24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 866/2004 (3) kehtestati erieeskirjad, mida kohaldatakse kaupade, teenuste ja isikute suhtes, mis/kes ületavad eraldusjoont, mis eraldab Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevaid Küprose Vabariigi alasid Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all olevatest Küprose Vabariigi aladest.

(2)

Arvestades kogemusi, mis on saadud pärast määruse (EÜ) nr 866/2004 ja selle viimase muudatuse jõustumist, tuleb saare kaubandust ja vastastikust majandustegevust suurendada.

(3)

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kaotada kõik tollimaksud sellistelt põllumajandustoodetelt, mis pärinevad Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatelt Küprose Vabariigi aladelt. Selleks on vaja tugevdada määruse (EÜ) nr 866/2004 kaitseklauslit.

(4)

Reguleerida tuleks kaupade ajutist sissetoomist Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatelt Küprose Vabariigi aladelt Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all olevatele Küprose Vabariigi aladele, et julgustada äriühinguid, mis on loodud Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatel Küprose Vabariigi aladel, pakkuma teenuseid üle eraldusjoone ning hõlbustada selliste äriühingute osalemist messidel või samalaadsetel üritustel, mis toimuvad Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all olevatel Küprose Vabariigi aladel. Lisaks tuleks lubada kaupu, mida soovitakse parandada Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all olevatel Küprose Vabariigi aladel, viia üle eraldusjoone.

(5)

Asjakohased tõendid tuleks esitada selle kohta, et selliste kaupade sissetoomine on ajutine. Küprose Vabariigi tolliasutused või idapoolse suveräänse baasipiirkonna ametiasutused võivad küsida tagatist mis tahes võimaliku tollivõla või maksuvõlgade katmiseks, kui teatavaid ajutiselt sisse veetud kaupu ei tooda tagasi Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatele Küprose Vabariigi aladele.

(6)

Seoses isikutega, kes ületavad eraldusjoont, liikudes Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatelt Küprose Vabariigi aladelt Küprose Vabariigi valituse tõhusa kontrolli all olevatele Küprose Vabariigi aladele, tuleks selgitada, et nende isiklikke asju käsitletakse ajutiseks sisseveoks deklareerituna. Sama põhimõtet tuleks kohaldada transpordivahendite suhtes.

(7)

Märkimisväärselt tuleb suurendada nende isikute isikliku pagasi hulka kuuluvate kaupade koguväärtust, kes ületavad eraldusjoont, liikudes Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatelt Küprose Vabariigi aladelt Küprose Vabariigi valituse tõhusa kontrolli all olevatele Küprose Vabariigi aladele, et soodustada majandusarengut Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatel Küprose Vabariigi aladel.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 866/2004 vastavalt muuta,

1.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 nimetatud kaupade suhtes ei kehti tollideklaratsioon. Nende suhtes ei kehti tollimaksud ega samaväärse toimega maksud. Tõhusa kontrolli tagamiseks registreeritakse eraldusjoont ületavad kogused.”.

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Kaupade ajutine sissetoomine

1.   Välja arvatud kaupade puhul, mille suhtes kehtivad veterinaar- ja fütosanitaarnõuded, võib järgmisi kaupu viia ajutiselt Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatelt Küprose Vabariigi aladelt Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all olevatele Küprose Vabariigi aladele:

2.   Lõikes 1 nimetatud kaupasid võib sisse tuua maksimaalselt kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks.

3.   Lõikes 1 nimetatud kaubad ei pea vastama artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

4.   Kui lõikes 1 nimetatud kaupu ei tooda tagasi Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli alt väljas olevatele Küprose Vabariigi aladele lõike 2 kohase ajutisele sissetoomisele kehtestatud tähtaja jooksul, konfiskeerivad Küprose Vabariigi tolliasutused sellised kaubad.

5.   Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud kaupade ajutise sissetoomise suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) artikleid 229, 232, 579 ja 581 mutatis mutandis.

Käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d ja e nimetatud kaupade ajutise sissetoomise suhtes kohaldatakse järgmist korda:

6.   Komisjon võib vastu võtta erieeskirju kooskõlas artikli 4 lõikes 12 osutatud korraga.

3.

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   28. mai 1969. aasta direktiivi 69/169/EMÜ (rahvusvahelises reisiliikluses toimuva impordi suhtes kohaldatavat käibemaksu- ja aktsiisivabastust käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta) (5) ja 28. märtsi 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 918/83 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) (6) ei kohaldata, kuid eraldusjoont ületavate isikute isiklikus pagasis sisalduvad kaubad on vabastatud käibemaksust, aktsiisimaksust ja muudest maksudest, tingimusel et need ei ole kaubanduslikku laadi ning nende koguväärtus ei ületa 260 eurot inimese kohta.

2.   Käibemaksust, aktsiisimaksust ja muudest maksudest vabastamise koguselisteks piirnormideks on 40 sigaretti ja 1 liiter kangeid alkohoolseid jooke isiklikuks tarbimiseks.

4.

Artikli 11 lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega:

„Muude hädaolukordade puhul, eelkõige nende puhul, mis on tekkinud eeskirjade eiramisest, kaubanduse moonutamisest või pettusest, või selliste erakorraliste asjaolude esilekerkimisel, mis nõuavad kohest meetmete võtmist, võib komisjon Küprose Vabariigi valitsusega konsulteerides kohaldada viivitamata meetmeid, mis on vältimatult vajalikud olukorra parandamiseks.”.

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/4

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/6

(1)

Alates 1. juulist 2008 tunnistatakse nõukogu 19. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta (2) määrusega (EÜ) nr 1234/2007 kehtetuks.

(2)

Teatavad määrusega (EÜ) nr 1028/2006 ette nähtud sätted ja kohustused ei ole määrusesse (EÜ) nr 1234/2007 üle võetud.

(3)

Ühise turukorralduse ja eelkõige turustusnormide järjepidevuse ja tõhusa toimimise huvides tuleks teatavad asjakohased sätted ja kohustused võtta vastu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalike eeskirjade raames.

