22.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/1

(1)

2002. (2) ja 2003. (3) aastal sai komisjon mitu kaebust, milles väideti, et Madalmaade avalik-õigusliku ringhäälingu riigieelarvest rahastamise kord kujutab endast õigusvastast ja asutamislepinguga kokkusobimatut riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(2)

Kaebuste esialgse uurimise käigus sai komisjon täiendavat teavet nii kaebuste esitajatelt (4) kui ka Madalmaade ametiasutustelt (5).

(3)

Pärast väidetavate abimeetmete esialgset hindamist teatas komisjon 3. veebruari 2004. aasta kirjaga Madalmaadele oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus teatavate meetmete suhtes, mida võib pidada uueks abiks.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. (6) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta märkusi.

(5)

Madalmaad vastasid menetluse algatamise otsusele 30. aprilli 2004. aasta kirjaga. Lisaks esitasid 11 huvitatud isikut komisjonile oma märkused. (7) Komisjon edastas märkused Madalmaadele 29. aprilli 2004. aasta kirjaga. Madalmaade ametiasutused vastasid 13. augusti 2004. aasta kirjaga.

(6)

Komisjon esitas Madalmaade ametiasutustele täiendavaid küsimusi 4. jaanuari 2005. aasta ja 25. mai 2005. aasta kirjadega, millele Madalmaade ametiasutused vastasid 27. jaanuari 2005. aasta ja 25. juuli 2005. aasta kirjades. Lisateavet saadi 25. juulil 2005 ühelt kaebuse esitajalt (De Telegraaf) ja 2. septembril Madalmaade ametiasutustelt. Komisjon nõudis Madalmaade ametiasutustelt täiendavaid selgitusi 22. novembri 2005. aasta meilisõnumites, millele ametiasutused vastasid 25. novembril 2005. Pärast ametiasutustega kohtumist otsustas komisjon, et vajatakse edasisi selgitusi. Sel eesmärgil saadeti Madalmaade ametiasutustele 22. detsembril 2005. aastal teabenõue, millele Madalmaade ametiasutused, kellele anti ajapikendust, vastasid 3. veebruaril 2006. Seoses vastusega vahetasid Madalmaade ametiasutused ja komisjon 2006. aasta veebruaris ja aprillis veel meilisõnumeid.

(7)

Madalmaade ametiasutuste ja komisjoni kohtumine toimus 24. septembril 2004. Kohtumine kirjastusega De Telegraaf toimus 27. oktoobril 2004. Kohtumine ettevõtjaga Broadcast Partners toimus 5. jaanuaril 2005. RTL-i ja komisjoni kohtumine toimus 27. juulil 2005 ja VESTRA ning komisjoni kohtumine 23. septembril 2005. Komisjon kohtus veel kord Madalmaade ametiasutustega 1. veebruaril ja 14. veebruaril 2006.

(8)

Lisaks uut abi käsitlevale menetlusele hinnatakse avalik-õigusliku ringhäälingu (edaspidi „AÕR”) rahastamist iga-aastaste maksetena riigieelarvest ja ergutusfondist (Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties, edaspidi: „Stifo”) (8) eraldi olemasoleva abi menetluses (vrd riigiabi nr E-5/2005). Käesolevas otsuses viitab komisjon meetmetele, mille suhtes kohaldatakse olemasoleva abi menetlust ainult sel määral, mis on vajalik üldise ülevaate saamiseks AÕR-i rahastamisest. Regulaarsete aastamaksete ja ergutusfondi maksete riigiabieeskirjadele vastavuse küsimust siiski ei käsitleta.

(9)

Käesolev otsus piirdub AÕR-i põhitegevuse (nn põhiülesanded) rahastamise hindamisega. Selles ei käsitleta kõrvaltegevusi, näiteks meediateenuste, lühisõnumite teenuse (SMS) ja traadita mobiil-andmeteenuse (i-Mode) osutamist. Otsuses ei käsitleta ka Madalmaade riikliku telekanali NOS investeeringuid võrguoperaatori Nozema tegevusse, mis kaebuste põhjal võis toimuda turutingimusi rikkudes. Nimetatud küsimusi käsitletakse eraldi.

(10)

Lõpetuseks, ametliku uurimismenetluse alustamise otsus hõlmab ajavahemikku alates 1992. aastast. Samas ilmnes, et esimesed sihtotstarbelised maksed tehti alles 1994. aastal. Andmed on olemas nüüd kuni 2005. aastani ja neid tuleks võtta arvesse. Seega hõlmab otsus ajavahemikku alates 1994. aastast, mil tehti esimene sihtotstarbeline makse, kuni 2005. aastani, mis on viimane aasta, mille kohta andmed on lõplikud. Tuleks märkida, et Madalmaade ametiasutused tegid komisjonile ettepaneku võtta arvesse ka 2006. aasta andmeid. 2006. aasta andmed on siiski alles esialgsed ja seetõttu ei saa neid arvesse võtta.

(11)

Käesoleva peatüki jaos 2.1 nimetatakse kõigepealt (avalik-õigusliku) ringhäälingusektori osalised ja seejärel jaos 2.2 Madalmaade ringhäälingusektori rahastamissüsteemi osad. Kirjeldatakse ringhäälinguorganisatsioonidele avaliku teenuse osutamise ülesande andmist käsitlevaid õigusnorme, selgitatakse erinevaid rahastamismehhanisme (iga-aastased maksed ja sihtotstarbelised maksed) ja lõpetuseks selgitatakse, milliseid reserve on avalik-õiguslik ringhääling moodustanud ja milliseid kasutavad avaliku teenuse ülesannete täitmiseks. Seejärel käsitletakse jaos 2.5 Madalamaade avalik-õigusliku ringhäälingu äritegevust. Jaos 2.6 selgitatakse, kuidas NOS omandas jalgpallivõistluste ülekandeõigused ja jaos 2.7 käsitletakse ringhäälinguorganisatsioonide ja kaabellevivõrgu operaatorite vahelisi suhteid. Jaos 2.8 täpsustatakse, milliseid meetmeid menetlus hõlmab.

(12)

Avalik-õiguslik ringhäälingusüsteem hõlmab eri organisatsioone, sealhulgas kaheksa eraõiguslikku liitu (eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, mille liikmetele on antud avaliku teenuse osutamise ülesanne) ja kümme eraõiguslikku sihtasutust (eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, mille liikmed ei osuta avalikku teenust). (9)

(13)

Lisaks punktis 12 nimetatud ringhäälinguorganisatsioonidele kuulub avalik-õiguslikku ringhäälingusüsteemi veel üks osaline – Madalmaade riiklik telekanal NOS – kellel on täita kaksikroll. Esiteks on ta avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon, kes vastutab tele- ja raadiosaadete eest (nime all „NOS RTV”). Teiseks on ta kogu avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi tegevuse koordineerija ja seda ülesannet täidab NOS-i juhatus (nn „Publieke Omroep”, edaspidi „PO”). PO, kelle ülesanded on sätestatud meediaseadusega, edendab avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahelist koostööd, koordineerib kolme riikliku telekanali tegevust ja esitab kaks korda aastas meediaasutusele aruande avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse kohta.

(14)

NOS-i rahastatakse meediaeelarvest nii PO ülesannete täitmiseks kui ka NOS RTV-na tegutsemiseks.

(15)

Avalik-õiguslik ringhääling edastab avaliku teenusena telesaateid kolme riikliku telekanali (10) kaudu.

(16)

Madalamaade Ringhäälingutoodangu Organisatsioon (Nederlands Omroepbedrijf, edaspidi „NOB”) kuulub samuti avalik-õiguslikku ringhäälingusüsteemi. NOB tegeleb heli, filmide ja andmete salvestamise, edastamiseks ettevalmistuse ja tegeliku edastamisega jaotuskanalitele. NOB osutab nimetatud teenuseid kommertskanalitele ja avalik-õiguslikule ringhäälingule. Madalmaade valitsus käsitab avalik-õigusliku ringhäälingu osutatud teenuseid avalike teenustena, mida rahastatakse riigieelarvest. (11)

(17)

Reklaamiaja müümise ja reklaamide edastamise ainuõigus avalik-õiguslikes kanalites on eraldiseisval sihtasutusel (Stichting Ether Reclame, edaspidi „STER”). STER vastutab talle eraldatud saateaja eest. STER-i tulud kantakse üle otse riigile.

(18)

Üleriikliku avalik-õigusliku ringhäälingu kõrval on ka mitu eratelekanalit, mis edastavad saateid kogu riigis. Need eratelekanalid on näiteks RTL (RTL 4, 5 ja 7 (kõik kuuluvad CLT-UFA kontserni) või SBS6, NET5 ja Veronica (kontsern SBS Broadcasting) või Talpa (Talpa Media Holding). Nende tulu laekub peamiselt telereklaamist.

(19)

Ringhäälingusektorit reguleerivad 21. aprillil 1987 jõustunud meediaseadus (Mediawet, Stb.1987, 249) ja meediadekreet (Mediabesluit). Seadus lubab avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel tegeleda nelja liiki tegevustega, mis kehtivas meediaseaduses on määratletud kui „põhiülesanded”, „kõrvalülesanded”, „kõrvaltegevused” ja „liidutegevused”. Riigieelarvest rahastatakse põhiülesandeid ja kõrvalülesandeid.

(20)

Meediaseaduse artikli 13c lõikes 1 on avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesandeid kirjeldatud järgmiselt:

(21)

Meediaseaduse artikli 13c lõikes 2 on sätestatud avalik-õigusliku ringhäälingu edastatavatele saadetele esitatavad üldnõuded. Saated peavad „kujutama ühiskonda ja elanikkonna huvisid ning nende ühiskonda, kultuuri ja filosoofiat käsitlevaid seisukohti tasakaalustatult.

(22)

Lisaks sellele tuleb eri valdkondadele, näiteks kultuurile, haridusele ja meelelahutusele kogusaateajast eraldada ettenähtud osa. (12)

(23)

Meediaseaduse artiklis 16 on sätestatud, et teatavaid ülesandeid täidab NOS RTV ning nimetatud ülesandeid on üksikasjalikult kirjeldatud. Reguleeritud on spordisaadete, muu hulgas mitmesuguste võistluste, karikavõistluste ning rahvusvaheliste võistluste ülekanded. Seaduses ei ole määratud, mitu protsenti kogusaateajast tuleks pühendada nimetatud spordivõistlustele. Tegelikult püüab NOS RTV eraldada spordisaadetele 9–11 % kogusaateajast. (13)

(24)

Ringhäälinguliitudel on õigus saateajale, et edastada üleriigilisi telesaateid, ning neil on õigus saada selle ülesande täitmiseks raha riigieelarvest (meediaseaduse artikli 31 lõige 4).

(25)

Vastavalt 2000. aastal jõustunud meediaseaduse artikli 13c lõikele 3 võib avalik-õiguslik ringhääling „täita esimeses lõikes nimetatud ülesandeid ka lõike 1 punktis a nimetamata saatematerjalidega varustamisega ja nende levitamise vahendite andmisega”. Teisisõnu, avalik-õiguslik ringhääling võib edastada punktis 20 põhiülesandena kirjeldatud telesaateid ka teiste meediakanalite (näiteks Internet) kaudu.

(26)

Nn kõrvalülesanded peavad vastama mitmele tingimusele. Näiteks ei tohi nende eesmärk olla tulu teenimine kolmandatele isikutele (meediaseaduse artikkel 55). Kõrvalülesandeks on näiteks veebisaidi või teemakanali haldamine.

(27)

Samuti tuleks märkida, et nii põhiülesannete kui ka kõrvalülesannete täitmine toob avalik-õiguslikule ringhäälingule tulu, mida kasutatakse avaliku teenuse osutamiseks. (14)

(28)

Madalamaade avalik-õiguslik ringhääling võib tegeleda ka tegevustega, mida määratletakse kõrvaltegevuse või liidutegevusena. Kõrvaltegevused (15) peavad vastama mitmele seaduses ettenähtud tingimusele. Sellised kõrvaltegevused on saatekavade müük, sponsorlus, saateõiguste ja saadetega seotud materjalide müük, büroopindade üürile andmine ja drive-in-ürituste korraldamine.

(29)

Muud tegevused on nn liidutegevused. Liidutegevused on teenused, mida ringhäälinguliidud osutavad oma liikmetele. Siia kuuluvad ajakirjade väljaandmine ja reiside korraldamine ning reisikorraldusteenuste müük.

(30)

Sõltumatu meediaasutuse (Commissariaat voor de Media) ülesanne on tagada meediaseaduse programmi- ja finantsnõuete ning rakendusaktide täitmine (meediaseaduse artikkel 9).

(31)

Meediaasutusele on seadusega pandud ülesanne (meediaseaduse artikkel 134) tagada, et avalik-õiguslik ringhääling täidaks oma kohustusi, sealhulgas järgiks eri liiki saadetele sätestatud kvoote. Kui kohustusi ei täideta, võib meediakomisjon määrata trahvi.. Samuti kontrollib meediaasutus, kas ringhäälinguorganisatsioonid järgivad sponsorluse ja reklaamiga seonduvaid õiguslikke piiranguid.

(32)

Asutus kontrollib kord aastas esitatud raamatupidamisaruande põhjal, kas avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide raamatupidamine vastab meediaseaduse, meediadekreedi ja finantskäsiraamatu nõuetele. Kui see on nii, siis määrab asutus (eelarvelised) summad saadete regulaarseks edastamiseks (meediaseaduse artiklid 100 ja 101).

(33)

AÕR-ide peamised rahalised vahendid on riigilt saadavad iga-aastased maksed. Eelarvekõikumiste tasakaalustamiseks on AÕR-idel lubatud moodustada reserve. Peale selle on AÕR-id alates 1994. aastast saanud sihtotstarbelisi makseid.

(34)

Kuna sihtotstarbelise rahastamise õiguspärasust ei saa hinnata võtmata arvesse muid riikliku rahastamise allikaid, hõlmab järgnev kirjeldus nii iga-aastaseid kui ka sihtotstarbelisi makseid, kuigi iga-aastaseid makseid ja Stifo makseid käesolevas otsuses ei käsitleta (vt punkt 8).

(35)

Madalamaade avalik-õiguslik ringhääling saab igal aastal toetust riigi meediaeelarvest. Aastatel 1994–2005 moodustasid maksed kokku umbes 7,1 miljardit eurot. Sellest summast umbes 819,6 miljonit eurot kanti üle PO-le juhtimis- ja koordineerimisülesande täitmiseks. Ülejäänud 6,3 miljardit eurot maksti üksikutele ringhäälinguorganisatsioonidele. Meediaeelarvesse laekub raha mitmest allikast: riiklik ringhäälingumaks (kogutakse maksumaksjatelt), STER-i reklaamitulud ja Ringhäälingu Üldfondi (Algemene Omroepreserve, edaspidi „AOR”) (16) intressitulud. Meediaeelarve suurusest sõltub nende summade suurus, mida saab igal aastal avalik-õiguslikule ringhäälingule (ja muudele meediaorganisatsioonidele) maksta.

(36)

Lisaks iga-aastastele maksetele sai avalik-õiguslik ringhääling toetust Stifo-st (kultuuritoodangu ergutusfondist). Stifo-st saadud raha loetakse riigiabimeetmeks, kuid selle meetme kiitis komisjon heaks riigiabina nr NN 32/91. Seega tuleb riigiabimeedet Stifo käsitada olemasoleva riigiabina. Stifo-st maksti üksikutele avalik-õiguslikule ringhäälingule (PO ei saanud Stifo-st toetust) vaatlusalusel ajavahemikul kokku 155 miljonit eurot.

(37)

Lisaks punktides 34 ja 35 nimetatud maksetele, mis on AÕR-i regulaarse rahastamise allikaks, tehti ringhäälinguorganisatsioonidele mitmeid sihtotstarbelisi makseid. Nimetatud maksed jõudsid ringhäälinguorganisatsioonideni otse või erifondide ja -reservide kaudu.

(38)

Võrdse rahastamise fond on meediaeelarve sihtotstarbeline osa. Aastatel 1996–1998 maksti võrdse rahastamise fondist NOS RTV-le […] (17) miljonit eurot. Võrdse rahastamise fond võeti kasutusele 1996. aastal saadete edastamisõiguste hinnatõusu kaasrahastamiseks. Raha jaotamise tingimused kehtestati riigi ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahelise kokkuleppega. Kui avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon ei suuda oma tavaeelarve eest osta õigusi, mille hind on oluliselt tõusnud, aitab riik õiguste omandamise eest maksta, st maksab võrdse osa hinnast.

(39)

1998. aastal sai kultuuriminiSTER meediaseaduse artikliga 106a võimaluse teha sihtotstarbelisi makseid AOR-ist (ringhäälingu üldreservist, mida haldab meediaasutus) fondi, mis on ette nähtud PO konkreetsete algatuste rahastamiseks. Fond asutati 1999. aastal nime all FOR ja seda kontrollib PO.

(40)

Fond tegutseb põhimõttel, et kui AOR ületab 90,8 miljonit eurot, võib sealt teha eraldisi FOR-i. See ei toimu siiski automaatselt. Igal aastal otsustab haridus-, kultuuri- ja teadusminiSTER, kas raha eraldamine on võimalik ja kui on, siis kui suur summa eraldatakse. Kui raha eraldamine kinnitatakse, sätestatakse eeskirjad protokollis. Nimetatud protokollid koostati 1999. ja 2001. aastal. Vastavalt meediaseaduse artikli 99 lõike 2 punktile d tuleb eelarvele lisada kirjeldus selle kohta, kuidas juhatus on kavandanud raha kulutada. Nimetatud ettepaneku põhjal võib miniSTER eraldada FOR-ist PO-le raha, mida tohib kulutada ministri poolt raha eraldamisel sätestatud eesmärkidel. (18) Kuigi FOR on PO algatuste rahastamiseks ettenähtud fond, ei ole see PO varade hulka kuuluv reserv.

(41)

FOR-i vahendid võimaldavad PO-l aidata kaasa kvaliteedi parandamisele, täiustada saateid ja üldse investeerida avalik-õiguslikesse ringhäälinguorganisatsioonidesse. FOR-i konkreetsem eesmärk on:

(42)

2005. aastaks oli avalik-õiguslik ringhäälingusüsteem saanud FOR-ist 191,2 miljonit eurot, millest 157,4 miljonit eurot eraldati üksikutele avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ja 33,8 miljonit eurot PO-le.

(43)

Ühistoodangu fond (Coproductiefonds Binnenlandse Omroep: edaspidi „CoBo”) loodi Madalmaade avalik-õigusliku ringhäälingu ja teiste programmitootjate ühistoodangu rahastamiseks. Fondi vahendid laekuvad autoritasudest, mida Belgia ja Saksamaa kaabellevivõrgu operaatorid maksavad kolme Madalmaade kanali saadete edastamise eest Belgias ja Saksamaal. Fondi asutajad on avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ja seda hallatakse sihtasutuse kaudu. Fondi juhatusse kuuluvad avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide juhid.

