31.12.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1580/2007,

21. detsember 2007,

millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 26. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1182/2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektoriga seonduvad erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000 ja (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96, (3) eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1182/2007 on muudetud puu- ja köögiviljasektori varasemat korraldust, mis on kehtestatud nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 2200/96, määruses (EÜ) nr 2201/96 ja määruses (EÜ) nr 2202/96, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava. (4)

(2)

Olemasolevad puu- ja köögiviljasektorit käsitlevad rakenduseeskirjad sisalduvad paljudes määrustes, millest mitmeid on korduvalt muudetud. Kõnealuseid rakenduseeskirju tuleb muuta määrusega (EÜ) nr 1182/2007 tehtud puu- ja köögiviljade korra muudatuste tõttu ning kogemusi silmas pidades. Muudatuste ulatuse tõttu tuleb selguse huvides kõik rakenduseeskirjad inkorporeerida uude eraldi määrusesse.

(3)

Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada järgmised komisjoni määrused: — 21. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta; (5) — 30. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1555/96 puu- ja köögivilja suhtes täiendavate imporditollimaksude kohaldamise eeskirjade kohta; (6) — 6. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 961/1999, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide väljaantud eeskirjade laiendamist käsitlevad üksikasjalikud rakenduseeskirjad; (7) — 20. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 544/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 rakenduseeskirjad seoses rakendusfondidele antava täiendava rahalise abiga; (8) — 12. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1148/2001 vastavuskontrollide kohta, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja turustusnormide suhtes; (9) — 21. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2590/2001, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Šveitsis enne importi Euroopa Ühendusse; (10) — 9. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1791/2002, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Marokos enne importi Euroopa Ühendusse; (11) — 28. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2103/2002, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Lõuna-Aafrikas enne importi Euroopa Ühendusse; (12) — 10. jaanuari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 48/2003, millega kehtestatakse samas müügipakendis olevate eri tüüpi värske puu- ja köögivilja segudele kohaldatavad eeskirjad; (13) — 2. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 606/2003, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Iisraelis enne importi Euroopa Ühendusse; (14) — 30. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 761/2003, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Indias enne importi Euroopa Ühendusse; (15) — 11. augusti 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1432/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootjaorganisatsioonide tunnustamise ja tootjarühmade eeltunnustamise tingimuste kohta; (16) — 11. augusti 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1433/2003, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses rakendusfondide, rakenduskavade ja rahalise abiga; (17) — 3. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1943/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 rakenduseeskirjad, mis käsitlevad eeltunnustatud tootjaorganisatsioonidele toetuse andmist; (18) — 21. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 103/2004, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumiskorra ning turult kõrvaldamise kohta puu- ja köögiviljasektoris; (19) — 1. septembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1557/2004, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse teatud värske puu- ja köögivilja suhtes Uus-Meremaal enne importi Euroopa Ühendusse; (20) — 1. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 179/2006, millega kehtestatakse impordilitsentside süsteem kolmandatest riikidest imporditavatele õuntele; (21) — 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 430/2006, millega kiidetakse heaks turustusstandarditele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Senegalis enne importi Euroopa Ühendusse; (22) — 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 431/2006, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Keenias enne importi Euroopa Ühendusse; (23) — 5. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1790/2006, millega kiidetakse heaks turustusnormidele vastavuse kontrollimise toimingud, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja suhtes Türgis enne importi Euroopa Ühendusse. (24)

(4)	Tuleks vastu võtta määruse (EÜ) nr 1182/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(5)	Puu- ja köögiviljatoodetele tuleks kehtestada turustusaastad. Kuna selles sektoris ei ole enam abikavasid, mille puhul järgitakse asjaomaste toodete saagikoristustsükleid, võib kõik turustusaastaid ühtlustada, et need oleks vastavuses kalendriaastaga.

(6)	Määrusega (EÜ) nr 1182/2007 on komisjonil lubatud ette näha turustusnormid puu- ja köögiviljatoodete suhtes ja kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 7 on sätestatud, et uute turustusnormide vastuvõtmiseni tuleks jätkuvalt kohaldada olemasolevates eraldiseisvates määrustes sätestatud turustusnorme.

(7)	Tuleks ette näha erandid ja vabastused turustusnormide kohaldamisest teatavate toimingute puhul, mis on kas väga tähtsusetud ja/või spetsiifilised või toimuvad turustusahela alguses või töötlemiseks ettenähtud toodete puhul.

(8)	Turustusnormides nõutava märgistuse andmed peaksid olema pakendile/märgisele selgelt märgitud.

(9)

Vastuseks teatavate tarbijate nõudmistele tulevad turule eri tüüpi värskeid puu- ja köögivilju sisaldavad pakendid. Aus kaubandus nõuab, et samas pakendis müüdavad puu- ja köögiviljad on ühtliku kvaliteediga. Toodete puhul, mille jaoks ühenduse standardeid ei ole vastu võetud, saab seda tagada üldsätetele tuginedes. Tuleks sätestada märgistamisnõuded samas pakendis olevate eri tüüpi värske puu- ja köögivilja segude jaoks. Need nõuded peaksid olema turustamisnormidega kehtestatud nõuetest leebemad, et võtta arvesse eelkõige vaba ruumi märgisel.

(10)	Iga liikmesriik peaks määrama kontrolliasutused, kes vastutavad vastavuskontrollide läbiviimise eest igal turustusetapil. Üks nendest asutustest peaks vastutama kõigi teiste ametisse määratud asutuste vaheliste kontaktide ja koostöö eest.

(11)	Kuna ettevõtjaid ja nende põhiandmeid käsitlev teave on liikmesriikide poolt koostatava analüüsi jaoks hädavajalik, on igas liikmesriigis vaja koostada värskete puu- ja köögiviljadega kauplevate ettevõtjate andmebaas.

(12)

Vastavuskontrollid tuleks läbi viia proovide võtmise teel ning keskenduda tuleks ettevõtjatele, kelle valduses on kaupu, mis kõige tõenäolisemalt ei vasta normidele. Võttes arvesse siseturgude iseärasusi, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad, millega nähakse ette eelkõige teatavatesse kategooriatesse kuuluvate ettevõtjate kontroll. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks kõnealustest eeskirjadest teatada komisjonile.

(13)

Liikmesriigid peaksid tagama, et värske puu- ja köögivilja eksport kolmandatesse riikidesse vastab turustusnormidele ja et need on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni värske puu- ja köögivilja ning kuiva ja kuivatatud puuvilja standardimist käsitleva Genfi Protokolliga ja OECD puu- ja köögivilja rahvusvaheliste standardite kohaldamist käsitleva kavaga.

(14)

Värske puu- ja köögivilja import kolmandatest riikidest peaks olema kooskõlas turustusnormide või nendega samaväärsete normidega. Vastavuskontrollid tuleb seetõttu läbi viia enne nende kaupade sisenemist ühenduse tolliterritooriumile, välja arvatud väikeste partiide puhul, mida kontrolliasutus/-organ käsitab madala riskiga kaubana. Rahuldavaid vastavustagatisi andvate kolmandate riikide puhul võivad ekspordieelse kontrolli läbi viia nende kolmandate riikide kontrolliasutused. Kõnealuse võimaluse kasutamise korral peaksid liikmesriigid korrapäraselt kontrollima kolmandate riikide kontrolliasutuste poolt läbiviidud ekspordieelsete kontrollide mõjusust/kvaliteeti ning teavitama komisjoni kontrollide tulemustest.

(15)

Töötlemiseks ettenähtud tooted ei pea nendele turustusnormidele vastama, seega tuleks tagada, et kõnealuseid tooteid ei müüda värskete toodete turul. Sellised tooted peaksid olema asjakohaselt märgistatud ja teatavatel juhtudel/võimaluse korral peaks neile olema lisatud töötlemise tõend, milles on märgitud toote lõppkasutus, ja mis võimaldaks kontrolli läbi viia.

(16)

Turustusnormidele vastavuse kontrolli läbinud puu- ja köögivilja suhtes tuleb kohaldada samasugust kontrolli kõikidel turustusetappidel. Selleks tuleks kohaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni soovitatud kontrollisuuniseid, mis on kooskõlas vastavate OECD soovitustega. Tuleks siiski sätestada jaemüügietapis läbiviidava kontrolli erikord.

(17)	Tuleks ette näha tootjaorganisatsioonide tunnustamine nende poolt taotletud toodete puhul. Kui tunnustust nõutakse siiski üksnes töötlemiseks ettenähtud toodete puhul, tuleks tagada, et neid tõepoolest tarnitakse töötlemiseks.

(18)

Tootjaorganisatsioonid peaksid olema võimalikult stabiilsed, et aidata saavutada puu- ja köögivilja korra eesmärke ning tagada tootjaorganisatsioonide püsiv ja tulemuslik toimimine. Seetõttu peaks tootjaorganisatsiooni liikmelisusel tootja jaoks olema miinimumtähtaeg. Liikmelisusest loobumise etteteatamistähtajad ja jõustumiskuupäevad peaksid kehtestama liikmesriigid.

(19)

Tootjaorganisatsiooni peamine ja oluline tegevus peaks seonduma tarnetele ja turustamisele keskendumisega. Tootjaorganisatsioonidel tuleks siiski lubada teataval määral tegeleda ka teiste ärilist või muud laadi tegevustega. Tootjaorganisatsioonide vahelist koostööd tuleks soodustada, lubades põhitegevuse või muude tegevuste arvestusest välja jätta teiselt tunnustatud tootjaorganisatsioonilt ostetud puu- ja köögivilja turustamise. Seoses tehniliste vahendite hankimisega on asjakohane laiendada reguleerimisala selles osas, et kuidas seda teha nii, et hõlmata hankimist tootjaorganisatsioonide liikmete kaudu.

(20)

Tootjaorganisatsioonid võivad olla osanikud tütarettevõtetes, mis aitavad suurendada nende liikmete toodangu lisandväärtust. Sellise turustatud toodangu väärtuse arvutamiseks tuleks kehtestada eeskirjad. Selliste tütarettevõtete põhitegevused peaksid olema samad nagu tootjaorganisatsiooni põhitegevused pärast kohandamiseks ettenähtud üleminekuperioodi.

(21)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad määrusega (EÜ) nr 1182/2007 ettenähtud tootjaorganisatsioonide liitude, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitude tunnustamise ja toimimise kohta. Järjepidevuse huvides peaksid need eeskirjad kajastama võimalikult suures ulatuses tootjaorganisatsioonide poolt kehtestatud eeskirju.

(22)	Tarnete koondumise soodustamiseks tuleks toetada olemasolevate tootjaorganisatsioonide ühinemist uuteks organisatsioonideks, kehtestades selleks eeskirjad liitunud tootjaorganisatsioonide rakenduskavade liitmiseks.

(23)	Austades põhimõtteid, mille kohaselt tootjaorganisatsioon peab olema loodud tootjate algatusel ja olema nende järelevalve all, peaks lubama liikmesriikidel kehtestada muude füüsiliste või juriidiliste isikute tootjaorganisatsiooni ja/või tootjaorganisatsioonide liitude liikmeks võtmise tingimused.

(24)	Selle tagamiseks, et tootjaorganisatsioon esindab tegelikult tootjate nõutavat miinimumarvu, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid kindlustamaks, et liikmete vähemus, kes võib anda suurema osa tootjaorganisatsiooni toodangust, selle juhtimises ja tegevuses põhjendamatult ei domineeri.

(25)	Et võtta arvesse erinevaid tootmis- ja turustustingimusi ühenduses, peaksid liikmesriigid sätestama tunnustuskava esitanud tootjaorganisatsioonide eeltunnustamise teatavad tingimused.

(26)

Selliste stabiilsete tootjaorganisatsioonide asutamise soodustamiseks, kes on võimelised püsivalt kaasa aitama puu- ja köögivilja korra eesmärkide saavutamisele, tuleks eeltunnustus anda ainult neile tootjarühmadele, kes tõendavad, et nad suudavad kindlaksmääratud tähtaja jooksul täita kõik tunnustamisnõuded.

(27)

Tuleks ette näha teave, mille tootjarühmad peavad tunnustuskavades esitama. Tootjarühmadel tunnustamise tingimuste parema täitmise võimaldamiseks on vaja lubada muudatuste tegemist tunnustuskavadesse. Seepärast tuleks ette näha, et igal liikmesriigil on võimalik nõuda tootjaorganisatsioonidelt puuduste kõrvaldamist, et kindlustada kava rakendamine.

(28)

Tootjarühm võib vastata tunnustamise tingimustele enne tunnustuskava täitmist. Tuleks sätestada, et sellised rühmad võivad esitada tunnustuse taotluse koos rakendamiskavade projektidega. Järjepidevuse huvides peab tootjarühmale sellise tunnustuse andmine tähendama tema tunnustuskava lõpetamist ning ettenähtud toetuse andmine tuleks lõpetada. Kuna investeeringute rahastamine kestab mitu aastat, võib investeeringutoetust saavad investeeringud üle kanda rakenduskavadesse.

(29)

Tootjarühmade asutamise ja haldustoimingute kulude katteks ettenähtud toetussüsteemi laitmatu rakendamise hõlbustamiseks peaks antav toetus olema kindlasummaline toetus. Eelarvepiirangute tõttu tuleks kindlasummalisele toetusele kehtestada ülemmäär. Lisaks sellele tuleks erineva suurusega tootjarühmade erinevaid rahalisi vajadusi arvesse võttes kohandada ülemmäära vastavalt tootjarühmade turustatavale toodangu väärtusele.

(30)	Järjepidevuse ja tunnustatud tootjarühma staatusele sujuva ülemineku huvides tuleks tootjarühmade suhtes kohaldada samu tootjarühmade peamist tegevust ja nende turustatud toodangu väärtust käsitlevaid eeskirju.

(31)	Ühinemise korral tuleks võimaldada toetuse andmist ühinemise tulemusel tekkinud tootjarühmale selleks, et võtta arvesse uute tootjarühmade rahalisi vajadusi ja et tagada toetuskava nõuetekohane kohaldamine.

(32)

Rakenduskavadele antava toetuse kava kasutamise võimaldamiseks tuleks selgelt määratleda tootjaorganisatsioonide turustatud toodang, sealhulgas täpsustada milliseid tooteid võib arvesse võtta ja millise turustusetapi ajal toodangu väärtus arvutatakse. Aastaste kõikumiste või ebapiisava teabe korral tuleks võimaldada ka turustatava toodangu arvutamise lisameetodeid. Kava väärkasutuse vältimiseks ei tohiks tootjaorganisatsioonidel üldiselt olla lubatud kava kestuse jooksul võrdlusperioode muuta.

(33)

Abi nõuetekohase kasutamise tagamiseks tuleks sätestada eeskirjad rakendusfondide ning liikmete rahaliste sissemaksete haldamiseks, võimaldades võimalikult suurt paindlikkust, tingimusel, et kõik tootjad võivad kasutada rakendusfondi ning võivad demokraatlikult osaleda rakendusfondi kasutamist käsitlevate otsuste tegemisel.

(34)	Tuleks ette näha sätted, millega kehtestatakse säästvate rakenduskavade riikliku strateegia ja keskkonnaalase tegevuse riikliku raamistiku ulatus ja struktuur. Selle eesmärk on rahaliste vahendite eraldamise optimeerimine ning strateegia kvaliteedi parandamine.

(35)

Usaldusväärse halduse huvides tuleks sätestada rakenduskavade esitamise ja heakskiitmise kord ning tähtajad, et pädevad asutused saaksid teavet asjakohaselt hinnata ning meetmeid kavadega hõlmata või neist välja jätta. Kuna kavasid hallatakse aasta kaupa, tuleks sätestada, et enne teatavat kuupäeva kinnitamata kavad tuleks üheks aastaks edasi lükata.

(36)

Järgmise aasta rakenduskavasid tuleks muuta aasta kaupa, et neid saaks kohandada, võttes arvesse uusi tingimusi, mida ei saanud ette näha kava esialgse esitamise ajal. Lisaks peaks olema võimalik muuta meetmeid ja rakendusfondi suurust kava täitmise aasta jooksul. Kõikide selliste muudatuste suhtes peaksid kehtima teatavad piirangud ja tingimused, mille määratlevad liikmesriigid ja mis hõlmavad kohustust teatada muudatustest pädevatele asutustele, et tagada kinnitatud kavade üldeesmärkide säilimine.

(37)	Finants- ja õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu toimingutest ja kuludest, mida ei tohi hõlmata rakenduskavadega.

(38)

Et vältida investeeringu kasuliku ea jooksul organisatsiooniga suhted katkestanud eraõigusliku poole põhjendamatut rikastumist, tuleks üksikutesse põllumajandusettevõtetesse investeerimise suhtes kehtestada sätted, mis võimaldavad organisatsioonil investeeringu jääkväärtuse tagasi nõuda, olenemata sellest, kas investeeringu omanik on liige või organisatsioon.

(39)

Kava nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata abitaotlustes esitatav teave ning abi maksmise kord. Rahavoogudega seotud raskuste vältimiseks peaks tootjaorganisatsioonide jaoks kehtestama ettemaksete süsteemi koos asjakohaste tagatistega. Sarnastel põhjustel peaks juba kantud kulude hüvitamise jaoks olema võimalik kasutada alternatiivset süsteemi.

(40)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud sätted riskide juhtimise ja vältimise meetmete ulatuse ja kohaldamise kohta. Kõnealuste eeskirjadega tuleks võimaluse korral ette näha paindlikkus ja kiire kohaldamine riskide korral ning seega tuleks liikmesriikidel ja nende tootjaorganisatsioonidel võimaldada otsuseid vastu võtta. Eeskirjadega tuleks siiski takistada kuritarvitamist ja nendega tuleks ette näha teatavate meetmete kasutuse piirangud, sh rahastamise vallas. Nendega tuleks samuti tagada fütosanitaar- ja keskkonnanõuete nõuetekohane täitmine.

(41)

Seoses turult kõrvaldamistega tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad meetme võimalikku tähtsuse arvesse võtmiseks. Eelkõige tuleks koostada eeskirjad suuremat toetust hõlmava süsteemi kohta turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja jaoks, mida jagatakse heategevusorganisatsioonide ja teatavate muude asutuste ja institutsioonide kaudu tasuta humanitaarabina. Lisaks tuleks kehtestada turult kõrvaldamiseks antava toetuse piirmäär, selle tagamiseks, et turult kõrvaldamisest ei saaks toodete jaoks nende turuleviimise asemel püsiv alternatiivne väljund. Selles kontekstis on nende toodete puhul, mille jaoks on määruse (EÜ) nr 2200/96 V lisas kehtestatud turult kõrvaldamise ühendusepoolse hüvitise piirmäärad, asjakohane neid määrasid jätkuvalt kasutada, suurendades neid samal ajal teatatavas ulatuses, et võtta arvesse, et neid kõrvaldamisi nüüd kaasrahastatakse. Teiste toodete puhul, mille puhul ei ole kogemused veel näidanud ülemääraste kõrvaldamiste ohtu, on asjakohane liikmesriikidel endil lubada toetuse piirmäärad kindlaks määrata. Kõigil juhtudel on aga sarnastel kaalutlustel asjakohane kehtestada kvantitatiivne kõrvaldamiste määr toote ja tootjaorganisatsiooni kohta.

(42)

Tuleks võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad riikliku finantsabi kohta, mida liikmesriigid võivad anda ühenduse piirkondades, kus tootjate organiseerituse tase on eriti madal; eeskirjades peaks olema esitatud ka sellise madala organiseerituse taseme määratlus. Tuleks ette näha sellise riigiabi heakskiidu ning sellise abi ühendusepoolse tagasimaksmise heakskiitmist ja summat käsitlev kord ning tagasimakse määr, mis peaks kajastama hetkel kohaldatavat korda.

(43)

Tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige menetlussätted, tingimuste kohta, mille alusel võib puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide või selliste organisatsioonide liitude väljaantud eeskirju laiendada kõikidele teatavas majanduspiirkonnas asuvatele tootjatele. Kui toodangut müüakse enne selle koristamist, tuleks täpsustada, millised eeskirjad laienevad vastavalt tootjatele ja ostjatele.

(44)

Ühenduse õunatootjad on hiljuti leidnud ennast raskest olukorrast muu hulgas lõunapoolkeral asuvatest teatavate kolmandatest riikidest pärit õunte impordi märkimisväärse kasvu tõttu. Õunte impordi järelevalvet tuleks seetõttu täiustada. Kõnealuse eesmärgi saavutamise asjakohane vahend on impordilitsentside väljastamisel põhinev mehhanism, mille tingimuseks on tagatise esitamine selle kohta, et toimingud, millele impordilitsentsi taotletakse, on tegelikult läbi viidud. Tuleks kohaldada komisjoni määrusi (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (25) ja (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (26)

(45)

Tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad puu- ja köögiviljade piirihindade süsteemi kohta. Kuna enamik selliseid kergesti riknevaid puu- ja köögivilju tarnitakse komisjonimüügiks, tekitab see erilisi raskusi nende väärtuse määramisel. Tuleks kehtestada piirihinna arvutamise võimalikud meetodid, mille põhjal imporditud tooted klassifitseeritakse ühises tollitariifistikus. Eelkõige tuleks kindlad impordiväärtused kehtestada toodete keskmiste hindade kaalutud keskmise põhjal ning tuleks ette näha erisäte olukorraks, kui teatavat päritolu toodete hinnad ei ole kättesaadavad. Tuleks ette näha tagatise esitamine teatavas olukorras süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

(46)

Tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad sellise imporditollimaksu kohta, mida on lisaks ühise tollitariifistikuga ettenähtud imporditollimaksule võimalik kehtestada teatavate toodete suhtes. Täiendava tollimaksu võib kehtestada juhul, kui asjakohaste toodete impordimaht ületab toodete ja kohaldamisaegade lõikes määratud käivitusläve. Ühenduse poole teele saadetud kaubad on vabastatud täiendavast tollimaksust ja seepärast tuleks selliste kaupade jaoks kehtestada erisätted.

(47)	Tuleks ette näha käimasolevate programmide ja kavade asjakohane jälgimine ja hindamine nende tõhususe ja tulemuslikkuse hindamiseks nii tootjaorganisatsioonide kui ka liikmesriikide poolt.

(48)

Tuleks kehtestada meetmed/sätted käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teavitamise liigi, vormi ja vahendite kohta. Need peaksid hõlmama tootjate ja tootjaorganisatsioonide poolt liikmesriikidele ja liikmesriikide poolt komisjonile edastatavaid andmeid, samuti hilinenud või ebatäpsete andmete esitamisest tulenevaid tagajärgi.

(49)

Tuleks kehtestada meetmed, millega käsitletakse käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1182/2007 nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikke kontrolle ning eeskirjade eiramise suhtes kohaldatavaid asjakohaseid sanktsioone. Need meetmed peaksid hõlmama nii ühenduse tasandil kehtestatud erikontrolle ja -sanktsioone kui ka riiklikke lisakontrolle ja -sanktsioone. Kontrollid ja sanktsioonid peaksid olema hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed. Tootjate õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad ilmse vea, vääramatu jõu ja muude erandjuhtude lahendamiseks. Kehtestada tuleks eeskirjad kunstlikult loodud olukordade jaoks, et vältida igasugust neist saadavat kasu.

(50)	Tuleks vastu võtta sätted sujuva ülemineku tagamiseks eelmiselt süsteemilt uuele süsteemile, mis on kehtestatud käesolevas määruses, ja selleks, et rakendada määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklis 55 sätestatud üleminekusätteid.

