ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 304

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
22. november 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1354/2007, 15. november 2007, millega kohandatakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ( 1 )

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1355/2007, 19. november 2007, millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed, et avada ühenduse tariifikvoodid Šveitsist pärit vorstide ja teatavate lihatoodete impordiks

3

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1356/2007, 19. november 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1425/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1357/2007, 21. november 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

7

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2007, 21. november 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 8 ( 1 )

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1359/2007, 21. november 2007, milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused (kodifitseeritud versioon)

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1360/2007, 21. november 2007, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

32

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2007/751/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 8. november 2007, Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhineva Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooniga

34

 

 

Komisjon

 

 

2007/752/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 15. november 2007, millega muudetakse otsust 92/452/EMÜ seoses Kanada, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja -tootmisrühmadega (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5457 all)  ( 1 )

36

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu ühismeede 2007/753/ÜVJP, 19. november 2007, massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis läbiviidavate IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute toetamise kohta

38

 

 

IV   Muud aktid

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

 

EMP ühiskomitee

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 63/2007, 15. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

43

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 64/2007, 15. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

45

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 65/2007, 15. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

47

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 66/2007, 15. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

49

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 67/2007, 29. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

51

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 68/2007, 15. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta konkreetsetes valdkondades väljaspool nelja vabadust

52

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 69/2007, 15. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

53

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 70/2007, 29. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

54

 

*

EMP Ühiskomitee otsus nr 71/2007, 29. juuni 2007, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta konkreetsetes valdkondades väljaspool nelja vabadust

56

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1354/2007,

15. november 2007,

millega kohandatakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,

ning arvestades järgmist:

(1)

2005. aasta ühinemisakti artiklis 56 on sätestatud, et kui institutsioonide õigusakte, mis on vastu võetud enne ühinemist, on vaja seoses ühinemisega kohandada ning kui neid vajalikke kohandusi ei ole ühinemisakti ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu vastu vajalikud kohandused, välja arvatud juhul, kui esialgse õigusakti on vastu võtnud komisjon.

(2)

18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, (1) võeti vastu enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga ning seda on vaja seoses nimetatud ühinemisega kohandada.

(3)

Seetõttu on asjakohane muuta faasiaine määratlust, et enne Euroopa Liiduga ühinemist Bulgaarias ja Rumeenias toodetud või turustatud ained vastaksid samadele tingimustele kui teistes liikmesriikides toodetud ja turustatud ained,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Artikli 3 lõike 20 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007, vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, kuid tootja ega importija ei viinud seda turule, eeldusel et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;

c)

tootja või importija viis aine enne käesoleva määruse jõustumist turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, ning seda käsitleti teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele, kuid see ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele, eeldusel et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. de Lurdes RODRIGUES


(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/3


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1355/2007,

19. november 2007,

millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed, et avada ühenduse tariifikvoodid Šveitsist pärit vorstide ja teatavate lihatoodete impordiks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus ja Šveits lepivad kokku, et vorstide ja teatavate lihatoodete suhtes kehtestatud kaubandussoodustused, mis Šveits oli enne andnud ainult mõnele liikmesriigile vastavalt kõnealuste liikmesriikide ja Šveitsi vahel sõlmitud endistele kahepoolsetele kokkulepetele, tuleks konsolideerida Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (1) (edaspidi „kokkulepe”) raames, mis kiideti heaks nõukogu ja komisjoni otsusega 2002/3009/EÜ, Euratom (2) ning mis jõustus 1. juunil 2002. Kõnealuste soodustuste konsolideerimine toimub samal ajal kui vorstide ja teatavate lihatoodete suhtes kohaldatavate soodustuste suurendamine. See hõlmab uute ühenduse tariifikvootide avamist erinevate Šveitsist pärit CN-koodide ex 0210 19 50, ex 0210 19 81, ex 1601 00 ja ex 1602 49 19 alla kuuluvate toodete importimiseks.

(2)

Kõnealuse kokkuleppe 1. ja 2. lisas sätestatud soodustuste kohandamiseks vajalikud kahepoolsed menetlused võtavad aega. Selleks et tagada kvoodisoodustuse kättesaadavus kuni kõnealuse kohanduse jõustumiseni, on asjakohane avada kõnealused tariifikvoodid ühepoolse üleminekumeetmena alates 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009. Sellega on tagatud piisavalt aega, et kokkuleppeosalised saaksid lõpule viia kõigepealt kahepoolsed menetlused ning seejärel rakendusmeetmed.

(3)

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja eelkõige kvoodi haldamiseks vajalikud sätted tuleks vastu võtta nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2759/75 (sealihaturu ühise korralduse kohta) (3) artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

(4)

Nimetatud tariifikvootidest tuleneva soodustuse saamiseks peaksid tooted vastavalt kokkuleppe artiklis 4 osutatud eeskirjadele olema pärit Šveitsist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ühenduse tollimaksuvaba tariifikvoot järjekorranumbriga 09.4180 avatakse lisas loetletud Šveitsist pärit toodetele ja kogustele ühepoolse üleminekumeetmena igal aastal ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kõnealune tariifikvoot avatakse 1. jaanuaril 2008 ja suletakse 31. detsembril 2009.

2.   Lõikes 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse päritolureegleid, mis on sätestatud kokkuleppe artiklis 4.

Artikkel 2

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO


(1)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132. Kokkulepet on viimati muudetud põllumajanduse ühiskomitee otsusega nr 1/2007 (ELT L 173, 3.7.2007, lk 31).

(2)  Nõukogu ja komisjoni otsus teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe suhtes, 4. aprill 2002, Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1).

(3)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).


LISA

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Kehtiv maksumäär

Kogus tonnides

(toote netomass)

ex 0210 19 50

Sink, soolvees, kondita, põies või tehissooles

0

1 900

ex 0210 19 81

Kondita karbonaaditükk, soolvees ja suitsutatud

ex 1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained: rubriikide 0101–0104 alla kuuluvatest loomadest, muust kui metsseast

ex 0210 19 81

ex 1602 49 19

Seakael, soolvees ja õhu käes kuivatatud, tükid või õhukesed viilud


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1356/2007,

19. november 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1425/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/1996 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”),

võttes arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 1425/2006 (2) artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   EELNENUD MENETLUS

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1425/2006 kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu CN koodide ex 3923 21 00 (TARICi kood 3923210020), ex 3923 29 10 (TARICi kood 3923291020) ja ex 3923 29 90 (TARICi kood 3923299020) alla kuuluvate teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ühendusse. Võttes arvesse koostööd tegevate isikute suurt hulka, moodustati Hiina ja Tai eksportivatest tootjatest valim ning valimisse kaasatud äriühingutele kehtestati individuaalsed tollimaksumäärad vahemikus 4,8 % – 14,3 % ning valimivälistele koostööd tegevatele äriühingutele määrati Hiina puhul 8,4 % ja Tai puhul 7,9 % suurune tollimaksumäär. Äriühingutele, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise käigus koostööd, kehtestati Hiina Rahvavabariigi puhul 28,8 % ja Tai puhul 14,3 % suurune tollimaksumäär.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 on sätestatud, et kui uus Hiina Rahvavabariigi või Tai eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

i)

ta uurimisperioodil (1. aprill 2004 – 31. märts 2005) ei eksportinud ühendusse nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid (esimene kriteerium);

ii)

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi ega Tai eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid (teine kriteerium); ning

iii)

ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või et ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste ühendusse eksportimiseks (kolmas kriteerium),

võib muuta kõnealuse määruse artiklit 1 ja määrata uuele eksportivale tootjale koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis on Hiina äriühingute puhul 8,4 % ja Tai äriühingute puhul 7,9 %.

B.   UUTE EKSPORTIVATE TOOTJATE TAOTLUSED

(3)

Üheksa äriühingut (kuus Hiinast ja kolm Taist) on esitanud taotluse, et neile võimaldataks sama kohtlemist nagu valimivälistele äriühingutele, kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus (edaspidi „uue eksportiva tootja režiim”).

(4)

Selleks et määrata kindlaks, kas taotlejad vastavad määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise kriteeriumidele, kontrollitakse iga taotleja puhul, kas:

ta ei ole uurimisperioodil (1. aprill 2004 – 31. märts 2005) eksportinud ühendusse nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid;

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi ega Tai eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ning

ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste ühendusse eksportimiseks.

(5)

Kõigile üheksale taotlejatele saadeti küsimustik ning neil paluti esitada tõendeid selle kohta, et nad vastavad kolmele eespool nimetatud kriteeriumile.

(6)

Äriühingutele, kes täidavad need kolm kriteeriumit, võib määrata koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis on Hiina äriühingute puhul 8,4 % ja Tai äriühingute puhul 7,9 %, muutes määruse (EÜ) nr 1425/2006 I ja II lisa.

(7)

Neli uue eksportiva tootja režiimi taotlenud äriühingut (kaks Hiinast ja kaks Taist) ei tagastanud neile saadetud taotluse vormi. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas need äriühingud vastavad määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, ning nende taotlus tuli tagasi lükata.

(8)

Kahe äriühingu saadetud teave leiti olevat mittetäielik. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas need äriühingud vastavad määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, ning nende taotlus tuli tagasi lükata.

(9)

Ühe Hiina äriühingu puhul leiti, et ta on seotud äriühinguga, kelle suhtes kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1425/2006 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ning seega tuli tema taotlus eksportiva tootja režiimi saamiseks tagasi lükata, sest ta ei täitnud ühte eespool nimetatud kriteeriumidest.

(10)

Ühe Hiina äriühingu taotlus lükati tagasi, sest tal puudusid oma tootmisrajatised ning seega ei saanud teda pidada eksportivaks tootjaks.

(11)

Järelejäänud eksportiv tootja (Tai äriühing) esitas piisavad tõendid selleks, et määrata talle koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär (7,9 % Tai äriühingute puhul) ning seega lisada see äriühing määruse (EÜ) nr 1425/2006 II lisas (edaspidi „lisa”) esitatud eksportivate tootjate loetelusse.

(12)

Koostööd teinud taotlejaid ja ühenduse tootmisharu on teavitatud uurimise tulemustest ja neile on antud võimalus avaldada oma arvamust.

(13)

Kõiki huvitatud isikute esitatud seisukohti ja taotlusi analüüsiti ning, kui need olid õigustatud, võeti neid nõuetekohaselt arvesse.

