I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

15.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 127/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 420/2008,

14. mai 2008,

millega kohandatakse alates 1. juulist 2007 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti personalieeskirjade artikleid 63, 65, 82 ning VII, XI ja XIII lisa, samuti muude teenistujate teenistustingimuste artikli 20 esimest lõiku, artiklit 64 ja artiklit 92,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lähtudes 2007. aasta detsembris vastu võetud uuest siseriiklikust õigusaktist, edastas Itaalia uued andmed liikmesriigi keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate tegeliku töötasu tagasiulatuva suurendamise kohta alates 1. veebruarist 2007. Kuna see mõjutab võrdlusperioodi 1. juuli 2006 kuni 1. juuli 2007, muutis Eurostat võrdlusperioodi erinäitajat.

(2)	Kuna need andmed ei olnud kättesaadavad ajal, mil komisjon esitas võrdlusperioodi 1. juuli 2006 kuni 1. juuli 2007 käsitleva ettepaneku, ei arvestatud nimetatud ettepaneku alusel vastu võetud nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1558/2007 Itaalia riigiteenistujate töötasu suurenemist.

(3)	Selleks et tagada Euroopa Ühenduse ametnike ja muude teenistujate ostuvõime kasv paralleelselt liikmesriikide riigiteenistujate omaga, tuleks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasude ning pensionide kohandamine veel kord üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juulist 2007 asendatakse personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud igakuiste põhipalkade tabel, mille alusel arvestatakse töötasusid ja pensione, alljärgneva tabeliga:

1.7.2007	Palgajärk
Palgaaste	1	2	3	4	5
16	15 824,35	16 489,31	17 182,21
15	13 986,08	14 573,79	15 186,20	15 608,71	15 824,35
14	12 361,36	12 880,80	13 422,07	13 795,49	13 986,08
13	10 925,38	11 384,48	11 862,87	12 192,91	12 361,36
12	9 656,21	10 061,97	10 484,79	10 776,50	10 925,38
11	8 534,47	8 893,10	9 266,80	9 524,62	9 656,21
10	7 543,05	7 860,02	8 190,31	8 418,17	8 534,47
9	6 666,80	6 946,94	7 238,86	7 440,26	7 543,05
8	5 892,33	6 139,94	6 397,95	6 575,95	6 666,80
7	5 207,84	5 426,68	5 654,72	5 812,04	5 892,33
6	4 602,86	4 796,28	4 997,82	5 136,87	5 207,84
5	4 068,16	4 239,11	4 417,24	4 540,14	4 602,86
4	3 595,57	3 746,66	3 904,10	4 012,72	4 068,16
3	3 177,89	3 311,43	3 450,58	3 546,58	3 595,57
2	2 808,72	2 926,75	3 049,73	3 134,58	3 177,89
1	2 482,44	2 586,76	2 695,45	2 770,45	2 808,72

Artikkel 2

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade artikli 42a teises ja kolmandas lõikes osutatud lapsehoolduspuhkuse toetussumma 852,74 eurot ning üksikvanemale 1 136,98 eurot.

Artikkel 3

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud majapidamistoetuse põhisumma 159,49 eurot.

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud ülalpeetava lapse toetussumma 348,50 eurot.

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud õppetoetuse summa 236,46 eurot.

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud õppetoetuse summa 85,14 eurot.

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade artiklis 69 ja selle VII lisa artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud kodumaalt lahkumise toetuse miinimumsumma 472,70 eurot.

Artikkel 4

Alates 1. jaanuarist 2008 kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõike 2 teises lõigus osutatud kilomeetrite eest makstavat toetust alljärgnevalt:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: 0 kuni 200 km

0,3545 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: 201 kuni 1 000 km

0,5908 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: 1 001 kuni 2 000 km

0,3545 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: 2 001 kuni 3 000 km

0,1181 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: 3 001 kuni 4 000 km

0,0569 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: 4 001 kuni 10 000 km

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: üle 10 000 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline kompensatsioon:

—	177,22 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda 725 km kuni 1 450 km;

—	354,41 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 1 450 kilomeetri.

Artikkel 5

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade VII lisa artikli 10 lõikes 1 osutatud päevaraha määratud alljärgnevalt:

—	36,63 eurot ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

—	29,53 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 6

Alates 1. juulist 2007 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 24 lõikes 3 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

—	1 042,85 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

—	620,08 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 7

Alates 1. juulist 2007 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 1 250,67 eurot, ülemmäär 2 501,35 eurot ja standardmäär 1 136,98 eurot.

Artikkel 8

Alates 1. juulist 2007 asendatakse ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 63 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

1.7.2007		Palgajärk
Kategooria	Rühm	1	2	3	4
A	I	6 374,10	7 163,65	7 953,20	8 742,75
	II	4 626,21	5 077,00	5 527,79	5 978,58
	III	3 887,62	4 060,79	4 233,96	4 407,13
B	IV	3 734,56	4 100,17	4 465,78	4 831,39
B	V	2 933,43	3 126,80	3 320,17	3 513,54
C	VI	2 789,91	2 954,16	3 118,41	3 282,66
C	VII	2 497,07	2 582,03	2 666,99	2 751,95
D	VIII	2 256,96	2 389,89	2 522,82	2 655,75
D	IX	2 173,54	2 203,82	2 234,10	2 264,38

Artikkel 9

Alates 1. juulist 2007 asendatakse ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 93 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

Teenistusgrupp	1.7.2007	Palgajärk
Teenistusgrupp	Palgaaste	1	2	3	4	5	6	7
IV	18	5 455,05	5 568,49	5 684,30	5 802,51	5 923,17	6 046,35	6 172,09
	17	4 821,32	4 921,58	5 023,93	5 128,40	5 235,05	5 343,92	5 455,05
	16	4 261,20	4 349,82	4 440,28	4 532,62	4 626,88	4 723,10	4 821,32
	15	3 766,16	3 844,48	3 924,43	4 006,04	4 089,35	4 174,39	4 261,20
	14	3 328,63	3 397,85	3 468,51	3 540,64	3 614,28	3 689,44	3 766,16
	13	2 941,93	3 003,11	3 065,56	3 129,31	3 194,39	3 260,82	3 328,63
III	12	3 766,10	3 844,42	3 924,36	4 005,97	4 089,27	4 174,31	4 261,11
	11	3 328,60	3 397,82	3 468,48	3 540,60	3 614,23	3 689,38	3 766,10
	10	2 941,92	3 003,10	3 065,55	3 129,30	3 194,37	3 260,80	3 328,60
	9	2 600,17	2 654,24	2 709,43	2 765,77	2 823,29	2 881,99	2 941,92
	8	2 298,11	2 345,90	2 394,68	2 444,48	2 495,31	2 547,20	2 600,17
II	7	2 600,10	2 654,18	2 709,39	2 765,74	2 823,27	2 881,99	2 941,93
	6	2 297,99	2 345,79	2 394,58	2 444,38	2 495,22	2 547,12	2 600,10
	5	2 030,98	2 073,23	2 116,35	2 160,37	2 205,30	2 251,17	2 297,99
	4	1 795,00	1 832,33	1 870,45	1 909,35	1 949,06	1 989,60	2 030,98
I	3	2 211,30	2 257,19	2 304,04	2 351,86	2 400,67	2 450,49	2 501,35
	2	1 954,88	1 995,46	2 036,87	2 079,14	2 122,29	2 166,34	2 211,30
	1	1 728,20	1 764,07	1 800,68	1 838,05	1 876,20	1 915,14	1 954,88

Artikkel 10

Alates 1. juulist 2007 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 94 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

—	784,40 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

—	465,05 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 11

Alates 1. juulist 2007 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 96 lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 938,01 eurot, ülemmäär 1 876,01 eurot ja standardmäär 852,74 eurot.

Artikkel 12

Alates 1. juulist 2007 on nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (2) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud hüvitised vahetustega töö eest 357,45; 539,51; 589,88 ja 804,20 eurot.

Artikkel 13

Alates 1. juulist 2007 kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (3) artiklis 4 osutatud summade suhtes paranduskoefitsienti 5,159819.

Artikkel 14

Alates 1. juulist 2007 asendatakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 esitatud tabel järgmisega:

1.7.2007	Palgajärk
Palgaaste	1	2	3	4	5	6	7	8
16	15 824,35	16 489,31	17 182,21	17 182,21	17 182,21	17 182,21
15	13 986,08	14 573,79	15 186,20	15 608,71	15 824,35	16 489,31
14	12 361,36	12 880,80	13 422,07	13 795,49	13 986,08	14 573,79	15 186,20	15 824,35
13	10 925,38	11 384,48	11 862,87	12 192,91	12 361,36
12	9 656,21	10 061,97	10 484,79	10 776,50	10 925,38	11 384,48	11 862,87	12 361,36
11	8 534,47	8 893,10	9 266,80	9 524,62	9 656,21	10 061,97	10 484,79	10 925,38
10	7 543,05	7 860,02	8 190,31	8 418,17	8 534,47	8 893,10	9 266,80	9 656,21
9	6 666,80	6 946,94	7 238,86	7 440,26	7 543,05
8	5 892,33	6 139,94	6 397,95	6 575,95	6 666,80	6 946,94	7 238,86	7 543,05
7	5 207,84	5 426,68	5 654,72	5 812,04	5 892,33	6 139,94	6 397,95	6 666,80
6	4 602,86	4 796,28	4 997,82	5 136,87	5 207,84	5 426,68	5 654,72	5 892,33
5	4 068,16	4 239,11	4 417,24	4 540,14	4 602,86	4 796,28	4 997,82	5 207,84
4	3 595,57	3 746,66	3 904,10	4 012,72	4 068,16	4 239,11	4 417,24	4 602,86
3	3 177,89	3 311,43	3 450,58	3 546,58	3 595,57	3 746,66	3 904,10	4 068,16
2	2 808,72	2 926,75	3 049,73	3 134,58	3 177,89	3 311,43	3 450,58	3 595,57
1	2 482,44	2 586,76	2 695,45	2 770,45	2 808,72

Artikkel 15

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 14 esimeses lõigus osutatud toetussummad ülalpeetava lapse kohta määratud alljärgnevalt:

1.7.2007–31.12.2007	320,54 EUR
1.1.2008–31.12.2008	334,51 EUR

Artikkel 16

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 15 esimeses lõigus osutatud koolitoetussummad määratud alljärgnevalt:

1.7.2007–31.8.2007	51,07 EUR
1.9.2007–31.8.2008	68,10 EUR

Artikkel 17

Alates 1. juulist 2007 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 18 lõike 1 kohaldamise eesmärgil enne 1. maid 2004 jõus olnud personalieeskirjade VII lisa artiklis 4a mainitud kindlasummaline toetus määratud alljärgnevalt:

—	123,31 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C4 või C5;

—	189,06 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C1, C2 või C3.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. mai 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BAJUK

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1558/2007 (ELT L 340, 22.12.2007, lk 1).

(2) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1). Määrust on täiendatud määrusega (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 1307/87 (EÜT L 124, 13.5.1987, lk 6) ning määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 1558/2007.

(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1558/2007.

15.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 127/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 423/2008,

8. mai 2008,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikleid 46 ja 80,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1622/2000 milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotises ja mitmes lisas sätestatakse veinivalmistustavade ja -menetluste üldeeskirjad ja viidatakse komisjoni poolt vastuvõetavatele ülejäänud üksikasjalikele rakenduseeskirjadele.

(3)	Kõnealused sätted on ühenduse ettevõtjate ja ühenduse eeskirjade kohaldamise eest vastutavate asutuste huvides koondatud ühenduse eeskirja veinivalmistustavade ja -menetluste kohta.

(4)

Kõnealune ühenduse eeskiri peaks sisaldama nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 selgesõnaliselt osutatud üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Muude eeskirjade osas peaks veinitöötlemistavade ja -menetluste osas veinisektori toodete vaba liikumise tagamiseks piisama asutamislepingu artiklis 28 ja sellele järgnevates artiklites sisalduvatest eeskirjadest.

(5)	Tuleks samuti täpsustada, et eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks teistes valdkondades kehtivaid erisätteid. Eelkõige võivad juba olemasolevad või tulevikus vastuvõetavad sätted käsitleda toiduaineid.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 42 lõike 5 alusel lubatakse artikli 42 lõikes 5 loetletud toodete valmistamiseks kasutada muid viinamarjasorte kui kooskõlas nimetatud määruse artikliga 19 koostatud liigituses loetletud viinamarjasordid või nendest valmistatud tooted. Tuleks koostada loetelu sortidest, mille puhul selliseid erandeid võib kohaldada.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisale tuleks koostada loetelu määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetlikööri veinidest (mpv-kvaliteetliköörveinid), mille valmistamisel on lubatud erieeskirjad. Toodete lihtsamaks identifitseerimiseks ja ühendusesisese kaubavahetuse hõlbustamiseks tuleks viidata ühenduse eeskirjadega või vajaduse korral siseriiklike õigusaktidega kehtestud tootekirjeldustele.

(8)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisale tuleks kindlaks määrata teatavate ainete kasutuspiirangud ning sätestada mõne sellise aine kasutamise tingimused.

(9)

Kahes liikmesriigis veinitegemisel lüsosüümi kasutamisel saadud kogemused näitavad, et kõnealuse aine lisamisest on veini stabiliseerimisel märkimisväärselt kasu ning see võimaldab toota vähendatud vääveldioksiidisisaldusega kvaliteetveine. Seepärast tuleks selle kasutamist lubada ning sätestada suurimad lubatud doosid, pidades silmas katsete käigus ilmnenud tehnoloogilisi nõudeid.

(10)

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 337/79 (4) (muudetud määrusega (EMÜ) nr 3307/85 (5) artikliga 44 nähakse ette, et alates 1. septembrist 1986 vähendatakse veinide (välja arvatud vahuveinide, liköörveinide ja teatavate kvaliteetveinide) maksimaalset vääveldioksiidi üldsisaldust 15 milligrammi liitri kohta. Raskuste vältimiseks veini müümisel seoses muutusega kõnealustes tootmiseeskirjades, võib pärast kõnealust kuupäeva otseselt inimtoiduks pakkuda veini, mis on toodetud enne seda kuupäeva ühenduses, välja arvatud Portugalis. Seda luba kohaldatakse ka kõnealusel kuupäeval algaval üheaastasel üleminekuperioodil kolmandatest riikidest või Portugalist pärit oleva veini puhul, tingimusel et selle vääveldioksiidi üldsisaldus vastab enne 1. septembrit 1986 kehtinud ühenduse või vajaduse korral Hispaania eeskirjadele. Kuna sellise veini varusid võib siiski veel olemas olla, tuleks kõnealust meedet laiendada.

(11)

Nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määruse (EMÜ) nr 358/79 Ühenduses toodetud ja määruse (EMÜ) nr 337/79 II lisa 13 punktis määratletud vahuveinide kohta (6) artiklitega 12 ja 16 nähakse ette, et alates 1. septembrist 1986 vähendatakse vahuveinide, kvaliteetvahuveinide ja määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetvahuveinide maksimaalset vääveldioksiidi üldsisaldust 15 milligrammi liitri kohta. Mujalt ühendusest kui Portugal pärit olevate vahuveinide puhul nähakse määruse (EMÜ) nr 358/79 artikli 22 lõikega 1 ette võimalus selliseid tooteid müüa kuni varude ammendumiseni, tingimusel et need tooted on valmistatud vastavalt nimetatud määruse enne 1. septembrit 1986 kohaldatud sätetele. Imporditud vahuveinide ning Hispaaniast ja Portugalist pärit olevate enne 1. septembrit 1986 valmistatud vahuveinide jaoks tuleks kehtestada üleminekusätted, et vältida raskusi kõnealuste toodete müümisel. Kõnealuseid tooteid võib müügiks pakkuda üleminekuperioodil pärast kõnealust kuupäeva, tingimusel et kõnealuste toodete vääveldioksiidi üldsisaldus vastab enne 1. septembrit 1986 kehtinud ühenduse sätetele.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa B osa punktis 1 on kindlaks määratud veini maksimaalne lenduvate hapete sisaldus. Erandid võib siiski kehtestada teatavate määratletud piirkondades toodetud kvaliteetveinide (mpv-kvaliteetveinid) ja teatavate geograafilise tähisega lauaveinide või üle 13 % alkoholisisaldusega lauaveinide puhul. Mõnede kõnealustesse kategooriatesse kuuluvate Saksa, Hispaania, Prantsuse, Itaalia, Austria ja Ühendkuningriigi veinide lenduvate hapete sisaldus on nende erilise valmistamismeetodi ja kõrge alkoholisisalduse tõttu eespool nimetatud V lisas sätestatust kõrgem. Selleks, et eespool nimetatud veine võiks jätkuvalt valmistada tavapärasel viisil, mis annab veinidele nende iseloomulikud omadused, tuleks kehtestada erand eespool nimetatud V lisa B osa punktist 1.

(13)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa D osa punkti 3 kohaselt tuleks määratleda viinamarjakasvatuspiirkonnad, kus on traditsiooniliselt kasutatud sahharoosi lisamist vastavalt 8. mail 1970 kehtivatele õigusaktidele.

(14)	Luksemburgi viinamarjakasvatussektori väiksus võimaldab pädevatel asutustel kontrollida järjekindlalt kõikide veiniks töödeldavate toodete partiisid. Kui kõnealused tingimused kehtivad, ei nõuta avaldusi veini rikastamise kohta.

(15)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa G osa punktile 5 tuleb kõikidest rikastamise, hapestamise ja happesuse vähendamise toimingutest teatada pädevatele asutustele. Sama kehtib kõnealuseid toiminguid läbiviivate füüsiliste või juriidiliste isikute valduses olevate suhkru, kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde koguste kohta. Sellise teatamise eesmärk on võimaldada jälgida kõnealuseid toiminguid. Teatised peavad olema võimalikult täpsed ja need tuleb saata selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil toiming läbi viiakse. Alkoholisisalduse tõstmise korral tuleb pädevat asutust aegsasti teavitada, et nad saaksid läbi viia tõhusa kontrolli. Hapestamise ja happesuse vähendamise korral piisab kontrollimisest pärast toimingu läbiviimist. Haldusmenetluse lihtsustamiseks peab olema võimalik esitada sellist teavet pädeva asutuse poolt korrapäraselt kontrollitavate registrite ajakohastamisega, välja arvatud veiniaasta esimese teate puhul.

