ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 32

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
6. veebruar 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 104/2008, 5. veebruar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 105/2008, 5. veebruar 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega võiturul

3

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/96/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 20. detsember 2007, millega lubatakse Belgia taotletud, Valloonia piirkonda käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (teatavaks tehtud numbri K(2007) 6643 all)

21

 

 

2008/97/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 30. jaanuar 2008, millega muudetakse otsust 93/52/EMÜ seoses teatavate Itaalia halduspiirkondade ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis) tunnistamisega ja otsust 2003/467/EÜ seoses teatavate Itaalia halduspiirkondade ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosi vabaks ning teatavate Poola halduspiirkondade veiste ensootilise leukoosi vabaks tunnistamisega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 324 all)  ( 1 )

25

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 4. mai 2007. aasta otsuse (milles käsitletakse muude põllumajandustoodete kui suhkru ülemääraste varude kindlaksmääramist ning nende kõrvaldamise finantstagajärgi seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega parandus (ELT L 138, 30.5.2007)

31

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

6.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 104/2008,

5. veebruar 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. veebruaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Komisjoni 5. veebruar 2008. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

143,2

JO

84,0

MA

41,7

SN

192,7

TN

111,3

TR

92,2

ZZ

110,9

0707 00 05

EG

201,7

JO

202,1

MA

52,1

TR

112,7

ZZ

142,2

0709 90 70

MA

56,6

TR

125,0

ZA

79,4

ZZ

87,0

0709 90 80

EG

191,8

ZZ

191,8

0805 10 20

EG

45,6

IL

58,4

MA

64,2

TN

51,4

TR

70,3

ZZ

58,0

0805 20 10

IL

107,2

MA

102,6

TR

101,8

ZZ

103,9

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

84,5

EG

62,2

IL

74,7

JM

97,0

MA

134,9

PK

46,3

TR

76,1

US

60,6

ZZ

79,5

0805 50 10

EG

63,7

IL

120,5

MA

81,7

TR

113,4

ZZ

94,8

0808 10 80

CA

87,1

CN

75,1

MK

39,9

US

113,1

ZZ

78,8

0808 20 50

CN

49,0

US

111,5

ZA

96,5

ZZ

85,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


6.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 105/2008,

5. veebruar 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega võiturul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikleid 10 ja 40,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2771/1999 (2) on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega või- ja kooreturul. Komisjoni 26. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1152/2007 (3) on muudetud määruse (EÜ) nr 1255/1999 (piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta) sätteid, milles käsitletakse sekkumist ning või ja koore eraladustust. Pidades silmas uut korda ja arvestades olemasolevaid kogemusi, on asjakohane muuta ja vajaduse korral lihtsustada või- ja kooreturul sekkumist reguleerivaid üksikasjalikke eeskirju. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 2771/1999 tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel võid tuleb kokku osta kindlaksmääratud hinnaga või pakkumismenetluse kaudu ning millistel tingimustel tuleb kokkuost peatada. Tuleks sätestada sisseostmise praktiline kord. Või kvaliteedi- ja esitamisnõuete täitmise tagamiseks pakkumise esitamise ajal ja selle lattu jõudmise järel tuleks müüjailt nõuda, et nad koos pakkumisega esitaksid asjakohase kirjaliku kohustuse. Pakkumistele tuleks lisada ka tagatis, et tagada pakkumise jõusolek ja nõutava kvaliteediga või tarnimine kehtestatava tähtaja jooksul.

(3)

Sekkumiskokkuostuks kõlblik või peaks vastama määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 6 sätestatud nõuetele ning kvaliteedi- ja esitamistingimustele, mis tuleb kindlaks määrata. Tuleks kindlaks määrata analüüsimeetodid ja kvaliteedi kontrolli kord, ning kui olukord seda nõuab, ette näha või radioaktiivsuse kontrollimise kord ja piirmäärad, mis tuleb kehtestada vajaduse korral ühenduse õigusaktidega. Liikmesriikidele peaks siiski jääma võimalus luua teatavatel tingimustel enesekontrolli süsteem.

(4)

Sekkumissüsteemi tõrgeteta toimimise tagamiseks on vaja kindlaks määrata tootmisettevõtete tunnustamise tingimused ja nende järgimise kontroll. Kõnealuse korra toimimise tagamiseks tuleks ette näha meetmed, mida võetakse nimetatud tingimuste täitmata jätmise korral. Kuna võid võib kokku osta muu liikmesriigi pädev asutus peale selle, mille territooriumil või toodeti, peab kokkuostuga tegelev pädev asutus suutma tõestada, et kvaliteeti ja esitamist käsitlevad tingimused on täidetud.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kokkuost peab toimuma pakkumismenetluse kaudu. Komisjon võib otsustada sekkumiskokkuostu lõpetada, kui sekkumiseks pakutud kogused on saavutatud. Selleks et komisjonil oleks alus sellise otsuse vastuvõtmiseks, tuleks vastu võtta sätted, et komisjon jälgib avalikuks sekkumiseks pakutavaid võikoguseid.

(6)

Kui sellised kogused on saavutatud, võib komisjon ka otsustada, et kokkuostu jätkatakse alalise pakkumismenetluse teel. Tuleks kehtestada asjakohased üksikasjalikud eeskirjad. Ühenduse kõigi huvitatud poolte võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks pakkumiskutsed avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Pakkumise üksikasjad, eelkõige miinimumkogus, esitamistähtajad ja maksimaalne kokkuostuhind tuleks kindlaks määrata.

(7)

Ladustamise eri etappidel korraldatava kontrolliga peaks olema võimalik tagada või kvaliteet ja kokkuostutingimuste täitmine. Asjaolu, et nõudeid ei suudeta täita, ei tohiks tekitada lisakoormust ühenduse eelarvele. Seetõttu tuleks ette näha, et ettevõtja peab ebakvaliteetse või tagasi võtma ja kandma tekkinud laokulud.

(8)

Ladustatud varude nõuetekohaseks haldamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused, määratledes ladustamiskoha maksimumkauguse ja kulud, mis tuleb katta suurema vahemaa korral, ning milles eelkõige nõutakse, et varud oleksid kättesaadavad, partiid identifitseeritud ja ladustatud või riskide vastu kindlustatud. Kontrollimiste ühtse sageduse ja taseme tagamiseks on samuti vaja täpsustada siseriiklike asutuste poolt läbiviidav ladustamiskohtade kontrollimiste laad ja arv.

(9)

Sekkumisvaru nõuetekohane haldamine eeldab või edasimüüki niipea, kui müügivõimalused avanevad. Koguste paremaks haldamiseks ja turu tasakaalu häirimise vältimiseks tuleks müügihind kehtestada pärast pakkumismenetlust võttes arvesse turuolukorda. Tuleks sätestada müügitingimused, mille puhul on nõutav pakkumistagatise esitamine, eelkõige maksetähtaegade osas. Pakkujatel peaks olema võimalus eristada oma pakkumistes rõõsakoore- ja hapukoorevõid ning fikseeritud müügihind võib erineda olenevalt müügiks pakutava või asukohast.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikega 3 nähakse ette või eraladustamise toetus. Korra nõuetekohase jälgimise tagamiseks tuleks ette näha sätted ladustamistingimusi käsitleva lepingu ja spetsifikatsioonide kohta. Samal põhjusel tuleks kehtestada dokumentatsiooni, raamatupidamisarvestust ja kontrollimiste sagedust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuete osas. Hõlbustamaks eraladustuslepingute alusel ladustatud või olemasolu kontrolli laos, tuleks ette näha nende laost äraviimine tervete partiide kaupa, kui liikmesriik ei anna luba väiksema koguse äraviimiseks.

(11)

Eraladustuskava nõuetekohase haldamise tagamiseks on asjakohane kehtestada igal aastal toetuse suurus. Lattu saabumise kuupäevad ja kuupäevad, mil ladustajad võivad ladustatu laost välja viia, ladustusajad ja toetuste suurused võivad turuolukorra arvessevõtmise huvides muutuda.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses järgmiste sekkumismeetmetega piima- ja piimatootesektoris vastavalt määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklile 6:

a)

riigi varud:

i)

või kokkuost:

kindlaksmääratud hinnaga;

pakkumismenetluse teel;

ii)

või müük;

b)

või eraladustusabi.

2.   Käesolevas määruses käsitletakse Belgia ja Luksemburgi majandusliitu ühe liikmesriigina.

3.   Käesolevas määruses tähendab „pädev asutus” makseasutust või vajaduse korral nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (4) artikli 6 alusel makseasutuse poolt määratud asutust.

II   PEATÜKK

RIIGI VARUD

1.   JAGU

Või kokkuostu tingimused

Artikkel 2

Pädev asutus ostab kokku üksnes sellist võid, mis vastab määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus ja käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud nõuetele ning mida pakutakse sekkumiseks mis tahes aastal ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. augustini.

Artikkel 3

1.   Pädev asutus kontrollib või kvaliteeti I lisas sätestatud meetodeid kasutades ning II lisas sätestatud eeskirjade kohaselt võetud proovide alusel. Liikmesriigid võivad komisjoni kirjalikul nõusolekul ja oma järelevalve all siiski luua enesekontrolli süsteemi teatavate kvaliteedinõuete ja teatavate tunnustatud ettevõtete suhtes.

