I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

21.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 46/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 146/2008,

14. veebruar 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ja määrust (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kogemused on näidanud, et vaja on ette näha nõuetele vastavuse tingimuste väiksemate rikkumiste teatud lubatavus, kui selliste rikkumiste tõsidus, ulatus ja püsivus ei õigusta määratud otsetoetuste kohest vähendamist. Sellise lubatavusega peaks siiski kuni tingimuste rikkumise lõpetamiseni kaasnema pädeva riikliku asutuse poolt teostatav asjakohane järelevalve. Lisaks võib otsetoetuste vähendamine väga väikeste esialgsete summade puhul osutuda koormavaks võrreldes sellega saavutatava hoiatava mõjuga. Seetõttu tuleks määratleda sobiv künnis, millest allpool võivad liikmesriigid teha otsuse vähendamist mitte kohaldada, tingimusel, et pädev riiklik asutus võtab meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja lõpetab asjaomase tuvastatud rikkumise.

(2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (2) artikli 44 lõikes 3 on sätestatud, et toetuskõlblikule hektarile vastavad maatükid on põllumajandustootja käsutuses vähemalt kümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Kogemused on näidanud, et kõnealune tingimus võib takistada maaturu toimimist ja toob põllumajandustootjate ning küsimusega tegelevate haldusteenistuste jaoks kaasa suure hulga haldustööd. Kuid tagamaks, et ei esitataks topeltnõudeid sama maa kohta, tuleks kindlaks määrata kuupäev, mil maatükid peaksid olema põllumajandustootja käsutuses. Asjakohane oleks, kui liikmesriigid määraksid selle kuupäeva, mis ei peaks olema hilisem toetusetaotluse muutmiseks kehtestatud kuupäevast. Sama reeglit tuleks kohaldada ühtse pindalatoetuse kava kohaldavate liikmesriikide suhtes.

(3)

Kuna ajavahemikku, mille jooksul nii ühtse otsemaksete kava kui ühtse pindalatoetuse kava kohaselt toetuskõlblikule hektarile vastavad maatükid on põllumajandustootja käsutuses, vähendatakse ühele päevale, tuleb selgitada vastutuse eeskirju nõuetele vastavuse raames, eelkõige juhul, kui asjaomase kalendriaasta jooksul toimub maa üleandmine. Seega tuleks selgelt sätestada, et põllumajandustootjat, kes esitas toetusetaotluse, loetakse pädeva asutuse ees vastutavaks nõuetele vastavuse tingimuste mis tahes mittetäitmise eest kogu toetusetaotluses deklareeritud põllumajandusmaa suhtes terve asjaomase kalendriaasta jooksul. See ei peaks välistama eraõiguslikke kokkuleppeid asjaomase põllumajandustootja ja selle isiku vahel, kellele põllumajandusmaa üle kanti või kes selle üle kandis.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71h on sätestatud, et ühtse otsemaksete kava raames võivad uued liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 2 lõike g tähenduses fikseerida erinevaid toetuseõiguse väärtusi ühiku kohta 30. juunil 2003 identifitseeritud heinamaahektarite või püsikarjamaa hektarite või Bulgaaria ja Rumeenia puhul 30. juunil 2005 identifitseeritud muude nõuetekohaste hektarite osas. Uued liikmesriigid on loonud maatükkide identifitseerimise süsteemi vastavalt kõnealuse määruse artiklile 20. Kuid nimetatud identifitseerimissüsteemile üleminekul ilmnenud tehniliste raskuste tõttu ei pruukinud teatavate 2003. aasta maatükkide andmed täpselt kajastuda. Selleks et võimaldada ühiku kohta erinevate väärtuste fikseerimise võimaluse sujuvat rakendamist, tuleks maatükkide identifitseerimise kuupäev muuta 30. juuniks 2006. Kuid Bulgaaria ja Rumeenia puhul peaks maatükkide identifitseerimise kuupäev olema 1. jaanuar 2008. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 71h tuleks vastavalt muuta.

(5)

Kogemused on ka näidanud, et nõuetele vastavuse eeskirjadega hõlmatud kohustuslike majandamisnõuete haldamiseks vajaliku haldusinfrastruktuuri loomine tähendab märkimisväärset haldustööd. Kohustuslike majandamisnõuete kasutuselevõtmine ja nende sujuv rakendamine oleks lihtsam, kui ühtse pindalatoetuse kava kasutavates uutes liikmesriikides kohaldataks kolme aasta pikkust järkjärgulist kasutuselevõtmist, mis on sarnane ühenduses 30. aprilli 2004. aasta seisuga rakendatud järkjärgulise kasutuselevõtmisega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas sätestatud ajakavaga. Kõnealune järkjärguline kasutuselevõtmine peaks olema võimalik isegi siis, kui uus liikmesriik otsustab täielikult kohaldada otsetoetusi enne ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise viimast võimalikku kuupäeva. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõiget 6 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (3) artikli 51 lõiget 3 tuleks vastavalt muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõigetes 10 ja 11 on sätestatud eeskirjad, mille abil reguleeritakse ühtset pindalatoetuse kava kasutavate uute liikmesriikide üleminekut ühtsele otsemaksete kavale. Kõnealuste eeskirjade kohaselt peab komisjon pärast asjaomase liikmesriigi valmisoleku seisu hindamist heaks kiitma uue liikmesriigi otsuse rakendada ühtset otsemaksete kava. Sellist eelnevat luba ei ole enam vaja, kuna peaaegu kõik otsetoetused on toodanguga sidumata ja kuna nii ühtne pindalatoetuse kava kui ka ühtne otsemaksete kava on toodanguga sidumata ja on pindalapõhised toetused, mis kattuvad ühtse süsteemi enamikus punktides, eelkõige seoses maatükkide identifitseerimise süsteemiga. Seepärast tuleks kõnealused sätted välja jätta. Artikli 143b lõigete 10 ja 11 väljajätmine tooks kaasa artikli 143b lõike 9 muutmise. Seetõttu tuleks ka nimetatud sätet muuta.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 XII lisa tabelis 2 on sätestatud Küprosel, kus ühtse pindalatoetuse kava kohaldatakse kuni 2008. aastani, makstavate täiendavate riiklike otsetoetuste kogusummad. Kuna vastavalt nôukogu määrusele (EÜ) nr 2012/2006 (4) jätkatakse ühtse pindalatoetuse kava kohaldamist, siis on vaja sätestada kogusummad juhtudel, kui ühtse pindalatoetuse kava kohaldatakse 2009. ja 2010. aastal.

(8)	Uued liikmesriigid, kes on valinud ühtse otsemaksete kava kohaldamise, otsustasid hakata seda kasutama alates 2007. aastast. Seetõttu on asjakohane kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71h muudatust kõnealuste uute liikmesriikide suhtes alates nimetatud aastast.

(9)

Terve rida käesoleva määrusega muudetavaid sätteid, täpsemalt need, mis käsitlevad nõuetele vastavuse tingimuste väiksemate rikkumiste teatavat lubatavust, vähendamise kohaldamist allpool teatavat künnist, selle kuupäeva kindlaksmääramist, mil maa peab abikõlblikkuseks ühtse otsemaksete kava ja ühtse pindalatoetuse kava alusel põllumajandustootja käsutuses olema ning ühtset pindalatoetuse kava kohaldavatele uutele liikmesriikidele nende territooriumil nõuetele vastavuse tingimustele järkjärguliseks üleminekuks antavat aega, toovad asjaomastele põllumajandustootjatele kaasa eeskirjad, mis on praegu kehtivatest soodsamad. Selliste sätete tagasiulatuv kohaldamine ei tohiks rikkuda õiguskindluse põhimõtet asjaomaste ettevõtjate osas. Sama kehtib ka määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71h muudetud sätte suhtes. Sätteid põllumajandustootja vastutuse kohta nõuete rikkumise eest maa üleandmisel tuleks siiski kohaldada alates 1. aprillist 2008, et kindlustada asjaomaste põllumajandustootjate jaoks piisav õiguskindlus, kuid tagades samas nimetatud sätete tõhusa rakendamise 2008. aastal.

(10)	Määrusi (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 1698/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui kohustuslikke majandamisnõudeid või häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi on teatava kalendriaasta (edaspidi „asjaomane kalendriaasta”) kestel rikutud ning see rikkumine on asjaomasel kalendriaastal toetusetaotluse esitanud põllumajandustootja tegemise või tegematajätmise otsene tagajärg, siis vähendatakse kõnealusele põllumajandustootjale pärast artiklite 10 ja 11 kohaldamist makstavate otsetoetuste kogusummat või tühistatakse see summa vastavalt artiklis 7 sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui kõnealune rikkumine on selle isiku, kellele põllumajandusmaa üle kanti või kes selle üle kandis, tegemise või tegematajätmise otsene tagajärg.

Esimese ja teise lõigu kohaldamisel 2008. aasta suhtes vastab kalendriaastale ajavahemik 1. aprill – 31. detsember 2008.

Käesolevas lõikes tähendab „üleandmine” mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja käsutuses.”;

lisatakse järgmine lõige:

„3. Olenemata lõikest 1 ja kooskõlas artikli 7 lõikes 1 osutatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatud tingimustega võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist või tühistamist kuni 100 euro suuruse summani põllumajandustootja ja kalendriaasta kohta.

Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõikes sätestatud võimalust, siis võtab pädev asutus järgmisel aastal nõutavaid meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja lõpetab asjaomase tuvastatud rikkumise. Tuvastatud rikkumistest ja parandusmeetmetest teavitatakse põllumajandustootjat.”.

Artikli 7 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et vähendamist ei kohaldata, kui rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades käsitada väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu inimeste või loomade tervisele, ei käsitata väiksemate rikkumistena.

Kui põllumajandustootja ei ole võtnud koheseid parandusmeetmeid, kõrvaldades sellega avastatud rikkumise, võtab pädev asutus nõutavaid meetmeid, mis võivad vajaduse korral piirduda ametliku kontrolliga, tagamaks, et põllumajandustootja lõpetab asjaomase tuvastatud rikkumise. Tuvastatud väiksemast rikkumisest ja parandusmeetmetest teavitatakse põllumajandustootjat.”.

3.	Artikli 44 lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega: „Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, on need maatükid põllumajandustootja käsutuses liikmesriigi kehtestatud kuupäeval, mis ei ole hilisem, kui asjaomases liikmesriigis kehtestatud kuupäev toetusetaotluse muutmiseks.”.

Artikkel 71h asendatakse järgmisega:

„Artikkel 71h

Heinamaa

Uued liikmesriigid võivad samuti vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele fikseerida kas piirkondliku ülemmäära või selle mingi osa piires erinevaid toetuseõiguse väärtusi ühiku kohta, mida eraldatakse artikli 71f lõikes 1 osutatud põllumajandustootjatele, 30. juunil 2006 identifitseeritud heinamaahektarite ja mis tahes muude toetuskõlblike hektarite osas või alternatiivina 30. juunil 2006 identifitseeritud püsikarjamaa hektarite või mis tahes muude toetuskõlblike hektarite osas.

Kuid Bulgaaria ja Rumeenia puhul on identifitseerimise kuupäevaks 1. jaanuar 2008.”.

Artiklit 143b muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik: „Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, on esimeses lõigus osutatud maatükid põllumajandustootja käsutuses liikmesriigi kehtestatud kuupäeval, mis ei ole hilisem, kui asjaomases liikmesriigis kehtestatud kuupäev toetusetaotluse muutmiseks.”;

lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine on alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 uute liikmesriikide jaoks vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2009 täidab nimetatud liikmesriikides ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:

a)	III lisa punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009;

b)	III lisa punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011;

c)	III lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2011 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2012 täidab nimetatud liikmesriikides ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:

a)	III lisa punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012;

b)	III lisa punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014;

c)	III lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Uued liikmesriigid võivad kolmandas lõikes sätestatud võimalust kohaldada ka siis, kui nad otsustavad lõpetada ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise enne lõikega 9 ettenähtud kohaldamisaja lõppu.”;

c)	lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega: „Iga uus liikmesriik võib ühtset pindalatoetuse kava kohaldada kuni 2010. aasta lõpuni.”;

d)	lõiked 10 ja 11 jäetakse välja.