(4)

Määruses (EÜ) nr 1234/2007 on sätestatud põhinõuded, millele ühenduses turustatavad munad peavad vastama. Selguse huvides tuleks kehtestada nende nõuete rakendamiseks uued üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Komisjoni määrus (EÜ) nr 557/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1028/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) tuleks seega tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega.

(5)

Munade suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. (5) Seepärast tuleb võimaluste piires viidata kõnealustele horisontaalsetele määrustele.

(6)

Selleks et tagada lõpptarbijale tarnitavate munade kõrge kvaliteet, tuleb kindlaks määrata A-klassi munade kvaliteediomadused ja kehtestada kriteeriumid, mida järelevalvetalitused saavad kontrollida. Sellised kvaliteediomadused peaksid põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) standardil nr 42, mis käsitleb koorega munade turustamist ja kaubandusliku kvaliteedi kontrolli ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide vahelises rahvusvahelises kaubanduses.

(7)

Jahutatud munade toatemperatuurile jätmine võib põhjustada kondenseerumist, mis soodustab bakterite kasvu munakoorel ja võimalikku tungimist munasse. Seepärast tuleb mune ladustada ja vedada soovitavalt püsival temperatuuril ning üldjuhul ei tohiks neid enne lõpptarbijale müümist jahutada.

(8)

Üldjuhul ei tohiks mune pesta ega puhastada, kuna selline tegevus võib vigastada munakoort, mis suure hulga mikroobivastaste omaduste tõttu on tõhus takistus bakterite sissetungile. Mõnd meedet, näiteks munade töötlemine ultraviolettkiirtega, ei tuleks siiski käsitada puhastamisena. Peale selle ei tohiks A-klassi mune pesta, kuna pesemise ajal või pärast seda võib viga saada füüsilise tõkke moodustav kutiikul. Sellised vigastused võivad soodustada bakterite sissetungimist ja niiskusekaotust koore kaudu ning seetõttu suurendada ohtu tarbijatele, eriti kui hilisemad kuivatamis- ja ladustamistingimused ei ole optimaalsed.

(9)

Siiski kasutatakse mõnes liikmesriigis edukalt munapesusüsteeme, millel on pädeva asutuse luba ja mis toimivad hoolikalt kontrollitud tingimustes. Vastavalt Euroopa Toiduohutusameti bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni 7. septembri 2005. aasta arvamusele vastuseks komisjoni palvele hinnata mikrobioloogilist ohtu seoses toidumunade pesemisega, (6) on teatavates pakkimiskeskustes kasutatav munapesu hügieeni seisukohast lubatav, tingimusel et muu hulgas arendatakse välja ka tegevusjuhis munapesusüsteemide jaoks.

(10)

A-klassi munad tuleks liigitada kaalu järgi. Selleks tuleks ette näha piiratud arv kaaluklasse ning vastavad selged mõisted minimaalsete märgistamisnõuetena, mis ei välista täiendavat vabatahtlikku märgistamist, kui on täidetud nõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivist 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (7)

(11)

Munade kvaliteedi ja kaalu järgi liigitamise luba tuleks anda ainult ettevõtjatele ja pakkimiskeskustele, kelle tööruumid ning tehniline varustus vastavad nende tegevuse liigile ja ulatusele, mis võimaldab mune nõuetekohaselt käidelda.

(12)

Tuleks ette näha munade liigitamise, märgistamise, pakendamise ja pakendite märgistamise maksimaalsed tähtajad.

(13)

Lisaks üldisele kohustusele luua võimalus toidu, sööda, toidulooma või muu aine jälgimiseks, mis on mõeldud toidus või söödas kasutamiseks või mille puhul sellist kasutamist eeldatakse, kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (8) tuleks sätestada teatav kontrollimiseks vajalik teave, mis peab olema munade veopakendil ja saatedokumentides.

(14)

Munade tarnimisel teise liikmesriiki tuleb need tootmiskohas tootjakoodiga märgistada. B-klassi munade puhul on oluline välja selgitada, et kui üksnes tootjakoodist ei piisa kvaliteediklassi selgeks eristamiseks, tuleks B-klassi munad märgistada ka muu viitega.

(15)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa A-osa III punkti alapunktiga 1 ettenähtud tootjakoodi ülesehitus tuleks kindlaks määrata. Lisaks tuleks selgitada, et tootjakoodiga märgistamise nõudest võib teha erandi juhul, kui munade märgistamise tehnilised seadmed ei võimalda märgistada koorepragudega või määrdunud mune.

(16)

Tuleks kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa A-osa III punkti alapunkti 1 teises lõigus osutatud B-klassi munade märgistamise muud viited.

(17)

Kui töötlemiseks ette nähtud munad tarnitakse otse toiduainetööstusele ning nende lõppsihtkoha osas on olemas piisav tagatis, võivad liikmesriigid teha vastava taotluse teinud ettevõtetele erandi märgistamisnõuetest.

(18)

Direktiivis 2000/13/EÜ on sätestatud kogu turuleviidava toidu suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad. Pakendite suhtes tuleks siiski kehtestada mõned märgistamise erinõuded.

(19)

Direktiivi 2000/13/EÜ artiklis 9 on sätestatud, et toidu minimaalse säilimisaja tähtaeg on kuupäev, milleni säilivad toidu eriomadused nõuetekohase ladustamise korral. Selguse huvides tuleks kindlaks määrata, et säilimisaeg ei tohi ületada 28 päeva pärast munemist.

(20)

Müüdavatel munadel võib olla nende erilist värskust esiletõstev märgis. Seepärast tuleks sellise märgistuse kasutamisel määrata kindlaks maksimumtähtaeg.

(21)

Müüdavatel munadel võib olla munakanade söötmiseks kasutatud söödasegu esiletõstev märgis. On vaja kindlaks määrata kohustuslikud miinimumnõuded selliste märgiste kasutamiseks.

(22)

Munade lahtise müügi korral peaks tarbijale olema kättesaadav asjakohane teave, tavaliselt pakendi peal.

(23)

Lisaks toiduainete pakendamise ja pakkimise üldistele hügieeninõuetele tuleks sätestada teatavad lisanõuded, et minimeerida munade ladustamise või transportimise ajal riknemise või saastumise ohtu. Sellised standardid peaksid põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardil nr 42.

