ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 96

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
9. aprill 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2008, 7. aprill 2008, millega tühistatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes kehtestatud tasakaalustav tollimaks ja lõpetatakse menetlus

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 321/2008, 8. aprill 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

13

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2008/47/EÜ, 8. aprill 2008, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

15

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/289/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 3. aprill 2008, erakorraliste meetmete kohta seoses lubamatu geneetiliselt muundatud organismiga Bt 63 riisitoodetes (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1208 all)  ( 1 )

29

 

 

2008/290/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 4. aprill 2008, millega muudetakse otsust 2007/716/EÜ seoses teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtetega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1230 all)  ( 1 )

35

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

9.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 320/2008,

7. aprill 2008,

millega tühistatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes kehtestatud tasakaalustav tollimaks ja lõpetatakse menetlus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eelkõige selle artiklit 19,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

I.   Olemasolevad meetmed

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1480/2003 (2) (edaspidi „lõpliku tollimaksu määrus”) kehtestas nõukogu 34,8 %-lise lõpliku tasakaalustava tollimaksu Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmäludena (edaspidi „DRAM”) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes, mis on valmistatud kõigis muudes äriühingutes kui Samsung Electronics Co., Ltd (edaspidi „Samsung”), mille suhtes kehtestati tollimaksumäär 0 %. Lõpliku tollimaksu määrusele eelnes komisjoni 23. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 708/2003, millega kehtestatakse ajutine tasakaalustav tollimaks Korea Vabariigist pärinevate DRAMidena (dünaamiliste muutmäludena) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes (3) (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”).

(2)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi aruande (4) („EÜ-Korea DRAMide vaekogu aruanne”) vastuvõtmise järel võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 584/2006, (5) millega rakendatakse komisjoni aruandes esitatud soovitusi ning vähendatakse lõplikku tasakaalustavat tollimaksu 32,9 %-ni (edaspidi „rakendusmäärus”).

II.   Osalise vahepealse läbivaatamise ex officio algatamine

(3)

Ühenduse tootjad Micron Europe Ltd ja Qimonda AG (endine Infineon Technologies AG) esitasid komisjonile esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et Hynix Semiconductor Inc. (edaspidi „Hynix”) sai esialgse uurimise uurimisperioodile järgnenud perioodil lisasubsiidiume. Lisaks esitas Hynix taotluse alustada osalist vahepealset läbivaatamist, väites, et esialgses uurimises tasakaalustamist nõudnud subsiidiumid olid kaotatud.

(4)

Eespool esitatut arvesse võttes otsustas komisjon tegutseda ex officio.

III.   Uurimine

(5)

Olles kindlaks teinud, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning konsulteerinud nõuandekomiteega, teatas komisjon 18. märtsil 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (6) osalise vahepealse läbivaatamise ex officio algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 19.

(6)

Läbivaatamine piirdus ühe eksportiva tootja – Hynixi – subsideerimise uurimisega, et hinnata vajadust jätkata, lõpetada või muuta kehtivaid meetmeid. Uurimisperiood kestis 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005.

(7)

Komisjon teavitas asjaomast eksportivat tootjat (Hynix), Korea Vabariigi valitsust ning ühenduse tootjaid ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada algatamisteates sätestatud aja jooksul oma kirjalikud seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

(8)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ning sai vastused äriühingult, Korea valitsuselt, mitmelt Korea pangalt ja ka pangalt Deutsche Bank AG.

(9)

Komisjon soovis saadud teavet kontrollida ning korraldas kontrollkäigud Korea valitsusse (rahandus- ja majandusministeerium ning finantsjärelevalvekomitee) ning järgmiste äriühingute ja asutuste valdustesse Soulis:

Hynix Semiconductor Inc.;

Korea Exchange Bank („KEB”);

Korea Development Bank („KDB”);

Woori Bank;

Shinhan Bank;

Deutsche Bank AG;

National Agricultural Cooperative Federation („NACF”);

Hyundai Marine & Fire Insurance.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(10)

Vaatlusalune toode ja samasugune toode on samad, mida käsitleti esialgses uurimises, see tähendab Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste kõik tüübid, tihedused ja variandid, olgu need komplekssed, töödeldud vahvlite või kiipide kujul, mis on toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüübid, igasuguse tihedusega (kaasa arvatud tihedus tulevikus), sõltumata pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või paneelist jne. Vaatlusalune toode hõlmab ka dünaamilisi muutmälusid (DRAM), mis esinevad (kohandamata) mälumooduleis ning (kohandamata) mäluplaatidel või mõne muu agregaatvormi kujul, tingimusel, et selle peamine eesmärk on kanda mälu.

(11)

Vaatlusalune toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 8473 30 20, ex 8473 50 20, ex 8542 32 10, ex 8542 32 31, ex 8542 32 39 ja ex 8548 90 20 alla.

C.   SUBSIIDIUMID

I.   Sissejuhatus

(12)

Uurimise algatamisetapil komisjonile kättesaadava teabe ja komisjoni küsimustikele saabunud vastuste põhjal uuriti järgmisi meetmeid:

a)

Hynixi kreeditoride ja finantseerimisasutuste nõukogu (Hynix Creditors’ Financial Institutions Council, CFIC) 30. detsembril 2002. aastal heaks kiidetud päästemeetmestik, mis sisaldab võla konverteerimist aktsiatesse, võla pikendamist ning intresside maksmise tingimuste muutmist;

b)

äriühingu Beijing Orient Electronics („BOE”) väidetav eelisrahastamine Korea pankade poolt, et hõlbustada Hydise, Hynixi haru ostmist;

c)

CVC väidetav eelisrahastamine Korea pankade poolt, et hõlbustada System IC, Hynixi haru ostmist, sealhulgas ka Hynixi võla soodustingimustel ülekandmine muule üksusele;

d)

Hynixi võla diskonteeritud väljaostmine sularahas;

e)

Korea valitsuse väidetav maksusoodustus Hynixile;

f)

Hynixi võla refinantseerimine 2005. aasta juulis.

(13)

Kõik eespool nimetatud meetmed olid ajutised meetmed. Kõik uuritud meetmed peale eespool punktis e nimetatud meetme olid Hynixi kreeditorpankade/-asutuste võetud, väidetavalt Korea valitsuse suunamisel. Samamoodi kui esialgses uurimises, on „valitsuse rahalise toetuse” küsimus algmääruse artikli 2 tähenduses ka käesoleva uurimise keskmes ning seetõttu tuletatakse meelde lõpliku tollimaksu määruse põhjendusi 9 kuni 15.

II.   Hynixi finantsseisund esialgse uurimise järel

(14)

2001. aasta ulatuslikust päästemeetmestikust hoolimata ei paranenud Hynixi finantsseisund ning aastal 2002 oli selle Standard & Poor’si reiting endiselt „kohustusi osaliselt täitmata jättev” (Selective Default). Hynix teatas 2002. aasta esimese üheksa kuu järel 1,03 triljoni Korea voni suurusest kahjumist; oli ilmselge, et tal ei ole võimalik laenu, mille tagasimaksmise tähtaeg lähenes, tagasi maksta. 2002. aasta finantsaruandel põhinevad suhtarvud näitavad, et ta ei suutnud olemasolevate varadega katta olemasolevaid kohustusi, ei suutnud tuludega katta oma intressikulusid, teda finantseeriti märgatavalt rohkem laenude kui aktsiatuludega ning tal oli tohutu puhaskahjum. Kuigi 2001. aasta oktoobri päästemeetmestiku rakendamine oli olukorda veidi parandanud, vaevles ettevõte ikkagi suurtes majandusraskustes. 2002. aasta septembris koostatud aruandes teatas Morgan Stanley Dean Witter, üks Hynixi välisnõustajaid, et Hynix ei suuda tõenäoliselt „hankida kahe järgneva aasta jooksul piisavalt sularaha võlakohustuste täitmiseks, mille tähtaeg saabub” ega „suurendada oma võimsust ja rahastada tehnoloogiauuendusi ning teadus- ja arendustegevust, mida oleks vaja, et jääda konkurentsivõimeliseks DRAMide tootjaks”. Veel ütles Morgan Stanley Dean Witter, et „Hynix on praktiliselt pankrotis ja seda hoitakse elus ainult võla ümberkorraldamise programmidega” ning et „ettevõtte konkurentsivõime taastamiseks vajalikud finantskohustused tunduvad liiga suured. Ettevõtte elluäratamine ei ole võlausaldajatele jõukohane. Olgu tulemus milline tahes, sõnum investoritele on konkreetne: Hynix ei ole investeerimiseks sobiv ettevõte.”.

(15)

2002. aasta septembris teatas Merrill Lynch järgmist: „Me oleme jätkuvalt mures Hynixi masendava kasumiväljavaate pärast. Me näeme oma 2002–2003 aasta hinnangutes ette puudujääki, kuna kulude vähendamist ja läbimüügi suurenemist takistab puudulik investeerimine uude tehnoloogiasse.” Veel üks Hynixi nõustaja, Deutsche Bank Korea, tunnistas, et kuigi nende väärtpaberiosakond tegeles pooljuhtide tööstusega, ei tegelenud see Hynixiga, kuna „see ei olnud investoritele huvipakkuv”. Äriühing ise ei eita oma tollaste finantsprobleemide tõsidust.

III.   Uus ümberkorraldamine

(16)

Oktoobris 2001 võttis CFIC vastu majandustegevuse normaliseerimise kava, millega püüti äriühingut uuesti üles ehitada. CFIC koosnes pankadest ja teistest Hynixi kreeditorasutustest. Kreeditoride ja finantseerimisasutuste nõukogu otsused võeti vastu 75 %-lise häälteenamusega. Iga asutuse hääleõigus määrati kindlaks vastavalt asutuse kahjuriskile seoses Hynixiga.

(17)

Hynix kuulus äriühingute ümberkorraldamise soodustamise seaduse alla ning oli tänu sellele kreeditoride tõhusa kontrolli all. CFIC otsustas ettevõtte või osa ettevõttest kolmandale isikule müüa. 2002. aasta detsembris alustas ümberkorralduskomitee, mis on CFIC allkomitee, läbirääkimisi ettevõttega Micron Technology Inc. Need kestsid viis kuud; pooled allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, kuid Hynixi juhatus lükkas müügitingimused lõpuks ikkagi tagasi.

(18)

Kuna Hynixi finantsseis muutus üha halvemaks, palkas CFIC 2002. aasta mais järelmeetmena mitu välisnõustajat, sealhulgas Deutsche Bank, Morgan Stanley Dean Witter, Deloitte & Touche ja A. D. Little, et analüüsida Hynixi olukorda ja koostada kava äriühingu päästmiseks. Koos välisnõustajatega korraldas KEB, kes oli CFIC eesotsas kui peamine kreeditor, Hynixis kuni 2002. aasta novembrini kestnud äriühingu tegevuse analüüsi. Selle tulemusel koostasid Deutsche Bank ja KEB aruande („DB aruanne”), mis esitati CFIC-le.

(19)

30. detsembril 2002. aastal otsustas CFIC alustada ettevõtte muutmisega ning asus seda müüma, nagu DB aruandes kirjeldatud. Ettevõtte muutmine hõlmas ka selle ümberkorraldamist, nimelt järgmist:

võla konverteerimine aktsiateks 1 861,5 miljardi Korea voni ulatuses;

kapitali kontolt mahakandmine suhtega 21:1;

3 293 miljardi Korea voni suuruse võla pikendamine;

pikendatud võla intresside maksmise tingimuste muutmine.

IV.   Meetmete kirjeldus

i)   Võla konverteerimine aktsiateks

(20)

CFIC otsustas konverteerida 1 861,5 miljardi Korea voni suuruse võla Hynixi aktsiateks; see vastas ligikaudu 50 % Hynixi tagamata laenudele. Konverteeritava aktsia hinnaks määrati otsuse vastuvõtmise ajal, 2002. aasta detsembris, 435 Korea voni, võttes aluseks ühe kuu keskmise turuhinna. Kuigi äriühingute ümberkorraldamise soodustamise seadusega on CFIC-le pandud kohustus kasutada konverteerimishinna arvutamisel mõistlikku meetodit, ei ole konkreetset meetodit ette nähtud.

(21)

Ümberkorraldusplaan nägi enne konverteerimist ette kapitali mahakandmise, milleks oli vaja aktsionäride heakskiitu; seetõttu ei saanud konverteerimisega otsekohe algust teha. Kui kapital oli maha kantud suhtega 21:1, sai aktsia konverteerimishinnaks 9 135 Korea voni (21 × 435 Korea voni) ning konverteerimine algas. Kuna konverteeritavaid aktsiaid ei emiteeritud kuni aprillini 2003, pidi see hind olema miinimumhind, aga maksimumhinda ei kehtestatud. Otsuse tegemise ajal oli aktsia tegelik hind hoopis 280 Korea voni; aprillis 2003 langes see 167 vonini.

ii)   Võla pikendamine

(22)

Hynixi aktsiatesse konverteerimata jäänud võla tähtaega pikendati detsembrini 2006. Pikendatud võlg küündis kokku 3 293 miljardi Korea vonini.

iii)   Muudatused intressi maksmise tingimustes

(23)

Pikendatud võla intressimäära langetati 6,5 %-lt 3,5 %-ni. Seda 3 %-list vahet käsitleti võla lisasummana ning see lisati tasumata võlale, aegumistähtajaga samuti detsembris 2006. Selle võla lisasumma intressiks kehtestati 6 % ning seda tuli maksta kord kvartalis.

V.   Korea valitsuse poliitika seoses Hynixiga

(24)

Nagu ajutise ja lõpliku tollimaksu määrustes kirjeldatud, oli Korea valitsus Hynixi teemast vägagi huvitatud. Korea valitsus tunnistas, et Hynixi olukorra tõttu ei olnud välisinvestorid eriti varmad Koreasse investeerima, kuna Korea pankade laenurisk seoses Hynixiga oli väga suur. Seega oli ebakindluste kõrvaldamiseks vaja lahendada Hynixi probleem; Hynixi „struktuurilist kohandamist” nimetati rahandus- ja majandusministeeriumi 2002. aasta teise poolaasta aruandes peamiseks poliitikaküsimuseks. Aruandes, mille opositsioonis olev Korea Suur Rahvapartei (Korea’s Grand National Party, GNP) esitas Korea Rahvuskogule, kritiseeriti aga Korea valitsuse nõudmist päästa Hyundai Group, mille haru Hynix oli, väites, et Hynixit päästes „loopis Korea valitsus raha põhjatusse auku”. Hynix väidab, et kuna aruanne esitati novembris 2002, ei peaks seda pidama tõendiks Korea valitsuse sekkumise kohta uude ümberkorraldusse. Samas kiitsid kreeditorid uued ümberkorraldused heaks ainult kuu aega pärast GNP aruande esitamist ning arutelud Hynixi parima päästmisviisi üle olid kestnud juba mitu kuud enne seda. Seega küsimuses, kas Korea valitsusel oli olemas Hynixi päästmise poliitika, ei ole GNP aruanne sugugi ebaoluline.