6.	XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus sätestatud erand kehtib 31. detsembrini 2008. Alates 1. jaanuarist 2009 täidab ühtse pindalatoetuse alusel toetusi saav põllumajandustootja määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:

a)	III lisa punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009;

b)	III lisa punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011;

c)	III lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2011 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2012 täidab ühtse pindalatoetuse alusel toetusi saav põllumajandustootja määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:

a)	III lisa punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012;

b)	III lisa punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014;

c)	III lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Uued liikmesriigid võivad teises lõikes sätestatud võimalust kohaldada ka siis, kui nad otsustavad lõpetada ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise enne määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõikes 9 ette nähtud kohaldamisaja lõppu.”.

Artikkel 3

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008 järgmiste eranditega:

a)	artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. aprillist 2008;

b)	artikli 1 lõiget 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ZVER

(1) 11. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1276/2007 (ELT L 284, 30.10.2007, lk 11).

(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 8).

(4) ELT L 384, 29.12.2006, lk 8.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 XII lisa tabelisse 2 lisatakse kaks järgmist veergu:

„2009	2010
0	0
1 795 543	1 572 955
0	0
3 456 448	3 438 488
4 608 945	4 608 945
10 724 282	10 670 282
5 547 000	5 115 000
156 332	149 600
4 323 820	4 312 300
1 038 575	1 035 875
31 650 945	30 903 405”

21.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 46/11

NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/7/EÜ,

12. veebruar 2008,

kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 93 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. (4) Täiendavatest muudatustest tulenevalt tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Kaudsed kapitali suurendamisega seotud maksud, nimelt kapitalimaks (maks äriühingute kapitali tehtavatelt sissemaksetelt), väärtpaberite tempelmaks ning ümberkorraldustegevusega seotud maks, sõltumata sellest, kas nimetatud tegevus hõlmab kapitali suurenemist, põhjustavad diskrimineerimist, topeltmaksustamist ja ebakõlasid, mis häirivad kapitali vaba liikumist. Sama kehtib ka kapitalimaksu või väärtpaberite tempelmaksuga samaväärsete muude kaudsete maksude kohta.

(3)	Sellest tulenevalt on siseturu huvides ühtlustada kapitali suurendamise kaudset maksustamist käsitlevad õigusaktid, et kõrvaldada võimalikult paljud tegurid, mis võivad kahjustada konkurentsitingimusi või takistada kapitali vaba liikumist.

(4)	Kapitalimaksu majanduslik mõju kahjustab ettevõtjate ümberrühmitamist ja arengut. Selline mõju on eriti kahjulik praeguses majandusolukorras, kus tingimata tuleb eelistada investeerimise soodustamist.

(5)	Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks oleks kõige parem kapitalimaks kaotada.

(6)

Liikmesriikidele, kes praegu kapitalimaksu kohaldavad, on siiski vastuvõetamatu tulude vähenemine, mis sellise meetme kohesest kohaldamisest tuleneks. Kõnealustel liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalus jätkuvalt allutada kapitalimaksule osa või kõik asjaomased tehingud, kusjuures ühes liikmesriigis tuleb kohaldada ühetaolist maksumäära. Kui liikmesriik on otsustanud, et ta ei kohalda kapitalimaksu osade või kõigi käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate tehingute suhtes, ei peaks tal olema võimalik sellist maksu uuesti kehtestada.

(7)

Siseturu ideele on iseloomulik, et siseturu piires ei tohiks äriühingu kapitali suurendamist maksustada rohkem kui ühe korra. Kui liikmesriik, kellele on antud maksustamisõigused, ei võta kas teatavatelt või kõigilt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatelt tehingutelt kapitalimaksu, et tohi mis tahes muu liikmesriik kasutada asjaomaste tehingute puhul maksustamisõigust.

(8)	On asjakohane säilitada ranged tingimused selliste olukordade puhul, kus liikmesriigid jätkavad kapitalimaksuga maksustamist, eelkõige seoses maksuvabastuste ja -vähendustega.

(9)	Peale kapitalimaksu ei tohiks kapitali suurendamise suhtes kohaldada mingeid muid kaudseid makse. Eelkõige ei tohiks kohaldada väärtpaberite tempelmaksu, olenemata väärtpaberite päritolust ning sellest, kas need esindavad äriühingu omakapitali või laenukapitali.

(10)	Direktiivis 69/335/EMÜ sätestatud kapitaliühingute loetelu ei ole täielik ning seepärast tuleks seda kohandada.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(13)	Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

(14)	Võttes arvesse kapitalimaksu kahjulikku mõju, peaks komisjon iga kolme aasta järel esitama aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, eesmärgiga nimetatud maks kaotada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga reguleeritakse kaudset maksustamist järgmiste juhtude puhul:

a)	kapitaliühingutele tehtavad kapitali sissemaksed;

b)	kapitaliühinguid hõlmav ümberkorraldustegevus;

c)	teatavate väärtpaberite ja võlakirjade väljaandmine.

Artikkel 2

Kapitaliühing

1. Käesolevas direktiivis tähendab „kapitaliühing” järgmist:

a)	ühing, mis esineb I lisas loetletud mis tahes kujul;

b)	mis tahes äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil;

c)	mis tahes tulunduslik äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma osade ulatuses.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kapitaliühinguna ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid.

Artikkel 3

Kapitali sissemaksed

Käesoleva direktiivi kohaldamisel ja vastavalt artiklile 4 käsitatakse „kapitali sissemaksena” järgmisi tehinguid:

a)	kapitaliühingu moodustamine;

b)	sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku ümberkujundamine kapitaliühinguks, mis varem kapitaliühing ei olnud;

c)	kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemaksega;

d)	kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemakse abil, mille puhul vastu ei saada osa ühingu kapitalist või varadest, vaid liikmetega samaväärsed õigused, näiteks hääleõigus, õigus osale kasumist või likvideerimise puhul osale ülejäägist;

e)	sellise kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse üleviimine liikmesriiki, mille juhtimise registrijärgne asukoht asub kolmandas riigis;

f)	sellise kapitaliühingu juhtimise registrijärgse asukoha üleviimine liikmesriiki, mille juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis;

g)	kapitaliühingu kapitali suurendamine kasumi või alaliste või ajutiste reservide kapitaliseerimise abil;

h)	kapitaliühingu vara suurendamine ühingu liikme poolt teenuste osutamise kaudu, mis ei too kaasa äriühingu kapitali suurenemist, kuid toob kaasa õiguste muutumise äriühingus või võib suurendada äriühingu osade või aktsiate väärtust;

i)	kapitaliühingu võetud laen, kui laenuandja omandab õiguse osale või aktsiale äriühingu kasumist;

j)	kapitaliühingu poolt oma liikmelt, tema abikaasalt või lapselt võetud laen või kolmandalt isikult võetud laen, mida tagab ühingu liige, tingimusel et nimetatud laenude toime on samaväärne ühingu kapitali suurendamisega.

Artikkel 4

Ümberkorraldustegevus

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei käsitata järgmisi ümberkorraldustegevusega seotud tehinguid kapitali sissemaksena:

a)	kui üks või mitu kapitaliühingut annavad kõik oma varad ja kohustused või ühe või mitu oma tegevusala üle ühele või mitmele loodavale või juba olemas olevale kapitaliühingule, tingimusel et sissemakse koosneb vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad omandava äriühingu kapitali;

kui loodav või juba olemas olev kapitaliühing omandab teise kapitaliühingu aktsiaid, mis esindavad teise kapitaliühingu häälteenamust, tingimusel et omandatavate aktsiate eest tehtav sissemakse koosneb vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad endise äriühingu kapitali. Kui häälteenamus saavutatakse kahe või enama tehinguga, käsitatakse ümberkorraldustegevusena üksnes seda tehingut, millega saavutati häälteenamus ning mis tahes järgmisi tehinguid.

2. Ümberkorraldustegevus on ka kogu vara ja kohustuste üleandmine kapitaliühingule teiselt kapitaliühingult, mis kuulub täielikult esimesele kapitaliühingule.

II PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 5

Tehingud, mille suhtes ei kohaldata kaudset maksustamist

1. Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:

a)	kapitali sissemaksed;

b)	laenud või teenuste osutamine, mis moodustavad osa kapitali sissemaksetest;

c)	majandustegevusele eelnev registreerimine või mis tahes muu formaalsus, mille alusel tekib kapitaliühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime;

kapitaliühingu asutamisakti või -lepingu muutmine, eelkõige järgmine:

i)	kapitaliühingu ümberkujundamine teist liiki kapitaliühinguks;

ii)	kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse või registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki;

iii)	kapitaliühingu eesmärkide muutmine;

iv)	kapitaliühingu tegutsemistähtaja pikendamine;

e)	artiklis 4 osutatud ümberkorraldustegevus.

2. Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:

a)	aktsiate, osade või muude samaliigiliste väärtpaberite või neid esindavate sertifikaatide valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist;

b)	laenud, sealhulgas riigilaenud, mida võetakse võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite abil, nendega seotud formaalsused või nende võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist.

Artikkel 6

Maksud ja käibemaks

1. Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kohaldada järgmisi makse:

a)	kindlasummaline või proportsionaalne maks väärtpaberiülekannetelt;

b)	tehingumaksud, sealhulgas maa kinnistamise maks nende territooriumil asuva äritegevuse või kinnisvara ülemineku korral kapitaliühingule;

c)	tehingumaksud mis tahes varalt, mis läheb üle kapitaliühingule, kui nimetatud vara eest tasutakse muul viisil kui äriühingu osade või aktsiatega;

d)	maksud hüpoteegi seadmise, registrisse kandmise või lõpetamise eest või muud maa või muu varaga seotud maksud;

e)	lõivud või tasud;

f)	käibemaks.

2. Lõike 1 punktides b kuni e osutatud maksud on samad, olenemata sellest, kas kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus või registrijärgne asukoht asub maksustava liikmesriigi territooriumil või mitte. Samuti ei või kõnealused maksud ületada maksustavas liikmesriigis tehtavate samade tehingute suhtes kehtivaid makse.

III PEATÜKK

ERISÄTTED

Artikkel 7

Kapitalimaksuga maksustamine teatavates liikmesriikides

1. Olenemata artikli 5 lõike 1 punktist a võib liikmesriik, kes 1. jaanuaril 2006. maksustas kapitaliühingutele tehtavaid kapitali sissemakseid (edaspidi „kapitalimaks”), seda jätkata, tingimusel et see on kooskõlas artiklitega 8 kuni 14.

2. Kui liikmesriik peatab kapitalimaksuga maksustamise mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006, ei või ta seda uuesti kehtestada.

3. Kui liikmesriik peatab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 artikli 3 punktide g kuni j kohaste kapitali sissemaksete suhtes kehtestatud kapitalimaksuga maksustamise, ei või ta olenemata artikli 10 lõikest 2 selliste kapitali sissemaksete suhtes kapitalimaksu uuesti kehtestada.

4. Kui liikmesriik peatab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 filiaali makstava põhi- või käibekapitali maksustamise kapitalimaksuga, ei või ta olenemata artikli 10 lõikest 4 asjaomaste kapitali sissemaksete suhtes kapitalimaksu uuesti kehtestada.

5. Kui liikmesriik lubab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 teha artikli 13 kohaseid erandeid, ei või ta asjaomaseid kapitali sissemakseid pärast seda kapitalimaksuga maksustada.

Artikkel 8

Kapitalimaksu määr

1. Kapitalimaksu määr on ühetaoline.

2. Teatavas liikmesriigis kohaldatav kapitalimaksu määr ei tohi ületada asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2006 kohaldatud määra.

Kui liikmesriik vähendab kohaldatavat määra pärast kõnesolevat kuupäeva, ei või ta pärast seda uuesti kohaldada kõrgemat määra.

3. Kapitalimaksu määr ei tohi mingil juhul ületada 1 %.

Artikkel 9

Teatavate üksuste väljaarvamine reguleerimisalast

Liikmesriigid võivad otsustada artikli 2 lõikes 2 osutatud üksusi kapitalimaksu osas kapitaliühingutena mitte käsitada.

Artikkel 10

Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad tehingud ja maksustamisõiguste jaotumine

1. Kui liikmesriik jätkab vastavalt artikli 7 lõikele 1 kapitalimaksuga maksustamist, kuuluvad kapitalimaksuga maksustamisele artikli 3 punktides a kuni d osutatud kapitali sissemaksed, tingimusel et kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal asjaomases liikmesriigis.

Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad ka artikli 3 punktides e kuni f osutatud kapitali sissemaksed.

2. Kui liikmesriik jätkab kapitalimaksuga maksustamist, kuuluvad kapitalimaksuga maksustamisele artikli 3 punktides g kuni j osutatud kapitali sissemaksed, tingimusel et kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal asjaomases liikmesriigis.

3. Kui kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis ning selle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kes jätkab kapitalimaksuga maksustamist, maksustatakse kapitali sissemakseid kapitalimaksuga asjaomases liikmesriigis.

4. Kui kapitaliühingu registrijärgne asukoht ja juhtimise tegelik keskus asuvad kolmandas riigis, võib sellises liikmesriigis, kes jätkab kapitalimaksuga maksustamist, asuvasse filiaali makstavat põhi- või käibekapitali maksustada asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 11

Kapitalimaksu baas

1. Artikli 3 punktides a, c ja d osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks liikmete poolt sissemakstud või sissemakstava vara tegelik väärtus pärast võetud kohustuste ning sissemaksest äriühingule tulenevate kulude mahaarvamist.

Kapitalimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kuni sissemaksed on tehtud.

2. Artikli 3 punktides b, e ja f osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks äriühingule ümberkujundamise või üleviimise ajal kuuluva mis tahes vara tegelik väärtus, millest on maha arvatud äriühingul sel ajal olevad kohustused ja kulud.

3. Artikli 3 punktis g osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks nimetatud suurendamise nominaalväärtus.

4. Artikli 3 punktis h osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks osutatud teenuste tegelik väärtus pärast äriühingu poolt seoses teenuste osutamisega omandatud kohustuste ja kantud kulude mahaarvamist.

5. Artikli 3 punktides i ja j osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks võetud laenu nominaalsumma.

6. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võib kõikidele osanikele/aktsionäridele kuuluvate äriühingu osade/aktsiate tegelikku väärtust käsitada kapitalimaksu baasina, v.a juhul, kui sissemaksed on tehtud üksnes sularahas.

Maksustatav summa ei tohi olla väiksem kui kõikidele osanikele/aktsionäridele kuuluvate äriühingu osade/aktsiate nimiväärtus.

Artikkel 12

Väljaarvamine kapitalimaksu baasist

1. Kapitali suurenemise korral ei sisalda kapitalimaksu baas järgmist:

a)	kapitaliühingule kuuluv vara, mis eraldatakse kapitali suurendamiseks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud;

b)	kapitaliühingu võetud laenud, mis arvestatakse ümber äriühingu osadeks või aktsiateks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud.

2. Liikmesriik võib kapitalimaksu baasist välja arvata piiramatu vastutusega osaniku poolt kapitaliühingu kohustuste katteks sisse makstud kapitaliosa ning asjaomase osaniku osa või aktsia äriühingu vara.

Kui liikmesriik kasutab sellist õigust, kuulub kapitalimaksuga maksustamisele mis tahes tehing, mille tulemusena piiratakse liikme vastutust tema osale või aktsiale äriühingu kapitalist, eelkõige juhul, kui vastutuse piiramine tuleneb kapitaliühingu ümberkujundamisest teist liiki kapitaliühinguks.

Kõikidel nimetatud juhtudel võetakse kapitalimaksu äriühingu kohustuste eest piiramatult vastutavatele osanikele kuuluvalt äriühingu vara osalt või aktsialt.

3. Artikli 3 punktis c osutatud kapitali sissemakse puhul võib pärast äriühingu kapitali vähendamist tekkinud kahjumi tõttu vähendamisega võrdse osa kapitali sissemaksest kapitalimaksu baasist välja arvata, kui kapitali sissemakse tehakse nelja aasta jooksul alates kapitali vähendamisest.

Artikkel 13

Teatavatele kapitaliühingutele tehtavate kapitali sissemaksete maksuvabastus

Liikmesriigid võivad kapitalimaksust vabastada järgmistele üksustele tehtavad kapitali sissemaksed:

a)	avalikke teenuseid pakkuvad kapitaliühingud, näiteks ühistranspordiettevõtted, sadamad või vee-, gaasi- või elektrivarustusettevõtted, mille puhul vähemalt pool äriühingu kapitalist kuulub riigile, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele;

b)	kapitaliühingud, mis vastavalt põhikirjale ja ka tegelikult püüavad saavutada üksnes ning otseselt kultuuri, sotsiaalvaldkonna, abi või haridusega seotud eesmärke.

Liikmesriigid, kes vabastavad sellised kapitali sissemaksed kapitalimaksust, kohaldavad asjaomast vabastamist ka oma territooriumil asuvasse filiaali makstava põhi- või käibekapitali suhtes vastavalt artikli 10 lõikele 4.

Artikkel 14

Erandite tegemise kord

Teatavat liiki kapitali sissemaksete või kapitaliühingute suhtes võib teha erandeid või vähendada maksumäära, et saavutada õiglane maksustamine, järgida sotsiaalseid kaalutlusi või võimaldada liikmesriigil toime tulla eriolukordadega.

Liikmesriik, kes nimetatud meedet kavandab, esitab küsimuse asutamislepingu artiklit 97 silmas pidades aegsasti komisjonile.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 3, 4, 5, 7, 8, 12, 13 ja 14 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi sätete vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja nimetatud märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 69/335/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Komisjon esitab nõukogule iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, pidades silmas eesmärki nimetatud maks kaotada. Komisjoni abistamiseks nimetatud läbivaatamisel esitavad liikmesriigid komisjonile andmed kapitalimaksust saadava tulu kohta.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 2, 6, 9, 10 ja 11 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BAJUK

(1) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 126, 7.6.2007, lk 6.

(3) EÜT L 249, 3.10.1969, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).

(4) Vt II lisa A osa.

I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD ÄRIÜHINGUTE LOETELU

1.	Äriühingud, mis on asutatud nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (1) alusel

Belgia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	société anonyme/naamloze vennootschap

ii)	société en commandite par actions/commanditaire vennootschap op aandelen

iii)	société privée à responsabilité limitée/besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid

Bulgaaria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	„акционерно дружество”

ii)	„командитно дружество с акции”

iii)	„дружество с ограничена отговорност”

Tšehhi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	akciová společnost

ii)	komanditní společnost

iii)	společnost s ručením omezeným

Taani seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	aktieselskab

ii)	kommandit-aktieselskab

Saksamaa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	Aktiengesellschaft

ii)	Kommanditgesellschaft auf Aktien

iii)	Gesellschaft mit beschränkter Haftung

Eesti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

täisühing

ii)	usaldusühing

iii)

osaühing

iv)	aktsiaselts

v)	tulundusühistu

8.	Iirimaa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: companies incorporated with limited liability

Kreeka seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	Ανώνυμος Εταιρεία

ii)	Ετερόρρυθμος κατά μετοχάς Εταιρεία

iii)	Εταιρεία Περιορισμένης Ευθύνης

10.

Hispaania seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	sociedad anónima

ii)	sociedad comanditaria por acciones

iii)	sociedad de responsabilidad limitada

11.

Prantsusmaa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	société anonyme

ii)	société en commandite par actions

iii)	société à responsabilité limitée

12.

Itaalia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	società per azioni

ii)	società in accomandita per azioni

iii)	società a responsabilità limitata

13.	Küprose seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: εταιρείες περιορισμένης ευθύνης

14.	Läti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: kapitālsabiedrība

15.

Leedu seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	akcinė bendrovė

ii)	uždaroji akcinė bendrovė

16.

Luksemburgi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	société anonyme

ii)	société en commandite par actions

iii)	société à responsabilité limitée

17)

Ungari seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	részvénytársaság

ii)	korlátolt felelősségű társaság

18)

Malta seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	Kumpaniji ta’ Responsabilità Limitata

ii)	Soċjetajiet in akkomandita li l-kapital tagħhom jkun maqsum f’azzjonijiet

19.

Madalmaade seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	naamloze vennootschap

ii)	besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid

iii)	open commanditaire vennootschap

20.

Austria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	Aktiengesellschaft

ii)	Gesellschaft mit beschränkter Haftung

21.

Poola seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	spółka akcyjna

ii)	spółka z ograniczoną odpowiedzialnością

22.

Portugali seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	sociedade anónima

ii)	sociedade em comandita por acções

iii)	sociedade por quotas

23.

Rumeenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	„societăți în nume colectiv”

ii)	„societăți în comandită simplă”

iii)	„societăți pe acțiuni”

iv)	„societăți în comandită pe acțiuni”

v)	„societăți cu răspundere limitată”

24.

Sloveenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	delniška družba

ii)	komanditna delniška družba

iii)	družba z omejeno odgovornostjo

25.

Slovakkia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	akciová spoločnosť

ii)	spoločnosť s ručením obmedzeným

iii)	komanditná spoločnosť

26.

Soome seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	osakeyhtiö - aktiebolag

ii)	osuuskunta - andelslag

iii)	säästöpankki - sparbank

iv)	vakuutusyhtiö - försäkringsbolag

27.

Rootsi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i)	aktiebolag

ii)	försäkringsaktiebolag

28)	Ühendkuningriigi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: companies incorporated with limited liability.

(1) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatuste loeteluga

(osutatud artikli 16 lõikes 1)

Nõukogu direktiiv 69/335/EMÜ	(EÜT L 249, 3.10.1969, lk 25).
1972. aasta ühinemisakti I lisa punkt VI.1	(EÜT L 73, 27.3.1972, lk 93).
Nõukogu direktiiv 73/79/EMÜ	(EÜT L 103, 18.4.1973, lk 13).
Nõukogu direktiiv 73/80/EMÜ	(EÜT L 103, 18.4.1973, lk 15).
Nõukogu direktiiv 74/553/EMÜ	(EÜT L 303, 13.11.1974, lk 9).
1979. aasta ühinemisakti I lisa punkt VI.1	(EÜT L 291, 19.11.1979, lk 95).
Nõukogu direktiiv 85/303/EMÜ	(EÜT L 156, 15.6.1985, lk 23).
1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt V.1	(EÜT L 302, 15.11.1985, lk 167).
1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt XI.B.I.1	(EÜT C 241, 29.8.1994, lk 196).
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 9.1	(ELT L 236, 23.9.2003, lk 555).

B OSA

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegade loetelu

(osutatud artikli 16 lõikes 1)

Direktiiv	Ülevõtmistähtajad
Nõukogu direktiiv 69/335/EMÜ	1. jaanuar 1972
Nõukogu direktiiv 73/79/EMÜ	—
Nõukogu direktiiv 73/80/EMÜ	—
Nõukogu direktiiv 74/553/EMÜ	—
Nõukogu direktiiv 85/303/EMÜ	1. jaanuar 1986

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 69/335/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 7
—	Artikkel 1
Artikli 2 lõige 1	Artikli 10 lõike 1 esimene lõik ja artikli 10 lõige 2
Artikli 2 lõige 2	Artikli 10 lõige 3
Artikli 2 lõige 3	Artikli 10 lõige 4
Artikli 3 lõige 1, sissejuhatavad sõnad	Artikli 2 lõige 1, sissejuhatavad sõnad
Artikli 3 lõike 1 punkt a	Artikli 2 lõike 1 punkt a ja I lisa
Artikli 3 lõike 1 punkt b	Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikli 3 lõike 1 punkt c	Artikli 2 lõike 1 punkt c
Artikli 3 lõike 2 esimene lause	Artikli 2 lõige 2
Artikli 3 lõike 2 teine lause	Artikkel 9
Artikli 4 lõike 1 punktid a–f	Artikli 3 punktid a–f ja artikli 10 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 punktid g ja h	Artikli 5 lõike 1 punkti d alapunkt ii
Artikli 4 lõike 2 esimene lõik	Artikli 3 punktid g–j, artikli 7 lõige 3 ja artikli 10 lõige 2
Artikli 4 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 4 lõige 3	Artikli 5 lõike 1 punkt d
Artikli 5 lõike 1 punkt a	Artikli 11 lõige 1
Artikli 5 lõike 1 punkt b	Artikli 11 lõige 2
Artikli 5 lõike 1 punkt c	Artikli 11 lõige 3
Artikli 5 lõike 1 punkt d	Artikli 11 lõige 4
Artikli 5 lõike 1 punkt e	Artikli 11 lõige 5
Artikli 5 lõige 2	Artikli 11 lõige 6
Artikli 5 lõige 3	Artikli 12 lõige 1
Artikli 6 lõige 1	Artikli 12 lõike 2 esimene lõik
Artikli 6 lõige 2	Artikli 12 lõike 2 teine ja kolmas lõik
Artikli 7 lõike 1 esimene ja teine lõik	Artikkel 4, artikli 5 lõike 1 punkt e
Kehtetuks tunnistatud artikli 7 lõike 1 punkt b	Artikli 4 punkt a
Kehtetuks tunnistatud artikli 7 lõike 1 punkt bb	Artikli 4 punkt b
Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik	—
Artikli 7 lõige 2	Artiklid 7 ja 8
Artikli 7 lõige 3	Artikli 12 lõige 3
Artikkel 8	Artikli 7 lõige 5 ja artikli 13 esimene lõik
—	Artikli 13 teine lõik
Artikkel 9	Artikkel 14
Artikkel 10	Artikli 5 lõike 1 punktid a–c
Artikkel 11	Artikli 5 lõige 2
Artikkel 12	Artikkel 6
Artikkel 13	Artikli 15 lõige 1
Artikkel 14	Artikli 15 lõige 2
—	Artikkel 16
—	Artikkel 17
Artikkel 15	Artikkel 18
Artikli 3 lõike 1 punkt a	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

21.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 46/23

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2008,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise mereveolepingu sõlmimise kohta

(2008/143/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 12. veebruaril 1998 komisjoni alustama läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise mereveolepingu (edaspidi „leping”) üle ning sätestas sellel eesmärgil läbirääkimisjuhised.

