ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 263 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
50. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu/Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu/Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
DIREKTIIVID
9.10.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 263/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ,
5. september 2007,
millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta
(raamdirektiiv)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna antud direktiivi tuleb ka edaspidi muuta, tuleks see selguse huvides ümber sõnastada. |
(2) |
Ühenduse siseturu loomise ja toimimise eesmärgil on asjakohane asendada liikmesriikide tüübikinnituse süsteemid ühenduse tüübikinnitusmenetlusega, mis põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel. |
(3) |
Süsteemidele, osadele, eraldi seadmestikele ja sõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded tuleks õigustloovates aktides ühtlustada ja täpsustada. Õigustloovate aktidega tuleks eelkõige püüda tagada liiklusohutuse kõrge tase, tervise- ja keskkonnakaitse, energiatõhusus ning kaitse omavolilise kasutamise eest. |
(4) |
Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/53/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta, (4) piirati ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitusmenetluse kohaldamist üksnes M1-kategooria sõidukitega. Siseturu väljakujundamiseks ja selle nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmama siiski kõiki sõidukite kategooriaid, võimaldades tootjatel ühenduse tüübikinnitusmenetluse abil siseturu eelistest kasu saada. |
(5) |
Võimaldamaks tootjatel uute ühtlustatud menetlustega kohaneda, tuleks lubada piisavalt pikka üleminekuaega enne, kui ühenduse sõiduki tüübikinnitusmenetlus muutub kohustuslikuks sõidukitele, mis ei ole ühes etapis ehitatud M1-kategooria sõidukid. Muude kui M1-kategooria sõidukite puhul, mis nõuavad mitmeastmelist kinnitust, on vaja pikemat üleminekuaega, sest menetlus hõlmab kerevalmistajaid, kellel on vaja koguda selles valdkonnas piisavalt kogemusi, et vajalikke menetlusi saaks nõuetekohaselt rakendada. Tulenevalt M2- ja M3-kategooria sõidukite ohutuse olulisusest peavad need sõidukid üleminekuajal — kui siseriiklik tüübikinnitus endiselt kehtib, et tootjatel oleks aega saada kogemusi sõidukite EÜ tüübikinnitusega — vastama ühtlustatud direktiivide tehnilistele nõuetele. |
(6) |
Sõidukeid väikeseeriatena valmistavad tootjad on seni siseturu eelistest osaliselt ilma jäetud. Kogemus on näidanud, et liiklusohutust ja keskkonnakaitset saaks oluliselt parandada, kui väikeseeriana valmistatud sõidukid alates kategooriast M1 täielikult ühenduse sõiduki tüübikinnituse süsteemi integreerida. |
(7) |
Kuritarvituse vältimiseks tuleks väikeseeriana valmistatud sõidukite lihtsustatud tüübikinnitusmenetluse kasutamist lubada vaid väga piiratud toodangu korral; seetõttu on vaja täpsemalt määratleda väikeseeria mõiste toodetud sõidukite arvu kaudu. |
(8) |
Oluline on sätestada üksiksõidukitele kinnituse andmist võimaldavad meetmed, et tagada mitmeastmelise tüübikinnitussüsteemi piisav paindlikkus; ühenduse ühtlustatud erisätete kehtestamiseni tuleks liikmesriikidel siiski lubada üksiksõiduki kinnituse andmist vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. |
(9) |
Ühenduse sõiduki tüübikinnitusmenetluse rakendamiseni muudele kui M1-kategooria sõidukitele tuleks liikmesriikidel lubada jätkata siseriikliku tüübikinnituse andmist ning kehtestada tuleks vastavad üleminekusätted. |
(10) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5). |
(11) |
Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (6) ühines Euroopa Ühendus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe”). Seetõttu tuleks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus nimetatud otsuse kohandamisel ühineb, ja muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on juba ühinenud, liita ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitusmenetlusse kas sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete kujul või alternatiivina kehtivatele ühenduse õigusaktidele. Eelkõige, kui ühendus otsustab nõukogu otsuse vormis, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri muutub EÜ sõiduki tüübikinnitusmenetluse osaks ja asendab kehtivad ühenduse õigusaktid, tuleks komisjonile anda volitus käesolevat direktiivi asjakohaselt kohandada. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat direktiivi, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(12) |
Parema õigusloome ja lihtsustamise huvides ning selleks, et vältida tehnilisi kirjeldusi käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktide pidevat ajakohastamist, peaks olema võimalik selles direktiivis või üksikdirektiivides ja -määrustes viidata kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus kordamata. |
(13) |
Selleks et tagada toodangu vastavuse järelevalve korra, mis on ühenduse tüübikinnitussüsteemi üheks nurgakiviks, nõuetekohane rakendamine ja toimimine, peaks pädev asutus või selleks määratud nõuetekohaselt kvalifitseeritud tehniline teenistus tootjaid korrapäraselt kontrollima. |
(14) |
Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide peamine eesmärk on tagada, et turule viidavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Teatavate osade või seadmete paigaldamine pärast sõidukite turuleviimist või kasutuselevõtmist ei tohiks seda eesmärki kahjustada. Seega tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et osasid või seadmeid, mida on võimalik sõidukitesse paigaldada ja mis võivad oluliselt kahjustada ohutuse või keskkonnakaitse seisukohalt oluliste süsteemide toimimist, kontrollitakse enne nende müüki panemist tüübikinnitusasutuste poolt. Sellised meetmed peaksid sisaldama tehnilisi sätteid, mis käsitlevad nõudmisi, millele nimetatud osad või seadmed peavad vastama. |
(15) |
Nimetatud meetmeid tuleks kohaldada ainult piiratud arvule osadele või seadmetele. Selliste osade või seadmete ja hilisemate nõuete loetelu tuleks kehtestada pärast sidusrühmadega konsulteerimist. Loetelu kehtestamisel peaks komisjon aruande põhjal konsulteerima sidusrühmadega ning püüdma saavutada õiglase tasakaalu liiklusohutuse parandamise nõuete ja keskkonnakaitse ning tarbijate, tootjate ja turustajate huvide vahel, säilitades sõiduki konkurentsivõime järelturul. |
(16) |
Osade ja seadmete loetelu, olulised asjaomased süsteemid ning katsetus- ja rakendusmeetmed tuleks kehtestada vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat direktiivi, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(17) |
Käesolev direktiiv sisaldab tervet rida konkreetseid ohutusnõudeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (7) artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega on oluline näha ette sätted, mis tagavad, et juhul kui sõiduk kujutab endast käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktide rakendamisest tulenevalt tarbijatele tõsist ohtu, rakendab tootja tõhusaid kaitsemeetmeid, sealhulgas sõidukite turult tagasikutsumine. Tüübikinnitusasutused peaksid olema seega võimelised hindama, kas väljapakutud meetmed on piisavad või mitte. |
(18) |
Oluline on, et tootjad varustaksid sõidukiomanikke asjakohase teabega, et vältida ohutusseadmete väärkasutamist. Asjakohane on lisada vastavad sätted käesolevasse direktiivi. |
(19) |
Seadmete tootjate jaoks on samuti oluline juurdepääs teatud teabele, mida omab vaid sõiduki tootja, st tehnilisele teabele, sealhulgas joonistele, mis on vajalikud osade väljatöötamiseks müügijärgsele turule. |
(20) |
Samavõrra oluline on, et tootjad teeksid teabe kergesti kättesaadavaks sõltumatutele ettevõtjatele eesmärgiga tagada sõidukite remont ja teenindamine täielikult konkurentsivõimelisel turul. Need nõuded teabe kohta sisaldusid seni ühenduse õigusaktides, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi-ja hooldusteabe kättesaadavust), (8) selle põhjal, et komisjon esitab hiljemalt neli aastat pärast nimetatud määruse jõustumist raporti sõiduki remondi- ja hooldusteabe juurdepääsusüsteemi toimimise kohta ja kaalub seejärel, kas oleks kohane koondada kõik sellisele teabele juurdepääsu käsitlevad sätted tüübikinnitust käsitlevasse muudetud raamdirektiivi. |
(21) |
Menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks üksikdirektiivide või määruste rakendamist käsitlevad meetmed, käesoleva direktiivi lisade kohandamise meetmed ning üksikdirektiivid ja määrused, eelkõige seoses teaduse ja tehnika arenguga, võtta vastu vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide või -määruste vähem olulisi sätteid või täiendada neid, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sama menetlust tuleks kohaldada kohanduste suhtes, mis on vajalikud puudega inimestele mõeldud sõidukite tüübikinnituseks. |
(22) |
Kogemus näitab, et liiklejate suurema ohutuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine, kui kehtivates õigusaktides on tuvastatud puudusi. Sellistel kiireloomulistel juhtudel tuleks vajalikud üksikdirektiivide või määruste muudatused vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta üksikdirektiivide või -määruste vähem olulisi sätteid või täiendada neid, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt nimetatud otsuse artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(23) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kujundada välja siseturg rakendades kõigile sõidukikategooriatele kehtivat kohustuslikku ühenduse tüübikinnitussüsteemi, ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seda on meetme ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(24) |
Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätete suhtes, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest. |
(25) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete kohta ning need üldsusele kättesaadavaks tegema. |
(26) |
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade ning XX lisa B osas nimetatud direktiivide kohaldamise osas, |
(27) |
Käesoleva direktiivi nõuded on kooskõlas tegevuskava „Õigusliku keskkonna lihtsustamine ja parandamine” põhimõtetega. |
(28) |
On eriti oluline, et käesoleva direktiivi põhjal esitatavad tulevased meetmed või selle kohaldamisel rakendatavad menetlused vastaksid nendele põhimõtetele, mida komisjon kordas oma teatises 21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse õigusliku raamistiku kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesolev direktiiv kehtestab ühtlustatud raamistiku, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele, nimetatud sõidukite süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, eesmärgiga hõlbustada nende registreerimist, müüki ja kasutuselevõtmist ühenduse piires.
Käesolevas direktiivis nähakse ette ka sätted käesoleva direktiivi alusel tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud osade ja seadmete müügi ja kasutuselevõtmise kohta.
Sõidukite ehitust ja töötamist käsitlevad tehnilised erinõuded sätestatakse käesoleva direktiivi rakendamist reguleerivates aktides, mille täielik loetelu on esitatud IV lisas.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tüübikinnituse andmisel maanteedel kasutamiseks mõeldud ning ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja valmistatud sõidukitele ning nimetatud sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele.
Samuti kohaldatakse seda taolistele sõidukitele üksiksõiduki kinnituse andmisel.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka direktiiviga hõlmatud sõidukitele ettenähtud osadele ja seadmetele.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmisel järgmistele sõidukitele:
a) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivis 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta (10) määratletud põllumajandus- või metsatraktorid ja spetsiaalselt nende jaoks konstrueeritud ja valmistatud järelhaagised; |
b) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta (11) määratletud väikesed neljarattalised mootorsõidukid; |
c) |
roomiksõidukid. |
3. Käesoleva direktiivi kohaselt on tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:
a) |
peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid; |
b) |
sõjaväes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid; |
c) |
liikurmasinad, |
juhul kui need sõidukid täidavad käesoleva direktiivi nõuded. Selline valikuline tüübikinnituse andmine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid) (12) kohaldamist.
4. Käesoleva direktiivi kohaselt on üksiksõiduki kinnituse andmine vabatahtlik järgmiste sõidukite puhul:
a) |
üksnes maanteevõidusõiduks ettenähtud sõidukid; |
b) |
sõidukite prototüübid, mida kasutatakse teedel tootja vastutusel konkreetse katsetusprogrammi läbiviimiseks ja mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks. |
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti:
1. |
„õigustloov akt” — üksikdirektiiv või määrus või 1958. aasta muudetud kokkuleppele lisatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri; |
2. |
„üksikdirektiiv või määrus” — käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud direktiiv või määrus. Käesolev termin hõlmab ka nende rakendusakte; |
3. |
„tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; |
4. |
„siseriiklik tüübikinnitus” — liikmesriigi seadustega kehtestatud tüübikinnitusmenetlus, millega antud tüübikinnitus kehtib vaid kõnealuse liikmesriigi territooriumil; |
5. |
„EÜ tüübikinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele, mis sisalduvad käesolevas direktiivis ja IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides; |
6. |
„üksiksõiduki kinnitus” — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et konkreetne sõiduk, mis on kas ainulaadne või mitte, vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; |
7. |
„mitmeastmeline tüübikinnitus” — menetlus, millega üks liikmesriik tõendab või mitu liikmesriiki tõendavad, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab, olenevalt komplekteerituse astmest, käesoleva direktiivi asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; |
8. |
„järkjärguline tüübikinnitus” — sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile; |
9. |
„üheastmeline tüübikinnitus” — menetlus, mille käigus antakse üheainsa toiminguga tüübikinnitus sõidukile tervikuna; |
10. |
„sega-tüübikinnitus” — järkjärguline tüübikinnitusmenetlus, mille käigus kogu sõiduki kinnitamise viimasel etapil antakse tüübikinnitus ühele või mitmele süsteemile, ilma et kõnealustele süsteemidele oleks vaja väljastada EÜ tüübikinnitustunnistusi; |
11. |
„mootorsõiduk” — vähemalt neljarattaline omal jõul liikuv komplektne, komplekteeritud või mittekomplektne sõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h; |
12. |
„haagis” — mitteiseliikuv ratastel sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud vedamiseks mootorsõiduki poolt; |
13. |
„sõiduk” — mis tahes mootorsõiduk või haagis, nagu on määratletud punktides 10 ja 11; |
14. |
„hübriidmootorsõiduk” — sõiduk, millele on selle liikuma panemiseks paigaldatud vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat (sõidukil paiknevat) energiasalvestussüsteemi; |
15. |
„hübriidelektrisõiduk” — hübriidsõiduk, mis mehhaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saab energiat mõlemast järgmisest sõidukil paiknevast energiaallikast:
|
16. |
„liikurmasin” — iseliikuv sõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud konkreetse töö tegemiseks ning mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks. Mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinaid ei loeta liikurmasinateks; |
17. |
„sõidukitüüp” — konkreetsesse kategooriasse kuuluvad sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt nendes olulistes aspektides, mis on kindlaks määratud II lisa B osas. Sõidukitüüp võib sisaldada variante ja versioone, nagu on määratletud II lisa B osas; |
18. |
„baassõiduk” — sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse algetapil; |
19. |
„mittekomplektne sõiduk” — sõiduk, mis peab läbima veel vähemalt ühe edasise komplekteerimisetapi, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid; |
20. |
„komplekteeritud sõiduk” — sõiduk, mis on valminud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tulemusel ja mis vastab käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele; |
21. |
„komplektne sõiduk” — sõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita käesoleva direktiivi asjakohaseid tehnilisi nõudeid; |
22. |
„seerialõpu sõiduk” — sõiduk, mis kuulub varusse, mida ei saa registreerida, müüa või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, millele suhtes sõiduk ei ole kinnitust saanud; |
23. |
„süsteem” — seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mille kohta kehtivad õigustloovate aktide nõuded; |
24. |
„osa” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid; |
25. |
„eraldi seadmestik” — seade, mille kohta kehtivad õigustloova akti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui õigustloov akt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes; |
26. |
„originaalosad või -seadmed” — osad või seadmed, mis on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt kõnealuse sõiduki monteerimiseks vajalike osade või seadmete tootmiseks ette nähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele. Siia kuuluvad osad või seadmed, mis on toodetud samal tootmisliinil kui originaalosad või -seadmed. Kuni vastupidise tõestamiseni eeldatakse, et osad on originaalosad, kui osade tootja tõendab, et osade kvaliteet vastab kõnealuse sõiduki monteerimiseks kasutatud osade kvaliteedile ning et need on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt ettenähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele; |
27. |
„tootja” — isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusprotsessi aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest. See isik või asutus ei tarvitse olla otseselt seotud tüübikinnitusprotsessi alla kuuluva sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega; |
28. |
„tootja esindaja” — ühenduses registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kelle tootja on nimetanud ennast tüübikinnitusasutuses esindama ja tema nimel tegutsema käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes; mõistele „tootja” viitamisel tuleb seda tõlgendada viitena kas tootjale või tootja esindajale; |
29. |
„tüübikinnitusasutus” — liikmesriigi ametiasutus, mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse kõik aspektid, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajadusel tühistamine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine toodangu vastavuse osas; |
30. |
„pädev asutus” — artikli 42 kohaselt kas tüübikinnitusasutus või tunnustatud asutus või nende nimel tegutsev akrediteerimisasutus; |
31. |
„tehniline teenistus” — organisatsioon või asutus, mille liikmesriigi tüübikinnitusasutus on määranud katsetusi läbiviivaks katselaboratooriumiks või toodangu vastavuse hindamise organiks, et viia läbi alghindamist ja muid katsetusi või kontrollimisi tüübikinnitusasutuste nimel, kusjuures neid ülesandeid võib täita ka tüübikinnitusasutus ise; |
32. |
„virtuaalne katsemeetod” — arvutisimulatsioon, mis sisaldab arvutusi, mis tõendavad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab õigustloova akti tehnilistele nõuetele. Virtuaalmeetodi puhul ei ole katsetamisel vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku; |
33. |
„tüübikinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kinnitamist; |
34. |
„EÜ tüübikinnitustunnistus” — VI lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud tunnistus, mõne käesoleva direktiivi IV lisa I või II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja asjakohases lisas sätestatud teatis, mida peetakse sellega samaväärseks; |
35. |
„üksiksõiduki kinnitustunnistus” — dokument, millega tüübikinnitusasutus tõendab ametlikult, et konkreetsele sõidukile on antud kinnitus; |
36. |
„vastavustunnistus” — IX lisas sätestatud dokument, mille annab välja tootja ja mis tõendab, et käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastab tootmise ajal kõigile õigustloovate aktide nõuetele; |
37. |
„teatis” — I või III lisas või üksikdirektiivi või määruse vastavas lisas sätestatud dokument, mis näeb ette andmed, mis taotlejal tuleb esitada, kusjuures teatist on võimalik esitada elektroonilise faili kujul; |
38. |
„teatmik” — taotleja esitatav täielik kaust, mis sisaldab teatist, toimikut, andmeid, jooniseid, fotosid jne, kusjuures teatmikku on lubatud esitada elektroonilise faili kujul; |
39. |
„infopakett” — teatmik koos katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus, kusjuures infopaketti on lubatud esitada elektroonilise faili kujul; |
40. |
„infopaketi sisukord” — dokument, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et kõik leheküljed oleksid selgelt eristatavad, kusjuures dokumendi vorm kajastab EÜ tüübikinnituse korraldamise järjestikusi samme, eelkõige läbivaatamise ja ajakohastamise kuupäevi. |
II PEATÜKK
ÜLDKOHUSTUSED
Artikkel 4
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid tagavad, et tüübikinnitust taotlevad tootjad täidavad oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.
2. Liikmesriigid annavad tüübikinnituse vaid sellistele sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
3. Liikmesriigid registreerivad, lubavad müüa või kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmistikke, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, osade või eraldi seadmestike registreerimist, müüki, kasutuselevõtmist või teel liiklemist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva direktiiviga hõlmatud aspektidega, kui need vastavad direktiivi nõuetele.
4. Liikmesriigid asutavad või määravad tüübikinnituse küsimustes pädeva asutuse ning teatavad sellise asutuse asutamisest või määramisest komisjonile vastavalt artiklile 43.
Tüübikinnitusasutuse asutamise või määramise teade sisaldab asutuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ning vastutusvaldkonda.
Artikkel 5
Tootjate kohustused
1. Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas tootja on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte.
2. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab iga tootja nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mis lisatakse sõidukile tema poolt läbi viidavas komplekteerimisetapis.
Tootja, kes muudab varasemates etappides juba tüübikinnituse saanud osasid või süsteeme, vastutab muudetud osade ja süsteemide tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest.
3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel nimetab väljaspool ühendust asutatud tootja teda tüübikinnitusasutuse ees esindama ühenduses registreeritud esindaja.
III PEATÜKK
EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSED
Artikkel 6
Sõidukite EÜ tüübikinnitusmenetluste kord
1. Tootja võib valida ühe järgmistest menetlustest:
a) |
järkjärguline tüübikinnitus; |
b) |
üheastmeline tüübikinnitus; |
c) |
sega-tüübikinnitus. |
2. Järkjärgulise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab III lisas nõutavat teavet koos kõigi tüübikinnitustunnistustega, mida nõutakse vastavalt igale IV või XI lisas loetletud kohaldatavale õigusloovale aktile. Süsteemi või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul on tüübikinnitusasutusel kohaldatavate õigustloovate aktide kohaselt juurdepääs asjaomasele infopaketile kuni ajani, mil tüübikinnitus kas väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse.
3. Üheastmelise tüübikinnituse taotlus koosneb teatmikust, mis sisaldab I lisas nõutavat asjakohast teavet vastavalt IV või XI lisas ning vajadusel III lisa II osas määratletud õigustloovatele aktidele.
4. Sega-tüübikinnituse menetluse puhul võib tüübikinnitusasutus vabastada tootja kohustusest esitada ühe või mitme süsteemi EÜ tüübikinnitustunnistus, kui teatmikku on täiendatud I lisas täpsustatud andmetega, mida nõutakse nimetatud süsteemide kinnitamiseks sõidukile tüübikinnituse andmise etapil, kusjuures iga selliselt esitamata jäetud EÜ tüübikinnitustunnistus asendatakse katsearuandega.
5. Ilma et see piiraks lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, esitatakse mitmeastmelise tüübikinnituse puhul järgmine teave:
a) |
esimesel etapil — komplektse sõiduki korral nõutavad teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad, mis on baassõiduki käesoleval komplekteerituse astmel asjakohased; |
b) |
teisel ja edasistel etappidel — käesoleval ehitusetapil asjakohased teatmiku ja EÜ tüübikinnitustunnistuste osad koos sõidukile eelmisel ehitusetapil väljastatud EÜ tüübikinnitustunnistuse koopiaga; lisaks esitab tootja täielikud üksikasjalikud andmed tema poolt sõiduki juures tehtud muudatuste ja lisanduste kohta. Punktides a või b osutatud teabe võib esitada vastavalt lõikes 4 kirjeldatud sega-tüübikinnituse menetlusele. |
6. Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse sõidukitüübi kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.
Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.
7. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.
8. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks tüübikinnitusmenetluse rahuldava läbiviimise võimaldamiseks vajaliku arvu sõidukeid.
Artikkel 7
Süsteemide, osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusmenetluse kord
1. Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele. Ühe konkreetse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile. Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.
2. Koos taotlusega esitatakse teatmik, mille sisu on määratletud üksikdirektiivides või määrustes.
3. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.
4. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks asjaomastes üksikdirektiivides või määrustes nõutavate katsetuste läbiviimiseks vajaliku arvu sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke.
IV PEATÜKK
EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUSTE LÄBIVIIMINE
Artikkel 8
Üldsätted
1. Liikmesriigid ei tohi anda EÜ tüübikinnitust ilma esmalt tagamata, et artiklis 12 osutatud menetlust on nõuetekohaselt ja rahuldavalt rakendatud.
2. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnitusi kooskõlas artiklitega 9 ja 10.
3. Kui liikmesriik leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või seadmestiku tüüp, mis vastab nõutud sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusohutusele või kahjustab tõsiselt keskkonda või rahvatervist, võib see liikmesriik EÜ tüübikinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul saadab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile üksikasjaliku toimiku, milles selgitab oma otsuse põhjusi ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid.
4. EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas esitatud korras.
5. Tüübikinnitusasutus saadab 20 tööpäeva jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, koopia sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusest koos selle juurde kuuluvate lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.
6. Tüübikinnitusasutus teavitab viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi igast sõiduki tüübikinnituse andmisest keeldumisest või tüübikinnituse tühistamisest ning esitab sellise otsuse põhjendused.
7. Tüübikinnitusasutus saadab iga kolme kuu järel teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele loetelu süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustest, mis ta on eelneva perioodi jooksul väljastanud, muutnud, tühistanud või mille väljastamisest ta on keeldunud. Nimetatud loetelu sisaldab XIV lisas osutatud andmeid.
8. Teise liikmesriigi nõudel saadab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik nõude esitanud liikmesriigile 20 tööpäeva jooksul kõnealuse EÜ tüübikinnitustunnistuse koos lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.
Artikkel 9
Sõidukeid käsitlevad erisätted
1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse:
a) |
sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele; |
b) |
eriotstarbelisele sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele. |
Kohaldatakse V lisas esitatud menetlusi.
2. Liikmesriigid annavad mitmeastmelise tüübikinnituse mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja IV või XI lisas loetletud asjakohastes õigustloovates aktides täpsustatud tehnilistele nõuetele, võttes arvesse sõiduki komplekteerituse astet.
Mitmeastmelist tüübikinnitust kohaldatakse ka teise tootja poolt ümberehitatud või muudetud komplektsete sõidukite suhtes.
Kohaldatakse XVII lisas esitatud menetlusi.
3. Iga sõidukitüübi puhul teostab tüübikinnitusasutus järgmisi toiminguid:
a) |
täidab kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, sealhulgas juurdelisatud katsetustulemuste lehe, vastavalt VIII lisas esitatud näidisele; |
b) |
koostab infopaketi sisukorra või kinnitab selle õigsust; |
c) |
väljastab põhjendamatu viivituseta taotlejale täidetud tunnistuse koos selle lisadega. |
4. EÜ tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on vastavalt artiklile 20, artiklile 22 või XI lisale kehtestatud piirangud või mille kohta ei rakendata õigustloovate aktide teatud sätteid, esitatakse nimetatud piiranguid või rakendamata sätted EÜ tüübikinnitustunnistuses.
5. Kui teatmiku andmetes täpsustatakse vastavalt XI lisale eriotstarbeliste sõidukite kohta kehtivad sätted, siis täpsustatakse nimetatud sätted ka EÜ tüübikinnitustunnistuses.
6. Kui tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, märgib tüübikinnitusasutus vastavalt III lisas esitatud näidisele teatise III osasse viited õigustloovate aktidega kehtestatud katsearuannetele, mille kohta EÜ tüübikinnitustunnistus puudub.
7. Kui tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks kohaldatavate õigustloovate aktide loetelu, mille vorm on toodud VI lisa liites, ja lisab nimetatud loetelu EÜ tüübikinnitustunnistusele.
Artikkel 10
Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted
1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse süsteemile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV või XI lisas.
2. Liikmesriigid annavad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse osale või eraldi seadmestikule, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja asjakohases üksikdirektiivis või määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, nagu on sätestatud IV lisas.
3. Kui osadele või eraldi seadmestikele, mis on ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks või mitte, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta täiendavat osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, kui asjakohases õigustloovas aktis ei ole teisiti sätestatud.
4. Kui osa või eraldi seadmestik täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel on vastavust nõuetele võimalik tõendada ainult siis, kui osa või eraldi seadmestik toimib koos nende teiste sõidukiosadega, piiratakse vastavalt osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse kehtivust. Sel juhul täpsustatakse EÜ tüübikinnitustunnistuses kõik osa või eraldi seadmestiku kasutuspiirangud ja nimetatakse selle paigaldamise eritingimused. Kui sellise osa või eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja, tõendatakse vastavust kohaldatavatele kasutuspiirangutele või paigaldamistingimustele sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.
Artikkel 11
EÜ tüübikinnituseks nõutavad katsetused
1. Vastavust käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides sätestatud tehnilistele eeskirjadele tõendatakse asjakohaste katsetuste abil, mille viivad läbi selleks määratud tehnilised teenistused.
Katsemenetlusi ning katsetuste läbiviimiseks vajalikku varustust ja vahendeid kirjeldatakse igas asjakohases õigustloovas aktis.
2. Nõutud katsetuste läbiviimisel kasutatakse sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke, mis on kinnitatava tüübi suhtes representatiivsed.
Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib tootja siiski valida sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku, mis pole küll kinnitatava tüübi suhtes representatiivne, kuid milles on ühendatud mitmed nõutava töötamistaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad. Valiku tegemisel võib otsustamise hõlbustamiseks kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.
3. Alternatiivina lõikes 1 nimetatud katsemenetlustele ning tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib XVI lisas loetletud õigustloovate aktide puhul tootja taotlusel kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.
4. Üldtingimused, millele virtuaalsed katsemeetodid peavad vastama, on esitatud XVI lisa 1. liites.
Konkreetsed katsetingimused ja nendega seotud haldusnormid iga XVI lisas loetletud õigustloova akti kohta sätestatakse nimetatud lisa 2. liites.
5. Komisjon koostab õigustloovate aktide loetelu, mille puhul lubatakse kasutada virtuaalseid katsemeetodeid, ning nendega seotud konkreetsed katsetingimused ja haldusnormid. Nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, kehtestatakse ning neid ajakohastatakse vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 12
Toodangu vastavuse kontrollimise kord
1. EÜ tüübikinnitust andev liikmesriik võtab vastavalt X lisale tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks.
2. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vastavalt X lisale seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja toodetavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt kinnitatud tüübile.
Kontrollimine toodangu kinnitatud tüübile vastavuse tõendamiseks piirdub X lisas ja erinõudeid sisaldavates õigustloovates aktides sätestatud menetlustega. Sel eesmärgil võib EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus läbi viia IV või XI lisas loetletud õigustloovates aktides ettenähtud, tootja ruumidest, sealhulgas tootmisrajatistest võetud näidiste kontrollimisi või katsetusi.
3. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik tuvastab, et lõikes 1 osutatud meetmeid ei rakendata, et need erinevad oluliselt kokkulepitud meetmetest ja kontrollikavadest või nende rakendamine on lõppenud, kuigi tootmist ei ole lõpetatud, võtab kõnealune liikmesriik kasutusele vajalikud abinõud (sealhulgas tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodangu vastavuse menetluse nõuetekohane järgimine.
V PEATÜKK
EÜ TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED
Artikkel 13
Üldsätted
1. Tootja teavitab EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriiki viivitamata igast muudatusest infopaketi andmetes. Asjaomane liikmesriik otsustab vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele, millist menetlust tuleb järgida. Vajadusel võib liikmesriik tootjaga konsulteerides otsustada, et anda tuleb uus EÜ tüübikinnitus.
2. Taotlus EÜ tüübikinnituse muutmiseks esitatakse eranditult algse EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigile.
3. Kui liikmesriik leiab, et muudatuse tegemiseks on vaja uusi kontrollimisi või katsetusi, teatab ta sellest tootjale. Artiklites 14 ja 15 osutatud menetlusi kohaldatakse alles pärast nõutavate uute kontrollimiste või katsetuste edukat läbiviimist.
Artikkel 14
Sõidukeid käsitlevad erisätted
1. Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.
Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud lehekülje, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.
2. Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:
a) |
nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi; |
b) |
EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud; |
c) |
jõustuvad kinnitatud sõidukitüübi suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded. |
Sellistel juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse lähtudes juba varem antud laienduste järjekorranumbritest.
Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.
3. Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.
4. Sõiduki tüübikinnituse muudatust ei nõuta, kui lõike 2 punktis c osutatud uued nõuded ei ole tehnilisest seisukohast selle sõidukitüübi jaoks olulised või hõlmavad muid sõidukikategooriaid kui see, millesse antud sõiduktüüp kuulub.
Artikkel 15
Süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted
1. Kui infopaketis salvestatud andmed on muutunud, nimetatakse sellist muudatust „paranduseks”.
Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taasväljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.
2. Parandust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks lõike 1 sätetele:
a) |
nõutakse täiendavaid kontrollimisi või uusi katsetusi; |
b) |
EÜ tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud; |
c) |
jõustuvad tüübikinnituse saanud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded. |
Selliste juhtudel väljastab tüübikinnitusasutus parandatud EÜ tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt juba varem antud laienduste järjekorranumbritele. Juhul kui muudatus on tingitud lõike 2 punkti c kohaldamisest, ajakohastatakse tüübikinnitusnumbri kolmandat osa.
Tüübikinnitustunnistuselt peab selgelt nähtuma laiendamise põhjus ja taasväljastamise kuupäev.
3. Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või selle terviklik ajakohastatud versioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorda, mis on lisatud tüübikinnitustunnistusele, et ära näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev.
Artikkel 16
Muudatuste väljastamine ja nendest teatamine
1. Laienduse puhul ajakohastab tüübikinnitusasutus kõik asjakohased EÜ tüübikinnitustunnistuse osad, nende juurde kuuluvad lisad ja infopaketi sisukorra. Ajakohastatud tüübikinnitustunnistus ja selle lisad väljastatakse taotlejale põhjendamatu viivituseta.
2. Paranduse puhul väljastab tüübikinnitusasutus taotlejale põhjendamatu viivituseta parandatud dokumendid või vajaduse korral ajakohastatud tervikversiooni, sealhulgas infopaketi parandatud sisukorra.
3. Tüübikinnitusasutus teatab igast EÜ tüübikinnituse muudatusest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele vastavalt artiklis 8 osutatud menetlustele.
VI PEATÜKK
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KEHTIVUS
Artikkel 17
Kehtivuse lõppemine
1. Sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus lõpeb järgmistel juhtudel:
a) |
uute sõidukite registreerimisel, müügil või kasutuselevõtmisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud sõiduki suhtes kohaldatava õigustloova akti uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt ajakohastada; |
b) |
tüübikinnituse saanud sõiduki tootmine lõpetatakse lõplikult ja vabatahtlikult; |
c) |
tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu. |
2. Kui kehtetuks muutub ainult sõidukitüübi üks variant või variandi üks versioon, kaotab kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnitus kehtivuse vaid selle konkreetse variandi või versiooni suhtes.
3. Kui teatud sõidukitüübi tootmine lõpetatakse lõplikult, teatab tootja sellest sõiduki EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellise teate saamise korral teavitab nimetatud tüübikinnitusasutus sellest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi 20 tööpäeva jooksul.
Artiklit 27 kohaldatakse ainult tootmise lõpetamisele käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud asjaoludel.
4. Juhul kui sõiduki EÜ tüübikinnituse kehtivus hakkab lõppema, teatab tootja sellest EÜ tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.
Tüübikinnitusasutus edastab kogu asjakohase teabe põhjendamatu viivituseta teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, et võimaldada vajaduse korral artikli 27 kohaldamist. Nimetatud teave sisaldab eelkõige viimase toodetava sõiduki tootmise kuupäeva ja valmistajatehase tähist.
VII PEATÜKK
VASTAVUSTUNNISTUS JA MÄRGISED
Artikkel 18
Vastavustunnistus
1. Tootja kui sõiduki EÜ tüübikinnituse omanik annab välja vastavustunnistuse, mis on kaasas iga komplektse, mittekomplektse või komplekteeritud sõidukiga, mis on toodetud vastavuses kinnitatud sõidukitüübiga.
Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja vastavustunnistuse 2. küljel ainult need punktid, mis on tüübikinnituse käesoleval etapil lisatud või mida on sel etapil muudetud, ja võimalusel lisab tunnistusele kõik eelneva etapi vastavustunnistused.
2. Vastavustunnistus koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või keeltes. Iga liikmesriik võib nõuda vastavustunnistuse tõlkimist oma keelde või keeltesse.
3. Vastavustunnistus selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu kasutatakse paberit, mida kaitseb värviline graafika või millel on tootjat identifitseeriv vesimärk.
4. Vastavustunnistus täidetakse tervikuna ja see ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale õigustloovas aktis sätestatu.
5. IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artikli 20 lõike 2 sätetele, sisaldab pealkirjas järgmist fraasi: „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, mille tüübi kinnitamisel kohaldati artiklit 20 (ajutine kinnitus)”.
6. IX lisa I osas esitatud vastavustunnistus sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt artiklile 22, sisaldab pealkirjas fraasi „Komplektsete/komplekteeritud sõidukite jaoks, millele on antud väikeseeria tüübikinnitus” ning selle vahetus läheduses tootmisaastat, millele järgneb arvu 1 ja XII lisas toodud tabelis märgitud piirarvu vahemikku jääv järjekorranumber, mis iga tootmisaasta puhul tähistab antud sõiduki paiknemist/positsiooni nimetatud aastaks ettenähtud tootmiskoguse hulgas.
7. Tootja võib edastada vastavustunnistuses sisalduvaid andmeid või teavet liikmesriigi sõidukiregistriasutusele elektrooniliselt, ilma et see piiraks lõike 1 sätete kohaldamist.
8. Vastavustunnistuse duplikaadi tohib väljastada ainult tootja. Iga vastavustunnistuse duplikaadi esiküljel peab olema selgelt nähtav sõna „duplikaat”.
Artikkel 19
EÜ tüübikinnitusmärk
1. Osa või eraldi seadmestiku, mis on süsteemi osaks või mitte, tootja tähistab iga tüübikinnitusega vastavuses toodetud osa või eraldi seadmestiku asjakohase üksikdirektiivi või määrusega nõutava EÜ tüübikinnitusmärgiga.
2. Kui EÜ tüübikinnitusmärki ei nõuta, lisab tootja vähemalt oma kaubanime või kaubamärgi ning tüübinumbri ja/või valmistajatehase tähise.
3. EÜ tüübikinnitusmärk vastab VII lisa liitele.
VIII PEATÜKK
ÜKSIKDIREKTIIVIDELE MITTEVASTAVAD UUED TEHNOLOOGIAD VÕI PÕHIMÕTTED
Artikkel 20
Uute tehnoloogiate või põhimõtete suhtes tehtavad erandid
1. Liikmesriigid võivad tootja taotlusel anda EÜ tüübikinnituse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud tehnoloogiaid või põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele IV lisa I osas loetletud õigustloovale aktile, kui komisjon annab selleks loa vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.
2. Kuni otsuseni loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta võib liikmesriik anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult selle liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi kohta, kui nimetatud liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, edastades neile toimiku, mis sisaldab järgmist teavet:
a) |
põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nõuetele mittevastavaks; |
b) |
asjaomaste ohutus- ja keskkonnakaitse probleemide kirjeldus ning võetud meetmed; |
c) |
katsetuste ja nende tulemuste kirjeldus, mis tõendavad, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, on tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase. |
3. Teised liikmesriigid võivad otsustada tunnustada lõikes 2 osutatud ajutist kinnitust oma territooriumil.
4. Vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele otsustab komisjon, kas lubada liikmesriigil anda seda tüüpi sõidukile EÜ tüübikinnitus või mitte.
Vajaduse korral täpsustatakse otsuses, kas tüübikinnituse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid, näiteks selle kehtivusaja suhtes. Igal juhul kehtib kinnitus vähemalt 36 kuud.
Kui komisjon otsustab loa andmisest keelduda, teatab liikmesriik viivitamata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajutise tüübikinnituse omanikule, et ajutine tüübikinnitus tühistatakse kuus kuud pärast komisjoni otsuse kuupäeva. Ajutise tüübikinnituse kohaselt enne selle tühistamist toodetud sõidukeid lubatakse siiski registreerida, müüa ja kasutusele võtta igas ajutist tüübikinnitust tunnustanud liikmesriigis.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale, millega ühendus on ühinenud.
Artikkel 21
Nõutavad meetmed
1. Kui komisjon leiab, et erandi tegemine vastavalt artiklile 20 on põhjendatud, võtab komisjon viivitamata vajalikud meetmed asjakohaste üksikdirektiivide või määruste kohandamiseks tehnoloogia arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kui vastavalt artiklile 20 tehtud erand on seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga, teeb komisjon 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras ettepaneku vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muutmiseks.
2. Niipea kui asjakohaseid õigustloovaid akte on muudetud, tühistatakse koheselt kõik erandi suhtes kehtinud piirangud.
Kui õigustloova akti muutmiseks vajalikke samme ei ole astutud, võidakse ajutise tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel erandi kehtivusaega pikendada uue otsusega, mis võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 3 osutatud menetlusele.
IX PEATÜKK
VÄIKESEERIATENA TOODETUD SÕIDUKID
Artikkel 22
Väikeseeriate EÜ tüübikinnitus
1. Tootja taotlusel ja vastavalt XII lisa A osa 1. jaos sätestatud koguselistele piirangutele annavad liikmesriigid artikli 6 lõikes 4 osutatud menetluse kohaselt EÜ tüübikinnituse sõidukitüübile, mis vastab vähemalt IV lisa I osa liites loetletud nõuetele.
2. Lõiget 1 ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite suhtes.
3. EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VII lisas kirjeldatud korras.
Artikkel 23
Väikeseeriate siseriiklik tüübikinnitus
1. Vastavalt XII lisa A osa 2. jaotises määratletud koguselistele piirangutele toodetud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sätte kohaldamisest, kui nad sätestavad asjakohased alternatiivsed nõuded.
„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.
2. Lõikes 1 osutatud sõidukite puhul võivad liikmesriigid loobuda käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte kohaldamisest.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.
4. Sõidukitele käesoleva artikli kohaselt tüübikinnituse andmisel tunnustavad liikmesriigid süsteeme, osasid ja eraldi seadmestikke, millele on antud tüübikinnitus vastavalt IV lisas loetletud õigustloovatele aktidele.
5. Tüübikinnitustunnistuses täpsustatakse nõudeid, mille suhtes on antud vabastus vastavalt lõigetele 1 ja 2.
Selline tüübikinnitustunnistus, mille näidis on esitatud VI lisas, ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus”. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse siiski vastavalt VII lisas kirjeldatud viisile.
6. Tüübikinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga. Tootja soovi korral saadab tüübikinnitusasutus tootja määratud liikmesriikide tüübikinnitusasutustele tähitud kirjaga või elektronkirjaga tüübikinnitustunnistuse koopia.
Koopia saanud liikmesriik otsustab 60 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, kas tunnustada tüübikinnitust või mitte. Nimetatud liikmesriik teatab oma otsusest ametlikult esimeses lõigus osutatud tüübikinnitusasutusele.
Liikmesriik ei keeldu tüübikinnituse tunnustamisest, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.
7. Sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab tüübikinnituse andnud liikmesriik taotlejale tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketiga.
Liikmesriik lubab nimetatud sõiduki müüki, registreerimist ja kasutuselevõtmist, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.
X PEATÜKK
ÜKSIKSÕIDUKI KINNITUS
Artikkel 24
Üksiksõiduki kinnitus
1. Liikmesriigid võivad vabastada konkreetse sõiduki, mis on kas ainulaadne või mitte, vastavusest käesoleva direktiivi või ühe või mitme IV või XI lisas loetletud õigustloova akti ühe või mitme sättega, kui nad kehtestavad alternatiivsed nõuded.
Esimeses lõigus nimetatud sätete kohaldamisest võib loobuda vaid siis, kui liikmesriigil on selleks põhjendatud alus.
„Alternatiivsete nõuete” all mõeldakse haldusnorme ja tehnilisi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne IV või XI lisa vastavate sätetega tagatud tasemega.
2. Liikmesriigid ei vii läbi purustavaid katsetusi. Nad kasutavad taotleja esitatud asjakohast teavet, mis tõendab vastavust alternatiivsete nõuetega.
3. Alternatiivsete nõuete asemel tunnustavad liikmesriigid igat süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitust.
4. Üksiksõiduki kinnituse taotluse esitab tootja, sõiduki omanik või nende nimel tegutsev esindaja, tingimusel et viimane on ühenduses registreeritud.
5. Liikmesriik annab üksiksõidukile kinnituse, kui sõiduk vastab taotlusele lisatud kirjeldusele ja sõiduki suhtes kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, ning väljastab põhjendamatu viivituseta üksiksõiduki kinnitustunnistuse.
Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb VI lisas toodud EÜ tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (13) sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks. Üksiksõiduki kinnitustunnistus ei kanna pealkirja „Sõiduki EÜ tüübikinnitus”.
Üksiksõiduki kinnitustunnistus kannab asjaomase sõiduki valmistajatehase tähist.
6. Üksiksõiduki kinnituse kehtivus piirdub selle andnud liikmesriigi territooriumiga.
Üksiksõiduki kinnituse saanud sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab kinnituse andnud liikmesriik taotlejale teatise tehniliste sätete kohta, mille suhtes sõidukile kinnitus anti.
Teine liikmesriik lubab müüa, registreerida ja kasutusele võtta sõidukit, millele üks liikmesriik on andnud üksiksõiduki kinnituse vastavalt käesoleva artikli sätetele, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.
