2.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

2.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõikes 4 on sätestatud, et ühenduse rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks peatatakse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 imporditollimaksude kohaldamine kõnealuse määruse VI lisas osutatud riikidest pärineva toor-roosuhkru lisakoguse suhtes.

(2)

See lisakogus tuleks arvutada vastavalt komisjoni 28. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 950/2006 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009) (2) artiklile 19 ühenduse prognoositava toorsuhkru täieliku tarnebilansi alusel. Turustusaasta 2007/2008 bilanss näitab, et ühenduse rafineerimistehaste varustatuse tagamiseks on vaja importida lisakogus toorsuhkrut.

(3)

Komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1545/2007 (millega määratakse kindlaks AKV riikidest ja Indiast pärineva toor-roosuhkru lisakogused rafineerimistehaste varustamiseks ajavahemikul 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008) (3) määrati kindlaks esimene lisakogus 80 000 tonni, et rahuldada kõige pakilisemad tarnevajadused turustusaasta 2007/2008 esimestel kuudel. Majanduspartnerluse lepingute raames avatakse suhkrule täiendav juurdepääs turule ainult turustusaastaks 2008/2009. Rafineerimistehaste asjakohane varustatus rafineerimiseks vajaliku toorsuhkru lisakogusega turustusaastal 2007/2008 sõltub seetõttu täiendava koguse kättesaadavusest. Kõnealune varustatuse tagamiseks, on asjakohane määrata turustusaastaks 2007/2008 kindlaks suhkru täiendav lisakogus 120 000 tonni.

(4)

Rafineerimistehaste piisava varustatuse saab tagada üksnes juhul, kui järgitakse soodustatud riikide vahelisi traditsioonilisi ekspordikokkuleppeid. Seepärast on vaja jaotust soodustatud riikide või riikide rühma kaupa. India jaoks avatud kogus on 4 000 tonni. Sellega on India täiendav kogus turustusaastal 2007/2008 vastavuses tema osakaalule kogu täiendavast kogusest turustusaastal 2006/2007. Ülejäänud kogused tuleks kindlaks määrata AKV riikidele, kes on võtnud ühiselt kohustuse rakendada omavahel menetlusi koguste jaotamiseks viisil, millega tagatakse rafineerimistehaste asjakohane varustatus.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

a)

116 000 tonni väljendatuna valge suhkruna, mis pärineb määruse (EÜ) nr 318/2006 VI lisas loetletud riikidest, v.a India;

b)

4 000 tonni väljendatuna valge suhkruna, mis pärineb Indiast.

2.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/5

(1)

Komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, (2) on ette nähtud muudatused kombineeritud nomenklatuuris veise- ja vasikalihatoodete osas.

(2)

Määrustega, millega viimastel aastatel on muudetud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, (3) on samuti kehtestatud muudatusi kombineeritud nomenklatuuris teatavate veise- ja vasikalihatoodete osas, kuid kõik need muudatused ei kajastu järgmistes määrustes, millega reguleeritakse veise- ja vasikalihatoodete ühist turukorraldust: nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (4) komisjoni 23. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1731/2006 teatavate veise- ja vasikalihakonservide eksporditoetuste kohaldamise üksikasjalike erieeskirjade kohta (5) ja komisjoni 16. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 545/2007, millega avatakse töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (1. juuli 2007–30. juuni 2008). (6)

(3)

Määruseid (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1731/2006 ja (EÜ) nr 545/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud muudatusi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2008, mis on määruse (EÜ) nr 1214/2007 jõustumise kuupäev.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

tabeli punkti a muudetakse järgmiselt:

2.

tabeli punkti b muudetakse järgmiselt:

2.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/7

(1)

1. detsembril 2004 laekus komisjonile kaebus puidutöötlemisega tegelevale Sloveenia äriühingule Novoles Lesna Industrija Straža d.d. (edaspidi „Novoles Straža”) väidetavalt antud riigiabi kohta.

(2)

Kaebus käsitles Sloveenia valitsuse poolt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi reguleeriva Sloveenia õigusakti artikli 21 kohaselt Novoles Stražale 27. mail 2004 eraldatud finantsmeetmeid. Komisjoni sellest meetmest ei teavitatud, sest Sloveenia riigiabi järelevalvekomisjon oli need heaks kiitnud 23. aprillil 2004, st enne ühinemist. Kuid kuna abi andmise aeg tehakse kindlaks õiguslikult siduva õigusakti olemasolu alusel, millega riigi pädev asutus kinnitab riigiabi andmise, leidis komisjon, et kõnealune meede on uus abi ning vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 oleks sellest tulnud komisjoni teavitada, et ta oleks saanud meetmele asutamislepingu artikli 87 kohaselt hinnangu anda. (2)

(3)

Komisjon teavitas 16. mai 2006. aasta kirjaga Sloveeniat oma otsusest algatada seoses abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi/meetme kohta oma märkused.

(5)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)

Sloveenia esitas oma märkused 17. juuli 2006. aasta kirjas. 11. oktoobri 2006. aasta ja 23. veebruari 2007. aasta kirjades paluti lisateavet, mis esitati 30. novembril 2006 ja 23. aprillil 2007. Lisaks toimus 28. juunil 2006 komisjoni talituste ja Sloveenia ametiasutuste kohtumine.

(7)

Novoles Straža valmistab puidust pooltooteid ja mööblit. Äriühing asub Stražas, Sloveenias, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abistatav piirkond. Aastal 2003 oli äriühingul umbes 800 töötajat ning ta on üks Sloveenia puidu- ja mööblisektori suuremaid tööandjaid.

(8)

Äriühingul on osalused kahes äriühingus, Novoles-Primara, d.o.o.-s (100 %) ja Pohištvo Brežice, d.d.-s (93,7 %). Sloveenia teatas, et mõlemad nimetatud äriühingud olid samuti rahalistes raskustes. Esimene neist teenis aastal 2003 väga väikest kasumit, teine aga oli kahjumis.

(9)

Äriühingu omanikuks on hulk füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Äriühingu omandiline kuuluvus on siiski nii lai, et ükski selle omanikest ei ole suuteline kontrollima äriühingut sel määral, et seda võiks pidada suuremasse kontserni kuuluvaks. Kõige suuremad aktsionärid on tegelikult äriühingu töötajad ja endised töötajad, kes ei ole seotud ühegi aktsialepinguga ja kellele kuulub 22,3 %. Peale selle kuulub tervele reale „PIDidele” kokku 33,4 %. Komisjon saab siiski aru, et need PID-investeerimisfondid on üksnes eraaktsionäride aktsiaid haldavad ametiasutused. Kõnealused osalused on Sloveenia „sotsiaalse kapitali” privatiseerimise tulemus. „Sotsiaalne kapital” on mõiste, mille kohaselt kuulusid äriühingud kõigile. Selle sotsiaalse kapitali omandilist kuuluvust muudeti seeläbi, et anti omanikutõendid kodanikele, kes said need vahetada aktsiate vastu. PIDid moodustati selleks, et võimaldada kodanikel kõnealusest omandilise kuuluvuse muutmisest osa saada tõendite vahetamise teel aktsiateks. Sloveenia ametivõimud kinnitasid, et PIDidel ei ole vajalikke ressursse äriühingu raskustest väljaaitamiseks.

(10)

Äriühingu raske majanduslik olukord tuleneb asjaolust, et äriühing kaotas olulise osa oma 1,262 miljardi Sloveenia tolari (umbes 5,3 miljoni euro) (4) suurusest aktsiakapitalist, mis oli 2004. aasta aprilliks kahanenud 0,75 miljardile Sloveenia tolarile. Alljärgnevas tabelis on toodud peamised finants- ja tegevustulemuste näitajad, mis on saadud äriühingu bilansist, kasumiaruandest ja rahavoogude aruandest:

Tabel 1

Novoles Straža finantsnäitajad

(11)

Sloveenia ametiasutused selgitasid, et äriühingu kahjumi peapõhjus on suutmatus täita turustusplaani, samal ajal kui äriühingu finantstehingute kulud suurenevad. Seda kinnitab asjaolu, et äriühingu võlgnevuse määr on pidevalt suurenenud ning on suurenenud laovarude keskmine.

(12)

Vastuses menetluse algatamisele selgitasid Sloveenia ametiasutused, et ka müügimaht oli ajavahemikul 2000–2001 ja 2002–2003 vähenenud ning müügimahu kasvu põhjuseks 2002. aastal olid erakorralised sündmused, st Horvaatias toimuvad ehitustööd (suurte hotellikomplekside varustamine), uue mööblisarja tootmisse võtmine ja kahe 2003. aasta 1. jaanuaril Novolesiga ühinenud tütarettevõtte tulude lisamine.

(13)

Lisaks sellele esitasid Sloveenia ametiasutused komisjonile dokumentaalsed tõendid selle kohta, et äriühing ei olnud suuteline kapitaliturgudelt piisaval hulgal värsket kapitali saama. Eelkõige lükkasid pangad tagasi Novoles Straža uute rahaliste vahendite saamise taotluse, sest äriühingul oli nõrk krediidivõime ja nii kehva seisu kohta ebapiisavad tagatised. Isegi taotletavast summast 65 % katvat riigigarantiid peeti ebapiisavaks.

(14)

Raskustest ülesaamiseks esitas Novoles Straža 2004. aasta aprillis majandusministeeriumile 2004. aasta märtsist algava ümberkorralduskava, mis hõlmas ümberkorraldamisperioodi ajavahemikul 2004–2008.

(15)

Kavas on praeguse olukorra põhjusena nimetatud majanduskasvu langust äriühingu peamistel eksporditurgudel (eelkõige Saksamaal ja USAs), kus äriühing müüs 60 % oma toodetest. Lisaks oli kahanenud ka nõudlus pooltoodete järele. Tulude langus 2003. aastal kulmineerus äriühingu võimetusega tasuda kohustusi omavahenditest ja seega võlgade ja finantstehingute kulude suurenemisega. Pealegi ei võimaldanud äriühingu organisatsiooniline struktuur tootmist nõudluse järgi kohandada.

(16)

Raskuste ületamiseks nähti ette finantsümberkorraldused – mida on seejärel ka rakendatud –, mille eesmärgiks oli muuta hüpoteegiga tagatud lühiajalised laenud väärtuses 1 669 940 776 Sloveenia tolarit pikaajalisteks kohustusteks 1,1 miljardi Sloveenia tolari suuruse riigigarantii abil mõnede laenude puhul, millest 65 % olid hüpoteegiga tagatud, samal ajal kui ülejäänud refinantseerimine 569 940 776 Sloveenia tolari väärtuses rahastati riigiabita, kuid mille hüpoteegi koefitsient oli suurem kui 100 % nominaalväärtusest.

(17)

Peale selle soovib Novoles Straža oma tegevuse ümber suunata järgmiselt:

(18)

Lisaks kaasneb ümbersuunamisega tehnoloogiline ümberkorraldamine, mille eesmärgiks on majanduslikult tõhusam tootmine ja tehnika kohandamine nõudlusest tulenevale tootmisele, mis vastab ka keskkonnastandarditele. On kavandatud investeeringud, mis küündivad kuni 1 455 miljoni Sloveenia tolarini (6,06 miljoni euroni) ja keskenduvad eelkõige tootluse tõstmiseks, töötingimuste ja materjalikasutuse parandamiseks, energia säästmiseks ja keskkonnastandarditele vastamiseks võetavatele meetmetele. Sloveenia ametiasutused on esitanud komisjonile investeeringute tabeli, mis hõlmab selliseid meetmeid nagu vineeri tulemusüksuse moderniseerimine, arvuti abil juhitava kuivatusprotsessi kasutuselevõtmine, tootmise moderniseerimine uute tooteseeriate tulemusüksuses, energiasüsteemi ümberkorraldamine ja uue teabesüsteemi kasutuselevõtmine. Sloveenia ametiasutused on osutanud teatavatele viivitustele mõne võtmeinvesteeringu teostamisel, nagu tootmine tooteseeriate tulemusüksuses või energiasüsteemi ümberkorraldamine, mille põhjuseks on rahaliste vahendite puudumine (neid investeeringuid pidi rahastatama peamiselt omavahenditest).

(19)

Ja viimaks, tööjõu ümberkorraldamise eesmärgiks on vähendada tööjõudu 96 töötaja võrra ning anda ülejäänud töötajatele eri- ja üldkoolitust. 537 miljoni Sloveenia tolari suurused kulud kaetakse osaliselt 283 miljoni Sloveenia tolari (1,2 miljoni euro) suurusest subsiidiumist.

