I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

9.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 97/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 294/2008,

11. märts 2008,

millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust töötada välja tingimused, mis soodustavad investeerimist teadmistesse ja innovatsiooni Euroopas, et suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(2)	Tugeva tööstus-, konkurentsi- ja innovatsioonibaasi säilitamine Euroopas on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Innovatsiooni kui väljakutse laad ja ulatus Euroopa Liidus nõuab siiski meetmete võtmist ka ühenduse tasandil.

(3)	Ühendus peaks toetama innovatsiooni edendamist, eelkõige teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, integreeritud elukestva õppe programmi ja struktuurifondide kaudu.

(4)	Ühenduse tasandil tuleks luua uus algatus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „EIT”), et täiendada senist ühenduse ja liikmesriikide poliitikat ja algatusi, edendades teadmiste kolmnurga — kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni — lõimimist kogu Euroopa Liidus.

(5)	15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles valmistama ette EIT asutamise ametlik ettepanek, et esitada see 2006. aasta sügisel.

(6)

EIT peamiseks eesmärgiks peaks olema aidata kaasa ühenduse ja liikmesriikide innovatsioonivõime arendamisele, hõlmates kõrgeimate standardite kohaseid kõrgharidusalaseid, teadus- ja innovatsioonitegevusi. Seejuures peaks EIT hõlbustama ja tõhustama võrgustike loomist ja koostööd ning looma sünergiaid innovaatikakogukondade vahel Euroopas.

(7)	EIT tegevuses tuleks käsitleda innovatsiooni pikaajalisi strateegilisi väljakutseid Euroopas, eelkõige erialadevahelistes ja -sisestes valdkondades, sealhulgas nendes, mis on Euroopa tasandil juba kindlaks määratud. Seejuures peaks EIT edendama korrapärast dialoogi kodanikuühiskonnaga.

(8)	EIT peaks seadma prioriteediks kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse üleviimise ettevõtluse konteksti ja nende äriotstarbelise kasutamise ning uute ettevõtjate, tütarettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise toetamise.

(9)

EIT peaks toimima peamiselt tippsaavutustele orienteeritud kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade autonoomsete partnerluste kaudu, mis on loodud jätkusuutlike ja pikaealiste iseseisvate strateegiliste võrgustike kujul innovatsiooniprotsessis. EIT juhatus peaks läbipaistva ja tippsaavutustele tugineva protsessi alusel need partnerlused välja valima ning teadmis- ja innovaatikakogukondadeks nimetama. Juhatus peaks ka EIT tegevust juhtima ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust hindama. Juhatuse koosseis peaks kajastama tasakaalu äri- ja kõrgharidus- ja/või teadusringkondade ning innovatsioonisektori kogemuste vahel.

(10)

Et aidata kaasa konkurentsivõime suurendamisele ja tõsta Euroopa majanduse ja selle innovatsioonivõime atraktiivsust rahvusvahelisel tasandil, peaksid EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukonnad suutma tõmmata ligi partnerorganisatsioone, teadlasi ja üliõpilasi üle kogu maailma, sealhulgas nende liikuvust edendades, ja samuti teha koostööd kolmandate riikide organisatsioonidega.

(11)

Suhted EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel peaksid põhinema lepingutel, milles sätestatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade õigused ja kohustused, tagatakse piisav koordineerimise tase ning visandatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse ja tulemuste seire- ja hindamismehhanism.

(12)

Vaja on toetada kõrgharidust kui kõikehõlmava innovatsioonistrateegia lahutamatut, kuid sageli puuduvat osa. EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelise lepinguga tuleks ette näha, et teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu antavate akadeemiliste kraadide ja diplomite andjateks peaksid olema osalevad kõrgharidusasutused, keda tuleks julgustada märgistama nimetatud kraadid ja diplomid ka EIT kraadide ja diplomitena. EIT peaks oma tegevuse ja töö kaudu aitama edendada liikuvust Euroopa teadusruumis ja Euroopa kõrgharidusruumis ning samuti soodustama teadlastele ja üliõpilastele teadmis- ja innovaatikakogukondade raames antud toetuste ülekantavust. Kogu see tegevus peaks toimuma ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (4) sätteid piiramata.

(13)

EIT peaks kehtestama intellektuaalomandi haldamise selged ja läbipaistvad suunised, mis soodustaksid intellektuaalomandi kasutamist sobivatel tingimustel. Nendes suunistes tuleks sätestada, et nõuetekohaselt võetakse arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade eri partnerorganisatsioonide tehtavad panused nende suurusest hoolimata. Kui tegevust rahastatakse ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide alusel, tuleks kohaldada nimetatud programmide eeskirju.

(14)	Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada EIT vastutus ja läbipaistvus. Asjakohased eeskirjad, millega reguleeritakse EIT tegevust, tuleks ette näha EIT põhikirjas.

(15)	EIT peaks olema juriidiline isik ning oma tegevusliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks ta haldama ise oma eelarvet, mille tulud peaksid sisaldama ühenduse toetust.

(16)

EIT peaks püüdma hankida aina suurema rahalise panuse erasektorist ja oma tegevusega saadud tulust. Seepärast loodetakse, et tööstus-, finants- ja teenustesektorid annavad märkimisväärse panuse EIT ja eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvetesse. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärgiks peaks olema erasektorist pärit toetuste osakaalu maksimeerimine. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ja nende partnerorganisatsioonid peaksid avalikustama selle, et nende tegevus toimub EIT raames ning et nad saavad rahalist toetust Euroopa Liidu üldeelarvest.

(17)

Ühenduse poolt EIT-le antavast toetusest tuleks rahastada EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise, haldus- ja koordineerimistegevuse kulusid. Topeltrahastamise vältimiseks ei tohiks nendeks tegevusteks samaaegselt toetust anda teistest ühenduse programmidest, näiteks teadusuuringute, tehnoloogiaarendamise ja tutvustamistegevuse raamprogrammist, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist, elukestva õppe programmist, või struktuurifondidest. Kui teadmis- ja innovaatikakogukond või ta partnerorganisatsioonid taotlevad ühenduse abi otse nendest programmidest või fondidest, ei tohiks nende taotlusi võrreldes muude taotlustega mingil moel soosivalt kohelda.

(18)

Ühenduse subsiidiumide ja muude toetuste osas, mis eraldatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5).

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2008.–2013. aastaks rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(20)

EIT on ühenduste asutatud asutus määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõike 1 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt oma finantseeskirjad ise vastu võtma. Sellest tulenevalt tuleks EIT suhtes kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (7).

(21)

EIT peaks igal aastal koostama eelmise kalendriaasta tegevust kirjeldava aruande ja instituudi kavandatud algatusi kirjeldava jooksva kolmeaastase tööprogrammi, millega võimaldatakse EIT-l reageerida teaduse, tehnoloogia, kõrghariduse, innovatsiooni ja muudes asjaomastes valdkondades toimuvatele sise- ja välisarengutele. Need dokumendid tuleks edastada teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil peaks olema õigus avaldada arvamust EIT esimese kolmeaastase tööprogrammi projekti kohta.

(22)

EIT prioriteetsed strateegilised valdkonnad ja rahastamisvajadused seitsmeks aastaks tuleks ette näha strateegilises innovatsioonikavas. Võttes arvesse kõnealuse innovatsioonikava olulisust ühenduse innovatsioonipoliitika jaoks ja sellest tulenevalt selle sotsiaalmajandusliku mõju poliitilist tähtsust ühenduse jaoks, peaksid strateegilise innovatsioonikava vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu, tuginedes komisjoni poolt koostatud ettepanekule EIT esitatud kavandi alusel.

(23)	On asjakohane, et komisjon algatab EIT töö kohta sõltumatu välishindamise, eelkõige pidades silmas strateegilise innovatsioonikava koostamist. Vastavalt vajadusele peaks komisjon esitama ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

(24)

Instituudi pikaajalist arengut silmas pidades on asjakohane seada eesmärgiks EIT järkjärguline, etapipõhine rakendamine. Selleks et hinnata nõuetekohaselt EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust ning vajaduse korral viia sisse parandusi, oleks vajalik esialgne etapp piiratud arvu teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kaheksateistkümne kuu jooksul pärast loomist peaks juhatus valima välja kaks või kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda valdkondades, mis aitavad Euroopa Liidul astuda vastu praegustele ja tulevastele väljakutsetele, mis võiksid hõlmata selliseid valdkondi nagu kliimamuutus, taastuvenergia ja järgmise põlvkonna info- ja sidetehnoloogia. Täiendavate teadmis- ja innovaatikakogukondade valimist ja määramist tuleks võimaldada pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist, mis, lähtudes pikaajalisest perspektiivist, hõlmaks ka EIT üksikasjalikku töökorda.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt EIT asutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja riikidevahelise iseloomu tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevaga asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „EIT”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„innovatsioon” — protsess, mille kaudu kerkivad esile uued ideed, mis vastavad ühiskonna või majanduse nõudmistele ja loovad uusi tooteid, teenuseid või äri- ja organisatsioonimudeleid, mis võetakse edukalt kasutusele olemasoleval turul või mis suudavad luua uusi turge; kaasa arvatud sellise protsessi tulemus;

„teadmis- ja innovaatikakogukond” — kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade autonoomne partnerlus strateegilise võrgustiku kujul innovatsiooniprotsessis, mis põhineb ühisel keskpika tähtajaga või pikaajalisel innovatsiooniplaneerimisel eesmärgiga saavutada EIT eesmärgid (olenemata oma täpsest juriidilisest vormist);

3)	„osalev riik” — Euroopa Liidu liikmesriik või muu riik, mis on sõlminud ühendusega lepingu EIT kohta;

4)	„kolmas riik” — mis tahes riik, kes ei ole osalev riik;

5)	„partnerorganisatsioon” — iga organisatsioon, mis on teadmis- ja innovaatikakogukonna liige; partnerorganisatsioonide hulka võivad kuuluda eelkõige kõrgharidusasutused, teadusasutused, riiklikud või eraäriühingud, finantsasutused, piirkondlikud ja kohalikud valitsusasutused, sihtasutused;

6)	„teadusasutus” — avalik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle üks põhieesmärke on tegelda teadusuuringute või tehnoloogiaarendusega;

7)	„kõrgharidusasutus” — ülikool või mis tahes tüüpi kõrgharidusasutus, mis annab vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele magistri- või doktoritaseme akadeemilisi kraade või diplomeid, olenemata selle nimetusest siseriiklikus kontekstis;

8)	„akadeemilised kraadid ja diplomid” — osalevate kõrgharidusasutuste antud magistri- või doktoriõppe kvalifikatsioonid, mis on saadud teadmis- ja innovaatikakogukonna raames toimunud kõrgharidustegevuse tulemusena;

9)	„strateegiline innovatsioonikava” — poliitiline dokument, milles esitatakse EIT tulevaste algatuste prioriteetsed valdkonnad, sh ülevaade kavandatud kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevusest, seitsme aasta jooksul.

Artikkel 3

Eesmärk

EIT eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja lõimib ta kõrgeimate standardite kohaseid kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevusi.

Artikkel 4

EIT organid

1. EIT organid on:

a)	juhatus, mis koosneb kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ärivallas kogemusi omavatest kõrgelt kvalifitseeritud liikmetest. Juhatus vastutab EIT tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, nimetamise ja hindamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest;

b)	täitevkomitee, mis jälgib EIT juhtimist ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal;

c)	direktor, kes vastutab juhatuse ees EIT haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on EIT seaduslik esindaja;

d)	siseauditi ülesande täitja, kes nõustab juhatust ja direktorit finants- ja haldusjuhtimise, EIT kontrollistruktuuride ja teadmis- ja innovaatikakogukondadega loodavate rahastamissidemete küsimustes ning juhatuse soovil ka mis tahes muudes küsimustes.

2. Komisjon võib määrata vaatlejad, kes võtavad osa juhatuse koosolekutest.

3. EIT organeid käsitlevad üksikasjalikud sätted sätestatakse EIT põhikirjas, mis on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Ülesanded

1. Oma eesmärgi saavutamiseks täidab EIT järgmisi ülesandeid:

a)	määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;

b)	teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;

valib välja ja nimetab kooskõlas artikliga 7 prioriteetsetes valdkondades teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning määrab kokkuleppega kindlaks nende õigused ja kohustused; tagab neile vajaliku toetuse; rakendab nõuetekohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid; teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust; tagab nendevahelise koordineerimise kohase taseme;

d)	mobiliseerib avalikest ja eraallikatest rahalisi vahendeid ning kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige püüab ta hankida märkimisväärse ja aina suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;

e)	edendab partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste antud kraadide ja diplomite, mis võivad olla märgistatud ka kui EIT kraadid ja diplomid, tunnustamist liikmesriikides;

f)	edendab heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga integreerimise nimel, et kujundada ühine innovatsiooni- ja teadmiste edasiandmise kultuur;

g)	püüab saada maailmatasemel kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni pädevusasutuseks;

h)	tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia EIT tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel.

2. EIT saab volituse asutada sihtasutus (edaspidi „EIT sihtasutus”), mille konkreetseks eesmärgiks on edendada ja toetada EIT tegevust.

Artikkel 6

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad

1. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegelevad eelkõige järgmisega:

a)	innovatsioonitegevus ja Euroopa lisandväärtusega investeeringud, milles täielikult integreeritakse kriitilise massi saavutamiseks kõrghariduse ja teaduse mõõde ning mis innustavad tulemuste levitamist ja kasutamist;

b)	olulist majanduslikku ja ühiskondlikku huvi pakkuvates valdkondades teostatavad eesrindlikud ja innovatsioonipõhised uuringud, mis tuginevad Euroopa tasandi ja siseriiklike uuringute tulemustel ning mis potentsiaalselt tugevdavad Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil;

c)	haridus- ja koolitustegevus magistri- ja doktoriõppe tasandil valdkondades, mis võivad tulevikus aidata rahuldada Euroopa sotsiaalmajanduslikke vajadusi ja mis edendavad innovatsioonialaste oskuste arendamist, juhtimis- ja ettevõtlusoskuste ning teadlaste ja üliõpilaste liikuvuse parandamist;

d)	parimate tavade vahetamine innovatsioonisektoris, keskendudes koostöö arendamisele kõrgharidus-, teadus- ja ärisektori vahel, hõlmates teenuste- ja finantssektoreid.

2. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on oma sisekorralduse, koosseisu ning täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemisel märkimisväärne üldine autonoomsus. Eelkõige on teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärgiks olla avatud uutele liikmetele, kui see suurendab partnerluse väärtust.

3. Suhted EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel põhinevad lepingul.

Artikkel 7

Teadmis- ja innovaatikakogukondade valimine

1. EIT valib välja ja nimetab teadmis- ja innovaatikakogukonnaks saava partnerluse avatud ja läbipaistva konkursimenetlusega. EIT võtab vastu ja avalikustab teadmis- ja innovaatikakogukondade üksikasjalikud valikukriteeriumid, mille aluseks on orienteeritus tipptasemel saavutustele ja innovatsioonivõimele; välis- ja sõltumatud eksperdid kaasatakse valimisprotsessi.

2. Teadmis- ja innovaatikakogukonna valikul võetakse kooskõlas lõikes 1 sätestatud põhimõtetega arvesse eelkõige:

a)	partnerluse olemasolevat ja potentsiaalset innovatsioonivõimet ning tippsaavutusi kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni alal;

b)	partnerluse võimet saavutada strateegilise innovatsioonikava eesmärke;

c)	partnerluse võimet tagada jätkusuutlik ja pikaajaline omafinantseerimine, sealhulgas märkimisväärne ja aina suurenev panus era-, tööstus- ja teenustesektorilt;

d)	kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurgas tegutsevate organisatsioonide partnerlustes osalemist;

e)	intellektuaalomandi haldamise plaani esitamist, mis on asjaomases sektoris kohane ning vastab EIT intellektuaalomandi haldamise põhimõtetele ja suunistele, märkides ka viisi, kuidas on eri partnerorganisatsioonide panuseid arvesse võetud;

meetmeid erasektori kaasamise ja erasektoriga tehtava koostöö toetamiseks, hõlmates finantssektorit ja eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ning uute, tütar- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, pidades silmas teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuste äriotstarbelist kasutamist;

g)	valmisolekut suhelda organisatsioonidega ja võrgustikega väljaspool teadmis- ja innovaatikakogukonda eesmärgiga jagada häid tavasid ja tipptaseme teadmisi.

3. Miinimumtingimus teadmis- ja innovaatikakogukonna moodustamiseks on vähemalt kolme vähemalt kahes erinevas liikmesriigis asutatud partnerorganisatsiooni osalemine. Kõik need partnerorganisatsioonid peavad olema üksteisest sõltumatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) (8) artikli 6 tähenduses.

4. Teadmis- ja innovaatikakogukonda võivad kuuluda organisatsioonid kolmandatest riikidest, kui juhatus on selle heaks kiitnud. Enamik teadmis- ja innovaatikakogukonnas osalevatest partnerorganisatsioonidest peavad olema asutatud liikmesriikides. Igasse teadmis- ja innovaatikakogukonda kuulub vähemalt üks kõrgharidusasutus ja üks eraettevõte.

Artikkel 8

Akadeemilised kraadid ja diplomid

1. Artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud kõrgharidustegevustega seotud akadeemilisi kraade ja diplomeid annavad osalevad kõrgharidusasutused siseriiklike eeskirjade ja akrediteerimise korra kohaselt. EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukonna vahelises kokkuleppes nähakse ette, et need akadeemilised kraadid ja diplomid võivad olla märgistatud ka kui EIT kraadid ja diplomid.

2. EIT julgustab osalevaid kõrgharidusasutusi:

a)	andma ühiseid või mitmekordseid kraade ja -diplomeid, mis kajastavad teadmis- ja innovaatikakogukondade ühtset iseloomu. Need võivad siiski olla ka ühe kõrgharidusasutuse antud;

võtma arvesse:

i)	asutamislepingu artiklite 149 ja 150 kohaselt võetud ühenduse meetmeid;

ii)	Euroopa kõrgharidusruumi kontekstis võetud meetmeid.

Artikkel 9

EIT sõltumatus ning kooskõla ühenduse, liikmesriikide ja valitsustevahelise tegevusega

1. EIT tegutseb siseriiklikest asutustest ja välistest mõjudest sõltumatult.

2. EIT tegevus on kooskõlas muu ühenduse tasandil toimuva tegevusega ja muude ühenduse tasandil rakendatavate vahenditega, eelkõige kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

3. EIT võtab nõuetekohaselt arvesse ka piirkondliku, riikliku ja valitsustevahelise tasandi poliitikasuundi ja algatusi, et kasutada parimaid tavasid, väljakujunenud kontseptsioone ja olemasolevaid ressursse.

Artikkel 10

Intellektuaalomandi haldamine

1. EIT võtab vastu suunised intellektuaalomandi haldamiseks, mis tuginevad muu hulgas määrusele (EÜ) 1906/2006.

2. Nende suuniste alusel sõlmivad iga teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerorganisatsioonid omavahel intellektuaalomandi haldamist ja kasutamist käsitleva kokkuleppe, milles määratakse eelkõige kindlaks, kuidas erinevate partnerorganisatsioonide, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate panust arvesse võetakse.

Artikkel 11

Õiguslik seisund

1. EIT on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Tal on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

2. EIT suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 12

Vastutus

1. EIT kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

2. EIT lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu sätetega ning selle lepingu suhtes kohaldatavate seadustega. Otsuste tegemine vastavalt EIT sõlmitud lepingus sisalduvale mis tahes vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EIT kõik kahjud, mida EIT või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

4. Kõiki EIT makseid seoses lõigetes 2 ja 3 nimetatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse EIT kuludena ning need kaetakse EIT rahalistest vahenditest.

5. EIT vastu asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel algatatud kohtuasjad kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

Artikkel 13

Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele

1. EIT tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Eelkõige loob EIT kättesaadava tasuta veebisaidi, kus esitatakse teavet EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuste kohta.

2. EIT avalikustab oma kodukorra, artikli 21 lõikes 1 nimetatud finantseeskirjad ning artiklis 7 nimetatud teadmis- ja innovaatikakogukondade üksikasjalikud valikukriteeriumid enne esimest ettepanekute esitamise kutset esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade valimiseks.

3. EIT avalikustab viivitamata artiklis 15 osutatud jooksva kolmeaastase tööprogrammi ja iga-aastase tegevusaruande.

4. Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei avalda EIT kolmandatele isikutele saadud konfidentsiaalset teavet, mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

5. EIT organite liikmete suhtes kehtib EÜ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.

EIT poolt käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9).

6. EIT valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (10). Juhatus võtab vastu nimetatud määruse praktilise rakendamise korra hiljemalt kuus kuud pärast EIT asutamist.

7. EIT ametlikud dokumendid ja trükised tõlgitakse kooskõlas 15. aprilli 1958. aasta määrusega nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (11). Vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, mis loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/1994 (12).

Artikkel 14

Rahalised vahendid

1. EITd rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava toetusega artiklis 19 sätestatud rahastamispaketis ja muudest era- ja avaliku sektori allikatest eraldatavate toetustega.