(16)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa F osa punktis 1 on sätestatud teatavad veinide magustamise eeskirjad. See säte osutab eelkõige lauaveinidele, kuid seda kohaldatakse nimetatud määruse VI lisa G osa punkti 2 alusel ka määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide puhul.

(17)	Magustamine ei tohi kaasa tuua määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa C osas ettenähtud määrasid ületavat rikastamist. Selleks on nimetatud määruse V lisa F osa punktis 1 ette nähtud erisäte. Lisaks sellele on kõnealuste sätete järgimise tagamiseks oluline läbi viia kontrolle.

(18)	Tõhustamaks kontrolli, tuleks magustada vaid tootmisetapil või muul etapil, mis on tootmisele võimalikult lähedal. Seetõttu võib magustada ainult tootmise ja hulgimüügi etappidel.

(19)	Järelevalveasutusi tuleb teavitada igast eelseisvast magustamisest. Seepärast peaks igaüks, kellel on magustamine kavas, sellest järelevalveasutustele kirjalikult teatama. Seda protseduuri võib siiski lihtsustada, kui ettevõtja teeb magustamistoiminguid tihti või pidevalt.

(20)	Sellise teatamise eesmärk on võimaldada jälgida kõnealuseid toiminguid. Teatised peavad olema võimalikult täpsed ja need tuleb saata enne toimingu tegemist selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil toiming läbi viiakse.

(21)

Tõhusa kontrolli jaoks on vaja, et asjaomane pool teataks enne magustamise alustamist oma valduses olevad viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde kogused. Sellisel teatamisel ei ole mingit väärtust, kui ei ole ette nähtud kohustust pidada magustamisel kasutatavate toodete sissetulemise ja väljaminemise registrit.

(22)	Selleks, et vältida sahharoosi kasutamist liköörveinide magustamisel, tuleks lisaks kontsentreeritud viinamarjavirdele lubada kasutada ka puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret.

(23)	Kupaaž on laialt levinud veinivalmistustava ja selle võimalikke tagajärgi silmas pidades on kuritarvituste ärahoidmiseks vajalik selle kasutamist reguleerida.

(24)

Ühenduse samast viinamarjakasvatusvööndist või kolmanda riigi samast tootmispiirkonnast pärit olevate veinide või viinamarjavirrete puhul on nende geograafilise päritolu või viinamarjasordi märkimine väga oluline seoses nende kaubandusliku väärtusega. Kupaažina käsitatakse ka sama vööndi eri geograafilistest piirkondadest pärit veinide või viinamarjavirrete ja eri viinamarjasortidest või saagiaastatest pärit veinide või viinamarjavirrete kokkusegamist, kui sel viisil saadud toote kirjeldusse tehakse märge toote geograafilise päritolu, viinamarjasordi või saagiaasta kohta.

(25)	Liikmesriikidel peaks olema õigus anda piiratud tähtajaks katse eesmärgil luba kasutada veinivalmistustavasid ja -menetlusi, mida ei ole sätestatud määruses (EÜ) nr 1493/1999.

(26)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 46 lõike 3 alusel tuleb vastu võtta analüüsimeetodid nimetatud määruse artikliga 1 hõlmatud toodete koostise määramiseks ja eeskirjad selgitamaks, kas neid tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel.

(27)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa J osa punktis 1 on ette nähtud analüütiline test, millega tuleb mõõta vähemalt tegureid, mis võimaldavad kõnealust mpv-kvaliteetveini teistest eristada, sealhulgas J osa punktis 3 loetletud tegureid.

(28)

Kasutusele tuleks võtta ühtsed analüüsimeetodid tagamaks, et kõnealuseid tooteid käsitlevad dokumendid on kontrollimiseks täpsed ja võrreldavad. Need meetodid peavad olema kohustuslikud kõikide äritehingute ja kontrolliprotseduuride puhul. Kontrollinõudeid ja kaubanduse piiratud võimalusi silmas pidades tuleks siiski lubada piiratud aja jooksul kasutada väikest arvu tavamenetlusi, et vajalikke tegureid oleks võimalik kiiresti ja piisava täpsusega kindlaks määrata.

(29)	Ühenduses kasutatavad veinide analüüsi meetodid on sätestatud 17. septembri 1990. aasta komisjoni määruses (EMÜ) nr 2676/90. (7) Kuna nimetatud määruses kirjeldatud meetodid kehtivad, peaks see määrus jääma kehtima, välja arvatud tavalised meetodid, mida tulevikus enam ei kirjeldata.

(30)	Veinituru korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Ilma et see piiraks toiduainete üldeeskirju, reguleeritakse veinivalmistustavasid ja -menetlusi määruse (EÜ) nr 1493/1999 I peatüki V jaos ja selle lisades sätestatud ühenduse eeskirjadega ja käesolevas määruses sätestatud veinivalmistustavade ja -menetluste eeskirjadega.

Need eeskirjad sisaldavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikke rakenduseeskirju, eelkõige neid, mis käsitlevad veinivalmistamiseks ettenähtud tooteid (I jaotis) ja ühenduses lubatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi (II ja III jaotis).

I JAOTIS

NÕUDED TEATAVATELE VIINAMARJADELE JA VIINAMARJAVIRRETELE

Artikkel 2

Teatavate viinamarjasortide kasutamine

1. Veini valmistamisel ei kasutata viinamarjasorte, mis on liigitatud üksnes lauaviinamarjasortidena.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 42 lõikest 5, võib nimetatud sättega hõlmatud toodete valmistamisel ühenduses kasutada käesoleva määruse I lisas loetletud viinamarjasorte.

Artikkel 3

Teatavate naturaalse alkoholisisalduseta toodete kasutamine vahuveinide, gaseeritud vahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide valmistamisel

Käesoleva määruse II lisas sätestatakse aastad, mille puhul on ebasoodsate ilmastikuolude tõttu vahuveinide, gaseeritud vahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide valmistamisel lubatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 44 lõikes 3 sätestatud tingimustel kasutada veinikasvatusvöönditest A ja B pärit tooteid, millel ei ole minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides.

Artikkel 4

Teatavatest viinamarjasortidest saadud viinamarjavirde kasutamine aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamisel ning sellise kasutamise erandid

1. Käesoleva määruse III lisa A osas sätestatakse viinamarjasordid, millest saadakse viinamarjavirret või käärivat viinamarjavirret, mida kasutatakse kuveena aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa I jaotise punkti 3 alapunktile a ja VI lisa K osa punkti 10 alapunktile a.

2. Käesoleva määruse III lisa B osas sätestatakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa I jaotise punkti 3 alapunktile a ja VI lisa K jaotise punkti 10 alapunktile a osutatud erandid viinamarjasortide ja kuvee koostisesse kuuluvate toodete kohta.

II JAOTIS

VEINIVALMISTUSTAVAD JA -MENETLUSED

I PEATÜKK

Teatavate veinivalmistamisel lubatud ainete kasutamise piirangud ja tingimused

Artikkel 5

Teatavate ainete kasutamise piirangud

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisas loetletud veinivalmistamisel lubatud aineid võib kasutada ainult käesoleva määruse IV lisas ettenähtud piirides.

Artikkel 6

Veinivalmistamistavades kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 46 lõike 2 punktis c osutatud veinivalmistamistavades kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded on sätestatud komisjoni direktiivis 96/77/EÜ. (8) Vajaduse korral lisatakse neile puhtusnõuetele käesolevas määruses ettenähtud erinõuded.

Artikkel 7

Kaltsiumtartraat

Kaltsiumtartraati, mille kasutamine viinakivi sadestamiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 3 alapunktis v, võib kasutada üksnes juhul, kui see vastab käesoleva määruse V lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 8

Viinhape

1. Viinhapet, mille kasutamine happesuse vähendamise eesmärgil on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis m ja IV lisa punkti 3 alapunktis l, võib kasutada üksnes toodete puhul, mis:

a)	on pärit „Elblingi” ja „Rieslingi” viinamarjasortidest; ja

on saadud viinamarjadest, mis on koristatud järgmistes viinamarjakasvatusvööndi A põhjaosas asuvates viinamarjakasvatuspiirkondades:

—

Ahr,

—

Rheingau,

—	Mittelrhein,

—

Mosel,

—

Nahe,

—	Rheinhessen,

—

Pfalz,

—	Moselle luxembourgeoise.

2. Viinhape, mida nimetatakse ka L-viinhappeks, ja mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa lõike 1 punktides l ja m ja IV lisa lõike 3 punktides k ja l, peab olema põllumajandusliku päritoluga ning spetsiaalselt veinitoodetest ekstraheeritud. Viinhape peab samuti vastama direktiivis 96/77/EÜ sätestatud puhtusekriteeriumidele.

Artikkel 9

Süüria männi vaik

1. Süüria männi vaiku, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis n, võib kasutada ainult „retsina” lauaveini valmistamiseks. Seda veinivalmistamistava võib kasutada ainult:

a)	Kreeka geograafilisel territooriumil;

b)	kasutades sellistest viinamarjadest saadud viinamarjavirret, mille sordid, tootmispiirkonnad ja veinivalmistamispiirkonnad on määratletud 31. detsembril 1980 kehtinud Kreeka sätetega;

c)	lisades kuni 1 000 grammi vaiku toote hektoliitri kohta enne kääritamist või juhul, kui toote tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa üht kolmandikku üldalkoholisisaldusest mahuprotsentides, kääritamise ajal.

2. Kreeka teatab komisjonile eelnevalt oma kavatsusest muuta lõike 1 punktis b osutatud sätteid. Kui komisjon ei vasta kahe kuu jooksul pärast teate saamist, võib Kreeka kavandatud muudatused ellu viia.

Artikkel 10

Beeta-glükanaas

Beeta-glükanaasi, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis j ja punkti 3 alapunktis m, võib kasutada üksnes juhul, kui see vastab käesoleva määruse VI lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 11

Piimhappebakterid

Piimhappebaktereid, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis q ja punkti 3 alapunktis z, võib kasutada üksnes juhul, kui need vastavad käesoleva määruse VII lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Lüsosüüm

Lüsosüümi, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis r ja punkti 3 alapunktis zb, võib kasutada üksnes juhul, kui see vastab käesoleva määruse VIII lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 13

Ioonivahetusvaik

Ioonivahetusvaiguks, mida võib kasutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 2 alapunktiga h, on sulfoonhapet või ammooniumühendeid sisaldavad stüreeni ja divinüülbenseeni kopolümeerid. Need peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (9) ja selle rakendamiseks vastuvõetud ühenduse ja siseriiklikele sätetele. Lisaks sellele ei tohi need vaigud käesoleva määruse IX lisas sätestatud analüüsimeetodiga testimisel kaotada üle 1 mg/l orgaanilist ainet mis tahes loetletud lahustisse. Need tuleb taastada ainetega, mida on lubatud kasutada toiduainete valmistamisel.

Neid vaike võib kasutada ainult veinispetsialisti või tehniku järelevalve all ning seadmetes, mille on heaks kiitnud nende liikmesriikide ametiasutused, mille territooriumil neid kasutatakse. Sellised asutused sätestavad heakskiidetud veinispetsialistide ja tehnikute kohustused ja vastutuse.

Artikkel 14

Kaaliumferrotsüaniid

Kaaliumferrotsüaniidi, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 3 alapunktis p, võib kasutada ainult sellise veinispetsialisti või tehniku järelevalve all, kelle on heaks kiitnud selle liikmesriigi ametiasutus, mille territooriumil toiming läbi viiakse; vajaduse korral määrab asjaomane liikmesriik kindlaks ka nende vastutuse määra.

Pärast töötlemist kaaliumferrotsüaniidiga peab vein sisaldama rauajälgi.

Käesoleva artikliga hõlmatud toote kasutamise järelevalvet reguleeritakse liikmesriigi poolt vastu võetud sätetega.

Artikkel 15

Kaltsiumfütaat

Kaltsiumfütaati, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 3 alapunktis p, võib kasutada ainult sellise veinispetsialisti või tehniku järelevalve all, kelle on heaks kiitnud selle liikmesriigi ametiasutus, mille territooriumil toiming läbi viiakse; vajaduse korral määrab asjaomane liikmesriik kindlaks ka nende vastutuse määra.

Pärast töötlemist peab vein sisaldama rauajälgi.

Esimeses lõigus osutatud toote kasutamise järelevalvet reguleeritakse liikmesriigi poolt vastu võetud sätetega.

Artikkel 16

DL-ratseemiline viinhape

DL-ratseemilist viinhapet, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 3 alapunktis s, võib kasutada ainult sellise veinispetsialisti või tehniku järelevalve all, kelle on heaks kiitnud selle liikmesriigi ametiasutus, mille territooriumil toiming läbi viiakse; vajaduse korral määrab asjaomane liikmesriik kindlaks ka nende vastutuse määra.

Käesoleva artikliga hõlmatud toote kasutamise järelevalvet reguleeritakse liikmesriigi poolt vastu võetud sätetega.

Artikkel 17

Dimetüüldikarbonaat

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa lõike 3 punktis zc ette nähtud dimetüüldikarbonaadi kasutamine on lubatud ainult käesoleva määruse IV lisaga kindlaks määratud piirides ja juhul, kui aine vastab käesoleva määruse X lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 18

Elektrodialüüs

Elektrodialüüsi, mille kasutamine veini viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 4 alapunktis b, võib kasutada üksnes juhul, kui see vastab käesoleva määruse XI lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 19

Ureaas

Ureaasi, mille kasutamine karbamiiditaseme vähendamiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 4 alapunktis c, võib kasutada üksnes juhul, kui see vastab käesoleva määruse XII lisas sätestatud nõuetele ja puhtusekriteeriumitele.

Artikkel 20

Hapniku lisamine

Hapniku lisamine, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 4 alapunktis a, tuleb läbi viia puhta gaasilise hapniku lisamise teel.

Artikkel 21

Veini või viinamarjavirde kallamine settele või pressimisjääkidele või „aszú” pressitud viljalihale

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa 4. punkti alapunktis d ette nähtud veini või viinamarjavirde kallamine settele või pressimisjääkidele või „aszú” pressitud viljalihale peab toimuma järgmiselt, kooskõlas Ungari sätetega, mis kehtivad 1. maist 2004:

a)	„Tokaji fordítás’t” tuleb valmistada kallates viinamarjavirret või veini „aszú” pressitud viljalihale.

b)	„Tokaji máslás’t” tuleb valmistada kallates viinamarjavirret või veini „szamorodini” või „aszú” settele.

Artikkel 22

Tammepuutükkide kasutamine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 4 alapunktis e ette nähtud tammepuutükkide kasutamine võib toimuda juhul, kui see vastab käesoleva määruse XIII lisa ettekirjutustele.

II PEATÜKK

Eripiirangud ja -tingimused

Artikkel 23

Vääveldioksiidi sisaldus

1. Muudatused määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa A osa punktis 2 esitatud veinide loetelus on sätestatud käesoleva määruse XIV lisas.

2. Kuni varude ammendumiseni võib otseselt inimtoiduks pakkuda:

—	veini (välja arvatud liköörveine ja vahuveine), mis on pärit mujalt ühendusest kui Portugal ja on toodetud enne 1. septembrit 1986, ja

—	veine (välja arvatud liköörveine ja vahuveine), mis on pärit kolmandatest riikidest või Portugalist ja on imporditud ühendusse enne 1. septembrit 1987,

tingimusel et nende vääveldioksiidi üldsisaldus ei ületa otsetarbimiseks turule laskmisel:

a)	175 milligrammi liitri kohta punase veini puhul;

b)	225 milligrammi liitris valges ja roosas veinis;

c)	olenemata punktidest a ja b, 225 milligrammi liitri kohta punase ja 275 milligrammi valge ja roosa veini puhul, kui kõnealuste toodete invertsuhkruna väljendatud jääksuhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta.

Lisaks võib kuni varude ammendumiseni pakkuda tootjariigis otseselt inimtoiduks ja kolmandatesse riikidesse ekspordiks:

—	enne 1. septembrit 1986 Hispaanias toodetud veini, mille vääveldioksiidi üldsisaldus ei ole suurem kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud Hispaania õigusaktidega ettenähtud sisaldus, ja

—	enne 1. jaanuari 1991 Portugalis toodetud veini, mille vääveldioksiidi üldsisaldus ei ole suurem kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud Portugali õigusaktidega ettenähtud sisaldus.

3. Kuni varude ammendumiseni võib otseselt inimtoiduks pakkuda kolmandatest riikidest ja Portugalist pärit olevaid ja enne 1. septembrit 1987 ühendusse imporditud vahuveine, tingimusel et nende üldvääveldioksiidisisaldus ei ületa:

—	250 milligrammi liitri kohta vahuveinide puhul, ja

—	200 milligrammi liitri kohta kvaliteetvahuveinide puhul.

Lisaks võib kuni varude ammendumiseni pakkuda tootjariigis otseselt inimtoiduks ja kolmandatesse riikidesse väljaveoks:

—	enne 1. septembrit 1986 Hispaanias toodetud veini, mille vääveldioksiidi üldsisaldus ei ole suurem kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud Hispaania õigusaktidega ettenähtud sisaldus, ja

—	enne 1. jaanuari 1991 Portugalis toodetud veini, mille vääveldioksiidi üldsisaldus ei ole suurem kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud Portugali õigusaktidega ettenähtud sisaldus.

4. Käesoleva määruse XV lisas on loetletud juhud, mil liikmesriigid võivad ilmastikutingimuste tõttu lubada tõsta veini suurimat vääveldioksiidisisaldust, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa punktile A on alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 40 milligrammi võrra liitri kohta teatavate veinide puhul, mis on toodetud teatavate viinamarjakasvatuspiirkondade territooriumil.

Artikkel 24

Lenduvate hapete sisaldus

Käesoleva määruse XVI lisas on sätestatud veinid, mille jaoks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa B osa punktile 3 on kehtestatud erandid seoses maksimaalse lenduvate hapete sisaldusega.

Artikkel 25

Kaltsiumsulfaadi kasutamine teatavates liköörveinides

Erandeid määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 4 alapunktis b osutatud kaltsiumsulfaadi kasutamise kohta võib teha ainult järgmiste Hispaania veinide puhul:

a)	määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa L osa punktis 8 määratletud „Vino generoso”;

b)	määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa L osa punktis 11 määratletud „Vino generoso de licor”.