(2)	Kõnealused läbirääkimised kulgesid edukalt ja komisjon parafeeris lepingu 12. detsembril 2001.

(3)	Leping allkirjastati Brüsselis 6. detsembril 2002, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(4)

Pekingis allkirjastati 5. septembril 2005 protokoll, millega muudetakse kõnealust lepingut, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga.

(5)	Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguga nõukogu ja Hiina Rahvavabariigi vahel sõlmitava protokolli teel.

(6)	Vajalikud põhiseaduslikud ja institutsioonilised menetlused on lõpule viidud ning leping tuleks seetõttu heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline mereveoleping.

Lepingu tekst (2) on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel lepingu artikli 15 lõikes 2 ettenähtud teate.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1) Arvamus on esitatud 2. septembril 2003 (ELT C 76E, 25.3.2004, lk 102).

(2) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

TÕLGE

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline

MEREVEOLEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu osalised, edaspidi „ühenduse liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ja

HIINA RAHVAVABARIIGI VALITSUS,

edaspidi „Hiina”,

teiselt poolt,

ARVESTADES Euroopa Majandusühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel 1985. aasta mais sõlmitud kaubandus- ja majanduskoostöö lepingut;

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Hiina vaheliste merendusalaste suhete tähtsust;

USKUDES, et lepinguosaliste koostöö rahvusvahelise merenduse valdkonnas on kasulik Hiina ning ühenduse ja selle liikmesriikide vaheliste kaubandus- ja majandussuhete arengule;

SOOVIDES võrdõiguslikkusest ja vastastikusest kasust lähtudes jätkuvalt tugevdada ja koondada suhteid rahvusvahelise mereveo alal;

TUNNISTADES mereveoteenuste tähtsust ja soovides veelgi edendada osaliselt merel toimuvat mitmeliigilist vedu, et suurendada transpordiahela tõhusust;

TUNNISTADES paindliku ja turusuunitlusega lähenemisviisi edasiarendamise tähtsust ning eeliseid, mida kummagi lepinguosalise ettevõtjad saavad võimalusest kontrollida ja kasutada oma rahvusvahelise kaubaveo teenuseid tõhusa rahvusvahelise mereveo süsteemi raames;

ARVESTADES ühenduse liikmesriikide ja Hiina vahelisi olemasolevaid kahepoolseid merenduslepinguid;

TOETADES Maailma Kaubandusorganisatsioonis mereveoteenuste üle peetavaid mitmepoolseid läbirääkimisi;

BELGIA KUNINGRIIK:

asepeaministri ning liikuvus- ja transpordiministri

Isabelle DURANTI

TAANI KUNINGRIIK:

majandus-, kaubandus- ja tööstusministri

Bendt BENDTSENI

SAKSAMAA LIITVABARIIK:

riigi transpordi-, ehitus- ja elamuministri

Manfred STOLPE

suursaadiku, Saksamaa Liitvabariigi alalise esindaja

Wilhelm SCHÖNFELDERI

KREEKA VABARIIK:

merekaubandusministri

Georgios ANOMERITISE

HISPAANIA KUNINGRIIK:

siseriikliku arengu ministri

Francisco ÁLVAREZ-CASCOS FERNÁNDEZI

PRANTSUSE VABARIIK:

suursaadiku, Prantsuse Vabariigi alalise esindaja

Pierre SELLALI

IIRIMAA:

Iirimaa alalise esindaja asetäitja

Peter GUNNINGI

ITAALIA VABARIIK:

infrastruktuuri- ja transpordiministri

Pietro LUNARDI

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK:

majandusministri ja transpordiministri

Henri GRETHENI

MADALMAADE KUNINGRIIK:

transpordi-, side- ja riiklike ehitustööde ministri

Roelf Hendrik de BOERI

AUSTRIA VABARIIK:

riigi transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministri

Mathias REICHHOLDI

PORTUGALI VABARIIK:

riiklike ehitustööde, transpordi- ja elamuministri

Luís Francisco VALENTE DE OLIVEIRA

SOOME VABARIIK:

transpordi- ja sideministri

Kimmo SASI

ROOTSI KUNINGRIIK:

sideministri

Ulrica MESSINGI

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK:

parlamentaarse asesekretäri transpordi alal

David JAMIESONI

EUROOPA ÜHENDUS:

Taani Kuningriigi majandus-, kaubandus- ja tööstusministri

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Bendt BENDTSENI

Euroopa Ühenduste Komisjoni asepresidendi

Loyola de PALACIO

HIINA RAHVAVABARIIGI VALITSUS:

Hiina Rahvavabariigi sideministri

Chunxian ZHANGI

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on parandada lepinguosaliste ettevõtjate hüvanguks tingimusi, mille alusel toimub merekaubavedu Hiina ja ühenduse vahel ning samuti ühelt poolt Hiina ja ühenduse ning teiselt poolt kolmandate riikide vahel. Leping toetub põhimõtetele, millega tagatakse mereveoteenuste osutamise vabadus, vaba juurdepääs lastile ja kaubandusele kolmandate riikidega, piiramatu juurdepääs sadama- ja abiteenustele ning mittediskrimineeriv kohtlemine selliste teenuste kasutamisel, samuti mittediskrimineeriv kohtlemine seoses kaubandusliku kohalolekuga. Leping hõlmab ukselt-uksele-veoteenuste kõiki aspekte.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Lepingut kohaldatakse Hiina ja ühenduse liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise merekaubaveo ja logistikateenuste osutamise, sealhulgas osaliselt merel toimuvate mitmeliigiliste toimingute suhtes, samuti ühenduse liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise merekaubaveo suhtes. Lepingut kohaldatakse samuti kolmandate riikidega toimuva kaubanduse suhtes ning Hiina sadamate või ühenduse liikmesriikide sadamate vahel varustuse liikumise, näiteks selliste tühjade konteinerite liikumise suhtes, mida ei veeta lastina tasu eest.

Kui ühe lepinguosalise laevad sõidavad teise lepinguosalise ühest sadamast sama lepinguosalise teise sadamasse või ühenduse liikmesriigi ühest sadamast teise sadamasse eesmärgiga lastida kaup välisriikidesse vedamiseks või lossida välisriikidest saabunud kaup, käsitatakse nimetatud toiminguid rahvusvahelise mereveo osana.

Lepingut ei kohaldata ainult Hiina sadamate vahelise või ainult ühenduse konkreetse liikmesriigi sadamate vahelise sisetranspordi suhtes.

2. Leping ei mõjuta selliste kahepoolsete merenduslepingute kohaldamist, mille Hiina ja ühenduse liikmesriigid on sõlminud küsimustes, mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast väljapoole.

3. Leping ei mõjuta kolmandate riikide õigust tegeleda kauba- ja reisijateveoga lepinguosaliste sadamate või lepinguosalise ja kolmanda riigi sadamate vahel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

„rahvusvaheline merekaubavedu ja logistikateenused” – hõlmab järgmiseid teenuseid: rahvusvahelise merekaubaveo teenused ning sellega seotud lasti käitlemis- ja ladustamisteenused, tolliteenused, konteinerite ladustamis- ja depooteenused, nii sadamas kui ka sisemaal, laevade agenteerimisteenused ja ekspedeerimisteenused;

b)	„mitmeliigiline vedu” – kaupade vedu, kasutades selleks rohkem kui ühte veoliiki, sealhulgas merevedu, ühtse dokumendi alusel;

„laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

—	mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste tellimine, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

—	ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist;

d)	„ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotoimingute korraldamisest ja järelevalvest (abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

„laevandusettevõtja” – ettevõtja, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

i)	ettevõtja on asutatud Hiina või ühenduse või ühenduse liikmesriigi avaliku või eraõiguse kohaselt;

ii)	ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt Hiinas või ühenduses;

iii)	ettevõtja tegutseb rahvusvahelisel laevaliinil laevadega, mis kuuluvad talle või mida ta kasutab.

Väljaspool ühendust või Hiinat asutatud laevandusettevõtjad, keda kontrollivad vastavalt ühenduse liikmesriigi või Hiina kodanikud, kuuluvad samuti lepingu kohaldamisalasse, kui nende laevad on registreeritud kõnealuses liikmesriigis või Hiinas nende õigusaktide kohaselt;

f)	„tütarettevõtja” – laevandusettevõtjale kuuluv äriühing, kes on juriidiline isik;

g)	„filiaal” – laevandusettevõtjale kuuluv tegutsemiskoht, mis ei ole juriidiline isik;

h)	„esindus” – ühe lepinguosalise laevandusettevõtja esindus, mis on asutatud teise lepinguosalise territooriumil;

„laev” – mis tahes kaubalaev, mis on Hiina või ühenduse või selle liikmesriikide seaduste kohaselt kantud emma-kumma lepinguosalise laevaregistrisse selle lepinguosalise lipu all ja mida kasutatakse rahvusvahelises mereveos, sealhulgas laevad, mis sõidavad kolmanda riigi lipu all, kuid mis kuuluvad Hiina või ühenduse liikmesriigi laevandusettevõtjale või mida selline ettevõtja kasutab. See mõiste ei hõlma siiski sõjalaevu ega mis tahes muid mitteärilisi laevu.

Artikkel 4

Teenuste osutamine

1. Iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise lipu all sõitvaid või teise lepinguosalise kodanike või ettevõtjate kasutatavaid laevu sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuri ja abiteenuste kasutamisel ning sellega seotud tasude ja maksude ning tolliformaalsuste osas ning kaikohtade ja lossimis- ning lastimisvahendite kasutamisel sama soodsalt kui oma laevu.

2. Lepinguosalised kohustuvad tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab mittediskrimineeriva ja kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.

3. Lõigete 1 ja 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a)	ei kehtesta lastijaotusklausleid kolmandate riikidega tulevikus sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, ja tunnistavad sellised sätted mõistliku ajavahemiku jooksul kehtetuks, juhul kui need esinevad varasemates kahepoolsetes lepingutes;

b)	kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed haldus-, tehnilised või muud meetmed, mille näol võib tegemist olla kaudsete piirangutega ja millel võib olla diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste mereveoteenuste vabale osutamisele;

c)	hoiduvad alates käesoleva lepingu jõustumisest selliste haldus-, tehniliste või seadusandlike meetmete rakendamisest, mis võivad teise lepinguosalise kodanikke või ettevõtjaid rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamisel diskrimineerida.

4. Iga lepinguosaline tagab teise lepinguosalise laevandusettevõtjatele võrdsetel alustel ja asjaomaste ettevõtjate vahel kokkulepitud tingimustel juurdepääsu fiiderteenustele, mida esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil registreeritud laevandusettevõtjad osutavad rahvusvahelise kaubaveo puhul Hiina sadamate vahel või ühenduse liikmesriikide sadamate vahel.