C.   SELGITUS JA PARANDUS

(14)

Komisjoni talituste tähelepanu on juhitud asjaolule, et mõiste „koti paksus” võib tolliprotseduuri käigus tekitada segadust. Seepärast on käesolevas määruses otsustatud seda küsimust selgitada, ning samuti parandada määruse (EÜ) nr 1425/2006 artiklis 2 olev ebatäpne viide,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1425/2006 muudetakse järgmiselt:

i)

artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 (TARICi koodid 3923210020, 3923291020 ja 3923299020) alla kuuluvate HRVst ja Taist pärinevate vähemalt 20massiprotsendiste polüetüleeni sisaldavate ja mitte üle 100 mikromeetri (μm) paksusest kilest kottide impordi suhtes kehtestatakse käesolevaga lõplik dumpinguvastane tollimaks.”;

ii)

artiklis 2 asendatakse tekst „…muuta artikli 1 lõiget 3 …”

tekstiga „…muuta artikli 1 lõiget 2 …”;

iii)

II lisas esitatud Tai tootjate loetelusse lisatakse kirje „K. INTERNATIONAL PACKAGING CO., LTD.” järele järgmine äriühing:

Äriühing

Linn

„POLY PLAST (THAILAND) CO., LTD

Samutsakorn”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT L 270, 29.9.2006, lk 4.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1357/2007,

21. november 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).


LISA

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

125,5

MA

50,6

MK

46,0

TR

87,1

ZZ

77,3

0707 00 05

JO

196,3

MA

55,0

TR

80,6

ZZ

110,6

0709 90 70

MA

51,5

TR

92,6

ZZ

72,1

0709 90 80

EG

336,4

ZZ

336,4

0805 20 10

MA

68,0

ZZ

68,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

63,0

HR

55,3

IL

81,7

TR

76,2

UY

83,0

ZZ

71,8

0805 50 10

AR

63,9

TR

99,6

ZA

54,7

ZZ

72,7

0808 10 80

AR

87,7

BR

82,0

CA

88,9

CL

86,0

CN

86,8

MK

30,6

US

101,3

ZA

81,4

ZZ

80,6

0808 20 50

AR

48,9

CN

46,6

TR

110,8

ZZ

68,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1358/2007,

21. november 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 8

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 14. septembri 2002. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) avaldas 30. novembril 2006. aastal rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 8 „Tegevussegmendid”, edaspidi „IFRS 8”. IFRS 8 kehtestab nõuded ettevõtte tegevussegmente käsitleva teabe avalikustamise kohta. IFRS 8 asendab rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 14 „Segmendiaruandlus”.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standard IFRS 8 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1725/2003 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1725/2003 lisasse kantakse käesoleva määruse lisas

„sätestatud rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 8 „Tegevussegmendid””.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad hiljemalt oma 2009. majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud standardit IFRS 8.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 611/2007 (ELT L 141, 2.6.2007, lk 49).


LISA

RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

IFRS 8

IFRS 8 — „Tegevussegmendid”

„Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”

RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD 8

Tegevussegmendid

ALUSPÕHIMÕTE

1.

Ettevõte peab avalikustama teabe, mis võimaldaks ettevõtte finantsaruannete kasutajail hinnata ettevõtte majandustegevuse iseloomu ja finantstulemusi ning tegevuse majanduslikke keskkondi.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (edaspidi „IFRS”) kohaldatakse:

a)

ettevõtte eraldiseisvate finantsaruannete suhtes, kui:

i)

ettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel) või

ii)

ettevõte esitab oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele ükskõik millisesse klassi kuuluvate väärtpaberite emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist, ja

b)

kontserni konsolideeritud finantsaruannete suhtes, kui:

i)

emaettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel) või

ii)

emaettevõte esitab oma konsolideeritud finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele ükskõik millisesse klassi kuuluvate väärtpaberite emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist.

3.

Kui ettevõte, mis ei ole kohustatud käesolevat IFRSi kohaldama, soovib avaldada segmentide kohta teavet, mis ei ole käesoleva IFRSi nõuetega vastavuses, ei kirjelda ta seda teavet segmenditeabena.

4.

Kui finantsaruanne sisaldab nii käesoleva IFRSi reguleerimisalasse kuuluva emaettevõtte konsolideeritud finantsaruandeid kui ka emaettevõtte konsolideerimata finantsaruandeid, on segmenditeabe esitamine kohustuslik ainult konsolideeritud finantsaruannetes.

TEGEVUSSEGMENDID

5.

Tegevussegment on ettevõtte osa:

a)

mille majandustegevusega võib teenida tulu ja kanda kulusid (sealhulgas sama ettevõtte teiste osadega sõlmitud tehingutega seotud tulud ja kulud);

b)

mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt läbi ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht, et võtta vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata tegevuse tulemusi, ja

c)

mille kohta on olemas eraldi finantsteave.

Tegevussegment võib tegelda ka majandustegevusega, mille eest veel tulusid ei teenita, näiteks alustavad tegevusalad võivad olla tegevussegmendid ka enne tulude teenimist.

6.

Ettevõtte iga osa ei pruugi olla tegevussegment ega moodustada osa tegevussegmendist. Tegevussegmendid ei ole näiteks ettevõtte peakontor või mõned teatava funktsiooniga osakonnad, mis ei teeni tulu või teenivad tulu, mis ei tulene otseselt ettevõtte tegevusest. Tegevussegmentidena ei käsitleta käesolevas IFRSis ka ettevõtte töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste programme.

7.

Terminiga „ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht” peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametikohaga juhti. See funktsioon seisneb vahendite eraldamises ja ettevõtte tegevussegmentide tulemuste hindamises. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht on sageli ettevõtte tegevdirektor või tootmisjuht, kuid see võib näiteks olla ka tegevdirektorite või muude juhtide rühm.

8.

Paljude ettevõtete puhul võib paragrahvis 5 kirjeldatud tegevussegmentide kolme omaduse põhjal ettevõtte tegevussegmente selgesti määratleda. Ettevõte võib aga koostada ka aruandeid, milles ettevõtte majandustegevust on erineval viisil esitatud. Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab mitut segmenditeabe kogumit, võib komponentide kogumi määratleda ettevõtte tegevussegmendina teistest teguritest lähtudes, sealhulgas iga komponendi majandustegevuse iseloomu, nende eest vastutavate juhtide olemasolu ja juhatusele esitatava teabe järgi.

9.

Tegevussegmendil on üldjuhul segmendi juht, kes allub otseselt ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile ja suhtleb temaga regulaarselt, et arutada segmendi tegevust, finantstulemusi, prognoose või kavasid. Terminiga „segmendi juht” peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametikohaga juhti. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht võib mõne tegevussegmendi puhul olla ka segmendi juht. Üks juht võib olla mitme tegevussegmendi juht. Kui organisatsiooni mitmel komponentide kogumil on paragrahvis 5 nimetatud omadused, kuid segmendi juht vastutab ainult ühe sellise kogumi eest, on tegevussegment ainult see komponentide kogum, mille eest vastutab segmendi juht.

10.

Paragrahvis 5 nimetatud omadusi võib olla ka kahel või rohkemal osaliselt kattuval komponentide kogumil, millel on oma juhid. Sellist struktuuri nimetatakse maatriksorganisatsiooniks. Näiteks teatavates ettevõtetes vastutavad teatavad juhid erinevate toodete ja teenuste eest kogu maailma ulatuses, kuid teised juhid vastutavad teatavate geograafiliste piirkondade eest. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht vaatab mõlema komponentide kogumi tegevuse tulemused regulaarselt läbi ja mõlema kohta on kättesaadav eraldi finantsteave. Sellisel juhul määrab ettevõte aluspõhimõttest lähtudes, millist komponentide kogumit tuleb käsitada tegevussegmendina.

AVALIKUSTATAVAD SEGMENDID

11.

Ettevõte esitab eraldi teabe iga tegevussegmendi kohta, mis:

a)

on määratud kindlaks vastavalt paragrahvidele 5–10 või tuleneb kahe või rohkema sellise segmendi summeerimisest paragrahvi 12 kohaselt ja

b)

ületab paragrahviga 13 kehtestatud kvantitatiivseid künniseid.

Paragrahvidega 14–19 on ette nähtud ka muud olukorrad, mille puhul esitatakse tegevussegmendi kohta eraldi teave.

Summeerimiskriteeriumid

12.

Sarnaste majandusnäitajatega tegevussegmentidel on sageli pikemas perspektiivis samasugused finantstulemused. Näiteks kui kahe tegevussegmendi majandusnäitajad on samasugused, on ka nende keskmine brutokasum pikemas perspektiivis samasugune. Kaks või rohkem tegevussegmenti võib koondada üheks tegevussegmendiks, kui nende summeerimine on kooskõlas käesoleva IFRSi aluspõhimõttega, kui segmentidel on samasugused majanduslikud näitajad ja kui need on sarnased ka kõikide järgmiste omaduste poolest:

a)

toodete ja teenuste laad;

b)

tootmisprotsesside laad;

c)

nende toodete ja teenuste klientide tüüp või klass;

d)

nende toodete hulgimüügi või teenuste osutamise viis ja

e)

kui see on kohaldatav, regulatiivse keskkonna iseloom, näiteks pangandus, kindlustus või kommunaalteenused.

Kvantitatiivsed künnised

13.

Ettevõte esitab eraldi teavet iga tegevussegmendi kohta, mis ületab mõnda järgmist kvantitatiivset künnist:

a)

segmendi deklareeritud tulu, mis hõlmab nii müüki ettevõttevälistele klientidele kui ka segmentidevahelisi müüke või võõrandamisi, moodustab vähemalt 10 % kõikide tegevussegmentide sise- ja välistulude kogusummast;

b)

segmendi deklareeritud kasumi või kahjumi absoluutsumma moodustab vähemalt 10 % a) kõikide kahjumita töötanud tegevussegmentide deklareeritud kogukasumi ja ii) kõikide kahjumiga töötanud tegevussegmentide deklareeritud kogukahjumi absoluutsummast;

c)

segmendi varad moodustavad vähemalt 10 % kõikide tegevussegmentide varade kogusummast.

Tegevussegmenti, mis ühtki nimetatud kvantitatiivset künnist ei ületa, võib käsitada avalikustatavana ja esitada selle kohta eraldi teavet, kui juhtkond leiab, et segmendi kohta teabe avaldamine on finantsaruannete kasutajatele kasulik.

14.

Ettevõte võib summeerida teiste, kvantitatiivset künnist mitteületavate tegevussegmentide teavet avalikustatava segmendina vaid sel juhul, kui neil tegevussegmentidel on ühesugune majanduslik eripära ja enamik paragrahvis 12 loetletud summeerimiskriteeriume on ühised.

15.

Kui tegevussegmendi ettevõttevälistelt klientidelt teenitud kogutulu moodustab vähem kui 75 % ettevõtte tulust, tuleb määratleda täiendavad avalikustatavad segmendid (isegi kui need ei vasta paragrahvis 13 esitatud kriteeriumidele), kuni avalikustatavad segmendid hõlmavad vähemalt 75 % ettevõtte tulust.

