22.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

22.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/3

(1)

Komisjoni 31. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1239/95 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega ühenduse sordiametis) (2) sätestatud eeskirjad vajavad lihtsustamist, nimelt tuleks lubada kasutada elektroonilisi sidevahendeid.

(2)

Elektrooniliste vahendite kasutamise lubamisega on ühest küljest asjakohane lihtsustada taotluste, vastuväidete või kaebuste esitamist, teisest küljest lihtsustab see Ühenduse Sordiametil (edaspidi „amet”) dokumentide kättetoimetamist. Peale selle peaks Ühenduse Sordiametil olema võimalus anda ühenduse sordikaitse tunnistusi välja elektroonilisel kujul. Ühenduse sordikaitse kohta peaks saama avaldada teavet ka elektrooniliste vahenditega. Tõhususe eesmärgil peaks olema lubatud säilitada menetluste toimikuid elektroonilisel kujul.

(3)

Ameti juhatajal peavad olema volitused määrata kindlaks kõik üksikasjad seoses elektrooniliste vahendite kasutamisega andmete edastamiseks või säilitamiseks.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1239/95 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

1)

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Aadressid sisaldavad kogu asjakohast haldusteavet, sealhulgas selle riigi nime, kus on menetlusosalise elukoht või asukoht. Iga menetlusosalise kohta tuleks soovitatavalt märkida ainult üks aadress; kui on märgitud mitu aadressi, võetakse arvesse üksnes esimest, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline määrab kättetoimetamisaadressiks ühe muudest aadressidest.

Ameti juhataja määrab kõik üksikasjad aadressi suhtes, kaasa arvatud asjaomased üksikasjad muude andmeedastusviiside kasutamise kohta.”.

2)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt.

3)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Sordinime ettepanek

Sordinime ettepanek allkirjastatakse ning esitatakse ametile, kui aga ettepanek lisatakse ühenduse sordikaitse taotlusele, mis esitatakse algmääruse artikli 30 lõike 4 kohaselt määratud riigiasutusele või asutatud allasutusele, esitatakse see kahes eksemplaris.

Sordinime ettepaneku esitamise vormi saab ametilt tasuta.

Kui sordinime ettepanek esitatakse elektrooniliste vahenditega, peab see allkirja osas vastama artikli 57 lõike 3 teisele lõigule.”.

4)

Artikli 36 lõike 1 viimane lause jäetakse välja ja lisatakse lõige 4 järgmisel kujul:

„4.   Kui sordinime muutmise ettepanek esitatakse elektrooniliste vahenditega, peab see allkirja osas vastama artikli 57 lõike 3 teisele lõigule.”.

5)

Artikli 52 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kolme kuu jooksul pärast asja suulise arutamise lõppu saadetakse otsus kaebuse asjas apellatsioonimenetluse pooltele kirjalikult mis tahes artikli 64 lõikes 3 sätestatud vahenditega.”.

6)

Artikli 53 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Seejärel antakse vastavalt artiklile 64 kirjalik otsus menetlusosalistele”.

7)

Artikli 54 lõikes 3 asendatakse sõna „duplikaat” sõnaga „koopia”.

8)

Artiklid 57 ja 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 57

Menetlusosaliste esitatud dokumendid

1.   Menetlusosaliste esitatavad dokumendid saadetakse postiga, käsipostiga või elektrooniliste vahenditega.

Elektroonilise edastamise üksikasjad määrab kindlaks ameti juhataja.

2.   Menetlusosaliste esitatud dokumentide vastuvõtmise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil dokument tegelikult ametis vastu võetakse või, elektrooniliste vahenditega esitamisel, kui dokument elektrooniliselt ametis vastu võetakse.

3.   Kõigil menetlusosaliste esitatud dokumentidel, välja arvatud lisatud dokumentidel peab olema menetlusosalise või tema esindaja allkiri.

Kui dokument esitatakse ametile elektrooniliste vahenditega, peab sellel olema digitaalallkiri.

4.   Kui dokumendil puudub nõuetekohane allkiri või kui vastuvõetud dokument on mittetäielik või loetamatu, või kui ametil on kahtlusi dokumendi õigsuses, teatab amet seda saatjale ja palub tal ühe kuu jooksul kas esitada originaaldokumendi, mis on allkirjastatud vastavalt lõikele 3, või saata uuesti originaali koopia.

Kui nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse allkirjastatud dokumendi või uuesti saadetud dokumendi esitamise kuupäevaks esialgse dokumendi esitamise kuupäev. Kui nõuet ei täideta määratud tähtaja jooksul, ei loeta saadetist kättesaaduks.