7. Sõiduki tootja või omaniku taotlusel annavad liikmesriigid kinnituse üksiksõidukile, mis vastab käesoleva direktiivi ja IV või XI lisas loetletud õigustloovate aktide sätetele.
Sellisel juhul tunnustavad liikmesriigid üksiksõiduki kinnitust ja lubavad sõidukit müüa, registreerida ja kasutusele võtta.
8. Käesoleva artikli sätteid võib kohaldada sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale direktiivile ja mida on muudetud enne nende esimest registreerimist või kasutuselevõtmist.
Artikkel 25
Erisätted
1. Artiklis 24 esitatud menetlust võib kohaldada konkreetsele sõidukile selle järjestikuste komplekteerimisetappide jooksul vastavalt mitmeastmelisele tüübikinnitusmenetlusele.
2. Artiklis 24 esitatud menetlusega ei tohi asendada tavalises järjestuses toimuva mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse mõnda vaheetappi ja seda ei tohi kohaldada sõidukile esimese etapi kinnituse saamiseks.
XI PEATÜKK
REGISTREERIMINE, MÜÜK JA KASUTUSELEVÕTMINE
Artikkel 26
Sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine
1. Ilma et see piiraks artiklite 29 ja 30 sätete kohaldamist, registreerivad liikmesriigid ning lubavad müüa ja kasutusele võtta vaid sõidukeid, millel on kaasas vastavalt artiklile 18 väljastatud kehtiv vastavustunnistus.
Mittekomplektsete sõidukite korral lubavad liikmesriigid nende müüki, kuid võivad keelduda nende alalisest registreerimisest ja kasutuselevõtmisest seni kuni sõidukid jäävad mittekomplektseks.
2. Sõidukeid, mis on vabastatud vastavustunnistuse nõudest, võib registreerida, müüa või kasutusele võtta ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele.
3. Väikeseeria sõidukite puhul ei ületa ühe aasta jooksul registreeritud, müüdud ja kasutusele võetud sõidukite arv XII lisa A osas näidatud ühikute arvu.
Artikkel 27
Seerialõpu sõidukite registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine
1. Arvestades XII lisa B osas täpsustatud piiranguid ja ainult piiratud aja jooksul võivad liikmesriigid lubada registreerida, müüa või kasutusele võtta sõidukeid, mis vastavad sõidukitüübile, mille EÜ tüübikinnitus enam ei kehti.
Esimest lõiku kohaldatakse ainult ühenduse territooriumil asuvatele sõidukitele, mis nende tootmise ajal olid hõlmatud kehtiva EÜ tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne EÜ tüübikinnituse kehtivuse lõppu.
2. Lõikes 1 sätestatud võimalus kehtib komplektsete sõidukite suhtes kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil EÜ tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite suhtes kaheksateistkümne kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.
3. Tootja, kes soovib toetuda lõike 1 sätetele, esitab taotluse pädevale asutusele igas liikmesriigis, mida kõnealuste sõidukite kasutuselevõtmine hõlmab. Taotluses tuleb täpsustada tehnilisi ja majanduslikke põhjuseid, mille tõttu nimetatud sõidukid ei vasta uutele tehnilistele nõuetele.
Asjaomased liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas ja millises koguses lubada nimetatud sõidukite registreerimist oma territooriumil.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis sõidukitele, mis olid hõlmatud siseriikliku tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne sellise kinnituse kehtivuse lõppu vastavalt artiklile 45 seoses EÜ tüübikinnitusmenetluse kohustusliku jõustamisega.
5. Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid meetmeid, et tagada tõhus järelevalve käesolevas artiklis esitatud menetluse raames registreeritud või kasutusele võetud sõidukite arvu üle.
Artikkel 28
Osade ja eraldi seadmestike müük ja kasutuselevõtmine
1. Liikmesriigid lubavad osade ja eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist siis ja ainult siis, kui need vastavad asjakohaste õigustloovate aktide nõuetele ning on vastavalt artiklile 19 nõuetekohaselt tähistatud.
2. Lõiget 1 ei kohaldata osade ja eraldi seadmestike puhul, mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt uute sõidukite jaoks, mida käesolev direktiiv ei hõlma.
3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on artikli 20 alusel vabastatud õigustloova akti ühest või mitmest sättest, või mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes kehtivad artiklites 22, 23 ja 24 ette nähtud kõnealuse osa või eraldi seadmestikuga seonduvad kinnitused.
4. Erandina lõikest 1 ja kui õigustloovas aktis ei ole sätestatud teisiti, võivad liikmesriigid lubada selliste osade või eraldi seadmestike müüki ja kasutuselevõtmist, mis on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, mille suhtes nende kasutuselevõtmise ajal käesoleva direktiiviga või direktiiviga 70/156/EMÜ EÜ tüübikinnitust ei nõutud.
XII PEATÜKK
KAITSEKLAUSLID
Artikkel 29
Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavus käesolevale direktiivile
1. Kui liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis vastavad küll kohaldatavatele nõuetele või on nõuetekohaselt tähistatud, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, keskkonnale või rahvatervisele, siis võib nimetatud liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelata selliste sõidukite registreerimise või selliste sõidukite, osade või eraldi seadmestike müügi või kasutuselevõtmise oma territooriumil.
Sel juhul teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata tootjale, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, esitades oma otsuse aluseks olevad põhjendused ning täpsustades, kas otsus tuleneb:
— |
asjakohaste õigustloovate aktide puudustest või |
— |
asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest. |
2. Otsuse ettevalmistamiseks konsulteerib komisjon võimalikult kiiresti asjaomaste osapooltega ning eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega.
3. Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste õigustloovate aktide puudustest, võetakse vastavad meetmed järgmiselt:
— |
IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste puhul muudab komisjon neid vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele; |
— |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusettepanekud 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras. |
4. Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest, võtab komisjon asjakohased meetmed, et tagada vastavus nimetatud nõuetega.
Artikkel 30
Kinnitatud tüübile mittevastavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud
1. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võtab liikmesriik vajalikud meetmed (sealhulgas vajaduse korral tüübikinnituse tühistamine), et tagada toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusseviimine kinnitatud tüübiga. Nimetatud liikmesriigi tüübikinnitusasutus teavitab võetud meetmetest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutusi.
2. Lõike 1 kohaldamisel käsitletakse kõrvalekaldeid EÜ tüübikinnitustunnistuse või infopaketi andmetest kinnitatud tüübile mittevastavusena.
Sõidukit peetakse kinnitatud tüübile vastavaks, kui hälbed on asjakohaste õigustloovate aktidega lubatud ja neid piire järgitakse.
3. Kui liikmesriik tõendab, et uued sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võib liikmesriik paluda EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigil kontrollida toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
4. Tüübikinnitusasutus nõuab, et süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki tüübikinnituse andnud liikmesriik võtaks vajalikud meetmed, et tagada toodetavate sõidukite taasvastavusse viimine kinnitatud tüübiga järgmistel juhtudel:
a) |
sõiduki EÜ tüübikinnitus, mille korral sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest; |
b) |
mitmeastmeline tüübikinnitus, mille korral komplekteeritud sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult mittekomplektse sõiduki osaks oleva süsteemi, osa või eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki enda mittevastavusest. |
Sellise taotluse saamisel võtab asjaomane liikmesriik vajadusel koos taotluse esitanud liikmesriigiga vajalikud meetmed võimalikult kiiresti, kuid igal juhul kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Mittevastavuse avastamise korral võtab süsteemile, osale, eraldi seadmestikule või mittekomplektsele sõidukile EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus lõikes 1 sätestatud meetmed.
5. Tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist 20 tööpäeva jooksul igast EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.
6. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab talle edastatud mittevastavuse teate, püüavad asjaomased liikmesriigid vaidluse lahendada. Komisjoni teavitatakse ning vajadusel korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.
Artikkel 31
Selliste osade ja seadmete, mis võivad endast kujutada märkimisväärset ohtu oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, müük ja kasutuselevõtmine
1. Liikmesriigid lubavad selliste osade või seadmete müüki, müüki panemist või kasutuselevõtmist, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, ainult juhul, kui tüübikinnitusasutus on väljastanud nende kohta loa kooskõlas lõigetega 5 kuni 10.
2. Osad või seadmed, mille puhul on vastavalt lõikele 1 vaja luba, kantakse loetellu, mis kehtestatakse XIII lisas. Sellisele otsusele eelneb hindamine, mis kajastub aruandes ja millega püütakse saavutada õiglane tasakaal järgmiste elementide vahel:
a) |
tõsine oht vaatlusaluste osade või seadmetega varustatud sõidukite turvalisusele või keskkonnamõjule ning |
b) |
käesoleva artikli alusel vaatlusalustele osadele või seadmetele loanõude kehtestamise mõju tarbijatele ja tootjatele järelturul. |
3. Lõiget 1 ei kohaldata originaalosadele ega -seadmetele, mida hõlmab sõidukite suhtes kohaldatav süsteemi tüübikinnitus, ega osadele või seadmetele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt mõne käesoleva direktiivi IV lisas esitatud õigustloova akti sätetele, välja arvatud juhul kui kõnealused tüübikinnitused on seotud muude kui lõikes 1 sisalduvate aspektidega. Lõiget 1 ei kohaldata selliste osade ja seadmete suhtes, mis on toodetud ainult võidusõiduks ettenähtud sõidukitele, mis pole mõeldud kasutamiseks üldkasutatavatel teedel. Kui XIII lisas nimetatud osad või seadmed on mõeldud kasutamiseks nii võidusõidus kui ka üldkasutatavatel teedel, ei tohi neid osasid või seadmeid laiale üldsusele maanteesõidukites kasutamiseks müüa ega müügiks pakkuda, välja arvatud juhul, kui need vastavad käesoleva artikli nõuetele.
Kui see on asjakohane, võtab komisjon vajadusel vastu sätted, mis käsitlevad käesolevas lõikes osutatud osade või seadmete tuvastamist.
4. Pärast sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud loaandmisprotsessi korra ja nõuded ning XIII lisas toodud loetelu hilisema ajakohastamise sätted. Need nõuded hõlmavad ohutus-, keskkonnakaitse- ja vajaduse korral katsetamisstandardite nõudeid. Need võib kehtestada IV lisas loetletud õigustloovate aktide alusel, need võib koostada asjassepuutuva ohutus-, keskkonna- ja katsetamistehnoloogia põhjal või, kui see on kohane viis nõutud ohutus- või keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, võivad need sisaldada osade või seadmete võrdlust originaalsõiduki või vastavalt vajadusele selle mis tahes osa keskkonna- või ohutusnäitajatega.
5. Lõike 1 kohaldamisel esitab osade või seadmete tootja tüübikinnitusasutustele katsearuande, mille on koostanud selleks määratud tehniline teenistus, mis kinnitab, et osad või seadmed, mille jaoks luba taotletakse, vastavad lõikes 4 osutatud nõuetele. Tootja võib esitada ainult ühele tüübikinnitusasutusele ainult ühe taotluse osa ühe tüübi kohta.
Taotlus peab sisaldama üksikasju, mis puudutavad osade või seadmete tootjat, loa taotluse objektiks olevate osade või seadmete tüüpi, identifitseerimis- ja osanumbreid ning sõiduki tootja nime, sõiduki tüüpi ning vajadusel sõiduki tootmisaastaid või mis tahes muud teavet, mis võimaldab tuvastada sõidukit, millele paigaldamiseks need osad või seadmed on ette nähtud.
Kui tüübikinnitusasutus on katsearuannet ja muid tõendeid arvesse võttes veendunud, et kõnealused osad või seadmed vastavad lõikes 4 esitatud nõuetele, väljastab ta põhjendamatu viivituseta tootjale vastava tunnistuse. Tunnistus lubab osasid või seadmeid ühenduse piires müüa, müüki panna või sõidukitele paigaldada vastavalt lõike 9 teisele lõigule.
6. Iga käesoleva artikli kohaldamisel loa saanud osa või seade märgistatakse nõuetekohaselt.
Komisjon kehtestab märgistus- ja pakendamisnõuded ning lõikes 5 osutatud tunnistuse näidise ja numeratsioonisüsteemi.
7. Lõigetes 2 kuni 6 osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades.
8. Tootja teavitab viivitamata tunnistuse väljastanud tüübikinnitusasutust mis tahes muudatusest, mis mõjutavad tunnistuse väljastamise ajal kehtinud tingimusi. Nimetatud tüübikinnitusasutus otsustab, kas tunnistus tuleks üle vaadata või uuesti väljastada ning kas uued katsetused on vajalikud.
Tootja kohustus on tagada, et osasid ja seadmeid toodetakse ning toodetakse jätkuvalt samades tingimustes, mille alusel tunnistus väljastati.
9. Tüübikinnitusasutus kontrollib enne loa väljastamist, kas on olemas piisavad meetmed ja menetlused tõhusa kontrolli tagamiseks toodangu nõuetele vastavuse üle.
Juhul kui tüübikinnitusasutus leiab, et loa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud, palub ta tootjal võtta vajalikud meetmed osade või seadmete taas nõuetega vastavusse viimiseks. Vajadusel tühistab tüübikinnitusasutus loa.
10. Komisjoni tähelepanu juhitakse mis tahes lahkarvamusele liikmesriikide vahel seoses lõikes 5 osutatud tunnistustega. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud vajadusel loa tühistamise nõudmine pärast liikmesriikidega konsulteerimist.
11. Käesolevat artiklit ei kohaldata osa või seadme suhtes enne, kui see on loetletud XIII lisas. XIII lisa iga kande või kanneterühma jaoks kehtestatakse mõistlik üleminekuperiood, et võimaldada osade või seadmete tootjal taotleda luba ning see saada. Samas võib kehtestada, kui see on asjakohane, kuupäeva nende osade ja seadmete, mis on ette nähtud enne kehtestatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks, käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätmiseks.
12. Seni kuni ei ole otsustatud, kas osa või seade peaks olema lõikes 1 osutatud loetelus, võivad liikmesriigid rakendada riiklikke sätteid, milles käsitletakse osasid või seadmeid, mis võivad oluliselt ohustada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohast toimimist.
Sellise otsuse vastuvõtmise järel kaotavad kõnealuseid osasid või seadmeid käsitlevad siseriiklikud sätted kehtivuse.
13. Alates 29. oktoobrist 2007 ei võta liikmesriigid vastu uusi sätteid, mis käsitlevad osi ja seadmeid, mis võivad mõjutada sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide toimimist.
Artikkel 32
Sõidukite turult tagasikutsumine
1. Kui sõiduki EÜ tüübikinnituse saanud tootja on kohustatud vastavalt õigustloova akti või direktiivi 2001/95/EÜ sätetele läbi viima juba müüdud, registreeritud või kasutuselevõetud sõidukite turult tagasikutsumise, sest üks või mitu sõidukile paigaldatud süsteemi, osa või eraldi seadmestikku, millele on vastavalt käesolevale direktiivile antud nõuetekohane kinnitus või mitte, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, rahvatervisele või keskkonnale, teatab tootja sellest viivitamata sõiduki tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele.
2. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, mille abil kõrvaldada lõikes 1 osutatud oht. Tüübikinnitusasutus teatab nimetatud meetmetest viivitamata teiste liikmesriikide asutustele.
Pädevad asutused tagavad nimetatud meetmete tõhusa rakendamise oma vastaval territooriumil.
3. Kui nimetatud meetmed on asjaomaste asutuste arvates ebapiisavad või neid ei ole rakendatud piisavalt kiiresti, teavitavad nad viivitamata EÜ sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutust.
Tüübikinnitusasutus teavitab seejärel tootjat. Kui EÜ tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus ise ei ole tootja võetud meetmetega rahul, võtab ta kõik nõutavad kaitsemeetmed, kaasa arvatud sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamine, juhul kui tootja ei näe ette ega rakenda tõhusaid parandusmeetmeid. Sõiduki EÜ tüübikinnituse tühistamise korral teatab asjaomane tüübikinnitusasutus sellest tootjale, teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ning komisjonile tähitud kirjaga või samaväärsel elektroonilisel teel 20 tööpäeva jooksul.
4. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka osadele, mille suhtes ei kehti ühtki õigustloova akti nõuet.
Artikkel 33
Otsustest ja õiguskaitsevahenditest teatamine
Kõik otsused, mis on tehtud vastavalt käesoleva direktiivi rakendamisega vastuvõetud sätetele ja kõik otsused EÜ tüübikinnitusest keeldumise või selle tühistamise, registreerimisest keeldumise või müügi keelamise kohta peavad olema üksikasjalikult põhjendatud.
Igast sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.
XIII PEATÜKK
RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD
Artikkel 34
EÜ tüübikinnituseks kohaldatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad
1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega ühendus on ühinenud ja mis on loetletud IV lisa I osas ja XI lisas, moodustavad osa EÜ tüübikinnitusest samamoodi nagu üksikdirektiivid või määrused. Nimetatud eeskirju kohaldatakse sõidukikategooriatele, mis on loetletud IV lisa I osa tabeli vastavates veergudes ja XI lisas.
2. Kui ühendus on vastavalt otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõikele 4 otsustanud EÜ tüübikinnituse puhul kohustuslikult kohaldada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, tehakse vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisades vastavalt käesoleva direktiivi artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Käesoleva direktiivi lisasid muutvas õigusaktis täpsustatakse ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või selle muudatuste kohustusliku kohaldamise kuupäevad. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis on vastuolus kõnealuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga.
Kui selline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri asendab olemasoleva üksikdirektiivi või määruse, asendatakse asjaomane kanne IV lisa I osas ja XI lisas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja numbriga ning vastav kanne IV lisa II osas kustutakse sama korra kohaselt.
3. Lõike 2 teises lõigus osutatud juhul tunnistatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga asendatav üksikdirektiiv või määrus kehtetuks vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Üksikdirektiivi kehtetuks tunnistamisel tunnistavad liikmesriigid kehtetuks iga siseriikliku õigusakti, mis võeti vastu nimetatud direktiivi ülevõtmiseks.
4. Käesolevas direktiivis või üksikdirektiivides või -määrustes võib teha otseviiteid rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, ilma neid ühenduse õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.
Artikkel 35
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade samaväärsus direktiivide või määrustega
1. IV lisa II osas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju käsitletakse samaväärsetena vastavate üksikdirektiivide või määrustega, niivõrd kui nende kohaldamisala ja sisu kattuvad.
Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitusi ja vajadusel sellekohaseid tüübikinnitusmärke vastava samaväärse üksikdirektiivi või määruse kohaselt välja antud tüübikinnituste ja tüübikinnitusmärkide asemel.
2. Kui ühendus on otsustanud lõike 1 kohaldamisel kohaldada uut või muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja, muudetakse vajadusel käesoleva direktiivi IV lisa II osa. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 36
Samaväärsus teiste eeskirjadega
Nõukogu võib ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames komisjoni ettepanekul tunnustada käesoleva direktiiviga kehtestatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse tingimuste või sätete ja rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetluste samaväärsust.
XIV PEATÜKK
TEHNILISE TEABE ESITAMINE
Artikkel 37
Kasutajatele mõeldud teave
1. Tootja ei tohi esitada mis tahes käesoleva direktiivi või IV lisas loetletud õigustloovate aktidega seonduvaid andmeid käsitlevat tehnilist teavet, mis erineb tüübikinnitusasutuse poolt kinnitatud andmetest.
2. Kui see on ette nähtud õigustloova akti vastavate sätetega, esitab tootja kasutajatele kogu asjakohase teabe ja vajalikud juhendid, milles kirjeldatakse sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kasutamisega seotud eritingimusi või piiranguid.
Nimetatud teave esitatakse ühenduse ametlikes keeltes. Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega esitatakse see sobivas abidokumendis nagu näiteks omaniku käsiraamatus või hooldusraamatus.
Artikkel 38
Osade või eraldi seadmestike tootjatele mõeldud teave
1. Sõiduki tootja teeb osade või eraldi seadmestike tootjatele kättesaadavaks kõik osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituseks või artikli 31 alusel loa saamiseks vajalikud andmed, sealhulgas õigustloova akti lisas või liites eraldi loetletud joonised.
Sõiduki tootja võib kohustada osade või eraldi seadmestike tootjaid sõlmima siduvat kokkulepet, et kaitsta mis tahes teabe, mis ei ole üldkasutatav, kaasa arvatud teabe, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsust.
2. Osade või eraldi seadmestike tootja, kes omab EÜ tüübikinnitustunnistust, mis vastavalt artikli 10 lõikele 4 sisaldab piiranguid kasutamise või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta, esitab sõiduki tootjale sellekohase üksikasjaliku teabe.
Kui see on ette nähtud õigustloova akti sätetega, esitab osade või eraldi seadmestike tootja koos toodetud osade või eraldi seadmestikega juhendid kasutuspiirangute või paigaldamise eritingimuste või mõlema kohta.
XV PEATÜKK
RAKENDUSMEETMED JA MUUDATUSED
Artikkel 39
Käesoleva direktiivi, üksikdirektiivide ja määruste rakendusmeetmed ja muudatused
1. Komisjon võtab vastu üksikdirektiivi või määruse rakendamiseks vajalikud meetmed vastavalt igas asjaomases direktiivis või määruses sätestatud eeskirjadele.
2. Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi lisadesse või IV lisa I osas loetletud üksikdirektiividesse või määrustesse tehtavad muudatused, mis on vajalikud nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga või puudega inimeste erivajadustega.
3. Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud tehniliste nõuete sätestamiseks väikeseeria sõidukitele, üksiksõiduki kinnitusmenetluse kohaselt kinnitatud sõidukitele ja eriotstarbelistele sõidukitele.
4. Kui komisjonile saavad teatavaks kiireloomulisi meetmeid nõudvad tõsised ohud liiklejatele või keskkonnale, võib komisjon IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide või määruste sätteid muuta
5. Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud tõhusa töökorralduse huvides ja eelkõige IV lisa I osas loetletud üksikdirektiivide ja määruste vahelise ühtsuse või nende ja ühenduse muude õigusaktide vahelise ühtsuse tagamiseks.
6. Kui otsuse 97/836/EÜ kohaldamisel võetakse vastu uued ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad või muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on ühinenud, muudab komisjon vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.
