5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/1

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) on ette nähtud, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF”) majandab vee-elusressursse, hinnates sealjuures regulaarselt bioloogilisi, tehnilisi, keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte.

(2)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhend ning piirialade kalavarude kaitset ja majandamist käsitlev kokkulepe rõhutavad vajadust arendada teadusuuringuid ja andmete kogumist, et täiustada teaduslikke teadmisi selle sektori kohta.

(3)

Ühise kalanduspoliitika eesmärkide kohaselt, mis on seotud vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamisega ühendusevälistes vetes, peab ühendus osalema kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes, seda eriti vastavalt kalandusalastele partnerlepingutele või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud sätetele.

(4)

Nõukogu võttis 23. jaanuaril 2003. aastal vastu järeldused seoses komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega loodi keskkonnakaitsenõuete ühisesse kalanduspoliitikasse integreerimise ühenduse tegevuskava koos juhtpõhimõtete, juhtimismeetmete ja töökavaga, et minna kalavarude majandamisel üle ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile.

(5)

Nõukogu võttis 13. oktoobril 2003. aastal vastu järeldused seoses komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse kalavarude majandamisega seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise tõhustamise kohta, milles kirjeldatakse ühenduse vajadusi teadusliku nõustamise järele, sätestatakse nõuandmismehhanismid, määratletakse valdkonnad, milles süsteem vajab tugevdamist, ning soovitades võimalikke lühiajalisi, keskmise tähtajaga ja pikaajalisi lahendusi.

(6)

Nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1543/2000 (millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks) (4) on vaja läbi vaadata, et võtta nõuetekohaselt arvesse laevastikul põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, vajadust arendada välja ökosüsteemil põhinev lähenemisviis, vajadust kalandusandmete parema kvaliteedi, täielikkuse ja neile laiema juurdepääsu järele, vajadust tõhusamalt toetada teaduslikku nõustamist ning edendada liikmesriikide koostööd.

(7)

Kalandusandmete kogumist ja haldamist käsitlevad kehtivad määrused sisaldavad sätteid kalalaevade, nende tegevuse ja püügiandmete kogumise ja haldamise ning hindade järelevalve kohta, mida tuleks käesolevas määruses arvesse võtta, et täiustada nimetatud andmete kogumist ja kasutamist ühise kalanduspoliitika raames ning vältida igasugust andmete kogumise dubleerimist. Nimetatud kehtivad määrused on järgmised: nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem), (5) nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 788/96 (liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta), (6) komisjoni 30. septembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2091/98 (mis käsitleb ühenduse kalalaevastiku osadeks jagamist ja püügikoormust seoses mitmeaastaste arendusprogrammidega), (7) nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta), (8) nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused), (9) nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003 (mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist), (10) komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta), (11) komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta), (12) nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, (millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades), (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2006 (mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides), (14) nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) (15) ning nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007 (millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks). (16)

(8)

Teadusliku hinnangu andmiseks kogutud andmed peaksid hõlmama teavet laevastike ja nende tegevuse kohta, bioloogilisi andmeid püügi, sealhulgas vette tagasilaskmise kohta, kalavarude uuringute andmeid ning andmeid kalanduse võimalike mõjude kohta mereökosüsteemile. Need peaksid sisaldama ka hinnakujundust selgitavaid andmeid ja muid andmeid, mis võimaldavad hinnata kalandusettevõtete, vesiviljeluse ja töötleva tööstuse majanduslikku olukorda ning nende sektorite tööhõivetendentse.

(9)

Vee-elusressursside kaitsmiseks ja säilitamiseks ning nende säästvaks kasutamiseks tuleks järk-järgult rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Seda silmas pidades on vaja koguda andmeid, et hinnata kalanduse mõju mereökosüsteemile.

(10)

Kalandusandmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlevad ühenduse programmid tuleks rakendada liikmesriikide otsesel vastutusel. Vastavalt sellele peaksid liikmesriigid kooskõlas ühenduse programmiga koostama riiklikud programmid.

