ANNEX

DIREKTIIV 96/48/EÜ — ÜLEEUROOPALISE KIIRRAUDTEESÜSTEEMI KOOSTALITLUSVÕIME

KOOSTALITLUSE TEHNILISTE KIRJELDUSTE PROJEKT

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

1.	SISSEJUHATUS

1.1	Tehniline kohaldamisala

1.2	Geograafiline kohaldamisala

1.3	Käesoleva KTK sisu

2.	ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1	Allsüsteem

2.2	Kohaldamisala

2.2.1

Töötajad ja rongid

2.2.2

Tööpõhimõtted

2.2.3

Kohaldamine olemasolevate liiklusvahendite ja infrastruktuuri suhtes

2.3	Käesoleva KTK seos direktiiviga 2004/49/EÜ

3.	OLULISED NÕUDED

3.1	Olulistele nõuetele vastavus

3.2	Olulised nõuded — ülevaade

3.3	Nõuetega seotud konkreetsed aspektid

3.3.1

Ohutus

3.3.2

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3

Töötervishoid

3.3.4

Keskkonnakaitse

3.3.5

Tehniline ühilduvus

3.4	Konkreetselt käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga seotud aspektid

3.4.1

Ohutus

3.4.2

Töökindlus ja käideldavus

3.4.3

Tehniline ühilduvus

4	ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1	Sissejuhatus

4.2	Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

4.2.1

Personaliga seotud nõuded

4.2.1.1

Üldnõuded

4.2.1.2

Juhtide dokumentatsioon

4.2.1.2.1

Käsiraamat

4.2.1.2.2

Liinikirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2.1

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.1.2.2.2

Muudetud elemendid

4.2.1.2.2.3

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.3

Sõiduplaanid

4.2.1.2.4

Veerem

4.2.1.3

Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

4.2.1.4

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

4.2.1.5

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja muu personali ja rongide liikumislube andva personali vahel

4.2.2

Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1

Rongi nähtavus

4.2.2.1.1

Põhinõue

4.2.2.1.2

Esiosa

4.2.2.2

Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1

Põhinõue

4.2.2.2.2

Kontrollimine

4.2.2.3

Veeremi identifitseerimistunnus

4.2.2.4

Nõuded reisivagunitele

4.2.2.5

Rongi koosseis

4.2.2.6

Rongi pidurid

4.2.2.6.1

Miinimumnõuded pidurisüsteemile

4.2.2.6.2

Pidurdustõhusus

4.2.2.7

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1

Üldnõuded

4.2.2.7.2

Nõutavad andmed

4.2.3

Rongiliikluse korraldamise nõuded

4.2.3.1

Rongide planeerimine

4.2.3.2

Rongide identifitseerimine

4.2.3.3

Rongi väljumine

4.2.3.3.1

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

4.2.3.3.2

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

4.2.3.4

Liikluskorraldus

4.2.3.4.1

Üldnõuded

4.2.3.4.2

Rongi aruandlus

4.2.3.4.2.1

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

4.2.3.4.2.2

Prognoositav üleandmise aeg

4.2.3.4.3

Ohtlikud kaubad

4.2.3.4.4

Töö kvaliteet

4.2.3.5

Andmesalvestus

4.2.3.5.1

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

4.2.3.5.2

Jälgimisandmete salvestamine rongis

4.2.3.6

Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1

Teiste kasutajate teavitamine

4.2.3.6.2

Rongijuhtide teavitamine

4.2.3.6.3

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.7

Eriolukordade haldamine

4.2.3.8

Rongimeeskonna abistamine veeremi vahejuhtumi või rikke korral

4.3	Seoste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1

Seosed infrastruktuuri KTKdega

4.3.1.1

Signaalide nähtavus

4.3.1.2

Reisivagunid

4.3.1.3

Ametialane pädevus

4.3.2

Seosed juhtkäskude ja signaalimise KTKdega

4.3.2.1

Jälgimisandmete salvestamine

4.3.2.2

Juhi valvsus

4.3.2.3

ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad

4.3.2.4

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

4.3.2.5.

Rongi pidurid

4.3.2.6

Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku ametialase pädevusega seotud miinimumnõuded

4.3.2.7

Andmesalvestus ja teljepukside ülekuumenemise detektorid

4.3.3

Seosed veeremi KTKdega

4.3.3.1

Pidurid

4.3.3.2

Nõuded reisivagunitele

4.3.3.3

Rongi nähtavus

4.3.3.3.1

Rongi juhtsõidukil, mis on esiosaga sõidusuunas

4.3.3.3.2

Tagaosas

4.3.3.4

Rongi kuuldavus

4.3.3.5

Signaalide nähtavus

4.3.3.6

Juhi valvsus

4.3.3.7

Rongi koosseis ja lisa B

4.3.3.8

Veeremi parameetrid, mis mõjutavad rongide jälgimise maapealseid süsteeme ja veeremi dünaamilist käitumist

4.3.3.9

Liivatamine

4.3.3.10

Rongi koosseis, lisad H ja J

4.3.3.11

Eriolukordades tegutsemise kord ja ohuolukordade haldamine

4.3.3.12

Andmesalvestus

4.3.3.13

Aerodünaamiline toime ballastile

4.3.3.14

Keskkonnatingimused

4.3.3.15

Külgtuuled

4.3.3.16

Suurimad rõhumuutused tunnelites

4.3.3.17

Välismüra

4.3.3.18

Tuleohutus

4.3.3.19

Tõstmine ja päästetööd

4.3.3.20

Järelevalve ja rikkeotsing

4.3.3.21

Erinõuded pikkade tunnelite korral

4.3.3.22

Veojõunõuded

4.3.3.23

Haardenõuded

4.3.3.24

Energiavarustusega seotud funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

4.3.4

Seosed HS energiavarustuse KTKdega

4.3.5

Seosed raudteetunnelite ohutuse KTKdega

4.3.6

Seosed liikumispuudega inimesi käsitlevate KTKdega

4.4	Kasutuseeskirjad

4.5	Hoolduseeskirjad

4.6	Ametialane pädevus

4.6.1

Ametialane pädevus

4.6.1.1

Ametialased teadmised

4.6.1.2

Teadmiste rakendamise oskus

4.6.2

Keeleoskus

4.6.2.1

Põhimõtted

4.6.2.2

Keeleoskuse tase

4.6.3

Personali esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1

Põhinõuded

4.6.3.2

Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1

Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

4.6.3.2.2

Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

4.6.3.2.3

Erinõuded rongimeeskonnale ja abipersonalile

4.6.3.2.3.1

Marsruudi tundmine

4.6.3.2.3.2

Veeremi tundmine

4.6.3.2.3.3.

Auxiliary Staff

4.7	Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

4.7.1

Sissejuhatus

4.7.2

Töötervishoiuarstide ja meditsiiniorganisatsioonide tunnustamise soovitatavad kriteeriumid

4.7.3

Psühholoogilises hindamises osalevate psühholoogide tunnustamise kriteeriumid ja psühholoogilise hindamise nõuded

4.7.3.1

Psühholoogide sertifitseerimine

4.7.3.2

Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamine

4.7.3.3

Hindamisvahendite valik

4.7.4

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1

Enne tööleasumist

4.7.4.1.1

Minimaalsed terviseuuringud

4.7.4.1.2

Psühholoogiline hindamine

4.7.4.2

Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1

Perioodiliste terviseuuringute sagedus

4.7.4.2.2

Minimaalsed korrapärased terviseuuringud

4.7.4.2.3

Täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine

4.7.5

Tervisenõuded

4.7.5.1

Üldnõuded

4.7.5.2

Nägemisnõuded

4.7.5.3

Kuulmisnõuded

4.7.5.4

Rasedus

4.7.6

Erinõuded seoses rongi juhtimisega

4.7.6.1

Perioodiliste terviseuuringute sagedus

4.7.6.2

Täiendav tervisekontroll

4.7.6.3

Täiendavad nägemisnõuded

4.7.6.4

Täiendavad kuulmis- ja kõnenõuded

4.7.6.5

Antropomeetria

4.7.6.6

Traumanõustamine

4.8	Infrastruktuuri- ja veeremiregistrid

4.8.1

Infrastruktuur

4.8.2

Veerem

5	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1

Mõiste

5.2	Komponentide loend

5.3	Komponentide toimivus ja näitajad

6.	KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1	Koostalitlusvõime komponendid

6.2	Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1

Põhimõtted

6.2.2

Eeskirjade ja protseduuride dokumentatsioon

6.2.3

Hindamismenetlus

6.2.3.1

Pädeva asutuse otsus

6.2.3.2

Kui hindamine on vajalik

6.2.4

Süsteemi toimivus

7.	RAKENDAMINE

7.1	Põhimõtted

7.2	Rakendussuunised

7.3	Erijuhtumid

7.3.1

Sissejuhatus

7.3.2

Erijuhtumite loend

LISA A.

ERTMSI/ETCSI JA ERTMSI/GSM-RI KASUTUSEESKIRJAD

LISA B.

MUUD EESKIRJAD, MIS VÕIMALDAVAD UUTE STRUKTUURSETE ALLSÜSTEEMIDE ÜHTSET KASUTAMIST

A. ÜLDINE

B. TÖÖTAJATE OHUTUS JA TURVALISUS

C. RAKENDUSLIIDES SIGNAALIMIS- JA JUHTKÄSKUDE SEADMETEGA

D. RONGI LIIKUMINE

E. KÕRVALEKALDED, VAHEJUHTUMID JA ÕNNETUSED

LISA C.

OHUTUSALASE TEABEVAHETUSE METOODIKA

LISA D.

ANDMED, MIS PEAVAD RAUDTEE-ETTEVÕTJALE OLEMA KÄTTESAADAVAD MARSRUUTIDE KOHTA, MIDA TA KAVATSEB KASUTADA

LISA E.

KEELEOSKUSE JA TEABEVAHETUSE TASE

LISA F.

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI HINDAMISE INFORMATIIVSED JA MITTEKOHUSTUSLIKUD SUUNISED

LISA G.

INFORMATIIVNE JA MITTEKOHUSTUSLIK LOEND IGA PÕHIPARAMEETRI PUHUL KONTROLLITAVATE ELEMENTIDE KOHTA

LISA H.

RONGI JUHTIMISEKS VAJALIKU AMETIALASE PÄDEVUSEGA SEOTUD MIINIMUMNÕUDED

LISA I.

EI KASUTATA

LISA J.

RONGI SAATMISEKS VAJALIKU AMETIALASE PÄDEVUSE MIINIMUMNÕUDED

LISA K.

EI KASUTATA

LISA L.