2. Teadmis- ja innovaatikakogukondi rahastatakse eelkõige järgmistest allikatest:

a)	äriühingute või eraorganisatsioonide antavate toetustega, mis moodustavad märkimisväärse osa rahastamisest;

b)	Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatavate toetustega;

c)	kohustuslike või vabatahtlike toetustega osalevatelt riikidelt, kolmandatelt riikidelt või nende ametivõimudelt;

d)	annakutega, annetustega ja eraldistega eraisikutelt, institutsioonidelt, sihtasutustelt või muudelt siseriiklikelt asutustelt;

e)	teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusest saadava tuluga, kaasa arvatud intellektuaalomandi õiguste kasutustasuga;

f)	EIT omatuluga või sihtkapitalist saadava tuluga, kaasa arvatud tuluga, mida haldab EIT sihtasutus;

g)	toetustega rahvusvahelistelt organitelt või institutsioonidelt;

h)	laenude ja toetustega Euroopa Investeerimispangalt, hõlmates võimalust kasutada riskijagamisrahastut, kooskõlas abikõlblikkuse kriteeriumite ja valimiskorraga.

Toetus võib olla ka mitterahaline.

3. Üksikasjad EIT-poolseks rahastamiseks määratletakse artikli 21 lõikes 1 nimetatud EIT finantseeskirjades.

4. Toetus Euroopa Liidu üldeelarvest teadmis- ja innovaatikakogukondade loomis-, haldus- ja koordineerimiskuludeks eraldatakse artiklis 19 sätestatud rahastamispaketist.

5. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad või nende partnerorganisatsioonid võivad taotleda ühenduse abi, eelkõige ühenduse programmide ja fondide raames kooskõlas nende eeskirjadega ning võrdsel alusel teiste taotlustega. Selliseid toetusi ei anta tegevustele, mida Euroopa Liidu üldeelarvest juba rahastatakse.

Artikkel 15

Tegevuse kavandamine ja aruandlus

1. EIT võtab vastu:

jooksva kolmeaastase tööprogrammi, mis tugineb strateegilisel innovatsioonikaval (kui see on vastu võetud) ja kus esitatakse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnang rahastamisvajaduse ja -allikate kohta. Tööprogrammi edastab EIT teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele;

b)	aastaaruande iga aasta 30. juuniks. Aruandes antakse ülevaade EIT tegevusest eelneval kalendriaastal ja hinnatakse tulemusi püstitatud eesmärkide ja kehtestatud ajakava seisukohast, sooritatud tegevusega seotud ohtusid ning vahendite kasutamist ja EIT üldist tööd.

Artikkel 16

EIT järelevalve ja hindamine

1. Tulemuste kõrge kvaliteedi, teadusliku tipptaseme ja vahendite tõhusaima kasutamise saavutamiseks tagab EIT, et tema tegevus, kaasa arvatud teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu hallatav tegevus, on pideva ja süstemaatilise järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise all. Hindamiste tulemused avalikustatakse.

2. Komisjon näeb ette hiljemalt 2011. aasta juuniks ja igaks viiendaks aastaks pärast uue finantsraamistiku jõustumist EIT hindamise. Hinnang põhineb sõltumatul välishindamisel ning selles uuritakse, kuidas EIT täidab oma ülesandeid. Selles käsitletakse EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade kogu tegevust ning hinnatakse EIT lisaväärtust, tegevuse mõju tõhusust, jätkusuutlikkust, tulemuslikkust ning asjakohasust ja kooskõla ja/või täiendavust olemasolevate riiklike poliitikatega ja ühenduse poliitikaga, et toetada kõrgharidust, teadusuuringuid ja innovatsiooni. Hinnangus võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.

3. Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma arvamusega ja vajadusel mis tahes ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Juhatus võtab hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse EIT programmides ja tegevuses.

Artikkel 17

Strateegiline innovatsioonikava

1. Hiljemalt 30. juuniks 2011. aastal ja edaspidi iga seitsme aasta järel koostab EIT seitsmeaastase strateegilise innovatsioonikava projekti ja esitab selle komisjonile.

2. Strateegilises innovatsioonikavas määratletakse EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad ning kava sisaldab ka EIT sotsiaalmajandusliku mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisandväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas võetakse arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi vastavalt artiklis 16 osutatule.

3. Strateegiline innovatsioonikava sisaldab hinnangut rahastamisvajaduste ja -allikate kohta, pidades silmas EIT tegevust, pikaajalist arengut ja rahastamist tulevikus. Samuti sisaldab see ka suunavat rahastamiskava, mis katab finantsraamistiku perioodi.

4. Strateegilise innovatsioonikava võtavad asutamislepingu artikli 157 lõiget 3 järgides vastu Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul.

Artikkel 18

Esialgne etapp

1. Juhatus esitab kaheteistkümne kuu jooksul pärast oma loomist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile artiklis 15 nimetatud esimese jooksva kolmeaastase tööprogrammi projekti. Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võivad igaüks esitada EIT juhatusele arvamuse mis tahes teema kohta projektis kolme kuu jooksul pärast projekti kättesaamist. Kui sellised arvamused EIT-le esitatakse, siis peab juhatus kolme kuu jooksul vastama ja teatama mis tahes prioriteetide või kavandatud tegevuse muudatustest.

2. EIT valib ja määrab kaheksateistkümne kuu jooksul pärast juhatuse loomist kaks või kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, toimides kooskõlas artiklis 7 nimetatud kriteeriumite ja menetlustega.

3. Komisjon esitab EIT esitatud projektile tuginedes strateegilise innovatsioonikava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2011. aasta lõppu.

Lisaks artiklis 17 ettenähtud strateegilise innovatsioonikava sisule sisaldab kõnealune kava ka järgmist:

a)	EIT tegevuse üksikasjalik kirjeldus ja volitused;

b)	juhatuse ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelise koostöö kord;

c)	teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamise üksikasjad.

4. Pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist kooskõlas artikli 17 lõikega 4 võib juhatus valida ja nimetada täiendavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastavalt artiklite 6 ja 7 sätetele.

Artikkel 19

Eelarvelised kulukohustused

Käesoleva määruse rakendamise rahastamispaketiks perioodiks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 määratakse 308,7 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 20

Aastaeelarve koostamine ja vastuvõtmine

1. EIT kuludeks on personalikulud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal.

2. Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

3. Direktor koostab EIT järgmise eelarveaasta tulude ja kulude prognoosi ning edastab selle juhatusele.

4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Juhatus võtab vastu esialgse prognoosi koos asutamiskava projektiga ja esialgse kolmeaastase tööprogrammiga ja edastab need 31. märtsiks komisjonile.

6. Komisjon sisestab vastavalt prognoosile Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse eelarveprojekti prognoosid, mida ta peab üldeelarvest antava toetuse seisukohast vajalikuks.

7. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad EIT toetuseks kasutatavad assigneeringud.

8. Juhatus võtab vastu EIT eelarve, mis muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist. Vajaduse korral tehakse instituudi eelarves vastavaid kohandusi.

9. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed EIT eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhatus teatab sellest komisjonile.

10. Iga olulise eelarvemuudatuse puhul järgitakse sama menetlust.

Artikkel 21

Eelarve täitmine ja kontroll

1. EIT võtab vastu oma finantseeskirjad vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikele 1. Need ei või kalduda kõrvale määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui EIT konkreetse tegevusega seotud vajadus seda nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku. Selleks et võimaldada EIT-l täita oma eesmärke ning ligi tõmmata ja hoida partnereid erasektorist, tuleb arvesse võtta piisava tegevusvabaduse vajadust.

2. Direktor vastutab EIT eelarve täitmise eest.

3. EIT raamatupidamine konsolideeritakse komisjoni raamatupidamisega.

4. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele EIT aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2 ja juhatuse tegevusele aasta n kohta aastal n + 2 seoses EIT sihtasutusega.

Artikkel 22

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse EIT suhtes täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (13).

2. EIT ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) (14). Juhatus vormistab selle liitumise ametlikult ja võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

3. Kõigis EIT vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb selgesõnaliselt sätestada, et OLAF ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis EIT sihtasutuse suhtes.

Artikkel 23

Põhikiri

Käesolevaga võetakse vastu käesoleva määruse lisas esitatud EIT põhikiri.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 28.

(2) ELT C 146, 30.6.2007, lk 27.

(3) Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 21. jaanuari 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 52 E, 26.2.2008, lk 7) ja Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 6.12.2007, lk 3).

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Institutsioonidevahelist kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).

(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8) ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(12) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1645/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 13).

(13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(14) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

LISA

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi põhikiri

Artikkel 1

Juhatuse koosseis

1. Juhatus koosneb määratud liikmetest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise ja teadusliku taustaga inimesi (edaspidi „määratud liikmed”), ja liikmetest, keda valivad ennast esindama Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja teadmis- ja innovaatikakogukondade innovatsiooni, kõrgharidusalase, teadustegevuse, tehnilise ja haldustöö tegijad ning üliõpilased ja doktorikandidaadid (edaspidi „valitavad liikmed”).

Üleminekuperioodil koosneb esialgne juhatus ainult määratud liikmetest, kuni saab korraldada valitavate liikmete valimise pärast esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna loomist.

2. Määratud liikmeid on kaheksateist. Nende ametiaeg on kuus aastat, mida ei saa pikendada. Liikmed määrab komisjon läbipaistva menetluse korras. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu valimisprotsessist ja nende juhatuse liikmete lõplikust ametissenimetamisest.

Esialgse juhatuse määratud liikmed määratakse potentsiaalsete kandidaatide nimekirja alusel, mille on koostanud ajutine valimiskomitee, mis koosneb komisjoni nimetatud neljast sõltumatust kõrge kvalifikatsiooniga eksperdist. Järgmised määratud liikmed määratakse juhatuse koostatud potentsiaalsete kandidaatide nimekirja alusel.

3. Komisjon võtab arvesse kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonialase kogemusega inimeste tasakaalustatuse põhimõtet ning samuti soolise tasakaalu põhimõtet ja liidu erinevate kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonikeskkondade esindatust.

4. Kolmandik määratud liikmetest vahetatakse välja iga kahe aasta tagant. Vähem kui neli aastat juhatusse kuulunud liikmeid võib uuesti määrata; ametiaeg võib maksimaalselt olla kuus aastat.

Üleminekuperioodil valitakse esialgse juhatuse kaksteist määratud liiget loosi teel nelja-aastaseks ametiajaks. Esialgse nelja-aastase perioodi möödumisel valitakse kuus liiget kaheteistkümnest uuest määratud liikmest loosi teel nelja-aastaseks ametiajaks. Juhatuse esimees kõnealuses üleminekuprotsessis ei osale.

5. Valitavaid liikmeid on neli. Nende ametiaeg on kolm aastat, mida saab pikendada ühe korra. EITst või teadmis- ja innovaatikakogukonnast lahkumise korral nende liikmelisus lõpeb. Nad asendatakse ametiaja lõpuni sama valimismenetlust kasutades.

6. Valitavate liikmete valimise ja asendamise tingimused ja korra võtab direktori ettepanekul vastu juhatus enne esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse algust. Selline korraldus tagab mitmekesise esindatuse ning võtab arvesse EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade arengu.

7. Kui juhatuse liige ei saa oma ametiaega lõpuni täita, määratakse või valitakse tema ametiaega lõpule viima asendusliige, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul.

Artikkel 2

Juhatuse ülesanded

1. Juhatuse liikmed tegutsevad EIT huvides, kaitstes sõltumatult selle eesmärke ja missiooni, identiteeti ja sidusust.

2. Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)	võtab direktori ettepaneku alusel vastavalt strateegilises innovatsioonikavas kehtestatule vastu EIT jooksva kolmeaastase tööprogrammi, EIT eelarve, iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande;

b)	määrab prioriteetsed valdkonnad, milles teadmis- ja innovaatikakogukonnad asutatakse;

c)	aitab kaasa strateegilise innovatsioonikava ettevalmistamisele;

d)	koostab EIT tegevuse üksikasjaliku kirjelduse ja volitused strateegilise innovatsioonikava raames, sealhulgas teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse rahastamise, järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja korra;

e)	valib partnerluse, mis nimetatakse teadmis- ja innovaatikakogukonnaks, või vajadusel tühistab nimetamise;

f)	tagab teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse pideva hindamise;

g)	võtab vastu oma kodukorra, sh teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise korra, täitevkomitee töökorra ning EIT finantseeskirjad;

h)	määrab komisjoni nõusolekul juhatuse ja täitevkomitee liikmetele asjakohased honorarid; neid honorare võrreldakse liikmesriikide sarnaste sätetega;

i)	võtab vastu täitevkomitee ja direktori valimise korra;

j)	nimetab ametisse ja vajaduse korral vallandab direktori ja teostab tema üle distsiplinaarvõimu;

k)	nimetab ametisse peaarvepidaja ja täitevkomitee liikmed ja siseauditi ülesande täitja;

l)	loob vajadusel asjakohased nõuanderühmad, mille tegevusaeg võib olla piiritletud;

m)	edendab EITd kogu maailmas, et tõsta selle atraktiivsust ja teha EITst maailma tipptasemel organ kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas;

n)	võtab vastu käitumisjuhendi huvide konflikti puhuks;

o)	määratleb intellektuaalomandi haldamise põhimõtted ja juhised;

p)	loob siseauditi funktsiooni vastavalt komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002;

q)	talle on antud volitus luua sihtasutus (edaspidi „EIT sihtasutus”) konkreetse eesmärgiga edendada ja toetada EIT tegevust;

r)	tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia EIT tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel;

s)	otsustab EIT keelte kasutamise korra, võttes arvesse olemasolevaid mitmekeelsuse põhimõtteid ja praktilisi nõudeid seoses EIT tegevusega.

3. Juhatus võib delegeerida konkreetsed ülesanded täitevkomiteele.

4. Juhatus valib oma esimehe määratud liikmete hulgast. Esimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ühe korra.

Artikkel 3

Juhatuse toimimine

1. Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, võtab juhatus otsuseid vastu liikmete lihthäälteenamusega.

Artikli 2 lõike 2 punktides a, b, c, d, i ja s ning lõikes 4 osutatud otsuste vastuvõtmise puhul on siiski vaja kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

2. Valitavad liikmed ei saa hääletada artikli 2 lõike 2 punktides e, g, i, j, k, q ja s osutatud otsustes.

3. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas, erakorralise koosoleku saab kokku kutsuda esimees või kutsutakse see kokku vähemalt kolmandiku liikmete nõudmisel.

Artikkel 4

Täitevkomitee

1. Täitevkomitee koosneb viiest liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees, kes juhatab ka täitevkomiteed.

Neli muud liiget juhatuse esimehe kõrval valib juhatus juhatuse määratud liikmete hulgast.

2. Täitevkomitee koguneb regulaarselt juhatuse esimehe kutsel või direktori nõudel.

3. Täitevkomitee võtab otsuseid vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega.

4. Täitevkomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	valmistab ette juhatuse koosolekuid;

b)	teostab järelevalvet strateegilise innovatsioonikava ja jooksva kolmeaastase tööprogrammi rakendamise üle;

c)	teostab järelevalvet teadmis- ja innovaatikakogukondade valimiskorra üle;

d)	teeb mis tahes muid juhatuse delegeeritud otsuseid.

Artikkel 5

Direktor

1. Direktoril on EIT tegevuse valdkonnas laialdased teadmised ja hea maine. Direktori nimetab ametisse juhatus neljaks aastaks. Juhatus võib seda perioodi ühe korra nelja aasta võrra pikendada, kui seda peetakse EIT huve silmas pidades parimaks.

2. Direktor on EIT igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktor vastutab juhatuse ees ja annab sellele pidevalt aru EIT tegevuse arengu kohta.

3. Eelkõige täidab direktor järgmisi ülesandeid:

a)	toetab juhatust ja täitevkomiteed nende tegevuses ja tagab koosolekuteks sekretariaadi töö;

b)	koostab strateegilise innovatsioonikava projekti, jooksva kolmeaastase tööprogrammi projekti, aastaaruande ja aastaeelarve esitamiseks täitevkomitee kaudu juhatusele;

c)	haldab teadmis- ja innovaatikakogukondade valimisprotsessi ja tagab, et protsessi eri etappides toimitakse läbipaistval ja objektiivsel moel;

d)	korraldab ja juhib EIT tegevust;

e)	tagab vastavalt määruse artiklile 16 EIT tegevuse ja töötulemuste tõhusa järelevalve- ning hindamismenetluse rakendamise;

f)	vastutab haldus- ja finantsküsimuste eest, kaasa arvatud EIT eelarve täitmine. Seejuures võtab direktor nõuetekohaselt arvesse siseauditi ülesande täitjalt saadud nõuandeid;

g)	vastutab kõigi personaliküsimuste eest;

h)	esitab iga-aastase esialgse raamatupidamisaruande ja bilansi siseauditi ülesande täitjale ja seejärel täitevkomitee kaudu juhatusele;

i)	jälgib, et EIT lepingute ja kokkulepetega võetud kohustused oleksid täidetud;

j)	annab täitevkomiteele ja juhatusele nende tegevuseks vajalikku teavet.

Artikkel 6

Tugistruktuuri loomise ettevalmistamine

Komisjon annab üleminekuperioodiks vajalikku tuge EIT struktuuri loomise jaoks. Sel eesmärgil ja kuni ajani, mil esimesed juhatuse määratud liikmed määratakse, on EIT õiguslikuks esindajaks komisjoni nimetatud ametnik, kes vastutab personali-, haldus- ja finantsküsimuste eest, sealhulgas EIT eelarve rakendamise eest. Seejärel määrab juhatus läbipaistva menetluse korras isiku nende ülesannete täitmiseks või pikendab komisjoni nimetatud ametniku volitusi, kuni direktor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist juhatuse poolt vastavalt artiklile 5. Juhatus käivitab viivitamatult menetluse EIT direktori valimiseks.

Artikkel 7

EIT töötajad

1. EIT personal koosneb tähtajalise lepinguga otseselt EIT poolt tööle võetud töötajatest. EIT direktori ja töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

2. Osalevad riigid või muud tööandjad võivad EITsse piiratud ajaks lähetada eksperte.

Juhatus võtab vastu sätted, mis võimaldavad osalevate riikide või muude tööandjate lähetatud ekspertidel töötada EITs ning kus määratletakse nende õigused ja kohustused.

3. EITs kohaldatakse töötajate suhtes õigust, mille on pädev asutus andnud töötajatega lepingute sõlmimiseks.

4. Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on EIT-le tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Artikkel 8

Teadmis- ja innovaatikakogukondade hindamise ja järelevalve põhimõtted

EIT korraldab iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuste pideva järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise. Hindamine peab põhinema heal haldustaval ja tulemusele suunatud parameetritel ning selle käigus tuleb vältida mittevajalikke formaalsusi ja menetluslikke aspekte.

Artikkel 9

Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse kestus, jätkamine ja lõpetamine

1. Vastavalt perioodiliste hindamiste tulemustele ja teatavate valdkondade spetsiifilisusele on teadmis- ja innovaatikakogukondade tavaline tegevusaeg 7 kuni 15 aastat.

2. Juhatus võib otsustada pikendada teadmis- ja innovaatikakogukonna algselt sätestatud tegevuse kestust, kui see on kõige sobivam viis EIT eesmärkide saavutamiseks.

3. Juhul kui teadmis- ja innovaatikakogukonna hindamine näitab, et tulemused ei ole ootuspärased, võtab juhatus asjakohased meetmed, mille hulka kuuluvad toetuse vähendamine, muutmine või katkestamine või lepingu lõpetamine.

Artikkel 10

EIT tegevuse lõpetamine

Kui EIT tegevus otsustatakse lõpetada, siis toimub see komisjoni järelevalve all vastavalt kohaldatavatele seadustele. Lepingutes teadmis- ja innovaatikakogukondadega ning EIT sihtasutuse asutamislepingus sätestatakse asjakohased eeskirjad sellise olukorra puhuks.

9.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 97/13

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 295/2008,

11. märts 2008,

ettevõtluse struktuurstatistika kohta

(uuestisõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97 (struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta) (3) on mitu korda oluliselt muudetud (4). Nüüd, kui kõnealusesse määrusesse tehakse uusi muudatusi, on selguse huvides soovitav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)	Määrusega (EÜ, Euratom) nr 58/97 on kehtestatud ühine raamistik ühenduse ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva ühenduse statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsusega nr 2367/2002/EÜ (ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta) (5) on ette nähtud, et programmi rakendamisel juhindutakse ühenduse poliitika põhilistest prioriteetidest majandus- ja rahaliidu, Euroopa Liidu laienemise ning konkurentsivõime, regionaalpoliitika, säästva arengu ja sotsiaalmeetmete kava valdkondades. Ettevõtete majandustegevuse statistika moodustab selle programmi olulise osa.

(4)

Käesoleva määrusega tuleks tagada jätkuv statistiline toetus praegustes poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ning ühenduse poliitika uutest algatustest ning statistikaalaste prioriteetide ja koostatava statistika vajalikkuse pidevast läbivaatamisest tulenevate lisanõuete täitmine, et tagada olemasolevate vahendite kasutamine parimal viisil ja vähendada võimalikult palju vastamisega kaasnevat koormust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mõjule, mida ettevõtetele avaldab ühenduse energia- ja keskkonnapoliitika, näiteks REACHi määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (6) kehtestatud poliitika. Riikide statistikaametite koostööd ja parimate tavade vahetust tuleks toetada, et tagada haldusandmete allikate tulemuslikum kasutamine.