(25)

Aasta esimesel poolel teatas aserahandusminister, et „kreeditorid peavad Hynixi puhul võimalikult kiiresti lahenduse leidma, et negatiivne mõju majandusele jääks minimaalseks”. Selleks oli kokku kutsutud Korea valitsuse ja Hynixi kreeditoride koosolek, kus Korea valitsus väljendas oma seisukohti Microniga samal ajal peetud läbirääkimiste asjus. Rahandus- ja majandusministeerium ei saanud ei kinnitada ega ümber lükata, kas koosolekuid oli veel toimunud, ning väitis, et kõiki koosolekuid ei protokollitud. Finantsjärelevalvekomitee aga ütles, et muid koosolekuid ei olnud peetud, kuigi toimuval hoiti silma peal mitteametlike telefonikõnedega. Registreeritud tõendusmaterjal lubab aga järeldada, et Korea valitsus, võttes arvesse Euroopa Ühenduste ja USA läbi viidud varasemaid uurimisi tema ja Hynixi seoste kohta, oli andnud juhtnöörid edastada Hynixit puudutavat teavet suuliselt, et see ei oleks hiljem tõestatav. (7) Finantsjärelevalvekomitee teatas, et tal ei ole volitusi sekkuda ettevõtete ümberkorraldustesse, aga et ta oli protsessi osaliselt jälginud, näiteks aspektides, mis oleksid võinud turgu raputada. Finantsjärelevalvekomitee teeb sellist järelevalvet ettevõtte töötajate kaudu, aga neid kontakte ei dokumenteerita. Kuigi finantsjärelevalvekomitee tunnistas, et Hynixit asuti ümber korraldama selle liigse suuruse tõttu, väitis ta, et ümberkorralduste laadi ja viisi määrasid kindlaks ainult kreeditorid. Hynixi kreeditorpangad kinnitasid, et finantsjärelevalvekomitee jälgis ümberkorraldusi valvsalt nii telefonikõnede kui ka teabenõuete abil.

(26)

Korea valitsus tegi 2002. aasta aprilli koosolekul Hynixi kreeditoridele teatavaks oma ametliku seisukoha: Hynix tuleb kas müüa või päästa, et leevendada šokki. Kuigi Korea valitsus väitis, et likvideerimise poolt või vastu otsustamine jäi kreeditoridele, räägivad väitele risti vastu valitsuse avaldused seoses Hynixi päästmise tähtsusega (kas siis ümberkorralduse või müümise läbi) Korea turgude usaldusväärsuse taastamisel. Korea valitsuse arvamust, nagu oleks Hynix läbikukkumiseks liiga suur, kinnitab ka ühe kreeditorpanga avaldus, et Hynix on sedavõrd suur ettevõte nii paljude töötajate ja lepingutega, et „võite ise ette kujutada, mis pankroti või maksejõuetuse puhul juhtub”. Pealegi kirjutas üks Hynixi välisnõustaja oma töölevõtukirjas, et see aitaks kaasa „… pingutusele leida realistlik ja teostatav viis Hynixi ümberkorraldamiseks, nii et sotsiaalne kahju oleks minimaalne …” (lisatud rõhutamine kaldkirjas). Oli selge, et Hynixi likvideerimine ei tulnud kõne allagi.

VI.   Korea valitsuse seotus Hynixi kreeditorpankadega

(27)

Korea valitsus on paljude Hynixi kreeditorpankade suuraktsionär. Pankadelt, Hynixilt ja Korea valitsuselt saadud registreeritud teabest nähtub, et Korea valitsusel on vähemalt märkimisväärne osalus (> 20 %) kreeditorpankades/-finantseerimisasutustes, mis moodustab vähemalt 75 % hääleõigusest CFICs. Tuleb meeles pidada, et nõutav enamus CFICs on 75 %; seega ei saa kahelda Korea valitsuse osalemises kreeditoride nõukogu tehtud otsustes.

(28)

Nagu esialgseski uurimises, on Korea Arengupank (Korea Development Bank, KDB) ja Riiklik Põllumajandusühistute Liit (National Agricultural Cooperative Federation, NACF) täisomanduses valitsusüksused ning seega peetakse neid valitsusasutusteks algmääruse artikli 1 lõike 3 tähenduses.

(29)

Ei ole registreeritud ühtegi tõendit selle kohta, et panga Woori Bank olukord on ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 80 kuni 82 kirjeldatuga võrreldes muutunud. Pealegi, nagu ajutise tollimaksu määruses on väidetud, sõlmis Chohung Bank (praeguse nimega Shinhan Bank, kuna 1. aprillil 2006 ühines see pangaga Shinhan Bank) 2002. aasta jaanuaris vastastikuse mõistmise memorandumi Korea Hoiustekindlustuskorporatsiooniga (Korea Deposit Insurance Corporation, KDIC), andes riigiasutusele KDIC võimaluse mõjutada otsustavalt panga Chohung Bank otsusetegemist.

(30)

Peaministri dekreet nr 408 on veel üks tõend, et Korea valitsusel on olemas õiguslikud vahendid finantssektorisse poliitilistel põhjustel sekkumiseks. Korea valitsus esitleb dekreeti kui tõendit, et Korea valitsus tegi ametliku avalduse mitte sekkuda pankade ja finantseerimisasutuste tegevusse. Peaministri dekreedi nr 408 artikli 5 lõikes 1 aga sätestatakse, et „juhul kui finantsjärelevalveasutus esitab finantseerimisasutusele taotluse teha koostööd või pakkuda toetust eesmärgiga stabiliseerida finantsturgu, … tehakse seda kirjalikult või koosoleku raames”. Seega ei välistata dekreediga valitsuse sekkumist finantseerimisasutustesse, vaid hoopis sätestatakse sõnaselgelt sellise sekkumise korraldamise viis.

(31)

Hynix väitis, et KEB ei olnud Korea valitsuse kontrolli all, ning esitas Korea valitsusest sõltumatuse tõendiks panga Commerzbank osaluse. Samuti esitas ta dokumendid, milles viidatakse panga Commerzbank vetoõigusele mõnes küsimuses, sealhulgas ka riskijuhtimises. Kuigi Commerzbank oli saatnud ühe oma inimese laenumeeskonda, ei suutnud KEB siiski kinnitada, kas Commerzbank ka tegelikult laenuotsuseid kontrollis; tegelikult väitis Commerzbank koguni, et nad ei olnud sellise vetoõiguse olemasolust teadlikud. Pealegi näitab ka hiljutine uurimine, mis käsitles Korea valitsuse seotust KEB aktsiate ostmisega Lone Stari poolt aastal 2003, et KEB on Korea valitsuse kontrolli all. Seetõttu leitakse, et ei ole põhjust taganeda esialgse uurimise järeldustest Korea valitsuse mõju kohta KEB otsustele.

(32)

Veel üks näide Korea valitsuse seotuse kohta Hynixi kreeditorpankadega on asjaolu, et Hynixi CFIC ümberkorralduskomitee juhtkomitee määras ümberkorralduskomitee esimeheks endise tööstus- ja kaubandusministri, kusjuures vaid mõni kuu hiljem nimetati too uuesti ministriks.

(33)

Pangad Kookmin Bank ja Woori Bank on oma 2002. aastal väärtpaberi- ja börsikomiteele esitatud prospektides mõista andnud, et Korea valitsuse sekkumine võib neid viia poliitikast lähtuvate otsuste tegemiseni. Hynix on aga esitanud tõendeid, et kõnealune sõnastus ei viita otseselt Hynixile ning et sellest ei saa välja lugeda, nagu kontrolliks Korea valitsus Korea pangandussektorit. Siiski ei lükka Hynixi esitatud tõendid ümber muid prospektis esitatud hoiatusi, näiteks et Korea valitsuse osalus „võib sundida meid võtma selliseid meetmeid või järgima poliitikaeesmärke, mis ei pruugi olla kreeditoride huvides”.

(34)

Komisjon palus näha asutusesiseseid dokumente, mis olid seotud kreeditorasutuste otsusega kiita heaks ümberkorraldusplaan. Need konfidentsiaalsed dokumendid näitavad, et kuigi kõik kreeditorid järgisid ümberkorralduses osalemise otsust tehes oma tavapärast sisekorda, ei tegutsenud nad vastavalt krediidireitingule, mille nad Hynixile kõnealusel perioodil olid andnud. Kuigi kõik kreeditorid olid andnud Hynixile Standard & Poor’si reitingule „kohustusi osaliselt täitmata jättev” vastava reitingu, kiitsid nad ümberkorraldusplaani sellest hoolimata heaks. Näiteks osutas ühe panga krediidiriskireiting Hynixi kohta ümberkorralduse heakskiitmise ajal, et äriühingu olukord on väga raske ning et võimalus äritegevust taastada on väga ebatõenäoline. Ühe teise asjaomase panga Hynixile antud reiting viitas, et kohustuste täitmatajätmine oli väga tõenäoline ja et ei ole mõtet loota olukorra paranemist tulevikus. Siiski kiitsid pangad ümberkorraldusettepaneku heaks, kuigi tõenditest võis järeldada, et see ei olnud kooskõlas turukeskse lähenemisviisiga, ning ka DB aruandes ei öelda teisiti.

(35)

Seda näitas ka kreeditoride suhtumine nii võlasse, mida nad ise pikendasid, kui ka aktsiatesse, mille nad said võla konverteerimisel aktsiatesse: ligikaudu 80–90 % Hynixi võlgadest kanti kahjumina maha – ühel juhul koguni 100 % – ja aktsiad kirjendati kreeditoride makstud hinnast ligikaudu 20 %-ga.

(36)

Äriühing väidab, et järgnenud sündmused näitavad kreeditoride otsuse õigsust; Hynix on alates 2005. aastast kasumit teeninud ning kreeditorid on müünud oma osaluse äriühingus märkimisväärse kasumiga. See on aga tagantjärele analüüs, mis ei põhjenda järeldust, nagu oleks ümberkorraldusplaan olnud kreeditoride heakskiitmise ajal kooskõlas turukeskse lähenemisviisiga. Lisaks sellele jäi Hynix püsima vaid tänu suurtele subsiidiumidele, mis talle maksti. Ei saa ju väita, et kuna Hynix jäi püsima, siis polnud need subsiidiumid tegelikult subsiidiumid, kuigi püsimajäämine oli võimalik vaid tänu nendele. Lõpuks olid kreeditorid 2002. aasta lõpus sattunud sellisesse olukorda seetõttu, et nad olid osalenud 2001. aasta ümberkorralduses, mis kujutas endast subsideerimist. Järelikult ei saa nad väita, et neid tuleks võrrelda erasektori kreeditoridega, kes on teinud kõik sammud, mis on viinud neid teatud ajal teatud olukorda, täielikult omal tahtel. Seega ei mõjuta Hynixi väide järeldust, et kreeditorid ei tegutsenud turukeskset lähenemisviisi silmas pidades.

VII.   Järeldus rahalise toetuse kohta

(37)

Pidades silmas registreeritud tõendeid Korea valitsuse Hynixiga seotud poliitika kohta ja selle sekkumise kohta Hynixi kreeditoride otsusetegemisse, aga ka tõendeid Hynixi kohutava olukorra kohta ja turu soovimatuse kohta äriühingusse kapitali mahutada ning samuti tõendite puudumist selle kohta, et olemasolevad kreeditorid tegid otsuseid turuandmetest lähtuvalt, mida subsideerimine ei olnud moonutanud, on jõutud järeldusele, et eespool põhjenduses 19 kirjeldatud ümberkorralduse heakskiitmisega andis Korea valitsus Hynixi kreeditoridele ülesandeid või juhiseid Hynixi päästmiseks. See kujutas endast rahalist toetust algmääruse artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(38)

Hynix väitis, et Korea valitsusel ei olnud uues ümberkorralduses mingit rolli; selle töötasid välja kreeditorid välisnõustajate abiga. Lisaks väitis ta, et registreeritud tõendid üksnes kinnitasid Korea valitsuse muret Hynixi pärast, aga et nendega ei suudetud luua tõendatavat seost Korea valitsuse ja panga tegevuse vahel. Kuigi Korea valitsuse osalus pangas ei ole vaieldamatu kinnitus juhtnööride või ülesannete andmise kohta, on see ometi kindel tõend selle kohta, kui palju võib Korea valitsus pankade otsusetegemist mõjutada. Samamoodi kui esialgses uurimises, näitavad registreeritud tõendid ka nüüd, et suuraktsionärina saab Korea valitsus direktoreid ametisse nimetada ning saab seega mõjutada ka juhatuse koosolekute hääletustulemusi. Veelgi enam, paljudest ajakirjandusartiklitest ja registreeritud aruannetest nähtub, et Korea valitsus ei kavatsenud lasta Hynixil pankrotistuda; samuti näitas seda asjaolu, et üks täielikult Korea valitsuse omanduses olev pank ostis Hynixi võla teistelt kreeditoridelt üles, kergendamaks Hynixi päästmise ülesande saanud pankade finantskoormust. Ei vaidlustata, et uue ümberkorraldusplaani töötasid välja Hynixi välisnõustajad koos äriühingu kreeditoridega, samas saab registreeritud tõendite põhjal järeldada, et Korea valitsus andis Hynixi kreeditoridele ülesande ja juhtnöörid Hynix ümber korraldada ning mitte lasta sellel pankrotistuda.

(39)

Samuti näitab pankade käitumine selgelt, et nad ei tegutsenud vastavalt tavapärastele ärikaalutlustele. Ükski neist pankadest ei andnud Hynixile investeerimiseks sobiliku ettevõtte reitingut; tegelikult näitavad kõik kreeditoride Hynixile antud reitingud, et nad pidasid äriühingut tõsiseks riskiks ega uskunud selle püsimajäämisse. Äriühingu väitel tulnuks kreeditoride käitumist uurida „olemasoleva kreeditori” seisukohast. Aga nagu põhjenduses 36 ja 41 kuni 44 üksikasjalikumalt kirjeldatud, on käesoleval juhul, mida on mõjutanud väga suurte ja sarnaste subsiidiumide andmine vaid ligikaudu aasta varem, kreeditoride tegevuse majanduslikku põhjendatust silmas pidades õige kohaldada erainvestori kriteeriumi. Seetõttu ei ole küsimus, kas olemasolev kreeditor oleks käitunud Hynixi kreeditoridega sarnasel viisil, üldse asjakohane.

VIII.   Kasu

(40)

Pangad KEB, Woori Bank, Shinhan Bank, KDB ning NACF väitsid kõik, et nad osalesid uues ümberkorraldamises vaid sooviga maksimeerida Hynixile juba antud laenude tagasisaamise taset. Nad arvasid, et Hynixi väärtus töötava kontsernina on kõrgem kui selle vahetu likvideerimismaksumus. Sellest hoolimata ei saa seda võrdlust, mis võib küll olla hea alus saadava kasu analüüsimiseks, ühelgi juhul rakendada käesoleva juhtumi korral põhjendustes 36 ja 41 kuni 44 selgitatud põhjustel. Lisaks sellele ei saa väga suure laenuriskiga kreeditoride võimaliku saadava kasu põhjal öelda, nagu ei saaks Hynix üldse kasu.

(41)

Hynix väidab, et uus ümberkorraldamine oli turupõhine, kuna selle olid välja töötanud sellised välisnõustajad nagu DB ja Deloittes pärast kuudepikkust ettevõtte tegevuse analüüsi, ning et see põhines DB aruandel, milles soovitatud tegevuskava leidis hiljem järgimist. DB aruanne oli aga suunatud Hynixi kreeditoridele. Selle eesmärk oli maksimeerida kreeditoride võimalusi saada võlg tagasi, vältides samal ajal äriühingu pankrotti. Hynix väitis, et äriühingule uuest ümberkorraldamisest tuleneva kasu väljaselgitamiseks tuleb kohaldada erakreeditori kriteeriumi, mitte erainvestori kriteeriumi. Kreeditoride olukord võiks küll olla analüüsis arvessevõetav tegur; käesoleva juhtumi puhul ei saa seda aga kasutada, nagu eespool põhjenduses 36 ja allpool selgitatud.

