I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

17.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 107/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 340/2008,

16. aprill 2008,

Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 1 ja artiklit 132,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleks kindlaks määrata Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet”) kogutavate tasude struktuur ja summad ning maksmise eeskirjad.

(2)

Tasude struktuuri ja suuruse määramisel tuleks arvesse võtta ameti ja pädevate asutuste tööd, mida tehakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 nõuetest lähtuvalt, ning tasud peaksid olema määratud sellisel tasemel, mis tagaks, et nendest saadav tulu oleks koos määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 96 lõike 1 alusel saadavate ameti muude tuludega piisav osutatud teenuste maksumuse katmiseks. Registreerimistasude määramisel tuleks samuti arvesse võtta tööd, mida võidakse teha määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI jaotise alusel.

(3)	Ainete registreerimise tasu tuleks kehtestada lähtuvalt kõnealuste ainete tonnides väljendatud koguste vahemikust. Siiski ei tohi nõuda tasu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 74 lõiguga 2 hõlmatud registreerimistoimingute eest.

(4)	Eritasusid tuleks nõuda selliste isoleeritud vaheainete registreerimise eest, mille registreerimist taotletakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõigete 2 või 3 või artikli 19 alusel.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti xi alusel esitatud taotluste eest tuleks samuti tasu maksta.

(6)

Registreeritavate andmete ajakohastamise eest tuleks nõuda tasu. Eelkõige tuleks tasu maksta tonnides väljendatud koguste vahemiku ajakohastamise eest, registreerija õigussubjektsuse muutumisega seonduvate isikuandmete muutmise eest ning teatava registreerimisdokumentides sisalduva teabe staatuse muutmise eest.

(7)	Tasu tuleks nõuda määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 9 ettenähtud toote- ja tehnoloogiaalast uurimis- ja arendustegevust puudutava teabe edastamise eest. Tasu tuleks nõuda ka kõigi toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse vabastuse pikendustaotluse esitamisel.

(8)	Tasu tuleks nõuda autoriseerimistaotluse esitamise eest. Tasu peaks koosnema baastasust, mis hõlmab ühte ainet, ühte kasutusala ja ühte taotlejat, ning lisatasudest täiendavate ainete, kasutusalade või taotlusega hõlmatud taotlejate eest. Tasu tuleks nõuda ka läbivaatamise aruande esitamise eest.

(9)

Kui teatud dokumente esitatakse ühiselt, tuleks kohaldada vähendatud tasusid. Vähendatud tasusid tuleks kohaldada ka mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) suhtes mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust puudutava komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (2) tähenduses.

(10)

Ainuesindaja korral hinnatakse VKEdele vähendatud maksumäärakohaldamise võimalikkust arvestades selle ühendusevälise tootja, valmistise koostaja või artikli tootja, keda ainuesindaja seoses asjaomase tehinguga esindab, suurust, käivet ja bilanssi. Arvestada tuleks ka ühendusevälise tootja, valmistise koostaja või artikli tootja sidus- või partnerettevõtjatelt saadavat teavet kooskõlas soovitusega 2003/361/EÜ.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud vähendatud tasumäära kohaldatakse selle üksuse avalduse alusel, kes leiab, et tal on õigus vähendatud tasumäärale. Väärandmete esitamist soovitakse ära hoida ameti poolt kohaldatavate haldustasudega ning vajadusel liikmesriigi määratavate hoiatavate trahvidega.

(12)	Tasu tuleks nõuda kõigi vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 92 esitatud kaebuste eest. Tasude summa peaks arvestama asjaomase töö keerukust.

(13)	Tasud tuleks sisse nõuda üksnes eurodes.

(14)

Osa ameti kogutud tasudest tuleks üle kanda liikmesriikide pädevatele asutustele, et hüvitada neile ameti komiteede ettekandjate töö ning vajaduse korral teiste määruses (EÜ) nr 1907/2006 ettenähtud ülesannete täitmine. Liikmesriikide pädevatele asutustele ülekantava tasude osa maksimaalse suuruse peaks komisjoni positiivse otsuse saamise järel kindlaks määrama ameti haldusnõukogu.

(15)

Liikmesriikide pädevatele asutustele ülekantavate summade ning mis tahes muu kokkuleppe alusel ameti heaks tehtud töö eest vajaliku tasu kindlaksmääramisel peaks ameti haldusnõukogu järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, mis on määratletud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) artiklis 27. Haldusnõukogu peaks samuti tagama, et ametil oleks jätkuvalt piisavalt rahalisi vahendeid oma ülesannete täitmiseks, võttes arvesse olemasolevaid ja mitmeaastasi kavandatavaid eelarveassigneeringuid ning liikmesriikide pädevate asutuste tehtava asjaomase töö mahtu.

(16)

Käesoleva määruse alusel nõutavate tasude maksmise tähtajad tuleb määrata kindlaks, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1907/2006 ettenähtud menetluste tähtaegu. Eriti registreerimistoimiku või ajakohastamise toimikuga seotud tasude esimeste maksetähtaegade määramisel tuleks arvesse võtta tähtaegu, mille jooksul amet peab kontrollima toimikute andmete terviklikkust. Määrates esimest maksetähtaega üldisest registreerimiskohustusest vabastatud toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks kasutatava aine kohta teabe esitamise puhul, tuleks samuti arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 lõikes 5 sätestatud tähtaega. Amet peaks siiski määrama teise mõistliku maksetähtaja maksetele, mida ei sooritata esimeseks tähtpäevaks.

(17)	Käesoleva määruse alusel määratud tasusid tuleks inflatsiooni arvessevõtmiseks kohandada. Sel eesmärgil tuleks kasutada Eurostati poolt nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2494/95 (tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta) (4) alusel avaldatavat euroopa tarbijahinnaindekst.

(18)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet”) makstavate tasude summad ning maksmise eeskirjad, mis on ette nähtud määruses (EÜ) nr 1907/2006.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„VKE” – mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

b)	„keskmise suurusega ettevõte” – keskmise suurusega ettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

c)	„väikeettevõte” – väikeettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

d)	„mikroettevõte” – mikroettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

II PEATÜKK

TASUD

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklite 6, 7 või 11 alusel registreerimise eest makstavad tasud

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4 tasu maksmist iga aine registreerimise eest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklitega 6, 7 ja 11.

Siiski ei nõuta tasu maksmist vahemikku 1–10 tonni jääva aine registreerimise eest, kui registreerimisdokumendid sisaldavad kogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas nõutavat teavet, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 74 lõikes 2.

2. Kui vahemikku 1–10 tonni jääva aine registreerimisdokumendid ei sisalda kogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas nõutavat teavet, nõuab amet tasu maksmist vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Amet nõuab vastavalt I lisale tasu iga aine registreerimise eest, mille kogus on 10 tonni või rohkem.

3. Andmete ühise esitamise korral nõuab amet vastavalt I lisale igalt registreerijalt vähendatud määras tasu maksmist.

Siiski, kui registreerija esitab ühise esitamise korral osa määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii ja ix osutatud asjakohasest teabest teistest eraldi, nõuab amet sellelt registreerijalt vastavalt käesoleva määruse I lisale tasu maksmist individuaalse taotluse esitamise eest.

4. Kui registreerija on VKE, nõuab amet vastavalt I lisa tabelis 2 näidatud viisil vähendatud tasu maksmist.

5. Lõigetest 1–4 tulenevad tasud tuleb maksta 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil amet registreerijale arvest teatas.

Eelregistreeritud aine registreerimisega seotud arved, mis on ametile saadetud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 23 kohase registreerimisele eelneva kahekuuse tähtaja jooksul, tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates päevast, mil amet registreerijale arvest teatas.

6. Kui tasusid ei ole makstud lõikes 5 sätestatud tähtpäevaks, määrab amet maksmiseks teise tähtaja. Kui tasu ei ole teise tähtaja lõpuks makstud, jäetakse registreerimistaotlus rahuldamata.

7. Kui registreerimistaotlus on on puuduoleva teabe esitamata jätmise või tähtpäevaks tasu maksmata jätmise tõttu rahuldamata jäetud, ei tagastata registreerijale kõnealuse registreerimistaotluse eest makstud tasusid ega hüvitata neid muul viisil.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõigete 2 või 3 või artikli 19 alusel registreerimise eest makstavad tasud

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4 tasu maksmist iga kohapeal kasutatava või transporditava isoleeritud vaheaine registreerimise eest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 17 lõikega 2, artikli 18 lõigetega 2 või 3 või artikliga 19.

Siiski ei nõuta tasu maksmist vahemikku 1–10 tonni jääva kohapeal kasutatava või transporditava isoleeritud vaheaine registreerimise eest, kui registreerimisdokumendid sisaldavad kogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas nõutavat teavet, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 74 lõikes 2.

Käesolevas artiklis sätestatud tasusid kohaldatakse ainult selliste kohapeal kasutatavate või transporditavate isoleeritud vaheainete registreerimise puhul, mille taotlused esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 17 lõikele 2, artikli 18 lõigetele 2 või 3 või artiklile 19. Kui registreeritavate vaheainete puhul on vaja määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 10 osutatud teavet, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tasusid.

2. Kui vahemikku 1–10 tonni jääva kohapeal kasutatava või transporditava isoleeritud vaheaine registreerimisandmed ei sisalda kogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas nõutavat teavet, nõuab amet tasu maksmist vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Amet nõuab vastavalt II lisale tasu maksmist iga kohapeal kasutatava või transporditava isoleeritud vaheaine registreerimise eest, mille kogus on 10 tonni või rohkem.

3. Andmete ühise esitamise korral nõuab amet igalt registreerijalt vähendatud määras tasu maksmist vastavalt II lisale.

Siiski, kui registreerija esitab andmete ühise esitamise korral osa määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 17 lõike 2 punktides c ja d või artikli 18 lõike 2 punktides c ja d osutatud asjakohasest teabest eraldi, nõuab amet registreerijalt vastavalt käesoleva määruse II lisale tasu maksmist individuaalse taotluse esitamise eest.

4. Kui registreerija on VKE, nõuab amet vähendatud tasu maksmist vastavalt II lisa tabelile 2.

5. Lõigetest 1–4 tulenevad tasud tuleb maksta 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil amet registreerijale arvest teatas.

Eelregistreeritud aine registreerimisega seotud arved, mis on ametile saadetud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 23 kohase kahekuulise tähtaja jooksul, tuleb siiski tasuda 30 päeva jooksul alates päevast, mil amet registreerijale arvest teatas.

6. Kui tasu ei ole makstud lõikes 5 ettenähtud tähtpäevaks, määrab amet maksmiseks teise tähtaja. Kui tasu ei ole teise tähtaja lõpuks makstud, jäetakse registreerimistaotlus rahuldamata.

7. Kui registreerimistaotlus on puuduoleva teabe esitamata jätmise või tähtpäevaks tasu maksmata jätmise tõttu rahuldamata jäetud, ei tagastata registreerijale kõnealuse registreerimistaotluse eest makstud tasusid ega hüvitata neid muul viisil.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 22 alusel registreerimistaotluse ajakohastamise eest makstavad tasud

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4 tasu maksmist registreerimistaotluse ajakohastamise eest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikliga 22.

Siiski ei nõua amet tasu maksmist järgmiste registreerimistaotluse ajakohastamiste eest:

a)	üleminek suuremalt tonnides väljendatud koguste vahemikult väiksemale tonnides väljendatud koguste vahemikule;

b)	üleminek väiksemalt tonnides väljendatud koguste vahemikult suuremale tonnides väljendatud koguste vahemikule, kui registreerija on eelnevalt maksnud tasu kõnealuse suurema tonnides väljendatud koguste vahemiku eest;

c)	muutused registreerija staatuses või isikuandmetes, kui et sellega ei kaasne muutust õigussubjektsuses;

d)	muutused aine koostises;

e)	teave uute kasutusalade, kaasa arvatud mittesoovitatavate kasutusalade kohta;

f)	teave ainega seotud uute riskide kohta;

g)	muutused aine klassifitseerimises ja märgistamises;

h)	muutused kemikaaliohutuse aruandes;

i)	muutused aine ohutu kasutamise juhises;

j)	teade selle kohta, et tuleb teha määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX või X lisas loetletud katse;

k)	taotlus juurdepääsuks seni konfidentsiaalsele informatsioonile.

2. Amet nõuab tasu maksmist tonnides väljendatud koguste vahemiku ajakohastamise eest vastavalt III lisa tabelitele 1 ja 2.

Muu ajakohastamise puhul nõuab amet tasu vastavalt III lisa tabelitele 3 ja 4.

3. Ühiselt esitatud andmete ajakohastamise korral nõuab amet igalt ajakohastamist taotlenud registreerijalt tasu vähendatud määras vastavalt III lisale.

Siiski, kui osa määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii ja ix, artikli 17 lõike 2 punktides c ja d või artikli 18 lõike 2 punktides c ja d osutatud asjakohasest teabest esitatakse ühise andmete esitamise korral eraldi, nõuab amet vastavalt käesoleva määruse III lisale tasu individuaalse taotluse esitamise eest.