(44)

1994. aastal otsustasid Madalmaade ametiasutused teha makseid kahte CoBo hallatavasse alafondi, nimelt Filmifondi, millest kaasrahastatakse mängu- ja dokumentaalfilmide ühistootmist, ja Telefilmi projekti, mille eesmärk on edendada kvaliteetsete telefilmide tegemist.

(45)

Avalik-õiguslik ringhääling sai CoBo fondist aastatel 1994–2005 31,7 miljonit eurot riigieelarvelisi vahendeid. PO ei ole CoBo fondist raha saanud.

(46)

Igal ringhäälinguorganisatsioonil on reservid, milleks tavaliselt on programmireserv ja kas liidu- või sihtasutuse reserv, sõltuvalt sellest, kas avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon on liit või sihtasutus.

(47)

Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid võivad reserve suurendada, kui nende kogutulu ületab kogukulud. Programmireservi kasutatakse tulevaste aastate programmikulude katmiseks.

(48)

Madalmaade ametiasutuste sõnul lisatakse valminud, kuid veel eetrisse minemata saadete väärtus programmireservile. (19) Seega kajastub programmireservis ka juba valminud saadete väärtus. 2005. aastal oli eri ringhäälinguorganisatsioonide programmireservides kokku 78,6 miljonit eurot.

(49)

2005. aastal otsustas PO, et osa programmireservide vahenditest tuleks anda PO-le, kuid ringhäälinguorganisatsioonidel lubati säilitada reservid 5–10 % ulatuses nende aastaeelarvest. Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid kandsid PO-le üle 42,457 miljonit eurot.

(50)

Avalik-õiguslikud ringhäälinguliidud loodi algselt eraõiguslike juriidiliste isikutena. Aastate jooksul on need liikmete maksetest ja annakutest moodustanud liidureservid. Seega on liidureservide vahendid pärit eraallikatest. 1993. aastal otsustas Madalmaade valitsus liidureservid „külmutada”. Pärast seda tuli liidutegevusest ja muust eraõiguslikust tegevusest laekunud tulu kasutada põhimõtteliselt (20) avaliku teenuse osutamise jaoks ja seda ei saanud enam kanda liidureservi. Madalmaade avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide liidureservides oli 2005. aastal kokku umbes 131,1 miljonit eurot.

(51)

NOS RTV-l, NPS-il ja muudel väiksematel liikmeteta ringhäälinguorganisatsioonidel (meediaseaduse artikkel 39f) on sihtasutuse reserv („stichtingsreserve”). Sihtasutuse reservides oli 2005. aastal kokku 42,2 miljonit eurot. (21)

(52)

Nagu juba punktis 17 nimetatud, vastutab reklaami müügi eest avalikku teenust osutavates kanalites STER.

(53)

Teised peamised Madalamaade turul telereklaami müüvad ettevõtjad on IP ja SBS. IP müüb reklaami kommertskanalite RTL4, RTL5 ja Yorin nimel. SBS müüb telereklaami kommertskanalite SBS6, Net 5 ja Veronica nimel. Lisaks IP-le ja SBS-ile on veel mõned kommertskanalid, kes samuti müüvad reklaami (22) STER-i tariifid arvutatakse reklaamiagentuuride prognooside, konkurentide tariifide ja varasemate hindade alusel.

(54)

Tabelis 1 on näidatud nende avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vaatajaskonna osakaalu muutused, kelle nimel müüb reklaami STER. Vanemate kui 13-aastaste vaatajate osakaal vaatajaskonnas on viimastel aastatel vähenenud 38,8 %-lt 1997. aastal 35,4 %-ni 2005. aastal. 20 49-aastaste vaatajate osakaal vaatajaskonna on veelgi väiksem, nimelt 27,2 %.

Tabel 1:

Üle 13-aastaste ja 20–49aastaste vaatajate osakaal (kell 18.00–24.00), 1997–2005

(55)

Alates 1994. aastast on kommertskanalite kogu- (hinnakirjade põhjal) ja netokäive (võttes arvesse allahindlusi) reklaamiturul ületanud avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide käivet.

Tabel 2:

Telereklaamist saadud brutotulu aastatel 1994–2005 (miljonit eurot)

Tabel 3:

Telereklaamist saadud netotulu aastatel 1994–2005 (miljonit eurot)

(56)

Nagu eeltoodud tabelitest näha, erineb telereklaamist saadud brutotulu netotulust, milles kajastub antud hinnaalandus. Madalmaade ametiasutuste sõnul ei ole avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsioonide avaldatud tariifid mitte ainult kommertskanalite omadest kõrgemad, vaid ka nende allahindlused on madalamad. (23)

(57)

Uurimisalusel ajavahemikul omandas NOS RTV mitme olulise jalgpallivõistluse ülekandeõiguse. (24) Kommertskanal Canal+ (tasuline televisioon) omandas Hollandi kõrgliiga jalgpallivõistluste otseülekannete õigused. NOS RTV all-litsentsis meistrite-liiga ülekandeõigused osaliselt telekanalile Canal+. Kommertskanal SBS omandas kahe rahvusliku jalgpalli karikavõistluse ülekandeõigused. Samuti omandas SBS Madalmaade esimese divisjoni ja Hollandi võistkonna 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistluste ülekandeõigused. Mitmesuguste välismaiste jalgpallivõistluste ülekandeõigus on Euroopa suurimal ringhäälingukontsernil CLT-UFA (kes on näiteks RTL-i emaettevõtja).

(58)

Madalmaade seaduste kohaselt on traditsioonilise kaabeltelevisiooni puhul autoriõiguse seisukohast tegemist teoste eraldi esitusega. Põhimõtteliselt on vajalik kõigi autoriõiguste omajate luba ja autoriõiguse omaja võib nõuda kaabellevivõrgu operaatorilt avaldamise eest tasu. Alates 1985. aastast kehtib VECAI (kes esindab kaabellevivõrgu operaatoreid) ja NOS RTV (kes esindab avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone) vahel kokkulepe, mille kohaselt kaabellevivõrgu operaatorid on vabastatud autoritasu maksmisest avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele (autoriõiguste omajatele) nende saadete edastamisel kaabellevivõrgu kaudu. (25) Nimetatud kokkulepe sõlmiti Madalmaade valitsuse taotlusel põhjendusega, et kodanikud juba maksavad avalik-õigusliku ringhäälingu eest. Leiti, et autoritasu nõudmine kaabellevivõrgu operaatoritelt oleks ebasoovitav, sest see võib kaasa tuua kõrgemad kaabeltelevisiooniga liitumise tasud. Ka kommertskanalid ei ole nõudnud kaabellevivõrgu operaatoritelt autoritasude maksmist. See ei ole siiski seotud eelnimetatud avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega sõlmitud kokkuleppega.

(59)

Tuleks märkida, et kaabellevivõrgu operaatoritel on seaduslik kohustus edastada kõiki avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide raadio- ja telesaateid (ülekandekohustus) ja nad ei tohi ringhäälinguorganisatsioonidelt selle eest tasu võtta.

(60)

Nagu ametliku uurimise algatamise otsuses (26) sätestatud, käsitletakse käesolevas otsuses järgmisi meetmeid:

(61)

Pärast esialgset uurimist leidis komisjon, et teatavad meetmed (ülekandekohustust nende hulka pigem ei arvata) kujutasid endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samuti kahtles komisjon nimetatud riigiabi ühisturuga kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt.

(62)

Seoses toetuste proportsionaalsusega kahtles komisjon, kas kulude ja tulude jaotus toimus vastavalt kehtestatud kuluarvestuspõhimõtetele. Komisjon kahtles, kas tulu, mida saadi teenustest, mis ei olnud avalikud teenused, võeti täielikult arvesse riigiabi vajaduse arvutamisel, mistõttu toetused võisid olla suuremad kui avaliku teenuse osutamise netokulud.

(63)

Lisaks leidis komisjon, et FOR-i ja programmireservide vahendite suurus viitab struktuurilisele ülekompenseerimisele. Komisjon märkis, et sihtotstarbeliste maksete kogusummast jäi 110 miljonit eurot kasutamata (2001. aasta andmete põhjal).

(64)

Samuti teatas komisjon kavatsusest uurida, kas äriturgudel ei ole konkurentsi põhjendamatult kahjustatud. Komisjon rõhutas, et konkurentsi võidi kahjustada reklaamiturul, kaabellevivõrgu intellektuaalomandiõiguste ja jalgpallivõistluste ülekandeõiguste turgudel.

(65)

Lõpetuseks, NOB-il ei ole lubatud avalik-õiguslikelt ringhäälinguorganisatsioonidelt teenuse eest tasu võtta, kuid talle makstakse selle ülesande täitmise eest otse riigieelarvest. Komisjon märkis, et tehniliste vahenditega tasuta varustamine võis kujutada endast avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele antud riigiabi.

(66)

Seoses käesoleva otsusega esitati järgmised asjakohased märkused.

(67)

Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid väitsid, et kõnealuseid meetmeid tuleks käsitada olemasoleva abina, sest need on osa avalik-õigusliku ringhäälingu üldisest rahastamisest. Samuti märgiti, et komisjon peaks hindama avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist ainult tuginedes AmSTERdami protokollile ning mitte kohaldama Altmarki kohtuotsuse (27) või asutamislepingu artikli 87 lõike 1 või artikli 86 lõike 2 kriteeriume.

(68)

CLT-UFA märkis, et enne 2002. aastat ei kontrollinud ja kinnitanud avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi raamatupidamist sõltumatu audiitor.

(69)

Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid märkisid, et komisjoni väidetud 110 miljoni euro suurust ülemäärast hüvitamist ei ole toimunud. Esiteks kasutavad avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ja valitsus erinevaid arvestussüsteeme. Valitsus kasutab kassapõhist raamatupidamisarvestust ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid kasutavad tekkepõhist raamatupidamisarvestust. See põhjustabki erinevusi. Lisaks sellele on avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõnul FOR-i tulud ette nähtud konkreetseteks edaspidisteks eesmärkideks. Samuti märgiti, et ülerahastamine ei saa põhjustada teiste turgude kahjustamist, sest nimetatud vahendeid võib kasutada ainult avaliku teenuse osutamise rahastamiseks.

(70)

ACT väitis, et STER käitub reklaamiturul hindu alla lüües konkurentsivastaselt. ACT väidab, et kuna avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide aastane reklaamiaeg kokku on väiksem kui kommertskanalite oma, peaks STER-i hinnad olema kommertskanalite hindadest kõrgemad.

(71)

SBS Broadcasting kinnitas, et Madalmaade telereklaami turul kehtestatakse hinnad vastavalt vanuserühma 20–49 aastat GRP-le (brutokatvus – Gross Rating Point). Kuna väljaspool nimetatud vanuserühma on avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel rohkem vaatajaid kui kommertskanalitel, on reklaamijad valmis maksma vanuserühma 20–49 GRP eest rohkem. Seetõttu ei kajasta vanuserühma 20–49 GRP-de võrdlemine toote tegelikku majanduslikku väärtust. Lisaks märkis SBS, et vanuserühma 13+ GRP hinnad on avalik-õiguslike ringhäälingute puhul kommertskanalite omadest madalamad. Oma seisukohta toetas SBS ülevaatega vanuserühma 13+ keskmistest GRP hindadest erinevates kanalites parimal saateajal aastatel 1995–2004 ja kuude lõikes aastatel 2003 ja 2004, mis kinnitab, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide hinnad on madalamad kui enamikel kommertskanalitel.

(72)

CLT-UFA sõnul maksis NOS RTV jalgpalivõistluste ülekandeõiguste eest ülemäärast hinda. Nimetatud hinnad olid turuhindadest tunduvalt kõrgemad. CLT-UFA esitas arvutusmudelid, (28) et näidata, kuidas nemad arvutavad jalgpallivõistluste ülekandeõiguste hindu ja järeldas, et NOS RTV pakkumine 2002. aasta meistriteliiga võistluste ülekandeõiguste eest oli CLT-UFA pakkumisest tunduvalt kõrgem. Lisaks sellele leidsid ACT ja CLT-UFA, et komisjon ei tohiks järeldada, et puuduvad piisavad tõendid jalgpallivõistluste ülekandeõiguste eest ülemaksmise kohta vaid seetõttu, et ühel juhul võib ülemäära kõrget hinda olla pakkunud eraoperaator.

(73)

VECAI (kaabellevivõrgu operaatorite liit) tõstatab kaks küsimust. Esiteks leitakse, et kaabellevivõrgu operaatoritel, kellel lasub ülekandmiskohustus, peaks olema võimalus küsida asjaomastelt ringhäälinguorganisatsioonidelt tasu. Ülekandekohustuse tõttu ei ole avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid maksnud tasu signaali edastamise eest kaabellevivõrkude kaudu.

(74)

Teiseks väitis VECAI, et kaabellevivõrgu operaatorid maksavad tegelikult tasu autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonidele NOS RTV kasuks, kuid NOS RTV ja Madalmaade valitsus käsitavad seda haldustasuna. VECAI sõnul on see varjatud tasu intellektuaalomandi õiguste eest.

(75)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et komisjoni oletus, nagu ei oleks asjaomased meetmed osa avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide regulaarsest iga-aastasest rahastamisest, on ekslik. Uurimisalune rahastamisviis tuleneb regulaarsest rahastamismehhanismist ja on eelarvestamise lahutamatu osa, mille tulemusel tehti makseid avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele. Ametiasutuste sõnul on FOR, võrdse rahastamise fond, CoBo ja maksed NOB-ile osa regulaarsest iga-aastasest rahastamismehhanismist.

(76)

Lõpetuseks juhivad Madalmaade ametiasutused komisjoni tähelepanu asjaolule, et hindamisel tuleks arvesse võtta eriomast raamistikku, milles avalikku teenust osutavad ringhäälinguorganisatsioonid tegutsevad. Ametiasutused paluvad komisjonil kaaluda AmSTERdami protokolli kohaldamist. Vajadusel tuleks kõnealuse menetluse eset käsitada ühisturuga kokkusobiva abina asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tähenduses AmSTERdami protokollis sätestatud põhimõtteid järgides.

(77)

Summa, mida komisjon on esialgu nimetanud võimaliku ülemäärase rahastamise summana, on ekslik. See on tuletatud ekslikult reserviks liigitatud fondide vahenditest. Kuna nimetatud fonde kasutatakse ettenähtud eesmärkidel ja seda kontrollitakse, ei saa ülerahastamist toimuda. Peale selle väidavad ametiasutused, et kui kõnealuseid meetmeid käsitatakse riigiabina, tuleks sellist abi käsitada olemasoleva abina asutamislepingu artikli 88 tähenduses.

(78)

Madalmaade ametiasutused juhivad tähelepanu asjaolule, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide raamatupidamisarvestust on alati pidanud kinnitama sõltumatu audiitor.

(79)

Madalmaade ametiasutused leiavad, et populaarsete ja vähem populaarsete spordialade ülekanded on osa avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide määratletud põhitegevusest. Nad on arvamusel, et ülekandeõiguste pakkumiste hinda kujundades ei maksnud avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid rohkem, kui oli vaja, et omandada olulised õigused avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks ja üldise programmi koostamiseks.

(80)

Ametiasutused kordavad, et NOB-i ülesanne osutada avalikku teenust on avaliku teenuse osutamise süsteemi lahutamatu osa. Asjaolu, et NOB ei võta avalik-õiguslikelt ringhäälinguorganisatsioonidelt osutatud teenuse eest tasu, ei tähenda iseenesest, et avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele antakse riigiabi.

(81)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et võttes arvesse asjaolu, et ka kommertskanalid ei nõua kaabellevivõrgu operaatoritelt autoritasude maksmist, võib nentida, et NOS RTV tegutseb tavalise turumajandusliku ettevõtjana nimetatud konkreetse turu tingimustes.

(82)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud järgmised riigiabi olemasolu tuvastamise tingimused. Esiteks peab toimuma riigi sekkumine või sekkumine riigi ressursside kaudu. Teiseks peab see soodustama abisaajat. Kolmandaks peab see konkurentsi kahjustama või ähvardama kahjustada. Neljandaks peab selline sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(83)

Maksed, mis on nimetatud meediaseaduse artiklites 106a ja 170c ja mida komisjon liigitab sihtotstarbelisteks makseteks, jagunevad nn võrdse rahastamise fondi makseteks, FOR-i makseteks ja CoBo makseteks.

(84)

Võrdse rahastamise fondi maksete puhul eraldatakse raha esmalt AOR-i siseselt – fondis, mille vahendid kuuluvad riigile ja mida haldab meediaasutus – et hüvitada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide teatavaid prognoositust suuremaid kulutusi. Seejärel kantakse riigi ressursid, milleks on AOR-i võrdse rahastamise fondi maksed üle NOS RTV-le.

(85)

Fondist FOR makstud toetusi käsitatakse riigi ressurssidena. Kuigi FOR on fond, mida haldab ja juhib PO, laekuvad vahendid sinna AOR-ist, mis on meediaeelarve osa.

(86)

Nagu punktis 37 selgitatud, on veelgi olulisem asjaolu, et PO jaotab raha eelnevalt FOR-i vahendite kasutamiseks sõlmitud kokkulepete alusel. Kuigi ettepaneku raha kasutamise kohta teeb PO, on haridus-, teadus- ja kultuuriminiSTER see, kes ettepaneku vastu võtab ja määrab, millisel eesmärgil raha kasutada tohib. PO võtab raha kasutamise otsuse vastu pärast seda, kui miniSTER on kehtestanud raha jaotamise kriteeriumid. PO peab arvesse võtma ministri kehtestatud eeskirju. Seetõttu võib sedastada, et FOR-ist üksikutele ringhäälinguorganisatsioonidele maksete tegemisel toimub riigi ressursside eraldamine. Tegemist on riigi ressursside eraldamisega, mille eest vastutab riik. (30)

(87)

Uurimisalusel ajavahemikul said avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid FOR-ist 191,2 miljonit eurot ja võrdse rahastamise fondist […] miljonit eurot.

(88)

CoBo fondi poolt tehtavaid makseid käsitatakse riigi ressurssidena. Nagu punktis 2.3.2.3 selgitatud, tulevad CoBo vahendid otse meediaeelarvest ja Belgia ning Saksamaa kaabellevivõrkude operaatorite poolt kolme Madalmaade kanali Belgias ja Saksamaal edastamise eest makstud autoritasude tuludest. Komisjoni seisukoht on, et mitte ainult otsemakseid meediaeelarvest, vaid ka autoritasusid võib käsitada riigi ressurssidena. Tõepoolest, autoritasusid oleks tulnud kasutada ringhäälinguorganisatsioonide avaliku teenuse osutamise kulude katmiseks. Nende CoBo fondi kandmise tõttu suurenes vastavalt ka riikliku rahastamise vajadus. Seetõttu on autoritasud saamata jäänud riigitulu.