III JAOTIS

VEINIVALMISTUSTAVAD

I PEATÜKK

Rikastamine

Artikkel 26

Luba sahharoosi kasutamiseks

Viinamarjakasvatuspiirkonnad, kus määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa D osa punkti 3 kohaselt on lubatud sahharoosi kasutamine, on järgmised:

a)	viinamarjakasvatusvöönd A;

b)	viinamarjakasvatusvöönd B;

viinamarjakasvatusvöönd C, välja arvatud viinamarjaistandused Itaalias, Kreekas, Hispaanias ja Portugalis ning Prantsuse departemangudes asuvad viinamarjaistandused, mis kuuluvad järgmiste piirkondade apellatsioonikohtute jurisdiktsiooni alla:

—	Aix-en-Provence,

—

Nîmes,

—	Montpellier,

—

Toulouse,

—

Agen,

—

Pau,

—

Bordeaux,

—

Bastia.

Punktis c nimetatud Prantsuse departemangude puhul võivad riigi ametiasutused siiski lubada rikastamist kuivsuhkurdamise teel. Prantsusmaa teavitab selliste lubade andmisest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 27

Rikastamine eriti ebasoodsate ilmastikuolude korral

Käesoleva määruse XVII lisas sätestatakse aastad, mille puhul võib määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 75 lõikes 2 nimetatud korras lubada eelpool nimetatud määruse V lisa C osa punktis 3 osutatud alkoholisisalduse suurendamist eriti ebasoodsate ilmastikuolude tõttu kooskõlas nimetatud lisa C osa punktiga 4, ja vajaduse korral ka asjaomased viinamarjakasvatusvööndid, geograafilised piirkonnad ja viinamarjasordid.

Artikkel 28

Vahuveinide kuvee rikastamine

Iga liikmesriik võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa H osa punktiga 4 ja I osa punktiga 5 ja VI lisa K osa punktiga 11 lubada kuvee rikastamist vahuveinide valmistamise kohas tingimusel, et:

a)	ühtegi kuvee komponenti ei ole eelnevalt rikastatud;

b)	need komponendid on pärit ainult liikmesriigi territooriumil koristatud viinamarjadest;

c)	rikastamine viiakse läbi ühe korraga;

ei ületata järgmiseid määrasid:

i)	3,5 mahuprotsenti kuvee puhul, mis sisaldab komponente viinamarjakasvatusvööndist A, kui iga komponendi naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 5 mahuprotsenti;

ii)	2,5 mahuprotsenti kuvee puhul, mis sisaldab komponente viinamarjakasvatusvööndist B kui iga komponendi naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 6 mahuprotsenti;

iii)	2 mahuprotsenti kuvee puhul, mis sisaldab komponente viinamarjakasvatusvööndist C I a, C I b, C II ja C III, kui iga komponendi naturaalne alkoholisisaldus on vastavalt vähemalt 7,5, 8, 8,5 ja 9 mahuprotsenti.

e)	kasutatavaks meetodiks on sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 44 lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse punkti d esimeses lõigus toodud määrasid nimetatud määruse I lisa punktis 15 osutatud vahuveinide valmistamiseks ettenähtud kuveede suhtes.

Artikkel 29

Rikastamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa G osa punktis 5 osutatud alkoholisisalduse suurendamise toiminguid käsitlevad teatised esitavad füüsilised või juriidilised isikud, kes asjaomased toimingud läbi viivad, järgides sellel liikmesriigi pädeva asutuse poolt kehtestatud tähtaegu ja kontrollitingimusi, kus toiming läbi viiakse.

2. Lõikes 1 nimetatud teated esitatakse kirjalikult ja need peavad sisaldama järgmist teavet:

a)	teate esitaja nimi ja aadress;

b)	toimingu läbiviimise koht;

c)	toimingu läbiviimise alguskuupäev ja kellaaeg;

d)	toimingut läbiva toote üksikasjalik kirjeldus;

e)	kõnealusel toimingul kasutatav menetlus ning üksikasjad selles kasutatava tootetüübi kohta.

3. Liikmesriigid võivad lubada, et pädevale asutusele saadetakse eelteatis mitme toimingu kohta või teatava ajavahemiku kohta. Selline teatis võetakse vastu ainult tingimusel, et teatise esitaja peab iga rikastamise kohta lõikes 6 sätestatud kirjalikku registrit ja registreerib lõikes 2 nõutud teabe.

4. Kui asjaomane isik ei saa vääramatu jõu tõttu toimingut õigeaegselt läbi viia, määravad liikmesriigid kindlaks tingimused, mille alusel nimetatud isik esitab vajalike kontrollide läbiviimiseks pädevale asutusele uue teatise.

Liikmesriigid teatavad sellistest sätetest kirjalikult komisjonile.

5. Lõikes 1 nimetatud teatist ei nõuta Luksemburgis.

6. Alkoholisisalduse tõstmise toiminguga seotud üksikasjad märgitakse registrisse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 alusel vastuvõetud sätetega kohe pärast toimingu lõpetamist.

Juhul kui mitut toimingut hõlmavates eelteatistes ei ole märgitud toimingute alustamise kuupäeva ja kellaaega, tuleb registrisse enne iga toimingu alustamist teha märge.

II PEATÜKK

Hapestamine ja happesuse vähendamine

Artikkel 30

Hapestamise ja happesuse vähendamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1. Hapestamise ja happesuse vähendamise korral esitavad ettevõtjad määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa G osa punktis 5 osutatud teatised hiljemalt teisel päeval pärast igal veiniaastal läbiviidud esimest toimingut. Sellised teatised kehtivad kõigi veiniaasta toimingute kohta.

2. Lõikes 1 nimetatud teatised esitatakse kirjalikult ja need peavad sisaldama järgmist teavet:

a)	teatise esitaja nimi ja aadress;

b)	asjaomase toimingu liik;

c)	toimingu läbiviimise koht.

3. Iga hapestamise ja happesuse vähendamisega seotud üksikasjad märgitakse registrisse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 alusel vastuvõetud sätetega.

III PEATÜKK

Rikastamise, hapestamise ja happesuse vähendamise puhul kohaldatavad üldeeskirjad

Artikkel 31

Ühe ja sama toote hapestamine ja rikastamine

Juhud, millal ühe ja sama toote hapestamine ja rikastamine määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisa tähenduses on lubatud kooskõlas nimetatud määruse V lisa E osa punktiga 7, määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) 1493/1999 artikli 75 lõikes 2 nimetatud korraga ja need on esitatud käesoleva määruse XVIII lisas.

Artikkel 32

Muude toodete kui veini rikastamise, hapestamise ja happesuse vähendamise puhul kohaldatavad üldeeskirjad

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa G osa punktis 1 osutatud menetlused tuleb teha ühe toimingu käigus. Liikmesriigid võivad siiski lubada mõne sellise menetluse läbiviimist mitme toimingu käigus, kui see aitab asjaomastest toodetest paremini veini valmistada. Sellisel juhul kohaldatakse kogu toimingu suhtes määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisas sätestatud piiranguid.

Artikkel 33

Erandid rikastamise, hapestamise ja happesuse vähendamise jaoks sätestatud tähtpäevade kohta

Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa G osa punktis 7 sätestatud tähtpäevadest, võib rikastamise, hapestamise ja happesuse vähendamise toiminguid läbi viia enne käesoleva määruse XIX lisas kehtestatud kuupäevi.

IV PEATÜKK

Magustamine

Artikkel 34

Magustamise puhul kohaldatavad tehnilised eeskirjad

Lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide magustamine on lubatud ainult tootmise ja hulgimüügi etapis.

Artikkel 35

Magustamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tooteid magustada, peab sellest teatama selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil toiming läbi viiakse.

2. Teatised tuleb esitada kirjalikult ja need peavad jõudma pädevasse asutusse vähemalt 48 tundi enne päeva, millal magustamine toimub.

Kui ettevõtja magustab tooteid tihti või pidevalt, võib liikmesriik lubada, et pädevale asutusele saadetakse üks teatis mitme toimingu kohta või teatava ajavahemiku kohta. Selline teatis võetakse vastu ainult tingimusel, et ettevõtja peab kirjalikku registrit iga magustamise kohta ja registreerib lõikes 3 nõutud teabe.

3. Teatised peavad sisaldama järgmist teavet:

kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa F osa punkti 1 alapunktiga a ja VI lisa G osa punkiga 2 läbi viidava magustamise puhul:

i)	magustatava lauaveini või mpv-kvaliteetveini kogus ning üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus;

ii)	lisatava viinamarjavirde kogus ning üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus;

iii)	lauaveini või mpv-kvaliteetveini üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus pärast magustamist;

kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa F osa punkti 1 alapunktiga b ja VI lisa G osa punkiga 2 läbi viidava magustamise puhul:

i)	magustatava lauaveini või mpv-kvaliteetveini kogus ning üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus;

ii)	vastavalt vajadusele kas lisatava viinamarjavirde kogus ning üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus või kontsentreeritud viinamarjavirde kogus ning üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus;

iii)	lauaveini või mpv-kvaliteetveini üldalkoholisisaldus ja tegelik alkoholisisaldus pärast magustamist.

4. Lõikes 1 osutatud isikud peavad pidama sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit, milles on näidatud magustamiseks hoitavate viinamarjavirrete või kontsentreeritud viinamarjavirrete kogused.

Artikkel 36

Teatavate imporditud veinide magustamine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa F osa punktis 3 osutatud imporditud veinide magustamise suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 34 ja 35 sätestatud tingimusi.

Artikkel 37

Liköörveinide magustamise suhtes kohaldatavad erieeskirjad

1. Magustamine määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 6 alapunkti a teises taandes sätestatud tingimustel on lubatud kõnealuse määruse VI lisa L osa punktis 11 määratletud „vino generoso de licor” puhul.

2. Magustamine määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 6 alapunkti a kolmandas taandes sätestatud tingimustel on lubatud Madeira mpv-kvaliteetliköörveini puhul.

V PEATÜKK

Kupaaž

Artikkel 38

Mõiste

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 46 lõike 2 punktis b määratletud tähenduses on kupaaž selliste veinide või viinamarjavirrete kokkusegamine, mis on pärit:

a)	eri riikidest;

b)	ühenduse eri viinamarjakasvatusvöönditest määruse (EÜ) nr 1493/1999 III lisa tähenduses või kolmanda riigi eri tootmispiirkondadest;

ühenduse samast viinamarjakasvatusvööndist või kolmanda riigi samast tootmispiirkonnast, kuid eri geograafilistest piirkondadest või eri viinamarjasortidest, või eri saagiaastatest, tingimusel et kõnealuse toote kirjeldusse tehakse või tuleb teha märge geograafilise päritolu, viinamarjasordi või saagiaasta kohta; või

d)	eri kategooria veinidest või viinamarjavirretest.

2. Veini või viinamarjavirde eri kategooriatena käsitatakse:

a)	punast veini, valget veini ja viinamarjavirdeid või veine, mis sobivad ühe kõnealusesse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks;

b)	lauaveini, mpv-kvaliteetveini ja viinamarjavirdeid või veine, mis sobivad ühe kõnealusesse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse roosat veini punase veinina.

3. Kupaažina ei käsitata:

a)	kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamist asjaomase toote naturaalse alkoholisisalduse tõstmiseks;

järgmiste toodete magustamist:

lauavein;

ii)	mpv-kvaliteetvein, kui magusaine on pärit määratletud piirkonnast, mille nime see kannab, või kui magustatav toode on puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre;

c)	mpv-kvaliteetveini tootmist määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa D osa punktis 2 osutatud traditsioonilisel viisil.

Artikkel 39

Kupaaži suhtes kohaldatavad üldeeskirjad

1. Kui mõni järgnevate toodete koostisosadest ei vasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 või käesoleva määruse nõuetele on keelatud:

a)	lauaveine omavahel segada; või

b)	lauaveinide valmistamiseks sobivaid veine segada üksteisega ja lauaveinidega; või

c)	segada kvaliteetveine omavahel.

2. Lauaveiniks või lauaveini valmistamiseks sobivaks veiniks ei loeta lauaveini või lauaveini valmistamiseks sobivate toodete segamist värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde või noore veel kääriva toorveiniga, kui mõnel neist toodetest ei ole lauaveini omadusi või lauaveini valmistamiseks vajalikke omadusi.

3. Kupaaži läbiviimise korral loetakse lauaveiniks ainult tooteid, mis on saadud lauaveinide segamisel üksteisega või lauaveini valmistamiseks sobivate veinidega, tingimusel et lauaveinide valmistamiseks sobivate veinide naturaalne üldalkoholisisaldus ei ületa 17 mahuprotsenti.

4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 44 lõike 7 kohaldamist, saadakse lauaveini valmistamiseks sobiva veini segamisel:

a)	lauaveiniga lauavein ainult juhul, kui see menetlus viiakse läbi viinamarjakasvatusvööndis, kus lauaveini valmistamiseks sobiv vein on toodetud;

teise lauaveini valmistamiseks sobiva veiniga lauavein ainult juhul, kui:

i)	teine lauaveini valmistamiseks sobiv vein on toodetud samas viinamarjakasvatusvööndis ja

ii)	segamine viiakse läbi samas viinamarjakasvatusvööndis.

5. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis n osutatud veinivalmistustava kohaselt töödeldud viinamarjavirde või lauaveini segamine töötlemata viinamarjavirde või veiniga, mis ei ole kõnealust menetlust läbinud, on keelatud.

VI PEATÜKK

Teiste toodete lisamine

Artikkel 40

Destillaadi lisamine liköörveinidele ja teatavatele mpv-kvaliteetliköörveinidele

Käesoleva määruse XX lisas on sätestatud nende veinidestillaatide ja kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadavate destillaatide omadused, mida võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti i teisele taandele lisada liköörveinidele ja teatavatele mpv-kvaliteetliköörveinidele.

Artikkel 41

Mpv-kvaliteetliköörveinidele teiste toodete lisamine ja nende valmistamisel viinamarjavirde kasutamine

1. Käesoleva määruse XXI lisa A osas sätestatakse nende mpv-kvaliteetliköörveinide loetelu, mille valmistamisel kasutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punktile 1 viinamarjavirret või viinamarjavirde ja veini segu.

2. Käesoleva määruse XXI lisa B osas on sätestatud nende mpv-kvaliteeliköörveinide loetelu, millele võib lisada määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunktis b osutatud tooteid.

Artikkel 42

Alkoholi lisamine poolvahuveinidele

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 42 lõikele 3 ei tohi alkoholi lisamisel poolvahuveinidele selle üldalkoholisisalduse kasv ületada 0,5 mahuprotsenti. Alkoholi võib lisada ainult expedition liqueur’i kujul ja tingimusel, et selline meetod on tootjaliikmesriigi õigusaktidega lubatud ja et sellistest õigusaktidest on ühendusele ja teistele liikmesriikidele teatatud.

VII PEATÜKK

Laagerdumise suhtes kohaldatavad nõuded

Artikkel 43

Teatavate liköörveinide laagerdumine

Laagerdumine määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 6 alapunktis c sätestatud tingimustel on lubatud Madeira mpv-kvaliteetliköörveini puhul.

IV JAOTIS

UUTE VEINIVALMISTUSTAVADE KATSELINE KASUTAMINE

Artikkel 44

Üldeeskirjad

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 46 lõike 2 punktis f osutatud katselistel eesmärkidel võib iga liikmesriik kõige rohkem kolmeks aastaks lubada teatavate määruses (EÜ) nr 1493/1999 või käesolevas määruses sätestamata veinivalmistustavade või -menetluste katselist kasutamist tingimusel, et:

a)	asjaomased tavad ja menetlused vastavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 42 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

b)	selliste tavade ja menetluste puhul kasutatavad kogused ei ületa ühe katse puhul 50 000 hektoliitrit aastas;

c)	saadud tooteid ei saadeta väljapoole liikmesriiki, mille territooriumil katse toimus;

d)	asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike katse alguses iga loa andmise tingimustest.

Katse on toiming või toimingud, mis viiakse läbi täpselt määratletud uurimusprojekti raames ja ühe mõõtmisprotokolliga.

2. Asjaomane liikmesriik edastab enne lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu komisjonile lubatud katse aruande ja komisjon teatab selle tulemused teistele liikmesriikidele. Sõltuvalt katse tulemustest võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile taotluse lubada katse jätkamist kuni kolm aastat, võimaluse korral esialgsel katsel kasutatud kogusest suurema kogusega. Liikmesriik esitab koos oma taotlusega asjakohase toimiku.

3. Komisjon teeb määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 75 lõikes 2 nimetatud korras otsuse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse kohta. Samal ajal võib ta otsustada, et kõnealust katset võib samadel tingimustel jätkata teistes liikmesriikides.

4. Pärast katse kohta käiva kogu teabe kogumist võib komisjon lõikes 1 või vajaduse korral lõikes 2 nimetatud ajavahemiku lõpus esitada nõukogule ettepaneku katsega hõlmatud veinivalmistustava või -menetluse lõplikuks heakskiitmiseks.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Enne 1. augustit 2000 toodetud vein

Enne 1. augustit 2000 toodetud veini võib pakkuda või tarnida otseseks inimtoiduks tingimusel, et see vastab enne kõnealust kuupäeva kehtinud ühenduse või siseriiklikele eeskirjadele.

Artikkel 46

Selliste toodete destilleerimise, liikumise ja kasutamise suhtes kohaldatavad nõuded, mis ei vasta määrusele (EÜ) nr 1493/1999 või käesolevale määrusele

1. Tooted, mida vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 45 lõikele 1 ei või pakkuda ega tarnida otseselt inimtoiduks, hävitatakse. Liikmesriigid võivad siiski lubada kasutada piiritustehastel või äädikatehastel teatavaid tooteid, mille omadused nad kindlaks määravad.

2. Tootjad või ettevõtjad ei tohi selliseid tooteid ilma seadusliku aluseta oma valduses hoida ja neid võib viia ainult piiritustehastesse, äädikatehastesse, ettevõtetesse, kus neid kasutatakse tööstuslikul eesmärgil, või ettevõttesse, kus need hävitatakse.

3. Liikmesriigid võivad lasta lisada lõikes 1 osutatud veinidesse nende identifitseerimise hõlbustamiseks denaturante või indikaatoreid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid keelata lõikes 1 ettenähtud kasutused ning lasta tooted hävitada.

