17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 538/2008,

29. mai 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1386/2007, (1) eriti selle artiklit 70,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1386/2007 rakendatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni (edaspidi „NAFO”) vastu võetud teatavaid kaitse- ja rakendusmeetmeid.

(2)

2007. aasta septembris toimunud 29. aastakoosolekul võttis NAFO vastu mitmeid muudatusi oma kaitse- ja rakendusmeetmetes. Kõnealused muudatused on seotud võrgusilma suurusega, ümberlaadimisega, keelupiirkondadega korallikaitse tagamiseks, saagiaruannetega, tõsise rikkumise mõistega, tootekoodidega, sadamas inspekteerimise blanketi formaadiga ning laevatrapi tehniliste nõuetega.

(3)	Ühtlasi leiti määruses 1386/2007 vigu, mis tuleb parandada: ristviidetes on rida eksimusi ja VII lisa punktis 3 puuduvad mõned elemendid.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) 1386/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1386/2007 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:

„20.	„ümberlaadimine” – mis tahes koguse pardal hoitavate kalavarude või -toodete ühe laeva pardalt teisele üleviimine.”;

2.	Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige: „4. Rajoonis 3O pelaagilise traaliga meriahvenat püüdvad laevad kasutavad võrke, mille keskmine silmasuurus on 90 mm.”;

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Piiratud püügi piirkonnad

1. Kalapüük põhjalähedaste liikide püügiks ettenähtud vahenditega on keelatud järgmistes piirkondades:

Piirkond

Koordinaat 1

Koordinaate 2

Koordinaat 3

Koordinaat 4

Orphan Knoll

50.00.30 N

45.00.30 W

51.00.30 N

45.00.30 W

51.00.30 N

47.00.30 W

50.00.30 N

45.00.30 W

Corner Seamounts

35.00.00 N

48.00.00 W

36.00.00 N

48.00.00 W

36.00.00 N

52.00.00 W

35.00.00 N

52.00.00 W

Newfoundland Seamounts

43.29.00 N

43.20.00 W

44.00.00 N

43.20.00 W

44.00.00 N

46.40.00 W

43.29.00 N

46.40.00 W

New England Seamounts

35.00.00 N

57.00.00 W

39.00.00 N

57.00.00 W

39.00.00 N

64.00.00 W

35.00.00 N

64.00.00 W

2. Järgmine piirkond rajoonis 3O suletakse igasuguseks kalastustegevuseks, sealhulgas põhjapüügivahenditega püügiks. Keelupiirkond on määratletud järgmisi koordinaate ühendavate joontega (numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1):

Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	42°53′00″N	51°00′00″W
2	42°52′04″N	51°31′44″W
3	43°24′13″N	51°58′12″W
4	43°24′20″N	51°58′18″W
5	43°39′38″N	52°13′10″W
6	43°40′59″N	52°27′52″W
7	43°56′19″N	52°39′48″W
8	44°04′53″N	52°58′12″W
9	44°18′38″N	53°06′00″W
10	44°18′36″N	53°24′07″W
11	44°49′59″N	54°30′00″W
12	44°29′55″N	54°30′00″W
13	43°26′59″N	52°55′59″W
14	42°48′00″N	51°41′06″W
15	42°33′02″N	51°00′00″W”

4.	Artikli 19 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta tagant kõigi artikli 14 kohase kalapüügiloaga laevade mahutavusplaanide õigsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral esitada inspektorile.”;

Artikli 21 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„f)

saak enne rajooni 3L sisenemist ja enne sealt väljumist. Neid saagiaruandeid esitavad rajoonis 3L süvameregarneeli püüdvad laevad üks tund enne kõnealuse rajooni piiride ületamist. Kõnealuses aruandes märgitakse pärast eelmise saagiaruande esitamist pardale võetud saak rajoonide ja liikide kaupa (kolmetäheline kood) kilodes, ümardatuna lähima 100 kiloni.”;

6.	Artikli 30 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Vaadeldava laeva kaptenil on õigus soovi korral saada artikli 28 lõikes 1 sätestatud vaatleja aruande koopia.”;

7.	Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga: „1. Liikmesriikide pädevad asutused, kes vastavalt artiklile 28 saavad vaatleja lõpparuande, hindavad aruande sisu ja järeldusi.”;

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	õimaldab kasutada laevatrappi, mis on ehitatud ja mida kasutatakse NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete nõuete kohaselt;”;

lisatakse järgmine punkt:

„b)a

tagab mehhaanilise tõstuki kasutamise korral, et tõstuki abiseadmed kuuluvad tüüpi, mis on saanud riikliku ametiasutuse tüübikinnituse. Need peavad olema kavandatud ja ehitatud nii, et oleks võimalik tagada inspektorite ohutu pardaletulek ja sealt lahkumine, sealhulgas ohutu pääsu tõstukilt laevatekile ja tagasi. Punkti b nõuetele vastavat laevatrappi hoitakse tekil tõstuki juures, et seda saaks vajaduse korral võimalikult kiiresti kasutada;”.

9.	II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas oleva tekstiga.

10.	VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

11.	XII lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas oleva tekstiga.

12.	XIII lisa jäetakse välja.

13.	XIV b lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VIZJAK

(1) ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

I LISA

„II LISA

Järgneb loetelu kalavarudest, millest tuleb aru anda vastavalt artiklile 22.

ANG/N3NO	Lophius americanus	Ameerika merikurat
CAA/N3LMN	Anarhichas lupus	Atlandi merihunt
CAP/N3LM	Mallotus villosus	Moiva
CAT/N3LMN	Anarhichas spp.	Merihundid, mujal nimetamata
HAD/N3LNO	Melanogrammus aeglefinus	Kilttursk
HAL/N23KL	Hippoglossus hippoglossus	Harilik hiidlest
HAL/N3M	Hippoglossus hippoglossus	Harilik hiidlest
HAL/N3NO	Hippoglossus hippoglossus	Harilik hiidlest
HER/N3L	Clupea harengus	Harilik heeringas
HKR/N2J3KL	Urophycis chuss	Punane ameerikaluts
HKR/N3MNO	Urophycis chuss	Punane ameerikaluts
HKS/N3LMNO	Merlucius bilinearis	Hõbemerluus
RNG/N23	Coryphaenoides rupestris	Kalju-tömppeakala
HKW/N2J3KL	Urophycis tenuis	Valge ameerikaluts
POK/N3O	Pollachius virens	Põhjaatlandi süsikas (saida)
PRA/N3M	Pandalus borealis	Harilik süvameregarneel
RHG/N23	Macrourus berglax	Põhja-pikksaba
SKA/N2J3K	Raja spp.	Raid
SKA/N3M	Raja spp.	Raid
SQI/N56	Illex illecebrosus	Lühiuimkalmaar
VFF/N3LMN	—	Sorteerimata ja identifitseerimata kalad
WIT/N3M	Glyptocephalus cynoglossus	Pikklest
YEL/N3M	Limanda ferruginea	Ruske soomuslest”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1386/2007 VII lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3. Püügiaruanne

Andmed	Välja kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused:
Aruande algus	SR	K	Süsteemiandmed; näitab aruande algust
Aadress	AD	K	Sõnumiandmed; sihtkoht, NAFO puhul „XNW”
Kellelt	FR	K	Edastaja nimi
Järjekorranumber	SQ	K	Sõnumiandmed; sõnumi jooksva aasta seerianumber
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiandmed; sõnumi liik, püügiaruandel „CAT”
Raadiokutsung	RC	K	Laeva registreerimisandmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Retke number	TN	V	Tegevusandmed; püügiretke jooksva aasta seerianumber
Laeva nimi	NA	V	Laeva registreerimisandmed; laeva nimi
Konventsiooniosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laeva registreerimisandmed; konventsiooniosalise laeva ainuomane number ISO-3 lipuriigi koodina, millele järgneb number
Laeva pardatähis	XR	V	Laeva registreerimisandmed; laeva pardanumber
Asjaomane piirkond	RA	K	NAFO rajoon, millesse laev sisenes
Laiuskraad	LA	K (1)	Tegevusandmed; asukoht sõnumi edastamise ajal
Pikkuskraad	LO	K (1)	Tegevusandmed; asukoht sõnumi edastamise ajal
Püütud	CA		Tegevusandmed; pardale jäetud kogusaak liikide kaupa, kas alates reguleeritavas piirkonnas kalastama asumisest või alates eelmisest saagiaruandest, vajaduse korral paarikaupa.
Liigid		K	FAO liigikood
Eluskaal		K	skaal kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini
Püügipäevade arv	DF	K	Tegevusandmed; püügipäevade arv NAFO reguleeritavas piirkonnas alates püügi alustamisest või viimasest püügiaruandest
Kuupäev	DA	K	Sõnumiandmed; edastamise kuupäev
Kellaaeg	TI	K	Sõnumiandmed; edastamise kellaaeg
Aruande lõpp	ER	K	Süsteemiandmed; näitab aruande lõppu

(1) Valikuline, kui laeval on satelliitseireseadmed.”

III LISA

„XII LISA

Sadamas inspekteerimise akt

IV LISA

„XIVb LISA

Toote liigi koodid

Kood	Toote liik
A	Tervelt – külmutatud
B	Tervelt – külmutatud (keedetud)
C	Roogitud, peaga – külmutatud
D	Roogitud, peata – külmutatud
E	Roogitud, peata – korrastatud – külmutatud
F	Nahata filee – rood eemaldamata – külmutatud
G	Nahata filee – roodudeta – külmutatud
H	Nahaga filee – rood eemaldamata – külmutatud
I	Nahaga filee – roodudeta – külmutatud
J	Soolakala
K	Marineeritud kala
L	Konserveeritud tooted
M	Õli
N	Tervest kalast valmistatud kalajahu
O	Sisikonnast valmistatud jahu
P	Muu (täpsustada)”

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 539/2008,

16. juuni 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Komisjoni 16. juuni 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	44,6
	MK	36,7
	TR	59,3
	ZZ	46,9
0707 00 05	JO	151,2
	TR	119,3
	ZZ	135,3
0709 90 70	TR	103,9
0709 90 70	ZZ	103,9
0805 50 10	AR	123,7
	EG	150,8
	US	132,6
	ZA	121,6
	ZZ	132,2
0808 10 80	AR	101,4
	BR	84,3
	CL	92,5
	CN	92,5
	MK	63,0
	NZ	111,5
	US	104,5
	UY	84,0
	ZA	82,9
	ZZ	90,7
0809 10 00	IL	124,0
	TR	230,0
	ZZ	177,0
0809 20 95	TR	401,5
	US	429,2
	ZZ	415,4
0809 30 10, 0809 30 90	EG	182,1
	US	239,8
	ZZ	211,0
0809 40 05	IL	190,0
	TR	223,9
	ZZ	207,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 540/2008,

16. juuni 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeks) rakendamist ühenduse piires) II lisa seoses vormide vorminguga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95, (1) eriti artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni muutis ISM-koodeksit meresõiduohutuse komitee 10. detsembri 2004. aasta resolutsiooniga 179 (79), millega muudeti alates 1. juulist 2006 vastavuse tunnistuse ja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse vormingut.

(2)	Määruse (EÜ) nr 336/2006 artikli 2 punkti 1 kohaselt on ISM-koodeks kõnealuse määruse I lisas esitatud ajakohastatud versioon.

(3)	Selguse ja loetavuse huvides tuleks asjaomaseid vorme samuti ajakohastada määruse (EÜ) nr 336/2006 II lisas.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 336/2006 II lisa B osa 5. jagu asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) ELT L 64, 4.3.2006, lk 1.

LISA

„5. Vastavuse tunnistuse ja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse vorm

Kui laevadega opereeritakse ainult ühes liikmesriigis, kasutavad liikmesriigid kas ISM-koodeksile lisatud vorme või vastavuse tunnistust, meresõiduohutuse korraldamise tunnistust, ajutise vastavuse tunnistust ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistust, mille vormid on esitatud allpool.

Artikli 7 lõike 1 ja vajaduse korral artikli 7 lõike 2 kohase erandi kohaldamise korral antakse eespool nimetatust erinev tunnistus, millel märgitakse selgelt, et on kehtestatud erand vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 1 ja vajaduse korral artikli 7 lõikele 2, ning see tunnistus sisaldab rakendatud opereerimispiiranguid.

VASTAVUSE TUNNISTUS

(ametlik pitser) (riik)

Tunnistus nr

Välja antud [1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, muudetud, ja] (1) määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires) sätete alusel

Valitsuse nimel …

(riigi nimi)

…

(volitatud isik või organisatsioon)

Reederi nimi ja aadress

…

(vt määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa A osa alapunkt 1.1.2)

TÕENDAME, ET reederi meresõiduohutuse korraldamise süsteem on auditeeritud ja vastab laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeks) nõuetele järgmiste laevatüüpide jaoks (mittevajalik maha tõmmata):

Reisilaev

Kiirreisilaev

Kiirkaubalaev

Puistlastilaev

Naftatanker

Kemikaalitanker

Gaasitanker

Ujuv merepuurplatvorm

Muu kaubalaev

Reisiparvlaev

Käesolev vastavuse tunnistus kehtib kuni …, tingimusel, et toimub perioodiline kontroll.

Tunnistuse aluseks oleva kontrolli lõpetamise kuupäev …

(pp/kk/aaaa)

Välja antud …

(tunnistuse väljaandmise koht)

Väljaandmise kuupäev …

…

(tunnistuse välja andnud volitatud ametiisiku allkiri)

(välja andnud asutuse pitser või tempel)

Tunnistus nr

IGA-AASTASE KONTROLLI KINNITAMINE

TÕENDAME, ET perioodilise kontrolli käigus vastavalt [konventsiooni reeglile IX/6.1 ja ISM-koodeksi punktile 13.4 ja] (2) määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires) artikli 6 sätetele leiti, et meresõiduohutuse korraldamise süsteem vastab ISM-koodeksi nõuetele.

ESIMENE IGA-AASTANE KONTROLL	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …
TEINE IGA-AASTANE KONTROLL	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …
KOLMAS IGA-AASTANE KONTROLL	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …
NELJAS IGA-AASTANE KONTROLL	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …

MERESÕIDUOHUTUSE KORRALDAMISE TUNNISTUS

(ametlik pitser) (riik)

Tunnistus nr

Välja antud [1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, muudetud, ja] (3) määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires) sätete alusel

Valitsuse nimel …

(riigi nimi)

…

(volitatud isik või organisatsioon)

Laeva nimi:…

Tunnusnumber või kutsung: …

Kodusadam: …

Laeva tüüp: (4) …

Kogumahutavus: …

IMO number:…

Reederi nimi ja aadress: …

(vt määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa A osa alapunkt 1.1.2)

TÕENDAME, ET laeva meresõiduohutuse korraldamise süsteem on auditeeritud ja et see vastab laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeksi) nõuetele ning et pärast kontrollimist on reederile antud vastavuse tunnistus kohaldatav seda tüüpi laevale.

Käesolev meresõiduohutuse korraldamise tunnistus kehtib kuni …, tingimusel, et toimub perioodiline kontroll ja kehtib vastavuse tunnistus.

Tunnistuse aluseks oleva kontrolli lõpetamise kuupäev …

(pp/kk/aaaa)

Välja antud …

(tunnistuse väljaandmise koht)

Väljaandmise kuupäev …

…

(tunnistuse välja andnud volitatud ametiisiku allkiri)

(välja andnud asutuse pitser või tempel)

Tunnistus nr

VAHEPEALSE KONTROLLI JA LISAKONTROLLI KINNITAMINE (VAJADUSE KORRAL)

TÕENDAME, ET [konventsiooni reegli IX/6.1 ja ISM-koodeksi punkti 13.8 ning] (5) määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires) artikli 6 kohase perioodilise kontrolli käigus leiti, et meresõiduohutuse korraldamise süsteem vastab meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi nõuetele.

VAHEPEALNE KONTROLL (viiakse läbi tunnistuse kehtivuse teise ja kolmanda aastapäeva vahel)	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …
LISAKONTROLL (6)	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …
LISAKONTROLL (6)	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …
LISAKONTROLL (6)	Allkiri: … (volitatud ametniku allkiri) Koht: … Kuupäev: …

AJUTINE VASTAVUSE TUNNISTUS

(ametlik pitser) (riik)

Tunnistus nr

Välja antud [1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, muudetud, ja] (7) määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires) sätete alusel

Valitsuse nimel …

(riigi nimi)

…

(volitatud isik või organisatsioon)

Reederi nimi ja aadress

…

(vt määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa A osa alapunkt 1.1.2)

TÕENDAME, ET reederi meresõiduohutuse korraldamise süsteem on tunnistatud vastavaks määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa A osa alapunkti 1.2.3 eesmärkidele järgmiste laevatüüpide puhul (mittevajalik maha tõmmata):

Reisilaev

Kiirreisilaev

Kiirkaubalaev

Puistlastilaev

Naftatanker

Kemikaalitanker

Gaasitanker

Ujuv merepuurplatvorm

Muu kaubalaev

Reisiparvlaev

Käesolev ajutine vastavuse tunnistus kehtib kuni …

Välja antud: …

(tunnistuse väljaandmise koht)

Väljaandmise kuupäev: …

(tunnistuse välja andnud volitatud ametiisiku allkiri)

(välja andnud asutuse pitser või tempel)

AJUTINE MERESÕIDUOHUTUSE KORRALDAMISE TUNNISTUS

(ametlik pitser) (riik)

Tunnistus nr

Välja antud [1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, muudetud, ja] (8) määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires) sätete alusel

Valitsuse nimel …

(riigi nimi)

…

(volitatud isik või organisatsioon)

Laeva nimi:…

Tunnusnumber või kutsung: …

Kodusadam: …

Laeva tüüp (9): …

Kogumahutavus: …

IMO number:…

Reederi nimi ja aadress: …

(vt määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa A osa alapunkt 1.1.2)

TÕENDAME, ET määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa A osa alapunkti 14.4 nõuded on täidetud ja et reederi vastavuse tunnistus/ajutine vastavuse tunnistus (10) kehtib asjaomase laeva suhtes.

Käesolev ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus on kehtiv kuni … tingimusel, et vastavuse tunnistus/ajutine vastavuse tunnistus (10) kehtib.

Välja antud: …

(tunnistuse väljaandmise koht)

Väljaandmise kuupäev: …

(tunnistuse välja andnud volitatud ametiisiku allkiri)

(välja andnud asutuse pitser või tempel)

Tunnistus nr

Meresõiduohutuse korraldamise käesoleva ajutise tunnistuse kehtivusaega on pikendatud kuni:

Pikendamise kuupäev …

(kehtivusaega pikendanud volitatud ametiisiku allkiri)

(välja andnud asutuse pitser või tempel)

(1) Võib välja jätta laevade puhul, millega opereeritakse ainult sõitudel ühe liikmesriigi piires.

(2) Võib välja jätta laevade puhul, millega opereeritakse ainult sõitudel ühe liikmesriigi piires.

(3) Võib välja jätta laevade puhul, millega opereeritakse ainult sõitudel ühe liikmesriigi piires.

(4) Sisestada laeva tüüp järgmiste hulgast: reisilaev, kiirreisilaev, kiirkaubalaev, puistlastilaev, naftatanker, kemikaalitanker, gaasitanker, ujuv merepuurplatvorm, muu kaubalaev, reisiparvlaev.

(5) Võib välja jätta laevade puhul, millega opereeritakse ainult sõitudel ühe liikmesriigi piires.

(6) Vajaduse korral. Viidatakse ISM-koodeksi punktile 13.8 ja rahvusvahelise meresõiduohutuse korraldamise (ISM) koodeksi rakendamiseks administratsioonile antud juhendi punktile 3.4.1 (resolutsioon A.913(22)).

(7) Võib välja jätta laevade puhul, millega opereeritakse ainult sõitudel ühe liikmesriigi piires.

(8) Võib välja jätta laevade puhul, millega opereeritakse ainult sõitudel ühe liikmesriigi piires.

(9) Sisestada laeva tüüp järgmiste hulgast: reisilaev, kiirreisilaev, kiirkaubalaev, puistlastilaev, naftatanker, kemikaalitanker, gaasitanker, ujuv merepuurplatvorm, muu kaubalaev, reisiparvlaev.

(10) Mittevajalik maha tõmmata.”

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 541/2008,

16. juuni 2008,

millega kohandatakse teatavaid püügikvoote 2008. aastaks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 2 ning artikli 5 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 2015/2006, millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega, (3) nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1941/2006, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks, (4) ning nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (5) on kindlaks määratud, milliste kalavarude suhtes võib võtta määrusega (EÜ) nr 847/96 ettenähtud meetmeid.

(2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2015/2006, nõukogu 26. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1404/2007, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2008. aastaks, (6) ning nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (7) on kehtestatud teatavate kalavarude kvoodid 2008. aastaks.

(3)

Komisjoni 15. veebruari 2007. aasta määruses (EÜ) nr 147/2007, millega kohandatakse teatavaid kalapüügikvoote aastateks 2007–2012 vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 23 lõikele 4, (8) on vähendatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa teatavaid püügikvoote aastateks 2007–2012.

(4)	Teatavad liikmesriigid on teinud vastavalt määrusele (EÜ) nr 847/96 taotluse kanda osa oma 2007. aasta kvootidest üle järgmisesse aastasse. Peatatud kogused tuleks lisada kõnealuses määruses osutatud piires 2008. aasta kvootidele.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõikele 1 tuleks vähendada 2008. aasta riiklikke kvoote ülepüütud koguse võrra. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt tuleks 2008. aasta riiklike kvootide suhtes kohaldada kaalutud vähendamist sel juhul, kui 2007. aastal ületas teatavate määrustes (EÜ) nr 41/2007, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 1941/2006 kindlaksmääratud kalavarude püük lubatavaid lossitavaid koguseid. Neid vähendamisi kohaldades võetakse arvesse piirkondlike kalandusorganisatsioonide haldusalasse kuuluvaid kalavarusid käsitlevaid erisätteid.

(6)	Teatavad liikmesriigid on taotlenud vastavalt määrusele (EÜ) nr 847/96 luba teatavate kalavarude lisakoguste lossimiseks 2007. aastal. Kõnealused täiendavalt lubatud kogused tuleks nende 2008. aasta kvootidest maha arvestada.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrustega (EÜ) nr 40/2008, (EÜ) nr 1404/2007 ja (EÜ) nr 2015/2006 kehtestatud kvoote suurendatakse või vähendatakse vastavalt käesoleva määruse I ja II lisale, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 147/2007 kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3) ELT L 384, 29.12.2006, lk 28. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1533/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 21).

(4) ELT L 367, 22.12.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 754/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 26).

(5) ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1533/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 21).

(6) ELT L 312, 30.11.2007, lk 1.

(7) ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.

(8) ELT L 46, 16.2.2007, lk 10.