7. Iga uue üksikdirektiiv või määruse puhul muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisasid.
8. Käesoleva direktiivi lisasid võib muuta määrusega.
9. Käesolevas artiklis osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, kuna nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide ja määruste vähem olulisi sätteid, muu hulgas neid täiendades.
Artikkel 40
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse „mootorsõidukite tehniliseks komiteeks”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
XVI PEATÜKK
TEHNILISTE TEENISTUSTE MÄÄRAMINE JA NENDEST TEATAMINE
Artikkel 41
Tehniliste teenistuste määramine
1. Kui liikmesriik määrab kindlaks tehnilise teenistuse, nõustub viimane järgima käesoleva direktiivi sätteid.
2. Tehnilised teenistused viivad läbi või juhendavad käesolevas direktiivis või IV lisas loetletud õigustloovas aktis nimetatud tüübikinnituseks nõutavaid katsetusi või kontrollimisi, kui ei ole lubatud kasutada alternatiivseid menetlusi. Tehnilised teenistused ei tohi läbi viia katsetusi või kontrollimisi, mille läbiviimiseks neid ei ole nõuetekohaselt määratud.
3. Oma kompetentsusvaldkonnast sõltuvalt kuuluvad tehnilised teenistused ühte või mitmesse järgnevast neljast tegevuskategooriast:
a) |
A-kategooria — tehnilised teenistused, mis viivad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi läbi oma tegevusüksuses; |
b) |
B-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad käesolevas direktiivis ja IV lisas loetletud õigustloovates aktides osutatud katsetusi, mis viiakse läbi tootja või kolmanda osapoole tegevusüksustes; |
c) |
C-kategooria — tehnilised teenistused, mis korrapäraselt hindavad ja jälgivad tootjapoolseid toodangu vastavuse kontrollimise menetlusi; |
d) |
D-kategooria — tehnilised teenistused, mis juhendavad või viivad läbi katsetusi või kontrollimisi toodangu vastavuse järelevalve raames. |
4. Tehnilised teenistused tõendavad kohaseid oskusi, konkreetseid tehnilisi teadmisi ja tunnustatud kogemusi käesoleva direktiivi ja IV lisas loetletud õigustloovate aktidega hõlmatud konkreetsetes valdkondades.
Lisaks peavad tehnilised teenistused vastama V lisa 1. liites loetletud standarditele, mis on olulised nende poolt läbi viidava tegevuse jaoks. Seda nõuet ei kohaldata aga artikli 25 lõikes 1 osutatud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse viimasele astmele.
5. Tüübikinnitusasutus võib tegutseda tehnilise teenistusena ühe või mitme lõikes 3 osutatud tegevuse osas.
6. XV lisas loetletud õigustloovate aktide puhul võib A-kategooria tegevuste osas tehniliseks teenistuseks määrata tootja või tema nimel tegutseva alltöövõtja.
Vajadusel muudab komisjon nimetatud õigustloovate aktide loetelu vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
7. Lõigetes 5 ja 6 osutatud üksused järgivad käesoleva artikli sätteid.
8. Muid kui vastavalt lõikele 6 määratud kolmanda riigi tehnilisi teenistusi võib määratud tehniliste teenistustena artikli 43 tähenduses esitada ainult ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu raames.
Artikkel 42
Tehniliste teenistuste oskuste hindamine
1. Artiklis 41 osutatud oskusi tõendatakse pädeva asutuse koostatud hindamisaruandega. See võib sisaldada akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistust.
2. Hindamine, millel lõikes 1 osutatud aruanne põhineb, viiakse läbi vastavalt V lisa 2. liite sätetele.
Hindamisaruanne vaadatakse üle maksimaalselt kolme aasta möödudes.
3. Komisjoni taotlusel edastatakse hindamisaruanne komisjonile.
4. Tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus tõendab oma vastavust dokumentaalsete tõenditega.
Sellise vastavuse hulka kuulub hindamine, mille viivad läbi hinnatava tegevusega mitteseotud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad pärineda samast organisatsioonist, kui nende töö on korraldatud eraldi hinnatavat tegevust läbiviivast personalist.
5. Tehniliseks teenistuseks määratud tootja või tema nimel tegutsev alltöövõtja järgib käesoleva artikli asjakohaseid sätteid.
Artikkel 43
Teatamise kord
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga määratud tehnilise teenistuse nimetuse, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, vastutavate isikute nimed ja tegevuste kategooria. Nad teatavad komisjonile ka kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.
Teates nimetatakse, milliste õigustloovate aktide jaoks tehnilised teenistused on määratud.
2. Tehniline teenistus võib artiklis 41 kirjeldatud tegevusi tüübikinnituse eesmärgil läbi viia ainult siis kui komisjonile on tehnilisest teenistusest eelnevalt teatatud.
3. Sama tehnilise teenistuse võivad määrata ja sellest teatada mitu liikmesriiki, olenemata teenistuse poolt läbiviidavate tegevuste kategooriast.
4. Kui õigustloova akti kohaldamisel on vaja määrata konkreetne organisatsioon või kompetentne organ, mille tegevus ei kuulu artiklis 41 osutatute alla, teatatakse sellest vastavalt käesoleva artikli sätetele.
5. Komisjon avaldab tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimekirja ja üksikasjad oma veebilehel.
XVII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 44
Üleminekusätted
1. Kuni käesolevale direktiivile vajalike muudatuste tegemiseni selleks, et hõlmata reguleerimisalast veel välja jäävad sõidukid või täiendada väikeseeriatena toodetud sõidukite, välja arvatud M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite tüübikinnitust käsitlevaid haldusnorme ja tehnilisi sätteid ning kehtestada üksiksõiduki kinnituse menetlust käsitlevad ühtlustatud haldusnormid ja tehnilised sätted, ja kuni artiklis 45 sätestatud üleminekuperioodide lõpuni, jätkavad liikmesriigid nimetatud sõidukitele siseriiklike tüübikinnituste andmist, tingimusel et need kinnitused lähtuvad käesolevas direktiivis sätestatud ühtlustatud tehnilistest nõuetest.
2. Tootja taotlusel või, üksiksõiduki kinnituse puhul, sõiduki omaniku taotlusel ning nõutava teabe esitamisel täidab ja väljastab asjaomane liikmesriik vastavalt kas tüübikinnitustunnistuse või üksiksõiduki kinnitustunnistuse. Tunnistus väljastatakse taotlejale.
Sama tüüpi sõidukite suhtes tunnustavad teised liikmesriigid tõestatud koopiat tõendina sellest, et vajalikud katsetused on sooritatud.
3. Kui sõiduk, millele on antud üksiksõiduki kinnitus, tuleb registreerida teises liikmesriigis, võib see liikmesriik nõuda sõiduki tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutuselt mis tahes täiendavat üksikasjalikku teavet selle kohta, millistele tehnilistele nõuetele see konkreetne sõiduk vastab.
4. Kuni käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukite registreerimis- ja maksustamissüsteemide ühtlustamiseni liikmesriikides, võivad liikmesriigid kasutada siseriiklikke koode hõlbustamaks registreerimist ja maksustamist oma territooriumil. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil teha alaliigitusi III lisa II osas esitatud versioonidest, tingimusel et alaliigituse andmed on selgelt esitatud infopaketis või et neid on võimalik sealt lihtsa arvutuse teel tuletada.
Artikkel 45
EÜ tüübikinnituse kohaldamise kuupäevad
1. Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse uutele sõidukitüüpidele XIX lisas sätestatud kuupäevadest alates.
2. Tootja taotlusel võivad liikmesriigid anda uutele sõidukitüüpidele EÜ tüübikinnituse alates 29. aprillist 2009.
3. Kuni XIX lisas esitatud tabeli neljandas veerus sätestatud kuupäevadeni ei kohaldata artikli 26 lõiget 1 uute sõidukite suhtes, millele on antud siseriiklik tüübikinnitus enne kolmandas veerus sätestatud kuupäevi või millel ei ole tüübikinnitust.
4. Tootja taotlusel ja kuni XIX lisas esitatud tabeli 3. tulba 6. ja 9. reas nimetatud kuupäevadeni annavad liikmesriigid M2- ja M3-kategooria sõidukitele jätkuvalt välja siseriiklikke tüübikinnitusi alternatiivina sõidukite EÜ tüübikinnitusele tingimusel, et need sõidukid, nende süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisa I osas loetletud õigustloovatele aktidele.
5. Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi M1-kategooria sõidukitele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.
6. Süsteemide, osade või eraldi seadmestike uute tüüpide EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi alates 29. aprillist 2009.
Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele enne 29. aprilli 2009 väljastatud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist.
Artikkel 46
Karistused
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiivi ja eriti artiklis 31 sisalduvate või sellest artiklist tulenevate keeldude ja IV lisa I osas loetletud õigustloovate aktide sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused ja võtavad kõik nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 29. aprilliks 2009 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Artikkel 47
Hindamine
1. Hiljemalt 29. aprilliks 2011 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesolevas direktiivis sätestatud tüübikinnitusmenetluse kohaldamisest ja eelkõige mitmeastmelise protsessi kohaldamisest. Vajadusel esitab komisjon muudatusettepanekuid, mida peetakse vajalikuks tüübikinnitusmenetluse parandamiseks.
2. Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt 29. oktoobriks 2011. Vajadusel võib komisjon teha ettepaneku artiklis 45 osutatud kohaldamiskuupäevade edasilükkamiseks.
Artikkel 48
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi sisuliste muudatuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 29. aprilli 2009. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti.
Nad kohaldavad neid norme alates 29. aprillist 2009.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka avalduse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning avalduse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 49
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 70/156/EMÜ, nagu seda on muudetud XX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 29. aprillist 2009, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning XX lisa B osas loetletud direktiivide kohaldamisega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt XX lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 50
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 51
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 5. september 2007
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LOBO ANTUNES
(1) ELT C 108, 30.4.2004, lk 29.
(2) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2004. aasta arvamus (ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 370), nõukogu 11. detsembri 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 64 E, 20.3.2007, lk 1), Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsus.
(3) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 715/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(4) EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(6) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.
(7) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.
(8) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(10) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EC (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).
(11) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96.
(12) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.
(13) EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344).
LISADE LOETELU
I lisa |
Sõidukite EÜ tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loend |
II lisa |
Sõidukite kategooriate ja sõidukitüüpide määratlused |
III lisa |
Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta |
IV lisa |
EÜ sõidukitüübikinnituse nõuete loetelu |
Liide: |
M1-kategooriasse kuuluvate väikeseeriatena toodetud sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuete loetelu |
V lisa |
Sõiduki EÜ tüübikinnitusel järgitav kord |
1. liide: |
Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid |
2. liide: |
Tehniliste teenistuste hindamise kord |
VI lisa |
EÜ tüübikinnitustunnistus |
Liide: |
Loetelu õigustloovatest aktidest, millele sõidukitüüp vastab |
VII lisa |
EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem |
Liide: |
Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk |
VIII lisa |
Katsetulemused |
IX lisa |
EÜ vastavussertifikaat |
X lisa |
Toodangu vastavuse kontrollimise kord |
XI lisa |
Eriotstarbeliste sõidukite olemus ja neile kohaldatavad sätted |
1. liide: |
Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod |
2. liide: |
Soomussõidukid |
3. liide: |
Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid |
4. liide: |
Muud eriotstarbelised sõidukid (sealhulgas haagissuvilad) |
5. liide: |
Liikurkraanad |
XII lisa |
Suurimad lubatud tükiarvud väikeseeriatele ja seeria lõpetamise korral |
XIII lisa |
Osade ja seadmete loetelu, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, nende tõhususnõuetele, nõuetekohastele katsemenetlustele, märgistus- ja pakendamisnõuetele |
XIV lisa |
Õigustloovate aktide alusel välja antud EÜ tüübikinnituste loetelu |
XV lisa |
Loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul tehniliseks teenistuseks võib määrata tootja |
XVI lisa |
Loetelu õigustloovatest aktidest, mille puhul tootja või tehniline teenistus võib kasutada virtuaalseid katsemeetodeid |
1. liide: |
Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded |
2. liide: |
Virtuaalseid katsemeetodeid puudutavad konkreetsed tingimused |
XVII lisa |
Mitmeastmelisel EÜ tüübikinnitusmenetlusel järgitav kord |
Liide: |
Täiendava valmistajasildi näidis |
XVIII lisa |
Sõiduki päritolusertifikaat — Baas-/mittekomplektse sõiduki tootja avaldus, mida ei esitata koos vastavustunnistusega |
XIX |
Ajakava Käesoleva Direktiivi Rakendamiseks Tüübikinnituse Suhtes |
XX lisa |
Tähtajad kehtetuks tunnistatud direktiivide ülevõtmiseks liikmesriikide seadustes |
XXI lisa |
Vastavustabel |
I LISA
Sõidukite tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loetelu
Kõik käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides või määrustes nimetatud teatised peavad koosnema ainult sellest loetelust tehtud väljavõtetest ja neis tuleb kasutada sama numereerimissüsteemi.
Vajaduse korral tuleb esitada järgmine teave koos sisukorraga kolmes eksemplaris. Kõik vajalikus mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või A4 formaadis voldikul. Fotod, kui need on olemas, peavad olema piisavalt üksikasjalikud.
Elektrooniliste juhtimisseadistega süsteemide, osade ja eraldi seadmestike korral tuleb esitada andmed juhtimisseadiste töötamise kohta.
(Selgitavaid märkusi vt käesoleva lisa viimaselt leheküljelt.)
0. ÜLDOSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
Tüüp:
0.2.0.1. Šassii:
0.2.0.2. Kere/komplektne sõiduk:
0.2.1. Kaubanimi/-nimed (kui on teada):
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi seadmestikule (b), (1):
0.3.0.1. Šassii:
0.3.0.2. Kere/komplektne sõiduk:
Märgistuse asukoht:
0.3.1.1. Šassii:
0.3.1.2. Kere/komplektne sõiduk:
Sõiduki kategooria (c):
0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id):
0.5. Tootja nimi ja aadress:
Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht
0.6.1. Šassiil:
0.6.2. Kerel:
0.7. Osade ja eraldi seadmestike korral EMÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:
0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):
1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD
1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:
1.2. Kogu sõiduki mõõtjoonis:
Telgede ja rataste arv:
1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht:
1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht:
1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis):
1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis):
1.5. Pikikandurite materjal (d):
1.6. Mootori paigutus ja asukoht:
1.7. Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) (z):
Rooli asukoht: paremal/vasakul (1)
1.8.1. Sõiduk on mõeldud kasutamiseks parem-/vasakpoolse liikluse korral (1)
1.9. Täpsustada, kas mootorsõiduk on ette nähtud poolhaagise või muu haagise veoks ning pool-, täis- või kesktelghaagise korral täpsustada, kas sõidukid on ette nähtud kaupade veoks kindlal temperatuuril:
2. MASSID JA MÕÕTMED (e) (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)
Teljevahe(d) (täiskoormusel) (f):
Poolhaagiste korral:
2.1.1.1. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise kõige tagumise otsa vahekaugus:
2.1.1.2. Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise esikülje suvalise punkti vaheline suurim vahekaugus:
2.1.1.3. Poolhaagise eri-teljevahe (nagu määratletud direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 7.6.1.2):
Poolhaagise vedukite korral:
2.2.1. Sadula ettenihe (maksimaalne ja minimaalne; näidata lubatavad väärtused mittekomplektse sõiduki korral) (g):
2.2.2. Sadula maksimaalne kõrgus (unifitseeritud) (h):
Telje rööbe/rööpmed ja laius(ed):
2.3.1. Iga juhttelje rööbe (i):
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (i):
2.3.3. Kõige laiema tagatelje laius:
2.3.4. Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, v.a rehvide maapinnalähedane väljakummumine):
Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
Kereta šassii korral
Pikkus (j):
2.4.1.1.1. Maksimaalne lubatud pikkus:
2.4.1.1.2. Minimaalne lubatud pikkus:
Laius (k):
2.4.1.2.1. Maksimaalne lubatud laius:
2.4.1.2.2. Minimaalne lubatud laius:
2.4.1.3. Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):
Esiülend (m):
2.4.1.4.1. Esiülendinurk (na): … kraadi
Tagaülend (n):
2.4.1.5.1. Tagaülendinurk (nb): … kraadi
2.4.1.5.2. Haakeseadise minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (nd):
Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)
2.4.1.6.1. Telgede vahel:
2.4.1.6.2. Esitelje/-telgede all:
2.4.1.6.3. Tagatelje/-telgede all:
2.4.1.7. Nõlvanurk (nc): … kraadi
2.4.1.8. Kere ja/või sisustuse ja/või varustuse ja/või kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad:
Kerega šassii puhul
Pikkus (j):
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus:
Laius (k):
2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril):
2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):
Esiülend (m):
2.4.2.4.1. Esiülendinurk (na): … kraadi
Tagaülend (n):
2.4.2.5.1. Tagaülendinurk (nb): … kraadi
2.4.2.5.2. Haakeseadise minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (nd):
Kliirens (II lisa A osa punktis 4.5 määratletu kohaselt)
2.4.2.6.1. Telgede vahel:
2.4.2.6.2. Esitelje/-telgede all:
2.4.2.6.3. Tagatelje/-telgede all:
2.4.2.7. Nõlvanurk (nc): … kraadi
2.4.2.8. Kasuliku koormuse raskuskeskme äärmised lubatavad asukohad (koormuse ebaühtlase jaotuse korral):
2.4.2.9. Sõiduki (M2 ja M3) raskuskeskme asukoht suurima tehniliselt lubatud täismassi korral piki-, rist- ja püstsuunas:
Ilma šassiita tüübikinnituse saanud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)
2.4.3.1. Pikkus (j):
2.4.3.2. Laius (k):
2.4.3.3. Nimikõrgus (sõidukorras sõiduk)1 ettenähtud šassiitüübil/-tüüpidel (reguleeritava vedrustuskõrguse korral märkida tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus):
Ilma kereta šassii mass (ilma kabiini, jahutusvedeliku, õlide, kütuse, varuratta, tööriistade ja juhita):
2.5.1. Selle massi jagunemine telgede vahel:
Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (o) (iga variandi suurim ja vähim väärtus):
2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks):
Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass:
2.7.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus:
Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (y), (*):
2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (*):
2.9. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:
2.10. Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:
Mootorsõiduki suurim tehniliselt vedada lubatud (haagise) mass
2.11.1. Täishaagis:
2.11.2. Poolhaagis:
Kesktelghaagis:
2.11.3.1. Haakeseadise ülendi (p) ja teljevahe suhte maksimaalne väärtus:
2.11.3.2. V maksimaalne väärtus: … kN
2.11.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass (*):
2.11.5. Sõiduk on/ei ole ette nähtud1 koormuste pukseerimiseks (direktiivi 77/389/EMÜ II lisa punkt 1.2)
2.11.6. Piduriteta haagise täismass:
Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne koormus sõiduki haakeseadme punktile
2.12.1. Mootorsõidukil:
2.12.2. Poolhaagisel või kesktelghaagisel:
2.12.3. Haakeseadise suurim lubatud mass (kui haakeseadis ei ole tootja poolt paigaldatud):
2.13. Pöörderaadius:
Mootori võimsuse ja täismassi suhe: … kW/kg
2.14.1. Mootori võimsuse ja autorongi suurima lubatud täismassi suhe (vastavalt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktile 7.10): … kW/kg