(11)

Liikmesriikidel on vaja teha koostööd omavahel ja ka kolmandate riikidega ning koordineerida oma riiklikke programme sama merepiirkonda ning samu siseveekogusid hõlmavaid piirkondi käsitlevate andmete kogumise osas.

(12)

Tuleks kehtestada ühenduse tasandil prioriteedid, samuti andmete kogumise ja töötlemise kord ühenduses, et tagada kogu süsteemi kooskõla ning optimeerida selle kulutõhusust stabiilse mitmeaastase piirkondliku raamistiku loomise kaudu.

(13)

Käesolevas määruses osutatud andmed tuleks salvestada riiklikes elektroonilistes andmebaasides, et komisjonil oleks neile juurdepääs ja neid saaks edastada lõpptarbijaile. Teadlaste huvides on, et isiku identifitseerimist mittevõimaldavad andmed oleksid kättesaadavad kõikidele, kes on huvitatud nende andmete analüüsimisest.

(14)

Kalavarude majandamine nõuab konkreetsete küsimuste lahendamiseks üksikasjalike andmete töötlemist. Seetõttu peaksid liikmesriigid edastama teaduslikuks analüüsiks vajalikud andmed ning tagama, et neil oleks selleks tehnilised võimalused. Vajadusel võib üksikasjalikud andmed enne edastamist kokku võtta lõpptarbijate taotluses määratletud kokkuvõtlikkuse tasemeni.

(15)

Käesoleva määrusega hõlmatud andmetele juurdepääsuga seotud kohustused ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivist 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu (17) kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes). (18)

(16)

Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse tähenduses reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). (20)

(17)

Kalandusandmete kogumise ja haldamise riiklike programmide rakendamine nõuab olulisi kulutusi. Nendest programmidest saadavat kasu on võimalik täielikult saavutada üksnes ühenduse tasandil. Seetõttu tuleks ette näha ühenduse rahaline osalus liikmesriikide kulutustes vastavalt nõukogu 22. mai 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas. (21)

(18)

Kui komisjon leiab, et asjaomased kulud on seotud eeskirjade eiramisega, tuleks sätestada finantskorrektsioonid vastavalt määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklile 28.

(19)

Väga oluline on riiklike programmide nõuetekohane täitmine, eelkõige tähtpäevadest kinnipidamise, kvaliteedikontrolli ning kogutud andmete valideerimise ja edastamise osas. Seetõttu tuleb ühenduse rahalise osaluse tingimuseks seada asjakohastest tähtpäevadest kinnipidamine, kvaliteedikontrolli teostamine, kokkulepitud kvaliteedistandardite järgimine ja andmete edastamine. Järelikult tuleks kasutusele võtta nimetatud tingimuste eiramisega seotud rahaliste karistuste süsteem.

(20)

Ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajaliku teadusliku nõustamise usaldusväärsuse parandamiseks tuleks liikmesriikidel ja komisjonil oma tegevust koordineerida ja teha koostööd asjaomastes rahvusvahelistes teadusasutustes.

(21)

Esmatähtsaks tuleks lugeda asjakohaste teadusekspertide osalemise tagamine ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikke teaduslikke hinnanguid andvates eksperdirühmades.

(22)

Andmekogumist käsitlevate sätete rakendamise osas tuleks nõu pidada teadlastega ning teavitada kalanduses töötajaid ja teisti huvirühmi. Asjaomased ametiasutused, kes vajalikke arvamusi koguvad, on komisjoni otsusega 2005/629/EÜ (22) loodud kalanduse STEFC, komisjoni otsusega 1999/478/EÜ (23) loodud kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee ning nõukogu otsusega 2004/585/EÜ (24) loodud piirkondlikud nõuandekomisjonid.