I LISA

ÜLEKANDMINE 2008. AASTA KVOOTIDESSE

Riigi kood	Varu kood	Liik	Püügipiirkond	Kohandatud kogus 2007	Marginaal	Püük 2007	Eritingimustel püük 2007	Kohandatud koguse %	Ülekantud kogus	Algne kogus 2008	Läbivaadatud kogus 2008	Uus kood 2008
BEL	ANF/07.	Merikurat	VII	2 255		928,7	121,9	46,6	225,50	2 595	2 821
BEL	ANF/8ABDE.	Merikurat	VIIIa, b, d, e	101		20,9		20,7	10,10	0	10
BEL	COD/07A.	Tursk	VIIa	133		65,7		49,4	13,30	16	29
BEL	HAD/5BC6A.	Kilttursk	Vb ja VIa EÜ veed	17		0,2		1,2	1,70	7	9
BEL	HAD/6B1214	Kilttursk	VIb, XII, XIV	10		0,0		0,0	1,00	16	17
BEL	HKE/2AC4-C	Merluus	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	80		58,5		73,1	8,00	27	35
BEL	HKE/571214	Merluus	VI, VII; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	26		10,6		40,8	2,60	278	281
BEL	HKE/8ABDE.	Merluus	VIIIa, b, d, e	10		2,7		27,0	1,00	9	10
BEL	LEZ/8ABDE.	Soomuskammeljad	VIIIa, b, d, e	6		3,3		55,0	0,60	0	1
BEL	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	926		194,1		21,0	92,60	1 368	1 461
BEL	PLE/07A.	Atlandi merilest	VIIa	788		179,8		22,8	78,80	47	126
BEL	PLE/7FG.	Atlandi merilest	VIIf,g	232		174,9		75,4	23,20	77	100
BEL	SOL/07A.	Harilik merikeel	VIIa	599		288,6		48,2	59,90	326	386
BEL	SOL/07D.	Harilik merikeel	VIId	1 846		1 345,3		72,9	184,60	1 775	1 960
BEL	SOL/24.	Harilik merikeel	II ja IV püügipiirkonna EÜ veed	1 497		936,7		62,6	149,70	1 059	1 209
BEL	SOL/7FG.	Harilik merikeel	VIIf, g	590		538,9		91,3	51,10	603	654
DEU	ANF/07.	Merikurat	VII	245		148,0		60,4	24,50	289	314
DEU	BLI/245-	Sinine molva	II, IV ja V püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	7		0,0		0,0	0,70	6	7
DEU	BSF/1234-	Süsisaba	I, II, III ja IV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	5		0,0		0,0	0,50	5	6
DEU	BSF/56712-	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	18		0,0		0,0	1,80	35	37
DEU	COD/3BC+24	Tursk	Alarajoonid 22-24 (EÜ veed)	8 341		7 626,6		91,4	714,40	4 102	4 816
DEU	DWS/56789-	Süvemere haid	V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	7		0,1		1,4	0,70	39	40
DEU	GFB/1234-	Niituimlutsud	I, II, III ja IV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	10	11
DEU	GFB/567-	Niituimlutsud	V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	10	11
DEU	HAD/5BC6A.	Kilttursk	Vb ja VIa EÜ veed	20		0,0		0,0	2,00	9	11
DEU	HAD/6B1214	Kilttursk	VIb, XII, XIV	12		0,0		0,0	1,20	19	20
DEU	HER/3BC+24	Harilik heeringas	Alarajoonid 22-24	26 749		22 903,0		85,6	2 674,90	24 579	27 254
DEU	HKE/2AC4-C	Merluus	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	107		95,9		89,6	10,70	126	137
DEU	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa,b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	6 710		4 525,8		67,4	671,00	12 178	12 849
DEU	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	676		580,2		85,8	67,60	20	88
DEU	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	IIIb, c, d (EÜ veed)	330		242,0		73,3	33,00	255	288
DEU	RNG/3A/BCD	Kalju-tömppeakala	IIIa ning IIIb, c ja d ühenduse veed	6		0,0		0,0	0,60	5	6
DEU	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	9		0,0		0,0	0,90	9	10
DEU	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	111		0,0		0,0	11,10	40	51
DEU	SOL/24.	Harilik merikeel	II ja IV püügipiirkonna EÜ veed	732		455,4		62,2	73,20	847	920
DEU	SOL/3A/BCD	Harilik merikeel	IIIa; IIIb, c, d EÜ veed	45		41,0		91,1	4,00	46	50
DEU	SPR/3BCD-C	Kilu	IIIbcd (EÜ veed)	31 603		23 642,0		74,8	3 160,30	28 403	31 563
DEU	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	37 819		33 978,8	744	91,8	3 096,20	10 416	13 512
DNK	BLI/03-	Sinine molva	III püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	9		0,4		4,4	0,90	6	7
DNK	BLI/245-	Sinine molva	II, IV ja V püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	8		0,1		1,3	0,80	6	7
DNK	COD/3BC+24	Tursk	Alarajoonid 22-24 (EÜ veed)	13 713		12 105,0		88,3	1 371,30	8 390	9 761
DNK	HER/3BC+24	Harilik heeringas	Alarajoonid 22-24	8 961		5 445,9		60,8	896,10	6 245	7 141
DNK	HKE/2AC4-C	Merluus	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	1 153		389,8		33,8	115,30	1 096	1 211
DNK	HKE/3A/BCD	Merluus	IIIa; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ veed	1 575		311,8		19,8	157,50	1 499	1 657
DNK	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	13 384		7 971,7		59,6	1 338,40	15 236	16 574
DNK	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	1 523		772,2		50,7	152,30	1 368	1 520
DNK	NEP/3A/BCD	Norra salehomaar	IIIa; IIIb, c, d EÜ veed	4 063		2 916,6		71,8	406,30	3 800	4 206
DNK	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	IIIb, c, d (EÜ veed)	2 968		1 965,6		66,2	296,80	2 293	2 590
DNK	SOL/24.	Harilik merikeel	II ja IV püügipiirkonna EÜ veed	702		415,3		59,2	70,20	484	554
DNK	SOL/3A/BCD	Harilik merikeel	IIIa; IIIb, c, d püügipiirkonna EÜ veed	837		568,6		67,9	83,70	788	872
DNK	SPR/3BCD-C	Kilu	IIIbcd (EÜ veed)	43 788		39 028,9		89,1	4 378,80	44 833	49 212
DNK	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed	43 257		40 643,8	176,1	94,4	2 437,10	26 789	29 226
ESP	ANF/07.	Merikurat	VII	2 150		2 043,9		95,1	106,10	1 031	1 137
ESP	ANF/8ABDE.	Merikurat	VIIIa, b, d, e	1 205		695,6		57,7	120,50	1 206	1 327
ESP	ANF/8C3411	Merikurat	VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 piirkonna EÜ veed	1 541		1 539,9		99,9	1,10	1 629	1 630
ESP	BSF/8910-	Süsisaba	VIII, IX, X püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	13		5,0		38,5	1,30	13	14
ESP	DWS/12-	Süvemere haid	XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	69		4,3		6,2	6,90	34	41
ESP	DWS/56789-	Süvemere haid	V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	228		204,0		89,5	22,80	187	210
ESP	GFB/89-	Niituimlutsud	VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	225		220,0		97,8	5,00	242	247
ESP	HKE/571214	Merluus	VI, VII; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	10 871		9 342,3	10,9	86,0	1 087,10	8 926	10 013
ESP	HKE/8ABDE.	Merluus	VIIIa, b, d, e	6 784		4 491,0		66,2	678,40	6 214	6 892
ESP	HKE/8C3411	Merluus	VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	3 819		3 816,8		99,9	2,20	4 510	4 512
ESP	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb püügipiirkonna EÜ veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1 642		978,7		59,6	164,20	16 631	16 795
ESP	JAX/8C9.	Harilik stauriid	VIIIc, IX	29 622		29 597,6		99,9	24,40	31 069	31 093
ESP	LEZ/8ABDE.	Soomuskammeljad	VIIIa,b,d,e	1 302		294,4		22,6	130,20	1 176	1 306
ESP	LEZ/8C3411	Soomuskammeljad	VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 EÜ veed	1 310		960,7		73,3	131,00	1 320	1 451
ESP	NEP/07.	Norra salehomaar	VII	1 504		447,1		29,7	150,40	1 509	1 659
ESP	NEP/08C.	Norra salehomaar	VIIIc	115		84,3		73,3	11,50	119	131
ESP	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	VI; Vb püügipiirkonna EÜ veed	43		2,0		4,7	4,30	40	44
ESP	NEP/8ABDE.	Norra salehomaar	VIIIa,b,d,e	55		0,4		0,7	5,50	259	265
ESP	NEP/9/3411	Norra salehomaar	IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	123		116,2		94,5	6,80	104	111
ESP	ORY/06-	Atlandi karekala	VI püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	6		0,0		0,0	0,60	4	5	06C-
ESP	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	5 765		5 753,1		99,8	11,90	4 391	4 403
ESP	SBR/09-	Besuugo	IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	850		85,0		10,0	85,00	850	935
ESP	SBR/10-	Besuugo	X püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	10	11
ESP	WHB/8C3411	Põhjaputassuu	VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 EÜ veed	43 707		26 953,3		61,7	4 370,70	25 686	30 057
EST	COD/3BC+24	Tursk	Alarajoonid 22-24 (EÜ veed)	174		73,3		42,1	17,40	186	203
EST	HER/03D.RG	Harilik heeringas	Alarajoon 28.1	19 164		12 763,8		66,6	1 916,40	16 668	18 584
FIN	HER/30/31.	Harilik heeringas	Alarajoonid 30-31	82 809		71 089,7		85,8	8 280,90	71 344	79 625
FRA	ALF/3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	30		0,0		0,0	3,00	20	23
FRA	ANF/07.	Merikurat	VII	17 055		12 703,5		74,5	1 705,50	16 651	18 357
FRA	ANF/8ABDE.	Merikurat	VIIIa, b, d, e	7 333		5 835,3		79,6	733,30	6 714	7 447
FRA	ANF/8C3411	Merikurat	VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 EÜ veed	34		23,3		68,5	3,40	2	5
FRA	BLI/245-	Sinine molva	II, IV ja V püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	55		41,8		76,0	5,50	34	40
FRA	BLI/67-	Sinine molva	VI, VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	2 140		1 960,1		91,6	179,90	1 518	1 698
FRA	BSF/1234-	Süsisaba	I, II, III ja IV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	5		1,6		32,0	0,50	5	6
FRA	BSF/56712-	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	2 617		2 324,9		88,8	261,70	2 433	2 695
FRA	BSF/8910-	Süsisaba	VIII, IX, X püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	111		20,4		18,4	11,10	31	42
FRA	COD/07A.	Tursk	VIIa	62		9,8		15,8	6,20	44	50
FRA	COD/561214	Tursk	VI; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	101		91,5		90,6	9,50	64	74
FRA	DWS/56789-	Süvemere haid	V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	1 311		929,1		70,9	131,10	676	807
FRA	GFB/1012-	Niituimlutsud	X, XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	10	11
FRA	GFB/1234-	Niituimlutsud	I, II, III ja IV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		1,1		11,0	1,00	10	11
FRA	GFB/567-	Niituimlutsud	V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	677		609,5		90,0	67,50	356	424
FRA	GFB/89-	Niituimlutsud	VIII, IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	26		22,5		86,5	2,60	15	18
FRA	HAD/5BC6A.	Kilttursk	Vb ja VIa EÜ veed	803		218,7		27,2	80,30	366	446
FRA	HAD/6B1214	Kilttursk	VIb, XII, XIV	515		0,6		0,1	51,50	763	815
FRA	HER/7G-K.	Harilik heeringas	VIIg, h, j, k	587		577,8		98,4	9,20	487	496
FRA	HKE/2AC4-C	Merluus	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	257		246,1		95,8	10,90	243	254
FRA	HKE/571214	Merluus	VI, VII; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	12 370		6 787,2	0,2	54,9	1 237,00	13 785	15 022
FRA	HKE/8ABDE.	Merluus	VIIIa, b, d, e	14 349		4 708,0		32,8	1 434,90	13 955	15 390
FRA	HKE/8C3411	Merluus	VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	251		179,0		71,3	25,10	433	458
FRA	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	21 839		12 413,8		56,8	2 183,90	8 047	10 231
FRA	JAX/8C9.	Harilik stauriid	VIIIc, IX	415		12,2		2,9	41,50	393	435
FRA	LEZ/8ABDE.	Soomuskammeljad	VIIIa, b, d, e	1 055		589,2		55,8	105,50	949	1 055
FRA	LEZ/8C3411	Soomuskammeljad	VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 EÜ veed	72		12,8		17,8	7,20	66	73
FRA	NEP/07.	Norra salehomaar	VII	6 696		2 373,0		35,4	669,60	6 116	6 786
FRA	NEP/08C.	Norra salehomaar	VIIIc	32		14,5		45,3	3,20	5	8
FRA	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	44		0,0		0,0	4,40	40	44
FRA	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	VI; Vb EÜ veed	176		0,8		0,5	17,60	161	179
FRA	NEP/8ABDE.	Norra salehomaar	VIIIa, b, d, e	4 444		3 093,5		69,6	444,40	4 061	4 505
FRA	ORY/06-	Atlandi karekala	VI püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	33		11,0		33,3	3,30	22	25	06C-
FRA	ORY/07-	Atlandi karekala	VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	147		136,9		93,1	10,10	98	108	07C-
FRA	ORY/1X14-	Atlandi karekala	I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	31		24,3		78,4	3,10	15	18	1CX14C
FRA	PLE/07A.	Atlandi merilest	VIIa	23		2,2		9,6	2,30	21	23
FRA	PLE/7FG.	Atlandi merilest	VIIf, g	105		101,2		96,4	3,80	139	143
FRA	RNG/1245A-	Kalju-tömppeakala	I, II, IV, Va püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	14		4,5		32,1	1,40	14	15
FRA	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	3 841		1 868,0		48,6	384,10	3 789	4 173
FRA	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	202		30,5		15,1	20,20	202	222
FRA	SBR/678-	Besuugo	VI, VII, VIII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	94,5		89,7		94,9	4,80	12	17
FRA	SOL/07A.	Harilik merikeel	VIIa	6		0,6		10,0	0,60	4	5
FRA	SOL/07D.	Harilik merikeel	VIId	3 691		1 821,4		49,3	369,10	3 550	3 919
FRA	SOL/24.	Harilik merikeel	II ja IV EÜ veed	629		447,2		71,1	62,90	212	275
FRA	SOL/7FG.	Harilik merikeel	VIIf, g	100		85,5		85,5	10,00	60	70
FRA	SOL/8AB.	Harilik merikeel	VIIIa, b	4 023		3 605,6		89,6	402,30	3 823	4 225
FRA	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	28 445		14 378,8		50,5	2 844,50	18 643	21 488
GBR	ANF/07.	Merikurat	VII	5 468		4 470,1	82,9	83,3	546,80	5 050	5 597
GBR	COD/07A.	Tursk	VIIa	724		425,6		58,8	72,40	345	417
GBR	COD/561214	Tursk	VI; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	360,8		303,3		84,1	36,08	241	277
GBR	COD/7X7A34	Tursk	VIIb–k, VIII, IX, X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	601		569,5		94,8	31,50	328	360
GBR	HAD/5BC6A.	Kilttursk	Vb ja VIa EÜ veed	6 080		2 761,7		45,4	608,00	4 743	5 351
GBR	HAD/6B1214	Kilttursk	VIb, XII, XIV	3 659		1 643,0		44,9	365,90	5 574	5 940
GBR	HER/07A/MM	Harilik heeringas	VIIa	4 699		4 629,7		98,5	69,30	3 550	3 619
GBR	HER/7G-K.	Harilik heeringas	VIIg, h, j, k	64		63,3		98,9	0,70	10	11
GBR	HKE/2AC4-C	Merluus	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	398		360,4		90,6	37,60	341	379
GBR	HKE/571214	Merluus	VI, VII; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	5 775		3 322,7	0,3	57,5	577,50	5 442	6 020
GBR	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	11 910		10 159,6		85,3	1 191,00	16 470	17 661
GBR	NEP/07.	Norra salehomaar	VII	9 119		7 044,7		77,3	911,90	8 251	9 163
GBR	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	24 462		20 923,2		85,5	2 446,20	22 644	25 090
GBR	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	VI; Vb EÜ veed	21 178		16 055,6		75,8	2 117,80	19 415	21 533
GBR	PLE/07A.	Atlandi merilest	VIIa	708		415,1		58,6	70,80	558	629
GBR	PLE/7FG.	Atlandi merilest	VIIf, g	72		60,9		84,6	7,20	73	80
GBR	SOL/07A.	Harilik merikeel	VIIa	204		70,5		34,6	20,40	146	166
GBR	SOL/07D.	Harilik merikeel	VIId	1 315		780,1		59,3	131,50	1 268	1 400
GBR	SOL/24.	Harilik merikeel	II ja IV püügipiirkonna EÜ veed	1 406		1 190,7		84,7	140,60	545	686
GBR	SOL/7FG.	Harilik merikeel	VIIf, g	272		244,1		89,7	27,20	271	298
GBR	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	55 565		53 666,7		96,6	1 898,30	34 759	36 657
GBR	ALF/3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,6		6,0	1,00	10	11
GBR	BLI/245-	Sinine molva	II, IV ja V püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	19		5,5		28,9	1,90	20	22
GBR	BLI/67-	Sinine molva	VI, VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	222		174,2		78,5	22,20	386	408
GBR	BSF/1234-	Süsisaba	I, II, III ja IV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	5		0,0		0,0	0,50	5	6
GBR	BSF/56712-	Süsisaba	V, VI, VII, XII EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	93		56,4		60,6	9,30	173	182
GBR	DWS/56789-	Süvemere haid	V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	467		83,1		17,8	46,70	375	422
GBR	GFB/1234-	Niituimlutsud	I, II, III ja IV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	16		2,2		13,8	1,60	16	18
GBR	GFB/567-	Niituimlutsud	V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	709		343,5		48,4	70,90	814	885
GBR	GFB/1012-	Niituimlutsud	X, XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	10	11
GBR	ORY/06-	Atlandi karekala	VI püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	6		0,0		0,0	0,60	4	5	06C-
GBR	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	170		4,3		2,5	17,00	222	239
GBR	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	18		0,0		0,0	1,80	18	20
GBR	SBR/10-	Besuugo	X püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	10	11
IRL	ANF/07.	Merikurat	VII	3 162		2 938,7		92,9	223,30	2 128	2 351
IRL	BSF/56712-	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	122		121,3		99,4	0,70	87	88
IRL	COD/07A.	Tursk	VIIa	743		608,1		81,8	74,30	790	864
IRL	DWS/12-	Süvemere haid	XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	5		0,0		0,0	0,50	2	3
IRL	DWS/56789-	Süvemere haid	V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	9		7,3		81,1	0,90	109	110
IRL	HAD/5BC6A.	Kilttursk	Vb ja VIa EÜ veed	1 105		759,4		68,7	110,50	995	1 106
IRL	HAD/6B1214	Kilttursk	VIb, XII, XIV	468		339,1		72,5	46,80	544	591
IRL	HER/07A/MM	Harilik heeringas	VIIa	587		0,0		0,0	58,70	1 250	1 309
IRL	HER/6AS7BC	Harilik heeringas	VIaS, VIIb, c	13 732		12 174,5		88,7	1 373,20	10 584	11 957
IRL	HER/7G-K.	Harilik heeringas	VIIg, h, j, k	9 109		8 267,6		90,8	841,40	6 818	7 659
IRL	HKE/571214	Merluus	VI, VII; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1 765		1 427,6		80,9	176,50	1 670	1 847
IRL	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	34 297		29 133,5		84,9	3 429,70	39 646	43 076
IRL	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	VI; Vb EÜ veed	383		161,2		42,1	38,30	269	307
IRL	ORY/06-	Atlandi karekala	VI püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	7		0,0		0,0	0,70	4	5	06C-
IRL	ALF/1X14-	Atlandi karekala	I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	6		0,0		0,0	0,60	4	5	1CX14C
IRL	PLE/07A.	Atlandi merilest	VIIa	507		192,9		38,0	50,70	1 209	1 260
IRL	PLE/7FG.	Atlandi merilest	VIIf, g	59		57,6		97,6	1,40	202	203
IRL	POK/561214	Põhja-Atlandi süsikas e saida	VI; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	514		321,5		62,5	51,40	483	534
IRL	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	323		29,7		9,2	32,30	299	331
IRL	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	10		0,0		0,0	1,00	9	10
IRL	SAN/2A3A4.	Tobias	IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	148 972				0,0	14 897,20	0	14 897
IRL	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	34 498		31 091,8		90,1	3 406,20	20 745	24 151
LTU	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	6 437		3 466,7		53,9	643,70	0	644
LTU	SPR/3BCD-C	Kilu	IIIbcd (EÜ veed)	22 027		14 773,5		67,1	2 202,70	22 745	24 948
LTU	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	9 974		9 812,0		98,4	162,00	0	162
NLD	ANF/07.	Merikurat	VII	112		13,6		12,1	11,20	336	347
NLD	COD/07A.	Tursk	VIIa	5		0,0		0,0	0,50	4	5
NLD	COD/7X7A34	Tursk	VIIb–k, VIII, IX, X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	51		46,6		91,4	4,40	25	29
NLD	HER/6AS7BC	Harilik heeringas	VIaS, VIIb, c	258		254,4		98,6	3,60	1 058	1 062
NLD	HER/7G-K.	Harilik heeringas	VIIg,h,j,k	473		461,8		97,6	11,20	487	498
NLD	HKE/2AC4-C	Merluus	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	47		29,9		63,6	4,70	63	68
NLD	HKE/571214	Merluus	VI, VII; Vb püügipiirkonna EÜ veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	201	1	63,6	1	32,0	20,10	180	200
NLD	JAX/578/14	Harilik stauriid	VI, VII ja VIIIa, b, d, e; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed	52 731		40 530,0		76,9	5 273,10	58 102	63 375
NLD	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	1 367		1 155,6		84,5	136,70	704	841
NLD	SOL/24.	Harilik merikeel	II ja IV EÜ veed	11 887		10 348,8		87,1	1 188,70	9 563	10 752
NLD	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	88 561		79 699,6	69,9	90,1	8 791,50	32 666	41 458
POL	HER/3BC+24	Harilik heeringas	Alarajoonid 22-24	6 441		2 935,8		45,6	644,10	5 797	6 441
POL	SPR/3BCD-C	Kilu	IIIbcd (EÜ veed)	121 135		57 801,8		47,7	12 113,50	133 435	145 549
PRT	BSF/8910-	Süsisaba	VIII, IX, X püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	3 876		3 466,6		89,4	387,60	3 956	4 344
PRT	BSF/C3412-	Süsisaba	CECAF 34.1.2 EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	4 285		3 086,9		72,0	428,50	4 285	4 714
PRT	DWS/10-	Süvemere haid	X püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	20		10,5		52,5	2,00	20	22
PRT	GFB/1012-	Niituimlutsud	X, XII püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	43		16,9		39,3	4,30	43	47
PRT	JAX/8C9.	Harilik stauriid	VIIIc, IX	25 036		14 498,8		57,9	2 503,60	26 288	28 792
PRT	NEP/9/3411	Norra salehomaar	IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	328		267,8		81,6	32,80	311	344
PRT	SBR/09-	Besuugo	IX püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	230		187,2		81,4	23,00	230	253
SWE	BLI/03-	Sinine molva	III püügipiirkonna EÜ veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed	8		0,0		0,0	0,80	6	7
SWE	COD/3BC+24	Tursk	Alarajoonid 22-24 (EÜ veed)	3 602		2 960,2		82,2	360,20	2 989	3 349
SWE	HER/30/31.	Harilik heeringas	Alarajoonid 30-31	16 501		3 626,1		22,0	1 650,10	15 676	17 326
SWE	HER/3BC+24	Harilik heeringas	Alarajoonid 22-24	8 806		7 724,6		87,7	880,60	7 926	8 807
SWE	HKE/3A/BCD	Merluus	IIIa; IIIb, c, d EÜ veed	125		45,8		36,6	12,50	128	141
SWE	NEP/3A/BCD	Norra salehomaar	IIIa; IIIb, c, d EÜ veed	1 509		1 462,7		96,9	46,30	1 359	1 405
SWE	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	IIIb, c, d (EÜ veed)	192		170,5		88,8	19,20	173	192
SWE	RNG/3A/BCD	Kalju-tömppeakala	IIIa ja EÜ veed IIIb, IIIc ja IIId	52		0,0		0,0	5,20	49	54
SWE	SOL/3A/BCD	Harilik merikeel	IIIa; IIIb, c, d EÜ veed	46		44,3		96,3	1,70	30	32
SWE	SPR/3BCD-C	Kilu	IIIb, c, d (EÜ veed)	94 970		86 272,2		90,8	8 697,80	86 670	95 368
SWE	WHB/1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV EÜ ja rahvusvahelised veed	539		148,8		27,6	53,90	6 627	6 681

II LISA

VÄHENDUSED 2008. AASTA KVOOTIDEST

Riik	Liigi kood	Piirkonna kood 2007	Liigi nimi	Piirkonna nimetus	Sanktsioonid (määruse 847/96 artikli 5 lõige 2)	Kohandatud kogus 2007	Marginaal	Kohandatud kogus kokku 2007	Eritingimustel püük 2007	Püük 2007	Kogupüük 2007	%	Vähendamised	Algne kogus 2008	Läbivaadatud kogus 2008	Piirkonna kood 2008
BEL	COD	2AC4.	Tursk	IV; IIa püügipiirkonna EÜ veed	jah	937,00	0,0	937,00	0,0	998,60	998,60	106,6	–61,60	654,00	592	2A3AX4
BEL	COD	7X7A34	Tursk	VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	jah	172,00	0,0	172,00	0,0	180,40	180,40	104,9	–8,40	177,00	169
BEL	LEZ	2AC4-C	Soomuskammeljad	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	jah	4,00	0,0	4,00	0,0	5,60	5,60	140,0	–1,60	5,00	3
BEL	SOL	8AB.	Harilik merikeel	VIII a ja b	jah	393,00	0,0	393,00	0,0	396,00	396,00	100,76	–3,00	52,00	49
DEU	ANF	561214	Merikurat	VI; Vb püügipiirkonna EÜ veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (Norra veed)	jah	213,00	0,0	213,00	0,0	227,80	227,80	106,9	–14,80	212,00	197
DEU	COD	03AN.	Tursk	Kattegat	jah	53,00	0,0	53,00	0,0	63,40	63,40	119,6	–10,40	64,00	54
DEU	COD	2AC4.	Tursk	IV; IIa püügipiirkonna EÜ veed	jah	1 828,00	0,0	1 828,00	0,0	1 922,60	1 922,60	105,2	–94,60	2 384,00	2 289	2A3AX4
DEU	LEZ	2AC4-C	Soomuskammeljad	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	jah	4,00	0,0	4,00	0,0	12,90	12,90	322,5	–8,90	4,00	–5
DEU	LIN	4AB-N.	Harilik molva	IV püügipiirkonna Norra veed	jah	33,00	0,0	33,00	0,0	34,00	34,00	103,0	–1,00	21,00	20
DEU	HAL	514GRN	Harilik hiidlest	Gröönimaa kalastuspiirkond: V ja XIV püügipiirkond	jah			0,00		3,40	3,40	0,0	–3,40	0,00	–3
DEU	HKE	571214	Euroopa merluus	Vb (1), VI, VII, XII, XIV	jah			0,00		4,00	4,00	0,0	–4,00	0,00	–4
DEU	PRA	03A.	Harilik süvameregarneel	IIIa	jah			0,00		0,50	0,50	0,0	–0,50	0,00	–1
DEU	SPR	2AC4-C	Euroopa kilu	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	jah			0,00		2,70	2,70	0,0	–2,70	2 018,00	2 015
DNK	COD	1N2AB.	tursk	I, II (Norra veed)	jah			0,00		11,00	11,00	0,0	–11,00	0,00	–11
DNK	MAC	2CX14-	Atlandi makrell	VI, VII, VIIIa, b, d, e; Vb püügipiirkonna EÜ veed, IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	jah			0,00		8,00	8,00	0,0	–8,00	0,00	–8
DNK	NOP	2A3A4.	Tursik	IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	jah			0,00		83,00	83,00	0,0	83,00	36 466,00	36 383
DNK	OTH	1N2AB.	Muud liigid	I, II (Norra veed)	jah			0,00		14,70	14,70	0,0	–14,70	0,00	–15
DNK	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas e saida	I, II püügipiirkonna (Norra veed)	jah			0,00		0,50	0,50	0,0	–0,50	0,00	–1
ESP	BLI	67-	Sinine molva	VI, VII (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste ega jurisdiktsiooni alla)	ei	72,00	0,0	72,00	0,0	211,00	211,00	293,1	– 139,00	67,00	–72
ESP	COD	1/2B.	Tursk	I ja IIb	jah	7 006,00	0,0	7 006,00	0,0	7 014,00	7 014,00	100,1	–8,00	7 349,00	7 341
ESP	HAD	1N2AB.	Kilttursk	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	60,00	0,0	60,00	0,0	65,00	65,00	108,3	–5,00	0,00	–5
ESP	POK	1N2AB.	Põhja-Atlandi süsikas e saida	I ja II püügipiirkonna Norra veed	jah	50,00	0,0	50,00	0,0	53,00	53,00	106,0	–3,00	0,00	–3
ESP	SBR	678-	Besuugo	VI, VII ja VIII (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste ega jurisdiktsiooni alla)	jah	188,00	23,8	211,80	0,0	204,50	204,50	96,6	7,30	238,00	222	(x)
(x) marginaaliga lubati täiendavalt püüda kuni 10 % – määruse 847/96 artikli 3 lõige 3.
EST	PLE	3BCD-C	Atlandi merilest	III b, c, d (1) – välja arvatud MU3				0,0		0,80	0,80	0,0	–0,80	0,00	–1
FRA	COD	7X7A34	Tursk	VII b–k, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	jah	3 736,00	0,0	3 736,00	0,0	4 079,60	4 079,60	109,2	– 343,60	3 033,00	2 689
GBR	LEZ	2AC4-C	Soomuskammeljad	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed	jah	1 424,00	0,0	1 424,00	0,0	1 430,40	1 430,40	100,4	–6,40	1 537,00	1 531
GBR	NOP	2A3A4.	Tursik	IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed				0,00		4,30	4,30	0,0	–4,30	0,00	–4
IRL	COD	1/2B.	Tursk	I, II b	jah	57,00	100,0	157,00	0,0	201,80	201,80	128,5	–44,80	0,00	–45	(xx)
IRL	COD	561214	Tursk	VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed	jah	93,00	0,0	93,00	0,0	94,20	94,20	101,3	–1,20	241,00	240
IRL	COD	7X7A34	Tursk	VII b–k, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed	jah	737,00	0,0	737,00	0,0	792,00	792,00	107,5	–55,00	753,00	698
IRL	ORY	07-	Atlandi karekala	VII (ühenduse veed)	ei	68,00	0,0	68,00	0,0	199,80	199,80	293,8	– 131,80	29,00	– 103
IRL	SOL	07A.	Harilik merikeel	VIIa	jah	111,00	0,0	111,00	0,0	115,20	115,20	103,8	–4,20	90,00	86
(xx) marginaal tähistas kõigi liikmesriikide kvooti, mida kasutas ainult Iirimaa.
NLD	HER	1/2.	Harilik heeringas	I ja II püügipiirkonna EÜ, Norra ja rahvusvahelised veed	jah	27 651,00	0,0	27 651,00	0,0	28 125,70	28 125,70	101,7	– 474,70	12 117,00	11 642
POL	COD	3BC+24	Tursk	Alarajoonide 22–24 EÜ veed	jah	2 287,00	0,0	2 287,00	0,0	2 360,70	2 360,70	103,2	–73,70	2 245,00	2 171
POL	GHL	514GRN	Süvalest	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed	jah	1 217,00	0,0	1 217,00	0,0	1 228,40	1 228,40	100,9	–11,40	0,00	–11
POL	HER	1/2.	Harilik heeringas	I ja II püügipiirkonna EÜ, Norra ja rahvusvahelised veed	jah	3 057,00	0,0	3 057,00	0,0	3 153,50	3 153,50	103,2	–96,50	1 714,00	1 618
POL	PRA	N3L.	Harilik süvameregarneel	NAFO 3L	jah	245,00	0,0	245,00	0,0	245,80	245,80	100,3	–0,80	278,00	277
POL	HAD	2AC4.	Haddock	IV; EC waters of IIa				0,00		1,40	1,40	0,0	–1,40	0,00	–1
PRT	ALF	3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste ega jurisdiktsiooni alla)	ei	214,00	0,0	214,00	0,0	224,40	224,40	104,9	–10,40	214,00	204
PRT	ANF	8C3411	Merikurat	VIIIc, IX, X (CECAF34.1.1 EÜ veed)	jah	375,00	0,0	375,00	0,0	392,20	392,20	104,6	–17,20	324,00	307
PRT	COD	1/2B.	Tursk	I ja IIb	jah	1 479,00	0,0	1 479,00	0,0	1 490,30	1 490,30	100,8	–11,30	1 552,00	1 541
PRT	DWS	56789-	Süvemere haid	V, VI, VII, VIII, IX (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste ega jurisdiktsiooni alla)	ei	483,00	0,0	483,00	0,0	505,50	505,50	104,7	–22,50	254,00	232
PRT	HKE	8C3411	Merluus	VIIIc, IX, X (CECAF34.1.1 EÜ veed)	jah	1 990,00	0,0	1 990,00	0,0	2 054,30	2 054,30	103,2	–64,30	2 104,00	2 040
PRT	COD	7X7A34	tursk	VII b, c, d, e, f, g, h, j, k, VIII, IX, X; CECAF34.1.1 EÜ veed				0,00		4,70	4,70	0,0	–4,70	0,00	–5
PRT	GHL	2A-C46	Süvalest	IIa (ühenduse veed), IV, VI (ühenduse veed ja rahvusvahelised veed)				0,00		17,70	17,70	0,0	–17,70	0,00	–18
PRT	HAD	1N2AB.	Kilttursk	I, II (Norra veed)				0,00		369,20	369,20	0,0	– 369,20	0,00	– 369
PRT	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas e saida	I, II (Norra veed)				0,00		391,40	391,40	0,0	– 391,40	0,00	– 391

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 542/2008,

16. juuni 2008,

millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I ja II lisa seoses tsüflutriini ja harilikest punastest aedubadest (Phaseolus vulgaris) saadud lektiiniga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes, (1) eriti selle artikleid 2 ja 3,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida kasutatakse ühenduses toiduloomadele ette nähtud veterinaarravimites, tuleks hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90.