(51)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõistete kasutamine

1.   Käesolevas määruses kehtestatakse määruse (EÜ) nr 2200/96, määruse (EÜ) nr 2201/96 ja määruse (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad.

2.   Lõikes 1 osutatud määrustes kasutatud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Turustusaastad

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete puhul kestab turustusaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

II   JAOTIS

TOODETE KLASSIFITSEERIMINE

I   PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 3

Erandid ja vabastused turustusnormide kohaldamisel

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 lõikest 5 ei nõuta vastavust turustusnormidele järgmiste toodete puhul:

a)	tooted, mis veetakse töötlemisettevõtetesse, v.a juhul, kui käesolevas määruses ei ole konkreetselt ette nähtud minimaalseid kvaliteedinõudeid tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud toodetele;

b)	tooted, mille tootja annab oma põllumajandusettevõttest tarbijale isiklikuks kasutamiseks; ja

c)	konkreetses piirkonnas, mille kohta komisjon on liikmesriigi taotluse põhjal määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklis 46 osutatud korras vastu võtnud otsuse ja mida müüakse selle piirkonna jaekaubanduses üldtuntud traditsiooniliste tarbimistavade alusel kohalikuks tarbimiseks.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 lõikest 5 ei nõuta konkreetses tootmispiirkonnas vastavust turustusnormidele järgmiste toodete puhul:

a)	tooted, mida kasvataja müüb või tarnib ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse või ladudesse või mis tema põllumajandusettevõttest sinna veetakse; ja

b)	tooted, mis veetakse ladudest ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 lõikest 5 võivad liikmesriigid vabastada turustusnormide või mõnede nende sätete järgimise nõudest järgmised tooted:

a)	tooted, mida kasvataja näitab või pakub müügiks, müüb, tarnib või mis tahes muul viisil turustab hulgiturul, eriti tootmispiirkonnas asuvatel tootjaturgudel; ja

b)	tooted, mis veetakse kõnealustelt hulgiturgudelt samas tootmispiirkonnas asuvatesse ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse või ladudesse.

Kui kohaldatakse esimest lõiku, teatab asjaomane liikmesriik võetud meetmetest komisjonile.

4.   Liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse tõendid selle kohta, et lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud tooted vastavad sätestatud tingimustele, eriti kavatsetava kasutuse osas.

Artikkel 4

Teabe üksikasjad

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 kohaselt kehtestatud turustusnormide jaoks nõutava teabe üksikasjad peavad olema loetavalt ja nähtavalt pakendi ühel küljel või otse pakendile trükitud või kinnitatud pakendi lahutamatu osa moodustavale märgisele või pakendile.

2.   Lahtiselt veetavate ja otse transpordivahendile laaditud kaupade puhul kantakse lõikes 1 osutatud teabe üksikasjad kaupade saatelehele või saatelehele, mis on transpordivahendis asetatud nähtavasse kohta.

Artikkel 5

Teabe üksikasjad jaemüügietapis

Jaemüügis pakitult müüdavate toodete puhul peab määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 kohaselt kehtestatud turustusnormidega nõutava teabe üksikasjad olema loetavad ja nähtavad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/13/EMÜ (27) osutatud pakendatud kaupadel tuleb lisaks turustusnormidega ettenähtud teabele märkida ka netokaal. Tavaliselt tükikaupa müüdavate toodete puhul ei kohaldata kaalu märkimise nõuet, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav või kui see on märgisel osutatud.

Tooteid võib esitleda pakkimata, juhul kui jaemüüja paneb müüdavate kaupade juurde sildi, millel on nähtavalt ja loetavalt kirjas turustusnormides ja määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 lõikes 1 täpsustatud teabe üksikasjad sordi, toote päritoluriigi ja klassi kohta.

Artikkel 6

Müügipakendid

1.   Müügipakendid netomassiga kuni kolm kilogrammi võivad sisaldada eri tüüpi värskeid puu- ja köögivilju, kui:

a)	tooted on ühtliku kvaliteediga ning iga asjaomane tüüp vastab lõike 2 kohastele standarditele;

b)	pakendid on vastavalt lõikele 3 nõuetekohaselt märgistatud; ning

c)	segu ei ole niisugune, mis võiks tarbijat eksitada.

2.   Lõikes 1 osutatud pakendites olevad tooted peavad olema samast kaubanduslikust klassist kui I lisas osutatud.

Kui segu sisaldab ühenduse turustusnormidega hõlmamata puu- ja köögivilju, peavad ka need tooted vastavalt käesoleva määruse I lisale olema klassifitseeritud samasse klassi.

3.   Lõikes 1 osutatud müügipakendite ja/või iga müügipakendeid sisaldava pakendi märgistus hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju:

a)

pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress. Selle võib asendada: i) kõikide pakendite puhul, v.a kinnispakkide puhul, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis kujutab pakendajat ja/või lähetajat, ja mille juures on märge „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid); ii) üksnes kinnispakkide puhul ühenduses registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on näidatud tihedas seoses märkega “Pakendatud:” või samaväärse teabega. Sel juhul peaks märgistusel olema ka pakendaja ja/või lähetaja kood. Müüja esitab koodi tähenduse kohta kogu teabe, mida kontrolliasutus peab vajalikuks;

b)	kõigi pakendis olevate toodete/tüüpide nimetused;

c)	sordinimed või kaubanduslikud tüübid kõigi segus olevate toodete kohta, mille puhul need ühenduse turustusnormide kohaselt on nõutavad ka segamata kujul;

d)	iga asjaomase toote päritolumaa, mis märgitakse asjaomase toote nimetuse järele; ja

e)

klass.

Ühenduse turustusnormidega hõlmatud puu- ja köögiviljade puhul asendavad need andmed kõnealuste normidega nõutavaid üksikasju.

II   PEATÜKK

Turustusnormidele vastavuse kontrollid

1.   Jagu

Üldsätted

Artikkel 7

Kohaldamisala

Käesolevas peatükis kehtestatakse liikmesriikidele eeskirjad määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 kohaselt kehtestatud turustusnormidele vastavuse kontrollide läbiviimisel turustamise kõikidel etappidel.

Artikkel 8

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab:

a)	ühe pädeva asutuse (edaspidi „koordineeriv asutus”), mis vastutab käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas koordineerimise ja kontaktide loomise eest, ja

b)	määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 lõike 6 kohaldamise eest vastutav kontrolliasutus või -asutused (edaspidi „kontrolliasutused”).

2.   Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks

a)	vastavalt lõikele 1 määratud koordineeriva asutuse nime ja posti- ning e-posti aadressi,

b)	vastavalt lõikele 1 määratud kontrolliasutuse nime ja posti- ning e-posti aadressi, ja

c)	määratud kontrolliasutuste pädevusvaldkonna täpse kirjelduse.

3.   Koordineeriv asutus võib olla kontrolliasutus või mõni muu vastavalt lõikele 1 määratud asutus.

4.   Komisjon teeb liikmesriikide määratud koordineerivate asutuste nimekirja avalikult kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.

Artikkel 9

Ettevõtjate andmebaas

1.   Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljasektori ettevõtjate andmebaasi, milles loetletakse käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel ettevõtjad, kes tegelevad sellise värske puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklile 2 sätestatud normid.

Käesoleva peatüki kohaldamisel on ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on turustusnormidega hõlmatud värskeid puu- ja köögivilju, eesmärgiga need enda või kolmanda osapoole nimel ühenduse territooriumil välja panna või müügiks pakkuda, müüa või mingil muul viisil turustada ja/või kolmandatesse riikidesse eksportida.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel järgmised ettevõtjad andmebaasi lisatakse või mitte:

a)	ettevõtjad, kelle tegevuse suhtes ei kohaldata kohustust järgida turustusnorme vastavalt artiklile 3, ja

b)	füüsilised või juriidilised isikud, kelle tegevus puu- ja köögiviljasektoris piirdub kauba transportimise või toodete müümisega väikestes kogustes jaemüügietapis.

3.   Kui andmebaas koosneb mitmest erinevast komponendist, tagab koordineeriv asutus andmebaasi, selle komponentide ja nende ajakohastamise ühtlikkuse. Andmebaasi ajakohastavad eelkõige kontrolliasutused, kes kasutavad selleks kõikide turustusetappide käigus läbiviidud kontrollidel kogutud teavet.

4.   See andmebaas sisaldab iga ettevõtja kohta ettevõtja registreerimisnumbrit, nime, aadressi, artiklis 10 osutatud kategooriatesse klassifitseerimiseks vajalikku teavet, eelkõige turustamisketis, ettevõtte tähtsust käsitlevat teavet, teavet ettevõtjate eelmisel kontrollimisel saadud tulemuste kohta ning muud kontrolliks vajalikku teavet.

5.   Ettevõtjad esitavad liikmesriikide poolt andmebaasi koostamiseks ja ajakohastamiseks vajaliku teabe. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel lisatakse andmebaasi ettevõtjad, kelle registrijärgne tegevuskoht ei asu asjaomaste liikmesriikide territooriumil, kuid kes kauplevad seal.

2.   Jagu

Siseturul läbiviidavad kontrollimised

Artikkel 10

Vastavuskontrollid siseturul

1.   Liikmesriigid võtavad kasutusele proovide võtmisel põhineva süsteemi ettevõtjate valduses olevate toodete turustusnormide vastavuskontrolli läbiviimiseks kõikidel turustusetappidel.

Selle süsteemiga määravad liikmesriigid turustusnormidele mittevastavaid kaupu turustavate ettevõtjate riskianalüüsi põhjal kindlaks kontrolliasutuste poolt läbiviidavate kontrollide sageduse. Kontrollide sagedus peab olema piisav, et teha iga eelnevalt määratletud ettevõtjate kategooria puhul kindlaks ühenduse eeskirjade järgimine.

Riskianalüüs põhineb eelkõige ettevõtte suurusel, nende kohal turustusketis, eelmiste kontrollide tulemustel ning muudel liikmesriikide poolt määratletavatel parameetritel.

Sagedamini kontrollitakse neid ettevõtjaid, kes tegelevad puu- ja köögiviljade töötlemise ja pakendamisega eelkõige tootmispiirkondades. Kontrolli võib läbi viia ka veo ajal.

Kui kontrollide käigus ilmnevad märkimisväärsed eeskirjade eiramised, suurendavad kontrolliasutused asjaomaste ettevõtjate puhul kontrollide sagedust.

2.   Ettevõtjad esitavad kontrolliasutustele kogu teabe, mida kontrolliasutused peavad vajalikuks kontrolli korraldamiseks ja läbiviimiseks.

3.   Liikmesriigid võivad lubada ettevõtjatel kasutada iga pakendi märgistamisel II lisas esitatud näidist juhul, kui on tagatud puu- ja köögivilja ühtlane ja kõrge vastavus turustusnormidele lähetusetapil. Luba antakse kolmeks aastaks ja seda saab pikendada.

Lisaks peavad ettevõtjad selleks, et saada võimalus kõnealust näidist kasutada:

a)	omama kontrolli läbiviimiseks personali, kes on saanud liikmesriigi poolt heakskiidetud koolituse,

b)	omama asjakohaseid seadmeid toodete töötlemiseks ja pakendamiseks,

c)	võtma endale kohustuse viia läbi lähetatavate kaupade suhtes vastavuskontroll ning pidama registrit, kuhu on märgitud kõik läbiviidud kontrollitoimingud.

Kui ettevõtjad ei suuda enam tagada kõrget ja ühtlikku vastavust normidele või kui ühte teise lõiguga ettenähtud tingimust enam ei täideta, tühistab liikmesriik ettevõtjale antud loa kasutada pakendite märgistamisel II lisa näidist.

4.   Koordineeriv asutus edastab lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemi sätted komisjonile. Kõnealuses teatises märgitakse erinevad ettevõtjate kategooriad, nende puhul ettenähtud kontrollide sagedus, samuti vajaduse korral lõike 3 sätete rakendamise üksikasjalikud tingimused ja artikli 11 lõike 1 sätete rakendamise üksikasjalikud tingimused, sealhulgas erinevate asjaomaste ettevõtjate puhul minimaalne kontrollide arv. Koordineeriv asutus teavitab komisjoni viivitamatult süsteemi hiljem tehtud muudatustest.

5.   Kui liikmesriigi territooriumil avastatakse, et muust liikmesriigist pärit partii ei vasta normidele defektide või riknemise tõttu, mida oleks saanud pakendamise ajal avastada, teatab selle liikmesriigi kontrolliasutus avastatud nõuetele mittevastavuse juhtudest kuni hulgimüügietapini, sealhulgas jaotuskeskustes, viivitamata tõenäoliselt asjaga seotud muude liikmesriikide kontrolliasutustele.

Artikkel 11

Vastavuskontrollid eksportimisel

1.   Ekspordietapis tagab pädev kontrolliasutus vastavuskontrolli abil, et kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud tooted lahkuvad ühenduse tolliterritooriumilt ainult siis, kui need vastavad turustusnormidele.

Eksportijad esitavad kontrolliasutustele kogu teabe, mida kontrolliasutused peavad vajalikuks kontrolli korraldamiseks ja läbiviimiseks.

2.   Liikmesriigid võivad täpsustada iga asjaomase ettevõtjate kategooria jaoks ja riskianalüüsi põhjal partiide miinimumarvu ja kogused, mis peavad ekspordietapil läbima pädeva kontrollasutuse vastavuskontrolli. See arv peab olema ühenduse eeskirjade järgimise tagamiseks piisav. Kui nende kontrollide käigus ilmnevad märkimisväärsed eeskirjade eiramised, suurendavad kontrolliasutused asjaomaste ettevõtjate puhul kontrollitavate partiide arvu.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldada ettevõtjate suhtes, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)	nad annavad piisavad tagatised selle kohta, et nende poolt turustatavad puu- ja köögiviljad on ühtlase ja kõrge vastavuse tasemega;

b)	neil on kontrolli läbiviimiseks personal, kes on saanud liikmesriigi poolt heakskiidetud koolituse,

c)	nad kohustuvad kontrollima turustatavate kaupade vastavust; ja

d)	nad kohustuvad pidama registrit, kuhu märgitakse kõik läbiviidud kontrollimised.

3.   Kontrolliasutus väljastab pärast lõikes 1 osutatud kontrollitoimingute lõpetamist III lisas sätestatud vastavussertifikaadi iga eksporditava partii jaoks, mille nad turustusnormidega vastavaks tunnistavad. Kui ekspordisaadetis koosneb mitmest partiist, tuleb nende partiide vastavust tõendada ühe sertifikaadiga, milles on selgelt loetletud kogu saadetist moodustavad eri partiid.

Kui vastavalt lõikele 2 ei ole vastavussertifikaadiga hõlmatud partiisid pädeva kontrolliasutuse poolt ekspordietapil kontrollitud, märgitakse sertifikaadi lahtrisse 13 (Märkused) „enesekontroll (komisjoni määruse (EÜ) nr 0000/2007 artikli 11 lõige 2)”.

4.   Pädev tolliasutus võtab ekspordideklaratsiooni vastu ainult juhul, kui:

a)	kaupadele on lisatud lõikes 3 või artikli 19 lõikes 2 osutatud sertifikaat, või

b)	pädev kontrolliasutus on teavitanud tolliasutust sobival viisil sellest, et asjaomaste partiide puhul on välja antud üks kahest eespool osutatud sertifikaadist.

Artikkel 12

Vastavuskontrollid importimisel

1.   Enne vabasse ringlusesse laskmist kontrollitakse kolmandatest riikidest pärit toodete vastavust turustusnormidele.

Importijad esitavad kontrolliasutustele kogu teabe, mida need peavad vajalikuks lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 1 osutatud kontrollide korraldamiseks ja läbiviimiseks.

2.   Ilma et see piiraks 3. jao kohaldamist, viib ametlik kontrolliasutus impordikohas läbi iga imporditud partii vastavuskontrolli ja kui need tooted vastavad nõutud normidele, väljastab III lisas sätestatud vastavussertifikaadi. Kui impordisaadetis koosneb mitmest partiist, tuleb nende partiide vastavust tõendada ühe sertifikaadiga, milles on selgelt loetletud kogu saadetist moodustavad eri partiid.

3.   Tolliasutused annavad vabasse ringlusesse laskmise loa juhul, kui:

a)	kaupadele on lisatud lõikes 2 osutatud sertifikaat, artikli 14 lõikes 1 osutatud sertifikaat või artikli 19 lõikes 2 osutatud sertifikaat, või kui

b)	pädev kontrolliasutus on teavitanud tolliasutust sobival viisil sellest, et asjaomaste partiide puhul on välja antud üks eespool nimetatud sertifikaatidest.

4.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib pädev kontrolliasutus impordipunktis partiid mitte kontrollida, kui ta peab teatavate partiide puhul turustusnormidele mittevastamist vähetõenäoliseks. Pädev kontrolliasutus saadab tolliasutusele selle kohta tembeldatud deklaratsiooni või teatab tolliasutusele muul viisil, et kontrollimise ja heakskiitmise menetluse võib läbi viia.

Esimese lõike kohaldamiseks sätestab kontrolliasutus eelnevalt normidele mittevastavate partiide ohu hindamise kriteeriumid ja riskianalüüsi põhjal iga enda poolt määratletud impordiliigi osas partiide miinimumarvu ja kogused, mis peavad ekspordietapil läbima pädeva kontrollasutuse vastavuskontrolli. Käesoleva lõike alusel kindlaksmääratud miinimumarvud peavad olema märkimisväärselt kõrgemad, kui need, mida kohaldati vastavalt artikli 16 lõikele 1.

5.   Liikmesriikides lõike 4 kohaldamise ühtlustamise hõlbustamiseks võtab komisjon selle lõike kohaldamiseks vastu ühiseid suuniseid. Koordineeriv asutus teavitab komisjoni viivitamata lõike 4 kohaldamise eeskirjadest, sealhulgas lõike 4 teises lõigus osutatud kriteeriumidest ja miinimumarvust ning samuti nende eeskirjade hilisematest muudatustest.

6.   Kui kolmandast riigist importimisel leitakse, et kaubapartii ei vasta normidele, teavitab asjaomase liikmesriigi koordineeriv asutus kohe komisjoni ning teiste tõenäoliselt asjaga seotud liikmesriikide koordineerivaid asutusi, kes omakorda edastavad selle teabe vastavalt vajadusele oma territooriumil. Komisjoni teavitatakse komisjoni osutatud elektroonilise süsteemi abil.

3.   Jagu

Kolmandate riikide teostatavad kontrollid

Artikkel 13

Kolmandate riikide poolt enne ühendusse importimist läbiviidud kontrollitoimingute heakskiitmine

1.   Kolmanda riigi taotluse korral võib ühendus määruse 2200/96 artiklis 46 sätestatud korras heaks kiita vastava kolmanda riigi poolt enne ühendusse importimist läbiviidud vastavuskontrolli.

2.   Lõikes 1 osutatud heakskiidu võib anda kolmandatele riikidele, kes seda taotlevad ja kelle territooriumil järgitakse ühendusse eksporditavate toodete puhul ühenduse turustusnorme või vähemalt nendega samaväärseid norme.

Heakskiidus täpsustatakse kolmanda riigi ametlik asutus, kelle vastutusel lõikes 1 osutatud kontrollitoimingud läbi viiakse. Kõnealune asutus vastutab ühendusega kontakti hoidmise eest. Heakskiidus täpsustatakse ka nõuetekohaste kontrollide läbiviimise eest vastutavad kontrolliasutused, edaspidi „kolmanda riigi kontrolliasutused”.

Heakskiidu võib anda ainult asjaomasest kolmandast riigist pärit toodetele ning see võib piirduda teatavate toodetega.

3.   Kolmanda riigi kontrolliasutusteks on ametiasutused või lõikes 2 osutatud asutuse poolt ametlikult tunnustatud asutused ning need peavad pakkuma piisavaid tagatisi ja omama artikli 20 lõikes 1 osutatud viisil või samaväärsel viisil kontrolli läbiviimiseks vajalikku personali, seadmeid ja vahendeid.

4.   Nende riikide nimekiri, kelle vastavuskontrollid on käesoleva artikli alusel heaks kiidetud, ja asjaomaste toodete nimekiri on esitatud IV lisa A osas. Nende ametlike asutuste ja kontrolliasutuste andmed on esitatud kõnealuse lisa B osas ning lõikes 14 osutatud sertifikaatide näidised on esitatud kõnealuse lisa C osas.

Artikkel 14

Sertifikaadid

1.   Kolmanda riigi kontrolliasutused koostavad kontrollitud partii kohta enne ühenduse tolliterritooriumile sisenemist III lisas sätestatud vastavussertifikaadi või mis tahes muu ühenduse ja kolmanda riigi vahel kokkulepitud sertifikaadi. Kui oluline kaubasaadetis koosneb mitmest partiist, võib nende partiide vastavust tõendada ühtse sertifikaadiga, milles on selgelt loetletud kogu saadetist moodustavad eri partiid.

Esimese lõikega ettenähtud sertifikaatide tüüpvormid sätestatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud heakskiidu andmise raames.

2.   Kõneluses sertifikaadis peab olema sõna „originaal”. Kui on vaja täiendavaid koopiaid, tuleks neile templiga märkida sõna „koopia”. Ühenduse pädevad asutused tunnistavad kehtivana ainult sertifikaadi originaali.

Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 40 g/m2.

Vormid trükitakse ja täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles.

Vormid täidetakse kirjutusmasinaga või muul sarnasel viisil.

Kandeid ei tohi kustutada ega üle kirjutada. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral vajalikud andmed. Sellistele muudatustele lisab need teinud isik oma nimetähed ja need muudatused kinnitab väljaandja.

Igal sertifikaadil on seerianumber, mille abil saab sertifikaati identifitseerida, väljaandja tempel ja volitatud isiku või isikute allkiri.

Väljaandev asutus säilitab iga välja antud sertifikaadi koopia.

Artikkel 15

Loa peatamine

Komisjon võib loa peatada, kui selgub, et kaubad ei vasta märkimisväärse arvu partiide ja/või koguste puhul kolmanda riigi kontrolliasutuste poolt välja antud vastavussertifikaadis esitatud teabele või kui artikli 16 lõikes 2 osutatud järelkontrolli taotlusele on esitatud mitterahuldav vastus.

Artikkel 16

Liikmesriikide teostatavad täiendavad kontrollid

1.   Liikmesriigid kontrollivad füüsiliselt importimiskohas käesolevas jaos kehtestatud tingimustel imporditud toodete vastavust normidele, kontrollides iga asjaomase kolmanda riigi puhul märkimisväärset osa nendel tingimustel imporditud partiidest ja kogustest. See osa peab olema piisav, et tagada ühenduse eeskirjade järgimine kolmandate riikide kontrolliasutuse poolt. Liikmesriigid tagavad, et artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse kontrollitud partiide suhtes juhul, kui need partiid ei vasta turustusnormidele.

Kui kontrollide käigus ilmneb märkimisväärseid eeskirjade rikkumisi, teavitavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjoni ja kontrolliasutused suurendavad kooskõlas käesoleva artikli sätetega kontrollitavate kaubasaadetiste arvu ja koguseid.

Kui liikmesriik nõuab sisse käesolevas lõikes osutatud kontrollide kulude katmiseks maksu, peab selle tase kajastama partii suuruseid ja koguseid, mis on nende kontrollide osas väiksemad kui artiklis 12 osutatud.