(5)

Teenuseid, eelkõige äriteenuseid käsitlevate andmete järele on kasvav vajadus. Selles tänapäeva majanduselu kõige dünaamilisemas sektoris vajatakse statistikat eelkõige kasvu- ja tööhõivepotentsiaaliga seotud majandusanalüüsi ja poliitiliste otsuste tegemiseks. 23.–24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel toonitati teenuste tähtsust. Teenuste kaupa üksikasjalikult lahti kirjutatud käibeandmete põhjal on võimalik mõista teenuste tõelist osa majanduses. 23.–24. märtsil 2001 Stockholmis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel jõuti järeldusele, et tõhusalt toimiva teenuskaubanduse siseturu loomine on Euroopa üks olulisemaid ülesandeid. Piiriülene teenuste kaupa esitatud üksikasjalik kaubandusstatistika on vajalik teenuste siseturu tõhusa toimimise ja teenuste konkurentsi järelevalveks ning teenuskaubanduse tõkete mõju hindamiseks.

(6)

Vajatakse ettevõtluse demograafiat käsitlevat statistikat, eelkõige seetõttu, et see on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise kontrollimiseks välja töötatud struktuurinäitajate osa. Lisaks sellele on ettevõtluse demograafiat käsitlevad ühtlustatud andmed vajalikud ettevõtluse toetamiseks tehtavate poliitiliste otsuste põhjendamiseks.

(7)

Vajatakse samuti paindlikku vahendit statistilises raamistikus, et pidada sammu uute tekkivate kasutajavajadustega üha dünaamilisemas, innovatiivsemas ja mitmetahulisemas teadmistepõhises majanduses. Sellise ad hoc andmekogumise liitmine ettevõtluse struktuurstatistika käimasoleva kogumisega rikastaks kumbagi andmekogu ning vähendaks vastamisega seotud üldist koormust, vältides topelttööd andmekogumisel.

(8)	On vaja sätestada käesoleva määruse rakendusmeetmete väljatöötamise kord, mis võimaldaks andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning tulemuste töötlemise ja edastamise eeskirju edaspidi täpsustada.

(9)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(10)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus ajakohastada lisades esitatud näitajate loetelu, kehtestada statistika koostamise sagedus, „ainult Euroopa koondsummasse” (CETO) andmete esitamise eeskirjad, määrata statistika koostamise esimene vaatlusaasta ning tulemuste jaotus, eelkõige kasutatavate liigituste ja suurusjärkude kombinatsioonid; ajakohastada andmete edastamise tähtaegu; kohandada tegevusalade ja toodete jaotust vastavalt Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) ja tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) muudatustele või täiendustele; võtta pilootuuringute hindamise alusel meetmeid; muuta uuritavate üksuste suurusgrupi alumist piiri VIII lisas ning kehtestada kvaliteedi hindamise kriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtsete andmete koostamist ühenduse ettevõtete struktuuri, tegevuse, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik ühenduse ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva ühenduse statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

Statistika koostamise eesmärk on eelkõige analüüsida:

a)	ettevõtete tegevuse struktuuri ja arengut;

b)	kasutatud tootmistegureid ja muid tegureid, mis võimaldavad mõõta ettevõtte tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust;

c)	ettevõtete ja turgude arengut piirkonna, riigi, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil;

d)	ettevõtete juhtimist;

e)	väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja

f)	ettevõtete erinäitajaid, mis on seotud teatavate tegevusalade jaotusega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolev määrus hõlmab kõiki määrusega (EÜ) nr 1893/2006 Euroopa Ühenduses kehtestatud ühise majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (edaspidi „NACE Rev. 2”) B kuni N ja P kuni S jaos loetletud turule tootvaid tegevusi.

2. Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 696/93 (statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks) (8) lisa I jaos loetletud statistiliste üksuste liigid, mida liigitatakse ühe lõikes 1 osutatud tegevusala alusel, kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse. Teatavate üksuste kasutamist statistika koostamisel on täpsustatud käesoleva määruse lisades.

Artikkel 3

Moodulid

1. Artiklis 1 osutatud valdkondade kohta koostatav statistika rühmitatakse moodulitesse.

2. Käesoleva määruse moodulid on järgmised:

a)	aasta struktuurstatistika ühine moodul, nagu on määratletud I lisas;

b)	tööstuse struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud II lisas;

c)	kaubanduse struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud III lisas;

d)	ehituse struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud IV lisas;

e)	kindlustuse struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud V lisas;

f)	krediidiasutuste struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud VI lisas;

g)	pensionifondide struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud VII lisas;

h)	äriteenuste struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud VIII lisas;

i)	ettevõtluse demograafia struktuurstatistika detailne moodul, nagu on määratletud IX lisas;

j)	ettevõtete näitajate spetsiifiliste ja piiratud ad hoc andmekogude koostamise paindlik moodul.

3. Iga moodul sisaldab järgmisi andmeid:

a)	artikli 2 lõikes 1 nimetatud kohaldamisalasse kuuluvad tegevusalad, mille kohta statistikat koostatakse;

b)	artikli 2 lõikes 2 osutatud statistiliste üksuste loendi kohased statistiliste üksuste liigid, mida statistika koostamisel kasutatakse;

c)	nende näitajate loend, mille kohta koostatakse statistikat artiklis 1 osutatud valdkondades, ja nende näitajate vaatlusperioodid;

d)	statistika koostamise sagedus, mille järgi tuleb seda koostada kas igal aastal või mitme aasta järel. Kui statistikat koostatakse mitme aasta järel, tuleb seda teha vähemalt kord iga 10 aasta järel;

e)	koostatava statistika esimeste vaatlusaastate ajakava;

f)	esindavuse ja kvaliteedi hindamisega seotud normid;

g)	ajavahemik, mis algab selle vaatlusperioodi lõpust, mille jooksul statistilised andmed edastatakse;

h)	lubatava üleminekuperioodi maksimumpikkus.

4. Lõike 2 punktis j nimetatud paindliku mooduli kasutamine kavandatakse tihedas koostöös liikmesriikidega. Selle ulatuse, näitajate loendi, vaatlusperioodi, hõlmatavad tegevusalad ja kvaliteedinõuded otsustab komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vähemalt 12 kuud enne võrdlusperioodi algust. Komisjon määrab kindlaks ka teabevajaduse ning andmekogumise mõju ettevõtete koormusele ja liikmesriikide kulutustele.

Ettevõtete koormuse ja liikmesriikide kulutuste vähendamiseks piiratakse andmekogumise mahtu nii, et hõlmatud on maksimaalselt 20 ettevõtlusnäitajat või küsimust, maksimaalselt küsitletakse 25 000 ettevõtet kogu Euroopa Liidus ning vastamiseks kulub keskmiselt kõige rohkem 1,5 tundi. Ad hoc andmekogumine peab hõlmama liikmesriikide esindusliku valiku. Kui on vaja ainult Euroopa tasandi andmeid, võib komisjon välja töötada Euroopa valimimeetodi, et tagada vähim koormus ja vähimad kulutused.

Komisjon võib ad hoc andmekogumist kaasrahastada, kasutades selleks ette nähtud korda.

Artikkel 4

Pilootuuringud

1. Komisjoni algatusel viiakse liikmesriikides vabatahtlikkuse põhimõttel läbi pilootuuringuid, nagu on kirjeldatud lisades. Komisjon määrab liikmesriikide ametiasutustele (nagu need on määratletud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (9) artiklis 2) toetusi pakkumiskutse põhjal.

2. Pilootuuringute eesmärk on hinnata andmekogumise asjakohasust ja otstarbekust. Pilootuuringute tulemuste hindamisel vaatab komisjon, milline on andmete kogumisest saadav kasu võrreldes andmekogumisega seotud kulutuste ja ettevõtete koormusega.

3. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu pilootuuringute tulemustest.

4. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda pilootuuringutele antud hinnangu alusel, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 5

Andmete hankimine

1. Liikmesriigid hangivad artikli 3 moodulite loendites esitatud näitajate jälgimiseks vajalikku teavet.

2. Liikmesriigid võivad halduskorra lihtsustamise põhimõtet kohaldades hankida vajalikku teavet, kasutades allpool täpsustatud eri allikate kombinatsiooni:

a)	kohustuslikud vaatlused: juriidilised üksused, mille juurde teavet taotlevad liikmesriikide statistilised üksused kuuluvad või millest nad koosnevad, on kohustatud andma täpset ja täielikku teavet ettenähtud tähtaegade jooksul;

b)	muud allikad, mis täpsuse ja kvaliteedi seisukohast on vähemalt võrdväärsed;

c)	statistilised hindamismenetlused, kui kõigi üksuste puhul ei ole vaadeldud mõningaid näitajaid.

3. Et vähendada vastamisega kaasnevat koormust, on riikide ametiasutustel ja komisjonil (Eurostat) iga liikmesriigi ja komisjoni poolt oma pädevuse piires kindlaksmääratud piirangute ja tingimuste kohaselt juurdepääs nende oma avaliku halduse tegevusalasid katvate haldusandmete allikatele, kui need andmed on vajalikud artiklis 6 nimetatud täpsusnõuete rahuldamiseks. Lisaks sellele kasutatakse käesoleva määruse aruandlusnõuete täitmiseks võimaluse korral haldusandmete allikaid.

4. Liikmesriigid ja komisjon loovad oma pädevuse piires soodsamaid tingimusi elektroonilise andmeedastuse ja automaatse andmetöötluse ulatuslikumaks kasutamiseks.

Artikkel 6

Täpsus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et edastatud andmed kajastavad lisades ettenähtud statistiliste üksuste üldkogumi struktuuri.

2. Kvaliteedi hindamisel võrreldakse andmete kättesaadavuse eeliseid nende kogumisega seotud kulutustega ja sellest tuleneva koormusega ettevõttele, eelkõige väikeettevõttele.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase taotluse korral kogu lõikes 2 osutatud hindamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 7

Võrreldavus

1. Liikmesriigid toodavad kogutud ja hinnatud teabe põhjal võrdlemist võimaldavaid tulemusi vastavalt artiklis 3 ja vastavates lisades ettenähtud moodulite jaotusele.

2. Ühenduse koondandmete koostamiseks esitavad liikmesriigid NACE Rev. 2 tasanditele vastavaid siseriiklikke tulemusi, mis on ette nähtud lisades või kindlaks määratud vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8

Tulemuste edastamine

1. Liikmesriigid edastavad käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tulemused, sealhulgas konfidentsiaalsed andmed, komisjonile (Eurostat) vastavalt statistiliselt konfidentsiaalsete andmete edastamist käsitlevatele kehtivatele ühenduse õigusaktidele, eelkõige vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 (10). Neid ühenduse õigusakte kohaldatakse tulemuste töötlemisel, kui tulemused sisaldavad konfidentsiaalseid andmeid.

2. Tulemused edastatakse asjakohases tehnilises vormingus ajavahemiku jooksul, mis algab selle vaatlusperioodi lõpust, mis nähakse ette vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele artikli 3 lõike 2 punktides a kuni h ning punktis j sätestatud moodulite jaoks ja mis ei ületa 18 kuud. Artikli 3 lõike 2 punktis i sätestatud mooduli jaoks ettenähtud ajavahemik ei ületa 30 kuud või IX lisa 9. jaos sätestatud 18 kuud. Lisaks edastatakse väike kogus prognoositud esialgseid tulemusi ajavahemiku jooksul, mis algab selle vaatlusperioodi lõpust, mis nähakse ette vastavalt kõnealusele korrale artikli 3 lõike 2 punktides a kuni g sätestatud moodulite jaoks ja mis ei ületa 10 kuud. Artikli 3 lõike 2 punktis i sätestatud mooduli jaoks ettenähtud esialgsete tulemuste esitamise ajavahemik ei ületa 18 kuud.

3. Ettevõtete koormuse ja liikmesriikide statistikaametite kulutuste vähendamiseks võivad liikmesriigid märgistada andmed, mida kasutatakse ainult Euroopa kogusummade arvutamiseks, tähisega „CETO”. Eurostat ei avalda neid andmeid ja liikmesriigid ei tähista riigis avaldatavaid andmeid CETO tähisega. CETO tähise kasutamine peab sõltuma sellest, milline on liikmesriigi osakaal kogu ELi ettevõtlusmajanduses loodavas lisandväärtuses järgmiselt:

a)	Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik võivad saata CETO tähisega andmeid NACE Rev. 2 klassi tasandil ning suurusjärkudesse jaotatult NACE Rev. 2 grupi tasandil. Tähisega andmeid võib olla kuni 15 % lahtrites.

Belgia, Taani, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Soome ja Rootsi võivad saata CETO tähisega andmeid NACE Rev. 2 klassi tasandil ning suurusjärkudesse jaotatult NACE Rev. 2 grupi tasandil. Tähisega andmeid võib olla kuni 25 % lahtrites. Kui ühes neist liikmesriikidest on NACE Rev. 2 klassi või NACE Rev. 2 grupi suurusjärgu osakaal alla 0,1 % kõnesoleva riigi ettevõtlusmajandusest, võib neid andmeid täiendavalt saata CETO tähisega;

c)	Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia võivad saata CETO tähisega andmeid NACE Rev. 2 grupi ja klassi tasandil ning suurusjärkudesse jaotatult NACE Rev. 2 grupi tasandil. Tähisega andmeid võib olla kuni 25 % lahtrites.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas neid täiendades seoses CETO tähise kasutamise eeskirjade ja liikmesriikide rühmitamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele 29. aprilliks 2013 ning edaspidi iga viie aasta järel.

Artikkel 9

Teave rakendamise kohta

Liikmesriigid edastavad komisjonile tema taotluse korral mis tahes teavet, mis on vajalik käesoleva määruse rakendamiseks liikmesriikides.

Artikkel 10

Üleminekuperiood

1. Üleminekuperioodil võib lubada erandeid lisade sätetest vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kui siseriiklikke statistikasüsteeme tuleb oluliselt kohandada.

2. Liikmesriigile võib lubada täiendavaid üleminekuperioode statistika koostamiseks, kui käesoleva määruse sätteid ei ole võimalik järgida nõukogu 22. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2186/93 (statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühendusesisese koordineerimise kohta) (11) alusel liikmesriigile tehtud erandite tõttu.

Artikkel 11

Rakendusmeetmed

1. Vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võetakse vastu käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud järgmised meetmed, millega:

a)	kehtestatakse näitajate määratlused ja nende kohaldatavus teatavate tegevusalade suhtes (artikkel 3 ja I lisa 4. jao punkt 2);

b)	kehtestatakse vaatlusperioodi määratlus (artikkel 3);

c)	kehtestatakse tulemuste edastamise asjakohane tehniline vorming (artikkel 8 ja I lisa 9. jao punkt 2);

d)	kehtestatakse üleminekuperiood ja selle jooksul lubatud erandid käesoleva määruse sätetest (artikkel 10, I lisa 11. jagu, II lisa 10. jagu, III lisa 9. jagu, VIII lisa 8. jagu ja IX lisa 13. jagu);

kehtestatakse nende näitajate loetelu, mis tuleb 2008. aasta kohta edastada, kasutades ühist Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit (edaspidi NACE Rev 1.1), nagu kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3037/90, (12) ja tulemuste esitamisega seotud detailid (I lisa 9. jao punkt 2);

f)	kehtestatakse artikli 3 lõike 2 punktis j ja artikli 3 lõikes 4 nimetatud paindliku mooduli kasutamine;

g)	kehtestatakse kord, mida tuleb järgida seoses II lisa 4. jao punktides 3 ja 4, III lisa 3. jao punktis 3 ja IV lisa 3. jao punktis 3 nimetatud ad hoc andmekogumisega.

2. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:

näitajate loetelude ja esialgsete tulemuste ajakohastamine, kui pärast koguselist hindamist ei kaasne sellise ajakohastamisega vaadeldud üksuste arvu suurenemine ega prognoositud tulemuste suhtes ebaproportsionaalne koormus üksustele (artiklid 4 ja 8 ning I lisa 6. jagu, II lisa 6. jagu, III lisa 6. jagu, IV lisa 6. jagu);

b)	statistika koostamise sageduse kehtestamine (artikkel 3);

c)	reeglite kehtestamine andmete märgistamiseks, mis annavad panuse ainult Euroopa koondsummasse (CETO) (artikli 8 lõige 3);

d)	tulemuste koostamise esimese vaatlusaasta kehtestamine (artikkel 8 ja I lisa 5. jagu);

e)	tulemuste jaotuse kehtestamine, eriti kasutatavate liigituste ja suurusjärkude kombinatsioonide osas (artikkel 7 ja VIII lisa 4. jao punktid 2 ja 3 ning IX lisa 8. jao punktid 2 ja 3 ning IX lisa 10. jagu);

f)	andmete edastamise tähtaegade ajakohastamine (artikkel 8 ja I lisa 8. jao punkt 1 ning VI lisa 7. jagu);

g)	tegevusalade jaotuse kohandamine vastavalt NACE muudatustele või täiendustele ja toodete jaotuste kohandamine vastavalt CPA muudatustele või täiendustele;

h)	pilootuuringute hindamise alusel võetavad meetmed (artikli 4 lõige 4);

i)	uuritavate üksuste suurusgrupi alumise piiri muutmine (VIII lisa 3. jagu) ja

j)	kvaliteedi hindamise kriteeriumide kehtestamine (artikkel 6 ja I lisa 6. jagu, II lisa 6. jagu, III lisa 6. jagu ja IV lisa 6. jagu).

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (13) asutatud Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 13

Aruanne

1. Hiljemalt 29. aprillil 2011 ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle kvaliteeti ja sellest tulenevat ettevõtete koormust.

2. Lõikes 1 osutatud aruannetes teeb komisjon vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 tunnistatakse kehtetuks. Määruse (EÜ) nr 1893/2006 artikkel 20 tunnistatakse samuti kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele alates vaatlusaastast 2008 ja neid tuleb lugeda XI lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. Määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 sätteid kohaldatakse jätkuvalt andmete kogumisel, koostamisel ja edastamisel kuni vaatlusaastani 2007, viimane kaasa arvatud.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ

(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 78.

(2) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta arvamus (ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 139) ja nõukogu 14. veebruari 2008. aasta otsus.

(3) EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(4) Vaata X lisa.

(5) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1; parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3). Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1).

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(10) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(11) EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(12) EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(13) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

I LISA

AASTA STRUKTUURSTATISTIKA ÜHINE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik liikmesriikide ettevõtluse struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

2. JAGU

Kohaldamisala

Koostatav statistika puudutab artikli 1 punktides a, b, c ja e nimetatud valdkondi, eriti lisandväärtuse ja selle põhikomponentide analüüsi.

3. JAGU

Kaetus

1.	Statistika tuleb koostada 9. jaos loetletud tegevusalade kohta.

2.	Pilootuuringud tehakse 10. jaos nimetatud tegevusalade kohta.

4. JAGU

Näitajad

1.	Allpool esitatud näitajate loendites nimetatakse vajaduse korral selle statistilise üksuse liik, mille statistika tuleb koostada.

2.	Näitajate nimetused, mille kohta NACE Rev. 2 K jaos nimetatud tegevusalasid käsitlevat statistikat koostatakse ja mis vastavad kõige paremini punktides 3 kuni 5 loetletud nimetustele, kehtestatakse vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Demograafiline aastastatistika:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
11 21 0	Kohalike üksuste arv

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
12 15 0	Lisandväärtus tegurikuludes
12 17 0	Äritegevuse ülejääk
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 12 0	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused
13 13 1	Maksed tööjõuvarustusettevõtetele
13 31 0	Tööjõukulud
13 32 0	Palgad
13 33 0	Sotsiaalkindlustusmaksed
Investeeringutega seotud andmed
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv
16 13 0	Töötajate arv
16 14 0	Töötajate arv taandatuna täistööajale

Näitajad, mille kohta koostatakse piirkondlik aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
13 32 0	Palgad
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

6.	Pilootuuringud tehakse 10. jaos loetletud näitajate kohta.

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta statistika koostatakse, on kalendriaasta 2008. Andmeid kogutakse vastavalt 9. jaos esitatud jaotusele. Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse NACE Rev. 2 gruppidesse 64.2, 64.3 ja 64.9 ning osasse 66 kuuluvate tegevusklasside statistika, otsustatakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ettenähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Põhinäitajad kehtestatakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	Tulemused jaotatakse vastavalt 9. jaos loetletud tegevusaladele klassi tasandil.

2.	Mõned tulemused jaotatakse ka suurusjärkudesse 9. jaos toodud tegevusalade iga grupi puhul.

3.	Piirkondliku statistika tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kahekohalisele tasandile (osad) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (1) kehtestatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (edaspidi „NUTS”) 2 tasandile.

