ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 299

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
16. november 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

16.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1234/2007,

22. oktoober 2007,

millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Põllumajandustoodete ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) väljatöötamine, et eelkõige kaasata põllumajandustoodete ühine turukorraldus (edaspidi „ÜTK”), mille vorm võib asutamislepingu artikli 34 kohaselt sõltuvalt tootest erineda.

(2)

Alates ÜPP kasutuselevõtust on nõukogu vastu võtnud 21 ühist turukorraldust iga toote või tooterühma kohta, millest igaühte reguleeritakse nõukogu eraldiseisva alusmäärusega:

nõukogu 27. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 234/68 elustaimede ja lillekasvatustoodete turu ühise korralduse kehtestamise kohta (2);

nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta (3);

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta (4);

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta (5);

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (6);

nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta (7);

nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta (8);

nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (9);

nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (10);

nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (11);

nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (12);

nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (13);

nõukogu 27. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (14);

nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2529/2001 lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta (15);

nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (16);

nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta (17);

nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1786/2003 kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (18);

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 865/2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust (19);

nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1947/2005, mis käsitleb seemneturu ühist korraldust (20);

nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1952/2005, mis käsitleb humalaturu ühist korraldust (21);

nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (22).

(3)

Lisaks on nõukogu vastu võtnud kolm määrust, mis sisaldavad teatavaid tooteid käsitlevaid erieeskirju, kuid ei kehtesta nende toodete jaoks ühist turukorraldust:

nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 670/2003, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed (23);

nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 797/2004 mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta (24);

nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1544/2006, milles sätestatakse erimeetmed siidiusside kasvatamise edendamiseks (25).

(4)

Eespool nimetatud määrustega (edaspidi „alusmäärused”) kaasnevad sageli täiendavad nõukogu määrused. Enamik alusmäärusi on sama struktuuriga ja sisaldab arvukalt ühiseid sätteid. Eriti kehtib see kolmandate riikidega kauplemise eeskirjade ning üldsätete kohta, kuid teataval määral ka siseturuga seotud eeskirjade kohta. Alusmäärused sisaldavad sageli erinevaid lahendusi samadele või sarnastele probleemidele.

(5)

Ühendus on mõnda aega püüdnud ühise põllumajanduspoliitika reguleerivat keskkonda lihtsustada. Seega kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, (26) kõikide otsetoetuste horisontaalne õigusraamistik, mis koondab rea toetussüsteeme ühtseks pindalatoetuseks. Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada ka alusmääruste suhtes. Sellega seoses tuleks alusmäärustes sisalduvad eeskirjad koondada ühtseks õiguslikuks raamistikuks ning sektoriviisiline lähenemine asendada võimaluse korral horisontaalsega.

(6)

Eespool mainitud kaalutlusi arvesse võttes tuleks algmäärused kehtetuks tunnistada ja asendada ühe määrusega.

(7)

Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ühises põllumajanduspoliitikas aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega. See ei tohiks olemasolevaid õigusakte kehtetuks tunnistada ega muuta, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või ei kuulu oma eripära tõttu nõukogu pädevusse, ega sätestada uusi õigusakte või meetmeid.

(8)

Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus hõlmata ühise turukorralduse neid osi, mille suhtes viiakse läbi poliitilisi reforme. Antud juhul tähendab see enamikku puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning veinisektori osadest. Määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad sätted tuleks seetõttu inkorporeerida käesolevasse määrusesse üksnes selles ulatuses, milles nad ei ole hõlmatud poliitiliste reformidega. Nende põllumajandusturgude ühise korralduse sisulised sätted tuleks kaasata alles siis, kui on läbi viidud vastavad reformid.

(9)

Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliiviõli- ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, banaani-, piima- ja piimatoote- ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata nendes sektorites kindlaks määratud turustusaastad.

(10)

Turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on eri sektorites paralleelselt otsetoetuskavade kasutuselevõtmisega välja töötatud hinnatoetussüsteemide diferentseeritud süsteem, milles võetakse ühest küljest arvesse iga sektori vajadusi, teisalt aga eri sektorite omavahelist sõltuvust. Neid meetmeid rakendatakse riikliku sekkumise või eraladustamise toetuse maksmise vormis teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, veiseliha- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori suhtes. Käesoleva määruse eesmärke arvestades on seega vaja säilitada varem väljatöötatud vahenditega ette nähtud hinnatoetusmeetmed, tegemata neisse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(11)

Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks neid meetmeid reguleerivad sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdlus- ja sekkumishindu.

(12)

Teravilja-, veise- ja vasikaliha, piima- ja piimatoodete turu ühine korraldus sisaldab sätteid, mille kohaselt nõukogu võib hinnatasemeid muuta, tegutsedes asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras. Arvestades hinnasüsteemide tundlikkust, tuleks täpsustada, et artikli 37 lõike 2 kohane hinnatasemete muutmise võimalus kehtib kõigi käesoleva määrusega hõlmatud sektorite suhtes.

(13)

Lisaks sätestatakse suhkru ühise turukorraldusega võimalus vaadata läbi suhkru standardkvaliteete, mis on täiendavalt määratletud määruses (EÜ) nr 318/2006, et võtta eelkõige arvesse kaubandusnõudeid ning tehnilise analüüsi arenguid. Seetõttu sätestati kõnealuse määrusega, et komisjonil on volitus asjakohast lisa muuta. Eelkõige on seda võimalust vaja säilitada selleks, et komisjon saaks vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta.

(14)

Ühenduse turu suhkruhindade kohta usaldusväärse teabe saamise tagamiseks tuleks suhkru ühises turukorralduses sätestatud hinnaaruandluse süsteem kaasata käesolevasse määrusesse lähtuvalt sellest, mille alusel valge suhkru turuhinna tasemed tuleks kindlaks määrata.

(15)

Et vältida teravilja, riisi, või ja lõssipulbri sekkumissüsteemi muutumist omaette turustusvõimaluseks, tuleks säilitada võimalus näha riikliku sekkumise alustamine ette vaid aasta teatavatel perioodidel. Veise- ja vasikalihatoodete, sealiha ning või puhul peaks riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine sõltuma teatava perioodi turuhinna tasemetest. Maisi-, riisi- ja suhkru osas tuleks säilitada nende koguste piirang, mille ulatuses on kokkuost riikliku sekkumise korras lubatud. Või ja lõssipulbri puhul on vaja säilitada komisjoni õigus peatada tavapärane kokkuost teatava koguse saavutamisel või asendada see pakkumismenetluse alusel toimuva kokkuostuga.

(16)

Minevikus vähendas teravilja- ja riisi- ning veise- ja vasikalihaturu ühine korraldus riiklikul sekkumisel rakendatavat hinnataset ning määras selle kindlaks otsetoetuskavade kasutuselevõtuga nendes sektorites. Seega on nende toetuskavade raames antav abi ja sekkumishinnad omavahel tihedalt seotud. Piima- ja piimatoodete sektori toodete vastav hinnatase oli kindlaks määratud, et edendada asjakohase sektori toodete tarbimist ja parandada nende konkurentsivõimet. Riisi- ja suhkrusektoris olid hinnad kindlaks määratud, et aidata kaasa turu stabiliseerimisele olukordades, kus turustusaasta turuhind langeb järgmiseks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast madalamale. Need nõukogu poliitilised otsused jäävad endiselt jõusse.

(17)

Nagu ka varasemates ühistes turukorraldustes, tuleks käesolevas määruses sätestada riikliku sekkumise korras ostetud toodete müümise võimalus. Selliseid meetmeid tuleks võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise.

(18)

Mitmete põllumajandustoodete sekkumisvarude tõttu on ühendusel potentsiaalne võimalus oluliselt kaasa aidata oma enim puudust kannatavate kodanike heaolule. Ühenduse huve silmas pidades tuleb seda võimalust asjakohaseid meetmeid rakendades ka edaspidi kasutada, kuni varud on vähenenud normaalkoguseni. Neid kaalutlusi arvesse võttes on toidu jaotamist heategevusorganisatsioonide poolt seni reguleeritud nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad (27). See oluline sotsiaalne meede, mis võib olla arvestatava väärtusega enim puudust kannatavatele isikutele, tuleks säilitada ja inkorporeerida käesoleva määruse raamistikku.

(19)

Piimaturu tasakaalustamiseks ning turuhindade stabiliseerimiseks on piima- ja piimatoodete turu ühises korralduses ette nähtud koore, teatavate või- ja juustutoodete eraladustamise toetamine. Lisaks on komisjonile antud õigus otsustada teatavate muude juustutoodete, samuti valge suhkru, teatavate oliiviõliliikide ning teatavate veise- ja vasikalihatoodete, lõssipulbri, sea-, lamba- ja kitseliha eraladustamise toetamise üle. Käesoleva määruse eesmärki arvestades tuleks need meetmed säilitada.

(20)

Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta, (28) nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1186/90, millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala, (29) nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrusega (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (30) ja nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2137/92, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi, (31) on sätestatud ühenduse rümpade liigitusskaalad veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektoris. Need skeemid on väga olulised nimetatud sektorites hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Sellised rümpade liigitamise skeemid tuleks säilitada. Seetõttu on asjakohane kaasata nende skeemide peamised elemendid käesolevasse määrusesse, andes komisjonile volituse reguleerida rakenduseeskirjade teatud küsimusi, mis on pigem tehnilise iseloomuga.

(21)

Loomataudide leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete kohaldamisest tulenevad vaba ringluse piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi teatavate toodete turul põhjustada raskusi. Kogemused näitavad, et tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine, võivad olla seotud inimeste või loomade terviseriskidest tuleneva tarbijate usalduse kaotusega.

(22)

Seetõttu tuleks veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatud erakorralised turutoetusmeetmed, mille eesmärk on selliseid olukordi heastada, kaasata käesolevasse määrusesse samadel tingimustel, nagu neid on siiani kohaldatud. Neid erakorralisi turutoetusmeetmeid peaks võtma komisjon ja need peaksid olema otseselt seotud haiguste leviku tõkestamiseks vastuvõetud tervishoiu- ja veterinaarmeetmetega või neile järgnema. Neid meetmeid tuleks võtta liikmesriikide palvel, et vältida tõsiseid häireid asjaomastel turgudel.

(23)

Käesoleva määrusega peaks säilitama komisjonile antud võimaluse võtta vastu teravilja- ja riisituru ühises korralduses sätestatud erisekkumismeetmed, kui see on vajalik tõhusaks ja tulemuslikuks reageerimiseks teraviljasektori turuhäirete ohule ning ulatusliku riikliku sekkumise vältimiseks ühenduse teatavate piirkondade riisisektoris või koorimata riisi puudujääkide kompenseerimiseks pärast loodusõnnetusi.

(24)

Selleks et tagada ühenduse suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet.

(25)

Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks säilitada suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, mis reguleerivad mitme kutseala vahelisi kokkuleppeid.

(26)

Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raamsätetega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et tagada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.

(27)

Suhkruturu ühises korralduses sätestatud tootmismaks, millega kaetakse nimetatud ühise turukorraldusega seotud kulusid, tuleks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(28)

Et säilitada suhkruturgudel tasakaalu võrdlushinna-lähedasel tasemel, tuleks säilitada komisjonile antud võimalus otsustada suhkur turult kõrvaldada ajavahemikuks, mil tasakaal turul taastub.

(29)

Elustaimede, veise-, vasika-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatakse teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele. Niisugused meetmed võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele. Käesoleva määruse eesmärke arvestades tuleks see võimalus säilitada. Nende sätete kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu võtta selliseid meetmeid käsitlevad üldeeskirjad. Selliste meetmetega taotletavad eesmärgid on selgelt piiritletud ning need piiravad vastuvõetavate meetmete laadi. Seega ei ole nõukogul vaja kõnealustes sektorites täiendavaid üldeeskirju vastu võtta ja neid ei ole vaja sätestada.

(30)

Suhkru- ning piima- ja piimatoodete sektoris on määruses (EÜ) nr 318/2006 ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, (32) sätestatud koguseline tootmispiirang olnud mitme aasta vältel oluline turupoliitika vahend. Põhjused, miks ühendus varem mõlemas sektoris tootmiskvootide süsteemi kasutusele võttis, kehtivad endiselt.

(31)

Kui suhkrukvoodisüsteem on sätestatud suhkruturu ühise korraldusega, siis piimasektori vastavat süsteemi on seni reguleeritud piima ja piimatoodete turu ühisest korraldusest eraldi seisva õigusaktiga, nimelt määrusega (EÜ) nr 1788/2003. Arvestades nende skeemide otsustavat tähtsust ning käesoleva määruse eesmärke, on asjakohane inkorporeerida mõlema sektori asjaomased sätted käesolevasse määrusesse, tegemata skeemidesse ja nende toimimisviisidesse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(32)

Käesolevas määruses sätestatav suhkrukvoodisüsteem peaks seega kajastama määruses (EÜ) nr 318/2006 esitatud korda ning eelkõige säilitama kvootide õigusliku seisundi, kuna vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kvoodisüsteem suhkrusektori turu reguleerimise mehhanism, mille eesmärk on tagada üldistes huvides olevate eesmärkide saavutamine.

(33)

Käesolev määrus peaks seetõttu võimaldama komisjonil kohandada kvoote püsivale tasemele pärast nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses, (33) kehtestatud ümberkorraldusfondi tegevuse lõppemist aastal 2010.

(34)

Arvestades vajadust võimaldada teatavat riiklikku paindlikkust töötleva tööstuse ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuse struktuurilise kohanduse tõttu kvootide kohaldamise perioodil, tuleks säilitada liikmesriikidele antud võimalus lubada ettevõtjate kvoote teatavates piirides muuta, piiramata seejuures ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

(35)

Suhkruturu ühise korraldusega sätestatakse, et suhkru ülejääkidest tulenevate suhkruturu moonutuste vältimiseks peaks võimaldama komisjonil teatavatest kriteeriumidest lähtudes ette näha kvoodikohases tootmises töödeldava suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejääkide ülekandmine järgmisse turustusaastasse. Lisaks sellele, kui kehtivaid tingimusi teatavate koguste osas ei täideta, tuleks ülejäägile samuti tasu kehtestada, et vältida nende turuolukorda ohustavate koguste kuhjumist. Need sätted tuleks säilitada.

(36)

Endiselt kehtib piima kvoodisüsteemi peamine eesmärk, milleks on vähendada vastaval turul nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalustamatust ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke, saavutades seeläbi turu parema tasakaalu. Seetõttu tuleks säilitada tasu kohaldamine üle teatud tagatud alammäära kogutud või otsetarbimiseks müüdud piima kogustele. Käesoleva määruse eesmärgiga kooskõlas on teatud ulatuses vaja eelkõige terminoloogiliselt ühtlustada suhkru- ja piimakvoodi skeemid, säilitades täielikult nende õigusliku status quo. Seetõttu tundub asjakohane ühtlustada piima- ja suhkrusektori mõisted. Seega tuleks teatavates keeleversioonides asendada määruse (EÜ) nr 1788/2003 mõisted „tootmiskvoot” (riiklik referentskogus) ja „individuaalne kvoot” (individuaalne referentskogus) uute terminitega, säilitades seejuures määratletava õigusliku tähenduse.

(37)

Sisuliselt tuleks käesoleva määruse piimakvoodisüsteem kujundada määruse (EÜ) nr 1788/2003 järgi. Eelkõige tuleks säilitada tarnete ja otseturustamise eristamine ning süsteemi tuleks kohaldada individuaalsete tegelike rasvasisalduste ja piima siseriikliku baasrasvasisalduse alusel. Põllumajandustootjatel peaks teatavatel tingimustel olema lubatud oma individuaalset kvooti ajutiselt üle anda. Lisaks tuleks säilitada põhimõte, mille kohaselt põllumajandusettevõtte müümisel, rentimisel või pärandina üleandmisel läheb vastav kvoot koos asjaomase maaga üle ostjale, rentnikule või pärijale, kusjuures tuleks säilitada erandid kvootide põllumajandusettevõttega sidumise põhimõttele, et jätkata piimatootmise ümberkorraldamist ja parandada keskkonda. Kooskõlas kvootide mitut liiki üleandmiste ja objektiivsete kriteeriumide kasutamisega tuleks samuti säilitada sätted, mille alusel on liikmesriikidel õigus suunata osa üleantavaid kvoote riiklikku reservi.

(38)

Kvoodiületamise tasu tuleks kehtestada hoiataval tasemel ning liikmesriik peab seda maksma kohe, kui tootmiskvooti on ületatud. Sel juhul peaks liikmesriik maksekohustuse jagama kvoodi ületamise põhjustanud tootjate vahel. Kõnealused tootjad peaksid kohustuma maksma liikmesriigile oma osa tasust üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud neile eraldatud kvoote. Liikmesriigid peaksid maksma Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) nende tootmiskvooti ületavale osale vastavat tasu, mida vähendatakse 1 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse pankrotijuhtumeid või teatavate tootjate lõplikku suutmatust maksta oma osa kõnealusest tasust.

(39)

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (34) liigitatakse piimasektori lisatasu kohaldamisest saadavad summad sihtotstarbelisteks tuludeks, mis tuleb maksta ühenduse eelarvesse ja mida taaskasutamise korral võib kasutada ainult Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) või Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kulude rahastamiseks. Seetõttu on määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikkel 22, mille kohaselt tasu käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude stabiliseerimiseks ja seda tuleb kasutada piimasektori kulude katmiseks, vananenud ning seda ei tohiks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(40)

Mitmes ühises turukorralduses on sätestatud erinevad toetuskavad.

(41)

Kuivsööda- ning lina- ja kanepituru ühises korralduses sätestati nende sektorite siseturu korraldamise vahendina töötlemistoetused. Need sätted tuleks säilitada.

(42)

Arvestades teravilja- ja kartulitärkliseturu erilist olukorda, sisaldas teraviljaturu ühine korraldus sätteid, mis võimaldasid anda tootmistoetust, kui see osutus vajalikuks. Tootmistoetus peaks oma olemuselt olema selline, et asjaomases tööstuses kasutatavad põhitooted on sellele tööstusele kättesaadavad madalama hinnaga kui ühiste hindade kohaldamisest tulenev hind. Suhkruturu ühises korralduses kehtestati tootmistoetuse andmise võimalus juhtudeks, kui teatavate tööstus-, keemia- või farmaatsiatoodete tootmisel tekib vajadus meetmete järele, mille eesmärk on muuta kättesaadavaks teatavad suhkrutooted. Need sätted tuleks säilitada.

(43)

Piimaturu tasakaalustamiseks ning piima ja piimatoodete turuhindade stabiliseerimiseks on vaja meetmeid piimatoodete müügivõimaluste suurendamiseks. Piima ja piimatoodete ühises turukorralduses sätestati seetõttu toetus teatavate piimatoodete turustamisele konkreetseteks kasutusotstarveteks ja konkreetsetesse sihtkohtadesse. Lisaks sellele sätestati ühises turukorralduses, et noorte hulgas piima tarbimise ergutamiseks peaks ühendus katma osa kooliõpilaste piimaga varustamise toetuskuludest. Need sätted tuleks säilitada.

(44)

Selleks et ergutada tunnustatud ettevõtjate organisatsioone koostama töökavasid oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks, on vaja ühenduse rahastamist, mis koosneb otsetoetuse sellest osast, mille liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 alusel kinni pidada. Sellega seoses sätestati oliiviõli ja lauaoliivide turu ühises korralduses ühenduse toetuse andmine vastavalt kõnealuste töökavade raames võetavatele meetmetele antud prioriteetidele. Need sätted tuleks säilitada.

(45)

Määruse (EMÜ) nr 2075/92 alusel asutati ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond, mida rahastatakse selle sektori abikavade teatavatest mahaarvestustest, et viia selles sektoris ellu mitmeid meetmeid. Aasta 2007 on viimane aasta, mil ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi rahastatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud toetuskavast tehtavatest mahaarvestustest. Ehkki fondi rahastamine lõpeb enne käesoleva määruse jõustumist, tuleks määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikkel 13 siiski säilitada ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondist rahastatavate mitmeaastaste programmide õigusliku alusena.

(46)

Mesinduse kui põllumajandussektori eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Lisaks sellele, arvestades varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on ühenduse abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult kaotada ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist ühenduses, tuleks iga kolme aasta järel koostada riiklik programm, mis hõlmab tehnilist abi, varroatoositõrjet, mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimist, ühenduse mesitarude arvukuse suurendamise juhtimist ning koostööd mesindust ja mesindustooteid käsitlevates uurimisprogrammides, et parandada mesindustoodete üldisi tootmis- ja turustustingimusi. Seda riiklikku programmi peaks osaliselt rahastama ühendus.

(47)

Määrus (EÜ) nr 1544/2006 asendas kõik riiklikud siidiussitoetused ühenduse siidiusside kasvatamise toetuskavaga, mida antakse kindlaksmääratud summana kasutatud siidiussimunade kasti kohta.

(48)

Kuna eespool nimetatud mesinduse ja siidusside kasvatamise toetuskavade kehtestamiseni viinud poliitilised kaalutlused on endiselt alles, tuleks kõik need toetuskavad kaasata käesoleva määruse raamistikku.

(49)

Põllumajandustoodete turustamisstandardite kohaldamine võib kaasa aidata nende toodete majanduslike tootmis- ja turustustingimuste, samuti nende kvaliteedi parandamisele. Seetõttu on niisuguste standardite kohaldamine tootjate, kauplejate ja tarbijate huvides. Seega kehtestati banaani-, oliiviõli ja lauaoliivide, elustaime-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses turustamisstandardid, mis on eelkõige seotud kvaliteedi, sortimise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, päritolu ja tähistamisega. Seepärast on asjakohane see lähenemisviis käesolevas määruses säilitada.

(50)

Oliiviõli ja lauaoliivide ning banaanide turgude ühise korralduse kohaselt on turustamisstandardite sätete vastuvõtmine seni usaldatud komisjonile. Arvestades nende üksikasjalikku tehnilist iseloomu ning vajadust nende tõhusust pidevalt parandada ja neid arenevatele kaubandustavadele kohandada, on asjakohane laiendada seda lähenemisviisi elustaimesektorile, sätestades kriteeriumid, mida komisjon peab asjaomaste eeskirjade koostamisel arvesse võtma. Lisaks võib osutuda vajalikuks erimeetmete, eelkõige tänapäevaste analüüsimeetodite ja asjaomaste standardite tunnuste kindlaksmääramise muude meetmete vastuvõtmine, et vältida kuritarvitusi tarbijaile esitletud toodete kvaliteedi ja ehtsuse osas ning asjaomaste turgude olulisi häireid, mida sellised kuritarvitused võivad põhjustada.

(51)

Piima, piimatoodete ja rasvade turustamise ja nimetuste reguleerimiseks on kehtestatud mitmeid õigusakte. Nende eesmärk on ühest küljest parandada piima ja piimatoodete positsiooni turul ning teisest küljest tagada piimast ja muust kui piimast valmistatud võiderasvade vaheline aus konkurents, mis on kasuks nii tootjaile kui ka tarbijaile. Nõukogu 2. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta (35) sisalduvate eeskirjade eesmärk on tarbija kaitsmine ning piimatoodete ja konkureerivate toodete vahel tootenimetuste, märgistamise ja reklaami alal konkurentsitingimuste kehtestamine, et vältida igasuguseid moonutusi. Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas, (36) sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on tagada joogipiima kõrge kvaliteet ning tarbijate soovidele ja vajadustele vastavad tooted, stabiliseerides sel moel asjaomast turgu ja tagades tarbijale kvaliteetse joogipiima. Nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2991/94, millega kehtestatakse võiderasvade standardid, (37) kehtestatakse piima ja teiste põllumajandustoodete turustamisstandardid koos selge ja ühemõttelise liigitusega ning eeskirjadega nimetuste kohta. Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad säilitada.

(52)

Muna- ja linnulihasektori osas on olemas sätted turustamisstandardite ning mõnel juhul ka tootmise kohta. Need sätted sisalduvad nõukogu 19. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta, (38) nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta (39) ja nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruses nr 2782/75 haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta (40). Nimetatud määrustes sisalduvad peamised eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(53)

Määrusega (EÜ) nr 1028/2006 sätestatakse, et munade turustusnorme peaks põhimõtteliselt kohaldama ühenduses turustatavate ja üldjuhul ka kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud liiki Gallus gallus kuuluvate kanade kõikide munade suhtes. Selles eristatakse ka otseselt inimtoiduks sobivaid ning mittesobivaid mune, luues kaks munade kvaliteediklassi ning nähes ette sätted, millega tagatakse tarbijale asjakohane teave kvaliteedi- ja kaaluklasside ning kasutatud tootmisviisi kohta. Kõnealuse määrusega sätestatakse ka erieeskirjad kolmandatest riikidest imporditud munade suhtes, mille kohaselt teatud kolmandas riigis jõus olevad erisätted võivad ühenduse õigusaktide tagatud samaväärsuse korral õigustada erandeid kõnealustest turustamisstandarditest.

(54)

Linnulihasektoris sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 1906/90, et turustusnorme peaks põhimõtteliselt kohaldama ühenduses turustatava inimtoiduks sobiva teatud kodulinnuliha liikide suhtes ning et kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud kodulinnuliha suhtes ei peaks kõnealuseid turustusnorme siiski kohaldama. Kõnealuse määrusega sätestatakse kodulinnuliha liigitamine vastavalt lihakusele ja välimusele kahte kategooriasse ning selle liha müügiks pakkumise tingimused.

(55)

Vastavalt nimetatud määrustele peaksid liikmesriigid võima teha erandeid kõnealuste turustusnormide kohaldamisest vastavalt munade ja kodulinnuliha suhtes, mida väikestes kogustes müüakse teatud otseturustusviisidel tootjalt lõpptarbijale.

(56)

Määrusega (EÜ) nr 2782/75 sätestatakse erieeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustamise ja transpordi, samuti haudemunade inkubatsiooni kohta. Eelkõige sätestatakse kõnealuse määrusega tibude tootmiseks kasutatavate haudemunade eraldi märgistamine, pakendamise viis ja transpordiks kasutatav pakkematerjal. Väikesed aretusfarmid ja muud farmid on kõnealuses määruses sätestatud normide kohaldamise kohustusest siiski vabastatud.

(57)

Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad ilma sisuliste muudatusteta säilitada. Siiski tuleks kõnealustes määrustes sisalduvaid tehnilise iseloomuga sätteid käsitleda komisjoni poolt vastu võetavates rakenduseeskirjades.

(58)

Nagu seni on sätestatud humalaturu ühises korralduses, tuleks kogu ühenduses järgida kvaliteedipoliitikat, rakendades sertifitseerimist käsitlevaid sätteid koos eeskirjadega, mis üldjuhul keelavad ilma sertifikaadita toodete või importtoodete korral samaväärsetele kvaliteeditunnustele mittevastavate toodete turustamise.

(59)

Oliiviõli kirjeldused ja määratlused ning nimed on oluline osa turu korraldusest, sest nendega kehtestatakse kvaliteedistandardid ning antakse tarbijatele toote kohta piisavat teavet ning need tuleks käesolevas määruses säilitada.

(60)

Üks eespool nimetatud toetuskavasid, mis aitab kaasa piima- ja piimatooteturu tasakaalustamisele ning seega selle sektori turuhindade stabiliseerimisele, seisneb lõssi kaseiiniks ja kaseinaatideks töötlemise toetamises, ning sisaldub määruses (EÜ) nr 1255/1999. Nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2204/90, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas, (41) võeti kasutusele eeskirjad kaseiini ja kaseinaatide kasutamise kohta juustu tootmisel, et heastada selle toetuskava võimalikke ebasoodsaid mõjusid, võttes arvesse ohtu juustule, mis kaasneb kaseiini ja kaseinaatidega asendamisega, ja püüdes sel moel turgu stabiliseerida. Need eeskirjad tuleks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(61)

Teatava põllumajandustoorme töötlemine etüülalkoholiks on tihedalt seotud selle toorme majandusliku tähtsusega. See võib märkimisväärselt kaasa aidata kõnealuse toorme väärtuse suurenemisele ning olla olulise majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega ühenduse teatavate piirkondade majandusele või oluliseks sissetulekuallikaks asjaomase toorme tootjaile. Samuti võimaldab see kõrvaldada turult ebarahuldava kvaliteediga tooted ja lühiajalised ülejäägid, mis võiksid põhjustada ajutisi probleeme teatavates sektorites.