(89)

Peale selle, kuigi CoBo fondi omanik ja haldaja on sihtasutus (mille juhatusse kuuluvad avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide esindajad), saab CoBo fondist teha ringhäälinguorganisatsioonidele makseid ainult riigi kehtestatud tingimustel.

(90)

Uurimisalusel ajavahemikul said avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid CoBo fondist 31,7 miljonit eurot. See summa kujutab endast üksikutele ringhäälinguorganisatsioonidele eraldatud riigi ressursse.

(91)

Kaabellevivõrgu operaatoritele pandud ülekandekohustus ei kujuta endast riigi ressursside kasutamist ja samuti ei saa kaabellevivõrgu operaatorite saamata jäänud tulu käsitada riigi ressursside kasutamisena. (31) Komisjonil ei ole andmeid, mis kinnitaksid vastupidist. Seetõttu leidis kinnitust esialgne seisukoht, et meede ei kujuta endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(92)

Riigi osalusega äriühing NOB saab riigieelarvest raha avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele teenuste osutamiseks. Nimetatud maksed kujutavad endast riigi ressursside otsest üleandmist. Lõplikuks kasusaajaks on avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, kes ei pea teenuse eest tasuma. (32) Madalmaade ametiasutused on ise kinnitanud, et NOB tegutseb vaid riigi ressursside edastajana avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele, kellele NOB teenuseid osutab.

(93)

Sihtotstarbeline rahastamine (FOR-i ja võrdse rahastamise fondi maksed), CoBo fondi kantud vahendid ja tasuta saadud tehnilised vahendid annavad Madalmaade avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele majandusliku eelise, sest nimetatud meetmed vabastavad need tegevuskuludest, mida need muidu peaksid kandma.

(94)

Madalamaade valitsus ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on väitnud, et uurimisaluste meetmetega hüvitatakse Madalmaade avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele neile pandud üldhuviteenuse osutamise netokulud. See tähendaks, et nimetatud meetmed ei anna avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele eeliseid ega kujuta endast riigiabi, nagu Altmarki kohtuotsuses (33) nimetatud.

(95)

Üldhuviteenuse täiendavate netokulude hüvitamiseks ettenähtud riiklikke meetmeid ei saa käsitada riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui hüvitamine toimub nii, et tegeliku kasu saaja ei ole ettevõtja. Altmarki kohtuotsuses piiritles Euroopa Kohus tingimused, mis peavad olema täidetud, et abi ei liigitataks riigiabiks. Nimetatud tingimused on:

(96)

Komisjon on seisukohal, et käesolevas juhtumis ei ole punktis 93 nimetatud kolm viimast tingimust täidetud. Esiteks, vahendite eraldamine AÕR-ile FOR-ist, võrdse rahastamise fondist ja ka rahalised maksed CoBo fondist ei põhine eelnevalt kehtestatud objektiivsetel ja läbipaistvatel parameetritel.

(97)

Lisaks sellele ei ole sihtotstarbeliste rahastamismeetmete ega ka CoBo fondist tehtud maksete puhul võetud arvesse AÕR-i asjakohast tulu ning puuduvad vajalikud ettevaatusabinõud ülemäärase hüvitamise välistamiseks. Nagu allpool üksikasjalikumalt selgitatakse, kaasnes sihtotstarbelise rahastamisega tegelikult märkimisväärne ülerahastamine.

(98)

Lõpetuseks, Madalmaade avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ei valitud üldhuviteenuse osutajateks avaliku hanke tulemusel ning samuti ei viidud läbi analüüsi tagamaks, et vajaliku hüvitise suuruse kindlaksmääramisel on võetud aluseks keskmise, avaliku teenuse osutamiseks kehtestatud nõuete täitmiseks vajaliku hästi korraldatud juhtimise ja nõuetekohase varustusega ettevõtja selliste kulude analüüs, mis oleksid ettevõtjal tekkinud nende kohustuste täitmisel. Sama kehtib ka nende tehniliste vahendite rahastamise kohta., mis NOB andis AÕR-i käsutusse.

(99)

Komisjon leiab, et seetõttu ei ole käesolevas juhtumis täidetud kõik Altmarki kohtuotsusega sätestatud tingimused.

(100)

Eeliseid, mida Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid saavad sihtotstarbelise rahastamise, CoBo ülekannete ja tasuta tehniliste vahenditena, ei anta ühelegi teisele võrreldavas olukorras olevale ettevõtjale. Võttes arvesse, et konkurentsi kahjustatakse alati, kui riigiabi tugevdab abisaaja konkurentsivõimet võrreldes tema konkurentidega, võib selline eelis kahjustada AÕR-i ja teiste ettevõtjate vahelist konkurentsi. (34)

(101)

Kui riigiabi tugevdab ettevõtja seisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad ühendusesiseses kaubanduses, peab arvestama, et abi kahjustab ühendusesisest kaubandust (35) isegi juhul, kui abi saav ettevõtja ise ekspordiga ei tegele. (36) Kui liikmesriik annab abi teeninduse ja turustuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, ei pea abisaavad ettevõtjad ise tegelema äritegevusega väljaspool liikmesriiki, et abi kahjustaks ühendusesisest kaubandust. (37)

(102)

Kooskõlas nimetatud kohtupraktikaga selgitatakse komisjoni 2001. aasta teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (38) (edaspidi „ringhäälinguteatis”), et:

„Seega võib üldjuhul eeldada, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide riiklik rahastamine mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. See puudutab kindlasti programmiõiguste omandamist ja müüki, mis sageli toimub rahvusvahelisel tasandil. Reklaamiaja müügiõigust omavate avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul on ka reklaamil piiriülene mõju, eelkõige üle riigipiiride ulatuvatele ühesugustele keelealadele. Peale selle võib ka kommerts-ringhäälinguorganisatsioonide omandistruktuur hõlmata mitut liikmesriiki.”  (39)

(103)

Kõnealuses juhtumis tegutsevad Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ise aktiivselt rahvusvahelisel turul: Euroopa Ringhäälinguliidu kaudu vahetavad nad telesaateid ja osalevad Eurovisiooni süsteemis. Lisaks kantakse nende saateid üle Belgias ja Saksamaal. Pealegi konkureerivad Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid otseselt rahvusvahelisel ringhäälinguturul tegutsevate ja rahvusvahelise omanikeringiga kommertskanalitega.

(104)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et sihtotstarbeline rahastamine, CoBo-le eraldatud vahendid ja tasuta tehniliste vahenditega varustamine kahjustavad liikmesriikidevahelist kaubandust asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(105)

Kuna kõik EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja Euroopa Kohtu Altmarki kohtuotsuses piiritletud tingimused on osaliselt täitmata, jõudis komisjon järeldusele, et Madalmaade avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sihtotstarbeline rahastamine (FOR-ist ja võrdse rahastamise fondist), neile CoBo kaudu antud toetused ja tasuta tehniliste teenuste osutamine ning vahendite üleandmine kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Teisalt aga ei kaasne kaabellevivõrkudele tasuta juurdepääsust tuleneva eelisega riigi ressursside üleandmist ning see ei ole riigiabi.

(106)

Vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/99 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (40) artikli 1 punktile b on „olemasolev abi” muu hulgas:

(107)

Nagu eespool sedastatud, võib eristada iga-aastaseid makseid, mida käesolevas otsuses ei käsitleta, ja sihtotstarbelisi makseid.

(108)

Iga-aastaseid makseid tehakse vastavalt meediaseaduse artiklile 110, milles sätestatakse, et „üksustel, kellele on eraldatud saateaeg, on õigus rahastamisele üldisest eelarvest”. Rahastamise ulatus ja raha eraldamine on sätestatud samas meediaseaduses. Selline rahastamise süsteem kehtis enne asutamislepingu jõustumist ja seda loetakse olemasolevaks abiks, nagu komisjon on ka möönnud menetluses E-5/2005. (41)

(109)

Sihtotstarbelisi makseid iseloomustavad mitmed omadused, mis eristavad neid regulaarsetest iga-aastastest maksetest ning mille tõttu neid ei saa kvalifitseerida olemasolevaks abiks:

(110)

Alates 1987. aasta meediaseaduse jõustumisest saavad avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid NOB-ilt tasuta tehnilisi vahendeid. Nimetatud aastal alustas NOB avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide varustamist tehniliste vahenditega; enne seda varustas neid nimetatud vahenditega NOS. NOB-ile on antud üldhuviteenuse osutamise ülesanne ja see varustab ringhäälinguorganisatsioone tehniliste vahenditega tasuta ning saab tasu otse riigilt. Seega saab nimetatud meedet samuti käsitada uue abina.

(111)

Sihtotstarbelist rahastamist (maksed avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele FOR-ist ja võrdse rahastamise fondist), raha eraldamist CoBo-st ja tasuta tehniliste vahenditega varustamist tuleks käsitada pigem uue kui olemasoleva abina.

(112)

Meetmete iseloomu põhjal on ainuvõimalikuks kokkusobivuse aluseks asutamislepingu artikli 86 lõige 2, milles on sätestatud, et: „ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine (…), alluvad käesoleva lepingu eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega”.

(113)

Euroopa Kohus on järjepidevalt olnud seisukohal, et asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel võib teha erandi riigiabi keelust, kui on tegemist ettevõtjatega, kes osutavad üldhuviteenuseid. (43) Altmarki kohtuotsusega kinnitati tegelikult, et riigiabi, millega hüvitatakse üldhuviteenust osutava ettevõtja kulud, võib olla kooskõlas ühisturuga, kui see vastab EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tingimustele.

(114)

Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (44) on EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 puhul tegemist erandiga, mida tuleks tõlgendada kitsalt. Kohus on täpsustanud, et erand laieneb meetmele vaid siis, kui on täidetud kõik allpool nimetatud tingimused:

(115)

Ringhäälinguteatises on sätestatud need põhimõtted ja meetodid, mida komisjon kavatseb kohaldada, et kindlustada ülaltoodud tingimuste täitmine. Komisjon peab kõnealuse juhtumi puhul kontrollima, kas:

(116)

Siinkohal tuleks märkida, et sihtotstarbelise rahastamise ja tasuta tehniliste vahenditega varustamise eesmärk oli toetada üldhuviteenuse osutamiseks vajalikke tegevusi. Seega on avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamise üldise ulatuse hindamine vajalik, kuigi käesolevas otsuses ei kavatseta hinnata riigipoolse rahastamise mehhanisme ja tingimusi, välja arvatud eespool nimetatud konkreetsed meetmed. Samuti ei käsitle käesolev otsus avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi ülesehitust tervikuna.

(117)

Ringhäälinguteatise punkti 33 kohaselt on avaliku teenuse ülesande määratlemine liikmesriigi pädevuses. Ringhäälingusektori eripära arvestades on komisjoni seisukoht, et „laiaulatuslikku määratlust, millega antakse teatud ringhäälinguorganisatsioonile ülesanne pakkuda kooskõlas avaliku teenuse osutamise ülesandega tasakaalustatud ja mitmekesist programmivalikut, säilitades teatava vaatajaskonna taseme, saab pidada artikli 86 lõike 2 alusel ja protokolli tõlgendavaid sätteid arvesse võttes õiguspäraseks. Selline määratlus oleks kooskõlas eesmärgiga rahuldada ühiskonna demokraatlikud, sotsiaalsed ja kultuurilised vajadused ning tagada mitmekesisus, sealhulgas kultuuriline ja keeleline mitmekesisus”.

(118)

Kuigi määratlus võib olla lai, peaks see olema piisavalt selge ja täpne, et ei jääks kahtlust, kas liikmesriik loeb ülesande saanud ettevõtja mõne tegevuse avaliku teenuse ülesannete hulka või mitte. Vastavalt ringhäälinguteatise punktile 36 piirdub komisjoni roll kontrollimisega, et avaliku teenuse määratlemisel ei esineks ilmseid vigu.

(119)

Meediaseaduse artikli 13c kohaselt on Madalmaade avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide põhiülesanne toota üldistes huvides kvaliteetseid ja mitmekesiseid saateid avalik-õiguslikes kanalites edastamiseks. Õigusaktis on kehtestatud ka programmile esitatavad konkreetsed nõuded, mis käsitlevad sisukategooriaid ja igale kategooriale eraldatavat saateaega.

(120)

CLT-UFA märkis, et Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid edastavad üleüldiselt liiga palju spordisaateid, eriti jalgpallivõistlusi. Kaebuse esitajad täpsustasid, et NOS RTV kannab üle enamiku Madalamaades toimuvaid spordivõistlusi. Nagu eespool mainitud, oli sihtotstarbeliste maksete eesmärk rahastada üldhuviteenuse osutamist ja seega olid need ette nähtud ka spordivõistluste ülekandeõiguste omandamiseks.

(121)

Komisjoni arvates ei ole spordisaadete edastamine 10 % ulatuses üldisest saateajast siiski ilmne viga. Spordisaated võivad moodustada osa ringhäälinguorganisatsioonide avaliku teenuse ülesandest ja spordile eraldatud 10 % saateajast ei ole vastuolus nõudega pakkuda tasakaalustatud ja mitmekesist programmivalikut.

(122)

Komisjon on seisukohal, et meediaseaduse artikli 13c lõikes 1 esitatud põhiülesande määratlus on üsna lai, kuid rahuldab kooskõlas AmSTERdami protokolli sõnastusega Madalmaade ühiskonna demokraatlikud, sotsiaalsed ja kultuurilised vajadused. Seega on põhiülesande määratlus õigusaktis piisavalt selge ja täpne ning ei sisalda ilmset viga.

(123)

Ringhäälinguteatise punktis 40 on sätestatud, et asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel erandi saamiseks tuleb avaliku teenuse osutamise ülesanne Madalmaade avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ametliku toiminguga anda. Komisjon märgib, et meediaseadusega on NOS-ile ametlikult antud artiklis 13c ja seda täiendavates õigusaktides määratletud avaliku teenuse osutamise ülesanne. Avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele on meediaseaduse artikliga 31 antud õigus edastada saateid avalik-õiguslikes kanalites ja komisjon leiab, et saadete edastamise põhiülesanne on avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele piisavalt selgelt antud.

(124)

Ringhäälinguteatise peatükis 6.3 on selgitatud, et komisjon hindab meetme proportsionaalsust kahest aspektist. (45)

(125)

Esiteks peab komisjon arvutama Madalmaade avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele antud avaliku teenuse osutamise ülesande netokulud ja kontrollima, kas nimetatud kulusid on hüvitatud ülemäära. Ettevõtja kulude hüvitamisel ei tohi riigiabi olla suurem kui avaliku teenuse osutamise ülesande netokulud. Netokulude arvutamisel peab arvesse võtma ka avaliku teenuse osutamisest saadud otsest või kaudset tulu. Seetõttu võetakse abi proportsionaalsuse hindamisel arvesse avaliku teenuse osutamisest saadud netotulu.

(126)

Teisalt peab komisjon uurima kogu tema käsutuses olevat teavet, mis viitaks sellele, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid kahjustavad äriturgudel konkurentsi rohkem kui on vajalik avaliku teenuse osutamiseks. Näiteks kui väiksemat tulu täiendatakse riigiabiga, võib avalik-õiguslikul ringhäälinguorganisatsioonil tekkida kiusatus langetada turul reklaami- või muude äriliste teenuste hindu, vähendades seega konkurentide tulu. Sellise tegevuse tõttu on äritegevusest saamata jäänud tulude hüvitamiseks vajalik täiendav riigipoolne rahastamine ja see viitaks sellele, et tegemist on avaliku teenuse kohustuse ülemäärase hüvitamisega.

(127)

Esmalt peab komisjon kindlaks määrama üldhuviteenuse maksumuse. Kuna Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid osutavad ka ärilisi teenuseid, mis ei kuulu avalike teenuste hulka, peavad nad komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivi 80/723/EMÜ (liikmesriikide riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta) (46) mida on muudetud direktiiviga 2000/52/EÜ, (47) kohaselt pidama eri teenuste kohta eraldi raamatupidamisarvestust. Kulud ja tulud peavad olema korrektselt liigitatud vastavalt selgelt määratletud objektiivsetele kuluarvestuse põhimõtetele. Ainult neid kulusid, mis on täies ulatuses seotud avalike teenustega, kuigi toovad samal ajal kasu ka äritegevusele, ei pea jagama kõnealuse kahe tegevusala vahel, vaid need võib täielikult kanda avalike teenuste valdkonnale. (48)

(128)

Direktiivi 80/723/EMÜ kohaldatakse Madalmaades konkurentsiseaduse („Mededingingswet”) (49) muudatuse kaudu. Lisaks sellele kohustab eridekreet (50) avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone pidama eraldi raamatupidamisarvestust kõikide kõrvaltegevuste ja liidutegevuste kohta. Sellele tuginedes esitasid Madalmaade ametiasutused andmed avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kulude ja tulude kohta aastatel 1994–2005.

(129)

Direktiivi 80/723/EMÜ kohaselt peavad liikmesriigid tagama mitte ainult eraldi raamatupidamisarvestuse avaliku teenuse ja äriliste teenuste kohta, vaid ka selle, et kõik kulud ja tulud jaotatakse õigesti järjepidevalt kasutatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel ja et eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kuluarvestuspõhimõtted on selgelt kindlaks määratud.

(130)

Seoses kõnealuse juhtumiga märgib komisjon siiski, et dekreedis ei ole sätestatud, kuidas avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid peaksid jaotama kulusid, mida kasutatakse nii avaliku teenuse kui ka äriliste teenuste osutamiseks. Samuti kinnitab Madalmaade ametiasutuste esitatud teave, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid kasutavad kulude jaotamisel eri meetodeid. Ametiasutused argumenteerivad, et organisatsiooni tasandil on kuluarvestus õige, kuid kuna ringhäälinguorganisatsioonid kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid, võib kulude jaotus olla eri ringhäälinguorganisatsioonide puhul erinev. Komisjon leiab siiski, et järjepidevuse puudumine eri ringhäälinguorganisatsioonide vahel viitab sellele, et dekreedis ei ole piisavalt täpselt sätestatud, kuidas kulude jaotamine peaks toimuma.