(20)

Sloveenia esitas viie aasta äritegevuse perspektiivhinnangu, milles osutas, et ümberkorraldamiskava võimaldaks taastada Novoles Straža elujõulisuse.

(21)

Sloveenia ametiasutused on esitanud komisjonile andmed, mis toetavad müügiprognoose. Esiteks oli prognoosides arvesse võetud 2005–2007 aasta umbes 10 %list kasvu Lääne-Euroopa turgudel ja umbes 20 %list kasvu Ida-Euroopa turgudel. (5) Teiseks oli neisse kaasatud nihe pooltoodete tootmiselt valmistoodete tootmisele (59 % valmistooteid 46 % asemel).

(22)

Nende eelduste põhjal ja arvestades müügijuhtide prognoose, mis põhinevad kaubandusmessidelt, agentidelt ja vahetult ostjatelt saadud teabel, on Novoles Straža esitanud müügiplaani ajavahemikuks 2004–2008.

(23)

Realistlike prognooside põhjal peaks ajavahemikus 2003–2008 aastane kasv siseturul olema eeldatavalt 3,6 % – 5,7 % ja välisturul 6,5 % – 8,4 %. Sellest tulenevalt annab ümberkorraldamine 2008. aastal 11,7 % suuruse hinnalisandi. Hinnalisand kasvab omakapitali suhtes 2008. aastal 12,6 %.

(24)

Järgmine tabel annab ülevaate ümberkorraldamise kulude rahastamisest:

Tabel 2

Ümberkorralduse kulud ja rahastamine

(25)

Äriühing sai riigiabi kokku summas 1 583 miljonit Sloveenia tolarit (6,6 miljonit eurot), kuid alles 2004. aasta lõpus, mitte 2004. aasta keskel, nagu kavandatud.

(26)

Toetuse põhiosa moodustab neljale laenule antud riigigarantii, kokku 1,3 miljardi Sloveenia tolari väärtuses, mis võimaldab Novoles Stražal ajatada olemasolevat võlga. Tagasimakse tähtaeg on seitsme aasta pärast, mille sisse on arvatud ka kaheaastane moratoorium. Pärast seda on intressimäär 4,5 %, mille sisse on arvatud kuni 0,1 %line ühekordne summeeritud väljamakse krediiditehingu sõlmimise ja haldamise eest. Tagatis katab laenud sajaprotsendiliselt ja lisaks tagab neid vähemalt 65 %line hüpoteek.

(27)

Sloveenia väidab, et 2 385 miljonit Sloveenia tolarit ümberkorraldamise kulusid rahastatakse äriühingu omavahenditest. Komisjon peab siiski asjakohaseks lisada veel 569 miljonit Sloveenia tolarit erasektori poolsest laenude rahastamisest (mis moodustab kuni 8,5 %). Osa omavahenditest tuli tekitada negatiivsetest investeeringutest (1 323 miljonit Sloveenia tolarit ehk 30,5 %) ja kulumist (29,76 %). Sloveenia ametiasutused on komisjonile esitanud negatiivsete investeeringute üksikasjaliku loetelu. Kui umbes 300 miljonit Sloveenia tolarit oli aastal 2005 juba negatiivselt investeeritud, kavandati siiski edasisi negatiivseid investeeringuid (mis on ka osalt teostatud) aastateks 2006 (umbes 600 miljonit) ning 2007 ja 2008 (450 miljonit).

(28)

Novoles Straža toodab alljärgnevaid tooteid EL 25 riikides järgmiste turuosadega:

Tabel 3

Turuosad

(29)

Pärast menetluse algatamise otsuses esitatud andmete parandamist väitsid Sloveenia ametiasutused, et Novoles Straža sai 2004. aastal soodsatest laenudest tõepoolest kasu, kuid need laenud, mis olid tagatud avaliku- ja erasektori rahaliste vahenditega keskkonnakaitseks, ulatusid vaid 115,2 miljoni Sloveenia tolarini (0,48 miljoni euroni) ja nende toetuse netoekvivalent oli 14,9 Sloveenia tolarit (62 000 eurot). Kõnealust abi anti „Keskkonnainvesteeringute kaasrahastamise” kava raames ja kiideti heaks veebruaris 2004.

(30)

Sloveenia teatas ka, et 1999. aastal saadud toetus koosnes üksnes intressitoetustest summas 18,1 miljonit Sloveenia tolarit (75 000 eurot), tööhõiveabist summas 11,5 miljonit Sloveenia tolarit (48 000 eurot), teadus- ja arendustegevuse abist summas 3,6 miljonit Sloveenia tolarit (15 000 eurot) ja ekspordiabist summas 1,1 miljonit Sloveenia tolarit (4 600 eurot).

(31)

Eelmises lõikes esimesena nimetatud abi, mis pidi esialgsete eelduste kohaselt olema ümberkorraldusabi, oli üksnes intressitoetus, mida anti sellepärast, et intressimäärad on Sloveenias välismaiste intressimääradega võrreldes suhteliselt kõrged. Üks programmis osalemise tingimusi oli tegelikult see, et äriühingute krediidireiting pidi olema A, B, C või D ja nende suhtes ei tohtinud olla algatatud pankrotimenetlust. Äriühing tõestas, et tema reiting oli sel ajal A/B.

(32)

16. mai 2006. aasta kirjas leidis komisjon, et kõnealused meetmed on uus abi ja ning vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 tuleb komisjoni neist teavitada, et ta saaks meetmetele asutamislepingu artikli 87 kohaselt hinnangu anda. Seetõttu kordas komisjon, et asjakohaseks kriteeriumiks on 2004. aasta mais vastu võetud juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädev riiklik ametiasutus on abi määranud.

(33)

Lisaks avaldas komisjon kahtlust, kas meede on ühisturuga kokkusobiv, võttes eriti arvesse ühenduse 1999. aasta suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi kohta, (10) järgmistel põhjustel:

(34)

Sloveenia kinnitas, et Novoles Stražale antud riigiabi eraldati enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga, kuna riigi majanduslik seotus oli enne ühinemist teada.

(35)

Teiseks, Sloveenia püüdis hajutada Euroopa Komisjoni kahtlusi selles, kas Novoles Straža kuulub suuremasse kontserni, selgitades, nagu eespool osutatud, Sloveenia omandisuhte struktuuri eripärasid ja parandades aktsionäride osaluse protsente.

(36)

Kolmandaks, Sloveenia tõestas, et Novoles Straža on „raskustes olev äriühing”, selgitades põhjalikumalt nende rahaliste raskuste üldist suundumust, millega äriühing on alates 1990. aastast silmitsi seisnud (nagu tõendavad suurenevad laovarud ja võlad ning vähenev läbimüük, välja arvatud läbimüügi kasv 2002. aastal, mille põhjustasid teatud sündmused), mis kulmineerusid 2004. aastal äriühingu suutmatusega saada väliseid rahastamisvahendeid.

(37)

Neljandaks, Sloveenia ametiasutused esitasid teabe, mis osutas, et Novoles Straža strateegia aluseks on turu-uuringud ja prognoosid, mis lubavad suhteliselt suurt mööbli läbimüüki.

(38)

Viiendaks, kompenseerivate meetmete kohta esitas Sloveenia turu-uuringu, mis näitab, et Novoles Straža turuosa EL 25 riikide vastaval tooteturul on väga väike. Sloveenia ametiasutused rõhutasid ka, et Novoles Straža asub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abistatavas piirkonnas.

(39)

Ja lõpuks, varem saadud riigiabi osas parandas Sloveenia mõningad saadud summasid puudutavad tehnilised vead ja väitis eelkõige, et algselt ümberkorraldusabiks nimetatud abi ei eraldatud päästmiseks ja ümberkorraldamiseks, nagu suunistes määratletud.

(40)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike kohaselt on liikmesriigi poolt või riigi vahenditest ükskõik missugusel kujul antav mis tahes abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, välja arvatud juhul, kui seda saab põhjendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 või 3 alusel.

(41)

Komisjon märgib, et abi on antud riigi vahenditest ühele äriühingule. Seda saab selgelt käsitleda otsetoetusena, kuid ka tagatisena, eriti kui äriühing on raskustes ja talle antakse laenu võtmiseks 100 %line tagatis. (11) Tagatis võimaldas äriühingul saada tõepoolest suuremat laenu, kui ta oleks saanud ilma tagatiseta.

(42)

Kuna Sloveenia ja liikmesriikide vahel toimub puidutoodete kaubavahetus, võib meede parandada abisaaja positsiooni võrreldes konkurentidega Sloveenias ja EL-is. Seega kahjustab abi konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et praegu Novoles Straža kasuks rakendatavad meetmed on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi.

(43)

Sloveenia ametiasutused kahtlesid algul, kas komisjonil oli õigus hinnata abi EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 alusel, väites, et abi oli antud enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga. Otsuses menetluse algatamise kohta selgitas komisjon, et otsustamaks, kas abi anti enne või pärast ühinemist, on asjakohaseks kriteeriumiks juriidiliselt siduv õigusakt, mille alusel pädevad riiklikud ametiasutused abi annavad. (12) Kui sellist otsust ei võetud vastu enne ühinemist, võivad meetmed kujutada endast uut abi, isegi juhul, kui riigi majanduslik seotus oli eelnevalt teada.

(44)

Komisjon jääb oma esialgse järelduse juurde, et juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädevad riiklikud ametiasutused abi määrasid, ei jõustunud enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga. Asjakohastes Sloveenia õigusnormides on sätestatud, et abi tuleb anda valitsuse otsusega vastutava ministeeriumi tehtud ettepaneku alusel. Kuigi osakondadevahelise ekspertide komisjoni ja vastutava ministeeriumi eelnevad otsused on tõepoolest toetuse andmiseks vajalikud, ei piisa abi andmiseks vaid neist. Lõpliku otsuse teeb valitsus. Käesoleval juhul võeti otsus vastu 27. mail 2004 ja Sloveenia ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Seega kujutavad meetmed endast uut abi ja vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 tuleb sellest komisjoni teavitada, et komisjon saaks meetmetele asutamislepingu artikli 87 kohaselt hinnangu anda.

(45)

Kui kõnealune abi on ümberkorraldusabi, siis on see ühisturuga kokkusobiv juhul, kui see on kooskõlas ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi kohta (edaspidi „suunised”). (13)

(46)

Pidades silmas Sloveenia kommentaare ja uurimise käigus kogutud teavet, on komisjon jõudnud küsimustes, mis andsid aluse algatada ametlik menetlus, järgmistele järeldustele.

(47)

Pidades silmas Sloveenia poolt esitatud teavet, leiab komisjon, et äriühingu tegevusnäitajate põhjal, nagu neid on kirjeldatud eespool lõigetes 23–25, on selge, et kõnealuse riigiabi andmise ajal oli see tõepoolest raskustes olev äriühing. Eriti märgib komisjon, et need probleemid olid aastatele 2000–2004 iseloomulikud ega olnud lihtsalt 2003. aasta erandjuhtum. Peale selle esitasid Sloveenia ametiasutused piisavalt tõendeid selle kohta, et 2004. aastal ei oleks äriühing suutnud oma lühiajalisi laene ise refinantseerida. Sellega ei ole vastuolus fakt, et äriühingul õnnestus saada mõningast refinantseerimist ilma abita, kuna seda saadi, kasutades kõrgetasemelist tagatist, mida äriühing ei oleks tervele refinantseeritavale summale suutnud anda.

(48)

Komisjon märgib ära ka Sloveenia selgitused Novoles Straža omandilise kuuluvuse laadi kohta. Pidades silmas Novoles Straža institutsiooniliste omanike passiivset laadi ja väheseid kapitaliressursse ning allesjäänud omanikkonna killustatust, on komisjon nõus, et äriühing ei saanud oma aktsionäridelt vajalikke rahalisi vahendeid saada. Samadel põhjustel ja arvestades asjaolu, et ükski omanik ei oma üle 22 % Novoles Straža aktsiakapitalist, leiab komisjon ka, et Novoles Straža ei kuulu suuremasse kontserni.

(49)

Seega on komisjon nõus, et Novoles Straža oli ümberkorraldusabi saamiseks abikõlblik.