Artikkel 47

Ühenduse veinianalüüsi meetodid

Määrust (EMÜ) nr 2676/90 kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1493/1999 hõlmatud toodete suhtes.

Artikkel 48

Kehtetukstunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1622/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas XXIII lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 49

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. mai 2008

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/2007 (ELT L 289, 7.11.2007, lk 8).

(3) Vt lisa XXII.

(4) EÜT L 54, 5.3.1979, lk 1.

(5) EÜT L 367, 31.12.1985, lk 39.

(6) EÜT L 54, 5.3.1979, lk 130.

(7) EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1293/2005 (ELT L 205, 6.8.2005, lk 12).

(8) EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1.

(9) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

I LISA

Viinamarjasortide loetelu, mida võib olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 42 lõikest 5 kasutada selle sättega hõlmatud toodete valmistamisel

(Käesoleva määruse artikkel 2)

(p.m.)

II LISA

Aastad, mille puhul on vahuveinide, gaseeritud vahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide valmistamisel lubatud määruses (EÜ) nr 1493/1999 sätestatud tingimustel kasutada veinikasvatusvöönditest A ja B pärit minimaalse naturaalse alkoholisisalduseta tooteid

(Käesoleva määruse artikkel 3)

(p.m.)

III LISA

A. Loetelu viinamarjasortidest, mida võib kasutada aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatava kuvee tootmiseks

(Käesoleva määruse artikkel 4 lõige 1)

Aleatico N

Ασύρτικο (Assyrtiko)

Bourboulenc B

Brachetto N

Clairette B

Colombard B

Csaba gyöngye B

Cserszegi fűszeres B

Freisa N

Gamay N

Gewürztraminer Rs

Girò N

Γλυκερίθρα (Glykerythra)

Huxelrebe

Irsai Olivér B

Macabeu B

Kõik malvaasiaviinamarjad

Mauzac, valge ja roosa

Monica N

Μοσχοφίλερο (Moschofilero)

Müller-Thurgau B

Kõik muskaatviinamarjad

Nektár

Pálava B

Parellada B

Perle B

Piquepoul B

Poulsard

Prosecco

Ροδίτης (Roditis)

Scheurebe

Torbato

Zefír B

B. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa I osa punkti 3 alapunktis a ja VI lisa K osa punkti 10 alapunktis a osutatud erandid, mis käsitlevad aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatava kuvee tootmist

(Käesoleva määruse artikkel 4 lõige 2)

Olenemata VI lisa K osa punkti 10 alapunktist a, võib aromaatseid mvp-kvaliteetvahuveine valmistada ka nii, et kuvee valmistamisel kasutatakse veine, mis on saadud Conegliano-Valdobbiadene ja Montello e Colli Asolani piirkondadest korjatud „Prosecco” sordi viinamarjadest.

IV LISA

Teatavate ainete kasutamise piirangud

(Käesoleva määruse artikkel 5)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisas osutatud ainete kasutamise piirnormid vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele on järgmised:

Aine	Värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud kääriva viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul	Otsetarvitamiseks mõeldud kääriva viinamarjavirde, lauaveini valmistamiseks sobiva veini, lauaveini, vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini, liköörveini ja mpv-kvaliteetveini puhul
Pärmseene preparaadid	40 g/hl	40 g/hl
Süsinikdioksiid		maksimaalne sisaldus töödeldud veinis: 2 g/l
L-askorbiinhape	250 mg/l	250 mg/l; maksimaalne sisaldus töödeldud veinis ei tohi ületada 250 mg/l
Sidrunhape		maksimaalne sisaldus töödeldud veinis: 1 g/l
Metaviinhape		100 mg/l
Vasksulfaat		1 g/hl, tingimusel et vase sisaldus töödeldud tootes ei ületa 1 mg/l
Veinivalmistuses kasutatav süsi	100 g kuivainet hl kohta	100 g kuivainet hl kohta
Toitesoolad: diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat	1 g/l (soolana väljendatult) (1)	0,3 g/l (soolana väljendatult) vahuveinide valmistamiseks
Ammooniumsulfit või ammooniumbisulfit	0,2 g/l (soolana väljendatult) (2)
Kasvustimulaatorid: tiamiin tiamiinhüdrokloriidina	0,6 mg/l (tiamiinina väljendatult)	0,6 mg/l (tiamiinina väljendatult) vahuveinide valmistamiseks
Polüvinüülpolüpürrolidoon	80 g/hl	80 g/hl
Kaltsiumtartraat		200 g/hl
Kaltsiumfütaat		8 g/hl
Lüsosüüm	500 mg/l (3)	500 mg/l (4)
Dimetüüldikarbonaat		200 mg/l; jäägid ei ole avastatavad turuleviidavas veinis

(1) Nimetatud aineid võib kasutada ka koos üldise määra 1 g/l piires, ilma et see piiraks nimetatud määra 0,2 g/l kohaldamist.

(2) Nimetatud aineid võib kasutada ka koos üldise määra 1 g/l piires, ilma et see piiraks nimetatud määra 0,2 g/l kohaldamist.

(3) Kui ainet lisatakse virdele või veinile, ei tohi üldkogus ületada 500 mg/l määra.

(4) Kui ainet lisatakse virdele või veinile, ei tohi üldkogus ületada 500 mg/l määra.

V LISA

Nõuded kaltsiumtartraadile

(Käesoleva määruse artikkel 7)

KASUTUSALA

Kaltsiumtartraati lisatakse veinile tehnoloogilise abiainena, et hõlbustada viinakivi sadestumist ja aidata kaasa veini viinhappelisuse stabiliseerumisele, vähendades kaaliumvesiniktartraadi ja kaltsiumtartraadi lõppkontsentratsiooni.

NÕUDED

—	Maksimaalne doos on määratud kindlaks käesoleva määruse IV lisas.

—	Kui lisatakse kaltsiumtartraati, tuleb veini loksutada ja jahutada ning tekkinud kristallid füüsikalistel menetlustel eraldada.

VI LISA

Nõuded beeta-glükanaasile

(Käesoleva määruse artikkel 10)

1. Beeta-glükanaasi rahvusvaheline kood: E.C. 3-2-1-58

2. Beeta-glükaani hüdrolaas (Botrytis cinerea glükaani vähendamine)

3. Päritolu: Trichoderma harzianum

4. Kasutusala: veinis, eelkõige väärishallitanud viinamarjadest valmistatud veinis oleva beeta-glükaani vähendamine

5. Maksimaalne doos: 3 g ensüümpreparaati, mis sisaldab 25 % tahkete orgaaniliste ainete üldkogust (TOS) hektoliitri kohta

6. Keemilised ja mikrobioloogilised puhtusenõuded

Kadu kuivatamisel	Alla 10 %
Raskemetallid	Alla 30 ppm
Pb:	Alla 10 ppm
As:	Alla 3 ppm
Kolibakterid:	Puuduvad
Escherichia coli	25 g proovis ei esine
Salmonella spp:	25 g proovis ei esine
Aeroobsete mikroobide arv:	Vähem kui 5 × 104 elementi/g

VII LISA

Piimhappebakterid

(Käesoleva määruse artikkel 11)

NÕUDED

Piimhappebakterid, mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunktis q ja punkti 3 alapunktis z, peavad kuuluma botaanilisse perekonda Leuconostoc, Lactobacillus ja/või Pediococcus. Nad peavad maitset mõjutamata muutma viinamarjavirdes või veinis sisalduva õunhappe piimhappeks. Bakterid peavad olema eraldatud viinamarjadest, viinamarjavirdest, veinist või viinamarjadest valmistatud toodetest. Etiketil peab olema märgitud botaanilise perekonna, liigi ja sordi nimi, samuti päritolu ja sordiaretaja nimi.

Piimhappebakterite geneetiliseks manipulatsiooniks tuleb saada eelluba.

KUJU

Baktereid tuleb kasutada vedelal või külmutatud kujul või pulbrina, mis sisaldab puhaskultuure või nende segusid ning mis saadakse lüofiliseerimisel.

IMMOBILISEERITUD BAKTERID

Immobiliseeritud bakterite valmistamiseks kasutatav sööde peab olema inertne ning veinivalmistamiseks lubatud.

KONTROLLID

Keemiline:

samad nõuded, mis esitatakse teistes veinivalmistuspreparaatides sisalduvatele uuritavatele ainetele, eriti raskemetallidele.

Mikrobioloogiline:

—	eluvõimeliste piimhappebakterite sisaldus peab olema vähemalt 108/g või 107/ml,

—	märgitud sordist või sortidest erinevate piimhappebakterite sisaldus peab olema alla 0,01 % kogu eluvõimelistest piimhappebakteritest,

—	aeroobsete bakterite sisaldus pulbri grammi või vedeliku milliliitri kohta peab olema alla 103,

—	pärmseente kogusisaldus pulbri grammi või vedeliku milliliitri kohta peab olema alla 103,

—	hallitusseente sisaldus pulbri grammi või vedeliku milliliitri kohta peab olema alla 103.

LISAAINED

Piimhappebakterikultuuri valmistamisel või bakterite reaktiveerimisel kasutatavaid lisaaineid peab olema lubatud kasutada toiduainetes ning need ained tuleb märkida etiketile.

VALMISTAMISKUUPÄEV

Tootja peab märkima toote tehasest lahkumise kuupäeva.

KASUTUS

Tootja peab lisama kasutamisjuhendi või märkima reaktiveerimismeetodi.

SÄILITAMINE

Etiketil peavad olema selgelt märgitud ladustamistingimused.

ANALÜÜSIMEETODID

—	piimhappebakterid: sööde A(1), B(2) või C(3) tootja poolt näidatud kasutusmeetodiga antud sordi puhul,

—	aeroobsed bakterid: Bacto agarsööde,

—	pärmseened: Malt-Wickerhami sööde,

—	hallitusseened: Malt-Wickerhami või Czapecki sööde.

Sööde A

Pärmiekstrakt	5 g
Lihaekstrakt	10 g
Trüpsiniseeritud peptoon	15 g
Naatriumatsetaat	5 g
Ammooniumtsitraat	2 g
Tween 80	1 g
Mangaan(II)sulfaat	0,050 g
Magneesiumsulfaat	0,200 g
Glükoos	20 g
Täidetakse veega	1 000 ml-ni
pH	5,4

Sööde B

Tomatimahl	250 ml
Difco-pärmi ekstrakt	5 g
Peptoon	5 g
L-õunhape	3 g
Tween 80	1 tilk
Mangaan(II)sulfaat	0,050 g
Magneesiumsulfaat	0,200 g
Täidetakse veega	1 000 ml-ni
pH	4,8

Sööde C

Glükoos	5 g
Trüptoon Difco	2 g
Peptoon Difco	5 g
Maksaekstrakt	1 g
Tween 80	0,05 g
4,2 korda lahjendatud tomatimahl, mida on filtreeritud Whatman nr 1 abil	1 000 ml
pH	5,5

VIII LISA

Nõuded lüsosüümile

(Käesoleva määruse artikkel 12)

KASUTUSALA

Lüsosüümi võib lisada viinamarjavirdele, käärivale viinamarjavirdele ja veinile järgmisel eesmärgil: kõnealustes toodetes malolaktilise fermentatsiooni eest vastutavate bakterite kasvamise ja aktiivsuse kontrollimiseks.

NÕUDED:

—	suurim doos on kindlaks määratud käesoleva määruse IV lisas,

—	kasutatud toode peab vastama direktiivis 96/77/EÜ sätestatud puhtusekriteeriumidele.

IX LISA

Ioonivahetusvaikude orgaanilise aine kao kindlaksmääramine

(Käesoleva määruse artikkel 13)

1. RAKENDUSALA JA -ULATUS

Käesoleva meetodiga määratakse ioonivahetusvaikude orgaanilise aine kadu.

2. MÄÄRATLUS

Ioonivahetusvaikude orgaanilise aine kadu. Orgaanilise aine kadu määratakse kindlaks määratletud meetodi kohaselt.

3. PÕHIMÕTE

Ekstrahendid juhitakse läbi ettevalmistatud vaikude ja ekstraheeritud orgaanilist ainet kaalutakse gravimeetriliselt.

4. REAKTIIVID

Kõik reaktiivid peaksid olema analüütiliselt puhtad.

Ekstrahendid.

4.1. Destilleeritud vesi või samaväärse puhtusastmega deioniseeritud vesi.

4.2. 15-mahuprotsendiline etanool. Valmistamiseks segatakse 15 mahuosa absoluutset etanooli 85 mahuosa veega (punkt 4.1).

4.3. 5 %-line äädikhape. Valmistamiseks segatakse 5 massiosa jää-äädikhapet 95 massiosa veega (punkt 4.1).

5. VAHENDID

5.1. Ioonivahetuse kromatograafia kolonnid.

5.2. Mõõtesilindrid mahuga 2 liitrit.

5.3. Aurutusliuad, mille kuumusetaluvus peab olema muhvelahjus 850 °C.

5.4. Kuivatuskapp, seatud temperatuurile 105 ± 2 °C.

5.5. Muhvelahi, seatud temperatuurile 850 ± 25 °C.

5.6. Analüütilised kaalud täpsusega 0,1 mg.

5.7. Auruti, kuumutusplaat või infrapunaauruti.

6. TÖÖ KÄIK

6.1. Kõigile kolmele ioonivahetuse kromatograafia kolonnile (punkt 5.1) lisatakse 50 ml testitavat ioonivahetusvaiku, mida on vastavalt tootja juhistele pestud ja töödeldud toiduainetetööstuses kasutamise eesmärgil.

6.2. Anioonivahetusvaigu puhul juhitakse kolm ekstrahenti (punktid 4.1, 4.2 ja 4.3) eraldi läbi ettevalmistatud kolonnide (punkt 6.1) voolukiirusega 350–450 ml/h. Igal korral eraldatakse esimene liiter eluaati ja kogutakse järgmised kaks liitrit mõõtesilindritesse (punkt 5.2). Katioonivahetusvaigu puhul juhitakse läbi selleks ettevalmistatud kolonnide ainult lahustid, mis on määratletud punktides 4.1 ja 4.2.

6.3. Kolme eluaati aurutatakse kuumutusplaadil või infrapunaaurutis (punkt 5.7) eraldi aurutusliudadel (punkt 5.3), mis on eelnevalt puhastatud ja kaalutud (m0). Liuad jääkidega asetatakse kuivatuskappi (punkt 5.4) ja kuivatatakse püsimassini (m1).

6.4. Pärast püsimassi (punkt 6.3) registreerimist asetatakse aurutusliud muhvelahju (punkt 5.5) ja jäägid tuhastatakse püsimassini (m2).

6.5. Arvutatakse ekstraheeritud orgaanilise aine kogus (punkt 7.1). Kui tulemus on suurem kui 1 mg/l, tehakse reaktiivide pimekatse ja arvutatakse uuesti ekstraheeritud orgaanilise aine kogus.

Pimekatse tegemiseks tuleb korrata punktides 6.3 ja 6.4 osutatud tegevusi, kuid kasutades kahte liitrit ekstrahenti, et saada punktides 6.3 ja 6.4 osutatud massid m3 ja m4.

7. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

7.1. Valem ja tulemuste arvutamine.

Ioonivahetusvaikudest ekstraheeritud orgaaniline aine (mg/l) saadakse:

500 (m1 – m2)

kus m1 ja m2 on väljendatud grammides.

Ioonivahetusvaikudest ekstraheeritud orgaanilise aine korrigeeritud mass (mg/l) saadakse:

500 (m1 – m2 – m3 + m4)

kus m1, m2, m3 ja m4 on väljendatud grammides.

7.2. Sama prooviga tehtud kahe paralleelse hindamise tulemuste vahe ei tohi olla üle 0,2 mg/l.

X LISA

Nõuded dimetüüldikarbonaadi kohta

(Käesoleva määruse artikkel 17)

KOHALDAMISALA

Dimetüüldikarbonaati võib veinile lisada järgmisel eesmärgil: fermenteeritavat suhkrut sisaldava veini mikrobioloogilise stabiilsuse tagamiseks pudelis.

NÕUDED

—	Lisamine peab toimuma veidi aega enne villimist, mis on määratletud kui kõnealuse toote pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse,

—	töödelda ei tohi veine, mille suhkrusisaldus on 5 g/l või suurem,

—	maksimaalne kasutatav doos on kindlaks määratud käesoleva määruse IV lisas ja turuleviidavas veinis ei tohi aine olla avastatav,

—	kasutatud toode peab vastama direktiivis 96/77/EÜ sätestatud puhtusekriteeriumidele,

—	nimetatud töötlemisviis registreeritakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 lõikes 2 osutatud registris.

XI LISA

Nõuded elektrodialüüsi puhul

(Käesoleva määruse artikkel 18)

Eesmärgiks on saavutada veini viinhappe stabiilsus kaaliumvesiniktartraadi ja kaltsiumtartraadi (ja teiste kaltsiumsoolade) osas, viies selleks veini superküllastumise etapil elektriväljas läbi ioonide eraldamise ning kasutades selleks kas anioone või katioone läbilaskvaid membraane.

1. MEMBRAANIDE SUHTES KEHTESTATUD NÕUDED

1.1. Membraanid peavad asetsema vaheldumisi filterpress tüüpi süsteemis või mõnes muus asjakohases süsteemis, mis eraldab töötlemise (vein) ja kontsentreerimise (heitevesalapunkt i) kambrit.

1.2. Katioone läbilaskvad membraanid peavad eraldama ainult katioone, eelkõige K+ ja Ca++.

1.3. Anioone läbilaskvad membraanid peavad eraldama ainult anioone, eelkõige tartraadi anioone.

1.4. Membraanid ei tohi liialt muuta veini füüsikalist ja keemilist koostist ning meeltega tajutavaid omadusi. Membraanid peavad vastama järgmistele nõuetele:

—	need peavad olema valmistatud vastavalt headele tootmistavadele ainetest, mida on lubatud kasutada plastmassi valmistamiseks, mis võib kokku puutuda komisjoni direktiivi 2002/72/EÜ (1) II lisas loetletud toiduainetega,

—	elektrodialüüsiseadmete kasutaja peab näitama, et kasutatavad membraanid vastavad eespool nimetatud nõuetele ja membraanide väljavahetamine on läbi viidud spetsialiseerunud töötajate poolt,

—	neist ei tohi eralduda aineid, mis võiksid kahjustada inimeste tervist või mõjutada toiduainete maitset või lõhna ning need peavad vastama direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud kriteeriumitele,

—	nende kasutamine ei tohi põhjustada vastastikust mõju koostisosade ja veini vahel, mille tulemuseks võib olla uute toksikoloogilise toimega ühendite tekkimine.