4. Kui registreerija on VKE, nõuab amet vähendatud määras tasu maksmist vastavalt III lisale.

Siiski, kui ajakohastamine hõlmab muudatuste tegemist registreerija isikuandmetes, kohaldatakse VKEde suhtes vähendatud tasu määra üksnes juhul, kui uus õigussubjekt on VKE.

5. Lõigetest 1–4 tulenevad tasud tuleb maksta 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil amet saadab registreerijale arve.

6. Kui tasusid ei ole makstud enne lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, määrab amet maksmiseks teise tähtaja.

Kui maksmist ei toimu teise tähtaja lõpuks, jäetakse tonnides väljendatud koguste vahemiku ajakohastamiste puhul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 22 lõike 1 punktiga c esitatud ajakohastamise taotlus rahuldamata.

Kui tasu ei ole teise tähtaja lõpuks makstud, jäetakse teiste ajakohastamiste puhul ajakohastamise taotlus pärast seda, kui amet on registreerijale sellest eelnevalt ametlikult teatanud, rahuldamata.

7. Kui ajakohastamise taotlus on teabe esitamata jätmise või tähtajaks tasu maksmata jätmise tõttu rahuldamata jäetud, ei tagastata registreerijale kõnealuse ajakohastamise eest makstud tasusid ega hüvitata neid muul viisil.

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti xi alusel esitatud taotluste eest makstavad tasud

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4 tasu maksmist iga määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti xi alusel esitatud taotluse eest.

2. Amet nõuab vastavalt IV lisale tasu maksmist iga teabeühiku eest, mille kohta taotlus esitatakse.

Juhul kui taotlus käsitleb uuringute kokkuvõtteid või uuringute aruande kokkuvõtteid, nõuab amet tasu maksmist iga uuringu kokkuvõtte või uuringute aruande kokkuvõtte eest, mille kohta taotlus esitatakse.

3. Andmete ühise esitamise taotluse korral nõuab amet iga registreerija kohta tasu vähendatud määras vastavalt IV lisale.

4. Kui taotluse esitab VKE, nõuab amet tasu vähendatud määras vastavalt IV lisa tabelile 2.

5. Kuupäeva, mil ametile makstakse taotluse eest nõutav tasu, loetakse taotluse vastuvõtmise kuupäevaks.

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 alusel esitatavalt teabelt makstavad tasud

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva määruse V lisa tabelile 1 tasu maksmist igakordse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 alusel teavitamise eest, mis seondub vabastusega üldisest registreerimiskohustusest, kui ainet kasutatakse toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks.

Kui teatajaks on VKE, nõuab amet tasu vähendatud määras vastavalt V lisa tabelile 1.

2. Amet nõuab vastavalt käesoleva määruse V lisa tabelile 2 tasu maksmist iga määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 alusel esitatud taotluse eest pikendada vabastust üldisest registreerimiskohustusest, kui ainet kasutatakse toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks.

Kui taotluse esitajaks on VKE, nõuab amet vähendatud määras tasu maksmist vastavalt V lisa tabelile 2.

3. Lõikest 1 tulenevad tasud tuleb maksta 7 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil amet teatise esitanud toodete valmistajale, importijale või tootjale arvest teatas.

Lõikest 2 tulenevad tasud tuleb maksta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil amet pikendust taotlevale toodete valmistajale, importijale või tootjale arvest teatas.

4. Kui tasu ei ole makstud lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks, määrab amet maksmiseks teise tähtaja.

Kui tasu ei ole teise tähtaja lõpuks makstud, jäetakse teatis läbi vaatamata või pikendamise taotlus rahuldamata.

5. Kui teatis on läbi vaatamata jäetud või pikendamise taotlus on rahuldamata jäetud, kuna registreerija ei ole esitanud puuduvat teavet või kuna ta ei ole tähtpäevaks tasu maksnud, ei tagastata teate või taotluse esitanud isikule kõnealuse teate või taotluse eest makstud tasusid ega hüvitata neid muul viisil.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 62 alusel esitatavatelt taotlustelt makstavad tasud

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 tasu maksmist iga aine autoriseerimistaotluse eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 62.

2. Amet nõuab vastavalt VI lisale baastasu maksmist iga aine autoriseerimistaotluse eest. Baastasu hõlmab autoriseerimistaotlust ühe aine, ühe kasutusala ja ühe taotleja kohta.

Amet nõuab vastavalt käesoleva määruse VI lisale lisatasu maksmist iga taotluses nimetatud täiendava kasutusala ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa punktis 1.5 sätestatud ainete rühma määratlusele vastava aine kohta ning iga taotluse osapooleks oleva täiendava taotleja kohta.

Käesoleva lõike tähenduses käsitletakse iga kokkupuutestsenaariumi eraldi kasutusalana.

3. Kui taotluse esitab üksnes üks keskmise suurusega ettevõte või kaks või enam VKEd, kellest suurim ettevõtja on keskmise suurusega ettevõtja, nõuab amet vähendatud baastasu ja vähendatud lisatasude maksmist vastavalt VI lisa tabelile 2.

Kui taotluse esitab üksnes üks väikeettevõte või kaks või enam VKEd, kellest suurim ettevõtja on väikeettevõtja, nõuab amet vähendatud baastasu ja vähendatud lisatasude maksmist vastavalt VI lisa tabelile 3.

Kui taotluse esitab üksnes üks või mitu mikroettevõtet, nõuab amet vähendatud baastasu ja vähendatud lisatasude maksmist vastavalt VI lisa tabelile 4.

4. Kuupäeva, mil ametile makstakse autoriseerimistaotluse eest nõutud tasu, loetakse taotluse kättesaamise kuupäevaks.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 61 alusel autoriseerimise läbivaatamise eest makstav tasu

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 tasu maksmist iga läbivaatamise aruande esitamise eest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikliga 61.

2. Amet nõuab baastasu maksmist iga läbivaatamise aruande esitamise eest vastavalt VII lisale. Baastasu hõlmab ühe aine, ühe kasutusala ja ühe taotleja kohta läbivaatamise aruande esitamist.

Amet nõuab vastavalt VII lisale lisatasu maksmist iga läbivaatamise aruandes nimetatud täiendava kasutusala ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa punktis 1.5 sätestatud ainete rühma määratlusele vastava aine ning iga täiendava üksuse kohta.

Käesoleva lõike tähenduses käsitletakse iga kokkupuutestsenaariumi eraldi kasutusalana.

3. Kui taotluse esitab üksnes üks keskmise suurusega ettevõte või kaks või enam VKEd, kellest suurim ettevõte on keskmise suurusega ettevõte, nõuab amet vähendatud baastasu ja vähendatud lisatasude maksmist vastavalt VII lisa tabelile 2.

Kui taotluse esitab üksnes üks väikeettevõte või kaks või enam VKEd, kellest suurim ettevõte on väikeettevõte, nõuab amet vähendatud baastasu ja vähendatud lisatasude maksmist vastavalt VII lisa tabelile 3.

Kui taotluse esitab üksnes üks või mitu mikroettevõtet, nõuab amet vähendatud baastasu ja vähendatud lisatasude maksmist vastavalt VII lisa tabelile 4.

4. Kuupäeva, mil ametile makstakse läbivaatamise aruande esitamise eest nõutud tasu, loetakse aruande esitamise kuupäevaks.

Artikkel 10

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 alusel ameti otsuse peale kaebuse esitamise tasu

1. Amet nõuab vastavalt käesoleva määruse VIII lisale tasu maksmist iga määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 alusel ameti otsuse peale esitatud kaebuse eest.

2. Kui registreerija on VKE, nõuab amet vähendatud määras tasu maksmist vastavalt VIII lisa tabelile 2.

3. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus pole lubatav, siis makstud tasu ei tagastata.

4. Amet tagastab käesoleva artikli lõike 1 alusel sissenõutud tasu, kui ameti tegevdirektor parandab otsuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõikega 1 või kui kaebuse suhtes langetatakse otsus kaebaja kasuks.

5. Apellatsiooninõukogu ei loe kaebust kättesaaduks enne, kui asjaomane tasu on ametile makstud.

Artikkel 11

Muud tasud

1. Tasu maksmist võidakse nõuda osapoole taotlusel ameti osutatud haldus- ja tehniliste teenuste eest, mida käesolevas määruses sätestatud muud tasud ei hõlma. Tasu määramisel võetakse arvesse asjaomase töö mahtu.

Siiski ei nõuta tasusid ameti kasutajatoe osutatud abi eest ning liikmesriikide nõustamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 77 lõike 2 punktidele h ja i.

Ameti tegevdirektor võib otsustada mitte nõuda tasu ametilt abi taotlevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja riikidelt.

2. Haldusteenuste eest osutatud tasud tuleb maksta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil amet arvest teatab.

3. Kui tasusid ei ole makstud enne lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppemist, määrab amet maksmiseks teise tähtaja.

Kui tasusid ei ole makstud enne teise tähtaja lõppemist, jätab amet taotluse rahuldamata.

4. Vastupidise lepingulise kokkuleppe puudumisel tuleb tehniliste teenuste eest nõutud tasud maksta enne teenuse osutamist.

5. Teenuste ja tasude liigituse koostab ameti haldusnõukogu ning see võetakse vastu komisjoni positiivse seisukoha alusel.

Artikkel 12

Ainuesindajad

Määruse (EÜ) 1907/2006 artiklis 8 nimetatud ainuesindaja korral hinnatakse VKEdele vähendatud tasumäära kohaldamise võimalikkust arvestades seoses asjaomase tehinguga esindatava ühendusevälise tootja, valmistise koostaja või toote valmistaja suurust, käivet ja bilanssi; arvestada tuleb ka ühendusevälise tootja, valmistise koostaja või toote valmistaja sidus- või partnerettevõtjatelt saadavat teavet kooskõlas komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ.

Artikkel 13

Vähendatud tasumäärad ja tasude maksmisest vabastamine

1. Füüsiline või juriidiline isik, kes leiab, et tal on artiklite 3–10 alusel õigus vähendatud määras tasu maksta, peab sellest ametile teatama registreerimistaotluse, andmete ajakohastamise taotluse, autoriseerimistaotluse, teatise, uuringute aruande kokkuvõtte, kaebuse või muu taotluse esitamise ajaks, millega kaasneb tasu maksmise kohustus.

2. Füüsiline või juriidiline isik, kes leiab, et ta on määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 74 lõike 2 alusel vabastatud tasu tasumisest, peab sellest ametile registreerimistaotluse esitamise ajaks teatama.

3. Amet võib igal ajal nõuda tõendit selle kohta, et vähendatud tasumäära kohaldamise või tasu maksmisest vabastamise tingimused on täidetud.

4. Kui füüsiline või juriidiline isik, kes väidab, et tal on õigus vähendatud tasumäärale või tasu maksmisest vabastamisele, ei suuda tõendada oma õigust niisugusele vähendatud määrale või vabastamisele, nõuab amet tasu ning haldustasu maksmist täies ulatuses.

Kui füüsiline või juriidiline isik, kes väitis, et tal on õigus vähendatud määras tasu maksta, on juba maksnud tasu vähendatud määra järgi, kuid ei suuda tõendada, et tal on õigus niisuguse vähendatud määra järgi tasu maksta, nõuab amet tasu ja haldustasu puudujääva osa maksmist.

Artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

III PEATÜKK

HÜVITISE MAKSMINE AMETI POOLT

Artikkel 14

Rahaliste vahendite ülekandmine liikmesriikidele

1. Osa käesoleva määruse alusel kogutud tasudest tuleb liikmesriikide pädevatele asutustele üle kanda järgmistel juhtudel:

a)	kui liikmesriigi pädev asutus teatab ametile aine hindamise menetluse lõpetamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 46 lõikega 4;

b)	kui pädev asutus on määranud riskihindamise komitee liikme, kes tegutseb ettekandjana autoriseerimismenetluse, kaasa arvatud läbivaatamise kontekstis;

c)	kui liikmesriigi pädev asutus on määranud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikme, kes tegutseb ettekandjana autoriseerimismenetluse, kaasa arvatud läbivaatamise kontekstis;

d)	kui liikmesriigi pädev asutus on määranud riskihindamise komitee liikme, kes tegutseb ettekandjana piirangute menetluse kontekstis;

e)	kui liikmesriigi pädev asutus on määranud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikme, kes tegutseb ettekandjana piirangute menetluse kontekstis;

f)	vajadusel teiste ülesannete eest, mida pädev asutus on sooritanud ameti taotlusel.

Kui käesolevas lõikes osutatud komiteed otsustavad määrata kaasettekandja, tuleb ülekantav summa jaotada ettekandja ja kaasettekandja vahel.

2. Ameti haldusnõukogu määrab komisjoni positiivse seisukoha alusel liikmesriikide pädevatele asutustele käesoleva artikli lõikes 1 määratletud ülesannete katteks ülekantavad summad, ülekantavate tasude osa maksimaalse suuruse ning ülekandekorra. Ülekantavate summade kindlaksmääramisel järgib ameti haldusnõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 27 kindlaksmääratud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid. Haldusnõukogu tagab ka, et ametil oleks määruses (EÜ) nr 1907/2006 kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks jätkuvalt juurdepääs piisavatele rahalistele vahenditele, võttes arvesse ameti olemasolevaid eelarveassigneeringuid ja mitmeaastasi tulukalkulatsioone, sealhulgas ühenduse toetusi; haldusnõukogu võtab arvesse ka pädevate asutuste ja liikmesriikide tehtava asjaomase töö mahtu.