5.   Dokumentidest, mis tuleb esitada teistele menetlusosalistele ja asjaomasele kontrolliasutusele või mis käsitlevad kahte või enamat ühenduse sordikaitse taotlust või litsentsi taotlust, tuleb esitada piisav arv koopiaid. Puuduvate koopiate tegemise kulud kannab menetlusosaline.

Esimest lõiku ei kohaldata elektrooniliste vahenditega edastatud dokumentide suhtes.

Artikkel 58

Dokumentaalsed tõendid

1.   Tõendid lõplike kohtuotsuste või otsuste kohta, mida ei ole teinud amet, või muud dokumentaalsed tõendid, mis tuleb esitada menetlusosalistele, võidakse esitada kinnitamata koopia kujul.

2.   Kui ametil on kahtlusi lõikes 1 nimetatud tõendite ehtsuses, võib ta nõuda originaali või kinnitatud koopiat.”.

9)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Üldsätted kättetoimetamise kohta

1.   Ameti menetluses saavad menetlusosalised ametilt dokumendid kätte originaaldokumendina, selle kinnitamata koopiana või arvuti väljatrükina. Teiste menetlusosaliste esitatud dokumendid võidakse toimetada kätte kinnitamata koopiana.

2.   Kui üks või mitu menetlusosalist on nimetanud endale esindaja, toimetatakse esindajale dokumendid kätte vastavalt lõikele 1.

3.   Dokumendid saadetakse:

Ameti juhataja määrab kindlaks üksikasjad elektrooniliste vahenditega kättetoimetamise kohta.

4.   Dokumendid või nende koopiad, mille kättetoimetamine on sätestatud algmääruse artiklis 79, toimetatakse kätte posti teel väljastusteatega tähitud kirjaga; selle võib toimetada kohale ka elektrooniliste vahenditega, nagu selle määrab kindlaks ameti juhataja.”.

10)

Artikli 65 lõige 1 jäetakse välja.

11)

Artiklis 67 asendatakse sõnad „artikli 65 lõike 1” sõnadega „artikli 64 lõike 4”.

12)

Artikli 71 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil liikmesriigis või liikmesriigi ja ameti vahel on posti laialikandmine üldiselt katkenud või sellest tulenevalt häiritud, pikeneb tähtaeg esimese päevani pärast katkestuse või häirituse lõppu postikandes nende menetlusosaliste suhtes, kelle alaline elu-, asu- või tegevuskoht või kelle esindaja asukoht on kõnealuses liikmesriigis. Kui amet asub kõnealuses liikmesriigis, kohaldatakse seda sätet kõigi menetlusosaliste suhtes. Ameti juhataja sedastab ja teatab katkestus- või häiritusperioodi pikkuse.

Elektrooniliste vahenditega edastatavate dokumentide osas kehtib esimene lõik mutatis mutandis, kui ameti elektroonilises sides on katkestus.”.

13)

Artikli 78 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Ameti juhataja määrab kindlaks registrite vormi. Registreid võib pidada elektroonilise andmebaasi kujul.”.

14)

Artikli 79 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühenduse sordikaitse üleminek kantakse ühenduse sordiregistrisse, kui üleminek tõendatakse dokumentaalselt, esitatakse ametlikult kinnitatud dokumendid ülemineku kohta või ülemineku tõendamiseks piisavad väljavõtted kõnealustest dokumentidest. Amet säilitab kõnealuste dokumentaalsete tõendite koopiad oma toimikutes.

Ameti juhataja määrab kindlaks, millisel kujul ja millistel tingimustel hoitakse dokumentaalseid tõendeid ameti toimikutes.”.

15)

Artikkel 83 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 83

Toimikute säilitamine

1.   Menetlusega seotud dokumente säilitatakse menetluse numbriga varustatud toimikutes kas originaalidena või koopiatena, välja arvatud dokumendid apellatsiooninõukogu liikmete väljaarvamise, nende peale esitatud kaebuste või ameti või asjaomase kontrolliasutuse töötajate kohta, mida säilitatakse eraldi.

2.   Amet säilitab lõikes 1 osutatud toimikust ühe eksemplari (arhiivieksemplar), mida peetakse toimiku õigeks ja täielikuks koopiaks. Kontrolliasutus võib hoida menetlusega seotud dokumentide koopiat (kontrollkoopiat), kuid peab olema valmis esitama neid originaale, mida amet ei säilita.