(24)

Tööstusmunad on inimtoiduks kõlbmatud. Seepärast on vaja nõuda selliseid mune sisaldavate pakendite märgistamist spetsiaalsete lintide või etikettidega, et oleks võimalik nende sisu kergesti identifitseerida.

(25)

Ainult pakkimiskeskustel on tööruumid ning tehniline varustus, mis võimaldab mune ümber pakkida. Seetõttu on asjakohane lubada igasuguse pakkimistegevusega tegelda ainult pakkimiskeskustel.

(26)

Toidukäitlejad on kohustatud looma määrusele (EÜ) nr 178/2002 vastava jälgitavuse võimaluse. Tootjatel, kogujatel ja pakkimiskeskustel peaks olema kohustus pidada täiendavat raamatupidamisarvestust, et võimaldada järelevalvetalitustel kontrollida turustusnormidele vastavust.

(27)

Tuleks sätestada kontrollimeetodid ja kriteeriumid.

(28)

On asjakohane kontrollida kogu partii kui terviku turustusnormidele vastavust ning keelata mittevastava partii turustamine, kui ei suudeta tõendada, et see vastab nõuetele.

(29)

Turustamisstandarditele vastavuse kontrollimisel tuleks lubada teatavaid kõikumisi. Sellised kõikumised peaksid erinevate nõuete ja turustusetappide puhul olema erinevad.

(30)

Munade turustamist käsitlevad nõuded kolmandates riikides võivad erineda ühenduse vastavatest nõuetest. Ekspordi hõlbustamiseks tuleks lubada ekspordiks ette nähtud munade vastavust sellistele nõuetele.

(31)

Tuleks kindlaks määrata üksikasjad seoses kolmandate riikide turustusnormide ühenduse õigusaktidele vastavuse hindamisega, mida komisjon peab tegema kolmandate riikide soovi korral. Kolmandatest riikidest imporditavatele munadele tuleks kehtestada teatavad märgistusnõuded.

(32)

On asjakohane teha komisjonile kättesaadavaks munakanadega seotud registreeritud tootmiskohtade arvulised andmed.

(33)

Liikmesriigid peaksid edastama teavet oluliste rikkumiste kohta, et oleks võimalik asjakohasel viisil hoiatada teisi liikmesriike, keda see võiks mõjutada.

(34)

Prantsuse ülemeredepartemangude jaemüügivõrgu varustamine munadega sõltub osaliselt munade tarnimisest Euroopa mandrilt. Vedamise kestuse ja ilmastikutingimuste tõttu eeldab Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse veetavate munade säilitamine tarnimise erikorra rakendamist, sealhulgas võimalust tarnida mune jahutatult. Kõnealuse erikorra rakendamist saab põhjendada sellega, et munade toomiseks napib kohalikku tootmisvõimsust. Kõnealust erikorda tuleks pikendada mõistlikuks ajavahemikuks, kuni arendatakse välja kohalikud tootmisvõimsused.

(35)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa A-osa I punkti alapunktis 2 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada erandeid käesolevast määrusest munade puhul, mille tootja müüb otse lõpptarbijale. Munatoodete turustamise eritingimuste arvessevõtmiseks teatavates Soome piirkondades tuleks määruse (EÜ) nr 1234/2007 ja käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta munade müük tootjatelt kõnealuste piirkondade jaemüügipunktidele.

(36)

Nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiivi 1999/74/EÜ (millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded) (9) artikli 5 lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et munakanade kasvatamine täiustamata puurisüsteemis oleks keelatud alates 1. jaanuarist 2012. Seepärast peaks komisjon hindama täiustamata puuride puhul ette nähtud vabatahtliku märgistamise sätete kohaldamist enne eespool osutatud kuupäeva, et uurida, kas selline märgistamine tuleks muuta kohustuslikuks.

(37)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

„pakend” – A- või B-klassi mune sisaldav pakend, välja arvatud veopakendid ja tööstusmunade konteinerid;

b)

„lahtine müük” – muude kui pakendamata munade pakkumine jaemüügiks lõpptarbijale;

c)

„koguja” – määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 kohaselt registreeritud ettevõte, mis kogub tootjalt mune, selleks et neid tarnida pakkimiskeskusesse, turule, mis müüb eranditule hulgimüüjatele, kelle ettevõtetel on luba tegutseda pakkimiskeskustena, või toiduainetööstusele ja muudele kui toiduainetööstuse ettevõtetele;

d)

„viimane müügikuupäev” – maksimaalne tähtaeg munade tarnimiseks lõpptarbijale vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I peatüki punktile 3;

e)

„toiduainetööstus” – inimtoiduks ette nähtud munatooteid tootev ettevõte, välja arvatud toitlustusettevõtted;

f)

„muu kui toiduainetööstus” – muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud, muna sisaldavaid tooteid tootev ettevõte;

g)

„toitlustusettevõtted” – direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõikes 2 osutatud toitlustusettevõtted;

h)

„tööstusmunad” – muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud munad;

i)

„partii” – ühest tootmiskohast või pakkimiskeskusest pärit pakendatud või lahtised munad, mis on samas pakendis või lahtised, millel on sama munemiskuupäev, minimaalne säilimisaeg või pakendamiskuupäev, sama tootmisviis ning liigitatud munade puhul sama kvaliteedi- ja kaaluklass;

j)

„ümberpakendamine” – munade füüsiline ümberpaigutamine teise pakendisse või mune sisaldava pakendi uuesti märgistamine;

k)

„munad” – liiki Gallus gallus kuuluvate kanade koorega munad, mis kõlbavad otse inimtoiduna tarbimiseks või munatoodete valmistamiseks ning mis ei ole pragunenud, hauduma pandud ega keedetud;

l)

„pragunenud munad” – nii koore- kui ka kestapragudega munad, mille sisu on nähtaval;

m)

„hauduma pandud munad” – munad, mis on asetatud inkubaatorisse;

n)