(62)

Humala-, oliiviõli ja lauaoliivide, tubaka- ja siidiussisektoris keskenduvad õigusaktid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks eri liiki organisatsioonidele, seda eelkõige asjaomaste toodete turgude stabiliseerimiseks ning nende kvaliteedi parandamiseks ja tagamiseks ühismeetmete kaudu. Seda organisatsioonide süsteemi seni reguleerinud sätted põhinevad liikmesriikide tunnustatud organisatsioonidel või teatavatel tingimustel komisjoni tunnustatud organisatsioonidel vastavalt komisjonis vastu võetavatele sätetele. See süsteem tuleks säilitada ning seni kehtinud sätted ühtlustada.

(63)

Et toetada tootmisharudevaheliste organisatsioonide teatavat tegevust, mis pakub erilist huvi, arvestades tubakaturu ühtse korralduse kehtivaid eeskirju, tuleks ette näha tootmisharudevahelise organisatsiooni poolt tema liikmete jaoks vastuvõetud eeskirjade laiendamine teatavatel tingimustel kõikidele ühe või mitme piirkonna tootjatele ja rühmadele, kes organisatsiooni ei kuulu. Sama tuleks kohaldada ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide muu tegevuse suhtes, mis pakuvad tubakasektori seisukohalt üldmajanduslikku või tehnilist huvi ja mis seega tulevad kasuks kõikidele kõnealustes tootmisharudes tegutsevatele isikutele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid omavahel tihedat koostööd tegema. Komisjonil peaksid olema püsivad järelevalvevolitused, eriti nende organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste tõttu.

(64)

Teatud sektorites peale nende, mille suhtes on kehtivate eeskirjadega sätestatud tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine, võivad liikmesriigid soovida selliseid siseriiklikul õigusel põhinevaid organisatsioone tunnustada, kui ühenduse õigus seda võimaldab. Seetõttu tuleks seda võimalust täpsustada. Lisaks tuleks vastu võtta eeskirjad, mille kohaselt jääb pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kehtima kehtivatele määrustele vastavate tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine.

(65)

Ühenduse ühtne turg sisaldab kauplemissüsteemi ühenduse välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt ühenduse turgu stabiliseerima. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(66)

Kolmandate riikidega toimuva põllumajandustoodetega kauplemise mahu järelevalvet teravilja-, riisi-, suhkru-, seemne-, oliiviõli ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha-, elustaime- ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholituru ühises korralduses on seni nii impordi kui ka ekspordi osas rakendatud kas kohutuslike litsentside süsteemi või süsteeme, milles komisjonil oli õigus kehtestada litsentsinõudeid.

(67)

Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult. Sellest tulenevalt ning arvestades nendest ühistest turukorraldustest, kus litsentside haldamine on juba komisjoni pädevusse antud, saadud kogemusi, tundub olevat asjakohane laiendada nimetatud lähenemisviisi kõikidele sektoritele, kus kasutatakse impordi- ja ekspordilitsentse. Litsentsinõuete kehtestamise otsuse peaks tegema komisjon, võttes arvesse impordilitsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt.

(68)

Põllumajandustoodetele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute kohaselt kehtivad tollimaksud on suures osas sätestatud ühises tollitariifistikus. Osa teravilja- ja riisisektori toodete kohta on aga lisamehhanismide kasutuselevõtu tõttu vaja ette näha erandite tegemise võimalus.

(69)

Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(70)

Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama impordi tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muust nõukogu õigusaktist.

(71)

Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse nr 2729/75 (teravilja-, riisi- ja purustatud riisi segude impordimaksude kohta) (42) eesmärk on tagada teravilja, riisi ja purustatud riisi segude importimisel kohaldatava maksusüsteemi nõuetekohane toimimine. Need eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(72)

Ühendus on sõlminud mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja sellest lähtuvalt on neil riikidel võimalik roosuhkrut ühendusse eksportida soodsatel tingimustel. Suhkruturu ühine korraldus näeb ette rafineerimistehaste suhkruvajaduse hindamise ning teatavatel tingimustel impordilitsentside reserveerimise oluliste imporditud toor-roosuhkru koguste spetsialiseerunud kasutajatele, keda loetakse ühenduses täiskoormusega rafineerimistehasteks. Need sätted tuleks säilitada.

(73)

Selleks et keelatud kultuurid ei saaks häirida kiu tootmiseks kasvatatava kanepi turu ühist korraldust, sätestab vastav määrus imporditud kanepi ja kanepiseemnete kontrolli, tagamaks et kõnealused saadused pakuksid tetrahüdrokannabinooli sisalduse suhtes teatavaid garantiisid. Lisaks tuleks muul otstarbel kui külvamiseks imporditud kanepiseemnete kohta kehtestada kontrollsüsteem, mis näeb ette asjaomaste importijate heakskiitmise süsteemi. Need sätted tuleks säilitada.

(74)

Humalasektori toodete puhul järgitakse kogu ühenduses kvaliteedipoliitikat. Importtoodete puhul tuleks sätted, millega tagatakse ainult samaväärsetele kvaliteedi miinimumtunnustele vastavate toodete importimine, käesolevasse määrusesse inkorporeerida.

(75)

Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(76)

Ühiste turukorralduste nõuetekohase toimimise tagamiseks ja eelkõige turuhäirete vältimiseks nähakse paljude toodete turgude ühiste korraldustega tavaliselt ette võimalus keelata sees- ja välistöötlemise korra kasutamine. See võimalus tuleks säilitada. Lisaks näitavad kogemused, et kui kõnealune kord häirib või ähvardab häirida turgu, peab meetmeid võtma ilma suurema viivituseta. Seepärast tuleks komisjonile anda vastavad õigused. Seega on asjakohane võimaldada komisjonil sellistes olukordades sees- ja välistöötlemise korra kasutamine peatada.

(77)

Kolmandatesse riikidesse ekspordil selliste toetuste määramine, mis põhinevad ühenduse ja maailmaturuhinna vahel ning mille puhul piirdutakse ühenduse WTO kohustustega, peaks kaitsma ühenduse osalemist käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate teatavate toodete rahvusvahelises kaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid.

(78)

Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada toetuste määramise ajal, kontrollides makseid EAGFi eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ette nähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ette nähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(79)

Kogusepiirangutele vastavuse peaks tagama usaldusväärne ja tõhus järelevalvesüsteem. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses iga asjaomase toote konkreetse olukorra põhjal. Sellest reeglist võiks erandeid lubada üksnes asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes kogusepiiranguid ei kohaldata. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest kõrvalekaldumise puhuks, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ette nähtud koguseid.

(80)

Elusveiste ekspordi korral tuleks eksporditoetuste andmine ja väljamaksmine ette näha üksnes juhul, kui järgitakse loomade heaolu, eelkõige loomade kaitset transportimisel käsitlevate ühenduse õigusaktide sätteid.

(81)

Kui põllumajandustooted vastavad teatavatele spetsifikatsioonidele ja/või hinnatingimustele, võivad need kolmandates riikides kuuluda impordi erirežiimi alla. Sellise süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik halduskoostöö importiva kolmanda riigi ja ühenduse asutuste vahel. Selleks peaks toodetele olema lisatud ühenduses välja antud sertifikaat.

(82)

Lillesibulate eksport kolmandatesse riikidesse on ühendusele märkimisväärse majandusliku tähtsusega. Sellise ekspordi jätkamist ja arendamist võib tagada hindade stabiliseerimisega kõnealuses kaubanduses. Selleks tuleks kõnealuste toodete jaoks sätestada ekspordi miinimumhinnad.

(83)

Asutamislepingu artikli 36 kohaselt kohaldatakse asutamislepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult ulatuses, mille nõukogu määrab kindlaks asutamislepingu artikli 37 lõigete 2 ja 3 raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele. Erinevates ühistes turukorraldustes kuulutati riigiabisätted suures osas kohaldatavateks. Eelkõige asutamislepingust tulenevate eeskirjade kohaldamine ettevõtjate suhtes on lisaks määratletud nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes (43). Tulenevalt eesmärgist luua üks kõikehõlmav turupoliitika eeskirjade kogumik on asjakohane inkorporeerida kõik asjaomased sätted käesolevasse määrusesse.

(84)

Asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust käsitlevaid, samuti turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju tuleks põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldada sel määral, et nende kohaldamine ei takistaks põllumajandusturgude riigisisese korralduse toimimist ega ohustaks ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamist.

(85)

Eriline lähenemine tagatakse sellistele põllumajandustootjate ühendustele, kelle esmane eesmärk on põllumajandustoodete ja -saaduste ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamist.

(86)

Ühise põllumajanduspoliitika arengu ohustamise vältimiseks ning selleks, et tagada kõnealuste ettevõtete mittediskrimineeriv kohtlemine ja õiguskindlus, peaks ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, olema volitatud otsustama, kas asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega kooskõlas.

(87)

Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks aga komisjon koostama olemasolevate, uute või kavandatavate riiklike toetuste nimekirja, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid.

(88)

Soome ja Rootsi võivad nende ühinemisest alates põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete tootmise ja turustamise erilise majandusliku olukorra tõttu neid tegevusi toetada. Lisaks võib Soome oma eriliste kliimatingimuste tõttu anda komisjoni loal toetust ainult Soomes toodetavate seemnete ja teraviljaseemnete teatavate koguste tootmiseks. Need erandid tuleks säilitada.

(89)

Liikmesriikides, kus suhkrukvoote on oluliselt vähendatud, esineb suhkrupeedikasvatajatel tõsiseid kohandamisprobleeme. Sellistel juhtudel ei ole määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10f sätestatud suhkrupeedikasvatajatele antav ühenduse üleminekutoetus piisav suhkrupeedikasvatajate raskuste täielikuks lahendamiseks. Seetõttu tuleks liikmesriikidel, kes on määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas 20. veebruaril 2006 kindlaksmääratud suhkrukvoote vähendanud rohkem kui 50 %, lubada anda suhkrupeedikasvatajatele ühenduse üleminekuabi kohaldamise perioodil riigiabi. Tagamaks, et liikmesriigid ei annaks riigiabi oma suhkrupeedikasvatajate vajadusi ületavas ulatuses, peaks asjaomase riigiabi kogusumma kindlaksmääramine jätkuvalt sõltuma komisjoni heakskiidust, välja arvatud Itaalia puhul, kus toetuse maksimumvajadust kõige tootlikuma suhkrupeedikasvataja osas reformijärgsete turutingimustega kohanemiseks on hinnatud 11 eurole ühe tonni toodetud suhkrupeedi kohta. Lisaks tuleks Itaalia eeldatavate eriprobleemide tõttu säilitada kord, mis võimaldab suhkrupeedikasvatajatel saada otsest või kaudset riigiabi.

(90)

Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seetõttu tuleks säilitada suhkruturu ühise korralduse raames võetud sätted, mis lubavad sellel liikmesriigil anda oma suhkrupeedikasvatajatele püsivalt riigiabi piisavas summas.

(91)

Arvestades Saksamaa eriolukorda, kus praegu antakse riiklikku abi suurele hulgale väiketootjaile, kes toodavad alkoholi Saksamaa alkoholimonopoli eritingimuste alusel, on vaja piiratud ajavahemiku jooksul lubada kõnealuse abi andmist jätkata. Samuti tuleb ette näha aruande esitamine komisjoni poolt selle erisuse toimimise kohta nimetatud perioodi lõpus koos asjakohaste ettepanekutega.

(92)

Kui liikmesriik soovib oma territooriumil toetada meetmeid piima ja piimatoodete tarbimise edendamiseks ühenduses, tuleks piimatootjatele ette näha selliste meetmete rahastamisvõimalus riigi tasandil kehtiva müügiedendustasu kaudu.

(93)

Kuivsööda tootmise võimalikku arengut arvesse võttes peaks komisjon enne 30. septembrit 2008 esitama nõukogule seda sektorit käsitleva aruande, mille aluseks on kuivsöödaturu ühise korralduse hindamine. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased ettepanekud. Lisaks peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andma mesindussektori suhtes kohaldatava toetuskava kohta.

(94)

Ühenduse turgude praeguse olukorra ja arenguväljavaadete kohta on vaja piisavalt teavet. Seetõttu tuleks ette näha kõikide ühenduses kasvatatud humala tarnelepingute registreerimine.

(95)

On asjakohane näha teatavatel tingimustel ja teatavate toodete osas ette meetmed juhtudeks, kus siseturuhindade olulise muutumise või maailmaturu noteeringute või hindade tõttu on tekkinud või võivad tekkida häired.

(96)

On vaja kasutusele võtta põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi käsitlevate erimeetmete raamistik, mis võimaldaks turujärelevalve eesmärgil koguda majandusandmeid ja analüüsida statistilist teavet. Kuivõrd põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turg on seotud etüülalkoholituruga üldiselt, tuleb kättesaadavaks teha ka muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlev teave.

(97)

Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele tekkinud kulutused peaks rahastama ühendus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

(98)

Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajalikud meetmed, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(99)

Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.

(100)

Et vältida käesolevas määruses ette nähtud soodustuste kuritarvitamist, ei tohiks neid soodustusi anda või tuleks nende andmine lõpetada, kui leitakse, et mis tahes soodustuste saamise tingimused on loodud kunstlikult vastupidiselt käesoleva määruse eesmärkidele.

(101)

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ning nende täitmata jätmise korral haldusmeetmeid ja -karistusi. Seetõttu tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu vastavad eeskirjad, sealhulgas alusetute maksete tagasinõudmist ning käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid liikmesriikide aruandluskohustusi käsitlevad eeskirjad.

(102)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks üldjuhul vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (44). Teatavate käesolevast määrusest tulenevate meetmete puhul, mis käsitlevad komisjoni volitusi, nõuavad kiiret tegutsemist või on puhtalt haldusliku iseloomuga, tuleks komisjoni volitada tegutsema omal vastutusel.

(103)

Värskete puu- ja köögiviljade ning töödeldud puu- ja köögiviljatoodete ning veinituru ühise korralduse teatud aspektide käesolevasse määrusesse kaasamise tõttu tuleks neisse ühistesse turukorraldustesse teha teatavad muudatused.

(104)

Käesolev määrus inkorporeerib asutamislepingust tulenevate konkurentsieeskirjade kohaldamist käsitlevad sätted. Seni on selliseid sätteid reguleerinud nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006. Nimetatud määruse reguleerimisala tuleks muuta, nii et selle sätted kehtiksid asutamislepingu I lisas loetletud toodete suhtes, mida käesolev määrus ei hõlma.

(105)

Käesolev määrus inkorporeerib põhjendustes 2 ja 3 loetletud alusmäärustes sisalduvad sätted, välja arvatud need, mis sisalduvad määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999. Lisaks sellele inkorporeerib käesolev määrus järgmiste määruste sätted:

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2729/75 teravilja-, riisi- ja purustatud riisi segude impordimaksude kohta;

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2763/75 sealihasektoris eraladustusabi andmise üldeeskirja kohta (45);

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2782/75 haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta;

nõukogu 25. märtsi 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 707/76 siidiussikasvatajate tootjarühmade tunnustamise kohta (46);

nõukogu 17. mai 1977. aasta määrus (EMÜ) nr 1055/77 sekkumisametite poolt kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta (47);

nõukogu 20. detsembri 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 2931/79 eksporditoetuse andmise kohta põllumajandustoodetele, mis võivad kolmandas riigis kasutada impordi erirežiimi (48);

nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala;

nõukogu 2. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta;

nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad;

nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 386/90 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta (49);

nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1186/90, millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala;

nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta;

nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2204/90, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas;

nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2077/92, mis käsitleb tubakasektori kutsealadevahelisi organisatsioone ja majandusharusiseseid kokkuleppeid (50);

nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2137/92, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi;

nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2991/94, millega kehtestatakse võiderasvade standardid;

nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas;

nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2250/1999 Uus-Meremaalt pärit või tariifikvoodi kohta (51);

nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris;

nõukogu 19. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta;

nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala kohta.

(106)

Seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada. Õiguskindluse huvides ja arvestades käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavate õigusaktide arvu ning kõnealuste õigusaktide kohaselt vastuvõetud või nendega muudetud õigusaktide arvu, on asjakohane selgitada, et kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ühegi kehtetuks tunnistatud õigusakti alusel vastuvõetud õigusakti või nendega teistesse õigusaktidesse tehtud muudatuste kehtivust.

(107)

Käesolevat määrust tuleks üldjuhul kohaldada alates 1. jaanuarist 2008. Tagamaks, et käesoleva määruse uued sätted ei mõjutaks jooksvat turustusaastat 2007/2008, tuleks nende sektorite suhtes, millele on ette nähtud turustusaastad, siiski ette näha hilisem kohaldamiskuupäev. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada asjassepuutuvate sektorite suhtes alates turustusaastast 2008/2009. Selle tulemusel kohalduvad nimetatud sektorite vastavad määrused kuni vastava turustusaasta 2007/2008 lõpuni.

(108)

Lisaks tuleks teatavate muude sektorite suhtes, millele ei ole turustusaastaid ette nähtud, samuti ette näha hilisem kohaldamiskuupäev, et tagada sujuv üleminek olemasolevatelt ühistelt turukorraldustelt käesolevale määrusele. Eelnevast tulenevalt tuleks olemasolevaid ühiseid turukorraldusi reguleerivate määruste kohaldamist jätkata kuni käesolevas määruses sätestatud hilisema kohaldamiskuupäevani.

(109)

Määruse (EÜ) nr 386/90 osas antakse selles määruses käsitletud teemade vastuvõtmise pädevus käesoleva määrusega üle komisjonile. Lisaks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3220/84, (EMÜ) nr 1186/90, (EMÜ) nr 2137/92 ja (EÜ) nr 1183/2006 ning üksnes teatud sätted nimetatud määrustest inkorporeeritakse käesolevasse määrusesse. Nendes määrustes sisalduvaid edasisi üksikasju käsitletakse seega komisjoni vastuvõetavates rakenduseeskirjades. Komisjonile tuleks asjakohaste eeskirjade kehtestamiseks anda lisaaega. Nimetatud määruste kohaldamist tuleks seetõttu jätkata 31. detsembrini 2008.

(110)

Järgmised nõukogu õigusaktid on muutunud üleliigseks ning need tuleks kehtetuks tunnistada:

nõukogu 12. märtsi 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 315/68, millega määratakse kindlaks lillesibulate, juuremugulate ja varremugulate kvaliteedistandardid (52);

nõukogu 12. märtsi 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 316/68 värskete lõikelillede ja värske lõikerohelise kvaliteedistandardite kindlaksmääramise kohta (53);

nõukogu 9. detsembri 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 2517/69, millega sätestatakse teatavad meetmed ühenduse puuviljatoomise ümberkorraldamiseks (54);

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2728/75 tärklise valmistamiseks ette nähtud kartulite ja kartulitärklise tootmis- ja turustamistoetuste kohta (55);

nõukogu 5. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1358/80, millega fikseeritakse täiskasvanud veiste soovitus- ja sekkumishind 1980/81. turustusaastaks ning kehtestatakse ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala (56);

nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4088/87, milles määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist ja Jordaaniast pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused (57);

nõukogu 20. novembri 1974. aasta otsus 74/583/EMÜ suhkru liikumise järelevalve kohta (58).

(111)

Üleminek käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavates sätetes ja määrustes ette nähtud korralt võib põhjustada raskusi, mida käesoleva määruses ei käsitleta. Selliste raskuste käsitlemiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu üleminekumeetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I OSA

SISSEJUHTAVAD SÄTTED

II OSA

SISETURG

I JAOTIS

TURUSEKKUMINE

I PEATÜKK

Riiklik sekkumine ja eraladustamine

I jagu

Üldsätted

II jagu

Riiklik sekkumine

I alajagu

Üldsätted

II alajagu

Kokkuostu väljakuulutamine ja peatamine

III alajagu

Sekkumishind

IV alajagu

Sekkumisvarude müük

III jagu

Eraladustamine

I alajagu

Kohustuslik abi

II alajagu

Vabatahtlik abi

IV jagu

Ühissätted

II PEATÜKK

Sekkumise erimeetmed

I jagu

Erandlikud turutoetusmeetmed

II jagu

Teravilja- ja riisisektori meetmed

III jagu

Suhkrusektori meetmed

IV jagu

Pakkumise kohandamine

III PEATÜKK

Tootmise piiramise süsteemid

I jagu

Üldsätted

II jagu

Suhkur

I alajagu

Kvootide määramine ja haldamine

II alajagu

Kvootide ületamine

III jagu

Piim

I alajagu

Üldsätted

II alajagu

Kvootide määramine ja haldamine

III alajagu

Kvootide ületamine

IV jagu

Menetlussätted

IV PEATÜKK

Toetuskavad

I jagu

Töötlemistoetus

I alajagu

Kuivsööt

II alajagu

Kiu tootmiseks kasvatatud lina

II jagu

Tootmistoetus

III jagu

Piima- ja piimatootesektori toetused

IV jagu

Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetused

V jagu

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

VI jagu

Mesindussektori erisätted

VII jagu

Siidiussisektori toetused

II JAOTIS

TURUSTAMIST JA TOOTMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Turustamisstandardid ja tootmistingimused

I jagu

Turustamisstandardid

II jagu

Tootmistingimused

III jagu

Menetluseeskirjad

II PEATÜKK

Tootjaorganisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid

I jagu

Üldpõhimõtted

II jagu

Tubakasektori tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad

III jagu

Menetluseeskirjad

III OSA

KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

I PEATÜKK

Üldsätted

II PEATÜKK

Import

I jagu

Impordilitsentsid

II jagu

Imporditollimaksud

III jagu

Impordikvootide haldamine

IV jagu

Teatavaid tooteid käsitlevad erisätted

I alajagu

Teravilja- ja riisisektori impordi erisätted

II alajagu

Suhkru impordi sooduskord

III alajagu

Kanepi impordi erisätted

IV alajagu

Humala impordi erisätted

V jagu

Kaitse ja seestöötlemine

III PEATÜKK

Eksport

I jagu

Ekspordilitsentsid

II jagu

Eksporditoetused

III jagu

Piima- ja piimatootesektori ekspordikvootide haldamine

IV jagu

Impordi erirežiim kolmandas riigis

V jagu

Elustaimede erisätted

VI jagu

Välistöötlemine

IV OSA

KONKURENTSIEESKIRJAD

I PEATÜKK

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Riigiabieeskirjad

V OSA

SEKTORITE ERISÄTTED

VI OSA

ÜLDSÄTTED

VII OSA

RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Rakendussätted

II PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD TOODETE LOETELU

I osa:

Teravili

II osa:

Riis

III osa:

Suhkur

IV osa:

Kuivsööt

V osa:

Seemned

VI osa:

Humal

VII osa:

Oliiviõli ja lauaoliivid

VIII osa:

Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep

IX osa:

Puu- ja köögiviljad

X osa:

Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

XI osa:

Banaanid

XII osa:

Vein

XIII osa:

Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

XIV osa:

Toortubakas

XV osa:

Veise- ja vasikaliha

XVI osa:

Piim ja piimatooted

XVII osa:

Sealiha

XVIII osa:

Lamba- ja kitseliha

XIX osa:

Munad

XX osa:

Kodulinnuliha

XXI osa:

Muud tooted

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 3 OSUTATUD TOODETE LOEND

I osa:

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol

II osa:

Mesindustooted

III osa:

Siidiussid

III LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD MÕISTED

I osa:

Teravili

II osa:

Suhkrusektorit käsitlevad mõisted

III osa

Humalasektorit käsitlevad mõisted

IV osa:

Veise- ja vasikalihasektorit käsitlevad mõisted

V osa:

Piima- ja piimatootesektorit käsitlevad mõisted

VI osa:

Munasektorit käsitlevad mõisted

VII osa:

Kodulinnusektorit käsitlevad mõisted

VIII osa:

Mesindussektorit käsitlevad mõisted

IV LISA

RIISI JA SUHKRU STANDARDKVALITEET

A.

Koorimata riisi standardkvaliteet

B.

Suhkru standardkvaliteet:

V LISA

ARTIKLIS 42 OSUTATUD ÜHENDUSE RÜMPADE KLASSIFITSEERIMISSKAALAD

A.

Ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala

B.

Ühenduse searümpade klassifitseerimisskaala

C.

Ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaala

VI LISA

ARTIKLITES 56 JA 59 OSUTATUD RIIKLIKUL JA PIIRKONDLIKUL TASANDIL KEHTIVAD TOOTMISKVOODID

VII LISA

ARTIKLI 58 LÕIKES 2 OSUTATUD ISOGLÜKOOSI TÄIENDAVAD KVOODID

VIII LISA

SUHKRU- VÕI ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD VASTAVALT ARTIKLILE 60

IX LISA

ARTIKLIS 66 OSUTATUD TOOTMISKVOODID JA RESTRUKTUREERIMISRESERVI KOGUSED

X LISA

ARTIKLIS 70 OSUTATUD REFERENTSRASVASISALDUS

XI LISA

 

A.

Artikli 94 lõikes 1 osutatud garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel

B.

Artiklis 89 osutatud garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel

XII LISA

Artikli 114 lõikes 1 osutatud PIIMA JA PIIMATOODETEGA SEOTUD MÕISTED JA NIMETUSED

XIII LISA

ARTIKLI 114 LÕIKES 2 OSUTATUD INIMTARBIMISEKS ETTE NÄHTUD PIIMA TURUSTAMINE

XIV LISA

ARTIKLIS 111A OSUTATUD MUNA- JA LINNULIHASEKTORI TOODETE TURUSTAMISSTANDARDID

A.

Liiki Gallus gallus kuuluvate kanade munade turustamisstandardid

B.

Kodulinnuliha turustamisstandardid

C.

Haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- ja turustamisstandardid

XV LISA

ARTIKLIS 115 OSUTATUD VÕIDERASVADE SUHTES KOHALDATAVAD STANDARDID

XV lisa liide

 

XVI LISA

ARTIKLIS 118 OSUTATUD OLIIVIÕLI JA OLIIVIJÄÄKÕLI KIRJELDUSED JA MÄÄRATLUSED

XVII LISA

ARTIKLITES 137 JA 139 OSUTATUD RIISI IMPORDITOLLIMAKSUD

XVIII LISA

ARTIKLIS 138 OSUTATUD BASMATI RIISI SORDID

XIX LISA

RIIGID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 153 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 154 LÕIKE 1 PUNKTIS B NING III LISA II OSA PUNKTIS 12

XX LISA

TERAVILJA-, RIISI-, SUHKRU-, PIIMA- JA MUNASEKTORI KAUPADE LOETELU ARTIKLI 26 PUNKTI A ALAPUNKTIS II SÄTESTATUD EESMÄRKIDEL JA III OSA III PEATÜKI II JAOS OSUTATUD EKSPORDITOETUSE TAGAMISEKS

I osa:

Teravili

II osa:

Riis

III osa:

Suhkur

IV osa:

Piim

V osa:

Munad

XXI LISA

SUHKRUT SISALDAVATE KAUPADE LOETELU III OSA III PEATÜKI II JAOS OSUTATUD EKSPORDITOETUSE TAGAMISE EESMÄRGIL

XXII LISA

ARTIKLIS 202 OSUTATUD VASTAVUSTABELID

I OSA

SISSEJUHTAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse toodete turgude ühine korraldus järgmistes sektorites, nagu on täpsemalt sätestatud I lisas:

a)

teravili, I lisa I osa;

b)

riis, I lisa II osa;

c)

suhkur, I lisa III osa;

d)

kuivsööt, I lisa IV osa;

e)

seemned, I lisa V osa;

f)

humal, I lisa VI osa;

g)

oliiviõli ja lauaoliivid, I lisa VII osa;

h)

lina ja kanep, I lisa VIII osa;

i)

puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa;

j)

töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa;

k)

banaanid, I lisa XI osa;

l)

vein, I lisa XII osa;

m)

elustaimed ja lillekasvatustooted, I lisa XIII osa (edaspidi „elustaimesektor”);

n)

toortubakas, I lisa XIV osa;

o)

veise- ja vasikaliha, I lisa XV osa;

p)

piim ja piimatooted, I lisa XVI osa;

q)

sealiha, I lisa XVII osa;

r)

lamba- ja kitseliha, I lisa XVIII osa;

s)

munad, I lisa XIX osa;

t)

linnuliha, I lisa XX osa;

u)

muud tooted, I lisa XXI osa.

