5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/1

(1)

Pärast uurimist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1470/2001 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud 0–66,1 % ulatuses. Enne seda oli komisjon määrusega (EÜ) nr 255/2001 (3) kehtestanud ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 866/2005 (4) laiendas nõukogu dumpinguvastaseid meetmeid ka Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist saadetud kompaktluminofoorlampide impordi suhtes, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist või Filipiini Vabariigist pärinevana või mitte. Laiendamine oli jätkuks algmääruse artikli 13 kohaselt korraldatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevale uurimisele.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1322/2006 (5) (edaspidi „muutmismäärus”) muutis nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Muudatus tehti pärast tootevalikuga seotud vahepealset läbivaatamist. Uurimise tulemusena ja muutmismääruse mõjul jäeti alalisvoolul töötavad lambid meetmete rakendusalast välja. Sestsaadik hõlmasid dumpinguvastased meetmed üksnes vahelduvvoolul töötavaid lampe (sealhulgas nii alalis- kui ka vahelduvvoolul töötavaid sisseehitatud elektronliiteseadisega kompaktluminofoorlampe).

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1205/2007 (6) („pikendamismäärus”) pikendas nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Pikendus tehti artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel.

(5)

Uurimine algatati pärast seda, kui oli nõutud läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitas ühenduse kompaktluminofoorlampide tootjate liit (Community Federation of Lighting Industry of Compact Fluorescent Lamps Integrated, 2CFLI, edaspidi „taotleja”).

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon 8. septembril 2006. aastal uurimise (7) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Vahepealne läbivaatamine piirdub dumpingu taseme uurimisega ühe eksportiva tootja, äriühingu Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) puhul.

(7)

Komisjon teatas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejale ja Hiina eksportivale tootjale), samuti eksportiva riigi valitsuse esindajatele.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon asjaomasele eksportivale tootjale küsimustikud. Eksportiv tootja asus koostööle, vastates küsimustikele, seejärel tehti kontrollkäigud eksportiva tootja ja ka eksportiva tootjaga seotud isikute ettevõtetesse, nimelt järgmistesse:

Sidusettevõte Hiinas

Sidusettevõtted Hongkongis

Sidusimportija ühenduses

(10)

Kõnealuse eksportiva tootja, äriühingu Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co. Ltd dumpingutaseme vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas perioodi 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(11)

Vaatlusalune toode on sama mis muutmismääruses määratletud toode, st praegu CN-koodi ex 8539 31 90 alla kuuluvad ja Hiina Rahvavabariigist pärinevad sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlambid, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse ja mis töötavad vahelduvvoolul (sealhulgas elektronliiteseadisega kompaktluminofoorlambid, mis töötavad nii alalis- kui ka vahelduvvoolul) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(12)

Sarnaselt esialgse uurimisega leiti ka nüüd, et Hiina-siseselt toodetud ja müüdud kompaktluminofoorlampidel ning Hiinast eksporditud kompaktluminofoorlampidel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning ühesugune kasutusotstarve. Seetõttu ja nagu pikendamismääruses järeldatud, on need tooted samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate puhul, kes suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st et samasuguse toote valmistamine ja müük toimub turumajanduse tingimustes.

(14)

Kuigi algse uurimise kohaselt kohaldati Hiina eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist, tuli vahepealse läbivaatamise puhul hinnata, kas tootja vastab endiselt asjakohastele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele. Seetõttu saadeti Hiina eksportivale tootjale ja tema sidusettevõttele Megaman Electrical & Lighting Ltd (Xiamen) algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b vastav turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm ja nad täitsid selle.

(15)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(16)

Nagu eespool öeldud, otsis ja kontrollis komisjon eksportiva tootja ja tema sidusettevõtte Megaman Electrical & Lighting Ltd tööruumides kõiki andmeid, mis olid esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlustes ja mida ta pidas vajalikuks. Uurimine näitas, et Hiina eksportiv tootja täitis kõiki turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimusi.

(17)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas see moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud asjaomase toote kogumüügist.

(18)

Ülaltoodud nõudeid silmas pidades näitas uurimine, et eksportiva tootja omamaist müüki ei saanud pidada tüüpiliseks, ja seetõttu kujundati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, arvutades selle välja eksportiva riigi tootmiskulude põhjal, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(19)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks eksportiva tootja enda andmete põhjal omamaiseks tarbimiseks määratud toodete tootmiskulude kohta.

(20)

Seevastu ei saanud aga määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumisummat vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule, toetudes asjaomase toote tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi tegelikele andmetele.

(21)

Uuriti võimalust määrata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma kindlaks vastavalt artikli 2 lõike 6 punktidele a ja b. Artikli 2 lõike 6 punkti a meetodit – kaalutud keskmist – ei olnud võimalik kasutada, kuna käesoleva läbivaatamise käigus ei uuritud ühtegi teist eksportijat. Samuti ei olnud asjakohane artikli 2 lõike 6 punkti b meetod, sest siseturul ei müüdud samasse kategooriasse kuuluvaid tooteid.

(22)

Seetõttu arvutas komisjon kaalutud keskmise välja sellise sarnase riigi kahe koostööd tegeva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummade põhjal, mida oli kasutatud algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise puhul ja mille siseturul müüdi toodet tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kõnealuste koostööd tegevate Lõuna-Korea eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulud ning keskmised kasumisummad lisati vaadeldava eksportiva tootja kantud tootmiskuludele, pidades silmas algmääruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud eksporditud kaubatüüpe.

(23)

Eksportiv tootja korraldas eksportmüüki ühendusse nii otse sõltumatutele klientidele kui ka kolmanda riigi ja ühenduse sidusimportijate kaudu. Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(24)

Juhtudel, kui müük toimus sidusimportija või -müüja kaudu, arvutati ekspordihind kõnealuse sidusimportija ja sõltumatute klientide vahelise edasimüügihinna põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, samuti mõistlikku kasumimarginaali. Asjakohane kasumimarginaal arvutati välja sõltumatutelt koostööd tegevatelt ühenduse turul tegutsevatelt edasimüüjatelt/importijatelt saadud teabe põhjal.

(25)

Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Uuritud eksportiva tootja puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkekuludes, krediidikuludes, kindlustuskuludes ja komisjonitasudes.

(26)

Krediidikulude korrigeerimisega seoses väidab tootja, et krediidi intressimäära asemel tuleb kasutada deposiidi intressimäära, sest kui äriühing on piisavalt likviidne, piirduvad tema krediidikulud intressituluga, mis ei kajastu arvelduskontol.

(27)

Ühenduse institutsioonide väljakujunenud tavadest lähtuvalt leiti, et krediidikulude korrigeerimisel ei ole asjakohane tugineda deposiidi intressimäärale, sest krediidikulud on tegelike kuludega võrreldes alternatiivkulud.

(28)

Sellega seoses märgitakse, et klientidele makseviivituste korral kehtestatud intresside alusel on põhjust arvata, et äriühing kehtestas need krediidi intressimäärade, mitte deposiidi intressimäärade alusel.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportinud eksportiva tootja dumpingumarginaal oli alla miinimumi.

(30)

Eeltoodu põhjal järeldati, et dumpinguga seotud asjaolud, mille alusel praegused meetmed äriühingu suhtes esialgse uurimise käigus kehtestati, ei ole muutunud. Seetõttu tuleb algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada.

(31)

Ülaltoodud kaalutlustele tuginedes tuleb äriühingut Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co. Ltd puudutav osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada, ilma määrust (EÜ) nr 1205/2007 muutmata.

(32)

Huvitatud isikuid teavitati peamistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel komisjon tegi ettepaneku kõnealuse menetluse lõpetamiseks. Esitatud seisukohti analüüsiti, kuid ükski neist ei ei andnud põhjust ülaltoodud järeldusi muuta,

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/5

(1)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 teatas komisjon 6. septembril 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Kasahstanist ja Ukrainast (kõik koos edaspidi „vaatlusalused riigid”) pärit ränimangaani (sealhulgas ferrosilikomangaani) (edaspidi „ränimangaan”) importimisega ühendusse.

(2)

Menetlus alustati kaebuse põhjal, mille esitas 24. juulil 2006 Comité de Liaison des Industries de Ferro-Alliages (EUROALLIAGES) (edaspidi „kaebuse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse ränimangaani kogutoodangust (edaspidi „kaebuse esitanud tootjad”). Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid vaatlusalustest riikidest pärineva ränimangaani müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Üks huvitatud isik taotles, et komisjon algataks käesoleva menetluse ka Indiast pärineva impordi suhtes. Käesoleva menetluse algatamise ajal ei olnud siiski komisjonil piisavalt tõendeid dumpingu kahjulikkusest, mis oleks õigustanud Indiast pärineva impordi suhtes menetluse algatamist vastavalt algmääruse artikli 5 lõikes 2 esitatud tingimustele.

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kaebuse esitanud tootjatele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, vaatlusaluste riikide eksportivatele tootjatele, importijatele/edasimüüjatele ja nende ühendustele, tarnijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja vaatlusaluste eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Võimaldamaks Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja Hiina RV ning Kasahstani ametiasutustele taotluse vormid. Neli eksportivate tootjate rühma Hiina RVs ja üks eksportiv tootja Kasahstanis taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Pidades silmas Hiina RV eksportivate tootjate ja ühendusse importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kohaldamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artiklile 17.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ja ühenduse importijatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(8)

Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul leiti, et valimit pole vaja moodustada, kuna ainult neli Hiina Rahvavabariigi ettevõtete rühma, mis eksportisid ühendusse uurimisperioodil ränimangaani, avaldasid soovi kuuluda valimisse.

(9)

Euroopa Ühendusse importijatest teatasid endast vaid kaks sõltumatut importijat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul. Seetõttu otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes teatasid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Vastused küsimustikule saadi neljalt ühenduse tootjalt, neljalt Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate rühmalt, ainsalt Kasahstani eksportivalt tootjalt, kolmelt Ukraina eksportivalt tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt ja üheksalt sõltumatult kasutajalt ühenduses. Lisaks esitasid oma märkused kaks kasutajat, kes ei vastanud küsimustikule.

(11)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate rühm aga ei lubanud hiljem turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluses ja küsimustiku vastustes esitatud teavet kohapeal kontrollida. Pärast vaatlusaluste ettevõtete teavitamist koostööst hoidumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 on komisjon artikli 18 sätete kohaselt lugenud nimetatud ettevõtted menetluses koostööst keeldunuteks ja kõik nende esitatud materjalid vaatlusest välja jätnud.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu informatsiooni, mida peeti vajalikuks HRV ja Kasahstani puhul turumajandusliku kohtlemise/individuaalse kohtlemise määramiseks ja kõikide asjaomaste riikide puhul dumpingu, tekitatud kahju ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes:

(13)

Pidades silmas vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nende Hiina RV ja Kasahstani eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi andmete alusel järgmise äriühingu ja sellega seotud müügiettevõtte valdusi Ameerika Ühendriikides:

(14)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist ja Ukrainast pärit ränimangaan (sealhulgas ferrosilikomangaan) (edaspidi „ränimangaan”), mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 7202 30 00 ja ex 8111 00 11 all.

(16)

Vaatlusalust toodet kasutatakse terasetööstuses desoksüdeerimiseks ja sulamina. Seda toodetakse põhiliselt mangaanimaagist ja ränist, mis segatakse ja kuumutatakse ahjus sulamistemperatuurini.

(17)

Toodetakse erineva kvaliteediga ränimangaani liike ja neil võib olla erinev raua (Fe), mangaani (Mn), räni (Si) ja süsiniku (C) sisaldus. Süsinikusisalduse poolest võib eristada väga vähese süsinikusisaldusega ränimangaani, mis on kõrge kvaliteediga (millel on ka kõrgem hind), ja suurema süsinikusisaldusega ränimangaani, mida peetakse normaalse kvaliteediga ränimangaaniks. Ränimangaani müüakse erineva mõõduga osakeste kujul – pulbrina, graanulitena või tükkidena. Vaatamata nendele erinevustele – erinev kvaliteet ja erinev osakeste mõõt – peetakse seda üheks ja samaks tooteks, kuna keemilised ja füüsikalised näitajad ning põhilised kasutusalad on ühesugused.

(18)

Uurimine näitas, et ränimangaan, mida ühenduses toodab ja müüb ühenduse tootmisharu, ränimangaan, mida toodetakse Hiina Rahvavabariigis, Kasahstanis ja Ukrainas ning mida müüakse kodumaisel turul, ja ränimangaan, mida müüakse kodumaisel turul USAs (mis jäi lõpuks võrdlusriigiks), ning ränimangaan, mida imporditi ühendusse Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist ja Ukrainast, on põhiliselt ühesuguste keemiliste ja füüsikaliste näitajatega ja samasuguste põhikasutusaladega. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Üks eksportiv tootja väitis, et survetöötluseta mangaan, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi 8111 00 11 all, ei peaks käesoleva uurimise alla kuuluma. Sellega seoses kinnitatakse, et asjaomane toode on ränimangaan, nagu sedastatud põhjenduses 15 ja ei ole mitte survetöötluseta mangaan, kuid see sisaldab ka survetöötluseta ränimangaani. Kuna ränimangaani deklareeritakse CN-koodi 7202 30 00 all, võib seda sõltuvalt raua sisaldusest deklareerida ka survetöötluseta ränimangaanina või ränimangaani pulbrina CN-koodi 8111 00 11 all.