3. Lõikes 1 sätestatud ülekanded tehakse üksnes siis, kui amet on eelnevalt saanud asjaomase aruande.

Ameti haldusnõukogu võib siiski anda loa eelrahastamiseks või vahemakseteks kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 81 lõikega 1.

4. Lõike 1 punktides b–e sätestatud rahaliste vahendite ülekanded peavad kompenseerima liikmesriigi pädevatele asutustele ettekandja ja kaasettekandja töö ning kogu asjaomase teadusliku ja tehnilise toe ega tohi piirata liikmesriikide kohustust mitte anda ameti sõltumatusega kokkusobimatuid juhiseid.

Artikkel 15

Muud hüvitised

Ekspertide ja komiteede lisaliikmete ameti heaks tehtud töö hüvitamiseks tehtavate maksete summade kindlaksmääramisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 87 lõikele 3 võtab haldusnõukogu arvesse asjaomase töö mahtu ning järgib määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 27 kindlaksmääratud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid. Haldusnõukogu tagab ka, et ametil oleks määruses (EÜ) nr 1907/2006 kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks jätkuvalt juurdepääs piisavatele rahalistele vahenditele, võttes arvesse ameti olemasolevaid eelarveassigneeringuid ja mitmeaastasi tulukalkulatsioone, sealhulgas ühenduse toetust.

IV PEATÜKK

MAKSED

Artikkel 16

Maksmise viis

1. Tasud makstakse eurodes.

2. Makseid sooritatakse ainult ameti poolt väljastatava arve alusel, välja arvatud artikli 10 alusel sooritatavate maksete puhul.

3. Makseid tehakse ülekandega ameti pangakontole.

Artikkel 17

Makse tuvastamine

1. Iga makse puhul tuleb märkida viitenumbri lahtrisse arve number, välja arvatud artikli 10 alusel sooritatud maksete puhul.

Artikli 10 alusel sooritatavate maksete puhul tuleb viitenumbri lahtrisse märkida kaebuse esitaja(te) andmed ja võimalusel ka otsuse number, mille peale kaebus esitatakse.

2. Kui makse eesmärki ei ole võimalik kindlaks teha, määrab amet tähtaja, milleks maksja peab teatama ametile makse eesmärgist kirjalikult. Kui ametile ei teatata makse eesmärgist määratud tähtpäevaks, loetakse makse kehtetuks ja asjaomane summa tagastatakse maksjale.

Artikkel 18

Maksekuupäev

1. Kuupäeva, mil makse kogusumma kantakse üle ameti pangakontole, loetakse makse sooritamise kuupäevaks.

2. Makse loetakse õigeaegselt sooritatuks siis, kui on esitatud piisavad dokumentaalsed tõendid näitamaks, et maksja nõudis ülekannet arvel märgitud pangakontole ettenähtud tähtaja jooksul.

Rahaasutuse väljastatud ülekandekorralduse kinnitust loetakse piisavaks tõendiks. Siiski, kui ülekandmise puhul on vajalik elektroonilise pangamaksete meetodi SWIFT kasutamine, on maksekorralduse esitamise kinnituseks SWIFTi raporti koopia, mille on allkirjastanud ja pitseriga kinnitanud rahaasutuse volitatud ametnik.

Artikkel 19

Ebapiisav makse

1. Maksetähtajast kinnipidamiseks loetakse üksnes seda, kui tasu kogusumma on õigeaegselt makstud.

2. Kui arve hõlmab tehingute kogumit, võib amet mis tahes tehingute kogumisse kuuluva tehingu kohta käiva makse eraldi välja tuua. Maksete määramise kriteeriumid koostab ameti haldusnõukogu.

Artikkel 20

Ülemäära makstud summade tagasimaksmine

1. Ülemääraselt makstud tasu summade maksjale hüvitamise korra määrab ameti tegevdirektor ning see avaldatakse ameti veebilehel.

Siiski, kui ülemääraselt makstud summa on väiksem kui 100 eurot ning asjaomane pool ei ole tagasimaksmist nõudnud, siis ülemäära makstud summat tagasi ei maksta.

2. Ühtegi ülemääraselt makstud summat ei ole võimalik arvesse võtta ametile makstavate tulevaste maksete puhul.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Esialgne prognoos

Iga järgmise eelarveaasta kogutulude ja -kulude kalkulatsiooni koostamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 96 lõikele 5 lisab ameti haldusnõukogu esialgse tasudest saadavate tulude konkretiseeritud kalkulatsiooni ühenduse toetusest saadavatest tuludest eraldi.

Artikkel 22

Uuesti läbivaatamine

1. Käesolevas määruses sätestatud tasud vaadatakse igal aastal uuesti läbi, võttes arvesse Eurostati poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2494/95 avaldatud Euroopa tarbijahinnaindeksiga mõõdetavat inflatsioonimäära. Esimest korda vaadatakse need uuesti läbi 1. juuniks 2009.

2. Komisjon vaatab samuti seda määrust regulaarselt uuesti läbi, võttes arvesse kättesaadavat teavet seoses ameti hinnanguliste tulude ja kulude aluseks olevate eeldustega. Hiljemalt 1. jaanuariks 2013 vaatab komisjon määruse uuesti läbi, eesmärgiga seda vajadusel muuta, võttes arvesse eelkõige ameti kulusid ja muid seotud kulusid teenustele, mida osutavad liikmesriikide pädevad asutused.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, parandatud ELT L 136, 29.5.2007, lk 3. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1).

(2) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(4) EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

I LISA

Tasud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklite 6, 7 või 11 alusel esitatud registreerimistaotluste eest

Tabel 1

Standardtasud

(EUR)
	Individuaalne esitamine	Ühine esitamine
Tasu vahemikku 1–10 tonni jäävate ainete eest	1 600	1 200
Tasu vahemikku 10–100 tonni jäävate ainete eest	4 300	3 225
Tasu vahemikku 100–1 000 tonni jäävate ainete eest	11 500	8 625
Tasu ainete eest koguses üle 1 000 tonni	31 000	23 250

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad VKEde jaoks

(EUR)
	Keskmise suurusega ettevõtja (Individuaalne esitamine)	Keskmise suurusega ettevõtja (Ühine esitamine)	Väikeettevõtja (Individuaalne esitamine)	Väikeettevõtja (Ühine esitamine)	Mikroettevõtja (Individuaalne esitamine)	Mikroettevõtja (Ühine esitamine)
Tasu vahemikku 1–10 tonni jäävate ainete eest	1 120	840	640	480	160	120
Tasu vahemikku 10–100 tonni jäävate ainete eest	3 010	2 258	1 720	1 290	430	323
Tasu vahemikku 100–1 000 tonni jäävate ainete eest	8 050	6 038	4 600	3 450	1 150	863
Tasu ainete eest koguses üle 1 000 tonni	21 700	16 275	12 400	9 300	3 100	2 325

II LISA

Tasud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõike 2 või 3 või artikli 19 alusel esitatud registreerimistaotluste eest

Tabel 1

Standardtasud

(EUR)
	Individuaalne esitamine	Ühine esitamine
Tasu	1 600	1 200

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad VKEde jaoks

(EUR)

Keskmise suurusega ettevõtja

(Individuaalne esitamine)

Keskmise suurusega ettevõtja

(Ühine esitamine)

Väikeettevõtja

(Individuaalne esitamine)

Väikeettevõtja

(Ühine esitamine)

Mikroettevõtja

(Individuaalne esitamine)

Mikroettevõtja

(Ühine esitamine)

Tasu

1 120

840

640

480

160

120

III LISA

Tasud registreerimistaotluse ajakohastamise eest määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 22 alusel

Tabel 1

Standardtasud tonnides väljendatud koguste vahemiku ajakohastamise eest

(EUR)
	Individuaalne esitamine	Ühine esitamine
Vahemikust 1–10 tonni vahemikuni 10–100 tonni	2 700	2 025
Vahemikust 1–10 tonni vahemikuni 100–1 000 tonni	9 900	7 425
Vahemikust 1–10 tonni vahemikuni üle 1 000 tonni	29 400	22 050
Vahemikust 10–100 tonni vahemikuni 100–1 000 tonni	7 200	5 400
Vahemikust 10–100 tonni vahemikuni üle 1 000 tonni	26 700	20 025
Vahemikust 100–1 000 tonni vahemikuni üle 1 000 tonni	19 500	14 625

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad VKEdele tonnides väljendatud koguste vahemiku ajakohastamise eest

(EUR)
	Keskmise suurusega ettevõtja (Individuaalne esitamine)	Keskmise suurusega ettevõtja (Ühine esitamine)	Väikeettevõtja (Individuaalne esitamine)	Väikeettevõtja (Ühine esitamine)	Mikroettevõtja (Individuaalne esitamine)	Mikroettevõtja (Ühine esitamine)
Vahemikust 1–10 tonni vahemikuni 10–100 tonni	1 890	1 418	1 080	810	270	203
Vahemikust 1–10 tonni vahemikuni 100–1 000 tonni	6 930	5 198	3 960	2 970	990	743
Vahemikust 1–10 tonni vahemikuni üle 1 000 tonni	20 580	15 435	11 760	8 820	2 940	2 205
Vahemikust 10–100 tonni vahemikuni 100–1 000 tonni	5 040	3 780	2 880	2 160	720	540
Vahemikust 10–100 tonni vahemikuni üle 1 000 tonni	18 690	14 018	10 680	8 010	2 670	2 003
Vahemikust 100–1 000 tonni vahemikuni üle 1 000 tonni	13 650	10 238	7 800	5 850	1 950	1 463

Tabel 3

Tasud muude ajakohastamiste eest

(EUR)
Ajakohastamise liik
Muutused registreerija identifitseerimisandmetes, k.a õigussubjektsuse muutmine	1 500
Ajakohastamise liik	Individuaalne esitamine	Ühine esitamine
Muutused taotluses sisalduvale teabele võimaldatavas juurdepääsus (ühiku kohta)	1 500	1 125

Tabel 4

Vähendatud tasumäärad VKEdele muude ajakohastuste eest

(EUR)
Ajakohastamise liik	Keskmise suurusega ettevõtja		Väikeettevõtja		Mikroettevõtja
Muutused registreerija identifitseerimisandmetes, k.a õigussubjektsuse muutmine	1 050		600		150
Ajakohastamise liik	Keskmise suurusega ettevõtja (Individuaalne esitamine)	Keskmise suurusega ettevõtja (Ühine esitamine)	Väikeettevõtja (Individuaalne esitamine)	Väikeettevõtja (Ühine esitamine)	Mikroettevõtja (Individuaalne esitamine)	Mikroettevõtja (Ühine esitamine)
Muutused taotluses sisalduvale teabele võimaldatavas juurdepääsus (ühiku kohta)	1 050	788	600	450	150	113

IV LISA

Tasud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti xi alusel esitatud taotluste eest

Tabel 1

Standardtasud

(EUR)
Kirje, mille suhtes soovitakse konfidentsiaalsust	Individuaalne esitamine	Ühine esitamine
Puhtusaste ja/või lisandite või lisaainete määratlus	4 500	3 375
Asjaomane tonnides väljendatud koguste vahemik	1 500	1 125
Uuringu kokkuvõte või uuringu aruande kokkuvõte	4 500	3 375
Ohutuskaardil sisalduvad andmed	3 000	2 250
Aine kaubanduslik nimetus	1 500	1 125
Ohtlike mittefaasiainete IUPACi nimetus	1 500	1 125
Teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses või toote- ja tehnoloogiaalases uurimis- ja arendustegevuses või vaheainetena kasutatavate ohtlike ainete IUPACi nimetus	1 500	1 125

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad VKEde jaoks

(EUR)
Kirje, mille suhtes soovitakse konfidentsiaalsust	Keskmise suurusega ettevõtja (Individuaalne esitamine)	Keskmise suurusega ettevõtja (Ühine esitamine)	Väikeettevõtja (Individuaalne esitamine)	Väikeettevõtja (Ühine esitamine)	Mikroettevõtja (Individuaalne esitamine)	Mikroettevõtja (Ühine esitamine)
Puhtusaste ja/või lisandite või lisaainete määratlus	3 150	2 363	1 800	1 350	450	338
Asjaomane tonnides väljendatud koguste vahemik	1 050	788	600	450	150	113
Uuringu kokkuvõte või uuringu aruande kokkuvõte	3 150	2 363	1 800	1 350	450	338
Ohutuskaardil sisalduvad andmed	2 100	1 575	1 200	900	300	225
Aine kaubanduslik nimetus	1 050	788	600	450	150	113
Ohtlike mittefaasiainete IUPACi nimetus	1 050	788	600	450	150	113
Teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses või toote- ja tehnoloogiaalases uurimis- ja arendustegevuses või vaheainetena kasutatavate ohtlike ainete IUPACi nimetus	1 050	788	600	450	150	113

V LISA

Tasud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 alusel teatamise eest

Tabel 1

Tasud teatamise eest seoses aine kasutamisega toote- ja tehnoloogiaalases uurimis- ja arendustegevuses

