I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

1.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 117/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 388/2008,

29 aprill 2008,

millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 1472/2006 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi kohta kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud sama toote impordi suhtes olenemata sellest, kas need on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed ja eelnevad uurimised

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 9,7–16,5 % (edaspidi „esialgne uurimine”).

2. Ex-officio algatamine

(2)	Vastavalt algmääruse põhjendusele 325 teostas komisjon impordi üle järelevalvet, et teha kindlaks mis tahes muutusi kaubandusstruktuuris, mis võiksid viidata meetmetest kõrvalehoidmisele.

(3)

Komisjoni käsutuses olevad tõendid viitasid, et alates dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest esines muutusi kaubandusstruktuuris, mis olid seotud ümberlaadimise ja/või koostetegevustega, milleks ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale dumpinguvastaste meetmete kehtestamise. Lisaks sellele näitasid tõendid, et Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju kahjustati nii koguste kui ka hinna osas. Lõpuks viitasid tõendid, et Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud teatavaid nahast pealsetega jalatseid müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes samasuguse toote esialgse uurimise ajal määratud normaalväärtusega.

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 kohaselt, avaldas komisjon ex-officio Euroopa Liidu Teatajas määruse uurimise algatamise kohta (3) (edaspidi „algatamismäärus”), et uurida väidetavat kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest. Komisjon andis algatamismääruse ja algmääruse artikli 14 lõike 5 alusel ka tolliametitele korralduse registreerida alates 7. septembrist 2007 Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud nahast pealsetega jalatsite import olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte.

3. Uurimine

(5)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult Aomeni erihalduspiirkonna ja Hiina Rahvavabariigi asutustele, teadaolevatele Aomeni erihalduspiirkonna ja Hiina Rahvavabariigi tootjatele/eksportijatele, teadaolevalt asjaomastele ühenduse importijatele ja teatavate nahast pealsetega jalatsite ühenduse tootjatele. Küsimustikud saadeti Aomeni erihalduspiirkonna eksportijatele/tootjatele, Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, ühenduse importijatele, kes olid komisjonile teada esialgsest uurimisest ja kes andsid endast teada algatamismääruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(6)	Küsimustiku vastus saadi kaheksalt Aomeni erihalduspiirkonna tootjalt/eksportijalt. Küsimustiku vastused saadi ka kuueteistkümnelt ühenduse sõltumatult eksportijalt. Teised importijad tegid oma seisukohad teatavaks, kuid ei täitnud küsimustikku.

(7)

Uurimise käigus tegid koostööd ja esitasid küsimustike vastused järgmised äriühingud:

Aomeni erihalduspiirkonna tootjad/eksportijad:

—	Fabrica de Sapatos Paolina Limitada, Aomen

—	Feifer Footwear/Ultimate Footwear, Aomen

—	Fabrica de Sapatos Fairwear, Aomen

—	Hap Yun Shoes Factory, Aomen

—	Hong Wan, Aomen

—	K. Wah Shoes Factory Limited Aomen

—	Fabrica de Sapatos Fairwear, Aomen

—	Vai Un Footwear Factory, Aomen

Ühenduse importijad:

—	a+w shoes GmbH & Co. KG, Saksamaa

—	Aasics Europe B.V., Madalmaad

—	Aldo UK Ltd, Ühendkuningriik

—	Caprice Schuhproduktion GmbH & Co. KG, Saksamaa

—	Eurohispana De Inversiones, S.A., Hispaania

—	Firma Handlowa „C.A.M.”, Poola

—	Footex International B.V., Madalmaad

—	Heson International B.V., Madalmaad

—	Mexx Shoes B.V., Madalmaad

—	Orion Italiana GmbH & Co. KG, Saksamaa

—	PWH Originals International B.V., Madalmaad

—	Shoe.com GmbH & Co. KG, Saksamaa

—	Wendel GmbH & Co. KG, Saksamaa

—	Wolverine Europe Ltd., Ühendkuningriik

—	Wolverine Europe B.V., Madalmaad

—	Wortman KG Internationale Schuproduktionen, Saksamaa

(8)	Lisaks sellele vastas kakskümmend seitse Hiina Rahvavabariigi tootjat/eksportijat miniküsimustikule Aomeni kaudu toimuva jalatsite kaubanduse kohta.

(9)

Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

—	Fabrica de Sapatos Paolina Limitada, Aomen

—	Feifer Footwear (Macau)/Ultimate Footwear (Macau), Aomen

—	Fabrica de Sapatos Fairwear (Macau) Limitada, Aomen

—	Hap Yun Shoes Factory, Aomen

—	Hong Wan Factory, Aomen

—	Fabrica de Sapatos K. Wah Limitada, Aomen

—	Vai Un Footwear Factory, Aomen

(10)	Seitsme äriühingu külastamise käigus uuriti üle 90 % koostööd tegeva tootja tootmist.

(11)

Vajadusel tehti kontrollkäigud ka nii Aomeni erihalduspiirkonna kui ka Hong Kongi erihalduspiirkonna kaubandusettevõtetesse, mis tegelevad vaatlusaluse toote müügiga ühenduse turule. Need kontrollkäigud piirdusid kontrollitud Aomeni äriühingute toodetud vaatlusaluse toote müügiga ja Hong Kongi erihalduspiirkonna ametiasutusi teavitati nendest külastustest.

4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(12)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsid, välja arvatud spordijalatsid ning jalatsid, mille valmistamisel kasutatakse eritehnoloogiat, tuhvlid ja muud toajalatsid ning varbakaitsega jalatsid („teatavad nahast pealsetega jalatsid”), mis tavapäraselt liigitatakse järgmiste CN-koodide alla: 6403 20 00 , ex 6403 51 05 , ex 6403 51 11 , ex 6403 51 15 , ex 6403 51 19 , ex 6403 51 91 , ex 6403 51 95 , ex 6403 51 99 , ex 6403 59 05 , ex 6403 59 11 , ex 6403 59 31 , ex 6403 59 35 , ex 6403 59 39 , ex 6403 59 91 , ex 6403 59 95 , ex 6403 59 99 , ex 6403 91 05 , ex 6403 91 11 , ex 6403 91 13 , ex 6403 91 16 , ex 6403 91 18 , ex 6403 91 91 , ex 6403 91 93 , ex 6403 91 96 , ex 6403 91 98 , ex 6403 99 05 , ex 6403 99 11 , ex 6403 99 31 , ex 6403 99 33 , ex 6403 99 36 , ex 6403 99 38 , ex 6403 99 91 , ex 6403 99 93 , ex 6403 99 96 , ex 6403 99 98 ja ex 6405 10 00 (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(13)

Uuritav toode on Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsid, välja arvatud spordijalatsid ning jalatsid, mille valmistamisel kasutatakse eritehnoloogiat, tuhvlid ja muud toajalatsid ning varbakaitsega jalatsid (edaspidi „uuritav toode”) olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte, mis tavapäraselt liigitatakse vaatlusaluse tootega samade CN-koodide alla.

(14)	Uurimise tulemusel selgus, et Hiina Rahvavabariigist ühendusse eksporditavatel ja Aomeni erihalduspiirkonnast ühendusse lähetatavatel jalatsitel on samad füüsikalised põhiomadused ning kasutus. Seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

5. Uurimisperiood

(15)	Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007. Andmeid koguti alates 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni eesmärgiga uurida väidetavaid muutusi kaubandusstruktuuris ning algmääruse artiklis 13 sätestatud teisi aspekte.

6. Avalikustamine

(16)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada:

i)	pikendada määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi kohta) kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud sama toote impordi suhtes;

ii)	mitte teha erandeid äriühingute puhul, kes seda taotlesid. Kooskõlas algmääruse sätetega anti huvitatud isikutele tähtaeg, mille jooksul nad said pärast avalikustamist oma arvamust avaldada.

(17)	Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke kommentaare võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti vastavalt lõplikke järeldusi.

B. UURIMISE TULEMUSED

1. Üldised kaalutlused

(18)

Vastavalt ülaltoodule käsitleti kaubandusstruktuuri muudatuste analüüsil perioodi alates 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Andmeid koguti ja analüüsiti laienenud ühenduse turu (EL 27) põhjal algatamismääruse kuupäeva seisuga. Kuid tuleb märkida, et Hiina Rahvavabariigi suhtes kohaldatud esialgsete meetmete puhul võeti aluseks tolleaegse ühenduse turu (EL 25) suhtes tehtud arvestused. Seda arvesse võttes analüüsiti kahte uude liikmesriiki (Bulgaariasse ja Rumeeniasse) suunduva impordi taset ning ilmnes, et see moodustas vaid väga väikse osa kogu EL 27 impordist ning seepärast ei mõjutanud uuringu tulemusi otsus selle kohta, millist ELi turu taset (EL 27 või EL 25) peaks analüüsi aluseks võtma.

2. Koostöö tase ja impordimahu kindlaksmääramine

(19)

Nagu kirjeldatud põhjenduses 6, tegid koostööd kaheksa Aomeni erihalduspiirkonna eksportijat/tootjat, kes esitasid küsimustike vastused, ning kõik need äriühingud eksportisid vaatlusalust toodet uurimisperioodil ühendusse kas otse või vahendajate kaudu. Aomeni ametiasutuste esitatud teabe põhjal oli selge, et uurimise algatamise ajal tootis jalatseid Aomenis vähemalt viisteist äriühingut. Kuid suurim tootja, kes toodab umbes 50 % ühendusse suunduvast ekspordist, ei teinud koostööd ja seepärast määrati koostöö tasemeks alla 50 %. Lisaks sellele vastas komisjoni Hiina Rahvavabariigi tootjaid/eksportijaid käsitlevale miniküsimustikule vaid kakskümmend seitse eksportivat tootjat. Esialgse uurimise käigus ilmnes, et Hiina Rahvavabariigis tegutseb mitusada tootjat. Ükski kahekümne seitsmest vastajast ei märkinud, et nad ekspordivad ühenduse turule Aomeni kaudu.

(20)

Kuna oli selge, et Aomeni erihalduspiirkonna ja Hiina Rahvavabariigi koostöötase oli madal, tuli impordimahu kindlaks määramisel võtta aluseks statistikaandmed. Neid andmeid võrreldi ja kinnitati nende õigsust teisi komisjoni käsutuses olevaid statistikaallikaid kasutades. Sellist lähenemist kinnitati ka teiste uurimise käigus saadud andmetega, mis viitasid mitmete teiste koostööd mitte tegevate eksportijate/tootjate olemasolule Aomeni erihalduspiirkonnas ja Hiina Rahvavabariigis, kes eksportisid uurimisperioodil vaatlusalust toodet ühendusse.

3. Metoodika

(21)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku kõrvalehoidmist analüüsides, kas kolmandate riikide ja ühenduse vahelises kaubandusstruktuuris oli muutusi, kas muutus tulenes tegevusest, protsessist või tööst, millele ei ole muud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine, kas oli tõendeid kahjude kohta või kas tollimaksu parandavaid mõjusid kahjustati samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ning kas oli tõendeid dumpingu kohta normaalväärtuste osas, mis oli eelnevalt samasuguse toote jaoks kindlaks määratud, kui see oli vajalik kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

(22)	Ülaltoodud tegevus, protsess või töö hõlmab muu hulgas toote, mille suhtes meetmed kehtivad, saatmist läbi Aomeni erihalduspiirkonna ning osade kokkupanekut koostetegevuse käigus Aomeni erihalduspiirkonnas. Selleks määratleti koostetööde olemasolu kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 2.

(23)

Selles suhtes märgitakse, et kaheksa Aomeni tootmisettevõtet saatsid vastused küsimustikule. Seitset suurimat tootjat kontrolliti kohapeal ja kõik kaheksa vastust võeti aluseks algmääruse artiklis 13 märgitud uuringuandmete arvutamisel:

a)	koostetööde käigus kasutatud osade väärtus;

b)	tootmiskuludega seoses lisatud väärtus;

c)	dumping eelmise uurimise käigus saadud normaalväärtust kasutades;

d)	andmed selle kohta, millal äriühingud alustasid tootmist või kas pärast meetmete kehtestamist tootmistegevus oluliselt suurenes;

e)	hinnang, kas imporditud tooted kahjustasid koguste ja/või hindade osas kehtivate meetmete parandavat mõju.