Artikkel 5

Kaubanduslik kohalolek

Iga lepinguosaline lubab teise lepinguosalise laevandusettevõtjal tegevuste jaoks, mis on seotud rahvusvahelise merekaubaveo ja logistikateenuste, sealhulgas mitmeliigiliste ukselt-uksele-veotoimingute osutamisega, asutada täielikult talle kuuluvaid või ühisinvesteeringuks olevaid tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi ning lubab tütarettevõtjatel ja filiaalidel tegelda majandustegevusega vastavalt oma õigusaktidele. Sellisteks tegevusteks on (loetelu pole ammendav):

1)	lasti hankimine ja lastimiskoha reserveerimine;

2)	veodokumentide, sealhulgas rahvusvaheliseks mereveoks üldtunnustatud läbiva konossemendi koostamine, kinnitamine, käsitlemine ja väljastamine; veo- ja tollidokumentide koostamine;

3)	teenuslepingute või tariifide alusel tulenenud veoraha ja muude tasude määramine, kogumine ja ülekandmine;

4)	teenuslepingute üle läbirääkimine ja nende allkirjastamine;

5)	lepingute allkirjastamine lasti maantee- ja raudteeveoks, lasti käsitsemiseks ja muude abiteenuste osutamiseks;

6)	tariifidest teatamine ja nende avaldamine;

7)	pakutavate teenustega seotud turustustegevustes osalemine;

8)	majandustegevuseks vajaliku varustuse omamine;

9)	äriteabe andmine igasuguste vahenditega, kaasa arvatud arvutipõhised infosüsteemid ja elektrooniline andmevahetus, kui telekommunikatsiooniga seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti;

10)	koos kohapeal asutatud laevaagendiga ühisettevõtete loomine eesmärgiga tegeleda seotud äritegevusega, nt laevade sadamaskäikude korraldamine või lasti vastuvõtmine selle väljasaatmise eesmärgil.

Artikkel 6

Läbipaistvus

1. Iga lepinguosaline avaldab pärast nõupidamist ja asjakohase eelteatise edastamist viivitamata kõik asjakohased üldrakendatavad meetmed, mis on seotud käesoleva lepingu toimimisega või mõjutavad seda.

2. Kui lõikes 1 viidatud avaldamine ei ole võimalik, tuleb vastav teave teha teisiti avalikult kättesaadavaks.

3. Iga lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise kõikidele taotlustele saada teavet mis tahes tema üldrakendatava meetme kohta lõikes 1 mainitud tähenduses.

Artikkel 7

Siseriiklikud sätted

1. Lepinguosalised tagavad, et kõikide rahvusvaheliste mereveoteenustega kauplemist mõjutavate üldrakendatavate meetmetega tegeldakse põhjendatud, objektiivsel ja erapooletul viisil.

2. Kui nõutakse luba, teavitavad lepinguosalise pädevad asutused mõistliku aja jooksul pärast siseriiklike õigusaktide kohaselt täielikuks tunnistatud taotluse esitamist taotlejat tema taotluse kohta tehtud otsusest. Taotleja nõudel peavad lepinguosalise pädevad asutused põhjendamatu viivitamiseta teatama, millises käsitlusjärgus taotlus on.

3. Tagamaks, et tehniliste standarditega ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmed ei kujutaks endast tarbetuid kaubandustõkkeid, peavad nõuded põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ning varem kindlaksmääratud ja läbipaistvatel kriteeriumidel, nt suutlikkusel teenust osutada; litsentsimismenetluste puhul ei tohi sellised nõuded kitsendada ega takistada teenuse osutamist.

Artikkel 8

Võtmeisikud

Tütarettevõtjatel, filiaalidel ja esindustel, mis kuuluvad täielikult või on ühisinvesteeringuks ühe lepinguosalise territooriumil asutatud teise lepinguosalise laevandusettevõtjatele, on õigus võtta tööle võtmeisikuid kooskõlas asukohariigis kehtivate õigusaktidega, olenemata selliste isikute rahvusest. Kumbki lepinguosaline hõlbustab töölubade ja viisade saamist välismaalastest töötajate jaoks.

Artikkel 9

Maksed ja kapitali liikumine

1. Tulud, mis ühe lepinguosalise kodanikud või äriühingud on saanud seoses rahvusvahelise mereveo ja mitmeliigiliste veotoimingutega teise lepinguosalise territooriumil, võivad olla makstud vabalt vahetatavas vääringus.

2. Tulud ja kulud, mis on tekkinud ühe lepinguosalise territooriumil asutatud teise lepinguosalise laevandusettevõtjate tütarettevõtjate, filiaalide või esinduste majanduslikust tegevusest, võivad olla makstud asukohariigi vääringus. Pärast eespool nimetatud laevandusettevõtjate, tütarettevõtjate, filiaalide või esinduste poolt kohalike tasude maksmist järelejäänud summa võib kanda vabalt üle välismaale ülekande tegemise kuupäeval pangas kehtiva vahetuskursiga.

Artikkel 10

Merendusalane koostöö

Oma merekaubanduse arengu soodustamiseks julgustavad lepinguosalised oma pädevaid asutusi, laevandusettevõtjaid, sadamaid, asjakohaseid uurimisasutusi, ülikoole ja kolledžeid tegema koostööd järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

1)	seisukohtade vahetamine küsimustes, mis puudutavad nende tegevust rahvusvahelistes mereorganisatsioonides;

2)	merevedu ja turukorraldust käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ja täiustamine;

3)	rahvusvahelise merekaubaveo teenuste tõhususele kaasaaitamine lepinguosaliste sadamate ja laevastike tõhusa kasutamise teel;

4)	meresõiduohutuse tagamine ja merereostuse tõkestamine;

5)	merendusalase hariduse ja koolituse, eelkõige meremeeste väljaõppe soodustamine;

6)	töötajate, teadusinfo ja tehnoloogia vahetamine;

7)	piraatluse ja terrorismiga võitlemiseks tehtavate pingutuste suurendamine.

Artikkel 11

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalised loovad käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks asjakohase korra.

2. Kui lepinguosalistel tekivad käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel lahkarvamused, püüavad nende pädevad asutused vaidluse lahendada sõbraliku nõupidamise teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse küsimus diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 12

Lepingu muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel ja muudatus jõustub artikli 15 lõikes 2 määratletud korras.

Artikkel 13

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Hiina territooriumi suhtes.

Artikkel 14

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja hiina keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 15

Kehtivusaeg ja jõustumine

1. Käesolev leping on sõlmitud viieks aastaks. Seda uuendatakse vaikimisi igal aastal, kui üks lepinguosalistest ei ole seda kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu kirjalikult denonsseerinud.

2. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3. Kui käesolev leping on teatavates küsimustes ebasoodsam kui olemasolevad kahepoolsed lepingud ühenduse konkreetse liikmesriigi ja Hiina vahel, kohaldatakse soodsamaid sätteid, ilma et see piiraks ühenduse kohustusi ning võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Käesoleva lepingu sätted asendavad ühenduse liikmesriikide ja Hiina vahel varem sõlmitud kahepoolsete lepingute sätted, kui viimati nimetatud sätted ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas (v.a eelmises lauses osutatud olukord) või on nendega identsed. Käesoleva lepinguga hõlmamata kahepoolsete lepingute sätteid kohaldatakse edasi.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

EN FE DE LO CUAL, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Acuerdo.

TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.

ZU URKUND DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten dieses Abkommen unterzeichnet.

ΣΕ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι υπογράφοντες πληρεξούσιοι έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα συμφωνία.

IN WITNESS WHEREOF the undersigned Plenipotentiaries have signed this Agreement.

EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leur signature sur le présent accord.

IN FEDE DI CHE i Plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente accordo.

TEN BLIJKE WAARVAN de, hiertoe naar behoren gemachtigde, ondergetekenden hun handtekening onder deze overeenkomst hebben gesteld.

EM FÉ DO QUE, os abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no presente Acordo.

TÄMÄN VAKUUDEKSI alla mainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.

TILL BEVIS HÄRPÅ har undertecknade befullmäktigade undertecknat detta avtal.

Hecho en Bruselas, el seis de diciembre del dos mil dos.

Udfærdiget i Bruxelles den sjette december to tusind og to.

Geschehen zu Brüssel am sechsten Dezember zweitausendzwei.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις έξι Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δύο.

Done at Brussels on the sixth day of December in the year two thousand and two.

Fait à Bruxelles, le six décembre deux mille deux.

Fatto a Bruxelles, addì sei dicembre duemiladue.

Gedaan te Brussel, de zesde december tweeduizendtwee.

Feito em Bruxelas, em seis de Dezembro de dois mil e dois.

Tehty Brysselissä kuudentena päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakaksi.

Som skedde i Bryssel den sjätte december tjugohundratvå.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la Republique française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

21.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 46/37

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2008,

protokolli sõlmimise kohta, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi vahelist mereveolepingut, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

(2008/144/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Brüsselis allkirjastati 6. detsembril 2002 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi vaheline mereveoleping (edaspidi „leping”).

(2)

(3)	Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguga nõukogu ja Hiina Rahvavabariigi vahel sõlmitava protokolli teel.

(4)	Vajalikud põhiseaduslikud ja institutsioonilised menetlused on lõpule viidud ning protokoll tuleks seetõttu heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1. Ühenduse nimel kiidetakse heaks protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi vahelist mereveolepingut, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga.

Protokolli (2) tekst on lisatud käesolevale otsusele.

2. Nõukogu eesistuja esitab Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel protokolli artikliga 3 ettenähtud teate.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1) Arvamus esitatud 5. juulil 2005 (ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 53).

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 38.

PROTOKOLL,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist mereveolepingut

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi „liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu

ühelt poolt ja

HIINA RAHVAVABARIIGI VALITSUS,

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja seega ühendusega 1. mail 2004. aastal,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik on saanud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise 6. detsembril 2002. aastal Brüsselis allakirjutatud mereveolepingu (edaspidi „leping”) osalisteks.

Artikkel 2

Protokollile lisatud lepingu tekstid eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles on autentsed samadel tingimustel kui teistes keeltes koostatud tekstid kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 14.

Artikkel 3

Lepinguosalised kiidavad protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Protokoll jõustub lepingu jõustumise kuupäeval. Kui lepinguosalised kiidavad protokolli heaks hiljem kui lepingu jõustumise kuupäeval, siis jõustub protokoll kuupäeval, mil lepinguosalised on üksteist teavitanud siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Protokoll on koostatud kahe tuhande viienda aasta septembrikuu viiendal päeval Pekingis kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja hiina keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Communidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por el Gobierno de la República Popular China

Za vládu Čínské lidové republiky

For Folkerepublikken Kinas regering

Im Namen der Regierung der Volksrepublik China

Hiina Rahvavabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Λαϊκής Δημοκρατίας της Κίνας

For the Government of the People's Republic of China

Pour le gouvernement de la République populaire de Chine

Per il Governo della Repubblica popolare cinese

Kīnas Tautas Republikas vārdā

Kinijos Liaudies Respublikos Vyriausybės vardu

A Kínai Népköztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika tal-Poplu taċ-Ċina

Voor de regering van de Volksrepubliek China

W imieniu rządu Chińskiej Republiki Ludowej

Pelo Governo da República Popular da China

Za vládu Čínskej l'udovej republiky

Za Vlado Ljudske republike Kitajske

Kiinan kansantasavallan hallituksen puolesta

På Folkrepubliken Kinas regerings vägnar

21.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 46/41

KOMISJONI OTSUS,

12. september 2007,

riigiabi kohta C 54/2006 (ex N 276/2006), mida Poola kavandab Bison Bial SA suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 4145 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/145/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi (1) vastavalt nimetatud artiklitele ja võttes esitatud märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	4. mail 2006 teatas Poola, et kavatseb anda ümberkorraldusabi äriühingule Bison-Bial SA (edaspidi BB).

(2)

13. juuni 2006. aasta kirjaga palus komisjon Poolal esitada mõningad puuduolevad andmed, mille Poola ametiasutused esitasid nõuetekohaselt 13. juulil 2006. Komisjon palus 29. augusti 2006. aasta kirjaga täiendavat teavet. Poola ametiasutused vastasid 18. septembri, 20. oktoobri ja 3. novembri 2006. aasta kirjadega.