(EUR)
Standardtasu	500
Vähendatud tasu keskmise suurusega ettevõtjale	350
Vähendatud tasu väikeettevõtjale	200
Vähendatud tasu mikroettevõtjale	50

Tabel 2

Tasud toote- ja tehnoloogiaalast uurimis- ja arendustegevust käsitleva vabastuse pikendamise eest

(EUR)
Standardtasu	1 000
Vähendatud tasu keskmise suurusega ettevõtjale	700
Vähendatud tasu väikeettevõtjale	400
Vähendatud tasu mikroettevõtjale	100

VI LISA

Tasud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 62 alusel esitatud autoriseerimistaotluste eest

Tabel 1

Standardtasud

Baastasu	50 000 EUR
Lisatasu aine kohta	10 000 EUR
Lisatasu kasutusala kohta	10 000 EUR
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav taotleja ei ole VKE: 37 500 EUR
	Täiendav taotleja on keskmise suurusega ettevõtja: 30 000 EUR
	Täiendav taotleja on väikeettevõtja: 18 750 EUR
	Täiendav taotleja on mikroettevõtja: 5 625 EUR

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad keskmise suurusega ettevõtjatele

Baastasu	40 000 EUR
Lisatasu aine kohta	8 000 EUR
Lisatasu kasutusala kohta	8 000 EUR
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav taotleja on keskmise suurusega ettevõtja: 30 000 EUR
	Täiendav taotleja on väikeettevõtja: 18 750 EUR
	Täiendav taotleja on mikroettevõtja: 5 625 EUR

Tabel 3

Vähendatud tasumäärad väikeettevõtjatele

Baastasu	25 000 EUR
Lisatasu aine kohta	5 000 EUR
Lisatasu kasutusala kohta	5 000 EUR
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav taotleja on väikeettevõtja: 18 750 EUR
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav taotleja on mikroettevõtja: 5 625 EUR

Tabel 4

Vähendatud tasumäärad mikroettevõtjatele

Tasu	7 500 EUR
Lisatasu aine kohta	1 500 EUR
Lisatasu kasutusala kohta	1 500 EUR
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav taotleja: 5 625 EUR

VII LISA

Tasud autoriseerimise läbivaatamise eest määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 61 alusel

Tabel 1

Standardtasud

Baastasu	50 000 eurot
Lisatasu kasutusala kohta	10 000 eurot
Lisatasu aine kohta	10 000 eurot
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav isik ei ole VKE: 37 500 eurot
	Täiendav isik on keskmise suurusega ettevõtja: 30 000 eurot
	Täiendav isik on väikeettevõtja: 18 750 eurot
	Täiendav isik on mikroettevõtja: 5 625 eurot

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad keskmise suurusega ettevõtjatele

Baastasu	40 000 eurot
Lisatasu kasutusala kohta	8 000 eurot
Lisatasu aine kohta	8 000 eurot
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav isik on keskmise suurusega ettevõtja: 30 000 eurot
	Täiendav taotleja on väikeettevõtja: 18 750 eurot
	Täiendav taotleja on mikroettevõtja: 5 625 eurot

Tabel 3

Vähendatud tasumäärad väikeettevõtjatele

Baastasu	25 000 eurot
Lisatasu kasutusala kohta	5 000 eurot
Lisatasu aine kohta	5 000 eurot
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav isik on väikeettevõtja: 18 750 eurot
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav taotleja on mikroettevõtja: 5 625 eurot

Tabel 4

Vähendatud tasumäärad mikroettevõtjatele

Baastasu	7 500 eurot
Lisatasu kasutusala kohta	1 500 eurot
Lisatasu aine kohta	1 500 eurot
Lisatasu taotleja kohta	Täiendav isik on mikroettevõtja: 5 625 eurot

VIII LISA

Tasud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 alusel esitatud kaebuste eest

Tabel 1

Standardtasud

(EUR)
Kaebus otsuse kohta, mis on vastu võetud:	Tasu
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 või 20 alusel	2 200
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 või 30 alusel	4 400
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 51 alusel	6 600

Tabel 2

Vähendatud tasumäärad VKEde jaoks

(EUR)
Kaebus otsuse kohta, mis on vastu võetud:	Tasu
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 9 või 20 alusel	1 800
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 või 30 alusel	3 600
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 51 alusel	5 400

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

17.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 107/32

KOMISJONI OTSUS,

5. märts 2008,

millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 793 all)

(2008/312/Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 2,

pärast artiklis 21 sätestatud korras moodustatud nõuandekomitee arvamuse saamist,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon peab kehtestama direktiivi 2006/117/Euratom reguleerimisalas kasutamiseks uue radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvormi.

(2)

Uut järelevalve ja kontrolli tüüpvormi tuleb kohaldada mitte ainult liikmesriikidevaheliste radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude suhtes, vaid ka niisuguste radioaktiivsete jäätmete/kasutatud tuumkütuse ühendusse importimise ja ühendusest eksportimise suhtes ning nende transiidi suhtes läbi ühenduse ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki.

(3)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on vastavuses artiklis 21 sätestatud korras moodustatud nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tüüpvormi kasutatakse kõigi liikmesriikidevaheliste ning ühendusse saabuvate, ühendusest väljuvate ja läbi ühenduse kulgevate radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedude puhul, mis kuuluvad direktiivi 2006/117/Euratom reguleerimisalasse.

Artikkel 2

Komisjoni esitatud vormingus tüüpvorm peab olema kättesaadav elektroonilisel kujul.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse täitmiseks vajalikud meetmed hiljemalt 25. detsembriks 2008.

Artikkel 4

Komisjoni otsus 93/552/Euratom (2) tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) ELT L 337, 5.12.2006, lk 21.

(2) EÜT L 268, 29.10.1993, lk 83.

LISA

Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm

(nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom)

Üldmärkused

Jagu A-1 kuni A-6 täidetakse radioaktiivsete jäätmete veo korral.

Jagu B-1 kuni B-6 täidetakse kasutatud tuumkütuse veo korral (k.a kasutatud tuumkütus, mis on määratud lõppladustamiseks ja seega klassifitseeritud jäätmeks).

Jao A-1 või B-1 (veoloa taotlus) täidab loa taotleja, kelleks on olenevalt veo liigist:

—	valdaja, kui tegemist on liikmesriikidevahelise veoga (veo liik MM) või ekspordiga ühendusest kolmandasse riiki (veo liik ME);

—	saaja, kui tegemist on impordiga ühendusse kolmandast riigist (veo liik IM);

—	transiitveo puhul läbi ühenduse (veo liik TT) isik, kes vastutab veo eest liikmesriigis, mille kaudu radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus ühendusse tuuakse.

Jao A-2 või B-2 (taotluse vastuvõtuteatis) täidab asjaomane pädev asutus, kelleks on olenevalt veo liigist:

—	päritoluriigi pädev asutus veo liikide MM ja ME puhul;

—	sihtriigi pädev asutus veo liigi IM puhul;

—	selle riigi pädev asutus, mille kaudu saadetis veo liigi TT korral ühendusse tuuakse

ja kõigi transiidiliikmesriikide (kui neid on) pädevad asutused.

Jao A-3 või B-3 (keeldumine või nõusolek) täidavad kõik asjaomased pädevad asutused.

Jao A-4a/A-4b või B-4a/B-4b (veoloa andmine või sellest keeldumine) täidab luba väljaandev pädev asutus, kelleks on olenevalt veo liigist:

—	päritoluliikmesriigi pädev asutus veo liikide MM ja ME puhul;

—	sihtliikmesriigi pädev asutus veo liigi IM puhul või

—	esimese transiidiliikmesriigi, mille kaudu saadetis veo liigi TT korral ühendusse tuuakse, pädev asutus.

Jao A-5 või B-5 (saadetise kirjeldus/pakkeüksuste loetelu) täidab jaos A-1 või B-1 nimetatud loa taotleja.

Jao A-6 või B-6 (saadetise vastuvõtuteatis) täidab saaja (veo liigid MM ja IM), valdaja (veo liik ME) või veo eest vastutav isik (veo liik TT).

Selgitavad märkused tüüpvormi jagude A-1 kuni A-6 ja B-1 kuni B-6 iga punkti kohta:

Nõuetekohaselt täidetud taotluse määratlus: Vastavalt direktiivile 2006/117/Euratom on radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veoloa taotlus täidetud nõuetekohaselt, kui iga punkt jaos A-1 (radioaktiivsete jäätmete veo puhul) või iga punkt jaos B-1 (kasutatud tuumkütuse veo puhul) sisaldab nõutavat teavet, mille puhul on märgitud rist vastavasse kasti, kriipsutatud läbi ebasobiv vaste või lisatud nõutavad andmed ja väärtused. Punktide 8 ja 9 väärtused võivad olla hinnangulised, kui taotlus on seotud mitme veoga.

Taotleja peab täitma nõuetekohaselt kõik punktid 1st kuni 14ni. Punktis 1 märkida rist ühte kasti vastavalt veo liigile ja märkida piiripunktid, juhul kui vedu on seotud kolmandate riikidega:

a)	märkida rist kasti „Liik MM”, kui tegemist on liikmesriikide vaheliste vedudega, mis võivad läbida ühte või enamat liikmesriiki või kolmandat riiki;

märkida rist kasti „Liik IM”, kui tegemist on vedudega kolmandast riigist liikmesriiki (= import ühendusse), pidades silmas, et taotlus peab sisaldama tõendust saaja ja kolmandas riigis asuva radioaktiivsete jäätmete valdaja vahelise korra kohta, mille on heaks kiitnud kolmanda riigi pädev asutus ja milles kinnitatakse, et kui vedu ei saa või ei tohi teostada, võtab kolmandas riigis asuv valdaja radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütuse tagasi;

c)	märkida rist kasti „Liik ME”, kui tegemist on vedudega liikmesriigist kolmandasse riiki (= eksport ühendusest), või

märkida rist kasti „Liik TT”, kui tegemist on ühte või enamat liikmesriiki läbivate vedudega ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki, pidades silmas, et taotlus peab sisaldama tõendust saaja ja kolmandas riigis asuva radioaktiivsete jäätmete valdaja vahelise korra kohta, mille on heaks kiitnud kolmanda riigi pädev asutus ja milles kinnitatakse, et kui vedu ei saa või ei tohi teostada, võtab kolmandas riigis asuv valdaja radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütuse tagasi.

Märkides vastavasse kasti risti, peab taotleja selgelt märkima, kas taotlus hõlmab antud ajavahemiku jooksul (nt 05/2010, 2009 või 2010–2011) ainult ühe veo või hõlmab see ajavahemiku jooksul (mis ei tohi aga olla pikem kui kolm aastat loa väljaandmise kuupäevast) rohkem kui ühe veo. Ühe loataotluse võib saata mitme veo teostamiseks, kui täidetud on järgmised tingimused vastavalt direktiivi 2006/117/Euratom artikli 6 lõikele 2:

a)	loaga seotud radioaktiivsetel jäätmetel või kasutatud tuumkütusel on põhiliselt samad füüsikalised, keemilised ja radioaktiivsed omadused ning

b)	veod toimuvad samalt valdajalt samale saajale ja on seotud samade pädevate asutustega ning

kui veod on seotud transiidiga läbi kolmandate riikide, toimub selline transiit ühendusse ja/või ühendusest välja sama piiripunkti kaudu ja asjaomase kolmanda riigi sama piiripunkti või asjaomaste kolmandate riikide samade piiripunktide kaudu, kui asjaomased pädevad asutused ei ole kokku leppinud teisiti.

3.	Loa taotleja peab märkima vastavad piiripunktid juhul, kui veoga on seotud üks või mitu kolmandat riiki. Need piiripunktid peavad olema samad kõikide taotluses märgitud vedude puhul, kui pädevas asutused ei ole kokku lepitud teisiti.

Loa taotleja peab märkima oma ärinime, aadressi ja kontaktandmed. Ärinimi on nimi, mille all ettevõtja kaupleb ärilistel eesmärkidel, kusjuures tema registreeritud, juriidiline nimi, mida kasutatakse lepingutes ja muudes formaalsetes olukordades, võib olla erinev. Loa taotleja peab, märkides vastavasse kasti risti, määratlema oma funktsiooni, mis on olenevalt veo liigist:

a)	valdaja, kui tegemist on liikmesriikidevaheliste vedudega (liik MM) või ekspordiga ühendusest kolmandasse riiki (liik ME);

b)	saaja, kui tegemist on impordiga ühendusse kolmandast riigist (liik IM);

c)	transiitveo puhul läbi ühenduse (liik TT) isik, kes vastutab veo eest liikmesriigis, mille kaudu radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus ühendusse tuuakse.

5.	Loa taotleja peab märkima radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veoeelse asukoha ärinime, aadressi ja kontaktandmed, mis võivad olla erinevad loa taotleja aadressist.

6.	Loa taotleja peab märkima saaja ärinime, aadressi ja kontaktandmed. Veo liigi IM puhul on see samane punktiga 4.

7.	Loa taotleja peab märkima radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veojärgse asukoha ärinime, aadressi ja kontaktandmed, mis võivad olla erinevad saaja aadressist.

