I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

1.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 314/9

NÕUKOGU OTSUS,

8. november 2007,

millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/779/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusesse 2001/792/EÜ, Euratom (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel) (3) (edaspidi „mehhanism”) tehakse mitmeid olulisi muudatusi, et muuta Euroopa Liidu reageerimisvõime hädaolukorras ühtsemaks ja tõhusamaks. Selguse huvides tuleks kõnealune otsus uuesti sõnastada.

(2)	Loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetuste arv ja tõsidus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning seetõttu on surma saanud inimesed ning on hävinud vara, sealhulgas kultuuripärand, majandus- ja sotsiaalinfrastruktuurid ning kahjustunud keskkond.

(3)

Ühenduse meetmed selleks, et rakendada nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni liikmesriikide vastastikuse abi tõhustamise kohta loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral, (4) on aidanud kaitsta inimesi, keskkonda ja vara. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 17. märtsi 1992. aasta tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon, mille ühendus kiitis heaks nõukogu otsusega 98/685/EÜ, (5) on aidanud veelgi parandada tööstusõnnetuste ennetamist ja nendega toimetulekut.

(4)

Mehhanismi üldine eesmärk on pakkuda hädaolukordades taotluse korral toetust ning hõlbustada liikmesriikide ja ühenduse korraldatud abimissioonide tõhusamat koordineerimist võttes arvesse ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi. Mehhanismilt kodanikukaitseabi taotlevate riikide arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Mehhanismi tuleks tugevdada selle tagamiseks, et tõhusamalt ja selgemalt väljendada Euroopa ühtekuuluvust ning võimaldada liikmesriikide kodanikukaitseüksustel põhineva Euroopa kiirreageerimisvõime arendamist, mida on taotletud 16. ja 17. juunil 2005. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul ning Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2005. aasta resolutsioonis tsunamikatastroofi kohta.

(5)

Kõnealuse mehhanismi puhul võetakse piisavalt arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja rahvusvahelisi kohustusi. Seepärast ei tohiks käesolev otsus mõjutada liikmesriikide vastastikusi õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kahe- või mitmepoolsetest lepingutest ja on seotud käesolevas otsuses käsitletavate küsimustega.

(6)

Mehhanism peaks hõlbustama kodanikukaitse reageerimisvõimet kõikide ühenduses või väljaspool ühendust toimuvate suurõnnetusliikide, sealhulgas nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusega seotud õnnetuste, terroriaktide, tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, sealhulgas tahtmatu merereostuse puhul. Kodanikukaitseabi võib taotleda kõikide kõnealuste hädaolukordade puhul, et täiendada kannatanud riigi reageerimisvõimet.

(7)

Ennetamine on loodus-, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide vastase kaitse seisukohast väga oluline ning nõuaks seepärast täiendavate meetmete kavandamist. Tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteemide edasiarendamise soodustamiseks peaks ühendus abistama liikmesriike õnnetustele reageerimiseks vajaliku aja minimeerimisel ning ELi kodanike hoiatamisel. Kõnealused süsteemid peaksid arvesse võtma olemasolevaid teabeallikaid ning neile allikatele tuginema.

(8)

Liikmesriigi ja ühenduse tasandil on vaja võtta ettevalmistavaid meetmeid, et abimissioonide meeskondi oleks hädaolukorras võimalik kiiresti mobiliseerida ja nõutava paindlikkusega koordineerida ning tagada koolitusprogrammide abil hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade, päästemeeskondade ja muude vajalike ressursside tõhus päästevõime ja vastastikune täiendavus.

(9)

Muude ettevalmistavate meetmete hulka kuuluvad vajalikke meditsiinilisi ressursse käsitleva teabe koondamine ja uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine. Kõnealune teave puudutab meditsiinilisi ressursse, mida liikmesriigid, kes on saanud taotluse mehhanismi raames sekkuda, võiksid vabatahtlikkuse alusel rahvatervise kaitseks kättesaadavaks teha. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 296 ei ole ükski liikmesriik kohustatud andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

(10)

Kodanikukaitsealase kiirreageerimisvõime arendamiseks tuleks kaaluda kodanikukaitse abimissioonidel kasutatavate täiendavate sekkumismoodulite arendamist, mis koosneksid ühe või rohkema liikmesriigi ressurssidest ning mille eesmärgiks oleks täielik koostalitlusvõime. Kõnealused moodulid oleksid organiseeritud liikmesriikide tasandil ning kuuluksid nende juhtimise ja käsutamisõiguse alla.

(11)	Kui ühenduses toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju on või võib olla piiriülene või tingida ühe või mitme liikmesriigi abipalve, tuleks sellest asjakohaselt teatada usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu.

(12)

Mehhanism peaks võimaldama mobiliseerida abimissioone ja lihtsustada nende koordineerimist, et tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse, vähendades inimohvreid, vigastusi, varalist ja majanduslikku kahju ja keskkonnakahjustusi ning muutes sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse eesmärkide saavutamise reaalsemaks. Tugevdatud koostöö kodanikukaitsemissioonide puhul peaks põhinema ühenduse kodanikukaitsestruktuuril, mis koosneb järelevalve- ja teabekeskusest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist, mida haldavad komisjon ja liikmesriikide kontaktpunktid. Selle alusel tuleks luua raamistik, mille eesmärk on koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada kõnealune teave liikmesriikidele ning jagada missioonidel saadud kogemusi.

(13)	Liikmesriikide kontaktpunktide ülesanne peaks olema edastada teavet (sealhulgas teavet, mis käsitleb militaarvarustust ja -võimekust) kodanikukaitseabi kättesaadavuse kohta, mida kannatanud riik on taotlenud.

(14)

Asjakohaste transpordivõimaluste kättesaadavust tuleks täiustada, et toetada kiirreageerimisvõime arendamist ühenduse tasandil. Ühendus peaks toetama ja täiendama liikmesriikide panust nende transpordiressursside ühendamisel ning vajaduse korral osalema täiendavate transpordivõimaluste rahastamisel.

(15)

Seoses kodanikukaitse abimissiooniga väljaspool ühenduse territooriumi peaks mehhanism lihtsustama ja toetama ühenduse ja liikmesriikide võetavaid meetmeid. Abimissioone võib korraldada väljaspool ühenduse territooriumi kas iseseisvalt või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava operatsiooni osana, mille jaoks ühendus peaks looma suhted asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(16)

Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon osaleb kolmandates riikides toimuvatel abimissioonidel, on tal üldine koordineeriv ülesanne. Kõnealuse mehhanismi alusel pakutavat kodanikukaitseabi tuleks koordineerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muude asjakohaste rahvusvaheliste osalistega, et maksimeerida kättesaadavate ressursside kasutamist ning vältida mittevajalikku topelttööd. Kodanikukaitseabi tõhusam koordineerimine mehhanismi kaudu on eeltingimus üldise koordineerimise toetamiseks ning Euroopa tervikliku panuse tagamiseks üldisesse abiprojekti. Suurõnnetuste puhul, kui abi antakse nii mehhanismi kaudu kui ka nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (6) alusel, peaks komisjon tagama ühenduse üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse.

(17)

Samuti võiks kõnealune mehhanism olla vahendiks, mis lihtsustab ja toetab Euroopa Liidu lepingu V jaotises nimetatud kriiside ohjamist kooskõlas nõukogu ja komisjoni 29. septembri 2003. aasta ühisdeklaratsiooniga ühenduse kodanukukaitsemehhanismi kasutamise kohta kriisiohjamise valdkonnas. See otsus ei piira eesistujariigi rolli ja pädevust kriisiohjamisel nimetatud jaotise alusel.

(18)	Mehhanismi võiks kasutada liikmesriikide konsulaarasutuste taotluse korral ka suurte hädaolukordade korral kolmandates riikides ELi kodanikele antava konsulaarabi toetamiseks seoses kodanikukaitsega.

(19)	Kui peetakse asjakohaseks sõjalise varustuse ja võimekuse kasutamist, järgitakse sõjaväega tehtavas koostöös korda, menetlusi ja kriteeriume, mille nõukogu või selle pädevad organid on kehtestanud, et teha mehhanismile kättesaadavaks kodanikuühiskonna kaitsega seonduv sõjaline varustus ja võimekus.

(20)	Sõjalise varustuse kasutamine peaks olema kooskõlas ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjaomaste suuniste põhimõtetega.

(21)	Kandidaatriikide osalemine ning koostöö muude kolmandate riikide ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega peaks olema võimalik.

(22)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7)

(23)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt ühenduse ja liikmesriikide vahelise tugevdatud koostöö soodustamist kodanikukaitse abimissioonidel suurõnnetuste või nende otsese ohu korral, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu, arvestades mehhanismi toimimisest saadavat kasu inimkaotuste ning kahju vähenemise näol, on seda parem saavutada ühenduse tasandil.

Kui suurõnnetuses kannatanud liikmesriigi reageerimisvõime ei ole piisav, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus taotleda mehhanismilt oma kodanikukaitseressursside täiendamist. Seega võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)	Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale vastavalt artiklites 308 ja 203 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Sisu ja reguleerimisala

Artikkel 1

1. Käesoleva otsusega luuakse ühenduse mehhanism (edaspidi „mehhanism”), et soodustada kodanikukaitse abimissioonidel ühenduse ja liikmesriikide vahelist tugevdatud koostööd suurõnnetuste või nende otsese ohu korral.

2. Mehhanismi abiga tagatud kaitse hõlmab eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusamat kaitset loodus- või inimtegevuse tagajärjel aset leidvate õnnetuste, terrorismiaktide ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, sealhulgas tahtmatu merereostuse eest nii ühenduse territooriumil kui ka väljaspool seda, võttes arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi.

Mehhanism ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastest kehtivatest õigusaktidest või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.

Artikkel 2

Mehhanism koosneb paljudest osadest ja meetmetest, sealhulgas:

1)	hädaolukorras korraldatavate abimissioonide jaoks liikmesriikide käsutuses olevate päästemeeskondade ja muu päästeabi määratlemine;

2)	päästemeeskondade ja muu päästeabi ning hindamise ja/või koordineerimise eest vastutavate meeskondade (edaspidi „hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad”) ekspertide koolitusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine;

3)	töörühmad, seminarid ja katseprojektid, kus käsitletakse missioonide peamisi külgi;

4)	hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade moodustamine ja kohalesaatmine;

5)	sellise 24 tundi ööpäevas kättesaadava ja viivitamata reageerimisvõimelise järelevalve- ja teabekeskuse (MIC) moodustamine ja haldamine, mis on seoses mehhanismiga liikmesriikide ja komisjoni teenistuses;

6)	sellise usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS) loomine ja haldamine, mis võimaldab edastada ja vahetada infot MICi ning liikmesriikide poolt selleks määratud kontaktpunktide vahel;

liikmesriikide territooriumit mõjutada võivate õnnetuste tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteemide arendamisele kaasa aitamine, et võimaldada liikmesriikidel ja ühendusel ning nende asutustel kiiresti reageerida, samuti kõnealuste süsteemide loomise toetamine vajalikkust ja teostatavust käsitlevate uuringute ja hinnangute kaudu ning nende omavahelist sidusust ja ühendust MICi ning CECISega edendava tegevuse kaudu. Kõnealused süsteemid võtavad arvesse olemasolevaid teabe- järelevalve ja tuvastamisallikaid ning tuginevad nendele;

liikmesriikide toetamine varustuse ja transpordiressurssidele juurdepääsu saamisel:

a)	andes ja jagades teavet varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriigid saavad kättesaadavaks teha, eesmärgiga hõlbustada sellise varustuse ja transpordiressursside koondamist;

b)	liikmesriikide abistamine võimalikest teistest allikatest pärit transpordiressursside, sealhulgas kommertsturul kättesaadavate transpordiressursside kindlaksmääramisel ja hõlbustades nende juurdepääsu sellistele ressurssidele;

c)	liikmesriikide abistamine võimalikest teistest allikatest pärit varustuse, sealhulgas kommertsturul kättesaadava varustuse kindlaksmääramisel;

9)	liikmesriikide eraldatud transpordi täiendamine, andes täiendavaid transpordiressursse, mida on vaja kiirreageerimise tagamiseks suurõnnetuste korral;

10)	suurte hädaolukordade korral kolmandates riikides ELi kodanikele antava kodanikukaitsealase konsulaarabi toetamine liikmesriikide konsulaarasutuste taotluse korral;

11)	muu, mehhanismi raamistikus vajalik toetav ja täiendav tegevus, nagu on nimetatud nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsuse 2007/162/EÜ, Euratom (kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta) (8) artiklis 4.

Artikkel 3

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„suurõnnetus” – olukord, millel on või võib olla kahjulik mõju inimestele, keskkonnale või varale ning mis võib tingida abipalve esitamise käesoleva mehhanismi raames;

2)	„reageerimine” – pärast suurõnnetust mehhanismi raames võetav meede õnnetuse otseste tagajärgedega tegelemiseks;

3)	„valmisolek” – varem võetud meetmetest tulenev inimeste ja materiaalsete vahendite valmisolek ja võime tagada tõhusalt kiire reageerimine hädaolukorrale;

4)	„varajane hoiatamine” – õigeaegse ja tõhusa teabe andmine, mis võimaldab võtta meetmeid riskide vältimiseks või vähendamiseks ja tõhusaks reageerimiseks valmisoleku tagamiseks;

„moodul” – eelnevalt kindlaksmääratud ülesandest ja vajadustest lähtuv liikmesriikide võimekuse iseseisev ja sõltumatu kord või liikmesriikide liikuv operatiivne reageerimisrühm, millel on vajalikud inimesed ja materiaalsed vahendid, ning mida saab kirjeldada lähtuvalt selle tegevusvõimest või selle poolt täidetavast ülesandest/ülesannetest.

II PEATÜKK

Valmisolek

Artikkel 4

1. Liikmesriigid määravad eelnevalt oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitseteenistuses või muus päästeteenistuses kindlaks need päästemeeskonnad või moodulid, keda saaks kasutada missiooni korraldamiseks või keda oleks võimalik luua ja lähetada väga lühikese etteteatamisaja jooksul, üldiselt 12 tunni jooksul alates abipalve esitamisest. Nad võtavad arvesse asjaolu, et meeskonna või mooduli koosseis peaks sõltuma suurõnnetuse liigist ja sellega seotud konkreetsetest vajadustest.

2. Liikmesriigid valivad eksperdid, keda võib hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnas õnnetuskohale saata.

3. Liikmesriigid teevad vabatahtlikkuse alusel tööd moodulite arendamise suunas, eelkõige selleks, et need vastaksid esmatähtsatele sekkumis- või toetusvajadustele käesoleva mehhanismi raames, mis:

a)	koosnevad ühe või mitme mehhanismis osaleva riigi ressurssidest;

b)	suudavad täita ülesandeid reageerimise valdkonnas;

suudavad täita oma ülesandeid vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele suunistele ning seega:

i)	on neid võimalik lähetada väga lühikese etteteatamisaja jooksul pärast abitaotluse esitamist;

ii)	suudavad nad töötada teatud aja jooksul iseseisvalt ja sõltumatult, kui kohapealsed asjaolud seda nõuavad;

d)	koostalitlusvõimelised teiste moodulitega;

e)	on läbinud väljaõppe ja sooritanud harjutused punktides a ja d esitatud koostalitlusnõuetele vastamiseks;

f)	määratud nende tegevuse eest vastutava isiku alluvusse;

g)	suudavad pakkuda toetust muudele ELi organitele ja/või rahvusvahelistele institutsioonidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

4. Liikmesriigid kaaluvad võimalust anda vajaduse korral ka muud päästeabi, mida pädevad teenistused pakkuda suudavad, nagu konkreetses hädaolukorras rakendatavad spetsialistid ja erivarustus, ja küsida valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja muudelt asjassepuutuvatelt organisatsioonidelt võimalikke ressursse.

5. Liikmesriigid, kes seda teha soovivad, võivad asjaomaseid julgeolekupiiranguid järgides anda teavet asjaomase sõjalise varustuse ja võimekuse – nagu transport ja logistiline või meditsiiniline toetus – kohta, mida võiks viimase abinõuna kasutada kodanikukaitseabi osana kõnealuse mehhanismi kaudu.

6. Liikmesriigid annavad kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kõnealuste meeskondade, ekspertide, käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud moodulite ning muu missioonialase abi ning artikli 5 punktis 6 osutatud meditsiiniliste ressursside kohta asjakohast üldteavet ja vajaduse korral ajakohastavad teavet viivitamata.

7. Liikmesriigid, keda nende taotluse korral toetab komisjon, võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende poolt pakutava kodanikukaitseabi õigeaegne transport.

8. Liikmesriigid määravad kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 5

Komisjon:

1)	loob MICi ning haldab seda;

2)	loob CECISe ning haldab seda;

3)	annab oma panuse õnnetuste tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteemide arendamisse, nagu on sätestatud artikli 2 punktis 7;

tagab võime mobiliseerida ja võimalikult kiiresti sündmuskohale saata väikseid ekspertide rühmi, kes:

a)	hindavad abi taotleva riigi kodanikukaitsealaseid vajadusi, pidades silmas liikmesriikide ning mehhanismi kaudu kättesaadavat abi;

b)	lihtsustavad vajaduse korral kohapealsete kodanikukaitsealaste abioperatsioonide koordineerimist ja teevad vajaduse korral koostööd abi taotleva riigi pädevate asutustega;

töötab välja koolitusprogrammi, et tõhustada kodanikukaitse abimissiooni koordineerimist, tagades artikli 4 lõikes 1 osutatud päästemeeskondade ja moodulite või artikli 4 lõikes 4 osutatud muu päästeabi kokkusobivuse ja vastastikuse täiendavuse ning suurendades artikli 4 lõikes 2 osutatud ekspertide pädevust. Programmi peaksid kuuluma ühiskursused ja -harjutused ning vahetuskava, mis võimaldaks lähetada üksikisikuid teiste liikmesriikide meeskondadesse;

6)	koondab ja koostab suurte hädaolukordade korral teavet, mis käsitleb liikmesriikide võimet tagada seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmine ning varud, mida missioonil oleks võimalik kasutada;

7)	töötab välja mehhanismi raames korraldatud missioonidel omandatud kogemuste programmi ja levitab neid kogemusi infosüsteemi kaudu;

8)	soodustab ja julgustab mehhanismi tarvis uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist;

9)	võtab artikli 2 punktides 8 ja 9 loetletud meetmeid;

10)	tagab võime pakkuda hindamise ja/või koordineerimise ekspertidele elementaarset logistilist abi;

11)	võtab mis tahes muud mehhanismi raames vajalikud toetavad ja täiendavad meetmed nagu on mainitud otsuse 2007/162/EÜ, Euratom artiklis 4.

III PEATÜKK

Reageerimine

Artikkel 6

1. Ühenduses toimuva suurõnnetuse või selle otsese ohu korral, mille mõju on või võib olla piiriülene, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus või võib toimuda, sellest viivitamata komisjonile ja nendele liikmesriikidele, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui teatamiskohustus on juba pandud kellelegi teisele vastavalt Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastele õigusaktidele või kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele.

2. Ühenduse territooriumil toimuva suurõnnetuse või selle otsese ohu korral, millega seoses võivad üks või mitu liikmesriiki taotleda abi, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus või võib toimuda, viivitamata komisjonile, millal võib MICi kaudu esitatavat abitaotlust oodata, et võimaldada komisjonil vajaduse korral teavitada sellest muid liikmesriike ning oma pädevad asutused tööle rakendada.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamine toimub vajaduse korral CECISe kaudu.

Artikkel 7

1. Kui suurõnnetus toimub ühenduse territooriumil, võib liikmesriik paluda abi MICi või otse muude liikmesriikide kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne.

2. Kui taotlus esitatakse MICi kaudu, siis pärast taotluse saamist nõuetekohaselt ja viivitamata komisjon:

a)	edastab taotluse muude liikmesriikide kontaktpunktidele;

b)	hõlbustab meeskondade, ekspertide, moodulite ja muu päästeabi mobiliseerimist;

c)	kogub õnnetuse kohta kontrollitud teavet ja edastab selle liikmesriikidele.

3. Liikmesriik, kellele abitaotlus on adresseeritud, otsustab viivitamata, kas tal on võimalik taotletavat abi anda, ja teatab sellest kas MICi kaudu või otse abi taotlevale liikmesriigile, täpsustades võimaliku abi ulatuse ja tingimused. Kui liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki otse, teavitab ta sellest ka MICi. MIC teavitab liikmesriike.

4. Abi taotlev liikmesriik vastutab abimissioonide juhtimise eest. Abi taotleva liikmesriigi asutused näevad ette suunised ja vajaduse korral päästemeeskondadele või moodulitele usaldatud ülesannete ulatuse. Kõnealuste ülesannete läbiviimise üksikasjad kuuluvad abi andva liikmesriigi määratud vastutava isiku pädevusse.

5. Kui abi taotlev liikmesriik palub, et päästemeeskonnad juhiksid missiooni tema nimel, püüavad liikmesriikide ja ühenduse meeskonnad oma tegevust koordineerida.

6. Kui hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad saadetakse välja, peavad nad hõlbustama päästemeeskondade koordineerimist ja tegema koostööd abi taotleva liikmesriigi pädevate asutustega.

Artikkel 8

1. Väljaspool ühenduse territooriumi toimuva suurõnnetuse puhul võib artiklit 7 taotluse korral kohaldada ka väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavate kodanikukaitse abimissioonide suhtes.

Selliseid missioone võib korraldada kas iseseisva abimissioonina või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava missiooni osana.

Käesolevas artiklis sisalduva koordineerimiskorra ulatus piirdub üksnes mehhanismi kaudu antava abiga.

Käesoleva artikli alusel võetud meetmed ei piira Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel võetud meetmeid.

2. Kui lõikes 1 osutatud kodanikukaitse abi antakse MICi kaudu esitatud taotluse põhjal, tagab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik (edaspidi „eesistujariik”) kodanikukaitse abimissioonide üldise koordineerimise, austades samas komisjoni kui tegevuse koordineerija rolli, mis on esitatud lõikes 4.

3. Seoses poliitilise ja strateegilise koordineerimisega eesistujariik eelkõige:

a)	hindab mehhanismi võimaliku kasutamise asjakohasust kriisiohje hõlbustamise ja toetamise vahendina;

b)	rajab seal, kus peab seda vajalikuks, kannatanud kolmanda riigiga poliitilisel tasemel suhted ning teeb selle riigiga hädaolukorra kõikides etappides koostööd abimissioonide üldises poliitilises ja strateegilises raamistikus.

Eesistujariik võib vajaduse korral taotleda, et mõni muu liikmesriik võtab endale kas osalise või täieliku vastutuse poliitilise ja strateegilise koordineerimise eest või ta võib paluda komisjonil seda koordineerimist toetada.

4. Komisjon koordineerib tegevust tihedas koostöös eesistujariigiga lõikes 3 osutatud poliitilise ja strateegilise koordineerimise raamistikus. Tegevuse koordineerimine sisaldab vajaduse korral järgmisi meetmeid:

liikmesriikide kontaktpunktidega kestva dialoogi pidamine, eesmärgiga tagada mehhanismi kaudu üldisesse abiprojekti tõhusa ja ühtse Euroopa kodanikukaitseabi panuse andmine:

i)	liikmesriikide viivitamata teavitamine kõikidest abitaotlustest;

ii)	hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade kohapeale lähetamine, et hinnata olukorda ning vajadusi ja/või hõlbustada mehhanismi kaudu antava abi koordineerimist kohapeal;

iii)	vajaduste hinnangute koostamine koostöös hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade või teiste osaliste, sealhulgas teiste ELi teenistustega;

iv)	asjaomaste hinnangute ja analüüside jagamine kõigi asjaomaste osalistega;

v)	ülevaate andmine liikmesriikide poolt ja muudest allikatest antava abi kohta;

vi)	nõustamine taotletava abiliigi kohta, tagamaks, et osutatav kodanikukaitseabi on kooskõlas vajaduste hinnanguga;

vii)	abi andmise mis tahes praktilistest raskustest ülesaamisel abistamine sellistes valdkondades nagu transiit ja toll;

b)	kannatanud kolmanda riigiga koostöö tegemine selliste tehniliste detailide osas nagu täpsed abivajadused, pakkumiste vastuvõtmine ja abi kohaliku saamise ja jaotamise praktiline kord;

c)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni humanitaarasjade koordinatsioonibürooga (ÜRO OCHA) koostöö tegemine seal, kus kohalviibivad ja üldisesse abiprojekti oma panuse andvad muud asjaomased osapooled püüavad koosmõju maksimeerimiseks üksteist täiendada ning vältida tegevuse dubleerimist ja lünki;

d)	koostöö tegemine kõigi asjaomaste osapooltega, eelkõige mehhanismi raames abimissioonide lõppetapis, et hõlbustada sujuvat üleandmist.

5. Vajadusel korral võib komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi võtta eesistujariigiga kokkuleppel täiendavaid tegevusalaseid ülesandeid.

6. Komisjon võib tihedas koostöös eesistujariigiga määrata lõike 4 punkti a alapunktis ii osutatud hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad. Need meeskonnad koosnevad liikmesriikide poolt igal üksikjuhul eraldi määratud ekspertidest ja meeskonnajuhist. Komisjon valib kõnealuse meeskonna jaoks eksperdid ja juhi, tuginedes nende ettevalmistusele ja kogemustele, sealhulgas mehhanismialase koolituse tasemele, eelnevatele mehhanismi raames toimunud missioonide ja muu rahvusvahelise hädaabitöö kogemustele. Valik põhineb ka muudel kriteeriumitel, sealhulgas keelteoskusel, millega tagatakse, et meeskonnal tervikuna on kättesaadavad konkreetse olukorra jaoks vajalikud oskused.

MIC hoiab tihedaid kontakte hindamis- ja/või koordineerimismeeskondadega ning abistab ja suunab neid.

7. Eesistujariik ja komisjon tagavad tiheda koostöö ja peavad jätkuvat dialoogi kõikides missiooniga seonduvates hädaolukorra etappides.

Tegevuse koordineerimine integreeritakse ÜRO OCHA kohaloleku korral täielikult nende üldisesse koordineerimistegevusse ning nende juhtrolli austatakse.

Mehhanismi kaudu koordineerimine ei mõjuta kahepoolseid suhteid osalevate liikmesriikide ja kannatanud riigi vahel ega koostööd liikmesriikide ja ÜRO vahel. Selliseid kahepoolseid kontakte võib kasutada ka mehhanismi kaudu koordineerimise toetamiseks.

Taotletakse koosmõju ja vastastikust täiendavust teiste liidu või ühenduse vahenditega. Eelkõige tagab komisjon vastastikuse täiendavuse ja sidususe mehhanismi raames võetud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vahel.

Suurte hädaolukordade korral väljaspool ühendust peaks kodanikukaitset toetava kättesaadava sõjalise varustuse ja võimekuse võimalik kasutamine olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjaomaste suuniste põhimõtetega.

8. Käesolevas artiklis osutatud eesistujariigi ja komisjoni koordineeriv roll ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust oma meeskondades, moodulite ja muu toetuse, sealhulgas sõjalise varustuse ja võimekuse suhtes. Eelkõige ei tulene eesistujariigi ja komisjoni poolsest koordineerimisest korralduste andmine liikmesriikide meeskondadele, moodulitele ja muule abile, mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel vastavalt peakorterite tasandil ja kohapealsele koordineerimisele.

9. Selleks et võimaldada lõigetes 1 kuni 8 osutatud koordineerimist ja tagada terviklik panus üldisesse abiprojekti:

a)	kõik liikmesriigid, kes pakuvad lõikes 1 osutatud kodanikukaitseabi vastusena MICi edastatud taotlusele, hoiavad nimetatud keskust täielikult oma tegevusega kursis;

b)	teevad kohapeal missioonis osalevad liikmesriikide meeskonnad ja moodulid mehhanismi kaudu tihedat koostööd MICi kohapealsete hindamis- ja/või koordineerimismeeskondadega.

Artikkel 9

Komisjon võib toetada ja täiendada liikmesriikide pakutavat kodanikukatseabi mehhanismiga seoses, võttes artikli 2 punktides 8 ja 9 loetletud meetmeid.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 10

Kandidaatriigid võivad mehhanismis osaleda.

Muud kolmandad riigid ja rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid võivad kõnealuse mehhanismiga hõlmatud tegevuses osaleda, kui see on nende kolmandate riikide või organisatsioonide ning ühenduse vaheliste lepingute alusel lubatud.

Artikkel 11

Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 12

Komisjon kehtestab artikli 13 lõikes 2 osutatud korras rakenduseeskirjad, mis käsitlevad eelkõige järgmisi küsimusi:

1)	artikliga 4 ettenähtud ressursid, mida on võimalik abimissioonidel kasutada;

2)	artikli 2 punktiga 5 ettenähtud MIC;

3)	artikli 2 punktiga 6 ettenähtud CECIS;

4)	artikli 2 punktiga 4 ettenähtud hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad, sealhulgas ekspertide valiku kriteeriumid;

5)	artikli 2 punktiga 2 ettenähtud koolitusprogramm;

6)	artikli 4 lõikes 3 ettenähtud moodulid;

7)	artikli 2 punktis 7 ettenähtud tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteemid;

8)	artikli 5 punkti 6 punkti e kohane meditsiinilisi ressursse käsitlev teave;

9)	artikli 7 kohased ühenduse territooriumil korraldatavad missioonid ja artikli 8 kohased väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavad missioonid.

Artikkel 13

1. Komisjoni abistab otsuse 2007/162/EÜ, Euratom artikliga 13 loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 14

Komisjon hindab käesoleva otsuse kohaldamist iga kolme aasta järel alates selle teatavakstegemisest ja edastab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Vajaduse korral kuuluvad hindamistulemuste juurde kõnealuse otsuse muutmiseks tehtavad muudatused.

Artikkel 15

Otsus 2001/792/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid tuleb lugeda lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 16

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

R. PEREIRA

(1) 24. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 195, 18.8.2006, lk 40.

(3) EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

(4) EÜT C 198, 27.7.1991, lk 1.

(5) EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1.

(6) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8) ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.

LISA

Vastavustabel

Nõukogu otsus 2001/792/EÜ, Euratom	Käesolev otsus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine lõik	Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine lõik
Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik	Põhjendus 4, teine lause
Artikli 1 lõige 3, sissejuhatav lause	Artikkel 2, sissejuhatav lause
Artikli 1 lõike 3 esimene taane	Artikli 2 punkt 1
Artikli 1 lõike 3 teine taane	Artikli 2 punkt 2
Artikli 1 lõike 3 kolmas taane	Artikli 2 punkt 3
Artikli 1 lõike 3 neljas taane	Artikli 2 punkt 4
Artikli 1 lõike 3 viies taane	Artikli 2 punkt 5
Artikli 1 lõike 3 kuues taane	Artikli 2 punkt 6
—	Artikli 2 punkt 7
—	Artikli 2 punkt 8
—	Artikli 2 punkt 9
—	Artikli 2 punkt 10
Artikli 1 lõike 3 seitsmes taane	Artikli 2 punkt 11
—	Artikkel 3
Artikli 2 lõige 1	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 2 lõige 2	Artikli 6 lõige 3
Artikli 3 sissejuhatav lause	—
Artikli 3 punkt a	Artikli 4 lõige 1
Artikli 3 punkt b	Artikli 4 lõige 2
—	Artikli 4 lõige 3
Artikli 3 punkt c	Artikli 4 lõige 6
Artikli 3 punkt d	Artikli 4 lõige 4
—	Artikli 4 lõige 5
—	Artikli 4 lõige 7
Artikli 3 punkt e	Artikli 4 lõige 8 ja artikkel 11
Artikli 4 sissejuhatav lause	Artikli 5 sissejuhatav lause
Artikli 4 punkt a	Artikli 5 punkt 1
Artikli 4 punkt b	Artikli 5 punkt 2
—	Artikli 5 punkt 3
Artikli 4 punkt c	Artikli 5 punkt 4
Artikli 4 punkt d	Artikli 5 punkt 5
Artikli 4 punkt e	Artikli 5 punkt 6
Artikli 4 punkt f	Artikli 5 punkt 7
Artikli 4 punkt g	Artikli 5 punkt 8
Artikli 4 punkt h	Artikli 5 punkt 9
—	Artikli 5 punkt 10
—	Artikli 5 punkt 11
Artikli 5 lõige 1	Artikkel 7 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõige 2	Artikli 7 lõige 3
Artikli 5 lõige 3	Artikli 7 lõige 4
Artikli 5 lõige 4	Artikli 7 lõige 5
Artikli 5 lõige 5	Artikli 7 lõige 6
Artikli 6 esimene lõik	Artikli 8 lõige 1
Artikli 6 teine lõik	Artikli 8 lõiked 2–9
—	Artikkel 9
Artikkel 7	Artikli 10 esimene lõik
—	Artikli 10 teine lõik
Artikli 8 lõige 1	—
Artikli 8 lõige 2, sissejuhatav lause	Artikli 12 sissejuhatav lause
Artikli 8 lõike 2 punkt a	Artikli 12 punkt 1
Artikli 8 lõike 2 punkt b	Artikli 12 punkt 2
Artikli 8 lõike 2 punkt c	Artikli 12 punkt 3
Artikli 8 lõike 2 punkt d	Artikli 12 punkt 4
Artikli 8 lõike 2 punkt e	Artikli 12 punkt 5
—	Artikli 12 punkt 6
—	Artikli 12 punkt 7
Artikli 8 lõike 2 punkt f	Artikli 12 punkt 8
Artikli 8 lõike 2 punkt g	Artikli 12 punkt 9
Artikli 9 lõige 1	Artikli 13 lõige 1
Artikli 9 lõige 2	—
Artikli 9 lõige 3	Artikli 13 lõige 2
Artikli 9 lõige 4	—
Artikkel 10	Artikkel 14
—	Artikkel 15
Artikkel 11	—
Artikkel 12	Artikkel 16

1.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 314/21

KOMISJONI OTSUS,

21. august 2007,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga

(Juhtum COMP/M.4523 – Travelport/Worldspan)

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3938 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/781/EÜ)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 1, võttis komisjon 21. augustil 2007 vastu otsuse ühinemisjuhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täielik versioon on kättesaadav juhtumi autentses keeles ja komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_et.html

I. KOKKUVÕTE

(1)

Travelport LLC, mis on Ameerika Ühendriikide kontserni The Blackstone Group (edaspidi „Blackstone”) tütarettevõtja, pakub ülemaailmse elektroonilise jaotussüsteemi (edaspidi „GDS”) Galileo ja Gulliver’s Travel Associates süsteemi kaudu reisimisega seotud jaotusteenuseid. Lisaks sellele käitab Travelport mitut veebipõhist reisibürood ja reisimisega seotud veebisaiti, sh ebookers, Orbitz, Cheaptickets, Octopus Travel, HotelClub ja RatesToGo.

(2)

Worldspan Technologies Inc. (edaspidi „Worldspan”) pakub reisimisega seotud jaotusteenuseid GDS-süsteemi Worldspan kaudu. Ettevõtja on keskendunud peamiselt meelelahutussektoris GDS-teenuste pakkumisele veebipõhistele ja viimasel ajal ka traditsioonilistele reisibüroodele. Lisaks pakub Worldspan infotehnoloogiateenuseid lennuettevõtjatele (nt ettevõttesisesed broneerimissüsteemid ja lennutegevusega seotud tehnoloogiateenused).

(3)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi „ühinemismäärus”) artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekul põhineva toimingu raames omandab Travelport täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Worldspan üle aktsiate ostu teel.

(4)	Komisjoni turu-uuringust ilmnes, et kavandatav koondumine ei tekita konkurentsiprobleeme, mis takistaksid oluliselt konkurentsi ühisturul või selle olulises osas.

II. SELETUSKIRI

II.1. Asjaomase kaubaturu ja võimaliku alternatiivse turu määratlused

(5)

Eelmiste juhtumite puhul määratles komisjon GDSi kui reisibüroodele pakutavat vahendit, mis võimaldab neil saada teavet reisiteenuste pakkujate (lennuettevõtjad, hotellid ja autorendiettevõtted) kohta ja teha vastavaid broneeringuid, reisiteenuste pakkujad omakorda edastavad GDSile teavet oma toodete kohta.

(6)

Kaubaturgu, mida see tehing mõjutab, määratletakse otsuses kui GDSi kaudu pakutavate reisimisega seotud elektrooniliste jaotusteenuste turgu. Kõnealune turg on oma olemuselt kahepoolne ja seal leidub kahte liiki kliente. GDSi pakkujad on vahendajad, kes ühest küljest võimaldavad reisiteenuste pakkujatel (kes tegutsevad GDS-teenuste pakkujatele eelneval kaubaturul) jaotada oma reisipakkumised reisibüroodele ja lõppkokkuvõttes lõpptarbijatele ning teisest küljest reisibüroodel (kes tegutsevad GDS-teenuste pakkujatele järgneval kaubaturul) pääseda ligi reisipakkumistele ja broneerida neid lõpptarbijate jaoks. Põhjaliku uurimise käigus leidsid kõnealused kaubaturu tunnused kinnitust.

(7)

Komisjon hindas, kas teatise esitaja väide, et asjaomasel kaubaturul on peale GDS-teenuste pakkujate ka alternatiivsed tehnoloogiad, mille abil saab vältida GDS-teenuste pakkujate teenuste kasutamist, on õige. Need alternatiivid on i) kombineeritud otsingumootorid, ii) otselingid, iii) nn uued GDSiga liitujad (edaspidi „GNE”) ja iv) „supplier.com” veebisaidid.

(8)

Esimese kolme alternatiivi arvamine asjaomase kaubaturu hulka lükati otsuses tagasi, kuna põhjalik uurimine näitas selgelt, et need kas ei asenda GDSi, neid on Euroopa Majanduspiirkonnas väga vähe või on nende mõju seal väga väike. Selleks et määrata kindlaks, kas „supplier.com”-veebisaitide kaudu pakutavad teenused saavad asendada GDS-teenuseid ja kas need kuuluvad samale kaubaturule, korraldati mitmekülgne hindamine, mis hõlmas turu mõlemat poolt.

(9)

Eelneval kaubaturul tegutsev „supplier.com” võimaldab reisiteenuste pakkujatel vähendada märkimisväärselt teenuste jaotamise keskmist kulu ja piirkulu, sest lõppkokkuvõttes hoiavad nad kokku GDSi kaudu broneerimise kulude ning võimaliku vahendustasu pealt, mida tuleb maksta GDSi kaudu broneeringuid tegevale reisibüroole.

(10)

Sellest tulenevalt saavad traditsioonilised lennuettevõtjad paremini konkureerida odavlennufirmadega, kelle põhikanal on „supplier.com”. Lisaks julgustab reisiteenuste pakkujaid edendama „supplier.com” kasutamist asjaolu, et eri reisiteenuste pakkujate hindade võrdlemine muutub lõpptarbija jaoks järjest keerulisemaks, sest sellise teabe saamiseks tuleb külastada mitut veebisaiti. See selgitab osaliselt „supplier.com” veebisaidi kasutuse suurenemist viimastel aastatel. IATA andmetel moodustasid EMP 20 suurema lennuettevõtja otsebroneeringud 2005. aastal keskmiselt 25 % kõigist broneeringutest (2004. aastal moodustasid need 20 % ja 2003. aastal 16 %).

(11)

Põhjaliku uurimise käigus ilmnes, et see, mil määral saavad reisiteenuste pakkujad teha broneeringuid GDSi asemel „supplier.com” veebisaidi kaudu, varieerub märkimisväärselt olenevalt reisiteenuste pakkuja valitud ärimudelist. Samuti sõltub see reisiteenuse pakkuja lõpptarbijate andmebaasi suurusest ja lõpptarbijate käitumuslikust omapärast, mis teataval määral sõltub reisipakkumiste jaotamisest GDSi kaudu.

(12)

Järgneval kaubaturul tegutsevad reisibürood saavad GDSi kaudu broneerimise korral GDS-teenuste pakkujatelt märkimisväärset stimuleerivat tasu ja lisaks sellele võimalikku vahendustasu reisiteenuste pakkujatelt. Reisibürood jäävad sellest tulust ilma, kui nad broneerivad „supplier.com” kaudu. Kõnealuse tulu kaotamise korvamiseks peaksid reisibürood võtma teenuse lõppkasutajalt teenustasu (mis omakorda annab lõppkasutajale motivatsiooni broneerida piletid reisibüroo asemel „supplier.com” kaudu, mis vähendab reisibüroo tulusid veelgi). Seetõttu leidis komisjon oma otsuses, et reisibüroodel on tugev stiimul jätkata GDSi kasutamist ja mitte asendada broneerimist GDSis „supplier.com” veebisaitide kaudu broneerimisega. Samuti leidis komisjoni põhjaliku uurimise käigus kinnitust asjaolu, et „supplier.com” kasutamine on vaevanõudev ja erinevalt GDSist iseloomustab seda toodete ühekülgsus ja hindade võrdlemise võimaluse puudumine.

(13)

Arvestades seda, et kõnealuste teenuste asendamine eelneval kaubaturul on ainult osaline, jättes reisiteenuste pakkujate broneeringute tegemise olulisel määral sõltuvaks GDS-teenuste pakkujatest ja võttes arvesse asjaolu, et kõnealuste teenuste asendamine järgneval kaubaturul on väga piiratud, leiti otsuses, et „supplier.com” veebisaite ei peaks arvama selle kaubaturu hulka, kus tegutsevad GDS-teenuste pakkujad.

(14)	Kuid otsuses tunnistatakse, et „supplier.com” veebisaitide kiire kohanemine turutingimustega mõjutab GDS-teenuste turul valitsevaid konkurentsitingimusi ja piirab ühinenud ettevõtjate turukäitumist.

II.2. Asjaomased geograafilised turud

(15)

Otsuses määratletakse eelneva kaubaturu geograafilist turgu kui kogu Euroopa Majanduspiirkonda hõlmavat turgu. Reisiteenuste ja GDS-teenuste pakkujate vahel sõlmitud ülemaailmsete kokkulepetega nähakse Euroopa Majanduspiirkonna, Ameerika Ühendriikide ja muude maailma piirkondade jaoks tavaliselt ette eraldi piirkondlikud hinnakavad. Broneerimistasud, mida reisiteenuste pakkujad maksavad GDSis broneerimise eest, on Euroopa Majanduspiirkonnas oluliselt suuremad kui Ameerika Ühendriikides. Lisaks sellele reguleerib EMP turgu ELi toimimisjuhend, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide turg vabastati 2006. aastal piirangutest. Pealegi varieeruvad GDS-teenuste pakkujate turuosad märkimisväärselt sõltuvalt piirkonnast ja asjaomasest riigist. Seetõttu leidis komisjon otsuses, et konkurentsitingimused EMPs erinevad oluliselt Ameerika Ühendriikide omadest.

(16)

Otsuses määratletakse järgnevat kaubaturgu ulatuse poolest riigisisesena, sest GDS-teenuste pakkujate turuosad varieeruvad liikmesriigiti oluliselt. See on kooskõlas komisjoni eelmiste otsustega ja leidis kinnitust ka turu-uuringus. Peaaegu kõik reisibürood – sageli ka veebipõhised – tegutsevad endiselt ainult ühes riigis, v.a mõned reisibürood, kes tegutsevad kogu Euroopas (või kogu maailmas). Ka abonementmaks, mida reisibürood maksavad GDSi kasutamise eest, ja stimuleeriv tasu, mida nad saavad, on Euroopa Majanduspiirkonna riikides erinevad. Lisaks on Amadeuse ja Galileo teenuste pakkujad rajanud peaaegu kõikides EMP liikmesriikides müügi- ja teeninduspunktid, et paremini teenindada riikide turgusid.

II.3. Kahju tõenäosuse teooriate konkurentsimõju hindamine

II.3.1. Kahju tõenäosuse teooriad

(17)	Komisjon leidis oma 3. mai 2007. aasta otsuses, et teatatud koondumise kokkusobivus ühisturuga ja EMP lepinguga tekitab tõsiseid kahtlusi. Sellest johtuvalt algatas komisjon ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse.

(18)

Otsuse artikli 6 lõike 1 punktis c väidetakse, et ühinemine võib teoreetiliselt kutsuda esile nii kooskõlastamata kui ka kooskõlastatud mõjusid. Kooskõlastamata mõjudega seoses tõi komisjon välja kolm kahju tõenäosuse teooriat, mida ta esmapilgul pidas usaldusväärseks. Lisaks kooskõlastatud mõjude avaldumise ohu hindamisele seadis komisjon kooskõlastamata mõjude põhjaliku uuringu eesmärgiks teha kindlaks, kas:

i)	ühinemine võimaldab ettevõtjatel ära kasutada tugevat turuseisundit, mis neil on reisibüroode suhtes järgneval kaubaturul, et tõsta eelneval kaubaturul tegutsevatelt reisiteenuste pakkujatelt nõutavat hinda (kogu turgu hõlmavad vertikaalsed mõjud);

ii)	ühinemisega likvideeritakse Worldspan kui väidetav sõltumatu hinnakujundaja, mistõttu pärast ühinemist hinnad tõusevad;

iii)	ühinemine võimaldab ettevõtjatel kasutada pärast ühinemist tekkinud turuvõimu nende liikmesriikide reisibüroode suhtes, kus Galileo/Worldspanil oleksid suured turuosad.

II.3.2. Kogu turgu hõlmavad vertikaalsed mõjud (mitmesuunaline vs. ühesuunaline)

(19)

Uurimise algetapis tunti muret selle pärast, et Galileo/Worldspan saab pärast ühinemist võimaluse kasutada turuvõimu, mis tal on mitmel järgneval riigisisesel kaubaturul tegutsevate reisibüroode suhtes, et tugevdada oma positsiooni eelneval EMP kaubaturul tegutsevate reisiteenuste pakkujate suhtes. Seda turuvõimu kasutamise võimalust võib nimetada kogu turgu hõlmavaks vertikaalseks mõjuks. Kõnealust mõju võib kirjeldada järgmiselt.

(20)	Ühinemise tulemusel kuuluvad Galileo/Worldspanile suured turuosad, mis suurendab märkimisväärselt Iirimaa, Ühendkuningriigi, Itaalia, Madalmaade, Ungari ja Belgia järgnevaid kaubaturge (vt järgnevaid kaubaturge käsitlev jaotis allpool).

(21)

Kui reisiteenuste pakkujal on konkreetne huvi laiaulatusliku jaotusvõrgu vastu liikmesriigis, kus ühinemise tulemusel tekkinud ettevõttel on laiaulatuslik reisibüroode võrk, siis on Galileo/Worldspanil võimalik suurendada oma osa selle liikmesriigi järgneval kaubaturul ja sundida reisiteenuste pakkujat tegema ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel hinnaalandusi. Teiste sõnadega võib ühinenud ettevõtjate positsioonist reisiteenuste pakkujate suhtes tuleneda palju suurem turuvõim, kui saaks eeldada Galileo/Worldspanile kuuluva eelneva EMP kaubaturu osa puhul [mis moodustab 20–30 %]. Kõnealune positsioon võimaldab ühinemise tulemusel tekkival üksusel tõenäoliselt pärast ühinemist tõsta ühepoolselt hindu.

(22)

GDS-teenuste turgu iseloomustatakse kui platvormi, mis on ühest küljest mitmesuunaline, teisest küljest aga ühesuunaline. Reisiteenuste pakkujad kasutavad tavaliselt mitmesuunalist platvormi, sest nad peavad soovitud turuhõive saavutamiseks levitama oma pakkumisi kõigi nelja GDSi kaudu, samal ajal kui enamik reisibüroodest kasutab ühesuunalist platvormi, kuna ühest GDSist enamikul juhtudel piisab, et saada vajalikku teavet reisiteenuste pakkujate pakkumiste kohta.

(23)

Nii kaua kui reisibürood kasutavad ühesuunalist platvormi, on GDS-teenuste pakkujatel eksklusiivne juurdepääs vastavatesse reisibüroode võrkudesse kuuluvate reisibüroode andmetele. Seetõttu on iga GDS-teenuste pakkuja teatud määral valitsevas seisundis nende reisiteenuste pakkujate suhtes, kel on vaja ligipääsu ainult ühe GDSiga ühendatud reisibüroode teabele. Kõnealune valitsev seisund võimaldab GDS-teenuste pakkujal võtta reisiteenuste pakkujatelt suuremat tasu. Monopoolse hinnakujunduse kaudu saadud raha kasutatakse enamasti rahaliste stiimulite maksmiseks reisibüroodele.

(24)

Komisjon leidis siiski, et GDS-teenuste pakkujate ja klientide kauplemine on mõlemal turu poolel hakanud muutuma. Reisiteenuste pakkujad ja reisibürood tugevdasid hiljuti oma kauplemispositsiooni GDS-teenuste pakkujate suhtes. Need suhtelise kauplemispositsiooni muutused tulenevad i) reisibüroode konsolideerumisest, ii) otse „supplier.com” kaudu broneerimise tarvituselevõtust ja iii) reisiteenuste pakkujate kehtestatud lisatasudest.

(25)

Peale selle, et reisiteenuste pakkujad ähvardavad takistada reisipakkumiste levitamist „supplier.com” kaudu, on nad GDS-teenuste pakkujatele surve avaldamiseks välja töötanud veel ühe vahendi. Reisibüroodele lisatasude kehtestamise või sellega ähvardamisega võivad reisiteenuste pakkujad mõjutada konkreetse GDSi kasutamist ja kutsuda esile selle süsteemi kasutusmahu kaotamist kas „supplier.com” veebisaidi või teise GDSi kasuks.

Ühinemise mõju

(26)	Järgmistel põhjustel on ebatõenäoline, et GDS-teenuste pakkujate arvu vähenemine põhjustab hindade tõusu kogu turgu hõlmavate vertikaalsete mõjude tõttu.

(27)

Põhjaliku uurimise käigus leidis kinnitust asjaolu, et reisiteenuste pakkujad on suutelised sundima GDS-teenuste pakkujaid langetama hindu pakkumiste kogupaketi eest; teise võimalusena on nad suutelised neid sundima langetama hindu selleks, et takistada reisiteenuste pakkujatel kehtestada lisatasusid GDS-teenuste pakkujatega lepingulistes suhetes olevatele reisibüroodele. Lennuettevõtjad on välja töötanud mitu kauplemisvahendit (eelkõige, kuid mitte ainult, „supplier.com” veebisaidid), mis võimaldab neil jätta osa oma kasumist endale kokkuleppel GDS-teenuste pakkujatega. Isegi olukorras, kui eksisteerib ainult kolm GDS-teenuste pakkujat, ei saaks ükski neist tõsta hindu, sest reisiteenuste pakkujad säilitavad piisavalt tugeva kauplemispositsiooni, mis rajaneb i) suutlikkusel teha broneeringuid „supplier.com” veebisaitide kaudu, ii) reisibüroodele kehtestatud lisatasudel, iii) kaubamärgi tuntusel koduturul (koduturgudel) ja iv) võimalusel töötada tulevikus välja uued kauplemisvahendid. Seetõttu leidis komisjon oma otsuses, et GDS-teenuste pakkujate arvu vähenemine neljalt kolmele ei suurenda kogu turgu hõlmavatest vertikaalsetest mõjudest tuleneva ühepoolse hindade tõstmise tõenäosust.

(28)	See järeldus kehtib ka muude reisiteenuste pakkujate puhul, nagu autorendiettevõtjad ja hotelliketid.

(29)

Reisibüroodele on kättesaadav piisav arv GDS-platvorme ning platvormi vahetamise kulud ei ole ületamatuks takistuseks GDS-teenuste pakkuja vahetamisel. Asjaolu, et GDS-teenuste pakkujatel tuleb reisiteenuste pakkujatele nõudluse loomiseks luua piisavalt laiaulatuslikku reisibüroode võrk ja hoida see käigus, asetab reisibürood GDS-teenuste pakkujate suhtes soodsasse positsiooni isegi pärast ühe GDS-teenuste pakkuja likvideerimist.

(30)

Otsuses teeb komisjon järelduse, et kõnealustest elementidest (reisiteenuste pakkujate soodne positsioon ja täiendavate kauplemisvahendite käimasolev või tõenäoline väljatöötamine) piisab, et vältida ühinemise võimalikku kahjulikku mõju avaldumist, mis seisnev GDS-teenuste pakkuja arvu vähenemises neljalt pakkujalt kolmele ja kogu turgu hõlmavate vertikaalsete mõjude võimalikus ilmnemises.

II.3.3. Worldspani kui sõltumatu hinnakujundaja kadumine

(31)

Teine komisjoni uuritud kahju tekkimise teooria on seotud Worldspaniga, kes tegutseb Euroopa Majanduspiirkonnas sõltumatu hinnakujundajana, võttes oma konkurentidest (Galileo, Sabre ja Amadeus) väiksemat tasu. Turu-uuringu käigus selgus, et ollakse mures, et pärast kahe ühineva ettevõtja vahelise konkurentsi kadumist tõstetakse Worldspani hindu Galileo hindade tasemele.

(32)

Komisjoni põhjalikust uurimisest ilmneb siiski, et seda kahju tekkimise teooriat ei saa kinnitada. Selleks et järeldada, et ühinemine põhjustab tõenäoliselt Worldspani hindade märkimisväärset tõusu, tuleks tõestada, et Worldspani ühinemiseelsed hinnad on oluliselt madalamad kui tema konkurentidel, eelkõige Galileol, ning et ühinevatel ettevõtjatel on pärast ühinemist stiimul ja suutlikkus tõsta Worldspani hindu.

II.3.3.1. Worldspan ei võta väiksemat tasu

(33)

Teatise esitaja esitas ühinevate ettevõtjate 2006. aastal osutatud põhiliste broneerimisteenuste, Galileo „Active Net Segment” ja Worldspani täisteenuse vahelise võrdluse. Sellest ilmneb, et Worldspani hinnakirjas esitatud hinnad on tegelikult […] kui selle täisteenusega võrreldavate Galileo hinnakirjas esitatud […] teenuste hinnad. Lisaks sellele, kui igas broneerimisteenuste kategoorias leiti kõigi broneeringute keskmine teenustasu kõigi broneeringute lõikes, arvestades Worldspani hindade nelja kategooria suhtelist osakaalu täisteenuse tasemel, saadi tulemuseks […] Ameerika Ühendriikide dollarit, kusjuures Galileo „Active Net Segment” teenuse hind 2006. aastal oli […] dollarit.

(34)	Seetõttu leidis komisjon otsuses, et enamikul juhtudel ei ole Worldspan reisiteenuste pakkujate jaoks kõige madalamate hindadega GDS-teenuste pakkuja. Üldjuhul on turul olemas Worldspani teenusest odavam alternatiiv.

II.3.3.2. Worldspan kaotas turuosa

(35)

Teine põhjus, miks Worldspani ei saa pidada sõltumatuks hinnakujundajaks, on teatise esitaja väitel asjaolu, et hoolimata Worldspani väidetavast madala hinna poliitikast ei ole ta turuosa agressiivselt suurenenud. Teatise esitaja väidab, et hoopis vastupidi, Worldspani kui Euroopa Majanduspiirkonna viimase viie aasta väikseima GDS-teenuste pakkuja turuosa EMPs ei ole vähimalgi määral kasvanud.

(36)

Worldspani turuosa suundumustest ajavahemikul 2003 kuni 2006 ilmneb selle vähenemine [kuni 5 %] eelneval kaubaturul (mis hõlmab EMPd). Seoses järgneva kaubaturuga püsis Worldspani turuosa suhteliselt stabiilsena, kasvades/kahanedes aasta-aastalt ligikaudu [kuni 5 %], v.a Ungari, kus ajavahemikul 2004–2005 kõnealune turuosa kasvas. Vastupidi sellele, mida saab eeldada ettevõtjalt, kes on väidetavalt sõltumatu hinnakujundaja, ei näita Worldspani turuosad kasvamise tendentsi.

(37)

Teatise esitaja väitel ei saa Worldspani pidada sõltumatuks hinnakujundajaks EMPs ka seetõttu, ta tegutseb pigem hinnavõtja kui hinnaseadjana. Teatise esitaja viitab muu hulgas asjaolule, et teised GDS-teenuste pakkujad sõlmisid esimesena viie suurima EMP lennuettevõtjaga täieulatuslikud lepingud. See leidis kinnitust põhjaliku uurimise käigus.

II.3.3.3. Galileo ja Worldspan ei ole üksteise peamised konkurendid

(38)	Teatise esitaja väidab, et pärast ühinemist asetleidva eeldatava Worldspani hindade tõusu võimalikkust vähendab veelgi asjaolu, et Galileo ja Worldspan ei ole EMP turul teineteise peamised konkurendid.

(39)

Põhjaliku uurimise käigus leidis kinnitust, et reisiteenuste pakkujad tajuvad üldiselt Galileo süsteemi tugevamana ärireiside puhul, samal ajal kui Worldspan on tugevam puhkusereiside ja veebipõhiste reisibüroode puhul. Enamik järgneval kaubaturul tegutsevatest reisibüroodest peavad nii Galileo kui ka Worldspani peamiseks konkurendiks Amadeust.

II.3.3.4. Worldspanil puudub stiimul tõsta pärast ühinemist hindu ja viia need Galileo hindade tasemele

(40)	Asjaolu, et ühinevad osalised ei ole teineteise peamised konkurendid, vähendab ettevõtjate stiimulit tõsta pärast ühinemist Worldspani hindu. Pealegi näitab ettevõtjate ühinemiseelsete marginaalide kahanemine, et võimalus pärast ühinemist kehtestada kõrgemaid hindu on piiratud.

(41)	Ühinemisjärgsete kõrgemate hindade kehtestamise tõenäosust eelneval kaubaturul vähendab veelgi asjaolu, et selline hinnatõus annaks tõuke reisiteenuste pakkujate poolt pakkumiste võimalikule eemaldamisele Worldspani GDSist või lisatasu kehtestamisele Worldspani süsteemi kasutavatele reisibüroodele.

(42)	Kokkuvõtteks ilmnes komisjoni põhjaliku uurimise käigus, et puuduvad piisavad tõendid, mille alusel järeldada, et Worldspan võtab konkurentidest väiksemat tasu ja et ta on sõltumatu hinnakujundaja. Sellest tulenevalt leiti otsuses, et on ebatõenäoline, et tehing põhjustab Worldspani hindade tõusu.

II.3.4. Ühinevate ettevõtjate väga suured turuosad järgneval kaubaturul

(43)

Tehingu tulemusena saavutaksid ettevõtjad järgneval kaubaturul suure turuosa (üle 40 %) kuues liikmesriigis, kusjuures edumaa järgnevate ees oleks suur. Kõnealuses kuues liikmesriigis ulatusid ettevõtjate turuosad 2006. aastal [40–50 %st] kuni [70–80 %ni].

Liikmesriik	Galileo	Worldspan	Ettevõtjate ühine turuosa
Belgia	[20–30]	[10–20]	[40–50]
Ungari	[20–30]	[20–30]	[50–60]
Iirimaa	[50–60]	[10–20]	[70–80]
Itaalia	[40–50]	[0–10]	[40–50]
Madalmaad	[30–40]	[20–30]	[50–60]
Ühendkuningriik	[40–50]	[10–20]	[50–60]

(44)	Ühise turuosa suurus kuues liikmesriigis võib võimaldada ettevõtjatel tegutseda pärast ühinemist sõltumatult oma konkurentidest ja klientidest ning kasutada oma huvides ära ärisuhteid reisibüroodega.

(45)	Põhjaliku uurimise käigus ilmnes siiski, et ühinemine ei võimalda ühinenud ettevõtjatel kasutada reisibüroode suhtes oma turuvõimu nende liikmesriikide turgudel, kus tehingu tulemusena kujunevad suured ühised turuosad.

II.3.4.1. Galileo turuosa vähenemise suundumus

(46)	Teatise esitaja väidab, et Galileo kaotas märkimisväärse turuosa kõikides liikmesriikides, kus tal oli oluline turuosa tänu ajaloolistele sidemetele riigi lennuettevõtjatega.

(47)

Teatise esitaja väitel näitab Galileo turuosa kahanemine, et eespool osutatud Galileo keskmine turuosa ei kajasta tema turuvõimu. On ebatõenäoline, et tehingu tagajärjel asendub Galileo turuosa vähenemise suundumus tõusuga, eriti kui võtta arvesse Worldspani marginaalset rolli EMP tasandil ja tema tõendatud võimetust parandada aastate jooksul oma turuseisundit EMP turul.

(48)	Galileo turuosade arengusuundumus ja Worldspani marginaalne roll EMP tasandil leidis põhjaliku uurimise käigus kinnitust.

(49)

Reisibürood on üldjuhul netosaajad, sest nad saavad GDS-teenuste pakkujatelt rohkem rahalisi stiimuleid kui nad maksavad neile abonementtasuna. Stimuleerivad tasud suurenesid järjekindlalt viimase viie aasta jooksul, sh nendes liikmesriikides, kus ettevõtjatele kuuluvad suured (üle 40 %) turuosad. Põhjaliku uurimise käigus ilmnes, et ajavahemikul 2003–2006 reisibüroode tulu üldiselt suurenes ja nende brutomarginaalid arenesid positiivselt.

(50)	See suundumus viitab reisibüroode tähtsusele GDS-teenuste pakkujate jaoks ja kajastab põhjaliku uurimise käigus küsitletute üldist seisukohta, et GDS-teenuste pakkujate vaheline konkurents on järgneval kaubaturul tugev.

II.3.4.2. Platvormi vahetamise kulud

(51)	Üks põhjus, miks on ebatõenäoline, et tehing toob kaasa hinnatõusu järgneval kaubaturul, on seotud põhjaliku uurimise käigus kinnitust leidnud asjaoluga, et platvormi vahetamise kulud ei ole platvormi väljavahetamisele ületamatuks takistuseks.

(52)

Kuigi platvormi vahetamise kulude suuruse määramine on nii vajamineva aja, väljaõppe kui ka rahalisest seisukohast keeruline, saab põhjaliku uurimise põhjal teha mõningaid üldisi järeldusi. Väikestel reisibüroodel läheb GDS-teenuste pakkuja vahetamiseks üks kuni mitu nädalat, väljaõppevajadus ei ole suur ja muutus ei mõjuta negatiivselt nende jõudlust. Kuid suurte reisibüroode hinnangul kulub neil GDS-teenuste pakkuja vahetamiseks ligi 12 kuud ja see toob kaasa märkimisväärseid finantskulusid (üle 1 miljoni euro). Ka väljaõppevajadus on suurem. Erijuhtudel (nt vahetamise tehniliste aspektide tõttu) võivad rahalised kulud olla veelgi suuremad ja vajaminev aeg pikem.

(53)

Põhjalik uurimine, mille käigus ilmnes, et platvormi vahetamine toob kaasa kulutusi, näitas see ka seda, et need kulud ei ole minevikus takistanud olulisi platvormivahetusi. Ajavahemikus 2003 kuni 2006 hakkasid mitmed reisibürood kasutama Galileo asemel Amadeust. Lisaks kaotas Worldspan sel ajavahemikul oma kaks suurimat klienti: […] ja […].

(54)

Isegi kui platvormi vahetamine eeldab kulutusi, tundub ebatõenäoline, et tehingu tulemusel tekivad konkurentsiprobleemid ettevõtjate suurte ühiste turuosade tõttu järgneval kaubaturul. Selle aluseks on i) ettevõtjate ühiste turuosade negatiivne areng, ii) tihe konkurents GDS-teenuste pakkujate vahel isegi nendel riigisisestel turgudel, kus ettevõtjatele kuuluvad suured turuosad järgneval kaubaturul, mida tõendab nendel turgudel toimunud reisibüroodele makstavate stimuleerivate tasude suurenemine aja jooksul ning iii) reisibüroode üldiselt positiivne suhtumine ühinemisse, mille aluseks on veendumus, et ühinemisega luuakse tugev alternatiiv Amadeusele.

(55)	Seetõttu leidis komisjon oma otsuses, et kooskõlastamata mõjude avaldumine järgnevatel kaubaturgudel ühinemise tulemusena on ebatõenäoline.

II.3.5. Kooskõlastatud mõjud

(56)	Põhjaliku uurimise käigus analüüsiti ka kooskõlastatud mõjude võimalikkust GDS-teenuste eelneval ja järgneval turul.

II.3.5.1. Eelnev kaubaturg

Kooskõlastamise tingimustes kokkuleppele jõudmine

(57)

Äriühingutel on üldiselt seda kergem jõuda kooskõlastamise tingimustes ühisele seisukohale, mida lihtsam ja stabiilsem on majanduskeskkond. Sellega seoses võivad ebastabiilne nõudlus, mõnede turul tegutsevate äriühingute oluline sisemine kasv või sage uute äriühingute turuletulek näidata, et olemasolev olukord ei ole piisavalt stabiilne, et kooskõlastamine oleks tõenäoline.

(58)	Kuigi viimase viie aasta jooksul ei toimunud ühtegi märkimisväärset GDS-teenuste turuletulekut, kinnitab viimase viie aasta turuosa areng, et majanduskeskkond, milles GDS-teenuste pakkujad EMPs üksteisega konkureerivad, on oluliselt muutunud.

(59)

Lisaks tuleks võtta arvesse „supplier.com” veebisaidi kasutuse suurenemist viimase viie aasta jooksul kui destabiliseerivat tegurit GDS-teenuste turul kooskõlastamise tingimustes kokkuleppe saavutamisel. Turu-uuringu käigus leidis ka kinnitust, et enamik lennuettevõtjatest prognoosib „supplier.com” kaudu toimuva otsemüügi edasist kasvu. Autorendiettevõtete ja hotellide puhul moodustab reisipakkumiste jaotamine GDSi kaudu nende broneeringutest suhteliselt väikese osa.

(60)

Isegi kui eespool esitatud asjaolud ei välista täielikult võimalust, et kolm allesjäänud eelneval kaubaturul tegutsevat GDS-teenuste pakkujat jõuavad kooskõlastamise tingimustes ühisele seisukohale, leidis komisjon oma otsuses, et kõnealused asjaolud muudavad sellise kooskõlastamise keerulisemaks ja seega ebatõenäoliseks.

Järelevalve kõrvalekallete üle

(61)	Äriühinguid hoiab kooskõlastamise tingimustest kõrvale kaldumast üksnes oht, et võetakse õigeaegseid ja piisavaid vastumeetmeid. Seepärast peavad turud olema nii läbipaistvad, et kooskõlastavad äriühingud saaksid piisaval määral jälgida, kas teised äriühingud kalduvad tingimustest kõrvale.

(62)

Kuigi GDSis pakutavad teenused on laadilt üsna homogeensed, on kõigi GDS-teenuste pakkujate hinnastruktuur ja tootevalik keeruline. Praegu kohaldavad GDS-teenuste pakkujad EMPs korraga eri liiki lepinguid, s.o standardsed osaleva lennuettevõtja lepingud ja täieulatuslikud lepingud, mida mõnikord täiendatakse süsteemiga liitumise lepingutega. Nii hinnastruktuuride kui ka tootevaliku erinevus ning nende mitmekesisus kõnealustes lepingutes muudavad jätkuva kooskõlastamise teostamatuks. Turul allesjäänud läbipaistvust vähendab veelgi asjaolu, et GDS-teenuste pakkujad muudavad regulaarselt tootevalikut ja hinnastruktuure.

(63)	Kuigi turu-uuringust ilmneb, et GDS-teenuste pakkujate ning autorendiettevõtete ja hotellide vahel sõlmitud lepingute struktuur on lihtsam, ei taga nad ikkagi sellist läbipaistvuse taset, mille puhul oleks kooskõlastamine teostatav.

(64)

Mitu turu-uuringu käigus küsitletut osutasid nn enamsoodustusrežiimi tingimustele GDS-teenuste pakkujatega sõlmitud lepingutes. Nende tingimuste rakendamine võib suurendada hindade läbipaistvust. Turu-uuringu käigus leidis siiski kinnitust, et enamikul juhtudel on enamsoodustusrežiimi tingimused seotud reisiteenuste pakkujate kohustusega edastada GDS-teenuste pakkujatele võrdväärsed pakkumisandmed ja seega kajastavad need vaid toimimisjuhendis sätestatud kohustusi.

(65)	Arvestades asjaomaste turgude omadusi, eelkõige nende piiratud läbipaistvust, leidis komisjon oma otsuses, et kolmel allesjäänud GDS-teenuste pakkujal oleks raske teostada tõhusat järelevalvet kooskõlastamisest kõrvalekaldumise üle.

Hoiatusmehhanismid

(66)	Kooskõlastamine ei ole püsiv, kui tingimustest kõrvalekaldumise tagajärjed ei ole piisavalt ranged, et kooskõlastavad äriühingud mõistaksid, et nende huvides on kooskõlastamise tingimustest kinni pidada.

(67)

Tingimustest kõrvale kalduvaid GDS-teenuste pakkujaid ei mõjuta märkimisväärselt vastumeetmete viivitamatu rakendamine, mis seisneb kooskõlastavate GDS-teenuste pakkujate poolt reisiteenuste pakkujatele kehtestatud tasude vähendamises, kuna see ei ajendaks reisiteenuste pakkujaid vahetama GDS-teenuste pakkujat mõne teise vastu, arvestades sellega, et nad vajavad kõigi nelja GDS-teenuste pakkuja teenuseid.

(68)

Realistlikum vastumeede oleks see, kui GDS-teenuste pakkujad maksaksid teatavatele suurtele reisibüroodele, kes kasutavad tingimustest kõrvale kalduvate GDS-teenuste pakkujate teenuseid, suuremat stimuleerivat tasu või kindlasummalisi otsetasusid, et ajendada neid vahetama tingimustest kõrvale kalduvat GDS-teenuste pakkujat mõne teise vastu. Kuigi sellised meetmed on võimalikud, oleks see kulukas strateegia, kuna reisibüroodele makstavad stimuleerivad tasud peavad olema piisavalt kõrged, et ajendada reisibüroosid vahetama GDS-teenuste pakkuja mõne teise vastu.

(69)	Seetõttu leidis komisjon oma otsuses, et iseenesest ei saa välistada surve avaldamist reisibüroodele makstavate suuremate stimuleerivate tasude kaudu.

Kolmandate isikute reageeringud

(70)	Selleks et kooskõlastamine oleks edukas, ei tohi mittekooskõlastavate äriühingute ja potentsiaalsete konkurentide ning klientide tegevus kooskõlastamise eeldatavaid tulemusi kahjustada.

(71)

Käesoleval juhul tundub, et turul esineb märkimisväärseid konkurentsipiiranguid, mis destabiliseerivad iga kooskõlastuspüüde. Kõnealuseid piiranguid põhjustaks eelkõige see, kui reisiteenuste pakkujatel oleks võimalik mitte edastada pakkumisandmeid GDS-teenuste pakkujatele, vaid edastada need üksnes otseturustuskanali, nagu nt „supplier.com” kaudu. Lisaks võib hindade tõusu põhjustav kooskõlastustegevus ajendada EMP reisiteenuste pakkujaid investeerima rohkem GDSi alternatiivide (näiteks GNEd ja otsesidemed) väljatöötamisse.

(72)	Võttes arvesse eespool kirjeldatud asjaolusid ja seda, et kriteeriumid, mida tuleb täita kooskõlastatud mõju saavutamiseks, on kumulatiivsed, on ebatõenäoline, et ühinemine toob kaasa kooskõlastatud mõju reisiteenuste pakkujatele osutatavate GDS-teenuste pakkumisele ELi turul.

II.3.5.2. Järgnev kaubaturg

Kooskõlastamise tingimustes kokkuleppele jõudmine

(73)	Kooskõlastamise probleem võib põhimõtteliselt tekkida ka järgneval kaubaturul, mis hõlmab GDS-teenuste pakkujate ja reisibüroode vahelisi suhteid. EMP järgnevaid kaubaturgusid iseloomustab nelja GDS-teenuste pakkuja turuosade märkimisväärne erinemine eri riikides.

(74)

GDS-teenuste pakkujate vaheline konkurents järgneval kaubaturul on tugev ning turul ei ole märke kooskõlastatud tegevusest. Viimase […] aasta jooksul kaotasid Galileo ja Worldspan […] oma turuosast Amadeusele. Lisaks sellele kinnitab turu-uuring, et GDS-teenuste pakkujate vaheline konkurents reisibüroodega sõlmitavate lepingute üle on praegu pingeline, seda näitab GDS-teenuste pakkujate poolt reisibüroodele makstavate stimuleerivate tasude suurenemine viimase viie aasta jooksul.

(75)	Eespool esitatud asjaolude põhjal on alust arvata, et ühinevate ettevõtjate turuseisund enamikul järgnevatest kaubaturgudest on suhteliselt ebakindlad, mis muudab kooskõlastamise tingimustes kokkuleppele jõudmise keeruliseks.

Järelevalve kõrvalekallete üle

(76)

Reisibüroodega sõlmitavate lepingute tingimused on üldjuhul läbipaistmatud, kuna nende üle peetakse läbirääkimisi reisibüroode ja GDS-teenuste pakkujate vahel individuaalselt. GDS-teenuste pakkujatel puudub teave konkurentide pakutavate komplekssete lepingutingimuste kohta. Kuigi mõningast hindade läbipaistvust võib esineda lepingu läbirääkimiste käigus toimuva reisibüroode ja GDS-teenuste pakkujate vahelise võimaliku teabevahetuse tulemusena, piirab kõnealusest teabevahetusest tulenevat läbipaistvust märkimisväärselt asjaolu, et enamiku lepingute üle peetakse läbirääkimisi individuaalselt. Seetõttu tundub, et võimalused teostada edukalt järelevalvet kooskõlastamise üle on väga piiratud, sest see nõuaks järelevalve teostamist iga GDS-teenuste pakkuja poolt üksikule reisibüroole pakutavate reisipakkumiste, funktsioonide, teenuste, finantsabi, soodustuste ja muude lepingutingimuste taseme üle.

(77)	Võttes arvesse piiratud läbipaistvust järgneval kaubaturul leidis komisjon oma otsuses, et kolmel allesjääval GDS-teenuste pakkujal oleks keeruline teostada järelevalvet kooskõlastamisest kõrvalekaldumise üle.

Hoiatusmehhanismid

(78)	Hoiatusmehhanismid, mida saab rakendada järgneval kaubaturul, kattuvad sisuliselt nende mehhanismidega, mida käsitleti seoses eelneva kaubaturuga.

Kolmandate isikute reageeringud

(79)

Kooskõlastamise puhul ei ole reisibüroodel palju kergesti kättesaadavaid alternatiive, millega kasutatavat platvormi asendada. „Supplier.com” veebisaidi kasutamine on reisibüroodele liiga koormav ning muud GDSi alternatiivid ei ole EMPs praegu piisavalt hästi arenenud, et neid pidada kasutatavateks.

(80)	Arvestades asjaolu, et tingimused, mida tuleb täita kooskõlastatud mõju saavutamiseks, on kumulatiivsed, leidis komisjon oma otsuses, et ka järgneva kaubaturu puhul on ebatõenäoline, et ühinemine toob kaasa kooskõlastatud mõju.

III. JÄRELDUS

(81)

Komisjon järeldas oma otsuses, et kavandatav koondumine ei kutsu esile konkurentsiprobleeme, mis oluliselt takistaksid konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Seetõttu kavatseb komisjon tunnistada koondumise ühinemismääruse artikli 8 lõike 1 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 57 kohaselt ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

1.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 314/29

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2007,

millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2008. aastaks ja järgnevateks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased riiklikud kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5776 all)

(2007/782/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire kavade jaoks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse andmise kord.

(2)	Lisaks on otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikes 1 sätestatud finantsmeetme sisseseadmine, et hüvitada kulud, mida liikmesriigid on teinud riiklike kavade rahastamiseks kõnealuses otsuses loetletud loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks.

(3)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/965/EÜ, millega muudetakse otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (2) asendati selle otsuse artikkel 24 uue sättega. Üleminekumeetmena on otsuses 2006/965/EÜ sätestatud, et veiste ensootilise leukoosi ja Aujeszky haigusega seotud kavasid võib toetada kuni 31. detsembrini 2010.

(4)

Nõukogu 27. novembri 1990. aasta otsusega 90/638/EMÜ, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks, (3) on ette nähtud, et heakskiidu saamiseks otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikes 1 sätestatud meetmetena peavad liikmesriikide esitatud kavad vastama otsuse 90/638/EMÜ lisades sätestatud kriteeriumidele.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (4) on ette nähtud veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seire iga-aastased liikmesriikide kavad.

(6)

Ka nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (5) (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) on ette nähtud järelevalveprogrammid, mida liikmesriigid peavad teostama seoses kodu- ja metslindudega, et aidata korrapäraselt ajakohastatavate riskianalüüside põhjal muu hulgas suurendada teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega lindudel. Kõnealused aastased järelevalveprogrammid ning nende rahastamine tuleks samuti heaks kiita.

(7)	Teatavad liikmesriigid on esitanud komisjonile ühenduse rahalise toetuse saamiseks aastased kavad loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks, kontrollikavad zoonooside ennetamiseks, ning aastased seirekavad teatavate TSEde likvideerimiseks ning seireks.

(8)

Teatavad liikmesriigid on esitanud komisjonile ühenduse rahalise toetuse saamiseks ka mitmeaastased kavad loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks. Kulukohustus mitmeaastaste kavade kohta võetakse vastu kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (6) artikli 76 lõikega 3. Mitmeaastaste kavade puhul täidetakse esimene eelarveline kulukohustus pärast kavade heakskiitmist. Kõik järgnevad kulukohustused täidab komisjon otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikes 5 osutatud toetuse andmise otsuse põhjal.

(9)	Komisjon on liikmesriikide esitatud aastaseid ja mitmeaastaseid kavasid hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest vaatenurgast lähtudes. Leiti, et kavad vastavad ühenduse asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuses 90/638/EMÜ sätestatud kriteeriumidele.

(10)

Võttes arvesse kavade tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamiseks loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning TSE ja linnugripi vastase võitluse kavade kohustuslikku rakendamist kõikides liikmesriikides, on asjakohane määrata kindlaks ühenduse rahalise toetuse asjakohane määr, millega hüvitatakse asjaomastele liikmesriikidele käesolevas otsuses nimetatud meetmete võtmisega seotud kulud iga kava rakendamiseks eraldatava toetuse maksimumsumma ulatuses.

(11)

Parema haldamise, ühenduse vahendite tõhusama kasutamise ja läbipaistvuse parandamise huvides tuleb vajaduse korral määrata iga kava jaoks kindlaks maksimumsumma, mille ulatuses hüvitatakse liikmesriikidele teatavad kulud, nagu näiteks liikmesriikides tehtud testide kulud ning tapetud loomade eest omanikele makstav hüvitis.

(12)	Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (7) tuleb loomahaiguste likvideerimise ja tõrje kavasid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli puhul kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(13)

Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad käesolevas otsuses ettenähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe. Eelkõige on asjakohane nõuda tihedamaid vahepealseid tehnilisi aruandeid, et hinnata heakskiidetud kavade rakendamise tõhusust.

(14)

Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, millele taotletakse ühenduse rahalist toetust, esitada eurodes. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 tuleks muus vääringus kui eurodes väljendatud kulude ümberarvestuskursina kasutada kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik oma taotluse esitab.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

AASTASED KAVAD

Artikkel 1

Veiste brutselloos

1. Kiidetakse heaks Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küprose, Portugali ja Ühendkuningriigi esitatud veiste brutselloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega, omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Iirimaa puhul 1 200 000 eurot;

b)	Hispaania puhul 4 400 000 eurot;

c)	Itaalia puhul 2 100 000 eurot;

d)	Küprose puhul 153 000 eurot;

e)	Portugali puhul 1 900 000 eurot;

f)	Ühendkuningriigi puhul 1 200 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	Rose Bengali test	0,2 eurot testi kohta;
b)	SAT (seerumi aglutinatsiooni test)	0,2 eurot testi kohta;
c)	komplemendi sidumise test	0,4 eurot testi kohta;
d)	ELISA test	1 euro testi kohta.

Artikkel 2

Veiste tuberkuloos

1. Kiidetakse heaks Eesti, Hispaania, Itaalia, Poola ja Portugali esitatud veiste tuberkuloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud tuberkuliiniproovidega, laboritestidega ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Eesti puhul 24 000 eurot;

b)	Hispaania puhul 6 100 000 eurot;

c)	Itaalia puhul 2 700 000 eurot;

d)	Poola puhul 1 100 000 eurot;

e)	Portugali puhul 347 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	tuberkuliiniproov	1 euro proovi kohta;
b)	gamma-interferoontest	5 eurot testi kohta.

Artikkel 3

Lammaste ja kitsede brutselloos

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Itaalia, Küprose ja Portugali esitatud lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud vaktsiini ostmisega, laboritestidega ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Hispaania puhul 5 600 000 eurot;

b)	Itaalia puhul 2 800 000 eurot;

c)	Küprose puhul 93 000 eurot;

d)	Portugali puhul 1 100 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	Rose Bengali test	0,2 eurot testi kohta;
b)	komplemendi sidumise test	0,4 eurot testi kohta;

Artikkel 4

Lammaste katarraalne palavik endeemilistes või kõrge riskiga piirkondades

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Rumeenia ja Sloveenia esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud viroloogiliste, seroloogiliste ja entomoloogiliste laboritestidega ning lõkspüüniste ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 377 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 5 400 eurot;

c)	Saksamaa puhul 3 100 000 eurot;

d)	Kreeka puhul 100 000 eurot;

e)	Hispaania puhul 4 100 000 eurot;

f)	Prantsusmaa puhul 351 000 eurot;

g)	Itaalia puhul 1 300 000 eurot;

h)	Luksemburgi puhul 70 000 eurot;

i)	Madalmaade puhul 527 000 eurot;

j)	Austria puhul 245 000 eurot;

k)	Portugali puhul 1 004 000 eurot;

l)	Rumeenia puhul 43 000 eurot;

m)	Sloveenia puhul 61 000 eurot.

3. Liikmesriikidele lõikes 1 osutatud kavadega seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul 2,5 eurot testi kohta.

Artikkel 5

Salmonelloos (zoonootiline salmonelloos) liigi Gallus gallus aretuskarjades

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia ja Slovakkia teatava zoonootilise salmonelloosi tõrje kavad liigi Gallus gallus aretuskarjades ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud bakterioloogiliste ja serotüübi määramise testidega ametliku proovivõtmise raames, omanikele hüvitise maksmisega tapetud lindude eest, munade hävitamise ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 550 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 10 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 200 000 eurot;

d)	Taani puhul 75 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 600 000 eurot;

f)	Iirimaa puhul 120 000 eurot;

g)	Kreeka puhul 150 000 eurot;

h)	Hispaania puhul 800 000 eurot;

i)	Prantsusmaa puhul 500 000 eurot;

j)	Itaalia puhul 470 000 eurot;

k)	Küprose puhul 45 000 eurot;

l)	Läti puhul 60 000 eurot;

m)	Ungari puhul 400 000 eurot;

n)	Madalmaade puhul 1 300 000 eurot;

o)	Austria puhul 50 000 eurot;

p)	Poola puhul 2 000 000 eurot;

q)	Portugali puhul 600 000 eurot;

r)	Rumeenia puhul 400 000 eurot;

s)	Slovakkia puhul 275 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	bakterioloogiline test (kasvatamine)	5,0 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmine	0,05 eurot doosi kohta;
c)	Salmonella spp vastavate isolaatide serotüübi määramine	20,0 eurot testi kohta.

Artikkel 6

Salmonelloos (zoonootiline salmonelloos) liigi Gallus gallus munakanade karjades

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Luksemburg, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia ja Ühendkuningriigi teatava zoonootilise salmonelloosi tõrje kavad liigi Gallus gallus munakanade karjades ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

a)	Belgia puhul 750 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 20 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 1 000 000 eurot;

d)	Saksamaa puhul 2 000 000 eurot;

e)	Eesti puhul 20 000 eurot;

f)	Kreeka puhul 500 000 eurot;

g)	Hispaania puhul 3 500 000 eurot;

h)	Prantsusmaa puhul 2 500 000 eurot;

i)	Itaalia puhul 1 000 000 eurot;

j)	Küprose puhul 80 000 eurot;

k)	Läti puhul 300 000 eurot;

l)	Luksemburgi puhul 10 000;

m)	Ungari puhul 2 000 000 eurot;

n)	Madalmaade puhul 2 000 000 eurot;

o)	Austria puhul 1 000 000 eurot;

p)	Poola puhul 2 000 000 eurot;

q)	Portugali puhul 1 000 000 eurot;

r)	Rumeenia puhul 500 000 eurot;

s)	Slovakkia puhul 1 000 000 eurot;

t)	Ühendkuningriigi puhul 80 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	bakterioloogiline test (kasvatamine)	5,0 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmine	0,05 eurot doosi kohta;
c)	Salmonella spp vastavate isolaatide serotüübi määramine	20,0 eurot testi kohta.

Artikkel 7

Sigade klassikaline katk ja sigade aafrika katk

1. Kiidetakse heaks:

a)	Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008;

b)	Itaalia esitatud sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kodusigadele ja metssigadele tehtavate viroloogiliste ja seroloogiliste testidega, ning Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Rumeenia ja Slovakkia esitatud kavade puhul ka 50 % kuludest, mis on seotud metssigade vaktsineerimiseks vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Bulgaaria puhul 400 000 eurot;

b)	Saksamaa puhul 1 000 000 eurot;

c)	Prantsusmaa puhul 650 000 eurot;

d)	Itaalia puhul 100 000 eurot;

e)	Luksemburgi puhul 15 000 eurot;

f)	Rumeenia puhul 2 500 000 eurot;

g)	Sloveenia puhul 40 000 eurot;

h)	Slovakkia puhul 25 000 eurot.

3. Liikmesriikidele lõikes 1 osutatud kavadega seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul 2,5 eurot testi kohta.

Artikkel 8

Sigade vesikulaarhaigus

1. Kiidetakse heaks Itaalia esitatud sigade vesikulaarhaiguse likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % laboritestide kuludest ning toetuse ülemmäär on 300 000 eurot.

Artikkel 9

Linnugripp kodu- ja metslindudel

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud uuringukavad kodu- ja metslindudel esineva linnugripi kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus koosneb summast, mis on 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi laboritestidega seotud kuludest, ning ühekordsest summast metslindudelt proovide võtmiseks, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 127 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 76 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 65 000 eurot;

d)	Taani puhul 202 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 580 000 eurot;

f)	Eesti puhul 8 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 58 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 72 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 306 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 155 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 380 000 eurot;

l)	Küprose puhul 15 000 eurot;

m)	Läti puhul 33 000 eurot;

n)	Leedu puhul 43 000 eurot;

o)	Luksemburgi puhul 12 000 eurot;

p)	Ungari puhul 184 000 eurot;

q)	Madalmaade puhul 444 000 eurot;

r)	Austria puhul 55 000 eurot;

s)	Poola puhul 81 000 eurot;

t)	Portugali puhul 165 000 eurot;

u)	Rumeenia puhul 465 000 eurot;

v)	Sloveenia puhul 43 000 eurot;

w)	Slovakkia puhul 50 000 eurot;

x)	Soome puhul 35 000 eurot;

y)	Rootsi puhul 290 000 eurot;

z)	Ühendkuningriigi puhul 400 000 eurot.

3. Kavade raames tehtud testidega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	1 euro testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	1,2 eurot testi kohta;
c)	hemaglutinatsiooni inhibitsiooni test H5/H7 tuvastamiseks	12 eurot testi kohta;
d)	viirusisolatsiooni test	30 eurot testi kohta;
e)	polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) test	15 eurot testi kohta;
f)	metslindudelt proovide võtmine	20 eurot linnu kohta.

Artikkel 10

Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSE)

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 100 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest kõnealuste kavade rakendamisel ning toetuse ülemmäärad on järgmised:

a)	Belgia puhul 1 950 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 850 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 950 000 eurot;

d)	Taani puhul 1 600 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 9 500 000 eurot;

f)	Eesti puhul 250 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 5 000 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 950 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 4 700 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 14 750 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 3 050 000 eurot;

l)	Küprose puhul 250 000 eurot;

m)	Läti puhul 300 000 eurot;

n)	Leedu puhul 550 000 eurot;

o)	Luksemburgi puhul 150 000 eurot;

p)	Ungari puhul 700 000 eurot;

q)	Malta puhul 37 000 eurot;

r)	Madalmaade puhul 3 150 000 eurot;

s)	Austria puhul 1 250 000 eurot;

t)	Poola puhul 3 250 000 eurot;

u)	Portugali puhul 1 250 000 eurot;

v)	Rumeenia puhul 7 500 eurot;

w)	Sloveenia puhul 200 000 eurot;

x)	Slovakkia puhul 750 000 eurot;

y)	Soome puhul 650 000 eurot;

z)	Rootsi puhul 1 150 000 eurot;

za)	Ühendkuningriigi puhul 5 300 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadele antakse ühenduse rahalist toetust seoses tehtud testidega ning toetuse ülemmäärad on järgmised:

a)	5 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas osutatud veistel tehtud testide puhul;

b)	30 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas osutatud lammastel ja kitsedel tehtud testide puhul;

c)	50 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas osutatud hirvlastel tehtud testide puhul;

d)	175 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i osutatud primaarse molekulaarse eristustesti puhul.

Artikkel 11

Veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE)

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriigi esitatud veiste spongioosse entsefalopaatia likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Lõikes 1 osutatud kavade puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % iga liikmesriigi kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega likvideerimiskava kohaselt tapetud ja hävitatud loomade eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot looma kohta, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 50 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 50 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 150 000 eurot;

d)	Taani puhul 50 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 145 000 eurot;

f)	Eesti puhul 50 000 eurot;

g)	Iirimaa puhul 430 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 50 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 500 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 100 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 150 000 eurot;

l)	Luksemburgi puhul 50 000 eurot;

m)	Madalmaade puhul 50 000 eurot;

n)	Austria puhul 50 000 eurot;

o)	Poola puhul 100 000 eurot;

p)	Portugali puhul 232 000 eurot;

q)	Sloveenia puhul 10 000 eurot;

r)	Slovakkia puhul 125 000 eurot;

s)	Soome puhul 25 000 eurot;

t)	Ühendkuningriigi puhul 176 000 eurot.

Artikkel 12

Skreipi

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Madalmaade, Austria, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriigi esitatud skreipi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Lõikes 1 osutatud kavade puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % asjaomaste liikmesriikide tehtud kulutustest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega likvideerimiskava kohaselt tapetud ja hävitatud loomade eest, kuid mitte rohkem kui 100 eurot looma kohta, ning 50 % kuludest, mis on seotud genotüübi määramiseks vajalike proovide analüüsimisega, kuid mitte rohkem kui 10 eurot genotüübi määramise testi kohta, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Belgia puhul 66 000 eurot;

b)	Bulgaaria puhul 26 000 eurot;

c)	Tšehhi Vabariigi puhul 88 000 eurot;

d)	Taani puhul 204 000 eurot;

e)	Saksamaa puhul 1 000 000 eurot;

f)	Eesti puhul 12 100 eurot;

g)	Iirimaa puhul 550 000 eurot;

h)	Kreeka puhul 700 000 eurot;

i)	Hispaania puhul 3 800 000 eurot;

j)	Prantsusmaa puhul 3 000 000 eurot;

k)	Itaalia puhul 1 500 000 eurot;

l)	Küprose puhul 1 100 000 eurot;

m)	Läti puhul 1 100 eurot;

n)	Leedu puhul 3 000 eurot;

o)	Luksemburgi puhul 27 000 eurot;

p)	Ungari puhul 343 000 eurot;

q)	Madalmaade puhul 258 000 eurot;

r)	Austria puhul 26 000 eurot;

s)	Portugali puhul 35 000 eurot;

t)	Rumeenia puhul 881 000 eurot;

u)	Sloveenia puhul 61 000 eurot;

v)	Slovakkia puhul 302 000 eurot;

w)	Soome puhul 201 000 eurot;

x)	Ühendkuningriigi puhul 4 000 000 eurot.

Artikkel 13

Marutaud

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria, Leedu, Ungari, Austria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia esitatud marutaudi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kavade jaoks vajalike laboritestidega ning vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Bulgaaria puhul 700 000 eurot;

b)	Leedu puhul 700 000 eurot;

c)	Ungari puhul 1 500 000 eurot;

d)	Austria puhul 290 000 eurot;

e)	Poola puhul 3 900 000 eurot;

f)	Rumeenia puhul 2 500 000 eurot;

g)	Slovakkia puhul 575 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	8 eurot testi kohta;
b)	test tetratsükliini avastamiseks luudes	8 eurot testi kohta.

Artikkel 14

Veiste ensootiline leukoos

1. Kiidetakse heaks Eesti, Leedu ja Poola esitatud veiste ensootilise leukoosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega ning omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Eesti puhul 15 000 eurot;

b)	Leedu puhul 200 000 eurot;

c)	Poola puhul 800 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	0,5 eurot testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	0,5 eurot testi kohta.

Artikkel 15

Aujeszky haigus

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Ungari ja Poola esitatud Aujeszky haiguse likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

2. Lõikes 1 osutatud kavade puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % asjaomase liikmesriigi tehtud kuludest, mis on seotud laboritestidega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	Hispaania puhul 450 000 eurot;

b)	Ungari puhul 60 000 eurot;

c)	Poola puhul 5 000 000 eurot.

3. Liikmesriikidele lõikes 1 osutatud kavadega seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul 1 eurot testi kohta.

II PEATÜKK

MITMEAASTASED KAVAD

Artikkel 16

Marutaud

1. Kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Läti, Sloveenia ja Soome esitatud mitmeaastased marutaudi likvideerimise kavad:

a)	ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa puhul;

b)	ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 Läti ja Soome puhul;

c)	ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2011 Eesti puhul;

d)	ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2012 Sloveenia puhul;

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kavade jaoks vajalike laboritestidega ning vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	8 eurot testi kohta;
b)	test tetratsükliini avastamiseks luudes	8 eurot testi kohta.

4. Mitmeaastaste kavade rakendamiseks antava toetuse ülemmäärad on järgmised:

a)	Tšehhi Vabariigi puhul 1 000 000 eurot;

b)	Saksamaa puhul 800 000 eurot;

c)	Eesti puhul 4 750 000 eurot;

d)	Läti puhul 3 700 000 eurot;

e)	Sloveenia puhul 1 750 000 eurot;

f)	Soome puhul 300 000 eurot.

5. 2008. aastaks eraldatakse:

a)	500 000 eurot Tšehhi Vabariigile;

b)	475 000 eurot Saksamaale;

c)	1 000 000 eurot Eestile;

d)	1 200 000 eurot Lätile;

e)	350 000 eurot Sloveeniale;

f)	100 000 eurot Soomele.

6. 2008. aasta kava täitmise alusel otsustatakse summade eraldamine sellele järgnevateks aastateks. Nimetatud summade prognoos (eurodes) on järgmine:

Liikmesriik:	2009	2010	2011	2012
Tšehhi Vabariik	500 000
Saksamaa	325 000
Läti	1 250 000	1 250 000
Soome	100 000	100 000
Eesti	1 250 000	1 250 000	1 250 000
Sloveenia	350 000	350 000	350 000	350 000

Artikkel 17

Aujeszky haigus

1. Kiidetakse heaks Belgia esitatud mitmeaastane Aujeszky haiguse likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % Belgia laboritestidega seotud kuludest.

3. Belgiale lõikes 1 osutatud kavaga seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul 1 eurot testi kohta.

4. Lõikes 1 osutatud mitmeaastase kava rakendamiseks Belgiale antav toetus ei ületa 720 000 eurot.

5. 2008. aastaks eraldatakse 360 000 eurot.

6. 2008. aasta kava täitmise alusel otsustatakse summa eraldamine sellele järgnevaks aastaks. Prognoos on 360 000 eurot.

Artikkel 18

Veiste ensootiline leukoos

1. Kiidetakse heaks Itaalia, Läti ja Portugali esitatud mitmeaastased veiste ensootilise leukoosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega ja omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest.

3. Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	0,5 eurot testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	0,5 eurot testi kohta.

4. Mitmeaastaste kavade rakendamiseks antava toetuse ülemmäär on:

a)	Itaalia puhul 2 000 000 eurot;

b)	Läti puhul 170 000 eurot;

c)	Portugali puhul 1 000 000 eurot.

5. 2008. aastaks eraldatakse:

a)	400 000 eurot Itaaliale;

b)	60 000 eurot Lätile;

c)	300 000 eurot Portugalile.

6. 2008. aasta kava täitmise alusel otsustatakse summade eraldamine sellele järgnevateks aastateks. Nimetatud summade prognoos (eurodes) on järgmine:

Liikmesriik	2009	2010	2011	2012
Itaalia	800 000	800 000
Läti	55 000	55 000
Portugal	350 000	350 000

III PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

1. Artiklites 1, 2, 3, 5, 6, 14 ja 18 osutatud kavade puhul piirduvad omanikele tapetud loomade eest makstava hüvitisega seotud abikõlblikud kulud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ette nähtud summaga.

2. Liikmesriikidele makstav keskmine hüvitis arvutatakse liikmesriigis tapetud loomade arvu põhjal ja see on:

a)	veiste puhul kuni	375 eurot looma kohta;
b)	lammaste ja kitsede puhul kuni	50 eurot looma kohta;
c)	liigi Gallus gallus tõulindude puhul kuni	3,5 eurot linnu kohta;
d)	liigi Gallus gallus munakanade puhul kuni	1,5 eurot linnu kohta.

3. Liikmesriikidele ühe looma eest makstava hüvitise ülemmäär on 1 000 eurot veise kohta ja 100 eurot lamba või kitse kohta.

Artikkel 20

1. Ühenduse rahalise toetuse saamiseks esitavad liikmesriigid kulud eurodes ning need ei sisalda käibemaksu ega muid makse.

2. Juhul kui liikmesriigi kulud on tehtud muus vääringus kui eurodes, arvestab asjaomane liikmesriik summa ümber eurodesse, kasutades ümberarvestuskursina kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik esitab oma taotluse.

Artikkel 21

1. Artiklites 1–18 osutatud kavade jaoks antakse ühenduse rahalist toetust tingimusel, et asjaomased liikmesriigid:

a)	rakendavad kavasid kooskõlas ühenduse asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

b)	jõustavad hiljemalt 1. jaanuariks 2008 artiklites 1–18 osutatud kavade rakendamiseks vajalikud haldus- ja õigusnormid;

c)	edastavad komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2008 artiklites 1–18 osutatud kavade vahepealse tehnilised ja finantsaruanded kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 7 punktiga a;

d)	edastavad artiklis 9 osutatud kavade puhul komisjoni on-line süsteemi kaudu iga kolme kuu tagant komisjonile kodu- ja metslindude uuringute positiivsed ja negatiivsed tulemused; kõnealune aruanne tuleb edastada nelja nädala jooksul pärast aruandes käsitletud kuu lõppu;

e)	edastavad artiklites 10–12 osutatud kavade puhul komisjonile iga kuu aruande TSE seire kava tulemuste kohta; kõnealune aruanne tuleb edastada nelja nädala jooksul pärast aruandes käsitletud kuu lõppu;

edastavad komisjonile kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 7 punktiga b hiljemalt 30. aprilliks 2009 artiklites 1–18 osutatud kavade tehnilise rakendamise lõpparuande koos tõendusmaterjaliga liikmesriigi poolt ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 kantud kulude ja saadud tulemuste kohta;

g)	rakendavad artiklites 1–18 osutatud kavasid tõhusalt;

h)	ei taotle artiklites 1–18 osutatud programmide meetmeteks edaspidi muud ühenduse toetust ning ei ole varem sellist taotlust esitanud.

2. Kui liikmesriik ei järgi lõike 1 sätteid, vähendab komisjon ühenduse rahalist toetust, võttes arvesse eeskirjade rikkumise laadi ja raskust ning ühendusele põhjustatud finantskahju.

Artikkel 22

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 23

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2007.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 397, 30.12.2006, lk 22.

(3) EÜT L 347, 12.12.1990, lk 27. Otsust on muudetud direktiiviga 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(4) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 727/2007 (ELT L 165, 27.6.2007, lk 8).

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 12.

(7) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 314

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 1. detsember 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1411/2007, 30. november 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1412/2007, 30. november 2007, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. detsembrist 2007	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1413/2007, 30. november 2007, millega määratakse põllumajandustootja kohta kindlaks vähenduskoefitsient seoses pindalaga, mille eest taotletakse energiakultuuride toetust 2007. aastaks	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1414/2007, 30. november 2007, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük Kattegati vetes (ICES IIIa püügipiirkonna lõunapoolses osas)	7

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	114,0
	MA	70,5
	TR	86,7
	ZZ	90,4
0707 00 05	JO	196,3
	MA	51,7
	TR	103,2
	ZZ	117,1
0709 90 70	MA	46,7
	TR	127,3
	ZZ	87,0
0709 90 80	EG	301,9
0709 90 80	ZZ	301,9
0805 20 10	MA	67,0
0805 20 10	ZZ	67,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	62,9
	HR	26,3
	IL	67,2
	TR	90,4
	UY	82,5
	ZZ	65,9
0805 50 10	AR	72,2
	EG	79,1
	TR	107,4
	ZA	59,3
	ZZ	79,5
0808 10 80	AR	87,7
	CA	108,3
	CL	86,0
	CN	87,6
	MK	30,6
	US	95,5
	ZA	95,7
	ZZ	84,5
0808 20 50	AR	49,2
	CN	59,7
	TR	145,7
	US	109,4
	ZZ	91,0

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	0,00
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	0,00

Nr	75
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	COD/03AS.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Püügipiirkond	Kattegati veed
Kuupäev	13.11.2007

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/779/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) ( 1 )	9
	2007/780/EÜ
*	Nõukogu otsus, 26. november 2007, millega muudetakse otsust 2003/17/EÜ kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse kohta ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta ( 1 )	20
	Komisjon
	2007/781/EÜ
*	Komisjoni otsus, 21. august 2007, millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga (Juhtum COMP/M.4523 – Travelport/Worldspan) (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3938 all) ( 1 )	21
	2007/782/EÜ
*	Komisjoni otsus, 30. november 2007, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2008. aastaks ja järgnevateks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased riiklikud kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5776 all)	29