(3)

20. detsembri 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Poolat oma otsusest algatada meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus. Komisjoni otsus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuse meetme kohta.

(4)	Poola ametiasutused esitasid oma märkused 23. jaanuari 2007. aasta kirjaga. Märkusi kolmandatelt isikutelt ei laekunud.

(5)	28. märtsil korraldati kohtumine Poola ametiasutuste ja BB-ga. Komisjon palus 17. aprilli 2007. aasta kirjaga täiendavat teavet. Poola ametiasutused vastasid 15. mai 2007. aasta kirjaga.

2. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Äriühing

(6)

BB on suurettevõtja, mis toodab selliseid tööpinkide osi nagu treipingi padrunid, spindlid, freespingi osad, tööriistade kinnitusseadmed jne. BB loodi 1948. aastal riigiettevõttena. 1997. aastal müüs riik 53 % BB aktsiatest eraettevõttele Metalexport Sp. z o.o., mis nimetati 2004. aastal ümber nimega Mex-Holding Sp. z o.o. 2006. aasta lõpus kuulus riigile 18 % BB aktsiatest, ülejäänud kuulus erainvestoritele. 2006. aastal töötas BBs 950 töötajat (2000. aastal 1 680 töötajat).

(7)

2004. aastal oli kõnealuse äriühingu turuosa Poola tööpinkide osade turul 17 %, mis moodustas BB kogutoodangust vaid 20 %, sest suurem osa äriühingu toodangust eksporditi (2004. aastal eksporditi Ameerika Ühendriikidesse 30 %, Itaaliasse 15 %, Ida-Euroopa riikidesse, sealhulgas Venemaale 7 % ning Ühendkuningriiki 5 % toodangust). Äriühing turustab suurema osa oma eksporditoodangust Mex-Holding Group kontserni kuuluvate ettevõtete kaudu (Toolmex Corporation (USA), Mexpol GmbH (Saksamaa), Toolmex Polmach (Ühendkuningriik) või Italmex SA (Itaalia)).

(8)	BB turuosa Euroopas on hinnanguliselt 1,3 %. Toodete sihtturg on Euroopa ja võimalik et kogu maailm. BB toodetega sarnaste standardsete tööpinkide tarvikute tootmist iseloomustab maailma ja ka Euroopa tasandil liigne tootmisvõimsus.

(9)	Äriühing asub piirkonnas, kus tohib EÜ lepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohast abi anda.

2.2. Äriühingu probleemid

(10)

BB-l tekkisid esimesed probleemid 2001. aastal, kui kahjum ulatus 24 miljoni Poola zlotini. Poola on põhjendanud neid finantsraskusi järgmiselt:

—	Poola zloti tugevnemine USA dollari suhtes (müük Ameerika Ühendriikidesse moodustab 30 % äriühingu müügikäibest);

—	raske finantsolukord terves kontsernis ja emafirma võimetus maksta tagasi 16 miljoni Poola zloti suurune võlg;

—	ekspordimahu vähenemine ja majandusseisak Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas pärast septembrit 2001.

(11)

Need asjaolud koos laenamise üldise kallinemisega turul põhjustasid tõsiseid likviidsusprobleeme. Finantsraskuste tõttu tekkisid maksevõlad. 2002. aastal nõudsid neli panka laenude kohest tagasimaksmist. BB ei suutnud oma olemasolevaid kohustusi, sealhulgas palgakohustusi täita, mille tõttu tehase töö seiskus neljaks kuuks. Müük langes poole võrra (91 miljonilt Poola zlotilt 2001. aastal 48 miljonile Poola zlotile 2002. aastal) ja aasta puhaskahjumiks kujunes 74,8 miljonit Poola zlotti.

(12)	BB raskused peegeldasid emaettevõtja Mex-Holding Sp. z o.o. halvenevat olukorda. 2002. aastal kujunes kogu kontserni kahjumiks 75,8 miljonit Poola zlotti. Pärast seda on olukord paranenud, kuid kontsern on jätkuvalt kahjumis ja selle omakapital on negatiivne.

(13)

2003. aastal suutis äriühing vähendada oma kahjumit 8,5 miljonile Poola zlotile ja teenis 2004. aastal kasumit 5,1 miljonit Poola zlotti. Poola ametiasutuste sõnul peegeldab see BB-s alustatud ümberkorralduste mõju. Esimeste ümberkorraldamismeetmete tulemusena kasvas müük, kulud vähenesid ja võlad kustutati osaliselt. Selle tulemusel teenis äriühing 2005. ja 2006. aastal kasumit vastavalt 20 miljonit ja 12,5 miljonit Poola zlotti.

(14)

Vaatamata kasumile, võitleb BB endiselt ellujäämise eest. Alates 2001. aastast kogunenud äritegevuse kahjum on põhjustanud tõsiseid võlgnevusi. 2004. aastal oli ettevõtte varade väärtus hinnanguliselt 57 miljonit Poola zlotti ja kohustused ulatusid 115,7 miljoni Poola zlotini. Teisisõnu, omakapital oli negatiivne. 2006. aasta lõpus oli omakapital ikka negatiivne summas 26 miljonit Poola zlotti. Komisjonile esitatud analüüsist nähtub, et ilma abita läheb äriühing lähitulevikus pankrotti, sest ei suuda tasuda erinevaid viivitamata maksmisele kuuluvaid võlgu.

(15)

BB on töötanud välja ümberkorralduskava aastateks 2003–2009. Ümberkorraldamise käigus keskendutakse peamiselt finantsidele, varadele ja tööjõule. 2003. aastal alanud finantsiline ümberkorraldamine hõlmas vanade võlgade tagasimaksmist vastavalt erasektori võlausaldajatega sõlmitud lepingutele, eraisikutelt saadud laenude ja riigivõla osalist kustutamist ning allesjäänud riigivõla tasumist riigile kuuluvalt tööstusarengu agentuurilt saadava laenu abil.

(16)	2004. aastal sõlmis äriühing pankade ja töötajatega kokkulepped laenude tagasimaksmiseks ning kohtuliku kokkuleppe muude erasektori võlausaldajatega.

(17)

Äritegevuse ümberkorraldamine algas 2001. aastal. Äriühing vähendas töötajate arvu 1 680 töötajalt 2000. aastal 1 144 töötajale 2001. aastal. 2005. aastal vähendati töötajate arvu 925 töötajale. Ümberkorraldamise lõppedes peaks äriühingus töötama 800 töötajat. Teisisõnu, ümberkorraldamise lõpuks väheneb töötajate arv 2000. aastaga võrreldes 52 % ja 2001. aastaga võrreldes 30 %.

(18)

Varade ümberkorraldamiseks kavatseb BB müüa oma ülearused varad, kolida ning müüa praeguse asukoha alune maa. Esitatud hindamisakti kohaselt on maa turuväärtus […] (3) miljonit Poola zlotti. Algselt olid Poola ametiasutused seisukohal, et maa tuleb müüa 2009. aastal, sest enne tuleb kõik masinad ja seadmed uude asukohta üle viia. Lisaks on müüdav kinnisvara koormatud hüpoteegiga. Pärast komisjoni otsust ametliku uurimismenetluse algatamise kohta nõustus Poola müüki 2010. aastani edasi lükkama.

(19)

Ajavahemikul 2003–2005 investeeris BB 1,4 miljonit Poola zlotti ja ajavahemikuks 2006–2009 kavandatud investeeringute maht ulatub 14,2 miljoni Poola zlotini. Tegemist on peamiselt asendamise investeeringutega, st tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate masinate ja seadmete ostmisega. Kava kohaselt lükatakse piiratud rahaliste vahendite tingimuses investeeringute oluline suurendamine edasi ajavahemikku pärast 2009. aastat. Enamik investeeringud on kavandatud 2010. aastaks ning seotud kõnealuse äriühingu kavaga kolida uude asukohta.

(20)

Poola oli esialgu seisukohal, et töökohtade arvu ja äriühingu tootmisvaldkondade vähendamine peaks olema piisav, et leevendada abist tulenevaid ebasoodsaid tagajärgi. Samas kinnitas Poola, et neid vähendamisi kompenseerivad kavandatavad investeeringud suurema tootlikkusega seadmetesse, mille tulemusel jääb BB tootmisvõimsus samaks. Poola väitis, et võimsuse hoidmist praegusel tasemel (suurendamise asemel) võib juba iseenesest pidada tasakaalustavaks meetmeks.

(21)	Teatatud ümberkorralduskava kohaselt oleksid ajavahemikul 2003–2009 ümberkorraldamise kulud 138 miljoni Poola zlotti, millest suurema osa moodustaksid finantside ümberkorraldamise kulud summas 122,6 miljoni Poola zlotti. Ülejäänud 15,6 miljonit Poola zlotti on investeerimiskulud.

(22)

Kava kohaselt tähendab finantside ümberkorraldamine 65,6 miljoni Poola zloti suuruse võla tagasimaksmist pankadele võlakokkulepete alusel, 17,5 miljoni Poola zloti tagasimaksmist muude erasektori võlgade katteks ja 39,5 miljoni Poola zloti suuruse riigivõla tagasimaksmist. Kogu kavandatav riigiabi eraldataks sihtotstarbeliselt riigivõla katteks. Osa ümberkorraldamise kulusid kaetakse varade müügist saadud tulust pärast uude asukohta ümberkolimist.

(23)

BB ümberkorraldamise riigiabi põhineb kahel õigusaktil: 30. augusti 2002. aasta äriühingute riigivõla ümberkorraldamise seadusel (edaspidi „riigivõla ümberkorraldamise seadus”) ja 30. oktoobri 2002. aasta tööturul olulistele ettevõtjatele antava riigiabi seadusel (edaspidi „riigiabi seadus”), mida on muudetud 14. novembri 2003. aasta seadusega.

(24)

Riigivõla ümberkorraldamise seadusega loodi finantsraskustes Poola äriühingutele võimalus riigivõla ümberkorraldamiseks kustutamise teel. Asjaomane äriühing pidi esitama taotluse koos ümberkorralduskavaga igale asutustele, kelle nõuet sooviti ümber korraldada (edaspidi „ümberkorraldusasutus”). Veendunud, et esitatud ümberkorralduskava võis äriühingu finantsolukorda parandada, võttis ümberkorraldusasutus vastu otsuse ümberkorraldamise tingimuste kohta, milles loetleti ümberkorraldamisega kaetavad võlad. Kui äriühing täitis kõik otsusega määratud tingimused, oli ümberkorraldusasutus õiguslikult kohustatud tegema otsuse ümberkorraldamise tingimuste otsuses loetletud võlgade kustutamise kohta.

(25)

30. oktoobril 2002 vastu võetud riigiabi seadusega see süsteem tsentraliseeriti ja tööstusarengu agentuuri juhile anti volitus kinnitada eespool nimetatud otsusega samaväärne otsus ümberkorraldamise tingimuste kohta, mida nimetati ümberkorraldamisotsuseks (artikli 10 lõike 1 punkt 4 koostoimes artikliga 19). Ümberkorraldamisotsuses antakse hinnang ümberkorralduskava kohta ja näidatakse, kuidas tuleks kavas käsitletud riigivõlg ümber korraldada. Asjaomastel ümberkorraldusasutustel on seejärel seadusega sätestatud kohustus võtta vastu eraldi otsused ümberkorraldamise tingimuste otsuses loetletud võlgade kustutamise kohta.

(26)

14. novembril 2003 vastu võetud 30. oktoobri 2002. aasta riigiabi seaduse muutmise seadusega seati riigivõla struktureerimisele tingimus, et kolmandale isikule (edaspidi „operaator”, täielikult tööstusarengu agentuuri või riigivarade ministeeriumi omanduses olev äriühing) tuleb kanda üle varasid vähemalt 25 % ulatuses ümberkorraldatava võla kogusummast. Tulu, mida operaator sai nende varade müügist, pidi katma vähemalt osa asjaomasest riigivõlast, ülejäänud osa kuulus kustutamisele pärast ümberkorraldamise lõpuleviimist.

