ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 317

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
5. detsember 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1419/2007, 29. november 2007, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1420/2007, 4. detsember 2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva ränimangaani impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus Ukrainast pärineva ränimangaani impordi suhtes

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1421/2007, 4. detsember 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

32

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1422/2007, 4. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )

34

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1423/2007, 4. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega nähakse ette põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad

36

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1424/2007, 4. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2304/2002, millega rakendatakse nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega, ja eraldatakse soovituslikud summad 10. Euroopa Arengufondi raames

38

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1425/2007, 3. detsember 2007, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES IV püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes

55

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1426/2007, 3. detsember 2007, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES VIIIb–k, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna EÜ vetes

57

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1427/2007, 3. detsember 2007, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük ICES IV püügipiirkonna EÜ vetes

59

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1428/2007, 4. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII lisa ( 1 )

61

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2007/786/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 22. oktoober 2007, Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokolli (et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga) allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

63

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

65

 

 

2007/787/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 29. november 2007, Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

75

 

 

Komisjon

 

 

2007/788/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 13. september 2007, EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta (Juhtum nr COMP/E-2/39.140 – DaimlerChrysler) (teatavaks tehtud numbri K(2007) 4275 all)

76

 

 

2007/789/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 4. detsember 2007, millega peatatakse Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1420/2007 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks

79

 

 

Euroopa Keskpank

 

 

2007/790/EÜ

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 23. november 2007, müntide emissiooni 2008. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2007/16)

81

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2007/791/ÜVJP, 4. detsember 2007, millega rakendatakse ühismeedet 2007/749/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas

83

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1419/2007,

29. november 2007,

millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eelkõige selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

Pärast uurimist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1470/2001 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud 0–66,1 % ulatuses. Enne seda oli komisjon määrusega (EÜ) nr 255/2001 (3) kehtestanud ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 866/2005 (4) laiendas nõukogu dumpinguvastaseid meetmeid ka Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist saadetud kompaktluminofoorlampide impordi suhtes, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist või Filipiini Vabariigist pärinevana või mitte. Laiendamine oli jätkuks algmääruse artikli 13 kohaselt korraldatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevale uurimisele.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1322/2006 (5) (edaspidi „muutmismäärus”) muutis nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Muudatus tehti pärast tootevalikuga seotud vahepealset läbivaatamist. Uurimise tulemusena ja muutmismääruse mõjul jäeti alalisvoolul töötavad lambid meetmete rakendusalast välja. Sestsaadik hõlmasid dumpinguvastased meetmed üksnes vahelduvvoolul töötavaid lampe (sealhulgas nii alalis- kui ka vahelduvvoolul töötavaid sisseehitatud elektronliiteseadisega kompaktluminofoorlampe).

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1205/2007 (6) („pikendamismäärus”) pikendas nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Pikendus tehti artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel.

(5)

Uurimine algatati pärast seda, kui oli nõutud läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitas ühenduse kompaktluminofoorlampide tootjate liit (Community Federation of Lighting Industry of Compact Fluorescent Lamps Integrated, 2CFLI, edaspidi „taotleja”).

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon 8. septembril 2006. aastal uurimise (7) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Vahepealne läbivaatamine piirdub dumpingu taseme uurimisega ühe eksportiva tootja, äriühingu Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) puhul.

(7)

Komisjon teatas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejale ja Hiina eksportivale tootjale), samuti eksportiva riigi valitsuse esindajatele.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon asjaomasele eksportivale tootjale küsimustikud. Eksportiv tootja asus koostööle, vastates küsimustikele, seejärel tehti kontrollkäigud eksportiva tootja ja ka eksportiva tootjaga seotud isikute ettevõtetesse, nimelt järgmistesse:

Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co. Ltd

Sidusettevõte Hiinas

Megaman Electrical & Lighting Ltd (Xiamen)

Sidusettevõtted Hongkongis

Neonlite Electronic & Lighting Ltd (HK)

Electric Light Systems Ltd (HK)

Sidusimportija ühenduses

IDV, Import und Direkt-Vertreibs-Ges.mbH, Saksamaa

(10)

Kõnealuse eksportiva tootja, äriühingu Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co. Ltd dumpingutaseme vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas perioodi 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(11)

Vaatlusalune toode on sama mis muutmismääruses määratletud toode, st praegu CN-koodi ex 8539 31 90 alla kuuluvad ja Hiina Rahvavabariigist pärinevad sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlambid, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse ja mis töötavad vahelduvvoolul (sealhulgas elektronliiteseadisega kompaktluminofoorlambid, mis töötavad nii alalis- kui ka vahelduvvoolul) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(12)

Sarnaselt esialgse uurimisega leiti ka nüüd, et Hiina-siseselt toodetud ja müüdud kompaktluminofoorlampidel ning Hiinast eksporditud kompaktluminofoorlampidel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning ühesugune kasutusotstarve. Seetõttu ja nagu pikendamismääruses järeldatud, on need tooted samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPING

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate puhul, kes suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st et samasuguse toote valmistamine ja müük toimub turumajanduse tingimustes.

(14)

Kuigi algse uurimise kohaselt kohaldati Hiina eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist, tuli vahepealse läbivaatamise puhul hinnata, kas tootja vastab endiselt asjakohastele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele. Seetõttu saadeti Hiina eksportivale tootjale ja tema sidusettevõttele Megaman Electrical & Lighting Ltd (Xiamen) algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b vastav turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm ja nad täitsid selle.

(15)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

1.

majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turuolukorrast ja riigipoolse olulise sekkumiseta;

2.

äriühingutel on üks selge raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) ja mida kohaldatakse kõigil puhkudel;

3.

varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle võetud märkimisväärseid moonutusi;

4.

pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus;

5.

vahetuskursid arvestatakse ümber turukursside alusel.

(16)

Nagu eespool öeldud, otsis ja kontrollis komisjon eksportiva tootja ja tema sidusettevõtte Megaman Electrical & Lighting Ltd tööruumides kõiki andmeid, mis olid esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlustes ja mida ta pidas vajalikuks. Uurimine näitas, et Hiina eksportiv tootja täitis kõiki turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimusi.

(17)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas see moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud asjaomase toote kogumüügist.

(18)

Ülaltoodud nõudeid silmas pidades näitas uurimine, et eksportiva tootja omamaist müüki ei saanud pidada tüüpiliseks, ja seetõttu kujundati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, arvutades selle välja eksportiva riigi tootmiskulude põhjal, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(19)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks eksportiva tootja enda andmete põhjal omamaiseks tarbimiseks määratud toodete tootmiskulude kohta.

(20)

Seevastu ei saanud aga määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumisummat vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule, toetudes asjaomase toote tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi tegelikele andmetele.

(21)

Uuriti võimalust määrata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma kindlaks vastavalt artikli 2 lõike 6 punktidele a ja b. Artikli 2 lõike 6 punkti a meetodit – kaalutud keskmist – ei olnud võimalik kasutada, kuna käesoleva läbivaatamise käigus ei uuritud ühtegi teist eksportijat. Samuti ei olnud asjakohane artikli 2 lõike 6 punkti b meetod, sest siseturul ei müüdud samasse kategooriasse kuuluvaid tooteid.

(22)

Seetõttu arvutas komisjon kaalutud keskmise välja sellise sarnase riigi kahe koostööd tegeva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummade põhjal, mida oli kasutatud algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise puhul ja mille siseturul müüdi toodet tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kõnealuste koostööd tegevate Lõuna-Korea eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulud ning keskmised kasumisummad lisati vaadeldava eksportiva tootja kantud tootmiskuludele, pidades silmas algmääruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud eksporditud kaubatüüpe.

(23)

Eksportiv tootja korraldas eksportmüüki ühendusse nii otse sõltumatutele klientidele kui ka kolmanda riigi ja ühenduse sidusimportijate kaudu. Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(24)

Juhtudel, kui müük toimus sidusimportija või -müüja kaudu, arvutati ekspordihind kõnealuse sidusimportija ja sõltumatute klientide vahelise edasimüügihinna põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, samuti mõistlikku kasumimarginaali. Asjakohane kasumimarginaal arvutati välja sõltumatutelt koostööd tegevatelt ühenduse turul tegutsevatelt edasimüüjatelt/importijatelt saadud teabe põhjal.

(25)

Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Uuritud eksportiva tootja puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkekuludes, krediidikuludes, kindlustuskuludes ja komisjonitasudes.

(26)

Krediidikulude korrigeerimisega seoses väidab tootja, et krediidi intressimäära asemel tuleb kasutada deposiidi intressimäära, sest kui äriühing on piisavalt likviidne, piirduvad tema krediidikulud intressituluga, mis ei kajastu arvelduskontol.

(27)

Ühenduse institutsioonide väljakujunenud tavadest lähtuvalt leiti, et krediidikulude korrigeerimisel ei ole asjakohane tugineda deposiidi intressimäärale, sest krediidikulud on tegelike kuludega võrreldes alternatiivkulud.

(28)

Sellega seoses märgitakse, et klientidele makseviivituste korral kehtestatud intresside alusel on põhjust arvata, et äriühing kehtestas need krediidi intressimäärade, mitte deposiidi intressimäärade alusel.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportinud eksportiva tootja dumpingumarginaal oli alla miinimumi.

D.   JÄRELDUS

(30)

Eeltoodu põhjal järeldati, et dumpinguga seotud asjaolud, mille alusel praegused meetmed äriühingu suhtes esialgse uurimise käigus kehtestati, ei ole muutunud. Seetõttu tuleb algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada.

E.   LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(31)

Ülaltoodud kaalutlustele tuginedes tuleb äriühingut Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co. Ltd puudutav osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada, ilma määrust (EÜ) nr 1205/2007 muutmata.

(32)

Huvitatud isikuid teavitati peamistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel komisjon tegi ettepaneku kõnealuse menetluse lõpetamiseks. Esitatud seisukohti analüüsiti, kuid ükski neist ei ei andnud põhjust ülaltoodud järeldusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse äriühingus Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co., Ltd. toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate kompaktluminofoorlampide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine, mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3, ilma määrust (EÜ) nr 1205/2007 muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LINO


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 195, 19.7.2001, lk 8.

(3)  EÜT L 38, 8.2.2001, lk 8.

(4)  ELT L 145, 9.6.2005, lk 1.

(5)  ELT L 244, 7.9.2006, lk 1.

(6)  ELT L 272, 17.10.2007, lk 1

(7)  ELT C 217, 8.9.2006, lk 2.


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1420/2007,

4. detsember 2007,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva ränimangaani impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus Ukrainast pärineva ränimangaani impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Menetluse algatamine

(1)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 teatas komisjon 6. septembril 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Kasahstanist ja Ukrainast (kõik koos edaspidi „vaatlusalused riigid”) pärit ränimangaani (sealhulgas ferrosilikomangaani) (edaspidi „ränimangaan”) importimisega ühendusse.

(2)

Menetlus alustati kaebuse põhjal, mille esitas 24. juulil 2006 Comité de Liaison des Industries de Ferro-Alliages (EUROALLIAGES) (edaspidi „kaebuse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse ränimangaani kogutoodangust (edaspidi „kaebuse esitanud tootjad”). Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid vaatlusalustest riikidest pärineva ränimangaani müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Üks huvitatud isik taotles, et komisjon algataks käesoleva menetluse ka Indiast pärineva impordi suhtes. Käesoleva menetluse algatamise ajal ei olnud siiski komisjonil piisavalt tõendeid dumpingu kahjulikkusest, mis oleks õigustanud Indiast pärineva impordi suhtes menetluse algatamist vastavalt algmääruse artikli 5 lõikes 2 esitatud tingimustele.

2.   Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kaebuse esitanud tootjatele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, vaatlusaluste riikide eksportivatele tootjatele, importijatele/edasimüüjatele ja nende ühendustele, tarnijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja vaatlusaluste eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Võimaldamaks Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja Hiina RV ning Kasahstani ametiasutustele taotluse vormid. Neli eksportivate tootjate rühma Hiina RVs ja üks eksportiv tootja Kasahstanis taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Pidades silmas Hiina RV eksportivate tootjate ja ühendusse importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kohaldamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artiklile 17.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ja ühenduse importijatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(8)

Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul leiti, et valimit pole vaja moodustada, kuna ainult neli Hiina Rahvavabariigi ettevõtete rühma, mis eksportisid ühendusse uurimisperioodil ränimangaani, avaldasid soovi kuuluda valimisse.

(9)

Euroopa Ühendusse importijatest teatasid endast vaid kaks sõltumatut importijat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul. Seetõttu otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes teatasid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Vastused küsimustikule saadi neljalt ühenduse tootjalt, neljalt Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate rühmalt, ainsalt Kasahstani eksportivalt tootjalt, kolmelt Ukraina eksportivalt tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt ja üheksalt sõltumatult kasutajalt ühenduses. Lisaks esitasid oma märkused kaks kasutajat, kes ei vastanud küsimustikule.

(11)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate rühm aga ei lubanud hiljem turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluses ja küsimustiku vastustes esitatud teavet kohapeal kontrollida. Pärast vaatlusaluste ettevõtete teavitamist koostööst hoidumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 on komisjon artikli 18 sätete kohaselt lugenud nimetatud ettevõtted menetluses koostööst keeldunuteks ja kõik nende esitatud materjalid vaatlusest välja jätnud.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu informatsiooni, mida peeti vajalikuks HRV ja Kasahstani puhul turumajandusliku kohtlemise/individuaalse kohtlemise määramiseks ja kõikide asjaomaste riikide puhul dumpingu, tekitatud kahju ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes:

a)

Ühenduse tootjad

Eramet Comilog Manganese, Pariis, Prantsusmaa

Ferroatlantica S.L., Madriid, Hispaania

Huta Łaziska SA, Łaziska Górne, Poola

OFZ, a.s., Istebne, Slovakkia.

b)

Kasutajad ühenduses

Compañía Española de Laminación, S.L., Castellbisbal, Hispaania

Mittal Steel Poland SA (Arcelor SA), Kraków, Poola.

c)

Sõltumatud importijad

Metalleghe S.P.A., Brescia, Itaalia.

d)

Hiina RV eksportivad tootjad

Minmetals Group

Minmetals (Guizhou) Ferro-Alloys Co., Ltd., Guiyang

Guiyang Huaxi Minmetals Ferro-Alloys Co., Ltd., Qingzhen

China Minmetals Shenzhen Co., Ltd., Shenzhen

Minmetals Shanghai Pudong Trading Co., Ltd., Šanghai

China National Minerals Co., Ltd., Peking

Minmetals Orient Import & Export Trading Co., Ltd., Peking.

Jilin Group

Jilin Ferroalloys Co., Ltd., Jilin City

Jilin Ferroalloy Imp & Exp Co., Ltd., Jilin City.

Shanxi Jinneng Group

Shanghai Jinneng International Trade Co. Ltd., Šanghai

Datong Jinneng Jinli Ferroalloy Co. Ltd., Datong

Shanxi Jinneng Group Jinguan Ferroalloy, Datong

Datong Jinneng Industrial Silicon Co. Ltd., Datong.

e)

Eksportiv tootja Kasahstanis

OJSC Kazchrome („Kazchrome”), Aktjubinsk ja Aksu.

f)

Ukraina eksportivad tootjad

PJSC Nikopol Ferroalloys Plant („NFP”), Nikopol, ja sellega seotud kaubandusettevõtted

SPIG „Interpipe” Corporation, Dnepropetrovsk

Nikopolskie Ferrosplavy LLC, Dnepropetrovsk

JSC Stakhanov Ferroalloys Plant („Stakhanov”), Stahhanov

OJSC Zaporozhye Ferroalloys Plant („Zaporozhye”), Zaporožje.

g)

Seotud kaubandusettevõtja Šveitsis

Steelex SA, Lugano, seotud ettevõttega PJSC Nikopol Ferroalloys Plant

ENRC, Kloten, seotud ettevõttega OJSC Kazchrome.

(13)

Pidades silmas vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nende Hiina RV ja Kasahstani eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi andmete alusel järgmise äriühingu ja sellega seotud müügiettevõtte valdusi Ameerika Ühendriikides:

Eramet Marietta, Inc., Marietta, Ohio (tootja)

Eramet North America, Inc., Coraopolis, Pennsylvania (seotud müügiettevõte).

3.   Uurimisperiood

(14)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(15)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist ja Ukrainast pärit ränimangaan (sealhulgas ferrosilikomangaan) (edaspidi „ränimangaan”), mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 7202 30 00 ja ex 8111 00 11 all.

(16)

Vaatlusalust toodet kasutatakse terasetööstuses desoksüdeerimiseks ja sulamina. Seda toodetakse põhiliselt mangaanimaagist ja ränist, mis segatakse ja kuumutatakse ahjus sulamistemperatuurini.

(17)

Toodetakse erineva kvaliteediga ränimangaani liike ja neil võib olla erinev raua (Fe), mangaani (Mn), räni (Si) ja süsiniku (C) sisaldus. Süsinikusisalduse poolest võib eristada väga vähese süsinikusisaldusega ränimangaani, mis on kõrge kvaliteediga (millel on ka kõrgem hind), ja suurema süsinikusisaldusega ränimangaani, mida peetakse normaalse kvaliteediga ränimangaaniks. Ränimangaani müüakse erineva mõõduga osakeste kujul – pulbrina, graanulitena või tükkidena. Vaatamata nendele erinevustele – erinev kvaliteet ja erinev osakeste mõõt – peetakse seda üheks ja samaks tooteks, kuna keemilised ja füüsikalised näitajad ning põhilised kasutusalad on ühesugused.

2.   Samasugune toode

(18)

Uurimine näitas, et ränimangaan, mida ühenduses toodab ja müüb ühenduse tootmisharu, ränimangaan, mida toodetakse Hiina Rahvavabariigis, Kasahstanis ja Ukrainas ning mida müüakse kodumaisel turul, ja ränimangaan, mida müüakse kodumaisel turul USAs (mis jäi lõpuks võrdlusriigiks), ning ränimangaan, mida imporditi ühendusse Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist ja Ukrainast, on põhiliselt ühesuguste keemiliste ja füüsikaliste näitajatega ja samasuguste põhikasutusaladega. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Üks eksportiv tootja väitis, et survetöötluseta mangaan, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi 8111 00 11 all, ei peaks käesoleva uurimise alla kuuluma. Sellega seoses kinnitatakse, et asjaomane toode on ränimangaan, nagu sedastatud põhjenduses 15 ja ei ole mitte survetöötluseta mangaan, kuid see sisaldab ka survetöötluseta ränimangaani. Kuna ränimangaani deklareeritakse CN-koodi 7202 30 00 all, võib seda sõltuvalt raua sisaldusest deklareerida ka survetöötluseta ränimangaanina või ränimangaani pulbrina CN-koodi 8111 00 11 all.

C.   DUMPING

1.   Turumajanduslik kohtlemine

(20)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse dumpinguvastastes uurimistes, mis käsitlevad importi Hiina RVst ja Kasahstanist, normaalväärtus vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate osas, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st juhul kui sellised eksportivad tootjad on näidanud, et samasuguste toodete valmistamisel ja müügil valitsevad turumajanduslikud tingimused. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

1)

majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta ja kulud peegeldavad turuväärtusi;

2)

äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

3)

varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

4)

pankroti- ja asjaõigusseadused tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse;

5)

kursid arvestatakse ümber turukursside alusel.

(21)

Ettenähtud tähtaja jooksul taotles esialgu algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ja vastas eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile neli Hiina eksportivate tootjate rühma. Üks nendest rühmadest otsustas hiljem uurimisega enam mitte koostööd teha (nagu nimetatud eespool põhjenduses 11). Seega vaadati läbi ainult ülejäänud kolme koostööd tegeva ja põhjenduses 12 loetletud Hiina eksportivate tootjate rühma turumajandusliku kohtlemise taotlused. Kõik need rühmad koosnesid vaatlusaluse toote tootjatest ja tootjatega seotud äriühingutest, mis olid seotud ka vaatlusaluse toote müügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(22)

Ainus Kasahstani eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel ja vastas ettenähtud tähtaja jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile.

(23)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealustes äriühingutes vastavalt vajadusele kohapeal.

1.1.   Turumajandusliku kohtlemise kindlaksmääramine Hiina RV eksportivate tootjate puhul

(24)

Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa rakendada ühegi Hiina põhjenduses 12 loetletud eksportiva tootja puhul, kuna ükski rühm ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimesele kriteeriumile, lisaks sellele ei täitnud neist üks ka teist kriteeriumi ja teine kolmandat kriteeriumi. Selle rühma osas, mis ei täitnud esimest ja teist kriteeriumi, jäi tugev kahtlus ka kolmanda kriteeriumi täitmise osas ja lisaks sellele ei olnud see rühm täitnud kogu turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi komplekti ega olnud andnud küsimustikus vastuseid asjaomase toote tootmise ja/või müügiga seotud ettevõtete kohta.

(25)

Esimese kriteeriumi osas ei suutnud ükski Hiina ettevõtete rühm näidata, et nad seda kriteeriumi täidavad. Selgus, et kõik tootjate rühmad olid tegelikult riigi omanduses ja nad ei suutnud esitada piisavaid tõendeid, et kõrvaldada kahtlusi, et riik võib juhtimisotsuseid tugevalt mõjutada. Sellepärast ei saanud välistada riigi olulist kontrolli ja sekkumist nende äriühingute tegevusse.

(26)

Ühe ettevõtete rühma puhul selgus lisaks sellele, et nad ei täida esimest kriteeriumi, et nad ei suuda tõestada ka seda, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud moonutusi (kolmas kriteerium), kuna üks ettevõte rühmas oli saanud teatud kompenseerimata laenueeliseid oma riigi omanduses olevalt emaettevõttelt.

(27)

Teise ettevõtete rühma puhul tehti kindlaks, et lisaks sellele, et nad ei täida esimest kriteeriumi, ei suuda nad ka seda näidata, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud moonutusi, eelkõige seoses uurimisperioodil toimunud vahetuskaubandusega. Mitme oma üksuse osas ei suutnud see rühm näidata, et raamatupidamise auditeerimine oli toimunud üksustes sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kuna emaettevõte ei olnud järginud usaldusväärseid ja põhilisi raamatupidamispõhimõtteid, eelkõige põhivara kulumi arvutamise osas, ja äriühingu audiitorid olid sellise rikkumise heaks kiitnud.

(28)

Lisaks eelnevale oli samas rühmas vähemalt üks äriühing, mis osutus seotuks vaatlusaluse toote turustamisega, kuid ei olnud esitanud turumajandusliku kohtlemise vormi ega vastanud küsimustikule, millega pani kahtluse alla esitatud teabe.

(29)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Kahelt Hiina eksportijate rühmalt saadud kommentaarid ei lisanud uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi.

(30)

Vastavalt eespool esitatule ei suutnud ükski Hiina äriühingute eksportivate tootjate rühm näidata, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ning seetõttu ei saa nende suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

1.2.   Turumajandusliku kohtlemise kindlaksmääramine ainsa Kasahstani eksportiva tootja puhul

(31)

Ainus eksportiv tootja Kasahstanist tõendas, et ta vastab kõigile viiele kriteeriumile, mis on kehtestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ja talle määrati turumajandusliku kohtlemise staatus. Eksportivale tootjale ja ühenduse tootmisharule (vt põhjendus 91) anti võimalus kommenteerida turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi. Ühenduse tootmisharult saadud märkused ei lisanud uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi.