16.

Teave muude majandustegevuste ja tegevussegmentide kohta, mis ei ole avalikustatavad, summeeritakse ja avaldatakse „kõikide ülejäänud segmentide” kategoorias eraldi paragrahvis 28 nõutavatest artiklitest, mida on vaja võrdlevalt esitada. Kirjeldatakse „kõikide ülejäänud segmentide” kategooriasse kuuluvate segmentide tuluallikaid.

17.

Kui juhtkond peab eelmisel perioodil avalikustatavana käsitatud tegevussegmenti jätkuvalt oluliseks, esitatakse selle segmendi teave jooksval perioodil eraldi, isegi kui see ei vasta enam paragrahvis 13 esitatud avalikustamiskriteeriumidele.

18.

Kui tegevussegmenti käsitatakse kvantitatiivsete künniste põhjal jooksval perioodil avalikustatava segmendina, esitatakse võrdlemiseks uuesti segmendi eelmise perioodi teave, et kajastada uut avalikustatavat segmenti eraldi segmendina, isegi kui see ei vastanud eelmisel perioodil paragrahvis 13 esitatud avalikustamiskriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada.

19.

Ettevõtte eraldi avalikustatavate segmentide arvu võib praktilistel kaalutlustel piirata, et segmenditeave ei oleks liiga üksikasjalik. Kuigi sellist täpset piiri ei ole kindlaks määratud, peaks ettevõte otsustama, kas on saavutatud praktilistel kaalutlustel piir, kui paragrahvide 13–18 kohaselt avalikustatavate segmentide arv ületab kümmet.

AVALIKUSTAMINE

20.

Ettevõte peab avalikustama teabe, mis võimaldaks ettevõtte finantsaruannete kasutajail hinnata ettevõtte majandustegevuse iseloomu ja finantstulemusi ning tegevuse majanduslikke keskkondi.

21.

Paragrahvis 20 esitatud põhimõtte rakendamiseks avalikustab ettevõte iga kasumiaruande perioodi kohta:

a)

paragrahvis 22 kirjeldatud üldteabe;

b)

teabe avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi kohta, sealhulgas avalikustatava segmendi kasumis või kahjumis sisalduvate tulude ja kulude, segmendi varade, segmendi kohustiste ja mõõtmise aluse kohta, nagu on kirjeldatud paragrahvides 23–27, ja

c)

segmentide tulude koondite, avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi, segmentide varade ja kohustiste ja segmentide muude oluliste artiklite võrdluse ettevõtte vastavate summadega, nagu on kirjeldatud paragrahvis 28.

Avalikustatavate segmentide bilansisummad tuleb esitada võrdlevalt ettevõtte bilansi summadega kõikidel bilansi kuupäevadel. Eelmiste perioodide teave esitatakse uuesti, nagu on kirjeldatud paragrahvides 29 ja 30.

Üldteave

22.

Ettevõte avaldab järgmise üldteabe:

a)

ettevõtte avalikustatavate segmentide, sealhulgas organisatsioonilise aluse kindlaksmääramiseks kasutatavad tegurid (näiteks kas juhtkond on eelistanud kehtestada ettevõtte struktuuri, lähtudes erinevustest toodetes ja teenustes, geograafilistes piirkondades, regulatiivsetes keskkondades või kombineerides neid tegureid, ning kas tegevussegmente on summeeritud), ja

b)

toodete ja teenuste liikide kohta, millega iga avalikustatav segment teenib oma tulu.

Teave kasumi või kahjumi, varade ja kohustuste kohta

23.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta kasumi või kahjumi ja varade kogusumma näitajad. Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohustuste näitajad, kui seda summat esitatakse regulaarselt ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile. Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratud summad sisalduvad ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtva juhi poolt läbi vaadatavas segmendi kasumi või kahjumi näitajas või kui need esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata kõnealuses segmendi kasumi või kahjumi näitajas:

a)

ettevõttevälistelt klientidelt teenitav tulu;

b)

tulu tehingutest sama ettevõtte teiste tegevussegmentidega;

c)

intressitulu;

d)

intressikulu;

e)

kulum;

f)

olulised tulu- ja kuluartiklid, mis avalikustatakse standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” paragrahvi 86 kohaselt;

g)

ettevõtte osa sidus- ja ühisettevõtete omakapitali meetodil arvestatud kasumis või kahjumis;

h)

tulumaksu kulu või tulu ja

i)

muud olulised mitterahalised artiklid, välja arvatud kulum.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi intressitulu eraldi intressikulust, välja arvatud juhul, kui intressitulu moodustab enamiku segmendi tulust ja kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht hindab segmendi tegevuse tulemusi ja võtab vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta eelkõige puhta intressitulu põhjal. Sellisel juhul võib ettevõte esitada kõnealuse segmendi intressitulu pärast intressikulu mahaarvamist ja avalikustada selle asjaolu.

24.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratud summad sisalduvad ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtva juhi poolt läbi vaadatavas segmendi varade näitajas või kui need esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata kõnealuses segmendi varade näitajas:

a)

omakapitali meetodil arvestatud investeering sidus- ja ühisettevõtetesse ja

b)

põhivaradesse, (1) välja arvatud finantsinstrumentidesse, viitmaksudesse, töösuhte lõppemise järgsetesse hüvitistesse (vt IAS 19 „Hüvitised töövõtjatele” paragrahvid 54–58) ja kindlustuslepingutest tulenevatesse õigustesse lisatud summad.

MÕÕTMINE

25.

Segmendi iga avalikustatava artikli summaks on näitaja, mis esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile otsuste vastuvõtmiseks vahendite eraldamiseks segmendile ja segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks. Ettevõtte finantsaruannete koostamisel tehtud korrigeerimised ja väljajätmised ning tulude, kulude ja kasude või kahjude eraldamised võetakse avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi kindlaksmääramisel arvesse vaid sel juhul, kui need sisalduvad segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida kasutab ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht. Samuti esitatakse selle segmendi kohta ainult need varad ja kohustised, mis sisalduvad segmendi varade ja segmendi kohustuste näitajas, mida kasutab ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht. Kui avalikustatava segmendi kasumisse või kahjumisse või varadesse või kohustistesse eraldatakse summasid, eraldatakse need summad mõistlikul alusel.

26.

Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks ja vahendite jaotuse üle otsustamiseks ainult ühte tegevussegmendi kasumi või kahjumi või segmendi varade või segmendi kohustiste näitajat, esitatakse segmendi kasum või kahjum või varad ja kohustised nende näitajatega. Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab mitut tegevussegmendi kasumi või kahjumi või segmendi varade või segmendi kohustuste näitajat, esitatakse näitajad, mis määratakse juhtkonna arvates kooskõlas mõõtmispõhimõtetega, mis on kõige lähedasemad vastavate summade mõõtmisele ettevõtte finantsaruannetes.

27.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi või varade või kohustiste näitajate kohta selgituse. Ettevõte esitab vähemalt järgmise teabe:

a)

avalikustatavate segmentide vaheliste tehingute arvestuse alus;

b)

avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi näitajate erinevused ettevõtte maksukulude või -tulude eelsest ja tegevuste lõpetamise eelsest kasumist või kahjumist (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud võrdlevast esitamisest). Nende erinevuste hulka võivad kuuluda arvestuspõhimõtted ja põhimõtted kesksete kulude jaotamiseks, mis on vajalikud avalikustatava segmendi teabest arusaamiseks;

c)

avalikustatavate segmentide varade näitajate erinevused ettevõtte varade näitajatest (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud võrdlevast esitamisest). Nende erinevuste hulka võivad kuuluda arvestuspõhimõtted ja põhimõtted ühiselt kasutatud varade jaotamiseks, mis on vajalikud avalikustatava segmendi teabest arusaamiseks;

d)

avalikustatavate segmentide kohustuste näitajate erinevused ettevõtte kohustuste näitajatest (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud võrdlevast esitamisest). Nende erinevuste hulka võivad kuuluda arvestuspõhimõtted ja põhimõtted ühiselt kasutatud kohustuste jaotamiseks, mis on vajalikud avalikustatava segmendi teabest arusaamiseks;

e)

muudatused varasematel perioodidel kasutatud mõõtmismeetodites, millega määrati kindlaks avalikustatava segmendi kasum või kahjum, ning nende muudatuste võimalik mõju segmendi kasumi või kahjumi näitajale;

f)

võimalike avalikustatavatele segmentidele tehtud asümmeetriliste jaotuste laad ja mõju. Ettevõte võib näiteks jaotada segmendile kulumit, jaotamata sellele segmendile kulumiga seotud amortiseeritavaid varasid.

Võrdlev esitamine

28.

Ettevõte esitab võrdlevalt kogu järgmise teabe:

a)

avalikustatavate segmentide tulude kogusumma võrreldes ettevõtte tuluga;

b)

avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi näitajad võrreldes ettevõtte kasumi või kahjumiga enne maksukulu (-tulu) ja lõpetatud tegevusi. Kui aga ettevõte eraldab avalikustatavatele segmentidele selliseid artikleid nagu maksukulu (-tulu), võib ettevõte esitada segmentide kasumi või kahjumi näitajate kogusummad võrdlevalt ettevõtte kasumi või kahjumiga pärast neid artikleid;

c)

avalikustatavate segmentide varade kogusumma võrreldes ettevõtte varadega;

d)

avalikustatavate segmentide kohustuste kogusumma võrreldes ettevõtte kohustustega, kui segmendi kohustusi esitatakse paragrahvi 23 kohaselt;

e)

avalikustatavate segmentide kõikide ülejäänud oluliste avalikustatavate teabeartiklite kogusummad võrreldes ettevõtte vastavate summadega.

Kõik olulised võrdlevalt esitatavad summad määratletakse ja kirjeldatakse eraldi. Näiteks määratletakse ja kirjeldatakse eraldi iga arvestuspõhimõtete erinevustest tulenev olulise korrigeerimise summa, mis on vajalik avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi võrdlevaks esitamiseks ettevõtte kasumi või kahjumiga.

Varem esitatud teabe uuesti esitamine

29.

Kui ettevõte muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et ettevõtte avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajärjel muutub, esitatakse vastav teave ka varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta, välja arvatud juhul, kui see teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada. Iga avalikustatava artikli puhul määratakse eraldi kindlaks, kas see teave on kättesaadav ja kas selle väljatöötamine ei oleks liiga kulukas. Pärast muudatuse tegemist avalikustatavate segmentide koosseisus avaldab ettevõte, kas ta on esitanud segmendi vastavad teabeartiklid ka varasemate perioodide kohta.

30.

