I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 348/2008,

18. aprill 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. aprillil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. aprill 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Komisjoni 18. aprilli 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	59,2
	TN	144,8
	TR	116,5
	ZZ	106,8
0707 00 05	JO	178,8
	MK	86,2
	TR	147,2
	ZZ	137,4
0709 90 70	MA	97,2
	TR	120,4
	ZZ	108,8
0709 90 80	EG	349,4
0709 90 80	ZZ	349,4
0805 10 20	EG	54,0
	IL	51,8
	MA	54,2
	TN	57,6
	TR	59,6
	US	44,5
	ZZ	53,6
0805 50 10	AR	117,4
	IL	126,5
	TR	128,4
	ZA	141,8
	ZZ	128,5
0808 10 80	AR	92,3
	BR	89,7
	CA	79,6
	CL	102,4
	CN	94,6
	MK	65,6
	NZ	119,1
	TR	69,6
	US	114,4
	UY	77,2
	ZA	67,0
	ZZ	88,3
0808 20 50	AR	92,6
	AU	80,7
	CL	112,4
	CN	54,7
	ZA	101,3
	ZZ	88,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 351/2008,

16. aprill 2008,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta, (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2004/36/EÜ on kehtestatud ühtne lähenemisviis rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusaks rakendamiseks ühenduses, ühtlustades eeskirju ja korda, mis käsitlevad liikmesriikides asuvates lennujaamades maanduvate kolmandate riikide õhusõidukite kontrolli seisuplatsil. Sellega nõutakse, et liikmesriik viiks ühtlustatud korras läbi kolmanda riigi õhusõiduki tehnilise kontrolli seisuplatsil, kui tema rahvusvaheliseks lennuliikluseks avatud lennujaamas maanduva õhusõiduki puhul kahtlustatakse, et see ei vasta rahvusvahelistele ohutusstandarditele, ja osaleks seisuplatsil läbiviidud tehniliste kontrollidega seotud teabe kogumises ja vahetamises.

(2)	Selleks et maksimaalselt suurendada liikmesriikide pädevate kontrolliasutuste käsutuses olevaid piiratud ressursse, peaksid nad prioriteediks seadma seisuplatsil kontrollimise teatavat liiki käitajate ja nende õhusõidukite puhul, millega seoses on eriti põhjust kahtlustada ohutuspuudujääke.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (2) artikli 12 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmine” – asjakohase arvu määramine igal aastal liikmesriigis seisuplatsil läbiviidavate tehniliste kontrollide koguarvust, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 2;

2)	„käitaja” – konkreetse liikmesriigi ja/või õhusõidukitüübi ja/või õhusõiduki käitaja ja/või kõik käitajad.

Artikkel 2

Prioritiseerimiskiteeriumid

Ilma et see piiraks direktiivi 2004/36/EÜ artikli 8 lõike 3 kohaldamist, seavad liikmesriigid prioriteediks õhusõiduki kontrollimise seisuplatsil, kusjuures kontrolli viivad nad läbi neile kuuluvates ja rahvusvahelisele liiklusele avatud lennujaamades maanduvate järgmiste käitajate puhul.

1.	Käitaja, kelle puhul võib Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) teostatavate korrapäraste analüüside põhjal kahtlustada võimalikku ohutusriski.

Käitaja, kes on kindlaks tehtud arvamuse alusel, mida on väljendanud lennuohutuskomitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 (3) rakendamise raames ning mille kohaselt on asjaomase käitaja puhul vaja õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise abil täiendavalt kontrollida asjakohaste ohutusnõuete tõhusat täitmist. See võib hõlmata käitajat, kes on välja jäetud määrusega (EÜ) nr 2111/2005 kehtestatud nimekirjast, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (edaspidi „ühenduse nimekiri”).

3.	Käitaja, kes on kindlaks määratud teabe alusel, mille komisjon on saanud liikmesriikidelt või Euroopa Lennundusohutusametilt vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikele 3.

4.	Õhusõiduk, millega on ühendusse lennanud ühenduse nimekirja B lisasse kuuluv lennuettevõtja.

5.	Õhusõiduk, mida käitab lennuettevõtja, kes on sertifitseeritud samas riigis, kust on pärit ühenduse nimekirja samal ajal kuuluv mis tahes lennuettevõtja.

Artikkel 3

Teavitamine

1. Euroopa Lennundusohutusamet edastab liikmesriikidele artiklis 2 osutatud käitajate nimekirja elektrooniliselt vähemalt üks kord iga nelja kuu jooksul.

2. Euroopa Lennundusohutusamet jälgib prioritiseerimisprotsessi ja annab koostöös pädevate rahvusvaheliste lennundusalaste organisatsioonidega liikmesriikidele teavet, mida on vaja selleks, et võimaldada neil jälgida kogu ühenduse raames tehtavaid edusamme seoses artiklis 2 osutatud käitajate kontrollimise prioriteediks seadmisega, sealhulgas asjakohaseid statistilisi andmeid lennuliikluse kohta.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2111/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15).

(2) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(3) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 352/2008,

18. aprill 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 kurkide ja kirsside (välja arvatud hapukirsid) suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1182/2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96, (1) eelkõige selle artikli 35 lõiget 4 ja artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) on ette nähtud kõnealuse määruse XVII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2004., 2005. ja 2006. aasta kohta, tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid kurkide ja kirsside (välja arvatud hapukirsid) suhtes kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 XVII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. maist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 273, 17.10.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).

(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

LISA

„XVII LISA

TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS: IV JAOTIS, II PEATÜKK, 2. JAGU

Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.

Jrk nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Käivitusperiood	Käivituslävi (tonnides)
78.0015	0702 00 00	Tomatid	1. oktoober – 31. mai	325 606
78.0020	0702 00 00	Tomatid	1. juuni – 30. september	25 103
78.0065	0707 00 05	Kurgid	1. mai – 31. oktoober	70 873
78.0075	0707 00 05	Kurgid	1. november – 30. aprill	46 491
78.0085	0709 90 80	Artišokid	1. november – 30. juuni	19 799
78.0100	0709 90 70	Kabatšokid	1. jaanuar – 31. detsember	117 360
78.0110	0805 10 20	Apelsinid	1. detsember – 31. mai	454 253
78.0120	0805 20 10	Klementiinid	1. november – veebruari lõpp	606 155
78.0130	0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid jms tsitrushübriidid	1. november – veebruari lõpp	104 626
78.0155	0805 50 10	Sidrunid	1. juuni – 31. detsember	326 861
78.0160	0805 50 10	Sidrunid	1. jaanuar – 31. mai	53 842
78.0170	0806 10 10	Lauaviinamarjad	21. juuli – 20. november	70 731
78.0175	0808 10 80	Õunad	1. jaanuar – 31. august	886 383
78.0180	0808 10 80	Õunad	1. september – 31. detsember	81 237
78.0220	0808 20 50	Pirnid	1. jaanuar – 30. aprill	241 637
78.0235	0808 20 50	Pirnid	1. juuli – 31. detsember	35 748
78.0250	0809 10 00	Aprikoosid	1. juuni – 31. juuli	14 163
78.0265	0809 20 95	Kirsid, muud kui hapukirsid	21. mai – 10. august	151 059
78.0270	0809 30	Virsikud, k.a nektariinid	11. juuni – 30. september	11 980
78.0280	0809 40 05	Ploomid	11. juuni – 30. september	5 806”

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 353/2008,

18. aprill 2008,

millega kehtestatakse rakenduseeskirjad selle kohta, kuidas taotleda tervisealaste väidete esitamise lubasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 15 sätestatu kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 15 lõiget 4,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1924/2006 kehtestatakse eeskirjad väidete kasutamise kohta toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.

(2)	Tervisealase väite loataotluses tuleks piisaval määral osutada sellele, et tervisealane väide põhineb üldtunnustatud teaduslikel tõenditel ning arvesse on võetud kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid ning kaalutud kõiki tõendeid.

(3)	Nagu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, tuleb kehtestada rakenduseeskirjad, mis käsitlevad tervisealaste väidete taotluste esitamist vastavalt kõnealusele määrusele, sealhulgas taotluste ettevalmistamise ja esitamise eeskirjad.

(4)	Rakenduseeskirjadega tuleks tagada, et taotluse dokumendid koostatakse nii, et vajalikud teaduslikud andmed on kindlaksmääratud ja liigitatud selliselt, et Euroopa Toiduohutusamet saaks taotlusi hinnata.

(5)	Rakenduseeskirjade eesmärk on eelkõige anda üldiseid juhiseid, ja sõltuvalt väite tüübist võivad väite teadusliku väärtuse hindamiseks vajalike uuringute tüüp ja ulatus erineda.

(6)	Tervisealaseid väiteid käsitlevates taotlustes tuleks arvesse võtta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõudeid, eelkõige selle määruse artiklites 3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtteid ja -tingimusi. Iga tervisealase väite kohta tuleks esitada eraldi taotlus, mis kirjeldaks väite tüüpi.