2.   Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning veinisektori suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva määruse artiklit 195.

3.   Käesoleva määrusega kehtestatakse erimeetmed järgmiste sektorite suhtes, mis on loetletud ja mõnel juhul täiendavalt määratletud II lisas:

a)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, II lisa I osa (edaspidi „põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi sektor”);

b)

mesindustooted, II lisa II osa (edaspidi „mesindussektor”);

c)

siidiussid, II lisa III osa.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse teatavate sektorite puhul III lisas sätestatud mõisteid.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„põllumajandustootja” – põllumajandustootja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 määratlusele;

b)

„makseasutus” – liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1290/2005 alusel määratud asutus või asutused;

c)

„sekkumishind” – hind, millega tooted ostetakse riikliku sekkumise korras.

Artikkel 3

Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a)

banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

b)

1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste sektorite puhul:

i)

kuivsöödasektor;

ii)

siidiussisektor;

c)

1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i)

teraviljasektor;

ii)

seemnesektor;

iii)

oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iv)

lina- ja kanepisektor;

v)

piima- ja piimatoote sektor;

d)

riisisektori puhul 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini;

e)

suhkrusektori puhul 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

Artikkel 4

Komisjoni volitused

Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, tegutseb komisjon talle antud volituste korral artikli 195 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5

Rakenduseeskirjad

Komisjon võib artikli 2 kohaldamiseks võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad.

Komisjon võib muuta III lisa I osas sätestatud riisiga seotud määratlusi ja selle lisa II osa punktis 12 sätestatud mõiste „AKV/India suhkur” määratlust.

Komisjon võib kindlaks määrata ka töötlemise eri etappidel oleva riisi ümberarvestusmäära, töötluskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse.

II OSA

SISETURG

I JAOTIS

TURUSEKKUMINE

I PEATÜKK

Riiklik sekkumine ja eraladustamine

I jagu

Üldsätted

Artikkel 6

Reguleerimisala

1.   Käesolevas peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad vajaduse korral riikliku sekkumise korras toimuvat kokkuostu ning eraladustamisele antavaid toetusi järgmistes sektorites:

a)

teravili;

b)

riis;

c)

suhkur;

d)

oliiviõli ja lauaoliivid;

e)

veise- ja vasikaliha;

f)

piim ja piimatooted;

g)

sealiha;

h)

lamba- ja kitseliha.

2.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„teravili” – ühenduses koristatud teravili;

b)

„piim” – ühenduses toodetud lehmapiim;

c)

„lõss” – lõss, mis on saadud otseselt ja ainult ühenduses toodetud lehmapiimast;

d)

„koor” – otseselt ja ainult piimast saadud koor.

Artikkel 7

Ühenduse päritolu

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, ostetakse riikliku sekkumise korras kokku ainult ühenduse päritolu tooteid ning eraladustamise toetust antakse ainult ühenduse päritolu toodetele.

Artikkel 8

Võrdlushinnad

1.   Toodetele, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud sekkumismeetmeid, määratakse kindlaks järgmised võrdlushinnad:

a)

teraviljasektor:

101,31 eurot tonni kohta, mida igakuiselt suurendatakse järgmiselt:

november: 0,46 euro võrra tonni kohta;

detsember: 0,92 euro võrra tonni kohta;

jaanuar: 1,38 euro võrra tonni kohta;

veebruar: 1,84 euro võrra tonni kohta;

märts: 2,3 euro võrra tonni kohta;

aprill: 2,76 euro võrra tonni kohta;

mai: 3,22 euro võrra tonni kohta;

juuni: 3,22 euro võrra tonni kohta.

Maisi ja terasorgo juuni võrdlushind jääb kehtima ka sama aasta juulis, augustis ja septembris;

b)

koorimata riis: 150 eurot tonni kohta standardkvaliteedi korral, nagu on määratletud IV lisa punktis A;

c)

suhkur:

i)

valge suhkur:

541,5 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

404,4 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010;

ii)

toorsuhkur:

448,8 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

335,2 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

Punktides i ja ii kehtestatud võrdlushinnad kehtivad tehasest hangitud, pakendamata ja standardkvaliteediga suhkru puhul, nagu on määratletud IV lisa punktis B;

d)

veise- ja vasikalihasektor: 2 224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud artikli 42 lõike 1 punktis a esitatud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalas;

e)

piima- ja piimatoodete sektor:

i)

246,39 eurot 100 kg või kohta,

ii)

174,69 eurot 100 kg lõssipulbri kohta;

f)

sealihasektor: 1 509,39 eurot searümba tonni kohta standardkvaliteedi korral, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel vastavalt artikli 42 lõike 1 punktis b esitatud ühenduse searümpade klassifitseerimisskaalale järgmiselt:

i)

60—120 kg kaaluvad rümbad: E-kvaliteediklass, nagu on sätestatud V lisa punktis B.II;

ii)

120–180 kg kaaluvad rümbad: R-kvaliteediklass, nagu on sätestatud V lisa punktis B.II.

2.   Vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud teravilja ja riisi võrdlushinnad seonduvad lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist. Need võrdlushinnad on kehtivad kõikide ühenduse sekkumiskeskuste jaoks, mis on määratud vastavalt artiklile 41.

3.   Nõukogu võib asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras muuta käesoleva artikli lõikes 1 kindlaksmääratud võrdlushindu, võttes arvesse tootmise ja turgude arengut.

Artikkel 9

Hinnaaruandlus suhkruturul

Komisjon loob suhkruturu hindade kohta teabesüsteemi, mis sisaldab suhkruturu hinnatasemete avaldamise süsteemi.

Süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

Komisjon tagab, et avaldatud teave ei võimalda tuvastada üksikute ettevõtjate hindu.

II jagu

Riiklik sekkumine

I alajagu

Üldsätted

Artikkel 10

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

1.   Lähtudes käesolevas jaos kehtestatud tingimustest ning lisanõuetest ja -tingimustest, mille komisjon määrab kindlaks artikli 43 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmistele toodetele:

a)

pehme nisu, kõva nisu, oder, mais ja sorgo;

b)

koorimata riis;

c)

valge või toorsuhkur tingimusel, et suhkur on toodetud kvoodi piires ja valmistatud ühenduses koristatud peedist või suhkruroost;

d)

värske veise- ja vasikalihasektori jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20 – 0201 20 50 alla;

e)

või, mis on valmistatud ühenduse tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja veesisaldus kõige enam 16 % massist;

f)

kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud pihustusmenetlusel ja saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult lõssist, mille valgusisaldus on vähemalt 35,6 % rasvata kuivekstrakti massist.

2.   Lähtudes käesolevas jaos kehtestatud tingimustest ning lisanõuetest ja -tingimustest, mille komisjon määrab kindlaks artikli 43 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist sealihasektoris CN-koodi 0203 11 10 alla kuuluvate värskete või külmutatud rümpade või poolrümpade, CN-koodi ex 0203 19 15 alla kuuluvate värskete või külmutatud kõhutükkide (läbikasvanud) ja CN-koodi ex 0209 00 11 alla kuuluva värske või külmutatud sulatamata searasva suhtes.

II alajagu

Kokkuostu väljakuulutamine ja peatamine

Artikkel 11

Teravili

1.   Teravilja osas toimub riiklik sekkumine:

a)

Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis 1. augustist 30. aprillini;

b)

Rootsis 1. detsembrist 30. juunini;

c)

teistes liikmesriikides 1. novembrist 31. maini.

Maisi ostetakse riikliku sekkumise korras kokku siiski üksnes järgmistes piirides:

a)

700 000 tonni turustusaastaks 2008/2009;

b)

0 tonni alates turustusaastast 2009/2010.

2.   Kui Rootsi sekkumisperiood tingib sellise teravilja viimise teistest liikmesriikidest Rootsi selle sekkumisperioodi eeliste kasutamiseks, võtab komisjon vastu meetmed olukorra heastamiseks.

Artikkel 12

Riis

Koorimata riisi puhul toimub riiklik sekkumine 1. aprillist 31. juulini. Riikliku sekkumise korras ostetakse perioodi jooksul kokku ainult kuni 75 000 tonni riisi.

Artikkel 13

Suhkur

1.   Suhkru puhul toimub riiklik sekkumine turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010. Riiklik sekkumine piirdub siiski ainult 600 000 tonni valge suhkruga turustusaasta kohta.

2.   Turustusaastal lõike 1 kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kohaldada muid artiklites 32, 52 või 63 sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 14

Veise- ja vasikaliha

1.   Komisjon algatab ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita veise- ja vasikaliha suhtes riikliku sekkumise, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb kaheks järjestikuseks nädalaks alla 1 560 euro tonni kohta.

2.   Komisjon lõpetab ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita riikliku sekkumise, kui lõikes 1 osutatud tingimus ei ole vähemalt ühe nädala jooksul enam täidetud.

Artikkel 15

Või

1.   Kui või turuhind ühes või mitmes liikmesriigis on vaatlusperioodil madalam kui 92 % võrdlushinnast, avab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides või suhtes riikliku sekkumise 1. märtsist kuni 31. augustini.

2.   Kui või turuhind asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides on vaatlusperioodil vähemalt 92 % võrdlushinnast, peatab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita riikliku sekkumise korras kokkuostu.

Lisaks võib komisjon riikliku sekkumise korras kokkuostu peatada, kui lõikes 1 kehtestatud perioodi jooksul ületavad pakutud kogused 30 000 tonni piiri. Sellisel juhul võib kokkuostu teostada pakkumismenetluse alusel komisjoni kindlaksmääratud tingimuste kohaselt.

3.   Komisjon kehtestab või turuhinna kindlaksmääramise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 16

Lõssipulber

Lõssipulbri puhul toimub riiklik sekkumine 1. märtsist 31. augustini.

Komisjon võib siiski riikliku sekkumise peatada kohe, kui sel perioodil sekkumiseks pakutavad kogused ületavad 109 000 tonni piiri. Sellisel juhul võib kokkuostu teostada pakkumismenetluse alusel komisjoni kindlaksmääratud tingimuste kohaselt.

Artikkel 17

Sealiha

Komisjon võib otsustada kohaldada riiklikku sekkumist sealihasektoris, kui searümpade keskmine turuhind ühenduses, nagu see on kehtestatud igas liikmesriigis ühenduse tüüpilistel turgudel kindlaksmääratud hindu arvestades ja kaalutud koefitsientide abil, mis kajastavad iga liikmesriigi suhtelist sigade arvu, on väiksem ja tõenäoliselt ka jääb väiksemaks kui 103 % võrdlushinnast.

III alajagu

Sekkumishind

Artikkel 18

Teravili

Teravilja sekkumishind on võrdne võrdlushinnaga, ilma et see piiraks hinna tõstmist või alandamist kvaliteediga seonduvatel põhjustel.

Artikkel 19

Riis

Riisi sekkumishind on võrdne võrdlushinnaga.

Kui aga makseasutusele pakutavate toodete kvaliteet erineb IV lisa A punktis määratletud standardkvaliteedist, tõstetakse või alandatakse sekkumishinda vastavalt.

Lisaks võib komisjon kindlaks määrata sekkumishinna tõstmised ja alandamised, et tagada tootmise suunatus teatavatele sortidele.

Artikkel 20

Suhkur

Suhkru sekkumishind on 80 % pakkumise esitamise turustusaastale järgnevaks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast.

Kui aga makseasutusele pakutava suhkru kvaliteet erineb IV lisa B punktis määratletud standardkvaliteedist, tõstetakse või alandatakse sekkumishinda vastavalt.

Artikkel 21

Veise- ja vasikaliha

1.   Komisjon määrab veise- ja vasikaliha sekkumishinnad ning sekkumise raames vastuvõetavad kogused kindlaks pakkumismenetluste teel. Eriolukordades võib need kindlaks määrata liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmiste turuhindade alusel.

2.   Vastu võib võtta ainult pakkumisi, mis on võrdsed liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud keskmise turuhinnaga või sellest väiksemad ning mida on suurendatud summa võrra, mille komisjon määrab kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel.

Artikkel 22

Või

Ilma et see piiraks sekkumishinna kindlaksmääramist pakkumismenetluse teel artikli 15 lõikes 2 osutatud juhul, on või sekkumishind 90 % võrdlushinnast.

Artikkel 23

Lõssipulber

Ilma et see piiraks sekkumishinna kindlaksmääramist pakkumismenetluse teel artikli 16 teises lõigus osutatud juhul, on lõssipulbri sekkumishind võrdne võrdlushinnaga.

Kui aga tegelik valgusisaldus on väiksem kui artikli 10 punktis f kindlaksmääratud valgu miinimumsisaldus 35,6 % massist, kuid vähemalt 31,4 % rasvata kuivekstrakti massist, on sekkumishind võrdne võrdlushinnaga, mida on vähendatud 1,75 % iga protsendipunkti kohta, mille võrra valgusisaldus on väiksem kui 35,6 % massist.

Artikkel 24

Sealiha

1.   Komisjon määrab riikliku sekkumise sealihasektoris kindlaks standardkvaliteediga searümpade kohta. Sekkumishind ei või olla rohkem kui 92 % ja vähem kui 78 % võrdlushinnast.

2.   Peale searümpade muude standardkvaliteediga toodete sekkumishinnad tuletatakse searümpade sekkumishinnast, tuginedes kõnealuste toodete ja searümpade kaubandusliku väärtuse vahelisele suhtele.

3.   Muude kui standardkvaliteediga toodete puhul tuletatakse sekkumishinnad asjaomaste standardkvaliteediga toodetele kehtivatest sekkumishindadest, võttes arvesse kvaliteedierinevusi standardkvaliteediga võrreldes. Seda hinda kohaldatakse kindlaksmääratud kvaliteedi suhtes.

IV alajagu

Sekkumisvarude müük

Artikkel 25

Üldpõhimõtted

Riiklikesse sekkumisladudesse ostetud toodete müük toimub viisil, millega välditakse turuhäireid, tagatakse ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning mis vastab asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevatele kohustustele.

Artikkel 26

Suhkru müük

Riikliku sekkumise korras kokkuostetud suhkrut võivad makseasutused müüa ainult hinnaga, mis on kõrgem selleks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast, mil müük toimub.

Komisjon võib siiski otsustada, et makseasutused:

a)

võivad müüa suhkrut esimeses lõigus osutatud võrdlushinnaga võrdse või sellest madalama hinnaga, kui suhkrut kasutatakse:

i)

loomasöödaks või

ii)

ekspordiks kas lisatöötluseta või asutamislepingu I lisas loetletud toodeteks või käesoleva määruse XX lisa III osas loetletud toodeteks töödelduna;

b)

peavad tegema nende käes hoitava töötlemata suhkru inimtarbimiseks kättesaadavaks ühenduse siseturul või heategevusorganisatsioonide jaoks, keda on tunnustanud asjaomane liikmesriik või komisjon (juhul kui liikmesriik ei ole ühtegi sellist organisatsiooni tunnustanud), kehtivast võrdlushinnast madalama hinnaga või tasuta jagamiseks konkreetsete hädaabioperatsioonide raames.

Artikkel 27

Ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele jaotamine

1.   Sekkumisvarudes hoitavad tooted tehakse kättesaadavaks teatavatele kindlaksmääratud organisatsioonidele, et võimaldada toidu jaotamist ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele vastavalt iga-aastasele kavale.

Jaotatakse:

a)

tasuta või

b)

hinnaga, mis ei ole kõrgem määratud organisatsiooni poolt meetme rakendamisel tehtud põhjendatud kuludest.

2.   Toodet võib ühenduse turult mobiliseerida, kui:

a)

see ei ole lõikes 1 osutatud iga-aastase kava rakendamise ajal ühenduse sekkumisvarudes ajutiselt kättesaadav; toodet võib mobiliseerida kava ühes või mitmes liikmesriigis rakendamiseks vajalikus ulatuses ning tingimusel, et kulud jäävad ühenduse eelarves selleks eesmärgiks ette nähtud kulude piiridesse, või

b)

kava rakendamine tooks kaasa mõnes muus liikmesriigis kui toodet vajavas liikmesriigis või liikmesriikides sekkumises olevate toodete väikeste koguste ülekandmise liikmesriikide vahel.

3.   Asjaomased liikmesriigid määravad lõikes 1 osutatud organisatsioonid ja teatavad komisjonile igal aastal õigeaegselt, kas nad soovivad seda kava kohaldada.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud tooted antakse määratud organisatsioonidele üle tasuta. Selliste toodete arvestuslik väärtus on sekkumishind, mida kvaliteedierinevustega arvestamiseks kohandatakse vajaduse korral koefitsientidega.

5.   Ilma et see piiraks artikli 190 kohaldamist, rahastatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel kättesaadavaks tehtud tooteid Euroopa ühenduste eelarve EAGFi asjakohase eelarverubriigi assigneeringutest. Samuti võib ette näha, et samal viisil rahastatakse toodete veokulud sekkumiskeskustest ja määratud organisatsioonide halduskulusid käesolevas artiklis kehtestatud kava rakendamisel, välja arvatud mis tahes kulud, mida abisaajad lõigete 1 ja 2 kohaldamise raames kanda võisid.

III jagu

Eraladustamine

I alajagu

Kohustuslik abi

Artikkel 28

Abikõlblikud tooted

Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt vastavalt artiklile 43 vastuvõetud lisanõuetest ja -tingimustest ei tulene teisiti, antakse eraladustamise toetust järgmistele toodetele:

a)

piimatoodete puhul:

i)

koor;

ii)

ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud mage või, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja veesisaldus kõige rohkem 16 % massist;

iii)

ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud soolavõi, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80 % massist, veesisaldus kõige rohkem 16 % massist ja soolasisaldus kõige rohkem 2 % massist;

b)

juustu puhul:

i)

vähemalt üheksa kuud vana Grana Padano juust;

ii)

vähemalt 15 kuud vana Parmigiano Reggiano juust;

iii)

vähemalt kolm kuud vana Provolone juust.

Artikkel 29

Koorele ja võile kohaldatavad tingimused ja abimäär

Komisjon määrab kindlaks, milliste siseriiklike kvaliteediklasside korral on või abikõlblik. Või märgistatakse sellele vastavalt.

Komisjon määrab kindlaks koorele ja võile antava abi suuruse, pidades silmas ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või eeldatavaid hindu.

Abi võib suurendada, kui laost väljaviimise ajaks on lattu paigutamise ajaga võrreldes turul toimunud etteaimamatu muutus halvenemise suunas.

Artikkel 30

Juustule kohaldatavad tingimused ja abimäär

Juustusektoris makstava abi tingimused ja suuruse kehtestab komisjon. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ladustamiskulusid ja arvatavat turuhindade dünaamikat.

Komisjoni poolt vastavalt esimesele lõigule võetavaid meetmeid rakendab makseasutus, kelle määrab liikmesriik, kelle territooriumil nimetatud juuste toodetakse ja kelle päritolumärgistust need juustud kannavad.

II alajagu

Vabatahtlik abi

Artikkel 31

Abikõlblikud tooted

1.   Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt vastavalt artiklile 43 vastuvõetud lisanõuetest ja -tingimustest ei tulene teisiti, antakse eraladustamise abi järgmistele toodetele:

a)

valge suhkur;

b)

oliiviõli;

c)

artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala alusel liigitatud täiskasvanud veiste värske või jahutatud liha, mis on esitatud rümpade, poolrümpade, komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite, eesveerandite või tagaveerandite kujul;

d)

kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult lõssist;

e)

kaua säilivad juustud ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustud, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud;

f)

sealiha;

g)

lamba- ja kitseliha.

Komisjon võib muuta esimese lõigu punktis c sätestatud toodete nimekirja, kui turuolukord seda nõuab.

2.   Komisjon määrab lõikes 1 sätestatud eraladustusabi kindlaks eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

Lõike 1 punktides d ja e sätestatud toodete jaoks määratakse abi kindlaks pidades silmas ladustamiskulusid ning vastavalt järgmist:

i)

lõssipulbri eeldatavad hinnasuundumused;

ii)

tasakaalu säilitamine abi saavate juustude ja muude turule tulevate juustude vahel.

Artikkel 32

Valge suhkru jaoks abi andmise tingimused

1.   Kui ühenduse keskmine registreeritud valge suhkru hind on vaatlusperioodil võrdlushinnast madalam ning turuolukorda arvestades on tõenäoline selle samale tasemele jäämine, võib komisjon otsustada anda valge suhkru eraladustamise abi ettevõtjatele, kellele on antud suhkrukvoot.

2.   Turustusaastal lõike 1 kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kohaldada muid artiklites 13, 52 või 63 sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 33

Oliiviõli jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada lubada piisavaid tagatisi pakkuvatel ja liikmesriikide heakskiidetud asutustel sõlmida nende poolt turustatava oliiviõli kohta laolepinguid tõsiste turuhäirete korral teatavates ühenduse piirkondades, sealhulgas juhul, kui vaatlusperioodil registreeritud keskmine turuhind on väiksem kui:

a)

1 779 eurot tonni kohta ekstra neitsioliiviõli puhul või

b)

1 710 eurot tonni kohta neitsioliiviõli puhul või

c)

1 524 eurot tonni kohta lambiõli puhul, mille vabade rasvhapete määr on kaks; seda summat vähendatakse 36,70 euro võrra tonnilt iga happesuse lisaühiku kohta.

Artikkel 34

Veise- ja vasikalihasektori toodete jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi, kui ühenduse keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 42 lõike 1 kohaselt vastuvõetud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala alusel, on madalam kui 103 % võrdlushinnast ning on tõenäoline selle samal tasemel püsimine.

Artikkel 35

Lõssipulbri jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda lõssipulbri eraladustamise abi eelkõige juhul, kui toodete hinnasuundumused ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalutusele, mida saaks hooajalise ladustamisega vältida või vähendada.

Artikkel 36

Juustu jaoks abi andmise tingimused

1.   Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi, kui artikli 31 lõike 1 punktis e osutatud juustutoodete hindade areng ja varude olukord viitavad turu tõsisele tasakaalutusele, mida võib hooajalise ladustamisega kõrvaldada või vähendada.

2.   Kui ladustamislepingu tähtaja lõpul on ladustatud juustude turuhind kõrgem kui enne lepingu sõlmimist, võib komisjon otsustada vastavalt kohandada antava abi suurust.

Artikkel 37

Sealiha jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi, kui searümpade keskmine turuhind ühenduses, nagu see on kehtestatud igas liikmesriigis ühenduse tüüpilistel turgudel kindlaksmääratud hindu arvestades ja kaalutud koefitsientide abil, mis kajastavad iga liikmesriigi suhtelist sigade arvu, on väiksem ja tõenäoliselt ka jääb väiksemaks kui 103 % võrdlushinnast.

Artikkel 38

Lamba- ja kitseliha jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi lamba- ja kitselihaturu eriti raske olukorra puhul ühes või mitmes järgmistest noteeringualadest:

a)

Suurbritannia;

b)

Põhja-Iirimaa;

c)

iga liikmesriik eraldi, välja arvatud Ühendkuningriik.

IV jagu

Ühissätted

Artikkel 39

Ladustamise eeskirjad

1.   Makseasutused ei või ladustada kokkuostetud tooteid väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kelle jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad, kui nad ei ole komisjonilt selleks eelnevalt luba saanud.

Käesoleva artikli tähenduses loetakse Belgia ja Luksemburgi territooriume üheks liikmesriigiks.

2.   Luba antakse juhul, kui ladustamine on oluline, võttes arvesse järgmisi tegureid:

a)

ladustusvõimalused ja -nõuded liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub, ning teistes liikmesriikides;

b)

ladustamisest ja transpordist tulenevad täiendavad kulud selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub.

3.   Kolmandas riigis ladustamiseks antakse luba üksnes juhul, kui lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel põhjustaks ladustamine teises liikmesriigis märkimisväärseid raskusi.

4.   Lõike 2 punktis a osutatud teave koostatakse pärast kõikide liikmesriikidega konsulteerimist.

5.   Tollimakse ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames makstavaid või sissenõutavaid summasid ei kohaldata:

a)

pärast lõigete 1, 2 ja 3 alusel antud loa andmist transporditavatele toodetele ega

b)

ühe makseasutuse poolt teisele üle antavatele toodetele.

6.   Vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 tegutsev makseasutus jääb vastutavaks toodete eest, mida ladustatakse väljaspool liikmesriiki, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub.

7.   Kui tooteid, mida makseasutus ladustab väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub, ei tooda sellesse liikmesriiki tagasi, müüakse need ladustamiskohas kehtivate või kehtestatavate hindadega ja tingimustel.

Artikkel 40

Pakkumismenetluste eeskirjad

Pakkumismenetlused peavad tagama kõikidele asjaomastele isikutele võrdse juurdepääsu.

Pakkumiste valikul eelistatakse ühendusele kõige soodsamaid pakkumisi. Igal juhul ei pea pakkumismenetlusele tingimata järgnema lepingu sõlmimine.

Artikkel 41

Sekkumiskeskused

1.   Komisjon määrab sekkumiskeskused teravilja- ja riisisektoris ning määrab kindlaks nendes ladustamise tingimused.

Teraviljasektori toodete osas võib komisjon määrata iga teravilja jaoks eraldi sekkumiskeskused.

2.   Sekkumiskeskuste loetelu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi tegureid:

a)

keskuste asukoht asjaomaste toodetega seotud ületootmise aladel;

b)

piisavate ruumide ja tehnilise varustuse olemasolu;

c)

soodne asukoht transpordi seisukohalt.

Artikkel 42

Rümpade klassifitseerimine

1.   Ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalasid kohaldatakse vastavalt V lisas sätestatud eeskirjadele järgmistes sektorites:

a)

veise- ja vasikalihasektor täiskasvanud veiserümpade osas;

b)

sealihasektor muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade osas;

Lamba- ja kitselihasektoris võivad liikmesriigid kohaldada ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaalat vastavalt V lisa C punktis sätestatud eeskirjadele.

2.   Kohapealseid kontrollimisi seoses täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade klassifitseerimisega viib ühenduse nimel läbi ühenduse inspekteerimiskomitee, kuhu kuuluvad komisjoni eksperdid ja liikmesriikide poolt määratud eksperdid. Komitee annab läbiviidud kontrollimistest aru komisjonile ja liikmesriikidele.

Ühendus kannab läbiviidud kontrollimistest tulenevad kulud.

Artikkel 43

Rakenduseeskirjad

Ilma et see piiraks käeoleva peatüki sätetega komisjonile antud volituste kohaldamist, võtab komisjon vastu selle peatüki rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige seonduda järgmisega:

a)

nõuded ja tingimused, millele peavad vastama artiklis 10 osutatud riikliku sekkumise korras kokkuostetavad tooted või tooted, mille suhtes antakse artiklites 28 ja 31 osutatud eraladustamise abi, eelkõige seoses kvaliteedi, kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendi, sealhulgas selle märgistuse, maksimumvanuse, säilitamise, sekkumishinnaga seonduva toodete etapi ja eraladustamise kestusega ning sealiha puhul selliste toodete loetelu;

b)

IV lisa B osa muudatused;

c)

hinna tõstmiste ja alandamiste kohaldatav ulatus, kui see on asjakohane;

d)

makseasutuste poolt riikliku sekkumisena ülevõtmise ning eraladustamise abi andmise tingimused ja kord, eelkõige:

i)

seoses lepingute sõlmimise ja sisuga;

ii)

eraladustamise perioodi kestus ning lepingus sätestatud ladustamisperioodide lühendamise või pikendamise tingimused;

iii)

tingimused, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustamislepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa;

iv)

liikmesriigiga, kus eraladustamispalve võib esitada;

e)

artiklites 17 ja 37 osutatud tüüpiliste turgude loetelu vastuvõtmine;

f)

eeskirjad, mis käsitlevad riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügitingimusi, eelkõige müügihindu, laost väljaviimise tingimusi, kui see on asjakohane, väljaviidud toodete edasist kasutamist või sihtkohta, läbiviidavat kontrolli ning vajaduse korral kohaldatavat tagatissüsteemi;

g)

artikli 27 lõikes 1 osutatud iga-aastase kava koostamine;

h)

artikli 27 lõikes 2 osutatud ühenduse turu mobiliseerimise tingimused;

i)

artiklis 39 osutatud lube käsitlevad eeskirjad, sealhulgas kaubanduseeskirjade erandid ulatuses, mil need on rangelt vajalikud;

j)

pakkumismenetluste kasutamise korral järgitavat korda käsitlevad eeskirjad;

k)

artiklis 41 osutatud sekkumiskeskuste määramist käsitlevad eeskirjad;

l)

ladudele, milles tooteid võib ladustada, esitatavad tingimused;

m)

artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalad, eelkõige seoses järgmisega:

i)

mõisted;

ii)

rümba esitusviis hinnaaruandluse eesmärgil seoses täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisega;

iii)

V lisa punktis A. III sätestatud tapamajade võetavad meetmed:

direktiivi 88/409/EMÜ artiklis 5 osutatud erandid selliste tapamajade kohta, mis soovivad piirata oma tootmist kohaliku turuga;

erandid, mida võib teha liikmesriikidele, kes on esitanud vastava soovi tapamajade suhtes, milles tapetakse vähe veiseid;

iv)

liikmesriikidele antud luba loobuda searümpade klassifitseerimisskaala kohaldamisest ning kasutada hindamiskriteeriume lisaks kaalule ja hinnangulisele tailihasisaldusele;

v)

eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide hinnaaruandlust teatud toodete kohta.