2.15. Paigaltvõtuvõime tõusval teel (haagiseta sõiduk) (+++): … %.
Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid (mittekohustuslik: kui need massid on antud, tuleb need tõendada direktiivi 97/27/EÜ IV lisa nõuete kohaselt):
2.16.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad täismassid (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud teljekoormus ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt antud tugikoormuse väärtus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud suurimast tugikoormusest haakepunktis(iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljerühmale (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud haagisemass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.5. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud autorongi mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
3. JÕUALLIKAS (q) (sõiduki korral, milles võib kasutada bensiini, diislikütust jne, ka kombineeritult muu kütusega, tuleb esitada andmed iga käitusviisi jaoks eraldi (+))
Tootja:
3.1.1. Tootja mootorikood, nii nagu see on märgitud mootorile:
Sisepõlemismootor
Eriandmed mootori kohta
3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor, neljataktiline/kahetaktiline (1)
Silindrite arv ja paigutus:
3.2.1.2.1. Silindri läbimõõt (r): … mm
3.2.1.2.2. Kolvikäigu pikkus (r): … mm
3.2.1.2.3. Süütejärjekord:
3.2.1.3. Mootori töömaht (s): … cm3
3.2.1.4. Surveaste (2):
3.2.1.5. Põlemiskambri, kolvipea ja ottomootoritel kolvirõngaste joonised:
Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): … p/min
3.2.1.6.1. Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (2): … p/min
3.2.1.7. Süsinikoksiidi mahuline sisaldus heitgaasis mootori tühikäigul (2): … % vastavalt tootja andmetele (ainult ottomootoritel)
3.2.1.8. Suurim kasulik võimsus (t): … kW … p/min (tootja andmetel)
3.2.1.9. Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … p/min
3.2.1.10. Suurim kasulik pöördemoment (t): … Nm … p/min (tootja andmetel)
Kütus: diisliõli/bensiin/vedeldatud naftagaas/maagaas/etanool … (1)
3.2.2.1. Oktaanarv, pliisisaldusega:
3.2.2.2. Oktaanarv, pliivaba:
3.2.2.3. Kütusepaagi täitetuts: ahendatud suudmega/märgistus (1)
Kütusepaak/-paagid
Kütuse kulupaak/-paagid
3.2.3.1.1. Arv, maht, materjal:
3.2.3.1.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ja torusid, väljalaske- ja ventilatsiooniseadmeid, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid:
3.2.3.1.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis:
Varukütusepaak/-paagid
3.2.3.2.1. Arv, maht, materjal:
3.2.3.2.2. Paagi/paakide joonis ja tehniline kirjeldus, mis hõlmab kõiki ühendusi ja torusid, väljalaske- ja ventilatsiooniseadmeid, lukke, ventiile ja kinnitusseadiseid:
3.2.3.2.3. Joonis paagi/paakide täpse paigutuse kohta sõidukis:
Kütuse etteanne
Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)
3.2.4.1.1. Mark/margid:
3.2.4.1.2. Tüüp/tüübid:
3.2.4.1.3. Paigaldatud karburaatorite arv:
Reguleerimiselemendid (2)
3.2.4.1.4.1. |
Düüsid: … |
või kütuse etteandekõver epüürina vastavalt õhuvoolule ja seadetele, mis on vajalikud selle kõvera hoidmiseks |
3.2.4.1.4.2. |
Segukoonused: … |
|
3.2.4.1.4.3. |
Ujukikambri täitetase: … |
|
3.2.4.1.4.4. |
Ujuki mass: … |
|
3.2.4.1.4.5. |
Ujukinõel: … |
Külmkäivitussüsteem: käsitsilülitusega/automaatne (1)
3.2.4.1.5.1. Tööpõhimõte/-põhimõtted:
3.2.4.1.5.2. Käitamispiirangute seaded (1), (2)
Sissepritse (ainult diiselmootoritel): jah/ei (1)
3.2.4.2.1. Süsteemi kirjeldus:
3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsesissepritse/eelkambriga/keeriskambriga (1)
Sissepritsepump
3.2.4.2.3.1. Mark/margid:
3.2.4.2.3.2. Tüüp/tüübid:
3.2.4.2.3.3. Suurim sissepritsemaht (1) (2): … mm3/töökäigu või takti kohta pumba töökiirusel: … p/min või, alternatiivse võimalusena, selle epüür:
3.2.4.2.3.4. Eelsissepritse (2):
3.2.4.2.3.5. Eelsissepritse kõver (2):
3.2.4.2.3.6. Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (1)
Kiirusregulaator:
3.2.4.2.4.1. Tüüp:
Mootoritoite katkestuspunkt
3.2.4.2.4.2.1. Mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: … p/min
3.2.4.2.4.2.2. Mootoritoite katkestuspunkt koormuseta töötamisel: … p/min
Sissepritsetorustik
3.2.4.2.5.1. Pikkus: … mm
3.2.4.2.5.2. Siseläbimõõt: … mm
Pihusti(d)
3.2.4.2.6.1. Mark/margid:
3.2.4.2.6.2. Tüüp/tüübid:
3.2.4.2.6.3. Avanemisrõhk (2): … kPa või selle epüür (2):
Külmkäivitussüsteem
3.2.4.2.7.1. Mark/margid:
3.2.4.2.7.2. Tüüp/tüübid:
3.2.4.2.7.3. Kirjeldus:
Lisakäivitusseade
3.2.4.2.8.1. Mark/margid:
3.2.4.2.8.2. Tüüp/tüübid:
3.2.4.2.8.3. Süsteemi kirjeldus:
Elektrooniline juhtseade
3.2.4.2.9.1. Mark/margid:
3.2.4.2.9.2. Süsteemi kirjeldus:
Sissepritse (üksnes ottomootor): jah/ei (1)
3.2.4.3.1. Tööpõhimõte: sisselaskekollektor (lõõr-/harg (1))/otsesissepritse/muu (täpsustada) (1)
3.2.4.3.2. Mark/margid:
3.2.4.3.3. Tüüp/tüübid:
Süsteemi kirjeldus
3.2.4.3.4.1. |
Juhtseadis(t)e tüüp või number: … |
Muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed. |
3.2.4.3.4.2. |
Kütuseregulaatori tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.3. |
Õhuvoolutajuri tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.4. |
Kütusejaoturi tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.5. |
Rõhuregulaatori tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.6. |
Mikrolüliti tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.7. |
Tühikäigu seadekruvi tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.8. |
Seguklapikoja tüüp: … |
|
3.2.4.3.4.9. |
Veetemperatuuri anduri tüüp: … |
3.2.4.3.4.10. Õhutemperatuuri anduri tüüp: …
3.2.4.3.4.11. Õhutemperatuuri lüliti tüüp: …
3.2.4.3.5. Kütusepihustid: avanemisrõhk (2): … kPa või selle epüür:
3.2.4.3.6. Eelsissepritse:
Külmkäivitussüsteem
3.2.4.3.7.1. Tööpõhimõte/-põhimõtted:
3.2.4.3.7.2 Käitamispiirangute seaded (1) (2):
Kütusepump
3.2.4.4.1. Rõhk (2): … kPa või selle epüür (2):
Elektrisüsteem
3.2.5.1. Nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega (1)
Generaator
3.2.5.2.1. Tüüp:
3.2.5.2.2. Nimivõimsus: … VA
Süüde
3.2.6.1. Mark/margid:
3.2.6.2. Tüüp/tüübid:
3.2.6.3. Tööpõhimõte:
3.2.6.4. Varase süüte kõver (2):
3.2.6.5. Staatiline süüte ajaldamine (2): … kraadi enne ülaseisu
3.2.6.6. Katkesti kontaktivahe (2): … mm
3.2.6.7. Suletusnurk (2): … kraadi
Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1)
3.2.7.1. Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuri regulaatoril
Vedelikjahutus
3.2.7.2.1. Jahutusvedeliku klass:
3.2.7.2.2. Ringluspump/-pumbad: jah/ei (1)
Tehniline iseloomustus: või
3.2.7.2.3.1. Mark/margid:
3.2.7.2.3.2. Tüüp/tüübid:
3.2.7.2.4. Ülekandesuhe/-suhted:
3.2.7.2.5. Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus:
Õhkjahutus
3.2.7.3.1. Ülelaadur: jah/ei (1)
Tehniline iseloomustus: või
3.2.7.3.2.1. Mark/margid:
3.2.7.3.2.2. Tüüp/tüübid:
3.2.7.3.3. Ülekandesuhe/-suhted:
Sisselaskesüsteem
Ülelaadur: jah/ei (1)
3.2.8.1.1. Mark/margid:
3.2.8.1.2. Tüüp/tüübid:
3.2.8.1.3. Süsteemi kirjeldus (näiteks ülelaadimise suurim rõhk: … kPa; vajadusel piirdeklapp):
3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei (1)
3.2.8.3. Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormuse juures
minimaalne lubatud väärtus: … kPa
maksimaalne lubatud väärtus: … kPa
Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised:
3.2.8.4.1. Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega):
Õhufilter, joonised:
3.2.8.4.2.1. Mark/margid:
3.2.8.4.2.2. Tüüp/tüübid:
Sisselaskesummuti, joonised: või
3.2.8.4.3.1. Mark/margid:
3.2.8.4.3.2. Tüüp/tüübid:
Heitgaasisüsteem
3.2.9.1. Väljalasketorustiku kirjeldus ja/või joonis:
3.2.9.2. Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis:
3.2.9.3. Maksimaalne lubatud väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel: … kPa
3.2.9.4. Heitgaasi summuti(d): esi-, kesk- ja tagasummuti: konstruktsioon, tüüp, tähistus; vajadusel välismüra summuti kohta: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril:
3.2.9.5. Väljalasketoru asukoht:
3.2.9.6. Kiudmaterjale sisaldav summuti:
3.2.10. Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala:
Gaasijaotusfaasid või muud samaväärsed andmed
3.2.11.1. Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud punktide suhtes või jaotusajad alternatiivsete gaasijaotusmehhanismide korral:
3.2.11.2. Lävilõtk ja/või seadistusulatus (1):
Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed
3.2.12.1. Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised):
Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes punktides)
Katalüüsmuundur: jah/ei (1)
3.2.12.2.1.1. Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv:
3.2.12.2.1.2. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht:
3.2.12.2.1.3. Katalüüsreaktsiooni tüüp:
3.2.12.2.1.4. Väärismetallide koguhulk:
3.2.12.2.1.5. Suhteline kontsentratsioon:
3.2.12.2.1.6. Substraat (struktuur ja materjal):
3.2.12.2.1.7. Elemendi tihedus:
3.2.12.2.1.8. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp:
3.2.12.2.1.9. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus):
3.2.12.2.1.10. Kuumuskate: jah/ei (1)
Hapnikuandur: jah/ei (1)
3.2.12.2.2.1. Tüüp:
3.2.12.2.2.2. Asukoht:
3.2.12.2.2.3. Reguleerimispiirkond:
Õhu sissepuhe: jah/ei (1)
3.2.12.2.3.1. Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne):
Heitgaasitagastus: jah/ei (1)
3.2.12.2.4.1. Omadused (läbivooluhulk jne):
Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei (1)
3.2.12.2.5.1. Seadmete ja nende häälestuse üksikasjalik kirjeldus:
3.2.12.2.5.2. Kütuseaurude hulga piiramise süsteemi joonis:
3.2.12.2.5.3. Aktiivsöefiltri joonis:
3.2.12.2.5.4. Aktiivsöe kuivmass: … g
3.2.12.2.5.5. Kütusepaagi skemaatiline joonis koos andmetega mahu ja materjali kohta:
3.2.12.2.5.6. Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise soojuskaitsekilbi joonis:
Osakeste püüdur: jah/ei (1)
3.2.12.2.6.1. Osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht:
3.2.12.2.6.2. Osakeste püüduri tüüp ja konstruktsioon:
3.2.12.2.6.3. Asukoht (suhteline kaugus väljalasketorustikus):
3.2.12.2.6.4. Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis:
Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (1)
3.2.12.2.7.1. Rikkeindikaatori kirjeldus ja/või joonis:
3.2.12.2.7.2. Kõigi OBD-süsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja otstarve:
Järgmiste seadmete ja toimingute kirjeldus (funktsioneerimise üldpõhimõtted):
Ottomootorid (1)
3.2.12.2.7.3.1.1. Katalüsaatori seire (1):
3.2.12.2.7.3.1.2. Süüte vahelejättude avastamine (1):
3.2.12.2.7.3.1.3. Hapnikuanduri seire (1):
3.2.12.2.7.3.1.4. Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad (1):
Diiselmootorid (1):
3.2.12.2.7.3.2.1. Katalüsaatori seire (1):
3.2.12.2.7.3.2.2. Osakeste püüduri seire (1):
3.2.12.2.7.3.2.3. Elektroonilise kütusesüsteemi seire (1):
3.2.12.2.7.3.2.4. Muud OBD-süsteemi abil kontrollitavad osad (1):
3.2.12.2.7.4. Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod):
3.2.12.2.7.5. Kõigi kasutatavate OBD väljundkoodide ja vormingute loetelu (koos selgitustega):
3.2.12.2.8. Muud süsteemid (kirjeldus ja tööpõhimõte):
3.2.13. Absorbtsioonikordaja tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel):
3.2.14. Andmed kütuse säästmise seadmete kohta (kui ei ole hõlmatud teiste osade kirjeldustesse):
LPG kütuseseade: jah/ei (1)
3.2.15.1. Direktiivi 70/221/EMÜ (kui direktiivi muudetakse nii, et see hõlmaks ka gaaskütuste mahuteid) kohane EÜ tüübikinnitusnumber:
Mootori elektrooniline juhtseade LPG kütuseseadme jaoks:
3.2.15.2.1. Mark/margid:
3.2.15.2.2. Tüüp/tüübid:
3.2.15.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused:
Lisadokumentatsioon
3.2.15.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedeldatud naftagaasile või vastupidi:
3.2.15.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne):
3.2.15.3.3. Tähistuse joonis:
Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1)
3.2.16.1. Direktiivi 70/221/EMÜ (kui direktiivi muudetakse nii, et see hõlmaks ka gaaskütuste mahuteid) kohane EÜ tüübikinnitusnumber:
Mootori elektrooniline juhtseade maagaasi-kütuseseadme jaoks
3.2.16.2.1. Mark/margid:
3.2.16.2.2. Tüüp/tüübid:
3.2.16.2.3. Heitgaasiga seotud reguleerimisvõimalused:
Lisadokumentatsioon
3.2.16.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või vastupidi:
3.2.16.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne):
3.2.16.3.3. Tähistuse joonis:
Elektrimootor
Tüüp (mähis, ergutusvool):
3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: … kW
3.3.1.2. Talitluspinge: … V
Aku
3.3.2.1. Elementide arv:
3.3.2.2. Mass: … kg
3.3.2.3. Mahutavus: … Ah (ampertund)
3.3.2.4. Asukoht:
3.4. Muud mootorid või nende kombinatsioonid (andmed selliste mootorite osade kohta):
CO2 heitmed/kütusekulu (u) (tootja andmetel)
CO2 heitmete kogused
3.5.1.1. O2 heitmete kogus (linnas): … g/km
3.5.1.2. CO2 heitmete kogus (linnast väljas): … g/km
3.5.1.3. CO2 heitmete kogus (kombineeritult): … g/km
Kütusekulu
3.5.2.1. Kütusekulu (linnas): … l/100 km/m3/100 km (1)
3.5.2.2. Kütusekulu (linnast väljas): … l/100 km/m3/100 km (1)
3.5.2.3. Kütusekulu (kombineeritult): … l/100 km/m3/100 km (1)
Tootja poolt ette nähtud temperatuurid
Jahutussüsteem
3.6.1.1. Vedelikjahutus
Maksimaalne väljundtemperatuur: … K
Õhkjahutus
3.6.1.2.1. Võrdluspunkt:
3.6.1.2.2. Maksimaalne temperatuur võrdluspunktis: … K
3.6.2. Maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahutis: … K
3.6.3. Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalasketorustiku välisääriku juures: … K
3.6.4. Kütuse temperatuur
minimaalne: … K
maksimaalne: … K
3.6.5. Määrdeõli temperatuur
minimaalne: … K
maksimaalne: … K
Mootori poolt käitatavad lisaseadmed
Mootori poolt käitatavate lisaseadmete maksimaalne lubatud kasutatav võimsus vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ I lisa punkti 5.1.1 määratlusele ja ekspluatatsioonitingimustele direktiivi 88/77/EMÜ III lisa punktis 4.1 määratletud mootori pöörete arvu juures
3.7.1. Tühikäigul: … kW
3.7.2. Keskmisel pöörete arvul: … kW
3.7.3. Nimipöörlemiskiirusel: … kW
Õlitussüsteem
Süsteemi kirjeldus
3.8.1.1. Õlipaagi asukoht:
3.8.1.2. Toitesüsteem (pumbaga/sissepritse sissevõtukohas/kütuse hulka segamine jne) (1)
Õlipump
3.8.2.1. Mark/margid:
3.8.2.2. Tüüp/tüübid:
Kütuse hulka segamine
3.8.3.1. Seguvahekord:
Õlijahuti: jah/ei (1)
Joonis(ed):
või
3.8.4.1.1. Mark/margid:
3.8.4.1.2. Tüüp/tüübid:
3.9. GAASIGA KÄITATAVAD MOOTORID (teistsuguste süsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed)
3.9.1. Kütus: LPG/NG-H/NG-L/NG-HL (1)
Rõhuregulaator(id) või aurusti-rõhuregulaator(id) (1)
3.9.2.1. Mark/margid:
3.9.2.2. Tüüp/tüübid:
3.9.2.3. Rõhualandusastmete arv:
3.9.2.4. Rõhk lõppastmes
minimaalne: … kPa
maksimaalne: … kPa
3.9.2.5. Põhiliste reguleerimispunktide arv:
3.9.2.6. Tühikäigu reguleerimispunktide arv:
3.9.2.7. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Kütuse etteandesüsteem: segur/gaasi sissepuhe/vedeliku sissepritse/otsesissepritse (1)
3.9.3.1. Seguvahekorra reguleerimine:
3.9.3.2. Süsteemi kirjeldus ja/või epüür ning joonised:
3.9.3.3. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Segur
3.9.4.1. Arv:
3.9.4.2. Mark/margid:
3.9.4.3. Tüüp/tüübid:
3.9.4.4. Asukoht:
3.9.4.5. Reguleerimisvõimalused:
3.9.4.6. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Sissepritse mootori sisselaskekollektorisse
3.9.5.1. Sissepritseviis: üksiksissepritse/tsentraalsissepritse (1)
3.9.5.2. Sissepritseviis: pidev/simultaanne/üheaegne (1)
Sissepritseseadmed
3.9.5.3.1. Mark/margid:
3.9.5.3.2. Tüüp/tüübid:
3.9.5.3.3. Reguleerimisvõimalused:
3.9.5.3.4. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Toitepump (kui on olemas)
3.9.5.4.1. Mark/margid:
3.9.5.4.2. Tüüp/tüübid:
3.9.5.4.3. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Pihusti(d)
3.9.5.5.1. Mark/margid:
3.9.5.5.2. Tüüp/tüübid:
3.9.5.5.3. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Otsesissepritse
Sissepritsepump/rõhuregulaator (1)
3.9.6.1.1. Mark/margid:
3.9.6.1.2. Tüüp/tüübid:
3.9.6.1.3. Eelsissepritse:
3.9.6.1.4. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Pihusti(d)
3.9.6.2.1. Mark/margid:
3.9.6.2.2. Tüüp/tüübid:
3.9.6.2.3. Avanemisrõhk või selle epüür (2):
3.9.6.2.4. EÜ tüübikinnitusnumber vastavalt …/…/EÜ:
Elektrooniline juhtseade (ECU)
3.9.7.1. Mark/margid:
3.9.7.2. Tüüp/tüübid:
3.9.7.3. Reguleerimisvõimalused:
Spetsiifiline varustus maagaasi-kütuse korral
Variant 1 (ainult juhul, kui mootorile tuleb anda tüübikinnitus mitme kütusekoostise jaoks)
3.9.8.1.1. Kütuse koostis:
metaan (CH4): põhi: … mol % min … mol % max … mol %
etaan (C2H6): põhi: … mol % min … mol % max … mol %
propaan (C3H8): põhi: … mol % min … mol % max … mol %
butaan (C4H10): põhi: … mol % min … mol % max … mol %
C5/C5+: põhi: … mol % min … mol % max … mol %
hapnik (O2): põhi: … mol % min … mol % max … mol %
inertgaas (N2, He jne): põhi: … mol % min … mol % max … mol %
Pihusti(d)
3.9.8.1.2.1. Mark/margid:
3.9.8.1.2.2. Tüüp/tüübid:
3.9.8.1.3. Muud (vajaduse korral): …
3.9.8.1.4. Kütuse temperatuur
minimaalne: … K
maksimaalne: … K
gaasiga töötavatel mootoritel rõhuregulaatori lõppastmes.
3.9.8.1.5. Kütuse rõhk
minimaalne: … kPa
maksimaalne: … kPa
ainult maagaasiga töötavatel mootoritel rõhuregulaatori lõppastmes.