(23)

Korralduskomitee peaks tagama liikmesriikide ja komisjoni tiheda koostöö, et hõlbustada käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused). (25)

(24)

Varasematest kogemustest ja uutest vajadustest lähtudes on asjakohane määrus (EÜ) nr 1543/2000 kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega,

a)

kalandussektori kohta bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumine ja haldamine mitmeaastaste programmide raames;

b)

kalandussektori andmete kasutamine ühise kalanduspoliitika raames teadusliku analüüsi eesmärgil.

a)

„kalandussektor” – kaubandusliku kalapüügi, harrastuskalapüügi ja vesiviljelusega seotud ning kalandustooteid töötleva tööstuse tegevus;

b)

„vesiviljelus” – veeorganismide kasvatamine ja viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

c)

„harrastuskalapüük” – mittekutseline kalapüük, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse harrastuslikul või sportlikul eesmärgil;

d)

„merepiirkonnad” – nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised piirkonnad ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud piirkonnad;

e)

„lähteandmed” – andmed üksikute laevade, füüsiliste või juriidiliste isikute või üksikproovide kohta;

f)

„metaandmed” – andmed, mis annavad kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet kogutud lähteandmete kohta;

g)

„üksikasjalikud andmed” – lähteandmetele tuginevad andmed kujul, mis ei võimalda füüsiliste ega juriidiliste isikute otsest ega kaudset identifitseerimist;

h)

„kokkuvõtlikud andmed” – konkreetse analüüsi eesmärgil lähte- või üksikasjalike andmete kokkuvõtmisest saadud andmed;

i)

„lõpptarbijad” – asutused, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;

j)

„laevastiku- ja kalanduspõhine proovivõtt” – kokkulepitud piirkondlikele kalapüügiliikidele ja laevastiku osadele tuginevad bioloogiliste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumise uuringud;

k)

„ühenduse kalalaev” – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis d määratletud laev.

a)

ühenduse kalalaevade poolt toimunud kaubanduslik kalapüük:

b)

harrastuskalapüük ühenduse vetes, sealhulgas harrastuslik angerja- ja lõhepüük siseveekogudes;

c)

liikmesriikide territooriumidel ja ühenduse vetes toimuv vesiviljelus, mis on seotud merekalaliikidega, sealhulgas angerja ja lõhega;

d)

kalandustooteid töötlev tööstus

a)

mitmeaastased proovivõtuprogrammid;

b)

vajadusel kaubandusliku ja harrastuskalapüügi merel toimuva seire kava;

c)

merel toimuvate teadusuuringute kava;

d)

andmete teadusliku analüüsi eesmärgil haldamise ja kasutamise kava.

a)

riiklike programmide ja nendesse tehtud muudatuste vastavust artiklitele 4 ja 5 ning

b)

artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel riiklike programmidega hõlmatavate andmete teaduslikku tähtsust ning kavandatud meetodite ja menetluste kvaliteeti.

a)

komisjoni poolt artikli 6 lõike 3 kohaselt heakskiidetud riiklike programmide täitmist ning

b)

liikmesriikide kogutud andmete kvaliteeti.

a)

STECFi hinnangust;

b)

konsulteerimisest asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja asjaomaste rahvusvaheliste teadusasutustega ning

c)

oma talituste teostatud kuluhinnangutest.

a)

kui artiklis 7 osutatud hinnangust ilmneb, et riikliku programmi täitmine ei ole vastavuses käesoleva määrusega või

b)

kui artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud konsulteerimisest ilmneb, et liikmesriigid ei ole andmeid edastanud artikli 16 lõike 3 ja artikli 20 lõike 1 kohaselt või

c)

kui andmete kvaliteedi kontroll ja andmete kogumise protsess ei vasta artikli 14 lõikele 2 ja artiklile 17.

a)

riiklikku programmi ei esitatud komisjonile artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtpäevaks;

b)

aruannet ei esitatud komisjonile artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestatud tähtpäevaks;

c)

lõpptarbija esitas ametliku teabenõude ja asjaomasele lõpptarbijale ei edastatud andmeid vastavalt artikli 20 lõigetele 2 ja 3 või kvaliteedikontroll ja kõnealuste andmete töötlemine ei olnud vastavuses artikli 14 lõikega 2 ja artikliga 17.