(20)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse dumpinguvastastes uurimistes, mis käsitlevad importi Hiina RVst ja Kasahstanist, normaalväärtus vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate osas, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st juhul kui sellised eksportivad tootjad on näidanud, et samasuguste toodete valmistamisel ja müügil valitsevad turumajanduslikud tingimused. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(21)

Ettenähtud tähtaja jooksul taotles esialgu algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ja vastas eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile neli Hiina eksportivate tootjate rühma. Üks nendest rühmadest otsustas hiljem uurimisega enam mitte koostööd teha (nagu nimetatud eespool põhjenduses 11). Seega vaadati läbi ainult ülejäänud kolme koostööd tegeva ja põhjenduses 12 loetletud Hiina eksportivate tootjate rühma turumajandusliku kohtlemise taotlused. Kõik need rühmad koosnesid vaatlusaluse toote tootjatest ja tootjatega seotud äriühingutest, mis olid seotud ka vaatlusaluse toote müügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(22)

Ainus Kasahstani eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel ja vastas ettenähtud tähtaja jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile.

(23)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealustes äriühingutes vastavalt vajadusele kohapeal.

(24)

Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa rakendada ühegi Hiina põhjenduses 12 loetletud eksportiva tootja puhul, kuna ükski rühm ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimesele kriteeriumile, lisaks sellele ei täitnud neist üks ka teist kriteeriumi ja teine kolmandat kriteeriumi. Selle rühma osas, mis ei täitnud esimest ja teist kriteeriumi, jäi tugev kahtlus ka kolmanda kriteeriumi täitmise osas ja lisaks sellele ei olnud see rühm täitnud kogu turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi komplekti ega olnud andnud küsimustikus vastuseid asjaomase toote tootmise ja/või müügiga seotud ettevõtete kohta.

(25)

Esimese kriteeriumi osas ei suutnud ükski Hiina ettevõtete rühm näidata, et nad seda kriteeriumi täidavad. Selgus, et kõik tootjate rühmad olid tegelikult riigi omanduses ja nad ei suutnud esitada piisavaid tõendeid, et kõrvaldada kahtlusi, et riik võib juhtimisotsuseid tugevalt mõjutada. Sellepärast ei saanud välistada riigi olulist kontrolli ja sekkumist nende äriühingute tegevusse.

(26)

Ühe ettevõtete rühma puhul selgus lisaks sellele, et nad ei täida esimest kriteeriumi, et nad ei suuda tõestada ka seda, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud moonutusi (kolmas kriteerium), kuna üks ettevõte rühmas oli saanud teatud kompenseerimata laenueeliseid oma riigi omanduses olevalt emaettevõttelt.

(27)

Teise ettevõtete rühma puhul tehti kindlaks, et lisaks sellele, et nad ei täida esimest kriteeriumi, ei suuda nad ka seda näidata, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud moonutusi, eelkõige seoses uurimisperioodil toimunud vahetuskaubandusega. Mitme oma üksuse osas ei suutnud see rühm näidata, et raamatupidamise auditeerimine oli toimunud üksustes sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kuna emaettevõte ei olnud järginud usaldusväärseid ja põhilisi raamatupidamispõhimõtteid, eelkõige põhivara kulumi arvutamise osas, ja äriühingu audiitorid olid sellise rikkumise heaks kiitnud.

(28)

Lisaks eelnevale oli samas rühmas vähemalt üks äriühing, mis osutus seotuks vaatlusaluse toote turustamisega, kuid ei olnud esitanud turumajandusliku kohtlemise vormi ega vastanud küsimustikule, millega pani kahtluse alla esitatud teabe.

(29)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Kahelt Hiina eksportijate rühmalt saadud kommentaarid ei lisanud uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi.

(30)

Vastavalt eespool esitatule ei suutnud ükski Hiina äriühingute eksportivate tootjate rühm näidata, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ning seetõttu ei saa nende suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

(31)

Ainus eksportiv tootja Kasahstanist tõendas, et ta vastab kõigile viiele kriteeriumile, mis on kehtestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ja talle määrati turumajandusliku kohtlemise staatus. Eksportivale tootjale ja ühenduse tootmisharule (vt põhjendus 91) anti võimalus kommenteerida turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi. Ühenduse tootmisharult saadud märkused ei lisanud uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(33)

Hiina RV kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist, taotlesid ka individuaalset kohtlemise kohaldamist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Olemasoleva teabe alusel leiti, et ükski äriühingute rühm ei suutnud näidata, et nad täidavad kumulatiivselt kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, mis on esitatud algmääruse artikli 9 lõikes 5. Nimelt ei vastanud äriühingud algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c tingimusele, et enamus aktsiatest peavad kuuluma eraisikutele, kuna, nagu selgitatud põhjenduses 25, osutus kõigi äriühingute aktsiate enamus tegelikult riigi omanduses olevaks. Järelikult tuli nende taotlused tagasi lükata.

(35)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt kindlaks, kas iga vaatlusaluse Kasahstani ja Ukraina eksportiva tootja vaatlusaluse toote siseriiklik müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema poolt ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust.

(36)

Seejärel tegi komisjon kindlaks üldiselt tüüpilise siseturu müügiga tegelevate eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(37)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüb kodumaisel turul ning mis on otseselt võrreldav ühendusse ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas kodumaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote siseriiklikku müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi müügi kogumaht siseriiklikele sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(38)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga vaatlusaluse Kasahstani ja Ukraina eksportiva tootja iga tooteliigi kodumaist müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga eksporditava tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov kodumaine müük sõltumatutele klientidele.

(39)

Nende tooteliikide puhul, mille kodumaisest müügist toimus üle 80 % hinnaga, mis ei olnud ühikuhinnast madalam, ja mille keskmine kaalutud müügihind oli vähemalt võrdne keskmise kaalutud tootmiskuluga või sellest kõrgem, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu kodumaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(40)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi kogu müügimahust.

(41)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes normaalväärtuse määramiseks kodumaise hinna põhjal.

(42)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon sellisel juhul arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(43)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude osa ning mõistlik kasumimarginaal.

(44)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse üleminekumajandusega riikides, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku hinna alusel, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel.

(46)

Algatamisteates viidati, et Hiina RV ja Kasahstani puhul kavatsetakse normaalväärtuse määramiseks kasutada vajadusel sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, ja kutsuti huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(47)

Komisjon otsis koostööpartnereid teadaolevate tootjate seast Brasiiliast ja seejärel muudest võimalikest võrdlusriikidest, s.o Indiast, Jaapanist, Norrast, Lõuna-Aafrikast ja USAst. Koostööpakkumised saadi ainult Norra ja USA tootjatelt. Kolmelt Norra äriühingult saadud teabest järeldati, et ränimangaani kodumaine turg oli Norras väga väike. Norra turgu ei saanud seetõttu Hiina RV ja Kasahstani puhul normaalväärtuse määramiseks lugeda piisavalt tüüpiliseks.

(48)

Ainsale USA tootjale saadeti küsimustik ja kontrolliti vastustes antud teavet kohapeal. Kõnealuse USA tootja siseriiklik müügimaht oli oluline ja piisavalt tüüpiline võrreldes Hiinast ja Kasahstanist pärineva vaatlusaluse toote ekspordi mahuga ühendusesse. Lisaks võib USA turgu pidada avatuks, arvestades, et imporditollimaksud on madalad (enamsoodustusrežiimi tollimaks on 3,9 % FOB-hinnast). Uurimine näitas, et ränimangaani import USA turule oli olulise mahuga. Seetõttu leiti, et USA turg tegutseb konkurentsi tingimustes ja on piisavalt tüüpiline normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina RV ja Kasahstani jaoks.

(49)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkused selle kohta ja märkused saadi kolmelt huvitatult isikult, kes esitasid vastuväiteid selle, et USA oli valitud võrdlusriigiks. Üks Hiina eksportivate tootjate rühm esitas vastuväite, et USA turul ei ole piisavat konkurentsi, kuna i) koostööd tegev tootja on kodumaisel turul ainus tootja ja ii) USA turu impordimaht on väidetavalt piiratud, kuna USAs kasutatakse dumpinguvastaseid meetmeid ränimangaani impordi vastu peamistest tootjariikidest maailmas. Teiseks väitis see rühm, et koostööd tegev USA tootja on seotud ühe kaebuse esitanud äriühinguga, mis tekitab kahtlusi kulude ja hinnateabe usaldatavuse ja tüüpilisuse suhtes. Kolmandaks väideti, et arvestada tuleb ka asjaolu, et USAs on juurdepääs toorainele väidetavalt erinev, kuna USAs ei ole peamise tooraine, mangaanimaagi kodumaiseid varusid, seevastu Hiina Rahvavabariigis on kodumaised varud olemas. Neljandaks väideti, et riik, mille majanduse arengutase on sarnasem Hiina Rahvavabariigi majanduse tasemega, oleks sobivam võrdlusriik kui USA.

(50)

Hiina eksportiv tootja väitis, et India või, teiseks, Ukraina, oleksid sobivamad võrdlusriigid, peamiselt seetõttu, et sealne konkurents ja turutingimused on Hiina Rahvavabariigi olukorraga paremini võrreldavad. Kolmanda võimalusena tehti ettepanek määrata Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtus nende Hiina tootjate alusel, kes kvalifitseeruvad turumajanduslikule kohtlemisele. Seevastu USA jätmisel võrdlusriigiks nõuti normaalväärtuse korrigeerimist arvestades erinevust tooraine kättesaadavuses ja erinevusi tootmiskuludes seoses sellega, et USAs on tööjõu- ja keskkonnakulud suuremad.

(51)

Kahe ülejäänud huvitatud isiku kommentaarid ei lisanud sisuliselt midagi juurde eespool nimetatud Hiina eksportiva tootja märkustele.

(52)

Komisjon otsis koostöövõimalusi mitme India tootjaga, kuid vaatamata esialgsele positiivsele suhtumisele koostööd siiski ei saavutatud. Järelikult ei saanud Indiat kasutada võrdlusriigina. Ukraina puhul ilmnes uurimise käigus väga kõrge dumpingu tase (vt põhjendus 86). Järjekindla tava kohaselt ei saa võrdlusriigiks valida riiki, mis kasutab nii suurt dumpingut. Kolmanda ettepaneku osas, s.o määrata Hiina Rahvavabariigi jaoks normaalväärtus nende Hiina tootjate alusel, kes kvalifitseeruvad turumajanduslikule kohtlemisele, on piisav märkida seda, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkt a sätestab, et tuleb kasutada kolmandat turumajanduslikku riiki, ning et ükski Hiina tootja ei kvalifitseerunud turumajanduslikule kohtlemisele.

(53)

Nende vastuväidete suhtes, mis käsitlesid USA sobivust võrdlusriigiks, tuleb märkida järgmist: esiteks, kodumaisel turul puuduva konkurentsi osas, nagu juba mainitud põhjenduses 48, näitas uurimine, et kuigi koostööd tegev USA tootja on ainus kohalik tootja, oli ränimangaani import USAsse olulise mahuga. Import USAsse oli uurimisperioodil tõepoolest kodumaise müügiga võrreldes mitmekordne. Seejuures tuleb märkida, et kaitsemeetmete kehtimine vaatlusaluse toote turustamise suhtes ei välista vastava riigi valimist võrdlusriigiks, kuna dumpinguvastased meetmed ongi ette nähtud ausa konkurentsi taastamiseks vaatlusalusel turul.

(54)

Vastuväide, nagu võiks side USA koostööd tegeva äriühingu ja Euroopa tootja vahel mõjutada saadud andmete usaldusväärsust, ei leidnud uurimise tulemusel kinnitust. Ei leitud mingeid viiteid sellele, et see side oleks avaldanud häirivat mõju USA tootja hindadele, tootmiskuludele ja kasumlikkusele ning komisjon oli rahul käesoleva uurimise huvides edastatud teabe täpsuse ja usaldusväärsusega.

(55)

Käsitleti ka vastuväiteid tooraine kättesaadavuse ja hindade erinevuse kohta. Võrreldi USA äriühingu poolt ränimangaani tootmiseks kasutatava põhilise tooraine (mangaanimaagi) hinda Hiina äriühingute poolt mangaanimaagi eest makstava hinnaga ja ei leitud olulist erinevust. Lisaks märgiti, et Hiina koostööd tegevad tootjad importisid samuti osa vajaminevast mangaanimaagist. Seetõttu lükati argumendid ja kohanduse nõue tagasi.