II PEATÜKK

Sekkumise erimeetmed

I jagu

Erandlikud turutoetusmeetmed

Artikkel 44

Loomataudid

1.   Komisjon võib rakendada mõjutatava turu suhtes erandlikke toetusmeetmeid, et võtta arvesse ühendusesisese kaubanduse ja kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomataudide leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest.

Esimeses lõigus sätestatud meetmeid kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes:

a)

veise- ja vasikaliha;

b)

piim ja piimatooted;

c)

sealiha;

d)

lamba- ja kitseliha;

e)

munad;

f)

linnuliha.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel.

Selliseid meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud tervishoiu- ja veterinaarmeetmed loomataudide puhangute kiireks tõkestamiseks, ning ainult sellises ulatuses ja ajaks, mis on asjaomase turu toetamiseks rangelt vajalik.

Artikkel 45

Tarbijate usalduse kaotus

Komisjon võib võtta erandlikke turutoetusmeetmeid linnuliha- ja munasektori suhtes, et võtta arvesse tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt seotud tarbijate usalduse kaotusega rahva- või loomatervise riskide tõttu.

Need meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel.

Artikkel 46

Rahastamine

1.   Komisjon rahastab artiklites 44 ja 45 osutatud erandlikke meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.

Suu- ja sõrataudi tõrje korral veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorite osas on ühenduse osaline rahastamine 60 % sellistest kuludest.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.

3.   Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata liikmesriikide rahalise toetuse suhtes artiklites 44 ja 45 osutatud erandlikele meetmetele.

II jagu

Teravilja- ja riisisektori meetmed

Artikkel 47

Turu-erimeetmed teraviljasektoris

1.   Komisjon võib võtta teraviljasektori suhtes sekkumise erimeetmeid, kui turuolukord seda nõuab. Eelkõige võib selliseid sekkumismeetmeid võtta siis, kui ühes või mitmes ühenduse piirkonnas turuhinnad seoses sekkumishinnaga langevad või ähvardavad langeda.

2.   Sekkumise erimeetmete olemuse ja kohaldamise ning nende meetmetega hõlmatud toodete müügi või muu käsutamise tingimused ja korra võtab vastu komisjon.

Artikkel 48

Turu-erimeetmed riisisektoris

1.   Komisjon võib võtta erimeetmeid, et:

a)

vältida käesoleva osa I peatüki II jaos sätestatud ühenduse teatavates piirkondades ulatuslikku riiklikku sekkumist riisisektoris;

b)

katta loodusõnnetustest põhjustatud koorimata riisi puudujääki.

2.   Komisjon kehtestab käesoleva artikli rakendamiseks üksikasjalikud eeskirjad.

III jagu

Suhkrusektori meetmed

Artikkel 49

Suhkrupeedi miinimumhind

1.   Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind on järgmine:

a)

27,83 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

b)

26,29 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

2.   Lõikes 1 nimetatud miinimumhinda kohaldatakse IV lisa osas B määratletud standardkvaliteediga suhkrupeedi puhul.

3.   Suhkruettevõtjad, kes ostavad suhkruks töötlemiseks kõlblikku ja kvoodikohaseks suhkruks töötlemiseks mõeldud kvoodikohast suhkrupeeti, peavad maksma vähemalt miinimumhinna, mida on korrigeeritud hinnatõusude ja -langustega kõrvalekallete võimaldamiseks standardkvaliteedist.

Esimeses lõigus osutatud hinnatõuse ja -langusi kohaldatakse vastavalt komisjoni kehtestatud rakenduseeskirjadele.

4.   Suhkrupeedikoguste puhul, mis vastavad neile tööstusliku suhkru või suhkru ülejäägi kogustele, mille suhtes kehtib artiklis 64 sätestatud kvoodiületamise tasu, korrigeerib asjaomane suhkruettevõtja ostuhinda nii, et see on vähemalt võrdne kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga.

Artikkel 50

Mitme kutseala vahelised kokkulepped

1.   Majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning komisjoni kindlaksmääratavatele ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2.   Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi reguleerivad ühenduse vastava tooraine kasvatajate ja ühenduse suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

3.   Tarnelepingus eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatavad suhkrukogused on:

a)

kvoodikohased või

b)

kvoodivälised.

4.   Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe:

a)

lõike 3 punktis a nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b)

vastava hinnangulise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

5.   Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6.   Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 3 ja 4.

7.   Juhul kui majandusharusiseseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, võtab asjaomane liikmesriik ette vajalikud käesoleva määruse kohased sammud, et kaitsta asjaomaste osapoolte huvisid.

Artikkel 51

Tootmismaks

1.   Artikli 56 lõikes 2 osutatud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtete valduses olevad suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid maksustatakse tootmismaksuga.

2.   Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 eurot tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50 % suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.

3.   Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase turustusaasta kvoodile.

Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks.

4.   Ühenduse suhkru ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevad ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajad või siguritarnijad kannaksid kuni 50 % kõnealusest tootmismaksust.

Artikkel 52

Suhkru kõrvaldamine

1.   Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna- lähedasel tasemel, võidakse turult kuni järgmise turustusaasta alguseni kõrvaldada kõigi liikmesriikide jaoks ühine protsendimäär kvoodikohast suhkrut, kvoodikohast isoglükoosi ja kvoodikohast inuliinisiirupit, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

Sellisel juhul vähendatakse asjaomasel turustusaastal artiklis 153 sätestatud traditsioonilist tarnevajadust importtoorsuhkru rafineerimiseks sama protsendimäära võrra.

2.   Lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise protsendimäär määratakse hiljemalt asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks selle turustusaasta jooksul oodatavate turusuundumuste põhjal.

3.   Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kõrvaldamisperioodi vältel enda kulul suhkrukogused, mis vastavad asjaomase turustusaasta kvoodikohase toodangu suhtes kohaldatavale lõikes 1 osutatud protsendimäärale.

Turustusaasta jooksul kõrvaldatud suhkrukogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogusteks. Võttes aga arvesse eeldatavaid suhkruturu suundumusi, võib komisjon otsustada käsitada kogu kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

a)

suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, tööstusliku isoglükoosi või tööstusliku inuliinisiirupina või

b)

täiendavaks kvoodikohaseks toodanguks, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

4.   Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võib komisjon otsustada, et teatava koguse kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

5.   Käesoleva artikli sätete alusel ladustatud suhkru suhtes ei tohi turustusaastal kasutada muid artiklites 13, 32 või 63 sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 53

Rakenduseeskirjad

Komisjon võib vastu võtta käesoleva jao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning eelkõige:

a)

kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 50 lõikes 4 osutatud külvieelsed tarnelepingud;

b)

artikli 52 lõikes 1 osutatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsendimäära;

c)

miinimumhinna maksmistingimusi, kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 52 lõike 4 kohaselt.

IV jagu

Pakkumise kohandamine

Artikkel 54

Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumise kohandamist turunõuetega, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevust, võib komisjon elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid, et:

a)

parandada kvaliteeti;

b)

edendada tootmis-, töötlemis- ja turustuskorraldust;

c)

hõlbustada turuhinnadünaamika registreerimist;

d)

kujundada kasutatud tootmisvahenditel põhinevaid lühi- ja pikaajalisi prognoose.

III PEATÜKK

Tootmise piiramise süsteemid

I jagu

Üldsätted

Artikkel 55

Kvoodisüsteemid

1.   Kvoodisüsteemi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

a)

piim ja muud artikli 65 punktides a ja b määratletud piimatooted;

b)

suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup.

2.   Kui tootja ületab asjaomast kvooti ning ei kasuta suhkru puhul artiklis 61 sätestatud ülemääraseid koguseid, peab ta sellistelt kogustelt maksma kvoodiületamise tasu vastavalt II ja III jaos sätestatud tingimustele.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 (millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem) (59) kohaldamist.

II jagu

Suhkur

I alajagu

Kvootide määramine ja haldamine

Artikkel 56

Kvootide määramine

1.   Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid riiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks VI lisas.

2.   Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõtjale, kes on asutatud nende territooriumil ning on vastavalt artiklile 57 tunnustatud.

Kõikide ettevõtjate jaoks on määratud kvoot võrdne ettevõtjale turustusaastaks 2007/2008 määruse (EÜ) nr 318/2006 alusel määratud kvoodiga.

3.   Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on rohkem kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huvidega.

Artikkel 57

Tunnustatud ettevõtjad

1.   Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjale või ettevõtjale, kes neid tooteid töötleb artikli 62 lõikes 2 esitatud nimekirjas osutatud toodeteks, tingimusel et ettevõtja:

a)

tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b)

nõustub esitama mis tahes teavet ning lubama käesoleva määrusega seotud kontrollimist;

c)

ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2.   Tunnustatud ettevõtjad esitavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi ja suhkruroo koristamine või rafineerimine aset leiab, järgmise teabe:

a)

suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, ning vastavad hinnangulised suhkrupeedi või suhkruroo ja suhkru saagised hektari kohta;

b)

andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude olukorra kohta;

c)

müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 58

Isoglükoosi lisa- ja täiendav kvoot

1.   Turustusaastal 2008/2009 lisatakse eelneva turustusaasta kvoodile täiendav 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot. Kõnealust suurendamist ei kohaldata Bulgaaria ja Rumeenia suhtes.

Turustusaastal 2008/2009 lisatakse eelneva turustusaasta kvoodile Bulgaaria puhul täiendav 11 045 tonni suurune isoglükoosikvoot ja Rumeenia puhul täiendav 1 966 tonni suurune isoglükoosikvoot.

Liikmesriigid määravad ettevõtjatele lisakvoodid proportsionaalselt isoglükoosikvootidega, mis on määratud kooskõlas artikli 56 lõikega 2.

2.   Itaalia, Leedu ja Rootsi võivad nende territooriumil asutatud ettevõtjate taotlusel määrata täiendava isoglükoosikvoodi turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010. Liikmesriikide maksimaalsed täiendavad kvoodid on kindlaks määratud VII lisas.

3.   Kooskõlas lõikega 2 ettevõtjatele määratud kvoodid maksustatakse ühekordselt makstava summaga, mille suurus on 730 eurot. Maksu kogutakse määratud täiendava kvoodi tonni kohta.

Artikkel 59

Kvootide haldamine

1.   Komisjon kohandab VI lisas kehtestatud kvoote turustusaastateks 2008/2009, 2009/2010 ja 2010/2011 hiljemalt eelneva turustusaasta veebruarikuu lõpuks. Kõnealused kohandused tulenevad käesoleva artikli lõike 2, käesoleva määruse artikli 58 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohaldamisest.

2.   Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, määrab komisjon hiljemalt 28. veebruariks 2010 kindlaks, milline on vajaminev protsendimäär kehtivate suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvootide vähendamiseks liikmesriigi või piirkonna kohta, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011.

3.   Vastavalt sellele kohandavad liikmesriigid iga ettevõtja kvoodi.

Artikkel 60

Riigisiseste kvootide määramine

1.   Liikmesriik võib vähendada oma territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti kuni 10 % igal turustusaastal.

2.   Liikmesriigid võivad kvoote ettevõtjate vahel üle kanda kooskõlas VIII lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte, eriti suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

3.   Vastavalt lõigetele 1 ja 2 vähendatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõtjale oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

II alajagu

Kvootide ületamine

Artikkel 61

Reguleerimisala

Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 56 nimetatud kvoote, võib:

a)

kasutada artiklis 62 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b)

kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse kooskõlas artikliga 63;

c)

kasutada tarnete erikorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 II jaotisega (60) või

d)

eksportida komisjoni kindlaksmääratud koguselise piirangu raames, järgides asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 64 osutatud kvoodiületamise tasu.

Artikkel 62

Tööstuslik suhkur

1.   Tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup säilitatakse ühe lõikes 2 nimetatud toote tootmiseks, kui:

a)

artikli 57 kohaselt tunnustatud tootja ja tunnustatud kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu ja

b)

kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgmise turustusaasta 30. novembriks.

2.   Komisjon koostab nimekirja toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eelkõige järgmist:

a)

bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks kasutatavad ja Rinse Appelstroopiks töödeldavad siirupite kogused;

b)

teatavad suhkrut mittesisaldavad tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c)

teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

Artikkel 63

Suhkru ülejäägi ülekandmine

1.   Iga ettevõtja võib otsustada kanda kogu oma toodang või osa toodangust, mis ületab ettevõtjale määratud suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikvooti, üle järgmisesse turustusaastasse. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on kõnealune otsus lõplik.

2.   Ettevõtjad, kes võtavad vastu lõikes 1 nimetatud otsuse:

a)

teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

ülekantavatest roosuhkru kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 30. juunini;

ülekantavatest suhkru või inuliinisiirupi muudest kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 15. aprillini;

b)

korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

3.   Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui lõike 1 kohase otsuse tegemise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust enne järgmise turustusaasta 31. oktoobrit tagasiulatuvalt muuta.

4.   Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

5.   Käesoleva artikli alusel ladustatud suhkru suhtes ei tohi turustusaastal kasutada muid artiklites 13, 32 või 52 sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 64

Kvoodiületamise tasu

1.   Kvoodiületamise tasu võetakse järgmistelt kogustelt:

a)

mis tahes turustusaasta vältel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse ning mis on ladustatud kooskõlas artikliga 63, või artikli 61 punktides c ja d nimetatud kogused;

b)

tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille puhul ei ole komisjoni määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see on töödeldud üheks artikli 62 lõikes 2 nimetatud toodetest;

c)

suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 52 ja mille puhul ei ole täidetud artikli 52 lõikes 3 sätestatud kohustusi.

2.   Komisjon kehtestab kvoodiületamise tasu piisavalt kõrgel tasemel, et vältida lõikes 1 osutatud koguste kuhjumist.

3.   Lõikes 1 nimetatud kvoodiületamise tasu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal ettevõtjatele kehtestatud.

III jagu

Piim

I alajagu

Üldsätted

Artikkel 65

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„piim” – ühe või mitme lehma lüpsmise saadus;

b)

„muud piimatooted” – mis tahes muu piimatoode kui piim, eelkõige lõss, koor, või, jogurt ja juust; vajadusel arvestatakse need komisjoni kindlaksmääratud koefitsiente kasutades ümber piimaekvivalentideks;

c)

„tootja” – põllumajandustootja, kelle põllumajandusettevõte asub liikmesriigi geograafilisel territooriumil ning kes toodab ja turustab piima või kavatseb seda lähitulevikus teha;

d)

„põllumajandusettevõte” – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 2 määratletud põllumajandusettevõte;

e)

„kokkuostja” – ettevõtjad või nende rühmad, kes ostavad tootjatelt piima:

selle kogumiseks, pakendamiseks, ladustamiseks, jahutamiseks või töötlemiseks, sealhulgas lepingu alusel;

selle müümiseks ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Kokkuostjana käsitatakse ka iga samal geograafilisel alal asuvat kokkuostjate rühma, kes teeb oma liikmete nimel nende kvoodiületamise tasu maksmiseks vajalikke haldus- ja raamatupidamistoiminguid. Käesoleva lõigu esimese lause kohaldamisel peetakse Kreekat üheks geograafiliseks alaks ja teda võib käsitada eespool osutatud kokkuostjate rühmana;

f)

„tarne” – kõik tootjalt kokkuostjale tehtavad piima tarned, välja arvatud mis tahes muude piimatoodete tarned, ükskõik kas tootja, kokkuostja, selliseid tooteid töötleva või ümber töötava ettevõtja või kolmanda isiku veovahendiga;

g)

„otseturustamine” – tootjalt otse tarbijale piima mis tahes müük või üleandmine ning samuti tootjalt muude piimatoodete mis tahes vahetu müük või üleandmine. Komisjon võib punktis f esitatud „tarne” mõistet arvestades kohandada „otseturustamise” mõistet, et välistada eelkõige mõne piimakoguse või muude turustatud piimatoodete kvoodisüsteemist väljajäämine;

h)

„turustamine” – piima tarned või piima või muude piimatoodete otseturustamine;

i)

„individuaalne kvoot” – tootja kvoot mis tahes 12-kuulise perioodi 1. aprillil;

j)

„tootmiskvoot” – iga liikmesriigi jaoks kindlaksmääratud, artiklis 63 osutatud kvoot;

k)

„kasutada olev kvoot” – kvoot, mis on tootja kasutuses selle 12-kuulise perioodi 31. märtsil, mille kohta kvoodiületamise tasu arvutati, võttes arvesse kõiki käesoleva määrusega ette nähtud ülekandmisi, müüke, turustamisviisist lähtuvaid muutmisi ja ajutisi ümberjaotamisi, mis selle 12-kuulise perioodi jooksul on toimunud.

II alajagu

Kvootide määramine ja haldamine

Artikkel 66

Tootmiskvoodid

1.   1. aprillil 2008 algava seitsme järjestikuse 12-kuulise perioodi (edaspidi „kvoodiaastad”) jooksul turustatud piima ja muude piimatoodete tootmiskvoodid on kindlaks määratud IX lisa punktis 1.

2.   Lõikes 1 osutatud kvoodid jaotatakse tootjate vahel vastavalt artiklile 67, eristades tarneid ja otseturustamist. Tootmiskvootide mis tahes ületamine määratakse igas liikmesriigis käesoleva jao põhjal kindlaks üleriigiliselt, eristades tarneid ja otseturustamist.

3.   IX lisa punktis 1 sätestatud tootmiskvoodid määratakse kindlaks ilma, et see piiraks kvootide võimalikku läbivaatamist, võttes arvesse üldist turuolukorda ning teatavates liikmesriikides valitsevaid konkreetseid tingimusi.

4.   Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on sätestatud IX lisa punktis 2. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete farmis omatarbeks tootmine alates 2002. aastast.

Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otseturustamise kvoodiks otsustab komisjon Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruande põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.

5.   Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia tootmiskvoodid sisaldavad kogu piima või piimaekvivalenti, mis on tarnitud kokkuostjale või otseturustatud, olenemata sellest, kas see on toodetud või turustatud nendes riikides kohaldatava üleminekumeetme alusel.

Artikkel 67

Individuaalsed kvoodid

1.   Tootjate individuaalne kvoot või individuaalsed kvoodid on 1. aprillil 2008 võrdsed nende individuaalse kvoodi või individuaalsete kvootidega 31. märtsil 2008, ilma et see piiraks 1. aprillil 2008 toimuvaid kvootide ülekandeid, nende müüki ega turustamisviisist lähtuvaid muutmisi.

2.   Tootjail võib olla üks või kaks individuaalset kvooti – üks tarneteks ja teine otseturustamiseks. Tootjate koguseid võib ühest kvoodist teise ümber muuta üksnes liikmesriigi pädev asutus tootja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

3.   Kui tootjal on kaks kvooti, arvutatakse tema osa kvoodiületamise tasust kummagi kvoodi kohta eraldi.

4.   Komisjon võib suurendada artiklis 66 osutatud tarnetele jaotatud Soome tootmiskvoodi osa, et anda Soome SLOMi tootjatele kuni 200 000 tonni ulatuses hüvitist. Seda ühenduse õigusaktide alusel eraldatavat reservi tohib kasutada ainult nende tootjate huvides, kelle tootmise taasalustamise õigust on ühinemine mõjutanud.

5.   Vajadusel kohandatakse individuaalseid kvoote iga asjaomase kvoodiaasta puhul nii, et iga liikmesriigi tarnete ja otseturustamise jaoks ette nähtud individuaalsed kvoodid kokku ei ületaks tootmiskvoodi vastavat osa, mida on kohandatud artikli 69 kohaselt, võttes arvesse mis tahes riiklikust reservist jaotamiseks tehtud vähendusi, nagu on ette nähtud artikliga 71.

Artikkel 68

Kvootide eraldamine riiklikust reservist

Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, millega lubatakse artikliga 71 ette nähtud riiklikust reservist eraldada tootjatele kõik kvoodid või osa neist, võttes aluseks komisjonile teatatud objektiivsed kriteeriumid.

Artikkel 69

Kvootide haldamine

1.   Komisjon kohandab iga liikmesriigi ja iga perioodi kohta enne vastava perioodi lõppu tootmiskvootide jagunemist tarnete ja otseturustamise vahel, pidades silmas tootjate taotletud turustamisviisist lähtuvaid muutmisi tarnete ja tarnete individuaalsete kvootide ning otseturustamise vahel.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal komisjoni poolt artikli 192 lõike 2 alusel kindlaksmääratud kuupäevadeks ja eeskirjade kohaselt teabe, mis on vajalik:

a)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohanduse tegemiseks;

b)

nende poolt makstava kvoodiületamise tasu arvutamiseks.

Artikkel 70

Rasvasisaldus

1.   Igale tootjale määratakse referentsrasvasisaldus, mida kohaldatakse talle eraldatava individuaalse tarnekvoodi suhtes.

2.   Tootjatele artikli 67 lõike 1 kohaselt 31. märtsil 2008 eraldatud kvootide puhul on lõikes 1 osutatud referentsrasvasisaldus sama kui selle kvoodi referentsrasvasisaldus kõnealusel kuupäeval.

3.   Referentsrasvasisaldust muudetakse artikli 67 lõikes 2 osutatud turustamisviisist lähtuva muutmise käigus ning piimakvootide omandamisel, ülekandmisel või ajutisel ülekandmisel vastavalt komisjoni poolt kehtestatavatele eeskirjadele.

4.   Uute tootjate puhul, kes on saanud individuaalse tarnekvoodi kogu ulatuses riiklikust reservist, määratakse rasvasisaldus kindlaks vastavalt komisjoni poolt kehtestatavatele eeskirjadele.

5.   Lõikes 1 osutatud individuaalset referentsrasvasisaldust kohandatakse vajadusel käesoleva määruse jõustumisel ja pärast seda iga kvoodiaasta alguses nii, et iga liikmesriigi puhul ei ületaks individuaalsete tegelike rasvasisalduste kaalutud keskmine rohkem kui 0,1 grammi kilogrammi kohta X lisas kehtestatud referentsrasvasisaldust.

Rumeenia puhul vaadatakse X lisas sätestatud referentsrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning komisjon kohandab seda vajaduse korral.

Artikkel 71

Riiklik reserv

1.   Iga liikmesriik kehtestab IX lisas kindlaksmääratud tootmiskvootide osana riikliku reservi, võttes eelkõige arvesse artikli 68 kohaseid eraldisi. Vajadusel täiendatakse riiklikku reservi, võttes tagasi mõned artiklis 72 sätestatud kogused, pidades artikli 76 kohaselt kinni teatava osa ülekantust või vähendades kõiki individuaalseid kvoote. Kõnealused kvoodid säilitavad oma esialgse eesmärgi, st need jäävad kas tarnete või otseturustamise jaoks.

2.   Kõik liikmesriigile eraldatud lisakvoodid suunatakse automaatselt riiklikku reservi ning jagatakse vastavalt prognoositavatele vajadustele tarnete ja otseturustamise vahel.

3.   Riiklikku reservi suunatud kvootidel ei ole referentsrasvasisaldust.

Artikkel 72

Tegevusetuse juhud

1.   Kui füüsiline või juriidiline isik, kellel on individuaalsed kvoodid, ei vasta kvoodiaasta jooksul enam artikli 65 punktis c osutatud nõuetele, lähevad vastavad kogused hiljemalt järgmise kalendriaasta 1. aprilliks tagasi riiklikku reservi, välja arvatud juhul, kui kõnealune isik alustab enne kõnealust kuupäeva uuesti tootmistegevust artikli 65 punkti c tähenduses.

Kui isik või üksus alustab taas tootmistegevusega hiljemalt kvootidest ilmajäämisele järgneva teise kvoodiaasta lõpus, tagastatakse sellele isikule hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 1. aprilliks kõik individuaalsed kvoodid või osa neist, millest ta on ilma jäänud.

2.   Kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 %-ga nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas ja millistel tingimustel suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riiklikku reservi.

Liikmesriigid võivad määrata kindlaks, millistel tingimustel kvoot uuesti asjaomasele tootjale jagatakse, kui ta peaks turustamisega uuesti alustama.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata siiski vääramatu jõu juhtude ning nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse tunnustatud juhtude korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.

Artikkel 73

Ajutised ülekanded

1.   Liikmesriigid lubavad iga kvoodiaasta lõpus selle kvoodiaasta kohta anda ajutiselt üle individuaalsete kvootide osa, mida tootjad, kelle kasutuses need on, ei kavatse kasutada.

Liikmesriigid võivad korraldada ülekandetoiminguid asjaomaste tootjakategooriate või piimatootmise struktuuride alusel, piirata nende tegemist kokkuostjate tasandil või teatavates piirkondades, lubada artikli 72 lõikes 3 osutatud juhtudel täielikke üleandmisi ning määrata kindlaks, millises ulatuses võib üleandja teha uusi ülekandmistoiminguid.

2.   Iga liikmesriik võib teha otsuse mitte kohaldada lõiget 1 ühel või mõlemal järgmisel põhjusel:

a)

vajadus soodustada struktuurimuutusi ja -kohandusi;

b)

peamiselt halduslikud vajadused.

Artikkel 74

Kvootide koos maaga ülekandmine

1.   Individuaalsed kvoodid lähevad koos põllumajandusettevõttega üle selle üle võtnud tootjatele, kui ettevõte müüakse, liisitakse, antakse üle tegeliku või eeldatava pärandina või mis tahes muul viisil, millel on tootjatele samalaadsed õiguslikud tagajärjed, vastavalt liikmesriikide määratletavatele üksikasjalikele eeskirjadele, võttes arvesse piimatootmiseks kasutatavat maa-ala või muid objektiivseid kriteeriume ning vajadusel mis tahes kokkuleppeid poolte vahel. See osa kvoodist, mida ei ole asjakohasel juhul koos põllumajandusettevõttega üle kantud, lisatakse riiklikku reservi.

2.   Kui kvoodid on lõike 1 kohaselt üle kantud või kantakse üle rendilepingute või muu samalaadseid õiguslikke tagajärgi kaasa toova vahendi abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, et kvooti ei kanta üle koos ettevõttega.

3.   Kui maa kantakse üle ametiasutustele ja/või üldsuse huvides kasutamiseks või kui valduse üleminek toimub mittepõllumajanduslikel eesmärkidel, tagavad liikmesriigid vajalike meetmete võtmise poolte seaduslike huvide kaitseks ja eelkõige selleks, et valduse loovutanud tootjatel oleks võimalus piimatootmist soovi korral jätkata.

4.   Kui pooled ei saavuta maa rendilepingu aegumisel kokkulepet ja rendilepingut ei ole võimalik samadel tingimustel pikendada, samuti samalaadsete õiguslike tagajärgedega olukordades, kantakse kõnealused individuaalsed kvoodid kooskõlas liikmesriikide vastuvõetud sätetega täielikult või osaliselt üle tootjale, kelle valdusesse põllumajandusettevõte läheb, võttes arvesse poolte õiguspäraseid huve.