2.   Või radioaktiivsuse tase ei tohi ületada ühenduse õigusaktidega lubatud piirmäärasid.

Või radioaktiivse saastumise taset kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab, ning üksnes vajaliku ajavahemiku jooksul. Vajaduse korral määratakse kontrollimise kestus ja ulatus kindlaks määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikliga 42 ette nähtud korras.

3.   Või peab olema valmistatud pädevale asutusele müügipakkumise laekumise kuupäevale eelneva 23 päeva jooksul.

4.   Pakutava või miinimumkogus on kümme tonni. Liikmesriigid võivad nõuda, et võid pakutakse üksnes täistonnide kaupa.

5.   Või pakitakse vähemalt 25kilogrammise netomassiga plokkidesse ja tarnitakse sellisena.

6.   Või pakitakse uuest tugevast materjalist pakendisse nii, et transportimise, ladustamise ja laost äraviimise ajal oleks selle kaitse tagatud. Pakendile peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed, vajaduse korral koodiga:

a)

loa number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

valmistamiskuupäev;

c)

hoidlasse saabumise kuupäev;

d)

tootepartii ja pakendi number; pakendi numbri võib asendada kaubaalusele märgitud kaubaaluse numbriga;

e)

märge „rõõsk koor” vesifaasi vastava pH taseme puhul.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse esimeses lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

Artikkel 4

1.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 2 nimetatud ettevõtteid tunnustatakse üksnes siis, kui:

a)

nad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (5) artikli 4 kohaselt tunnustatud ja neil on nõuetekohane tehniline sisseseade;

b)

nad kohustuvad pidama iga liikmesriigi pädeva asutuse määratud vormis püsiregistrit, kuhu kantakse teave tarnija, tooraine päritolu, toodetud või koguse ja pakendi, toote märgistuse ja iga riiklikesse sekkumisvarudesse määratud partii väljalaskekuupäeva kohta;

c)

nad nõustuvad andma oma võitoodangu ametlikuks erikontrolliks;

d)

nad kohustuvad teavitama pädevat asutust vähemalt kaks tööpäeva varem oma kavatsusest toota võid riiklikuks sekkumiseks. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka lühema tähtaja.

2.   Käesoleva määruse järgimise tagamiseks teeb pädev asutus asjaomaste ettevõtete sekkumisvõi tootmiskava alusel etteteatamata kontrollimisi kohapeal.

Tehakse vähemalt:

a)

üks kontroll 28 tootmispäeva kohta, mil võid on valmistatud sekkumise jaoks, ja vähemalt üks kontrollimine aastas lõike 1 punktis b nimetatud kannete kontrollimiseks;

b)

üks kontroll aastas, et kontrollida, kuidas on järgitud lõikes 1 nimetatud muid loa saamise tingimusi.

3.   Luba tühistatakse, kui lõike 1 punktis a sätestatud algtingimusi enam ei täideta. Loa võib asjaomase ettevõtte taotluse korral taastada vähemalt kuue kuu järel pärast täielikku kontrolli.

Kui leitakse, et ettevõte ei ole järginud ühte lõike 1 punktides b, c ja d nimetatud kohustustest, peatatakse luba olenevalt rikkumise tõsidusest 1–12 kuuks, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Liikmesriik võib otsustada peatamist mitte kohalda, kui tehakse kindlaks, et kõrvalekalle ei olnud tahtlik ega leidnud aset tõsise hooletuse tulemusena ja selle mõju lõikes 2 ettenähtud kontrollimiste tõhususele on olnud tähtsusetu.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaselt korraldatud kontrollimiste kohta koostatakse aruanne, milles esitatakse:

a)

kontrollimise kuupäev;

b)

kontrollimiste kestus;

c)

sooritatud toimingud.

Aruandele kirjutab alla vastutav inspektor.

Artikkel 5

1.   Kui võid pakutakse sekkumiseks mõnes teises liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb kokkuostuks esitada tootjariigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat.

Sertifikaat esitatakse ostu sooritava liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 45 päeva pärast pakkumise kättesaamise kuupäeva ning see peab sisaldama käesoleva määruse artikli 3 lõike 6 punktides a, b ja d osutatud teavet ning kinnitust selle kohta, et asjaomane või on valmistatud ühenduses tunnustatud ettevõttes otse ja üksnes pastöriseeritud koorest määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 6 tähenduses.

2.   Kui tootjaliikmesriik on sooritanud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 nimetatud kontrollimised, sisaldab sertifikaat ka nende tulemusi ja kinnituse, et asjaomane toode on või, mis vastab määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud nõuetele. Sel juhul peab käesoleva määruse artikli 3 lõikes 6 märgitud pakend olema kinni pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi pädev asutus. Etiketi number märgitakse sertifikaadile.

2.   JAGU

Või kokkuostmise kord kindlaksmääratud hinna puhul

Artikkel 6

Või kokkuost 90 % sekkumishinnaga vastavalt määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 esimese lõigule korraldatakse vastavalt käesolevas jaos sätestatud tingimustele.

Artikkel 7

1.   Müüjad esitavad kirjaliku pakkumise vastuvõtuteatise vastu või kirjalikult mis tahes telekommunikatsioonivahendi kaudu, mis võimaldab kättesaamist tõendada.

2.   Pakkumises peab olema märgitud:

a)

müüja nimi ja aadress;

b)

pakutav kogus;

c)

artikli 4 lõike 1 alusel tunnustatud ettevõtte nimi ja loanumber;

d)

või valmistamise kuupäevad;

e)

või hoiukoht.

3.   Pakkumised kehtivad üksnes juhul, kui:

a)

need tehakse artikli 3 lõikes 4 nõutavale võikogusele;

b)

nendega on kaasas müüja kirjalik kohustus järgida artikli 11 lõike 2 sätteid;

c)

esitatakse tõendid, et müüja on hiljemalt pakkumise saamise kuupäeval esitanud liikmesriigile, kus pakkumine on esitatud, tagatise suurusega 5 eurot 100 kg kohta.

4.   Lõike 3 punktis b nimetatud kohustust, kui see on algselt edastatud pädevale asutusele, peetakse hilisemate pakkumiste korral vaikimisi uuendatuks, kuni müüja või pädev asutus need selgesõnaliselt lõpetab, tingimusel, et:

a)

esimeses pakkumises on kinnitus, et ostja soovib juhinduda käesoleva lõike sätetest;

b)

hilisemad pakkumised viitavad käesoleva lõike sätetele ja algpakkumise kuupäevale.

5.   Pädev asutus registreerib pakkumise saabumispäeva, asjaomased kogused ja nende valmimiskuupäevad ning pakutava või ladustamispaiga.

6.   Kui pädev asutus on pakkumised kätte saanud, ei või neid enam tagasi võtta.

Artikkel 8

Pakkumise kehtimine ja või toimetamine pädeva asutuse määratud külmhoonesse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 sätestatud aja jooksul ning käesoleva määruse artikli 2 nõuetele vastavus on esmanõuded komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (6) artiklis 20 määratletud tähenduses.

Artikkel 9

1.   Pärast pakkumise kontrollimist väljastab pädev asutus müügipakkumise kättesaamisele järgneva viie tööpäeva jooksul kuupäevastatud ja nummerdatud tarnekorralduse, kus on märgitud järgmine teave:

a)

tarnitav kogus;

b)

või viimane tarnekuupäev;

c)

külmhoone, kuhu see tuleb tarnida.

2.   Müüja tarnib või külmhoone laadimisplatvormile 21 päeva jooksul pärast müügipakkumise kättesaamise kuupäeva. Tarnida võib mitme kaubasaadetisena.

Või külmhoone laadimisplatvormile laadimise kulud kannab müüja.

3.   Artikli 7 lõike 3 punktis c osutatud tagatis vabastatakse niipea, kui müüja on kogu tarnekorralduses märgitud koguse ettenähtud aja jooksul kohale toimetanud ning on kindlaks tehtud, et see vastab artiklis 2 sätestatud nõuetele.

Kui või ei vasta artiklis 2 sätestatud nõuetele, lükatakse see tagasi ja müüja jääb ilma tagasilükatud koguse tagatisest.

4.   Kui müüja ei ole tarnekorralduses märgitud aja jooksul võid kohale toimetanud, välja arvatud vääramatu jõu korral, ei tagastata artikli 7 lõike 3 punktis c nimetatud pakkumistagatist kohaletoimetamata kogustele vastavas osas ja ülejäänud koguste kokkuost tühistatakse.

5.   Käesolevas artiklis on või pädevale asutusele kohaletoimetamise päevaks päev, millal pakkumises märgitud täielik kogus võid jõuab pädeva asutuse määratud külmhoonesse, mis ei ole varasem kui tarnekorralduse väljastamispäevale järgnev päev.

6.   Müügist tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 10

1.   Makseasutus maksab müüjale iga ülevõetud võikoguse eest 45–65 päeva jooksul pärast ülevõtmist, tingimusel et artiklite 2 ja 3 nõuete täitmine on leidnud kinnitust.

2.   Käesolevas artiklis on ülevõtmispäevaks päev, millal või jõuab pädeva asutuse määratud külmhoonesse, mis ei ole varasem kui artikli 9 lõikes 1 nimetatud tarnekorralduse väljastamispäevale järgnev päev.