RONGI ETTEVALMISTAMISEKS VAJALIKU AMETIALASE PÄDEVUSEGA SEOTUD MIINIMUMNÕUDED

LISA M.

EI KASUTATA

LISA N.

INFORMATIIVSED JA MITTEKOHUSTUSLIKUD RAKENDUSSUUNISED

LISA O.

EI KASUTATA

LISA P.

VEEREMI IDENTIFITSEERIMISTUNNUS

LISA Q.

EI KASUTATA

LISA R.

RONGI IDENTIFITSEERIMISTUNNUS

LISA S.

EI KASUTATA

LISA T.

PIDURDUSTÕHUSUS

LISA U.

AVATUD PUNKTIDE LOEND

LISA V.

JUHI EESKIRJADE KOOSTAMINE JA AJAKOHASTAMINE

SÕNASTIK

1.   SISSEJUHATUS

1.1   Tehniline kohaldamisala

Käesolev koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) hõlmab direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi ning selle hooldamist.

KTK kehtib järgmiste rongiklasside suhtes, olenemata sellest, kas rongid koosnevad püsivatest rongikoosseisudest (mida käitamisel ei jagata) või eraldi veeremiüksustest. Need kehtivad nii reisijaid vedava kui ka muu veeremi suhtes:

—	:	1. klass	:	rongid maksimumkiirusega vähemalt 250 km/h;
—	:	2. klass	:	rongid maksimumkiirusega vähemalt 190 km/h, kuid all 250 km/h.]

Vastavalt kõnealuse direktiivi I lisale koostatakse tehnilised kirjeldused iga järgmise liinikategooria jaoks:

—	I kategooria: spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud 250 km/h või suurema üldise kiiruse tarvis,

—	II kategooria: spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud umbes 200 km/h kiiruse tarvis,

—	III kategooria: spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused ning millel tuleb kiirust igal üksikjuhul eraldi kohandada.]

1.2   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiirraudteesüsteem.

1.3   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 5 lõikele 3 ja I lisa punkti 1 alapunktile b on käesoleva KTK eesmärk:

(a)	sätestada selle kavandatav kohaldamisala (2.peatükk);

(b)	kehtestada olulised nõuded allsüsteemile (3. peatükk) ja selle liidestele teiste allsüsteemidega (4. peatükk);

(c)	kehtestada funktsionaalsed ja tehnilised nõuded, millele allsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama (4. peatükk);

(d)	määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilisi kirjeldusi, sealhulgas Euroopa standardeid, et saavutada üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime (5. peatükk);

(e)	määrata iga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, millist menetlust tuleb järgida koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ning allsüsteemide EÜ vastavustõendamise teostamisel (6. peatükk);

(f)	sätestada KTK rakendamise strateegia (7. peatükk);

(g)	sätestada asjaomaste töötajate ametialane pädevus ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks ning KTK rakendamiseks.

Lisaks tuleb vastavalt artikli 5 lõikele 5 ette näha iga KTK erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis.

Lisaks sisaldab käesolev KTK 4. peatükis ka punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kohaldamisalas kehtivaid käitamis- ja hoolduseeskirju.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1   Allsüsteem

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on üks üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi allsüsteemidest vastavalt direktiivi 96/48/EÜ II lisas loetletule.

2.2   Kohaldamisala

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ I lisale (muudetud direktiivi 2004/50/EÜ I lisaga) kuulub käesoleva KTK kohaldamisalasse nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, kes on seotud rongide käitamisega TENi kiirraudteeliinidel.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKga ette nähtud tehnilisi kirjeldusi võib kasutada viitedokumendina ka TENi kiirraudteeliinidel liikuvate selliste rongide käitamisel, mis ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.

2.2.1   Töötajad ja rongid

Tuleks märkida, et direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 5 lõike 3 punkt g ja direktiivi 2001/16/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 5 lõike 3 punkt g ei ole kooskõlas, kuna esimene neist käsitleb kiirraudteesüsteemi töötajate „ametialast pädevust”, kuid teises nimetatakse tavaraudteesüsteemi töötajate „kvalifikatsiooninõudeid”.

Tavaraudtee ja kiirraudtee OPE eristamiseks ei ole KTKd asjakohased ja seega eeldatakse, et termini „ametialane pädevus” kasutamine kajastab seadusandja kavatsust.

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi juhtimine ja rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool infrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes „piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist eespool nimetatud piirialadel.

Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi ametialase pädevuse ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid.

Töötajate osas, kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad eespool nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist eespool kirjeldatud piirialadelt.

Eespool öeldu on kokku võetud allpool toodud tabelites.

Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega.

Ülesanne	Ametialane pädevus	Meditsiininõuded
Rongi juhtimine ja saatmine	4.6	4.7
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	4.6	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

Ülesanne	Ametialane pädevus	Meditsiininõuded
Rongi juhtimine ja saatmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

Tabelite kasutamisel tuleb silmas pidada, et punktis 4.2.1 kirjeldatud sidepidamise põhimõtted on kohustuslikud.

Piiriüleste osade puhul käsitletakse punktis 7.1 osutatud naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või liikmesriikide vahelistes lepingutes järgmist:

—	nende vahel kehtivad ohutuseeskirjad, mis käsitlevad asjaomaste infrastruktuuri allsüsteemide hooldamisega seotud tehnilisi töökohti ja nende töötajate koolituse sisu, kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi, kõnealuste töökohtade kaitsega seotud ülesandeid;

—	nende vahel kehtivad ohutuseeskirjad, mis käsitlevad asjaomaste energiavarustuse allsüsteemide püsiseadmete hooldamisega seotud tehnilisi töökohti ja nende töötajate koolituse sisu, kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi, kõnealuste seadmete käitamise ja kaitsega seotud ülesandeid.

2.2.2   Tööpõhimõtted

Käesoleva KTK praeguse versiooni — mis on teine pärast direktiivi 96/48/EÜ jõustumist, kuid esimene, milles võetakse arvesse direktiiviga 2004/50/EÜ tehtud muudatusi — üldeesmärk on võimaldada kiirraudteesüsteemis kasutatavate struktuursete allsüsteemide ühtne toimimine. Eelkõige peavad uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga seotud eeskirjad ja menetlused olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Algselt hõlmas käesolev KTK üksnes kiirraudtee käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi neid elemente (nagu on sätestatud 4. peatükis), mis sisaldavad eelkõige raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitlusvõime seisukohalt eriti kasulikud. Seejuures peeti nõuetekohaselt silmas direktiivi 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv) nõudeid.

Sellest tulenevalt sätestati käesoleva KTK lisas A Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) ja raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) üksikasjalikud kasutuseeskirjad.

2.2.3   Kohaldamine olemasolevate liiklusvahendite ja infrastruktuuri suhtes

Ehkki suurem osa käesolevas KTKs sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka kasutamise seisukohalt oluliste füüsiliste elementide, rongide ja liiklusvahenditega.

Nende elementide projekteerimistingimusi kirjeldatakse teisi allsüsteeme, näiteks veeremit käsitlevates KTKdes. OPE KTKs võetakse arvesse nende toimimisfunktsioone.

Sellistel juhtudel arvestatakse, et olemasoleva veeremi/infrastruktuurirajatise muutmine täielikult käesoleva KTK nõuetele vastavaks ei pruugi olla tasuv. Asjaomaseid nõudeid tuleb seepärast kohaldada üksnes uutele elementidele või olemasoleva elemendi uuendamise või taastamise korral, kui selle kasutuselevõtuks on vaja uut luba direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 3 tähenduses.

2.3   Käesoleva KTK seos direktiiviga 2004/49/EÜ

Ehkki käesolev KTK töötatakse välja koostalitlusvõime direktiivi 96/48/EÜ alusel (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ), käsitleb see tingimusi, mis on tihedalt seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee-ettevõtjalt ohutusdirektiivi 2004/49/EÜ kohase ohutusloa/ohutustunnistuse taotlemisel nõutavate tööeeskirjade ja -protsessidega.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1   Olulistele nõuetele vastavus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2   Olulised nõuded — ülevaade

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus;

—	töökindlus ja käideldavus;

—	töötervishoid;

—	keskkonnakaitse;

—	tehniline ühilduvus.

Olulised nõuded võivad vastavalt direktiivile 96/48/EÜ olla kohaldatavad kogu üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi suhtes või eriomased igale allsüsteemile ja selle komponentidele.

3.3   Nõuetega seotud konkreetsed aspektid

Üldnõuete kehtivus käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes on sätestatud alljärgnevates punktides.

3.3.1   Ohutus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ III lisale kohaldatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes järgmisi ohutusega seotud olulisi nõudeid.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.1.1 oluline nõue:

„Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.”

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas käsitletakse seda olulist nõuet rongi nähtavuse (punktid 4.2.2.1 ja 4.3) ning rongi kuuldavuse (punktid 4.2.2.2 ja 4.3) spetsifikatsioonides.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.1.2 oluline nõue:

„Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalsel lubatud kiirusel.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.1.3 oluline nõue:

„Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on nende kasutusajaks ette nähtud. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.”

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas käsitletakse seda olulist nõuet rongi nähtavuse (punktid 4.2.2.1 ja 4.3) spetsifikatsioonis.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.1.4 oluline nõue:

„Püsiseadmete ja veeremi projekteerimisel ning materjalide valikul tuleb seada eesmärgiks tule puhkemise ja suitsu tekke, leviku ja mõju piiramine tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.1.5 oluline nõue:

„Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta esitatud juhistele.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.2   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.2 oluline nõue:

„Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.3   Töötervishoid

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.3.1 oluline nõue:

„Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.3.2 oluline nõue:

„Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada selliselt, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.4   Keskkonnakaitse

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.4.1 oluline nõue:

„Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju tuleb vastavalt ühenduses kehtivatele eeskirjadele hinnata ja võtta arvesse süsteemi projekteerimise etapil.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.4.2 oluline nõue:

„Materjalid, mida kasutatakse rongides ja infrastruktuurides, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.4.3 oluline nõue:

„Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete, seadmestike ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.5   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 1.5 oluline nõue:

Infrastruktuuride ja kohtkindlate seadmete tehnilised omadused peavad vastama üksteisele ja üleeuroopalises kiirraudteesüsteemis kasutatavate rongide omadustele.

„Kui kõnealuste omaduste tagamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad ühilduvuse tulevikus.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.4   Konkreetselt käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga seotud aspektid

3.4.1   Ohutus

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 2.7.1 oluline nõue:

Seda olulist nõuet käsitletakse käesolevate nõuete järgmistes punktides.