(50)

Menetluse algatamise otsuses osutas komisjon, et ei olnud selge, kuidas ümberkorraldamiskava võimaldaks taastada Novoles Straža pikaajalise elujõulisuse. See küsimus kerkis esile peamiselt seoses viie aasta finantsperspektiivi hinnangutega, mis näitasid, kuidas äriühing ümberkorraldamismeetmete tulemusena arvatavalt edasi areneks. Komisjon märkis, et Sloveenia ei olnud esitanud komisjoni nõutud teavet, mis võimaldanuks hinnata Novoles Straža eeldatavaid tegevusnäitajaid ümberkorralduskava rakendamisel.

(51)

Menetluse käigus on Sloveenia andnud eespool lõigetes 21 ja 22 nimetatud lisateavet. See teave selgitab piisavalt eeldatavate tegevusnäitajate aluseid. Komisjon märgib, et Novoles Straža müügiprognoosid on praegu üsna optimistlikud, võttes arvesse, et aastatel 2005 ja 2006 oli sektoril suur konkurents Kaug-Idast, mis põhjustas ülepakkumise ja vajaduse alandada hindu. Ei ole siiski selge, kas see oli teada juba 2004. aasta alguses. Lisaks täheldas komisjon ise aastal 2006, et: „vineeri tootmine ja tarbimine on viimasel paaril aastal oluliselt suurenenud ja teatud sortide jaoks on tekkimas suur eksporditurg.” (14) Kuna komisjonile ei ole esitatud vastupidist teavet, mis võiks äriühingu või komisjoni enda eeldused kahtluse alla seada, ei ole komisjonil põhjust neid eeldusi vaidlustada. Seetõttu leiab komisjon, et perspektiivhinnangud on veenvad ja komisjoni kahtlused selles osas on hajutatud.

(52)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon veel, et ümberkorraldamiskava sisaldas mitmeid sisemisi meetmeid, mis rakendamise korral aitaksid arvatavasti kaasa äriühingu tervendamisele. Uurimise käigus jõudis komisjonini teave, et äriühing ei ole veel kõiki kavandatud ümberkorraldusmeetmeid rakendanud. Sloveenia ametiasutuste kohaselt oli selle põhjuseks muu hulgas viivitus riigiabi kättesaamisel ja oodatust väiksem tegevuskasum. Sellega seoses märgib komisjon, et tehnika ümberkorraldamist tuli ümberkorraldamiskava raames rahastada peamiselt omavahenditest. Selline puudus ei olnud siiski eelnevalt teada ja seda saab isegi põhjendada asjaoluga, et riigiabi pidi olema tõepoolest vajalik miinimum, eriti liikmesriigi puhul, kes otsustas seesugust kava (15) rakendada vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist. Seega ei pea komisjon seekord erandkorras puudust elujõulise ümberkorralduskava olemasolu kahtluse alla seadmiseks piisavaks. Komisjon meenutab siiski, et abi heakskiitmine sõltub ümberkorralduskava täielikust rakendamisest (punkt 43) ja seda kontrollitakse (punkt 46).

(53)

Seetõttu ootab komisjon, et Sloveenia esitaks vastavalt suuniste punktile 46 vähemalt kaks järelevalvearuannet, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet äriühingu finantstulemuste ja tehtud investeeringute kohta – 2007. aasta aruande 2008. aasta jaanuari lõpuks ja 2008. aasta aruande 2009. aasta jaanuari lõpuks. Komisjon rõhutab, et isegi kui äriühing taastab oma elujõulisuse kõiki investeeringuid tegemata, võib juhtuda, et ta peab osa riigiabi tagasi maksma, kui kavandatud investeeringud ei ole täielikult teostatud. (16)

(54)

Samuti piirdub abi miinimumiga. Komisjoni kahtlused on eelkõige hajutatud seoses märkimisväärse omaosalusega. Vastavalt suuniste punktile 40 peab abi rangelt piirduma elujõulisuse taastamiseks vajaliku miinimumiga, kusjuures abisaajatelt oodatakse, et nad annaksid ümberkorraldamiskava rakendamiseks olulise panuse omavahenditest.

(55)

Sloveenia ametiasutuste selgitused lõikes 25 osutatud omapanuse kohta on küllalt üksikasjalikud võimaldamaks komisjonil veenduda, et äriühing on teinud või teeb ajavahemikus 2005–2008 olulisel hulgal negatiivseid investeeringuid kuni 30,5 % ulatuses ümberkorraldamise kuludest. Lisaks märkis komisjon, et Novoles Straža on saanud kuni 8,5 % väliseid rahastamisvahendeid, mille puhul ei ole olnud tegemist abiga.

(56)

Teisest küljest kordab komisjon, et kulumit ei saa pidada omapanuseks, sest see ei anna äriühingule kättesaadavaid rahalisi vahendeid ja sõltub ühtlasi eelseisvatest, antud riigiabi tulemusena teostatavatest toimingutest. (17)

(57)

Seetõttu saab komisjon kokkuvõttes tuvastada 39 % suuruse omapanuse, mida võib pidada 1999. aasta suuniste alusel oluliseks. (18)

(58)

Peale selle piirdub abi samuti elujõulisuse taastamiseks vajaliku range miinimumiga eeldusel, et abi hõlmab peamiselt maksmisele kuuluvate pikaajaliste laenude kõige pakilisemad refinantseerimisvajadused ega anna äriühingule seega mis tahes ülemäärast likviidsust.

(59)

Vastavalt suuniste punktidele 35 ja 36 tuleb võtta meetmed, et võimalikult pehmendada riigiabi mis tahes ebasoodsat mõju konkurentidele. Vastavalt suuniste punktile 36 ei ole sellised kompenseerivad meetmed siiski vajalikud, kui abisaaja osalus vastaval turul on tähtsusetu. Sellistel juhtudel ei ole kompenseerivad meetmed abi ühisturuga kokkusobivuse tuvastamise tingimuseks.

(60)

Komisjon ei vaidlusta Sloveenia ametiasutuste väiteid, et Novoles Straža tegutseb mitmel tooteturul, milleks on vineeri-, tooli- ja muu mööbli turud. Vineeri kohta märgib komisjon, et ühinemisjuhtumi puhul „on turu-uuringud suures osas kinnitanud, et puidupõhiste plaatide nagu vineer, pressitud kiudplaat, viimistlemata puitlaastplaadid ja pinnakattega puitlaastplaadid, dekoratiivne laminaat (HPL/CPL) ja puidupõhised plaatdetailid mööbli- ja ehitustööstusele kuuluvad erinevatele tooteturgudele.” (19)

(61)

Asjakohase turu määratlemiseks on Sloveenia esitanud komisjonile turu-uuringu, kus on näidatud EL 25 riikide asjakohase kaubaturu turuosad. Sellega seoses ei ole komisjonil erilist põhjust vaidlustada suuniste allmärkuses 20 toodud eeldust, et asjakohaseks turuks on EMP. Komisjon tuletab meelde, et ta on juba varem teostanud ühinemisjuhtumi puhul Euroopa puidupõhiste toodete tööstuse turu-uuringuid (sealhulgas eriti puitlaastplaatide kohta), (20) ja jõudnud järeldusele, et asjakohane turg oli riigi siseturust laiem ja vähemalt piiriüleselt piirkondlik. Selle olid tekitanud suured piiriülesed kaubavood. Seda, et samalaadsed kaubavood eksisteerivad ka vineeri puhul, kinnitavad komisjoni siseekspertide esitatud näitajad (samuti moodustab Novoles Straža ühendusesisene eksport suurema osa äriühingu käibest – 60 %). Lisaks leiti, et piiriülene piirkondlik turg ulatus ligi 1 000 km kaugusele, kusjuures see kaugus varieerus vastavalt toodete lisandväärtusele, st pinnakattega toodete puhul oli kaugus isegi suurem kui pinnakatteta toodete puhul. Kuna vineer on juba kvaliteetsem toode ja eksport hõlmab peamiselt spoonitud vineeri, on vineeri transpordikulud väiksemad kui puitlaastplaadi omad (ja isegi väiksemad kui vineerist valmistatud toolide ja muu mööbli transpordikulud). Eespool öeldut silmas pidades on komisjon seisukohal, et Novoles Straža poolt toodetavate toodete asjakohane turg peaks olema kui mitte kogu EMP või kõik EL 25 riigid, siis vähemalt suur osa EL 25 riikidest.

(62)

Võttes arvesse, et Novoles Straža turuosa EL 25 riikides ei ületa igal juhul 0,13 % ja et turu geograafilise kitsendamisega poole võrra peaks see põhimõtteliselt kõige enam kahekordistuma, leiab komisjon, et turuosa jääb siiski tunduvalt alla 1 %, mida võib seoses asjaoluga, et turul osaleb suur hulk väikese ja keskmise suurusega tootjaid, pidada ebaoluliseks. (21) Sellest tulenevalt ei ole riigiabi ühisturuga kokkusobivuse tagamiseks kompenseerivaid meetmeid vaja.

(63)

Lõpuks on Sloveenia komisjonile esitanud äriühingult saadud igasuguse muu abi kohta piisavalt teavet, et võimaldada ühekordse abi põhimõtte järgimise nõuetekohast hindamist. Vastavalt suuniste punktis 48 ja järgmistes sätestatud põhimõttele ei saa komisjon heaks kiita ümberkorraldusabi andmist äriühingule, mis on juba eelnevalt ümberkorraldusabi saanud. Komisjon leiab, et kõnealuse põhimõtte kohaselt tuleb arvesse võtta mis tahes ümberkorraldusabi, mis on antud kümme aastat enne kõnealust abi, olenemata sellest, kas esimene riigiabi anti enne abi andva liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemist.

(64)

Komisjon märgib kõigepealt, et äriühing ei ole varem mingit ümberkorraldusabi saanud. Eelkõige on komisjoni kahtlused hajutatud 1999. aastal intressitoetusena antud 18,1 miljoni Sloveenia tolari (75 000 euro) suuruse abi suhtes, et see võis olla ümberkorraldusabi, kuna sel ajal oli äriühingu reiting A/B ning äriühingut ei saanud seega pidada raskustes olevaks ja abi ei saa pidada ümberkorraldusabiks, mis võiks rikkuda ühekordse abi põhimõtet.

(65)

Lisaks märgib komisjon, et Sloveenia ametiasutused on parandanud varasemas dokumendis tehnilise vea, mida komisjon oli menetluse algatamise otsuses korranud, mistõttu on kõik selles otsuses nimetatud abimeetmed iseenesest vähese tähtsusega. (22) Lisaks sellele on Sloveenia ametiasutused selgitanud, et kogu abi anti enne Euroopa Liiduga liitumist ümberkorraldusabist erinevatel eesmärkidel. Abi hindamine jääb seega komisjoni pädevusest välja ja isegi asjaolu, et äriühing oli raskustes, ei tee sellest abist 1999. aasta suuniste kohaselt (23) ümberkorraldusabi ning ükski neist eelnevalt antud abimeetmetest ei riku ühekordse abi põhimõtet.

(66)

Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune abi on ümberkorraldusabi, mis on kohaldatavate, st 1999. aasta ümberkorraldamise suunistega kooskõlas. Seetõttu leiab komisjon, et kuigi Sloveenia on EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes andnud Novoles Stražale õigusvastaselt ümberkorraldusabi, on see riigiabi ühisturuga kokkusobiv,

2.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/16

(1)

1. detsembril 2004 sai komisjon kaebuse väidetava abi kohta Sloveenia puidutöötlusfirmale Javor Pivka Lesna Industrija d.d. (edaspidi „Javor Pivka”).

(2)

Kaebus käsitles Javor Pivkale 27. mail 2004 Sloveenia valitsuse otsusega vastavalt Sloveenia raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi reguleeriva seaduse artiklile 21 eraldatud rahalisi vahendeid. Samuti ilmnes, et komisjoni kõnealusest meetmest ei teavitatud, sest Sloveenia ministeeriumidevaheline riigiabi ekspertkomisjon kiitis selle heaks 23. aprillil 2004, s.t enne ühinemist. Kuid kuna abi andmise aeg tehakse kindlaks õiguslikult siduva õigusakti olemasolu alusel, millega riigi pädev asutus kinnitab riigiabi andmise, leidis komisjon, et kõnealune meede on uus abi, millest tuleks teavitada vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 ja millele tuleks anda sama lepingu artikli 87 kohaselt hinnang. (2)

(3)

Komisjon teavitas 16. mai 2006. aasta kirjaga Sloveeniat oma otsusest algatada seoses abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(4)

Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi riigiabi kohta.

(5)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)

Sloveenia esitas oma märkused 17. juuli 2006. aasta kirjas. 23. veebruari 2007. aasta (viitenumber D/50797) kirjaga nõudis komisjon lisateavet, mis esitati seejärel 23. aprillil 2007. Lisaks sellele kohtusid komisjoni talitused ja Sloveenia ametiasutused 28. juunil 2006.