2.   Individuaalne kohtlemine

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(33)

Hiina RV kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist, taotlesid ka individuaalset kohtlemise kohaldamist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Olemasoleva teabe alusel leiti, et ükski äriühingute rühm ei suutnud näidata, et nad täidavad kumulatiivselt kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, mis on esitatud algmääruse artikli 9 lõikes 5. Nimelt ei vastanud äriühingud algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c tingimusele, et enamus aktsiatest peavad kuuluma eraisikutele, kuna, nagu selgitatud põhjenduses 25, osutus kõigi äriühingute aktsiate enamus tegelikult riigi omanduses olevaks. Järelikult tuli nende taotlused tagasi lükata.

3.   Normaalväärtus

3.1.   Üldised meetodid

i)   Üldine tüüpilisus

(35)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt kindlaks, kas iga vaatlusaluse Kasahstani ja Ukraina eksportiva tootja vaatlusaluse toote siseriiklik müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema poolt ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust.

ii)   Tooteliikide võrreldavus

(36)

Seejärel tegi komisjon kindlaks üldiselt tüüpilise siseturu müügiga tegelevate eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

iii)   Tooteliigi eriline tüüpilisus

(37)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüb kodumaisel turul ning mis on otseselt võrreldav ühendusse ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas kodumaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote siseriiklikku müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi müügi kogumaht siseriiklikele sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

iv)   Tavapärase kaubandustegevuse hindamine

(38)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga vaatlusaluse Kasahstani ja Ukraina eksportiva tootja iga tooteliigi kodumaist müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga eksporditava tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov kodumaine müük sõltumatutele klientidele.

(39)

Nende tooteliikide puhul, mille kodumaisest müügist toimus üle 80 % hinnaga, mis ei olnud ühikuhinnast madalam, ja mille keskmine kaalutud müügihind oli vähemalt võrdne keskmise kaalutud tootmiskuluga või sellest kõrgem, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu kodumaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(40)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi kogu müügimahust.

(41)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes normaalväärtuse määramiseks kodumaise hinna põhjal.

(42)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon sellisel juhul arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(43)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude osa ning mõistlik kasumimarginaal.

(44)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

3.2.   Võrdlusriik

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse üleminekumajandusega riikides, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku hinna alusel, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel.

(46)

Algatamisteates viidati, et Hiina RV ja Kasahstani puhul kavatsetakse normaalväärtuse määramiseks kasutada vajadusel sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, ja kutsuti huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(47)

Komisjon otsis koostööpartnereid teadaolevate tootjate seast Brasiiliast ja seejärel muudest võimalikest võrdlusriikidest, s.o Indiast, Jaapanist, Norrast, Lõuna-Aafrikast ja USAst. Koostööpakkumised saadi ainult Norra ja USA tootjatelt. Kolmelt Norra äriühingult saadud teabest järeldati, et ränimangaani kodumaine turg oli Norras väga väike. Norra turgu ei saanud seetõttu Hiina RV ja Kasahstani puhul normaalväärtuse määramiseks lugeda piisavalt tüüpiliseks.

(48)

Ainsale USA tootjale saadeti küsimustik ja kontrolliti vastustes antud teavet kohapeal. Kõnealuse USA tootja siseriiklik müügimaht oli oluline ja piisavalt tüüpiline võrreldes Hiinast ja Kasahstanist pärineva vaatlusaluse toote ekspordi mahuga ühendusesse. Lisaks võib USA turgu pidada avatuks, arvestades, et imporditollimaksud on madalad (enamsoodustusrežiimi tollimaks on 3,9 % FOB-hinnast). Uurimine näitas, et ränimangaani import USA turule oli olulise mahuga. Seetõttu leiti, et USA turg tegutseb konkurentsi tingimustes ja on piisavalt tüüpiline normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina RV ja Kasahstani jaoks.

(49)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkused selle kohta ja märkused saadi kolmelt huvitatult isikult, kes esitasid vastuväiteid selle, et USA oli valitud võrdlusriigiks. Üks Hiina eksportivate tootjate rühm esitas vastuväite, et USA turul ei ole piisavat konkurentsi, kuna i) koostööd tegev tootja on kodumaisel turul ainus tootja ja ii) USA turu impordimaht on väidetavalt piiratud, kuna USAs kasutatakse dumpinguvastaseid meetmeid ränimangaani impordi vastu peamistest tootjariikidest maailmas. Teiseks väitis see rühm, et koostööd tegev USA tootja on seotud ühe kaebuse esitanud äriühinguga, mis tekitab kahtlusi kulude ja hinnateabe usaldatavuse ja tüüpilisuse suhtes. Kolmandaks väideti, et arvestada tuleb ka asjaolu, et USAs on juurdepääs toorainele väidetavalt erinev, kuna USAs ei ole peamise tooraine, mangaanimaagi kodumaiseid varusid, seevastu Hiina Rahvavabariigis on kodumaised varud olemas. Neljandaks väideti, et riik, mille majanduse arengutase on sarnasem Hiina Rahvavabariigi majanduse tasemega, oleks sobivam võrdlusriik kui USA.

(50)

Hiina eksportiv tootja väitis, et India või, teiseks, Ukraina, oleksid sobivamad võrdlusriigid, peamiselt seetõttu, et sealne konkurents ja turutingimused on Hiina Rahvavabariigi olukorraga paremini võrreldavad. Kolmanda võimalusena tehti ettepanek määrata Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtus nende Hiina tootjate alusel, kes kvalifitseeruvad turumajanduslikule kohtlemisele. Seevastu USA jätmisel võrdlusriigiks nõuti normaalväärtuse korrigeerimist arvestades erinevust tooraine kättesaadavuses ja erinevusi tootmiskuludes seoses sellega, et USAs on tööjõu- ja keskkonnakulud suuremad.

(51)

Kahe ülejäänud huvitatud isiku kommentaarid ei lisanud sisuliselt midagi juurde eespool nimetatud Hiina eksportiva tootja märkustele.

(52)

Komisjon otsis koostöövõimalusi mitme India tootjaga, kuid vaatamata esialgsele positiivsele suhtumisele koostööd siiski ei saavutatud. Järelikult ei saanud Indiat kasutada võrdlusriigina. Ukraina puhul ilmnes uurimise käigus väga kõrge dumpingu tase (vt põhjendus 86). Järjekindla tava kohaselt ei saa võrdlusriigiks valida riiki, mis kasutab nii suurt dumpingut. Kolmanda ettepaneku osas, s.o määrata Hiina Rahvavabariigi jaoks normaalväärtus nende Hiina tootjate alusel, kes kvalifitseeruvad turumajanduslikule kohtlemisele, on piisav märkida seda, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkt a sätestab, et tuleb kasutada kolmandat turumajanduslikku riiki, ning et ükski Hiina tootja ei kvalifitseerunud turumajanduslikule kohtlemisele.

(53)

Nende vastuväidete suhtes, mis käsitlesid USA sobivust võrdlusriigiks, tuleb märkida järgmist: esiteks, kodumaisel turul puuduva konkurentsi osas, nagu juba mainitud põhjenduses 48, näitas uurimine, et kuigi koostööd tegev USA tootja on ainus kohalik tootja, oli ränimangaani import USAsse olulise mahuga. Import USAsse oli uurimisperioodil tõepoolest kodumaise müügiga võrreldes mitmekordne. Seejuures tuleb märkida, et kaitsemeetmete kehtimine vaatlusaluse toote turustamise suhtes ei välista vastava riigi valimist võrdlusriigiks, kuna dumpinguvastased meetmed ongi ette nähtud ausa konkurentsi taastamiseks vaatlusalusel turul.

(54)

Vastuväide, nagu võiks side USA koostööd tegeva äriühingu ja Euroopa tootja vahel mõjutada saadud andmete usaldusväärsust, ei leidnud uurimise tulemusel kinnitust. Ei leitud mingeid viiteid sellele, et see side oleks avaldanud häirivat mõju USA tootja hindadele, tootmiskuludele ja kasumlikkusele ning komisjon oli rahul käesoleva uurimise huvides edastatud teabe täpsuse ja usaldusväärsusega.

(55)

Käsitleti ka vastuväiteid tooraine kättesaadavuse ja hindade erinevuse kohta. Võrreldi USA äriühingu poolt ränimangaani tootmiseks kasutatava põhilise tooraine (mangaanimaagi) hinda Hiina äriühingute poolt mangaanimaagi eest makstava hinnaga ja ei leitud olulist erinevust. Lisaks märgiti, et Hiina koostööd tegevad tootjad importisid samuti osa vajaminevast mangaanimaagist. Seetõttu lükati argumendid ja kohanduse nõue tagasi.

(56)

Teiste esitatud asjaolude osas, nagu majandusliku arengu tase või tööjõu- ja keskkonnakulud, ei suutnud huvitatud isik piisavalt oma väiteid põhjendada ja leiti, et need tegurid ei ole asjakohased ei selle määramisel, kas USA on sobiv võrdlusriik ega nõua kõnealused väited ka normaalväärtuse korrigeerimist. Märgiti, et kuna kulusid ja hindu ei loeta üldjuhul arvestatavaks aluseks normaalväärtuse määramisel riikides, mis kuuluvad algmääruse artikli 2 lõike 7 alla, läheb selline võrdlus tegelikult vastuollu algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatud meetodite kasutamise eesmärgiga.

(57)

Eelmainitu põhjal järeldatakse, et USA on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

3.3.   Hiina Rahvavabariik

(58)

USA oli valitud võrdlusriigiks ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate puhul, kellest ükski ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele, kontrollitud andmete põhjal, mis olid saadud ainsalt USA koostööd teinud tootjalt.

(59)

Võrdlusriigi koostööd teinud tootja puhul kasutati põhjendustes 35 kuni 44 kirjeldatud meetodit. Arvestades, et koostööd teinud USA tootja ränimangaani müük kodumaisel turul ei toimunud uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevusena, määrati arvestuslik normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal. Arvestusliku normaalväärtuse määramisel kasutatud kasumimarginaal määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b sellise kasumimarginaali põhjal, mida saab kohaldada USA tootja sama üldkategooria toodete korral. Arvutustes kasutati müügi-, üld- ja halduskulusid, mida koostööd teinud USA tootja kandis uurimisperioodil.

3.4.   Kasahstan

(60)

Põhjendustes 35–44 kirjeldatud meetodit kasutati Kasahstani ainsa eksportiva tootja puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist. Kuna kodumaine müük oli väikesemahuline, tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult algmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal. Leiti, et Kazchrome’i samasuguse toote kodumaine müük ei olnud tüüpiline ja kõnealuse tootja sama toodete üldkategooria kodumaine müük ei olnud tavapärane kaubandustegevus. Seetõttu määrati normaalväärtuse arvestuslikuks määramiseks alguses müügimaht, üld- ja halduskulud ning kasum algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c alusel Ukraina koostööd teinud tootjate samasuguse toote kodumaise müügi vastavate suuruste kaalutud keskmise põhjal. Pärast andmete lõplikku teatavaks tegemist esitas eksportiv tootja vastuväite, et müügimahu, üld- ja halduskulude ning kasumi määramise meetod ei olnud sobiv, kuna selgus asjaolu, et Ukraina koostööd teinud eksportiv tootja kasutas märkimisväärset dumpingut. Kasahstani eksportiv tootja esitas vastuväite, et oleks pidanud kasutama võrdlusriigi jaoks määratud müügimahtude, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid. Nende märkuste tõttu ei peetud asjakohaseks kasutada Ukraina tootjate kasumi andmeid. Sellega uuriti algmääruse artikli 2 lõike 6 põhjal veel kord, mille alusel määrata müügimahud, üld- ja halduskulud ning kasum. Hinnati, kas mingeid äriühingu ränimangaaniga seotud müügimahtude, haldus- ja üldkulude ning kasumi andmeid võib võtta aluseks vastavate suuruste määramisel. Arvestades, et äriühingut loetakse tegutsevaks turumajanduse tingimustes ja et kajastada võimalikult täpselt Kasahstani äriühingu kodumaisel turul valitsevat olukorda, otsustati kasutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule kaalutud keskmisi müügimahtusid, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis määrati Kasahstani äriühingu ränimangaani müügi kohta sõltumatutele ja seotud ostjatele kodumaisel turul. Sellega seoses tuleb märkida, et äriühingu müügimahud, üld- ja halduskulud ning kasum müügil sõltumatutele ja seotud ostjatele kodumaisel turul olid peaaegu ühesuguse tasemega, mis näitab, et ei müügimahud, üld- ja halduskulud ega ka kodumaisel turul müügist saadud kasum ei sõltunud vahekorrast ostjatega. Leiti, et müük kodumaisel turul toimus tavapärase kaubandustegevuse raames ja mõõdukalt märkimisväärsel tasemel (2,8 % ränimangaani müügimahust ühendusse). Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tuleb eelkõige kasutada äriühingu enda tavapärase kaubandustegevusena toimuval müügil kodumaisel turul määratud müügimahtusid, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mistõttu lükati tagasi taotlus kasutada võrdlusriigi tootja andmeid.

3.5.   Ukraina

(61)

Kõigi kolme Ukraina eksportiva tootja puhul kohaldati põhjendustes 35 kuni 44 kirjeldatud meetodit. Suuremale osale müügist tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult, kuna puudus võrreldavate mudelite piisav müük kodumaisel turul. Normaalväärtuse arvestuslikul määramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b põhinesid müügimaht, üld- ja halduskulud ning kasum äriühingu tegelikel tootmise ja müügiandmetel sama üldkategooria toodete tavapärase kaubandustegevuse puhul.

4.   Ekspordihind

(62)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool ühendust asuvate seotud või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(63)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses või väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(64)

Kui eksportmüük ühendusse toimus kolmandas riigis paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja ühenduses.

4.1.   Hiina Rahvavabariik

(65)

Kuna ühelegi Hiina koostööd teinud eksportivale tootjale ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ei kasutatud nende eksportmüügi andmeid mitte individuaalsete dumpingumarginaalide määramiseks vaid üksnes üleriigilise tollimaksu arvutamiseks vastavalt allpool toodud põhjendusele 79.

(66)

Kõik kolm Hiina RV koostööd teinud eksportivate tootjate rühma eksportisid ühenduse sõltumatutele ostjatele otse. Seepärast määrati ekspordihinnad tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

4.2.   Kasahstan

(67)

Koostööd tegev ainus eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet ühendusse koostöös seotud kaubandusettevõttega kolmandas riigis. Selle äriühingu ekspordihind määrati seetõttu esimese ühenduses asuva sõltumatu ostja tasutud edasimüügihinna alusel.

4.3.   Ukraina

(68)

Kaks Ukraina eksportivat tootjat eksportisid ühendusse ainult kolmandates riikides väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu ja kolmas Ukraina eksportiv tootja müüs osa eksporditavatest vaatlusalustest toodetest Ukraina sõltumatule kaubandusettevõttele ühendusse eksportimiseks. Mõlemal juhul määrati ekspordihind toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel, kui kaup müüdi ühendusse eksportimiseks kaubandusettevõttele.

(69)

Osa kolmanda eksportiva tootja müügist toimus seotud kaubandusettevõtete võrgu vahendusel ja lõpuks ühe seotud kaubandusettevõtte kaudu kolmandas riigis. Nendel juhtudel määrati ekspordihind selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis seotud kaubandusettevõttele ühenduse esimene sõltumatu ostja.

5.   Võrdlus

(70)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(71)

Sellest lähtuvalt võeti kõikide uuritud Kasahstani ja Ukraina eksportivate tootjate puhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi kaubandustasandi osas, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimis-, laenu- ja müügijärgsetes kuludes (tagatis/garantii).

(72)

Normaalväärtuse arvestuslikuks määramiseks Kasahstani eksportiva tootja puhul eespool põhjenduses 60 kirjeldatud meetodi järgi lisandusid üld- ja halduskuludesse veo- ja kindlustamiskulud. Seega, kuigi selles osas vastuväiteid ei esitatud, tehti normaalväärtusele ilma taotluseta kohandusi vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile e, et vähendada müügimahtusid, üld- ja halduskulusid kodumaisel turul tekkinud kindlustamis- ja veokulude võrra.

(73)

Koostööd tegev ainus Kasahstani eksportiv tooja, Kazchrome, teatas, et nad moodustavad koos oma Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõttega ühe majandusüksuse. Ta väitis, et seetõttu, arvestades seda, et ekspordihinnad tuleb määrata kaubandusettevõtte hindade alusel, ei tule hindasid korrigeerida veo-, üld-, müügi- ja halduskulude ega ka kaubandusettevõtte kasumiga.

(74)

Väidet uuriti nõuetekohaselt. Tehti kindlaks, et ENRC ja Kazchrome olid küll seotud, kuid juriidiliselt kaks eraldi üksust. Neil kahel üksusel oli müüja-ostja suhe. Järelikult oli ENRC-l Kazchrome’i müügi suhtes ühendusse samalaadsed funktsioonid kui komisjonitasu alusel töötaval agendil. Lisaks tehti kindlaks, et kuigi kogu Kazchrome’i müük ühendusse toimus ENRC vahendusel, ei olnud see kaubandusettevõte Kazchrome’i kodumaise kaubandusvõrgu osa. Tehti järeldus, et ekspordihinna kohandus peab sisaldama ka ettevõttest väljaveo kulusid, võttes arvesse erinevaid müügitingimusi, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglast võrdlust väljaspool ettevõtet.

(75)

Seetõttu lükati vastuväide tagasi ja tehti ekspordihinna kohandused komisjonitasu arvesse võtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ja veokulude arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile e. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannete olemasolule. Komisjon võttis seega komisjonitasu arvutustes arvesse ENRC müügi-, haldus- ja üldkulud seoses Kazchrome’i vaatlusaluse toote müümisega, lisades juurde ENRC kasumimarginaali, mis vaadeldaval juhul põhines uurimisega koostööd teinud sõltumatult importijalt saadud andmetel.

(76)

Ukraina tootja puhul, kes eksportis lõppkokkuvõttes läbi kolmandas riigis asuva seotud kaubandusettevõtte (vt põhjendus 69), tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ekspordihinna kohandus komisjonitasu arvestamiseks juhtudel, mil müük toimub seotud kaubandusettevõtte vahendusel, kuna seotud kaubandusettevõtte tööpõhimõte sarnanes komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Uurimisel selgus, et asjaomane äriühing NFP ja kõnealune seotud kaubandusettevõte Steelex SA olid eraldi juriidilised üksused, mis töötasid kas otseselt või kaudselt ostja-müüja suhetes. Steelex SAle maksti ühendusse eksportimise eest komisjonitasu. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati komisjoni institutsioonides otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannete olemasolule. Seejuures võeti arvesse Steelex SA müügi-, haldus- ja üldkulud, mis tulenesid vaatlusaluse NFP toodetud toote müümisest, ning kasumimarginaal vastavalt andmetele, mis saadi uurimisega koostööd teinud sõltumatult importijalt. Osa NFP toodangust müüdi Steelex ASi kaudu ühendusse kolmandas riigis asuva sõltumatu kaubandusettevõtte vahendusel. Selle müügivoo osas peeti vajalikuks lisaks Steelex SA komisjonitasule teha kohandus, mis arvestab sõltumatu kaubandusettevõtte komisjonitasu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna ka selle kaubandusettevõtte tööpõhimõte oli sarnane komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Komisjonitasu määrati vaadeldava müügi arvutusliku hinnalisandi alusel.

(77)

Ukraina koostööd teinud eksportija taotles kohandust seoses valuuta konverteerimisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Taotlus põhines valuuta vahetuskursi erinevusest arve väljastamise kuupäeva ja makse laekumise kuupäeva seisuga. Sellega seoses on oluline rõhutada, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j loetakse arve väljastamise kuupäeva müügi kuupäevaks ja kohaldada tuleb seega valuutakurssi, mis kehtis müügipäeval. Seetõttu tuli kõnealune nõue tagasi lükata.

6.   Dumpingumarginaalid

6.1.   Hiina Rahvavabariik

(78)

Ühelegi koostööd teinud Hiina eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist ja seetõttu arvutati kogu Hiina RV jaoks üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades iga eksportijate rühma CIF-hinna puhul vastavat kaalu, nii koostööd teinud kui ka koostööd mitte teinud eksportijate osas.

(79)

Kõigepealt arvutati koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12, võrreldes tooteliigiti võrdlusriigi kaalutud keskmisi normaalväärtusi ja kaalutud keskmisi ekspordihindasid, mille määramist kirjeldati eespool.

(80)

Hiina Rahvavabariigist imporditi nii normaalse süsinikusisaldusega kui ka madala süsinikusisaldusega ränimangaani. Võrdlusriigi koostööd teinud tootja tootis üksnes normaalse süsinikusisaldusega ränimangaani. Seega kasutati võrdluses ainult selle üldise tooteliigi andmeid.

(81)

Kõikide koostööd mitte teinud eksportivate tootjate dumpingumarginaal määrati kättesaadavate andmete alusel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(82)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd teinud Hiina eksportivatelt tootjatelt saadud andmeid ekspordimahu kohta ühendusse kogu Hiinast pärineva impordimahuga Eurostati impordistatistika andmete põhjal. Võrdlus näitas, et koostöö tase oli madal, sest koostööd teinud eksportijate ekspordimaht moodustas alla 29 % kogu Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordimahust uurimisperioodil.

(83)

Koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate dumpingutase arvutati koostööd teinud eksportivate tootjate puhul normaalse süsinikusisaldusega ränimangaani kohta määratud kõrgeima dumpingumarginaali alusel. Seda lähenemist peeti sobivaks seetõttu, et ei leitud mingeid viiteid sellele, et ükski koostööst keeldunud eksportivatest tootjatest oleks kasutanud madalama tasemega dumpingut. Sellepärast arvutati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal kasutades kaaluna mõlema eksportijate rühma (koostööd teinute ja koostööst keeldunute) CIF-hinda. Selle põhjal on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna CIF-impordihinnana ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, 60,1 %.

6.2.   Kasahstan

(84)

Kaebuse, ühendust võtnud eksportivalt tootjalt saadud teabe ja muude statistiliste andmete põhjal selgus, et OJSC Kazchrome on Kasahstani ainus eksportiv ränimangaani tootja. Kuna ei leitud mingeid viiteid, et keegi eksportivatest tootjatest oleks vabatahtlikult keeldunud koostööst, peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal samale tasemele, mis kehtestati OJSC Kazchrome’ile.

(85)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, olid järgmised:

OJSC Kazchrome: 6,5 %;

kõik muud äriühingud: 6,5 %.

6.3.   Ukraina

(86)

Tuginedes kaebusele, nendelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabele, kes võtsid ühendust, ja muule statistilisele teabele, tehti järeldus, et koostöö tase Ukraina puhul oli üle 80 %. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemele, mis võrdub kõnealuse riigi koostööd teinud eksportivate tootjate kohta määratud kõrgeima dumpingumarginaaliga.

(87)

Seega on dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

PJSC Nikopol Ferroalloys Plant: 39,1 %;

JSC Stakhanov Ferroalloys Plant: 53,4 %;

OJSC Zaporozhye Ferroalloys Plant: 56,7 %;

kõik muud äriühingud: 56,7 %.

D.   KAHJU

1.   Üldine osa

(88)

1998 kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärineva ränimangaani impordile (määrus (EÜ) nr 495/98 (3)). Need meetmed aegusid 2003. aasta märtsis. Seega olid uurimisperioodi alguses jõus meetmed kahest vaatlusalusest riigist pärineva impordi suhtes. See asjaolu võeti arvesse kahju analüüsimisel. Nagu nenditakse põhjenduses 118 näitab kasumlikkuse areng selgelt, et dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine 2003. aasta märtsis ei avaldanud ühenduse tootmisharule edaspidisel ajajärgul märkimisväärset mõju. Sellest järeldub, vaatamata mõne huvitatud isiku vastupidisele arvamusele, et põhjendustes 93–141 esitatud näitajate arvutamiseks võib võtta aluseks aasta 2002.