—	Veeremi identifitseerimine (punkt 4.2.2.3)

—	Rongi pidurid (punkt 4.2.2.6)

—	Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

—	Nõuded reisivagunitele (punkt 4.2.2.4)

—	Rongi töökorra tagamine (punkt 4.2.2.7)

—	Rongi nähtavus (punktid 4.2.2.1 ja 4.3)

—	Rongi kuuldavus (punktid 4.2.2.2 ja 4.3)

—	Rongi väljumine (punkt 4.2.3.3)

—	Liikluskorraldus (punkt 4.2.3.4)

—	Signaalide nähtavus ja valvsusseade (punkt 4.3)

—	Ohutusalane teabevahetus (punktid 4.2.1.5 ja 4.6)

—	Juhtide dokumentatsioon (punkt 4.2.1.2)

—	Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide (punkt 4.2.1.3)

—	Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale infrastruktuuriettevõtja personalile (punkt 4.2.1.4)

—	Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

—	Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

—	ERTMSi kasutuseeskirjad (punkt 4.4)

—	Ametialane pädevus (punktid 2.2.1 ja 4.6)

—	Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused (punktid 2.2.1 ja 4.7)

3.4.2   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 2.7.2 oluline nõue:

„Töötamise ja hoolduse perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes sisseseatud asjaomaste raudtee-ettevõtjate kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.”

Selle olulise nõude täitmine tagatakse käesolevate nõuete järgmiste punktidega.

—	Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

—	Rongi töökorra tagamine (punkt 4.2.2.7)

—	Liikluskorraldus (punkt 4.2.3.4)

—	Ohutusalane teabevahetus (punkt 4.2.1.5)

—	Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

—	Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

—	Ametialane pädevus (punkt 4.6)

—	Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused (punkt 4.7)

3.4.3   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa punkti 2.7.3 oluline nõue:

„Võrgustike kasutuseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi personali ja transporti haldavate ettevõtjate kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama üleeuroopalises kiirraudteesüsteemis tõhusa käitustegevuse.”

Seda olulist nõuet käsitletakse käesolevate nõuete järgmistes punktides.

—	Veeremi identifitseerimine (punkt 4.2.2.3)

—	Rongi pidurid (punkt 4.2.2.6)

—	Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

—	Nõuded reisivagunitele (punkt 4.2.2.4)

—	Ohutusalane teabevahetus (punkt 4.2.1.5)

—	Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

—	Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

4   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1   Sissejuhatus

Üleeuroopaline kiirraudteesüsteem (TEN), mille suhtes kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ ning mille üheks osaks on käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, on ühtne süsteem, mille ühilduvust on vaja kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti neil juhtudel, mis seonduvad allsüsteemi (koos selle liidestega süsteemis, millesse see on integreeritud) spetsifikatsioonidega ning käitamise eeskirjadega.

Kõiki asjaomaseid olulisi nõudeid silmas pidades hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, nagu seda kirjeldatakse punktis 2.2, üksnes alljärgnevalt sätestatud elemente.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgustikus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning allpool sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi nõudeid.

4.2   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised nõuded hõlmavad järgmist:

—	personaliga seotud nõuded;

—	rongidega seotud nõuded;

—	rongide käitamisega seotud nõuded.

4.2.1   Personaliga seotud nõuded

4.2.1.1   Üldnõuded

Käesolevas punktis käsitletakse personali, kes aitab kaasa allsüsteemi toimimisele, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis hõlmavad otsest seost raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel.

—

Raudtee-ettevõtja personal: — kes täidab rongide juhtimisega seotud ülesandeid ning moodustab osa rongi meeskonnast (käesolevas dokumendis läbivalt nimetatud „juht”); — kes täidab ülesandeid rongis (v.a. juhtimine) ning moodustab osa rongi meeskonnast; — kes täidab rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

—	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personal, kes täidab rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid.

Hõlmatud valdkonnad on järgmised:

—	dokumendid

—

teatised

ning käesoleva KTK punktis 2.2 sätestatud kohaldamisalas:

—	ametialane pädevus (vt punkt 4.6 ning lisad H, J ja L),

—	töötervishoiu ja tööohutuse tingimused (vt punkt 4.7).

4.2.1.2   Juhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudtee-ettevõtja peab ettenähtud ajaks andma juhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja ohuolukordades, käsitledes marsruute, kus töötatakse, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1   Käsiraamat

Kõik juhile vajalikud protseduurid tuleb koondada dokumenti või arvuti andmekandjale, mida nimetatakse „Juhi käsiraamatuks”.

Juhi käsiraamatus tuleb esitada kõikide kasutatavate marsruutide kohta ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks igas normaalses, halvenenud ja ohuolukorras, millega juht võib kokku puutuda.

Juhi käsiraamat peab käsitlema kaht konkreetset aspekti:

—	üks, mis käsitleb kogu TENi ulatuses kehtivaid üldeeskirju ja protseduure (võttes arvesse lisade A, B ja C sisu);

—	teine, mis käsitleb konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja puhul kehtivaid vajalikke eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

—	töötajate ohutus ja turvalisus;

—	signaalimine ja juhtkäsud;

—	rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes;

—	vedurid ja veerem;

—	vahejuhtumid ja õnnetused.

Nimetatud dokumendi koostamise eest vastutab raudtee-ettevõtja.

Raudtee-ettevõtja peab juhi käsiraamatu esitama samas vormingus kogu infrastruktuuri kohta, kus tema juhid töötavad.

Sellel peab olema kaks liidet:

—	liide 1: sidetoimingute kasutusjuhend;

—	liide 2: vormide kogu

Raudtee-ettevõtja peab juhi käsiraamatu koostama ühe liikmesriigi keeles või ühe eeskirjade kohaldamisalasse kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles. See ei kehti sõnumite ja vormide suhtes, mis peavad jääma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) töökeelde.

Juhi käsiraamatu koostamise ja ajakohastamise protsess peab hõlmama järgmisi etappe:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (või kasutuseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudtee-ettevõtjale nõuetekohased andmed raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles;

—	raudtee-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

—	kui keel, mille raudtee-ettevõtja on juhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudtee-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimise süsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimise süsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et käsiraamatu sisu on täielik ja täpne.

V lisas esitatakse see protsess vooskeemina ning antakse protsessist ülevaade.

4.2.1.2.2   Liinikirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

Juhtidele tuleb anda liinikirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seonduvate raudteeäärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada marsruudiraamatuks nimetatava ühtse dokumendina (mis võib olla tavapärane või arvutipõhine dokument).

Selles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

—	kasutamisega seotud üldnäitajad;

—	andmed tõusude ja languste kohta;

—	üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada ühe liikmesriigi keeles, mille valib raudtee-ettevõtja, või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutatavas töökeeles.

See peab sisaldama järgmisi andmeid (loetelu ei ole täielik):

—	kasutamisega seotud üldnäitajad: — signaalide ja vastava sõidurežiimi liik (topeltliin, muutsuunaline, vasak- või parempoolse suunaga jne); — toiteallika liik; — pinnas-rong raadioseadmete liik;

—	andmed tõusude ja languste kohta: — kallete suurused ja nende täpne asukoht;

—

üksikasjalik liiniskeem: — liinil asuvate jaamade ja sõlmpunktide nimed ja asukohad; — tunnelid, sealhulgas nende asukohad, pikkus, üksikasjalikud andmed, näiteks jalgteede ja evakuatsioonipääsude olemasolu, samuti turvapaikade asukohad, kust on võimalik reisijaid evakueerida; — olulised asukohad, näiteks neutraalsed lõigud; — iga rööbastee lubatud sõidukiirus, sealhulgas vajadusel eri kiirused teatavat tüüpi rongide jaoks; — liikluskorralduse juhtimise eest vastutava organisatsiooni nimi ja liikluskorralduse juhtimispiirkondade nimed; — juhtimis- või liikluskorralduskeskuste, näiteks signaalpostide nimed ja tööpiirkonnad; — andmed kasutatavate raadiokanalite kohta.

Marsruudiraamat tuleb koostada ühes vormis kõikide infrastruktuuride kohta, mida konkreetse raudtee-ettevõtja rongid kasutavad.

Marsruudiraamatu koostamise eest vastutab raudtee-ettevõtja, kes kasutab selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)lt saadud andmeid.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimise süsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimise süsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et marsruudiraamatu sisu on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.2   Muudetud elemendid

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudtee-ettevõtjale teatama kõikidest elementidest, mida on püsivalt või ajutiselt muudetud. Muudatustest tuleb raudtee-ettevõtjale õigeaegselt teada anda, et hinnata nende mõju, ajakohastada dokumendid ja instrueerida töötajaid. Raudtee-ettevõtja peab need muudatused koondama spetsiaalsesse dokumenti või arvuti andmekandjale, mille vorming peab olema ühesugune kõikidel infrastruktuuridel, mida konkreetse raudtee-ettevõtja rongid kasutavad.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimise süsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimise süsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et muudetud elemente käsitleva dokumendi sisu on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.3   Juhi teavitamine reaalajas

Asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad ette nägema juhtide reaalajas teavitamise kõikidest marsruudil ohutuskorralduses tehtud muudatustest (ERTMSi/ETCSi kasutamisel peab protsess olema kordumatu).

4.2.1.2.3   Sõiduplaanid

Rongide sõidugraafikute andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudtee-ettevõtja peab juhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

—	rongi identifitseerimisandmed;

—	rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

—	peatuspunktid ja nendega seotud tegevused;

—	muud ajaarvestuspunktid;

—	saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga nimetatud punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud teabel, võib esitada elektrooniliselt või paberil.

Kõikidel liinidel, kus raudtee-ettevõtja tegutseb, tuleb nende esitamiseks juhile kasutada sama esitusviisi.

4.2.1.2.4   Veerem

Raudtee-ettevõtja peab juhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel esinevale konkreetsele seosele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga.

4.2.1.3   Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

Raudtee-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis hõlmavad otsest seost raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii harilikes kui ka halvenenud kasutustingimustes.

Rongides töötavale personalile ette nähtud informatsiooni struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema käesoleva KTK punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4   Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase teabevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andva personali ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

—	sideprotokolle kirjeldavates dokumentides (lisa C);

—	dokumendis pealkirjaga „Vormide kogu”.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeeles.