(42)

Üldjoontes on asjakohane standard see, kas turukeskne investor, kellel on Hynixiga seoses laenurisk või ei ole seda, oleks kavandatavat Hynixisse investeerimist tasuvaks pidanud või mitte. DB aruanne ei anna sellele küsimusele usaldusväärset vastust, sest see on adresseeritud olemasolevatele kreeditoridele ning selle eelduseks on Hynixi üldise olemasoleva võla ja aktsiastruktuuri kasutamine kavandatava investeeringu abivahendina, muutes seega pea olematuks kõik võimalikud välisinvesteeringud samadel tingimustel. DB aruanne ei sisalda ühtegi tõendit selle kohta, et välis-erainvestorid oleks ilmutanud huvi paigutada raha Hynixisse. Tegelikult soovitas DB erainvestoritel Hynixisse mitte investeerida, mida ilmestab ka asjaolu, et DB väärtpaberiosakond ei jälginud Hynixi aktsiat.

(43)

Igatahes oli Hynixi finantsseisund uue ümberkorralduse ajal väga halb, nagu kirjeldatud põhjenduses 14, ning oli ilmne, et Hynix ei ole suuteline oma kohustusi täitma; seetõttu ei olnud rahastamist loota ka turult, nagu nähtub põhjendustest 14 ja 15 esitatud finantsnõustajate avaldustest. Samal ajal kui DB aruandes osutatakse Hynixi kreeditoride võimalusele minimeerida oma kahjusid, ei viidata selles kordagi, miks pidanuks turg jätkama Hynixile, oma kohustusi osaliselt täitmata jätvale äriühingule, raha laenamist või sellesse investeerimist. Seega kinnitavad ka muud Hynixi seisundit ja turuolukorda käsitlevad kättesaadavad andmed, et DB aruanne ei anna usaldusväärset vastust küsimusele, kas turukeskne investor oleks pidanud Hynixisse investeerimise ettepanekut vastuvõtmise vääriliseks või mitte.

(44)

Jättes kõrvale küsimuse, milliseks oleks sündmuste käik võinud osalistele kujuneda 2002. aastal tollast olukorda arvestades, jääb kehtima asjaolu, et Hynix oli sellisesse olukorda sattunud 2001. aastal Korea valitsuse poolt või nimel tehtud majanduslikult põhjendamatute investeerimis- ja laenuotsuste tõttu, mille mõjud ulatusid 2002. aastasse ja kaugemalegi. Uue ümberkorralduse sõnaselge eesmärk oli Hynixi refinantseerimine ning seda ei saa vaadelda 2001. aasta esialgsetest ümberkorraldusmeetmete rakendamisest eraldi. Need kaks on omavahel lahutamatult seotud. Teisisõnu oli olemasolevate kreeditoride laenuriski vaja 2002. aasta meetmega pikendada üksnes seetõttu, et varasem ümberkorraldus oli halvasti läbi mõeldud ja ebaõnnestus. Seetõttu oli DB aruandes soovitatud lahendus võimalik ainult 2001. aasta meetmete toel. Ei ole võimalik käsitleda teatavat soovitatud tegevuskava turupõhisena, kui see tegevuskava on iseenesest jätk valitsuse eelnevalt tehtud põhjendamatule investeerimisotsusele. Ka seetõttu ei anna DB aruanne usaldusväärset vastust küsimusele, kas turukeskne investor oleks pidanud Hynixisse investeerimise ettepanekut vastuvõtmise vääriliseks või mitte.

(45)

Seetõttu leitakse, et uus ümberkorraldus tõi äriühingule kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses.

IX.   Sihtotstarbelisus

(46)

Uue ümberkorralduse moodustavad meetmed võeti üksnes Hynixi puhul; võla pikendamist, intressi muutmist põhisummaks ja võla konverteerimist aktsiateks peetakse konkreetseks meetmeks algmääruse artikli 3 tähenduses.

X.   Kasu suuruse arvestamine

i)   Kasu saamise aeg

(47)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 tuleb tasakaalustatavate subsiidiumide summa välja arvutada tulusaaja tulu põhjal, mis leitakse uuritava subsideerimisperioodi jooksul saadud olevat. Aktsiatesse konverteeritava summaga võrdne võlasumma eraldati laenudest ning kirjendati ümberkorraldamisotsuse vastuvõtmisel 30. detsembril 2002. aastal kapitali korrigeerimisena (Hynixi 2002. aasta finantsaruande märkus 14). Samuti vabastati Hynix samal kuupäeval selle laenuga seotud intresside maksmise kohustusest.

(48)

Ühenduse tootmisharu väitel ei saanud Hynix uuest ümberkorraldusest kasu kuni 13. aprillini 2003, mil aktsiad ka tegelikult kreeditoridele emiteeriti. Teisest küljest väitis äriühing, et kasu hakati tegelikult saama detsembris 2002, kuna sel kuupäeval tegid kreeditorid otsuse kiita ümberkorraldus heaks ning sel kuupäeval vabastati Hynix oma võlaga seotud kohustustest.

(49)

Kuna DRAMide teemat käsitlev vaidluste lahendamise organi vaekogu väitis, et subsiidiumist saadavat kasu tuleb vaadelda saaja seisukohast ning et äriühingul ei olnud seoses kreeditoridele põhjustatud laenuriskiga enam kohustusi alates kuupäevast, mil tehti otsus jätkata uue ümberkorraldusega, peetakse Hynixi kasu saamise alguskuupäevaks 30. detsembrit 2002.

ii)   Arvutamise alus

(50)

Vastavalt esialgses uurimises kasutatud meetodile peetakse võla pikendamist kasu arvutamisel laenuks. Samal eesmärgil käsitletakse laenuna ka põhisummaks muudetud intressi. Esialgses uurimises käsitleti subsiidiumi laenu põhisumma nominaalväärtusena, mis jaotati varade tavapärasele viieaastasele kulumiperioodile. Kõik sel viisil jaotatud aastased summad suurenesid neile liidetud Korea tavapärase turuintressimäära (7 %) võrra. EÜ-Korea DRAMide vaekogu kritiseeris seda kui „toetuse arvutamise meetodit”, milles ei peegeldunud asjaolu, et laenud tuleb erinevalt toetustest tagasi maksta ning et „seega on laenu saamine äriühingule ilmselgelt vähem kasulik kui toetuse saamine”. (8) Vaekogu arvas, et EÜ peaks oma arvutuste aluseks võtma tavapärast investeerimispraktikat peegeldavad võrdlusalused.

(51)

Pärast WTO vaekogu märkusi seoses esialgses uurimises kasutatud toetuse arvutamise meetodiga peeti käesolevas uurimises asjakohaseks leida laenupõhine võrdlusalus, mille suhtes kasu arvutada.

(52)

Hynixi uue ümberkorralduse aegne finantsseisund oli väga halb, nagu kirjeldatud põhjendustes 14 ja 15, ning oli ilmne, et Hynix ei ole suuteline oma kohustusi täitma; seetõttu ei olnud rahastamist loota ka turult. Uue ümberkorralduse ajal ei antud Hynixile võrreldavat kommertslaenu ning samuti ei leidunud ühtegi kinnitatud tõendit Hynixile või Hynixiga võrreldavas olukorras olevale firmale sel ajal antud võrreldava kommertslaenu kulude või tingimuste kohta. Asjaolu, et uues ümberkorralduses osalesid ka eraettevõtjad, ei ole piisavalt usaldusväärne võrdlusalus; osalenud ettevõtjad olid väikesed ning Korea valitsuse suunatud ettevõtetega võrreldes olid nende võlanõuded Hynixi suhtes tähtsusetud. Pealegi, nagu selgus WTO vaekogu järeldustest Jaapani DRAMide juhtumi puhul, milles käsitleti samasuguseid asjaolusid kui käesolevas uurimises, kipub valitsuse samaaegne sekkumine uue ümberkorraldusega seotud otsusetegemisse turgu moonutama ning seega ei saa sõltumatuid eraettevõtteid pidada usaldusväärseks võrdlusaluseks. (9)

(53)

Seetõttu töötas komisjon välja turuintressimääral põhineva samalaadse hindamiskriteeriumi, millele liidetakse võrreldava laenuriskiga äriühingute viivisemäärasid peegeldav riskipreemia. Selles hindamiskriteeriumis arvestatakse laenu tähtaega, võrdluskriteeriumi intressimäära, mida maksaks krediidivõimeline ettevõte, krediidivõimetu ettevõtte võimalikku toimetulematust oma kohustustega sama perioodi vältel ja krediidivõimelise ettevõtte võimalikku toimetulematust oma kohustustega samasuguse perioodi vältel.

(54)

Komisjon kasutas sobiva võrdlusintressimäära arvutamiseks krediidivõimetuse korral järgmist valemit:

ib = [(1 –qn)(1 + if)n/(1 –pn)](1/n) –1

kus:

n

=

laenu tähtaeg,

ib

=

krediidivõimetu laenuvõtja intressi viitemäär,

if

=

krediidivõimelise äriühingu makstav pikaajaline intressimäär,

pn

=

krediidivõimetu äriühingu maksejõuetuse tõenäosus n aasta jooksul,

qn

=

krediidivõimelise äriühingu maksejõuetuse tõenäosus n aasta jooksul.

(55)

Selleks arvutuseks on komisjon Korea voni laenude krediidivõimelise tariifina kasutanud Korea Panga keskmist intressimäära investeeringutaseme võlakirjade jaoks aastal 2003, mis oli 10,43 %. Viivised nii krediidivõimeliste kui ka krediidivõimetute äriühingute jaoks kõnealuse meetme ajal võeti Moody’s Investor Services’ilt. Krediidivõimetu äriühingu viivise määr aastal 2003 kolmeks aastaks (võla pikendamise tähtaeg) oli 54,86 %, kusjuures krediidivõimeliste äriühingute intressimäär kolmeks aastaks aastal 2003 oli 0,33 %. Üldine intressimäär on seega 43,8 %. Samas oli Hynixi pikendatud võla pealt makstav intressimäär 3,5 %, seega oli intressimäärade erinevus 40,3 % ning tasakaalustava tollimaksu määr on järelikult 23,7 %.

(56)

Nagu põhjenduses 21 kirjeldatud, arvutas CFIC võla aktsiatesse konverteerimise hinnaks 30. detsembril 2002. aastal 435 Korea voni, võttes aluseks ühe kuu keskmise turuhinna. Äriühingu väitel oli see majanduslikult põhjendatud meetod aktsiahinna kindlaksmääramiseks ning peegeldas tegelikku turuolukorda. Tegelikult oli see hind maksimumhind; kui aktsiahind 30. detsembri 2002. aasta ja aktsiate tegeliku emiteerimise päeva vahelisel perioodil tõusis, oleks pidanud vastavalt muutuma ka konverteerimishind. Tegelik hind päeval, mil tehti otsus jätkata uue ümberkorraldusega, oli 280 Korea voni. Kui võlg lõpuks pärast kapitali vähendamist hinnaga 9 135 Korea voni (435 × 21 Korea voni) aktsiateks konverteeriti, oli aktsia hind tegelikult 3 500 Korea voni. Kui kapitali mahakandmise mõju tähelepanuta jätta, kaubeldi emiteeritud aktsiatega tublisti alla alghinna, 167 Korea voni juures. Ei vaidlustata tõsiasja, et CFIC-l oli vabadus valida konverteerimishinna kehtestamise meetod. Sellest valikuvabadusest olenemata, kuna konverteerimishind ei olnud fikseeritud hind, vaid garantii, et äriühing saaks oma aktsiate eest teatud miinimumsumma, ei saa seda pidada tegelikule turuolukorrale vastavaks hinnaks, pidades eeskätt silmas konverteerimishinna kehtestamise ajal kehtinud tegelikku hinda ning eelduspärast langussuundumust CFIC koosolekute ja 2003. aasta aprillis toimunud konverteerimise vahelisel ajal.

(57)

Kasu arvutamiseks, mis Hynix sai võla aktsiateks konverteerimisel, tuleb arvesse võtta Hynixi kulusid aktsiate emiteerimisel. Sellega seoses märkis komisjon, et selleks, et kaaluda vahetuslepingu kulusid saaja seisukohast, kui neid kulusid on, tuleks arvesse võtta äriühingule pandud kohustusi uute aktsiate emiteerimisel. Komisjon märkis, et tavalise aktsiakapitali „süstid” ei pane üldiselt äriühingule erilisi kohustusi, kuna siis ei ole fikseeritud kasuminormi, mille äriühing peab saavutama, ega ole tegelikult vaja ka teha mingeid makseid. Samas aga on äriühingul vähemalt teoreetiline kohustus jagada oma kasum või osa sellest oma aktsionäridele; omakapitali tasuvus (return on equity ratio, ROE) võiks mingil määral näidata, millist kasumimäära aktsionärid võiksid oodata, ja seda võiks kasutada Hynixi tulu arvutamisel. Hynixi omakapitali tasuvuse protsent aastal 2003 oli negatiivne, arvutatuna äriühingu selle aasta raamatupidamisaruannete andmete alusel. Seepärast ei ole Hynixi võla aktsiateks konverteerimise tehingu aegse finantsseisundi objektiivse hinnangu alusel mõistlik oodata, et Hynix olnuks võimeline jaotama asjaomasel aastal oma aktsionäridele üldse mingit kasumit. Seega tuleks omakapitali tasuvuse kasutamisel võrdleva hindamise kriteeriumina ikkagi järeldada, et võla aktsiateks konverteerimise tehing on tasakaalustatav subsiidium.

(58)

Samuti on komisjon uurinud, kas Hynixil on olnud kulutusi seoses vajadusega loovutada omandiväärtpabereid konverteerimise tulemusena või kulutusi aktsiahinna alandamise tõttu seoses uute aktsiate emiteerimisega. Dokumenteeritud tõendite läbivaatamise tulemusena leiab komisjon, et Hynixi võla aktsiateks konverteerimise tehingust saadud netotulu ei vähenenud uute aktsiate emiteerimise tulemusena. Sellega seoses leiab komisjon, et on oluline tunnistada võla aktsiateks konverteerimise mõju Hynixi finantsolukorrale.

(59)

Võrdleva hindamise kriteeriumiga seoses on oluline mõista, et tegemist ei olnud otsese paigutusega omakapitali. Hynixi tulu tulenes suuresti sellest, et oluline osa võlast, nimelt 1 861,5 miljardit Korea voni, kustutati konverteerimise kaudu. Sisuliselt vabastas see Hynixi kohustusest maksta tagasi võla põhisumma ning kohustusest maksta intresse. Selle asemel asendati see suur võlasumma kreeditorpankadele emiteeritud aktsiatega. Samas ei tulenenud Hynixile uute aktsiate emiteerimisest reaalset kvantifitseeritavat kulu. Samal ajal kui olemasolevate aktsiate väärtus emiteerimise tõttu langes, ei olnud sellel Hynixile absoluutselt mingisugust bilansilist mõju. Sellest ei tulenenud mingeid sularahakulusid (välja arvatud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud) ja see ei kohustanud Hynixit tegema sularahamakseid tulevikus, nagu see oleks olnud võlakirjade puhul.