(89)

Ränimangaan on terase tootmise põhitooraine. Terase nõudlus oli kasvamas kogu maailmas, eelkõige Aasias, kusjuures tõus algas 2003. aasta lõpul ja jätkus veel 2004. aasta esimesel poolel. See asjaolu koos ränimangaani vähese toodanguga Aasias suurendas ränimangaani nõudlust kogu maailmas ja viis ennenägematule hinnatõusule 2004. aastal. Kahju analüüsimisel võeti arvesse neid ebatavalisi asjaolusid, et nad ei moonutaks kahju määramisel saadavat üldpilti.

2.   Ühenduse toodang ja ühenduse tootmisharu

(90)

Ühenduses toodavad samasugust toodet viis tootjat. Seepärast käsitatakse nende viie ühenduse tootja toodangut kui ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(91)

Nendest viiest tootjast neli, kes on kaebuse esitanud ühenduse liikmed, teatasid algatamisteates märgitud tähtaja jooksul oma huvist teha menetluses koostööd ning tegid uurimises nõuetekohast koostööd. Selgus, et nende nelja tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote toodangust ühenduses, nimelt 88 %. Sellepärast moodustavad kõnealused neli koostööd teinud tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende kohta kasutatakse käesolevas määruses edaspidi viidet „ühenduse tootmisharu”. Ülejäänud ühenduse tootjale viidatakse edaspidi kui „teisele ühenduse tootjale”. Teine ühenduse tootja ei esitanud vastuväiteid kaebusele.

3.   Tarbimine ühenduses

(92)

Tarbimine ühenduses määrati ühenduse enda tootmismahtude põhjal, arvestades varude muutumist, ühenduse turu impordi- ja ekspordimahtude kohta Eurostatilt saadud andmete ja teise ühenduse tootja kohta ühenduse tootmisharu tootjatelt saadud hinnangute alusel.

(93)

Uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turumaht ühenduses ligikaudu 9 % suurem kui 2002. aastal, st ligikaudu 914 000 tonni. Vaatlusalusel perioodil oli tarbimise kõrgtase 2004. aastal, kui see oli 14 % kõrgem 2002. aasta tasemest, misjärel see langes järgmisel kahel aastal.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

EÜ kogutarbimine (tonni)

835 419

882 607

953 692

921 654

914 240

Indeks (2002=100)

100

106

114

110

109

4.   Import vaatlusalustest riikidest

a)   Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

(94)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel, kas kõnealuste riikide impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt.

(95)

Iga vaatlusaluse riigi kohta määratud dumpingumarginaal oli minimaalsest suurem, igast vaatlusalusest riigist pärinev impordimaht oli arvestatava suurusega ja arvestades vaatlusalustest riikidest pärineva impordi ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimusi peeti asjakohaseks kasutada kumulatiivset hinnangut. Samalaadseid konkurentsitingimusi näitab ka asjaolu, et vaatlusalustest riikidest imporditud vaatlusalune toode ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud samasugune toode on ühesugused ja neid turustatakse samade kanalite kaudu. Lisaks sellele olid impordimahud märkimisväärsed ja hõivasid olulise turuosa. Kuna impordil Ukrainast ei olnud hindasid langetavat mõju, nagu nenditakse põhjenduses 104, peeti vajalikuks hinnata Ukrainast pärineva impordi mõju eraldi.

(96)

Kasahstani eksportiv tootja jäi seisukohale, et kahju hindamisel ei saa Kasahstani mõju Hiina Rahvavabariigi mõjuga kumuleerida, kuna see turg on diametraalselt erineva käitumisega. Kõnealune eksportiv tootja väitis muu hulgas, et Kasahstanist pärineva ühenduse impordi mahtude, väärtuse ja turuosa areng erineb vastavatest teiste vaatlusaluste riikide näitajatest ja erinev on ka tootevalik. Selles osas nenditi, et vaatlusalusel ajavahemikul toimus Kasahstanist pärineva impordi mahu ja turuosa langus (turuosa langes 5,8-lt % 2002. aastal 4,6-le % uurimisperioodil). Seevastu oli Kasahstanist pärineva impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne ja nende taset ei saa lugeda väheoluliseks. Uurimine näitas ka seda, et Kasahstanist pärineva impordi hinnatase ei erine oluliselt teistest vaatlusalustest riikidest pärineva impordi hinnatasemest. Seetõttu ning põhjenduste 73–75 alusel ei saa väita, et Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva impordi suhtes oleks tegemist diametraalselt erineva käitumisega turgudega ja järelikult tuleb taotlus tagasi lükata.

(97)

Eespool toodu põhjal jõuti järeldusele, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 ette nähtud tingimused on Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani osas täidetud. Seetõttu käsitleti importi kõnealusest kahest riigist kumulatiivselt ja Ukrainast pärinevat importi hinnati eraldi.

b)   Maht

(98)

Vaatlusaluse toote import ühendusse Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist suurenes 2002. aasta 48 000 tonnilt ühtlaselt ligikaudu 162 000 tonnini 2004. aastal, millele järgnes langus uurimisperioodil tasemele ligikaudu 96 000. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini suurenes import kõnealustest riikidest 99 %.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi maht

(tonni)

48 091

66 509

162 227

142 993

95 491

Indeks (2002=100)

100

138

337

297

199

Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi turuosa

5,8 %

7,5 %

17,0 %

15,5 %

10,4 %

Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi hind

(eurot tonni kohta)

462

464

829

689

564

Indeks (2002=100)

100

101

179

149

122

(99)

Vaatlusaluse toote import ühendusse Ukrainast veidi vähenes 2002. aastal ligikaudu 154 000 tonnilt kuni ligikaudu 138 000 tonnini 2003. ja 2004. aastal, millele järgnes tõus ligikaudu 180 000 tonnini 2005. aasta jooksul ja ligikaudu 210 000 tonnini uurimisperioodil. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini suurenes impordimaht kõnealustest riikidest 36 %.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Ukrainast pärit impordi maht (tonni)

154 391

137 683

137 514

179 993

210 302

Indeks (2002=100)

100

89

89

117

136

Ukrainast pärit impordi turuosa

18,5 %

15,6 %

14,4 %

19,5 %

23,0 %

Ukrainast pärit impordi hind (eurot tonni kohta)

508

490

912

602

550

Indeks (2002=100)

100

97

180

118

108

c)   Turuosa

(100)

Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva impordi turuosa püsis 2002. aastal tasemel 5,8 %. 2003. aastal see kasvas ja tõus jätkus ka 2004. aastal kuni tasemeni 17,0 %. 2005. aastal turuosa veidi vähenes, jõudes 15,5 %ni ja uurimisperioodil langus jätkus kuni 10,4 %ni. Kokkuvõttes ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini turuosa kasvas 4,6 protsendipunkti, nii et 2002. aasta tase peaaegu kahekordistus.

(101)

Ukrainast pärineva impordi turuosa püsis 2002. aastal tasemel 18,5 %. 2003. aastal see kahanes ja sama jätkus ka 2004. aastal kuni tasemeni 14,4 %. 2005. aastal turuosa veidi suurenes, jõudes 19,5 %ni ja uurimisperioodil kasv jätkus kuni 23,0 %ni. Kokkuvõttes kasvas turuosa ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini 4,5 protsendipunkti.

d)   Hinnad

i)   Hindade muutumine

(102)

2004. aastal kasvasid kogu maailmas ränimangaani hinnad jõudes enneolematu tasemeni, kuna nõudlus oli eriti suur ja pakkumine vähene, nagu selgitatud põhjenduses 89. See kajastub ka impordihindades vaatlusalustest riikidest kõnealusel aastal ja osaliselt ka 2005. aastal. Uurimisperioodi hindasid see aga ei mõjutanud. Kokkuvõttes kasvas Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva vaatlusaluse toote impordihind ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini 22 %, kuna Ukrainast pärineva vaatlusaluse toote keskmine impordihind suurenes samal ajavahemikul 8 %.

ii)   Hinna allalöömine

(103)

Mudelite kaupa võrreldi eksportiva tootja ja ühenduse tootmisharu keskmisi müügihindu ühenduses. Seoses sellega võrreldi ühenduse tootmisharu hindasid müügil sõltumatutele ostjatele ja koostööd teinud eksportivate tootjate hindasid vaatlusalustes riikides. Vajaduse korral tehti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi kaubandustasemes ja toodete kvaliteedis.

(104)

Võrdlus näitas, et nii Hiina Rahvavabariigist kui ka Kasahstanist pärineva ränimangaani import ühendusse viis ühenduse hindasid alla 4,5 % ja seega kaalutud keskmine oli kokkuvõttes 4,5 %. Ukrainast pärineva impordi hind oli ühenduse hindadega samal tasemel (hinnalangust ei põhjustanud).

(105)

Selleks et tagada hindade allalöömise arvutustes võrdlust ühesugusel kaubandustasemel, võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindasid imporditud toodete hindadega (vahetult pärast ühenduse territooriumile jõudmist), mis olid nõuetekohaselt korrigeeritud laadimis- ja tollikuludega. Üks huvitatud isik vaidlustas Kasahstani ettevõtte puhul kasutatud meetodi, väites, et impordihinna arvutamise aluseks peaks olema CIF-hind Euroopa Liidu sadama tollipunktis, mitte imporditud kaupade hind, kui nad on jõudnud ühenduse territooriumile (kõnealusel juhul Leedu maismaapiiril). Ei esitatud ühtki veenvat väidet, mis oleks toetanud selle äriühingu puhul teistsuguse arvutusmeetodi valikut. Vastupidi, Kasahstanist pärineva impordi CIF-hinnad tollipunktis sisaldasid märkimisväärseid veokulusid pärast ühenduse piiri ületamist Leedus ja nende võrdlemine ühenduse tootmisharu tehasehindadega ei oleks viimaste suhtes õiglane, kuna tehasehinnas ei sisaldu mingeid veokulusid. Seetõttu leiti, et kasutatud meetod on kõige sobivam ja järelikult tuleb taotlus tagasi lükata.

5.   Ühenduse tootmisharu olukord

(106)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

a)   Toodang

(107)

2002. aasta tasemelt ligikaudu 241 000 tonni kasvas ühenduse tootmisharu toodang kõrgtasemeni ligikaudu 255 000 tonni 2004. aastal seoses eriti suure nõudlusega, mida selgitatakse põhjenduses 89, enne langust 2005. aastal ja vähest kasvu uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes toodang vaatlusalusel ajavahemikul 6 % kuni ligikaudu 226 000 tonnini uurimisperioodil. Tuleb märkida, et üks ühenduse tootja peatas ränimangaani tootmise 2003. aastal ja suuremal osal vaatlusalusest perioodist ei tootnud.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Toodang (tonni)

241 784

220 073

255 671

221 402

226 142

Indeks (2002=100)

100

91

106

92

94

b)   Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(108)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusalusel perioodil ühtlasel tasemel ligikaudu 32 500 tonni.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Tootmisvõimsus (tonni)

325 226

325 537

325 254

326 068

326 696

Indeks (2002=100)

100

100

100

100

100

Tootmisvõimsuse rakendamine

74 %

68 %

79 %

68 %

69 %

Indeks (2002=100)

100

91

106

91

93

(109)

Aastal 2002 rakendati 74 % tootmisvõimsusest. Rakendusaste langes 68 % 2003. aastal ja tõusis jälle 79 % 2004. aastal, misjärel uurimisperioodil jälle langes tasemele 69 %. See kajastab kõikumisi tootmismahtudes, nagu kirjeldatud põhjenduses 107.

c)   Varud

(110)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase kahanes 2003. aastal 45 %, kuid kasvas 2004. aastal ligikaudu 2002. aasta tasemele. 2003. aasta lõpus toimunud järsk varude langus oli reaktsioon erakordselt suurele nõudluse suurenemisele, millele viidatakse põhjenduses 89. 2005. aastal kasvasid lõppvarud 22 %, misjärel tuli tugev langus uurimisperioodil tasemele, mis jäi 30 % allapoole 2002. aasta taset. Selline üldine lõppvarude langus tuleneb sellest, et ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses jäi üldiselt ühtlaseks (vt põhjendus 111), vaatamata toodangu kahanemisele, mida kirjeldatakse põhjenduses 107.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonni)

21 017

11 561

20 983

25 682

14 618

Indeks (2002=100)

100

55

100

122

70

d)   Müügimaht

(111)

Ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimaht sõltumatutele ostjatele ühenduse turul oli uurimisperioodil ligikaudu 227 000 tonni, nagu ka 2002. aastal. Seevastu 2003. ja 2005. aasta müügimahud olid vastavalt 6 % ja 8 % madalamad. 2004. aasta müügimaht ületas 2002. aasta ja uurimisperioodi müügimahtu 104 % põhjustel, mida selgitatakse põhjenduses 89.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Tarbijatele suunatud EÜ müügimaht

(tonni)

227 571

213 778

236 494

208 687

227 690

Indeks (2002=100)

100

94

104

92

100

e)   Turuosa

(112)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 27,2 %-lt 2002. aastal 24,2 %ni 2003. aastal ning langes 2004. aastal 24,8 %ni. 2005. aastal langes turuosa jälle 22,6 %ni. Uurimisperioodil toimus vähene kasv kuni 24,9 %ni. Vaatlusalusel perioodil kaotas ühenduse tootmisharu 2,3 protsendipunkti oma turuosast.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Ühenduse tootmisharu turuosa

27,2 %

24,2 %

24,8 %

22,6 %

24,9 %

Indeks (2002=100)

100

89

91

83

91

f)   Kasv

(113)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui ühenduse tarbimine suurenes 9 protsendipunkti, ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul ei kasvanud ja ühenduse tootmisharu turuosa langes 2,3 protsendipunkti. Kuid Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina turuosa ja müügimaht samal ajavahemikul kasvasid. Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu ühenduse turul aset leidnud kasvust.

g)   Tööhõive

(114)

Tööhõive ühenduse tootmisharus algul kahanes 32 % ajavahemikul 2002–2003, 2004. aastal kasvas 27 protsendipunkti, misjärel kahanes 13 protsendipunkti 2005. aastal ja veel 26 protsendipunkti uurimisperioodil. Vaatlusalusel ajavahemikul jäi tootmismaht suhteliselt püsivaks, kõikudes 2002. aasta taseme ümber 91 %st kuni 106 %ni. Ühe tootja puhul, kes seiskas ränimangaani tootmise uurimisperioodil, nagu viidatakse põhjenduses 107, oli muudatus tootmises selgemini avaldunud ja seda kajastavad ka muutused tööhõives. Kokku kahanes ühenduse tootmisharus tööhõive 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 44 % võrra, s.o ligikaudu 700 töötajalt ligikaudu 400 töötajale. See näitab, et ühenduse tootmisharus tööviljakus suurenes, kuna tootmismaht kahanes samal ajal vaid 6 %.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Tööhõive (isikut)

702

475

668

577

391

Indeks (2002=100)

100

68

95

82

56

h)   Tootlikkus

(115)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta aastas, kasvas vaatlusalusel ajavahemikul, välja arvatud 2004. aastal, alates tasemest 344 tonni töötaja kohta ja jõudis uurimisperioodil 68 % kõrgemale tasemele kui 2002. aastal. See kajastab asjaolu, et tööhõive langes vaatlusalusel ajavahemikul 44 %, kuigi toodang vähenes vaid 6 %. Osaliselt tuleneb tootlikkuse kasv sellest, et töötajaid koondasid rohkem sellised ühenduse tootjad, kus oli algselt juba suhteliselt madal tootlikkus.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

344

463

383

384

578

Indeks (2002=100)

100

135

111

111

168

i)   Palgad

(116)

Töötajate keskmine palk kasvas 2002.–2003. aastal 26 %, jäi püsima samale tasemele 2004. aastal ja kasvas jälle 2005. aastal ning uurimisperioodil, jõudes 77 % kõrgemale 2002. aasta tasemest. Keskmiste palgakulude kasv on osaliselt tingitud sellest, et töötajaid koondasid rohkem sellised ühenduse tootjad, kus oli algselt juba suhteliselt madalad keskmised palgad.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Aastased tööjõukulud töötaja kohta

(eurot)

17 602

22 102

21 636

22 459

31 092

Indeks (2002=100)

100

126

123

128

177

j)   Müügihindu mõjutavad tegurid

(117)

Ühiku müügihinnad ühenduse tootmisharu müügil sõltumatutele ostjatele 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul tõusid üldiselt 14 %. 2004. aastal tõusid hinnad eriti kõrgele, kuna kogu maailmas oli enneolematult kõrge nõudlus ja vähene pakkumine, nagu märgitakse põhjenduses 89. Selle nähtuse mõju kandus osaliselt üle 2005. aastasse, mil hinnad liikusid küll lähemale normaalsele tasemele, kuid uurimisperioodi lõpuks jäi hinnatase 14 % kõrgemaks 2002. aasta tasemest.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Ühikuhind EÜ turul (eurot tonni kohta)

521

526

928

640

593

Indeks (2002=100)

100

101

178

123

114

k)   Kulutasuvus ja investeeringutasuvus

(118)

Vaatlusalusel ajavahemikul kasvas ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügi kulutasuvus, väljendatuna protsentides netokäibest, 0,8 %-lt aastal 2002 kuni 3,1 %ni aastal 2003, millele järgnes 2004. aastal erakordselt suur tõus 37,2 %ni eespool põhjenduses 89 kirjeldatud asjaolude tõttu, misjärel saavutas 2005. aastal taseme 7,0 % ja seejärel uurimisperioodil taseme 2,5 %.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Sõltumatutele klientidele suunatud ühendusesisese müügi kulutasuvus

(müügi netokäibe protsent)

0,8 %

3,1 %

37,2 %

7,0 %

2,5 %

 

100

385

4 668

884

313

Investeeringutasuvus (investeeringute raamatupidamisliku puhasväärtuse kasumiprotsent)

3,6 %

11,0 %

410,2 %

24,4 %

10,4 %

 

100

303

11 252

668

284

(119)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Investeeringutasuvus alguses kasvas 3,6 %-lt 2002. aastal kuni 11 %ni 2003. aastal, kasvas eriti kõrge 410 %ni 2004. aastal, saavutas taseme 24 % 2005. aastal ja jõudis uurimisperioodi lõpuks tasemele 10,4 %, millele vastab kasv 6,8 protsendipunkti kogu vaatlusaluse ajavahemiku jooksul.

l)   Rahavood ja kapitali kaasamise võime

(120)

Äritegevuse puhaskäive oli 2002. aastal peaaegu null. 2003. aastal see kasvas ligikaudu 9 miljoni euroni, 2004. aastal 83 miljoni euroni, seejärel langes ligikaudu 16 miljoni euroni 2005. aastal ja jõudis 17 miljoni euroni uurimisperioodil. Kapitali kaasamise võimes ei ilmnenud ühenduse tootmisharul raskusi.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Rahavoog (eurot)

132

9 551

83 701

16 445

17 092

Indeks (2002=100)

100

7 214

63 220

12 421

12 910

m)   Investeeringud

(121)

Ühenduse tootmisharu aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisesse kasvasid 2002.–2003. aastal viiekordseks, misjärel 2004. aastal langesid taas ligikaudu 2002. aasta tasemele. 2004.–2005. aastal kasvasid investeeringud taas peaaegu kaheksakordseks ja kahanesid seejärel uurimisperioodil vähesel määral. Ühenduse tootmisharu investeeringud olid põhiliselt seotud ühe ühenduse tootjaga ja selgus, et neid tehti olemasoleva seadmestiku hooldamiseks ja uuendamiseks, mitte tootmisvõimsuste suurendamiseks.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Puhasinvesteeringud (1 000 eurot)

1 528

8 376

2 351

17 365

15 333

Indeks (2002=100)

100

548

154

1 136

1 003

n)   Dumpingumarginaali suurus

(122)

Võttes arvesse vaatlusalustest riikidest pärineva impordi mahtu, turuosa ja hindu ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

o)   Toibumine varasemast dumpingust

(123)

Nagu nenditakse põhjenduses 88 näitab kulutasuvuse areng selgelt, et ränimangaani dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine 2003. aasta märtsis ei avaldanud ühenduse tootmisharule edaspidisel ajajärgul märkimisväärset mõju.

6.   Järeldus kahju kohta

(124)

Suureneva tarbimisega seoses vähenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu turuosa 2,3 protsendipunkti võrra 24,9 protsendini. Samal ajal vähenes tootmine 6 % ning ka tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 5 protsendipunkti. Lisaks pidi ühenduse tootmisharu vallandama hulga töötajaid. Teisest küljest näitavad mõned kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil positiivset suundumust, nagu näiteks kulutasuvus, rahavoog, investeeringute tasuvus ja müügihind, mis tõusis 14 %. Sellest hoolimata näitab kõnealuste andmete põhjalikum analüüs, et arvestades ärivaldkonna laadi, ei peeta 2,5 % suurust kasumimarginaali piisavaks, sest see ei saa tagada tootmisharu pikaajalist jätkusuutlikkust. Mis puutub hinnatõusu, siis oli see piisav tooraine hindade tõusu katteks, kuid mitte kasumimarginaali tõstmiseks jätkusuutlikule tasemele. Seega, ehkki hulk näitajaid näitab positiivseid suundumusi, ei ole ühenduse tootmisharu saanud mingit kasu üldisest tarbimise suurenemisest ühenduse turul, mida tõendab tema turuosa kaotus, tootmise vähenemine ja kehv kulutasuvus.

(125)

Kuna üks ühenduse tootja ei valmistanud samasugust toodet pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi vältel ning nagu põhjenduses 107 viidatud, peatas ta kogu oma tootmise 2003. aastal ning suuremaks osaks uurimisperioodist, uuriti selle katkestamise mõju lähemalt. Analüüs on näidanud siiski, et selle tootja suhteliselt väikse üldtoodangu tõttu oli tema katkestustega tootmisel üldisele kahjule vaid piiratud mõju ning see ei suurendanud kahjunäitajaid märkimisväärselt. Seda tõendab asjaolu, et kõnesoleva tootja analüüsist välja jätmise tulemuseks oleks vaid veidi paremad tulemusnäitajad. Eelkõige jääks ühenduse tootmisharu uurimisperioodi kulutasuvus 3,2 % ikka rahuldavast kaugele, samas kui tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine oleksid endiselt negatiivse suundumusega. Seega tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu kantud kahju ei saa siduda üksnes kõnesoleva ühenduse tootjaga.

(126)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E.   PÕHJUSLIK SEOS

1.   Sissejuhatus

(127)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(128)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes Hiinast ja Kasahstanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 99 % ning selle turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4,6 protsendipunkti. Nimetatud impordi keskmine hind tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 22 %, kuid need hinnad olid vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu hindadest üldiselt madalamad. Samal perioodil suurenes Ukrainast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 36 % ning selle turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4,5 protsendipunkti. Nimetatud impordi keskmine hind tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 %, kuid need hinnad olid üldiselt vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu hindadele lähedasel tasemel.

(129)

Nagu põhjenduses 104 märgitud, oli Hiinast ja Kasahstanist pärit impordiga seotud hindade allalöömine kaalutud keskmise põhjal 4,5 %, samas kui Ukrainast pärit impordi puhul hindade allalöömist ei toimunud.