4.2.1.5   Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja muu personali ja rongide liikumislube andva personali vahel

Rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud lisas L) ja rongide liikumislube andva personali vahelises ohutusalases teabevahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel (vt sõnastikku).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andva personali vahelise ohutusalase teabevahetuse põhimõtted on esitatud lisas C.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud avaldama töökeele, mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2   Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2   Esiosa

Raudtee-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav. Sellega võimaldatakse lähedalasuvatel maanteesõidukitel või muudel liikuvatel objektidel tuvastada, et tegemist on läheneva rongiga.

Üksikasjalikud nõuded on antud punktis 4.3.3.4.1.

4.2.2.2   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2   Kontrollimine

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3   Veeremi identifitseerimistunnus

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu number, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid kasutuspiiranguid.

Täiendavad nõuded on sätestatud lisas P.

4.2.2.4   Nõuded reisivagunitele

—	Reisivagunite ja reisijaamade platvormide ühilduvus peab olema piisav, et võimaldada ohutut peale-ja mahaminekut.

—	Reisijatel ei tohi olla võimalik avada neile ette nähtud küljeuksi enne, kui rong on täielikult peatunud ja rongimeeskonna liige on uksed vabastanud.

—	Rongi mõlema külje uste vabastamine peab toimuma eraldi. Reisirongidel peab uste täielik sulgumine ja blokeerumine olema pidevalt jälgitav.

—	Uste vabastamise korral peab veojõu rakendamine olema võimatu. (Selle nõude kohaldamisel tähendab „uste vabastamine”, et rongi meeskond on muutnud uksed reisijate jaoks avatavaks.)

—	Kõik reisivagunid peavad olema varustatud avariiväljumist soodustavate väljapääsudega.

—	Reisivagunitel peab olema reisijate poolt käivitatav häireseadis või hädapidur. Nende käivitamisel peab juht saama viivitamatult häiresignaali, kuid tal peab olema võimalik säilitada kontroll rongi üle.

4.2.2.5   Rongi koosseis

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad ja protseduurid, mida tema personal peab järgima, et tagada rongi vastavus eraldatud liini nõuetele.

Nõuded rongi koosseisule peavad lähtuma alljärgnevast:

—

veeremiüksused — rongi kõik veeremiüksused peavad vastama kõikidele rongi läbitavatel marsruutidel kehtivatele nõuetele; — rongi kõik veeremiüksused peavad taluma maksimumkiirust, millega rong on ette nähtud sõitma; — rongi kõik veeremiüksused peavad kogu kavandatava veo kestel olema ettenähtud hooldusintervallide piires (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

—

rong — veeremiüksuste koosseis, mis moodustab rongi, peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele piirangutele ning ei tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud; — raudtee-ettevõtja peab tagama, et rong on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras;

—	mass ja teljekoormus — rongi mass peab olema marsruudi asjaomases osas lubatud ning haakeseadiste, veojõu ja muude rongi omadustega seoses ette nähtud maksimumi piires. Tuleb kinni pidada teljekoormuse piirangutest;

—	rongi suurim kiirus — rongi suurim lubatud sõidukiirus peab vastama kõikidele asjaomastel marsruutidel kehtivatele piirangutele, pidurdusjõule, teljekoormusele ja veeremi liigile;

—	kineetiline mõõde — rongi iga veeremiüksuse kineetiline gabariit (koos veosega) peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

Konkreetse rongi pidurisüsteemi või veovahendi liigist tulenevalt võib nõuda või kehtestada täiendavaid piiranguid.

Rongi koosseis peab olema kirjeldatud ühtlustatud rongi koostedokumendis (vt lisa U).

4.2.2.6   Rongi pidurid

4.2.2.6.1   Miinimumnõuded pidurisüsteemile

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud RST KTKs sätestatud pidevasse automaatpidurdussüsteemi.

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedurid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2   Pidurdustõhusus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab otsustama, kas:

—	anda raudtee-ettevõtjatele vajalikud andmed asjaomastel marsruutidel nõutava pidurdustõhususe väljaarvutamiseks, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid pidurisüsteeme aktsepteeritakse, ja nende kasutamise tingimused, või

—	teatada tegelikult nõutav pidurdustõhusus.

Raudtee-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

Andmed, mida raudtee-ettevõtjad kasutavad oma rongide peatumiseks ja paigalpüsimiseks vajaliku pidurdustõhususe väljaarvutamisel, peavad arvesse võtma asjaomaste marsruutide geograafiat, eraldatud liine ja ERTMSi/ETCSi arengut.

Täiendavad nõuded on sätestatud lisas T.

4.2.2.7   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1   Üldnõuded

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning rong on liiklemiseks ohutu.

Raudtee-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad kindlaks määrama ja ajakohastama rongi halvenenud tingimustes liiklemise tingimused ja protseduurid.

4.2.2.7.2   Nõutavad andmed

Ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks vajalikud andmed ning nende edastamise protsess peavad hõlmama järgmist:

—	rongi identifitseerimisandmed;

—	rongi eest vastutava raudtee-ettevõtja identifitseerimisandmed;

—	rongi tegelik pikkus;

—	kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud;

—	käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmevahe, kiirusepiirangud jne);

—	andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul.

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse nende andmete teatavakstegemine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)le enne rongi väljumist.

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega teavitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat juhtudel, kui rong ei kasuta eraldatud liini või see tühistatakse.

4.2.3   Rongiliikluse korraldamise nõuded

4.2.3.1   Rongide planeerimine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse. Sellega seotud täpsemaid aspekte käsitletakse direktiivis 2001/14/EÜ.

4.2.3.2   Rongide identifitseerimine

Kõik rongid peavad olema üheselt identifitseeritud.

Sellealased nõuded on sätestatud lisas R.

4.2.3.3   Rongi väljumine

4.2.3.3.1   Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudtee-ettevõtja peab vastavalt käesoleva KTK punkti 4.1 kolmandale lõigule ja kõikidele kehtivatele eeskirjadele kindlaks määrama enne väljumist tehtavad kontrollid ja katsed (eelkõige piduritega seotud).

4.2.3.3.2   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudtee-ettevõtja peab enne väljumist ja sõidu ajal teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kõikidest rongi või selle käitamist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1   Üldnõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema toimingud ja vahendid:

—	rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

—	operatiivseteks meetmeteks, mille eesmärk on tagada infrastruktuuri võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral; ja

—	raudtee-ettevõtjate teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudtee-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad seost raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga.

4.2.3.4.2   Rongi aruandlus

4.2.3.4.2.1   Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab:

—	looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrkudes asjakohastest varem kindlaks määratud aruandluspunktidest, neisse saabuvad või neid läbivad, ja deltaaja;

—

sätestama konkreetsed andmed, mis on vajalikud rongi asukoha teatamiseks. Need andmed peavad sisaldama järgmist: — rongi identifitseerimistunnus — aruandluspunkti identifitseerimisandmed; — liin, millel rong sõidab; — graafikujärgne aruandluspunkti saabumise aeg; — tegelik aruandluspunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahearuandluspunktide kohta, mida rong läbib); — aruandluspunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites; — esialgne selgitus kõikide üle 10-minutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluskontrolli süsteemiga ette nähtud; — teave selle kohta, et rongi aruanne ei ole saabunud õigeaegselt ning viivituse aeg minutites; — rongi varasemad identifitseerimisandmed, kui neid on; — rongi reisi tühistamine tervikuna või osaliselt.

4.2.3.4.2.2   Prognoositav üleandmise aeg

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema menetlus, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi graafikujärgsel üleandmisel teisele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

See peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht).

4.2.3.4.3   Ohtlikud kaubad

Raudtee-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo järelevalve korra.

Nimetatud toimingud peavad hõlmama järgmist:

—	kehtivad rongis olevate ohtlike kaupade identifitseerimise Euroopa standardid, mis on sätestatud direktiivis 96/49/EÜ;

—	juhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

—	andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

—	kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud ohuolukordade puhuks.

4.2.3.4.4   Töö kvaliteet

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalve menetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade vallas. Analüüsi tulemusi kasutatakse parendusmeetmete väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ja raudtee-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tehakse need vastavalt teatavaks, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Tööd oluliselt häirinud juhtumeid analüüsib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja niipea kui võimalik. Vajaduse korral ning eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumiga seotud raudtee-ettevõtjad. Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, edastatakse need kõikidele asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5   Andmesalvestus

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ning säilitada, et:

—	toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

—	teha kindlaks juhi, rongi ja infrastruktuuri toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et välja selgitada selle põhjused, mis on seotud rongi juhtimise või seadmetega, ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

—	salvestada veduri/veduki toimimisega ja juhi tegevusega seotud andmeid, sealhulgas vajadusel tööaega.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

—	salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

—	salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht (kaugus identifitseeritavast asukohast kilomeetrites);

—	rongi identifitseerimisandmed;

—	juhi isik.

Andmete säilitamise, korrapärase hindamise ja nende kättesaadavuse nõuded on ette nähtud selle liikmesriigi vastavate õigusaktidega:

—	kus raudtee-ettevõtja on litsentseeritud (rongis salvestatud andmete osas);

—	kus asub infrastruktuur (väljaspool rongi salvestatud andmete osas).

4.2.3.5.1   Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	rongide liikumisega seotud raudteeäärsete seadmete tõrked (signaalimine, punktid jne);

—	teljepukside tuvastatud ülekuumenemised;

—	rongijuhi ja rongide liikumislube andvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate teabevahetus.

4.2.3.5.2   Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudtee-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	ohuolekus signaalidest või „liikumisloa lõpust” loata möödasõit;

—	hädapiduri rakendamine;

—	rongi sõidukiirus;

—	rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

—	helisignaalseadise (rongipasuna) kasutamine;

—	ukse juhtseadiste kasutamine (avamine, sulgemine);

—	rongis olevate teljepuksi ülekuumenemise detektorite (kui on olemas) tuvastused;

—	selle juhikabiini identifitseerimisandmed, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse;

—	juhtide tööaja registreerimiseks vajalikud andmed.

4.2.3.6   Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1   Teiste kasutajate teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudtee-ettevõtjatega kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu ohutust, toimivust ja/või käideldavust.

4.2.3.6.2   Rongijuhtide teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud töötingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja, et halvenenud olukorda ohutult lahendada.

4.2.3.6.3   Eriolukordades tegutsemise kord

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjatega ja vajadusel naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud töötingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

—	veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

—	infrastruktuuritõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

—	äärmuslikud ilmastikuolud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama ja ajakohastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja nende töötajate kontaktandmed, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud töötingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudtee-ettevõtja peab need andmed edastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teatama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale nimetatud kontaktandmete muudatustest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõiki raudtee-ettevõtjaid teavitama kõikidest muudatustest oma andmetes.

