3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/1

(1)

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 4045/89 Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (4) artikli 9 alusel peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks ühenduse finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) poolt rahastatavate tehingute õigsust ja nõuetele vastavust, selleks et tõkestada ja käsitleda eeskirjade eiramist ning sisse nõuda eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summad.

(3)

Makseid saavate ja neid sooritavate ettevõtjate äridokumentide kontrollimine võib olla eriti tõhus vahend EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimiseks. Nimetatud kontroll täiendab muid liikmesriikide tehtavaid kontrolle. Lisaks sellele ei mõjuta käesolev määrus kontrollimisega seotud siseriiklikke sätteid, mille kohaldamisel kontroll on käesoleva määruses ettenähtust ulatuslikum.

(4)

Sellise kontrollimise aluseks olevad dokumendid tuleks kindlaks määrata nii, et oleks võimalik teha täielik kontroll.

(5)

Kontrollitavad ettevõtjad tuleks valida nende vastutusel teostatud tehingute laadi põhjal ning võttes arvesse makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate jaotumist vastavalt nende majanduslikule tähtsusele EAGFi rahastamissüsteemis.

(6)

Lisaks sellele on vaja ette näha äridokumentide minimaalne kontrollimiste arv. Kõnealune arv tuleks kindlaks määrata meetodiga, mis välistaks liikmesriikide vahel oluliste erinevuste tekkimise nende EAGFiga seotud kulude struktuurierinevuste tõttu. Sellise meetodi kehtestamisel võib võtta võrdlusaluseks nende ettevõtjate hulga, kellel on teatav majanduslik tähtsus EAGFi rahastamissüsteemis.

(7)

Määratleda tuleks kontrollimise eest vastutavate ametnike volitused ja ettevõtjate kohustus teha äridokumendid nimetatud ametnikele täpsustatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ning edastada ametnikele nende nõutud teavet. Tuleks ette näha, et teatavatel juhtudel võib äridokumente ära võtta.

(8)

Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimist silmas pidades on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua ühenduse tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate kohta.

(9)

Kuigi kontrolliprogrammide vastuvõtmise eest liikmesriikides vastutavad eelkõige liikmesriigid, tuleb kõnealused programmid edastada komisjonile, et komisjon saaks täita oma järelevalve ja kooskõlastamisega seotud ülesandeid, ning tagada programmide vastuvõtmine asjakohaste kriteeriumide põhjal. Seega oleks võimalik suunata kontrollimine sellistesse sektoritesse või ettevõtjatele, kelle puhul pettuseoht on suur.

(10)

On hädavajalik, et igal liikmesriigil oleks üks asutus, kes vastutaks käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja käesoleva määruse kohaselt teostatud kontrolli koordineerimise eest. Nimetatud asutuses töötavad ametnikud võivad ettevõtjaid kontrollida vastavalt käesolevale määrusele.

(11)

Käesoleva määruse kohaselt kontrolle teostavad asutused peaksid olema organisatoorselt sõltumatud asutustest, kes teostavad kontrolli enne makse sooritamist.

(12)

Äridokumentide kontrollimise käigus kogutud teabe suhtes peaks kehtima ametisaladuse kaitse põhimõte.

(13)

Käesoleva määruse kohaldamise tagajärgede tulemuslikumaks kasutamiseks tuleks kehtestada teabevahetamise kord ühenduse tasandil,

a)

„äridokumendid” on kõik ettevõtja majandustegevusega seotud raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu ja kvaliteedi kohta, kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed, niivõrd, kuivõrd need dokumendid või andmed on otse või kaudselt seotud lõikes 1 osutatud tehingutega;

b)

„kolmas isik” on füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega.

a)

tarnijate, klientide, veoettevõtjate ning muude kolmandate isikute äridokumentide võrdlemine;

b)

vajaduse korral varude koguse ja laadi füüsiline kontroll;

c)

EAGFi rahastamissüsteemi raames teostatud tehingutele eelnevate või neist tulenevate finantsvoogude võrdlemine raamatupidamisdokumentidega, ja

d)

raamatupidamise või raha liikumist käsitlevate dokumentide kontrollid, mis näitavad, et dokumendid, mis on makseasutuste valduses abisaajale tehtud maksete põhjendusena, on kontrollide ajal täpsed.

a)

kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus kõnealune makse on tehtud ja/või laekunud või kus kõnealune makse oleks pidanud tehtama ja/või laekuma;

b)

kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus asuvad kontrolliks vajalikud dokumendid ja andmed.

a)

kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

b)

programmi koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

a)

käesolevas määruses ettenähtud kontrolli teostamise eest otse kõnealusele eriasutusele alluvate ametnike poolt, või

b)

muude asutuste ametnike teostatava kontrolli koordineerimise ja üldise järelevalve eest.

a)

koolituse eest, mis võimaldaks käesolevas määruse alusel kontrolli teostamise eest vastutavatel liikmesriigi ametiisikutel omandada oma kohustuste täitmiseks piisavad teadmised;

b)

kontrolliaruannete ja muude käesolevas määruses ette nähtud ja selle alusel teostatud kontrollimistega seotud dokumentide haldamise eest;

c)

artikli 9 lõikes 1 nimetatud aruannete ja artiklis 10 nimetatud programmide ettevalmistamise ning edastamise eest.

3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/10

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/12

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas  (2) Itaalia taotlus registreerida nimetus „Casatella Trevigiana”.

(2)

Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleb kõnealune nimetus registreerida,

3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/13

(1)

23. juulil 2007 esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi kohta tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, ühenduse sidrunhappe kogutoodangust.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid kõnealuse toote dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 4. septembril 2007 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon teatas ametlikult dumpinguvastase menetluse algatamisest eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele, tarbijaühingutele, ekspordiriigi esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Selleks et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina esindajatele taotluse vormid. Kaheksa eksportivat tootjat, sealhulgas sidusettevõtete rühmad, taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist juhuks, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Uurimisega seotud eksportivate tootjate ja importijate ilmset arvukust silmas pidades nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(7)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui see on vajalik, siis moodustada valim, paluti eksportivatel tootjatel, importijatel ja nende nimel tegutsevatel esindajatel endast teada anda ning esitada algatamisteate kohaselt põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist.

(8)

Eksportivate tootjate puhul moodustati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sidrunhappe ekspordimahu põhjal, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal moodustati valim neljast äriühingust või sidusettevõtete rühmast (edaspidi „valimisse kuuluvad äriühingud”), kelle ühendusse ekspordi maht on suurim. Nelja valimisse kuuluva äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil 79 % Hiina sidrunhappe koguekspordist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud.

(9)

Kõik neli valimisse mittekuuluvat tootjat on taotlenud individuaalset dumpingumarginaali vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3. Vaid üks äriühing, nimelt DSM Citric Acid (Wuxi) Ltd., esitas nõutud teabe ettenähtud tähtaja jooksul. Seepärast saadi ainult üks täielik individuaalse dumpingumarginaali taotlus. Kuna kõnealune taotlus ei olnud põhjendamatult koormav ega oleks takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist, taotlus rahuldati.

(10)

Sõltumatute ühenduse importijate puhul moodustati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sidrunhappe impordimahu põhjal, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Sõltumatutelt ühenduse importijatelt saadud andmete põhjal moodustati valim neljast äriühingust või sidusettevõtete rühmast (edaspidi „valimisse kuuluvad äriühingud”), kelle ühendusse impordi maht on suurim. Nelja valimisse kuuluva äriühingu impordimaht moodustas uurimisperioodil 36 % Hiina sidrunhappe koguimpordist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud. Üks valimisse kuuluv importija ei suutnud esitada nõutud teavet. Kolme ülejäänud importija impordimaht moodustas uurimisperioodil 29 % Hiina sidrunhappe koguimpordist ühendusse.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13)

Arvestades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nende eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi, käesoleval juhul Kanada (vt põhjendusi 40–44 allpool) andmete põhjal järgmise äriühingu valduses:

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimiseks analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on sidrunhape (sealhulgas naatriumtsitraat), mida kasutatakse hapendaja ja happesuse regulaatorina ja millel on palju kasutusalasid, nt joogid, toit, pesuained, kosmeetika ja ravimid. Sidrunhappe põhitoorained on suhkur/melass, tapiokk, mais või glükoos (mida saadakse teraviljast) ning mitmesugused ained, mida kasutatakse süsivesikute mikroobsel sukelkääritamisel.

(16)

Vaatlusalune toode hõlmab sidrunhappe monohüdraati, anhüdriidset sidrunhapet ja trinaatriumtsitraatdihüdraati. Kolm nimetatud tooteliiki moodustavad vaatlusaluse toote, sest neil on sarnased keemilised põhiomadused ja sarnased kasutusalad. Kõnealused tooteliigid kuuluvad CN-koodide 2918 14 00 (sidrunhappe monohüdraat, anhüdriidne sidrunhape) ja ex 2918 15 00 (trinaatriumtsitraatdihüdraat) alla. CN-koodi 2918 15 00 alla kuuluvad ka muud soolad ja estrid, mida vaatlusalune toode ei hõlma.

(17)

Uurimine on näidanud, et kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt ühesugusel otstarbel. Seepärast käsitatakse neid käesolevas menetluses ühe ja sama tootena.

(18)

Leiti, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetava ja müüdava sidrunhappe ning Hiinas ja võrdlusriigis Kanadas toodetava ning müüdava sidrunhappe tehnilised ja keemilised põhiomadused ning põhikasutusalad on samad mis Hiinas toodetaval ja ekspordiks ühendusse müüdaval sidrunhappel. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Nagu eespool põhjenduses 6 on märgitud, nähti algatamisteates ette Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring. Kokku vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul kaheksa äriühingute rühma, kes esitasid nõutud teabe. Eurostati andmetel moodustas nende toodang 96 % impordi kogumahust. Koostöö tase oli seega kõrge. Kõik eksportivad tootjad on taotlenud turumajanduslikku kohtlemist ja individuaalset kohtlemist. Nagu eespool põhjenduses 8 on märgitud, koostati valim ühendusse eksportimise mahu alusel neljast äriühingute rühmast.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes tehtava uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(21)

Turumajandusliku kohtlemise tingimused on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud allpool:

(22)

Kõik asjaomases menetluses koostööd teinud kaheksa äriühingut või äriühingute rühma taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b turumajanduslikku kohtlemist ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Kõik need rühmad koosnesid vaatlusaluse toote tootjatest ja tootjatega seotud äriühingutest, kes olid seotud sidrunhappe müügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas sidusettevõtete rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Turumajanduslikku kohtlemist taotlesid järgmised rühmad:

(23)

Eespool nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet vastavalt vajadusele kohapeal.

(24)

Kaks äriühingut või äriühingute rühma (Laiwu Taihe ja DSM Wuxi) vastasid kõigile tingimustele, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, ja neile võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(25)

Kolm äriühingut või äriühingute rühma (RZBC Co. Ltd., TTCA Co., Ltd. ja Yixing Union Biochemical) on seadnud laenude saamiseks enamikule oma varast hüpoteegid. Hoolimata sellest suutsid nad ikka veel tagada teistele äriühingutele antud laene. Vastutasuks said RZBC, TTCA Co., Ltd. ja Yixing Union Biochemical oma laenudele samalaadsed tagatised samadelt äriühingutelt, kelle laene nad olid taganud. Kõnealused äriühingud kasutasid neid tagatisi selleks, et saada uusi laene, mille suurus oli 25–50 % äriühingute koguvarast. Need äriühingud väitsid, et sellist süsteemi rakendatakse ka turumajanduslikes riikides ning et see on selgesõnaliselt sätestatud Hiina pangandust käsitlevate õigusaktides. Uurimise käigus kogutud teave näitas siiski, et pangad annavad tavaliselt laenu ainult tagatiseks olevate varade väärtuse osa suuruses ja mitte varade väärtust ületavas summas. Lisaks oli laene andnud pangandussüsteem oluliselt riigi mõju all. Seega järeldati, et kolm ülalnimetatud äriühingut ei vastanud esimesele tingimusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21. Seepärast ei olnud nende suhtes võimalik turumajanduslikku kohtlemist rakendada.

(26)

Kahe äriühingu (TTCA Co., Ltd. ja Weifang Ensign) maakasutusõiguse ja/või põhivara väärtus kasvas suhteliselt lühikese aja jooksul, s.o omandamishetkest või äriühingu kapitali mitterahalise sissemakse tegemise hetkest kuni nende uue hindamiseni (mis toimus üks kuni viis aastat hiljem) oluliselt (500–1 500 %). See näitab, et kõnealune vara omandati turuhinnast madalama hinna eest, mis kujutab endast varjatud subsiidiumi. Mõlemad äriühingud väitsid, et väärtuse kasv ei olnud nii märkimisväärne ning oli pigem kooskõlas võrreldavate varade puhul täheldatud tõusuga Hiinas. Selle kohta tõestusmaterjali ei esitatud. Arvestades eelist, mille andis kõnealustele äriühingutele vara omandamine turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, ei vastanud nad kolmandale tingimusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21.

(27)

Üks äriühing, nimelt Anhui BBCA Biochemical Co. Ltd., sai uurimisperioodil märkimisväärse summa (peaaegu 10 % kogu tema varast või 15 % aastakäibest). Peale selle sai ta teatavad üüripinnad enda käsutusse tasuta. Seetõttu ja arvestades saadud subsiidiumi märkimisväärset suurust, leitakse, et esimene ja kolmas tingimus, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, ei ole täidetud. Äriühingu märkused selle kohta ei ole sellised, mis muudaksid uurimise tulemusi.

(28)

Üks äriühing, nimelt Shanxi Ruicheng, sai eralaene umbes 20 % ulatuses oma varast. Nende laenude puhul ei oldud tagasimaksmise tingimustes (seni) kokku lepitud ning viitvõlgu ei tekkinud ja intressi ei makstud. Seepärast olid äriühingu laenukulud oluliselt moonutatud. Kuna kõnealune äriühing ei saanud laenulepinguid esitada, ei saa välistada, et kõnealuste laenude puhul on olnud tegemist riigipoolse sekkumisega, mis tähendab, et esimene tingimus, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, ei ole täidetud. Äriühingu märkused selle kohta ei ole sellised, mis muudaksid uurimise tulemusi.

