ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 55

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
28. veebruar 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 171/2008, 25. veebruar 2008, millega jäetakse jõusse nõukogu määrus (EÜ) nr 71/97, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattavaruosade impordile

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 172/2008, 25. veebruar 2008, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

6

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 173/2008, 27. veebruar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

21

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 174/2008, 27. veebruar 2008, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 994/2007, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärineva ferrosiliitsiumi impordi suhtes

23

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 175/2008, 27. veebruar 2008, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2008. aasta veebruari alaperioodiks avatud tariifikvoodi raames

25

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/166/EÜ

 

*

Komisjoni otsus 13. november 2007 – Riigiabi C 39/06 (ex NN 94/05) – Ühendkuningriigi rakendatud kava esmakordsete aktsionäride toetamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5398 all)  ( 1 )

27

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 171/2008,

25. veebruar 2008,

millega jäetakse jõusse nõukogu määrus (EÜ) nr 71/97, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattavaruosade impordile

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 13 lõiget 4,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

1993. aasta septembris kehtestas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit jalgrataste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 30,6 %. Kõnealust tollimaksu tõsteti pärast viimast läbivaatamist nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (3) (edaspidi „põhimeede”) 48,5 %-le.

(2)

Pärast nimetatud dumpinguvastasest tollimaksust väidetava kõrvalehoidmise uurimist seoses Hiina jalgrattavaruosadest jalgrataste kokkupanemisega ühenduses, laiendas nõukogu 1997. aasta jaanuaris algmääruse artikli 13 alusel määrusega (EÜ) nr 71/97 (4) Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu ka Hiinast pärit oluliste jalgrattavaruosade impordile (edaspidi „kõrvalehoidmise vastane meede”). Kõrvalehoidmise vastase meetmega nähti ette ka kohustus kehtestada maksuvabastuse kava, millega antaks Hiina jalgrattavaruosade impordile kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vabastus nendele jalgrataste kokkupanijatele, kes ei hoia jalgratastele kehtestatud meetmest kõrvale, tehes seega neile erandi jalgrattavaruosadele laiendatud meetmest.

(3)

Komisjon võttis 1997. aasta juunis vastu määruse (EÜ) nr 88/97 (5) Hiinast pärit teatavate jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta eespool nimetatud laiendamisest, millega kehtestati õiguslik raamistik maksuvabastuse kava toimimiseks (edaspidi „maksuvabastuse kava”).

(4)

Kõnealuse kolme meetme tulemusel kehtib praegu Hiinast pärit jalgratastele dumpinguvastane tollimaks 48,5 % ning seda tollimaksu on laiendatud ka Hiinast pärit teatavate jalgrattavaruosade impordile, kuid need ühenduse jalgrataste kokkupanijad, kes ei hoia kõrvale tollimaksudest, võib jalgrattavaruosadele kehtestatud tollimaksust vabastada.

2.   Läbivaatamise põhjused

(5)

Pärast meetmete laiendamist teatavate jalgrattavaruosade impordile on komisjon paljud ühenduse äriühingud kõrvalehoidmise vastase meetme kohaldamisest vabastanud. Komisjonile laekub jätkuvalt taotlusi vabastuse saamiseks, seega on vabastust taotlevate isikute arv oluliselt kasvanud. Samas ei ole täheldatud ilmseid viiteid sellele, et mõni vabastuse saanud äriühing hoiduks dumpinguvastaste tollimaksude maksmisest.

(6)

Samuti oli komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamise korral kõrvalehoidmine ei jätku ega kordu.

(7)

Pealegi on kõrvalehoidmise vastane meede olnud jõus kümme aastat ning seda ei ole alates kehtestamisest kordagi läbi vaadatud.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 4 ja artikli 11 lõike 3 alusel on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 28. novembril 2006 käesoleva kõrvalehoidmise vastase meetme läbivaatamise, avaldades algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas. (6)

3.   Uurimine

(9)

Uurimise eesmärk oli hinnata, kas kõrvalehoidmise vastane meede on jätkuvalt vajalik.

3.1.   Uurimisperiood

(10)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kõrvalehoidmise jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2003. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

3.2.   Uurimisega seotud isikud

(11)

Komisjon teatas teadaolevatele ühenduse jalgrataste kokkupanijatele ja nende ühingutele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda soovisid ja kes esitasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(13)

Pidades silmas käesolevasse läbivaatamise uurimisse kaasatud ühenduse jalgrataste kokkupanijate ilmselt suurt arvu, peeti sobivaks viia läbi väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks moodustada valimi, paluti algmääruse artikli 17 lõike 2 alusel eespool nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Paljud ühenduse jalgrataste kokkupanijad – 158 äriühingut – täitsid nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja nõustusid edaspidise uurimise jooksul koostööd tegema. Nimetatud 158-st äriühingust võeti valimisse kaheksa äriühingut, kes leiti olevat ühendusesisese jalgrataste kokkupanemise mahu ja müügi suhtes ühenduse tööstusharu mõistes tüüpilised. Kaheksa valmisse kuulunud ühenduse jalgrataste kokkupanijat tootis uurimisperioodil ligikaudu kolmandiku ühenduse tööstusharu kogutoodangust ning 158 ühenduse jalgrataste kokkupanijat moodustasidki peaaegu kogu kõnealuse tööstusharu ühenduses. Kõnealune valim oli suurim tüüpiline jalgrataste tootmis- ja müügimaht ühenduses, mida oli võimalik olemasoleva aja jooksul uurida.

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti moodustatud valimi suhtes asjaomaste isikutega, kes ei esitanud selle suhtes vastuväiteid.

(16)

Seepärast saadeti kaheksale valimisse kuulunud ühenduse jalgrataste kokkupanijale küsimustikud ning saadi neilt vastused.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas oma analüüsi jaoks vajalikuks, ning tegi kontrollkäigud järgmiste jalgrataste kokkupanijate juurde ühenduses:

Planet’Fun S.A., Périgny, Prantsusmaa;

Decathlon Italia SRL, Milano, Itaalia;

F.lli Masciaghi SPA, Basiano, Itaalia;

Denver SRL, Dronero-Cuneo, Itaalia.

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(18)

Vaatlusaluseks tooteks on olulised jalgrattavaruosad:

värvitud või anodeeritud või poleeritud ja/või lakitud jalgrattaraamid, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 8714 91 10 alla;

värvitud või anodeeritud või poleeritud ja/või lakitud esikahvlid, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 8714 91 30 alla;

käiguvahetusmehhanismid, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 8714 99 50 alla;

väntmehhanismid, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 8714 96 30 alla;

vabajooksu ketirattad, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 8714 93 90 alla, komplektis või mitte;

muud pidurid, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 8714 94 30 alla;

pidurikangid, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 8714 94 90 alla, komplektis või mitte;

täiskomplektsed rattad koos sisekummide, väliskummide ja ketiratastega või ilma, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 8714 99 90 alla ja

juhtrauad, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 8714 99 10 alla, koos varre, piduri- ja/või käigukangidega või ilma,

mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode”). Kõnealused CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

C.   KÕRVALEHOIDMISE VASTASTEST MEETMETEST KÕRVALEHOIDMINE JA PÜSIV MÕJU

1.   Õiguslik raamistik

(19)

Selleks et hinnata, kas kõrvalehoidmise vastane meede on jätkuvalt vajalik, nagu on sätestatud põhjenduses 9, uuriti käesoleva läbivaatamise käigus, kas uurimisperioodi jooksul toimus kõrvalehoidmine jalgrataste kokkupanemise näol ning kas need asjaolud olid püsivad.

(20)

Täpsemalt uuriti, kas uurimisperioodi jooksul olid jalgrataste kokkupanemisel täidetud algmääruse artikli 13 lõikes 2 kehtestatud kõrvalehoidmise kriteeriumid ning kas esineb tõenäosus, et kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamise korral oleksid need kriteeriumid ikkagi täidetud.

(21)

Kokkuvõtlikult on kõnealused kriteeriumid järgmised:

„a)

tegevus algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ja

b)

kõnealused osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest, kusjuures kõrvalehoidmisena ei käsitleta juhtumeid, mille puhul kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab üle 25 % tootmiskuludest, ja

c)

tollimaksu parandav mõju on kokkupandava samasuguse toote hindade ja/või koguste osas ohustatud ning kui on tõendeid dumpingu esinemise kohta seoses samasuguse või sarnase toote puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega.”

2.   Kõrvalehoidmine uurimisperioodi jooksul

(22)

Uuriti, kas ühenduse jalgrataste kokkupanijad hoidsid uurimisperioodi jooksul kõrvale kehtivatest kõrvalehoidmise vastastest meetmetest.

(23)

Kõik uurimise käigus koostööd teinud äriühingud olid ühenduse jalgrataste kokkupanijad, kes olid vabastatud kõrvalehoidmise vastaste meetmete kohaldamisest, st nad võisid oma jalgrataste kokkupanemiseks importida ja kasutada Hiina jalgrattaosi dumpinguvastase tollimaksu vabalt, kui Hiina varuosade osakaal ei ületanud 60 % kokkupandavate jalgrataste varuosade koguväärtusest. Uurimine näitas, et valimisse kuulunud ühenduse jalgrataste kokkupanijad täitsid seda reeglit, sest üle 60 % Hiina varuosade kasutamist ei tuvastatud.

(24)

Pärast kaheksa valimisse kuulunud ja 158 valimi küsimustikule täielikult vastanud ühenduse jalgrataste kokkupanija hindamist tehti kindlaks, et Hiina varuosade keskmine osakaal kaheksal valimisse kuulunud jalgrataste kokkupanijal oli 37 %, st kaugelt alla 60 % piirmäära. Kõikide koostööd teinud jalgrataste kokkupanijate puhul oli osakaal isegi väiksem – uurimisperioodi jooksul 29 %.

(25)

Eespool nimetatud osakaalud aastatel 2003, 2004 ja 2005 on esitatud järgmises tabelis:

Image

(26)

Kuna üks kõrvalehoidmise kriteerium oli täitmata, leiti, et jalgrataste kokkupanijad ei hoidnud kehtivatest meetmetest kõrvale ja täitsid oma maksuvabastuste tingimusi.

(27)

Koostööd teinud jalgrataste kokkupanijate osakaal ühenduses oli väga kõrge, st üle 90 % arvestatuna EÜ jalgrataste kokkupanijate müüdud jalgrataste mahust ning kinnitust ei leidnud ka see, nagu oleksid ülejäänud jalgrataste kokkupanijad meetmetest kõrvale hoidnud. Seega võib vastupidist näitavate tõendite puudumisel teha järelduse, et uurimisperioodi jooksul ei toimunud põhimeetmest kõrvalehoidmist.

3.   Püsiv mõju

(28)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 uuriti täiendavalt, kas kõrvalehoidmise puudumine oleks püsiv, st on tõenäoline, et kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamise korral kõrvalehoidmine ei kordu.

3.1.   Jalgrataste kokkupanemisega alustamine või oluline kasv

(29)

Kõigepealt analüüsiti, kas kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamine tooks kaasa jalgrataste kokkupanemisega alustamise või olulise kasvu. Selles suhtes tuletatakse meelde, et esialgse meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus leiti, et pärast põhimeetmete kehtestamist Hiina jalgratastele 1993. aastal, suurenes Hiina jalgrattavaruosade kokkupanemine märgatavalt kuni 1997. aastani, mil kehtestati kõrvalehoidmise vastane meede. Toimusid olulised kaubandusstruktuuri muutused: järsult vähenes Hiina jalgrataste import, samas kui Hiina jalgrattavaruosade import hakkas kiiresti kasvama. See eelnev kogemus näitab, et on olemas oht, et kõrvalehoidmise vastase meetme puudumisel võib Hiina jalgrattavaruosade import ja nendest jalgrattavaruosadest jalgrataste kokkupanemine jälle oluliselt suureneda.

(30)

Lisaks näitas uurimine, et üldiselt on Hiina jalgrattavaruosad odavamad, võrreldes mis tahes muu päritolu jalgrattavaruosadega. Järelikult, kui mõned ühenduse jalgrataste kokkupanijad suurendaksid Hiina jalgrattavaruosade kasutamist, hakkaksid ka teised konkurentsis püsimiseks Hiina jalgrattaosi tõenäoliselt rohkem kasutama.

(31)

Pidades silmas eespool esitatud asjaolusid, ei saa välistada, et kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamine tooks kaasa Hiina jalgrattavaruosade impordi ja jalgrataste kokkupanemise olulise kasvu.

3.2.   Hiina jalgrattavaruosadele kehtestatud 60 % piirmäära kriteerium

(32)

Uuriti, kas oleks tõenäoline, et kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamise korral ületaks EÜ jalgrataste kokkupanijate kasutatud Hiina jalgrattavaruosade osakaal 60 % jalgrataste kokkupanemisel kasutatud kõigi jalgrattavaruosade koguväärtusest.