Artikkel 11

1.   Või läbib ladustamise prooviaja. Prooviaja pikkuseks määratakse 30 päeva alates ülevõtmispäevast.

2.   Kui kontrollimine või saabumisel pädeva asutuse määratud lattu näitab, et või ei vasta artiklite 2 ja 3 nõuetele või kui või organoleptiline miinimumkvaliteet osutub ladustamise prooviaja lõpul I lisas sätestatud miinimumkvaliteedist madalamaks, kohustuvad müüjad oma pakkumiste osas:

a)

võtma asjaomase või tagasi ja

b)

tasuma asjaomase või ladustamiskulud alates või vastuvõtmise päevast kuni laost väljaviimise päevani.

Tasutavad laokulud arvutatakse lattu toomise, laost väljaviimise ja ladustamise kulude standardsumma alusel vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1883/78 (7) artiklile 6.

Artikkel 12

1.   Igal teisipäeval hiljemalt kell 12 päeval (Brüsseli aja järgi) teatab pädev asutus komisjonile või kogustest, mille suhtes eelmisel nädalal on esitatud müügipakkumine kooskõlas artikliga 7.

2.   Kui on täheldatud, et pakkumised ulatuvad teataval aastal 18 000 tonnini, teavitab komisjon liikmesriike, mis kuupäevast alates tuleb lõikes 1 osutatud teave eelmisel päeval pakkumisel olnud või kogustest edastada iga päev hiljemalt kell 12 päeval (Brüsseli aja järgi).

Kui on täheldatud, et pakkumised ületavad teataval aastal määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 teises lõigus osutatud koguse 30 000 tonni, võib kokkuostu peatada kooskõlas nimetatud määruse artikli 42 lõikes 2 osutatud korraga.

Kui kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga kokkuost peatatakse, lõpetatakse uute pakkumiste vastuvõtt kokkuostu peatamise otsuse jõustumisele järgnevast päevast.

3.   JAGU

Või kokkuostu kord pakkumismenetluse teel

Artikkel 13

1.   Kui komisjon otsustab määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 osutatud korras alustada või kokkuostu avatud alalise pakkumismenetluse teel vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõikele 1, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 2, artikli 3 lõikeid 1, 2, 4–6 ja artikleid 4, 5, 9, 10 ja 11, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

2.   Pakkumiskutse avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Pakkumiste esitamise tähtaeg vastuseks individuaalsetele pakkumiskutsetele on iga kuu kolmandal teisipäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi). Augustis on kõnealune tähtaeg siiski neljandal teisipäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi). Kui teisipäev on riigipüha, on tähtaeg eelmisel tööpäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi).

Artikkel 14

1.   Liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljakuulutatud pakkumismenetluses osalemiseks esitavad huvitatud pooled kirjaliku pakkumise või elekterside kaudu edastatud kirjaliku teatise, saades vastu tõendi selle kättesaamise kohta.

2.   Pakkumises peab olema:

a)

pakkuja nimi ja aadress;

b)

pakutav kogus;

c)

pakutav hind 100 kg või kohta eurodes kuni sajandikkohani ümardatult, arvestamata siseriiklikke makse ja lõive ning tarnituna külmhoone laadimisplatvormile;

d)

artikli 4 lõike 1 alusel tunnustatud ettevõtte nimi ja loanumber;

e)

või valmistamise kuupäevad;

f)

või hoiukoht.

3.   Pakkumised kehtivad üksnes juhul, kui:

a)

need tehakse artikli 3 lõike 4 nõuetele vastavale võikogusele;

b)

või on valmistatud pakkumiste esitamise tähtajale eelneva 31 päeva jooksul;

c)

nendega on kaasas pakkuja kirjalik kohustus järgida artikli 11 lõike 2 sätteid;

d)

esitatakse tõendid, et pakkuja on enne artikli 13 lõikes 3 osutatud pakkumiste esitamise tähtaega andnud liikmesriigile, kus pakkumine esitati, pakkumistagatise suurusega 5 eurot asjaomase pakkumise 100 kg kohta.

4.   Lõike 3 punktis c nimetatud kohustust, kui see on algselt edastatud pädevale asutusele, peetakse hilisemate pakkumiste korral vaikimisi uuendatuks, kuni pakkuja või pädev asutus need selgesõnaliselt lõpetab, tingimusel et:

a)

esimeses pakkumises on kinnitus, et pakkuja soovib juhinduda käesoleva lõike sätetest;

b)

hilisemad pakkumised viitavad käesolevale lõigule ja algpakkumise kuupäevale.

5.   Pädev asutus registreerib pakkumise saabumispäeva, asjaomased kogused ja nende valmistamise kuupäevad ning pakutava või ladustamispaiga.

6.   Pärast artikli 13 lõikes 3 osutatud asjaomaste pakkumismenetlustega seotud pakkumiste esitamise tähtaega ei saa pakkumisi tagasi võtta.

Artikkel 15

Pakkumise kehtimine pärast pakkumiste esitamise tähtaega, või toimetamine pädeva asutuse määratud külmhoonesse käesoleva määruse artikli 18 lõikes 3 sätestatud aja jooksul ning käesoleva määruse artikli 2 nõuetele vastavus on esmanõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses.

Artikkel 16

1.   Pädev asutus teatab artikli 13 lõikes 3 osutatud tähtaja möödumise päeval komisjonile pakkujate pakutud kogused ja hinnad.

Pakkumiste puudumisel teavitab pädev asutus sellest asjaolust komisjoni samal tähtpäeval.

2.   Võttes arvesse iga pakkumismenetluse puhul saadud pakkumisi, määrab komisjon määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 nimetatud korras maksimaalse kokkuostuhinna, võttes aluseks kohaldatavad sekkumishinnad.

Võib otsustada, et pakkumise korraldamist ei jätkata.

Artikkel 17

Pakkumised lükatakse tagasi, kui kavandatav hind on suurem kui artikli 16 lõikes 2 nimetatud maksimumhind, mida kõnealuse pakkumismenetluse puhul kohaldatakse.

Artikkel 18

1.   Pädev asutus teatab pakkujaile viivitamata nende pakkumismenetluses osalemise tulemusest.

Pakkumiste tagasilükkamise korral vabastatakse kohe artikli 14 lõike 3 punktis d sätestatud tagatised.

Pakkumismenetlusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

2.   Pädev asutus väljastab edukale pakkujale kohe kuupäeva ja numbriga varustatud tarnekorralduse, millele on märgitud:

a)

tarnitav kogus;

b)

või tarnimise viimane kuupäev;

c)

hoidla, kuhu lõssipulber tuleb tarnida.

3.   Edukas pakkuja tarnib 21 päeva jooksul pärast pakkumiste esitamistähtpäeva või külmhoone laadimisplatvormile. Tarnida võib mitme kaubasaadetisena.

Või külmhoone laadimisplatvormile laadimise kulud kannab edukas pakkuja.

4.   Artikli 14 lõike 3 punktis d sätestatud tagatis vabastatakse niipea, kui edukas pakkuja on kogu tarnekorralduses märgitud koguse ettenähtud aja jooksul kohale toimetanud ning on kindlaks tehtud, et see vastab artiklis 2 sätestatud nõuetele.

Kui või ei vasta artiklis 2 sätestatud nõuetele, lükatakse see tagasi ja tagasilükatud koguse tagatist ei tagastata.

5.   Kui edukas pakkuja ei ole tarnekorralduses märgitud aja jooksul võid kohale toimetanud, välja arvatud vääramatu jõu korral, jäädakse ilma artikli 14 lõike 3 punktis d nimetatud pakkumistagatisest kohaletoimetamata kogustele vastavas osas ja kohaletoimetamata koguste kokkuost tühistatakse.

6.   Käesoleva artikli tähenduses on või pädevale asutusele kättetoimetamise päevaks päev, millal tarnekorralduses märgitud täielik kogus võid jõuab pädeva asutuse määratud külmhoonesse, mis ei ole varasem kui tarnekorralduse väljastamispäevale järgnev päev.

4.   JAGU

Lattu paigutamine ja laost väljatoomine

Artikkel 19

1.   Liikmesriigid sätestavad külmhoonete tehnilised standardid, nähes eelkõige ette ladustustemperatuuri, mis oleks –15 °C või madalam, ja võtavad muid meetmeid, mida on vaja või nõuetekohaseks säilitamiseks. Kaasneva riski katab kindlustus kas ladustaja lepingulise kohustuse või pädeva asutuse üldise vastutuse vormis; liikmesriigid võivad olla iseenda kindlustusandjad.

2.   Pädev asutus nõuab või tarnimist külmhoone laadimisplatvormile ning selle ladustamist ja hoidmist kergesti identifitseeritavate ja ligipääsetavate partiidena.

3.   Pädev kontrollimisasutus kontrollib või olemasolu laos ette teatamata, vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 884/2006 (8) I lisale.

Artikkel 20

1.   Pädev asutus valib või ladustamispaigale lähima vaba külmhoone.

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 2 teises lõigus osutatud pikim vahemaa on 350 km.

Pädev asutus võib siiski valida teise külmhoone, mis asub teises lõigus osutatud kaugusel, kui see ei tekita täiendavaid ladustuskulusid.