4.2.3.7   Eriolukordade haldamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult:

—	kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjatega, või

—	vajadusel tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjate esindusorganitega, ja

—	vajadusel naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega ning

—	kohalike asutustega ja

—	vastavalt vajadusele kas kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste, sealhulgas pääste ja tuletõrje esindusorganitega

ning vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ koostama, avaldama ja kättesaadavaks tegema vajalikud meetmed eriolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad üldjuhul järgmist:

—	kokkupõrked;

—	rongitulekahjud;

—	rongide evakueerimine;

—	õnnetused tunnelites;

—	ohtlike kaupadega seotud vahejuhtumid

—	rööbastelt mahasõidud.

Raudtee-ettevõtja esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul. (Vt ka tavaraudtee kaubavagunite KTK punkt 4.2.7.5).

Lisaks peavad raudtee-ettevõtjal olema kehtivad menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8   Rongimeeskonna abistamine veeremi vahejuhtumi või rikke korral

Raudtee-ettevõtja kehtestab vajalikud toimingud rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3   Seoste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on seoste funktsionaalsed ja tehnilised nõuded järgmised.

4.3.1   Seosed infrastruktuuri KTKdega

4.3.1.1   Signaalide nähtavus

Juhil peab olema võimalik signaale jälgida ja signaalid peavad olema juhile nähtavad tavapärases juhtimisasendis. See kehtib ka muude raudteeäärsete märkide kohta, mis on seotud ohutusega.

Selle soodustamiseks peavad raudteeäärsed märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	sobiv paigutus, et esilaternad võimaldaksid juhil teavet lugeda;

—	sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

—	valgustpeegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele nõuetele ning märgid peavad olema valmistatud selliselt, et rongi esilaternad võimaldavad juhil teavet lugeda.

4.3.1.2   Reisivagunid

Reisivagunite ja reisijaamade platvormide ühilduvus peab olema piisav, et võimaldada ohutu peale-ja mahaminek.

Tuleb järgida platvormi ja vagunite elektriliste osade minimaalset vahemaad.

4.3.1.3   Ametialane pädevus

On olemas seos käesoleva KTK punkti 2.2.1 ja HS INS KTK punkti 4,6 vahel.

4.3.2   Seosed juhtkäskude ja signaalimise KTKdega

4.3.2.1   Jälgimisandmete salvestamine

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemis kehtestatakse jälgimisandmete salvestamise kord (vt käesoleva KTK punkt 4.2.3.5), millele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem peab vastama (vt HS CCS KTK punkt 4.2.15).

4.3.2.2   Juhi valvsus

Kui infrastruktuur seda toetab, suudab seade aktiveerimisest automaatselt signaalimise juhtimiskeskusesse teatada. On olemas seos käesoleva nõude ja HS CCS ERTMSiga seotud KTK punkti 4.2.2 vahel.

4.3.2.3   ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad

On olemas seos käesoleva KTK lisa A ning HS CCS KTK lisas A käsitletud ERTMS/ETCS FRSi ja SRSi ning ERTMS/GSM-R FRSi ja SRSi vahel.

Samuti on olemas seos käesoleva KTK punkti 4,4 ja HS CCS KTK lisa A vahel seoses informatiivsete suunistega ERTMSi eeskirjade, põhimõtete ja rakendamise kohta.

On olemas ka seos ETCSi juhi-masina liidese (DMI) nõuetega (HS CCS KTK punkt 4.2.13) ja EIRENE DMI nõuetega (HC CCS KTK punkt 4.2.14).

Rongi ETCS-funktsioonide isoleerimise osas on olemas seos käesoleva KTK lisa A ja HS CCS KTK punkti 4.2.2 vahel.

4.3.2.4   Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

Juhil peab olema võimalik jälgida signaale ja raudteeäärseid märgiseid ning need peavad olema juhile nähtavad tavapärases juhtimisasendis. See kehtib ka muude ohutusega seotud raudteeäärsete märkide kohta.

Selle soodustamiseks peavad raudteeäärsed märgised, märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	sobiv paigutus, et esilaternad võimaldaksid juhil teavet lugeda;

—	sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

—	valgustpeegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele nõuetele ning märgid peavad olema valmistatud selliselt, et rongi esilaternad võimaldavad juhil teavet hõlpsasti lugeda.

Juhi nähtavusala puhul on olemas seos HS CCS KTK punktiga 4.2.16. HS CCS KTK tulevase versiooni lisas A on ka täiendav punkt raudteeäärsete märgiste kohta ETCSiga varustatud liinidel.

4.3.2.5.   Rongi pidurid

On olemas seos käesoleva KTK punkti 4.2.2.6.2 ja HS CCS KTK punkti 4.3.1.5 (Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused) vahel.

4.3.2.6   Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku ametialase pädevusega seotud miinimumnõuded

Liivatamise osas on olemas seos ühelt poolt käesoleva KTK lisa H ja lisa B (punkt C1) ning teiselt poolt HS CCS KTK punkti 4.2.11 (Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega) ja lisa A 1. liite punkti 4,1 (nagu on viidatud punktis 4.3.1.10) vahel.

4.3.2.7   Andmesalvestus ja teljepukside ülekuumenemise detektorid

On olemas seos ühelt poolt käesoleva KTK punkti 4.2.3.5 ja teiselt poolt HS CCS KTK punkti 4.2.2 (Rongisisesed ETCS-funktsioonid), lisa A punktide 5, 7 ja 55 ning punkti 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)) vahel. Kui HS CCSi avatud punkt suletakse, tekib seos OPE KTK lisaga B.

4.3.3   Seosed veeremi KTKdega

4.3.3.1   Pidurid

On olemas seosed käesoleva OPE KTK punktide 4.2.2.5.1, 4.2.2.6.1 ja 4.2.2.6.2 ning HS RST KTK punktide 4.2.4.1 ja 4.2.4.3 vahel.

Samuti on olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.4.5 (Keerisvoolupidurid) ja käesoleva OPE KTK punkti 4.2.2.6.2 vahel.

Samuti on olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.4.6 (Rongi liikumatuse tagamine) ja käesoleva OPE KTK punkti 4.2.2.6.2 vahel.

Samuti on olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.4.7 (Pidurite tööparameetrid järskudel kallakutel) ja käesoleva OPE KTK punktide 4.2.2.6.2 ja 4.2.1.2.2.3 vahel.

4.3.3.2   Nõuded reisivagunitele

On olemas seosed käesoleva OPE KTK punkti 4.2.2.4 ning HS RST KTK punktide 4.2.2.4 (Uksed), 4.2.5.3 (Häiresignaalid), 4.3.5.16 (Reisijate häiresignaal) ja 4.2.7.1 (Avariiväljapääsud) vahel.

4.3.3.3   Rongi nähtavus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga määratakse kindlaks, et rongi nähtavuse põhinõuded, mis tuleb sätestada veeremi allsüsteemis, on järgmised.

4.3.3.3.1   Rongi juhtsõidukil, mis on esiosaga sõidusuunas

Juhtsõiduki sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (nt teetöölistel ning ülekäigu- ja ülesõidukohtade kasutajatel), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (eespool oleva rööbastee, raudteeäärsete märgiste/infotahvlite jne valgustus) öösel ja alavalgustuse tingimustes ning ei tohi pimestada vastutulevate rongide juhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ja kuju päeval ja öösel tuleb standardida.

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.7.4.1 ja käesoleva KTK punkti 4.2.2.1.2 vahel.

4.3.3.3.2   Tagaosas

On olemas seos käesolevas KTK punkti 4.2.2.1.3 ja HS RST KTK punkti 4.2.7.4.1 vahel.

4.3.3.4   Rongi kuuldavus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga nähakse ette, et rongi kuuldavuse põhinõue, millele veeremi allsüsteem peab vastama, on võimalus anda rongi olemasolul teatavat helisignaali.

Kõnealuse hoiatusseadise helid, nende sagedus ja tugevus ning juhipoolse käivitamise meetod tuleb standardida.

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.7.4.2 ja käesoleva KTK punkti 4.2.2.2 vahel.

4.3.3.5   Signaalide nähtavus

Juhil peab olema võimalik signaale jälgida ja signaalid peavad olema juhile nähtavad. See kehtib ka muude raudteeäärsete märkide kohta, mis on seotud ohutusega.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et juhil oleks võimalik talle esitatavat infot harilikust sõiduasendist hõlpsasti näha.

On olemas seos käesolevas KTK punkti 4.3.2.4 ja HS RST KTK punkti 4.2.2.7 vahel.

4.3.3.6   Juhi valvsus

Juhi reaktsioonide jälgimise vahend, sekkudes rongi seiskamiseks, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul.

On olemas seos käesoleva KTK punktide 4.3.3.1 ja 4.3.3.7 ning HS RST KTK punkti 4.2.7.9 vahel seoses juhi valvsusega.

4.3.3.7   Rongi koosseis ja lisa B

On olemas seos järgmiste vahel:

—	ühelt poolt käesoleva KTK punktid 4.2.2.5, 4.2.3.6.3 ja 4.2.3.7

—	ning teiselt poolt HS RST KTK punkt 4.2.2.2.b (Haakeseadised rongide päästetööde teostamiseks) ja selle lisa K, samuti punkt 4.2.3.5 (Rongi maksimaalne pikkus),

järgmise suhtes:

—	rongi maksimaalne lubatud mass asjaomase raudteeliini suurima kaldega teelõigul,

—	rongi maksimaalne pikkus, ja

—	kiirendamine kalde puhul.

4.3.3.8   Veeremi parameetrid, mis mõjutavad rongide jälgimise maapealseid süsteeme ja veeremi dünaamilist käitumist

On olemas seosed HS RST KTK punktide 4.2.3.3.2 ja 4.2.3.4 ning käesoleva OPE KTK punkti 4.2.3.6 vahel.

4.3.3.9   Liivatamine

Liivatamise osas on olemas seos ühelt poolt käesoleva KTK lisa H ja lisa B (punkt C1) ning teiselt poolt HS RST KTK punkti 4.2.3.10 vahel.

4.3.3.10   Rongi koosseis, lisad H ja J

Rongimeeskonna teadmiste osas, mis käsitlevad veeremi funktsionaalsust, on olemas seosed käesoleva KTK lisade H ja J ning HS RST KTK punktide 4.2.1.2 (Rongi konstruktsioon) ja 4.2.7.11 (Järelevalve ja rikkeotsing) vahel.