(33)

Siinkohal tuletatakse meelde, et vastavalt põhjenduses 24 märgitule oli Hiina jalgrattavaruosade keskmine osakaal uurimisperioodil 29 %, st kaugelt alla 60 % piirmäära. Keskmine osakaal kaheksa valimisse kuulunud ühenduse jalgrataste kokkupanija puhul oli mõnevõrra kõrgem (37 %).

(34)

Uurimise käigus selgus, et põhjused, miks EÜ jalgrataste kokkupanijad kasutasid märksa vähem Hiina jalgrattaosi kui neile maksuvabastuse eeskirjadega lubatud 60 %, võivad olla järgmised:

eelkõige on põhjuseks see, et 60 % reeglile peab vastama EÜ tootjate iga mudel ning Hiina jalgrattavaruosade keskmist suhet moonutavad kõrge kvaliteediga mudelid (milles kasutatakse Hiina jalgrattaosi vähem, kui üldse kasutatakse);

imporditud jalgrattavaruosade hindade, transpordikulude ja valuutakursside pidevad kõikumised ning muud praktilised põhjused nõuavad EÜ jalgrataste kokkupanijatelt manööverdamisruumi, et mitte riskida oma maksuvabastuse õiguse kaotamisega.

(35)

Väga keeruline on siiski määrata, kas eespool esitatud väited on piisavaks põhjenduseks, miks EÜ jalgrataste kokkupanijate kasutatud Hiina jalgrattavaruosade praeguse osakaalu ning kõrvalehoidmise eeskirjade ja maksuvabastuse kavaga lubatud 60 % piirmäära vahel on nii suur vahe.

(36)

Lisaks väitsid mõned ühenduse jalgrataste kokkupanijad, et põhjus, miks nad importisid vähem kui 60 % Hiina jalgrattaosi, oli üksnes selles, et täita neile antud maksuvabastustest tulenevaid kohustusi.

(37)

Tegelikult, nagu on märgitud ka põhjenduses 30, on Hiina jalgrattavaruosad üldiselt kõikidest muu päritoluga jalgrattavaruosadest odavamad ning seepärast võivad ühenduse jalgrataste kokkupanijad hakata konkurentsis püsimiseks kasutama rohkem Hiina jalgrattaosi.

(38)

Pilt on seega mõnevõrra segane. Arvestades, et tegeliku ja lubatud Hiina jalgrattavaruosade kasutuse vahel on märkimisväärne erinevus, ei tundu olevat ilmset ohtu, et jalgrataste kokkupanijad ületaksid 60 % piirmäära lühikese ajavahemiku jooksul.

(39)

Teisest küljest oleks Hiina jalgrataste kokkupanijatel keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul siiski piisavalt suur stiimul importida rohkem kui lubatud 60 % piirmäära piires ning hakata seeläbi taas põhimeetmest kõrvale hoidma, eksportides EÜsse niinimetatud poolkomplekte või kokkupandavaid komplekte, st peaaegu valmis jalgrattaid erinevates konteinerites. See tooks tegelikult tagasi 1990ndatel aastatel enne kõrvalehoidmise vastase meetme kehtestamist toimunud kõrvalehoidmise ja lõpeks kindlasti 60 % piirmäära selge ületamisega.

(40)

Kõike seda arvesse võttes leitakse, et on olemas teatav risk, et meetmete kõrvaldamise korral hakatakse 60 % piirmäära ületama, sest stiimul importida rohkem kui lubatud 60 % piirmäär on küllaltki tugev.

(41)

60 % piirmäärast erandit lubava 25 % lisandväärtuse reegli kohta leiti, et EÜ jalgrataste kokkupanijate loodud keskmine lisandväärtus oli (158 väljavõttelise uuringu vormi põhjal) uurimisperioodil 20 %. Kaheksa ühenduses valimisse kuulunud ettevõtja loodud keskmine lisandväärtus oli uurimisperioodil 22 %. Arvestades seda, kui vähe ühenduses jalgrattavaruosasid toodetakse, ei ole tõenäoline, et see lisandväärtus ületaks 25 % piirmäära, juhul kui Hiina jalgrattavaruosade osakaal ületaks 60 % piirmäära. Seepäraste on ebatõenäoline, et ühenduse jalgrataste kokkupanijad annaksid üle 25 % lisandväärtust.

3.3.   Tollimaksu parandava mõju kahjustamine müügihindade ja/või koguste osas ning dumping

(42)

Tuli uurida, kas kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamine võiks dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju kahjustada ning soodustada dumpingu kordumist. Kehtivates turutingimustes, st mil kehtivad kõrvalehoidmise vastane meede ja sellega seotud maksuvabastuse kava, ei olnud siiski võimalik põhjendatult analüüsida, millist mõju avaldaksid madalad müügihinnad tollimaksudele ning dumpingu esinemisele, sest selliste EÜ hindade arvutuse aluseks oleks pidanud olema olukord, kus jalgrattad pandaks kokku üksnes Hiina varuosadest. Uurimisperioodi jooksul kokku pandud jalgrattad koosnesid aga erineva päritoluga varuosadest, sealhulgas EÜst, Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit varuosadest.

(43)

Siinkohal tuleb siiski mainida, et 1997. aastal teostatud uurimise käigus, mille tulemusel kehtestati kõrvalehoidmise vastane meede, jõuti järeldusele, et Hiina jalgratastele kehtestatud tollimaksu parandav mõju oli müügihindade osas kahjustatud ning dumping siiski esines. Võrreldavate müügihindade puudumisel uurimisperioodi jooksul jäävad kehtima selle varasema uurimise järeldused kahjustamise ja dumpingu kohta, mis on esitatud põhjendustes 19–24.

D.   JÄRELDUSED

(44)

Läbivaatamise käigus leiti, et praegu ei tundu kõrvalehoidmist esinevat. Samas ilmnes, et kõrvalehoidmise kordumise ohtu ei saa täielikult välistada. Eespool tehtud analüüsi põhjal näib olevat piiratud oht, et kõrvalehoidmise vastase meetme kõrvaldamise korral ei jääks praegune olukord keskpika ajavahemiku jooksul püsima, sest jalgrataste kokkupanijad võiksid kokkupanemist oluliselt suurendada, kasutades üle 60 % Hiina jalgrattaosi, mis kahjustaks Hiina jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

(45)

Sellest tulenevalt jääb kõrvalehoidmise vastane meede jõusse, et tagada põhimeetme (jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu) tõhusus, ilma et seda kahjustaks kõrvalehoidmine jalgrataste kokkupanemise käigus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega jäetakse jõusse määrusega (EÜ) nr 71/97 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu laiendamine Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate jalgrattavaruosade impordile ning lõpetatakse seda importi käsitlev läbivaatamine.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VIZJAK


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1.

(3)  ELT L 183, 14.7.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.

(5)  EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17.

(6)  ELT C 289, 28.11.2006, lk 15.


28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/6


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 172/2008,

25. veebruar 2008,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”)), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Ajutised meetmed

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 994/2007 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”), Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi (edaspidi „FeSi”) impordi suhtes, mis kuulub praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla.

1.2.   Järgnenud menetlus

(2)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon oma uurimist ühenduse huve silmas pidades ja tegi nende andmete analüüsi, mis sisaldusid mõnelt ühenduse kasutajalt küsimustikule saadud vastustes.

(4)

Ajutise määruse põhjenduses 166 võttis komisjon endale kohustuse enne lõplike otsuste tegemist analüüsida veel ajutiste meetmete mõju kasutajate olukorrale ja teha seda üksikasjalikumalt.

(5)

Selle eesmärgiga võttis komisjon ühendust ligikaudu 500 ühenduses asuva valukojaga ning saatis neile kas otse või ühenduste kaudu küsimustikud, sest kasutava tootmisharu see kategooria ei olnud enne ajutiste meetmete kehtestamist ilmutanud erilist huvi praeguse menetluse vastu. Lisaks paluti kõiki esialgses etapis koostööd teinud terasetootjaid anda lisateavet, et komisjon saaks analüüsida ajutiste meetmete võimalikku mõju nende tegevusele.

(6)

Küsimustiku vastused laekusid vaid seitsmelt valukojalt ning lisateavet saadi kaheksalt terasetootjalt. Kõik seitse valukoda ning kolm ettevõtet terasetootjate seast esitasid vajaliku teabe põhjaliku analüüsi tegemiseks ajutiste meetmete mõju kohta nende majanduslikule olukorrale.

(7)

Arvestades keerukat olukorda, milles tegutses uurimisperioodi ajal Hiina eksportiv tootja, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, paluti lõplike järelduste tegemiseks lisateavet. Pealegi, nagu ajutise määruse põhjenduses 49 märgitud, uuriti põhjalikumalt ka Hiina eksportiva tootja ferrosiliitsiumi tootmisega seotud kulusid, sest ta ostis elektrit seotud tarnijalt.

(8)

Arvestades eespool esitatut, tehti kolm lisakontrollkäiku järgmiste äriühingute valdustesse:

Erdos, Ordos, Sise-Mongoolia, elektritarnija Hiinas;

Trompetter Guss, Chemnitz, Saksamaa, kasutaja (valukoda) ühenduses;

Arcelor Mittal, Genk, Belgia, kasutaja (terasetootja) ühenduses.

(9)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused.

(10)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada oma märkused teatava ajavahemiku jooksul.

(11)

Siinkohal meenutatakse, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(12)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 15 ja 16 viidatud, väitis mitu eksportijat, et räbu, mis sisaldab märkimisväärselt vähem kui 45 % räni, st madala puhtuseastmega FeSi, tuleks samasuguste füüsikaliste põhiomaduste ja samade põhikasutajate puudumise tõttu uurimisest välja jätta. Komisjon võttis endale ülesandeks küsimust selgitada. Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist saadi mitmelt huvitatud isikult selle küsimuse kohta lisamärkusi.

(13)

Kõigepealt märgitakse sellega seoses, et käesoleva uurimise vaatlusalune toode viitab ferrosiliitsiumile, mis sisaldab vähemalt 4 % rauda ning rohkem kui 8 % ja vähem kui 96 % räni. Uurimine näitas ka, et alla 45 % ränisisaldusega räbu saab kasutada terasetööstuses brikettidena, nagu seda tehakse ferrosiliitsiumiga, mille ränisisaldus on üle 45 %. Seepärast võib järeldada, et kõnealusel räbul on samasugused füüsikalised põhiomadused ning et see FeSi tüüp ja teised suurema ränisisaldusega FeSi tüübid on omavahel asendatavad. Eespool esitatu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 16 esitatud esialgsed järeldused selle kohta, et madala puhtuseastmega ferrosiliitsiumit tuleb pidada vaatlusaluseks tooteks.

(14)

Üks sõltumatu importija väitis, et ülipeen FeSi pulber ränisisaldusega 15 % ja 45 % tuleks käesoleva uurimise toodete hulgast välja jätta. Siiski ei ole ülipeene FeSi pulbri käesolevast uurimisest välja jätmine õigustatud, eelkõige seepärast, et vaatlusaluse toote määratlus hõlmab 15 % ja 45 % ränisisaldusega ferrosiliitsiumi. Pealegi ei esitanud kõnealune importija pärast ärakuulamist hoolimata komisjoni palvest ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

2.2.   Samasugune toode

(15)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 17.

3.   DUMPING

3.1.   Turumajanduslik kohtlemine

(16)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist kordas üks Hiina eksportiv tootja oma märkusi, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 26 ja mis käsitlesid tema varade hinnangulise kasuliku tööea muutust. Siiski ei esitanud eksportiv tootja ühtki uut varasemates uurimise etappides veel esitamata põhjendust, mis toetaks tema väidet, et ajutise määruse põhjenduses 23 kirjeldatud turumajanduslikku kohtlemist käsitlev olukord ei pea paika.

(17)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18–26.

3.2.   Individuaalne kohtlemine

(18)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 27–31.

3.3.   Normaalväärtus

3.3.1.   Võrdlusriik

(19)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et Norra ei ole asjakohane võrdlusriik elektrile tehtavate suurte kulutuste tõttu, mis väidetavalt ei ole maailma tööstuse seisukohast tüüpilised, ning erinevuste tõttu tooraine kättesaadavuses võrreldes Hiina tootjatega. Eksportiv tootja väitis ka, et Norra tootjad müüvad peamiselt eksportturgudele, sest enamik nende omamaisest tarbimisest toimub suletud turul ning et Norra tootjad keskendusid suures osas spetsiaalse kvaliteediga ferrosiliitsiumile, samal ajal kui Hiina eksportivad tootjad valmistasid uurimisperioodil üksnes standartkvaliteediga tooteid. Selle põhjal taotles eksportiv tootja Norra normaalväärtuse kohandusi.

