ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 24

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
29. jaanuar 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 75/2008, 28. jaanuar 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1207/2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste ühenduse päritolutõendite väljastamise ja koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord ( 1 )

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 76/2008, 28. jaanuar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 77/2008, 28. jaanuar 2008, millega määratakse kindlaks kohustuslikud impordiks mõeldud roosuhkru tarnekogused AKV protokolli ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe alusel tarneperioodiks 2007/2008

6

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ, 15. jaanuar 2008, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )

8

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/2/EÜ, 15. jaanuar 2008, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )

30

 

 

KODU- JA TÖÖKORRAD

 

*

Euroopa Kohtu kodukorra muudatused

39

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2008/79/EÜ, Euratom

 

*

Nõukogu otsus, 20. detsember 2007, millega muudetakse protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta

42

 

*

Avaldus

44

 

 

Komisjon

 

 

2008/80/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 21. detsember 2007, milles käsitletakse teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme, millest Austria on teavitanud (teatavaks tehtud numbri K(2007) 6646 all)  ( 1 )

45

 

 

LEPINGUD

 

 

Nõukogu

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu jõustumise kohta

51

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

51

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtulepingu jõustumise kohta

51

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

51

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Bosnia ja Hertsegoviina vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

52

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise isikute tagasivõtulepingu jõustumise kohta

52

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

52

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

52

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

52

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

53

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

53

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

53

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

53

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu ühine seisukoht 2008/81/ÜVJP, 28. jaanuar 2008, millega muudetakse ühist seisukohta 98/409/ÜVJP Sierra Leone kohta

54

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 75/2008,

28. jaanuar 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1207/2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste ühenduse päritolutõendite väljastamise ja koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1207/2001 (1) on sätestatud normid, et toetada päritolutõendite korrektset väljastamist ja koostamist seoses kaupade ekspordiga ühendusest teatavate kolmandate riikidega kehtivate sooduskaubandussuhete kontekstis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1207/2001 III ja IV lisa tuleks muuta, et tagada ühenduse päritolustaatusega toodete valmistamiseks ühenduses kasutatud materjalide päritolu nõuetekohane märkimine.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1207/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1207/2001 muudetakse järgmiselt.

1)

III lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud tarnija deklaratsioonid sooduspäritolustaatuseta toodete kohta jäävad kehtima.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL


(1)  EÜT L 165, 21.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1617/2006 (ELT L 300, 31.10.2006, lk 5).


I LISA

„III LISA

Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Image


II LISA

„IV LISA

Pikaajaline tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Image


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 76/2008,

28. jaanuar 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. jaanuaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Komisjoni 28. jaanuari 2008. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

154,9

MA

47,4

TN

132,6

TR

87,1

ZZ

105,5

0707 00 05

EG

190,8

JO

178,8

TR

119,1

ZZ

162,9

0709 90 70

MA

78,2

TR

150,9

ZZ

114,6

0709 90 80

EG

121,8

ZZ

121,8

0805 10 20

EG

46,2

IL

49,2

MA

71,2

TN

59,9

TR

77,4

ZZ

60,8

0805 20 10

MA

104,0

TR

104,0

ZZ

104,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

84,1

IL

71,4

MA

152,6

PK

48,1

TR

86,0

US

60,1

ZZ

83,7

0805 50 10

EG

74,2

IL

120,2

TR

123,9

ZZ

106,1

0808 10 80

CA

84,1

CL

60,8

CN

85,1

MK

37,5

US

109,9

ZA

60,7

ZZ

73,0

0808 20 50

CL

59,3

CN

42,8

TR

159,1

US

110,7

ZA

107,0

ZZ

95,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 77/2008,

28. jaanuar 2008,

millega määratakse kindlaks kohustuslikud impordiks mõeldud roosuhkru tarnekogused AKV protokolli ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe alusel tarneperioodiks 2007/2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 950/2006 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009) (2) artikliga 12 on ette nähtud üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

AKV protokolli artiklite 3 ja 7, Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklite 3 ja 7 ning määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 12 lõike 3 ning artiklite 14 ja 15 kohaldamise tulemusena otsustas komisjon praegu olemas oleva teabe põhjal kehtestada iga ekspordiriigi jaoks tarnekohustuse tarneperioodiks 2007/2008.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 505/2007 (3) on esialgselt kindlaks määratud vastavalt AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele imporditava roosuhkru kohustusliku tarne kogused tarneperioodiks 2007/2008.

(4)

Seetõttu tuleb kehtestada tarnekohustused perioodiks 2007/2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 12 lõike 2 punktile b.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete kohustusliku tarne kogused väljendatuna valge suhkru ekvivalendina on tarneperioodiks 2007/2008 ning iga asjaomase ekspordiriigi jaoks esitatud lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 371/2007 (ELT L 92, 3.4.2007, lk 6).

(3)  ELT L 119, 9.5.2007, lk 22.


LISA

Tarnekohustuste kogused soodussuhkru importimiseks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest tarneperioodiks 2006/2007 väljendatuna valge suhkru ekvivalendina.

(tonnides)

AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riigid

Tarnekohustused 2007/2008

Barbados

32 864,83

Belize

53 741,88

Kongo

10 186,10

Côte-d’Ivoire

10 123,12

Fidži

162 656,25

Guyana

170 203,57

India

9 999,83

Jamaica

132 129,06

Keenia

5 017,07

Madagaskar

9 905,00

Malawi

19 898,32

Mauritius

476 789,70

Mosambiik

5 965,92

Saint Kitts ja Nevis

0,00

Suriname

0,00

Svaasimaa

117 368,72

Tansaania

9 672,60

Trinidad ja Tobago

47 513,60

Uganda

0,00

Sambia

8 179,91

Zimbabwe

37 660,14

Kokku

1 319 875,62


DIREKTIIVID

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/8


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/1/EÜ,

15. jaanuar 2008,

saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras; (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Asutamislepingu artiklis 174 sätestatud ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid ja põhimõtted on eelkõige saastuse vältimine, vähendamine ja võimaluste piires likvideerimine, pidades esmatähtsaks selle vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist, järgides „saastaja maksab” ja saastuse vältimise põhimõtteid.

(3)

Viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mille üldpõhimõtted kiideti heaks nõukogu ja nõukogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. veebruari 1993. aasta resolutsioonis ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu tegevusprogrammi kohta, (5) seati esikohale saastuse kompleksne kontroll kui oluline osa liikumises püsivama tasakaalu poole ühelt poolt inimtegevuse ja sotsiaalmajandusliku arengu vahel ja teiselt poolt loodusvarade ja looduse taastumisvõime vahel.

(4)

Saastuse vähendamine kompleksse lähenemisviisi rakendamisega nõuab meetmete võtmist ühenduse tasandil, et muuta ja täiendada olemasolevaid ühenduse õigusakte, mis on seotud tööstusettevõtetest lähtuva saastuse vältimise ja kontrolliga.

(5)

Nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiviga 84/360/EMÜ tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta (6) kehtestati üldraamistik, mille kohaselt on õhusaastet põhjustada võivate tööstusettevõtete käitamiseks või nende oluliseks muutmiseks vaja eelnevat luba.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (7) nähakse ette nõue, et nende ainete heidete vettejuhtimiseks on vaja luba.

(7)

Kuigi on olemas ühenduse õigusaktid õhusaaste vastu võitlemise ning ohtlike ainete heidete vettejuhtimise vältimise või vähendamise kohta, ei ole võrreldavaid ühenduse õigusakte, mille eesmärk on vältida või vähendada heidet pinnasesse.

(8)

Erinevad meetodid heidete kontrollimiseks õhku, vette ja pinnasesse võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel hoopis soodustada saastuse üleminekut ühest keskkonnaelemendist teise.

(9)

Saastuse kontrolli kompleksse lähenemisviisi eesmärk on võimaluse korral vältida väljutamist õhku, vette või pinnasesse, arvestades ka jäätmehooldust, ja kui see ei ole võimalik, heidet vähendada, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

(10)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldraamistik. Selles nähakse ette saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli rakendamiseks vajalikud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Kompleksne lähenemine saastuse kontrollile peaks soodustama säästva arengu põhimõtte rakendamist.

(11)

Käesoleva direktiivi sätete kohaldamine ei tohiks piirata nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) (8) sätete kohaldamist. Kui loa andmisel tuleb arvesse võtta nimetatud direktiivi kohaldamisel saadud teavet või järeldusi, ei peaks käesolev direktiiv siiski mõjutama direktiivi 85/337/EMÜ rakendamist.

(12)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et käesolevas direktiivis nimetatud tööstuslike tegevusaladega tegelevad käitajad järgivad teatavate põhikohustuste üldpõhimõtteid. Selleks piisab, kui pädevad asutused võtavad need üldpõhimõtted loatingimuste kehtestamisel arvesse.

(13)

Mõned käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted tuleb kohaldada olemasolevate käitiste suhtes pärast 30. oktoobrit 2007 ja mõned alates 30. oktoobrist 1999.

(14)

Saastuse probleemidega tõhusamaks ja tulemuslikumaks tegelemiseks peaks käitaja arvesse võtma keskkonnaaspekte. Need aspektid tuleks pädevale asutusele või pädevatele asutustele teatavaks teha, et nad saaksid enne loa andmist veenduda, et kõik asjakohased saastuse vältimise või kontrolli meetmed on ette nähtud. Väga erinevad loa taotlemise menetlused võivad olla keskkonnakaitse ja üldsuse teadlikkuse erineva taseme põhjuseks. Seetõttu peaksid käesoleva direktiivi kohased loataotlused sisaldama teatavaid miinimumandmeid.

(15)

Keskkonna kui terviku kõrgeimat kaitsetaset peaks olema võimalik saavutada, kui pädevate asutuste loa andmise menetlused ja tingimused on täielikus kooskõlas.

(16)

Pädev asutus või pädevad asutused peaksid andma loa või muutma seda ainult siis, kui komplekssed õhu, vee ja pinnase keskkonnakaitsemeetmed on vastu võetud.

(17)

Loas peaksid olema kõik loa andmise tingimuste täitmiseks vajalikud meetmed, et nende abil saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Ilma et see piiraks loamenetluse kohaldamist, võivad need meetmed sisalduda ka siduvates üldnõuetes.

(18)

Heitmete piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed peaksid põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel tuleks näha loa andmise tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

(19)

Liikmesriigid peavad otsustama, kuidas saab vajaduse korral arvesse võtta asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi.

(20)

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleks loas ette näha lisatingimused, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

(21)

Kuna parim võimalik tehnika aja jooksul muutub eelkõige seoses tehnika arenguga, peaksid pädevad asutused seda arengut jälgima või olema sellest teadlikud.

(22)

Käitisesse tehtavad muudatused võivad saastust suurendada. Seetõttu tuleks pädevat asutust või pädevaid asutusi teavitada igast muudatusest, mis võib keskkonda mõjutada. Käitise oluliseks muutmiseks tuleb hankida käesoleva direktiivi kohane eelluba.

(23)

Tegevusloa väljaandmise tingimused tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Teatavatel tingimustel tuleks vaadata need igal juhul uuesti läbi.

(24)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse peaks võimaldama üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele. Eelkõige peaks üldsusele olema kättesaadav teave käitiste tegevusest ja nende võimalikust mõjust keskkonnale ning enne otsuse tegemist teave, mis on seotud uute käitiste tegevuslubade taotlemise või oluliste muudatuste tegemise ning lubade endiga, nende ajakohastamisega ja asjakohaste seireandmetega.