Kaugemal asuva külmhoone võib pädev asutus valida juhul, kui kulud, sealhulgas ladustus- ja transpordikulud, on väiksemad. Sel juhul teatab pädev asutus oma valikust viivitamata komisjonile.

2.   Kui võid kokkuostev pädev asutus ei asu liikmesriigis, mille territooriumil pakutavat võid ladustatakse, ei võeta lõikes 1 osutatud pikima vahemaa arvestamisel arvesse vahemaad müüja hoidlast liikmesriigi piirini, kus asub ostu sooritav pädev asutus.

3.   Lõikes 1 osutatud pikimast vahemaast veel pikema puhul tuleb makseasutusel kanda täiendavad transpordikulud 0,065 eurot tonnkilomeetri kohta. Kõnealused lisakulud kannab makseasutus üksnes juhul, kui või temperatuur ei ületa külmhoonesse saabumisel 6 °C.

Artikkel 21

Hoidlast väljaviimisel, kui tarnitakse väljaspool külmhoonet, paigutab pädev asutus või kaubaalustel lao laadimisalusele, laadituna võimaluse korral transpordivahendisse, kui selleks on veoauto või raudteevagun. Need kulud kannab makseasutus ning võimalikud laadimis- ja kaubaaluselt mahatõstmise kulud kannab või ostja.

5.   JAGU

Või müügi kord pakkumismenetluse teel

Artikkel 22

1.   Või müüakse alalise pakkumismenetluse teel.

2.   Müüakse enne 1. juunit 2007 ladustatud võid.

3.   Alalise pakkumismenetluse teadaanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kaheksa päeva enne pakkumiste esitamiseks ettenähtud esimest tähtaega.

4.   Pädevad asutused koostavad alalise pakkumismenetluse kohta teadaande, märkides eelkõige pakkumiste esitamise tähtaja ja aadressi.

Nad märgivad nende valduses oleva või kohta:

a)

külmhoonete asukohad, kus müüdavat võid ladustatakse;

b)

müügiks pakutava koguse igas külmhoones ja vajaduse korral artikli 3 lõike 6 punktis e osutatud või koguse.

5.   Pädevad asutused peavad ajakohastatud loetelu lõikes 4 osutatud teabe kohta, mille nad teevad huvitatud pooltele nõudmisel kättesaadavaks. Nad avaldavad korrapäraselt ajakohastatud loetelu niisuguses vormis, mis määratakse kindlaks alalise pakkumise teadaandes.

6.   Pädev asutus teeb vajalikud korraldused, et võimaldada huvitatud pooltel:

a)

tutvuda müüdava või proovidega nende oma kulul enne pakkumise esitamist;

b)

kontrollida I lisas osutatud analüüside tulemusi rasva, vee ja rasvata kuivaine suhtes.

Artikkel 23

1.   Pädev asutus korraldab alalise pakkumismenetluse kehtivusaja jooksul pakkumisvoorusid.

2.   Pakkumiste esitamise tähtaeg vastuseks individuaalsetele pakkumiskutsetele on iga kuu kolmandal teisipäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi). Augustis on kõnealune tähtaeg siiski neljandal teisipäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi) ja detsembris teisel teisipäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi). Kui teisipäev on riigipüha, on tähtaeg eelmisel tööpäeval kell 11.00 (Brüsseli aja järgi).

Artikkel 24

1.   Igas voorus esitatakse pakkumised kirjalike pakkumistena vastuvõtuteatise vastu või kirjalikult telekommunikatsioonivahendi kaudu, mis võimaldab kättesaamist tõendada.

Pakkumine esitatakse sellele pädevale asutusele, mille valduses on või, mille kohta pakkumine tehakse.

2.   Pakkumises peab olema märgitud:

a)

pakkuja nimi ja aadress;

b)

soovitud kogus;

c)

pakutav hind eurodes 100 kilogrammi kohta ilma riiklike maksude ja lõivudeta, tarnituna külmhoone laadimisplatvormile;

d)

vajaduse korral selle külmhoone asukoht, kus müüdavat võid ladustatakse, või vajaduse korral alternatiivne külmhoone;

e)

vajaduse korral viide artikli 3 lõike 6 punktis e osutatud või liigile, mille kohta pakkumine esitatakse.

3.   Pakkumised kehtivad üksnes juhul, kui:

a)

neis käsitletakse koguseid alates viiest tonnist või, kui külmhoones saadaolev kogus on väiksem kui viis tonni, siis tegelikku saadaolevat kogust;

b)

tõendatakse, et pakkuja on esitanud liikmesriigis, kus pakkumine esitatakse, pakkumistagatise 70 eurot tonni kohta kõnealuseks pakkumisvooruks enne artikli 23 lõikes 2 osutatud pakkumiste esitamise aja lõppu.

4.   Pakkumisi ei saa pärast artikli 23 lõikes 2 osutatud tähtaega tagasi võtta.

Artikkel 25

Käesoleva määruse artikli 24 lõike 3 punktis b sätestatud pakkumistagatise osas on pakkumise kehtimine pärast käesoleva määruse artikli 23 lõikes 2 osutatud tähtaega ning asjaomase hinna maksmine käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud tähtajaks esmanõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklis 20 määratletud tähenduses.

Artikkel 26

1.   Pädev asutus teatab artikli 23 lõikes 2 osutatud kuupäeval komisjonile pakkujate pakutud kogused ja hinnad ning müügiks pakutava või koguse.

Kui ühtegi pakkumist ei ole esitatud ja kui või on asjaomases liikmesriigis müügiks kättesaadav, teatab pädev asutus sellest komisjonile samaks tähtajaks.

2.   Või madalaim müügihind (miinimumhind) igas voorus saadud pakkumiste alusel kinnitatakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 ettenähtud korras. Kõnealune hind võib erineda vastavalt müügiks pakutava või asukohale.

Võib vastu võtta otsuse, et asjaomases voorus müüki ei toimu.

Artikkel 27

Pakkumised lükatakse tagasi, kui pakutav hind on kehtestatud miinimumhinnast madalam.

Artikkel 28

1.   Pädev asutus jaotab või ladustamise alguskuupäeva alusel, alustades üldkoguse kõige vanemast tootest või vastavalt vajadusele pakkuja määratud kõige vanemast rõõsakoore- või hapukoorevõist külmhoones.

2.   Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, on edukas pakkuja see, kes pakub kõrgeima hinna. Kui saadaolevat kogust ei ole täielikult ära kasutatud, jaotatakse allesjäänud kogus teiste pakkujate vahel vastavalt pakutud hindadele, alustades kõrgeimast hinnast.

3.   Kui pakkumise vastuvõtmine tooks kaasa lepingu sõlmimise suurema koguse või kohta, kui asjaomases külmhoones saadaval, sõlmitakse kõnealuse pakkujaga leping ainult saadaoleva koguse kohta.

Pädev asutus võib kokkuleppel pakkujaga kasutada pakkumises ettenähtud koguse täitmiseks muid külmhooneid.

4.   Kui kahe või enama pakkumise vastuvõtmine, milles pakutakse sama hinda konkreetses külmhoones oleva või eest, tooks kaasa saadaolevat kogust ületavate lepingute sõlmimise, jaotatakse olemasolevad kogused proportsionaalselt pakkumistes soovitud kogustega.

Kui selline jaotamine tooks kaasa viiest tonnist väiksemate koguste müügi, otsustatakse ostuõigus liisu teel.

5.   Kui pärast kõigi edukate pakkumiste vastuvõtmist jääb lattu alla 5 000 kg võikogus, pakub pädev asutus kõnealust ülejäänud kogust edukatele pakkujatele, alustades sellest, kes pakkus kõrgeima hinna. Edukale pakkujale pakutakse võimalust osta ülejäänud kogus sama hinnaga, mis talle eelnevalt kehtestati.

Artikkel 29

Pakkumismenetlusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 30

1.   Pädev asutus teatab viivitamata kõigile pakkujatele pakkumismenetluses osalemise tulemustest.

Artikli 24 lõike 3 punktis b sätestatud tagatised, mis on esitatud seoses edutute pakkumistega, vabastatakse viivitamata.

2.   Enne või äraviimist ja artikli 31 lõikes 2 määratletud tähtaja jooksul maksavad edukad pakkujad makseasutusele oma pakkumisele vastava summa iga koguse eest, mida nad ära viia soovivad.

3.   Kui edukas pakkuja ei ole lõike 2 tingimust täitnud, jääb ta artikli 24 lõike 3 punktis b osutatud pakkumistagatisest ilma ja asjaomaste koguste müük tühistatakse, kui tegemist ei olnud vääramatu jõuga.

Artikkel 31

1.   Kui artikli 30 lõikes 2 osutatud summa on makstud, väljastab pädev asutus äraviimiskorralduse, millel on järgmised andmed:

a)

kogus, mille kohta on vastav summa makstud;

b)

külmhoone, kus võid ladustatakse;

c)

või äraviimise lõpptähtaeg.

2.   Edukas pakkuja viib talle antud või ära 30 päeva jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Ära viia võib osade kaupa, kui iga osa on vähemalt 5 tonni. Kui külmhoonesse jäänud kogus on alla viie tonni, võib tarnida kõnealuse väiksema koguse.