(2)

Tsüflutriin on praegu lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse seoses veiste lihaskoe, rasvkoe, maksa ja neerude ning veiste piimaga, tingimusel et piima puhul järgitakse nõukogu 23. juuni 1994. aasta direktiivi 94/29/EÜ (millega muudetakse lisasid direktiivides 86/362/EMÜ ja 86/363/EMÜ (vastavalt teraviljas ja loomses toidus sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta)) (2) sätteid. Lähtudes taotlusest laiendada veiste suhtes kehtivat tsüflutriini käsitlevat kannet I lisas kõikidele mäletsejalistele, otsustas veterinaarravimite komitee pärast tsüflutriini suhtes kehtivate ravimijääkide piirnormide läbivaatamist, et veiste suhtes kehtivaid ravimijääkide piirnorme ei saa laiendada kõikidele mäletsejalistele, sest puuduvad jääke käsitlevad andmed lammaste kohta. Veterinaarravimite komitee otsustas, et laiendamine on võimalik ainult kitsede suhtes. Eelnevast lähtuvalt peetakse asjakohaseks laiendada kehtivat tsüflutriini käsitlevat kannet määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisas selliselt, et kitsede puhul kehtiks samasugune ravimijääkide piirnorm nagu veiste lihaskoe, rasvkoe, maksa, neerude ja piima suhtes, tingimusel et piima puhul järgitakse direktiivi 94/29/EÜ.

(3)

Harilikest punastest aedubadest (Phaseolus vulgaris) saadud lektiin ei ole praegu kantud määruse (EMÜ) nr 2377/90 lisadesse. Vaadanud läbi taotluse kehtestada sigade suhtes ravimijääkide piirnorm harilikest punastest aedubadest (Phaseolus vulgaris) saadud lektiini kohta, otsustas veterinaarravimite komitee, et harilikest punastest aedubadest (Phaseolus vulgaris) saadud lektiini kohta ei ole vaja kehtestada ravimijääkide piirnormi, ning soovitas lisada kõnealuse aine määruse II lisasse, lubades seda sigade puhul kasutada üksnes suukaudsel manustamisel. Eelnevast lähtuvalt peetakse asjakohaseks lisada kõnealune aine määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse, lubades seda sigade puhul kasutada üksnes suukaudsel manustamisel.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2377/90 vastavalt muuta.

(5)

Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks anda liikmesriikidele piisavalt aega, et nad saaksid käesoleva määruse sätete arvestamiseks teha kõik käesolevat määrust silmas pidades vajalikud kohandused kõnealuste veterinaarravimite müügilubadesse, mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (3)

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. augustist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 203/2008 (ELT L 60, 5.3.2008, lk 18).

(2) EÜT L 189, 23.7.1994, lk 67.

(3) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

LISA

I lisa (nimekiri farmakoloogilistest toimeainetest, mille suhtes kehtivad jääkide piirnormid) punktis 2.2.3 asendatakse kanne „tsüflutriin” järgmisega:

2.2.3. Püretroidid

Farmakoloogilised toimeained	Markerjääk	Loomaliik	Jääkide piirnormid	Sihtkude	Muud sätted
„Tsüflutriin	Tsüflutriin (isomeeride segu)	Veised, kitsed	10 μg/kg	Lihaskude
			50 μg/kg	Rasvkude
			10 μg/kg	Maks
			10 μg/kg	Neer
			20 μg/kg	Piim	Järgida tuleb direktiivi 94/29/EÜ asjakohaseid sätteid”

II lisa (nimekiri farmakoloogilistest toimeainetest, mille suhtes ei kehti jääkide piirnormid) punkti 6. lisatakse järgmine aine:

6. Taimse päritoluga ained

Farmakoloogilised toimeained	Loomaliik	Muud sätted
„Harilikest punastest aedubadest (Phaseolus vulgaris) saadud lektiin	Sead	Üksnes suukaudseks kasutuseks”

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 543/2008,

16. juuni 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 121 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. juulist 2008 on nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta (2) muudetud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007.

(2)	Teatavad määrusega (EMÜ) nr 1906/90 ette nähtud sätted ja kohustused ei ole määrusesse (EÜ) nr 1234/2007 üle võetud.

(3)	Ühise turukorralduse ja eelkõige turustusnormide järjepidevuse ja tõhusa toimimise huvides tuleks teatavad asjakohased sätted ja kohustused võtta vastu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalike eeskirjade raames.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 jõustati teatavad kodulinnuliha turustusnormid, mille kohaldamiseks tuleb vastu võtta sätted, mis käsitlevad eelkõige nimetatud määruse reguleerimisalasse jäävate linnurümpade, nende osade ja rupsi loetelusid, klassifitseerimist kehaehituse, välimuse ja massi järgi, esitusviisi, kõnealuste toodete müüginimetuse märkimist, vabatahtlikke märkeid jahutusmeetodite ja linnupidamisviiside kohta, teatavat liiki linnuliha säilitus- ja veotingimusi ning järelevalvet nende sätete järgimise üle, selleks et tagada nende ühtne kohaldamine kõikides ühenduse osades. Seega tuleks komisjoni määrus (EMÜ) nr 1538/91, (3) milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1906/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega.

(5)

Kehaehituse ja välimuse järgi klassidesse jaotatud linnuliha turustamiseks tuleb määratleda rümba liik, vanus ja esitusviis ning linnuliha jaotustükkide puhul anatoomiline kehaehitus ja koostis. „Foie gras” nimelise toote puhul tuleb selle kõrge hinna ja sellest tuleneva pettuseohu tõttu sätestada eriti täpsed miinimumturustusnormid.

(6)

Neid norme ei ole vaja kohaldada teatavate toodete või esitusviiside suhtes, mis on kohaliku või muul viisil piiratud tähtsusega. Selliste toodete müüginimetused ei tohi siiski tarbijat sel määral eksitusse viia, et ta ajaks need segamini toodetega, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid sätteid. Nimetatud nõuded kehtivad ka täiendavate kirjeldavate terminite kohta, mida kasutatakse selliste toodete nimetuste määratlemisel.

(7)	Käesoleva määruse ühtse kohaldamise huvides tuleks määratleda mõisted „turustamine” ja „partii” linnulihasektoris.

(8)	Ladustamis- ja käitlemistemperatuur on rangete kvaliteedinormide säilitamiseks olulise tähtsusega. Seepärast tuleks ette näha külmutatud linnuliha hoidmise miinimumtemperatuur.

(9)	Käesoleva määruse sätteid ning eriti järelevalve ja rakendamisega seotud sätteid tuleks kohaldada ühetaoliselt kõigis ühenduse osades. Selleks vastuvõetud üksikasjalikud eeskirjad peavad samuti olema ühetaolised. Seepärast tuleb proovide võtmise ja lubatud hälvete osas sätestada ühismeetmed.

(10)

Tarbijale selliste müügiks pakutavate toodete kohta piisava, selge ja objektiivse teabe andmiseks ja selliste toodete vabaks liikumiseks kõikides ühenduse osades tuleb tagada, et linnuliha turustusnormides võetaks võimalikult palju arvesse nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivi 76/211/EMÜ (teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta). (4)

(11)

Markeeringutel kasutatavate vabatahtlike märgete seas on jahutamismeetodit ja teatavaid linnupidamisviise käsitlevad märked. Tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuste märgete kasutamisel järgida täpselt määratletud põhimõtteid, mis käsitlevad nii kasvatustingimusi kui ka piirmäärasid, millega märgitakse näiteks tapavanust ja nuumamisaega ning teatavate sööda koostisainete sisaldust.

(12)	Kui foie gras tootmiseks peetavatelt partidelt ja hanedelt saadud liha märgistusel on märge vabapidamise kohta, peab samas olema ka märge lindude pidamise kohta foie gras tootmise eesmärgil, et teha tarbija jaoks kättesaadavaks kogu teave tooteomaduste kohta.

(13)

Komisjon peab teostama alalist järelevalvet selle üle, et nende sätete alusel vastu võetud riigisisesed meetmed, sealhulgas ka turustusnormid oleksid kooskõlas ühenduse õigusega. Eelkõige tuleks ette näha nende ettevõtjate registreerimine ja korraline kontroll, kellel on õigus kasutada teatavatele põllumajanduslikele tootmisviisidele viitavaid termineid. Selleks on kõnealused ettevõtjad kohustatud säilitama süstemaatilised ja üksikasjalikud andmed.

(14)	Nende kontrollide erilaadi silmas pidades võivad asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused delegeerida need pädevatele ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks kohaldatavat järelevalvet ja asjakohaseid abinõusid.

(15)	Kolmandate riikide ettevõtjad võivad soovida kasutada jahutusmeetodeid ja põllumajanduslikke tootmisviise käsitlevaid vabatahtlikke märkeid. Selleks tuleb ette näha vajalikud sätted, mis sisalduvad komisjoni koostatud loetelus, kui seda lubab asjaomase kolmanda riigi pädev ametiasutus.

(16)

Pidades silmas linnuliha töötlemise ja kontrollimise majanduslikku ja tehnoloogilist arengut ja kuna veesisaldus on külmutatud ja sügavkülmutatud kanade turustamisel eriti huvipakkuv, tuleks määrata kindlaks külmutatud või sügavkülmutatud kanade veesisaldus ja määratleda järelevalvesüsteem tapamajades ja kõikidel turustusetappidel, piiramata seejuures ühtsel turul kaupade vaba ringlemise põhimõtet.

(17)

Veeimendumist tootmisettevõttes tuleks kontrollida ning kehtestada usaldatavad meetodid külmutatud ja sügavkülmutatud rümpade ettevalmistamisel lisatud vee koguse kindlaksmääramiseks, eristamata füsioloogilist vedelikku ja kanade ettevalmistamisel tekkivat muud vedelikku, kuna kõnealune eristamine tekitaks praktilisi raskusi.

(18)

Tuleks keelata tingimustele mittevastavate külmutatud või sügavkülmutatud kanade turustamine ilma asjakohase märketa pakendil. Seoses sellega on kontrollide hõlbustamiseks ja selle tagamiseks, et tooteid kasutatakse ainult otstarbekohaselt, vaja vastu võtta praktilised eeskirjad seoses üksik- ja rühmapakenditel oleva märgistusega sõltuvalt nende sihtkohast.

(19)	On vaja sätestata võetavad meetmed, kui kontrollimisel avastatakse kõrvalekaldumisi partiides, mille puhul tooted ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Tuleks kehtestada kord ühendusesisestest saadetistest tulenevate vaidluste lahendamiseks.

(20)	Vaidluse korral peab komisjon suutma teha paikvaatlusi ja võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale.

(21)	Veesisaldust käsitlevate tingimuste ühtlustamiseks on vaja määrata ühenduse ja riigi tugilaborid.

(22)	Tuleks anda ühenduse finantsabi.

(23)	Ühenduse ja ühenduse tugilabori vahel tuleks sõlmida leping finantsabi maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks.

(24)	Tuleks sätestada, et liikmesriigid kehtestavad praktilised meetodid külmutatud ja sügavkülmutatud kanade veesisalduse kontrollimiseks. Käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks tuleks sätestada, et liimesriigid teavitavad nendest meetoditest komisjoni ja teisi liikmesriike.

(25)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 121 punkti e alapunktis ii osutatud tooteid määratletakse järgmiselt:

Linnurümbad

KODUKANA (Gallus domesticus)

—	tibud, broiler: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind;

—	kuked, kanad, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnud: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind;

—	kohikukk: isaslind, kes on enne suguküpsust kirurgiliselt kastreeritud ning kelle tapavanus on vähemalt 140 päeva; pärast kastreerimist tuleb kohikukki nuumata vähemalt 77 päeva;

—	kana- ja kukepojad: tibud, kelle rümba mass on väiksem kui 650 g (ilma rupsi, pea ja jalgadeta); tibusid massiga 650–750 g võib nimetada kanapoegadeks, kui nende vanus tapmisel on kuni 28 päeva. Kõnealuse tapavanuse kontrollimiseks võivad liikmesriigid kohaldada artiklit 12;

—	noor kukk: isane munakanatõugu tibu, kelle rinnakukiil on jäik, kuid mitte täielikult luustunud, ja kelle tapavanus on vähemalt 90 päeva;

KALKUNID (Meleagris gallopavo dom.)

—	(noor) kalkun: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind;

—	kalkun: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind;

PARDID (Anas platyrhynchos dom., cairina muschata), MULLARDID (nende ristandid cairina muschata x Anas platyrhynchos)

—	(noor) part või pardipoeg, (noor) muskuspart, (noor) mullard: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind;

—	part, muskuspart, mullard: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind;

HANED (Anser anser dom.)

—	(noor) hani või hanepoeg: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind. Kogu rümpa kattev rasvakiht on õhuke või keskmine; noore hane rasva värv võib eritoitmise tõttu olla erinev;

—	hani: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind; tervet rümpa kattev rasvakiht võib olla keskmine või paks;

PÄRLKANAD (Numida meleagris domesticus)

—	(noor) pärlkana: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind;

—	pärlkana: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse punktides a–e nimetatud sooga seotud termineid samaväärsetena.

Linnurümpade jaotustükid

a)	pool: poolrümp, mis on saadud piki rinnakut ja selgroogu tehtud lõike abil;

b)	veerand: ees- või tagaveerand, mis on saadud poolrümba poolitamise teel;

c)	lahtilõikamata koivad: mõlemad tagaveerandid ja neid ühendav seljaosa, päranipuga või ilma;

d)	rind: rinnak ja selle mõlemal poolel olevad roided või osa nendest koos ümbritseva lihaskonnaga. Rind võib koosneda mõlemast või ühest rinnapoolest;

e)	koib: reie-, sääre- ja pindluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

f)	koib koos seljaosaga: seljaosa mass on kuni 25 % jaotustüki kogumassist;

g)	reis: reieluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

h)	sääretükk: sääre- ja pindluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

i)	tiib: õlavarre-, kodar- ja küünarluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Kalkunitiibade puhul võivad õlavarreluu või kodar- ja küünarluu koos neid ümbritseva lihaskonnaga olla eraldi. Tiivaotsa ja randmeluud võib vajadusel eemaldada. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

j)	lahtilõikamata tiivad: mõlemad tiivad ja neid ühendav seljaosa, mille mass ei tohi olla suurem kui 45 % jaotustüki massist;

k)	rinnafilee: konditustatud, st ilma rinnaku ja roieteta rind, mis koosneb mõlemast või ühest rinnapoolest. Kalkuni rinnafilee võib koosneda ainult sisemisest rinnalihasest;

l)	rinnafilee koos harkluuga: nahata rinnafilee koos rangluuga ja rinnaku kõhrestunud osaga, kusjuures rangluu ja kõhre mass ei tohi olla suurem kui 3 % jaotustüki massist;

m)	rinnaliha („magret” või „maigret”): punktis 3 osutatud pardi ja hane rinnafilee koos naha, rinnalihast katva nahaaluse rasvkoega ning ilma sisemise rinnalihaseta;

n)	kalkuni konditustatud koivaliha: kalkuni reie- ja/või sääretükid, konditustatud, st reie-, sääre- ja pindluuta, terved, kuubikuteks või ribadeks lõigatud.

Punktides e, g ja h loetletud toodete puhul tähendab tekst „lõiked tuleb teha liigeste juurest”, et lõiked tehakse seespool liigeseid piiritlevat kahte joont, nagu on näidatud II lisas esitatud joonisel.

Punktides d–k loetletud tooted võivad olla nahaga või ilma. Kui punktides d–j loetletud tooted on ilma nahata või kui punktis k nimetatud toode on nahaga, tuleb see toote markeeringul ära märkida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/13/EÜ (5) artikli 1 lõike 3 punktile a.

Rasvamaks (Foie gras)

Hanede või partide (liikidest Cairina muchata või Cairina muschata x Anas platyrachos) maksad, kui linde on toidetud nii, et selle tulemuseks on maksarakkude rasvhüpertroofia.

Linnud, kellelt need maksad eemaldatakse, peavad olema täielikult veretustatud. Maksad peavad olema ühte värvi.

Maksad peavad olema järgmise massiga:

—	pardimaksa netomass vähemalt 300 g;

—	hanemaksa netomass vähemalt 400 g.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„rümp” – artikli 1 punktis 1 märgitud liiki linnu kogu keha pärast verestustamist, sulgede katkumist ja siseelundite eemaldamist; neerude eemaldamine ei ole siiski kohustuslik; rümpa, millest on eemaldatud siseelundid, võib müügiks pakkuda koos rupsidega, st kõhuõõnde pandud südame, maksa, pärismao ja kaelaga, või ilma;

b)	„jaotustükid” – kodulinnuliha, mis suuruse ja lihaskonna poolest on vastavuses rümba ühe kindla osaga;

c)	„pakendatud kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mida pakutakse vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele;

d)	„pakendamata kodulinnuliha” – müügiks lõpptarbijale pakutav pakendamata või müügikohas ostja soovil pakitud kodulinnuliha;

e)	„turustamine” – müügi eesmärgil omamine või väljapanek, müügiks pakkumine, müük, tarnimine või muu turustusvorm;

f)	„partii” – samasse liiki, tüüpi, klassi ja tootmistsüklisse kuuluv kontrollitav linnuliha, mis on pärit samas kohas asuvast tapamajast või lihalõikusettevõttest. Artikli 9 ning V ja VI lisa kohaldamisel hõlmab partii ainult samasse nimimassiklassi kuuluvaid kinnispakke.

Artikkel 3

1. Linnurümpade turustamiseks vastavalt käesolevale määrusele tuleb need esitada müügiks ühel järgmistest viisidest:

—	osaliselt siseelunditest puhastatud (effilé, roped);

—	koos rupsiga;

—	ilma rupsita.

Võib lisada sõnad „siseelunditest puhastatud”.

2. Osaliselt siseelunditest puhastatud rümbad on rümbad, millest ei ole eemaldatud südant, kopse, pärismagu, pugu ja neere.

3. Kõikide esitusviiside puhul võivad hingetoru, söögitoru ja pugu rümpa jääda, kui pead ei eemaldata.

4. Rups sisaldab järgmist:

süda, kael, pärismagu ja maks ning muud kehaosad, mida peetakse toidukõlblikuks turul, mille lõpptarbijale see on ette nähtud. Maksast tuleb eraldada sapipõis. Pärismaost tuleb eemaldada sarvjas hõõrel ja pärismao sisaldis. Süda võib olla südamepaunaga või ilma. Kui kael jääb rümba külge, ei käsitata seda rupsina.

Kui müügiks oleval rümbal ei ole ühte neist neljast organist, tuleb selle puudumine ka markeeringul ära märkida.

5. Lisaks kooskõlas direktiiviga 2000/13/EÜ vastuvõetud riigisiseste eeskirjade järgimisele peavad kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses olema liha saatedokumentides järgmised andmed:

a)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktis 1 osutatud kvaliteediklass;

b)	kodulinnuliha turustusseisund kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktiga 2 ja soovitatav ladustustemperatuur.

Artikkel 4

1. Nimetused, mille all käesoleva määrusega hõlmatud tooteid võib direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses müüa, on loetletud käesoleva määruse artiklis 1 ja nendele vastavad mõisted teiste liikmesriikide keeltes on loetletud käesoleva määruse I lisas, ning neile lisatakse viide:

—	terve rümba puhul ühele käesoleva määruse artikli 3 lõikega 1 ettenähtud esitusviisi kohta;

—	linnuliha jaotustükkide puhul vastava liigi kohta.

2. Artikli 1 punktides 1 ja 2 määratletud nimetustele võib lisada muid mõisteid, tingimusel et need ei vii tarbijat sel määral eksitusse, et ta ajaks need segamini teiste artikli 1 punktides 1 ja 2 loetletud toodetega või artiklis 11 sätestatud märgistustega.

Artikkel 5

1. Tooteid, mida artiklis 1 ei ole määratletud, võib turustada ühenduses ainult selliste nimetuste all, mis ei vii tarbijat sel määral eksitusse, et ta ajaks need segamini teiste artiklis 1 osutatud toodetega või artiklis 11 sätestatud märgistustega.

2. Lisaks vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ vastu võetud riigisiseste õigusaktide järgimisele, vastab lõpptarbijale ette nähtud kodulinnuliha etiketistamine, esitlemine ja reklaam käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud lisanõuetele.

3. Värske kodulinnuliha puhul tuleb säilimisaja kuupäev asendada vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artiklile 10 tekstiga „kõlblik kuni”.

4. Pakendatud kodulinnuliha puhul tuleb pakendil või sellele kinnitatud etiketil esitada järgmised andmed:

a)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunkti 1 osutatud kvaliteediklass;

b)	värske kodulinnuliha puhul selle koguhind ja kaaluühikuhind jaemüügis;

c)	kodulinnuliha turustusseisund kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktiga 2 ja soovitatav ladustustemperatuur;

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (6) artikli 4 kohaselt antud tapamaja või lihalõikusettevõtte loa number, välja arvatud juhul, kui lõikamine ja konditustamine toimub müügikohas vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktile d;

e)	kolmandatest riikidest imporditud kodulinnuliha puhul märgis päritolumaa kohta.

5. Pakendamata kodulinnuliha müügiks pakkumise korral, välja arvatud juhul, kui lõikamine ja konditustamine toimuvad müügikohas vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõike 2 punktile d, tingimusel et lõikamine ja konditustamine toimub tarbija palvel ja juuresolekul, kohaldatakse lõikes 4 osutatud tähiste suhtes direktiivi 2000/13/EÜ artiklit 14.

6. Erandina artikli lõikest 5 ja käesoleva artikli lõigetest 2–5 ei ole vaja kodulinnuliha liigitada ega märgistada vastavalt osutatud artiklites märgitud lisaeeskirjadele, kui liha toimetatakse lihalõikus- või -töötlemisettevõtetesse.

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktis 3 määratletud külmutatud linnuliha suhtes kohaldatakse järgmisi lisasätteid.

Käesoleva määrusega hõlmatud külmutatud linnuliha temperatuur peab olema stabiilne ja seda tuleb hoida toote kõikides osades temperatuuril –12 °C või alla selle, kuid lubatud on lühiajaline kõikumine kuni 3 °C. Selline toote temperatuuri hälve on lubatud vastavalt heale ladustamis- ja turustamistavale kohaliku turustamise ajal ja jaemüügikoha lihaletis.

Artikkel 7

1. Käesoleva määrusega hõlmatud linnurümbad ja jaotustükid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele, et neid võiks klassifitseerida A- või B-klassi, ning olema:

a)	terved, võttes arvesse esitusviisi;

b)	puhtad, ilma võõrlisandi, mustuse ja vereta;

c)	ilma kõrvallõhnata;

d)	ilma nähtavate vereplekkideta, välja arvatud väikesed ja märkamatud;

e)	ilma väljaulatuvate murtud luudeta;

f)	ilma suurte muljumisteta.

Värske linnuliha puhul ei tohi olla varasema külmutamise märke.

2. A-klassi klassifitseerimiseks peavad linnurümbad ja jaotustükid vastama ka järgmistele nõuetele:

nende kehaehitus peab olema hea. Liha peab olema lihav; rind hästi arenenud, lai, pikk ja lihav ning koivad lihavad. Tibude, noorte partide ja pardipoegade ning kalkunite puhul peavad rind, selg ja reied olema kaetud õhukese ühtlase rasvakihiga. Kukkede, kanade, partide ja noorte hanede puhul on lubatud paksem rasvakiht. Hanede puhul peab kogu rümp olema kaetud keskmise või paksu rasvakihiga;

b)	rinnal, koibadel, päranipul, liigestel ja tiivaotstel võib olla vähesel hulgal sulgi, suletüükaid (suleotsi) ja udusulgi (niitsulgi). Supikanade, partide, kalkunite ja hanede puhul võivad suled olla ka muudel osadel;

c)	teatavad kahjustused, muljumised ja värvimuutused on lubatud, kui neid on vähe ja need on märkamatud ning ei esine rinnal ega koibadel. Tiivaotsa ei pea olema. Tiivaotste ja sulefolliikuli kerge punetus on lubatud;

d)	külmutatud või sügavkülmutatud linnulihal ei tohi esineda külmakahjustust, (7) välja arvatud siis, kui see on juhuslik, väike ja märkamatu ning ei esine rinnal ja koibadel.

Artikkel 8

1. Artiklite 1, 3 ja 7 eiramisest tulenevaid otsuseid võib teha üksnes terve partii kohta, mida on kontrollitud vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. Artiklis 1 määratletud üksiktoodetest võetakse pisteliselt allpool kindlaks määratud suurusega proov igast partiist, mida kontrollitakse tapamajas, lihalõikusettevõttes, hulgimüügi- või jaemüügilaos või mistahes muus turustusetapis sh transpordi käigus; importimisel kolmandatest riikidest tehakse seda tollivormistuse ajal:

Partii suurus	Proovi suurus	Defektsete ühikute lubatud hälve
Partii suurus	Proovi suurus	Kokku	Artikli 1 punktide 1 (8) ja 3 ning artikli 7 lõike 1 puhul
1	2	3	4
100–500	30	5	2
501–3 200	50	7	3
> 3 200	80	10	4

3. A-klassi linnuliha partii kontrollimisel on lubatud lõikes 2 esitatud tabeli 3. veerus osutatud defektsete ühikute koguarv. Kõnealused defektsed ühikud võivad rinnafilees sisaldada kõhre (painduv rinnakukiil) kuni 2 % massist.

Artikli 1 punktide 1 ja 3 ning artikli 7 lõike 1 sätetele mittevastavate defektsete ühikute arv ei ületa lõikes 2 esitatud tabeli 4. veerus sätestatud arvu.

Vastavalt artikli 1 punktile 3 on vastuvõetav ainult selline defektne ühik, mille mass on vähemalt 240 g pardimaksa puhul ja vähemalt 385 g hanemaksa puhul.

4. B-klassi linnuliha partii kontrollimisel kahekordistatakse lubatud defektsete ühikute arvu.

5. Kui kontrollitud partii ei vasta nõuetele, keelab järelevalveasutus selle turustamise või impordi kolmandast riigist, kuni tõendatakse, et see vastab artiklitele 1 ja 7.

Artikkel 9

1. Direktiivi 76/211/EMÜ artiklis 2 määratletud kinnispakkidesse pakendatud külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha võib klassifitseerida kaalukategooriate järgi vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktile 3:

—	kinnispakid, mis sisaldavad ühte linnurümpa, või

—	kinnispakid, mis sisaldavad ühte või mitut sama tüüpi või samast linnuliigist linnuliha jaotustükki, mis on määratletud artiklis 1.

2. Kõikidel kinnispakkidel peab vastavalt lõigetele 3 ja 4 olema märge toote massi kohta, mida nimetatakse „nimimassiks”, mida kinnispakk peab sisaldama.

3. Külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha kinnispakke võib nimimassi alusel liigitada järgmiselt:

rümbad:

—	< 1 100 g: 50 g kaupa liigitatud klassid (1 050 – 1 000 – 950 jne),

—	1 100 – < 2 400 g: 100 g kaupa liigitatud klassid (1 100 – 1 200 – 1 300 jne),

—	≥ 2 400 g: 200 g kaupa liigitatud klassid (2 400 – 2 600 – 2 800 jne);

jaotustükid:

—	< 1 100 g: 50 g kaupa liigitatud klassid (1 050 – 1 000 – 950 jne),

—	≥ 1 100 g: 100 g kaupa liigitatud klassid (1 100 – 1 200 – 1 300 jne).

4. Lõikes 1 osutatud kinnispakid tuleb valmistada nii, et need vastaksid järgmistele nõuetele:

a)	täitekogus ei tohi olla keskmiselt väiksem kui nimimass;

b)	nende kinnispakkide osa, mille negatiivne hälve on lõikes 9 sätestatud lubatud negatiivsest hälbest suurem, peab olema piisavalt väike, et kinnispakkide partiid vastaksid lõikes 10 nimetatud testi nõuetele;

c)	kinnispakke, mille negatiivne hälve on kaks korda suurem kui lõikes 9 sätestatud lubatud negatiivne hälve, ei tohi turustada.

Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad direktiivi 76/211/EMÜ I lisas sätestatud nimimassi, täitekoguse ja negatiivse hälbe määratlused.

5. Külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha pakkija või importija vastutuse puhul ja pädevate ametiasutuste poolt tehtava kontrolli suhtes kohaldatakse direktiivi 76/211/EMÜ I lisa punkte 4, 5 ja 6 mutatis mutandis.

6. Kinnispakke kontrollitakse proovide võtmise teel, mis toimub kahes osas:

—	kõikide proovi kinnispakkide täitekoguse kontroll;

—	proovi kinnispakkide keskmise täitekoguse kontroll.