(25)

Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleks seega toetada, edendades üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(26)

25. juunil 1998 kirjutas ühendus alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile („Århusi konventsioon”). Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(27)

Parima võimaliku tehnika arendamine ja sellega seotud teabevahetus ühenduse tasandil peaks kaasa aitama tehnoloogiliste ebavõrdsuste korvamisele ühenduses, ühenduses kasutatavate heidete piirväärtuste ja tehnika ülemaailmse leviku edendamisele ja käesoleva direktiivi tõhusale rakendamisele liikmesriikides.

(28)

Käesoleva direktiivi rakendamise ja tõhususe kohta tuleks korrapäraselt aruanded esitada.

(29)

Käesolev direktiiv käsitleb käitiseid, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, sealhulgas piiriülesed saastajad. Kui on esitatud loataotlus, mis on seotud uute käitiste või käitiste muutmisega, millel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju keskkonnale, tuleks korraldada piiriüleseid konsultatsioone. Liikmesriigi üldsusele, keda see tõenäoliselt mõjutab, peaksid niisuguste ettepanekute või oluliste muutustega seotud taotlused olema kättesaadavad.

(30)

Teatavate käesoleva direktiiviga reguleeritud käitiste liikide ja saasteainete puhul võib ühenduse tasandil osutuda vajalikuks sätestada heitmete piirväärtused. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid kehtestama niisugused heitmete piirväärtused asutamislepingu sätete kohaselt.

(31)

Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada nii, et need ei piira ühenduse sätete kohaldamist, mis on seotud töökohal kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu nõuetega.

(32)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivide siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud VI lisa B-osas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada I lisas loetletud tööstuslikest tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Selles sätestatakse meetmed, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada eespool nimetatud tegevusest tulenevat väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas jäätmetega seotud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, ilma et see piiraks direktiivi 85/337/EMÜ ja muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„aine” – keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud radioaktiivsed ained nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (9) tähenduses ja geneetiliselt muundatud organismid nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta) (11) tähenduses;

2)

„saastus” – inimtegevusest tuleneva ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3)

„käitis” – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võivad mõjutada heitmete koguseid ja saastust;

4)

„olemasolev käitis” – käitis, mis enne 30. oktoobrit 1999 kehtivate õigusaktide kohaselt oli nimetatud kuupäeval töötav või kasutusloa saanud käitis või käitis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuli esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et käitis käivitati hiljemalt 30. oktoobril 2000;

5)

„heide” – ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

6)

„heitmete piirväärtused” – heitmete mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei või ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada; heitmete piirväärtused võib sätestada ka teatavate ainerühmade, -liikide või -jaotiste kohta, eelkõige nende kohta, mis on loetletud III lisas. Ainete puhul tuleks kohaldada heitmete piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad käitisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist; kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heitmete piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ega põhjustata suuremat keskkonna saastatust, ilma et see piiraks direktiivi 2006/11/EÜ või selle rakendusdirektiivide kohaldamist;

7)

„keskkonnakvaliteedi standard” – ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

8)

„pädev asutus” – riigiorgan või asutus, kes liikmesriikide õigusnormide kohaselt vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

9)

„luba” – kirjalik otsus (või mitu sellist otsust) tervikuna või selle osa, millega antakse luba käitist täielikult või osaliselt käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad käitise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut käitist või käitise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab sama käitaja;

10)

„tegevuse muutus” – muutus käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamine, mis võib keskkonnale mõju avaldada;

11)

„oluline muutus” – tegevuse muutus, mis pädeva asutuse arvates võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda. Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu iga muudatus või laiendamine oluliseks, kui see muudatus või laiendamine ise ei ületa I lisas sätestatud võimalikke künniseid;

12)

„parim võimalik tehnika” – kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heitmete piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

a)

„tehnika” – kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis;

b)

„võimalik tehnika” – niisugusel arengutasandil tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav;

c)

„parim” – kogu keskkonna kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam.

Parima võimaliku tehnika määratlemisel tuleb erilist tähelepanu pöörata IV lisas loetletud punktidele;

13)

„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, kontrollib selle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;

14)

„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

15)

„asjaomane üldsus” – üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käitaja põhikohustuste üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse, et pädevad asutused tagavad käitise käitamise viisil, mille puhul

a)

võetakse kõik vajalikud ennetusmeetmed saastuse vältimiseks, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamisega;

b)

ei põhjustata olulist saastust;

c)

välditakse jäätmete tootmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (12) kohaselt; kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

d)

energiat kasutatakse tõhusalt;

e)

võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

f)

võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

2.   Käesoleva artikli järgimiseks piisab, kui liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad arvesse lõikes 1 ette nähtud üldpõhimõtteid, kui nad määravad kindlaks loa tingimused.

Artikkel 4

Loa andmine uutele käitistele

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki uut käitist ei käitata ilma käesoleva direktiivi kohase loata, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/80/EÜ (teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta) (13) ette nähtud erandite kohaldamist.

Artikkel 5

Olemasolevatele käitistele loa andmise nõuded

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused hoolitsevad artiklite 6 ja 8 kohaste lubade abil või tingimuste uuesti läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil selle eest, et olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses artiklite 3, 7, 9, 10 ja 13, artikli 14 punktide a ja b ning artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui 30. oktoobrini 2007, ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid artiklite 1, 2, 11 ja 12, artikli 14 punkti c, artikli 15 lõigete 1 ja 3, artiklite 17 ja 18 ning artikli 19 lõike 2 sätete kohaldamiseks olemasolevate käitiste suhtes alates 30. oktoobrist 1999.

Artikkel 6

Loataotlused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevale asutusele esitatud loataotluses on andmed, mis kirjeldavad

a)

käitist ja selle tegevust;

b)

toor- ja abimaterjale, muid aineid ja käitises kasutatavat või seal toodetavat energiat;

c)

käitise heiteallikaid;

d)

käitise tegevuskoha tingimusi;

e)

heitmete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt väljutab igasse keskkonna ossa, ning heitmete olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;

f)

kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuvate heitmete vältimiseks või kui see ei ole võimalik, nende vähendamiseks;

g)

vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks;

h)

täiendavaid meetmeid, mis on kavandatud artiklis 3 ette nähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;

i)

kavandatavaid heiteseiremeetmeid;

j)

peamisi alternatiive, kui neid on, mida taotleja on üldjoontes uurinud.

Loataotluses peab olema ka üldarusaadav kokkuvõte punktides a kuni j nimetatud ettenähtud andmete kohta.

2.   Kui direktiivi 85/337/EMÜ nõuete kohaselt esitatud teave või nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (14) kohaselt koostatud ohutusaruanne või muu teave, mis on esitatud muude õigusaktide põhjal, vastab käesoleva artikli nõuetele, võib selle teabe esitada taotluses või taotlusele lisada.

Artikkel 7

Loa väljaandmise kompleksmenetlus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et loa tingimused ja selle väljaandmise menetlus on täielikus kooskõlas, kui selles osaleb mitu pädevat asutust, et tagada kõikide menetluse suhtes pädevate asutuste tõhus terviklik lähenemisviis.

Artikkel 8

Otsused

Ilma et see piiraks siseriiklikes või ühenduse õigusaktides ette nähtud muude nõuete kohaldamist, annab pädev asutus välja loa, mille tingimused tagavad käitise vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele, või vastupidisel juhul keeldub loa andmisest.

Kõikides väljaantud lubades ja muudetud lubades peavad olema üksikasjalikud andmed käesoleva direktiivi kohase õhu, vee ja pinnase kaitsmise korra kohta.

Artikkel 9

Loa tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 3 ja 10 ette nähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et saavutada õhu, vee ja pinnase kaitsmisega keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

2.   Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, võetakse loa väljaandmisel arvesse kogu selle direktiivi artiklite 5–7 alusel saadud teave või järeldused.

3.   Loas tuleb esitada saasteainete heitmete piirväärtused, eelkõige nende ainete, mis on loetletud III lisas, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise (vesi, õhk ja pinnas) kanda. Vajaduse korral märgitakse loas ka asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete hooldusega. Vajaduse korral võib piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

I lisa punktis 6.6 nimetatud käitiste osas võetakse käesoleva lõike kohaselt ette nähtud piirväärtuste puhul arvesse praktilisi kaalutlusi, mis nende käitiseliikide puhul on asjakohased.

Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (15) I lisas loetud seotuks selles käitises toimuva tegevusega, ei kehtestata loas kõnealuse gaasi otseheitmetele heitmete piirväärtusi, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade puhul võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kehtesta põletusseadmetele ega muudele ettevõtte tegevuskohas süsinikdioksiide eraldavatele seadmetele energiatõhusust käsitlevaid nõudeid.

Vajaduse korral ajakohastavad pädevad asutused luba.

Kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku ei kohaldata vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27 ajutiselt ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist välja arvatud käitiste suhtes.

4.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, peavad lõikes 3 nimetatud heitmete piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel nähakse loa tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

5.   Luba peab sisaldama asjakohaseid heiteseire nõudeid, milles määratletakse mõõtmismeetodid ja -sagedus, nende hindamismenetlus ja kohustus esitada pädevale asutusele loas ettenähtud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed.

I lisa punktis 6.6 nimetatud käitiste puhul võib käesolevas lõikes nimetatud meetmete kavandamisel arvesse võtta kulusid ja tulusid.

6.   Loas tuleb märkida muudel kui tavapärastel käitamistingimustel võetavad meetmed. Kui on olemas keskkonna kahjustamise oht, nähakse sellega ette asjakohased sätted, mis käsitlevad käikuandmist, lekkeid, ajutisi seisakuid ja tegevuse täielikku lõpetamist.

Luba võib sisaldada ka ajutisi erandeid lõike 4 nõuetest, kui pädeva asutuse kinnitatud taastamiskavaga tagatakse nende nõuete täitmine kuue kuu jooksul ja kui projekti tulemuseks on saastuse vähendamine.

7.   Luba võib sisaldada muid eritingimusi käesoleva direktiivi kohaldamiseks, kui liikmesriik või pädev asutus peab seda vajalikuks.

8.   Ilma et see piiraks kohustust kohaldada käesoleva direktiivi kohast loamenetlust, võivad liikmesriigid teatavate käitiseliikide puhul lisada teatavad nõuded üldsiduvatesse eeskirjadesse, selle asemel et lisada need konkreetse loa tingimustesse, kui on tagatud kompleksne lähenemisviis ja keskkonna kui terviku kaitse sama kõrge tase.

Artikkel 10

Parim võimalik tehnika ja keskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleb loas ette näha lisameetmed, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

Artikkel 11

Parima võimaliku tehnika täiendamine

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima tehnika arengut või laseb ennast sellest teavitada.

Artikkel 12

Käitajate tehtavad muudatused käitistesse

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest kavandatud muudatustest käitise tegevuses. Pädev asutus ajakohastab vajaduse korral luba või selle tingimusi.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käitise tegevuses ei tehta mitte ühtki olulist muudatust ilma käesoleva direktiivi kohase loata. Loataotlus ja pädeva asutuse otsus peab hõlmama käitise osi ja artiklis 6 loetletud aspekte, mida muudatused võivad mõjutada. Artikli 3, artiklite 6 kuni 10 ning artikli 15 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 13

Loatingimuste uuesti läbivaatamine ja ajakohastamine pädeva asutuse poolt

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused vaatavad loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid.

2.   Uus läbivaatus tehakse igal juhul, kui

a)

käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loas ette nähtud heitmete piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused;

b)

parima võimaliku tehnika oluline muutmine võimaldab heitkoguseid ilma liigsete kulutusteta oluliselt vähendada;

c)

protsessi või tegevuse kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist;

d)

ühenduse või siseriiklike õigusaktide sätted nõuavad seda.