(20)

Tuleb märkida, et kuigi see vastab tõele, et Norra tootjad müüvad omamaise turu suuruse ja sealsete konkurentsitingimuste tõttu suuri koguseid eksporditurgudel, peetakse Norrat sobivaks võrdlusriigiks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 35.

(21)

Äriühingu teiste väidete kohta leiti, et Hiina tootjate tootmiskuludes oli elektri osatähtsus märkimisväärselt suurem kui Norra äriühingute puhul. Lisaks ei esitanud Hiina eksportija ühtki tõendit selle kohta, et elektrihind on Norras kõrgem või et väidetav raskus tooraine kättesaadavusega mõjutaks Norra normaalväärtust. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(22)

Siiski leiti, et puhtuseastme poolest erinevad Norra tootjate Norras müüdava FeSi tüübid neist, mida eksporditakse Hiinast ühendusse. Seepärast leiti, et kohandus on õigustatud, nagu allpool põhjenduses 25 selgitatud.

(23)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 32–36.

3.3.2.   Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks rakendatav metoodika

(24)

Kuna märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks rakendatava metoodika kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 37–47.

3.3.3.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

A.   HIINA

(25)

Üks Hiina eksportiv tootja, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, väitis, et normaalväärtus on valesti arvutatud, kuna see ei kajastanud Norras müüdava vaatlusaluse toote ja Hiinast eksporditava samasuguse toote tüüpide erinevusi. Pärast selle väite uurimist leiti, et on asjakohane normaalväärtus uuesti arvutada, et võtta arvesse füüsikaliste omaduste erinevusi Norra omamaisel turul müüdavate tootetüüpide ja Hiinast ühendusse eksporditavate tootetüüpide vahel. Normaalväärtus arvutati tootetüübi alusel kohandustega titaani lisandi ja FeSi sisalduse osas tootetüüpide puhul, mis ei olnud omavahel otse võrreldavad.

(26)

Ainuke Hiina eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kuulub ühte väga suurde Hiina kontserni, millesse kuulub peaaegu sada eri tööstussektorites tegutsevat seotud äriühingut. Kontserni keeruka struktuuri tõttu ning FeSi tootmise ja müügiga seotud äriühinguid puudutavate konsolideerimismeetmete tõttu paluti kontserni kohta ajakohastatud andmeid, mida seejärel uuriti. Lisaks oli ajutise määruse põhjenduses 49 ette nähtud, et elektri tootmise ja müügiga seotud kulusid uuritakse põhjalikumalt.

(27)

Lisauurimine näitas, et eksportiva tootja elektri ostuhind ostmisel seotud tarnijalt tuli tagasi lükata, kuna see ei võimaldanud kõigi elektri tootmisel tekkinud kulude katmist. Lisaks kohandati eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulusid, et võtta arvesse vaatlusaluse toote tootmisega seotud rahaliste kulutuste täit summat. Uurimine näitas tõepoolest, et osa neist kuludest olid kandnud seotud isikud ning neid ei olnud esialgse normaalväärtuse arvutamisel arvesse võetud.

(28)

Olles algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt teinud eespool nimetatud kulude kohandused, leiti, et ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ühegi tüübi omamaised müügihinnad ei olnud kasumlikud. Seetõttu tuli kõnealuse äriühingu puhul määrata arvestuslik normaalväärtus. Normaalväärtus arvutati äriühingu enda tootmiskulude põhjal, lisades müügi-, üld- ja halduskulude kohandatud summad, nagu eespool kirjeldatud. Kuna äriühingul puudusid kasumlikud tehingud ja puudus ka võimalus kasutada teiste Hiina eksportivate tootjate kasumeid sama toodete üldkategooria toodete puhul, kohaldati algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt normaalväärtuse arvutamisel 5 % suurust kasumimarginaali. Kõnealune marginaal vastab sellele, mida kasutati endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja normaalväärtuse arvutamiseks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 45. Ei esitatud teavet selle kohta, et kõnealune kasumisumma ületaks muude eksportijate või tootjate tavapäraselt saadud müügikasumit Hiina turul sama üldkategooria toodete puhul.

B.   EGIPTUS

(29)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Egiptuse tootja, et kui normaalväärtus määratakse kindlaks arvestusliku väärtuse põhjal, tuleks kasutada madalamat kasumimarginaali kooskõlas sellega, mida kasutati endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja puhul.

(30)

Tuleb märkida, et arvestuslikud normaalväärtused määrati kooskõlas ajutise määruse põhjendustes 43–45 esitatud metoodikaga. Kasutatud kasumimarginaal peegeldab Egiptuse turuolukorda ja seda on kohaldatud kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava osa nõuetega. Järelikult põhines kohaldatud marginaal eksportiva tootja enda tegelikul kasumlikul samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus uurimisperioodil. Algmääruses ei ole ette nähtud kõnealuse kasumitaseme asendamist muu tasemega, nagu soovitas asjaomane äriühing. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

C.   KASAHSTAN

(31)

Kuna Kasahstani puhul normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 51.

D.   ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

(32)

Kuna endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 52.

E.   VENEMAA

(33)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks Venemaa eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutamisel kohaldatud vahetuskursid ei olnud vastavuses tegeliku müügiajaga. Pärast kontrollimist leiti, et väide on põhjendatud, ning arvutust parandati vastavalt.

(34)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist vaidlustas üks Venemaa eksportiv tootja oma energiakulude kohanduse, väites et Venemaa ametiasutuste kehtestatud energiahinnad ei ole kohustuslikud, vaid pigem soovitava iseloomuga. Seda põhjendati äriühingu väitega, et ta oli maksnud soovitatust kõrgemat hinda ja et tema elektritarnija oli kasumis. Äriühing väitis ka, et elektritarnija on üks vähestest Venemaa sõltumatutest elektritarnijatest, kes ei kuulu Venemaa ühendatud elektrisüsteemi ja seepärast ei ole kõnealune tarnija seotud ühegi ristsubsideerimistavaga, mida on rõhutatud ajutises määruses viidatud OECD aruandes.

(35)

Arvestades äriühingu esitatud põhjendatud väiteid elektri kohta, leitakse, et elektrikulude kohandus tuleks tema normaalväärtuse lõplikul arvutamisel jätta tegemata.

3.4.   Ekspordihind

A.    HIINA

(36)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist juhtis üks Hiina eksportiv tootja tähelepanu sellele, et tema ekspordihinna arvutamisel oli kohaldatud uurimisperioodi lõpus kehtinud euro ja RMB vahetuskurssi, mistõttu vahetuskursi väärtus oli liiga suur. Äriühing soovitas kasutada selle asemel uurimisperioodi keskmist vahetuskurssi. Pärast selle väite uurimist on otsustatud, et tuleks kasutada selle kuu keskmist vahetuskurssi, mille jooksul toimusid tegelikud müügitehingud.

(37)

Kuna Hiina ekspordihindade kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 55–56.

B.    EGIPTUS

(38)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Egiptuse eksportiv tootja, et ühendusse suunatud eksporditehingute suhtes kohaldatud vahetuskursside puhul ning samuti vaatlusaluse toote mõne tüübi ekspordi kaalutud keskmise netoväärtuse kindlaksmääramise puhul esineb vigu. Leiti, et need väited on põhjendatud ning ekspordihindu parandati vastavalt.

C.    KASAHSTAN

(39)

Kuna Kasahstani ekspordihindade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 58.

D.    ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

(40)

Kuna endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ekspordihindade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 59.

E.    VENEMAA

(41)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks Venemaa eksportiv tootja, et temaga seotud EÜ importija kasumimarginaal, mida kasutati algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt ekspordihinna kindlaksmääramisel, oli liiga suur. Tuletatakse meelde, et esialgses etapis kasutati ekspordihinna arvutamiseks asjaomase seotud importija kasumit. Siiski peaks institutsioonide järjekindla tava kohaselt kasutatava kasumi summa põhinema sõltumatute importijate saavutatud kasumil. Nimetatud asjaolude tõttu tuli esialgses etapis kasutatud kasumimarginaali korrigeerida. Selle muudatuse tulemusel suurenes kasutatud kasum veidi – vastupidi äriühingu väitele, nagu oleks kasumi tase olnud liiga kõrge.

(42)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks teine Venemaa eksportiv tootja, et tema ekspordihinna esialgne arvestus ei olnud õige, sest Briti Neitsisaartel asuva temaga seotud kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja samuti transpordikulud arvestati maha esimese sõltumatu tarbija suhtes kohaldatud hinnast, et saada tehasest hankimise tasandi hind. Äriühing väitis, et kaubandusettevõtja on tegelikult valmistaja müügiosakond. Mõlemad äriühingud on ühtse kontrolli all ja nad täidavad üksteist täiendavaid ülesandeid, mis tavaliselt oleksid üheainsa juhtimisstruktuuri vastutusalas. Lisaks rõhutati, et kaubandusettevõtja ei kauple ühegi teise tootega. Selle põhjal väitis äriühing, et tehasest hankimise tasandi hinna kindlaks tegemiseks on tehtud liiga suuri mahaarvamisi. Sellega seoses tehti kindlaks, et kaubandusettevõtja oli väljastanud ühenduse tarbijatele arved ning kaubandusettevõtja oli saanud ühenduse tarbijatelt maksed. Lisaks tuleb märkida, et seotud kaubandusettevõtja tehtud müük oli hinnalisandiga. Ka näitasid kaubandusettevõtja raamatupidamisandmed, et ta kandis müügi-, üld- ja halduskulud. Äriühing ei tõestanud, et need kulud ei olnud muu hulgas tekkinud vaatlusaluse toote müügil ühendusse. Sellest tulenevalt lükati äriühingu väide tagasi. Nii nagu eelmises põhjenduses nimetatud muudatuse puhul kasumi taseme kohta, mida kasutati ekspordihinna arvutamisel teise Venemaa eksportiva tootja puhul, tuli ka esialgses etapis kasutatud kasumimarginaali korrigeerida. Selle muudatuse tulemusel vähenes kasutatud kasum veidi.

3.5.   Võrdlus

3.5.1.   Impordimaksud

(43)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Egiptuse eksportiv tootja, et tema puhul tuleks võimaldada omamaisel turul müüdud vaatlusaluse toote tootmises kasutatud imporditud tooraine tollimaksude maksmise korrigeerimist.

(44)

Vastusena sellele tuleb meenutada, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt tehakse kohandus samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduva materjali mis tahes impordimaksude või kaudsete maksudele vastava summa ulatuses, kui toode on ette nähtud eksportivas riigis tarbimiseks, ning neid ei koguta või need tagastatakse EÜsse eksporditud vaatlusaluse toote puhul.

(45)

Ühe tooraine puhul, mida kasutati omamaisel turul müüdud vaatlusaluse toote tootmiseks, impordimaksude korrigeerimise taotlus rahuldati, sest tõestati, et imporditud ja Egiptuses müüdud vaatlusaluses tootes füüsiliselt sisalduva tooraine eest olid makstud asjakohased tollimaksud. Siiski tuli korrigeerimise taotlus kahe teise imporditud tooraine puhul tagasi lükata, sest uurimises tuvastati, et uurimisperioodil kasutati kogu selline import vaatlusaluse toote ekspordiks. Äriühing ei tõestanud, et ta oleks uurimisperioodil maksnud imporditollimakse, mis oleks seejärel hüvitatud ja järelikult tulenenud omamaisel turul müüdud samasugusest tootest.

3.5.2.   Kaubandustasand

(46)

Üks Egiptuse eksportiv tootja taotles kaubandustasandi kohandamist, mis põhineb omamaise turu ja ekspordituru müügi väidetavatel erinevustel. Äriühing väitis, et omamaisel turul toimus kogu müük lõppkasutajatele, kuna ühendusse suunatud müük toimus turustajatele. Äriühing esitas selle kohta teavet ja nõudis, et käesoleva määruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt tuleks teha erikohandus.

(47)

Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohast kaubanduse tasandi kohandamise taotlust saab kaaluda üksnes juhul, kui tõestatakse, et omamaise turu eri kaubandustasandite funktsioonide ja hindade vahel on olemas järjekindlad ja selged erinevused.

(48)

Käesoleval juhul tehti pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist kindlaks, et Egiptuses toimus kogu omamaine müük lõppkasutajale. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohaselt ei olnud võimalik omamaise ja ekspordimüügi kaubandustasandi erinevust kindlaks määrata, sest Egiptuse omamaisel turul puudusid asjaomased erinevad kaubandustasandid.

(49)

Olles äriühingu ühendusse suunatud eksportmüügi puhul analüüsinud äriühingu pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist tehtud märkusi, on leidnud kinnitust, et kogu müük oli suunatud turustajatele. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt uuriti, kas on põhjusi teha äriühingu taotletud kaubandustasandi erikohandus tema enda andmete alusel.