(7)	Kõnealuse määruse kohaselt esitatavad üksikasjalikud andmed ja dokumendid tuleks esitada, ilma et see piiraks ükskõik milliste täiendavate andmete esitamise nõuet, mille võib vajaduse korral esitada Euroopa Toiduohutusamet, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 2.

(8)

Komisjoni taotlusel on Euroopa Toiduohutusamet esitanud arvamuse tervisealaseid väiteid käsitlevate taotluste ettevalmistamise ning esitamise teaduslike ja tehniliste suuniste kohta. (2) Et tagada taotluste ühtne esitamine Euroopa Toiduohutusametile, tuleks taotluste koostamisel koos käesoleva määrusega kehtestatavate rakenduseeskirjadega järgida Euroopa Toiduohutusameti suuniseid.

(9)	Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 21 sätestatud andmekaitse võimaluse kasutamiseks peavad konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlused olema põhjendatud ja need andmed esitatakse taotluse eraldi osana.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Määrusega kehtestatakse järgmisi taotlusi käsitlevad rakenduseeskirjad:

a)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklile 15 esitatud loataotlused ja

b)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklile 18 esitatud taotlused väite lisamiseks kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 3 sätestatud nimekirja.

Artikkel 2

Taotluse ulatus

Iga taotlus hõlmab ainult ühte toitaine või muu aine, toidu või toidugrupi seost ühe väidetava mõjuga.

Artikkel 3

Tervisealase väite tüübi määramine

Taotluses peab kajastuma, mis tüüpi tervisealase väitega määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklites 13 ja 14 loetletute hulgast on tegemist.

Artikkel 4

Konfidentsiaalsed andmed

Märge teabe kohta, mida tuleb käsitleda konfidentsiaalse teabena, ja selle kontrollitav põhjendus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõike 3 punktis d, tuleb lisada taotluse eraldi osana.

Artikkel 5

Teadusuuringud

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõike 3 punktides c ja e osutatud uuringud ja muu teave:

a)	hõlmavad eelkõige inimuuringuid ning laste arengule ja tervisele viitava väite puhul laste suhtes teostatud uuringuid;

b)	tuleb esitada vastavalt uuringutüüpide hierarhiale, mis kajastab eri tüüpi uuringutest saadavate tõendite suhtelist tugevust.

Artikkel 6

Kasutamistingimused

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõike 3 punktile f ja lisaks tervisealase väite sõnastuse ettepanekule koosnevad kasutamistingimused järgmisest:

a)	kavandatud tervisealase väite sihtrühm;

b)	väidetava kasuliku mõju saavutamiseks vajalik toitaine või muu aine, toidu või toidugrupi kogus ja tarbimise viis;

c)	vajaduse korral viide isikutele, kes peaksid vältima tervisealases väites osutatud toitaine või muu aine, toidu või toidugrupi kasutamist;

d)	hoiatus toitaine või muu aine, toidu või toidugrupi kohta, mille liigne tarbimine võib tõenäoliselt kujutada ohtu tervisele;

e)	mis tahes muud kasutuspiirangud ja valmistamise ja/või kasutamise juhised.

Artikkel 7

Tehnilised eeskirjad

Taotlus tuleb ette valmistada ja esitada vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud tehnilistele eeskirjadele.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9, parandatud ELT L 12, 18.1.2007, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 109/2008 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 14).

(2) http://www.efsa.europa.eu/EFSA/efsa_locale-1178620753812_1178623592471.htm

LISA

Tervisealast väidet käsitleva taotluse ettevalmistamise ja esitamise tehnilised eeskirjad

SISSEJUHATUS

1.	Käesolevat lisa kohaldatakse toidugrupi, toidu või selle koostisosade (sealhulgas toitaine või muu aine või toitainete/muude ainete segu), edaspidi „toidu” tarbimisega seonduvate tervisealaste väidete puhul.

2.	Juhul kui taotleja on mõned käesoleva lisa kohaselt nõutavad andmed välja jätnud ning eeldusel, et need andmed ei ole asjaomase taotluse puhul kohaldatavad, tuleb põhjendada, miks need andmed taotlusest puuduvad.

3.	Edaspidi peetakse mõiste „taotlus” all silmas eraldi toimikut, mis sisaldab teavet ja teaduslikke andmeid, mis on esitatud asjaomasele tervisalasele väitele loa saamiseks.

Iga tervisealase väite kohta tuleb ette valmistada eraldi taotlus; see tähendab, et iga taotluse objektiks võib olla ainult üks toidu ja selle ühe väidetava mõju seos. Siiski võib taotleja samas taotluses teha ettepaneku muu toidu kohta, mis võiks samuti kanda kõnealust tervisealast väidet, eeldusel, et teaduslikud tõendid kehtivad iga kõnealuse võimaliku toidu puhul, mis kannab sedasama tervisealast väidet.

5.	Taotluses tuleb näidata, kas asjaomast tervisealast väidet või sellega sarnast väidet on teaduslikult hinnanud liikmesriigi või kolmanda riigi pädev riiklik asutus. Kui seda on tehtud, tuleb esitada teadusliku hinnangu koopia.

Asjakohased teaduslikud andmed on kõik inimuuringud ja muud uuringud kui inimuuringud, avaldatud või avaldamata, mis on asjakohased taotluses sisalduva tervisealase väite põhjendamiseks ning mis käsitlevad toidu ja väidetava mõju vahelist seost, sealhulgas nii seose kasuks kui kahjuks osutavad andmed. Asjakohased inimuuringute kohta avaldatud andmed määratakse kindlaks põhjaliku läbivaatamise tulemusena.

7.	Ajakirjade sisukokkuvõtteid ja ajalehtedes, ajakirjades, uudiskirjades või jaotusmaterjalides avaldatud artikleid, millele ei ole antud eksperdihinnangut, ei tohi esitada. Tarbijatele või üldrahvalikuks kasutamiseks koostatud raamatuid või nende peatükke ei tohi esitada.

TEADUSLIKE PÕHJENDUSTE ÜLDPÕHIMÕTTED

Näitamaks, et tervisealane väide on kogu ulatuses teaduslike andmetega põhjendatud ja kõiki tõendeid on kaalutud, peab taotlus sisaldama kõiki asjaomase tervisealase väite puhul kehtivaid asjakohaseid teaduslikke andmeid, avaldatud ja avaldamata, nii väite kasuks kui kahjuks olevaid andmeid ja inimuuringute andmete põhjalikku ülevaadet. Tervisealase väite põhjendamiseks on nõutavad toidu tarbimise ja selle väidetava mõju vahelist seost käsitlevatest inimuuringutest saadud andmed.

Taotlus peab sisaldama toidu ja selle väidetava mõju konkreetset seost käsitlevate inimuuringute andmete põhjalikku ülevaadet. See ülevaade ja kõnealuse tervisealase väite puhul asjakohaseks peetavate andmete kindlaksmääramine tuleb esitada süstemaatiliselt ja läbipaistvalt, näitamaks et taotlus kajastab piisavalt ja proportsionaalselt kõiki kättesaadavaid tõendeid.

Tervisealase väite põhjendamisel tuleb arvesse võtta kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid ning tõendeid omavahel kaaludes tuleb näidata, kuivõrd:

a)	on toidu väidetav mõju kasulik inimese tervisele;

b)	on kindlaks määratud toidu tarbimise ja selle inimesele avaldatava väidetava mõju põhjuslik seos (näiteks: seose tugevus, järjepidevus ja spetsiifilisus, annuse ja toime suhe ning seose bioloogiline tõenäolisus);

c)	oleks väidetava mõju saavutamiseks vajalik toidu kogus ja tarbimise viis saavutatav tasakaalustatud toitumise osana;

d)	konkreetsed uurimisrühmad, kelle osalusel tõendeid koguti, esindavad sihtrühma, kellele väide on suunatud.

TOIDU OMADUSED

Toidu koostisosa, toidu või toidugrupi kohta, mille kohta tervisealane väide esitatakse, tuleb esitada järgmine teave:

Toidu koostisosa puhul:

a)	päritolu ja tehnilised kirjeldused, (1) näiteks füüsikalised ja keemilised omadused, koostis ning

b)	vajaduse korral toidu koostisosa mikrobioloogiline koostisosa.

Toidu või toidugrupi puhul:

a)	toidu või toidugrupi kirjeldus, sealhulgas toidumaatriksi ja üldise koostise kirjeldus, sealhulgas toidu toitainesisaldus;

b)	toidu või toidugrupi päritolu ja tehniline kirjeldus, eelkõige nende koostisosade sisaldus, mis on seotud tervisealase väitega.