Artikkel 14

Loatingimuste täitmine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et

a)

käitaja täidab käitise käitamisel loa tingimusi;

b)

käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatult igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda;

c)

käitiste käitajad annavad pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, mis võimaldab neil käitises teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

Artikkel 15

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses

1.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

a)

uute käitiste lubade väljastamine;

b)

loa väljastamine käitise töö oluliseks muutmiseks;

c)

käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile a.

Sellisest menetlusest võetakse osa V lisas sätestatud korras.

2.   Artiklis 9 nimetatud loatingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (16) artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 4 ette nähtud piirangute kohaselt.

4.   Kui otsus on tehtud, teatab pädev asutus sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustab järgmise teabe:

a)

otsuse sisu, sealhulgas loa ja kõikide tingimuste ja ajakohastamiste koopiad, ja

b)

otsuse tegemise aluseks olnud põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.

Artikkel 16

Õiguskaitse kättesaadavus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel elanikkonnal juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega, kui

a)

neil on küllaldane huvi või

b)

nende õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse lõike 1 punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi keskkonnakaitse edendamisel ja kui need vastavad siseriikliku õiguse nõuetele.

Samuti võib eeldada, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

4.   Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5.   Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.

Artikkel 17

Teabevahetus

1.   Seoses teabevahetusega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et saata komisjonile iga kolme aasta tagant ja esimest korda enne 30. aprilli 2001 olemasolevad representatiivsed andmed piirväärtuste kohta, mis on sätestatud I lisa kohaste konkreetsete tegevusalade kohta ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel need väärtused on arvutatud eelkõige artikli 9 kohaselt. Edaspidi täiendatakse neid andmeid käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korras.

2.   Komisjon korraldab liikmesriikide ja asjaomaste tööstusharude vahelise teabevahetuse, mis hõlmab parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud järelevalvet ja tehnika arengut.

Komisjon avaldab iga kolme aasta järel teabevahetuse tulemused.

3.   Iga kolme aasta järel ja esimest korda ajavahemiku 30. oktoobrist 1999 kuni 30. oktoobrini 2002 (kaasa arvatud) kohta saadavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe aruande kujul. Selline aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) (17) artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

Komisjon esitab ühenduse aruande nõukogule ja Euroopa Parlamendile, lisades vajaduse korral ettepanekud.

4.   Liikmesriigid loovad või määravad asutuse või asutused, mis vastutavad lõigete 1, 2 ja 3 kohase teabe vahetuse eest ja teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 18

Piiriülesed mõjud

1.   Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 12 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, V lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma kodanikele. Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.

2.   Kahepoolsete suhete raames hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et lõikes 1 nimetatud juhtudel tehakse loataotlused piisava ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.

3.   Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, tuleb võtta arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4.   Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 15 lõikes 4 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.

Artikkel 19

Ühenduses kehtivad heitmete piirväärtused

1.   Kui on kindlaks tehtud vajadus ühenduse meetmete järele eelkõige artiklis 17 ette nähtud teabevahetuse alusel, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul asutamislepingus ette nähtud korras heitmete piirväärtused

a)

I lisas loetletud käitiseliikide kohta, välja arvatud selle lisa punktide 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilad,

ja

b)

III lisas nimetatud saasteainete kohta.

2.   Käesoleva direktiivi alusel määratletud ühenduse heitmete piirväärtuste puudumisel kohaldatakse I lisas loetletud käitiste puhul II lisas loetletud direktiivides ja muudes ühenduse õigusaktides sisalduvaid asjakohaseid heitmete piirväärtusi käesoleva direktiivi kohaste heitmete miinimumpiirväärtustena.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nõuete kohaldamist, on nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/31/EÜ (prügilate kohta) (18) kehtestatud tehnilised nõuded, mida kohaldatakse I lisa punktides 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilate suhtes.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1.   Ilma et see piiraks direktiivis 2001/80/EÜ ette nähtud erandite kohaldamist, kohaldatakse direktiivi 84/360/EMÜ, direktiivi 2006/11/EÜ artiklite 4, 5 ja artikli 6 lõike 2 ning II lisas loetletud direktiivide loasüsteeme käsitlevaid asjakohaseid sätteid olemasolevate käitiste I lisas loetletud tegevusalade suhtes, kuni pädevad asutused on võtnud käesoleva direktiivi artiklis 5 ette nähtud meetmed.

2.   II lisas loetletud direktiivide loasüsteeme käsitlevaid asjakohaseid sätteid ei kohaldata käitiste suhtes, mida I lisas loetletud tegevusalade puhul ei loeta olemasolevaks käitiseks artikli 2 punkti 4 tähenduses.

3.   Direktiiv 84/360/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 30. oktoobril 2007.

Vajaduse korral muudab nõukogu või muudavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul II lisas loetletud direktiivide asjakohaseid sätteid, et kohandada neid käesoleva direktiivi nõuetele enne 30. oktoobrit 2007.

Artikkel 21

Edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Tühistamine

Direktiiv 96/61/EÜ, mida on muudetud VI lisa A-osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud VI lisa B-osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. jaanuar 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ


(1)  ELT C 97, 28.4.2007, lk 12.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta otsus.

(3)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(4)  Vt VI lisa A-osa.

(5)  EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1.

(6)  EÜT L 188, 16.7.1984, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

(7)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 52.

(8)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

(9)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(10)  EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/174/EÜ (ELT L 59, 5.3.2005, lk 20).

(11)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

(12)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

(13)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

(14)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(15)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18).

(16)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(17)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(18)  EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.


I LISA

ARTIKLIS 1 NIMETATUD TÖÖSTUSLIKE TEGEVUSALADE LIIGID

1.   Käesolev direktiiv ei käsitle käitisi või käitise osi, mis tegelevad uute toodete ja menetluste uurimise, arendustegevuse ja katsetamisega.

2.   Allpool esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused. Kui käitaja tegeleb samas käitises või samas tegevuskohas mitme samasse alajaotisse kuuluva tegevusalaga, siis nende alade võimsused liidetakse.

1.   Energiatööstus

1.1.   Põletuskäitised nimisoojusvõimsusega üle 50 MW

1.2.   Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

1.3.   Koksiahjud

1.4.   Kivisöe gaasistamis- ja vedeldamistehased

2.   Metallide tootmine ja töötlemine

2.1.   Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamis- või paagutamisahjud

2.2.   Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

2.3.   Käitised raudmetallide töötlemiseks järgmiste menetlustega:

a)

kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis

b)

vasaraga sepistamine löögijõuga 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav küttevõimsus on üle 20 MW

c)

kaitsva sulatatud metallpindade paigaldamine tootmisvõimsusega üle kahe tonni toorterast tunnis

2.4.   Mustmetallide valukojad tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

2.5.   Käitised

a)

muude toormetallide kui raua tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega

b)

mitteraudmetallide sulatamiseks, sealhulgas sulandamiseks, kaasa arvatud teiseste toodete valmistamiseks (puhastamine, valamine jne), mille sulatamisvõimsus on üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

2.6.   Käitised metallide ja plastide pinnatöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3

3.   Mineraalitööstus

3.1.   Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

3.2.   Käitised asbesti tootmiseks ja asbestil põhinevate toodete valmistamiseks

3.3.   Käitised klaasi, sh klaaskiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4.   Käitised mineraalainete sulatamiseks, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.5.   Käitised keraamiliste toodete valmistamiseks põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamiseks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või ahjudes mahutavusega üle 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta

4.   Keemiatööstus

Tootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusaladel on punktides 4.1–4.6 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslik tootmine keemiliste menetluste abil

4.1.   Keemiatööstusettevõtted näiteks järgmiste üldorgaaniliste ainete tootmiseks:

a)

lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

b)

hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nt alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

c)

väävlit sisaldavad süsivesinikud

d)

lämmastikku sisaldavad süsivesinikud, nt amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

e)

fosforit sisaldavad süsivesinikud

f)

halogeenitud süsivesinikud

g)

metallorgaanilised ühendid

h)

põhilised plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

i)

sünteetilised kummid

j)

värvained ja pigmendid

k)

pindaktiivsed ained ja tensiidid

4.2.   Keemiatööstusettevõtted näiteks järgmiste üldanorgaaniliste ainete tootmiseks:

a)

gaasilised ained, nt ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, süsinikoksiidkloriid

b)

happed, nt kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, vesinikkloriidhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped

c)

alused, nt ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

d)

soolad, nt ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat

e)

mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, nt kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

4.3.   Keemiatööstusettevõtted fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmiseks

4.4.   Keemiatööstusettevõtted põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmiseks

4.5.   Käitised põhifarmaatsiatoodete tootmiseks keemiliste või bioloogiliste menetluste abil

4.6.   Keemiatööstusettevõtted lõhkeainete tootmiseks

5.   Jäätmehooldus

Ilma direktiivi 2006/12/EÜ artikli 11 või nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) (1) artikli 3 sätete kohaldamist piiramata.

5.1.   Käitised ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks, mis on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikes 4 nimetatud loetelus, direktiivi 2006/12/EÜ IIA ja IIB lisas (toimingud R1, R5, R6, R8 ja R9) ning nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta, (2) tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

5.2.   Käitised olmejäätmete põletamiseks (majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad samalaadsed jäätmed) tootmisvõimsusega üle kolme tonni tunnis

5.3.   Käitised tavajäätmete kõrvaldamiseks, mis on määratletud direktiivi 2006/12/EÜ IIA lisa jaotistes D8 ja D9, tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

5.4.   Prügilad, kuhu ladestatakse üle kümne tonni ööpäevas või mille üldmaht on 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

6.   Muud tegevusalad

6.1.   Tööstusettevõtted:

a)

paberimassi tootmiseks puidust või muust kiulisest materjalist

b)

paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas

6.2.   Käitised kiudude või tekstiili eeltöötluseks (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks tootmisvõimsusega üle kümne tonni ööpäevas

6.3.   Nahaparkimiskäitised tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas

a)

Tapamajad tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas

b)

Käitised toiduainete töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks

loomsest toormaterjalist (v.a piim) tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas

taimsest toormaterjalist tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas (kvartali keskmine)

c)

Käitised piima töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine)

6.5.   Käitised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks tootmisvõimsusega üle kümne tonni ööpäevas

6.6.   Kanalad ja sigalad, kus on üle

a)

40 000 kodulinnukoha,

b)

2 000 nuumseakoha (kaaluga üle 30 kg) või

c)

750 emisekoha.

6.7.   Käitised ainete, esemete või toodete pinnatöötluseks orgaaniliste lahustite kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pealistamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks lahustite kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas

6.8.   Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise abil


(1)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/76/EÜ (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91).


II LISA

ARTIKLI 19 LÕIGETES 2 JA 3 NING ARTIKLIS 20 NIMETATUD DIREKTIIVIDE LOETELU

1.

Nõukogu 19. märtsi 1987. aasta direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta

2.

Nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

3.

Nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

4.

Nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

5.

Nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

6.

Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta

8.

Nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta

12.

Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta

13.

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta

14.

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta


III LISA

PEAMISTE SAASTEAINETE SOOVITUSLOEND, MIDA TULEB ARVESSE VÕTTA, KUI NEED AINED ON HEITMETE PIIRVÄÄRTUSTE ARVESTAMISEL ASJAKOHASED

Õhk

1.

Vääveldioksiid ja muud väävliühendid

2.

Lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid

3.

Süsinikmonooksiid

4.

Lenduvad orgaanilised ühendid

5.

Metallid ja nende ühendid

6.

Tolm

7.

Asbest (lenduvad osakesed, kiud)

8.

Kloor ja selle ühendid

9.

Fluor ja selle ühendid

10.

Arseen ja selle ühendid

11.

Tsüaniidid

12.

Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad õhukeskkonna kaudu mõjutada sigimist, on tõestatud

13.

Polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid

Vesi

1.

Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad vesikeskkonnas selliseid ühendeid moodustada

2.

Fosfororgaanilised ühendid

3.

Tinaorgaanilised ühendid

4.

Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad veekeskkonna kaudu mõjutada sigimist, on tõestatud

5.

Püsivad süsivesinikud ja püsivad bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained

6.

Tsüaniidid

7.

Metallid ja nende ühendid

8.

Arseen ja selle ühendid

9.

Biotsiidid ja taimekaitsevahendid

10.

Heljum

11.

Eutrofeerumist soodustavad ained (eelkõige nitraadid ja fosfaadid)

12.

Ained, mis avaldavad ebasoodsat mõju hapnikurežiimile (ja mida saab mõõta selliste parameetritega nagu BHT, KHT jms).


IV LISA

Asjaolud, mida tuleb üldiselt või erijuhtudel artikli 2 punktis 12 määratletud parima võimaliku tehnika valikul arvesse võtta, pidades silmas selle tõenäolisi kulusid ja tulusid ning ettevaatus- ja ennetuspõhimõtteid:

1.

jäätmevaese tehnoloogia kasutamine;

2.

vähemohtlike ainete kasutamine;

3.

vajaduse korral tootmisprotsessis toodetud ja kasutatud ainete ning jäätmete taaskasutamis- ja ringlussevõtumenetluste edendamine;

4.

tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine;

5.

tehnoloogilised uuendused ja teaduse ja teadmiste areng;

6.

heitmete laad, mõju ja hulk;

7.

uute või olemasolevate käitiste käikulaskmistähtajad;

8.

parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg;

9.

tootmises kasutatava toormaterjali (sh vesi) tarbimine ja laad ning energiatõhusus (energeetiline kasutegur);

10.

heitmete kahjuliku keskkonnamõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja sellega kaasnevad ohud;

11.

õnnetusjuhtumite vältimise ning nendega kaasneva keskkonnaohu minimeerimise vajalikkus;

12.

komisjoni poolt artikli 17 lõike 2 teise lõigu kohaselt või rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud teave.


V LISA

ÜLDSUSE KAASAMINE OTSUSTE TEGEMISSE

1.

Üldsust teavitatakse (kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimalusel elektroonilise ajakirjanduse abil) järgmistest küsimustest otsuse tegemise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

a)

loataotlus või vajaduse korral loa või loatingimuste ajakohastamise ettepanek vastavalt artikli 15 lõikele 1, sealhulgas artikli 6 lõikes 1 loetletud osade kirjeldus;

b)

vajaduse korral tõsiasi, et otsuse puhul tuleb viia läbi riikliku või piiriülese keskkonnamõju hindamine või liikmesriikide vahelised konsultatsioonid vastavalt artiklile 18;

c)

üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab ajakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi, ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

d)

võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

e)

vajaduse korral loa või loatingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad;

f)

teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

g)

üksikasjad punkti 5 kohase üldsuse kaasamise korra ja konsultatsioonide läbiviimise kohta.

2.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:

a)

kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati punkti 1 kohaselt;

b)

direktiivi 2003/4/EÜ sätete kohaselt muu kui punktis 1 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt artiklile 8 ja mis saab kättesaavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on punkti 1 kohaselt teavitatud.

3.

Asjaomasel üldsusel on õigus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi.

4.

Käesoleva lisa kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi tuleb otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

5.

Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning ajaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase avalikkuse ettevalmistuseks ja tõhusaks kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisse vastavalt käesoleva artikli sätetele.


VI LISA

A-OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega (viidatud artiklis 22)

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ

(EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ

(ELT L 156, 25.6.2003, lk 17)

ainult aktikkel 4 ja II lisa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ

(ELT L 275, 25.10.2003, lk 32)

ainult artikkel 26

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

ainult III lisa punkt 61

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006

(ELT L 33, 4.2.2006, lk 1)

ainult artikli 21 lõige 2


B-OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (viidatud artiklis 22)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

96/61/EÜ

30. oktoober 1999

2003/35/EÜ

25. juuni 2005

2003/87/EÜ

31. detsember 2003


VII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 96/61/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikkel 2, punktid 1 kuni 9

Artikkel 2, punktid 1 kuni 9

Artikkel 2, punkt 10, alapunkt a

Artikkel 2, punkt 10

Artikkel 2, punkt 10, alapunkt b

Artikkel 2, punkt 11

Artikkel 2, punkt 11, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 2, punkt 12, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 2, punkt 11, esimene lõik, esimene taane

Artikkel 2, punkt 12, esimene lõik, punkt a

Artikkel 2, punkt 11, esimene lõik, teine taane

Artikkel 2, punkt 12, esimene lõik, punkt b

Artikkel 2, punkt 11, esimene lõik, kolmas taane

Artikkel 2, punkt 12, esimene lõik, punkt c

Artikkel 2, punkt 11, teine lõik

Artikkel 2, punkt 12, teine lõik

Artikkel 2, punkt 12

Artikkel 2, punkt 13

Artikkel 2, punkt 13

Artikkel 2, punkt 14

Artikkel 2, punkt 14

Artikkel 2, punkt 15

Artikkel 3, esimene lõik

Artikkel 3, lõige 1

Artikkel 3, teine lõik

Artikkel 3, lõige 2

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 6, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 6, lõige 1, esimene lõik, esimene kuni kümnes taane

Artikkel 6, lõige 1, esimene lõik, punktid a kuni j

Artikkel 6, lõige 1, teine lõik

Artikkel 6, lõige 1, teine lõik

Artikkel 6, lõige 2

Artikkel 6, lõige 2

Artiklid 7 kuni 12

Artiklid 7 kuni 12

Artikkel 13, lõige 1

Artikkel 13, lõige 1

Artikkel 13, lõige 2, sissejuhatav osa

Artikkel 13, lõige 2, sissejuhatav osa

Artikkel 13, lõige 2, esimene kuni neljas taane

Artikkel 13, lõige 2, punktid a kuni d

Artikkel 14, sissejuhatav osa

Artikkel 14, sissejuhatav osa

Artikkel 14, esimene kuni kolmas taane

Artikkel 14, punktid a kuni c

Artikkel 15, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 15, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 15, lõige 1, esimene lõik, esimene kuni kolmas taane

Artikkel 15, lõige 1, esimene lõik, punktid a kuni c

Artikkel 15, lõige 1, teine lõik

Artikkel 15, lõige 1, teine lõik

Artikkel 15, lõige 2

Artikkel 15, lõige 2

Artikkel 15, lõige 4

Artikkel 15, lõige 3

Artikkel 15, lõige 5

Artikkel 15, lõige 4

Artikkel 15a, esimene lõik, sissejuhatav osa ja lõpuosa

Artikkel 16, lõige 1

Artikkel 15a, esimene lõik, punktid a ja b

Artikkel 16, lõige 1, punktid a ja b

Artikkel 15 a, teine lõik

Artikkel 16, lõige 2

Artikkel 15a, kolmas lõik, esimene ja teine lause

Artikkel 16, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 15a, kolmas lõik, kolmas lause

Artikkel 16, lõige 3, teine lõik

Artikkel 15a, neljas lõik

Artikkel 16, lõige 4, esimene lõik

Artikkel 15a, viies lõik

Artikkel 16, lõige 4, teine lõik

Artikkel 15a, kuues lõik

Artikkel 16, lõige 5

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18, lõige 1, sissejuhatav osa ja lõpuosa

Artikkel 19, lõige 1

Artikkel 18, lõige 1, esimene ja teine taane

Artikkel 19, lõige 1, punktid a ja b

Artikkel 18, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 19, lõige 2

Artikkel 18, lõige 2, teine lõik

Artikkel 19, lõige 3

Artikkel 19

Artikkel 20, lõige 1

Artikkel 20, lõige 1

Artikkel 20, lõige 2

Artikkel 20, lõige 2

Artikkel 20, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 20, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 20, lõige 3, teine lõik

Artikkel 20, lõige 3, kolmas lõik

Artikkel 20, lõige 3, teine lõik

Artikkel 21, lõige 1

Artikkel 21, lõige 2

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 23

Artikkel 24

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa

IV lisa

V lisa

V lisa

VI lisa

VII lisa


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/30


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/2/EÜ,

15. jaanuar 2008,

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 25. juuni 1974. aasta direktiivi 74/347/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhasteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 74/347/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 74/150/EMÜ (mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) (5) sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse disaini ja ehituse tehnilised näitajad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis kehtivad sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   „Põllumajandus- või metsatraktor” on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on mõeldud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla kohandatud koorma või kaassõitjate veoks.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste esimeses lõikes määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6 kuni 40 km/h.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest klaasipuhastitega seotud põhjustel, kui need vastavad I lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorite registreerimisest või keelata nende müümist, kasutuselevõttu või kasutamist klaasipuhastitega seotud põhjustel, kui need vastavad I lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi I lisa nõuete kohandamiseks, arvestades tehnika arengut, võetakse vastu direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 5

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Direktiiv 74/347/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2008.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. jaanuar 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ


(1)  ELT C 161, 13.7.2007, lk 35.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta otsus.

(3)  EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24).

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).


I LISA

VAATEVÄLI

MÕISTED JA NÕUDED

1.   MÕISTED

1.1.   Vaateväli

„Vaateväli” – kogu traktorijuhile nähtav ala ees ja külgsuunas.

1.2.   Võrdluspunkt

„Võrdluspunkt” – traktoristi silmade, mis mõtteliselt asuvad ühes punktis, kokkuleppeliselt määratud asukoht. Võrdluspunkt asub traktori keskpikitasandiga paralleelsel istme keset läbival tasandil, vertikaalsuunas 700 mm võrra selle tasandi ja istme pealispinna lõikejoonest ülalpool ja 270 mm võrra istme pealispinna esiserva läbivast ja traktori keskpikitasandiga ristuvast vertikaaltasandist vaagnatoe suunas (joonis 1). Niiviisi määratletud võrdluspunkt kehtib sõitjata istme korral, mis on paigaldatud traktori tootja poolt määratud keskasendisse.

1.3.   Poolringikujuline nähtavusala

„Poolringikujuline nähtavusala” – poolring, mille moodustab horisontaalsel teetasapinnal vertikaalselt otse võrdluspunkti all asetseva punkti ümber pöörlev 12 m pikkune raadius, nii et traktori liikumise suunas vaadates jääb poolringi kaar traktori ette, kusjuures poolringi piirav diameeter on traktori pikitelje suhtes täisnurga all (joonis 2).

1.4.   Peitealad

„Peitealad” – poolringikujulise nähtavusala sektorite kõõlud, mis pole konstruktsioonielementide, nagu katusekandepostide, õhuvõtuavade, väljalasketorude või esiklaasi raamide tõttu nähtavad.

1.5.   Vaatevälja sektor

„Vaatevälja sektor” – vaatevälja osa, mis piirneb:

1.5.1.

ülal

võrdluspunkti läbiva horisontaaltasandiga;

1.5.2.

teetasapinnal

poolringikujulisest nähtavast alast väljapoole jääva alaga, mis on poolringikujulise nähtava ala sellise sektori jätkuks, mille kõõl on 9,5 m pikk ning asetseb risti traktori keskpikitasandiga paralleelse tasandiga, mis läbib juhiistme keset, kusjuures antud tasand poolitab kõõlu.

1.6.   Klaasipuhastite poolt puhastatav ala

„Klaasipuhastite poolt puhastatav ala” – esiklaasi välispinna ala, mida klaasipuhastid puhastavad.