(131)

Madalmaade ametiasutuste esitatud teabe põhjal ei saa otsustada, kas kulud on õigesti jaotatud vastavalt tunnustatud kulude jaotamise meetoditele. Seepärast leiab komisjon, et otsuse langetamisel selle kohta, kas riiklik rahastamine on olnud proportsionaalne avaliku teenuse kuludega, tuleb arvesse võtta avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide äritegevuse kogu netotulu. See on kooskõlas ka Madalmaade õigusraamistikuga, mida kohaldatakse avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi suhtes ja mis kohustab ringhäälinguorganisatsioone kasutama avaliku teenuse osutamiseks kogu kasumi, sealhulgas äritegevuse kasumi. (51)

(132)

Ringhäälinguteatise punkti 57 kohaselt ei tohi riigiabi ületada ringhäälinguorganisatsiooni osutatud avaliku teenuse netokulusid . Seega tuleb pärast avaliku teenuse osutamise netokulude arvutamist teha kindlaks, kas riikliku rahastamise kogumaht ei ületa nimetatud summat.

(133)

Nagu eespool märgitud, kui kulud ei ole jaotatud täielikult või arusaadavalt, tuleb avaliku teenuse osutamise netokulude arvutamisel arvesse võtta kõikide otseselt või kaudselt riigieelarvest rahastatud tegevuste netotulu. (52) Avaliku teenuse ülesande netokulude arvutamisel ei pea arvesse võtma ainult „eraldiseisva” äritegevuse tulusid. See on tegevus, mida ei ole ei otseselt ega kaudselt – näiteks väiksemate tootmiskulude kaudu – riiklikult rahastatud või mille puhul on täielikult tasutud avaliku teenuse osutamiseks vajalike tegevustega ühiste või neist tulenevate sisendite eest.

(134)

Nagu juba mainitud, puudub Madalmaade avalik-õiguslikus ringhäälingusüsteemis „eraldiseisva” äritegevuse mõiste ning vahendid ei ole ringhäälinguorganisatsioonide eri tegevuste vahel jaotatud täielikult ja arusaadavalt. Peale selle on meediaseaduses sätestatud, et põhi- ja kõrvalülesannete (53) ning kõrval- ja liidutegevuste (54) kogu netotulu tuleb kasutada avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks. (55)

(135)

Järelikult määratakse avaliku teenuse osutamiseks vajalike tegevuste netokulud avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide igasuguse tegevuse tulusid arvesse võttes. See tähendab, et:

(136)

Ülalnimetatud artiklite summast nähtub, kas riiklik rahastamine ületab avaliku teenuse osutamise netokulusid või teisisõnu, kas avaliku teenuse osutamise ülesannet on ülemäära hüvitatud või mitte.

(137)

Põhimõtteliselt peaks ülemäärase hüvitamise hindamisel võtma arvesse ka NOB-ilt saadud tasuta tehnilisi teenuseid ja vahendeid. Nimetatud meedet ei ole siiski otseselt vaja arvutusse kaasata, sest tasuta tehniliste teenuste osutamisest tekkinud hüve saab käsitada kulude hüvitamisena, mida muidu oleks tulnud rahastada. Seega oleks kõnealuste kulutuste tegemine suurendanud Madalmaade avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ülesandeks tehtud avaliku teenuse maksumust sama summa võrra. Seega ei muudaks nimetatud kulude arvessevõtmine lõpptulemust. (57)

(138)

Menetluse algatamise otsuses hindas komisjon ülemäärase hüvitise esialgseks suuruseks 110 miljonit eurot. Arvutused põhinesid puudulikel andmetel tegelikult reservidesse kantud summade ja kogu avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi moodustatud reservide suuruse kohta aastatel 1992–2002. Ametiasutused ei esitanud õigeaegselt täielikke andmeid üksikute ringhäälinguorganisatsioonide kohta.

(139)

Pärast menetluse algatamist esitasid ringhäälinguorganisatsioonid komisjonile kulude ja tulude kohta andmed, mis olid täpsemad, kui menetluse algatamise ajal esitatud üldandmed. Peale selle hõlmas uus teave tegelikke andmeid kuni 2005. aastani ning ka 2006. aasta hinnangulisi andmeid.

(140)

Käesolev otsus käsitleb sihtotstarbelisi makseid, mida tehti alates 1994. aastast kuni 2005. aastani. Seoses lõppkuupäevaga tegid Madalmaade ametiasutused komisjonile ettepaneku võtta arvesse ka 2006. aasta andmeid. Komisjon ei pidanud seda siiski asjakohaseks, sest 2006. aasta andmed on alles jooksva eelarveaasta hinnangulised andmed.

(141)

Selgub, et aastatel 1994–2005 maksti ülemäärast hüvitist 14-le avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile 19-st. Ülemäärase hüvitise maksmise tõttu teeniti 32 miljonit eurot kasumit, mis üldjuhul kanti ringhäälinguorganisatsioonide programmireservidesse.

(142)

Osa ülemäärasest hüvitisest kasutati mõnel juhul siiski ka enne 1994. aastat toimunud alarahastamise tasakaalustamiseks. Mõnede ringhäälinguorganisatsioonide programmireservid olid 1994. aasta alguses miinuses. (58) Ringhäälinguorganisatsioonidel oli lubatud registreerida miinuses olevaid programmireserve ainult juhul, kui avaliku teenuse osutamise kulud olid suuremad kui erinevate avaliku teenuse rahastamisallikad. Teisisõnu võisid programmireservid miinusesse minna ainult avaliku teenuse osutamise kulude alarahastamise tulemusel.

(143)

Teisalt tuli äritegevuse kahjum katta liidureservist ja seda ei kajastatud programmireservis. Madalmaade ametiasutuste sõnul moodustati liidureservid eravahenditest.

(144)

Esines ka juhtumeid, kus avaliku teenuse kulude alarahastamine kaeti ajutiselt liidureservidest. 1993. aastal külmutasid Madalmaade ametiasutused liidureservid. Pärast seda ei saanud avaliku teenuse osutamisest ja äritegevusest teenitud tulu liidureservidesse enam kanda. Erandiks oli enne 1994. aastat rahastamata avaliku teenuse kulude katteks liidureservidest tehtud maksete tagasimaksmine. Madalmaade ametiasutuste sõnul kanti pärast 1994. aastat raha reservi ainult eelmainitud juhul. (59)

(145)

Komisjon leiab, et miinuses programmireservid ja liidureservide suurenemine pärast 1994. aastat oli võimalik ainult varasema avaliku teenuse osutamise kulude ebapiisava hüvitamise tõttu. Seetõttu käsitatakse nimetatud summade tasaarvestamist avaliku teenuse ülesande täitmise abikõlblike kuludena. Seega ei pea asjaomaseid summasid ülemäärase hüvitise arvutamisel arvesse võtma.

(146)

Nagu märgitud punktis 8.4.1, kanti ülemäärane hüvitis peamiselt programmireservi. 2005. aastal otsustas PO esimest korda meediaseaduse artikli 109a ja artikli 19a lõike 1 punkti h alusel, et ringhäälinguorganisatsioonide reservid, mis olid suuremad kui 5–10 % nende aastaeelarvest, tuleks üle kanda PO-le (60) Seda peetakse samuti sihtotstarbelise meetme osaks ja võetakse arvesse hüvitamise proportsionaalsuse kindlaksmääramisel. Nimetatud ülekanded vähendasid avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele makstud hüvitiste üldsummat, samas suurendades PO ülerahastamist.

(147)

Lahutades punktis kirjeldatud viisil avaliku teenuse netokulud aastate 1994–2005 riikliku rahastamise kogumahust, jõuab komisjon järeldusele, et ükski avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon ei saanud riigilt vahendeid rohkem kui 10 % selle aastaeelarvest. Kuna avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kulud võivad aastate lõikes erineda, võib riik tõepoolest eelarve tasakaalus hoidmiseks soovida hoida riigipoolse rahastamise miinimumtasemel ja lubada teatud osa ülemäärasest aastasest hüvitisest kanda üle järgmisse aastasse. Komisjon on tunnustanud seda põhimõtet Taani avalik-õigusliku ringhäälingu juhtumis. (61)

(148)

Komisjon sedastas selles juhtumis, et reservid tuleb moodustada nimetatud eesmärgil ja need tuleb avada kindlaksmääratud ajal, st kui hüvitist on makstud ülemäära, tuleb vähendada järgmise aasta hüvitist. Seega, kui ülemäärane hüvitis ei ületa 10 % aastaeelarvest, on ülemäärane hüvitis asutamislepinguga kokkusobiv ja selle võib üle kanda järgmisse aastasse, vähendades selle võrra järgmise aasta hüvitise summat.

(149)

Nagu juba sedastatud, otsustasid Madalmaade ametiasutused, et igal avalik-õiguslikul ringhäälinguorganisatsioonil võib olla sihtotstarbeline reserv, mille maksimaalne suurus on 5–10 % selle aastaeelarvest. (62) Seda piirangut silmas pidades andis PO 2005. aastal korralduse kanda ringhäälinguorganisatsioonide reservide vahenditest 42,457 miljonit eurot üle PO-le. Samuti on ametiasutused kohustunud reserve korrapäraselt kontrollima ja andma korralduse iga-aastast hüvitist 10 % ületavate summade tagasimaksmiseks alates 2006. aastast. (63) Seetõttu leiab komisjon, et ülemäärase hüvitise, mis ei ületa 10 % avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni aastaeelarvest, asutamislepinguga kokkusobivuse tingimused on täidetud. (64)

(150)

Kuna ülemäärane hüvitis ei ületa 10 % aastaeelarvest, võib seda pidada õigustatuks avaliku teenuse kohustuse täitmisel ja seega peetakse abi asutamislepingu artikli 86 lõikega 2 kooskõlas olevaks.

(151)

Ka PO on saanud hüvitist ringhäälingusüsteemi juhtimise ja koordineerimise eest. PO täidab seda ülesannet eraldi organisatsiooni kaudu, millel on eraldi sisemine raamatupidamisarvestus. Madalmaade ametiasutused on märkinud, et kuigi NOS RTV ja PO on sama juriidilise isiku osad ja esitavad ka konsolideeritud raamatupidamisaruande, on teineteise rahade kasutamine täiesti välistatud.

(152)

PO eraldi raamatupidamisele ja kirjeldatud arvutusmeetodile tuginedes on komisjon jõudnud järeldusele, et PO sai ülemäärast hüvitist kokku 55,908 miljonit eurot, arvestamata 2005. aastal ringhäälinguorganisatsioonide reservidest ülekantud summasid. Reservidest kanti üle kokku 42,457 miljonit eurot. Kui see juurde arvestada, siis sai PO ülemäärast hüvitist kokku 98,365 (55,908 + 42,457) miljonit eurot.

Tabel 4:

Ülevaade igal aastal PO-le makstud summadest (1994-2005) x 1 miljon eurot (65)

(153)

Komisjoni otsuse kohaselt, ei ole 98,365 miljoni euro suurune ülemäärane hüvitis vajalik avaliku teenuse toimimiseks ja seepärast ei laiene sellele artikli 86 lõikes 2 sätestatud riigiabi keelu erand. Tuginedes eelnevale, ei peeta ülemäärast hüvitist kokkusobivaks abiks ja see tuleks põhimõtteliselt PO-lt tagasi nõuda.

(154)

Sellele vaatamata ilmneb, et ülemäärane hüvitis on suurem kui PO-le ülekantud sihtotstarbeliste maksete kogusumma. PO on saanud riiklikust meediaeelarvest 33,870 miljonit eurot ja sellele lisaks teistelt ringhäälinguorganisatsioonidelt sihtotstarbeliste maksetena 42,457 miljonit eurot. Seega on sihtotstarbeliste meetmetena kokku saadud 76,327 miljonit eurot. Peale selle on sihtotstarbelistelt maksetelt kogunenud intress, mida tuleks arvesse võtta väljaspool olemasoleva abi meetmeid saadud summade arvutamisel. Seetõttu oleks tagastatav summa 76,327 miljonit eurot, millele lisanduvad intressid, sest ülejäänud ülemäärane hüvitis anti olemasoleva abi raames ja seda ei saa tagasi nõuda

(155)

Nagu ringhäälinguteatises selgitatud, on komisjon seisukohal, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide konkurentsivastast käitumist ei saa pidada vajalikuks avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks. Ametliku uurimise algatamise otsuses nimetas komisjon järgmisi võimalikke turumoonutusi.

(156)

1985. aastal ringhäälinguorganisatsioonide ja kaabellevivõrgu operaatorite vahel sõlmitud tüüplepingus on Madalmaade valitsuse soovil sätestatud, et kaabellevivõrgu operaatorid ei pea Madalmaade riigitelevisiooni saadete edastamisel maksma intellektuaalomandi õiguste eest. Kuna intellektuaalomandi õiguste eest jäi tasu saamata, võib kahelda, kas PO tegutses äritulust loobudes tavalise turutingimustes tegutseva ettevõtjana.

(157)

Madalmaade ametiasutused esitavad argumendi, et asjaolu, et PO ei nõua intellektuaalomandi õiguste eest tasu, ei ole tingimata turukäitumisega vastuolus. Ka kommertskanalid ei nõua kaabellevivõrgu operaatoritelt tasu oma saadete edastamise eest. (66)

(158)

Tõepoolest võivad ringhäälinguorganisatsioonide ja kaabellevivõrgu operaatorite vahel sõlmitud ärilepingud olla üsna mitmesugused, eriti kui arvestada asjaolu, et tehingu sisuks on edastamisteenuse osutamine versus infosisu kättesaadavus, mis on kasulik mõlemale poolele. Seega leiab komisjon, et puuduvad ilmsed märgid sellest, et PO käitumine oleks vastuolus turukäitumisega ja et ärituludest loobumine oleks suurendanud riikliku rahastamise vajadust.

(159)

Ametliku uurimismenetluse alguses ei olnud komisjonil piisavalt tõendeid selle kohta, et STER tõepoolest oleks tegelenud hindade allalöömisega. Teavet, mis saadi pärast uurimise alustamist kaebuse esitajatelt ja Madalmaade ametiasutustelt, tuleb aga siiski hinnata.

(160)

Teatise punktis 58 on viidatud, et avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel võib tekkida soov langetada reklaami hindu, et vähendada konkurentide saadavat tulu. Tuleks siiski meeles pidada, et Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ise reklaamiga ei tegele, seda teeb eraldi organisatsioon STER. STERi eesmärk on kasutada reklaamiaega nii, et see annaks võimalikult suure panuse avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tsentraliseeritud rahastamisele. STER tegutseb vahendajana, kelle eesmärk on teenida avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide reklaamiaja müügist võimalikult suurt kasumit. Nagu juba punktis 17 märgitud, kannab STER reklaamitulu üle otse meediaeelarvesse.

(161)

Võimalikku hindade langetamist STERi poolt peaks kajastama mõni järgmistest asjaoludest: STERi madalamad hinnad võrreldes konkurentidega, turuosa suurenemine ja STERi vähenenud tulud.

(162)

Esiteks, nagu komisjon märkis ka ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, võib avalik-õiguslike ja eraõiguslike reklaamimüügiettevõtete hindade võrdlust pidada ringhäälinguteatise punktis 58 nimetatud kriteeriumide adekvaatseks asenduseks.

(163)

Hindade võrdlemiseks on vanuserühm 20–49 aastat kõige asjakohasem. Nagu nähtub tabelist 5, on 20–49aastased vaatajad paljude erinevate alamrühmade sihtrühmaks:

Tabel 5:

STER-i saavutatud GRP-de osakaal sihtrühmades 2004 aastal

(164)

Tabelist 5 on näha, et STER müüb valdavalt 20–49aastastele vaatajatele suunatud reklaami. Alates 1999. aastast on STER-i turuosa reklaamiturul ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vaatajaskond 20–49 aastaste sihtrühmas vähenenud. 20–49 aastaste sihtrühmas olid reklaamituru brutohinnad järgmised:

Tabel 6:

Vanuserühma 20–49 aastat GRP brutohinnad eurodes (18.00–24.00), 1995–2005

(165)

Ülaltoodud andmete põhjal on STERi hinnakirjas 20–49 aastaste vanuserühma GRP hinnad olnud ainult veidi madalamad kommertskanalite omadest. Madalmaade ametiasutuste sõnul teevad ringhäälinguorganisatsioonid ja STER küllalt olulisi hinnaalandusi. Ilmneb, et kommertskanalite allahindlused on palju suuremad, eriti alates 1998. aastast. Allahindlused on näidatud järgnevas tabelis:

Taebl 7:

Aastatel 1994–2005 tehtud tegelikud hinnaalandused, %

(166)

Kuigi STERi vaatajaskond on palju vähem „atraktiivne” kui kommertskanalitel – vähem liigitatud ja ei paku seega väga spetsiifilisi sihtrühmi – ning tema vaatajaskond ja reklaamituru osakaal on väiksemad (vt tabel 9), on tema netohinnad kõrgemad kui kommertskanalitel.

Tabel 8:

Vanuserühma 20–49 aastat GRP netohinnad eurodes (18.00–24.00), 1995–2005

(167)

Samuti ilmneb tabelist 9, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vaatajaskonna osakaalu vähenemine on selgelt korrelatsioonis reklaami osakaalu vähenemisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et STERi võimalik hinnadumping suurendanuks tema turuosa või vähemalt säilitanuks selle, vaatamata tema klientideks olevate ringhäälinguorganisatsioonide vaatajaskonna osakaalu vähenemisele. Vastupidi, STERi turuosa reklaamiturul väheneb samas tempos avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vaatajaskonna osakaalu vähenemisega.

Tabel 9:

Vaatajaskonna ja reklaamituru osakaalud

(168)

Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et STER loobunuks reklaamitulust oma turuosa suurendamise nimel.

Joonis 1:

Bruto- ja netotulu muutused

(169)

Tabeli 7 ja joonise 1 põhjal võib järeldada, et STER on teinud märkimisväärseid hinnaalandusi. Joonisest 1 nähtub siiski, et vaatamata hinnaalandustele on reklaami netotulud jäänud suhteliselt samale tasemele. Hinnaalanduste kasutamine ei ole oluliselt muutnud tulusid.

(170)

Kokkuvõttes ei ole Madalmaade reklaamiturul täheldatud ühtegi asjaolu, mis tavaliselt kaasneb hindade allalöömisega, st madalamaid hindu, turuosa suurenemist ja ajutist tulude vähenemist. Taas tuleks rõhutada, et STER on avalik-õiguslikest ringhäälinguorganisatsioonidest sõltumatu äriühing, mille tulud lähevad otse meediaeelarvesse. Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et puuduvad tõendid, nagu oleks STER tegelenud hindade allalöömisega määral, mis toonuks kaasa tulude põhjendamatu vähenemise ning mis omakorda suurendanuks avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi täiendava riigipoolse rahastamise vajadust.

(171)

SBS Broadcasting BV põhjendab oma seisukohta sellega, et „hindade võrdlemine, mida STER või IP ja/või SBS maksavad vanuserühma 20–49 aastat GRP eest, ei ole ainus kriteerium, mille põhjal saab kindlaks teha, kas STER tegeleb hindade allalöömisega”.