Artikkel 75

Ülekandmise erimeetmed

1.   Piimatootmise struktuuri edukaks muutmiseks või keskkonna parandamiseks võivad liikmesriigid kooskõlas oma sätestatavate eeskirjadega ja asjaomaste poolte õiguspäraseid huve arvesse võttes:

a)

maksta tootjatele, kes kogu piimatootmisest või osast sellest lõplikult loobuvad, hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna ning suunata sel teel vabanevad individuaalsed kvoodid riiklikku reservi;

b)

määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks tingimused, mille korral pädev asutus või selle asutuse määratud organ võib kvoodiaasta alguses tootjatele tasu eest ümber jaotada individuaalseid kvoote, millest teised tootjad on eelmise kvoodiaasta lõpuks lõplikult loobunud, saades selle eest hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna, mis on võrdne eespool nimetatud tasuga;

c)

koondada ja kontrollida kvootide ilma maata üleminekuid;

d)

näha ette juhul, kui maa on kantud üle eesmärgiga parandada keskkonda, et asjaomane individuaalne kvoot eraldatakse tootjale, kes on maast loobunud, kuid soovib piimatootmist jätkata;

e)

määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks piirkonnad või varumisalad, mille piires piimatootmise struktuuri parandamiseks lubatakse individuaalseid piimakvoote üle kanda, ilma et läheks üle vastav maa;

f)

lubada tootja poolt pädevale asutusele või selle asutuse määratud organile esitatud taotluse korral piimatootmise struktuuri põllumajandusettevõtte tasandil parandamiseks või tootmise laiendamise võimaldamiseks kvoote lõplikult üle kanda, ilma et läheks üle vastav maa, või vastupidi.

2.   Lõiget 1 võib rakendada liikmesriigi tasandil, asjakohasel piirkondlikul tasandil või määratletud varumisaladel.

Artikkel 76

Kvootide kinnipidamine

1.   Artiklites 74 ja 75 osutatud ülekandmiste korral võivad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel osa individuaalseid kvoote oma riikliku reservi jaoks kinni pidada.

2.   Kui kvoote on artiklite 74 ja 75 kohaselt üle kantud või kantakse üle kas koos vastava maaga või ilma selleta rendilepingute või muude samalaadseid õiguslikke tagajärgi kaasa toovate vahendite abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, kas ja millistel tingimustel suunatakse kõik ülekantud kvoodid või osa nendest tagasi riiklikku reservi.

Artikkel 77

Abi kvootide saamiseks

Ükski ametiasutus ei tohi anda kvootide omandamisega vahetult seotud rahalist abi käesoleva jao alusel kvootide ostmisel, ülekandmisel või jaotamisel.

III alajagu

Kvootide ületamine

Artikkel 78

Kvoodiületamise tasu

1.   Üle II alajao kohaselt kehtestatud tootmiskvoodi turustatud piimalt ja muudelt piimatoodetelt tuleb maksta kvoodiületamise tasu.

Tasu suurus on 27,83 eurot 100 kg piima kohta.

2.   Liikmesriigid vastutavad ühenduse ees riigi tasandil eraldi tarnete ja otseturustamise osas tuvastatava tootmiskvoodi ületamise tasu maksmise pärast, ja maksavad 99 % EAGFi saada olevatest summadest asjaomasele kvoodiaastale järgneva aasta 16. oktoobri ja 30. novembri vahel.

3.   Kui lõikes 1 ette nähtud kvoodiületamise tasu ei ole enne maksetähtaega makstud, arvab komisjon pärast põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist maksmata jäänud kvoodiületamise tasuga võrdse summa maha määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 14 ja artikli 15 lõike 2 kohastest igakuistest maksetest. Enne otsuse vastuvõtmist hoiatab komisjon asjaomast liikmesriiki, kes teatab oma seisukoha ühe nädala jooksul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2040/2000 (61) artiklit 14 ei kohaldata.

4.   Komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli rakendamise korra.

Artikkel 79

Tootjate osa makstavast kvoodiületamise tasust

Artiklite 80 ja 83 sätete kohaselt jaotatakse kvoodiületamise tasu täielikult nende tootjate vahel, kes on iga artikli 66 lõikes 2 osutatud tootmiskvoodi ületamise põhjustanud.

Ilma et see piiraks artikli 80 lõike 3 ja artikli 83 lõike 1 kohaldamist, on tootjad kohustatud maksma liikmesriigile oma osa makstavast kvoodiületamise tasust, mis arvutatakse artiklite 69, 70 ja 80 sätete kohaselt, üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud oma kasutada olevaid kvoote.

Artikkel 80

Tarnetelt makstav kvoodiületamise tasu

1.   Lõpliku aruande koostamiseks kvoodiületamise tasu kohta suurendatakse või vähendatakse koefitsientide abil ja komisjoni sätestatud tingimustel iga tootja tarnitud koguseid, et need kajastaks kõiki erinevusi piima tegeliku rasvasisalduse ja referentsrasvasisalduse vahel.

2.   Kui riiklikul tasandil on lõike 1 kohaselt korrigeeritud tarnete summa väiksem tegelikult tehtud tarnetest, arvutatakse tasu tegelikult tehtud tarnete põhjal. Sellistel juhtudel vähendatakse iga vähendust proportsionaalselt nii, et korrigeeritud tarnete summa oleks vastavuses tegelikult tehtud tarnetega.

Kui lõike 1 kohaselt korrigeeritud tarnete summa on suurem tegelikult tehtud tarnetest, arvutatakse kvoodiületamise tasu korrigeeritud tarnete põhjal.

3.   Iga tootja osa makstavast kvoodiületamise tasust kehtestatakse liikmesriigi otsusega pärast seda, kui kogu tarnete jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud, proportsionaalselt iga tootja individuaalsete kvootidega või liikmesriikide kehtestatavate objektiivsete kriteeriumide järgi:

a)

kas riiklikul tasandil selle summa põhjal, mille võrra iga tootja kvooti on ületatud;

b)

või kõigepealt kokkuostja tasandil ja seejärel vajaduse korral riiklikul tasandil.

Artikkel 81

Kokkuostjate roll

1.   Kokkuostjad vastutavad kvoodiületamise tasust tootjate osa kogumise eest ning maksavad enne komisjoni kehtestatavat kuupäeva ning komisjoni sätestatavas korras liikmesriigile selliste osamaksude summa, mis arvatakse maha kvoodiületamise eest vastutavatele tootjatele makstavast piimahinnast, või kui see ei õnnestu, siis muude asjakohaste vahendite abil kogutud summa.

2.   Kui üks kokkuostja asendab osaliselt või täielikult mõnda teist kokkuostjat või -ostjaid, tuleb jooksva kvoodiaasta ülejäänud osa puhul arvesse võtta tootja individuaalseid kvoote, millest on tarnitud kogused juba maha arvatud ning mille puhul on arvesse võetud nende koguste rasvasisaldust. Käesolev lõige kehtib ka juhul, kui tootja vahetab ühe kokkuostja teise vastu.

3.   Kui võrdlusperioodi jooksul ületavad tootja tarnitud kogused selle tootja kasutada olevat kvooti, võib asjaomane liikmesriik otsustada, et vastavalt liikmesriigi sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele arvestab kokkuostja osa asjaomase tootja poolt mis tahes üle kvoodi tarnitud piima hinnast selle tootja koodiületamise tasu ettemaksena maha. Liikmesriik võib kehtestada konkreetse korra, et võimaldada kokkuostjatel arvestada see ettemakse maha juhul, kui tootjad tarnivad mitmele kokkuostjale.

Artikkel 82

Heakskiitmine

Kokkuostja staatuse peab liikmesriik vastavalt komisjoni sätestatud kriteeriumitele eelnevalt heaks kiitma.

Otseturustamise korral määrab komisjon kindlaks tootjate poolt täidetavad tingimused ja esitatava teabe.

Artikkel 83

Otseturustamiselt makstav kvoodiületamise tasu

1.   Otseturustamise korral kehtestatakse liikmesriigi otsusega iga tootja osa makstavast kvoodiületamise tasust pärast seda, kui kogu otseturustamise jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on asjakohasel territoriaalsel või riiklikul tasandil ümber jaotatud või mitte.

2.   Liikmesriigid kehtestavad müüdud piima, üleantud piima või müüdud või üleantud piimatoodete valmistamiseks kasutatud piima üldkoguselt makstavast kvoodiületamise tasust tootjate osa arvutamise aluse, kohaldades komisjoni kehtestatud kriteeriume.

3.   Kvoodiületamise tasu kohta lõpliku aruande koostamisel ei võeta arvesse rasvasisaldusega seonduvaid parandusi.

4.   Komisjon määrab kindlaks kvoodiületamise tasu liikmesriigi pädevale asutusele maksmise viisi ja aja.

Artikkel 84

Liigselt makstud või maksmata summad

1.   Kui tarnete või otseturustamise puhul leitakse, et tasu tuleb maksta, ja kui tootjatelt kogutud maksete summa on sellest tasust suurem, võib liikmesriik:

a)

kasutada ülejääki osaliselt või tervikuna artikli 75 lõike 1 punktis a sisalduvate meetmete rahastamiseks ja/või

b)

jagada selle osaliselt või tervikuna tootjatele, kes:

kuuluvad eelistatud tootjate rühma, mille liikmesriik on kindlaks määranud objektiivsete kriteeriumide alusel ja komisjoni kehtestatava ajavahemiku jooksul, või

on erandlikus olukorras käesoleva peatükiga kehtestatud piima ja muude piimatoodete kvoodisüsteemiga mitteseonduvate riiklike eeskirjade tõttu.

2.   Kui kvoodiületamise tasu ei ole vaja maksta, tagastatakse kõik kokkuostjate või liikmesriigi kogutud ettemaksed hiljemalt järgmise kvoodiaasta lõpuks.

3.   Kui kokkuostja ei täida kohustust koguda artikli 81 kohaselt tootjate osa makstavast kvoodiületamise tasust, võib liikmesriik koguda tasumata summad otse tootjalt, ilma et see piiraks karistusi, mida liikmesriik võib kohaldada oma kohustusi mittetäitnud kokkuostja suhtes.

4.   Kui tootja või kokkuostja ei järgi maksetähtaega, tuleb liikmesriigile maksta komisjoni kindlaksmääratud viivist.

IV jagu

Menetlussätted

Artikkel 85

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad käsitleda eelkõige:

a)

lisateavet, mille peavad esitama artiklis 57 nimetatud tunnustatud ettevõtjad, samuti kriteeriume halduskaristuste ning ettevõtjate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

b)

artiklis 58 osutatud summade kehtestamist ja nendest teatamist ning artiklis 64 osutatud kvoodiületamise tasu;

c)

kõrvalekaldumisi artiklis 63 sätestatud tähtaegadest.

IV PEATÜKK

Toetuskavad

I jagu

Töötlemistoetus

I alajagu

Kuivsööt

Artikkel 86

Abikõlblikud ettevõtjad

1.   Kuivsöödasektori toodete puhul antakse töötlemistoetust ettevõtjatele, kes töötlevad kõnealuse sektori tooteid, mis kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

a)

töötlemisettevõtjad, kes on sõlminud lepingud kuivatatava sööda tootjatega. Kui tegemist on tootja tarnitud sööda töötlemist käsitleva töötlemislepinguga, peab lepingus olema klausel, mis sisaldab töötlemisettevõtja kohustust maksta tootjale lepingu alusel töödeldud koguse eest saadud toetust;

b)

ettevõtjad, kes töötlevad oma saaki või, kui tegemist on kontserniga, selle liikmete saaki;

c)

ettevõtjad, kes on saanud oma tarned juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, kes on sõlminud lepingud kuivatatava sööda tootjatega.

2.   Lõikes 1 sätestatud toetust antakse kuivsööda puhul, mis on töötlemisettevõttest välja viidud ja vastab järgmistele tingimustele:

a)

sööda maksimaalne niiskusesisaldus on 11–14 %, mis võib varieeruda olenevalt toote esitusviisist;

b)

kuivaine minimaalne toorvalgusisaldus on vähemalt:

i)

15 % I lisa IV osa punktis a ja punkti b teises taandes nimetatud toodete puhul;

ii)

45 % I lisa IV osa punkti b esimeses taandes nimetatud toodete puhul;

c)

toode on veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

Artikkel 87

Ettemakse

1.   Töötlemisettevõtjatel on õigus saada ettemakset suuruses 19,80 eurot tonni kohta või 26,40 eurot tonni kohta juhul, kui ettevõtja on esitanud tagatise 6,60 eurot tonni kohta.

Liikmesriigid viivad läbi vajalikud kontrollid toetuse saamise õiguse kohta. Kui toetuse saamise õigus on kindlaks tehtud, makstakse ettemakse välja.

Ettemakse võidakse välja maksta ka enne toetuse saamise õiguse kindlakstegemist, kui töötleja esitab tagatise, mis on võrdne ettemakse summaga, millele on liidetud 10 %. Nimetatud tagatist kasutatakse ka tagatisena esimese lõigu tähenduses. Niipea kui toetuse saamise õigus on kindlaks tehtud, vähendatakse tagatist esimeses lõigus märgitud tasemeni; tagatis vabastatakse täielikult toetuse jääksumma väljamaksmisel.

2.   Enne ettemakse tasumist peab kuivsööt olema töötlemisettevõttest välja viidud.

3.   Kui on tehtud ettemakse, makstakse lõppsumma, mis võrdub ettemaksu summa ja töötlemisettevõtjale makstava toetuse kogusumma vahelise erinevusega, kui artikli 88 lõikes 2 ei sätestata teisiti.

4.   Kui tehtud ettemakse ületab kogusummat, millele töötlemisettevõtjal on artikli 88 lõike 2 kohaldamisel õigus, maksab töötleja liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmise korral tagasi toetuse summat ületava osa.

Artikkel 88

Abimäär

1.   Artiklis 86 ette nähtud abi suurus on 33 eurot tonni kohta.

2.   Erandina lõikest 1, kui mõnel turustusaastal kuivsöödakogus, mille puhul toetust taotletakse, ületab artiklis 89 kehtestatud garanteeritud maksimumkoguse, siis vähendatakse toetust neis liikmesriikides, kus tootmine ületab garanteeritud riikliku koguse, vähendades kulusid asjaomase liikmesriigi garanteeritud maksimumkoguse ületamisega võrdelise protsendi võrra.

Komisjon kehtestab vähendamise tasemel, mille puhul eelarvekulud ei ületa kulusid, mis oleksid tekkinud, kui garanteeritud maksimumkogust ei oleks ületatud.

Artikkel 89

Garanteeritud kogus

Käesolevaga kehtestatakse ühe turustusaasta garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda artiklis 86 sätestatud abi,4 960 723 tonni kunstlikult kuivatatud ja/või päikesekuivatatud sööta. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt XI lisa B punktile.

Artikkel 90

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad sisaldada eelkõige eeskirju, mis käsitlevad:

a)

abi taotlevate ettevõtjate esitatavaid deklaratsioone;

b)

abikõlblikkuse tingimusi, eelkõige laoarvestuse pidamist ja lisadokumentatsiooni;

c)

käesolevas alajaos ette nähtud abi andmist ja ettemakset, samuti artikli 87 lõikes 1 ette nähtud tagatiste vabastamist;

d)

tingimusi ja kriteeriume, mida peavad täitma artiklis 86 osutatud ettevõtjad, ning kui ettevõtjad saavad oma tarned juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, siis nende isikute antavate garantiide eeskirju;

e)

liikmesriikide kohaldatavaid kuivatatava sööda ostjate tunnustamise tingimusi;

f)

artikli 86 lõikes 2 sätestatud nõudeid;

g)

lepingute sõlmimise kriteeriume ja lepingutes sisalduvaid andmeid;

h)

artiklis 89 sätestatud garanteeritud maksimumkoguse kohaldamist;

i)

lisanõudeid lisaks artiklis 86 sätestatuile, eelkõige karoteeni- ja kiusisalduse kohta.

II alajagu

Kiu tootmiseks kasvatatud lina

Artikkel 91

Abikõlblikkus

1.   Abi kiu tootmiseks kasvatatud linavarte töötlemiseks antakse heakskiidetud esmatöötlejatele selle kiukoguse põhjal, mis tegelikult saadakse vartest, mille suhtes on põllumajandustootjaga sõlmitud müügileping.

Kui põllumajandustootjad säilitavad nende varte omandiõiguse, mida nad on lasknud töödelda heakskiidetud esmatöötlejaga sõlmitud lepingu alusel, ja tõendavad, et nad on saadud kiu turule viinud, antakse abi põllumajandustootjatele.

Kui heakskiidetud esmatöötleja ja põllumajandustootja on üks ja sama isik, asendatakse müügileping asjaomase poole kohustusega ise töötlemistoimingud teha.

2.   Käesolevas alajaos on „heakskiidetud esmatöötleja” füüsiline või juriidiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm (sõltumata rühma või selle liikmete õiguslikust seisundist vastavalt liikmesriigi õigusele), kelle on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil asuvad linakiu tootmisseadmed.

Artikkel 92

Abimäär

1.   Artiklis 91 ette nähtud töötlemisabi suurus on 200 eurot pika linakiu tonni kohta.

2.   Abikõlbliku kiu koguseid piiratakse nende alade alusel, mille kohta kehtib üks artiklis 91 nimetatud lepingutest või kohustustest.

Esimeses lõigus nimetatud piirangute määramisel peavad liikmesriigid järgima artiklis 94 nimetatud garanteeritud riiklikke koguseid.

Artikkel 93

Ettemakse

Heakskiidetud esmatöötlejate taotluse korral tehakse saadud kiu koguse põhjal artiklis 91 osutatud abi ettemakse.

Artikkel 94

Garanteeritud kogus

1.   Pika linakiu garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda abi, kehtestatakse 80 878 tonni turustusaasta kohta. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt XI lisa punktile A.

2.   Kui ühes liikmesriigis saadud kiud pärineb mõnes teises liikmesriigis toodetud vartest, arvatakse asjaomase kiu kogused maha selle liikmesriigi garanteeritud riiklikust kogusest, kus varred koristati. Abi maksab see liikmesriik, kelle garanteeritud riikliku koguse suhtes tasaarvestus tehti.

Artikkel 95

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad sisaldada eelkõige eeskirju, mis käsitlevad:

a)

artiklis 91 osutatud esmatöötlejate heakskiitmise tingimusi;

b)

tingimusi, millele peavad vastama heakskiidetud esmatöötlejad artikli 91 lõikes 1 osutatud müügi lepingute ja kohustuste puhul;

c)

nõudeid, mille põllumajandustootjad peavad täitma artikli 91 lõike 1 teises lõigus osutatud juhul;

d)

kriteeriume, millele peab vastama pikk linakiud;

e)

abiandmise ja ettemakse tingimusi, eelkõige tõendust varte töötlemise kohta;

f)

artikli 92 lõikes 2 osutatud piirangu kindlaksmääramise tingimusi.

II jagu

Tootmistoetus

Artikkel 96

Tärklise tootmistoetus

1.   Tootmistoetust võib anda:

a)

maisist, nisust või kartulist saadud tärklise ning teatavate kaupade valmistamiseks kasutatavate derivaatide puhul, mille loetelu koostab komisjon;

b)

tärklise tootmiseks kasutatava muu teravilja märkimisväärse kodumaise tootmise puudumisel järgmiste Soomes ja Rootsis igal turustusaastal odrast ja kaerast saadud tärklise koguste puhul, kui see ei põhjusta nimetatud kahest teraviljast toodetava tärklisetoodangu suurenemist:

i)

50 000 tonni Soomes;

ii)

10 000 tonni Rootsis.

2.   Komisjon määrab lõikes 1 nimetatud toetuse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel.

Artikkel 97

Suhkrusektori tootmistoetus

1.   I lisa III osa punktides b–e loetletud suhkrusektori toodetele võib anda tootmistoetust juhul, kui suhkru ülejääk või imporditud suhkur, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole kättesaadav hinnaga, mis vastab artikli 62 lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete tootmise maailmahinnale.

2.   Lõikes 1 osutatud tootmistoetus määratakse kindlaks, võttes arvesse eelkõige importsuhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis ettevõtjatel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning ühenduse turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või võrdlushinda, juhul kui suhkru ülejääki ei ole.

Artikkel 98

Toetuse andmise tingimused

Komisjon võtab vastu käesolevas jaos osutatud tootmistoetuste andmise tingimused, selliste toetuste suuruse ja seoses artiklis 97 sätestatud suhkrusektori tootmistoetusega toetuskõlblikud kogused.

III jagu

Piima- ja piimatootesektori toetused

Artikkel 99

Toetus lõssi ja lõssipulbri loomasöödana kasutamiseks

1.   Loomasöödaks kasutatava lõssi ja lõssipulbri puhul antakse toetust vastavalt komisjoni kindlaksmääratud tingimustele ja tootestandarditele.

Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse mõisteid „pett” ja „petipulber” samas tähenduses kui mõisteid „lõss” ja „lõssipulber”.

2.   Komisjon määrab toetuse suuruse kindlaks, arvestades järgmisi tegureid:

a)

artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushind;

b)

lõssi ja lõssipulbri tarneolukorra ja nende loomasöödana kasutamise arengud;

c)

vasikate hinna suundumused;

d)

lõssipulbriga konkureerivate valgurikaste söötade turuhindade suundumused.

Artikkel 100

Toetus lõssi töötlemiseks kaseiiniks või kaseinaatideks

1.   Ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, antakse toetust vastavalt komisjoni kindlaksmääratud tingimustele ning sellise lõssi ja sellest toodetud kaseiini või kaseinaatide tootestandarditele.

2.   Komisjon määrab toetuse suuruse kindlaks, arvestades järgmisi tegureid:

a)

lõssipulbri võrdlushind või esmaklassilise pihustusmenetlusel saadud lõssipulbri turuhind, kui see on võrdlushinnast kõrgem;

b)

kaseiini ja kaseinaatide turuhinnad ühenduse turul ja maailmaturul.

Toetuse suurus võib erineda vastavalt sellele, kas lõss on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, ning vastavalt nimetatud toodete kvaliteedile.

Artikkel 101

Toetus koore, või ja kontsentreeritud või ostmiseks alandatud hindadega

Kui tekivad piimatoodete ülejäägid või on nende tekkimise oht, võib komisjon otsustada, et komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse toetust selleks, et koort, võid ja kontsentreeritud võid saaksid alandatud hindadega osta järgmised tarbijad:

a)

mittetulundusasutused ja -organisatsioonid;

b)

sõjavägi ja sellega võrdsustatud üksused liikmesriikides;

c)

kondiitritoodete ja jäätise tootjad;

d)

muude komisjoni kindlaksmääratavate toiduainete tootjad;

e)

kontsentreeritud või otsetarbijad.

Artikkel 102

Toetus õpilaste varustamiseks piimatoodetega

1.   Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse ühenduse toetust selleks, et pakkuda haridusasutuste õpilastele teatavaid komisjoni kindlaksmääratud töödeldud piimatooteid, mis kuuluvad CN-koodide 0401, 0403, 0404 90 ja 0406 alla või CN-koodi 2202 90 alla.

2.   Erandina artiklist 180 võivad liikmesriigid lisaks ühenduse toetusele anda riiklikku toetust haridusasutuste õpilaste varustamiseks lõikes 1 osutatud toodetega. Liikmesriigid võivad rahastada riiklikku toetust piimasektoris kehtestatava maksu abil või piimasektori mis tahes muu panuse abil.

3.   Täispiima puhul on ühenduse toetus 18,15 eurot 100 kg kohta.

Muude piimatoodete puhul määrab komisjon toetuse suuruse kindlaks asjaomaste toodete piimasisaldust arvestades.

4.   Lõikes 1 osutatud toetust antakse maksimaalselt 0,25 liitri piimaekvivalendi eest õpilase kohta päevas.

IV jagu

Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetused

Artikkel 103

Ettevõtjate organisatsioonidele antavad toetused

1.   Ühendus rahastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 kohaselt liikmesriikide poolt kinnipeetud summade abil artiklis 125 osutatud ettevõtjate organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas:

a)

oliiviõli ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamine;

b)

oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine;

c)

oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine;

d)

riiklike asutuste järelevalve all oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine;

e)

teabe levitamine ettevõtjate organisatsioonide tehtava töö kohta, mille eesmärk on parandada oliiviõli kvaliteeti.

2.   Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ühendusepoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud osaga. Rahastatakse abikõlblikke kulusid, mille ülempiir on:

a)

100 % tegevuste puhul lõike 1 punktides a ja b osutatud valdkondades;

b)

100 % põhivarasse investeerimise puhul ja 75 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis c osutatud valdkondades;

c)

75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktides d ja e osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades.

Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50 % kuludest, mida ühendusepoolne rahastamine ei kata.

Komisjon kehtestab käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige liikmesriikide vastuvõetud tööprogrammide heakskiitmise korra ning programmide raames abikõlblike tegevuste liigid.

3.   Ilma et see piiraks mis tahes erisätteid, mida komisjon võib artikli 194 kohaselt vastu võtta, kontrollivad liikmesriigid ühenduse rahalise toetuse andmiseks sätestatud tingimuste täitmist. Selleks auditeerivad liikmesriigid tööprogramme ja täidavad kontrollikava, mis sisaldab riskianalüüsi alusel kindlaksmääratud proovi ning hõlmab vähemalt 30 % oliivisektori tootjaorganisatsioonidest ja kõikidest käesoleva artikli alusel ühenduse rahalist toetust saavatest ettevõtjate organisatsioonidest iga aasta kohta.

V jagu

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

Artikkel 104

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

1.   Asutatakse ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (edaspidi „fond”), millest rahastatakse järgmiste valdkondade meetmeid:

a)

üldsuse teadlikkuse tõstmine tubaka mis tahes viisil tarbimise kahjulikest mõjudest, eelkõige teavitamise ja koolitamise abil; tubaka tarbimise suundumuste kindlaksmääramiseks andmete kogumise toetamine ning suitsetamise epidemioloogiliste uuringute tegemine kogu ühenduses ja nikotiinist sõltuvusse sattumise vältimist käsitlevad uurimused;

b)

tubakakasvatajate muude põllukultuuride kasvatamisele üleminekut või uusi töökohti loovat majandustegevust soodustavad erimeetmed ning sellekohaseid võimalusi käsitlevad uuringud.

2.   Fondi rahastatakse:

a)

lõikes 1 osutatud mis tahes liiki meetmete osas 2002. saagiaastal 2 % ning 2003., 2004. ja 2005. saagiaastal 3 % määruse (EMÜ) nr 2075/92 I jaotises ette nähtud lisatasust kuni 2005. saagiaastani (kaasa arvatud);

b)

2006. ja 2007. kalendriaastal vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110m.

3.   Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

VI jagu

Mesindussektori erisätted

Artikkel 105

Reguleerimisala

1.   Mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võib iga liikmesriik koostada kolmeaastase riikliku programmi (edaspidi „mesindusprogramm”).

2.   Erandina artiklist 180 ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89:

a)

rahaliste toetuste suhtes, mida liikmesriigid annavad meetmetele, mis saavad ühenduse toetust vastavalt käesoleva jao sätetele;

b)

riikliku eriabi suhtes, mida antakse struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi.

Punktis b nimetatud abist peavad liikmesriigid komisjonile teatama artiklis 109 sätestatud mesindusprogrammi esitamisel.

Artikkel 106

Abikõlblikud meetmed

Mesindusprogrammides võib ette näha järgmisi meetmeid:

a)

tehniline abi mesinikele ja mesinike rühmitustele;

b)

varroatoositõrje;

c)

mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

d)

meetmed mee füüsikalis-keemilisi analüüse tegevate laborite toetamiseks;

e)

toetusmeetmed mesitarude hulga suurendamiseks ühenduses;

f)

koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005 (62) EAFRDst rahastatavate meetmete suhtes mesindusprogrammi ei kohaldata.

Artikkel 107

Mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuring

Selleks et vastata artikli 108 lõikes 1 sätestatud osalise rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid.

Artikkel 108

Rahastamine

1.   Ühendus rahastab mesindusprogramme osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriikide tehtud kuludest.

2.   Mesindusprogrammide raames võetud meetmetega seotud kulud peavad liikmesriikidel olema tehtud iga aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 109

Nõustamine

Mesindusprogramm tuleb koostada tihedas koostöös esindusorganisatsioonide ja mesindusühistutega. Programm esitatakse komisjonile kinnitamiseks.

