kitsenevatele pöidadele paigaldamiseks

Rehvimõõdu tähistus (18)	Mõõtevelje laiuse kood	Velje nimiläbimõõt d (mm)	Välisläbimõõt D (mm) (19)			Ristlõike laius S (mm) (20)
			Tava		Talve
			(a)	(b)	Talve
8-19.5	6.00	495	859		876	203
8-22.5	6.00	572	935		952	203
9-22.5	6.75	572	974	982	992	229
10-22.5	7.50	572	1 019	1 031	1 038	254
11-22.5	8.25	572	1 054	1 067	1 073	279
11-24.5	8.25	622	1 104	1 118	1 123	279
12-22.5	9.00	572	1 085	1 099	1 104	300
12-24.5	9.00	622	1 135	1 150	1 155	300
12.5-22.5	9.00	572	1 085	1 099	1 104	302
12.5-24.5	9.00	622	1 135	1 150	1 155	302
14-17.5	10.50	445	907		921	349 (—)
15-19.5	11.75	495	1 005		1 019	389 (—)
15-22.5	11.75	572	1 082		1 095	389 (—)
16.5-22.5	13.00	572	1 128		1 144	425 (—)
18-19.5	14.00	495	1 080		1 096	457 (—)
18-22.5	14.00	572	1 158		1 172	457 (—)

(1)

(+)	Diagonaalrehvide eristamiseks kasutatakse R-tähe asemel märki „—” (nt 5,00-8).

(2) Rehvimõõdu tähistusele võib lisada C-tähe (nt 6,00-16C).

(3) Rehvimõõdu tähistusele võib lisada C-tähe (nt 7 R 17,5C).

(4)

(+)	Diagonaalrehvide eristamiseks kasutatakse R-tähe asemel märki „—” (nt 145-10 C).

(5)

(+)	Radiaalrehvide eristamiseks kasutatakse märgi „—” asemel R-tähte (nt 15×4 1/2 R 8).

(6) Radiaalkonstruktsiooniga rehvide eristamiseks kasutatakse märgi „—” asemel R-tähte (nt 6,00 R 16LT).

(7) Kordaja b, Dmax väärtuse arvutamiseks: 1,08.

(8) Üldlaius võib ületada seda väärtust kuni 8 protsendi võrra.

(9) Rehvimõõdu tähistuses võib eesliidet „LT” asendada „MH” (nt 7-14,5 MH).

(10) Radiaalkonstruktsiooniga rehvide eristamiseks kasutatakse märgi „—” asemel R-tähte (nt 24×7,50 R 13LT).

(11) Kordaja b, Dmax väärtuse arvutamiseks: 1,07.

(12) Üldlaius võib ületada seda väärtust kuni 7 protsendi võrra.

(13) Radiaalkonstruktsiooniga rehvide eristamiseks kasutatakse märgi „—” asemel R-tähte (nt 6,50 R 20).

(14) Kordaja b, Dmax väärtuse arvutamiseks: 1,06 . Kasutusliik: Tavarehvid: (a) maanteeturvis (b) maastikuturvis.

(15) Üldlaius võib ületada seda väärtust kuni 6 protsendi võrra.

(16) Kordaja b, Dmax väärtuse arvutamiseks: 1,06.

Kasutusliik: eriotstarbeline (a) veoturvis (b) maastikuturvis.

(17) Üldlaius võib ületada seda väärtust kuni 8 protsendi võrra.

(18) Radiaalkonstruktsiooniga rehvide eristamiseks kasutatakse märgi „-” asemel R-tähte (nt 8R 19.5).

(19) Kordaja b, Dmax väärtuse arvutamiseks: 1,05.

Kasutusliik: Tavarehvid: (a) maanteeturvis (b) maastikuturvis.

(20) Üldlaius võib ületada seda väärtust kuni 6 protsendi võrra.

(—) Üldlaius võib ületada seda väärtust kuni 5 protsendi võrra.