Uute elektrodialüüsimembraanide stabiilsus määratakse veini füüsikalis-keemilist koostist jäljendava simulandi abil, et uurida elektrodialüüsimembraanidest eralduvate ainete võimalikku liikumist.

Soovitatav katsemeetod on järgmine:

Simulandiks on vee ja alkoholi lahus, mida on puhverdatud veini pH ja elektrijuhtivuse tasemeni. Selle koostis on järgmine:

—	100-protsendiline alkohol: 11 liitrit,

—	kaaliumvesiniktartraat: 380 g,

—	kaaliumkloriid: 60 g,

—	kontsentreeritud väävelhape: 5 ml,

—	destilleeritud vesi: 100 l jaoks.

Seda lahust kasutatakse suletud tsükliga migratsioonikatseks elektrodialüsaatoriga pinge all (1 volt/elemendi kohta), 50 l/m2 aniooniliste ja katiooniliste membraanide alusel kuni lahuse 50 % demineraliseerumiseni. Vedelikuring käivitatakse kaaliumkloriidi lahusega (5 g/l). Migreeruvaid aineid katsetatakse nii simulandis kui elektrodialüüsist tulevas vedelikus.

Määratakse membraani koostises olevad orgaanilised molekulid, mis võivad liikuda töödeldavasse lahusesse. Iga komponendi kohta viiakse volitatud laboris läbi spetsiaalne analüüs. Kõikide komponentide sisaldus simulandis peab olema alla 50 g/l.

Nende membraanide puhul tuleb kohaldada toiduainetega kokkupuutuvate materjalide suhtes kohaldatavaid üldeeskirju.

2. MEMBRAANIDE KASUTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

Membraanide paar, mida kasutatakse elektrodialüüsiga viinhappe stabiilsuse saavutamiseks, peab vastama järgmistele tingimustele:

—	veini pH tohib langeda kuni 0,3 pH ühikut,

—	lenduvate hapete sisaldus tohib langeda kuni 0,12 g/l (2 meq äädikhappena väljendatuna),

—	töötlemine ei tohi mõjutada veini mitteioonilisi komponente, eelkõige polüfenoole ja polüsahhariide,

—	väikeste molekulide, nt etanool, hajumist tuleb vähendada ning see ei tohi põhjustada alkoholisisalduse vähenemist rohkem kui 0,1 mahuprotsenti,

—	membraane tuleb hoida ja puhastada heakskiidetud viisil ja toiduainete valmistamiseks lubatud ainetega,

—	membraanid peavad olema märgistatud selliselt, et nende vahetamist on seadmes võimalik jälgida,

—	seadmeid juhitakse juhtimis- ja kontrollimehhanismi abil, mis arvestab iga veini konkreetset ebastabiilsust selliselt, et kõrvaldatakse ainult üleliigne kaaliumvesiniktartraat ja kaltsiumsoolad,

—	töötlemine viiakse läbi önoloogi või kvalifitseeritud tehniku vastutusel.

Nimetatud töötlemisviis registreeritakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 lõikes 2 osutatud registris.

(1) EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18.

XII LISA

Ureaasi suhtes kohaldatavad nõuded

(Käesoleva määruse artikkel 19)

1. Ureaasi rahvusvaheline kood: EC 3-5-1-5, CAS nr 9002-13-5.

2. Aktiivsus: ureaasi aktiivsus (aktiivsus happelise pH keskkonnas), karbamiid lahustatakse ammoniaagiks ja süsinikdioksiidiks. Märgitud aktiivsus ei tohi olla alla 5 ühiku/mg, üheks ühikuks on kogus, mis toodab 5 g/l karbamiidist pH 4 juures ühe μmol ammoniaaki minutis temperatuuril 37 °C.

3. Päritolu: Lactobacillus fermentum.

4. Kohaldamisala: lagundada pikemaks laagerdumiseks ettenähtud veinis sisalduv karbamiid, kui veini algne karbamiidikontsentratsioon on üle 1 mg/l.

5. Kasutatav maksimumkogus: 75 mg ensüümpreparaati töödeldava veini liitri kohta, ei tohi ületada 375 ühikut ureaasi veini liitri kohta. Pärast töötlemist tuleb veini filtreerimise teel kõrvaldada igasugune ensümaatiline aktiivsus (poori suurus < 1 μm).

6. Keemilised ja mikrobioloogilised puhtusenõuded:

Kadu kuivatamisel	Alla 10 %
Raskemetallid	Alla 30 ppm
Plii:	Alla 10 ppm
Arseen:	Alla 2 ppm
Kolibakterid:	Puuduvad
Salmonella spp:	Puudub 25 g proovis
Aeroobsete mikroobide arv:	Alla 5 × 104 elementi/g

Veini töötlemisel kasutatav ureaas peab olema valmistatud samadel tingimustel kui toidu teaduskomitee poolt 10. detsembril 1998 vastuvõetud otsusega hõlmatud ureaasi puhul.

XIII LISA

Nõuded tammepuutükkidele

(Käesoleva määruse artikkel 22)

EESMÄRK, PÄRITOLU JA KOHALDAMISALA

Tammepuutükke kasutatakse veinivalmistamisel ning veinile teatavate tammest tulenevate maitseomaduste lisamisel.

Tammepuutükid peavad pärinema eranditult perekonnast Quercus.

Nad võivad olla loomulikus olekus, kergelt, keskmiselt või tugevalt kuumutatud, kuid mitte põletatud (ka pealispind mitte), söestunud ega haprad puudutamisel. Nad ei tohi olla läbinud muud keemilist, ensüümidega või füüsilist töötlemist kui kuumutamine. Neile ei tohi olla lisatud mistahes muud toodet, eesmärgiga suurendada nende looduslikku aromatiseerimisvõimet või ekstraheeruvate fenoolosakeste hulka.

TOOTE MÄRGISTAMINE

Etiketil peab olema ära toodud tammeliigi või liikide botaaniline päritolu ja tõenäolise kuumutamise aste, säilitamistingimused ning ohutusnõuded.

MÕÕTMED

Puutükkide mõõdud peavad olema sellised, et kaalust vähemalt 95 % jääks 2 millimeetriste avadega sõelale (tihedus 9).

PUHTUS

Tammepuutükkidest ei tohi eralduda osakesi sellises koguses, mis võiks osutuda ohtlikuks tervisele.

Nimetatud töötlemisviis registreeritakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 lõikes 2 osutatud registris.

XIV LISA

Vääveldioksiidisisalduse suhtes kohaldatavad erandid

(Käesoleva määruse artikkel 23 lõige 1)

Lisaks määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa A osale suurendatakse suurimat lubatud vääveldioksiidisisaldust veinides, mille jääksuhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on vähemalt viis grammi liitri kohta:

300 mg/l:

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid, millel on õigus kanda päritolunimetust „Gaillac”,

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid, millel on õigus kanda päritolunimetust Alto Adige ja Trentino, mida kirjeldatakse terminiga „passito” või „vendemmia tardiva”,

—	mpv-kvaliteetveinid, millel on õigus kanda päritolunimetust „Colli orientali del Friuli – Picolit”,

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid „Moscato di Pantelleria naturale” ja „Moscato di Pantelleria”,

—

järgmise geograafilise tähisega lauaveinid, mille üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 15 ja mille jääksuhkrusisaldus on üle 45 g/l:

—	Vin de pays de Franche-Comté,

—	Vin de pays des coteaux de l’Auxois,

—	Vin de pays de Saône-et-Loire,

—	Vin de pays des coteaux de l’Ardèche,

—	Vin de pays des collines rhodaniennes,

—	Vin de pays du comté Tolosan,

—	Vin de pays des côtes de Gascogne,

—	Vin de pays du Gers,

—	Vin de pays du Lot,

—	Vin de pays des côtes du Tarn,

—	Vin de pays de la Corrèze,

—	Vin de pays de l’Ile de Beauté,

—	Vin de pays d’Oc,

—	Vin de pays des côtes de Thau,

—	Vin de pays des coteaux de Murviel,

—	Vin de pays du Jardin de la France,

—	Vin de pays Portes de Méditerranée,

—	Vin de pays des comtés rhodaniens,

—	Vin de pays des côtes de Thongue,

—	Vin de pays de la Côte Vermeille,

—	mpv-kvaliteetveinid, mis kannavad nimetust „pozdní sběr”,

—	mpv-kvaliteetvein, mis kannab nimetust „neskorý zber”;

400 mg/l:

—

määratletud piirkonnas valmistatud valged kvaliteetveinid, millel on õigus kanda ühte järgmistest kontrollitud päritolunimetustest: Alsace, Alsace grand cru, millele järgnevad sõnad „vendanges tardives” või „sélection de grains nobles”, Anjou-Coteaux de la Loire, Chaume-Esimene cru des Coteaux du Layon, Coteaux du Layon, millele järgneb päritolukommuuni nimi, Coteaux du Layon, millele järgneb nimi Chaume, Coteaux de Saumur, Pacherenc du Vic Bilh ja Saussignac,

—

Kreekast pärit küpsetest viinamarjadest valmistatud magusad veinid ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusad veinid, mille jääksuhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatuna ei ole alla 45 g/l ja millel on õigus kanda ühte järgmistest päritolunimetustest: Samos (Σάμος), Rhodes (Ρόδος), Patras (Πάτρα), Rio Patron (Ρίο Πατρών), Kephalonia (Κεφαλονιά), Limnos (Λήμνος), Sitia (Σητεία), Santorini (Σαντορίνη), Nemea (Νεμέα), Daphnes (Δαφνές),

—	mpv-kvaliteetveinid, mis kannavad nimetust „výběr z bobulí”, „výběr z cibéb”, „ledové víno” ja „slámové víno”,

—	mpv-kvaliteetvein, mis kannab nimetust „bobuľový výber”, „hrozienkový výber” ja „ľadový výber”,

—	määratletud piirkonnas valmistatud Itaalia kvaliteetveinid, millel on õigus kanda kontrollitud päritolunimetust „Albana di Romagna”, mida kirjeldatakse nimetusega: „passito”,

—	määratletud piirkonnas valmistatud Luksemburgi kvaliteetveinid: mida kirjeldatakse nimetusega „vendanges tardives”, „vin de glace” või „vin de paille”;

350 mg liitri kohta:

—	mpv-kvaliteetveinides, mis kannavad nimetust „výběr z hroznů”,

—	mpv-kvaliteetveinides, mis kannavad nimetust „výber z hrozna”.

Lisaks määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa A osale suurendatakse suurimat lubatud vääveldioksiidisisaldust kuni 400 milligrammini liitri kohta Kanadast pärit veinides, millel on õigus kanda nimetust Icewine ja mille jääksuhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on vähemalt viis grammi liitri kohta.

XV LISA

Vääveldioksiidi suurima üldsisalduse tõstmine, kui see on ilmastikutingimuste tõttu vajalik

(Käesoleva määruse artikkel 23 lõige 4)

	Aasta	Liikmesriik	Viinamarjakasvatuspiirkon(na)d	Asjaomased veinid
1.	2000	Saksamaa	Kõik Saksamaa viinamarjakasvatuspiirkonnad	Kõik 2000. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid
2.	2006	Saksamaa	Baden-Würtembergi, Baieri, Hesseni, ja Rheinland-Pfalzi liidumaade viinamarjakasvatuspiirkonnad	Kõik 2006. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid
3.	2006	Prantsusmaa	Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangude viinamarjakasvatuspiirkonnad	Kõik 2006. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid

XVI LISA

Lenduvate hapete sisaldus

(Käesoleva määruse artikkel 24)

Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa B osa punktist 1, on veini maksimaalne lenduvate hapete sisaldus:

Saksa veinide puhul:

30 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „Eiswein” või „Beerenauslese” tähistuste nõuetele;

35 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „Trockenbeerenauslese” tähistuse nõuetele;

Prantsuse veinide puhul:

25 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

—

Barsac,

—

Cadillac,

—

Cérons,

—

Loupiac,

—	Monbazillac,

—	Sainte-Croix-du-Mont,

—	Sauternes,

—	Anjou-Coteaux de la Loire,

—	Bonnezeaux,

—	Coteaux de l’Aubance,

—	Coteaux du Layon,

—	Coteaux du Layon, koos päritolukommuuni nimega,

—	Coteaux du Layon, koos nimega „Chaume”,

—	Quarts de Chaume,

—	Coteaux de Saumur,

—

Jurançon,

—	Pacherenc du Vic Bilh,

—	Alsace ja Alsace grand cru, mida kirjeldatakse ja esitletakse sõnadega „vendanges tardives” või „sélection de grains nobles”,

—	Arbois, koos kirjeldusega „vin de paille”,

—	Côtes du Jura, koos kirjeldusega „vin de paille”,

—	L’Etoile, koos kirjeldusega „vin de paille”,

—	Hermitage, koos kirjeldusega „vin de paille”,

—	Chaume-Esimene cru des Coteaux du Layon,

—	Graves supérieurs,

—	Saussignac;

järgmise geograafilise tähisega lauaveinid, mille üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 15 ja mille jääksuhkrusisaldus on üle 45 g/l:

—	Vin de pays de Franche-Comté,

—	Vin de pays des coteaux de l’Auxois,

—	Vin de pays de Saône-et-Loire,

—	Vin de pays des coteaux de l’Ardèche,

—	Vin de pays des collines rhodaniennes,

—	Vin de pays du comté Tolosan,

—	Vin de pays des côtes de Gascogne,

—	Vin de pays du Gers,

—	Vin de pays du Lot,

—	Vin de pays des côtes du Tarn,

—	Vin de pays de la Corrèze,

—	Vin de pays de l’Ile de Beauté,

—	Vin de pays d’Oc,

—	Vin de pays des côtes de Thau,

—	Vin de pays des coteaux de Murviel,

—	Vin de pays du Jardin de la France, välja arvatud veinid, mis on toodetud kontrollitud päritolunimetust kandvas piirkonnas ja piirkondades, kus kasvab viinamarjasort Chenin, departemangudes Maine-et-Loire ja Indre-et-Loire,

—	Vin de pays Portes de Méditerranée,

—	Vin de pays des comtés rhodaniens,

—	Vin de pays des côtes de Thongue,

—	Vin de pays de la Côte Vermeille;

järgmised mpv-kvaliteetliköörveinid, mida kirjeldatakse ja esitatakse terminiga „vin doux naturel”:

—

Banyuls,

—	Banyuls rancio,

—	Banyuls grand cru,

—	Banyuls grand cru rancio,

—	Frontignan,

—	Grand Roussillon,

—	Grand Roussillon rancio,

—

Maury,

—	Maury rancio,

—	Muscat de Beaumes-de-Venise,

—	Muscat de Frontignan,

—	Muscat de Lunel,

—	Muscat de Mireval,

—	Muscat de Saint-Jean-de-Minervois,

—

Rasteau,

—	Rasteau rancio,

—	Rivesaltes,

—	Rivesaltes rancio,

—	Vin de Frontigan,

—	Muscat du Cap Corse;

Itaalia veinide puhul:

25 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste veinide puhul:

—	mpv-kvaliteetliköörvein „Marsala”;

—	mpv-kvaliteetveinid „Moscato di Pantelleria naturale”, „Moscato di Pantelleria” ja „Malvasia delle Lipari”;

—	mpv-kvaliteetveinid Colli orientali del Friuli märkusega „Picolit”;

—

mpv-kvaliteetveinid ja mpv-kvaliteetliköörveinid, mis vastavad ühe või mitme järgmise tähistuse nõuetele: „vin santo”, „passito”, „liquoroso” ja „vendemmia tardiva”, v.a mpv-kvaliteetveinid, millel on õigus kanda päritolunimetust Alto Adige ja mis kannavad tähistust „passito” ja/või „vendemmia tardiva”;

—	geograafilise tähistusega lauaveinid, mis vastavad ühe või mitme järgmise tähistuse nõuetele: „vin santo”, „passito”, „liquoroso” ja „vendemmia tardiva”;

—	Sardiiniast korjatud „Vernaccia di Oristano B” viinamarjasordist saadud lauaveinid, mis vastavad „Vernaccia di Sardegna” tähistuse nõuetele;

ii)	40 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, millel on õigus kanda päritolunimetust Alto Adige ja Trentino ja mis kannavad tähistust „passito” või „vendemmia tardiva”;

Austria veinide puhul:

—	30 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „Eiswein” või „Beerenauslese” tähistuste nõuetele, välja arvatud „Eiswein” tähistusega veinid, mis pärinevad 2003. aasta viinamarjasaagist,

—	40 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „Ausbruch”, „Trockenbeerenauslese” või „Strohwein” tähistuste nõuetele ning „Eiswein” tähistusega veinid, mis pärinevad 2003. aasta viinamarjasaagist;

Ühendkuningriigist pärit veinide puhul:

25 milliekvivalenti liitri kohta määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide puhul, mida kirjeldatakse ja esitletakse termini „botrytis” ja teiste samalaadsete terminitega („noble late harvested”, „special late harvested” või „noble harvest”) ja millel on õigus sellist terminit kanda;

Hispaaniast pärit veinide puhul:

i)	25 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „vendimia tardía” tähistuse nõuetele;

ii)

35 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste veinide puhul:

—	üleküpsenud viinamarjadest valmistatud mpv-kvaliteetveinid, millel on õigus kanda päritolunimetust Ribeiro;

—	pv-kvaliteetliköörveinid, mis kannavad tähistust „generoso” või „generoso de licor” ja millel on õigus kanda üht järgmistest päritolunimetustest: Condado de Huelva, Jerez-Xerez-Sherry, Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda, Málaga või Montilla-Moriles;

g)	Kanadast pärit veinide puhul: 35 milliekvivalenti liitri kohta veinide puhul, mis kannavad nimetust „Icewine”;

Ungari veinide puhul:

25 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

—	Tokaji máslás,

—	Tokaji fordítás,

—

aszúbor,

—	töppedt szőlőből készült bor,

—	Tokaji szamorodni,

—	késői szüretelésű bor,

—	válogatott szüretelésű bor,

35 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

—	Tokaji aszú,

—	Tokaji aszúeszencia,

—	Tokaji eszencia;

Tšehhi veinide puhul:

30 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis kannavad nimetust „výběr z bobulí” ja „ledové víno”,

35 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis kannavad nimetust „slámové víno” and „výběr z cibéb”;

Kreeka veinide puhul:

30 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul, mille üldalkoholisisaldus on suurem või võrdne kui 13 % mahust ja mille jääksuhkrusisaldus on vähemalt 45 g liitri kohta:

—	Samos (Σάμος),

—	Rhodes (Ρόδος),

—	Patras (Πάτρα),

—	Rio Patron (Ρίο Πατρών),

—	Cephalonie (Κεφαλονιά),

—	Limnos (Λήμνος),

—	Sitia (Σητεία),

—	Santorini (Σαντορίνη),

—	Nemea (Νεμέα),

—	Daphnes (Δαφνές);

k)	Küprose veinide puhul: 25 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis kannavad nimetust „Κουμανδαρία” (Commandaria);

Slovakkia veinide puhul:

25 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mvp-kvaliteetveinide puhul:

—	tokajské samorodné,

35 milliekvivalenti liitri kohta veini puhul:

—	tokajský výber;

Sloveenia veinide puhul:

30 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

—	vrhunsko vino ZGP – jagodni izbor,

—	vrhunsko vino ZGP – ledeno vino,

35 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

—	vrhunsko vino ZGP – suhi jagodni izbor;

Luksemburgi veinide puhul:

—	25 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „vendanges tardives” tähistuse nõuetele,

—	30 milliekvivalenti liitri kohta Luksemburgi mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad „vin de paille”, et „vin de glace” tähistuse nõuetele.