Kui või ei ole ära viidud esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, kannab edukas pakkuja või ladustamise kulud alates kõnealuse ajavahemiku lõppemise päevale järgnevast päevast, välja arvatud siis, kui tegemist on vääramatu jõuga. Lisaks sellele on ladustamisrisk pakkuja kanda.

3.   Artikli 24 lõike 3 punkti b kohaselt esitatud tagatise see osa, mis vastab lõike 2 esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul ära viidud kogustele, vabastatakse viivitamata.

Lõike 2 teises lõigus osutatud vääramatu jõu korral võtab pädev asutus meetmeid, mida ta asjaolusid arvestades vajalikuks peab.

III   PEATÜKK

VÕI ERALADUSTUS

1.   JAGU

Ladustusleping ja -tingimused

Artikkel 32

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„laopartii” – ühest ja samast tehasest saadud ning ühel ja samal päeval ühte lattu hoiule võetud kogus, mis kaalub vähemalt üks tonn ning on ühesuguse koostise ja kvaliteediga;

„lepingulise ladustuse alguspäev” – hoidlasse saabumise päevale järgnev päev.

Artikkel 33

Eraladustuslepinguid võib sõlmida ainult määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus nimetatud või kohta.

Või peab olema valmistatud käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt tunnustatud ettevõtja poolt lepingulise ladustuse alguspäevale eelnenud 28 päeva jooksul. Või radioaktiivsuse tase ei tohi ületada artikli 3 lõikes 2 osutatud lubatud piirmäärasid.

Artikkel 34

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud või eraladustuslepingute pooled on nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle territooriumil võid ja koort ladustatakse, ja füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „lepingupooled”).

Artikkel 35

1.   Ladustuslepingud sõlmitakse ühe ja enama laopartii kohta kirjalikult ning need sisaldavad eelkõige järgmisi andmeid:

a)

lepinguga hõlmatud võikogused;

b)

toetussumma;

c)

lepingu täitmisega seotud kuupäevi, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 neljanda lõigu kohaldamist;

d)

külmhoonete kindlakstegemist võimaldavad andmed.

2.   Ladustaja liikmesriigi päev asutus koostab spetsifikaadid, mille eesmärgiks on eelkõige artiklis 40 osutatud kontrollmeetmed ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave. Ladustamislepingu aluseks on nimetatud spetsifikaat.

3.   Spetsifikaadid tagavad, et iga võipartii pakendil on vähemalt järgmine teave, mis võib vajaduse korral olla kodeeritud:

a)

number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

valmistamiskuupäev;

c)

hoidlasse saabumise kuupäev;

d)

tootepartii number;

e)

märge „soolatud” määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 esimese lõigu teises taandes osutatud või puhul;

f)

netokaal.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse esimeses lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

Artikkel 36

1.   Lattu saabumine võib toimuda ainult iga aasta 1. märtsi ja 15. augusti vahel. Laost väljavõtmine võib toimuda ainult alates ladustusaasta 16. augustist. Lepinguline ladustus lõpeb laost väljavõtmisele eelneval päeval või hiljemalt ladustamisele järgneva veebruari viimasel päeval.

2.   Laost väljavõtmine toimub laopartiide kaupa või pädeva asutuse loal väiksemate kogustena. Artikli 40 lõike 2 punktis a osutatud tingimustel võib laost välja võtta üksnes pitseeritud koguse.

Artikkel 37

1.   Pädeva asutusega lepingu sõlmimise taotlused võib teha üksnes võikoguste kohta, mis on täies ulatuses ladustatud.

Pädev asutus peab saama taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul alates külmhoonesse saabumise kuupäevast. Pädev asutus registreerib taotluste vastuvõtmise kuupäevad.

Kui pädev asutus saab taotluse eespool nimetatud tähtajale järgneva 10 tööpäeva jooksul, võib ladustuslepingu siiski sõlmida, kuid toetust vähendatakse 30 %.

2.   Ladustuslepingud sõlmitakse 30 päeva jooksul alates taotluse registreerimiskuupäevast, vajaduse korral sõltuvalt artikli 40 lõike 1 teise lõigu kohast kinnitust või abikõlblikkuse kohta. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping kehtetuks.

Artikkel 38

1.   Kui või ladustatakse muus liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb artiklis 34 osutatud ladustuslepingu sõlmimiseks esitada sertifikaat.

Sertifikaat sisaldab artikli 35 lõike 3 punktides a, b ja d määratletud teavet ja sellega kinnitatakse, et asjaomane või on toodetud heakskiidetud ettevõttes, mida kontrollitakse, et või oleks valmistatud koorest või piimast määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 6 tähenduses.

Sertifikaadi annab välja tootjaliikmesriigi pädev asutus 50 päeva jooksul alates või lattu saabumisest.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud juhul sõlmitakse ladustuslepingud 60 päeva jooksul alates taotluse registreerimiskuupäevast, vajaduse korral kinnitatakse artikli 40 lõike 1 teise lõigu kohane või abikõlblikkus hiljem. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping kehtetuks.

2.   Kui tootjaliikmesriik on sooritanud käesoleva määruse artikli 40 lõikes 1 osutatud kontrolli või laadi ja koostise kohta, peab sertifikaat sisaldama ka neid tulemusi ja kinnituse, et kõnealune toode on või määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 esimese lõigu tähenduses. Sel juhul peab pakend olema kinni pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi pädev asutus. Etiketi number märgitakse sertifikaadile.

2.   JAGU

Kontrollimine

Artikkel 39

1.   Liikmesriik tagab, et kõik toetuse maksmiseks nõutavad tingimused on täidetud.

2.   Lepingupool või liikmesriigi nõudmisel või loal külmhoone käitamise eest vastutav isik teeb pädevale asutusele kättesaadavaks kõik dokumendid, mis võimaldavad kontrollida eraladustamisele paigutatud või järgmisi üksikasju:

a)

loa number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

valmistamiskuupäev;

c)

hoidlasse saabumise kuupäev;

d)

laopartii number;

e)

olemasolu laos ja külmhoone aadress;

f)

laost väljatoomise kuupäev.

3.   Lepinguosaline või vajaduse korral külmhoone käitamise eest vastutav isik peab iga lepingu kohta laos kättesaadavat laoarvestust, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)

eraladustatud või laopartii number;

b)

lattu paigutamise ja laost väljatoomise kuupäevad;

c)

võikogused laopartiide kaupa;

d)

või asukoht külmhoones.

4.   Ladustatud või peab olema kergesti kättesaadav ning laopartiidena ja lepingu järgi kergesti kindlakstehtav.

Artikkel 40

1.   Pädev asutus kontrollib võid lattu saabumise päeval või pärast saabumist ning 28 päevase ajavahemiku jooksul alates artikli 37 lõikes 1 osutatud lepingu sõlmimise taotluse registreerimiskuupäevast.

Ladustatud või toetuse õigustatuse kontrollimiseks tuleb võtta representatiivne proov vähemalt 5 % ladustatud kogustest, et teha kindlaks, kas kõik partiid muu hulgas kaalu, märgistuse, omaduste ja koostise poolest vastavad lepingu sõlmimise taotluses esitatud andmetele.

2.   Pädev asutus:

a)

pitseerib lõikes 1 sätestatud kontrolli toimumise ajal kõik lepinguga seotud või laopartiid ja väiksemad kogused, või

b)

kontrollib ette teatamata pisteliselt asjaomase või olemasolu külmhoones. Asjaomane valim peab olema esindav ja vastama vähemalt 10 protsendile eraladustusabi lepingus ettenähtud üldkogusest.

3.   Lepingulise ladustusaja lõpus peab pädev asutus juhuslike proovidega kontrollima või kaalu ja märgistust. Kui maksimaalse lepingulise ladustusaja lõppedes on või veel laos, võib kõnealuseid kontrollimisi teha või laost väljaviimisel.

Esimeses lõigus osutatud kontrolli eesmärgil teatab lepingupool pädevale asutusele asjaomastest laopartiidest vähemalt viis tööpäeva enne:

a)

lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu või

b)

väljaviimistoimingute algust, kui tooted viiakse välja enne lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu.

Liikmesriik võib nõustuda lühema ajavahemikuga kui viis tööpäeva.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt teostatud kontrollimistest tuleb koostada aruanne, milles märgitakse:

a)

kontrolli kuupäev;

b)

kontrolli kestus;

c)

sooritatud toimingud.

Aruandele kirjutavad alla vastutav inspektor ja kaasallakirjutajana lepinguosaline või vajaduse korral külmhoone käitamise eest vastutav isik ning aruanne lisatakse maksete toimikusse.

5.   Kui vähemalt 5 protsendil kontrollitud võikogustest esineb kõrvalekaldeid, laiendatakse kontrolli pädeva asutuse määratavale suuremale valimile.

Liikmesriigid teavitavad sellistest juhtudest komisjoni nelja nädala jooksul.

3.   JAGU

Ladustustoetus

Artikkel 41

1.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud eraladustustoetust võib anda üksnes 90–210-päevase lepingulise ladustusaja korral.