VI. LISA

Õhkrehvide mõõtmise meetod

1.	Rehv paigaldatakse mõõteveljele, mille tootja on kindlaks määranud käesoleva eeskirja punkti 4.1.11 kohaselt, ja pumbatakse rõhuni, mille tootja on kindlaks määranud käesoleva eeskirja punkti 4.1.12 kohaselt.

2.	Veljele paigaldatud rehvi konditsioneeritakse vähemalt 24 tundi laboritemperatuuril.

3.	Rõhk reguleeritakse uuesti punktis 1 osutatud väärtusele.

4.	Üldlaius määratakse nihkkaliibriga kuues võrdse vahekaugusega punktis, võttes arvesse ka kaitseribide ja -lintide paksust. Rehvi üldlaiuseks loetakse suurim mõõteväärtus.

5.	Välisläbimõõt arvutatakse maksimumümbermõõdu alusel.

VII LISA

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

1. REHVI ETTEVALMISTAMINE

1.1. Uus rehv paigaldatakse tootja poolt vastavalt käesoleva eeskirja punktile 4.1.11 ettenähtud katseveljele.

1.2. Lohviga rehvide katsetamisel kasutatakse uut lohvi või lohvi, ventiili ja veljelindi kombinatsiooni (vastavalt vajadusele).

1.3. Rehv pumbatakse tootja poolt vastavalt käesoleva eeskirja punktile 4.1.12 ettenähtud rõhuindeksile vastava rõhuni.

1.4. Rehvi ja velje koostu konditsioneeritakse katseruumi temperatuuril vähemalt 3 tundi.

1.5. Rõhk reguleeritakse uuesti punktis 1.3 osutatud väärtusele.

2. KATSEMENETLUS

2.1. Rehvi ja velje koost paigaldatakse katseteljele ja rehv surutakse mootorajamiga varustatud sileda trumli väliskülje vastu, mille läbimõõt on 1,70 m ± 1% ja mille pind on vähemalt sama lai kui rehvi turvis.

2.2. Katseteljele rakendatakse allpool kirjeldatud katseprogrammi raames järjestikusi katsekoormusi, mis moodustavad protsendi käesoleva eeskirja 4. lisas, rehvi küljele märgitud koormusindeksi vastas ettenähtud koormusest. Kui rehvil on koormusindeks nii üksik- kui ka topeltasetuses kasutamiseks, võetakse katsekoormuste aluseks üksikasetuse võrdluskoormus.

2.2.1. Kui rehvi kiiruskategooria tähis on kõrgem kui P, kasutatakse punktis 3 sätestatud katsemenetlusi.

2.2.2. Kõikide muude rehvitüüpide kestvuskatse programm on esitatud käesoleva lisa 1. liites.

2.3. Katse jooksul ei tohi rehvirõhku reguleerida ja koormus tuleb hoida sama kõigi kolme katseetapi jooksul.

2.4. Katse jooksul peab katseruumi temperatuur olema 20–30 °C; tootja nõusolekul võib kasutada ka kõrgemat temperatuuri.

2.5. Kestvuskatse programmi ei tohi katkestada.

3. KOORMUS/KIIRUSKATSE PROGRAMM REHVIDELE, MILLE KIIRUSKATEGOORIA TÄHIS ON Q VÕI KÕRGEM

3.1. Käesolevat programmi rakendatakse:

3.1.1.

kõikidele rehvidele, millele märgitud koormusindeks üksikasetuses on 121 või väiksem;

3.1.2.

rehvidele, millele märgitud koormusindeks üksikasetuses on 122 või suurem ning millel on käesoleva eeskirja punktis 3.1.13 nimetatud lisamärgistus „C” või „LT”.

3.2. Rattale rakendatav koormus protsendina koormusindeksile vastavast koormusest:

3.2.1.

90%, kui katse toimub katsetrumlis läbimõõduga 1,70 m ± 1 protsenti;

3.2.2.

92%, kui katse toimub katsetrumlis läbimõõduga 2,0 m ± 1 protsenti.