Kui ettevõte muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et ettevõtte avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajärjel muutub, ja kui selle muudatuse tulemusena segmenditeavet varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta uuesti ei esitata, esitab ettevõte muudatuse aastal segmenditeabe jooksva perioodi kohta nii vana kui ka uue segmentide süsteemi kohaselt, välja arvatud juhul, kui see teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada.

KOGU ETTEVÕTTE KOHTA ESITATAV TEAVE

31.

Paragrahve 32–34 kohaldatakse kõikide ettevõtete suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat IFRSi, sealhulgas ettevõtete kohta, millel on üks avalikustatav segment. Mõne ettevõtte majandustegevus ei ole korraldatud asjakohaste toodete ja teenuste või geograafiliste tegevuspiirkondade vaheliste erinevuste alusel. Sellise ettevõtte avalikustatavad segmendid võivad esitada tulusid, mida on saadud mitmesuguste sisuliselt erinevate toodete ja teenuste pakkumisest või siis võivad selle ettevõtte mitu avalikustatavat segmenti pakkuda sisuliselt samu tooteid ja teenuseid. Samuti võivad ettevõtte avalikustatavad segmendid omada varasid erinevates geograafilistes piirkondades ja esitada tulusid, mida on teenitud eri geograafilistes piirkondades asuvatelt klientidelt, või siis võivad selle ettevõtte mitu avalikustatavat segmenti tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Paragrahvides 32–34 nõutavat teavet esitatakse ainult juhul, kui seda ei esitata avalikustatava segmendi kohta käesolevas IFRSis nõutava teabega.

Teave toodete ja teenuste kohta

32.

Ettevõte esitab iga toote ja teenuse või iga sarnaste toodete ja teenuste rühma kohta ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada, ning see asjaolu ka avalikustatakse. Esitatavad tulusummad põhinevad finantsteabel, mida kasutatakse ettevõtte finantsaruannete koostamiseks.

Teave geograafiliste piirkondade kohta

33.

Ettevõte esitab järgmise geograafilise teabe, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada:

a)

ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud i) ettevõtte asukohariigist ja ii) kokku kõikidest välisriikidest, kus ettevõte teenib tulusid. Kui teatava välisriigi ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud on olulised, esitatakse need tulud eraldi. Ettevõte esitab iga riigi ettevõttevälistelt klientidelt teenitavate tulude esitamise aluse;

b)

põhivarad, (2) välja arvatud finantsinstrumendid, viitmaksud, töösuhte lõppemise järgsed hüvitised ja kindlustuslepingutest tulenevad õigused i) ettevõtte asukohariigis ja ii) kokku kõikides välisriikides, kus ettevõttel on varasid. Kui teatavas välisriigis asuvad varad on olulised, esitatakse need varad eraldi.

Esitatavad summad põhinevad finantsteabel, mida kasutatakse ettevõtte finantsaruannete koostamiseks. Kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada, avalikustatakse see asjaolu. Ettevõte võib esitada lisaks käesolevas paragrahvis nõutavale teabele geograafilise teabe vahesummad riikide rühmade kohta.

Teave tähtsamate klientide kohta

34.

Ettevõte esitab teabe oma tähtsamatest klientidest sõltumise määra kohta. Kui ühe ettevõttevälise kliendiga sõlmitud tehingutelt teenitav tulu moodustab 10 % või rohkem ettevõtte tuludest, avalikustab ettevõte selle asjaolu, igalt selliselt kliendilt teenitud kogutulu ning neid tulusid avaldava segmendi või avaldatavate segmentide nimed. Ettevõte ei pea avalikustama olulise kliendi nime ega igas segmendis sellelt kliendilt teenitud tulude summasid. Käesoleva IFRSi tähenduses käsitatakse ühe kliendina ettevõtete rühma, mis on aruandvale ettevõttele teadaolevalt ühtse juhtimise all, samuti (riigi, osariigi, provintsi, territooriumi, kohalikke või välisriigi) valitsusasutusi ja ettevõtteid, kes on aruandvale ettevõttele teadaolevalt selle valitsusasutuse juhtimise all.

ÜLEMINEK JA JÕUSTUMINE

35.

Ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi oma majandusaasta aruannetes ajavahemike suhtes, mis algavad 1. jaanuarist 2009. Lubatud on ka varasem kohaldamine. Kui ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi oma finantsaruannetes ajavahemike suhtes, mis algavad enne 1. jaanuari 2009, avalikustab ta selle asjaolu.

36.

Segmenditeave eelmiste aastate kohta, mis esitatakse võrdlevalt esimese kohaldamisaasta suhtes, esitatakse uuesti käesoleva IFRSi nõuete kohaselt, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada.

IAS 14 KEHTETUKS TUNNISTAMINE

37.

Käesoleva IFRSiga asendatakse standard IAS 14 „Segmendiaruandlus”.


(1)  Kui varad on liigitatud likviidsuse järgi, käsitatakse põhivaradena varasid, mille summad laekuvad eelduste kohaselt hiljem kui kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast.

(2)  Kui varad on liigitatud likviidsuse järgi, käsitatakse põhivaradena varasid, mille summad laekuvad eelduste kohaselt rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast.

A liide

Termini määratlus

Käesolev liide on IFRSi lahutamatu osa.

Tegevus-segment

Tegevussegment on ettevõtte osa:

a)

mille majandustegevusega võib teenida tulu ja kanda kulusid (sealhulgas tulusid ja kulusid, mis on seotud sama ettevõtte teiste osadega sõlmitud tehingutega);

b)

mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt läbi põhiline ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev organ, et võtta vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi tegevuse tulemusi, ja

c)

mille kohta on olemas eraldi finantsteave.

B liide

Muudatused teistes IFRSides

Käesolevas liites tehtud muudatusi kohaldatakse aastaste perioodide suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või pärast seda. Kui ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi varasema perioodi suhtes, kohaldatakse B liite muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. Muudetud paragrahvides on uus tekst alla kriipsutatud ja välja jäetud tekst läbi kriipsutatud.

B1

Viited standardile IAS 14 „Segmendiaruandlus” asendatakse viidetega standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid” järgmistes lõikudes:

IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” paragrahv 20

IAS 36 „Varade väärtuse langus” paragrahvi 130 lõike d punkt i.

B2

IFRS 5 „Müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad” paragrahvi 41 muudetakse järgmiselt:

„41.

Ettevõte avalikustab järgneva teabe lisades perioodil, mil põhivara (või müügigrupp) on kas liigitatud müügiks hoitavaks või müüdud:

d)

kui on rakendatav, siis avalikustatav segment, milles põhivara (või müügigrupp) on esitatud kooskõlas IAS 14-ga „Segmendiaruandlus” standardiga IFRS 8 „Tegevussegmendid”.”

B3

IFRS 6 „Maavarade uurimine ja hindamine” paragrahvi 21 muudetakse järgmiselt:

21.

Ettevõte peab kindlaks määrama arvestusmeetodid, jaotamaks uuringu ja hindamise varasid raha teenivatele üksustele või raha teenivate üksuste rühmadele nende varade väärtuse languse hindamise eesmärgil. Iga raha teeniv üksus või üksuste rühm, millele jaotatakse uuringu ja hindamise vara, ei tohi olla suurem tegevussegmendist, mis põhineb kas ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadil või lisaformaadil, mis on kindlaks määratud kooskõlas standardiga IAS 14 Segmendiaruandlus IFRS 8 „Tegevussegmendid”.”

B4

IAS 2 „Varud” paragrahve 26 ja 29 muudetakse järgmiselt:

„26.

Näiteks majandusüksuse ühes äri tegevussegmendis kasutatud varudel võib olla teises äri tegevussegmendis kasutatud sama tüüpi varudest erinev kasutus. Samas ei ole varude geograafilise asukoha (või vastavate maksureeglite) erinevus iseenesest piisav, õigustamaks erinevate soetusmaksumuse arvestusmeetodite kasutamist.

29.

Varud hinnatakse tavaliselt alla neto realiseerimisväärtuseni üksikobjektide lõikes. Siiski võib teatud asjaoludel osutuda otstarbekaks grupeerida samalaadseid või omavahel seotud objekte. Selline olukord võib olla ühe ja sama tootegrupiga seotud varude objektide puhul, millel on samalaadne otstarve või lõppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tootegrupi objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, nagu näiteks valmistoodang või kõik teatud majandusharu või geograafilise tegevussegmendi varud. Teenuste osutajad määravad tavaliselt kindlaks kulutused iga teenuse kohta, millel on eraldi müügihind. Seetõttu käsitatakse igat sellist teenust eraldiseisva objektina.”

B5

IAS 7 „Rahavoogude aruanded” paragrahvi 50 muudetakse järgmiselt:

„50.

Täiendav teave võib olla kasutajate jaoks vajalik, aidates mõista ettevõtte finantsseisundit ja likviidsust. Sellise teabe avalikustamine koos juhtkonna kommentaariga on soovitatav ja see võib sisaldada järgmist:

d)

kõigi aruandes esitatud tegevusvaldkondade ja geograafiliste avalikustatavate segmentide põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude summad (vt IAS 14 „Segmendiaruandlus” IFRS 8 „Tegevussegmendid”).”

B6

IAS 19 „Hüvitised töövõtjatele” paragrahvi 115 illustreerivat näidet muudetakse järgmiselt:

„Paragrahvi 115 illustreeriv näide

Ettevõte lõpetab ühe äri tegevussegmendi tegevuse ja selle segmendi töövõtjad ei teeni enam hüvitisi …”

B7

IAS 33 „Aktsiakasum” paragrahv 2 asendatakse järgmisega:

2.

Käesolevat standardit kohaldatakse

a)

ettevõtte eraldiseisvate raamatupidamisaruannete suhtes, kui:

i)

ettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel), või

ii)

ettevõte esitab oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele ükskõik millisesse klassi kuuluvate instrumentide emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist, ja

b)

kontserni konsolideeritud finantsaruannete suhtes, kui:

i)

emaettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel), või

ii)

emaettevõte esitab oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele lihtaktsiate emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist.”

B8

IAS 34 „Vahearuandlus” paragrahvi 16 muudetakse järgmiselt:

16.