Kui lepinguosaline ei pea kinni artikli 40 lõikes 3 osutatud tähtajast, vähendatakse toetust 15 % ja seda makstakse üksnes ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline pädevale asutusele nõuetekohaselt tõendab, et või lepinguline ladustamine jätkus.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 43 kohaldamist, määrab komisjon igal aastal määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 sätestatud korras sama määruse artikli 6 lõike 3 teises lõigus osutatud toetuse suuruse kõnealusel aastal jõustuvate eraladustuslepingute kohta.

3.   Abisumma makstakse välja lepingupoole taotluse alusel lepingulise ladustusaja lõpus 120 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest, tingimusel et artikli 40 lõikes 3 osutatud kontrollimised on toimunud ja et abiraha saamise õiguse andvad tingimused on täidetud.

Kui aga toetuse saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

4.   Pärast lepingulise ladustuse 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha toetuse ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest. Kõnealune ettemaks arvutatakse 90-päevase ladustusaja põhjal. Tagatis vabastatakse kohe pärast lõikes 3 osutatud lõppmakse tasumist.

Artikkel 42

Kui ladustamise või väljavõtmise ajal toimunud kontrollimisel ilmnevad ebakvaliteetsed võikogused, ei tohi nende koguste eest toetust maksta. Toetuse saamiseks kõlbliku laopartii allesjääv osa peab olema vähemalt üks tonn. Sama reegel kehtib, kui osa partiist kõrvaldatakse enne ladustusaasta 16. augustit või enne minimaalse ladustusaja lõppu.

Artikkel 43

Kui turuolukord nõuab, võib komisjon aasta jooksul muuta toetussummat, lattu saabumise ja laost väljavõtmise ajavahemikke ja ladustamise maksimaalset kestust alles sõlmitavate lepingute puhul.

IV   PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Määrus (EÜ) nr 2771/1999 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune määrus kehtib siiski edasi enne 1. jaanuari 2008 sõlmitud eraladustuslepingute puhul.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 2771/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 45

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1152/2007 (ELT L 258, 4.10.2007, lk 3).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1171/2007 (ELT L 261, 6.10.2007, lk 11).

(3)  ELT L 258, 4.10.2007, lk 3.

(4)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(6)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(7)  EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1.

(8)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.


I LISA

Koostisele esitatavad nõuded, kvaliteedinäitajad ja analüüsimeetodid

Või on vesi-õlis-tüüpi tahke emulsioon, mille koostis ja kvaliteedinäitajad on järgmised.

Parameeter

Sisaldus ja kvaliteedinäitajad

Rasv

vähemalt 82 %

Vesi

kuni 16 %

Tahked lisandid, v.a rasv/rasvata kuivaine

kuni 2 %

Vabad rasvhapped

kuni 1,2 mmol 100 g rasva kohta

Peroksiidarv

kuni 0,3 meq hapnikku 1 000 g rasva kohta

Kolibakterid

ei ole kindlakstehtavad 1 g proovis

Muud rasvad, v.a piimarasv

ei ole kindlakstehtavad triglütseriidide analüüsiga

Märgistusained (1)

steroolid

ei ole kindlakstehtavad, β-sitosterooli ≤ 40 mg/kg

vanilliin

ei ole kindlakstehtavad

karotiinhappe etüülester

≤ 6 mg/kg

enanthappe triglütseriidid

ei ole kindlakstehtavad

Muud märgistusained (1)  (2)

ei ole kindlakstehtavad

Organoleptilised omadused

välimuse, maitse ja lõhna ning konsistentsi eest vähemalt 4 punkti 5st

Vee dispersioon

vähemalt 4 punkti

Rakendatakse määruses (EÜ) nr 213/2001 (EÜT L 37, 7.2.2001, lk 1) sätestatud standardmeetodeid.


(1)  Märgistusained on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 1898/2005 kohaselt (ELT L 308, 25.11.2005, lk 1). Märgistusainete kontrolli ei kohaldata määruses (EÜ) nr 1039/2007 (ELT L 238, 11.9.2007, lk 28) sätestatud pakkumismenetluste peatamise ajal.

(2)  Pädeva asutuse poolt heaks kiidetud meetodid.


II LISA

Proovi võtmine keemiliseks ja mikrobioloogiliseks analüüsiks ning organoleptiliseks hindamiseks

1.   Keemiline ja mikrobioloogiline analüüs

Või kogus

(kg)

Väikseim proovide arv

(> 100 g)

≤ 1 000

2

> 1 000 ≤ 5 000

3

> 5 000 ≤ 10 000

4

> 10 000 ≤ 15 000

5

> 15 000 ≤ 20 000

6

> 20 000 ≤ 25 000

7

> 25 000

7 + 1 iga järgmise kuni 25 000 kg kohta

Mikrobioloogiliseks analüüsiks võetakse proove aseptiliselt.

Kuni viiest 100 g proovist võib teha koondproovi, mis tuleb enne analüüsi omavahel hästi läbi segada.

Proove tuleb võtta pakutava koguse eri osadest juhuslikult, enne pädeva asutuse määratud külmhoonesse paigutamist või selle ajal.

Koondproovi ettevalmistamine (keemiliseks analüüsiks):

a)

kuiva puhta võipuuri või samalaadse sobiva vahendiga võetakse vähemalt 30 g võisüdamik ja asetatakse see konteinerisse. Koondproov tuleb seejärel plommida ja saata analüüsimiseks laboratooriumisse;

b)

laboratooriumis soojendatakse koondproovi avamata originaalkonteineris 30 °C juures seda sageli loksutades, kuni saadakse ühtlane vedel klompideta emulsioon. Konteinerist peab olema täidetud pool kuni kaks kolmandikku.

Iga tootja võitoodangust, mida pakutakse sekkumiseks, tuleb aastas teha kaks mittepiimarasvade analüüsi ja üks märgistusainete analüüs.

2.   Organoleptiline hindamine

Või kogus

(kg)

Väikseim proovide arv

1 000 ≤ 5 000

2

> 5 000 ≤ 25 000

3

> 25 000

3 + 1 iga järgmise kuni 25 000 kg kohta

Proovid tuleb võtta pakutava koguse eri osadest juhuslikult 30. kuni 45. päeval pärast või üleandmist sekkumiseks, misjärel võile antakse hinnang.

Iga proovi hinnatakse eraldi määruse (EÜ) nr 213/2001 VII lisa kohaselt. Uute proovide võtmine ja kordushindamine ei ole lubatud.

3.   Toimimisjuhend juhul, kui proov ei vasta nõuetele

a)

keemiline ja mikrobioloogiline analüüs:

juhul kui analüüsitakse üksikproove, on lubatud ühe nõuetele mittevastava parameetriga ühe defektse proovi esinemine 5 kuni 10 proovi kohta või kahe samalaadse defektse proovi esinemine 11 kuni 15 proovi kohta. Kui proov ei vasta nõuetele, peab võtma kaks uut proovi kummaltki poolt mittevastavat proovi ja neid kontrollima mittevastava parameetri suhtes. Kui ka mõlemad uued proovid ei vasta spetsifikaadile, lükatakse tagasi see osa pakutavast võikogusest, mis jääb kummaltki poolt mittevastavat proovi võetud nõuetekohaste algproovide vahele.

Kogus, mis tuleb tagasi lükata, kui ka uued proovid ei vasta nõuetele:

Image

juhul kui analüüsitakse koondproovi ja selle üks parameeter ei vasta nõuetele, lükatakse tagasi pakutava koguse see osa, mida iseloomustab asjakohane koondproov. Koguse, mida iseloomustab üks koondproov, võib määrata nii, et pakutud kogus jagatakse osadeks enne proovide võtmist igast osast;

b)

organoleptiline hindamine:

juhul kui organoleptilisel hindamise tulemusel ei vasta mõni proov nõuetele, lükatakse tagasi pakutava või koguse see osa, mis jääb kahe külgneva nõuetekohase proovi vahele kummalgi pool mittevastavat proovi;

c)

kui proov ei vasta nõuetele keemilisel või mikrobioloogilise analüüsil ja samal ajal organoleptilise hindamise tulemusel, lükatakse kogus tervikuna tagasi.


III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2771/1999

Käesolev määrus

Artikli 1 lõiked 1 ja 2

Artikli 1 lõiked 1 ja 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 2

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikli 5 lõiked 1–4

Artikli 4 lõiked 1–4

Artikli 5 lõige 5

Artikkel 6

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 6

Artikkel 10

Artikkel 7

Artikkel 11

Artikkel 8

Artikkel 12

Artikkel 9

Artikkel 13

Artikkel 10

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikli 15 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 12 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikkel 15a

Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik

Artikkel 16

Artikkel 13

Artikkel 17

Artikkel 14

Artikkel 17a

Artikkel 15

Artikkel 17b

Artikkel 16

Artikkel 17c

Artikkel 17

Artikkel 17d

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 24a

Artikkel 26

Artikkel 24b

Artikkel 27

Artikli 24c lõige 1

Artikli 24c lõige 2

Artikli 28 lõige 1

Artikli 24c lõige 3

Artikli 28 lõige 2

Artikli 24c lõige 4

Artikli 28 lõige 3

Artikli 24c lõige 5

Artikli 28 lõige 4

Artikkel 24d

Artikkel 29

Artikli 24e lõiked 1 ja 2

Artikli 30 lõiked 1 ja 2

Artikkel 24f

Artikkel 31

Artikkel 24g

Artikkel 25

Artikkel 32

Artikkel 26

Artikkel 34

Artikli 27 lõige 1

Artikkel 33

Artikli 27 lõige 2

Artikkel 28

Artikkel 35

Artikkel 29

Artikkel 36

Artikkel 30

Artikkel 37

Artikkel 31

Artikkel 38

Artikkel 32

Artikkel 39

Artikkel 33

Artikkel 40

Artikkel 34

Artikkel 41

Artikli 35 lõike 1 esimene lõik

Artikli 35 lõike 1 teine lõik

Artikkel 42

Artikli 35 lõige 2

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 43

I lisa

I lisa

IV lisa

II lisa

V lisa


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

6.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/21


KOMISJONI OTSUS,

20. detsember 2007,

millega lubatakse Belgia taotletud, Valloonia piirkonda käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6643 all)

(Ainult prantsuskeelne versioon on autentne)

(2008/96/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Belgia esitas komisjonile taotluse Valloonia piirkonda käsitleva erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust.