4.3.3.11   Eriolukordades tegutsemise kord ja ohuolukordade haldamine

On olemas seos käesoleva KTK punktide 4.2.3.6.3 ja 4.2.3.7 ning HS RST KTK punkti 4.2.2.2 (Haakeseadised rongide päästetööde teostamiseks) ja lisa K vahel.

On olemas ka seos käesoleva KTK punktide 4.2.3.6 ja 4.2.3.7 ning HS RST KTK punktide 4.2.7.1 (Erakorralised meetmed) ja 4.2.7.2 (Tuleohutus) vahel.

4.3.3.12   Andmesalvestus

On olemas seos käesoleva KTK punkti 4.2.3.5.2 (Jälgimisandmete salvestamine rongis) ja HS RST KTK punkti 4.2.7.11 (Järelevalve ja rikkeotsing) vahel.

4.3.3.13   Aerodünaamiline toime ballastile

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.3.11 ja käesoleva KTK punkti 4.2.1.2.2.3 vahel.

4.3.3.14   Keskkonnatingimused

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.6.1 ja käesoleva KTK punktide 4.2.2.5 ja 4.2.3.3.2 vahel.

4.3.3.15   Külgtuuled

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.6.3 ja käesoleva KTK punktide 4.2.1.2.2.3 ja 4.2.3.6 vahel.

4.3.3.16   Suurimad rõhumuutused tunnelites

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.6.4 ja käesoleva KTK punktide 4.2.1.2.2.3 ja 4.2.3.6 vahel.

4.3.3.17   Välismüra

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.6.5 ja käesoleva KTK punkti 4.2.3.7 vahel.

4.3.3.18   Tuleohutus

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.7.2 ja käesoleva KTK punkti 4.2.3.7 vahel.

4.3.3.19   Tõstmine ja päästetööd

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.7.5 ja käesoleva KTK punkti 4.2.3.7 vahel.

4.3.3.20   Järelevalve ja rikkeotsing

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.7.11 ning käesoleva KTK punkti 4.2.3.5.2ja lisade H ja J vahel.

4.3.3.21   Erinõuded pikkade tunnelite korral

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.7.12 ja käesoleva KTK punktide 4.2.1.2.2.1, 4.2.3.7 ja 4.6.3.2.3.3 vahel.

4.3.3.22   Veojõunõuded

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.8.1 ja käesoleva KTK punktide 4.2.2.5 ja 4.2.3.3.2 vahel.

4.3.3.23   Haardenõuded

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.8.2 ja käesoleva KTK punktide 4.2.3.3.2, 4.2.3.6 ja 4.2.1.2.2 vahel.

4.3.3.24   Energiavarustusega seotud funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

On olemas seos HS RST KTK punkti 4.2.8.3 ning käesoleva KTK punktide 4.2.3.6 and 4.2.1.2.2 vahel.

4.3.4   Seosed HS energiavarustuse KTKdega

On olemas seos käesoleva KTK punkti 2.2.1 ja HS ENE KTK punkti 4,6 vahel.

4.3.5   Seosed raudteetunnelite ohutuse KTKdega

Mitmed SRT KTK nõuded tuginevad täiendavalt OPE KTK elementidele. Need on täpsemalt kirjeldatud SRT KTK punktis 4.3.4.

On olemas seos SRT KTK punkti 4.2.5.1.3.2 ja käesoleva KTK punkti 4.6.3.2.3.3 vahel.

4.3.6   Seosed liikumispuudega inimesi käsitlevate KTKdega

Mitmed PRM KTK nõuded tuginevad OPE KTK elementidele. Need on täpsemalt kirjeldatud PRM KTK punktides 4.1.4 ja 4.2.4.

4.4   Kasutuseeskirjad

Eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, ning eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga seotud eeskirjad ja menetlused peavad olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Selleks koostati Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) ja raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) kasutuseeskirjad. Need on esitatud lisas A.

Lisa A (ETCSi ja GSM-Ri eeskirjad ja põhimõtted) täiendavad kaks järgmist informatiivset dokumenti:

—	Aruanne ETCSi/GSM-Ri eeskirjade ja põhimõtete kohta (EEIG-Ref: 05E374)

—	Soovitused ERTMSi rakendamiseks (EEIG-Ref: 05E375)

Lisaga B nähakse ette muud kasutuseeskirjad, mida on võimalik kogu TENi ulatuses standardida.

Kuna need eeskirjad on ette nähtud kasutamiseks kogu TENi ulatuses, on oluline, et need oleksid täielikult kooskõlastatud. Ainus organisatsioon, kes saab neid eeskirju muuta, on käesoleva KTK lisade A, B ja C haldamise eest vastutav ERA.

4.5   Hoolduseeskirjad

Ei kohaldata

4.6   Ametialane pädevus

Vastavalt käesoleva KTK punktile 2.2.1 käsitleb käesolev jaotis personali ameti- ja keelealast pädevust ning kõnealuse pädevuse saavutamiseks vajalikku hindamisprotsessi.

4.6.1   Ametialane pädevus

Raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate personal (kaasa arvatud tööettevõtjad) peab olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid harilikes, halvenenud ja ohuolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ning oskust neid teadmisi ellu rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud ametialase pädevuse miinimumelemendid on esitatud lisades H, J ja L.

4.6.1.1   Ametialased teadmised

Neid lisasid arvesse võttes ning olenevalt konkreetse töötaja ülesannetest peavad nõutavad teadmised hõlmama järgmist:

—

raudtee üldine toimimine, erilise rõhuga ohutuse seisukohalt olulisel tegevusel: — oma organisatsiooni ohutuse juhtimise süsteemi toimimispõhimõtted, — koostalitlusvõimeliste toimingutega seotud olulisemate isikute rollid ja vastutus, — ohtude tundmine, eelkõige seoses raudtee kasutamise ja elektrivarustusega;

—	vajalikud teadmised ohutusalastest ülesannetest, mis seonduvad toimingute ja liidestega järgmistes aspektides: — liinid ja raudteeäärsed seadmed, — veerem, — keskkond.

4.6.1.2   Teadmiste rakendamise oskus

Et osata rakendada kõnealuseid teadmisi harilikes, halvenenud ja ohuolukordades, peab personal olema täielikult teadlik:

—	kõnealuste eeskirjade ja protseduuride rakendamise meetodist ja põhimõtetest;

—	raudteeäärsete seadmete ja veeremi ning võimalike eriotstarbeliste ohutusseadmete kasutamise protsessist;

—	ohutuse juhtimise süsteemi põhimõtetest, millega välditakse inimestele ja protsessile liigsete riskide põhjustamist,

ning suutma üldiselt kohaneda erinevate olukordadega, millesse asjaomane isik võib sattuda.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad looma pädevuse juhtimise süsteemi, mis tagab nende asjaomase personali isikliku pädevuse hindamise ja säilitamise. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele pakkuda koolitust, et tagada teadmiste ja oskuste ajakohasus, eelkõige süsteemi või isiklike võimete nõrkuste või puuduste osas.

4.6.2   Keeleoskus

4.6.2.1   Põhimõtted

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad peavad tagama, et nende asjaomane personal oskab kasutada käesolevas KTKs sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel ei ole sama mis raudtee-ettevõtja personali tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudtee-ettevõtja üldisest pädevuse juhtimise süsteemist.

Raudtee-ettevõtja personal, kes peab oma ülesannete täitmisel harilikes, halvenenud või ohuolukordades suhtlema ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga, peab piisaval tasemel valdama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeelt.

4.6.2.2   Keeleoskuse tase

Infrastruktuuriettevõtja keelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

—	Sellel tasemel peab juht suutma vähemalt: — saata kõiki käesoleva KTK lisas C sätestatud sõnumeid ja neist aru saada; — tõhusalt suhelda harilikes, halvenenud ja ohuolukordades; — täita vorme vormide kogu kasutusalas.

—	Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle seisundiga seotud teavet ning sellest aru saada.

Pädevuse asjakohase taseme juhised on täpsemalt esitatud lisas E. Juhtide keeleoskuse tase peab olema vähemalt 3. Rongi saatvate töötajate keeleoskuse tase peab olema vähemalt 2.

4.6.3   Personali esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1   Põhinõuded

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad määratlema oma personali hindamisprotsessi. Soovitav on arvesse võtta järgmist.

A.	Personali valimine — isikliku kogemuse ja pädevuse hindamine; — isikliku pädevuse hindamine vajalike võõrkeelte oskuse ja nende õppimise võime osas.

B.	Esmane kutsealane väljaõpe — koolitusvajaduste analüüs; — koolitusvõimalused; — koolitajate koolitus.

C.	Esmane hindamine — põhitingimused (juhtide vanuse alampiir jne); — hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed; — koolitajate pädevus; — pädevustunnistuse väljaandmine.

D.	Pädevuse säilitamine — pädevuse säilitamise põhimõtted — eelkõige nende töötajate osas, kelle ülesandeks on rongi juhtimine, viiakse pädevuse hindamine läbi vähemalt kord aastas; — järgitavad meetodid; — pädevuse säilitamise protsessi vormistamine; — hindamisprotsess.

E.	Täienduskoolitus — kestva koolituse (sealhulgas keeleõpe) põhimõtted.

4.6.3.2   Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1   Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad koostama oma asjaomaste töötajate koolitusvajaduse analüüsi.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide TENil kasutamisega seotud ohte, eelkõige inimvõimete ja piirangute (inimteguri) kontekstis, mis võivad tuleneda järgmisest:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töötavade erinevused ja nende muutumisega seotud riskid;

—	ülesannete, tööprotseduuride ja sideprotokollide erinevused;

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali kasutatava töökeele erinevused;

—	kohalikud kasutusjuhendid, mis võivad hõlmata teatavatel juhtudel, näiteks konkreetses tunnelis kasutatavaid erimenetlusi või eriseadmeid.

Suunised tegurite kohta, mida tuleks arvesse võtta, on esitatud punktis 4.6.1 osutatud lisades. Vajadusel tuleb personali koolitada neid tegureid arvesse võttes.

Raudtee-ettevõtja kavandatavast tegevusest või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa neis lisades nimetatud elementidest olla ebavajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.3.2.2   Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad kehtestama oma koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, võttes arvesse muu hulgas varasemaid auditeid, süsteemi tagasisidet ja teadaolevaid muudatusi eeskirjades ja protseduurides, infrastruktuuris ja tehnoloogias.

4.6.3.2.3   Erinõuded rongimeeskonnale ja abipersonalile

4.6.3.2.3.1   Marsruudi tundmine

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised tasemel, mis sõltub nende vastutuse tasemest. See protsess peab:

—	põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol, ja

—	olema kooskõlas käesoleva KTK punktis 4.2.1 kirjeldatud protsessiga.