(7)

Javor Pivka valmistab puidust pooltooteid ja mööblit. Kõnealune äriühing asub Pivka piirkonnas Sloveenias, mis on abikõlblik piirkond EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses. 2003. aastal oli äriühingul umbes 800 töötajat. Äriühingul on neli täisomanduses tütarettevõtjat.

(8)

Äriühingu omandiline kuuluvus on jaotatud umbes 1 264 aktsionäri vahel: üheksale investeerimisühingule või muudele juriidilistele isikutele kuulub 60 % aktsiatest, ülejäänud 40 % on jaotatud 1 255 aktsionäri vahel, kellest igaühele kuulub kuni 1 %. (4)

(9)

Riigiabi andmisele eelnevatel aastatel sattus Javor Pivka rahalistesse raskustesse. Põhilised finants- ja tegevusnäitajad on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 1

Javor Pivka finantsnäitajad

(10)

Raskuste ületamiseks esitas Javor Pivka majandusministeeriumile 2004. aasta aprillis ümberkorralduskava (2004–2008).

(11)

Äriühing märkis, et tema raskused olid tingitud konkurentsivõime puudumisest arengumaade odavate tootjate importkauba ees tema tavapärastel eksporditurgudel (eelkõige Saksamaal ja USAs). Konkureerimiseks ja elujõulisuse taastamiseks selgitas Javor Pivka välja vajaduse suurendada tootlikkust tehnoloogia moderniseerimise ja kulude vähendamise kaudu ning muuta oma positsiooni suurema kasumiga niššides ja uutel geograafilistel turgudel.

(12)

Seetõttu nähti ümberkorralduskavas ette järgmised meetmed:

(13)

Tehnoloogiline ümberkorraldamine: see tõi kaasa aegunud seadmete ja tootmiskavade täieliku moderniseerimise. Eesmärgiks ei olnud võimsuse suurendamine, vaid tootlikkuse suurendamine ja kliendi nõudluse rahuldamine, esitledes uusi tooteid ja kohanedes ökoloogiliste tootmisstandarditega. Uued tootmisvahendid võimaldavad äriühingul liikuda pooltoodete juurest rohkem töödeldud toodete juurde, millel on kõrgem lisaväärtus (eelkõige vineeri käsitlevas kavas). Ümberkorralduskava kõnealuse osa kulud tuli tasuda järgmiselt: 50 % riigi tagatisega pangalaenudest ning ülejäänud 50 % Javor Pivka omavahenditest.

(14)

Tööjõu ümberkorraldamine: kava kõnealuses osas nähti ette tööjõu vähendamine ligikaudu 100 inimese koondamise teel (õigusega koondamistasule) ja ülejäänud 700 inimesele väljaõppe andmine selleks, et nad saaksid kohandada oma oskusi ümberkorralduskava uutele nõudmistele.

(15)

Äristrateegia ülevaatamine: ümberkorralduskava teine element oli kohaneda nõudluse muutumisega ja konkurentsiga äriühingu endistel turgudel, muutes oma positsiooni uutel, tulusamatel nišiturgudel ja sisenedes uutele turgudele (Venemaa, eelkõige mööbli puhul, ja Kagu-Euroopa). Toodete osas kavatses äriühing keskenduda rohkem töödeldud vineerile, ehitussektoris kasutatavale spetsiaalsele vineerile ning mööblisektoris eritoolidele haiglate, vanadekodude ja muude selliste asutuste jaoks.

(16)

Äriühingu struktuuri ümberkorraldamine: elujõulisuse taastamine eeldab samuti mõningast äriühingu ümberkorraldamist (nt tütarettevõtjate ühinemine ning kulude jälgimise parandamine müügi, ostu ja rahastamisega seotud ärifunktsioonide tsentraliseerimise teel). Kõnealuste meetmete kulud pidi Javor Pivka kandma täielikult omavahenditest.

(17)

Rahaline ümberkorraldamine: ebapiisav likviidsus tõi kaasa kasvavad kohustused ja suurenevad finantseerimiskulud. Rahalise ümberkorraldamise eesmärk oli kohandada äriühingu rahastamisallikaid ja tema tagasimaksegraafikuid tema praeguse ja pikaajalise maksevõime kindlustamiseks. Tegevused pidid keskenduma võla ümberajastamisele, intressi vähendamisele, tagasimaksetähtaegade pikendamisele ja põhiosa tagasimaksetähtaja pikenduse saamisele.

(18)

Järgnevalt esitatud tabel annab ülevaate ümberkorralduskulude rahastamise kohta: (6)

Tabel 2

Ümberkorralduskulud ja nende rahastamine

(19)

Riigivahenditest antava toetuse põhielement on riigi tagatised, mis katavad laenusid summas 1 100 000 000 Sloveenia tolarit, mis on ette nähtud Javor Pivka tehnoloogilise ümberkorraldamise rahastamiseks. Lisatagatisena panid Sloveenia ametiasutused hüpoteegi Javor Pivkale kuuluvatele varadele väärtuses, mis vastab tagatistega kaetud summale, s.t 1 100 000 000 Sloveenia tolarit (ligikaudu 4 584 000 eurot).

(20)

Lisaks anti riigiabi toetusena summas 382 250 000 Sloveenia tolarit (ligikaudu 1 592 000 eurot) tööjõu ümberkorraldamise kulude eest. Kõnealune riigiabi katab koondatud töötajate koondamistasu ja nende töötajate koolituskulud, kes jäetakse alles.

(21)

Sloveenia tegi ettepaneku, et Javor Pivka annaks ümberkorraldamisele oma panuse summas 2 119 650 000 Sloveenia tolarit (ligikaudu 8 832 000 eurot), mis vastab 53,7 %-le kogukuludest.

(22)

Javor Pivka toodab järgmiseid tooteid, mille puhul tema turuosad ELis on järgmised (näitajad viitavad 2003. aastale ning CN-numbrid viitavad kaupade koondnomenklatuurile):

(23)

2003. aastal oli Javor Pivka koguturuosa oma tootevalikus EL 25 turul 0,21 %.

(24)

Nagu eelnevalt nimetatud, ei teatanud Sloveenia ametiasutused Javor Pivka kasuks võetud meetmetest. 16. mai 2006. aasta kirjas, millega algatati EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus, selgitas komisjon üksikasjalikult, miks kõnealused meetmed oleksid uus abi, millest tuleks teatada EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel ning mida tuleks hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel.

(25)

Lisaks avaldas komisjon kahtlust riigiabi ühisturuga kokkusobivuse osas ning eelkõige kokkusobivuse osas 1999. aasta raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistega (7) (edaspidi „suunised”) järgmistel põhjustel:

(26)

Ametlike menetluste käigus esitas Sloveenia järgmised märkused.

(27)

Sloveenia nõudis, et abi andmise otsus, mis oli Sloveenia riigile siduv, võetaks vastu ministeeriumidevahelise ekspertkomisjoni pooldava arvamuse põhjal. Kuna kõnealune otsus võeti vastu 6. aprillil 2004, s.t enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga, ning kuna pärast ühinemist abi enam ei antud, leidis Sloveenia, et see oli enne ühinemist antud abi, mille suhtes ei kohaldata EÜ asutamislepingu artikli 87 ja artikli 88 lõike 3 sätteid.

(28)

Sloveenia näitas, esitades muuhulgas eespool tabelis 1 toodud tegevusnäitajad, et Javor Pivkal olid mitmed raskustes oleva äriühingu tunnused ning et see ei olnud üksnes 2003. aasta erandlik juhtum, vaid suundumus, mida võis täheldada neljal aastal (2000–2003).

(29)

Sellega seoses rõhutas Sloveenia, et Javor Pivka ei suutnud kõnealusel perioodil suurendada oma müügi netotulu. Tegevustulemus oli negatiivne kogu perioodi kestel, v.a 2000. aastal, ning kahjumid suurenesid aastatel 2001–2003. Jooksvad kahjumid 2003. aastal ulatusid äriühingu poole aktsiakapitali lähedale. Müügitulu, omakapital ja varad olid negatiivsed ning halvenesid jätkuvalt aastatel 2001–2003. Vaba rahavoog tegevustest langes perioodil ja oli negatiivne 2003. aastal. Kõnealune negatiivne suundumus kulmineerus sellega, et Javor Pivka oli tõsises pankrotiohus 2003. aastal.

(30)

Sloveenia selgitas Javor Pivka omanike struktuuri, viidates Sloveenias pärast kommunistliku režiimi lõppu kohaldatud erastamismudeli eripäradele. Sloveenia kasutas erimõistet, et äriühingu kapitalil ei olnud äratuntavaid omanikke, ei era- ega riiklikke omanikke, vaid see oli „sotsiaalne kapital”, mis kuulus üldiselt elanikele. Erastamisprotsessiga püüti muuta kõnealune abstraktne mõiste selgemateks omandi struktuurideks elanikele jagatud omanditunnistuste abil. Kõnealuseid tunnistusi saab vahetada endiste „sotsiaalsete” äriühingute aktsiate vastu.

(31)

Kõnealuses protsessis oli oluline roll nn volitatud investeeringuühingutel (tuntud akronüümi PID järgi) ning haldusühingutel (DZU), mis loodi selleks, et erainvestoritel oleks võimalik oma tunnistused ühendada. PIDid muutsid need seejärel erinevate erastatud äriühingute aktsiateks, samal ajal kui üksikud investorid said vastu pigem PIDi kui otse erastatud äriühingute aktsiaid (PID tegutses teataval määral investeerimisfondina).

(32)

PIDidel ei olnud siiski vabalt kättesaadavaid vahendeid (nende investeeringute vääringuks olid tunnistused) ning neil puudusid professionaalsed oskused ja kogemus osaleda aktiivselt äriühingu üldjuhtimises. Selle tulemusena on nad passiivsed omanikud, kes võtavad vähe või üldse mitte osa neile kuuluvate äriühingute juhtimisest.

(33)

Sellised passiivsed investorid moodustavad suure osa Javor Pivka omanikest (umbes 44 % aktsiakapitalist). Neil ei ole värsket kapitali, mida äriühingusse investeerida. Kui ümberkorralduskava loodi, kutsuti kõiki institutsioonilisi omanikke üles osalema refinantseerimises, kuid ükski neist ei reageerinud. Ülejäänud 40 % aktsiakapitalist on jaotatud 1 255 väikeaktsionäri vahel, nii et vähemalt 80 % Javor Pivka omandist ei juhita aktiivselt.

(34)

Selles osas selgitas Sloveenia, et ümberkorralduskavasse lisatud turuanalüüsid, äriühingu eri segmentide müügiprognoosid ja turu-uuringud on aluseks prognoosidele Javor Pivka ümberkorralduskava kohase suutlikkuse ja sellest tuleneva elujõulisuse taastamise kohta.

(35)

Kõnealuste prognooside usaldusväärsuse tõendamiseks esitas Sloveenia veel lisateavet. Eelkõige põhjendas Sloveenia prognooside aluseks olevaid teabeallikaid ja esitas müügiprognoosid aastateks 2004–2006 äriühingu tootevalikus olevate konkreetsete toodete kaupa.

(36)

Selles osas väitis Sloveenia, et kompenseerivad meetmed ei olnud vajalikud, kuna Javor Pivka tähtsusetut turuosa silmas pidades puudus põhjendamatu konkurentsimoonutus. Lisaks sellele väitis Sloveenia, et kompenseerivate meetmete vajadust tuleb hinnata, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et Javor Pivka asub piirkonnas, mis on piirkondliku abi kõlblik vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a (vt suuniste punkt 54).

(37)

Sloveenia kirjeldas Javor Pivka omapanuste allikaid, nagu on esitatud käesoleva otsuse lõikes 18 olevas tabelis. Vahendid tuli hankida järgmistest allikatest: varade loovutamine (finants- ja kinnisvara) pidi andma 958 427 170 Sloveenia tolarit; ülejäänud 900 000 000 Sloveenia tolarit oleks tulnud turutingimustel saadud pangalaenudest, riigiabi toeta; ülejäänud oleks saadud varade „kulumi ja amortisatsiooni” kaudu (oodatav summa oleks kokku 1 111 786 000 Sloveenia tolarit aastatel 2004–2006).