Artikkel 110

Rakenduseeskirjad

Komisjon kehtestab käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

VII jagu

Siidiussisektori toetused

Artikkel 111

Siidiussikasvatajatele antav toetus

1.   Toetust antakse ühenduses kasvatatud ja CN-koodi ex 0106 90 00 alla kuuluvate siidiusside ja CN-koodi ex 0511 99 85 alla kuuluvate siidiussimunade puhul.

2.   Toetust antakse siidiussikasvatajatele iga kasutatud siidiussimunade kasti kohta tingimusel, et kastid sisaldavad kindlaksmääratavat munade miinimumkogust ja usside kasvatamine on edukalt lõpetatud.

3.   Ühe kasutatud siidiussimunade kasti kohta makstav toetus on 133,26 eurot.

Artikkel 112

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis hõlmavad eelkõige artikli 111 lõikes 2 osutatud munade miinimumkogust.

II JAOTIS

TURUSTAMIST JA TOOTMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Turustamisstandardid ja tootmistingimused

I jagu

Turustamisstandardid

Artikkel 113

Turustamisstandardid

1.   Komisjon võib ette näha järgmiste sektorite ühe või mitme toote turustamisstandardid:

a)

oliiviõli ja lauaoliivid I lisa VII osa punktis a osutatud toodete puhul;

b)

banaanid;

c)

elustaimed;

2.   Lõikes 1 osutatud standardid:

a)

kehtestatakse, võttes arvesse eelkõige järgmist:

i)

asjaomaste toodete eripära;

ii)

vajadust tagada tingimused nende toodete sujuvaks müügiks turul;

iii)

tarbijate huvi piisavate ja läbipaistvate tootekirjelduste saamise vastu;

iv)

I lisa VII osa punktis a nimetatud oliiviõlide puhul nende füüsiliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks kasutatavate meetodite muudatusi.

b)

võivad eelkõige seonduda kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, päritolu ja märgistamisega.

3.   Kui komisjon ei ole lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumide kohaselt ette näinud teisiti, võib tooteid, mille kohta on sätestatud turustamisstandardid, ühenduses turustada üksnes nende standardite kohaselt.

Ilma et see piiraks erisätteid, mille komisjon võib vastu võtta käesoleva määruse artikli 194 alusel, kontrollivad liikmesriigid, kas need tooted vastavad neile standarditele, ning kohaldavad asjakohaseid karistusi.

Artikkel 114

Piima ja piimatoodete turustamisstandardid

1.   Inimtarbimiseks ette nähtud toiduaineid võib turustada piima ja piimatoodetena üksnes juhul, kui need vastavad XII lisas sätestatud mõistetele ja nimetustele.

2.   Ilma et see piiraks ühenduse õiguses rahvatervise kaitsemeetmete suhtes sätestatud erandite kohaldamist, võib CN-koodi 0401 alla kuuluvat inimtarbimiseks ette nähtud piima ühenduses turustada üksnes vastavalt XIII lisale ning eelkõige selle lisa punktis I sätestatud mõistetele.

Artikkel 115

Rasvade turustamisstandardid

Ilma et see piiraks artikli 114 lõike 1 või nende veterinaaria ja toiduainete sektorites vastuvõetud sätete kohaldamist, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse, kohaldatakse XV lisas sätestatud norme järgmiste inimtarbimiseks ette nähtud toodete suhtes, mille rasvasisaldus on vähemalt 10 %, kuid mitte rohkem kui 90 % massist:

a)

piimarasvad, mille CN-kood on 0405 ja ex 2106;

b)

rasvad, mille CN-kood on ex 1517;

c)

rasvad, mis koosnevad taimse ja/või loomse päritoluga toodetest, mille CN-kood on ex 1517 ja ex 2106.

Rasvasisaldus peab soola arvestamata olema vähemalt kaks kolmandikku nende toodete kuivainest.

Neid norme kohaldatakse üksnes toodete suhtes, mis on 20 oC juures tahked ja sobivad kasutamiseks võietena.

Artikkel 116

Muna- ja linnulihasektori toodete turustamisstandardid

Muna- ja linnulihasektori tooteid turustatakse vastavalt XIV lisas esitatud sätetele.

Artikkel 117

Humala sertifitseerimine

1.   Humalasektori toodete suhtes, mis on koristatud või valmistatud ühenduses, kohaldatakse sertifitseerimismenetlust.

2.   Sertifikaadi võib välja anda üksnes toodete puhul, millel on konkreetsele turustusetapile vastavad minimaalsed kvaliteediomadused. Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

3.   Sertifikaatidel peab olema näidatud vähemalt:

a)

humala tootmise koht;

b)

saagiaasta;

c)

sort või sordid.

4.   Humalasektori tooteid võib turustada või eksportida üksnes juhul, kui on välja antud lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sertifikaat.

Humalasektori importtoodete puhul loetakse artikli 158 lõikes 2 ette nähtud tõend sertifikaadiga samaväärseks.

5.   Komisjon võib vastu võtta meetmed, millega kehtestatakse erandid lõikest 4:

a)

teatavate kolmandate riikide kaubandusnõuete rahuldamiseks või

b)

erikasutuseks ette nähtud toodete puhul.

Esimeses lõigus osutatud meetmed:

a)

ei tohi takistada tavapäraste toodete turustamist, millele on sertifikaat välja antud;

b)

nendega peavad kaasnema tagatised, et vältida segiminekut nende toodetega.

Artikkel 118

Oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamisstandardid

1.   XVI lisas sätestatud oliiviõlide ja oliivijääkõlide kirjelduste ja määratluste kasutamine on kohustuslik asjaomaste toodete turustamisel ühenduses ning, kui see on vastavuses kohustuslike rahvusvaheliste eeskirjadega, kauplemisel kolmandate riikidega.

2.   Jaemüügi etapis võib turustada üksnes XVI lisa punkti 1 alapunktides a ja b ning punktides 3 ja 6 nimetatud õli.

II jagu

Tootmistingimused

Artikkel 119

Kaseiini ja kaseinaatide kasutamine juustu tootmisel

Kaseiini ja kaseinaatide kasutamiseks juustu tootmisel on vaja eelnevat luba, mis antakse ainult juhul, kui nende ainete kasutamine on selliste toodete valmistamisel hädavajalik.

Artikkel 120

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmismeetod

Komisjon võib kehtestada asutamislepingu I lisas loetletud konkreetsetest põllumajandustoodetest valmistatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmismeetodi ja omadused.

III jagu

Menetluseeskirjad

Artikkel 121

Standardite, rakenduseeskirjade ja erandite vastuvõtmine

Komisjon kehtestab käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige seonduda järgmisega:

a)

artiklis 113 osutatud turustamisstandardid, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad standarditest erandite tegemist, standardites nõutud üksikasjade esitamist ning standardite kohaldamist ühendusse imporditavate ja ühendusest eksporditavate toodete kohta;

b)

seoses määratluste ja nimetustega, mida võib kasutada piima ja piimatoodete turustamisel vastavalt artikli 114 lõikele 1:

i)

XII lisa III punkti lõike 1 teises lõigus nimetatud toodete nimekirja koostamine ja vajaduse korral täiendamine liikmesriikide saadetud nimekirjade põhjal;

ii)

vajaduse korral XII lisa II punkti teise lõike teise lõigu punktis a esitatud nimetuste loendi täiendamine;

c)

seoses artiklis 115 osutatud võiderasvade normidega:

i)

XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punktis a nimetatud toodete nimekiri, mis koostatakse liikmesriikide poolt komisjonile saadetud nimekirjade alusel;

ii)

analüüsimeetodid artiklis 115 märgitud toodete koostise ja tootmisviisi kontrollimiseks;

iii)

proovivõtmise üksikasjalikud eeskirjad;

iv)

üksikasjalikud eeskirjad statistikaalase teabe hankimiseks artiklis 115 märgitud toodete turgude kohta;

d)

seoses XIV lisa A osas esitatud munade turustamist käsitlevate sätetega:

i)

mõisted;

ii)

munade kogumise, tarnimise, säilitamise ja käitlemise sagedus;

iii)

kvaliteedikriteeriumid, eelkõige munakoore välimus, munavalge ja rebu konsistents ning õhuruumi kõrgus;

iv)

kaaluklassidesse liigitamine, kaasa arvatud erandid;

v)

munade ja pakendite märgistused, sealhulgas märked erandite kohta;

vi)

kauplemine kolmandate riikidega;

vii)

tootmisviisid;

e)

seoses XIV lisa B osas esitatud kodulinnuliha turustamist käsitlevate sätetega:

i)

mõisted;

ii)

kodulinnuliharümpade, rümbaosade ja rupside, sealhulgas rasvamaksa loetelu, mille suhtes kohaldatakse XIV lisa B osa;

iii)

klassifitseerimiskriteeriumid XIV lisa B osa III punkti alapunkti 1 tähenduses;

iv)

eeskirjad, mis käsitlevad kaasnevatel äridokumentidel esitatavaid täiendavaid märkeid, lõpptarbijale mõeldud kodulinnuliha märgistamist, müügiks pakkumise viisi ja reklaami ning nimetust, mille all kõnealust toodet direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses müüakse;

v)

valikulised märked kasutatud jahutamisviisi ja tootmistüübi kohta;

vi)

erandid, mida võib kohaldada lihalõikus- või -töötlemisettevõtetesse tarnimise korral;

vii)

jahutatud, külmutatud ja kiirkülmutatud rümpade ja nende jaotustükkide valmistamise ajal vee sisseimamise protsendi suhtes kohaldatavad eeskirjad ning selle kohta tehtavad märked;

f)

seoses XIV lisa C osas esitatud haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- ja turustamisstandardeid käsitlevate sätetega:

i)

mõisted;

ii)

haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- või turustamisettevõtete registreerimine;

iii)

haudemunadele, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud või neisse eksporditud haudemunadele, ning pakenditele tehtavad märked, samuti kolmandatest riikidest pärinevate tibude suhtes kohaldatavad eeskirjad;

iv)

haudejaamade poolt peetavad registrid;

v)

inkubaatorist välja võetud hauduma pandud munade kasutamine muuks otstarbeks kui inimtoiduks;

vi)

haudejaamadest ja muudest asutustest liikmesriikide pädevatele asutustele teabe edastamised;

vii)

saatedokumendid;

g)

artiklis 117 nimetatud humalasektori toodete minimaalsed kvaliteediomadused;

h)

kasutatavad analüüsimeetodid, kui neid kohaldatakse;

i)

seoses artiklis 119 osutatud kaseiini ja kaseinaatide kasutamisega:

i)

tingimused, millest lähtudes liikmesriigid lube välja annavad, samuti maksimaalsed lisatavad protsendimäärad objektiivsete kriteeriumide alusel ja tehnoloogilisi vajadusi arvesse võttes;

ii)

alapunkti i kohaselt loa saanud ettevõtete kohustused.

II PEATÜKK

Tootjaorganisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid

I jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 122

Tootjaorganisatsioonid

Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioone, mis:

a)

koosnevad tootjatest, kes kuuluvad ühte järgmistest sektoritest:

i)

humalasektor;

ii)

oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iii)

siidiussisektor;

b)

on asutatud tootjate algatusel;

c)

järgivad konkreetset eesmärki, mis võib seonduda eelkõige järgmisega:

i)

tarnete koondamine ja liikmete toodangu turustamine;

ii)

tootmise ühiselt kohandamine turu nõudmisele ja toote täiustamine;

iii)

tootmise ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise edendamine.

Artikkel 123

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

Liikmesriigid tunnustavad tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)

koosnevad järgmiste sektorite toodete tootmise, kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest:

i)

oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

ii)

tubakasektor;

b)

on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -ühenduste algatusel;

c)

järgivad konkreetset eesmärki, mis võib seonduda eelkõige järgmisega:

i)

liikmete toodangu tarnimise ja turustamise koondamine ja koordineerimine;

ii)

tootmise ja töötlemise ühiselt kohandamine turu nõudmisele ja toote täiustamine;

iii)

tootmise ja töötlemise ratsionaliseerimise ja täiustamise edendamine;

iv)

uuringute tegemine jätkusuutlike tootmismeetodite ja turuarengute kohta.

Kui tootmisharudevahelised organisatsioonid tegutsevad mitme liikmesriigi territooriumil, annab neile tunnustuse komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita.

Artikkel 124

Tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad ühissätted

1.   Ilma et see piiraks tunnustamist, mille kohta liikmesriigid võtavad vastu otsuse siseriikliku õiguse alusel ning kooskõlas ühenduse õigusega, kohaldatakse artiklit 122 ja artikli 123 esimest lõiget vastavalt tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele kõikides artiklis 1 nimetatud sektorites, välja arvatud artiklis 122 ja artikli 123 esimeses lõikes osutatud sektorites.

2.   Vastavalt määrustele (EÜ) nr 865/2004, (EÜ) nr 1952/2005 ja (EÜ) nr 1544/2006 tunnustatud või heakskiidetud tootjaorganisatsioone käsitatakse käesoleva määruse artikli 122 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

Vastavalt määrustele (EMÜ) 2077/92 ja (EÜ) nr 865/2004 tunnustatud või heakskiidetud tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitatakse käesoleva määruse artikli 123 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

Artikkel 125

Ettevõtjate organisatsioonid

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad ettevõtjate organisatsioonid oliiviõli ja lauaoliivide sektori tunnustatud tootjaorganisatsioone, tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioone või muude tunnustatud ettevõtjate organisatsioone või nende ühendusi.

II jagu

Tubakasektori tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad

Artikkel 126

Organisatsioonivälistelt isikutelt kogutav tasu

1.   Kui ühte või mitut lõikes 2 loetletud tegevust korraldab tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon ning tegevus vastab nende isikute üldistele majanduslikele huvidele, kelle tegevus on ühe või mitme asjaomase tootega seotud, võib tunnustuse andnud liikmesriik või komisjon (juhul kui tunnustus on antud komisjoni poolt) ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita otsustada, et isikud või ühendused, kes organisatsiooni ei kuulu, kuid saavad nimetatud tegevustest kasu, peavad maksma organisatsioonile tema liikmete poolt makstuga võrdse või sellest väiksema summa, kuivõrd neid summasid kasutatakse kõnealuste tegevuste otseste kulude, välja arvatud halduskulude katmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud tegevused peavad olema seotud vähemalt ühega järgmistest eesmärkidest:

a)

toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervist mitteohustavate kasutusalade uuringud;

b)

uuringud lehttubaka või pallpakendis tubaka kvaliteedi parandamiseks;

c)

taimekaitsevahendite kasutamise vähenemist ning mulla ja keskkonna kaitset tagavate viljelusmeetodite uuringud.

3.   Asjaomased liikmesriigid peavad komisjonile teatama otsustest, mille nad kavatsevad lõike 1 alusel vastu võtta. Selliseid otsuseid ei või kohaldada kolme kuu jooksul alates neist komisjonile teatamise kuupäevast. Komisjon võib selle aja jooksul nõuda otsuse eelnõu täielikku või osalist tagasilükkamist, kui kavandatav üldine majandushuvi ei ole piisavalt põhjendatud.

4.   Kui komisjoni poolt käesoleva peatüki kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevus vastab üldistele majandushuvidele, teatab komisjon oma otsuse eelnõust asjaomastele liikmesriikidele, kes võivad seejärel kahe kuu jooksul oma märkused esitada.

III jagu

Menetluseeskirjad

Artikkel 127

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige üksikute sektorite tootja-, tootmisharudevaheliste ja ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise tingimused ja korra, sealhulgas:

a)

selliste organisatsioonide konkreetsed eesmärgid;

b)

selliste organisatsioonide põhikirjad;

c)

selliste organisatsioonide tegevused;

d)

erandid artiklites 122, 123 ja 125 sätestatud nõuetest;

e)

vajadusel tootmisharudevahelise organisatsioonina tunnustamise mis tahes mõju.

III OSA

KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 128

Üldpõhimõtted

Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a)

nõuda tasusid, mis on toimelt samaväärsed tollimaksuga;

b)

kohaldada koguselisi piiranguid või nendega samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 129

Kombineeritud nomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete tariifse klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (63) I lisas (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur”), ja selle rakendamise erieeskirju. Käesoleva määruse, sealhulgas vajaduse korral III lisa määratluste kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühtsest tollitariifistikust.

II PEATÜKK

Import

I jagu

Impordilitsentsid

Artikkel 130

Impordilitsentsid

1.   Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordilitsentsi, võib komisjon nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusse importimisel:

a)

teravili;

b)

riis;

c)

suhkur;

d)

seemned;

e)

oliiviõli ja lauaoliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39;

f)

lina ja kanep: kanepi puhul;

g)

banaanid;

h)

elustaimed;

i)

veise- ja vasikaliha;

j)

piim ja piimatooted;

k)

sealiha;

l)

lamba- ja kitseliha;

m)

munad;

n)

linnuliha;

o)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

2.   Komisjon võtab lõike 1 kohaldamisel arvesse impordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete impordi üle järelevalve pidamisel.

Artikkel 131

Litsentside väljaandmine

Liikmesriigid annavad impordilitsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast ühenduses, kui nõukogu määruses või muus nõukogu õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti ning ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.

Artikkel 132

Kehtivus

Impordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Artikkel 133

Tagatis

1.   Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, antakse litsentse välja tagatise alusel, millega garanteeritakse toodete importimine litsentsi kehtivusajal.

2.   Kui litsentsi kehtivusajal importi ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Artikkel 134

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamist, sealhulgas litsentside kehtivustingimusi ja tagatise määra käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

II jagu

Imporditollimaksud

Artikkel 135

Imporditollimaksud

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 nimetatud toodete suhtes ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määrasid.

Artikkel 136

Teravilja imporditollimaksu arvutamine

1.   Olenemata artiklist 135 võrdub CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrge kvaliteediga pehme nisu), 1002 00 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete, välja arvatud hübriidkülviseemned, imporditollimaks nende toodete suhtes impordi korral kohaldatava sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, miinus kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada kombineeritud nomenklatuuri alusel kindlaksmääratud kokkuleppelist tollimaksumäära.

2.   Lõikes 1 viidatud imporditollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealuses lõikes viidatud toodetele regulaarselt tüüpilised CIF-impordihinnad.

Artikkel 137

Kooritud riisi imporditollimaksu arvutamine

1.   Olenemata artiklist 135 määrab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi imporditollimaksu kindlaks kümne päeva jooksul pärast asjaomase võrdlusperioodi lõppu vastavalt XVII lisa punktile 1.

Komisjon määrab ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita kindlaks uue kohaldatava tollimaksu, kui nimetatud lisa kohaselt tehtud arvutused osutavad vajadusele seda muuta. Kuni uue maksumäära kindlaksmääramiseni kohaldatakse varem kindlaksmääratud maksumäära.

2.   XVII lisa punktis 1 osutatud impordi arvutamisel võetakse arvesse koguseid, mille importimiseks CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi, välja arvatud artiklis 138 osutatud basmati riisi- impordilitsentse asjaomasel võrdlusperioodil välja anti.

3.   Aastakvoot on 449 678 tonni. Iga turustusaasta osakvoot vastab poolele aastakvoodist.

Artikkel 138

Kooritud basmati riisi imporditollimaksu arvutamine

Olenemata artiklist 135 kohaldatakse XVIII lisas loetletud basmati riisi sortide suhtes, mille CN-kood on 1006 20 17 ja 1006 20 98, komisjoni kindlaksmääratud tingimustel nullmääraga imporditollimaksu.

Artikkel 139

Kroovitud riisi imporditollimaksu arvutamine

1.   Olenemata artiklist 135 määrab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita kindlaks CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi imporditollimaksu kümne päeva jooksul pärast asjaomase võrdlusperioodi lõppu vastavalt XVII lisa punktile 2.

Komisjon määrab ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita kindlaks uue kohaldatava tollimaksu, kui nimetatud lisa kohaselt tehtud arvutused osutavad vajadusele seda muuta. Kuni uue maksumäära kindlaksmääramiseni kohaldatakse varem kindlaksmääratud maksumäära.

2.   XVII lisa punktis 2 osutatud impordi arvutamisel võetakse arvesse koguseid, mille importimiseks CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi impordilitsentse asjaomasel võrdlusperioodil välja anti.

Artikkel 140

Purustatud riisi imporditollimaksu arvutamine

Olenemata artiklist 135 on CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi imporditollimaks 65 eurot tonni kohta.

Artikkel 141

Täiendavad imporditollimaksud

1.   Täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse artiklites 135–140 sätestatud maksumääraga teravilja-, riisi-, suhkru-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja banaanisektori ühe või mitme toote impordi puhul, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist ühenduse turule avalduvat ebasoodsat mõju, kui:

a)

imporditakse hinnaga, mis on ühenduse poolt WTOle teatatud hinnast („käivitushinnast”) madalam, või

b)

impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskoguse”).

Käivituskogus põhineb turulepääsu võimalustel, mida asjakohasel juhul määratletakse impordi protsendina kolme eelmise aasta vastavast sisetarbimisest.

2.   Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnealuse kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

Artikkel 142

Imporditollimaksude peatamine suhkrusektoris

Komisjon võib täielikult või osaliselt peatada imporditollimaksud järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada artikli 62 lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajalik pakkumine:

a)

CN-koodi 1701 alla kuuluv suhkur;

b)

CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10 ja 1702 90 30 alla kuuluv isoglükoos.

Artikkel 143

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a)

artikli 136 osas:

i)

kõrge kvaliteediga pehmele nisule esitatavad miinimumnõuded;

ii)

arvessevõetavad hinnanoteeringud;

iii)

võimalus teavitada vajaduse korral ettevõtjaid kohaldatavast tollimaksust konkreetsetel juhtudel enne kõnealuste kaubasaadetiste saabumist.

b)

artikli 141 osas tooted, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid imporditollimakse, ja muud nimetatud artikli lõike 1 kohaldamiseks vajalikud kriteeriumid.

III jagu

Impordikvootide haldamine

Artikkel 144

Tariifikvoodid

1.   Artiklis 1 nimetatud toodete impordi tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või mis tahes muust nõukogu aktist, avab ja neid haldab komisjon vastavalt enda poolt vastuvõetud üksikasjalikele eeskirjadele.

2.   Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a)

meetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b)

meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c)

meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetodit” kasutades).

3.   Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu kindlustamise vajadust.

Artikkel 145

Tariifikvootide avamine

Komisjon sätestab aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral aasta lõikes sobivalt jaotatud, ning määrab kindlaks kasutatava haldusmeetodi.

Artikkel 146

Erieeskirjad

1.   CN-koodide 0202 20 30, 0202 30 ja 0206 29 91 alla kuuluva töötlemiseks mõeldud külmutatud veise- ja vasikaliha 54 703 tonni impordikvoodi puhul võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras ette näha, et kogu kõnealune kvoot või osa sellest hõlmab samaväärseid kvaliteetliha koguseid, mis vastavad ümberarvestuskursile 4,375.

2.   Hispaaniasse 2 000 000 tonni maisi ja 300 000 tonni sorgo importimise tariifikvoodi ning Portugali 500 000 tonni maisi importimise tariifikvoodi korral sisaldavad artiklis 148 osutatud üksikasjalikud eeskirjad ka sätteid, mida on vaja tariifikvoodiimpordiks, ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide makseasutuste imporditud koguste riiklikuks ladustamiseks ja realiseerimiseks nende liikmesriikide turul.

Artikkel 147

Banaanide tariifimäärad

Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1964/2005 (64) kohaldamist.

Artikkel 148

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a)

tagatisi, mis kinnitavad toote iseloomu, lähtekohta ja päritolu;

b)

punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c)

impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja nende kehtivusaega.

IV jagu

Teatavaid tooteid käsitlevad erisätted

I alajagu

Teravilja- ja riisisektori impordi erisätted

Artikkel 149

Teraviljasegude import

I lisa I osa punktides a ja b loetletud teraviljadest koosnevate segude suhtes kohaldatav imporditollimaks kehtestatakse järgmiselt:

a)

kahe sellise teravilja segu korral kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib:

i)

ülekaalus oleva teraviljakomponendi kohta, kui see teraviljakomponent moodustab vähemalt 90 % segu kaalust;

ii)

teraviljakomponendi kohta, millelt tuleb tasuda kõrgem imporditollimaks, kui kumbki teraviljakomponent ei moodusta vähemalt 90 % segu kaalust;

b)

kui segu koosneb rohkem kui kahest sellisest teraviljast ja kui rohkem kui üht teravilja on üle 10 % segu kaalust, kohaldatakse segu suhtes imporditollimaksuna selliste teraviljade kohta kehtivatest impordimaksudest kõige kõrgemat, isegi kui kahel või enamal neist on ühesuurune imporditollimaks.

Kui ainult üks teraviljakomponent moodustab üle 10 % segu kaalust, kohaldatakse selle teravilja kohta kehtivat imporditollimaksu;

c)

kõikidel muudel juhtudel peale punktides a ja b sätestatu kohaldatakse imporditollimaksuna segus sisalduvate teraviljade kohta kehtivatest imporditollimaksudest kõige kõrgemat, isegi kui kahel või enamal neist on ühesuurune imporditollimaks.

Artikkel 150

Teravilja- ja riisisegude import

I lisa I osa punktides a ja b loetletud ühest või mitmest teraviljast ning I lisa II osa punktides a ja b loetletud ühest või mitmest tootest koosnevate segude suhtes kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib kõige kõrgema imporditollimaksuga teraviljakomponendi või toote kohta.

Artikkel 151

Riisisegude import

Eri töötlemisrühmadesse või -etappidesse kuuluvast riisist või sellistest riisisortidest, mis kuuluvad ühte või mitmesse erinevasse töötlemisrühma või -etappi, ning purustatud riisist koosnevate segude suhtes kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib:

a)

ülekaalus oleva komponendi kohta, kui see komponent moodustab vähemalt 90 % segu kaalust;

b)

komponendi kohta, millelt tuleb tasuda kõige kõrgemat impordimaksu, kui ükski komponent ei moodusta vähemalt 90 % segu kaalust.

Artikkel 152

Tariifse klassifitseerimise kohaldatavus

Kui artiklites 149–141 sätestatud imporditollimaksu kindlaksmääramise meetodit ei saa nendes artiklites osutatud segude suhtes kohaldada, tuleb kohaldada nende segude tariifsest klassifikatsioonist tulenevat imporditollimaksu.

II alajagu

Suhkru impordi sooduskord

Artikkel 153

Traditsiooniline tarnevajadus rafineerimiseks

1.   Olenemata artikli 52 lõikest 1, on kindlaksmääratud traditsiooniline tarnevajadus ühenduses suhkru rafineerimiseks 2 424 735 tonni igal turustusaastal väljendatuna valge suhkruna.

Turustusaastal 2008/2009 jaotatakse traditsiooniline tarnevajadus järgmiselt:

a)

198 748 tonni Bulgaaria jaoks;

b)

296 627 tonni Prantsusmaa jaoks;

c)

100 000 tonni Itaalia jaoks;

d)

291 633 tonni Portugali jaoks;

e)

329 636 tonni Rumeenia jaoks;

f)

19 585 tonni Sloveenia jaoks;

g)

59 925 tonni Soome jaoks;

h)

1 128 581 tonni Ühendkuningriigi jaoks.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud traditsioonilist tarnevajadust suurendatakse 65 000 tonni võrra. See kogus on antud toor-roosuhkru kohta ja see reserveeritakse turustusaastaks 2008/2009 Portugali ainsa 2005. aastal töötanud suhkrupeedi töötlemise tehase jaoks. Kõnealust töötlemistehast loetakse täiskoormusega rafineerimistehaseks.

3.   Rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentse väljastatakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele, tingimusel et asjaomased kogused ei ületa koguseid, mida tohib importida lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse raames. Kõnealuseid litsentse võib üle kanda ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ning litsentside kehtivus lõpeb selle turustusaasta lõpul, milleks need on väljastatud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse turustusaasta 2008/2009 ning iga järgneva turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

4.   Imporditollimaksude kohaldamine rafineerimiseks mõeldud roosuhkru suhtes, mis kuulub CN-koodi 1701 11 10 alla ja on pärit XIX lisas loetletud riikidest, peatatakse lisakoguse suhtes, mida on vaja täiskoormusega rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks turustusaastal 2008/2009.