2.   NÕUDED

2.1.   Üldnõuded

Traktor peab olema niiviisi konstrueeritud ja varustatud, et juhil oleks piisav vaateväli tänavaliikluse, põllumajandus- ja metsatööde tavapärastes tingimustes. Vaatevälja loetakse piisavaks, kui juht näeb, niivõrd kui see on võimalik, osa kummastki esirattast, ning kui on täidetud järgmised nõuded.

2.2.   Vaatevälja kontrollimine

2.2.1.   Peitealade kindlaksmääramise kord

2.2.1.1.   Traktor asetatakse horisontaalsele pinnale, nagu on näidatud joonisel 2. Samal horisontaaltasandil, kus paikneb võrdluspunkt, paigaldatakse võrdluspunkti suhtes sümmeetriliselt teineteisest 65 mm kaugusele horisontaalse toe külge kaks punktvalgusallikat, nt 2 × 150 W, 12 V. Tugi peab olema selle keskpunktist pööratav võrdluspunkti läbiva vertikaaltelje ümber. Peitealade mõõtmiseks peab tugi olema joondatud nii, et kahte valgusallikat ühendav joon oleks risti nähtavust takistavat elementi ja võrdluspunkti ühendava joonega.

Valgusallikad lülitatakse sisse korraga või kordamööda ja nähtavust takistava elemendi tekitatud varjude kattumisala ehk peiteala (tumedaim vari) mõõdetakse vastavalt punktile 1.4 (joonis 3).

2.2.1.2.   Peiteala laius ei või olla üle 700 mm.

2.2.1.3.   Kõrvuti asetsevate üle 80 mm laiuste konstruktsioonielementide tekitatud peitealad peavad paiknema nii, et peitealade keskpunktide vaheline kaugus – mida mõõdetakse poolringikujulise nähtavusala kõõlu pikkusena – oleks vähemalt 2 200 mm.

2.2.1.4.   Poolringikujulises nähtavusalas ei tohi olla rohkem kui kuus peiteala ning punktis 1.5 määratletud vaatevälja sektoris ei tohi olla rohkem kui kaks peiteala.

2.2.1.5.   Väljaspool vaatevälja sektorit on siiski lubatud ka peitealade olemasolu, mille laius on suurem kui 700 mm, kuid mitte suurem kui 1 500 mm, kui neid peitealasid tekitavate elementide konstruktsiooni ei ole võimalik muuta ega neid ümber paigutada. Kummalgi poolel võib selliseid peitealasid olla kokku kaks, kui üks neist on kuni 700 mm ja teine kuni 1 500 mm lai või kui kumbki peiteala on kuni 1 200 mm lai.

2.2.1.6.   Tüübikinnitusega tahavaatepeeglitest põhjustatud vaatevälja takistused võib jätta arvestamata, kui peegleid ei ole nende konstruktsiooni tõttu võimalik teisiti paigaldada.

2.2.2.   Binokulaarvaate peitealade matemaatiline kindlaksmääramine:

2.2.2.1.   alternatiivina punktis 2.2.1 sätestatud menetlusele võib ka matemaatilisel teel kontrollida, kas peitealade suurus on lubatud piires. Peitealade suuruse, jaotuse ja arvu suhtes kohaldatakse punktide 2.2.1.2 kuni 2.2.1.6 nõudeid;

2.2.2.2.   binokulaarvaate korral, kus silmade vahe on 65 mm, avaldub peiteala laius millimeetrites järgmise valemina:

Formula

kus:

a

on nähtavust takistava elemendi ja võrdluspunkti vaheline kaugus (mm) mõõdetuna piki visuaalset raadiust, mis ühendab võrdluspunkti, takistava elemendi keset ja poolringikujulise nähtavusala perimeetrit;

b

on nähtavust takistava elemendi laius (mm) mõõdetuna horisontaalselt, risti visuaalse raadiusega.

2.3.   Punktis 2.2 osutatud katsemenetlused võib asendada teistsuguste menetlustega, kui nende samaväärsus on tõestatud.

2.4.   Esiklaasi läbipaistev ala

Peitealade kindlaksmääramisel vaatevälja sektoris võib esiklaasi raami ja mis tahes muu takistuse tekitatud peitealad vastavalt punkti 2.2.1.4 sätetele lugeda üheks peitealaks tingimusel, et selle peiteala kõige äärmiste punktide vahekaugus ei ole üle 700 mm.

2.5.   Klaasipuhastid

2.5.1.   Esiklaasiga traktorid peavad olema varustatud ka mootoriga käitatavate klaasipuhastitega. Nendega puhastatav ala peab tagama takistusteta ettepoole suunatud vaatevälja, mis vastab vaatevälja sektoris asuvale poolringikujulise nähtavusala kõõlule pikkusega vähemalt 8 m.

2.5.2.   Klaasipuhastite töösagedus peab olema vähemalt 20 tsüklit minutis.

Image

Image

Image


II LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega (vastavalt artiklile 6)

Nõukogu direktiiv 74/347/EMÜ

(EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5)

 

Komisjoni direktiiv 79/1073/EMÜ

(EÜT L 331, 27.12.1979, lk 20)

 

Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ

(EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)

Ainult artikli 1 lõige 1, mis viitab direktiivile 74/347/EMÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ

(EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)

Ainult artikli 1 esimene taane, mis viitab direktiivile 74/347/EMÜ


B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad (viidatud artiklis 6)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise tähtaeg

74/347/EMÜ

2. jaanuar 1976 (1)

 

79/1073/EMÜ

30. aprill 1980

 

82/890/EMÜ

22. juuni 1984

 

97/54/EÜ

22. september 1998

23. september 1998


(1)  Vastavalt artiklile 3a, lisatud direktiivi 79/1073/EMÜ artikli 1 punktiga 2:

„1.   Alates 1. maist 1980 ei tohi liikmesriigid traktori vaateväljaga seotud põhjustel

keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes sätestatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest

ega keelata traktorite kasutuselevõtmist,

kui selle traktoritüübi või nende traktoritüüpide vaateväli vastab käesoleva direktiivi sätetele.

2.   Alates 1. oktoobrist 1980 liikmesriigid:

ei anna välja nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes sätestatud dokumenti traktoritüübile, mille tahavaatepeeglid ei vasta käesoleva direktiivi sätetele,

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mille vaateväli ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.

3.   Alates 1. jaanuarist 1983 võivad liikmesriigid keelata mis tahes traktori kasutuselevõtmise, kui selle vaateväli ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.”


III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 74/347/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artiklid 1 kuni 3

Artiklid 1 kuni 3

Artikkel 3a

Tabeli märkus, (*) II lisa

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 5

Artiklid 6 ja 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Lisa

I lisa

Lisa punktid 1 kuni 2.3

Lisa I punktid 1 kuni 2.3

Lisa punkt 2.4

Lisa punkt 2.5

I lisa punkt 2.4

Lisa punkt 2.6

I lisa punkt 2.5

Lisa joonised 1, 2 ja 3

I lisa joonised 1, 2 ja 3

II lisa

III lisa


KODU- JA TÖÖKORRAD

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/39


EUROOPA KOHTU KODUKORRA MUUDATUSED

EUROOPA KOHUS,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 223 kuuendat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 139 kuuendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

eelotsusetaotlused, mis võidakse Euroopa Kohtule esitada Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega reguleeritud valdkondades, mille eesmärk on säilitada ja arendada välja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, nõuavad mõnedel juhtudel Euroopa Kohtu kiiret vastust, mille tingib asja kiireloomulisus siseriiklikus kohtus;

(2)

tavapärane eelotsusemenetlus, nagu see on sätestatud Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 23 ja Euroopa Kohtu kodukorras, ei võimalda Euroopa Kohtul eespool viidatud juhtudel vastata talle esitatud küsimustele vajaliku kiirusega. Kodukorra artiklis 104a sätestatud eelotsusetaotluste lahendamise kiirendatud menetlus koosneb samadest menetlusstaadiumitest, millest koosneb ka tavapärane eelotsusemenetlus, ja see on ette nähtud vaid erakorralistel juhtudel, kusjuures asja kiire lahendamine saavutatakse peamiselt sellega, et sellele eelotsusetaotlusele antakse eelis kõigis menetlusstaadiumites kõikide teiste menetluses olevate kohtuasjade ees;

(3)

suhteliselt suure arvu eelotsusetaotluste kiire läbivaatamine on võimalik vaid kiirmenetluse kehtestamisega, mis piirab ja lihtsustab eelotsusemenetluse staadiume,

nõukogu heakskiidul, mis on antud 20. detsembril 2007,

VÕTAB VASTU OMA KODUKORRA JÄRGMISED MUUDATUSED:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduste Kohtu 19. juunil 1991 vastu võetud kodukorda (EÜT L 176, 4.7.1991, lk 7 ja selle parandus EÜT L 383, 29.12.1992, lk 117), mida on muudetud 21. veebruaril 1995 (EÜT L 44, 28.2.1995, lk 61), 11. märtsil 1997 (EÜT L 103, 19.4.1997, lk 1 ja selle parandus EÜT L 351, 23.12.1997, lk 72), 16. mail 2000 (EÜT L 122, 24.5.2000, lk 43), 28. novembril 2000 (EÜT L 322, 19.12.2000, lk 1), 3. aprillil 2001 (EÜT L 119, 27.4.2001, lk 1), 17. septembril 2002 (EÜT L 272, 10.10.2002, lk 24 ja selle parandus EÜT L 281, 19.10.2002, lk 24), 8. aprillil 2003 (ELT L 147, 14.6.2003, lk 17), 19. aprillil 2004 (ELT L 132, 29.4.2004, lk 2), 20. aprillil 2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 107), 12. juulil 2005 (ELT L 203, 4.8.2005, lk 19), 18. oktoobril 2005 (ELT L 288, 29.10.2005, lk 51) ja 18. detsembril 2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 44), muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„1.   Euroopa Kohus moodustab põhikirja artikli 16 kohaselt kolmest ja viiest kohtunikust koosnevad kojad ja määrab nendesse kohtunikud.

Euroopa Kohus määrab viiest kohtunikust koosneva koja või kojad, kes ühe aasta jooksul lahendab või lahendavad artiklis 104b märgitud kohtuasju.

Kohtunike kodadesse määramise otsus ja otsus artiklis 104b märgitud kohtuasju lahendama määratud koja või kodade kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.”

b)

Lõikesse 2 lisatakse kaks järgnevat lõiku:

„Artiklis 104b märgitud kohtuasjades valitakse ettekandja-kohtunik lõike 1 kohaselt määratud koja kohtunike seast selle koja esimehe ettepanekul. Kui koda otsustab, et kohtuasja ei lahendata kiirmenetluses, võib Euroopa Kohtu president määrata ettekandja-kohtunikuks mõnda teise kotta kuuluva kohtuniku.

Ettekandjakohtuniku äraolekul või kui tal esineb takistus võtab Euroopa Kohtu president vajalikud meetmed. ”

2.

Pärast artiklit 104a lisatakse järgmine tekst:

„Artikkel 104b

1.   Eelotsusetaotluse, milles esitatakse üks või mitu küsimust EL lepingu VI jaotisega ja EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega reguleeritud valdkondades, võib siseriikliku kohtu taotlusel või erandkorras Euroopa Kohtu algatusel lahendada kiirmenetluses, kaldudes kõrvale käesoleva kodukorra sätetest.

Siseriikliku kohtu taotlus toob esile faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest nähtub asja kiireloomulisus ja mis õigustavad selle erandliku menetluse kohaldamist, ning pakub võimaluse korral vastuse, mille siseriiklik kohus ise eelotsuse küsimustele annaks.

Juhul kui siseriiklik kohus eelotsuse kiirmenetluse kohaldamist ei taotle, võib Euroopa Kohtu president, kui tema esialgsel hinnangul tuleks asjas seda menetlust kohaldada, paluda allpool viidatud kojal uurida vajadust eelotsuse lahendamiseks selles menetluses.