8. JAGU

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest, välja arvatud NACE Rev. 2 tegevusklassi 64.11 ning V, VI ja VII lisaga hõlmatud NACE Rev. 2 tegevusalade puhul. NACE Rev. 2 tegevusklassi 64.11 puhul pikendatakse tulemuste edastamise tähtaega 10 kuu võrra. V, VI ja VII lisaga hõlmatud tegevuste puhul sätestatakse tulemuste edastamise tähtaeg kõnealustes lisades. NACE Rev. 2 gruppidesse 64.2, 64.3 ja 64.9 ning osasse 66 kuuluvaid tegevusklasse käsitlevate tulemuste edastamise tähtaeg otsustatakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Esialgsed siseriiklikud tulemused või prognoosid esitatakse 10 kuu jooksul alates allpool loetletud näitajate kohta koostatud ettevõtlusstatistika vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest, välja arvatud NACE Rev. 2 osade 64 ja 65 puhul:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Esialgsed tulemused ja prognoosid jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid). NACE Rev. 2 osa 66 puhul otsustatakse esialgsete tulemuste ja prognooside esitamine vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

9. JAGU

Tegevusalade jaotus

1.	Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid alates vaatlusaastast 2008 NACE B kuni N jao ja osa 95 puhul siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 klassidesse jaotatuna.

Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 1 kohaldamist, edastavad liikmesriigid komisjonile vaatlusaasta 2008 ettevõtluse struktuurstatistika nii NACE Rev. 1.1 kui ka NACE Rev. 2 kohaselt.

NACE Rev. 1.1 liigendusest lähtuv näitajate loetelu ja tulemuste koostamise üksikasjad otsustatakse vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

10. JAGU

Aruanded ja pilootuuringud

1.	Komisjoni algatusel viiakse NACE Rev. 2 P kuni R jao ning S jao osade 94 ja 96 tegevusaladel läbi pilootuuringuid, et kontrollida, millises ulatuses on võimalik katta turule tootvaid tegevusi.

Komisjon algatab nende näitajate kohta pilootuuringud finantsaruannete ja immateriaalsete investeeringute, tootmiskorralduse ning ettevõtluse struktuurstatistika ja tööturu ja tootlikkuse statistika võrreldavusega seotud näitajate hindamiseks. Pilootuuringute läbiviimisel arvestatakse sektorite eripära.

11. JAGU

Üleminekuperiood

Näitajate 12 17 0, 13 13 1 ja 16 14 0 kohta statistika koostamisel ei kesta üleminekuperiood kauem kui kaks aastat alates 5. jaos nimetatud esimesest vaatlusaastast (2008).

(1) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 105/2007 (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1).

II LISA

TÖÖSTUSE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik tööstussektori struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika puudutab artikli 1 punktides a kuni e nimetatud valdkondi, eriti:

—	keskset statistikaloendit tööstuse struktuuri, tegevusalade, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse üksikasjalikuks analüüsimiseks;

—	täiendavat statistikaloendit eriküsimuste uurimiseks.

3. JAGU

Kaetus

Statistika tuleb koostada kõikide NACE Rev. 2 B, C, D ja E jao alusel liigitatud tegevusalade kohta. Need jaod hõlmavad allmaa- ja pealmaakaevandamist (B), töötlevat tööstust (C), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamist (D) ja veevarustust, kanalisatsiooni, jäätmehooldust ja saastekäitlust (E). Ettevõtlusstatistika on seotud kõigi ettevõtete üldkogumiga, mille põhitegevusala on liigitatud B, C, D või E jakku.

4. JAGU

Näitajad

Allpool esitatud näitajate ja statistika loendites nimetatakse vajaduse korral selle statistilise üksuse liik, mille kohta statistika tuleb koostada, ja kas statistika tuleb koostada igal aastal või mitme aasta järel. Kursiivkirjas statistilised andmed ja näitajad lisatakse samuti I lisas määratletud ühise mooduli loenditele.

Demograafiline aastastatistika:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
11 21 0	Kohalike üksuste arv
11 31 0	Tegevusalaüksuste arv

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika:

Kood	Nimetus	Märkused
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
12 13 0	Kogukasum kaupade edasimüümisest
12 15 0	Lisandväärtus tegurikuludes
12 17 0	Äritegevuse ülejääk
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 12 0	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused
13 13 1	Maksed tööjõuvarustusettevõtetele
13 21 3	Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus
13 31 0	Tööjõukulud
13 32 0	Palgad
13 33 0	Sotsiaalkindlustusmaksed
13 41 1	Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi maksed
Investeeringutega seotud andmed
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
15 12 0	Koguinvesteeringud maasse
15 13 0	Koguinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse
15 14 0	Koguinvesteeringud uusehitisteks ja ümberehitamiseks
15 15 0	Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse
15 21 0	Materiaalse põhivara müük
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv
16 13 0	Töötajate arv
16 14 0	Töötajate arv taandatuna täistööajale
16 15 0	Töötajate töötundide arv
Käibe jaotus tegevusalade järgi
18 11 0	Põhitegevusala käive NACE Rev. 2 kolmekohalisel tasandil
Energiatoodete ost
20 11 0	Energiatoodete ost (väärtus)	Välja arvatud D ja E jagu
Keskkonnaga seotud andmed
21 11 0	Investeeringud saastekontrolli seadmetesse ja rajatistesse ning saastevastastesse eritarvikutesse (peamiselt torusuudmele paigutatavad seadmed) (1)
21 12 0	Investeeringud puhtama tehnoloogiaga seotud seadmetesse ja rajatistesse (integreeritud tehnoloogia) (1)

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse statistika mitme aasta tagant:

Kood	Nimetus
Investeeringutega seotud andmed
15 42 0	Koguinvesteeringud kontsessioonidesse, patentidesse, litsentsidesse, kaubamärkidesse ja samalaadsetesse õigustesse
15 44 1	Investeeringud ostetud tarkvarasse
Käibe jaotus tegevusalade järgi
18 12 0	Tööstuse käive
18 15 0	Teenindustegevuse käive
18 16 0	Kaubanduse ja vahendustegevuse käive
Keskkonnaga seotud andmed
21 14 0	Jooksvad kulutused keskkonnakaitsele kokku (2)
Alltöövõtt
23 11 0	Maksed alltöövõtjatele

Näitajad, mille kohta koostatakse piirkondlik aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
13 32 0	Palgad
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Tegevusalaüksuste näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
13 32 0	Palgad
Investeeringutega seotud andmed
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

7.	Pilootuuringud tehakse 9. jaos loetletud näitajate kohta.

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta statistika koostatakse, on kalendriaasta 2008. Esimesed vaatlusaastad, mille kohta koostatakse statistika mitme aasta tagant, täpsustatakse allpool vastavalt koodidele, mille all näitajad on loetletud:

Kalendriaasta	Kood
2009	15 42 0 ja 15 44 1
2008	18 12 0, 18 15 0, 18 16 0 ja 23 11 0

2.	Mitme aasta tagant koostatakse statistika vähemalt iga viie aasta järel.

3.	Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse näitaja 21 14 0 statistika, on kalendriaasta 2010.

4.	Näitajat 21 12 0 käsitlev statistika tuleb koostada igal aastal. Näitajat 21 14 0 käsitlev statistika tuleb koostada iga kolme aasta järel.

6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ette nähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Põhinäitajad määratakse kindlaks vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	Statistika tulemused, v.a näitajate 18 11 0, 18 12 0, 18 15 0 ja 18 16 0 kohta, jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid). Näitajad 18 11 0, 18 12 0, 18 15 0 ja 18 16 0 jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

2.	Mõned tulemused jaotatakse ka suurusjärkudesse ja vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

3.	Tegevusalaüksuste kohta koostatava statistika tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid).

4.	Piirkondliku statistika tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kahekohalisele tasandile (osad) ja NUTS 2 tasandile.

5.	Näitajate 21 11 0, 21 12 0 ja 21 14 0 tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kahekohalisele tasandile (osad).

6.	Näitajate 21 11 0, 21 12 0 ja 21 14 0 tulemused jaotatakse järgmiste keskkonnavaldkondade kaupa: välisõhu ja kliima kaitse, heitveekäitlus, jäätmehooldus ja muud keskkonnakaitsemeetmed. Keskkonnavaldkondade tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kahekohalisele tasandile (osad).

8. JAGU

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest.

Esialgsed siseriiklikud tulemused või prognoosid 4. jao punktis 3 nimetatud ettevõtlusstatistika kohta esitatakse 10 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest allpool loetletud näitajate kohta:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 32 0	Palgad
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Esialgsed tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

9. JAGU

Aruanded ja pilootuuringud

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande järgmiste näitajate tulemuste koostamiseks vajalike andmete kättesaadavuse kohta:

Kood	Nimetus	Märkused
Keskkonnaga seotud andmed
21 11 0	Investeeringud saastekontrolli seadmetesse ja rajatistesse ning saastevastastesse eritarvikutesse (peamiselt torusuudmeseadmed)	Erijaotus ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmiseks vajalike investeeringute puhul
21 12 0	Investeeringud puhtama tehnoloogiaga seotud seadmetesse ja rajatistesse (integreeritud tehnoloogia)	Erijaotus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmiseks vajalike investeeringute puhul
21 14 0	Jooksvad kulutused keskkonnakaitsele kokku	Erijaotus ELi keskkonnapoliitika rakendamisest tulenevate kulude puhul
Alltöövõtt
23 12 0	Alltöövõtust saadud tulu

Nende näitajate kohta algatab komisjon pilootuuringud.

10. JAGU

Üleminekuaeg

Näitajaid 21 12 0 ja 21 14 0 käsitleva statistika koostamisel lõpeb üleminekuperiood vaatlusaastaga 2008.

(1) Kui NACE Rev. 2 B kuni E jao osade käibe kogusumma või töös osalejate koguarv on liikmesriikides väiksem kui 1 % ühenduse vastavast koguarvust, ei pea näitajatega 21 11 0 ja 21 12 0 seotud statistika koostamiseks vajalikke andmeid käesoleva määruse kohaldamiseks koguma. Kui ühenduse poliitika seda nõuab, võib komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele taotleda kõnealuste andmete kogumist ad hoc.

(2) Kui NACE Rev. 2 B kuni E jao osade käibe kogusumma või töös osalejate koguarv on liikmesriikides väiksem kui 1 % ühenduse vastavast koguarvust, ei pea näitajatega 21 11 0 ja 21 12 0 seotud statistika koostamiseks vajalikke andmeid käesoleva määruse kohaldamiseks koguma. Kui ühenduse poliitika seda nõuab, võib komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele taotleda kõnealuste andmete kogumist ad hoc.

III LISA

KAUBANDUSE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik jae- ja hulgikaubandussektori struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika puudutab artikli 1 punktides a kuni e nimetatud valdkondi, eriti:

—	kaubandusvõrgu struktuuri ja selle arengut;

—	turustuse ja müügivorme ning tarne- ja müügiviise.

3. JAGU

Kaetus

1.	Statistika tuleb koostada kõikide NACE Rev. 2 G jakku liigitatud tegevusalade kohta. See jagu hõlmab hulgi- ja jaekaubandust ning mootorsõidukite ja mootorrataste parandust. Ettevõtlusstatistika on seotud kõikide ettevõtete üldkogumiga, mille põhitegevusala on liigitatud G jakku.

2.	Kui NACE Rev. 2 G jao osade käibe ja töös osalejate koguarv on liikmesriikides harilikult väiksem kui 1 % ühenduse vastavast koguarvust, ei pea käesoleva lisaga ette nähtud andmeid, mis on I lisas sätestamata, käesoleva määruse kohaldamiseks koguma.

3.	Kui see on vajalik ühenduse poliitika nõuetele, võib komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele nõuda lõikes 2 osutatud andmete kogumist ad hoc.

4. JAGU

Näitajad

Demograafiline aastastatistika:

Kood	Nimetus
Struktuurilised andmed
11 11 0	Ettevõtete arv
11 21 0	Kohalike üksuste arv

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
12 13 0	Kogukasum kaupade edasimüümisest
12 15 0	Lisandväärtus tegurikuludes
12 17 0	Äritegevuse ülejääk
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 12 0	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused
13 13 1	Maksed tööjõuvarustusettevõtetele
13 21 0	Kaupade ja teenuste varude muutus
13 21 1	Edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste varude muutus
13 31 0	Tööjõukulud
13 32 0	Palgad
13 33 0	Sotsiaalkindlustusmaksed
Investeeringutega seotud andmed
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse varasse
15 12 0	Koguinvesteeringud maasse
15 13 0	Koguinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse
15 14 0	Koguinvesteeringud uusehitisteks ja ümberehitamiseks
15 15 0	Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse
15 21 0	Materiaalse põhivara müük
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv
16 13 0	Töötajate arv
16 14 0	Töötajate arv taandatuna täistööajale

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse statistika mitme aasta tagant:

Kood	Nimetus	Märkused
	Teave ettevõtete kaubavahetuse vormi kohta	Ainult osa 47
17 32 0	Jaekaupluste arv
Käibe jaotus tegevusalade järgi
18 10 0	Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive
18 15 0	Teenindustegevuse käive
18 16 0	Kaubanduse ja vahendustegevuse käive
Käibe jaotus tooteliigi järgi
18 21 0	Käibe jaotus toodete järgi (vastavalt CPA (1) G jaole)

Näitajad, mille kohta koostatakse piirkondlik aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
13 32 0	Palgad
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Näitajad, mille kohta koostatakse piirkondlik statistika mitme aasta tagant:

Kood	Nimetus	Märkused
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive	Ainult osad 45 ja 47
Teave ettevõtete kaubavahetuse vormi kohta
17 33 1	Müügipind	Ainult osa 47

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta statistika koostatakse, on kalendriaasta 2008. Esimesed vaatlusaastad, mille kohta koostatakse statistika mitme aasta tagant, täpsustatakse allpool iga NACE Rev. 2 osa kohta, mille jaoks andmeid kogutakse, ja mitme aasta tagant koostatava piirkondliku statistika kohta:

Kalendriaasta	Jaotus
2012	Osa 47
2008	Osa 46
2009	Piirkondlik statistika
2010	Osa 45

2.	Mitme aasta tagant koostatakse statistika iga viie aasta järel.

6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ette nähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Põhinäitajad määratakse kindlaks vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele.

7. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	Ühenduse statistika koostamiseks toodavad liikmesriigid siseriiklikke tulemusi NACE Rev. 2 klasside tasandil.

2.	Mõned tulemused jaotatakse igas NACE Rev. 2 grupis ka suurusjärkudesse.

3.	Piirkondlik statistika jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid) ja NUTS 2 tasandile.

Mitme aasta tagant koostatava piirkondliku statistika kaetus vastab kõikide nende kohalike üksuste üldkogumile, mille põhitegevusala on liigitatud G jakku. Kui selline üldkogum hõlmab üle 95 % kogu kaetusest, võib kaetus piirduda kohalike üksustega, mille ettevõtted on liigitatud NACE Rev. 2 G jakku. Selle protsendi arvutamiseks kasutatakse ettevõtlusregistri tööhõivestatistikat.

8. JAGU

Tulemuste edastamine

1.	Tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest.

Esialgsed siseriiklikud tulemused või prognoosid esitatakse 10 kuu jooksul alates allpool loetletud näitajate kohta koostatud ettevõtlusstatistika vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Esialgsed tulemused jaotatakse NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

9. JAGU

Üleminekuaeg

Näitajate 13 13 1 ja 16 14 0 kohta statistika koostamisel ei kesta üleminekuperiood kauem kui kaks aastat alates 5. jaos nimetatud esimesest vaatlusaastast (2008).

(1) Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 3696/93 tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) kohta Euroopa Majandusühenduses (EÜT L 342, 31.12.1993, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

IV LISA

EHITUSE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik ehitussektori struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja jõudlust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika puudutab käesoleva määruse artikli 1 punktides a kuni e nimetatud valdkondi, eriti:

—	keskset statistikaloendit ehituse struktuuri, tegevusalade, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse üksikasjalikuks analüüsimiseks;

—	täiendavat statistikaloendit eriküsimuste uurimiseks.

3. JAGU

Kaetus

1.	Statistika tuleb koostada kõikide NACE Rev. 2 F jakku liigitatud tegevusalade kohta. Ettevõtlusstatistika on seotud kõikide ettevõtete üldkogumiga, kelle põhitegevusala on liigitatud F jakku.

2.	Kui NACE Rev. 2 F jao osade käibe ja töös osalejate koguarv on liikmesriikides harilikult väiksem kui 1 % ühenduse vastavast koguarvust, ei pea käesoleva lisaga ette nähtud andmeid, mis on I lisas sätestamata, käesoleva määruse kohaldamiseks koguma.

3.	Kui see on vajalik ühenduse poliitika nõuetele, võib komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele nõuda lõikes 2 osutatud andmete kogumist ad hoc.

4. JAGU

Näitajad

Demograafiline aastastatistika:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
11 21 0	Kohalike üksuste arv

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika:

Kood	Nimetus	Märkused
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
12 13 0	Kogukasum kaupade edasimüümisest	Osad 41 ja 42 ning grupid 43.1 ja 43.9 — vabatahtlik
12 15 0	Lisandväärtus tegurikuludes
12 17 0	Äritegevuse ülejääk
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 12 0	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused	Osad 41 ja 42 ning grupid 43.1 ja 43.9 — vabatahtlik
13 13 1	Maksed tööjõuvarustusettevõtetele
13 21 3	Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus
13 31 0	Tööjõukulud
13 32 0	Palgad
13 33 0	Sotsiaalkindlustusmaksed
13 41 1	Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi maksed
Investeeringutega seotud andmed
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
15 12 0	Koguinvesteeringud maasse
15 13 0	Koguinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse
15 14 0	Koguinvesteeringud uusehitisteks ja ümberehitamiseks
15 15 0	Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse
15 21 0	Materiaalse põhivara müük
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv
16 13 0	Töötajate arv
16 14 0	Töötajate arv taandatuna täistööajale
16 15 0	Töötajate töötundide arv
Käibe jaotus tegevusalade järgi
18 11 0	Põhitegevusala käive NACE Rev. 2 kolmekohalisel tasandil
Energiatoodete ost
20 11 0	Energiatoodete ost (väärtus)

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse statistika mitme aasta tagant:

Kood	Nimetus	Märkused
Investeeringutega seotud andmed
15 44 1	Investeeringud ostetud tarkvarasse
Käibe jaotus tegevusalade järgi
18 12 1	Tööstuse käive, välja arvatud ehitus
18 12 2	Ehitustegevuse käive
18 15 0	Teenindustegevuse käive
18 16 0	Kaubanduse ja vahendustegevuse käive
18 31 0	Hoonete ehitamise käive	Ainult osad 41 ja 42 ning grupid 43.1 ja 43.9
18 32 0	Rajatiste ehitamise käive	Ainult osad 41 ja 42 ning grupid 43.1 ja 43.9
Alltöövõtt
23 11 0	Maksed alltöövõtjatele
23 12 0	Alltöövõtust saadud tulu

Näitajad, mille kohta koostatakse piirkondlik aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
13 32 0	Palgad
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Tegevusalaüksuste näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika:

Kood	Nimetus
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
13 32 0	Palgad
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Kalendriaasta	Kood
2009	15 44 1
2008	18 12 1, 18 12 2, 18 15 0, 18 16 0, 18 31 0,18 32 0, 23 11 0 ja 23 12 0

2.	Mitme aasta tagant koostatakse statistika vähemalt iga viie aasta järel.

6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ette nähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Põhinäitajad määratakse kindlaks vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7. JAGU

Tulemuste esitamine

Statistika tulemused, v.a näitajate 15 44 1, 18 11 0, 18 12 1, 18 12 2, 18 15 0, 18 16 0, 18 31 0 ja 18 32 0 kohta, jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid).

Tulemused näitajate 15 44 1, 18 11 0, 18 12 1, 18 12 2, 18 15 0, 18 16 0, 18 31 0 ja 18 32 0 kohta jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

2.	Mõned tulemused jaotatakse ka suurusjärkudesse ja vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

3.	Tegevusalaüksuste kohta koostatava statistika tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid).

4.	Piirkondliku statistika tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kahekohalisele tasandile (osad) ja NUTS 2 tasandile.

8. JAGU

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest.

Esialgsed siseriiklikud tulemused või prognoosid esitatakse 10 kuu jooksul alates allpool loetletud näitajate kohta koostatud ettevõtlusstatistika vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
Raamatupidamisandmed
12 11 0	Käive
12 12 0	Toodangu väärtus
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 32 0	Palgad
Investeeringutega seotud andmed
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

Esialgsed tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid).

9. JAGU

Üleminekuaeg

Üleminekuperioodi ei ole võimalik ette näha.

V LISA

KINDLUSTUSE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik kindlustusteenuste struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks. See moodul sisaldab detailset loendit näitajatest, mille kohta koostatakse statistikat teadmiste parandamiseks kindlustussektori arengu kohta siseriiklikul, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika käsitleb artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud valdkondi, eriti:

—	kindlustusseltside struktuuri, tegevuse, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse üksikasjalikku analüüsi;

—	äritegevuse arengut ja jaotust tervikuna ning toodete järgi, tarbijate tavasid, rahvusvahelist tegevust, tööhõivet, investeeringuid, omakapitali ja kindlustustehnilisi eraldisi.