a)

laevastiku- ja kalanduspõhisest valikust lähtuv bioloogiliste andmete valikukava, mis asjakohasel juhul hõlmab ka harrastuskalapüüki;

b)

ökosüsteemi andmete valikukava, mis võimaldab hinnata kalandussektori poolt mereökosüsteemile avaldatavat mõju ning aitab jälgida mereökosüsteemi seisundit;

c)

sotsiaalmajanduslike andmete valikukava, mis võimaldab hinnata kalandussektori majanduslikku olukorda, analüüsida selle tulemusi ajalises lõikes ning hinnata rakendatud või kavandatud meetmete mõju.

a)

ajalises lõikes võimalikult stabiilsed;

b)

piirkondade lõikes võimalikult standardiseeritud;

c)

võimalikult suures vastavuses asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, milles ühendus on lepinguosaline või vaatleja, ja rahvusvaheliste teadusasutuste poolt kehtestatud kvaliteedistandarditega.

a)

kõikidele lossimistele, sealhulgas vajadusel vesiviljelustoodete ümberlaadimistele ja üleandmistele;

b)

riiklike asutuste peetavatele ning majandusandmete kogumise seisukohalt olulistele laeva- ja äriregistritele;

c)

kalandusega seotud äriühingute majandusandmetele.

a)

tagavad, et riiklike programmide raames kogutud lähteandmed salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides, ning rakendavad kõik vajalikud abinõud nende andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks;

b)

tagavad, et riiklike programmide raames kogutud sotsiaalmajanduslike lähteandmetega seonduvad metaandmed salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides;

c)

rakendavad kõik vajalikud tehnilised abinõud nende andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise, kahjustumise, levitamise või neile ilma loata juurdepääsu eest.

a)

riiklike programmide raames kogutud lähteandmete suhtes tehakse nõuetekohane vigade kontroll, rakendades sobivaid kvaliteedikontrollimenetlusi;

b)

riiklike programmide raames kogutud lähteandmete põhjal saadud üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed valideeritakse enne nende edastamist lõpptarbijaile;

c)

punktides a ja b osutatud lähteandmete, üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete suhtes kohaldatavad kvaliteedi tagamise menetlused töötatakse välja rahvusvaheliste teadusasutuste, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja STECFi vastuvõetud korras.

a)

määruste (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 788/96, (EÜ) nr 2091/98, (EÜ) nr 104/2000, (EÜ) nr 2347/2002, (EÜ) nr 1954/2003, (EÜ) nr 2244/2003, (EÜ) nr 26/2004, (EÜ) nr 812/2004, (EÜ) nr 1921/2006, (EÜ) nr 1966/2006 ja (EÜ) nr 1100/2007 alusel kogutud andmed;

b)

käesoleva määruse raames kogutud järgmised andmed:

a)

asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, kui need on olemas;

b)

rahvusvahelisel või piirkondlikul tasandil sõlmitud protokollidele, kui need on olemas.

a)

kalavarude majandamiseks, sealhulgas piirkondlikele nõuandekomisjonidele koostatavate nõuannete alusena;

b)

avaliku arutelu huvides ning sidusrühmade osalemiseks poliitika väljatöötamisel;

c)

teadusväljaandes avaldamiseks.

a)

ühe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest, kui andmeid taotletakse artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud eesmärgil;

b)

kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest, kui andmeid taotletakse artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud eesmärgil.

a)

võivad andmekogujate kutsehuvide kaitsmiseks viivitada andmete lõpptarbijaile edastamisega kolm aastat alates andmete kogumise kuupäevast. Liikmesriigid teatavad lõpptarbijaile ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest. Põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada nimetatud perioodi pikendamist;

b)

tagavad, et andmed edastatakse lõpptarbijaile kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest, juhul kui kõnealune kolme aasta pikkune ajavahemik on juba möödunud.