Kõikidel juhtudel:

a)	vajaduse korral varieerumine partiide kaupa;

b)	kasutatud analüüsimeetodid;

c)	vajaduse korral kokkuvõte uuringutest, mis käsitlevad tootmistingimusi, varieerumist partiide kaupa, analüüsimeetodeid, samuti püsivusuuringute tulemuste ja järelduste kokkuvõte ning säilitamistingimuste ja säilimisaja kohta tehtud järeldused;

d)	vajaduse korral asjakohased andmed ja põhjendused selle kohta, et koostisosa, mille kohta väide esitatakse, esineb inimorganismi jaoks kättesaadaval kujul;

e)	kui väidetava mõju saavutamiseks ei ole imendumine vajalik, näiteks taimsete steroolide, kiudainete, piimhappebakterite puhul, esitatakse asjakohased andmed ja põhjendused selle kohta, et koostisosa jõuab sihtkohta;

f)	kõik kättesaadavad andmed tegurite kohta, mis võivad mõjutada koostisosa, mille kohta väide esitatakse, selle imendumist või kasutamist organismis.

ASJAKOHASTE TEADUSLIKE ANDMETE LIIGITAMINE

1.	Kindlaksmääratud teaduslikud andmed liigitatakse järgmiselt: andmed inimeste kohta, millele järgnevad vajaduse korral muud andmed.

Andmed inimeste kohta liigitatakse uuringutüüpide hierarhia järgi järgmiselt:

a)	inimestega tehtud sekkumisuuringud, juhuslikustatud (random(is)eeritud) kontrollitud uuringud, muud juhuslikustatud uuringud (kontrollimata), kontrollitud (juhuslikustamata) uuringud, muud sekkumisuuringud;

b)	inimestega tehtud vaatlusuuringud, kohortuuringud, juhtkontrolluuringud, läbilõikeuuringud, muud vaatlusuuringud, näiteks juhtumiaruanded;

c)	muud inimestega tehtud uuringud, mis käsitlevad mehhanisme, mille abil võib toit põhjustada väidetavat mõju, sealhulgas biosaadavuse uuringud.

Muud kui inimeste kohta esitatud andmed koosnevad järgmisest:

a)	loomandmed, sealhulgas uuringud, mis käsitlevad toidu imendumist, jaotumist, metabolismi ja väljutamist, mehhaanilised uuringud ja muud uuringud;

b)	ex vivo või in vitro andmed, mis põhinevad kas inimeste või loomade bioloogilistel proovidel, mis on seotud toimemehhanismidega, mille abil võib toit põhjustada väidetavat mõju, ning muud uuringud, mis ei ole tehtud inimestega.

ASJAKOHASTE TEADUSLIKE ANDMETE KOKKUVÕTE

Lisaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 15 lõike 3 punktiga g nõutavale taotluse kokkuvõttele esitavad taotlejad asjakohaste teaduslike andmete kokkuvõtte, mis sisaldab järgmist teavet:

1.	asjakohaste inimuuringute andmete kokkuvõte, milles näidatakse, kuivõrd inimuuringute andmed kokkuvõttes toetavad toidu ja selle väidetava mõju seost;

2.	asjakohaste muude uuringute (v.a inimuuringute) andmete kokkuvõte, milles näidatakse, kuidas ja kuivõrd asjakohased muud uuringud (v.a inimuuringud) võivad toetada toidu ja selle inimestele avaldatava väidetava mõju seost;

üldised järeldused, kus võetakse arvesse kõiki andmeid, sealhulgas nii seose kasuks kui ka kahjuks osutavaid tõendeid, ning kaalutakse tõendeid. Üldistes järeldustes tuleks selgelt sõnastada, kuivõrd:

a)	on toidu väidetav mõju kasulik inimese tervisele;

b)	on kindlaks määratud toidu tarbimise ja selle inimesele avaldatava väidetava mõju põhjuslik seos (näiteks: seose tugevus, järjepidevus ja spetsiifilisus, annuse ja toime suhe ning seose bioloogiline tõenäolisus);

c)	oleks väidetava mõju saavutamiseks vajalik toidu kogus ja tarbimise viis saavutatav tasakaalustatud toitumise osana;

d)	konkreetsed uurimisrühmad, kelle osalusel tõendeid koguti, esindavad sihtrühma, kellele väide on suunatud.

TAOTLUSE STRUKTUUR

Taotlused koosnevad alltoodud osadest. Kui taotleja esitab vastava põhjenduse, võib teatavad osad välja jätta.

1. osa. Haldusalased ja tehnilised andmed

1.1.

Sisukord

1.2.	Taotluse vorm

1.3.	Üldine teave

1.4.	Tervisealase väite üksikasjad

1.5.	Taotluse kokkuvõte

1.6.

Viited

2. osa. Toidu/koostisosa kirjeldused

2.1.	Toidu koostisosa

2.2.	Toit või toidugrupp

2.3.

Viited

3. osa. Asjakohaste teaduslike andmete üldkokkuvõte

3.1.	Tabeli kujul esitatud kokkuvõte kõigi kindlaksmääratud asjakohaste uuringute kohta

3.2.	Tabeli kujul esitatud kokkuvõte asjakohaste inimuuringute andmete kohta

3.3.	Kirjalik kokkuvõte asjakohaste inimuuringute andmete kohta

3.4.	Kirjalik kokkuvõte asjakohaste muude uuringute (v.a inimuuringute) andmete kohta

3.5.	Üldised järeldused

4. osa. Kindlaksmääratud asjakohaste teaduslike andmete kogu

4.1.	Asjakohaste teaduslike andmete määratlemine

4.2.	Kindlaksmääratud asjakohased andmed

5. osa. Taotluse lisad

5.1.	Sõnastik ja lühendid

5.2.	Asjakohaste avaldatud andmete koopiad/kordustrükid

5.3.	Asjakohaste avaldamata andmete täielikud uuringuaruanded

5.4.

Muu

(1) Kui asjakohane, võib viidata rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilistele kirjeldustele.

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/17

KOMISJONI DIREKTIIV 2008/49/EÜ,

16. aprill 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ II lisa seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevate kriteeriumitega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2004/36/EÜ on kehtestatud ühtne lähenemisviis rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusale jõustamisele ühenduses, kuna sellega ühtlustatakse liikmesriikide lennujaamades maanduvate kolmandate riikide õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevad eeskirjad ja kord. Sellega nõutakse, et liikmesriik kontrolliks ühtlustatud korras rahvusvaheliseks lennuliikluseks avatud lennujaamas maanduva kolmanda riigi õhusõidukit seisuplatsil ja osaleks sellise kontrollimisega seotud teabe kogumises ning vahetamises.

(2)

Direktiivist 2004/36/EÜ tulenevaid liikmesriikide kohustusi ühenduse ees sai varem suures osas täita vabatahtliku osalemisega 1996. aastal Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) algatatud välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmis (SAFA), mille juhtimine oli delegeeritud Ühinenud Lennuametitele (JAA).

(3)

Alates 1. jaanuarist 2007 läks SAFA programm täies ulatuses ühenduse pädevusse ning seda haldab nüüd komisjon, keda selle juures abistab Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), nagu on ette nähtud komisjoni 19. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 768/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas. (2)

(4)	SAFA programmi peaksid täiendama asjakohased meetmed, mille eesmärk on ühiste standardite tagamine õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise alal, näiteks sellekohaste juhiste vormis.

(5)

Direktiivi 2004/36/EÜ II lisa sisaldab üksnes väga üldisi kriteeriume, sest selle vastuvõtmise ajal avaldati üksikasjalikud tehnilised suunised ja menetlused ning neid ajakohastasid korrapäraselt Ühinenud Lennuametid ja hakkasid sellele järgnevalt vabatahtlikult rakendama SAFA programmis osalevad Euroopa tsiviillennunduskonverentsi osalisriigid.

(6)

Õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevate juhiste põhielemente oleks vaja täpsustada, pidades silmas SAFA programmi üleminekut ühenduse pädevusse ja üha suurenevat tähtsust, mida komisjon paneb õhusõidukite tehnilisele kontrollimisele SAFA programmi raames, kui ta teeb oma otsuseid, mis käsitlevad lennuettevõtjate kandmist keelatud lennuettevõtjate nimekirja, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

(7)

Juhiste põhielemendid sisaldavad õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise tõhusaks läbiviimiseks vajalikke peamisi standardeid ning need peaks seega võimalikult kiiresti kandma direktiivi 2004/36/EÜ II lisasse, millega kehtestatakse õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise kord, pidades eelkõige silmas SAFA programmi üleminekut ühenduse pädevusse.

(8)	EASA on esitanud ettepaneku direktiivi 2004/36/EÜ II lisa muutmise kohta, nagu on ette nähtud komisjoni määruse (EÜ) nr 768/2006 artikli 4 lõikega 1.

(9)	Seepärast tuleks direktiivi 2004/36/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (3) artikli 12 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/36/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/36/EÜ lisa II asendatakse käesoleva direktiivi lisas toodud tekstiga.