(29)

Vastavalt eelöeldule ei suutnud kaheksast turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina äriühingust või äriühingute rühmast kuus tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(30)

Sellepärast otsustati, et turumajanduslikku kohtlemist tuleks võimaldada kahele äriühingule (Laiwu Taihe ja DSM Wuxi) ning ülejäänud kuue äriühingu/äriühingute rühma puhul tuleks turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata. Konsulteeriti nõuandekomiteega, kes ei esitanud kõnealuste järelduste kohta vastuväiteid.

(31)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

(32)

Kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(33)

Kõik kuus äriühingut või äriühingute rühma, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, vastasid kõikidele artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja neile võimaldati individuaalset kohtlemist.

(34)

Normaalväärtus tuli kindlaks määrata kõigi nelja valimisse kuuluva äriühingu jaoks ning ainsa äriühingu jaoks, kes esitas individuaalse dumpingumarginaali täieliku taotluse, (edaspidi „uuritud äriühingud”), nagu on selgitatud eespool põhjenduses 9.

(35)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt kindlaks, kas iga eksportiva tootja puhul, kellele sai võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, oli vaatlusaluse toote omamaine müük tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Turumajanduslikku kohtlemist sai võimaldada ühele viiest uuritud äriühingust (DSM Wuxi). Leiti, et äriühingu puhul, kellele sai võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, oli vaatlusaluse toote omamaine müük tüüpiline.

(36)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga vaatlusaluse tooteliigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti eksporditava tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(37)

DSM Wuxi puhul näitas uurimine, et ainsa eksporditava tooteliigi müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kuna normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ei olnud võimalik võtta aluseks omamaist müüki, tuli kasutada muud meetodit. Seepärast arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 vaatlusaluse toote tootmiskulude alusel. Normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 liideti tootmiskuludele põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum.

(38)

Kuna DSM Wuxi tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaist müüki ei toimunud, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus sätestatud meetodi kohaselt. Et ühelegi valimisse kuuluvale eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kindlaks määrata ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud meetodi kohaselt. Kuna DSM Wuxi müüb valdavalt ainult sidrunhapet, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kindlaks määrata ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis b sätestatud meetodi kohaselt. Seepärast otsustati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks määrata vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c. Selleks kasutati võrdlusriigi koostööd tegeva äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit samasuguse toote omamaisel müügil.

(39)

Vajaduse korral kasutati normaalväärtuse arvutamisel kontrollitud tootmis- ning müügi-, üld- ja halduskulusid.

(40)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, normaalväärtus kindlaks määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(41)

Algatamisteates osutas komisjon, et ta näeb Hiina puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiva võrdlusriigina ette Ameerika Ühendriike. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama. Kaks huvitatud isikut olid selle ettepaneku vastu. RZBC Co. pakkus võrdlusriigiks Taid.

(42)

Tai kohta kättesaadav teave osutab sellele, et kahe Tai tootja toodangu kogumaht on üksnes umbes 10 000 tonni, sellest 5 000 tonni moodustab eksport (peamiselt Jaapanisse). Kui võrrelda seda omamaist müüki (keskmiselt 2 500 tonni äriühingu kohta) Hiina ekspordiga ühendusse (suurimate eksportijate puhul üle 50 000 tonni), on ebatõenäoline, et kummagi Tai tootja omamaine müük on tüüpiline. Lisaks väidab RZBG, et Tai äriühingute kulude struktuur on Hiina olukorraga paremini võrreldav. Peamine argument, mis seda väidet toetab, on aga see, et nii Tai kui ka Hiina on Aasia riigid. Tuleb märkida, et tööjõukulud moodustavad tavaliselt 5–10 % käibest, nii et need ei ole kindlasti ühegi sidrunhappetootja kulude struktuuri oluline element.

(43)

Tasub märkida, et Tai äriühingud on peamiste tootjariikide (Hiina, EL, USA, Kanada ja Brasiilia) äriühingutest märkimisväärselt väiksemad. Hiina suuremad tootjad on Tai tootjatest umbes 10–20 korda suuremad, samal ajal kui Kanada tootja ja Hiina suuremate tootjate suurus on võrreldav.

(44)

Algul valiti võrdlusriigiks USA ja esialgu nõustusid koostööd tegema kaks USA äriühingut. Hiljem loobusid USA äriühingud koostööd tegemast. Seepärast võeti ühendust Kanada ainsa tootja ja kahe Brasiilia tootjaga, kellel paluti teha uurimises koostööd. Uurimise käigus tegi koostööd üksnes Kanada ainus tootja. Sellepärast kasutati nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, samasuguse toote normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Kanada turul tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud sidrunhappe hindu.

(45)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või ühenduses ja väljaspool ühendust asuvate seotud või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu. Kõigile äriühingutele või äriühingute rühmadele sai võimaldada kas turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist.

(46)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(47)

Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses asuvate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks ühenduse sõltumatutele ostjatele kehtestatud edasimüügihindade põhjal.

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(49)

Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakkimis- ja krediidikulusid.

(50)

Ühenduses asuvate seotud importijate kaudu toimuva müügi puhul rakendati kohandust vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased sõltumatu importija omadega. Kohandamisel lähtuti nende importijate müügi-, üld- ja halduskuludest ning ühenduse sõltumatutelt importijatelt saadud kasumiandmetest.

(51)

Valimisse kuuluvate eksportivate tootjate individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. Kuna RZBC kontserni kuulub kaks eksportivat tootjat, kehtestati neile ühesugune dumpingumarginaal nende kahe äriühingu keskmise dumpingumarginaalina.

(52)

Valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute puhul, kellele ei võimaldatud individuaalset uurimist, arvutati dumpingumarginaaliks kõikide valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal.

(53)

Eespool põhjenduses 19 osutatud kõrget koostöötaset (96 %) arvestades kehtestati üleriigiline keskmine dumpingumarginaal koostööd tegeva äriühingu kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel.

(54)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(55)

Ühenduses toodavad samasugust toodet kaks äriühingut: Jungbunzlauer (Austria) ja S.A. Citrique Belge (Belgia) (kuulub DSMi kontserni, mille peakontor on Šveitsis). Kaebuse esitaja Jungbunzlaueri toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse samasuguse toote teadaolevast kogutoodangust. Mõlemad tootjad tegid uurimise käigus täielikku koostööd, kuid teisena nimetatud Euroopa tootja suhtus uurimisse neutraalselt.

(56)

S.A. Citrique Belge N.V. oli uurimisperioodil Hiinast natuke importinud. Tema impordimaht ei olnud siiski märkimisväärne (1–6 % uurimisperioodi toodangust – vahemik esitatakse konfidentsiaalsuse tagamiseks) ja seepärast ei peetud asjakohaseks kõnealuse tootja väljajätmist ühenduse tootmisharu määratlusest.

(57)

Kuna kahe eespool põhjenduses 11 nimetatud koostööd tegeva tootja toodang oli uurimisperioodil 100 % ühenduse kogutoodangust, moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „ühenduse tootmisharuks”.

(58)

Arvestades, et ühenduse tootmisharu koosneb üksnes kahest tootjast, tuli vastavalt algmääruse artiklile 19 ühenduse tootmisharu käsitlevad andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseerida või esitada vahemikena.

(59)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimahtude põhjal ühenduse turul ja Eurostati ühenduse impordimahtusid käsitlevate andmete põhjal.

(60)

Alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini kasvas ühenduse vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turg 15 %, kuna sidrunhappe kasutusalade hulk suurenes.

(61)

Vaatlusaluse toote import Hiinast ühendusse suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. ELi import suurenes alates 2004. aastast 37 %.

(62)

Hiinast pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt 7 protsendipunkti võrra. Täpsemalt kasvas see 2004.–2005. aastal 2 protsendipunkti võrra, 2005.–2006. aastal veel 2 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil 3 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil oli Hiina impordi turuosa 46 %.

(63)

2004.–2005. aastal tõusis Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi keskmine hind 3 % ja langes siis 2005.–2006. aastal järsult 9 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil püsis hind 2006. aasta madalal tasemel. Üldiselt langesid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 6 %.

(64)

Hinna allalöömise kindlakstegemiseks analüüsiti uurimisperioodi kohta käivaid hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad olid netohinnad, millest olid maha arvatud allahindlused ja soodustused. Vajaduse korral korrigeeriti neid hindu tehasehindade tasemele, st arvates välja ühendusesisesed transpordikulud. Hiina impordihinnad olid samuti netohinnad, millest olid maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida oli vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemele ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses tollimaksude (6,5 %) ja impordijärgsete kuludega. Impordijärgsed kulud hõlmasid ka ühenduse importijate eritöötluskulusid, mida nad kandsid seoses teatavas koguses vaatlusaluse toote pulbristamisega enne edasimüümist. Ühenduse tootmisharu müügihindu ja Hiina impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul. Selliselt arvutatud kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal, mida väljendati ühenduse tootmisharu müügihindade protsendimäärana, oli uurimisperioodil Hiina puhul 17,42 %.

(65)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas ühenduse tootmisharule avalduva dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate kohta vaatlusalusel perioodil. Kuna analüüs käsitleb vaid kahte äriühingut, on konfidentsiaalsuse tagamiseks enamik näitajaid esitatud indekseeritult või vahemikena.

(66)

Ühenduse tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % ja ka tootmisvõimsus suurenes 3 %, et kasutada ära tarbimise kasvu. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 2 %.

(67)

Arvestades seda, et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjast ning et sidrunhapet tuuakse ühenduse turule ainult kolmest allikast (ühenduse tootmisharu, Hiina ja Iisrael), esitatakse andmed ühenduse tootmisharu turuosade kohta indekseeritud kujul, et säilitada ühenduse tootmisharu esitatud andmete konfidentsiaalsus kooskõlas algmääruse artikliga 19.

(68)

Järgmises tabelis antakse ülevaade ühenduse tootmisharu tulemuslikkusest seoses müügiga ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele suurenes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %. Seda tuleb vaadelda ühenduse tarbimise 15 % kasvu valguses. Sellest lähtuvalt on ühenduse tootmisharu turuosa 2004. aastast uurimisperioodini pidevalt vähenenud ning oli uurimisperioodil kokku viie protsendipunkti võrra väiksem.

(69)

Ühiku müügihind kujunes järgmiselt:

Tabelist ilmneb, et hind tõusis vaatlusalusel perioodil 3 %. Märgitakse, et sidrunhappe põhitooraine on suhkur/melass või glükoos (mida saadakse teraviljast). Lisaks on sidrunhappe tootmisel oluline kuluartikkel ka energia. Energiakulude lõpposatähtsus sidrunhappe tootmises on 16 %, mistõttu tavatingimustes võib eeldada, et nafta- ja gaasihindade oluline muutumine mõjutab otseselt sidrunhappe müügihinda.

(70)

Leiti, et tähtsamate sisendite (suhkur/melass, glükoos ja energia) maailmaturuhinnad tõusid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, põhjustades tootmiskulude märgatavat tõusu. Ühenduse tootmisharu müügihinnad seda muutust ei kajastanud, sest need tõusid vaatlusalusel perioodil üksnes 3 %. Seega kandis ühenduse tootmisharu klientidele üle vaid väikese osa suurenenud kuludest, et kliente mitte kaotada.

(71)

Allpool esitatud arvud näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus. Laovarud vähenesid 28 %, et rahuldada suurenenud turunõudlust.

(72)

Ühenduse tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisesse vähenesid vaatlusalusel perioodil järsult ning piirdusid uurimisperioodil üksnes hooldustöödega.

(73)

Arvestades ühe ühenduse tootja poolt kantud väga suuri erakorralisi ümberkorralduskulusid, ei peetud põhjendatuks lähtuda tasuvuse kindlaksmääramisel maksueelsest puhaskasumist. Seepärast määrati ühenduse tootmisharu tasuvus kindlaks samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud tegevuskasumi protsendina sellest müügikäibest.

(74)

Ühenduse tootmisharu tasuvus halvenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Kogu investeeringutasuvust väljendati samasuguse toote tegevuskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust puhasväärtusest. Nimetatud näitaja kujunes koos tasuvusega, vähenedes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Rahavoo puhul täheldati samasugust negatiivset suundumust, mille tulemuseks oli ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra üldine järsk halvenemine uurimisperioodil.

(75)

Samasugust toodet valmistavate ühenduse tootmisharu töötajate arv kahanes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %. Keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta vähenesid 11 %.

(76)

Tootmiskulude vähendamiseks, ratsionaliseerimiseks ja töötajate arvu vähendamiseks tehtud ümberkorralduste tulemus oli suurem tootmismaht töötaja kohta (15 % kasv vaatlusaluse perioodi vältel). Seega võib järeldada, et vaatlusalusel perioodil tegi ühenduse tootmisharu väga olulisi edusamme kulutasuvuse osas.

(77)

Võttes arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(78)

Kuna andmed dumpingu kohta enne käesoleva menetluse aluseks oleva olukorra tekkimist puuduvad, peetakse seda küsimust ebaoluliseks.

(79)

Vaatlusalusel perioodil liikus mitu kahjunäitajat positiivses suunas: oma tõhusust suurendada püüdev ühenduse tootmisharu suutis suurendada oma müügi- ja tootmismahtu, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist ja tootlikkust, vähendades samal ajal varusid ja aastast tööjõukulu.

(80)

Suurenenud tarbimise taustal vähenes tema turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul siiski 9 %. Lisaks liikusid tootmisharu majandusnäitajad negatiivses suunas: kulutasuvus vähenes pidevalt. Investeeringutasuvus ja rahavoog liikusid samuti negatiivses suunas. Sellise arengu põhjus on asjaolu, et toorainehindade märgatavat tõusu kajastati samasuguse toote müügihindades üksnes osaliselt. Müügihindade väikesest tõusust ei piisanud ühenduse tootmisharu kasumimarginaali säilitamiseks.

(81)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(82)

Komisjon kontrollis kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(83)

Dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa märkimisväärne kasv ühenduses 2004. aastast kuni uurimisperioodini (vastavalt 37 % ja 7 protsendipunkti) ning tuvastatud märkimisväärne hindade allalöömine (vaatlusalusel perioodil 15–21 %) langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega, samal ajal kui kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmised hinnad alanesid 6 %.

(84)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ebaõiglase hinnakäitumise tulemusena alandati ühenduse turul hindu ja ühenduse tootmisharu kaotas osa oma turuosast dumpinguhinnaga impordile. Turuosa edasise vähenemise vältimiseks ei saanud ühenduse tootmisharu sisendite hinnatõusu klientidele üle kanda tasuvuse säilitamiseks vajalikul määral.