(24)

Punktide a ja b puhul kasutati Aomeni tootjatelt saadud teavet kulude kohta, sealhulgas kasutati ka Hiina tarnijatelt ostetud toodete kulu. Et nendest Hiina tarnijatest ei kohaldatud mitte ühegi suhtes esialgse uurimise ajal turumajanduslikku kohtlemist, tekkis küsimus, kas on võimalik kasutada andmeid Hiina tarnijatega seotud kulude kohta. Kuna esialgse uurimise käigus selgus, et Hiina tarnijate kulud ei ole usaldusväärsed, sest nende suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kasutati selle asemel andmeid võrdlusriigi Brasiilia kulude kohta. Kõnealuse uurimise puhul tehti arvutused, kasutades nii Hiina kui ka võrdlusriigi esialgse uurimise andmeid.

(25)

Kui mõni äriühing ei esitanud täielikke küsimustiku vastuseid, tehti vajaduse korral punktidega a ja e seotud järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Vajaduse korral teavitati vastavat tootjat/eksportijat muu hulgas avalikustamise teel ning talle anti võimalus omapoolsete kommentaaride esitamiseks.

(26)	Arvestades asjaolu, et kõnealuse uurimise käigus kogutud statistilistes tõendusmaterjalides ei tehtud vahet erinevate asjaomaste jalatsiliikide vahel, anti põhjenduses 23 märgitud katsetele hinnangud koostööd tegevate Aomeni tootjatelt/eksportijatelt saadud andmete põhjal.

(27)	Et hinnata, kas Aomeni erihalduspiirkonnast imporditud tooted kahjustasid koguste ja/või hindade osas kehtivate meetmete parandavat mõju, võrreldi kaheksa koostööd tegeva tootja müügikoguseid ja -hindu ühenduse tootjate poolt esialgse uurimise käigus kehtestatud kahju kõrvaldamise tasemega.

(28)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 1 ja 2 uuriti, kas esineb dumpingut seoses samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega. Seetõttu võrreldi Aomeni erihalduspiirkonna koostööd tegevate tootjate ekspordihindu uurimisperioodi ajal normaalväärtusega, mis kehtestati uurimisel, mis viis samasuguse toote suhtes lõplike meetmete kehtestamiseni. Esialgsel uurimisel kehtestati normaalväärtus Brasiilia hindade või arvestusliku väärtuse alusel, mis leiti olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik Hiina Rahvavabariigile. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindasid ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(29)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust, mis kehtestati esialgsel uurimisel, ning kaalutud keskmisi ekspordihindu kõnealuse uurimise uurimisperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

4. Muutus kaubandusstruktuuris

(30)

Import Hiinast on vähenenud pärast määrusega (EÜ) nr 553/2006 (4) ajutiste meetmete kehtestamist esialgse uurimise käigus. Seevastu import Aomeni erihalduspiirkonnast on tohutult kasvanud. Selline kaubandusstruktuuri muutus avaldub kõnealuses uurimises kõige täpsemalt, kui analüüsida müügimahtusid ajavahemikus aprillist detsembrini aastatel 2005, 2006 ja 2007, sest meetmed kehtestati aprillis 2006 ja jalatsite puhul on tegemist hooajalise kaubaga.

Allikas – komisjoni käsutuses olevad statistilised andmed (Taric), mis hõlmavad üksnes vaatlusalust toodet (konfidentsiaalsusest tulenevalt on arvud ümardatud).

Hiina Rahvavabariik

Ajavahemik	Ekspordimaht Euroopa Liitu
Aprill–detsember 2005	umbes 142 miljonit paari
Aprill–detsember 2006	umbes 66 miljonit paari
Aprill–detsember 2007	umbes 70 miljonit paari (kättesaadavate andmete põhjal tehtud üldistus)

Aomeni erihalduspiirkond

Ajavahemik	Ekspordimaht Euroopa Liitu
Aprill–detsember 2005	umbes 0,5 miljonit paari
Aprill–detsember 2006	umbes 8,0 miljonit paari
Aprill–detsember 2007	umbes 8,5 miljonit paari (kättesaadavate andmete põhjal tehtud üldistus)

(31)

Eespool esitatud näitajate põhjal ilmneb, et 2005. aastaga võrreldes vähenes import Hiina Rahvavabariigist oluliselt 2007. ja 2006. aasta viimase üheksa kuuga. Seevastu import Aomeni erihalduspiirkonnast kasvas märkimisväärselt samal ajavahemikul. Need järeldused toetavad väidet, et kaubad on lähetatud Hiinast ühendusse Aomeni erihalduspiirkonna kaudu.

(32)	Komisjon võrdles neid andmeid teiste kättesaadavate statistikaallikatega, mis näitasid samasuguseid trende.

(33)

Komisjon kasutas ka Aomeni impordi- ja ekspordistatistikat kingaosade kohta, mis näitas järgmist:

Ajavahemik	Hiina Rahvavabariigist Aomeni erihalduspiirkonda suunduva impordi maht
Aprill–detsember 2005	umbes 30 tonni
Aprill–detsember 2006	umbes 900 tonni
Aprill–detsember 2007	umbes 800 tonni (kättesaadavate andmete põhjal tehtud üldistus)
Seevastu oli selliste kingaosade ekspordimaht eespool nimetatud kolme ajavahemiku jooksul ebaoluline. Allikas – Aomeni majandusteenuste andmebaas.

(34)	Eespool esitatud järeldused näitavad, et kingaosade import kasvas tormiliselt pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2006. aasta aprillis ning see on tõendiks selle kohta, et Aomeni erihalduspiirkonnas loodi pärast nende meetmete kehtestamist tingimused suurte koostetööde teostamiseks.

(35)

Komisjon kasutas ka Aomeni impordi- ja ekspordistatistikat valmis jalatsite kohta, mis näitas järgmist:

Ajavahemik	Hiina Rahvavabariigist Aomeni erihalduspiirkonda suunduva impordi maht.
Aprill–detsember 2005	0,04 miljonit paari
Aprill–detsember 2006	4,5 miljonit paari
Aprill–detsember 2007	5,1 miljonit paari (kättesaadavate andmete põhjal tehtud üldistus)
Ajavahemik	Aomeni erihalduspiirkonnast Euroopa Liitu suunduva ekspordi maht
Aprill–detsember 2005	0,3 miljonit paari
Aprill–detsember 2006	10,8 miljonit paari
Aprill–detsember 2007	8,2 miljonit paari (kättesaadavate andmete põhjal tehtud üldistus)
Allikas – Aomeni majandusteenuste andmebaas.

(36)

Eespool esitatud järeldused näitavad, et jalatsite import Hiina Rahvavabariigist Aomeni erihalduspiirkonda ja samade jalatsite eksport Aomeni erihalduspiirkonnast Euroopa Liitu kasvas tormiliselt pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2006. aasta aprillis. See on tõendiks selle kohta, et pärast nende meetmete kehtestamist teostati suuremahulisi ümberlaadimistöid Aomeni erihalduspiirkonna kaudu.

(37)	Kogu Hiinast ühendusse suunduva ekspordi vähenemine ning samal ajal Aomeni erihalduspiirkonnast pärit ekspordi suurenemine pärast ajutiste meetmete kehtestamist tähendab muutust eespool nimetatud riikide vahelise kaubanduse struktuuris.

5. Meetmetest kõrvalehoidmine koostetööde kaudu

(38)	Eespool põhjenduses 37 esitatud tõenditele lisaks hinnati meetmetest kõrvalehoidmist koostetööde kaudu, kasutades koostööd tegevate Aomeni eksportijate/tootjate esitatud andmeid.

5.1. Osade väärtuse test (artikli 13 lõike 2 punkt b)

(39)

Kõigile kaheksale koostööd tegevale Aomeni eksportijale tarnisid enamuse toorainest Hiina tarnijad. Selle tooraine puhul ei olnud tegemist mitte üksnes naha, plastikuga jne, vaid tervete pealsete, välistaldade, sisetaldade, paelade, kingakarpide ja muude lisanditega. Mõnel juhul hangiti isegi liim Hiina tarnijatelt. Selle tõendiks olid kohapeal tuvastatud tooraine ostuarvete koopiad ning tootmisliinide ja toorainevarude füüsiline kontroll.

(40)

Ühegi kaheksale Aomeni tootjale tarninud Hiina äriühingu suhtes ei kohaldatud esialgse uurimise ajal turumajanduslikku kohtlemist ning seepärast tekkis küsimus, kas Hiina tarnijatelt saadud ostuandmeid saab kasutada. Et esialgse uurimise käigus selgus, et Hiina tarnijate kulud ei ole usaldusväärsed, sest nende suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kasutati selle asemel andmeid võrdlusriigi Brasiilia kulude kohta. Kõnealuse uurimise puhul tehti arvutused, kasutades nii Hiina kui võrdlusriigi esialgse uurimise andmeid.

(41)	Arvutuste puhul, milleks kasutati andmeid Aomeni tootjate kulude kohta, sealhulgas nende Hiina tarnijatelt ostetud kaupade tegelikke kulusid, ilmnes, et piiratud kogus väga ebaolulisi materjale hangiti kohapealt Aoemist, kuid nende väärtus oli alla 2 % kokkupandud osade koguväärtusest.

(42)	Brasiilia kui võrdlusriigi andmete alusel tehtud arvutuste tulemusel jõuti väga sarnaste tulemusteni, kuigi Aomeni erihalduspiirkonnast hangitud tooraine kogukulude osakaal oli isegi madalam, kuna Brasiilia tooraine kulud olid veidi kõrgemad Hiina tegelikest andmetest.

(43)	Seepärast jõuti järeldusele, et üle 60 % kokkupandud toodete tooraine koguväärtusest oli pärit Hiina Rahvavabariigist.

5.2. Tootmiskulude lisaväärtuse test (artikli 13 lõike 2 punkt b)

(44)

Kõnealuse testi teostamisel kasutati kaheksa koostööd tegeva Aomeni tootja esitatud andmeid. Kõigi äriühingute puhul oli selge, et põhiosa tootmiskulude lisaväärtusest tekkis Hiina Rahvavabariigis, mitte aga Aomeni erihalduspiirkonnas. Hiina Rahvavabariigist hangiti kõik osad, mis olid arendatud selliseks, et Aomenis sai teostada toodete kokkupanemist masinatega ning jalatsite käsitsi liimimist ja viimistlemist.

(45)

Iga äriühingu kohta tehti arvutused, et hinnata Aomenis lisandunud tootmiskulude väärtust. Need andmed saadi äriühingute raamatupidamisdokumentidest. Kuid mõned äriühingud töötasid vaid töötlemistasude alusel ning nad ei teadnud, mis on Hiina Rahvavabariigis nende tarnijate poolt teostatud töötlemistööde väärtus. Nendel juhtudel oli sellist väärtust võimalik hinnata, kasutades andmeid Hiina Rahvavabariigist saadud tooraine kohta ja Aomenist pärit kaupade ekspordihindu, kus ei ole arvestatud kasumit, müügi-, haldus- ja üldkulusid. Selle testi teostamiseks uuriti tooraine ostuarvete koopiaid, kohapeal läbivaadatud raamatupidamisandmeid teiste tootmiskulude kohta ning ekspordiarveid; viidi ka läbi tootmisliinide ja toorainevarude füüsiline kontroll.

(46)

(47)

Arvutuste puhul, milleks kasutati andmeid Aomeni tootjate kulude kohta, sealhulgas nende Hiina tarnijatelt ostetud kaupade tegelikke kulusid, ilmnes, et Aomenis teostatud koostetööde kulude osakaal oli olenevalt äriühingust 6–18 % ja kaalutud keskmine osakaal oli 9,5 %. Brasiilia kui võrdlusriigi andmete alusel tehtud arvutuste tulemusel jõuti väga sarnaste tulemusteni, kuigi Aomeni erihalduspiirkonnast hangitud toodete tootmiskulude osakaal oli isegi madalam, kuna Brasiilia tootmiskulud olid veidi kõrgemad Hiina tegelikest andmetest.