„turustamine” – munade müügi eesmärgil hoidmine, sealhulgas nende müügiks pakkumine, ladustamine, pakkimine, märgistamine, tarnimine või muul viisil üleandmine tasuta või tasu eest;

o)

„ettevõtja” – tootja või mis tahes muu munade turustamisega tegelev füüsiline või juriidiline isik;

p)

„tootmiskoht” – ettevõte, kus peetakse munakanu ja mis on registreeritud vastavalt komisjoni direktiivi 2002/4/EÜ (10) nõuetele;

q)

„pakkimiskeskus” – pakkimiskeskus määruse (EÜ) nr 853/2004 tähenduses, mis omab selleks tegevuseks luba vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2 ning kus mune liigitatakse kvaliteedi ja kaalu alusel;

r)

„lõpptarbija” – toiduaine viimane tarbija, kes ei kasuta kõnealust toiduainet äritegevuse eesmärgil;

s)

„tootjakood” – tootmiskohta tähistav eraldusnumber vastavalt direktiivi 2002/4/EÜ lisa punktile 2.

a)

koor ja kutiikul: normaalse kujuga, puhas ja kahjustusteta;

b)

õhuvahe: kõrgus mitte üle 6 mm, muutumatu; ekstraklassis turustatavate munade puhul peab õhuvahe siiski olema mitte üle 4 mm;

c)

rebu: läbivalgustamisel nähtav ainult varjuna, ilma selgete piirjoonteta, muna pööramisel liigub veidi ning pöördub tagasi muna keskmesse;

d)

valge: selge, läbipaistev;

e)

looteketas: areng ei ole tuvastatav;

f)

võõrlisandid: lubamatud;

g)

võõrlõhnad: lubamatud.

a)

XL – väga suured: kaal ≥ 73 g;

b)

L – suured: kaal ≥ 63 g ja < 73 g;

c)

M – keskmise suurusega: kaal ≥ 53 g ja < 63 g;

d)

S – väikesed: kaal < 53 g.

a)

vajadustele vastav ovoskoop, automaatne või selline, mis töötab pideva järelevalve all ning võimaldab iga muna kvaliteeti eraldi määrata, või muud vajalikud seadmed;

b)

õhurõhu mõõtmise seadeldis;

c)

munade kaaluklassidesse liigitamise masin;

d)

üks või mitu taadeldud kaalu munade kaalumiseks;

e)

munade märgistamise masin.

a)

tootja nimi ja aadress;

b)

tootjakood;

c)

munade arv ja/või nende kaal;

d)

munemiskuupäev või ajavahemik;

e)

lähetuskuupäev.

a)

pakkimiskeskuse kood;

b)

kvaliteediklass; pakendid märgistatakse mõistega „A-klass” või tähega „A”, millega koos võib kasutada märgist „värske”;

c)

kaaluklass vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2;

d)

minimaalne säilimisaeg vastavalt käesoleva määruse artiklile 13;

e)

märgis „pestud munad” käesoleva määruse artikli 3 kohaselt pestud munade puhul;

f)

direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti 6 kohane säilitamise või kasutamise eritingimus, milles soovitatakse tarbijatel hoida mune pärast ostmist jahedas.

a)

tavapärase põllumajanduse puhul I lisa A osas sätestatud mõisted, kui II lisas sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;

b)

mahepõllumajanduse puhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (11) artiklis 2 sätestatud mõisted.

a)

pakkimiskeskuse kood;

b)

kvaliteediklass; pakendid märgistatakse mõistega „B-klass” või tähega „B”;

c)

pakendamiskuupäev.

a)

teraviljadele söödakomponendina võib viidata ainult juhul, kui vili moodustab kasutatava söödasegu kaalust vähemalt 60 %, mis võib sisaldada kuni 15 % teravilja kõrvalsaadusi;

b)

kui viidatakse konkreetsele teraviljale, peab kasutatavas söödasegus olema nimetatud teravilja vähemalt 30 %, mis ei piira punktis a osutatud vähemalt 60 % nõude kohaldamist. Kui viidatakse konkreetsele mitmele teraviljale, peab iga teravilja olema vähemalt 5 %.

a)

kvaliteediklass;

b)

kaaluklassid vastavalt artiklile 4;

c)

märge tootmisviisi kohta vastavalt artikli 12 lõikele 2;

d)

tootjakoodi tähenduse selgitus;

e)

minimaalne säilimisaeg.

a)

selle ettevõtja nimi ja aadress, kellele munad on ette nähtud;

b)

munad tarninud ettevõtja nimi ja aadress;

c)

märgis „tööstusmunad” 2 cm kõrguste suurtähtedega ning sõnad „inimtoiduks kõlbmatu” vähemalt 8 mm kõrguste tähtedega.

a)

munakanade hankimiskuupäev, nende vanus hankimise ajal ning arv;

b)

tapmise kuupäev ja tapetud kanade arv;

c)

päevane munatoodang;

d)

päevas müüdud või muul viisil tarnitud munade arv ja/või kaal;

e)

ostjate nimed ja aadressid.

a)

tarnitud ja kohapeal segatud sööda kogus ja liik;

b)

sööda tarnimise kuupäev.

a)

kogutud munade kogused tootjate kaupa, tootja nimi, aadress ja kood ning munemiskuupäev või ajavahemik;

b)

asjaomastele pakkimiskeskustele tarnitud munade kogused tootjate kaupa, pakkimiskeskuste nimed, aadressid, koodid ning munemise kuupäevad või ajavahemikud.

a)

vastuvõetud liigitamata munade kogused tootjate kaupa, tootja nimi, aadress ja kood ning munemiskuupäev või ajavahemik;

b)

pärast munade liigitamist kogused kvaliteedi- ja kaaluklasside kaupa;

c)

teistest pakkimiskeskustest saadud liigitatud munade kogused, nende pakkimiskeskuste koodid ja munade minimaalne säilimisaeg;

d)

teistele pakkimiskeskustele tarnitud liigitamata munade kogused tootjate kaupa, nende keskuste koodid ning munade munemise kuupäevad või ajavahemikud;

e)

tarnitud munade arv ja/või kaal kvaliteedi- ja kaaluklassi kaupa, B-klassi munade puhul pakkimiskuupäev või A-klassi munade puhul minimaalne säilivusaeg, ning ostjate kaupa, koos ostja nime ja aadressiga.

a)

eelnevate kontrollide tulemused;

b)

munade turustustsüklite keerukus;

c)

tootmis- või pakkimisüksuse struktuur;

d)

munade tootmise või pakkimise maht;

e)

olulised muutused munade tootmises või käitlemises või turustusviisis võrreldes eelnevate aastatega.

a)

pakkimiskeskuses vahetult enne lähetamist: 5 %-l munadest võib olla kvaliteedivigu;

b)

muudel turustusetappidel: 7 %-l munadest võib olla kvaliteedivigu.

a)

päritoluriik;

b)

tootmisviis „ei vasta EÜ normidele”.