Artikkel 2

Juhismaterjal

Kui Euroopa Lennundusohutusamet koostab käesoleva direktiivi lisas osutatud juhismaterjali, mida hakkavad kohaldama liikmesriigid, loob ta läbipaistva korra konsulteerimiseks liikmesriikidega, toetudes liikmesriikide lennundusalaste reguleerivate ametiasutuste eksperdiarvamustele ja kaasates vajaduse korral vastavate huvitatud osapoolte asjakohaseid eksperte. Euroopa Lennundusohutusamet võib sel eesmärgil luua töörühma.

Artikkel 3

Ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt kuue kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist.

Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. aprill 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 2111/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15).

(2) ELT L 134, 20.5.2006, lk 16.

(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

LISA

„

II LISA

EÜ SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitleva korra juhised – põhielemendid

1. ÜLDJUHISED

1.1. SAFA programmi raames toimuva õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise viivad läbi inspektorid, kellel on kontrollimise alal vajalikud teadmised, kusjuures kõigi kontroll-lehtedel olevate elementide kontrollimisel peavad neil olema tehnilised, lennukõlblikkuse alased ja rakenduslikud teadmised. Kui õhusõidukit kontrollivad seisuplatsil kaks või rohkem inspektorit, võivad nad omavahel ära jagada kontrolli peamised elemendid, milleks on õhusõiduki visuaalne välispidine kontroll, piloodikabiini kontroll ning reisijatesalongi ja/või lastiruumi kontroll.

1.2. Inspektorid peavad tõendama oma isikut õhusõiduki kaptenile või tema eemalolekul lennumeeskonna liikmele või käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale, enne kui nad alustavad õhusõiduki pardal tehtava seisuplatsil kontrollimise osa. Kui ühtki käitaja esindajat ei ole võimalik teavitada või kui sellist esindajat ei ole õhusõidukis või selle ümbruses, siis üldjuhul SAFA programmi raames õhusõidukit seisuplatsil ei kontrollita. Eriolukorras võib teha otsuse sellise kontrolli tegemise kohta, kuid sel juhul piirdub see õhusõiduki visuaalse välispidise kontrolliga.

1.3. Kontroll on võimalikult põhjalik, võttes arvesse selleks eraldatud aega ja ressursse. See tähendab, et kui kontrolliks on eraldatud üksnes piiratud aeg ja ressursid, ei pea kontrollima kõiki, vaid üksnes teatavat hulka kontrollimisele kuuluvaid elemente. Vastavalt SAFA programmi raames tehtavaks õhusõiduki seisuplatsil kontrollimiseks eraldatud ajale ja ressurssidele valitakse kontrollitavad elemendid välja EÜ SAFA programmi eesmärkide kohaselt.

1.4. Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisega ei põhjustata kontrollitava õhusõiduki väljumisajas põhjendamatut viivitust. Viivituse võimalikud põhjused võivad muu hulgas olla kahtlused seoses lennuks valmistumise nõuetekohasusega, õhusõiduki lennukõlblikkusega või asjaoludega, mis hõlmavad otseselt õhusõiduki ja selles viibijate ohutust.

2. INSPEKTORITE KVALIFIKATSIOON

2.1. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2009 teevad kõiki nende territooriumil SAFA programmi raames läbi viidavaid õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisi kvalifitseeritud inspektorid.

2.2. Liikmesriigid tagavad, et nende inspektorid vastavad järgmistele kvalifikatsioonikriteeriumitele.

2.3. Kvalifikatsioonikriteeriumid

2.3.1. Abikõlblikkuskriteeriumid

Abikõlblikuks kvalifitseerumise eeltingimusena peavad liikmesriigid tagama, et SAFA inspektoriks kvalifitseeruda soovivatel kandidaatidel on vajalik lennundusalane haridus ja/või asjakohased praktilised teadmised nende konkreetsetes kontrollivaldkondades, mis on järgmised:

a)	õhusõidukite käitamine;

b)	personalile lennunduslubade andmine;

c)	õhusõiduki lennukõlblikkus;

d)	ohtlikud kaubad.

2.3.2. Koolitusnõuded

Enne kvalifitseerumist peavad kandidaadid olema edukalt läbinud koolituse, mis koosneb järgmistest osadest:

—	teoreetilised õppetunnid, mille viib läbi SAFA koolitusorganisatsioon, nagu on määratletud punktis 2.4;

—	praktiline koolitus, mille viib läbi SAFA koolitusorganisatsioon, nagu on määratletud punktis 2.4, või punkti 2.5 kohaselt liikmesriigi määratud vaneminspektor, kes tegutseb SAFA koolitusorganisatsioonist eraldi;

—	koolitus töökohal, mis koosneb mitmetest kontrollidest, mille viib läbi liikmesriigi määratud vaneminspektor, nagu on sätestatud punktis 2.5.

2.3.3. Nõuded kvalifitseerumise kehtivuse säilitamiseks

Liikmesriigid tagavad, et pärast kvalifitseerumist säilitavad inspektorid oma kvalifitseerumise kehtivuse järgmiste võimaluste abil:

a)	korrapäraste korduvkoolituste abil, mis koosnevad teoreetilistest õppetundidest, mille viib läbi SAFA koolitusorganisatsioon, nagu on määratletud punktis 2.4;

kontrollides pärast viimase SAFA koolituse läbimist iga 12kuulise ajavahemiku jooksul seisuplatsil vähemalt miinimumarvu õhusõidukeid, kui ta ise ei ole liikmesriigi lennuameti kvalifitseeritud inspektor lennutegevuse või lennukõlblikkuse alal ega kontrolli korrapäraselt omamaiste lennuettevõtjate õhusõidukeid.

2.3.4. Juhismaterjal

EASA töötab välja ja avaldab hiljemalt 30. septembriks 2008 üksikasjaliku juhismaterjali, et abistada liikmesriike punktide 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3 rakendamisel.

2.4. SAFA koolitusorganisatsioonid

2.4.1. SAFA koolitusorganisatsioon võib olla osa liikmesriigi pädevast ametiasutusest või kolmanda osapoole organisatsioonist.

Kolmas osapool võib olla

—	osa teise liikmesriigi pädevast ametiasutusest;

—	iseseisev üksus.

2.4.2. Liikmesriik tagab, et punktis 2.3.2 ja punkti 2.3.3 alapunktis a osutatud koolitused, mille viib läbi vastava liikmesriigi ametiasutus, toimuvad vähemalt EASA koostatud ja avaldatud asjakohaste õppekavade kohaselt.

2.4.3. Need liikmesriigid, kes kasutavad SAFA koolitusteks kolmanda osapoole organisatsiooni teenuseid, loovad sellise organisatsiooni hindamiseks vajaliku süsteemi. Süsteem on lihtne, läbipaistev ja proportsionaalne ning selle puhul võetakse arvesse kõiki EASA koostatud ja avaldatud asjakohaseid juhismaterjale. Sellise süsteemi puhul võidakse arvesse võtta teiste liikmesriikide tehtud hindamisi.

2.4.4. Kolmanda osapoole koolitusorganisatsiooni teenuseid võib kasutada üksnes siis, kui hindamisest nähtub, et koolitus viiakse läbi EASA koostatud ja avaldatud asjakohaste õppekavade alusel.

2.4.5. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevate ametiasutuste koolitusprogramme ja/või nende süsteeme kolmanda osapoole koolitusorganisatsioonide hindamiseks muudetakse, et kajastada soovitusi, mis tulenevad EASA korraldatud standardimiskontrollidest vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 736/2006 (1) alusel sätestatud töömeetoditele.

2.4.6. Liikmesriigid võivad taotleda, et EASA hindaks koolitusorganisatsiooni ja avaldaks oma arvamuse, mille alusel liikmesriik saaks luua enda hilisema hinnangu.

2.4.7. EASA töötab välja ja avaldab hiljemalt 30. septembriks 2008 üksikasjaliku juhismaterjali, et abistada liikmesriike käesoleva punkti rakendamisel.

2.5. Vaneminspektorid

2.5.1. Liikmesriik võib määrata vaneminspektorid tingimusel, et nad vastavad asjaomase liikmesriigi kehtestatavatele kvalifikatsioonikriteeriumitele.

2.5.2. Liikmesriigid tagavad, et punktis 2.5.1 osutatud kriteeriumid sisaldavad vähemalt järgmisi nõudeid, mille kohaselt määratav isik

—	on olnud kvalifitseeritud SAFA inspektor rohkem kui kolme aasta jooksul enne kõnealusesse ametisse nimetamist;

—	on kolme aasta jooksul enne kõnealusesse ametisse nimetamist teinud SAFA programmi raames vähemalt 36 kontrolli.

2.5.3. Liikmesriigid tagavad, et praktiline koolitus ja/või koolitus töökohal, mille viivad läbi nende vaneminspektorid, põhineb EASA koostatud ja avaldatud asjakohastel õppekavadel.