2.   Kui artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus osutatud sertifikaatide autentsuses või nendes sisalduva teabe õigsuses ilmneb kahtlusi, viiakse läbi järelkontroll.

Ühenduse pädev asutus tagastab sertifikaadi või selle koopia artikli 13 lõike 2 teises lõigus osutatud kolmanda riigi kontaktasutusele ja lisab sellele vajaduse korral järelkontrolli tegemise põhjused ja olemasoleva teabe selle kohta, et sertifikaat ei ole autentne või selles sisalduvad üksikasjad on ebaõiged. Järelkontrollitaotlustest teatatakse koos iga taotluse tulemustega võimalikult kiiresti komisjonile.

Järelkontrolli taotluse korral võib asjaomaste toodete importija paluda pädevatel asutustel läbi viia artiklis 12 osutatud vastavuskontroll.

Artikkel 17

Teabe edastamise kohustus

1.   Koordineeriv asutus edastab komisjonile iga kvartali kohta hiljemalt järgmise kvartali lõpuks iga kolmanda riigi ja asjaomase toote kohta kooskõlas artikliga 13 imporditud partiide arvu ja üldkogused, artikli 16 lõikes 1 osutatud vastavuskontrolli läbinud partiide arvu ja kogused ning need partiid, mille puhul kontrolliasutused leidsid, et need ei vasta kolmandate riikide kontrolliasutuste poolt välja antud vastavussertifikaatides olevale teabele, täpsustades vastavad partiid ja defektid.

2.   Tolliasutused teevad tihedat koostööd koordineeriva asutuse ja/või kontrolliasutustega eelkõige artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohaldamise osas ja annavad neile kogu vajaliku teabe.

Artikkel 18

Halduskoostöö

1.   Käesoleva jao kohaldamise tingimuseks on ühenduse ja iga asjaomase kolmanda riigi vahel halduskoostöö korra loomine.

Selle korra kohaldamise õiguse saamiseks saadavad asjaomased kolmandad riigid komisjonile kogu vajaliku teabe kontrollitoimingute kohta, eelkõige kolmanda riigi kontrolliasutuste templijäljendite näidised ja vajaduse korral teavitavad ka viivitamata kõnealuse teabega seotud muutustest.

Komisjon edastab selle teabe ja mis tahes hilisemad muudatused liikmesriikide koordineerivatele asutustele, kes teatavad sellest tolliasutustele ja teistele pädevatele asutustele.

Pärast halduskoostöö kehtestamist ja pärast seda, kui asjaomase kolmanda riigi poolt edastatud teabesse on halduskoostöö raames ning ametlike esindajate nimede ja aadresside ning kontrolliasutuste osas kõik olulised muudatused sisse viidud, teeb komisjon sellekohase teate avalikult kättesaadavaks sellisel viisil, mida ta peab asjakohaseks.

2.   Artikli 13 lõikes 4 osutatud kolmandate riikide heakskiitu kohaldatakse alates kuupäevast, mil komisjon teeb avalikult teatavaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate ühenduse ja kolmanda riigi vahelise halduskoostöö loomise kohta.

4.   Jagu

Töötlemiseks ettenähtud tooted

Artikkel 19

Töötlemiseks ettenähtud tooted

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel on töötlemiseks ettenähtud tooted värsked puu- ja köögiviljad, mis peavad vastama turustusnormidele ja mis veetakse töötlemisettevõtetesse, kus need töödeldakse toodeteks, mille CN-kood erineb algsest värske toote koodist.

2.   Pädevad kontrolliasutused annavad kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ja ühendusse importimiseks ettenähtud toodete jaoks välja V lisaga ettenähtud tööstusliku kasutamise tõendid, kui need tooted on ette nähtud töötlemiseks ja kui need ei pea seetõttu vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a olema vastavuses turustusnormidega. Pädevad kontrolliasutused tagavad käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud märgistust käsitlevate erisätete järgimise.

3.   Impordi puhul saadab pädev kontrolliasutus pärast lõikes 2 osutatud sertifikaadi väljaandmist sertifikaadi koopia ja võimalikuks töötlemistoimingute kontrolliks vajaliku teabe selle liikmesriigi koordineerivale asutusele, kus töötlemine läbi viiakse. Pärast töötlemist saadab töötlemisettevõte sertifikaadi tagasi pädevale kontrolliasutusele, mis tagab, et tooted on tegelikult töödeldud.

4.   Töötlemiseks ettenähtud toodete pakendile tuleb märkida selgelt sõnad „töötlemiseks ettenähtud” või muu samaväärne väljend. Lahtiselt veetavate ja otse veovahendile laaditud kaupade puhul kantakse kõnealune märge kaupade saatelehele või veovahendis nähtavale kohale asetatud teatisele.

5.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, eelkõige need, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide vahelist koostööd, et vältida värskelt turulesaatmiseks ettenähtud kaupade saatmist töötlemiseks ettenähtud kaupadena väljapoole nende tootmispiirkonda.

5.   Jagu

Kontrollimeetod

Artikkel 20

Kontrollimeetod

1.   Käesoleva peatükiga ettenähtud vastavuskontrollid, välja arvatud jaemüügietapi puhul lõpptarbijale, viiakse läbi vastavalt VI lisas sätestatud meetoditele, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

Liikmesriigid sätestavad erikorra vastavuskontrolliks jaemüügietapil lõpptarbijale.

2.   Kui kontrollijad leiavad, et kaup vastab turustusnormidele, võib kontrolliasutus anda välja III lisas sätestatud vastavussertifikaadi. Kõnealune sertifikaat antakse igal juhul välja impordi- või ekspordikohas.

3.   Kui kaubad ei vasta turustusnormidele, annab kontrolliasutus ettevõtjatele või nende esindajatele välja teatise selle kohta, et tooted ei vasta normidele. Kaupu, mille puhul on välja antud teatis selle kohta, et need ei vasta normidele, ei tohi ilma teatist väljastanud kontrolliasutuse loata mujale viia. Loa saamiseks võib olla vajalik kontrolliasutuste poolt sätestatud tingimuste täitmine.

Ettevõtjad võivad otsustada vastavusse viia kogu kauba või osa sellest. Vastavusse viidud kaupu ei või turustada enne, kui pädev kontrolliasutus on asjakohasel viisil taganud kaupade tegeliku vastavuse. Vajaduse korral annab pädev kontrolliasutus pärast kaupade vastavusse viimist partiile või selle osale III lisas sätestatud vastavussertifikaadi.

Kui kontrolliasutus on nõus ettevõtja sooviga viia kaubad vastavusse mõnes teises liikmesriigis kui see, kus viidi läbi nõuetele mittevastavuse tuvastamise kontroll, võtavad liikmesriigid toodete vastavuse kontrollimiseks vastu kõik vajalikuks peetavad meetmed, eelkõige seoses omavahelise koostööga.

Kui kaupu ei ole võimalik vastavusse viia ega saata loomatoiduna kasutamiseks, tööstuslikuks töötlemiseks või muul otstarbel kui toiduna kasutamiseks, võib kontrolliasutus vajaduse korral paluda ettevõtjatel võtta asjakohased meetmed selle tagamiseks, et asjaomaseid tooteid ei turustata.

Ettevõtjad esitavad liikmeriikide poolt käesoleva lõike kohaldamiseks vajalikuks peetava teabe.

4.   Käesoleva peatüki kohaldamisel on arvetel ja saatedokumentidel märgitud toodete kvaliteediklass ja päritoluriik ning vajaduse korral see, et need on ette nähtud töötlemiseks. Seda nõuet ei kohaldata jaemüügi korral lõpptarbijale.

III   JAOTIS

TOOTJAORGANISATSIOONID

I   PEATÜKK

Nõuded ja tunnustamine

1.   Jagu

Mõisted

Artikkel 21

Mõisted

1.   Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tootja” – määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud põllumajandustootja;

b)	„tütarettevõte” – ettevõte, mille osanikuks on üks või mitu tootjaorganisatsiooni või nende liitu ja mis aitab kaasa tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühenduse eesmärkide saavutamisele;

c)	„riikidevaheline tootjaorganisatsioon” – organisatsioon, millesse kuuluvatest põllumajandusettevõtetest vähemalt üks asub muus liikmesriigis kui see, kus asub organisatsiooni peakontor;

d)	„riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit” – tootjaorganisatsioonide liit, millesse kuuluvatest organisatsioonidest vähemalt üks asub muus liikmesriigis kui see, kus asub organisatsiooni peakontor;

e)	„lähenemiseesmärk” – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohased tegevuseesmärgid vähim arenenud liikmesriikidele ja piirkondadele ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013;

f)

„meede” – üks järgmistest: i) tegevused, mille eesmärk on tootmise planeerimine, sh põhivara soetamine, ii) tegevused, mille eesmärk on tootekvaliteedi parandamine või säilitamine, sh põhivara soetamine, iii) tegevused, mille eesmärk on turustamise parandamine, sh põhivara soetamine, ning edendamis- ja teavitamistegevus, v.a punkti vi alla kuuluv edendamis- ja teavitamistegevus, iv) teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, sh põhivara soetamine, v) koolitustegevused, v.a punkti vi alla kuuluv koolitus, ning tegevused, mille eesmärk on edendada juurdepääsu nõuandeteenustele, vi) üks kuuest riskide vältimise ja juhtimise vahendist, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punktides a–f, vii) keskkonnaalased tegevused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõikes 3, sh põhivara soetamine, viii) muud tegevused, sh põhivara soetamine, v.a need tegevused, mis kuuluvad punktide i, ii, ja iii, iv ja vii alla, mis täidavad üht või mitut määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõikes 1 osutatud eesmärki;

g)	„tegevus” – konkreetne toiming või vahend, mille eesmärk on saavutada konkreetne rakenduseesmärk, mis aitab kaasa ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamisele;

h)	„kõrvalsaadus” – toode, mis on saadud sellise puu- ja köögiviljatoote valmistamisel ja/või töötlemisel, millel on positiivne majanduslik väärtus, kuid mis ei ole kavandatud peaeesmärk;

i)	„esmatöötlemine” – puu- ja köögiviljatoote töötlemine muuks EÜ asutamislepingu I lisas loetletud tooteks. Värskete toodete puhastamist, lõikamist, koorimist, kuivatamist ja pakkimist turustamise eesmärgil ei käsitata esmatöötlemisena;

j)

„tootmisharudevaheline”, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõike 3 punktis b – üks või mitu määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 20 punktis c osutatud tegevust, mille liikmesriik on heaks kiitnud ning mida tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ja vähemalt üks muu ettevõtja toiduainete töötlemis- ja/või turustusahelas on ühiselt hallanud;

k)

„alusnäitaja” – kavade koostamise perioodi alguse olukorda või suundumust kajastav näitaja, mis võib anda kasulikku teavet: i) lähteolukorra analüüsimisel säästvate rakenduskavade riikliku strateegia või rakenduskava kehtestamiseks, ii) võrdlusalusena, mille põhjal võib riikliku strateegia või rakenduskava tulemusi ja mõju hinnata ja/või iii) riikliku strateegia või rakenduskava tulemuste ja mõju tõlgendamisel.

2.   Liikmesriigid määratlevad määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 eesmärgil oma territooriumi asjaomased juriidilised isikud, võttes arvesse oma riiklikke õigus- ja haldusstruktuure. Vajaduse korral kehtestavad nad ka kõnealuste artiklite kohaldamiseks juriidiliste isikute osade selget määratlust käsitlevad sätted.

2.   Jagu

Tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldatavad nõuded

Artikkel 22

Tootehõlmavus

1.   Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioone määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 kohaselt tunnustamistaotluses märgitud toote või toodete rühma osas, kui kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti c vastuvõetud otsusest ei tulene teisiti.

2.   Liikmesriigid tunnustavad vaid tootjaorganisatsioone üksnes töötlemiseks ettenähtud toodete osas, kui nad suudavad tagada, et sellised tooted tarnitakse töötlemiseks kas tarnelepingute süsteemi kaudu või muul viisil.

Artikkel 23

Liikmete miinimumarv

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt tootjaorganisatsiooni liikmete miinimumarvu kehtestamisel võivad liikmesriigid ette näha, et kui tunnustamise taotlejaks on täielikult või osaliselt liikmed, kes on ise tootjatest koosnevad juriidilised isikud või tootjatest koosnevate juriidiliste isikute selgelt määratletud osad, võib tootjate miinimumarvu arvutada juriidiliste isikute või juriidiliste isikute selgelt määratletud osadega seotud tootjate arvu põhjal.

Artikkel 24

Liikmelisuse miinimumkestus

1.   Tootja liikmelisuse miinimumtähtaeg on üks aasta.

2.   Liikmelisuse lõpetamisest teatatakse organisatsioonile kirjalikult. Liikmesriigid kehtestavad kuni kuue kuu pikkused teatamistähtajad ning liikmelisuse lõpetamise jõustumiskuupäevad.

Artikkel 25

Tootjaorganisatsioonide struktuurid ja tegevused

Liikmesriigid tagavad, et tootjaorganisatsioonidel on personal, infrastruktuur ja varustus, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõikega 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ja et nad suudavad täita oma peamisi ülesandeid, eriti järgmisi:

a)	liikmete toodangu tundmine;

b)	liikmete toodangu kogumine, sorteerimine, ladustamine ja pakendamine,

c)	äritegevuse ja eelarve haldamine, ja

d)	keskne raamatupidamine ja arvete väljastamine.

Artikkel 26

Turustatava toodangu väärtus või maht

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldamise eesmärgil arvutatakse turustatava toodangu väärtus või maht samal alusel nagu käesoleva määruse artiklites 52 ja 53 sätestatud turustatava toodangu väärtus.

Artikkel 27

Tehniliste vahendite hankimine

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 lõike 1 punkti e kohaldamisel käsitatakse tootjaorganisatsiooni, mida tunnustatakse toote suhtes, mille puhul on tehniliste vahendite hankimine vajalik, oma kohustust täitvana, kui ta hangib piisaval tasemel tehnilisi vahendeid ise või oma liikmete kaudu, või tütarettevõtete kaudu või allhanke korras.

Artikkel 28

Tootjaorganisatsioonide põhitegevused

1.   Tootjaorganisatsiooni põhitegevus seondub liikmete nende toodete tarnete koondamise ja nende toodete turustamisega, mille suhtes teda on tunnustatud.

2.   Tootjaorganisatsiooni oma liikmete ja muude tootjaorganisatsioonide liikmete turustatud toodangu müügihind peab olema suurem kui kogu muu turustatud toodangu müügihind.

Kõnealune arvutus peab põhinema üksnes toodetel, mille suhtes tootjaorganisatsiooni tunnustatakse.

3.   Kui kohaldatakse artikli 52 lõiget 7, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 mutatis mutandis asjaomaste tütarettevõtete suhtes alates 1. jaanuarist 2012.

Artikkel 29

Allhange

Tootjaorganisatsiooni tegevuse allhange tähendab seda, et tootjaorganisatsioon sõlmib asjaomase tegevuse pakkumiseks kaubanduskokkuleppe teise majandusüksusega, sh ühega oma liikmetest või tütarettevõttega. Tootjaorganisatsioon jääb siiski vastutavaks kõnealuse tegevuse läbiviimise tagamise ning tegevuse pakkumiseks sõlmitud kaubanduskokkuleppe täieliku halduskontrolli ja järelevalve eest.

Esimest lõiget kohaldatakse mutatis mutandis, kui tootjaorganisatsioonide liit tellib tegevuse allhanke teel.

Artikkel 30

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid

1.   Riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor asub liikmesriigis, kus organisatsioonil on olulisi ettevõtteid või oluline arv liikmeid ja/või kus ta turustab olulise osa toodangust.

2.   Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor, vastutab:

a)	riikidevahelise tootjaorganisatsiooni tunnustamise eest,

b)	riikidevahelise tootjaorganisatsiooni rakenduskava heakskiitmise eest,

c)	tunnustamistingimuste ning kontrolli- ja sanktsioonisüsteemi järgimise osas vajaliku halduskoostöö korraldamise eest teiste liikmesriikidega, kus on organisatsiooni liikmeid. Kõnealused teised liikmesriigid on kohustatud andma kogu vajalikku abi liikmesriigile, kus asub peakontor, ja

d)	teiste liikmesriikide taotluse korral selle tagamise eest, et kõik asjaomased dokumendid, sh kehtivad õigusaktid, mis on kättesaadavad teistele liikmesriikidele, kus liikmed asuvad, tõlgitakse taotlevate liikmesriikide ametlikesse keeltesse.

Artikkel 31

Tootjaorganisatsioonide ühinemine

1.   Kui erinevate rakenduskavadega tootjaorganisatsioonid ühinevad, võivad nad paralleelselt kasutada eraldi kavasid kuni ühinemisjärgse aasta 1. jaanuarini. Sellistel juhtudel taotlevad asjaomased tootjaorganisatsioonid rakenduskavade ühendamist nende muutmise kaudu vastavalt artikli 66 sätetele. Muul juhul taotlevad asjaomased tootjaorganisatsioonid otsekohe rakenduskavade ühendamist nende muutmise kaudu vastavalt artikli 67 sätetele.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada selleks taotluse esitanud tootjaorganisatsioonidel nõuetekohase põhjenduse korral rakendada paralleelselt eraldi rakenduskavasid kuni kavade lõppemiseni.

Artikkel 32

Mittetootjatest liikmed

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib tootjaorganisatsiooni liikmeks võtta üksikisiku või juriidilise isiku, kes ei ole tootja.

2.   Lõikes 1 osutatud tingimuste määramisel tagavad liikmesriigid eelkõige määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõike 1 punkti a ja lõike 4 punkti c järgimise.

3.   Lõikes 1 osutatud füüsilised või juriidilised isikud ei:

a)	ole hõlmatud tunnustamiskriteeriumidega,

b)	saa otsest kasu ühenduse rahastatud meetmetest.

Liikmesriigid võivad kooskõlas lõikes 2 sätestatud tingimustega piirata või keelata nende isikute õigust hääletada rakendusfonde käsitlevates küsimustes.

Artikkel 33

Tootjaorganisatsioonide demokraatlik kontroll

Liikmesriigid võtavad enda arvates vajalikuks peetavad meetmed, et vältida ühe või mitme liikme poolset võimu või mõju kuritarvitamist tootjaorganisatsiooni juhtimises ja tegevuses, mis hõlmab hääletusõigusi.

3.   Jagu

Tootjaorganisatsioonide liidud

Artikkel 34

Tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamine

1.   Liikmesriigid võivad tunnustada tootjaorganisatsioonide liite üksnes määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 5 kohaselt tunnustamistaotluses täpsustatud toodet või tooteid käsitlevate tegevuste suhtes.

2.   Tootjaorganisatsioonide liitu võib tunnustada määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 5 kohaselt ning seetõttu viib ta läbi tootjaorganisatsiooni tegevusi isegi siis, kui asjaomaste toodete turustamist jätkavad selle liikmed.

Artikkel 35

Tootjaorganisatsioonide liitude põhitegevus

Artikli 28 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis tootjaorganisatsioonide liitude suhtes.

Artikkel 36

Tootjaorganisatsioonide liitude liikmed, kes ei ole tootjaorganisatsioonid

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib tootjaorganisatsioonide liidu liikmeks võtta üksikisiku või juriidilise isiku, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioon.

2.   Tootjaorganisatsioonide tunnustatud liidu liikmed, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioonid, ei:

a)	ole hõlmatud tunnustamiskriteeriumidega,

b)	hääleta rakendusfonde käsitlevate otsuste üle,

c)	saa otsest kasu ühenduse rahastatud meetmetest.

Artikkel 37

Riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit

1.   Riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor asutatakse liikmesriigis, kus liidul on oluline arv liikmesorganisatsioone ja/või liikmesorganisatsioonid turustavad olulise osa toodangust.

2.   Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab:

a)	liidu tunnustamise eest;

b)	vajadusel liidu rakenduskava heakskiitmise eest;

c)

tunnustamistingimuste ning kontrolli- ja sanktsioonide süsteemi järgimise osas vajaliku halduskoostöö korraldamise eest teise liikmesriigi/teiste liikmesriikidega, kus asuvad liitu kuuluvad organisatsioonid. Kõnealused teised liikmesriigid on kohustatud andma kogu vajalikku abi liikmesriigile, kus asub peakontor, ja

d)	teiste liikmesriikide taotluse korral selle tagamise eest, et kõik asjaomased dokumendid, sh kehtivad õigusaktid, mis on kättesaadavad teistele liikmesriikidele, kus liikmed asuvad, tõlgitakse taotlevate liikmesriikide ametlikesse keeltesse.

4.   Jagu

Tootjarühmad

Artikkel 38

Tunnustuskavade esitamine

1.   Juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa esitab määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõikes 1 osutatud tunnustuskava selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on selle juriidilise isiku peakontor.

2.   Liikmesriigid sätestavad:

a)	miinimumkriteeriumid, millele juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa peab vastama, et ta saaks esitada tunnustuskava,

b)	tunnustuskavade koostamist, sisu ja rakendamist käsitlevad eeskirjad;

c)	perioodi, mille jooksul tootjaorganisatsiooni endisel liikmel keelatakse pärast tootjaorganisatsioonist lahkumist liituda tootjarühmaga nende toodete osas, mille suhtes tootjaorganisatsiooni tunnustati, ja

d)	tunnustuskavade heakskiidu, järelevalve ja täitmise halduskorra.

Artikkel 39

Tunnustuskavade sisu

Tunnustuskava projekt peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	lähteolukorra kirjeldus, eelkõige tootjaliikmete arvu osas, esitades kõik üksikasjad liikmete, toodangu (sh turustatud toodangu väärtuse), turustamise ja infrastruktuuri (sh tootjarühma üksikute liikmete infrastruktuuri kohta, kui seda tootjarühm ise kasutab) kohta;

b)	kava rakendamise kavandatav alguskuupäev ja selle kestus, mis ei ole pikem kui viis aastat; ning

c)	tunnustuse saamiseks rakendatavad meetmed.

Artikkel 40

Tunnustuskavade heakskiitmine

1.   Pädev riigiasutus teeb tunnustuskava projekti kohta otsuse kolme kuu jooksul alates kava ja kõikide täiendavate dokumentide kättesaamisest.

2.   Pärast artiklis 113 osutatud kontrolle vajaduse korral pädev riigiasutus:

a)	kiidab kava heaks ja annab eeltunnustuse;

b)	taotleb muudatuste tegemist kavasse;

c)	lükkab kava tagasi.

Heakskiidu võib anda ainult juhul, kui kavasse on tehtud punkti b alusel nõutavad muudatused.

Ta teavitab oma otsusest juriidilist isikut või juriidilise isiku selgelt määratletud osa.

Artikkel 41

Tunnustuskavade rakendamine

1.   Tunnustuskava rakendatakse aastaste etappidena alates 1. jaanuarist. Liikmesriigid võivad lubada tootjarühmadel jagada need aastased perioodid pooleaastasteks perioodideks.

Tunnustuskava algab kooskõlas artikli 39 punkti b alusel kavandatud kuupäevaga:

a)	selle pädeva riigiasutuse poolt heakskiitmise kuupäevale järgneval 1. jaanuaril, või

b)	vahetult pärast selle heakskiitmise kuupäeva.

2.   Liikmesriigid kehtestavad tingimused, mille puhul tootjarühmad võivad taotleda kavade muutmist nende rakendamise kestel. Taotlustele lisatakse kõik täiendavad dokumendid.