8.	Loa taotleja peab täitma kõik lahtrid, märkides vastavasse kasti risti (võimalik on rohkem kui üks vastus) või lisades nõutavad radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse eriomadused ja -väärtused. Need väärtused võivad olla hinnangulised, kui tegemist on mitme veoga.

9.	Loa taotleja peab täitma punkti 9, väärtused võivad olla hinnangulised.

10.	Loa taotleja peab määratlema tegevusala, mille tulemusena on radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus tekkinud, märkides risti vastavasse kasti (vastavatesse kastidesse) või märkides muu tegevusala. Võimalik on rohkem kui üks vastus.

11.	Loa taotleja peab määratlema veo eesmärgi ja märkima vastavasse kasti risti (ainult üks vastus on võimalik) või märkima muu eesmärgi.

12.

Loa taotleja peab ära märkima erinevad veoviisid, mida kavatsetakse kasutada veo käigus (maantee-, raudtee-, õhu-, siseveevedu) ja lisama vastavalt lähtepunkti, saabumispunkti ja kavandatud vedaja (kui on teada). Hiljem on taotlusmenetluse jooksul võimalik kõnealust kava muuta ning nendest muudatustest tuleks pädevaid asutusi teavitada, kuid uut taotlust heakskiitmiseks esitada ei ole vaja.

13.

Loa taotleja peab ära märkima kõik veoga seotud riigid, alates esimesest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust hoitakse, ning lõpetades viimase liikmesriigi või kolmanda riigiga, kus seda hakatakse hoidma pärast veo lõpetamist. Kui loa taotleja soovib riikide järjestikulist loetelu muuta, tuleb esitada uus taotlus.

14.

Loa taotleja peab teatama, kes võtab radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütuse tagasi, juhul kui vedu/veod ei saa toimuda või kui veotingimusi ei saa täita. Kui veoliik on IM või TT, peab loa taotleja taotlusele lisama tõenduse liikmesriigis asuva saaja ja kolmandas riigis asuva radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja vahelise korra kohta, mille on heaks kiitnud kolmanda riigi pädev asutus.

Kui loa taotleja on täitnud punktid 1–14, peab ta saatma tüüpvormi 1. jao veoloa väljaandmise eest vastutavale pädevale asutusele.

Veoloa väljaandmise või sellest keeldumise eest vastutav pädev asutus on sõltuvalt veo liigist üks järgmistest asutustest:

—	päritoluliikmesriigi pädev asutus, kui tegemist on liikmesriikidevaheliste vedudega (veoliik MM) või ekspordiga ühendusest (veo liik ME);

—	sihtliikmesriigi pädev asutus, kui tegemist on impordiga ühendusse (veo liik IM);

—	esimese transiidiliikmesriigi, mille kaudu saadetis ühendusse tuuakse, pädev asutus, kui tegemist on ühendust läbiva transiidiga (veo liik TT). Asjakohased kontaktandmed saab komisjoni loodud ja hallatavast sideplatvormist või avaldatud pädevate asutuste nimekirjast.

15.

Veoloa väljaandmise eest vastutav pädev asutus peab vahetult peale taotluse saamist:

a)	sisestama tüüpvormi iga jao algusesse registreerimisnumbri, alustades 1. jaost;

b)	kontrollima, et taotleja on nõuetekohaselt täitnud kõik 1. jao punktid;

c)	täitma 2. jao punkti 15 ning tegema piisavalt koopiaid 1., 2. ja 3. jaost kõigile asjaomastele liikmesriikidele; transiidiriigiks olevate kolmandate riikide poole pöördutakse ainult teabe saamiseks.

16.

Loa väljaandmise eest vastutav pädev asutus peab:

a)	vajadusel täitma 2. jao punkti 16 (ja 3. jao punkti 18) punktis 13 loetletud liikmesriikide või asjaomaste riikide iga pädeva asutuse kohta, kelle nõusolek on veo lubamiseks nõutav, ja

b)	saatma nõuetekohaselt täidetud taotluse (1. jagu) koos 2. jaoga viivitamata iga punktis 16 nimetatud asjaomase pädeva asutuse nõusoleku saamiseks.

17.

Punkti 17 täidab asjaomase liikmesriigi pädev asutus. Taotluse ja selle laekumise kuupäev tuleb sisestada vahetult pärast taotluse laekumist. 20 päeva jooksul pärast laekumist peab asjaomase liikmesriigi pädev asutus kontrollima, kas taotlus on nõuetekohaselt täidetud (kõik punktid 1–14 peavad olema täidetud ning mingi teave ei tohi puudu olla; mõned väärtused võivad olla hinnangulised). Kasutada saab ainult punkti 17 alapunkti a või b, mittevajalik palun kustutada.

Kui transiidiliikmesriigi (kui see on olemas) või sihtliikmesriigi pädev asutus leiab, et taotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud, peab ta täitma punkti 17 alapunkti a, kustutama punkti 17 alapunkti b ja teatama oma nõudest puuduva teabe kohta lubade väljaandmise eest vastutavale pädevale asutusele (mis on nimetatud punktis 15). Ta peab selgelt teatama, milline teave on puudu (täita dokumendis või lisana eraldi lehel). Pädev asutus, kes nõuab puuduvat teavet, peab saatma 2. jao koopiad kõigile teistele punktis 13 loetletud asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele 20 päeva jooksul alates taotluse laekumisest. Asjakohased kontaktandmed saab komisjoni loodud ja hallatavast sideplatvormist või avaldatud pädevate asutuste nimekirjast. Kui ühe liikmesriigi arvates ei ole taotlus nõuetekohaselt täidetud, peatatakse menetlus. Sel juhul ei või sihtliikmesriigi pädev asutus saata vastuvõtuteatist seni, kuni nõutud teave on saadud ning 10 päeva jooksul pärast puuduva teabe saamist ei ole esitatud uut nõuet, isegi juhul, kui asutuse arvates on taotlus nõuetekohaselt täidetud. Kõnealust menetlust võib korrata kuni kogu puuduolev teave on saadud ning ühtki teabenõuet pole enam saadetud.

Mitte hiljem kui 10 päeva pärast 20 päeva möödumist taotluse laekumisest, juhul kui 20 päevase ajavahemiku jooksul ei ole esitatud nõuet puuduva teabe kohta ja asjaomase liikmesriigi pädev asutus loeb taotluse nõuetekohaselt täidetuks, peab pädev asutus saatma 2. jao lubade eest vastutavale punktis 15 nimetatud pädevale asutusele ning selle koopiad kõigile teistele punktis 13 nimetatud asjaomaste liimesriikide pädevatele asutustele. Asjakohased kontaktandmed saab komisjoni loodud ja hallatavast sideplatvormist või avaldatud pädevate asutuste nimekirjast.

Asjaomaste liimesriikide pädevad asutused võivad kokku leppida lühemate ajavahemike suhtes.

Et pädevad asutused saaksid nõuda puuduvat teavet 20 päeva jooksul pärast taotluse laekumist, ei tohi sihtliikmesriigi pädev asutus välja anda vastuvõtuteatist enne 20 päevase tähtaja möödumist. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus loeb taotluse nõuetekohaselt täidetuks ning kui muud asjaomased liikmesriigid puuduvad või asjaomased pädevad asutused ei ole esitanud nõuet puuduva teabe kohta, täidab ta (sihtliikmesriigi pädev asutus) 20 päevase tähtaja möödumisel punkti 17 alapunkti b.

18.

Vahetult pärast nõuetekohase taotluse vastuvõtuteatise laekumist sihtliikmesriigi pädevalt asutuselt peab loa väljaandmise eest vastutav pädev asutus kontrollima, kas tähtaegadest on kinni peetud, ning täitma 3. jao punkti 18 iga punktis 13 nimetatud asjaomase liikmesriigi kohta, kelle nõusolekut on vaja veo lubamiseks.

Asjaomane pädev asutus peab tegema vajalikud lisakanded punkti 18.

19.

Loa väljaandmise eest vastutav pädev asutus peab kinni pidama kõigi asjaomaste liikmesriikide suhtes kohaldatavast automaatse heakskiitmise üldisest tähtajast. Kõnealune tähtaeg lõppeb üldiselt kaks kuud pärast punkti 17 alapunktis b nimetatud sihtliikmesriigi vastuvõtuteatise kuupäeva. Seejärel peab loa väljaandmise eest vastutav pädev asutus saatma nõusolekut või keeldumist käsitleva 3. jao kõigile asjaomastele liikmesriikidele või kolmandatele riikidele.

Vahetult pärast 3. jao laekumist peavad kõik asjaomased pädevad asutused otsustama, kas veost keeldumise või sellega nõusoleku üle otsustamiseks on vaja lisaaega. Kustutades üldise tähtaja punktis 19, kandes sinna uue tähtaja ning teavitades pikendatud tähtajast kõiki asjaomaseid pädevaid asutusi, võib nõuda kuni ühe kuu pikkust lisaperioodi.

20.

Asjaomane pädev asutus peab taotluse tähelepanelikult läbi vaatama. Mitte hiljem kui automaatse heakskiitmise tähtaja lõppemisel peab asjaomane pädev asutus täitma punkti 20 ja tagastama 3. jao originaaleksemplari (e-kirja puhul skannitud originaali) loa väljaandmise eest vastutavale punktis 15 nimetatud pädevale asutusele. Juhul, kui nõusolekut ei anta, tuleb seda põhjendada ja põhjendused peavad transiidiliikmesriikide puhul tuginema asjakohastele radioaktiivsete ainete suhtes kohaldatavatele siseriiklikele, ühenduse või rahvusvahelistele õigusaktidele ning sihtliikmesriikide puhul asjakohastele radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise suhtes kohaldatavatele õigusaktidele või asjakohastele radioaktiivsete ainete vedude suhtes kohaldatavatele siseriiklikele, ühenduse või rahvusvahelistele õigusaktidele. Ükski esitatud tingimus ei tohi olla rangem kui liikmesriikides teiste samasuguste vedude suhtes sätestatud tingimused. Kui tüüpvorm ei ole ettenähtud ajaks täidetud ja tagastatud, loetakse, et veotaotlus on direktiivi 2006/117/Euratom artikli 9 lõike 2 kohaselt kinnitatud.

21.

Veoloa väljaandmise eest vastutav pädev asutus peab täitma punktid 21–23, kui kõik asjaomased pädevad asutused on andnud veoks vajaliku nõusoleku, pidades meeles, et vaikiv nõusolek antakse ainult järgmistel juhtudel:

a)	vastuvõtuteatis on saadud (vähemalt) punkti 17 alapunktis b osutatud sihtliikmesriigi pädevalt asutuselt; ja

b)	ühelegi puuduva teabe nõudele ei ole jäetud vastamata; ja

c)	punktis 19 nimetatud tähtaja jooksul ei ole asjaomastelt pädevatelt asutustelt saadud ühtegi vastust (ei nõusolekut ega keeldumist).

22.	Punktis 21 nimetatud pädev asutus peab dokumendis ära märkima või, kui selleks ettenähtud ruumist ei piisa, esitama eraldi lehel kõik asjaomastelt pädevatelt asutustelt saadud nõusolekud (sh tingimused) ja keeldumised (sh põhjused).

23.

Punktis 21 nimetatud pädev asutus peab:

a)	täitma punkti 23, pidades meeles, et loa maksimaalne kehtivusaeg on kolm aastat ja üks luba võib kehtida mitme veo puhul, kui direktiivi 2006/117/Euratom artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud;

b)	saatma taotlejale 4a jao originaali koos 1., 4a, 5. ja 6. jaoga ning

c)	saatma 4a jao koopiad kõigile teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

24.	Veoloa väljaandmise eest vastutav pädev asutus peab täitma punktid 24 ja 25, kui vähemalt üks asjaomane pädev asutus ei andnud veoks oma nõusolekut.

25.

Punktis 24 nimetatud pädev asutus peab dokumendis ära märkima või esitama lisana eraldi lehel kõik saadud nõusolekud ja keeldumised, sh kõik tingimused ja keeldumiste põhjused ning saatma 4b jao originaaleksemplari taotlejale ning kõnealuse jao koopiad kõigile teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

26.	Kui vedu/veod on lubatud ja loa taotleja on kätte saanud 4a, 5. ja 6. jao, peab ta nõuetekohaselt täitma punkti 26. Kui taotlus hõlmab mitut vedu, peab ta tegema piisavalt 5. jao koopiaid iga veo jaoks.

27.	Et näidata, kas luba hõlmab ühte või mitut vedu, peab loa taotleja märkima vastavasse kasti risti. Mitme veo puhul tuleb märkida vastav järjekorranumber.

28.	Enne iga vedu peab loa taotleja nõuetekohaselt täitma punktid 28–30 (isegi kui luba käib mitme veo kohta). Selles jaos ei tohi väärtused olla hinnangulised!

29.

Loa taotleja peab nõuetekohaselt täitma punkti 29 (pakkeüksuste loetelu) ning märkima lõpus pakkeüksuste koguarvu, igat liiki pakkeüksuste koguarvu, kõigi pakkeüksuste kogu netomassi, kogu brutomassi ja koguaktiivsuse (GBq). Kui dokumendis ettenähtud ruum ei ole piisav, palun lisada eraldi leht nõutava teabega.

30.