(172)

Samuti märgib SBS, et kõigepealt on reklaamiandjad valmis maksma lisatasu STERi pakutava vanuserühma 20–49 aastat GRP eest, sest nii jõutakse ka inimesteni, kes sihtrühma ei kuulu. Peale selle on STERi 13+ vanuserühma (teismelised) GRP hinnad tegelikult kommertskanalitest konkurentide omadest palju madalamad. Komisjon edastas need küsimused Madalmaade ametiasutustele. (67)

(173)

Esimese küsimusega seoses tuleks kohe alguses selgitada, et turundusettevõtted soovivad toodet reklaamides jõuda teatud sihtrühmani. Sihtrühma mittekuuluvad vaatajad ei ole olulised. Üks reklaamiaja omandamise kriteeriume on selle sobivus sihtrühmale. Kui reklaamiaeg ei ole sobiv, st toimub suur „raiskamine” (reklaam jõuab inimesteni, kes ei kuulu sihtrühma), ei ole reklaamiandjad sellest huvitatud. Kuna STERi müüdud reklaamiaeg ei ole suunatud teatud sihtrühmale – sel ajal on vaatajad väga erinevad – on STERil Madalmaade ametiasutuste sõnul tegelikult raske reklaami hindu kõrgel hoida. Teiseks on vanuserühma 13+ GRP vähem oluline kui vanuserühma 20–49 GRP. Tabeli 5 andmetest on näha, et vanuserühma 13+ GRP on suhteliselt väheoluline (konfidentsiaalsed andmed) ja viitavad selgelt sellele, et vanuserühma 13+ GRP ei ole hindade võrdlemisel otsustav. Nagu Madalamaade ametiasutused on sedastanud, on vanuserühma 20–49 GRP palju asjakohasem. Asjaolu, et vanuserühma 13+ GRP hind on STERil palju madalam, ei tõenda iseenesest, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid tegelevad üldiselt hindade allalöömisega.

(174)

Vaatamata asjaolule, et STER on teinud märkimisväärseid hinnaalandusi, ei ole reklaami kogutulud vähenenud, vaid on jäänud samale tasemele. Pärast Madalmaade ametiasutuste muude põhjenduste ja vastuste hindamist jõudis komisjon järeldusele, et praegu puuduvad tõendid selle kohta, et STER ei ole püüdnud saada reklaamist võimalikult suurt tulu ja et tema käitumise tõttu on suurenenud riikliku rahastamise vajadus.

(175)

Menetluse algatamisel teatas komisjon, et puuduvad kindlad andmed, mille põhjal saaks järeldada, et ringhäälinguorganisatsioonid maksid jalgpallivõistluste ülekandeõiguste eest turuväärtusest struktuuriliselt kõrgemat hinda. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid pakkusid läbirääkimiste ajal suuremaid summasid kui kommertskanalid olid valmis pakkuma. CLT-UFA kaebas, et Madalmaade avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid maksavad jalgpallivõistluste ülekandeõiguste eest ülemäärast hinda. Komisjon teatas, et ta uurib olukorda.

(176)

Järgnenud uurimine ei andnud tõendeid, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide pakkumised oleksid kommertskanalite omadest olnud kõrgemad või et need oleksid jalgpallivõistluste ülekandeõigusi omandanud määral, mis oleks konkurendid turult välja tõrjunud. Tegelikult on näiteid sellest, et uurimisalusel ajavahemikul olid kommertskanalitel oluliste jalgpallivõistluste ülekandeõigused (vt punkt).

(177)

Kuigi käesolevas menetluses ei tuvastatud konkreetseid konkurentsivastaseid tegevusi, jääb olemasolevat abi käsitleva menetluse E-5/2005 teemaks küsimus, kas selline süsteem pakub piisavalt ettevaatusabinõusid võimaliku konkurentsivastase käitumise ärahoidmiseks.

(178)

Tuginedes eelnevale järeldab komisjon, et riigiabimeetmetena on NOS-ile PO ülesannete täitmise eest makstud 98,365 miljonit eurot ülemäärast hüvitist, mida ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel ja mis tuleb seetõttu NOS-ilt tagasi nõuda.

(179)

Kuna aga ülemäärane hüvitis on suurem kui PO-le laekunud sihtotstarbelised maksed kokku ja selle kogusumma on 76,327 miljonit eurot, piirdub tagastamisele kuuluv summa 76,327 miljoni euroga, millele lisanduvad intressid, sest „ülejäänud” ülemäärane hüvitis anti olemasoleva abi raames ja seda ei saa tagasi nõuda,

1.

Liidutegevuste tulud laekuvad üldjuhul liikmemaksudest, liidu ajakirjade kirjastamisest ja saadud annakutest;

2.

Kapitalitulud: intressi-, rendi- ja osalustulud;

3.

Saatekavade tulud: saatekavade (ajakirjad, mis sisaldavad saatekavasid, ülevaateid, reklaami jne) kirjastamisest saadavad tulud;

4.

Muude tegevuste tulud: tulud CD- de ja DVD-de ning saateformaatide müügist.

22.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/25

(1)

3. mail 2005 otsustas komisjon, et päästmisabi (N69/2005) andmine Cyprus Airways Public Ltd-le on lubatud. (Otsus 2005/1322).

(2)

Küprose ametiasutused teavitasid komisjoni Cyprus Airways Public Ltd ümberkorraldamiskavast dateerimata kirjas, mille komisjon registreeris 9. novembril 2005 (DG TREN A/28405), vastavalt artikli 88 lõikele 3 ja kohustustele, mis olid võetud seoses eespool nimetatud teatatud päästmisabiga. 14. novembril 2005 registreeris komisjoni peasekretariaat teatise viitenumbriga SG(05)A10041 ja toimikule anti number N 555/2005.

(3)

18. novembril 2005 (D(05)125084) palus komisjon Küprose ametiasutustelt lisaselgitusi. Küprose ametiasutused vastasid komisjoni küsimustele 23. jaanuari 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 24. jaanuaril 2006 (viitenumbriga DG TREN A/11819). 14. detsembril 2005 kohtusid Brüsselis Küprose Vabariigi ja komisjoni esindajad. Järgmine kõrgetasemeline kohtumine toimus 30. jaanuaril 2006 Brüsselis, kus arutati sündmuste arengut.

(4)

22. märtsi 2006. aasta otsusega, millest teatati Küprose ametiasutustele 23. märtsi 2006. aasta kirjaga (SG-Greffe (2006) D/201246), algatas komisjon asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Kõnealune menetlus kannab registreerimisnumbrit C 10/2004.

(5)

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati ka Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama sellekohaseid märkusi. Küpros edastas märkused komisjonile 20. aprilli 2006. aasta kirjaga.

(6)

Komisjon sai avaldatud menetluse algatamise otsuses sätestatud tähtajaks huvitatud isikutelt ühe märkuse. Kõnealune märkus edastati seejärel Küprose ametiasutustele (D(2006) 213376) arvamuse saamiseks ja Küpros esitas oma arvamuse 28. juuli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 1. augustil 2006 viitenumbriga A/28810. Küprose ametiasutustelt saadi lisaselgitusi 19. detsembri 2006. aasta faksiteates, mis registreeriti 31. detsembril 2006 viitenumbriga A/40766. Samuti anti lisaselgitusi ja teatati lisakohustuste võtmisest 28. veebruari 2007. aasta faksiteates.

(7)

Cyprus Airways Public Ltd loodi 1947. aastal riigiosalusega äriühinguna ja selle põhitegevuseks on reisijate ja kauba õhutransport ning muud lennuettevõtjale omased teenused. Äriühingu põhiaktsionär on Küprose valitsus (69,62 %) ja ülejäänud aktsiad kuuluvad ligikaudu 4 200-le väikesele erainvestorile.

(8)

Cyprus Airways Public Ltd (edaspidi „Cyprus Airways”) kuulub kontserni Cyprus Airways (edaspidi „kontsern”).

(9)

Cyprus Airways teeb praegu regulaarlende Euroopas ja Lähis-Idas ning käitab 11 lennukist koosnevat lennukiparki, millest kaks on Cyprus Airways’ile kuuluvat 2002. aastal tarnitud lennukit A319, seitse Cyprus Airways’ile kuuluvat ajavahemikus maist 1989 kuni märtsini 1993 tarnitud lennukit A320-200, üks varem koos meeskonnaga Eurocypria’le renditud lennuk ja kaks aastatel 2002 ja 2003 tarnitud lennukit A330-200 (renditud).

(10)

Ümberkorraldamiskavast teatamise ajal kuulusid kontserni lisaks järgmised, 100 % ulatuses Cyprus Airways Public Ltd omandis olevad äriühingud:

(11)

Kõnealune äriühing (edaspidi „Eurocypria”) teenindab enam kui 50-lt Euroopa lennuväljalt toimuvaid tellimuslende. Eurocypria lennuparki kuulub viis lennukit, neist neli renditud lennukit Boeing 737-800, mis hangiti ajavahemikus veebruarist kuni aprillini 2003 ja mis kõik mahutavad 189 reisijat, ja üks lennuk A320, mis on koos meeskonnaga renditud Cyprus Airways’ilt.

(12)

Hellas Jet SA (edaspidi „HellasJet”) asutamine registreeriti Ateenas 1. juulil 2002 ja see alustas tegevust 24. juunil 2004. HellasJet loodi Ateenas baseeruva Euroopa uue lennuettevõtjana. Ettevõtja käitas kolme Ateena rahvusvahelisel lennuväljal baseeruvat lennukit Airbus A320. Äriplaan jäi paraku täitmata ja regulaarlennud katkestati 2005. aasta mais. Ettevõtte majandustulemused olid seetõttu laastavad ja läksid kontsernile 2005. aasta juuni seisuga maksma kokku 29,5 miljonit Küprose naela (51,4 miljonit eurot).

(13)

Kõnealune tütarettevõtja (edaspidi „Zenon”) osutab teenuseid Küprose reisibüroodele. Zenon jagab eelkõige elektroonilist teavet, mis võimaldab reisibüroodel broneerida lennukite istekohti ja pileteid ning hotellitube ja autosid.

(14)

Kõnealune äriühing alustas tegevust 1996. aastal, kui võttis üle tollimaksuvabade kaupluste tegevuse Larnaca ja Paphose lennujaamades. Ümberkorraldamiskavast teatamise ajal oli kavandatud, et tollimaksuvabad kauplused Larnaca ja Paphose lennujaamades võtab üle uus lennujaama kontsessionäär ja need ei kuulu enam kontserni. See toimus juunis 2006.

(15)

Komisjoni otsus algatada asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus põhines mitmel küsimusel, mis ilmnesid ümberkorraldamiskava analüüsi käigus. Komisjon kahtles selles, kas kava on kooskõlas ühenduses kohaldatava raamistikuga, st ühenduse 2004. aasta suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (3) (edaspidi „suunised”).

(16)

Ümberkorraldamiskava peamine tugisammas on Küprose valitsuse garantiiga kümneaastane kommertslaen, mida kasutatakse esmajoones 30 miljoni Küprose naela (51 miljoni euro) suuruse lühiajalise laenu tagasimaksmiseks, mis võeti pärast ettevõtte päästmisabi heakskiitmist 2005. aasta mais. Laenu ülejäänud osa kasutatakse seejärel lennuettevõtja ümberkorraldamiseks.

(17)

Ümberkorraldamiskava esimese 24 kuu jooksul keskenduti peamiselt kulude kärpimisele ja teatavate tulude suurendamisele. Valitsuse ja juhtkonna hinnangu kohaselt tuli kogukulusid vähendada 13 % võrra. See tuli saavutada töötajate arvu vähendamisega ligikaudu 20 % võrra ja samaaegse palgatasemete vähendamisega keskmiselt 15 % võrra. See tähendab, et 1 840st töötajast 1. septembri 2005. aasta seisuga tuli ümberkorraldamiskava kohaselt koondada 385 töötajat; kõnealuse koondamisega pidi aastas kokku hoitama ligikaudu 7 miljonit Küprose naela (12 miljonit eurot); jooksvate tööjõukulude vähendamisega hoitakse kokku veel 4,6 miljonit Küprose naela (8 miljonit eurot).

(18)

Komisjon kahtles, kas kava taastab äriühingu pikaajalise elujõulisuse lühima võimaliku aja jooksul ja sellises ulatuses, et tulevikus lisaabi enam ei vajata. Ta märkis ka seda, et tal ei ole piisavalt teavet, et otsustada, kas ümberkorraldamiskavale antav abi piirdub miinimumiga. Samuti kahtles komisjon vajaduses maksta pikaajaline laen tagasi 10 aasta jooksul. Komisjon märkis, et tal ei ole piisavalt teavet, et otsustada, kas finantsprognoosid on mõistlikud või kas prognooside aluseks olevad eeldused on paikapidavad, ning et teda huvitab väga, mida Cyprus Airways’i konkurendid kõnealusest kavast arvavad.

(19)

Ümberkorraldamiskavaga on ette nähtud Eurocypria, s.o Cyprus Airways’i tellimuslende korraldava tütarettevõtja müük valitsusele sõltumatu eksperdi määratud hinnaga. Hind oli esialgse hinnangu kohaselt 15 miljonit Küprose naela (26 miljonit eurot). Eurocypria eraldatakse seejärel Cyprus Airways’i kontsernist ja see tegutseb edasi täiesti eraldi üksusena. Cyprus Airways kasutab müügitulu (mida valitsus maksab Cyprus Airways’ile) oma ümberkorraldamise rahastamiseks. Komisjon kahtles müügis ja müügihinna määramise viisis. Kui Eurocypria eest makstav hind ei ole turuhind, siis on see riigiabi.

(20)

Ümberkorraldamiskava järgmine osa, mis pidi ellu viidama 18 kuud pärast kava algatamist, on kapitali suurendamine 14 miljoni Küprose naela (24 miljoni euro) võrra. Kõik aktsionärid (riik ja eraaktsionärid) osalevad vastavalt oma osaluse suurusele. Riigi panus on 9,8 miljonit Küprose naela (17 miljonit eurot), samas kui eraaktsionäride panus kapitali suurendamisse on ligikaudu 4,2 miljonit Küprose naela (7,3 miljonit eurot). Komisjon märkis menetluse algatamisel, et ta ei saa välistada võimalust, et riigi osalus kapitali suurendamises võib olla riigiabi.

(21)

Komisjon kahtles, kas ümberkorraldamiskavas kavandatud kompensatsioonimeetmed on abi põhjustatud turumoonutuse kõrvaldamiseks piisavad. Kava kohaselt tuli Cyprus Airways’i lennukiparki ja marsruudivõrku suhteliselt vähe vähendada. Tellimusreise korraldav Eurocypria tuli ära müüa ja teine tütarettevõtja, HellasJet, sulgeda ning tema kolm lennukit loovutada. Komisjonis äratas kahtlusi eelkõige see, et Eurocypria taheti müüa Cyprus Airways’i põhiaktsionärile. Komisjon kutsus Cyprus Airways’i konkurente üles esitama sellekohaseid märkusi.

(22)

Cyprus Airways’i suurusega äriühingu puhul peaks ettevõtja enda panus ümberkorraldamiskulude katmisse olema tavaliselt suurusjärgus 50 %. Komisjon kahtles kõnealuse panuse suuruses ja selles, mida tuleks käsitada ettevõtja enda panusena.

(23)

Vastuseks menetluse algatamisele püüdsid Küprose ametiasutused selgitada teatavaid komisjoni tõstatatud küsimusi.

(24)

Cyprus Airways’i pikaajalise elujõulisuse taastamise küsimuses oli ümberkorraldamiskavaga ette nähtud, et ümberkorraldamiskulusid, mida rahastatakse 55 miljoni Küprose naela suurusest pikaajalisest laenust ja Eurocypria müügi tuludest, tuleb teha järgmiselt:

(25)

Äriühingu tulevase tegevusega seoses on nii Küprose ametiasutused kui ka lennuettevõtja tunnistanud, et Cyprus Airways’i varasem strateegiline ja toimimismudel ei ole jätkusuutlik selles konkurentsikeskkonnas, milles äriühing praegu tegutseb. Peamine puudus seisneb selles, et Cyprus Airways tegutseb võrgustikku kuuluva mitmekülgse lennuettevõtja kulutasemel, samas kui liberaliseeritud Küprose turg, millel domineerivad vabaaja-teenused, võimaldab vaid sellist tulutaset, mis on tellimusreise korraldavatel ja/või odavlennuettevõtjatel, kes on tegelikult Cyprus Airways’i tõelised konkurendid.

(26)

Praeguses ärikeskkonnas ja Küprose õhutranspordituru täielikku liberaliseerimist arvestades on Cyprus Airways’i edasise kasvu või tulude suurendamise võimalused piiratud. Isegi 4 %ne lennundusturu prognoositud kasv ei võimalda Cyprus Airways’il tema praegusest raskest olukorrast lisameetmeteta välja tulla. Äriühing on seetõttu ette võtnud karmid ümberkorraldused, mille puhul on põhjalik kulude kärpimine vältimatu.

(27)

Äriühing on ümberkorraldamiskavas leidnud, et kogukulusid tuleb vähendada hinnanguliselt 13 % võrra. See tuli saavutada tööjõukulude vähendamisega ligikaudu 20 % võrra ja samaaegse palgatasemete alandamisega keskmiselt 15 % võrra.

(28)

Lisaks kõnealusele kulude kärpimisele peab äriühing ellu viima ümberkorraldamiskava muud elemendid, kusjuures ümberkorraldamiskava jätkub, mis kinnitab selles varases etapis äriühingu pikaajalist elujõulisust. Praeguse kava kohaselt suudab äriühing ennast uuesti edukalt positsioneerida, nii et see võimaldab lennuettevõtjal edasise toetuse või abita ellu jääda ja saavutada keskmise tähtaja jooksul rahuldav investeeringutasuvus (ROI). Nähakse ette, et 2007. aastal leiab aset teine kulude kärpimise laine, milles keskendutakse allhangetele ja majandusharu headele tavadele.

Cyprus Airways’i kasumi ja kahjumi areng (prognoos)  (4)

(29)

Lennuettevõtja tulevane muutumine põhineb kulude vähendamisest saadava kasu konsolideerimisel ja lennuettevõtja kindlal kasvul. Seoses sellega on ümberkorraldamiskavaga aastateks 2004–2010 ette nähtud reisijateveo järgmine areng:

Cyprus Airways’i reisijateveo areng (prognoos)  (4)

(30)

Eurocypria müügiga seoses selgitas valitsus, et lisaks varasemale hindamisele, mille PriceWaterhouseCoopers (edaspidi „PwC”) tegi Cyprus Airways’i tellimusel Eurocypria turuhinna määramiseks, on valitsus tellinud teise hinnangu HSBC-lt, et määrata kindlaks müügihind väljakujunenud ja tunnustatud meetodit kasutades. Eurocypria müük riigile toimub seega nii, nagu oleks tegemist mitteseotud isikutega.