3.9.8.2. Variant 2 (ainult juhul, kui tuleb anda tüübikinnitus mitme kindla kütusekoostise jaoks)
4. JÕUÜLEKANNE (v)
4.1. Jõuülekande joonis:
Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne):
4.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus:
Mootori hooratta inertsimoment:
4.3.1. Täiendav inertsimoment, kui käiku pole rakendatud:
Sidur (tüüp):
4.4.1. Maksimaalne pöördemomendi muutus:
Käigukast
4.5.1. Tüüp (käsitsilülitusega/automaatne/sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (1):
4.5.2. Asukoht mootori suhtes:
4.5.3. Käsitsusviis:
4.6. Jõuülekandearvud
Käik |
Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted) |
Peaülekanne (käigukasti väljundvõlli ja veoratta pöörete arvu suhe) |
Üldülekandearv |
Maksimum sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukasti korral |
|
|
|
1 |
|
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
… |
|
|
|
Miinimumsujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukasti korral |
|
|
|
Tagasikäik |
|
|
|
4.7. Sõiduki maksimaalne kiirus (km/h) (w):
Kiirusmõõdik (sõidumeeriku korral ainult tüübikinnitusmärk)
4.8.1. Käitusmehhanismi töömeetod ja kirjeldus:
4.8.2. Mõõteriista konstant:
4.8.3. Mõõtemehhanismi tolerants (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.3):
4.8.4. Jõuülekandearv (vastavalt direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktile 2.1.2) või samaväärsed andmed:
4.8.5. Kiirusmõõdiku skaala või muude vastavate näidikuvormide joonis:
4.9. Diferentsiaalilukk: jah/ei/mittekohustuslik (1)
5. TELJED
5.1. Iga telje kirjeldus:
5.2. Mark:
5.3. Tüüp: …
5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend:
5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend:
6. VEDRUSTUS
6.1. Vedrustussüsteemi joonis:
Iga telje, teljerühma või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon:
6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)
6.2.2. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus:
Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)
6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)
6.2.3.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus:
6.3. Vedrustuselementide iseloomustus (konstruktsioon, materjalide omadused ja mõõtmed):
6.4. Stabilisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (1)
6.5. Amortisaatorid: jah/ei/mittekohustuslik (1)
Rehvid ja veljed
Rehvi/velje kombinatsioon(id) (märkida rehvimõõtme tähis, minimaalse kandevõime indeks ja, minimaalse kiirusekategooria tähis; Z-kategooria rehvide korral, mis on ette nähtud sõidukitele, mille suurim lubatud kiirus on üle 300 km/h, esitada võrreldavad väärtused; velgede kohta märkida veljemõõde/-mõõtmed ning velje nihk/nihud)
Teljed
6.6.1.1.1. 1. telg:
6.6.1.1.2. 2. telg:
jne
6.6.1.2. Varuratas, kui on:
Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:
6.6.2.1. 1. telg:
6.6.2.2. 2. telg:
jne
6.6.3. Sõiduki tootja poolt soovitatav rehvirõhk/-rõhud: … kPa
6.6.4. Keti/rehvi/velje kombinatsioon esi- ja/või tagateljele, mida tootja antud sõidukitüübile soovitab:
6.6.5. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuüksuse (kui see on olemas) lühikirjeldus:
7. ROOLISEADE
7.1. Juhttelje/-telgede skemaatiline joonis koos rooligeomeetria kujutamisega:
Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis
7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla osas):
Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline ülekanne; vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta):
7.2.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus:
Võimendusviis (olemasolu korral):
7.2.3.1. Tööpõhimõte ja tööskeem, mark/margid ja tüüp/tüübid:
7.2.4. Juhtimisseadmestiku täielik skeem, millel on kujutatud juhtimisseadmestiku toimimist mõjutavate erinevate seadmete paigutus sõidukil:
7.2.5. Rooliseadme/-seadmete skemaatiline joonis/joonised:
7.2.6. Rooliseadme reguleerimisvahemik (kui on) ja -meetod:
Rataste suurim pöördenurk
7.3.1. Paremale: … kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed):
7.3.2. Vasakule: … kraadi; rooliratta pöörete arv (või samaväärsed andmed):
8. PIDURID
Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed, vajaduse korral ka identifitseerimisandmed:
8.1. Pidurite tüüp ja iseloomustus (vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punkti 1.6 määratlusele) koos joonisega (näiteks trummel- või ketaspidurid, pidurdatavad rattad, ühendus pidurdatavate ratastega, trumli-/kettasõlmede ja/või hõõrdkatete mark ja tüüp, efektiivsed pidurdavad pinnad, trumlite, klotside ja ketaste raadiused, trumlite mass, reguleerimisseadmed, telje/telgede ja vedrustuse asjassepuutuvad osad jne):
Järgmiste pidurisüsteemide (nagu on määratletud direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktis 1.2) talitlusskeem, kirjeldus ja/või joonis, näiteks koos ülekande- ja juhtseadisega (konstruktsioon, reguleerimine, hoobade ülekandearvud, juurdepääs juhtseadisele ja selle asend, põrkmehhanismiga käsitsushoovad mehaanilise jõuülekande korral, hoovastiku peamiste osade karakteristikud, silindrid ja peakolvid, pidurisilindrid või samaväärsed osad elektriliste pidurisüsteemide korral)
8.2.1. Sõidupidurisüsteem:
8.2.2. Abipidurisüsteem:
8.2.3. Seisupidurisüsteem:
8.2.4. Mis tahes lisapidurisüsteem:
8.2.5. Paigaltvõtu pidurisüsteem:
8.3. Haagise pidurisüsteemide juhtseadis ja jõuülekanne haagise vedamiseks konstrueeritud sõidukite korral:
8.4. Sõiduk on varustatud vajalike seadmetega elektriliste/pneumaatiliste/hüdrauliliste (1) sõidupiduritega haagise vedamiseks: jah/ei (1)
Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)
8.5.1. Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite korral süsteemi toimimise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriskeemi plokkskeem, hüdraulilise või pneumoahela skeem:
8.6. Direktiivi 71/320/EMÜ II lisa punkti 1.1.4.2 liite (või vajaduse korral XI lisa liite) kohased arvutused ja kõverad:
Jõuallika kirjeldus ja/või joonis (ka elektrivõimendiga pidurisüsteemide puhul):
8.7.1. Suruõhkpidurisüsteemide korral töörõhk p2 rõhumahuti(te)s:
8.7.2. Vaakumpidurisüsteemide korral algne energiatase mahuti(te)s:
8.8. Pidurisüsteemi arvutus: rataste välisringjoonel avalduvate pidurdusjõudude koguväärtuse ja piduriseadme juhtseadisele rakendatava jõu suhte määramine:
8.9. Pidurisüsteemide lühikirjeldus (vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum’i punktile 1.6):
8.10. I ja/või II või III tüübi katsetustega seotud erandite taotlemisel märkida katseprotokolli number direktiivi 71/320/EMÜ VII lisa 2. liite kohaselt:
8.11. Aeglusti(te) tüübi/-tüüpide andmed:
9. KERE
9.1. Keretüüp:
9.2. Kasutatud materjalid ja konstruktsioonimeetodid:
Reisijateuksed, sulgurid ja hinged:
Uste konfiguratsioon ja arv:
9.3.1.1. Uste mõõtmed, avanemissuund ja maksimaalne avanemisnurk:
9.3.2. Sulgurite ja hingede joonised ning nende asukoht ustel:
9.3.3. Sulgurite ja hingede tehniline kirjeldus:
9.3.4. Üksikasjad (k.a mõõtmed) sissepääsude, astmete ja vajalike käepidemete kohta, kui need on olemas:
Vaateväli (direktiiv 77/649/EMÜ)
9.4.1. Peamiste võrdlusmärkide piisavalt detailsed andmed, mis võimaldavad neid hõlpsasti leida ja tõendada nende asukohti üksteise ja R-punkti suhtes:
9.4.2. Joonis(ed) või foto(d), millel on näha detailid, mis jäävad 180kraadisesse ettepoole suunatud vaatevälja:
Esiklaas ja muud aknad
Esiklaas
9.5.1.1. Kasutatud materjalid:
9.5.1.2. Paigaldusviis:
9.5.1.3. Kaldenurk:
9.5.1.4. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
9.5.1.5. Esiklaasi lisaseadmed ja nende paigaldamise asukoht ning elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus:
Muud aknad
9.5.2.1. Kasutatud materjalid:
9.5.2.2. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
9.5.2.3. Aknatõstuki elektriliste/elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus:
Lükandkatuse klaas
9.5.3.1. Kasutatud materjalid:
9.5.3.2. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
Muud klaaspinnad
9.5.4.1. Kasutatud materjalid:
9.5.4.2. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
Klaasipuhasti(d):
9.6.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod ja joonised):
Klaasipesur
9.7.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod ja joonised) või EÜ tüübikinnitusnumber, kui on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna:
Jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed
9.8.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sh fotod ja joonised):
9.8.2. Maksimaalne elektrienergia kulu: … kW
Kaudse nähtavuse seadmed
Peeglid (iga peegli kohta):
9.9.1.1. Mark:
9.9.1.2. EÜ tüübikinnitusmärk:
9.9.1.3. Variant:
9.9.1.4. Joonis(ed) peegli kindlaks määramiseks, millest selgub peegli paigutus sõiduki kere suhtes:
9.9.1.5. Täpsed andmed kinnitusviisi kohta, sh sõiduki kere selle osa kohta, mille külge peegel on kinnitatud:
9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja:
9.9.1.7. Reguleerimissüsteemi elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus: …
Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid:
Tüüp ja iseloomustus (seadme täielik kirjeldus):
9.9.2.1.1. Kaamerast ja monitorist koosneva seadme korral avastamiskaugus (mm), kontrastsus, heledusvahemik, pimestuse korrektsioon, ekraani omadused (mustvalge/värviline), kujutise kordumissagedus, monitori heleduse ulatus:
9.9.2.1.2. Piisavalt üksikasjalikud joonised tervikseadme kindlaksmääramiseks, kaasa arvatud paigaldamisjuhend; joonistel tuleb märkida EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht.
Sisustus
Sõidukisisesed reisijate turvaseadmed (direktiiv 74/60/EMÜ)
9.10.1.1. Skemaatiline joonis või fotod, millele on märgitud juurdelisatud lõigete või vaadete asukohad:
9.10.1.2. Foto või joonis, millele on märgitud võrdlusjoon koos eraldatud alaga (direktiivi 74/60/EMÜ I lisa punkt 2.3.1):
9.10.1.3. Sisustuse fotod, joonised ja/või laotusjoonised, millel on sõitjateruumis olevad detailid ja kasutatud materjalid (välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid), juhtseadiste paigutus, katus ja lükandkatus, seljatugi, istmed ja istmete tagumised osad (direktiivi 74/60/EMÜ I lisa punkt 3.2):
Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutus ning tähised:
9.10.2.1. Tähistuste ja juhtseadiste, märgutulede ja näidikute paigutuse fotod ja/või joonised:
9.10.2.2. Nõukogu direktiivis 78/316/EMÜ nimetatud juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähiste ning vajaduse korral sõiduki detailide fotod ja/või joonised:
9.10.2.3. Koondtabel
Sõiduk on vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II ja III lisale varustatud järgmiste juhtseadiste, näidikute ja märgutuledega:
Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mis kuuluvad tähistamisele, juhul kui need on paigaldatud, ning selleks kasutatavad tähised
Tähis nr |
Seade |
Juhtseadis/näidik on olemas (1) |
Tähistatud tähisega (1) |
Asukoht (2) |
Märgutuli on olemas |
Tähistatud tähisega (1) |
Asukoht (2) |
1 |
Tulede pealüliti |
OK (10) |
|
|
|
|
|
2 |
Lähituled |
|
|
|
|
|
|
3 |
Kaugtuled |
|
|
|
|
|
|
4 |
Gabariidituled |
|
|
|
|
|
|
5 |
Eesmised udutuled |
|
|
|
|
|
|
6 |
Tagumine udutuli |
|
|
|
|
|
|
7 |
Tulede kõrguse regulaator |
|
|
|
|
|
|
8 |
Seisutuled |
|
|
|
|
|
|
9 |
Suunatuled |
|
|
|
|
|
|
10 |
Ohutuled |
|
|
|
|
|
|
11 |
Klaasipuhasti |
|
|
|
|
|
|
12 |
Klaasipesur |
|
|
|
|
|
|
13 |
Klaasipuhasti ja -pesur |
|
|
|
|
|
|
14 |
Laternapesur |
|
|
|
|
|
|
15 |
Esiklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed |
|
|
|
|
|
|
16 |
Tagaklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed |
|
|
|
|
|
|
17 |
Ventilaator |
|
|
|
|
|
|
18 |
Diiselmootori eelsoojendusseade |
|
|
|
|
|
|
19 |
Õhuklapp |
|
|
|
|
|
|
20 |
Piduririke |
|
|
|
|
|
|
21 |
Kütusetase |
|
|
|
|
|
|
22 |
Aku laetus |
|
|
|
|
|
|
23 |
Mootori jahutusvedeliku temperatuur |
|
|
|
|
|
|
Juhtseadised, märgutuled ja näidikud, mille tähistamine, juhul kui need on paigaldatud, on vabatahtlik, ning selleks kasutatavad tähised
Tähis nr |
Seade |
Juhtseadis/näidik on olemas (3) |
Tähistatud tähisega (3) |
Asukoht (4) |
Märgutuli on olemas |
Tähistatud tähisega (3) |
Asukoht (4) |
1 |
Seisupidur: |
|
|
|
|
|
|
2 |
Tagaklaasipuhasti |
|
|
|
|
|
|
3 |
Tagaklaasipesur |
|
|
|
|
|
|
4 |
Klaasipuhasti ja -pesur |
|
|
|
|
|
|
5 |
Esiklaasipuhasti pausidega töörežiim |
|
|
|
|
|
|
6 |
Helisignaalseade (signaalpasun) |
|
|
|
|
|
|
7 |
Mootoriruumi kaas |
|
|
|
|
|
|
8 |
Pakiruumi kaas |
|
|
|
|
|
|
9 |
Turvavööd |
|
|
|
|
|
|
10 |
Mootori õlisurve |
|
|
|
|
|
|
11 |
Pliivaba bensiin |
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
Istmed
9.10.3.1. Arv:
Asukoht ja paigutus:
9.10.3.2.1. Istekohtade arv:
9.10.3.2.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis:
9.10.3.3. Mass:
Tehniline iseloomustus: istmete korral, millel puudub osa EÜ tüübikinnitus, kirjeldus ja joonised
9.10.3.4.1. istmete ja nende kinnituspunktide kohta:
9.10.3.4.2. reguleerimissüsteemi kohta:
9.10.3.4.3. nihutus- ja lukustussüsteemide kohta:
9.10.3.4.4. turvavöö kinnituspunktide kohta (kui need on istme küljes):
9.10.3.4.5. kinnituspunktidena kasutatavate sõidukiosade kohta:
R-punkti (x) koordinaadid või joonis
9.10.3.5.1. Juhiiste:
9.10.3.5.2. Kõik muud istmed:
Seljatoe (valmistaja poolt) ettenähtud kaldenurk
9.10.3.6.1. Juhiiste:
9.10.3.6.2. Kõik muud istmed:
Istme reguleerimisulatus
9.10.3.7.1. Juhiiste:
9.10.3.7.2. Kõik muud istmed:
Peatugede tüüp (tüübid):
9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud/eemaldatav/eraldiseisev (1)
9.10.4.2. EÜ tüübikinnitusnumber/numbrid, kui on teada:
Veel tüübikinnituseta peatugede korral
9.10.4.3.1. Peatoe üksikasjalik kirjeldus, milles on eelkõige määratletud kasutatud polstrimaterjali või -materjalide tüüp, ja vajadusel istmetüübi, millele soovitakse saada tüübikinnitust, tugede ja kinnitusdetailide asukoht ning tehnilised andmed:
Eraldiseisva peatoe korral
9.10.4.3.2.1. Sõidukikere piirkonna üksikasjalik kirjeldus, mille külge on ette nähtud kinnitada peatugi:
9.10.4.3.2.2. Sõidukikere ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised:
Sõitjateruumi küttesüsteemid
9.10.5.1. Sõidukitüübi lühikirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui küttesüsteemis kasutatakse mootori jahutusvedelikult saadavat soojust:
Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus küttesüsteemi suhtes, kui soojusallikana kasutatakse mootori jahutusõhku või heitgaase, sh:
9.10.5.2.1. küttesüsteemi skeem, millest nähtub selle asukoht sõidukis:
9.10.5.2.2. küttesüsteemi soojusvaheti skeem, kui kütmisel kasutatakse soojusallikana heitgaasi, või detailide skeem, milles soojusvahetus toimub (küttesüsteemide korral, mis kasutavad mootori jahutusõhku):
9.10.5.2.3. Soojusvaheti või detailide, milles soojusvahetus toimub, lõikejoonis, kus on näidatud seinapaksused, kasutatud materjalid ja pinnaomadused:
9.10.5.2.4. Muude küttesüsteemi oluliste osade, näiteks kütteventilaatori suhtes tuleb esitada andmed nende konstruktsiooni ja tehniliste näitajate osas:
Sõidukitüübi põletuskütteseadmega ja automaatjuhtimisega seotud lühikirjeldus:
9.10.5.3.1. Ülevaatejoonis põletuskütteseadmest, õhu sissevõtu süsteemist, väljalaske süsteemist, kütusemahutist, kütuse varustussüsteemist (sh klappidest) ja elektriühendustest, millelt on näha nende asukohad sõidukis.
9.10.5.4. Maksimaalne elektrienergia kulu: … kW
Osad, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrkel (direktiiv 74/297/EMÜ)
9.10.6.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus koos foto(de) ja/või joonis(t)ega roolirattast eespool oleva sõidukiosa konstruktsiooni, mõõtmete, kontuuride ja kasutatud materjalide suhtes, kaasa arvatud osad, mis on ette nähtud energia neeldumise parandamiseks rooliratast tabava kokkupõrke korral:
9.10.6.2. Foto(d) ja/või joonis(ed) muudest, punktis 9.10.6.1 kirjeldamata sõidukiosadest, mis on tootja andmetel ja tehnilise talitusega kooskõlastatult määratletud kui osad, mis mõjutavad rooliseadme käitumist kokkupõrke korral:
Teatud mootorsõidukikategooriate sisekujunduses kasutatavate materjalide põlemisomadused (direktiiv 95/28/EÜ)
Laekatendiks kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.1.1. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.1.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.1.2.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.1.2.3. Katte liik (1):
9.10.7.1.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Taga- ja külgseintes kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.2.1. Sõiduki osa tüübikinnitusnumber/numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.2.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.2.2.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.2.2.3. Katte liik (1):
9.10.7.2.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Põrandas kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.3.1. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.3.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.3.2.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.3.2.3. Katte liik (1):
9.10.7.3.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Istmete polsterdamiseks kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.4.1. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.4.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.4.2.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.4.2.3. Katte liik (1):
9.10.7.4.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Kütte- ja ventilatsioonitorudes kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.5.1. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.5.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.5.2.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.5.2.3. Katte liik (1):
9.10.7.5.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Pakiraamideks kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.6.1. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.6.2.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.6.2.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.6.2.3. Katte liik (1):
9.10.7.6.2.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Muuks otstarbeks kasutatav(ad) materjal(id)
9.10.7.7.1. Sihtotstarve:
9.10.7.7.2. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Tüübikinnituseta materjalide kohta
9.10.7.7.3.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/…
9.10.7.7.3.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1):
9.10.7.7.3.3. Katte liik (1):
9.10.7.7.3.4. Maksimum-/miinimumpaksus: …/… mm
Tervikseadmena tüübikinnituse saanud osad (istmed, vaheseinad, pakiraamid jms)
9.10.7.8.1. Sõiduki osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
9.10.7.8.2. Tervikseadme kohta: iste, vahesein, pakiraamid jne (1)
Väljaulatuvad osad (direktiiv 74/483/EMÜ ja direktiiv 92/114/EMÜ)
9.11.1. Üldine skeem (joonis või fotod), millele on märgitud lisatud lõigete ja vaadete asukohad:
9.11.2. Niivõrd kui see on asjakohane, näiteks selliste osade joonised või fotod nagu ukse- ja aknapostid, tuulutusvõred, radiaatorivõre, klaasipuhastid, vihmaveerennid, käepidemed, juhtsiinid, klapid, uksehinged ja -lukud, haagid, aasad, profiilsed viimistluselemendid, märgid, embleemid, taskud ja muud välispinnast väljaulatuvad osad (näiteks valgustusseadmed), mida võib potentsiaalselt ohtlikuks pidada. Kui ülalloetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajadusel lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:
9.11.3. Välispinna osade joonised vastavalt direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktile 6.9.1:
9.11.4. Kaitseraudade joonised:
9.11.5. Põrandatasandi joonis:
Turvavööd ja/või muud turvasüsteemid
9.12.1. Turvavööde ja -süsteemide ning istmete, mille juurde need kuuluvad, arv ja asukoht:
(L = vasakpoolne iste, C = keskmine iste, R = parempoolne iste)
|
Täielik EÜ tüübikinnitustähis |
Variant (vajadusel) |
Turvavöö kõrguse regulaator (jah/ei/mittekohustuslik) |
|
Esimene istmerida |
L |
|
|
|
C |
|
|
|
|
R |
|
|
|
|
Teine istmerida (5) |
L |
|
|
|
C |
|
|
|
|
R |
|
|
|
9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik)
(L = vasakpoolne iste, C = keskmine iste, R = parempoolne iste)
|
Esiturvapadi |
Külgturvapadi |
Turvavööpinguti |
|
Esimene istmerida |
L |
|
|
|
C |
|
|
|
|
R |
|
|
|
|
Teine istmerida (6) |
L |
|
|
|
C |
|
|
|
|
R |
|
|
|
9.12.3. Turvavööde kinnituspunktide arv ja asukoht ning tõend direktiivile 76/115/EMÜ vastavuse kohta (st tüübikinnitusnumber või katseprotokoll):
9.12.4. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus:
Turvavööde kinnituspunktid
9.13.1. Kere fotod ja/või joonised, millele on märgitud tegelike ja efektiivsete kinnituspunktide asukohad ja mõõtmed koos R-punktidega:
9.13.2. Turvavööde kinnituspunktide ja sõiduki keredetailide, millele need on kinnitatud, joonised (märkida ka materjal):
9.13.3. Turvavööde tüübid, (**) mida võib kinnitada kinnituspunktidesse, mis on sõidukis olemas:
|
Kinnituspunkti asukoht |
|||
Sõiduki kere |
Iste |
|||
Esimene istmerida |
|
|
||
Parempoolne iste |
alumised kinnituspunktid |
välimisel küljel |
||
sisemisel küljel |
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||
Keskmine iste |
alumised kinnituspunktid |
paremal pool |
|
|
vasakul pool |
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||
Vasakpoolne iste |
alumised kinnituspunktid |
välimisel küljel |
|
|
sisemisel küljel |
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||
Teine istmerida (7) |
|
|
||
Parempoolne iste |
alumised kinnituspunktid |
välimisel küljel |
||
sisemisel küljel |
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||
Keskmine iste |
alumised kinnituspunktid |
paremal pool |
|
|
vasakul pool |
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
|||
Vasakpoolne iste |
alumised kinnituspunktid |
välimisel küljel |
|
|
sisemisel küljel |
||||
ülemised kinnituspunktid |
|
9.13.4. Erilise turvavöötüübi kirjeldus, mille kinnituspunkt paikneb istme seljatoes või milles sisaldub energiahajutusseade:
Tagumise registreerimismärgi kinnituskoht (vajadusel märgitakse piirkond ja lisatakse joonised)
9.14.1. Kõrgus teepinnast, ülemine serv:
9.14.2. Kõrgus teepinnast, alumine serv:
9.14.3. Keskjoone kaugus sõiduki keskpikitasandist:
9.14.4. Kaugus sõiduki vasakust äärmisest külgtasapinnast:
9.14.5. Mõõtmed (pikkus × laius):
9.14.6. Pinna kalle vertikaali suhtes:
9.14.7. Nähtavusnurk horisontaaltasandil:
Tagumine allasõidutõke (direktiiv 70/221/EMÜ)
9.15.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1)
9.15.1. Tagumise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, s.o sõiduki ja/või šassii joonis koos kõige laiema tagatelje asendi ja paigaldusviisiga, tagumise allasõidutõkke paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui allasõidutõke ei ole eraldi seade, siis peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud:
9.15.2. Eraldi seadme korral tagumise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldus- ja kinnitusdetailidega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, siis EÜ tüübikinnitusnumber:
Ratta porikaitsmed (direktiiv 78/549/EMÜ)
9.16.1. Sõiduki lühikirjeldus ratta pritsmekaitsmete suhtes:
9.16.2. Üksikasjalikud joonised ratta pritsmekaitsmete ja nende asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse direktiivi 78/549/EMÜ I lisa joonisel 1 määratletud mõõtmed, arvestades rehviga velje äärmisi elemente:
Andmesildid (direktiiv 76/114/EMÜ)
9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised:
9.17.2. Andmesiltide ja kirjete ametliku osa fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega):
9.17.3. Sõiduki valmistajatehase tähise fotod ja/või joonised (täielik näidis koos mõõtmetega):
Tootja kinnitus direktiivi 76/114/EMÜ II lisa punkti 1.1.1 nõuete täitmise kohta:
9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779–1983 punkti 5,3 nõuete järgimiseks:
9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779–1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid:
Raadiohäirete summutamine
9.18.1. Mootoriruumi ja sellele lähima sõitjateruumi osa moodustava kereosa kuju ja koostismaterjalide kirjeldus ja joonised/fotod:
9.18.2. Joonised või fotod mootoriruumis asuvate metallosade paiknemise kohta (nt kütteseadmed, varuratas, õhufilter, roolimehhanism jne):
9.18.3. Raadiohäirete kontrollseadmete tabel ja joonis:
9.18.4. Üksikasjalikud andmed alalisvoolutakistuse nimiväärtuse kohta ja resistiivsete süütejuhtmete korral nende nimitakistus meetri kohta:
Külgmine allasõidutõke (direktiiv 89/297/EMÜ)
9.19.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1)
9.19.1. Külgmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, s.o sõiduki ja/või šassii joonis koos telje/telgede asendi ja paigaldusviisiga, külgmise allasõidutõkke paigaldusviisi ja/või kinnituse joonis. Kui külgmine allasõidutõke/-tõkked ei ole eraldi seade/seadmed, siis peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud:
9.19.2. Külgmise allasõidutõkke seadmete korral nende täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldusviisi ja kinnitusega) või osa EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
Porikaitsesüsteem (direktiiv 91/226/EMÜ)
9.20.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1)
9.20.1. Sõiduki lühikirjeldus pritsmekaitsesüsteemi suhtes ja selle koostisosad:
9.20.2. Üksikasjalikud joonised pritsmekaitsesüsteemi ja selle asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse direktiivi 91/226/EMÜ III lisa joonistel määratletud mõõtmed, arvestades rehviga velje äärmisi elemente:
9.20.3. Pritsmekaitseseadme(te) EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on teada:
Löögikindlus külgkokkupõrkel (direktiiv 96/27/EÜ)
9.21.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, kasutatud materjalide ning sõitjateruumi külgseinte kohta (väljast ja seest), vajadusel koos turvasüsteemi spetsiifiliste detailidega:
Eesmine allasõidutõke
9.22.1. Eesmise allasõidutõkke suhtes oluliste sõidukiosade joonis, s.o sõiduki ja/või šassii joonis koos eesmise allasõidutõkke asendi ning paigaldusviisi ja/või kinnitusega: Kui allasõidutõke ei ole eraldi seade, siis peab joonisel olema selgelt näidatud, et nõutavatest mõõtmetest on kinni peetud:
9.22.2. Eraldi seadme korral eesmise allasõidutõkke täielik kirjeldus ja/või joonis (koos paigaldus- ja kinnitusdetailidega) või, kui sellele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, siis EÜ tüübikinnitusnumber:
Jalakäijate kaitse
9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta. Kirjeldus peaks sisaldama iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasju.