(50)

Siiski leiti, et äriühingu esitatud andmed ei olnud asjakohaseks aluseks, et teha erikohandus. Arvestades, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i on sätestatud, et „kohanduse ulatus põhineb kõnealuse erinevuse turuväärtusel”, leiti, et kui on võimalik näidata, et ühenduse turul on müügi puhul eri liiki tarbijatele olemas hinnaerinevus, võib seda samuti pidada asjakohaseks aluseks erinevuse turuväärtuse määramisel algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt. Sellega seoses uuriti teavet, mis oli saadud mitmesugustelt huvitatud isikutelt ühenduses nende müügi kohta eri liiki tarbijatele. Leiti, et ühenduse turul esinesid hinnaerinevused, kui ühenduse tootmisharu müüs eri liiki tarbijatele (käesoleval juhul uuriti lõppkasutajate ja turustajate suhtes kohaldatud hindu). Leiti, et seepärast tuleks teha Egiptuse eksportija normaalväärtuse suhtes erikohandus, mis võrdub nimetatud hinnaerinevusega.

(51)

Pärast nende asjaolude ja kaalutluste lõplikku teatavaks tegemist, mille alusel kavatseti soovitada lõplike meetmete kehtestamist, väitis üks Venemaa eksportija, et jätta temale võimaldamata taotletud kaubandustasandi kohandust on diskrimineeriv, sest ühele Egiptuse eksportijale on samalaadne kohandus võimaldatud. Venemaa eksportija väite puhul leiti, et sellise kohanduse tegemiseks puudub põhjendus. Äriühingu esitatud kontrollitud andmete põhjal puudub Venemaa turul järjekindel hindade erinevus FeSi müügi puhul eri kaubandustasanditel. Selle põhjal ei olnud kohandus algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i alusel õigustatud.

(52)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61–63, välja arvatud eespool põhjenduses 50 nimetatud kohandus.

3.6.   Dumpingumarginaalid

3.6.1.   Üldine metoodika

(53)

Esialgsele etapile järgnenud täiendav analüüs kinnitas, et Venemaa koostöö taset oli hinnatud valesti. Tegelikult oli koostöö ligikaudu 100 %-line, kuid väära hinnangu kohaselt oli see 32 % (vt ajutise määruse põhjendus 76). Seetõttu tuleks dumpingu jääkmarginaal kehtestada kõrgeima dumpingumarginaaliga äriühinguga samal tasemel (mitte esialgses etapis kasutatud metoodika kohaselt, st kõrgeima dumpingumarginaaliga kõige tüüpilisema tooteliigi kaalutud keskmise dumpingumarginaali tasemel).

(54)

Arvestades, et muid märkusi dumpingumarginaali arvutamise üldmetoodika kohta ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 64–68 (välja arvatud eespool põhjenduses 46 kirjeldatud muudatuse osas).

3.6.2.   Dumpingumarginaalid

A.   HIINA

(55)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, võrreldi iga ühendusse eksporditava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(56)

Selle põhjal on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata):

Erdos Xijin Kuangye Co., Ltd 15,6 %;

Lanzhou Good Land Ferroalloy Factory Co., Ltd 29,0 %.

(57)

Üleriigilise dumpingumarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 71. Arvestades eespool kirjeldatud muudatusi Hiina normaalväärtustes ja ekspordihindades, on kohandatud ka üleriigilist marginaali ja see tuleks nüüdsest kehtestada tasemel 55,6 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

B.   EGIPTUS

(58)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitas üks Egiptuse äriühing kaebuse dumpinguvastase tollimaksu arvutamise kohta asja täpsustamata. Vastusena tuleks märkida, et äriühing ei ole oma märkusi põhjendanud. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(59)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

The Egyptian Ferroalloys Company, Kairo 15,4 %;

Egyptian Chemical Industries KIMA, Kairo 24,8 %;

kõik muud 24,8 %.

C.   KASAHSTAN

(60)

Koostöö puudumise tõttu kehtestati üksnes üleriigiline dumpingumarginaal. Lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on 37,1 %.

D.   ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

(61)

Koostööd tegev eksportiv tootja on ainus teadaolev FeSi tootja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

SILMAK DOOEL Export Import, Jegunovce 5,4 %;

kõik muud 5,4 %.

E.   VENEMAA

(62)

Kaks koostööd tegevat Venemaa eksportivat tootjat on ainsad teadaolevad FeSi tootjad Venemaal. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

Chemk Group (Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant ja Kutznetsk Ferroalloy Works), Chelyabinsk ja Novokuznetsk 22,7 %;

ICT Group of Companies (Bratsk Ferroalloy Plant, TD North West Ferro Alloy Company and Bakersfield Marketing Ltd), Bratsk ja Peterburi 17,8 %;

kõik muud 22,7 %.

4.   KAHJU

4.1.   Ühenduse tootmisharu määratlus

(63)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et kahju hindamine ei peaks toimuma mitte koondalusel, vaid äriühingute kaupa, arvestades asjaolu, et erinevad ühenduse tootjad on väidetavalt esitanud kahju kohta lahknevaid andmeid.

(64)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 peab kahju uurimine hõlmama ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud asjaomaste tegurite hindamist. Algmääruse artiklis 4 esitatud mõiste „ühenduse tootmisharu” määratluse kohaselt on tegemist kõikide ühenduse tootjatega, kes toodavad samasuguseid tooteid, või selliste ühenduse tootjatega, kelle toodang ühtekokku moodustab olulise osa ühenduse kogutoodangust. Eelnimetatu põhjal on selge, et kahju kindlaksmääramisel tuleb vaadelda ühenduse tootmisharu tervikuna, mitte iga ühenduse tootja individuaalset olukorda.

(65)

Eespool esitatud asjaolusid arvestades lükati väited tagasi ja käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 78–80.

4.2.   Ühenduse tarbimine

(66)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei esitanud ajutises määruses olulist teavet kahju analüüsi kohta, nimelt FeSi nõudluse jaotumist kuude lõikes ja hinnasuundumusi ELi turul, sealhulgas ühenduse tootmisharu hinna ja kulude arengu kohta.

(67)

Algmääruses ei nõuta ühenduse tootjatelt ega teistelt huvitatud isikutelt vaatlusperioodi kohta andmeid kuu kaupa. Ollakse seisukohal, et see tooks kõikidele huvitatud isikutele kaasa põhjendamatu koormuse ning dumpingu ja kahju uurimise puhul on üldiseks tavaks küsida andmeid aasta kohta. Pealegi ei esitanud kõnealune isik mingeid tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et konkreetse kahju hindamise puhul oleks vaja analüüsi kuude lõikes. Ajutise määruse põhjendustes 81, 85, 96 ja 97 esitatud tabelites on piisavalt teavet ühenduse tarbimise, ühenduse turul kehtivate hindade ja kasumi kohta ning seega ka ühenduse tootmisharu kulude arengu kohta vaatlusperioodil. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

4.3.   Import ühendusse asjaomastest riikidest

(68)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju hindamisel ei tohiks Venemaalt pärit importi kumuleerida Hiinast pärit impordiga, sest väidetavalt ei kehtinud nende riikide impordi puhul ühenduse turul samad konkurentsitingimused. Eelkõige väitis kõnealune isik, et i) suurem osa Hiina eksportivatest tootjatest tegutseb mitteturumajanduslikes oludes; ii) Venemaa äriühingud müüvad seotud äriühingute kaudu, kuid Hiina eksportivad tootjad müüvad otse sõltumatutele tarbijatele; iii) Hiina äriühingutele seatud dumpingu ja hinna allalöömise marginaalid on Venemaa äriühingutega võrreldes märgatavalt kõrgemad ja iv) Hiina eksportivad tootjad tungivad üha aktiivsemalt ELi turule: 2006. aasta esimese kuue kuu jooksul oli nende turulejõudmine 50 % kõrgem kui Venemaa äriühingute puhul.

(69)

Vastuseks esimesele väitele võib öelda, et see asjaolu, et suurem osa Hiina eksportivatest tootjatest tegutseb mitteturumajanduslikes oludes, ei kuulu nende põhjuste hulka, mille alusel algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt võiks rakendada dekumulatsiooni. Asjaolu, kas vaatlusalune toode on omamaisel turul toodetud turumajanduse tingimustes või mitte, ei ole impordi kumulatsiooni seisukohast oluline.

(70)

Vastuseks teisele väitele, mille kohaselt on müügikanalites erinevusi, tuleb märkida, et isegi juhul, kui Venemaa eksportivad tootjad kasutasid seotud äriühinguid, müüakse nii Hiinast kui ka Venemaalt imporditud samasuguseid tooteid ühenduses samadele lõpptarbijatele, st kasutajatele ja turustajatele.

(71)

Kolmanda väite puhul, mis puudutab dumpingu ja hinna allalöömise marginaale, tuleb märkida, et mõlema riigi puhul on dumpingumarginaalid kehtestatud miinimumtasemest kõrgemana, nii nagu on nõutud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a, samuti tuleb märkida, et hinna allalöömist täheldati mõlema riigi puhul.

(72)

Viimase väite kohta, mis on seotud impordimahtudega, võib öelda, et Venemaalt (ja Hiinast) pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu, nii nagu on sätestatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a, kuna uurimisperioodi jooksul moodustas see vastavalt 18 % ja 21 %.

(73)

Kõiki eespool nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole Venemaalt pärit impordi dekumuleerimine põhjendatud ja väide lükatakse tagasi.

(74)

Teine huvitatud isik väitis, et komisjon ei analüüsinud asjaomastest riikidest imporditud toodete konkurentsitingimusi ning nõudis, et Egiptusest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks seetõttu hinnata eraldi.

(75)

Ajutise määruse põhjendustes 83 ja 89 on kirjas, et imporditud toodete konkurentsitingimusi analüüsiti toote sarnasuse ja eksportijate käitumise sarnasuse seisukohast (st impordimahtude olulisus, imporditud koguste hinnatase ja selle areng, hindade allalöömine ühenduse tootmisharus ja müügikanalite sarnasus). Analüüsi kaudu selgus, et tingimused asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes kumulatiivse hindamise rakendamiseks on täidetud. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 84.

(76)

Üks Egiptuse eksportiv tootja esitas samuti väite, et tema poolt uurimisperioodil imporditud piiratud kogus ei põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ja seepärast tuleks tema olukorda hinnata teistest eraldi. Selle kohta tuleb märkida, et algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnatakse dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule kumulatiivselt, kui – muu hulgas – igast uuritavast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu. Kuna Egiptusest pärit impordi turuosa ulatus uurimisperioodil 3,7 %-ni, ei saa seda pidada tähtsusetuks algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(77)

Arvestades, et mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 82–89.

4.4.   Hinna allalöömine

(78)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutises määruses esitatud hinna allalöömise marginaale tuleks vähendada 3–5 % võrra, et see kajastaks „kohalikku päritolu” FeSi-d, kuna ühenduse terasetootja maksis väidetavalt kohalikku (ELi) päritolu materjali eest kõrgemat hinda usaldusväärsuse, kvaliteedi ja tarnetähtaegadest kinnipidamise põhjendusega.

(79)

Ajutise määruse põhjendustes 38 ja 87–89 on selgitatud ühenduse tootmisharu kehtestatud hindade ja asjaomaste eksportijate hindade võrdluse aluseid. Võrdlemisel võeti arvesse vaatlusaluse toote mitmeid omadusi, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 13. Mis puutub usaldusväärsusse ja tarnetähtaegadest kinnipidamisse, siis ei leitud uurimise käigus ei lisatasu maksmist ega ka kõnealuse potentsiaalse konkurentsieelise loomist terasetootjatelt ühenduse tootmisharule makstava hinna kaudu. Pealegi ei esitanud kõnealune huvitatud isik mingeid tõendeid oma väite kinnituseks ja seetõttu tuli see tagasi lükata.

4.5.   Ühenduse tootmisharu olukord

(80)

Teatavad huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 93 kasutatud metoodika, mille alusel arvutati ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust. Eelkõige soovitasid nad tootmisvõimsuse arvutamisel arvesse võtta hooldustöödega seotud seisakuid ja elektrikatkestusi ning mitte kasutada ajutise määruse kohast „teoreetilist nominaalmahtu”.

(81)

Uurimise käigus selgus, et kõik masinate hoolduse tõttu toimunud seisakud ja elektrikatkestused ühenduse tootmisharus olid juhuslikku laadi ega esinenud vaatlusperioodil regulaarselt. Tuleks märkida, et isegi juhul, kui tootmisvõimsuse näitajaid korrigeerida, nagu kõnealused huvitatud isikud soovitasid, jäävad tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet kajastavad suundumused samaks. Samaks jääb ka järeldus selle kohta, et ühenduse tootmisharule on tekitatud olulist kahju. Sellest tulenevalt tuleb tagasi lükata nõue rakendada tootmisvõimsuse arvutamiseks teist meetodit.