Kinnispakkide partii loetakse nõuetekohaseks, kui mõlema kontrolli tulemused vastavad lõigetes 10 ja 11 nimetatud nõuetekohasuse näitajatele.

7. Partii koosneb ühesuguse nimimassiga, ühe liigi ja tootmistsükli kinnispakkidest, mis on pakitud samas kohas ja mida tuleb kontrollida.

Partii suurus on piiratud allpool sätestatud kogustega:

—	kui kinnispakke kontrollitakse pakkeliini lõpus, on iga partii suurus võrdne pakkeliini maksimumtoodanguga tunnis ning partii suurus ei ole piiratud;

—	muudel juhtudel piiratakse partii suurust 10 000 kinnispakiga.

8. Igast kontrollitavast partiist võetakse pisteliselt järgmise suurusega proov:

Partii suurus	Proovi suurus
100–500	30
501–3 200	50
> 3 200	80

Kui alla 100 kinnispakist koosnevaid partiisid testitakse pakendeid avamata direktiivi 76/211/EMÜ II lisa tähenduses, tehakse seda 100 % ulatuses.

9. Kinnispakkidesse pakendatud kodulinnuliha puhul on lubatud järgmised negatiivsed hälbed:

(grammides)
Nimismass	Lubatud negatiivne hälve
Nimismass	Rümbad	Jaotustükid
kuni 1 100	25	25
1 100 – < 2 400	50	50
2 400 ja rohkem	100

10. Kõikide proovi kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel arvutatakse välja vähim lubatud kogus, lahutades kinnispaki nimimassist vastava lubatud negatiivse hälbe.

Proovi kinnispakid, mille täitekogus on väiksem kui vähim lubatud kogus, loetakse defektseks.

Kontrollitud kinnispakkide partii on nõuetekohane, kui mittevastavate ühikute arv proovis on järgmises tabelis esitatud nõuetekohasuse näitajast väiksem või sellega võrdne; partii lükatakse tagasi, kui mittevastavate ühikute arv proovis on nimetatud tabelis esitatud tagasilükkamisnäitajast suurem või sellega võrdne.

Proovi suurus	Defektsete ühikute arv
Proovi suurus	Nõuetekohasuse näitaja	Tagasilükkamisnäitaja
30	2	3
50	3	4
80	5	6

11. Keskmise täitekoguse kontrollimisel on kinnispakkide partii nõuetekohane, kui proovi kinnispakkide keskmine täitekogus on suurem kui järgnevalt esitatud nõuetekohasuse näitajad:

Proovi suurus	Keskmise täitekoguse nõuetekohasuse näitaja
30	x— ≥ Qn – 0,503 s
50	x— ≥ Qn – 0,379 s
80	x— ≥ Qn – 0,295 s

x—	=	kinnispaki keskmine täitekogus,
Qn	=	kinnispaki nimimass,
s	=	partii kinnispakkide täitekoguse standardhälve.

Standardhälvet arvestatakse vastavalt direktiivi 76/211/EMÜ II lisa punktile 2.3.2.2.

12. Seni kuni nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ (9) alusel kasutatakse täiendavaid märkeid, lisatakse käesoleva määruse kohaldamisel kehtivale kinnispakkide nimimassi märkele täiendav märge.

13. Muudest liikmesriikidest Ühendkuningriiki imporditavat kodulinnuliha kontrollitakse pisteliselt ning kontrollimine ei toimu piiril.

Artikkel 10

Direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses võib markeeringul olla märge järgnevalt määratletud jahutusmeetodi kasutamise kohta ja vastavad III lisas loetletud mõisted teistes ühenduse keeltes:

—	õhkjahutus: linnurümpade jahutamine külma õhuga;

—	õhkpiserdus-jahutus: linnurümpade jahutamine külma õhuga, mis vaheldub veesumu ja veepiserdusega;

—	sukeljahutus: linnurümpade jahutamine veeanumates või jää ja vee anumates vastuvoolumeetodil.

Artikkel 11

1. Põllumajanduslike tootmisviiside märkimiseks, välja arvatud mahepõllumajandus või bioloogiline tootmine, võivad markeeringul direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a määratletud tähenduses ja üksnes juhtudel, kui kõnesoleva määruse V lisas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud, olla üksnes järgnevalt sätestatud mõisted ja vastavad IV lisas loetletud mõisted teistes ühenduse keeltes:

a)	„söödetud…, mis sisaldab… %…”;

b)	„ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine)”;

c)	„vabapidamine”;

d)	„traditsiooniline vabapidamine”;

e)	„täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine”.

Nendele mõistetele võib lisada vastava põllumajandusliku tootmisviisi eriomadustega seotud märked.

Kui foie gras tootmiseks peetavatelt partidelt ja hanedelt saadud liha märgistusel on osutatud vabapidamisele (punktid c, d ja e), peab seal olema ka märge „saadud foie gras tootmiseks ettenähtud lindudelt”.

2. Lindude tapavanust ja nuumamisaega on lubatud märkida ainult siis, kui kasutatakse ühte lõikes 1 osutatud mõistetest, ja juhul, kui lind ei ole V lisa punktides b, c või d nimetatud vanusest noorem. Käesolevat sätet ei kohaldata loomade suhtes, kes kuuluvad artikli 1 punkti 1 alapunkti a neljanda taande alla.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste siseriiklike tehniliste meetmete kohaldamist, mis on V lisas esitatud miinimumnõuetest ulatuslikumad ja mis kehtivad üksnes asjaomase liikmesriigi tootjate suhtes, tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ja linnuliha ühiste turustusnormidega.

4. Lõikes 3 osutatud riiklikud meetmed tehakse teatavaks komisjonile.

5. Liikmesriigid peavad komisjoni taotluse korral esitama alati kogu vajaliku teabe selleks, et hinnata, kas käesolevas artiklis osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse ja linnuliha ühiste turustusnormidega.

Artikkel 12

1. Tapamajad, kellel on lubatud kasutada artiklis 11 osutatud termineid, kuuluvad eriregistreerimisele. Nad peavad iga põllumajandusliku tootmisviisi osas eraldi arvestust järgmiste andmete kohta:

a)	linnutootjate nimed ja aadressid, kes registreeritakse pärast liikmesriigi pädeva ametiasutuse tehtud kontrolli;

b)	nimetatud ametiasutuse taotluse korral iga tootja ühe tootmistsükli lindude arv;

c)	kõnealuste tarnitud ja töödeldud lindude arv ja eluskaal või rümba mass;

d)	üksikasjalikud andmed müügi kohta, sealhulgas ostjate nimed ja aadressid, ja säilitavad need andmed vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist.

2. Lõikes 1 osutatud tootjaid kontrollitakse seejärel korrapäraselt. Tootjad peavad vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist jooksvat arvestust lindude arvu kohta linnupidamise viisi järgi, samuti müüdud lindude arvu, ostjate nimede ja aadresside ning sööda koguste ja tarneallikate kohta.

Lisaks sellele peavad vabapidamissüsteemi kasutavad tootjad arvestust lindude esmakordse uiteväljale laskmise kuupäeva kohta.

3. Sööda tootjad ja tarnijad peavad vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist arvestust, milles tõendatakse, et artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud tootmisviisi tarbeks tootjatele tarnitud sööda koostis vastab söötmise näidustusele.

4. Haudejaamad peavad vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist arvestust artikli 11 lõike 1 punktides d ja e osutatud tootmisviisi tarbeks tootjatele tarnitud ja aeglase kasvuga tõugudesse kuuluvate lindude kohta.

5. Regulaarseid kontrolle artikli 11 ja käesoleva artikli lõigete 1 kuni 4 täitmise kohta tehakse:

a)	põllumajandusettevõttes: vähemalt kord iga tootmistsükli jooksul;

b)	sööda tootja ja tarnija juures: vähemalt kord aastas;

c)	tapamajas: vähemalt neli korda aastas;

d)	haudejaamas: vähemalt kord aastas artikli 11 lõike 1 punktides d ja e osutatud linnupidamisviisi puhul.

6. Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastavalt lõikele 1 registreeritud heakskiidetud tapamajade loetelu, kus peab olema tapamaja nimi, aadress ja sellele määratud number. Kõikidest loetelusse tehtavatest muudatustest teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile kalendriaasta iga kvartali alguses.

Artikkel 13

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 121 punkti a alapunktis v osutatud linnupidamisviisi märgete kasutamise järelevalve korral peavad liikmesriikide määratud asutused järgima 26. juuni 1989. aasta Euroopa standardit nr EN/45011 ning nendele annab loa ja nende üle teostab järelevalvet asjaomane liikmesriik.

Artikkel 14

Kolmandatest riikidest imporditud linnulihal võib olla üks või mitu artiklites 10 ja 11 sätestatud vabatahtlikku märget, kui sellega koos on päritoluriigi pädeva ametiasutuse väljaantud tõend selle kohta, et kõnealused tooted vastavad käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Kolmanda riigi taotluse korral koostab komisjon selliste asutuste loetelu.

Artikkel 15

1. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 5 ja artikli 17 lõike 3 kohaldamist, võib ühenduses äri- või kaubandustegevuse raames turustada külmutatud ja sügavkülmutatud kanasid üksnes juhul, kui jaotustükkide veesisaldus ei ületa VI lisas (nõrutamismeetod) või VII lisas (keemiline meetod) kirjeldatud analüüsimeetoditega määratud tehniliselt vältimatuid väärtusi.

2. Iga liikmesriigi poolt määratud pädevad asutused tagavad, et tapamajad võtavad kõik vajalikud meetmed lõikes 1 ettenähtud sätete järgimiseks ja eelkõige selleks, et:

—	võetakse proovid veeimendumise kontrollimiseks jahutamisel ning külmutatud ja sügavkülmutatud kanade veesisalduse kontrollimiseks;

—	kontrollide tulemused registreeritaks ja neid säilitataks üks aasta;

—	iga partii märgistataks viisil, mis võimaldab tootmiskuupäeva kindlakstegemist; kõnealune märgistus tuleb kanda toodanguaruandesse.

Artikkel 16

1. Tapamajades viiakse vähemalt kord kaheksatunnise tööaja jooksul läbi regulaarsed kontrollid vastavalt IX lisale vee imendumise suhtes või kontrollid vastavalt VI lisale.

Kui kõnealustest kontrollidest ilmneb, et imendunud vee hulk on suurem kui käesoleva määruse kohaselt lubatud kogu veesisaldus, arvestades töötlemisetappidel, mida ei kontrollita, rümpa imendunud vett, ja kui imendunud vee hulk ületab IX lisa punktis 10 või VI lisa punktis 7 osutatud tasemed, teeb tapamaja töötlemisprotsessis viivitamatult vajalikud tehnilised muudatused.

2. Kõikidel lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel ning igal juhul vähemalt kord kahe kuu jooksul viiakse proovide võtmise teel läbi artikli 15 lõikes 1 osutatud veesisalduse kontrollid kõikidest tapamajadest pärit külmutatud või sügavkülmutatud kanade puhul liikmesriigi pädeva asutuse valiku kohaselt vastavalt VI või VII lisale. Kõnealust kontrolli ei teostata rümpade puhul, mille kohta esitatakse pädevale asutusele tõend, et need on ette nähtud üksnes ekspordiks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid viib läbi pädev asutus või need viiakse läbi pädeva asutuse vastutusel. Pädevad asutused võivad konkreetsetel üksikjuhtudel kohaldada lõike 1 ja eriti IX lisa punktide 1 ja 10 ning lõike 2 sätteid rangemalt tapamaja suhtes, kelle puhul see osutub käesolevas määruses lubatud veesisalduse järgimise tagamiseks vajalikuks.

Kõikidel juhtudel, kui külmutatud või sügavkülmutatud tibude partii ei vasta käesoleva määruse sätetele, taasalustavad pädevad asutused lõikes 2 osutatud miinimumsagedusega kontrolle alles pärast seda, kui on saadud negatiivsed tulemused kolmelt VI või VII lisa kohaselt järjestikuselt kontrollimiselt, mille puhul võetakse proovid kolmel erineval tootmispäeval kuni nelja nädala jooksul. Nende erakorraliste kontrollide kulud kannab asjaomane tapamaja.

4. Kui õhkjahutuse puhul vastavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollide tulemused kuue kuu jooksul VI–IX lisas sätestatud kriteeriumidele, võib lõikes 1 osutatud kontrollide sagedust vähendada ühele korrale kuus. Kui kõnealustes lisades sätestatud kriteeriume ei täideta, taastatakse lõikes 1 osutatud kontrollikord.

5. Kui lõikes 2 osutatud kontrollide tulemusena selgub, et on ületatud lubatud piirnormi, ei ole asjaomane partii vastavuses käesoleva määrusega. Kõnealusel juhul võib asjaomane tapamaja nõuda kontrollanalüüsi läbiviimist liikmesriigi tugilaboris liikmesriigi pädeva asutuse valitud meetodil. Kõnealuse kontrollanalüüsi kulud kannab partii omanik.

6. Kui pärast kõnealust kontrollanalüüsi leitakse, et asjaomane partii ei ole vastavuses käesoleva määrusega, võtab pädev asutus sobivad meetmed selleks, et lubada asjaomast partiid ühenduses turustada ainult tingimusel, et tapamaja märgistab pädeva asutuse järelevalve all asjaomaste rümpade üksik- ja rühmapakendid lindi või etiketiga, millele on kantud punaste suurtähtedega vähemalt üks X lisas esitatud sõnastustest.

Esimeses lõigus osutatud partii jääb pädeva asutuse järelevalve alla, kuni selle suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget või see kõrvaldatakse muul viisi. Kui pädevale asutusele tõendatakse, et esimeses lõigus osutatud partii on ette nähtud ekspordiks, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et takistada kõnealuse partii turustamist ühenduses.

Esimeses lõigus sätestatud laused kantakse silmapaistvasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult. Muud teksti- või kujunduselemendid ei tohi neid mingil viisil peita, varjata või segada. Üksikpakenditel on tähed on vähemalt 1 cm kõrgused ja rühmapakenditel vähemalt 2 cm kõrgused.

Artikkel 17

1. Sihtliikmesriik võib viia läbi külmutatud või sügavkülmutatud kanade mittediskrimineerivad pistelised kontrollid saadetise artiklite 15 ja 16 nõuetele vastavuse kontrollimiseks, kui on tõsised põhjused kahtlustada rikkumisi.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi kaupade sihtkohas või muus sobivas kohas, tingimusel, et viimati nimetatud juhul ei asu see piiril ja koha valik takistab võimalikult vähe kaupade marsruuti ning et kaubad liiguvad pärast vajalike proovide võtmist tavapäraselt sihtkohta. Tooteid ei müüda lõpptarbijale enne, kui kontrolli tulemused on teada.

Kõnealused kontrollid tuleb viia läbi esimesel võimalusel, et mitte asjatult viivitada toodete turuleviimisega või põhjustada viivitusi, mis võivad nende kvaliteeti kahjustada.

Kontrollide tulemustest, järgnevatest otsustest ja nende aluseks olnud asjaoludest teavitatakse kaubasaatjat, kaubasaajat või nende esindajaid hiljemalt proovide võtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul. Sihtliikmesriigi pädevate asutuste tehtud otsustest ja nende põhjustest teatatakse lähteliikmesriigi pädevale asutusele.

Kaubasaatja või tema esindaja taotluse korral edastatakse talle nimetatud otsused ja nende põhjused kirjalikult koos üksikasjadega sihtliikmesriigi õigusaktide alusel kehtiva edasikaebamisõiguse kohta, samuti sellega seotud protsessinormide ja -tähtaegade kohta.

3. Kui lõikes 1 osutatud kontrollide tulemused näitavad, et lubatud piirnorme on ületatud, võib asjaomase partii omanik nõuda kontrollanalüüsi läbiviimist ühes XI lisas loetletud tugilaboris samal meetodil, mida kasutati esialgse katse tegemisel. Kõnealuse kontrollanalüüsi kulud kannab partii omanik. Tugilaborite ülesanded ja pädevus on sätestatud XII lisas.

4. Kui pärast vastavalt lõigetele 1 ja 2 läbi viidud kontrolle ja taotletud kontrollanalüüse on leitud, et külmutatud või sügavkülmutatud kanad ei vasta artiklite 15 ja 16 sätetele, kohaldab sihtliikmesriigi pädev asutus artikli 16 lõikes 6 ettenähtud korda.

5. Lõigetes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel võtab sihtliikmesriigi pädev asutus viivitamata ühendust lähteliikmesriigi pädeva asutusega. Lähteliikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed ja teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust läbiviidud kontrollidest, tehtud otsustest ja nende tegemise põhjustest.

Kui lõigetega 1 ja 3 ette nähtud kontrollid tõendavad korduvaid eiramisi või kui kõnealuste kontrollide läbiviimine ei ole lähteliikmesriigi arvates piisavalt põhjendatud, teavitavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused sellest komisjoni.

Käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalikul määral või sihtliikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral ja arvestades leitud rikkumiste laadi, võib komisjon

—	saata asjaomasesse ettevõttesse ekspertide rühma ning viia koos pädevate riiklike asutustega läbi kohapealsed kontrollid või

—	taotleda sihtliikmesriigi pädevalt asutuselt asjaomase ettevõtte toodete proovide võtmise tihendamist ja vajadusel sanktsioonide rakendamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 194.

Komisjon teatab oma järeldustest liikmesriikidele. Liikmesriigid, kelle territooriumil kontrolli läbi viiakse, annavad ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi.

Kuni komisjoni järelduste saamiseni tihendab lähteliikmesriik sihtliikmesriigi taotluse korral kõnealuse ettevõtte toodete kontrolli.

Kui seoses ettevõttes toimunud korduvate eiramistega võetakse kõnealuseid meetmeid, rahastab komisjon asjaomases ettevõttes kolmanda lõigu taanete sätete kohaldamisel tekkinud kulud.

Artikkel 18

1. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad viivitamata asjaomasele riigi tugilaborile nende poolt või nende vastutusel tehtud artiklites 15, 16 ja 17 osutatud kontrollide tulemustest.

Liikmesriikide tugilaborid edastavad kõnealused andmed artiklis 19 osutatud ekspertide komiteele täiendavaks hindamiseks ja aruteluks liikmesriikide tugilaboritega igal aastal enne 1. juulit. Tulemused esitatakse korralduskomiteele läbivaatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 195.

2. Liikmesriigid võtavad kõikides turustusetappides konkreetsed meetmed artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud kontrollide tegemiseks, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditava kauba kontrollimiseks tollivormistuse ajal vastavalt VI ja VII lisale. Liikmesriigid teatavad kõnealustest meetmetest teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Kõigist asjakohastest muudatustest teatatakse kohe teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 19

Linnuliha veesisalduse üle järelevalvet teostav ekspertide komitee on tegev liikmesriikide tugilaborite katsete läbiviimist koordineeriva asutusena. Sinna kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide tugilaborite esindajad. Komitee ja liikmesriikide tugilaborite ülesanded ning komitee organisatsiooniline ülesehitus on sätestatud XII lisas.

Finantsabi makstakse tugilaborile kooskõlas ühendust esindava komisjoni ja labori vahel sõlmitud lepingu tingimustega.

Euroopa Ühenduste Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi peadirektor volitatakse lepingutele komisjoni nimel alla kirjutama.

Artikkel 20

1. Ühenduses võib äri- või kaubandustegevuse raames turustada järgmisi värskeid, külmutatud ja sügavkülmutatud linnuliha jaotustükke üksnes juhul, kui jaotustükkide veesisaldus ei ületa VIII lisas (keemiline meetod) kirjeldatud analüüsimeetoditega määratud tehniliselt vältimatuid väärtusi:

a)	kana nahata rinnafilee harkluuga või ilma;

b)	kana rinnatükk koos nahaga;

c)	kana reie- ja sääretükid, koivad, seljaosaga koivad, tagaveerandid koos nahaga;

d)	kalkuni nahata rinnafilee;

e)	kalkuni rinnatükk koos nahaga;

f)	kalkuni reie- ja sääretükid, koivad koos nahaga;

g)	kalkuni konditustatud koivaliha ilma nahata.

2. Iga liikmesriigi poolt määratud pädevad asutused tagavad, et tapamajad ja nende juures või neist eraldi asuvad lihalõikusettevõtted võtavad kõik vajalikud meetmed lõikes 1 ettenähtud sätete järgimiseks ja eelkõige selleks, et:

tapamajades kontrollitakse korrapäraselt ka käesoleva artikli lõikes 1 loetletud värskete, külmutatud või sügavkülmutatud jaotustükkide tootmiseks ettenähtud kana- ja kalkunirümpadesse imendunud vett vastavalt artikli 16 lõikele 1. Kõnealune kontroll viiakse läbi vähemalt kord kaheksatunnise tööaja jooksul. Kalkunirümpade õhkjahutuse puhul ei ole siiski imendunud vett vaja korrapäraselt kontrollida. IX lisa punktis 10 kindlaksmääratud piirväärtusi kohaldatakse ka kalkunirümpade puhul;

b)	kontrollide tulemused registreeritaks ja neid säilitataks üks aasta;

c)	iga partii märgistataks viisil, mis võimaldab tootmiskuupäeva kindlakstegemist; kõnealune märgistus tuleb kanda toodanguaruandesse.

Kui kanade õhkjahutuse puhul vastavad punktis a ja lõikes 3 osutatud kontrollide tulemused kuue kuu jooksul VI–IX lisas sätestatud kriteeriumidele, võib punktis a osutatud kontrollide sagedust vähendada ühele korrale kuus. Kui VI–IX lisas sätestatud kriteeriume ei täideta, taastatakse punktis a osutatud kontrollikord.

3. Igast linnuliha jaotustükke tootvast lihalõikusettevõttest pärit külmutatud ja sügavkülmutatud jaotustükkide puhul viiakse vähemalt kord kolme kuu jooksul läbi lõikes 1 osutatud veesisalduse kontroll proovide võtmise teel vastavalt VIII lisale. Kõnealust kontrolli ei teostata jaotustükkide puhul, mille kohta esitatakse pädevale asutusele tõend, et need on ette nähtud üksnes ekspordiks.

Kui ühe aasta jooksul on kontrolli tulemused konkreetses lihalõikusettevõttes vastanud VIII lisas sätestatud tingimustele, hakatakse kontrolli läbi viima kord kuue kuu jooksul. Kui kõnealuseid kriteeriume ei täideta, taastatakse esimeses lõigus osutatud kontrollikord.

4. Artikli 16 lõikeid 3–6 ja artikleid 17 ja 18 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõikes 1 osutatud linnuliha jaotustükkide suhtes.

Artikkel 21

Määrus (EMÜ) nr 1538/91 tunnistatakse alates 1. juulist 2008 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EMÜ) nr 1906/90 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 470/2008 (ELT L 140, 30.5.2008, lk 1).

(2) EÜT L 173, 6.7.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1029/2006 (ELT L 186, 7.7.2006, lk 6).

(3) EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1474/2007 (ELT L 329, 14.12.2007, lk 14).

(4) EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/45/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

(5) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(6) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(7) Külmakahjustus: (kvaliteeti vähendavas tähenduses) paikne või üldine taastamatu naha ja/või liha kuivamine, mille tagajärjel võib muutuda:

—	esialgne värv (tavaliselt kahvatumaks) või

—	maitse ja lõhn (maitsetu või räästunud) või

—	koostis (kuiv, käsnjas).

(8) Lubatud hälve on sätestatud ühe liigi piires.

(9) EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

I LISA

Artikli 1 punkt 1 – linnurümpade nimetused

	bg	es	cs	da	de	et	el	en	fr	it	lv
1.	Пиле, бройлер	Pollo (de carne)	Kuře, brojler	Kylling, slagtekylling	Hähnchen Masthuhn	Tibud, broiler	Κοτόπουλο Πετετνοί και κότες (κρεατοπαραγωγής)	Chicken, broiler	Poulet (de chair)	Pollo, ‘Broiler’	Cālis, broilers
2.	Петел, кокошка	Gallo, gallina	Kohout, slepice, drůbež na pečení, nebo vaření	Hane, høne, suppehøne	Suppenhuhn	Kuked, kanad, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnud	Πετεινοί και κότες (για βράοιμο)	Cock, hen, casserole, or boiling fowl	Coq, poule (à bouillir)	Gallo, gallina Pollame da brodo	Gailis, vista, sautēta vai vārīta mājputnu gaļa
3.	Петел (угоен, скопен)	Capón	Kapoun	Kapun	Kapaun	Kohikukk	Καπόνια	Capon	Chapon	Cappone	Kapauns
4.	Ярка, петле	Polluelo	Kuřátko, kohoutek	Poussin, Coquelet	Stubenküken	Kana- ja kukepojad	Νεοσσός, πετεινάρι	Poussin, Coquelet	Poussin, coquelet	Galletto	Cālītis
5.	Млад петел	Gallo joven	Mladý kohout	Unghane	Junger Hahn	Noor kukk	Πετεινάρι	Young cock	Jeune coq	Giovane gallo	Jauns gailis
1.	(Млада) пуйка	Pavo (joven)	(Mladá) krůta	(Mini) kalkun	(Junge) Pute, (Junger) Truthahn	(Noor) kalkun	(Νεαροί) γάλοι και γαλοπούλες	(Young) turkey	Dindonneau, (jeune) dinde	(Giovane) tacchino	(Jauns) tītars
2.	Пуйка	Pavo	Krůta	Avlskalkun	Pute, Truthahn	Kalkun	Γάλοι και γαλοπούλες	Turkey	Dinde (à bouillir)	Tacchino/a	Tītars
1.	(Млада) патица, пате (млада) мускусна патица, (млад) мюлар	Pato (joven o anadino), pato de Barbaria (joven), pato cruzado (joven)	(Mladá) kachna, kachnê, (mladá) Pižmová kachna, (mladá) kachna Mulard	(Ung) and (Ung) berberiand (Ung) mulardand	Frühmastente, Jungente, (Junge) Barbarieente (Junge Mulardente)	(Noor) part, pardipoeg. (noor) muskuspart, (noor) mullard	(Νεαρές) πάπιες ή παπάκια, (νεαρές) πάπιες Βαρβαρίας, (νεαρές) παπιες mulard	(Young) duck, duckling, (Young) Muscovy duck (Young) Mulard duck	(Jeune) canard, caneton, (jeune) canard de Barbarie, (jeune) canard mulard	(Giovane) anatra (Giovane) Anatra muta (Giovane) Anatra ‘mulard’	(Jauna) pīle, pīlēns, (jauna) muskuspīle, (Jauna) Mulard pīle
2.	Патица, мускусна патица, мюлар	Pato, pato de Barbaria, pato cruzado	Kachna, Pižmová kachna, kachna Mulard	Avlsand Avlsberberiand Avlsmulardand	Ente, Barbarieente Mulardente	Part, muskuspart, mullard	Πάτιες, πάτιες Βαρβαρίας πάτιες mulard	Duck, Muscovy duck, Mulard duck	Canard, canard de Barbarie (à bouillir), canard mulard (à bouillir)	Anatra Anatra muta Anatra ‘mulard’	Pīle, muskuspīle, Mulard pīle
1.	(Млада) гъска, гъсе	Oca (joven), ansarón	Mladá husa, house	(Ung) gås	Frühmastgans, (Junge) Gans, Jungmastgans	(Noor) hani, hanepoeg	(Νεαρές) χήνες ή χηνάκια	(Young) goose, gosling	(Jeune) oie ou oison	(Giovane) oca	(Jauna) zoss, zoslēns
2.	Гъска	Oca	Husa	Avlsgås	Gans	Hani	Χήνες	Goose	Oie	Oca	Zoss
1.	(Млада) токачка	Pintada (joven)	Mladá perlička	(Ung) perlehøne	(Junges) Perlhuhn	(Noor) pärlkana	(Νεαρές) φραγκόκοτες	(Young) guinea fowl	(Jeune) pintade Pintadeau	(Giovane) faraona	(Jauna) pērļu vistiņa
2.	Токачка	Pintada	Perlička	Avlsperlehøne	Perlhuhn	Pärlkana	Φραγκόκοτες	Guinea fowl	Pintade	Faraona	Pērļu vistiņa

	lt	hu	mt	nl	pl	pt	ro	sk	sl	fi	sv
1.	Viščiukas broileris	Brojler csirke, pecsenyecsirke	Fellus, brojler	Kuiken, braadkuiken	Kurczę, broiler	Frango	Pui de carne, broiler	Kurča, brojler	Pitovni piščanec – brojler	Broileri	Kyckling, slaktkyckling (broiler)
2.	Gaidys, višta, skirti troškinti arba virti	Kakas és tyúk (főznivaló baromfi)	Serduk, tiġieġa (tal-brodu)	Haan, hen soep- of stoofkip	Kura rosołowa	Galo, galinha	Cocoș, găină sau carne de pasăre pentru fiert	Kohút, sliepka	Petelin, kokoš, perutnina za pečenje ali kuhanje	Kukko, kana	Tupp, höna, gryt-, eller kokhöna
3.	Kaplūnas	Kappan	Ħasi	Kapoen	Kapłon	Capão	Clapon	Kapún	Kopun	Chapon (syöttökukko)	Kapun
4.	Viščiukas	Minicsirke	Għattuqa, coquelet	Piepkuiken	Kurczątko	Franguitos	Pui tineri	Kurčiatko	Mlad piščanec, mlad petelin (kokelet)	Kananpoika, kukonpoika	Poussin, Coquelet
5.	Gaidžiukas	Fiatal kakas	Serduk żgħir fl-eta	Jonge haan	Młody kogut	Galo jovem	Cocoș tânăr	Mladý kohút	Mlad petelin	Nuori kukko	Ung tupp
1.	Kalakučiukas	Pecsenyepulyka, gigantpulyka, növendék pulyka	Dundjan (żgħir fl-eta)	(Jonge) kalkoen	(Młody) indyk	Peru	Curcan (tânăr)	Mladá morka	(Mlada) pura	(Nuori) kalkkuna	(Ung) kalkon
2.	Kalakutas	Pulyka	Dundjan	Kalkoen	Indyk	Peru adulto	Curcan	Morka	Pura	Kalkkuna	Kalkon
1.	Ančiukai, muskusinės anties ančiukai, mulardinės anties ančiukai	Pecsenyekacsa, Pecsenye pézsmakacsa, Pecsenye mulard-kacsa	Papra (żgħira fl-eta), papra żgħira (fellus ta’ papra) muskovy (żgħira fl-eta), papra mulard	(Jonge) eend, (Jonge) Barbarijse eend (Jonge) „Mulard”-eend	(Młoda) kaczka tuczona, (Młoda) kaczka piżmova, (Młoda) kaczka mulard	Pato, Pato Barbary, Pato Mulard	Rață (tânără), rață (tânără) din specia Cairina moschata, rață (tânără) Mulard	(Mladá kačica), káča, (Mladá) pižmová kačica, (Mladý) mulard	(Mlada) raca, račka, (mlada) muškatna raca, (mlada) mulard raca	(Nuori) ankka, (Nuori) myskiankka	(Ung) anka, ankunge (ung) mulardand (ung) myskand
2.	Antis, muskusinė antis, mulardinė antis	Kacsa, Pézsma kacsa, Mulard kacsa	Papra, papra muscovy, papra mulard	Eend Barbarijse eend „Mulard”-eend	Kaczka, Kaczka piżmowa, Kaczka mulard	Pato adulto, pato adulto Barbary, pato adulto Mulard	Rață, rață din specia Cairina moschata, rață Mulard	Kačica, Pyžmová kačica, Mulard	Raca, muškatna raca, mulard raca	Ankka, myskiankka	Anka, mulardand, myskand
1.	Žąsiukas	Fiatal liba, pecsenye liba	Wiżża (żgħira fl-eta), fellusa ta’ wiżża	(Jonge) gans	Młoda gęś	Ganso	Gâscă (tânără)	(Mladá) hus, húsa	(Mlada) gos, goska	(Nuori) hanhi	(Ung) gås, gåsunge
2.	Žąsis	Liba	Wiżża	Gans	Gęś	Ganso adulto	Gâscă	Hus	Gos	Hanhi	Gås
1.	Perlinių vištų viščiukai	Pecsenyegyöngyös	Farghuna (żgħira fl-eta)	(Jonge) parelhoen	(Młoda) perliczka	Pintada	Bibilică adultă	(Mladá) perlička	(Mlada) pegatka	(Nuori) helmikana	(Ung) pärlhöna
2.	Perlinės vištos	Gyöngytyúk	Fargħuna	Parelhoen	Perlica	Pintada adulta	Bibilică	Perlička	Pegatka	Helmikana	Pärlhöna