3.3. Katse algkiirus: kiiruskategooria tähisele vastav kiirus, millest on lahutatud 20 km/h;

3.3.1. algkiiruse saavutamise aeg 10 minutit;

3.3.2. esimese katseetapi kestus 10 minutit.

3.4. Teine katsekiirus: kiiruskategooria tähisele vastav kiirus, millest on lahutatud 10 km/h;

3.4.1. teise katseetapi kestus 10 minutit.

3.5. Lõplik katsekiirus: kiiruskategooria tähisele vastav kiirus;

3.5.1.

viimase katseetapi kestus 30 minutit.

3.6. Katse kogukestus: 1 tund.

4. SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

Punktis 2 kirjeldatud katsemeetodist erineva meetodi kasutamisel tuleb tõestada selle samaväärsust.

1 liide

Kestvuskatse programm

Koormusindeks	Rehvi kiiruskategooria	Katsetrumli kiirus		Rattale rakendatav koormus protsendina koormusindeksile vastavast koormusest
Koormusindeks	Rehvi kiiruskategooria	Radiaalrehv min-1	Diagonaalrehv (põikkiudrehv) min-1	7 h	16 h	24 h
122 või suurem	F	100	100	66 %	84 %	101 %
	G	125	100
	J	150	125
	K	175	150
	L	200	—
	M	225	—
121 või väiksem	F	100	100
	G	125	125
	J	150	150
	K	175	175
	L	200	175	70 % 4 h.	88 % 6 h.	106 %
	M	250	200	75 %	97 %	114 %
	N	275	—	75 %	97 %	114 %
	P	300	—	75 %	97 %	114 %

Märkused.

(1)	„Eriotstarbelisi” rehve (vt käesoleva eeskirja punkt 2.1.3) tuleb katsetada kiirusel, mis moodustab 85 % samaväärsete tavarehvide puhul ettenähtud kiirusest.

(2)	Rehve, mille koormusindeks on 122 või suurem, mille kiiruskategooria on N või P ning millel on käesoleva eeskirja punktis 3.1.13 nimetatud lisatähis „LT” või „C”, tuleb katsetada sama programmi järgi, kui on eespool toodud tabelis ette nähtud rehvidele, mille koormusindeks on 121 või väiksem.

2 liide

Rõhuindeksi ja rõhuühikute suhe

Rõhuindeks (PSI)	Bar	kPa
20	1,4	140
25	1,7	170
30	2,1	210
35	2,4	240
40	2,8	280
45	3,1	310
50	3,4	340
55	3,8	380
60	4,1	410
65	4,5	450
70	4,8	480
75	5,2	520
80	5,5	550
85	5,9	590
90	6,2	620
95	6,6	660
100	6,9	690
105	7,2	720
110	7,6	760
115	7,9	790
120	8,3	830
125	8,6	860
130	9,0	900
135	9,3	930
140	9,7	970
145	10,0	1 000
150	10,3	1 030
…	…	…

VIII LISA

Kommertsveokite radiaal- ja diagonaalrehvide kandevõime sõltuvus kiirusest

(vt punktid 2.27 ja 2.29)