(56)

Teiste esitatud asjaolude osas, nagu majandusliku arengu tase või tööjõu- ja keskkonnakulud, ei suutnud huvitatud isik piisavalt oma väiteid põhjendada ja leiti, et need tegurid ei ole asjakohased ei selle määramisel, kas USA on sobiv võrdlusriik ega nõua kõnealused väited ka normaalväärtuse korrigeerimist. Märgiti, et kuna kulusid ja hindu ei loeta üldjuhul arvestatavaks aluseks normaalväärtuse määramisel riikides, mis kuuluvad algmääruse artikli 2 lõike 7 alla, läheb selline võrdlus tegelikult vastuollu algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatud meetodite kasutamise eesmärgiga.

(57)

Eelmainitu põhjal järeldatakse, et USA on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(58)

USA oli valitud võrdlusriigiks ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate puhul, kellest ükski ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele, kontrollitud andmete põhjal, mis olid saadud ainsalt USA koostööd teinud tootjalt.

(59)

Võrdlusriigi koostööd teinud tootja puhul kasutati põhjendustes 35 kuni 44 kirjeldatud meetodit. Arvestades, et koostööd teinud USA tootja ränimangaani müük kodumaisel turul ei toimunud uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevusena, määrati arvestuslik normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal. Arvestusliku normaalväärtuse määramisel kasutatud kasumimarginaal määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b sellise kasumimarginaali põhjal, mida saab kohaldada USA tootja sama üldkategooria toodete korral. Arvutustes kasutati müügi-, üld- ja halduskulusid, mida koostööd teinud USA tootja kandis uurimisperioodil.

(60)

Põhjendustes 35–44 kirjeldatud meetodit kasutati Kasahstani ainsa eksportiva tootja puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist. Kuna kodumaine müük oli väikesemahuline, tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult algmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal. Leiti, et Kazchrome’i samasuguse toote kodumaine müük ei olnud tüüpiline ja kõnealuse tootja sama toodete üldkategooria kodumaine müük ei olnud tavapärane kaubandustegevus. Seetõttu määrati normaalväärtuse arvestuslikuks määramiseks alguses müügimaht, üld- ja halduskulud ning kasum algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c alusel Ukraina koostööd teinud tootjate samasuguse toote kodumaise müügi vastavate suuruste kaalutud keskmise põhjal. Pärast andmete lõplikku teatavaks tegemist esitas eksportiv tootja vastuväite, et müügimahu, üld- ja halduskulude ning kasumi määramise meetod ei olnud sobiv, kuna selgus asjaolu, et Ukraina koostööd teinud eksportiv tootja kasutas märkimisväärset dumpingut. Kasahstani eksportiv tootja esitas vastuväite, et oleks pidanud kasutama võrdlusriigi jaoks määratud müügimahtude, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid. Nende märkuste tõttu ei peetud asjakohaseks kasutada Ukraina tootjate kasumi andmeid. Sellega uuriti algmääruse artikli 2 lõike 6 põhjal veel kord, mille alusel määrata müügimahud, üld- ja halduskulud ning kasum. Hinnati, kas mingeid äriühingu ränimangaaniga seotud müügimahtude, haldus- ja üldkulude ning kasumi andmeid võib võtta aluseks vastavate suuruste määramisel. Arvestades, et äriühingut loetakse tegutsevaks turumajanduse tingimustes ja et kajastada võimalikult täpselt Kasahstani äriühingu kodumaisel turul valitsevat olukorda, otsustati kasutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule kaalutud keskmisi müügimahtusid, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis määrati Kasahstani äriühingu ränimangaani müügi kohta sõltumatutele ja seotud ostjatele kodumaisel turul. Sellega seoses tuleb märkida, et äriühingu müügimahud, üld- ja halduskulud ning kasum müügil sõltumatutele ja seotud ostjatele kodumaisel turul olid peaaegu ühesuguse tasemega, mis näitab, et ei müügimahud, üld- ja halduskulud ega ka kodumaisel turul müügist saadud kasum ei sõltunud vahekorrast ostjatega. Leiti, et müük kodumaisel turul toimus tavapärase kaubandustegevuse raames ja mõõdukalt märkimisväärsel tasemel (2,8 % ränimangaani müügimahust ühendusse). Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tuleb eelkõige kasutada äriühingu enda tavapärase kaubandustegevusena toimuval müügil kodumaisel turul määratud müügimahtusid, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mistõttu lükati tagasi taotlus kasutada võrdlusriigi tootja andmeid.

(61)

Kõigi kolme Ukraina eksportiva tootja puhul kohaldati põhjendustes 35 kuni 44 kirjeldatud meetodit. Suuremale osale müügist tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult, kuna puudus võrreldavate mudelite piisav müük kodumaisel turul. Normaalväärtuse arvestuslikul määramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b põhinesid müügimaht, üld- ja halduskulud ning kasum äriühingu tegelikel tootmise ja müügiandmetel sama üldkategooria toodete tavapärase kaubandustegevuse puhul.

(62)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool ühendust asuvate seotud või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(63)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses või väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(64)

Kui eksportmüük ühendusse toimus kolmandas riigis paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja ühenduses.

(65)

Kuna ühelegi Hiina koostööd teinud eksportivale tootjale ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ei kasutatud nende eksportmüügi andmeid mitte individuaalsete dumpingumarginaalide määramiseks vaid üksnes üleriigilise tollimaksu arvutamiseks vastavalt allpool toodud põhjendusele 79.

(66)

Kõik kolm Hiina RV koostööd teinud eksportivate tootjate rühma eksportisid ühenduse sõltumatutele ostjatele otse. Seepärast määrati ekspordihinnad tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(67)

Koostööd tegev ainus eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet ühendusse koostöös seotud kaubandusettevõttega kolmandas riigis. Selle äriühingu ekspordihind määrati seetõttu esimese ühenduses asuva sõltumatu ostja tasutud edasimüügihinna alusel.

(68)

Kaks Ukraina eksportivat tootjat eksportisid ühendusse ainult kolmandates riikides väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu ja kolmas Ukraina eksportiv tootja müüs osa eksporditavatest vaatlusalustest toodetest Ukraina sõltumatule kaubandusettevõttele ühendusse eksportimiseks. Mõlemal juhul määrati ekspordihind toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel, kui kaup müüdi ühendusse eksportimiseks kaubandusettevõttele.

(69)

Osa kolmanda eksportiva tootja müügist toimus seotud kaubandusettevõtete võrgu vahendusel ja lõpuks ühe seotud kaubandusettevõtte kaudu kolmandas riigis. Nendel juhtudel määrati ekspordihind selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis seotud kaubandusettevõttele ühenduse esimene sõltumatu ostja.

(70)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(71)

Sellest lähtuvalt võeti kõikide uuritud Kasahstani ja Ukraina eksportivate tootjate puhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi kaubandustasandi osas, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimis-, laenu- ja müügijärgsetes kuludes (tagatis/garantii).

(72)

Normaalväärtuse arvestuslikuks määramiseks Kasahstani eksportiva tootja puhul eespool põhjenduses 60 kirjeldatud meetodi järgi lisandusid üld- ja halduskuludesse veo- ja kindlustamiskulud. Seega, kuigi selles osas vastuväiteid ei esitatud, tehti normaalväärtusele ilma taotluseta kohandusi vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile e, et vähendada müügimahtusid, üld- ja halduskulusid kodumaisel turul tekkinud kindlustamis- ja veokulude võrra.

(73)

Koostööd tegev ainus Kasahstani eksportiv tooja, Kazchrome, teatas, et nad moodustavad koos oma Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõttega ühe majandusüksuse. Ta väitis, et seetõttu, arvestades seda, et ekspordihinnad tuleb määrata kaubandusettevõtte hindade alusel, ei tule hindasid korrigeerida veo-, üld-, müügi- ja halduskulude ega ka kaubandusettevõtte kasumiga.

(74)

Väidet uuriti nõuetekohaselt. Tehti kindlaks, et ENRC ja Kazchrome olid küll seotud, kuid juriidiliselt kaks eraldi üksust. Neil kahel üksusel oli müüja-ostja suhe. Järelikult oli ENRC-l Kazchrome’i müügi suhtes ühendusse samalaadsed funktsioonid kui komisjonitasu alusel töötaval agendil. Lisaks tehti kindlaks, et kuigi kogu Kazchrome’i müük ühendusse toimus ENRC vahendusel, ei olnud see kaubandusettevõte Kazchrome’i kodumaise kaubandusvõrgu osa. Tehti järeldus, et ekspordihinna kohandus peab sisaldama ka ettevõttest väljaveo kulusid, võttes arvesse erinevaid müügitingimusi, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglast võrdlust väljaspool ettevõtet.

(75)

Seetõttu lükati vastuväide tagasi ja tehti ekspordihinna kohandused komisjonitasu arvesse võtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ja veokulude arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile e. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannete olemasolule. Komisjon võttis seega komisjonitasu arvutustes arvesse ENRC müügi-, haldus- ja üldkulud seoses Kazchrome’i vaatlusaluse toote müümisega, lisades juurde ENRC kasumimarginaali, mis vaadeldaval juhul põhines uurimisega koostööd teinud sõltumatult importijalt saadud andmetel.

(76)

Ukraina tootja puhul, kes eksportis lõppkokkuvõttes läbi kolmandas riigis asuva seotud kaubandusettevõtte (vt põhjendus 69), tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ekspordihinna kohandus komisjonitasu arvestamiseks juhtudel, mil müük toimub seotud kaubandusettevõtte vahendusel, kuna seotud kaubandusettevõtte tööpõhimõte sarnanes komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Uurimisel selgus, et asjaomane äriühing NFP ja kõnealune seotud kaubandusettevõte Steelex SA olid eraldi juriidilised üksused, mis töötasid kas otseselt või kaudselt ostja-müüja suhetes. Steelex SAle maksti ühendusse eksportimise eest komisjonitasu. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati komisjoni institutsioonides otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannete olemasolule. Seejuures võeti arvesse Steelex SA müügi-, haldus- ja üldkulud, mis tulenesid vaatlusaluse NFP toodetud toote müümisest, ning kasumimarginaal vastavalt andmetele, mis saadi uurimisega koostööd teinud sõltumatult importijalt. Osa NFP toodangust müüdi Steelex ASi kaudu ühendusse kolmandas riigis asuva sõltumatu kaubandusettevõtte vahendusel. Selle müügivoo osas peeti vajalikuks lisaks Steelex SA komisjonitasule teha kohandus, mis arvestab sõltumatu kaubandusettevõtte komisjonitasu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna ka selle kaubandusettevõtte tööpõhimõte oli sarnane komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Komisjonitasu määrati vaadeldava müügi arvutusliku hinnalisandi alusel.

(77)

Ukraina koostööd teinud eksportija taotles kohandust seoses valuuta konverteerimisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Taotlus põhines valuuta vahetuskursi erinevusest arve väljastamise kuupäeva ja makse laekumise kuupäeva seisuga. Sellega seoses on oluline rõhutada, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j loetakse arve väljastamise kuupäeva müügi kuupäevaks ja kohaldada tuleb seega valuutakurssi, mis kehtis müügipäeval. Seetõttu tuli kõnealune nõue tagasi lükata.

(78)

Ühelegi koostööd teinud Hiina eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist ja seetõttu arvutati kogu Hiina RV jaoks üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades iga eksportijate rühma CIF-hinna puhul vastavat kaalu, nii koostööd teinud kui ka koostööd mitte teinud eksportijate osas.

(79)

Kõigepealt arvutati koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12, võrreldes tooteliigiti võrdlusriigi kaalutud keskmisi normaalväärtusi ja kaalutud keskmisi ekspordihindasid, mille määramist kirjeldati eespool.

(80)

Hiina Rahvavabariigist imporditi nii normaalse süsinikusisaldusega kui ka madala süsinikusisaldusega ränimangaani. Võrdlusriigi koostööd teinud tootja tootis üksnes normaalse süsinikusisaldusega ränimangaani. Seega kasutati võrdluses ainult selle üldise tooteliigi andmeid.

(81)

Kõikide koostööd mitte teinud eksportivate tootjate dumpingumarginaal määrati kättesaadavate andmete alusel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(82)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd teinud Hiina eksportivatelt tootjatelt saadud andmeid ekspordimahu kohta ühendusse kogu Hiinast pärineva impordimahuga Eurostati impordistatistika andmete põhjal. Võrdlus näitas, et koostöö tase oli madal, sest koostööd teinud eksportijate ekspordimaht moodustas alla 29 % kogu Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordimahust uurimisperioodil.