(85)

Pidades silmas selgelt kindlakstehtud ajalist kokkulangevust ühelt poolt ühenduse tootmisharu hindu märkimisväärselt alla löönud dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja teiselt poolt ühenduse tootmisharu tasuvuse vähenemise ja muude finantsnäitajate halvenemise vahel, järeldati esialgu, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

(86)

Eurostati andmetel on peamine kolmas riik, kust sidrunhapet imporditakse, Iisrael. Iisraelist pärit impordi turuosa on siiski väike ja kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul 5 protsendilt 2004. aastal vaid 3 protsendini uurimisperioodil. Lisaks olid Iisraelist pärit impordi keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil sama kõrged või isegi kõrgemad kui ühenduse hinnad.

(87)

Peale Iisraelist pärit impordi muudest riikidest olulist importi ei toimu. Lähtudes nimetatud impordi kohta tehtud tähelepanekutest, järeldatakse esialgu, et import mujalt kui Hiinast ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(88)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju oli seotud samasuguse toote peamise tooraine, suhkru hinnatõusuga, mis oli tingitud ELi suhkruturu korralduse reformist ja sellele järgnenud keemiatööstuse tootmistoetuse kaotamisest.

(89)

Seoses sellega märgitakse, et üks ühenduse tootja kasutab põhitoorainena peamiselt melassi, millele ei ole kunagi tootmistoetust antud, ehkki ametlikult kuulub see ühise põllumajanduspoliitika suhkrusektori alla.

(90)

Uurimine näitas, et suhkru toorainena kasutamise korral oli ühenduse tootmisharul tõepoolest õigus saada ühise suhkruturu korralduse alusel tootmistoetust, et säilitada konkurentsivõime maailmaturul. Tootmistoetus vastas ELi suhkru sekkumishindade erinevusele, millest oli maha arvatud suhkru maailmaturuhind, millele oli liidetud standardsumma, mis vastas saatekuludele suhkru eksportimisel ühendusest. Seega omandas ühenduse tootmisharu oma suhkruvarud maailmaturu hinnaga.

(91)

Kõnealust süsteemi on reformitud alates 2006. aasta juulist, vähendades suhkrusektori kaitset. Vastavalt uuele süsteemile, mis on sätestatud nõukogu 20. veebruari 2006 aasta määruses (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (3) on keemiatööstusel lubatud suhkrutootjate ja peedikasvatajatega tööstusliku suhkru kogustes ja hindades vabalt kokku leppida, mis tähendab, et suhkrusektoris on loobutud võrdlushindade meetodist ja kvootidest. Teiseks võib ühenduse tootmisharu osta teatava koguse tööstuslikku suhkrut maailmaturult tollimaksuvabalt. Kui suhkrut ei ole saada suhkru maailmaturuhinnale vastava hinna eest, on keemiatööstusel õigus taotleda tootmistoetust. Ehkki tootmistoetusi saab ikka veel kohaldada, ei ole seda alates 2006. aasta juulist tehtud. Seda võib pidada selgeks märgiks, et maailmaturuhinna eest oli saadaval piisavas koguses suhkrut.

(92)

Lisaks näitas analüüs, et olenevalt sellest, millist toorainet ühenduse tootmisharu samasuguse toote tootmisel kasutas, moodustas suhkur 2006. aasta jaanuarist kuni juunini samasuguse toote tootmiskuludest 6–21 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks) ning see ei suurenenud uurimisperioodil rohkem kui suhkru maailmaturuhinnad.

(93)

Seega on uurimine näidanud, et suhkruturu reformil ei olnud ühenduse tootmisharu kuludele märgatavat mõju.

(94)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et suhkruturu reform ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(95)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju oli seotud energiakulude suurenemisega.

(96)

Seoses sellega märgitakse, et sidrunhappe tootmine on energiamahukas, kus energiakulude lõpposatähtsus tootmises on 16 % (vt põhjendust 69 eespool). Energiakulud on vaatlusaluse perioodi jooksul tõepoolest võrdlemisi mõõdukalt kasvanud ja see kajastus tootmiskuludes.

(97)

Käesoleval juhul ei mõjunud ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale negatiivselt mitte energiakulud ise, vaid see, et ühenduse tootmisharu ei saanud suurenenud energiakulusid dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse mahu tekitatud hinnalanguse tõttu vajalikul määral klientidele üle kanda.

(98)

Peale selle väideti, et energiahindade tõus mõjutab kaudselt ka sidrunhappe tootmist, sest Euroopa sidrunhappetööstus konkureerib biokütusetööstusega süsivesikute pärast, mis on üks sidrunhappe tootmisel kasutatav ühend. Kuna energianõudlus ja sellest tulenevalt ka biokütuste nõudlus kasvab, saavad biokütusetootjad süsivesikute (nt suhkru ja selle jääkprodukti melassi ning glükoosi) eest rohkem maksta. See tõstaks kõnealuste süsivesikute hinna ühenduse tootmisharu jaoks kõrgeks. Ühenduse tootmisharu tootmiskulude analüüs näitas siiski (vt põhjendusi 69 ja 92 eespool), et sellist suhkru ja melassi tootmiskulude suurenemist ei ole toimunud, mis poleks olnud seotud suhkruhinna üldise tõusuga maailmaturul. Seepärast ei olnud võimalik kindlaks teha biokütusetööstuse kaudset mõju sidrunhappetootjatele. Seega lükatakse nimetatud väide tagasi.

(99)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et energiakulude suurenemine ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(100)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Euroopa tootjad olid oma turuosa kaotuses ise süüdi sidrunhappe kartelli (1991–1995) tõttu, milles osalesid nii kaebuse esitaja kui ka teine Euroopa tootja eelmise omaniku alluvuses. Need huvitatud isikud väidavad, et müügihind oli konkurentsivastaste tegevuste tõttu kunstlikult kõrge ja võimaldas Hiina tootjatel turule siseneda. Statistika analüüs näitab, et Hiina sidrunhappe import kasvas hüppeliselt 1998.–1999. aastal (64 %) ja veelgi enam 2002.–2004. aastal (137 %), seega mitu aastat pärast kartelli lagunemist.

(101)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et konkurentsivastased tegevused, milles ühenduse tootmisharu on osalenud, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(102)

Mõned huvitatud isikud on väitnud, et USA dollari odavnemine euro suhtes on soodustanud sidrunhappe importi Euroopa Ühendusse.

(103)

USA dollar odavnes 2004. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajavahemikul euro suhtes 6,01 %. Ei ühenduse tootmisharu hindade kujunemine ega ka vaatlusalusest riigist või muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ei kajasta USA dollari suhteliselt tagasihoidlikku odavnemist euro suhtes.

(104)

Seepärast tuleb USA dollari odavnemist euro suhtes pidada tähtsusetuks ja seda ei saa käsitada ühenduse tootmisharu turuosa kaotuse olulise põhjusena.

(105)

Lisaks meenutatakse, et uurimine peab kindlaks tegema, kas ühenduse tootmisharule on olulist kahju tekitanud dumpinguhinnaga import (hinna ja mahtude seisukohast) või muud tegurid. Seoses hindadega on algmääruse artikli 3 lõikes 6 sätestatud, et tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga impordi hinnatase tekitab kahju. Seega on tegemist vaid viitega hinnatasemete erinevusele ja puudub nõue analüüsida hindade taset mõjutavaid tegureid.

(106)

Ent isegi siis, kui võetaks arvesse USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumist 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul ja eeldataks, et kogu eksportmüük ühendusse toimus USA dollarites, oleks hindade allalöömine ikkagi üle 10 %.

(107)

Sellest tulenevalt järeldati esialgu, et euro kallinemine USA dollari suhtes ei kõrvalda põhjuslikku seost kindlakstehtud kahju ja vaatlusaluse impordi vahel, ning seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(108)

Kokkuvõttes näitab eelnev analüüs, et asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil oluliselt, samal ajal kui kõnealuse imporditud toodangu müügihind langes märgatavalt ning uurimisperioodi ajal löödi hindu suuresti alla. Odava importtoodangu turuosa kasv langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu turuosa vähenemisega ja hinnalangus tasuvuse vähenemisega.

(109)

Teiselt poolt näitas muude võimalike ühenduse tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine, et ühelgi neist ei saanud olla märkimisväärset negatiivset mõju.

(110)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu seisundile ja teisalt dumpinguhinnaga ekspordi kahjustav mõju, järeldatakse esialgu, et vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(111)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaomastele isikutele.

(112)

Nagu on näidatud eespool põhjenduses 11, koosneb ühenduse tootmisharu kahest äriühingust, mille tootmisrajatised asuvad Austrias ja Belgias ja kus töötab ligikaudu 500–600 inimest, kes on otseselt kaasatud samasuguse toote tootmisse, müüki ja haldusse. Meetmete kehtestamise korral hinnalangus ühenduse turul eeldatavasti lõpeb ja ühenduse tootmisharu müügihind hakkab taastuma, mille tulemusena peaks paranema ühenduse tootmisharu majanduslik olukord.

(113)

Teisest küljest, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu finantsnäitajate, eelkõige tasuvuse negatiivne suundumus. Ühenduse tootmisharu kaotab sel juhul veelgi oma turuosa, kuna ta ei suuda kaasa minna Hiinast pärit impordi kehtestatud kunstlikult madala turuhinnaga. Seepärast on tõenäoliselt tagajärjeks tootmismahu ja investeeringute kärpimine, teatavate tootmisvõimsuste sulgemine ja töökohtade vähenemine ühenduses.

(114)

Sellega seoses tasub märkida, et alates 2004. aastast on tegevuse lõpetanud kolm ühenduse sidrunhappetootjat.

(115)

Järelikult võimaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ühenduse tootmisharul taastuda tuvastatud kahjustava dumpingu mõjust.

(116)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 10, vastasid küsimustikule neli valimisse kuuluvat importijat, kelle arvele langes uurimisperioodil umbes 36 % vaatlusaluse toote impordist ühendusse. Üks valimisse kuuluv importija ei suutnud esitada nõutud teavet. Seepärast ei võetud tema esitatud vastuseid arvesse. Kolme ülejäänud importija vastuseid kontrolliti kohapeal.

(117)

Sidrunhappe üldine osakaal nende importijate tegevuse kogukäibes oli väga väike. Hiinast pärit sidrunhappe impordiga sai seostada keskmiselt 1 % nende importijate tegevusest, kuid sidrunhape on sellegipoolest nende tootevalikus oluline. Mõned importijad ostavad vaatlusalust toodet peale Hiina ka muudest allikatest nii ühenduses kui ka väljaspool seda, sealhulgas ühenduse tootmisharult. Valimisse kuuluvate importijate keskmine kasumimarginaal sidrunhappega kauplemisel on ligikaudu 4,4 %.

(118)

Ühenduse importijad ei poolda meetmete kehtestamist. Koostööd tegevad importijad väitsid, et meetmete kehtestamine kahjustaks tõsiselt nende tegevust, sest nad ei saaks kanda hinnatõusu üle kasutajatele. Sellega seoses on kõige tõenäolisem, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Hiinast pärit impordile toob kaasa turuhindade korrektsiooni ülespoole. Tollimaksude mõju importijate üldistele tulemustele oleks tõenäoliselt väheoluline, sest sidrunhape moodustab nende kogukäibest vaid väikese osa. Samuti viitab märkimisväärne hindade allalöömine, mis jäi alles ka pärast ühenduse piiril arvestatud CIF-hinna korrigeerimist impordijärgsete kuludega, et hinnatõusuks on ruumi. Seega ei saa välistada, et importijad saavad osa tollimaksust üle kanda oma klientidele toidu- ja joogitööstuses. Arvestades kõnealuse toote müügi väikest osakaalu importijate tegevuses ja nii üldist kui ka sidrunhappe müügiga seotud kasumimarginaali, võib igal juhul eeldada, et ajutiselt kehtestatav tollimaks ei mõjuta oluliselt nende ettevõtjate majanduslikku olukorda.

(119)

Peale selle väideti, et tollimaksude kehtestamine võib tekitada ühenduse turul monopoolse seisundi, välistades kolmandate riikide konkurentsi. Mõned huvitatud isikud olid mures selle pärast, et Euroopa tootjad ei suuda rahuldada Euroopa kasvavat nõudlust. Uurimine on näidanud, et isegi täie võimsusega töötades oleks ühenduse tootmisharu suutnud uurimisperioodil rahuldada üksnes 75 % Euroopa nõudlusest. Seoses sellega tuleb rõhutada, et dumpinguvastased tollimaksud ei tohiks kogu importi peatada, vaid peaksid taastama õiglase konkurentsiolukorra. Seetõttu järeldatakse esialgu, et koos muudest kolmandatest riikidest, nagu Iisrael, pärit impordiga tagaks see ühenduse nõudluse rahuldamiseks piisavad tarned. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist uuritakse Hiina impordi mahtu siiski hoolikalt, et analüüsida tarneolukorda ELi turul.

(120)

Kuigi importijad/turustajad on meetmete kehtestamise vastu, võib olemasoleva teabe põhjal järeldada, et nende võimalikud eelised dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisel on väiksema kaaluga kui ühenduse tootmisharu huvi neutraliseerida Hiina ebaõiglase ja kahjuliku kaubanduspraktika mõju.

(121)

Kasutajate küsimustiku täitis kümme kasutajat. Ühegi äriühingu vastused ei olnud täielikud, mistõttu ei saanud neid analüüsis arvesse võtta, kuid on ilmne, et sidrunhapet kasutatakse mitmel otstarbel, kuid üksnes väikestes kogustes. Seega ei oleks dumpinguvastase tollimaksu mõju sidrunhappe tootmise kogukuludele märkimisväärne. Vaid üks koostööd tegev kasutaja märkis, et meetmete kehtestamisel oleks tema majandustegevusele oluline mõju, kuid ei põhjendanud oma väidet.

(122)

Eelöeldut silmas pidades ja arvestades koostöö üldist madalat taset, ei avaldaks kavandatavad meetmed tõenäoliselt ühenduse kasutajate olukorrale olulist mõju.

(123)

Meetmete kehtestamine aitab ühenduse tootmisharul eeldatavasti tagasi võita kaotatud müügimahu ja turuosa ning suurendada tasuvust. Arvestades ühenduse tootmisharu ebasoodsat majandusolukorda, esineb meetmete puudumisel reaalne oht, et ühenduse tootmisharu võib sulgeda tootmisrajatisi ja vallandada töötajaid. Üldiselt tooks meetmete kehtestamine kasu ka ühenduse kasutajatele, sest piisavas koguses sidrunhappe tarnimine ei oleks ohustatud, samal ajal kui sidrunhappe ostuhinna üldine tõus jääks mõõdukaks. Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et käesoleval juhul puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid meetmete kehtestamata jätmist ühenduse huvides.