3.   Pädev riigiasutus otsustab kavasse muudatuste tegemise pärast esitatud dokumentide läbivaatamist kolme kuu jooksul alates muutmistaotluse kättesaamisest. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole muutmistaotluse kohta otsust tehtud, käsitatakse kõnealust taotlust tagasilükatuna.

Artikkel 42

Tootjaorganisatsioonina tunnustamise taotlused

Tunnustuskava rakendavad tootjarühmad võivad igal ajal esitada tunnustamistaotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklile 4. Sellised taotlused esitatakse igal juhul enne määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklis 7 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

Sellise taotluse esitamise kuupäevast alates võib kõnealune rühm vastavalt artiklile 64 esitada rakenduskava projekti.

Artikkel 43

Tootjarühmade põhitegevused

Artiklit 28 kohaldatakse mutatis mutandis tootjarühmade suhtes.

Artikkel 44

Turustatud toodangu väärtus

1.   Artiklit 52 kohaldatakse mutatis mutandis tootjarühmade suhtes.

2.   Kui turustatud toodangu väärtus on vähenenud põhjustel, mis ei ole tootjarühma vastutuse ega kontrolli all ja mida liikmesriik käsitab nõuetekohaselt põhjendatuna, ei ole turustatud toodangu väärtus väiksem kui 65 % viimast aastast etappi hõlmava abi varasemas taotluses või taotlustes esitatud väärtusest, mida on kontrollinud liikmesriik, ning nende puudumisel heakskiidetud tunnustuskavas algselt esitatud väärtusest.

Artikkel 45

Tunnustuskavade rahastamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõikes 5 osutatud abi määrasid vähendatakse seoses turustatud toodanguga poole võrra, mis on rohkem kui 1 000 000 eurot.

2.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud abi ülemmäär iga tootjarühma kohta igal aastasel etapil on 100 000 eurot.

3.   Kui rakendamisetapp ei hõlma tervet kalendriaastat, vähendatakse lõikes 2 osutatud ülemmäärasid proportsionaalselt.

4.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõikes 3 osutatud abi makstakse

a)	aastaste või pooleaastaste osamaksetena iga aasta või poolaasta lõpus tunnustuskava rakendamise eest, või

b)	osamaksetena, mis hõlmavad osa aastasest ajavahemikust juhul, kui tunnustamine toimub määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 alusel aastase ajavahemiku ajal või enne selle lõppu.

Osamaksete arvutamisel võivad liikmesriigid turustatud toodanguna käsitada toodangut, mis vastab muule ajavahemikule kui see, mida käsitleb kõnealune osamakse, kui see on kontrolli jaoks vajalik. Ajavahemike vaheline erinevus on väiksem kui tegelik asjaomane ajavahemik.

5.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud summade suhtes kohaldatav vahetuskurss on Euroopa Keskpanga viimati, enne kõnealuse abi andmise perioodi esimest kuupäeva avaldatud kurss.

Artikkel 46

Tunnustamiseks nõutav investeeringutoetus

Käesoleva määruse artikli 39 punktis c osutatud tunnustuskavade rakendamisega seotud investeeringute puhul, mille jaoks on määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 3 punkti b kohaselt ette nähtud abi:

a)	ei kuulu nende hulka investeeringud, mis võivad kahjustada konkurentsi tootjaorganisatsiooni muu majandustegevuse puhul, ja

b)	rahastatakse otseselt või kaudselt selliseid meetmeid soodustavaid investeeringuid proportsionaalselt sellega, kuidas neid kasutatakse eeltunnustusega seotud sektorite või toodete puhul.

Artikkel 47

Abitaotlus

1.   Iga tootjarühm esitab ühe taotluse määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklit 7 lõike 3 punktides a ja b osutatud abi kohta kolme kuu jooksul pärast iga käesoleva määruse artikli 45 lõikes 4 osutatud aastase või pooleaastase ajavahemiku lõppu. Taotluses esitatakse turustatud toodangu väärtus ajavahemikuks, mille kohta abi taotletakse.

2.   Pooleaastaseid ajavahemikke hõlmavad abitaotlused võib esitada üksnes juhul, kui tunnustuskava on jagatud artikli 41 lõikes 1 osutatud pooleaastasteks ajavahemikeks. Kõikidele abitaotlustele lisatakse tootjarühma kirjalik avaldus selle kohta, et tootjarühm:

a)	järgib määrust (EÜ) nr 1182/2007 ja käesolevat määrust; ja

b)	ei ole saanud, ei saa ega hakka tulevikus saama otsest ega kaudset ühenduse ega riigi topelttoetust tema tunnustuskava kohaselt rakendatavate tegevuste rahastamiseks, mille jaoks on käesoleva määruse alusel ette nähtud ühendusepoolne rahastamine.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks abi maksmise tähtaja, mis ei ole igal juhul hiljem kui kuus kuud pärast taotluse kättesaamist.

Artikkel 48

Abikõlblikkus

Liikmesriigid annavad hinnangu tootjarühmade abikõlblikkusele käesoleva määruse alusel, et teha kindlaks, kas abi on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse kõnealuse tootjarühma liikmeks olevatele tootjaorganisatsioonidele või -rühmadele varem antud võimaliku riigiabi tingimusi ja andmise kuupäeva ning liikmete võimalikku liikumist tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade vahel.

Artikkel 49

Ühenduse panus

1.   Ühenduse panus määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud abi maksmisel on:

a)	75 % abikõlblikest avaliku sektori kuludest nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames, ja

b)	50 % muude piirkondade avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

2.   Ühenduse panus määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud abi puhul, väljendatuna kapitalitoetuse ekvivalendi protsendina abikõlblikest investeerimiskuludest, ei tohi ületada:

a)	50 % nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames, ja

b)	30 % muudes piirkondades.

Asjaomased liikmesriigid kohustuvad kandma vähemalt 5 % abikõlblikest investeerimiskuludest.

Toetuse saajad maksavad abikõlblikest investeerimiskuludest vähemalt:

a)	25 % nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames,

b)	45 % muudes piirkondades.

Artikkel 50

Ühinemised

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõikega 3 ettenähtud abi võib anda või selle andmist jätkata eeltunnustatud tootjarühmadele, mis asutatakse kahe või mitme eeltunnustatud tootjarühma ühinemisel.

2.   Lõike 1 kohaselt makstava toetuse arvutamiseks asendab ühinemise tulemusena asutatud tootjaorganisatsioon ühinevad rühmad.

3.   Kui ühinevad kaks või enam tootjarühma, omandab uus majandusüksus kõige varem eeltunnustatud tootjarühma õigused ja kohustused.

4.   Kui eeltunnustatud tootjarühm ühineb tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, siis tekkinud majandusüksus ei vasta enam tootjarühmana eeltunnustamise tingimustele ega määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõikes 3 osutatud abi saamise tingimustele. Tekkinud majandusüksust käsitatakse jätkuvalt tunnustatud tootjaorganisatsioonina, kui ta vastab kehtivatele nõuetele. Vajaduse korral taotlevad tootjaorganisatsioonid oma rakenduskava muutmist ning selleks kohaldatakse artiklit 31 mutatis mutandis.

Tootjarühmade poolt enne ühinemist läbiviidud tegevused on siiski jätkuvalt abikõlblikud tunnustuskavas sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 51

Tunnustamise tagajärjed

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõikes 3 sätestatud abi andmine lõpetatakse, kui tunnustus on antud.

2.   Kui tegevusprogramm esitatakse käesoleva määruse alusel, tagab asjaomane liikmesriik, et tunnustuskavas kehtestatud meetmeid ei rahastata topelt.

3.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud investeerimiskulude abi saavad investeeringud võib üle kanda tegevusprogrammidesse, kui need on käesoleva määruse nõuete kohased.

4.   Liikmesriigid määravad kindlaks ajavahemiku, mis algab pärast tunnustuskava rakendamist ning mille jooksul tuleb tootjarühma tunnustada tootjaorganisatsioonina. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui neli kuud.

II   PEATÜKK

Rakendusfondid ja -kavad

1.   Jagu

Turustatud toodangu väärtus

Artikkel 52

Arvutamise alus

1.   Käesoleva peatüki kohaldamise eesmärgil arvutatakse turustatud toodangu väärtus tootjaorganisatsiooni puhul tootjaorganisatsioonide liikmete toodangu põhjal, mille suhtes on tootjaorganisatsiooni tunnustatud.

2.   Turustatud toodangu väärtus hõlmab tootjaorganisatsioonist lahkuvate või sellega ühinevate liikmete toodangut. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused topeltarvestuse vältimiseks.

3.   Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel hõlmata turustatud toodangu väärtusega ka kõrvalsaaduste väärtust.

4.   Turustatud toodangu väärtus hõlmab nende turult kõrvaldatud toodete väärtust, mis on kõrvaldatud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõike 4 punktidega a ja b ettenähtud viisil ja mille arvutamise aluseks on kõnealuste tootjaorganisatsiooni poolt turustatud toodete keskmine hind.

5.   Turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse üksnes see tootjaorganisatsiooni liikmete toodang, mida on turustanud tootjaorganisatsioon või mis on turustatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõike 3 punktidega b ja c.

6.   Turustatud toodangu eest esitatakse arve „tootjaorganisatsioonijärgse” seisuga:

a)	vajaduse korral pakendatud, valmistatud või esmatöödeldud tootena;

b)	käibemaksuta, ja

c)

sisetranspordi kuludeta, kui tootjaorganisatsiooni keskse kogumis- ja pakendamisasutuse ja tootjaorganisatsiooni jaotuspunkti vahemaa on oluline. Liikmesriigid määravad kindlaks erinevatel töötlemis- või tarnimis- või veoetappidel toodete kohta kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes kohaldatavad vähendusprotsendid.

7.   Toodangut võib arvutada ka tütarettevõttevälise seisuga samal alusel nagu on sätestatud lõikes 6 eeldusel, et vähemalt 90 % tütarettevõtte kapitalist kuulub

a)	tootjaorganisatsioonidele või tootjaorganisatsioonide liidule, või

b)	liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsioonide või nende liidu liikmetele, kelleks on kooperatiivid juhul, kui see aitab kaasa määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c eesmärkide saavutamisele.

8.   Kui toodang väheneb ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguste või kahjurite levikust põhjustatud kahju tõttu, siis igasuguse kõnealuste põhjuste tõttu seoses III peatüki 6. jaos käsitletud saagikindlustusmeetmetega või tootjaorganisatsiooni hallatavate samaväärsete meetmetega saadud kindlustushüvitise võib arvata turustatud toodangu väärtuse hulka.

Artikkel 53

Võrdlusperiood

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõikes 2 osutatud abi aastane ülemmäär arvutatakse liikmesriikide määratava 12kuulise võrdlusperioodi jooksul turustatud toodangu väärtuse alusel igal aastal.

2.   Võrdlusperioodi määravad liikmesriigid iga tootjaorganisatsiooni jaoks kindlaks ja see võib olla:

a)	12-kuuline periood, mis algab kõige varem 1. jaanuaril kolm aastat enne rakenduskava rakendamise aastat ning lõpeb hiljemalt rakenduskava rakendamise aastale eelneva aasta 1. augustil, või

b)	perioodide keskmine, mis arvutatakse kõige varem 1. jaanuaril viis aastat enne rakenduskava rakendamise aastat algava ja hiljemalt rakenduskava rakendamise aastale eelneva aasta 1. augustil lõppeva kolme järjestikuse 12-kuulise perioodi põhjal.

3.   12-kuuline periood on asjaomase tootjaorganisatsiooni aruandeperiood.

Võrdlusperiood ei või muutuda rakenduskava jooksul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades.

4.   Kui toote väärtus on vähenenud põhjustel, mis ei ole tootjaorganisatsiooni vastutuse ega kontrolli all ja mida liikmesriik käsitab nõuetekohaselt põhjendatuna, ei ole lõikes 1 osutatud turustatud toodangu väärtus väiksem kui 65 % asjaomase toote väärtusest eelmisel võrdlusperioodil.

Esimeses lõigus osutatud põhjused tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

5.   Kui hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ei ole lõike 2 kohaldamiseks piisavalt andmeid turustatud toodangu kohta, võib turustatud toodangu väärtusena käsitada tootjaorganisatsiooni poolt tunnustamiseks esitatava turustatava toodangu väärtust. See arvutatakse kõikide tootjate, kes on tootjaorganisatsiooni liikmed, turustatud toodangu keskmise väärtusena kolmel eelneval aastal tunnustamistaotluse esitamisel.

6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed teabe kogumiseks turustatud toodangu väärtuse kohta nende tootjaorganisatsioonide puhul, kes ei ole esitanud rakenduskava.

7.   Erandina lõigetest 1 ja 6 arvutatakse võrdlusperioodi turustatud toodangu väärtus sellel võrdlusperioodil kohaldatavate õigusaktide alusel.

2.   Jagu

Rakendusfondid

Artikkel 54

Haldamine

Liikmesriigid tagavad, et rakendusfonde hallatakse nii, et välisaudiitorid saavad igal aastal nende tulud ja kulud kindlaks teha, kontrollida ja kinnitada.

Artikkel 55

Rakendusfondide rahastamine

Tootjaorganisatsioon määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 8 lõikes 1 osutatud rakendusfondi osamaksed.

Kõikidel tootjatel on võimalus rakendusfondi abi kasutada ning kõikidel tootjatel on võimalus demokraatlikult osaleda tootjaorganisatsiooni vahendite ja rakendusfondi sissemaksete kasutamist käsitlevate otsuste tegemises.

Artikkel 56

Arvestuslike summade teatamine

Tootjaorganisatsioonid esitavad liikmesriigile hiljemalt 15. septembriks järgmise aasta ühenduse panuse arvestuslikud summad ning oma liikmete ja tootjaorganisatsiooni enda rakendusfondidesse makstavad arvestuslikud summad koos rakenduskavade või muudatuste heakskiitmise taotlustega.

Liikmesriigid võivad määrata hilisema kuupäeva kui 15. september.

Rakendusfondide arvestuslikud summad arvutatakse rakenduskavade ja turustatud toodangu väärtuse põhjal. Arvutus jaotatakse omakorda riskide vältimise ja juhtimise meetmete ja muude meetmete kuludeks.

3.   Jagu

Rakenduskavad

Artikkel 57

Riiklik strateegia

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 12 lõikes 2 osutatud riikliku strateegia üldstruktuur ja sisu sätestatakse alates 1. jaanuarist 2009 kooskõlas VII lisas kehtestatud suunistega. Enne seda kuupäeva määravad üldstruktuuri ja sisu kindlaks liikmesriigid. See võib sisaldada piirkondlikke elemente.

Riiklik strateegia ühendab tervikuks kõik liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise ja käesoleva jaotise kohaldamisel tehtud otsused ja vastu võetud sätted.

2.   Riiklik strateegia, sh määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 12 lõikes 1 osutatud riikliku raamistiku tervikuks ühendamine, kehtestatakse igal aastal enne rakenduskava projekti esitamist. Riiklik raamistik lisatakse pärast seda, kui see on esitatud komisjonile ja kui seda on vajaduse korral muudetud, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 12 lõike 1 teise lõiguga.

3.   Lähteolukorra analüüs moodustab osa riikliku strateegia koostamise protsessist ja viiakse läbi liikmesriigi vastutusel. See aitab kaasa rahuldatavate vajaduste kindlakstegemisele ja hindamisele, vajaduste tähtsuse järjekorda seadmisele, rakenduskavade kaudu saavutatavate eesmärkide määratlemisele kõnealuste esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks, oodatud tulemuste ja koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamisele seoses lähteolukorraga ning kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamate vahendite ja meetmete kehtestamisele.

4.   Liikmesriigid tagavad ka riikliku strateegia järelevalve ja hindamise ning selle rakendamise rakenduskavade kaudu.

Riiklikku strateegiat võib muuta, pidades silmas eelkõige järelevalvet ja hindamist. Sellised muudatused tehakse enne rakenduskava projekti esitamist igal aastal.

5.   Liikmesriigid sätestavad riiklikus strateegias fondi suurimad protsendimäärad, mida võib kulutada üksiku meetme ja/või tegevuse liigi ja/või kulutuse kohta erinevate meetmete vahel sobiva tasakaalu tagamiseks.

Artikkel 58

Keskkonnaalaste tegevuste riiklik raamistik

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 12 lõike 1 alusel ettenähtud teatistele teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist riikliku raamistiku muudatustest, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 12 lõike 1 teises lõigus sätestatud kord. Komisjon teeb raamistiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks asjakohaseks peetavate vahendite abil.

2.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõike 3 kohaldamise eesmärgil esitatakse raamistikus keskkonnaalaste tegevuste mittetäielik loetelu ning tingimused, mida seega liikmesriikides kohaldatakse ning iga valitud keskkonnaalase tegevuse puhul märgitakse:

a)	kaasnev erikohustus või -kohustused, ja

b)	tegevuse põhjendus selle eeldatava keskkonnamõju põhjal seoses keskkonnavajaduste ja -prioriteetidega.

Artikkel 59

Liikmesriikide täiendavad eeskirjad

Liikmesriigid võivad võtta vastu määrust (EÜ) nr 1182/2007 ja käesolevat määrust täiendavaid eeskirju, milles käsitletakse rakenduskavade kohaste meetmete, tegevuste või kulude abikõlblikkust.

Artikkel 60

Seos maaelu arengukavadega

1.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt heakskiidetud liikmesriigi maaelu arengukava või -kavade kohast toetust ei maksta tegevustele, mida hõlmavad käesolevas määruses sätestatud meetmed, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohast toetust on erandkorras antud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 6 meetmetele, mis võiksid vastata toetuse saamise tingimustele käesoleva määruse kohaselt, peavad liikmesriigid tagama, et toetuse saaja võib saada konkreetse tegevuse eest toetust üksnes ühe kava alusel.

Selleks peavad liikmesriigid oma maaelu arengukavadesse selliseid erandeid sisaldavate meetmete lisamisel tagama, et käesoleva määruse artiklis 57 osutatud riiklik strateegias oleks kehtestatud kriteeriumid ja halduseeskirjad, mida nad kohaldavad maaelu arengukavades.

Kui see on asjakohane ja ei piira määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõigete 1 ja 3 ning artikli 11 sätete kohaldamist ei ületa käesoleva määrusega hõlmatud meetmete puhul antava toetuse määr seda määra, mida kohaldatakse meetmete suhtes maaelu arengu programmi alusel.

Toetus, mida antakse keskkonnaalaste tegevuste jaoks, välja arvatud põhivara soetamine, piirdub määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas põllumajandusliku keskkonnatoetuse maksete suhtes kehtestatud maksimummääradega. Neid summasid võib erandjuhtudel suurendada, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 57 osutatud riiklikus strateegias põhjendatavaid erijuhte.

Artikkel 61

Rakenduskavade sisu ja abikõlblikud kulud

1.   Rakenduskavas peab sisalduma:

a)	lähteolukorra kirjeldus, mis põhineb vajaduse korral XIV lisas loetletud lähtenäitajatel;

b)

kava eesmärgid, pidades silmas tootmis- ja turustusvõimalusi, ning selgitus selle kohta, kuidas kava aitab kaasa riiklikule strateegiale, ja kinnitus selle kohta, et see on kooskõlas riikliku strateegiaga ning et selle tegevuste vahel on tasakaal. Eesmärkide kirjelduses viidatakse riiklikus strateegias määratletud eesmärkidele ning märgitakse mõõdetavad ülesanded, et hõlbustada kava rakendamisel järk-järgult tehtud edusammude jälgimist;

c)

eesmärkide saavutamise vahendite ning kavandatud meetmete, sh riskide vältimist ja ohjamist käsitlevate meetmete, ja nendes sisalduvate tegevuste üksikasjalik kirjeldus iga kava rakendamise aasta jaoks. Kirjelduses märgitakse, mil määral mitmesugused kavandatavad meetmed: i) täiendavad muid meetmeid, sh meetmeid, mida rahastatakse muudest Euroopa Ühenduse fondidest või mis vastavad selliste fondide toetuse, eelkõige maaelu arendustoetuse saamise tingimustele. Seetõttu tuleb vajaduse korral viidata eraldi varasemate rakenduskavade kohaselt rakendatud meetmele; ii) ei too kaasa Euroopa Ühenduse fondidest topeltrahastamise ohtu;

d)	kava kestus; ning

e)	finantsaspektid, milleks on: i) osamaksete arvutamise meetod ja tase; ii) rakendusfondi rahastamise kord; iii) sissemaksete erinevate tasemete põhjendamiseks vajalik teave ja; iv) igal kava rakendamise aastal läbiviidavate toimingute eelarve ja ajakava.

2.   Erinevaid keskkonnaalaseid tegevusi võib kombineerida tingimusel, et need täiendavad üksteist ja on üksteisega kooskõlas.

Kui keskkonnaalaseid tegevusi kombineeritakse, võetakse toetuse taseme puhul arvesse konkreetset saamatajäänud tulu ja kombineerimisest tulenevaid täiendavaid kulusid.

3.   Investeeringuid, sealhulgas liisingulepingute abil tehtud investeeringuid, mille tasumise tähtaeg on pikem kui rakenduskava, võib üle kanda järgmisse rakenduskavasse nõuetekohaselt põhjendatud majanduslikel põhjustel ning eelkõige juhul, kui maksuamortisatsiooni periood on pikem kui viis aastat.

Investeeringute asendamise korral asendatud investeeringute jääkväärtus:

a)	lisatakse tootjaorganisatsiooni rakendusfondi või

b)	lahutatakse asendava investeeringu maksumusest.

Tootjaorganisatsiooni liikmete üksikute põllumajandusettevõtetega seotud investeeringuid või tegevusi võib rakendada, kui need toetavad rakenduskava eesmärke. Kui liikmesriik lahkub tootjaorganisatsioonist tagavad liikmesriigid, et investeering või selle jääkväärtus saadakse tagasi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik näeb ette teisiti.

4.   Rakenduskavad ei või sisaldada VIII lisas loetletud tegevusi ega kulusid.

5.   Rakenduskavade kohased abikõlblikud kulud peavad piirduma tegelikult kantud kuludega. Selle asemel võivad liikmesriigid siiski eelnevalt kinnitada nõuetekohaselt põhjendatud ühtsed määrad järgmistel juhtudel:

a)	kui sellistele standardsetele kindlatele summadele on osutatud VIII lisas,

b)	võrreldes maanteetranspordikuludega täiendavate välisveokulude jaoks, mis on tekkinud raudtee- ja/või meretranspordi kasutamisest keskkonnakaitsemeetmena, ja

c)	keskkonnaalastest tegevustest tulenevate lisakulude ja saamatajäänud tulu puhul, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 53 lõikega 2.

Liikmesriigid vaatavad sellised määrad läbi vähemalt iga viie aasta järel.

6.   Selleks et tegevus oleks abikõlblik, peab rohkem kui 50 % abiga hõlmatud toodete väärtusest moodustama tooted, mille puhul on olemas tootjaorganisatsioonil tunnustus. Kõnealuse 50 % hulka kuulumiseks peavad need pärinema tootjaorganisatsiooni liikmetelt või mõne teise tootjaorganisatsiooni liikmetelt. Väärtuse arvutamisel kohaldatakse artiklis 52 sisalduvaid asjakohaseid eeskirju.