Rumeenia veinide puhul:

—	25 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad DOC-CT tähistuse nõuetele.

—	30 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad DOC-CIB tähistuse nõuetele.

XVII LISA

Rikastamine eriti ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul

(Käesoleva määruse artikkel 27)

	Aasta	Viinamarjakas- vatusvöönd	Geograafiline piirkond	Sort (vajaduse korral)
1.	2000	A	Inglismaa, Wales	Auxerrois, Chardonnay, Ehrenfelser, Faber, Huxelrebe, Kerner, Pinot Blanc, Pinot Gris, Pinot Noir, Riesling, Schonburger, Scheurebe, Seyval Blanc ja Wurzer

XVIII LISA

Juhud, millal ühe ja sama toote hapestamine ja rikastamine on lubatud

(Käesoleva määruse artikkel 31)

(p.m.)

XIX LISA

Tähtpäevad, milleks rikastamine, hapestamine ja happesuse vähendamine tuleb eriti ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul läbi viia

(Käesoleva määruse artikkel 33)

(p.m.)

XX LISA

Liköörveinidele ja teatavatele mpv-kvaliteetliköörveinidele lisatava veinidestillaadi ja kuivatatud viinamarjadest saadud destillaadi omadused

(Käesoleva määruse artikkel 40)

1.	Organoleptilised omadused

Toormaterjalis ei tuvastata võõrast lõhna

Alkoholisisaldus mahuprotsentides:

minimaalne

52 mahuprotsenti

maksimaalne

86 mahuprotsenti

3.	Lenduvate ainete üldkogus, välja arvatud etüül ja metüülalkohol

125 g/hl alkoholi või rohkem 100 mahuprotsendi juures

4.	Maksimaalne metüülalkoholisisaldus

< 200 g/hl alkoholi 100 mahuprotsendi juures

XXI LISA

Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel kohaldatakse erieeskirju

A. LOETELU MPV-KVALITEETVEINIDEST, MILLE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE VIINAMARJAVIRRET VÕI VIINAMARJAVIRDE JA VEINI SEGU

(Käesoleva määruse artikli 41 lõige 1)

KREEKA

Σάμος (Samos), Μοσχάτος Πατρών (Patras Muscatel), Μοσχάτος Ρίο Πατρών (Rio Patron Muscatel), Μοσχάτος Κεφαλλονιάς (Kefallonia Muscatel), Μοσχάτος Ρόδου (Rhodes Muscatel), Μοσχάτος Λήμνου (Lemnos Muscatel), Σητεία (Sitia), Νεμέα (Nemea), Σαντορίνη (Santorinalapunkt i, Δαφνές (Dafnes), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne of Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλλονιάς (Mavrodafne of Kefallonia).

HISPAANIA

Mpv-kvaliteetliköörvein	Toote kirjeldus ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel
Alicante	Moscatel de Alicante Vino dulce
Cariñena	Vino dulce
Jerez-Xérès-Sherry	Pedro Ximénez Moscatel
Montilla-Moriles	Pedro Ximénez
Priorato	Vino dulce
Tarragona	Vino dulce
Valencia	Moscatel de Valencia Vino dulce

ITAALIA

Cannonau di Sardegna, giró di Cagliari, malvasia di Bosa, malvasia di Cagliari, Marsala, monica di Cagliari, moscato di Cagliari, moscato di Sorso-Sennori, moscato di Trani, nasco di Cagliari, Oltrepó Pavese moscato, San Martino della Battaglia, Trentino, Vesuvio Lacrima Christi.

B. LOETELU MPV-KVALITEETLIKÖÖRVEINIDEST, MILLE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) nr 1493/1999 V LISA J OSA PUNKTI 2 ALAPUNKTIS B OSUTATUD TOOTEID

(Käesoleva määruse artikli 41 lõige 2)

1. Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel lisatakse neile veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille alkoholisisaldus on vähemalt 95 mahuprotsenti, aga mitte üle 96 mahuprotsendi.

(Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti b punkti ii esimene taane)

KREEKA

Σάμος (Samos), Μοσχάτος Πατρών (Patras Muscatel), Μοσχάτος Ρίο Πατρών (Rio Patron Muscatel), Μοσχάτος Κεφαλλονιάς (Kefallonia Muscatel), Μοσχάτος Ρόδου (Rhodes Muscatel), Μοσχάτος Λήμνου (Lemnos Muscatel), Σητεία (Sitia), Σαντορίνη (Santorinalapunkt i, Δαφνές (Dafnes), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne of Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλλονιάς (Mavrodafne of Kefallonia).

HISPAANIA

Contado de Huelva, Jerez-Xérès-Sherry, Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda, Málaga, Montilla-Moriles, Rueda.

KÜPROS

Κουμανδαρία (Commandaria).

2. Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel lisatakse neile veinist destilleeritud alkoholi või viinamarjade pressimisjääke, mille alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 86 mahuprotsendi.

(Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti b punkti ii teine taane)

KREEKA

Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne of Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλλονιάς (Mavrodafne of Kefallonia), Σητεία (Sitia), Σαντορίνη (Santorinalapunkt i, Δαφνές (Dafnes), Νεμέα (Nemea).

PRANTSUSMAA

Pineau des Charentes või pineau charentais, floc de Gascogne, macvin du Jura.

KÜPROS

Κουμανδαρία (Commandaria).

3. Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel lisatakse neile kuivatatud viinamarjadest destilleeritud alkoholi, mille alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 94,5 mahuprotsendi.

(Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti b punkti ii kolmas taane)

KREEKA

Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodafne of Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλλονιάς (Mavrodafne of Kefallonia).

4. Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel lisatakse neile kuivatatud viinamarjadest saadud käärivat viinamarjavirret.

(Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti b punkti iii esimene taane)

HISPAANIA

Mpv-kvaliteetliköörveinid	Toote kirjeldus ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel
Jerez-Xérès-Sherry	Vino generoso de licor
Málaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Vino generoso de licor

ITAALIA

Aleatico di Gradoli, Giró di Cagliari, Malvasia delle Lipari, Malvasia di Cagliari, Moscato passito di Pantelleria.

KÜPROS

Κουμανδαρία (Commandaria).

5. Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel lisatakse neile otsese kuumutamise teel saadud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis vastab kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele, välja arvatud eespool nimetatud toimingu puhul.

(Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti b punkti iii teine taane)

HISPAANIA

Mpv-kvaliteetliköörvein	Toote kirjeldus ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel
Alicante
Condado de Huelva	Vino generoso de licor
Jerez-Xérès-Sherry	Vino generoso de licor
Málaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Vino generoso de licor
Navarra	Moscatel

ITAALIA

Marsala.

6. Loetelu mpv-kvaliteetliköörveinidest, mille valmistamisel lisatakse neile kontsentreeritud viinamarjavirret.

(Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa J osa punkti 2 alapunkti b punkti iii kolmas taane)

HISPAANIA

Mpv-kvaliteetliköörvein	Toote kirjeldus ühenduse eeskirjade või riiklike sätete alusel
Málaga	Vino dulce
Montilla-Moriles	Vino dulce
Tarragona	Vino dulce

ITAALIA

Oltrepó Pavese Moscato, Marsala, Moscato di Trani.

XXII LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1622/2000 (EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1)
Määrus (EÜ) nr 2451/2000 (EÜT L 282, 8.11.2000, lk 7)
Määrus (EÜ) nr 885/2001 (EÜT L 128, 10.5.2001, lk 54)	Ainult artikkel 2
Määrus (EÜ) nr 1609/2001 (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 9)
Määrus (EÜ) nr 1655/2001 (EÜT L 220, 15.8.2001, lk 17)
Määrus (EÜ) nr 2066/2001 (EÜT L 278, 23.10.2001, lk 9)
Määrus (EÜ) nr 2244/2002 (EÜT L 341, 17.12.2002, lk 27)
Määrus (EÜ) nr 1410/2003 (ELT L 201, 8.8.2003, lk 9)
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 6. jao punkt A 30 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 346)
Määrus (EÜ) nr 1427/2004 (ELT L 263, 10.8.2004, lk 3)
Määrus (EÜ) nr 1428/2004 (ELT L 263, 10.8.2004, lk 7)
Määrus (EÜ) nr 1163/2005 (ELT L 188, 20.7.2005, lk 3)
Määrus (EÜ) nr 643/2006 (ELT L 115, 28.4.2006, lk 6)	Ainult artikkel 1
Määrus (EÜ) nr 1507/2006 (ELT L 280, 12.10.2006, lk 9)	Ainult artikkel 1
Määrus (EÜ) nr 2030/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 40)	Ainult artikkel 2
Määrus (EÜ) nr 388/2007 (ELT L 97, 12.4.2007, lk 3)
Määrus (EÜ) nr 389/2007 (ELT L 97, 12.4.2007, lk 5)
Määrus (EÜ) nr 556/2007 (ELT L 132, 24.5.2007, lk 3)
Määrus (EÜ) nr 1300/2007 (ELT L 289, 7.11.2007, lk 8)

XXIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1622/2000	Käesolev määrus
Artiklid 1 kuni 7	Artiklid 1 kuni 7
Artikkel 8, esimene lõik, sissejuhatus	Artikkel 8, lõige 1, sissejuhatus
Artikkel 8, esimene lõik, esimene taane	Artikkel 8, lõige 1, punkt a
Artikkel 8, esimene lõik, teine taane	Artikkel 8, lõige 1, punkt b
Artikkel 8, teine lõik	Artikkel 8, lõige 2
Artikkel 9, esimene lõik, sissejuhatus	Artikkel 9, lõige 1, sissejuhatus
Artikkel 9, esimene lõik, esimene taane	Artikkel 9, lõige 1, punkt a
Artikkel 9, esimene lõik, teine taane	Artikkel 9, lõige 1, punkt b
Artikkel 9, esimene lõik, kolmas taane	Artikkel 9, lõige 1, punkt c
Artikkel 9, teine lõik	Artikkel 9, lõige 2
Artiklid 10 ja 11	Artiklid 10 ja 11
Artikkel 11a	Artikkel 12
Artikkel 12	Artikkel 13
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 14	Artikkel 15
Artikkel 15	Artikkel 16
Artikkel 15a	Artikkel 17
Artikkel 16	Artikkel 18
Artikkel 17	Artikkel 19
Artikkel 18	Artikkel 20
Artikkel 18a	Artikkel 21
Artikkel 18b	Artikkel 22
Artikkel 19	Artikkel 23
Artikkel 20	Artikkel 24
Artikkel 21	Artikkel 25
Artikkel 22	Artikkel 26
Artikkel 23	Artikkel 27
Artikkel 24, sissejuhatus	Artikkel 28, esimene lõik, sissejuhatus
Artikkel 24, punkt a	Artikkel 28, esimene lõik, punkt a
Artikkel 24, punkt b	Artikkel 28, esimene lõik, punkt b
Artikkel 24, punkt c	Artikkel 28, esimene lõik, punkt c
Artikkel 24, punkt d, sissejuhatus	Artikkel 28, esimene lõik, punkt d, sissejuhatus
Artikkel 24, punkt d, esimene taane	Artikkel 28, esimene lõik, punkt d, alapunkt i
Artikkel 24, punkt d, teine taane	Artikkel 28, esimene lõik, punkt d, alapunkt ii
Artikkel 24, punkt d, kolmas taane	Artikkel 28, esimene lõik, punkt d, alapunkt iii
Artikkel 24, punkt d, kokkuvõte	Artikkel 28, teine lõik
Artikkel 24, punkt e	Artikkel 28, esimene lõik, punkt e
Artikkel 25, lõige 1	Artikkel 29, lõige 1
Artikkel 25, lõige 2, sissejuhatus	Artikkel 29, lõige 2, sissejuhatus
Artikkel 25, lõige 2, esimene taane	Artikkel 29, lõige 2, punkt a
Artikkel 25, lõige 2, teine taane	Artikkel 29, lõige 2, punkt b
Artikkel 25, lõige 2, kolmas taane	Artikkel 29, lõige 2, punkt c
Artikkel 25, lõige 2, neljas taane	Artikkel 29, lõige 2, punkt d
Artikkel 25, lõige 2, viies taane	Artikkel 29, lõige 2, punkt e
Artikkel 25, lõiked 3 kuni 6	Artikkel 29, lõiked 3 kuni 6
Artikkel 26, lõige 1	Artikkel 30, lõige 1
Artikkel 26, lõige 2, sissejuhatus	Artikkel 30, lõige 2, sissejuhatus
Artikkel 26, lõige 2, esimene taane	Artikkel 30, lõige 2, punkt a
Artikkel 26, lõige 2, teine taane	Artikkel 30, lõige 2, punkt b
Artikkel 26, lõige 2, kolmas taane	Artikkel 30, lõige 2, punkt c
Artikkel 26, lõige 3	Artikkel 30, lõige 3
Artikkel 27	Artikkel 31
Artikkel 28	Artikkel 32
Artikkel 29	Artikkel 33
Artikkel 30	Artikkel 34
Artikkel 31	Artikkel 35
Artikkel 32	Artikkel 36
Artikkel 33	Artikkel 37
Artikkel 34, lõige 1	Artikkel 38, lõige 1
Artikkel 34, lõige 2, sissejuhatus	Artikkel 38, lõige 2, sissejuhatus
Artikkel 34, lõige 2, esimene taane	Artikkel 38, lõige 2, punkt a
Artikkel 34, lõige 2, teine taane	Artikkel 38, lõige 2, punkt b
Artikkel 34, lõige 2, kokkuvõte	Artikkel 38, lõige 2, kokkuvõte
Artikkel 34, lõige 3	Artikkel 38, lõige 3
Artikkel 35, lõige 1, sissejuhatus	Artikkel 39, lõige 1, sissejuhatus
Artikkel 35, lõige 1, esimene taane	Artikkel 39, lõige 1, punkt a
Artikkel 35, lõige 1, teine taane	Artikkel 39, lõige 1, punkt b
Artikkel 35, lõige 1, kolmas taane	Artikkel 39, lõige 1, punkt c
Artikkel 35, lõige 1, kokkuvõte	Artikkel 39, lõige 1, sissejuhatus
Artikkel 35, lõiked 2 ja 3	Artikkel 39, lõiked 2 ja 3
Artikkel 35, lõige 4, sissejuhatus	Artikkel 39, lõige 4, sissejuhatus
Artikkel 35, lõige 4, punkt a	Artikkel 39, lõige 4, punkt a
Artikkel 35, lõige 4, punkt b, sissejuhatus	Artikkel 39, lõige 4, punkt b, sissejuhatus
Artikkel 35, lõige 4, punkt b, esimene taane	Artikkel 39, lõige 4, punkt b, alapunkt i
Artikkel 35, lõige 4, punkt b, teine taane	Artikkel 39, lõige 4, punkt b, alapunkt ii
Artikkel 35, lõige 5	Artikkel 39, lõige 5
Artikkel 37	Artikkel 40
Artikkel 38	Artikkel 41
Artikkel 39	Artikkel 42
Artikkel 40	Artikkel 43
Artikkel 41, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatus	Artikkel 44, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatus
Artikkel 41, lõige 1, esimene lõik, esimene taane	Artikkel 44, lõige 1, esimene lõik, punkt a
Artikkel 41, lõige 1, esimene lõik, teine taane	Artikkel 44, lõige 1, esimene lõik, punkt b
Artikkel 41, lõige 1, esimene lõik, kolmas taane	Artikkel 44, lõige 1, esimene lõik, punkt c
Artikkel 41, lõige 1, esimene lõik, neljas taane	Artikkel 44, lõige 1, esimene lõik, punkt d
Artikkel 41, lõige 1, teine lõik	Artikkel 44, lõige 1, teine lõik
Artikkel 41, lõiked 2, 3 ja 4	Artikkel 44, lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 42	Artikkel 45
Artikkel 43	Artikkel 46
Artikkel 44, lõige 1	—
Artikkel 44, lõige 2	Artikkel 47
—	Artikkel 48
Artikkel 45	Artikkel 49
Lisa I	Lisa I
Lisa II	Lisa II
Lisa III	Lisa III
Lisa IV	Lisa IV
Lisa VI	Lisa V
Lisa VII	Lisa VI
Lisa VIII	Lisa VII
Lisa VIIIa	Lisa VIII
Lisa IX	Lisa IX
Lisa IXa	Lisa X
Lisa X	Lisa XI
Lisa XI	Lisa XII
Lisa XIa	Lisa XIII
Lisa XII	Lisa XIV
Lisa XIIa	Lisa XV
Lisa XIII	Lisa XVI
Lisa XIV	Lisa XVII
Lisa XV	Lisa XVIII
Lisa XVI	Lisa XIX
Lisa XVII	Lisa XX
Lisa XVIII	Lisa XXI
—	Lisa XXII
—	Lisa XXIII

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

15.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 127/58

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD ÕHUTRANSPORDILEPINGU ALUSEL LOODUD ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2007,

15. detsember 2007,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa

(2008/367/EÜ)

ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordilepingut, edaspidi „leping”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Lepingu lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Brüssel, 15. detsember 2007

Ühiskomitee nimel

ühenduse delegatsiooni juht

Daniel CALLEJA CRESPO

Šveitsi Konföderatsiooni delegatsiooni juht

Raymond CRON

LISA

Käesoleva lepingu kohaldamisel tuleb arvestada järgmist:

—	iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktides viidatakse Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viited käesoleva lepingu kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes,

—

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolul on Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas nõukogu määrusega 2407/92/EMÜ.