(124)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule edasist kahju.

(125)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks pidada mõistlikuks tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Seepärast seati sihtkasumiks 9 %, lähtudes kasumist, mis saadi enne Hiina sidrunhappe impordi olulist kasvu.

(126)

Eelöeldut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaali (sõltuvalt sellest, kumb on madalam) kõige madalamale leitud tasemele, st käesoleval juhul eranditult kahjumarginaalile.

(127)

Koostöö tase oli väga kõrge ning seepärast peeti asjakohaseks seada ülejäänud, uurimise käigus koostööst hoidunud äriühingute tollimaksu määraks uurimise käigus koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr. Seepärast kinnitati jääktollimaksu määraks 49,3 %.

(128)

Ajutised dumpinguvastased tollimaksud peaksid seega olema järgmised:

(129)

Eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed kehtestatakse ajutiselt väärtuselise tollimaksuna. Arvestades seda, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus ei pruugi olla piisav ühenduse turu vajaduste rahuldamiseks (vt põhjendust 119), uuritakse pärast ajutise tollimaksu kehtestamist hoolikalt Hiinast pärit impordi taset. Kui peaks selguma, et sidrunhappe tarnimisel ühenduse turul esineb raskusi, kaalutakse muude meetmete rakendamist.

(130)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses tehtud järeldused tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata.

(131)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need kõnealuste äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning toodetud nimetatud äriühingute, seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine, käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib üleriigiline tollimaksumäär.

(132)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/30

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 806/2007 (2) on avatud teatavad tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

Võttes arvesse teatavate toodete importi järjekorranumbriga 09.4038 ja 09.4074 kvootide raames ja pidades silmas ühtset kohtlemist on vaja täpsustada nimetatud numbrite alla kuuluvate kaupade määratlust.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 806/2007 vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/31

(1)

2002. aastal esitas äriühing Arcelor Huta Warszawa (edaspidi „AHW”), kes tollal kandis nime Huta L.W. Sp. z o.o. (edaspidi „HLW”) Poola ametivõimudele oma ümberkorralduskava (ka individuaalne äriplaan). Kava (edaspidi „2003. aasta äriplaan”) vaadati läbi märtsis 2003.

(2)

Terasetööstuse ümberkorraldamine algas Poolas 1998. aasta juunis, kui Poola esitas ühendusele esimese raua- ja terasetööstuse ümberkorraldusprogrammi vastavalt Poolaga sõlmitud Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 8 lõikele 4 (edaspidi „artikli 8 lõige 4”), millega lubatakse erandkorras anda riigiabi terasetoodete sektorile esimese viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist.

(3)

5. novembril 2002 kiitis Poola Vabariigi ministrite nõukogu heaks Poola raua- ja terasetööstuse ümberkorraldus- ja arenguprogrammi kuni aastani 2006 ning võttis selle alusel 25. märtsil 2003 vastu oma lõpliku riikliku ümberkorraldusprogrammi. Sisuliselt lubatakse selle kavaga anda ajavahemikus 1997–2006 Poola terasetööstusele ümberkorraldamiseks riigiabi kuni 3,387 miljardit Poola zlotti (846 miljonit eurot). (3)

(4)

Riiklik ümberkorraldusprogramm esitati komisjonile, kes hindas seda 25. märtsil 2003 ning tegi oma hinnangu põhjal ettepaneku avaldada nõukogu otsus, millega pikendatakse üleminekuaega Poola terasesektorile Euroopa lepingu kohase riigiabi andmise osas (mis pidi esialgu lõppema 1997. aastal) 2003. aastal lõpuni, tingimusel et abisaajad saavutavad elujõulisuse 2006. aastaks. Nõukogu kiitis selle ettepaneku heaks juulis 2003. (4)

(5)

Seega lubas EL Poolal erandina ELi eeskirjadest (5) anda terasetööstusele ümberkorraldamisabi. Lõpuks sätestati see ühinemislepingu protokollis nr 8 Poola terasetööstuse ümberkorraldamise kohta (edaspidi „protokoll nr 8”). (6) Selles kinnitatakse kuni 3,387 miljardi zloti suuruse riigiabi andmist kaheksale konkreetselt nimetatud äriühingule, nende hulgas HLW-le, kuni 2003. aasta lõpuni, tingimusel et ümberkorraldamine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2006. (7) Riikliku ümberkorraldusprogrammiga eraldati HLW-le ümberkorraldamisabina 322 miljonit zlotti (vt tabel 8), mida üksikasjalikumalt kinnitati 2003. aasta äriplaanis ning mida tuli rakendada vastavalt protokolli nr 8 punkti 9 alapunktidele a ja h.

(6)

Protokollis nr 8 on selles sisalduvate tingimuste täitmise tagamiseks kehtestatud üksikasjalikud rakendus- ja järelevalvesätted. Muu hulgas pidi Poola esitama kaks korda aastas järelevalvearuande ning aastatel 2004, 2005 ja 2006 tegi hindamist sõltumatu konsultant. HLW/AHW äriühingu aruandeid on seni esitatud veebruaris 2004, aprillis 2005, mais 2006 ja juunis 2007. Aruandeid arutati Poola ametivõimude ja abisaajatega ning komisjoni talitused ja Poola ametivõimud kiitsid need heaks.

(7)

AHW muutis 2005. aastal HLW äriplaani (edaspidi „2005. aasta äriplaan”) ning taotles komisjonilt vastavalt protokolli nr 8 punktile 10 selle heakskiitmist.

(8)

Oma 6. detsembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Poolale, et otsustas algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse abi võimaliku väärkasutamise kohta.

(9)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (8) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(10)

Poola vastas 2. märtsi 2007. aasta kirjaga. 19. märtsil 2007 laekusid komisjonile ka abisaaja AHW märkused, mis edastati koos küsimustega Poola ametivõimudele. Pärast kohtumist Poola ametivõimude ja abisaajaga märtsis 2007 esitati Poolale 2. aprillil ja 6. augustil 2007 lisaküsimusi. Poola vastas 4. juunil ja 1. oktoobril 2007.

(11)

Seejärel teavitasid komisjoni talitused 18. oktoobril 2007 Poolat oma esialgsest hinnangust antud juhtumi kohta ning pärast Poola ametivõimude ja komisjoni järgnevat kirjavahetust teatasid Poola ametivõimud 16. novembril 2007, et äriühing kavatseb abi tagasi maksta, „ilma et see mõjutaks õiguslikku olukorda”.

(12)

Oma 22. novembri 2007. aasta kirjas kinnitasid Poola ametivõimud, et 20. novembril maksis AHW 2 089 768 eurot pangakontole, mida saab kasutada ainult Poola rahandusministeerium. Kokkuleppe tingimuste kohaselt ei ole enne käesoleva otsuse vastuvõtmist kellelgi sellele pangakontole juurdepääsu. Otsuse vastuvõtmise kuupäeval saab ministeerium kätte nimetatud summa, millele lisandub alates 20. novembrist 2007 kogunenud intress. Kui otsust ei ole tehtud 2008. aasta veebruari lõpuks, tagastatakse raha AHW-le.

(13)

AHW on Poola terasetootja, kes toodab vedelat terast ja pikki terastooteid, eriti kvaliteet- ja eriterast (peen- ja jämesordimetallist profiilid).

(14)

1991. aastal ostis Itaalia terasetootja Lucchini HLW enamusaktsiad ning müüs need 2005. aastal Arcelorile, kes ühines 2006. aastal Mittal Steeliga. (9)

(15)

Komisjon mõistab, et äriplaani vastuvõtmise ajal oli HLW-l tõsiseid rahalisi raskusi. Äriühing ei saanud lisaraha oma emaettevõttelt Lucchinilt, kes oli Poola sõnul raskes finantskriisis, samuti ei saanud HLW seadusandlike probleemide tõttu oma väärtuslikku vara müüa. Seepärast oli äriühingul aastatel 1997–2003 äärmiselt vähe rahalisi vahendeid, mis kajastus ka ümberkorralduskavas. (10)

(16)

Elujõulisuse taastamiseks kehtestati HLW 2003. aasta äriplaanis mitmed ümberkorraldamisega seotud olulised ülesanded (punkt 3.2), millest tähtsaimad olid järgmised:

(17)

2003. aasta äriplaanis (punkt 3.3) mainiti, et äriühingu tööstusstrateegia on „keskenduda tootevaliku järkjärgulisele parandamisele, vähendades oluliselt peenlihtprofiilide ja valtstoorikute tootmist ning arendades eri- ja konstruktsiooniterasele suunatud tootmist”. Selle eesmärgi saavutamiseks lootis HLW „… investeerida järkjärguliselt tehase järgmistesse tegevusvaldkondadesse: kesksordimetalli valtspingid, sepikoda, tõmbemasinad, valuplokkide valmistamine”, samal ajal kui kitsas ribametalli külmvaltspingi kasutamine kavandati lõpetada.

(18)

Eespool kirjeldatud strateegia järgimiseks kavandas äriühing [150–220 miljoni zloti] (11) suuruse investeerimisprogrammi, mis kajastus 2003. aasta äriplaanis järgmiselt:

Tabel 1

Kavandatud investeeringud terase tootmisesse (= 2003. aasta äriplaani tabel 21)

(19)

Nagu osundatud 2003. aasta äriplaani punktis 4.4, suunati investeeringud peamiselt kuumvaltspinkide ajakohastamisele (vt 2003. aasta äriplaani tabel 22). See hõlmas nii kesksordimetalli valtspinkide ajakohastamist kui ka bluumide valtsimistsehhi kuumutusahjude ja jämesordimetalli valtspinkide väljavahetamist. Investeeringute tegemise ajad olid ära toodud 2003. aasta äriplaani tabelis 23, mille kohaselt pidid pea kõik investeeringud algama 2002. aastal.

(20)

2003. aasta äriplaani (punkt 4.11) kohaselt kavatses äriühing vähendada töötajate arvu 1 249-lt 850-ni. 2005. aasta äriplaanis mainitakse nüüd töötajate arvu vähendamist 700-le. 2003. aasta äriplaanis on tööjõu ümberkorraldamiseks eraldatud 4,03 miljonit zlotti, millest 1,5 miljonit zlotti kaetakse sihtotstarbelisest riigiabist, 1,17 miljonit zlotti PHARE programmist ja 1,34 miljonit zlotti äriühingu vahenditest. (12)

(21)

2003. aasta äriplaanis nähti ette ka rahaline ümberkorraldamine ja varade ümberkorraldamine, mis äriplaani kohaselt (punkt 3.2) seisnes „lühiajaliste laenude tagasimaksmises ja tootmisega mitteseotud ebavajalike varade müügis”.

(22)

2003. aasta äriplaanis (punkt 4.7) nähti ette ka 513,369 miljoni zloti suuruse võla ümberkorraldamine (vastavalt bilansile oli see pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste summa). Seda kavatseti rahastada tulevasest kasumist ja varade ümberkorraldamisest. Viimasest eeldati 2004. ja 2005. aastal saada tulu 363 miljonit zlotti, millest 60 miljonit nähti ette uute võlgade katmiseks.

(23)

Täpsemalt saab komisjon aru, et 2003. aasta äriplaanis on kindlaks määratud järgmised rahalise ümberkorraldamise meetmed: esiteks kustutati riigivõlg, mis tähendab 21,5 miljoni zloti suurust abi (vt punkt 4.12.2); teiseks oli HLW alustanud 2000. aastal varade teatavat ümberkorraldamist, müües tootmisega mitteseotud varasid, mis pidi andma vahendeid investeerimisprogrammi rahastamiseks.

(24)

Varade ümberkorraldamist tuleb käsitleda sellel taustal, et HLW varadega oli juba tehtud finantstehing, mida HLW kirjeldas „müügi-tagasirendi tehinguna”. 2000. aastal sai äriühing 250 miljoni zloti suuruse laenu, mille tagatiseks panditi põhimõtteliselt äriühingule kuuluv maa ja ehitised. See hõlmas nii tootmisega seotud kui ka muud vara. Laen pidi makstama tagasi aastaks 2010 kaks korda aastas tehtavate osamaksetena. Selline tehing oli vajalik seetõttu, et HLW vajas raha, kuid ei suutnud oma tootmisega mitteseotud varasid kohe müüa. Varade müük pidi toimuma järgnevate aastate jooksul ning tagama rahalised vahendid, vähendades samal ajal finantskulusid.

(25)

2003. aasta äriplaani kohaselt kuulusid ümberkorraldamisele tootmisega mitteseotud varad (punktid 4.7 ja 4.8). 2001. aasta lõpus oli müüdud esimene osa (53 hektarit) 100hektarilisest maatükist. Ent ülejäänud tootmisega mitteseotud varade müük lükkus edasi, kuna AKR-l (Agencja Kapitałowo Rozliczeniowa S.A. – äriühing, mille aktsionärideks on tööstusarengu agentuur ja riigikassa) oli raskusi tootmisega mitteseotud maaosa õigusliku seisundi reguleerimisega.

(26)

Kuna maa müügist vahendeid ei laekunud, nähti ette 300 miljoni zloti suurune riigi garanteeritud lühiajaline sildlaen. Laenuraha kavatseti kasutada investeeringuteks ning lühiajaliste kohustuste täitmiseks (kokku 219 miljonit zlotti). Lisaks sellele eraldati 53 miljonit zlotti algselt pärast 2006. aastat kavandatud investeeringute ettepoole toomiseks (219 + 53 miljonit koos 10 %lise rahastamiskuluga (st 27 miljonit) moodustab kokku 299 miljonit zlotti). Seega peaks nimetatud 219 miljonit zlotti sisaldama kõikidest investeeringuteks ette nähtud vahenditest [150–220 miljonit zlotti] vähemalt […] miljonit zlotti (st […] miljonit zlotti – 53 miljonit zlotti). Ülejäänud summa ehk […] miljonit zlotti (219 miljonit zlotti – […] miljonit zlotti) pidi seega olema lühiajalise rahalise ümberkorraldamise kulu.

(27)

2003. aasta äriplaan (punkt 4.9) sisaldas ka eraldi keskkonnaalaste investeeringute programmi, mis hõlmas ISO 14001 standardile vastava keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist (0,5 miljonit zlotti), erinevaid investeeringuid maaparandusprojekti raames kokku 50 miljoni zloti ulatuses ning elektroenergeetikaosakonna ajakohastamist (selleks ei olnud vahendeid eraldatud). Kõnealuste meetmetega kavatseti alustada 2002. aastal.