Artikkel 62

Esitatavad dokumendid

Rakenduskavadele lisatakse eelkõige:

a)	tõend rakendusfondi asutamise kohta;

b)	tootjaorganisatsiooni kirjalik kohustus järgida määrust (EÜ) nr 1182/2007 ja käesolevat määrust; ning

c)	tootjaorganisatsiooni kirjalik kinnitus, et ta ei ole otse ega kaudselt saanud muud ühenduse või riigi toetust seoses tegevustega, mis vastavad käesoleva määruse kohaselt ühenduse toetuse saamise tingimustele.

Artikkel 63

Osalised rakenduskavad

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklile 5 võib liikmesriik lubada tootjaorganisatsioonide liidul esitada oma osalise rakenduskava, mis sisaldab tegevusi, mille kaks või enamat liikmetest tootjaorganisatsiooni on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud.

2.   Osaliste rakenduskavade suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui muude rakenduskavade suhtes ja neid käsitletakse koos liikmetest tootjaorganisatsioonide rakenduskavadega.

3.   Liikmesriigid tagavad, et:

a)	tegevusi rahastatakse täies ulatuses liikmetest tootjaorganisatsioonide sissemaksetest nende organisatsioonide rakendusfondidesse;

b)	tegevused ja vastavad rahalised sissemaksed on loetletud iga osaleva tootjaorganisatsiooni rakenduskavas; ning

c)	ei ole topeltrahastamise ohtu ning et artiklit 60 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 64

Esitamise tähtaeg

Tootjaorganisatsioon esitab rakenduskavad heakskiitmiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tootjaorganisatsiooni peakontor, hiljemalt rakendamise aastale eelneva aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad seda kuupäeva siiski edasi lükata.

Kui juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, sh tootjarühm, taotleb tootjaorganisatsioonina tunnustamist, võib ta samal ajal esitada heakskiidu saamiseks esimeses lõigus osutatud rakenduskava. Kava heakskiitmise tingimuseks on tunnustuse saamine hiljemalt artikli 65 lõikes 2 sätestatud lõpptähtajaks.

Artikkel 65

Otsus

1.   Vajaduse korral pädev riigiasutus:

a)	kiidab heaks fondide suuruse ja kavad, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1182/2007 ning käesoleva peatüki nõuetele;

b)	kiidab kavad heaks, kui tootjaorganisatsioon nõustub teatavate muudatustega; või

c)	lükkab kavad või kavade osa tagasi.

2.   Pädev riigiasutus teeb kavade ja fondidega seotud otsused hiljemalt nende esitamise aasta 15. detsembril.

Liikmesriigid teatavad oma otsuse tootjaorganisatsioonidele hiljemalt 15. detsembriks.

Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib pädev riiklik asutus võtta rakenduskavasid ja -fonde käsitleva otsuse vastu hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 20. jaanuariks. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Artikkel 66

Järgmiste aastate rakenduskavade muudatused

1.   Tootjaorganisatsioonid võivad taotleda muudatuste tegemist järgmise aasta 1. jaanuarist kohaldatavatesse rakenduskavadesse, sealhulgas vajaduse korral selle pikendamist kokku kuni viiele aastale, hiljemalt 15. septembril.

Liikmesriigid võivad taotluste esitamise tähtaja siiski edasi lükata.

2.   Muudatuste tegemise taotlustele peavad olema lisatud kõik täiendavad dokumendid, milles on esitatud muudatuste põhjus, laad ja mõju.

3.   Pädev asutus teeb otsused rakenduskavade muudatustaotluste kohta hiljemalt 15. detsembriks.

Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võivad liikmesriigid siiski võtta rakenduskavade muudatusi käsitleva otsuse vastu hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 20. jaanuariks. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Artikkel 67

Jooksva aasta rakenduskavade muudatused

1.   Liikmesriigid võivad lubada jooksva aasta rakenduskavadesse muudatuste tegemist nende poolt määratud tingimustel.

2.   Pädev riigiasutus võib jooksval aastal lubada tootjaorganisatsioonidel:

a)	rakendada oma rakenduskavasid üksnes osaliselt;

b)	muuta rakenduskava sisu, sealhulgas vajadusel pikendada selle kestust kuni viie aastani;

c)

suurendada rakendusfondi suurust kuni 25 % ulatuses ja vähendada seda liikmesriikide poolt kindlaksmääratava protsendi võrra algselt heakskiidetud suurusest, tingimusel, et rakenduskava üldeesmärgid säilivad. Liikmesriigid võivad seda protsendimäära suurendada tootjaorganisatsioonide ühinemise korral vastavalt artikli 31 lõikele 1.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille kohaselt võib jooksva aasta rakenduskavasid muuta pädeva riigiasutuse eelneva nõusolekuta. Kõnealused muudatused vastavad abi saamise tingimustele üksnes siis, kui tootjaorganisatsioon teatab nendest viivitamata pädevale asutusele.

Artikkel 68

Rakenduskavade vorm

1.   Rakenduskavasid rakendatakse aastaste ajavahemike kaupa 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

2.   Hiljemalt 15. detsembril heakskiidetud rakenduskavasid rakendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist.

Pärast 15. detsembrit heakskiidetud kavade rakendamine lükatakse ühe aasta võrra edasi.

Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust tuleb juhul, kui kohaldatakse artikli 66 lõike 2 kolmandat lõiku või artikli 65 lõike 3 teist lõiku, nende sätete alusel heakskiidetud rakenduskavade rakendamist alustada hiljemalt nende heakskiitmisele järgneva aasta 31. jaanuaril.

4.   Jagu

Abi

Artikkel 69

Kinnitatud abisumma

Liikmesriigid teatavad hiljemalt 15. detsembriks tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele kinnitatud abisumma, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 13 lõikega 3.

Kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 65 lõike 2 kolmandat lõiku või artikli 66 lõike 3 teist lõiku, teatavad liikmesriigid kinnitatud abisumma hiljemalt 20. jaanuaril.

Artikkel 70

Taotlused

1.   Tootjaorganisatsioonid esitavad pädevale asutusele abi või selle jääksumma taotluse iga rakenduskava jaoks, mille jaoks abi taotletakse, hiljemalt selle aasta 15. veebruariks, mis järgneb aastale, mille kohta abi taotletakse.

2.   Taotlustele lisatakse täiendavad dokumendid, milles on esitatud:

a)	taotletav abi;

b)	turustatud toodangu väärtus;

c)	tootjaorganisatsiooni liikmete ja organisatsiooni enda rahalised sissemaksed;

d)	kulud, mis on kantud seoses rakenduskavaga;

e)	riskide vältimise ja juhtimise kulud jaotatuna tegevuste kaupa;

f)	riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks kasutatud rakendusfondi osa jaotatuna tegevuste kaupa;

g)	vastavus määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõikele 2, artikli 9 lõike 3 punktidele a või b ja artiklile 10;

h)	kirjalik kinnitus, et nad ei ole saanud muud ühenduse või riigi toetust seoses meetmete ja/või meetmetega, mis vastavad käesoleva määruse kohaselt toetuse saamise tingimustele; ja

i)	tõendid asjaomase tegevuse rakendamise kohta, juhul kui taotletakse summa väljamaksmist artikli 61 lõikes 4 osutatud standardse kindla summa alusel.

3.   Taotlused võivad hõlmata kavandatud, kuid tegemata kulusid, kui on tõendatud, et:

a)	asjaomaseid toiminguid ei saanud teha hiljemalt rakenduskava rakendusaasta 31. detsembriks asjaomasest tootjaorganisatsioonist sõltumatutel põhjustel;

b)	kõnealuseid toiminguid saab teha hiljemalt kuni järgmise aasta 30. aprillini; ja

c)	rakendusfondis on alles tootjaorganisatsiooni samaväärne sissemakse.

Abi makstakse ja artikli 72 lõike 3 kohane tagatis vabastatakse üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis b osutatud plaanitud kulude rakendamise kohta esitatakse tõendid hiljemalt plaanitud kulutamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks ning abisaamise õigus on tegelikkuses tekkinud.

4.   Kui taotlus esitatakse pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, vähendatakse abisummat 1 % iga hilinetud päeva kohta.

Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib pädev asutus taotluse vastu võtta pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, kui vajalikud kontrollid on tehtud ja peetakse kinni artiklis 71 sätestatud maksetähtajast.

Artikkel 71

Toetuse maksmine

Liikmesriigid maksavad toetuse välja hiljemalt kava rakendamise aastale järgneva aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 72

Ettemaksed

1.   Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda abi osalist ettemaksu, mis vastab rakenduskava põhjal eeldatavatele kuludele taotluse esitamise kuule järgneval kolmel või neljal kuul.

2.   Ettemaksete taotlused esitatakse vastavalt liikmesriigi otsusele kas iga kolme kuu tagant jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris või nelja kuu tagant jaanuaris, mais ja septembris.

Konkreetse aasta jaoks tehtud ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 80 % rakenduskava algselt kinnitatud abisummast.

3.   Ettemakse tingimuseks on tagatise esitamine, mille suurus on 110 % ettemakse summast vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2220/85.

Liikmesriigid sätestavad tingimused, millega tagatakse, et rakendusfondi sissemakseid kogutakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 54 ja 55 ning et eelmised ettemaksed on ära kasutatud.

4.   Tagatise vabastamise taotlusi võib esitada rakenduskava jooksva aasta jooksul ning neile peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid.

Tagatised vabastatakse kuni 80 % ulatuses tehtud ettemakse summast.

5.   Esmajärguline nõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses hõlmab rakenduskavades sätestatud toimingute tegemist vastavalt käesoleva määruse artikli 62 punktidega b ja c ettenähtud kohustustele.

Esmajärgulise nõude täitmatajätmise või artikli 62 punktidega b ja c ettenähtud kohustuste olulise rikkumise korral jäädakse tagatisest ilma, ilma et see piiraks V peatüki 3. jao alusel kohaldatavaid muid karistusi.

Muude nõuete täitmata jätmise korral ei tagastata tagatist võrdeliselt tuvastatud rikkumise raskusega.

6.   Liikmesriigid võivad kehtestada ettemaksete miinimumsumma ja tähtajad.

Artikkel 73

Osalised maksed

Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda abi osalist väljamaksmist vastavalt eelnenud kolmel kuul seoses rakenduskavaga kantud kuludele.

Taotlusi võib esitada igal ajal, kuid mitte üle kolme korra aastas. Taotlustele tuleb lisada asjakohased täiendavad dokumendid.

Osalise abi taotluste puhul tehtud maksed ei või kokku ületada 80 % rakenduskava kinnitatud abisummast või tegelikest kuludest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Liikmesriigid võivad kehtestada osaliste maksete miinimumsumma ja tähtajad.

III   PEATÜKK

Riskide vältimise ja juhtimise meetmed

1.   Jagu

Üldsätted

Artikkel 74

Riskide vältimise ja juhtimise meetmete valik

Liikmesriigid võivad ette näha, et üht või mitut määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõikes 2 sätestatud meedet nende territooriumil ei kohaldada

Artikkel 75

Riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks võetud laenud

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõike 2 kohaste riskide vältimise ja juhtimise meetmete rahastamiseks võetud laenud, mille tagasimaksetähtaeg on rakenduskava kestusest pikem, võib nõuetekohaste majanduslike põhjenduste alusel järgmistesse rakenduskavadesse edasi kanda.

2.   Jagu

Turult kõrvaldamine

Artikkel 76

Mõiste

Käesoleva jaoga kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud turult kõrvaldamise eeskirjad. Käesolevas peatükis tähendavad „turult kõrvaldatud tooted”, „kõrvaldatud tooted” ja „müüki panemata tooted” sel viisil turult kõrvaldatud tooteid.

Artikkel 77

Turustusnormid

1.   Kui konkreetse toote kohta on olemas määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 2 lõigetes 2 ja 7 osutatud turustusnorm, peavad turult kõrvaldatavad tooted vastama nendele normidele, välja arvatud toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevate sätete osas. Tooteid võib turult kõrvaldada lahtiselt, kõik suurused koos, tingimusel et järgitakse II klassi miinimumnõudeid, eriti kvaliteedi ja suuruse osas.

Asjakohastes normides määratletud minitooted peavad aga vastama kohaldatavatele turustusnormidele, sealhulgas toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele.

2.   Kui konkreetse toote kohta turustusnormid puuduvad, peavad turult kõrvaldatavad tooted vastama IX lisas sätestatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuseid miinimumnõudeid täiendavaid eeskirju.

Artikkel 78

Turult kõrvaldamise kolme aasta keskmine tasuta jagamiseks

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud piirmäära – 5 % turustatud toodangu mahust – leidmiseks arvutatakse välja asjaomaste toodete osas tunnustust omava tootjaorganisatsiooni kaudu turustatud toodangumahtude viimase kolme aasta aritmeetiline keskmine.

Hiljuti tunnustuse saanud tootjaorganisatsioonidel on tunnustamisele eelnenud turustusaastate andmed:

a)	tootjarühma vastavad andmed, juhul kui see organisatsioon oli varem tootjarühm ja kui andmed on olemas, või

b)	tunnustamistaotluse aluseks võetud maht.

Artikkel 79

Kõrvaldamistoimingutest etteteatamine

1.   Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad pädevatele riigiasutustele kirjaliku elekterside või elektroonilise sõnumi teel ette igast ettevõetavast kõrvaldamistoimingust. Teates esitatakse eelkõige sekkumiseks võetud toodete loetelu ja nende peamised tunnused vastavalt asjaomastele turustusnormidele, iga kõnealuse toote hinnanguline kogus, kavandatav sihtotstarve ning koht, kus saab kõrvaldatud tooteid kontrollida vastavalt artikli 110 sätetele. Teatele lisatakse sertifikaat, milles tõendatakse, et turult kõrvaldatud tooted vastavad kohaldatavatele artiklis 77 sätestatud turustusnormidele või miinimumnõuetele.

2.   Liikmesriigid kehtestavad tootjaorganisatsioonidele seoses lõikega 1 ettenähtud teatistega üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige tähtaegade kohta.

3.   Lõikes 2 osutatud tähtaegade jooksul peavad liikmesriigid:

a)	kas tegema artikli 110 lõikes 1 osutatud kontrollimise ja seejärel, kui rikkumisi ei leita, lubama teates osutatud kõrvaldamistoimingu; või

b)	artikli 110 lõikes 3 osutatud juhtudel jätma tegemata artikli 110 lõikes 1 osutatud kontrollimise, teatama sellest tootjaorganisatsioonile kirjaliku elekterside või elektroonilise sõnumi teel ja lubama teatatud kõrvaldamistoimingu.

Artikkel 80

Toetus

1.   Turult kõrvaldamise toetus, mis sisaldab nii ühenduse panust kui ka tootjaorganisatsiooni panust, ei ületa X lisas osutatud toodete jaoks kehtestatud summasid. Muude toodete puhul kehtestavad toetuse maksimumsummad liikmesriigid.

2.   Turult kõrvaldamised ei ületa mis tahes tootjaorganisatsiooni mis tahes toote turustatud toodangu mahust 5 %.

Turustatud toodangu maht arvutatakse turustatud toodangu keskmise väärtusena kolmel eelneval aastal. Kui see teave puudub, kasutatakse selle turustatud toodangu väärtust, mille suhtes tootjaorganisatsiooni tunnustati.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäärad on kolmeaastase ajavahemiku keskmised, kusjuures iga-aastane ületuspiir on 3 %.

Artikkel 81

Turult kõrvaldatud toodete sihtotstarbed

1.   Liikmesriigid kehtestavad turult kõrvaldatud toodete lubatavad sihtotstarbed. Nad võtavad vastu sätted, millega tagatakse, et turult kõrvaldamine või sihtotstarve ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarset mõju. Nende sätete järgimisest tootjaorganisatsioonidele tekkivad kulud on rakenduskava alusel abikõlblikud turult kõrvaldamise toetuse osana.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sihtotstarvete hulka kuulub tasuta jagamine, mis tähistab neid otstarbeid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõike 4 punktides a ja b ning teisi samaväärseid liikmesriikide poolt heakskiidetud otstarbeid.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et soodustada kontakte ja koostööd tootjaorganisatsioonide ning saajate vahel, kelle nad on taotluse alusel tasuta jagamiseks valinud.

3.   Toodete saatmine töötlevasse tööstusse on lubatav üksnes tingimusel, et see ei põhjusta konkurentsimoonutusi ühenduse vastavate tööstuste või imporditud toodete suhtes.

Artikkel 82

Veokulud

1.   Kõikide turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamise veokulud on rakenduskava alusel abikõlblikud kindla suurusega summa ulatuses, mis kehtestatakse vastavalt XI lisas sätestatud vahemaale kõrvaldamiskoha ja tarnekoha vahel.

Meretranspordi korral määrab komisjon kindlaks veokulud, mida võidakse maksta veo tegeliku maksumuse ja vahemaa põhjal. Nii kindlaksmääratud hüvitis ei tohi ületada maismaatranspordi kulu laadimiskoha ja teoreetilise lõpp-punkti vahelise lühima marsruudi puhul. XI lisas kehtestatud summade suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,6.

2.   Veokulud makstakse osapoolele, kes tegelikult kannab kõnealuse veo rahalised kulud.

Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:

a)	abi saavate organisatsioonide nimed;

b)	asjaomaste toodete kogus;

c)	abi saavate organisatsioonide nõusolek ja kasutatav veovahend; ja

d)	tegelikult kantud veokulud.

Artikkel 83

Sortimis- ja pakkimiskulud

1.   Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud värske puu- ja köögivilja sortimis- ja pakkimiskulud on rakenduskavade alusel abikõlblikud kindla suurusega summa ulatuses, mis on 132 eurot netokaalu tonni kohta toodete puhul, mille netokaal pakendis on alla 25 kilogrammi.

2.   Tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakenditel peab olema Euroopa embleem ning üks või mitu XII lisas sätestatud märget.

3.   Sortimis- ja pakkimiskulud makstakse need toimingud teinud tootjaorganisatsioonile.

Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:

a)	abi saavate organisatsioonide nimed;

b)	asjaomaste toodete kogus; ja

c)	abi saavate organisatsioonide nõusolek, milles on täpsustatud esitusviis.

Artikkel 84

Nõuded kõrvaldatud toodete saajatele

1.   Kõrvaldatud toodete saajad, kes on nimetatud määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõike 4 punktides a ja b, kohustuvad:

a)	järgima käesolevat määrust;

b)	pidama kõnealuste toimingute kohta eraldi laoarvestust ja raamatupidamisarvestust;

c)	aktsepteerima ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrolle; ning

d)	esitama iga kõnealuse toote lõplikku sihtpunkti tõendava dokumendina ülevõtmissertifikaadi (või samaväärse dokumendi), milles tõendatakse, et kolmas osapool on kõrvaldatud tooted üle võtnud eesmärgiga neid tasuta jagada.

Liikmesriigid võivad otsustada, et saajad ei pea esimese lõigu punktis b osutatud arvestusi pidama, kui nad saavad üksnes väikesi koguseid ja nad leiavad, et risk on väike. See otsus protokollitakse koos põhjendustega.

2.   Turult kõrvaldatud tooteid muudeks sihtotstarveteks saajad kohustuvad:

a)	järgima käesolevat määrust;

b)	pidama kõnealuste toimingute kohta eraldi laoarvestust ja raamatupidamisarvestust, kui liikmesriik leiab, et see on vajalik, kuigi toode on enne tarnimist denatureeritud;

c)	aktsepteerima ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrolle; ning

d)	mitte taotlema täiendavat abi kõnealustest toodetest valmistatud alkoholi eest, juhul kui turult kõrvaldatud tooted on ette nähtud destilleerimiseks.

3.   Jagu

Toorelt koristamine ja koristamata jätmine

Artikkel 85

Toorelt koristamise ja koristamata jätmise mõisted

1.   „Toorelt koristamine” – turustuskõlbmatute toodete täielik koristamine konkreetselt alalt enne tavapärase saagikoristuse algust. Asjaomased tooted ei tohi enne toorelt koristamist olla juba kahjustatud ilmastikutingimuste või haiguste tõttu või muudel põhjustel.

2.   „Koristamata jätmine” – kaubandusliku toodangu võtmatajätmine konkreetselt alalt tavapärase tootmistsükli jooksul. Koristamata jätmisena ei käsitata aga toodete hävimist ilmastikutingimuste või haiguse tagajärjel.

3.   Toorelt koristamine ja koristamata jätmine peab olema tavapärase viljelusviisi piirest väljuv ja sellest erinev tegevus.

Artikkel 86

Toorelt koristamise ja koristamata jätmise tingimused

1.   Seoses toorelt koristamise ja koristamata jätmise meetmetega liikmesriigid:

a)	võtavad vastu nende meetmete üksikasjalikud rakendussätted, sealhulgas sätted koristamata jätmisest ja toorelt koristamisest eelnevalt teatamise, nende sisu ja tähtaegade, makstava hüvitise suuruse ja meetmete kohaldamise kohta ning meetmete kohaldamise tingimustele vastavate toodete loetelu;

b)	võtavad vastu sätted, millega tagatakse, et kohaldamine ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarset mõju;

c)	tagavad, et meetmete õiget rakendamist on võimalik kontrollida ning vastasel juhul ei kiida meetmete kohaldamist heaks;

d)	teostavad meetmete nõuetekohase rakendamise tagamiseks vajalikku kontrolli, sealhulgas punktides a ja b osutatud sätete järgimise osas.

2.   Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad pädevatele riigiasutustele kirjaliku elekterside või elektroonilise sõnumi teel ette igast kavandatavast toorelt koristamise või koristamata jätmise toimingust.

Nad lisavad mis tahes aasta ja mis tahes toote esimesele teatele analüüsi, mis põhineb eeldataval turuolukorral, mis õigustab toorelt koristamist kriisi ennetamise meetmena.

3.   Toorelt koristamist ja koristamata jätmist ei saa kohaldada ühe aasta jooksul sama toote ja sama konkreetse ala suhtes ega kahel järjestikusel aastal.

4.   Toorelt koristamise ja koristamata jätmise puhul kohaldatavad hüvitise summad, mis sisaldavad nii ühenduse panust kui tootjaorganisatsiooni panust, on liikmesriigi poolt lõike 1 punkti a alusel hektari kohta määratavad maksed:

a)	tasemel, mis katab üksnes meetme rakendamisest tulenevad lisakulud, võttes arvesse lõike 1 punkti b kohaselt vastu võetud sätete täitmiseks vajalikku keskkonna- ja fütosanitaarkorraldust.

b)	tasemel, mis ei kata rohkem kui 90 % artiklis 80 osutatud turult kõrvaldamiste puhul kohaldatavast maksimaalsest toetuse tasemest.

4.   Jagu

Edendamine ja teavitamine

Artikkel 87

Edendus- ja teavitusmeetmete rakendamine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu edendus- ja teavitusmeetmete üksikasjalikud rakendussätted. Need sätted peavad võimaldama meetmeid vajaduse korral kiiresti rakendada.

2.   Edendus- ja teavitusmeetmete tegevused täiendavad neid edendus- ja teavitusmeetmeid, mida asjaomane tootjaorganisatsioon juba kohaldab.

5.   Jagu

Koolitus

Artikkel 88

Koolitusmeetmete rakendamine

Liikmesriigid võtavad vastu nende koolitusmeetmete üksikasjalikud rakendussätted.

6.   Jagu

Saagikindlustus

Artikkel 89

Saagikindlustusmeetmete eesmärk

Tootjaorganisatsioon korraldab saagikindlustusmeetmeid, mis aitavad kaitsta tootjate sissetulekuid ja katavad tootjaorganisatsiooni ja/või selle liikmete kantud turukahju, kui need tulenevad looduskatastroofidest, ilmastikutingimustest ja, kui võimalik, haigustest ja kahjurite levikust põhjustatud kahju eest.