(48)

Üks koostööd tegev importija väitis, et Aomeni tootjad ei riku 25 % tootmiskulude lisaväärtuse nõuet. Nad väitsid, et kuna Aomeni tootjatel on päritolusertifikaadid jalatsite ekspordi jaoks, siis ei ole nad kehtivatest meetmetest kõrvale hoidnud. Kuid see, kas Aomeni tootjad ekspordivad oma tooteid koos päritolusertifikaadiga, ei ole asjakohane. Päritolueeskirjade järgimine ei välista meetmest kõrvalehoidmise võimalust.

(49)	Põhjenduste 44 kuni 48 alusel jõuti järeldusele, et koostetööde ajal sisseostetud osadele lisandunud väärtus ei ületanud 25 % tootmiskulude väärtusest.

5.3. Tootmise suurenemine pärast esialgse uurimise algust (artikli 13 lõike 2 punkt a)

(50)

Kõnealuse tootega seotud esialgne uurimine algatati 7. juulil 2005. Seepärast tuli kindlaks teha, kas pärast seda kuupäeva on tootmine suurenenud. Kõnealuse testi teostamisel kasutati kaheksa koostööd tegeva Aomeni eksportija tooraine ostuarveid, tootmise kohta esitatud andmeid ja viimistletud kaupade müügiarveid.

(51)	Kolme äriühingu puhul oli selge, et ettevõte alustas jalatsite tootmist pärast 2005. aasta juulit.

(52)	Ülejäänud äriühingute puhul tehti kindlaks tootmise oluline kasv, kui võrreldi 2005. aasta tootmismahtusid uurimisperioodi tootmismahtudega. Tootmismahu kasvuks hinnati keskmiselt 100 %. Seepärast jõuti järeldusele, et pärast esialgse uurimise algust 2005. aasta juulis suurenes tootmine oluliselt.

(53)

Mitme koostööd tegeva importija seadusjärgsed esindajad väitsid, et nende kliendid (jaemüüjad) eelistavad Aomenis valmistatud jalatseid Hiina Rahvavabariigis toodetud jalatsitele, sest nende tootmiskvaliteet oli kõrgem ning nende valmistamisel on kasutatud kvaliteetsemat toorainet. Nad väitsid ka, et Hiina Rahvavabariigis on probleemiks intellektuaalomandi vargus. Importijad väidavad, et see on üks põhjus, miks nad hangivad oma kauba Aomeni erihalduspiirkonnast. Kuid koostööd tegevad Aomeni erihalduspiirkonna tootjad ei toetanud ühtegi sellist väidet. Ühelgi koostööd tegeval tootjal ei olnud tõepoolest suurt tootmisrajatist ning nad tegelesid üksnes Hiina Rahvavabariigist pärit osade kokkupanemisega. Uurimine näitas ka, et tooraine kvaliteedi ja tootmisstandardite poolest olid Aomeni erihalduspiirkonnast pärit jalatsid identsed Hiina Rahvavabariigist pärit toodetega. Intellektuaalomandiõigustega seotud väited olid samuti põhjendamatud ning need ei suutnud selgitada, miks pidi see probleem põhjustama eespool kirjeldatud hüppelise tootmismahu kasvu Aomeni erihalduspiirkonnas. Uurimise tulemusel jõuti järeldusele, et tootmise suurenemise põhjuseks oli Hiina Rahvavabariigist pärit jalatsite impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine.

(54)

Teine importija väitis, et tootmisrajatiste olemasolu Aomeni erihalduspiirkonnas enne Hiina Rahvavabariigis meetmete kehtestamist näitab, et impordil Aomeni erihalduspiirkonnast on majanduslik õigustus. Kuid uurimine näitas, et enne Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes meetmete kehtestamist oli tootmistegevuse tase Aomeni erihalduspiirkonnas väga madal. Eespool esitatud järeldused näitavad, et tegelikult on jalatsite tootmine pärast meetmete kehtestamist tormiliselt kasvanud. Selle põhjuseks oli uute äriühingute loomine ning eelnevalt olemasolevate äriühingute tootmise suurenemine ja/või taaskäivitumine.

6. Meetmetest kõrvalehoidmine ümberlaadimise kaudu

(55)	Et mitte ükski uurimise käigus koostööd tegevast kahekümne seitsmest Hiina eksportijast ei deklareerinud, et nad tegelevad kingade müügiga Aomeni kaudu, analüüsis komisjon statistikaandmeid, et teha kindlaks, kas esines ümberlaadimist Aomeni kaudu.

(56)

Eespool põhjendustes 30 kuni 37 kirjeldatud kaubandusstruktuuri muutus toetab väidet, mille kohaselt esines meetmetest kõrvalekaldumine ümberlaadimise kaudu. Põhjenduses 35 kirjeldatud viimistletud jalatsite kaubandus näitab eriti selgelt, et vaatlusalune toode, mis eksporditi ühenduse turule Hiina Rahvavabariigist, lähetati siia Aomeni erihalduspiirkonna kaudu.

(57)

Arvestades asjaolu, et Aomeni erihalduspiirkonna rahvaarv oli uurimisperioodil vaid 0,5 miljonit, ei saa väita et 4,5 miljonit paari kingi, mis imporditi Hiina Rahvavabariigist 2006. aastal, võidi tarbida Aomenis. Ekspordistatistika näitab vastupidiselt, et suur osa nendest jalatsitest reeksporditi ühenduse turule. Uurimisperioodil Aomenist ühendusse suundunud ekspordi maht oli tegelikult üle 4,5 miljoni paari (umbes 10 miljonit paari). Seda kasvu võib seletada kingaosade ümbervormistamisega viimistletud jalatsiteks.

(58)	Uurimise käigus ei tuvastatud sellise tegevuse jaoks ühtegi muud põhjendust peale meetmete kehtestamise.

(59)	Kokkuvõttes näitas uurimine, et pärast Hiina Rahvavabariigist pärit jalatsite impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist leidis aset suuremahuline ümberlaadimine Aomeni erihalduspiirkonna kaudu.

7. Dumpingutest (artikli 13 lõige 1)

(60)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 näitas esialgsel uurimisel kehtestatud kaalutud keskmise normaalväärtuse ning kõnealuse uurimise uurimisperioodil kehtinud kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlus, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, et Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud vaatlusalust toodet imporditi dumpinguhindadega.

(61)	Testi metoodikat on kirjeldatud põhjendustes 21 kuni 29. Koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaal jäi vahemikku 8 % – 57 %. Koostöö puudumisel ümberlaadimistööde vallas arvutati dumping kättesaadavaid statistikaallikaid kasutades, mis kinnitas märkimisväärse dumpingutaseme olemasolu.

(62)	Üks koostööd tegev importija väitis, et import Aomenist ei toimunud dumpinguhindadega ja vaidlustas metoodika, milles kasutati esialgse uurimise käigus saadud normaalväärtust. Kuid tuleb märkida, et metoodika, mida kasutati, on sätestatud algmääruse artikli 13 lõikes 1.

8. Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine (artikli 13 lõige 1)

(63)	Põhjendustes 30 kuni 37 esitatud kaubavoogude analüüs näitab muutust ühenduse impordi struktuuris, mis ilmnes pärast esialgse uurimise algust. Seepärast uuriti, kas selline muutus kaubandusstruktuuris kahjustab esialgse uurimise ajal kehtestatud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju.

(64)

Koguseliselt näitab põhjendus 35 ühendusse suunduva jalatsite ekspordi kasvu ajavahemikus aprillist detsembrini aastatel 2006 ja 2007 umbes 10 miljoni paari võrra võrreldes 2005. aasta sama perioodiga. Esialgse uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduse turu maht on 714 miljonit paari, mis tähendab, et import moodustab 1,5 % tarbimisest. Lisaks sellele, kuna CIF impordihinnad on keskmiselt üle 10 euro paari kohta, oli Aomeni erihalduspiirkonnast pärit impordi maht kokku üle 100 miljoni euro. Aomeni erihalduspiirkonnast pärit importi tuleb seega lugeda oluliseks ja märkimisväärseks.

(65)	Seoses Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud toodete dumpinguhindadega leiti, et need olid keskmiselt tunduvalt madalamad ühenduse tootjate poolt esialgse uurimise käigus kehtestatud kahju kõrvaldamise tasemest.

(66)	Seepärast jõuti järeldusele, et vaatlusaluse toote import Aomeni erihalduspiirkonnast kahjustas tollimaksu parandavat mõju nii hinna kui ka koguste osas.

C. JÄRELDUSED

(67)

Käesolevat uuringut iseloomustas madal koostöötase Hiina Rahvavabariigis, kusjuures koostööd Aomeni erihalduspiirkonnas, mis ei olnud küll kõrge, võis siiski pidada piisavaks, et tagada arvestatavad andmed Aomeni erihalduspiirkonnast pärit koostefirmade vahendusel toimunud kaubanduse hindamiseks. Väidetava Aomeni erihalduspiirkonna kaudu toimunud ümberlaadimise (ilma kokkupanekuta) küsimuses ei teinud ükski äriühing koostööd, mistõttu pidi komisjon toetuma uurimisel muu hulgas statistikaandmetele.

(68)

Uurimine näitas, et Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmetest oli Aomeni erihalduspiirkonna kaudu importimisel selgelt kõrvale hoitud algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Eespool märgitut arvesse võttes tuleb Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid laiendada Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud sama toote suhtes olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte.

(69)	Laiendada tuleb meetmeid, mis on algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud kõigi teiste äriühingute suhtes.

(70)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, milles on ette nähtud, et mis tahes laiendatud meetmeid tuleb kohaldada impordi suhtes, mis sisenes ühendusse algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb tollimaksu koguda Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud vaatlusaluse toote registreeritud impordilt.

D. ERANDITAOTLUSED

(71)	Mitte ükski kaheksast küsimustiku vastused esitanud Aomeni erihalduspiirkonna äriühingust ei taotlenud erandit vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4.

(72)

Kuid tuleb märkida, et kõik need kaheksa äriühingut tegelesid väga sarnaste piiratud ulatusega koostetöödega ja hankisid kogu oma põhilise tooraine Hiina Rahvavabariigist. Kuna kõigi nende äriühingute meetmetest kõrvalekaldumise testid, mis on sätestatud algmääruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2, ebaõnnestusid, ei oleks seetõttu erandeid lubatud isegi juhul, kui neid oleks taotletud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (Hiina Rahvavabariigist pärit määruse (EÜ) nr 1472/2006 artiklis 1 määratletud teatavate nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsite impordi kohta) kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse järgmiste CN koodide alla kuuluvate määruse (EÜ) nr 1472/2006 artiklis 1 määratletud teatavate nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsite suhtes:

ex 6403 20 00 , ex 6403 51 05 , ex 6403 51 11 , ex 6403 51 15 , ex 6403 51 19 , ex 6403 51 91 , ex 6403 51 95 , ex 6403 51 99 , ex 6403 59 05 , ex 6403 59 11 , ex 6403 59 31 , ex 6403 59 35 , ex 6403 59 39 , ex 6403 59 91 , ex 6403 59 95 , ex 6403 59 99 , ex 6403 91 05 , ex 6403 91 11 , ex 6403 91 13 , ex 6403 91 16 , ex 6403 91 18 , ex 6403 91 91 , ex 6403 91 93 , ex 6403 91 96 , ex 6403 91 98 , ex 6403 99 05 , ex 6403 99 11 , ex 6403 99 31 , ex 6403 99 33 , ex 6403 99 36 , ex 6403 99 38 , ex 6403 99 91 , ex 6403 99 93 , ex 6403 99 96 , ex 6403 99 98 ja ex 6405 10 00 ,

mis on lähetatud Aomeni erihalduspiirkonnast olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte. Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud impordi TARICi koodid on loetletud käesoleva määruse lisas.

2. Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaksud kogutakse impordilt, mis on registreeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 1028/2007 (5) artiklile 2 ja määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5.

3. Kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Toll peab lõpetama määruse (EÜ) nr 1028/2007 artikli 2 alusel kehtestatud impordi registreerimise.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Luxembourg, 29 aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 275,6.10.2006, lk 1.

(3) ELT L 234, 6.9.2007, lk. 3.

(4) ELT L 98, 6.4.2006, lk 3.

(5) ELT L 234, 6.9.2007, lk 3.

LISA

TARICi koodid nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsite (nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1472/2006 artiklis 1) kohta, mis on Aomenist lähetatud, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Aomenist pärinevatena või mitte.

CN kood	Aomenist lähetatud toote TARICi kood
6403 20 00	20
6403 51 05	15
6403 51 05	95
6403 59 05	15
6403 59 05	95
6403 91 05	15
6403 91 05	95
6403 99 05	15
6403 99 05	95
6403 51 11	91
6403 51 15	91
6403 51 19	91
6403 51 91	91
6403 51 95	91
6403 51 99	91
6403 59 11	91
6403 59 31	91
6403 59 35	91
6403 59 39	91
6403 59 91	91
6403 59 95	91
6403 59 99	91
6403 91 11	95
6403 91 13	95
6403 91 16	95
6403 91 18	95
6403 91 91	95
6403 91 93	95
6403 91 96	95
6403 91 98	95
6403 99 11	91
6403 99 31	91
6403 99 33	91
6403 99 36	91
6403 99 38	91
6403 99 91	95
6403 99 93	25
6403 99 93	95
6403 99 96	25
6403 99 96	95
6403 99 98	25
6403 99 98	95
6405 10 00	81

1.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 117/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 392/2008,

30. aprill 2008,

millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Ternasco de Aragón (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 on komisjon vaadanud läbi Hispaania taotluse kiita heaks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Ternasco de Aragón” spetsifikaati tehtavad muudatused.

(2)

Taotluse eesmärk on muuta spetsifikaati toote kirjelduse osas, suurendades nimetusele „Ternasco de Aragón” vastavate rümpade massivahemikku varasemalt 8,5–11,5 kg-lt 8–12,5 kg-le. Samuti on jäetud välja viide tapaeelsele eluskaalule, kuna tegemist on kvaliteedinäitajaga, mis dubleerib rümba massi mõõtmisel saadavat tulemust.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud geograafilise tähise „Ternasco de Aragón” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Kokkuvõtlik ülevaade spetsifikaadi üksikasjadest on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2007 (ELT L 330, 15.12.2007, lk 15).

I LISA

Kiidetakse heaks järgmised muudatused kaitstud geograafilise tähise „Ternasco de Aragón” (Hispaania) spetsifikaadis.

„Toote kirjeldus”:

Jäetakse välja märge tapaeelsele eluskaalule 18–24 kg, kuna tegemist on kvaliteedinäitajaga, mis dubleerib rümba massi mõõtmise teel kontrollitavat näitajat, mis on täpsem ja objektiivsem.

Nimetusele „Ternasco de Aragón” vastavate rümpade lubatud massivahemikku suurendatakse, nii et see on 8–12,5 kg. Asjakohaste uuringutest ja katsetest nähtub, et kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud toote rümba ja liha kvaliteet jääb endiseks.

II LISA

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TERNASCO DE ARAGÓN”

No CE: ES/PGI/117/0096/19.10.2005

KPN ( ) KGT (X)

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus

Nimi	:	Subdirección General de Calidad y Promoción Agroalimentaria – Dirección General de Industria Agroalimentaria y Alimentación – Secretaría General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación
Aadress	:	C/ Paseo Infanta Isabel no 1
Telefon	:	91 347 53 97
Faks	:	91 347 54 10
E-post	:	sgcaproagro@mapya.es

2. Taotlejate rühm

Nimi	:	Conseil régulateur de l’IGP „Ternasco de Aragón”
Aadress	:	Ctra. Cogullada, s/n, Mercazaragoza – Edificio Centrorigen – 50014 ZARAGOZA
Telefon	:	976 470813
Faks	:	976 464813
E-post	:	info@ternascodearagon.es
Koosseis	:	tootjad/töötlejad (X) Muud ( )

3. Toote liik

Klass 1.1 –

Liha

4. Spetsifikaat (artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus

„Ternasco de Aragón”

4.2. Kirjeldus

Liha saadakse lambatõugudelt Rasa Aragonesa, Ojinegra de Teruel ja Roya Bilbilitana. „Ternasco de Aragón” võib olla pärit nii isas- kui emasloomadelt (kastreerimata oinad ja uted) tapavanusega 70–90 päeva. Rümba kaal on vahemikus 8–12,5 kg. Rasvaosa on tihke ja valge, kumerusele kalduva sirge profiiliga ja ümarate servadega. Liha on õrn ja mahlane, pehme tekstuuriga ja kahvaturoosa.

4.3. Geograafiline piirkond

Aragóni autonoomne piirkond

4.4. Päritolutõend

KGTga hõlmatud liha on pärit tootmispiirkonnas asuvatest ja kontrolliasutuses registreeritud kasvandustest. Kontrolliasutus kontrollib loomade kasvatamist, tapmist, liha tükeldamist ja pakendamist. Liha turustatakse kontrolliasutuse heakskiidetud garantiisertifikaadiga.

4.5. Tootmismeetod

Loomad kuuluvad tõugudesse Rasa Aragonesa, Ojinegra de Teruel ja Roya Bilbilitana. Tapmine, nülgimine ja siseelundite eemaldamine toimub õigusaktides sätestatud meetodite kohaselt. Rümpasid jahutatakse, kuni lihasmassi sisetemperatuur on küpsetamiseks ja transpordiks sobiv. Rümpasid säilitatakse temperatuuril 3–4 °C, kui säilitusaeg on alla 24 tunni, ja temperatuuril 1–3 °C, kui säilitusaeg on pikem; maksimaalne säilitusaeg on kuus päeva.

4.6. Seos piirkonnaga

Kõnealuse piirkonna mandriline kliima (sademete vähesus, tugevad tuuled ja suured temperatuurikõikumised) ning hõre taimestik pakuvad soodsaid tingimusi kasvatamaks kolme kõnealust pärismaist tõugu, mis saavutavad kiiresti täisküpsuse. Loomad on varases eas optimaalse rasvasusega ning neilt saab suurepärase kvaliteediga ja kõrgelt hinnatud liha.

4.7. Kontrolliasutus

Nimi	:	Conseil régulateur de l’IGP „Ternasco de Aragón”
Aadress	:	Ctra. Cogullada, s/n, Mercazaragoza – Edificio Centrorigen – 50014 ZARAGOZA
Telefon	:	976 470813
Faks	:	976 464813
E-post	:	info@ternascodearagon.es

Kaitstud geograafilise tähise „Ternasco de Aragón” kontrolliasutus vastab standardi EN-45011 nõuetele.

4.8. Märgistus

Märgistel peab olema nimetus „Ternasco de Aragón”. Märgised ja templid kiidab heaks, nummerdab ja väljastab kontrolliasutus.

1.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 117/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 395/2008,

30. aprill 2008,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. maist 2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00 , 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 , ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00 , 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. maist 2008 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)	Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2007/2008. turustusaastal, (3) on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. maist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. mail 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6). Määrus (EÜ) nr 1784/2003 asendatakse 1. juulil 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).

(3) ELT L 1, 4.1.2008, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. maist 2008

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00 (*1)
	keskmise kvaliteediga	0,00 (*1)
	madala kvaliteediga	0,00 (*1)
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00 (*1)
1002 00 00	RUKIS	0,00 (*1)
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	0,00 (*1)
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	0,00 (*1)

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

(*1) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.4.2008-29.4.2008

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (*1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (*2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (*3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	287,13	147,43	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	312,22	302,22	282,22	160,14
Lahe lisatasu	—	8,69	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	–1,88	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	43,09 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	39,20 EUR/t

(*1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

1.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 117/27

KOMISJONI DIREKTIIV 2008/53/EÜ,

30. aprill 2008,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa seoses karpkalade kevadvireemiaga (SVC)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 61 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2006/88/EÜ kehtestatakse teatavad loomatervishoiu eeskirjad vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete suhtes. Nende eeskirjadega võetakse arvesse taudide liigitamist eksootilisteks ja mitteeksootilisteks kõnealuse direktiivi IV lisa II osas ning vastuvõtlikke liike.

(2)	Karpkalade kevadvireemia (SVC) on esitatud mitteeksootiliste taudide loetelus direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas.

(3)

Enne direktiivi 2006/88/EÜ vastuvõtmist nõukogus peetud arutelude raames esitas komisjon avalduse, milles tunnustas mitmete karpkalu kasvatavate liikmesriikide muret tagajärgede pärast, mis võivad kaasneda SVC puhul kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisega ühenduse tasandil. Seepärast teatas komisjon, et hindab pärast direktiivi 2006/88/EÜ jõustumist, kuid enne selle kohaldamist taotluse korral ja sellega koos esitatud põhjenduste alusel uuesti, kas SVC peaks olema lisatud kõnealuse direktiivi IV lisa II osas esitatud loetellu. Komisjon on saanud mitmetelt liimesriikidelt taotluse uue hindamise läbiviimiseks.

(4)

Direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas on sätestatud kriteeriumid taudide liigitamiseks eksootilisteks ja mitteeksootilisteks. Mitteeksootiliste taudide liigitamise kriteeriumide kohaselt tuleks arvesse võtta asjaolu, kas taudivabasse liikmesriiki sissetoomisel võib taudil olla märgatav majanduslik mõju tootmiskadude ning taudi ja selle tõrjega seotud kulude näol, mis aastas ületavad 5 % taudile vastuvõtliku liigi toodangu väärtusest kõnealuses piirkonnas.

(5)	Vastavalt peamistelt karpkalu kasvatavatelt liikmesriikidelt saadud teabele on SVC juba praegu endeemiline haigus. Viimase 20–25 aasta jooksul ei ole SVC siiski tööstusele suuri kahjusid põhjustanud.

(6)

Lisaks sellele on asjakohane kaaluda, kas SVCd saaks kontrollida liikmesriigi tasandil ja kas selline kontrollimine oleks kulutasuv. Hüdrograafilise olukorra ja karpkalade vesiviljeluse struktuuri tõttu peamistes karpkalu kasvatavates liikmesriikides oleksid nimetatud taudi likvideerimiseks vajalike meetmetega seotud kulud ebaproportsionaalsed taudi põhjustatud majandusliku kahjuga. Hiljuti saadud teabe põhjal tundub, et SVC ei vasta kõigile direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas esitatud mitteeksootiliste taudide loetellu lisamise kriteeriumitele.

(7)	Seetõttu on asjakohane kustutada karpkalade kevadvireemia (SVC) direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa II osas esitatud mitteeksootiliste taudide loetelust.

(8)

Direktiivi 2006/88/EÜ artiklis 43 on sätestatud, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid IV lisa II osas loetlemata taudide sissetoomise vältimiseks või tõrjeks, kui need taudid kujutavad liikmesriigi vesiviljelusloomade või looduslike veeloomade tervislikule seisundile olulist ohtu. Need meetmed ei tohi ületada piire, mis on asjakohased ja vajalikud selliste taudide sissetoomise vältimiseks või tõrjeks.

(9)

Vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artiklile 63 jätkatakse nimetatud direktiivi kohaldamise eesmärgil komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsuse 2004/453/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ seoses teatavate akvakultuuriloomadel esinevate haiguste vastu võetavate meetmetega) (2) kohaldamist kuni kõnealuse direktiivi artikli 43 kohaselt vajalike sätete vastuvõtmiseni; kõnealused sätted võetakse vastu hiljemalt kolme aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi jõustumist.

(10)

Komisjoni otsuse 2004/453/EÜ kohaselt on Taani, Iirimaa, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi kogu territoorium või selle osad SVC-vabad või kohaldatakse seal taudi tõrje- ja likvideerimisprogramme. Nimetatud liikmesriigid võivad taotleda lisatagatisi SVC-le vastuvõtlike liikide sissetoomisel nendele territooriumidele.