Artikli 1 punkt 2 – linnurümpade osade nimetused

	bg	es	cs	da	de	et	el	en	fr	it	lv
a)	Половинка	Medio	Půlka	Halvt	Hälfte oder Halbes	Pool	Μισά	Half	Demi ou moitié	Metà	Puse
b)	Четвъртинка	Charto	Čtvrtka	Kvart	(Vorder-, Hinter-)Viertel	Veerand	Τεταρτημόριο	Quarter	Quart	Quarto	Ceturdaļa
c)	Неразделени четвъртинки с бутчетата	Cuartos traseros unidos	Neoddělená zadní čtvrtka	Sammenhængende lårstykker	Hinterviertel am Stück	Lahtilõikamata koivad	Αδιαχώριστα τεταρτημόρια ποδιών	Unseparated leg quarters	Quarts postérieurs non séparés	Cosciotto	Nesadalītas kāju ceturdaļas
d)	Гърди, бяло месо или филе с кост	Pechuga	Prsa	Bryst	Brust, halbe Brust, halbierte Brust	Rind	Στήθος	Breast	Poitrine, blanc ou filet sur os	Petto con osso	Krūtiņa
e)	Бутче	Muslo y contramuslo	Stehno	Helt lår	Schenkel, Keule	Koib	Πόδι	Leg	Cuisse	Coscia	Kāja
f)	Бутче с част от гърба, прикрепен към него	Charto trasero de pollo	Stehno kuřete s částí zad	Kyllingelår med en del af ryggen	Hähnchenschenkel mit Rückenstück, Hühnerkeule mit Rückenstück	Koib koos seljaosaga	Πόδι από κοτόπουλο με ένα κομμάτι της ράχης	Chicken leg with a portion of the back	Cuisse de poulet avec une portion du dos	Coscetta	Cāļa kāja ar muguras daļu
g)	Бедро	Contramuslo	Horní stehno	Overlår	Oberschenkel, Oberkeule	Reis	Μηρός (μπούτι)	Thigh	Haut de cuisse	Sovraccoscia	Šķiņkis
h)	Подбедрица	Muslo	Dolní stehno (palička)	Underlår	Unterschenkel, Unterkeule	Sääretükk	Κνήμη	Drumstick	Pilon	Fuso	Stilbs
i)	Крило	Ala	Křídlo	Vinge	Flügel	Tiib	Φτερούγα	Wing	Aile	Ala	Spārns
j)	Неразделени крила	Alas unidas	Neoddělená křídla	Sammenhængende vinger	Beide Flügel, ungetrennt	Lahtilõikamata tiivad	Αδιαχώριστες φτερούγες	Unseparated wings	Ailes non séparées	Ali non separate	Nesadalīti spārni
k)	Филе от гърдите, бяло месо	Filete de pechuga	Prsní řízek	Brystfilet	Brustfilet, Filet aus der Brust, Filet	Rinnafilee	Φιλέτο στήθους	Breast fillet	Filet de poitrine, blanc, filet, noix	Filetto, fesa (tacchino)	Krūtiņas fileja
l)	Филе от гърдите с „ядеца“	Filete de pechuga con clavícula	Filety z prsou (Klíční kost s chrupavkou prsní kosti včetně svaloviny v přirozené souvislosti, klíč. kost a chrupavka max. 3 % z cel. hmotnosti)	Brystfilet med ønskeben	Brustfilet mit Schlüsselbein	Rinnafilee koos harkluuga	Φιλέτο στήθους με κλειδοκόκαλο	Breast fillet with wishbone	Filet de poitrine avec clavicule	Petto (con forcella), fesa (con forcella)	Krūtiņas fileja ar krūšukaulu
m)	Нетлъсто филе	Magret, maigret	Magret, maigret (filety z prsou kachen a hus s kůží a podkožním tukem pokrývajícím prsní sval, bez hlubokého svalu prsního)	Magret, maigret	Magret, Maigret	Rinnaliha („magret” või „maigret”)	Maigret, magret	Magret, maigret	Magret, maigret	Magret, maigret	Pīles krūtiņa
n)	Oбезкостен пуешки бут	Carne de muslo y contramuslo de pavo deshuesada	U vykostěných krůtích stehen	Udbenet kød af hele kalkunlår	Entbeintes Fleisch von Putenschenkeln	Kalkuni konditustatud koivaliha	Κρέας ποδιού γαλοπούλας χωρίς κόκαλο	Deboned turkey leg meat	Cuisse désossée de dinde	Carne di coscia di tacchino disossata	Atkaulotai tītara kāju gaļai

	lt	hu	mt	nl	pl	pt	ro	sk	sl	fi	sv
a)	Pusė	Fél baromfi	Nofs	Helft	Połówka	Metade	Jumătăți	Polená hydina	Polovica	Puolikas	Halva
b)	Ketvirtis	Negyed baromfi	Kwart	Kwart	Ćwiartka	Quarto	Sferturi	Štvrťka hydiny	Četrt	Neljännes	Kvart
c)	Neatskirti kojų ketvirčiai	Összefüggő (egész) combnegyedek	Il-kwarti ta’ wara tas-saqajn, mhux separati	Niet-gescheiden achterkwarten	Ćwiartka tylna w całości	Quartos da coxa não separados	Sferturi posterioare neseparate	Neoddelené hydinové stehná	Neločene četrti nog	Takaneljännes	Bakdelspart
d)	Krūtinėlė	Mell	Sidra	Borst	Pierś, połówka piersi	Peito	Piept	Prsia	Prsi	Rinta	Bröst
e)	Koja	Comb	Koxxa	Hele poot, hele dij	Noga	Perna inteira	Pulpă	Hydinové stehno	Bedro	Koipireisi	Klubba
f)	Viščiuko koja su neatskirta nugaros dalimi	Csirkecomb a hát egy részével	Koxxa tat-tiġieġa b’porzjon tad-dahar	Poot/dij met rugdeel (bout)	Noga kurczęca z częścią grzbietu	Perna inteira de frango com uma porção do dorso	Pulpă de pui cu o porțiune din spate atașată	Kuracie stehno s panvou	Piščančja bedra z delom hrbta	Koipireisi, jossa selkäosa	Kycklingklubba med del av ryggben
g)	Šlaunelė	Felsőcomb	Il-biċċa ta’ fuq tal-koxxa	Bovenpoot, bovendij	Udo	Coxa	Pulpă superioară	Horné hydinové stehno	Stegno	Reisi	Lår
h)	Blauzdelė	Alsócomb	Il-biċċa t’isfel tal-koxxa (drumstick)	Onderpoot, onderdij (Drumstick)	Podudzie	Perna	Pulpă inferioară	Dolné hydinové stehno	Krača	Koipi	Ben
i)	Sparnas	Szárny	Ġewnaħ	Vleugel	Skrzydło	Asa	Aripi	Hydinové krídelko	Peruti	Siipi	Vinge
j)	Neatskirti sparnai	Összefüggő (egész) szárnyak	Ġwienaħ mhux separati	Niet-gescheiden vleugels	Skrzydła w całości	Asas não separadas	Aripi neseparate	Neoddelené hydinové krídla	Neločene peruti	Siivet kiinni toisissaan	Sammanhängande vingar
k)	Krūtinėlės filė	Mellfilé	Flett tas-sidra	Borstfilet	Filet z piersi	Carne de peito	Piept dezosat	Hydinový rezeň	Prsni file	Rintafilee	Bröstfilé
l)	Krūtinėlės filė su raktikauliu ir krūtinkauliu	Mellfilé szegycsonttal	Flett tas-sidra bil-wishbone	Borstfilet met vorkbeen	Filet z piersi z obojczykiem	Carne de peito com fúrcula	Piept dezosat cu osul iadeș	Hydinový rezeň s kosťou	Prsni file s prsno kostjo	Rintafilee solisluineen	Bröstfilé med nyckelben
m)	Krūtinėlės filė be kiliojo raumens (magret)	Bőrös libamell-filé, (maigret)	Magret, maigret	Magret	Magret	Magret, maigret	Tacâm de pasăre, spinări de pasăre	Magret	Magret	Magret, maigret	Magret, maigret
n)	Kalakuto kojų mėsa be kaulų	Kicsontozott pulykacomb	Laħam tas-saqajn tad-dundjan dissussat	Vlees van hele poten/hele dijen van kalkoenen, zonder been	Pozbawione kości mięso z nogi indyka	Carne desossada da perna inteira de peru	Pulpă dezosată de curcan	Vykostené morčacie stehno	Puranje bedro brez kosti	Kalkkunan luuton koipi-reisiliha	Urbenat kalkonkött av klubba

II LISA

Lõige, mis eraldab reie/koiva ja selja

—	puusaliigese piiritlemine

Lõige, mis eraldab reie ja sääretüki

—	põlveliigese piiritlemine

III LISA

Artikkel 10 – jahutusmeetodid

	bg	es	cs	da	de	et	el	en	fr	it	lv
1.	Въздушно охлаждане	Refrigeración por aire	Vzduchem (Chlazení vzduchem)	Luftkøling	Luftkühlung	Ōhkjahutus	Ψύξη με αέρα	Air chilling	Refroidissement à l'air	Raffreddamento ad aria	Dzesēšana ar gaisu
2.	Въздушно-душово охлаждане	Refrigeración por aspersión ventilada	Vychlazeným proudem vzduchu s postřikem	Luftspraykøling	Luft-Sprühkühlung	Ōhkpiserdusjahutus	Ψύξη με ψεκασμό	Air spray chilling	Refroidissement par aspersion ventilée	Raffreddamento per aspersione e ventilazione	Dzesēšana ar izsmidzinātu gaisu
3.	Охлаждане чрез потапяне	Refrigeración por immersión	Ve vodní lázni ponořením	Neddypningskøling	Gegenstrom-Tauchkühlung	Sukeljahutus	Ψύξη με βύθιση	Immersion chilling	Refroidissement par immersion	Raffreddamento per immersione	Dzesēšana iegremdējot

	lt	hu	mt	nl	pl	pt	ro	sk	sl	fi	sv
1.	Atšaldymas ore	Levegős hűtés	Tkessih bl-arja	Luchtkoeling	Owiewowa	Refrigeração por ventilação	Refrigerare în aer	Chladené vzduchom	Zračno hlajenje	Ilmajäähdytys	Luftkylning
2.	Atšaldymas pučiant orą	Permetezéses hűtés	Tkessih b'air spray	Lucht-sproeikoeling	Owiewowo-natryskowa	Refrigeração por aspersão e ventilação	Refrigerare prin dușare cu aer	Chladené sprejovaním	Hlajenje s pršenjem	Ilmasprayjäähdytys	Evaporativ kylning
3.	Atšaldymas panardinant	Bemerítéses hűtés	Tkessiħ b’immersjoni	Dompelkoeling	Zanurzeniowa	Refrigeração por imersão	Refrigerare prin imersiune	Chladené vo vode	Hlajenje s potapljanjem	Vesijäähdytys	Vattenkylning

IV LISA

Artikli 11 lõige 1 — linnupidamisviisid

	bg	es	cs	da	de	et	el	en	fr	it	lv
a)	Хранена с … % … гъска, хранена с овес	Alimentado con … % de … Oca engordada con avena	Krmena (čím) … % (čeho) … Husa krmená ovsem	Fodret med … % … Havrefodret gås	Mast mit … % … Hafermastgans	Söödetud …, mis sisaldab … % … Kaeraga toidetud hani	Έχει τραφεί με … % … Χήνα που παχαίνεται με βρώμη	Fed with … % of … Oats fed goose	Alimenté avec … % de … Oie nourrie à l’avoine	Alimentato con il … % di … Oca ingrassata con avena	Barība ar … % … ar auzām barotas zosis
b)	Екстензивно закрито (отгледан на закрито)	Sistema extensivo en gallinero	Extenzivní v hale	Ekstensivt staldopdræt (skrabe …)	Extensive Bodenhaltung	Ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine)	Εκτατικής εκτροφής	Extensive indoor (barnreared)	Élevé à l’intérieur: système extensif	Estensivo al coperto	Turēšana galvenokārt telpās (“Audzēti kūtī”)
c)	Свободен начин на отглеждане	Gallinero con salida libre	Volný výběh	Fritgående	Freilandhaltung	Vabapidamine	Ελεύθερης βοσκής	Free range	Sortant à l’extérieur	All’aperto	Brīvā turēšana
d)	Традиционен свободен начин на отглеждане	Granja al aire libre	Tradiční volný výběh	Frilands …	Bäuerliche Freilandhaltung	Traditsiooniline vabapidamine	Πτηνοτροφείο παραδοσιακά ελεύθερης βοσκής	Traditional free range	Fermier-élevé en plein air	Rurale all’aperto	Tradicionālā brīvā turēšana
e)	Свободен начин на отглеждане – пълна свобода	Granja de cría en libertad	Volný výběh – úplná volnost	Frilands … opdrættet i fuld frihed	Bäuerliche Freilandhaltung Unbegrenzter Auslauf	Täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine	Πτηνοτροφείο απεριόριστης τροφής	Free-range — total freedom	Fermier-élevé en liberté	Rurale in libertà	Pilnīgā brīvība

	lt	hu	mt	nl	pl	pt	ro	sk	sl	fi	sv
a)	Lesinta … % … Avižomis penėtos žąsys	…%-ban …-val etetett Zabbal etetett liba	Mitmugħa b’… % ta’ … Wiżża mitmugħa bil-ħafur	Gevoed met … % … Met haver vetgemeste gans	Żywione z udziałem … % … tucz owsiany (gęsi)	Alimentado com … % de … Ganso engordado com aveia	Furajate cu un % de … Gâște furajate cu ovăz	Kŕmené … % … Husi kŕmené ovsom	Krmljeno z … % … gos krmljena z ovsom	Ruokittu rehulla, joka sisältää … …% Kauralla ruokittu hanhi	Utfodrad med … % … Havreutfodrad gås
b)	Patalpose laisvai auginti paukščiai (Auginti tvartuose)	Istállóban külterjesen tartott	Mrobbija ġewwa: sistema estensiva	Scharrel … binnengehouden	Ekstensywny chów ściółkowy	Produção extensiva em interior	Creștere în interior sistem extensiv	Chované na hlbokej podstielke (chov v hale)	Ekstenzivna zaprta reja	Laajaperäinen sisäkasvatus	Extensivt uppfödd inomhus
c)	Laisvai laikomi paukščiai	Szabadtartás	Barra (free range)	Scharrel … met uitloop	Chów wybiegowy	Produção em semiliberdade	Creștere liberă	Výbehový chov (chov v exteriéri)	Prosta reja	Vapaa laidun – perinteinen kasvatustapa	Tillgång till utomhusvistelse
d)	Tradiciškai laisvai laikomi paukščiai	Hagyományos szabadtartás	Barra (free range) tradizzjonali	Boerenscharrel … met uitloop Hoeve … met uitloop	Tradycyjny chów wybiegowy	Produção ao ar livre	Creștere liberă tradițională	Chované navol'no	Tradicionalna prosta reja	Ulkoiluvapaus	Traditionell utomhusvistelse
e)	Visiškoje laisvėje laikomi paukščiai	Teljes szabadtartás	Barra (free range) – liberta totali	Boerenscharrel … met vrije uitloop Hoeve … met vrije uitloop	Chów wybiegowy bez ograniczeń	Produção em liberdade	Creștere liberă – libertate totală –	Úplne vol'ný chov	Prosta reja – neomejen izpust	Vapaa laidun – täydellinen liikkumavapaus	Uppfödd i full frihet

V LISA

Artiklis 11 nimetatud tingimused:

Söödetud …, mis sisaldab … % …

Viited järgmistele söödakomponentidele on lubatud üksnes järgmistel tingimustel:

—	teraviljade puhul: kui seda on söödasegus, mida antakse suurema osa nuumaperioodi vältel ja mis võib sisaldada kuni 15 % teravilja kõrvalsaadusi, vähemalt 65 % massist. Kui viidatakse ühele kindlale teraviljale, peab seda kasutatavas söödasegus olema vähemalt 35 % ja maisi puhul vähemalt 50 %;

—	kaunviljade ja lehtköögiviljade puhul: kui seda on söödasegus, mida antakse suurema osa nuumaperioodi vältel, vähemalt 5 % massist,

—	piimatoodete puhul: kui seda on söödasegus, mida antakse söötmise lõppjärgus, vähemalt 5 % massist.

Mõistet „kaeraga toidetud hani” võib siiski kasutada, kui hanedele on antud kolmenädalase lõpptoitmise ajal vähemalt 500 g kaeru päevas.

Ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine)

Seda mõistet võib kasutada üksnes siis, kui:

loomkoormus ühe põrandaruutmeetri kohta ei ole suurem kui:

—	kanade, noorte kukkede, kohikukkede puhul: 15 lindu, kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi;

—	partide, pärlkanade ja kalkunite puhul: 25 kg eluskaalu järgi;

—	hanede puhul: 15 kg eluskaalu järgi;

ii)

linnud tapetakse järgmises vanuses:

—	kanad: 56päevased või vanemad;

—	kalkunid: 70päevased või vanemad;

—	haned: 112päevased või vanemad;

—	pekingi pardid: 49päevased või vanemad;

—	muskuspardid: 70päevased või vanemad emaslinnud, 84päevased või vanemad isaslinnud;

—	emased mullardid: 65päevased või vanemad;

—	pärlkanad: 82päevased või vanemad;

—	noorhaned (hanepojad): 60päevased või vanemad;

—	noored kuked: 90päevased või vanemad;

—	kohikuked: 140päevased või vanemad.

Vabapidamine

Seda mõistet võib kasutada üksnes siis, kui:

i)	hoone loomkoormus ja tapavanus jäävad punktis b kindlaksmääratud piiridesse, välja arvatud kanade puhul, keda võib olla 13, kuid kõige rohkem 27,5 kg eluskaalu järgi ruutmeetri kohta, ja kohikukkede puhul, kelle loomkoormus ei ületa 7,5 lindu ja 27,5 kg eluskaalu järgi ruutmeetri kohta;

ii)

lindudel on vähemalt poole eluea jooksul olnud terve päeva juurdepääs uiteväljale, millest suurem osa on kaetud taimkattega ja mille pindala on vähemalt:

—	1 m2 kana või pärlkana kohta;

—	2 m2 pardi või kohikuke kohta;

—	4 m2 kalkuni või hane kohta.

Pärlkanade puhul võib uiteväljad asendada õrrekanalaga, mille põrandapindala on vähemalt võrdne hoone pindalaga ja mille kõrgus on vähemalt 2 m ning kus on kokku vähemalt 10 cm õrrepikkust ühe linnu kohta (hoones ja õrrekanalas);

iii)	nuumaperioodil kasutatud söödasegu sisaldab vähemalt 70 % teravilja;

iv)	lindlas on väljumisluugid, mille kogupikkus on vähemalt 4 meetrit hoone pindala 100 m2 kohta.

Traditsiooniline vabapidamine

Seda mõistet võib kasutada üksnes siis, kui:

loomkoormus ühe ruutmeetri kohta hoone sees ei ole suurem kui:

—	tibude puhul: 12 lindu, kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi; teisaldatavate hoonete puhul, mille põrandapindala on kuni 150 m2 ja mis on ka öösel avatud, võib loomkoormus olla kuni 20 lindu, kuid mitte rohkem kui 40 kg eluskaalu järgi ühe ruutmeetri kohta;

—	kohikuked: 6,25 (kuni 91päevased: 12), kuid kõige rohkem 35 kg eluskaalu järgi;

—	muskuspardid ja pekingi pardid: 8 isaslindu, kuid kõige rohkem 35 kg eluskaalu järgi, 10 emaslindu, kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi;

—	mullardid: 8, kuid kõige rohkem 35 kg eluskaalu järgi;

—	pärlkanad: 13, kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi;

—	kalkunid: 6,25 (kuni seitsmenädalased: 10), kuid kõige rohkem 35 kg eluskaalu järgi;

—	haned: 5 (kuni kuuenädalased: 10), 3 lindu nuumaperioodi kolmel viimasel nädalal, kui neid peetakse suletud ruumis, kuid kõige rohkem 30 kg eluskaalu järgi;

ii)	sama tootmisüksuse lindla kasutatav kogupindala ei ole üle 1 600 m2;

iii)

igas lindlas on kuni:

—	4 800 kana;

—	5 200 pärlkana;

—	4 000 emast muskusparti või pekingi parti või 3 200 isast muskusparti või pekingi parti või 3 200 mullardit;

—	2 500 kohikukke, hane või kalkunit;

iv)	lindlas on väljumisluugid, mille kogupikkus on vähemalt 4 meetrit hoone pindala 100 m2 kohta;

lindudel on terve päev juurdepääs uiteväljale järgmisest vanusest alates:

—	kuus nädalat kanade ja kohikukkede puhul;

—	kaheksa nädalat partide, hanede, pärlkanade ja kalkunite puhul;

vi)

suurem osa uiteväljast on kaetud taimkattega ja selle pindala on vähemalt:

—	2 m2 kana, muskuspardi, pekingi pardi või pärlkana kohta;

—	3 m2 mullardi kohta;

—	4 m2 vähemalt 92päevase kohikuke kohta (2 m2 kuni 91päevase kohikuke kohta);

—	6 m2 kalkuni kohta;

—	10 m2 hane kohta.

Pärlkanade puhul võib uiteväljad asendada õrrekanalaga, mille põrandapindala on hoone pindalast vähemalt kaks korda suurem ja kõrgus vähemalt 2 m. Linnu kohta on kokku vähemalt 10 cm õrrepikkust (hoones ja õrrekanalas);

vii)	nuumatavad linnud on aeglase kasvuga tõust;

viii)

nuumaperioodil kasutatud söödasegu sisaldab vähemalt 70 % teravilja;

ix)

tapavanus on vähemalt:

—	81 päeva kanade puhul;

—	150 päeva kohikukkede puhul;

—	49 päeva pekingi partide puhul;

—	70 päeva emaste muskuspartide puhul;

—	84 päeva isaste muskuspartide puhul;

—	92 päeva mullardite puhul;

—	94 päeva pärlkanade puhul;

—	140 päeva tervelt küpsetamiseks turustatavate kalkunite ja hanede puhul;

—	98 päeva tükeldamiseks ettenähtud emaskalkunite puhul;

—	126 päeva tükeldamiseks ettenähtud isaskalkunite puhul;

—	95 päeva rasvamaksa (foie gras) ja rinnaliha (magret) tootmiseks ettenähtud hanede puhul;

—	noorhanede (hanepoegade) puhul 60 päeva;

nuumaperioodi lõpp suletud ruumis ei ületa:

—	üle 90päevaste tibude puhul: 15 päeva, kohikukkede puhul:

—	4 nädalat;

—	rasvamaksa (foie gras) ja rinnaliha (magret) tootmiseks ettenähtud üle 70päevaste hanede ja mullardite puhul: 4 nädalat.

Täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine

Selle mõiste kasutamiseks on vaja täita punktis d sätestatud tingimused ning lindudel peab terve päev olema juurdepääs piiramata alaga uiteväljale.

Kui ühenduse õiguse alusel on inimeste ja loomade tervise kaitsmise huvides kehtestatud uitealal viibimise piirang (piirangu võivad kehtestada ka veterinaarasutused), võib linde (välja arvatud õrrekanalates peetavad pärlkanad), mida toodetakse esimese taande punktides c, d ja e kirjeldatud viisil, piirangu kehtimise ajal jätkuvalt turustada tootmisviisile viitava märkega, kuid mitte kauem kui 12 nädalat.

VI LISA

SULAMISKAO MÄÄRAMINE

(Nõrutamiskatse)

1. Eesmärk ja reguleerimisala

Käesolevat meetodit kasutatakse külmutatud või sügavkülmutatud kanade sulatamisel eralduva vee hulga määramiseks. Kui kõnealune nõrgumiskadu, mis on väljendatud protsendina rümba massist (koos kogu pakendis oleva söödava rupsiga) ületab punktis 7 sätestatud piirnormi, käsitatakse üleliigset vett töötlemise jooksul imendununa.

2. Mõiste

Käesoleva meetodiga määratud nõrgumiskadu väljendatakse protsendina külmutatud või sügavkülmutatud rümba massist, kaasa arvatud söödav rups.

3. Põhimõte

Külmutatud või sügavkülmutatud rümp koos söödava rupsiga sulatatakse kontrollitavates tingimustes, mis võimaldavad eraldunud vee massi arvutamist.

4. Seadmed

4.1.	Kaalud kuni 5 kg kaalumiseks, täpsusega vähemalt 1 g.

4.2.	Kilekotid, mis on piisavalt suured rümba mahutamiseks ja mis on varustatud vahendiga kottide kindlaks kinnitamiseks.