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklis 11 on sätestatud, et riiklikku rahalist toetust võib anda piirkondades, kus tootjate organiseerituse tase on eriti madal. See toetus peaks täiendama rakendusfondi. Et tootjaorganisatsioon saaks oma rakenduskava puhul lisatoetust, tuleks rakenduskava vajaduse korral muuta. Sel juhul peaksid liikmesriigid olema võimelised tõstma komisjoni määruse (EÜ) nr 1580/2007 (2) artikli 67 lõike 2 punktis c sätestatud protsendimäära, mille võrra algselt heaks kiidetud rakendusfondi võib suurendada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 82 lõike 2 punktis d on sätestatud, et turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamise veokulude maksmiseks tuleb esitada tegelikke veokulusid tõendavad dokumendid. Samas rahastatakse tasuta jagamisega seotud veokulusid kõnealuse määruse XI lisas sätestatud kindlate summade alusel, nii et selline teave ei ole vajalik, kuid selle asemel tuleks nõuda teavet vahemaa kohta, mis on aluseks kindla summa arvutamisel.

(3)

Selleks et arvesse võtta liikmesriikidele praegu kehtivat võimalust lükata rakenduskavade ja -fondide heakskiitmine edasi 20. jaanuarini, on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 94 lõikes 1 sätestatud kuupäev, milleks liikmesriigid peavad komisjonile esitama tootjaorganisatsioonidele riikliku rahalise toetuse andmise taotluse, 31. jaanuariks.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 97 lõikega 1 nähakse ette, et liikmesriigid peaksid taotlema heakskiidetud ja tootjaorganisatsioonidele tegelikult makstud riikliku rahalise toetuse ühenduse poolt tagasimaksmist hiljemalt rakenduskava iga-aastasele rakendamisele järgneva aasta 1. märtsiks. Kuna liikmesriigid maksavad tootjaorganisatsioonidele toetust rakenduskava rakendamisele järgneva aasta 15. oktoobriks, tuleks liikmesriikide poolt komisjonilt taotletavate tagasimaksete tähtaega pikendada rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 1. jaanuarini.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 116 lõike 2 neljandas lõigus on sätestatud, et liikmesriigid võivad teha makseid pärast artiklis 71 sätestatud tähtaega, kui see on vajalik. Samas tuleks hea finantsjuhtimistava järgimiseks näha selliste maksete jaoks ette lõpptähtpäev. Samasugused sätted tuleks samal põhjusel lisada ka kõnealuse määruse artikli 116 lõikesse 3.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 122 esimese lõigu punktis b nõutakse, et kui turult kõrvaldatud toodete saajad on kohustatud tagasi maksma toodete väärtuse ning rikkumisest tingitud sortimis- ja pakkekulud ning veokulud, peavad ühenduse panuse maksma tootjaorganisatsioonid. Siiski ei tohiks tootjaorganisatsioone teha vastutavaks turult kõrvaldatud toodete saajate rikkumiste eest ning seepärast tuleks selline nõue välja jätta.

(7)

Liikmesriikidevahelise õiguskindluse ja võrdsuse tagamiseks tuleks selgeks teha, et tuleks jätkata nende 2007. aastal rakendatud rakenduskavade sätete kohaldamist, mis on identsed komisjoni 20. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 544/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 rakenduseeskirjad seoses rakendusfonde täiendava rahalise abiga, (3) sisalduvate sätetega.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 47 lõikes 2 on sätestatud, et pooleaastaseid ajavahemikke hõlmavaid abitaotlusi võib esitada üksnes juhul, kui tunnustuskava on jagatud pooleaastasteks ajavahemikeks. Selliseid taotlusi võib esitada siiski vaid enne 2008. aastat vastavalt nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2200/96 (puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta) (4) heaks kiidetud kavade puhul. On asjakohane näha ette üleminekumeede selliste taotluste lubamiseks kõnealusel juhul.

(9)

Õiguskindluse huvides ning selleks, et tagada sujuv üleminek määruses (EÜ) nr 2200/96 sätestatud korralt määruses (EÜ) nr 1182/2007 sätestatud korrale, on oluline täpsustada, et toetuste määrasid ei tohiks muuta määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavade puhul, mille suhtes kehtib jätkuvalt ka mujal kui 1. mail 2004 või hiljem ühendusega liitunud liikmesriikides asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 4 alusel või mujal kui ühenduse äärepoolseimates piirkondades asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt asutamislepingu artikli 299 lõikele 2 või Egeuse mere väikesaarte tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt nõukogu 18. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003) (5) artikli 1 lõikele 2 ning nendele tootjarühmadele antav heakskiit, kelle suhtes kehtis määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 14 lõikes 7 sätestatu.

(10)

Õiguskindluse huvides ning omandatud õiguste kaitsmiseks on oluline selgitada, et ühenduse kõrvaldamishüvitiste maksmine ja sellega seotud kontrollimised, mis hõlmavad 2007. aasta kõrvaldamisi, kuid mida ei olnud veel tehtud 31. detsembriks 2007, võivad siiski toimuda pärast kõnealust kuupäeva vastavalt sellel kuupäeval kehtivatele eeskirjadele.