Raamatupidamise vahearuande lisades peab ettevõte esitama vähemalt järgmise teabe, kui see on oluline ja seda ei ole avalikustatud vahearuande muudes osades. Üldjuhul peab selle teabe esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande kuupäevani. Ettevõte peab siiski avalikustama ka kõik need sündmused ja tehingud, mis on olulised käesoleva vahearuande perioodi mõistmiseks:

g)

järgmine segmenditeave tulud ja segmendi äritulem ärisegmentide või geograafiliste segmentide kaupa, olenevalt sellest, milline on ettevõtte segmendiaruandluse põhialus (segmenditeabe avalikustamine on ettevõtte vahearuandes nõutav vaid juhul, kui vastavalt standardile IAS 14 „Segmendiaruandlus” IFRS 8 „Tegevussegmendid” nõutakse ettevõttelt segmenditeabe avalikustamist majandusaasta aruandes):

i)

ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulu, kui see sisaldub segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht läbi vaatab, või mida muul viisil ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt esitatakse;

ii)

segmentidevahelised tulud, kui need sisalduvad segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht läbi vaatab, või mida muul viisil ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt esitatakse;

iii)

segmendi kasumi või kahjumi näitaja;

iv)

selliste varade kogusumma, mille viimase majandusaasta aruandes avaldatud summad on oluliselt muutunud;

v)

viimase majandusaasta aruandega võrreldes segmentideks jagunemises või segmendi kasumi või kahjumi mõõtmises esinenud erinevuste kirjeldus;

vi)

avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi näitajate võrdlev esitus ettevõtte kasumi või kahjumiga enne maksukulu (-tulu) ja lõpetatud tegevusi. Kui aga ettevõte eraldab avalikustatavatele segmentidele selliseid artikleid nagu maksukulu (-tulu), võib ettevõte segmentide kasumi või kahjumi näitajate kogusummad esitada võrdlevalt ettevõtte kasumi või kahjumiga pärast neid artikleid. Kõik olulised võrdlevalt esitatavad summad tuvastatakse ja kirjeldatakse eraldi;

…”

B9

IAS 36 „Varade väärtuse langus” muudetakse nii, nagu on allpool kirjeldatud.

Paragrahvi 80 muudetakse järgmiselt:

80.

Väärtuse languse kontrollimise eesmärgil jaotatakse äriühenduses omandatud firmaväärtus alates omandamise kuupäevast omandava ettevõtte kõikidele raha teenivatele üksustele või raha teenivate üksuste rühmadele, mis eeldatavalt saavad ühenduse sünergiast kasu, olenemata sellest, kas omandatava ettevõtte varad või kohustised kantakse üle nendele üksustele või üksuste rühmadele. Üksus või üksuste rühm, millele firmaväärtus jagatakse:

b)

ei ole suurem tegevussegmendist, mis põhineb kas ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadil või lisaformaadil, mis on määratud kindlaks kooskõlas standardiga IAS 14 Segmendiaruandlus IFRS 8 „Tegevussegmendid”.”

Paragrahvi 129 muudetakse järgmiselt:

129.

Ettevõte, mis esitab segmenditeavet kooskõlas standardiga IAS 14 Segmendiaruandlus IFRS 8 „Tegevussegmendid”, peab avalikustama ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadi iga segmendi kohta järgmise teabe:”

Paragrahvi 130 lõike c punkti ii ja lõike d punkti ii muudetakse järgmiselt:

130.

c) ii)

kui ettevõte esitab segmenditeavet kooskõlas standardiga IAS 14 IFRS 8, avalikustatav ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadisegment, kuhu vara kuulub.”

130.

d) ii)

väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa, mis vara liigis või, kui ettevõte esitab segmenditeavet kooskõlas standardiga IAS 14 IFRS 8, ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadisegmendis on kajastatud või tühistatud, ja”


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1359/2007,

21. november 2007,

milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 12 ja artiklit 41,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 20. juuli 1982. aasta määrust (EMÜ) nr 1964/82, milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused, (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1254/1999 sätestatakse eksporditoetuste andmise üldeeskirjad ja nende suuruse kindlaksmääramise kriteeriumid.

(3)

Turuolukorra, veise- ja vasikalihasektori majandusliku olukorra ja kõnealuse sektori teatavate toodete müügivõimaluste tõttu tuleks määrata kõnealuste toodete ekspordi eritoetuste maksmist reguleerivad tingimused. Tingimused tuleks sätestada eriti teatavatele isasveise veerandi konditustamisel saadud liha jaotustükkidele.

(4)

Selleks et tagada kõnealuste eesmärkide järgimine, tuleks kehtestada spetsiaalne järelevalve kord. Toote päritolu võib kinnitada sellise tõendi esitamisega, mis vastab komisjoni 20. aprilli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 433/2007 (millega kehtestatakse veise- ja vasikaliha ekspordi eritoetuse andmise tingimused) (4) I lisas esitatud näidisele.

(5)

Eespool nimetatud määruste sätteid saab kohaldada kooskõlas toetuste määramise tingimustega üksnes juhul, kui on ette nähtud, et ekspordiformaalsuste täitmine ning vajaduse korral liha lõikamine ja konditustamine peab toimuma selle liikmesriigi territooriumil, kus loomad on tapetud.

(6)

Tuleks täpsustada, et eritoetuse andmise tingimuseks on kõikide järelevalve alla pandud veerandi konditustamisel saadud liha jaotustükkide eksportimine. Paremate hindade saavutamiseks ühenduses tuleks tagaveeranditele täpsustada teatud erandid üldisest eeskirjast, ohustamata seejuures ühenduse turu vabamaks muutmist. Tuleks kehtestada tingimused, mille puhul ei jääda ilma toetuse saamise õigusest, kui liha üldkoguse eksportimise kohustuse nõue ei ole täielikult täidetud. Seda võimalust tuleks kuritarvitamise vältimiseks siiski piirata.

(7)

Tähtaegade ja eksporditõendi osas tuleks viidata komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad. (5)

(8)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 40 sätestatud pardavaruladude korra kohaldamine on kokkusobimatu käesoleva määruse eesmärgiga. Seepärast puudub vajadus sätestada nimetatud artiklis 40 märgitud korra kohaldamine kõnealuste toodete suhtes.

(9)

Silmas pidades kõnealuse toetuse eripära, ei tuleks lubada mingit asendamist ja tuleks ette näha asjaomaste toodete identifitseerimisvahendid.

(10)

Tuleks sätestada meetod, mille kohaselt liikmesriigid teatavad komisjonile tootekogustest, millele on antud ekspordi eritoetus.

(11)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Täiskasvanud isasveiste värsketest või jahutatud ees- ja tagaveeranditest saadud ja eraldi pakitud kondita jaotustükkide puhul, mille keskmine tailihasisaldus on vähemalt 55 %, antakse käesolevas määruses sätestatud tingimustel ekspordi eritoetust.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„eesveerandid” – kaupade koondnomenklatuuri 2. peatüki täiendavate märkuste punkti 1.A alapunktides d ja e määratletud rümpade või poolrümpade eesveerandid, otse või pistoola lõikega lõigatud;

b)

„tagaveerandid” kaupade koondnomenklatuuri 2. grupi täiendavate märkuste punkti 1.A alapunktides f ja g määratletud rümpade või poolrümpade tagaveerandid, millel on kuni kaheksa ribi või ribipaari, otse või pistoola lõikega lõigatud.

Artikkel 3

1.   Ettevõtja esitab liikmesriigi poolt nimetatud pädevale asutusele deklaratsiooni oma kavatsuse kohta konditustada artiklis 1 määratletud ees- või tagaveerandid käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja eksportida, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist kogu saadud konditustatud jaotustükkide kogus, iga tükk eraldi pakituna.

2.   Deklaratsioon sisaldab konditustatavate toodete kirjelduse ja täpsustab koguse.

Sellele lisandub määruse (EÜ) nr 433/2007 I lisas esitatud näidisele vastav tõend, mis antakse välja kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu kohaselt. Kõnealuse tõendi märkusi B ja C ning lahtrit 11 ei kohaldata. Kõnealuse määruse artikli 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis kuni toodete panemiseni käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud järelevalve alla.

3.   Kui pädev asutus võtab deklaratsiooni vastu, märkides sellele vastuvõtmiskuupäeva, pannakse konditustatavad veerandid selle asutuse järelevalve alla, kes kinnitab toodete netokaalu ja kannab selle lõikes 2 nimetatud tõendi lahtrisse 7.

Artikkel 4

Veerandid tuleb konditustada kümne tööpäeva jooksul alates artiklis 3 nimetatud deklaratsiooni vastuvõtmiskuupäevast, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

Artikkel 5

1.   Ettevõtja esitab pärast konditustamist pädevale asutusele kinnitamiseks ühe või mitu „konditustatud liha tõendit”, mille näidised on esitatud I ja II lisas ning mille lahtrisse 7 kantakse artikli 3 lõikes 2 nimetatud tõendi number.

2.   „Kondita liha tõendite” numbrid kantakse artikli 3 lõikes 2 nimetatud tõendi lahtrisse 9. See tõend saadetakse nõuetekohaselt täidetuna ametlikul teel eksporditoetuste maksmise eest vastutavale asutusele pärast seda, kui „kondita liha tõendid”, mis vastavad kogu järelevalve alla võetud veerandite kondita liha kogusele, on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kinnitatud.

3.   „Kondita liha tõendid” tuleb esitada pärast artiklis 6 nimetatud tolliformaalsuste täitmist.

4.   Konditustatakse ja ekspordiga seotud tolliformaalsused täidetakse liikmesriigis, kus loomad on tapetud.

Artikkel 6

1.   Määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 36 osutatud varude või määruses (EÜ) nr 1741/2006 (6) osutatud menetlusse võetud toodete, mis on enne eksportimist suunatud tolliladustamisproteduurile, ühendusest eksportimisel täidetakse tolliformaalsused liikmesriigis, kus võetakse vastu artiklis 3 osutatud deklaratsioon.

2.   Tollivõimud kannavad „kondita liha tõendi” lahtrisse 11 määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 4 osutatud deklaratsioonide viitenumbrid ja kuupäevad.

3.   Pärast eksporditavate jaotustükkidega seotud tolliformaalsuste täitmist saadetakse „kondita liha tõend” ametlikul teel eksporditoetuste maksmise eest vastutavale asutusele.

Artikkel 7

1.   Eritoetuste andmise tingimuseks on artikli 5 lõikes 1 ette nähtud sertifikaati/sertifikaatidesse märgitud kogu artikli 3 lõike 3 kohaselt järelevalve all konditustamise teel toodetud jaotustükkide koguse eksportimine, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

2.   Sellest olenemata lubatakse ettevõtjatel jätta eksportimata osa tagaveerandite konditustamise teel toodetud kogusest.

Kui eksporditav kogus moodustab vähemalt 95 % kogu artikli 3 lõike 3 kohaselt järelevalve all konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist, makstakse eritoetust.

Kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %, vähendatakse makstavat eritoetust.

Toetusmäärast maha arvatav summa otsustatakse toetusmäära kindlaksmääramisel või muutmisel. Kõnealune summa määratakse kindlaks, pidades silmas eelkõige tõenäoliselt ühenduse turule jäävate eri jaotustükkide väärtust.