Otsus lahendada eelotsusetaotlus kiirmenetluses tehakse määratud koja poolt ettekandja-kohtuniku ettekande alusel pärast kohtujuristi ärakuulamist. Koja koosseis määratakse kindlaks vastavalt artiklile 11c päeval, mil kohtuasi määratakse ettekandja-kohtunikule, kui kiirmenetluse kohaldamist taotleb siseriiklik kohus või juhul, kui selle menetluse kohaldamist uuritakse Euroopa Kohtu presidendi palvel, päeval, mil see palve esitatakse.

2.   Kui kiirmenetluse kohaldamist taotleb siseriiklik kohus või kui president on palunud määratud kojal uurida eelotsuse lahendamise vajadust selles menetluses, edastab kohtusekretär eelmises lõikes nimetatud eelotsusetaotluse viivitamatult siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltele, liikmesriigile, kus see kohus tegutseb, ja põhikirja artikli 23 esimeses lõigus nimetatud institutsioonidele vastavalt selles sättes kehtestatud tingimustele.

Otsus kiirmenetluse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta toimetatakse eelmises lõigus nimetatud siseriiklikule kohtule, liikmesriigile ja institutsioonidele viivitamatult kätte. Eelotsusetaotluse kiirmenetluses lahendamise otsuses määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul võivad viimatinimetatud esitada oma kirjalikud seisukohad ja märkused. Otsuses võib täpsustada, milliseid õigusküsimusi kirjalikud seisukohad või märkused peavad käsitlema ja määrata nende dokumentide maksimaalse pikkuse.

Viivitamatult pärast esimeses lõigus ettenähtud kättetoimetamist saadetakse eelotsusetaotlus ka teistele põhikirja artiklis 23 loetletud huvitatud isikutele, kellele taotlust veel kätte toimetatud ei ole; samuti saadetakse viivitamatult pärast teises lõigus ettenähtud kättetoimetamist nendele teistele huvitatud isikutele otsus kiirmenetluse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta.

Pooltele ja teistele põhikirja artiklis 23 loetletud huvitatud isikutele antakse kohtuistungi ajast teada võimalikult kiiresti.

Kui eelotsusetaotlust kiirmenetluses ei lahendata, toimub menetlus põhikirja artikli 23 ja käesoleva kodukorra asjassepuutuvate sätete kohaselt.

3.   Eelotsusetaotlus, mis lahendatakse kiirmenetluses, ning Euroopa Kohtule esitatud kirjalikud seisukohad ja märkused toimetatakse kätte põhikirja artiklis 23 nimetatud muudele huvitatud isikutele kui eelmise lõike esimeses lõigus märgitud huvitatud isikud. Eelotsusetaotlusele lisatakse tõlge või vajadusel kokkuvõte, vastavalt artikli 104 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Esitatud kirjalikud seisukohad ja märkused toimetatakse kätte ka pooltele ja teistele eelmise lõike esimeses lõigus märgitud huvitatud isikutele.

Kohtuistungi toimumise päevast antakse pooltele ja teistele huvitatud isikutele teada samaaegselt eelmistes lõikudes märgitud dokumentide kättetoimetamisega.

4.   Eriti kiireloomulise asjade lahendamisel võib koda otsustada käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus viidatud kirjaliku menetluse ära jätta.

5.   Määratud koda teeb otsuse pärast kohtujuristi ärakuulamist.

Koda võib otsustada asja menetleda kolmeliikmelises koosseisus. Sel juhul kuulub kohtukoosseisu määratud koja esimees, ettekandja-kohtunik ja esimene või vajadusel kaks esimest kohtunikku artikli 11c lõikes 2 märgitud nimekirjast, kes on nendel järjekohtadel määratud koja kohtukoosseisu kindlaksmääramise ajal, mis toimub vastavalt käesoleva artikli lõike 1 neljandale lõigule.

Koda võib ka otsustada saata kohtuasja tagasi Euroopa Kohtule, et see määrataks läbivaatamiseks suuremale kohtukoosseisule. Uus kohtukoosseis jätkab asja lahendamist kiirmenetluses, vajadusel pärast suulise menetluse uuendamist.

6.   Käesolevas artiklis ettenähtud menetlusdokumendid loetakse esitatuks, kui nende allkirjastatud originaali ärakiri ning selles viidatud tõendid ja dokumendid koos artikli 37 lõikes 4 märgitud nimekirjaga edastatakse kohtukantseleile faksi või muu Euroopa Kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel. Eespool nimetatud menetlusdokumentide ja lisade originaalid edastatakse Euroopa Kohtu kohtukantseleile.

Käesolevas artiklis ettenähtud kättetoimetamine ja teavitamine võib toimuda dokumendi ärakirja saatmisega faksi või muu Euroopa Kohtu ja adressaadi käsutuses oleva tehnilise sidevahendiga.”

Artikkel 2

Käesolevad kodukorra muudatused, mis on autentsed kõigis kodukorra artikli 29 lõikes 1 nimetatud keeltes, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning need jõustuvad nende avaldamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Vastu võetud Luxembourgis, 15. jaanuaril 2008.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/42


NÕUKOGU OTSUS,

20. detsember 2007,

millega muudetakse protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta

(2008/79/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 245 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 160 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Kohtu 11. juuli 2007. aasta taotlust,

võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2007. aasta arvamust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamust,

ning arvestades järgmist:

tuleb kehtestada võimalus kalduda kõrvale Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli teatavatest menetlust reguleerivatest sätetest, nähes ette vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate eelotsusetaotluste lahendamise kiirmenetluses, ning selleks tuleb neid kõrvalekaldumisi lubavate sätetega kehtestada ka kiirendatud menetlus, mis on ette nähtud Euroopa Kohtu kodukorras,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta artiklile 23 lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Kodukorras võib ette näha kiirendatud menetluse ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate eelotsusetaotluste menetlemiseks võib ette näha kiirmenetluse.

Need menetlused võivad ette näha, et kirjalikke seisukohti või märkusi esitatakse artiklis 23 sätestatust lühema tähtaja jooksul ning et erandina artikli 20 neljandast lõigust ei koostata kohtujuristi ettepanekut.

Kiirmenetlus võib ette näha, et poolte ja teiste artiklis 23 märgitud isikute ring, kellel on õigus kirjalikke seisukohti või märkusi esitada, on piiratud, ning et eriti kiireloomulistel juhtudel võidakse kirjalik menetlus ära jätta.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 20. detsember 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. NUNES CORREIA


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/44


AVALDUS

Nõukogu kutsub Euroopa Kohut üles esitama siseriiklike kohtute poolt eelotsusemenetluste kehtestamist käsitlevas teatises neile kohtutele juhised, millal on kohane taotleda eelotsuse kiirmenetluse kohaldamist, eelkõige arvestades siseriikliku või ühenduse õigusega kehtestatud lühikesi tähtaegu või asjaomasele isikule tekkivaid tõsiseid tagajärgi. Nõukogu kutsub Euroopa Kohut üles kohaldama eelotsuse kiirmenetlust vabadusekaotuse kohaldamise juhtudel.

Nõukogu võtab teadmiseks Euroopa Kohtu kavatsuse tagada, et – võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase asja kiireloomulisust – liikmesriikidel on piisavalt aega kirjalike märkuste koostamiseks ja kaitsekõne ettevalmistamiseks ning vajalikud tõlked, et tagada tõhus ja kasulik menetluses osalemine. Nõukogu kutsub Euroopa Kohut tagama, et sellega seotud tähtaeg oleks reeglina vähemalt 10 tööpäeva, ning kohandama suulist menetlust vastavalt kiirmenetluse vajadustele. Nõukogu märgib, et eelotsuse kiirmenetlus tuleks viia lõpule kolme kuu jooksul.

Lõpuks võtab nõukogu teadmiseks kohtu kavatsuse tagada eelotsuse kiirmenetluse kohaldamisel läbipaistvus, nagu see on tagatud kõikide muude menetluste puhul, ning palub kohtul esitada hiljemalt kolm aastat pärast kõnealuse menetluse jõustumist aruanne, mille andmeid ajakohastatakse igal aastal, selle rakendamise kohta ja eelkõige kohtu poolt järgitava praktika kohta seoses kiirmenetluse algatamist või algatamata jätmist käsitlevate otsustega.


Komisjon

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/45


KOMISJONI OTSUS,

21. detsember 2007,

milles käsitletakse teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme, millest Austria on teavitanud

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6646 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/80/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID JA MENETLUS

(1)

29. juunil 2007 teavitas Austria Vabariik vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta) artikli 9 lõike 3 punktile b komisjoni 2002. aastal vastu võetud riiklikest meetmetest põllu-, metsa-, keskkonna- ja veemajanduse ministeeriumi korraldus BGBl. II nr 447/2002, milles käsitletakse keelde ja piiranguid seoses osaliselt või täielikult fluoritud süsivesinike ja väävelheksafluoriidiga (HFC-PFC-SF6-korraldus), avaldatud 10. detsembri 2002. aasta Austria Vabariigi Ametlikus Teatajas, mida on hiljem muudetud 21. juuni 2007 korraldusega BGBl. II nr 139/2007.

(2)

Kõnealuse kirjaga teatab Austria valitsus, et Austria Vabariik kavatseb vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõike 3 punktile a säilitada kuni 31. detsembrini 2012 siseriiklikud õigusnormid, mis on kõnealuses määruses sätestatud õigusnormidest rangemad.

1.   ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

1.1.   EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 95 LÕIKED 4, 5 JA 6

(3)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et „kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile”.

(4)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 5 on sätestatud, et „[…], ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme vastuvõtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile”.

(5)

Vastavalt artikli 95 lõikele 6 kinnitab komisjon kõnealused siseriiklikud õigusnormid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

1.2.   MÄÄRUS (EÜ) NR 842/2006

(6)

Määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (F-gaasid)) eesmärk on teatavate Kyoto protokolliga hõlmatud F-gaaside (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafuoriidid (SF6) heitkoguste vältimine ja piiramine.

(7)

Kõnealune määrus sisaldab ka piiratud arvu kasutamist ja turuleviimist käsitlevaid keelde, mille puhul leiti, et soodsad alternatiivid ühenduse tasandil on olemas ja tulusad ning piiramise ja kokkukogumise tõhustamine ei ole teostatav.

(8)

Kõnealusel määrusel on kahekordne õiguslik alus, EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1, mis kehtib kõigi sätete kohta ning EÜ asutamislepingu artikkel 95, mis kehtib artiklite 7, 8 ja 9 kohta, kuna need mõjutavad kaupade vaba liikumist EÜ ühisturu piires.

(9)

Kõnealuse määruse artikliga 9 reguleeritakse turuleviimist ning täpsemalt keelatakse mitmete selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisaldavad kõnesoleva määrusega hõlmatud F-gaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase. Asjaomase artikli lõike 3 punktis a on sätestatud, et kui liikmesriik on 31. detsembriks 2005 vastu võtnud rangemad siseriiklikud meetmed, kui on kõnealuses artiklis sätestatud ning mis jäävad kõnesoleva määruse reguleerimisalasse, võib asjaomane liikmesriik säilitada sellised siseriiklikud meetmed kuni 31. detsembrini 2012. Vastavalt asjaomase artikli lõike 3 punktile b tuleb kõnealustest meetmetest koos põhjendustega komisjonile teatada ning need peavad olema asutamislepinguga kooskõlas.

(10)

Määrust kohaldatakse alates 4. juulist 2007, välja arvatud artikkel 9 ja II lisa, mida kohaldatakse alates 4. juulist 2006.