(83)

Koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate dumpingutase arvutati koostööd teinud eksportivate tootjate puhul normaalse süsinikusisaldusega ränimangaani kohta määratud kõrgeima dumpingumarginaali alusel. Seda lähenemist peeti sobivaks seetõttu, et ei leitud mingeid viiteid sellele, et ükski koostööst keeldunud eksportivatest tootjatest oleks kasutanud madalama tasemega dumpingut. Sellepärast arvutati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal kasutades kaaluna mõlema eksportijate rühma (koostööd teinute ja koostööst keeldunute) CIF-hinda. Selle põhjal on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna CIF-impordihinnana ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, 60,1 %.

(84)

Kaebuse, ühendust võtnud eksportivalt tootjalt saadud teabe ja muude statistiliste andmete põhjal selgus, et OJSC Kazchrome on Kasahstani ainus eksportiv ränimangaani tootja. Kuna ei leitud mingeid viiteid, et keegi eksportivatest tootjatest oleks vabatahtlikult keeldunud koostööst, peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal samale tasemele, mis kehtestati OJSC Kazchrome’ile.

(85)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, olid järgmised:

(86)

Tuginedes kaebusele, nendelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabele, kes võtsid ühendust, ja muule statistilisele teabele, tehti järeldus, et koostöö tase Ukraina puhul oli üle 80 %. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemele, mis võrdub kõnealuse riigi koostööd teinud eksportivate tootjate kohta määratud kõrgeima dumpingumarginaaliga.

(87)

Seega on dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

(88)

1998 kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärineva ränimangaani impordile (määrus (EÜ) nr 495/98 (3)). Need meetmed aegusid 2003. aasta märtsis. Seega olid uurimisperioodi alguses jõus meetmed kahest vaatlusalusest riigist pärineva impordi suhtes. See asjaolu võeti arvesse kahju analüüsimisel. Nagu nenditakse põhjenduses 118 näitab kasumlikkuse areng selgelt, et dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine 2003. aasta märtsis ei avaldanud ühenduse tootmisharule edaspidisel ajajärgul märkimisväärset mõju. Sellest järeldub, vaatamata mõne huvitatud isiku vastupidisele arvamusele, et põhjendustes 93–141 esitatud näitajate arvutamiseks võib võtta aluseks aasta 2002.

(89)

Ränimangaan on terase tootmise põhitooraine. Terase nõudlus oli kasvamas kogu maailmas, eelkõige Aasias, kusjuures tõus algas 2003. aasta lõpul ja jätkus veel 2004. aasta esimesel poolel. See asjaolu koos ränimangaani vähese toodanguga Aasias suurendas ränimangaani nõudlust kogu maailmas ja viis ennenägematule hinnatõusule 2004. aastal. Kahju analüüsimisel võeti arvesse neid ebatavalisi asjaolusid, et nad ei moonutaks kahju määramisel saadavat üldpilti.

(90)

Ühenduses toodavad samasugust toodet viis tootjat. Seepärast käsitatakse nende viie ühenduse tootja toodangut kui ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(91)

Nendest viiest tootjast neli, kes on kaebuse esitanud ühenduse liikmed, teatasid algatamisteates märgitud tähtaja jooksul oma huvist teha menetluses koostööd ning tegid uurimises nõuetekohast koostööd. Selgus, et nende nelja tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote toodangust ühenduses, nimelt 88 %. Sellepärast moodustavad kõnealused neli koostööd teinud tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende kohta kasutatakse käesolevas määruses edaspidi viidet „ühenduse tootmisharu”. Ülejäänud ühenduse tootjale viidatakse edaspidi kui „teisele ühenduse tootjale”. Teine ühenduse tootja ei esitanud vastuväiteid kaebusele.

(92)

Tarbimine ühenduses määrati ühenduse enda tootmismahtude põhjal, arvestades varude muutumist, ühenduse turu impordi- ja ekspordimahtude kohta Eurostatilt saadud andmete ja teise ühenduse tootja kohta ühenduse tootmisharu tootjatelt saadud hinnangute alusel.

(93)

Uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turumaht ühenduses ligikaudu 9 % suurem kui 2002. aastal, st ligikaudu 914 000 tonni. Vaatlusalusel perioodil oli tarbimise kõrgtase 2004. aastal, kui see oli 14 % kõrgem 2002. aasta tasemest, misjärel see langes järgmisel kahel aastal.

(94)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel, kas kõnealuste riikide impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt.

(95)

Iga vaatlusaluse riigi kohta määratud dumpingumarginaal oli minimaalsest suurem, igast vaatlusalusest riigist pärinev impordimaht oli arvestatava suurusega ja arvestades vaatlusalustest riikidest pärineva impordi ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimusi peeti asjakohaseks kasutada kumulatiivset hinnangut. Samalaadseid konkurentsitingimusi näitab ka asjaolu, et vaatlusalustest riikidest imporditud vaatlusalune toode ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud samasugune toode on ühesugused ja neid turustatakse samade kanalite kaudu. Lisaks sellele olid impordimahud märkimisväärsed ja hõivasid olulise turuosa. Kuna impordil Ukrainast ei olnud hindasid langetavat mõju, nagu nenditakse põhjenduses 104, peeti vajalikuks hinnata Ukrainast pärineva impordi mõju eraldi.

(96)

Kasahstani eksportiv tootja jäi seisukohale, et kahju hindamisel ei saa Kasahstani mõju Hiina Rahvavabariigi mõjuga kumuleerida, kuna see turg on diametraalselt erineva käitumisega. Kõnealune eksportiv tootja väitis muu hulgas, et Kasahstanist pärineva ühenduse impordi mahtude, väärtuse ja turuosa areng erineb vastavatest teiste vaatlusaluste riikide näitajatest ja erinev on ka tootevalik. Selles osas nenditi, et vaatlusalusel ajavahemikul toimus Kasahstanist pärineva impordi mahu ja turuosa langus (turuosa langes 5,8-lt % 2002. aastal 4,6-le % uurimisperioodil). Seevastu oli Kasahstanist pärineva impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne ja nende taset ei saa lugeda väheoluliseks. Uurimine näitas ka seda, et Kasahstanist pärineva impordi hinnatase ei erine oluliselt teistest vaatlusalustest riikidest pärineva impordi hinnatasemest. Seetõttu ning põhjenduste 73–75 alusel ei saa väita, et Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva impordi suhtes oleks tegemist diametraalselt erineva käitumisega turgudega ja järelikult tuleb taotlus tagasi lükata.

(97)

Eespool toodu põhjal jõuti järeldusele, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 ette nähtud tingimused on Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani osas täidetud. Seetõttu käsitleti importi kõnealusest kahest riigist kumulatiivselt ja Ukrainast pärinevat importi hinnati eraldi.

(98)

Vaatlusaluse toote import ühendusse Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist suurenes 2002. aasta 48 000 tonnilt ühtlaselt ligikaudu 162 000 tonnini 2004. aastal, millele järgnes langus uurimisperioodil tasemele ligikaudu 96 000. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini suurenes import kõnealustest riikidest 99 %.

(99)

Vaatlusaluse toote import ühendusse Ukrainast veidi vähenes 2002. aastal ligikaudu 154 000 tonnilt kuni ligikaudu 138 000 tonnini 2003. ja 2004. aastal, millele järgnes tõus ligikaudu 180 000 tonnini 2005. aasta jooksul ja ligikaudu 210 000 tonnini uurimisperioodil. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini suurenes impordimaht kõnealustest riikidest 36 %.

(100)

Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva impordi turuosa püsis 2002. aastal tasemel 5,8 %. 2003. aastal see kasvas ja tõus jätkus ka 2004. aastal kuni tasemeni 17,0 %. 2005. aastal turuosa veidi vähenes, jõudes 15,5 %ni ja uurimisperioodil langus jätkus kuni 10,4 %ni. Kokkuvõttes ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini turuosa kasvas 4,6 protsendipunkti, nii et 2002. aasta tase peaaegu kahekordistus.

(101)

Ukrainast pärineva impordi turuosa püsis 2002. aastal tasemel 18,5 %. 2003. aastal see kahanes ja sama jätkus ka 2004. aastal kuni tasemeni 14,4 %. 2005. aastal turuosa veidi suurenes, jõudes 19,5 %ni ja uurimisperioodil kasv jätkus kuni 23,0 %ni. Kokkuvõttes kasvas turuosa ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini 4,5 protsendipunkti.

(102)

2004. aastal kasvasid kogu maailmas ränimangaani hinnad jõudes enneolematu tasemeni, kuna nõudlus oli eriti suur ja pakkumine vähene, nagu selgitatud põhjenduses 89. See kajastub ka impordihindades vaatlusalustest riikidest kõnealusel aastal ja osaliselt ka 2005. aastal. Uurimisperioodi hindasid see aga ei mõjutanud. Kokkuvõttes kasvas Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva vaatlusaluse toote impordihind ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini 22 %, kuna Ukrainast pärineva vaatlusaluse toote keskmine impordihind suurenes samal ajavahemikul 8 %.

(103)

Mudelite kaupa võrreldi eksportiva tootja ja ühenduse tootmisharu keskmisi müügihindu ühenduses. Seoses sellega võrreldi ühenduse tootmisharu hindasid müügil sõltumatutele ostjatele ja koostööd teinud eksportivate tootjate hindasid vaatlusalustes riikides. Vajaduse korral tehti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi kaubandustasemes ja toodete kvaliteedis.

(104)

Võrdlus näitas, et nii Hiina Rahvavabariigist kui ka Kasahstanist pärineva ränimangaani import ühendusse viis ühenduse hindasid alla 4,5 % ja seega kaalutud keskmine oli kokkuvõttes 4,5 %. Ukrainast pärineva impordi hind oli ühenduse hindadega samal tasemel (hinnalangust ei põhjustanud).

(105)

Selleks et tagada hindade allalöömise arvutustes võrdlust ühesugusel kaubandustasemel, võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindasid imporditud toodete hindadega (vahetult pärast ühenduse territooriumile jõudmist), mis olid nõuetekohaselt korrigeeritud laadimis- ja tollikuludega. Üks huvitatud isik vaidlustas Kasahstani ettevõtte puhul kasutatud meetodi, väites, et impordihinna arvutamise aluseks peaks olema CIF-hind Euroopa Liidu sadama tollipunktis, mitte imporditud kaupade hind, kui nad on jõudnud ühenduse territooriumile (kõnealusel juhul Leedu maismaapiiril). Ei esitatud ühtki veenvat väidet, mis oleks toetanud selle äriühingu puhul teistsuguse arvutusmeetodi valikut. Vastupidi, Kasahstanist pärineva impordi CIF-hinnad tollipunktis sisaldasid märkimisväärseid veokulusid pärast ühenduse piiri ületamist Leedus ja nende võrdlemine ühenduse tootmisharu tehasehindadega ei oleks viimaste suhtes õiglane, kuna tehasehinnas ei sisaldu mingeid veokulusid. Seetõttu leiti, et kasutatud meetod on kõige sobivam ja järelikult tuleb taotlus tagasi lükata.

(106)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(107)

2002. aasta tasemelt ligikaudu 241 000 tonni kasvas ühenduse tootmisharu toodang kõrgtasemeni ligikaudu 255 000 tonni 2004. aastal seoses eriti suure nõudlusega, mida selgitatakse põhjenduses 89, enne langust 2005. aastal ja vähest kasvu uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes toodang vaatlusalusel ajavahemikul 6 % kuni ligikaudu 226 000 tonnini uurimisperioodil. Tuleb märkida, et üks ühenduse tootja peatas ränimangaani tootmise 2003. aastal ja suuremal osal vaatlusalusest perioodist ei tootnud.

(108)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusalusel perioodil ühtlasel tasemel ligikaudu 32 500 tonni.

(109)

Aastal 2002 rakendati 74 % tootmisvõimsusest. Rakendusaste langes 68 % 2003. aastal ja tõusis jälle 79 % 2004. aastal, misjärel uurimisperioodil jälle langes tasemele 69 %. See kajastab kõikumisi tootmismahtudes, nagu kirjeldatud põhjenduses 107.

(110)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase kahanes 2003. aastal 45 %, kuid kasvas 2004. aastal ligikaudu 2002. aasta tasemele. 2003. aasta lõpus toimunud järsk varude langus oli reaktsioon erakordselt suurele nõudluse suurenemisele, millele viidatakse põhjenduses 89. 2005. aastal kasvasid lõppvarud 22 %, misjärel tuli tugev langus uurimisperioodil tasemele, mis jäi 30 % allapoole 2002. aasta taset. Selline üldine lõppvarude langus tuleneb sellest, et ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses jäi üldiselt ühtlaseks (vt põhjendus 111), vaatamata toodangu kahanemisele, mida kirjeldatakse põhjenduses 107.