3.   Konte, suuri kõõluseid, kõhri, pekitükke ja muid konditustamise jäätmeid võib turustada ühenduses.

4.   Ettevõtjad, kes soovivad kasutada ühte lõikes 2 ette nähtud võimalustest, peavad märkima selle artikli 3 lõike 1 kohaselt oma deklaratsioonidesse.

Lisaks sellele peab artikli 5 lõikes 1 ette nähtud sertifikaadis/sertifikaatides olema märgitud:

a)

lahtris 4 konditustamisel saadud jaotustükkide kogumass ja vajaduse korral järgmine kinnitus:

„Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kohaldamine – 95 % võimalus” või

„Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kohaldamine – 85 % võimalus;”

b)

lahtris 6 eksporditav netomass.

5.   Liikmesriigid võivad piirata ettevõtjate poolt soovi korral eksportimata jäetavate jaotustüki tüüpide arvu kaheni konditustamistoimingu kohta.

6.   Kui eksporditav kogus on artikli 5 lõikes 1 ettenähtud sertifikaadi/sertifikaatide lahtrisse 6 märgitud massist väiksem, vähendatakse eritoetust. Vähendusprotsendiks on:

a)

juhul kui eksporditav mass erineb artikli 5 lõikes 1 ette nähtud sertifikaadi/sertifikaatide lahtrisse 6 märgitud massist alla 10 %, viiekordne massi erinevusprotsent;

b)

muudel juhtudel 80 % CN-koodi 0201 30 00 9100 või 0201 30 00 9120 alla kuuluvate toodete puhul antavast toetusmäärast, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 osutatud tolliformaalsuste täitmise aluseks olnud ekspordilitsentside lahtrisse 21 märgitud kuupäeval.

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 51 lõike 1 punktis a sätestatud karistust ei kohaldata käesoleva lõike rakendamisel.

Artikkel 8

Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad liikmesriigid sätestada, et:

a)

ühekordne „kondita liha tõend”, mis hõlmab kogu konditustamise teel saadud lihakogust, antakse välja koos artikli 3 lõikes 2 nimetatud tõendiga;

b)

mõlemad punktis a nimetatud tõendid esitatakse pärast tolliformaalsuste täitmist korraga;

c)

mõlemad punktis a nimetatud tõendid saadetakse artikli 6 lõikes 3 sätestatud tingimustel korraga.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid määravad järelevalve tingimused ja teatavad nendest komisjonile. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et teha kõnealuste toodete asendamine võimatuks, nõudes eelkõige iga lihatüki eraldi identifitseerimist.

2.   Konditustamise ruumis ei tohi liha konditustamise, korrastamise ega pakkimise ajal olla muud liha kui käesoleva määrusega hõlmatud liha, välja arvatud sealiha.

3.   On keelatud konditustada ees- ja tagaveerandeid ühel ajal ja samas ruumis.

4.   Pädevad asutused pitseerivad ametlikult kotid, pappkastid ja muud pakendid, kuhu kondita jaotustükid pannakse, ning neile märgitakse üksikasjad, eriti netokaal, jaotustükkide liik ja arv ning seerianumber, mis võimaldavad kondita liha identifitseerida.

Artikkel 10

Artikli 5 lõikes 1 ette nähtud sertifikaatide puhul, mille pädev asutus kinnitab igas kvartalis ja mis on koostatud tagaveeranditest saadud kondita jaotustükkide kohta, teatavad liikmesriigid teisel kuul pärast iga kvartalit järgmised andmed:

a)

artikli 7 lõikes 1 ette nähtud juhtusid hõlmavatesse sertifikaatidesse märgitud kogu netomassi;

b)

artikli 7 lõikes 2 (95 % võimalus) ette nähtud juhtusid hõlmavatesse sertifikaatidesse märgitud kogu netomassi;

c)

artikli 7 lõikes 2 (85 % võimalus) ette nähtud juhtusid hõlmavatesse sertifikaatidesse märgitud kogu netomassi.

Artikkel 11

Määrus (EMÜ) nr 1964/82 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 212, 21.7.1982, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11).

(3)  Vt III lisa.

(4)  ELT L 104, 21.4.2007, lk 3.

(5)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1001/2007 (ELT L 226, 30.8.2007, lk 9).

(6)  ELT L 329, 25.11.2006, lk 7.


I LISA

EUROOPA ÜHENDUS

Image

Image


II LISA

EUROOPA ÜHENDUS

Image

Image


III LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1964/82

(EÜT L 212, 21.7.1982, lk 48)

 

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3169/87

(EÜT L 301, 24.10.1987, lk 21)

ainult artikli 1 lõige 2

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2469/97

(EÜT L 341, 12.12.1997, lk 8)

ainult artikkel 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1452/1999

(EÜT L 167, 2.7.1999, lk 17)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1470/2000

(EÜT L 165, 6.7.2000, lk 16)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2772/2000

(EÜT L 321, 19.12.2000, lk 35)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1713/2006

(ELT L 321, 21.11.2006, lk 11)

ainult artikkel 2


IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1964/82

Käesolev määrus

Artikli 1 esimene lõik

Artikkel 1

Artikli 1 teise lõigu esimene taane

Artikli 2 punkt a

Artikli 1 teise lõigu teine taane

Artikli 2 punkt b

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 6 lõike 4 esimene lõik

Artikli 7 lõike 4 esimene lõik

Artikli 6 lõike 4 teise lõigu esimene taane

Artikli 7 lõike 4 teise lõigu punkt a

Artikli 6 lõike 4 teise lõigu teine taane

Artikli 7 lõike 4 teise lõigu punkt b

Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 7 lõige 5

Artikli 6 lõike 5 esimese lõigu esimene taane

Artikli 7 lõike 6 esimese lõigu punkt a

Artikli 6 lõike 5 esimese lõigu teine taane

Artikli 7 lõike 6 esimese lõigu punkt b

Artikli 6 lõike 5 teine lõik

Artikli 7 lõike 6 teine lõik

Artikli 7 lõike 1 esimene taane

Artikli 8 punkt a

Artikli 7 lõike 1 teine taane

Artikli 8 punkt b

Artikli 7 lõike 1 kolmas taane

Artikli 8 punkt c

Artikli 8 esimene lõik

Artikli 9 lõige 1

Artikli 8 teine lõik

Artikli 9 lõige 2

Artikli 8 kolmas lõik

Artikli 9 lõige 3

Artikli 8 neljas lõik

Artikli 9 lõige 4

Artikli 9 esimene taane

Artikli 10 punkt a

Artikli 9 teine taane

Artikli 10 punkt b

Artikli 9 kolmas taane

Artikli 10 punkt c

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikkel 12

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

IV lisa


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1360/2007,

21. november 2007,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2007/2008. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1109/2007. kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. novembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

(3)  ELT L 253, 28.9.2007, lk 5.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 22. novembrist 2007

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

18,58

7,01

1701 11 90 (1)

18,58

12,94

1701 12 10 (1)

18,58

6,82

1701 12 90 (1)

18,58

12,42

1701 91 00 (2)

19,69

16,62

1701 99 10 (2)

19,69

11,18

1701 99 90 (2)

19,69

11,18

1702 90 99 (3)

0,20

0,44


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/34


NÕUKOGU OTSUS,

8. november 2007,

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhineva Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooniga

(2007/751/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemislepingut,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti (edaspidi „ühinemisakt”), eriti selle artikli 3 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinevale Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlevale konventsioonile (2) (edaspidi „ametnikega seotud korruptsiooni vastane konventsioon”) kirjutati alla 26. mail 1997. aastal Brüsselis ning see jõustus 28. septembril 2005. aastal.

(2)

Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia on oma ühinemise järel hoiule andnud oma ühinemiskirjad ühinemiseks ametnikega seotud korruptsiooni vastase konventsiooniga.

(3)

Ühinemisakti artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad konventsioonide ja protokollidega, mis on sõlmitud liikmesriikide vahel ning loetletud ühinemisakti I lisas, mis sisaldab muu hulgas ametnikega seotud korruptsiooni vastast konventsiooni. Need jõustuvad Bulgaarias ja Rumeenias nõukogu määratud kuupäeval.

(4)

Ühinemisakti artikli 3 lõike 4 kohaselt teeb nõukogu kõnealuste konventsioonidega ja protokollidega ühinemise tõttu nõutavad kohandused,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ametnikega seotud korruptsiooni vastane konventsioon jõustub Bulgaaria ja Rumeenia suhtes esimese kuu esimesel päeval pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

Artikkel 2

Ametnikega seotud korruptsiooni vastase konventsiooni bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst (3) on autentsed samadel tingimustel kui ametnikega seotud korruptsiooni vastase konventsiooni muud tekstid.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 8. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

R. PEREIRA


(1)  10. juuli 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2.

(3)  Konventsiooni bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes hilisemal kuupäeval.


Komisjon

22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/36


KOMISJONI OTSUS,

15. november 2007,

millega muudetakse otsust 92/452/EMÜ seoses Kanada, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja -tootmisrühmadega

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5457 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/752/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivi 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuli 1992. aasta otsuses 92/452/EMÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide heakskiidetud embrüokogumisrühmade ja embrüotootmisrühmade nimekirjad veiste embrüote ekspordiks ühendusse, (2) on sätestatud, et liikmesriigid võivad importida embrüoid kolmandatest riikidest vaid siis, kui neid on kogunud, töödelnud ja ladustanud nimetatud otsuses esitatud nimekirjadesse kantud embrüokogumis- ja -tootmisrühmad.

(2)

Uus-Meremaa on esitanud taotluse jätta üks embrüokogumisrühm nimekirja kõnealuse riigi kannete hulgast välja.

(3)

Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud taotluse muudatuste tegemiseks kõnealustes nimekirjades oma riigi teatavaid embrüokogumis- ja -tootmisrühmi käsitlevates kannetes.

(4)

Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud tagatised direktiivi 89/556/EMÜ asjakohaste eeskirjade täitmise kohta ning asjaomased embrüokogumis- ja -tootmisrühmad on saanud asjaomase riigi veterinaarteenistuse ametliku tunnustuse tegeleda ühendusse eksportimisega.

(5)

Seepärast tuleks otsust 92/452/EMÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 92/452/EMÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

(2)  EÜT L 250, 29.8.1992, lk 40. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/558/EÜ (ELT L 212, 14.8.2007, lk 18).