(11)	Liikmesriikidel, kes võivad taotleda lisatagatisi vastavalt otsusele 2004/453/EÜ, tuleks lubada jätkata meetmete kohaldamist kooskõlas direktiivi 2006/88/EÜ artikliga 43, kaasa arvatud piiranguid turuleviimise ja impordi suhtes, selleks et hoida SVCd kontrolli all ja säilitada taudivaba staatus.

(12)	Seepärast tuleks direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa vastavalt muuta.

(13)

Direktiivis 2006/88/EÜ sätestatakse, et liikmesriigid võtavad 1. maiks 2008 vastu direktiivile vastavad riiklikud meetmed ja kohaldavad riiklikke eeskirju alates 1. augustist 2008. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega, tuleks käesoleva direktiiviga muudetud direktiivile 2006/88/EÜ vastavad riiklikud meetmed võtta vastu 1. augustiks 2008 ning riiklikke eeskirju tuleks hakata kohaldama alates 1. augustist 2008.

(14)	Käesolevas direktiivis ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Hiljemalt 1. augustiks 2008 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. augustist 2008.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2) ELT L 156, 30.4.2004, lk 5. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/272/EÜ (ELT L 99, 7.4.2006, lk 31).

LISA

IV lisa II osa asendatakse järgmisega:

„II OSA

Loetellu kantud taudid

EKSOOTILISED TAUDID
	TAUD	TAUDILE VASTUVÕTLIKUD LIIGID
KALAD	Episootiline vereloomenekroos	Vikerforell (Oncorhynchus mykiss) ja ahven (Perca fluviatilis)
KALAD	Episootiline haavandiline sündroom (mükootiline granulomatoos)	Genera: Catla, Channa, Labeo, Mastacembelus, Mugil, Puntius ja Trichogaster
MOLLUSKID	Bonamia exitiosa nakkus	Austrid (Ostrea chilensis ja Ostrea angasi)
	Perkinsus marinus’e nakkus	Crassostrea gigas ja C. virginica
	Microcytos mackini nakkus	Crassostrea gigas, C. virginica, Ostrea conchaphila ja O. edulis
KOORIKLOOMAD	Taura sündroom	Viburhännaklased (Penaeus setiferus, P. stylirostris ja P. vannamei)
KOORIKLOOMAD	Yellowhead’i taud	Viburhännaklased (Penaeus aztecus, P. duorarum, P. japonicus, P. monodon, P. setiferus, P. stylirostris ja P. vannamei)

MITTEEKSOOTILISED TAUDID
	TAUD	TAUDILE VASTUVÕTLIKUD LIIGID
KALAD	Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)	Heeringas (Clupea spp.), siig (Coregonus sp.), harilik haug (Esox lucius), kilttursk (Gadus aeglefinus), Vaikse ookeani tursk (G. macrocephalus), tursk (G. morhua), idalõhe (Oncorhynchus spp.), vikerforell (O. mykiss), luts (Onos mustelus), jõeforell (Salmo trutta), harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) ja harjus (Thymallus thymallus)
	Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)	Keta (Oncorhynchus keta), kisutš (O. kisutch), sima e masu (O. masou), vikerforell e teraspea-forell (O. mykiss), nerka (O. nerka), gorbuuša (O. rhodurus) tšavõõtša (O. tshawytscha) ja Atlandi lõhe (Salmo salar)
	Karpkalade herpesviirus (KHV)	Harilik karpkala ja sasaan (Cyprinus carpio)
	Lõhede infektsioosne aneemia (ISA)	Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), Atlandi lõhe (Salmo salar) ning jõe- ja meriforell (Salmo trutta)
MOLLUSKID	Marteilia refringens’i nakkus	Austrid (Ostrea angasi, O. chilensis, O. edulis, O. puelchana), rannakarplased (Mytilus edulis ja M. galloprovincialis)
MOLLUSKID	Bonamia ostreae nakkus	Austrid (Ostrea angasi, O. chilensis, O. conchaphila, O. denselammellosa, O. edulis ja O. puelchana)
KOORIKLOOMAD	Ihtüoftirioos	Kõik seltsi Decapoda kuuluvad koorikloomad”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

1.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 117/30

KOMISJONI OTSUS,

3. aprill 2008,

Inglismaal, Walesis, Põhja-Iirimaal ja Šotimaal kehtivate eeskirjade kohta, millega nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 alusel vabastatakse ohtlikke jäätmeid taaskasutavad ettevõtjad loanõuetest

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1212 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/350/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

Võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1. TEATATUD RIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

(1)

13. septembril 2005, 18. jaanuaril 2006, 3. ja 4. augustil 2006 ning 6. detsembril 2006 komisjonile saadetud teatistes tegi Ühendkuningriik ettepaneku muuta Inglismaal, Walesis ja Šotimaal kehtivaid vabastusi jäätmekäitluse litsentseerimisest ohtlike jäätmete käitlemisel, mis on sätestatud 1994. aasta jäätmekäitluse litsentseerimise eeskirjade (õigusakt Waste Management Licensing Regulations 1994 (Statutory Instrument (SI)) 1056/1994, muudetud) 3. nimistus (jäätmete käitluslitsentsist vabastatud tegevused).

(2)

Ühendkuningriik teatas üksnes jäätmekäitluse litsentsivabastusi käsitlevate 2006. aasta eeskirjade eelnõu (muudatus ja seotud sätted) (Inglismaa ja Wales) (Draft Waste Management Exemptions (Amendment and Related Provisions) (England and Wales) Regulations 2006) lõike 17 punktist 1, lõike 18 punktist 1, lõikest 38, lõike 39 punktidest 1 ja 2, lõikest 43, lõike 45 punktidest 1 ja 2, lõike 47A punktist 2 ja lõike 48A punktist 2, milles käsitletakse ohtlikke jäätmeid. Põhja-Iirimaa puhul teatati jäätmekäitluse litsentseerimise 2003. aasta eeskirjade (Põhja-Iirimaa) (Waste Management Licensing Regulations (Northern Ireland) 2003) 2. nimistu A jaotise A lisa (jäätmekäitluse litsentseerimisest vabastamine) lõigetest 49–51. Seevastu Šotimaa teatas loanõudest vabastamisest, mis kehtib korraga nii ohtlike kui ka tavajäätmete puhul (jäätmekäitluse litsentseerimise eeskirjade 2006. aasta muudatuseelnõu (Šotimaa)) (Draft Waste Management Licensing Amendment (Scotland) Regulations 2006) lõike 3 punkti a alapunkt ii, lõike 3 punkt c, lõike 6 punktid 1 ja 2, lõike 17 punkt 1, lõike 18 punkti 2 alapunktid a ja b, lõige 28, lõike 36 punktid 1–3, lõige 38, lõike 39 punktid 1 ja 2, lõike 43 punktid 1–3, lõike 45 punktid 1 ja 2, lõike 47 punkt 2 ja lõike 48 punkt 2).

2. HINDAMINE

(3)

Teatatud ohtlike jäätmetega seotud litsentsivabastused Inglismaal, Walesis, Põhja-Iirimaal ja Šotimaal vastavad direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõike 2 nõuetele. Teatatud eelnõudes on loetletud ohtlike jäätmete tüübid ja maksimaalsed kogused ning kirjeldatud täiendavaid nõudeid ladustamisele. Kõnealuste jäätmete tüpoloogia on asjakohaselt määratletud vastavalt komisjoni 3. mai 2000. aasta otsusele 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) (2) artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu).

(4)

Teavitatud muudatuseelnõude lõige 38, mis reguleerib seda, kuidas ladustada jäätmeid, mida uuritakse nende klassifikatsiooni määramiseks ning õigel viisil käitlemise tagamiseks, ei sisalda otsuses 2000/532/EÜ nõutud viidet. Komisjon on seda erandit siiski aktsepteerinud, sest jäätmete uurimine ja analüüsimine on vajalik teatavate jäätmete omaduste kindlakstegemiseks, sealhulgas ohtlike jäätmete eristamiseks tavajäätmetest. Seega võib jäätmetele õige viite omistada alles pärast seda, kui jäätmeid on uuritud, ja siis saab jäätmeid ka sobival viisil töödelda. Kõnealune vabastus ei laiene ühelegi jäätmetöötlemisele, mida reguleeritakse eraldi jäätmeloaga.

(5)

Komisjon arvab, et teatatud vabastuste puhul oleks piirangute kehtestamine ohtlike ainete sisaldusele jäätmetes ning heite piirväärtuste kehtestamine ebaproportsionaalne. Komisjon leiab, et kui täidetakse direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 loetletud teisi nõudeid, siis on loanõudest vabastatud jäätmete käitlemine vastavalt direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikele 1 rahuldavalt tagatud.

(6)

Seoses direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimusega, et jäätmete liik või kogus ning taaskasutamise meetodid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (3) artiklis 4 sätestatud tingimustele, korratakse õigusaktis 1056/1994 4. nimistu lõike 4 punkti 1 alapunktis a direktiivi 2006/12/EÜ artikli 4 nõudeid. Seega on direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimus täidetud.

(7)

Õigusakti 1056/1994 eeskirja 18 punktis 1 on sätestatud, et kui ettevõtja viib läbi loanõudest vabastatud toiminguid, mis hõlmavad jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, ilma et ta oleks end asjaomases registreerimisasutuses registreerinud, on tegemist õigusrikkumisega. Seega on direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõikes 3 sisalduv registreerimisnõue selle sätte kaudu täidetud.

(8)	Komisjon on liikmesriikidelt küsinud nende arvamust teatatud vabastuste vastavuse kohta direktiivi 91/689/EMÜ artiklile 3. Kõnealusel küsitlusel ei esitanud ükski liikmesriik eeskirjade eelnõu heakskiitmise kohta vastuväiteid.

3. JÄRELDUS

(9)	Arvestades liikmesriikide arvamusi ja komisjoni oma analüüsi, mille kohaselt eeskirjade eelnõud on vastavuses direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 nõuetega, tuleks eeskirjade eelnõud lõplikult heaks kiita.

(10)

Käesoleva otsuse lisas on esitatud kokkuvõte Ühendkuningriigi teatatud eeskirjadest, mis vastavad direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 4, koostoimes direktiivi 2006/12/EÜ artikli 11 lõike 1 punktiga b, sätestatud tingimustele. See heakskiitmine kehtib üksnes lisas esitatud sätete puhul ega piira muude direktiivides 2006/12/EÜ või 91/689/EMÜ või muudes ühenduse õigusaktides sisalduvate sätete kohaldamist.

(11)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/12/EÜ artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loanõudest vabastamise eeskirjad, milles käsitletakse ohtlike jäätmete kasutuselevõttu ja mis on esitatud jäätmekäitluse litsentsivabastusi käsitlevate 2006. aasta eeskirjade eelnõus (muudatus ja seotud sätted) (Inglismaa ja Wales) (Draft Waste Management Licensing Exemptions (Amendment and Related Provisions) (England and Wales) Regulations 2006), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete 2006. aasta eeskirjades (jäätmekäitluse litsentseerimine) (Põhja-Iirimaa) (Waste Electrical and Electronic Equipment (Waste Management Licensing) (Northern Ireland) Regulations 2006) ning jäätmekäitluse litsentseerimise eeskirjade 2006. aasta muudatuseelnõus (Šotimaa) (Waste Management Licensing Amendment (Scotland) Regulations 2006), millest Ühendkuningriik on teatanud ning mis on loetletud käesoleva otsuse lisas, on kooskõlas direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõigetega 2 ja 4.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 3. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(2) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).