(3)

Taotletud erand käsitleb Belgia kavatsust lubada Valloonias kasutada kuni 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas konkreetsetes põllumajandusettevõtetes, kus rohkem kui 48 % alast on rohumaa. Loomasõnnikupõhise lämmastiku kasutamine rohumaal ei tohiks ületada 230 kg hektari kohta aastas ning nendes põllumajandusettevõtetes kasvatatavate põllukultuuride puhul ei tohi see ületada 115 kg lämmastikku hektari kohta aastas.

(4)

Valloonia puhul nitraaditundlike alade kindlaksmääramine vastavalt direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 4 hõlmab umbes 42 % kõnealuse piirkonna territooriumist ja 54 % kasutatud põllumajandusmaast.

(5)

Erand peaks hõlmama umbes 500 põllumajandusettevõtet ehk 5,6 % kõikidest põllumajandusettevõtetest nitraaditundlikes piirkondades ja 3 % kasutatud põllumajandusmaast.

(6)

Õigusakt „Arrêté du Gouvernement wallon du 15 février 2007 modifiant le Livre II du Code de l’Environnement constituant le Code de l’Eau en ce qui concerne la gestion durable de l’azote en agriculture”, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ Valloonia piirkonnas, on vastu võetud ning see kehtib ka taotletud erandi suhtes.

(7)

Esitatud vee kvaliteediandmed näitavad, et 2005. aastal oli Valloonia nitraaditundlikes piirkondades keskmine nitraadisisaldus pinnavees 16,7 mg/l ning ajavahemikul 2001–2005 võis 84 % seirekohtade puhul täheldada stabiilset või vähenemissuundumust. Keskmine nitraadisisaldus põhjavees oli 2005. aastal 24,8 mg/l ning ajavahemikul 2001–2005 võis 74 % seirekohtade puhul täheldada stabiilset või vähenemissuundumust.

(8)

Loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine kogus hektari kohta vähenes alates 1990. aastast 12 % ja 2004. aastal oli see 101 kg kasutatud põllumajandusmaa hektari kohta, millest 94 % oli veisesõnnik, 3 % seasõnnik ja 2 % linnusõnnik. Keemiliste väetiste keskmine kasutus on alates 1990. aastast vähenenud nii lämmastiku kui ka fosfaadi osas vastavalt 19 % ja 49 % ning 2004. aastal oli see keskmiselt 109 kg hektari kohta lämmastiku puhul ja 28 kg hektari kohta fosfaadi puhul.

(9)

Esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku aastas hektari kohta on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumide abil nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(10)

Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(11)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses Valloonia piirkonna teise tegevuskavaga aastateks 2007–2010.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia 19. oktoobri 2006. aasta kirjas taotletud Valloonia piirkonda käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lausega ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„veisekasvatusettevõtted” – ettevõtted, kus on rohkem kui kolm loomühikut, millest vähemalt kaks kolmandikku on veised;

b)

„rohumaa” – veisekasvatusettevõtte ala, mida haritakse ajutise või püsirohumaana (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 veisekasvatusettevõtete kohta esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1.   Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele tehtud riiklike ametiasutuste kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat ja taotlus loetakse tagasilükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Loomasõnniku kogus, mida igal aastal veisekasvatusettevõtetes laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 230 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–8 sätestatud tingimused on täidetud.

2.   Rohumaale laotatava loomasõnniku kogus ei ületa 230 kg hektari kohta aastas. Muule põllumajandusmaale laotatava loomasõnniku kogus ei ületa 115 kg hektari kohta.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud külvikorda ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt iga kalendriaasta 1. märtsiks.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasolev sõnnikuhoidla maht;

b)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)

iga rohumaa ja põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)

põllumajandusettevõttest ja põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku liik ja kogus;

f)

sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul;

g)

lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust. See esitatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Iga üksikut erandit kohaldav põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes viiakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul läbi analüüs fosfori sisaldumise kohta pinnases. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7.   Igal aastal mõõdetakse nitraadisisaldust pinnases igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes. Iga põllumajandusettevõtte puhul analüüsitakse vähemalt viit proovi aastas.

8.   Sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

1.   Veisekasvatusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 48 % või rohkem rohumaa.

2.   Üksikut erandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)

ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

rohumaa ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski liblikõieliste suhtes rohumaal, kus liblikõieliste osakaal on väiksem kui 50 %.

Artikkel 7

Muud meetmed

1.   Selle erandi kasutamine ei piira ühenduse teiste keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

2.   Igale erandit kohaldavale põllumajandustootjale antakse tehnilist abi nõuandeteenistuse kaudu, kes tagab pinnaseanalüüside tulemuste, väetamiskava ja väetamisarvestuse hindamise. Hindamise tulemused edastatakse pädevatele asutustele, kes kontrollivad vastavust artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Seire

1.   Pädevad asutused koostavad kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas põllumajanduspiirkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. Nimetatud kaardid esitatakse igal aastal komisjonile ning esimeseks tähtajaks on 2007. aasta lõpp.

2.   Luuakse toimiv pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustik, et hinnata erandi mõju vee kvaliteedile.

3.   Vaatlus ja toitaineanalüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse kuni 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku aastas hektari kohta.

4.   Luuakse seirekeskused, et saada andmeid lämmastikusisalduse kohta pinnasevees ning vastavate lämmastikukadude kohta pinnasevee voolamisel juuretasandilt põhjavette, samuti pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastikukadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes.

Artikkel 9

Aruannete esitamine

1.   Pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise kohta, sügisel täheldatud nitraadijääkide kohta erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes läbiviidava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta. Esimene aruanne edastatakse juunis 2008 ja seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2.   Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

Artikkel 10

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Valloonia piirkonna teise tegevuskavaga aastateks 2007–2010 „Arrêté du Gouvernement wallon du 15 février 2007 modifiant le Livre II du Code de l’Environnement constituant le Code de l’Eau en ce qui concerne la gestion durable de l’azote en agriculture”. See kehtib kuni 31. detsembrini 2010.

Artikkel 11

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 20. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).


6.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/25


KOMISJONI OTSUS,

30. jaanuar 2008,

millega muudetakse otsust 93/52/EMÜ seoses teatavate Itaalia halduspiirkondade ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis) tunnistamisega ja otsust 2003/467/EÜ seoses teatavate Itaalia halduspiirkondade ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosi vabaks ning teatavate Poola halduspiirkondade veiste ensootilise leukoosi vabaks tunnistamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 324 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/97/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa I jao punkti 4, A lisa II jao punkti 7 ja D lisa I jao punkti E,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (2) eriti selle A lisa 1. peatüki II jagu,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsuses 93/52/EMÜ, milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus, (3) loetletakse need liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on direktiivi 91/68/EMÜ kohaselt tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis).

(2)

Itaalia on esitanud komisjonile Latina ja Roma provintside kohta Lazio maakonnas ning Veneto maakonna kohta dokumendid, mis kinnitavad vastavust direktiivi 91/68/EMÜ A lisa 1. peatüki II jao punktiga 1.b ettenähtud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks nimetatud provintsid ja maakond tunnistada brutselloosist (B. melitensis) ametlikult vabaks.

(3)

Direktiivis 64/432/EMÜ sätestatakse, et kõnealuses direktiivis ettenähtud teatavate tingimuste täitmise korral võib liikmesriikide või nende osade või piirkondade veisekarjad kuulutada ametlikult vabaks tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist.

(4)

Veiste tuberkuloosi, veiste brutselloosi ja veiste ensootilise leukoosi vabaks tunnistatud liikmesriikide piirkondade loetelud on sätestatud komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuses 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega. (4)

(5)

Itaalia on esitanud komisjonile Piemonte maakonna Vercelli provintsi ja Toscana maakonna Pisa ja Pistoia provintside kohta dokumendid, mis kinnitavad vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, et nendele provintsidele saaks anda ametlikult tuberkuloosivaba piirkonna staatuse.

(6)

Itaalia on esitanud komisjonile Puglia maakonna Brindisi provintsi ja Toscana maakonna kohta dokumendid, mis kinnitavad vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele, et sellele provintsile ja maakonnale saaks anda ametlikult brutselloosivaba piirkonna staatuse.

(7)

Itaalia esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks asjaomastele provintsidele ja asjaomasele maakonnale anda ametlikult vastavalt veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosi vaba piirkonna staatus.