(60)

Äriühing väitis, et aktsia turuväärtus tuleb mis tahes kasust maha arvutada, ning viitas „Suunistele subsiidiumi arvestamiseks tasakaalustavate tollimaksudega seotud uurimises”, mille jaotise E punkti f alapunktis iii sätestatakse, et „kui valitsus ostab äriühingu aktsiaid ning maksab nende aktsiate eest üle turuhinna (võttes arvesse mis tahes muid tegureid, mis on võinud erainvestorit mõjutada), on subsiidiumi summaks nende kahe hinna vahe” (lisatud rõhutamine kaldkirjas). Erainvestor ei oleks Hynixi aktsiaid aga sel ajal üldse ostnud. Registreeritud tõendite põhjal kaubeldi Hynixi aktsiatega koguni sedavõrd vähe, et see oleks tulnud peatada, kui Korea noteerimiseeskirjades ei oleks olnud erandit, mis näis tehtud olevat konkreetselt Hynixi jaoks. Asjaolu, et aktsiatega oli seotud turuväärtus, ei mõjuta äriühingut, mis ei pea seda maksma. See oleks olnud asjakohane kaalutlus ainult juhul, kui võla konverteerimise puhul aktsiateks oleks olnud tingimus, mis kohustanuks Hynixit aktsiaid tagasi ostma.

(61)

Sellest tulenevalt järeldatakse kõikide eespool esitatud kaalutluste valguses ja kuna Hynix ei kirjendanud mingeid aktsiate emiteerimisega seotud kulusid, et võla aktsiateks konverteerimise tehingu tulu on asjakohane mõõta konverteerimise kogusummaga.

iii)   Kasu lõplik arvutamine

(62)

Nagu põhjenduses 61 selgitatud, vaadeldakse võla aktsiateks konverteerimise kogusummat kasuna, mis Hynixile kõnealusest meetmest tulenes. Seda subsiidiumi vaadeldakse suure ühekordse tuluna, sest nagu eespool kirjeldatud, peeti sobivaks meetodiks jaotada see viieaastase ajavahemiku peale. Sel viisil jaotatud subsiidiumi summat väljendati protsendina Hynixi 2005. aasta kogumüügist. Koreas läbivaatamise uurimisperioodil kehtinud keskmisi turuintressimäärasid kasutades on tasakaalustatav subsiidium 6,8 % koos intressidega. Kuna aga võla konverteerimine aktsiateks on ühekordne kindlale perioodile jaotatud subsiidium ning kui jaotamisperioodi alguseks võetakse tegeliku tulu saamise aeg, peetakse selle aegumiskuupäevaks 31. detsembrit 2007.

(63)

Nagu põhjenduses 50 nimetatud, käsitleti võla pikendamist ja põhisummaks muudetud intressi laenudena ning neid vaadeldakse korduva subsiidiumina. Äriühingu väitel on ta 2002. aasta detsembri ümberkorralduse käigus saadud subsiidiumi tagasi maksnud, kui refinantseeris oma võlga Korea ja muude kui Korea pankade konsortsiumile (vt põhjendused 75 ja 76) juulis 2005. Hynix väidab, et selle refinantseerimisega, mille käigus ta võttis uue laenu oma võla tasumiseks uue ümberkorralduse ajal ning CRPA nõuetele vastamiseks, kustutas ta subsiidiumi. Aastal 2005, kui refinantseerimine aset leidis, oli Hynix taas kasumisse jõudnud ning saanud Korea Investors Service Inc.-lt krediidireitinguks BBB+. Oma võla refinantseerimisega turutingimustel peatas Hynix subsiidiumi kordumise ning seega lõppes ka kasu saamine. Selle tulemusena leiti, et alates 13. juulist 2005 ei toonud võla pikendamine ja intressi muutmine põhisummaks enam Hynixile kasu.

XI.   Muud väidetavad subsiidiumiskeemid

(64)

Jaanuaris 2003 müüs Hynix oma vedelkristallekraanide haru („Hydis”) Hiina äriühingule Beijing Orient Electronics Technology Group Co. Limited („BOE”) ligikaudu 380 miljoni USA dollari eest. Ostuhinda rahastati suures osas Hynixi kreeditorpankade, nimelt pankade KEB, KDB, Woori Bank ja Hyundai Marine and Fire Insurance („HMFI”) antud laenudega; üheskoos andsid pangad varade ostmiseks asutatud uuele äriühingule BOE-Hydisele laenu 188 miljonit USA dollarit.

(65)

Ühenduse tootmisharu väitel andis Korea valitsus Korea pankadele ülesande ja juhtnöörid anda laenu eelistingimustel, võimaldamaks BOE-l varasid osta ning teha seega Hynixile ülivajalik rahasüst.

(66)

Kuigi on olemas tõendeid selle kohta, et KEB ja Hynix avaldasid survet mõnele teisele laenuandjale ning et BOE ei suutnud veenda sõltumatuid kreeditore laenu andma, ei ole tõendeid, et antud laene saaks käsitleda tasakaalustatava subsiidiumina. Ei piisa sellest, kui tehakse kindlaks, et Korea valitsus oli Korea pankadele andnud ülesande ja/või juhtnööre; järelduse tegemiseks tasakaalustatava subsiidiumi olemasolu kohta ühenduse tootmisharu kirjeldatud asjaoludes tuleb näidata, et BOE ise sai Korea valitsuselt ülesande või juhtnöörid Hydise ostmiseks. Kuigi Korea pankade rahastamistingimused olid helded, võttis BOE siiski ainult 188 miljoni USA dollari suuruse laenu ning tasus ülejäänud osa ostuhinnast sularahas; ei ole ühtegi tõendit, et Korea valitsus oleks BOE-le andnud ülesandeid/juhtnööre. Igal juhul anti laenu BOE-Hydisele ning ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kasu oleks Hynixile edasi kantud. Seetõttu leitakse, et Korea pankade antud 188 miljoni USA dollari suurune laen BOE-Hydisele ei ole subsiidium algmääruse artikli 2 tähenduses.

(67)

Nagu uue ümberkorralduse tingimustes kavandatud, müüs Hynix 2004. aasta oktoobris oma haru System IC varad Citigroup Venture Capitali hallatava eraõigusliku aktsiafondi CVC Partnersi juhitud konsortsiumile 954,3 miljardi Korea voni eest. Omandamist rahastati ostuhinnast 481,3 miljardi Korea voni ulatuses ning peamiselt toimus see võla ülekandmisena Hynixilt MagnaChipile, System IC varade ostmiseks asutatud äriühingule. Hynixi kreeditorid kandsid oma tagamata võlad Hynixilt üle MagnaChipile 21 % diskontomääraga, aga tagatud laenud võttis uus äriühing üle ilma ühegi soodustuseta.

(68)

Ühenduse tootmisharu väitel on diskonteeritud ülekantud võlg sama suur kui tasakaalustatav subsiidium. Arvestades aga, et MagnaChip võttis 481,3 miljardi Korea voni suuruse laenu ja maksis 481,3 miljardit sularahas, peaks tehingu käigus antud võimaliku rahalise toetuse väljaselgitamiseks olema esiteks tõendeid MagnaChipile / CVC Partnersile antud ülesannete või juhtnööride kohta, aga tõendeid ei esitatud ega leitud. Kreeditorid osalesid diskonteeritud võla ülekandmises vabatahtlikult. Nii nagu BOE-Hydise müügi puhul, rahastati kolmandat isikut, mitte Hynixit, ning seetõttu ei ole ühtegi tõendit, et kasu oleks Hynixile edasi kantud. Seetõttu leitakse, et diskonteeritud võla ülekandmine MagnaChipile ei ole subsiidium algmääruse artikli 2 tähenduses.

(69)

Oktoobris 2004 kasutas Hynix oma System IC varade müügist saadud tulu sularahas väljaostmise kava rakendamiseks, mille oli heaks kiitnud CFIC ning vastavalt millele „ostis” Hynix oma võla kreeditoridelt soodustingimustel tagasi. Selleks pakkus Hynix välja, et maksab võla varakult tagasi, aga vähendatud määraga. Teine sularahas väljaostmine toimus detsembris 2004. Need diskonteeritud sularaha-väljaostud olid ühenduse tootmisharu väitel tasakaalustatavad subsiidiumid.

(70)

Oktoobrikuu sularaha-väljaostus osaleda soovinud kreeditorid nõustusid, et Hynix maksab tagasi 70 % neile võlgnetavast tagamata laenust ning 96 % mis tahes tagatud laenust. Detsembri sularaha-väljaostu ajaks vähendati tagamata laenu diskontomäära 21,84 %-le.

(71)

Registreeritud tõendite kohaselt oli sularaha-väljaostudes osalemine vabatahtlik. Veelgi enam, ei ole ühtegi tõendit, mis viitaks kreeditoride käitumise majanduslikule põhjendamatusele, kuna tagamata laenu diskonteerimine kompenseeriti varase tagasimaksmisega ehk järelikult raha hetkeväärtusega. Seetõttu leitakse, et sularaha-väljaostud ei ole subsiidium algmääruse artikli 2 tähenduses.

(72)

Ühenduse tootmisharu väitel võimaldas Korea valitsus Hynixile maksusoodustust, kuna ei nõudnud uue ümberkorralduse käigus võla aktsiateks konverteerimisel saadud kasu deklareerimist tuluna. Kuigi Hynixi 2003. aasta kahjumi tõttu ei oleks temalt nõutud ettevõtte tulumaksu, isegi kui ta oleks vahetusest saadud kasu tuluna deklareerinud, väitis ühenduse tootmisharu, et Hynix sai kasu, kuna tulu deklareerimata jätmisega ei vähendanud ta oma edasikantavat kahjumit, mida ta oleks saanud siis tasaarveldada 2005. aasta maksustatavate tuludega, kuna jõudis siis jälle kasumisse.

(73)

Väidetav maksusoodustus tuleneb sellise seadusemuudatuse edasilükkamisest, millega nõutakse vabatahtlikes ümberkorraldustes olevatelt äriühingutelt, nagu ka Hynix, võla aktsiateks konverteerimisest saadud kasu deklareerimist tuluna. Ühenduse tootmisharu väitel kavandas Korea valitsus seadusemuudatuse esialgselt jõustada märtsis 2003, misjärel oleks Hynixi uue ümberkorralduse ajal võla aktsiateks konverteerimisest saadud kasu muutunud maksustatavaks. Ühenduse tootmisharu väitis, et pärast vähemalt ühe äriühingu kaebust kolmest äriühingust, keda seadusemuudatus otseselt mõjutas ja kellest üks oli Hynix, lükkas Korea valitsus uue sätte jõustamise edasi 1. jaanuarile 2004. Hynixi sõnul aga lükkas Korea valitsus uue sätte jõustumiskuupäeva edasi, kuna mõistis, et otsuse viivitamatu jõustamine olnuks vastuolus tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega ning kindlakskujunenud tavaga, et maksusätted jõustuvad majandusaasta alguses.

(74)

Ühenduse tootmisharu kordas oma väiteid uurimise oluliste tõsiasjade ja järelduste avaldamise järel esitatud märkustes. Siiski ei ole piisavalt tõendeid ei Korea valitsuse kava kohta tagada Hynixi võla aktsiateks konverteerimisel saadud tulu vabastamine maksustamisest ega selle kohta, kas väidetav sooduskohtlemine oli tegelikult konkreetne algmääruse artikli 3 tähenduses. Pealegi on kaheldav, kas Hynix sai sellest maksuvabastusest üldse kasu, arvestades tema puhaskahjumi suurust ja asjaolu, et seda oleks saanud edasi kanda ainult viis aastat. 2005. aastal jõudis Hynix lõpuks kasumisse, aga äriühingu kahjum oli ikka sedavõrd suur, et isegi kui võla aktsiateks konverteerimisest saadud kasu oleks deklareeritud maksustatava tuluna, oleks ülejäänud edasikantav kahjum olnud enam kui piisav 2005. aastal teenitud kasumi neelamiseks, ning seega ei olnud Hynixil uurimisperioodil (ega enne seda) võimalik kasu saada. Sellele lisandub veel asjaolu, et võla aktsiateks konverteerimisel saadud kasu tasakaalustati brutosummas, st võtmata arvesse võimalikke maksustamismõjusid, mis tähendab, et sellisest maksusoodustusest tulenevat kasu on juba arvesse võetud ning selle uuesti tasakaalustamine oleks topeltarvestus. Seetõttu leitakse, et Hynixi aktsiatesse konverteeritud võla maksualane kohtlemine Korea valitsuse poolt ei ole subsiidium algmääruse artikli 2 tähenduses.

(75)

Juulis 2005 refinantseeris Hynix 1,2 triljoni Korea voni ulatuses oma võlgu ning täitis varakult CRPA nõuded. Refinantseerimine hõlmas keskmise tähtajaga laenu summas 500 miljonit USA dollarit, mis saadi väärtpaberiemissioonist New Yorgi börsil, ning 250 miljardi Korea voni ja 550 miljoni USA dollari suurust automaatlaenu lepingut, milles osalesid nii Korea kui ka välispangad („2005. aasta juuli refinantseerimine”). Ühenduse tootmisharu väitis, et 2005. aasta juuli refinantseerimine sisaldab taas subsiidiumi, kuna Hynix oli ikka veel suurtes võlgades äriühing, mida turg ei olnud valmis rahastama.

(76)

2005. aasta juuliks oli Hynix tunduvalt tugevam, kuigi endiselt suurtes võlgades. Ta oli uuesti kasumisse jõudnud ning saanud krediidireitinguks BBB+. Registreeritud tõendid näitavad, et Korea pankade pakutud laenutingimused ei olnud selle krediidireitinguga vastuolus. Hynixi väidet, et refinantseerimine toimus turutingimustel, toetab ka välispankade osalus. Pealegi ei ole ühtegi tõendit, et Korea pankadele anti ülesanne või juhtnöörid seoses Hynixile refinantseerimise raames antud pikendatud laenudega. Seetõttu leitakse, et 2005. aasta juuli refinantseerimine ei ole subsiidium algmääruse artikli 2 tähenduses.

XII.   Järeldused meetmete kohta

(77)

Esialgses uurimises tasakaalustatavatest subsiidiumidest tulenenud kasu saadi hinnanguliselt alates 1. jaanuarist 2001 ning see jaotati viieaastasele perioodile, mis vastab pooljuhtide tööstuses tavalisele varade kulumiperioodile.

(78)

Esialgses uurimises kehtestatud meetmed olid seotud ühekordsete kindlale perioodile jaotatud subsiidiumidega ning kuna jaotamisperioodi alguseks võeti tegeliku tulu saamise aeg, arvestatakse lõpliku tollimaksu määrusega kehtestatud meetmete aegumistähtajaks 1. jaanuar 2006. Kuna 2002. aasta detsembri võla pikendamine ja põhisummaks muudetud intress ei toonud Hynixile pärast 13. juulit 2005 enam kasu ning kuna 2002. aasta detsembri võla konverteerimine aktsiateks aegus 31. detsembril 2007, tuleks meetmed 31. detsembri 2007. aasta seisuga tühistada ning menetlus lõpetada.

(79)

Seega tuleb tagasi maksta või tagasi kanda lõplikud tasakaalustavad tollimaksud, mis on makstud või kirjendatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1480/2003 dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud selliste teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi eest, mis on toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüübid, sõltumata tüübist, tihedusest, variatsioonidest, pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või raamist jne, mis pärinevad Korea Vabariigist ning on lubatud vabasse ringlusesse alates 31. detsembrist 2007.

(80)

Hynixit, Korea valitsust, ühenduse tootmisharu ja kõiki muid huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete tühistamist ja menetluse lõpetamist, ning neil oli võimalus esitada oma märkused. Asjakohasel juhul tegeleti kõnealuste märkustega käesoleva määruse vastavates jaotistes.

(81)

Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega.