10. VALGUSTUS JA VALGUSSIGNAALSEADMED
10.1. Tabel kõigi seadmete kohta: arv, mark, mudel, EÜ tüübikinnitustähis, kaugtule suurim valgustugevus, värvus, märgutuli:
10.2. Valgustus- ja valgussignaalseadmete asendijoonis:
Iga direktiivis 76/756/EMÜ määratletud lambi ja helkuri kohta esitatakse järgmised andmed (teksti ja/või diagrammina)
10.3.1. Joonis, millelt on näha valgusava suurus:
10.3.2. Nähtava pinna määramise meetod (direktiivi 76/756/EMÜ II lisa punktis 1 sätestatud dokumentide lõik 2.10):
10.3.3. Nulltelg ja nullkese:
10.3.4. Peitlaternate tööpõhimõte:
10.3.5. Spetsiifilised paigaldus- ja ühendusnõuded:
Lähitulelaternad: tavaasend vastavalt direktiivi 76/756/EMÜ II lisa punktis 1 sätestatud dokumentide punktile 6.2.6.1
10.4.1. Esmase reguleerimise väärtus:
10.4.2. Näidiku asukoht:
10.4.3. |
Tulede kõrguse regulaatori kirjeldus/joonis (1) ja tüüp (nt automaatne, käsitsi astmeliselt reguleeritav, käsitsi sujuvalt reguleeritav): … |
Kohaldatakse ainult tulede kõrguse regulaatoriga varustatud sõidukitele |
10.4.4. |
Juhtimisseadis: … |
|
10.4.5. |
Võrdlusmärgid: … |
|
10.4.6. |
Märgid koormatud seisundi korral: … |
10.5. Muude elektriliste/elektrooniliste osade kui lampide (kui on olemas) lühikirjeldus:
11. VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID
11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp:
11.2. Paigaldatud haakeseadise/-seadiste karakteristikud D, U, S ja V või paigaldatava haakeseadise/-seadiste karakteristikute D, U, S ja V minimaalsed väärtused: … daN
11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega, tuleb lisada:
11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta:
11.5. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
12. MUUD SÄTTED
Helisignaalseade/-seadmed:
12.1.1. Seadme(te) asend, kinnitusviis, asukoht ja paigutus koos mõõtmetega:
12.1.2. Seadme(te) arv:
12.1.3. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
12.1.4. Elektriline/pneumaatiline (1) lülitusskeem:
12.1.5. Nimipinge või -rõhk:
12.1.6. Montaažiseadme joonis:
Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade
Kaitseseade
12.2.1.1. Sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus juhtimisseadme või detaili paigutuse ja konstruktsiooni suhtes, mille tööd kaitseseade mõjutab:
12.2.1.2. Kaitseseadme ja selle paigaldusviisi joonised:
12.2.1.3. Seadme tehniline kirjeldus:
12.2.1.4. Üksikasjad kasutatud lukukombinatsioonide kohta:
Sõiduki käivitustakistussüsteem
12.2.1.5.1. EÜ tüübikinnitusnumber, kui on teada:
Käivitustakistussüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus
12.2.1.5.2.1. Sõiduki käivitustakistussüsteemi ning ettekavatsematu käivitamise vastu võetavate meetmete üksikasjalik tehniline kirjeldus:
12.2.1.5.2.2. Süsteem(id), mille funktsioneerimist sõiduki käivitustakistussüsteem mõjutab:
12.2.1.5.2.3. Tegelike vahetatavate koodide arv, kui neid kasutatakse:
Alarmsüsteem, kui on olemas
12.2.2.1. EÜ tüübikinnitusnumber, kui on teada:
Alarmsüsteemide korral, millel veel puudub tüübikinnitus
12.2.2.2.1. Alarmsüsteemi ja paigaldatud alarmsüsteemiga seotud sõidukiosade üksikasjalik kirjeldus:
12.2.2.2.2. Alarmsüsteemi põhiosade loetelu:
12.2.3. Elektriliste/elektrooniliste osade (kui neid on) lühikirjeldus:
Pukseerimisseade/-seadmed
12.3.1. Ees: konks/aas/muu (1)
12.3.2. Taga: konks/aas/muu/puudub (1)
12.3.3. Joonis või foto sõiduki kere/šassii osast, millel kujutatakse pukseerimisseadme(te) asendit, konstruktsiooni ja paigaldust:
12.4. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate seadmete kohta, mis mõjutavad kütusekulu (kui ei ole hõlmatud teiste osade kirjeldustesse):
12.5. Andmed kõigi mootori juurde mittekuuluvate mürasummutusseadmete kohta (kui ei sisaldu teiste osade kirjelduses):
Kiiruspiirikud (direktiiv 92/24/EMÜ)
12.6.1. Tootja(d):
12.6.2. Tüüp/tüübid:
12.6.3. EÜ tüübikinnitusnumber/numbrid, kui on teada:
12.6.4. Kiirus või kiirusevahemik, millele või mille piires võib kiiruspiirikut reguleerida: … km/h
Paigaldustabel ja raadiosaatjate kasutamine sõiduki(te)s:
Sagedusriba (Hz) |
Suurim võimsus (W) |
Antenni asend sõidukil, paigaldamise ja/või kasutamise eritingimused |
Vajadusel esitab tüübikinnitustaotluse esitaja ka:
1. liide
Kõikide käesoleva direktiiviga seotud (vt direktiivi 2004/104/EÜ punktid 2.1.9 ja 2.1.10) ning varem mitte loetletud elektriliste ja/või elektrooniliste osade loetelu (koos margi/markide ja tüübi/tüüpidega).
2. liide
Elektriliste ja/või elektrooniliste komponentide ja juhtmestiku üldise asetuse (käsitletud direktiivis 2004/104/EÜ) ning juhtmestiku põhiosa asetuse skeemid või joonised.
3. liide
Kere tüüpi esindava representatiivsõiduki kirjeldus:
Vasak- või parempoolne rool:
Teljevahe:
4. liide
Tootja või volitatud/tunnustatud laborite poolt tüübikinnitustunnistuse koostamiseks esitatud asjakohane (asjakohased) katsearuanne (-aruanded).
12.7.1. Sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (mittevajalik läbi kriipsutada)
12.7.2. Sagedusala 79 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (mittevajalik läbi kriipsutada)
13. ERISÄTTED REISIJTEVEOKS KASUTATAVATE MOOTORSÕIDUKITE KOHTA, MILLEL ON LISAKS JUHIISTMELE ROHKEM KUI KAHEKSA ISTEKOHTA
Sõiduki klass (I klass, II klass, III klass, A klass, B klass):
13.1.1. Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud kere EÜ tüübikinnitusnumber: …
13.1.2. Šassiitüübid, millele võib paigaldada EÜ tüübikinnitusega kere (mittekomplektse sõiduki tootja(d) ja tüübid):
Reisijateruum (m2)
13.2.1. Kokku (S0):
13.2.2. Ülemine korrus (S0a) (1):
13.2.3. Alumine korrus (S0b) (1):
13.2.4. Ruum seisukohtade jaoks (S1):
Reisijate arv (iste- ja seisukohad)
13.3.1. Kokku (N):
13.3.2. Ülemine korrus (Na) (1):
13.3.3. Alumine korrus (Nb) (1):
Istekohtade arv
13.4.1. Kokku (A):
13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (1):
13.4.3. Alumine korrus (Ab) (1):
13.5. Reisijatele mõeldud uste arv:
Avariiväljapääsude arv (uksed, aknad, avariiluugid, ühendustrepp ja pooltrepp)
13.6.1. Kokku:
13.6.2. Ülemine korrus (1):
13.6.3. Alumine korrus (1):
13.7. Pakiruumide maht (m3):
13.8. Pakiveoks kohaldatud katusepind (m2):
13.9. Tehnilised vahendid sõidukisse pääsemise hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, langetusseade), kui on paigaldatud:
Pealisehituse tugevus
13.10.1. EÜ tüübikinnitusnumber, kui on teada:
Pealisehituste korral, millel veel puudub tüübikinnitus
13.10.2.1. Sõidukitüübi pealisehituse täpne kirjeldus, k.a mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja kinnitus šassii raamile:
13.10.2.2. Pealisehituse tugevust ning ülejäänud ruumi mõjutavate sisustuselementide joonised:
13.10.2.3. Sõidukorras sõiduki raskuskeskme asukoht piki-, rist- ja püstsuunas:
13.10.2.4. Äärmiste reisijaistmete keskjoonte maksimaalne vahekaugus:
13.11. Direktiivi […/…/EÜ] punktid, millele see seadmestik peab tõendatult vastama:
14. ERISÄTTED OHTLIKE KAUPADE VEOKS ETTE NÄHTUD SÕIDUKITELE (direktiiv 98/91/EÜ)
Elektriseadmestik vastavalt direktiivile 94/55/EÜ
14.1.1. Kaitse juhtmete ülekuumenemise eest:
14.1.2. Voolukatkesti tüüp:
14.1.3. Aku pealüliti tüüp ja tööpõhimõte:
14.1.4. Sõidumeeriku kaitsepiirde kirjeldus ja paigutus:
14.1.5. Pidevalt pingestatud paigaldiste kirjeldus. Märkida kohaldatud EN standard:
14.1.6. Juhikabiini taga asuvate elektripaigaldiste konstruktsioon ja kaitsmed:
Tuleohutus
14.2.1. Juhikabiinis olevate raskesti süttivate materjalide tüüp:
14.2.2. Juhikabiini taga oleva soojusekraani tüüp (kui on olemas):
14.2.3. Mootori paigutus ja soojuskaitse:
14.2.4. Heitgaasitorustiku paigutus ja soojuskaitse:
14.2.5. Aeglustisüsteemi soojuskaitse tüüp ja konstruktsioon:
14.2.6. Lisakütteseadmete tüüp, konstruktsioon ja paigutus:
Kerele esitatavad erinõuded, kui need on olemas, vastavalt direktiivile 94/55/EÜ:
14.3.1. EX/II ja EX/III tüübi sõidukitele esitatavate nõuete täitmiseks vajalike meetmete kirjeldus:
14.3.2. EX/III tüüpi kuuluvate sõidukite korral vastupidavus välisele kuumusele:
Selgitavad märkused
(*) |
Palun märkida siia iga variandi jaoks maksimaalsed ja minimaalsed väärtused. |
(**) |
Kasutatavad tähised ja tunnused vt direktiivi 77/541/EMÜ III lisa punktid 1.1.3 ja 1.1.4. S-tüüpi turvavööde korral märkida turvavöö tüübi/tüüpide laad. |
(***) |
Osi puudutavat teavet ei ole vaja siinkohal esitada, kui selline teave sisaldub asjakohases paigalduse kinnitustunnistuses. |
(+) |
Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiinkütusesüsteem on paigaldatud ainult avariikäituseks või käivitamiseks ning mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetamisel ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks. |
(+++) |
Ainult maastikusõidukite määratluse kohaldamisel. |
(#) |
Andmete põhjal peab tegelik väärtus olema sõidukitüübi iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks ühetähenduslikult määratav. |
(1) |
Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid on rohkem kui üks). |
(2) |
Märkida tolerants. |
(a) |
Kui mõni sõiduki osa on saanud tüübikinnituse, võib selle kirjelduse asendada viitega vastavale tüübikinnitusele. Samuti ei ole vaja osa kirjeldada, kui selle konstruktsioon on lisatud diagrammidelt või joonistelt selgesti arusaadav. Iga üksuse jaoks, mille kohta tuleb lisada joonised või fotod, märkida vastavate lisade numbrid. |
(b) |
Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??). |
(c) |
Kategooriad vastavalt II lisa A jaos loetletud määratlustele. |
(d) |
Võimaluse korral euronormile vastav tähistus, vastasel juhul märkida:
|
(e) |
Kui üks versioon on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, tuleb esitada andmed mõlema versiooni massi ja mõõtmete kohta. |
(f) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,4. |
(g) |
ISO standard 612–1978, punkt 6.19.2. |
(h) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,20. |
(i) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,5. |
(j) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,1 ja muude kui M1-kategooria sõidukite puhul: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.1. |
(k) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,2 ja muude kui M1-kategooria sõidukite puhul: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.2. |
(l) |
ISO standard 612–1978, punkt 6.3 ja muude kui M1-kategooria sõidukite puhul: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.3. |
(m) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,6. |
(n) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,7. |
(na) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,10. |
(nb) |
ISO standard 612–1978, punkt 6,11. |
(nc) |
ISO standard 612–1978, punkt 6.9. |
(nd) |
ISO standard 612–1978, punkt 6.18.1. |
(o) |
Juhi massiks ja meeskonnaliikme (kui on) massiks loetakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi mass 7 kg vastavalt ISO standardile 2416–1992), kütusepaak on täidetud 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt määratud mahust. |
(p) |
„Haakeseadise ülend” — kesktelghaagise haakeseadise ja tagatelje/-telgede vaheline horisontaalne kaugus. |
(q) |
Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide korral esitab käesolevate andmetega samaväärsed andmed tootja. |
(r) |
Arv tuleb ümardada kümnendikeni (mm). |
(s) |
Väärtus tuleb välja arvutada (π = 3,1416) ja ümardada täisarvuni (cm3). |
(t) |
Määratud vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ nõuetele. |
(u) |
Määratud vastavalt direktiivi 80/1268/EMÜ nõuetele. |
(v) |
Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi pakutud variantide kohta. |
(w) |
Lubatud tolerants on 5 %. |
(x) |
„R-punkt” või „istme võrdluspunkt” — arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud, vastavalt direktiivi 77/649/EMÜ III lisas märgitule. |
(y) |
Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline tugikoormus, tuleb see koormus jagatuna maa raskuskiirendusega lisada tehniliselt lubatud täismassile. |
(z) |
„Eestjuhitav sõiduk” — konfiguratsioon, mille puhul üle poole mootori pikkusest on esiklaasi alumise serva eespoolseimast punktist tagapool ja rooliratta rumm asub sõiduki pikkuse esimeses veerandis. |
x |
= |
jah |
– |
= |
ei ole või ei esine eraldi seadmena |
o |
= |
mittekohustuslik |
d |
= |
asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel |
c |
= |
asub vahetus läheduses |
x |
= |
jah |
– |
= |
ei ole või ei esine eraldi seadmena |
o |
= |
mittekohustuslik |
d |
= |
asub otse juhtimisseadisel, näidikul või märgutulel |
c |
= |
asub vahetus läheduses |
(5) Tabelit võib vajadusel laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.
(6) Tabelit võib vajadusel laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.
(7) Tabelit võib vajadusel laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.
II LISA
Sõidukikategooriate ja -tüüpide määratlused
A. SÕIDUKI KATEGOORIA
Sõidukikategooriad on määratletud vastavalt järgmisele klassifikatsioonile: (Kui järgmistes määratlustes on viidatud „täismassile”, siis on silmas peetud „suurimat tehniliselt lubatud täismassi” vastavalt I lisa punktile 2.8.)
M-kategooria: |
Vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid. |
M1-kategooria: |
Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele maksimaalselt kaheksa istekohta. |
M2-kategooria: |
Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 t. |
M3-kategooria: |
Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on rohkem kui 5 t. |
M-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 1 (M1-kategooria sõidukid) ja lõikes 2 (M2- ja M3-kategooria sõidukid) kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.
N-kategooria: |
Vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid. |
N1-kategooria: |
Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on kuni 3,5 t. |
N2-kategooria: |
Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on üle 3,5 t, kuid alla 12 t. |
N3-kategooria: |
Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on üle 12 t. |
Poolhaagise või kesktelghaagise pukseerimiseks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks sõidukorras veduki mass, millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt vedukile ülekantav maksimaalne tugikoormus ning vajadusel veduki enda koorma maksimaalne mass.
N-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 3 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.
O-kategooria: |
Haagised (kaasa arvatud poolhaagised). |
O1-kategooria: |
Haagised täismassiga kuni 0,75 t. |
O2-kategooria: |
Haagised täismassiga üle 0,75 t, kuid alla 3,5 t. |
O3-kategooria: |
Haagised täismassiga üle 3,5 t, kuid alla 10 t. |
O4-kategooria: |
Haagised täismassiga üle 10 t. |
Poolhaagise või kesktelghaagise korral on kategooria määramisel arvestatavaks massiks täismass, mis vastab poolhaagise või kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja maksimaalselt koormatud.
O-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 4 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.
Maastikusõidukid (tähis G)
4.1. N1-kategooria sõidukeid täismassiga kuni 2 t ja M1-kategooria sõidukeid loetakse maastikusõidukiteks, kui:
— |
vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on nii konstrueeritud, et neid saab üheaegselt vedama panna, kaasa arvatud sõidukid, millel ühe telgedest saab mootorist lahutada; |
— |
sõidukid on varustatud vähemalt ühe diferentsiaalilukustuse või analoogse toimega mehhanismiga ning võivad ilma haagiseta võtta kuni 30 % tõuse. |
Lisaks peavad need vastama vähemalt viiele järgmisest kuuest nõudest:
— |
esiülendinurk peab olema vähemalt 25°; |
— |
tagaülendinurk peab olema vähemalt 20°; |
— |
nõlvanurk peab olema vähemalt 20°; |
— |
esitelje kliirens peab olema vähemalt 180 mm; |
— |
tagatelje kliirens peab olema vähemalt 180 mm; |
— |
kliirens telgede vahel peab olema vähemalt 200 mm. |
4.2. N1-kategooria sõidukeid täismassiga rohkem kui 2 t ja N2-, M2- või M3-kategooria sõidukeid täismassiga kuni 12 t loetakse maastikusõidukiteks, kui nende kõiki rattaid saab muuta üheaegselt vedavateks, k.a sõidukid, millel üks telgedest võib olla mootorist lahutatav, või kui on täidetud järgmised kolm tingimust:
— |
vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on nii konstrueeritud, et neid saab üheaegselt vedama panna, kaasa arvatud sõidukid, millel ühe telgedest saab mootorist lahutada; |
— |
on olemas vähemalt üks diferentsiaalilukustus või analoogse toimega mehhanism; |
— |
võivad ilma haagiseta võtta kuni 25 % tõuse. |
4.3. M3-kategooria sõidukeid täismassiga üle 12 t ja N3-kategooria sõidukeid loetakse maastikusõidukiteks, kui nende kõiki rattaid saab muuta üheaegselt vedavateks, k.a sõidukid, millel üks telgedest võib olla mootorist lahutatav, või kui on täidetud järgmised tingimused:
— |
vähemalt pooled rattad on vedavad; |
— |
on olemas vähemalt üks diferentsiaalilukustus või analoogse toimega mehhanism; |
— |
võivad ilma haagiseta võtta kuni 25 % tõuse; |
— |
kuuest järgmisest nõudest on täidetud vähemalt neli:
|
Koormamise ja kontrollimise tingimused.
4.4.1. N1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 2 t ja M1-kategooria sõidukid peavad olema sõidukorras, st koos jahutusvedeliku, määrdeainete, kütuse, tööriistade, varurattaga ja autojuhiga (vt I lisa joonealune märkus o).
4.4.2. Muud kui punktis 4.4.1 sätestatud sõidukid peavad olema koormatud kuni tootja poolt määratud suurima tehniliselt lubatud täismassini.
4.4.3. Nõutava tõusuvõime (25 % ja 30 %) tõendamine toimub lihtsa arvutuse abil. Erandjuhtudel võib tehniline talitus siiski nõuda vastavat tüüpi sõiduki esitamist tegeliku katsetuse läbiviimiseks.
4.4.4. Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõõtmisel ei võeta arvesse allasõidutõkkeid.
Kliirensi mõiste ja visandid. (Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõisted on esitatud I lisa selgitavates märkustes na, nb ja nc.)
4.5.1. „Kliirens telgede vahel” — minimaalne vahekaugus teepinna ja sõiduki madalaima kinnispunkti vahel. Mitmeteljelisi kandevankreid loetakse üheteljelisteks.
4.5.2. „Telje kliirens” — kaare kõrgus, mis läbib ühe telje rataste (topeltrataste korral sisemiste rataste) rehvide kokkupuutekeskmeid teepinnaga ja puutub sõiduki madalamat kinnispunkti rataste vahel.