(38)

Lõpuks teatas Sloveenia selles osas komisjonile, et Javor Pivka oli saanud riigiabi energiasäästu meetmete jaoks. Abi anti taastuvate energiaallikate, säästva energiakasutuse ning soojuse ja elektri koostootmise edendamise kava alusel. Abi anti 1. septembril 2003 ja maksti välja 19. veebruaril 2004. Kõnealuse teabe õigsust kinnitasid dokumendid.

(39)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 87 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, kui seda ei saa põhjendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 2 või 3.

(40)

Komisjon märkis, et abi antakse riigi ressurssidest üksikule äriühingule. Üksiku äriühingu soosimise kriteerium oli samuti täidetud. Toetuse kujul antava abi osas oli abisaaja kasu ilmne. Tagatise korral võis kasu näida vähem ilmne, kuna Javor Pivka esitas lisatagatise hüpoteegi kujul vastutasuks tagatise eest. Sloveenia ametiasutused nõustusid siiski andma tagatise hüpoteegi vastu suhtega 1:1 (hüpoteegi väärtus on võrdne tagatisega kaetud summaga). Seevastu ei oleks kommertslaenuandjad andnud laenu väiksema hüpoteegisuhte juures kui 2,5:1. Sel juhul ei oleks Javor Pivka suutnud esitada piisavat hüpoteeki sama kommertstingimustel antava krediidi tagamiseks. Tegelikult kujutas tagatiseks esitatud hüpoteek Javor Pivka kogu koormamata vara sel ajal. Sellest tulenevalt soosis Sloveenia ametiasutuste antud tagatis Javor Pivkat, lubades äriühingul tagada suuremat laenu, kui ta oleks muidu olnud võimeline saama pakutava lisatagatise vastu.

(41)

Kuna Sloveenia ja teiste liikmesriikide vahel toimub kauplemine töödeldud puittoodete ja mööbliga, peab meede parandama abisaaja positsiooni seoses tema konkurentidega Sloveenias ja ELis. See võib seetõttu moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust.

(42)

Sellest tulenevalt leidis komisjon, et tagatis ja kõnealune subsiidium on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(43)

Sloveenia ametiasutused pidasid esmalt küsitavaks seda, kas komisjonil oli õigus hinnata EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohast abi, väites, et see anti enne ühinemist. Nagu komisjon selgitas menetluse algatamise otsuses, selle kindlakstegemiseks, kas abi on antud enne või pärast ühinemist, on asjaomane kriteerium õiguslikult siduv õigusakt, millega riigi pädevad asutused kohustuvad andma abi. (8) Kui sellist otsust ei tehtud enne ühinemist, on meede uus abi, isegi siis, kui riigi potentsiaalne kahjurisk oli ette teada.

(44)

Käesoleval juhul järeldab komisjon, et siduv õigusakt, millega riigi pädevad asutused kohustuvad andma abi, ei jõustunud enne ühinemist. Asjaomastes Sloveenia õigusnormides märgitakse, et riigiabi tuleb anda valitsuse otsusega vastutava ministeeriumi ettepaneku alusel. Kuigi ministeeriumidevahelise ekspertkomisjoni ja vastutava ministeeriumi eelnevad otsused on abi andmiseks tõesti vajalikud, ei piisa neist abi andmiseks. Lõpliku otsuse teeb valitsus. Käesoleval juhul anti valitsuse otsus välja 27. mail 2004 ja Sloveenia ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Seetõttu on kõnealused meetmed uus abi ja neist tuleks teavitada EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel ja neid tuleks hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel.

(45)

Arvestades, et kõnealune abi on ümberkorraldusabi, on see kokkusobiv ühisturuga, kui see vastab suuniste kohastele kriteeriumidele.

(46)

Pidades silmas Sloveenia märkusi ja tema uurimise käigus kogutud teavet, on komisjon jõudnud järgmistele järeldustele punktide osas, mis panid ta algatama ametlikku menetlust.

(47)

Sloveenia esitatud teavet silmas pidades võttis komisjon seisukoha, et Javor Pivka suutlikkus, nagu on kirjeldatud eespool II.1 jaos, näitab, et tegemist oli kõnealuse riigiabi andmise ajal tõesti raskustes oleva äriühinguga. Komisjon märkis eelkõige seda, et Javor Pivka koges suurenevaid kahjumeid, vähenevat käivet ja kahanevat rahakäivet. Veel märkis komisjon, et kõnealused probleemid olid osa 2000.–2004. aasta suundumusest ning mitte ainult 2003. aasta erandlik juhtum.

(48)

Samuti märkis komisjon üles Sloveenia selgitused Javor Pivka omanike olemuse kohta. Pidades silmas Javor Pivka institutsiooniliste omanike passiivset olemust ja väheseid kapitaliallikaid ning selle ülejäänud omanike killustumist, nõustub komisjon, et äriühing ei suutnud oma aktsionäridelt saada vajalikke vahendeid. Samal põhjusel ja võttes arvesse asjaolu, et ühelegi omanikule ei kuulu rohkem kui 15 % Javor Pivka aktsiakapitalist, on komisjon samuti seisukohal, et Javor Pivka ei kuulu suuremasse kontserni.

(49)

Niisiis nõustub komisjon sellega, et Javor Pivka on kõlblik saama ümberkorraldusabi.

(50)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et oli ebaselge, kuidas võimaldaks ümberkorralduskava Javor Pivkal taastada pikaajalist elujõulisust. See oli seotud peamiselt viieaastaste prognoosidega, näidates, milline oleks äriühingu tõenäoline areng ümberkorraldusmeetmete tulemusena. Komisjon märkis, et Sloveenia ei esitanud komisjoni nõutud teavet Javor Pivka ümberkorralduskava kohast võimalikku suutlikkust käsitlevate oletuste hindamiseks.

(51)

Menetluste käigus esitas Sloveenia eespool IV.3 jaos nimetatud lisateavet. Kõnealune teave selgitas piisavalt oletuste alust. Komisjon märgib, et Javor Pivka müügi tulemuslikkuse prognoosid võivad hetkel näida üsna optimistlikud, arvestades, et 2005. ja 2006. aastal seisis sektor silmitsi ägeda konkurentsiga Kaug-Idast, mille tulemuseks oli liigpakkumine ja hindade alandamise surve. Ei ole siiski selge, et kõnealune teave oli juba 2004. aasta alguses teada. Peale selle täheldas komisjon ise 2006. aastal, et: „vineeri tootmine ja tarbimine on paaril viimasel aastal märkimisväärselt suurenenud ning välja arenenud on tugev eksporditurg teatud liikide puhul”. (9) Kuna komisjonile ei ole esitatud vastuolulist teavet, mis võiks kahtluse alla seada äriühingu või tema enda oletused, ei ole põhjust neid vaidlustada. Seetõttu leiab komisjon, et 2004. aastaks tehtud prognoosid ei näi ebaveenvad, ning tema kahtlused selles osas on maha surutud.

(52)

Vastavalt suuniste punktidele 35 ja 36 tuleb võtta meetmeid, et võimalikult palju leevendada abi kahjulikku mõju konkurentidele. Sellised kompenseerivaid meetmeid siiski ei nõuta, kui abisaaja osa asjaomasest turust on tähtsusetu. Sel juhul ei ole kompenseerivad meetmed tingimuseks ühisturuga kokkusobiva abi leidmisel.

(53)

Komisjon märgib, et Sloveenia ametiasutuste esitatud teabe kohaselt tegutseb Javor Pivka mitmel tooteturul (vineer, puitraketised betoneerimistöödeks, spoon ja mööbel, vt käesoleva otsuse punkt 22). Vineeri osas märgib komisjon esmalt, et „ühinemise korral on turu uurimine suuresti kinnitanud seda, et erinevat liiki puidupõhised plaadid, nt vineer, pressitud kiudplaat, toorpuitlaastplaadid ja kaetud puitlaastplaadid, dekoratiivsed laminaadid (HPL/CPL) ja puidupõhiste plaatide osad mööbli- ja ehitussektori jaoks kuuluvad erinevatele tooteturgudele”. (10)

(54)

Asjaomase turu mõiste osas on Sloveenia esitanud komisjonile turu-uuringu, milles näidatakse asjaomase tooteturu turuosad EL 25-s. Seetõttu ei ole komisjonil eriti põhjust kõrvale kalduda suuniste joonealuses märkuses nr 20 olevast eeldusest, et EMP on asjaomane turg. Ta tuletab meelde, et ta on eelnevalt läbi viinud mõned turu-uuringud Euroopa puidupõhiste toodete sektoris (sh eelkõige puitlaastplaadid) ühinemise korral, (11) ja järeldas, et asjaomane turg oli laiem kui riigi turg ja on vähemalt piiriülene piirkondlik. Seda väidet kinnitasid suured piiriülesed kaubavood. Sellised sarnased kaubavood olid olemas ka vineeri korral, mida näitavad Sloveenia esitatud ja komisjoni siseekspertide kinnitatud arvud (seda kinnitab veel asjaolu, et ühendusesisene eksport moodustab enamuse Javor Pivka käibest – 55 %). Peale selle leiti, et „piiriülene piirkondlik” turg on seotud kaugusega umbes 1 000 km, kaugus; see kaugus muutub vastavalt toodetele lisatud väärtusele, s.t kaetud toodetega võidakse kaubelda isegi pikemate vahemaade tagant kui mittekaetud toodetega. Kuna vineer on juba kõrgema kvaliteediga toode ja eksport puudutab peamiselt vineeri, on veokulud madalamad kui puitlaastplaadi puhul (ja isegi madalamad toolide ja muu vineerist valmistatud mööbli puhul). Eespool toodut silmas pidades on komisjon seisukohal, et Javor Pivka valmistatud toodete asjaomane turg peaks olema, kui mitte kogu EMP või EL 25, vähemalt paras osa EL 25st.

(55)

Arvestades, et Javor Pivka turuosa EL 25s, nagu on näidatud eespool II.4 jaos, on 0,21 % (2003. aastal) terve oma tootevaliku puhul, ning et kõnealune osa peaks põhimõtteliselt olema vähemalt kahekordne isegi siis, kui geograafilist turgu vähendati poole võrra, leiab komisjon, et turuosa on siiski palju alla 1 %, mida saab seoses asjaoluga, et turg hõlmab suurt hulka väike- ja keskmise suurusega tootjaid, pidada tähtsusetuks. (12) Sellest tulenevalt ja kuna käesolev otsus põhineb 1999. aasta suunistel, on kompenseerivad meetmed vajalikud selle tagamiseks, et riigiabi oleks kokkusobiv ühisturuga.

(56)

Vastavalt suuniste punktile 40 peab abi rangelt piirduma ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga ja abisaajatelt oodatakse, omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorralduskava heaks, „sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaoluliste varade müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu”.

(57)

Javor Pivka omapanus ümberkorraldamisele on toodud eespool IV.5 jaos. Alguses tuleks öelda, et komisjon ei saa heaks kiita tõelise omapanusena varade kulumit, (13) kuna see ei varusta äriühingut kättesaadavate ressurssidega ja sõltub ka tulevastest tegevustest, mis on antud riigiabi tulemus. (14) Seetõttu ei saa Javor Pivka omapanuse arvutamise eesmärgil arvesse võtta vahendeid kõnealusest allikast.

(58)

Teisalt ei tundu Javor Pivka loovutatud varad äriühingu säilimise seisukohast olulised ning seetõttu on kõnealusest müügist saadav tulu kehtiv omapanus. Sama kehtib turutingimustel ja riigiabita pankadest saadud laenude kaudu suurendatud vahendite kohta. Nimetatud allikatest saadud vahendid on kokku 2 119 650 000 Sloveenia tolarit, mida komisjon peab Javor Pivka omapanuseks ümberkorraldamise heaks.

(59)

Omapanus vastab 45,5 %le ümberkorraldamise kogukuludest, mida saab pidada oluliseks suuniste alusel. (15) Samuti näib abi piirduvat vajaliku miinimumiga, kuna see annab vaid lisavahendid, mida on vaja tehnoloogia ja tööjõu ümberkorraldamiseks ning ei anna äriühingule ülemääraseid rahalisi ressursse.

(60)

Suuniste punktides 48–51 kehtestatud ühekordse abi põhimõtte alusel ei saa komisjon heaks kiita ümberkorraldamisabi äriühingule, kes on varem saanud ümberkorraldamisabi. Komisjon leiab, et kõnealuse põhimõttega nõutakse, et arvesse võetaks igasugust kõnealuse abi andmisele eelneva kümne aasta jooksul antud ümberkorraldusabi, olenemata sellest, kas esimene riigiabi anti enne seda, kui liikmesriik ühines ELiga. Riigiabi (v.a ümberkorraldusabi) ei ole selles osas oluline.