3. JAGU

Kaetus

1.	Selline statistika koostatakse kõigi NACE Rev. 2 osa 65 tegevusalade kohta, välja arvatud grupp 65.3.

Statistika koostamine hõlmab järgmisi kindlustusseltse:

—	kahjukindlustusseltsid: kõik direktiivi 91/674/EMÜ (1) artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud kindlustusseltsid;

—	elukindlustusseltsid: kõik direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud kindlustusseltsid;

—	edasikindlustusseltsid: kõik direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud kindlustusseltsid;

—	Lloyd’si kindlustusandjad: kõik direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 4 nimetatud kindlustusandjad;

—	segakindlustusseltsid: kõik elu- ja kahjukindlustusega tegelevad kindlustusseltsid.

3.	Lisaks loetakse direktiivide 73/239/EMÜ (2) ja 2002/83/EÜ (3) III jaotises nimetatud kindlustusseltside filiaalid, mille tegevus jääb ühte punktis 1 osutatud NACE Rev. 2 gruppi, samalaadseks punktis 2 määratletud vastavate kindlustusseltsidega.

4.	Ühenduse ühtlustatud statistika koostamiseks võivad liikmesriigid arvestada direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 3 ning direktiivi 2002/83/EÜ artikli 3 lõigetes 2, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud erandeid.

4. JAGU

Näitajad

Kursiivkirjas näitajad lisatakse samuti I lisas määratletud ühise mooduli loenditele. Punktis 3 nimetatud loendis A ja punktis 4 nimetatud loendis B esitatud näitajad ja statistilised andmed koostatakse vastavalt 5. jaole. Kui statistilised andmed võetakse otse raamatupidamise aastaaruandest, loetakse vaatlusaasta jooksul lõppenud aruandeaasta samalaadseks nimetatud vaatlusaastaga.

Loendites A ja B on elukindlustusseltside näitajad eristatud numbriga 1, kahjukindlustusseltside näitajad numbriga 2, segakindlustusseltside näitajad numbriga 3, edasikindlustusseltside näitajad numbriga 4, segakindlustusseltside elukindlustustegevuse näitajad numbriga 5 ja segakindlustusseltside kahjukindlustustegevuse (kaasa arvatud edasikindlustus) näitajad numbriga 6.

Loend A sisaldab järgmisi andmeid:

direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 6 loetletud elu-, kahju-, sega- ja edasikindlustusseltside näitajad: bilansi aktiva: punktid C I (näidates eraldi maa ja ehitised, mida kindlustusselts kasutab omaenda tegevuseks), C II, C II 1 + C II 3 liidetuna, C II 2 + C II 4 liidetuna, C III, C III 1, C III 2, C III 3, C III 4, C III 5, C III 6 + C III 7 liidetuna, C IV, D; bilansi passiva: punktid A, A I, A II + A III + A IV liidetuna, B, C 1 a (segakindlustusseltsidel elu- ja kahjukindlustustegevuse kohta eraldi), C 2 a (segakindlustusseltsidel elu- ja kahjukindlustustegevuse kohta eraldi), C 3 a (segakindlustusseltsidel elu- ja kahjukindlustustegevuse kohta eraldi), C 4 a, C 5, C 6 a, D a, G III (konverteeritavate laenude eraldamiseta), G IV;

b)	direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 I osas loetletud kahju- ja edasikindlustusseltside ning segakindlustusseltside kahjukindlustustegevuse näitajad: punktid 1 a, 1 b, 1 c, 1 d, 2, 4 a aa, 4 a bb, 4 b aa, 4 b bb, 7 (brutosumma), 7 d, 9, 10 (bruto- ja netosumma eraldi);

direktiivi 91/674/EMÜ II osa artiklis 34 loetletud elukindlustusseltside ning segakindlustusseltside elukindlustustegevuse näitajad: punktid 1 a, 1 b, 1 c (brutosumma ja edasikindlustaja osa eraldi), 2, 3, 5 a aa, 5 a bb, 5 b aa, 5 b bb, 6 a aa, 6 a bb, 8 (brutosumma), 8 d, 9, 10, 12, 13 (bruto- ja netosumma eraldi);

d)	direktiivi 91/674/EMÜ III osa artiklis 34 loetletud elu-, kahju-, sega- ja edasikindlustusseltside näitajad: punktid 3, 4 (ainult elu- ja segakindlustusseltside puhul), 5, 6 (ainult kahju-, sega- ja edasikindlustusseltside puhul), 7, 8, 9 + 14 + 15 liidetuna, 10 (enne maksude mahaarvamist), 13, 16;

direktiivi 91/674/EÜ artiklis 63 nimetatud näitajad:

—	elu- ja kahjukindlustusseltside ning segakindlustusseltside elu- ja kahjukindlustustegevuse kohta: otsekindlustuse brutopreemiad CPA (alam)kategooriate kaupa (viiekohaline tasand ja alamkategooriad 66.03.21, 66.03.22);

—

kahjukindlustusseltside ning segakindlustusseltside kahjukindlustustegevuse kohta: tekkinud nõuete kogusumma, otsekindlustus, tegevuskulude kogusumma, otsekindlustuse otse- ja edasikindlustuse tulem, kõik näitajad CPA (alam)kategooriate kaupa (viiekohaline tasand ja alamkategooriad 66.03.21, 66.03.22);

—	elukindlustusseltside ning segakindlustusseltside elukindlustustegevuse kohta: otsekindlustuse brutopreemiad koos nimetatud artikli II osa punktis 1 näidatud jaotusega;

f)	direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 64 nimetatud elu-, kahju-, sega- ja edasikindlustusseltside näitajad: otsekindlustustegevuse (välja arvatud edasikindlustusseltsid) ja kogu kindlustustegevuse vahendustasud;

tabelis loetletud lisanäitajad:

Kood	Nimetus	Ettevõtjad / kõnealune tegevus
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv	(1, 2, 3, 4)
11 11 1	Ettevõtete arv õigusliku vormi järgi	(1, 2, 3, 4)
11 11 2	Ettevõtjate arv otsekindlustuse brutopreemiate suurusjärgu järgi	(1, 2, 3)
11 11 3	Ettevõtjate arv kindlustustehniliste eraldiste brutomahu suurusjärgu järgi	(1)
11 11 5	Ettevõtjate arv emaettevõtja asukohariigi järgi	(1, 2, 3, 4)
11 41 0	Muudes riikides asuvate filiaalide arv kokku ja asukoht	(1, 2, 3)
Raamatupidamisandmed / kasumiaruande tehniline osa
32 11 4	Brutopreemiad õigusliku vormi järgi	(1, 2, 4, 5, 6)
32 11 5	Otsekindlustuse brutopreemiad emaettevõtja asukohariigi järgi	(1, 2, 5, 6)
32 11 6	Sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiad emaettevõtja asukohariigi järgi	(1, 2, 4, 6)
32 18 2	Edasikindlustuse preemiad emaettevõtja asukohariigi järgi	(1, 2, 4, 5, 6)
32 16 0	Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma	(1, 2, 4, 5, 6)
32 18 0	Edasikindlustuse tulem	(1, 2, 4, 5, 6)
32 18 8	Edasikindlustuse osa kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusummast	(1, 2, 4, 5, 6)
Raamatupidamisandmed / kasumiaruande mittetehniline osa
32 19 0	II vahesumma (kindlustustehnilise aruande netotulem)	(3)
Lisaandmed kasumiaruande kohta
32 61 4	Sisseostetud kaubad ja teenused	(1, 2, 3, 4)
13 31 0	Tööjõukulud	(1, 2, 3, 4)
32 61 5	Välised ja sisesed nõuete käsitluskulud	(1, 2, 4, 5, 6)
32 61 6	Sõlmimiskulud	(1, 2, 4, 5, 6)
32 61 7	Administratiivkulud	(1, 2, 4, 5, 6)
32 61 8	Muude kindlustustehniliste kulude kogusumma	(1, 2, 4, 5, 6)
32 61 9	Investeeringukulud	(1, 2, 4, 5, 6)
32 71 1	Tulu tütar- ja sidusettevõtetest	(1, 2, 4, 5, 6)
32 71 3	Tulu maast ja ehitistest	(1, 2, 4, 5, 6)
32 71 4	Tulu muudest investeeringutest	(1, 2, 4, 5, 6)
32 71 5	Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest	(1, 2, 4, 5, 6)
32 71 6	Kasum investeeringute müügist	(1, 2, 4, 5, 6)
32 72 1	Investeeringute haldamiskulud koos intressidega	(1, 2, 4, 5, 6)
32 72 2	Kahju investeeringute väärtuse ümberhindamisest	(1, 2, 4, 5, 6)
32 72 3	Kahjum investeeringute müügist	(1, 2, 4, 5, 6)
Andmed toodete kohta CPA (alam)kategooriate kaupa
33 12 1	Edasikindlustuse osa otsekindlustuse brutopreemiatest viiekohalisel tasandil, alamkategooriad 66.03.21, 66.03.22)	(1, 2, 5, 6)
Rahvusvahelise tegevuse andmed (asutamisõiguse alusel tehtud tehingute geograafiline jaotus)
34 31 1	Otsekindlustuse brutopreemiad CPA kategooriate (viiekohaline tasand) ja liikmesriigi järgi	(1, 2, 5, 6)
Rahvusvahelise tegevuse andmed (teenuste osutamise vabaduse alusel tehtud tehingute geograafiline jaotus)
34 32 1	Otsekindlustuse brutopreemiad CPA kategooriate (viiekohaline tasand) ja liikmesriigi järgi	(1, 2, 5, 6)
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv	(1, 2, 3, 4)
Bilansiandmed (varad/kohustused)
36 30 0	Bilansimaht	(1, 2, 3, 4)
37 33 1	Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma	(2, 6)
37 30 1	Netokindlustustehniliste eraldiste summa	(1, 2, 3, 4)

Loend B sisaldab järgmisi andmeid:

a)	direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 I osas loetletud kahju- ja edasikindlustusseltside ning segakindlustusseltside kahjukindlustustegevuse näitajad: punktid 3, 5, 6, 8;

b)	direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 II osas loetletud elukindlustusseltside ning segakindlustusseltside elukindlustustegevuse näitajad: punktid 4, 6 b, 7, 11;

direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 63 nimetatud elu- ja kahjukindlustusseltside ning segakindlustusseltside elu- ja kahjukindlustustegevuse näitajad: otsekindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus: ettevõtja peakontori liikmesriigis, muudes liikmesriikides, muudes EMP riikides, Šveitsis, USAs, Jaapanis või muudes kolmandates riikides;

tabelis loetletud lisanäitajad:

Kood	Nimetus	Ettevõtjad / kõnealune tegevus	Märkused
Raamatupidamisandmed / kasumiaruande tehniline osa
32 13 2	Aruandeaasta jooksul esitatud ja rahuldatud nõuete kogusumma	(2, 4, 6)
Rahvusvaheline tegevus (üldine)
34 12 0	Sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus	(1, 2, 4, 5, 6)
34 13 0	Edasikindlustuse preemiate geograafiline jaotus	(1, 2, 4, 5, 6)
Bilansiandmed (varad/kohustused)
36 11 2	Maa ja ehitised (jooksevhinnas)	(1, 2, 3, 4)
36 12 3	Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse (jooksevhinnas)	(1, 2, 3, 4)
36 13 8	Muud finantsinvesteeringud (jooksevhinnas)	(1, 2, 3, 4)
36 21 0	Investeeringud maasse ja ehitistesse investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks	(1, 3)
36 22 0	Muud finantsinvesteeringud investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks	(1, 3)
37 10 1	Kapitali ja reservide kogusumma õigusliku vormi järgi	(1, 2, 3, 4)
37 33 3	Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise brutosumma CPA (alam)kategooriate (viiekohaline tasand ja alamkategooriad 66.03.21, 66.03.22) järgi	(2, 6)
Ülejäänud andmed
39 10 0	Aruandeaasta lõpus kehtivate kindlustuslepingute arv: otsekindlustuse individuaalelukindlustuslepingud CPA alamkategooriates 66.01.1, 66.03.1, 66.03.4 ja 66.03.5	(1, 2, 5, 6)
39 20 0	Kindlustatud isikute arv aruandeaasta lõpus: otsekindlustuse rühmaelukindlustuslepingud CPA alamkategoorias 66.03.1	(1, 2, 5, 6)
39 30 0	Otsekindlustuses kindlustatud sõidukite arv aruandeaasta lõpus CPA alamkategoorias 66.03.2	(2, 6)	Vabatahtlik
39 40 0	Otsekindlustuse kindlustussummade summa aruandeaasta lõpus CPA alamkategooriates 66.01.1 ja 66.01.4	(1, 5)	Vabatahtlik
39 50 0	Aruandeaastal esitatud nõuete arv otsekindlustuses, CPA alamkategoorias 66.03.2	(2, 6)	Vabatahtlik

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse aastastatistika, on kalendriaasta 2008.

6. JAGU

Tulemuste esitamine

Tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid).

7. JAGU

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse 12 kuu jooksul alates vaatlusaasta lõpust 3. jaos nimetatud ettevõtjate puhul, välja arvatud edasikindlustusseltsid, kelle tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates võrdlusperioodi lõpust.

8. JAGU

Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee

Komisjon teatab oma otsuse 2004/9/EÜ (4) alusel loodud Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteele käesoleva mooduli rakendamisest ja kõigist artiklis 12 osutatud korras vastuvõetud meetmetest andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning tulemuste töötlemise ja edastamise kohandamiseks majanduse ja tehnika arenguga.

9. JAGU

Üleminekuperiood

Üleminekuperioodi ei ole võimalik ette näha.

(1) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/46/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 1).

(2) Esimene nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/68/EÜ (ELT L 323, 9.12.2005, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1).

(4) ELT L 3, 7.1.2004, lk 34.

VI LISA

KREDIIDIASUTUSTE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik krediidiasutuste sektori struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks. See moodul sisaldab detailset loendit näitajatest, mille kohta koostatakse statistikat teadmiste parandamiseks krediidiasutuste sektori arengu kohta siseriiklikul, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika käsitleb artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud valdkondi, eriti:

—	krediidiasutuste struktuuri, tegevuse, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse üksikasjalikku analüüsi;

—	äritegevuse arengut ja jaotust tervikuna ja toodete järgi, rahvusvahelist tegevust, tööhõivet, omakapitali ning muud vara ja kohustusi.

3. JAGU

Kaetus

1.	Statistika koostatakse NACE Rev. 2 klassidesse 64.19 ja 64.92 kuuluvate krediidiasutuste tegevusalade kohta.

2.	Statistika koostatakse kõigi nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta) (1) artikli 2 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõikes 2 osutatud krediidiasutuste, välja arvatud keskpankade tegevusalade kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (uuestisõnastamine) (2) artiklis 38 osutatud krediidiasutuste filiaalid, mille tegevus kuulub NACE Rev. 2 klassidesse 64.19 ja 64.92, loetakse samalaadseks punktis 2 osutatud krediidiasutustega.

4. JAGU

Näitajad

Näitajad on loetletud allpool. Kursiivkirjas näitajad lisatakse samuti I lisas määratletud ühise mooduli loenditele. Kui statistilised andmed võetakse otse raamatupidamise aastaaruandest, loetakse vaatlusaasta jooksul lõppenud aruandeaasta samalaadseks nimetatud vaatlusaastaga.

See loend sisaldab järgmist:

a)	direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 4 loetletud näitajad: bilansi aktiva: punkt 4; bilansi passiva: punktid 2 a + 2 b liidetuna, punktid 7 + 8 + 9 + 10 + 11 + 12 + 13 + 14 liidetuna;

direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 27 loetletud näitajad: punkt 2, punktid 3 a + 3 b + 3 c liidetuna, punkt 3 a, punkt 4, punkt 5, punkt 6, punkt 7, punktid 8 a + 8 b liidetuna, punkt 8 b, punkt 10, punktid 11 + 12 liidetuna, punktid 9 + 13 + 14 liidetuna, punktid 15 + 16 liidetuna, punkt 19, punktid 15 + 20 + 22 liidetuna, punkt 23;

järgmised lisanäitajad:

Kood	Nimetus	Märkused
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
11 11 1	Ettevõtete arv õigusliku vormi järgi
11 11 4	Ettevõtete arv emaettevõtja asukohariigi järgi
11 11 6	Ettevõtete arv bilansimahu suurusjärgu järgi
11 11 7	Ettevõtete arv krediidiasutuste liikide järgi
11 21 0	Kohalike üksuste arv
11 41 1	Filiaalide koguarv asukoha järgi EMP-välistes riikides
11 51 0	Tütarettevõtjate koguarv asukoha järgi muudes riikides
Raamatupidamisandmed: kasumiaruanne
42 11 0	Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud
42 11 1	Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud püsiva tulumääraga väärtpaberitelt
42 12 1	Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud, mis on seotud emiteeritud võlakirjadega
12 12 0	Toodangu väärtus
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 31 0	Tööjõukulud
12 14 0	Lisandväärtus alushindades	Vabatahtlik
12 15 0	Lisandväärtus tegurikuludes
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Raamatupidamisandmed: bilanss
43 30 0	Bilansimaht (krediidiasutused)
43 31 0	Bilansimaht emaettevõtja asukohariigi järgi
43 32 0	Bilansimaht õigusliku vormi järgi
Andmed toodete järgi
44 11 0	Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud CPA (alam)kategooriate kaupa	Vabatahtlik
44 12 0	Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud CPA (alam)kategooriate kaupa	Vabatahtlik
44 13 0	Saadaolevad vahendustasud CPA (alam)kategooriate kaupa	Vabatahtlik
44 14 0	Maksmisele kuuluvad vahendustasud CPA (alam)kategooriate kaupa	Vabatahtlik
Andmed siseturu ja rahvusvahelise tegevuse kohta
45 11 0	EMPs asuvate filiaalide koguarvu geograafiline jaotus
45 21 0	Saadaolevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus
45 22 0	Bilansimahu geograafiline jaotus
45 31 0	Teenuste osutamise vabadusel põhinevast tegevusest saada olevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus (muudes EMP riikides)	Vabatahtlik
45 41 0	Filiaalide tegevusest saada olevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus (EMP-välistes riikides)	Vabatahtlik
45 42 0	Teenuste osutamise vabadusel põhinevast tegevusest saada olevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus (EMP-välistes riikides)	Vabatahtlik
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv
16 11 1	Tööga hõivatud isikute arv krediidiasutuste liikide järgi
16 11 2	Tööga hõivatud naiste arv
16 13 0	Töötajate arv
16 13 6	Naistöötajate arv
16 14 0	Töötajate arv taandatuna täistööajale
Ülejäänud andmed
47 11 0	Kontode arv CPA (alam)kategooriate kaupa	Vabatahtlik
47 12 0	Klientidele antud laenud ja ettemaksed CPA (alam)kategooriate kaupa	Vabatahtlik
47 13 0	Krediidiasutustele kuuluvate pangaautomaatide arv

näitajad, mille kohta koostatakse piirkondlik aastastatistika:

Kood	Nimetus	Märkused
Struktuuriandmed
11 21 0	Kohalike üksuste arv
Raamatupidamisandmed
13 32 0	Palgad	Vabatahtlik
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse 4. jaos loetletud näitajate aastastatistika, on kalendriaasta 2008.

6. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	Tulemused jaotatakse vastavalt järgmistele NACE Rev. 2 klassidele: 64.19 ja 64.92 (eraldi).

2.	Piirkondliku statistika tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid) ja NUTS 1 tasandile.

7. JAGU

Tulemuste edastamine

Otsus tulemuste edastamise tähtaja kohta tehakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tähtaeg võib olla kuni 10 kuud alates vaatlusaasta lõppemisest.

8. JAGU

Monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee

Komisjon teatab nõukogu otsusega 2006/856/EÜ (3) moodustatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteele käesoleva mooduli rakendamisest ja kõigist meetmetest andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning tulemuste töötlemise ja edastamise kohandamiseks majanduse ja tehnika arenguga.

9. JAGU

Pilootuuringud

Komisjon algatab järgmised käesolevas lisas loetletud tegevusvaldkondi käsitlevad pilootuuringud, mille viivad läbi liikmesriigid:

a)	teave tuletisinstrumentide ja bilansiväliste kirjete kohta;

b)	teave jaotusvõrkude kohta;

c)	teave, mis on vajalik krediidiasutuste tehingute jaotamiseks hindade ja mahu järgi.

2.	Nimetatud pilootuuringute eesmärk on hinnata andmete kogumise asjakohasust ja võimalikkust, võttes arvesse andmete kättesaadavusest tulenevat eelist võrreldes nende kogumisega seotud kulutuste ja ettevõtete koormusega.

10. JAGU

Üleminekuaeg

Üleminekuperioodi ei ole võimalik ette näha.

(1) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/46/EÜ.

(2) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ.

(3) ELT L 332, 30.11.2006, lk 21.

VII LISA

PENSIONIFONDIDE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik pensionifondide sektori struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks. See moodul sisaldab detailset loendit näitajatest, mille kohta koostatakse statistikat teadmiste parandamiseks pensionifondide sektori arengu kohta siseriiklikul, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika käsitleb artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud valdkondi, eriti:

—	pensionifondide struktuuri, tegevuse, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse üksikasjalikku analüüsi;

—	äritegevuse arengut ja jaotust tervikuna, pensionifondide liikmete struktuuri, rahvusvahelist tegevust, tööhõivet ning investeeringuid ja kohustusi.

3. JAGU

Kaetus

1.	Statistika koostatakse kõikide NACE Rev. 2 gruppi 65.3 kuuluvate tegevusalade kohta. See grupp hõlmab iseseisvate pensionifondide tegevusalasid.