a)

juhul, kui esineb oht, et füüsilised ja/või juriidilised isikud võidakse identifitseerida; sel juhul võib liikmesriik kavandada anonüümsust tagava alternatiivse viisi lõpptarbija vajaduste rahuldamiseks;

b)

artikli 22 lõikes 3 nimetatud juhtudel;

c)

juhul, kui samad andmed on juba kättesaadavad teisel kujul või formaadis, mis on lõpptarbijatele hõlpsasti kättesaadav.

a)

kasutavad andmeid üksnes vastavalt artiklile 18 esitatud taotluses nimetatud otstarbel;

b)

viitavad nõuetekohaselt andmeallikatele;

c)

vastutavad andmete õige ja asjakohase kasutamise eest vastavalt teaduseetikale;

d)

teatavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kõikidest võimalikest andmetega seotud probleemidest;

e)

esitavad asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile viited andmete kasutamise tulemuste kohta;

f)

ei edasta taotletud andmeid kolmandatele osapooltele ilma asjaomase liikmesriigi nõusolekuta;

g)

ei müü andmeid kolmandatele osapooltele.

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/13

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/15

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 137/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/17

(1)

Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjon on olulise tähtsusega ametkond toiduohutuse ja tarbijakaitse alal.

(2)

Kogemused näitavad, et kõnealusesse teaduskomisjoni on alates selle asutamisest suunatud ligemale 50 % kõikidest küsimustest, millega on pöördutud Euroopa Toiduohutusameti poole. Vaatamata sellele, et teaduskomisjon esitab igal aastal suure arvu teaduslikke arvamusi, on tal raskusi töökoormusega toime tulemisel.

(3)

Eeldatavalt suureneb teaduskomisjoni poole pöördumiste arv edaspidigi seoses uute vertikaalsete õigusaktide vastuvõtmisega, mis käsitlevad toidule lisatavaid vitamiine ja mineraalaineid, toidu lisaaineid, lõhna- ja maitseaineid ning toiduensüüme.

(4)

Seetõttu tuleb kõnealune teaduskomisjon asendada kahe uue teaduskomisjoniga, mille nimetused on vastavalt „Toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon” ning „Toiduga kokkupuutuvate ainete, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ning abiainete teaduskomisjon”.

(5)

Kohustused jagatakse kahe uue teaduskomisjoni vahel nii, et need vastaksid kummagi teaduskomisjoni pädevusvaldkonnale ja aitaksid töökoormust paremini tasakaalustada. Euroopa Toiduohutusameti teaduskomitees ja teaduskomisjonides kohaldatavad menetlused peaksid võimaldama paindlikku koordineerimist ja meetodite ühtlustamist.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 178/2002 vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

punkt a asendatakse järgmisega:

2)

lisatakse uus punkt j järgmises sõnastuses:

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/18

(1)

Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida kasutatakse ühenduses toiduloomadele ette nähtud veterinaarravimites, tuleks hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90.

(2)

Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus kehtestada ravimijääkide piirnormid makroliidide gruppi kuuluva antibiootikumi gamitromütsiini jaoks. Oma esimeses arvamuses määras veterinaarravimite komitee ravimijääkide piirnormide arvutamiseks üldiseks aktsepteeritavaks päevadoosiks 370 μg inimese kohta. See põhines mikrobioloogilisel aktsepteeritaval päevadoosil. Neerude ja maksa puhul kinnitati ravimijääkide piirnormiks vastavalt 100 ja 200 μg/kg. Taotleja esitas esimese arvamuse suhtes kaebuse, milles ta ei nõustunud mikrobioloogilise aktsepteeritava päevadoosiga, ning samuti ei nõustunud ta veterinaarravimite komitee poolt maksa ja neerude suhtes kinnitatud ravimijääkide piirnormidega. Taotleja nõudis, et üldist aktsepteeritavat päevadoosi suurendataks kuni 600 μg inimese kohta, mis vastab toksikoloogilisele aktsepteeritavale päevadoosile. Veel nõudis ta, et kui üldist aktsepteeritavat päevadoosi ei suurendata kuni 600 μg inimese kohta, siis peaks veterinaarravimite komitee kaaluma ravimijääkide piirnormide vähendamist neerude ja maksa puhul poole võrra. Pärast kaebuse arutamist nõustus veterinaarravimite komitee oma lõplikus arvamuses muutma mikrobioloogilist aktsepteeritavat päevadoosi ning seega muutma gamitromütsiini üldist aktsepteeritavat päevadoosi 600 μg-ni inimese kohta. Veterinaarravimite komitee otsustas, et gamitromütsiini jääkide suhtes tuleb kehtestada ajutised piirnormid. Seetõttu on asjakohane lisada kõnealune aine määruse (EMÜ) nr 2377/90 III lisasse, kasutamiseks veiseliste rasvkoes, maksas ja neerudes, välja arvatud nende loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud piima. Need ajutised piirnormid kaotavad kehtivuse 1. juulil 2009.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2377/90 vastavalt muuta.