Kandevõime muutus (protsentides)
Kiirus (km/h)	Kõik koormusindeksid				Koormusindeksid ≥ 122 (1)		Koormusindeksid ≤ 121 (1)
	Kiiruskategooria tähis				Kiiruskategooria tähis		Kiiruskategooria tähis
	F	G	J	K	L	M	L	M	N	P (2)
0	+ 150	+ 150	+ 150	+ 150	+ 150	+ 150	+ 110	+ 110	+ 110	+ 110
5	+ 110	+ 110	+ 110	+ 110	+ 110	+ 110	+90	+90	+90	+90
10	+80	+80	+80	+80	+80	+80	+75	+75	+75	+75
15	+65	+65	+65	+65	+65	+65	+60	+60	+60	+60
20	+50	+50	+50	+50	+50	+50	+50	+50	+50	+50
25	+35	+35	+35	+35	+35	+35	+42	+42	+42	+42
30	+25	+25	+25	+25	+25	+25	+35	+35	+35	+35
35	+19	+19	+19	+19	+19	+19	+29	+29	+29	+29
40	+15	+15	+15	+15	+15	+15	+25	+25	+25	+25
45	+13	+13	+13	+13	+13	+13	+22	+22	+22	+22
50	+12	+12	+12	+12	+12	+12	+20	+20	+20	+20
55	+11	+11	+11	+11	+11	+11	+17,5	+17,5	+17,5	+17,5
60	+10	+10	+10	+10	+10	+10	+15,0	+15,0	+15,0	+15,0
65	+7,5	+8,5	+8,5	+8,5	+8,5	+8,5	+13,5	+13,5	+13,5	+13,5
70	+5,0	+7,0	+7,0	+7,0	+7,0	+7,0	+12,5	+12,5	+12,5	+12,5
75	+2,5	+5,5	+5,5	+5,5	+5,5	+5,5	+11,0	+11,0	+11,0	+11,0
80	0	+4,0	+4,0	+4,0	+4,0	+4,0	+10,0	+10,0	+10,0	+10,0
85	-3	+2,0	+3,0	+3,0	+3,0	+3,0	+8,5	+8,5	+8,5	+8,5
90	-6	0	+2,0	+2,0	+2,0	+2,0	+7,5	+7,5	+7,5	+7,5
95	-10	-2,5	+1,0	+1,0	+1,0	+1,0	+6,5	+6,5	+6,5	+6,5
100	-15	-5	0	0	0	0	+5,0	+5,0	+5,0	+5,0
105		-8	-2	0	0	0	+3,75	+3,75	+3,75	+3,75
110		-13	-4	0	0	0	+2,5	+2,5	+2,5	+2,5
115			-7	-3	0	0	+1,25	+1,25	+1,25	+1,25
120			-12	-7	0	0	0	0	0	0
125						0	-2,5	0	0	0
130						0	-5,0	0	0	0
135							-7,5	-2,5	0	0
140							-10	-5	0	0
145								-7,5	-2,5	0
150								-10,0	-5,0	0
155									-7,5	-2,5
160									-10,0	-5,0

(1) Koormusindeksid üksikasetuse korral.

(2) Kandevõime muutused on keelatud kiirustel üle 160 km/h. Q ja kõrgemate kiiruskategooriate puhul on rehvi lubatud maksimumkiiruseks kiiruskategooria tähisele vastava kiiruskategooria kiirus.

IX LISA

TEATIS

Kasutusotstarbe kirjelduse täiendamine seoses eeskirja nr 109 kohase protekteerimisega

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Väljaandja (rehvitootja nimi ja aadress): …

Deklaratsioon:

Allpool esitatud tunnustega rehv on saanud tüübikinnituse, mis lubab kasutada seda algse tüübikinnituse saanud rehvist nõudlikumal otstarbel. Seetõttu on lubatud algse kasutusotstarbe ja tüübikinnitusnumbriga rehvi protekteerida nõudlikumal otstarbel kasutamiseks, võttes arvesse punktis 4.1.1 esitatud piiranguid.

On kokku lepitud, et tüübikinnitusasutus võib käesolevas teatises sisalduvaid andmeid anda kõikidele eeskirja nr 109 kohaselt tunnustatud protekteerijatele.

1. Tootja nimi või rehvi kaubamärk: …

2. Tootja rehvitüübi, mudeli või disainilahenduse tähistus: …

3. Rehvimõõdu tähistus: …

3.1. Kasutusliik (tavarehv, talverehv või erirehv): …

4. Kasutusotstarbe kirjeldus

4.1. Algne rehv: …

Eeskirja nr 54 kohane tüübikinnitusnumber …

mille on andnud: …

4.1.1. Kui vaja, tootmisüksus, kus nõudlikumaks otstarbeks sobivad rehvid toodeti, asjaomased tootmisperioodid ning nende kindlakstegemise viis:

4.2. Nõudlikumaks otstarbeks sobiv rehv: …

Eeskirja nr 54 kohane tüübikinnitusnumber …

mille on andnud: …

5. Loa andja (rehvitootja esindaja):

5.1. Nimi (trükitähtedega): …

5.2. Talitus: …

5.3. Allkiri: …

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 183

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 11. juuli 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 654/2008, 29. aprill 2008, millega pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kumariini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast pärit kumariini impordi suhtes, olenemata sellest, kas see deklareeritakse pärinevana Indiast, Taist, Indoneesiast ja Malaisiast või mitte	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 655/2008, 10. juuli 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 656/2008, 10. juuli 2008, millega registreeritakse teatavad nimetused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris (Chamomilla Bohemica (KPN), Vlaams-Brabantse tafeldruif (KPN), Slovenská parenica (KGT), Cipollotto Nocerino (KPN))	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 657/2008, 10. juuli 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga	17
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 658/2008, 10. juuli 2008, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	27
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 659/2008, 10. juuli 2008, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 900/2007 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma	29
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 660/2008, 10. juuli 2008, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1060/2007 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma	30

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/569/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 27. juuni 2008, millega nimetatakse ametisse kolm Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikku	31
	2008/570/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, Majandus- ja Sotsiaalkomitee Portugali liikme ametisse nimetamise kohta	33
	2008/571/EÜ
*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, millega muudetakse otsust 98/481/EÜ Euroopa Keskpanga välisaudiitori kinnitamise kohta	34
	2008/572/EÜ
*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, Regioonide Komitee Portugali liikme ametisse nimetamise kohta	35
	2008/573/EÜ
*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, Regioonide Komitee Läti liikme ja Läti asendusliikme ametisse nimetamise kohta	36
	2008/574/EÜ
*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, Regioonide Komitee kahe Poola liikme ja ühe Poola asendusliikme ametisse nimetamise kohta	37
	Komisjon
	2008/575/EÜ
*	Komisjoni otsus, 27. juuni 2008, millega antakse luba baobabi viljade kuivatatud viljaliha turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3046 all)	38
	2008/576/EÜ
*	Komisjoni otsus, 4. juuli 2008, millega muudetakse otsuse 2003/467/EÜ III lisa seoses loeteluga veiste ensootilisest leukoosist ametlikult vabade Poola piirkondade kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3284 all) ( 1 )	40
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 – kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted	41

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	33,6
	MK	19,3
	TR	54,9
	ZZ	35,9
0707 00 05	TR	106,9
0707 00 05	ZZ	106,9
0709 90 70	TR	96,0
0709 90 70	ZZ	96,0
0805 50 10	AR	97,9
	US	76,1
	UY	75,0
	ZA	94,5
	ZZ	85,9
0808 10 80	AR	126,0
	BR	93,1
	CL	104,2
	CN	87,0
	NZ	119,5
	US	88,2
	UY	93,6
	ZA	99,1
	ZZ	101,3
0808 20 50	AR	108,2
	CL	104,9
	CN	113,9
	NZ	130,6
	ZA	116,5
	ZZ	114,8
0809 10 00	TR	183,0
	XS	130,8
	ZZ	156,9
0809 20 95	TR	375,3
	US	179,9
	ZZ	277,6
0809 30	TR	175,4
0809 30	ZZ	175,4
0809 40 05	IL	217,7
0809 40 05	ZZ	217,7

Niiskus (massikadu kuivatamisel) (g/100 g)	11,1-12,0
Valk (g/100 g)	2,03-3,24
Rasv (g/100 g)	0,4-0,7
Tuhasus (g/100 g)	5,5-6,6
Süsivesikute kogusisaldus (g/100 g)	78,3-78,9
Üldsuhkur (glükoosina)	16,9-25,3
Naatrium (mg/100 g)	7,42-12,2

Võõrollus	Kõige rohkem 0,2 %
Niiskus (massikadu kuivatamisel) (g/100 g)	11,1-12,0
Tuhasus (g/100 g)	5,5-6,6


	(1) EMPs kohaldatav tekst