(28)

Uurimine näitas, et mõningaid, kuid mitte kõiki 2003. aasta äriplaanis nimetatud meetmeid rakendati vastavalt ajakavale. Eeskätt lükati aastatesse 2007–2008 jääkide töötlemise tehase ehitamine ning sellega alustati alles 2007. aasta suvel. Lisaks loobuti jäätmetöötlemistehase ehitamisest, kuna jäätmete töötlemisega tegeleb alltöövõtja, (13) mis on majanduslikult tõhusam lahendus.

(29)

Uurimine kinnitas siiski Poola väidet, et keskkonnaalase ümberkorraldamise kulusid ei kavatsetud katta ümberkorralduskava alusel, vaid omavahenditest, näiteks varade ümberkorraldamisest saadud tuludest.

(30)

2003. aasta äriplaani (punkt 4.12) kohaselt oli rahastamises 300 miljoni zloti suurune puudujääk (vt ka rahavoogude aruanne, punkt 5.1). Kuna miski ei viita vastupidisele, võib eeldada, et see on kogu vajalik rahastamissumma.

(31)

Punktis 4.12 mainitakse, et ümberkorraldamiseks vajalikud vahendid on 113,6 miljonit zlotti 2002. aastal ja 105,3 miljonit zlotti 2003. aastal ning lisaks sellele 21,9 miljonit zlotti nende vahendite laenamisega seotud rahastamiskuludeks. Peale selle eraldati investeeringute ettepoole toomiseks 53 miljonit zlotti. Samas ei ole siiski määratletud, milleks täpselt sellist rahastamist vajatakse.

(32)

Tundub, et pärast 2003. aastat lisarahastamise vajadus puudus. Ka oma 2005. aasta äriplaanis kinnitab AHW 2003. aasta äriplaani kirjeldades, et „[…] ümberkorraldusprogrammis eeldati, et võetakse rida strateegilisi ja operatiivmeetmeid, mis tooks kaasa tegevuse kasumlikkuse ja seega ka likviidsuse olulise paranemise. Ümberkorraldusprogrammis leiti, et likviidsusnäitajad hakkavad alates 2003. aastast järk-järgult paranema”.

(33)

Individuaalses äriplaanis sätestatud ümberkorraldamine, mis nõudis erakorralist toetust, hõlmas investeeringuid ([150–220] miljonit zlotti, sh 53 miljonit zlotti investeeringute ettepoole toomiseks), tööjõu ümberkorraldamist (4,03 miljonit zlotti), riigivõla osalist kustutamist (21,5 miljonit zlotti), teatavat rahalist ümberkorraldamist (81,5 miljonit zlotti) ning teatavaid laenu rahastamise kulusid (27,1 miljonit zlotti), mis kokku moodustab 324,63 miljonit zlotti.

(34)

Ümberkorraldamist kavatseti rahastada peamiselt riigi garanteeritud laenuga, mille eesmärk oli katta varade ümberkorraldamisega seotud osalisest viivitusest tulenev puudujääk. Seepärast anti äriühingule lühiajalist riigikassa garanteeritud sildlaenu, mis võimaldaks tal viia ellu rahaline ümberkorraldamine ning investeeringud aastatel 2002–2003 ja võimalik, et ka 2004. aastal. Seega oli ümberkorraldusprojekt selgelt seotud kindla ajakavaga.

(35)

Ometi ei olnud 2003. aasta äriplaanis näidatud, et varade ümberkorraldamisega kaasnevad ümberkorralduskulud. Pigem oli tegemist jätkuva tegevusega, mis oli eraldiseisev riigiabiga toetatavast ümberkorralduskavast ega vajanud ilmselt mingit täiendavat riigipoolset rahastamist. Varade ümberkorraldamisest rahastati ka mõnesid otseselt elujõulisuse taastamisega mitteseotud meetmeid, näiteks keskkonnameetmeid, mis jäid seega ümberkorraldamisest välja, nagu Poola on korduvalt ka kinnitanud.

(36)

Varade ümberkorraldamise mainimise ainuke põhjus ongi see, et selle eesmärk oli luua vahendeid tootmisega mitteseotud varade müügi kaudu. Müügi-tagasirendi tehingu tagasimaksmist ei ole siiski mainitud.

(37)

322 miljoni zloti suurusest abist (arvutatuna toetuse netoekvivalendina), mis riiklikus ümberkorraldusprogrammis algselt heaks kiideti, on AHW saadud abi kajastatud järgmises Poola esitatud tabelis.

Tabel 2

2002. ja 2003. aastal heaks kiidetud ja saadud riigiabi (14)

(38)

Abi anti kolmel eri eesmärgil:

(39)

Riigi tagatud laenu andis HLW-le Bank Pekao S.A. panga ja HLW vahel 10. detsembril 2003 sõlmitud lepingu põhjal. Laenulepingus märgitakse, et laen tuleb tagasi maksta viie aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest, st 10. detsembriks 2008.

(40)

AHW taotles garantiid augustis 2003. See anti talle ministrite nõukogu 31. detsembri 2003. aasta otsusega summale nimiväärtuses 46,3 miljonit eurot pluss intressid ja muud seotud kulud ehk kokku kuni 58,3 miljonit eurot. Ministrite nõukogu otsusega tunnistati, et kõigepealt vajab HLW abi kuumvaltspinkidega seotud investeeringute ja vara ostmise kulude rahastamiseks müügi-tagasirendi lepingu alusel, ning tehti korraldus kasutada seda nimetatud eesmärgil. Täpsemalt:

(41)

Äriühing märkis, et makstud intress moodustas kokku 1 132 788,35 eurot, mis tasuti osamaksetena. Siinkohal leiti, et esimene osamakse, mis tasuti 30. detsembril 2004, tuleks siduda vastavate väljavõetud laenusummadega, ning edasised intressisummad võib jagada vastavate kogusummadega. Poola ametivõimude sõnul jagunesid intressimaksed selle tulemusel järgmiselt.

Tabel 3

Makstud intress

(42)

AHW sidus garanteeritud laenuga ka järgmised kuluartiklid:

(43)

HLW 2003. aasta laenutaotluses on märgitud, et laenusumma vähendamine (võrreldes 2003. aasta äriplaanis heaks kiidetud summaga) toimus HLW enda algatusel, kuna laen oli juba kokku lepitud. HLW jättis endale siiski õiguse taotleda ülejäänud abi kuni 75 miljoni zloti ulatuses, kuid ei teinud seda.

(44)

Ei vaidlustata, et 2003. aasta äriplaan rakendati vaid osaliselt. Aastatel 2002–2004 kulutas HLW ümberkorraldamisele ainult 58,7 miljonit zlotti. […] miljonist zlotist, mis kavatseti aastatel 2002–2004 investeerida kuumvaltspinkide ajakohastamiseks, kasutati vaid [ligikaudu 25 % tabelis 1 näidatud investeeringute kogusummast] miljonit zlotti. Investeeriti üksnes kesksordimetalli valtspinkide ajakohastamisse, samal ajal kui bluumide valtsimistsehhi kuumutusahjude ja jämesordimetalli valtspinkide puhul ei tehtud mingeid investeeringuid. Peale selle investeeriti ettenähtud […] miljonist zlotist terasetsehhi vähem kui pool miljonit zlotti ning […] miljonit zlotti kulutati muudeks üldisteks investeeringuteks (vt üksikasju 2002., 2003. ja 2004. aasta andmeid sisaldavatest veergudest allpool tabelis 4).

(45)

Komisjonile ei ole esitatud mingit teavet selle kohta, kas rahaline ümberkorraldamine tehti. Ent 2005. aasta äriplaanist näeb komisjon, et HLW võlgnevus seisuga 30. juuni 2005 oli enam-vähem sama kui 2001. aasta lõpus (vt 2005. aasta äriplaani punkt 18). Peale selle oli HLW tegevustulemus positiivne juba 2004. aastal. Sellest eeldab komisjon, et äriühing viis oma kavandatud lühiajalise rahalise ümberkorraldamise ellu.

(46)

Järelevalve eest vastutava sõltumatu konsultandi aruanded kinnitavad, et HLW ei olnud 2004. aastal, 2004. aasta lõpus ega 2005. aasta lõpus elujõuline. Kuid ümberkorraldusperioodi lõpus (2006. aasta lõpp) oli AHW elujõuline.

(47)

Ei vaidlustata, et elujõulisus 2006. aasta lõpus oli tingitud mitmest tegurist, mis lisaks valtsimistehase osalisele ajakohastamisele tulenesid eelkõige majandusaktiivsuse tõusust terasesektoris, mis mõjutas äriühingu käivet väga positiivselt. Peale selle, kui jõuline investor Arcelor HLW üle võttis, kadusid kõik HLW likviidsusprobleemid. Äriühing ei suutnud siiski põhjendada oma üldist väidet, et saavutas oma elujõulisuse tänu garantii tegelikule kasutamisele refinantseerimisel.

(48)

Uue omaniku tulekuga 2005. aastal muutus investeerimisstrateegia oluliselt. Olemasolevate kuumvaltspinkide ajakohastamise asemel kavatseb AHW nüüd ehitada uue valtsimistehase, millega oleks võimalik toota ehituses kasutatavaid pikki tooteid. Selgub, et valtsimistehases hakatakse toormena kasutama 160 mm pidevvalu valtstoorikuid ning tootevalik hõlmab legeerimata terasest sarrusvardaid, ümar- ja lamevardaid, kergprofiile ning nelikant- ja ristikujulisi profiile. Vastavalt Poola selgitusele on selline kohanemine reaktsioon ehitusturu arengule, millele Varssavi piirkonnas prognoositakse mitmeks aastaks olulist kasvu, ning AHW asukoht Varssavis annaks talle esimese tegutsejana eelise.

(49)

Uus valtsimistehas saavutaks täieliku töövõimsuse 2008. aasta keskpaigaks ning asendaks olemasolevad kuumvaltspingid, mille ajakohastamisse on juba investeeritud [ligikaudu 25 % tabelis 1 näidatud investeeringute kogusummast] zlotti. Investeerimisprogrammi kogumaksumuse kokkuvõte on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4

2005. aasta äriplaanis sisalduva uue investeerimisprogrammi kulud

(50)

Seega on investeerimiskulud nüüd kokku [ligikaudu 140 % tabelis 1 näidatud investeeringute kogusummast] miljonit zlotti, millest [ligikaudu 120 % tabelis 1 näidatud investeeringute kogusummast] miljonit zlotti kavatsetakse eraldada kuumvaltspinkidele ning seega on investeeringuteks ette nähtud […] miljonit zlotti rohkem, kui selleks algselt määrati. Nimetatud kulud hõlmavad siiski ka juba tehtud […] miljoni zloti suurust investeeringut kesksordimetalli valtspinkidesse. Kui see summa […] miljonist zlotist maha arvata, moodustavad uue valtsimistehase kulud [alla 200] miljonit zlotti.

(51)

AHW tootmisvõimsuse arengut illustreerib järgmine tabel.

Tabel 5

Maksimaalne aastane tootmisvõimsus tuhandetes tonnides

(52)

Pärast seda, kui uus valtsimistehas saavutab 2008. aastal täieliku töövõimsuse, suletakse vana valtsimistehas. Enne 2007. aastat ei ületanud äriühingu kogutoodang kordagi maksimaalset tootmisvõimsust ehk […] tonni. Seega kaasneb investeerimisprogrammi muutmisega äriühingu tootmisvõimsuse täiendav kahanemine […] tonni võrra.

(53)

Oma 6. detsembri 2006. aasta kirjas märkis komisjon, et AHW ei olnud oma ümberkorralduskava rakendanud, ning väitis, et kavatseb uurida, kas seda tuleks käsitada antud ümberkorraldusabi väärkasutamisena. Eelkõige viitas komisjon sellele, et suurt abisummat ei olnud nõuetekohaselt kasutatud.

(54)

Lisaks sellele kahtles komisjon, kas ta saab ajakohastatud äriplaani protokolli nr 8 punkti 10 alusel heaks kiita, sest see on seotud uue investeeringuga, mis võib olla äriühingu ümberkorraldamiseks kasulik, kuid mitte vajalik.

(55)

Poola ametivõimud kinnitavad, et AHW kasutas antud riigiabi kooskõlas abi andmise tingimustega, ning selgitavad järgmist:

(56)

Lisaks sellele väidavad Poola ametivõimud, et müügi-tagasirendi tehing aitas äriühingul elujõulisust saavutada, kuid ei põhjenda seda väidet.

(57)

Poola ametivõimud kinnitavad, et abi ajastatus oli määrava tähtsusega. Tegelikult väidavad nad, et „vajadus riigiabi järele oli olemas üksnes aastatel 2003–2004”, mil äriühingul oli sisuliselt rahaliste vahendite puudujääk. (17)

(58)

Poola ametivõimud kinnitavad korduvalt, et AHW on abi tagasi maksnud. Riigigarantii pidi üksnes täiendama laenu muid tagatisi. Tagatiseks panditi pangale maa ja kogu põhivara ning anti seitse vekslit. Lisaks sellele esitas Poola üksikasjalikke andmeid muude erinevate rahastamisvahendite kohta, mida HLW tollal kasutas, ning väidab sellest tulenevalt, et HLW oleks suutnud ka ilma garantiita turult rahalisi vahendeid hankida.

(59)

Poola ametivõimud tuletavad meelde, et Arcelor ei oleks ettevõtet soetanud ilma veendumuseta, et HLW-l oli „õigus riigiabile, mida talle ümberkorraldusprotsessiks anti”.

(60)

Poola ametivõimud rõhutavad, et äriplaani muutmine toob kaasa esialgses äriplaanis kavandatust laiapõhjalisema investeerimisprogrammi ning et kõik investeeringud olid 2006. aasta lõpuks (st ümberkorraldusperioodi lõpuks) tagasivõtmatult seotud. Seega ei ole Poola ametivõimude arvamuse kohaselt tegemist abi väärkasutamisega ning äriplaani kavandatud muudatused tuleks lugeda ühenduse eeskirjadele vastavaks.