2.5.4. Samuti võivad liikmesriigid määrata oma vaneminspektorid läbi viima praktilist koolitust ja/või koolitust töökohal, milles osalevad koolitatavad isikud teistest liikmesriikidest.

EASA töötab välja ja avaldab hiljemalt 30. septembriks 2008 üksikasjaliku juhismaterjali, et abistada liikmesriike käesoleva punkti rakendamisel.

2.6. Üleminekumeetmed

2.6.1. SAFA inspektoreid, kes vastavad punktis 2.3.1 osutatud abikõlblikkuskriteeriumitele ning punkti 2.3.3 alapunktis b osutatud hiljutise kogemuse kriteeriumitele komisjoni direktiivi 2008/49/EÜ artiklis 3 kehtestatud kuupäeval, käsitatakse käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaselt inspektoritena.

2.6.2. Olenemata punkti 2.3.3 alapunkti a sätetest peavad punkti 2.6.1 kohaselt kvalifitseerunud inspektorid läbima SAFA koolitusorganisatsiooni korraldatava korrapärase korduvkoolituse hiljemalt 1. juuliks 2010 ja pärast seda vastavalt punkti 2.3.3 alapunktis a sätestatule.

3. STANDARDID

3.1. EÜ SAFA programmi raames kontrollitakse õhusõidukit ja käitajat eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) standardite ja ICAO Euroopa regionaalsete lisaprotseduuride alusel. Õhusõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel võetakse lisaks sellele arvesse ka õhusõiduki tootja kehtestatud standardeid.

4. KONTROLLIPROTSESS

Kontroll-lehtede elemendid

4.1. Kontrollitavad elemendid valitakse kontroll-lehtedelt, mis moodustavad osa SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevast aruandest ning sisaldavad 54 elementi. (vt 1. liide).

4.2. Kontrolli ja selle käigus tuvastatud leide (kui neid on) peab pärast kontrolli lõppemist kajastama SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevas aruandes.

SAFA üksikasjalikud juhised

4.3. SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevas aruandes sisalduvate kontroll-lehtede iga kontrollelemendi puhul koostatakse üksikasjalik kirjeldus, millega täpsustatakse kontrolli ulatust ja meetodit. Lisaks sellele viidatakse ICAO lisades sisalduvatele asjakohastele nõuetele. Need töötab välja ja avaldab EASA üksikasjaliku juhismaterjali kujul ning vajaduse korral muudab seda, et see kajastaks uusimaid kohaldatavaid standardeid.

Aruannete lisamine kesksesse SAFA andmebaasi

4.4. Kontrolliaruanne lisatakse kesksesse SAFA andmebaasi võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva jooksul pärast kontrolli toimumise kuupäeva, isegi kui leide ei tuvastatud.

5. LEIDUDE LIIGITAMINE

5.1. Iga kontrollelemendi puhul käsitatakse leidudena kolme kategooriat võimalikke kõrvalekaldeid punkti 3.1 alusel kehtestatud asjakohastest standarditest. Sellised leiud liigitatakse järgmiselt:

—	1. kategooria leid ei mõjuta ohutust märkimisväärselt;

—	2. kategooria leid võib mõjutada ohutust oluliselt ning

—	3. kategooria leid võib mõjutada ohutust väga oluliselt.

5.2. EASA töötab välja ja avaldab juhised leidude liigitamise kohta üksikasjaliku juhismaterjalina, mida vajaduse korral muudetakse, et kajastada teaduse ja tehnika asjakohast arengut.

6. VÕETAVAD JÄRELMEETMED

6.1. Ilma et see piiraks punkti 1.2 kohaldamist, tuleb pärast SAFA programmi raames tehtava kontrolli lõppu täita kontrollakt, mis sisaldab vähemalt 2. liites sätestatud elemente, ning anda selle koopia õhusõiduki kaptenile või tema eemalolekul lennumeeskonna liikmele või käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale, kes on õhusõidukis või selle ümbruses. Inspektor küsib vastuvõtjalt kontrollakti kohta vastuvõtuteatisele allkirja ning hoiab selle alles. Kui vastuvõtja keeldub alla kirjutamast, tehakse kõnealusesse dokumenti sellekohane märge. EASA töötab välja ja avaldab sellekohased üksikasjalikud juhised üksikasjaliku juhismaterjali vormis.

6.2. Leidude liigitamisest sõltuvalt on määratletud teatavad järelmeetmed. Leidude kategooria ja nende puhul võetavate meetmete vaheline seos on esitatud meetmeklassidena ning EASA töötab need välja ja avaldab üksikasjaliku juhismaterjali vormis.

6.3. 1. klassi meede. Kõnealune meede kujutab endast SAFA programmi raames tehtud õhusõiduki seisuplatsil kontrollimist käsitleva teabe andmist õhusõiduki kaptenile ja/või tema eemalolekul lennumeeskonna muule liikmele või kohalolevale käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale. Kõnealuse meetme puhul antakse kontrollakti üleandmisel suuliselt aru. 1. klassi meede võetakse pärast iga kontrolli, olenemata sellest, kas leide tuvastati või mitte.

6.4. 2. klassi meede. Kõnealune meede koosneb järgmisest:

1)	asjaomasele käitajale esitatavast kirjalikust teatisest, mis sisaldab nõuet võetavate parandusmeetmete tõendamise kohta, ning

kirjalikust teatisest vastutavale riigile (käitaja päritoluriigile ja/või õhusõiduki registreerinud riigile), milles pööratakse tähelepanu vastava liikmesriigi ohutusjärelevalve all käitatava õhusõiduki puhul tehtud kontrollide tulemustele. Teatis sisaldab vajaduse korral kinnitamisnõuet käesoleva punkti alapunkti 1 alusel võetavate parandusmeetmete heakskiitmise kohta.

Liikmesriigid muudavad EASA-le kättesaadavaks igakuise aruande selliste järelmeetmete hetkeseisu kohta, mille nad on võtnud pärast õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist.

2. klassi meede võetakse pärast kontrolle, mille puhul on tuvastatud 2. või 3. kategooria leiud.

EASA töötab välja ja avaldab sellekohased üksikasjalikud juhised üksikasjaliku juhismaterjali vormis.

6.5. 3. klassi meede. 3. klassi meede võetakse pärast kontrolli, mille käigus on tuvastatud 3. kategooria leid. Võttes arvesse 3. kategooria leidude tähtsust seoses nende võimaliku mõjuga õhusõiduki ja selles viibijate ohutusele, on määratletud järgmised alamklassid.

1)	3a klass – õhusõiduki lennupiirang. Õhusõidukit seisuplatsil kontrolliv pädev asutus otsustab, et kontrollimise käigus tuvastatud puuduste tõttu võib õhusõiduk väljuda üksnes teatavate piirangute alusel.

2)	3b klass – parandusmeetmed enne väljalendu. Õhusõidukit seisuplatsil kontrollides avastatakse puudused, mille puhul on enne kavandatava lennu algust vaja võtta parandusmeetmed.

3c klass – kontrolliv riiklik lennuamet kohaldab õhusõiduki suhtes väljalennukeeldu. Õhusõiduki suhtes kohaldatakse väljalennukeeldu sellises olukorras, kus pärast 3. kategooria (väga oluliste) leidude tuvastamist ei ole õhusõidukit seisuplatsil kontrollinud pädev ametiasutus kindel, kas õhusõiduki käitaja võtab puuduste kõrvaldamiseks enne väljalendu parandusmeetmed, mis aga ohustaks vahetult õhusõidukit ja selles viibijaid. Sellisel juhul kohaldab õhusõidukit seisuplatsil kontrollinud riiklik lennuamet õhusõiduki suhtes lennukeeldu seni, kuni oht on kõrvaldatud, ning teavitab sellest kohe asjaomase käitaja päritoluriigi ja õhusõiduki registreerinud riigi pädevaid ametiasutusi.

Alapunktide 2 ja 3 alusel võetavad meetmed võivad sisaldada reisijateta lendu hooldusbaasi.

4)	3d klass – viivitamatu tegevuskeeld. Liikmesriik võib reageerida vahetule ja ilmsele ohutuse rikkumisele tegevuskeelu kehtestamisega, nagu on ette nähtud vastavate riiklike ja ühenduse õigusaktidega.

1. liide

SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlev aruanne

2. liide

Kontrollakti vorm

”

(1) ELT L 129, 17.5.2006, lk 10.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/27

NÕUKOGU OTSUS,

7. aprill 2008,

millega Itaalial lubatakse kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades kohaldada gaasiõli ja kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi (LPG) vähendatud maksumäärasid vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2008/318/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 18 lõikega 1 koostoimes kõnealuse direktiivi II lisaga lubati Itaalial teatavates „eriti ebasoodsates piirkondades” kohaldada vähendatud aktsiisimäärad kodumajapidamise kütteainetele ja LPG-le, kui neid aineid kasutatakse kütmiseks. Kõnealust erandit kohaldati kuni 31. detsembrini 2006.