(130)

Võttes arvesse Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi tõttu toimunud ühenduse tootmisharu hindade allalöömist, leitakse, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks, mistõttu ühenduse tootmisharu ei saanud tõsta oma müügihindu tasemele, mis oleks olnud vajalik jätkusuutliku kasumi saamiseks. Seepärast on kõnealuse impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel selge põhjuslik seos. Arvestades teisest küljest, et Ukrainast pärit impordi puhul ei ole toimunud hindade allalöömist, ning asjaolu, et Ukraina puhul on kahjumarginaal miinimumtasemel (vt põhjendused 168 ja 169), siis leitakse, et Ukrainast pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

3.   Muude tegurite mõju

a)   Ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus

(131)

Nagu nähtub järgmisest tabelist, vähenes eksportmüügi maht vaatlusalusel perioodil 40 %. Kõnealuse müügi puhul püsis ühikuhind suhteliselt stabiilsena; välja arvatud 2004. aasta müügi puhul.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Eksportmüügi maht (tonni)

12 056

16 445

10 524

9 713

7 191

Indeks (2002=100)

100

136

87

81

60

Ekspordi müügihind (eurot tonni kohta)

598

522

787

592

578

Indeks (2002=100)

100

87

132

99

97

(132)

Tuleb siiski märkida, et eksportmüügi tase ei ole ühenduse tootmisharu üldise müügi puhul oluline, sest see oli vaatlusalusel perioodil ligikaudu vaid 3–7 % kogumüügist. Seepärast leitakse, et eksporditegevus ei saanud ühenduse tootmisharu kantud olulisele kahjule kuidagi kaasa aidata.

b)   Import kolmandatest riikidest

(133)

Kolmandatest riikidest pärit importi käsitlev analüüs põhineb Eurostati andmetel. Hulga riikide puhul oli võimalik need andmed huvitatud isikute esitatud kontrollitud teabe põhjal üle kontrollida, mis kinnitas Eurostati andmete usaldusväärsust.

(134)

Kogu import, mis on pärit kõikidest muudest riikidest peale vaatlusaluste riikide, vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 6 %, st umbes 377 000 tonnilt 2002. aastal umbes 354 000 tonnile uurimisperioodil. Vastav turuosa vähenes umbes 45 %-lt umbes 39 %-le. Kolmandatest riikidest pärit import tuleb peamiselt Norrast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit maht (tonni)

376 919

437 205

393 857

364 250

353 802

Indeks (2002=100)

100

116

104

97

94

Kõikide muude kolmandate riikide turuosa

45,1 %

49,5 %

41,3 %

39,5 %

38,7 %

Kõikide muude kolmandate riikide kohaldatud hind (eurot tonni kohta)

523

528

823

691

597

Indeks (2002=100)

100

101

157

132

114

Allikas: Eurostat.

(135)

Norrast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel umbes 11 % ja selle turuosa vähenes 4,9 protsendipunkti võrra (uurimisperioodil 21,9 %). Üldiselt oli Norrast pärit impordi keskmine hind kogu vaatlusaluse perioodi vältel ühenduse tootmisharu omast kõrgem. Kuigi Norrast pärit väikese süsinikusisaldusega import võib ühenduse tootmisharu hindu teataval määral alla lüüa, siis arvestades, et sellise kvaliteediga toode esindab vaid väikest osa ühenduse tootmisharu kogutoodangust (umbes 5 %) ning et üldist hindade allalöömist ei ole, ning nii impordi mahu kui ka turuosa vähenemist, leiti, et Norrast pärit import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

Norra

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Impordi maht (tonni)

224 253

213 838

178 639

200 310

200 272

Indeks (2002=100)

100

95

80

89

89

Impordi turuosa

26,8 %

24,2 %

18,7 %

21,7 %

21,9 %

Impordihind (eurot tonni kohta)

574

604

956

765

656

Indeks (2002=100)

100

105

167

133

114

Allikas: Eurostat.

(136)

Indiast pärit import suurenes vaatlusaluse perioodi vältel üle 300 % ja selle impordi turuosa suurenes 7,3 protsendipunkti (uurimisperioodil 9,7 %). Samal ajal oli Indiast pärit impordi hind veidi kõrgem ühenduse tootmisharu omast (st hindade allalöömist ei toimunud). Võttes arvesse, et Indiast pärit impordi puhul ei toimunud hindade allalöömist, siis puuduvad selged tõendid selle kohta, et Indiast pärit import oleks ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele kaasa aidanud.

India

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Impordi maht (tonni)

19 954

33 497

31 593

48 123

89 017

Indeks (2002=100)

100

168

158

241

446

Impordi turuosa

2,4 %

3,8 %

3,3 %

5,2 %

9,7 %

Impordihind (eurot tonni kohta)

479

449

804

591

521

Indeks (2002=100)

100

94

168

123

109

Allikas: Eurostat.

(137)

Lõuna-Aafrikast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel 38 % ja selle turuosa vähenes 2,5 protsendipunkti (uurimisperioodil 3,2 %). Lõuna-Aafrikast pärit impordi keskmine hind oli ühenduse tootmisharu omast madalam ning sarnane vaatlusaluste riikide kohaldatud keskmise hinnaga. Seepärast leitakse, et Lõuna-Aafrikast pärit import võib olla aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Arvestades siiski Lõuna-Aafrikast pärit impordi üldist märkimisväärset vähenemist ja selle väikest turuosa, leitakse, et see ei ole piisav, et kaotada põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju ning Hiinast ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

Lõuna-Aafrika

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Lõuna-Aafrikast pärit impordi maht

(tonni)

47 808

81 330

58 753

52 640

29 531

Indeks (2002=100)

100

170

123

110

62

Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa

5,7 %

9,2 %

6,2 %

5,7 %

3,2 %

Lõuna-Aafrikast pärit impordi hind

(eurot tonni kohta)

417

429

660

611

501

Indeks (2002=100)

100

103

158

147

120

Allikas: Eurostat.

(138)

Muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Brasiiliast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel umbes 59 % ja selle impordi turuosa vähenes umbes 6,4 protsendipunkti (uurimisperioodil 3,8 %). Samal ajal oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind kõrgem ühenduse tootmisharu omast (st hindade allalöömist ei toimunud). Arvestades hindade allalöömise puudumist ja vähenevat suundumust kõnesoleva impordi puhul, leitakse, et see ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

Muud kolmandad riigid (sealhulgas Brasiilia)

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Impordi maht (tonni)

84 904

108 539

124 872

63 178

34 982

Indeks (2002=100)

100

128

147

74

41

Impordi turuosa

10,2 %

12,3 %

13,1 %

6,9 %

3,8 %

Impordihind (eurot tonni kohta)

460

476

713

598

528

Indeks (2002=100)

100

104

155

130

115

Allikas: Eurostat.

c)   Konkurents muude ühenduse tootjatega

(139)

Nagu põhjenduses 91 märgitud, ei teinud üks ühenduse tootja uurimises koostööd. Koostööd teinud ühenduse tootjatelt uurimise käigus saadud andmete põhjal hinnatakse kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses tema müügimahtu ühenduses umbes 30 000 tonni suuruseks. Vastav turuosa oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 3 % juures stabiilne. Seega ei suurendanud teine ühenduse tootja oma müügimahtu ega turuosa ühenduse tootmisharu arvelt. Selle ühenduse tootja hindade kohta ei saadud mingit teavet.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Teiste ühenduse tootjate müügimaht EÜs (tonni)

30 000

30 000

30 000

30 000

30 000

Indeks (2002=100)

100

100

100

100

100

Muude ühenduse tootjate turuosa

3,6 %

3,4 %

3,1 %

3,3 %

3,3 %

Index (2002=100)

100

95

88

91

91

Allikas: uurimine, kaebus.

(140)

Arvestades eespool öeldut ja kuna puudub vastupidisele viitav teave, tehakse järeldus, et see teine ühenduse tootja ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

d)   Tootmiskulud (tooraine)

(141)

Tootmise kogukulu peamised tegurid on tooraine (umbes 45–55 %) ja elekter (umbes 20–30 %). Otsene töövõtt moodustab umbes 5 % kuludest. Ühenduse tootmisharu tootmiskulu suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %.

 

2002

2003

2004

2005

Uurimisperiood

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

517

510

583

595

578

Indeks (2002=100)

100

99

113

115

112

(142)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on seostatav tootmiskulude suurenemisega. Kuna tooraine kulude puhul on üldjuhul tegemist põhitoodetega, millega tavaliselt kaubeldakse rahvusvahelisel turul, leitakse, et hinnatõus on mõjutanud kõiki ränimangaani tootjaid, mistõttu nad oleksid tavaolukorras olnud sunnitud oma müügihindu üldiselt tõstma. Kahju ei põhjustanud seega mitte üldine tooraine hinnatõus, vaid asjaolu, et ühenduse tootmisharu hindu allalööva dumpinguhinnaga impordi tõttu ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik müüa hinnatasemel, mis oleks võimaldanud saavutada piisava kasumimarginaali. Nagu põhjenduses 115 viidatud, näitavad tööjõukulude puhul tootlikkust käsitlevad andmed, et ühenduse tootmisharul on õnnestunud korvata kulude suurenemine tõhususe ja tootlikkuse suurenemisega. Mõned isikud viitasid elektrikuludele kui peamisele põhjusele ühenduse tootmisharu kantud kahju puhul. Selles osas tehti kindlaks, et riikides, kus ühenduse tootmisharu paikneb, olid tööstuslike kasutajate elektrihinnad muude suurte maailma turgude hindadega kooskõlas ning seepärast ei saa neid pidada enda põhjustatud kahju allikaks. Elektrikuludel võis olla mõningane mõju üldistele tulemustele, kuid ainult ühe ühenduse tootja puhul, kes koges elektrivarustuse nappust elektrihindade suure tõusu ning sellega seoses energiatarnijaga tekkinud vaidluste tõttu. Tehakse järeldus, et üldiselt ole tootmiskulude suurenemine kaasa aidanud ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

e)   Enda tekitatud kahju

(143)

Kuna ajavahemikus 2004–2005 suurenes ühe ühenduse tootja investeering märkimisväärselt (vt põhjendus 121), siis uuriti, kas kahju oli enda tekitatud. Kõnealusel investeeringul oli otsene mõju tootmiskuludele ja seetõttu ühenduse tootmisharu kulutasuvusele. Siiski on analüüs näidanud, et selle investeeringu mõju tootmise kogukuludele on piiratud, ja seetõttu oli mõju kulutasuvusele vähene. Seepärast tehakse järeldus, et ühe ühenduse tootja investeering võis aidata kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele, kuid mitte sel määral, et see kaotaks põhjusliku seose.

f)   Terasetootmise tsüklist tingitud turulangus ränimangaani puhul

(144)

Mõned isikud väitsid, et vähenenud nõudlus terase järele ning sellest tulenenud nõudluse vähenemine ränimangaani järele, mis toimus 2004. aasta teisel poolel ja 2005. aasta esimesel poolel pärast põhjenduses 89 kirjeldatud enneolematut nõudluse suurenemist, on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kehva seisundi kujunemisele. Siiski on uurimine näidanud, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tarbimine 9 %. Selle põhjal lükatakse väide tagasi.

4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(145)

Ühest küljest Hiinast ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise, turuosa suurenemise ja tuvastatud hindade allalöömise ja teisest küljest ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise ajaline kokkulangemine viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(146)

Analüüsiti ka muid tegureid, kuid neid ei peetud kahju tekitamisel otsustavaks. Kuna 23 % suurust turuosa esindava Ukraina puhul ei esine hindade allalöömist üldse, leitakse, et tema import ei ole aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekkinud kahjule. Lõuna-Aafrikast pärit import võib olla aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahjule, kuid arvestades tema väikest turuosa ja vähenevaid mahte, ei ole see aidanud kaasa määral, millest piisaks Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi puhul kindlaks tehtud põhjusliku seose kaotamiseks. Kuna puuduvad andmed hinna allalöömise, impordi mahtude ja suundumuste kohta, siis ei ole tõendeid, et Indiast või muudest kolmandatest riikidest (sealhulgas Brasiiliast) pärit import oleks aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Ühe ühenduse tootja investeering on võib olla mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimist; kuid selle investeeringu piiratud kaalu tõttu ei olnud mõju ulatus niisugune, et kaoks põhjuslik seos. Lisaks ei ole ükski muu teadaolev tegur, st ühenduse tootmisharu ekspordi tulemused, konkurents muude ühenduse tootjatega, tootmise kulude suurenemine või terase turutsükkel, aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(147)

Eespoolse analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse järeldus, et Hiinast ja Kasahstanist pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F.   ÜHENDUSE HUVID

(148)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete vastuvõtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

1.   Ühenduse tootmisharu huvi

(149)

Arvestades eespool esitatut kehtestatakse Hiina ja Kasahstani impordi suhtes meetmed. Eeldatakse, et meetmete kehtestamise tulemusena tõuseksid nimetatud riikidest pärit ränimangaani hinnad ning ühenduse tootmisharul tekiks võimalus parandada oma olukorda kasvanud hindade abil ja võib-olla ka suurenenud müügimahu ja turuosa abil. Meetmete puudumise korral eeldatakse, et jätkub madalate hindadega importimine Hiinast ja Kasahstanist ning et ühenduse tootmisharul ei teki võimalust oma olukorda parandada.

(150)

Väikese süsinikusisaldusega toode moodustab vaid 5 % ühenduse tootmisharu toodangust ja seda imporditakse peamiselt Norrast, kuid ka Hiinast. Kuigi arvestatakse, et meetmete kehtestamise korral võidakse praegu Hiinast tulevad kogused asendada teatavas ulatuses impordiga Norrast, antaks meetmetega ühenduse tootmisharule võimalus suurendada väikese süsinikusisaldusega toote tootmist ja müüki nõudluse rahuldamiseks.

2.   Muude ühenduse tootjate huvid

(151)

Lisaks ühenduse tootmisharule on ühenduses vaid üks muu tootja. Kuna see tootja ei teinud koostööd ning seega puuduvad tema tegevuse kohta täpsed andmed, moodustab selle tootja tootmine koostööd teinud tootjate esitatud andmete põhjal hinnanguliselt umbes 10–15 % ühenduse tootmisharu omast. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral võib ka selle teise ühenduse tootja puhul oodata samalaadseid arenguid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 149 ja 150 ühenduse tootmisharu puhul.

3.   Ühenduses asuvate sõltumatute importijate huvid

(152)

Menetluses tegi koostööd kaks vaatlusaluse toote sõltumatut importijat täites ja esitades küsimustikud.

(153)

Need importijad väljendasid muret selle üle, et meetmete kehtestamise korral tekib i) negatiivne mõju ühendusesisesele tarneolukorrale, arvestades, et tootmise koguvõimsus moodustab ühenduses umbes vaid ühe kolmandiku tarbimisest, ning ii) negatiivne mõju, mida igasugused meetmed avaldaksid vaatlusaluse toote maksumusele, sest kuna kõnesolev toode on terase tootmise põhitooraine, mõjutaks see kogu ühenduse terasetootmist.

(154)

Ühendusesisest tarneolukorda silmas pidades on tõsi, et tarbimine on ühenduse praegusest tootmisvõimsusest umbes kolm korda suurem ning et ühenduse tootmisharu tarned moodustasid uurimisperioodil vaid umbes 25 % ühenduse nõudlusest. Ent ühenduse tootmisharu töötas uurimisperioodil umbes 70 % tootmisvõimsusega ja vaatlusalusel perioodil 70–80 % tootmisvõimsusega. Seepärast on ta võimeline oma praegust tootmist märkimisväärselt suurendama. Arvestades ka suhteliselt piiratud impordikoguseid, mille suhtes meetmeid kehtestatakse (nagu põhjendustes 149 ja 150 viidatud), ning et vaatlusalustest riikidest pärit impordi võimalikku vähenemist võib kompenseerida muude riikide eksport, leitakse, et tollimaksude kehtestamisel ei ole eriti suurt mõju importijatele tarnete kättesaadavuse osas. Ning lisaks ühenduse tootjate ja uurimise vaatlusaluste riikide tarnetele varustatakse ühenduse turgu peaaegu 40 % ulatuses tarbimisest impordiga teistest riikidest, nimelt Norrast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast. Need riigid ühtekokku on varem tarninud ühendusse suuri koguseid.

(155)

Tunnistatakse, et meetmete kehtestamise korral võib ette tulla lühiajalisi katkestusi võimalike viivituste tõttu ühenduse tootmise suurendamises ning et mõne kasutaja puhul võib osutuda vajalikuks alternatiivsete tarnete korraldamine.

(156)

Isegi kui ühenduse tootmisharu oma tootmist, müüki ja turuosa ühenduses suurendab, siis arvestades, et ühenduse tootmisharu saab tarnida ainult 30 %-le turust ja et ühenduse tarbimine kasvab, jääb ikkagi alles vajadus olulises mahus impordiks. Kuigi tunnistatakse, et importijate kasumimarginaal on üldjuhul suhteliselt väike ning iga lühiajaline katkestus, mille põhjuseks on kasutajate katsed uusi või alternatiivseid tarneid leida, võib mõjutada nende marginaale negatiivselt, leitakse siiski, et importijatel on võimalik oma marginaale kaitsta, kandes kõik suurenenud kulud üle kasutajatele.

4.   Kasutajate huvid

(157)

Kümme vaatlusaluse toote kasutajat metallitööstusest tegid menetluses koostööd täites ja esitades küsimustikud või oma seisukohti esitades. Oma seisukoha esitas ka Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsioon (European Confederation of Iron and Steel Industries – EUROFER).

(158)

Kasutajad väljendasid samamoodi, nagu põhjenduses 153 ka importijate puhul märgitud, muret lõppkasutajate piisavate tarnete ja suurenenud kulude üle. Põhjenduses 154 esitatud põhjustel leitakse, et meetmete kehtestamisel ei ole ühenduse tarneolukorrale keskpikas väljavaates tõsiselt kahjulikku mõju.

(159)

Ränimangaani hinnatõusu otsene mõju terasetootmisele oleks piiratud, sest ränimangaan moodustab kõige rohkem 1 % süsinikterase tootmiskuludest ning roostevaba terase puhul veelgi vähem. Toetudes toodet kasutava tootmisharu ühenduse (EUROFER) esitatud teabele, mis käsitleb nende ränimangaani kasutamise aasta kogukulusid, hinnatakse, et isegi kogu ränimangaani hõlmava märkimisväärse 20 % hinnatõusu mõjul väheneks terasetootjate kulutasuvus vaid 0,2 % (praegu on nende kasumitasemed 10–40 %). Arvestades, et meetmed oleksid märkimisväärselt madalamal tasemel ning mõjutaksid maksimaalselt vaid 10 % ühenduse tarbimisest (juhul kui importi, mille suhtes kehtivad meetmed, ei asendata muud päritolu impordiga), oleks mis tahes võimalike meetmete mõju terasetööstuse kulutasuvusele äärmiselt piiratud.

(160)

On väidetud, et ränimangaani turg on globaalne turg ning et globaalne nõudlus kasvab koos nõudlusega terase järele. Kui nõudlus ületab tarned, siis võib see põhjustada märkimisväärset hinnatõusu, nagu juhtus 2004. aastal. Kui ühenduses peaks tekkima pakkumise ja nõudluse vahel ebakõla, siis võib see põhjustada, nagu põhjenduses 155 kirjeldatud, lühiajalist hinnatõusu, mis ületab kehtestatud tollimaksude taset. Arvestades siiski asjaolu, et ränimangaani turg on globaalne, leitakse, et ühendusesisene hinnatase on kujunenud globaalse pakkumise ja nõudluse koosmõju tulemusel ning et ühenduse hinnad ei tohiks pikemat aega väga suurel määral lahkneda maailmahindadest, sest muud päritolu impordi kohalolu on turul märkimisväärne. Lisaks saavad terasetootjad, kelle kasum on praegu rahuldaval tasemel (10–40 %), igal juhul üle kanda vaatlusaluse toote hinna tõusu, mis jääb piiratuks ränimangaani suhteliselt tühise osatähtsuse tõttu terasetootmise üldkuludes.

(161)

Kasutajad kahtlesid ka meetmete kehtestamise tulemuslikkuses, väites, et varasemate meetmete kehtestamine ja kõrvaldamine on ühenduse tootmisharu kulutasuvust vähe mõjutanud. Kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada õiglased turutingimused, pidades silmas dumpingu tõttu olulist kahju kannatanud ühenduse tootmisharule võimaluse andmist taastumiseks, siis asjaolu, et selline taastumine ei ole võib-olla minevikus toimunud, ei tohiks olla põhjus meetmete kehtestamise asjakohasuse kaalumisel praegu, kus see on põhjendatud.

(162)

Mõned kasutajad juhtisid tähelepanu sellele, et viimase 10 aasta jooksul on ühenduse terasetööstus pidanud kandma nendest dumpinguvastastest meetmetest tulenevaid suurenenud kulusid, mis on kehtestatud üksnes või peamiselt terasetootmises kasutatavate mitmesuguste toorainete suhtes. Nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et lisaks käesolevale menetlusele on veel hulk muid käimasolevaid menetlusi, milles käsitletakse terasetootmises kasutatavaid tooraineid. Üldine mõju oleks nende väitel ühenduse terasetootjate asetamine rahvusvahelisel tasandil ebasoodsasse olukorda. Varasemate meetmete osas tuleb märkida, et enamik varasematest meetmetest on nüüdseks aegunud. Arvestades eri toorainete suhtes kehtestatud meetmete kogumõju, tuleb pidada meeles, et dumpinguvastaste meetmete otstarve on kõrvaldada moonutatud turutingimuste mõju, mis tuleneb dumpinguhinnaga impordi olemasolust. Niisugusena ei tohiks dumpinguvastased meetmed olla moonutava mõjuga, isegi kui need on kehtestatud mitme tooraine suhtes, mis mõjutavad sama tootmisharu. Igal juhul oleks praegusel juhul mis tahes meetmete kehtestamise mõju terasetööstusele tühine, nagu selgitatud põhjenduses 159.

(163)

Pärast teatavaks tegemist kordas EUROFER oma väidet, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse üldistes huvides, kuna nende tulemusena suureneksid kasutajate kulud ja neil oleks väike mõju ühenduse tootmisharu olukorra parandamisel. Selle kohta ei esitatud uut teavet ja seetõttu kinnitatakse eespool esitatud põhjendused (põhjendused 157–162) ning selle põhjal leitakse, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise mõju kasutajate rahalisele olukorrale on kokkuvõttes tõenäoliselt tühine.

5.   Järeldus ühenduse huvide kohta

(164)

Hoolimata sellest, et turul on saadaval piiratud või vähenevas koguses ränimangaani, mis on pärit teistest riikidest (st Lõuna-Aafrika ja väikese süsinikusisaldusega ränimangaani puhul Norra) ja tarnijatelt, kelle suhtes ei kehti meetmed ja kes kohaldavad samasuguseid hindasid nagu Hiina ja Kasahstan enne tollimaksude kehtestamist, eeldatakse, et meetmete kehtestamine Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi suhtes annab ühenduse tootmisharule ning veel ühele ühenduse tootjale võimaluse parandada oma olukorda suurenenud müügimahtude, müügihindade ja turuosa abil. Kuigi mõningane negatiivne mõju võib esineda kasutajate kulude suurenemise näol, sest võib tekkida vajadus korraldada uusi või alternatiivseid tarneid, leitakse, et Hiina ja Kasahstani suhtes kehtestavate meetmete üldine mõju oleks kasutajate puhul tühine. Eespool esitatut arvestades on jõutud järeldusele, et käesoleval juhul ei ole ühtegi kaalukat põhjust meetmete kehtestamata jätmiseks ning et selliste meetmete kohaldamine oleks ühenduse huvides.

G.   LÕPLIKUD MEETMED

(165)

Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalidest. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(166)

Ühenduse tootmisharu väitel tuleks 8 % käibest pidada asjakohaseks kasumimarginaali tasemeks, mille ta saaks eeldatavasti saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral. Seda uuriti ja leiti, et nõutud kasumimarginaali tulemuseks oleks kapitaliinvesteeringute tagasiteenimine suhteliselt lühikese aja jooksul. Lisaks näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu on ise tavaliselt oma kapitaliinvesteeringuid pikema ajavahemiku jooksul maha arvestanud. Selle põhjal leitakse, et 5 % suurune kasumimarginaal, mis on kooskõlas eelmiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni viinud uurimises kasutatud marginaaliga, on asjakohane tase, mille ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu puudumise korral eeldatavasti saavutaks.