(3) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

LISA

Eeskirjad, millest Ühendkuningriik on teatanud ning mida komisjon peab vastavaks direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 lõigetega 2 ja 4, koostoimes direktiivi 2006/12/EÜ artikli 11 lõike 1 punktiga b

1. Jäätmekäitluse litsentsivabastusi käsitlevad 2006. aasta eeskirjad (muudatus ja seotud sätted) (Inglismaa ja Wales)

Säte	Jäätmete liik koos koodiga	Tegevuse liik (1)	Piirväärtused	Muud nõuded (loetelu ei ole välistav)
Lõike 17 punkt 1	14 06 01* (2)	ladustamine	suurim korraga ladustatav kogus: 18 tonni ladustamise maksimaalne kestus: 6 kuud	Ladustamiskoha aluspind peab olema mitte läbilaskev; ladustatakse suletud lekkekindlates konteinerites. Kui jäätmeid ladustatakse ettevõtte ruumides, hoitakse neid eraldi.
	14 06 02* , 14 06 03* , 20 01 13*	ladustamine	suurim korraga ladustatav kogus: 5 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 6 kuud
	20 01 27* värvid (välja arvatud professionaalsele kasutajale ettenähtud ja tööstusvärvid, puidukaitsevahendid, aerosool- ja pulverisaatorvärvid, tindid ja trükivärvid, liimained ja vaigud) kuni nende korduvkasutamiseni värvina)	ladustamine	suurim korraga ladustatav kogus: 10 000 liitrit. ladustamise maksimaalne kestus: 6 kuud
	17 02 04* (puit, sealhulgas telegraafipostid ja raudteeliiprid)	ladustamine	suurim korraga ladustatav kogus: 100 tonni ladustamise maksimaalne kestus: 1 aasta	Ladustamiskoha aluspind peab olema mitteläbilaskev. Kui jäätmeid ladustatakse ettevõtte ruumides, hoitakse neid eraldi.
Lõike 18 punkt 1	13 01 09* – 13 07 01* , välja arvatud 13 03 01* – 13 03 10* ja 13 05 01* – 13 05 08*	ladustamine	konteineri maksimaalne ladustamismaht: 3 m3, mitte üle 20 konteineri sellistes ruumides ladustamise maksimaalne kestus: 1 aasta	Jäätmeid ladustatakse kindlatesse konteineritesse vähemalt 10 meetri kaugusele siseveekogust või rannikust või vähemalt 50 meetri kaugusele kaevust, puuraugust või sarnasest süvakihtidesse ulatuvast veevarustusega seotud rajatisest. Kui jäätmeid ladustatakse ettevõtte ruumides, hoitakse neid eraldi.
Lõike 18 punkt 1	20 01 33* (sorditud või sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on ohtlikke patareisid või akusid)	ladustamine	konteineri maksimaalne ladustamismaht: 400 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 1 aasta	Ettevõtte ruumides kindlas konteineris ladustamisel hoitakse jäätmeid eraldi.
Lõige 38	jäätmete uurimiseks ja analüüsimiseks ettenähtud proovid (sealhulgas ohtlike jäätmete proovid)	ladustamine	suurim ladustatav kogus: 10 tonni
Lõike 39 punkt 1	koodidega 18 01 08* ja 20 01 31* hõlmatud ravimid ja koodiga 18 01 03* hõlmatud hüpodermilised süstlad	ladustamine apteegis (pärast tagastamist tarbijate poolt)	suurim korraga ladustatav kogus: 5 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 6 kuud	Neid jäätmeid ladustatakse eraldatuna kindlates konteinerites.
Lõike 39 punkt 2	koodidega 18 01 03* ja 18 02 02 hõlmatud hüpodermilised süstlad ning koodidega 18 01 03* ja 18 02 02* hõlmatud teravad esemed koodidega 18 01 08* , 18 02 07* ja 20 01 31* hõlmatud ravimid	ladustamine meditsiini-, hooldus- või veterinaarasutuses, mille tegevuse käigus jäätmed on tekkinud	suurim korraga ladustatav kogus: 5 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Jäätmeid hoitakse kindlates konteinerites
Lõike 43 punktid 1 ja 3	gaaslahenduslampide jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (kood 20 01 21* )	purustatakse enne kogumist mahu vähendamise eesmärgil	suurim töödeldavate lampide kogus 24 tunni jooksul: 3 tonni suurim elavhõbedasisaldus heites: 50 μg/m3	Purustamine mahu vähendamiseks viiakse läbi enne kogumist ettenähtud seadeldises Purustamine viiakse läbi üksnes sel eesmärgil.
Lõike 43 punktid 2 ja 4	gaaslahenduslampide jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (kood 20 01 21* )	ladustamine enne purustamist või ladustamine pärast purustamist, kuid enne kogumist	heite elavhõbedasisaldus: ≤ 50 μg/m3	Lampe ladustatakse enne purustamist ilmastikukindla katte all kooskõlas direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) (3) III lisa lõikega 1. Pärast purustamist ladustatakse lambid kindlates konteinerites.
Lõike 45 punkt 1	mootorsõidukite pliiakud, mis on hõlmatud koodiga 16 06 01* , olenemata sellest, kas nad on osa mootorsõidukist ja sisalduvad selles või ei ole	sortimine	suurim kogus: 20 tonni 7 päeva kohta	Jäätmeid ladustatakse kindlas kohas, mis on projekteeritud või kohandatud vanametalli taaskasutusse võtmiseks või mootorsõidukite jäätmete eraldamiseks; kõigis toimingute teostamise kohtades on aluspind kaetud mitteläbilaskva kattega; ladustuskohal on suletud äravoolusüsteem ning asjaomast ruumi ja kasutatavaid seadmeid hoitakse mõistlikus korras.
Lõike 45 punkt 2	mootorsõidukite pliiakud, mis on hõlmatud koodiga 16 06 01* , olenemata sellest, kas nad on osa mootorsõidukist ja sisalduvad selles või ei ole	ladustamine	40 tonni 12 kuu kohta	Jäätmeid ladustatakse eraldatuna või hoitakse eraldi konteinerites kindlas kohas. Konteinerid, milles jäätmeid hoitakse, asuvad mitteläbilaskval pinnakattel; ladustamiskoht on varustatud suletud äravoolusüsteemiga. Juhul kui sellesse kohta toimetatakse ühe partiina rohkem kui ühte liiki jäätmeid, võib neid selles kohas ladustada koos kuni sortimiseni mitte kauem kui 2 kuu jooksul. Kuhja või virna kõrgus ei ületa 5 meetrit.
Lõige 49	16 02 11* , 20 01 23*	käitlemine (parandamine ja/või taastamine) ning ladustamine elektri- ja elektroonikaseadmete puhul, mida on kavas parandada, taastada või nii parandada kui ka taastada	piirangud ladustamisele: 80 m3 piirangud käitlemisele: 5 tonni päevas ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud	Jäätmeid ladustatakse ja käideldakse viisil, mis hoiab ära klorofluorosüsivesinike ning osaliselt halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinike vabanemise.
Lõige 49	16 02 13* , 20 01 35*	käitlemine (parandamine ja/või taastamine) ning ladustamine elektri- ja elektroonikaseadmete puhul, mida on kavas parandada, taastada või nii parandada kui ka taastada	piirangud ladustamisele: 80 m3 piirangud käitlemisele: 5 tonni päevas ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud
Lõige 50	16 02 11* , 20 01 23*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 80 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Ladustamine peab toimuma mitteläbilaskval pinnal kindlas konteineris või kindlas kohas. Kasutada tuleb ilmastikukindlat katet. Neid jäätmeid tuleks ladustada viisil, mis hoiab ära klorofluorosüsivesinike ning osaliselt halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinike vabanemise; üheski virnas ei tohi olla üle kahe ühiku; ühegi virna kõrgus ei tohi ületada 3,5 meetrit.
	16 02 13* , 20 01 35*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 80 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Ladustamine peab toimuma mitteläbilaskval pinnal kindlas konteineris või kindlas kohas. Kasutada tuleb ilmastikukindlat katet.
	20 01 21*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 50 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Ladustamine peab toimuma sobivas lekkekindlas konteineris kindlas kohas; ladustamiskohal peab olema ilmastikukindel kate. Seda liiki jäätmeid tuleb ladustada viisil, millega välditakse klaasi purunemist.