(2)

17. oktoobri 2006. aasta kirjas küsisid Itaalia ametiasutused luba kohaldada nendes samades geograafilistes piirkondades gaasiõli ja kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäärasid vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19. Itaalia sooviks pärast 31. detsembrit 2006 jätkata eespool nimetatud erandist tulenevat siseriiklikku tava. Luba taotletakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012.

(3)

Itaalia territooriumi kliima- ja geograafilised tingimused on väga mitmekesised. 1999. aastal tõstis Itaalia oma maksusüsteemi reformi raames aktsiisi üldiseid määrasid. Võttes arvesse oma territooriumi eripärasid, kehtestas Itaalia samal ajal vähendatud maksumäärad gaasiõlile ja veeldatud naftagaasile, et osaliselt korvata teatavate geograafiliste piirkondade elanike ülemäära kõrgeid kütmiskulusid.

(4)

Erinevate maksumääradega püütakse asetada abikõlblike piirkondade elanikud võrdsemale alusele ülejäänud Itaalia elanikega, vähendades nende ülemäära kõrgeid kütmiskulusid. Abikõlblike piirkondade kindlaksmääramisel lähtus Itaalia objektiivsetest kriteeriumidest, mis hõlmasid nii kõnealuse piirkonna kliimatingimusi kui ka juurdepääsu maagaasivõrgule. Viimane kriteerium näitab, millised on kõnealuste piirkondade elanike valikuvõimalused erinevate kütuste vahel.

(5)

Maksuvähendust kohaldatakse seega geograafilistes piirkondades (omavalitsusüksustes), mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: i) presidendi 1993. aasta dekreedi nr 412 (2) kohaselt vööndisse F kuuluvad omavalitsusüksused, st omavalitsusüksused, mille „päevakraadid” on üle 3 000, ii) presidendi 1993. aasta dekreedi nr 412 kohaselt vööndisse E kuuluvad omavalitsusüksused, st omavalitsusüksused, mille „päevakraadid” on 2 100 – 3 000, (3) ning iii) Sardiinia ja väikesaared (kõik Itaalia saared, v.a Sitsiilia). Kuna maagaasivõrgu arendamine vähendaks oluliselt kütmise lisakulusid ning parandaks eriti tarbijatele saadaolevate kütuste valikuvõimalusi, ei kohaldataks maksuvähendust teise ja kolmanda kliimavööndi omavalitsusüksustes niipea, kui nad saavad juurdepääsu maagaasivõrgule.

(6)

Kõnealuste omavalitsusüksuste ühine joon võrreldes ülejäänud Itaaliaga on kütmise lisakulud. Kliimavööndites E ja F kohaldatav maksuvähendus võrdub keskmiselt 11 kuni 12 protsendiga gaasiõli ja kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi hinnast. Keskmised kütmiskulud kliimavööndis E on kliimatingimuste tõttu 90 % kõrgemad kui kogu riigi keskmine ja kliimavööndis F 170 % kõrgemad kui kogu riigi keskmine. Saarte lisakulud kütmisele võrreldes Itaalia maismaaosaga tekkivad nende geograafilise eripära, kütusega varustamise piiratuse ning lisatranspordikulude ning selle tulemusel Itaalia maismaaosast kõrgemate kütusehindade tõttu.

(7)

Maksuvähendus jääb kõikidel juhtudel väiksemaks kui asjaomase elanikkonna lisakulud kütmisele, nii et tegemist pole ülekompenseerimisega. Itaalia ametiasutused rõhutasid eriti, et maksuvähendus ei ületa vööndite E ja F külmast kliimast põhjustatud lisakulusid. Ametiasutused märkisid ka, et saarte puhul ei langeta see kõnealuste kütuste hindu madalamaks, kui on sama kütuse hind maismaal.

(8)	Nii gaasiõli kui ka veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäär jääb kõrgemaks kui direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud alammäärad.

(9)	Käesolevat meedet kohaldatakse ainult (nii üksikisikute kui ka ettevõtjate) ruumide kütmise suhtes. Seda ei kohaldata kõnealuste toodete teistsuguse äriotstarbelise kasutamise korral.

(10)	Leiti, et kõnealune meede ei moonuta ega takista siseturu toimimist ega ole vastuolus ühenduse keskkonna-, energeetika- ja transpordipoliitikaga.

(11)	Itaaliale tuleks seega vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikele 2 anda luba kohaldada gaasiõli ja kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäära teatavates suurte kütmiskuludega piirkondades käesoleva otsuse lisa kohaselt kuni 31. detsembrini 2012.

(12)	Tuleks tagada, et Itaalia saaks kohaldada käesolevas otsuses käsitletud erivähendust enne 1. jaanuari 2007 valitsenud olukorra jätkuna ning direktiivi 2003/96/EÜ artikli 18 kohaselt, koosmõjus kõnealuse direktiivi II lisaga. Taotletud luba tuleks seega anda alates 1. jaanuarist 2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalial lubatakse kohaldada gaasiõli ja ruumide kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi vähendatud maksumäära teatavates suurte kütmiskuludega piirkondades vastavalt lisas määratletule.

Et vältida ülekompenseerimist, ei tohi maksuvähendus olla suurem kui kõnealuste piirkondade lisakulud kütmisele.

Vähendatud maksumäär vastab direktiivis 2003/96/EÜ kehtestatud nõuetele, eelkõige selle artiklis 9 kehtestatud maksustamise alammääradele.

Artikkel 2

Lisa punktides 2 või 3 nimetatud piirkondades asuvate omavalitsusüksuste tarbimise suhtes rakendatakse maksuvähendust ainult niikaua, kui asjaomasel omavalitsusüksusel puudub juurdepääs maagaasivõrgule.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Luxembourg, 7. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŽERJAV

(1) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

(2) Kõnealuses dekreedis jaotatakse Itaalia territoorium kuueks kliimavööndiks (A–F). Jaotus põhineb „päevakraadidel”, mis on optimaalsest 20 °C erinevate päeva keskmiste temperatuuride summa tavapärasel kütteperioodil. Mida suurem on selline omavalitsusüksusele antud arv, seda madalam on keskmine välistemperatuur kütteperioodil.

(3) Ülejäänud kliimavööndid määratletakse „päevakraadide” alusel järgmiselt: vöönd A (alla 600), vöönd B (üle 600, kuid mitte rohkem kui 900), vöönd C (üle 900, kuid mitte rohkem kui 1 400) ja vöönd D (üle 1 400, kuid mitte rohkem kui 2 100).

LISA

Käesoleva otsusega hõlmatud geograafilised piirkonnad

—	presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedi nr 412 kohaselt kliimavööndisse F kuuluvad omavalitsusüksused;

—	presidendi 26. augusti 1993. aasta dekreedi nr 412 kohaselt kliimavööndisse E kuuluvad omavalitsusüksused;

—	Sardiinia ja väikesaarte omavalitsusüksused (kõik Itaalia saared, v.a Sitsiilia).

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/32

KOMISJONI OTSUS,

25. märts 2008,

millega määratakse kindlaks bromometaani kogused, mida lubatakse kasutada kriitilisel otstarbel ühenduses 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1053 all)

(Ainult hispaania- ja poolakeelne tekst on autentsed)

(2008/320/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõike 2 punkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 2 punkti i alapunktiga d ja artikli 4 lõike 2 punkti i alapunktiga d on keelatud bromometaani tootmine, import ja turuleviimine mis tahes kasutuseks pärast 2004. aasta 31. detsembrit, välja arvatud muu hulgas (2) kriitilisel otstarbel kasutamine vastavalt artikli 3 lõike 2 punktile ii ning Montreali protokolli osaliste otsuses IX/6 sätestatud kriteeriumidele ning kõigile muudele osaliste kokkulepitud asjakohastele kriteeriumidele. Kriitilisel otstarbel kasutamise lubamine on ette nähtud piiratud eranditena, et võimaldada lühikest perioodi alternatiivide vastuvõtmiseks.

(2)

Otsuses IX/6 on sätestatud, et bromometaani tuleks liigitada „kriitiliseks” ainult juhul, kui taotleja teeb kindlaks, et bromometaani puudumine selleks konkreetseks kasutuseks põhjustaks märkimisväärse turuhäire ning et kasutajal puuduvad tehniliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid või aseained, mis oleksid keskkonna ja tervise seisukohalt vastuvõetavad ning oleksid sobivad põllukultuuridele ja nimetatud kasutusviisi jaoks. Veelgi enam, bromometaani tootmine ja tarbimine kriitilisel otstarbel kasutamiseks, kui üldse, peaks olema lubatud ainult juhul, kui on tarvitusele võetud kõik tehniliselt ja majanduslikult teostatavad meetmed kriitilise kasutuse ning sellega seotud mis tahes bromometaani saaste minimeerimiseks. Taotleja peaks samuti näitama, et tehakse asjakohaseid jõupingutusi alternatiivide ja aseainete hindamiseks, kaubanduslikule alusele seadmiseks ja neile siseriikliku regulatiivse heakskiitmise kindlustamiseks, ning et olemas on uurimisprogrammid alternatiivide ja aseainete arendamiseks ning kasutuselevõtmiseks.