(4)

Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks kehtestada piisav tähtaeg, et liikmesriigid saaksid seda määrust silmas pidades teha kõik vajalikud kohandused kõnealuste veterinaarravimite müügilubadesse, mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (2)

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/21

(1)

Pädevate asutuste edastatud teabe alusel tõdeb komisjon, et CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud ja kroovitud riisi impordilitsentse on ajavahemikuks 1. september 2007 kuni 29. veebruar 2008 välja antud 192 418 tonni kohta. CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud ja kroovitud riisi imporditollimaksu tuleks seega muuta.

(2)

Kehtestatav tollimaks tuleks kasutusele võtta kümne päeva jooksul alates eespool nimetatud ajavahemiku lõppemisest. Seepärast peaks käesolev määrus viivitamatult jõustuma,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/22

(1)

Oma 5. juuni 2003. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamise üle ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Maldiivi Vabariigiga läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise üle.

(3)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2006/695/EÜ (2) kirjutati kõnealune leping ühenduse nimel alla, tingimusel et oleks võimalik selle sõlmimine hilisemal kuupäeval.

(4)

Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/23

(1)

Nõukogu volitas oma 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas toodud menetlustele ja juhistele pidanud ühenduse nimel Gruusiaga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu üle.

(3)

Leping kirjutati kooskõlas nõukogu otsusega 2006/357/EÜ (2) ühenduse nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/24

(1)

Nõukogu volitas oma 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas toodud menetlustele ja juhistele pidanud ühenduse nimel Moldova Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu üle.

(3)

Leping kirjutati kooskõlas nõukogu otsusega 2006/345/EÜ (2) ühenduse nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/25

(1)

Nõukogu volitas oma 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas toodud menetlustele ja juhistele pidanud ühenduse nimel Liibanoni Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimiseks.

(3)

Leping kirjutati kooskõlas nõukogu otsusega 2006/543/EÜ (2) ühenduse nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Käesolev leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/26

(1)

Nõukogu volitas oma 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas toodud menetlustele ja juhistele pidanud ühenduse nimel Uruguay Idavabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimise üle.

(3)

Leping kirjutati kooskõlas nõukogu otsusega 2006/848/EÜ (2) ühenduse nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/27

(1)

Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Horvaatia Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimiseks.

(3)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2006/370/EÜ (2) kirjutati leping ühenduse nimel alla, eeldusel et see oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/28

(1)

Nõukogu volitas oma 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas toodud menetlustele ja juhistele pidanud ühenduse nimel Singapuri Vabariigi valitsusega läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu üle.

(3)

Leping kirjutati kooskõlas nõukogu otsusega 2006/592/EÜ (2) ühenduse nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/29

(1)

Nõukogu volitas 5. juunil 2003 komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Kirgiisi Vabariigiga läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks.

(3)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2007/470/EÜ (1) kirjutati leping Euroopa Ühenduse nimel alla, eeldusel et see oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/30

(1)

Nõukogu volitas 5. juunil 2003 komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Malaisia valitsusega läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks.