(11)

Õiguskindluse huvides ning õiguspäraste ootuste kaitsmiseks on oluline selgitada, et 2007. aastal rakendatud rakenduskavasid käsitleva taotluse suhtes ei peaks kohaldama sanktsioone seoses tegevuste või tegematajätmistega kõnealusel ajavahemikul, mis oleksid rangemad kui sanktsioonid, mida kohaldatakse kõnealusel ajavahemikul kehtivate õigusaktide raames.

(12)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(13)

Võttes arvesse liikmesriikide raskusi määruses (EÜ) nr 1580/2007 sätestatud riiklikke rahalisi toetusi käsitlevate uute eeskirjade kohandamisel 2007. ja 2008. aastal rakendatud rakenduskavade suhtes, on asjakohane võtta vastu üleminekumeetmed, mis võimaldaksid erandeid kõnealuse määruse artiklis 94 sätestatud kuupäevadest.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

Artikli 67 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 82 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 94 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 11 lõike 1 kohase igal asjaomasel aastal rakendatavatele rakenduskavadele riikliku rahalise toetuse andmise loa taotluse komisjonile igal aastal hiljemalt sama aasta 31. jaanuariks.”

4)

Artikli 94 järele lisatakse artikkel 94a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 94a

Rakenduskava muudatused

Tootjaorganisatsioon, kes soovib taotleda riiklikku rahalist toetust, peab vajaduse korral muutma oma rakenduskava vastavalt artiklile 67.”

5)

Artikli 97 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid taotlevad heakskiidetud ja tootjaorganisatsioonidele tegelikult makstud riikliku rahalise toetuse ühenduse poolt tagasi maksmist hiljemalt rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 1. jaanuariks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et viimasest neljast aastast kolme jooksul on olnud täidetud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 11 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimused, ning andmed asjaomaste organisatsioonide ja tegelikult saadud rahalise toetuse suuruse kohta ning rakendusfondi kirjeldus, kus on eraldi välja toodud toetuse kogusumma ning ühenduse panus, liikmesriikide panus (riiklik rahaline toetus) ning tootjaorganisatsioonide ja liikmete panus.”

6)

Artiklit 116 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 122 esimese lõigu punkti b teine lause jäetakse välja.

8)

Artiklile 152 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Erandina käesoleva määruse artikli 47 lõikest 2 võivad pooleaastast ajavahemikku hõlmavaid abitaotlusi esitada tootjarühmad, kes rakendavad tunnustuskavasid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõiget 4, ning kes ei ole kavasid jaganud pooleaastasteks ajavahemikeks. Sellised taotlused võivad hõlmata vaid pooleaastaseid ajavahemikke enne 2008. aastat.

5.   Erandina artiklist 96 finantseerib 2007. aastal rakendatud kavade puhul rakendusfondide täiendavat rahalist toetust EAGF, eraldades 50 % tootjaorganisatsioonidele antavast rahalisest toetusest.

6.   Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavasid, mille suhtes kehtib jätkuvalt ka mujal kui 1. mail 2004 või hiljem ühendusega liitunud liikmesriikides asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 4 alusel või mujal kui ühenduse äärepoolseimates piirkondades asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt asutamislepingu artikli 299 lõikele 2 või Egeuse mere väikesaarte tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikele 2, rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 5 punktis b sätestatud määradele.

Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavasid, mille suhtes kehtis kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 7 sätestatu ja mille suhtes kehtib jätkuvalt tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 4 alusel, rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 5 punktis a sätestatud määradele.

7.   Ühenduse kõrvaldamishüvitiste maksmine ja sellega seotud kontrollimised, mis hõlmavad 2007. aasta kõrvaldamisi, kuid mida ei olnud veel tehtud 31. detsembriks 2007, võivad siiski toimuda pärast kõnealust kuupäeva vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 IV jaotisele, nagu see kehtis kõnealusel kuupäeval.

8.   Juhul kui 2007. aastal või varem rakendatud rakenduskavasid käsitleva taotluse ning kõnealusel ajavahemikul toimunud tegevuste või tegematajätmiste suhtes kohaldataks III jaotise V peatüki 3. jao kohast sanktsiooni, kuid samal ajal kehtinud õigusaktide alusel oleks kohaldatud kergemat sanktsiooni või ei oleks sanktsiooni kohaldatud, kohaldatakse osutatud kergemat sanktsiooni või, olenevalt asjaoludest, ei kohaldata sanktsiooni üldse.”

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/28

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 712/2007 (2) on välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul. Viimasele osalisele pakkumismenetlusele pakkumiste esitamise tähtaeg lõppeb 25. juunil 2008.

(2)

Selleks et tagada loomakasvatajate ning loomasöödatööstuse varustamine konkurentsivõimeliste hindadega teraviljaga 2008/2009. turustusaasta alguses, tuleks teraviljaturul teha kättesaadavaks Ungari sekkumisameti valduses olevad sekkumisvarud, kuna Ungari sekkumisamet on ainuke, kelle valdusesse praeguseks veel varusid on jäänud, samuti tuleks põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kavandatud koosolekutest lähtuvalt määrata kindlaks päevad ja kuupäevad, millal ettevõtjad saaksid oma pakkumisi esitada.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 712/2007 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/29

(1)

19. aprillil 2007 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid. Selle määruse artikli 15 lõige 2 sätestab, et nõukogu koostab kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu, vaatab selle läbi ja muudab seda.

(2)

Nõukogu on teinud kindlaks, et teatavad täiendavad isikud, üksused ja asutused täidavad määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimusi ning et seetõttu tuleks need loetleda kõnealuses määruses sätestatud individuaalsetel ja konkreetsetel põhjustel selle V lisas,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/34

(1)

Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse ühendusesisese kauplemise puhul teatavate loomadega. Kõnealuse direktiivi artiklis 9 on sätestatud kohustuslikud riiklikud programmid teatavate nakkushaiguste, sealhulgas Aujeszky haiguse tõrjeks, mis tuleb esitada komisjonile heakskiitmiseks. Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 10 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad komisjonile dokumendid nimetatud haiguste olukorra kohta oma territooriumil.