(61)

Poola ametivõimud mainivad, et 2005. aasta äriplaanis ette nähtud investeeringuid, st kesksordimetalli valtsimistehase asendamist, arutati juba 1997. aastal. Ent aastatel 1997–2003 ei olnud äriühingu rahavood sellise investeeringu rahastamiseks piisavad. Piisavad vahendid rahastamiseks tekkisid alles siis, kui Arcelor äriühingu üle võttis. (18) Veelgi enam, Poola väidab, et 2003. aasta äriplaanis määratleti tootevalik üksnes üldjoontes ja see ei olnud Poola turu muutunud nõudlusstruktuurile reageerimiseks optimaalne. Seepärast tuli tootevalikut kohandada.

(62)

Poola ametivõimud väidavad, et 2005. aasta äriplaanis sisalduvad muudatused ei avalda protokollile nr 8 kahjulikku mõju. Uus äriplaan on vajalik „püsiva elujõulisuse” saavutamiseks. Ümberkorraldusperioodi lõpus oli äriühing elujõuline üksnes tänu turu ja hindade/tulude/kulude positiivsele olukorrale. Siinkohal väidetakse, et bluumide valmistamiseks kasutatav tehnoloogia ei taga äriühingu pikaajalist konkurentsivõimet ning see tuleb asendada tehnoloogiliselt tipptasemel pidevvaluprotsessiga.

(63)

Poola ametivõimud viitavad sellele, et ka juhul, kui käsitleda saadud abi täiendava tegevusabina, tuleks see lugeda tasakaalustatuks kompenseerivate meetmetega, st äriühingu tootmisvõimsuse täiendava langemisega pärast strateegia muutmist. Samuti kinnitavad Poola ametivõimud, et HLW ei teinud kõiki investeeringuid seetõttu, et varade ümberkorraldamises esines viivitusi.

(64)

Poola teavitas komisjoni ka laenu suhtes kohaldatavast intressimäärast, nagu on osundatud punktis 41, ning muudest laenu ja garantiiga seotud kuludest, nagu on osundatud punktis 42.

(65)

Abisaaja esitas märkusi menetluse algatamise kohta ning teda on järgnevalt teavitatud komisjoni ja Poola ametivõimude vahelisest teabevahetusest.

(66)

AHW väidab, et suurt osa abist kasutati renditud varade tagasiostmiseks eesmärgiga vähendada finantskulusid. Veelgi enam, kuna investeeringud olid seotud renditud varaga, võib selle tagasiostmist käsitleda ümberkorraldamise osana.

(67)

Samuti väidab abisaaja, et garantii anti enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga (ministrite nõukogu resolutsioon võeti vastu detsembris 2003) ning seega pidi abi eesmärgi määrama Poola valitsus. Veelgi enam, äriühing mainib, et kasutas abi täpselt garantiiotsuse kohaselt.

(68)

AHW kinnitab korduvalt, et uue äriplaaniga kavatsetakse jätkata eelmise äriplaani eesmärke ning strateegia muutmine on vajalik äriühingu pikaajalise elujõulisuse tagamiseks.

(69)

Protokolli nr 8 punktis 1 on sätestatud, et „hoolimata EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88, tuleb Poola riigi poolt ümberkorraldamise eesmärgil Poola terasetööstuse teatud osadele antud riigiabi pidada ühisturuga kokkusobivaks”, kui muu hulgas on järgitud protokollis esitatud tingimusi.

(70)

Nõukogu pikendas Euroopa lepinguga Poola terasetööstusele ümberkorraldusabi andmiseks antud üleminekuaega kuni Poola ühinemiseni Euroopa Liiduga. Protokollis nr 8 tunnistati seda kokkulepet osana Poola ühinemisest Euroopa Liiduga. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks hõlmab protokoll nii ühinemiseelset kui ka -järgset aega. Täpsemalt võimaldatakse sellega anda aastatel 1997–2003 piiratud ümberkorraldusabi ja keelatakse anda ajavahemikul 1997–2006 Poola terasetööstusele ümberkorraldamiseks mis tahes täiendavat riigiabi. Seega erineb see selgelt ühinemislepingu teistest sätetest, nagu IV lisas sätestatud ajutine mehhanism (nn olemasoleva abi menetlus), mis on seotud vaid enne ühinemist antud riigiabiga, kuivõrd see on „ikka veel kohaldatav pärast” ühinemiskuupäeva. Protokolli nr 8 võib seetõttu käsitada kui lex specialis’t, mis seal käsitletud teemade puhul asendab ühinemisakti muud sätted. (19)

(71)

Seega, kui EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 ei kohaldata tavaliselt enne ühinemist antud abi suhtes ning pärast ühinemist ei ole need kohaldatavad, siis protokolli nr 8 sätted laiendavad riigiabi järelevalvet EÜ asutamislepingu alusel mis tahes abile, mida anti ajavahemikul 1997–2006 Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks.

(72)

Otsuse võib teha pärast Poola ühinemist EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, kuna erisätete puudumise tõttu protokollis nr 8 tuleb kohaldada tavapäraseid eeskirju ja põhimõtteid. Seega on kohaldatav ka nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (edaspidi „menetlusmäärus”). (20)

(73)

Protokolli nr 8 punkti 18 alapunktiga a antakse komisjonile õigus võtta „vajalikke meetmeid, et nõuda asjaomastelt äriühingutelt sellise abi tagasimaksmist, mille andmisel on rikutud käesolevas protokollis sätestatud tingimusi, […] kui ümberkorraldamise järelevalve näitab, et käesolevas protokollis sisalduvaid üleminekukorraga seotud kohustusi ei ole täidetud”.

(74)

Pärast ametlikku uurimist jõudis komisjon järeldusele, et Poola ei suutnud hajutada komisjoni kahtlusi ümberkorraldamisabi väärkasutuse suhtes. Komisjon jõudis järeldusele, et äriühing ei rakendanud oma ümberkorralduskava nõuetekohaselt, nagu on sõnaselgelt sätestatud protokolli nr 8 punkti 9 alapunktides a ja h. Komisjon täheldab, et saadaolevatest rahalistest vahenditest (ligikaudu 34 miljonit eurot) kasutati 2003. aasta äriplaanile vastavateks finantsinvesteeringuteks üksnes ebaoluline osa, samal ajal kui ülejäänud summa, st 31,2 miljonit eurot, kasutati äriplaanis nimetamata eesmärkidel.

(75)

Järelduse tegemiseks hindas komisjon enne abisumma kaalumist kõigepealt algses individuaalses äriplaanis kavandatud meetmete laadi, seejärel äriühingu rakendavate meetmete võimalikku kokkusobimatust ühisturuga ning siis väärkasutatud abi kokkusobimatuse mõju, pidades silmas üldist ümberkorralduskava. Järgmises, 3. peatükis arutatakse küsimust, kas uus äriplaan võib muuta komisjoni järeldust.

(76)

Esmalt selgitab komisjon 2003. aasta äriplaani ulatust ja asjaolu, kas see hõlmas tootmisega seotud varade müügi-tagasimakse lepingu eest tasumist, milleks ümberkorraldusabi peamiselt kasutati.

(77)

Nagu on mainitud eespool punktis 34, oli ümberkorralduskava olulisim eesmärk tagada teatavate meetmete elluviimine, mida HLW vajas oma elujõulisuse õigeaegseks taastamiseks. Need meetmed olid seotud peamiselt investeeringute ja rahalise ümberkorraldamisega. Kava põhirõhk oli võimaldada äriühingu ümberkorraldamist aastatel 2002 ja 2003.

(78)

Esiteks pidi HLW 2003. aasta äriplaani kohaselt investeerima [150–220] miljonit zlotti. Ent nii abisaaja kui ka Poola ametivõimud näivad eeldavat, et tootmisega seotud varade omandamist võib käsitleda investeerimisprogrammi osana. Poola väidab, et investeeringuid kirjeldati väga üldise meetmena ilma neid üksikasjalikult täpsustamata. Veelgi enam, abisaaja väidab, et varade ost oli ümberkorraldusprotsessi jaoks vajalik, „kuna ümberkorraldamise ajal ei oleks tehast olnud võimalik ilma nende rajatisteta käitada”.

(79)

Komisjon ei saa selliste väidetega nõustuda. On ilmne, et 2003. aasta äriplaanis olid investeeringud punkti 4.4 alusel ette nähtud sihtotstarbelistena kulude (2003. aasta äriplaani tabel 21, ära toodud tabelina 1 eespool punktis 18), objekti (2003. aasta äriplaani tabel 22) ja aja (2003. aasta äriplaani tabel 23) kaupa. Tootmisega seotud varade müügi-tagasirendi lepingu summa tasumiseks ei olnud investeeringuid ette nähtud. Tegelikult illustreerib püüe asja antud viisil selgitada, et ei Poola ametivõimudel ega abisaajal olnud müügi-tagasirendi lepingu summa tasumise seletamiseks ühtegi usutavat põhjendust. Vastasel korral oleks see hõlmatud äriplaani.

(80)

Teiseks nähakse 2003. aasta äriplaanis ette piiratud rahaline ümberkorraldamine. Oma hilisemates teadetes väitsid Poola ametivõimud, et tootmisega seotud varade tagasiostmise summa tuleks hõlmata rahalisse ümberkorraldamisse. (21) Nende väitel hõlmas rahaline ümberkorraldamine ka olemasolevat 150 miljoni zloti suurust kahjumit ja 513 miljoni zloti suurust summat võla ajatamiseks, seega moodustasid ümberkorraldamiskulud kokku ligikaudu 858 miljonit zlotti.

(81)

Komisjon ei saa siiski nõustuda sellega, et olemasoleva 150 miljoni zloti suuruse kahjumi ja 513 miljoni zloti suuruse võla ajatamise summa näol on tegemist ümberkorraldamiskuludega. Nagu on mainitud punktis 22, ei vaidlusta komisjon 2003. aasta äriplaani punktis 4.7 esitatud väidet, mille kohaselt „äriühing kavatseb korraldada ümber 513 miljoni zloti ulatuses kohustusi”. Ent seal ei ole mainutud, et tegemist on tingimata ümberkorraldamise vajaliku osaga. Tegelikult on punktis 3.2 ümberkorraldamismeetmena eraldi esile tõstetud vaid „lühiajaliste laenude tagasimaksmine ja tootmisega mitteseotud ebavajalike varade müük”.

(82)

Veelgi enam, vastupidiselt Poola väidetele ei ole tavapärane mis tahes kahjumi käsitlemine lihtsalt ümberkorraldamiskuludena. Bilansilised kohustused ei ole tingimata samaväärsed ümberkorraldamiskuludega, kuna kohustused kui sellised on tavalise äritegevuse osa. On tõsi, et liigsed kohustused võivad probleeme tekitada, kuid sel juhul tuleb ümberkorraldamisel määratleda konkreetsed meetmed kohustuste täitmiseks, nagu näiteks kapitalipaigutused, laenud või võla ajatamise lepingud. Äriplaan ei sisalda rahalise ümberkorraldamise osas ühtegi sellist meedet (punkt 4.7, viies lõik).

(83)

2003. aasta äriplaani punktis 4.7 märgitakse tõesti, et ümberkorraldamise rahastamiseks on vaja ainult 363 miljonit zlotti. See on väiksem kui 513 miljoni zloti suurune olemasolev võlasumma kokku. Veelgi enam, punktis 4.7 mainitud 60 miljonit zlotti paistab olevat seotud tulevase käibekapitaliga. Seega on ümberkorraldamiseks ette nähtud kõige rohkem 300 miljonit zlotti (vt punkt 30 eespool).

(84)

Nimetatud 300 miljoni zloti kasutamist selgitatakse siiski 2003. aasta äriplaani punktis 4.12.1, kus käsitletakse programmi kulusid ja rahastamisallikaid. Selles punktis selgitatakse, et aastateks 2002–2003 oli rahalisi vahendeid vaja kokku 219 miljonit zlotti. Võttes arvesse seda, et sellest summast tuli rahastada ka investeeringuid, nagu on märgitud eespool punktis 26, jäi rahaliseks ümberkorraldamiseks üksnes […] miljonit zlotti.

(85)

Sellest 81,5 miljonist zlotist ei oleks piisanud isegi müügi-tagasirendi lepingu summa tasumiseks. Punktis 3.2 on selgelt öeldud, et rahaline ümberkorraldamine on seotud üksnes lühiajalise võlaga. Seetõttu piirdus äriplaanis sisalduv rahaline ümberkorraldamine 81,5 miljoni zlotiga, mis ei olnud siiski seotud müügi-tagasirendi lepingu summa tasumisega, mille näol oli ilmselt tegemist pikaajalise kohustusega, kuna selle tagasimaksmine pidi toimuma mitme aasta vältel kuni aastani 2010. Seega ei saa müügi-tagasirendi lepingu summa tasumist käsitleda ka abiga toetatava rahalise ümberkorraldamise osana.

(86)

Lõpuks paistavad Poola ametivõimud nõustuvat sellega, et müügi-tagasirendi tehingu tasumine ei olnud osa varade ümberkorraldamisest, kuna nad ei väida vastupidist. Ent kaudselt viitavad nad siiski varade ümberkorraldamisele, tsiteerides lõiku varade ümberkorraldamise kohta: „eespool nimetatud müügitehing võimaldab Huta L.W-l maksta tagasi osa oma laenudest ja säilitada likviidsus” (4. juuni kirja punkt 64).

(87)

Ometi ei nõustu Poola ametivõimud sellega, et kusagil ei ole mainitud kogu müügi-tagasirendiga seotud võla ajatamist, samal ajal kui äriplaani mitmes punktis mainitakse ajatamist üksnes tootmisega mitteseotud varade osas. See on kahel korral välja toodud samas peatükis, kust pärineb eespool esitatud Poola ametivõimude tsitaat. Tegelikult on selles selgelt sätestatud, et varade ümberkorraldamine hõlmab teatavaid müügi-tagasirendi lepingust tulenevaid võlgasid, nimelt võlgasid tootmisega mitteseotud varade osas (vt 2003. aasta äriplaani punkt 4.12.1). Need on seotud nn 100 hektari ja 88 hektari projektidega. Nimetatud varade ümberkorraldamise eesmärk oli vabastada raha investeeringuteks. Samal ajal vähendaks see ka võla finantskulusid. Ent kordagi ei viidata sellele, et müügi-tagasirendi lepingu summa tuleks finantskulude vähendamiseks terves mahus ennetähtaegselt tasuda. Pigem on varade ümberkorraldamise eesmärk finantskulusid üksnes vähendada, mitte täielikult kõrvaldada.