1. Kolmas lennundusalane liberaliseerimispakett ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

Nr 2407/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta.

(Artiklid 1–18)

Artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse viidet EÜ asutamislepingu artiklile 226 viitena menetlustele, mida kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

Nr 2408/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele.

(Artiklid 1–10, 12–15)

(Lisasid muudetakse, selleks et lisada Šveitsi lennujaamad).

(Kehtivad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) G jao (Õhutransport) punktist 1.)

Nr 2409/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus piletihindade ja lastitariifide kohta.

(Artiklid 1–11)

Nr 2000/79

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.

Nr 93/104

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	22. juuni 2000. aasta direktiiv nr 2000/34/EÜ.

Nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta.

Nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa.

Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele.

Nr 91/670

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–8)

Nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus 793/2004 (artiklid 1–2).

Nr 96/67

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.

(Artiklid 1–9, 11–23 ja 25)

Nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2002. aasta määrus 889/2002 (artiklid 1–2).

2. Konkurentsieeskirjad

Järgmistes õigusaktides esinevaid mis tahes viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 käsitatakse viidetena käesoleva lepingu artiklitele 8 ja 9.

Nr 17/62

Nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määrus, millega rakendatakse asutamislepingu artikleid 81 ja 82 (artikli 8 lõige 3), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus nr 59/62,

—	määrus nr 118/63,

—	määrus nr 2822/71,

—	määrus nr 1216/99,

—	määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002. (Artiklid 1–13, 15–45).

Nr 2988/74

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus Euroopa Majandusühenduse transpordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta (artiklid 1–7), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 3975/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (artiklid 1–7, artikli 8 lõiked 1 ja 2, artiklid 9–11, artikli 12 lõiked 1, 2, 4, ja 5, artikli 13 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 14–19), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu 14. mai 1991. aasta määrus nr 1284/91 (artikkel 1),

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus nr 2410/92 (artikkel 1),

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 3976/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris (artiklid 1–5 ja 7), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2344/90 (artikkel 1),

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2411/92 (artikkel 1),

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45)

Nr 1617/93 (lõige 2)

Komisjoni 25. juuni 1993. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis käsitlevad sõiduplaanide ühist planeerimist ja kooskõlastamist, ühist tegutsemist, regulaarlennuliinide reisijate- ja lastiveotariifidega seotud konsultatsioone ning teenindusaegade jaotamist lennujaamades (artiklid 1–7), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 24. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1523/96 (artiklid 1 ja 2),

—	komisjoni 26. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1083/1999,

—	komisjoni 29. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1324/2001.

Nr 4261/88

Komisjoni 16. detsembri 1988. aasta määrus nõukogu määruses (EMÜ) nr 3975/87 ettenähtud kaebuste, taotluste ja ärakuulamiste kohta.

(Artiklid 1–14)

Nr 80/723

Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta (artiklid 1–9), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 24. juuli 1985. aasta direktiiv nr 85/413/EMÜ (artiklid 1–3).

Nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta

(Artiklid 1–13 ja 15–45)

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva lepingu kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva lepingu kohast ülesannete jaotust).

Nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis.

Nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(Artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1 ja 2, artiklid 20–23)

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

Määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt EÜ kolme liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse raames, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teavitada Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega selle kohta, et kõnealust koondumist peaks uurima komisjon.

2)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile.

3)	Kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemisele suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva asutuse pädevusse ning seda ei suunata käesoleva lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega:

1)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele.

2)	Šveitsi pädev konkurentsiasutus hakkab arvestama määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu Šveitsi Konföderatsiooni puhul alates asjaomaste dokumentide kättesaamisest.

Nr 802/2004

Nõukogu 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle.

(Artiklid 1–24)

3. Lennundusohutus

Nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1899/2006,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1900/2006.

Nr 94/56/EÜ

Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted.

(Artiklid 1–13)

Nr 36/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta.

(Artiklid 1–9 ja 11–14)

Nr 768/2006

Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.

Nr 2003/42

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–12)

Nr 1592/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (edaspidi „määrus”), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	22. juuli 2003. aasta määrus nr 1643/2003,

—	24. septembri 2003. aasta määrus nr 1701/2003,

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 334/2007,

—	komisjoni 2. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 103/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 53 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi pikendamise kohta,

—	määruse (EÜ) nr 1592/2002 kohaselt asutatud komitee otsustega.

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 10 lõigete 2, 4, ja 6, artikli 16 lõike 4, artikli 29 lõike 3 punkti i, artikli 31 lõike 3, artikli 32 lõike 5 ja artikli 53 lõike 4 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimese taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 54 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, nagu see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel, kui tema abistamiseks selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikes 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

ii)	lõike 2 punktis a lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

iii)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta saada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga. Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud nagu on sõlminud ühendus.”

b)	Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”

c)	Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõik: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lepingu lisa A lisas.”

d)	Artiklisse 28 lisatakse järgmine lõik: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused, välja arvatud hääleõigus.”

Artiklisse 48 lisatakse järgmine lõige:

„8. Šveits osaleb lõike 1 punktis a osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

S (0,2/100) + S [1 – (a+b) 0,2/100] c/C,

kus:

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides b ja c märgitud tasude ja lõivudega,
a	=	assotsieerunud riikide arv,
b	=	ELi liikmesriikide arv,
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”

f)	Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”

Määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB IDJ] – tüüp CL600-2B19,

õhusõiduk [HB-IGM] – tüüp Gulfstream G-V-SP,

õhusõiduk [HB-IIS, HB-IIY, HB-IMJ, HB-IVL, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V,

õhusõiduk [HB-IBX, HB-IKR, HB-IMY, HB-ITF, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV,

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF, HB-ZDO] – tüüp MD 900.

Nr 736/2006

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega.

Nr 1702/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 7. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 381/2005,

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 706/2006,

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 335/2007,

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 375/2007.

Käesolevas lepingus tõlgendatakse määrust 1702/2003 järgmises kohanduses.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

Lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. september 2003” kuupäevaga, millal jõustub ühenduse/Šveitsi õhutranspordikomitee otsus, millega lisatakse määrus (EÜ) nr 1592/2002 kõnealuse määruse lisasse.

Nr 2042/2003

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 707/2006,

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 376/2007.

Nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

Nr 488/2005

Komisjoni 21. märtsi 2005. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive.

Nr 779/2006

Komisjoni 24. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 488/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 488/2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive.

Nr 593/2007

Komisjoni määrus 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (14.2).

Nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

Nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

Kõnealust määrust kohaldatakse seni, kuni see kehtib ELis.

4. Lennundusjulgestus

Nr 2320/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (artiklid 1–8, 10–13), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 849/2004.

Nr 622/2003

Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 15. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 68/2004,

—	komisjoni 24. mai 2005. aasta määrus (EÜ) nr 781/2005 (artiklid 1–2),

—	komisjoni 6. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 857/2005 (artiklid 1–2),

—	komisjoni 2. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 831/2006,

—	komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1448/2006,

—	komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1546/2006,

—	komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1862/2006,

—	komisjoni 13. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 65/2006,

—	komisjoni 10. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 240/2006,

—	komisjoni 20. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 437/2007.

Nr 1217/2003

Komisjoni 4. juuli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded.

Nr 1486/2003

Komisjoni 22. augusti 2003. aasta määrus, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord.

(Artiklid 1–13 ja 15–18)

Nr 1138/2004

Komisjoni 21. juuni 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse lennujaama turvaala kriitiliste osade ühine määratlus.

5. Lennuliikluse korraldamine

Nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 6, artikli 8 lõike 1 ja artiklite 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse 549/2004 artiklis 5 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

—	vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 loodud komitee (ühtse Euroopa taeva komitee).

Nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus).

Komisjonil on Šveitsi suhtes volitused, mis on talle antud artikli 16 kohaselt, mida on muudetud vastavalt allpool esitatule.

Käesoleva lepingus kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

c)	artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

d)	artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

e)	artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.

Nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 2 ja artikli 3 lõike 5 ja artikli 10 kohaselt antud volitused.

Nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva lepingus kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teises ja viimases taandes lisatakse pärast sõna „ühendus” sõnad „või Šveits”.

Nr 2096/2005

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded (EMPs kohaldatav tekst).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 9 kohaselt antud volitused.

Nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.

Nr 2006/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv Ühenduse lennujuhiloa kohta.

Nr 730/2006

Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.

Nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis.

Nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded.

Nr 1794/2006

Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava.

Nr 219/2007

Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks.

Nr 633/2007

Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded.

6. Keskkond ja müra

Nr 2002/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel.

(Artiklid 1–12, 14–18)

Nr 80/51

Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv eelhelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta (artiklid 1–9), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	direktiiv nr 83/206/EMÜ.

Nr 89/629

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta.

(Artiklid 1–8)

Nr 92/14

Nõukogu 2. märtsi 1992. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude piiramise kohta.

(Artiklid 1–11)

7. Tarbijakaitse

Nr 90/314

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta.

(Artiklid 1–10)

Nr 93/13

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste lepingutingimuste kohta tarbijalepingutes.

(Artiklid 1–11)

Nr 2299/89

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (artiklid 1–22), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus nr 3089/93,

—	nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrus nr 323/1999.

Nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.

(Artiklid 1–18)

8. Muud valdkonnad

Nr 2003/96

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik.

(Artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).

Lisad:

A:	Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll.

B:	Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted.

C:	Nõukogu deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta ühenduse komiteedes.

(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

A LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklile 28 on neil ühendustel ja investeerimispangal liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tingimustes, mis lisatakse nimetatud asutamislepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, FONDID, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende varad, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Liikmesriikide valitsused võtavad kõikidel võimalikel juhtudel kasutusele meetmed, et hüvitada või tagastada kaudsete maksude või müügimaksude osa, mis on lisatud vallas- või kinnisvara hinnale juhul, kui ühendused teevad ametlikuks kasutamiseks olulisi oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei rakendata sellise ulatuseni, et kahjustatakse konkurentsi ühenduste sees.

Avalike teenuste hinnas sisalduvate maksude, lõivude ega muude tasude suhtes vabastust ei anta.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes valuutat ja hallata arveid mis tahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonid kasutavad ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama korda, mis on konkreetse riigi poolt kehtestatud sellistele diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1. Ühenduse institutsioonide presidendid ja eesistujad võivad ühenduse institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtivate reisidokumentidena. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid, mis annavad nimetatud reisiloale kehtiva reisidokumendi staatuse kolmandate riikide territooriumidel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)	nende oma riigi valitsuse poolt samad soodustused, mis on ette nähtud kõrgematele ametnikele ajutise ametliku lähetuse puhul;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teiste liikmesriikide territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmetele ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduse institutsioonide töös osalevatel liikmesriikide esindajatel, nende nõustajatel ja tehnilistel ekspertidel on neile määratud kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolevas artiklis loetletud õigused kehtivad ka ühenduste nõuandeorganite liikmetele.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast ametist lahkumist;

b)	nende, samuti nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad, kui tingimustest, mis selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse, on kehtestanud sisseveole või taasväljaveole, ei tulene teisiti;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Ühenduste poolt makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse ühenduste nende ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad ühenduste teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui viimane ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Esimeses lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, kui kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevates rahvusvahelistes konventsioonides ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Privileegid, immuniteedid ja soodustused antakse ametnikele ja teistele ühenduste teenistujatele üksnes ühenduste huve silmas pidades.

Ühenduste kõik institutsioonid peavad ametnikele või teistele teenistujatele antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Ühenduste institutsioonid teevad käesoleva protokolli rakendamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eespool nimetatu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samamoodi ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja tema organite tegevust, mis on kooskõlas tema põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolev protokoll kehtib ka Euroopa Keskpanga, selle organite ja personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool loetletud sätted kehtivad ka Euroopa Rahandusinstituudi kohta. Samamoodi ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis kaheksandal aprillil tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal.

LIIDE

MENETLUS EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE KOHTA

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Lennundusohutusameti vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavate toodete ja teenuste pealt ei tule maksta käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust hüvitamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu hüvitamine toimub selleks ettenähtud Šveitsi ankeedi esitamisel Föderaalse Maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui hüvitise taotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade rakendamistingimused

Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 13 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artiklis 2 nimetatud lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mida neile maksab Euroopa Ühendus ja mille pealt tuleb maksta ühendusesisest maksu.

Kõnealuse protokolli artikli 14 rakendamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Agentuuri ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on ühenduse ametnikele ja teistele töötajatele kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi kandjad, ei ole tingimata allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Ühenduse Kohtul on ainupädevus kõigi agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes nõukogu määruse (EMÜ/Euratom/ESTÜ) nr 259/68 (2) ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi määratlevate sätete osas.

(1) Nõukogu määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, 25. märts 1969, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).

(2) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).

B LISA

ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE FINANTSKONTROLL

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtetega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada komisjonile või lennundusohutusametile otse kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (2) ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni teenistujad või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni teenistujatel ning lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muudel isikutel peab olema asjakohane juurdepääs tegevuskohtadele, töödele ja dokumentidele, samuti kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Ühenduste Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva otsuse kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. november 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. (3)

2. Kohapealse kontrolli ja ülevaatuse valmistab ette ja teostab komisjon tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolliga või föderaalse finantskontrolli määratud teiste pädevate Šveitsi asutustega, keda teavitatakse aegsasti kontrolli ja ülevaatuse objektist, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid anda kogu vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal toimuvas kontrollis ja ülevaatusel.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja ülevaatuse teha komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on vastu kohapealsele kontrollile või ülevaatusele, annavad Šveitsi ametiasutused, tegutsedes kooskõlas riigi eeskirjadega, komisjoni kontrolöridele vajalikku abi kohapealse kontrolli ja ülevaatuse tegemiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused eeskirjade eiramise kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või ülevaatuse käigus teada saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama kontrollitud asutust kontrolli või tõestamise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa nõuetekohase rakendamise huvides vahetavad Šveitsi ja ühenduse pädevad asutused korrapäraselt teavet ning korraldavad ühe lepinguosalise taotlusel ka nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas lepingus viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet Šveitsi õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta. (4)

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, on Šveitsis täitedokumendi staatusega.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõendamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Euroopa Ühenduste Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

C LISA

NÕUKOGU DEKLARATSIOON ŠVEITSI OSALEMISE KOHTA KOMITEEDES

—

Euroopa Liidu Nõukogu on nõus sellega, et Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lõppakti lisatud deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes sisaldab edaspidi järgmist taanet:

„—	vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 loodud komitee (ühtse Euroopa taeva komitee).”;

—

Euroopa Liidu Nõukogu on nõus sellega, et 21. juunil 1999 alla kirjutatud ja 4. aprillil 2002 nõukogus vastu võetud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lõppakti lisatud deklaratsiooni Šveitsi osalemise kohta komiteedes loetakse edaspidi koos järgmise taandega:

„—	määrusega (EÜ) nr 1592/2002 asutatud komitee.”.

15.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 127/84

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/369/ÜVJP,

14. mai 2008,

mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1596 (2005) vastuvõtmist 18. aprillil 2005 võttis nõukogu 13. juunil 2005 vastu ühise seisukoha 2005/440/ÜVJP, (1) mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 31. märtsil 2008 vastu resolutsiooni 1807 (2008), milles kehtestati piiravatele meetmetele uued erandid seoses relvaembargo, varade külmutamise ja reisikeeluga, milles loetleti kriteeriumid, mille alusel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt loodud sanktsioonide komitee määrab kindlaks isikud ja üksused, kelle varad külmutatakse ja kelle suhtes kohaldatakse reisikeeldu, ning millega pikendati meetmete kehtivust kuni 31. detsembrini 2008.

(3)	Selguse huvides tuleks koondada ühise seisukohaga 2005/440/ÜVJP kehtestatud meetmed ja resolutsiooni 1807 (2008) kohaselt kehtestatavad meetmed ühte õigusakti.

(4)	Ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(5)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja ühenduse meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

1. Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas relvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatute jaoks ette nähtud varuosade otsene või kaudne Kongo Demokraatlikku Vabariigi territooriumil tegutsevatele valitsusvälistele üksustele ja isikutele tarnimine, müümine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Samuti on keelatud:

otse või kaudselt anda, müüa, tarnida või üle anda tehnilist abi, vahendusteenuseid ning muid sõjalise tegevuse ja relvade ning igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatute jaoks ette nähtud varuosade varustamise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud teenuseid ühelegi Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil tegutsevale valitsusvälisele üksusele või isikule;

otse või kaudselt rahastada sõjaga seotud tegevust või anda selleks rahalist toetust, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või tehnilise abi, vahendusteenuste ja muude teenuste osutamiseks, müümiseks, tarnimiseks või üleandmiseks ühelegi Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil tegutsevale valitsusvälisele üksusele või isikule.

Artikkel 2

1. Artiklit 1 ei kohaldata:

relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise, müümise või üleandmise suhtes või relvade ja nendega seotud materjalidega seotud tehnilise abi andmise, vahendustegevuse ja muude teenuste rahastamise suhtes, mis on ette nähtud üksnes ÜRO missiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) toetamiseks ja kasutamiseks selle poolt;

b)	sellise kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja kiivrite tarnimise, müümise või üleandmise suhtes, mida eksporditakse ajutiselt Kongo Demokraatlikusse Vabariiki üksnes ÜRO töötajate, meediaesindajate ning humanitaar- ja arendustöötajate ning nendega seotud personali isiklikuks kasutamiseks;

c)	üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks ette nähtud mittesurmava sõjavarustuse tarnimise, müügi või üleandmise suhtes või sellise mittesurmava sõjavarustusega seotud tehnilise abi ja koolituse andmise suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud relvade ja nendega seotud materjalide tarnimine, müük ja üleandmine või teenuste osutamine või tehnilise abi ja koolituse osutamine võib toimuda üksnes liikmesriikide pädevate asutuste poolt antud eelneva loa alusel.