4.3.	Termostaatiliselt juhitav veevann koos seadmetega, mis võimaldavad hoida rümpasid punktides 5.5 ja 5.6 kirjeldatud viisil. Veevannis oleva vee ruumala on vähemalt kaheksa korda suurem kui kontrollitava linnuliha ruumala ning vee temperatuur on 42 ± 2 °C.

4.4.	Filterpaber või muud vett imavad paberrätikud.

5. Meetod

5.1.	Kontrollitava linnuliha hulgast eraldatakse kakskümmend rümpa juhuslikul valikul. Kuni testimiseni punktides 5.2–5.11 kirjeldatud viisil hoitakse rümpasid temperatuuril mitte üle – 18 °C.

5.2.	Pakendi välispind pühitakse üleliigse jää ja vee eemaldamiseks. Pakend ja selle sisu kaalutakse 1 grammi täpsusega: see mass on M0.

5.3.	Rümbalt ja sellega koos müüdavalt söödavalt rupsilt eemaldatakse välispakend, mis kuivatatakse ja kaalutakse 1 grammi täpsusega: see mass on M1.

5.4.	Külmutatud rümba ja söödava rupsi mass saadakse M1 lahutamisel M0-st.

5.5.	Rümp koos söödava rupsiga pannakse tugevasse veekindlasse kilekotti nii, et kõhuõõs on suunatud koti põhja (suletud osa) poole. Kott on piisavalt pikk, et seda saaks veebasseinis kindlalt kinnitada, kuid mitte nii lai, et rümpade püstine asend muutuks.

5.6.

Koti osa, milles on rümp ja söödav rups, kastetakse täielikult veebasseini ning jäetakse avatuks, et võimalikult suur hulk õhku pääseks välja. Kotti hoitakse püstiasendis, kasutades vajadusel tugivarbasid või kotti pandud lisaraskusi nii, et vesi ei pääseks vannist kotti. Kotid ei tohi üksteise vastu puutuda.

5.7.

Kott jäetakse veevanni ja hoitakse kogu aja jooksul temperatuuril 42 ± 2 °C ning kotti või vett hoitakse pidevas liikumises kuni rümba termiline keskpunkt (rupsiga kanade puhul rinnalihase sügavaim osa rinnaluu lähedal või ilma rupsita kanade puhul rupsi keskosa) saavutab temperatuuri vähemalt + 4 °C, mõõdetuna kahes juhuslikult valitud rümbas. Rümbad ei tohiks olla veevannis kauem kui on vajalik temperatuuri + 4 °C saavutamiseks. Temperatuuril – 18 °C hoitud rümpade vees hoidmise ajavahemik on järgmine:

Kaaluklass (g)	Rümba mass + rups (g)	Soovitav vees hoidmise aeg minutites
Kaaluklass (g)	Rümba mass + rups (g)	Rupsita tibud	Rupsiga tibud
< 800	< 825	77	92
850	825–874	82	97
900	875–924	85	100
950	925–974	88	103
1 000	975–1 024	92	107
1 050	1 025–1 074	95	110
1 100	1 075–1 149	98	113
1 200	1 150–1 249	105	120
1 300	1 250–1 349	111	126
1 400	1 350–1 449	118	133

Iga järgmise 100 g puhul pikendatakse ajavahemikku 7 minuti võrra. Kui vees hoidmise soovitatud ajavahemiku jooksul ei jõua kahe kontrollitud rümba temperatuur + 4 °C-ni, jätkatakse sulatamist, kuni rümpade termilise keskpunkti temperatuur on + 4 °C.

5.8.	Kott ja selle sisu eemaldatakse veevannist; koti põhja tehakse augud, et sulamisel tekkinud vesi saaks välja voolata. Kotil ja selle sisul lastakse nõrguda üks tund ümbritseva õhu temperatuuril + 18 kuni + 25 °C.

5.9.

Sulanud rümp eemaldatakse ja kotid ja pakend rupsiga (kui see on olemas) eemaldatakse kõhuõõnest. Rümp kuivatatakse seest ja väljast filterpaberi või paberrätikute abil. Rupsi sisaldavasse kotti tehakse augud ja pärast seda, kui vesi on ära nõrgunud, kuivatatakse kott ja sulanud rups võimalikult hoolikalt.

5.10.

Sulanud rümba, rupsi ja pakendi kogumass kaalutakse 1 g täpsusega ja tähistatakse M2-ga.

5.11.

Rupsi sisaldava pakendi mass kaalutakse 1 g täpsusega ja tähistatakse M3-ga.

6. Tulemuse arvutamine

Sulamisel eraldunud vee hulk, väljendatuna protsendina külmutatud või sügavkülmutatud rümba massist (koos rupsiga), arvutatakse järgmiselt:

((M0 – M1 – M2)/(M0 – M1 – M3)) × 100

7. Tulemuse hindamine

Kui proovis oleva 20 rümba sulamisel eraldunud vee kogus ületab järgmisi protsente, ületab töötlemise käigus imendunud vee kogus piirmäära.

Protsendimäärad on järgmised:

—	õhkjahutus: 1,5 %;

—	õhkpiserdusjahutus: 3,3 %;

—	sukeljahutus: 5,1 %.

VII LISA

KANADE KOGU VEESISALDUSE MÄÄRAMINE

(Keemiline katse)

1. Eesmärk ja reguleerimisala

Käesolevat meetodit kasutatakse külmutatud ja sügavkülmutatud kanade veesisalduse määramiseks. Meetod hõlmab homogeenitud kodulinnurümpadest võetud proovide vee- ja proteiinisisalduse määramist. Määratud kogu veesisaldust võrreldakse punktis 6.4. osutatud valemina esitatud piirväärtusega, et teha kindlaks, kas töötlemisel on imendunud üleliigset vett. Kui analüüsija kahtlustab hindamist häiriva aine olemasolu, võtab ta vajalikud asjakohased abinõud.

2. Mõisted

„Rümp” – kodulinnu rümp koos luude, kõhrede ja rümbas oleva rupsiga.

„Rups” – maks, süda, pärismagu ja kael.

3. Põhimõte

Vee- ja proteiinisisaldus määratakse vastavalt tunnustatud ISO (Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni) meetoditele või vastavalt muudele meetoditele või analüüsidele, mille nõukogu on heaks kiitnud.

Rümpade suurim lubatav koguveesisaldus arvestatakse rümpade proteiinisisalduse alusel, mida saab seostada füsioloogilise veesisaldusega.

4. Seadmed ja reaktiivid

4.1.	Kaalud rümpade ja ümbrise kaalumiseks, täpsusega vähemalt ± 1 g.

4.2.	Lihakirves või saag rümpade lõikamiseks hakkmasina jaoks sobivateks tükkideks.

4.3.

Suure võimsusega hakkmasin ja segisti, mille abil saab külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha tervetest tükkidest ühtlase massi.

Märkus:

Erilist hakkmasinat ei ole vaja. Masinal peab olema piisavalt võimsust külmutatud või sügavkülmutatud lihast ja kontidest ühtlase massi tegemiseks, mis on samaväärne 4millimeetriste avadega restiga hakkmasinast saadava massiga.

4.4.	Standardile ISO 1442 vastav seade veesisalduse määramiseks.

4.5.	Standardile ISO 937 vastav seade proteiinisisalduse määramiseks.

5. Menetlus

5.1.	Kontrollitavast linnulihast võetakse juhuslikult seitse rümpa ja hoitakse külmutatuna kuni punktides 5.2.–5.6. kirjeldatud analüüsi alguseni. Analüüsi võib teha kas seitsme eri rümba analüüsidena või seitsmest rümbast koosneva liitproovi analüüsina.

5.2.	Ettevalmistusi alustatakse tunni jooksul pärast rümpade võtmist sügavkülmikust.

5.3.

Pakendi välispind pühitakse üleliigse jää ja vee eemaldamiseks. Iga rümp kaalutakse ja see vabastatakse pakkematerjalist. Pärast rümba lõikamist väiksemateks tükkideks ja söödava rupsi ümbert pakkimismaterjali eemaldamist määratakse grammi täpsusega rümba kogumass koos söödavate rupsidega ja rümbas oleva jää mass P1, arvates maha eemaldatud ümbrise massi.

b)	Liitproovi analüüsi puhul määratakse punkti 5.3. alapunkti a kohaselt ettevalmistatud seitsme rümba kogumass P7.

5.4.

a)	Kogu rümp massiga P1 hakitakse hakkmasinas vastavalt punktile 4.3. (ja vajaduse korral segatakse ka segistiga), et saada ühtlane mass, millest võib seejärel võtta iga rümpa esindava proovi.

Liitproovi analüüsi puhul hakitakse kõik seitse rümpa massiga P7 hakkmasinas vastavalt punktile 4.3. (ja vajaduse korral segatakse ka segistiga), et saada ühtlane mass, millest võib seejärel võtta seitset rümpa esindavad kaks proovi. Neid kahte proovi analüüsitakse punktides 5.5. ja 5.6. kirjeldatud viisil.

5.5.	Ühtlasest massist võetakse proov, mida kasutatakse kohe veesisalduse a % määramiseks vastavalt standardile ISO 1442.

5.6.	Samuti võetakse ühtlasest massist proov, mida kasutatakse kohe lämmastikusisalduse määramiseks vastavalt standardile ISO 937. Toorvalgu sisalduse b % saamiseks korrutatakse kõnealune lämmastikusisaldus koefitsiendiga 6,25.

6. Tulemuste arvutamine

6.1.

a)	Vee mass (W) igas rümbas saadakse grammides väljendatuna valemiga aP1/100 ja proteiini mass (RP) saadakse grammides väljendatuna valemiga bP1/100. Tehakse kindlaks seitsme analüüsitud rümba vee masside (W7) summa ja proteiini masside (RP7) summa.

b)	Liitproovi analüüsi puhul määratakse kahe analüüsitud proovi keskmine veesisaldus a % ja keskmine proteiinisisaldus b %. Seitsme rümba vee mass (W7) esitatakse grammides väljendatuna valemiga aP7/100 ja proteiini mass (RP7) saadakse grammides väljendatuna valemiga bP7/100.

6.2.	Vee keskmise massi (WA) ja proteiini keskmise massi (RPA) saamiseks jagatakse vastavalt W7 ja RP7 seitsmega.

6.3.

Käesoleva meetodi abil määratud teoreetilise füsioloogilise veesisalduse grammides võib arvutada järgmise valemi abil:

—	kanad: 3,53 × RPA + 23.

6.4.

Õhkjahutus

Eeldusel, et valmistamise ajal imendunud tehniliselt vältimatu minimaalne veesisaldus on 2 %, (1) on käesoleva meetodiga määratud kogu veesisaldus (WG) grammides järgmine (koos usaldusvahemikuga):

—	kanad: WG = 3,65 × RPA + 42.

Õhkpiserdusjahutus

Eeldusel, et valmistamise ajal imendunud tehniliselt vältimatu veesisaldus on 4,5 %, (2) on käesoleva meetodiga määratud kogu veesisalduse (WG) lubatud piirnorm grammides järgmine (koos usaldusvahemikuga):

—	kanad: WG = 3,79 × RPA + 42.

Sukeljahutus

Eeldusel, et valmistamise ajal imendunud tehniliselt vältimatu veesisaldus on 7 %, (3) on käesoleva meetodiga määratud kogu veesisalduse (WG) lubatud piirnorm grammides järgmine (koos usaldusvahemikuga):

—	kanad: WG = 3,93 × RPA + 42.

6.5.	Kui punkti 6.2. alusel arvutatud seitsme rümba keskmine veesisaldus (WA) ei ole suurem kui punktis 6.4. esitatud väärtus (WG), käsitatakse kontrollitavat linnuliha kogust standardile vastavana.

(1) Arvutatakse rümba alusel, arvestamata imendunud vett.

(2) Arvutatakse rümba alusel, arvestamata imendunud vett.

(3) Arvutatakse rümba alusel, arvestamata imendunud vett.

VIII LISA

LINNULIHA JAOTUSTÜKKIDE KOGU VEESISALDUSE MÄÄRAMINE

(Keemiline katse)

1. Eesmärk ja reguleerimisala

Käesolevat meetodit kasutatakse teatavate linnuliha jaotustükkide kogu veesisalduse määramiseks. Meetod hõlmab homogeenitud linnuliha jaotustükkidest võetud proovide vee- ja proteiinisisalduse määramist. Määratud kogu veesisaldust võrreldakse punktis 6.4. osutatud valemina esitatud piirväärtusega, et teha kindlaks, kas töötlemisel on imendunud üleliigset vett. Kui analüüsija kahtlustab hindamist häiriva aine olemasolu, võtab ta vajalikud asjakohased abinõud.

2. Mõisted ja proovivõtumeetodid

Artikli 1 punktis 2 esitatud mõisted kehtivad artiklis 20 osutatud linnuliha jaotustükkide puhul. Proovid peaksid olema vähemalt järgmise suurusega:

—	kana rinnatükk: pool rinda;

—	kana rinnafilee: pool nahata konditustatud rinda;

—	kalkuni rinnatükk, kalkuni rinnafilee ja konditustatud koivaliha: umbes 100grammised tükid;

—	muud jaotustükid: vastavalt artikli 1 punktile 2.

Üksikult pakkimata külmutatud või sügavkülmutatud toodete puhul võib suuri koguseid enne proovide võtmist hoida temperatuuril 0 °C seni, kuni on võimalik eraldada üksikuid jaotustükke.

3. Põhimõte

Linnuliha jaotustükkide suurim lubatav koguveesisaldus arvestatakse jaotustükkide proteiinisisalduse alusel, mida saab seostada füsioloogilise veesisaldusega.

4. Seadmed ja reaktiivid

4.1.	Kaalud jaotustükkide ja ümbrise kaalumiseks, täpsusega vähemalt ± 1 g.

4.2.	Lihakirves või saag jaotustükkide lõikamiseks hakkmasina jaoks sobivateks tükkideks.

4.3.

Suure võimsusega hakkmasin ja segisti, mille abil saab linnuliha jaotustükkidest või nende osadest ühtlase massi.

Märkus:

Erilist hakkmasinat ei ole vaja. Masinal peab olema piisavalt võimsust ka külmutatud või sügavkülmutatud lihast ja kontidest ühtlase massi tegemiseks, mis on samaväärne 4millimeetriste avadega restiga hakkmasinast saadava massiga.

4.4.	Standardile ISO 1442 vastav seade veesisalduse määramiseks.

4.5.	Standardile ISO 937 vastav seade proteiinisisalduse määramiseks.

5. Menetlus

5.1.

Kontrollitavast linnulihast võetakse juhuslikult viis jaotustükki ja hoitakse vastavalt olukorrale külmutatuna või jahutatuna kuni punktides 5.2.–5.6. kirjeldatud analüüsi alguseni.

Punktis 2. osutatud külmutatud või sügavkülmutatud pakkimata toodetest võetud proove võib hoida temperatuuril 0 °C kuni analüüsi alguseni.

Analüüsi võib teha kas viie eri jaotustüki analüüsidena või viiest jaotustükist koosneva liitproovi analüüsina.

5.2.	Ettevalmistusi alustatakse tunni jooksul pärast jaotustükkide võtmist sügavkülmikust või külmikust.

5.3.

a)	Pakendi välispind pühitakse üleliigse jää ja vee eemaldamiseks. Iga jaotustükk kaalutakse ja see vabastatakse pakkematerjalist. Pärast jaotustükkide lõikamist väiksemateks tükkideks määratakse grammi täpsusega linnuliha jaotustüki mass P1, arvates maha eemaldatud ümbrise massi.

b)	Liitproovi analüüsi puhul määratakse punkti 5.3. alapunkt a kohaselt ettevalmistatud viie jaotustüki kogumass P5.

5.4.

a)	Kogu jaotustükk massiga P1 hakitakse hakkmasinas vastavalt punktile 4.3. (ja vajaduse korral segatakse ka segistiga), et saada ühtlane mass, millest võib seejärel võtta iga jaotustükki esindava proovi.

b)	Liitproovi analüüsi puhul hakitakse kõik viis jaotustükki massiga P5 hakkmasinas vastavalt punktile 4.3. (ja vajaduse korral segatakse ka segistiga), et saada ühtlane mass, millest võib seejärel võtta viit jaotustükki esindavad kaks proovi.

Neid kahte proovi analüüsitakse punktides 5.5. ja 5.6. kirjeldatud viisil.

5.5.	Ühtlasest massist võetakse proov, mida kasutatakse kohe veesisalduse a % määramiseks vastavalt standardile ISO 1442.

5.6.	Samuti võetakse ühtlasest massist proov, mida kasutatakse kohe lämmastikusisalduse määramiseks vastavalt standardile ISO 937. Toorvalgu sisalduse b % saamiseks korrutatakse kõnealune lämmastikusisaldus koefitsiendiga 6,25.

6. Tulemuste arvutamine

6.1.

a)	Vee mass (W) igas jaotustükis esitatakse grammides väljendatuna suhtes aP1/100 ja proteiini mass (RP) esitatakse grammides väljendatuna suhtes bP1/100. Tehakse kindlaks viie analüüsitud jaotustüki vee masside summa (W5) ja proteiini masside summa (RP5).

b)	Liitproovi analüüsi puhul määratakse kahe analüüsitud proovi keskmine veesisaldus a % ja keskmine proteiinisisaldus b %. Viie jaotustüki vee mass (W5) esitatakse grammides väljendatuna valemiga aP5/100 ja proteiini mass (RP5) esitatakse grammides väljendatuna valemiga bP5/100.

6.2.	Vee keskmise massi (WA) ja keskmise proteiini massi (RPA) saamiseks jagatakse vastavalt W5 ja RP5 viiega.

6.3.

Käesoleva meetodiga määratud keskmine füsioloogiline W/RP suhe on järgmine:

—	kana rinnafilee: 3,19 ± 0,12;

—	kanakoivad ja tagaveerandid: 3,78 ± 0,19;

—	kalkuni rinnafilee: 3,05 ± 0,15;

—	kalkunikoivad: 3,58 ± 0,15;

—	kalkuni konditustatud koivaliha: 3,65 ± 0,17.

6.4.

Eeldusel et valmistamise ajal imendunud tehniliselt vältimatu minimaalne veesisaldus on sõltuvalt toote tüübist ja kohaldatavast jahutusmeetodist 2 %, 4 % või 6 %, (1) on käesoleva meetodiga määratud kõrgeim lubatud W/RP suhe järgmine:

	Õhkjahutus	Õhkpiserdusjahutus	Sukeljahutus
Kana rinnafilee ilma nahata	3,40	3,40	3,40
Kana rinnatükid koos nahaga	3,40	3,50	3,60
Kana kintsu- ja sääretükid, koivad, seljaosaga koivad, tagaveerandid koos nahaga	4,05	4,15	4,30
Kalkuni rinnafilee ilma nahata	3,40	3,40	3,40
Kalkuni rinnatükid koos nahaga	3,40	3,50	3,60
Kalkuni kintsu- ja sääretükid, koivad koos nahaga	3,80	3,90	4,05
Kalkuni konditustatud koivaliha ilma nahata	3,95	3,95	3,95

Kui punktis 6.2. esitatud väärtuste alusel arvutatud viie jaotustüki keskmine WA/RPA suhe ei ole suurem kui punktis 6.4. esitatud suhe, käsitatakse kontrollitavat linnuliha jaotustükkide kogust standardile vastavana.

(1) Arvutatakse jaotustüki alusel, arvestamata imendunud vett. Kalkuni (nahata) filee ja konditustatud koivaliha puhul on kõnealune veesisaldus kõikide jahutusmeetodite korral 2 %.

IX LISA

VEEIMENDUMISE KONTROLLIMINE TOOTMISETTEVÕTTES

(Katsed tapamajades)

1.	Vähemalt kord kaheksatunnise tööaja jooksul: valitakse lahkamis-puhastusliinilt juhuslikult 25 rümpa kohe pärast siseelundite, rupsi ja rasva eemaldamist ning enne esimest sellele järgnevat pesemist.

2.	Vajadusel lõigatakse ära kael, jättes kaelanaha rümba külge.

3.	Iga rümp märgistatakse. Kõik rümbad kaalutakse grammi täpsusega ja mass registreeritakse.

4.	Proovi rümbad riputatakse uuesti lahkamis-puhastusliinile tavapärase pesemise, jahutamise, nõrutamise jne menetluste jätkamiseks.

5.	Märgistatud rümbad eemaldatakse nõrutusliini lõpus, laskmata neil nõrguda kauem kui on tavapärane nõrgumisaeg linnuliha partii puhul, millest proovid on võetud.

6.	Proov koosneb 20st esimesena võetud rümbast. Need kaalutakse uuesti. Grammi täpsuseni ümardatud massi võrreldakse esimesel kaalumisel registreeritud massiga. Proov tühistatakse, kui on võetud alla 20 rümba.

7.	Proovi rümpadelt eemaldatakse märgistus ning need pakitakse tavapäraselt.

8.	Niiskuse imendumise protsent määratakse samade rümpade pesemiseelse kogumassi lahutamisel nende kogumassist pärast pesemist, jahutamist ja nõrutamist, jagades erinevuse esialgse massiga ja korrutades 100ga.

9.	Punktides 1–8 kirjeldatud käsitsi kaalumise asemel võib sama arvu rümpade niiskuse imendumise protsendi kindlakstegemiseks kasutada samade põhimõtete alusel automaatset kaalumisliini, tingimusel et pädev asutus on kõnealuse liini eelnevalt selleks otstarbeks heaks kiitnud.

10.

Tulemus ei tohi ületada järgmisi protsendimäärasid rümpade esialgsest massist ega muid lisatud vee sisalduse maksimaalseid lubatud väärtusi:

—	:	õhkjahutus	:	0 %;
—	:	õhkpiserdusjahutus	:	2 %;
—	:	sukeljahutus	:	4,5 %.

X LISA

ARTIKLI 16 LÕIKES 6 NIMETATUD LAUSED

–	:	bulgaaria keeles	:	Съдържанието на вода превишава нормите на ЕО
–	:	hispaania keeles	:	Contenido en agua superior al límite CE
–	:	tšehhi keeles	:	Obsah vody překračuje limit ES
–	:	taani keeles	:	Vandindhold overstiger EF-Normen
–	:	saksa keeles	:	Wassergehalt über dem EG-Höchstwert
–	:	eesti keeles	:	Veesisaldus ületab EÜ normi
–	:	kreeka keeles	:	Περιεκτικότητα σε νερό ανώτερη του ορίου ΕΚ
–	:	inglise keeles	:	Water content exceeds EC limit
–	:	prantsuse keeles	:	Teneur en eau supérieure à la limite CE
–	:	itaalia keeles	:	Tenore d’acqua superiore al limite CE
–	:	läti keeles	:	Ūdens saturs pārsniedz EK noteikto normu
–	:	leedu keeles	:	Vandens kiekis viršija EB nustatytą ribą
–	:	ungari keeles	:	Víztartalom meghaladja az EK által előírt határértéket
–	:	malta keeles	:	Il-kontenut ta’ l-ilma superjuri għal-limitu KE
–	:	hollandi keeles	:	Watergehalte hoger dan het EG-maximum
–	:	poola keeles	:	Zawartość wody przekracza normę WE
–	:	portugali keeles	:	Teor de água superior ao limite CE
–	:	rumeenia keeles	:	Conținutul de apă depășește limita CE
–	:	slovaki keeles	:	Obsah vody presahuje limit ES
–	:	sloveeni keeles	:	Vsebnost vode presega ES omejitev
–	:	soome keeles	:	Vesipitoisuus ylittää EY-normin
–	:	rootsi keeles	:	Vattenhalten överstiger den halt som är tillåten inom EG.

XI LISA

LIIKMESRIIKIDE TUGILABORITE NIMEKIRI

Belgia

Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (ILVO)

Eenheid Technologie en Voeding

Productkwaliteit en voedselveiligheid

Brusselsesteenweg 370

B-9090 Melle

Bulgaaria

Национален диагностичен научно-изследователски ветеринарно-медицински институт

(National Diagnostic Research Veterinary Medicine Institute)

бул. „Пенчо Славейков“ 15

(15, Pencho Slaveikov str.)

София–1606

(Sofia–1606)

Tšehhi Vabariik

Státní veterinární ústav Jihlava

Národní referenční laboratoř pro mikrobiologické,

chemické a senzorické analýzy masa a masných výrobků

Rantířovská 93

CZ-586 05 Jihlava

Taani

Fødevarestyrelsen

Fødevareregion Øst

Afdeling for Fødevarekemi

Søndervang 4

DK-4100 Ringsted

Saksamaa

Bundesforschungsanstalt für Ernährung und Lebensmittel

Standort Kulmbach

E.C.-Baumann-Straße 20

D-95326 Kulmbach

Eesti

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium

Kreutzwaldi 30

EE-51006 Tartu

Iirimaa

National Food Centre

Teagasc

Dunsinea

Castleknock

IE-Dublin 15

Kreeka

Ministry of Rural Development & Food

Veterinary Laboratory of Larisa

7th km Larisa-Trikalοn st.

GR-411 10 Larisa

Hispaania

Laboratorio Arbitral Agroalimentario

Carretera de La Coruña, km 10,700

E-28023 Madrid

Prantsusmaa

SCL Laboratoire de Lyon

10, avenue des Saules

BP 74

F-69922 Oullins

Itaalia

Ministero Politiche Agricole e Forestali

Ispettorato centrale per il controllo della qualità dei prodotti agroalimentari

Laboratorio di Modena

Via Jacopo Cavedone n. 29

I-41100 Modena

Küpros

Agricultural Laboratory

Department of Agriculture

Loukis Akritas Ave; 14

CY-Lefcosia (Nicosia)

Läti

Pārtikas un veterinārā dienesta

Nacionālais diagnostikas centrs

Lejupes iela 3,

Rīga, LV-1076

Leedu

Nacionalinė veterinarijos laboratorija

J. Kairiūkščio g. 10

LT-2021 Vilnius

Luksemburg

Laboratoire National de Santé

Rue du Laboratoire, 42

L-1911 Luxembourg

Ungari

Országos Élelmiszervizsgáló Intézet

Budapest 94. Pf. 1740

Mester u. 81.

HU-1465

Malta

Malta National Laboratory

UB14, San Gwann Industrial Estate

San Gwann, SGN 09

Malta

Madalmaad

RIKILT — Instituut voor Voedselveiligheid

Bornsesteeg 45, gebouw 123

6708 AE Wageningen

Nederland

Austria

Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH

Institut für Lebensmitteluntersuchung Wien

Abteilung 6 — Fleisch und Fleischwaren

Spargelfeldstraße 191

A-1226 Wien

Poola

Centralne Laboratorium Głównego Inspektoratu Jakości

Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych

ul. Reymonta 11/13

60-791 Poznań

Polska

Portugal

Autoridade de Segurança Alimentar e Económica — ASAE

Laboratório Central da Qualidade Alimentar — LCQA

Av. Conde Valbom, 98

P-1050-070 Lisboa

Rumeenia

Institutul de Igienă și Sănătate Publică Veterinară

Str. Câmpul Moșilor, nr. 5, Sector 2

București

Sloveenia

Univerza v Ljubljani

Veterinarska fakulteta

Nacionalni veterinarski inštitut

Gerbičeva 60

SI-1115 Ljubljana

Slovakkia

Štátny veterinárny a potravinový ústav

Botanická 15

842 52 Bratislava

Slovenská republika

Soome

Elintarviketurvallisuusvirasto Evira

Mustialankatu 3

FI-00710 Helsinki

Rootsi

Livsmedelsverket

Box 622

S-75126 Uppsala

Ühendkuningriik

Laboratory of the Government Chemist

Queens Road

Teddington

TW11 0LY

United Kingdom

XII LISA

Linnuliha veesisalduse üle järelvalvet teostava ekspertide komitee ülesanded ja organisatsiooniline ülesehitus

Artiklis 19 osutatud ekspertide komitee vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	teabe edastamine liikmesriikide tugilaboritele linnuliha veesisalduse analüüsimeetodite ja võrdluskatsete kohta;

b)	riiklikes tugilaborites punktis a osutatud meetodite rakendamise koordineerimine, korraldades võrdluskatseid ja eelkõige tasemekatseid;

c)	liikmesriikide tugilaborite toetamine tasemekatsete läbiviimisel, pakkudes teadusalast abi statistiliste andmete hindamisel ja aruandlusel;

d)	uute analüüsimeetodite väljatöötamise koordineerimine ja liikmesriikide tugilaborite teavitamine selles valdkonnas tehtud edusammudest;

e)	komisjonile teadusliku ja tehnilise abi osutamine, eelkõige liikmesriikidevahelistes analüüsitulemusi käsitlevates vaidlusküsimustes.