(167)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda nõnda, et see kajastaks ülalnimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast. Kuna koostööd teinud Hiina eksportivatele tootjatele ei võimaldata turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, arvutati Comexti hindade põhjal kogu Hiina jaoks üleriigiline kahjumarginaal.

(168)

Eespool nimetatud hinnavõrdluses ilmnesid järgmised kahjumarginaalid:

Ukraina: kõik äriühingud

1,6 %

OJSC Kazchrome

7,3 %

Hiina

8,2 %

(169)

Eespool esitatut arvesse võttes leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada Hiinast ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaalide madalamale määrale. Arvestades, et Ukraina puhul on kahjumarginaal allpool miinimumtaset, tuleks algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt selle riigi suhtes uurimine lõpetada.

(170)

Seetõttu ja põhjendustes 165–169 esitatud põhjustel peaksid dumpinguvastased tollimaksud olema järgmised:

Riik

Äriühing

Tollimaksumäär

Kasahstan

Kõik äriühingud

6,5 %

Hiina

Kõik äriühingud

8,2 %

H.   KOHUSTUSED

(171)

Pärast seda, kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, pakkus Kasahstani eksportiv tootja algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. Vaatlusaluse toote hinnad on näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset kõikumist ja seepärast ei ole toode kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Kõnealuse probleemi lahendamiseks tegi eksportiv tootja ettepaneku indekseerida minimaalne impordihind põhitooraine – mangaanimaagi – hinna suhtes. Siiski ei ole võimalik vaatlusaluse toote hinna kõikumist seletada põhitooraine hinna kõikumisega ning seega ei ole võimalik minimaalseid impordihindu tooraine hinna suhtes indekseerida. Teise võimalusena pakkus eksportiv tootja ka minimaalse impordihinna indekseerimist oma auditeeritud majandusaasta aruandes esitatud tootmiskulude alusel. Siiski ei saa seda lähenemist heaks kiita, sest tema kulude areng ei pruugi vastata tema hindade arengule. Lisaks leitakse, et selline kohustus ei toimiks, sest komisjonil oleks väga raske seirata kulude arengut. Selle põhjal järeldati, et eksportija pakutud kohustust ei saa heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ning CN-koodide 7202 30 00 ja ex 8111 00 11 (TARICi kood 8111001110) alla kuuluva ränimangaani (sealhulgas ferrosilikomangaani) impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on lõikes 1 kirjeldatud ja allpool nimetatud tootjate toodetud toodete puhul järgmine:

Riik

Tootja

Tollimaksumäär

Kasahstan

Kõik äriühingud

6,5 %

Hiina

Kõik äriühingud

8,2 %

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Lõpetatakse Ukrainast pärit ränimangaani importi käsitlev menetlus.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT C 214, 6.9.2006, lk 14.

(3)  EÜT L 62, 3.3.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 154/2003 (EÜT L 25, 30.1.2003, lk 25).


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1421/2007,

4. detsember 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 5. detsembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).


LISA

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

114,0

MA

63,5

SY

68,2

TR

97,5

ZZ

85,8

0707 00 05

JO

196,3

MA

52,5

TR

80,2

ZZ

109,7

0709 90 70

MA

57,9

TR

82,6

ZZ

70,3

0709 90 80

EG

301,9

ZZ

301,9

0805 10 20

AR

28,9

AU

15,0

SZ

38,2

TR

50,7

ZA

40,1

ZW

17,7

ZZ

31,8

0805 20 10

MA

66,5

ZZ

66,5

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

62,5

HR

21,2

IL

66,9

TR

81,9

UY

95,3

ZZ

65,6

0805 50 10

EG

61,3

TR

102,4

ZA

104,9

ZZ

89,5

0808 10 80

AR

87,7

CA

87,3

CL

86,0

CN

78,9

MK

31,5

US

83,6

ZA

95,7

ZZ

78,7

0808 20 50

AR

71,1

CN

45,5

TR

141,1

ZZ

85,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2007,

4. detsember 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artiklit 69,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 78,

olles konsulteerinud riigihankelepingute nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (3) sõlmis nõukogu riigihankeid käsitleva lepingu (edaspidi „leping”). Kõnealust lepingut tuleks kohaldada kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab lepingus sätestatud summale või ületab seda (edaspidi „piirmäärad”) ning on väljendatud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes.

(2)

Direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ üks eesmärkidest on võimaldada tellijatel või tellivatel asutustel järgida direktiivide kohaldamisel ka lepingus sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealustes direktiivides sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka leping, lepingus sätestatud piirmääradega, mis on väljendatud eurodes ning ümardatud allapoole lähima tuhandeni.

(3)

Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ piirmäärad, mida leping ei hõlma.

(4)

Seepärast tuleks direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „422 000 eurot” summaga „412 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

2)

artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse summa „422 000 eurot” summaga „412 000 eurot”;

b)

lõikes 2 asendatakse summa „422 000 eurot” summaga „412 000 eurot”.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/18/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „137 000 eurot” summaga „133 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „211 000 eurot” summaga „206 000 eurot”;

c)

punktis c asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

2)

artikli 8 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „211 000 eurot” summaga „206 000 eurot”;

3)

artiklis 56 asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

4)

artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

5)

artikli 67 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa „137 000 eurot” summaga „133 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa „211 000 eurot” summaga „206 000 eurot”;

c)

punktis c asendatakse summa „211 000 eurot” summaga „206 000 eurot”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).

(2)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/97/EÜ.

(3)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1423/2007,

4. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega nähakse ette põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eelkõige selle artikli 9 lõiget 2, ning põllumajandussaaduste turgude ühist korraldust käsitlevate muude määruste vastavaid sätteid,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (2) artikliga 19 on ette nähtud, et litsentse ja sertifikaate võib välja anda elektrooniliselt.

(2)

Kogemused on näidanud, et impordi- ja eksporditoimingute tõhustamiseks tuleks muuta artiklit 25, et oleks selge, et litsentse ja sertifikaate võib liikmesriigi pädev asutus säilitada ja hallata elektrooniliselt, selle asemel et saata need importijale või eksportijale ning ekspordiandmeid elektrooniliselt sisestades ja väljaandvale asutusele edastades võivad kanded elektroonilise ekspordilitsentsi või -sertifikaadi kohta ja nende kinnitused olla elektroonilised.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1291/2000 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Olenemata artiklist 24, võib liikmesriik lubada, et litsents või sertifikaat:

a)

esitatakse väljaandvale asutusele või toetuse maksmise eest vastutavale asutusele;

b)

säilitatakse artikli 19 kohaldamise korral väljaandva asutuse või toetuse maksmise eest vastutava asutuse andmebaasis.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriik otsustab, milline asutus teeb kande ning kinnitab litsentsi või sertifikaadi.

Litsentsi või sertifikaadi omistamine, selle kinnitamine ja heakskiitmine loetakse kehtivaks, kui:

a)

ekspordikoguseid käsitlev dokument on loodud arvutis; kõnealune dokument peab olema lisatud litsentsile või sertifikaadile ning salvestatud koos sellega;

b)

ekspordikogused on sisestatud liikmesriigi asjaomasesse ametlikku elektroonilisse andmebaasi ning kõnealused andmed ja elektrooniline sertifikaat on omavahel seotud; liikmesriik võib otsustada säilitada kõnealuseid andmeid, kasutades selleks elektroonilise dokumendi paberversiooni.

Vastuvõtmise kuupäevana käsitatakse artikli 24 lõikes 1 osutatud ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeva.”

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6).

(2)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/38


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1424/2007,

4. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2304/2002, millega rakendatakse nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega, ja eraldatakse soovituslikud summad 10. Euroopa Arengufondi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus), (1) eelkõige selle artiklit 23,

võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2304/2002, millega rakendatakse nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus), (2)

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (3) (edaspidi „10. EAFi loomise sisekokkulepe”),

võttes arvesse 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2304/2002 sätted, mis on vastu võetud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 23 kohaselt, tuleb viia vastavusse kõnealuse otsuse muudatustega, võttes arvesse äsja asutatud 10. Euroopa Arengufondi (edaspidi „10. EAF”). Samuti tuleks need vastavusse viia ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud koostöölepingu (5) (AKV-EÜ partnerlusleping) IV lisa vastavate artiklite läbivaatamisega.

(2)

Võttes arvesse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMT”) erivajadusi, suutlikkust ja piiranguid, tuleks 10. EAFi finantsabi anda ÜMTdele eelarvetoetusena, tingimusel et riiklike kulutuste haldamine ÜMTdes on piisavalt läbipaistev, vastutustundlik ja tulemuslik. Lisaks peaks ÜMTde riigihangete korra läbipaistvus ja avatus vastama 10. EAF finantsmääruse standarditele. 9. EAFi raames saadud kogemuste põhjal tuleks 10. EAFi finantsabi anda projekti- või programmitoetusena vaid erandlikel asjaoludel, nimelt siis, kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud.

(3)

Ühtsete programmdokumentide vastuvõtmise tingimusena tuleks kontrollida, kas need sisaldavad kõiki vajalikke punkte, et komisjon saaks vastu võtta ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 20 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuse.

(4)

Vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 1 tuleks ühtsetes programmdokumentides vajaduse korral juhtida erilist tähelepanu abi saavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel ka kavandatavate meetmete, sealhulgas finants-, maksundus- ja õigusvaldkonna meetmete tõenäolisele ajakavale.

(5)

10. EAFi rahastamisprogrammi koostamise raames tuleks ette näha eraldised piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetuseks, et suurendada ÜMTde paindlikkust väikesaarte majandusprobleemidega toimetulekul, näiteks katastroofideks valmisoleku ja nende mõju leevendamise piirkondlike algatuste kaudu. Seoses sellega tuleks tagada kooskõla eelkõige piirkondliku koostöö ning integreerumise toetamise ja territoriaalse tasandi toetamise vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka ÜMTde, AKV riikide ja kooskõlas ühenduse muude rahastamisvahenditega ka asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade vahelisele koostööle.

(6)

Abi saavatele ÜMTdele 10. EAFi raames eraldatavad soovituslikud summad tuleks kindlaks määrata vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 5.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete üle on ÜMTdega nõu peetud.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 24 alusel loodud EAF-ÜMT komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2304/2002 muudetakse järgmiselt:

1.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette ühenduse poolt ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTdele) antava ja komisjoni poolt kümnenda Euroopa Arengufondi (10. EAF) raames hallatava finantsabi kavandamise, rakendamise ja kontrollimise kord kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse ja 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega.”

2.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Territoriaalne programmitöö

Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse raames 10. EAFist tagastamatu abina rahastatavad toimingud kavandatakse võimalikult kiiresti pärast 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumist ühtse programmdokumendi vastuvõtmise abil vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud näidisele.”

3.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Ühtse programmdokumendi ettevalmistamine

1.   ÜMTde pädevad asutused valmistavad ühtse programmdokumendi koostamise ettepaneku ette pärast võimalikult paljude arenguprotsessis osalevate sidusrühmadega konsulteerimist, lähtudes saadud kogemustest ja parimatest tavadest.

Iga ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekut kohandatakse asjaomase ÜMT vajadustele ja erioludele. Selles määratakse kindlaks jälgitavad tulemustele suunatud näitajad ja edendatakse kohalikku osalust koostööprogrammides.

2.   ÜMTd, asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad ühtse programmdokumendi ettepaneku üle arvamusi, vajaduse korral asjaomase delegatsiooni vahendusel.

ÜMTd näevad ette kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused, et komisjon saaks ühtse programmdokumendi eelnõu võimalikult tulemuslikult hinnata.

3.   Rahaeraldis 10. EAFist antakse põhimõtteliselt eelarvetoetusena, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

Kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud, nähakse ühtse programmdokumendiga ette meetmed eelarvetoetuse andmise tingimuste loomiseks.

Kõiki lahknevusi ÜMT enda ja ühenduse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse.”

4.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Komisjoni hinnang ühtsele programmdokumendile

Komisjon annab hinnangu ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekule, et hinnata, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte ja kas see on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse, käesoleva määruse ja asjaomase ühenduse poliitika eesmärkidega.

Komisjon hindab ühtse programmdokumendi ettepanekut ka selleks, et teha kindlaks, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte, et komisjon saaks vastu võtta ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 20 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuse.

Komisjon teatab Euroopa Investeerimispangale saadud eelnõust.

Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, otsustab komisjon, kas 10. EAFi finantsabi antakse eelarvetoetusena, millega seoses tuleb anda esialgne hinnang riiklike kulutuste haldamise läbipaistvusele, vastutustundlikkusele ja tulemuslikkusele ning riigihangete avatusele ja läbipaistvusele kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses sätestatud standarditega, või programmi- või projektitoetusena.”

5.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Piirkondlikud programmid

1.   Artikleid 3–5 kohaldatakse mutatis mutandis ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikega 2 piirkondliku koostöö ja integratsiooni jaoks ette nähtud rahalise toetuse suhtes.

Ettepanekute hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse oodatavat mõju abi saavate ÜMTde integreerumisele piirkonda, kuhu nad kuuluvad.

Tagatakse võimalikult ulatuslik kooskõlastamine territoriaalse tasandi programmidega ning AKV riike ja/või asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimaid piirkondi hõlmavate meetmetega. See võib hõlmata prioriteetide ja konkreetsete vahendite kindlakstegemist, eesmärgiga tugevdada koostööd AKV riikide ja/või äärepoolseimate piirkondadega, ning ühist huvi pakkuvate meetmete valiku kindlakstegemise ja kooskõlastamise üksikasjalikke tingimusi.

Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon rahastamisotsuse, mis hõlmab projekti- ja programmitoetust.

2.   Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja territoriaalsed vahendid ühendada selliste piirkondlike programmide rahastamiseks, kus territoriaalne osalus on selgelt eristatav.

3.   Artiklit 8 ja artikleid 16–30 kohaldatakse piirkondlike programmide suhtes mutatis mutandis.”

6.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Reservi kasutamine

1.   Komisjon eraldab vahendeid reservist B ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõike 4 punktis b nimetatud eesmärkidel, võttes aluseks käesoleva määruse artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte. Komisjon kohandab vastavalt sellele juba eraldatud soovituslikke summasid ja teatab uusi eraldisi käsitlevast otsusest ÜMTdele ja liikmesriikidele.

2.   Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II D lisa artiklis 28 sätestatud vahendite kasutamiseks esitavad ÜMTd, kes peavad ennast nimetatud otsuses sätestatud toetuse saamise tingimustele vastavaks, komisjoni antavatel vormidel täidetud taotluse, millele tuleb lisada kogu taotluse hindamiseks vajalik teave.

Taotlus esitatakse komisjonile hiljemalt selle aasta lõpuks, mis järgneb aastale, mille jaoks lisatoetust taotletakse.

Komisjon teatab ÜMTdele võimalikult kiiresti oma otsuse.”

7.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kohustused

1.   ÜMTde finantsabi kulukohustused võtab kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega komisjon.

2.   Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon ühtse programmdokumendi raames rahastamisotsuse, mis hõlmab põhimõtteliselt eelarvetoetust, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

3.   Väljaspool ühtse programmdokumendi reguleerimisala võtab ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõike 4 kohaselt eraldamata reserviga B seotud kulukohustused komisjon ja rakendab need kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega.”

8.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Makseasutused

ÜMTde rahaasutused, kus komisjon avab ÜMTdega koostöö rakendamiseks kontosid kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega, täidavad makseasutuste funktsioone.

Ühenduse makseasutustes hoiustatud summadelt makstakse intressi.

Makseasutused ei saa oma teenuste eest tasu ja hoiustatud summadelt ei maksta intressi.”

9.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lepingute üldeeskirjad

1.   Riigihankelepingute sõlmimist reguleeriv kord määratakse kindlaks rahastamislepingutes.

2.   Kui finantsabi antakse eelarvetoetusena, kohaldatakse asjaomase ÜMT riigihangete korda.

3.   Muudel juhtudel sõlmitakse riigihankelepingud 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kehtivate sätete kohaselt.”

10.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Delegatsioonid

1.   Kui komisjoni esindab delegatsioon, mida juhib delegatsiooni juht, teatab komisjon sellest asjaomasele ÜMT-le. Sellistel juhtudel kohaldatakse 10. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses sisalduvaid eelarvevahendite käsutajaid ja edasivolitatud peaarvepidajaid käsitlevaid sätteid.

2.   Asjaomase ÜMT koostöös osalejate peamine kontaktisik on delegatsiooni juht. Ta teeb tihedat koostööd territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga.

3.   Delegatsiooni juhil on vajalikud korraldused ja volitused kõikide käesolevast määrusest tulenevate toimingute hõlbustamiseks ja kiirendamiseks.

4.   Delegatsiooni juht teavitab ÜMT ametiasutusi korrapäraselt ühenduse meetmetest, mis võivad vahetult mõjutada ühenduse ja ÜMT vahelist koostööd.”

11.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja

1.   Iga ÜMT valitsus määrab territoriaalse eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatavatest EAFi vahenditest. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu asetäitjat, kes asendab (asendavad) teda ajal, mil ta ei saa oma ülesandeid täita, ning teatab komisjonile asetäitja (asetäitjate) määramisest. Kui institutsioonilise suutlikkuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise tingimused on täidetud, võib territoriaalne eelarvevahendite käsutaja oma ülesanded seoses asjaomaste programmide ja projektide rakendamisega delegeerida ÜMT vastutavale valitsusasutusele. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab kõnealusest delegeerimisest komisjonile.

Kui komisjon saab teada probleemidest EAFi vahendite haldamisega seotud menetlustes, võtab ta koos territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab mis tahes asjakohaseid meetmeid.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja võtab rahalise vastutuse üksnes talle usaldatud täimisülesannete eest.

EAFi vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale anda, territoriaalne eelarvevahendite käsutaja:

a)

vastutab koostöö kooskõlastamise, kavandamise, korralise järelevalve, iga-aastaste aruannete ja vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemise eest ning vajaduse korral tegevuse kooskõlastamise eest abiandjatega;

b)

vastutab tihedas koostöös komisjoniga programmide ja projektide koostamise, esitamise ja hindamise eest;

c)

valmistab ette pakkumiskutsete toimikud ja vajaduse korral konkursikutsete dokumendid;

d)

esitab enne pakkumiskutsete või konkursikutsete avaldamist pakkumiskutsete toimikud või konkursikutsete dokumendid komisjonile heakskiitmiseks;

e)

avaldab tihedas koostöös komisjoniga pakkumiskutsed või konkursikutsed;

f)

võtab vastu pakkumisi või ettepanekuid ning edastab komisjonile pakkumiste koopiad; kontrollib pakkumiste läbivaatamist ja otsustab läbivaatamise tulemused pakkumiste kehtivuse tähtaja jooksul, pidades silmas hankelepingute heakskiitmiseks vajalikku tähtaega;

g)

kutsub komisjoni pakkumiste või ettepanekute avamisele ning teatab pakkumiste ja ettepanekute läbivaatamise tulemused komisjonile hankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist käsitlevate ettepanekute heakskiitmiseks;

h)

esitab komisjonile heakskiitmiseks lepingud ja programmide eelarved koos nende lisadega;

i)

allkirjastab komisjoni heakskiidetud lepingud ja nende lisad;

j)

kontrollib kulutusi ja kiidab need heaks talle määratud vahendite piires ja

k)

võib meetmete rakendamise käigus teha vajalikke kohandusi, et tagada heakskiidetud programmide või projektide majanduslikult ja tehniliselt õige rakendamine.

2.   Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja otsustab meetmete rakendamise käigus järgmiste asjaolude üle ja teatab nendest otsustest komisjonile:

a)

programmide ja projektide üksikasjalikud kohandused ja tehnilised muudatused, kui need ei mõjuta vastuvõetud tehnilist lahendust ning jäävad rahastamislepingus kohandusteks ette nähtud varu piiresse;

b)

mitut üksust hõlmavate programmide või projektide rakenduskoha muutused, kui need on tehniliselt, majanduslikult või sotsiaalselt põhjendatud;

c)

viiviste kehtestamine või nendest vabastamine;

d)

garantiikohustustest vabastamine;

e)

kaupade ostmine kohalikult turult, olenemata nende päritolust;

f)

mujalt kui ÜMTdelt, liikmesriikidest või AKV riikidest pärinevate ehitusvahendite ja -masinate kasutamine, tingimusel et ÜMTdel, liikmesriikides või AKV riikides samasugust varustust ja masinaid ei toodeta;

g)

allhanked;

h)

lõplik heakskiitmine, tingimusel et komisjon viibib esialgse heakskiitmise juures, kinnitab vastava protokolli ja viibib vajaduse korral lõpliku heakskiitmise juures, eelkõige juhul, kui esialgsel heakskiitmisel ülesmärgitud varutingimuste ulatus eeldab suurt lisatööd, ja

i)

nõustajate ja muude tehnilise abi asjatundjate palkamine.

3.   Lisaks kuulub territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ülesannete hulka:

a)

rakendamise aastaaruande koostamine ja selle esitamine komisjonile pärast järelevalvekomitee heakskiidu saamist;

b)

artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte tegemine;

c)

selle tagamine, et EAFi programmide korraldamises ja rakendamises osalevad organid kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi abiga seotud tehingute kohta, ja

d)

kõikide artiklite 16, 19, 24 ja 30 rakendamise tagamiseks vajalike meetmete võtmine.

4.   Kui artiklis 21 nimetatud rakendamise aastaaruanne on esitatud, vaatavad komisjon ja territoriaalne eelarvevahendite käsutaja eelmise aasta põhitulemused läbi.

Pärast läbivaatamist võib komisjon esitada territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale oma märkused. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab komisjonile nende märkuste põhjal võetud meetmetest. Kui komisjon leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et võetud meetmed ei ole piisavad, võib ta esitada ÜMT-le ja territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale järelevalve- või juhtimiskorralduse tõhususe parandamiseks kohandamissoovitusi koos põhjendustega.

Kui territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saab sellised soovitused, peab ta näitama, milliseid meetmeid on võetud järelevalve- või juhtimiskorralduse parandamiseks, või selgitama, miks meetmeid ei ole võetud.”

12.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Vahekokkuvõte

1.   Vahekokkuvõte tehakse selleks, et kontrollida ühtse programmdokumendi esialgseid tulemusi, nende asjakohasust ja eesmärkide saavutamise ulatust.

Vahekokkuvõttes hinnatakse ka rahaliste vahendite kasutamist ning järelevalvet ja rakendamist.

2.   Vahekokkuvõtte tegemise eest vastutab komisjon koostöös territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ja asjaomase liikmesriigiga.

Vahekokkuvõte tehakse üldiselt 30–42 kuu jooksul pärast 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumist.

Ühtses programmdokumendis võib määrata teistsuguse tähtaja, eelkõige eelarvetoetuse korral vastu võetud näitajate osas.

Vahekokkuvõtte teeb sõltumatu hindaja, see esitatakse järelevalvekomiteele ja saadetakse seejärel komisjonile.

3.   Komisjon kontrollib vahekokkuvõtte asjakohasust ja kvaliteeti ühtses programmdokumendis kindlaks määratud kriteeriumide ja EAFi rahaeraldiste jaotamise kriteeriumide alusel.”

13.