(61)

Sloveenia on väitnud, et kõnealuse abi eesmärk on edendada energia säästmist keskkonnakaitse eesmärgil. Ei ole ilmnenud midagi, mis paneks komisjoni kõnealust teavet küsitavaks pidama. Seega komisjon nõustub, et kõnealust abi ei antud ümberkorraldamise eesmärgil ning et seda ei tuleks arvestada ühekordse abi põhimõtte kohaldamise puhul.

(62)

Menetluse käigus ilmnes, et ümberkorralduskava on rakendatud hiljem ja et teatud osasid tehnoloogilisest ümberkorraldamisest ei ole rakendatud ajakava kohaselt. Ei tundu, et abi andmise ajal olid kõnealused probleemid ümberkorralduskavas ilmsed, ning seetõttu ei õigusta need selle küsitavaks pidamist, et kava suudab taastada Javor Pivka elujõulisuse. Komisjon tuletab siiski meelde, et abi heakskiitmise tingimuseks on ümberkorralduskava täielik rakendamine (suuniste punkt 43) ja selle üle teostatakse järelevalvet (suuniste punkt 45).

(63)

Seetõttu loodab komisjon, et Sloveenia esitab suuniste punkti 46 kohaselt vähemalt kaks järelevalvearuannet – 2007. aastat puudutava kava 2008. aasta jaanuari lõpuks ja 2008. aastat puudutava kava 2009. aasta lõpuks, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet äriühingu finantssuutlikkuse ja tehtud investeeringute kohta. Komisjon rõhutab, et kui äriühing ei suuda teha kõiki investeeringuid ümberkorralduskavasse, võib ta olla kohustatud maksma tagasi mõne riigiabi, isegi kui ta suutis taastada oma elujõulisuse. (16)

(64)

Eespool toodut silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune riigiabi on ümberkorraldamisabi, mis vastab kehtivate suuniste tingimustele, s.t 1999. aasta päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevatele suunistele. Seetõttu leiab komisjon, et kuigi Sloveenia on ebaseaduslikult rakendanud ümberkorraldusabi Javor Pivka suhtes, kes rikkus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3,

2.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/24

(1)

24. juuni 1996. aasta kirjaga (1) teavitas komisjon Itaalia ametivõime oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 (endine artikli 93 lõige 2) ettenähtud menetlus seoses Sardiinia maakonnas kehtestatud ebaseadusliku laevandusettevõtjaid soosiva toetuskavaga laevade ehitamise, omandamise, rekonstrueerimise, ümberehitamise või remontimise jaoks (edaspidi „algne toetuskava”).

(2)

Pärast menetluse algatamist saatis Itaalia valitsus oma tähelepanekud komisjonile 31. oktoobri 1996. aasta kirjaga (DG7 – Transport A/23443). Sardiinia piirkondlikud ametiasutused saatsid oma tähelepanekud 11. oktoobri 1996. aasta kirjaga (DG7 – Transport A/21870) ja 22. jaanuari 1997. aasta kirjaga. Menetluse algatamise otsuse teatavakstegemisele järgnenud ühekuise tähtaja jooksul ei esitanud oma tähelepanekuid ükski teine liikmesriik ega kolmas huvitatud isik. Tuleb aga märkida, et mõned kolmandad huvitatud isikud esitasid oma märkused väljaspool kõnealust tähtaega.

(3)

21. oktoobril 1997. aastal võttis komisjon vastu otsuse 98/95/EÜ, millega kinnitatakse kõnealuse toetuskava mittevastavust ühisturule. (2)12. novembril 1997. aastal (SG (97) D/9375) teavitati Itaalia ametivõime sellest otsusest.

(4)

14. novembri 1997. aasta kirjaga teavitas komisjon Itaalia ametiasutusi oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 (endine artikli 93 lõige 2) ettenähtud menetlus seoses Sardiinia maakonna 15. veebruari 1996. aasta seadusega nr 9, millega muudetakse laevandusettevõtete kasuks kehtestatud algset toetuskava. (3) Itaalia ametiasutused esitasid oma märkused 16. jaanuaril 1998. aastal (DG7 – Transport A/1221) ja 23. detsembril 1997. aastal (DG7 – Transport A/144). Menetluse algatamise otsuse teatavakstegemisele järgnenud ühekuise tähtaja jooksul ei esitanud oma tähelepanekuid ükski teine liikmesriik ega kolmas huvitatud isik.

(5)

19. oktoobri 2000. aasta kohtuotsusega (liidetud kohtuasjad C-15/98 ja C-105/99 Itaalia ja Sardegna Lines v komisjon) (4) tühistas Euroopa Kohus otsuse 98/95/EÜ, põhjendusel et selles ei käsitletud piisavalt ühenduse kaubandusele avaldatavat mõju.

(6)

Komisjoni 23. novembri 2006. aasta kirjale (D 2006 224962), milles küsiti Itaalia ametiasutustelt teavet, saabus vastus e-posti teel 8. märtsil 2007 (TRENA/26193).

(7)

1993. aastal esitatud kaebusest sai komisjon teada Sardiinia maakonnas laevafirmadele sisse seatud toetuskavast laevade ehitamiseks, ostmiseks, rekonstrueerimiseks või remontimiseks. See võttis konkreetse vormi soodsatel tingimustel antavate laenude ja liisingutena, mida kokkuleppe kohaselt anti ainult ettevõtetele, mille peakontor, maksukohustuslase alaline asukoht ja registreerimissadam asuvad Sardiinia maakonnas.

(8)

Kõnealune kava seati sisse Sardiinia 15. mail 1951. aasta maakonnaseadusega nr 20 (edaspidi „seadus nr 20/1951”), mida on seejärel muudetud 11. juuli 1954. aasta maakonnaseadusega nr 15 (edaspidi „seadus nr 15/1954”) ja 4. juuni 1988. aasta maakonnaseadusega nr 11 (edaspidi „seadus nr 11/1988”). Seadusega nr 20/1951, mida on muudetud seadusega nr 15/1954, nähti ette laevu ehitada, osta, ümber ehitada või remontida kavatsevatele laevandusettevõtetele laenu andva fondi loomine. Kokkuleppe kohaselt anti laene ainult ettevõtetele, mille peakontor, maksukohustuslase alaline asukoht ja registreerimissadam asuvad Sardiinia maakonnas.

(9)

Kui taotleja oli ehitamise, rekonstrueerimise või remondiga seotud tööde jaoks tollal kehtinud riigi õigusaktide alusel juba abi saanud, ei tohtinud laenud ületada 20 % investeeringust. Kui riigi õigusaktide kohast abi ei olnud saadud, ei tohtinud laenud ületada 60 % investeeringukuludest.

(10)

Vastavalt seadusele nr 20/1951 ei tohtinud intress, komisjonitasu ja muud laenuga seotud kulud ületada 4,5 % aastas, kui laenu puhul oli saadud ka riiklike õigusaktide kohast abi, ja muudel juhtudel 3,5 % aastas (keskmine intressitoetus 10–12 protsenti). Raha pidi tagasi makstama kuni kaheteistkümne iga-aastase osamaksena, alates kolmandast aastast pärast selle laeva kasutussevõttu, mille ehitamiseks laen anti.

(11)

Seaduse nr 11/1988 artiklitega 99 ja 100 tehti toetuskavas olulisi muudatusi, aga nendest muudatustest ei teavitatud komisjoni. Kuna toetuskava oli muudetud, kujutas see endast nüüd teatamata abi.

(12)

Seaduses nr 20/1951 soodustatud ettevõtetele ettenähtud abiandmistingimustele lisati järgmised tingimused.

(13)

Samuti loodi seadusega nr 11/1988 Sardiinia ametiasutustele võimalus anda abi ka liisingukulude puhul, kui laevandusettevõte oli otsustanud laenu asemel liisingu kasuks. Antav abi on võrdne laenu puhul Itaalia laevanduse turuintressi viitemäära alusel arvutatud tegelikult võlgnetava intressi – vastavalt aastasele kulumimäärale – ja sama laenu puhul makstava 5 % juures arvutatud intressi vahega (keskmine intressitoetus ligikaudu 10 protsenti).

(14)

Lepingu lõppemisel saab liisinguvõtja osta laeva, mille jaoks toetust maksti, tasudes selle eest 1 % suuruse summa ostuhinnast. Itaalia ametiasutuste andmetel (5.6.1988. aasta kiri ja 1.7.1998. aasta vastus) ei allkirjastatud ühtegi seaduse nr 11/1988 kohast liisingulepingut.

(15)

Komisjonile teadaolevalt on algse toetuskava jõustumisest alates antud laene 12 697 450 000 Itaalia liirini (ligikaudu 6,5 miljoni euroni) küündiva summa ulatuses. Viimane rahastamisotsus võeti vastu detsembris 1991.

(16)

Oma viimases, 8. märtsi 2007. aasta kirjas väitsid Itaalia ametiasutused, et 1988. aasta seaduse alusel antud rahaline abi puudutas 24–138 tonnise kogumahutavusega laevade omandamist. Nende laevade eesmärgiks väideti olevat peamiselt rannikuäärne meretransport turul, mis ei olnud tollal veel konkurentsiks avatud.

(17)

Menetluse algatanud dokumendis (24. juuni 1996) väljendas komisjon talle saadaolevale teabele tuginedes tõsiseid kahtlusi abi vastavuse üle ühisturunõuetele järgmistel põhjustel:

(18)

Seaduse nr 20/1951 viimiseks vastavusse ühenduse õigusega ja asjakohaste direktiividega muutsid piirkondlikud ametiasutused algset toetuskava 15. veebruari 1996. aasta seadusega nr 9 (edaspidi „seadus nr 9/1996”) järgmisel viisil:

(19)

Oma 14. novembri 1997. aasta otsuses kahtles komisjon tõsiselt – märkides samas, et teatavakstehtud toetuskava ei sisaldanud enam diskrimineerivaid sätteid asutamisvabaduse suhtes – muudatuste sobivuses ühisturuga järgmistel põhjustel:

(20)

Otsuses 98/95/EÜ leidis komisjon, viitamata varem lisatud muudatustele, et algne toetuskava oli siiski riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses, kuna: a) toetust saavad ettevõtted vabastatakse rahalisest koormusest, mida neil tavalisel juhul tuleks kanda (tavaline turuintressimäär ja muud laenude/liisingute kulud); b) koormus kandub riigi ressurssidele (Sardiinia ametiasutustele); c) abi on valikuline (antakse vaid laevandussektorile); ja d) abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(21)

Seoses punktiga d väidetakse menetluse algatamisotsuses, et „üle 90 % liikmesriikide kaupadest transporditakse Sardiiniasse meritsi ja üle 90 % Sardiinia kaupadest transporditakse liikmesriikidesse sama teed pidi”. Samuti märgiti, et „65 % turistide liikumisest (reisijad ja autod) liikmesriikide ja Sardiinia vahel korraldavad laevandusettevõtted”. Komisjon märkis veel, et Itaalia ametiasutuste tehtud märkustes ei vaidlustatud neid andmeid ega ka toetuskava liigitamist riigiabiks artikli 92 lõike 1 tähenduses.

(22)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et:

Seetõttu käskis komisjon Itaalial 1988. aasta toetuskava alusel antud ebaseadusliku toetuse tagasi võtta (artikkel 2).

(23)

19. oktoobri 2000. aasta kohtuotsusega (liidetud kohtuasjad C-15/98 ja C-105/99 Itaalia ja Sardegna Lines v komisjon) (7) tühistas Euroopa Kohus otsuse 98/95/EÜ, põhjendusel et selles ei käsitletud piisavalt ühenduse kaubandusele avaldatavat mõju.

(24)

Kohus leidis, et komisjon – piirdudes oma väidetes vaid sellega, et abi oli valikuline ja mõeldud vaid Sardiinia laevandussektorile, et üle 90 % mandri ja Sardiinia vahelisest kaubatranspordist toimub meritsi ning et 65 % turistide liikumisest (reisijad ja autod) korraldavad laevandusettevõtted – ei suutnud anda teavet Sardiinia laevandusettevõtete ja muudes liikmesriikides asutatud ettevõtete vahelise konkurentsi kohta. Kohtu sõnutsi ei suutnud komisjon võtta sellega seoses arvesse asjaolu, et 1. jaanuaril 1999. aastal jäeti Vahemere saarekabotaaž liikmesriikidevaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimisest välja.