(2)

Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/185/EÜ (Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta) (2) I lisas on esitatud loetelu liikmesriikidest või nende piirkondadest, kus Aujeszky haigust ei esine ja kus vaktsineerimine on keelatud. Otsuse 2008/185/EÜ II lisas on esitatud liikmesriikide või nende piirkondade loetelu, kus on kasutusel Aujeszky haiguse likvideerimise heakskiidetud kava.

(3)

Prantsusmaal on Aujeszky haiguse likvideerimise programmi rakendatud mitu aastat ning Côtes-d'Armori, Finistère'i, Ille-et-Vilaine'i, Morbihani ja Nord'i departemangud kuuluvad nende piirkondade hulka, kus kõnealust programmi on kasutatud.

(4)

Prantsusmaa on komisjonile esitanud täiendavad dokumendid selle kohta, et Côtes-d'Armori, Finistère'i, Ille-et-Vilaine'i, Morbihani ja Nord'i departemangud on Aujeszky haigusest vabad, tõendades, et kõnealune haigus on nendest departemangudest likvideeritud.

(5)

Komisjon on Prantsusmaa esitatud dokumendid läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et need vastavad direktiivi 64/432/EMÜ artikli 10 lõike 1 nõuetele. Seepärast tuleks kõnealused departemangud lisada otsuse 2008/185/EÜ I lisas esitatud loetellu.

(6)

Seetõttu tuleks otsust 2008/185/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/37

(1)

Komisjon on toetanud paindlikumat spektrikasutust oma teatises „Traadita elektroonilise side teenuste kiire juurdepääs raadiospektrile suurema paindlikkuse kaudu”, (2) milles ta muu hulgas käsitles ka sagedusala 2 500–2 690 MHz. Liikmesriigid on raadiospektripoliitika rühma 23. novembri 2005. aasta arvamuses elektroonilistele sideteenustele traadita juurdepääsu poliitika (Wireless Access Policy for Electronic Communications Services – WAPECS) kohta rõhutanud, et paindlikuma spektrikasutuse saavutamise seisukohast olulised poliitikaeesmärgid on tehnoloogia ja teenuste neutraalsus. Kõnealuse arvamuse kohaselt ei tuleks neid poliitikaeesmärke turuhäirete vältimiseks püstitada korraga, vaid järk-järgult.

(2)

Sagedusala 2 500–2 690 MHz eraldamine süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid, on tähtis samm, millega võetakse arvesse mobiilside, paikse side ja ringhäälingu lähenemist üksteisele ja tehnilist innovatsiooni. Kõnealuses sagedusalas pakutavad teenused peaksid peamiselt olema ette nähtud selleks, et võimaldada lõppkasutajatele juurdepääsu lairibasidele.

(3)

Eelduste kohaselt on traadita elektroonilise lairibaside teenused, mille jaoks kavatsetakse eraldada sagedusala 2 500–2 690 MHz, edaspidi suures osas üleeuroopalise kasutusega selles mõttes, et selliste elektrooniliste sideteenuste kasutajad ühes liikmesriigis võivad saada juurdepääsu samasugustele teenustele ka kõigis teistes liikmesriikides.

(4)

Otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt andis komisjon 5. juulil 2006 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (edaspidi „CEPT”) ülesande töötada elektroonilistele sideteenustele traadita juurdepääsu poliitika raames käsitletud sagedusalade jaoks välja võimalikult paindlikud tehnilised tingimused.

(5)

Selle ülesande täitmiseks esitas CEPT aruande (CEPTi aruanne nr 19) elektroonilistele sideteenustele traadita juurdepääsu poliitika raames käsitletud sagedusalade võimalikult paindlike tehniliste tingimuste kohta. Kõnealune aruanne hõlmab selliseid tehnilisi tingimusi ja suuniseid, mis käsitlevad võimalikult paindlike tingimuste kohaldamist sagedusalas 2 500–2 690 MHz toimivate baas- ja terminaljaamade suhtes ning mis on vajalikud, et hallata kahjulike häirete riske nii liikmesriigi territooriumil kui ka väljaspool seda, ilma et oleks vaja kasutada eritehnoloogiat, võttes aluseks sagedusala kõige tõenäolisema kasutuse optimaalsed näitajad.

(6)

Vastavalt CEPTi aruandele nr 19 kehtestatakse käesoleva otsusega käsitlus sagedusploki ääremaskidest (Block Edge Masks – BEM), st tehnilistest parameetritest, mis kehtivad konkreetse kasutaja kogu spektriploki kohta, sõltumata kanalite arvust, mida kasutaja valitud tehnoloogia kasutab. Kava kohaselt on need maskid osa spektrikasutusloa andmise tingimustest. Need hõlmavad nii saateid ühe spektriploki sees (plokisisene saatevõimsus) kui ka saateid väljaspool spektriplokki (plokiväline saade). Tegemist on regulatiivsete nõuetega, millega püütakse vältida riski, et naabervõrgud hakkavad segama üksteise saateid, ja need ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (3) kehtestatud aparatuuristandardite piirväärtuste kohaldamist.

(7)

Sagedusala 2 500–2 690 MHz eraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel vastavalt CEPTi töö tulemustele tunnistatakse, et kõnealuses sagedusalas kasutatakse ka muid rakendusi. Elektroonilise side komitee aruandes nr 45 on töötatud välja sobivad kriteeriumid sagedusala ühiseks kasutamiseks teatavate süsteemide vahel. Muude süsteemide ja teenuste ühise kasutamise kriteeriumid võivad tugineda liikmesriikide kaalutlustele.

(8)

Selleks et tagada ühildumine, on vaja 5 MHz suurust kaitseriba piiranguteta aegjaotusega dupleksi (TDD) ja sagedusjaotusega dupleksi (FDD) vahel või kahe sünkroniseerimata TDD võrgu vahel. Selline eraldamine tuleks saavutada kas jättes need 5 MHz suurused kaitseplokid kasutamata või kasutades sagedusala nii, et täidetaks nõudeid sagedusploki ääremaski piirangutele, juhul kui see külgneb sagedusjaotusega dupleksiga (üleslink) või on kahe aegjaotusega dupleksi vahel, või kasutades sagedusala nii, et täidetakse nõudeid sagedusploki piirangutele või piiranguteta ääremaskidele, juhul kui see külgneb sagedusjaotusega dupleksiga (allalink). 5 MHz suuruse kaitseriba kasutamisega kaasneb häiriv mõju.