3. Liikmesriigid annavad resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt loodud sanktsioonide komiteele eelnevalt teada relvade või nendega seotud materjalide veost Kongo Demokraatlikusse Vabariiki ning igasugusest tehnilise abi andmisest, vahendustegevuse ja kõikide muude KDV sõjalise tegevusega seotud teenuste rahastamisest, välja arvatud lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel. Sellised teated sisaldavad kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet lõppkasutaja, kavandatud tarnekuupäeva ja saadetiste marsruudi kohta.

4. Liikmesriigid hindavad lõikes 1 käsitletud tarneid üksikjuhtude kaupa, võttes täiel määral arvesse Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kriteeriume. Liikmesriigid nõuavad piisavaid kaitsemeetmeid lõike 2 kohaselt antud volituste kuritarvitamise vastu ja võtavad vajaduse korral meetmeid tarnitud relvade ja nendega seotud materjalide tagasitoomiseks.

Artikkel 3

Artikli 4 lõikega 1 ja artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud piiravad meetmed kehtestatakse järgmiste sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja vajaduse korral üksuste suhtes:

—	isikud või üksused, kes rikuvad relvaembargot ja artiklis 1 osutatud seotud meetmeid;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist;

—	väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki abi saavate Kongo relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nende võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktides;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad isikud, kes rikuvad tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi või naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades.

Asjaomaste isikute ja üksuste loetelu on esitatud lisas.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada artiklis 3 osutatud isikutel oma territooriumile sisenemist või selle läbimist.

2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee:

a)	eelnevalt ja igal üksikjuhul eraldi otsustab, et selline territooriumile sisenemine või selle läbimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega;

b)	jõuab järeldusele, et erandi tegemine aitaks kaasa julgeolekunõukogu vastavate resolutsioonide eesmärkide saavutamisele, milleks on rahu ja riigisisene leppimine Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning stabiilsuse tagamine selles piirkonnas;

c)	lubab eelnevalt ja igal üksikjuhul eraldi riigi läbimist isikutel, kes naasevad oma kodakondsusjärgse riigi territooriumile või kes osalevad jõupingutustes võtta inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujad vastutusele.

4. Juhul kui liikmesriik lubab lõike 3 alusel sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute sisenemise oma territooriumile või selle läbimise, kehtib luba ainult väljastamise põhjuseks olnud eesmärgil ja ainult asjaomaste isikute suhtes.

Artikkel 5

1. Artiklis 3 osutatud isikute või üksuste otseses või kaudses omandis olevad või nende poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad või selliste isikute või üksuste otseses või kaudses omandis olevate või nende poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate või nende nimel või juhtimisel tegutsevate isikute või üksuste kontrollitavate, lisas määratletud üksuste valduses olevad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse.

2. Rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute ega üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3. Liikmesriigid võivad lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite, finantsvarade ja majandusressurssidega, mis:

a)	on vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks, nagu tasumine toiduainete eest, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumine, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest;

b)	on ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks;

c)	on ette nähtud üksnes siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevate tasude ja teenustasude maksmiseks, sealhulgas tasud külmutatud rahaliste vahendite või muude finantsvarade ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja sanktsioonide komitee on selle heaks kiitnud;

on kohtu, haldusorgani või vahekohtu antud pandiõiguse või tehtud otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ja majandusressursse kasutada sellise pandiõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et selline otsus võeti vastu või pandiõigus tekkis enne sanktsioonide komitee poolt asjaomase isiku või üksuse kindlaksmääramist ja artiklis 3 viidatud isik või üksus ei saa sellest kasu ning asjaomane liikmesriik on sellest sanktsioonide komiteed teavitanud.

4. Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud erandeid võib teha pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on sanktsioonide komiteele teatanud oma kavatsusest lubada vajaduse korral ligipääs neile rahalistele vahenditele, muudele finantsvaradele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole nelja tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.

5. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud või

b)	lepingute, kokkulepete või kohustuste kohased maksed, mis teostati või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama piiravaid meetmeid,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.

Artikkel 6

Nõukogu kehtestab lisas oleva nimekirja ja muudab seda vastavalt sanktsioonide komitee otsusele.

Artikkel 7

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 8

Käesolev ühine seisukoht vaadatakse läbi, seda muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu otsusele.

Artikkel 9

Ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 14. mai 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BAJUK

(1) ELT L 152, 15.6.2005, lk 22. Ühist seisukohta on viimati muudetud ühise seisukohaga 2008/179/ÜVJP (ELT L 57, 1.3.2008, lk 37).

LISA

a) Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud isikute nimekiri

Perekonnanimi

Eesnimi

Varjunimi

Sugu

Tiitel, ametikoht

Aadress

(maja, tänav, sihtnumber, linn, riik)

Sünniaeg

Sünnikoht

(linn, riik)

Passi või isikutunnistuse number

(sealhulgas dokumendi välja andnud riik ning väljaandmise kuupäev ja koht)

Kodakondsus

Määramise kuupäev

Muu teave

BWAMBALE

Frank Kakolele

Frank Kakorere, Frank Kakorere Bwambale

1.11.2005

Kongo vabastusliikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Mouvement de libération (DRC-ML) endine juht, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt DRC-ML jõudude tegevust (DRC-ML on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) ning on vastutav relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveo eest.

KAKWAVU BUKANDE

Jérôme

Jérôme Kakwavu

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Commandant Jérôme”. Kongo Demokraatliku Liidu/Kongo rahvaarmee (Union des congolais pour la démocratie/Forces armées du peuple congolais – UCD/FAPC) endine president. FAPC kontrollib ebaseaduslikke piiripunkte Uganda ja KDV vahel, mis on relvatransiidi peamiseks marsruudiks. FAPC presidendina omab ta poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FAPC jõudude tegevust, kes on olnud seotud relvade salakaubaveoga ja rikkunud sellest tulenevalt relvaembargot. Detsembris 2004 anti talle Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) kindrali auaste.

KATANGA

Germain

Kongo

1.11.2005

Koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses Ituri patriootliku vastupanuliikumise (Front pour la Resistance Populaire de l’Ituri – FRPI) osalemisega inimõiguste rikkumistes. KDV valitsuse poolt 18. oktoobril 2007 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. FRPI juht. Nimetati Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) kindraliks 2004. aasta detsembris. Seotud relvaembargot rikkuvate relvatarnetega.

KAMBALE

Kisoni

Dr Kisoni, Kidubai, Kambale KISONI

24.5.1961

Mulashe, KDV

C0323172

Kongo

29.3.2007

Kullaga kaupleja, Butembo Airlinesi ja Congocom Trading House’i omanik Butembos. Surnud 5. juulil 2007 Butembos (KDV). Kisoni osales relvarühmituste rahastamises kullakaubanduse kaudu (ostis FNI-lt ja müüs Uganda Commercial Impexile (UCI Ltd.) ning tegeles salakaubaveoga üle KDV ja Uganda piiri). Kisoni toetus ebaseaduslikule relvastatud rühmitusele (Front des nationalistes intégrationnistes – FNI) isiklike ärisidemete kaudu NJABUga (kelle suhtes juba on kehtestatud sanktsioonid resolutsiooni 1596 (2005) kohaselt) rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.

LUBANGA

Thomas

Ituri

Kongo

1.11.2005

Vahistatud Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses Kongo Patriootide Liidu (Union des patriotes congolais, aile Thomas Lubanga – UPC/L) osalemisega inimõiguste rikkumistes. UPC/Li (üks resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president ja osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos.

MANDRO

Khawa Panga

Kawa Panga, Kawa Panga Mandro, Kawa Mandro, Yves Andoul Karim, Mandro Panga Kahwa, Yves Khawa Panga Mandro

20.8.1973

Bunia

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Chief Kahwa”, „Kawa”. Resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud ühe relvastatud rühmituse,, Kongo Ühtsuse ja Terviklikkuse Kaitsmise Partei (Parti pour l’unité et la sauvegarde de l’intégrité du Congo – PUSIC) endine president ja osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Vangistuses Bunias alates aprillist 2005 Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest.

MPAMO

Iruta Douglas

Mpano, Douglas Iruta Mpamo

Bld Kanyamuhanga 52, Goma

28.12.1965/29.12.1965

Bashali, Masisi/Goma, KDV

(endine Zaire)

Kongo

1.11.2005

Asub Gomas. Äriühingute Compagnie Aérienne des Grands Lacs ja Great Lakes Business Company omanik/tegevjuht; nende äriühingute lennukeid kasutati resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud ja mässulistele rühmitustele abi andmiseks. Samuti vastutav lende ja lasti puudutava teabe varjamise eest tõenäoliselt selleks, et võimaldada relvaembargo rikkumist.

MUDACUMURA

Sylvestre

Rwanda

1.11.2005

Tuntud kui „Radja”, „Mupenzi Bernard”, „General Major Mupenzi”. Rwanda vabastamise demokraatlike jõudude (Forces democratiques de liberation du Rwanda – FDLR) komandör kohapeal, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FDLR jõudude tegevust (FDLR on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga.

MURWANASHY-AKA

Dr. Ignace

Ignace

14.5.1963

Butera (Rwanda)/Ngoma, Butare (Rwanda)

Rwanda

1.11.2005

Elab Saksamaal. Rwanda vabastamise demokraatlike jõudude (Forces democratiques de liberation du Rwanda – FDLR) president, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FDLRi jõudude tegevust (FDLR on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga.

10.

MUSONI

Straton

IO Musoni

6.4.1961

(võimalik 4.6.1961)

Mugambazi, Kigali, Rwanda

Rwanda pass kaotas kehtivuse 10.9.2004

29.3.2007

Elab Saksamaal Neuffenis. Forces Démocratiques de Libération du Rwanda (FDLR) esimene asepresident Euroopas. FDLRi (KDVs tegutsev võõramaine relvastatud rühmitus) liidrina takistab Musoni sellistesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist, mis on vastuolus resolutsiooniga 1649 (2005).

11.

MUTEBUTSI

Jules

Jules Mutebusi, Jules Mutebuzi

Lõuna-Kivu

Kongo

(Lõuna-Kivu)

1.11.2005

Hetkel Rwandas kinni peetud. Tuntud kui „Colonel Mutebutsi”. Endine Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) 10. sõjalise piirkonna (MR) piirkondlik sõjaline abikomandör 2004. aasta aprillis, vabastati ametist distsipliini rikkumise eest ja liitus endise liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G) teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Seotud relvade saamisega väljastpoolt FARDC struktuure ja tarnimisega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustele, rikkudes sellega relvaembargot.

12.

NGUDJOLO

Matthieu Cui

Cui Ngudjolo

1.11.2005

„Colonel” või „General”. Natsionalistliku rinde Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) staabiülem ja Ituri patriootliku vastupanuliikumise Front pour la resistance populaire de l’Ituri (FRPI) endine staabiülem, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FRPI jõudude tegevust (FRPI on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest), on vastutav relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveo eest. Vahistatud MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris.

13.

NJABU

Floribert Ngabu

Floribert Njabu, Floribert Ndjabu, Floribert Ngabu Ndjabu

1.11.2005

Vahistatud ja koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses natsionalistliku rinde Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) osalemisega inimõiguste rikkumistes. FNI (üks resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president ning osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos.

14.

NKUNDA

Laurent

Laurent Nkunda Bwatare, Laurent Nkundabatware, Laurent Nkunda Mahoro Batware, Laurant Nkunda Batware

6.2.1967/2.2.1967

Põhja-Kivu/Rutshuru

Kongo

1.11.2005

Asukoht teadmata. Teda on nähtud Rwandas ja Gomas. Tuntud kui „General Nkunda”. Liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G) endine kindral. Liitus endise RCD-G teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Saades relvi väljastpoolt FARDCd, rikkus relvaembargot. Rahvakaitse rahvusliku kongressi asutaja 2006; RCD-G vanemohvitser 1998–2006; Rwanda patriootliku rinde (RPF) ohvitser 1992–1998.

15.

NYAKUNI

James

Uganda

1.11.2005

Kaubanduslikus partnerluses „Commandant Jérôme’iga”, eelkõige seoses salakaubaveoga KDV ja Uganda piiril, muu hulgas kahtlustatav relvade ja sõjalise materjali salakaubaveos registreerimata sõidukitega. Rikkus relvaembargot ja andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustele, sealhulgas rahalist toetust nende rühmituste sõjaliseks tegutsemiseks.

16.

OZIA MAZIO

Dieudonné

Ozia Mazio

6.6.1949

Ariwara, KDV

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Omari”, „Mr Omari”. Kongo Ettevõtete Föderatsiooni (FEC) president Aru territooriumil. Osalus finantsskeemides koos „Commandant Jérôme’iga” ja Kongo rahvaarmeega (Forces armées du peuple congolais – FAPC) ning salakaubaveos KDV ja Uganda piiril, võimaldades kaubatarnete ja raha kättesaadavaks tegemise Commandant Jérôme’ile ja tema vägedele. Rikkus relvaembargot, sealhulgas andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 osutatud relvastatud rühmitustele.

17.

TAGANDA

Bosco

Bosco Ntaganda, Bosco Ntagenda

Kongo

1.11.2005

Tuntud kui „Terminator”, „Major”. Kongo Patriootide Liidu (Union des patriotes congolais, aile Thomas Lubanga – UPC/L) sõjaline komandör, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt UPC/L jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) lõikes 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Nimetati Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) kindraliks 2004. aasta detsembris, kuid keeldus edutamisest, jäädes seega FARDCst väljapoole.

b) Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud üksuste nimekiri

Nimi

Varjunimi

Aadress

(maja, tänav, sihtnumber, linn, riik)

Registreerimiskoht

(linn, riik)

Registreerimiskuupäev

Registrinumber

Peamine tegevuskoht

Määramise kuupäev

Muu teave

18.

BUTEMBO AIRLINES (BAL)

Butembo, DRC

29.3.2007

Eravalduses lennuettevõte asukohaga Butembos. Kambale Kisoni kasutas oma lennufirmat rühmituse Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) kulla, toidu ja relvade veoks Mongbwalu ja Butembo vahel. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.

19.

CONGOCOM TRADING HOUSE

Butembo, KDV

(tel +253 (0) 99 983 784)

29.3.2007

Kullakaubandusettevõte Butembos. CONGOCOMi omanik on Kambale Kisoni. Kisoni saab peaaegu kogu kullatoodangu Mongbwalu piirkonnast, mida kontrollib FNI. FNI saab sellele toodangule kehtestatud maksude näol märkimisväärset sissetulekut. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.

20.

COMPAGNIE AERIENNE DES GRANDS LACS (CAGL), GREAT LAKES BUSINESS

CAGL, Avenue Président Mobutu, Goma DRC (CAGLi kontor on ka Rwandas Gisenyis); GLBC, PO Box 315, Goma, DRC (GLBC kontor on ka Rwandas Gisenyis)

29.3.2007

Ettevõtete CAGL ja GLBC omanik on Douglas MPAMO, kelle suhtes on juba kehtestatud resolutsiooni 1596 (2005) kohased sanktsioonid. CAGL ja GLBC vedasid relvi ja laskemoona, rikkudes resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.

21.

MACHANGA

Kampala, Uganda

29.3.2007

Kullaekspordifirma Kampalas (direktor Rajua). MACHANGA ostis kulda tavapäraste ärisidemete kaudu KDV edasimüüjatega, kellel olid tihedad sidemed relvastatud rühmitustega. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.

22.

TOUS POUR LA PAIX ET LE DEVELOPPEMENT (NGO)

TPD

Goma, Põhja-Kivu

1.11.2005

Segatud relvaembargo rikkumisse, andes abi liikumisele Rassemblement congolais pour la démocratie - Goma (RCD-G), eelkõige tarnides relvade ja vägede transpordiks ette nähtud veokeid, kuid samuti ka transportides laialijagamiseks mõeldud relvi osale Põhja-Kivus paiknevate Masisi ja Rutshuru elanikele 2005. aasta alguses.

23.

UGANDA COMMERCIAL IMPEC (UCI) LTD

Kajoka Street,

Kajoka Street, Kisemente Kampala, Uganda

(tel +256 41 533 578/9);

alternatiivne aadress: PO Box 22709, Kampala, Uganda

29.3.2007

Kullaekspordifirma Kampalas. UCI ostis kulda ärisidemete kaudu KDV edasimüüjatega, kellel olid tihedad sidemed relvastatud rühmitustega. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 127

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 15. mai 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 420/2008, 14. mai 2008, millega kohandatakse alates 1. juulist 2007 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 421/2008, 14. mai 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 422/2008, 14. mai 2008, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 5. mai–9. mai 2008 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 423/2008, 8. mai 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (kodifitseeritud versioon)	13

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2008/368/ÜVJP, 14. mai 2008, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames	78
*	Nõukogu ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP, 14. mai 2008, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP	84

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	50,7
	TN	111,0
	TR	105,3
	ZZ	89,0
0707 00 05	EG	167,2
	JO	196,3
	MK	40,9
	TR	163,9
	ZZ	142,1
0709 90 70	TR	124,2
0709 90 70	ZZ	124,2
0805 10 20	EG	44,5
	IL	59,9
	MA	50,9
	TN	52,0
	TR	55,2
	US	49,8
	ZZ	52,1
0805 50 10	AR	151,8
	MK	58,7
	TR	147,5
	US	129,7
	ZA	131,1
	ZZ	123,8
0808 10 80	AR	93,2
	BR	80,4
	CA	95,7
	CL	91,0
	CN	87,7
	MK	65,0
	NZ	109,3
	US	116,4
	UY	76,3
	ZA	79,5
	ZZ	89,5

Järjekorranumber	Riik	Ajavahemik 5.5.2008-9.5.2008: protsent taotletud kogusest	Piirmäär
09.4331	Barbados	100
09.4332	Belize	0	Saavutatud
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Demokraatlik Vabariik	100
09.4335	Fidži	100
09.4336	Guyana	100
09.4337	India	0	Saavutatud
09.4338	Jamaica	100
09.4339	Keenia	100
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	100
09.4342	Mauritius	100
09.4343	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	100
09.4347	Tansaania	100
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	100
09.4351	Zimbabwe	100

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	Komisjon
	2008/367/EÜ
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordilepingu alusel loodud ühenduse/Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee otsus nr 2/2007, 15. detsember 2007, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa	58

Järjekorranumber	Liik	Ajavahemik 5.5.2008-9.5.2008: protsent taotletud kogusest	Limite
09.4380	Erakorraline	—
09.4390	Tööstuslik	—