Artikkel 90

Saagikindlustusmeetmete rakendamine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu saagikindlustusmeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse, et saagikindlustusmeetmed ei moonuta konkurentsi kindlustusturul.

2.   Liikmesriigid võivad rakendusfondist abi saavate saagikindlustusmeetmete toetamiseks siseriiklikult lisaraha eraldada. Saagikindlustuse puhul antav riigi toetus ei või siiski ületada:

a)	80 % kindlustusmaksest, mida tootjad maksavad kindlustuseks loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu;

b)	50 % kindlustusmaksest, mida tootjad maksavad kindlustuseks: i) punktis a osutatud kahju ning ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud muu kahju vastu; ja ii) looma- ja taimehaigustest ning kahjurite levikust põhjustatud kahju vastu.

Esimese lõigu punktis b sätestatud piirmäära kohaldatakse ka juhtudel, kui rakendusfondist saaks muul juhul 60 % ulatuses ühenduse abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 10 lõikele 3.

3.   Saagikindlustusmeetmed ei hõlma kindlustusmakseid, millega tootjatele hüvitatakse üle 100 % tekkinud kahjust, võttes seejuures arvesse kõiki hüvitisi, mida tootjad saavad kindlustatud riskiga seotud muude toetussüsteemide kaudu.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel on „loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste” mõistel sama tähendus, mis komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (28) artikli 2 lõikes 8.

7.   Jagu

Toetus investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks

Artikkel 91

Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse tingimused

1.   Liikmesriigid võtavad vastu investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks antava toetuse meetmete üksikasjalikud rakendussätted.

2.   Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetus moodustab investeerimisfondi esimesel, teisel ja kolmandal toimimisaastal vastavalt järgmise osa tootjaorganisatsiooni esimese, teise ja kolmanda aasta sissemaksest investeerimisfondi:

a)	Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem ühinenud liikmesriikides 10 %, 8 % ja 4 %;

b)	teistes liikmesriikides 5 %, 4 % ja 2 %.

3.   Liikmesriigid võivad kehtestada tootjaorganisatsioonile investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks antava toetuse ülemmäärad.

8.   Jagu

Riigiabi riskide vältimise ja juhtimise meetmetele

Artikkel 92

Riiklike strateegiate üksikasjalikud sätted

Liikmesriigid, kes maksavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 43 teise lõigu punktile c riigiabi, sätestavad oma riiklikes strateegiates selle üksikasjalikud rakendussätted.

IV   PEATÜKK

Riiklik finantsabi

Artikkel 93

Tootjate organiseerituse tase

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 11 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse liikmesriigi piirkonnas tootjate organiseerituse taset eriti madalana juhul, kui iga viimase kolme aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad, on tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ning tootjarühmad turustanud vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangu keskmisest väärtusest.

Artikkel 94

Riikliku finantsabi andmise luba

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 11 lõike 1 kohase riikliku finantsabi andmise loa taotluse komisjonile igal aastal hiljemalt sama aasta 15. jaanuariks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et tootjate organiseerituse tase asjaomases liikmesriigi piirkonnas on eriti madal, nagu see on määratletud käesoleva määruse artiklis 93, ning andmed asjaomaste organisatsioonide, asjaomase abi suuruse ning määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a kohase tootjaorganisatsioonilt saadava rahalise toetuse suuruse kohta.

2.   Komisjon kiidab taotluse heaks või lükkab tagasi kolme kuu jooksul alates selle esitamisest. Kui komisjon selle tähtaja jooksul ei vasta, käsitatakse taotlust heakskiidetuna.

Artikkel 95

Riikliku finantsabi taotlemine ja väljamaksmine

Tootjaorganisatsioonid taotlevad riiklikku finantsabi ning liikmesriigid maksavad abi välja vastavalt artiklitele 70–73.

Artikkel 96

Ühenduse poolt tagasi makstava riikliku finantsabi maksimaalne protsent

Ühendus maksab tagasi 60 % tootjaorganisatsioonile antud riiklikust finantsabist.

Artikkel 97

Riikliku finantsabi tagasimaksmine ühenduse poolt

1.   Liikmesriigid taotlevad heakskiidetud ja tootjaorganisatsioonidele tegelikult makstud riikliku finantsabi ühenduse poolt tagasimaksmist hiljemalt rakenduskava iga-aastasele rakendamisele järgneva aasta 1. märtsiks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et viimase kolme aasta jooksul on olnud täidetud määruse EÜ nr 1182/2007 artikli 11 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimused, ning andmed asjaomaste organisatsioonide, asjaomase abi suuruse ning määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult saadud rahalise toetuse suuruse kohta.

2.   Komisjon teeb otsuse taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta.

3.   Kui abi tagasimaksmine ühenduse poolt on heaks kiidetud, deklareeritakse abikõlblikud kulud komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (29) artiklis 5 sätestatud korra kohaselt komisjonile.

V   PEATÜKK

Üldsätted

1.   Jagu

Teabevahetus

Artikkel 98

Tootjaorganisatsioonide aruanded

1.   Tootjaorganisatsioonid esitavad igal aastal koos abitaotlusega rakenduskavade rakendamise aastaaruande.

Aruannetes käsitletakse järgmist:

a)	eelmise aasta jooksul rakendatud rakenduskavad;

b)	rakenduskavade peamised muudatused; ning

c)	eeldatud ja taotletud abi erinevused.

2.   Aruandes esitatakse iga rakendatud rakenduskava kohta:

a)	rakenduskava saavutused ja tulemused, mis võimaluse korral põhinevad XIV lisas sätestatud ühistel väljundi- ja tulemusnäitajatel ning vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud täiendavatel väljundi- ja tulemusnäitajad; ning

b)	ülevaade kava elluviimisel tekkinud peamistest probleemidest ning meetmetest, mis võeti programmi rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks.

Kui see on asjakohane, on aastaaruandes täpsustatud, milliseid tõhusaid kaitsemeetmeid kohaldatakse vastavalt riiklikule strateegiale ja määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõike 5 kohaldamisel, et kaitsta keskkonda võimaliku suurema surve eest, mis tuleneb rakenduskavadega toetatavatest investeeringutest.

3.   Rakenduskava kohaldamise viimasel aastal asendab lõikes 1 osutatud aastaaruannet lõpparuanne.

Lõpparuandest selgub, mil määral on saavutatud kavade eesmärgid. Neis selgitatakse tegevuste ja/või meetodite muudatusi ja esitatakse programmi rakendamise edu või ebaedu põhjustanud tegurid, mida on võetud või võetakse arvesse järgmiste rakenduskavade koostamisel või kehtivate rakenduskavade parandamisel.

4.   Kui tootjaorganisatsioon ei edasta liikmesriigile käesoleva määrusega või määrusega (EÜ) nr 1182/2007 ettenähtud teavet või kui liikmesriigi valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib liikmesriik peatada asjaomase rakenduskava järgmise aasta heakskiidu kuni nõuetekohase teabe edastamiseni, ilma et see mõjutaks käesoleva määruse erisätete kohaldamist.

Liikmesriik lisab selliste juhtumite üksikasjad käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud aruandesse.

Artikkel 99

Liikmesriikidelt nõutava teabe esitamine

1.   Iga liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse, kes vastutab komisjoni ja liikmesriigi vahelise tootjaorganisatsioone, tootjarühmi ning tootjaorganisatsioonide liite hõlmava teabevahetuse eest. Nad teevad kõnealuse määramise ning asutuse kontaktandmed teatavaks komisjonile.

2.   Liikmesriigid teatavad hiljemalt 31. jaanuariks komisjonile konkreetsel aastal kõikide rakenduskavade jaoks heaks kiidetud rakendusfondi. Teates esitatakse nii rakendusfondi kogusumma kui ka selle rakendusfondi ühenduse poolse rahastamise kogusumma. Need arvud jaotatakse omakorda riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks ja muudeks meetmeteks.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. novembriks aastaaruande eelmise aasta tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade ning rakendusfondide, rakenduskavade ja tunnustuskavade kohta. Aastaaruanne sisaldab eelkõige XIII lisas sätestatud teavet.

2.   Jagu

Kontrollimine

Artikkel 100

Unikaalne identifitseerimissüsteem

Liikmesriigid tagavad, et kõikidele ühe tootjaorganisatsiooni või tootjarühma esitatud abitaotlustele kohaldatakse unikaalset identifitseerimissüsteemi. Kõnealune identifitseerimine peab ühilduma ühtse isikuandmete registreerimise süsteemiga, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (30) artikli 18 lõike 1 punktis f.

Artikkel 101

Abitaotlused

Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid toetusetaotluste, tunnustamistaotluste ja rakenduskavade heakskiitmise taotluste ning maksetaotluste esitamise korra.

Artikkel 102

Valimi võtmine

Kui on asjakohane teostada kontrolli valimi võtmise teel, tagavad liikmesriigid kontrolli laadi ja sageduse kaudu ning riskianalüüsist lähtudes, et kontroll on asjaomase meetme jaoks sobiv.

Artikkel 103

Halduskontroll

Halduskontrolli tehakse kõikidele toetuse- ja maksetaotlustele ning see hõlmab kõiki andmeid, mida on võimalik ja sobiv halduskorras kontrollida. Menetluskorraga nähakse ette tehtud töö ja kontrollitulemuste registreerimine ning nõuetele mittevastavuse puhul võetavad meetmed.

Artikkel 104

Kohapealne kontroll

1.   Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse aruanne, et oleks võimalik läbi vaadata läbiviidud kontrollide üksikasju. Eelkõige käsitletakse aruandes järgmist:

a)	kontrollitud toetuskavad ja taotlused;

b)	kohalolnud isikud;

c)	kontrollitud tegevused, meetmed ja dokumendid; ja

d)	kontrolli tulemused.

2.   Toetuse saajale antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramise korral võib toetuse saaja saada järelevalvearuande koopia.

3.   Kohapealsest kontrollist võib ette teatada, juhul kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Etteteatamine peaks siiski piirduma vajaliku miinimumajaga.

4.   Käesoleva määrusega ettenähtud kontrollid ning muud põllumajandustoetuste osas ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrollid tehakse võimaluse korral üheaegselt. 2008. aastal võivad kohapealseid kontrollimisi siiski vajaduse korral läbi erinevad asutused erinevatel aegadel.

Artikkel 105

Tunnustamistaotluste ja rakenduskavade heakskiitmine

1.   Enne tootjaorganisatsiooni tunnustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 lõike 2 punktile a teevad liikmesriigid tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise eelse kohapealse kontrolli, et kontrollida tunnustamise tingimuste täitmist.

2.   Enne rakenduskava heakskiitmist vastavalt artiklile 65 kontrollib pädev riigiasutus heakskiitmiseks esitatud rakenduskava ja võimalikke muutmistaotlusi kõikide asjakohaste vahenditega, sealhulgas kohapealse kontrolli abil. Kontrollitakse eelkõige:

a)	artikli 61 lõike 1 punktide a, b ja e kohaselt esitatud teabe õigsust;

b)	kavade vastavust määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 eesmärkidele ning riiklikule raamistikule ja riiklikule strateegiale;

c)	tegevuste abikõlblikkust ning kavandatavate kulude abikõlblikkust;

d)	kavade järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide ja abikava paikapidavust ning rakendamise ajakava. Kontrollidega tehakse kindlaks, kas on püstitatud mõõdetavad eesmärgid, mille saavutamist saaks jälgida, ning kas kavandatavate tegevustega on võimalik sätestatud eesmärke saavutada; ja

e)

toetuse saamiseks esitatud toimingute vastavust kohaldatavatele siseriiklikele ja ühenduse eeskirjadele, milles vastavalt konkreetsele juhtumile käsitletakse eelkõige riigihankeid, riigiabi ja siseriiklike õigusaktidega või riikliku raamistiku ja riikliku strateegiaga ette muid kohustuslikke standardeid.

Artikkel 106

Rakenduskavade abitaotluste kontroll

Enne väljamaksete tegemist teevad liikmesriigid halduskontrolli kõikidele abitaotlustele ning pistelisi kohapealseid kontrolle.

Artikkel 107

Rakenduskavade abitaotluste halduskontroll

1.   Abitaotluste halduskontrolli raames kontrollitakse eelkõige järgmist, kui taotluse sisu seda võimaldab:

a)	koos taotlusega esitatud rakenduskava täitmise aastaaruanne või vajadusel lõpparuanne;

b)	turustatud toodangu väärtus, sissemaksed rakendusfondi ja kantud kulud;

c)	toodete üleandmine ja teenuste osutamine ning deklareeritud kulude vastavus tegelikkusele;

d)	sooritatud tegevuste vastavus heakskiidetud rakenduskavas sisalduvatele tegevustele; ja

e)	finants- ja muude piirangute ja ülemmäärade järgimine.

2.   Rakenduskava raames tehtud väljamaksete kohta peavad olema arved ning väljamakset tõendavad dokumendid. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse makseid samaväärse tõendusjõuga dokumentidega. Kasutatud arved peavad olema tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide ühenduse, tootjarühma või tütarettevõtte nimel nagu ette nähtud artikli 52 lõikes 2 või liikmesriigi heakskiidu korral ühe või mitme selle liikme nimel.

Artikkel 108

Rakenduskavade raames esitatud abitaotluste kohapealne kontroll

1.   Artikli 70 lõikes 1 osutatud abitaotluse kontrollimiseks teevad liikmesriigid tootjaorganisatsioonis kohapealseid kontrolle, et tagada kõnealusel aastal kehtivate abi või selle jääksumma saamise tingimuste täitmine.

Eelkõige hõlmab see kontroll:

a)	kõnealusel aastal kehtivate tunnustamiskriteeriumide täitmist;

b)	kõnealuse aasta rakendusfondi kasutamist, sealhulgas ettemaksete või osaliste maksete taotlustes deklareeritud kulusid; ja

c)	turult kõrvaldamise ning toorelt koristamise või koristamata jätmise kulude teise astme kontrolli.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim peab esindama vähemalt 30 % abi kogusummast liikmesriikides, kus on rohkem kui kümme tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Muudel juhtudel kontrollitakse iga tootjaorganisatsiooni vähemalt iga kolme aasta järel.

Iga tootjaorganisatsiooni tuleb enne rakenduskava viimase aasta eest abi või selle jääksumma maksmist vähemalt üks kord kontrollida.

3.   Kohapealse kontrolli tulemusi hinnatakse, et teha kindlaks, kas mõni tuvastatud probleem on süsteemset laadi ning ohustab teisi sarnaseid tegevusi, abisaajaid või asutusi. Hindamise abil selgitatakse välja ka selliste olukordade põhjused ja edasise uurimise vajalikkus ning määratakse asjakohased parandus- ja ennetustegevused.

Kui kontrollimiste käigus ilmneb, et piirkonnas või selle osas või teatavas tootjaorganisatsioonis esineb olulisi eeskirjade eiramisi, teeb liikmesriik samal aastal täiendavaid kontrollimisi ja suurendab vastavate järgmisel aastal kontrollitavate taotluste protsendimäära.

4.   Liikmesriik määrab kontrollitavad tootjaorganisatsioonid riskianalüüsi alusel.

Riskianalüüsis võetakse arvesse eelkõige:

a)	abi suurust;

b)	eelnenud aastatel tehtud kontrollide tulemusi;

c)	juhuslikku tegurit;

d)	muid liikmesriikide kindlaksmääratavaid näitajaid, eelkõige tootjaorganisatsiooni osalemist liikmesriigi või sõltumatu sertifitseerimisasutuse poolt ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmis.

Artikkel 109

Rakenduskavade meetmete kohapealne kontroll

1.   Rakenduskavade meetmete kohapealse kontrolli abil kontrollivad liikmesriigid eelkõige:

a)	rakenduskavas sisalduvate tegevuste rakendamist;

b)	tegevuse rakendamise või kavandatava rakendamise vastavust heakskiidetud rakenduskavas kirjeldatud otstarbele;

c)	piisava hulga kululiikide puhul seda, kas asjakohaste kulude laad ja ajastus on vastavuses ühenduse nõuete ning heakskiidetud spetsifikatsioonidega;

d)	kantud kulusid tõendavate raamatupidamis- või muude dokumentide olemasolu; ja

e)	turustatud toodangu väärtus.

2.   Turustatud toodangu väärtust kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega ettenähtud raamatupidamissüsteemi andmete põhjal.

Selleks võib liikmesriik otsustada, et turustatud toodangu deklareeritud väärtust tuleb tõendada samamoodi, kui siseriiklike õigusaktidega ette nähtud raamatupidamisandmeid.

Turustatud toodangu deklareeritud väärtuse kontrolli võib läbi viia enne vastava abitaotluse edastamist.

3.   Kohapealne kontroll hõlmab kontrollkäiku meetme tegevuskohta või, kui tegevus on immateriaalne, tegevuse läbiviija juurde. Eelkõige artikli 108 lõikes 2 osutatud valimiga hõlmatud üksikute põllumajandusettevõtete tegevuste puhul tehakse vähemalt üks kontrollkäik, et veenduda nende läbiviimises.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada kõnealustest kontrollkäikudest loobuda väiksemate toimingute puhul või kui nad leiavad, et abi saamise tingimuste mittetäitmise või tegevuse fiktiivsuse oht on väike. See otsus protokollitakse koos põhjendustega;

4.   Kohapealse kontrolli raames kontrollitakse kõiki tootjaorganisatsiooni ja selle liikmete maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

5.   Artikli 108 lõikes 2 sätestatud kontrollimäära täitmisel võib arvesse võtta üksnes selliseid kontrolle, mis vastavad kõikidele käesoleva artikli nõuetele.

Artikkel 110

Kõrvaldamistoimingute esimese astme kontroll

1.   Liikmesriigid teevad igas tootjaorganisatsioonis kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrolli, mis koosneb turult kõrvaldatud toodete dokumentide ja identsuskontrollist ning kaalu füüsilisest kontrollist, vajaduse korral proovivõtmise teel, ja artikli 77 eeskirjade järgimise kontrollist II jaotise II peatükis sätestatud korras. Kontroll toimub pärast käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud teate saamist artikli 79 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

2.   Lõikes 1 sätestatud esimese astme kontrollid hõlmavad 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest. Pärast selle kontrolli lõppu denatureeritakse kõrvaldatud tooted, v.a. tasuta jagamiseks ettenähtud tooted, või müüakse need töötlevale tööstusele pädevate asutuste järelevalve all vastavalt tingimustele, mis liikmesriik on kehtestanud artikli 81 alusel.

Kui tooted on tasuta jagamiseks, võivad liikmesriigid kontrollida käesoleva artikli lõikes 2 sätestatust väiksemat protsenti tingimusel, et see ei ole vähem kui 10 % kõnealustest kogustest turustusaasta jooksul. Kontrolli võib läbi viia tootjaorganisatsioonis ja/või toodete saajate juures. Kui kontrolli käigus leitakse märkimisväärseid rikkumisi, teevad pädevad asutused lisakontrolle.

Artikkel 111

Kõrvaldamistoimingute teise astme kontroll

1.   Artiklis 108 viidatud kontrollide raames teevad liikmesriigid teise astme kontrolle.

Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, et analüüsida ja hinnata riski, kas mõni konkreetne tootjaorganisatsioon tegeleb eeskirju rikkuvate kõrvaldamistoimingutega. Sellised kriteeriumid on muu hulgas seotud varasemate esimese ja teise astme kontrollide tulemustega ja sellega, kas tootjaorganisatsioonil on mingi kvaliteeditagamiskorra vorm. Nende kriteeriumide alusel määravad nad iga tootjaorganisatsiooni puhul kindlaks teise astme kontrollide minimaalse sageduse.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollid koosnevad kohapealsest kontrollist tootjaorganisatsiooni ja kõrvaldatud toodete saajate ruumides, et tagada ühenduse toetuse maksmiseks nõutavate tingimuste täitmine. Kontroll hõlmab:

a)	konkreetseid lao- ja raamatupidamisarvestusi, mida peavad pidama kõik tootjaorganisatsioonid, kes teevad kõnealuse turustusaasta jooksul ühe või mitu kõrvaldamistoimingut;

b)	abitaotlustes deklareeritud viisil turustatud koguste tõendamist, kontrollides eriti lao- ja raamatupidamisarvestust, arveid ja vajaduse korral nende õigsust ning seda, kas deklaratsioonid sobivad kokku kõnealuse tootjaorganisatsiooni raamatupidamis- ja/või maksuandmetega;

c)

raamatupidamise õigsuse kontrolli, eeskätt tootjaorganisatsiooni netotulude õigsust, mis on deklareeritud nende maksetaotlustes, kõigi kõrvaldamiskulude proportsionaalsust, raamatupidamiskandeid tootjaorganisatsiooni saadud ühenduse toetuse kohta ning kõiki liikmetele edasimakstud hüvitise summasid, et tagada nende kooskõla; ja

d)	kõrvaldatud toodete maksetaotlustes deklareeritud sihtotstarbe kontrolli ja nõuetekohase denatureerimise kontrolli selle tagamiseks, et tootjaorganisatsioonid ja saajad on järginud käesolevat määrust.

3.   Lõikes 2 osutatud kontrolle teostatakse asjaomastele tootjaorganisatsioonide ning nende organisatsioonidega seotud saajate suhtes. Iga kontroll hõlmab valimit, mis esindab vähemalt 5 % tootjaorganisatsiooni poolt turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest.

4.   Lõike 2 punktis a osutatud lao- ja raamatupidamisarvestusest peavad iga kõrvaldatud toote puhul selguma järgmised liikumised, väljendatuna järgmistes kogustes:

a)	tootjaorganisatsiooni liikmete ja teiste tootjaorganisatsioonide liikmete tarnitud toodang vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 3 lõike 3 punktidele b ja c;

b)	tootjaorganisatsiooni müük, jaotatud värskena turule ettevalmistatud toodeteks ja muud liiki toodeteks, sealhulgas toorained töötlemiseks; ja

c)	turult kõrvaldatud tooted.

5.   Lõike 4 punktis c osutatud toodete sihtotstarbe kontrollimine hõlmab eeskätt järgmist:

a)	saajate poolt peetavate eraldi arvestuste pisteline kontroll ja vajaduse korral tõendamine, kas need on kooskõlas siseriikliku õiguse alusel nõutava raamatupidamisega; ning

b)	asjakohaste keskkonnanõuete järgimise kontroll.

6.   Kui teise astme kontrollimistel ilmneb olulisi rikkumisi, teevad pädevad asutused kõnealuse turustusaasta kohta üksikasjalikumaid teise astme kontrolle ja suurendavad järgmisel turustusaastal kõnealuste tootjaorganisatsioonide (või nende liitude) teise astme kontrollide sagedust.

Artikkel 112

Toorelt koristamine ja koristamata jätmine

1.   Enne toorelt koristamist veenduvad liikmesriigid kohapealse kontrolli abil, et asjaomased tooted ei ole kahjustatud ning maatükk on hästi hooldatud. Pärast toorelt koristamist kontrollivad liikmesriigid, kas asjaomaselt alalt on saak koristatud ning koristatud toodang on denatureeritud.

Pärast saagikoristusperioodi lõppu kontrollivad liikmesriigid artikli 86 lõikes 2 osutatud turuolukorra prognoosi alusel analüüsi usaldusväärust. Samuti analüüsivad liikmesriigid turuolukorra prognoosi ja tegeliku turuolukorra erinevusi.