2.	Teatavat statistikat koostatakse ka selliste ettevõtete kohta, mille abitegevusalad hõlmavad mitteautonoomseid pensionifonde.

4. JAGU

Näitajad

Allpool esitatud näitajate loendis nimetatakse vajaduse korral selle statistilise üksuse liik, mille kohta statistika tuleb koostada. Kursiivkirjas näitajad lisatakse samuti I lisas määratletud ühise mooduli loenditele. Kui statistilised andmed võetakse otse raamatupidamise aastaaruandest, loetakse vaatlusaasta jooksul lõppenud aruandeaasta samalaadseks nimetatud vaatlusaastaga.

Demograafilised näitajad ja ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika (ainult iseseisvad pensionifondid):

Kood	Nimetus	Märkused
Struktuuriandmed
11 11 0	Ettevõtete arv
11 11 8	Ettevõtete arv investeeringute suurusjärgu järgi
11 11 9	Ettevõtete arv kindlustatute arvu järgi
11 61 0	Pensioniskeemide arv	Vabatahtlik
Raamatupidamisandmed: kasumiaruanne (tulu- ja kulukonto)
12 11 0	Käive
48 00 1	Kindlustatute sissemaksed pensionifondi
48 00 2	Tööandjate sissemaksed pensionifondi
48 00 3	Saadavad ülekanded
48 00 4	Muud sissemaksed pensionifondi
48 00 5	Sissemaksed määratud väljamaksetega pensioniskeemidesse
48 00 6	Sissemaksed määratud sissemaksetega pensioniskeemidesse
48 00 7	Sissemaksed segapensioniskeemidesse
48 01 0	Investeeringute tulem (pensionifondid)
48 01 1	Kasum ja kahjum varade väärtuse muutusest
48 02 1	Saadaolevad kindlustusnõuded
48 02 2	Muu tulu (pensionifondid)
12 12 0	Toodangu väärtus
12 14 0	Lisandväärtus alushindades	Vabatahtlik
12 15 0	Lisandväärtus tegurikuludes
48 03 0	Kogukulutused pensionidele
48 03 1	Regulaarsed pensionimaksed
48 03 2	Ühekordsed pensionimaksed
48 03 3	Väljaminevad ülekanded
48 04 0	Tehniliste eraldiste netomuutus
48 05 0	Maksmisele kuuluvad kindlustusmaksed
48 06 0	Tegevuskulud kokku
13 11 0	Kaupade ja teenuste ost kokku
13 31 0	Tööjõukulud
15 11 0	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
48 07 0	Maksude kogusumma
Bilansiandmed: varad
48 11 0	Maa ja ehitised (pensionifondid)
48 12 0	Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse (pensionifondid)
48 13 0	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
48 13 1	Reguleeritud turul kaubeldavad aktsiad
48 13 2	Aktsiad, millega kaubeldakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele spetsialiseerunud reguleeritud turul
48 13 3	Aktsiad, millega ei kaubelda avalikult
48 13 4	Muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
48 14 0	Avatud investeerimisfondide osakud
48 15 0	Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid
48 15 1	Riiklike haldusorganite emiteeritud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid	Vabatahtlik
48 15 2	Muud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid	Vabatahtlik
48 16 0	Osalemine investorite ühendustes (pensionifondid)
48 17 0	Hüpoteeklaenud ja muud mujal nimetamata laenud
48 18 0	Muud investeeringud
48 10 0	Pensionifondide koguinvesteeringud
48 10 1	Koguinvesteeringud tööandja ettevõttesse
48 10 4	Koguinvesteeringud turuväärtuses
48 20 0	Muu vara
Bilansiandmed: kohustused
48 30 0	Omakapital
48 40 0	Tehniliste eraldiste netoväärtus (pensionifondid)
48 50 0	Muud kohustused
Andmed siseturu ja rahvusvahelise tegevuse kohta
48 61 0	Käibe geograafiline jaotus
48 62 0	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid asukoha järgi	Vabatahtlik
48 63 0	Koguinvesteeringud asukoha järgi	Vabatahtlik
48 64 0	Koguinvesteeringud jagatuna vääringu alusel: euro ja muud
Andmed tööhõive kohta
16 11 0	Tööga hõivatud isikute arv
Ülejäänud andmed
48 70 0	Kindlustatute arv
48 70 1	Kindlustatute arv määratud väljamaksega pensioniskeemides
48 70 2	Kindlustatute arv määratud sissemaksetega pensioniskeemides
48 70 3	Kindlustatute arv segapensioniskeemides
48 70 4	Aktiivsete kindlustatute arv
48 70 5	Passiivsete kindlustatute arv
48 70 6	Pensionile jäänud isikute arv

Ettevõtete näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika (ainult mitteautonoomsete pensionifondidega ettevõtted):

Kood	Nimetus	Märkused
Struktuuriandmed
11 15 0	Mitteautonoomsete pensionifondidega ettevõtete arv
Raamatupidamisandmed: kasumiaruanne (tulu- ja kulukonto)
48 08 0	Mitteautonoomsete pensionifondide käive	Vabatahtlik

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse 4. jaos loetletud näitajate aastastatistika, on kalendriaasta 2008.

6. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	4. jao punktis 2 loetletud näitajaid käsitlevad tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 neljakohalisele tasandile (klassid).

2.	4. jao punktis 3 loetletud näitajaid käsitlevad tulemused jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 jagude tasandile.

7. JAGU

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse 12 kuu jooksul alates vaatlusaasta lõppemisest.

8. JAGU

Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee

Komisjon teatab Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteele käesoleva mooduli rakendamisest ja kõigist meetmetest andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning tulemuste töötlemise ja edastamise kohandamiseks majanduse ja tehnika arenguga.

9. JAGU

Pilootuuringud

Komisjon algatab järgmised käesolevas lisas loetletud tegevusvaldkondi käsitlevad pilootuuringud, mille viivad läbi liikmesriigid:

Üksikasjalikumad andmed pensionifondide piiriülese tegevuse kohta:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 71 0	Ettevõtete arv, millel on kindlustatuid teistes EMP riikides
11 72 0	Ettevõtete arv, millel on aktiivseid kindlustatuid muudes EMP riikides
Andmed siseturu ja rahvusvahelise tegevuse kohta
48 65 0	Sugupoolte järgi eristatud kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 65 1	Määratud väljamaksega pensioniskeemidesse kuuluvate kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 65 2	Määratud sissemaksetega pensioniskeemidesse kuuluvate kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 65 3	Segapensioniskeemidesse kuuluvate kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 65 4	Aktiivsete kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 65 5	Passiivsete kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 65 6	Pensionile jäänud isikute arvu geograafiline jaotus
48 65 7	Omandatud õiguste alusel pensioni saavate isikute arvu geograafiline jaotus
Ülejäänud andmed
48 70 7	Naissoost kindlustatute arv

Lisateave mitteautonoomsete pensionifondide kohta:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 15 1	Mitteautonoomsete pensionifondidega ettevõtete arv kindlustatute arvu suurusjärgu järgi
Bilansiandmed: kohustused
48 40 1	Mitteautonoomsete pensionifondide kindlustustehnilised eraldised netoväärtusena
Ülejäänud andmed
48 72 0	Mitteautonoomsetes pensionifondides kindlustatute arv
Andmed siseturu ja rahvusvahelise tegevuse kohta
48 66 1	Mitteautonoomsete pensionifondide aktiivsete kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 66 2	Mitteautonoomsete pensionifondide passiivsete kindlustatute arvu geograafiline jaotus
48 66 3	Mitteautonoomsetest pensionifondidest pensioni saavate pensionile jäänud isikute arvu geograafiline jaotus
48 66 4	Mitteautonoomsetest pensionifondidest omandatud õiguste alusel pensioni saavate isikute arvu geograafiline jaotus
Raamatupidamisandmed: kasumiaruanne (tulu- ja kulukonto)
48 09 0	Mitteautonoomsete pensionifondide makstud pensionid

3.	Teave tuletisinstrumentide ja bilansiväliste kirjete kohta. Pilootuuringute eesmärk on hinnata andmete kogumise asjakohasust ja võimalikkust, võttes arvesse andmete kättesaadavusest tulenevat eelist võrreldes nende kogumisega seotud kulutuste ja ettevõtete koormusega.

10. JAGU

Üleminekuaeg

Üleminekuperioodi ei ole võimalik ette näha.

VIII LISA

ÄRITEENUSTE STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik äriteenuste sektori struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika puudutab artikli 1 punktides a kuni d ja punktis f nimetatud valdkondi, eelkõige: näitajate loendit äriteenuste struktuuri, tegevusalade, konkurentsivõime ja tulemuslikkuse üksikasjalikuks analüüsimiseks.

3. JAGU

Kaetus

Statistika tuleb koostada kõikide NACE Rev. 2 osadesse 62, 69, 71, 73 ja 78 ning gruppidesse 58.2, 63.1 ja 70.2 kuuluvate tegevusalade kohta. See hõlmab osaliselt kirjastamistegevust, infotehnoloogiateenuste alast tegevust, osaliselt teabeteenistuse alast tegevust ja kutsealast, teadus- ning tehnikaalast tegevust ja tööhõivealast tegevust. Kõnealuse mooduli statistika hõlmab kõikide enam kui 20 töötajaga ettevõtete üldkogumit, mille põhitegevusala kuulub eespool nimetatud osadesse ja rühmadesse. Komisjon võib kõige varem 2011. aastal algatada uurimuse vajaduse ja võimaluse kohta muuta vaadeldava üldkogumi alammäära. Selle uurimuse põhjal võetakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid seoses alammäära muutmisega.

4. JAGU

Näitajad

1.	Allpool on esitatud statistiliste andmete ja näitajate loend, mis tuleb koostada igal aastal või iga kahe aasta järel. Kursiivkirjas statistilised andmed ja näitajad lisatakse samuti I lisas määratletud ühise mooduli loenditele.

Näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistika NACE Rev. 2 osadesse 62 ja 78 ning gruppidesse 58.2, 63.1 ja 73.1 kuuluvate ettevõtete puhul:

Kood

Nimetus

Märkused

Struktuuriandmed

11 11 0

Ettevõtete arv

Käibe jaotus tooteliigi järgi

12 11 0

Käibe jaotus toodete järgi (vastavalt CPA-le)

Toodete jaotus kehtestatakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Andmed kliendi asukoha kohta

12 11 0

Käibe jaotus kliendi asukoha järgi:

Resident

Mitteresident:

—	ELi-sisene

—	ELi-väline

Näitajad, mille kohta koostatakse kaheaastase ajavahemikuga statistikat NACE Rev. 2 gruppidesse 69.1, 69.2, 70.2, 71.1, 71.2 ja 73.2 kuuluvate ettevõtete puhul:

Kood

Nimetus

Märkused

Struktuuriandmed

11 11 0

Ettevõtete arv

Käibe jaotus tooteliigi järgi

12 11 0

Käibe jaotus toodete järgi (vastavalt CPA-le)

Toodete jaotus kehtestatakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Andmed kliendi asukoha kohta

12 11 0

Käibe jaotus kliendi asukoha järgi:

Resident

Mitteresident:

—	ELi-sisene

—	ELi-väline

5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse NACE Rev. 2 osade 62 ja 78 ning gruppide 58.2, 63.1 ja 73.1 tegevusalasid hõlmavat aastastatistikat ning NACE Rev. 2 gruppide 69.1, 69.2 ja 70.2 tegevusalasid hõlmavat kaheaastase ajavahemikuga statistikat, on aasta 2008. Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse NACE Rev. 2 gruppe 71.1, 71.2 ja 73.2 hõlmavat kaheaastase ajavahemikuga statistikat, on aasta 2009.

6. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 osadesse 62 ja 78, gruppidesse 58.2, 63.1, 69.1, 69.2, 70.2, 71.1, 71.2, 73.1 ja 73.2 jaotatud kujul.

2.	NACE Rev. 2 osasid 62 ja 78 ning gruppe 58.2, 63.1, 69.1, 69.2, 70.2, 71.1, 71.2, 73.1 ja 73.2 hõlmava statistika puhul tuleb andmed käibe kohta jaotada ka toodete ja kliendi asukoha järgi.

7. JAGU

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest.

8. JAGU

Üleminekuaeg

Käesolevas lisas määratletud detailse mooduli kohaldamisel ei kesta üleminekuaeg kauem kui kolm aastat alates 4. jaos nimetatud statistika koostamise esimestest vaatlusaastatest (vt 5. jagu).

IX LISA

ETTEVÕTLUSE DEMOGRAAFIA STRUKTUURSTATISTIKA DETAILNE MOODUL

1. JAGU

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada ühine raamistik ettevõtluse demograafiat käsitleva ühenduse statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

2. JAGU

Reguleerimisala

Koostatav statistika puudutab artikli 1 punktides a kuni f nimetatud valdkondi, eelkõige: näitajate loendit, mille alusel saab üksikasjalikult analüüsida kõikide tegutsevate ettevõtete kogumit, ettevõtete sünde ja surmasid, sündinud ettevõtete püsimajäämist ning nimetatud mõjurite seost ettevõtluse struktuuri, tegevusalade ja arenguga.

3. JAGU

Kaetus

1.	Statistika tuleb koostada 10. jaos loetletud tegevusalade kohta.

2.	Pilootuuringud tehakse 12. jaos loetletud statistiliste üksuste, tegevusalade ja demograafiliste sündmuste kohta.

4. JAGU

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„vaatlusperiood” on aasta, mille jooksul vaadeldakse tegutsevate ettevõtete kogumeid, ettevõtete sünde ja surmasid ning nende püsimajäämist. Vaatlusperioodi tähis 5. jaos on „t”.

5. JAGU

Näitajad

Demograafiline aastastatistika, mille statistiline ühik on ettevõte, hõlmab järgmisi näitajaid:

Kood	Nimetus
Struktuuriandmed
11 91 0	Tegutsevate ettevõtete kogum (t jooksul)
11 92 0	Sündinud ettevõtete arv (t jooksul)
11 93 0	Surnud ettevõtete arv (t jooksul)
11 94 1	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-1)
11 94 2	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-2)
11 94 3	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-3)
11 94 4	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-4)
11 94 5	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-5)

Tegutsevate ettevõtete kogumit, ettevõtete sünde ja surmasid ning sündinud ettevõtete püsimajäämist käsitlevad näitajad, mille kohta koostatakse aastastatistikat, on järgmised:

Kood	Nimetus
Andmed tööhõive kohta
16 91 0	Tööga hõivatud isikute arv tegutsevate ettevõtete kogumis (t jooksul)
16 91 1	Töötajate arv tegutsevate ettevõtete kogumis (t jooksul)
16 92 0	Tööga hõivatud isikute arv sündinud ettevõtete kogumis (t jooksul)
16 92 1	Töötajate arv sündinud ettevõtete kogumis (t jooksul)
16 93 0	Tööga hõivatud isikute arv surnud ettevõtete kogumis (t jooksul)
16 93 1	Töötajate arv surnud ettevõtete kogumis (t jooksul)
16 94 1	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-1) sündinud ettevõtetes
16 94 2	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-2) sündinud ettevõtetes
16 94 3	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-3) sündinud ettevõtetes
16 94 4	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-4) sündinud ettevõtetes
16 94 5	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-5) sündinud ettevõtetes
16 95 1	Asutamisaastal (t-1) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-1) sündinud ettevõtetes
16 95 2	Asutamisaastal (t-2) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-2) sündinud ettevõtetes
16 95 3	Asutamisaastal (t-3) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-3) sündinud ettevõtetes
16 95 4	Asutamisaastal (t-4) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-4) sündinud ettevõtetes
16 95 5	Asutamisaastal (t-5) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-5) sündinud ettevõtetes

6. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimesel vaatlusaastal koostatakse aastastatistika järgmiselt:

Kalendriaasta	Kood
2004	11 91 0, 11 92 0, 11 93 0, 16 91 0, 16 91 1, 16 92 0, 16 92 1, 16 93 0 ja 16 93 1
2005	11 94 1, 16 94 1 ja 16 95 1
2006	11 94 2, 16 94 2 ja 16 95 2
2007	11 94 3, 16 94 3 ja 16 95 3
2008	11 94 4, 16 94 4 ja 16 95 4
2009	11 94 5, 16 94 5 ja 16 95 5

7. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Liikmesriigid koostavad kvaliteediaruanded, mis sisaldavad märget I lisas nimetatud näitajate 11 91 0 ja 16 91 0 ning näitajate 11 11 0 ja 16 11 0 omavahelise võrreldavuse kohta ning vajaduse korral selle kohta, et andmed on esitatud kooskõlas 11. jaos nimetatud soovituste käsiraamatus kehtestatud ühiste meetoditega.

8. JAGU

Tulemuste esitamine

1.	Tulemused jaotatakse vastavalt 10. jaos loetletud tegevusalade jaotusele.

2.	Mõned tulemused (määratakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele) tuleb esitada ka suurusjärkudesse jaotatud kujul 10. jaos nimetatud detailsusastmel, välja arvatud NACE Rev. 2 L, M ja N jagu, kus nõutakse jaotamist ainult grupi tasandile.

3.	Mõned tulemused (määratakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele) tuleb jaotada ka suurusjärkudesse jaotatud kujul 10. jaos nimetatud detailsusastmel, välja arvatud NACE Rev. 2 L, M ja N jagu, kus nõutakse jaotamist ainult grupi tasandile.

9. JAGU

Tulemuste edastamine

Esialgsed tulemused ettevõtete surmasid käsitlevate näitajate kohta (11 93 0, 16 93 0, 16 93 1) tuleb edastada 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest. Kõnealused tulemused vaadatakse uuesti läbi, kui ettevõtte surm on kinnitust leidnud (st ettevõte ei ole kaks aastat tegutsenud), ja edastatakse 30 kuu jooksul alates sama vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest. Kõik muud tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest.

2008. aastale eelnevate vaatlusaastate tulemused edastatakse kuue kuu jooksul pärast 2008. aasta lõppu, välja arvatud läbivaadatud tulemused ettevõtete surmade kohta (11 93 0, 16 93 0, 16 93 1) vaatlusaastal 2007, mis tuleb edastada 18 kuud pärast 2008. aasta lõppu.

10. JAGU

Tegevusalade jaotus

Vaatlusaastate 2004 kuni 2007 andmete kohta antakse järgmine NACE Rev. 1.1 liigitusele viitav jaotus:

C jagu Mäetööstus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 1.1 jagudesse jaotatuna.

D jagu Tootmine

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 1.1 alajagudesse jaotatuna.

E ja F jagu Elektri-, gaasi- ja veevarustus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 1.1 jagudesse jaotatuna.

G jagu Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste, tarbeesemete ja kodukaupade parandus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid NACE Rev. 1.1 koodide G, 50, 51, 52, 52.1, 52.2, 52.3 + 52.4 + 52.5, 52.6 ja 52.7 alla kuuluvad siseriiklikud statistilised andmed.

H jagu Hotellid ja restoranid

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid NACE Rev. 1.1 koodide 55, 55.1 + 55.2 ja 55.3 + 55.4 + 55.5 alla kuuluvad siseriiklikud statistilised andmed.

I jagu Veondus, laondus ja side

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid NACE Rev. 1.1 koodide I, 60, 61, 62, 63, 64, 64.1 ja 64.2 alla kuuluvad siseriiklikud statistilised andmed.

J jagu Finantsvahendus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 1.1 osadesse jaotatuna.

K jagu Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

NACE Rev. 1.1 klass 74.15 jäetakse käesoleva lisa reguleerimisalast välja. Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 1.1 klassidesse jaotatuna.

Andmete esitamisel 2008. vaatlusaasta ja edaspidiste vaatlusaastate kohta kasutatakse järgmist tegevuste jaotust vastavalt NACE Rev. 2 klassifikatsioonile:

B jagu Kaevandamine ja pealmaakaevandamine

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 jagudesse jaotatuna.

C jagu Tootmine

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid NACE Rev. 2 koodide C, 10 + 11 + 12, 13 + 14, 15, 16, 17 + 18, 19, 20 + 21, 22, 23, 24 + 25, 26 + 27, 28, 29 + 30, 31 + 32 ja 33 alla kuuluvad siseriiklikud statistilised andmed.

D, E ja F jagu Elektri-, gaasi-, auru- ja õhukonditsioneerimisvarustus; veevarustus, kanalisatsioon, jäätmehooldus ja saneerimistegevus; ehitus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 jagudesse jaotatuna.

G jagu Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste, tarbeesemete ja kodukaupade parandus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid NACE Rev. 2 koodide G, 45, 46, 47, 47.1, 47.2, 47.3, 47.4 + 47.5 + 47.6 + 47.7 ja 48.8 + 48.9 alla kuuluvad siseriiklikud statistilised andmed.

H ja I jagu Veondus ja laondus; majutus ja toitlustus

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 osadesse jaotatuna.

J jagu Teave ja kommunikatsioon

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 osadesse ja 62. osas edasi NACE Rev. 2 klassidesse jaotatuna.

K jagu Finantsvahendus ja kindlustus

NACE Rev. 2 rühma 64.2 suhtes käesolevat lisa ei kohaldata. Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 osadesse jaotatuna.