LISA

Otsuse 92/452/EMÜ lisa muudetakse järgmiselt:

1)

Kanada embrüokogumisrühma nr E876 rida asendatakse järgmisega:

„CA

 

E876

 

22 rue Principale

Plaisance, Québec J0V 1S0

Dr. Pierre Thibaudeau”

2)

Uus-Meremaa embrüokogumisrühma nr NZEB11 rida jäetakse välja;

3)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 91TX050 E548 rida asendatakse järgmisega:

„US

 

91TX050

E548

 

Buzzard Hollow Ranch

500 Coates RD

Granbury, TX 67048

Dr. Brad Stroud”

4)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 91TN006 E538 rida asendatakse järgmisega:

„US

 

91TN006

E538

 

Harrogate Genetics Intl, INC

6664 Cumberland Gap PKWY

Harrogate, TN 37752

Dr. Edwin Robertson”

5)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 91TN007 E538 rida asendatakse järgmisega:

„US

 

91TN007

E538

 

Harrogate Genetics Intl, INC

6664 Cumberland Gap PKWY

Harrogate, TN 37752

Dr. Sam Edwards”

6)

lisatakse järgmine rida Ameerika Ühendriikide kohta:

„US

 

07NC132

E705

 

PVC Embryo Services

110 Hyman DR

Postville, IA 52162

Dr. Justin Helgerson”


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/38


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/753/ÜVJP,

19. november 2007,

massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis läbiviidavate IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute toetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia; strateegia III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida tuleb võtta Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

(2)

Euroopa Liit viib strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, näiteks Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur (IAEA).

(3)

Euroopa Liit on korduvalt kutsunud Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki (KRDV) üles täitma tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid kohustusi ja rakendama oma üldiste kaitsemeetmete lepingut täielikus koostöös IAEAga.

(4)

Euroopa Liit on pidevalt toetanud kuuepoolsete kõneluste raames tehtud jõupingutusi, eesmärgiga leida diplomaatiline lahendus tuumaküsimusele Korea poolsaarel, sealhulgas andes poliitilist ja rahalist toetust Korea poolsaare energia arenduse organisatsioonile (KEDO). Samas vaimus tervitas Euroopa Liit 19. septembri 2005. aasta ühisavaldust ja 13. veebruaril 2007. võetud esialgseid meetmeid.

(5)

9. juulil 2007 andis IAEA juhatajate nõukogu IAEA peadirektorile volitused rakendada KRDVs tuumarajatiste sulgemise järelevalve ja kontrolli ajutine kord kooskõlas juhatajate nõukogule esitatud IAEA aruandes sisalduvate soovitustega.

(6)

Kooskõlas 13. veebruari 2007. aasta esialgsete meetmetega jätkas KRDV 2007. aasta juulis tuumarajatiste sulgemist ja kutsus IAEAd teostama järelevalvet nende sulgemise üle. IAEA kinnitas hiljem, et need rajatised on suletud.

(7)

Euroopa Liit tervitas seda KRDV läbiviidud tegevust kui väga olulist esimest sammu KRDV tuumaprogrammide likvideerimise ja Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutumise suunas.

(8)

Kuna ajutise korra rakendamisega kaasnevaid kulusid ei saa praegu katta IAEA korralisest kaitsemeetmete eelarvest, on vaja leida piisavad eelarvevälised vahendid, et võimaldada selle ajutise korra rakendamine seni, kuni IAEA korralises eelarves puuduvad selleks ette nähtud vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia mõnede elementide kohese ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab Euroopa Liit IAEA järelevalve- ja kontrollitoiminguid, mis viiakse läbi vastavalt kehtivale järelevalve ja kontrolli alasele korrale, nagu on KRDV ja IAEA vahel kokku lepitud, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)

usalduse suurendamise protsessi toetamine, eesmärgiga likvideerida KRDV tuumaprogramm, jätkates KRDV tuumarajatiste sulgemisel teostatavat järelevalvet ja kontrolli;

b)

Euroopa Liidu aktiivse tegevuse jätkamise tagamine jõupingutustes, mille eesmärk on töötada välja diplomaatiline lahendus Korea poolsaare tuumaküsimusele;

c)

IAEAle piisavate rahaliste vahendite tagamine 13. veebruaril 2007. aastal kuuepoolsete kõneluste raames kokkulepitud esialgsete meetmete rakendamisega seotud järelevalve- ja kontrollitoimingute läbiviimiseks.

ELi toetust kasutatakse personaliga seotud kulude ja reisikulude, varustuse ja transpordi, KRDVs ruumide rentimise ja sellega seotud kulude ning sideteenuste ja infotehnoloogia omandamise rahastamiseks.

Nende tegevuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2.   Artiklis 1 nimetatud tegevuste tehnilist rakendamist teostab IAEA. IAEA täidab oma ülesandeid eesistujariiki abistava peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib peasekretär/kõrge esindaja IAEAga vajalikud kokkulepped.

3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon teavitavad üksteist regulaarselt käesoleva ühismeetme rakendamisest kooskõlas oma vastava pädevusega.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 nimetatud tegevuse lähtesummaks on 1 780 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.   Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Komisjon teostab järelevalvet lõikes 2 osutatud ning toetusena antava rahalise abi toel tehtud kulutuste nõuetekohase haldamise üle. Sel eesmärgil sõlmib komisjon IAEAga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et IAEA tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmida kolme kuu jooksul pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selle protsessi jooksul ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva ühismeetme rakendamisest IAEA sekretariaadi poolt IAEA juhatajate nõukogu jaoks koostatavate aruannete alusel, mis esitatakse eesistujariigile, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon esitab aruande käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeede kaotab kehtivuse 18 kuu möödumisel selle vastuvõtmisest.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO


LISA

ELi toetus massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis (KRDV) läbiviidavatele IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingutele

1.   KRDVs läbiviidavate IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute kirjeldus

2007. aasta märtsis teatas IAEA peadirektor juhatajate nõukogule, et 13. veebruaril 2007. aastal leppisid Hiinas, Pekingis, kuuepoolsete kõneluste pooled kokku esialgsete meetmete suhtes nende poolt 19. septembril 2005 esitatud ühisavalduse rakendamiseks. Samuti teatas ta juhatajate nõukogule, et 23. veebruaril 2007. aastal sai ta kutse KRDVlt külastada KRDVd, et „arendada edasi suhteid KRDV ja IAEA vahel ning samuti arutada ühist huvi pakkuvaid probleeme”. Esialgsetes meetmetes leppisid pooled muu hulgas kokku selles, et KRDV „sulgeb ning hermetiseerib Yongbyoni tuumarajatise, sealhulgas ümbertöötlemisrajatise, eesmärgiga selle kasutamisest lõpuks loobuda, ja kutsub IAEA töötajad teostama kogu vajaliku järelevalve ja kontrollimise, nagu on IAEA ja KRDV vahel kokku lepitud”. Juhatajate nõukogu tervitas esialgsete meetmete suhtes saavutatud kokkulepet ja avaldas arvamust, et sellele pikaajalisele probleemile edukate läbirääkimiste tulemusel leitud lahendus, mille kohaselt täidab IAEA jätkuvalt olulist kontrolli läbiviija rolli, on märkimisväärne saavutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. Sellega seoses tervitas juhatajate nõukogu kutset külastada KRDVd, mille KRDV esitas ka peadirektorile.

Peadirektor külastas KRDVd 13. ja 14. märtsil 2007 ning esitas 2007. aasta juunis juhatajate nõukogule külastuse tulemuste kohta aruande. Juhatajate nõukogu tervitas peadirektori külaskäiku KRDVsse ja tema arutelusid KRDV ametnikega, milles keskenduti KRDV ja IAEA vaheliste suhete taasloomisele, rõhutades seejuures, et on oluline jätkata dialoogi leidmaks KRDV tuumaküsimusele rahumeelne ja terviklik lahendus ning muutmaks Korea poolsaar võimalikult kiiresti tuumarelvavabaks piirkonnaks.

Peadirektor sai 16. juunil 2007. aastal KRDVlt kutse saata IAEA rühm arutama Yongbyoni tuumarajatise sulgemisel teostatava järelevalve ja kontrolli korraga seotud protseduurilisi küsimusi. See kiri ja peadirektori vastus sellele saadeti 18. juunil 2007. aastal juhatajate nõukogule tutvumiseks.

26.–29. juunil 2007 külastas KRDVd IAEA rühm, mida juhtis kaitsemeetmete eest vastutav asepeadirektor. Rühm külastas tuumkütuse tootmistehast, 5 MW(e) eksperimentaalset tuumaelektrijaama, radiokeemia laboratooriumit (ümbertöötlemistehast) ja 50 MW(e) tuumaelektrijaama (rajamisel), mis kõik asuvad Yongbyonis. KRDV teatas rühmale, et sulgeb ning hermetiseerib need rajatised ja Taechonis asuva 200 MW(e) tuumaelektrijaama (rajamisel) vastavalt esialgsetele meetmetele.

IAEA rühma külaskäigul KRDVsse jõuti üksmeelele järgmise korra suhtes:

a)

IAEA saab KRDVlt loetelu rajatistest, mis on suletud ja/või hermetiseeritud, ning edaspidi teavitatakse IAEAd nende rajatiste seisundist, võttes arvesse deklareeritud rajatiste sulgemise ja/või hermetiseerimise üle teostatavat järelevalvet ja kontrolli;

b)

IAEAl on oma järelevalve- ja kontrollitoimingute läbiviimiseks juurdepääs kõigisse rajatistesse ja seadmete juurde, mis on suletud ja/või hermetiseeritud;

c)

IAEA paigaldab kaitsetõkke ja järelevalve ning muud seadmed ning vajaduse korral hooldab neid, et teostada järelevalvet ja kontrolli suletud ja/või hermetiseeritud rajatiste ja seadmete seisundi üle. Kui kaitsetõkke- ja järelevalvemeetmeid ei saa praktilistel põhjustel kohaldada, sõlmivad IAEA ja KRDV kokkuleppe muude sobivate kontrollimeetmete rakendamiseks;

d)

IAEA analüüsib ja kontrollib teavet suletud ja/või hermetiseeritud rajatiste projektide kohta ning dokumenteerib nende rajatiste seisundi fotode või videosalvestiste abil. Regulaarselt toimub selle teabe järelkontrollimine;

e)

IAEAd teavitatakse eelnevalt, kui KRDV kavatseb muuta nende rajatiste või seadmete projekti ja/või seisundit, et KRDVga saaks pidada konsultatsioone selle kohta, milline mõju võib sellistel muudatustel olla IAEA järelevalve ja kontrolli alasele tööle;

f)

IAEAd teavitatakse eelnevalt, kui KRDV kavatseb muuta mis tahes tuumatehnoloogiaga seotud seadme või muu olulise seadme või komponendi asukohta või sellise seadme või komponendi tuumarajatisest kõrvaldada või lõpetada mõne sellise rajatise tegevuse. IAEAle võimaldatakse asjakohane juurdepääs, et kontrollida selliseid seadmeid, komponente ja/või tegevusi;

g)

KRDV kogub kõiki IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute jaoks vajalikke andmeid;

h)

IAEAle antakse IAEA töötajate jaoks vajalikud viisad ning agentuurile laienevad samad privileegid ja immuniteedid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri privileegide ja immuniteetide lepingu (INFCIRC/9/Rev.2) asjaomastes sätetes, seoses IAEA vara, vahendite ja töötajate ning muude selle lepingu kohaselt oma ülesandeid täitvate ametnikega;

i)

IAEAle antakse täielik teave asjaomastes rajatistes rakendatavate tervise ja ohutusega seotud protseduuride kohta;

j)

IAEA ja KRDV konsulteerivad omavahel küsimustes, mis on seotud rakendamisega kaasnevate kuludega;

k)

KRDV ja IAEA vaatavad eespool nimetatud meetmed regulaarselt läbi.