(88)

Võttes arvesse HLW rahalisi piiranguid, ei näe komisjon ühtki põhjust, miks HLW eesmärgiks pidi olema oma tootmisega seotud varade tagasiostmine, kui nende eest tuli tagasi maksta alles hiljem. Mingil viisil ei viidatud sellele, et rendileping oleks ümberkorraldamisel takistuseks. Eeskätt ei toeta seda 2003. aasta äriplaani punkt 4.12, kuna selles mainitakse vaid, et mõnede eelnevalt tootmisega mitteseotutena määratletud varade müügi abil suudaks HLW vähendada rendilepingu täitmise kulusid. See on loogiline, kuna varade müügi eesmärk oli laen (osaliselt) tagasi maksta ning vabastada HLW seega laenusummalt intresside maksmisest. Kuid see ei puuduta mingil viisil tootmisega seotud varade tagasiostmist, mis ei tooks kaasa rahalisi vahendeid, kuna varad jääksid äriühingule.

(89)

Seetõttu ei olnud tootmisega seotud varade tagasiostmist 2003. aasta äriplaanis ette nähtud. Seega kasutas HLW abi eesmärgil, mida abi andmise aluseks olnud ümberkorralduskava ei sisaldanud. See tähendab, et abi kasutati vastuolus riikliku ümberkorraldusprogrammi ja abi lubamise otsuse, st protokolliga nr 8. Menetlusmääruse artikli 1 lõike g kohaselt võib seda käsitleda väärkasutamisena, kuna väärkasutamisena määratletakse abi kasutamist vastuolus riigiabi heaks kiitmise otsusega. (22)

(90)

Kui on kindlaks tehtud, et saadud riigiabi ei kasutatud äriplaani kohaselt, tuleb tõendada ka sellise väärkasutatud abi kokkusobimatus ühisturuga.

(91)

Ametlikult võib seda järeldada juba asjaolust, et esiteks ei kasutanud äriühing abi kooskõlas äriplaaniga, mida ta protokolli nr 8 alusel on kohustatud nõuetekohaselt rakendama, ning teiseks on mis tahes muu riigiabi lisaks individuaalses äriplaanis, riiklikus ümberkorraldusprogrammis ja protokollis nr 8 ettenähtule vastavalt protokolli nr 8 punktile 18 ühisturuga kokkusobimatu.

(92)

Lisaks sellele täheldab komisjon, et ta ei oleks saanud lugeda abi tegelikku kasutamist ühisturuga kokkusobivaks, kuigi AHW taastas oma elujõulisuse. Siinkohal soovib komisjon selgitada, et kuigi abisaaja elujõulisus antud hetkel ei pruugi abisaaja arvamuse kohaselt olla piisav, läheb tema arusaamine elujõulisusest lahku protokolli nr 8 3. lisas eelnevalt esitatud elujõulisuse määratlusest. Selline määratlus lepiti protokolli nr 8 alusel kokku, seda kontrollivad mõlemad lepinguosalised ning abisaajal ei ole võimalik seda tagasiulatuvalt muuta.

(93)

Ent komisjon kordab esiteks, et ühisturuga kokkusobivust ei saa järeldada üksnes asjaolust, et HLW taastas 2006. aastal oma elujõulisuse. Tegelikult ei ole elujõulisuse taastamine iseenesest piisav, tagamaks ümberkorraldamisprojekti kokkusobivus ühisturuga. Veelgi enam, tagada tuleb elujõulisuse taastamise saavutamine minimaalse ümberkorraldamiseks vajaliku riigiabi summaga ning kompenseerivate meetmete rakendamine. Komisjon meenutab, et need tingimused on sätestatud Euroopa lepingu artikli 8 lõikes 4, millele protokolli nr 8 punktis 1 viidatakse. Eeskätt tähendab minimaalse vajaliku riigiabi põhimõte seda, et abi ei tohi kasutada selliste investeeringute või meetmete rahastamiseks, mis ei ole ümberkorraldamisel määrava tähtsusega. (23)

(94)

Teiseks meenutab komisjon, et äriplaan, st ümberkorraldamise eesmärgid ja meetmed nende rahastamiseks, peab juba eelnevalt tagama elujõulisuse taastamise. Tegelikult pandi 2003. aasta äriplaanis riigiabi kasutamise osas erilist rõhku investeeringutele ja investeeringute ettepoole toomisele. Äriplaanis mainitakse, et investeeringud kavatseti tuua ettepoole ehk 2003. aastale lühiajalise laenu abil. Veelgi enam, mainitakse ka seda, et varade ümberkorraldamine pidi eeldatavalt toimuma 2004. ja 2005. aastal, mis oli investeerimisprogrammi rakendamiseks ilmselgelt liiga hilja. Seega nähti laen ette rahalise puudujäägi katmiseks. Äriplaani sissejuhatuses korratakse, et „ümberkorraldusprogrammi rakendamiseks vastu võetud ajakava kohaselt ja äriühingu tegevuse jätkamiseks on vaja lühiajalist laenu”. Kokkuvõttes peeti lühiajalist laenu vajalikuks selleks, et investeeringuid kindla ajakava kohaselt ettepoole tuua.

(95)

Asjaolu, et HLW otsustas tootmisega seotud varade müügi-tagasirendi lepingu summa tasuda ja investeeringuid õigeaegselt mitte teha, näitab seega ex ante vaatenurgast, et HLW tegevus ohustas tema võimalusi saavutada elujõulisus. Tegelikult ei ole Poola ametivõimud esitanud ühtegi põhjust, miks olukord oleks pidanud olema muutunud 2003. aasta augustis, mil HLW garantiid taotles, võttes arvesse, et äriplaani viimane ajakohastamine toimus alles viis kuud varem, märtsis 2003. Abi selline kasutamine ei kujutanud seega äriplaani rakendamist, vaid pigem selle nõuetekohase rakendamise takistamist, võttes arvesse investeeringute seotust kindla ajakavaga. Seega ohustas äriühing ex ante vaatenurgast ilmselt oma elujõulisust, olenemata asjaolust, et elujõulisus hiljem taastati.

(96)

On tõsi, et rahalised vahendid on asendatavad, ning asjaolu, et riigiabi ei kasutatud äriplaani kohaselt, võib viidata võimalusele rahastada äriplaani muudest vahenditest, mis olid algselt kavandatud muudeks eesmärkideks, mille jaoks nüüd kasutati riigiabi. Ent sellised väited ei ole vastuvõetavad ümberkorraldusprojekti puhul, kus äriühingu rahalisi vahendeid tuleb kasutada äriühingu ümberorienteerimiseks ning kus äriühingul ei tohiks tema raskustest tingituna olla vabasid vahendeid äriplaanivälisteks projektideks. Seetõttu põhjustab riigigarantiiga laenu vahendite kasutamine tootmisega seotud varade osas võetud laenu tasumiseks muu ümberkorraldamistegevuse vähenemist, eriti eespool nimetatud investeeringute õigeaegset rakendamist.

(97)

Lisaks sellele ei mõista komisjon, mil moel on asjakohased Poola ametivõimude ja abisaaja väited, et äriühingu rahalised raskused 2003. aastal ei võimaldanud tal mingeid investeeringuid teha. Seda seetõttu, et komisjon ei taipa, miks pidi sellises olukorras äriühing muude, elujõulisuse taastamiseks vajalikena määratletud meetmete rakendamise asemel tasuma pikaajalisi võlgu.

(98)

Lõpuks ei ole asjakohane ka see, et äriühing pakub nüüd välja võimaluse teha 2004. aastal tegemata jäänud investeeringud praegu, sest äriplaani rakendamine oli seotud kindla ajakavaga, kuna seda peeti ainsaks viisiks taastada elujõulisus 2006. aasta lõpuks. Selline rikkumine on lõplik ja seda ei saa korvata äriplaani muutmisega. Seda isegi olenemata asjaolust, et 2005. aasta äriplaanis nähakse ette lisainvesteeringud, sest nende investeeringutega ei saa abi väärkasutamist heastada.

(99)

Kolmandaks, isegi kui HLW eeldas 2003. aasta augustis, et investeeringud ei ole elujõulisuse taastamiseks enam vajalikud, näitab see liigsete ümberkorralduskulude kajastamist 2003. aasta äriplaanis ning abi mittevajalikkust ümberkorraldamisel. Ent komisjoni arvamuse kohaselt on ebatõenäoline, et äriühing muutis oma seisukohti vaid viis kuud pärast 2003. aasta äriplaani koostamist (märtsis 2003), kui ta augustis 2003 taotles garantiid ja väitis, et suurem osa laenust kulutatakse tootmisega seotud vahendite osas tehtud laenu tagasimaksmiseks. Selle järelduse põhjendamiseks oleks äriühing pidanud igal juhul komisjoni sellest asjaolust õigeaegselt teavitama, mida ta aga ei teinud.

(100)

Sellele vaatamata, isegi kui investeeringud ei oleks olnud vajalikud, ei ole vahendite ümbersuunamine tootmisega seotud varade müügi-tagasirendi lepingu summa tasumiseks ilmselt ümberkorralduskuluna põhjendatav. Tegelikult oli tootmisega seotud varade müügi-tagasirendi lepingu rahastamine korraldatud ja selle summa oleks võinud tasuda pärast ümberkorraldusperioodi lõppu. Võib tõsi olla, et lepinguga kaasnesid finantskohustused, kuid neid võeti 2003. aasta äriplaanis ilmselt arvesse. Kuna varasid ei olnud võimalik müüa, oleks tagasimaksmise ainus mõju seisnenud finantskulude kõrvaldamises, mis oleks suurendanud HLW likviidsust. See tähendab, et HLW sai täiendavaid rahalisi vahendeid, mida võib käsitada tegevusabina ja mille tulemuseks oleksid võinud olla isegi meetmed, millega kaasneb turu ulatuslik moonutamine. Seega ei mõista komisjon, kuidas oleks komisjon saanud selliseid meetmeid lubada, kui teda oleks neist teavitatud. Seega, kui investeeringud tõepoolest ei olnud vajalikud, oleks abi tegelikku kasutamist ikkagi käsitatud ühisturuga kokkusobimatuna.

(101)

Komisjon ei vaidlusta abisaaja väidet, mille kohaselt garantiid kasutati kooskõlas valitsuse otsusega ning et valitsus oli pädev määrama abi eesmärgi. Komisjon täheldab siiski, et see ei mõjuta garantii kokkusobimist ühisturuga, mis tuleb kindlaks määrata vastavalt protokollile nr 8 ja 2003. aasta äriplaanile, ning need ei hõlma abi andmist garantiiotsuses valitsuse poolt heaks kiidetud eesmärgil.

(102)

Eespool kirjeldatut silmas pidades peab komisjon järeldama, et abi on kasutatud viisil, mis ei vasta protokolli nr 8 punktide 9 ja 18 nõuetele. Seepärast on see ühisturuga kokkusobimatu.

(103)

Lõpuks tuleb kindlaks määrata väärkasutamise kokkusobimatuse mõju.

(104)

Selleks soovib komisjon kõigepealt rõhutada, et käesoleva uurimise käigus ei leitud, nagu oleksid mõned ümberkorralduskulud vananenud, vaid et osa riigi vahenditest oli vääralt kasutatud. On tõsi, et mõned investeeringud oleks saanud tühistada, ideaaljuhul pärast komisjonilt heakskiidu saamist. See tähendaks, et tegelikud ümberkorralduskulud olid väiksemad ja vastav osa abist tuleb tagasi maksta – sellise lähenemisviisiga on komisjon eelnevate terasesektori ümberkorraldamisega seotud juhtumite puhul (24) nõustunud. Ent praegusel juhul ei ole küsimus üksnes teatavate ümberkorralduskulude kokkuhoidmises, vaid, nagu eespool arutletud, seisneb probleem selles, et ümberkorraldamise teatava osa rahastamine (st 31,2 miljonit eurot) on kaotanud oma eesmärgi, võttes arvesse, et ex ante vaatenurgast kasutati lühiajalist laenu peaaegu täielikult viisil, mis ei olnud äriplaaniga kooskõlas ning mis ohustas elujõulisuse taastamist, või mis muudatuse toimumise ajal esinenud vaatenurgast andis äriühingule lisaraha, mis tuleb tagastada. Veelgi enam, sellist väärkasutamist ei saa tagasiulatuvalt heastada seeläbi, et äriühing rakendab investeeringud hiljem, kuna vahendite andmise eesmärk oli võimaldada investeeringute ja rahalise ümberkorraldamise rahastamist kindlal ajahetkel. See abi andmise ajend oli 2005. aastaks juba aegunud. Kui ümberkorraldamine oleks toimunud hiljem, ei oleks mingisugust abi ja eeskätt riigigarantiiga lühiajalist laenu tegelikult vaja olnud. Seega on väärkasutamine seotud kõikide lühiajalise laenuga antud vahenditega, mida kasutati tootmisega seotud varade müügiks ja tagasirentimiseks.

(105)

Peale selle on komisjon teadlik, et vahendite ülejääk ümberkorraldusperioodi lõpus ei ole ebatavaline ning et äriühingut ei tule karistada eelnevalt oodatust parema tulemuse saavutamise eest. Ent see peaks tooma kaasa paremad äritulemused, mis annavad äriühingule suuremad võimalused näiteks võla varasemaks tagasimaksmiseks. See ei tähenda, et äriühing võiks suunata peaaegu kogu abisumma äriplaanis nimetamata eesmärkide saavutamiseks.

(106)

Teiseks tuleb meenutada, et äriühingule oli suunatud ka mitmeid muid riigiabimeetmeid, näiteks võla kustutamine ja garanteeritud laenu osaline kasutamine investeeringute rahastamiseks. Neid meetmeid rakendati vastavalt äriplaanile ning need aitasid äriühingul elujõulisust saavutada.

(107)

Sellele vaatamata võib eeldada, et terve ümberkorraldamine tuleb lugeda nurjunuks, sest äriplaani rakendati üksnes osaliselt ja ex ante vaatenurgast oleks elujõulisuse saavutamise taganud vaid ümberkorraldusplaani täielik rakendamine. Ent siinkohal võib olla asjakohane see asjaolu, et äriühing siiski saavutas elujõulisuse. (25) See on tõsi vähemalt sel juhul, kui äriühing ei saanud ülemäärast abi, mis ei olnud elujõulisuse taastamiseks vajalik. Teiste sõnadega taastuks sellise kasu tagasinõudmisel eelnev olukord, st heastataks ülemäärase abi saamine. Sellisel juhul võisid ülejäänud, äriplaani kohaselt rakendatud meetmed tõepoolest elujõulisuse taastamisele kaasa aidata. Seega saaks need ülemäärase abi tagasinõudmise korral lugeda ühisturuga kokkusobivaks.