(82)

Oma märkustes väitis ühenduse tootmisharu veel, et meetmed peaksid kehtima kuni nende aegumistähtajani augustis 2008, viis aastat pärast lõplike meetmete kehtestamist tasakaalustatava subsideerimise korvamiseks, ning viitas oma väite toetuseks algmääruse artiklile 19. Artiklis 19 aga sätestatakse muu hulgas ka võimalus tühistada meetmed, kui need ei ole enam subsideerimise tasakaalustamiseks vajalikud. Veelgi enam, algmääruse artiklis 15, millega nähakse ette meetmete kehtestamise alus, sätestatakse, et meetmeid saab kehtestada ja samamoodi ka säilitada, „välja arvatud juhul, kui subsiidium või subsiidiumid tühistatakse või kui näidatakse, et subsiidiumid ei anna enam asjaomastele eksportijatele kasu”. Kuna uurimise tulemused näitavad, et Hynixile antud subsiidiumid ei too talle enam kasu, ei saa meetmeid enam kohaldada ning ühenduse tootmisharu väide tuleb tagasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga tühistatakse alates 31. detsembrist 2007 määrusega (EÜ) nr 1480/2003 kehtestatud tasakaalustav tollimaks selliste Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes, mis on toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüübid, sõltumata tüübist, tihedusest, variatsioonidest, pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või raamist jne, ning lõpetatakse menetlus.

Artikkel 2

Alates 31. detsembrist 2007 määruse (EÜ) nr 1480/2003 artikli 1 kohaselt tasutud või pangaarvele üle kantud lõplikud tasakaalustavad tollimaksud makstakse tagasi või neid vähendatakse vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik. (10) Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 7. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŽERJAV


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  ELT L 212, 22.8.2003, lk 1.Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2116/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 7).

(3)  ELT L 102, 24.4.2003, lk 7.

(4)  WT/DS299/R Euroopa Ühendused – Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmälude elektroonsete integraallülituste suhtes kohaldatavad tasakaalustavad meetmed, vastu võetud 3. augustil 2005.

(5)  ELT L 103, 12.4.2006, lk 1.

(6)  ELT C 67, 18.3.2006, lk 16.

(7)  Kangwon Lee, KEB tegevdirektor: „I will not tell”, Maeil Business Newspaper, 23. august 2002.

(8)  EÜ-Korea DRAMide vaekogu aruande punkt 7.212.

(9)  Vaekogu aruanne WT/DS336/R Jaapani-Korea DRAMide asjas, punktid 7.283–7.298.

(10)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).


9.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 321/2008,

8. aprill 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. aprillil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. aprill 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Komisjoni 8. aprilli 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

74,4

MA

52,4

TN

115,9

TR

98,1

ZZ

85,2

0707 00 05

EG

178,8

MA

101,8

TR

132,4

ZZ

137,7

0709 90 70

MA

80,5

TR

98,4

ZZ

89,5

0805 10 20

EG

55,5

IL

56,2

MA

55,1

TN

53,2

TR

64,5

US

54,1

ZZ

56,4

0805 50 10

AR

117,4

TR

132,8

ZA

125,5

ZZ

125,2

0808 10 80

AR

91,8

BR

85,2

CA

97,5

CL

83,8

CN

90,7

MK

50,7

US

117,7

UY

45,1

ZA

73,1

ZZ

81,7

0808 20 50

AR

83,5

CL

95,4

CN

57,9

UY

89,6

ZA

103,7

ZZ

86,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

9.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/15


KOMISJONI DIREKTIIV 2008/47/EÜ,

8. aprill 2008,

millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 5 ja artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tehnika areng ja innovatsioon on võimaldanud viia turule üha keerulisema tehnilise lahendusega ja tavapärastest erinevate omadustega aerosoole. Direktiivi 75/324/EMÜ sätted ei ole siiski piisavad, et tagada kõnealuste mittetraditsiooniliste aerosoolide ohutuse kõrge tase. Mittetraditsiooniliste aerosoolide erilise disainilahendusega võivad kaasneda ohud, mis ei ole kajastatud direktiivi ohutust käsitlevates sätetes, mida on kohandatud traditsiooniliste aerosoolide tuntud lahendustele. Seetõttu peab tootja tegema tingimata ohuanalüüsi, et piisaval määral käsitleda kõiki ohutusega seotud aspekte.

(2)

Vajaduse korral tuleb ohuanalüüsis käsitleda ohtu, mis tuleneb aerosooli tavakasutamisel või põhjendatult eeldataval kasutamisel väljastatud pihuse sissehingamisest, võttes arvesse piisa suurust ja jaotust koos aerosooli sisu füüsikaliste ja keemiliste omadustega, sest aerosooli väikeste piiskade sissehingamine võib kõnealustel kasutamistingimustel kahjustada kasutaja tervist isegi juhul, kui aerosool on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (2) nõuetekohaselt liigitatud ja märgistatud.

(3)

Direktiivi 75/324/EMÜ artikliga 10 ettenähtud kaitseklauslit on kohaldanud üks liikmesriik. Vastuvõetud kaitsemeede on õigustatud seoses aerosoolis sisalduvate ainete suurenenud süttimisohuga aerosooli tavakasutamisel või põhjendatult eeldataval kasutamisel.

(4)

Kehtiv tuleohtliku sisu määratlus ei ole piisav, et tagada kõrge ohutuse tase kõigil juhtudel. Kuigi mõned aerosoolides sisalduvad ained ei ole nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (3) VI lisas loetletud kriteeriumide kohaselt määratletud tuleohtlikena, võivad nad aerosooli tavakasutamisel või põhjendatult eeldataval kasutamisel süttida. Pealegi käsitletakse kehtivates tuleohtlikkuse kriteeriumides ainult keemilisi aineid ja valmistisi ega võeta piisavalt arvesse aerosooli füüsikalisi eriomadusi ega kasutamise eritingimusi.

(5)

Selleks et saavutada ohutuse optimaalne tase ja võtta arvesse aerosoolide eripära, tuleb aerosoolide tuleohtlikkuse klassifitseerimise uutes kriteeriumides käsitleda ka aerosoolide sisu pihustamisega ja aerosoolide kasutamise eritingimustega seotud ohtusid, mitte üksnes aerosoolide sisu füüsikalisi ja keemilisi omadusi.

(6)

Praegu kehtiva direktiivi 75/324/EMÜ sätete kohaselt tuleb kõik täidetud aerosoolid sukeldada kuumaveevanni, et hinnata nende lekkimis- ja lõhkemiskindlust. Kuumusetundlikud aerosoolid ei suuda siiski sellele katsele vastu pidada. Tehnika areng on võimaldanud kasutada aerosoolide lõhkemis- ja lekkimiskindluse lõplikuks hindamiseks alternatiivseid katsemeetodeid, mis tagavad sama ohutuse taseme.

(7)

Praegu kehtiva direktiivi 75/324/EMÜ sätetes on ette nähtud võimalus kasutada kokkuleppel artiklis 6 nimetatud komiteega katsetamissüsteemi, mis võimaldab saavutada samasuguseid tulemusi nagu veevannimeetod. Kõnealuse menetluse praktiline rakendamine tundub siiski olevat väga keerukas ja seetõttu pole seda kunagi tehtud. Selleks et võimaldada ettevõtjatel saada kasu tehnoloogia arengust, ohustamata praegust ohutuse taset ning tagada nõuetekohane tehniline hindamine, on väga oluline, et alternatiivseid katsemeetodeid kiidavad kõnealuse direktiivi artiklis 6 nimetatud komitee asemel heaks nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiivi 94/55/EÜ (ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) kohaselt liikmesriikide määratud asjaomased pädevad asutused.

(8)

Ohutuse küsimused tõstatati pärast kõrge temperatuurini soojendatud metallist aerosoolide, näiteks autos päikesekiirguse kätte jäetud aerosoolide lõhkemist ja lekkimist. Seetõttu on vaja sätestada aerosoolide kõikide tüüpide jaoks ühesugune täitmise piirmäär.

(9)

Kõige keskkonnasõbralikumad ja vähem süttivad propellendid on kokkusurutud gaasid. Kokkusurutud gaasidega aerosoolide kasutamisaja lõpus esinev rõhu kadu põhjustab üldiselt siiski aerosooli sisu kasutamistõhususe vähenemist. Seega tuleks edendada kokkusurutud gaaside kasutamist propellentidena, tõstes aerosoolide siserõhu piirangu tarbija jaoks ohutu määrani.

(10)

Seetõttu tuleks direktiivi 75/324/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas aerosoole käsitleva direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 75/324/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 29. oktoobriks 2009. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 29. aprillist 2010.id.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. aprill 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(2)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, parandatud ELT L 136, 29.5.2007, lk 3).

(3)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/121/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 851, parandatud ELT L 136, 29.5.2007, lk 281).

(4)  EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/89/EÜ (ELT L 305, 4.11.2006, lk 4).


LISA

Direktiivi 75/324/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 8 lisatakse lõige 1a:

„1a   Kui aerosool sisaldab lisa punktis 1.8 kindlaksmääratud tuleohtlikku koostisosa, kuid aerosool ei ole määratletud lisa punktis 1.9 sätestatud kriteeriumide kohaselt kui „tuleohtlik” või „eriti tuleohtlik”, peab aerosoolis sisalduva tuleohtliku materjali kogus olema etiketile märgitud selge, kergesti loetava ja kustutamatu tekstina järgmises sõnastuses: „X % sisu massist on tuleohtlik”^.”.

2)

Artikkel 9a tunnistatakse kehtetuks.

3)

Lisa muudetakse järgmiselt:

a)

Punkt 1.8 asendatakse järgmisega:

„1.8.   Tuleohtlik sisu

Aerosoolide sisu tuleb käsitleda tuleohtlikuna, kui see sisaldab tuleohtlikuks liigitatud komponenti:

a)

tuleohtlik vedelik on vedelik, mille leekpunkt ei ületa 93 °C.

b)

tuleohtlik tahke aine on tahke aine või segu, mis on kergesti süttiv või võib hõõrdumise tulemusena põhjustada põlengu või soodustada selle tekkimist. Kergesti süttivad tahked ained on pulbrilised, teralised või pastataolised ained või segud, mis on ohtlikud, kui nad võivad lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga (näiteks põleva tuletikuga) kergesti süttida, ja kui leek levib kiiresti.

c)

tuleohtlik gaas on gaas või gaasisegu, mille süttimispiirkond õhuga kokkupuutel on temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 1,013 baari.

Kõnealune mõiste ei hõlma pürofoorseid, isekuumenevaid ega veega reageerivaid aineid või segusid, mis ei tohi kunagi olla aerosoolide koostisosad.”;

b)

Lisatakse järgmine punkt 1.9:

„1.9.   Tuleohtlikud aerosoolid

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse aerosooli „mittepõlevana”, „tuleohtlikuna” või „eriti tuleohtlikuna” vastavalt selle põlemissoojusele ja tuleohtlike koostisosade massile järgmiselt:

a)

aerosool liigitatakse „eriti tuleohtlikuks”, kui selle tuleohtlike koostisosade sisaldus on 85 % või suurem ja kui selle põlemissoojus on 30 kJ/g või kõrgem;

b)

aerosool liigitatakse „mittepõlevaks”, kui selle tuleohtlike koostisosade sisaldus on 1 % või väiksem ja kui selle põlemissoojus on madalam kui 20 kJ/g;

c)

kõikide muude aerosoolide suhtes teostatakse järgmised tuleohtlikkuse alusel liigitamise protseduurid või liigitatakse need „eriti tuleohtlikeks”. Süttimiskauguse katse, katse suletud ruumis ja vahu süttivuskatse tehakse kooskõlas punktiga 6.3.

1.9.1.   Tuleohtlikud aerosoolpihustid

Aerosoolpihustite liigitamisel võetakse arvesse eripõlemissoojust ja süttimiskauguse katse tulemusi järgmiselt:

a)

kui eripõlemissoojus on alla 20 kJ/g:

i)

aerosool liigitatakse „tuleohtlikuks”, kui süttimine toimub vähemalt 15 cm, kuid mitte rohkem kui 75 cm kaugusel;

ii)

aerosool liigitatakse „eriti tuleohtlikuks”, kui süttimine toimub 75 cm kaugusel või kaugemal;

iii)

kui süttimiskauguse katse käigus süttimist ei toimu, tehakse katse suletud ruumis ja sel juhul liigitatakse aerosool „tuleohtlikuks”, kui ekvivalentaeg on 300 s/m3 või lühem või kui deflagratsioonitihedus on 300 g/m3 või väiksem; muudel juhtudel liigitatakse aerosool „mittepõlevaks”;

b)

Kui eripõlemissoojus on 20 kJ/g või kõrgem, liigitatakse aerosool „eriti tuleohtlikuks”, kui süttimine toimub 75 cm kaugusel või kaugemal; muudel juhtudel liigitatakse aerosool „tuleohtlikuks”.

1.9.2.   Tuleohtlikud vahtaerosoolid

Vahtaerosoolid liigitatakse vahu süttivuskatse tulemuste alusel.

a)

Aerosooltoode liigitatakse „eriti tuleohtlikuks”, kui:

i)

leegi kõrgus on 20 cm või rohkem ja põlemine kestab 2 sekundit või kauem;

või

ii)

leegi kõrgus on 4 cm või rohkem ja põlemine kestab 7 sekundit või kauem.

b)

Aerosooltoode, mis ei vasta alapunktis a sätestatud kriteeriumidele, liigitatakse „tuleohtlikuks”, kui leegi kõrgus on 4 cm või rohkem ja põlemine kestab 2 sekundit või kauem.”;

c)

Lisatakse järgmine punkt 1.10;

„1.10.   Eripõlemissoojus

Eripõlemissoojus ΔHc määratakse kindlaks kas

a)

tunnustatud tehnikaeeskirjade kohaselt, mis sisalduvad näiteks standardites ASTM D 240, ISO 13943 86.–86.3 ja NFPA 30B või teaduskirjanduses

või

b)

rakendades järgmist arvutusmeetodit:

Eripõlemissoojust (ΔHc) väljendatuna kilodžaulides grammi kohta (kJ/g) saab arvutada, korrutades teoreetilise põlemissoojuse (ΔHcomb) põlemise tõhususega, mis jääb üldjuhul alla 1,0 (tüüpiline põlemise tõhusus on 0,95 või 95 %).

Aerosooli segu valemis saadakse eripõlemissoojus üksikute koostisosade kaalutud eripõlemissoojuste liitmise kaudu järgmiselt:

Formula

kus:

ΔHc

=

toote eripõlemissoojus (kJ/g);

wi%

=

koostisosa i massiosa tootest;

ΔHc(i)

=

toote koostisosa i eripõlemissoojus (kJ/g).