2.   Enne koristamata jätmist veenduvad liikmeriigid kohapealse kontrolli abil, et konkreetne ala on hästi hooldatud, saaki ei ole osaliselt koristatud ning toode on hästi kasvanud ja üldiselt veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

Liikmesriigid tagavad toodangu denatureerimise. Kui see ei ole võimalik, tagavad nad kontrollkäikude või saagikoristuse aegsete külastuste abil, et saaki ei koristata.

3.   Artikli 111 lõikeid 1, 2, 3 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 113

Kontrollid enne tootjarühmade tunnustuskavade heakskiitmist

1.   Enne määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 7 lõike 1 kohase tootjarühma tunnustuskava heakskiitmist kontrollivad liikmesriigid seda juriidilist isikut või juriidilise isiku selgelt määratletud osa kohapeal.

2.   Liikmesriik kontrollib kõigi asjakohaste vahendite, sealhulgas kohapealse kontrolli abil:

a)	tunnustuskavas esitatud teabe õigsust;

b)	kava majanduslikku järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide paikapidavust ning rakendamise ajakava;

c)	tegevuste abikõlblikkust ning kavandatavate kulude abikõlblikkust ja mõistlikkust;

d)

toetuse saamiseks esitatud toimingute vastavust kohaldatavatele siseriiklikele ja ühenduse eeskirjadele, milles vastavalt konkreetsele juhtumile käsitletakse eelkõige riigihangete eeskirju, riigiabi ja siseriiklike õigusaktidega või riikliku raamistiku ja riikliku strateegiaga ette muid kohustuslikke standardeid.

Artikkel 114

Tootjarühmade abitaotluste kontroll

1.   Enne väljamaksete tegemist teevad liikmesriigid halduskontrolli kõikidele tootjarühmade abitaotlustele ning pistelisi kohapealseid kontrolle.

2.   Pärast artiklis 47 osutatud abitaotluse esitamist teevad liikmesriigid tootjarühmades kohapealseid kontrolle, et tagada kõnealusel aastal kehtivate abi saamise tingimuste täitmine.

Kontrollitakse eelkõige:

a)	kõnealusel aastal kehtivate tunnustamiskriteeriumide täitmist; ja

b)	turustatud toodangu väärtust ja tunnustuskavas sisalduvate meetmete rakendamist ning kantud kulusid.

3.   Lõikes 2 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim peab esindama vähemalt 30 % abi kogusummast.

Kõiki tootjarühmi tuleb kontrollida vähemalt kord viie aasta jooksul.

4.   Artikleid 107 ja 109 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 115

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid ja riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud

1.   Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab selle organisatsiooni või liidu kontrollimise üldise korralduse eest ning kohaldab vajadusel sanktsioone.

2.   Teised liikmesriigid, kes peavad tegema artikli 30 lõike 2 punktis c ja artikli 37 lõike 2 punktis c osutatud halduskoostööd, teevad selliseid haldus- ja kohapealseid kontrolle, mida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriik nõuab, ning teatavad talle nende tulemused. Nad järgivad kõiki lõikes 1 osutatud liikmesriigi sätestatud tähtaegu.

3.   Tootjaorganisatsiooni ning rakenduskava ja rakendusfondi suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud liikmesriigis kehtivaid eeskirju. Keskkonna- ja fütosanitaarküsimuste ning kõrvaldatud toodete kasutusviisi osas kohaldatakse aga selle liikmesriigi eeskirju, kus toimub tootmine.

3.   Jagu

Sanktsioonid

Artikkel 116

Tunnustamiskriteeriumide eiramine

1.   Liikmesriigid tühistavad tootjaorganisatsiooni tunnustuse, kui tunnustamiskriteeriume on olulisel määral eiratud tootjaorganisatsiooni tahtluse või raske hooletuse tõttu.

Liikmesriigid tühistavad tootjaorganisatsiooni tunnustuse eelkõige juhul, kui tunnustamiskriteeriumide eiramine on seotud:

a)	artikli 23, artikli 25, artikli 28 lõigete 1 ja 2 või artikli 33 nõuete rikkumisega, või

b)	olukorraga, mille puhul turustatud toodangu väärtus jääb kahel järjestikusel aastal alla piirmäära, mille liikmesriik on kehtestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 4 lõike 1 punktile b.

Käesoleva lõike kohane tunnustuse tühistamine jõustub kuupäevast, mil tunnustamistingimused ei ole enam täidetud, vastavalt mis tahes kohaldatavatele aegumistähtaegu käsitlevatele horisontaalõigusaktidele riiklikul tasandil.

2.   Kui tunnustamiskriteeriume eiratakse olulisel määral, kuid üksnes ajutiselt, peatavad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni tunnustuse, juhul kui lõiget 1 ei kohaldata.

Peatamisajal abi ei maksta. Peatamine jõustub kontrollimise päeval ning lõpeb päeval, mil kontrollimine näitab, et asjaomased kriteeriumid on täidetud.

Peatamisaja kestus ei või ületada 12 kuud. Kui asjaomaste kriteeriumide täitmine 12 kuu jooksul ei taastu, tühistatakse tunnustus.

Liikmesriigid võivad teha makseid pärast artiklis 71 sätestatud tähtaega, kui see on käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik.

3.   Muudel tunnustamiskriteeriumide eiramise juhtudel, kui lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, saadavad liikmesriigid hoiatuskirja, milles märgitakse vajalikud parandusmeetmed. Liikmesriigid võivad abi väljamakseid edasi lükata kuni parandusmeetmete võtmiseni.

Kui parandusmeetmeid ei võeta 12 kuu jooksul, käsitatakse seda kriteeriumide olulise eiramisena ning sellest tulenevalt kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 117

Pettus

1.   Ilma et see mõjutaks muude karistuste kohaldamist vastavalt ühenduse ja siseriiklikele õigusaktidele, tühistavad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustuse, kui leitakse, et ta on seoses määrusega (EÜ) nr 1182/2007 hõlmatud abiga pannud toime pettuse.

2.   Liikmesriigid võivad peatada tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustuse või peatada kõnealusele isikule maksete tegemise, kui kahtlustatakse, et ta on seoses määrusega (EÜ) nr 1182/2007 hõlmatud abiga pannud toime pettuse.

Artikkel 118

Tootjarühmad

1.   Liikmesriigid kohaldavad artiklites 116 ja/või 119 sätestatud sanktsioone ja mutatis mutandis tunnustuskavade suhtes.

2.   Lisaks lõikele 1 ja juhul, kui liikmesriigi poolt artikli 51 lõike 4 kohaselt määratud tähtaja jooksul ei ole tootjarühma tootjaorganisatsioonina tunnustatud, nõuab liikmesriik tagasi:

a)	100 % tootjarühmale makstud abist, juhul kui tunnustamisest keeldumise põhjustas tootjarühma tahtlus või raske hooletus; või

b)	kõikidel muudel juhtudel 50 % makstud abist.

Artikkel 119

Rakenduskava

1.   Maksed arvutatakse välja abikõlblikkuse alusel.

2.   Liikmesriik kontrollib abisaaja esitatud abitaotlust ning teeb kindlaks, millised summad on abikõlblikud. Ta teeb kindlaks:

a)	summa, mis tuleks abisaajale välja maksta üksnes taotluse alusel;

b)	summa, mis kuulub abisaajale väljamaksmisele pärast taotluse abikõlblikkuse kontrolli.

3.   Kui lõike 2 punkti a kohaselt kindlaks tehtud summa ületab lõike 2 punkti b kohaselt kindlaks tehtud summat rohkem kui 3 % võrra, vähendatakse abisaajale tegelikult väljamakstavat summat. Summat vähendatakse lõike 2 punktide a ja b alusel välja arvutatud summade vahe võrra.

Vähendamisest loobutakse juhul, kui tootjaorganisatsioon või tootjarühm tõendab, et ta ei ole vastutav abikõlbmatu summa esitamise eest.

4.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse kohapealsete kontrollide käigus tuvastatud abikõlbmatute kulude suhtes mutatis mutandis.

5.   Kui enne abi andmist deklareeritakse turustatud toodangu väärtus ja seda kontrollitakse, vähendatakse makstavate summade arvutamiseks kasutatavat turustatud toodangu väärtust vastavalt lõigetele 2 ja 3.

6.   Kui leitakse, et abisaaja on tahtlikult valedeklaratsiooni esitanud, ei anta kõnealuseks toiminguks rakenduskava või tunnustuskava alusel abi ning kõik selleks toiminguks juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks kaotab abisaaja õiguse saada kõnealuse rakenduskava alusel selleks toiminguks abi järgmisel aastal.

Artikkel 120

Kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrollile järgnevad sanktsioonid

Kui pärast artiklis 110 osutatud kontrolli leitakse artiklis 77 osutatud turustusnormide või miinimumnõuete rikkumisi, kohustatakse abisaajat:

a)	karistusena maksma hüvitisesumma, mis arvutatakse turustusnormidele või miinimumnõuetele mittevastavate kõrvaldatud toodete koguste alusel, kui need kogused on väiksemad kui 10 % vastavalt käesoleva määruse artiklile 79 teatatud kogustest;

b)	karistusena maksma kahekordse hüvitisesumma, kui kõnealused kogused moodustavad 10–25 % teatatud kogustest; või

c)	karistusena maksma kogu artikli 79 kohaselt teatatud koguse eest saadud hüvitisesumma, kui kõnealused kogused moodustavad üle 25 % teatatud kogustest.

Artikkel 121

Tootjaorganisatsioonide suhtes kõrvaldamistoimingutega seoses kohaldatavad muud sanktsioonid

1.   Artiklis 119 osutatud sanktsioonid hõlmavad abi, mida taotletakse rakenduskava kulude lahutamatuks osaks olevate kõrvaldamistoimingute eest.

2.   Kõrvaldamistoimingute kulusid käsitatakse abikõlbmatuna, kui müüki mitte pandud koguseid ei ole kasutatud liikmesriikide poolt artikli 81 lõike 1 kohaselt sätestatud viisil või kui kõrvaldamine või sihtotstarve on kahjustanud keskkonda või fütosanitaartingimusi, rikkudes artikli 81 lõike 1 alusel vastu võetud sätteid.

Artikkel 122

Kõrvaldatud toodete saajate suhtes kohaldatavad sanktsioonid

Kui vastavalt artiklitele 110 ja 111 tehtud kontrollide ajal leitakse kõrvaldatud toodete saajatega seostatavaid rikkumisi, kohaldatakse järgmisi sanktsioone:

a)	saajad kaotavad õiguse kõrvaldatud tooteid saada; ja

b)	turult kõrvaldatud toodete saajatelt nõutakse välja saadavate toodete väärtus, millele lisanduvad hüvitatud sortimis- ja pakkekulud ning veokulud vastavalt liikmesriikide poolt kehtestatud eeskirjadele. Sellisel juhul maksavad ühenduse panuse tootjaorganisatsioonid.

Punktis a sätestatud sanktsioon jõustub viivitamata ja kehtib vähemalt ühe turustusaasta jooksul ning seda võib eiramise tõsidusest olenevalt pikendada.

Artikkel 123

Toorelt koristamine ja koristamata jätmine

1.   Kui toorelt koristamise puhul leitakse, et tootjaorganisatsioon on oma kohustusi rikkunud, peab tootjaorganisatsioon karistusena maksma hüvitise summa, mis on seotud aladega, mille puhul on kohustust rikutud. Kohustuste rikkumisena käsitatakse juhtumeid, mille korral:

a)	liikmesriik leiab artikli 112 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollimise ajal, et toorelt koristamise meede ei olnud tollase turuolukorra prognoosi analüüsi alusel põhjendatud;

b)	teatatud toorelt koristamise ala ei vasta toorelt koristamise abi saamise tingimustele; või

c)	alalt ei ole saak täielikult koristatud või toodang ei ole denatureeritud.

2.   Kui koristamata jätmise puhul leitakse, et tootjaorganisatsioon on oma kohustusi rikkunud, peab tootjaorganisatsioon karistusena maksma hüvitise summa. Kohustuste rikkumisena käsitatakse juhtumeid, mille korral:

a)	teatatud koristamatajätmise ala ei vasta koristamatajätmise abi saamise tingimustele;

b)	saaki on siiski koristatud või osaliselt koristatud; või

c)	tootjaorganisatsiooni süül on kahjustatud keskkonda või fütosanitaartingimusi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud karistusi kohaldatakse lisaks vastavalt artiklile 119 tehtud maksete vähendamistele.

Artikkel 124

Kohapealse kontrolli takistamine

Kui tootjaorganisatsioon, selle liige või esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse vastav abitaotlus asjaomaste kulude osas tagasi.

Artikkel 125

Abi tagasinõudmine

Alusetult makstud abi nõutakse asjaomaselt tootjaorganisatsioonidelt, tootjaorganisatsioonide ühingutelt, tootjarühmadelt või ettevõtjatelt tagasi koos intressiga. Määruse (EÜ) nr 796/2004 (31) artiklis 73 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Haldusmeetmete rakendamine ja alusetult makstud summade tagasisaamine, nagu käesolevas jaos ette nähtud, ei piira komisjonile kõrvalekalletest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006. (32)

4.   Jagu

Rakenduskavade ja riiklike strateegiate järelevalve ja hindamine

Artikkel 126

Ühised tulemusnäitajad

1.   Riiklike strateegiate ja rakenduskavade suhtes kohaldatakse järelevalvet ja hindamisi, et hinnata rakenduskavade eesmärkide saavutamise edusamme ning nende eesmärkidega seotud tulemuslikkust ja tõhusust.

2.   Edusamme, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse ühiste tulemusnäitajate abil, milles käsitletakse esialgset olukorda ning rakendatud rakenduskavadega seotud rahastamist, väljundeid, tulemusi ja mõju.

3.   Ühised tulemusnäitajad on loetletud käesoleva määruse XIV lisas.

4.   Kui liikmesriik seda vajalikuks peab, täpsustatakse riiklikus strateegias teatavad konkreetsele strateegiale iseloomulikud lisanäitajad, mis kajastavad riiklikke ja/või piirkondlikke vajadusi, tingimusi ning tootjaorganisatsioonide rakendatavate rakenduskavade eesmärkide iseärasusi. Võimaluse korral hõlmatakse lisanäitajad keskkonnaalaste eesmärkide kohta, mis on tulemusnäitajatega hõlmamata.

Artikkel 127

Rakenduskavade järelevalve- ja hindamismenetlused

1.   Tootjaorganisatsioonid tagavad oma rakenduskavade järelevalve ja hindamise, kasutades asjakohaseid artiklis 126 osutatud ühiseid tulemusnäitajaid ja vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud lisanäitajaid.

Selleks kehtestavad nad nende näitajate rakendamiseks vajaliku teabe kogumise, salvestamise ja säilitamise korra.

2.   Järelevalve eesmärk on hinnata rakenduskava jaoks sätestatud konkreetsete ülesannete täitmisel tehtud edusamme. Järelevalvet teostatakse finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate alusel. Saadud tulemusi kasutatakse, et:

a)	kontrollida kava rakendamise kvaliteeti;

b)	teha kindlaks, kas rakenduskava on vaja kohandada või läbi vaadata, et saavutada kava eesmärke või parandada kava haldamist, sealhulgas finantshaldust;

c)	aidata täita rakenduskava rakendamisega seotud aruandlusnõudeid.

Andmed järelevalvetoimingute tulemuste kohta lisatakse igasse artikli 98 lõikes 1 osutatud aastaaruandesse, mille tootjaorganisatsioon peab esitama riikliku strateegia juhtimise eest vastutavale riigiasutusele.

3.   Hindamine viiakse läbi eraldi vahehindamisaruande vormis.

Vahehindamine, mida võib teha spetsialiseeritud konsultatsioonibüroo abiga, on ette nähtud finantsvahendite kasutusastme ning rakendusprogrammi tulemuslikkuse ja tõhususe läbivaatamiseks ning kava üldeesmärkide osas tehtud edusammude hindamiseks. Selleks kasutatakse algset olukorda, tulemusi ja, kui vaja, mõju käsitlevaid ühiseid näitajaid.

Vajaduse korral hõlmab vahehindamine kvalitatiivset hinnangu andmist tulemustele ja selliste keskkonnalaste tegevuste mõju, mille eesmärk on:

a)	hoida ära pinnaerosioon;

b)	vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja/või seda paremini hallata;

c)	kaitsta elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust; või

d)	maastiku säilitamine.

Saadud tulemusi kasutatakse, et:

a)	parandada tootjaorganisatsiooni hallatavate rakenduskavade kvaliteeti;

b)	määrata kindlaks, kas rakenduskavas on vaja teha sisulisi muudatusi;

c)	aidata täita rakenduskavade rakendamisega seotud aruandlusnõudeid; ja

d)	saada kasulikke õppetunde tootjaorganisatsiooni poolt tulevikus hallatavate rakenduskavade kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tõhususe osas.

Vahehindamine viiakse läbi rakenduskava rakendamise ajal ja piisavalt aegsasti, et hindamistulemusi saaks arvesse võtta järgmise rakenduskava koostamisel.

Vahehindamisaruanne lisatakse vastavale artikli 98 lõikes 1 osutatud aastaaruandele.

Artikkel 128

Riikliku strateegia järelevalve- ja hindamismenetlused

1.   Riikliku strateegia järelevalveks ja hindamiseks kasutatakse asjakohaseid artiklis 126 osutatud ühiseid tulemusnäitajaid ja vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud lisanäitajaid.

2.   Liikmesriigid kehtestavad artiklis 126 osutatud näitajate rakendamiseks vajaliku teabe elektroonilise kogumise, salvestamise ja säilitamise korra. Selleks võtavad nad kasutusele teabe, mille tootjaorganisatsioonid esitavad seoses oma rakenduskavade järelevalve ja hindamisega.

3.   Järelevalve on pidev ja selle eesmärk on hinnata rakenduskavade jaoks sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmisel tehtud edusamme. Järelevalvet teostatakse finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate alusel. Selleks kasutatakse ära teave, mille tootjaorganisatsioonid esitavad iga-aastastes eduaruannetes oma rakenduskavade järelevalve ja hindamise kohta. Saadud järelevalvetulemusi kasutatakse, et:

a)	kontrollida rakenduskavade rakendamise kvaliteeti;

b)	teha kindlaks, kas riiklikku strateegiat on vaja kohandada või läbi vaadata, et saavutada strateegia eesmärke või parandada strateegia rakendamise haldamist, sealhulgas rakenduskavade finantshaldust; ja

c)	aidata täita riikliku strateegia rakendamisega seotud aruandlusnõudeid.

4.   Hindamise eesmärk on kontrollida strateegia üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Selleks kasutatakse algset olukorda, tulemusi ja, kui vaja, mõju käsitlevaid näitajaid. Selleks kasutatakse ära rakenduskavade järelevalve ja vahehindamise tulemusi, mis sisalduvad tootjaorganisatsioonide esitatud iga-aastastes eduaruannetes ja lõpparuannetes. Saadud hindamistulemusi kasutatakse, et:

a)	parandada strateegia kvaliteeti;

b)	määrata kindlaks, kas strateegias on vaja teha sisulisi muudatusi; ja

c)	aidata täita riikliku strateegia rakendamisega seotud aruandlusnõudeid.

Hindamine hõlmab 2012. aastal läbiviidavat hindamist, mis peab toimuma piisavalt vara selleks, et selle tulemusi oleks võimalik lisada eraldiseisvasse hindamisaruandesse, mis lisatakse samal aastal artikli 99 lõikes 3 osutatud iga-aastasele riiklikule aruandele. Selles kontrollitakse finantsvahendite kasutusastet, rakendatud rakenduskavade tulemuslikkust ja tõhusust ning hinnatakse nende programmide tulemusi ja mõju võrreldes strateegia eesmärkide ja ülesannetega ning, kui vaja, määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 9 lõikes 1 sätestatud muude eesmärkidega. Selle eesmärk on saada kasulikke õppetunde tulevaste riiklike strateegiate kvaliteedi parandamiseks ning eelkõige tuvastada, kas eesmärkide, ülesannete ja abikõlblike meetmete määratlustes on puudujääke ning kas on vaja ette näha uusi teostamisvahendeid.

VI   PEATÜKK

Eeskirjade laiendamine majanduspiirkonna tootjatele

Artikkel 129

Teatis majanduspiirkondade nimekirja kohta

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 14 lõike 2 teises lõigus ettenähtud teatised majanduspiirkondade nimekirja kohta hõlmavad kogu teavet, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks.

Artikkel 130

Teatis siduvate eeskirjade kohta; esindavus

1.   Kui liikmesriik teatab eeskirjadest, mis ta on määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 15 kohaselt muutnud siduvaks teatava toote ja majanduspiirkonna jaoks, annab ta komisjonile samal ajal teada:

a)	tootjaorganisatsiooni või organisatsioonide ühenduse, mis eeskirjade laiendamist taotles;

b)	kõnealusesse organisatsiooni või liitu kuuluvate tootja arvu ja asjakohase majanduspiirkonna tootjate koguarvu; selline teave antakse laiendamistaotluse esitamisaja seisuga;

c)	majanduspiirkonna kogutoodangu ja tootjaorganisatsiooni või liidu turustatud toodangu viimasel turustusaastal, mille kohta on olemas andmed; ja

d)	kuupäeva, millest alates on laiendatavaid eeskirju kohaldatud asjaomase tootjaorganisatsiooni või liidu suhtes; ja

e)	laiendamise jõustumiskuupäeva ja laiendamise kohaldamise kestuse.

2.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 14 lõikes 3 määratletud esindavuse kindlaksmääramisel ei võeta liikmesriikide kehtestavate eeskirjade alusel arvesse:

a)	tootjaid, kelle toodang on ette nähtud põhiliselt põllumajandusettevõttes või tootmispiirkonnas toimuvaks otsemüügiks tarbijaile,

b)	punktis a osutatud otsemüüki,

c)	määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 14 lõike 4 punktis b osutatud töötlemiseks tarnitud toodangut, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid eeskirju ei kohaldata täielikult ega osaliselt sellise toodangu suhtes.

Artikkel 131

Rahalised toetused

Kui liikmesriik otsustab määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 17 kohaselt, et tootjaorganisatsioonidesse mittekuuluvad tootjad peavad maksma rahalist toetust, edastab ta komisjonile kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajaliku teabe. Selline teave sisaldab eelkõige toetuste arvutamise alust ja ühiksummat, toetuse saajat või saajaid ning artikli 21 punktides a ja b osutatud kulude laadi.

Artikkel 132

Laiendamised, mida kohaldatakse kauemaks kui üheks turustusaastaks

Kui laiendamist otsustatakse kohaldada kauem kui üks turustusaasta, kontrollivad liikmesriigid iga turustusaasta puhul, kas määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 14 lõikes 3 sätestatud esindavust käsitlevaid tingimusi täidetakse kogu kõnealuse laiendamise kohaldamise ajal. Kui nad leiavad, et tingimusi enam ei täideta, tühistavad nad laiendamise viivitamata, kusjuures tühistamine jõustub järgmise turustusaasta algusest. Nad teatavad sellisest tühistamisest viivitamata komisjonile, kes teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.

Artikkel 133

Enne koristamist müüdav toodang; ostjad

1.   Kui tootjaorganisatsiooni mittekuuluvad tootjad müüvad oma toodangut enne selle koristamist, käsitatakse ostjat määruse (EÜ) nr 1182/2007 I lisa punkti 1 alapunktides e ja f ning punktis 3 osutatud eeskirjade järgimiseks selle toodangu tootjana.