(111)

Ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimaht sõltumatutele ostjatele ühenduse turul oli uurimisperioodil ligikaudu 227 000 tonni, nagu ka 2002. aastal. Seevastu 2003. ja 2005. aasta müügimahud olid vastavalt 6 % ja 8 % madalamad. 2004. aasta müügimaht ületas 2002. aasta ja uurimisperioodi müügimahtu 104 % põhjustel, mida selgitatakse põhjenduses 89.

(112)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 27,2 %-lt 2002. aastal 24,2 %ni 2003. aastal ning langes 2004. aastal 24,8 %ni. 2005. aastal langes turuosa jälle 22,6 %ni. Uurimisperioodil toimus vähene kasv kuni 24,9 %ni. Vaatlusalusel perioodil kaotas ühenduse tootmisharu 2,3 protsendipunkti oma turuosast.

(113)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui ühenduse tarbimine suurenes 9 protsendipunkti, ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul ei kasvanud ja ühenduse tootmisharu turuosa langes 2,3 protsendipunkti. Kuid Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina turuosa ja müügimaht samal ajavahemikul kasvasid. Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu ühenduse turul aset leidnud kasvust.

(114)

Tööhõive ühenduse tootmisharus algul kahanes 32 % ajavahemikul 2002–2003, 2004. aastal kasvas 27 protsendipunkti, misjärel kahanes 13 protsendipunkti 2005. aastal ja veel 26 protsendipunkti uurimisperioodil. Vaatlusalusel ajavahemikul jäi tootmismaht suhteliselt püsivaks, kõikudes 2002. aasta taseme ümber 91 %st kuni 106 %ni. Ühe tootja puhul, kes seiskas ränimangaani tootmise uurimisperioodil, nagu viidatakse põhjenduses 107, oli muudatus tootmises selgemini avaldunud ja seda kajastavad ka muutused tööhõives. Kokku kahanes ühenduse tootmisharus tööhõive 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 44 % võrra, s.o ligikaudu 700 töötajalt ligikaudu 400 töötajale. See näitab, et ühenduse tootmisharus tööviljakus suurenes, kuna tootmismaht kahanes samal ajal vaid 6 %.

(115)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta aastas, kasvas vaatlusalusel ajavahemikul, välja arvatud 2004. aastal, alates tasemest 344 tonni töötaja kohta ja jõudis uurimisperioodil 68 % kõrgemale tasemele kui 2002. aastal. See kajastab asjaolu, et tööhõive langes vaatlusalusel ajavahemikul 44 %, kuigi toodang vähenes vaid 6 %. Osaliselt tuleneb tootlikkuse kasv sellest, et töötajaid koondasid rohkem sellised ühenduse tootjad, kus oli algselt juba suhteliselt madal tootlikkus.

(116)

Töötajate keskmine palk kasvas 2002.–2003. aastal 26 %, jäi püsima samale tasemele 2004. aastal ja kasvas jälle 2005. aastal ning uurimisperioodil, jõudes 77 % kõrgemale 2002. aasta tasemest. Keskmiste palgakulude kasv on osaliselt tingitud sellest, et töötajaid koondasid rohkem sellised ühenduse tootjad, kus oli algselt juba suhteliselt madalad keskmised palgad.

(117)

Ühiku müügihinnad ühenduse tootmisharu müügil sõltumatutele ostjatele 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul tõusid üldiselt 14 %. 2004. aastal tõusid hinnad eriti kõrgele, kuna kogu maailmas oli enneolematult kõrge nõudlus ja vähene pakkumine, nagu märgitakse põhjenduses 89. Selle nähtuse mõju kandus osaliselt üle 2005. aastasse, mil hinnad liikusid küll lähemale normaalsele tasemele, kuid uurimisperioodi lõpuks jäi hinnatase 14 % kõrgemaks 2002. aasta tasemest.

(118)

Vaatlusalusel ajavahemikul kasvas ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügi kulutasuvus, väljendatuna protsentides netokäibest, 0,8 %-lt aastal 2002 kuni 3,1 %ni aastal 2003, millele järgnes 2004. aastal erakordselt suur tõus 37,2 %ni eespool põhjenduses 89 kirjeldatud asjaolude tõttu, misjärel saavutas 2005. aastal taseme 7,0 % ja seejärel uurimisperioodil taseme 2,5 %.

(119)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Investeeringutasuvus alguses kasvas 3,6 %-lt 2002. aastal kuni 11 %ni 2003. aastal, kasvas eriti kõrge 410 %ni 2004. aastal, saavutas taseme 24 % 2005. aastal ja jõudis uurimisperioodi lõpuks tasemele 10,4 %, millele vastab kasv 6,8 protsendipunkti kogu vaatlusaluse ajavahemiku jooksul.

(120)

Äritegevuse puhaskäive oli 2002. aastal peaaegu null. 2003. aastal see kasvas ligikaudu 9 miljoni euroni, 2004. aastal 83 miljoni euroni, seejärel langes ligikaudu 16 miljoni euroni 2005. aastal ja jõudis 17 miljoni euroni uurimisperioodil. Kapitali kaasamise võimes ei ilmnenud ühenduse tootmisharul raskusi.

(121)

Ühenduse tootmisharu aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisesse kasvasid 2002.–2003. aastal viiekordseks, misjärel 2004. aastal langesid taas ligikaudu 2002. aasta tasemele. 2004.–2005. aastal kasvasid investeeringud taas peaaegu kaheksakordseks ja kahanesid seejärel uurimisperioodil vähesel määral. Ühenduse tootmisharu investeeringud olid põhiliselt seotud ühe ühenduse tootjaga ja selgus, et neid tehti olemasoleva seadmestiku hooldamiseks ja uuendamiseks, mitte tootmisvõimsuste suurendamiseks.

(122)

Võttes arvesse vaatlusalustest riikidest pärineva impordi mahtu, turuosa ja hindu ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(123)

Nagu nenditakse põhjenduses 88 näitab kulutasuvuse areng selgelt, et ränimangaani dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine 2003. aasta märtsis ei avaldanud ühenduse tootmisharule edaspidisel ajajärgul märkimisväärset mõju.

(124)

Suureneva tarbimisega seoses vähenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu turuosa 2,3 protsendipunkti võrra 24,9 protsendini. Samal ajal vähenes tootmine 6 % ning ka tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 5 protsendipunkti. Lisaks pidi ühenduse tootmisharu vallandama hulga töötajaid. Teisest küljest näitavad mõned kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil positiivset suundumust, nagu näiteks kulutasuvus, rahavoog, investeeringute tasuvus ja müügihind, mis tõusis 14 %. Sellest hoolimata näitab kõnealuste andmete põhjalikum analüüs, et arvestades ärivaldkonna laadi, ei peeta 2,5 % suurust kasumimarginaali piisavaks, sest see ei saa tagada tootmisharu pikaajalist jätkusuutlikkust. Mis puutub hinnatõusu, siis oli see piisav tooraine hindade tõusu katteks, kuid mitte kasumimarginaali tõstmiseks jätkusuutlikule tasemele. Seega, ehkki hulk näitajaid näitab positiivseid suundumusi, ei ole ühenduse tootmisharu saanud mingit kasu üldisest tarbimise suurenemisest ühenduse turul, mida tõendab tema turuosa kaotus, tootmise vähenemine ja kehv kulutasuvus.

(125)

Kuna üks ühenduse tootja ei valmistanud samasugust toodet pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi vältel ning nagu põhjenduses 107 viidatud, peatas ta kogu oma tootmise 2003. aastal ning suuremaks osaks uurimisperioodist, uuriti selle katkestamise mõju lähemalt. Analüüs on näidanud siiski, et selle tootja suhteliselt väikse üldtoodangu tõttu oli tema katkestustega tootmisel üldisele kahjule vaid piiratud mõju ning see ei suurendanud kahjunäitajaid märkimisväärselt. Seda tõendab asjaolu, et kõnesoleva tootja analüüsist välja jätmise tulemuseks oleks vaid veidi paremad tulemusnäitajad. Eelkõige jääks ühenduse tootmisharu uurimisperioodi kulutasuvus 3,2 % ikka rahuldavast kaugele, samas kui tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine oleksid endiselt negatiivse suundumusega. Seega tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu kantud kahju ei saa siduda üksnes kõnesoleva ühenduse tootjaga.

(126)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(127)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(128)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes Hiinast ja Kasahstanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 99 % ning selle turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4,6 protsendipunkti. Nimetatud impordi keskmine hind tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 22 %, kuid need hinnad olid vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu hindadest üldiselt madalamad. Samal perioodil suurenes Ukrainast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 36 % ning selle turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4,5 protsendipunkti. Nimetatud impordi keskmine hind tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 %, kuid need hinnad olid üldiselt vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu hindadele lähedasel tasemel.

(129)

Nagu põhjenduses 104 märgitud, oli Hiinast ja Kasahstanist pärit impordiga seotud hindade allalöömine kaalutud keskmise põhjal 4,5 %, samas kui Ukrainast pärit impordi puhul hindade allalöömist ei toimunud.

(130)

Võttes arvesse Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi tõttu toimunud ühenduse tootmisharu hindade allalöömist, leitakse, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks, mistõttu ühenduse tootmisharu ei saanud tõsta oma müügihindu tasemele, mis oleks olnud vajalik jätkusuutliku kasumi saamiseks. Seepärast on kõnealuse impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel selge põhjuslik seos. Arvestades teisest küljest, et Ukrainast pärit impordi puhul ei ole toimunud hindade allalöömist, ning asjaolu, et Ukraina puhul on kahjumarginaal miinimumtasemel (vt põhjendused 168 ja 169), siis leitakse, et Ukrainast pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

(131)

Nagu nähtub järgmisest tabelist, vähenes eksportmüügi maht vaatlusalusel perioodil 40 %. Kõnealuse müügi puhul püsis ühikuhind suhteliselt stabiilsena; välja arvatud 2004. aasta müügi puhul.

(132)

Tuleb siiski märkida, et eksportmüügi tase ei ole ühenduse tootmisharu üldise müügi puhul oluline, sest see oli vaatlusalusel perioodil ligikaudu vaid 3–7 % kogumüügist. Seepärast leitakse, et eksporditegevus ei saanud ühenduse tootmisharu kantud olulisele kahjule kuidagi kaasa aidata.

(133)

Kolmandatest riikidest pärit importi käsitlev analüüs põhineb Eurostati andmetel. Hulga riikide puhul oli võimalik need andmed huvitatud isikute esitatud kontrollitud teabe põhjal üle kontrollida, mis kinnitas Eurostati andmete usaldusväärsust.

(134)

Kogu import, mis on pärit kõikidest muudest riikidest peale vaatlusaluste riikide, vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 6 %, st umbes 377 000 tonnilt 2002. aastal umbes 354 000 tonnile uurimisperioodil. Vastav turuosa vähenes umbes 45 %-lt umbes 39 %-le. Kolmandatest riikidest pärit import tuleb peamiselt Norrast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast.

(135)

Norrast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel umbes 11 % ja selle turuosa vähenes 4,9 protsendipunkti võrra (uurimisperioodil 21,9 %). Üldiselt oli Norrast pärit impordi keskmine hind kogu vaatlusaluse perioodi vältel ühenduse tootmisharu omast kõrgem. Kuigi Norrast pärit väikese süsinikusisaldusega import võib ühenduse tootmisharu hindu teataval määral alla lüüa, siis arvestades, et sellise kvaliteediga toode esindab vaid väikest osa ühenduse tootmisharu kogutoodangust (umbes 5 %) ning et üldist hindade allalöömist ei ole, ning nii impordi mahu kui ka turuosa vähenemist, leiti, et Norrast pärit import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(136)

Indiast pärit import suurenes vaatlusaluse perioodi vältel üle 300 % ja selle impordi turuosa suurenes 7,3 protsendipunkti (uurimisperioodil 9,7 %). Samal ajal oli Indiast pärit impordi hind veidi kõrgem ühenduse tootmisharu omast (st hindade allalöömist ei toimunud). Võttes arvesse, et Indiast pärit impordi puhul ei toimunud hindade allalöömist, siis puuduvad selged tõendid selle kohta, et Indiast pärit import oleks ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele kaasa aidanud.

(137)

Lõuna-Aafrikast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel 38 % ja selle turuosa vähenes 2,5 protsendipunkti (uurimisperioodil 3,2 %). Lõuna-Aafrikast pärit impordi keskmine hind oli ühenduse tootmisharu omast madalam ning sarnane vaatlusaluste riikide kohaldatud keskmise hinnaga. Seepärast leitakse, et Lõuna-Aafrikast pärit import võib olla aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Arvestades siiski Lõuna-Aafrikast pärit impordi üldist märkimisväärset vähenemist ja selle väikest turuosa, leitakse, et see ei ole piisav, et kaotada põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju ning Hiinast ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(138)

Muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Brasiiliast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel umbes 59 % ja selle impordi turuosa vähenes umbes 6,4 protsendipunkti (uurimisperioodil 3,8 %). Samal ajal oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind kõrgem ühenduse tootmisharu omast (st hindade allalöömist ei toimunud). Arvestades hindade allalöömise puudumist ja vähenevat suundumust kõnesoleva impordi puhul, leitakse, et see ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(139)

Nagu põhjenduses 91 märgitud, ei teinud üks ühenduse tootja uurimises koostööd. Koostööd teinud ühenduse tootjatelt uurimise käigus saadud andmete põhjal hinnatakse kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses tema müügimahtu ühenduses umbes 30 000 tonni suuruseks. Vastav turuosa oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 3 % juures stabiilne. Seega ei suurendanud teine ühenduse tootja oma müügimahtu ega turuosa ühenduse tootmisharu arvelt. Selle ühenduse tootja hindade kohta ei saadud mingit teavet.

(140)

Arvestades eespool öeldut ja kuna puudub vastupidisele viitav teave, tehakse järeldus, et see teine ühenduse tootja ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(141)

Tootmise kogukulu peamised tegurid on tooraine (umbes 45–55 %) ja elekter (umbes 20–30 %). Otsene töövõtt moodustab umbes 5 % kuludest. Ühenduse tootmisharu tootmiskulu suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %.

(142)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on seostatav tootmiskulude suurenemisega. Kuna tooraine kulude puhul on üldjuhul tegemist põhitoodetega, millega tavaliselt kaubeldakse rahvusvahelisel turul, leitakse, et hinnatõus on mõjutanud kõiki ränimangaani tootjaid, mistõttu nad oleksid tavaolukorras olnud sunnitud oma müügihindu üldiselt tõstma. Kahju ei põhjustanud seega mitte üldine tooraine hinnatõus, vaid asjaolu, et ühenduse tootmisharu hindu allalööva dumpinguhinnaga impordi tõttu ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik müüa hinnatasemel, mis oleks võimaldanud saavutada piisava kasumimarginaali. Nagu põhjenduses 115 viidatud, näitavad tööjõukulude puhul tootlikkust käsitlevad andmed, et ühenduse tootmisharul on õnnestunud korvata kulude suurenemine tõhususe ja tootlikkuse suurenemisega. Mõned isikud viitasid elektrikuludele kui peamisele põhjusele ühenduse tootmisharu kantud kahju puhul. Selles osas tehti kindlaks, et riikides, kus ühenduse tootmisharu paikneb, olid tööstuslike kasutajate elektrihinnad muude suurte maailma turgude hindadega kooskõlas ning seepärast ei saa neid pidada enda põhjustatud kahju allikaks. Elektrikuludel võis olla mõningane mõju üldistele tulemustele, kuid ainult ühe ühenduse tootja puhul, kes koges elektrivarustuse nappust elektrihindade suure tõusu ning sellega seoses energiatarnijaga tekkinud vaidluste tõttu. Tehakse järeldus, et üldiselt ole tootmiskulude suurenemine kaasa aidanud ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(143)

Kuna ajavahemikus 2004–2005 suurenes ühe ühenduse tootja investeering märkimisväärselt (vt põhjendus 121), siis uuriti, kas kahju oli enda tekitatud. Kõnealusel investeeringul oli otsene mõju tootmiskuludele ja seetõttu ühenduse tootmisharu kulutasuvusele. Siiski on analüüs näidanud, et selle investeeringu mõju tootmise kogukuludele on piiratud, ja seetõttu oli mõju kulutasuvusele vähene. Seepärast tehakse järeldus, et ühe ühenduse tootja investeering võis aidata kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele, kuid mitte sel määral, et see kaotaks põhjusliku seose.

(144)

Mõned isikud väitsid, et vähenenud nõudlus terase järele ning sellest tulenenud nõudluse vähenemine ränimangaani järele, mis toimus 2004. aasta teisel poolel ja 2005. aasta esimesel poolel pärast põhjenduses 89 kirjeldatud enneolematut nõudluse suurenemist, on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kehva seisundi kujunemisele. Siiski on uurimine näidanud, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tarbimine 9 %. Selle põhjal lükatakse väide tagasi.

(145)

Ühest küljest Hiinast ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise, turuosa suurenemise ja tuvastatud hindade allalöömise ja teisest küljest ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise ajaline kokkulangemine viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(146)

Analüüsiti ka muid tegureid, kuid neid ei peetud kahju tekitamisel otsustavaks. Kuna 23 % suurust turuosa esindava Ukraina puhul ei esine hindade allalöömist üldse, leitakse, et tema import ei ole aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekkinud kahjule. Lõuna-Aafrikast pärit import võib olla aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahjule, kuid arvestades tema väikest turuosa ja vähenevaid mahte, ei ole see aidanud kaasa määral, millest piisaks Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi puhul kindlaks tehtud põhjusliku seose kaotamiseks. Kuna puuduvad andmed hinna allalöömise, impordi mahtude ja suundumuste kohta, siis ei ole tõendeid, et Indiast või muudest kolmandatest riikidest (sealhulgas Brasiiliast) pärit import oleks aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Ühe ühenduse tootja investeering on võib olla mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimist; kuid selle investeeringu piiratud kaalu tõttu ei olnud mõju ulatus niisugune, et kaoks põhjuslik seos. Lisaks ei ole ükski muu teadaolev tegur, st ühenduse tootmisharu ekspordi tulemused, konkurents muude ühenduse tootjatega, tootmise kulude suurenemine või terase turutsükkel, aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(147)

Eespoolse analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse järeldus, et Hiinast ja Kasahstanist pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(148)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete vastuvõtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(149)

Arvestades eespool esitatut kehtestatakse Hiina ja Kasahstani impordi suhtes meetmed. Eeldatakse, et meetmete kehtestamise tulemusena tõuseksid nimetatud riikidest pärit ränimangaani hinnad ning ühenduse tootmisharul tekiks võimalus parandada oma olukorda kasvanud hindade abil ja võib-olla ka suurenenud müügimahu ja turuosa abil. Meetmete puudumise korral eeldatakse, et jätkub madalate hindadega importimine Hiinast ja Kasahstanist ning et ühenduse tootmisharul ei teki võimalust oma olukorda parandada.

(150)

Väikese süsinikusisaldusega toode moodustab vaid 5 % ühenduse tootmisharu toodangust ja seda imporditakse peamiselt Norrast, kuid ka Hiinast. Kuigi arvestatakse, et meetmete kehtestamise korral võidakse praegu Hiinast tulevad kogused asendada teatavas ulatuses impordiga Norrast, antaks meetmetega ühenduse tootmisharule võimalus suurendada väikese süsinikusisaldusega toote tootmist ja müüki nõudluse rahuldamiseks.

(151)

Lisaks ühenduse tootmisharule on ühenduses vaid üks muu tootja. Kuna see tootja ei teinud koostööd ning seega puuduvad tema tegevuse kohta täpsed andmed, moodustab selle tootja tootmine koostööd teinud tootjate esitatud andmete põhjal hinnanguliselt umbes 10–15 % ühenduse tootmisharu omast. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral võib ka selle teise ühenduse tootja puhul oodata samalaadseid arenguid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 149 ja 150 ühenduse tootmisharu puhul.

(152)

Menetluses tegi koostööd kaks vaatlusaluse toote sõltumatut importijat täites ja esitades küsimustikud.

(153)

Need importijad väljendasid muret selle üle, et meetmete kehtestamise korral tekib i) negatiivne mõju ühendusesisesele tarneolukorrale, arvestades, et tootmise koguvõimsus moodustab ühenduses umbes vaid ühe kolmandiku tarbimisest, ning ii) negatiivne mõju, mida igasugused meetmed avaldaksid vaatlusaluse toote maksumusele, sest kuna kõnesolev toode on terase tootmise põhitooraine, mõjutaks see kogu ühenduse terasetootmist.

(154)

Ühendusesisest tarneolukorda silmas pidades on tõsi, et tarbimine on ühenduse praegusest tootmisvõimsusest umbes kolm korda suurem ning et ühenduse tootmisharu tarned moodustasid uurimisperioodil vaid umbes 25 % ühenduse nõudlusest. Ent ühenduse tootmisharu töötas uurimisperioodil umbes 70 % tootmisvõimsusega ja vaatlusalusel perioodil 70–80 % tootmisvõimsusega. Seepärast on ta võimeline oma praegust tootmist märkimisväärselt suurendama. Arvestades ka suhteliselt piiratud impordikoguseid, mille suhtes meetmeid kehtestatakse (nagu põhjendustes 149 ja 150 viidatud), ning et vaatlusalustest riikidest pärit impordi võimalikku vähenemist võib kompenseerida muude riikide eksport, leitakse, et tollimaksude kehtestamisel ei ole eriti suurt mõju importijatele tarnete kättesaadavuse osas. Ning lisaks ühenduse tootjate ja uurimise vaatlusaluste riikide tarnetele varustatakse ühenduse turgu peaaegu 40 % ulatuses tarbimisest impordiga teistest riikidest, nimelt Norrast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast. Need riigid ühtekokku on varem tarninud ühendusse suuri koguseid.

(155)

Tunnistatakse, et meetmete kehtestamise korral võib ette tulla lühiajalisi katkestusi võimalike viivituste tõttu ühenduse tootmise suurendamises ning et mõne kasutaja puhul võib osutuda vajalikuks alternatiivsete tarnete korraldamine.

(156)

Isegi kui ühenduse tootmisharu oma tootmist, müüki ja turuosa ühenduses suurendab, siis arvestades, et ühenduse tootmisharu saab tarnida ainult 30 %-le turust ja et ühenduse tarbimine kasvab, jääb ikkagi alles vajadus olulises mahus impordiks. Kuigi tunnistatakse, et importijate kasumimarginaal on üldjuhul suhteliselt väike ning iga lühiajaline katkestus, mille põhjuseks on kasutajate katsed uusi või alternatiivseid tarneid leida, võib mõjutada nende marginaale negatiivselt, leitakse siiski, et importijatel on võimalik oma marginaale kaitsta, kandes kõik suurenenud kulud üle kasutajatele.

(157)

Kümme vaatlusaluse toote kasutajat metallitööstusest tegid menetluses koostööd täites ja esitades küsimustikud või oma seisukohti esitades. Oma seisukoha esitas ka Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsioon (European Confederation of Iron and Steel Industries – EUROFER).

(158)

Kasutajad väljendasid samamoodi, nagu põhjenduses 153 ka importijate puhul märgitud, muret lõppkasutajate piisavate tarnete ja suurenenud kulude üle. Põhjenduses 154 esitatud põhjustel leitakse, et meetmete kehtestamisel ei ole ühenduse tarneolukorrale keskpikas väljavaates tõsiselt kahjulikku mõju.

(159)

Ränimangaani hinnatõusu otsene mõju terasetootmisele oleks piiratud, sest ränimangaan moodustab kõige rohkem 1 % süsinikterase tootmiskuludest ning roostevaba terase puhul veelgi vähem. Toetudes toodet kasutava tootmisharu ühenduse (EUROFER) esitatud teabele, mis käsitleb nende ränimangaani kasutamise aasta kogukulusid, hinnatakse, et isegi kogu ränimangaani hõlmava märkimisväärse 20 % hinnatõusu mõjul väheneks terasetootjate kulutasuvus vaid 0,2 % (praegu on nende kasumitasemed 10–40 %). Arvestades, et meetmed oleksid märkimisväärselt madalamal tasemel ning mõjutaksid maksimaalselt vaid 10 % ühenduse tarbimisest (juhul kui importi, mille suhtes kehtivad meetmed, ei asendata muud päritolu impordiga), oleks mis tahes võimalike meetmete mõju terasetööstuse kulutasuvusele äärmiselt piiratud.

(160)

On väidetud, et ränimangaani turg on globaalne turg ning et globaalne nõudlus kasvab koos nõudlusega terase järele. Kui nõudlus ületab tarned, siis võib see põhjustada märkimisväärset hinnatõusu, nagu juhtus 2004. aastal. Kui ühenduses peaks tekkima pakkumise ja nõudluse vahel ebakõla, siis võib see põhjustada, nagu põhjenduses 155 kirjeldatud, lühiajalist hinnatõusu, mis ületab kehtestatud tollimaksude taset. Arvestades siiski asjaolu, et ränimangaani turg on globaalne, leitakse, et ühendusesisene hinnatase on kujunenud globaalse pakkumise ja nõudluse koosmõju tulemusel ning et ühenduse hinnad ei tohiks pikemat aega väga suurel määral lahkneda maailmahindadest, sest muud päritolu impordi kohalolu on turul märkimisväärne. Lisaks saavad terasetootjad, kelle kasum on praegu rahuldaval tasemel (10–40 %), igal juhul üle kanda vaatlusaluse toote hinna tõusu, mis jääb piiratuks ränimangaani suhteliselt tühise osatähtsuse tõttu terasetootmise üldkuludes.

(161)

Kasutajad kahtlesid ka meetmete kehtestamise tulemuslikkuses, väites, et varasemate meetmete kehtestamine ja kõrvaldamine on ühenduse tootmisharu kulutasuvust vähe mõjutanud. Kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada õiglased turutingimused, pidades silmas dumpingu tõttu olulist kahju kannatanud ühenduse tootmisharule võimaluse andmist taastumiseks, siis asjaolu, et selline taastumine ei ole võib-olla minevikus toimunud, ei tohiks olla põhjus meetmete kehtestamise asjakohasuse kaalumisel praegu, kus see on põhjendatud.

(162)

Mõned kasutajad juhtisid tähelepanu sellele, et viimase 10 aasta jooksul on ühenduse terasetööstus pidanud kandma nendest dumpinguvastastest meetmetest tulenevaid suurenenud kulusid, mis on kehtestatud üksnes või peamiselt terasetootmises kasutatavate mitmesuguste toorainete suhtes. Nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et lisaks käesolevale menetlusele on veel hulk muid käimasolevaid menetlusi, milles käsitletakse terasetootmises kasutatavaid tooraineid. Üldine mõju oleks nende väitel ühenduse terasetootjate asetamine rahvusvahelisel tasandil ebasoodsasse olukorda. Varasemate meetmete osas tuleb märkida, et enamik varasematest meetmetest on nüüdseks aegunud. Arvestades eri toorainete suhtes kehtestatud meetmete kogumõju, tuleb pidada meeles, et dumpinguvastaste meetmete otstarve on kõrvaldada moonutatud turutingimuste mõju, mis tuleneb dumpinguhinnaga impordi olemasolust. Niisugusena ei tohiks dumpinguvastased meetmed olla moonutava mõjuga, isegi kui need on kehtestatud mitme tooraine suhtes, mis mõjutavad sama tootmisharu. Igal juhul oleks praegusel juhul mis tahes meetmete kehtestamise mõju terasetööstusele tühine, nagu selgitatud põhjenduses 159.

(163)

Pärast teatavaks tegemist kordas EUROFER oma väidet, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse üldistes huvides, kuna nende tulemusena suureneksid kasutajate kulud ja neil oleks väike mõju ühenduse tootmisharu olukorra parandamisel. Selle kohta ei esitatud uut teavet ja seetõttu kinnitatakse eespool esitatud põhjendused (põhjendused 157–162) ning selle põhjal leitakse, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise mõju kasutajate rahalisele olukorrale on kokkuvõttes tõenäoliselt tühine.

(164)

Hoolimata sellest, et turul on saadaval piiratud või vähenevas koguses ränimangaani, mis on pärit teistest riikidest (st Lõuna-Aafrika ja väikese süsinikusisaldusega ränimangaani puhul Norra) ja tarnijatelt, kelle suhtes ei kehti meetmed ja kes kohaldavad samasuguseid hindasid nagu Hiina ja Kasahstan enne tollimaksude kehtestamist, eeldatakse, et meetmete kehtestamine Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi suhtes annab ühenduse tootmisharule ning veel ühele ühenduse tootjale võimaluse parandada oma olukorda suurenenud müügimahtude, müügihindade ja turuosa abil. Kuigi mõningane negatiivne mõju võib esineda kasutajate kulude suurenemise näol, sest võib tekkida vajadus korraldada uusi või alternatiivseid tarneid, leitakse, et Hiina ja Kasahstani suhtes kehtestavate meetmete üldine mõju oleks kasutajate puhul tühine. Eespool esitatut arvestades on jõutud järeldusele, et käesoleval juhul ei ole ühtegi kaalukat põhjust meetmete kehtestamata jätmiseks ning et selliste meetmete kohaldamine oleks ühenduse huvides.

(165)

Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalidest. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(166)

Ühenduse tootmisharu väitel tuleks 8 % käibest pidada asjakohaseks kasumimarginaali tasemeks, mille ta saaks eeldatavasti saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral. Seda uuriti ja leiti, et nõutud kasumimarginaali tulemuseks oleks kapitaliinvesteeringute tagasiteenimine suhteliselt lühikese aja jooksul. Lisaks näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu on ise tavaliselt oma kapitaliinvesteeringuid pikema ajavahemiku jooksul maha arvestanud. Selle põhjal leitakse, et 5 % suurune kasumimarginaal, mis on kooskõlas eelmiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni viinud uurimises kasutatud marginaaliga, on asjakohane tase, mille ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu puudumise korral eeldatavasti saavutaks.

(167)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda nõnda, et see kajastaks ülalnimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast. Kuna koostööd teinud Hiina eksportivatele tootjatele ei võimaldata turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, arvutati Comexti hindade põhjal kogu Hiina jaoks üleriigiline kahjumarginaal.

(168)

Eespool nimetatud hinnavõrdluses ilmnesid järgmised kahjumarginaalid:

(169)

Eespool esitatut arvesse võttes leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada Hiinast ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaalide madalamale määrale. Arvestades, et Ukraina puhul on kahjumarginaal allpool miinimumtaset, tuleks algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt selle riigi suhtes uurimine lõpetada.

(170)

Seetõttu ja põhjendustes 165–169 esitatud põhjustel peaksid dumpinguvastased tollimaksud olema järgmised:

(171)

Pärast seda, kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, pakkus Kasahstani eksportiv tootja algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. Vaatlusaluse toote hinnad on näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset kõikumist ja seepärast ei ole toode kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Kõnealuse probleemi lahendamiseks tegi eksportiv tootja ettepaneku indekseerida minimaalne impordihind põhitooraine – mangaanimaagi – hinna suhtes. Siiski ei ole võimalik vaatlusaluse toote hinna kõikumist seletada põhitooraine hinna kõikumisega ning seega ei ole võimalik minimaalseid impordihindu tooraine hinna suhtes indekseerida. Teise võimalusena pakkus eksportiv tootja ka minimaalse impordihinna indekseerimist oma auditeeritud majandusaasta aruandes esitatud tootmiskulude alusel. Siiski ei saa seda lähenemist heaks kiita, sest tema kulude areng ei pruugi vastata tema hindade arengule. Lisaks leitakse, et selline kohustus ei toimiks, sest komisjonil oleks väga raske seirata kulude arengut. Selle põhjal järeldati, et eksportija pakutud kohustust ei saa heaks kiita,

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/32

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/34

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (3) sõlmis nõukogu riigihankeid käsitleva lepingu (edaspidi „leping”). Kõnealust lepingut tuleks kohaldada kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab lepingus sätestatud summale või ületab seda (edaspidi „piirmäärad”) ning on väljendatud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes.

(2)

Direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ üks eesmärkidest on võimaldada tellijatel või tellivatel asutustel järgida direktiivide kohaldamisel ka lepingus sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealustes direktiivides sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka leping, lepingus sätestatud piirmääradega, mis on väljendatud eurodes ning ümardatud allapoole lähima tuhandeni.

(3)

Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ piirmäärad, mida leping ei hõlma.

(4)

Seepärast tuleks direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ vastavalt muuta,

1)

artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

2)

artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

2)

artikli 8 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

3)

artiklis 56 asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

4)

artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse summa „5 278 000 eurot” summaga „5 150 000 eurot”;

5)

artikli 67 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/36

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (2) artikliga 19 on ette nähtud, et litsentse ja sertifikaate võib välja anda elektrooniliselt.

(2)

Kogemused on näidanud, et impordi- ja eksporditoimingute tõhustamiseks tuleks muuta artiklit 25, et oleks selge, et litsentse ja sertifikaate võib liikmesriigi pädev asutus säilitada ja hallata elektrooniliselt, selle asemel et saata need importijale või eksportijale ning ekspordiandmeid elektrooniliselt sisestades ja väljaandvale asutusele edastades võivad kanded elektroonilise ekspordilitsentsi või -sertifikaadi kohta ja nende kinnitused olla elektroonilised.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1291/2000 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Olenemata artiklist 24, võib liikmesriik lubada, et litsents või sertifikaat:

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriik otsustab, milline asutus teeb kande ning kinnitab litsentsi või sertifikaadi.

Litsentsi või sertifikaadi omistamine, selle kinnitamine ja heakskiitmine loetakse kehtivaks, kui:

Vastuvõtmise kuupäevana käsitatakse artikli 24 lõikes 1 osutatud ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeva.”

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/38

(1)

Määruse (EÜ) nr 2304/2002 sätted, mis on vastu võetud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 23 kohaselt, tuleb viia vastavusse kõnealuse otsuse muudatustega, võttes arvesse äsja asutatud 10. Euroopa Arengufondi (edaspidi „10. EAF”). Samuti tuleks need vastavusse viia ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud koostöölepingu (5) (AKV-EÜ partnerlusleping) IV lisa vastavate artiklite läbivaatamisega.

(2)

Võttes arvesse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMT”) erivajadusi, suutlikkust ja piiranguid, tuleks 10. EAFi finantsabi anda ÜMTdele eelarvetoetusena, tingimusel et riiklike kulutuste haldamine ÜMTdes on piisavalt läbipaistev, vastutustundlik ja tulemuslik. Lisaks peaks ÜMTde riigihangete korra läbipaistvus ja avatus vastama 10. EAF finantsmääruse standarditele. 9. EAFi raames saadud kogemuste põhjal tuleks 10. EAFi finantsabi anda projekti- või programmitoetusena vaid erandlikel asjaoludel, nimelt siis, kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud.

(3)

Ühtsete programmdokumentide vastuvõtmise tingimusena tuleks kontrollida, kas need sisaldavad kõiki vajalikke punkte, et komisjon saaks vastu võtta ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 20 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuse.

(4)

Vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 1 tuleks ühtsetes programmdokumentides vajaduse korral juhtida erilist tähelepanu abi saavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel ka kavandatavate meetmete, sealhulgas finants-, maksundus- ja õigusvaldkonna meetmete tõenäolisele ajakavale.

(5)

10. EAFi rahastamisprogrammi koostamise raames tuleks ette näha eraldised piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetuseks, et suurendada ÜMTde paindlikkust väikesaarte majandusprobleemidega toimetulekul, näiteks katastroofideks valmisoleku ja nende mõju leevendamise piirkondlike algatuste kaudu. Seoses sellega tuleks tagada kooskõla eelkõige piirkondliku koostöö ning integreerumise toetamise ja territoriaalse tasandi toetamise vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka ÜMTde, AKV riikide ja kooskõlas ühenduse muude rahastamisvahenditega ka asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade vahelisele koostööle.

(6)

Abi saavatele ÜMTdele 10. EAFi raames eraldatavad soovituslikud summad tuleks kindlaks määrata vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 5.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete üle on ÜMTdega nõu peetud.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 24 alusel loodud EAF-ÜMT komitee arvamusega,

1.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette ühenduse poolt ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTdele) antava ja komisjoni poolt kümnenda Euroopa Arengufondi (10. EAF) raames hallatava finantsabi kavandamise, rakendamise ja kontrollimise kord kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse ja 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega.”

2.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Territoriaalne programmitöö

Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse raames 10. EAFist tagastamatu abina rahastatavad toimingud kavandatakse võimalikult kiiresti pärast 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumist ühtse programmdokumendi vastuvõtmise abil vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud näidisele.”

3.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Ühtse programmdokumendi ettevalmistamine

1.   ÜMTde pädevad asutused valmistavad ühtse programmdokumendi koostamise ettepaneku ette pärast võimalikult paljude arenguprotsessis osalevate sidusrühmadega konsulteerimist, lähtudes saadud kogemustest ja parimatest tavadest.

Iga ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekut kohandatakse asjaomase ÜMT vajadustele ja erioludele. Selles määratakse kindlaks jälgitavad tulemustele suunatud näitajad ja edendatakse kohalikku osalust koostööprogrammides.

2.   ÜMTd, asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad ühtse programmdokumendi ettepaneku üle arvamusi, vajaduse korral asjaomase delegatsiooni vahendusel.

ÜMTd näevad ette kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused, et komisjon saaks ühtse programmdokumendi eelnõu võimalikult tulemuslikult hinnata.

3.   Rahaeraldis 10. EAFist antakse põhimõtteliselt eelarvetoetusena, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

Kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud, nähakse ühtse programmdokumendiga ette meetmed eelarvetoetuse andmise tingimuste loomiseks.

Kõiki lahknevusi ÜMT enda ja ühenduse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse.”

4.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Komisjoni hinnang ühtsele programmdokumendile

Komisjon annab hinnangu ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekule, et hinnata, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte ja kas see on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse, käesoleva määruse ja asjaomase ühenduse poliitika eesmärkidega.

Komisjon hindab ühtse programmdokumendi ettepanekut ka selleks, et teha kindlaks, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte, et komisjon saaks vastu võtta ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 20 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuse.

Komisjon teatab Euroopa Investeerimispangale saadud eelnõust.

Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, otsustab komisjon, kas 10. EAFi finantsabi antakse eelarvetoetusena, millega seoses tuleb anda esialgne hinnang riiklike kulutuste haldamise läbipaistvusele, vastutustundlikkusele ja tulemuslikkusele ning riigihangete avatusele ja läbipaistvusele kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses sätestatud standarditega, või programmi- või projektitoetusena.”

5.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Piirkondlikud programmid

1.   Artikleid 3–5 kohaldatakse mutatis mutandis ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikega 2 piirkondliku koostöö ja integratsiooni jaoks ette nähtud rahalise toetuse suhtes.

Ettepanekute hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse oodatavat mõju abi saavate ÜMTde integreerumisele piirkonda, kuhu nad kuuluvad.

Tagatakse võimalikult ulatuslik kooskõlastamine territoriaalse tasandi programmidega ning AKV riike ja/või asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimaid piirkondi hõlmavate meetmetega. See võib hõlmata prioriteetide ja konkreetsete vahendite kindlakstegemist, eesmärgiga tugevdada koostööd AKV riikide ja/või äärepoolseimate piirkondadega, ning ühist huvi pakkuvate meetmete valiku kindlakstegemise ja kooskõlastamise üksikasjalikke tingimusi.

Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon rahastamisotsuse, mis hõlmab projekti- ja programmitoetust.

2.   Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja territoriaalsed vahendid ühendada selliste piirkondlike programmide rahastamiseks, kus territoriaalne osalus on selgelt eristatav.

3.   Artiklit 8 ja artikleid 16–30 kohaldatakse piirkondlike programmide suhtes mutatis mutandis.”

6.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Reservi kasutamine

1.   Komisjon eraldab vahendeid reservist B ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõike 4 punktis b nimetatud eesmärkidel, võttes aluseks käesoleva määruse artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte. Komisjon kohandab vastavalt sellele juba eraldatud soovituslikke summasid ja teatab uusi eraldisi käsitlevast otsusest ÜMTdele ja liikmesriikidele.

2.   Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II D lisa artiklis 28 sätestatud vahendite kasutamiseks esitavad ÜMTd, kes peavad ennast nimetatud otsuses sätestatud toetuse saamise tingimustele vastavaks, komisjoni antavatel vormidel täidetud taotluse, millele tuleb lisada kogu taotluse hindamiseks vajalik teave.

Taotlus esitatakse komisjonile hiljemalt selle aasta lõpuks, mis järgneb aastale, mille jaoks lisatoetust taotletakse.

Komisjon teatab ÜMTdele võimalikult kiiresti oma otsuse.”

7.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kohustused

1.   ÜMTde finantsabi kulukohustused võtab kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega komisjon.

2.   Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon ühtse programmdokumendi raames rahastamisotsuse, mis hõlmab põhimõtteliselt eelarvetoetust, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

3.   Väljaspool ühtse programmdokumendi reguleerimisala võtab ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõike 4 kohaselt eraldamata reserviga B seotud kulukohustused komisjon ja rakendab need kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega.”

8.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Makseasutused

ÜMTde rahaasutused, kus komisjon avab ÜMTdega koostöö rakendamiseks kontosid kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega, täidavad makseasutuste funktsioone.

Ühenduse makseasutustes hoiustatud summadelt makstakse intressi.

Makseasutused ei saa oma teenuste eest tasu ja hoiustatud summadelt ei maksta intressi.”

9.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lepingute üldeeskirjad

1.   Riigihankelepingute sõlmimist reguleeriv kord määratakse kindlaks rahastamislepingutes.

2.   Kui finantsabi antakse eelarvetoetusena, kohaldatakse asjaomase ÜMT riigihangete korda.

3.   Muudel juhtudel sõlmitakse riigihankelepingud 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kehtivate sätete kohaselt.”

10.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Delegatsioonid

1.   Kui komisjoni esindab delegatsioon, mida juhib delegatsiooni juht, teatab komisjon sellest asjaomasele ÜMT-le. Sellistel juhtudel kohaldatakse 10. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses sisalduvaid eelarvevahendite käsutajaid ja edasivolitatud peaarvepidajaid käsitlevaid sätteid.

2.   Asjaomase ÜMT koostöös osalejate peamine kontaktisik on delegatsiooni juht. Ta teeb tihedat koostööd territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga.

3.   Delegatsiooni juhil on vajalikud korraldused ja volitused kõikide käesolevast määrusest tulenevate toimingute hõlbustamiseks ja kiirendamiseks.

4.   Delegatsiooni juht teavitab ÜMT ametiasutusi korrapäraselt ühenduse meetmetest, mis võivad vahetult mõjutada ühenduse ja ÜMT vahelist koostööd.”

11.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja

1.   Iga ÜMT valitsus määrab territoriaalse eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatavatest EAFi vahenditest. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu asetäitjat, kes asendab (asendavad) teda ajal, mil ta ei saa oma ülesandeid täita, ning teatab komisjonile asetäitja (asetäitjate) määramisest. Kui institutsioonilise suutlikkuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise tingimused on täidetud, võib territoriaalne eelarvevahendite käsutaja oma ülesanded seoses asjaomaste programmide ja projektide rakendamisega delegeerida ÜMT vastutavale valitsusasutusele. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab kõnealusest delegeerimisest komisjonile.

Kui komisjon saab teada probleemidest EAFi vahendite haldamisega seotud menetlustes, võtab ta koos territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab mis tahes asjakohaseid meetmeid.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja võtab rahalise vastutuse üksnes talle usaldatud täimisülesannete eest.

EAFi vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale anda, territoriaalne eelarvevahendite käsutaja:

2.   Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja otsustab meetmete rakendamise käigus järgmiste asjaolude üle ja teatab nendest otsustest komisjonile:

3.   Lisaks kuulub territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ülesannete hulka:

4.   Kui artiklis 21 nimetatud rakendamise aastaaruanne on esitatud, vaatavad komisjon ja territoriaalne eelarvevahendite käsutaja eelmise aasta põhitulemused läbi.

Pärast läbivaatamist võib komisjon esitada territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale oma märkused. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab komisjonile nende märkuste põhjal võetud meetmetest. Kui komisjon leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et võetud meetmed ei ole piisavad, võib ta esitada ÜMT-le ja territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale järelevalve- või juhtimiskorralduse tõhususe parandamiseks kohandamissoovitusi koos põhjendustega.

Kui territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saab sellised soovitused, peab ta näitama, milliseid meetmeid on võetud järelevalve- või juhtimiskorralduse parandamiseks, või selgitama, miks meetmeid ei ole võetud.”

12.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Vahekokkuvõte

1.   Vahekokkuvõte tehakse selleks, et kontrollida ühtse programmdokumendi esialgseid tulemusi, nende asjakohasust ja eesmärkide saavutamise ulatust.

Vahekokkuvõttes hinnatakse ka rahaliste vahendite kasutamist ning järelevalvet ja rakendamist.

2.   Vahekokkuvõtte tegemise eest vastutab komisjon koostöös territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ja asjaomase liikmesriigiga.

Vahekokkuvõte tehakse üldiselt 30–42 kuu jooksul pärast 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumist.

Ühtses programmdokumendis võib määrata teistsuguse tähtaja, eelkõige eelarvetoetuse korral vastu võetud näitajate osas.

Vahekokkuvõtte teeb sõltumatu hindaja, see esitatakse järelevalvekomiteele ja saadetakse seejärel komisjonile.

3.   Komisjon kontrollib vahekokkuvõtte asjakohasust ja kvaliteeti ühtses programmdokumendis kindlaks määratud kriteeriumide ja EAFi rahaeraldiste jaotamise kriteeriumide alusel.”

13.

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

EAFi eraldiste kohandamine

Järelevalve, auditi ja hindamise tulemuste alusel ning järelevalvekomitee märkusi arvestades võib komisjon kohandada algses ühtses programmdokumendis kehtestatud koguseid ja tingimusi omal algatusel või asjaomase ÜMT ettepaneku alusel, pidades silmas kõnealuse ÜMT hetkevajadusi ja tulemusi ning võttes arvesse kõnealuse ÜMT uusimaid olemasolevaid statistilisi andmeid.

Selline kohandamine toimub tavaliselt seoses artiklis 22 osutatud vahekokkuvõttega või eeskirjade eiramise puhul võimalikult kiiresti ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artiklis 24 sätestatud korras.”

14.

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Sissenõudmine ja tagasimaksmine

1.   Kõik tagasimaksed komisjonile tehakse enne tähtpäeva, mis on näidatud 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt koostatud sissenõudekorralduses. Selleks tähtpäevaks on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2.   Tagasimakse hilinemisel makstakse viivist, mida arvestatakse lõikes 1 osutatud tähtpäevast tegeliku maksmispäevani. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes selle kuu esimesel päeval, mil tähtpäev saabub.

3.   Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja peab arvestust ühenduse abist juba sooritatud maksetest tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja tagab, et summad nõutakse tagasi põhjendamatu viivituseta.

Abi saaja tagastab kõik tagasimaksmisele kuuluvad summad koos viivisega, arvates asjakohased summad maha oma järgmisest kuluaruandest ja komisjonile esitatavast maksetaotlusest või, kui see ei ole piisav, makstes summad ühendusele tagasi.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saadab komisjonile üks kord aastas aruande kõnealusel kuupäeval tagasinõudmisel olevate summade kohta, liigitatuna tagasinõudemenetluse algatamise aasta järgi.”

15.

Lisa asendatakse uue lisaga, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/55

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud kvoodid 2007. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/57

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud kvoodid 2007. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/59

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/61

(1)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas on sätestatud likvideerimismeetmed, mida tuleb rakendada, kui lammaste ja kitsede transmissiivne spongioosne entsefalopaatia (TSE) on leidnud kinnitust.

(2)

Vastavalt komisjoni 15. juuli 2005. aasta teatisele TSE suuniste (2) kohta ja kooskõlas 21. novembril 2006. aastal vastu võetud SANCO TSE töökavaga 2006.–2007. aastaks (3) võttis komisjon 26. juunil 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 727/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa. Sel viisil muudetud määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatakse teatavad meetmed, mida tuleb kohaldada, kui kitse- või lambakasvatusettevõttes on leidnud kinnitust TSE olemasolu, kuid veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) on välistatud.

(3)

Arvestades seda, et lamba- ja kitsekasvatus on ühenduse ulatuses teadaolevalt üsnagi erineva struktuuriga, on määrusega (EÜ) nr 999/2001, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 727/2007, ette nähtud võimalus kohaldada alternatiivseid meetodeid, tingimusel et ühenduse tasemel kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad.

(4)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisaga (nagu see oli sõnastatud enne määrusega (EÜ) nr 727/2007 sätestatud muudatusi) oli kehtestatud erand lammaste ja kitsede hävitamise suhtes juhul, kui ettevõttes on kindlaks tehtud TSE juhtum. Selle kohaselt võisid liikmesriigid teatud tingimustel lükata loomade hävitamist edasi kuni viis aastat. Muudetud määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas seda erandit ei olnud, kuna selle järele ei olnud enam vajadust.

(5)

17. juulil 2007. aastal esitas Prantsusmaa Euroopa Komisjoni vastu Euroopa ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi, milles nõudis määruse (EÜ) nr 727/2007 teatud sätete, eelkõige TSEsse nakatunud karja puhul kohaldatavate meetmete või kogu kõnealuse määruse tühistamist (kohtuasi T-257/07). Ajutise meetmena peatas kohus oma 28. septembri 2007. aasta määrusega asjaomaste sätete kohaldamise kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni.

(6)

Selle kohtumääruse tõttu ei saa liikmesriigid enam kohaldada meetmeid, mis on peatatud. Seepärast on liikmesriikidel raskusi asjaomaste loomade kohese hävitamisega.

(7)

Sellepärast on vaja uuesti sisse viia kõnealune erand, mis kehtis enne seda, kui määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa vastavaid sätteid muudeti määrusega (EÜ) nr 727/2007, et liikmesriigid saaksid, juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on vastava tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või kui seda peetakse vajalikuks sugulusaretuse vältimiseks, lükata asjaomaste loomade hävitamist edasi kuni viis aastat alates kõnealuse kohtumääruse väljaandmisest.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

„f)

Juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või kui seda peetakse vajalikuks sugulasaretuse vältimiseks, võib liikmesriik otsustada lükata loomade hävitamist edasi kuni viis aastat vastavalt punkti 2.3 alapunkti b alapunktidele i ja ii.”

5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/63

(1)

Nõukogu andis komisjonile 23. oktoobril 2006 volitused alustada Iisraeliga Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi, eesmärgiga kohandada Euroopa–Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel (1) (edaspidi „Euroopa – Vahemere piirkonna leping”), et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(2)

Kõnealused läbirääkimised lõppesid komisjonile edukalt.

(3)

Iisraeliga kokku lepitud protokolli artikli 9 lõikes 2 on sätestatud protokolli ajutine kohaldamine enne selle jõustumist.

(4)

Protokollile tuleks Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada ning seda ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,