(82)

Eespool esitatud asjaolusid arvestades kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 107–110 esitatud järeldust, et ühenduse tootmisharule on tekitatud olulist kahju.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

(83)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguhinnaga impordi põhjusliku seose hindamine ei peaks toimuma mitte koondalusel, vaid äriühingute kaupa, arvestades asjaolu, et erinevad ühenduse tootjad on väidetavalt esitanud erinevaid põhjuslikke tegureid.

(84)

Nagu juba märgitud eespool kahju käsitlevas põhjenduses 64, ei ole algmääruse artikli 3 lõigete 5–7 kohaselt õiguslikku alust, mis lubaks põhjuslikku seost hinnata ühenduse tootmisharusse kuuluvate üksikute ühenduse tootjate kaupa. Ühenduse tootmisharu mõiste on määratletud algmääruse artiklis 4 ja selle kohaselt on tegemist kõikide ühenduse tootjatega, kes toodavad samasuguseid tooteid, või selliste ühenduse tootjatega, kelle toodang ühtekokku moodustab olulise osa ühenduse kogutoodangust.

5.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(85)

Meenutatakse, et asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusperioodil märkimisväärselt. Samuti langesid selgesti ajaliselt kokku dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine. Ühenduse tootmisharu ei saanud tõsta oma müügihindu kõigi kulude katmiseks vajalikule tasemele, sest dumpinguhinnaga import lõi ühenduse tootmisharu müügihinnad uurimisperioodil alla.

(86)

Eelöeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 112–114 esitatud järeldused.

5.2.   Ferrosiliitsiumi hinnakujundus

(87)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et FeSi puhul on tegemist maailmaturu kaubaga ja selle turuhinnad kujunevad terasetööstuse kõikuva nõudluse alusel ega ole kulupõhised.

(88)

Turumajanduse ja tavapäraste turutingimuste puhul moodustub hind enamasti teatava turul oleva toote nõudmise ja pakkumise alusel. Siiski on võimalikud ka muud tegurid, näiteks madala hinnatasemega dumpinguhinnaga import, mis etendab hinnataseme kujunemises olulist rolli. Käesoleval juhul näitas uurimine, et FeSi hinnakujundusmehhanisme mõjutas olulise mahuga dumpinguhinnaga import. Kindlasti võib nõustuda, et maailmaturu – eelkõige terasetööstuse – nõudlus FeSi järele mõjutas hinnakujundust vaatlusperioodi teatavates ajavahemikes, kuid olemasolevate andmete põhjal on näha, et oli ka ajavahemikke, kus FeSi lepingulised hinnad langesid vaatamata kasvavale nõudlusele.

(89)

Samad huvitatud isikud esitasid andmed ELi toorterase ja roostevaba terase toodangu ja FeSi hetkehindade arengu kohta alates 2002. aastast. Nende andmete põhjal tegid kõnealused huvitatud isikud järelduse, et FeSi hinnad saavad põhineda üksnes nõudlusel (eelkõige terasetootjate nõudlusel). Selle teabe analüüsimisel leidis kinnitust põhjenduses 88 esitatud järeldus, st asjaolu, et isegi ühenduse tasandil FeSi hinnad teatavatel ajavahemikel langesid, kuigi terasetööstusest tulenev nõudlus kasvas.

(90)

Seetõttu tuleb tagasi lükata väide, et FeSi madal hinnatase oli tingitud nõudlusest, mitte dumpinguhinnaga impordist.

5.3.   Ühenduse tootmisharu konkurentsivõime

(91)

Üks huvitatud isik väitis, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju on tingitud üksnes ühenduse tootjate konkurentsivõime väidetavast puudumisest, mitte dumpinguhinnaga impordist. Eelkõige tsiteeris see huvitatud isik töödokumenti, (3) kus toorainet ja energiat nimetati ELi metallitööstuse kõige tähtsamateks konkurentsivõime teguriteks.

(92)

Nimetatud töödokumendi analüüs näitas aga, et tekstis ei ole esitatud ühtki järeldust, mis viitaks Euroopa ferrosulamitööstuse konkurentsivõime puudumisele. Vastupidi, kõnealuses töödokumendis osutatakse, et ferrosulamitööstuse tootjad „seisavad silmitsi üha kasvava impordiga sellistest kolmandatest riikidest nagu Hiina, Venemaa, Ukraina, Brasiilia ja Kasahstan. See võib ohustada ELi ferrosulamitööstuse pikaajalist jätkusuutlikkust, kui kiiresti ei tagata võrdseid tingimusi kolmandatest riikidest pärit konkurentidega”. (4) Eespool esitatu põhjal lükati väide tagasi.

(93)

Sama huvitatud isik esitas veel väite, et enamik ühenduse tootjaid ei tootnud kasumit juba enne kahjustava dumpingu esinemist ühenduse turul. Seepärast ei olevat ühenduse tootmisharu kehv majanduslik olukord tingitud mitte dumpinguhinnaga impordist, vaid tundlikest kulustruktuuridest.

(94)

Nagu selgesti näha ajutise määruse põhjendusest 97, tootis ühenduse tootmisharu 2003. aastal kasumit maksueelse kasumimarginaaliga 2,3 % ja 2005. aastal tõusis see 2,7 %-ni. 2005. aastal aga toimus kasumlikkuses märgatav langus ja kahjum ulatus – 9,2 %-ni käibest. Kõige suurem kahjum, – 12,9 %, esines uurimisperioodil. Sellega seoses on asjakohane meenutada, et osa 2005. aastast kuulub uurimisperioodi alla. Sellest tulenevalt tuleb tagasi lükata väide, et ühenduse tootmisharu ei tootnud kasumit juba enne kahjustava dumpingu esinemist ühenduse turul.

5.4.   Muudest kolmandatest riikidest pärit import

(95)

Arvestades, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta ei esitatud uusi märkusi, võib kinnitada ajutise määruse põhjenduses 121 esitatud järeldust, et kõnealune import ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oluliselt suurendanud.

5.5.   Muude tegurite mõjud

5.5.1.   Huvitatud isikute märkused

(96)

Mitu huvitatud isikut kordas juba enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud väiteid, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustasid väidetavalt muud tegurid, mitte dumpinguhinnaga import. Neid väiteid käsitleti juba piisaval määral ajutises määruses. Täpsemalt: väiteid endale tekitatud olulise kahju kohta käsitleti ajutise määruse põhjendustes 134–136 ja väiteid terase nõudluse languse kohta põhjenduses 124. Kuigi nimetatud väidete toetuseks ei esitatud uusi andmeid, selgitatakse allpool veel kord ajutises määruses esitatud peamisi uuringutulemusi ja järeldusi.

5.5.1.1.   Ühenduse tootmisharu tootmiskulude kasv

(97)

Mitu huvitatud isikut väitis, et uurimisperioodil kindlaks tehtud olulise kahju on põhjustanud ühenduse tootmisharu kulude järsk suurenemine, eriti tooraine ja elektri puhul, ja ühe ühenduse tootja tootmisvõimsuse vähenemine.

(98)

Ühe ühenduse tootja väidetava tootmisvõimsuse vähenemise puhul tuleb meenutada, et tootmisvõimsuse näitajat korrigeeriti, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 93, et seda konkreetset olukorda täiel määral arvesse võtta.

(99)

Kulude suurenemise kohta väitis ühenduse tootmisharu, et sulamitööstuses täheldatud kulude kasv tekib enamasti kogu maailma ulatuses ja mõjutab seega ühtviisi kogu maailma tööstust. Analüüsides peamiste kulukomponentide hinnasuundumusi vaatlusperioodi jooksul, leiti, et kulud on suurenenud (elekter, kvartsiit ja elektroodipasta). Uurimine näitas, et isegi juhul, kui kulude kasvu kompenseeriti osaliselt müügihinna tõstmisega, ei võimaldanud madala hinnatasemega dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharul kanda kulude kasvu kogu mõju üle müügihinda. Seetõttu võib kinnitada ajutise määruse põhjendustes 131–140 esitatud järeldused.

(100)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ühel konkreetsel ühenduse tootjal oli probleeme elektritarnetega, mille tulemusena vähenes toodang aastatel 2005 ja 2006. Nad väitsid, et sellega oli täiel määral selgitatav ühenduse tööstusharu müügimahu langus ja kasumlikkuse vähenemine.

(101)

Nagu juba nimetatud eespool põhjenduses 84, analüüsitakse tekitatud kahju ühenduse tootmisharu kui terviku tasandil. Isegi juhul, kui selle tootjaga seotud andmed kahju hindamisel arvesse võtmata jätta, jäävad ülejäänud ühenduse tootmisharu suhtes täheldatud suundumused ülimalt negatiivseteks ja näitavad jätkuvalt olulist kahju. Seepärast tuli nimetatud väide tagasi lükata.

5.5.2.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(102)

Arvestades analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi muude teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud nende mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid ei kummuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

(103)

Eespool esitatut arvesse võttes tehakse järeldus, et FeSi dumpinguhinnaga import Hiinast, Kasahstanist, Egiptusest, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(104)

Arvestades, et selle kohta ei ole esitatud mingeid muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 137–140 esitatud järeldused.

6.   ÜHENDUSE HUVID

6.1.   Ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate huvid

(105)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et uurimisperioodi järgsel ajal on FeSi turg toibunud ja hinnad on väidetavalt saavutanud läbi aegade kõrgeima taseme. Ühenduse tootmisharul oleks seega võimalik jätkata tootmist ja suurendada kasumlikkust dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata. Lisaks väideti, et selliste meetmete kehtestamisest ei saaks kasu mitte ühenduse tootmisharu, vaid üksnes selliste kolmandate riikide eksportivad tootjad, keda dumpinguvastased meetmed ei puuduta.

(106)

Algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Kättesaadava teabe kohaselt ongi FeSi hinnad uurimisperioodi järgsel ajal tõepoolest näidanud kasvutendentsi, kuid võib kindlalt väita, et samal ajal on kasvanud ka FeSi peamiste tootmissisendite kulud. Seetõttu ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharu on sel määral toibunud, et meetmete kehtestamine ei ole õigustatud. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(107)

Selle väite puhul, mille kohaselt ei saaks meetmete kehtestamisest kasu mitte ühenduse tootmisharu, vaid üksnes selliste kolmandate riikide eksportivad tootjad, keda dumpinguvastased meetmeid ei puuduta, tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on korrigeerida dumpingu kaubandust moonutavat mõju ja taastada tõhus konkurents ühenduse turul. Samas ei takistata asjaomastest riikidest pärit impordi pääsu ühenduse turule, kus on tagatud kõikidele ettevõtjatele kasulik tõhus konkurents. Samal ajal saab ka ühenduse tootmisharu kasu tõhusa konkurentsi taastamisest ühenduse turul. Seda arvesse võttes leitakse, et väide on põhjendamata ja tuleb seetõttu tagasi lükata.

(108)

Arvestades, et selle kohta ei ole esitatud mingeid muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 143–149 esitatud järeldused.

6.2.   Toorainetarnijate huvid

(109)

Arvestades, et tarnijad ei ole pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkusi esitanud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 150–152.

6.3.   Importijate huvid

(110)

Üks huvitatud isik, kes impordib FeSi-d Hiinast ja tarnib seda peamiselt valukodadele, esitas väite, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine toob kaasa tõsiselt kahjuliku mõju rauavalutööstusele, mis viib selle tööstusharu ettevõtete sulgemiseni ja kaotab ühenduse turul töökohti.

(111)

Nagu rõhutatud edaspidi põhjenduses 115, hoolimata asjaolust, et koostöö valukodadega on olnud väga piiratud, näitas ajutiste meetmete kehtestamise järel tehtud täiendav uurimine, et meetmete kehtestamisel ei ole tõenäoliselt märkimisväärselt kahjulikku mõju valukodadele. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(112)

Arvestades, et selle kohta ei ole esitatud mingeid muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 153–158 esitatud järeldused.

6.4.   Kasutajate huvid

(113)

Nagu rõhutatud eespool põhjendustes 3–5, uuriti täiendavalt ajutiste meetmete võimalikku mõju vaatlusalust toodet kasutava tööstuse olukorrale, eelkõige valukodadele ja terasetootjatele. Huvitatud isikutele saadeti üle 500 küsimustiku, kuid nende koostöö – nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 5 – jäi väga tagasihoidlikuks.

(114)

Täiendav analüüs keskendus kahele peamisele kasutajarühmale: terasetootjatele ja valukodadele. Saadud täiendav teave kinnitas, et FeSi moodustab keskmiselt 0,7 % terasetootjate tootmiskuludest. Valukodade puhul oli see osa suurem (1,4 % tootmiskuludest).