2.   Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et määruse (EÜ) nr 1182/2007 I lisas loetletud eeskirjad, välja arvatud lõikes 1 osutatud, võib muuta ostjate jaoks siduvaks, kui nad vastutavad asjaomase toodangu haldamise eest.

IV   JAOTIS

KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA

I   PEATÜKK

Impordilitsentsid

Artikkel 134

Õunte impordilitsentsid

1.   CN-koodi 0808 10 80 alla kuuluvate õunte vabasse ringlusse lubamise tingimuseks on impordilitsentsi esitamine.

2.   Määrust (EÜ) nr 1291/2000 kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt välja antud impordilitsentside suhtes.

3.   Importijad võivad esitada impordilitsentsi taotlusi pädevatele asutustele kõigis liikmesriikides.

Nad kirjutavad litsentsitaotluse kasti nr 8 päritoluriigi nime ja märgivad ristikesega sõna „jah”.

4.   Importijad esitavad koos taotlusega tagatise kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotisega, millega tagatakse importimiskohustuse täitmine impordilitsentsi kehtivusaja jooksul. Tagatis on 15 eurot tonni kohta.

Kui impordilitsentsi kehtivusajal importi ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

5.   Impordilitsentsid antakse viivitamata välja igale taotlejale, olenemata tema ettevõtte registrisse kantud asukohast ühenduses.

Päritoluriigi nimi kirjutatakse impordilitsentsi kasti nr 8 ja sõna „jah” märgitakse ristikesega.

6.   Litsentsi kehtivusaeg on kolm kuud.

Impordilitsents kehtib ainult märgitud riigist pärineva impordi puhul.

7.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igal nädalal hiljemalt kolmapäeval kella 12ks (Brüsseli aja järgi) õunte kogused, mille kohta eelmise nädala jooksul impordilitsentse on väljastatud, tehes seda kolmandate päritoluriikide kaupa.

Komisjoni teavitatakse kõnealustest kogustest komisjoni osutatud elektroonilise süsteemi abil.

II   PEATÜKK

Imporditollimaksud ja piiril kehtiva hinna süsteem

1.   Jagu

Piiril kehtiva hinna süsteem

Artikkel 135

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas jaos sätestatakse eeskirjad määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 34 kohaldamiseks.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„partii” tähendab kaupu, mida käsitleb üks vabasse ringlusesse lubamise deklaratsioon, hõlmates ühe ja sama päritoluga kaupa, mis kuulub ühte kaupade koondnomenklatuuri koodi; ja

b)	„importija” tähendab deklaranti määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 18 määratletud tähenduses. (33)

Artikkel 136

Hindadest teatamine

1.   Iga XV lisa A osas sätestatud toote ja ajavahemiku kohta ning iga turupäeva ja päritolu kohta teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt järgmise tööpäeva kella 12ks (Brüsseli aja järgi):

a)

kolmandatest riikidest imporditud ja artikli 137 lõikes 1 osutatud tüüpilistel imporditurgudel müüdud toodete keskmised tüüpilised hinnad ning imporditud toodete suurte koguste puhul muudel turgudel registreeritud märkimisväärsed hinnad või juhul, kui tüüpiliste turgude hinnad ei ole kättesaadavad, siis imporditud toodete puhul muudel turgudel registreeritud märkimisväärsed hinnad; ning

b)	punktis a osutatud hindadele vastavad üldkogused.

Kui punktis b osutatud üldkogused kaaluvad vähem kui 1 tonn, ei teatata vastavaid hindu komisjonile.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud hinnad registreeritakse:

a)	iga XV lisa A osas loetletud toote kohta,

b)	kõikide olemasolevate sortide ja suuruste kohta, ja

c)	impordi- või hulgimüügietapis või juhul, kui selles etapis ei ole hinnad kättesaadavad, siis hulgi- või jaemüügietapis.

Kõnealuseid hindu vähendatakse järgmiste summade võrra:

a)	15 %-line kasumimarginaal Londoni, Milano ja Rungis’ turunduskeskuste puhul ja 8 % muude turunduskeskuste puhul, ning

b)	veo- ja kindlustuskulud ühenduse tolliterritooriumil.

Teise lõigu kohaselt mahaarvatavateks veo- ja kindlustuskuludeks võivad liikmesriigid kinnitada standardsummad. Sellistest standardsummadest ja nende arvutamise meetodist tuleb komisjonile viivitamata teatada.

3.   Vastavalt lõikele 2 registreeritud hindu, kui need on kehtestatud hulgi- või jaemüügietapis, vähendatakse esialgu 9 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse hulgimüüja hinnalisandit, ning siis 0,7245 euro suuruse summa võrra 100 kg kohta, et võtta arvesse käitlemiskulusid ning turumakse ja tasusid.

4.   Tüüpilisena käsitatakse:

a)	I klassi toodete hindu, tingimusel et kõnealuse klassi kogused moodustavad vähemalt 50 % turustatavatest üldkogustest,

b)	I klassi toodete hindu ning juhul, kui kõnealuse klassi toodete kogused moodustavad vähem kui 50 % turustatavatest üldkogustest, II klassi toodetele kehtestatud hindu sellise koguse ulatuses, millega on võimalik katta 50 % turustatavatest üldkogustest,

c)

II klassi toodete hindu, kui I klassi tooted ei ole kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui nende suhtes on otsustatud kohaldada korrigeerimiskoefitsienti, kui asjaomast päritolu toodete tootmistingimuste tõttu ei turustata neid tooteid tavaliselt I klassi toodetena nende kvaliteediomadustest tulenevalt.

Esimese lõigu punktis c osutatud korrigeerimiskoefitsienti kohaldatakse hindade suhtes pärast lõikes 2 osutatud summade mahaarvamist.

Artikkel 137

Tüüpilised turud

Liikmesriigid teatavad komisjonile tavapärased turupäevad XVI lisas loetletud turgudel, mida käsitatakse tüüpiliste turgudena.

Artikkel 138

Kindlad impordiväärtused

1.   Iga XV lisa A osas sätestatud toote ja ajavahemiku kohta kehtestab komisjon iga turustuspäeva ja päritolu jaoks kindla impordiväärtuse, mis võrdub artiklis 136 osutatud tüüpiliste hindade kaalutud keskmisega, millest on maha arvatud standardsumma 5 eurot 100 kg kohta ja väärtuselised tollimaksud.

2.   Kui XV lisa A osas loetletud toodete ja kohaldamisperioodide jaoks on vastavalt käesolevale jaole kehtestatud kindel impordiväärtus, ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (34) artikli 152 lõike 1 punkti a alapunktis a osutatud ühikuhinda. See asendatakse lõikes 1 osutatud kindla impordiväärtusega.

3.   Kui teatavat päritolu toote puhul ei ole kehtivat kindlat impordiväärtust, kohaldatakse selle toote puhul kehtivate kindlate impordiväärtuste keskmist.

4.   XV lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide jooksul kehtivaid kindlaid impordiväärtusi kohaldatakse kuni nende muutmiseni. Nende kohaldamine lõpetatakse ka siis, kui seitsme järjestikuse turupäeva jooksul ei ole komisjonile teatatud keskmist tüüpilist hinda.

Kui vastavalt esimesele lõigule ei kohaldata teatava toote suhtes kindlat impordiväärtust, võrdub selle toote suhtes kohaldatav kindel impordiväärtus viimase keskmise kindla impordiväärtusega.

5.   Erandina lõikest 1, kui kindla impordiväärtuse arvutamine ei ole olnud võimalik, ei kohaldata kindlat impordiväärtust XV lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide esimesest päevast alates.

6.   Tüüpiline hind eurodes arvestatakse ümber, kasutades asjaomaseks päevaks arvutatud tüüpilist turukurssi.

7.   Komisjon peab talle kõige sobivamal viisil muutma eurodes esitatud kindlad impordiväärtused avalikult kättesadavaks.

Artikkel 139

Piiril kehtiva hinna alus

1.   Hind piiril, mille põhjal XV lisa A osas loetletud tooted on Euroopa ühenduste tollitariifistikus liigitatud, võrdub vastavalt importija valikule:

a)

kõnealuste toodete eest nende päritoluriigis nõutava FOB-hinnaga, millele on liidetud kindlustuskulud ja vedamise kulud ühenduse tolliterritooriumil asuvasse piiripunkti, kui see hind ja need kulud on teada vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal. Kui eespool osutatud hinnad ületavad rohkem kui 8 % võrra standardväärtust, mis kehtib kõnealuse toote suhtes vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal, peab importija esitama määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise. Sel eesmärgil võrdub imporditollimaksu summa, mida kõnealuste toodete eest võidakse lõpuks maksta, tollimaksu summaga, mida importija oleks maksnud, kui kõnealust toodet oleks liigitatud asjaomase standardväärtuse põhjal; või

b)

tolliväärtusega, mis on arvutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punktile c ja mida kohaldatakse üksnes kõnealuste importtoodete suhtes. Sel juhul arvatakse tollimaks maha vastavalt artikli 138 lõikele 1. Sel juhul esitab importija komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise, mis võrdub täiendava tollimaksu summaga, mida ta oleks maksnud juhul, kui tooted oleks olnud liigitatud asjaomase partii puhul kohaldatava kindla impordiväärtuse põhjal; või

c)	või vastavalt käesoleva määruse artiklile 138 arvutatud kindla impordiväärtusega.

2.   Hind piiril, mille põhjal XV lisa B osas loetletud tooted on Euroopa ühenduste tollitariifistikus klassifitseeritud, peab vastavalt importija valikule võrduma:

a)

kõnealuste toodete eest nende päritoluriigis nõutava FOB-hinnaga, millele on liidetud kindlustuskulud ja vedamise kulud ühenduse tolliterritooriumil asuvasse piiripunkti, kui see hind ja need kulud on teada vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal. Kui tollivõimud käsitavad tagatist nõutavana vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 248, peab importija esitama tagatise, mis võrdub asjaomase toote suhtes kohaldatava tollimaksu maksimumsummaga; või

b)

tolliväärtusega, mis on arvutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punktile c ja mida kohaldatakse üksnes kõnealuste importtoodete suhtes. Sel juhul arvatakse tollimaks maha vastavalt artikli 138 lõikele 1. Sel juhul peab importija esitama määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 osutatud tagatise, mis võrdub asjaomase toote suhtes kohaldatava tollimaksu maksimumsummaga.

3.   Kui hinda piiril arvutatakse toodete päritoluriigi FOB-hinna alusel, lähtutakse tolliväärtuse arvutamisel selle hinnaga sooritatud asjakohasest müügitehingust.

Kui hinda piiril arvutatakse vastavalt ühele lõike 1 punktis b või c või lõike 2 punktis b sätestatud menetlusele, arvutatakse tolliväärtus samal viisil kui hind piiril.

4.   Importijal on alates kõnealuste toodete müügist üks kuu, kuid mitte rohkem kui neli kuud alates vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmiskuupäevast, aega tõestada, et partii on müüdud tingimustel, mis kinnitavad lõike 1 punkti a teises lõigus või lõike 2 punktis a osutatud hindade korrektsust, või et määrata kindlaks lõike 1 punktis b või lõike 2 punktis a osutatud tolliväärtus. Kui ühest kõnealusest tähtajast kinni ei peeta, võetakse esitatud tagatis ära, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

Esitatud tagatis tagastatakse sellises ulatuses, nagu esitatakse tolli rahuldavad tõendid realiseerimistingimuste täitmise kohta.

Vastasel korral jäetakse tagatis impordimaksude katteks.

5.   Pädev asutus võib importija nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral pikendada lõikes 4 osutatud neljakuulist tähtaega kuni kolme kuu võrra.

6.   Kui pädevad asutused leiavad kontrolli käigus, et käesoleva artikli nõuded ei ole täidetud, nõuavad nad tasumisele kuuluva tollimaksu sisse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 220. Sissenõutava või sissenõudmisele kuuluva tollimaksu määr sisaldab intressi kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäevast kuni sissenõudmiseni. Kohaldatakse intressimäära, mis sissenõudmistoimingute ajal kehtib riiklike õigusaktide alusel.

2.   Jagu

Täiendavad imporditollimaksud

Artikkel 140

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 35 lõikes 1 osutatud täiendavat imporditollimaksu, edaspidi „täiendav tollimaks”, võib kohaldada XVII lisas loetletud toodete suhtes ja ajavahemikel käesolevas jaos sätestatud tingimustel.

2.   Täiendavate tollimaksude käivitusläved on loetletud XVII lisas.

Artikkel 141

Kogustest teatamine

1.   Iga XVII lisas loetletud toote ja esitatud ajavahemike jooksul vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastavad liikmesriigid komisjonile üksikasjalikud andmed, kasutades määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 308d sätestatud sooduskorra alusel toimuva impordi järelevalvemeetodit.

Eelnenud nädalal vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastatakse need andmed hiljemalt iga kolmapäev kell 12 (Brüsseli aja järgi).

2.   Käesoleva jaoga hõlmatud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonides, mis toll võib deklarandi taotlusel aktsepteerida, ilma et need sisaldaksid teatavaid määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. lisas osutatud andmeid, esitatakse lisaks kõnealuse määruse artiklis 254 osutatud andmetele asjaomaste toodete netomass (kg).

Kui käesoleva jaoga hõlmatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 260 osutatud lihtsustatud deklareerimiskorda, esitatakse lihtsustatud deklaratsioonides lisaks muudele nõutavatele andmetele asjaomaste toodete netomass (kg).

Kui käesoleva jaoga hõlmatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 263 osutatud kohapeal toimuvat tollivormistust, esitatakse kõnealuse määruse artikli 266 lõikes 1 osutatud teates tolliasutusele kõik kaupade identifitseerimiseks vajalikud andmed ning asjaomaste toodete netomass (kg).

Artikli 266 lõiget 2b ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud toodete impordi suhtes.

Artikkel 142

Täiendava tollimaksu kehtestamine

1.   Kui leitakse, et XVII lisas loetletud ühe toote või ühe perioodi puhul ületab vabasse ringlusse lubatud kogus vastava käivitusmahu, kehtestab komisjon täiendava tollimaksu, välja arvatud juhul, kui import tõenäoliselt ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2.   Täiendav tollimaks kehtestatakse kogustele, mis lubatakse vabasse ringlusse pärast selle tollimaksu kohaldamiskuupäeva, tingimusel et:

a)	nende tariifse liigitamisega artikli 139 kohaselt kaasneb suurimate kõnealuse päritoluga impordi suhtes kehtestatavate koguseliste tollimaksude kohaldamine,

b)	import toimub täiendava tollimaksu kohaldamise ajal.

Artikkel 143

Täiendava tollimaksu summa

Artikli 142 alusel kehtestatav täiendav tollimaks moodustab ühe kolmandiku vastavalt ühisele tollitariifistikule toote suhtes kohaldatavast tollimaksust.

Impordi puhul, mille suhtes kehtib tariifne selline sooduskohtlemine nagu väärtuseline tollimaks, moodustab täiendav tollimaks siiski ühe kolmandiku toote koguselisest tollimaksust, kui kohaldatakse artikli 142 lõiget 2.

Artikkel 144

Täiendavast tollimaksust vabastamine

1.   Täiendavast tollimaksust vabastatakse:

a)	kaupade kombineeritud nomenklatuuri VII lisas loetletud tariifikvootide alusel imporditud kaup;

b)	lõikes 2 määratletud, ühendusse teel olev kaup.

2.   Ühendusse teel oleva kaubana käsitatakse kaupa:

a)	mis väljus päritolumaalt enne, kui tehti otsus kehtestada täiendav tollimaks, ning

b)	mida veetakse veodokumendi alusel, mis kehtib pealelaadimiskohast päritolumaal mahalaadimiskohani ühenduses ja on koostatud enne täiendava tollimaksu kehtestamist.

3.   Huvitatud isikud peavad esitama tollile viimase nõutaval viisil tõendid lõike 2 nõuete täitmise kohta.

Toll võib käsitada kaupa enne täiendava tollimaksu kehtestamise kuupäeva päritolumaalt väljununa juhul, kui esitatakse üks järgmistest dokumentidest:

a)	mereveo korral veokiri, millega tõendatakse, et pealelaadimine toimus enne kõnealust kuupäeva,

b)	raudteeveo korral päritolumaa raudteeasutuse poolt enne kõnealust kuupäeva vastuvõetud saatekiri,

c)	maanteeveo korral CMR-saateleht või muu enne kõnealust kuupäeva päritolumaal koostatud transiididokument, kui järgitakse ühenduse transiidi või ühise transiidi alal sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kehtestatud tingimusi,

d)	lennuveo korral lennuveokiri, millega tõendatakse, et lennuettevõtja võttis kauba vastu enne kõnealust kuupäeva.

V   JAOTIS

ÜLDSÄTTED, KEHTETUKS TUNNISTAMISE SÄTTED NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 145

Kontrollimine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete või muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid kontrolle ja meetmeid sellisel määral, mis tagab määruse (EÜ) nr 1182/2007 ja käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.

Eelkõige tagatakse nendega, et:

a)	kõik ühenduse või riiklike õigusaktidega või riiklike raamistikega või riikliku strateegiakavaga kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad;

b)	kontrollimise eest vastutavatel pädevatel asutustel on tõhusaks kontrollimiseks piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid; ning

c)	nähakse ette sätted kontrollide kohta, millega välditakse käesoleva määruse ja muude ühenduse või riigisiseste kavade alusel võetavate meetmete eeskirjadevastast topeltrahastamist.

Artikkel 146

Riiklikud sanktsioonid

Ilma et see piiraks käesolevas määruses või määruses (EÜ) nr 1182/2007 sätestatud mis tahes sanktsiooni kohaldamist, näevad liikmesriigid ette käesolevas määruses ja määruses (EÜ) nr 1182/2007 sätestatud nõuete eiramistest tulenevate sanktsioonide kohaldamise riiklikul tasandil; kõnealused sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.

Artikkel 147

Kunstlikult tekitatud tingimused

Ilma et see piiraks käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1182/2007 mis tahes erimeetme kohaldamist, ei maksta toetust toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, et saada kasu asjaomase toetuskava eesmärkide vastaselt.

Artikkel 148

Teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse mis tahes erisätte kohaldamist, peavad liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt edastama komisjonile kogu teabe komisjoni täpsustatud vahenditega ja vormingus.

Täpsustatud vahenditega ja vormingus edastamata teavitamist võib käsitada teavitamata jätmisena, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse mis tahes erisätte kohaldamist, peavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teabeedastamise tähtaegadest kinnipidamine.

3.   Kui liikmesriik ei täida käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1182/2007 kohast teatamiskohustust või kui komisjoni valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib komisjon peatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (35) artiklis 14 osutatud puu- ja köögiviljasektoriga seotud igakuised maksed kas osaliselt või täielikult kuni teabe nõuetekohase edastamiseni.

Artikkel 149

Ilmsed vead

Mis tahes käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1182/2007 kohaselt liikmesriigile edastatud teatist, nõuet või taotlust, sealhulgas abitaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhul, kui pädev asutus avastab ilmsed vead.

Artikkel 150

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

Kui käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1182/2007 kohaselt tuleb kehtestada sanktsioon või tühistada toetus või tunnustus, siis sanktsiooni või tühistamist ei kehtestata vääramatu jõu või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõikes 4 määratletud erandlike asjaolude korral.

Teave vääramatu jõu kohta ja asjaomased tõendavad dokumendid tuleb pädevale asutusele esitada kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil asjaomasel isikul on selliseks teavitamiseks võimalus.

Artikkel 151

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 3223/94, (EÜ) nr 1555/96, (EÜ) nr 961/1999, (EÜ) nr 544/2001, (EÜ) nr 1148/2001, (EÜ) nr 2590/2001, (EÜ) nr 1791/2002, (EÜ) nr 2103/2002, (EÜ) nr 48/2003, (EÜ) nr 606/2003, (EÜ) nr 761/2003, (EÜ) nr 1432/2003, (EÜ) nr 1433/2003, (EÜ) nr 1943/2003, (EÜ) nr 103/2004, (EÜ) nr 1557/2004, (EÜ) nr 179/2006, (EÜ) nr 430/2006, (EÜ) nr 431/2006 ja (EÜ) nr 1790/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Kehtetuks tunnistatud määrusi kohaldatakse siiski vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 1 kohaldamisel.

Artikkel 152

Üleminekusätted

1.   Olenemata käesoleva määruse artiklist 2 kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 1 kohaldamiseks määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete turustusaastate määratlusi, mis kehtivad enne käesoleva määruse jõustumist.

2.   Kõikide 2007. aastal esitatud rakenduskavade heakskiitmise eeskirjad on need, mis kehtivad vahetult enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 3 punkti a kohaselt toetust saavate rakenduskavade kohaldamist võib jätkata kuni nende kestuse lõpuni, tingimusel et need vastavad enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva kehtivatele eeskirjadele.

Erandina artiklitest 66 ja 67 võivad liikmesriigid võtta vastu kõik vajalikud sätted, et lubada tootjaorganisatsioonidel niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse jõustumist muuta oma rakenduskavu või kohaldada määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 3 punkte b ja c.

3.   Määruse (EÜ) nr 1182/2007 artikli 55 lõike 6 kohaldamisel kehtivad töötlemiseks tarnitud tooraine miinimumnõuete ja lõpptoodangu kvaliteedi miinimumnõuete eeskirjad selliste liikmesriikide territooriumilt koristatud toorainete puhul, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 68b või artiklis 143c sätestatud üleminekukorda lisaks määruse (EÜ) nr 1182/2007 artiklis 2 osutatud kõikidele asjakohastele turustusnormidele, mis on määratletud XVIII lisas loetletud komisjoni määrustes.

Artikkel 153

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 6/2005 (ELT L 2, 5.1.2005, lk 3).

(2)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga

(3)  ELT L 273, 17.10.2007, lk 1.

(4)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga

(5)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

(6)  EÜT L 193, 3.8.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 977/2007 (ELT L 217, 22.8.2007, lk 9).

(7)  EÜT L 119, 7.5.1999, lk 23.

(8)  EÜT L 81, 21.3.2001, lk 20.

(9)  EÜT L 156, 13.6.2001, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 408/2003 (ELT L 62, 6.3.2003, lk 8).

(10)  EÜT L 345, 29.12.2001, lk 20.

(11)  EÜT L 272, 10.10.2002, lk 7.

(12)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 11.

(13)  EÜT L 7, 11.1.2003, lk 65.

(14)  ELT L 86, 3.4.2003, lk 15.

(15)  ELT L 109, 1.5.2003, lk 7.

(16)  ELT L 203, 12.8.2003, lk 18.

(17)  ELT L 203, 12.8.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 576/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 4).

(18)  ELT L 286, 4.11.2003, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 222/2005 (ELT L 39, 11.2.2005, lk 17).

(19)  ELT L 16, 23.1.2004, lk 3.

(20)  EÜT L 283, 2.9.2004, lk 3.

(21)  ELT L 29, 2.2.2006, lk 26.

(22)  ELT L 79, 16.3.2006, lk 7.

(23)  ELT L 79, 16.3.2006, lk 9.

(24)  ELT L 339, 6.12.2006, lk 8.

(25)  ELT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (EÜT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(26)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (EÜT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(27)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/142/EÜ (ELT L 368, 23.12.2006, lk 110).

(28)  ELT L 358, 16.12.2006, lk 3.

(29)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(30)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(31)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(32)  ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.

(33)  ELT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(34)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(35)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---