2. Jäätmekäitluse litsentseerimise eeskirjade 2006. aasta muudatus (Šotimaa)

Säte	Jäätmete liik koos koodiga	Tegevuse liik	Piirväärtused	Muud nõuded
Lõike 3 punkti a alapunkt ii	13 01 09* – 13 01 13* , 13 02 04* – 13 02 08* , 13 03 06* – 13 03 10* , 13 04 01* – 13 04 03* , 13 07 01* – 13 07 03*	kütusena põletamine		Nõutav on 1990. aasta seaduse I osa alusel väljastatud luba või 2000. aasta eeskirjade alusel väljastatud luba ning vastavus 2003. aasta jäätmete põletamise eeskirjadele (Šotimaa)
Lõike 3 punkt c	13 01 09* – 13 01 13* , 13 02 04* – 13 02 08* , 13 03 06* – 13 03 10* , 13 04 01* – 13 04 03* , 13 07 01* – 13 07 03*	ladustamine (kohas, kus jäätmed on tekkinud)	piirangud ladustamisele: 23 000 liitrit ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud
Lõike 6 punkt 1	13 01 09* – 13 01 13* , 13 02 04* – 13 02 08* , 13 03 06* – 13 03 10* , 13 04 01* – 13 04 03* , 13 07 01* – 13 07 03*	põletamine kütusena lennuki, hõljuksõiduki, mehaanilise jõuallikaga mootorsõiduki, raudteeveduri, laeva või muu aluse mootoris	selliste põletatavate jäätmete üldkogus ei ületa 2 500 liitrit tunnis ühe mootori kohta
6(2)	13 01 09* – 13 01 13* , 13 02 04* – 13 02 08* , 13 03 06* – 13 03 10* , 13 04 01* – 13 04 03* , 13 07 01* – 13 07 03*	õlijäätmete ladustamine hilisemaks põletamiseks vastavalt lõike 6 punktile	23 000 liitrit
Lõike 17 punkt 1	lahustid, mis on hõlmatud koodidega 14 06 02* , 14 06 03* ja 20 01 13* , koodiga 20 01 33* hõlmatud patareid ja akud	ladustamine	suurim üldkogus: 5 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud	Ladustamisel hoitakse jäätmeid ettevõtte ruumides eraldi kindlas kohas.
Lõike 17 punkt 1	külmutusained ja haloonid, mis on hõlmatud koodiga 14 06 01* (klorofluorosüsivesinikud, osaliselt halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinikud)	ladustamine	suurim üldkogus: 18 tonni ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud
Lõike 18 punkti 2 alapunkt a	koodiga20 01 33* hõlmatud patareid ja akud	ladustamine	Nende jäätmete ladustamiseks kasutatava(te) konteineri(te) ladustamismaht ei ületa kokku 400 m3. Nendes ruumides ei ladustata üle 20 konteineri. Ladustamise maksimaalne kestus on 12 kuud.	Võetakse meetmed, et õli ei saaks valguda maapinda või äravoolusüsteemi. Ladustamisel hoitakse jäätmeid eraldi.
Lõike 18 punkti 2 alapunkt b	13 01 09* – 13 01 13* , 13 02 04* – 13 02 08* , 13 03 06* – 13 03 10* , 13 04 01* – 13 04 03* , 13 07 01* – 13 07 03*	ladustamine	Nende jäätmete ladustamiseks kasutatava konteineri maht ei ületa kokku 3 m3. Nendes ruumides ei ladustata üle 20 konteineri Ladustamise maksimaalne kestus on 12 kuud.	Võetakse meetmed, et õli ei saaks valguda maapinda või äravoolusüsteemi. Ladustamisel hoitakse jäätmeid eraldi.
Lõige 28	18 01 03* , 18 01 06* , 18 01 08* , 18 01 10*	autoklaavide kasutamine jäätmete steriliseerimiseks nende tekkimise kohas	suurim autoklaavi maht: 3 m3, suurim steriliseeritavate jäätmete kogus kõikides kohtades ja igas kalendrikuus: 100 tonni	Võetakse meetmed, et õli ei saaks valguda maapinda või äravoolusüsteemi. Ladustamisel hoitakse jäätmeid eraldi. Autoklaave akrediteerib meditsiini- ja tervishoiutooteid reguleeriv asutus.
Lõike 36 punktid 2 ja 3	muud jäätmed kui paagiloputusvedelikud: 15 02 02* , 16 02 09* – 16 02 13* , 16 02 15* , 16 04 03* , 16 05 04* , 16 06 01* – 16 06 03* , 16 06 06* , 18 01 03* , 18 01 06* , 18 01 08* , 20 01 13* , 20 01 21* , 20 01 23* , 20 01 26* , 20 01 27* , 20 01 29* , 20 01 31* , 20 01 33* , 20 01 35* , 20 01 37*	ladustamine jäätmete vastuvõtupunktides, mis asuvad sadamaalal, kus ladustamine on seotud jäätmete kogumise või transpordiga	suurim ladustamise maht ühe korraga: 20 m3 laeva kohta ladustamise maksimaalne kestus: 7 päeva
Lõike 36 punktid 1 ja 3	paagiloputusvedelikud: 13 01 09* – 13 01 13* , 13 02 04* – 13 02 08* , 13 03 06* – 13 03 10* , 13 04 01* – 13 04 03* , 13 07 01* – 13 07 03* , 13 08 01* , 13 08 02* , 13 08 99* , 16 07 08* , 16 07 09* , 16 10 01* ja 16 10 03*	ladustamine jäätmete vastuvõtupunktides, mis asuvad sadamaalal, kus ladustamine on seotud jäätmete kogumise või transpordiga	Mustast ballastist koosnevate paagiloputusvedelike kogus ei ületa 30 % laevade täielikust kandevõimest Õli sisaldavaid jäätmeid sisaldavate paagiloputusvedelike kogus ei ületa 1 % laevade täielikust kandevõimest.
Lõige 38	jäätmete (sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ajutine ladustamine kuni nende taaskasutamiseni) katsetamiseks ja analüüsimiseks ettenähtud proovid, mida katsetatakse ja analüüsitakse või kavatsetakse katsetada ja analüüsida	ladustamine kohas, kus jäätmeid katsetatakse ja analüüsitakse või kavatsetakse katsetada ja analüüsida	suurim ladustatav kogus: 10 tonni
Lõike 39 punkt 1	16 02 09* , 16 02 10* , 16 02 11* , 16 02 12* , 16 02 13* , 16 02 15* , 16 06 01* , 16 06 02* , 16 06 03* , 18 01 03* , 18 01 08* , 18 02 02* , 18 02 07* , 20 01 31* , 20 01 33* , 20 01 35*	hooldekodudest, kodudest või üksikisikute poolt tagastatud süstalde ladustamine apteegis või meditsiini-, hooldus- või veterinaarasutuses või muus volitatud süstlavahetuspunktis	suurim ladustatav maht: 10 m3 suurim tagastatav kogus 24 tunni jooksul: 5 kg või 5 l ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud
Lõike 39 punkt 2	16 02 09* , 16 02 10* , 16 02 11* , 16 02 12* , 16 02 13* , 16 02 15* , 16 06 01* , 16 06 02* , 16 06 03* , 18 01 03* , 18 01 08* , 18 02 02* , 18 02 07* , 20 01 31* , 20 01 33* , 20 01 35	ladustamine meditsiini-, hooldus- või veterinaarasutuses, mille tegevuse käigus on jäätmed tekkinud	suurim ladustamise maht: 10 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud
Lõike 43 punktid 1 ja 3	gaaslahenduslampide jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (hõlmatud koodiga 20 01 21* )	purustatakse enne kogumist mahu vähendamise eesmärgil	suurim töödeldavate lampide kogus 24-tunnise ajavahemiku vältel: 3 tonni suurim elavhõbedasisaldus heites: 50 μg/m3.	Purustamine toimub mahu vähendamiseks ettenähtud seadeldises enne kogumist. Purustamine viiakse läbi üksnes sel eesmärgil.
Lõike 43 punktid 2 ja 3	gaaslahenduslampide jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (hõlmatud koodiga 20 01 21* )	ladustamine enne purustamist või ladustamine pärast purustamist, kuid enne kogumist	heite elavhõbedasisaldus: ≤ 50 μg/m3	Lampe ladustatakse enne purustamist ilmastikukindla katte all kooskõlas elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi 2002/96/EÜ (4) III lisa lõikega 1. Pärast purustamist ladustatakse kindlatesse konteineritesse.
Lõike 45 punkt 1	mootorsõidukite pliiakud, (mis on hõlmatud Euroopa jäätmenimistu kategooriaga 16 06 01* ) ning mis ei moodusta osa mootorsõidukist ega asu mootorsõidukis	sortimine	suurim kogus: 20 tonni 7 päeva kohta	Ladustuskoha aluspind on kaetud mitteläbilaskva kattega; ladustuskohal on suletud äravoolusüsteem. Asjaomast tootmiskohta ja seadmeid hoitakse mõistlikus töökorras.
Lõike 45 punkt 2	mootorsõidukite pliiakud, (mis on hõlmatud Euroopa jäätmenimistu kategooriaga 16 06 01* ) ning mis ei moodusta osa mootorsõidukist ega asu mootorsõidukis	jäätmeid ladustatakse kindlas kohas, mis on kavandatud või kohandatud vanametalli taaskasutusse võtmiseks või mootorsõidukite jäätmete eraldamiseks	suurim ladustatav kogus: 40 tonni ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud kuhja või virna kõrgus: kuni 5 meetrit	Vajaduse korral asuvad konteinerid jäätmetega mitteläbilaskval pinnakattel, ladustamiskoht on varustatud suletud äravoolusüsteemiga.
Lõike 47 punkt 2	16 02 11* ja 20 01 23*	käitlemine (parandamine ja/või taastamine) ja samaaegne ladustamine	suurim ladustatav kogus (kas parandamist või taastamist ootav või pärast sellist käitlemist ladustatud): 80 m3 piirangud käitlemisele: 5 tonni päevas ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud	Käitlemine toimub kindlas kohas; peamine eesmärk on võtta elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed taas kasutusse nende esialgsel otstarbel. Jäätmeid ladustatakse nii, et neid saaks keskkonna säästmiseks võtta uuesti kasutusse või ringlusse. Käitlemisel kasutatakse parimaid olemasolevaid käitlemis-, taaskasutusse ja ringlusse võtmise tehnikaid. Jäätmeid ladustatakse viisil, millega hoitakse ära klorofluorosüsivesinike ning halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinike vabanemine.
Lõike 47 punkt 2	16 02 13* ja 20 01 35*	käitlemine (parandamine ja/või taastamine) ja samaaegne ladustamine	suurim ladustatav kogus (kas parandamist või taastamist ootav või pärast sellist käitlemist ladustatud): 80 m3 piirangud käitlemisele: 5 tonni päevas; ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud	Käitlemine toimub kindlas kohas; peamine eesmärk on võtta elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed taas kasutusse nende esialgsel otstarbel. Jäätmeid ladustatakse nii, et neid saaks keskkonna säästmiseks võtta uuesti kasutusse või ringlusse. Käitlemisel kasutatakse parimaid olemasolevaid käitlemis-, taaskasutusse ja ringlusse võtmise tehnikaid.
Lõike 48 punkt 2	16 02 11* , 20 01 23*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 80 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud. virna üldkõrgus ei ületa 2 ühikut või 3,5 m, olenevalt sellest, kumb on madalam	Jäätmeid ladustatakse kindlas hoidlas mitteläbilaskval pinnal ja viisil, millega hoitakse ära klorofluorosüsivesinike ning halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinike vabanemine. Jäätmeid ladustatakse nii, et neid saaks keskkonna säästmiseks võtta uuesti kasutusse või ringlusse. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ladustamiskohal peab olema ilmastikukindel kate.
	16 02 13* ja 20 01 35*	ladustamine	piirang ladustamisele: 80 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ladustatakse kindlas hoidlas mitteläbilaskval pinnal. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ladustamiskohal peab olema ilmastikukindel kate. Jäätmeid ladustatakse nii, et neid saaks keskkonna säästmiseks võtta uuesti kasutusse või ringlusse.
	20 01 21*	ladustamine	suurim kogus: 50 m3 maksimaalne ladustamise kestus: 3 kuud	Jäätmeid ladustatakse kindlas kohas nii, et klaas ei puruneks. Jäätmeid ladustatakse nii, et neid saaks keskkonna säästmiseks võtta uuesti kasutusse või ringlusse.

3. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetega seotud toimingute suhtes kavandatavad vabastused, mis tuleb lisada jäätmekäitluse litsentseerimise 2003. aasta eeskirjade 2. nimistule (Põhja-Iirimaa)

Säte	Jäätmete liik koos koodiga	Tegevuse liik (5)	Piirväärtused	Muud nõuded (loetelu ei ole välistav)
Lõige 49	16 02 11* , 20 01 23*	käitlemine (parandamine ja/või taastamine), mis ei hõlma degaseerimist ega osoonikihti kahandava aine püüdmist, ning ladustamine kohas, kus käideldakse elektri- ja elektroonikaseadmeid nende parandamiseks või taastamiseks või mõlemal eesmärgil	piirangud ladustamisele: 80 m3 piirangud käitlemisele: 5 tonni päevas ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud	Jäätmeid ladustatakse viisil, millega hoitakse ära klorofluorosüsivesinike ning halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinike vabanemine.
Lõige 49	16 02 13* , 20 01 35*	käitlemine (parandamine ja/või taastamine), mis ei hõlma degaseerimist ega osoonikihti kahandava aine püüdmist, ning ladustamine kohas, kus käideldakse elektri- ja elektroonikaseadmeid nende parandamiseks või taastamiseks või mõlemal eesmärgil	piirangud ladustamisele: 80 m3 piirangud käitlemisele: 5 tonni päevas ladustamise maksimaalne kestus: 12 kuud
Lõige 50	16 02 11* , 20 01 23*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 80 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Ladustada tuleb mitteläbilaskvale pinnale. Ladustamiskohal peab olema ilmastikukindel kate. Neid jäätmeid tuleks ladustada viisil, millega hoitakse ära klorofluorosüsivesinike ning halogeenitud klorofluoro- ja fluorosüsivesinike vabanemine; ühikute arv virnas ei tohi ületada kahte; virna üldkõrgus ei tohi ületada 3,5 meetrit.
	16 02 13* , 20 01 35*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 80 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Ladustada tuleb mitteläbilaskvale pinnale. Ladustamiskohal peab olema ilmastikukindel kate.
	20 01 21*	ladustamine	piirangud ladustamisele: 50 m3 ladustamise maksimaalne kestus: 3 kuud	Ladustada tuleb sobivatesse kindlatesse konteineritesse. Ladustamiskohal peab olema ilmastikukindel kate. Seda liiki jäätmeid tuleb ladustada nii, et klaas ei puruneks.
Lõige 51	20 01 21*	purustatakse enne kogumist mahu vähendamise eesmärgil	töödeldavate lampide üldkogus 24 tunni jooksul: kuni 3 tonni heite elavhõbedasisaldus: ≤ 50 μg/m3	Purustamine toimub mahu vähendamiseks ettenähtud seadeldises enne kogumist. Purustamine viiakse läbi ainult sel eesmärgil. Lampe ladustatakse ilmastikukindla katte all. Pärast purustamist ladustatakse lambid kindlates konteinerites.

(1) Käesolevas lisas loetletud tegevusi viiakse läbi taaskasutamise eesmärgil.

(2) Käesolevas lisas kasutatav kuuekohaline kood tärniga viitab komisjoni otsuses 2000/532/EÜ kehtestatud loendile.

(3) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(4) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(5) Käesolevas lisas loetletud tegevusi viiakse läbi taaskasutusse võtmise eesmärgil.

1.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 117/42

KOMISJONI OTSUS,

29. aprill 2008,

millega kehtestatakse eritingimused Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi kohta, kuna see võib olla saastunud pentaklorofenooli ja dioksiinidega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1641 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/352/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teatud Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi partiidest on leitud kõrgeid pentaklorofenooli ja dioksiinide sisaldusi. Niisugune saastumine ohustab rahva tervist ühenduses, kui ei võeta meetmeid, et vältida pentaklorofenooli ja dioksiinide esinemist guarkummis.