(115)

Eespool esitatu põhjal ning arvestades asjaolu, et keskmine lõpliku tollimaksu määr on 23,4 %, ei ole meetmete märkimisväärne mõju tõenäoline, sest terasetööstuse puhul mõjutaks see majandustulemusi kõige enam 0,16 % ja valukodade puhul 0,33 %. Ka selle kõige mustema stsenaariumi korral tuleks arvestada seda kasu, mida toob kaubandusmoonutuste korrigeerimine ühenduse turu jaoks tervikuna. Pealegi, kui arvestada analüüsimisel asjaolu, et import asjaomastest riikidest moodustab ligikaudu 50 % ühenduse tarbimisest, siis oleks meetmete mõju vaatlusalust toodet kasutavale tööstusele märgatavalt väiksem.

(116)

Eespool nimetatut arvesse võttes kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 166.

6.5.   Varasemad menetlused

(117)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kuna varem kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel ei olnud väidetavalt oodatud parandavat mõju ühenduse tootmisharule, otsustasid ametiasutused 2001. aastal dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistada, vt komisjoni 21. veebruari 2001. aasta otsuse 2001/230/EÜ (millega lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Brasiiliast, Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast ja Venezuelast pärit ferrosiliitsiumi importi) (5) põhjendust 129.

(118)

Kommenteerimata eespool kirjeldatud väite paikapidavust – algmääruses on nõutud, et otsused tehtaks asjakohase uurimise jooksul kogutud ja analüüsitud teabe põhjal, mitte varasemate uuringute alusel. Seetõttu ei ole huvitatud isikute esitatud oletus käesoleva juhtumi seisukohast oluline ja tuleb tagasi lükata.

6.6.   Järeldus ühenduse huvide kohta

(119)

Arvestades eespool nimetatud juhtumiga seotud ühenduse huvide aspekti täiendava uurimise tulemusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 141–168 esitatud järeldused.

7.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1.   Kahju kõrvaldamise tase

(120)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas esialgse järelduse, mille kohaselt 5 %-line kasumimarginaal oleks selleks kasumimarginaaliks, mida kõnealust tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris tavapärastes konkurentsitingimustes usutavasti saavutada.

(121)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju kõrvaldamise kindlaksmääramiseks kasutatav ühenduse tootmisharu kasumimarginaal tuleks kehtestada kasumi tasemel, mille ühenduse tootmisharu saavutas 2003. aastal, st 2,3 %, ning mitte mingil juhul kõrgemal tasemel kui 2004. aastal, mis oli sulamitööstuse jaoks erakordselt edukas aasta.

(122)

Kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramine peab põhinema sellise kasumimarginaali hinnangulisel tasemel, mille saavutamist ühenduse tootmisharu võib usutavasti eeldada samasuguse toote müügiga ühenduse turul dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Käesoleva uurimise vaatlusperioodi alguses saavutatud kasumimarginaali võib pidada dumpinguhinnaga impordi puudumisel saavutatavaks kasumiks. Siiski tuletatakse ka meelde, et aegumise läbivaatamise uurimise ajal, mille tulemusena lõpetati Brasiiliast, Hiinast, Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast ja Venetsueelast pärit FeSi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, saavutas ühenduse tootmisharu dumpinguhinnaga impordi puudumisel kuni 11,2 % kasumi taseme, vt komisjoni otsuse 2001/230/EÜ põhjendust 105. Sellele vastavalt peegeldab käesolevas uurimises kohaldatud 5 %-line sihtkasum, nagu ajutise määruse põhjenduses 171 selgitatud, pigem konservatiivset lähenemist. Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(123)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 169–171.

7.2.   Tollimaksude vorm ja tase

(124)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(125)

Arvestades pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist teatavate huvitatud isikute esitatud märkusi ning arvestades käesolevas määruses kirjeldatud parandusi, on muudetud teatavaid marginaale.

(126)

Lõplike tollimaksude määr kehtestatakse lõplikult järgmisel viisil:

Riik

Äriühing

Kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal

Dumpingumarginaal

Dumpinguvastase tollimaksu määr

Hiina

Erdos Xijin Kuangye Co., Ltd., Qipanjing Industry Park

21,4 %

15,6 %

15,6 %

Lanzhou Good Land Ferroalloy Factory Co., Ltd., Xicha Village

31,4 %

29,0 %

29,0 %

Kõik muud äriühingud

31,2 %

55,6 %

31,2 %

Venemaa

Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant, Chelyabinsk ja Kuznetsk Ferroalloy Works, Novokuznetsk

31,3 %

22,7 %

22,7 %

Bratsk Ferroalloy Plant, Bratsk

18,8 %

17,8 %

17,8 %

Kõik muud äriühingud

31,3 %

22,7 %

22,7 %

Egiptus

The Egyptian Ferroalloys Company, Kairo

27,1 %

15,4 %

15,4 %

Egyptian Chemical Industries KIMA, Kairo

18,0 %

24,8 %

18,0 %

Kõik muud äriühingud

18,0 %

24,8 %

18,0 %

Kasahstan

Kõik äriühingud

33,9 %

37,1 %

33,9 %

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Kõik äriühingud

19,0 %

5,4 %

5,4 %

(127)

Mõned huvitatud isikud tegid ettepaneku kehtestada väärtuselise tollimaksu asemel minimaalne impordihind. Siiski leiti, et minimaalse impordihinna kehtestamine ei ole käesoleval juhul asjakohane. Leiti, et FeSi-d imporditakse laias valikus, mis hõlmab märkimisväärselt erinevate hinnatasemetega eri tüüpe. Lisaks kehtivad kõigi koostööd tegevate eksportijate suhtes erinevad tollimaksu tasemed (mõned põhinevad dumpingumarginaalil, mõned kahjumarginaalil), mistõttu on vaja suurt arvu erinevaid minimaalseid impordihindu. Minimaalse impordihinna kehtestamine oleks nendes tingimustes väga ebatõhus meede. Seetõttu lükati kõnealune ettepanek tagasi.

(128)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on asjaomasest riigist pärit ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(129)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

7.3.   Kohustused

(130)

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi pakutud kohustus kiideti esialgses etapis heaks ajutise määrusega. Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist esitas üks Egiptuse eksportiv tootja, kaks koostööd tegevat Venemaa tootjat ja üks Hiina eksportija hinnakohustuse pakkumise algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt.

(131)

Tuleb siiski märkida, et ajutiste meetmete kehtestamisest saadik on vaatlusaluse toote ja samasuguse toote hindade puhul näha märkimisväärset kõikumist ning seepärast ei peeta FeSi-d kindlaksmääratud hinnakohustuste jaoks enam sobivaks. Et seda probleemi lahendada, uuriti võimalust indekseerida minimaalne impordihind peamise tootmissisendi hinna suhtes. Siiski jõuti järeldusele, et turuhindade kõikumist ei saa seletada vaid peamise tootmissisendi hinna tõusuga ning seega ei ole võimalik indekseerida minimaalset impordihinda peamise tootmissisendi hinna suhtes. Selle põhjal järeldati, et eksportijate pakutud kohustusi ei saa heaks kiita.

(132)

Uurides seda, kas pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist pakutud neli kohustust tuleks heaks kiita või mitte, uuris komisjon ka esialgses etapis heaks kiidetud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja kohustuse toimivust hinnakõikumisega seotud muutunud tingimustes. Eespool kirjeldatud suure hinnakõikumise tõttu ei ole kohustuse minimaalne impordihind enam piisav uurimisega kindlaks tehtud dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks. Tõepoolest on hinnad kohustuse heakskiitmisele järgnenud kuude jooksul märkimisväärselt tõusnud. Arvestades asjaolu, et minimaalset impordihinda ei saa indekseerida, jõuti järeldusele, et kohustus oma praegusel kujul – nimelt kindlaksmääratud miinimumhinnana – enam ei toimi. Seega tuleks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja pakutud kohustusele antud heakskiit tühistada. Sellega seoses tühistas komisjon kõnealuse kohustuse heakskiidu komisjoni … määrusega (EÜ) nr 174/2008. (7)

7.4.   Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine ja erikontroll

(133)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust kõrgem, nõutakse lõplikult sisse üksnes ajutiselt tagatiseks antud summad.

(134)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Nende erimeetmete hulka, mida kohaldatakse ainult nende äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuulub käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(135)

Meenutatakse, et kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist, Egiptusest, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ning CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla kuuluva ferrosiliitsiumi impordi suhtes.

2.   Järgnevalt loetletud äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Riik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks

(%)

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik

Erdos Xijin Kuangye Co., Ltd., Qipanjing Industry Park

15,6

A829

Lanzhou Good Land Ferroalloy Factory Co., Ltd, Xicha Village

29,0

A830

Kõik muud äriühingud

31,2

A999

Egiptus

The Egyptian Ferroalloys Company, Kairo

15,4

A831

Kõik muud äriühingud

18,0

A999

Kasahstan

Kõik äriühingud

33,9

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Kõik äriühingud

5,4

Venemaa

Bratsk Ferroalloy Plant, Bratsk

17,8

A835

Kõik muud äriühingud

22,7

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EÜ) nr 994/2007 alusel Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ning CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla kuuluva ferrosiliitsiumi impordi suhtes kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tagastatakse. Kui dumpinguvastased tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VIZJAK


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT L 223, 29.8.2007, lk 1.

(3)  Commission Staff Working Document, Analysis of economic indicators of the EU metals industry: the impact of raw materials and energy supply on competitiveness, Brussels 2.8.2006, SEC(2006) 1069.

(4)  Samas lk 88.

(5)  EÜT L 84, 23.3.2001, lk 36.

(6)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office J-79 4/23, 1049 Brussels, Belgium.

(7)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.


LISA

Artikli 1 lõikes 3 viidatud faktuurarvel peab olema järgmises vormis deklaratsioon, millele on kirjutanud alla äriühingu töötaja:

1.

faktuurarve välja andnud äriühingu töötaja nimi ja ametinimetus;

2.

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Ühendusse ekspordiks müüdava ferrosiliitsiumi (kogus) on valmistanud (äriühingu nimi ja registreeritud asukoht) (TARIC-i lisakood) (asjaomane riik). Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

Kuupäev ja allkiri”


28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 173/2008,

27. veebruar 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. veebruaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. veebruar 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Komisjoni 27. veebruari 2008. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

69,6

MA

47,6

TN

129,8

TR

92,1

ZZ

84,8

0707 00 05

JO

190,5

MA

64,7

TR

203,0

ZZ

152,7

0709 90 70

MA

90,3

TR

142,6

ZZ

116,5

0709 90 80

EG

54,8

ZZ

54,8

0805 10 20

AR

69,8

EG

43,5

IL

52,7

MA

49,3

TN

47,3

TR

73,3

ZA

57,8

ZZ

56,2

0805 20 10

IL

116,5

MA

113,8

ZZ

115,2

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

84,3

MA

152,0

PK

48,1

TR

73,3

ZZ

89,4

0805 50 10

AR

48,9

EG

85,4

IL

90,4

TR

114,7

UY

52,4

ZA

79,7

ZZ

78,6

0808 10 80

AR

102,3

CA

86,4

CL

63,5

CN

76,6

MK

42,4

US

108,6

UY

89,9

ZA

106,7

ZZ

84,6

0808 20 50

AR

89,9

CL

76,0

CN

113,3

US

123,2

ZA

97,7

ZZ

100,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 174/2008,

27. veebruar 2008,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 994/2007, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärineva ferrosiliitsiumi impordi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), ja eriti selle artiklit 8,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

30. novembril 2006 andis komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) avaldatud teadaandega teada dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi (edaspidi „FeSi”) impordi suhtes.

(2)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 994/2007 (3) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit FeSi impordi suhtes, mis kuulub praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla. Nimetatud impordi suhtes kehtestatud meetmete puhul on tegemist väärtuselise tollimaksuga, välja arvatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja puhul, kelle võetud hinnakohustis kiideti heaks kõnealuse määrusega.

(3)

Seoses hinnakohustise otstarbekuse uurimisega leiti, et FeSi hindade kõikumine jätkus pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja hinnakohustise heakskiitmist. Leiti, et FeSi hinnad olid märkimisväärselt muutlikud. Tulenevalt eespool kirjeldatud hindade kõikumisest jõuti järeldusele, et minimaalse impordihinna kindlaksmääramine ei ole enam sobiv meede, võttes arvesse uurimise käigus tehtud järeldusi.