(3)	Komisjon sai kahelt liikmesriigilt kuus ettepanekut bromometaani kasutamiseks kriitilisel otstarbel kokku 245 146 kg kohta, sh Poolalt (12 995 kg) ja Hispaanialt (232 151 kg).

(4)

Komisjon kohaldas otsuses IX/6 ja määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 2 punktis ii sisalduvaid kriteeriume selleks, et määrata kindlaks bromometaani kogus, mis on lubatav kriitilisel otstarbel kasutamiseks 2008. aastal. Komisjon leidis liikmesriikidega konsulteerides, et ühenduses oli leidunud sobivaid alternatiive, mis olid muutunud mitmes Montreali protokolli osalisriigis enam levinuks pärast seda, kui liikmesriigid olid koostanud ettepanekuid kriitilisel otstarbel kasutamise kohta. Selle tulemusena otsustas komisjon, et 2008. aastal võib kriitilisel otstarbel kasutada 212 671 kg bromometaani nendes liikmesriikides, kes taotlesid selle kasutamist. See kogus on 1,1 % 1991. aasta bromometaani tarbimisest Euroopa Ühenduses ning näitab, et üle 98,9 % bromometaanist on asendatud alternatiividega. Kriitilisel otstarbel kasutamise kategooriad vastavad otsuse XIX/9 tabelis A määratletud kategooriatele, mis lepiti kokku Montreali protokolli osaliste üheksateistkümnendal koosolekul. (3)

(5)

Artikli 3 lõike 2 punktiga ii on ette nähtud, et komisjon määraks kindlaks ka selle, millised kasutajad võivad kasu saada kriitilise kasutamise erandist. Kuna artikli 17 lõikes 2 nõutakse liikmesriikidelt bromometaani kasutamisega seotud personali minimaalsete kvalifikatsiooninõuete määratlemist, ning kuna fumigeerimine on ainus kasutusviis, otsustas komisjon, et bromometaaniga fumigeerijad on ainsad kasutajad, kellele liikmesriigid taotlevad luba ja kellele komisjon annab loa bromometaani kasutamiseks kriitilisel otstarbel. Fumigeerijad on kvalifitseeritud selle ohutuks kasutamiseks; liikmesriigid peavad oma territooriumil kehtestama korra nende fumigeerijate kindlaksmääramiseks, kellel on lubatud kasutada bromometaani kriitilisel otstarbel.

(6)

Otsuses IX/6 on sätestatud, et kriitiliseks kasutamiseks ette nähtud bromometaani tootmine ja tarbimine peaks lubatud olema ainult juhul, kui bromometaan ei ole kättesaadav hoiustatud või ringlussevõetud bromometaani olemasolevatest varudest. Artikli 3 lõike 2 punktis ii on sätestatud, et bromometaani tootmine ja import on lubatud ainult juhul, kui poolte käest ei ole võimalik saada taastoodetud või ümbertöötatud bromometaani. Vastavalt otsusele IX/6 ja artikli 3 lõike 2 punktile ii määras komisjon kindlaks, et kriitilisel otstarbel kasutamiseks on saadaval 6 296,744 kg varusid.

(7)

Artikli 4 lõike 2 punktis ii on sätestatud, et vastavalt artikli 4 lõikele 4 keelatakse bromometaani turuleviimine ja kasutamine muude ettevõtjate kui tootjate ja importijate poolt pärast 31. detsembrit 2005. Artikli 4 lõikes 4 on sätestatud, et artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise suhtes, kui neid aineid kasutatakse artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kasutajate taotluste rahuldamiseks kriitilisel otstarbel kasutamise kohta.

Seepärast lubatakse pärast 2007. aasta 31. detsembrit bromometaani turule viia ja kriitilisel otstarbel kasutada lisaks tootjatele ja importijatele ka fumigeerijatel, kelle komisjon on 2008. aastal registreerinud. Tavaliselt soovib fumigeerija importijalt nii bromometaani importimist kui ka tarnimist. Fumigeerijad, kelle komisjon on 2007. aastal registreerinud bromometaani kriitiliseks kasutamiseks, võivad 2007. aastal kasutamata jäänud bromometaani üle kanda 2008. aastasse (viidatud kui „varud”). Euroopa Komisjon on kehtestanud litsentsimiskorra, et tagada varude ärakasutamine enne loa andmist bromometaani täiendavaks impordiks või tootmiseks, et rahuldada kriitilisel otstarbel kasutamisega seotud õigustatud taotlusi 2008. aastaks.

(8)	Kuna bromometaani kasutamist kriitilisel otstarbel kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008 ning eesmärgiga tagada huvitatud äriühingutele ja ettevõtjatele võimalus saada litsentsisüsteemist kasu, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates samast kuupäevast.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hispaania Kuningriigil ja Poola Vabariigil lubatakse kasutada kriitilisel otstarbel kokku 212 671 kg bromometaani 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vastavalt I ja II lisas kirjeldatud konkreetsetele kogustele ja kategooriatele.

Artikkel 2

Iga liikmesriigi pädevate ametiasutuste deklareeritud kriitilisel otstarbel kasutamiseks olemasolevad varud arvatakse maha kogusest, mida võidakse importida või toota kriitilisel otstarbel kasutamise vajaduse rahuldamiseks selles liikmesriigis.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2008.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile ja Poola Vabariigile.

Brüssel, 25. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/540/EÜ (ELT L 198, 31.7.2007, lk 35).

(2) Muud kasutusviisid on karantiini- ja transpordieelne töötlemine, kasutamine lähteainena ning laboratoorne ja analüütiline kasutamine.

(3) UNEP/OzL.Pro.19/7. Aruanne osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli osaliste üheksateistkümnenda koosoleku kohta, mis peeti 17.–21. septembril 2007 Montrealis. http://ozone.unep.org/Meeting_Documents/mop/index.shtml

I LISA

HISPAANIA KUNINGRIIK

Lubatud kriitilise kasutamise kategooriad	Kg
Maasika võsundid (kasvatakse kõrgetes piirkondades)	200 000
Lõikelilled (üksnes teadustegevuseks)	25
Maasika viljad ja paprika (üksnes teadustegevuseks)	151
Kokku	200 176

Liikmesriigis kriitiliseks kasutamiseks kättesaadavad bromometaani varud – 6 288,12 kg.

II LISA

POOLA VABARIIK

Lubatud kriitilise kasutamise kategooriad	Kg
Maasika võsundid	11 995
Kohvioad	500
Kokku	12 495

Liikmesriigis kriitiliseks kasutamiseks kättesaadavad bromometaani varud – 8,624 kg.

19.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 109/35

KOMISJONI OTSUS,

8. aprill 2008,

mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF)

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1283 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, portugali-, prantsus-, saksa-, taani- ja tšehhikeelne tekst on autentsed)

(2008/321/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 31,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks viimaste poolt esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega ning teeb viimastele ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruande.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1258/1999 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduslikke kulusid, mis on kantud kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

(4)

Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kuludest ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust ega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi „EAGF”).

(5)	Tuleks märkida summad, mida EAGGFi tagatisrahastust ega EAGFist ei kaeta. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on tehtud 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teatist liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta.

(6)	Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta ühenduse eeskirjadele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha seda teemat käsitlevate 15. detsembril 2007. aastal pooleli olevate Euroopa Kohtu otsustele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on deklareerinud EAGGFi tagatisrahastu või EAGFi raames, ei kata ühenduse rahastamine, kuna kulud ei vasta ühenduse eeskirjadele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Iirimaale, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile ja Portugali Vabariigile.

Brüssel, 8. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1437/2007 (ELT L 322, 7.12.2007, lk 1).