(2)

Vastuseks pentaklorofenooli ja dioksiinide kõrgete sisalduste leidmisele korraldas komisjon 5.–11. oktoobrini 2007 aastal kiireloomulise kontrollkäigu Indiasse. Eesmärk oli koguda teavet võimaliku saasteallika kohta ja hinnata India ametivõimude võetud kontrollimeetmeid saastumise taasesinemise vältimiseks. Kontrollikomisjon leidis, et praeguseks ei ole piisavalt tõendeid saastumise põhjuste kohta ning et India ametivõimude läbi viidud uurimine ei ole järelduste tegemiseks piisav. Arvestades naatriumpentaklorofenaadi kättesaadavust ja selle kasutust guarkummi tööstuses ning asjaolu, et tööstusharu on suures ulatuses isereguleeruv, ei ole kehtivad kontrollimeetmed piisavad tagamaks, et saastumine enam ei kordu.

(3)

Ilma et see piiraks liikmesriikide kontrollikohustust, tuleks saastunud toodete tõenäolise impordi suhtes võetavate täiendavate meetmetega saavutada järjekindel ja ühtne lähenemisviis, mis võimaldaks kiiret ja tõhusat tegutsemist ning hoiaks ära liikmesriikidevahelised erinevused olukorra lahendamisel. Seepärast on asjakohane võtta erimeetmeid ühenduse tasandil.

(4)

Et vältida pettust, mille eesmärk on hoiduda käesolevas otsuses loomade ja inimeste tervise kaitseks kehtestatud eritingimuste kohaldamisest, on oluline, et liittoiduained ja söödasegud, mis sisaldavad olulisel määral guarkummit, mis on pärit või saadetud Indiast, kuuluksid samuti käesoleva otsuse reguleerimisalasse. Piirsisalduseks on kehtestatud 10 %.

(5)

Ühenduse söödas ja toidus sisalduvate dioksiinide ja PCBde referentlabor on läbi viinud uuringu pentaklorofenooli ja dioksiinide omavahelise korrelatsiooni kohta Indiast pärit saastunud guarkummis. Uuringust võib järeldada, et guarkummi, mille pentaklorofenooli sisaldus on alla 0,01 mg/kg, ei sisalda ülemäärases koguses dioksiine.

(6)	Vimta labor Hyderabadis, mida kontrollikomisjon külastas, on akrediteeritud, kvalifitseeritud töötajatega ja hea varustusega labor. Leiti, et kõnealune labor on pentaklorofenooli sisalduse analüüsimiseks piisavalt pädev. Teiste kontrollitud laborite pädevus hinnati ebapiisavaks.

(7)

On asjakohane nõuda, et kõigi Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi või olulisel määral guarkummit sisaldavate toodete saadetistega, mis on ühendusse imporditud ja ettenähtud toiduks inimestele või loomadele, peab kaasas olema analüüsiaruanne, mille on välja andnud labor, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 söödas ja toidus sisalduva pentaklorofenooli analüüsimiseks või vajalikke akrediteerimismenetlusi alustanud labor, kus on loodud piisavad kvaliteedi kontrollisüsteemid ning mille on heaks kiitnud labori asukohariigi pädev asutus.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse

a)	guarkummi suhtes, mis kuulub CN-koodi 1302 32 90 alla ning pärineb või on saadetud Indiast ja on ettenähtud loomade või inimeste toiduks.

b)	liittoiduainete ja söödasegude suhtes, mis sisaldavad vähemalt 10 % Indiast pärit või sealt saadetud guarkummit.

Artikkel 2

Esmase turuleviimise tingimused

1. Liikmesriik keelab artiklis 1 nimetatud toodete esmase turuleviimise, välja arvatud juhul, kui saadetisega on kaasas analüüsiaruande originaal, mille on välja andnud labor, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 söödas ja toidus sisalduva pentaklorofenooli analüüsimiseks või vajalikke akrediteerimismenetlusi alustanud labor, kus on loodud piisavad kvaliteedi kontrollisüsteemid, (2) ning mis tõendab, et toode ei sisalda üle 0,01 mg/kg pentaklorofenooli. Analüüsitulemus peab olema esitatud koos laiendatud mõõtemääramatusega.

2. Analüüsiaruande peab kinnitama labori asukohariigi pädeva asutuse esindaja.

3. Enne artiklis 1 nimetatud toodete saadetiste tegelikku kohalejõudmist teavitab saadetise eest vastutav sööda- või toidukäitleja või tema esindaja sellest asjaomase liikmesriigi pädevat asutust.

4. Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad, et iga artiklis 1 nimetatud toodete esmaseks turuleviimiseks ettenähtud saadetisega oleks kaasas lõikes 1 nõutud analüüsiaruanne. Artiklis 1 nimetatud toodete iga saadetis tähistatakse sama koodiga, mis on märgitud eespoolviidatud proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruandele. Sama koodiga tuleb tähistada saadetise iga kott või muu pakend.

5. Lõikes 1 nõutud analüüsiaruande puudumisel laseb ühenduses registrisse kantud sööda- või toidukäitleja analüüsida toodet laboris, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 söödas ja toidus sisalduva pentaklorofenooli analüüsimiseks või vajalikke akrediteerimismenetlusi alustanud laboris, kus on loodud piisavad kvaliteedi kontrollisüsteemid, tõestamaks, et see ei sisalda üle 0,01 mg/kg pentaklorofenooli. Kuni analüüsiaruande saabumiseni, mille on kinnitanud labori asukohariigi pädeva asutuse esindaja, hoitakse toodet ametliku järelevalve all mitte kauem kui 60 päeva; pärast mida võtab pädev asutus kõnealuse toote suhtes meetmed tarvitusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (3) artikli 19 lõike 1 punktile a.

6. Lõigetes 1 ja 5 nimetatud analüüsideks tuleb võtta partiist esinduslik proov vastavalt komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiivile 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ. (4) Ekstraheerimine enne analüüsi teostatakse hapestatud lahustiga. Analüüs viiakse läbi vastavalt QuEChERS meetodi muudetud versioonile, mis on esitatud ühenduse pestitsiidijääkide referentlaborite veebilehel, (5) või vastavalt muule samavõrd usaldusväärsele meetodile.

Artikkel 3

Proovi võtmine ja analüüs

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas artiklis 1 nimetatud toodetest pisteliste proovide võtmine ja analüüsimine 5 % ulatuses artiklis 1 nimetatu toodete saadetistest, mis on esitatud esmaseks turuleviimiseks, et kinnitada, et pentaklorofenooli sisaldust 0,01 mg/kg ei ole ületatud.

Liikmesriigid teatavad komisjonile toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu kõigist saadetistest, mis sisaldavad üle 0,01 mg/kg pentaklorofenooli, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kolme kuu järel aruande artiklis 1 nimetatud toodete saadetiste ametliku kontrolli käigus tehtud kõikide analüüside tulemustest. Kõnealune aruanne esitatakse igale kvartalile järgneval kuul (aprill, juuli, oktoober ja jaanuar).

2. Iga saadetist, millest võetakse proove ja mida analüüsitakse, võib enne turulelaskmist kinni pidada maksimaalselt 15 tööpäeva.

Artikkel 4

Saadetise jagamine osadeks

Kui saadetis jagatakse osadeks, siis peab saadetise iga osaga olema kuni hulgimüügietapini (kaasa arvatud selle ajal) kaasas artikli 2 lõigetes 1 ja 5 nõutud analüüsiaruande kinnitatud koopia. Kui sööda- või toidukäitleja teatab kavatsusest saadetis osadeks jagada, võib pädev asutus välja anda analüüsiaruande kinnitatud koopia ka siis, kui tooted lastakse vabasse ringlusesse.

Artikkel 5

Mittevastavad partiid

Artiklis 1 nimetatud toodete saadetiste suhtes, mis sisaldavad üle 0,01 mg/kg pentaklorofenooli, võttes arvesse mõõtemääramatust, järgitakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 19 lõike 1 punkti a meetmeid.

Artikkel 6

Kulude korvamine

Kõik proovide võtmise, analüüsimise, säilitamise või nõuetele mittevastavate partiidega seotud meetmetest tulenevad kulud kannab asjaomane sööda- või toidukäitleja vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 22 ja VI lisale.

Artikkel 7

Üleminekumeetmed

Erandina artikli 2 lõigetest 1 ja 5 võtavad liikmesriigid vastu artiklis 1 nimetatud toodetesaadetised, mis väljusid päritolu- või lähteriigist enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva, isegi kui nendega ei ole kaasas nimetatud artiklis nõutud analüüsiaruannet.

Artikkel 8

Meetmete läbivaatamine

Käesolev otsus vaadatakse uuesti läbi hiljemalt üks aasta pärast kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 9

Kohaldamise kuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 5. mai 2008.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 202/2008 (ELT L 60, 5.3.2008, lk 17).

(2) Veterinaar- ja toiduameti andmetel on Vimta Labs, Hyderabad, Andhra Pradesh ainus labor Indias, mis vastab sellele nõudmisele.

(3) ELT L 165, 30.4.2004. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 301/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 85).

(4) EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30.

(5) http://www.crl-pesticides.eu/library/docs/srm/QuechersForGuarGum.pdf

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 117

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. aastakäik 1. mai 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2008, 29 aprill 2008, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 1472/2006 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi kohta kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud sama toote impordi suhtes olenemata sellest, kas need on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 389/2008, 30. aprill 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 390/2008, 30. aprill 2008, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Lenteja de la Armuña (KGT))	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 391/2008, 30. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 102/2007, milles on sätestatud võõrtööliste ja nende otseste järeltulijate olukorda tööturul käsitleva lisaküsimustiku täpsustused aastaks 2008 ( 1 )	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 392/2008, 30. aprill 2008, millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Ternasco de Aragón (KGT))	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 393/2008, 30. aprill 2008, astaksantiindimetüüldisuktsinaadi lubamise kohta söödalisandina ( 1 )	20
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 394/2008, 30. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses tingimustega, mille alusel teatavad vastuvõtlikku liiki kuuluvad loomad vabastatakse nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud väljaviimiskeelust ( 1 )	22
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 395/2008, 30. aprill 2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. maist 2008	24
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2008/53/EÜ, 30. aprill 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ IV lisa seoses karpkalade kevadvireemiaga (SVC) ( 1 )	27

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	71,4
	MA	61,4
	TN	111,3
	TR	115,0
	ZZ	89,8
0707 00 05	JO	178,8
	TR	145,7
	ZZ	162,3
0709 90 70	MA	92,6
	MK	68,1
	TR	100,9
	ZZ	87,2
0805 10 20	EG	48,2
	IL	57,5
	MA	53,4
	TN	62,7
	TR	53,3
	US	44,3
	ZZ	53,2
0805 50 10	EG	126,4
	IL	130,3
	MK	118,8
	TR	128,7
	US	115,8
	ZA	122,1
	ZZ	123,7
0808 10 80	AR	90,1
	BR	73,7
	CA	84,7
	CL	94,8
	CN	87,5
	MK	65,0
	NZ	117,2
	US	108,5
	UY	77,9
	ZA	75,1
	ZZ	87,5

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/350/EÜ
*	Komisjoni otsus, 3. aprill 2008, Inglismaal, Walesis, Põhja-Iirimaal ja Šotimaal kehtivate eeskirjade kohta, millega nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 alusel vabastatakse ohtlikke jäätmeid taaskasutavad ettevõtjad loanõuetest (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1212 all) ( 1 )	30
	2008/351/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. aprill 2008, millega muudetakse otsust 2000/57/EÜ seoses juhtumitega, millest tuleb varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi raames nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks aru anda (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1574 all) ( 1 )	40
	2008/352/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. aprill 2008, millega kehtestatakse eritingimused Indiast pärit või sealt saadetud guarkummi kohta, kuna see võib olla saastunud pentaklorofenooli ja dioksiinidega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1641 all) ( 1 )	42
	2008/353/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. aprill 2008, millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uute toimeainete tsüflufenamiidi, FEN 560 ja flonikamiidi ajutisi kasutuslube (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1644 all) ( 1 )	45