L, M ja N jagu Kinnisvara; kutse-, teadus- ja tehnilised teenused; haldus- ja tugiteenused

Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 klassidesse jaotatuna.

Spetsiaalsed koondandmed

Ettevõtluse demograafiat käsitleva ühenduse statistika koostamiseks info- ja sidetehnoloogia sektori kohta edastatakse mitmeid spetsiaalseid NACE Rev. 2 koondandmeid. Need koondandmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Andmed 2004., 2005., 2006. ja 2007. aastal sündinud ettevõtete kohta esitatakse samuti vastavalt NACE Rev. 2 jaotusele ja nii, nagu on määratletud selle jao teises lõigus. See puudutab näitajaid 11 92 0, 16 92 0 ja 16 92 1 ülalnimetatud vaatlusaastate kohta. Need tulemused tuleb esitada koos andmetega 2008. vaatlusaasta kohta.

11. JAGU

Soovituste käsiraamat

Komisjon avaldab tihedas koostöös kõigi liikmesriikidega lisajuhiseid sisaldava soovituste käsiraamatu, mis käsitleb vastavalt käesolevale lisale koostatud ühenduse statistikat. Soovituste käsiraamat avaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.

12. JAGU

Pilootuuringud

Komisjon algatab järgmised käesolevas lisas loetletud tegevusalasid käsitlevad pilootuuringud, mille viivad läbi liikmesriigid:

—	andmete koostamine, kui statistilisteks üksusteks on kohalikud üksused;

—	andmete koostamine muude demograafiliste sündmuste kohta (v.a ettevõtete sünd, püsimajäämine ja surm);

—	andmete koostamine NACE Rev. 2 P, Q, R ja S jao kohta.

Kui komisjon peab vajalikuks pärast NACE Rev. 1.1 M kuni O jaos loetletud turuväliste tegevusaladega seotud pilootuuringute hindamist laiendada käesoleva määruse reguleerimisala, peab ta tegema vastava ettepaneku asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras.

13. JAGU

Üleminekuperiood

Käesolevas lisas määratletud detailse mooduli kohaldamisel ei kesta üleminekuperiood kauem kui neli aastat alates 6. jaos osutatud statistika koostamise esimestest vaatlusaastatest.

X LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUSED JA EDASISED MUUDATUSED

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 (EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 410/98 (EÜT L 52, 21.2.1998, lk 1).

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1614/2002 (EÜT L 244, 12.9.2002, lk 7) artikkel 1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2056/2002 (EÜT L 317, 21.11.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1882/2003 III lisa punkt 69 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 II lisa artiklid 11 ja 20 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 1
Artikkel 3	Artikkel 2
Artikli 4 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 3 lõige 3
Artikkel 5	Artikli 3 lõige 2
—	Artikli 3 lõige 4
—	Artikkel 4
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	Artikkel 7
Artikkel 9	Artikli 8 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 8 lõige 3
Artikkel 10	Artikkel 9
Artikkel 11	Artikkel 10
Artikli 12 punktid i kuni x	Artikli 11 lõige 1
—	Artikli 11 lõige 2
Artikkel 13	Artikkel 12
Artikkel 14	Artikkel 13
Artikkel 15	—
—	Artikkel 14
Artikkel 16	Artikkel 15
1. lisa 1.–9. jagu	I lisa 1.–9. jagu
1. lisa 10. jao punktid 1 ja 2	I lisa 10. jao punktid 1 ja 2 (k.a väljajäetud tekst)
1. lisa 10. jao punktid 3 ja 4	—
1. lisa 11. jagu	I lisa 11. jagu
2. lisa	II lisa
3. lisa 1.–8. jagu	III lisa 1.–8. jagu
3. lisa 9. jagu	—
3. lisa 10. jagu	III lisa 9. jagu
4. lisa 1.–8. jagu	IV lisa 1.–8. jagu
4. lisa 9. jagu	—
4. lisa 10. jagu	IV lisa 9. jagu
—	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa
—	IX lisa
—	X lisa
—	XI lisa

9.4.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 97/72

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008,

11. märts 2008,

mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2) võttes arvesse lepituskomitees 16. jaanuaril 2008. heaks kiidetud ühist teksti

ning arvestades järgmist:

(1)

Inimeste ja kaupade kaitseks Euroopa Liidus tuleks ennetada õhusõiduki vastu suunatud ebaseaduslikke sekkumisi, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust, kehtestades ühiseeskirjad tsiviillennunduse kaitseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ja ühised põhistandardid ning luua nende täitmise järelevalve süsteemid.

(2)	Tsiviillennundusjulgestuse huvides on üldiselt soovitav kehtestada 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa ühise tõlgendamise alused.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002 (millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad) (3) võeti vastu Ameerika Ühendriikides 11. septembril 2001. aastal toimunud sündmuste tõttu.

Vaja on ühist lähenemisviisi tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas ning kaaluda tuleks, mis oleks transpordivaldkonda oluliselt mõjutavate terroriaktide järgselt kõige tõhusam abi pakkumise viis.

(4)	Määruse (EÜ) nr 2320/2002 sisu tuleks saadud kogemusi silmas pidades läbi vaadata ja kõnealune määrus tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada uue õigusaktiga, mille eesmärk on olemasolevate eeskirjade lihtsustamine, ühtlustamine ja selgitamine ning julgestustaseme parandamine.

(5)

Suurema paindlikkuse saavutamiseks selliste julgestusmeetmete ja menetluste vastuvõtmisel, mille eesmärk on vastata riskianalüüside arengule ja võimaldada uue tehnoloogia kasutuselevõttu, tuleks käesolevas määruses sätestada põhimõtted meetmete kohta, mis tuleks võtta tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, vältides sealjuures nende rakendamiseks vajalikesse tehnilistesse ja menetluslikesse üksikasjadesse laskumist.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada liikmesriigi territooriumil asuvate tsiviillennundust teenindavate lennujaamade suhtes, sellistes lennujaamades teenuseid osutavate majandustegevuses osalejate suhtes ja sellistele lennujaamadele või selliste lennujaamade kaudu tooteid pakkuvate ja/või teenuseid osutavate üksuste suhtes.

(7)

Ilma et see piiraks konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal (Tokyo, 1963), õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni (Haag, 1970) ja tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni (Montreal, 1971) kohaldamist, peaks käesolev määrus samuti hõlmama julgestusmeetmeid, mida kohaldatakse ühenduse lennuettevõtjate õhusõiduki pardal või lennu ajal.

(8)

Iga liikmesriigi pädevusse jääb otsustada, parda julgestustöötajate kasutamise üle nende poolt välja antud lennutegevusluba omavate lennuettevõtjate lendudel ning tagada vastavalt Chicago konventsiooni 17. lisa punktile 4.7.7 ja nimetatud konventsiooni tingimustele, et sellised julgestustöötajad on riigiteenistujad, kes on spetsiaalselt selleks otstarbeks välja valitud ja koolitatud, võttes arvesse julgestus- ja ohutusnõudeid õhusõiduki pardal.

(9)	Eri liiki tsiviillennunduse puhul ei pruugi ohutase olla sama. Lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite kehtestamisel tuleks erandite lubamiseks arvesse võtta õhusõiduki suurust ning lendude iseloomu ja/või sagedust lennujaamades.

(10)	Liikmesriikidel tuleks riskianalüüsi alusel lubada ka käesolevas määruses sätestatutest rangemate meetmete kohaldamist.

(11)

Kolmandad riigid võivad nõuda käesolevas määruses sätestatud meetmetest erinevate meetmete kohaldamist liikmesriigi lennujaamast kolmandasse riiki väljuvate lendude või kolmandast riigist ülelendude suhtes. Ilma et see siiski piiraks mis tahes selliste kahepoolsete kokkulepete kohaldamist, milles üks osaline on ühendus, peaks komisjonil olema võimalik kontrollida kolmanda riigi nõutavaid meetmeid.

(12)	Isegi kui ühe liikmesriigi piires võib olla lennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust, peaks iga liikmesriik määrama ühe ametiasutuse, kes vastutab julgestusstandardite rakendamise koordineerimisee ja järelevalve eest.

(13)

Lennundusjulgestuses ühiste põhistandardite rakendamise kohustuste määratlemiseks ja majandustegevuses osalejatele ja muudele üksustele sel eesmärgil vajalike meetmete kirjeldamiseks peaks iga liikmesriik koostama siseriikliku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi. Peale selle peaks iga lennujaama käitaja, lennuettevõtja ja lennundusjulgestusstandardeid rakendav üksus koostama, kohaldama ja haldama julgestuseprogrammi, et täita nii käesoleva määruse kui ka mis tahes kohaldatava siseriikliku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi nõudeid.

(14)	Käesoleva määruse ja siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi täitmise kontrollimiseks peaks iga liikmesriik koostama siseriikliku programmi ja tagama selle rakendamise, et kontrollida tsiviillennundusjulgestuse taset ja kvaliteeti.

(15)	Liikmesriikides käesoleva määruse kohaldamise kontrollimiseks ning samuti lennundusjulgestuse parandamiseks ettepanekute tegemiseks peaks komisjon korraldama inspekteerimisi, sealhulgas ette teatamata inspekteerimisi.

(16)

Üldjuhul peaks komisjon avaldama meetmed, mis mõjutavad otseselt reisijaid. Tundlikku julgeolekuteavet sisaldavaid rakendusakte, milles sätestatakse ühismeetmed ja menetlused ühiste põhistandardite kehtestamiseks, tuleks koos komisjoni inspekteerimisaruannete ja pädevate ametiasutuste vastustega käsitada „Euroopa Liidu salastatud teabena” komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (4) määratletud tähenduses. Neid materjale ei tohiks avaldada ja need tuleks teha kättesaadavaks ainult õigustatud huviga majandustegevuses osalejatele ja üksustele.

(17)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(18)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu üldmeetmeid, mille eesmärk on muuta ühiste põhistandardite vähem olulisi sätteid, neid täiendades, kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik teha erandeid ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed, millega tagatakse kohaliku riskianalüüsi kohane piisav kaitse, ning võtta vastu siseriiklike lennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19)	Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama tsiviillennunduse julgestamise ühiseeskirjade vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

(20)	Tuleks edendada „ühekordse kontrollimise” (one-stop-security) eesmärki kõikide Euroopa Liidus toimuvate lendude puhul.

(21)

Lisaks sellele ei peaks olema vajalik kolmandast riigist saabuvate lendude reisijate ja/või nende pagasi uuesti läbivaatamine, kui asjaomase kolmanda riigi lennundusjulgestuse standardid on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega. Seega ja ilma, et see mõjutaks ühegi liikmesriigi õigust kohaldada rangemaid meetmeid ning ühenduse ja liikmesriikide vastavaid pädevusi, tuleks julgustada selliseid komisjoni otsuseid ja vajaduse korral selliseid kokkuleppeid ühenduse ja kolmandate riikide vahel, milles tunnustatakse, et kolmandas riigis kohaldatud julgestusstandardid on ühiste standarditega samaväärsed, kuna nii edendatakse ühekordset kontrollimist.

(22)	Käesolev määrus ei piira lennuohutuseeskirjade, sealhulgas ohtlike kaupade vedu käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

(23)	Käesoleva määruse sätete rikkumise korral tuleks ette näha karistused. Need karistused, mis võivad olla kas tsiviil- või halduskaristused, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)

Cordobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud lennujaama käsitlev ministrite deklaratsioon asendab Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni lennujaama kohta ning selle täiel määral järgimist loetakse 1987. aasta deklaratsiooni järgimiseks.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tsiviillennunduse kaitsmist ebaseaduslike sekkumiste eest ja aluse loomist Chicago konventsiooni 17. lisa ühiseks tõlgendamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja neid on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesolevas määruses kehtestatakse ühiseeskirjad tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust.

Samuti kehtestatakse kõnealuses määruses Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17.-lisa ühise tõlgendamise alused.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise vahendid on järgmised:

a)	lennundusjulgestuse ühiseeskirjade ja ühiste põhistandardite kehtestamine;

b)	nõuete täitmise järelevalve mehhanismid.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	kõikide liikmesriigi territooriumil asuvate lennujaamade või lennujaamade osade suhtes, mida ei kasutata üksnes sõjalisel otstarbel;

b)	kõikide majandustegevuses osalejate, sealhulgas lennuettevõtjate suhtes, kes osutavad teenuseid punktis a osutatud lennujaamades;

c)	kõikide üksuste suhtes, kes kohaldavad lennujaamas või lennujaamast väljaspool asuvates hoonetes lennundusjulgestusstandardeid ja kes punktis a osutatud lennujaamadele või nende kaudu pakuvad tooteid ja/või osutavad teenuseid.

2. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„tsiviillennundus” — mis tahes tsiviilõhusõiduki poolt teostatav lennundustegevus, välja arvatud riiklike õhusõidukite teostatavad lennud, millele on osutatud Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklis 3;

2.	„lennundusjulgestus” — meetmete ning inim- ja materiaalsete ressursside kogum, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust;

3.	„majandustegevuses osaleja” — isik, organisatsioon või ettevõte, kes tegutseb või pakub oma teenuseid lennutranspordi valdkonnas;

4.	„lennuettevõtja” — kehtiva lennutegevusloaga või samaväärse loaga õhuveoettevõtja;

5.	„ühenduse lennuettevõtja” — lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) (6) kohaselt;

6.	„üksus” — isik, organisatsioon või ettevõte, v.a majandustegevuses osaleja;

7.	„keelatud esemed” — relvad, lõhkeained või muud ohtlikud seadeldised, esemed või ained, mida võib kasutada tsiviillennunduse turvalisust ohustavaks ebaseaduslikuks sekkumiseks;

8.	„läbivaatus” — keelatud esemete tuvastamiseks ja/või leidmiseks ette nähtud tehniliste või muude vahendite kasutamine;

9.	„julgestuskontrolli meetmed” — selliste vahendite kasutamine, mille abil on võimalik ära hoida keelatud esemete kaasavõtmist;

10.	„juurdepääsu kontroll” — nende vahendite kasutamine, mille abil võidakse ära hoida isikute või sõidukite või mõlemate ilma loata sisenemist;

11.	„lennuala” — lennujaama liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad, millele juurdepääs on piiratud;

12.	„avatud ala” — lennujaama, sellega piirneva maastiku ja ehitiste või nende osade alad, mis ei ole lennuala;

13.	„julgestuspiiranguala” — lennujaama lennuala osa, kus lisaks juurdepääsu piiramisele kohaldatakse ka muid lennundusjulgestusstandardeid;

14.	„piiritletud ala” — ala, mis on eraldatud juurdepääsu kontrolli abil kas julgestuspiirangualadest, või kui piiritletud ala kujutab endast julgestuspiiranguala, siis lennujaama muudest julgestuspiirangualadest;

15.	„taustakontroll” — isiku dokumenteeritud tuvastamine, sealhulgas tema võimaliku kriminaalse tausta kontrollimine, mis on osa hinnangust isiku sobilikkusele pääsuks saatjata julgestuspiirangualadele;

16.	„transfeerreisijad, -pagas, -last või -post” — reisijad, pagas, last või post, mis väljuvab lennujaamast muu õhusõiduki pardal kui see, millega nad lennujaama saabusid;

17.	„transiitreisijad, -pagas, -last või -post” — reisijad, pagas, last või post, mis väljuvab lennujaamast sama õhusõiduki pardal, millega nad lennujaama saabusid;

18.	„võimalikku ohtu kujutav reisija” — reisija, kes on kas deporteeritu, on sisserände seisukohalt vastuvõetamatu isik või on seaduslikult kinnipeetav;

19.	„käsipagas” — pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki salongis vedamiseks;

20.	„registreeritud pagas” — pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki lastiruumis vedamiseks;

21.	„reisijaga koos liikuv registreeritud pagas” — pagas, mida veetakse selle õhusõiduki lastiruumis, mille on registreerinud lennule sama lennuga reisiv reisija;

22.	„lennuettevõtja post” — post, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja;

23.	„lennuettevõtja saadetis” — saadetis, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja või mida lennuettevõtja ise kasutab;

24.	„post” — vastavalt Ülemaailmse Postiliidu eeskirjadele postiasutuse hoole all olevad ning postiasutustele edastamise eesmärgil veetavad kirjad ja muud postisaadetised, välja arvatud lennuettevõtja post;

25.	„last” — õhusõiduki pardal vedamiseks ette nähtud mis tahes vara, mis ei ole pagas, post, lennuettevõtja post, lennuettevõtja saadetis ega pardavarud;

26.	„kokkuleppeline esindaja” — lennuettevõtja, esindaja, ekspediitor või muu üksus, kes tagab lasti või posti suhtes julgestuskontrolli meetmete kohaldamise;

27.	„tuntud saatja” — saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks ja kelle menetlused vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab seda lasti või posti vedada mis tahes õhusõiduki pardal;

28.	„esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” — saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks, ja kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab lasti vedada kaubalennuki pardal või posti postilennuki pardal;

29.	„õhusõiduki julgestuskontroll” — õhusõiduki sisemuse nende osade kontrollimine, millele reisijatel võis olla juurdepääs, ning lastiruumi kontrollimine eesmärgiga avastada keelatud esemed ja ebaseaduslikud sekkumised õhusõiduki suhtes;

30.	„õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine” — õhusõiduki sisemuse ja juurdepääsetavate väliste osade kontroll eesmärgiga avastada keelatud esemed ja õhusõiduki turvalisust ohustav ebaseaduslik sekkumine;

31.	„parda julgestustöötaja” — isik, kelle riik on võtnud tööle tema poolt välja antud lennutegevusloaga lennuettevõtja õhusõidukis reisimiseks eesmärgiga kaitsta nimetatud õhusõidukit ja selles viibijaid ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab lennu turvalisust.

Artikkel 4

Ühised põhistandardid

1. Ühised põhistandardid tsiviillennunduse kaitsmiseks tsiviillennunduse turvalisust, ohustava ebaseadusliku sekkumise eest on sätestatud lisas.

Täiendavad ühised põhistandardid, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel määruses sätestatud, lisatakse lisasse EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras.

2. Üldmeetmed, mille eesmärk on muuta lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite vähem olulisi sätteid, neid täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Need üldmeetmed käsitlevad järgmist:

a)	läbivaatuse lubatud meetodid;

b)	esemete kategooriad, mis võidakse keelustada;

c)	juurdepääsu kontrolli puhul tingimused juurdepääsu lubamiseks lennualadele ja julgestuspiirangualadele;

d)	sõidukite kontrolli ja ning õhusõidukite julgestuskontrolli ja julgestusotstarbelise läbiotsimise lubatud meetodid;

e)	kolmandate riikide julgestusstandardite samaväärsuse tunnustamise kriteeriumid;

f)	tingimused, mille alusel kohaldatakse lasti ja posti suhtes läbivaatust või muid julgestuskontrolli meetmeid, ning kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate ja esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kinnitamise või määramise kord;

g)	tingimused, mille alusel kohaldatakse lennuettevõtja posti ja lennuettevõtja saadetiste suhtes läbivaatust või muid julgestuskontrolli meetmeid;

h)	tingimused, mille alusel kohaldatakse pardavarude ja lennujaama varude suhtes läbivaatust või muid julgestuskontrolli meetmeid, ning kokkuleppeliste tarnijate ja tuntud tarnijate kinnitamise või määramise kord;

i)	julgestuspiirangualade kriitiliste osade määratlemise kriteeriumid;

j)	personali töölevõtmise kriteeriumid ja väljaõppe meetodid;

k)	tingimused, mis võivad olla julgestusalaste erinõuete kohaldamise või julgestuskontrolli meetmetest vabastamise aluseks; ning

l)	mis tahes üldmeetmed, mille eesmärk on muuta, neid täiendades, lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite vähem olulisi sätteid, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel määruses sätestatud.

Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

3. Lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite ja lõikes 2 osutatud üldmeetmete rakendamise üksikasjalikud meetmed sätestatakse vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

Need meetmed hõlmavad järgmist:

a)	läbivaatuse tingimused ja kord;

b)	keelatud esemete loetelu;

c)	juurdepääsu kontrolli tingimused ja kord;

d)	sõidukite kontrolli, õhusõiduki julgestuskontrolli ja õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise tingimused ja kord;

e)	otsused, millega tunnustatakse kolmandas riigis kohaldatavate julgestusstandardite samaväärsust;

f)	lasti ja posti puhul kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate ja esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kinnitamise või määramise kord ning nende kohustused;

g)	lennuettevõtja posti ja lennuettevõtja saadetiste suhtes kohaldatavate julgestuskontrolli meetmete tingimused ja kord;

h)	pardavarude ja lennujaamade varude puhul kokkuleppeliste tarnijate ja tuntud tarnijate kinnitamise või määramise kord ning nende kohustused;

i)	julgestuspiiranguala kriitiliste osade määratlus;

j)	personali töölevõtmine ja nõuded väljaõppele;

k)	julgestusalased erinõuded või julgestuskontrolli meetmetest vabastamine;

l)	julgestusseadmete tehnilised kirjeldused ning nende heakskiitmise ja kasutamise kord;

m)	tingimused ja kord seoses võimalikku ohtu kujutavate reisijate kohtlemisega.