Juhid peavad marsruute tundma õppima nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

4.6.3.2.3.2   Veeremi tundmine

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond omandab ja säilitab teadmised veduritest ja veeremist.

4.6.3.2.3.3   Abipersonal

Raudtee-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongi meeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongi meeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7   Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

4.7.1   Sissejuhatus

Punktis 4.2.1 nimetatud personal, kes täidab käesoleva KTK punkti 2,2. kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peab olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad looma ja dokumenteerima protsessi, mille nad kehtestavad ohutuse juhtimise süsteemi kuuluva personali meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.4 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema tunnustatud töötervishoiuarst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudtee-ettevõtjatel ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel olema kehtivad protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Eespool nimetatud ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2   Töötervishoiuarstide ja meditsiiniorganisatsioonide tunnustamise soovitatavad kriteeriumid

Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad terviseuuringutes osalevad töötervishoiuarstid ja organisatsioonid valima vastavalt selle riigi normidele ja tavadele, kus raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on litsentsitud või registrisse kantud.

Punktis 4.7.4 nimetatud terviseuuringuid teostavatel töötervishoiuarstidel peavad olema:

—	töötervishoiualased teadmised;

—	teadmised asjaomase tööga ja raudteekeskkonnaga seotud ohtudest;

—	teadmised sellest, kuidas terviseprobleemid võivad mõjutada neist ohtudest tulenevate riskide välistamiseks või vähendamiseks ette nähtud meetmeid.

Neile tingimustele vastav töötervishoiuarst võib oma nõuannete või hinnangute toetuseks paluda välist abi arstidelt või parameedikutelt, nt oftalmoloogidelt.

4.7.3   Psühholoogilises hindamises osalevate psühholoogide tunnustamise kriteeriumid ja psühholoogilise hindamise nõuded

4.7.3.1   Psühholoogide sertifitseerimine

Soovitatav on, et psühholoogil oleks asjakohane ülikoolidiplom ning tema pädevus oleks sertifitseeritud ja tunnustatud vastavalt selle riigi normidele ja tavadele, kus raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on litsentseeritud või registrisse kantud.

4.7.3.2   Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamine

Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamisprotseduurid peab kindlaks määrama punkti 4.7.3.1 kohaselt sertifitseeritud isik, võttes arvesse raudteetööd ja -keskkonda.

4.7.3.3   Hindamisvahendite valik

Hindamine peab hõlmama üksnes hindamisvahendeid, mille aluseks on psühholoogiateaduse põhimõtted.

4.7.4   Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1   Enne tööleasumist

4.7.4.1.1   Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud hõlmavad:

—	üldist tervisekontrolli;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontrolli;

—	uriini- või vereanalüüsi, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontrolli.

4.7.4.1.2   Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudtee-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel peab psühholoog iga ohutusalase funktsiooniga seoses arvesse võtma vähemalt järgmisi kriteeriume.

—	Kognitiivsed: — tähelepanu ja keskendumisvõime; — mälu; — taju erksus; — põhjendusvõime; — suhtlusvõime.

—	Psühhomotoorsed: — reaktsiooni kiirus; — liigutuste koordinatsioon.

—	Käitumine ja isiksus: — emotsionaalne enesevalitsus; — käitumise usaldusväärsus; — iseseisvus; — kohusetunne.

Kui psühholoog mõne nimetatuist kõrvale jätab, tuleb vastavat otsust põhjendada ja see dokumenteerida.

4.7.4.2   Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1   Perioodiliste terviseuuringute sagedus

Vähemalt üks põhjalik terviseuuring tuleb teha:

—	alla 40-aastaste töötajate puhul iga 5 aasta järel;

—	41–62-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

—	üle 62-aastaste töötajate puhul kord aastas.

Töötervishoiuarst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.4.2.2   Minimaalsed korrapärased terviseuuringud

Kui töötaja vastab enne tööleasumist läbi viidavate uuringute kriteeriumidele, peavad korrapärased lisauuringud hõlmama vähemalt:

—	üldist tervisekontrolli;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontrolli;

—	uriini- või vereanalüüsi, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontrolli, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.4.2.3   Täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärastele terviseuuringutele tuleb teha spetsiaalsed täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või on piisav alus kahtlustada narkootikumide või alkoholi kuritarvitamist või liigtarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui on toimunud antud isiku inimeksimusest tingitud vahejuhtum või õnnetus.

Tööandja võib taotleda terviseuuringute läbiviimist pärast vähemalt 30 järjestikust haiguspäeva. Vajaduse korral võivad nimetatud uuringud piirduda töötervishoiuarsti piiratud hinnanguga olemasolevate terviseandmete põhjal, mis näitavad, et töötaja töövõime ei ole halvenenud.

Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad kehtestama süsteemid, mis tagavad vajaduse korral kõnealuste lisauuringute ja -hindamiste läbiviimise.

4.7.5   Tervisenõuded

4.7.5.1   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda haigusi ega saada ravi, mis võib põhjustada:

—	ootamatut teadvusekaotust;

—	teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemist;

—	ootamatut teovõimetust;

—	tasakaalu või koordinatsiooni halvenemist;

—	olulist liikumisvõime halvenemist.

Täidetud peavad olema järgmised nägemise ja kuulmisega seotud nõuded.

4.7.5.2   Nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm — mõõdetud eraldi); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

—	Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus +5 / lühinägevus –8. Tunnustatud töötervishoiuarst (vastavalt punktile 4.7.2) võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

—	Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

—	Lubatud on kontaktläätsed.

—	Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi alusel, nt Ishihara, vajadusel kasutada täiendavat tunnustatud testi.

—	Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

—	Mõlema silma nägevus: olemas

—	Binokulaarne vaateväli: olemas

—	Kontrastitundlikkus: hea

—	Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

—	Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel.

4.7.5.3   Kuulmisnõuded

Kõlaaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st:

—	kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid;

—	juhinduda tuleks järgmistest soovituslikest näitajatest:

—	kuulmisvaegus ei tohi 500 ja 1 000 Hz juures ületada 40 db,

—	kuulmisvaegus ei tohi 2 000 Hz juures ületada nõrgema helitajuvusega kõrva puhul 45 dB.

4.7.5.4   Rasedus

Rasedus tuleb juhtide puhul lugeda ajutiseks töölt kõrvaldamise põhjuseks, kui esineb talumatust või patoloogilisi seisundeid. Tööandja peab tagama rasedaid kaitsvate sätete rakendamise.

4.7.6   Erinõuded seoses rongi juhtimisega

4.7.6.1   Perioodiliste terviseuuringute sagedus

Ronge juhtivate töötajate osas muudetakse käesoleva KTK punkti 4.7.4.2.1 järgmiselt.

Vähemalt üks süstemaatiline terviseuuring tuleb teha:

—	alla 60-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

—	üle 60-aastaste töötajate puhul kord aastas.

4.7.6.2   Täiendav tervisekontroll

Rongi juhtimise korral peab enne tööleasumist tehtav tervisekontroll ning 40-aastaste ja vanemate töötajate korrapärane tervisekontroll täiendavalt sisaldama EKG-uuringut puhkeseisundis.

4.7.6.3   Täiendavad nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma 1,0 (binokulaarne); nõrgemal silmal vähemalt 0,5.

—	Värvilised kontaktläätsed ja fotokroomklaasid ei ole lubatud. Lubatud on UV-filtriga klaasid.

4.7.6.4   Täiendavad kuulmis- ja kõnenõuded

—	Ei esine vestibulaarsüsteemi anomaaliaid.

—	Ei esine kroonilisi kõnehäireid (arvestades vajadust vahetada sõnumeid valjusti ja selgelt).

—	Punktis 4.7.5.3 sätestatud kuulmisnõuded peavad olema täidetud kuuldeaparaadita. Arsti arvamuse alusel võib siiski erijuhtudel lubada kuulmisaparaadi kasutamist.

4.7.6.5   Antropomeetria

Töötajate antropomeetrilised mõõdud peavad olema veeremi ohutuks kasutamiseks sobivad. Juhte ei tohi kohustada ega lubada juhtima teatud liiki veeremit, kui nende pikkus, kaal või muud füüsilised omadused ei võimalda seda ohutult teha.

4.7.6.6   Traumanõustamine

Tööandja tagab vajaliku hoolitsuse töötajatele, keda rongi juhtimise ajal tabavad traumeerivad õnnetused, mis põhjustavad isikute surma või raskeid kehavigastusi.

4.8   Infrastruktuuri- ja veeremiregistrid

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 22a lõikele 1 „tagavad liikmesriigid infrastruktuuri- ja veeremiregistrite iga-aastase avaldamise ja ajakohastamise. Neisse registritesse märgitakse iga allsüsteemi või allsüsteemi osa põhitunnused ja nende seosed kohaldatavate KTKdega ette nähtud omadustega. Selleks sätestatakse kõikides KTKdes täpselt, millist teavet peavad infrastruktuuri- ja veeremiregistrid sisaldama.”

Kuna neid registreid avaldatakse ja ajakohastatakse kord aastas, ei saa neid käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi konkreetsete nõuete osas kasutada. Seepärast ei sätestata käesolevas KTKs nende registrite kohta midagi.

On siiski üks kasutamisega seotud nõue teatavatele infrastruktuuriga seotud andmeüksustele, mis tuleb teha kättesaadavaks raudtee-ettevõtjale, ning omakorda ka teatavatele andmeüksustele, mis tuleb teha kättesaadavaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Mõlemal juhul peavad need andmed olema täielikud ja täpsed.

4.8.1   Infrastruktuur

Nõuded tavaraudtee infrastruktuuriga seotud andmetele käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas, mis tuleb raudtee-ettevõtjatele kättesaadavaks teha, on sätestatud lisas D. Andmete õigsuse eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

4.8.2   Veerem

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed. Andmete õigsuse eest vastutab valdaja (veeremi omanik):

—	kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest);

—	pikkus puhvritest mõõdetuna.

5   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1   Mõiste

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 2 punktile d:

on koostalitlusvõime komponendid „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, millest üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste „komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara”.

Koostalitlusvõime komponent on:

—	toode, mille võib tuua turule enne allsüsteemis kasutuselevõttu ja kasutamist; sellega seoses peab olema võimalik kontrollida komponendi vastavust sõltumatult allsüsteemist, milles see kasutusele võetakse;

—	või mittemateriaalne ese, näiteks tarkvara, protsess, korraldus, protseduur jne, millel on allsüsteemis mingi funktsioon ja mille vastavust tuleb kontrollida, et tagada vastavus olulistele nõuetele.