3.   Menetlusosaliste esitatud originaaldokumendid, mis on elektrooniliste toimikute aluseks, võidakse kasutuselt kõrvaldada mõne aja möödudes pärast nende vastuvõtmist ametis.

4.   Ameti juhataja määrab kindlaks, millisel kujul ja kui kaua toimikuid säilitatakse ja lõikes 3 nimetatud ajavahemiku.”.

16)

Artiklile 87 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3.   Ameti juhataja määrab, millisel kujul antakse välja ametlikku väljaannet.”.

17)

Artikli 91 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Algmääruse artikli 91 lõike 1 kohaselt kasutatakse toimikutega tutvumiseks ametis üksnes selleks otstarbeks välja antud koopiaid.”.

22.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/7

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1559/2007 (2) on kehtestatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusele.

(2)

Varude taastamise mitmeaastase kava edukuse tagamiseks on vaja kehtestada kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis hõlmab Prantsusmaad, Portugali, Hispaaniat, Itaaliat, Maltat, Küprost ja Kreekat ning mille eesmärgiks on tagada kaitse- ja kontrollimeetmete nõuetekohane rakendamine kalastustegevuse suhtes seoses hariliku tuuni varude taastamisega.

(3)

Kõnealune kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada ajavahemikuks 1. aprillist31. detsembrini 2008. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamise tulemusi tuleks perioodiliselt hinnata koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

(4)

Hariliku tuuni püügi kontrolli ja inspekteerimise ühtlustamiseks ühenduse tasandil on asjakohane välja töötada ühiseeskirjad kontrolli ja inspekteerimise jaoks, mida teostavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, samuti peaksid liikmesriigid võtma vastu asjaomaste ühiste eeskirjadega kooskõlas olevad siseriiklikud kontrolliprogrammid. Selleks tuleks kindlaks määrata kontrolli ja inspekteerimise sageduse kriteeriumid, samuti kontrolli ja inspekteerimise eesmärgid ja protseduurid.

(5)

Rikkumiste edasise jälgimise tagamiseks kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) artikliga 25 tuleks välja töötada raamistik, mille alusel asjaomased asutused võivad taotleda vastastikust abi ning vahetada asjakohast teavet kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 34a ja 34b ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 28.

(6)

Ühine inspekteerimine ja järelevalve peaks toimuma vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (4) moodustatud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri koostatud ühiskasutuskavadele.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

a)

hariliku tuuni mis tahes püük laevadelt ja mõrdadega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres;

b)

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni mis tahes lossimine, üleviimine ja ümberlaadimine;

c)

hariliku tuuni sumpadesse paigutamise või töötlemisega ja/või harilikust tuunist valmistatud toodete kaubandusega tegelevate kalakasvanduste ja ettevõtete mis tahes tegevus, sealhulgas import, eksport ja reeksport, transport ja ladustamine;

d)

määruse (EÜ) nr 1559/2007 artiklis 4 osutatud iga-aastaste püügikavade rakendamine;

e)

määruse (EÜ) nr 1559/2007 artiklis 6 osutatud keeld kasutada kalade otsimisel lennukeid ja helikoptereid;

f)

määruse (EÜ) nr 1559/2007 artiklites 10 ja 11 osutatud harrastuskalapüük ja sportlik kalapüük;

g)

määruse (EÜ) nr 1559/2007 artiklis 24 osutatud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine.

a)

tagavad, et teiste asjaomaste liikmesriikide inspektorid kutsutakse osalema ühises inspekteerimises ja järelevalves;

b)

kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse nende järelevalvet teostavate aluste suhtes.

a)

asjakohane lipuliikmesriik ja/või ICCATi osalisriik ning juhul, kui see on asjakohane, ka

b)

liikmesriik, kus hariliku tuuni kasvatamisega tegelev ettevõte või harilikust tuunist valmistatud toodete töötlemise ja/või kaubandusega tegelev ettevõte asub.

a)

tehtud inspekteerimis- ja järelevalvetoimingud;

b)

rikkumised, sealhulgas iga rikkumise kohta järgmised andmed:

c)

avastatud rikkumiste edasise jälgimise hetkeolukord;

d)

asjakohased liikmesriikidevahelised kooskõlastus- ja koostöömeetmed.

a)

märgitakse rikkumisjuhtumi staatus (nt juhtum on menetluses, edasikaebamisel, jätkuvalt uurimisel) ning

b)

kirjeldatakse üksikasjalikult määratud karistusi (nt trahvide suurus, konfiskeeritud kala ja/või püügivahendite väärtus, kirjalik hoiatus).

22.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/16

22.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/16