4. Muutes käesolevat määrust otsusega vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, sätestab komisjon kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik erandina lõikes 1 osutatud ühistest põhistandarditest võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed, millega tagatakse piisav kaitse kohaliku riskianalüüsi põhjal. Selliste alternatiivsete meetmete kasutamine on põhjendatud õhusõiduki suuruse, lennutegevuse või muude asjassepuutuvate tegevuste olemuse, ulatuse või sagedusega seotud asjaoludega.

Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kasutada artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Liikmesriigid teatavad nendest meetmetest komisjonile.

5. Liikmesriigid tagavad oma territooriumil lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite kohaldamise. Kui liikmesriigil on alust arvata, et julgestusalase rikkumisega on turvalisust ohustatud, tagab ta asjakohaste ja koheste meetmete kohaldamise rikkumise kõrvaldamiseks ning tsiviillennunduse jätkuva turvalisuse tagamiseks.

Artikkel 5

Julgestuskulud

Vastavalt asjakohastele ühenduse õigusnormidele võib iga liikmesriik kindlaks määrata, mis asjaoludel ja ulatuses peaksid tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise vastu võetud julgestusmeetmete kulud olema käesoleva määruse kohaselt kantud riigi, lennujaama üksuste, lennuettevõtjate, teiste vastutavate ametite või kasutajate poolt. Vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega võivad liikmesriigid koos kasutajatega osaleda nende kulude tasumises, mis tekivad seoses käesoleva määruse kohaselt võetavate rangemate julgestusmeetmetega. Teostatavas ulatuses on mis tahes tasud või julgestuskulude ülekandmised otseselt seotud vastavate julgestusteenuste osutamise kuludega ning nende eesmärk ei tohi olla asjakohastest kuludest suuremate kulude hüvitamine.

Artikkel 6

Liikmesriikide kohaldatavad rangemad meetmed

1. Liikmesriigid võivad kohaldada artiklis 4 osutatud ühistest põhistandarditest rangemaid meetmeid. Seda tehes peavad nad tegutsema riskianalüüsi põhjal ja ühenduse õigust järgides. Rangemad meetmed käsitletava riski suhtes peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed.

2. Pärast nende meetmete kohaldamist teatavad liikmesriigid neist võimalikult kiiresti komisjonile. Kõnealuse teabe saamisel edastab komisjon selle teabe teistele liikmesriikidele.

3. Liikmesriigid ei ole kohustatud komisjoni teavitama, kui asjaomased meetmed piirduvad teatava lennuga konkreetsel kuupäeval.

Artikkel 7

Kolmandate riikide nõutavad julgestusmeetmed

1. Ilma et see piiraks mis tahes selliste kahepoolsete kokkulepete kohaldamist, milles üks osaline on ühendus, teavitab liikmesriik komisjoni kolmanda riigi nõutavatest meetmetest, kui need erinevad artiklis 4 osutatud ühistest põhistandarditest liikmesriigi lennujaamast kolmandasse riiki väljuvate lendude või kolmandast riigist ülelendude suhtes.

2. Asjaomase liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kontrollib komisjon lõikes 1 osutatud mis tahes meetmete kohaldamist ning võib vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusele koostada nõuetekohase vastuse asjaomasele kolmandale riigile.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui:

a)	asjaomane liikmesriik kohaldab asjaomaseid meetmeid vastavalt artiklile 6 või

b)	kolmanda riigi nõue piirdub teatava lennuga konkreetsel kuupäeval.

Artikkel 8

Koostöö Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO)

Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaldamist, võib komisjon sõlmida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga auditeid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi, et vältida Chicago konventsiooni artikli 17. liikmesriikidepoolse järgimise kontrollimise dubleerimist.

Artikkel 9

Pädev asutus

Kui ühe liikmesriigi piires on tsiviillennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust, määrab liikmesriik ühe asutuse (edaspidi „pädev asutus”), kes vastutab artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest.

Artikkel 10

Siseriiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm

1. Iga liikmesriik koostab siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.

Kõnealuses programmis määratletakse artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamisega seotud kohustused ja kirjeldatakse majandustegevuses osalejate ja üksuste poolt sel eesmärgil nõutavaid meetmeid.

2. Pädev asutus teeb siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi asjakohased osad teadmisvajaduse põhimõttel kirjalikult kättesaadavaks vaid neile majandustegevuses osalejatele ja üksustele, kellel on tema arvates nende vastu õigustatud huvi.

Artikkel 11

Siseriiklik lennundusjulgestuse järelevalve programm

1. Iga liikmesriik koostab siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi ning kohaldab ja haldab seda.

Nimetatud programm võimaldab liikmesriigil jälgida tsiviillennundusjulgestuse kvaliteeti, et kontrollida käesoleva määruse ja siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi täitmist.

2. Siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi puudutavad erinõuded võetakse vastu, muutes käesolevat määrust lisa lisamise kaudu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluses.

Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kasutada artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

Programm võimaldab puudusi kiiresti avastada ja kõrvaldada. Samuti sätestatakse selles programmis, et pädev asutus kontrollib otseselt (või kontrollimine toimub tema järelevalve all) ja regulaarselt kõiki lennundusjulgestusstandardite rakendamise eest vastutavaid lennujaamu, majandustegevuses osalejaid ja üksusi, kes asuvad asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 12

Lennujaama julgestusprogramm

1. Iga lennujaama käitaja koostab, kohaldab lennujaama julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.

Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennujaama käitaja peab järgima, et täita nii käesolevat määrust kui ka lennujaama asukohaliikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi.

Programm sisaldab sisemise kvaliteedikontrolli sätteid, milles kirjeldatakse, kuidas lennujaama käitaja kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.

2. Lennujaama julgestusprogramm esitatakse pädevale asutusele, kes võib vajaduse korral võtta edasisi meetmeid.

Artikkel 13

Lennuettevõtja julgestusprogramm

1. Iga lennuettevõtja koostab, kohaldab ja haldab lennuettevõtja julgestusprogrammi.

Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuettevõtja peab järgima, et täita nii käesolevat määrust kui ka teenuste osutamise lennujaama liikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi.

Programm sisaldab sisemise kvaliteedikontrolli sätteid, milles kirjeldatakse, kuidas lennuettevõtja kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.

2. Taotluse korral esitatakse lennuettevõtja julgestusprogramm pädevale asutusele, kes võib vajaduse korral võtta edasisi meetmeid.

3. Kui ühenduse lennuettevõtja julgestusprogramm on selle liikmesriigi, kes annab lennuettevõtjale lennutegevusloa pädeva asutuse poolt kinnitatud, tunnustavad teda kõik liikmesriigid kui lennuettevõtjat, kelle puhul on täidetud lõikes 1 sätestatud nõuded. See ei piira liikmesriigi õigust nõuda mis tahes lennuettevõtjalt täpsustusi:

a)	artikli 6 kohaste liikmesriigi poolt kohaldatavate julgestusmeetmete rakendamise kohta ja/või

b)	teenindatavate lennujaamade suhtes kohalike meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 14

Üksuse julgestusprogramm

1. Iga üksus, kes peab artiklis 10 osutatud siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi alusel kohaldama lennundusjulgestusstandardeid, koostab julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.

Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida üksus peab järgima, et täita liikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi seoses oma tegevusega liikmesriigis.

Programm sisaldab sisemise kvaliteedikontrolli sätteid, milles kirjeldatakse, kuidas üksus ise kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.

2. Taotluse korral esitatakse lennundusjulgestusstandardeid kohaldava üksuse julgestusprogramm pädevale ametiasutusele, mis võib vajaduse korral võtta edasisi meetmeid.

Artikkel 15

Komisjoni inspekteerimised

1. Komisjon koostöös asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega korraldab inspekteerimisi, sealhulgas lennundusjulgestusstandardeid rakendavate lennujaamade, majandustegevuses osalejate ja üksuste inspekteerimisi, et kontrollida käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides ning vajaduse korral teha soovitusi lennundusjulgestuse tõhustamiseks. Sel eesmärgil teavitab pädev asutus komisjoni kirjalikult kõikidest tema territooriumil asuvatest tsiviillennundust teenindavates muudest tsiviillennujaamadest, mis ei ole hõlmatud artikli 4 lõikega 4.

Komisjoni inspekteerimiste korraldamise menetlused võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.

2. Komisjon ei teata ette lennundusjulgestusstandardeid kohaldavate lennujaamade, majandustegevuses osalejate ja üksuste inspekteerimisest. Aegsasti enne inspekteerimist teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki.

3. Iga komisjoni inspekteerimisaruanne edastatakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kes oma vastuses sätestab meetmed mis tahes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Aruanne ja pädeva asutuse vastus edastatakse seejärel teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 16

Aastaaruanne

Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele aruande, milles neid teavitatakse käesoleva määruse kohaldamisest ja selle mõjust lennundusjulgestuse parandamisele.

Artikkel 17

Sidusrühmade nõuanderühm

Ilma et see piiraks artiklis 19 osutatud komitee rolli, moodustab komisjon sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma, mis koosneb Euroopa esindusorganisatsioonidest, mis tegelevad lennundusjulgestusega või on sellest otseselt mõjutatud. Rühma roll on ainult komisjoni nõustamine. Artiklis 19 osutatud komitee teavitab sidusrühmade nõuanderühma kogu õigusloomemenetluse käigus.

Artikkel 18

Teabelevi

Üldjuhul avaldab komisjon meetmed, mis mõjutavad otseselt reisijaid. Järgmisi dokumente käsitatakse siiski „Euroopa Liidu salastatud teabena” komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) tähenduses:

a)	meetmed ja menetlused, millele on osutatud artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1, kui need sisaldavad tundlikku julgeolekuteavet teavet;

b)	komisjoni inspekteerimisaruanded ja pädevate asutuste vastused, millele on osutatud artikli 15 lõikes 3.

Artikkel 19

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 20

Ühenduse ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped

Kui see on asjakohane ja kooskõlas ühenduse õigusega, tuleks kokkulepped, milles tunnustatakse, et kolmandates riikides kohaldatavad julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed, lisada ühenduse ja kolmanda riigi vahelistesse lennunduskokkulepetesse EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaselt, et edendada „ühekordse kontrollimise” eesmärki kõikide Euroopa Liidu kolmandate riikide vaheliste lendude puhul.

Artikkel 21

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 22

Komisjoni aruanne rahastamise kohta

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 aruande tsiviillennunduse julgestusmeetmetega seotud kulude rahastamise põhimõtete kohta. Aruandes kaalutakse, milliseid samme tuleb astuda tagamaks, et julgestusega seotud tasusid kasutatakse ainult julgestuskulude katmiseks, ning parandamaks selliste tasude läbipaistvust. Samuti käsitletakse aruandes põhimõtteid, mis on vajalikud, et kindlustada moonutamata konkurentsi lennujaamade vahel ja lennuettevõtjate vahel, ning erinevaid meetodeid tarbijate kaitse tagamiseks seoses julgestusmeetmete kulude jaotumisega maksumaksjate ja kasutajate vahel. Vajaduse korral lisatakse nimetatud komisjoni aruandele vastav õigusakti ettepanek.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2320/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 24

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis on täpsustatud vastavalt artikli 4 lõigetes 2 ja 3 osutatud menetlustele vastu võetud rakenduseeskirjades, kuid mitte hiljem kui 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse artikli 4 lõikeid 2 kuni 4, artiklit 8, artikli 11 lõiget 2, artikli 15 lõike 1 teist lõiku ning artikleid 17, 19 ja 22 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ

(1) ELT C 185, 8.8.2006, lk 17.

(2) Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta arvamus (ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 463), nõukogu 11. detsembri 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 70 E, 27.3.2007, lk 21), Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2008. aasta otsus.

(3) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1), parandatud väljaandes ELT L 229, 29.6.2004, lk 3.

(4) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(6) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

LISA

ÜHISED PÕHISTANDARDID TSIVIILLENNUNDUSE KAITSMISEKS EBASEADUSLIKU SEKKUMISE EEST (ARTIKKEL 4)

1. LENNUJAAMA JULGESTUS

1.1. Lennujaama planeerimisnõuded

1.	Uute lennujaamrajatiste projekteerimisel ja ehitamisel või olemasolevate lennujaamarajatiste muutmisel võetakse täielikult arvesse käesolevas lisas sätestatud ühiste põhistandardite rakendamise nõudeid ja rakendusakte.

Lennujaamades kehtestatakse järgmised alad:

a)	avatud ala;

lennuala;

c)	julgestuspiirangualad ning

d)	julgestuspiirangualade kriitilised osad.

1.2. Juurdepääsu kontroll

1.	Juurdepääsu lennualale piiratakse, et ära hoida isikute ja sõidukite loata sisenemist nimetatud aladele.

2.	Juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse, et tagada, et loata isikud ja sõidukid nimetatud aladele ei sisene.

3.	Isikutele ja sõidukitele võib lubada juurdepääsu lennualale ja julgestuspiirangualadele, kui nad vastavad nõutavatele julgestustingimustele.

4.	Isikud, sealhulgas lennumeeskonna liikmed, peavad edukalt läbima taustakontrolli, enne kui neile väljastatakse meeskonnaliikme sertifikaat või julgestuspiirangualadele saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba.

1.3. Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus

1.	Muud isikud ja nendega kaasas olevad esemed vaadatakse enne julgestuspiirangualale lubamist läbi korduva pistelise kontrolli põhimõttel, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

2.	Muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed vaadatakse enne julgestuspiirangualale kriitilistesse aladesse lubamist läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

1.4. Sõidukite kontroll

Julgestuspiirangualadele sisenevaid sõidukeid kontrollitakse, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

1.5. Järelevalve, patrullid ja muud füüsilised julgestuskontrolli meetodid

Lennujaamades ja vajaduse korral nendega piirnevatel avaliku juurdepääsuga aladel teostatakse järelevalvet, patrulle ja rakendatakse muid füüsilisi julgestuskontrolli meetmeid, et tuvastada kahtlase käitumisega isikud ning ohualtid alad, mida võidakse ära kasutada ebaseaduslikuks sekkumiseks, ja hoida ära selliseid tegusid.

2. LENNUJAAMADE PIIRITLETUD ALAD

Õhusõidukid, mis on pargitud lennujaamade piiritletud aladele, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikes 4 osutatud alternatiivseid meetmeid, eraldatakse õhusõidukitest, mille suhtes kohaldatakse täielikult ühiseid põhistandardeid tagamaks, et õhusõidukite, reisijate, pagasi, lasti ja posti suhtes kohaldatavaid julgestusstandardeid ei rikutaks.

3. ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

1.	Õhusõidukile tehakse enne väljalendu julgestuskontroll või viiakse läbi õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine tagamaks, et pardal ei ole keelatud esemeid. Transiitõhusõidukite suhtes võib kohaldada muid kohaseid meetmeid.

2.	Iga õhusõidukit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest.

4. REISIJAD JA KÄSIPAGAS

4.1. Reisijate ja käsipagasi läbivaatus

1.	Kõik reisi alustavad, transfeer- ja transiitreisijad ning nende käsipagas vaadatakse läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.

Transfeerreisijad ja nende käsipagasi võib läbivaatusest vabastada, kui:

a)	nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või

b)	nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

Transiitreisijaid ja nende käsipagasit võib läbivaatusest vabastada, kui:

a)	nad jäävad õhusõiduki pardale või

b)	nad ei puutu kokku läbivaadatud lahkuvate reisijatega, välja arvatud nendega, kes lähevad sama õhusõiduki pardale, või

c)	nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või

d)	nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

4.2. Reisijate ja käsipagasi kaitse

1.	Reisijaid ja nende käsipagasit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest alates paigast, kus neile tehti läbivaatus, kuni selle õhusõiduki väljalennuni, mille pardal nad viibivad.

Läbivaadatud lahkuvad reisijad ei tohi kokku puutuda saabuvate reisijatega, välja arvatud juhul, kui:

a)	reisijad saabuvad liikmesriigist, tingimusel et komisjon või see liikmesriik ei ole edastanud teavet, et kõnealuseid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või

b)	nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks üldiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

4.3. Võimalikku ohtu kujutavad reisijad

Võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes rakendatakse enne väljalendu asjakohaseid julgestusmeetmeid.

5. REGISTREERITUD PAGAS

5.1. Registreeritud pagasi läbivaatus

1.	Kogu registreeritud pagas vaadatakse enne õhusõidukile laadimist läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.

Registreeritud transfeerpagasit võib läbivaatusest vabastada, kui:

a)	see saabub liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või asjaomane liikmesriik on edastanud teabe, et kõnealust registreeritud transfeerpagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinuna, või

b)	see saabub kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

3.	Registreeritud transiitpagasi võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

5.2. Registreeritud pagasi kaitse

Õhusõidukis veetavat registreeritud pagasit kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus sellele tehakse läbivaatus või kus lennuettevõtja selle vastu võtab, olenevalt sellest, kumb on varasem, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.

5.3. Pagasi vastavuse kontroll

1.	Iga registreeritud pagasi ühik liigitatakse reisijaga koos või reisijast eraldi liikuvaks pagasiks.

2.	Reisijast eraldi liikuvat pagasit ei transpordita, välja arvatud juhul, kui see pagas on kas eraldatud reisijast mitteolenevatel põhjustel või selle suhtes kohaldatakse kohaseid julgestuskontrolli meetmeid.

6. LAST JA POST

6.1. Lasti ja posti julgestuskontrolli meetmed

Kogu lasti ja posti suhtes kohaldatakse enne õhusõidukile laadimist julgestuskontrolli meetmeid. Lennuettevõtja ei võta lasti ega posti õhusõidukil vedamiseks vastu, kui kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ei ole julgestuskontrolli meetmeid ise kohaldanud või kohaldamist kinnitanud ja nende eest vastutust võtnud.

2.	Transfeerlasti ja posti suhtes võib kohaldada alternatiivseid julgestuskontrolli meetmeid, mille üksikasjad nähakse ette rakendusaktis.

3.	Transiitlasti ja transiitposti võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

6.2. Lasti ja posti kaitse

1.	Õhusõidukis veetavat lasti ja posti kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus selle suhtes kohaldati julgestuskontrolli meetmeid, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.

2.	Pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest nõuete kohaselt kaitsmata last ja post vaadatakse läbi.

7. LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED

Lennuettevõtja posti ja saadetiste suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, ning need on kaitstud kuni õhusõidukile laadimiseni, et ära hoida keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.

8. LENNUETTEVÕTJA PARDAVARUD

Pardavarude suhtes, sealhulgas veoks või õhusõiduki pardal kasutamiseks ette nähtud toitlustusvahendite ja varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid ja need on kaitstud kuni õhusõidukisse laadimiseni, et ennetada keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.

9. LENNUJAAMA VARUD

Müügiks või lennujaama julgestuspiirangualadel kasutamiseks ette nähtud varude suhtes, sealhulgas tollimaksuvabade kaupluste ja restoranide varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

10. JULGESTUSMEETMED LENNU AJAL

Ilma et see piiraks lennuohutuseeskirjade kohaldamist,

a)	takistatakse loata isikutel lennu ajal õhusõiduki kabiini sisenemist;

b)	rakendatakse võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes lennu ajal asjakohaseid julgestusmeetmeid.

2.	Lennu ajal ebaseadusliku sekkumise ärahoidmiseks võetakse asjakohased julgestusmeetmed, näiteks lennumeeskonna ja salongipersonali väljaõpe.

3.	Relvi, välja arvatud lastiruumis veetavad relvad, ei tohi vedada õhusõiduki pardal, välja arvatud juhul, kui on täidetud nõutavad julgestustingimused vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja kui asjaomane riik on selleks loa andnud.

4.	Punkti 3 kohaldatakse samuti parda julgestustöötajatele, juhu, kui nad relvi kannavad.

11. PERSONALI TÖÖLE VÕTMINE JA VÄLJAÕPE

Isikud, kes teostavad läbivaatust, juurdepääsukontrolli, või kohaldavad muid julgestuskontrolli meetmeid või kes vastutavad nende teostamise või kohaldamise eest, võetakse tööle, koolitatakse ja vajaduse korral sertifitseeritakse tagamaks, et nad on selleks tööks sobivad ja pädevad täitma kohustusi, mis neile määratakse.

2.	Isikud, välja arvatud reisijad, kes vajavad juurdepääsu julgestuspiirangualadele, peavad saama julgestusalase väljaõppe kas enne lennujaama läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi saamist.

3.	Punktides 1 ja 2 mainitud väljaõpet tehakse esmase väljaõppena ja edaspidi korduvalt.

4.	Punktides 1 ja 2 osutatud isikute väljaõpetamisega tegelevatel instruktoritel peab olema vastav kvalifikatsioon.

12. JULGESTUSSEADMED

Läbivaatuseks, juurdepääsu kontrolliks ja muudeks julgestuskontrolli meetmeteks kasutatavad seadmed peavad vastama määratletud spetsifikatsioonile ja nendega peab olema võimalik asjaomaseid julgestuskontrolli meetmeid kohaldada.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 97

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 9. aprill 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) ( 1 )	13
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 296/2008, 11. märts 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), seoses komisjoni rakendusvolitustega	60
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 297/2008, 11. märts 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega	62
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 298/2008, 11. märts 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega	64
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 299/2008, 11. märts 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega	67
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 ( 1 )	72
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 301/2008, 17. märts 2008, millega kohandatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) I lisa ( 1 )	85