Aerosoolmahuti turustamise eest vastutav isik peab eripõlemissoojuse kindlaksmääramisel kasutatud meetodit kirjeldama dokumendis, mis tuleb juhul, kui eripõlemissoojust kasutatakse käesoleva direktiivi kohaselt parameetrina aerosoolide tuleohtlikkuse hindamisel, teha artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt etiketil märgitud aadressil ühenduse ametlikus keeles kergesti kättesaadavaks.”;

d)

Punkti 2 „Üldsätted” järele ja punkti 2.1 ette lisatakse järgmine säte:

„Ilma et see piiraks lisa erisätteid süttivuse ja rõhuga seotud ohtu käsitlevate nõuete kohta, on aerosoolmahutite turustamise eest vastutav isik kohustatud ohte analüüsima, et teha kindlaks ohud, mis on seotud tema aerosoolmahutitega. Vajaduse korral hõlmab kõnealune analüüs aerosoolmahutist tavapärasel või põhjendatult eeldataval kasutamisel väljastatud pihuse sissehingamisest tulenevate ohtude läbivaatamist, võttes arvesse piisa jaotumist suuruse järgi koos sisu füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Seejärel peab kõnealune isik teostatud analüüsi alusel aerosooli kavandama, valmistama ja katsetama ning vajaduse korral välja töötama selle kasutamist käsitlevad erimärgistused.”;

e)

Punkti 2.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kui aerosool on punktis 1.9 sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatud „tuleohtlikuks” või „eriti tuleohtlikuks”:

tuleleeki kujutav sümbol kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ II lisas esitatud näidisega;

sõltuvalt aerosooli liigitusest märgistus „tuleohtlik” või „eriti tuleohtlik”.”

f)

Punkti 2.3 alapunkt a ja punkti 2.3 alapunkt b asendatakse järgmistega:

„a)

olenemata aerosoolmahuti sisust mis tahes täiendavad ettevaatusabinõud, mis juhivad tarbijate tähelepanu kõnealuse tootega kaasnevatele eriohtudele; kui aerosoolmahutile on eraldi lisatud kasutusjuhised, peavad ka need sisaldama kõnealuseid ettevaatusabinõusid;

b)

kui aerosool on punktis 1.9 sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatud „tuleohtlikuks” või „eriti tuleohtlikuks”, järgmised hoiatused:

direktiivi 67/548/EMÜ IV lisas sätestatud ohutuslaused S2 ja S16;

„Mitte pihustada lahtisesse tulle ega mis tahes hõõguvatele materjalidele”.”;

g)

Lisatakse järgmine punkt 2.4:

„2.4.   Vedelfaasi ruumala

Vedelfaasi ruumala ei tohi temperatuuril 50 °C ületada 90 % aerosooli netomahust.”;

h)

Punkt 3.1.2 asendatakse järgmisega:

„3.1.2.   Täitmine

Aerosooli rõhk ei tohi temperatuuril 50 °C ületada 12 baari.

Kui aerosool ei sisalda gaasi või gaasisegu, mille süttimispiirkond õhuga kokkupuutel on temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 1,013 baari, siis lubatud piirrõhk temperatuuril 50 °C on 13,2 baari.”;

i)

Punktid 3.1.3, 4.1.5 ja 4.2.4 jäetakse välja.

j)

Punkt 6.1.4 asendatakse järgmisega:

„6.1.4.   Täidetud aerosoolide lõplik kontroll

6.1.4.1.   Aerosoolide katsetamisel kasutatakse ühte järgmistest lõpliku katse meetoditest.

a)   Kuumaveevanni katse

Kõik täidetud aerosoolid tuleb sukeldada kuumaveevanni.

i)

Vee temperatuur ja katse kestus peavad olema sellised, et aerosooli siserõhk saavutab sama taseme, mis on aerosooli sisul ühtlase 50 °C temperatuuri korral.

ii)

Kõik aerosoolid, millel esineb nähtavaid püsivaid kahjustusi või lekkeid, tuleb tagasi lükata.

b)   Lõpliku kuumuskatse meetodid

Aerosoolide sisu kuumutamiseks võib kasutada muid meetodeid, kui nendega tagatakse, et kõigi täidetud aerosoolide rõhk ja temperatuur saavutavad kuumaveevanni katse puhul nõutud taseme ning kahjustused ja lekked avastatakse sama täpsusastmega nagu kuumaveevanni katse puhul.

c)   Lõpliku külmakatse meetodid

Alternatiivset lõpliku külmakatse meetodit võib kasutada juhul, kui see on kooskõlas direktiivi 94/55/EÜ A lisa punktis 6.2.4.3.2.2 sätestatud aerosoolide kuumaveevanni katse alternatiivmeetodiga.

6.1.4.2.   Nende aerosoolide puhul, mille sisu töödeldakse füüsikaliselt või keemiliselt ümber, mille tulemusel muutuvad aerosoolide rõhunäitajad pärast täitmist ja enne esmakasutust, tuleb kasutada lõpliku külmakatse meetodeid vastavalt punkti 6.1.4.1 alapunktile c.

6.1.4.3.   Punkti 6.1.4.1 alapunktis b ja punkti 6.1.4.1 alapunktis c sätestatud katsemeetodite puhul:

a)

Katsemeetodi peab heaks kiitma pädev asutus.

b)

Aerosoolmahutite turustamise eest vastutav isik peab esitama kinnitustaotluse pädevale asutusele. Taotlusele tuleb lisada tehniline toimik, mis sisaldab meetodi kirjeldust.

c)

Aerosoolmahutite turustamise eest vastutav isik peab seoses järelevalvega säilitama pädeva asutuse loa, tehnilise toimiku, mis sisaldab meetodi kirjeldust, ja vajaduse korral kontrolliaruanded, mis on kergesti kättesaadavad artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt etiketil märgitud aadressil.

d)

Tehniline toimik tuleb koostada ühenduse ametlikus keeles või peab olema kättesaadav selle tõestatud koopia.

e)

„Pädev asutus” on direktiivi 94/55/EÜ kohaselt igas liikmesriigis määratud asutus.”;

k)

Lisatakse järgmine punkt 6.3:

„6.3.   Aerosoolide tuleohtlikkuse katsed

6.3.1.   Aerosoolpihustite süttimiskauguse katse

6.3.1.1.   Sissejuhatus

6.3.1.1.1.

Käesolevas katsestandardis kirjeldatakse meetodit, millega määratakse kindlaks aerosooli pihuse süttimiskaugus, et hinnata sellega kaasnevat tuleohtu. Aerosooli pihustatakse süttimisallika suunas iga 15 cm järel, et jälgida, kas pihus süttib ja püsivalt põleb. Süttimine ja püsiv põlemine on toimunud, kui püsiv leek säilib vähemalt viie sekundi jooksul. Süüteallikas on sinise, 4–5 cm kõrguse mittehelendava leegiga gaasipõleti.

6.3.1.1.2.

Kõnealune katse tehakse aerosooltoodete puhul, mille pihustamiskaugus on vähemalt 15 cm. Kõnealune katse ei hõlma vähem kui 15 cm kauguselt pihustatavaid aerosooltooteid, näiteks vaht-, vahukreem-, geel- ja pastaaerosoole või dosaatorventiilis kasutamiseks mõeldud aerosoole. Vaht-, vahukreem-, geel- ja pastaaerosooltoodete puhul tehakse vahu süttivuskatse.

6.3.1.2.   Seadmed ja materjal

6.3.1.2.1.

Vajalikud on järgmised seadmed:

Veevann, mille temperatuur on püsivalt 20 °C

täpsusega ± 1 °C

Kalibreeritud analüütilised kaalud

täpsusega ± 0,1 g

Stopper

täpsusega ± 0,2 s

Mõõteskaala, tugi ja kinniti

skaala sentimeetrites

Gaasipõleti koos toe ja kinnitiga

 

Termomeeter

täpsusega ± 1 °C

Hügromeeter

täpsusega ± 5 %

Manomeeter

täpsusega ± 0,1 baarei

6.3.1.3.   Protseduur

6.3.1.3.1.   Üldnõuded

6.3.1.3.1.1.

Enne katset konditsioneeritakse kõik aerosoolid ja seejärel valmistatakse ette, tühjendades neid ligikaudu ühe sekundi jooksul. Kõnealuse toimingu eesmärk on eemaldada pihustitorust mittehomogeenne aine.

6.3.1.3.1.2.

Rangelt järgitakse kasutusjuhiseid, seahulgas seda, kas mahuti on ette nähtud kasutamiseks püstises või alaspidises asendis. Kui aerosooli on vaja raputada, tuleb seda teha vahetult enne katset.

6.3.1.3.1.3.

Katse viiakse läbi tõmbetuuleta keskkonnas, mis võimaldab ventilatsiooni ja mille temperatuur on 20 °C ± 5 °C ning suhteline õhuniiskus 30–80 %.

6.3.1.3.1.4.

Kõiki aerosoolmahuteid tuleb katsetada:

a)

kui need on täidetud, tuleb läbida kogu menetlus nii, et gaasipõleti jääb aerosoolmahuti pihustist 15–90 cm kaugusele;

b)

kui nominaalmassist (% massist) on täidetud 10–12 %, siis tuleb teha ainult üks katse kas 15 cm kaugusel pihustist, kui täis mahutist pihustatud pihus üldse ei süttinud, või kaugusel, mille puhul täis mahutist pihustatud pihus süttib, millele on liidetud 15 cm.

6.3.1.3.1.5.

Katse ajal paigutatakse mahuti etiketile märgitud juhiste kohaselt. Vastavalt sellele paigutatakse süüteallikas.

6.3.1.3.1.6.

Järgmine protseduur nõuab pihuse katsetamist iga 15 cm tagant, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 15–90 cm. Parim on alustada siis, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 60 cm. Kui 60 cm vahemaa puhul toimub pihuse süttimine, tuleb kaugust põleti leegi ja aerosooli pihusti vahel 15 cm võrra suurendada. Kui juhul, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 60 cm, süttimist ei toimu, tuleb kaugust 15 cm võrra vähendada. Protseduuri eesmärk on määrata kindlaks suurim kaugus aerosooli pihusti ja põleti leegi vahel, mille puhul toimub pihuse püsiv põlemine, või määrata kindlaks, et süttimist ei toimunud, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 15 cm.

6.3.1.3.2.   Katse läbiviimise kord

a)

Enne iga katset viiakse vähemalt kolm täis aerosoolmahutit ühe toote kohta temperatuurini 20 °C ± 1 °C, sukeldades vähemalt 95 % mahutist vähemalt 30 minutiks vette (kui aerosool on täielikult sukeldatud, siis piisab 30 minutilisest konditsioneerimisest);

b)

Järgige üldnõudeid. Registreerige keskkonna temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

c)

Kaaluge üks aerosoolmahuti ja registreerige selle kaal;

d)

Määrake kindlaks siserõhk ja esialgse tühjenemise määr temperatuuril 20 °C ± 1 °C (et kõrvaldada defektsed või osaliselt täidetud aerosoolmahutid);

e)

Toetage gaasipõleti ühetasasele horisontaalsele pinnale või kinnitage põleti kinniti abil toele;

f)

Süüdake gaasipõleti; leek peab olema mittehelendav ja ligikaudu 4–5 cm kõrgune;

g)

Asetage pihusti väljundava leegist nõutavale kaugusele. Aerosooli katsetatakse selle kasutamiseks ette nähtud asendis, näiteks püstises või alaspidises asendis;

h)

Viige pihusti väljundava ja põleti leek ühele tasandile, tagades sellega, et väljundava on nõuetekohaselt leegile suunatud ja paikneb sellega ühel joonel (vt joonis 6.3.1.1). Pihus pihustatakse leegi ülemise poole suunas;

Joonis 6.3.1.1.

Image

i)

Järgige aerosoolmahuti raputamise üldnõudeid;

j)

Avage aerosoolmahuti ventiil, et pihustada aerosooli sisu viie sekundi jooksul, välja arvatud juhul, kui toimub süttimine. Kui toimub süttimine, jätkake pihustamist ja mõõtke põlemise aeg viie sekundi jooksul alates süttimisest;

k)

Märkige lisatud tabelisse süttimise tulemused gaasipõleti ja aerosooli pihusti vaheliste kauguste lõikes;

l)

Kui etapil j süttimist ei toimu, katsetatakse aerosooli süttimise kontrollimiseks muudes asendites, näiteks püstiasendis kasutatavate toodete puhul alaspidises asendis;

m)

Korrake etappe g–l sama mahutiga, jättes kauguse gaasipõleti ja aerosooli pihusti vahel samaks, veel kaks korda (kokku kolm korda);

n)

Korrake katseprotseduuri sama toote ülejäänud kahe aerosoolmahutiga, jättes kauguse gaasipõleti ja aerosooli pihusti vahel samaks;

o)

Korrake katseprotseduuri etappe g–n, kui kaugus aerosoolmahuti pihusti ja põleti leegi vahel on 15–90 cm, olenevalt iga katse tulemusest (vt ka punkte 6.3.1.3.1.4 ja 6.3.1.3.1.5);

p)

Kui süttimist 15 cm kaugusel ei toimu, on protseduur algselt täis mahutite puhul lõpetatud. Protseduur on samuti lõpetatud, kui süttimine ja püsiv põlemine on saavutatud 90 cm vahemaa puhul. Kui 15 cm vahemaa puhul süttimist ei toimunud, märkige see üles. Kõikidel muudel juhtudel tuleb „süttimiskaugusena” märkida suurim kaugus põleti leegi ja aerosooli pihusti vahel, mille puhul tuvastati süttimine ja püsiv põlemine;

q)

Lisaks tehakse üks katse kolme mahutiga, mille nominaalmassist on täidetud 10–12 %. Kõnealuseid mahuteid katsetatakse nii, et aerosooli pihusti ja põleti leegi vaheline kaugus võrdub kaugusega, mille puhul täis mahuti katsel toimus süttimine ning millele on lisatud 15 cm;

r)

Tühjendage aerosoolmahuti 10–12 %-ni nominaalse täitmistasemest (massist) maksimaalselt 30-ekundiliste pihustustega. Pihustuste vahel peab olema vähemalt 300-sekundiline paus. Selle vaheaja jooksul asetatakse aerosoolmahutid konditsioneerimiseks veevanni;

s)

Korrake aerosoolmahutite puhul, mille nominaalmassist on täidetud 10–12 %, etappe g–n, jättes vahele etapid l ja m. Kõnealune katse tehakse üksnes aerosooli ühes asendis, näiteks püstises või alaspidises asendis, olenevalt sellest, millises asendis toimus täis mahutite süttimine (kui toimus);

t)

Kandke kõik tulemused allpool esitatud tabelisse 6.3.1.1.

6.3.1.3.2.1.   Kõik katsed tehakse tõmbekapis ruumis, mida on võimalik ventileerida. Tõmbekappi ja ruumi võib pärast iga katset ventileerida vähemalt kolm minutit. Põlemissaaduste sissehingamise vältimiseks tuleb rakendada kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid.

6.3.1.3.2.2.   Aerosoolmahuteid, mille nominaalmassist on täidetud 10–12 %, katsetatakse ainult üks kord. Tulemuste tabelitesse tuleb ühe mahuti kohta märkida ainult üks tulemus.

6.3.1.3.2.3.   Kui aerosoolmahuti kasutamiseks ettenähtud asendis tehtud katse annab negatiivse tulemuse, korratakse katset aerosoolmahuti selles asendis, milles on positiivne tulemus kõige tõenäolisem.

6.3.1.4.   Tulemuste hindamise meetod

6.3.1.4.1.   Kõik tulemused registreeritakse. Järgmine tabel 6.3.1.1 on tulemuste tabeli näidis.

Tabel 6.3.1.1.

Kuupäev

Temperatuur … °C

Suhteline niiskus … %

Toote nimetus

 

Netomaht

 

Mahuti 1

Mahuti 2

Mahuti 3

Esialgne täitmistase

 

%

%

%

Aerosoolmahuti kaugus

Katse

1

2

3

1

2

3

1

2

3

15 cm

Süttimine?

Jah või Ei

 

 

 

30 cm

Süttimine?

Jah või Ei

 

 

 

45 cm

Süttimine?

Jah või Ei

 

 

 

60 cm

Süttimine?

Jah või Ei

 

 

 

75 cm

Süttimine?