(9)

CEPTile ülesandeks tehtud töö tulemusi tuleks ühenduses kohaldada ja liikmesriigid peaksid need viivitamata rakendama, võttes arvesse karmistuvaid nõudeid, mis on määratletud Euroopa tasandil ja üleilmselt tehtud uuringute põhjal seoses lairibaühendust pakkuvate maapealse elektroonilise side teenustega.

(10)

Käesoleva otsuse kohane ühtlustamine ei tohiks välistada liikmesriigi võimalust põhjendatult taotleda raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 4 lõike 5 kohast üleminekuperioodi, mis võib hõlmata raadiospektri jagamist.

(11)

Selleks et tagada sagedusala 2 500–2 690 MHz tõhus kasutamine ka pikemas perspektiivis, peaksid ametiasutused jätkuvalt tegema uuringuid, mille tulemusel võiks suureneda tõhusus ja uuenduslik kasutamine. Käesoleva otsuse läbivaatamisel tuleks arvestada selliste uuringute tulemusi.

(12)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/42

(1)

Määruses (EÜ) nr 2232/96 sätestatakse ühenduse menetlus toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes. Kõnealuse määrusega on ette nähtud lõhna- ja maitseainete registri (edaspidi „register”) vastuvõtmine pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud teatise nende territooriumil turustatavates toiduainetes ja nende pinnal kasutatavate lõhna- ja maitseainete loetelu kohta ja komisjon on kõnealuseid teatisi kontrollinud. Nimetatud register võeti vastu komisjoni otsusega 1999/217/EÜ. (2)

(2)

Lisaks sellele on määrusega (EÜ) nr 2232/96 ette nähtud lõhna- ja maitseainete hindamise programm, et kontrollida nende vastavust nimetatud määruse lisas sätestatud lõhna- ja maitseainete üldistele kasutamiskriteeriumidele.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet jõudis oma 29. novembri 2007. aasta arvamuses alifaatsete ja aromaatsete süsivesinikkude kohta järeldusele, et 2-metüülbuta-1,3-dieen (mille FL nr on 01 049) on in vivo potentsiaalselt genotoksiline ja katseloomadele kantserogeense mõjuga. Seetõttu ei ole selle kasutamine lõhna- ja maitseainena vastuvõetav, sest see ei vasta määruse (EÜ) nr 2232/96 lisas sätestatud lõhna- ja maitseainete üldistele kasutamiskriteeriumidele. Sellest tulenevalt tuleks nimetatud aine registrist kustutada.

(4)

Otsust 1999/217/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/43

(1)

Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737 (2006) vastuvõtmist võttis Euroopa Liidu Nõukogu 27. veebruaril 2007. aastal vastu ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid. (1)

(2)

Raha või majanduslike vahendite kättesaadavaks tegemise keeld isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ei tohiks keelata makseid külmutatud kontodele, kui need tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kontode suhtes piiravate meetmete kohaldamise kuupäeva, tingimusel et need maksed samuti külmutatakse.

(3)

Nõukogu on määranud kindlaks ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 5 lõike 1 punktis b esitatud kriteeriumitele vastavad täiendavad isikud ja üksused. Kõnealused isikud ja üksused tuleks seetõttu kanda nimetatud ühise seisukoha II lisas esitatud loendisse,

1.

Artikli 5 lõike 5 punkt b asendatakse järgmisega:

2.

Ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/50

(1)

Nõukogu võttis 7. märtsil 2005. aastal vastu ühismeetme 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis. (1)

(2)

Nõukogu võttis 14. aprillil 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/304/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 30. juunini 2008.

(3)

Ühismeedet 2005/190/ÜVJP tuleks täiendavalt pikendada 30. juunini 2009.

(4)

Tuleks kindlaks määrata uus lähtesumma missiooniga seotud kulutuste katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009.

(5)

Missiooni volitusi rakendatakse julgeolekukontekstis, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

1.

Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Missiooniga seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 on 7,2 miljonit eurot.”

2.

Artikli 14 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selle kehtivus lõpeb 30. juunil 2009.”

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/51

(1)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/131/ÜVJP, (1) millega pikendatakse Francesc Vendrelli volitusi Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana kuni 31. maini 2008, ning 26. mail 2008 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2008/391/ÜVJP, (2) millega pikendatakse tema volitusi kuni 30. juunini 2008.

(2)

Francesc Vendrell on peasekretärile/kõrgele esindajale teatanud, et ta on valmis jätkama tööd Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 31. augustini 2008. Tema volitusi ELi eriesindajana tuleks nimetatud kuupäevani jätkuvalt pikendada. Järgnevaks perioodiks kuni 28. veebruarini 2009 kavatseb nõukogu ametisse nimetada uue ELi eriesindaja.

(3)

Ühismeetme 2008/131/ÜVJP (mida on muudetud ühismeetmega 2008/391/ÜVJP) artikli 5 lõikes 1 on ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks kuni 30. juunini 2008 ette nähtud lähtesumma 975 000 eurot. Kõnealust lähtesummat tuleks suurendada 678 000 euro võrra, et see kataks ELi eriesindaja volituste ülejäänud perioodil tekkivad kulud,

1)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Francesc Vendrelli volitusi Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 31. augustini 2008.”;

2)

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1)   ELi eriesindaja volitustega seonduvate kulude katmiseks ette nähtud rahastamise lähtesumma perioodil 1. märtsist 2008 kuni 31. augustini 2008 on 1 653 000 eurot.”.

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/52

(1)

Nõukogu võttis 14. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS) kehtivusajaga kolm aastat. EUPOL COPPSi täitmisetapp algas 1. jaanuaril 2006.

(2)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008 vastu otsuse 2008/134/ÜVJP, millega rakendatakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (2) ning millega kehtestatakse EUPOL COPPSiga seotud kulutuste katteks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2008.

(3)

EUPOL COPPSi jaoks ette nähtud lähtesummat tuleks suurendada, et võimaldada tegevuse tugevdamist,

24.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/53