(108)

Kuna ülejäänud meetmetega tagati elujõulisuse taastamine minimaalse vajaliku abiga, võib komisjon järeldada, et väärkasutamine on seotud üksnes garanteeritud laenu ümbersuunatud osaga ja mitte ümberkorraldusabi kogusummaga ning et muud 2003. aasta äriplaani kohased meetmed on ühisturuga kokkusobivad.

(109)

Lõpuks tuleb kindlaks määrata 31 245 684 euro suuruse riigigarantiiga laenu abielement. Põhimõtteliselt võib abi osakaal garantii puhul ulatuda 100 %-ni. (26)

(110)

Komisjon tunnistab siiski garantii kui abivormi piiratud kahjulikku mõju antud juhtumi puhul, võttes arvesse asjaolu, et laenu, millele HLW garantii sai, maksis Arcelor tagasi ühe aasta pärast. Seepärast leiab komisjon, et kogu äriühingu saadud kasu hüvitamiseks on vaja tagasi nõuda üksnes garantiiga antud intressitoetus selle aja eest, mil laenatud raha oli äriühingu käsutuses. Veelgi enam, komisjon märgib, et äriühingul endal oli teatav võimalus tagada rahastamine ning ta suutis anda nõuetekohaseid tagatisi. Seda kinnitab garantiileping, milles nõutakse tagatisi.

(111)

Komisjoni tavapraktika kohaselt on intressitoetus võrdväärne turutingimustel makstava intressi ja selle intressi vahega, mida äriühing tegelikult maksis. Antud juhul on turutingimustel makstava intressi arvutamise aluseks vahendite kättesaadavaks tegemise hetkel (august 2004) kehtinud viiteintress, millele lisandub 400 baaspunkti, võttes arvesse asjaolu, et 2004. aastal ei olnud HLW elujõuline (vt punkt 46 eespool), vaid raskustes äriühing. (27) Komisjoni tavapraktika ei luba lisada alla 400 baaspunkti. (28) Täiendavalt ei ole seda intressi siiski vaja tõsta, sest äriühingul olid tagatised ja terasesektori olukord oli 2004. aastal hea.

(112)

Kuna laenu anti zlottides ja mitte eurodes, kohaldab komisjon eurotsooni viiteintressi, st 4,43 %. Siinkohal tuleb meenutada, et tegelikult saadud kasu hindamiseks tuleb võrrelda äriühingu suhtes kohaldatud tingimusi ja turutingimustel kehtinud tingimusi (ilma riigigarantiita). Turul on tavapraktika määrata krediidiintress laenu põhisumma vääringu suhtes kohaldatava viiteintressi (tavaliselt pankadevaheline viiteintress) põhjal, sest raha väärtuse kõikumine on seotud selle majandusega, kus asjaomast vääringut kasutatakse. Seetõttu peaks viiteintress, mida turumajanduse põhimõtetel tegutsev krediidiandja eurodes vääringustatud laenu suhtes kohaldab, olema samaväärne eurodes vääringustatud krediidi puhul kasutatava intressimääraga, isegi kui laen anti Poolas.

(113)

Seega oleks intressimäär pidanud olema 8,43 % aastas, st intressisumma oleks pidanud olema 2 807 206 eurot. Seda tuleb võrrelda äriühingu tegelike kuludega. Need hõlmavad 1 061 050 euro suurust intressi pluss teatavaid garantiipreemiaid garantii saamise eest (nagu on märgitud punkti 42 alapunktides a ja b), mida komisjoni tavade kohaselt tuleb garantii abisumma arvutamisel arvesse võtta. (29)

(114)

Garantii kulud tuleks jaotada garantii kogusummale ning need peaksid olema seotud nii väärkasutatud abi kui ka garantiiga hõlmatud intressiga. Seda seetõttu, et laenu garanteeritud osa piiratud kasutamine investeeringuteks oli äriotsus, mida ei olnud veel tehtud ajal, kui viieks aastaks võeti 46 miljoni euro suurune laen koos intressidega. Vastasel juhul oleks garanteeritud laen korraldatud teisiti. Seega peaks kulude jagamine toimuma proportsionaalselt, arvutades välja tegelikult garanteeritud ja väärkasutatud summaga seotud tasu. Veelgi enam, samadel põhjustel tuleb see tasu arvutada proportsionaalselt tegeliku kasutamisajaga võrreldes garantii viieaastase kehtivusega, sest teoreetiliselt oli garantii selle ajavahemiku jooksul maha kantud. Garantii kasutamise varasem lõpetamine on äriotsuse muutmine, mis ei sõltu eelnevast korraldusest.

(115)

See tähendab, et komisjon nõustub eespool punktis 42 välja toodud riigikassa tasu ja ettevalmistustasu kulude mahaarvamisega, kuid proportsionaalse arvutuse põhjal, mille aluseks on a) tegelikult garanteeritud summa (32,3 = 31,24 + 1,06 (laenu põhisumma pluss tegelikult makstud intress)) võrrelduna garantii kogusummaga (58 330 000 eurot) ja b) tegeliku kasutamisaja suhe kavandatava viieaastase ajavahemikuga (st 388 päeva potentsiaalsest 1 826 päevast).

(116)

Punkti 42 alapunktis c mainitud laenutasude suhtes ei leia komisjon, et need tasud võiks saadud kasust maha arvata, võttes arvesse asjaolu, et ka kõikide turutingimustel antavate laenudega kaasnevad samalaadsed kulud, mis võivad olla veelgi suuremad.

(117)

Seega saame tulemuseks järgmise arvutuse, võttes arvesse saadud kasu suhtes alates 24. augustist 2004 kuni tagasimaksmiseni kohaldatavat liitintressi sissenõudmismääraga 7,62 % aastas.

(118)

Kokkuvõttes järeldab komisjon, et tootmisega seotud varade müügi-tagasirendi lepingu summa tasumist ei olnud 2003. aasta äriplaanis ette nähtud ning see ohustas elujõulisuse saavutamist, seda vähemalt abi saamise ajal. Ent kuna äriühing taastas sellele vaatamata oma elujõulisuse, ei mõjuta abi väärkasutamine ülejäänud abi kokkusobivust ühisturuga. Veelgi enam, kuna garantii on lõpetatud ja laen juba tagasi makstud, tuleb nüüd sisse nõuda üksnes intressitoetus, millest HLW sai kasu raha kasutamise ajal (st raha ülekandmisest kuni laenu tagasimaksmiseni). Nimetatud intressitoetuse summa moodustab 1 645 682 eurot.

(119)

Poola palus komisjonil kiita heaks ajakohastatud äriplaan vastavalt protokolli nr 8 punktile 10.

(120)

Komisjon on eelnevalt samalaadsete juhtumitega kokku puutudes selgitanud, et „komisjoni nõustumine äriplaani muutmisega peab põhinema veendumusel, et muudatusega ei kaasne probleeme seoses protokolli nr 8 eesmärkide täitmisega. See kehtib juhul, kui ei muudeta protokollis riigiabi, tootmisvõimsuse ja ajakava kohta esitatud olulisi arve ega protokollis sätestatud riigiabi proportsionaalsust ning kui ei seata kahtluse alla elujõulisuse eesmärki (30)”.

(121)

Algatamisotsuses selgitas komisjon, et antud juhul ei ole muudatused seotud ei riigiabi kogusumma suurenemise ega tootmisvõimsuse kasvuga (31) ümberkorraldamisperioodil, vaid et muudetud äriplaaniga kavandatakse peamiselt äriühingu investeerimisstrateegia olulist muutmist, et antud riigiabi kasutati ilmselt vääralt tegevusabina ning investeeringute lõpuleviimiseks ei ole täiendav riigiabi enam vajalik (vt punktid 54 ja 56). Sisuliselt kinnitas uurimine, et neid kahtlusi ei suudetud hajutada, sest nagu eespool järeldati, abi kasutati tõepoolest vääralt ja see ei sobi kokku ühisturuga.

(122)

2005. aasta äriplaanis ei kõrvaldata seda puudust, st ülemäärast riigiabi, ning seega ei saa seda sellisel kujul heaks kiita. Eeskätt ei piisa selle puuduse kõrvaldamiseks asjaolust, et AHW on vahepeal investeerimisprogrammi uuendanud. Nagu eespool arutleti, oleks see toimunud ka juhul, kui äriühing oleks teinud üksnes ümberkorralduskavas märgitud investeeringud. On selge, et uus investeerimisprogramm rakendatakse palju hiljem, kui kavas algselt ette nähtud. Samuti on selge, et algselt anti abi ümberkorraldusprogrammi ajakava järgimise tagamiseks. Seega oli abi eesmärk õhutada HLWd tegema neid investeeringuid korrapäraselt ja õigeaegselt aastatel 2003 ja 2004. Kui ümberkorraldamise ajakava oleks juba eelnevalt 2004. ja 2005. aastale edasi lükatud, ei oleks lühiajalist laenu ja seega ka abi tegelikult vaja läinud.

(123)

Olenemata väärkasutamisest märgib komisjon, et kui väärkasutatud abi tagasi makstakse, võib ta uue kava ülejäänud osas heaks kiita. Menetluse algatamise otsuses mainis komisjon oma valmisolekut uus äristrateegia tööstuslikust seisukohast heaks kiita, tunnistades, et uus investeering on äriühingu edasiste majandustulemuste jaoks kasulik ning et lisaks võib sellega kaasneda positiivne mõju ka keskkonnakaitsele ja kulude vähendamisele.

(124)

Igal juhul märgib komisjon, et äriplaani muutmisega ei nõuta lisaabi, vaid seda rahastatakse täielikult investori vahenditest. Seetõttu ei näe komisjon põhjust ajakohastatud programmile vastu seista, isegi kui sellega muudetakse strateegiat. (32)

(125)

Lühidalt järeldab komisjon, et protokolli nr 8 punktide 9 ja 18 kohaselt väärkasutas HLW 31,2 miljoni euro suuruse laenu garantiid ning selle kasutamine on ühisturuga kokkusobimatu. Võttes arvesse asjaolu, et riigigarantii on läbi ja laen tagasi makstud, mis tähendab HLW jaoks 1 645 682 suuruse intressitoetusega võrdset kasu, tuleks nimetatud kasu hüvitada. Arvestades, et 20. novembril 2007 maksis AHW vabatahtlikult kinnisele pangakontole 2 089 768 eurot, st tagasimakstava summa pluss liitintressi, mille Poola ametivõimud saavad kätte käesoleva otsuse tegemise kuupäeval, ei ole täiendavaid summasid vaja sisse nõuda.

(126)

Veelgi enam, kui kõnealune abi on hüvitatud, võib komisjon protokolli nr 8 punkti 10 alusel heaks kiita 2005. aasta äriplaanis näidatud muudatused, sest äriplaan ei hõlma lisaabi ning tugevdab äriühingu elujõulisust,

3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/49

(1)

Direktiiviga 96/23/EÜ on kehtestatud meetmed selle I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade seireks. Vastavalt direktiivile 96/23/EÜ peavad kolmandad riigid, kes soovivad lülituda või jääda niisuguste ühenduse õigusaktides sätestatud kolmandate riikide loeteludesse, kellelt liikmesriigid võivad importida kõnealuse direktiiviga reguleeritud loomi ja loomseid põhisaadusi, esitama kava, millega nähakse ette nende kolmandate riikide pakutavad tagatised seoses selles direktiivis nimetatud jääkide ja ainete rühmade seirega.

(2)

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsuses 2004/432/EÜ kolmandate riikide esitatud jääkide seire kavade tunnustamise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 96/23/EÜ (2) on loetletud kolmandad riigid, kes on esitanud jääkide seire kava, milles on sätestatud asjaomaste riikide pakutavad tagatised vastavalt kõnealuse direktiivi nõuetele.

(3)

Uus-Kaledoonia ja Tansaania on esitanud komisjonile jääkide seire kavad loomade ja loomsete toodete kohta, mida ei ole loetletud otsuse 2004/432/EÜ lisas. Nende kavade hindamine ja komisjoni saadud täiendav teave annavad nimetatud kolmandates riikides piisava tagatise jääkide seireks asjaomaste loomade ja toodete puhul. Seepärast tuleks nende kolmandate riikide puhul lisada asjaomased loomad ja loomsed tooted nimetatud otsuse lisas esitatud loetellu.

(4)

Costa Rica, mida ei ole loetletud otsuse 2004/432/EÜ lisas, on esitanud komisjonile jääkide seire kava vesiviljelustoodete kohta. Selle kava hindamine ja komisjoni saadud täiendav teave annavad nimetatud kolmandas riigis piisava tagatise jääkide seireks vesiviljelustoodete puhul. Seepärast tuleks Costa Rica puhul lisada vesiviljelustooted nimetatud otsuse lisas esitatud loetellu.

(5)

Lõuna-Aafrika puhul kustutati teatavaid loomi ja loomset päritolu tooteid käsitlevad kanded komisjoni otsuse 2004/432/EÜ (muudetud otsusega 2008/105/EÜ) (3) lisas esitatud loetelust. Pärast piisava tagatise esitamist säilitati Lõuna-Aafrika puhul siiski kanded looduslike ja tehistingimustes peetud ulukite, sealhulgas jaanalindude kohta. Kuigi kõnealune kolmas riik on tõestanud, et 2007/2008. aasta jääkide seire kava rakendatakse jaanalindude puhul, ei suutnud ta tõendada kava rakendamist muude looduslike ja tehistingimustes peetud ulukite puhul peale jaanalindude. Seepärast tuleks Lõuna-Aafrika puhul kustutada asjaomaseid loomi ja loomseid tooteid käsitlevad kanded nimetatud otsuse lisas esitatud loetelust.

(6)

Veterinaar- ja Toiduameti poolt Moldova Vabariigis läbi viidud kontroll näitas tõsiseid puudusi jääkide seire kava rakendamisel mee puhul. Asjaomane kanne Moldova Vabariigi kohta tuleb seega kustutada kõnealuse otsuse lisas esitatud loetelust. Asjaomase kolmanda riigi ametiasutustele on sellest teatatud.

(7)

Tuleks sätestada üleminekuperiood Lõuna-Aafrikast ja Moldova Vabariigist pärit loomade ja loomsete toodete sellistele saadetistele, mis on lähetatud nimetatud kolmandatest riikidest ühendusse enne käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva, et hõlmata nende ühendusse saabumiseks vajalikku ajavahemikku ning vältida häireid kaubanduses.

(8)

Seetõttu tuleks otsust 2004/432/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,