Jah või Ei

 

 

 

90 cm

Süttimine?

Jah või Ei

 

 

 

Tähelepanekud – sh mahuti asetus

 

 

 

 

6.3.2.   Süttivuskatse suletud ruumis

6.3.2.1.   Sissejuhatus

Käesolevas katsestandardis kirjeldatakse meetodit, mille abil hinnatakse aerosoolmahutitest pihustatud toodete süttivust seoses nende kalduvusega suletud või piiratud ruumis süttida. Aerosooli sisu pihustatakse silindrikujulisse katseanumasse, kuhu on asetatud põlev küünal. Kui toimub märgatav süttimine, märgitakse üles katse algusest möödunud aeg ja pihustatud mass.

6.3.2.2.   Seadmed ja materjal

6.3.2.2.1.   Vajalikud on järgmised seadmed:

Stopper

täpsusega ± 0,2 s

Veevann, mille temperatuur on püsivalt 20 °C

äpsusega ± 1 °C

Kalibreeritud analüütilised kaalud

täpsusega ± 0,1 g

Termomeeter

täpsusega ± 1 °C

Hügromeeter

täpsusega ± 5 %

Manomeeter

täpsusega ± 0,1 baarei

Silindriline katseanum

vastavalt alltoodud kirjeldusele

6.3.2.2.2.   Seadmete ettevalmistamine katseks

6.3.2.2.2.1.   Silindrilist anumat, mille maht on ligikaudu 200 dm3, läbimõõt ligikaudu 600 mm ja pikkus ligikaudu 720 mm ning mis on ühest otsast avatud, muudetakse järgmiselt:

a)

Anuma avatud otsale kinnitatakse sulgemissüsteem, mis kujutab endast hingedega varustatud katet; või

b)

Sulgemissüsteemina võib kasutada 0,01 kuni 0,02 mm paksust plastkilet. Kui katse tehakse plastkile abil, siis tuleb seda kasutada järgmiselt. Venitage kile ümber trumli avatud otsa ja kinnitage kummipaelaga. Kummipaela tugevus peab olema selline, et asetatuna ümber küljele toetuva trumli, venib see ainult 25 mm, kui paela madalaimale punktile on kinnitatud 0,45kilone kaal. Lõigake kilesse 25 mm pikkune pilu, alustades trumli servast 50 millimeetri kauguselt. Veenduge, et kile on pingul;

c)

Trumli teises otsas puurige selle servast 100 mm kaugusele ava läbimõõduga 50 mm selliselt, et ava on siis, kui anum on maha pandud ja katseks valmis, kõige ülemises asendis (joonis 6.3.2.1).

Joonis 6.3.2.1.

Image

d)

Asetage 200 × 200 mm suurusele metalltoele 20–40 mm läbimõõduga ja 100 mm kõrgune parafiinküünal. Küünal tuleb vahetada, kui selle kõrgus väheneb alla 80 mm. Küünlaleek on pihuse eest kaitstud 150 mm laiuse ja 200 mm kõrguse deflektoriga. Kaitse hõlmab 45° kalde all olevat pinda 150 mm kõrgusel deflektori alusest (joonis 6.3.2.2);

Joonis 6.3.2.2.

Image

e)

Metalltoele asetatud küünal paigutatakse trumli kahe otsa vahele keskele (joonis 6.3.2.3);

Joonis 6.3.2.3.

Image

f)

Trummel asetatakse põrandale või toele punktis, kus temperatuur on vahemikus 15 °C kuni 25 °C. Katsetatavat toodet pihustatakse umbes 200 dm3 mahuga trumlisse, milles asub süttimisallikas.

6.3.2.2.2.2.   Tavaliselt väljub toode aerosoolmahutist mahuti vertikaaltelje suhtes 90° nurga all. Kirjeldatud paigutus ja protseduur on mõeldud seda tüüpi aerosooltoodete jaoks. Ebaharilikult töötavate aerosoolide (nt vertikaalselt pihustatavate aerosoolmahutite) puhul tuleb registreerida seadmetes ja protseduurides tehtavad muudatused kooskõlas hea laboritavaga, näiteks standardiga ISO/IEC 17025:1999 katse- ja kalibreerimislaborite pädevuse üldnõuete kohta.

6.3.2.3.   Protseduur

6.3.2.3.1.   Üldnõuded

6.3.2.3.1.1.

Enne katset konditsioneeritakse kõik aerosoolid ja seejärel valmistatakse ette, tühjendades neid ligikaudu ühe sekundi jooksul. Kõnealuse toimingu eesmärk on eemaldada pihustitorust mittehomogeenne aine.

6.3.2.3.1.2.

Rangelt järgitakse kasutusjuhiseid, sealhulgas seda, kas mahuti on ette nähtud kasutamiseks püstises või alaspidises asendis. Kui aerosooli on vaja raputada, tuleb seda teha vahetult enne katset.

6.3.2.3.1.3.

Katsed tehakse tõmbetuuleta keskkonnas, mis võimaldab ventilatsiooni ja mille temperatuur on 20 °C ± 5 °C ning suhteline õhuniiskus 30–80 %.

6.3.2.3.2.   Katse läbiviimise kord

a)

Vähemalt kolm täis aerosoolmahutit ühe toote kohta viiakse temperatuurini 20 °C ± 1 °C, sukeldades vähemalt 95 % mahutist vähemalt 30 minutiks vette (kui aerosool on täielikult sukeldatud, siis piisab 30-minutilisest konditsioneerimisest);

b)

Mõõtke või arvutage trumli tegelik maht dm3-tes;

c)

Järgige üldnõudeid. Registreerige keskkonna temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

d)

Määrake kindlaks siserõhk ja esialgse tühjenemise määr temperatuuril 20 °C ± 1 °C (et kõrvaldada defektsed või osaliselt täidetud aerosoolid);

e)

Kaaluge üks aerosoolmahuti ja registreerige selle kaal;

f)

Süüdake küünal ja asetage kohale sulgemissüsteem (kate või plastkile);

g)

Laia pihusega toote puhul asetage aerosooli pihusti väljundava kuni 35 mm kaugusele trumli sisendava keskpunktist. Käivitage stopper ja suunake pihus toote kasutusjuhiste kohaselt vastasasetseva sulgemissüsteemi (katte või plastkile) keskpunkti suunas. Aerosooli tuleb katsetada selle kasutamiseks ettenähtud asendis, näiteks püstises või alaspidises asendis;

h)

Pihustage seni, kuni toimub süttimine. Peatage stopper ja märkige üles möödunud aeg. Kaaluge aerosooli veel kord ja pange kaal kirja;

i)

Ventileerige ja puhastage trummel, eemaldades kõik jäätmed, mis võivad mõjutada järgnevaid katseid. Vajaduse korral jätke trummel jahtuma;

j)

Korrake katseprotseduuri etappe d–i sama toote ülejäänud kahe aerosooliga (kokku 3 katset, märkus: iga aerosooli katsetatakse ainult üks kord);

6.3.2.4.   Tulemuste hindamise meetod

6.3.2.4.1.   Koostatakse katsearuanne, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

katsetud toode ja teave selle kohta;

b)

aerosoolmahuti siserõhk ja tühjenemise määr;

c)

ruumi temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

d)

kõigi katsete puhul süttimise saavutamiseks vajalik pihustamise aeg (sekundites) (kui toode ei sütti, pange see kirja);

e)

iga katse jooksul pihustatud toote mass (grammides);

f)

trumli tegelik maht (dm3-tes).

6.3.2.4.2.   Ühes kuupmeetris süttimise saavutamiseks vajalikku ekvivalentaega (teq) saab arvutada järgmiselt:

Formula

6.3.2.4.3.   Katse ajal süttimise saavutamiseks vajalikku deflagratsioonitihedust (Ddef) võib samuti arvutada järgmiselt:

Formula

6.3.3.   Vahtaerosooli süttivuskatse

6.3.3.1.   Sissejuhatus

6.3.3.1.1.   Kõnealuses katsestandardis kirjeldatakse meetodit, mille abil määratakse kindlaks aerosoolist vahu, vahukreemi, geeli või pasta kujul eraldunud pihuse süttivus. Vaht,- vahukreem,- geel- või pastaaerosooli sisu (ligikaudu viis grammi) pihustatakse kellaklaasile ning kellaklaasi põhjale asetatakse süttimisallikas (küünal, vahaküünal, tikk või välgumihkel), et teha kindlaks, kas vaht, vahukreem, geel või pasta süttib ja püsivalt põleb. Süttimine on toimunud, kui püsiv leek säilib vähemalt 2 sekundi jooksul ja selle kõrgus on vähemalt 4 cm.

6.3.3.2.   Seadmed ja materjal

6.3.3.2.1.   Vajalikud on järgmised seadmed:

Mõõteskaala, tugi ja kinniti

skaala sentimeetrites

Umbes 150 mm läbimõõduga tulekindel kellaklaas

 

Stopper

täpsusega ± 0,2 s

Küünal, vahaküünal, tikk või välgumihkel

 

Kalibreeritud analüütilised kaalud

täpsusega ± 0,1 g

Veevann, mille temperatuur on püsivalt 20 °C

täpsusega ± 1 °C

Termomeeter

täpsusega ± 1 °C

Hügromeeter

täpsusega ± 5 %

Manomeeter

täpsusega ± 0,1 baarei

6.3.3.2.2.   Kellaklaas asetatakse tulekindlale pinnale tõmbetuuleta keskkonnas, mida võib pärast iga katset ventileerida. Mõõteskaala on paigutatud täpselt kellaklaasi taha ja kinnitatud vertikaalselt toe ja kinniti abil.

6.3.3.2.3.   Mõõteskaala on seatud sellisesse asendisse, et selle alguspunkt on kellaklaasi põhjaga horisontaalselt ühel joonel.

6.3.3.3.   Protseduur

6.3.3.3.1.   Üldnõuded

6.3.3.3.1.1.

Enne katset konditsioneeritakse kõik aerosoolid ja seejärel valmistatakse ette, tühjendades neid ligikaudu ühe sekundi jooksul. Kõnealuse toimingu eesmärk on eemaldada pihustitorust mittehomogeenne aine.

6.3.3.3.1.2.

Rangelt järgitakse kasutusjuhiseid, sealhulgas seda, kas mahuti on ette nähtud kasutamiseks püstises või alaspidises asendis. Kui aerosooli on vaja raputada, tuleb seda teha vahetult enne katset.

6.3.3.3.1.3.

Katsed tehakse tõmbetuuleta keskkonnas, mis võimaldab ventilatsiooni ja mille temperatuur on 20 °C ± 5 °C ning suhteline õhuniiskus 30–80 %.

6.3.3.3.2.   Katse läbiviimise kord

a)

Enne iga katset viiakse vähemalt neli täis aerosoolmahutit ühe toote kohta temperatuurini 20 °C ± 1 °C, sukeldades vähemalt 95 % mahutist vähemalt 30 minutiks vette (kui aerosool on täielikult sukeldatud, siis piisab 30-minutilisest konditsioneerimisest);

b)

Järgige üldnõudeid. Registreerige keskkonna temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

c)

Määrake kindlaks siserõhk temperatuuril 20 °C ± 1 °C (et kõrvaldada defektsed või osaliselt täidetud aerosoolid);

d)

Mõõtke katsetatava aerosooltoote tühjenemise määr või väljumise kiirus, et eraldunud katsetoote kogust saaks täpsemini hinnata;

e)

Kaaluge ära üks aerosoolmahuti ja registreerige selle kaal;

f)

Pihustage mõõdetud tühjenemise määra või väljumise kiiruse põhjal ja tootja juhiste kohaselt ligikaudu 5 grammi toodet puhta kellaklaasi keskele nii, et kuhi oleks kuni 25 mm kõrgune;

g)

Asetage 5 sekundi jooksul toote eraldumisest süttimisallikas proovi servale ja käivitage samal ajal stopper. Vajaduse korral tuleb süüteallikas umbes kahe sekundi pärast proovi servalt eemaldada, et selgelt tuvastada, kas süttimine toimus. Kui proovi süttimine ei ole ilmne, tuleb süttimisallikas uuesti proovi servale asetada;

h)

Süttimise toimumisel märkige üles järgmine teave:

i)

leegi suurim kõrgus sentimeetrites mõõdetuna kellaklaasi põhjalt;

ii)

põlemise kestus sekundites;

iii)

kuivatage aerosoolmahuti ja kaaluge see uuesti ning arvutage eraldunud toote mass;

i)

Ventileerige katsepiirkonda vahetult pärast iga katset;

j)

Kui süttimist ei saavutatud ja eraldunud toode säilib kasutamisaja jooksul vahu või pastana, tuleb korrata etappe e–i. Laske tootel enne süttimisallika kohaleasetamist seista vastavalt 30 sekundit, 1 minut, 2 minutit või 4 minutit;

k)

Korrake katseprotseduuri etappe e–j sama mahutiga veel kaks korda (kokku kolm korda);

l)

Korrake katseprotseduuri etappe e–k sama toote ülejäänud kahe mahutiga (kokku kolme mahutiga).

6.3.3.4.   Tulemuste hindamise meetod

6.3.3.4.1.   Koostatakse katsearuanne, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

teave selle kohta, kas toode süttib;

b)

leegi suurim kõrgus sentimeetrites;

c)

põlemise kestus sekundites;

d)

katsetatud toote mass.”.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

9.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/29


KOMISJONI OTSUS,

3. aprill 2008,

erakorraliste meetmete kohta seoses lubamatu geneetiliselt muundatud organismiga „Bt 63” riisitoodetes

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1208 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/289/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (2) artikli 4 lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toitu ega sööta ei tohi viia ühenduse turule, kui selleks ei ole vastavalt nimetatud määrusele antud luba. Sama määruse artikli 4 lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 3 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda jaoks ei või anda luba, kui ei ole asjakohaselt ja piisavalt tõendatud, et kõnealune toit või sööt ei avalda kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ei eksita tarbijaid ega kasutajaid ja ei erine asendatavast toidust või söödast niisugusel määral, et selle tavapärane tarbimine võiks põhjustada inimestele või loomadele toitainevaegust.

(2)

2006. aasta septembris leiti Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt Hiinast pärinevaid riisitooteid, mis olid saastunud lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga „Bt 63”, millest teatati toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu.

(3)

Kohe paluti Hiina pädevatel asutustel esitada üksikasjalikud andmed lubamatu geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63” geneetilise ehituse kohta. Selgitust paluti ka Hiina turul saada oleva geneetiliselt muundatud riisi päritolu kohta ja selle kohta, kuidas kavatsevad Hiina pädevad asutused tagada eksporditavate toodete vastavuse ühenduse nõuetele. Selle vastusena kontrollisid Hiina asutused toidu- ja söödaalases kiirhoiatussüsteemis registreeritud juhtumeid ja peatasid asjaomaste ettevõtete ekspordi. Peale selle tegid nad otsuse kontrollida eksporditud riisi ja riisitooteid ning nõudsid eksportivatelt ettevõtetelt, et nad peaksid rangemat kontrolli hangitava toorme üle. Komisjonile esitati ülevaade olukorrast Hiina turul geneetiliselt muundatud riisi ja Bt-tüüpi geneetiliselt muundatud riisi osas, millega leidis kinnitust asjaolu, et geneetiliselt muundatud riis „Bt 63” on Hiina turul ilma loata.

(4)

Toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee koosolekutel 11. septembril ja 23. oktoobril teavitati liikmesriike kohe olukorrast. Ühtlasi tuletati liikmesriikidele ja ettevõtjatele kirjalikult meelde nende kohustusi lubamatu geneetiliselt muundatud organismi Euroopa Liidu turule toomise ära hoidmiseks.