Lisakoguse määrab kindlaks komisjon, lähtudes lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse ja asjaomase turustusaasta rafineerimiseks mõeldud suhkru tarneprognoosi vahelisest tasakaalust. Komisjon võib turustusaasta jooksul seda tasakaalu muuta, lähtudes ajaloolisest kindlaksmääratud hinnangust tarbimiseks mõeldud toorsuhkru kohta.

Artikkel 154

Garanteeritud hind

1.   AKV/India suhkru garanteeritud hind kehtib standardkvaliteediga toorsuhkru ja valge suhkru impordi korral järgmistest riikidest:

a)

vähim arenenud riigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 980/2005 (65) artiklites 12 ja 13 kehtestatud korrale;

b)

XIX lisas loetletud riigid artikli 153 lõikes 3 osutatud lisakoguse puhul.

2.   Garanteeritud hinnaga suhkru impordilitsentside taotlustele tuleb lisada ekspordiriigi ametiasutuste väljastatud ekspordilitsents, mis tõendab suhkru vastavust asjaomaste lepingutega ette nähtud eeskirjadele.

Artikkel 155

Suhkruprotokollist tulenevad kohustused

Komisjon võib võtta meetmeid tagamaks, et AKV/India suhkur imporditakse ühendusse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokollis nr 3 ning Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitlevas lepingus sätestatud tingimustel. Kõnealused meetmed võivad vajadusel kalduda kõrvale käesoleva määruse artiklist 53.

Artikkel 156

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad eelkõige selleks, et täita rahvusvahelisi lepinguid. Need võivad hõlmata XIX lisa muudatusi.

III alajagu

Kanepi impordi erisätted

Artikkel 157

Kanepi import

1.   Järgmisi tooteid võib ühendusse importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 52 ette nähtud tingimustele;

b)

CN-koodi ex 1207 99 15 alla kuuluvate külvamiseks ette nähtud kanepisortide seemnega on kaasas tõend selle kohta, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 kohaselt kindlaks määratud piirnormi;

c)

CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemneid impordivad üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, tagamaks, et neid seemneid ei kasutata külvamiseks.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 194 kohaselt vastuvõetavaid võimalikke erisätteid, tuleb käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete ühendusse importimisel kontrollida, kas käesoleva artikli lõike 1 tingimused on täidetud.

3.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende piiravamate sätete kohaldamist, mille liikmesriigid on vastu võtnud kooskõlas asutamislepinguga ja WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustustega.

IV alajagu

Humala impordi erisätted

Artikkel 158

Humala import

1.   Humalasektori tooteid võib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui nende kvaliteedistandardid on vähemalt samaväärsed ühenduses koristatud sarnaste saaduste või nendest saadustest valmistatud toodete kvaliteedistandarditega.

2.   Tooteid käsitletakse lõikes 1 osutatud standardile vastavatena, kui nendega on kaasas päritoluriigi ametiasutuse väljastatud tõend, mis on tunnistatud samaväärseks artiklis 117 osutatud sertifikaadiga.

Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib tõendi samaväärseks tunnistada üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

Nende tõendite samaväärsust kontrollitakse komisjoni vastuvõetud üksikasjalike eeskirjade järgi.

V jagu

Kaitse ja seestöötlemine

Artikkel 159

Kaitsemeetmed

1.   Komisjon võtab kaitsemeetmed ühendusse impordi vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 519/94 (66) ja (EÜ) nr 3285/94 (67).

2.   Kui nõukogu muude õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, võtab komisjon asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud kaitsemeetmed ühendusse impordi vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3.   Komisjon võib võtta lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib komisjoni poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 võetud otsused esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates otsuse nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega neid muuta või tühistada.

4.   Kui komisjon leiab, et lõike 1 või 2 kohaselt võetud kaitsemeedet tuleks muuta või see tuleks tühistada, toimib ta järgmiselt:

a)

kui meetme kehtestas nõukogu, teeb komisjon nõukogule ettepaneku meedet muuta või see tühistada. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

b)

kõikidel muudel juhtudel muudab ühenduse kaitsemeedet või tühistab selle komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita.

Artikkel 160

Seestöötlemise tolliprotseduuri peatamine

1.   Kui seestöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada seestöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja põllumajandusliku päritolu etüülalkoholi sektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib komisjoni poolt esimese lõigu kohaselt võetud meetmed esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.

2.   Ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamise lõikes 1 nimetatud toodete suhtes.

III PEATÜKK

Eksport

I jagu

Ekspordilitsentsid

Artikkel 161

Ekspordilitsentsid

1.   Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse ekspordilitsentsi, võib komisjon nõuda ekspordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusest eksportimisel:

a)

teravili;

b)

riis;

c)

suhkur;

d)

oliiviõli ja lauaoliivid: I lisa VII osa punktis a osutatud oliiviõli osas;

e)

veise- ja vasikaliha;

f)

piim ja piimatooted;

g)

sealiha;

h)

lamba- ja kitseliha;

i)

munad;

j)

linnuliha;

k)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

Komisjon võtab esimese lõigu kohaldamisel arvesse ekspordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete ekspordi üle järelevalve pidamisel.

2.   Artikleid 131–133 kohaldatakse mutatis mutandis.

3.   Komisjon võtab vastu lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sealhulgas litsentside kehtivustingimusi ja tagatise määra käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

II jagu

Eksporditoetused

Artikkel 162

Eksporditoetuste ulatus

1.   Maailmaturu noteeringutel või hindadel põhineva ekspordi võimaldamiseks vajalikul määral ja asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevates piirides võib maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega järgmiste toodete puhul:

a)

järgmiste sektorite tooted, mida eksporditakse töötlemata kujul:

i)

teravili;

ii)

riis;

iii)

suhkur: I lisa III osa punktides b, c, d ja g loetletud toodete osas;

iv)

veise- ja vasikaliha;

v)

piim ja piimatooted;

vi)

sealiha;

vii)

munad;

viii)

linnuliha;

b)

punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii loetletud tooted, mida eksporditakse XX ja XXI lisa loetletud kaupade kujul.

Piima ja piimatoodete puhul, mida eksporditakse XX lisa IV osas loetletud toodetena, võib eksporditoetust anda üksnes I lisa XVI osa punktides a–e ja g loetletud toodete puhul.

2.   XX ja XXI lisa loetletud töödeldud kaupade kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samade toodete puhul, mida eksporditakse töötlemata kujul.

3.   Kui on vaja arvesse võtta teatavate teraviljast saadud piiritusjookide tootmise eripärasid, võib komisjon lõigetes 1 ja 2 osutatud eksporditoetuste andmise kriteeriume ning järelevalve korda kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale.

Artikkel 163

Eksporditoetuse jaotamine

Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportida, määratakse meetodiga, mis:

a)

on kõige asjakohasem toote iseloomu ja kõnealuse turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja korraldust, põhjustamata sealjuures asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste ettevõtjate vahel;

b)

on ettevõtjate jaoks haldusnõudeid arvesse võttes halduslikult kõige vähem koormav;

c)

väldib igasugust diskrimineerimist asjaomaste ettevõtjate vahel.

Artikkel 164

Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1.   Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

2.   Toetused määrab kindlaks komisjon.

Toetusi võib kindlaks määrata:

a)

korrapäraste ajavahemike järel;

b)

pakkumismenetluse kaudu toodete jaoks, mille puhul selline kord oli ette nähtud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva vastavalt artikli 204 lõikele 2;

Nende toodete loetelu, mille puhul antakse eksporditoetust, ning toetuse suurus määratakse kindlaks vähemalt kord kolme kuu jooksul, kui seda ei määrata pakkumismenetluse kaudu. Toetuse suurus võib jääda muutumatuks rohkem kui kolmeks kuuks ja vajaduse korral võib komisjon seda liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita vahepeal muuta.

3.   Teatava toote jaoks toetuse määramisel võetakse arvesse üht või mitut järgmist asjaolu:

a)

olemasolevat olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

selle toote hindu ja kättesaadavust ühenduse turul;

selle toote hindu maailmaturul;

b)

turu ühise korralduse eesmärke, milleks on tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu tagamine turul;

c)

vajadust vältida häireid, mis võivad põhjustada pikaajalise tasakaalutuse nõudmise ja pakkumise vahel ühenduse turul;

d)

kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti;

e)

asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid;

f)

vajadust tasakaalustada ühenduse põhiliste põllumajandustoodete kasutamine kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade tootmisel ning nendest riikidest töötlemiseks sissetoodud toodete kasutamine;

g)

kõige soodsamaid turustus- ja transpordikulusid ühenduse turgudelt ühenduse sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse, samuti kõnealuse kauba sihtriikidesse saatmise kulusid;

h)

nõudlust ühenduse turul;

i)

sealiha-, muna- ja linnulihasektori osas nende sektorite toodete ühenduses tootmiseks vajaliku söödateravilja koguse ühenduse hindade ja maailmaturu hindade erinevust.

4.   Komisjon võib teravilja- ja riisisektori puhul kindlaks määrata eksporditoetuste suhtes kohaldatava korrigeeriva summa. Vajaduse korral võib komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita korrigeerivaid summasid muuta.

Esimest lõiku võib kohaldada ka toodete suhtes, mis eksporditakse XX lisas loetletud kaupade kujul.

Artikkel 165

Ladustatud linnase eksporditoetus

Turustusaasta esimese kolme kuu jooksul kohaldatakse eelmise turustusaasta lõpus hoidlas olnud linnaste või sel ajal hoidlas olnud odrast valmistatud linnaste ekspordi suhtes toetust, mida oleks kõnealuse ekspordilitsentsi suhtes kohaldatud eksportimisele eelnenud turustusaasta viimasel kuul.

Artikkel 166

Teravilja eksporditoetuse kohandamine

Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, kohandatakse I lisa I osa punktides a ja b loetletud toodete jaoks vastavalt artikli 167 lõikele 2 kehtestatud toetust kooskõlas sekkumishinna igakuise kasvutasemega ja asjakohastel juhtudel kooskõlas kõnealuse hinna muutustega.

Esimest lõiku võib täielikult või osaliselt kohaldada I lisa I osa punktides c ja d loetletud toodete suhtes ning I lisa I osas osutatud toodete suhtes, mis on eksporditud kaupade kujul XX lisa I osa kohaselt. Sel juhul korrigeeritakse esimeses lõigus nimetatud kohandust, rakendades igakuisele sekkumishinna kasvule koefitsienti, mis väljendab suhet põhitoote koguse ning eksporditavas töödeldud tootes sisalduva või eksporditavas kaubas kasutatud põhitoote koguse vahel.

Artikkel 167

Eksporditoetuse andmine

1.   Artikli 162 lõike 1 punktis a loetletud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

2.   Lõikes 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse toetusmäära, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval või tulenes asjaomasest pakkumismenetlusest, ning diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib nimetatud päeval:

a)

litsentsil osutatud sihtkoha puhul või

b)

kui see on asjakohane, tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast; sel juhul ei või kohaldatav summa ületada litsentsil osutatud sihtkoha puhul kehtivat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid.

3.   Erandina lõikest 1 võib komisjon otsustada, et haudemunade ja ühepäevaste tibude korral võib litsentse anda tagantjärele.

4.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 (68) artikli 16 lõikes 2 osutatud korras võidakse otsustada kohaldada lõikeid 1 ja 2 käesoleva määruse artikli 162 lõike 1 punktis b osutatud kaupade suhtes.

5.   Komisjon võib teha lõigetest 1 ja 2 erandeid toodete puhul, mille eest makstakse eksporditoetust toiduabiprogrammide raames.

6.   Toetust makstakse järgmiste asjaolude tõendamisel:

a)

tooted on ühendusest eksporditud;

b)

diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille puhul oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 2 punkti b kohaldamist.

Komisjon võib teha erandeid, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

7.   Komisjon võib ühe või mitme toote puhul kehtestada eksporditoetuse andmise lisatingimusi. Need tingimused võivad muu hulgas olla järgmised:

a)

toetusi makstakse üksnes ühenduse päritolu toodete puhul;

b)

importtoodete toetuse summa piirdub impordilt kogutud maksudega, kui need maksud on kehtivast toetusest väiksemad.

Artikkel 168

Elusloomade eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

Veise- ja vasikalihasektori toodete osas peavad elusloomade eksporditoetuse andmisel ja maksmisel olema täidetud tingimused, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktide sätetega, mis käsitlevad loomade heaolu ja eelkõige loomade kaitset transportimisel.

Artikkel 169

Ekspordipiirangud

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste kohustuste järgimine tagatakse ekspordilitsentsidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks, mis kehtivad kõnealuste toodete suhtes. WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega seoses ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

Artikkel 170

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige:

a)

nende eksporditavate koguste ümberjaotamise kohta, mida ei ole eraldatud või kasutatud;

b)

eksporditoetuse saamiseks nõutava toodete kvaliteedi ning muude nõuete ja tingimuste kohta;

c)

kontrolli kohta selle üle, kas toimingud, mis annavad õiguse toetuste ja muude eksporditehingutega seotud summade saamiseks, tegelikult toimuvad ning on tehtud korrektselt, sealhulgas füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll.

Komisjon teeb XX lisasse kõik vajalikud muudatused, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud kriteeriume.

Üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad artikli 167 kohaldamist artikli 162 lõike 1 punktis b osutatud toodete suhtes, võetakse vastu määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras.

III jagu

Piima- ja piimatootesektori ekspordikvootide haldamine

Artikkel 171

Kolmandate riikide avatud tariifikvootide haldamine

1.   Kui kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud leping näeb piima ja piimatoodete jaoks ette kolmandas riigis avatud tariifikvoodi täielikku või osalist haldamist, võtab komisjon vastu kohaldatava haldusmeetodi ja selle meetodiga seonduvad üksikasjalikud eeskirjad.

2.   Lõikes 1 osutatud tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugust diskrimineerimist ning tagatakse asjaomaste kvootide alusel kättesaadavate võimaluste täielik kasutamine, kohaldades üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või muud asjakohast meetodit:

a)

meetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b)

meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c)

meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute tulijate meetodit” kasutades).

IV jagu

Impordi erirežiim kolmandas riigis

Artikkel 172

Kolmandas riigis impordi erirežiimi alla kuuluvate toodete sertifikaadid

1.   Kui eksporditakse tooteid, mis ühenduse poolt asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingute kohaselt võivad kolmandasse riiki importimisel kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, annavad liikmesriikide pädevad asutused taotluse korral ja pärast asjakohast kontrolli välja tingimuste täitmist tõendava dokumendi.

2.   Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

V jagu

Elustaimede erisätted

Artikkel 173

Ekspordi miinimumhinnad

1.   Iga CN-koodi 0601 10 alla kuuluva elustaimesektori toote kohta võib komisjon aegsasti enne turustusaasta algust määrata kindlaks ühe või mitu miinimumhinda ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

Selliseid tooteid lubatakse eksportida üksnes kõnealuse toote jaoks kindlaksmääratud miinimumhinnaga võrdse või sellest kõrgema hinnaga.

2.   Komisjon võtab vastu lõike 1 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

VI jagu

Välistöötlemine

Artikkel 174

Välistöötlemise tolliprotseduuri peatamine

1.   Kui välistöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada välistöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha- ja linnulihasektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib komisjoni poolt vastavalt lõikele 1 võetud meetmed esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.

2.   Ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata välistöötlemise tolliprotseduuri kasutamise lõikes 1 nimetatud toodete suhtes.

IV OSA

KONKURENTSIEESKIRJAD

I PEATÜKK

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 175

Asutamislepingu artiklite 81–86 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 81–86 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklile 176 kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–h, k, m–u ja artikli 1 lõikes 3 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.

Artikkel 176

Erandid

1.   Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 175 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on osa riigi turukorraldusest või mis on vajalikud asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelkõige ei kohaldata asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ühe liikmesriigi põllumajandustootjate, põllumajandustootjate ühenduste või sellistest ühendustest moodustatud liitude kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandussaaduste ja -toodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, ning kui need ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu, välja arvatud siis, kui komisjon leiab, et seejuures välistatakse konkurents või ohustatakse asutamislepingu artikli 33 eesmärke.

2.   Pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning asjaomaste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ja kõikide teiste vajalikuks peetavate füüsiliste või juriidiliste isikute ärakuulamist on ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, volitatud avaldamisele kuuluva otsusega kindlaks määrama, millised kokkulepped, otsused ja tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Komisjon langetab sellise otsuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi pädeva asutuse või huvitatud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse taotlusel.

3.   Lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuses avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 177

Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus tubakasektoris

1.   Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on rakendada käesoleva määruse artikli 123 punktis c osutatud eesmärke, tingimusel et:

a)

kokkulepetest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud;

b)

komisjon ei ole kolme kuu jooksul pärast kõikide vajalike andmete saamist tuvastanud, et need kokkulepped või kooskõlastatud tegevus oleksid vastuolus ühenduse konkurentsieeskirjadega.

Sellel kolmekuulisel ajavahemikul ei tohi nimetatud kokkuleppeid ega kooskõlastatud tegevust rakendada.

2.   Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus loetakse ühenduse konkurentsieeskirjadega vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

a)

need võivad põhjustada ühenduse turgude mis tahes vormis jaotamist;

b)

need võivad mõjutada turukorralduse nõuetekohast toimimist;

c)

need võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis ei ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni meetmega järgitava ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

d)

need kätkevad hindade või kvootide kindlaksmääramist, ilma et see piiraks meetmeid, mida võtavad tootmisharudevahelised organisatsioonid ühenduse eeskirjade erisätete kohaldamisel;

e)

need võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul.

3.   Kui komisjon leiab pärast lõike 1 punktis b osutatud kolmekuulist ajavahemikku, et käesoleva peatüki kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita otsuse, milles teatatakse, et kõnealuse kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõiget 1.

Kõnealust otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 ette nähtud erandit.

Artikkel 178

Kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse siduvus tubakasektori organisatsiooniväliste isikute suhtes

1.   Tubakasektori tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad taotleda, et nende teatud kokkulepped või kooskõlastatud tegevused muudetaks piiratud ajavahemikuks siduvaks asjaomase majandussektori isikutele ja rühmadele, kes ei kuulu organisatsiooni poolt esindatavatesse tootmisharudesse nende tootmisharude tegevuspiirkondades.

Oma eeskirjade laiendamiseks peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid esindama vähemalt kaht kolmandikku asjaomasest tootmisest ja/või kaubandusest. Kui eeskirjade kavandatava laiendamise ulatus on piirkondadevaheline, peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid tõendama, et nad esindavad igas hõlmatavas piirkonnas iga tootmisharu piisavat osa.

2.   Eeskirjad, mille reguleerimisala laiendamist taotletakse, peavad olema kehtinud vähemalt ühe aasta ja seonduma ühega järgmistest eesmärkidest:

a)

tootmise ja turu tundmine;

b)

minimaalsete kvaliteediomaduste määratlemine;

c)

keskkonnakaitse seisukohalt sobivate viljelusmeetodite kasutamine;

d)

pakendamise ja esitluse miinimumnormide kindlaksmääramine;

e)

sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve.

3.   Eeskirjade reguleerimisala laiendamise peab heaks kiitma komisjon.

Artikkel 179

Tubakasektori kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega seotud rakenduseeskirjad

Komisjon kehtestab artiklite 177 ja 178 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas eeskirjad teatamise ja avaldamise kohta.

II PEATÜKK

Riigiabieeskirjad

Artikkel 180

Asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning eelkõige arvates välja käesoleva määruse artiklis 182 käsitletud riigiabi, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–h, k, m–u ja artikli 1 lõikes 3 osutatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes.

Artikkel 181

Piima- ja piimatootesektori erisätted

Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt on keelatud abi, mille suurus määratakse kindlaks käesoleva määruse I lisa XVI osas loetletud toodete hinna või koguse põhjal.

Riigisisesed meetmed, mis võimaldavad käesoleva määruse I lisa XVI osas loetletud toodete hindu võrdsustada, on samuti keelatud.

Artikkel 182

Siseriiklikud erisätted

1.   Rootsi ja Soome võivad anda komisjoni loal abi põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete (CN ex 0208 ja ex 0210) tootmiseks ja turustamiseks, kui see ei tingi tavapärase tootmismahu kasvu.

2.   Soome võib oma eriliste kliimatingimuste tõttu anda komisjoni loal abi teatavate koguste ainult Soomes toodetavate seemnete ja teraviljaseemnete tootmiseks.

3.   Liikmesriigid, kes vähendavad määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas 20. veebruaril 2006 kindlaksmääratud suhkrukvoote rohkem kui 50 %, võivad anda ajutist riigiabi ajavahemikul, mil peedikasvatajatele antakse üleminekutoetust määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10f alusel. Komisjon otsustab selle meetme raames antava riigiabi summa asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.

Itaalia puhul ei ületa suhkrupeedikasvatajatele ja suhkrupeedi transpordile antav esimeses lõigus osutatud ajutine abi 11 eurot suhkrupeedi tonni kohta turustusaastal.

Soome võib anda suhkrupeedikasvatajatele abi kuni 350 eurot hektari kohta turustusaastal.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile 30 päeva jooksul enne iga turustusaasta lõppu sel turustusaastal tegelikult antud riigiabi summa.

4.   Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 88 lõike 1 ja artikli 88 lõike 3 esimese lause kohaldamist, võib Saksamaa kuni 31. detsembrini 2010 anda Saksamaa alkoholimonopoli raames abi toodete puhul, mida monopol pärast täiendavat ümbertöötamist turustab asutamislepingu I lisas nimetatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholina. Kõnealuse abi kogusumma ei tohi ületada 110 miljonit eurot aastas.

Saksamaa esitab igal aastal enne 30. juunit komisjonile aruande süsteemi toimimise kohta.

V OSA

SEKTORITE ERISÄTTED

Artikkel 183

Müügiedendusmaks piima- ja piimatootesektoris

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamist, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 180, võib liikmesriik kehtestada piimatootjatele turustatud piima või piimaekvivalendi eest müügiedendusmaksu, et rahastada meetmeid, mida võetakse, et edendada ühenduses tarbimist, laiendada piima- ja piimatooteturgu ning parandada kvaliteeti.

Artikkel 184

Teatavate sektorite aruanded

Komisjon esitab:

1)

nõukogule enne 30. septembrit 2008 kuivsöödasektorit käsitleva aruande, lähtudes käesoleva määruse sätete hinnangust, keskendudes eelkõige liblikõieliste taimede ja muu haljassööda, kuivsööda tootmise ja fossiilkütuse kokkuhoiu valdkondade arengule. Vajadusel lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud;

2)

Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel ja esimest korda 31. detsembriks 2010 aruande II osa I jaotise IV peatüki VI jaos sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta;

3)

Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2009 aruande artikli 182 lõikes 4 sätestatud erandi kohaldamise kohta seoses Saksamaa alkoholimonopoliga, mis sisaldab hinnangut Saksamaa alkoholimonopoli raames antud abi kohta ning asjakohaseid ettepanekuid.

Artikkel 185

Lepingute registreerimine humalasektoris

1.   Ühenduses toodetud humala kõik tarnelepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt tootja või tootjate organisatsiooni ning teiselt poolt ostja vahel, tuleb registreerida iga tootja liikmesriigi poolt selleks puhuks nimetatud asutuste poolt.

2.   Lepinguid, mis on sõlmitud konkreetsete koguste kokkulepitud hinnaga tarnimiseks aja jooksul, mis hõlmab ühte või mitut saagikoristust, ning mis on sõlmitud enne esimese saagikoristuse aasta 1. augustit, nimetatakse „ette sõlmitud lepinguteks”. Need lepingud registreeritakse eraldi.

3.   Registreerimiseks kasutatavaid andmeid võib kasutada ainult käesoleva määruse eesmärkidel.

4.   Komisjon kehtestab humala tarnelepingute registreerimise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 186

Siseturuhindadega seotud häired

Komisjon võib võtta vajalikud meetmed järgmistes olukordades, kui need olukorrad tõenäoliselt jätkuvad, põhjustades turuhäireid või ähvardades neid esile kutsuda:

a)

suhkru-, humala-, veise- ja vasikaliha, kitse- ja lambalihasektori toodete kohta, kui nende toodete hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad või langevad;

b)

sealiha-, muna- ja linnulihasektori toodete ja oliiviõli kohta, kui nende toodete hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad.

Artikkel 187

Maailmaturu hinnanoteeringute või hindade põhjustatud häired

Kui teravilja-, riisi-, suhkru-, piima- ja piimatootesektori toodete noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustamist, ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib komisjon võtta asjaomases sektoris vajalikke meetmeid. Eelkõige võib komisjon peatada imporditollimaksud kas täielikult või osaliselt teatavate koguste kohta.

Artikkel 188

Häirete korral kohaldatavate meetmete tingimused ja rakenduseeskirjad

1.   Artiklites 186 ja 187 ette nähtud meetmeid võib vastu võtta:

a)

tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks;

b)

asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi arvesse võttes.

2.   Komisjon võtab vastu artiklite 186 ja 187 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 189

Teabevahetus etüülalkoholisektoris

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile etüülalkoholisektori toodete osas järgmised andmed:

a)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi toodangumaht väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites alkoholi valmistamiseks kasutatud toodete kaupa;

b)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi müügimaht väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites kasutusvaldkondade kaupa;

c)

asjaomases liikmesriigis eelmise aasta lõpus saadaval olnud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi varude suurus;

d)

jooksva aasta toodangumahu prognoos.

Komisjon võtab vastu kõnealuse teabe edastamise eeskirjad, eelkõige teabeedastuse sageduse ja kasutusvaldkondade määratluse kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe ja muu kättesaadava teabe põhjal koostab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turu eelmise aasta ühenduse bilansi ning jooksva aasta hinnangulise bilansi.

Ühenduse bilanss hõlmab ka teavet muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kohta. Komisjon kehtestab sellise teabe täpse sisu ja selle kogumise viisid.

Käesolevas lõikes hõlmab mõiste „muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol” CN-koodide 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla kuuluvaid tooteid, mis ei ole saadud asutamislepingu I lisas loetletud konkreetsetest põllumajandustoodetest.

3.   Komisjon edastab liikmesriikidele lõikes 2 nimetatud bilansid.

VI OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 190

Finantssätted

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulude suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakendussätteid.

Artikkel 191

Eriolukord

Komisjon võtab eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 192

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus

1.   Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks või turu järelevalveks ja analüüsiks ning artiklis 1 osutatud toodetega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2.   Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad, et määrata kindlaks lõike 1 kohaldamiseks vajalik teave ning sellise teabe vormi, sisu, ajastust ja tähtaegu ning teabe ja dokumentide edastamist või kättesaadavaks tegemist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 193

Kõrvalehoidumisklausel

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta käesolevas määruses ette nähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult vastupidiselt käesoleva määruse eesmärkidele.

Artikkel 194

Kontroll, haldusmeetmed ja -karistused ning nendest teatamine

Komisjon määrab kindlaks:

a)

liikmesriikide korraldatava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste kohta;

b)

haldusmeetmete ja -karistuste kohaldamissüsteemi juhtudeks, mil rikutakse käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid kohustusi;

c)

eeskirjad, mis käsitlevad alusetult makstud summade tagasimaksmist käesoleva määruse kohaldamisest tulenevalt;

d)

tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad.

Punktis b osutatud halduskaristused jagatakse tuvastatud rikkumise tõsiduse, ulatuse, püsivuse ja korduvuse järgi.

VII OSA

RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Rakendussätted

Artikkel 195

Komitee

1.   Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi „komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 196

Komitee töökorraldus

Artiklis 195 osutatud komitee koosolekute korraldamisel võetakse eelkõige arvesse komitee vastutusala ulatust, käsitletavate küsimuste eripära ja vajadust kaasata asjakohaseid eksperte.

II PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 197

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklid 74–76 jäetakse välja.

Artikkel 198

Määruse (EÜ) nr 2200/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklid 46 ja 47 jäetakse välja.

Artikkel 199

Määruse (EÜ) nr 2201/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklid 29 ja 30 jäetakse välja.

Artikkel 200

Määruse (EÜ) nr 1184/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1184/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006, 24. juuli 2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju teatavate põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes”.