Loa taotleja peab täitma punkti 30 (veose lähetuskuupäev ja kinnitus) enne iga radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veo toimumist (isegi kui luba käib mitme veo kohta). Radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedamise ajal on nendega kaasas 5. jagu koos 1. ja 4a jaoga. Saadetise kirjeldus ja pakkeüksuste loetelu (5. jagu) lisatakse siis 6. jaole (vastuvõtuteatis).

31.

Saaja (veo liikide MM ja IM puhul), valdaja (veo liigi ME puhul) või veo eest vastutav isik (veo liigi TT puhul) peab nõuetekohaselt täitma punktid 31–35 (ja vajadusel punkti 36); kõik vajalikud täiendused teeb loa taotleja. Väljaspool Euroopa Ühendust asuv saaja võib radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse saamist kinnitada deklaratsiooniga, mis koostatakse tüüpvormist eraldi.

32.	Saaja peab nõuetekohaselt esitama selle koha nime, aadressi ja kontaktandmed, kus radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust pärast vedu hoitakse.

33.

Saaja peab täitma punkti 33 (punkti 23 kohaselt) ja märkima, kas vastuvõetud veos on viimane loaga hõlmatud veos.

Juhtudel, kui luba hõlmab üksikut vedu liigist MM või IM, peab saaja 15 päeva jooksul alates radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse saamisest täitma 6. jao ja esitama 5. ja 6. jao sihtliikmesriigi pädevale asutusele. Sihtliikmesriigi pädev asutus saadab seejärel 5. ja 6. jao koopiad muudele asjaomastele pädevatele asutustele (ja vajaduse korral nende kahe jao originaalid pädevale asutusele, kes loa välja andis). Veo liigi MM puhul saadab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtuteatise koopia valdajale.

Juhtudel, kui luba hõlmab üksikut vedu liigist ME või TT, peab taotleja tagama, et väljaspool Euroopa Ühendust asuv saaja saadab talle vahetult pärast radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vastuvõtmist nõuetekohaselt täidetud 5. ja 6. jao. 6. jagu võib asendada kaubasaaja deklaratsioon, milles on vähemalt punktides 31–36 sisalduv teave. Loa taotleja peab 15 päeva jooksul pärast radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vastuvõtmist saatma loa välja andnud pädevale asutusele 5. jao ja 6. jao (kui saaja 6. jagu ei kasutanud, peab selle täitma loa taotleja) ning vajaduse korral saaja deklaratsiooni. Kõnealune asutus peab seejärel saatma 5. ja 6. jao koopiad ning vajaduse korral saaja deklaratsiooni muudele asjaomastele pädevatele asutustele.

c)	Juhtudel, kui luba hõlmab mitut vedu liigist MM või IM, peab saaja pärast iga veo toimumist täitma 6. jao (olles selleks eelnevalt teinud piisavalt 6. jao täitmata koopiaid) ning esitama selle jao otse loa välja andnud pädevale asutusele. Saaja lisab 5. jao, mis on seotud sama veoga.

d)	Juhtudel, kui luba hõlmab mitut vedu liigist ME või TT, peab loa taotleja tagama, et väljaspool Euroopa Ühendust asuv saaja täidab pärast iga vedu kõnealuse veo kohta 6. jao uue koopia ja tagastab selle koos asjakohase 5. jaoga.

34.	Veo liikide ME või TT puhul peab saaja märkima „ei kohaldata” või täitma punkti 34 või lisama dokumendile eraldi deklaratsiooni ja märkima viite lisa kohta.

35.

Kui loaga hõlmatud üksikvedu või kõik veod on toimunud, peab saaja täitma punkti 35. Kui luba hõlmab mitut vedu, täidetakse ja esitatakse vastuvõtuteatis samuti kui üksiku veo kohta kehtiva loa puhul, välja arvatud järgmine:

a)	6. jao punktis 30 märgitakse, et kõnealune vedu on viimane loas nimetatud vedu;

b)	iga väljaspool Euroopa ühendusi asuva saaja deklaratsioonis tuleb märkida, et kõik veoloas märgitud radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus on tõepoolest kohale saabunud.

Saaja peab saatma 6. jao (vastuvõtuteatis) koos 5. jaoga olenevalt veo liigist kas sihtliikmesriigi pädevale asutusele (veo liigid MM ja IM) või punktis 5 (1. jagu) nimetatud taotlejale (veo liigid ME ja TT). Ülevaate andmiseks tuleb lõplikule vastuvõtuteatisele lisada 6. jagu kõigi loas nimetatud vedude kohta.

36.

Veo liikide ME või TT puhul peab saaja märkima „ei kohaldata” või täitma punkti 36 või lisama dokumendile eraldi deklaratsiooni ja märkima viite lisa kohta Taotleja peab edastama 5. ja 6. jao loa välja andnud asutusele. Ülevaate andmiseks tuleb lõplikule vastuvõtuteatisele lisada 6. jagu kõigi loas nimetatud vedude kohta.

17.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 107/62

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/314/ÜVJP,

14. aprill 2008,

IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu meetmetest, mida tuleb võtta Euroopa Liidus (EL) ja kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.

(2)	EL viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, näiteks Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur (IAEA).

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. (1) Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles edendama IAEA üldiste kaitsemeetmete lepingute ja nende lisaprotokollide sõlmimist ning tehakse ELile ülesandeks teha tööd selle nimel, et muuta lisaprotokollid ja üldiste kaitsemeetmete lepingud IAEA kontrollisüsteemi standardiks.

(4)	Nõukogu võttis 17. mail 2004 vastu ühismeetme 2004/495/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (2)

(5)	Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu ühismeetme 2005/574/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (3)

(6)	Nõukogu võttis 12. juunil 2006 vastu ühismeetme 2006/418/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (4)

(7)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2003 vastu direktiivi 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta. (5) ELi puhul jääb oluliseks eesmärgiks kõrgaktiivsete kiirgusallikate kontrollimise tõhustamine kõigis kolmandates riikides kooskõlas G-8 avalduse ja radioaktiivsete allikate kaitstuse tagamise tegevuskavaga.

(8)

Konventsiooniosalised riigid ja Euroopa Aatomienergiaühendus jõudsid 2005. aasta juulis kokkuleppele muuta tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (CPPNM) eesmärgiga laiendada selle kohaldamisala nii, et see hõlmaks rahuotstarbelises riigisiseses kasutuses olevat tuumamaterjali ja -rajatisi, nende ladustamist ja transporti ning kohustaks konventsiooniosalisi riike kohaldama rikkumiste suhtes kriminaalkaristusi.

(9)	2005. aasta septembris avati allakirjutamiseks tuumaterrorismi tõkestamise konventsioon (tuumaterrorismi konventsioon). Pärast selle jõustumist peavad konventsiooniosalised riigid vastu võtma õigusaktid, millega tunnistatakse nimetatud õigusrikkumised kuritegudeks.

(10)	IAEA taotleb samu eesmärke, mis on esitatud põhjendustes 3–9. Eesmärke püütakse saavutada vabatahtlikult IAEA fondi makstavatest panustest rahastatava IAEA tuumajulgeoleku kava kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1. Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia teatavate elementide kohese ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab EL IAEA tegevust tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)	töö jätkamine massihävitusrelvade leviku vastaste ja tuumajulgeolekut käsitlevate rahvusvahelise õiguse aktide, sealhulgas üldise kaitsemeetmete lepingu ja selle lisaprotokolli ülemaailmse kohaldamise osas;

b)	massihävitusrelvade leviku suhtes tundlike materjalide, seadmete ja asjakohase tehnoloogia kaitse tõhustamine ning õigusloomealase abi osutamine tuumajulgeoleku ja kaitsemeetmete valdkonnas;

c)	tuumamaterjalide ja teiste radioaktiivsete materjalide salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise tõhustamine.

2. ELi strateegia meetmetele vastavate IAEA projektide all mõistetakse projekte, mille eesmärk on

a)	tugevdada riiklikke õigusloome infrastruktuure asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas üldiste kaitsemeetmete lepingute ja nende lisaprotokollide rakendamisega tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas;

b)	abistada riike tuumamaterjalide ja teiste radioaktiivsete materjalidega seotud julgeoleku ja kontrolli suurendamisel;

c)	suurendada riikide võimekust tuumamaterjalide ja teiste radioaktiivsete materjalide salakaubaveo avastamisel ja sellele reageerimisel.

Nimetatud projektid viiakse ellu nimetatud valdkondades abi vajavates riikides pärast esmast hindamist, mille teeb ekspertide rühm.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektid viib ellu IAEA. IAEA täidab oma ülesandeid eesistujariiki abistava peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil lepib peasekretär/kõrge esindaja IAEAga kokku vajalike korralduste osas.

3. Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon informeerivad üksteist regulaarselt seoses projektidega kooskõlas oma vastavate pädevustega.

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamise lähtesumma on 7 703 000 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 2 nimetatud kulutuste nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Kulutuste rahastamine toimub toetuse vormis. Sel eesmärgil sõlmib komisjon IAEAga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et IAEA tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingud nii pea kui võimalik pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva ühismeetme rakendamisest IAEA korrapäraste aruannete alusel. Need aruanded on aluseks nõukogu poolt tehtavale hindamisele. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon annab teavet käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeetme kehtivus lõpeb 15 kuud pärast komisjoni ja IAEA vahelise rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva või 14. aprillil 2009, kui rahastamislepingut ei ole enne seda kuupäeva sõlmitud.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

I. JARC

(1) ELT L 302, 20.11.2003, lk 34.

(2) ELT L 182, 19.5.2004, lk 46.

(3) ELT L 193, 23.7.2005, lk 44.

(4) ELT L 165, 17.6.2006, lk 20.

(5) ELT L 346, 31.12.2003, lk 57.

LISA

ELi toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel

1. Kirjeldus

Viimaste aastate jooksul ELi liikmesriikides ja mujal aset leidnud terrorijuhtumite arv ei ole vähenenud. Rahvusvaheline üldsus on mitmetel foorumitel tunnistanud, et sellise reaalselt ellu viidava terroriakti, milles kasutatakse tuumamaterjale või muid radioaktiivseid aineid, oht on püsivalt suur. Lisaks sellele on püsivat ohtu, et terroristid võiksid selliseid materjale hankida, suurendanud hiljutised teated salakaubaveo kohta, mis on hõlmanud ka eriti tundlikke tuumamaterjale.

Rahvusvaheline üldsus on nendele ohtudele asjakohaselt reageerinud ning võtnud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on vältida tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainete kurjategijate ja terroristide kätte langemist. Erilist tähelepanu pöörati olukorrale Aasias novembris 2006 Tokyos toimunud seminaril, kus käsitleti tuumajulgeoleku tugevdamist Aasia riikides ning kus kutsuti IAEAd üles suurendama oma koostööd piirkonnas asuvate riikidega, et tagada vastuvõetava julgeolekutaseme kehtestamine kõigi tuuma- ja muude radioaktiivsete materjalide suhtes, mis kuuluvad riikliku jurisdiktsiooni alla, järgides tõhusaid riiklikke süsteeme ja funktsioone. Rahvusvahelisi jõupingutusi hoogustas juulis 2006 käivitatud tuumaterrorismi vastase võitluse ülemaailmne algatus.

IAEA poolt tehtav vastavustõendamine on jätkuvalt hädavajalik vahend riikidevahelise usalduse suurendamiseks tuumarelva leviku tõkestamisega seotud tegevuses ning tuumamaterjali rahumeelse kasutamise edendamiseks.

Hiljutised rahvusvahelised arengud on endaga kaasa toonud uued ja tugevdatud rahvusvahelised õigusaktid, mis on tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas olulised: konventsiooniosalised riigid võtsid juulis 2005 vastu tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse, tuumaterrorismi tõkestamise konventsioon avati 2005. aasta septembris allakirjutamiseks ning 2004. aasta aprillis võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1540(2004), mis käsitleb massihävitusrelvasid ja valitsusväliseid osalejaid. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1373(2001) kutsutakse kõiki riike niipea kui võimalik ühinema asjakohaste terrorismi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja protokollidega.

Praeguse seisuga on üle 80 riigi võtnud poliitilise kohustuse rakendada kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendit. (1) Lisaks sellele võttis IAEA juhatajate nõukogu üldkoosolek 2005. aastal vastu mitu resolutsiooni ja otsust, mille eesmärk on tugevdada IAEA kaitsemeetmete süsteemi. (2)

Nimetatud rahvusvaheliste õigusaktide rakendamist riikide poolt võib oluliselt hõlbustada IAEA juhatajate nõukogu poolt 2005. aasta septembris heaks kiidetud IAEA 2006.–2009. aasta tuumajulgeoleku kava (3) kaudu osutatava abiga. Tegemist on 2003.-2005. aasta tuumaterrorismi vastase kaitse tegevuskava (4) jätkumeetmega. Tuumajulgeoleku kava hõlmab kolme tegevusvaldkonda: 1) vajaduste hindamine, analüüs ja koordineerimine, 2) vältimine ning 3) avastamine ja reageerimine. Samuti sisaldab see osa, mida nimetatakse „Tuumajulgeolekut toetavad tegevused” ning mis hõlmab tegevusi, mis esialgu valiti nende ohutus- ja kaitsemeetmetealaste eesmärkide tõttu, kuid mida samuti tunnustatakse nende olulise panuse tõttu tuumajulgeoleku valdkonnas.