(3)

Kooskõlas otsusega 2007/210/EÜ (1) kirjutati leping Euroopa Ühenduse nimel alla, tingimusel et see on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/31

(1)

5. juunil 2003. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Paraguay Vabariigiga läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks.

(3)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2007/323/EÜ (1) kirjutati leping Euroopa Ühenduse nimel alla, tingimusel et see on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/32

(1)

Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks.

(3)

Kooskõlas otsusega 2006/550/EÜ (1) kirjutati leping Euroopa Ühenduse nimel alla, eeldusel et see oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/33

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, kirjutati Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla 26. novembril 2007.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/34

(1)

11. oktoobril 1999 esitas Euratex (Euroopa rõiva- ja tekstiiltoodete organisatsioon) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 3286/94 (edaspidi „algmäärus”) artiklile 4 kaebuse oma liikmete nimel, kes ekspordivad Argentiinasse või soovivad seda teha.

(2)

Kaebuse esitaja väitis, et ühenduses toodetud tekstiil- ja rõivatoodete müüki Argentiinas pärsivad kaubandustakistused algmääruse artikli 2 lõikes 1 määratletud tähenduses, st „igasugused kolmanda riigi kehtestatud või säilitatud kaubandustavad, mille suhtes rahvusvahelised kaubanduseeskirjad näevad ette hagemisõiguse”. Väidetavad kaubandustakistused olid järgmised:

(3)

Kaebuse esitaja väitis ka, et need tavad põhjustasid kaubandust kahjustavaid mõjusid algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses.

(4)

Seetõttu otsustas komisjon pärast algmäärusega asutatud nõuandekomiteega konsulteerimist, et on piisavalt tõendeid uurimismenetluse algatamiseks, et teha kindlaks asjakohased faktid ja õiguslikud asjaolud. Sellest tulenevalt algatati 27. novembril 1999. aastal uurimismenetlus. (2)

(5)

Aastal 2000 jõuti uurimisel päritolusertifikaatide osas järeldusele, et liigsed nõudmised rikuvad GATT 1994 artikleid VIII.3 ja X, WTO tekstiil- ja rõivatoodete lepingu artiklit 7.1 ning on vastuolus GATT 1994 artikli VIII.1 lõikes c esitatud soovitustega. Märgistust puudutavad nõuded näisid rikkuvat WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklit 2.2 ning näisid olevat vastuolus GATT 1994 artikli VIII.1 lõikes c esitatud soovitustega. Toote koostise kohta tollideklaratsiooni vormi esitamise nõue näis rikkuvat WTO impordilitsentside protseduuride lepingu artiklit 2. Tolliväärtuse kontrollimismenetluse osas ei saanud komisjoni talitused väljendada kindlat seisukohta, kuna hiljuti jõustus kõnealust valdkonda reguleeriv uus seadus. Transpordieelse kontrolli osas ei leitud ühegi konkreetse WTO eksportkauba eelinspekteerimise lepingu sätte rikkumist. Siiski ei tundunud see nõu kokku sobivat kõnealuse lepingu eesmärgi ja laadiga. Statistikamaksu osas ei leitud mingeid WTO eeskirjade rikkumisi ning diskrimineeriva käibemaksu küsimust on juba käsitletud ühe teise kaubandustõkete määruse menetluse raames seoses viimistletud naha importimisega Argentiinasse. (3)

(6)

Uurimisel jõuti samuti järeldusele, et uuritavad meetmed olid kumulatiivselt põhjustanud või ähvardanud põhjustada kahjustavaid mõjusid algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses.

(7)

Uurimise järel toimusid mitmete aastate jooksul arutelud Argentiina ametiasutustega, et saavutada sõbralik lahendus, mis kõrvaldaks eespool nimetatud kaubandustõkked või vähendaks neid järk-järgult.

(8)

Tolliväärtuse määramise tava osas on olukord viimaste aastate jooksul paranenud. Läbipaistvus on paranenud, samal ajal kui Euroopa tootjad ja eksportijad võivad osaleda tolliväärtuse määramise indikatiivsete väärtuste kindlaksmääramisel. Transpordieelne kontroll on kõrvaldatud ning näib, et tollideklaratsiooni vormi esitamine toote koostise kohta ei tekita eksportijatele probleeme.