LISA

Eelarvepunkt 6701

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
AT	Finantsaudit - ületamine	2004	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		EUR	–61 104,20	0,00	–61 104,20
KOKKU AT							–61 104,20	0,00	–61 104,20
CZ	Finantsaudit - ületamine	2006	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		CZK	– 358 046,95	0,00	– 358 046,95
KOKKU CZ							– 358 046,95	0,00	– 358 046,95
DE	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2003	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		EUR	–4 256 495,00	0,00	–4 256 495,00
DE	Finantsaudit - hilinenud maksed	2006	Hilinenud maksed	ühekordne		EUR	–80 851,39	–80 851,39	0,00
KOKKU DE							–4 337 346,39	–80 851,39	–4 256 495,00
DK	Piimapulber kaseiini tootmiseks	2002	Tootmisprotsessi mittevastavus teatavatele nõuetele	ühekordne		DKK	–8 915,00	0,00	–8 915,00
DK	Piimapulber kaseiini tootmiseks	2003	Tootmisprotsessi mittevastavus teatavatele nõuetele	ühekordne		DKK	– 157 528,05	0,00	– 157 528,05
DK	Piimapulber kaseiini tootmiseks	2004	Tootmisprotsessi mittevastavus teatavatele nõuetele	ühekordne		DKK	–98 154,15	0,00	–98 154,15
KOKKU DK							– 264 597,20	0,00	– 264 597,20
ES	Sertifitseerimine	2004	Sissenõudmata võlad	ühekordne		EUR	–1 882 525,15	0,00	–1 882 525,15
ES	Puu- ja köögivili - banaanid	2004	Puudused (sagedus ja valim) teise astme kvaliteedikontrollis	muutumatu	2,00	EUR	– 948 158,64	0,00	– 948 158,64
ES	Puu- ja köögivili - banaanid	2005	Puudused (sagedus ja valim) teise astme kvaliteedikontrollis	muutumatu	2,00	EUR	–1 394 194,02	0,00	–1 394 194,02
ES	Puu- ja köögivili - banaanid	2006	Puudused (sagedus ja valim) teise astme kvaliteedikontrollis	muutumatu	2,00	EUR	– 406 510,05	0,00	– 406 510,05
ES	Veini destilleerimine	2003	Puudused viinapuude istutamiskeelu kontrollis	muutumatu	10,00	EUR	–25 824 435,94	0,00	–25 824 435,94
ES	Veini destilleerimine	2004	Puudused viinapuude istutamiskeelu kontrollis	muutumatu	10,00	EUR	–29 124 759,86	0,00	–29 124 759,86
KOKKU ES							–59 580 583,66	0,00	–59 580 583,66
FR	Puu- ja köögivili - banaanid	2004	Tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjarühmade poolt	muutumatu	5,00	EUR	– 780,11		– 780,11
FR	Puu- ja köögivili - banaanid	2005	Tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjarühmade poolt	muutumatu	5,00	EUR	–4 958 177,57	0,00	–4 958 177,57
FR	Puu- ja köögivili - banaanid	2006	Tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjarühmade poolt	muutumatu	5,00	EUR	–2 263 498,77	0,00	–2 263 498,77
FR	Puu- ja köögivili - banaanid	2007	Tunnustamiskriteeriumide eiramine tootjarühmade poolt	muutumatu	5,00	EUR	–3 775 871,38	0,00	–3 775 871,38
FR	Suhkru riiklik ladustamine	2005	Abikõlbmatute koguste deklareerimine	ühekordne		EUR	– 535 626,90	0,00	– 535 626,90
FR	Suhkru riiklik ladustamine	2006	Abikõlbmatute koguste deklareerimine	ühekordne		EUR	475 793,12	0,00	475 793,12
FR	Tubaka lisatasud	2004	Sanktsioonide kohaldamata jätmine	ühekordne		EUR	–9 947,35	0,00	–9 947,35
FR	Tubaka lisatasud	2005	Sanktsioonide kohaldamata jätmine	ühekordne		EUR	–38 983,31	0,00	–38 983,31
FR	Tubaka lisatasud	2006	Sanktsioonide kohaldamata jätmine	ühekordne		EUR	–85 816,53	0,00	–85 816,53
KOKKU FR							–11 192 908,80	0,00	–11 192 908,80
IE	Piimapulber kaseiini tootmiseks	2003	Puudused tootepartiidest proovide võtmisel	muutumatu	2,00	EUR	– 209 164,22	0,00	– 209 164,22
IE	Piimapulber kaseiini tootmiseks	2004	Puudused tootepartiidest proovide võtmisel	muutumatu	2,00	EUR	– 423 850,43	0,00	– 423 850,43
IE	Piimapulber kaseiini tootmiseks	2005	Puudused tootepartiidest proovide võtmisel	muutumatu	2,00	EUR	– 131 507,65	0,00	– 131 507,65
KOKKU IE							– 764 522,30	0,00	– 764 522,30
IT	Eksporditoetused	2003	Teabe puudumine füüsiliste kontrollide kohta	muutumatu	5,00	EUR	–30 905,27	0,00	–30 905,27
IT	Finantsaudit - hilinenud maksed	2004	Hilinenud maksed	ühekordne		EUR	– 308 289,90	0,00	– 308 289,90
IT	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2003	Halduskontrollide ebapiisav läbiviimine - määruse (EÜ) nr 817/2004 artikli 68 rikkumine; ebapiisavad kohapealsed kontrollid	muutumatu	5,00	EUR	– 428 284,00	0,00	– 428 284,00
IT	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2003	Viivitus kohapealsete kontrollide läbiviimiseks - määruse (EÜ) nr 445/2002 artikli 61 rikkumine	muutumatu	5,00	EUR	–2 985 884,00	0,00	–2 985 884,00
IT	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2004	Halduskontrollide ebapiisav läbiviimine - määruse (EÜ) nr 817/2004 artikli 68 rikkumine; ebapiisavad kohapealsed kontrollid	muutumatu	5,00	EUR	– 754 180,00	0,00	– 754 180,00
IT	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2004	Viivitus kohapealsete kontrollide läbiviimiseks - määruse (EÜ) nr 445/2002 artikli 61 rikkumine	muutumatu	5,00	EUR	–32 396,00	0,00	–32 396,00
IT	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2005	Viivitus kohapealsete kontrollide läbiviimiseks - määruse (EÜ) nr 445/2002 artikli 61 rikkumine	muutumatu	5,00	EUR	–54 645,00	0,00	–54 645,00
IT	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2006	Viivitus kohapealsete kontrollide läbiviimiseks - määruse (EÜ) nr 445/2002 artikli 61 rikkumine	muutumatu	5,00	EUR	–58 709,00	0,00	–58 709,00
KOKKU IT							–4 653 293,17	0,00	–4 653 293,17
LU	Finantsaudit - hilinenud maksed	2006	Hilinenud maksed	ühekordne		EUR	0,00	–14 516,49	14 516,49
LU	Finantsaudit - ületamine	2006	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		EUR	–1 107 241,81	–1 107 241,81	0,00
LU	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2004	Puudused põhi- ja täiendavates kontrollides	muutumatu	5,00	EUR	– 484 845,00	0,00	– 484 845,00
LU	Maaelu arendamine - tagatisrahastu - lisameetmed	2005	Puudused põhi- ja täiendavates kontrollides	muutumatu	5,00	EUR	– 479 643,00	0,00	– 479 643,00
KOKKU LU							–2 071 729,81	–1 121 758,30	– 949 971,51
NL	Finantsaudit - ületamine	2005	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		EUR	–7 905,99	0,00	–7 905,99
KOKKU NL							–7 905,99	0,00	–7 905,99
PT	Finantsaudit - ületamine	2006	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		EUR	– 271 398,38	0,00	– 271 398,38
KOKKU PT							– 271 398,38	0,00	– 271 398,38

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 109

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 19. aprill 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 348/2008, 18. aprill 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 349/2008, 18. aprill 2008, küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. juunist kuni 31. augustini 2008	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 350/2008, 18. aprill 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 351/2008, 16. aprill 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmisega ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 352/2008, 18. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 kurkide ja kirsside (välja arvatud hapukirsid) suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 353/2008, 18. aprill 2008, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad selle kohta, kuidas taotleda tervisealaste väidete esitamise lubasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 15 sätestatu kohaselt ( 1 )	11
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2008/49/EÜ, 16. aprill 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ II lisa seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevate kriteeriumitega ( 1 )	17

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	21,18	5,71
1701 11 90 (1)	21,18	11,12
1701 12 10 (1)	21,18	5,52
1701 12 90 (1)	21,18	10,60
1701 91 00 (2)	23,17	14,19
1701 99 10 (2)	23,17	9,13
1701 99 90 (2)	23,17	9,13
1702 90 95 (3)	0,23	0,41

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/318/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. aprill 2008, millega Itaalial lubatakse kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades kohaldada gaasiõli ja kütteks kasutatava veeldatud naftagaasi (LPG) vähendatud maksumäärasid vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19	27
	2008/319/EÜ
*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2008, millega muudetakse otsust 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (SISNET) paigaldamist ja toimimist	30
	Komisjon
	2008/320/EÜ
*	Komisjoni otsus, 25. märts 2008, millega määratakse kindlaks bromometaani kogused, mida lubatakse kasutada kriitilisel otstarbel ühenduses 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1053 all)	32
	2008/321/EÜ
*	Komisjoni otsus, 8. aprill 2008, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1283 all)	35
	2008/322/EÜ
*	Komisjoni otsus, 18. aprill 2008, otsuse 2006/502/EÜ (millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine) kehtivuse pikendamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1442 all) ( 1 )	40