(8)

Poola on esitanud komisjonile dokumendid, mis kinnitavad direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohaste tingimuste täitmist, võimaldades ametlikult kuulutada teatavad piirkonnad Poolas veiste ensootilise leukoosi vabaks.

(9)

Poola esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks nendele piirkondadele Poolas ametlikult anda veiste ensootilisest leukoosist vaba piirkonna staatus.

(10)

Otsuseid 93/52/EMÜ ja 2003/476/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/52/EMÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse 2003/467/EÜ I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).

(2)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(3)  EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/399/EÜ (ELT L 150, 12.6.2007, lk 11).

(4)  ELT L 156, 25.6.2003, lk 74. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/559/EÜ (ELT L 212, 14.8.2007, lk 20).


I LISA

Otsuse 93/52/EMÜ II lisas asendatakse teine, Itaaliat käsitlev lõik järgmisega:

„Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints

Friuli-Venezia Giulia maakond

Lazio maakond: Latina ja Roma provints

Liguuria maakond: Savona provints

Lombardia maakond: Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi, Mantova, Milano, Pavia, Sondrio ja Varese provints

Marche maakond: Ancona, Ascoli Piceno, Macerata, Pesaro ja Urbino provints

Molise maakond: Isernia provints

Piemonte maakond: Alessandria, Asti, Biella, Cuneo, Novara, Torino, Verbania ja Vercelli provints

Sardiinia maakond: Cagliari, Nuoro, Oristano ja Sassari provints

Trentino-Alto Adige maakond: Bolzano ja Trento provints

Toscana maakond: Arezzo, Firenze, Grosseto, Livorno, Lucca, Massa-Carrara, Pisa, Pistoia, Prato ja Siena provints

Umbria maakond: Perugia ja Terni provints

Veneto maakond.”


II LISA

Otsuse 2003/467/EÜ I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

I lisa 2. peatükk asendatakse järgmisega:

„2.   PEATÜKK

Ametlikult tuberkuloosivabad liikmesriikide piirkonnad

Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints

Emilia Romagna maakond

Friuli-Venezia Giulia maakond

Lombardia maakond: Bergamo, Como, Lecco ja Sondrio provints

Marche maakond: Ascoli Piceno provints

Piemonte maakond: Novara, Verbania ja Vercelli provints

Toscana maakond: Grossetto, Livorno, Lucca, Prato, Pisa, Pistoia ja Siena provints

Trentino-Alto Adige maakond: Bolzano ja Trento provints

Veneto maakond: Belluno ja Padova provints.”

(2)

II lisas asendatakse 2. peatükk järgmisega:

„2.   PEATÜKK

Ametlikult brutselloosivabad liikmesriikide piirkonnad

Itaalias:

Abruzzo maakond: Pescara provints

Emilia Romagna maakond: Bologna, Ferrara, Forli-Cesena, Modena, Parma, Piacenza, Ravenna, Reggio Emilia ja Rimini provints

Friuli-Venezia Giulia maakond

Lazio maakond: Rieti provints

Liguuria maakond: Imperia ja Savona provints

Lombardia maakond: Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi, Mantova, Milano, Pavia, Sondrio ja Varese provints

Marche maakond: Ascoli Piceno provints

Piemonte maakond: Alessandria, Asti, Biella, Novara, Torino, Verbania ja Vercelli provints

Puglia maakond: Brindisi provints

Sardiinia maakond: Cagliari, Nuoro, Oristano ja Sassari provints

Toscana maakond

Trentino-Alto Adige maakond: Bolzano ja Trento provints

Umbria maakond: Perugia ja Terni provints

Veneto maakond.”

(3)

III lisa 2. peatükis asendatakse teine, Poolat käsitlev lõik järgmisega:

„Poolas:

Dolnośląskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Bolesławiecki, Dzierżoniowski, Głogowski, Górowski, Jaworski, Jeleniogórski, Jelenia Góra, Kamiennogórski, Kłodzki, Legnicki, Legnica, Lubański, Lubiński, Lwówecki, Milicki, Oleśnicki, Oławski, Polkowicki, Strzeliński, Średzki, Świdnicki, Trzebnicki, Wałbrzyski, Wałbrzych, Wołowski, Wrocławski, Wrocław, Ząbkowicki, Zgorzelecki, Złotoryjski.

Lubelskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Bialski, Biała Podlaska, Biłgorajski, Chełmski, Chełm, Hrubieszowski, Janowski, Krasnostawski, Kraśnicki, Lubartowski, Lubelski, Lublin, Łęczyński, Łukowski, Opolski, Parczewski, Puławski, Radzyński, Rycki, Świdnicki, Tomaszowski, Włodawski, Zamojski, Zamość.

Łódzkie vojevoodkond

Powiat’id

:

Bełchatowski, Brzeziński, Kutnowski, Łaski, Łęczycki, Łódzki, Łódź, Opoczyński, Pabianicki, Pajęczański, Piotrkowski, Piotrków Trybunalski, Poddębicki, Radomszczański, Rawski, Skierniewicki, Skierniewice, Tomaszowski, Wieluński, Zduńskowolski, Zgierski.

Małopolskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Brzeski, Bocheński, Chrzanowski, Dąbrowski, Gorlicki, Krakowski, Kraków, Limanowski, Miechowski, Myślenicki, Nowosądecki, Nowy Sącz, Oświęcimski, Olkuski, Tarnowski, Tarnów, Wielicki.

Opolskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Brzeski, Głubczycki, Kędzierzyńsko-Kozielski, Kluczborski, Krapkowicki, Namysłowski, Nyski, Olecki, Opolski, Opole, Prudnicki, Strzelecki.

Podkarpackie vojevoodkond

Powiat’id

:

Bieszczadzki, Brzozowski, Jasielski, Krośnieński, Krosno, Leski, Leżajski, Łańcucki, Rzeszowski, Rzeszów, Sanocki, Strzyżowski.

Śląskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Będziński, Bielski, Bielsko Biała, Bytom, Chorzów, Cieszyński, Częstochowski, Częstochowa, Dąbrowa, Gliwicki, Gliwice, Jastrzębie Zdrój, Jaworzno, Katowice, Kłobucki, Lubliniecki, Mikołowski, Mysłowice, Myszkowski, Piekary Śląskie, Pszczyński, Raciborski, Ruda Śląska, Rybnicki, Rybnik, Siemianowice, Sosnowiec, Świętochłowice, Tarnogórski, Tychy, Tyski, Wodzisławski, Zabrze, Zawierciański, Żory, Żywiecki.

Świętokrzyskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Buski, Jędrzejowski, Kazimierski, Kielecki, Kielce, Konecki, Opatowski, Ostrowiecki, Pińczowski, Sandomierski, Skarżyski, Starachowicki, Staszowski, Włoszczowski.

Wielkopolskie vojevoodkond

Powiat’id

:

Jarociński, Kaliski, Kalisz, Kępiński, Kolski, Koniński, Konin, Krotoszyński, Ostrzeszowski, Słupecki, Turecki, Wrzesiński.”


Parandused

6.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/31


Komisjoni 4. mai 2007. aasta otsuse (milles käsitletakse muude põllumajandustoodete kui suhkru ülemääraste varude kindlaksmääramist ning nende kõrvaldamise finantstagajärgi seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 138, 30. mai 2007 )

Leheküljel 15, põhjenduse 6 kolmas lause

asendatakse

„(Kõnealuse mehhanismi kohaldamine peaks võtma arvesse samalaadseid suundumusi ka sisetarbimise valdkonnas.)”

järgmisega:

„Kõnealuse mehhanismi kohaldamine peaks võtma arvesse samalaadseid suundumusi ka sisetarbimise valdkonnas.”

Leheküljel 15, põhjenduse 11 teine lause

asendatakse

„Juhul kui aasta pärast ühinemist anti toodetele eksporditoetusi, on asjakohane kindlaks määrata finantstagajärjed riigisiseste ja väliste hindade erinevuse alusel, mida näitab keskmine eksporditoetus ühinemisele järgnenud 12kuulise ajavahemiku jooksul.”

järgmisega:

„Juhul kui aasta pärast ühinemist anti toodetele eksporditoetusi, on asjakohane kindlaks määrata finantstagajärjed sisemiste ja väliste hindade erinevuse alusel, mida näitab keskmine eksporditoetus ühinemisele järgnenud 12kuulise ajavahemiku jooksul.”

Leheküljel 15, põhjenduse 12 esimene lause

asendatakse

„Juhul kui selliste toodete puhul, millele ei anta eksporditoetusi, nagu konserveeritud seened, küüslauk ja puuviljamahlad, on teatavates uutes liikmesriikides avastatud märkimisväärne ülemäärane varu, tuleb vastava lähenemise tagamiseks võtta aluseks riigisiseste ja väliste keskmiste hindade erinevus.”

järgmisega:

„Juhul kui selliste toodete puhul, millele ei anta eksporditoetusi, nagu konserveeritud seened, küüslauk ja puuviljamahlad, on teatavates uutes liikmesriikides avastatud märkimisväärne ülemäärane varu, tuleb vastava lähenemise tagamiseks võtta aluseks sisemiste ja väliste keskmiste hindade erinevus.”