(9)

Päritolusertifikaatide küsimuses saavutati märkimisväärne edu õigusakti Instruccion General No 9/2002 de la Direccion General de Aduanas vastuvõtmisega 8. veebruaril 2002. Kuni hiljutise ajani jäi Euroopa tööstusharu ees seisvaks peamiseks takistuseks nõue kaupade kolmnurkliikumise korral esitada Argentiina ametiasutustele mitte ainult päritolusertifikaat, vaid ka kolmandast riigist pärit kauba puhul tootja ja transporti teostava riigi eksportija vaheline arve, mis põhjustas kahtlusi algse tehingu konfidentsiaalsuse säilitamises. Õigusakti Nota External No 3/07 vastuvõtmisega Administracion Federal de Ingresos Publicos (Subdireccion general tecnico legal aduanera) poolt tühistas Argentiina nõude esitada originaalarve, mida nüüd asendab transportiva riigi pädeva asutuse, nt kaubanduskoja väljastatud sertifikaat, mille legaliseerib transportivas riigis asuv Argentiina konsulaat.

(10)

Märgistusnõuete osas, mis on seotud kohustuslike maksumärkide külgeõmblemisega, edastasid Argentiina ametiasutused teabe, mille kohaselt kulutused sellise nõude täitmiseks on väga piiratud võrreldes saadetise väärtusega. Seega ilmneb, et selle järelejäänud takistuse võimalikud kaubandust kahjustavad mõjud ei avalda ega saa avaldada märgatavat toimet ühenduse majandusele või ühenduse piirkonna majandusele või ühenduse tekstiiltoodete sektorile.

(11)

Pidades silmas ülaltoodud analüüsi, arvatakse, et uurimismenetlus on viinud rahuldava olukorrani Euratexi esitatud kaebuses nimetatud väidetavate kaubandustakistuste osas või et maksumärkide külgeõmblemise puhul ei avalda kõnealune uuritud meede iseenesest märgatavat toimet Euroopa Ühenduses tekstiili tootvatele piirkondadele. Seetõttu tuleks uurimismenetlus kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 1 lõpetada.

(12)

Nõuandekomiteega on konsulteeritud käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus,

5.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/36

(1)

Määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 2 lõikega 2, artikli 3 lõikega 4, artikli 4 lõikega 5, artikli 6 lõikega 4, artikli 8 lõikega 3 ja artikli 9 lõikega 4 volitatakse komisjoni määrama asutust kõnealustes artiklites sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2)

Vastavalt nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) artiklile 3 on agentuuri missioon muu hulgas aidata liikmesriikidel edastada komisjonile kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet ning aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle.

(3)

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur tuleks seega määrata määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 2 lõikes 2, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud asutuseks.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 6 lõikes 3 on sätestatud, et pärast esialgse loetelu koostamist inspektoritest ja inspekteerimisvahenditest, kes tohivad inspekteerida ja mida on lubatud kasutada inspekteerimistel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 4 kohaselt, muudab komisjon loetelu liikmesriikide teavitatud muudatuste alusel iga aasta 31. detsembriks.

(5)

Seepärast tuleb muuta komisjoni otsusega 2007/166/EÜ (4) vastu võetud ühenduse inspektorite ja inspekteerimisvahendite loetelu.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

a)

võtta vastu tehtud otsused lubade andmise kohta kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 2 lõikega 2;

b)

tegutseda kontaktisikuna kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 3 lõikega 4;

c)

nõuda ja võtta vastu aruandeid kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 4 lõikega 5;

d)

avaldada loetelu ühenduse inspektoritest ja inspekteerimisvahenditest ning selle muudatused kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 6 lõikega 4;

e)

anda välja isikut tõendavaid dokumente kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 8 lõikega 3;

f)

nõuda ja võtta vastu aruandeid kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 artikli 9 lõikega 4.