2.   TEATATUD SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

(11)

Austria Vabariigi teatatud siseriiklikud õigusnormid kehtestati 10. detsembri 2002. aasta korraldusega nr 447/2002, mida on muudetud 21. juuni 2007. aasta korraldusega nr 139/2007.

(12)

Korralduses nr 447/2002, mida on muudetud 21. juuni 2007. aasta korraldusega nr 139/2007 (edaspidi „korraldus”), käsitletakse Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaase, mis enamasti kujutavad tõsist ohtu globaalsele soojenemisele (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriidid (SF6)), et võtta arvesse Austria heitkoguste vähendamise eesmärke.

(13)

Korraldusega keelatakse eespool nimetatud kasvuhoonegaaside turuleviimine ja kasutamine ning nende kasutamine seadmetes, ühikutes ja toodetes, välja arvatud kõnealuste kasvuhoonegaaside kasutamine teaduslikul, arenduslikul ja analüütilisel eesmärgil. Keelde ja lubatavuse tingimusi käsitlevad üksikasjalikud sätted on kehtestatud korralduse §-des 4–17.

(14)

2007. aasta muudatuses võetakse arvesse Austria Riigikohtu otsust tühistada (9. juuni 2005. aasta ja 1. detsembri 2005. aasta otsustes, avaldatud vastavalt 9. augusti 2005. aasta ja 24. veebruari 2006. aasta Austria Vabariigi Ametlikus Teatajas) korralduse nr 447/2002 artikli 12 lõike 2 kolmandas reas sätestatud globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali piirnorm 3 000 fluorosüsivesinike (HFC) puhul ning kõnealuse korralduse artikli 12 lõike 2 kolmanda rea punktis a sätestatud erandiklausel seoses nende õigusvastasusega.

(15)

Lisaks sellele on 2007. aasta muudatusega kehtestatud teatavad leevendavad piirangud, mis hõlmavad külmutus- ja kliimaseadmete sektorit, et viia need vastavusse määruse (EÜ) nr 842/2006 kohaste sätetega. Muudetud korraldus ei hõlma enam liikuvaid külmutus- ja kliimaseadmeid. Paikse kasutusega seadmete suhtes kohaldatakse keelde üksnes väikeste pistikplokkide suhtes, mille külmutusagensi kogus on 150 g või vähem ja autonoomsete seadmete suhtes, mille külmutusagensi kogus on 20 kg või rohkem. Muude seadmete puhul on määratletud tehnilised parameetrid, et vastavalt käesolevale arenguetapile ei kasutata vajalikust rohkem külmutusagenseid. Muudatusi on tehtud ka seoses fluorosüsivesinikke sisaldavate aerosoolide käitlemise ja väävelheksafluoriidi kasutamisega, et viia need vastavusse ELi õigusaktidega.

(16)

1. augusti 2007. aasta kirjaga teatas komisjon Austria valitsusele, et on teatise kätte saanud, ning et selle kuuekuuline läbivaatamisperiood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 30. juunil 2007, s.o teate kättesaamisele järgnenud päeval.

(17)

12. oktoobri 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon teisi liikmesriike kõnealusest teatisest ning andis neile arvamuste avaldamiseks aega 30 päeva. Samuti avaldas komisjon sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, (2) et teavitada teisi huvitatud isikuid Austria siseriiklikest õigusnormidest ning põhjustest, millele seejuures tuginetakse.

II.   HINDAMINE

1.   VASTUVÕETAVUSE HINDAMINE

(18)

Käesolevat teatist on uuritud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigete 4 ja 5 alusel ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 842/2006.

(19)

Artikli 95 lõikes 4 on käsitletud juhud, kus pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist peab liikmesriik artiklis 30 nimetatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikud õigusnormid.

(20)

Kuna 2002. aastal vastuvõetud meetmeid on 2007. aastal siiski muudetud, on asjakohane uurida, kas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 5 kohaldatakse korralduse selliste sätete suhtes, mida on muudetud pärast määruse (EÜ) nr 842/2006 vastuvõtmist. Kui sellised sätted olid muutnud juba enne ühtlustamisakti vastuvõtmist kehtestatud sätete sisu, oleks pidanud komisjonile kõnealustest sätetest enne vastuvõtmist teatama ja neid sätteid asjaomases liikmesriigis pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist ilmneva ja kõnealusele liikmesriigile omase konkreetse probleemi tõttu uute teaduslike tõendite alusel põhjendama.

(21)

Muudatuste analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et 2007. aastal kehtestatud muudatuste eesmärk oli kas sätete väljajätmine (muudatuskorralduse punktid 10 ja 12), nende ulatuse vähendamine spetsiifilisemate toodete või seadmeteni, uusi nõudeid lisamata (muudatuskorralduse punktid 1, 3 ja 10), või 2002. aasta korraldusega kehtestatud piirangust kõrvalekaldumiseks erandi tegemise jaoks täiendavate võimaluste leidmine (muudatuskorralduse punktid 6 ja 7). Lisaks kehtestati viited määrusele (EÜ) nr 842/2006 ja ühtlustamismeetmeid arvesse võtvad selgesõnalised nõuded (muudatuskorralduse punktid 1, 8 ja 9).

(22)

Ei tehtud kindlaks ühtegi meedet, mis oleks muutnud enne ühtlustamismeetme vastuvõtmist kehtestatud sätete sisu täiendavate piirangute kehtestamise läbi. Seega ei sisalda kõnealune muudatus uusi meetmeid, mida saab käsitada määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatust rangemana, kuid sellega vähendati nende mõju siseturule. Seepärast on asjakohane kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 4 korralduse kõikide, ka 2007. aastal muudetud sätete hindamise suhtes.

(23)

Korraldus sisaldab siiski endiselt rangemaid sätteid kui määruse (EÜ) nr 842/2006 omad, kuna see hõlmab F-gaase sisaldavate uute toodete impordi, müügi ja kasutamise keelde alates 1. jaanuarist 2006, samuti uute ja kokkukogutud F-gaaside impordi, müügi ja kasutamise keeldu alates 1. jaanuarist 2006; kõnealune määrus sisaldab aga turuleviimist käsitlevat vähem piiravat keeldu, kuna seda kohaldatakse üksnes II lisas loetletud toodete suhtes. Lisaks kehtestatakse kõnealuse määrusega piirangud üksnes väävelheksafluoriidide suhtes, samal ajal kui Austria meetmega kontrollitakse ka fluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike kasutamist. Turuleviimise ja kasutamise kontrollimise osas on korraldus siiski oluliselt rangem praegu ühenduse tasandil kehtivatest õigusaktidest.

(24)

Austria Vabariigi väitel on selline õigusakt vajalik, et Austria saaks täita Kyoto protokollist tulenevad kohustused, eelkõige vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes 2012. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 13 % võrra, mis väidetavalt nõuab tõsist pingutust võitluses iga kasvuhoonegaaside heitkoguste allika vastu.

(25)

Vastavust uuritakse EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 sätestatu alusel, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 842/2006. Artikli 95 lõike 4 kohaselt tuleb lisaks teatisele selgitada ka põhjusi, mis on seotud kas ühe või mitme artiklis 30 osutatud olulise vajadusega või keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(26)

Eespool esitatut silmas pidades leiab komisjon, et Austria Vabariigi esitatud taotlus lubada säilitada teatavaid tööstustekkelisi kasvuhoonegaase käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, on EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohaselt vastuvõetav.

2.   PÕHJENDUSTE HINDAMINE

(27)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon kindlaks tegema, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest kõrvalekalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, on täidetud. Eelkõige peavad siseriiklikud õigusnormid olema põhjendatud asutamislepingu artiklis 30 osutatud oluliste vajadustega või seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega, need ei tohi olla meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning need ei tohi põhjustada ebaproportsionaalseid ega ülearuseid tõkkeid siseturu toimimisele.

2.1.   TÕENDAMISKOHUSTUS

(28)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel teatatud siseriiklike õigusnormide põhjendatuse uurimisel toetub komisjon asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendustele. See tähendab, et vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele peab siseriiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik.

2.2.   ARTIKLIS 30 OSUTATUD OLULISTE VAJADUSTE NING KESKKONNA VÕI TÖÖKESKKONNA KAITSEGA SEOTUD PÕHJENDAMINE

2.2.1.   Austria seisukoht

(29)

Oma siseriiklike õigusnormide säilitamise põhjendamiseks osutavad Austria ametiasutused Austria Vabariigi kohustusele, mis tuleneb Kyoto protokollist. Korralduse vastuvõtmisega aidati täita kohustust vähendada oma heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 2012. aastaks 13 % võrra, mis vastab süsinikdioksiidi ekvivalendi 67 miljoni tonni suurusele maksimaalsele tasemele.

(30)

Austria esitas 2006. aasta mais koostatud ülevaatliku uuringu „Globaalset soojenemist põhjustada võivate fluoritud kasvuhoonegaaside teatavate kasutusviiside käesoleva arenguetapi uurimine”. Uuringus märgitakse, et korraldusega hõlmatud F-gaasid moodustasid 2003. aastal Austria kasvuhoonegaaside heitkogusest rohkem kui 2 % ja et ligikaudu 2010. aasta paiku kõnealune kogus kahekordistub. Seepärast oli korraldus riikliku kliimastrateegia lahutamatu osa.

(31)

Austria valitsus on seisukohal, et korralduse eesmärk on kaitsta keskkonda ning see on fluoritud gaaside vältimiseks ja vähendamiseks vajalik ning asjakohane. Seepärast on see tema arvates EÜ asutamislepinguga vastavuses.

2.2.2.   Austria seisukoha hinnang

(32)

Pärast Austria esitatud teabe uurimist leiab komisjon, et taotluse säilitada rangemad meetmed kui määruses (EÜ) 842/2006 sätestatud, eelkõige pärast kõnesolevate meetmete paremasse vastavusse viimist kõnealuse määrusega, võib tunnistada asutamislepinguga kooskõlas olevaks järgmistel põhjustel.

(33)

2004. aastal, st enne määruse (EÜ) nr 842/2006 jõustumist, algatas komisjon korralduse nr 447/2002 suhtes rikkumismenetluse. Austriale saadetud ametlikus kirjas juhtis komisjon tähelepanu sellele, et fluorosüsivesinike keelustamist külmutus- ja kliimaseadmesüsteemides võib käsitada ebaproportsionaalsena, kuna kõnealused süsteemid on suletud süsteemid ning seni, kuni tagatakse laitmatu toimimine, tehnohooldus ja ringlussevõtt, on võimalik hoida fluorosüsivesinike heitkogus miinimumtasemel.

(34)

Kõnealune menetlus põhines EÜ asutamislepingu artiklitel 28–30. Rikkumismenetlus lõpetati pärast seda, kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 842/2006 ja Austria teatas kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 kohastest rangematest siseriiklikest meetmetest.

(35)

Ametlikus kirjas asus komisjon seisukohale, et Austria võetud meetmed võiksid olla EÜ asutamislepingu artikliga 28 vastuolus järgmistel põhjustel. Esiteks ei tundunud fluorosüsivesinike jahutus- ja külmutusagensina keelustamine olevat vajalik ega asjakohane, et keskkonnakaitse huvides tagada mõistlikul ja tõhusal viisil kasvuhoonegaaside heitkoguste piisav vähendamine. Teiseks leidis komisjon seoses fluorosüsivesinike tulekustutusagensina kasutamisega, et korraldusega ettenähtud globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali piirväärtust oleks võinud käsitada meelevaldse diskrimineerimisena muudest liikmesriikidest pärit toodete suhtes.

(36)

Kõnealustele probleemidele leiti lahendus korralduse nr 139/2007 muutmisega. 2007. aastal toimunud korralduse muutmise tulemuseks oli mõne keelu tühistamine ja leevendamine ning seega ei ole teatatud meetmed takistuseks siseturu toimimisele, nagu on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6.