5.2   Komponentide loend

Koostalitlusvõime komponente käsitlevad direktiivi 96/48/EÜ asjakohased sätted. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas hetkel koostalitlusvõime komponendid puuduvad.

5.3   Komponentide toimivus ja näitajad

Ei kohaldata

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1   Koostalitlusvõime komponendid

Kuna käesoleva KTKga veel koostalitlusvõime komponente ette ei nähta, ei sisalda need ka hindamise korda.

Kui aga hiljem määratakse kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja teavitatud asutusel on seetõttu võimalik neid hinnata, võib vajalikud hindamismenetlused lisada muudetud versioonile.

6.2   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1   Põhimõtted

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi 96/48/EMÜ II lisa punkti 2,4 kohane struktuurne allsüsteem.

Selle üksikelemendid on aga suurel määral kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee-ettevõtjalt direktiivi 2004/49/EÜ kohase ohutusloa/ohutustunnistuse taotlemisel nõutavate tööeeskirjade ja -protsessidega. Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad tõendama vastavust käesolevale KTK-le. Selleks võivad nad kasutada direktiivis 2004/49/EÜ kirjeldatud ohutuse juhtimise süsteemi. Tuleb silmas pidada, et praegu ei ole ühegi käesolevas KTKs sisalduva elemendi puhul vajalik teavitatud asutuse poolne eraldi hindamine.

Uue või muudetud ohutusloa/ohutustunnistuse väljastamiseks hindab asjaomane pädev asutus kõiki uusi või muudetud tööprotseduure või -protsesse enne nende rakendamist. Hindamine moodustab osa ohutustunnistuse/ohutusloa väljastamise protsessist. Kui kõnealuse ohutuse juhtimise süsteemi kohaldamine mõjutab mõnda teist liikmesriiki, tuleb hindamisel tagada selle riigiga kooskõlastamine.

Allpool kirjeldatud hindamisprotsessi nõuetekohase läbiviimise korral annab pädev asutus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee-ettevõtjale loa käitamise ja liikluskorralduse süsteemi vastavate elementide rakendamiseks, andes ühtlasi välja direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 ette nähtud ohutusloa või ohutustunnistuse.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja võtab kasutusele uusi/täiendatud/uuendatud tööprotsesse (või muudab oluliselt olemasolevaid), mis kuuluvad käesoleva KTK nõuete alla, koostab ta kinnituse selle kohta, et need protsessid on kooskõlas käitamise ja liikluskorralduse KTKdega (või üleminekuajal osaga neist — vt 7. peatükk).

Käesolevas peatükis kirjeldatud uute või muudetud tööeeskirjade ja –protsessidega seotud hindamisprotseduur on samaväärne direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 1 kohase liikmesriigipoolse kastuselevõtu loaga.

6.2.2   Eeskirjade ja protseduuride dokumentatsioon

Käesoleva KTK punktis 4.2.1 kirjeldatud dokumentatsiooni hindamisel on pädeva asutuse kohustus tagada, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja esitatavate dokumentide koostamise protsess oleks täielik ja täpne.

6.2.3   Hindamismenetlus

6.2.3.1   Pädeva asutuse otsus

Lisast G juhindudes esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad iga kavandatava uue või muudetud tööprotsessi kirjelduse.

Direktiiviga 2004/49/EÜ ette nähtud ohutustunnistuse/ohutusloa A osasse kuuluvad andmed esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ettevõte on registreeritud.

Direktiiviga 2004/49/EÜ ette nähtud ohutustunnistuse/ohutusloa B osasse kuuluvad andmed esitatakse iga asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Kirjeldus esitatakse piisavalt üksikasjalikult, et pädeva(te)l asutus(t)el oleks võimalik otsustada ametlikku hindamise vajalikkuse üle.

6.2.3.2   Kui hindamine on vajalik

Kui pädev asutus või asutused leiavad, et kõnealune hindamine on vajalik, tehakse see direktiivi 2004/49/EÜ kohase ohutustunnistuse/ohutusloa andmiseks/uuendamiseks vajaliku hindamise raames.

Hindamistoimingud peavad vastama hindamiseks ning ohutuse juhtimise süsteemide sertifitseerimiseks/kinnitamiseks direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 nõutavale ühisele ohutusmeetodile, mis kehtestatakse hiljem.

Mõned informatiivsed ja mittekohustuslikud suunised hindamiseks on esitatud lisas F.

6.2.4   Süsteemi toimivus

Direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et liikmesriigid peavad korrapäraselt kontrollima, kas koostalitlusvõime allsüsteeme kasutatakse ja hooldatakse vastavalt olulistele nõuetele. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas tehakse nimetatud kontrollid direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt.

7.   RAKENDAMINE

7.1   Põhimõtted

Käesoleva KTK rakendamine ja selle asjaomaste osade nõuete täitmine peab toimuma vastavalt rakenduskavale, mille koostab iga liikmesriik tema vastutusalasse kuuluvate kiirliinide kohta.

Kavas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	iga konkreetse liini kasutamisega seotud spetsiifiliste inimteguritega seonduv;

—	iga asjaomase liini konkreetsed kasutus- ja ohutuselemendid; ning

—	see, kas asjaomaseid elemente tuleb rakendada järgmise suhtes: — üksnes mõned kiirliinid; — kõik kiirliinid; — kõik kiirliinidel sõitvad rongid vastavalt käesoleva KTK punktile 1,1;

—	rakendamise seosed teiste allsüsteemidega (CCS, RST, INS, ENE jne).

Samal ajal tuleb arvesse võtta ja kavas dokumenteerida ka konkreetsed erandid, mida võidakse kohaldada.

Rakenduskavas tuleb silmas pidada erinevaid potentsiaalseid rakendustasemeid juhtudel, kus:

—	raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja alustab tegevust, või

—	raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olemasolevaid töötavaid süsteeme uuendatakse või täiendatakse, või

—	võetakse kasutusele uusi ja täiendatud infrastruktuuri, energiavarustuse, veeremi või juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, mille jaoks on vaja vastavat töökorda.

Kui olemasolevates töötavates süsteemides tehakse täiendusi, mis mõjutavad nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid kui ka raudtee-ettevõtjaid, peab liikmesriik tagama, et kõnealuseid projekte hinnatakse ja need võetakse kasutusele ühel ajal.

On kokku lepitud, et käesoleva KTK kõikide osade täielik rakendamine ei ole võimalik enne, kui kasutatav seadmestik (infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine jne) on ühtlustatud. Käesolevas peatükis esitatud suunised on seega üksnes vaheetapp, mis toetab üleminekut kavandatavale süsteemile.

Direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 11 kohaselt tuleb tunnistusi/lube uuendada iga 5 aasta järel. Pärast käesoleva KTK jõustamist ning tunnistuse/loa uuendamiseks vajaliku menetluse käigus peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad suutma tõendada, et nad on käesoleva KTK sisu arvesse võtnud, ning põhjendada, miks nad ei ole nende teatavaid osi seni täitnud.

Ehkki on selge, et lõpuks tuleb jõuda käesolevas KTKs ettenähtud süsteemini, võib üleminek olla etapiviisiline, arendades järk-järgult riiklikke või rahvusvahelisi kahe- või mitmepoolseid lepinguid. Need lepingud, mille koostamisel ja sõlmimisel võivad esineda kombinatsioonid IE–IE, IE–RE, RE–RE, peavad alati sisaldama asjaomaste ohutusametkondade panust.

Kui olemasolevad lepingud sisaldavad käitamise ja liikluskorraldusega seotud nõudeid, teatavad liikmesriigid komisjonile 6 kuu jooksul alates käesoleva KTK jõustumisest järgmistest lepingutest:

(a)	riiklikud, kahe- või mitmepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, mis on sõlmitud kas alaliselt või ajutiselt ning on vajalikud teatavate veoteenuste eripära või kohalike nõuete tõttu;

(b)	raudtee-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsed lepingud, millega saavutatakse märkimisväärne kohaliku või piirkondliku koostalitluse tase;

(c)

ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahel või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime.

Hinnatakse kõnealuste lepingute vastavust EL õigusaktidele, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõttele ja eelkõige käesolevale KTK-le ning komisjon võtab vajalikud meetmed, muutes näiteks käesolevat KTKd, et lisada vajalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed.

RIC lepingutest ning COTIFi kokkulepetest ei ole vaja teatada, kuna need on teada.

Nimetatud lepinguid on võimalik uuendada, kuid üksnes töökorraldusega saavutatava jätkuva koostöö huvides ja juhul, kui puuduvad muud sobivad võimalused. Kõik olemasolevate lepingute muudatused või uued lepingud peavad põhinema EL õigusaktidel ja eelkõige käesoleval KTK-l. Liikmesriigid teatavad sellistest muudatustest või uutest lepingutest komisjonile. Sel juhul kohaldatakse eespool kirjeldatud korda.

7.2   Rakendussuunised

Lisas N esitatud tabelis, mis on informatiivne ega ole kohustuslik, antakse suuniseid selle kohta, mida liikmesriik peaks lugema iga 4. peatükis sätestatud elemendi rakendamise käivitajaks.

Rakendamine koosneb kolmest konkreetsest osast:

—	kinnitus, et olemasolevad süsteemid ja protsessid vastavad käesoleva KTK nõuetele;

—	olemasolevate süsteemide ja protsesside muutmine, et täita käesoleva KTK nõudeid;

—	uued süsteemid ja protsessid, mis tulenevad teiste allsüsteemide rakendamisest: — uued/täiendatud kiirliinid (INS/ENE), — uued või täiendatud ETCS-signaalimisrajatised, GSM-R raadioseadmed, teljepukside ülekuumenemise detektorid jne (CCS), — uus veerem (RST).

7.3   Erijuhtumid

7.3.1   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse:

—	sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum).

—

Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, või aastaks 2020 (A2-juhtum).

7.3.2   Erijuhtumite loend

Iirimaa ajutine erijuhtum (A2)

Käesoleva KTK lisa P rakendamisel Iirimaal ei pea üksnes riigisiseses liikluses kasutatavatel liiklusvahenditel olema standardset 12-kohalist numbrit. Seda võib kohaldada ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiriülese liikluse puhul.

Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (A2)

Käesoleva KTK lisa P rakendamisel Ühendkuningriigis ei pea üksnes riigisiseses liikluses kasutatavatel liiklusvahenditel olema standardset 12-kohalist numbrit. Seda võib kohaldada ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiriülese liikluse puhul.