(31)

PwC kasutas äriühingu hindamisel diskonteeritud rahavoo meetodit ja võttis eeldatavate hinna ja kasumi suhete võrdlemisel turuväärtuse meetodiga arvesse ka majandusharus võrreldavate äriühingute ostu- ja müügitehinguid.

(32)

PwC aruande kohaselt sai äriühing oma tulu lennukite istekohtade müügist reisikorraldajatele; 2005. aastal veeti kokku 662 561 reisijat ja see arv kasvab 2006. aasta jooksul eeldatavasti 829 092 reisijani. Tuleb märkida, et 2006. aastaks prognoositud tulud on juba kaetud lepingutega. 2005. aastal moodustasid tegevuskulud põhiliselt lennukikütus (30 %), lennukite rent (22 %), lennujaamade ja lennumarsruutidega seotud kulud (15 %), meeskonnakulud (11,5 %) ja hooldus-/remondikulud (9,5 %).

Tulemuslikkuse põhinäitajad

(33)

2005. majandusaastaks ootas Eurocypria ligikaudu 440 000 Küprose naela suurust kasumit, mis tähendab eelmiste aastate ja prognoositud näitajatega võrreldes tulemuslikkuse vähenemist, kuna 2005. aastal toimus kütusehindade järsk kallinemine, mida ei saanud reisikorraldajatega sõlmitud lepingute laadi tõttu jätta reisijate kanda.

(34)

Diskonteeritud rahavoo meetod annab tulemuseks ettevõtte väärtuse, mis põhineb vabade rahavoogude väärtusel, mida ettevõte võib tulevikus luua; selle eesmärk on leida investoritele laekuvate tulevaste rahavoogude nüüdispuhasväärtus. Ettevõtte hinnangulise nüüdispuhasväärtuse saamiseks tuleb tulevasi rahavoogusid diskonteerida nõutava tulumääraga.

(35)

Eurocypria juhtkond koostas nelja aasta (2006–2009) finantsprognoosid; nendega nähti ette äriühingu „jääkväärtus”, mis kujutab endast summat, mida investor maksaks täna õiguse eest ettevõtja nelja aasta prognoosile järgnevate aastate rahavoogudele. Jääkväärtuseks saadi 14,54 miljonit Küprose naela, mis seejärel diskonteeriti kaalutud keskmise kapitalikuluga (9,35 %), et saada äriühingu nüüdispuhasväärtuse netomäär suuruses 14,21 miljonit Küprose naela.

(36)

Selle nüüdisväärtuse netomäära suhtes kohaldati seejärel mitmeid tundlikkuse analüüse, et võtta arvesse selliseid võimalikke muutuvaid näitajaid nagu USD/Küprose naela vahetuskursi kõikumine (paljud äriühingu kulud on USA dollarites, samas kui tema tulud on teistes valuutades), erinevad kasvuprognoosid ja kütusehinnad. Tundlikkuse analüüsides toodi esile Eurocypria suur tundlikkus (nii nagu enamiku ühenduse lennuettevõtjate puhul) vahetuskursside ja kütusehindade kõikumise suhtes.

(37)

Eespool kirjeldatud analüüside põhjal sai PwC Eurocypria soovituslikuks väärtuseks 12,5–16 miljonit Küprose naela.

(38)

PwC teostas ka väärtuse võrdleva turuanalüüsi, võrreldes Eurocypria’t teiste samalaadsete äriühingutega. Seda peetakse lubatud lisavõrdlusmeetodiks, kuna samalaadsete ettevõtete seisund ja väljavaated sõltuvad ühistest teguritest, näiteks üldisest nõudlusest nende toodete ja teenuste järele, kulustruktuurist ja tegevuskeskkonnast.

(39)

Börsil noteeritud ja tellimuslende sooritavate ettevõtjate puudumise tõttu tugines PwC odavlennuettevõtjate ning regulaar- ja tellimuslende sooritavate lennuettevõtjate valimile. Praegustel ja prognoositud tuludel (enne intresse, makse, amortisatsiooni (EBITDA)) põhineva arvutuse alusel saadi äriühingu omakapitali soovituslikuks väärtuseks 12,5–13,5 miljonit Küprose naela. PWC märgib, et see tulemus läheneb diskonteeritud rahavoo meetodil saadud tulemusele.

(40)

Hiljutistele tehingutele tuginedes viis PwC läbi ka Eurocypria kolmanda ja lõpliku hindamise, mille käigus kontrollitakse PwC arvamuse kohaselt mõlemat eespool nimetatud meetodit mõistlikkusest lähtuvalt. Kõnealuse meetodi aluseks on teooria, et tegelikku väärtust kajastab hind, milles on kokku leppinud nõusoleku andnud mitteseotud ostja ja müüja. PwC on kasutanud oma ülemaailmses võrgus olevaid andmeid ja saanud seda meetodit kasutades Eurocypria soovituslikuks väärtuseks ligikaudu 10,5–13 miljonit Küprose naela. PwC rõhutab, et ka see tulemus läheneb diskonteeritud rahavoo meetodil saadud tulemusele.

(41)

PwC jõuab selle ja eespool nimetatud analüüside põhjal järeldusele, et Eurocypria soovituslik väärtus on vahemikus 12,5–15,5 miljonit Küprose naela.

(42)

PwC lisab ka, et Eurocypria hindamine põhineb sellise äriühingu finantsprognoosidel, kus Eurocypria säilitab Cyprus Airways’iga teatava seotuse. PwC arvamuse kohaselt põhjustaks selline seotus eelkõige teatavaid takistusi laienemisele ja kasvule, kuna Eurocypria on Cyprus Airways’i tütarettevõtja. Eurocypria seisund Cyprus Airways’i tütarettevõtjana piirab tema võimalusi saavutada teenuste allhanke puhul konkurentsivõimeline hind. Kui Eurocypria jääb edasi kontserni, ei suuda ta tõenäoliselt Cyprus Airways’iga samadel marsruutidel konkureerida.

(43)

PwC järeldab eespool esitatu põhjal, et Eurocypria hind kirjeldatud piirangutest vaba ja eraldiseisva äriühinguna võib tõenäoliselt kõrgem olla.

(44)

Teise hindamise viis läbi HSBC. HSBC kasutas samasugust meetodit nagu PwC. HSBC esialgse järelduse kohaselt oli Eurocypria omakapitali koguväärtus 13 miljonit Küprose naela. HSBC teostas seejärel väärtuse võrdleva analüüsi, kasutades Eurocypria’ga võrreldavaid börsil noteeritud äriühinguid, ja sai Eurocypria väärtuseks 11,8 miljonit Küprose naela.

(45)

HSBC viitab asjaomase äriühingu tundlikkusele eelkõige kütusehindade suhtes ja saab selle kaalutud keskmiseks väärtuseks 12,3–13,8 miljonit Küprose naela.

(46)

Kapitali suurendamise eesmärk on likvideerida negatiivne puhasväärtus, mis tuleneb eelmistel aastatel kogunenud ja Cyprus Airways’i omakapitali vähendanud kahjumist. Kapitali suurendatakse selliste väärtpaberite emiteerimise teel, mida pakutakse aktsionäridele pro rata, mistõttu 70 % pakutakse riigile ja 30 % eraaktsionäridele. Küprose valitsuse arvates on selline omakapitali suurendamine samasugune investeering nagu turumajanduslik investeering.

(47)

Kompensatsioonimeetmete osas kordasid Küprose ametiasutused oma seisukohta, et lennuettevõtja on tegelikult juba 2004. aastast alates oma tegevust ümber korraldanud. Seoses sellega vähendas lennuettevõtja 2004. aasta lõpus oma lennukiparki kahe lennuki võrra ja loobus mitmest marsruudist, vähendades samal ajal lendude sagedust muudel marsruutidel. Arvestades seda, et 2004. aastal oli lennuettevõtjal 12 lennukit, on ametiasutuste arvates tegemist märkimisväärse vähendamisega ja suuruse edasine kärpimine käesoleval etapil avaldaks kahjulikku mõju lennuettevõtja pikaajalisele elujõulisusele.

(48)

Samuti väidavad Küprose ametiasutused, et otsus müüa HellasJet ja otsus mitte uuendada HellasJet’i rendilepinguid kolme renditud lennuki osas märgivad kontserni veomahu olulist vähendamist, mida tuleks käsitada kompensatsioonimeetmena. Sarnaselt on Eurocypria müük kompensatsioonimeede, kuna kontserni lennukiparki vähendatakse veel kuue lennuki võrra ja pärast müüki on kaks kõnealust äriühingut nii juriidiliselt kui ka majanduslikult iseseisvad.

(49)

Küprose ametiasutuste arvates ei ole ümberkorraldamise käigus enam võimalik võtta ühtegi lisakompensatsioonimeedet, ilma et ohustataks ümberkorraldamise eesmärki. Küprose ametiasutused rõhutavad, et Cyprus Airways on ühenduse lennundusturul väga väike lennuettevõtja ja tema tegevus ei mõjuta tõenäoliselt konkurentsiolukorda kõnealuses valdkonnas.

(50)

Küprose turg, mis on peamiselt sihtturg, on olnud juba mõnda aega liberaliseeritud ja praegu teenindavad Küprosele suunduvaid ja sealt väljuvaid regulaar- ja tellimuslende ligikaudu 99 lennuettevõtjat. Täpsemast analüüsist ilmneb, et 80 % lennuliiklusest toimub ühenduses/EMPs ja seega ei kohaldata selle suhtes piiranguid. 8–9 % moodustavad tellimuslennud täielikult liberaliseeritud turuga kolmandatest riikidest. Ülejäänud 10–11 % moodustab lennuliiklus Lähis-Idast ja Pärsia lahe piirkonnast, kus lennunduspoliitikat määravad Küprose ja asjaomaste riikide vahelised kahepoolsed kokkulepped. Seoses sellega on Küprose ametiasutused arvamusel, et võimalus riigi tasandil võetavate meetmetega Küprose lennundusturgu täiendavalt liberaliseerida on väga piiratud.

(51)

Küprose ametiasutused soovisid selgitada mitmeid ettevõtja enda panusega seotud küsimusi. Mis puutub Cyprus Airways’i lennukiparki, siis ei ole äriühing oma suhteliselt vanade lennukite (seitse Cyprus Airways’ile kuuluvat lennukit A320 tarniti äriühingule aastatel 1989–1993) tõttu saanud neid anda kommertspankadelt võetavate laenude tagatiseks. Selles osas on tehtud jõupingutusi, ent mitu kommertspanka on andnud eitava vastuse. Samas selgitas valitsus, et lennukipargi osalist müüki ei ole teise reaalse võimalusena kaalutud, kuna äriühing ei oleks sellisel juhul suuteline oma tegevust jätkama. Eurocypria müük oli seega ainus reaalne alternatiiv ning ametiasutused väidavad, et kõnealuse tütarettevõtja müüki tuleks käsitada ettevõtja enda panusena.

(52)

Mis puutub HellasJet’i, siis kõnealune äriühing lõpetas oma tegevuse regulaarlende tegeva lennuettevõtjana 2005. aasta mais ja muutus lennukite vahendajaks ja tellimuslendude teostajaks, sõlmides lepingu Trans World Aviation’i nimelise Kreeka äriühinguga. 51 % äriühingu aktsiakapitalist on juba müüdud ja valitsus peab läbirääkimisi äriühingu ülejäänud osa müügi üle.

(53)

Samuti leiavad Küprose ametiasutused, et 2007. aasta keskpaigaks kavandatud kapitali suurendamine kujutab endast ettevõtja enda panust ümberkorraldamisse. Nende arvamuse kohaselt tuleks liita lennukite müük 2005. aastal (5 miljonit Küprose naela), A320 lennuki tagavaramootori müük (1,7 miljonit Küprose naela) ja tagavaraosade müük (0,7 miljonit Küprose naela), mis kokku moodustavad täiendava panuse suuruses 7,4 miljonit Küprose naela.

(54)

Lõpuks juhivad Küprose ametiasutused ettevõtja enda panuse suurusega seoses komisjoni tähelepanu raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktile 56, milles on sätestatud:

„Abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused kompensatsioonimeetmete rakendamise ja abisaaja panuse osas olla leebemad, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti”.

(55)

Ametiasutused rõhutavad samuti, et aastatel 2000–2006 peeti Küprost tervikuna piirkonnaks, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse, ja et Cyprus Airways on Küprose turismil põhineva majanduse jaoks väga väärtuslik ning lennuettevõtja veomahu edasisel vähendamisel lisakompensatsioonimeetmete või ettevõtja panuse väga suure osakaalu tõttu on paratamatult kaugeleulatuvad tagajärjed turismisektorile ja piirkonna arengule üldiselt.

(56)

Pärast Küprose ametiasutustele suunatud kirja avaldamist Euroopa Liidu Teatajas saadi ettenähtud tähtajaks märkused ühelt huvitatud isikult.

(57)

Komisjon märgib, et menetluse algatamisega seoses ei esitanud märkusi ükski konkurent.

(58)

Märkused esitas Pancyprian Airline’i pilootide liit (PASYPI), kes soovis esitada oma seisukohad Cyprus Airways’i ümberkorraldamiskava ning asjaomase äriühingu nõuetekohase ja tõhusa juhtimise kohta. PASYPI leiab, et kui praegune ümberkorraldamiskava kinnitatakse ja „juhtkonnas valitsevad mõttemallid” ei muutu, võib see äriühingu seisukohast olla „ülimalt hukatuslik”.

(59)

PASYPI on arvamusel, et Cyprus Airways ei ole pärast seda, kui komisjon kiitis heaks äriühingule päästmisabi andmise, töötajatele tutvustanud nõuetekohast ja elujõulist äriplaani. Äriühingu juhtimise ja tegevuse ümberkorraldamist ei ole toimunud ning selle põhjuseks on olnud poliitilised huvid ja poliitiline sekkumine.

(60)

PASYPI väidab, et lennuettevõtjal on liiga palju töötajaid ja et äriühingu juhtkonna kehtestatud kavade abil ei ole õnnestunud vähendada töötajate arvu rahvusvaheliste standardite ja võrdlustasemetega kooskõlas oleva tasemeni. Selle põhjustena nimetati poliitilist survet ja poliitilisi kaalutlusi.

(61)

PASYPI märgib, et äriühingu eraaktsionärid ei aita kaasa selle ellujäämisele ja et ainsa kulude vähendamisele kaasa aitava sidusrühma moodustavad töötajad.

(62)

Pilootide liit kritiseerib ka äriühingu juhtkonda seoses kahe tütarettevõtja, s.o Eurocypria ja HellasJet’i kohtlemisega. Eurocypria’ga seoses on liidul kahtlused, et äriühingu müük avaldab kahjulikku mõju ja seab piirangud Cyprus Airways’i tulevikule ja laienemisele. HellasJet’i puhul näeb liit probleemi selles, et juhtkond ei ole avaldanud töötajatele HellasJet’i tõttu tekkinud kahjumi suurust ega seda, kas kõnealune äriühing veel tegutseb.

(63)

Kokkuvõtteks märgib pilootide liit, et lennuettevõtja vajab uut äriplaani ja et lennuettevõtja tuleb erastada.

(64)

Küprose ametiasutuste vastuses pilootide liidult saadud märkustele väideti esiteks seda, et esitatud väiteid ei ole põhjendatud ja need ei põhine usaldusväärsel ärilisel põhjendusel või taustal.

(65)

Valitsus lükkab kindlalt ümber väite poliitilise sekkumise kohta äriühingu tegevusse ja märgib, et kuigi enamiku juhatuse liikmetest nimetab ametisse valitsus, on asjaomastel liikmetel samasugused kohustused nagu mis tahes börsiettevõtte juhatuse liikmetel. Juhatuse otsused lähtuvad ainult äriühingu huvidest.

(66)

Ümberkorraldamiskava kohta märgib valitsus, et seda rakendatakse ja et äriühingus on muutusi juba märgata. Aastane sääst oli, nagu kavaga ette nähtud, 19,5 miljonit Küprose naela. Kava keskmes on kulude vähendamine, et tagada lennuettevõtja võime korraldada oma tegevus ümber nii, et see oleks konkurentsivõimelisem. Kuna tööjõukulude osakaal oli suur, tähendas see seda, et töötajate koondamine või nende palga vähendamine oli vältimatu.

(67)

Seoses töötajaskonna liigse suurusega lükkab valitsus PASYPI väited ümber ja märgib, et 2006. aasta lõpuks koondab äriühing arvatavasti ligi 414 töötajat ja mitte ümberkorraldamiskavaga ettenähtud 385 töötajat.

(68)

Kapitali suurendamise kohta selgitab valitsus, et see toimub 2007. aasta keskel, kui on ilmnenud ümberkorraldamiskava rakendamisega kaasnevad reaalsed tulemused. Äriühingu eraaktsionäride osaluse ja riigi osaluse proportsioon kavatsetakse säilitada.

(69)

Valitsus selgitas, et Eurocypria müügi eesmärk oli võimaldada Cyprus Airways’il täita raskustes olevate äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevates ühenduse suunistes ettevõtja enda panuse kohta sätestatud nõudeid. Valitsus märkis, et Eurocypria müük sõltumatu isiku määratud hinnaga 13,425 Küprose naela toimub 2006. aasta augusti alguses.

(70)

HellasJet’iga seoses selgitas valitsus, et Cyprus Airways on Cyprus Airways’i, HellasJet’i ja Trans World Aviation SA (kasutab Kreekas nime Air Miles) vahelise kolmepoolse lepingu kohaselt korraldanud HellasJet’i müügi Trans World’ile 2 miljoni euro (1,16 miljoni Küprose naela) eest. Ta märkis, et Cyprus Airways kavatses võimalikult suures ulatuses vähendada HellasJet’i põhitegevusest tulenevat kahjumit ja tõmbuda ise asjaomasest ettevõtmisest eemale kohe pärast HellasJet’i lennukipargiga seoses Cyprus Airways’i antud garantiide lõppemist, ja väitis, et kõnealust summat tuleks käsitada ettevõtja enda panusena.

(71)

Valitsus lükkas tagasi pilootide liidu üleskutse koostada uus ümberkorraldamiskava ja kinnitas, et praegust äriplaani ei ole vaja läbi vaadata. Valitsus ei välista äriühingu erastamise võimalust, kui tehakse atraktiivne pakkumine.