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

EAFi eraldiste kohandamine

Järelevalve, auditi ja hindamise tulemuste alusel ning järelevalvekomitee märkusi arvestades võib komisjon kohandada algses ühtses programmdokumendis kehtestatud koguseid ja tingimusi omal algatusel või asjaomase ÜMT ettepaneku alusel, pidades silmas kõnealuse ÜMT hetkevajadusi ja tulemusi ning võttes arvesse kõnealuse ÜMT uusimaid olemasolevaid statistilisi andmeid.

Selline kohandamine toimub tavaliselt seoses artiklis 22 osutatud vahekokkuvõttega või eeskirjade eiramise puhul võimalikult kiiresti ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artiklis 24 sätestatud korras.”

14.

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Sissenõudmine ja tagasimaksmine

1.   Kõik tagasimaksed komisjonile tehakse enne tähtpäeva, mis on näidatud 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt koostatud sissenõudekorralduses. Selleks tähtpäevaks on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2.   Tagasimakse hilinemisel makstakse viivist, mida arvestatakse lõikes 1 osutatud tähtpäevast tegeliku maksmispäevani. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes selle kuu esimesel päeval, mil tähtpäev saabub.

3.   Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja peab arvestust ühenduse abist juba sooritatud maksetest tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja tagab, et summad nõutakse tagasi põhjendamatu viivituseta.

Abi saaja tagastab kõik tagasimaksmisele kuuluvad summad koos viivisega, arvates asjakohased summad maha oma järgmisest kuluaruandest ja komisjonile esitatavast maksetaotlusest või, kui see ei ole piisav, makstes summad ühendusele tagasi.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saadab komisjonile üks kord aastas aruande kõnealusel kuupäeval tagasinõudmisel olevate summade kohta, liigitatuna tagasinõudemenetluse algatamise aasta järgi.”

15.

Lisa asendatakse uue lisaga, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 5 eraldatakse 10. EAFi raames järgmised soovituslikud summad:

(miljonites eurodes)

ÜMTd

10. EAFi soovituslik eraldis

Uus-Kaledoonia

19,81

Prantsuse Polüneesia

19,79

Wallis ja Futuna

16,49

Mayotte

22,92

Saint-Pierre ja Miquelon

20,74

Aruba

8,88

Hollandi Antillid

24

Falklandi saared

4,13

Turks ja Caicos

11,85

Anguilla

11,7

Montserrat

15,66

Saint Helena ja sõltkonnad (Ascension, Tristan da Cunha)

16,63

Pitcairn

2,4

Piirkondlik koostöö ja integratsioon

40

Eraldamata reserv B

15

Artikkel 3

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Louis MICHEL


(1)  EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2007/249/EÜ (ELT L 109, 26.4.2007, lk 33).

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 82.

(3)  ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(4)  Seni avaldamata – KOM(2007) 410 (lõplik), 16.7.2007.

(5)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22).


LISA

„LISA

ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ÜHTSETE PROGRAMMDOKUMENTIDE STANDARDSTRUKTUUR 10. EAFI RAAMES

Terviktekst, sealhulgas kokkuvõte ja 1.–6. peatükk, peaks piirduma 15 leheküljega (standardleheküljed), millele lisanduvad lisad.

A OSA:   KOOSTÖÖSTRATEEGIA

Kokkuvõte

Ühtsed programmdokumendid peaksid algama pooleleheküljelise kokkuvõttega. Kokkuvõte peaks sisaldama ÜMT põhilisi poliitilisi, institutsioonilisi, majanduslikke, sotsiaalseid või keskkonnaprobleeme keskmises ja pikas perspektiivis, ühtse programmdokumendi põhieesmärki, prioriteetse valdkonna valiku peamisi põhjendusi ning vahendite üldist jaotust.

1. peatükk:   EÜ koostöö eesmärgid

Kõnealuses osas loetletakse selgelt EÜ koostöö eesmärgid vastavalt sellele, kuidas need on sätestatud EÜ asutamislepingus, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuses, rahvusvahelistes lepingutes ning EÜ arengupoliitikat käsitlevas viimases avalduses.

2. peatükk:   Hinnang poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonna olukorrale

Kõnealuses peatükis tuleks käsitleda poliitika peamisi arenguid/küsimusi ning välissuhtlusega seotud asjaomaseid aspekte, sealhulgas poliitiline olukord, kaubandusküsimused, majanduslik ja sotsiaalne olukord, keskkonnaküsimused, kehtiva poliitika jätkusuutlikkus ja keskpika perioodi ülesanded.

Tegemist peaks olema analüütilise, mitte pelgalt kirjeldava iseloomustusega. Analüüs peaks lähtuma dialoogist ja olema (vajaduse korral) tehtud tihedas koostöös teiste rahastajatega, kaasates valitsusväliseid osalejaid.

Igal asjakohasel juhul tuleks erilist tähelepanu pöörata hea valitsemistava rahvusvaheliste põhimõtete rakendamisele finants-, maksundus- ja õigusvaldkonnas ning sellega seotud reformide ulatusele ja ajakavale.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka ajakohaste statistiliste andmete kättesaadavusele.

3. peatükk:   ÜMT poliitiline tegevuskava

Kõnealuses peatükis tuleks esitada kokkuvõte valitsuse eesmärkidest, mis on kindlaks määratud ametlikes poliitikadokumentides, keskpika ja pika perioodi kavades, reformikavades ja arenguprogrammides. Peatükis tuleks ka selgitada, kuidas valitsus kavatseb kõnealuseid eesmärke saavutada.

4. peatükk:   Hinnang varasemale ja jätkuvale EÜ koostööle

Kõnealune peatükk peaks sisaldama lühiülevaadet varasema ja jätkuva EÜ koostöö tulemustest ja saadud kogemustest. Kaaluda tuleks ÜMT-le, konkreetsetele valdkondadele või projektidele antud hinnangutes esitatud soovitusi.

Sidusust (EÜ poliitikavaldkondade kooskõla) käsitlevas lõigus tuleks hinnata ühtse programmdokumendi ja ühenduse teiste poliitikavaldkondade, ressursside ja vahendite vahelisi seoseid. Üldjoontes tuleks kirjeldada ELi liikmesriikide ja (vajaduse korral) teiste rahastajate programme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata territoriaalsete ja piirkondlike programmide omavahelisele kooskõlastamisele ning koostööle AKV riikide ja asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondadega.

5. peatükk:   Reageerimisstrateegia

Kõnealuses peatükis tuleks ära tuua EÜ koostöö strateegilised valikud ning täpsustada, millisesse valdkonda abi suunatakse. Valikute tegemisel tuleks arvestada järgmist:

EÜ poliitika eesmärgid;

ÜMT olukorra ja selle arengustrateegia analüüs, millega määratakse kindlaks toetusstrateegia vajalikkus ja jätkusuutlikkus;

poliitikavaldkondade kooskõla/sidususe analüüsi taustal tehtud järeldused;

kasutatavate vahendite kavandatav suurus;

EÜ varasemast ja jätkuvast tegevusest saadud kogemused;

kooskõla muude oluliste rahastajate toetusega ja ÜMT valitsuse enda programmidega. Ühenduse abi tuleks suunata valdkondadesse, kus selle jaoks on olemas suhtelised eelised või eriline asjatundlikkus.

Kõnealuses peatükis tuleks esitada ka lühike hinnang institutsioonilisele suutlikkusele ning vajaduse korral käsitleda vajadust institutsioonide ja suutlikkuse arendamise meetmete järele või vajaduse korral juhtimise tugevdamise meetmete toetamist, sealhulgas finants-, maksundus- ja õigusvaldkonnas.

Kui rahastamise viisina on kavas kasutada programmide või projektide toetamist, tuleb kirjeldada erandlikke ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolusid, mis ei võimalda abi anda eelarvetoetusena. Kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud, tuleks kirjeldada meetmeid, mida rakendatakse eelarvetoetuse tingimuste loomise tagamiseks.

B OSA:   TERRITORIAALNE PROGRAMM

6. peatükk:   Territoriaalne programm

Kõnealuses peatükis esitatakse strateegilisel analüüsil põhinev ja sellega täielikus kooskõlas olev ÜMT territoriaalne programm. Territoriaalne programm on ühtse programmdokumendi lahutamatu osa ja peaks koosnema järgmistest osadest:

A-VARIANT:   VALDKONDLIKU POLIITIKA TOETUSPROGRAMM

Määratlus

Pealkiri

 

Kogukulud

Täpsustada: EÜ panus ja vajaduse korral abi saava ÜMT (ja teiste rahastajate) panus

Abistamisviis/haldamisviis

Valdkondliku poliitika toetusprogramm:

valdkondlik eelarvetoetus (tsentraliseeritud haldamine);

ühisfond (tsentraliseeritud (otsene või kaudne)/detsentraliseeritud/või ühine haldamine);

projektivorm (tsentraliseeritud (otsene või kaudne)/detsentraliseeritud/või ühine haldamine).

DAC kood

 

Valdkond

 

1.   Põhjendus ja ÜMT kontekst

Majanduslik ja sotsiaalne olukord

Makromajandusliku olukorra hinnangu põhijäreldused, eriti keskpika kuni pika perioodi väljavaade.

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, tuleb näidata järgmist:

makromajanduslik olukord: SKT struktuur; hiljutised majandustulemused ja oodatavad suundumised, sealhulgas SKT kasvu ja inflatsiooni osas; riigi rahandus, eelarve puudujääk, võlakoormus ja võlgnevuste summa; kulutuste osakaal põhisektorites; maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto, reservid; rahanduslik olukord; välisabi osa majanduses; suhted Rahvusvahelise Valuutafondiga;

vaesuse iseloomustus ja tendentsid: reaalse SKT areng elaniku kohta; kasvutempo ja vaesuse vähendamise ülesande vaheline kooskõla; vaesuse uuringute tulemused; peamised sotsiaalsed näitajad võrreldes teiste riikidega; näitajate areng viimastel aastatel (kui need andmed on olemas);

eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomase kriteeriumi täitmine, nimelt piisavalt stabiilse makromajandusliku olukorra olemasolu.

Abi saava ÜMT koostööpoliitika

Põhipoliitika, strateegilised prioriteedid ja suundumused:

riikliku arengupoliitika ja -strateegia põhijooned (praeguse olukorra analüüs, poliitikat ja strateegiat käsitlev avaldus, tegevuskava (tegevuskavad), keskpika perioodi finantsperspektiivid ja eelarve; tulemuste mõõtmine, järelevalve ja hindamine);

poliitika ja strateegia realistlikkus (näiteks seosed majanduskasvu ja vaesuse vähendamise vahel, strateegilised suundumused);

valitsuse üldine ning asjaomase valdkonna ministeeriumi konkreetne osalus poliitikas ja strateegias.

Valitsuse valdkondlik programm

Valitsuse valdkondliku programmi taust ja raamtingimused:

valdkondliku poliitika ning valdkonna eelarve ja selle keskpika perioodi finantsperspektiivi (kui see on olemas) hindamise peamised tulemused, samuti seos territoriaalse strateegilise raamistikuga;

hinnang institutsioonilisele suutlikkusele;

valdkondlike tegevuspõhimõtete ja strateegiate rakendamise järelevalve üldine raamistik.

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, esitada riikliku finantsjuhtimise hindamise peamised järeldused:

olemasoleva riikliku finantsjuhtimissüsteemi kvaliteet, sealhulgas riigi finantsjuhtimise valdkonna konkreetsed küsimused ja reformid;

hinnang riikliku finantsjuhtimise täiustamisprotsessile.

Kui kasutatakse eelarvetoetust, tuleb näidata, et täidetud on asjaomased abikõlblikkuse kriteeriumid:

selgelt määratletud valdkondlik poliitika ja

riikliku finantsjuhtimise täiustamise selgelt määratletud programm.

Saadud kogemused

Viited asjaomaste varasemate meetmete kokkuvõtetele, hinnangutele ning hindamis- ja järelevalvetulemustele.

Täiendavad meetmed

Kõnealust meedet täiendavate jätkuvate EÜ meetmete, teiste rahastajate ja/või abi saava ÜMT täiendavate meetmete üldine ülevaade.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine

Abi saava ÜMT ja/või teiste rahastajate, eriti liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisprotsessi kirjeldus.

2.   Kirjeldus

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Valitsuse valdkondliku programmi eesmärgid ja põhipunktid ning käimasoleva valdkondliku poliitika toetusprogrammi eesmärgid seoses valitsuse valdkondliku poliitika programmiga.

Valitsuse valdkondliku programmi ja valdkondliku poliitika toetusprogrammi oodatavad tulemused; valdkondliku poliitika toetusprogrammi raames võetavad konkreetsed meetmed.

Sidusrühmad

Peamiste sidusrühmade, sealhulgas abisaajate kirjeldus; konsultatsioon kodanikuühiskonna ja teiste partneritega; osalus ja hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

Ohud ja prognoosid

Peamiste ohtude kindlakstegemine ja leevendavate meetmete ülevaade; kavandatava meetme jätkusuutlikkust tõendavad punktid. Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, tuleb mainida abikõlblikkuse kriteeriumidega seotud ohte.

Valdkondadevahelised küsimused

Keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused.

3.   Rakendusküsimused

Rakendusmeetod

Valige sobiv variant vastavalt valitud rahastamisviisile:

tsentraliseeritud haldamine;

ühine haldamine lepingu sõlmimise teel rahvusvahelise organisatsiooniga;

detsentraliseeritud haldamine rahastamislepingu sõlmimise teel ÜMTga (osaliselt tsentraliseeritud ja osaliselt detsentraliseeritud haldamise korral kasutage seda varianti).

Hankelepingute ja toetuste andmise menetluste detsentraliseerimise korral:

komisjon teeb üle 50 000 euro suuruste hankelepingute sõlmimise menetluse eelkontrolli ja kuni 50 000 euro suuruste hankelepingute järelkontrolli

või

komisjon teeb lepingute sõlmimise menetluse järelkontrolli (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Maksete detsentraliseerimise korral (see on võimalik vaid juhul, kui asjaomaste lepingute sõlmimise menetlused on detsentraliseeritud):

Rahastamisprognoosi alusel detsentraliseeritakse tegevuskulude ja lepingute maksed vastavalt järgmisele ülempiirile:

Tööde teostamine

Tarned

Teenused

Toetused

< 300 000 eurot

< 150 000 eurot

< 200 000 eurot

≤ 100 000 eurot

või

Maksed on täielikult detsentraliseeritud (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Hanke- ja toetuste andmise menetlused

Nende tegevuste puhul, mille suhtes kohaldatakse EÜ menetlusi, lisatakse järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt komisjoni poolt välismeetmete rakendamiseks kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele, mis kehtivad kõnealuse menetluse alustamise ajal.”

Kui lepingus rahvusvahelise organisatsiooniga nähakse ette kõnealuse organisatsiooni oma eeskirja ja korra kasutamine, mis vastab kehtivatele rahvusvahelistele standarditele, lisatakse järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele.”

Kui kohaldatakse muid eeskirju ja menetlusi kui ELi menetlus, tuleb need menetlused määratleda ja need peavad vastama finantsmääruses sätestatud kriteeriumidele.

Eelarve ja ajakava

Kogusumma kavandatav jagunemine peamiste punktide kaupa, mille hulgas on hindamine, audit ja nähtavus. Vajaduse korral tuleb ära näidata ka abi saava ÜMT panus iga eelarvepunkti puhul ja märkida, kas panus on mitterahaline või rahaline.

Võimaluse korral tuleb ära näidata toetusteks ja hankelepinguteks reserveeritud vahendite osakaal; lepingute puhul tuleb näidata hanke liik (teenused, tarned, töö) ning toetuste puhul kavandatavate abisaajate peamine liik.

Vajaduse korral: esitada hankemenetluste või pakkumiskonkursi alustamise esialgne ajakava.

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, esitada igakuiste väljamaksete esialgne ajakava, eristades vajaduse korral püsi- ja muutuvosamakseid.

Märkida tuleb ka tegevuse kestus kuudes alates rahastamiskokkuleppe allkirjastamisest (kui rahastamislepingut ei sõlmita, siis muu lepingu või rakenduskokkuleppe allkirjastamisest).

Tulemuslikkuse järelevalve ja väljamaksmise kriteeriumid

Tulemuslikkuse järelevalve korra kirjeldus.

Valdkondliku poliitika toetusprogrammi tulemuslikkuse näitajad; sidusus valitsussektori programmide tulemuslikkuse hindamise koguraamistikuga; tulemuslikkuse järelevalve protsess; kontrollivahendid; tulemuslikkuse mõõtmise tugevdamise meetmed (vastavalt vajadusele).

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena või ühisfondide kaudu: kõikide osamaksete väljamaksmise üldtingimused; valdkonnad, kus määratakse kindlaks üksikute osamaksete väljamaksmise eritingimused.

Sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral ka mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peaksid arvesse võtma SMART kriteeriume (konkreetsed, keskpikas/pikas perspektiivis mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) ning sisaldama alguspunkti, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

Hindamine ja audit

Hindamiste (vahe-, lõpp- ja järelhindamise) ning auditeerimise korra kirjeldus.

Teavitamine ja nähtavus

Teavitamise ja nähtavusega seotud tegevuse kirjeldus.

B-VARIANT:   ÜLDINE EELARVETOETUS

Määratlus

Pealkiri

 

Kogukulud

EÜ panus

Abistamisviis/haldamisviis

Üldine eelarvetoetus – tsentraliseeritud haldamine

DAC kood

 

Valdkond

 

1.   Põhjendus ja ÜMT kontekst

Majanduslik ja sotsiaalne olukord

Makromajanduslik olukord: SKT struktuur; hiljutised majandustulemused ja oodatavad suundumised, sealhulgas SKT kasvu ja inflatsiooni osas; riigi rahandus, eelarve puudujääk, võlakoormus ja võlgnevuste summa; kulutuste osakaal põhisektorites; maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto, reservid; rahanduslik olukord; välisabi osa majanduses; makromajanduslike muutujate peamiste mineviku- ja oodatavate tulevikusuundumuste kokkuvõte; partnerriigi ja Rahvusvahelise Valuutafondi vaheliste suhete kirjeldus; ÜMT-le erilist makromajanduslikku huvi pakkuvad küsimused.

Vaesuse iseloomustus ja tendentsid: reaalse SKT areng elaniku kohta; kasvutempo ja vaesuse vähendamise ülesande vaheline kooskõla; vaesuse uuringute tulemused; peamiste sotsiaalsete näitajate olukord võrreldes teiste riikidega; näitajate areng viimastel aastatel (kui need andmed on olemas).

Näidata, et eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomane kriteerium on täidetud, st et on kehtestatud või rakendamisel stabiilsusele suunatud makromajanduspoliitika ja et EÜ peaks kõnealust poliitikat toetama.

Abi saava ÜMT koostööpoliitika ja -strateegia

Põhipoliitika ning strateegilised prioriteedid ja suundumused:

ÜMT poliitika ja strateegia:

ÜMT poliitika ja strateegia põhijooned (praeguse olukorra analüüs, poliitikat ja strateegiat käsitlev avaldus, tegevuskava (tegevuskavad), keskpika perioodi finantsperspektiivid ja eelarve; tulemuste mõõtmine, järelevalve ja hindamine);

Poliitika ja strateegia realistlikkus (näiteks seosed majanduskasvu ja vaesuse vähendamise vahel, strateegilised suundumused);

Poliitikas ja strateegias osalemine.

Tulemuslikkuse mõõtmine: tulemuslikkuse näitajaid hõlmava järelevalveprotsessi olemasolu eesmärkide saavutamise mõõtmiseks; sidusus aastatuhande arengueesmärkidega ning poliitiline ja majanduslik lähenemine ELile; kasutatavate tulemuslikkuse näitajate kvaliteedi tagamise programm.

Näidata dokumendis ära, et eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomane kriteerium on täidetud, st et on kehtestatud või rakendamisel selgelt määratletud arengu- või reformipoliitika ja -strateegia ning et EÜ peaks kõnealust poliitikat toetama.

Valdkondlikud tegevuspõhimõtted (vajaduse korral)

Käesoleva programmi prioriteetsetes põhivaldkondade ja valdkondlike tegevuspõhimõtete ülevaatlik iseloomustus.

Riigi rahandus

Peamised riigi rahanduse küsimused kahes põhivaldkonnas:

Riiklik finantsjuhtimine:

hinnang olemasoleva riikliku finantsjuhtimissüsteemi kvaliteedile;

hinnang riikliku finantsjuhtimise täiustamisprotsessile, sealhulgas ÜMT asutuste kohustus parandada riikliku finantsjuhtimise tulemusi; reformistrateegia asjakohasus ja rakendamistase; suutlikkuse arendamise programmide asjakohasus ning kooskõlastamis- ja rakendamistase riikliku finantsjuhtimise valdkonnas;

näidata, et eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomane kriteerium on täidetud, st et on kehtestatud riikliku finantsjuhtimise täiustamise usaldusväärne ja asjakohane programm.

Riigieelarve ja keskpika perioodi finantsperspektiivid: eelarvetoetuse osakaal eelarvest; eelarve liik ja ulatus (sealhulgas eelarvetulude ja -kulude struktuur; sidusus ÜMT poliitika ja strateegia ning eelarveeraldiste ja kulutuste vahel; eelarvestrateegia (sealhulgas eelarve jätkusuutlikkus, võlgnevustega seotud jätkusuutlikkus; eelarveeeskirjad, rahastamisstrateegiad); kulutustele vastavat tulu käsitlevad tööd ning keskpika perioodi finantsperspektiivi olukord (sealhulgas selle ulatus, eelarveprotsessi kaasatuse või sellest väljajäetuse ulatus, poliitikavaldkondade ja strateegiatega kooskõlas oleva ümberkorralduse ulatus).

Saadud kogemused

Saadud kogemuste kokkuvõte, sealhulgas käesoleva konkreetse programmi jaoks oluliste varasemate meetmete kokkuvõtete, hinnangute, järelevalve ja hindamiste tulemused.

Täiendavad meetmed

Kõnealust meedet täiendavate jätkuvate EÜ meetmete, teiste rahastajate ja/või abi saava ÜMT täiendavate meetmete üldine ülevaade.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine

Abi saava ÜMT ja/või teiste rahastajate, eriti liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisprotsessi kirjeldus.

2.   Kirjeldus

Eesmärgid

Üldised eesmärgid: tulenevad ÜMT poliitikast ja strateegiast ning hõlmavad tavaliselt panust selliste üldiste arengueesmärkide ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse nagu majanduskasv, vaesuse vähendamine, julgeolek ja heanaaberlikud suhted, integreerumine maailmamajandusse, majanduspartnerlus.

Konkreetne eesmärk: tuleneb ÜMT poliitikast ja strateegiast ning viitab üldise strateegia konkreetsetele tahkudele. Konkreetne eesmärk on sageli seotud makromajandusliku stabiilsuse, riikliku finantsjuhtimise, reformide rakendamise ning valitsuse tegevuse ja sotsiaalteenuste tulemuslikkuse täiustamisega.

Oodatavad tulemused ja peamised tegevused

Oodatavad tulemused: need on sageli seotud avaliku või üldise valitsussektori tegevuse ning tema pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste parema kvaliteediga, samuti avaliku korra ja riiklike kulutuste raamistiku täiustamisega. Kõnealused kaubad ja teenused on need, mis aitavad kaasa üldiste eesmärkide, näiteks vaesuse vähendamise eesmärgi ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Tegevused hõlmavad poliitilist dialoogi, suutlikkuse arendamist ning eelarvetoetuse väljamaksmise tingimuste järelevalvet. Vahendid (või sisendid) viitavad peamiselt eelarvetoetusega antavale rahalisele toetusele, näidates ära kõnealuse toetuse suuruse võrreldes peamiste makromajanduslike muutujatega.

Sidusrühmad

Peamiste sidusrühmade, sealhulgas abisaajate kirjeldus; konsultatsioon kodanikuühiskonna ja teiste partneritega; osalemine ja hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

Ohud ja prognoosid

Peamiste ohtude, nimelt abikõlblikkuse kriteeriumidega seotud ohtude kindlakstegemine ja leevendavate meetmete ülevaade.