(27)

BB tegi taotluse võla ümberkorraldamiseks riigivõla ümberkorraldamise seaduse ja riigiabi seaduse alusel. Kavandatava riigiabi kogu nominaalväärtus on 31,43 miljonit poola zlotti (4) (8,2 miljonit eurot). Kõnealused meetmed koosnevad sooduslaenust ja riigivõla kustutamisest. Riigiabi meetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2

Kavandatav riigiabi

(Poola zlottides)
Nr	Abi andev asutus	Abi liik	Abi nominaalväärtus
30. augusti 2002. aasta seaduse alusel antav abi
1.	Sotsiaalkindlustusamet, Bialystok	Kustutamine	933 474,51
2.	Sotsiaalkindlustusamet, Bielsk Podlaski	Kustutamine	113 884,66
3.	Sotsiaalkindlustusamet, Zambrów	Kustutamine	144 934,88
4.	Białystoki linnavalitsus	Kustutamine	1 448 108,90
5.	Puudega inimeste rehabiliteerimise riiklik fond (PFRON)	Kustutamine	519 591,35
6.	Riigikassa kontor II, Bialystok	Kustutamine	217 590,00
30. augusti 2002. aasta seaduse alusel antav abi kokku			3 377 584,30 (koos intressiga seisuga 31. detsember 2005: 6 171 774,74)
30. oktoobri 2002. aasta seaduse alusel antav abi
7.	Sotsiaalkindlustusamet, Bialystok	Kustutamine	3 019 362,90
8.	Białystoki linnavalitsus	Kustutamine	1 505 534,12
9.	Puudega inimeste rehabiliteerimise riiklik fond (PFRON)	Kustutamine	539 650,70
10.	Riigikassa kontor, Bialystok	Kustutamine	71 516,60
11.	Bialystoki vojevoodkonnavalitsus	Kustutamine	25 064,81
12.	Grajewo maakond	Kustutamine	12 133,80
13.	Kolno maakond	Kustutamine	17 224,60
14.	Kolno linnavalitsus	Kustutamine	248 648,09
15.	Sotsiaalkindlustusamet, Zambrów	Kustutamine	626 625,15
16.	Sotsiaalkindlustusamet, Bialystok	Kustutamine	398 029,30
30. oktoobri 2002. aasta seaduse alusel antav abi kokku			6 463 790,07 (koos intressiga seisuga 31. detsember 2005: 9 259 229,92)
17.	Tööstusarengu agentuur	Sooduslaen	16 000 000
Kõik kokku			31 431 004,66

3. OTSUS EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

(28)	Komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse, sest kahtles ümberkorraldamisabi kokkusobivuses ühisturuga.

(29)

Esiteks kahtles komisjon selles, kas ümberkorralduskava taastaks pikas perspektiivis äriühingu elujõulisuse. Komisjon kahtlustas, et 2004. ja 2005. aasta kasumi põhjuseks olid ühekordsed kirjed (nt võla sissenõudmisest loobumine), mis ei näita äriühingu olukorra tegelikku paranemist. Lisaks keskenduti kavas vanade võlgade tagasimaksmisele ning selles ette nähtud investeering ei oleks piisav, et pärast ümberkorraldamist tagada konkurentsivõimelised tootmisvahendid.

(30)	Teiseks kahtles komisjon kavandatud kompenseerivate meetmete põhjendatuses. Äriühing kavandas vähendada tehase tootmispinda, vähendamata seejuures tootmisvõimsust. Äriühing oli juba märgatavalt vähendanud töötajate arvu, kuid see tundus vajalik elujõulisuse eesmärgil.

(31)	Lisaks näis, et teatavad meetmed, mida Poola ametiasutused näitasid äriühingu omafinantseeringuna, seda suuniste tähenduses siiski ei olnud. Seepärast ei olnud selge, kas tegelik omafinantseering oleks piisav, st kas abi piirdus vajaliku miinimumiga.

4. POOLA MÄRKUSED

(32)	Pärast komisjoni otsust algatada ametlik uurimismenetlus kavandatava abi andmise kohta BB-le, esitasid Poola ametiasutused üksikasjaliku teabe äriühingu strateegia kohta.

(33)

Poola ametiasutused selgitasid, et äriühingu tootmisüksused Białystokis oli jagatud kahe asukoha vahel, millest üks asus Białystoki südalinnas (aadressil […]). BB kavatseb selle kinnisvara müüa ja viia tootmise üle kas oma teise asukohta või osta kolmas asukoht, viia kogu tootmine üle sinna ning müüa mõlemad praegu tema omanduses olevad kinnistud. Esitatud prognooside kohaselt kavandab BB pärast […] tänava kinnistu müümist investeerida 2010. aastal […] miljonit Poola zlotti. Kui äriühing otsustab müüa mõlemad kinnistud ja kolida uude asukohta, on investeeringute summa veelgi suurem.

(34)	Poola ametiasutused on kinnitanud, et sisuliselt äriühing moderniseeritakse pärast kolimist 2010. aastal. Ajavahemikus 2010–2014 kavatseb BB investeerida 43 miljonit Poola zlotti, millest […] miljonit Poola zlotti tuleks investeerida enne kavandatud kolimise kuupäeva ehk enne 2010. aasta lõppu.

(35)

Poola ametiasutused märgivad, et ajavahemikuks 2010–2014 kavandatud investeeringud on ette nähtud projekteerimise ja tootmise juhtimissüsteemi moderniseerimiseks, standardsete tarvikute monteerimisprotsessi automatiseerimiseks, tootekvaliteedi parandamiseks, tehnoloogilise tootmisprotsessi ja toodete termilise ja keemilise töötlemise optimeerimiseks ning mõõtmis- ja kontrollimeetodite parandamiseks. Samuti on Poola ametiasutused kinnitanud, et asukoha muutus ja sellele järgnevad investeeringud moodustavad osa äriühingu pikaajalise strateegia rakendamisest.

(36)

Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks on Poola ametiasutused ja äriühing pakkunud välja kolm võimalust, mida äriühing saab rakendada võimalike kompenseerivate meetmetena:

a)	tootmise piiramine, vähendades BB toodete arvu 5 % võrra võrreldes prognoositud tootmismahuga või

b)	võimsuse vähendamine 5 % võrra BB tööpinkide müümise teel või

c)	võimsuse vähendamine, müües BB […] tootmisdivisjoni, mille käive 2006. aastal oli 13 % BB käibest ja mis teenis 1,2 miljonit Poola zlotti kasumit.

(37)

Kolmas võimalus, st […] tootmisdivisjoni müümine, tähendaks BB tootevaliku vähendamist 46 % võrra ja tööpinkide arvu vähenemist 12 % võrra. […] tootmisdivisjon on osaliselt koormatud võlgadega, mille ümberkorraldamist tuleks finantseerida teatavaks tehtud riigiabi abil. Lisaks on […] varad koormatud hüpoteegiga või on seatud BB kommertslaenude tagatiseks. Seepärast väidavad Poola ametiasutused, et kõigepealt tuleb lahendada […] võlgnevuse probleem ning et divisjoni ei ole võimalik müüa enne 2009. aastat. BB on võtnud kohustuse teha kõik endast olenev, et müügitehing viidaks lõpule 2009. aasta lõpuks, kui komisjon otsustab, et tegemist on asjakohase kompenseeriva meetmega.

(38)

Ümberkorraldamise rahastamise kohta on Poola ametiasutused märkinud, et võttes arvesse viimase aja kinnisvarahindade tõusu selles piirkonnas ja müüdava tehase asukohata (Białystoki kesklinn), on eeldatav müügist saadav tulu […] miljonit Poola zlotti. Eeldatav […] tootmisdivisjoni müügist saadav tulu on […] miljonit Poola zlotti. Vastavalt kavandatava riigiabikava aluseks olevale õigusaktile on BB kohustatud andma võla kustutamise katteks 2,795 miljoni Poola zloti väärtuses varasid üle riigiasutusele (operaatorile).

5. ABI HINDAMINE

5.1. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(39)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(40)

Riigivõla, sealhulgas kogunenud intresside ja riigile kuuluvalt agentuurilt saadud laenu kavandatava kustutamise näol on tegemist riigi ressurssidega. Nimetatud lahendused on kasulikud ka kõnealusele äriühingule, sest vähendavad äriühingu kulusid. Teise meetmete puhul tuleb märkida, et kuna BB on raskustes äriühing, kelle kohustused ületavad varasid, ei oleks BB seda liiki finantseerimist turult saanud. Seepärast võib abielemendiks lugeda kogu laenusummat.

(41)

Abiks võib lugeda ka varasemaid ümberkorraldamisotsused, millega lubati riigivõla kustutamist ja võla tagasimaksete sissenõudmise peatamist. Komisjon on selles küsimuses seisukohal, et need „edasilükkamised” siiski kajastuvad abielemendina teatatud abis kogu ajavahemiku jooksul tasutud ja kustutatava võla kogusummale lisatud intressi näol.

(42)	BB toodetud tööpinkide metalltarvikuid müüakse ELi turul. BB konkureerib ka muude Euroopa tootjatega kolmandatel turgudel. Seega võib riigiabi tulemusel saavutatud tugevam positsioon mõjutada konkurentsi Euroopas, mis tähendab, et ühenduses kaubanduse moonutamise kriteerium on täidetud.

(43)	Seetõttu kujutavad kõnealused meetmed endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

5.2. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohased erandid

(44)

Käesoleva juhtumi puhul ei saa rakendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid. Kui abi eesmärk on taastada raskustes oleva äriühingu elujõulisus pikas perspektiivis, võib artikli 87 lõikes 3 sätestatud eranditest rakendada vaid artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, millega lubatakse teatava majandustegevuse arengu hõlbustamiseks antavat abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Seepärast võib abi käsitleda kokkusobivana asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel üksnes siis, kui on täidetud tingimused, mis on sätestatud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (5) (edaspidi „suunised”).

5.3. Äriühingu abikõlblikkus

(45)

Suuniste kohaselt on äriühing raskustes siis, kui ta ei suuda raskustest välja tulla oma ressursside, osanikelt/aktsionäridelt saadavate vahendite või laenu toel, ning kui ametiasutused ei sekkuks, lõppeks olukord peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamisega. Suunistes on loetletud ka selliseid ettevõtjaid iseloomustavad tüüpilised omadused, näiteks kasvav võlg ja vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Suuniste punkti 13 kohaselt ei ole suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav äriühing tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

(46)

BB-d tuleks suuniste tähenduses käsitleda „raskustes äriühinguna”. Äriühingu omakapital on negatiivne. Äriühing tasub vanasid võlgasid eraõiguslikele võlausaldajatele vastavalt allkirjastatud kokkulepetele (viimased osamaksed kuuluvad tasumisele 2009. aastal). Kui äriühing ei jõua oma riigivõla suhtes kokkuleppele (kas tagasimaksmise või kustutamise näol), kuulub see viivitamata tasumisele. Sellise võla sissenõudmine muudab osamaksete tegemise eraõiguslikele võlausaldajatele võimatuks ning äriühing läheb suure tõenäosusega pankrotti. BB ei saa riigivõla tagasimaksmiseks turult vahendeid laenata, sest tema finantsolukord on väga nõrk ja kõik tema varad on juba panditud.

(47)	Kasumi olemasolu ei muuda seda hinnangut laenukõlbulikkuse kohta, sest BB omakapital on jätkuvalt negatiivne. Samuti tuleks meeles pidada, et kasumi saamine oli võimalik üksnes seetõttu, et kavandatava võla kustutamisega seoses olid ametiasustused sissenõudmise peatanud.

(48)

Raskustes on ka BB emafirma, kes on kahjumis ja kasvatab võlgu ega ole võimeline BB probleeme lahendama. Emafirma raskused algasid varsti pärast 2000. aastat. Emaettevõtja suutmatus maksta tagasi BB-lt saadud laen, mis on üks BB raskuste põhjusi, näitab emaettevõtja tegelikke finantsraskusi. Tegemist ei olnud püüdega suurendada kontsernisiseselt kasumit või tahtlikult suurendada BB raskusi.

5.4. Elujõulisuse taastamine

(49)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi ümberkorraldamise suhtes, juhtides tähelepanu selle pigem finantsküsimusi hõlmavale iseloomule ja asjaolule, et tootmise ümberkorraldamise küsimusi ei ole piisavalt käsitletud. Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsust esitasid Poola ametiasutused täiendavat teavet, mis vähendas komisjoni kahtlusi seoses elujõulisuse taastamisega.