(25)

Samuti märkis kohus, et kuigi komisjon juhtis tähelepanu Sardiinia laevandusettevõtete toetuskava vastuolule asutamisvabaduse põhimõtetega ja keeluga diskrimineerida rahvuse tõttu, ei suutnud ta seda rikkumist liikmesriikidevahelise kaubanduse moonutamise tõestamisel aluseks võtta.

(26)

19. oktoobri 2000. aasta kohtuotsuse tulemusel alustati uuesti 24. juuni 1996. aasta otsusega algatatud ametlikku uurimismenetlust. Seetõttu peab komisjon uue lõpliku otsuse vastu võtma.

(27)

Lisaks uue otsuse vastuvõtmisele pärast otsuse 98/95/EÜ kohtupoolset tühistamist peab komisjon otsustama ka seadusega nr 9/1996 loodud toetuskavasse – millega seoses algatati 14. novembril 1997. aastal uurimismenetlus – tehtavate muudatuste üle. Ehkki tollal otsustas komisjon kumbagi toetuskava eraldi vaadelda, peab ta nüüd neid kavu käesolevas otsuses ühiselt vaatlema, et määrata kindlaks nende üldised mõjud.

(28)

Menetluses C 23/96 teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni oma 31. oktoobri 1996. aasta kirjaga algsesse toetuskavasse tehtud muudatustest, et viia kava nende arvamuse kohaselt kooskõlla ühenduse õigusega. Peamine muudatus oli maakonnaseaduse nr 9/1996 vastuvõtmine, millega eemaldati rahvuse tõttu diskrimineerivad sätted ning ka sätted, mis olid vastuolus asutamisvabadusega. Samuti teavitasid ametiasutused komisjoni otsese kontrollisüsteemi kasutuselevõtmisest, millega välistatakse võimalus anda abi ühele ettevõttele kaks korda (riigiasutustelt ja piirkondlikelt asutustelt).

(29)

11. oktoobri 1996. aasta kirjas ja 22. jaanuari 1997. aasta kirjas põhjendasid piirkondlikud ametiasutused vajadust seaduse nr 9/1996 muudatustest tulenevate meetmete järele muuhulgas ka Sardiinia raskete majandustingimustega, kuna see on „eesmärgi 1” piirkond.

(30)

Menetluse C 71/97 käigus esitatud märkustes juhtisid Itaalia ametiasutused tähelepanu sellele, et esiteks ei saanud nad kuidagi olla teadlikud komisjoni uurimismenetluse algatamisotsuses viidatud ühenduse õigusaktist, väites, et nõukogu määrus (EÜ) nr 3094/95, (8) muudetud nõukogu määrusega nr 1904/96, ja ühenduse 1997. aasta suunised meretranspordile antava riigiabi kohta olid avaldatud alles pärast seaduse nr 9/1996 vastuvõtmist.

(31)

Teiseks rõhutas Itaalia, et seadusega nr 9/1996 ettenähtud meetmeid ei olnud rakendatud ning et kolmandad isikud ei olnud võtnud veel ühtegi rahalist kohustust. Samuti väitis Itaalia, et teatud meetmed olid vajalikud saarepiirkonna – nagu Sardiinia – kaupade ja reisijate meretranspordisektori mastaabisäästu puudumise kompenseerimiseks.

(32)

Oma järeldustes kinnitasid Itaalia ametiasutused, et on valmis õigusakte muutma ja järgima kehtivaid ühenduse õigusakte.

(33)

Komisjoni arvates ei suutnud Itaalia ametiasutused täita asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 (endine artikli 93 lõige 3) ettenähtud kohustusi, jättes teatamata kõnealusest Sardiinias registreeritud ettevõtteid (mis kavandasid laevu ehitada, omandada, rekonstrueerida, ümber ehitada või remontida) soosivast toetuskavast. Isegi kui toetuskava oli sisse seatud enne asutamislepingu jõustumist, muudeti seadustega nr 20/1951 ja nr 15/1954 loodud toetuskava oluliselt seadusega nr 11/1988. Seetõttu oleks aastal 1988 tehtud muudatustest tulnud teavitada komisjoni ja seetõttu kujutas see abi endast uut teatamata abi. Kuna aga Itaalia ametivõimud ei vaidlustanud kõnealust iseloomustust 24. juunil 1996. aastal algatatud menetluse järel esitatud märkustes, kinnitatakse see käesoleva otsusega.

(34)

Komisjon leiab, et kõnealune meede on riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Sardiinia ettevõtted on tublisti kasu saanud turumääradega võrreldes soodsamatest intressimääradest ning laenude ja liisingutega seotud kulude vähendamisest; sellega vabastati nad rahalisest koormusest, mida nad tavajuhul oleksid pidanud kandma. Koormus kandus riigi ressurssidele ja abi oli valikuline, kuna seda anti vaid laevandussektoris tegutsevatele ettevõtetele, mis olid asutatud Sardiinias.

(35)

Samuti märgib komisjon, et meede mõjutas liikmesriikidevahelist kaubandust. Itaalia ametiasutuste rakendatud kava puudutab Sardiinia laevandusettevõtteid üldiselt, nii kabotaažitoimingutega kui rahvusvahelise transpordiga tegelevaid ettevõtteid. Ehkki vastab tõele, et määrusega nr 3577/92, (9) millega liberaliseeriti ühenduse merekabotaaži teenuste turg, jäeti välja Vahemere saarte kabotaaži liberaliseerimine kuni 1. jaanuarini 1999, vastab ka tõele, et kõnealuse määruse kohaldamisalast ei jäetud välja muudatusi kaubavahetuses mereveoteenuste turul liikmesriikide, eeskätt Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia mandriosa vahel. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealune abi ei piirdunud kabotaažiga, st Itaalia territoriaalvetes toimuvate mereveoteenustega, mis liberaliseeriti 1. jaanuaril 1999, vaid see puudutas ka rahvusvahelisi meretransporditeenuseid osutavaid Sardiinia laevandusettevõtteid, kusjuures need teenused olid liberaliseeritud juba aastal 1986, (10) nii et kõnealused ettevõtted said seega osaleda konkurentsis muude ühenduse ettevõtetega.

(36)

Komisjoni valduses olevast teabest (11) nähtub, et ajavahemikul 1992–1997 toimus mereliiklus kaubanduslike meresõitudena (ja reisilaevandusena), mis väljusid Sardiinia sadamatest teistesse ELi ja EL-välistesse sadamatesse ning saabusid Sardiinia sadamatesse teistest ELi ja ELi-välistest sadamatest. Eelkõige tegutses Prantsusmaa ettevõte liinil Toulon–Sardiinia ja kaks Itaalia ettevõtet tegutses liinil Korsika–Sardiinia. Need asjaolud näitavad, et vaadeldaval perioodil (1988–1996) ilmnes mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste kaubandusele Itaalia ja teatud liikmesriikide vahel.

(37)

Oma viimases kirjas kuupäevaga 8. märts 2007 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et seaduse nr 11/1988 alusel antud rahaline toetus puudutas „24–138tonniste laevade ostmist”; väidetavalt leidsid need laevad kasutust peamiselt rannikuäärse meretranspordi tegevustes turul, mis ei olnud tollal konkurentsiks avatud. Siiski aidati toetuskavaga vähemalt kahel juhul omandada praame, mida kasutati reisijate ja sõidukite vedamiseks Sardiinia ja mandri vahel; sel puhul oleks olnud võimalik konkurents teiste Itaalia ja ühenduse ettevõtjate vahel. Itaalia ametiasutused väitsid, et nende valduses ei olnud teavet kaupade ja reisijate transpordi kohta Sardiinia ja muu Itaalia vahel ega Sardiinia ja muude ühenduse riikide vahel vaadeldava ajavahemiku jooksul.

(38)

Samuti tuleb märkida, et määrusega nr 3577/92 kabotaaži kohta ei välistatud konkurentsi olemasolu meretransporditurul tegutsevate ettevõtjate vahel, mis tegutsesid Sardiinia ja Itaalia mandriosa vahel enne 1. jaanuari 1999, kuna välismaistel ettevõtjatel oli küll lubatud osutada merekabotaaži teenuseid Itaalias, eeldusel et nad olid seal registreeritud, kuid nad ei saanud kasu Sardiinia laevandusettevõtetele mõeldud toetuskavadest. Seetõttu oli kõnealusel kaval heidutav mõju muude liikmesriikide laevandusettevõtjatele, kes soovinuks Itaalias avada Sardiiniale merekabotaaži teenuseid osutavaid haruettevõtteid, pidades silmas asjaolu, et nemad ei oleks saanud abi taotleda, samas kui nad oleksid pidanud konkureerima abi saavate ettevõtetega.

(39)

Ühtegi artikli 87 lõigetes 2 ja 3 (endised artikli 92 lõiked 2 ja 3) ettenähtud erandit ei saa kohaldada järgmistel põhjustel.

(40)

Itaalia ametiasutuste väitel oli abi vajalik raskete majandustingimuste käes vaevleva piirkonna arengu võimaldamiseks.

(41)

Kuigi Sardiinial on õigus saada piirkondlikku abi, ei saa kohaldada asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a ettenähtud erandit, kuna kõnealust toetust ei antud mitte regionaalarengu edendamise eesmärgil, vaid pelgalt laevandusettevõtete huvides. Itaalia ametiasutused ei suutnud piisavalt näidata, kuidas Sardiinia laevandusettevõtteid soosivad toetuskavad edendasid regionaalarengut vastavalt tollal kehtinud ühenduse õigusaktidele, st vastavalt komisjoni teatisele artikli 92 lõike 3 punktide a ja c kohaldamismeetodi kohta piirkondliku abi suhtes. (12) Kuigi Sardiinia maakond oli nende regioonide loendis, mille kohta oli tehtud ettepanek pidada neid artikli 92 lõike 3 punktile a vastavate regioonideks (vt ülalmainitud teatise I lisa), ei ole tõendatud, et meede oli vajalik algsete investeeringute või töökohtade loomise abistamiseks või et seda oleks saanud pidada lühiajaliseks tegevusabiks konkreetsete või püsivate piirkondlike halvemuste kompenseerimiseks, võimaldades järjepidevat ja tasakaalustatud arengut, põhjustamata seejuures kõnealuse sektori ülemäärast mahtu.

(42)

Samuti väidetakse teatises, et mis tahes piirkondliku abi puhul tuleb järgida ühenduse suuniseid konkreetsete tööstussektorite kohta, näiteks laevaehitussektori kohta, aga kõnealuse toetuskava puhul ei ole seda tehtud, nagu allpool näidatud.

(43)

Seetõttu ei olnud toetuse puhul abi ka artikli 87 lõike 3 punktis a toodud erandist.

(44)

Samuti ei saa toetuda artikli 87 lõike 3 punktis c toodud erandile (abi kohta teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks), kuna kõnealune kava ei vasta ajavahemikul 1988–1996 kehtinud ühenduse suunistele. Tollal kehtinud asjakohastes määrustes, nt 1989. aasta laevandusettevõtetele antava riigiabi suuniste I lisa II peatükis (13) sätestati sellise abi andmine tingimusel, et abi ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Ülalmainitud suuniste seitsmendas lõikes on öeldud: „…Ühiseid huve tuleb teenida meetmetega, mille eesmärk on ennekõike hoida laevu ühenduse lipu all, teisisõnu võidelda suundumuse vastu kasutada kolmandate riikide lippe, eeskätt täiustades tehnilist sisseseadet ja teiseks värvates nendele laevadele nii palju ühenduse meremehi kui võimalik”. Siinjuures ei andnud Itaalia ametiasutused piisavalt teavet, millega tõendada Sardiinia algse piirkondliku kava põhjendatavust laevade ohutuse täiustamisega või ühenduse meremeeste tööhõive kindlustamisega.

(45)

1989. aasta laevandusettevõtetele antava riigiabi suuniste I lisa peatükis II punktiga 6 nähti ette abi andmine laevandusettevõtetele laevade ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või remontimiseks üksnes tingimusel, et see arvestatakse välja ühenduse õigusaktidega ning eelkõige nõukogu 26. jaanuari 1987. aasta direktiiviga 87/167/EMÜ laevaehitusele antava abi kohta (14) ja nõukogu direktiiviga 90/684/EMÜ (15) ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 3094/95 (16) seatud piirides. Direktiivi 87/167/EMÜ artiklis 4 sätestatakse järgmist: laevaehitust ja laevade rekonstrueerimist soodustavat tootmisalast abi võidakse pidada ühisturuga kokkusobivaks, tingimusel et iga üksiklepingu toetamiseks antava abi kogusumma ei ületa sellega samaväärse toetusena ühtset ülemmäära, mis on väljendatud protsentides lepingu abieelsest väärtusest, edaspidi nimetatud ülemmäär.