2)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse asutamislepingu artiklite 81–86 ja artikli 88 teatavate sätete kohaldatavuse suhtes asutamislepingu I lisas loetletud toodete, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (69) artiklis 1 lõike 1 punktides a–h, k, m–u ja artikli 1 lõikes 3 nimetatud toodete, tootmise või nendega kauplemise puhul.

Artikkel 1a

Asutamislepingu artikleid 81–86 ja nende rakendussätteid kohaldatakse kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega, kui käesoleva määruse artiklist 2 ei tulene teisiti.

3)

Artikli 2 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 1a osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis moodustavad riigisisese turukorralduse lahutamatu osa või mida on vaja asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.”

4)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutamislepingu artikli 88 lõiget 1 ja artikli 88 lõike 3 esimest lauset kohaldatakse toetuste suhtes, mida antakse seoses artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.”

Artikkel 201

Kehtetuks tunnistamine

1.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

a)

määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2517/69, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) no 670/2003 ja (EÜ) nr 797/2004 alates 1. jaanuarist 2008;

b)

määrused (EMÜ) nr 707/76, (EÜ) nr 1786/2003, (EÜ) nr 1788/2003 ja (EÜ) nr 1544/2006 alates 1. aprillist 2008;

c)

määrused (EMÜ) nr 315/68, (EMÜ) nr 316/68, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2763/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 2782/75, (EMÜ) nr 1898/87, (EMÜ) nr 1906/90, (EMÜ) nr 2204/90, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 2991/94, (EÜ) nr 2597/97 (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1255/1999, (EÜ) nr 2250/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 1784/2003, (EÜ) nr 865/2004, (EÜ) nr 1947/2005 (EÜ) nr 1952/2005 ja (EÜ) nr 1028/2006 alates 1. juulist 2008;

d)

määrus (EÜ) nr 1785/2003 alates 1. septembrist 2008;

e)

määrus (EÜ) nr 318/2006 alates 1. oktoobrist 2008;

f)

määrused (EMÜ) nr 3220/84, (EMÜ) nr 386/90, (EMÜ) nr 1186/90, (EMÜ) nr 2137/92 ja (EÜ) nr 1183/2006 alates 1. jaanuarist 2009.

2.   Otsus 74/583/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.

3.   Lõikes 1 osutatud määruste kehtetuks tunnistamine ei piira:

a)

nimetatud määruste alusel vastuvõetud nõukogu õigusaktide jõusse jäämist ega

b)

nende muudatuste kehtima jäämist, mida on nimetatud määruste alusel tehtud teistesse ühenduse õigusaktisse, mida ei ole käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatud.

Artikkel 202

Viidete tõlgendamine

Viiteid sätetele ja määrustele, mida muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks artiklitega 197–201, loetakse viideteks käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XXII lisas esitatud vastavustabelitele.

Artikkel 203

Üleminekueeskirjad

Komisjon võib vastu võtta meetmeid, mis on vajalikud, et hõlbustada üleminekut korralt, mis on sätestatud artiklitega 197–201 muudetavates või kehtetuks tunnistatavates määrustes, käesoleva määrusega kehtestatud korrale.

Artikkel 204

Jõustumine

1.   Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Sellele vaatamata kohaldatakse seda:

a)

teravilja-, seemne-, humala-, oliiviõli ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, toortubaka-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha ning muna- ja linnulihasektori suhtes alates 1. juulist 2008;

b)

riisisektori suhtes alates 1. septembrist 2008;

c)

suhkrusektori suhtes alates 1. oktoobrist 2008, välja arvatud artikkel 59, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008;

d)

kuivsööda- ja siidiussisektori suhtes alates 1. aprillist 2008;

e)

veinisektori suhtes artikli 197 osas alates 1. augustist 2008;

f)

piima- ja piimatootesektori suhtes alates 1. juulist 2008, välja arvatud II osa I jaotise III peatüki sätted;

g)

II osa I jaotise III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemi suhtes alates 1. aprillist 2008;

h)

artikli 42 lõikes 1 nimetatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaala suhtes 1. jaanuarist 2009;

Artikleid 27, 39 ja 172 kohaldatakse kõikide asjaomaste toodete suhtes alates 1. jaanuarist 2008 ning artikleid 149–152 alates 1. juulist 2008.

3.   Suhkrusektori suhtes kohaldatakse II osa I jaotist kuni suhkru turustusaasta 2014/2015 lõpuni.

4.   II osa I jaotise III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemiga seotud sätteid kohaldatakse vastavalt artiklile 66 kuni 31. märtsini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 22. oktoober 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SILVA


(1)  24. mai 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 55, 2.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

(4)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(5)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(6)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.

(7)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

(8)  EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2013/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 13).

(9)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007 (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

(10)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007.

(11)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

(12)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1152/2007 (ELT L 258, 4.10.2007, lk 3).

(13)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(14)  EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2006 (ELT L 175, 29.6.2006, lk 1).

(15)  EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

(16)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6).

(17)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(18)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 114. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 456/2006 (ELT L 82, 21.3.2006, lk 1).

(19)  ELT L 161, 30.4.2004, lk 97.

(20)  ELT L 312, 29.11.2005, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1247/2007 (ELT L 282, 26.10.2007, lk 1).

(21)  ELT L 314, 30.11.2005, lk 1.

(22)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1).

(23)  ELT L 97, 15.4.2003, lk 6.

(24)  ELT L 125, 28.4.2004, lk 1.

(25)  ELT L 286, 17.10.2006, lk 1.

(26)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 552/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 10).

(27)  EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2535/95 (EÜT L 260, 31.10.1995, lk 3).

(28)  ELT L 214, 4.8.2006, lk 1.

(29)  EÜT L 119, 11.5.1990, lk 32. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

(30)  EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

(31)  EÜT L 214, 30.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(32)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1186/2007 (ELT L 265, 11.10.2007, lk 22).

(33)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 42. Määrust on viimati muudetud määrusega/EÜ) nr 1261/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 8).

(34)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95 5.4.2007, lk 1).

(35)  EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

(36)  EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1153/2007 (EÜT L 258, 4.10.2007, lk 6).

(37)  EÜT L 316, 9.12.1994, lk 2.

(38)  ELT L 186, 7.7.2006, lk 1.

(39)  EÜT L 173, 6.7.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1029/2006 (ELT L 186, 7.7.2006, lk 6).

(40)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(41)  EÜT L 201, 31.7.1990, lk 7. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2583/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 6).

(42)  EÜT L 281, 1.11.1975, lk 18. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3290/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105).

(43)  ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.

(44)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(45)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 19.

(46)  EÜT L 84, 31.3.1976, lk 1.

(47)  EÜT L 128, 24.5.1977, lk 1.

(48)  EÜT L 334, 28.12.1979, lk 8.

(49)  EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 163/94 (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 2).

(50)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 80.

(51)  EÜT L 275, 26.10.1999, lk 4.

(52)  EÜT L 71, 21.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 4112/88 (EÜT L 361, 29.12.1988, lk 7).

(53)  EÜT L 71, 21.3.1968, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 309/79 (EÜT L 42, 17.2.1979, lk 21).

(54)  EÜT L 318, 18.12.1969, lk 15. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1153/78 (EÜT L 144, 31.5.1978, lk 4).

(55)  EÜT L 281, 1.11.1975, lk 17.

(56)  EÜT L 140, 5.6.1980, lk 4.

(57)  EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177 5.7.1997, lk 1).

(58)  EÜT L 317, 27.11.1974, lk 21.

(59)  EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2007 (ELT L 145, 16.6.2007, lk 1).

(60)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(61)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

(62)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(63)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 733/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 1).

(64)  ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

(65)  ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(66)  EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89.

(67)  EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53.

(68)  EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

(69)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1”.


I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD TOODETE LOETELU

I osa: Teravili

Teraviljasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

0709 90 60

Suhkrumais, värske või jahutatud

0712 90 19

Kuivatatud suhkrumais (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata (v.a hübriidid seemneks)

1001 90 91

Harilik nisu ja meslin seemneks

1001 90 99

Speltanisu, harilik nisu ja meslin (v.a seemneks)

1002 00 00

Rukis

1003 00

Oder

1004 00

Kaer

1005 10 90

Maisiterad, seemneks, v.a hübriidid seemneks

1005 90 00

Mais, v.a seemneks

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidid seemneks

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

b)

1001 10

Kõva nisu

c)

1101 00 00

Püülijahu nisust või meslinist

1102 10 00

Rukkipüül

1103 11

Nisutangud ja -lihtjahu

1107

Linnased, röstitud või röstimata

d)

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi

 

ex 1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

 

1102 20

maisijahu

 

1102 90

muud:

 

1102 90 10

– –

odrajahu

 

1102 90 30

– –

kaerajahu

 

1102 90 90

– –

muud

 

ex 1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid, v.a nisutangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 11), riisitangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 19 50) ja riisigraanulid (alamrubriik 1103 20 50)

 

ex 1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis ja alamrubriigi 1104 19 91 helvestatud riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

 

1106 20

Peen- ja jämejahu ning pulber rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest

 

ex 1108

Tärklis; inuliin:

tärklis:

 

1108 11 00

– –

nisutärklis

 

1108 12 00

– –

maisitärklis

 

1108 13 00

– –

kartulitärklis

 

1108 14 00

– –

maniokitärklis

 

ex 1108 19

– –

muu tärklis:

 

1108 19 90

– – –

muud

 

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

 

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

ex 1702 30

glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:

– –

muud:

– – –

muud:

 

1702 30 91

– – – –

valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

 

1702 30 99

– – – –

muud

 

ex 1702 40

glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:

 

1702 40 90

– –

muud

 

ex 1702 90

muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

 

1702 90 50

– –

maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

– –

karamell:

– – –

muud:

 

1702 90 75

– – –

pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

 

1702 90 79

– – – –

muud

 

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

 

ex 2106 90

muud

– –

lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid:

– – –

muud

 

2106 90 55

– – – –

glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

 

ex 2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleeritud või granuleerimata

 

ex 2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:

 

2303 10

tärklise tootmisjäägid jms jäätmed

 

2303 30 00

õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed

 

ex 2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

muud

 

2306 90 05

maisi idudest

 

ex 2308

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

 

2308 00 40

tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

 

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

 

ex 2309 10

kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:

 

2309 10 11

2309 10 13

2309 10 31

2309 10 33

2309 10 51

2309 10 53

– – –

tooted, mis sisaldavad alamrubriikide 1702 30 51–1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid, (1) v.a valmistised ja söödad, mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

 

ex 2309 90

muud

 

2309 90 20

kombineeritud nomenklatuuri grupi 23 lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

muud, sh eelsegud:

 

2309 90 31

2309 90 33

2309 90 41

2309 90 43

2309 90 51

2309 90 53

– –

tooted, mis sisaldavad alamrubriikide 1702 30 51–1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid, (1) v.a valmistised ja söödad, mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

II osa: Riis

Riisisektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

1006 10 21

1006 10 98

Koorimata riis, v.a seemneks

1006 20

Kooritud (pruun) riis

1006 30

Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata

b)

1006 40 00

Purustatud riis

c)

1102 90 50

Riisijahu

1103 19 50

Riisitangud ja -lihtjahu

1103 20 50

Riisigraanulid

1104 19 91

Helvestatud riis

ex 1104 19 99

Valtsitud riisiterad

1108 19 10

Riisitärklis

III osa: Suhkur

Suhkrusektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

1212 91

Suhkrupeet

1212 99 20

Suhkruroog

b)

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

c)

1702 20

Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup

1702 60 95 ja

1702 90 99

Muud suhkrud, mis ei sisalda laktoosi, glükoosi, maltodekstriini ja isoglükoosi, tahkel kujul ja suhkrusiirupid, maitse- ja värviainelisanditeta

1702 90 60

Tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

1702 90 71

Karamell kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

2106 90 59

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi- ja glükoosisiirupid ning siirupid maltodekstriinist

d)

1702 30 10

1702 40 10

1702 60 10

1702 90 30

Isoglükoos

e)

1702 60 80

1702 90 80

Inuliinisiirup

f)

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

g)

2106 90 30

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid

h)

2303 20

Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed

IV osa: Kuivsööt

Kuivsöödasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

ex 1214 10 00

– –

lutsernijahu ja -graanulid, kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud

– –

muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsernijahu ja -graanulid

ex 1214 90 90

– –

lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted

– –

muul viisil kuivatatud ja peenestatud lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, põld-seahernes ja harilik nõiahammas

b)

ex 2309 90 99

– –

lutsernimahlast ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid

– –

veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eespool nimetatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast

V osa: Seemned

Seemnesektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

0712 90 11

Suhkrumaisi hübriidid:

külviks

0713 10 10

Herned (Pisum sativum):

külviks

ex 0713 20 00

kikerherned (nuudid):

külviks

ex 0713 31 00

Aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:

külviks

ex 0713 32 00

Kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis):

külviks

0713 33 10

Harilikud aedoad, sh türgi oad (Phaseolus vulgaris):

külviks

ex 0713 39 00

Muud oad:

külviks

ex 0713 40 00

läätsed:

külviks

ex 0713 50 00

Põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. Equina, Vicia faba var. minor):

külviks

ex 0713 90 00

Muud kuivatatud kaunviljad:

külviks

1001 90 10

Speltanisu:

külviks

ex 1005 10

Maisi hübriidsordid seemneks

1006 10 10

Koorimata riis:

külviks

1007 00 10

Terasorgo hübriidid:

külviks

1201 00 10

Sojauba, purustatud või purustamata:

külviks

1202 10 10

Lüdimata maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata:

külviks

1204 00 10

Linaseemned, purustatud või purustamata:

külviks

1205 10 10 ja

ex 1205 90 00

Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata, seemneks

muud

1206 00 10

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata:

külviks

ex 1207

Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata:

külviks

1209

Seemned, viljad ja eosed:

külviks

VI osa: Humal

1.

Humalasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid

CN-kood

Kirjeldus

1210

Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin

2.

Käesoleva määruse eeskirju, mis käsitlevad turustamist ja kaubavahetust kolmandate riikidega, kohaldatakse ka järgmiste toodete suhtes:

CN-kood

Kirjeldus

1302 13 00

Humalamahlad ja -ekstraktid

VII osa: Oliiviõli ja lauaoliivid

Oliivõli ja lauaoliivide sektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1510 00

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega

b)

0709 90 31

Oliivid, värsked või jahutatud, muuks kasutuseks peale õli tootmise

0709 90 39

Muud oliivid, värsked või jahutatud

0710 80 10

Oliivid (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud

0711 20

Oliivid, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

ex 0712 90 90

Kuivatatud oliivid, tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, muul viisil töötlemata

2001 90 65

Oliivid, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

ex 2004 90 30

Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud

2005 70

Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata

c)

1522 00 31

1522 00 39

Loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid

2306 90 11

2306 90 19

Õlikoogid jm oliivõli ekstraheerimise tahked jäätmed

VIII osa: Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep

Kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi sektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

5301

Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

5302

Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

IX osa: Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

ex 0709

Muu köögivili, värsked või jahutatud, v.a alamrubriikide 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 köögivili

ex 0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriigi 0802 90 20 beetli- ja koolapähklid

0803 00 11

Värsked jahubanaanid

ex 0803 00 90

Kuivatatud jahubanaanid

0804 20 10

Värsked viigimarjad

0804 30 00

Ananassid

0804 40 00

Avokaadod

0804 50 00

Guajaavid, mangod ja mangostanid

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0806 10 10

Värsked lauaviinamarjad

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad

0813 50 31

0813 50 39

Üksnes rubriikide 0801 ja 0802 kuivatatud pähklitest koosnevad segud

0910 20

Safran

ex 0910 99

Aed-liivatee, värske või jahutatud

ex 1211 90 85

Basiilik, meliss, münt, harilik pune (oregano), rosmariin, salvei, värske või jahutatud

1212 99 30

Jaanileivapuu kaunad

X osa: Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

ex 0710

Külmutatud köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta

 

ex 0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais

 

ex 0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), kuid muul viisil töötlemata, v.a alamrubriigi ex 0712 90 05 inimtarbimiseks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikide ex 0712 90 11 ja 0712 90 19 suhkrumais ning alamrubriigi ex 0712 90 90 oliivid

 

0804 20 90

Kuivatatud viigimarjad

 

0806 20

Kuivatatud viinamarjad

 

ex 0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriigi ex 0811 90 95 külmutatud banaanid

 

ex 0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid, mis kuuluvad alamrubriiki ex 0812 90 98

 

ex 0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a segud ainult rubriikide 0801 ja 0802 pähklitest, mis kuulvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39

 

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

 

0904 20 10

Kuivatatud paprika, purustamata ja jahvatamata

b)

ex 0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga

 

ex 1302 20

Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

 

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, v.a:

perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a alamrubriigi 2001 90 20 paprikad või pimendid

alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

alamrubriigi 2001 90 40 jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad

alamrubriigi 2001 90 65 oliivid

viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 99

 

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

 

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

 

ex 2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriigi ex 2004 90 10 suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriigi ex 2004 90 30 oliivid ja alamrubriigi 2004 10 91 kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena

 

ex 2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriigi 2005 70 oliivid, alamrubriigi ex 2005 80 00 suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad, v.a alamrubriigi 2005 99 10 paprika ja pimendid ja alamrubriigi 2005 20 10 kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena

 

ex 2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriikide ex 2006 00 38 ja ex 2006 00 99 suhkrus konserveeritud banaanid

 

ex 2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a:

alamrubriigi ex 2007 10 homogeenitud tooted banaanidest

alamrubriikide ex 2007 99 39, ex 2007 99 57 ja ex 2007 99 98 banaanikeedised, -želeed, -püreed või -pastad

 

ex 2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a:

alamrubriigi 2008 11 10 maapähklivõi

alamrubriigi 2008 91 00 palmipungad

alamrubriigi 2008 99 85 mais

alamrubriigi 2008 99 91 jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5 % massist

viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2008 99 99

alamrubriikide ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud

alamrubriikide ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid

 

ex 2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (v.a alamrubriikide 2009 61 ja 2009 69 viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriigi 2009 80 banaanimahl), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

XI osa: Banaanid

Banaanisektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

0803 00 19

Värsked banaanid, v.a jahubanaanid

ex 0803 00 90

Kuivatatud banaanid, v.a jahubanaanid

ex 0812 90 98

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid

ex 0813 50 99

Kuivatatud banaane sisaldavad segud

1106 30 10

Banaanidest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

ex 2006 00 99

Suhkrus säilitatud banaanid

ex 2007 10 99

Homogeenitud tooted banaanidest

ex 2007 99 39

ex 2007 99 57

ex 2007 99 98

Banaanikeedised, -želeed, -marmelaadid, -püreed ja -pastad

ex 2008 92 59

ex 2008 92 78

ex 2008 92 93

ex 2008 92 98

Muul viisil valmistatud või säilitatud banaane sisaldavad segud, piirituselisandita

ex 2008 99 49

ex 2008 99 67

ex 2008 99 99

Muul viisil valmistatud või säilitatud banaanid

ex 2009 80 35

ex 2009 80 38

ex 2009 80 79

ex 2009 80 86

ex 2009 80 89

ex 2009 80 99

Banaanimahl

XII osa: Vein

Veinisektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

2009 61

2009 69

Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre)

2204 30 92

2204 30 94

2204 30 96

2204 30 98

Muu viinamarjavirre, v.a osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi lisamata

b)

ex 2204

Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv; v.a alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad muud viinamarjavirded

c)

0806 10 90

Värsked viinamarjad, v.a lauaviinamarjad

2209 00 11

2209 00 19

Veiniäädikas

d)

2206 00 10

Piquette

2307 00 11

2307 00 19

Veinisete

2308 00 11

2308 00 19

Viinamarjade pressimisjäägid

XIII osa: Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Eluspuude ja muude taimede ja lillekasvatustoodete (sibulad, juured jm), lõikelillede ja dekoratiivse taimmaterjali valdkonnas reguleerib käesolev määrus kombineeritud nomenklatuuri gruppi 6 kuuluvaid tooteid.

XIV osa: Toortubakas

Toortubakasektoris reguleerib käesolev määrus kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2401 kuuluvat toor- või töötlemata tubakat ja tubakajäätmeid.

XV osa: Veise- ja vasikaliha

Veise- ja vasikalihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

0102 90 05 kun

0102 90 79

Elusad koduveised, v.a tõupuhtad aretusloomad

0201

Värske või jahutatud veiseliha

0202

Külmutatud veiseliha

0206 10 95

Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud

0206 29 91

Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud

0210 20

Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0210 99 51

Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0210 99 90

Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

1602 50 10

Muud veiselihast või -rupsist valmistatud tooted ja konservid, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

1602 90 61

Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

b)

0102 10

Elusveised, tõupuhtad aretusloomad

0206 10 91

0206 10 99

Toidukõlblik veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks

0206 21 00

0206 22 00

0206 29 99

Toidukõlblik veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks

0210 99 59

Toidukõlblik veise rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha

ex 1502 00 90

Veiserasv ja -raskude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

1602 50 31–

1602 50 80

Muud veiselihast või veiseliharupsist valmistatud tooted ja konservid, v.a kuumtöötlemata liha või liharups ning segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

1602 90 69

Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, v.a kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

XVI osa: Piim ja piimatooted

Piima ja piimatootesektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

b)

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga

c)

0403 10 11

kuni 0403 10 39

0403 90 11

kuni 0403 90 69

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita)

d)

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

e)

ex 0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75 %, kuid alla 80 % massist

f)

0406

Juust ja kohupiim

g)

1702 19 00

Lõhna- ja maitseaine või värvainelisanditeta laktoos ja laktoosisiirup, kuivaine laktoosisisaldusega vähem kui 99 % massist, väljendatud veevaba laktoosina kuivaines

h)

2106 90 51

Lõhna- ja maitseainetega või värvainelisandiga laktoosisiirupid

i)

ex 2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

valmistoidud ja sööt, mis sisaldavad tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust kas otseselt või määruse (EÜ) nr 1667/2006 alusel, v.a valmistoidud ja sööt, mille suhtes kehtib käesoleva lisa I osa.

XVII osa: Sealiha

Sealihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

ex 0103

Elusad kodusead, v.a tõupuhtad aretusloomad

b)

ex 0203

Värske, jahutatud või külmutatud kodusealiha

ex 0206

Kodusea söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

ex 0209 00

Seapekk ilma tailihata, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

ex 0210

Kodusea liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

1501 00 11

1501 00 19

Searasv ja -raskude (k.a seapekk)

c)

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

1602 10 00

Homogeenitud tooted lihast, rupsist või verest

1602 20 90

Loomamaksast, v.a hane- või pardimaksast tooted või konservid

1602 41 10

1602 42 10

1602 49 11 –

1602 49 50

Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid

1602 90 10

Tooted mis tahes looma verest

1602 90 51

Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid

1902 20 30

Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorstitooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasva

XVIII osa: Lamba- ja kitseliha

Lamba- ja kitselihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

0104 10 30

Lambatalled (kuni aasta vanused)

 

0104 10 80

Eluslambad, v.a. tõupuhtad aretusloomad ja lambatalled

 

0104 20 90

Eluskitsed, v.a tõupuhtad aretusloomad

 

0204

Lamba- ja kitseliha, värske, jahutatud või külmutatud

 

0210 99 21

Lamba- ja kitseliha, kondiga, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

 

0210 99 29

Lamba- ja kitseliha, kondita, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

b)

0104 10 10

Eluslambad – tõupuhtad aretusloomad

 

0104 20 10

Eluskitsed – tõupuhtad aretusloomad

 

0206 80 99

Lamba ja kitse söödav rups, värske või jahutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

 

0206 90 99

Lamba ja kitse söödav rups, külmutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

 

0210 99 60

Lamba ja kitse söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

 

ex 1502 00 90

Lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

c)

1602 90 72

Muud lamba- ja kitselihast või lamba ja kitse rupsist valmistatud tooted või konservid, kuumtöötlemata;

 

1602 90 74

Segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

d)

1602 90 76

1602 90 78

Muud lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, v.a kuumtöötlemata või segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

XIX osa: Munad

Munasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

0407 00 11

0407 00 19

0407 00 30

Kodulinnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

b)

0408 11 80

0408 19 81

0408 19 89

0408 91 80

0408 99 80

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma), v.a inimtoiduks kõlbmatud

XX osa: Kodulinnuliha

Kodulinnulihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

b)

ex 0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups, v.a punkti c alla kuuluv maks

c)

0207 13 91

Kodulinnumaks, värske, jahutatud või külmutatud

0207 14 91

 

0207 26 91

 

0207 27 91

 

0207 34

 

0207 35 91

 

0207 36 81

 

0207 36 85

 

0207 36 89

 

0210 99 71

Kodulinnumaks, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0210 99 79

 

d)

0209 00 90

Kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

e)

1501 00 90

Kodulindude rasv ja -rasvkude

f)

1602 20 11

Muul viisil valmistatud või konserveeritud hane- või pardimaks

1602 20 19

 

1602 31

Rubriigis 0105 nimetatud kodulindude liha või söödav rups, muul viisil valmistatud või konserveeritud

1602 32

 

1602 39

 

XXI osa: Muud tooted

CN-kood

Kirjeldus

ex 0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid:

0101 10

tõupuhtad aretusloomad:

0101 10 10

– –

hobused (2)

0101 10 90

– –

muud

0101 90

muud:

– –

hobused:

0101 90 19

– – –

muud kui tapaloomad

0101 90 30

– –

eeslid

0101 90 90

– –

muulad ja hobueeslid

ex 0102

Elusveised:

ex 0102 90

muud kui tõupuhtad aretusloomad:

0102 90 90

– –

muud kui kodusead

ex 0103

Elussead:

0103 10 00

tõupuhtad aretusloomad (3)

muud:

ex 0103 91

– –

massiga alla 50 kg:

0103 91 90

– – –

muud kui kodusead

ex 0103 92

– –

massiga 50 kg ja rohkem

0103 92 90

– –

muud kui kodusead

0106 00

Muud elusloomad

ex 0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

värske või jahutatud:

ex 0203 11

– –

rümbad ja poolrümbad:

0203 11 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0203 12

– –

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

0203 12 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0203 19

– –

muud:

0203 19 90

– – –

muu kui kodusea

– –

külmutatud:

ex 0203 21

– –

rümbad ja poolrümbad:

0203 21 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0203 22

– –

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

0203 22 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0203 29

– –

muud:

0203 29 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0205 00

Eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud

ex 0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

ex 0206 10

veise rups, värske või jahutatud

0206 10 10

– –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

veise rups, külmutatud:

ex 0206 22 00

– –

maks:

– – –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

ex 0206 29

– –

muud:

0206 29 10

– – –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

ex 0206 30 00

searups, värske või jahutatud:

– – –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

– –

muud:

– – –

muu kui kodusea

sea rups, külmutatud:

ex 0206 41 00

– –

maks:

– – – –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

– – –

muud:

– – – –

muu kui kodusea

ex 0206 49

– –

muud:

ex 0206 49 20

– – –

kodusea rups:

– – – –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

0206 49 80

– – –

muud

ex 0206 80

muu rups, värske või jahutatud:

0206 80 10

– –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

– –

muud:

0206 80 91

– – –

hobuse, eesli, muula ja hobueesli rups

ex 0206 90

muu rups, külmutatud:

0206 90 10

– –

farmaatsiatoodete tooraineks (4)

– –

muud:

0206 90 91

– – –

hobuse, eesli, muula ja hobueesli rups

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

ex 0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

sealiha:

ex 0210 11

– –

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

0210 11 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0210 12

– –

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

0210 12 90

– – –

muu kui kodusea

ex 0210 19

– –

muud:

0210 19 90

– – –

muu kui kodusea

muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:

0210 91 00

– –

esikloomaliste

0210 92 00

– –

vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0210 93 00

– –

roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

ex 0210 99

– –

muud:

– – –

liha:

0210 99 31

– – – –

põhjapõdra

0210 99 39

– – – –

muud

– – –

rups:

– – – –

muu kui kodusea, veise, lamba ja kitse rups

0210 99 80

– – – – –

muu kui kodulinnumaks

ex 0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

0407 00 90

muud kui kodulinnumunad

ex 0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

munakollane:

ex 0408 11

– –

kuivatatud: