23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1361/2007,

22. november 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

LISA

Komisjoni 22. novembri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	125,5
	MA	55,2
	MK	46,0
	TR	87,6
	ZZ	78,6
0707 00 05	JO	196,3
	MA	55,0
	TR	85,5
	ZZ	112,3
0709 90 70	MA	54,3
	TR	110,4
	ZZ	82,4
0709 90 80	EG	342,2
0709 90 80	ZZ	342,2
0805 20 10	MA	63,3
0805 20 10	ZZ	63,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	63,3
	HR	55,3
	IL	68,9
	TR	76,9
	UY	83,0
	ZZ	69,5
0805 50 10	AR	64,5
	TR	100,3
	ZA	54,7
	ZZ	73,2
0808 10 80	AR	87,7
	CA	88,9
	CL	86,0
	CN	84,2
	MK	32,9
	US	98,8
	ZA	86,3
	ZZ	80,7
0808 20 50	AR	48,7
	CN	46,6
	TR	145,7
	ZZ	80,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1362/2007,

22. november 2007,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Salame Cremona” (KGT)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 5 kolmandat ja neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 ja kohaldades artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) Itaalia taotlus registreerida nimetus „Salame Cremona”.

(2)

Saksamaa ja Madalmaad esitasid registreerimisele vastuväite vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 1. Saksamaa ja Madalmaad osutasid oma vastuväites, et määruse (EÜ) nr 510/2006 artikliga 2 ette nähtud tingimused ei ole täidetud. Eelkõige ei ole Saksamaa arvates tõendatud toote ja piirkonna vaheline seos. Madalmaade arvates ei ole esiteks piisavalt tõendatud seos osutatud geograafilise (tootmis)piirkonna ja nimetuse „Salame Cremona” vahel ning teiseks tuleb ilma täiendava nõudeta piirangut tooraine „sealiha” pärinemise kohta Põhja-Itaaliast ja Kesk-Itaaliast (või isegi punktis 4.3 nimetatud geograafilisest piirkonnast) käsitada selgelt kaubandust piirava meetmena, samuti ei ole punktis 4.5 tõendatud, kuidas aitab nõue toota, pakendada ja tükeldada toodet „Salame Cremona” ainult tootmispiirkonnas kaasa kontrollile ja jälgitavusele ning toote kvaliteediomaduste säilitamisele.

(3)	Komisjon kutsus 2. märtsi 2006. aasta kirjaga asjaomaseid liikmesriike üles töötama omavahelise kokkuleppe saavutamiseks vastavalt nende riigisisestele menetlustele.

(4)	Kuna Itaalia, Madalmaad ja Saksamaa ei ole suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud korrale.

(5)

Itaalia, Madalmaade ja Saksamaaga peetud konsultatsioonide tulemusel on asjaomase tähise spetsifikaati lisatud täpsustusi. Vastuseks Saksamaa ja Madalmaade kriitikale, mille kohaselt ei ole tõendatud seos toote ja piirkonna vahel, määrati selgelt kindlaks, et seos põhineb mainel. Vastuseks teisele Madalmaade kriitilisele märkusele jäeti välja piirang tooraine pärinemise kohta kõnealustest piirkondadest ning lisati täpsustused sigade kasvatamise ja sööda eritingimuste kohta ning kõnealuste tegurite mõju kohta lõpptoote omadustele. Itaalia asutused põhjendasid kohustust, mille kohaselt toote tükeldamine ja pakendamine peab toimuma geograafilises piirkonnas, kontrollimise eesmärgiga. Samuti väitsid Itaalia asutused, et kui tooteid tuleks transportimiseks ning tükeldamiseks, mis toimub hiljem ja kaugemal, kuumtöödelda, muudaks see vorsti organoleptilisi omadusi. Madalmaade asutused teatasid, et nad nõustuvad kõnealuste selgitustega tingimusel, et need lisatakse registreerimistaotlusesse, ning seda tehti.

(6)	Komisjoni arvates vastab uus spetsifikaat täielikult määruse (EÜ) nr 510/2006 nõuetele.

(7)	Eelnevat arvesse võttes tuleb nimetus kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Registreeritakse käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus.

Artikkel 2

Kokkuvõtlik ülevaade spetsifikaadi üksikasjadest on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT C 126, 25.5.2005, lk 14.

I LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ette nähtud põllumajandustooted

Klass 1.2

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ITAALIA

Salame Cremona (KGT)

II LISA

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„SALAME CREMONA”

EÜ nr: IT/PGI/005/0265/27.12.2002

KPN (…) KGT (X)

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS

Nimi	:	Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali
Aadress	:	Via XX Settembre, 20 — I-00187 ROMA
Tel	:	(39) 064 81 99 68/06 46 65 51 04
Faks	:	(39) 06 42 01 31 26
E-post	:	qpa3@politicheagricole.it

2. Taotlejate rühm

Nimi	:	Consorzio Salame Cremona
Aadress	:	Piazza Cadorna, 6 — I-26100 CREMONA
Tel	:	(39) 03 72 41 71
Faks	:	(39) 03 72 41 73 40
E-post	:	info@salamecremona.it
Koosseis	:	tootjad/töötlejad ( X ) muud (…)

3. Toote liik

Klass 1.2: Lihatooted

4. Spetsifikaat

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus

„Salame Cremona”

4.2. Kirjeldus

„Salame Cremona” on toorvorst, mis pannakse soolde ja kuivatatakse ning millel tarbimisse lubamise ajaks on järgmised omadused:

Füüsikalis-morfoloogilised omadused

—	kaal laagerdusperioodi lõpuks vähemalt 500 g

—	läbimõõt valmistamisperioodil vähemalt 65 mm

—	pikkus valmistamisperioodil vähemalt 150 mm

Keemilised ja keemilis-füüsikalised omadused

—	üldvalgusisaldus: vähemalt 20 %

—	kollageenide/proteiinide suhe: kuni 0,10

—	vee/proteiinide suhe: kuni 2,00

—	rasvade/proteiinide suhe: kuni 2,00

—	pH tase: 5,20 või suurem

Mikrobioloogilised omadused

—	mesofiilsete mikroobide sisaldus: > 1 x 107 kolooniat moodustavat osakest grammi kohta, eelkõige piimhappebakterid (lactobacillus) ja kokid (coccus).

Organoleptilised omadused

—	väliskuju: silindriline, mõneti ebakorrapärane vorm

—	konsistents: toode peab olema tihke ja pehme

—	välimus lõikamisel: lõigatud viil on tihke ja ühtlane, seda iseloomustab tunnuslik lihas- ja rasvaosade sidusus ning selle piirjooned ei tule selgelt esile (nn hajutatud välimus). Märgata ei ole kilekõõluse osi

—	värvus: tumepunane

—	lõhn: iseloomulik vürtsikas lõhn.

4.3. Geograafiline piirkond

„Salame Cremona” tootmispiirkonda kuuluvad Lombardia, Emilia Romagna, Piemonte ja Veneto maakonnad.

4.4. Päritolutõend

KGT toodangu päritolu tõendamiseks kiidab artiklis 7 osutatud kontrolliasutus mitmete nõuete põhjal, mida tootjad kogu tootmistsükli jooksul peavad täitma, heaks „Salame Cremona” geograafilise piirkonna päritolu tõendi. Põhilised nõuded, mis tagavad toote jälgitavuse igas tootmisetapis ning mida tootjad peavad täitma, on järgmised:

—	registreerimine vastavasse nimekirja, mida uuendab allpool artiklis 7 osutatud kontrolliasutus;

—	aasta jooksul toodetud „Salame Cremona” koguste deklareerimine kontrolliasutusele;

—	asjakohaste „Salame Cremona” tootmisregistrite pidamine.

4.5. Tootmismeetod

Tootmismeetod on kokkuvõtlikult järgmine: KGT toote tootmiseks vajalik tooraine peab pärinema sigadelt, kelle suhtes kohaldatakse mitmeid sööda koostise ja loomade haldamisega seotud sätteid. Vastavalt Itaalia tõuraamatule võib kasutada traditsioonilisi Large White Italiana ja Landrace Italiana tõugu sigu või sama tõugu kultide järeltulijad, Duroc Italiana tõugu kultide järeltulijaid, samuti teist tõugu kultide ehk hübriidkultide järeltulijaid, kui need vastavad selektsiooni- ja ristamisskeemidele, mille eesmärgid ei ole vastuolus Itaalia tõuraamatu ettekirjutustega lihasea tootmise kohta.

Sead saadetakse tapamajja kõige varem üheksanda elukuu lõpus ja hiljemalt 15. elukuul alates nende sünnist. Tapamajja saadetud sea keskmine kaal peab olema 144–176 kilogrammi.

Vorsti tootmiseks kasutatav sealiha saadakse rümba lihaskoest ning vöötlihastest ja rasvkoest.

Koostisained: taignasse segatud sool, vürtsid, pipraterad või jahvatatud pipar, purustatud küüslauk.

Muud võimalikud koostisained: valge või punane gaasita vein, suhkur ja/või glükoos ja/või puuviljasuhkur ja/või laktoos, fermendid, nitrit ja/või kaalium, askorbiinhape ja selle naatriumsool.

Lubamatu on kasutada mehaaniliselt eemaldatud liha.

Valmistamine: lihas- ja rasvaosad tükeldatakse ja puhastatakse hoolikalt, eemaldades neilt suuremad sidekoe osad ja pehme rasvkoe, lümfisõlmed ja suuremad närvitüved. Liha hakitakse 6 mm avaustega hakklihamasinaga. Peenestamise ajal peab liha temperatuur olema üle 0 °C, liha maitsestatakse soolaga selle tükeldamise ajal, ülejäänud koostisosad ja aroomid lisatakse hakitud lihamassile. Segamine toimub vaakummasinatega või surve all pikema aja kestel. „Salame Cremona” on pressitud sea, veise, hobuse või lamba naturaalsoolde, mille esialgne läbimõõt on vähemalt 65 mm. Sidumine nööriga toimub käsitsi või masinaga. Toote maksimaalne lubatud ladustamisaeg külmhoones on 1 päev temperatuuril 2–10 °C. Kuivatatakse soojas, temperatuuril 15–25 °C.

Laagerdatakse piisava õhuringlusega vähemalt viis nädalat temperatuuril 11–16 °C. Laagerdamisperioodi pikkus sõltub soolika algmõõtmetest.

KGT toode jõuab tarbijani üksiktootena vaakum- või survepakendis tervena, tükkidena või viiludena.

Isikud, kes kavatsevad hakata tootma KGT toodet „Salame Cremona”, peavad täpselt lähtuma ELis registreeritud spetsifikaadist.

Kontrolli ja jälgitavuse tagamiseks ning toote kvaliteediomaduste säilitamiseks peavad tootmine, pakkimine või portsjoniteks jagamine toimuma spetsifikaadi artiklis 7 käsitletud kontrolliasutuse järelevalve all ning üksnes spetsifikaadi artiklis 3 määratletud tootmispiirkonnas.

Kui pakendatakse väljaspool spetsifikaadis kindlaksmääratud geograafilist piirkonda, oleks võimatu tagada kõikide tootjate püsivat kontrolli, mis põhjustaks KGT sertifitseerimise süsteemis tõsiseid puudujääke. Kõnealuste puudujääkide tõttu ei oleks enam võimalik tagada nimetuse korrektset kasutamist, mis oleks kahjulik nii tootjatele kui ka tarbijatele. Kui pakendamist ei kontrollitaks, kaoksid selle tagajärjel kaks muud põhinäitajat: ühtlase kvaliteedi tagamine, mida kontrollitakse iga kontrollitoimingu käigus, ning päritolu tagamine, tänu millele on võimalik täielikult kontrollida kõiki töötlusetappe, sealhulgas pakendamist.

Lisaks tekitaks luba pakendada väljaspool geograafilist piirkonda eelarvamusi seoses „Salame Cremona” kvaliteediga, sest kui tooteid tuleks transportimiseks ning tükeldamiseks hiljem ja kaugemal kuumtöödelda, muudaks see vorsti organoleptilisi omadusi.

4.6. Seos piirkonnaga

„Salame Cremona” üldtuntus ja teatav maine, nagu selle traditsiooniline esindatus Po jõe oru toidumessidel ning põhilistel riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel, õigustab kaitstud geograafilise tähise tunnustamise taotlemist. Sama tõendab ka asjaolu, et „Salame Cremona” on kantud Itaalia päritoluga põllumajandustoodete peamistesse nimekirjadesse, mis on esitatud Itaalia ja teiste Euroopa riikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Hispaania) vahel aastatel 1950–1970 geograafiliste päritolunimetuste kaitseks sõlmitud kahepoolsete kokkulepete lisades.

Vorsti tootmine on tugevalt seotud kohaliku seakasvatusega, mille juured ulatuvad Rooma ajastusse. Toode on tihedalt seotud oma keskkonnaga, kus piimatootmise ja maisikasvatusega seotud seakasvatus hakkas arenema kõigepealt Cremona piirkonnas ja hiljem Po jõe tasandikul.

Tänu tavapärase tootmise ja peamiselt uduse ja tuulevaikse kliimaga määratletud piirkonna suurepärasele ja õnnestunud koostoimele on „Salame Cremonal” ainulaadsed omadused ning see on tuntud pehme, õrna ja tugeva aroomiga vorstina.

„Salame Cremona” tootmispiirkonda, mida iseloomustavad algselt alluviaalsele alale omased tüüpilised mullastikutingimused, on sajandeid kasutatud seakasvatuseks, kõigepealt peremajapidamise ja edaspidi üha professionaalsemal tasemel. Po jõe tasandikule jääv tootmispiirkonna maastik on väga ühetaoline, see on tasane, kaetud jõgede ja kanalitega, niitude ja maisitaimedega. Tootmispiirkonna kliimat iseloomustavad suhteliselt karmid, väga niisked ning udused sügised ja talved, jahedavõitu ja vihmased kevaded, samal ajal kui suvine õhutemperatuur on üsna kõrge ning sellele on iseloomulikud sagedased ja tihti ülitugevad vihmahood.

Kõik nimetatud kriteeriumid ei oleks võimaldanud „Salame Cremonal” saavutada neid kvaliteediomadusi, kui poleks olnud inimtegurit, mis aja jooksul võimaldas selles tootmispiirkonnas kasutusele võtta vorsti valmistamise ja laagerdumise erimeetodid.

Veel tänapäevalgi järgitakse „Salame Cremona” valmistamisel traditsioonilisi meetodeid, kohaldades samal ajal uusi tootmistehnoloogiaid.

Seega on kliimast tingitud keskkonnategur ning inimtegur, mida iseloomustavad asjatundjate märkimisväärsed tehnilised oskused „Salame Cremona” valmistamisel, endiselt nendeks põhilisteks ja asendamatuteks elementideks, mis kindlustavad tootele selle erilisuse ja maine.

Peamised ajaloolised dokumendid, mis tõendavad selgelt ja täpselt toote päritolu ja seost piirkonnaga, pärinevad aastast 1231 ning neid säilitatakse Cremona riiklikus arhiivis. Need annavad tunnistust Cremona territooriumi ja seda ümbritsevate riikide vahelisest sea- ja lihatoodete kaubandusest. „Litterarum’is” ja „Fragmentorum’is” sisalduvates renessansiaegsetes dokumentides mainitakse salame’t selgesõnaliselt ning räägitakse selle tähtsusest spetsifikaadis märgitud tootmispiirkonnale. Piiskop Cesare Speciano külastuse ajal piirkonna nunnakloostritesse (1599–1606) kirja pandud ülestähenduste „argielu kirjelduste” osast selgub, et „neil päevil, mil söödi lihatoite”, kaunistasid söögilauda ka salaamivorstid.

Veel tänapäevalgi on „Salame Cremona” traditsioonilisel esindatusel oluline osatähtsus Lombardia ja Po jõe oru suurematel toidumessidel. Sotsiaal-majanduslikud uurimused annavad tunnistust sealihatoodete valmistajate arvukusest Po jõe tasandikel ning sellest, kui otstarbekalt nende tegevus on seotud piima- ja juustutööstuse ning teravilja (eriti maisi) kasvatamisega.

4.7. Kontrolliasutus

Nimi	:	Istituto Nord Est Qualità
Aadress	:	Via Rodeano, 71 — I-33038 SAN DANIELE DEL FRIULI (UD)
Tel	:	(39) 04 32 94 03 49
Faks	:	(39) 04 32 94 33 57
E-post	:	info@ineq.it

4.8. Märgistus

Etiketile peavad olema selgete kustutamatute ja teistest märgetest suuremate tähtedega kirjutatud sõnad „Salame Cremona” ja „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis) ja/või lühend „IGP” (KGT). Viimane märge peab olema tõlgitud selle riigi keelde, kus toodet turustatakse.

Keelatud on lisada muid spetsifikaadis konkreetselt nimetamata tunnuseid.

Samas on lubatud kasutada tunnuseid, mis viitavad nimetustele, ärinimedele või erakaubamärgile, tingimusel et need ei kanna ülistavat tähendust ega eksita ostjat.

Etiketil peab olema komisjoni määruse (EÜ) nr 1726/98 (1) artikli 1 kohane ühenduse sümbol.

(1) EÜT L 224, 11.8.1998, lk 1.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1363/2007,

22. november 2007,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

LISA

Töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused, mis jõustuvad alates 23. novembri 2007 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1701 11 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

28,88 (2)

1701 11 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

28,88 (2)

1701 12 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

28,88 (2)

1701 12 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

28,88 (2)

1701 91 00 9000

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140

1701 99 10 9100

S00

eurot 100 kg kohta

31,40

1701 99 10 9910

S00

eurot 100 kg kohta

31,40

1701 99 10 9950

S00

eurot 100 kg kohta

31,40

1701 99 90 9100

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

—

kõik sihtkohad, välja arvatud järgmised:

a)	kolmandad riigid: Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani Linnriik);

b)	ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

(1) Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2) Kõnealust summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Kui eksporditava toorsuhkru saagis ei ole 92 %, korrutatakse toetuse suurus iga vastava eksporditehingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 lisa I punkti III lõikele 3 arvutatud eksporditava toorsuhkru saagise jagamisel arvuga 92.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1364/2007,

22. november 2007,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides c, d ja g loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) nõuetele.

(5)

Eksporditoetused võidakse kehtestada, et ületada konkurentsilõhe ühenduse ja kolmandate riikide ekspordi vahel. Ühenduse eksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ühenduse toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsas konkurentsipositsioonis. Seepärast tuleks kaotada eksporditoetused nimetatud sihtkohtadesse.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2. Lõike 1 kohaselt toetuskõlblikud tooted peavad vastama määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklites 3 ja 4 sätestatud asjakohastele nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

LISA

Töötlemata kujul eksporditavatele siirupitele ja teatavatele muudele suhkrutoodetele alates 23. novembrist 2007 kohaldatavad eksporditoetused (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

31,40

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

31,40

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

31,40

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140 (2)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

31,40

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3140

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

—

kõik sihtkohad, välja arvatud järgmised:

a)	kolmandad riigid: Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani Linnriik);

b)	ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

(2) Põhisummat ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 3513/92 lisa punktis 2 määratletud tootele (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12).

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1365/2007,

22. november 2007,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 900/2007 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 27. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 900/2007, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2007/2008. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 22. novembril 2007. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

22. novembril 2007. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 36,395 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2) ELT L 196, 28.7.2007, lk 26. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1298/2007 (ELT L 289, 7.11.2007, lk 3).

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1366/2007,

22. november 2007,

milles sätestatakse, et määrusega (EÜ) nr 1060/2007 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames tehtavaid valge suhkru pakkumisi ei võeta vastu

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. september 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2007, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2007 artikli 4 lõikele 1 ja pärast 21. november 2007 lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane otsustada, et kõnealuse osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumisi ei võeta vastu.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

21. november 2007 lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumisi ei võeta vastu määruse (EÜ) nr 1060/2007 artiklis 1 osutatud toote puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2) ELT L 11, 18.1.2007, lk 4.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1367/2007,

22. november 2007,

veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas, (1) eriti selle artiklit 7 ja artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 63 lõikega 7 piiratakse eksporditoetuste andmist veinisektori toodetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud põllumajanduslepingutes nimetatud mahtude ja kuludega.

(2)	Määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 9 on sätestatud tingimused, mille alusel võib komisjon võtta erimeetmeid, et vältida nimetatud lepingu alusel ette nähtud koguse või kasutada oleva eelarve ületamist.

(3)

21. novembril 2007 komisjoni käsutuses oleva ekspordilitsentsitaotlustes esitatud teabe põhjal võidakse määruse (EÜ) nr 883/2001 artikli 9 lõikes 5 osutatud 1. tsooni Aafrika puhul 15. jaanuarini 2008 kestvaks ajavahemikuks veel saada olevat kogust ületada, kui toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist ei piirata. Seetõttu tuleks 16.–20. novembrini 2007 esitatud taotluste puhul kohaldada ühtset heakskiiduprotsenti ning peatada taotluste esitamine ja litsentside väljaandmine kõnealuse tsooni puhul kuni 16. jaanuarini 2008,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Toetuse eelkinnitust sisaldavad veinisektori toodete ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlused esitatud määruse (EÜ) nr 883/2001 alusel 16.–20. novembrini 2007, antakse välja 1. tsooni Aafrika puhul taotletud kogustest 61,39 %.

2. Lõikes 1 osutatud veinisektori toodete puhul peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine, mille taotlused on esitatud alates 21. novembrist 2007, samuti peatatakse alates 23. novembrist 2007 kuni 16. jaanuarini 2008 ekspordilitsentsi taotluste esitamine 1. tsooni Aafrika.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1211/2007 (ELT L 274, 18.10.2007, lk 5).

(2) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1368/2007,

22. november 2007,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 punkti a ja lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides b, c, d ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse VII lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõikes 4 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)	Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühitada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 2 loetletud ning määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 447/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 31).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 23. novembrist 2007 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood	Kirjeldus	Toetusemäär EUR/100 kg
		Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1701 99 10	Töötlemata valge suhkur	31,40	31,40

(1) Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata ekspordi puhul

kolmandatesse riikidesse: Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein ning Šveitsi Konföderatsiooni eksporditava kauba suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepingu 2. protokolli I ja II tabelis;

b)	ELi liikmesriikide territooriumidele, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1369/2007,

22. november 2007,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetustemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/95 IV lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 447/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 31).

(4) EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1584/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 23. novembrist 2007 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)
CN-kood	Toote kirjeldus (2)	Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta
CN-kood	Toote kirjeldus (2)	Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1001 10 00	Kõva nisu:
	– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
1001 90 99	Harilik nisu ja meslin
	– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena	—	—
	– muudel juhtudel:
	– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
1002 00 00	Rukis	—	—
1003 00 90	Oder
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
1004 00 00	Kaer	—	—
1005 90 00	Mais, mida eksporditakse:
	– tärklisena:
	– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
	– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (5)
	– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata kaupade eksport)	—	—
	CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:
	– määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
ex 1006 30	Täielikult kroovitud riis:
	– ümarateraline	—	—
	– keskmiseteraline	—	—
	– pikateraline	—	—
1006 40 00	Purustatud riis	—	—
1007 00 90	Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid	—	—

(1) Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini Vürstiriiki eksporditavate kaupade suhtes.

(2) Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 V lisas sätestatud koefitsiente.

(3) Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(4) Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6) artiklis 2 osutatud kaubad.

(5) CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest antakse eksporditoetust üksnes glükoosisiirupitele.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/22

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/67/EÜ,

22. november 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta, et kohandada nimetatud direktiivi III lisa tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud tarbekaupade teaduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Juuksevärvainete hindamisstrateegia kohaselt lepiti liikmesriikide ja huvirühmadega kokku, et juuli 2005 oleks sobiv tähtaeg tarbekaupade teaduskomiteele lisainformatsiooni esitamiseks direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas loetletud juuksevärvide kohta.

(2)

Komisjoni 19. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/65/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta, et kohandada nimetatud direktiivi II ja III lisa tehnika arenguga, (2) pikendati III lisa 2. osas loetletud 56 juuksevärvaine ajutist kasutust kuni 31. detsembrini 2007.

(3)	14 juuksevärvaine puhul, mis on loetletud direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas, ei ole lisainformatsiooni esitatud. Seetõttu keelustati nende kasutamine juuksevärvides direktiiviga 2007/54/EÜ.

(4)

42 juuksevärvaine puhul, mis on loetletud direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osas, on tootmisharu lisainformatsiooni esitanud. See informatsioon on praegu tarbekaupade teaduskomitees hindamisel. Nende juuksevärvainete lõplik reguleerimine selle hindamise põhjal ning selle rakendamine liikmesriikide õigusesse peab aset leidma hiljemalt 31. detsembriks 2009. Seetõttu tuleks nende kasutamist kosmeetikatoodetes kõnealuse direktiivi III lisa 2. osas sätestatud piirangute ja tingimuste kohaselt pikendada kuni 31. detsembrini 2009.

(5)	Seepärast tuleks direktiivi 76/768/EÜ III lisa vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 2. osa viitenumbrites 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 14, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 44, 47, 48, 49, 50, 55, 56, 57, 58, 59 ja 60 asendatakse g veerus olev kuupäev „31.12.2007” kuupäevaga „31.12.2009”.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 31. detsembriks 2007 käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. jaanuarist 2008.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. november 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/54/EÜ (ELT L 226, 30.8.2007, lk 21).

(2) ELT L 198, 20.7.2006, lk 11.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/24

EL-TUNEESIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2007,

9. november 2007,

millega luuakse inimõiguste ja demokraatia allkomitee

(2007/754/EÜ)

EL-TUNEESIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel (edaspidi „assotsiatsioonileping”),

ning arvestades järgmist:

(1)	Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine moodustavad Euroopa Liidu (EL) ja tema Vahemere piirkonna partnerriikide vahelisi suhteid reguleeriva raamistiku lahutamatu ja olulise osa.

(2)	Nimetatud teemad on assotsiatsioonilepingu oluliseks elemendiks. Neid käsitletakse nõuetekohaselt erinevates lepinguga loodud organites.

(3)	Naabruspoliitikal on ambitsioonikad eesmärgid, mille aluseks on vastastikku tunnustatud kokkulepe pidada kinni ühistest väärtustest, mis hõlmavad muu hulgas demokraatiat, õigusriiki ja kõikide inimõiguste, pidades silmas ka õigust arengule, austamist ja edendamist.

(4)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute ja naabruspoliitika tegevuskavade rakendamise ning Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse jätkumise tõttu muutuvad ELi ja Vahemere lõunapiirkonna riikide vahelised suhted üha elujõulisemaks. Iga riigiga sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse prioriteetide rakendamise ning nimetatud riikide nende prioriteetidega seotud õigusaktide ühtlustamise üle tuleks teha regulaarset järelevalvet.

(5)	Suhted ja koostöö Vahemere piirkonna riikidega võivad areneda, võttes arvesse ELi pädevust, Barcelona protsessi kui terviku sidusust ja tasakaalustatust ning iga Vahemere piirkonna riigi eripära ja vajadusi.

(6)	EL-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu on juba otsustanud luua assotsiatsioonikomitee allkomiteed, et tagada koostöö rakendamiseks ja tugevdamiseks asjakohane institutsiooniline raamistik.

(7)	Assotsiatsioonilepingu artikliga 84 nähakse ette lepingu rakendamiseks vajalike töörühmade ja organite loomine,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. EL-Tuneesia assotsiatsioonikomitee (edaspidi „assotsiatsioonikomitee”) juurde luuakse inimõiguste ja demokraatia allkomitee.

Selle töökord on esitatud lisas.

2. Allkomitee pädevusse kuuluvaid küsimusi võib Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise poliitilise dialoogi raames käsitleda ka kõrgemal tasandil.

3. Assotsiatsioonikomitee soovitab assotsiatsiooninõukogule ka kõiki muid allkomitee nõuetekohase tegutsemise tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 9. november 2007

EL-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu nimel

L. AMADO

LISA

Inimõiguste ja demokraatia allkomitee töökord

1. Koosseis ja eesistuja

Inimõiguste ja demokraatia allkomitee (edaspidi „allkomitee”) koosneb ühelt poolt komisjoni ja liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi valitsuse esindajatest. Selle eesistujaks on vaheldumisi mõlemad lepinguosalised.

2. Roll

Allkomitee töötab EL-Tuneesia assotsiatsioonikomitee (edaspidi „assotsiatsioonikomitee”) alluvuses, kellele ta annab aru pärast iga koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust. Tal on siiski õigus esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

3. Teemad

Allkomitees arutatakse EL-Tuneesia assotsiatsioonilepingu rakendamist allpool loetletud valdkondades. Samuti moodustab see peamise tehnilise mehhanismi, mille kaudu teha järelevalvet selle üle, kuidas rakendatakse naabruspoliitika ELi-Tuneesia tegevuskavast tulenevaid meetmeid inimõiguste ja demokraatia valdkonnas. Allkomitee hindab õigusaktide ühtlustamise ja rakendamise arengut. Vajaduse korral võidakse arutada kooskõlas naabruspoliitika tegevuskavaga ametiasutuste vahelist koostööd. Allkomitee hindab alljärgnevalt loetletud valdkondades tehtud edusamme ning teeb vajadusel ettepanekuid meetmete võtmiseks:

a)	õigusriik ja demokraatia, eelkõige demokraatia ja õigusriigi tugevdamine, kohtusüsteemi sõltumatus, juurdepääs sellele ja selle ajakohastamine;

b)	peamiste inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide rakendamine, sealhulgas nimetatud konventsioonidega seotud vabatahtlike protokollidega ühinemise võimaluste läbivaatamine;

c)	haldussuutlikkuse tugevdamine ja riiklikud institutsioonid.

See loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib mõlema lepinguosalise nõusolekul sellesse lisada muid teemasid.

Allkomitee koosolekutel võidakse käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

4. Sekretariaat

Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Tuneesia valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena ning nende ülesandeks on allkomitee koosolekute ettevalmistamine.

5. Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi lepinguosalise taotlusel. Taotleva lepinguosalise alaline sekretär edastab taotluse teisele lepinguosalisele. Teise lepinguosalise alaline sekretär teatab taotluse kättesaamisest 15 tööpäeva jooksul.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas.

Lepinguosaline kutsub koosoleku kokku oma alalise sekretäri vahendusel kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale kummagi lepinguosalise delegatsiooni koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee eelnevalt kokkulepitud teemadel konkreetse teabe saamiseks tellida eksperthinnanguid.

6. Koosolekute päevakord

Kõik mõlema lepinguosalise tehtud ettepanekud allkomitee koosoleku päevakorda võetavate punktide kohta edastatakse allkomitee alalistele sekretäridele.

Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda võtmise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosolekut.

Eesistuja koostab teise lepinguosalisega konsulteerides iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra hiljemalt kümme päeva enne koosolekut.

Mõlemad lepinguosalised peavad töödokumendid kätte saama vähemalt seitse päeva enne koosolekut. Nimetatud tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel lühendada.

Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

7. Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid edastavad koosoleku protokolli koopia assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

8. Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ning koosoleku protokollid on konfidentsiaalsed.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/28

NÕUKOGU OTSUS,

19. november 2007,

Kagu-Euroopa stabiilsuspakti erikoordinaatori määramise kohta

(2007/755/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK), kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR) ning Kagu-Euroopa stabiilsuspaktile, (1) eriti selle artiklit 1a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	10. juunil 1999 leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid ja Euroopa Ühenduste Komisjon koos teiste Kagu-Euroopa stabiilsuspaktis osalejatega kokku Kagu-Euroopa stabiilsuspakti (edaspidi „stabiilsuspakt”) loomises.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1080/2000 artikliga 1a nähakse ette, et stabiilsuspakti erikoordinaator määratakse igal aastal.

(3)

Koos määramisega on vaja kehtestada erikoordinaatori volitused. Volitused, mis 2006. aastaks on kehtestatud nõukogu 11. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/921/EÜ Kagu-Euroopa stabiilsuspakti erikoordinaatori määramise kohta, (2) on asjakohased. Vastavalt 10. mail 2007 Zagrebis toimunud stabiilsuspakti piirkondliku foorumi ning 10. ja 11. mail 2007 toimunud Kagu-Euroopa koostööprotsessi ministrite kohtumise ja tippkohtumise järeldustele ning nõukogu 2007. aasta mai järeldustele, milles kutsuti stabiilsuspakti erikoordinaatorit, uut peasekretäri ja Kagu-Euroopa koostööprotsessi eesistujariiki Bulgaariat üles tagama, et stabiilsuspakti vastutus antakse sujuvalt ja õigeaegselt ning lõplikult üle uutele struktuuridele, on erikoordinaatori volituste hulgas eriti tähtsal kohal vastutuse üleandmine piirkonna riikidele ning erikoordinaatori volituste sujuv ja õigeaegne üleandmine piirkondliku koostöönõukogu peasekretärile enne, kui tema volitused lõppevad.

(4)	On asjakohane kehtestada selged ülesanded ning kooskõlastamis- ja aruandlusjuhised,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Erhard BUSEK määratakse Kagu-Euroopa stabiilsuspakti erikoordinaatoriks.

Artikkel 2

Erikoordinaator täidab 10. juuni 1999. aasta stabiilsuspakti punktis 13 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 3

Artiklis 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks volitatakse erikoordinaatorit:

a)	aitama kaasa stabiilsuspakti eesmärkide saavutamisele neis riikides ja riikidevahelistes suhetes, kus stabiilsuspakt annab lisaväärtust;

b)	juhatama Kagu-Euroopa piirkondliku foorumi tegevust;

c)	olema tihedas ühenduses kõikide stabiilsuspaktis osalevate ja seda toetavate riikide, organisatsioonide ja institutsioonidega ning asjaomaste piirkondlike algatusrühmade ja organisatsioonidega, et edendada piirkondlikku koostööd ja suurendada piirkondlikku vastutust;

d)	tegema tihedat koostööd kõikide Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikidega, et edendada Euroopa Liidu rolli stabiilsuspaktis vastavalt pakti punktidele 18, 19 ja 20 ning tagada stabiilsuspakti ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames tehtava töö vastastikune täiendavus;

e)	kohtuma vajaduse korral korrapäraselt ja kollektiivselt töörühmade juhtidega, et tagada üldine strateegiline koordineerimine, ning osutama sekretariaaditeenuseid Kagu-Euroopa piirkondlikule foorumile ja selle algatustele;

võtma oma töös aluseks stabiilsuspaktis osalejatega nõupidamise tulemusel eelnevalt kokku lepitud nimekirja, mis sisaldab 2008. aasta esimeses pooles rakendatavaid esmatähtsaid meetmeid, ning kohandama stabiilsuspakti töömeetodeid ja struktuure vastavalt piirkondlikule vastutusele ülemineku vajadustele, tagades järjepidevuse ja ressursside tõhusa kasutamise;

toetama piirkondlikule vastutusele üleminekut kooskõlas 30. mai 2006. aasta piirkondliku foorumi järeldustega ning tegema selleks tihedat koostööd Kagu-Euroopa koostööprotsessi, piirkondliku koostöönõukogu ja selle peasekretäriga; erilist tähelepanu pööratakse piirkondliku koostöönõukogu ja selle sekretariaadi loomisele ning erilist rõhku pannakse stabiilsuspakti töörühmade ja algatuste koordineerimisele;

h)	tagama volituste sujuva ja õigeaegse üleandmise piirkondliku koostöönõukogu peasekretärile ning stabiilsuspakti haldustegevuse lõpetamise.

Artikkel 4

Erikoordinaator sõlmib komisjoniga rahastamislepingu.

Artikkel 5

Erikoordinaatori tegevus kooskõlastatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutseva nõukogu peasekretäri, nõukogu eesistujariigi ja komisjoni tegevusega, eelkõige mitteametliku nõuandekomitee raames. Kohapeal säilitatakse tihedad sidemed nõukogu eesistujariigi, komisjoni, liikmesriikide missioonijuhtide, Euroopa Liidu eriesindajate, kõrge esindaja bürooga Bosnias ja Hertsegoviinas ning ÜRO tsiviilhaldusmissiooniga Kosovos.

Artikkel 6

Erikoordinaator annab vastavalt vajadusele aru nõukogule ja komisjonile. Ta jätkab korrapäraselt Euroopa Parlamendi teavitamist oma tegevusest.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2008 kuni 30. juunini 2008.

Brüssel, 19. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) EÜT L 122, 24.5.2000, lk 27. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2098/2003 (ELT L 316, 29.11.2003, lk 1).

(2) ELT L 351, 13.12.2006, lk 19.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/30

KOMISJONI OTSUS,

9. november 2007,

millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)

(2007/756/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui liikmesriigid annavad loa veeremi kasutuselevõtuks, peavad nad tagama tunnuskoodi omistamise igale sõidukile. Kõnealune kood tuleb seejärel registreerida riiklikus raudteeveeremi registris (edaspidi „RRR”). Kõnealusele registrile peab olema konsulteerimiseks juurdepääs pädevate asutuste volitatud esindajatel ja sidusrühmadel. Erinevad riiklikud registrid peavad olema ühtsed andmete sisu ja esitusviisi poolest. See nõuab registrite asutamist ühiste tegevus- ja tehniliste kirjelduste alusel.

(2)

RRRi ühised kirjeldused tuleb vastu võtta Euroopa Raudteeameti (edaspidi „amet”) koostatud kirjelduste projekti alusel. Kõnealune kirjelduste projekt peab hõlmama eelkõige järgmise määratlust: sisu, talitluslik ja tehniline arhitektuur, andmete esitusviis, kasutusviis, sh andmesisestuse ning juurdepääsu eeskirjad.

(3)

Käesolev otsus on koostatud ameti 28. juuli 2006. aasta soovituse nr ERA/REC/INT/01-2006 põhjal.

Liikmesriigi RRR peab sisaldama kõiki kõnealuses liikmesriigis lubatud sõidukeid. Kauba- ja reisivagunid tuleb kanda siiski ainult selle liikmesriigi registrisse, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.

(4)	Sõidukite registreerimiseks, registreerimise kinnitamiseks, registreerimiselementide muutmiseks ja muutmis(t)e kinnitamiseks tuleb kasutada standardvormi.

(5)

Iga liikmesriik peab asutama arvutipõhise RRRi. Kõik RRRid peaksid olema ühendatud ameti hallatava keskse virtuaalse raudteeveeremi registriga (edaspidi „VRR”), et asutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (3) artiklis 19 sätestatud koostalitlusvõime dokumendiregister. VRR peaks võimaldama kasutajal otsida kõikidest RRRidest ühe portaali kaudu ning vahetada andmeid riiklike raudteeveeremi registrite vahel. Tehnilistel põhjustel ei saa ühendust VRRiga siiski kohe luua. Seetõttu tuleks liikmesriikidelt nõuda oma RRRi ühendamist VRRiga alles siis, kui VRRi tõhus toimimine on tõestatud. Selleks teostab amet katseprojekti.

(6)

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud regulatiivkomitee koosoleku protokolli nr 40 punktile 8 tuleb kõik olemasolevad sõidukid registreerida selle liikmesriigi, milles nad enne registreeritud olid, RRRis. Andmete ülekandmisel tuleb arvesse võtta asjakohast üleminekuperioodi ja andmete kättesaadavust.

(7)

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b peab RRRi haldama ja uuendama kõigist raudtee-ettevõtjatest sõltumatu asutus. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuse, mille nad on selle jaoks määranud, muu hulgas selleks, et hõlbustada kõnealuste asutuste vahelist teabevahetust.

(8)

Mõnel liikmesriigil on 1 520 mm-se rööpmevahega võrgustik, millel käitatakse veeremit, mis on tavaline Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) maades. Selle tulemuseks on ühine registreerimissüsteem, mis on 1 520 mm-se võrgustiku koostalitlusvõime ja ohutuse seisukohast tähtis element. Kõnealust eriolukorda tuleks arvesse võtta ning kehtestada erieeskirjad, et vältida järjekindluse puudumist ELi ja SRÜ puhul sama sõidukiga seotud kohustuste vahel.

(9)	Seoses sõidukite nummerdamissüsteemiga RRRis registreerimiseks kohaldatakse käitamise ning liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniliste nõuete P lisas kehtestatud eeskirju. Amet töötab välja kõnealuste eeskirjade ühtlustatud kohaldamise suunised.

(10)	Käeoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikega 5 ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised kirjeldused, nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Pärast käesoleva otsuse jõustumist sõidukeid registreerides kasutavad liikmesriigid lisas sätestatud ühised kirjeldusi.

Artikkel 3

Olemasolevaid sõidukeid registreerivad liikmesriigid vastavalt lisa punktis 4 sätestatule.

Artikkel 4

1. Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b määravad liikmesriigid riikliku asutuse, mis vastutab riikliku raudteeveeremi registri pidamise ja uuendamise eest. Kõnealuseks asutuseks võib olla asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus (ROA). Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad koostööd ning jagavad teavet, et tagada õigeaegne andmevahetus.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist lõike 1 kohaselt määratud asutuse.

Artikkel 5

1. Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool Euroopa Liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii RRRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sellisel juhul võib lisas kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

2. Veeremit, mis võetakse esmakordselt kasutusele kolmandas riigis ja mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, RRRis ei registreerita. Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikele 4 peab siiski olema võimalik saada SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasist artikli 14 lõike 5 punktides c, d ja e loetletud andmeid.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. november 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63).

(2) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ.

(3) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

LISA

1. ANDMED

Järgmises loetelus esitatakse RRRi jaoks pakutav andmete esitusviis.

Elemendi numbri puhul järgitakse liites 4 pakutava standardse registreerimisvormi loogikat.

Täiendavalt võib lisada lahtreid märkuste jaoks, näiteks uurimisaluste sõidukite märkimiseks (vaata punkti 3.4).

Euroopa raudteeveeremi number

Kohustuslik

Sisu

Käitamise ja liikluskorralduse KTK P lisas (edaspidi „OPE KTK”) määratletud numbriline tunnuskood. (1)

Esitusviis

1.1.

Number

12 kohaline (2)

1.2.	Eelmine number (kui on, uuesti nummerdatud sõidukite puhul)

12 kohaline (2)

Liikmesriik ja ROA

Kohustuslik

Sisu

Liikmesriik ja ROA, kus sõiduk loa sai. Kolmandast riigist pärit veeremi puhul liikmesriik, kus see loa sai.

Esitusviis

2.1.	OPE KTK P lisas määratletud liikmesriigi arvkood

Kahekohaline kood

2.2.

ROA nimi

Tekst

Valmistamisaasta

Kohustuslik

Sisu

Aasta, mil sõiduk lahkus tehasest.

Esitusviis

3.	Valmistamisaasta

AAAA

EÜ viide

Kohustuslik

Sisu

Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle välja andnud asutusele (tellija).

Esitusviis

4.1.	Deklaratsiooni kuupäev

Kuupäev

4.2.

EÜ viide

Tekst

4.3.	Välja andnud asutuse nimi (tellija)

Tekst

4.4.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

4.5.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

4.6.

Linn

Tekst

4.7.

Riigikood

ISO

4.8.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

Viide veeremiregistrile

Kohustuslik

Sisu

Viide veeremiregistri eest vastutavale üksusele (3)

Esitusviis

5.1.	Registri eest vastutav üksus

Tekst

5.2.	Üksuse aadress, tänav ja majanumber

Tekst

5.3.

Linn

Tekst

5.4.

Riigikood

ISO

5.5.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

5.6.	E-posti aadress

E-post

5.7.	Veeremiregistri oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide

Tähtnumbriline kood

Piirangud

Kohustuslik

Sisu

Mis tahes piirangud sõiduki kasutamisele

Esitusviis

6.1.	Kodeeritud piirangud (vaata liidet 1)

Kood

6.2.	Kodeerimata piirangud

Tekst

Omanik

Vabatahtlik

Sisu

Märge sõiduki omaniku kohta

Esitusviis

7.1.	Organisatsiooni nimi

Tekst

7.2.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

7.3.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

7.4.

Linn

Tekst

7.5.

Riigikood

ISO

7.6.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

Valdaja

Kohustuslik

Sisu

Märge sõiduki valdaja kohta

Esitusviis

8.1.	Organisatsiooni nimi

Tekst

8.2.	Ettevõtlusregistri kood

Tekst

8.3.	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

8.4.

Linn

Tekst

8.5.

Riigikood

ISO

8.6.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

8.7.	VKM – vabatahtlik

Tähtnumbriline kood

Hoolduse eest vastutav üksus

Kohustuslik

Sisu

Viide hoolduse eest vastutavale üksusele (4)

Esitusviis

9.1.	Hoolduse eest vastutav üksus

Tekst

9.2.	Üksuse aadress, tänav ja majanumber

Tekst

9.3.

Linn

Tekst

9.4.

Riigikood

ISO

9.5.	Postiindeks

Tähtnumbriline kood

9.6.	E-posti aadress

E-post

10.

Tühistamine

Kohustuslik, kui kohaldatakse

Sisu

Ametliku lammutamise ja/või muud liiki kõrvaldamise korralduse kuupäev ning tühistamisviisi kood.

Esitusviis

10.1.

Kõrvaldamisviis

(vaata liidet 3)

Kahekohaline kood

10.2.

Tühistamiskuupäev

Kuupäev

11.

Liikmesriik, kus sõidukile on luba antud

Kohustuslik

Sisu

Liikmesriikide loetelu, kus sõidukile on luba antud.

Esitusviis

11.	Liikmesriigi numbriline kood vastavalt OPE KTK P lisa punktile 4

Loend

12.

Loanumber

Kohustuslik

Sisu

ROA loodud ühtlustatud loanumber kasutuselevõtmiseks.

Esitusviis

12.

Loanumber

EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt liide 2.

13.

Kasutuselevõtmise luba

Kohustuslik

Sisu

Sõiduki kasutuselevõtmise loa (5) kuupäev ja kehtivus

Esitusviis

13.1.

Loa andmise kuupäev

Kuupäev (AAAAKKPP)

13.2.

Luba kehtib kuni

Kuupäev (k.a)

13.3.

Loa peatamine

Jah/Ei

2. ARHITEKTUUR

2.1. Ühendused teiste registritega

ELi uue reguleeriva korra tagajärjel asutatakse mitu registrit. Järgmises tabelis tehakse kokkuvõte sellest, millistel registritel ja andmebaasidel võiks pärast nende rakendamist olla ühendused RRRiga.

Register või andmebaasid	Vastutav üksus	Teised juurdepääsuga isikud
RRR (Koostalitlusvõime direktiivid)	RÜ (6)/ROA	Teised ROAd/RÜd/REd/RIEd/UAd/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF
VRR (Koostalitlusvõime direktiivid)	Liikmesriikide otsustada	RE/RIE/ROA/ERA/OTIF/Valdaja/Töökojad
RVVA (TAF KTK ja SEDP)	Valdaja	RE/RIE/ROA/ERA/Valdaja/Töökojad
WIMO (TAF KTK ja SEDP)	Ei ole veel otsustatud	RE/RIE/ROA/ERA/Valdaja/Töökojad/Kasutaja
Raudteeveeremi register (7) (Kaplinna konventsioon)	Registripidaja	Üldsus
OTIFi register (COTIF 99 – ATMF)	OTIF	Pädevad asutused/RE/RIE/UO/RO/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF Sec.

RRRi rakendamiseks ei ole võimalik ära oodata kõigi registrite väljatöötamist. Seetõttu peab RRRi kirjeldus võimaldama hilisemat ühendamist teiste registritega. Seoses sellega:

—	VRR: sellele viidatakse RRRis, märkides ära VRRi eest vastutava üksuse. Registrite ühendamise võti on element nr 5.7;

—	RVVA: see hõlmab mõnesid RRRi halduslikke elemente. TAF KTK Euroopa strateegilise arenduskava (SEDP) kirjelduse raames. SEDPi puhul võetakse arvesse RRRi kirjeldust;

—	WIMO: see hõlmab RVVA andmeid ja hooldusandmeid. Ühendust RRRiga ei ole ette nähtud;

—

VKMR: seda peaksid koostöös haldama ERA ja OTIF (ERA ELi nimel ja OTIF kõigi ELi mittekuuluvate liikmesriikide nimel). Valdaja registreeritakse RRRis. OPE KTKs täpsustatakse teised globaalsed keskregistrid (näiteks sõidukite tüübikoodid, koostalitlusvõime koodid, riigikoodid jne), mida peaks haldama ERA ja OTIFi koostööst tulenev „keskne asutus”;

—

raudteeveeremi register (Kaplinna konventsioon): see on liikuvate töövahenditega seotud finantsteabe registreerimine. Kõnealune register võidakse välja töötada 2007. aasta veebruaris peetava diplomaatilise konverentsi tulemusel. On olemas võimalik ühendus, kuna UNIDROITi register vajab teavet sõiduki numbri ja omaniku kohta. Registrite ühendamise võti on ERN;

—	OTIFi register: OTIFi registri kirjeldus täpsustatakse, võttes arvesse käesolevat otsust ja muid ELi registreid.

Kogu süsteemi arhitektuuri määratlus ning RRRi ja muude registrite vahelised ühendused täpsustatakse viisil, mis võimaldab vajadusel taotletud teabe kättesaamist.

2.2. ELi RRRide globaalne arhitektuur

Riiklikke raudteeveeremi registreid rakendatakse detsentraliseeritud lahenduse teel. Eesmärk on rakendada jaotatavate andmete otsingumootorit, kasutades ühist tarkvararakendust, mis võimaldab kasutajatel kõigist liikmesriikide kohalikest registritest (KR) andmeid saada.

RRRide andmeid säilitatakse riiklikul tasandil ning need on (oma veebiaadressiga) veebipõhise rakenduse abil juurdepääsetavad.

Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (EÜ VRR) koosneb kahest alamsüsteemist:

—	virtuaalne raudteeveeremi register (VRR), mis on ERA keskne otsingumootor;

—	riiklik(ud) raudteeveeremi register (registrid) (RRR), mis on liikmesriikide kohalikud registrid.

Joonis 1

EÜ VRRi arhitektuur

Kõnealuse arhitektuuri aluseks on kaks teineteist täiendavat alamsüsteemi, mis võimaldavad otsida liikmesriikides kohalikul tasandil hoiustatavaid andmeid ning mis koosnevad järgmisest:

—	elektrooniliste registrite asutamine riiklikul tasandil ja nende avamine ristkonsulteerimiseks;

—	paberregistrite asendamine elektrooniliste kirjetega. See võimaldab liikmesriikidel hallata ja jagada teavet teiste liikmesriikidega;

—	RRRide ja VRRi vaheliste ühenduste võimaldamine, kasutades ühiseid standardeid ja mõisteid.

Kõnealuse arhitektuuri aluspõhimõtted on järgmised:

—	kõik RRRid saavad osaks arvutipõhisest võrgustiksüsteemist;

—	kõik liikmesriigid näevad süsteemi sisenedes ühiseid andmeid;

—	VRRi asutamisega hoitakse ära andmete topeltregistreerimine ja sellega seonduvad vead;

—	ajakohased andmed.

Kõnealust arhitektuuri rakendatakse järgmiste etappidena:

—	käesoleva otsuse vastuvõtmine;

—	ameti läbiviidava katseprojekti rakendamine, sh VRR, millega on ühendatud vähemalt kolme liikmesriigi RRRid ning olemasoleva RRRi edukas ühendamine tõlkemootorit kasutades;

—	katseprojekti hindamine ja vajaduse korral käesoleva otsuse uuendamine;

—	tehnilise kirjelduse ametipoolne avaldamine liikmesriikidele nende RRRide ühendamiseks keskse VRRiga;

—	viimase sammuna teostatakse eraldi otsusega ja pärast katseprojekti hindamist kõigi RRRide ühendamine keskse VRRiga.

3. KASUTUSVIIS

3.1. RRRi kasutamine

RRRi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—	loa registreerimine;

—	sõidukitele eraldatud ERNide registreerimine;

—	konkreetse sõidukiga seotud Euroopat hõlmava lühiteabe otsimine;

—	õiguslike aspektide, nagu kohustused ja juriidiline teave, jälgimine;

—	teave peamiselt ohutuse ja hooldusega seotud kontrolli jaoks;

—	kontakti võimaldamine omaniku ja valdajaga;

—	mõnede ohutusnõuete ristkontroll enne ohutustunnistuse väljaandmist;

—	konkreetse sõiduki jälgimine.

3.2. Taotlusvormid

3.2.1. Registreerimistaotlus

Kasutatav vorm on esitatud liites 4.

Sõiduki registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „uus registreerimine”. Seejärel täidab ta vormi esimese osa kogu vajaliku teabega lahtrites 2 kuni 9 ja lahtris 11 ning edastab selle:

—	selle liikmesriigi RÜ-le, kus registreerimist taotletakse;

—	esimese liikmesriigi RÜ-le, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit sõidukit käitada.

3.2.2. Sõiduki registreerimine ja Euroopa raudteeveeremi numbri väljaandmine

Esmakordse registreerimise korral annab asjaomane RÜ välja Euroopa raudteeveeremi numbri.

On võimalik esitada eraldi registreerimisvorm iga sõiduki jaoks või üks vorm kogu komplekti sama seeria või tellimuse sõidukite jaoks, millele on lisatud sõiduki numbrite loend.

RÜ võtab mõistlikud meetmed, et tagada nende andmete täpsus, mille ta RRRi sisestab. Selleks võib RÜ taotleda teavet teistelt RÜdelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev isik ei ole asutatud asjaomases liikmesriigis.

3.2.3. Ühe või mitme registreerimisteabe elemendi muutmine

Oma sõiduki ühe või mitme registreerimisteabe elemendi muutmist taotlev isik:

—	teeb märke kasti „muutmine”;

—	märgib tegeliku Euroopa raudteeveeremi numbri (element nr 0);

—	teeb märked muudetava(te) elemendi (elementide) kasti(desse);

—	märgib muudetava(te) elemendi (elementide) uue sisu ning edastab vormi selle liikmesriigi RÜ-le, kus sõiduk on registreeritud.

Teatavatel juhtudel ei pruugi standardvormi kasutamine olla piisav. Seetõttu võib asjaomane RÜ kasutada vajaduse korral täiendavaid paber- või elektroonilisi dokumente.

Kui valdaja vahetub, on seni registreeritud valdaja ülesanne teatada sellest RÜ-le ning RÜ peab teatama uuele valdajale registreerimisandmete muutmisest. Eelmine valdaja kõrvaldatakse RRRist ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest.

Kui omanik vahetub, on seni registreeritud omaniku ülesanne teatada sellest RÜ-le. Seejärel kõrvaldatakse endine omanik RRRist. Uus omanik võib taotleda temaga seotud üksikasjade sisestamist RRRi.

Muudatuste registreerimise järel võib ROA anda uue loanumbri ja mõnel juhul uue ERNi.

3.2.4. Registreerimise tühistamine

Registreerimise tühistamist taotlev isik teeb märke kasti „tühistamine”. Seejärel täidab ta lahtri 10 ja edastab selle mis tahes liikmesriigi, kus sõiduk registreeritud on, RÜ-le.

RÜ registreerib tühistamise, märkides tühistamise kuupäeva ning teatades tühistamisest kõnealusele isikule.

3.2.5. Luba mitmes liikmesriigis

Kui sõidukile, mis on juba lubatud kasutusele võtta ja registreeritud ühes liikmesriigis, antakse luba teises liikmesriigis, tuleb see registreerida viimase liikmesriigi RRRis. Sel juhul tuleb siiski registreerida ainult lahtritega 1, 2, 6, 11, 12 ja 13 seotud andmed, kuna need on seotud üksnes viimase liikmesriigiga.

Seni, kuni VRR ise ja ühendus kõigi RRRidega ei toimi täielikult, peavad asjaomased registreerimisüksused vahetama teavet selle tagamiseks, et sama sõidukiga seotud andmed oleksid kooskõlas.

Kauba- ja reisivagunid registreeritakse ainult selle liikmesriigi RRRis, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.

3.3. Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX” RRRi andmetele on loetletud järgmises tabelis, milles juurdepääsukoodide määratlused on järgmised:

Juurdepääsukood	Juurdepääsuliik
0.	Juurdepääsu ei ole
1.	Piiratud konsulteerimine (tingimused veerus „lugemisõigused”)
2.	Piiramatu konsulteerimine
3.	Piiratud konsulteerimine ja uuendamine
4.	Piiramatu konsulteerimine ja uuendamine

Igal RÜ-l on täieliku juurdepääsu ja uuendamise õigused ainult oma andmebaasis sisalduvate andmete suhtes. Seetõttu on juurdepääsukood näidatud numbriga 3.

Isik	Määratlus	Lugemisõigused	Uuendamisõigused	Element nr 7	Kõik muud elemendid
Liikmesriigi „XX”RÜ/ROA	Liikmesriigi „XX” registreerimisüksus/ROA	Kõik andmed	Kõik andmed	4	4
Muud ROAd/RÜd	Muud ROAd ja/või muud registreerimisüksused	Kõik andmed	Puuduvad	2	2
ERA	Euroopa Raudteeamet	Kõik andmed	Puuduvad	2	2
Valdajad	Sõiduki valdaja	Sõidukite, mille valdaja ta on, kõik andmed	Puuduvad	1	1
Veeremi haldajad	Valdajate määratud sõidukite haldajad	Sõidukid, mille haldajaks valdaja ta määranud on	Puuduvad	1	1
Omanikud	Sõiduki omanik	Sõidukite, mille omanik ta on, kõik andmed	Puuduvad	1	1
REd	Rongioperaator	Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile	Puuduvad	0	1
RIEd	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja	Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile	Puuduvad	0	1
UOd ja ROd	Liikmesriikide teatatud kontrolli- ja auditeerimisasutused	Kontrollitavate või auditeeritavate sõidukite kõik andmed	Puudu vad	2	2
Muud õiguspärased kasutajad	Kõik ROA või ERA tunnustatud juhukasutajad	Määratleda konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud	Puuduvad	0	1

3.4. Ajaloolised registriandmed

Kõiki RRRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast sõiduki tühistamist ja registrist kustutamist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema kättesaadavad võrgus. Pärast kolme aastat võib andmeid säilitada elektrooniliselt, paberkandjal või muu arhiveerimissüsteemi abil. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümne aasta jooksul algatatakse sõidukit või sõidukeid hõlmav uurimine, tuleb kõnealuste sõidukitega seotud andmeid säilitada vastava nõudmise korral üle kümne aasta.

Kõik RRRi tehtavad muudatused tuleb registreerida. Ajalooliste muudatuste haldamise võib lahendada infotehnoloogiliste funktsioonide abil.

4. OLEMASOLEVAD SÕIDUKID

4.1. Kaalutud andmete sisu

Kõiki kolmeteistkümmet säilitatavat andmeelementi kaaluti, et määrata kindlaks, millised neist on kohustuslikud ja millised mitte.

4.1.1. Element nr 1 – Euroopa raudteeveeremi number (kohustuslik)

a) Juhul, kui sõidukid juba on nummerdatud 12kohalise koodiga

Riigid, millel on ainulaadne riigikood: sõidukitele peaks jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida sellisena ilma muudatusteta.

Riigid, millel on nii peamine riigikood kui ka varem eraldatud erikood:

—	Saksamaa, millel on peamine riigikood 80 ja AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) erikood 68;

—	Šveits, millel on peamine riigikood 85 ja BLSi (Bern-Lötschberg-Simplon Eisenbahn) erikood 63;

—	Itaalia, millel on peamine riigikood 83 ja FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) erikood 64;

—	Ungari, millel on peamine riigikood 55 ja GySEV/ROeEE (Győr-Sopron-Ebenfurti Vasút Részvénytársaság/Raab-Ödenburg-Ebenfurter Eisenbahn) erikood 43.

Sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida sellisena ilma muudatusteta. (8)

IT-süsteem peab käsitama mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.

b) Juhul, kui rahvusvahelises liikluses kasutatakse 12kohalise tunnuskoodita sõidukeid

Kohaldada tuleb kaheastmelist menetlust:

—	eraldada RRRis 12kohaline number (vastavalt OPE KTK-le), mis määratakse sõiduki omaduste alusel. IT-süsteem peaks siduma kõnealuse registreeritud numbri sõiduki kehtiva numbriga;

—	kanda 12kohaline number füüsiliselt sõidukile endale kuue aasta jooksul.

c) Juhul, kui riigisiseses liikluses kasutatakse 12kohalise tunnuskoodita sõidukeid

Ainult riigisiseses liikluses kasutatavate sõidukite suhtes võib eespool kirjeldatud menetlust kohaldada vabatahtlikult.

4.1.2. Element nr 2 – Liikmesriik ja ROA (kohustuslik)

Element „liikmesriik” peab alati viitama liikmesriigile, mille RRRi sõidukit registreeritakse. Element „ROA” viitab üksusele, mis on andnud loa sõiduki kasutuselevõtmiseks.

4.1.3. Element nr 3 – Valmistamisaasta

Kui täpne valmistamisaasta ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.1.4. Element nr 4 – EÜ viide

Olemasolevate sõidukite (v.a väike hulk kiirraudteesõidukeid) puhul sellist viidet üldjuhul ei ole. Registreerida juhul, kui see on olemas.

4.1.5. Element nr 5 – Viide RRSile

Registreerida juhul, kui see on olemas.

4.1.6. Element nr 6 – Piirangud

Registreerida juhul, kui neid on.

4.1.7. Element nr 7 – Omanik

Registreerida ainult juhul, kui see on teada ja/või seda nõutakse.

4.1.8. Element nr 8 – Valdaja (kohustuslik).

Üldjuhul on teada ja kohustuslik.

4.1.9. Element nr 9 – Hoolduse eest vastutav üksus

Kõnealune element on kohustuslik.

4.1.10. Element nr 10 – Tühistamine

Kohaldatakse tühistamise korral.

4.1.11. Element nr 11 – Liikmesriik, kus sõiduk on lubatud

Üldjuhul on kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel vastastikku kasutatavad kaubavagunid ja reisivagunid sellistena registreeritud. Kui kõnealune teave on teada, tuleks see vastavalt registreerida.

4.1.12. Element nr 12 – Loanumber.

Registreerida juhul, kui see on olemas.

4.1.13. Element nr 13 – Kasutuselevõtmine (kohustuslik)

Kui kasutuselevõtmise täpne kuupäev ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.2. Menetlus

Varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus peaks tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa ROA-le või RÜ-le.

Olemasolevad kauba- ja reisivagunid tuleks registreerida ainult selle liikmesriigi RRRis, kus asus endine registreerimisüksus.

Kui olemasolevale sõidukile on antud luba mitmes liikmesriigis, edastab sõidukit registreeriv RÜ asjakohase teabe teiste asjaomaste liikmesriikide RÜdele.

ROA või RÜ võtab teabe oma RRRi üle.

ROA või RÜ teavitab teabe ülekandmise lõpulejõudmisel kõiki seotud osapooli. Teavitada tuleks vähemalt järgmisi isikuid:

—	varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus;

—

valdaja;

—

ERA.

4.3. Üleminekuperiood

4.3.1. Registreerimisandmete kättesaadavaks tegemine ROA-le

Endine sõiduki registreerimise eest vastutanud registreerimisüksus peaks tegema kogu nõutava teabe enda ja RÜ vahelise kokkuleppe alusel kättesaadavaks. Andmed tuleks üle kanda hiljemalt 12 kuu jooksul alates komisjoni otsusest. Võimalusel tuleks kasutada elektroonilist esitusviisi.

4.3.2. Rahvusvahelises liikluses kasutatavad sõidukid

Iga liikmesriigi RÜ peaks võtma kõnealused sõidukid oma RRRi hiljemalt kahe aasta jooksul alates komisjoni otsusest.

Vaata ka punkt 4.1.1.b

4.3.3. Riigisiseses liikluses kasutatavad sõidukid

Iga liikmesriigi RÜ peaks võtma kõnealused sõidukid oma RRRi hiljemalt kolme aasta jooksul alates komisjoni otsusest.

(1) 11. augustil 2006 võttis komisjon vastu otsuse 2006/920/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (teatavaks tehtud 14. augustil 2006). Vastava kiirraudteevõrgustiku KTK vastuvõtmine on kavandatud 2007. aastaks ja selles kasutatakse sama nummerdamissüsteemi.

(2) Vastavalt käesoleva otsuse artikli 5 lõikele 1 võib kasutada ka Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

(3) Direktiivi 96/48/EÜ artikli 22 punktiga a ja direktiivi 2001/16/EÜ artikliga 24 ettenähtud registrid.

(4) Kõnealune üksus võib olla sõidukit kasutav raudtee-ettevõtja, tema alltöövõtja või valdaja.

(5) Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ või direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 14 antud luba.

(6) Registreerimisüksus (edaspidi „RÜ”) on vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b iga liikmesriigi määratud RRRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus.

(7) Nagu on ette nähtud liikuvate töövahenditega seotud rahvusvaheliste huvide konventsiooni raudteeveeremi spetsiifilisi küsimusi käsitleva protokolli projektis.

(8) AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul kasutusele võetud uutele sõidukitele tuleks siiski anda standardne riigikood.

Liide 1

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1. PÕHIMÕTTED

Piiranguid (tehnilised omadused), mis on teistes ROAdele ligipääsetavates registrites juba sisse kantud, ei pea RRRis kordama.

Piiriülese liikluse heakskiitmise aluseks on:

—	raudteeveeremi numbrisse kodeeritud teave;

—

tähtkood;

—	veeremitähis.

Seetõttu ei pea kõnealust teavet RRRis kordama.

2. ÜLESEHITUS

Koodid on üles ehitatud kolmetasandiliselt:

—	1. tasand: piirangu kategooria

—	2. tasand: piirangu liik

—	3. tasand: väärtus või kirjeldus.

Piirangute kodeerimine

Kategooria	Liik	Väärtus	Nimi
1			Ehitusega seotud tehniline piirang
	1	Numbriline (3)	Minimaalne pöörderaadius meetrites
	2	—	Teestruktuuriga seotud piirangud
	3	Numbriline (3)	Kiirusepiirangud väljendatuna km/h (märgitud vagunitele, kuid mitte veduritele)
2			Geograafiline piirang
	1	Tähtnumbriline (3)	Kinemaatiline gabariit (kodeerimine WAG KTK C lisas)
	2	Kodeeritud loend	Rattapaari gabariit
		1	Muudetav gabariit 1435/1520
		2	Muudetav gabariit 1435/1668
	3	—	Pardal ei ole CCSi
	4	—	Pardal ERTMS A
	5	Arvuline (3)	Pardal B süsteem (1)
3			Keskkonnapiirangud
	1	Kodeeritud loend	Kliimavööde EN50125/1999
		1	T1
		2	T2
		3	T3
4			Loatunnistuses sisalduvad kasutuspiirangud
	1	—	Ajaline
	2	—	Tingimustepõhine (läbitav vahemaa, kulumine jne)

(1) Kui sõidukil on rohkem kui üks B süsteem, märgitakse iga süsteemi individuaalne kood.

Numbriline kood koosneb kolmest märgist, milles:

—	1xx kasutatakse signaalimissüsteemiga varustatud sõidukite puhul

—	2xx kasutatakse raadioga varustatud sõidukite puhul

—	Xx vastab CCS KTK B lisa numbrilisele koodile

Liide 2

EUROOPA TUNNUSNUMBRI (EIN) ÜLESEHITUS JA SISU

Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood, mida nimetatakse Euroopa tunnusnumbriks (EIN), ohutustunnistuste ja muude dokumentide jaoks

Näide:

Riigikood

(kaks tähte)

Dokumendi liik

(kaks numbrit)

Väljaandmise aasta

(neli numbrit)

Järjenumber

(neli numbrit)

Lahter 1

Lahter 2

Lahter 3

Lahter 4

LAHTER 1 – RIIGIKOOD (KAKS TÄHTE)

Koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid (http://publications.europa.eu/code/en/en-5000600.htm)

Riik	Kood
Austria	AT
Belgia	BE
Bulgaaria	BG
Šveits	CH
Küpros	CY
Tšehhi Vabariik	CZ
Saksamaa	DE
Taani	DK
Eesti	EE
Kreeka	EL
Hispaania	ES
Soome	FI
Prantsusmaa	FR
Ungari	HU
Iirimaa	IE
Island	IS
Itaalia	IT
Liechtenstein	LI
Leedu	LT
Luksemburg	LU
Läti	LV
Malta	MT
Madalmaad	NL
Norra	NO
Poola	PL
Portugal	PT
Rumeenia	RO
Rootsi	SE
Sloveenia	SI
Slovakkia	SK
Ühendkuningriik	UK

Rahvusvaheliste ohutusasutuste koodid tuleks koostada samamoodi. Praegu on ainult üks selline asutus: La Manche’i tunneli ohutusasutus. Sellele pakutakse kasutamiseks järgmist koodi:

Rahvusvaheline ohutusasutus	Kood
La Manche’i tunneli ohutusasutus	CT

LAHTER 2 – DOKUMENDI LIIK (KAHEKOHALINE NUMBER)

Kaks numbrikohta võimaldavad määratleda dokumendi liigi:

—	esimese numbriga määratletakse dokumendi üldine kategooria;

—	teise numbriga määratakse dokumendi alaliik.

Vajaduse korral saab kõnealust süsteemi laiendada. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite teadaolevate võimalike kombinatsioonide loetelu, mida on laiendatud ettepanekuga sõidukite kasutuselevõtmise lubamise kohta:

Numbrikombinatsioon lahtri 2 jaoks	Dokumendi liik	Dokumendi alaliik
[0 1]	Litsentsid	Raudtee-ettevõtjate litsentsid
[0 x]	Litsentsid	Muud
[1 1]	Ohutustunnistus	A osa
[1 2]	Ohutustunnistus	B osa
[1 x]	Ohutustunnistus	Muud
[2 1]	Ohutusluba	A osa
[2 2]	Ohutusluba	B osa
[2 x]	Ohutusluba	Muud
[3 x]	Reserveeritud, näiteks veeremi, infrastruktuuri hoolduse või muu jaoks
[4 x]	Reserveeritud teavitatud asutuste jaoks	Näiteks erinevat tüüpi teavitatud asutused
[5 1] ja [5 5] (1)	Kasutuselevõtmise luba	Vedav veerem
[5 2] ja [5 6] (1)	Kasutuselevõtmise luba	Veetavad reisivagunid
[5 3] ja [5 7] (1)	Kasutuselevõtmise luba	Kaubavagunid
[5 4] ja [5 8] (1)	Kasutuselevõtmise luba	Erisõidukid
[6 x] … [9 x]	Reserveeritud (neli dokumendiliiki)	Reserveeritud (iga kohta kümme alaliiki)

LAHTER 3 – VÄLJAANDMISE AASTA (NELJAKOHALINE NUMBER)

Selle lahtri numbrid tähistavad loa väljaandmise aastat (ette nähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).

LAHTER 4 – JÄRJENUMBER

Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga dokumendi väljaandmisel olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud loaga. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse või luba peatatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.

Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.

(1) Kui järjenumbri lahtri jaoks ette nähtud neli kohta saavad aasta jooksul täielikult kasutatud, asenduvad lahtri 2 numbrid järgnevalt:

—	vedava veeremi puhul tuleb [5 1] asemele [5 5];

—	veetavate reisivagunite puhul tuleb [5 2] asemele [5 6];

—	kaubavagunite puhul tuleb [5 3] asemele [5 7];

—	erisõidukite puhul tuleb [5 4] asemele [5 8].

Liide 3

TÜHISTAMISE KOODID

Kood	Tühistamisviis	Kirjeldus
00	Puudub	Sõiduki registreerimine kehtib.
10	Registreerimine peatatud Põhjus täpsustamata	Sõiduki registreerimine on omaniku või valdaja taotlusel või ROA või RÜ otsusega peatatud.
11	Registreerimine peatatud	Sõiduk on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina.
20	Registreerimine üle kantud	Sõiduk on teadaolevalt uue numbriga või teises RRRis uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks Euroopa raudteevõrgustikus (või selle osas).
30	Registrist kustutatud Põhjus täpsustamata	Sõiduki registreerimine Euroopa raudteevõrgustikus kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta.
31	Registrist kustutatud	Sõiduk on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteesõidukina väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku.
32	Registrist kustutatud	Sõiduk on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks.
33	Registrist kustutatud	Sõiduk on määratud lammutamisele ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamisele ringlussevõtuks.
34	Registrist kustutatud	Sõiduk on määratud „ajalooliseks säilitatavaks veeremiks” kasutamiseks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks, väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku.

Koodide kasutamine

—	Kui tühistamise põhjus ei ole täpsustatud, kasutatakse registreerimisstaatuse muutmise märkimiseks koode 10, 20 ja 30.

—	Kui tühistamise põhjus on teada: RRRi andmebaasis saadaolevad valikud on koodid 11, 31, 32, 33 ja 34. Kõnealuste koodide aluseks on üksnes teave, mille valdaja või omanik on RÜ-le andnud.

Registreerimisega seotud probleemid

—	Sõidukit, mille registreerimine on peatatud või lõpetatud, ei tohi Euroopa raudteevõrgustikus asjaomase registreerimisnumbri all käitada.

—	Registreerimise taasaktiveerimine nõuab ROA uut luba registreerimise peatamise või lõpetamise põhjusega seotud tingimustel.

—	Registreerimise ülekandmine toimub sõidukite heakskiitmist ja kasutuselevõtmiseks lubamist käsitlevate ELi direktiividega loodud raamistiku alusel.

Liide 4

REGISTREERIMISE STANDARDVORM

Liide 5

SÕNASTIK

Lühend	Määratlus
CCS	Juhtkäsud ja signaalimine (Contol Command System)
SRÜ	Sõltumatute Riikide Ühendus
COTIF	Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail)
CR	Tavaraudteevõrgustik (Conventional Rail (System))
AB	Andmebaas (Database)
EK	Euroopa Komisjon
EK VVR	Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralized Virtual Vehicle Register)
EIN	Euroopa tunnusnumber (European Identification Number)
EN	Euroopa standard (Euronorm)
ERN	Euroopa raudteeveeremi number (European vehicle number)
ERA	Euroopa Raudteeamet, ka „amet” (European Railway Agency)
ERTMS	Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (European Rail Traffic Management System)
EL	Euroopa Liit
HS	Kiirraudteevõrgustik (High speed (System)
UO	Uurimisorgan (Investigating Body)
ISO	Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization)
RIE	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (Infrastructure Manager)
INF	Infrastruktuur
IT	Infotehnoloogia
KR	Kohalik register (Local Register)
LR	Euroopa Liidu liikmesriik
NoBo	Teavitatud asutus (Notified Body)
ROA	Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority)
RRR	Riiklik raudteeveeremi register (National Vehicle Register)
OPE (KTK)	Käitamine ja liikluskorraldus (KTK) (Traffic Operation and management (TSI))
OTIF	Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail)
RÜ	Registreerimisüksus (Registration Entity), näiteks RRR-i pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus
RO	Reguleeriv organ (Regulatory Body)
RIC	Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord. (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic)
RIV	Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord. (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic)
RV	Raudteeveerem (Rolling Stock)
RVVA (TAF)	Raudteeveeremi viiteandmebaas (TAF) (Rolling Stock Reference Database (TAF))
RE	Raudtee-ettevõtja (Railway Undertaking)
SEDP (TAF)	Euroopa strateegiline arenduskava (TAF) (Strategic European Deployment Plan (TAF))
TAF (KTK)	Kaubaveo telemaatikarakendused (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI))
KTK	Koostalitluse tehnilised kirjeldused. (Technical Specification for Interoperability)
VKM	Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking)
VKMR	Veeremi valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register)
VRR	Virtuaalne raudteeveeremi register (Virtual Vehicle Register)
WAG (KTK)	Kaubavagun (Wagon) (KTK)
WIMO (TAF)	Vagunite ja ühendveoüksuste kasutamise andmebaas (TAF) (Wagon and Intermodal Operational Database (TAF))

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/52

KOMISJONI OTSUS,

14. november 2007,

ühenduse rahalise toetuse andmise kohta teatavatele loomade tervishoiu ja heaolu valdkonna meetmetele ning teatavatele tehnilistele ja teaduslikele meetmetele

(2007/757/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikleid 17 ja 20,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud kord, mis reguleerib ühenduse rahalist toetust veterinaariaalaste erimeetmete, sealhulgas loomade tervishoiu ja heaolu valdkonna ning tehniliste ja teaduslike meetmete suhtes.

(2)

Ühendus annab rahalist toetust teabepoliitika sisseseadmiseks loomade tervishoiu ja heaolu valdkonnas, sh loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks vajalike uuringute teostamiseks. Lisaks võtab ühendus või aitab liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide täiendamiseks ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.

(3)

Teaduslikel eesmärkidel kasutatakse uusi tõuaretustehnikaid, nagu loomade kloonimist keharakkude tuuma siirdamise (SCNT) abil. SCNT, mida eeldatavasti hakatakse tulevikus kasutama loomakasvatuses ja toiduainetööstuses, võib avaldada mõju loomade tervisele ja heaolule, kuid tal on ka eetiline ja sotsiaalne mõõde. Seetõttu on lisaks käimasolevatele konsultatsioonidele Euroopa Toiduohutusameti ja eetikat käsitleva Euroopa töörühmaga vaja läbi viia Eurobaromeetri uuring, et selgitada tarbijate suhtumist SCNT võimalikku kasutamisse põllumajandus- ja toidusektoris ning teha kindlaks, millist teavet tehnoloogia kasutamise kohta toiduahelas vajatakse ning selle teabe tarbijatele edastamise soovitavad viisid. Eurobaromeetri uuringu tulemused annavad vajalikku teavet, mis võimaldab hinnata, kas kõnealuses valdkonnas on vaja ühenduse õigusakte. Seega peaks ühendus nimetatud uuringu finantseerimist rahaliselt toetama.

(4)

Kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97, (2) peab komisjon loomade veo jaoks kehtestama uued maksimum- ja miinimumtemperatuurid.

(5)

Lisaks sellele võttis Euroopa Toiduohutusamet 2004. aastal vastu arvamuse loomade veoks kasutatavate veokite mikrokliima standardite kohta (3). Seega on vaja kehtestada temperatuuritingimused pikki vahemaid läbivateks loomade vedudeks ühenduses ning viia läbi selleteemaline uuring. Nimetatud uuringust saadakse vajalikku teavet loomakaitsealaste õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks. Seega peaks ühendus nimetatud uuringu finantseerimist rahaliselt toetama.

(6)	Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (4) kutsutakse täielikult toetama rahvusvaheliste organisatsioonide (nagu Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE)) tegevust loomade heaolu valdkonnas.

(7)

OIE võttis 2005. aastal vastu juhendid loomade heaolu kohta, milles käsitleti loomade maa- ja meretransporti, loomade tapmist toidu saamise eesmärgil ning loomade humaanset surmamist haiguste tõrjeks. OIE kavatseb neid juhendeid täiendada ning võtta meetmeid, et tagada nende rakendamine OIE liikmesmaades, pakkudes selleks eelkõige koolitust ja juhendamist.

(8)

OIE kavandatud koolitus- ja teavitamisüritused on vajalikud kehtivate veterinaariaalaste õigusaktide täiendamiseks ning veterinaarhariduse arendamiseks osalevates riikides. Enamik Euroopa Liidu kodanikke loodab sarnase edu saavutamist ka kolmandates riikides (5) ning soovib, et ühendusse eksportivates riikides kohaldataks samasuguseid loomade heaolu tingimusi kui ühenduses. Seega peaks ühendus nende ürituste korraldamist rahaliselt toetama.

(9)

Lammaste katarraalse palaviku puhang Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Madalmaades on enneolematu. Selleks et piirata kõnealuse haiguspuhangu negatiivseid mõjusid, on vaja teha veterinaararstidele kättesaadavaks kõige uuemad teaduslikud andmed; eesmärk on parandada passiivset kliinilist seiret, mille aluseks on võimalike haigusjuhtude kiire identifitseerimine ja nendest teatamine, ning mis moodustab olulise osa lammaste katarraalse palaviku tõrjekavast.

(10)

OIE ja ühendus plaanivad koos välja anda brošüüri lammaste katarraalse palaviku kohta nimetatud liikmesriikides, mis sisaldab kõige uuemat teavet ning milles kirjeldatakse ühenduse meetmeid lammaste katarraalse palaviku tõrjeks. Seega peaks ühendus OIE tegevust ning nimetatud brošüüri koostamist ja väljaandmist rahaliselt toetama.

(11)

Nimetatud brošüüri väljaandmine aitab märkimisväärselt kaasa vajaliku veterinaarhariduse arendamisele ning see on oluline vahend täiendamaks lammaste katarraalse palaviku riiklikke ja ühenduse seireprogramme, mis moodustavad tähtsa osa lammaste katarraalset palavikku käsitlevatest veterinaarõigusaktidest.

(12)	Ühenduse rahaline toetus makstakse välja tingimusel, et kavandatud meetmed on tegelikult ellu viidud ja kogu vajalik teave on esitatud.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks otsuse 90/424/EMÜ artikli 16 kohane ühenduse rahaline toetus Eurobaromeetri uuringuks, mis käsitleb loomade kloonimise võimalikku kasutamist põllumajandus- ja toidusektoris; toetuse maksimaalne summa on 250 000 eurot.

Artikkel 2

Kiidetakse heaks otsuse 90/424/EMÜ artikli 16 kohane ühenduse rahaline toetus uuringuks, mis käsitleb temperatuuri loomade pikamaavedude puhul; toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot.

Artikkel 3

Kiidetakse heaks otsuse 90/424/EMÜ artikli 19 kohane ühenduse rahaline toetus, millega finantseeritakse Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni korraldatavaid koolitusseminare, kus arutletakse loomade heaolu käsitlevate OIE juhendite rakendamise üle; toetuse maksimaalne summa on 100 000 eurot ning see makstakse maailma loomade tervise ja heaolu fondile (World Animal Health and Welfare Fund).

Artikkel 4

Kiidetakse heaks otsuse 90/424/EMÜ artikli 19 kohane ühenduse rahaline toetus Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile lammaste katarraalset palavikku käsitleva brošüüri väljaandmiseks (ligikaudu 1 800 eksemplari); kaetakse maksimaalselt 50 % toetuse saamise tingimustele vastavatest kuludest ning toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot.

Brüssel, 14. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.

(3) Standards for microclimate inside animal road transport vehicles, KOM(2006) 13 lõplik, The EFSA Journal (2004), 122, lk 1–25.

(4) KOM(2006) 13 lõplik.

(5) Eurobaromeetri eriuuring (270): Attitudes of EU citizens towards Animal Welfare, http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/survey/sp_barometer_aw_en.pdf, lk 32.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/54

KOMISJONI OTSUS,

15. november 2007,

millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uue toimeaine boskaliidi ajutisi kasutuslube

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5477 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/758/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 sai Saksamaa 2001. aasta aprillis taotluse BASF AG-lt toimeaine boskaliidi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2002/268/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ja seda võib lugeda põhimõtteliselt vastavaks kõnealuse direktiivi II ja III lisas loetletud andmete ja teabe esitamise nõuetele.

(2)

Toimiku täielikuks tunnistamine oli vajalik, et võimaldada selle üksikasjalikku läbivaatamist ja et liikmesriigid saaksid anda kuni kolmeks aastaks ajutisi lube asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks, täites samas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimusi ja eelkõige tingimust, et toimeainet ja taimekaitsevahendit hinnatakse üksikasjalikult, arvestades kõnealuse direktiiviga sätestatud nõudeid.

(3)	Nimetatud toimeaine mõju inimese tervisele ja keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti komisjonile 22. novembril 2002.

(4)

Kui referentliikmesriik oli esitanud hindamisaruande projekti, selgus, et taotlejalt vajati täiendavat teavet, millega referentliikmesriigil tuli tutvuda ja esitada oma hinnang. Seetõttu ei ole toimiku läbivaatamine veel lõppenud ja hindamist ei ole võimalik lõpetada direktiiviga 91/414/EMÜ ette nähtud aja jooksul.

(5)

Kuna senise hindamisega ei ole leitud põhjust otseseks muretsemiseks, tuleks liikmesriikidele anda võimalus pikendada nimetatud toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks antud ajutisi lube 24kuuliseks ajavahemikuks vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 sätetele, et võimaldada toimiku uurimise jätkamist. On alust loota, et hindamis- ja otsustamisprotsess, mis on vajalik boskaliidi I lisasse lisamise otsuse tegemiseks, lõpetatakse lähema 24 kuu jooksul.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võivad pikendada boskaliidi sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks antud ajutisi lube kuni 24kuuliseks ajavahemikuks alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/52/EÜ (ELT L 214, 17.8.2007, lk 3).

(2) EÜT L 92, 9.4.2002, lk 34.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/56

KOMISJONI OTSUS,

19. november 2007,

millega muudetakse otsust 2006/504/EÜ seoses Brasiiliast pärit või sealt saadetud maapähklite või nendest valmistatud toodete kontrollimise sagedusega, kuna need võivad olla saastunud aflatoksiinidega

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5516 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/759/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2006/504/EÜ (2) on kehtestatud eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest imporditud teatavatele toiduainetele seoses nende toodete aflatoksiinidega saastumise ohuga.

(2)

Toidu teaduskomitee on märkinud, et aflatoksiin B1 on tugeva genotoksilise kantserogeense mõjuga ning suurendab isegi äärmiselt väikese sisalduse juures maksavähi ohtu. Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (3) on kehtestatud aflatoksiinide lubatud piirnormid toiduainetes. Kuid 2005. ja 2006. aastal on toidu- ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu edastatud teadete arv järjest kasvanud, mis viitab sellele, et neid piirnorme on Brasiiliast pärit maapähklite ja nendest valmistatud toodete korral pidevalt ületatud.

(3)	Selline saastumine on ohuks rahva tervisele ühenduses. Seepärast on asjakohane võtta tarvitusele meetmeid ühenduse tasandil.

(4)

Komisjoni veterinaar- ja toiduamet (FVO) tegi 25. aprillist kuni 4. maini 2007. aastal kontrollkäigu Brasiiliasse, et hinnata olemasolevaid kontrollisüsteeme, mis on loodud ühendusse eksporditavates maapähklites aflatoksiinide piirnormide ületamise vältimiseks. (4) Kontrollkäigul selgus, et ühendusse eksporditavate maapähklite kontrollisüsteem on olemas, kuid seda ei rakendata täielikult. Seetõttu ei taga praegune süsteem täielikult, et ühendusse eksporditavad maapähklid vastavad aflatoksiinide osas nõuetele.

(5)	Rahva tervise huvides tuleb nõuda, et importiva liikmesriigi pädev asutus võtaks sagedamini proove ja analüüsiks aflatoksiinide sisaldust Brasiiliast ühendusse imporditavates maapähklites ja nendes valmistatud toodetes, enne nende toodete turule viimist.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (5) artikli 15 lõikes 5 on sätestatud, et tuleb koostada mitteloomse sööda ja toidu loetelu, mille ametliku kontrollimise taset tuleb teadaoleva ohu suurenemise korral tõsta. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 5 viidatud meetmeid ei kohaldata enne 2008. aastat. Rahva tervise kaitseks on kohane viivitamatult kehtestada Brasiiliast pärit maapähklite sagedasem kontrollimine. Praegu ei nõuta Brasiiliast imporditavate maapähklite ja nendest valmistatud toodete korral Brasiilia pädeva asutuse väljastatud tervisesertifikaati.

(7)	Seepärast tuleks komisjoni otsust 2006/504/EÜ vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2006/504/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 teise lõigu punkti a lisatakse alapunktid iii, iv ja v:

„iii)

CN-koodide 1202 10 90 ja 1202 20 00 alla kuuluvad maapähklid;

iv)	CN-koodide 2008 11 94 (kontaktpakendites netokaaluga üle 1 kg) ja 2008 11 98 (kontaktpakendites netokaaluga kuni 1 kg) alla kuuluvad maapähklid;

v)	CN-koodide 2008 11 92 (kontaktpakendis netomahuga üle 1 kg) ja 2008 11 96 (kontaktpakendis netomahuga kuni 1 kg) alla kuuluvad röstitud maapähklid.”

2)	Artiklile 3 lisatakse lõige 9 järgmises sõnastuses: „9. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 1 teise lõigu punkti a alapunktides iii, iv ja v nimetatud maapähklite impordi suhtes.”

Artikli 5 lõikes 2 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)	Brasiiliast pärit toiduainete puhul igast partiist, välja arvatud artikli 1 teise lõigu punkti a alapunktides iii, iv ja v nimetatud maapähklid, selliste Brasiiliast pärit maapähklite korral tuleb kontrollida 50 % saadetistest;”

4)	artiklile 7 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses: „3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 1 teise lõigu punkti a alapunktides iii, iv ja v nimetatud maapähklite impordi suhtes.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(2) ELT L 199, 21.7.2006, lk 21. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/563/EÜ (ELT L 215, 18.8.2007, lk 18).

(3) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1126/2007 (ELT L 255, 29.9.2007, lk 14).

(4) Aruanne Brasiiliasse 25. aprillist kuni 4. maini 2007. aastal tehtud kontrollkäigu kohta, mille eesmärk oli hinnata olemasolevaid kontrollisüsteeme, mis on loodud ühendusse eksporditavate maapähklite aflatoksiinide sisalduse kontrollimiseks (DG (SANCO)/7182/2007 – MR).

(5) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/58

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/760/ÜVJP,

22. november 2007,

millega muudetakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis ja pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. märtsil 2005 vastu ühismeetme 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis. (1)

(2)	Poliitika- ja julgeolekukomitee kiitis 25. septembril 2007 heaks EUJUST LEXi volituste pikendamise veel 18 kuu võrra pärast praeguste volituste lõppemist 31. detsembril 2007, st 30. juunini 2009. Käesolev ühismeede peaks katma nimetatud meetme kehtivuse pikendamise esimese etapi 30. aprillini 2008.

(3)

Nõukogu kiitis 18. juunil 2007 heaks ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide juhtimis- ja kontrollistruktuuri suunised. Nendes suunistes nähakse eelkõige ette, et tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib strateegilisel tasandil kõigi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide planeerimist ja läbiviimist, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri/ÜVJP kõrge esindaja üldises alluvuses. Lisaks nähakse suunistes ette, et nõukogu sekretariaadi raames asutatud tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on iga kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni puhul tsiviiloperatsiooni ülem.