IAEA rakendatavad rahvusvahelised kaitsemeetmed on peamisteks vahenditeks, millega kontrollitakse, kas riigid täidavad endale võetud spetsiifilisi kohustusi tuumarelvade leviku tõkestamise valdkonnas. On äärmiselt oluline, et IAEAga sõlmitud üldise kaitsemeetmete lepingu ja vajaduse korral lisaprotokolli rakendamiseks vajalikud siseriiklikud õigusaktid oleks kehtestatud. (5) Rakendamise eelduseks on, et iga lepinguosaline riik peab tõhusat riiklikku tuumamaterjalide arvestus- ja kontrollisüsteemi (SSAC). IAEA juhatajate nõukogu pani 2005. aasta septembris IAEA sekretariaadile ülesandeks selliste SSACde loomisel ja haldamisel aidata olemasolevate vahenditega neid riike, kelle üldise kaitsemeetmete lepingutele on lisatud väikeste koguste protokollid, sealhulgas ka riike, kes pole agentuuri liikmed.

2006.–2009. aasta tuumajulgeoleku kaval on massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia mõnede elementidega sarnased eesmärgid. Nendega esitatakse nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis terviklik lähenemine tuumajulgeolekule, käsitledes sealhulgas regulatiivset kontrolli, kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete ja tuumarajatiste üle arvestuse pidamist ja nende kaitset „hällist hauani”. Juhuks kui kaitse peaks siiski ebaõnnestuma, tuleb kehtestada varumeetmed, mis aitavad avastada vargusi või katseid toimetada materjal salakaubana üle rahvusvaheliste piiride ning tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainetega seotud kuritahtlikele tegude ilmnemise korral neile reageerida.

IAEA on lõpule viimas nõukogu ühismeetme 2004/495/ÜVJP rakendamist ning rakendamas nõukogu ühismeedet 2005/574/ÜVJP ja nõukogu ühismeedet 2006/418/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. IAEA on ELi asjakohasel toetusel algatanud ulatusliku tegevuse, mille eesmärk on toetada abi saavate Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Euroopa ja Balkani, Lähis-Ida Vahemere piirkonna ja Aafrika saajariikide jõupingutusi tuumajulgeoleku tugevdamiseks ja rahvusvaheliste kaitsemeetmete rakendamiseks nendes riikides.

Toetus nimetatud jõupingutustele on jätkuvalt suur nii IAEA liikmesriikides kui ka riikides, kes ei ole IAEA liikmed. Abikõlblikud riigid on järgmised:

Kagu-Euroopas: Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia, Montenegro, Moldova Vabariik ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

Kesk-Aasia piirkonnas: Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan;

Kaukaasia piirkonnas: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia;

Lähis-Ida Vahemere piirkonnas: Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria Araabia Vabariik;

Aafrikas (6): Alžeeria, Angola, Benin, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Côte d’Ivoire, Djibouti, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Kenya, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo (Brazzaville), Kongo Demokraatlik Vabariik, Lesotho, Libeeria, Liibüa Araabia Džamahirija, Lõuna-Aafrika, Madagaskar, Malawi, Mali, Maroko, Mauritaania, Mauritius, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria, Niger, Rwanda, Sambia, Sao Tomé ja Principe, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Svaasimaa, Zimbabwe, Tansaania, Togo, Tšaad, Tuneesia ja Uganda;

Kagu-Aasia piirkonnas: Bangladesh, Brunei, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam.

Olemasolevate ühismeetmete ja nende ühismeetmete raames ajakohastatud vajaduste hindamiste alusel jätkub töö Kagu-Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lähis-Ida Vahemere piirkonnas ja Aafrikas. Täiendavate toetust saavate Kagu-Aasia piirkonna riikide lõplik valik tehakse vajaduste hindamise etapis, mis hõlmab olemasoleva teabe hindamist peakorterites, millele lisanduvad vajaduse korral hindamismissioonid. Iga projekti raames osutatav toetustegevus keskendatakse nendele piirkonna riikidele, kes vajavad kõige rohkem toetust igas projektivaldkonnas.

Vajaduste hindamiseks hindab rühm tunnustatud eksperte nimetatud riikides juba rakendatud tuumajulgeoleku süsteemi hetkeseisu ning annab soovitusi selle tõhustamiseks. Soovitused on järgnevalt osutatava abi määratlemise aluseks ning seejuures antakse ülevaade nii hetkeseisust kui ka tõhustamise vajadusest tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete, sealhulgas tuumavaldkonnaga mitteseotud aladel kasutatavate ainete, ja tuumarajatistega seotud kuritahtlike tegude vältimise, avastamise ja nendele reageerimise valdkondades. Kehtestatakse prioriteedid, mille alusel valitakse riike ELi toetuste raames eraldatud eelarvest rahastatavatesse projektidesse. Inimressursside arendamist rakendatakse osana IAEA koolitusprogrammist, mis tugineb suures osas piirkondlikul lähenemisviisil. Toetatakse võimalikult suure arvu abikõlblike riikide ekspertide osalemist, võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid.

Valitud riikides viiakse seejärel projektid läbi kolmes valdkonnas:

1. Õigusloomealane abi

Tuumajulgeoleku õiguslik alus hõlmab suures osas rahvusvahelisi õigusakte ja tunnustatud põhimõtteid (lepingud, konventsioonid, kokkulepped, normid, IAEA standardid, tegevusjuhendid ja juhenddokumendid ning soovitused), mida rakendavad riiklikud ametiasutused tuumamaterjali ja muude kiirgusallikate kontrollimise eesmärgil. Normide laia valikuga (millest paljud on välja töötatud IAEA egiidi all) luuakse raamistik tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete ja nendega seotud rajatiste ohutuks ja turvaliseks kasutamiseks nii ulatuslike tuumaprogrammide kui ka tuumaenergiaalaste piiratud tegevuste raames.

Toimiva tuumajulgeoleku režiimi eelduseks on nõuetekohaste siseriiklike õigusaktide ja regulatiivse kontrolli infrastruktuuri olemasolu. Riiklikud rakendusaktid peaksid looma põhimõtete ja üldsätete raamistiku, mis võimaldaks volitatud valitsusüksustel täita vajalikke juhtimisfunktsioone ja korraldada reguleeritud valdkonnas tegutsevate isikute käitumist. Paljudes riikides on sellised õigusaktid ebapiisavad ja regulatiivne infrastruktuur kas puudub või on ebapiisav. Sellised puudujäägid koos mittetõhusate regulatiivse kontrolli infrastruktuuridega põhjustavad ülemaailmse julgeolekurežiimi nõrkuse. Seetõttu peaks eesmärgiks olema piisavate riiklike õigusloomealaste raamistike tugevdamine või kehtestamine ning asjakohaste meetmete tõhus kohaldamine.

Radioaktiivseid aineid kasutatakse sageli tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel, nt meditsiinis või tööstuses. Mõned kõnealustest kiirgusallikatest on suure aktiivsusega ja kuuluvad kategooriatesse 1–3, nagu on määratletud IAEA dokumendis „Radioaktiivsete kiirgusallikate liigitus”. Need kiirgusallikad võivad, juhul kui neid piisavalt ei kontrollita ega kaitsta, sattuda valedesse kätesse ning neid võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate turvalisuse regulatiivne infrastruktuur peab olema tõhus ja toimima vastavalt rahvusvahelistele standarditele, kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku tegevusjuhendile, seonduvale impordi-/ekspordijuhendile ning headele tavadele.

Kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide sõlmimine IAEAga on tõhus meede, mis edendab ranget riiklikku ja rahvusvahelist kontrolli tuumamaterjali ja sellega seotud tehnoloogiate üle. Oluline on, et siseriiklikes rakendusaktides määratletakse selgelt tuumaenergiaalased toimingud, installatsioonid, rajatised ja materjalid, mille suhtes kaitsemeetmeid kohaldatakse. Lisaks peavad lisaprotokolli sõlminud riigid tagama nende riiklike rakendusaktide täiendamise selliselt, et neil oleks võimalik täita lisaprotokollist tulenevaid lisakohustusi. Eelkõige tuleb siseriiklikud õigusaktid üle vaadata eesmärgiga suurendada sõlmitud kaitsemeetmete lepingute rakendamiseks ja kohaldamiseks määratud regulatiivse organi kohustusi ja volitusi.

Samuti võtavad riigid tuumajulgeolekuga seotud rahvusvaheliste normide täitmise alaseid kohustusi, kui nad saavad CPPNM muudatuse ratifitseerimise tulemusena CPPNMi osalisteks ning kui nad saavad tuumaterrorismi konventsiooni osalisteks. Lisaks sellele kohustatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540(2004) kõiki riike kehtestama siseriiklikke kontrollimehhanisme, sealhulgas asjakohaseid kontrollimehhanisme tuumarelvadega seotud materjalide üle.

Eespool nimetatud tuumajulgeolekualaste rahvusvaheliste õigusaktide raames ellu viidud riikide tegevus on endaga kaasa toonud tuumamaterjali, tuumarajatiste ja muude kiirgusallikate julgeoleku alaste kohustuste liitmise. Nimetatud kohustused hõlmavad radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate turvalisuse regulatiivse infrastruktuuri loomise alaseid meetmeid, arvestus- ja kontrollimeetmeid, füüsilise kaitse meetmeid, kontrolli impordi ja ekspordi üle ning ebaseadusliku tegevuse kuriteoks tunnistamist.

2. Tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete julgeoleku ja kontrolli tugevdamine

Varguse või sabotaaži vältimiseks peab tuumarajatistes ja -aladel kasutatavate või ladustatavate materjalide üle adekvaatset arvestust pidama ja neid piisavalt kaitsma. Tõhusat reguleerimissüsteemi kasutades tuleks kindlaks määrata, millised projekti elemendid viiakse ellu vastavalt riigi ja operaatori tasandil.

Samuti on väga oluline, et tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavad võimsad ja vähekaitstud kiirgusallikad oleks nende kasutamisel või ladustamisel kuritahtliku tegevuse eest füüsiliselt kaitstud ning et need siis, kui neid enam ei vajata, demonteeritaks ja ladustataks (või kõrvaldataks radioaktiivsete jäätmetena kasutusest) turvalises ja ohutus hoidlas.

Kõik riigid, kes on üldise kaitsemeetmete lepingu osalised, peavad kehtestama riikliku tuumamaterjalide arvestus- ja kontrollisüsteemi (SSAC) ja seda pidama, võttes arvesse kaitsemeetmeid. Siiski leiab IAEA, et paljudes riikides, kes on selliste lepingute osalised, sellised süsteemid kas puuduvad või on ebapiisavad. Selline olukord on eriti levinud nende umbes 120 riigi seas, kes ei käita tuumarajatisi.

3. Riikide suutlikkuse tugevdamine salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise alal

Salakaubavedu on seotud tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete tahtliku või tahtmatu ja rahvusvahelisi piire ületava või mitte ületava ilma loata omandamise, vahendamise, kasutamise, üleandmise või kõrvaldamisega.

Terroristid ei saa valmistada algelisi tuumalõhkeseadmeid või radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmeid ilma selleks salakaubaveo teel materjali saamata. Lisaks võivad salakaubaveo teel olla saadud ka tundlikud seadmed ja tehnoloogia algeliste tuumalõhkeseadmete valmistamiseks või neis kasutatavate tundlike materjalide tootmiseks. Võib eeldada, et materjali või tehnoloogia sihtkohta jõudmiseks on vajalik selle liikumine üle piiride. Salakaubaveo tõkestamiseks nõuavad riigid seega, et oleks kehtestatud vajalikud reguleerimissüsteemid ning piiripunktides oleks olemas tehnilised süsteemid (kaasa arvatud kasutajasõbralikud instrumendid) ja töökord ning informatsioon radioaktiivsete ainete (sealhulgas radioaktiivsete lõhustuvate materjalide) salakaubaveo või tundlike seadmete ja tehnoloogiaga ebaseadusliku kauplemise katsete avastamiseks.

Samuti peavad olema kehtestatud tõhusad meetmed kõnealusele tegevusele reageerimiseks ning radioaktiivsete ainete konfiskeerimiseks. Korrakaitseorganite (tolli, politsei jne) ametnikud ei ole sageli saanud detektorite kasutamise alast koolitust ja seega võivad tundlikud seadmed ja tehnoloogia olla neile võõrad. Seetõttu on ametnike koolitamine äärmiselt oluline, et tagada salakaubaveo avastamiseks kehtestatud meetmete edukas rakendamine. Erinevate kategooriate ametnikke tuleks koolitada nii detektorite kasutamise kui ka nende näitude lugemise alal, et nad oleksid võimelised edasise tegevuse üle otsustama.

Kaasneva ohu suurenenud teadvustamise ning piirikontrolli suutlikkuse tõhustamiseks vajalike seadmete ja metoodika kättesaadavuse tulemusena on toetuse osutamine antud valdkonnas väga nõutud.

2. Eesmärgid

Üldeesmärk: valitud riikide tuumajulgeoleku suurendamine.