(72)

Seoses 2007. aasta keskpaigaks kavandatud kapitali suurendamisega ja vastuseks komisjoni taotlusele esitasid Küprose ametiasutused 19. detsembri 2006. aasta kirjas lisateavet. Nad selgitasid, et Küprose äriühinguõiguse sätete kohaselt ei või riigiettevõte emiteerida aktsiaid, mille väärtus jääb alla nimiväärtuse. Cyprus Airways’i aktsiaid müüdi asjaomasel ajal Küprose börsil hinnaga 0,15–0,16 Küprose naela, kuigi nende nimiväärtus oli aktsia kohta 0,50 Küprose naela. Kuna oldi arvamusel, et aktsiate emiteerimine vähemalt nende nimiväärtuses ei oleks edukas, tuleks aktsiakapitali nimiväärtust vähendada.

(73)

Aktsiakapitali nimiväärtuse vähendamine on juba algatatud ja äriühing vähendab oma väärtust jaotamata kahjumi mahakandmisega (nagu on lubatud äriühingu põhikirjas). Cyprus Airways’i juhatus algatas 12. detsembril 2006 toimunud koosolekul kapitali suurendamise ning korraldas aktsiate ettetellimise. Selleks et tagada edu, on investeerimispank Cisco (eraomanduses oleva Küprose Panga tütarettevõtja) väljendanud oma valmisolekut korraldada kavandatud emissioon. Ciscole makstakse Cyprus Airways’i aktsiaemissiooni tagamise eest tasu ja see tasu vastab selliste tehingute eest makstavale turuhinnale. Komisjoni talitustele on esitatud investeerimispangaga sõlmitud eellepingu koopia.

(74)

Järgmiseks sammuks oli 2007. aasta jaanuari keskel aktsiakapitali vähendamist käsitleva erakorralise otsuse heakskiitmine aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul osalenud aktsionäride 75 % häälteenamusega. Küprose ringkonnakohus peab seejärel kõnealuse otsuse ametlikult kinnitama ja see tuleb kanda äriregistrisse. Asjaomane menetlus võtab eeldatavasti aega 6–7 kuud (sh kolmekuune tähtaeg kohtu jaoks).

(75)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(76)

Riigiabi mõiste laieneb mis tahes otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendaja talle antud volituste kohaselt.

(77)

Komisjon tegi menetluse algatamisel kindlaks kolm ümberkorraldamiskava elementi, mida võib käsitada riigiabina ja seetõttu peab komisjon kõnealuseid elemente analüüsima, et otsustada, kas neid võib pidada riigiabiks.

(78)

Cyprus Airways’i ümberkorraldamiskulud kaetakse osaliselt ja ajutiselt 55 miljoni Küprose naela (96 miljoni euro) suurusest laenust, mida kommertspank annab turutingimustel. Nagu uurimismenetluse algatamise otsuses selgitati, kavatsevad Küprose ametiasutused anda Cyprus Airways’ile laenusumma ulatuses riigi garantii.

(79)

Komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (9) on sätestatud kriteeriumid, millega tagatakse see, et garantii ei kujuta endast riigiabi (vt punkt 4.2). Kaks olulist kumulatiivset tingimust on järgmised:

(80)

Käesoleval juhul ei ole kumbki tingimus täidetud; Cyprus Airways ei maksa riigile mingit tasu talle antud garantii eest ja – arvestades tema ohtlikku majanduslikku olukorda ja seda, et talle on juba antud päästmisabi – on väga ebatõenäoline, et äriühing oleks ise saanud sellise garantii.

(81)

Lisaks sellele on garantii riigi ressurss, kuna selle annab vahetult riik. See on suunatud ühele äriühingule (Cyprus Airways), mis konkureerib ühenduse teiste lennuettevõtjatega eelkõige alates õhutranspordi liberaliseerimise kolmanda etapi („kolmas pakett”) jõustumisest 1. jaanuaril 1993. See mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna see on seotud liikmesriikidevahelises veonduses osaleva äriühinguga ja see hõlmab ühisturgu ning kuna see kahjustab või ähvardab kahjustada kõnealuse turu sisekonkurentsi.

(82)

Riigi garantiid tuleb seega käsitada riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Lisaks sellele on Küprose ametiasutused kõnealuse järeldusega nõus, kuna nad on garantiiga seoses püüdnud täita raskustes olevate äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevate suunistega ettenähtud tingimusi.

(83)

Kuigi esialgse kava kohaselt pidid Küprose ametiasutused garanteerima 55 miljoni Küprose naela suuruse laenu täies ulatuses, otsustasid ametiasutused menetluse käigus vähendada garantiiga kaetud ümberkorraldamislaenu osa maksimaalselt 45 miljoni Küprose naelani, et piirata abi miinimumini ja tagada äriühingu piisav panus ümberkorraldamiskulude katmisse. Lisaks nägid Küprose ametiasutused ette, et garanteeritud ja garanteerimata laenuosad on iseseisvad ja eelkõige, et garanteerimata laenuosa ei allutata garanteeritud laenuosale. See tähendab, et lennuettevõtja saab vähemalt 10 miljonit Küprose naela 55 miljoni Küprose naela suurusest kommertslaenust ilma igasuguse garantii või muu riigipoolse sekkumiseta.

(84)

Küprose ametiasutused märgivad, et Eurocypria müük viidi lõpule 2006. aasta augustis ja äriühing müüdi riigile 13,425 miljoni Küprose naela eest. Komisjon peab seetõttu uurima, kuidas kõnealune hind määrati, et kontrollida selle õigsust ja otsustada, kas tehinguga kaasnes riigiabi. Uurimismenetluse algatamise otsuse punktis 59 ja sellele järgnevates punktides on korratud, et riigiabi võib esineda eelkõige juhul, kui makstud hind on äriühingu turuhinnaga võrreldes liiga kõrge.

(85)

Sellega seoses märgib komisjon, et kõnealune summa saadi kahe, nii müüja kui ostja tellimusel valminud eksperdihinnangu tulemusena. Pärast eksperdihinnangute põhjalikku analüüsi on komisjon jõudnud järeldusele, et kõnealune hind vastab õiglasele turuhinnale; ta märgib ka seda, et lõplik müügihind on igal juhul madalam kui ümberkorraldamiskavaga ja uurimismenetluse algatamisel ettenähtud 15 miljonit Küprose naela. Seega leiab komisjon, et Eurocypria müügiga seoses ei antud Cyprus Airways’ile riigiabi, kuna kõnealuse äriühingu müügihind ei olnud suurem tema tegelikust väärtusest.

(86)

Komisjon võtab arvesse ka Küprose ametiasutuste kavatsust juhtida Eurocypria’t täielikult iseseisva äriühinguna väljaspool Cyprus Airways’i kontserni; komisjon leiab, et kuna Eurocypria jääb riigi omandisse, on oht, et seda ei juhita tõeliselt sõltumatuna endisest emaettevõtjast. Sellest tulenevalt ja kõnealuste probleemide lahendamiseks kavatseb komisjon kehtestada Küprosele tingimused selle tagamiseks, et kaks asjaomast äriühingut on ja jäävad eraldiseisvaks piisava ajavahemiku vältel ja et kõik nendevahelised tehingud on oma laadilt mitteseotud isikute vahelised tehingud.

(87)

Ümberkorraldamiskavaga on lisaks ette nähtud, et 2007. aasta keskpaigaks, st ligikaudu 18 kuud pärast ümberkorraldamise algust, suurendatakse Cyprus Airways’i kapitali umbes 14 miljoni Küprose naela võrra. Küprose ametiasutuste kava kohaselt toimub kapitali suurendamine vastavalt osaluste senisele suurusele ning säilitatakse riigi/eraaktsionäride osaluse suhe. See tähendab, et riik annab 9,8 miljonit Küprose naela (17 miljonit eurot e 70 %) ja teised aktsionärid 4,2 miljonit Küprose naela (7,3 miljonit eurot e 30 %).

(88)

Komisjon peab seega kindlaks tegema, kas avaliku sektori osa kavandatud kapitali suurendamises võib kirjeldatud olukorras käsitada riigiabina. Otsuse tegemisel tugineb ta „turumajandusliku investeerimise põhimõttele”, st käsitlusele, mis on leidnud kinnitust Euroopa Kohtu praktikas (10). Selleks et otsustada, kas avaliku sektori kapitalipaigutus on riigiabi, tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt võtta arvesse seda, kas abisaajal äriühingul on reaalseid võimalusi hankida samasuguseid finantsvahendeid tavalistelt kapitaliturgudelt. Riigiabi puudub, kui uus avaliku sektori kapital antakse tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad tavalistes turumajanduse tingimustes tegutsevale erainvestorile.

(89)

Avaliku sektori investori käitumist tuleb seetõttu võrrelda erainvestori, näiteks eraõigusliku ettevõtja, või struktuuri-, üldist või valdkondlikku poliitikat järgivate ning pikaajalist kasumlikkust taotlevate äriühingute eraõigusliku kontserni eeldatava käitumisega (11). Sellest tulenevalt leiab komisjon, et avaliku sektori vahenditest tehtud kapitali sissemaksed ei ole riigiabi, kui eraaktsionärid osalevad kapitali suurendamises esiteks vähemalt proportsionaalselt nende osalusele, teiseks avaliku sektori investori suhtes kehtivate tingimustega samasugustel tingimustel ja lõpuks, kui erainvestorite märgitud aktsiatel on reaalne majanduslik tähtsus; komisjon leiab, et avaliku sektori ja erainvestorite osaluse võrdväärsus on tagatud, kui kommertspank või investor on nõustunud eelnevalt turutingimustel tagama erainvestorite osalemise kapitali suurendamises avaliku sektori investorile pakutud tingimustega samadel tingimustel. Selline osaluste vastavusel põhinev käsitlus on ikka ja jälle leidnud kinnitust Esimese Astme Kohtus ja Euroopa Kohtus (12).

(90)

Käesoleval juhul on investeerimispank Cisco nõustunud erainvestoritele tagama turutingimustel kuni 30 % kavandatud rekapitaliseerimisest. Küprose ametiasutused on samuti täpsustanud, et kõik aktsionärid ostavad aktsiaid sama hinna eest, mille määravad ühiselt Cyprus Airways ja Cisco, ning samadel turutingimustel nagu erainvestorid.

(91)

Sellega seoses on komisjon saanud koopia 14. detsembri 2006. aasta eellepingust, mille Cisco saatis Cyprus Airways’ile ja kus pank nõustus sõlmima lepingu rekapitaliseerimise edu tagamiseks. Enne investeeringuga seotud lubaduste andmist erainvestoritele on Cisco lisaks teinud ümberkorraldamiskava ja kapitali suurendamise põhjaliku analüüsi. Samuti teeb pank (või laseb enda nimel teha) enne lõpliku lepingu sõlmimist, nagu turul tavaks, due diligence-analüüsi, mida iga investor peaks tegema enne kapitali suurendamise algatamist. Sel viisil on pank hankinud endale garantiid ja tagatised, mis võimaldavad tal kohandada oma pakkumist vastavalt võetud riskidele. Tuleb märkida, et asjaomane liikmesriik ei kontrolli kõnealust panka ei otseselt ega kaudselt. Lõplik garantiileping sõlmitakse Ciscoga vahetult enne pakkumisperioodi algust ja see sisaldab standardsätteid ja -kohustusi, mis kehtivad asjaomase lepingutüübi puhul kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste heade tavadega.

(92)

Tingimused, mida tuleb lõpliku garantiilepingu sõlmimisel järgida, võib liigitada kahte rühma; esimene hõlmab suhteliselt standardseid elemente, mis ei mõjuta otseselt komisjoni hinnangut, vaid ainult selle tegelikku rakendamist. Kõnealused tingimused on:

(93)

Teisalt mõjutavad komisjoni hinnangut kapitali suurendamisele panga eellepingus täpsustatud teise rühma kuuluvad tingimused; neid tuleks põhjalikult analüüsida. Kõnealused tingimused on järgmised:

(94)

Mis puutub uute aktsiate märkimishinda, siis on Cisco ja Cyprus Airways kokku leppinud, et uue aktsiaemissiooni hind või hinnavahemik otsustatakse ühiselt vastavalt turutavadele ja arvestades emissiooni käivitamise ajal aktsiaturul valitsevaid tingimusi. Küpros on komisjonile kinnitanud, et kõik aktsiate märkijad peavad maksma ühesugust hinda ja et garandile ei tehta mingit eriallahindlust.

(95)

Teiseks, mis puutub pankade tasustamisse komisjonitasude kaudu, siis komisjonitasude aluseks on turul märgitava aktsiaemissiooni osa (30 %) väärtus. Küprose ametiasutused on märkinud, et Ciscole makstav tasu on kooskõlas Euroopa peamiste aktsiaturgude põhimõtetega, et tagada samaväärse aktsiapaigutuse edukas läbiviimine. Komisjon saab selle põhjal teha otsuse, et Cyprus Airways’i ja Cisco vaheline tehing on kooskõlas samalaadsete tehingute turutingimustega ja et see ei tähenda pangale hinnaalanduse tegemist aktsiate puhul, mida tal võidakse paluda märkida. Seega ei põhjusta pangale makstud tasu olukorda, et ta osaleks kapitali suurendamises soodsamatel tingimustel kui riik või teised aktsionärid.

(96)

Kolmandaks, mis puutub nii riigi kui panga nõudesse, et teine osapool peab osalema kapitali suurendamises, siis komisjon rõhutaks seda, et mõlema osapoole sellekohane nõue on oluline otsustav element, mis tagab kapitali suurendamise edukuse.

(97)

Komisjon märgib, et Küprose ametiasutused on võtnud kohustuse edastada komisjonile pangaga sõlmitavad lõplikud lepingud, mis sisaldavad ametlikke ja tingimusteta märkimiskohustusi, kohe pärast kõnealuste lepingute sõlmimist ja enne seda, kui riigiasutused märgivad uued aktsiad. Teiseks on Küprose ametiasutused võtnud kohustuse esitada kohe pärast kapitali suurendamist aruanne uute aktsiate tegeliku märkimise kohta. Komisjon leiab siinkohal, et ilmselgelt ei saa olla tagatist või vaikivat kokkulepet, mille kohaselt riik vabastab panga tema kohustusest, kui rekapitaliseerimise pakkumise puhul ei toimu piisavat märkimist. Komisjon pöörab erilist tähelepanu kõnealuste kohustuste täitmisele, et kindlustada käesoleva otsuse tingimuste nõuetekohane järgimine.

(98)

Asjaomases protsessis võimaldatakse eraaktsionäridel märkida oluline osa (30 %) uutest emiteeritud aktsiatest samadel tingimustel nagu avaliku sektori aktsionäridel, eeldusel et aktsiahinnad on samad ja iga aktsiaga seotud õigused kõikide aktsionäride jaoks samad.

(99)

Kokkuvõttes, arvestades käesolevat analüüsi ja komisjoni järjekindlat praktikat ning Euroopa Kohtu praktikat seoses riigi osaluse hindamisega koos erainvestoritega teostatavas kapitali suurendamises, käsitledes seda vastavalt asjaoludele ja sõltumatult teistest ümberkorraldusmeetmetest, tähendab see seda, et 2007. aasta keskpaigaks kavandatud kapitali suurendamises osalevad avalik sektor ja erainvestorid teineteist täiendavalt, ja seetõttu ei ole riigi osalus riigiabi, kui järgitakse eespool nimetatud tingimusi, mille kehtestas kapitali suurendamise korraldamisele investeerimispank, kes peab tagama, et avalik sektor ja erainvestorid märgivad aktsiaid teineteist tõhusalt täiendades, ja avaliku sektori ja erainvestorite osaluse suhtele.

(100)

Sellegipoolest tuleneb komisjoni sõnul Esimese Astme Kohtu praktikast, et „vaid see asjaolu, et riigi osalusega äriühing on juba teinud tütarettevõtjasse kapitalipaigutusi, mida liigitatakse abina, ei tähenda automaatselt seda, et hilisemat kapitalipaigutust ei või liigitada investeeringuna, mis vastab turumajandusliku erainvestori kriteeriumidele. Kohus leiab sellegipoolest, et käesolevas asjas, mis puudutab sama investori poolt kahe aasta vältel tehtud kolme kapitalipaigutust, millest kaks esimest ei andnud mingit tulu, peab komisjon otsustama, kas kolmanda kapitalipaigutuse saab mõistlikult eraldada kahest esimesest ja kas seda võib erainvestori testi eesmärgil käsitada iseseisva investeeringuna.

Kohus leiab, et sellise otsuse tegemisel on olulised järgmised kaalutlused: kõnealuste kapitalipaigutuste kronoloogia, nende eesmärk ja tütarettevõtja olukord iga asjaomase kapitalipaigutuse otsuse tegemise ajal”  (13).

(101)

Käesoleva juhtumi puhul märgib komisjon, et kuigi riik ja erainvestorid märgivad kapitali suurendamisel aktsiaid sama hinnaga ja kõigi uute aktsiate puhul kehtivad ühesugused õigused, ei saa eitada asjaolu, et riik tagab samal ajal abisaajale antava olulise laenu, mis läheb märksa kaugemale kapitali suurendamisest, ning et riik ostab ümberkorraldatava äriühingu tütarettevõtja. Siiski ei ole vaja täpselt hinnata seda, kas riik ja erainvestorid osalevad emissioonis tegelikult samasugustel tingimustel, arvestades, et kapitali suurendamisele lisanduvad kaks kõnealust meedet, kuna komisjon leiab igal juhul, et – nagu selgub järgnevast analüüsist – isegi kui riigi osalemist kapitali suurendamises käsitataks riigiabina, käsitataks kõnealust abi ühisturuga kooskõlas olevana.

(102)

Olles jõudnud järeldusele, et riigi garantiiga 55 miljoni Küprose naela suurune pikaajaline laen Cyprus Airways’i ümberkorraldamise osaliseks rahastamiseks on riigiabi ja et riigi osalemine kapitali suurendamises võib sisaldada riigiabi elemente, peab komisjon kontrollima selle kokkusobivust ühisturuga.

(103)

Seetõttu tuleb kontrollida abi kokkusobivust, võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikeid 2 ja 3, millega on ette nähtud erandid artikli 87 lõikes 1 sätestatud üldisest ühisturuga kokkusobimatuse reeglist.

(104)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandid ei ole käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavad, kuna abimeede ei ole oma laadilt sotsiaalne, sest seda ei anta üksiktarbijatele, samuti ei korva see loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju ja seda ei anta Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele.

(105)

Artikli 87 lõike 3 punktides a, b ja d sätestatud erandid ei ole käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavad, kuna abi ei edenda majandusarengut niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, seda ei anta üleeuroopalist huvi pakkuva projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks ja see ei edenda kultuuri ega säilita kultuuripärandit.