Valdkondadevahelised küsimused

Keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused.

3.   Rakendusküsimused

Eelarve ja ajakava

Kogueelarve ja igakuiste väljamaksete esialgne ajakava, eristades vajaduse korral püsi- ja muutuvosamakseid.

Näidata ära tegevuse kestus kuudes alates rahastamiskokkuleppe allkirjastamisest.

Täiendavateks toetusmeetmeteks ette nähtud eelarveeraldised.

Eelarvetoetuse üksikasjalikud eeskirjad

Täpsustada: otsene/kaudne; sihtotstarbeline/mittesihtotstarbeline; keskpika/pika perioodi poliitika ja strateegia (vastavalt vajadusele).

Hanke- ja toetuste andmise menetlused

Ainult täiendava toetuse puhul, näiteks tehniline abi, audit, hindamine. Lisada järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt komisjoni poolt välismeetmete rakendamiseks kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele, mis kehtivad kõnealuse menetluse alustamise ajal.”

Tulemuslikkuse järelevalve ja väljamaksmise kriteeriumid

Tulemuslikkuse järelevalve korra, kõikide osamaksete väljamaksmise üldtingimuste ja üksikute osamaksete väljamaksmise eritingimuste kirjeldus. Sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral ka mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peaksid arvesse võtma SMART kriteeriume (konkreetsed, keskmises/pikas perspektiivis mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) ning sisaldama algusaega, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

Hindamine ja audit

Hindamiste (vahe-, lõpp- ja järelhindamise) ning auditeerimise korra kirjeldus.

Teavitamine ja nähtavus

Teavitamise ja nähtavusega seotud tegevuse kirjeldus.

C-VARIANT:   PROJEKTITOETUS

Määratlus

Pealkiri

 

Kogukulud

Täpsustada: EÜ panus ja vajaduse korral abi saava ÜMT (ja teiste rahastajate) panus

Abistamisviis/haldamisviis

— projektitoetus (tsentraliseeritud (otsene või kaudne)/detsentraliseeritud/või ühine haldamine).

DAC kood

 

Valdkond

 

1.   Põhjendus

Valdkonna taust

Asjaomase sektori või teemavaldkonna iseloomustus ja tegevuspõhimõtted (vajaduse korral piirkondlikul tasandil) ning põhiprobleemid, mida projekt käsitleb.

Saadud kogemused

Viited konkreetse projekti suhtes varem võetud meetmete kokkuvõtetele, hinnangutele ning järelevalve- ja hindamistulemustele.

Täiendavad meetmed

Kõnealust meedet täiendavate jätkuvate EÜ meetmete, teiste rahastajate ja/või abi saava ÜMT meetmete üldine ülevaade.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine

Abi saava ÜMT ja/või teiste rahastajate, eriti liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisprotsessi kirjeldus.

2.   Kirjeldus

Eesmärgid

EÜ toetuse üldised eesmärgid ja konkreetne eesmärk.

Oodatavad tulemused ja peamised tegevused

Projektis käsitlevate probleemide lahendamiseks valitud strateegia; oodatavate tulemuste ja nende saavutamise viisi kirjeldus.

Sidusrühmad

Peamiste sidusrühmade, sealhulgas abisaajate kirjeldus; võimaluse korral konsultatsioon kodanikuühiskonna ja teiste partneritega; osalemine ja hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

Ohud ja prognoosid

Peamiste ohtude kindlakstegemine ja leevendavate meetmete ülevaade, sealhulgas tingimused, mis peavad olema täidetud enne rakendamist ja rakendamise ajal; kavandatava meetme jätkusuutlikkust tõendavad punktid.

Valdkondadevahelised küsimused

Keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused.

3.   Rakendusküsimused

Rakendusmeetod

Valige sobiv variant vastavalt valitud rahastamisviisile:

tsentraliseeritud haldamine;

ühine haldamine lepingu sõlmimise teel rahvusvahelise organisatsiooniga;

detsentraliseeritud haldamine rahastamislepingu sõlmimise teel ÜMTga (osaliselt tsentraliseeritud ja osaliselt detsentraliseeritud haldamise korral kasutage seda varianti).

Näidata ära kavandatavad tsentraliseeritud või detsentraliseeritud ülesanded (hanke- ning toetuste andmise menetlused/maksed) ning ostja ja makseasutus (makseasutused).

Hankelepingute ja toetuste andmise menetluste detsentraliseerimise korral:

komisjon teeb üle 50 000 euro suuruste hankelepingute sõlmimise menetluse eelkontrolli ja kuni 50 000 euro suuruste hankelepingute järelkontrolli

või

komisjon teeb lepingute sõlmimise menetluse järelkontrolli (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Maksete detsentraliseerimise korral (see on võimalik vaid juhul, kui asjaomaste lepingute sõlmimise menetlused on detsentraliseeritud):

rahastamisprognoosi alusel detsentraliseeritakse tegevuskulude ja lepingute maksed vastavalt järgmisele ülempiirile:

Tööde teostamine

Tarned

Teenused

Toetused

< 300 000 eurot

< 150 000 eurot

< 200 000 eurot

≤ 100 000 eurot

või

maksed on täielikult detsentraliseeritud (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Hanke- ja toetuste andmise menetlused

Nende tegevuste puhul, mille suhtes kohaldatakse EÜ menetlusi, lisatakse järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt komisjoni poolt välismeetmete rakendamiseks kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele, mis kehtivad kõnealuse menetluse alustamise ajal.”

Kui lepingus rahvusvahelise organisatsiooniga nähakse ette kõnealuse organisatsiooni oma eeskirja ja korra kasutamine, mis vastab kehtivatele rahvusvahelistele standarditele, lisatakse järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele.”

Kui kohaldatakse muid eeskirju ja menetlusi kui ELi menetlus, tuleb need menetlused määratleda ja need peavad vastama finantsmääruses sätestatud kriteeriumidele.

Eelarve ja ajakava

Kogusumma kavandatav jagunemine peamiste punktide kaupa, mille hulgas on hindamine, audit ja nähtavus. Vajaduse korral tuleb ära näidata ka abi saava ÜMT panus iga eelarvepunkti puhul ja märkida, kas panus on mitterahaline või rahaline.

Võimaluse korral tuleb ära näidata toetusteks ja hankelepinguteks reserveeritud vahendite osakaal; lepingute puhul tuleb näidata hanke liik (teenused, tarned, töö) ning toetuste puhul kavandatavate abisaajate peamine liik.

Võimaluse korral tuleb märkida hankemenetluste või pakkumiskonkursi alustamise esialgne ajakava.

Tegevuse kavandatav kestus kuudes alates rahastamiskokkuleppe allkirjastamisest (kui rahastamislepingut ei sõlmita, siis muu lepingu või rakenduskokkuleppe allkirjastamisest).

Tulemuslikkuse järelevalve

Tulemuslikkuse järelevalve korra kirjeldus; edusammude mõõtmise põhinäitajate ülevaade. Sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral ka mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peaksid arvesse võtma SMART kriteeriume (konkreetsed, keskpikas/pikas perspektiivis mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) ning sisaldama algusaega, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

Hindamine ja audit

Hindamiste (vahe-, lõpp- ja järelhindamise) ning auditeerimise korra kirjeldus.

Teavitamine ja nähtavus

Teavitamise ja nähtavusega seotud tegevuse kirjeldus.”


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/55


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1425/2007,

3. detsember 2007,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES IV püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud kvoodid 2007. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11), parandatud ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(3)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 898/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 22).


LISA

Nr

78

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

COD/2AC4.

Liik

Tursk (Gadus morhua)

Piirkond

Püügipiirkond IV; IIa püügipiirkonna EÜ veed

Kuupäev

15.11.2007


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/57


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1426/2007,

3. detsember 2007,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES VIIIb–k, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna EÜ vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud kvoodid 2007. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11), parandatud ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(3)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 898/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 22).


LISA

Nr

79

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

COD/7X7A34

Liik

Tursk (Gadus morhua)

Piirkond

Püügipiirkonnad VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 EÜ veed

Kuupäev

15.11.2007


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/59


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1427/2007,

3. detsember 2007,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük ICES IV püügipiirkonna EÜ vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11), parandatud ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(3)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 898/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 22).


LISA

Nr

80

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

LIN/04.

Liik

Harilik molva (Molva molva)

Piirkond

ICES IV püügipiirkonna EÜ veed

Kuupäev

15.11.2007


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/61


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1428/2007,

4. detsember 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas on sätestatud likvideerimismeetmed, mida tuleb rakendada, kui lammaste ja kitsede transmissiivne spongioosne entsefalopaatia (TSE) on leidnud kinnitust.

(2)

Vastavalt komisjoni 15. juuli 2005. aasta teatisele TSE suuniste (2) kohta ja kooskõlas 21. novembril 2006. aastal vastu võetud SANCO TSE töökavaga 2006.–2007. aastaks (3) võttis komisjon 26. juunil 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 727/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa. Sel viisil muudetud määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatakse teatavad meetmed, mida tuleb kohaldada, kui kitse- või lambakasvatusettevõttes on leidnud kinnitust TSE olemasolu, kuid veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) on välistatud.

(3)

Arvestades seda, et lamba- ja kitsekasvatus on ühenduse ulatuses teadaolevalt üsnagi erineva struktuuriga, on määrusega (EÜ) nr 999/2001, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 727/2007, ette nähtud võimalus kohaldada alternatiivseid meetodeid, tingimusel et ühenduse tasemel kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad.

(4)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisaga (nagu see oli sõnastatud enne määrusega (EÜ) nr 727/2007 sätestatud muudatusi) oli kehtestatud erand lammaste ja kitsede hävitamise suhtes juhul, kui ettevõttes on kindlaks tehtud TSE juhtum. Selle kohaselt võisid liikmesriigid teatud tingimustel lükata loomade hävitamist edasi kuni viis aastat. Muudetud määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas seda erandit ei olnud, kuna selle järele ei olnud enam vajadust.

(5)

17. juulil 2007. aastal esitas Prantsusmaa Euroopa Komisjoni vastu Euroopa ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi, milles nõudis määruse (EÜ) nr 727/2007 teatud sätete, eelkõige TSEsse nakatunud karja puhul kohaldatavate meetmete või kogu kõnealuse määruse tühistamist (kohtuasi T-257/07). Ajutise meetmena peatas kohus oma 28. septembri 2007. aasta määrusega asjaomaste sätete kohaldamise kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni.

(6)

Selle kohtumääruse tõttu ei saa liikmesriigid enam kohaldada meetmeid, mis on peatatud. Seepärast on liikmesriikidel raskusi asjaomaste loomade kohese hävitamisega.

(7)

Sellepärast on vaja uuesti sisse viia kõnealune erand, mis kehtis enne seda, kui määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa vastavaid sätteid muudeti määrusega (EÜ) nr 727/2007, et liikmesriigid saaksid, juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on vastava tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või kui seda peetakse vajalikuks sugulusaretuse vältimiseks, lükata asjaomaste loomade hävitamist edasi kuni viis aastat alates kõnealuse kohtumääruse väljaandmisest.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa A peatüki punkti 2.3 lisatakse alapunkt f:

„f)

Juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või kui seda peetakse vajalikuks sugulasaretuse vältimiseks, võib liikmesriik otsustada lükata loomade hävitamist edasi kuni viis aastat vastavalt punkti 2.3 alapunkti b alapunktidele i ja ii.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 28. septembrist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 727/2007 (ELT L 165, 27.6.2007, lk 8).

(2)  KOM(2005) 322 lõplik.

(3)  SEK(2006) 1527.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/63


NÕUKOGU OTSUS,

22. oktoober 2007,

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokolli (et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga) allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2007/786/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis komisjonile 23. oktoobril 2006 volitused alustada Iisraeliga Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi, eesmärgiga kohandada Euroopa–Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel (1) (edaspidi „Euroopa – Vahemere piirkonna leping”), et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(2)

Kõnealused läbirääkimised lõppesid komisjonile edukalt.

(3)

Iisraeliga kokku lepitud protokolli artikli 9 lõikes 2 on sätestatud protokolli ajutine kohaldamine enne selle jõustumist.

(4)

Protokollile tuleks Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada ning seda ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli allakirjutamine kiidetakse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel heaks, eeldusel et protokoll sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolevat protokolli kohaldatakse vastastikkuse põhimõttel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle ametliku sõlmimise menetluste lõpuleviimiseni.

Luxembourg, 22. oktoober 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SILVA


(1)  EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.


Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel)

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK

NING SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi „liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu,

ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon,

ühelt poolt, ning

IISRAELI RIIK, edaspidi „Iisrael”,

teiselt poolt,

ARVESTADES, et Euroopa–Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel (edaspidi „Euroopa–Vahemere piirkonna leping”), kirjutati alla Brüsselis 20. novembril 1995 ja see jõustus 1. juunil 2000;

ARVESTADES, et leping Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga kirjutati alla Luxembourgis 25. aprillil 2005 ja see jõustus 1. jaanuaril 2007;

ARVESTADES, et 2005. aasta ühinemisakti artikli 6 lõike 2 alusel tuleb Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu uute osaliste suhtes kokku leppida nimetatud lepingu protokolli sõlmimise teel;

ARVESTADES, et Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu artikli 21 alusel on peetud konsultatsioone, et tagada ühenduse ja Iisraeli vastastikuste huvidega arvestamine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia (edaspidi „uued liikmesriigid”) ühinevad Euroopa–Vahemere piirkonna lepinguga ning võtavad nagu ka teised liikmesriigid vastu ja teadmiseks Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu teksti, ühisdeklaratsioonid, deklaratsioonid ja kirjavahetuse.

I   PEATÜKK

EUROOPA–VAHEMERE PIIRKONNA LEPINGU, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE TEKSTI MUUDATUSED

Artikkel 2

Põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalatooted

1.   Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu VI lisa tabelisse 1, milles on toodud ühendusse imporditavatele Iisraelist pärinevatele kaupadele antavad tariifsed soodustused, lisatakse veel üks täiendav tariifne soodustus, mis määratletakse järgmiselt:

„CN-kood (1)

Kauba kirjeldus (2)

Aastakvoot

(tonnides)

Soodustus kvoodi piires

ex 2106 90 98

Mittealkoholijookide valmistamiseks kasutatavad tsitrusviljapõhised segud, mis sisaldavad kontsentreeritud puuviljamahla vähemalt 30 % massist ja sahharoosi mitte rohkem kui 50 % massist ning mis ei sisalda piima ega piimatooteid

5 550 (3)

Põllumajanduskomponendi vähendus 33 %

2.   Muudes tariifsetes soodustustes, millega kohandatakse põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevaid kahepoolseid soodustusi, lepivad protokolliosalised kokku lisas toodud sätete kohaselt.

Artikkel 3

Päritolureeglid

Protokolli nr 4 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 1 jäetakse välja viide uutele liikmesriikidele.

2.

IVa lisa asendatakse järgmisega:

„Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, които се обхващатот този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен когато ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no … (1)] declara que, salvo indicación clara en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L’exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle … (2).

Itaaliakeelne tekst

L’esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo espressa indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne tekst

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinès liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinès kilmés prekés.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor la care se referă acest document [autorizația vamală nr. … (1)] declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente [číslo povolenia … (1)] vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Heebreakeelne tekst

Image

3.

IVb lisa asendatakse järgmisega:

„Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, които се обхващат от този документ [митническо разрешение № … (1)] декларира, че освен когато ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no … (1)] declara que, salvo indicación clara en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial. … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Prantsuskeelne tekst

L’exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Itaaliakeelne tekst

L’esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo espressa indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Lätikeelne tekst

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Portugalikeelne tekst

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor la care se referă acest document [autorizația vamală nr. … (1)] declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo:

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente [číslo povolenia … (1)] vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2):

cumulation applied with … (name of the country/countries)

no cumulation applied (3).

Heebreakeelne tekst

Image

II   PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 4

Päritolutõendid ja halduskoostöö

1.   Iisraeli või uue liikmesriigi poolt nendevahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu või autonoomse korra alusel nõuetekohaselt välja antud päritolutõendit tunnustatakse käesoleva protokolliga ühinenud asjaomastes riikides, tingimusel et:

a)

kõnealune päritolu annab tariifse sooduskohtlemise tariifsete soodusmeetmete alusel, mis sisalduvad kas Euroopa–Vahemere piirkonna lepingus või ühenduse üldiste soodustuste süsteemis;

b)

päritolutõend ja veodokumendid on välja antud hiljemalt ühinemiskuupäevale eelnenud päeval;

c)

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.

Kui kaup on deklareeritud impordiks Iisraelis või uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva Iisraeli ja asjaomase uue liikmesriigi vahel kõnealusel ajal kohaldatava nendevahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu või autonoomse korra alusel, võib tagasiulatuvalt tunnustada ka sellise lepingu või korra alusel välja antud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.

2.   Iisraelil ja uutel liikmesriikidel on õigus jätta kehtivaks load, millega on nende vahel kohaldatud kahepoolse vabakaubanduslepingu või autonoomse korra alusel antud „heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:

a)

samasugune säte on kehtestatud ka Iisraeli ja ühenduse vahel enne ühinemiskuupäeva sõlmitud lepingus ja

b)

heakskiidetud eksportija kohaldab kõnealuse lepingu alusel kehtivaid päritolureegleid.

Hiljemalt aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva asendatakse need load uute lubadega, mis antakse välja vastavalt Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu tingimustele.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahepoolse vabakaubanduslepingu või autonoomse korra alusel välja antud päritolutõendite järelkontrolli taotlusi saavad esitada Iisraeli või uue liikmesriigi tolli pädevad asutused ning nimetatud asutused tunnustavad neid kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi välja andmist. Selliseid kontrolle tehakse kooskõlas asjaomase päritolutõendi välja andmise kuupäeval kehtinud kahepoolse vabakaubanduslepinguga.

Artikkel 5

Transiitkaup

1.   Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu sätteid võib kohaldada Iisraelist uude liikmesriiki või uuest liikmesriigist Iisraeli eksporditava kauba suhtes, mis vastab protokollile nr 4 ja mis on ühinemiskuupäeval kas teel või ajutiselt ladustatud Iisraeli või asjaomase uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis.

2.   Sellistel juhtudel rakendatakse sooduskohtlemist, tingimusel et nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva esitatakse importiva riigi tollile päritolutõend, mille on tagasiulatuvalt välja andnud eksportiva riigi toll.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 6

Iisrael võtab endale kohustuse mitte esitada ühenduse käesoleva laienemise puhul nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muuta ega tühistada GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 ja artikli XXVII kohaseid soodustusi seoses põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalatoodetega, tingimusel (muude toodete puhul kui CN-koodi 2106 90 98 alla kuuluvad tooted) et läbirääkimised uue lisaprotokolli üle, millega kohandatakse vastavalt käesoleva protokolli lisale kahepoolseid põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevaid kaubandussoodustusi, viiakse lõpule.

Artikkel 7

Käesolev protokoll on Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu lahutamatu osa.

Käesoleva protokolli lisa on selle lahutamatu osa.

Artikkel 8

1.   Käesoleva protokolli kiidavad vastavalt oma menetluskorrale heaks ühendus, liikmesriikide nimel Euroopa Liidu Nõukogu ning Iisrael.

2.   Protokolliosalised teatavad üksteisele lõikes 1 osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 9

1.   Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007.

3.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõiget 1 käesoleva protokolli allakirjutamise kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast.

Artikkel 10

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris kõigis protokolliosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 11

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu tekst, sealhulgas lisad ja protokollid, mis moodustavad selle lahutamatu osa, ning lõppakt ja sellele lisatud deklaratsioonid koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles, (4) kusjuures need tekstid on originaaltekstidega võrdselt autentsed.

Kõnealused tekstid kinnitab assotsiatsiooninõukogu.

Съставено в Брюксел, 31 октомври 2007 г.

Hecho en Bruselas, el 31 de octubre de 2007.

V Bruselu dne 31. října 2007.

Udfærdiget i Bruxelles, den 31. oktober 2007.

Geschehen zu Brüssel am 31. Oktober 2007.

Brüsselis, 31. oktoober 2007.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις 31 Οκτωβρίου 2007.

Done at Brussels on the 31 October 2007, which corresponds to the 19th day of Heshvan in the year five thousend seven hundred and sixty eight in the Hebrew calendar.

Fait à Bruxelles, le 31 octobre 2007.

Fatto a Bruxelles, addì 31 ottobre 2007.

Briselē, 2007. gada 31. oktobrī.

Priimta Briuselyje, 2007 m. spalio 31 d.

Kelt Brüsszelben, 2007. október 31-én.

Magħmul fi Brussell, 31 ta' Ottubru 2007.

Gedaan te Brussel, 31 oktober 2007.

Sporządzono w Brukseli, dnia 31 października 2007 r.

Feito em Bruxelas, em 31 de Outubro de 2007.

Întocmit la Bruxelles, 31 octombrie 2007.

V Bruseli 31. októbra 2007.

V Bruslju, dne 31. oktobra 2007.

Tehty Brysselissä 31. lokakuuta 2007.

Som skedde i Bryssel den 31 oktober 2007.

Image

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā —

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Image

Image

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Community

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienas vārdā —

Europos bendrijų vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskiej

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisöjen puolesta

För Europeiska gemenskapernas vägnar

Image

Image

Image

За Държавата Израел

Por el Estado de Israel

Za Stát Izrael

For Staten Israel

Für den Staat Israel

Iisraeli Riigi nimel

Για τα Κράτος του Ισραήλ

For the State of Israel

Pour l'État d'Israël

Per lo Stato di Israele

Izraēlas Valsts vārdā —

Izraelio Valstybės vardu

Izrael Állam részéről

Għall-Istat ta' Iżrael

Voor de Staat Israël

W imieniu Państwa Izrael

Pelo Estado de Israel

Pentru statul Israel

Za Izraelský štát

Za Državo Izrael

Israelin valtion puolesta

På Staten Israels vägnar

Image

Image


(1)  CN-koodid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, 31.10.2006, lk 1).

(2)  Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodide kui ka kirjelduse põhjal.

(3)  2007. aasta kvoot on 3 240 tonni.”

(4)  Bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.

LISA

Põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevate kaubandussoodustuste suhtes kohaldatava korra kohta

Protokolliosalised lepivad kokku, et kehtivate kahepoolsete vabakaubanduslepingute alusel kindlaks määratud Iisraeli ja Bulgaaria ning Iisraeli ja Rumeenia vahelise kaubanduse tegelik maht ja turulepääsemise tingimused on minimaalne kohandus, mis tuleb teha uue lisaprotokolli raames rakendatava Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kahepoolsetesse põllumajandus-, töödeldud põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevatesse kaubandussoodustustesse.


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/75


NÕUKOGU OTSUS,

29. november 2007,

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

(2007/787/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lause ning artikli 300 lõike 3 teise lõiguga,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokoll (2) kirjutati ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla 31. oktoobril 2007.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel kiidetakse heaks Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele. (3)

Brüssel, 29. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LINO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk. 65.


Komisjon

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/76


KOMISJONI OTSUS,

13. september 2007,

EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta

(Juhtum nr COMP/E-2/39.140 – DaimlerChrysler)

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 4275 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2007/788/EÜ)

(1)

Käesolev otsus, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 9 lõike 1 kohaselt, on adresseeritud ettevõtjale DaimlerChrysler AG (edaspidi „DaimlerChrysler”). Selles käsitletakse Mercedes-Benzi ja Smarti sõidukite remontimiseks vajalike tehniliste andmete andmist.