(46)

Laevatehastele antavat abi käsitlevatele ühenduse õigusaktidele – mille puhul ühendus ei pruugi erandit teha – vastavuse tagamise eest vastutavad riigiasutused. Kuna see kujutab endast selgelt kõnealuse abi vastavustingimust, peab liikmesriik tõendama vastavust ühenduse õigusele, pakkudes „komisjonile kogu vajalikku teavet taotletava erandi tingimuste täitmise kontrollimiseks” (Euroopa Kohus, kohtuasi C-364/90 Itaalia v komisjon [1993] ECR I-2097, paragrahv 20 et seq.).

(47)

Kuna Itaalia ametiasutused ei ole andnud teavet selle kohta, kas antud toetuste kogusumma puhul järgiti direktiivi 87/167/EMÜ artiklis 4 sätestatud ülemmäära, (17) ja kuna puudub muu teave algse meetme vastavuse kohta nii mõlemale direktiivile kui ka määruse (EÜ) nr 3094/95 (18) artiklile 5, tuleb komisjonil teha järeldus, et see abi ei vasta ka laevaehituse suunistele. (19)

(48)

Veelgi enam – isegi nendele eranditele toetudes ei saa lubada asutamislepingu põhimõtetega vastuolus olevat toetuskava. Komisjon peab Sardiinia laevaehitajate toetuskava ühenduse õigusega kokkusobimatuks asjaolu tõttu, et mitu seadusega nr 11/1988 ette nähtud lisatingimust läks vastuollu asutamisvabaduse põhimõtetega (artikkel 52) ja rahvuse alusel diskrimineerimise keeluga (artikkel 6 ja artikli 48 lõige 2).

(49)

Vastupidi asutamislepingu artiklile 52 nõuti toetuskava puhul mitte üksnes seda, et toetust saav ettevõte peab olema asutatud Sardiinias, vaid et ka selle halduskontorid ja mereveondustegevus ning samuti selle pealaod, depood ja abirajatised peavad alaliselt asuma ühes maakonna sadamas. Samuti sätestati toetuskavas, et toetust saava ettevõtte laevad (ja mitte ainult need, mille jaoks anti toetuskava raames laenu) peavad olema registreeritud Sardiinias.

(50)

Lisaks pidi ettevõte üle 250tonnise kogumahutavusega laevade puhul – nagu seaduse 11/1988 artikli 99 punktis e ette nähtud ja nagu märgitud Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjade C 15/98 ja C 105/99 (paragrahv 19) kohta – värbama minimaalse laevapere üksnes registreerimissadama üldnimekirjas registreeritud meeskonnaliikmete hulgast. Seega oli toetust saav ettevõte kohustatud värbama teatud protsendi kohalike meremeeste hulgast, isegi kui vajalikku tööd oleksid suutnud teha ka teised meremehed, ning järelikult rikuti põhimõtet, mis keelab diskrimineerimise rahvuse tõttu. Siit järeldub, et kõnealune abi on vastuolus ühenduse õiguse aluseks olevate põhimõtetega.

(51)

Komisjon leiab, et seadusega nr 9/1996 muudetud toetuskavas käsitletakse riigi toetust artikli 87 lõike 1 tähenduses järgmistel põhjustel: a) toetust saavad ettevõtted vabanevad tänu soodustingimustel antavatele laenudele/liisingutele finantskohustustest, mida neil tavapäraste intressimäärade ja muude laenu/liisinguga seotud kulude korral tuleks kanda; b) nimetatud kohustused kaetakse riigi vahenditest; c) toetus on valikuline (ette nähtud laevandussektoris tegutsevatele ettevõtetele); ning d) toetus mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna muudetud kava kehtib laevandusettevõtete kohta, mille tegevuse eesmärk on osta, rekonstrueerida ja ümber ehitada kauba- ja reisijateveoteenuste osutamiseks mõeldud laevu, mille teekonna lähte- ja sihtpunkt on Sardiinia ja muud Sardiinia maakonna saared. Nagu eespool mainitud, ei tegutse toetusest kasu saavad ettevõtted mitte ainult 1. jaanuaril 1999. aastal liberaliseeritud kabotaažiturul, vaid ka 1986. aastal liberaliseeritud rahvusvahelisel meretransporditurul. (20) Kuna toetuskava jääb kehtima, mõjutab see jätkuvalt 1999. aastal täielikult liberaliseeritud valdkonna sisest konkurentsi.

(52)

Itaalia ametivõimude 1996. aasta oktoobris ja 1997. aasta jaanuaris edastatud teabe kohaselt pole ükski abisaaja seaduse nr 9/1996 alusel toetust saanud. Kuna sellist toetust pole varem makstud, on komisjon seisukohal, et käesoleva otsuse tähenduses pole praegu vajalik hinnata vastavust ühenduse kehtivatele õigusnormidele. Arvestades, et toetust võidakse maksta edaspidi, on siiski vaja hinnata selle vastavust ühenduse kehtivatele õigusnormidele, st ühenduse 2004. aasta suunistele, mis käsitlevad meretranspordile osutatavat riigiabi (21) (edaspidi: „ühenduse 2004. aasta suunised”).

(53)

Muudetud toetuskava ei sisalda enam rahvuslikku diskrimineerimist ega asutamisvabaduse piiramist võimaldavaid sätteid. Sellele vaatamata leiab komisjon, et muudetud toetuskava ei vasta ühenduse 2004. aasta suunistes sätestatud tingimustele ning artikli 87 lõike 3 punktides a ja c sätestatud erandeid ei saa rakendada alltoodud põhjustel.

(54)

Vastavalt ühenduse 2004. aasta suuniste lõikele 5 moonutavad laevastiku uuendamiseks makstavad toetused üldjuhul konkurentsi. Seetõttu leiab komisjon, et kõnealused toetused ei ole osa struktuurireformist, mille eesmärk on vähendada üldist veomahtu, samuti ei aita need toetused kaasa laevade tehnilise varustatuse parandamisele ega toeta turvalisemate laevade kasutuselevõttu. Muudetud toetuskava raames makstavad toetused on ette nähtud uuenduslike ja kõrgtehnoloogiliste transpordimeetodite kasutuselevõtmiseks, kuid nimetatud tehnoloogiad ja seonduvad kulud pole täpselt määratletud, ja seega ei saa uue muudatuse mõju ulatust hinnata.

(55)

Komisjon leiab, et toetuskava ei saa käsitleda piirkondliku toetusena ka ühenduse maakonnasuuniste paragrahvi 6 tähenduses. Kuigi Sardiinia on mahajäänud piirkond, ei ole Itaalia ametivõimud suutnud tõestada, et piirkond saab kõnealusest toetuskavast (ühenduse 2004. aasta suuniste peatüki 5 lõige 4) kasu ning et toetuskava vastab ühenduse kehtivatele piirkondlike toetuste reeglitele. (22)

(56)

Komisjon leiab, et varem nimetatud põhjustel kahjustab toetuskava teiste liikmesriikide majandust ning vastupidiselt ühistele huvidele kahjustab liikmesriikidevahelist konkurentsi (ühenduse 2004. aasta suuniste peatükk 2).

(57)

Komisjon leiab ka, et vastavalt ühenduse 2004. aasta suunistele peab mis tahes investeeringutoetus vastama ühenduses laevaehitusvaldkonnas kehtestatud sätetele, st määrusele (EÜ) nr 1540/98. (23) Selle määruse artikli 3 lõikes 1 on sätestatud: „Kuni 31. detsembrini 2000 võib laevaehituse ja laevade rekonstrueerimise, kuid mitte laevaremondilepingute toetuseks antavat tootmisalast abi pidada ühisturuga kokkusobivaks, tingimusel et iga üksiklepingu toetuseks erinevates vormides kokku antav abisumma (sealhulgas laevaomanikule või kolmandatele isikutele antava abi toetuseekvivalent) ei ületaks toetuseekvivalendina ühtset abi ülempiiri […]”. Võttes arvesse, et Itaalia pole esitanud teavet, mis tõestaks, et ühegi lepingu toetuseks mis tahes vormis makstud toetuse kogusumma ei ületa toetusekvivalendina lepingu abieelse väärtuse protsendina väljendatud üldist ülempiiri, tuleb tunnistada, et meede ei ole kooskõlas artikli 3 lõikega 1.

(58)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 3 lõikes 4 sätestatud: „Kodu- või väismaistele laevaomanikele või kolmandatele isikutele laevade ehituseks või laevade rekonstrueerimiseks riigi poolt sooduslaenudena makstavaid toetusi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks ja neile ei rakendata ülempiiri juhul, kui toetus on kooskõlas OECD nõukogu 3. augusti 1981. aasta määrusega (OECD laevade ekspordikrediidi käsituslepe) või nimetatud määrust muutva või asendava mis tahes lepinguga.” Sellele vaatamata on komisjoni käsutuses teave, mille kohaselt muudetud toetuskava raames makstud toetused vastavad OECD nõukogu 3. augusti 1981. aasta nõuetele.

(59)

Määruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 6 kohaselt võib laevaehituseks, laevade rekonstrueerimiseks ja remondisadamatele uuendustegevuseks makstavaid toetusi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui toetusmäär ei ületa 10 %, ning eeldusel, et toetust kasutatakse täiesti uute toodete ja protsesside tööstuslikuks kasutuselevõtuks, st et neid tooteid ja protsesse ei kasuta ärieesmärgil ükski ühenduse samas valdkonnas tegutsev operaator, ning nendega ei kaasne tehnoloogilise ja majandusliku ebaõnnestumise ohtu. Käesolev toetust võib maksta ainult ja otseselt projekti uuendusosa investeeringute ja masinaehituse toetuseks ning toetuse summa ja toetusmäär peavad piirduma vähima vajalikuga ning olema vastavuses projekti riskitasemega. Nagu eespool mainitud, ei võimalda asjaolu, et muudetud toetuskava on mõeldud „uuenduslike ja kõrgtehnoloogiliste transpordimeetodite” toetamiseks, hinnata kirjeldatud muudatuse mõju, kuna puudub nimetatud tehnoloogiate ja seonduvate kulude täpne määratlus. Seetõttu leiab komisjon, et isegi muudetud kujul ei vasta toetuskava laevaehituses kohaldatavatele sätetele.

(60)

Lõpuks, artikli 92 lõike 3 punktides a ja c sätestatud erandeid ei saa rakendada, kuna laevaehituseks makstavate toetuste vastavuse tagamine ühenduse õigusnormidele kuulub riigi ametvõimude vastutusalasse ning komisjon ei saa sellest kõrvale kalduda. Kuna see seab kahtluse alla toetuse kokkusobivuse, peavad liikmesriigid ühenduse õigusaktidele vastavuse tõendamiseks esitama komisjonile igakülgse teabe, mille alusel komisjon saab kontrollida kõnealuse erandi tingimuste täitmist.

(61)

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et perioodil 1988–1996 rakendatud algne toetuskava on õigusvastane ja ühisturuga kokkusobimatu.

(62)

Sellest tulenevalt peavad toetuse saajad maakonnaseaduse nr 11/1988 alusel sooduslaenudena saadud toetuse (kogusummas 12 697 450 000 Itaalia liiri) tagasi maksma vastavalt Itaalia õigusaktides sätestatud korrale ja normidele. Kuna liisinguteks ei ole toetust makstud, pole vajadust seda tagasi nõuda.

(63)

Tagasimakstav toetus sisaldab abisaajale antud toetuse intressisummasid, mis on arvestatud väljamaksmise kuupäevast kuni toetuse tagasimaksmise kuupäevani.

(64)

Kuna komisjon polnud võimeline kindlaks määrama igalt toetuse saajalt tagasinõutava toetuseelemendi või toetuse kogusumma suurust, hangivad Itaalia ametiasutused vastava teabe ja teavitavad komisjoni igalt toetuse saajalt tagasinõutava summa suurusest.

(65)

1996. aastast kehtiva ja seadusega nr 9/1996 muudetud toetuskava kohta märgib komisjon, et alates nimetatud aastast pole toetusi makstud, ning leiab, et kavas käsitletakse riiklikke toetusi, mis on ühisturuga kokkusobimatud. Kuna nimetatud eesmärgil pole toetusi makstud, puudub vajadus nende tagasinõudmiseks,