Artiklis 19 osutatud ekspertide komitee luuakse järgmiselt:

Linnuliha veesisalduse üle järelevalvet teostavasse ekspertide komiteesse kuuluvad Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudi (IRMM), põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ja kolme liikmesriigi tugilabori esindajad. Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudi esindaja on tegev komitee esimehena ja määrab liikmesriikide tugilaboreid komiteesse rotatsiooni põhimõttel. Liikmesriikide tugilaborite väljavalimise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused määravad seejärel komiteesse toidu veesisalduse järelevalve eksperdid. Iga-aastase rotatsiooni käigus asendatakse korraga üks komiteesse kuuluv liikmesriigi tugilabor, et tagada komitee järjepidevus. Käesoleva lisa käesolevas osas nimetatud ülesannete täitmisega seotud liikmesriikide ekspertide ja/või liikmesriikide tugilaborite kulud kannab asjaomane liikmesriik.

Riigi tugilaborite ülesanded

XI lisas osutatud liikmesriikide tugilaborid vastutavad järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	linnuliha veesisalduse analüüsimise eest vastutavate liikmesriikide laborite tegevuse koordineerimine;

b)	liikmesriigi pädeva asutuse toetamine linnuliha veesisalduse järelevalvesüsteemi töö korraldamisel;

c)	osalemine punktis a osutatud eri liikmesriikide tugilaborite vahelistes võrdluskatsetes (tasemekatsed);

d)	ekspertide komitee esitatud teabe edastamise tagamine asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ja punktis a osutatud liikmesriikide laboritele;

e)	koostöö ekspertide komiteega ja ekspertide komiteesse määramisel vajalike katseproovide ettevalmistamine, sealhulgas homogeensuse kontroll, ning asjakohase veo korraldamine.

XIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1906/90	Määrus (EMÜ) nr 1538/91	Käesolev määrus
	Artikkel 1	Artikkel 1
	Artikli 1a sissejuhatav lause	Artikkel 2 sissejuhatav lause
Artikli 2 punktid 2, 3 ja 4		Artikli 2 punktid b ja c
Artikli 2 punkt 8		Artikli 2 punkt d
	Artikli 1a esimene ja teine taane	Artikli 2 punktid e ja f
	Artikkel 2	Artikli 3 lõiked 1–4
Artikkel 4		Artikli 3 lõige 5
	Artikkel 3	Artikkel 4
	Artikkel 4	Artikli 5 lõige 1
Artikli 5 lõiked 1–4		Artikli 5 lõiked 2–5
Artikkel 6		Artikli 5 lõige 6
	Artikkel 5	Artikkel 6
	Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav lause
	Artikli 6 lõike 1 esimene kuni kuues taane	Artikli 7 lõike 1 punktid a–f
	Artikli 6 lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav lause
	Artikli 6 lõike 2 esimene kuni neljas taane	Artikli 7 lõike 2 punktid a–d
	Artikli 7 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
	Artikli 7 lõige 3	Artikli 8 lõige 2
	Artikli 7 lõige 4	Artikli 8 lõige 3
	Artikli 7 lõige 5	Artikli 8 lõige 4
	Artikli 7 lõige 6	Artikli 8 lõige 5
	Artikli 8 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
	Artikli 8 lõige 2	Artikli 9 lõige 2
	Artikli 8 lõike 3 sissejuhatav lause	Artikli 9 lõike 3 sissejuhatav lause
	Artikli 8 lõike 3 esimene taane	Artikli 9 lõike 3 punkt a
	Artikli 8 lõike 3 teine taane	Artikli 9 lõike 3 punkt b
	Artikli 8 lõike 4 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 9 lõike 4 esimese lõigu sissejuhatav lause
	Artikli 8 lõike 4 esimese lõigu esimene kuni kolmas taane	Artikli 9 lõike 4 esimese lõigu punktid a–c
	Artikli 8 lõike 4 teine lõik	Artikli 9 lõike 4 teine lõik
	Artikli 8 lõiked 5–12	Artikli 9 lõiked 5–12
	Artikli 8 lõike 13 esimene lõik	—
	Artikli 8 lõike 13 teine lõik	Artikli 9 lõige 13
	Artikkel 9	Artikkel 10
	Artikkel 10	Artikkel 11
	Artikli 11 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 12 lõike 1 sissejuhatav lause
	Artikli 11 lõike 1 esimene kuni neljas taane	Artikli 12 lõike 1 punktid a–d
	Artikli 11 lõige 2	Artikli 12 lõige 2
	Artikli 11 lõige 2a	Artikli 12 lõige 3
	Artikli 11 lõige 2b	Artikli 12 lõige 4
	Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav osa	Artikli 12 lõike 5 sissejuhatav osa
	Artikli 11 lõike 3 esimene kuni neljas taane	Artikli 12 lõike 5 punktid a–d
	Artikli 11 lõige 4	Artikli 12 lõige 6
	Artikkel 12	Artikkel 13
	Artikkel 13	Artikkel 14
	Artikli 14a lõiked 1 ja 2	Artikkel 15
	Artikli 14a lõiked 3–5	Artikli 16 lõiked 1–3
	Artikli 14a lõige 5a	Artikli 16 lõige 4
	Artikli 14a lõige 6	Artikli 16 lõige 5
	Artikli 14a lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 16 lõike 6 esimene lõik
	Artikli 14a lõike 7 esimese lõigu taanded	X lisa
	Artikli 14a lõike 7 teine ja kolmas lõik	Artikli 16 lõike 6 teine ja kolmas lõik
	Artikli 14a lõiked 8–12	Artikli 17 lõiked 1–5
	Artikli 14a lõige 12a	Artikli 18 lõige 1
	Artikli 14a lõige 13	Artikli 18 lõige 2
	Artikli 14a lõige 14	Artikkel 19
	Artikli 14b lõige 1	Artikli 20 lõige 1
	Artikli 14b lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause
	Artikli 14b lõike 2 esimese lõigu esimene kuni kolmas taane	Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu punktid a–c
	Artikli 14b lõike 2 teine lõik	Artikli 20 lõike 2 teine lõik
	Artikli 14b lõiked 3–4	Artikli 20 lõiked 3–4
	Artikkel 15	—
	—	Artikkel 21
	—	Artikkel 22
	I lisa	I lisa
	I A lisa	II lisa
	II lisa	III lisa
	III lisa	IV lisa
	IV lisa	V lisa
	V lisa	VI lisa
	VI lisa	VII lisa
	VIa lisa	VIII lisa
	VII lisa	IX lisa
	VIII lisa	XI lisa
	IX lisa	XII lisa
	—	XIII lisa

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/88

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 544/2008,

13. juuni 2008,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük püügipiirkonna IIa ja IV EÜ vetes ning püügipiirkonna VI EÜ ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2008. aasta kvoodid.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2008. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2008. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2008

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11), parandatud ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(3) ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.

LISA

Nr	11/T&Q
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	GHL/2A-C46
Liik	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Piirkond	IIa ja IV piirkonna EÜ veed; VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	12.5.2008

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/90

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 545/2008,

16. juuni 2008,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 526/2008. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2007/2008. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1109/2007. kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1568/2007 (ELT L 340, 22.12.2007, lk 62).

(3) ELT L 253, 28.9.2007, lk 5.

(4) ELT L 155, 13.6.2008, lk 3.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 17. juunist 2008

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	19,90	6,35
1701 11 90 (1)	19,90	12,02
1701 12 10 (1)	19,90	6,16
1701 12 90 (1)	19,90	11,50
1701 91 00 (2)	23,80	13,75
1701 99 10 (2)	23,80	8,81
1701 99 90 (2)	23,80	8,81
1702 90 95 (3)	0,24	0,40

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/92

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 546/2008,

16. juuni 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1399/2007 alusel avatud Šveitsist pärit teatavate lihatoodete tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1399/2007, milles sätestatakse Šveitsist pärit vorstide ja teatavate lihatoodete tariifikvootide avamine ja haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1399/2007 on avatud tariifikvoodid teatavate lihatoodete importimiseks.

(2)

2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2008 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4180 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1399/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2008, on 1 390 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2). Määrus (EMÜ) nr 2759/75 asendatakse 1. juulil 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2) ELT L 311, 29.11.2007, lk 7.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/93

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 547/2008,

16. juuni 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1382/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1382/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sealiha ühendusse importimise korraga, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1382/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4046 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1382/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2008, on 5 250 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 309, 27.11.2007, lk 28.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/94

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 548/2008,

16. juuni 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 812/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 812/2007, millega avatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud sealiha tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 812/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete impordiks.

(2)

2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2008 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seepärast tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlusi kvoodile järjekorranumbriga 09.4170 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 812/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2008, on 600 500 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 182, 12.7.2007, lk 7.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/95

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 549/2008,

16. juuni 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 979/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 21. augusti 2007. aasta määrust (EÜ) nr 979/2007, millega avatakse Kanadast pärit sealiha impordi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 979/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2008 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlusi kvoodile järjekorranumbriga 09.4204 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 979/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2008, on 1 156 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 217, 22.8.2007, lk 12. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1564/2007 (ELT L 340, 22.12.2007, lk 36).

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/96

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 550/2008,

16. juuni 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 806/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 806/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine sealihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 806/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete impordiks.

(2)

2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2008 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(3)

2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2008 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 806/2007 kohaselt alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2008 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 806/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2008, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) ELT L 181, 11.7.2007, lk 3.

LISA

Rühma nr	Jrk nr	Alaperioodiks 1.7.2008-30.9.2008 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient (%)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1.10.2008-31.12.2008 (kg)
G2	09.4038	85,853052	—
G3	09.4039	(2)	738 000
G4	09.4071	(1)	750 500
G5	09.4072	(1)	1 540 250
G6	09.4073	(1)	3 766 750
G7	09.4074	(2)	1 119 750

(1) Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.

(2) Ei kohaldata: taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/98

KOMISJONI OTSUS,

23. mai 2008,

Taani teatatud riiklike sätete kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2168 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(2008/448/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

I. FAKTID JA MENETLUS

(1)

Oma 21. novembri 2007. aasta kirjaga, mis jõudis komisjoni 23. novembril 2007, teatas Taani Kuningriigi alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 oma riiklikest sätetest, mis käsitlevad nitritite lisamist teatavatele lihatoodetele. Taani Kuningriik peab vajalikuks säilitada need sätted hoolimata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/52/EÜ (millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ja direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta) (1) vastuvõtmisest ega kavatse riiklikku õigusesse üle võtta direktiivi 2006/52/EÜ osas, mis käsitleb nitritite lisamist lihatoodetele.

1. ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

1.1. EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 95 LÕIKED 4 JA 6

(2)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 sätestatakse: „Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada riiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.”

(3)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 kinnitab komisjon kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

1.2. DIREKTIIV 2006/52/EÜ

(4)

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (2) üldpõhimõtete kohaselt võidakse lisaaine heaks kiita ainult siis, kui suudetakse ära näidata mõistlik tehnoloogiline vajadus, vastuvõetavus tervise seisukohast ning kui lisaaine kasutamine ei eksita tarbijat.

(5)

Nitriteid on lihas ja lihatoodetes kasutatud aastakümneid, muu hulgas selleks, et tagada koostoimes teiste teguritega lihatoodete, eelkõige soolatud lihatoodete säilimine ja mikrobioloogiline ohutus, takistades muu hulgas Clostridium botulinum’i, eluohtliku botulismitekitaja paljunemist. Samal ajal tunnistatakse, et lihatoodetes leiduvad nitritid võivad põhjustada nitrosamiinide moodustumist, mis on osutunud kantserogeenseks. Seepärast tuleb selle valdkonna õigusaktides leida tasakaal ühelt poolt lihatoodetes leiduvatest nitrititest põhjustatud nitrosamiinide moodustumise ohu ja nitritite kaitsva mõju vahel, kuivõrd need takistavad bakterite, eelkõige botulismitekitajate paljunemist.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiivis 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta, (3) nagu see algselt vastu võeti, sätestati nitritite ja nitraatide jääkide piirnormid eri lihatoodetes, samuti „soovituslikud lisatavad kogused”. Direktiivi 2006/52/EÜ I lisa 3. osa punktiga c muudetakse direktiivi 95/2/EÜ III lisa C osa seoses lisaainetega E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit).

(7)

Erinevalt direktiivist 95/2/EÜ näidatakse direktiivis 2006/52/EÜ üldjuhul ära kaaliumnitriti (E 249) ja naatriumnitriti (E 250) maksimaalsed kogused, mida võib lihale töötlemise ajal lisada. Maksimaalne lisatav kogus on 150 mg/kg lihatoodetele üldiselt ja 100 mg/kg steriliseeritud lihatoodetele. Mõnede üksikute teatavates liikmesriikides traditsiooniliselt valmistatavate soolatud lihatoodete puhul on piirnorm 180 mg/kg.

(8)

See vastab toidu teaduskomitee 1990. (4) ja 1995. (5) aasta arvamusele, samuti Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusele, (6) milles sedastati, et lisatud nitritikogus – ja mitte jääkkogus – aitab pärssida C. botulinum’it, ning soovitati „soovituslikud lisatavad kogused” asendada „maksimaalsete lisatavate kogustega”. Samuti võetakse arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-3/00 (Taani vs. komisjon) Euroopa ühenduse asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel Taani esitatud eelmise taotluse kohta, mille puhul kohus otsustas, et komisjon ei võtnud Taani taotlust nitritite kasutamise kohta lihatoodetes tagasi lükates piisavalt arvesse toidu teaduskomitee 1990. ja 1995. aasta arvamust, milles on seatud kahtluse alla direktiiviga 95/2/EÜ (7) lubatud nitritikoguste asjakohasus.

(9)

Erandina üldreeglist sätestatakse direktiivis 2006/52/EÜ jääkide piirnormid teatavate traditsiooniliste soolatud lihatoodete puhul, mida toodetakse vastavalt traditsioonilistele valmistamisviisidele. Nimetatud tooterühmade suhtes kohaldatakse jäägi piirnorme 50 mg/kg, 100 mg/kg ja 175 mg/kg, näiteks 175 mg/kg Wiltshire bacon’i, dry cured bacon’i ja samalaadsete toodete puhul ning 100 mg/kg Wiltshire ham’i ja samalaadsete toodete puhul. Nende toodete puhul on kehtestatud maksimaalsed jääkide kogused seepärast, et asjaomaste toodete valmistamisprotsessi laadi tõttu ei ole võimalik kontrollida lihasse imenduvate soolade kogust. Direktiivis kirjeldatakse nimetatud toodete valmistamisprotsessi, et oleks võimalik tuvastada „samalaadseid tooteid” ning teha selgeks, milliste toodete kohta eri piirnormid kehtivad. Allpool olev tabel sisaldab direktiiviga 2006/52/EÜ (8) kehtestatud piirnorme.

E nr	Nimetus	Toiduaine	Maksimaalne kogus, mida võib töötlemise ajal lisada (väljendatud kui NaNO3)	Lõplikus toiduaines sisalduda võiv maksimaalne jääkkogus (väljendatud kui NaNO3)
E 249	Kaaliumnitrit (x)	Lihatooted	150 mg/kg
E 250	Naatriumnitrit (x)	Steriliseeritud lihatooted (Fo > 3,00) (y)	100 mg/kg
		Traditsioonilised märgsoolatud lihatooted (1):
		Wiltshire bacon (1.1);
		Entremeada, entrecosto, chispe, orelheira et cabeça (salgados)		175 mg/kg
		Toucinho fumado (1.2)
		ja samalaadsed tooted
		Wiltshire ham (1.1)		100 mg/kg
		ja samalaadsed tooted
		Rohschinken, nassgepökelt (1.6)		50 mg/kg
		ja samalaadsed tooted
		Cured tongue (1.3)		50 mg/kg
		Traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted (2):
		Dry cured bacon (2.1)		175 mg/kg
		ja samalaadsed tooted
		Dry cured ham (2.1);		100 mg/kg
		Jamón curado, paleta curada, lomo embuchado y cecina (2.2);
		Presunto, presunto da pá ja paio do lomb (2.3)
		ja samalaadsed tooted
		Rohschinken, trockengepökelt (2.5)		50 mg/kg
		ja samalaadsed tooted
		Muud traditsioonilised soolatud lihatooted (3):
		Vysočina	180 mg/kg
		Selský salám
		Turistický trvanlivý salám
		Poličan
		Herkules
		Lovecký salám
		Dunajská klobása
		Paprikáš (3.5)
		ja samalaadsed tooted
		Rohschinken, trocken-/nassgepökelt (3.1)		50 mg/kg
		ja samalaadsed tooted
		Jellied veal and brisket (3.2)

(10)

Nagu toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusamet on eespool nimetatud arvamustes soovitanud, põhineb direktiiv 2006/52/EÜ maksimaalsete lisatavate koguste kehtestamisel ning kajastab nimetatud teaduslikes arvamustes osutatud vahemikke, sätestades, et steriliseeritud lihatoodetes on lubatud nitritikogus kuni 100 mg/kg ja muudes lihatoodetes 150 mg/kg. Arvestades (soolatud) lihatoodete ja valmistamisviiside rohkust ühenduses, oli ühenduse õiguslooja seisukohal, et asjakohast nitritikogust ei ole võimalik iga toote puhul eraldi määrata.

(11)

Maksimaalseid lisatavaid koguseid käsitleva eeskirja erandid on piiratud. Need kehtivad teatavate toodete puhul, mida valmistatakse traditsiooniliselt teatavates liikmesriikides ja mille puhul ei ole võimalik lisatavat kogust kontrollida nende toodete valmistamisviisiga kaasneva soolade imendumise tõttu lihasse. Traditsioonilised tooted, mille puhul neid kohaldatakse, on määratletud eelkõige valmistamisviisi kirjelduse kaudu.

(12)

Direktiivi 2006/52/EÜ pidid liikmesriigid üle võtma 15. veebruariks 2008, et võimaldada selle direktiivi nõuetele 15. veebruari 2008. aasta seisuga vastavate toodetega kauplemist ja nende kasutamist ning keelata 15. augusti 2008. aasta seisuga selle direktiivi nõuetele mittevastavate toodetega kauplemine ja nende kasutamine.

2. TEATATUD RIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

(13)

Taani teatatud riiklikud õigusnormid on 11. jaanuari 2005. aasta korraldus nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivne loetelu Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”).

(14)

Korraldus nr 22 sisaldab põhimõtet, et toiduainetes võib kasutada ainult positiivses loetelus olevaid lisaaineid kindlatel tingimustel ning kindlate eesmärkide ja piirangutega. (9) Lisaks sätestatakse, et kui ei ole nähtud ette teisiti, viitavad positiivses loetelus toodud maksimaalsed väärtused maksimaalsele lisaainekogusele, mida võib lõplik toiduaine kaubaartiklina sisaldada. (10) Selle tulemusena võib Taani turul müüa ainult korralduse nr 22 ja positiivse loetelu nõuetele vastavaid toiduaineid. Taani veterinaar- ja toiduameti poolt korralduse nr 22 alusel kehtestatud positiivses loetelus määratakse, milliseid lisaaineid võib igas toiduaines kasutada ja millises koguses. Teatatud redaktsioon hakkas kehtima 29. jaanuaril 2005.

(15)

Nitritite E 249 ja E 250 kasutamise kohta lihas ja lihatoodetes sätestatakse Taani positiivses loetelus lisatavad kogused eraldi ning see sisaldab järgmisi maksimaalseid koguseid.

Toiduaine

Lisatav nitritikogus

(mg/kg)

8.2.1.

Kuumtöötlemata lihatooted, mille valmistamisel on kasutatud tervet lihatükki, sealhulgas üldjuhul ka toote viilud

Wiltshire’ tüüpi peekon ja viilud, sealhulgas soolasink

150

8.2.2.

Kuumtöödeldud lihatooted, mille valmistamisel on kasutatud tervet lihatükki, sealhulgas ka toote viilud (üldjuhul)

Rullepølse (lihast rulaadvorst)

100

Täielikult või poolkonserveeritud tooted, Wiltshire’ tüüpi peekonid ja selle viilud, sealhulgas soolasink

150

8.3.1.

Kuumtöötlemata lihatooted, mille valmistamisel on kasutatud hakkliha, sealhulgas ka toote viilud (üldjuhul)

Fermenteeritud salaamivorstid

100

Täielikult või poolkonserveeritud kuumtöötlemata lihatooted, mis on valmistatud hakklihast

150

8.3.2.

Kuumtöödeldud lihatooted, mis on valmistatud hakklihast

Lihapallid ja maksapasteet (kødboller ja leverpostej)

Täielikult või poolkonserveeritud kuumtöödeldud lihatooted, mis on valmistatud hakklihast

150

(16)

Seega selgub, et paljude lihatoodete puhul kehtib piirnorm 60 mg/kg, (11) samal ajal kui direktiivi 2006/52/EÜ piirnormid on 100 või 150 mg/kg. Teatavate vorstide puhul on Taanis aktsepteeritud piirnorm 100 mg/kg. Teatavate täielikult või poolkonserveeritud lihatoodete, sealhulgas Wiltshire’ tüüpi peekoni ja selle viilude puhul on piirnorm 150 mg/kg.

3. MENETLUS

(17)

17. augustil 2007 sai komisjon Taani Kuningriigilt esimese, 14. augusti 2007. aasta kuupäevaga teatise, milles Taani kritiseeris direktiivi 2006/52/EÜ eri aspekte ning teatas komisjonile, et ei kavatse direktiivi 2006/52/EÜ võtta üle osas, mis käsitleb lihatoodetes sisalduvaid nitriteid. Taani ei teatanud aga oma riiklikest sätetest, mida ta soovib säilitada. 13. novembri 2007. aasta kirjas juhtis komisjon sellele Taani valitsuse tähelepanu. Oma 21. novembri 2007. aasta kirjas, mis jõudis komisjoni 23. novembril 2007, teavitas Taani Kuningriigi alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjoni asjaomastest riiklikest sätetest. Täiendavas, 22. novembri 2007. aasta kirjas, mille komisjon sai kätte 27. novembril 2007 ja mis sisaldab riikliku toiduinstituudi 30. oktoobri 2007. aasta aruannet, põhjendas Taani oma taotlust.

(18)	21. detsembri 2007. aasta kirjas kinnitas komisjon, et sai teatise kätte ning et selle läbivaatamise kuuekuuline periood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 24. novembril 2007, päev pärast teatise kättesaamist.

(19)	31. märtsi 2008. aasta kirjaga esitas Taani andmed lihatoodete tarbimise kohta Taanis.

(20)

31. jaanuari 2008. aasta kirjaga teavitas komisjon teisi liikmesriike ja EFTA riike teatisest ning andis neile võimaluse esitada selle kohta 30 päeva jooksul kommentaare. Samuti avaldas komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas, (12) et teavitada muid huvitatud pooli Taani riiklikest sätetest, samuti taotluse põhjendustest. Komisjon sai kommentaare Eestilt, Prantsusmaalt, Ungarilt ja Norralt. (13)

—	Eesti rõhutab, et arvestades Taani õigusaktide piiravat mõju kaubandusele, on oluline, et piirangud oleksid teaduslikult põhjendatud.

—

Prantsusmaa rõhutab, et nitritid pärsivad tugevasti teatavate bakterite, sealhulgas Clostridium botulinum’i vohamist ning on seepärast olulised tegurid toidumürgituse ärahoidmiseks, samuti et lihatoodete puhul ei ole nitrititele alternatiive. Tema arvates põhineb direktiiv 2006/52/EÜ Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusel ja piirab maksimaalselt nitrosamiinide võimalikku kuhjumist, tagades samas mikrobioloogilise ohutuse. Euroopa Toiduohutusameti soovitusel reguleeritakse selles lisatavaid koguseid. Ta viitab maksimaalsetele jääkkogustele ainult erandina ja ainult juhul, kui maksimaalset lisatavat kogust ei olnud võimalik sätestada. Uus analüüs tuleks läbi viia alles siis, kui on kättesaadavad liikmesriikide uued uuringud lisaainete tarbimise kohta uute eeskirjade alusel.

—

Toetades nitritite ja nitrosamiinidega kokkupuute vähendamist kõikvõimalike vahenditega, rõhutab Ungari vajadust määrata kogu ELis kohased nitritite kogused, sealhulgas traditsioonilistes soolatud lihatoodetes, mis võivad erineda Taani lihatoodetest ja mille puhul suuremate nitritikoguste lisamine võib olla õigustatud. Ta seab kahtluse alla Taani väite, et direktiivi 2006/52/EÜ ülevõtmine võib tuua kaasa nitritite kasutamise 2,3–2,4kordse suurenemise Taanis, võttes arvesse, et tootjad on kohustatud kasutama lubatud maksimumkogusest väiksemat kogust, kui nad suudavad tagada nõutava mikrobioloogilise ohutuse. Euroopa kultuur muutuks vaesemaks, kui traditsioonilised soolatud lihatooted kaoksid turult.

—

Norra on seisukohal, et Taani meede on õigustatud artiklis 30 osutatud oluliste vajaduste tõttu. Tema arvates on meetme eesmärk tagada inimeste tervise kaitse parimal võimalikul moel vastavalt teaduslikele soovitustele ning see ei ole meelevaldne diskrimineerimine ega kaubanduse varjatud piiramine. Ta väidab, et sellest põhjustatud siseturu toimimise takistus on vajalik ja proportsionaalne. Norra nõustub Taaniga selles, et lihatoodetes leiduvate nitritite puhul ei kajasta direktiiv 2006/52/EÜ täielikult teaduslikke soovitusi selles mõttes, et see ei taga mitmete lihatoodete puhul soovitud tulemuse saavutamiseks vajaliku vähima nitritikoguse kasutamist ega jääkkoguste kehtestamist.

4. EUROOPA TOIDUOHUTUSAMETILE ESITATUD TAOTLUS

(21)

Oma 10. märtsi 2008. aasta kirjas palus tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, et Euroopa Toiduohutusamet esitaks teadusliku arvamuse selle kohta, kas toidu teaduskomitee varasemad, 1990. ja 1995. aasta arvamused ning Euroopa Toiduohutusameti 2003. aasta arvamus on Taani esitatud teavet arvestades endiselt kehtivad. Oma 28. märtsi 2008. aasta vastuses kinnitas Euroopa Toiduohutusamet, et toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusameti arvamused on Taani esitatud teavet silmas pidades endiselt kehtivad.

(22)

Seoses nitritite/nitraatide mõjuga lihatoodete mikrobioloogilisele ohutusele viitab Euroopa Toiduohutusamet oma bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni 26. novembri 2003. aasta arvamusele. Arvamuses öeldi, et lihatoodete ohutusele aitavad kaasa mitmed tegurid (keetmisprotsess, soolasisaldus, vee aktiivsus jms ning et lisatav nitritikogus on mikrobioloogilise ohutuse jaoks oluline, mistõttu tulekski piirata lisatavaid koguseid (mitte aga jääkkoguseid). Samuti viitab Euroopa Toiduohutusamet asjaolule, et ameti juurde kuuluv bioloogiliste ohtude teaduskomisjon on nõustunud toidu teaduskomitee seisukohaga, et 50–100 mg nitriti lisamine liha kilogrammi kohta võib olla paljude toodete puhul piisav ning et muude toodete, eelkõige väikese soolasisalduse ja pika kõlblikkusajaga toodete puhul on C. botulinum’i vohamise takistamiseks vaja lisada 50–150 mg nitritit kilogrammi kohta.

II. HINDAMINE

1. VASTUVÕETAVUS

(23)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigete 4 ja 6 kohaselt võib liikmesriik pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega säilitada siseriiklikud normid, kui ta teatab nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile ning komisjon kiidab taotluse heaks.

(24)

Taani teatis käsitleb riiklikke sätteid, mis kalduvad kõrvale direktiivi 2006/52/EÜ I lisa punkti 3 alapunkti c (millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ III lisa C osa seoses lisaainetega E 249 ja E 250) sätetest. Taanis praegu kohaldatavad sätted kehtisid juba direktiivi 2006/52/EÜ vastuvõtmise ajal.

(25)

Korraldus nr 22 ja Taani positiivne loetelu sisaldavad lihas ja lihatoodetes nitritite kasutamise kohta rangemaid sätteid kui direktiiv 2006/52/EÜ selle poolest, et nendes sätestatakse mitmete tooteliikide puhul väiksemad maksimaalsed lisatavad kogused kui direktiivis 2006/52/EÜ (paljudel juhtudel 60 mg/kg), ja sedavõrd, et nendega ei lubata erinevalt direktiivist 2006/52/EÜ tuua teatavaid traditsioonilisi lihatooteid turule maksimaalsete jääkkoguste alusel.

(26)

Vastavalt artikli 95 lõikele 4 lisati teatisele põhjendus ühe või mitme artiklis 30 märgitud olulise vajaduse või keskkonna või töökeskkonna kaitse kohta, käesoleval juhul seoses vajadusega kaitsta inimeste tervist ja elu. Taani seisukohta selgitatakse üksikasjalikumalt Taani toiduinstituudi 30. oktoobri 2007. aasta aruandes, mis esitati 27. novembril 2007, samuti muudes eespool punktides 17 ja 19 osutatud dokumentides.