(2)

Tehnilised andmed on andmed, protsessid ja juhised, mida on vaja mootorsõiduki rikkis, katkiste või kasutatud osade kontrollimiseks, remontimiseks või vahetamiseks ja sõiduki süsteemides tekkinud rikete kõrvaldamiseks. Andmeid on seitse peamist liiki:

põhilised parameetrid (kehtestatud väärtusi käsitlevad dokumendid ning sõiduki mõõdetavate näitajate nimiväärtused, näiteks pöördemomendi seaded, piduri tõhususe näitajad, pneumaatilised ja hüdraulilised rõhud);

remondi- ja hooldusoperatsioonide joonised ja etapiviisilised kirjeldused (teeninduse käsiraamatud, tehnilised dokumendid, näiteks töökavad, konkreetsetel remonditöödel kasutatavate tööriistade kirjeldused ning joonised, näiteks juhtme- ja hüdraulikaskeemid);

testimine ja diagnoosimine (sealhulgas veakoodid ja vigade kõrvaldamise koodid, tarkvara ja muud andmed, mida on vaja sõidukite vigade diagnoosimiseks). Suur osa (kuigi mitte kõik) neist andmetest leidub spetsiaalsetes elektroonilistes tööriistades;

koodid, tarkvara ja muud andmed, mida on vaja sõidukite elektrooniliste kontrollplokkide (nn ECUd) ümberprogrammeerimiseks, nende algseadistuse taastamiseks ja alglaadimise läbiviimiseks. See andmeliik on seotud eelmisega, kuna tihti kasutatakse ühtesid ja samu elektroonilisi tööriistu vea diagnoosimiseks ning seejärel vea parandamise eesmärgil vajalike muudatuste tegemiseks elektrooniliste kontrollplokkide abil;

andmed varuosade kohta, sealhulgas osade kataloogid koodide ja kirjeldustega, ning sõidukite tuvastamise meetodid (st andmed konkreetse sõiduki kohta, mis võimaldavad remontijal kindlaks teha sõidukile koostamise käigus paigaldatud osade identifitseerimiskoodid ja välja selgitada konkreetsele sõidukile sobivate originaalvaruosade koodid);

eriandmed (märked tagasikutsumiste ja tüüpvigade kohta);

väljaõppematerjalid.

(3)

2006. aasta detsembris alustas komisjon menetlust ja edastas DaimlerChryslerile esialgse hinnangu, milles kahtles DaimlerChrysleri Mercedes-Benzi ja Smarti müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepete kokkusobivuses EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1.

(4)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt ei ole DaimlerChrysler tõenäoliselt avaldanud teatavasse kategooriasse kuuluvaid remondialaseid tehnilisi andmeid ka märkimisväärse aja jooksul, mis on möödunud komisjoni määruses (EÜ) nr 1400/2002 (2) sätestatud üleminekuperioodi lõpust. Lisaks sellele ei olnud DaimlerChrysler komisjoni uurimise alustamise ajaks ikka veel käivitanud toimivat süsteemi, et võimaldada sõltumatutele remonditöökodadele tingimusteta juurdepääsu remondialastele tehnilistele andmetele. Kuigi komisjoni uurimise jooksul parandas DaimlerChrysler juurdepääsu tehnilistele andmetele, eelkõige avades 2005. aasta juunis asjakohase veebilehe (edaspidi „TA veebileht”), tundub siiski, et sõltumatud remonditöökojad saavad endiselt ebatäielikke andmeid.

(5)

Esialgses hinnangus leiti, et asjaomased turud, mida mõjutab kõnealune tegevus, on sõiduautode remondi- ja hooldusteenuste osutamise turg ning autoremontijate tehniliste andmetega varustamise turg. Neist esimesel turul kuulus Mercedes-Benzi ja Smarti volitatud võrgustikele väga suur turuosa ning teisel turul oli DaimlerChrysler ainuke tarnija, kes suutis pakkuda kõiki tehnilisi andmeid, mida on vaja tema sõidukite remontimiseks.

(6)

Lühidalt, DaimlerChrysleri teenindus- ja varuosade edasimüügilepingute kohaselt tuleb tema enda volitatud võrgustiku liikmetel osutada kõiki sõidukimargile ainuomaseid remonditeenuseid ning olla ka varuosade hulgimüüja. Komisjon tunneb muret, et sellised kokkulepped võivad avaldada negatiivset mõju, mida võib veelgi võimendada DaimlerChrysleri suutmatus pakkuda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele, mille tulemusel luuakse ületamatud takistused ettevõtetele, kes soovivad ja suudavad osutada remonditeenuseid teistsuguse ärimudeli kohaselt.

(7)

Komisjoni esialgse järelduse kohaselt esitas DaimlerChrysler sõltumatutele remonditöökodadele tehnilisi andmeid nii, et andmete ulatus ja juurdepääsetavus ei vastanud nende vajadustele. Selline käitumine koos teiste autotootjate sarnase käitumisega võis kaasa aidata sõltumatute remonditöökodade turuseisundi halvenemisele. Eelnev on tõenäoliselt omakorda kaasa toonud märkimisväärse kahju tarbijatele varuosade valiku olulise vähenemise, remonditeenuste hinna tõusu, remonditöökodade valiku vähenemise, võimalike ohutusküsimuste ja uuenduslike remonditöökodade puudumise näol.

(8)

Asjaolu, et DaimlerChrysler ilmselt ei võimalda sõltumatutele remonditöökodadele nõuetekohast juurdepääsu tehnilistele andmetele, võib takistada müügijärgse hoolduse partneritega sõlmitud kokkulepetel saada kasu määruses (EÜ) nr 1400/2002 ette nähtud erandist, sest vastavalt selle määruse artikli 4 lõikele 2 ei kohaldata erandit juhul, kui mootorsõidukite tarnija keeldub tagamast sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu tehnilistele andmetele, diagnostika- ja muudele seadmetele, tööriistadele, sealhulgas asjakohasele tarkvarale, või väljaõppele, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks. Määruse põhjenduse 26 kohaselt ei tohi juurdepääsutingimuste puhul teha vahet volitatud ja sõltumatute ettevõtjate vahel.

(9)

Komisjon jõudis esialgsele arvamusele, et remondialastele tehnilistele andmetele juurdepääsu puudumise korral ei ole tõenäoline, et DaimlerChrysleri ja tema volitatud remonditöökodade vahel sõlmitud kokkulepete suhtes saaks kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 3.

(10)

14. veebruaril 2007 esitas DaimlerChrysler komisjonile kohustused, mille eesmärk oli kõrvaldada esialgses hinnangus tõstatatud konkurentsiprobleemid.

(11)

Kohustustes lähtutakse põhimõttest, et sõltumatutele ja volitatud remonditöökodadele avaldatavate andmete ulatuse kindlaksmääramisel ei eelistata üht liiki töökodasid teistele. Seda silmas pidades tagab DaimlerChrysler, et kõik DaimlerChrysleri või tema nimel Mercedes-Benzi ja Smarti mudelite volitatud remonditöökodadele ja/või sõltumatutele importijatele ELi liikmesriikides pakutavad tehnilised andmed, tööriistad, seadmed, tarkvara ja väljaõpe, mis on vajalik mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks, tehakse kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele.

(12)

Kohustuste kohaselt on määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõike 2 tähenduses tehnilised andmed kõik andmed, mis avaldatakse volitatud remonditöökodadele Mercedes-Benzi ja Smarti mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks. Need hõlmavad tarkvara, veakoode ja teisi parameetreid koos uuendustega, mida on vaja elektrooniliste kontrollplokkide DaimlerChrysleri soovitatud seadistuste sisestamiseks või taastamiseks, sõiduki tuvastamise meetodeid, varuosade katalooge, praktilistest kogemustest tulenevaid ning teatava mudeli või partii puhul tüüpiliste probleemidega seotud lahendusi, tagasikutsumise teateid ja muid teateid niisuguste remonditööde kohta, mida volitatud remonditöökodade võrgustikus võidakse teha tasuta.

(13)

Juurdepääs tööriistadele hõlmab juurdepääsu elektroonilistele diagnostika- ja muudele remondiks kasutatavatele töövahenditele koos nende juurde kuuluva tarkvaraga, sealhulgas tarkvara perioodilised uuendused, ning kõnealuste tööriistadega seotud müügijärgseid teenuseid.

(14)

Kohustused on siduvad DaimlerChryslerile ja temaga seotud ettevõtjatele, kuid ei ole otseselt siduvad Mercedes-Benzi ja Smarti mudelite sõltumatutele importijatele. Seetõttu on DaimlerChrysler nõustunud, et nende liikmesriikide puhul, kus DaimlerChrysler turustab Mercedes-Benzi ja/või Smarti sõidukeid sõltumatute importijate kaudu, teeb DaimlerChrysler kõik endast oleneva, et lepinguga kohustada kõnealuseid ettevõtjaid tasuta ja mittediskrimineerival viisil edastama sõltumatutele remonditöökodadele oma üleriigilise kommertsveebilehe kaudu kõik tehnilised andmed või tehniliste andmete kõik keeleversioonid, mille asjaomane importija on edastanud volitatud remonditöökodadele asjaomases liikmesriigis ja mis ei ole sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadav TA veebilehe kaudu.

(15)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1400/2002 põhjendusele 26 ei ole DaimlerChrysler kohustatud sõltumatutele remonditöökodadele avaldama tehnilisi andmeid, mis võivad anda kolmandatele isikutele võimaluse sõidukisse paigutatud kasutamistõkistest kõrvale hiilida või need välja lülitada, elektronseadmeid uuesti kalibreerida (3) või teha muudatusi mootorsõiduki kiirust piiravates seadmetes. Nagu muid ELi õigusaktides sätestatud erandeid, tuleb ka põhjendust 26 tõlgendada kitsalt. Kohustustes märgitakse, et juhul, kui DaimlerChrysler otsustab kõnealust erandit kasutada sõltumatutele remonditöökodadele tehniliste andmete avaldamata jätmise põhjendusena, võtab ta endale kohustuse tagada, et andmeid salastatakse vaid põhjenduses 26 sätestatud kaitse eesmärgil ning et kõnealuste andmete puudumine ei takista sõltumatutel remonditöökodadel sooritamast muid toiminguid kui põhjenduses 26 loetletud toimingud, sealhulgas mootori töö juhtimise elektrooniliste kontrollplokkide, turvapatjade, turvavöö eelpingutite või keskluku osadega seotud tööd.

(16)

Määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et tehnilised andmed tuleb sõltumatutele remonditöökodadele teha kättesaadavaks proportsionaalsel viisil. See tähendab, et andmeid ei edastata ühtse paketina ja et hinna puhul arvestatakse, millises ulatuses sõltumatud remonditöökojad andmeid kasutavad.

(17)

Nimetatud põhimõtte kohaselt avaldab DaimlerChrysler TA veebilehel kõik tehnilised andmed pärast 1996. aastat turule toodud mudelite kohta ja tagab, et kõik ajakohased tehnilised andmed on kogu aeg kättesaadavad TA veebilehel või selle asemel loodud veebilehel. Kui DaimlerChrysleri või temaga seotud ettevõtjate teatavas liikmesriigis olevatele volitatud remonditöökodadele kättesaadavaks tehtud tehnilised andmed (ning nende andmete keeleversioonid) pärast 1996. aastat turule toodud mudelite kohta ei ole kättesaadavad TA veebilehe kaudu, peetakse DaimlerChryslerit oma kohustusi täitnuks, kui ta avaldab kõnealused andmed asjatu viivituseta ja tasuta sõltumatutele remonditöökodadele oma asjaomase liikmesriigi kommertsveebilehel.

(18)

DaimlerChrysler tagab, et veebileht on kogu aeg kergesti leitav ja selle kasutamine on sama mugav, kui DaimlerChrysleri volitatud võrgustike liikmetele tehniliste andmete edastamise meetodite puhul. Kui DaimlerChrysler või DaimlerChrysleri nimel tegutsev muu ettevõtja muudab ühe osa tehnilistest andmetest volitatud remonditöökodadele kättesaadavaks teatavas ELi keeles, avaldab DaimlerChrysler andmed kõnealuses keeles põhjendamatu viivituseta ka TA veebilehel.

(19)

DaimlerChrysler on kehtestanud TA veebilehele aastase juurdepääsu eest tasu, mille suurus on 1 254 eurot (1 239 eurot juurdepääsu eest veebisaidi põhiosale nimega WIS veeb; elektrooniliste varuosade kataloogi veebiversioon on tasuta, välja arvatud iga-aastane makse 15 eurot halduskulude katteks). Kuid et võtta arvesse määruses sätestatud proportsionaalsuse nõuet, on DaimlerChrysler nõustunud jaotama WIS veebile juurdepääsu tasu pro rata kuu, nädala, päeva ja tunni kaupa hinnaga vastavalt 180, 70, 20 ja 4 eurot. DaimlerChrysler on nõus kohustuste kehtivusaja jooksul säilitama kõnealust juurdepääsutasu struktuuri ja mitte tõstma tasu üle ELi keskmise inflatsioonimäära.

(20)

DaimlerChrysleri kohustused ei piira niisuguste ühenduse või riikide õigusaktidega sätestatud olemasolevate või tulevaste nõuete kohaldamist, millega kohustatakse DaimlerChryslerit tegema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks rohkem tehnilisi andmeid ja/või millega kehtestatakse soodsamad viisid kõnealuste andmete edastamiseks.

(21)

DaimlerChrysler kohustub nõustuma vahekohtumenetluse kui tehnilisi andmeid käsitlevate vaidluste lahendamise vahendiga, kui sõltumatu remonditöökoda või sõltumatute töökodade ühendus seda taotleb. Vahekohtumenetluse suhtes kehtivad sellekohased riigi eeskirjad ja materiaalõigus, mille suhtes DaimlerChrysler on sõlminud lepingu oma volitatud remonditöökodadega liikmesriigis, kus asub taotluse esitaja. DaimlerChrysler võtab endale kohustuse avaldada teavet kõnealuste eeskirjade kohta, kui ta saab sellekohase taotluse. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kes nimetatakse vastavalt kõnealustele eeskirjadele. Vahekohtumenetlus ei piira õigust esitada avaldus riigi pädevale kohtule.

(22)

Otsuses leitakse, et komisjonil ei ole enam põhjust võtta meetmeid kõnealuste kohustuste suhtes. Kohustused on siduvad kuni 31. maini 2010.

(23)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas oma pooldava arvamuse 9. juulil 2007.


(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1419/2006 (ELT L 269, 28.9.2006, lk 1).

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1400/2002, 31. juuli 2002, asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris (EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30). Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  St muuta elektroonilise kontrollploki algseadistusi viisil, mis on vastuolus DaimlerChrysleri soovitatuga.


5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/79


KOMISJONI OTSUS,

4. detsember 2007,

millega peatatakse Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1420/2007 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks

(2007/789/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 14 lõiget 4,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1420/2007 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ning CN-koodide 7202 30 00 ja ex 8111 00 11 (TARICi kood 8111001110) alla kuuluva ränimangaani (sealhulgas ferrosilikomangaani) (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Kõnealuse toote dumpinguvastane tollimaksu määr on Hiina RV puhul 8,2 % ja Kasahstani puhul 6,5 %.

(2)

Komisjonile esitati teave, et pärast esialgset uurimisperioodi, mis määrati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1420/2007, on turutingimustes toimunud muutused, mis võivad õigustada kehtivate meetmete peatamist vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4. Seejärel kontrollis komisjon, kas selline peatamine on põhjendatud.

B.   PÕHJENDUS

(3)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 võib dumpinguvastaseid meetmeid ühenduse huvides peatada põhjusel, et turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et kahju taastekkimine meetme peatamise tagajärjel on vähetõenäoline, ja tingimusel, et ühenduse vastavale tootmisharule on antud võimalus märkusi esitada ja neid märkusi on ka arvesse võetud. Vastavalt artikli 14 lõikele 4 võib vaatlusalused dumpinguvastased meetmed igal ajal ennistada, kui peatamise põhjust enam ei ole.

(4)

Esialgse uurimisperioodi järgselt on täheldatud ränimangaani maailmaturuhinna tõusu, mis annab tunnistust turuolukorra ja tingimuste muutumisest. Seda silmas pidades on komisjon läbi viinud hilisema uurimise, et hinnata ajavahemikus 1. juuli 2006–30. september 2007 vaatlusaluse toote müügimahtude ja hindade viimaseid arenguid ning nende arengute mõju ühenduse tootmisharu kantud kahju ja ühenduse üldise huvi seisukohast.

(5)

Saadud teabe põhjal tehti kindlaks, et ränimangaani turuhind ühenduse turul on esialgse uurimisperioodi ja 2007. aasta kolmanda kvartali vahelisel ajal suurenenud umbes 69 %, st keskmiselt 622 eurolt tonni kohta 2006. aasta kolmandas kvartalis 1 051 euroni tonni kohta 2007. aasta kolmandas kvartalis. Eriti märgatavat tõusu 42 % ulatuses täheldati 2007. aasta teise ja kolmanda kvartali vahel. Need suundumused on märgatavad nii teistel maailma suurematel turgudel kui ka ränimangaani impordil ühendusse.

(6)

Ränimangaan on terase tootmise põhitooraine. Eelnevalt kirjeldatud hinnatõusu võib põhjendada ajutiste tarneraskustega ja suurema nõudlusega ränimangaani järele, mille põhjustas maailmaturu suurenenud nõudlus raua järele. Eelmise äkilise hinnatõusu kogemused aastast 2004 näitavad, et selline nõudluse ja pakkumise vahelise tasakaalu puudumine sellel turul on ajutise iseloomuga. Hinnad taastuvad ilmselt oma pikaajalisele tasemele, kui vabad ränimangaani mahud on lõplikult ära kasutatud.

(7)

Esialgse uurimisperioodi ja ajavahemiku 1. oktoober 2006–30. september 2007 vahelisel ajal vähenes Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ränimangaani import 0,6 protsendipunkti langedes 9,8 % tasemele ühenduse kogutarbimisest. Toote tarbimine ühenduses on kasvanud 20 %.

(8)

Tuleb märkida, et esialgse uurimisperioodi järgselt on olukord ühenduse vastavas tootmisharus paranenud. Esialgse uurimisperioodi ja ajavahemiku 1. oktoober 2006–30. september 2007 vahelisel ajal on müügid ja tootmismahud kasvanud vastavalt 15 % ja 19 %. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes siiski 1,1 protsendipunkti ja jäi 23,8 % tasemele. Kasumlikkus paranes märgatavalt ja ühenduse tootmisharu tasuvus jõudis 2007. aasta kolmandas kvartalis 42 % tasemele, ületades seega oluliselt 5 % kasumlikkuse määra, mida peeti sobivaks esialgse uurimisperioodi ajal.

(9)

Nagu määruse (EÜ) nr 1420/2007 põhjendustes 157–163 on märgitud, arvestati, et vaatlusaluste meetmete kehtestamine toob kasutajatele kaasa mõningad negatiivsed, kuid siiski piiratud ulatusega mõjud kulude suurenemise näol, sest võib tekkida vajadus organiseerida uusi või alternatiivseid tarneid. Pidades silmas turutingimuste ajutist muutumist ja seda, et ühenduse tootmisharu ei kanna praegu kahju võimaldab meetmete peatamine kõrvaldada igasuguse negatiivse mõju kasutajatele. Kokkuvõttes võib öelda, et peatamine on kooskõlas ühenduse üldiste huvidega.

(10)

Arvestades praegust muutust turutingimustes ja eeskätt ränimangaani kõrget hinnataset ühenduse turul, mis ületab oluliselt esialgse uurimise käigus tuvastatud kahjustavat taset, ning vaatlusaluse toote nõudmise-pakkumise väidetavat ebakõla, ollakse kokkuvõttes seisukohal, et vaatlusaluse Hiina RVst ja Kasahstanist pärit toote impordiga seotud kahju taastekkimine pärast meetmete peatamist on ebatõenäoline. Seepärast tehakse ettepanek praegu kehtivad meetmed kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4 üheksaks kuuks peatada.

C.   KONSULTEERIMINE ÜHENDUSE TOOTMISHARUGA

(11)

Komisjon teavitas vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 ühenduse tootmisharu oma kavatsusest peatada vaatlusalused dumpinguvastased meetmed. Ühenduse tootmisharule anti võimalus märkusi esitada ja ta ei olnud dumpinguvastaste meetmete peatamise vastu.

D.   JÄRELDUS

(12)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõik nõuded vaatlusalusele tootele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamiseks on täidetud kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4. Eelnevast tulenevalt peatatakse määrusega (EÜ) nr 1420/2007 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks üheksaks kuuks.

(13)

Komisjon jälgib vaatlusaluse toote impordi ja hindade arengut. Kui mis tahes ajal peaks tekkima olukord, kus Hiina RVst ja Kasahstanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordi mahud suurenevad ja põhjustavad kahju ühenduse vastavale tootmisharule, võtab komisjon asjakohased meetmed, et ennistada dumpinguvastane tollimaks, võttes arvesse olulisi kahjude hindamise reegleid. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 võib vajadusel algatada vahepealse läbivaatamise,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 1420/2007 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärit ning CN-koodide 7202 30 00 ja ex 8111 00 11 (TARICi kood 8111001110) alla kuuluva ränimangaani (sealhulgas ferrosilikomangaani) impordi suhtes on käesolevaga üheksaks kuuks peatatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  Vt käesoleva ELT lk 5.


Euroopa Keskpank

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/81


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

23. november 2007,

müntide emissiooni 2008. aasta mahu heakskiitmise kohta

(EKP/2007/16)

(2007/790/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 106 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsuse 2007/503/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal) (1) artiklit 1,

võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsuse 2007/504/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal) (2) artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) poolt emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus.

(2)

2003. aasta ühinemisakti artiklis 4 osutatud erand Küprose ja Malta suhtes tühistatakse 1. jaanuarist 2008.

(3)

Kolmteist praegust osalevat liikmesriiki, Küpros ja Malta on esitanud EKP-le heakskiitmiseks oma prognoosi 2008. aastal emiteeritavate euro müntide mahu kohta koos täiendavate selgitavate märkustega prognoosimise meetodite kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

2008. aastal emiteeritavate euro müntide mahu heakskiitmine

EKP kiidab heaks osalevate liikmesriikide poolt 2008. aastal emiteeritavate müntide mahu vastavalt kirjeldusele järgmises tabelis:

(miljonites eurodes)

 

Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2008. aastal

Belgia

130,0

Saksamaa

655,0

Iirimaa

114,0

Kreeka

97,3

Hispaania

550,0

Prantsusmaa

500,0

Itaalia

375,2

Küpros

147,4

Luksemburg

49,0

Malta

56,7

Holland

57,5

Austria

185,0

Portugal

50,0

Sloveenia

39,0

Soome

60,0

Artikkel 2

Lõppsäte

Käesolev otsus on adresseeritud osalevatele liikmesriikidele.

Frankfurt Maini ääres, 23. november 2007

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 186, 18.7.2007, lk 29.

(2)  ELT L 186, 18.7.2007, lk 32.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/83


NÕUKOGU OTSUS 2007/791/ÜVJP,

4. detsember 2007,

millega rakendatakse ühismeedet 2007/749/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2007. aasta ühismeedet 2007/749/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1, koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 teise taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 19. novembril 2007 vastu ühismeetme 2007/749/ÜVJP, millega nähti ette, et EUPMi jätkatakse 31. detsembrini 2009. 2008 ja 2009. aasta lähtesummade osas tehakse otsus igal aastal eraldi.

(2)

EUPMi volitusi rakendatakse olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Ühismeetme 2007/749/ÜVJP rakendamisega seotud kulutuste katteks kavandatud 2008. aasta lähtesumma on 14 800 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 osutatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. detsember 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS


(1)  ELT L 303, 21.11.2007, lk 40.