(4)

Et seda probleemi lahendada, uuriti võimalust indekseerida minimaalne impordihind peamise tootmissisendi hinna suhtes. Siiski jõuti järeldusele, et turuhindade kõikumist ei saa seletada vaid peamise tootmissisendi hinna tõusuga ning seega ei ole võimalik minimaalset impordihinda indekseerida. Seega järeldati, et praeguses vormis hinnakohustis, st kindlaksmääratud minimaalne hind, ei ole enam rakendatav, ja et kindlaksmääratud minimaalsetest hindadest tulenevat probleemi ei saa lahendada hinna indekseerimisega. Seega järeldati, et FeSi ei sobi enam kindlaksmääratud hinnakohustise võtmiseks (vaata ka nõukogu määruse (EÜ) nr 172/2008 (4) põhjendusi 131 ja 132) ja asjaomase äriühingu poolt võetud hinnakohustise heakskiitmine tuleks tühistada.

(5)

Asjaomast äriühingut teavitati komisjoni järeldustest ning anti võimalus esitada märkusi.

(6)

Äriühing väitis, et komisjoni põhjendused hinnakohustise tühistamiseks on vastuolus ühenduse huvide analüüsiga, millega komisjon tegi äriühingule teatavaks, et „kättesaadava teabe kohaselt ongi FeSi hinnad uurimisperioodi järgsel ajal tõepoolest näidanud kasvutendentsi, kuid võib kindlalt väita, et samal ajal on kasvanud ka FeSi peamiste tootmissisendite kulud”.

(7)

Sellega seoses märgitakse, et eespool viidatud märkusega, nagu kinnitatakse määruse (EÜ) nr 172/2008 põhjenduses nr 106, ei tehta kindlaks seost FeSi hinna muutumise ja tootmissisendite hindade vahel vaid märkus oli mõeldud selleks, et selgitada ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda. Vastavalt komisjoni väljakujunenud tavale seoses minimaalsete impordihindade indekseerimisega, saab minimaalseid impordihindasid indekseerida ainult juhul, kui hinnakohustises käsitletava toote hind muutub sõltuvalt peamisest tootmissisendist. Käesoleval juhul ei täheldatud, et peamise tootmissisendi (s.o elektri) hind oleks tihedalt seotud FeSi hinnatõusuga. Isegi kui FeSi ja peamise tootmissisendi hinnad oleksid seotud, siis võttes arvesse elektrihindade erinevusi erinevatel turgudel, ei ole erinevalt muudest toorainetest, nt nafta, elektrihindade kohta sobivat teabeallikat, et minimaalseid impordihindasid indekseerida. Veelgi enam, ka muud toorained nagu koks ja kvartsiit moodustavad suure, kuid muutuva osa FeSi tootmiskuludest. Seega, kui indekseerida minimaalsed impordihinnad iga kõnealuse tootmissisendi hinna suhtes, tuleks koostada keeruline indekseerimisvalem, mis teeks indekseerimise parameetrite väljaselgitamise ja hinnakohustise rakendamise äärmiselt keeruliseks. Seepärast jõuti järeldusele, et minimaalseid impordihindasid ei ole võimalik indekseerida peamise tootmissisendi hinna suhtes ja sellest tulenevalt lükati äriühingu väide tagasi.

(8)

Lisaks väitis äriühing, et on vastuolus komisjoni väljakujunenud tavaga muuta esialgu kindlaksmääratud ja/või lõplikus faasis välja pakutud meetme taset või vormi teabe alusel, mis iseloomustab uurimisperioodile järgnenud perioodi. Vastavalt hinnakohustise tingimustele teavitati äriühingut, et komisjon võib hinnakohustisele antud heakskiidu tagasi võtta selle rakendamise ajal mis tahes etapis, kui asjaolud on muutunud võrreldes hinnakohustise heakskiitmise ajal kehtinud olukorraga või kui on selgunud, et hinnakohustise jälgimine ja täitmine on ebaotstarbekas ja kui ei jõuta ühendusele vastuvõetava lahenduseni. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(9)

Äriühing väitis veel, et komisjon jõudis hinnakohustise efektiivsust hinnates valele järeldusele osaliselt seepärast, et kasutas uurimisperioodile järgneva perioodi kontrollimata andmeid. Sellega seoses märgiti, et komisjon järgis oma väljakujunenud tava, kuna kasutas analüüsimisel nii peamiselt Eurostatilt saadud andmeid kui ka äriühingu regulaarselt esitatavat hinnakohustise täitmist käsitlevat aruannet. Seepärast lükati kõnesolev väide tagasi.

(10)

Seoses sellega ning vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 ja hinnakohustise asjakohastele punktidele, millega volitatakse komisjoni hinnakohustise heakskiitmist ühepoolselt tühistama, otsustas komisjon tühistada Silmak Dooel Export Import, (asukoht Jegunovce) pakutud hinnakohustise heakskiitmise.

(11)

Samaaegselt käesoleva määrusega on nõukogu kehtestanud määrusega (EÜ) nr 172/2008 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärineva ferrosiliitsiumi impordi suhtes, mida kohaldatakse asjaomase eksportiva tootja toodetud kõnealuste toodete impordi suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga tühistatakse äriühingu Awaji Silmak Dooel Export Import (asukoht Jegunovce) seoses muu hulgas endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit ferrosiliitsiumi impordi dumpinguvastase menetlusega võetud hinnakohustise heakskiitmine.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EÜ) nr 994/2007 artikkel 2 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 27. veebruar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT C 291, 30.11.2006, lk 34.

(3)  ELT L 223, 29.8.2007, lk 1.

(4)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 6.


28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 175/2008,

27. veebruar 2008,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2008. aasta veebruari alaperioodiks avatud tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (2) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 327/98 avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja mis jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX lisale ja vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 60/2008, (3) millega avatakse Ameerika Ühendriikidest pärit kroovitud või poolkroovitud riisi tariifikvoodi eri alaperiood 2008. aasta veebruariks, ning sätestatakse nende korraldus.

(2)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a ette nähtud tariifikvoodi puhul, mille järjekorranumber on 09.4127, on 2008. aasta teine alaperiood veebruar.

(3)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2008. aasta veebruari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4127 hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemaid koguseid.

(4)

Seega tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järjekorranumbriga 09.4127 kvoodi raames järgmisel alaperioodil saada olev üldkogus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud kvoodi (järjekorranumbriga 09.4127) raames järgmisel alaperioodil saada olev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. veebruar 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1). Määrus (EÜ) nr 1785/2003 asendatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1) alates 1. septembrist 2008.

(2)  EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1538/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 49).

(3)  ELT L 22, 25.1.2008, lk 6.


LISA

Määruse (EÜ) nr 327/98 kohaselt 2008. aasta veebruari alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saada olevad kogused

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud, CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu

Jrk-nr

2008. aasta veebruari alaperioodi jaotuskoefitsient

2008. aasta aprilli alaperioodil saada olev üldkogus

(kg)

Ameerika Ühendriigid

09.4127

 (1)

12 365 684


(1)  Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid taotlusi: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/27


KOMISJONI OTSUS

13. november 2007

Riigiabi C 39/06 (ex NN 94/05) – Ühendkuningriigi rakendatud kava esmakordsete aktsionäride toetamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5398 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/166/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 14,

olles kutsunud huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele, (2)

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

15. juuni 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile Shetlandi saarte nõukogu (Ühendkuningriigi riigiasutus Shetlandi saartel) antavast ebaseaduslikust abist. Komisjon palus 24. augusti 2004. aasta, 4. veebruari 2005. aasta, 11. mai 2005. aasta ja 16. detsembri 2005. aasta kirjades Ühendkuningriigil esitada teavet kõnealuse abi kohta. Ühendkuningriik saatis komisjonile täiendavat teavet 10. detsembri 2004. aasta, 6. aprilli 2005. aasta, 8. septembri 2005. aasta ja 31. jaanuari 2006. aasta kirjades.

(2)

13. septembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Ühendkuningriik esitas märkused kõnealuse abi kohta 16. oktoobri 2006. aasta kirjas.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas30. novembril 2006. (3) Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Ühtki märkust ei esitatud.

II.   ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(4)

Shetlandi saarte nõukogu tegi kalandussektorile toetusmakseid kahe üldise abimeetme raames: „Abi kalapüügi ja kalatöötlemissektorile” ning „Abi kalakasvatussektorile”, mis tegelikult koosnesid mitmest alates 1970. aastast kehtivast eri tüüpi abikavast. Üks nendest kavadest oli nn esmakordsete aktsionäride kava (edaspidi „kava”). Kõnealuse kava alusel, mis kehtis alates 1982. aastast kuni 14. jaanuarini 2005, anti isiklikule rahalisele panusele vastavat toetust, et soodustada olemasolevate või uute kalalaevade aktsiate omandamist. Toetust anti üksnes kalalaeva aktsiaid mitteomavatele üle 18-aastastele isikutele.

(5)

Toetust anti 50 % ulatuses aktsiate soetuskuludest, abi ülemmäär olemasoleva laeva puhul oli 7 500 Suurbritannia naelsterlingit ja uue laeva puhul 15 000 Suurbritannia naelsterlingit. Ülejäänud 50 % tuli rahastada abisaajate oma vahenditega, mis saadi kas oma säästudest või pangalaenust. Toetuse suurus ei tohtinud olla üle 25 % laeva väärtusest.

(6)

Toetus anti tingimusel, et järgmise viie aasta jooksul kasutatakse laeva üksnes kalapüügiks ning et abisaaja säilitab oma osaluse kalalaevas viieks aastaks alates toetuse saamisest.

(7)

Komisjonil oli tõsine kahtlus, kas kasutatud laeva aktsiaid esmakordselt omandanud isikute kava alusel antud toetus vastab 1994., 1997. või 2001. aasta kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste (4) punktis 2.2.3.3 sätestatud tingimustele. Komisjon kahtles eelkõige kava vastavuses tingimusele anda abi ainult kuni 10-aastaste (5) või kuni 20-aastaste (6) laevade puhul, mida oli võimalik kasutada veel vähemalt 10 aastat. Lisaks kahtles komisjon laeva soetamise tegelikest kuludest 25 %-ni ulatuva kava toetusemäära vastavuses, mis näis olevat mittevastavuses olemasolevate abikavade suhtes alates 1. juulist 2001 kohaldatavate 2001. aasta suunistega, milles on lubatud ainult kuni 20 % toetusemäär. (7)

Uute laevade aktsiate soetamiseks antud toetuse puhul leidis komisjon, et kavas ei olnud viidatud kalalaevastiku suuruse sihttasemele ega hügieeni- ja ohutusnõuetele ning puudus kohustus registreerida laev laevastikuregistris vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord), (8) mida on muudetud 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2369/2002, (9) artiklites 6, 7, 9 ja 10 ning III lisas sätestatud tingimustele. Lisaks ei paistnud kava sisaldavat sätteid täiendavate nõuete kohta, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2792/1999, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 2369/2002.

III.   ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(8)

16. oktoobri 2006. aasta vastuses esitas Ühendkuningriik täiendavat teavet kava alusel antud toetuse kohta. Ühendkuningriik juhtis tähelepanu sellele, et kava alusel antud abi kogusumma oli 581 750 Suurbritannia naelsterlingit, mitte aga 8 000 000 Suurbritannia naelsterlingit, millele viitas komisjon oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Lisaks väitis Ühendkuningriik, et pärast 1. juulit 2001 ei ole uute laevade jaoks toetusi antud ning et seetõttu ei oma kava mittevastavuse küsimus pärast kõnealust kuupäeva tähtsust.

(9)

Kasutatud laevade aktsiate omandamisega seoses kinnitas Ühendkuningriik, et kavas ei olnud ühtegi tingimust laeva vanuse kohta ega nõuet, et laeva saaks kasutada veel vähemalt 10 aastat. Ühendkuningriik leidis siiski, et kavas oli sätestatud viieaastase toetuse nõue ning et see kujutas endast iseenesestmõistetavat kohustust jätkata laeva kasutamist kalapüügiks vähemalt kõnealuse aja jooksul.

(10)

Ühendkuningriik esitas nimekirja ajavahemikus 25. aprillist 1996 kuni 15. juulini 2003 antud kõigi 78 üksiktoetuse kohta, mis olid ette nähtud kasutatud laevade aktsiate soetamiseks, igaüks 7 500 Suurbritannia naelsterlingit, kus oli märgitud abisaajate nimed ning laevade nimed ja vanused. Toetusemäär varieerus 0,12 % ja 25 % vahel. Pärast 1. jaanuari 2001 ei ületanud abimäär 3,75 %.

(11)

Ühendkuningriik märkis, et 36 kõnealusest 78st toetusest tundusid olevat mittevastavad, kuid 28 suhtes oli pärast kahju kannatamist, asjaomase laeva sekvestreerimist, müüki või kasutusest kõrvaldamist lõpetatud või käimas tagasinõudmismenetlus. Ülejäänud kaheksast toetusest kahe puhul ei ole toetuse tagasinõudmismenetlust algatatud, kuna kahju kannatati pärast viieaastase toetuseperioodi lõppu. Seetõttu leidis Ühendkuningriik, et alles on jäänud ainult kuus võimalikku mittevastavat toetust, mis on seotud kõnealust abi saanud käigus olevate või uute laevadega.