(106)

Seega saab kohaldada ainult artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit. Artikli 87 lõike 3 punktis c on sätestatud, et riigiabi võib anda teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(107)

Ühenduse õigusaktidest on käesoleva juhtumi puhul ühisturuga kokkusobivuse üle otsustamisel kohaldatavad raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise 2004. aasta suunised ning eespool nimetatud raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise 1994. aasta suunised.

(108)

Komisjon peab seetõttu hindama seda, kas ümberkorraldamiskava on kooskõlas kohaldatavate suuniste sätetega. Üldpõhimõtte (raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkt 31) järgi tuleks „lubada anda ümberkorraldamisabi ainult sel juhul, kui on võimalik näidata, et see ei ole vastuolus ühenduse huvidega. See on võimalik ainult sel juhul, kui abi vastab rangetele kriteeriumidele ja kui kõik konkurentsimoonutused hüvitatakse äriühingu tegevuse jätkumisest tuleneva kasuga (…) ja kui põhimõtteliselt on konkurentide jaoks olemas piisavad kompensatsioonimeetmed”.

(109)

Seejärel on suunistes kindlaks määratud mitmed ümberkorraldamisabi andmise tingimused.

(110)

Esiteks peab komisjon otsustama, kas Cyprus Airways võib raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tingimuste kohaselt saada ümberkorraldamisabi. Kõnealuste suuniste punktis 9 on märgitud, et ühenduses puudub raskustes oleva äriühingu mõiste, ning seal on lisatud, et komisjon peab „äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni”.

(111)

Järgnevalt on asjaomastes suunistes (punkt 10) selgitatud, et „äriühingut loetakse käesolevate suuniste tähenduses igal juhul ja suurusest olenemata raskustes olevaks järgmistel asjaoludel a) kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, kes on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul”.

(112)

Punktis 11 on märgitud ka, et „isegi kui ei esine ühtegi punktis 10 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus”.

(113)

Komisjon märkis menetluse algatamisel, et Cyprus Airways on piiratud vastutusega äriühing, mis on juba kaotanud suure osa oma põhikirjajärgsest kapitalist. Cyprus Airways’i põhikirjajärgne kapital oli 31. detsembri 2003. aasta seisuga 55,5 miljonit Küprose naela (95 miljonit eurot), kuid 31. detsembri 2004. aasta seisuga oli ta viimase 12 kuu jooksul kaotanud 26,2 miljonit Küprose naela (44,8 miljonit eurot), st peaaegu 50 % oma aktsiakapitalist.

(114)

Komisjon märkis, et kontserni kahjum (põhjustajaks peamiselt Cyprus Airways) suurenes 20,9 miljonilt Küprose naelalt 2003. aastal 39,4 miljoni Küprose naelani 2004. aasta lõpus. Cyprus Airways’i omakapital oli seetõttu vähenenud 55,6 miljonilt Küprose naelalt (95 miljonit eurot) 2003. aastal 14,4 miljoni Küprose naelani (25 miljonit eurot) 2004. aastal. Seetõttu on äriühingu ohtlikku finantsolukorda arvestades väga ebatõenäoline, et ta suudab endale kindlustada mis tahes kommertskrediidi.

(115)

Seetõttu otsustas komisjon oma 3. mai 2005. aasta otsuses Cyprus Airways’i (päästmisabi) kohta, et Cyprus Airways on tõesti raskustes äriühing raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tähenduses. Sellisele järeldusele jõudis komisjon ka menetluse algatamisel. Cyprus Airways võib seega saada kõnealuste suuniste tingimuste kohaselt ümberkorraldamisabi.

(116)

Teine tingimus (sätestatud raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 35), mis tuleb täita, on järgmine: „Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse”.

(117)

Kõnealuste suunistega (punkt 37) nähakse samuti ette, et „kava peab pakkuma sellist pööret, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane, võimaldamaks tal turul omal jõul konkureerida”.

(118)

Äriühing on ümberkorralduste käigus nüüdseks vähendanud oma kulusid 19,5 miljoni Küprose naela võrra ja on koondanud ümberkorraldamiskavaga ettenähtust rohkem töötajaid. Kavaga nähti ette 385 töötaja (1800 töötajast) koondamine, ent kokkuvõttes kasutasid äriühingust lahkumise võimalust 414 inimest. Kulubaasi ulatuslik kärpimine koos ülejäänud töötajate palga kokkulepitud vähendamisega, samuti tootlikkuse kasv ja töötavade paranemine annab olulise kokkuhoiu ja peaks muutma äriühingu vajalikul määral paindlikuks ja kohanemisvõimeliseks, mis võimaldab tal saavutada oma eesmärgid.

(119)

Komisjon leiab, et Cyprus Airways peaks ettenähtud tähtajaks olema suuteline saavutama ümberkorraldustes edu. Kuigi päästmisabi andmisest (2005. aasta mais) on möödunud vaid 18 kuud, on äriühingu tulemused juba eeldatust veidi paremad. Olukorra edasiseks paranemiseks tuleks tähelepanu pöörata töötajate arvamusele selle kohta, kuidas vajalikku ümberkorraldamist hallata. Sedalaadi juhtumite korral on ümberkorralduste haldamine väga oluline ja kolmandalt isikult saabunud märkustest ilmneb, et see võib olla eriti oluline just kõnealuse juhtumi puhul.

(120)

Seoses 55 miljoni Küprose naela (96 miljoni euro) suuruse laenuga, mida riik osaliselt garanteerib, on Küprose ametiasutused selgitanud, et kõnealust summat (koos Eurocypria müügist laekuva tuluga) kasutatakse päästmisabi tagasimaksmiseks, et lennuettevõtja järgmistel aastatel ümber korraldada. 2007. aasta keskpaigaks kavandatud kapitali suurendamist 14 miljoni Küprose naela võrra kasutatakse laenujäägi vähendamiseks. Ümberkorraldamiskava on tulude suurendamise eesmärgil tihedalt seotud kulude kärpimise kavaga. Äriühingu tulusid kavatsetakse aja jooksul suurendada ja maksta laenujääk tulude arvelt pangale tagasi.

(121)

Komisjon peab hindama ka seda, kas ümberkorraldamise aluseks olevad eeldused on käesolevas olukorras mõistlikud ja kas prognoosid on kooskõlas raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes nõutuga. Asjaomastes suunistes (punkt 35) on sätestatud, et „komisjonile tuleb esitada üksikasjalik kava, mis eelkõige peab sisaldama turuülevaadet. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest, see võib välistel teguritel, nagu hindade ja nõudluse erinevused, mida äriühing ise eriti mõjutada ei saa, põhineda ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud”.

(122)

Seoses sellega võib kinnitada, et asjaomast ümberkorraldamiskava osa on arendatud vastavalt kavandatule. Käesoleva juhtumi puhul viitab komisjon liiklusvoogude ja turu arenguga seoses Eurocypria hindamise raames valminud kahele sõltumatule analüüsile, niivõrd kuivõrd nendes käsitletakse Küprose lennundusturu arengut.

(123)

Ümberkorraldamiskava kohaselt eeldatakse, et Küprose lennuliiklus suureneb aastatel 2005–2010 keskmiselt 3,5 % võrra aastas, samas kui Cyprus Airways’i lendude arv kasvab prognoosi kohaselt aastatel 2005–2010 keskmiselt 2,4 % võrra aastas. PwC aruande kohaselt on IATA (Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon) prognoosinud Küprose lennuliikluse üldiseks kasvuks 4,3 % aastatel 2006–2008, mis viitab sellele, et kavas arvestatud eeldused olid mõistlikud. Seetõttu tunduvad ümberkorraldamiskavas esitatud Cyprus Airways’i tulemuste prognoosid olevat usutavad, võttes arvesse teisi asjaomases äriühingus läbiviidud ratsionaliseerimisi.

(124)

Komisjon leiab eespool nimetatud asjaolusid arvestades, et Cyprus Airways on suuteline tagama oma majandusliku elujõulisuse äriplaaniga ettenähtud mõistliku aja jooksul.

(125)

Raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes (punkt 38) on samuti sätestatud: „Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta kompensatsioonimeetmed. Vastasel juhul tuleb abi lugeda „ühiste huvidega vastuolus olevaks” ja seetõttu ühisturule sobimatuks”.

(126)

Järgnevalt (punkt 39) on täpsustatud, et „meetmed võivad sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Kompensatsioonimeetmete kohasuse hindamisel võtab komisjon arvesse turustruktuuri ja konkurentsitingimusi kindlustamaks, et ükski meede ei vii turustruktuuri halvenemisele (…)”.

(127)

Komisjon peab seetõttu ümberkorraldusi analüüsima ja otsustama, kas Cyprus Airways’i ja Cyprus Airways’i kontserniga seoses on võetud piisavad meetmed, et vähendada abi kahjulikku mõju.

(128)

2004. aasta lõpus algatas äriühing nn tegevuskava ja vähendas alustuseks oma lennukiparki kahe lennuki võrra, millest üks renditi hiljem koos meeskonnaga Eurocypria’le, ning loobus mitmest varem teenindatavast marsruudist (Varssavi, Budapest, Colombo).

(129)

Lennuettevõtja lennukiparki vähendati selle raames 2004. aasta lõpus ühe lennuki võrra; ümberkorraldamiskava rakendamise ajal käitas Cyprus Airways kümmet lennukit (kaks lennukit A319, kuus lennukit A320–200 ja kaks lennukit A330–200) ning rentis koos meeskonnaga ühe lennuki A320–200 Eurocypria’le. Kõnealune meeskonnaga lennukit hõlmav rendileping lõpetati 2006. aasta suvehooaja lõpuks. Komisjon märgib lisaks, et lennuliiklus kasvab prognooside kohaselt aastatel 2005–2010 keskmiselt 3,5–4,3 % aastas, samas kui Cyprus Airways’i lendude arv kasvab prognooside kohaselt 2,4 % aastas, mistõttu tema turuosa väheneb kõnealuses ajavahemikus 26,6 %-lt maksimaalselt 23,2 %-le. Komisjon nõustub, et lennukipargi või turuosa edasine vähendamine võib kahjustada lennuettevõtja võimalusi taastuda, andmata seejuures konkurentidele olulisi turuvõimalusi.

(130)

Menetluse algatamise otsuses palus komisjon huvitatud kolmandatel isikutel just nimelt selles küsimuses esitada märkusi; ühtegi märkust asjaomases küsimuses ei laekunud.

(131)

Komisjon rõhutab lisaks, et raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes (punkt 55) on sätestatud, et kuna „(…) majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus on (…) üks ühenduse peamisi eesmärke (…), tuleb komisjonil abistatavates piirkondades antava ümberkorraldamisabi hindamisel arvesse võtta regionaalarengu vajadusi”. Järgnevalt (punkt 56) on sätestatud, et „abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused kompensatsioonimeetmete rakendamise ja abisaaja panuse osas olla leebemad (…)”.

(132)

Seoses sellega tuleks korrata, et ajavahemikus 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 (14) oli Küpros tervikuna EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c erandi kohaselt abikõlblik. Aastatel 2007–2013 peaks kahel piirkonnal, mis hõlmavad kokku 50 % Küprose elanikkonnast, olema EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c erandi alusel õigus saada piirkondlikku investeerimistoetust, kusjuures abi osatähtsus võib olla 15 %. Lisaks on Küprosel mitmed territoriaalsed ja seega alalised iseärasused, mis mõjutavad tema sotsiaalmajanduslikku arengut. Küprose paiknemine EL-i lõunapiiril tekitab otseseid probleeme seoses juurdepääsuga ülejäänud Euroopa Liidule ja põhjustab seetõttu suure sõltuvuse õhu- ja meretranspordist, kuid eelkõige õhutranspordist. See on oluline, kuna Küprose puhul on õhutransport ainus elujõuline ärireisijate transportimise viis. Eurostati 2003. aasta statistika majanduse sõltuvuse kohta õhutranspordist tõendab, et Küpros on õhutranspordist kõige sõltuvam liikmesriik (15).

(133)

Eelneva põhjal ja arvestades Küprose õhutranspordituru iseärasusi ning seda, et Cyprus Airways on juba vähendanud oma lennukiparki, ja et endine tütarettevõtja Eurocypria tegutseb nüüd juriidiliselt ja majanduslikult iseseisva ettevõtjana, millele ei laiene Cyprus Airways’i omandiõigused ega kontroll, saab komisjon teha järelduse, et Küprose ametiasutused on kavandanud piisavad kompensatsioonimeetmed ümberkorraldamisest tulenevate turumoonutuste kõrvaldamiseks.

(134)

Raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes (punkt 43) on sätestatud, et „toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi”. Komisjon leiab, et kõnealune tingimus on täidetud.

(135)

Ühest küljest, nagu eespool korrati, on ümberkorraldamiskulud kokku tõepoolest 71,1 miljonit Küprose naela. Teisest küljest kuuluvad ümberkorraldamise rahastamiseks kasutatavate tulude hulka 55 miljoni Küprose naela suurune laen (mida riik osaliselt garanteerib), Eurocypria müügist saadud tulu 13,425 miljonit Küprose naela ja ligikaudu 8,5 miljonit Küprose naela muudest allikatest, eelkõige mitmesuguste varade müügist. Kõnealuste meetmete hulka ei tohiks arvata kavandatud kapitali suurendamisest laekuvat raha, kuna seda kasutatakse täies ulatuses 55 miljoni Küprose naela suuruse laenu osaliseks tagasimaksmiseks ja seega ei suurenda see ümberkorraldamiseks kasutatavate vahendite kogusummat, vaid ainult asendab samaväärse osa. Vahendite kogusumma on seetõttu ligikaudu 76,9 miljonit Küprose naela. Komisjoni arvates on kõnesolev summa vastuvõetav ja ta leiab, et alalised vahendid ei ületa vastavaid kulusid, kuna suurema osa ümberkorraldamiseks kasutatavatest vahenditest moodustab laen, mille äriühing peab tagasi maksma enda tuludest, ja seetõttu ei käsitata seda alalise rahastamisena, samas kui äriühing peab katma lõplikud ümberkorraldamiskulud.

(136)

Lisaks märgib komisjon, et Küprose ametiasutuste võetud kohustus vähendada valitsuse garantiiga kaetud 55 miljoni Küprose naela suuruse laenu osa, tähendab riigiabi elemendi täiendavat piiramist esialgselt kavandatuga võrreldes.

(137)

Ettevõtja enda panuse kohta on raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes (punkt 43) sätestatud, et „abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse on märk, et turg usub elujõulisuse taastamist. Makse peab olema tegelik ja asjakohane, välistades tulevase oodatava kasumi (nt rahavood) ning olema nii suur kui võimalik”. Asjaomastes suunistes on seejärel märgitud, millist enda panust loetakse tavaliselt asjakohaseks; suuruselt Cyprus Airways’iga võrreldava äriühingu puhul oleks see 50 %.

(138)

Komisjon on tuvastanud, et ümberkorraldamiskulud on kokku ligikaudu 71,1 miljonit Küprose naela.

(139)

Summad, mida tuleks käsitada ettevõtja enda panusena, on järgmised: vähemalt 4,2 miljonit Küprose naela, mis vastab 14 miljoni Küprose naela ulatuses kapitali suurendamise sellele osale, mille märgivad erainvestorid; vähemalt 10 miljonit Küprose naela 55 miljoni Küprose naela suurusest kommertslaenust, mille lennuettevõtja laenab turgudelt ilma riigi garantii või muu riigipoolse sekkumiseta; samuti mitmesuguste varade müügist saadud tulu 8,5 miljonit Küprose naela (nagu on kirjeldatud eespool punktis 53).

(140)

Samuti väidavad Küprose ametiasutused, et Eurocypria müügist laekunud tulu tuleks samuti pidada ettevõtja enda panuseks. Komisjoni lähtub siinkohal sellest (16), et kui müük toimub vara tegeliku väärtuse alusel (olenemata ostja isikust), ei kujuta see endast riigiabi andmist vara müüvale ettevõtjale. Kõnealuste varade müügist saadud tulu võib niisiis kasutada ümberkorraldamise rahastamiseks ja seda tuleks käsitada ettevõtja enda panusena. See tähendab, et Eurocypria müügist laekunud tulu 13,425 miljonit Küprose naela tuleb samuti käsitada ettevõtja enda panusena. Asjaomast järeldust toetavad käesoleva juhtumi puhul veelgi Küprose ametiasutuste võetud kohustus ja komisjoni kehtestatud tingimus, mille kohaselt juhitakse Eurocypria’t tõhusalt kui Cyprus Airways’ist eraldiseisvat üksust ja sellega reaalselt konkureerivat lennuettevõtjat.

(141)

Seega on ettevõtja enda panus kokku vähemalt 36,2 miljonit Küprose naela. See moodustab 51 % ümberkorraldamiskuludest. Komisjon saab eelneva põhjal teha järelduse, et nõue maksta ümberkorraldamiskulude katmiseks piisav summa on käesoleval juhul täidetud.

(142)

Komisjon rõhutab lisaks, et ümberkorraldamiskulud on suuremas osas kaetud 55 miljoni Küprose naela suuruse laenuga, mille äriühing peab tagasi maksma enda tuludest, isegi kui seda garanteerib osaliselt riik, ja mitte 55 miljoni Küprose naela suuruse riigiabiga (17). Jõupingutustel, mida äriühing peab tegema oma ümberkorraldamiskulude katmiseks aja jooksul, on samasugune mõju nagu ümberkorraldamise rahastamisel ettevõtja enda poolt, kusjuures ainus erinevus seisneb selles, et asjaomaseid jõupingutusi saab riigi garanteeritud kommertslaenu abil hajutada mitme aasta peale.

a)

laenugarantii, mille Küpros andis Cyprus Airways Public Ltd-le, on lõpetatud; või

b)

Küprosel ei ole enam otsest või kaudset enamusosalust mõlema äriühingu kapitalis ja/või kontrolli mõlema äriühingu kapitali üle.

a)

kapitali ei suurendata enne, kui määratud kommertspank on kapitali suurendamise edukuse tagamiseks alla kirjutanud ametlikule tingimusteta kohustusele koos tavaliste välistustega, mis on seotud vääramatu jõu, sõja, terrorismi jm sarnaste sündmustega;

b)

riik võib kapitali suurendamisel märkida vaid kuni 70 % aktsiatest,

c)

riik märgib uued emiteeritud aktsiad erainvestoritega samadel tingimustel ning sama hinnaga, omandades samad õigused nagu erainvestorid, ilma et see kahjustaks panga pakutud ajakava kapitali suurendamise edukaks lõpuleviimiseks;

d)

kapitali suurendamisega ei tohi kaasneda lisalepingut või vaikivat kokkulepet, millega riik vabastab panga kohustustest, kui rekapitaliseerimise pakkumise märkimine peaks olema ebapiisav, või millega võimaldab pangale eraldi allahindlust väljalaskehinnast.