(4)	Eespool nimetatud juhtimis- ja kontrollistruktuur ei piira missiooni eelarve täitmisel missiooni juhi lepingulisi kohustusi komisjoni ees.

(5)	Kõnealuse missiooni jaoks tuleks aktiveerida nõukogu sekretariaadi raames asutatud valveteenistus.

(6)	Ühismeedet 2005/190/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ühismeedet 2005/190/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3 a

Tsiviiloperatsiooni ülem

1. Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on EUJUST LEXi tsiviiloperatsiooni ülem.

2. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib EUJUST LEXi strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil nõuetekohaselt antud juhiste kaudu.

4. Kogu lähetatud isikkoosseis jääb asjaomase lähetajariigi siseriiklike asutuste või ELi institutsiooni täieliku käsutamisõiguse alla. Siseriiklikud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

5. Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust ELi vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Missiooni juht

1. Missiooni juht vastutab missiooni eest ning juhib ja kontrollib seda kohapeal.

2. Missiooni juht juhib ja kontrollib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3. Missiooni juht annab juhiseid missiooni kogu isikkoosseisule, käesoleval juhul ka Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse ja Bagdadis asuva kontaktasutuse isikkoosseisule, EUJUST LEXi tõhusaks läbiviimiseks, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisel tasandil antud juhiseid järgides.

4. Missiooni juht vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5. Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või ELi asutused.

6. Missiooni juht esindab EUJUST LEXi ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.”

Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Kogu isikkoosseis peab kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Käsuliin

1. EUJUST LEXil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel EUJUST LEXi poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem on, poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses, EUJUST LEXi ülem strateegilisel tasandil, jagades missiooni juhile juhiseid ning andes talle nõu ja tehnilist abi.

4. Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru peasekretäri/kõrge esindaja kaudu.

5. Missiooni juht juhib ja kontrollib EUJUST LEXi kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune volitus sisaldab õigust teha muudatusi operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. Samuti sisaldab see õigust missiooni juhi ametisse nimetamist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Julgeolek

1. Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUJUST LEXi jaoks kooskõlas artiklitega 3a ja 8 ning koostöös nõukogu peasekretariaadi julgeolekubürooga (edaspidi „nõukogu julgeolekubüroo”).

2. Missiooni juht vastutab operatsiooni suhtes kohaldatavate operatsiooni julgeoleku ning minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja seda täiendavate dokumentide alusel kehtestatud Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3. Liikmesriikides läbiviidavate missiooni elementide jaoks võtab vastuvõtja liikmesriik kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada osalejate ja koolitajate turvalisus oma riigi territooriumil.

4. Brüsselis asuva koordineerimiskeskuse turvalisuse tagamiseks korraldab vajalike ja asjakohaste meetmete võtmise nõukogu julgeolekubüroo koostöös vastuvõtja liikmesriigi ametiasutustega.

5. Kui koolitus toimub kolmandas riigis, palub EL koos asjaomaste liikmesriikidega kolmanda riigi ametivõimudel võtta oma territooriumil vajalikke meetmeid seoses koolitusel osalejate ja koolitajate julgeolekuga.

6. EUJUST LEXil on eriülesannetega julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile.

7. Missiooni juht konsulteerib peasekretäri/kõrge esindaja juhendamisel poliitika- ja julgeolekukomiteega missiooni lähetamist mõjutavates julgeolekuküsimustes.

8. Enne Iraaki lähetamist või sõitmist läbivad EUJUST LEXi isikkoosseisu liikmed nõukogu julgeolekubüroo korraldatud kohustusliku julgeolekukoolituse ja meditsiinilise kontrolli.

9. Liikmesriigid püüavad teha EUJUST LEXi ja eelkõige kontaktasutuse jaoks kättesaadavaks turvalised ruumid, kuulikindlad vestid ja ihukaitse Iraagis.”

7.	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 13 a Valveteenistus EUJUST LEXi jaoks aktiveeritakse valveteenistus.”

8.	Artikli 14 teine lõik asendatakse järgmisega: „Selle kehtivus lõpeb 30. aprillil 2008.”

Artikkel 2

Missiooniga seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. november 2006 kuni 30. aprill 2008 on 11,2 miljonit eurot.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PINHO

(1) ELT L 62, 9.3.2005, lk 37. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2006/708/ÜVJP (ELT L 291, 21.10.2006, lk 43).

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).”

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/61

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2007/761/ÜVJP,

22. november 2007,

millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 13. detsembril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/852/ÜVJP Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta, (1) et rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga (edaspidi „UNSCR”) 1572 (2004) Côte d’Ivoire’i vastu kehtestatud meetmeid.

(2)	Nõukogu võttis 23. jaanuaril 2006 vastu ühise seisukoha 2006/30/ÜVJP, (2) millega uuendati ühise seisukohaga 2004/852/ÜVJP Côte d’Ivoire’i vastu kehtestatud piiravaid meetmeid 12 kuu võrra ning täiendati neid UNSCR 1643 (2005) punkti 6 alusel kehtestatud piiravate meetmetega.

(3)	Nõukogu võttis 12. veebruaril 2007 vastu ühise seisukoha 2007/92/ÜVJP, millega uuendati Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid kuni 31. oktoobrini 2007. (3)

(4)	Pärast UNSCRidega 1572 (2004) ja 1643 (2005) kehtestatud meetmete läbivaatamist võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 29. oktoobril 2007 vastu UNSCRi 1782 (2007), millega pikendatakse Côte d’Ivoire’i vastu kehtestatud piiravaid meetmeid kuni 31. oktoobrini 2008.

(5)	UNSCR 1782 (2007) jõustamiseks tuleks seetõttu ühise seisukohaga 2004/852/ÜVJP ja ühise seisukohaga 2006/30/ÜVJP kehtestatud piiravaid meetmeid pikendada ajavahemikuks 1. novembrist 2007 kuni 31. oktoobrini 2008,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukohaga 2004/852/ÜVJP ja ühise seisukohaga 2006/30/ÜVJP kehtestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2008, kui nõukogu ei otsusta teisiti kooskõlas mõne tulevikus vastuvõetava asjakohase ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga.

Artikkel 2

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2007 kuni 31. oktoobrini 2008.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PINHO

(1) ELT L 368, 15.12.2004, lk 50. Ühist seisukohta on viimati muudetud otsusega 2006/483/ÜVJP (ELT L 189, 12.7.2006, lk 23).

(2) ELT L 19, 24.1.2006, lk 36.

(3) ELT L 41, 13.2.2007, lk 16.

23.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 305/62

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2007/762/ÜVJP,

22. november 2007,

Euroopa Liidu osalemise kohta Korea poolsaare energia arenduse organisatsioonis (KEDO)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/869/ÜVJP (Euroopa Liidu osalemise kohta Korea poolsaare energia arenduse organisatsioonis) (1) alusel on Euroopa Liit osalenud KEDO tegevuses, et anda panus Korea poolsaarel tuumarelva leviku tõkestamise probleemile üldise lahenduse leidmisse.

(2)	Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta ühise seisukoha 2006/244/ÜVJP (Euroopa Liidu osalemise kohta Korea poolsaare energia arenduse organisatsioonis (KEDO)) (2) alusel on Euroopa Liit osalenud kergvee tuumareaktori projekti lõpetamise ja KEDO tegevuse nõuetekohase lõpetamise protsessis.

(3)	ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegias, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003, peetakse eriti tähtsaks, et kõik osapooled peaksid kinni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu sätetest.

(4)	KEDO juhatus otsustas 2007. aasta mais, et organisatsiooni edasine töö on piiratud selle finants- ja õiguslike huvide kaitsmisega tegevuse nõuetekohase lõpetamise protsessis, mis tuleb läbi viia nii kiiresti kui võimalik.

(5)	KEDO juhatuse liikmete seas valitseb üksmeel, et tuleb jätkata koostööd eesmärgiga läbi viia kergvee tuumareaktori projekti lõpetamine ja KEDO tegevuse nõuetekohane lõpetamine.

(6)	Sel eesmärgil on Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) pidanud läbirääkimisi oma liikmelisuse uuendamiseks KEDOs, et aidata kaasa ühenduse finants- ja õiguslike huvide kaitsmisele KEDO tegevuse nõuetekohasel lõpetamisel, mis tuleb läbi viia nii kiiresti kui võimalik.

(7)

Säilitada tuleks olemasolev üksikasjalik kord, mis käsitleb Euroopa Liidu esindatust KEDO juhatuses. Sellega seoses on nõukogu ja komisjon kokku leppinud, et juhul kui (hoolimata KEDO juhatuse 2007. aasta mai otsusest) KEDO juhatus käsitleb mõnd uut küsimust, mis ei kuulu Euratomi pädevusse, esitab selle küsimuse kohta seisukoha nõukogu eesistujariik vastavalt nõukogus kokkulepitule.

(8)	Ühise seisukoha 2006/244/ÜVJP kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2006 ning see tuleks asendada käesoleva ühise seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Käesoleva ühise seisukoha eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul kaitsta oma huve KEDO tegevuse nõuetekohase lõpetamise protsessis, mis tuleb läbi viia nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 31. maiks 2012.

Artikkel 2

1. Küsimuste suhtes, mis ei kuulu Euratomi pädevusse, teeb KEDO juhatuses võetava Euroopa Liidu seisukoha üle otsuse nõukogu ning selle esitab eesistujariik.

2. Eesistujariik osaleb seetõttu täielikult KEDO juhatuse tegevuses kooskõlas käesoleva ühise seisukohaga.

3. Komisjon annab nõukogule korrapäraselt üks kord aastas ja vastavalt vajadusele aru tegevuse lõpetamise protsessi olukorra kohta eesistujariigi kaudu, keda abistab ÜVJP kõrge esindaja/peasekretär. Aruannetes esitatakse eelkõige üksikasjalik teave kõikide meetmete kohta, mis KEDO juhatus on võtnud selleks, et viia läbi KEDO tegevuse nõuetekohane lõpetamine nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 3

1. Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates selle jõustumise päevast kuni 31. maini 2008.

2. Võttes arvesse artiklit 4, uuendatakse käesoleva ühise seisukoha kohaldamist automaatselt iga aasta 1. juunil järgmiseks aastaks, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

Nõukogu võib käesoleva ühise seisukoha kohaldamise igal ajal lõpetada, eriti juhul, kui peaks selguma, et ei täideta mõnd Euroopa Liidu KEDOs osalemise poliitilist tingimust (KEDO tegevuse lõpetamine ainsa eesmärgina, KEDO kõigi praeguste liikmete osalemine, mitterahastamine).

Artikkel 4

Käesolev ühine seisukoht kehtib kuni 31. maini 2012.

Artikkel 5

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PINHO

(1) EÜT L 325, 8.12.2001, lk 1.

(2) ELT L 88, 25.3.2006, lk 73.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 305

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 23. november 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1361/2007, 22. november 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1362/2007, 22. november 2007, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Salame Cremona (KGT)	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1363/2007, 22. november 2007, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1364/2007, 22. november 2007, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1365/2007, 22. november 2007, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 900/2007 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma	13
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1366/2007, 22. november 2007, milles sätestatakse, et määrusega (EÜ) nr 1060/2007 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames tehtavaid valge suhkru pakkumisi ei võeta vastu	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1367/2007, 22. november 2007, veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta	15
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1368/2007, 22. november 2007, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad	16
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1369/2007, 22. november 2007, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetustemäärad	18
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2007/67/EÜ, 22. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta, et kohandada nimetatud direktiivi III lisa tehnika arenguga ( 1 )	22

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2007/760/ÜVJP, 22. november 2007, millega muudetakse ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis ja pikendatakse selle kehtivust	58
*	Nõukogu ühine seisukoht 2007/761/ÜVJP, 22. november 2007, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid	61
*	Nõukogu ühine seisukoht 2007/762/ÜVJP, 22. november 2007, Euroopa Liidu osalemise kohta Korea poolsaare energia arenduse organisatsioonis (KEDO)	62

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/754/EÜ
*	EL-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2007, 9. november 2007, millega luuakse inimõiguste ja demokraatia allkomitee	24
	2007/755/EÜ
*	Nõukogu otsus, 19. november 2007, Kagu-Euroopa stabiilsuspakti erikoordinaatori määramise kohta	28
	Komisjon
	2007/756/EÜ
*	Komisjoni otsus, 9. november 2007, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)	30
	2007/757/EÜ
*	Komisjoni otsus, 14. november 2007, ühenduse rahalise toetuse andmise kohta teatavatele loomade tervishoiu ja heaolu valdkonna meetmetele ning teatavatele tehnilistele ja teaduslikele meetmetele	52
	2007/758/EÜ
*	Komisjoni otsus, 15. november 2007, millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uue toimeaine boskaliidi ajutisi kasutuslube (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5477 all) ( 1 )	54
	2007/759/EÜ
*	Komisjoni otsus, 19. november 2007, millega muudetakse otsust 2006/504/EÜ seoses Brasiiliast pärit või sealt saadetud maapähklite või nendest valmistatud toodete kontrollimise sagedusega, kuna need võivad olla saastunud aflatoksiinidega (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5516 all) ( 1 )	56


	(1) EMPs kohaldatav tekst