IAEA on oma põhikirja III artikli A jao taande 5 kohaselt volitatud „… võtma osaliste taotlusel kaitsemeetmeid kahe- või mitmepoolsete kokkulepete suhtes või riigi taotlusel selle riigi tegevuse suhtes tuumaenergia valdkonnas”. Need volitused ei eelda, et riik oleks IAEA liige ega kehtesta kaitsemeetmete korra konkreetset vormi või sisu. Järelevalve ja kontroll KRDVs on seega põhikirjaga kooskõlas. Praeguses etapis rakendatakse järelevalvet ja kontrolli vastavalt ajutisele korrale, mida on nimetatud ühismeetme põhjenduses 5.

Järelevalve- ja kontrollitoimingute läbiviimist KRDVs ei nähtud ette ning seetõttu ei ole IAEA praeguses eelarves ega kaheaastaseks peerioodiks (2008–2009) kavandatavas eelarves nähtud ette vahendeid sellise järelevalve ja kontrolli läbiviimiseks. Nende tegevustega kaasnevaid kulusid kattev summa on 2007. ja 2008. aastal hinnanguliselt 2,2 miljonit eurot, võttes arvesse KRDV ja IAEA vahelist praegu kehtivat järelevalve ja kontrolli korda. Arvestades kuuepoolsetel kõnelustel tehtud edusamme ja IAEA rolli võimalikku suurenemist järelevalve ja kontrolli alal seoses saavutatud kokkulepetega, võib tulevikus tekkida vajadus täiendavate rahaliste vahendite järele.

2.   Eesmärgid

IAEA poolt teostatav järelevalve ja kontroll on jätkuvalt hädavajalik vahend riikidevahelise usalduse suurendamiseks tuumarelva leviku tõkestamisega seotud tegevuses ning tuumamaterjali rahumeelse kasutamise edendamiseks.

Üldeesmärk ja projekti eesmärk:

KRDVs läbiviidavate järelevalve- ja kontrollitoimingute toetamine vastavalt 13. veebruaril 2007. aastal kuuepoolsete kõneluste raames kokkulepitud esialgsetele meetmetele.

Projekti tulemused:

KRDVs asuvate eespool nimetatud tuumarajatiste sulgemise järelevalve ja kontrolli jätkamine IAEA poolt.

3.   Kestus

Käesoleva ühismeetme rakendamise eeldatav kogukestus on 18 kuud.

4.   Kasusaajad

Käesoleva ühismeetme kasusaajaks on IAEA.

5.   Rakendusüksus

Projekti rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. IAEA rakendab projekti otse, nimelt kasutades IAEA kaitsemeetmete osakonna töötajaid. Töövõtjate kasutamise korral korraldab IAEA käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked vastavalt kehtivatele IAEA eeskirjadele ja menetlusreeglitele, mis on üksikasjalikult sätestatud IAEAga sõlmitud Euroopa Ühenduse toetuse lepingus.

Rakendusüksus koostab IAEA juhatajate nõukogule esitatud teabe põhjal aruanded. Need aruanded esitatakse eesistujariigile, keda abistab peasekretär/ÜVJP kõrge esindaja.

6.   Kolmandatest isikutest osalejad

Kolmandatest isikutest osalejaid ei ole.


IV Muud aktid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

EMP ühiskomitee

22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/43


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 63/2007,

15. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 7. juuli 2006. aasta otsusega nr 98/2006. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013). (2)

(3)

Lepingu protokolli nr 31 tuleks muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuaril 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artikli 1 lõikele 5 lisatakse järgmine taane:

„—

32006 D 1982: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuar 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 15. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 289, 19.10.2006, lk 50.

(2)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(3)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/45


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 64/2007,

15. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 8. juuli 2005. aasta otsusega nr 107/2005. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013. (2)

(3)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal. (3)

(4)

Lepingu protokolli nr 31 tuleks muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuaril 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

1)

lõike 2k järele lisatakse järgmine lõige:

„2l.   EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmistes programmides:

32006 D 1719: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30);

32006 D 1720: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).”;

2)

lõike 3 tekst asendatakse järgmisega:

„EFTA riigid osalevad lõigetes 1, 2, 2a, 2b, 2c, 2d, 2e, 2f, 2g, 2h, 2i, 2j, 2k ja 2l osutatud programmide ja meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (4)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 15. juuni 2007

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 306, 24.11.2005, lk 45.

(2)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

(3)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(4)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/47


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 65/2007,

15. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 27. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 138/2006. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress, (2) parandatud ELTs L 65, 3.3.2007, lk 12.

(3)

Seetõttu tuleks lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuaril 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli 31 artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

1)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   EFTA riigid osalevad lõike 8 kahes esimeses taandes nimetatud ühenduse programmides ja meetmetes alates 1. jaanuarist 1996, kolmandas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2000, neljandas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2001, viiendas ja kuuendas taandes nimetatud programmides alates 1. jaanuarist 2002, seitsmendas ja kaheksandas taandes nimetatud programmides alates 1. jaanuarist 2004 ning üheksandas ja kümnendas taandes nimetatud programmides alates 1. jaanuarist 2007.”;

2)

lõikele 8 lisatakse järgmine taane:

„—

32006 D 1672: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1), parandatud ELTs L 65, 3.3.2007, lk 12.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 15. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 366, 21.12.2006, lk 83.

(2)  ELT L 315, 15.11.2006, lk 1.

(3)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/49


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 66/2007,

15. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsusega nr 90/2004. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013. (2)

(3)

Lepingu protokolli nr 31 tuleks muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuaril 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

1)

lõike 3 järele lisatakse järgmine lõik:

„3a.   EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmises programmis:

32006 D 1926: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).”;

2)

lõike 4 tekst asendatakse järgmisega:

„EFTA riigid osalevad lõigetes 3 ja 3a osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.”;

3)

lõike 5 tekst asendatakse järgmisega:

„Alates koostöö algusest lõigetes 3 ja 3a osutatud tegevuse raames osalevad EFTA riigid täielikult kõikides EÜ komiteedes ja teistes organites, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud tegevuse juhtimisel või arendamisel.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast EMP Ühiskomitee viimast teavitamist vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 15. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 52.

(2)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 39.

(3)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/51


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 67/2007,

29. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 2. juuni 2006. aasta otsusega nr 74/2006. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm (2007–2013). (2)

(3)

Lepingu protokolli nr 31 tuleks muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuaril 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli 31 artikli 7 lõikesse 5 lisatakse järgmine taane:

„—

32006 D 1639: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval, mis järgneb EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 29. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 245, 7.9.2006, lk 45.

(2)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(3)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/52


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 68/2007,

15. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta konkreetsetes valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 8. juuli 2005. aasta otsusega nr 107/2005. (1)

(2)

Asjakohane on laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007), (2) mida on parandatud ELTs L 31, 6.2.2007, lk 10.

(3)

Seepärast tuleks lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuarist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artikli 9 lõikele 4 lisatakse järgmine taane:

„—

32006 D 1718: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12), mida on parandatud ELTs L 31, 6.2.2007, lk 10.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 15. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 306, 24.11.2005, lk 45.

(2)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.

(3)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/53


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 69/2007,

15. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 8. juuli 2005. aasta otsusega nr 107/2005. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013). (2)

(3)

Lepingu protokolli nr 31 tuleks muuta, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuaril 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artikli 13 lõikele 4 lisatakse järgmine taane:

„—

32006 D 1855: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 15. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 306, 24.11.2005, lk 45.

(2)  ELT L 372, 27.12.2006, lk 1.

(3)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/54


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 70/2007,

29. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31, mis käsitleb koostööd teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 21. oktoobri 2005. aasta otsusega nr 135/2005. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II). (2)

(3)

Seetõttu tuleks muuta lepingu protokolli nr 31, et kõnealust laiendatud koostööd saaks alustada 1. jaanuarist 2007.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1382/2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm), (3) on lisatud lepingu protokolli nr 31 artiklisse 3 (keskkond).

(5)

Õigem on viidata määrusele (EÜ) nr 1382/2003 pealkirja „Transport ja liikuvus” all ja seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 1382/2003 üle viia lepingu protokolli nr 31 artikli 12 alla,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Lepingu protokolli nr 31 artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 4 ja asendatakse järgmisega:

„EFTA riigid osalevad lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete ja programmide rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.”;

ii)

lisatakse järgmised lõiked:

1.„2.   EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:

32003 R 1382: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003, 22. juuli 2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm) (ELT L 196, 2.8.2003, lk 1); muudetud järgmise õigusaktiga:

32004 R 0788: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 788/2004, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).

1.3.   EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmises programmis:

32006 R 1692: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1), parandatud ELTs L 65, 3.3.2007, lk 12.”;

iii)

uue lõike 4 järele lisatakse järgmine lõige:

„5.   EFTA riigid osalevad täielikult EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusprogrammi juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.”

2.   Protokolli nr 31 artikli 3 lõike 7 punkt c jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval, mis järgneb EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (4)

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 29. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 14, 19.1.2006, lk 24.

(2)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 1.

(3)  ELT L 196, 2.8.2003, lk 1.

(4)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.


22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/56


EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 71/2007,

29. juuni 2007,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta konkreetsetes valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolli nr 31 on muudetud EMP Ühiskomitee 2. juuni 2006. aasta otsusega nr 74/2006. (1)

(2)

On asjakohane jätkata lepinguosaliste koostööd siseturu rakendamisel ja arendamisel.

(3)

Lepingu protokolli nr 31 tuleks seepärast muuta, et võimaldada kõnealuse koostöö jätkumist pärast 31. detsembrit 2006,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

1.

lõikes 6 asendatakse sõnad „2004., 2005. ja 2006. aasta” sõnadega „2004., 2005., 2006. ja 2007. aasta”;

2.

lõikes 7 asendatakse sõnad „2006. aasta” sõnadega „2006. ja 2007. aasta”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval, mis järgneb EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (2)

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 29. juuni 2007

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Alan SEATTER


(1)  ELT L 245, 7.9.2006, lk 45.

(2)  Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.