(37)

Fluorosüsivesinike kasutamise puhul külmutus- ja kliimaseadmetes ei kohaldata muudetud keeldu enam seadmete suhtes, mida kasutatakse arvutite jahutamiseks (sõltumata agensi kogusest); seadmete suhtes, mis sisaldavad agensit vahemikus 150 g kuni mitte üle 20 kg; autonoomsete seadmete suhtes, mille külmutusagensi kogus on kuni 20 kg; kompaktseadmete suhtes, mille agensi kogus on 0,5 kg/kW kohta ja suurte kokkuühendatud paiksete seadmete suhtes, mille agensi kogus on kuni 100 kg. Järelikult ei kohaldata keeldu enamiku külmutus- ja kliimaseadmesüsteemide suhtes. Kõnealustes muudatustes võetakse arvesse komisjonile esitatud 2006. aasta maikuu ülevaatlikku uuringut. Fluorosüsivesinike tulekustutusagensina kasutamise keelustamine tühistati läbivaatamise käigus.

2.2.2.1.   Keskkonnaalane põhjendus

(38)

Vastavalt Kyoto protokollile kohustus Euroopa Ühendus ajavahemikul 2008–2012 vähendama liikmesriikide üldisi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 8 % võrra. Edasiste Euroopa Ühenduse siseste arutelude jooksul kohustus Austria Vabariik kõnealusel ajavahemikul vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguste üldkogust 13 % võrra. (3)

(39)

Korraldus on osa Austria kehtestatud laiemast strateegiast, millega saavutada heitkoguste vähendamisega seotud eesmärk, mis tuleneb Kyoto protokollist ning sellele järgnenud kohustuste jagamise lepingust, mis võeti vastu ühenduse tasandil.

(40)

Kõnealune strateegia hõlmab kasvuhoonegaaside heitkoguste iga allikat, mis on hõlmatud Kyoto protokolliga. F-gaasidega seotud meetmed on seega osa kohustuste täitmiseks kehtestatud üldstrateegiast. Kui ei võeta vastu täiendavaid õigusakte, siis aastaks 2010 kõnealuste F-gaaside heitkogused tõenäoliselt kahekordistuvad külmutusseadmete suureneva kasutuse tõttu ja ka sellepärast, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) (4) kohaselt loobutakse järk-järgult klorofluorosüsivesinike kasutamisest külmutuseesmärkidel.

(41)

Eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et Austria Vabariigi esitatud keskkonnaalane põhjendus, nimelt fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja vältimine, on mõistlik ja õigustatud.

2.2.2.2.   Austria korralduse asjakohasus ja proportsionaalsus fluoritud kasvuhoonegaaside täiendavat vähendamist hõlmava eesmärgi saavutamisel

(42)

F-gaaside heitkoguste täiendavaks vähendamiseks ja vältimiseks on Austria juba 2002. aastal otsustanud valida uute seadmete turuleviimise valikulise keelustamise. Kõnealune otsus tugines F-gaasi vabade alternatiivide olemasolu ja kättesaadavust käsitlevatele uuringutele. Järgnevalt vaadati meetmed 2006. aastal läbi, et võtta arvesse uusi teadus- ning tehnikaalaseid tõendeid ja arengusuundi ning komisjoni tõstatatud küsimusi kõnealuste meetmete proportsionaalsuse kohta.

(43)

Samuti meenutatakse, et määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõike 3 punkti a kohaselt on siseriiklikke meetmeid lubatud võtta üksnes 31. detsembrini 2012; seepärast ja võttes arvesse, et Austria Vabariigi teatises osutatakse kõnealuse määruse asjaomasele artiklile, võib eeldada, et korraldust kohaldatakse piiratud aja jooksul.

(44)

Korraldusega võimaldatakse anda luba erandiks, kui ilmneb, et alternatiivid fluorosüsivesinike kasutamisele vahtudes ja vahtu sisaldavates toodetes ei ole kättesaadavad. Lisaks sellele on pikendatud erandite tähtaega seoses fluorosüsivesinike kasutamisega ekspordiks ettenähtud uudsetes aerosoolides.

(45)

Kuigi korraldusel on teatav mõju kaupade vabale ühendusesisesele ringlusele, jõuab komisjon eespool kirjeldatud analüüsile tuginedes siiski järeldusele, et korraldus on keskkonnaalasest seisukohast lähtudes põhjendatud ja sellega võetakse arvesse kavandatavate keeldude mõju siseturule, eelkõige seepärast, et kõnealune korraldus põhineb analüüsil, mis käsitleb alternatiivide olemasolu ja kättesaadavust, arvestades erilisi asjaolusid Austrias, ning sellega võimaldatakse teha üksikerandeid.

2.3.   MEELEVALDSE DISKRIMINEERIMISE VAHENDITE VÕI LIIKMESRIIKIDE VAHELISE KAUBANDUSE VARJATUD PIIRANGUTE PUUDUMINE

(46)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 kiidab komisjon heaks või lükkab tagasi siseriiklikud õigusnormid, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud.

(47)

Tuleks meenutada, et EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel esitatud taotlust tuleb hinnata vastavalt kõnealuse artikli lõikes 4 ja lõikes 6 sätestatud tingimustele. Kui kasvõi üks kõnealune tingimus on täitmata, lükatakse taotlus tagasi ilma muude tingimuste kontrollimiseta.

(48)

Teatatud siseriiklikud õigusnormid on üldised ning neid kohaldatakse samalaadselt nii omamaiste kui ka imporditud kaupade suhtes. Pärast fluorosüsivesinike kasutamist käsitlevate eeskirjade vastavusse viimist määrusega (EÜ) nr 842/2006 ei ole tõendeid selle kohta, et teatatud siseriiklikke õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

(49)

Seoses teistelt EMP riikidelt, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikidelt, tehtavate ostude suhtes kehtestatud piirangutega, ollakse seisukohal, et meetmete reguleerimisalas on kõnealused õigusnormid kavandatud tagama kõikide ainete või toodete võrdse kohtlemise, olenemata nende päritolust, st omamaiselt toodetud, imporditud või siseturult omandatud. Väljastpoolt EMP territooriumi imporditud kaubad on hõlmatud turuleviimist käsitlevate sätetega. Sama kehtib ka selliste kaupade ostu puhul, mis on ostetud selliselt EMP riigilt, mis ei ole ELi liikmesriik, kusjuures kõnealuste kaupade puhul põhinevad meetmed sätte kahel eri elemendil, kuna tehingut saab samaaegselt käsitada nii turuleviimise kui ka EMP riigilt ostmisena. Selle tagajärjeks ei tohiks siiski olla kõnealuste kaupade diskrimineeriv kohtlemine.

(50)

Korralduse eesmärk on keskkonnakaitse; ükski asjaolu ei viita sellele, et korralduse kohaldamisega tahetaks meelevaldselt diskrimineerida või liikmesriikide vahelist kaubandust varjatult takistada.

(51)

Komisjon leiab, et puudub tõendusmaterjal selle kohta, et Austria ametiasutuste teatatud siseriiklikud õigusnormid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

III.   JÄRELDUS

(52)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et 29. juunil 2007 esitatud Austria Vabariigi taotlus säilitada kuni 31. detsembrini 2012 määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatud õigusnormidest rangemad siseriiklikud õigusnormid seoses F-gaase sisaldavate või toimimiseks F-gaase vajavate toodete ja seadmete turuleviimisega on vastuvõetav.

(53)

Lisaks sellele leiab komisjon, et 2002. aastal vastu võetud ja 2007. aastal muudetud siseriiklikud õigusnormid:

vastavad keskkonnakaitsevajadustele;

võtavad arvesse Austrias keelatud rakendusvaldkondade alternatiivide olemasolu ning tehnilist ja majanduslikku kättesaadavust, ning neil on tõenäoliselt piiratud majanduslik mõju;

ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid;

ei kujuta varjatud piirangut liikmesriikide vahelisele kaubandusele ning

on seega EÜ asutamislepinguga kooskõlas.

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealused õigusnormid võib säilitada.

Tuleks siiski märkida, et korralduse lõike 8 punktiga 2 ettenähtud erandeid ei saa pärast 4. juulit 2008 anda määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõikes 1 ja II lisas osutatud ühekomponendiliste vahtude puhul, välja arvatud siis, kui need peavad vastama siseriiklikele ohutusnormidele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, millest Austria Vabariik teatas komisjonile 29. juuni 2007. aasta kirjaga, ning mis on määruse (EÜ) nr 842/2006 F-gaase sisaldavate või toimimiseks F-gaase vajavate toodete ja seadmete turuleviimist käsitlevatest õigusnormidest rangemad. Austria Vabariik on volitatud kõnealused õigusnormid säilitama kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 21. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT C 245, 19.10.2007, lk 4.

(3)  Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

(4)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 899/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 24).


LEPINGUD

Nõukogu

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51


Teave Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping jõustus 1. jaanuaril 2008, pärast kõnealuse lepingu artiklis 22 nimetatud menetluse lõpuleviimist 20. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51


Teave Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping jõustus 1. jaanuaril 2008, pärast kõnealuse lepingu artiklis 22 nimetatud menetluse lõpuleviimist 14. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51


Teave Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtulepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtuleping jõustus 1. jaanuaril 2008, pärast kõnealuse lepingu artiklis 22 nimetatud menetluse lõpuleviimist 12. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51


Teave Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping jõustus 1. jaanuaril 2008, pärast kõnealuse lepingu artiklis 22 nimetatud menetluse lõpuleviimist 29. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52


Teave Euroopa Ühenduse ja Bosnia ja Hertsegoviina vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Bosnia ja Hertsegoviina vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping jõustus 1. jaanuaril 2008, pärast kõnealuse lepingu artiklis 22 nimetatud menetluse lõpuleviimist 30. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52


Teave Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise isikute tagasivõtulepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline isikute tagasivõtuleping jõustus 1. jaanuaril 2008, pärast kõnealuse lepingu artiklis 22 nimetatud menetluse lõpuleviimist 30. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52


Teave Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast kõnealuse lepingu artiklis 14 sätestatud menetluse lõpuleviimist 13. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52


Teave Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast kõnealuse lepingu artiklis 14 sätestatud menetluse lõpuleviimist 30. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52


Teave Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast kõnealuse lepingu artiklis 14 sätestatud menetluse lõpuleviimist 14. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53


Teave Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast kõnealuse lepingu artiklis 14 sätestatud menetluse lõpuleviimist 30. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53


Teave Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast kõnealuse lepingu artiklis 14 sätestatud menetluse lõpuleviimist 12. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53


Teave Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast lepingu artiklis 15 sätestatud menetluse lõpuleviimist 20. novembril 2007.


29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53


Teave Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008 pärast kõnealuse lepingu artiklis 14 sätestatud menetluse lõpuleviimist 30. novembril 2007.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/54


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/81/ÜVJP,

28. jaanuar 2008,

millega muudetakse ühist seisukohta 98/409/ÜVJP Sierra Leone kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 29. juunil 1998 vastu ühise seisukoha 98/409/ÜVJP Sierra Leone kohta, (1) et rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1171(1998) kehtestatud meetmeid.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 21. detsembril 2007 vastu resolutsiooni 1793(2007), millega nähakse ette erand ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1171(1998) punktiga 5 kehtestatud meetmetest. Ühist seisukohta 98/409/ÜVJP tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 98/409/ÜVJP artiklisse 4 lisatakse järgmine kolmas lõik:

„Esimeses lõigus sätestatud meede ei kehti nende tunnistajate reisimise suhtes, kes peavad ilmuma Sierra Leone erikohtu istungile.”

Artikkel 2

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL


(1)  EÜT L 187, 1.7.1998, lk 1.