2.1. Hindamisetapp: rahvusvaheliste tuumajulgeoleku missioonide rahastamine

IAEA korraldab hindamise eesmärgiga määrata kindlaks tuumajulgeoleku suurendamise vajadus igas 1. jaos nimetatud riigis, kus sellist hindamist ei ole tehtud. Teiste määratletud riikide osas ajakohastatakse eelnevalt tehtud hindamist. Hindamine hõlmab vastavalt vajadusele füüsilist kaitset ja julgeolekut tuumavaldkonnaga seotud ja mitteseotud kasutusaladel, salakaubaveo tõkestamiseks kehtestatud meetmeid ning vajalikku õigusloome infrastruktuuri. Üldhinnangu tulemused võetakse aluseks nende riikide valimisel, kus projekte rakendatakse.

Eelnimetatud projektidega

—

hinnatakse igas riigis tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse hetkeseisu ning tuuma- või uurimisrajatiste või -alade, kus neid materjale kasutatakse või ladustatakse, kaitset. Nende seast valitakse järgnevaks moderniseerimiseks ja toetamiseks välja osa nimetatud materjale sisaldavaid rajatisi ja alasid;

—

hinnatakse igas riigis kiirgusallikate kaitse tõhustamisega seotud vajadusi. Määratakse kindlaks kõik nõrgad küljed ja puudused võrrelduna rahvusvaheliste standardite ja toimimisjuhendiga, mis nõuavad regulatiivse infrastruktuuri täiendamist, samuti määratakse kindlaks vähekaitstud, võimsate kiirgusallikate täiendava kaitse vajadus. Hindamise tulemusena määratakse kindlaks ka kaitse tagamiseks vajalik erivarustus;

—	hinnatakse igas riigis salakaubaveo tõkestamise suutlikkuse hetkeseisu ja määratletakse vajalike täienduste tegemise vajadus;

—	hinnatakse igas riigis SSAC hetkeseisu ning määratletakse vajalike täienduste tegemise vajadus.

2.2. Hindamisetapi tulemusel prioriteetidena määratletud konkreetsete meetmete rakendamine

1. projekt: õigusloomealane abi

Projekti eesmärgid on järgmised:

—	tugevdada tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete alaseid riiklikke õigusloome infrastruktuure, võttes arvesse asjakohaseid tuumajulgeolekualaseid rahvusvahelisi õigusakte ja tunnustatud põhimõtteid ning olemasolevat koostoimet radioaktiivsete ainete ohutuse alaste riiklike mehhanismidega;

—	tugevdada riiklikke seadusandlikke raamistikke riikide ja agentuuri vahel sõlmitud kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamiseks;

—	tugevdada radioaktiivsete ainete ohutuse ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse riiklikku regulatiivset infrastruktuuri.

Projekti tulemused on järgmised:

—	laiaulatuslike, ühtsete ja tõhusate siseriiklike õigusaktide väljatöötamine ja vastuvõtmine, millega antakse panus tuumajulgeoleku ühtlustatud, tugevdatud ja üldisemale süsteemile;

—	siseriiklike õigusaktide väljatöötamine ja vastuvõtmine (riigikeeles), mis on vajalik, et võimaldada riikidel täita agentuuri kaitsemeetmete lepingutest ja lisaprotokollidest tulenevaid kohustusi;

—	radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate kaitse riikliku regulatiivse infrastruktuuri loomine/tõhustamine, kasutades selleks nõuandetalitusi, seadmeid ja koolitust, järgides rahvusvahelisi standardeid, kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendit ja parimaid tavasid.

2. projekt: tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete julgeoleku ja kontrolli tugevdamine

Projekti eesmärgid on järgmised:

—	tõhustada valitud riikides tuumarajatiste, tuumamaterjalide ja tuumavaldkonnaga seotud kasutusaladel kasutatavate muude radioaktiivsete ainete füüsilist kaitset;

—	tugevdada valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavate radioaktiivsete ainete kontrolli ja füüsilist kaitset;

—	tugevdada SSACsid kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamiseks, sealhulgas riikides, kes on sõlminud „väikeste koguste protokollid”.

Projekti tulemused on järgmised:

—	tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse tugevdamine valitud tuumarajatistes ja aladel;

—	valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavate vähekaitstud kiirgusallikate kaitsmine või vajaduse korral nende demonteerimine ja viimine turvalisse ja ohutusse hoidlasse;

—	füüsilist kaitset käsitleva siseriikliku regulatiivse infrastruktuuri paremaks muutmine eksperdiabi kaudu;

—	tõhusate SSACde loomine ja haldamine (sealhulgas riikides, kes on sõlminud „väikeste koguste protokollid”), mille tulemusena on võimalik rakendada kaitsemeetmete lepinguid ja lisaprotokolle;

—	ametnike koolituse korraldamine abikõlblikes riikides.

3. projekt: riikide suutlikkuse tugevdamine salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise alal

Projekti eesmärk on järgmine:

—	tugevdada valitud riikide suutlikkust avastada salakaubavedu ja sellele reageerida.

Projekti tulemused on järgmised:

—

tuumamaterjalide salakaubavedu käsitleva põhjaliku teabe kogumine avalikest allikatest ja riikide kontaktasutustelt ning selle analüüsimine, et suurendada teadmisi tuumamaterjalide salakaubaveo ja selle asjaolude kohta. See informatsioon on abiks ka erinevate ebaseadusliku käitlemise vastase võitluse eesmärgil läbi viidavate tegevuste tähtsuse järjekorda seadmisel;

—	valitud riikides eksperdiabi kasutades siseriiklike raamistike kehtestamine, mille eesmärk on salakaubaveovastane võitlus ning radioaktiivsete ainete, tundlike tuumaseadmete ja -tehnoloogia piiriülese liikumise kontrollimise siseriikliku koordineerimise tõhustamine;

—	piirikontrolli seadmete tõhustamine valitud piiripunktides;

—	korrakaitseorganite ametnike koolituse korraldamine abikõlblikes riikides.

3. Kestus

Hindamine tehakse kolme kuu jooksul pärast komisjoni ja IAEA vahelise rahastamislepingu jõustumist. Kõnealused kolm projekti rakendatakse paralleelselt järgneva 12 kuu jooksul.

Käesoleva ühismeetme rakendamise eeldatav kogukestus on 15 kuud.

4. Abisaajad

Abisaajateks on riigid, kus tehakse hindamine ja viiakse ellu hindamisele järgnevad projektid. Nende riikide ametivõime abistatakse nõrkade kohtade kindlaksmääramisel ja neile antakse toetust lahenduste leidmisel ja julgeoleku suurendamisel. Abi saavate riikide lõplik valik ning valitud riikides käsitlemist vajavad vajadused määratakse kindlaks rakendusüksuse ja eesistujariigi, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, vaheliste konsultatsioonide tulemusena ning tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, ning seda tehakse nõukogu pädeva töörühma raames. Vastavalt artikli 2 lõikele 1 tuginevad nimetatud otsused vajaduse korral rakendusüksuse esitatud ettepanekutel.

5. Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. Rahvusvahelised tuumajulgeolekumissioonid viiakse läbi vastavalt IAEA ja liikmesriikide ekspertide poolt ellu viidavate IAEA missioonide standardreeglitele. Kõnealuse kolme projekti elluviimisel osalevad vahetult IAEA töötajad ja/või IAEA liikmesriikide valitud eksperdid või töövõtjad. Töövõtjate kasutamise puhul korraldab IAEA käesoleva ühismeetme raames tehtavad kaupade, tööde või teenuste hanked vastavalt IAEAga sõlmitud rahastamislepingus sätestatud korrale.

6. Kolmandatest isikutest osalejad

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. IAEA liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt IAEA ekspertide tegevuse standardreeglitele.

7. Hankelepingute eritingimused

Sellistel juhtudel, kui hanke eesmärk on tõhustada Venemaa Föderatsioonist tarnitud tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete (nt kiirgusallikate) julgeolekukorda, võib kaupade, tööde või teenuste hankelepinguid sõlmida Venemaa Föderatsiooni teenusepakkujatega, kes tunnevad Vene tehnoloogiat.

8. Vajalike vahendite hinnanguline suurus

ELi toetusest rahastatakse punktis 2.2 kirjeldatud kolme projekti hindamist ja rakendamist. Eeldatavad kulud on järgmised:

Tuumajulgeoleku hindamine, sealhulgas missioonid	160 000 eurot
1. projekt	1 340 000 eurot
2. projekt	3 400 000 eurot
3. projekt	3 050 000 eurot

Lisaks on projekti sisse arvestatud ettenägematute kulude reserv 3 % abikõlblikest kuludest (kogusummas 250 000 eurot).

9. Projektide kulusid kattev lähtesumma

Projekti kogumaksumus on 7 703 000 eurot.

(1) GOV/2003/49-GC(47)/9. Samuti dokument „Rahvusvahelise tuumaohutuse, kiirguskaitse, transpordiohutuse ja tuumajäätmete käitlemise alase koostöö tugevdamise meetmed: radiatsiooniallikate kontrollimise tõhusa ja jätkusuutliku riikliku regulatiivse infrastruktuuri edendamine” (GOV/2004/52-GC(48)/15), mis sisaldab osasid, mis on olulised massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia alusel toimuvale IAEA-ELi koostööle. Nimetatud tegevused kajastuvad samuti dokumendis „Tuumajulgeolekut toetavad tegevused”, mis sisaldub IAEA 2006.–2009. aasta tuumajulgeoleku kavas.

(2) Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogu otsustas 2005. aasta septembris, et kaitsemeetmete süsteemi tugevdamiseks peaks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohaselt sõlmitud kaitsemeetmete lepingute niinimetatud „väikeste koguste protokoll” jääma osaks agentuuri kaitsemeetmete süsteemist, tingimusel et standardtekstis tehakse muudatusi ja väikeste koguste protokolli kriteeriumeid muudetakse; IAEA 2005. aasta üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles muu hulgas märgiti, et üldise kaitsemeetmete lepingu osalise riigi puhul, kes lisaks on liitunud jõusoleva lisaprotokolliga, kujutavad nimetatud meetmed selle riigi jaoks endast vastavustõendamise tõhustatud standardit.

(3) GOV/2005/50-GC(49)/17.

(4) GOV/2002/10.

(5) Vt IAEA avaldatud agentuuri tegevuskava, mis käsitleb kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide sõlmimise edendamist.

(6) Ette on nähtud, et kuni 20–25 Aafrika riiki saavad erinevate projektide raames toetust tuumajulgeoleku tõhustamiseks. Piirkondlike koolitusürituste raames võib olla kaasatud rohkem riike.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 107

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 17. aprill 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/2008, 14. aprill 2008, millega nähakse ette Poolale Läänemeres (alarajoonid 25–32, EÜ veed) ajavahemikuks 2008–2011 eraldatavate tursapüügikvootide kohandamine	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 339/2008, 16. aprill 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 340/2008, 16. aprill 2008, Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta ( 1 )	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 341/2008, 16. aprill 2008, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud aprill 2008. aasta juunis määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	26

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/308/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. aprill 2008, Regioonide Komitee kahe Austria liikme ja kahe Austria asendusliikme ametisse nimetamise kohta	28
	2008/309/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. aprill 2008, Regioonide Komitee Belgia liikme ametisse nimetamise kohta	29
	2008/310/EÜ
*	Nõukogu otsus, 7. aprill 2008, Regioonide Komitee seitsme Ühendkuningriigi liikme ja seitsme Ühendkuningriigi asendusliikme ametisse nimetamise kohta	30
	2008/311/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2008, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Iirimaa liikme ametisse nimetamise kohta	31
	Komisjon
	2008/312/Euratom
*	Komisjoni otsus, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm (teatavaks tehtud numbri K(2008) 793 all)	32

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2008/313/ÜVJP
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus CHAD/2/2008, 18. märts 2008, panustajate komitee asutamise kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks	60
*	Nõukogu ühismeede 2008/314/ÜVJP, 14. aprill 2008, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel	62

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	65,4
	TN	144,8
	TR	105,3
	ZZ	105,2
0707 00 05	JO	178,8
	MK	88,0
	TR	151,1
	ZZ	139,3
0709 90 70	MA	92,6
	TR	102,1
	ZZ	97,4
0709 90 80	EG	349,4
0709 90 80	ZZ	349,4
0805 10 20	EG	51,2
	IL	53,1
	MA	56,7
	TN	56,4
	TR	58,4
	US	55,6
	ZZ	55,2
0805 50 10	AR	117,4
	IL	126,5
	TR	134,5
	ZA	128,0
	ZZ	126,6
0808 10 80	AR	90,5
	BR	82,4
	CA	79,6
	CL	85,7
	CN	97,7
	MK	64,5
	NZ	123,8
	US	112,9
	UY	65,3
	ZA	73,8
	ZZ	87,6
0808 20 50	AR	84,6
	AU	93,7
	CL	90,9
	CN	50,6
	ZA	92,9
	ZZ	82,5

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.7.2008-30.9.2008 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodile 1.10.2008-31.12.2008 (kg)
1	09.4211	1,780550	—
2	09.4212	(1)	27 783 000
4	09.4214	28,694208	—
5	09.4215	36,799882	—
6	09.4216	(2)	2 014 010
7	09.4217	4,045341	—
8	09.4218	(1)	3 478 800


	(1) EMPs kohaldatav tekst