(27)	Võttes arvesse eespool kirjeldatud asjaolusid, leiab komisjon, et taotlus, mille Taani on esitanud eesmärgiga saada luba oma riiklike sätete säilitamiseks nitritite kasutamise kohta lihas ja lihatoodetes, on EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel vastuvõetav.

2. PÕHJENDUSTE HINDAMINE

(28)	Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest erinevad riiklikud normid, on täidetud.

(29)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused riiklikud normid on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 sätestatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Kui komisjon leiab, et riiklikud normid vastavad eespool osutatud tingimustele, peab ta asutamislepingu artikli 95 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused riiklikud normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(30)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6 kehtestatud tähtaegu silmas pidades peab komisjon artikli 95 lõike 4 kohaselt teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud asjaomane liikmesriik. See tähendab, et vastavalt asutamislepingu sätetele peab riiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik. Arvestades EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 sätestatud menetlusraamistikku, sealhulgas eriti otsuse vastuvõtmise ranget tähtaega, peab komisjon tavaliselt piirduma taotleva liikmesriigi esitatud asjaolude asjakohasuse uurimisega ning mitte otsima ise võimalikke põhjuseid või õigustusi.

(31)	Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et ühenduse ühtlustamismeede, millest teatatud riiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud riiklike normide hindamisel arvesse võtta.

2.1. TAANI SEISUKOHT

(32)

Taani Kuningriik väidab, et tema õigusaktid tagavad inimeste tervise ja elu parema kaitse sellega, et nendes sätestatakse lisaainete E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) väiksem maksimaalne lisatav kogus kui direktiiviga 2006/52/EÜ ette nähtud ega lubata turule tuua traditsioonilisi lihatooteid, mille puhul ei ole võimalik lisatud koguseid kindlaks teha. Taani on seisukohal, et tema sätted on täielikult kooskõlas toidu teaduskomitee 1990. ja 1995. aasta soovitustega ning Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusega, sest need ei sisalda erandeid maksimaalse lisatava koguse põhimõttest, vaid jääkide piirnormidest, ning nendes sätestatakse lihatoodete teatavate rühmade kohta paremini diferentseeritud maksimaalsed kogused.

(33)

Taani tunnistab, et teatavates aspektides vastab direktiiv 2006/52/EÜ toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusameti teaduslikele soovitustele, eelkõige selle poolest, et erinevalt direktiivi 95/2/EÜ algversioonist sätestatakse selles „maksimaalsed lisatavad kogused” erinevalt jääkkogustest ja „soovituslikest lisatavatest kogustest”. Taani on aga kriitiline selle suhtes, et mainitud põhimõttest on erandeid, mille tagajärjel määratakse mitmete traditsiooniliselt valmistatavate lihatoodete puhul endiselt jääkkogused, ning leiab, et see võib inimeste tervist ohustada. Ta rõhutab, et nitriti jääksisaldus on lisatud nitriti suhtes väga ebakindel näitaja, ning viitab uuringutele, mis on näidanud, et jääkkogused võivad isegi varjata väga suures koguses lisatud nitriteid, mis toob kaasa N-nitrosoühendite moodustumise ettearvamatult suures koguses.

(34)

Taani rõhutab ka, et nitrosamiinid, mille tekkimine oleneb lihatoodete nitritisisaldusest, on genotoksilised ja kantserogeensed, mistõttu tuleks nitritite kasutamist lubada ainult absoluutselt vajalikus koguses. Taani on seisukohal, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud maksimaalsed lisatavad kogused on tervise seisukohast liiga suured ning et nende koguste tehnoloogiline vajalikkus ei ole dokumenteeritud. Ta väidab, et ühenduse teadusorganite nõuandeid arvestades on võimalik Clostridium botulinum’i vohamist pärssida, piirdudes 50–150 mg/kg nitritiga ja määrates iga lihatootekategooria kohta koguse, mille vajadus on teaduslikult tõestatud.

(35)

Arvestades, et ligikaudu 90 % Taanis söödavatest soolatud lihatoodetest on tooted, mille puhul kehtib praegu nitriti maksimaalse lisatava kogusena 60 mg/kg, juhib Taani tähelepanu sellele, et direktiivi ülevõtmine ja üldise normi 150 mg/kg kehtestamine kõigi soolatud lihatoodete suhtes võib tuua Taanis kaasa nitritite tarbimise 2,3–2,4kordse kasvu, mis võib omakorda tuua kaasa sama suure kasvu moodustunud nitrosamiinide tarbimises.

(36)

Taani rõhutab, et olenemata sellest, et eeskirjad, milles nähakse ette väiksemas koguses nitritite lisamine, on kehtinud juba kaua, on need osutunud botulismi vältimiseks piisavaks. Taani valitsus juhib tähelepanu, et eeskirjad ei ole kunagi tekitanud probleeme seoses asjaomaste toodete säilitamisega ning et teiste liikmesriikidega võrreldes on Taanis vorstidest põhjustatud toidumürgituste esinemissagedus väga väike. Ta märgib, et botulismijuhte on Taanis vähem kui enamikus teistes liikmesriikides. 1999. aasta jaanuarikuu Eurosurveillance’i Euroopa Nakkushaiguste Teataja andmetel (eriväljaanne botulismi kohta Euroopas), esineb botulismi Taanis väga harva. Taani meditsiinilise järelevalve asutus Statens Serum teatab oma kodulehel, et pärast 1980. aastat on Taani elanikkonna hulgas ette tulnud ainult viis botulismijuhtu, millest ükski ei olnud põhjustatud lihatoodete tarbimisest.

(37)	Veelgi enam, Taani on seisukohal, et riigi nitritit käsitlevad sätted ei takista kaubandust, viidates arvandmetele, mis näitavad, et lihatoodete import teistest liikmesriikidest jätkub ning on viimastel aastatel isegi kasvanud.

(38)	Kokkuvõttes loeb Taani õiguspäraseks vähendada nitrosamiinidega kokkupuutest inimeste tervisele tulenevat ohtu direktiivi 2006/52/EÜ nõuetest rangemalt, jätkates oma õigusaktide kohaldamist.

2.2. TAANI SEISUKOHA HINNANG

2.2.1. Olulistel vajadustel rajanev põhjendus

(39)

Taani õigusaktide eesmärk on saavutada inimeste tervise ja elu parem kaitse seoses nende kokkupuutega nitrititega ja nitrosamiinide võimaliku tekkimisega lihatoodetes, ning seepärast on õigusaktides kehtestatud paljude lihatoodete suhtes nitritite väiksem maksimaalne lisatav kogus ning keelatud on tuua turule tooteid, mille puhul on võimalik kindlaks määrata vaid maksimaalsed jääkkogused.

(40)

Et hinnata, kas Taani õigusaktid on ka tegelikult selle eesmärgi saavutamiseks kohased ja vajalikud, tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Eelkõige tuleb tasakaalustada kaks terviseriski: ühelt poolt see, mis on seotud nitrosamiinide sisaldumisega lihatoodetes, ja teiselt poolt lihatoodete mikrobioloogiline ohutus. Viimane aspekt on enam kui tehnoloogiline vajadus, see on ka omaette võttes väga oluline tervisekriteerium. Kuigi tunnistatakse, et lihatoodete nitritikoguseid tuleb piirata, ei too liha väiksem nitritisisaldus automaatselt kaasa inimeste tervise paremat kaitset. Kõige kohasem nitritikogus sõltub mitmetest teguritest, millele on toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusamet asjaomastes arvamustes osutanud, nt soola lisamine, niiskusesisaldus, pH, toote säilivusaeg, hügieen, õige temperatuur jms.

(41)	Võttes arvesse eelmisi kaalutlusi ja eespool punktides 9 ja 10 esitatud kaalutlusi, on komisjon seisukohal, et direktiiv 2006/52/EÜ tasakaalustab põhimõtteliselt omavahel asjakohaselt kaks vastuolulist terviseriski, arvestades lihatoodete sortimendi kirjusust kogu ühenduses.

(42)

Teisest küljest peab komisjon hindama Taani seadusandja tehtud konkreetseid valikuid ja kogemust seoses nende eeskirjadega, mis on kehtinud märkimisväärselt pikka aega. Toidumürgituste ja eelkõige botulismi esinemissageduse kohta esitatud näitajate abil on Taani näidanud, et ta on siiamaani saavutanud oma õigusaktidega rahuldava tulemuse. Need andmed osutavad, et Taani õigusaktides sätestatud maksimaalsed kogused on praegu Taanis valmistatavate lihatoodete ja kasutatavate valmistamisviiside mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks piisavad.

(43)

Komisjon märgib, et Taani õigusaktid sobivad kokku ühenduse teadusorganite asjaomaste teaduslike arvamustega. See põhineb maksimaalsete lisatavate koguste määratlemisel ja vastab nendes arvamustes osutatud nitritite maksimaalsete lisatavate koguste vahemikule, st 50–150 mg/kg. Samal ajal on Taani kehtestanud teatavate lihatoodete rühmade puhul direktiiviga võrreldes täpsemad maksimaalsed lisatavad kogused, võttes arvesse Taanis levinud eri lihatootekategooriaid ja valmistamisviise.

(44)

Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et Taani esitatud teabe alusel tarbib Taani elanikkond enamiku lihatooteid, ligikaudu 90 %, toodetena, mille puhul on praegu kehtestatud norm 60 mg/kg ja mis tuleks asendada normiga 100 või 150 mg/kg. Kuivõrd Taani tootjad, nagu ka teiste liikmesriikide tootjad, ei ole kohustatud praegu oma toodetesse lisatavat nitritikogust suurendama direktiivis 2006/52/EÜ osutatud maksimaalse koguseni, ei ole tõenäoline, et Taani elanikkonna kokkupuude lihatoodetes sisalduvate nitrititega suureneb Taani esildises osutatud määral, s.o 2,3–2,4 korda. Siiski ei ole võimalik Taani elanikkonna suuremat kokkupuudet nitrititega välistada.

(45)	Lähtudes praegu kättesaadavast teabest, on komisjon seisukohal, et taotluse säilitada direktiivist 2006/52/EÜ rangemad meetmed võib ajutiselt heaks kiita Taani rahvatervise kaitse põhjendusega.

2.2.2. Suvalise diskrimineerimise vahendite, liikmesriikide-vahelise kaubanduse varjatud piirangute või siseturu toimimise takistuste puudumine

2.2.2.1. Suvalise diskrimineerimise puudumine

(46)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et ühesuguseid olukordi ei või käsitleda eri viisil ning erinevaid olukordi ei või käsitleda ühtmoodi.

(47)	Taani riiklikud eekirjad kehtivad nii kohalike toodete kui ka muudest liikmesriikidest pärit toodete kohta. Vastupidiste tõendite puudumise korral võib järeldada, et riiklikud sätted ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid.

2.2.2.2. Varjatud kaubanduspiirangu puudumine

(48)

Riiklikud normid, mis on toodete kasutuse suhtes ühenduse direktiivi sätetest piiravamad, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut, kuna tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia ja kasutada, ei tohi kasutuskeelu tõttu asjaomases liikmesriigis turule viia. EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 6 sätestatud tingimuste eesmärk on ära hoida sama artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(49)

Võttes arvesse, et Taani eeskirjad toovad kaasa lihatoodetele nitritite lisamise rangemad normid ka teistes liikmesriikides asuvatele ettevõtjatele, kes asuvad muidu ühtlustatud eeskirjade reguleerimisalas, võivad need kaubandust varjatult piirata või takistada siseturu toimimist. Siiski tunnistatakse, et artikli 95 lõiget 6 tuleb lugeda nii, et heaks ei tohi kiita ainult riiklikku meedet, mis kujutab olulist takistust siseturule. Sellega seoses on Taani esitanud arvud, mis näitavad, et lihatooteid on teistest liikmesriikidest imporditud Taani õigusaktidest hoolimata ning import on viimastel aastatel isegi kasvanud.

(50)	Kuivõrd puuduvad tõendid, mis näitaksid, et riiklikud sätted kujutavad endast tõepoolest riigi toodangu kaitsmiseks mõeldud meedet, võib järeldada, et need ei piira varjatult liikmesriikide-vahelist kaubandust.

2.2.2.3. Siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumine

(51)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see kinnitada mis tahes riiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastu võetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(52)

Võttes arvesse Taani valitsuse mainitud kasu tervisele, mis tuleneb nitrititega kokkupuute vähendamisest lihatoodetes ja asjaolust, et mõju kaubandusele näib praegu kättesaadavate arvandmete alusel puuduvat või on äärmiselt piiratud, on komisjon arvamusel, et Taani teatatud eeskirjad võib ajutiselt säilitada põhjendusega, et nende eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist, arvestades, et need ei ole ebaproportsionaalsed ning ei kujuta endast seepärast takistust siseturu toimimisele EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 6 tähenduses.

(53)	Seda analüüsi arvesse võttes on komisjon seisukohal, et siseturu toimimist takistava asjaolu puudumise tingimus on täidetud.

2.2.3. Ajaline piiratus

(54)	Eespool osutatud järeldused põhinevad praegu kättesaadaval teabel ning eelkõige arvandmetel, mis näitavad, et Taani on suutnud botulismi kontrolli all hoida teatavat liiki lihatoodetele lisatava nitriti väiksemast maksimaalsest kogusest hoolimata, häirimata samal ajal oluliselt kaubandust.

(55)	Teine oluline tegur on lihatoodete tarbimise määr Taanis, millega seoses direktiivi 2006/52/EÜ kohaldamine võib kaasa tuua Taani elanikkonna suurema kokkupuute nitritite ja nende kaudu nitrosamiinidega.

(56)	Kuna ei ole võimalik piisava kindlusega ennustada, et need tegurid aja jooksul olulisel määral ei muutu, peab komisjon kohaseks vaadata olukord ajakohastatud teabe põhjal hiljemalt kahe aasta pärast uuesti läbi.

(57)	Kaheaastane periood võimaldab Taani valitsusel esitada aegsasti uue taotluse ning täiendavaid asjakohaseid andmeid selle kohta, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud taseme kohaldamisega ei saavutata nõutavat kaitsetaset ning et see tooks kaasa vastuvõetamatu riski inimeste tervisele.

(58)

Et tal oleks võimalik selliseid andmeid esitada, peab Taani olukorda jälgima, eelkõige seoses botulismi kontrolli all hoidmisega, 60 mg/kg normiga lihatoodete osakaaluga lihatoodete üldtarbimisest Taanis, sealhulgas mis tahes muu asjakohase tüüpiliste toitumistavadega seotud riskiteguriga, samuti seoses lihatoodete impordiga teistest liikmesriikidest.

(59)	Oma uues taotluses peab Taani esitama ka täieliku põhjenduse oma õigusaktide säilitamise kohta.

(60)

Samal ajal võimaldab kaheaastane periood komisjonil kontrollida ja analüüsida direktiivi 2006/52/EÜ ülevõtmist liikmesriikides ning vaadata direktiiv 2006/52/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 7 tingimustel läbi, sealhulgas põhjalikult konsulteerides liikmesriikide ning Euroopa Toiduohutusametiga.

(61)

Seda arvesse võttes on komisjon seisukohal, et riiklikud sätted võib eespool täpsustatud ulatuses piiratud ajaks heaks kiita. Heakskiit peaks ulatuma ajani, mis on vajalik tarviliku teabe kogumiseks ja hoolikaks hindamiseks. Komisjon on seisukohal, et selleks on vajalik kaheaastane periood, mis algab käesoleva otsuse vastuvõtmise päeval. Otsus aegub kaks aastat pärast nimetatud kuupäeva.

(62)	Taani on kohustatud võtma oma riiklikku õigusesse üle muud direktiivi 2006/52/EÜ sätted.

III. JÄRELDUS

Eespool esitatud kaalutlusi ja liikmesriikide poolt Taani ametiasutuste esitatud teatise kohta antud kommentaare arvesse võttes leiab komisjon, et 23. novembril 2007 esitatud Taani taotlus säilitada direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud õigusnormidest rangemad riiklikud õigusnormid nitritite lisamise kohta on võimalik kiita heaks kaheks aastaks käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast arvates, kuni Taani ametiasutused tõendavad, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud kogused tooksid kaasa vastuvõetamatu ohu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks riiklikud sätted nitritite lisamise kohta lihale ja lihatoodetele, mis sisalduvad 11. jaanuari 2005. aasta korralduses nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivses loetelus Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”), millest Taani Kuningriik teatas komisjonile 21. novembri 2007. aasta kirjaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4.

Artikkel 2

Käesolev otsus aegub 23. mail 2010.

Artikkel 3

Otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 23. mai 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 10.

(2) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/52/EÜ (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10).

(4) Arvamus nitraatide ja nitritite kohta, mis avaldati 19. oktoobril 1990, Euroopa Komisjon – toidu teaduskomitee aruanded (26. seeria), lk 21.

(5) Arvamus nitraatide ja nitritite kohta, mis avaldati 22. septembril 1995, Euroopa Komisjon – toidu teaduskomitee aruanded (38. seeria), lk 1.

(6) Bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni arvamus komisjoni taotluse kohta, mis käsitles nitritite/nitraatide mõju lihatoodete mikrobioloogilisele ohutusele, EFSA Teataja (2003) 14, 1–34.

(7) 20. märtsi 2003. aasta kohtuotsus, eelkõige selle punktid 109–115.

(8) Direktiivi 2006/52/EÜ parandus (ELT L 78, 17.3.2007, lk 32).

(9) Vt korralduse nr 22 lõiget 13 „Lisaainete kasutamine”.

(10) Vt korralduse nr 22 lõiget 20.

(11) Kødboller’i ja leverpostej’ puhul on nitritite kasutamine vastavalt otsusele nr 292/97/EÜ keelatud.

(12) ELT C 30, 2.2.2008, lk 5.

(13) Lisaks sai komisjon Iirimaalt kommentaare 1. mail 2008, s.o väljaspool komisjoni määratud tähtaega.

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/108

KOMISJONI OTSUS,

10. juuni 2008,

millega muudetakse otsust 2008/155/EÜ seoses Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja -tootmisrühmadega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2466 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/449/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivi 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. veebruari 2008. aasta otsuses 2008/155/EÜ, millega kehtestatakse nimekiri kolmandate riikide embrüokogumis- ja -tootmisrühmadest, mis on saanud heakskiidu veiseembrüote importimiseks ühendusse, (2) on sätestatud, et liikmesriigid võivad importida embrüoid kolmandatest riikidest vaid siis, kui neid on kogunud, töödelnud ja ladustanud nimetatud otsuse lisas esitatud embrüokogumis- ja -tootmisrühmad.

(2)	Austraalia on esitanud taotluse jätta üks embrüokogumisrühm nimekirja kõnealuse riigi kannete hulgast välja.

(3)	Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud taotluse muudatuste tegemiseks kõnealuses nimekirjas oma riigi teatavaid embrüokogumisrühmi käsitlevatesse kannetesse.

(4)	Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud tagatised direktiivi 89/556/EMÜ asjakohaste eeskirjade täitmise kohta ning asjaomased embrüokogumisrühmad on saanud oma riigi veterinaarteenistuse ametliku heakskiidu ühendusse eksportimisega tegelemiseks.

(5)	Seetõttu tuleks otsust 2008/155/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/155/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

(2) ELT L 50, 23.2.2008, lk 51.

LISA

Otsuse 2008/155/EÜ lisa muudetakse järgmiselt:

1)	rida Austraalia embrüokogumisrühma ETV0006 kohta jäetakse välja;

rida Kanada embrüokogumisrühma nr E 1159 kohta asendatakse järgmisega:

„CA

E 1159

E 1719

Clinique vétérinaire de Saint-Georges

555, rue 130ième Est

Saint-Georges de Beauce, Québec G5Y 2T4

Dr. Michel Donnelly

Dr. Clermont Roy”

Kanadat käsitlevasse osasse lisatakse järgmised read:

„CA

E 1596

Optimum Genetics Ltd

4246 Albert Street, suite 407

Regina, Saskatchewan S4S 3R9

Dr. Stan Bychawski

E 1020

Progressive Dairy Techniques International Inc

1223 Cedar Creek Road, R.R. 4

Cambridge, Ontario N1R 5S5

Dr. John C. Draper

E 1732

Aylmer Veterinary Clinic

421 Talbot St. West

Aylmer, Ontario N5H 1K8

Dr. James Raddatz

E 1680

Oxford Bovine Veterinary Services

276311 27th Line, R.R. 3

Lakeside, Ontario, N0M 2G0

Dr. Frank Jongert”

rida Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 99TX104 E874 kohta asendatakse järgmisega:

„US

99TX104

E1376

Ultimate Genetics/Camp Cooley

Rt 3 Box 745

Franklin, TX 77856

Dr. Dan Miller”

rida Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 96TX088 E928 kohta asendatakse järgmisega:

„US

96TX088

E1376

Advanced Genetic Services

41402 OSR

Normangee, TX 77871

Dr. Dan Miller”

lisatakse järgmised read Ameerika Ühendriikide kohta:

„US

08TX138

E1376

Santa Elena Ranch

720 HWY 75 S

Madisonville, TX 77864

Dr. Dan Miller

08GA139

E795

Troy Yoder

5979 HWY 26

Montezuma, GA 31063

Dr. Mitchell Parks”

17.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 157/110

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/450/ÜVJP,

16. juuni 2008,

mis käsitleb Euroopa Liidu edasist osalemist Gruusia – Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. juunil 2006 vastu ühismeetme 2006/439/ÜVJP (mis käsitleb Euroopa Liidu edasist osalemist Gruusia/Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessis (1) ning mille kehtivust pikendati ühismeetmega 2007/484/ÜVJP) (2) kuni 31. detsembrini 2007.

(2)

Ühismeetme 2006/439/ÜVJP kohaselt antud Euroopa Liidu abi on tõhustanud nii Euroopa Liidu kui ka OSCE rolli Gruusia – Lõuna-Osseetia konflikti lahendamises. Eelkõige on Euroopa Liidu osalemine OSCE missioonil Gruusias tulemuslikult taganud Gruusia ja Lõuna-Osseetia esindajate alaliste sekretariaatide toimimise OSCE egiidi all ning aidanud kaasa koosolekute korraldamisele konflikti lahendamise protsessis peamist osa etendava ühise kontrollkomisjoni raames.

(3)

OSCE on taotlenud Euroopa Liidult täiendavat abi ning Euroopa Liit on nõustunud andma täiendavat finantsabi konflikti lahendamise protsessi toetamiseks. See finantsabi peaks keskenduma ühise kontrollkomisjoni ja majandusliku taastumise programmi käsitlevate juhtkomitee koosolekute, programmiga seotud teabelehe, usalduse suurendamise õpikoja ning õiguskaitseasutuste esindajate kohtumise toetamisele.

(4)

Käesoleva ühismeetme kohaselt antav Euroopa Liidu abi täiendab tööd, mida teeb ühismeetmega 2008/132/ÜVJP (3) Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (edaspidi „ELi eriesindaja”), kelle volitused sisaldavad muu hulgas osalemist konfliktide ennetamises ja lahendamises ning Euroopa Liidu ja kõnealuse piirkonna peamiste huvitatud osalejate dialoogi tõhustamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1. Euroopa Liit osaleb Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessi tõhustamise toetamises.

2. Sel eesmärgil toetab Euroopa Liit OSCEd, et rahastada ühise kontrollkomisjoni ja teiste ühise kontrollkomisjoni raames olevate mehhanismide koosolekuid.

3. Euroopa Liit toetab rahaliselt OSCEd, et rahastada majandusliku taastumise programmi käsitlevate juhtkomitee koosolekute korraldamist, majandusliku taastumise programmi teabelehe väljaandmist, usalduse suurendamise õpikoja ning õiguskaitseasutuste esindajate kohtumise läbiviimist.

4. Osana Euroopa Liidu meetmetest usalduse suurendamiseks Gruusias toetab Euroopa Liit rahaliselt ka ühise kontrollkomisjoni mitteametliku kohtumise korraldamist Brüsselis või nõukogu eesistujana tegutseva liikmesriigi pealinnas.

Artikkel 2

Käesoleva ühismeetme rakendamise ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Artikkel 3

1. Käesoleva ühismeetme alusel eraldatava finantsabi väljamaksmise eelduseks on ühise kontrollkomisjoni ja teiste ühise kontrollkomisjoni raames olevate mehhanismide korrapäraste koosolekute korraldamine, majandusliku taastumise programmi käsitlevate juhtkomitee koosolekute korraldamine ja programmi käsitleva teabelehe väljaandmine, usalduse suurendamise õpikoja ja õiguskaitseasutuste esindajate kohtumise läbiviimine ning ühise kontrollkomisjoni mitteametliku kohtumise korraldamine Brüsselis või nõukogu eesistujana tegutseva liikmesriigi pealinnas kaheteistkümne kuu jooksul alates komisjoni ja OSCE missiooni Gruusias vahel sõlmitava rahastamislepingu jõustumisest. Nii Gruusia kui ka Lõuna-Osseetia pool peaksid tegema märgatavaid pingutusi, et saavutada tegelikku poliitilist edu protsessis, mille eesmärk on jõuda omavaheliste erimeelsuste püsiva ja rahumeelse lahendamiseni.

2. Komisjoni ülesandeks on ELi finantstoetuse kasutamise kontrollimine ja hindamine, eelkõige kontrollib ja hindab komisjon vastavust lõikes 1 sätestatud tingimustele. Selleks sõlmib komisjon OSCE missiooniga Gruusias rahastamislepingu toetusena antava ELi abi kasutamise kohta. Komisjon tagab samuti toetuse nõuetekohase kasutamise vastavalt artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud eesmärkidele.

3. OSCE missioon Gruusias vastutab lähetuskulude tasumise, ühise kontrollkomisjoni egiidi all konverentside korraldamise ning seadmete nõuetekohase ostmise ja üleandmise eest. Rahastamislepingus sätestatakse, et OSCE missioon Gruusias tagab ELi toetuse nähtavuse projektides ja esitab komisjonile kvartaliaruanded toetuse kasutamise kohta.

4. Tihedas koostöös Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud ELi eriesindajaga on komisjon pidevalt ühenduses OSCE missiooniga Gruusias, et jälgida ja hinnata ELi toetuse mõju.

5. Komisjon annab käesoleva ühismeetme rakendamisest kirjalikult aru eesistujariigi vastutusel tegutsevale nõukogule, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Nimetatud aruanne tugineb eelkõige kvartaliaruannetele, mida OSCE missioon Gruusias lõike 3 kohaselt esitab.

Artikkel 4

1. Artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud ELi rahalise toetuse kogu lähtesumma on 223 000 eurot.

2. Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.

Artikkel 5

1. Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse kuni 16. juunini 2009.

2. Käesolev ühismeede vaadatakse läbi kümme kuud pärast selle jõustumist. Selleks hindab Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud ELi eriesindaja koostöös komisjoniga vajadust osutada Gruusia – Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessile täiendavat toetust ja annab vajaduse korral nõukogule soovitusi.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 16. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1) ELT L 174, 28.6.2006, lk 9.

(2) ELT L 181, 11.7.2007, lk 14.

(3) ELT L 43, 19.2.2008, lk 30.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 157

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 17. juuni 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 538/2008, 29. mai 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 539/2008, 16. juuni 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 540/2008, 16. juuni 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeks) rakendamist ühenduse piires) II lisa seoses vormide vorminguga	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 541/2008, 16. juuni 2008, millega kohandatakse teatavaid püügikvoote 2008. aastaks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 542/2008, 16. juuni 2008, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I ja II lisa seoses tsüflutriini ja harilikest punastest aedubadest (Phaseolus vulgaris) saadud lektiiniga ( 1 )	43
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 543/2008, 16. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	46
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 544/2008, 13. juuni 2008, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük püügipiirkonna IIa ja IV EÜ vetes ning püügipiirkonna VI EÜ ja rahvusvahelistes vetes	88
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 545/2008, 16. juuni 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	90
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 546/2008, 16. juuni 2008, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1399/2007 alusel avatud Šveitsist pärit teatavate lihatoodete tariifikvootide raames	92
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 547/2008, 16. juuni 2008, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1382/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames	93
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 548/2008, 16. juuni 2008, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 812/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames	94
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 549/2008, 16. juuni 2008, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 979/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames	95
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 550/2008, 16. juuni 2008, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 806/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames	96

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2008/450/ÜVJP, 16. juuni 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu edasist osalemist Gruusia – Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessis	110

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/448/EÜ
*	Komisjoni otsus, 23. mai 2008, Taani teatatud riiklike sätete kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2168 all)	98
	2008/449/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. juuni 2008, millega muudetakse otsust 2008/155/EÜ seoses Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja -tootmisrühmadega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2466 all) ( 1 )	108