(12)

Lõpetuseks väitis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks nõuda enne 2003. aasta 3. juunit antud toetuse tagastamist, kuna see oleks vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. Sellega seoses viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (10) ja komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ (äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringud Shetlandi saartel (Ühendkuningriik)), (11) väites, et kuni 3. juunini 2003 käsitas Shetlandi saarte nõukogu õigustatult kõnealuse toetuse maksmiseks kasutatavaid vahendeid pigem erasektori kui avaliku sektori omadena.

IV.   ABI HINDAMINE

(13)

Esiteks tuleb kindlaks määrata, kas meedet saab pidada riigiabiks ja kui saab, siis kas meede on ühisturuga kokkusobiv.

(14)

Abi anti piiratud arvule kalandussektori ettevõtetele ja on seetõttu valikulise iseloomuga. Abi andis Shetlandi saarte nõukogu riigi vahenditest äriühingutele, kes otseselt konkureerivad teiste kalandussektori äriühingutega nii Ühendkuningriigis kui ka muudes liikmesriikides. Seetõttu kahjustab kõnealune abi konkurentsi või ähvardab seda teha ja kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(15)

Ühendkuningriigi väitel kohaldati kahte põhjenduses 4 osutatud üldkava enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Komisjon märgib siiski, et esitatud teabe kohaselt kehtestati esmakordsete aktsionäride kava alles 1982. aastal. Igal juhul ei saanud Ühendkuningriik varasemate andmete puudumise tõttu tõendada, et abimeetmed olid olemas juba enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Lisaks kinnitas Ühendkuningriik, et abikavasid on aastate jooksul muudetud ja et kõnealustest muudatustest ei ole komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 (endise artikli 93 lõike 3) kohaselt teavitatud. Seetõttu tuleb abi käsitada uue abina.

(16)

Määrusega (EÜ) nr 659/1999 ei ole sätestatud aegumistähtaega, mis on seotud sellise abi uurimisega, mis on ebaseaduslik selle määruse artikli 1 punkti f tähenduses, see tähendab mis on määratud, ilma et komisjonil oleks olnud võimalust jõuda otsusele kõnealuse abi kokkusobivuses ühisturuga. Kuid kõnealuse määruse artiklis 15 on sätestatud, et komisjonil on kümne aasta jooksul õigus abi tagasi nõuda ja et aegumistähtaeg algab päevast, millal ebaseaduslik abi abisaajale antakse ja selle tähtaja katkestab igasugune komisjoni võetud meede. Seda arvestades leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole mõtet uurida selle aegumistähtaja piiresse jäävat abi, see tähendab abi, mis on antud rohkem kui kümme aastat tagasi alates hetkest, kui komisjon sellega seoses mingeid meetmeid võttis.

(17)

Komisjon leiab, et käesoleval juhul see tähtaeg katkestati komisjoni poolt 24. augustil 2004 Ühendkuningriigile esitatud teabenõudega. See aegumistähtaeg kehtib seega abi suhtes, mis on abisaajatele antud enne 24. augustit 1994. Seetõttu hindab komisjon ainult abi, mis anti ajavahemikus 24. augustist 1994 jaanuarini 2005.

(18)

Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepinguga ette nähtud erandile. Kalandussektorile antava riigiabi puhul võib riigiabimeetmeid pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui need vastavad kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste tingimustele. 2004. aasta suuniste punkti 5.3 teise lõigu kohaselt „hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt abiprogrammi käivitanud haldusakti jõustumise ajal kehtinud suunistele”. See on samuti kooskõlas üldeeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni teatises ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kehtivate eeskirjade kindlaksmääramise kohta. (12) Seetõttu tuleb kõnealuse abi hindamisel võtta aluseks abi kokkusobivus 1994., 1997. või 2001. aasta suunistega.

(19)

Uue laeva aktsiate omandamiseks antud abiga seoses juhtis komisjon oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus tähelepanu sellele, et enne 1. juulit 2001 antud abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks. Pärast seda kuupäeva ei näinud kava tingimused olevat enam kooskõlas kohaldatavate tingimustega ja seetõttu oli komisjonil tekkinud tõsiseid kahtlusi pärast nimetatud kuupäeva antud mis tahes sellise abi kokkusobivuses.

(20)

Ühendkuningriigi esitatud andmete põhjal saab kindlaks teha, et pärast 1. juulit 2001 ei ole uue laeva aktsiate omandamiseks abi antud ning et kava on alates 14. jaanuarist 2005 kehtetu.

(21)

1994., 1997. ja 2001. aasta suuniste punkti 2.2.3.3 kohaselt võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult siis, kui laeva saab kasutada veel vähemalt 10 aastat. Lisaks sellele peab laev 1994. ja 1997. aasta suuniste kohaselt olema vähemalt 10 ning 2001. aasta suuniste kohaselt vähemalt 20 aastat vana.

(22)

Kavas ei määrata kindlaks laevade vanust käsitlevaid tingimusi ning Ühendkuningriik kinnitas, et vastavust kõnealusele tingimusele ei oleks võimalik tagada ühegi muu tingimuse või meetmega. Lisaks sellele ei sisaldanud kava nõuet kasutada laevu veel vähemalt 10 aastat. Seetõttu on kava selgelt vastuolus 1994., 1997. ja 2001. aasta suunistega.

(23)

Seda vastuolu ei saa kõrvaldada kavas sätestatud nõudega säilitada osalus kalalaevas veel vähemalt viieks aastaks ja kasutada laeva sel ajal kalapüügiks. See säte tagas üksnes selle, et laevad on kasutuskõlblikud esimese viie aasta jooksul, mis moodustab ainult poole suunistes nõutavast tähtajast.

(24)

Seetõttu arvatakse, et kasutatud laeva aktsiate omandamise kava alusel antud abi on ühisturuga kokkusobimatu.

(25)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon ebaseadusliku abi kohta tehtud negatiivse otsuse tegemise korral otsustama, kas asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et abisaajalt abi tagasi saada.

(26)

Ühendkuningriik on tõstatanud küsimuse, et komisjon ei või nõuda abi tagastamist, kui tagastamine on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ja väidab, et nimetatud põhimõte kehtib kõnealusel juhtumil.

(27)

Kava rahastamisel kasutati samu vahendeid kui nende toetuste rahastamisel, mille kohta tegi komisjon oma otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ negatiivsed otsused, nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 12. Kõnealustel juhtudel leidis komisjon, et nimetatud vahendeid tuleb käsitada riigi ressurssidena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samal ajal möönis komisjon, et kõnealuste juhtumite konkreetsetes asjaoludes tekitasid Shetlandi ametiasutused ja organid mitme sündmuse kokkulangemise teel õiguspäraseid ootusi, et asjaomane fond on oma olemuselt erafond ja mis välistas ebaseadusliku riigiabi tagastamise.

(28)

Komisjon leiab siiski, et kõnealuse juhtumi korral ei saa otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ arvesse võetud asjaolusid kohaldada samal viisil ja et õiguspäraseid ootusi ei ole tekitatud. Komisjon märgib, et eelkõige näitavad Ühendkuningriigi tegevus ja väited selgelt, et abi andmise ajal olid vastutavad ametiasutused veendunud selles, et tegelikult on kava riigiabikava ja et kõnealuse abi suhtes kehtivad riigiabieeskirjad.

(29)

Sellise järelduseni jõudmiseks juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et hoolimata otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ käsitletud abist koostati kõnealune kava tavapärase riigiabikavana ja selles käsitletakse kaluritele antavaid otsetoetusi, mida otseselt eraldab Shetlandi saarte nõukogu. Lisaks nähtub kõnealuse juhtumi konkreetsest asjaoludest selgelt, et Ühendkuningriik leidis, et kava suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju, kuna ta oli järjepidevalt kajastanud abikava raames tehtavaid kulutusi komisjonile ühenduse kohustuste kohaselt saadetud Ühendkuningriigi riigiabi aastaaruannetes. Õigupoolest nentis Ühendkuningriik, vastates oma 10. detsembri 2004. aasta kirjas komisjoni tõstatatud küsimustele, et „kavade raames tehtud makseid on paljude aastate jooksul märgitud riigiabi aastaaruandesse ja igal aastal saadetud komisjonile vastavalt nõuetele” ning 6. aprilli 2005. aasta kirjas, et „meie ametiasutused tegutsesid paljude aastate jooksul heas usus ja olles veendunud, et kavad on riigiabieeskirjadega kooskõlas”.

(30)

Lähtuvalt nendest väidetest ja juhtumi asjaoludest leiab komisjon, et abi tagastamise nõuet ei saa pidada ühenduse õiguse üldpõhimõttega vastuolus olevaks. Sellest tulenevalt leiab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et Ühendkuningriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et kõnealuse kava raames toetust saanutelt abi tagasi saada (hoolimata juba võetud meetmetest), ilma et see mõjutaks komisjoni 24. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 875/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004) (13) reguleerimisalasse kuuluvaid juhtumeid.

(31)

Seoses sellega tuleb märkida, et määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad tõhusa konkurentsi taastamise tagamiseks kuuluma tagastatava abi hulka intressid. Intress tuleb arvutada komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (14) V peatüki kohaselt. Ühendkuningriik peab seetõttu tagama, et sellele tingimusele vastavad ka juba tagastatud või tagastamisel olevad abisummad ning kui kõnealust intressi ei ole lisatud tagastatavale abile, võtma vajalikud meetmed abisaajatelt ka asjaomase intressi sissenõudmiseks.

(32)

Komisjon palub Ühendkuningriigil saata talle tagasi lisatud küsimustik tagasinõudmismenetluse hetkeseisu kohta ja koostada tagasinõudmisega seotud abisaajate nimekiri.

V.   JÄRELDUS

(33)

Võttes arvesse IV jaos esitatud hinnangut leiab komisjon, et Ühendkuningriik on kava alusel andnud ebaseaduslikult abi, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(34)

Komisjon leiab, et kava alusel kasutatud, kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi on ühisturuga kokkusobimatu.

(35)

Kuna abi uue kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks ei ole antud pärast 1. juulit 2001, peetakse kõnealust kava alusel antud abi kogu ulatuses ühisturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Riigiabimeede, mida Ühendkuningriik on esmakordsete aktsionäride kava (edaspidi „kava”) alusel rakendanud, on ühisturuga kokkusobiv uue kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi osas.

2.   Riigiabimeede, mida Ühendkuningriik on kava alusel rakendanud, on ühisturuga kokkusobimatu kasutatud kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi osas.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 viidatud üksiktoetus ei kujuta endast abi, kui on täidetud määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimused.

Artikkel 3

1.   Ühendkuningriik võtab kõik vajalikud meetmed, et artikli 1 lõikes 2 viidatud kava alusel antud abi abisaajatelt tagasi saada, v.a artiklis 2 sätestatud juhul.

2.   Tagastatavalt abilt arvutatakse intressi alates kuupäevast, mil abisummad kasutajatele anti, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intress arvutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatüki kohaselt.

4.   Alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast tühistab Ühendkuningriik kõik artikli 1 lõikes 2 nimetatud kava alusel tasumata toetuste maksed.

Artikkel 4

1.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud kava alusel antud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2.   Ühendkuningriik tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast sellest teatamise kuupäeva.

Artikkel 5

1.   Kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist esitab Ühendkuningriik komisjonile järgmise teabe:

a)

käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud ja määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimustele mittevastava abi saanute nimekirja ja iga abisaaja saadud abi kogusumma;

b)

igalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus; ning

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2.   Ühendkuningriik teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artikli 1 lõikes 2 viidatud kava alusel antud abi on lõplikult tagastatud.

Ühendkuningriik esitab komisjoni taotlusel viivitamata andmed käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta.

Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. novembril 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  ELT C 291, 30.11.2006, lk 5.

(3)  ELT C 291, 30.11.2006, lk 5.

(4)  EÜT C 260, 17.9.1994, lk 3; EÜT C 100, 27.3.1997, lk 12; ja EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(5)  1994. ja 1997. aasta suunised.

(6)  2001. aasta suunised.

(7)  2001. aasta kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste punkti 2.2.3.3 alapunkt c.

(8)  EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1421/2004 (ELT L 260, 6.8.2004, lk 1).

(9)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 49.

(10)  ELT L 211, 21.8.2003, lk 63.

(11)  ELT L 81, 18.3.2006, lk 36.

(12)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(13)  ELT L 193, 25.7.2007, lk 6.

(14)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1935/2006 (ELT L 407, 30.12.2006).