(5)

Pärast mitmeid lubamatu geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63” leide teatati sellest toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu septembrist kuni oktoobrini 2006; kiirhoiatuste voog katkes, mis kinnitab eeldust, et Hiina asutuste võetud meetmed olid tõhusad.

(6)

2007. aasta veebruaris teatati toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu uuest lubamatu geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63” leiust. Uus hoiatus tehti söödana kasutatava riisivalgukontsentraadi saadetise kohta, mis saabus Hollandist Kreekasse. Kõnealune saadetis oli Hiinast välja saadetud 20. detsembril 2006. aastal, seega pärast seda, kui Hiina asutused olid sisse seadnud kontrollimeetmed. Pärast komisjonilt tulnud uut hoiatusteadet ja lisatagatiste nõuet otsustasid Hiina asutused tihendada riisitoodetest proovide võtmist ja nende analüüsimist ning nõudsid, et riisitoodetega oleks kaasas Hiina ametlik kontrolli- ja karantiinitõend. Toiduahela ja loomatervishoiu alalist komiteed teavitati 2. märtsil 2007.

(7)

Vaatamata meetmetele, millest Hiina asutused teatasid, tuli hiljem veel mitmeid hoiatusteateid lubamatu geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63” leidude kohta.

(8)

Hoolimata komisjoni korduvatest pöördumistest ei suutnud Hiina asutused edastada komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusele ei kontrollproove ega määramismeetodi protokolli, mis oleks kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt piisav selleks, et Teadusuuringute Ühiskeskus saaks kinnitada Hiina asutuste kasutatud määramismeetodit.

(9)

Arvestades seda, et Hiina pädevad asutused ei ole suutnud anda piisavaid tagatisi, et Hiinast eksporditud riisitoodetes ei oleks lubamatut geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63”, tuleb piiramata liikmesriikide kontrollimiskohustust kujundada ühtne ja järjekindel lähenemisviis, et kiiresti ja tõhusalt toimida ning ära hoida erinevused eri liikmesriikide toimimises olukorra lahendamisel.

(10)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 53 on sätestatud võimalus asjakohaste erakorraliste ühenduse meetmete võtmiseks kolmandast riigist imporditud toidu või sööda suhtes, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ja keskkonda, kui asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmetega ei ole riski võimalik rahuldavalt ohjata.

(11)

Võttes arvesse seda, et geneetiliselt muundatud riisile „Bt 63” ei ole ühenduse õigusaktide kohaselt luba antud, ning arvestades eeldatavat ohtu toodete puhul, millele ei ole antud luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003, millega arvestatakse ka määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 7 sätestatud ettevaatuspõhimõtet, tuleb võtta erakorralisi meetmeid, et vältida saastunud toodete turuleviimist ühenduses.

(12)

Vastavalt määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldnõuetele on toidu- ja söödakäitlejatel juriidiline esmavastutus tagada nende käideldava toidu ja sööda vastavus toidualaste õigusnormide nõuetele ning kontrollida nende nõuete täitmist. Seepärast on toidu ja sööda esmase turuleviimise eest vastutaval ettevõtjal kohustus tõendada, et need ei sisalda saastunud tooteid. Selleks tuleks käesolevas otsuses sätestatud meetmetega ette näha, et teatavate Hiinast pärinevate toodete saadetisi võib turule viia ainult juhul, kui esitatakse analüüsiaruanne, mis näitab, et tooted ei ole saastunud geneetiliselt muundatud riisiga „Bt 63”. Heakskiidetud laborid peaksid esitama rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele vastava analüüsiaruande. On asjakohane nõuda, et heakskiidetud laboratooriumi analüüsiaruandel peab olema asjaomase pädeva asutuse kinnitus.

(13)

Kuna puudub kinnitatud määramismeetod ja ei ole kvaliteedilt ja kvantiteedilt vastavaid kontrollproove, peab kontrolli hõlbustamiseks analüüsiaruande koostama D. Mäde jt välja töötatud konstruktipõhisel meetodil (2006). (3) Teadusuuringute Ühiskeskuse juures asuva geneetiliselt muundatud toidu ja sööda referentlabori hinnangul on see praegu kõige sobivam meetod.

(14)

Et takistada lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga „Bt 63” saastunud toodete sattumist turule, tuleb proovivõtul ja määramisel võtta arvesse komisjoni 4. oktoobri 2004. aasta soovitust 2004/787/EÜ, mis käsitleb tehnilisi suuniseid toodetena või toodete koostises esinevate geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud organismidest toodetud materjalide proovide võtmise ja tuvastamise kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1830/2003. (4)

(15)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi takistada kaubandust rohkem kui on vaja, mistõttu need peavad hõlmama ainult Hiinast pärit või Hiinast ühendusse saadetud tooteid, mis võivad tõenäoliselt olla saastunud lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga „Bt 63”. Kuna lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga „Bt 63” võib olla saastunud mitmesuguseid tooteid, on mõistlik koostada meetmete võtmiseks loetelu toodetest, milles võib olla riisi, mis võivad olla riisist või mida toodetakse riisist. Mõned kindlaks tehtud tooted võivad sisaldada või ka mitte sisaldada riisi, koosneda riisist või olla riisist valmistatud. Seetõttu oleks mõistlik lasta ettevõtjatel koostada lihtne tõend, kui tootes ei ole riisi, toode ei ole riisist või toodetud riisist, et vältida kohustuslikke analüüse ja sertifitseerimist.

(16)

Kuue kuu jooksul tuleb olukord seoses võimaliku saastamisega lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga „Bt 63” üle vaadata, et hinnata, kas käesolevas otsuses sätestatud meetmed on veel vajalikud.

(17)

On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik käesoleva otsuse jõustumise ja kohaldamise vahel, et liikmesriigid saaksid teha otsuse kohaldamiseks vajalikke korraldusi.

(18)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse lisas loetletud Hiinast pärineva või sealt saadetud toidu ja sööda suhtes.

Artikkel 2

Esmase turuleviimise tingimused

1.   Liikmesriigid lubavad artiklis 1 nimetatud toodete esmast turuleviimist ainult juhul, kui saadetisega kaasasoleva analüüsiaruande originaaleksemplaris, mis on koostatud ametlikus või akrediteeritud laboratooriumis kasutades D. Mäde jt välja töötatud konstruktipõhist meetodit geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63” avastamiseks, on näidatud, et toode ei sisalda, toode ei koosne ega ole valmistatud geneetiliselt muundatud riisist „Bt 63”. Kui analüüsiaruande on välja andnud Hiina akrediteeritud laboratoorium, tuleb analüüsiaruanne kinnitada pädevas asutuses. (5)

2.   Kui artiklis 1 osutatud saadetis on jagatud osadeks, peab osadeks jagatud saadetise iga osaga olema kaasas analüüsiaruande koopia. Kui lõikes 1 osutatud analüüsiaruanne puudub, peab ühenduses asuv ettevõtja, kes vastutab toote esmase turuleviimise eest, laskma teha analüüsi artiklis 1 osutatud toodetest, tõendamaks, et need ei sisalda geneetiliselt muundatud riisi „Bt 63”. Kuni analüüsiaruande valmimiseni ei viida tooteid ühenduse turule.

3.   Kui lisas nimetatud toode ei sisalda, ei koosne ega ole toodetud riisist, võib analüüsiaruande algise asendada saadetise eest vastutava ettevõtja avaldusega, (6) et toiduaine ei sisalda, ei koosne ega ole valmistatud riisist.

Artikkel 3

Kontrollimeetmed

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kooskõla käesoleva otsuse nõuetega, sealhulgas pistelised proovid ja artiklis 2 nimetatud meetodi kohased analüüsid juba turul olevatest või importimiseks esitatud toodetest, mida on nimetatud artiklis 1. Nad teatavad komisjonile positiivsetest (ebasoodsatest) tulemustest toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu. Negatiivsetest (soodsatest) tulemustest teatatakse komisjonile iga kolme kuu tagant.

Artikkel 4

Saastunud saadetised

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et artiklis 1 osutatud tooteid ei viida turule, kui need sisaldavad, koosnevad või on valmistatud geneetiliselt muundatud riisist „Bt 63”.

Artikkel 5

Kulude korvamine

Liikmesriigid tagavad, et artiklite 2 ja 4 rakendamisega seotud kulud kannavad toodete esmase turuleviimise eest vastutavad ettevõtjad.

Artikkel 6

Meetmete uus hindamine

Olukorda hinnatakse uuesti hiljemalt 15. oktoobril 2008. aastal.

Artikkel 7

Kohaldatavus

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 15. aprillist 2008. aastal.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 202/2008 (ELT L 60, 5.3.2008, lk 17).

(2)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 368, 23.12.2006, lk 99).

(3)  European Food Research and Technology, 224:271-278 (2006).

(4)  ELT L 348, 24.11.2004, lk 18.

(5)  Analüüsiaruanne koostatakse keeles, mida valdab seda väljastav ametnik, kes peab täielikult mõistma iga enda allkirjastatud analüüsiaruande sisu, ning mida valdab selle riigi kontrolliv ametnik, kuhu kaup imporditakse.

(6)  Avaldus koostatakse keeles, mida valdab seda väljastav ettevõtja, kes peab täielikult mõistma enda allkirjastatud avalduse sisu, ning mida valdab selle riigi kontrolliv ametnik, kuhu kaup imporditakse.


LISA

Toode

CN-kood

Koorimata riis

1006 10

Kooritud (pruun) riis

1006 20

Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata

1006 30

Purustatud riis

1006 40 00

Riisijahu

1102 90 50

Riisitangud ja -lihtjahu

1103 19 50

Riisigraanulid

1103 20 50

Helvestatud riis

1104 19 91

Valtsitud või helvestatud viljaterad (v.a kaera-, nisu-, rukki-, maisi- ja odraterad ning helvestatud riis)

1104 19 99

Riisitärklis

1108 19 10

Jaemüügiks pakendatud imikutoidud

1901 10 00

Keetmata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad

1902 11 00

Keetmata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna mittesisaldavad

1902 19

Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte

1902 20

Muud pastatooted (muud kui kuumtöötlemata pasta, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata või muud kui täidisega pasta, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte)

1902 30

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad, valmistatud riisist

1904 10 30

Müsli-tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest

1904 20 10

Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest toidukaubad, valmistatud riisist (v.a müsli-tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest)

1904 20 95

Riis, eelkeedetud või muul viisil toiduks valmistatud, mujal nimetamata (v.a tangud, jahu, paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad või toidukaubad röstimata teraviljahelvestest või röstimata ja röstitud teraviljahelveste või paisutatud teraviljade segust)

1904 90 10

Riispaber

ex 1905 90 20

Kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, riisist tärklisesisaldusega kuni 35 % massist, granuleerimata või granuleeritud

2302 40 02

Kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, riisist, mille tärklisesisaldus ei ole kuni 35 % massist, granuleerimata või granuleeritud

2302 40 08

Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber

3504 00 00


9.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/35


KOMISJONI OTSUS,

4. aprill 2008,

millega muudetakse otsust 2007/716/EÜ seoses teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1230 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/290/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 42,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. oktoobri 2007. aasta otsusega 2007/716/EÜ on sätestatud teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtete suhtes üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 ette nähtud struktuuriliste nõuete täitmiseks. (2) Kuni kehtib nende ettevõtete üleminekuaeg, tuleks nendest ettevõtetest pärinevaid tooteid viia ainult kodumaisele turule või kasutada edasiseks töötlemiseks üleminekujärgus olevates Bulgaaria ettevõtetes.

(2)

Vastavalt Bulgaaria pädeva asutuse ametlikule avaldusele on teatavad liha- ja piimasektori ettevõtted lõpetanud oma ajakohastamisprotsessi ja on nüüd ühenduse õigusaktidega täielikus kooskõlas. Seepärast tuleks kõnealused ettevõtted kustutada üleminekujärgus olevate ettevõtete nimekirjast.

(3)

Seepärast tuleks otsuse 2007/716/EÜ lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud ettevõtted kustutatakse otsuse 2007/716/EÜ lisast.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2)  ELT L 289, 7.11.2007, lk 14.


LISA

ETTEVÕTTED, MIS KUSTUTATAKSE OTSUSE 2007/716/EÜ LISAST

Lihatöötlemisettevõtted

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

26.

BG 0801003

„PE-EM” OOD

s. Senokos

obl. Dobrich

46.

BG 1501008

„Evrones” OOD

gr. Levski

79.

BG 2501014

„Mesni produkti” OOD

s. Zdravets

obsht. Targovishte

84.

BG 2701013

„Rodopa Shumen 1884” AD

gr. Shumen,

ul. „Industrialna”

85.

BG 2701013

„Rodopa miyt” EOOD

gr. Shumen,

ul. „Industrialna”

86.

BG 2701013

„Rodopa konserv” EOOD

gr. Shumen,

ul. „Industrialna”

93.

BG 0302007

ET „Edi-Valya Ivanova”

gr. Varna

ul. „Mladezhka” 38

114.

BG 1202004

„Agentsiya Bulsay” EOOD

gr. Berkovitsa

ul. „Kazanite” 1

118.

BG 1602002

„Ter-M” EOOD

gr. Parvomay

kv. Debar

119.

BG 1702001

„Pilko” EOOD

gr. Razgrad

Industrialna zona

131.

BG 2302004

„Galus Treid” OOD

gr. Kostinbrod

136.

BG 0105002

„Primo Treyd” EOOD

gr. Sandanski

Glaven pat E79, Mestnost „Druma”

195.

BG 2205087

AD „Evrofrigo”

gr. Sofia

ul. „Malashevska” 1

196.

BG 2205088

„Maksimum-69” OOD

gr. Sofia

ul. „Obikolna”

223.

BG 0304034

„Pikant” OOD

gr. Varna

ul. „Hristo Smirnenski” 33

224.

BG 0304035

„Emil Iliev” EOOD

s. Topoli

obl. Varna

238.

BG 0604001

„Lalov i Vachev” EOOD

gr. Vratsa

Hranitelnovkusova zona, partsel 14

248.

BG 0804022

„Orehite G” OOD

gr. Dobrich

263.

BG 120415

„Gala” EOOD

gr. Montana

ul. „21 vek” 10

292.

BG 1604037

„Dil TUR” AD

gr. Plovdiv kv. Proslav

ul. „Elena” 3

299.

BG 1604047

EOOD „Dimitar Madzharov”

gr. Plovdiv

ul. „Golyamo Konarsko shose”


Piimatöötlemisettevõtted

Nr

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

7.

BG 0812009

„Serdika-90” AD

gr. Dobrich

ul. „25 septemvri” 100

8.

BG 0812019

„Filipopolis-RK” OOD

s. Zheglartsi

14.

BG 1312011

„Eko-F” EAD

s. Karabunar

17.

BG 1612009

„D. Madzharov-2” EOOD

gr. Stamboliyski

ul. „Grobarska” 3

51.

BG 1612040

„Mlechni produkti” OOD

s. Manole

56.

BG 2112001

„Rodopeya-Belev” EOOD

gr. Smolyan

ul. „Trakya” 15

59.

BG 2512017

„YUES-Komers” OOD

s. Golyamo Gradishte

ul. „Radetski” 2

61.

BG 2812025

„Sakarela” OOD

gr. Yambol

ul. „Preslav” 269

70.

BG 212047

„Komplektstroy” EOOD

s. Veselie