(50)

BB aruannete üksikasjalik analüüs näitab äriühingu äritegevuse olulist paranemist pärast ajavahemikku 2004–2005. Kõrvalised sündmused on sellele paranemisele vaid vähesel määral kaasa aidanud. Kõrvalised sündmused (nt võla kustutamine) mõjusid küll äriühingu tulemustele positiivselt, kuid BB peamine kasumiallikas on tema majandustegevus.

(51)	Tootmise ümberkorraldamise analüüs näitab, et äriühing keskendub järjest enam kõrgema lisandväärtusega toodetele (2001. aastal tootis BB 709 000 ühikut, käibeks kujunes 84,9 miljonit Poola zlotti; 2006. aastal tootis BB 377 000 ühikut, käive oli 93,8 miljonit Poola zlotti).

(52)

Ajavahemikuks 2003–2009 kavandatud investeeringute maht on 14,75 miljonit Poola zlotti. 2010. aastaks on äriühing kavandanud täiendavate suurte investeeringute programmi summas […] miljonit Poola zlotti, mis on seotud tehase kavandatava kolimisega uude asukohta. Komisjoni arvates on ettevõtte elujõulisust pikas perspektiivis võimalik taastada üksnes investeerimiskava teise osa rakendamise kaudu.

(53)

Seetõttu ja arvestades, et investeeringute finantseerimiseks vajalik kinnistu müük tuleb 2010. aastani edasi lükata, on komisjon arvamusel, et ümberkorraldamise ajavahemikku tuleb pikendada 2010. aasta lõpuni ning et äriühingu 2010. aastaks kavandatud investeeringud peaksid moodustama ümberkorraldamismeetmete osa. Selle tulemusel ulatuksid investeeringud ajavahemikus 2003–2010 […] miljoni Poola zlotini (14,75 miljonit Poola zlotti + […] miljonit Poola zlotti), mis on oluliselt rohkem kui algselt kavandatud 15,6 miljonit Poola zlotti.

(54)

Komisjon märgib, et BB omakapitali tootlust ei ole võimalik praegu arvutada, sest äriühingu omakapital on negatiivne. 2010. aastaks äriühingu omakapital järk-järgult taastub. 2011. aasta arvnäitajaid võib kasutada pikaajalise väärtusena. 2011. aastal on omakapitali tootlus 9 % (puhaskasum 4 miljonit Poola zlotti ja omakapital 44 miljonit Poola zlotti). Kuigi see tase ei ole eriti kõrge, tundub see põhjendatud, kui arvestada, et BB tegutseb turul, kus valitseb märkimisväärne konkurents Aasiast ning kus kasumimarginaalid on madalad.

(55)	Nende asjaolude põhjal järeldab komisjon, et ümberkorralduskava rakendamine taastab ettevõte elujõulisuse, eeldusel et ümberkorraldamine hõlmab 2010. aastaks kavandatud investeeringuid ja ümberkorraldamise ajavahemikku pikendatakse 2010. aasta lõpuni.

5.5. Põhjendamatu konkurentsimoonutuse vältimine

(56)	Pärast komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast otsust pakkusid Poola ametiasutused välja kolm kompenseerivat meedet, mida BB võiks rakendada.

(57)	Esimese ettepaneku ehk toodangu 5 % vähendamise kohta märgib komisjon, et BB on niigi liikumas suurema lisandväärtusega väiksema tootevaliku suunas. Sellega seoses asub komisjon seisukohale, et tegelikkuses ei pruugi see meede mõjutada äriühingu käitumist ega tagada BB turuosa vähenemist.

(58)

Teise võimalusena pakuti välja müüa 5 % äriühingu masinatest. Arvestades asjaolu, et BB kavandab ellu viia märkimisväärse moderniseerimisprogrammi, mis hõlmab uute ja tõhusamate masinate ostmist, ei käsitle komisjon seda võimalust arvestatava kompenseeriva meetmena, sest müüdud masinate tootmisvõimsust on võimalik asendada uute seadmete suurema võimsusega.

(59)	Võttes eespool kirjeldatut arvesse, leiab komisjon, et need kaks võimalust ei taga, et abi ei avaldaks ebasoodsat mõju konkurentsile.

(60)

Kolmas võimalus on äriühingu […] tootmisdivisjoni müümine. See müük vähendaks BB tootevalikut 46 % võrra, käivet 13 % võrra ja tööpinkide arvu 12 % võrra. See võimalus hõlmab esimeses kahes ettepanekus esitatud lahendusi ja täiendavaid võimalusi. Lisaks annab […] tootmisdivisjoni müük äriühingu potentsiaalsetele konkurentidele võimaluse omandada toimiv osa BB võimsusest, mis leevendaks abi negatiivset mõju. Pealegi on […] tootmisdivisjon elujõuline, teenides 2006. aastal 1,2 miljonit Poola zlotti kasumit ning sellisena ei ole selle müük ümberkorraldamise eesmärgil vajalik.

(61)	Võttes eespool esitatud asjaolusid arvesse, leiab komisjon, et […] divisjoni müüki võib pidada piisavaks kompenseerivaks meetmeks.

5.6. Miinimumiga piirduv abi

(62)

Menetluse algatamise otsuse lõikes 45 avaldab komisjon kahtlust, kas teatavate võlgade kavandatavat tagasimaksmist ümberkorraldamisperioodil (6) võib ümberkorraldamiskulude hulka lugeda. Need kahtlused ei ole kadunud. Komisjon märgib, et kõnealused vahendid laenati äriühingu äritegevuse tavapärase finantseerimise raames ja neid on võimalik tasuda äriühingu olemasolevatest vahenditest.

(63)	Pärast ümberkorraldamisperioodi pikendamist 2010. aastani, et võtta arvesse ka 2010. aastal tehtavaid investeeringuid, tuleb need investeeringud siiski lisada ümberkorralduskulude loetellu.

(64)

Menetluse algatamise otsuse lõigetes 46 ja 47 avaldas komisjon kahtlust, kas teatavaid meetmeid, millest Poola teavitas, võib lugeda abisaaja omafinantseeringuks vastavalt suuniste lõigetele 43 ja 44. Need kahtlused ei ole kadunud. Seepärast ei käsitleta järgmises analüüsis neid meetmeid abisaaja omafinantseeringuna.

(65)

Selle tulemusel on ümberkorraldamiskulude, abisaaja omafinantseeringu ja riigiabi summad järgmised:

(tuhandetes Poola zlottides)
	2003–2009	2010	2003–2010
Ümberkorraldamiskulud
Riigivõla ümberkorraldamine	31 431		31 431
Investeeringud	14 754	[…]	[…]
Kokku	46 185	[…]	[…]
Omafinantseering
Varade müük (kinnistu aadressil […])		[…]	[…]
Varade üleandmine	2 795		2 795
Aadressil […] asuva tootmisdivisjoni müük	[…]		[…]
Kokku	[…]	[…]	[…]
Riigiabi	31 431		31 431
Omafinantseering/ümberkorraldamise kulud 50,4 %

(66)	BB omafinantseering ümberkorraldamise kogukuludest on seega 50,4 %, mis on kooskõlas äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistega.

(67)

Suuniste lõikes 45 on sätestatud: „Abi moonutava mõju piiramiseks ei tohi abi anda sellises summas või vormis, mis annaks äriühingu käsutusse ülemääraseid rahalisi ressursse”. Komisjon jälgib, kas äriühing hakkab uuesti kasumit saama. Elujõulisust ohustab viivitamata maksmisele kuuluvate võlgade summa. Asjaolu, et pool abisummast anti laenu vormis, aitab tagada abi piirdumise vajaliku miinimumiga. Laen annab BB-le otsesed vahendid oma võlgnevuste tasumiseks. Samas tuleb BB-l see laen tulevikus tagasi maksta. Seda on võimalik teha korrapärase kasumi abil, lisaks tagatakse ka see, et äriühing ei kogu ülemääraseid rahalisi vahendeid suuniste tähenduses.

(68)	Seepärast on komisjon seisukohal, et abi piirdub vajaliku miinimumiga.

6. JÄRELDUSED

(69)	Komisjon on jõudnud järeldusele, et teatatud riigiabi, mida rakendatakse äriühingu Bison Bial suhtes, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui kehtestatud tingimusi täidetakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Poola teatatud abimeetmed summas 31,43 miljonit Poola zlotti, mida rakendatakse äriühingu Bison Bial suhtes, on ühisturuga kokkusobivad, kui artiklis 2 ette nähtud kohustused ja tingimused on täidetud.

Artikkel 2

1. Ümberkorraldamisperioodi pikendatakse 2010. aasta lõpuni ja ümberkorralduskava viiakse täiel määral ellu.

2. Kinnistu aadressil […] müüakse 2010. aasta lõpuks.

3. Vähemalt 41,61 miljoni Poola zloti suurune investeering tuleb teha enne ümberkorraldamise lõpuleviimist (st enne 2010. aasta lõppu).

4. […] tootmisdivisjon müüakse 2009. aasta lõpuks BB-st sõltumatule ostjale. Poola ametiasutused tagavad, et enne müümist toimib […] tootmisdivisjon korralikult, sellele on eraldatud vahendid normaalse arengu võimaldamiseks ning et abisaaja ei võta mingeid meetmeid, mis tahtlikult vähendaksid selle väärtust (nt BB immateriaalse põhivara, töötajate, klientide või müügivõimsuse või muude osade üleviimine).

Artikkel 3

Poola ametiasutused esitavad ümberkorraldamise kohta arenguaruande kaks korda aastas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 12. september 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 23, 1.2.2007, lk 20.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Konfidentsiaalne teave.

(4) Poola ametiasutused tegid ettepaneku, et meetme abielemendi arvutamisel tuleks abi nominaalväärtusest lahutada võla kustutamise eest operaatorile üle kantavate varade väärtus. Põhimõtteliselt kujutab nende varade üleandmine ettevõtja panust ümberkorraldamisse ja sellel ei ole abimeetme väärtusele mingit mõju. Seepärast on antud juhul abielement võrdne abi nominaalväärtusega.

(5) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(6) Vt menetluse algatamise otsuse tabel 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 46

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 21. veebruar 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 146/2008, 14. veebruar 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ja määrust (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 147/2008, 20. veebruar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 148/2008, 20. veebruar 2008, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 900/2007 ja 1060/2007, et selgitada suhkru eksporditoetustega seotud sihtkohtade hulgast välja arvatud sihtkohtade staatust	9
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2008/7/EÜ, 12. veebruar 2008, kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta	11

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	53,3
	JO	69,6
	MA	45,2
	TN	115,9
	TR	84,2
	ZZ	73,6
0707 00 05	JO	190,5
	MA	150,4
	TR	181,9
	ZZ	174,3
0709 90 70	MA	49,7
	TR	115,6
	ZZ	82,7
0709 90 80	EG	111,9
0709 90 80	ZZ	111,9
0805 10 20	EG	52,6
	IL	54,8
	MA	57,4
	TN	48,4
	TR	85,6
	ZZ	59,8
0805 20 10	IL	110,6
	MA	111,4
	ZZ	111,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	42,0
	EG	82,4
	IL	76,7
	JM	114,0
	MA	117,2
	PK	65,4
	TR	77,5
	ZZ	82,2
0805 50 10	EG	107,9
	IL	107,6
	MA	114,0
	TR	116,6
	ZZ	111,5
0808 10 80	AR	96,3
	CA	88,1
	CL	60,8
	CN	83,1
	MK	37,5
	US	126,4
	ZZ	82,0
0808 20 50	AR	89,6
	CN	92,4
	US	122,2
	ZA	85,7
	ZZ	97,5

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/143/EÜ
*	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2008, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise mereveolepingu sõlmimise kohta	23
	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline mereveoleping	25
	2008/144/EÜ
*	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2008, protokolli sõlmimise kohta, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi vahelist mereveolepingut, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	37
	Protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist mereveolepingut	38
	Komisjon
	2008/145/EÜ
*	Komisjoni otsus, 12. september 2007, riigiabi kohta C 54/2006 (ex N 276/2006), mida Poola kavandab Bison Bial SA suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2007) 4145 all) ( 1 )	41

		Parandused
	*	Nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsuse (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi Turvalisus ja vabaduste kaitse raames eriprogramm Õigusemõistmine kriminaalasjades) parandus (ELT L 58, 24.2.2007)	50