Joonisel viirutatud alasse ei tohi ulatuda ükski sõiduki jäik osa. Vajadusel esitatakse mitme telje kliirensite väärtused järjestatuna vastavalt nende paiknemisele, näiteks 280/250/250.
4.6. Kombineeritud tähistus
Tähist G kasutatakse kombineeritult tähistega M või N. Nii näiteks tähistatakse maastikusõiduks sobivat N1-kategooria sõidukit N1G.
„Eriotstarbeline sõiduk” — sõiduk, mis on ette nähtud funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või varustust. See kategooria hõlmab ratastooliga juurdepääsetavaid sõidukeid.
5.1. „Autoelamu” — eriotstarbeline M-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse kuuluvad vähemalt:
— |
istmed ja laud; |
— |
magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad; |
— |
toiduvalmistamise seadmed ja |
— |
panipaigad. |
Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud, välja arvatud laud, mis võib olla kergesti eemaldatav.
5.2. „Soomussõidukid” — reisijate ja/või kauba veoks ette nähtud sõidukid, mis on varustatud kuulikindla soomusega.
5.3. „Kiirabiautod” — M-kategooria mootorsõidukid, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus.
5.4. „Matuseautod” — M-kategooria mootorsõidukid, mis on ette nähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus.
5.5. „Ratastooliga juurdepääsetav sõiduk” — M1-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud või ümberehitatud nii, et seda saab tänavasõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut.
5.6. „Haagissuvilad” — vt ISO standard 3833–77, punkt 3.2.1.3.
5.7. „Liikurkraanad” — N3-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud vähemalt 400 kNm tõstemomendiga kraanaga.
5.8. „Muud eriotstarbelised sõidukid” — punktis 5 määratletud sõidukid, v.a punktides 5.1–5.6 nimetatud sõidukid.
Muude eriotstarbeliste sõidukite koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 5 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.
B. SÕIDUKITÜÜBI MÕISTE
1. M1-kategooria sõidukite korral:
„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
tootja; |
— |
tootja tüübimärgistus; |
— |
olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:
|
„Sõidukitüübi variant” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
kere tüüp (näiteks sedaan, järskpära, kupee, kabriolett, universaal, mitmeotstarbeline sõiduk); |
— |
jõuallikas:
|
— |
veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); |
— |
juhtteljed (arv ja asukoht). |
„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.
Ühe versiooni piires ei tohi esineda erinevusi järgmiste parameetrite osas:
— |
suurim tehniliselt lubatud täismass; |
— |
mootori töömaht; |
— |
maksimaalne kasulik võimsus; |
— |
käigukasti tüüp ja käikude arv; |
— |
maksimaalne istekohtade arv vastavalt II lisas C osas määratletule. |
2. M2- ja M3-kategooria sõidukite korral:
„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
tootja; |
— |
tootja tüübimärgistus; |
— |
kategooria; |
— |
olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:
|
„Sõidukitüübi variant” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
klass vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/85/EÜ (mis käsitleb reisijateveoks mõeldud sõidukite, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, erieeskirju) (1) määratlusele (ainult komplektsete sõidukite korral); |
— |
komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne); |
— |
jõuallikas:
|
— |
suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra); |
— |
veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); |
— |
juhtteljed (arv ja asukoht). |
„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.
3. N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite korral:
„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
tootja; |
— |
tootja tüübimärgistus; |
— |
kategooria; |
— |
olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:
|
„Sõidukitüübi variant” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
kere kontseptsioon (näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/poolhaagise veduk) (ainult komplektsete sõidukite korral); |
— |
komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne); |
— |
jõuallikas:
|
— |
suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra); |
— |
veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); |
— |
juhtteljed (arv ja asukoht). |
„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.
4. O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukite korral:
„Sõidukitüüp” — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
tootja; |
— |
tootja tüübimärgistus; |
— |
kategooria; |
— |
olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:
|
„Sõidukitüübi variant”– sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
— |
komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne); |
— |
kere kontseptsioon (nt haagissuvila/madelhaagis/paakhaagis) (ainult komplektsete/komplekteeritud sõidukite osas); |
— |
suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra); |
— |
juhtteljed (arv ja asukoht). |
„Variandi versioon” — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist.
5. Kõigi kategooriate korral:
Sõiduki täielik identifitseerimine eranditult tüübi, variandi ja versiooni tähiste põhjal peab toimuma järjepidevalt kõigi auto kasutuselevõtmiseks vajalike tehniliste karakteristikute üheste täpsete määratluste abil.
C. KERETÜÜBI MÕISTE (ainult komplektsete/komplekteeritud sõidukite korral)
I lisas, III lisa 1. osa punktis 9.1 ja IX lisa punktis 37 silmas peetud keretüübid tähistatakse järgmiselt:
1. Sõiduautod (M1)
AA sedaan |
ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.1, kuid lisaks ka sõidukid, millel on rohkem kui neli külgakent |
|||||||||||||
AB järskpära |
tagaluugiga sedaan (AA) |
|||||||||||||
AC universaal |
ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.4 (universaalauto) |
|||||||||||||
AD kupee |
ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.5 |
|||||||||||||
AE kabriolett |
ISO standard 3833–1977, punkt 3.1.1.6 |
|||||||||||||
AF mitmeotstarbeline sõiduk |
Muu kui tähiste AA kuni AE all nimetatud mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes sõidukisektsioonis. Juhul aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
|
2. M2- või M3-kategooria mootorsõidukid:
I klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)
CA |
Ühekorruseline buss |
CB |
Kahekorruseline buss |
CC |
Ühekorruseline liigendbuss |
CD |
Kahekorruseline liigendbuss |
CE |
Madala põrandaga ühekorruseline buss |
CF |
Madala põrandaga kahekorruseline buss |
CG |
Madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss |
CH |
Madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss |
II klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)
CI |
Ühekorruseline buss |
CJ |
Kahekorruseline buss |
CK |
Ühekorruseline liigendbuss |
CL |
Kahekorruseline liigendbuss |
CM |
Madala põrandaga ühekorruseline buss |
CN |
Madala põrandaga kahekorruseline buss |
CO |
Madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss |
CP |
Madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss |
III klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)
CQ |
Ühekorruseline buss |
CR |
Kahekorruseline buss |
CS |
Ühekorruseline liigendbuss |
CT |
Kahekorruseline liigendbuss |
A-klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)
CU |
Ühekorruseline buss |
CV |
Madala põrandaga ühekorruseline buss |
B-klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/85/EÜ)
CW |
Ühekorruseline buss |
3. N-kategooria mootorsõidukid
BA |
Veoauto |
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 1997. aasta direktiivi 97/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) (2) I lisa punkt 2.1.1 |
BB |
Furgoonauto |
Veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse |
BC |
Poolhaagise veduk |
Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.1.1 |
BD |
Haagise veduk (veotraktor) |
Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.1.1 |
— |
Ent juhul, kui BBna määratletud sõidukil, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on kuni 3 500 kg:
ei loeta seda siiski N-kategooria sõidukiks. |
— |
Juhul kui BA- või BBna määratletud sõidukil, mille tehniliselt lubatud täismass on üle 3 500 kg, BC- või BD-klassi sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
ei loeta seda siiski N-kategooria sõidukiks. Vt istekohtade, P, M ja N määratlusi käesoleva lisa C osast. |
4. O-kategooria sõidukid
DA |
Poolhaagis |
Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.2.2 |
DB |
Täishaagis |
Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.2.3 |
DC |
Kesktelghaagis |
Vt direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.2.4 |
5. Eriotstarbelised sõidukid
SA |
Autoelamud (Vt II lisa A osa, punkt 5.1) |
SB |
Soomussõidukid (Vt II lisa A osa, punkt 5.2) |
SC |
Kiirabiautod (Vt II lisa A osa, punkt 5.3) |
SD |
Matuseautod (Vt II lisa A osa, punkt 5.4) |
SE |
Haagissuvilad (Vt II lisa A osa, punkt 5.6) |
SF |
Liikurkraanad (Vt II lisa A osa, punkt 5.7) |
SG |
Muud eriotstarbelised sõidukid (Vt II lisa A osa, punkt 5.8) |
SH |
Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid (Vt II lisa A osa, punkt 5.5) |
(1) EÜT L 42, 13.2.2002, lk 1.
(2) EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/19/EÜ (ELT L 79, 26.3.2003, lk 6).
III LISA
Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta
(Selgitavaid märkusi vt I lisa viimaselt leheküljelt)
I OSA
Vajaduse korral tuleb esitada järgmine teave koos sisukorraga kolmes eksemplaris. Kõik vajalikus mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või A4 formaadis voldikul. Fotod, kui need on olemas, peavad olema piisavalt üksikasjalikud.
Elektrooniliste juhtimisseadistega süsteemide, osade ja eraldi seadmestike korral tuleb esitada andmed juhtimisseadiste töötamise kohta.
A: M- ja N-kategooria
0. ÜLDOSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
Tüüp: …
0.2.1. Kaubanimi/-nimed (kui on teada):
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …
0.3.1. Märgistuse asukoht: …
Sõiduki kategooria (c):
0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klassid:
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.8. Koostetehas(t)e aadress(id):
0.9 Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):
1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD
1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:
Telgede ja rataste arv:
1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht:
1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis):
1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis):
1.6. Mootori paigutus ja asukoht:
Rooli asukoht: paremal/vasakul (1)
1.8.1. Sõiduk on mõeldud kasutamiseks parem-/vasakpoolse liikluse korral (1)
2. MASSID JA MÕÕTMED (e) (kilogrammides ja millimeetrites)
(Vajaduse korral viide joonisele)
2.1. Teljevahe(d) (täismassiga) (f):
2.3.1. Iga juhttelje rööbe (i):
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (i):
Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
Kerega šassii puhul
Pikkus (j):
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus:
Laius (k):
2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril):
2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):
Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (o) (iga variandi suurim ja vähim väärtus):
2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks):
2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass:
Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (y), (*):
2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (*):
2.9. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:
2.10. Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:
Mootorsõiduki suurim tehniliselt vedada lubatud (haagise) mass
2.11.1. Täishaagis:
2.11.2. Poolhaagis:
2.11.3. Kesktelghaagis:
2.11.4. Autorongi maksimaalne tehniliselt lubatud mass:
2.11.5. Sõiduk on/ei ole ette nähtud (1) koormuste pukseerimiseks (direktiivi 77/389/EMÜ II lisa punkt 1.2)
2.11.6. Piduriteta haagise täismass:
Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne koormus sõiduki haakeseadme punktile
2.12.1. Mootorsõidukil:
Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid (mittekohustuslik: kui need massid on antud, tuleb need tõendada direktiivi 97/27/EÜ IV lisa nõuete kohaselt):
2.16.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad täismassid (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud teljekoormus ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt antud tugikoormuse väärtus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud suurimast tugikoormusest haakepunktis (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljerühmale (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim vedada lubatud (haagise) mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.5. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud autorongi mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
3. JÕUALLIKAS (q) (sõiduki korral, mis võib kasutada bensiini, diislikütust jne, ka kombineeritult muu kütusega, tuleb esitada andmed iga käitusviisi jaoks eraldi (+))
Tootja:
3.1.1. Tootja mootorikood, nii nagu see on märgitud mootorile:
Sisepõlemismootor
3.2.1.1. Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor, neljataktiline/kahetaktiline (1)
3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus:
3.2.1.3. Mootori töömaht (s): … cm3
3.2.1.6. Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): … p/min–1
3.2.1.8. Suurim kasulik võimsus (t): … kW … p/min–1 (tootja andmetel)
3.2.1.9. Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … p/min–1
Kütus: diisliõli/bensiin/vedeldatud naftagaas/maagaas/etanool (1)
3.2.2.1. Oktaanarv, pliisisaldusega:
3.2.2.2. Oktaanarv, pliivaba:
Kütuse etteanne
3.2.4.1. Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)
Sissepritse (ainult diiselmootoritel): jah/ei (1)
3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsesissepritse/eelkambriga/keeriskambriga (1)
3.2.4.3. Sissepritse (üksnes ottomootor): jah/ei (1)
3.2.7. Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1)
Sisselaskesüsteem
3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei (1)
Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed
Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes punktides)
3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (1)
3.2.12.2.2. Hapnikuandur: jah/ei (1)
3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (1)
3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (1)
3.2.12.2.5. Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei (1)
3.2.12.2.6. Osakeste püüdur: jah/ei (1)
3.2.12.2.7. Pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem): jah/ei (1)
3.2.12.2.8. Muud süsteemid (kirjeldus ja tööpõhimõte):
3.2.13. Absorbtsioonikordaja sümboli asukoht (ainult diiselmootoritel):
3.2.15. LPG kütuseseade: jah/ei (1)
3.2.16. Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1)
Elektrimootor
Tüüp (mähis, ergutusvool): …
3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: … kW
3.3.1.2. Talitluspinge: … V
Aku
3.3.2.4. Asukoht:
3.6.5. Määrdeõli temperatuur
minimaalne: … K
maksimaalne: … K
4. JÕUÜLEKANNEv
4.2. Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne):
Käigukast
4.5.1. Tüüp (käsitsilülitusega/automaatne/sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) (1):
4.6. Jõuülekandearvud
Käik |
Käigukasti jõuülekandearvud(mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted) |
Peaülekanne (käigukasti väljundvõlli ja veorattapöörete arvu suhe) |
Üldülekandearv |
Maksimum CVT korral 1 2 3 … Miinimum CVT korral |
|
|
|
Tagasikäik |
|
|
|
4.7. Sõiduki maksimaalne kiirus (km/h) (w):
5. TELJED
5.1. Iga telje kirjeldus:
5.2. Mark:
5.3. Tüüp: …
5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend:
5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend:
6. VEDRUSTUS
Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon:
6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)
Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (1)
6.2.3.1. Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (1)
6.2.3.2. Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus:
Rehvi/velje kombinatsioon(id) (märkida rehvimõõtme tähis, minimaalse kandevõime indeks ja, minimaalse kiirusekategooria tähis; velgede kohta märkida veljemõõde/-mõõtmed ning velje nihk/nihud)
Teljed
6.6.1.1.1. 1. telg:
6.6.1.1.2. 2. telg:
jne
6.6.1.2. Varuratas, kui on:
Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:
6.6.2.1. 1. telg:
6.6.2.2. 2. telg:
jne
7. ROOLISEADE
Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis
7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla osas):
7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline ülekanne; vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta):
7.2.3. Võimendusviis, olemasolu korral:
8. PIDURID
8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)
8.9. Pidurisüsteemide lühikirjeldus (vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum’i punktile 1.6):
8.11. Aeglusti(te) tüübi/tüüpide andmed:
9. KERE
9.1. Keretüüp:
Reisijateuksed, sulgurid ja hinged:
9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv:
Kaudse nähtavuse seadmed
Peeglid (iga peegli kohta):
9.9.1.1. Mark:
9.9.1.2. EÜ tüübikinnitusmärk:
9.9.1.3. Variant:
9.9.1.4. Joonis(ed) peegli kindlaksmääramiseks, millest selgub peegli paigutus sõiduki kere suhtes:
9.9.1.5. Täpsed andmed kinnitusviisi kohta, sh sõiduki kere selle osa kohta, mille külge peegel on kinnitatud:
9.9.1.6. Lisavarustus, mis võib mõjutada tahapoole suunatud vaatevälja:
9.9.1.7. Reguleerimissüsteemi elektrooniliste osade (kui on olemas) lühikirjeldus:
Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid:
Tüüp ja iseloomustus (seadme täielik kirjeldus):
9.9.2.1.1. Kaamerast ja monitorist koosneva seadme korral avastamiskaugus (mm), kontrastsus, heledusvahemik, pimestuse korrektsioon, ekraani omadused (mustvalge/värviline), kujutise kordumissagedus, monitori heleduse ulatus:
9.9.2.1.2. Piisavalt üksikasjalikud joonised tervikseadme kindlaksmääramiseks, kaasa arvatud paigaldamisjuhend; joonistel tuleb märkida EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht.
Sisustus
Istmed
9.10.3.1. Arv:
Asukoht ja paigutus:
9.10.3.2.1. Istekohtade arv:
9.10.3.2.2. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis:
9.10.4.1. Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokku ehitatud/eemaldatav/eraldiseisev (1)
9.10.4.2. Tüübikinnituse number/numbrid, kui on teada:
9.12.2. Täiendavate turvasüsteemide laad ja paigutus (jah/ei/mittekohustuslik)
(L = vasakpoolne iste, C = keskmine iste, R = parempoolne iste)
|
Esiturvapadi |
Külgturvapadi |
Turvavööpinguti |
|
Esimene istmerida |
L |
|
|
|
C |
|
|
|
|
R |
|
|
|
|
Teine istmerida (1) |
L |
|
|
|
C |
|
|
|
|
R |
|
|
|
Andmesildid (direktiiv 76/114/EMÜ)
9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised:
Tootja kinnitus direktiivi 76/114/EMÜ II lisa punkti 1.1.1 nõuete täitmise kohta:
9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779–1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks:
9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779–1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid:
Jalakäijate kaitse
9.23.1. Sõiduki üksikasjalik kirjeldus, k.a fotod ja/või joonised sõiduki kere, mõõtmete, kontuuride, sõiduki esiosas kasutatud materjalide (väljast ja seest) kohta: Kirjeldus peaks sisaldama iga paigaldatud aktiivse turvasüsteemi üksikasju.
11. VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID
11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp:
11.3. Juhend haakeseadise paigaldamiseks sõidukile ja autol asuvate tootja poolt ette nähtud kinnituskohtade fotod või joonised; kui haakeseadisetüüpide kasutamine on piiratud teatud sõidukitüübi variantide või versioonidega, tuleb lisada:
11.4. Teave spetsiaalsete pukseerimiskonksude või kinnitusplaatide kinnituse kohta:
11.5. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
12.7.1. sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (mittevajalik läbi kriipsutada)
12.7.2. sagedusala 79 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk: jah/ei (mittevajalik läbi kriipsutada)
13. ERISÄTTED REISIJTEVEOKS KASUTATAVATE MOOTORSÕIDUKITE KOHTA, MILLEL ON LISAKS JUHIISTMELE ROHKEM KUI KAHEKSA ISTEKOHTA
Sõiduki klass (I klass, II klass, III klass, A klass, B klass):
13.1.1. Šassiitüübid, millele võib paigaldada EÜ tüübikinnitusega kere (tootja(d) ja sõiduki(te) tüübid):
Reisijate arv (iste- ja seisukohad)
13.3.1. Kokku (N):
13.3.2. Ülemine korrus (Na) (1):
13.3.3. Alumine korrus (Nb) (1):
Istekohtade arv
13.4.1. Kokku (A):
13.4.2. Ülemine korrus (Aa) (1):
13.4.3. Alumine korrus (Ab) (1):
B. O-kategooria
0. ÜLDOSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
Tüüp:
0.2.1. Kaubanimi/-nimed (kui on teada):
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b):
0.3.1. Märgistuse asukoht:
Sõiduki kategooria (c):
0.4.1. Kaupade, mille veoks sõiduk on ette nähtud, ohtlikkuse klass(id):
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.8. Koostetehas(t)e aadress(id):
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …
1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD
1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:
Telgede ja rataste arv:
1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht:
1.4. Šassii (kui on) (üldjoonis):
2. MASSID JA MÕÕTMED (e) (kilogrammides ja millimeetrites)
(Vajaduse korral viide joonisele)
2.1. Teljevahe(d) (täismassiga) (f):
2.3.1. Iga juhttelje rööbe (i):
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (i):
Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
Kerega šassii puhul
Pikkus (j):
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus:
Laius (k):
2.4.2.2.1. Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kindlal temperatuuril):
2.4.2.3. Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):
Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas, kui on paigaldatud, ja juht ning busside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (o) (iga variandi suurim ja vähim väärtus):
2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks):
2.7. Mittekomplektse sõiduki korral tootja poolt määratud komplekteeritud sõiduki vähim mass:
Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (y) (*):
2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral haakepunktile mõjuv koormus (*):
2.9. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:
2.10. Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass:
Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne koormus sõiduki haakeseadme punktile
2.12.2. Poolhaagisel või kesktelghaagisel:
Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid (mittekohustuslik: kui need massid on antud, tuleb need tõendada direktiivi 97/27/EÜ IV lisa nõuete kohaselt):
2.16.1. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad täismassid (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.2. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud teljekoormus ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt antud tugikoormuse väärtus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud suurimast tugikoormusest haakepunktis (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.3. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljerühmale (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.4. Registreerimisel/kasutuses suurim vedada lubatud (haagise) mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
2.16.5. Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud autorongi mass (iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks võib olla ka mitu väärtust (#)):
5. TELJED
5.1. Iga telje kirjeldus:
5.2. Mark:
5.3. Tüüp: …
5.4. Ülestõstetava(te) telje/telgede asend:
5.5. Koormatava(te) telje/telgede asend:
6. VEDRUSTUS
Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon:
6.2.1. Kõrgusseadistus: jah/ei/mittekohustuslik (1)
Rehvi/velje kombinatsioon(id) (märkida rehvimõõtme tähis, minimaalse kandevõime indeks ja, minimaalse kiirusekategooria tähis; velgede kohta märkida veljemõõde/-mõõtmed ning velje nihk/nihud)
Teljed
6.6.1.1.1. 1. telg:
6.6.1.1.2. 2. telg:
jne
6.6.1.2. Varuratas, kui on:
Veereraadiuste ülemine ja alumine piir:
6.6.2.1. 1. telg:
6.6.2.2. 2. telg:
jne
7. ROOLISEADE
Ülekandemehhanism ja juhtimisseadis
7.2.1. Rooli ülekandemehhanismi tüüp (vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla osas):
7.2.2. Ülekanne ratastele (kaasa arvatud muu kui mehaaniline ülekanne; vajadusel täpsustada esi- ja tagasilla kohta):
7.2.3. Võimendusviis, olemasolu korral:
8. PIDURID
8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem: jah/ei/mittekohustuslik (1)
8.9. Pidurisüsteemi lühikirjeldus (vastavalt direktiivi 71/320/EMÜ IX lisa 1. liite addendum’i punktile 1.6):
9. KERE
9.1. Keretüüp:
Andmesildid (direktiiv 76/114/EMÜ)
9.17.1. Andmesiltide ja kirjete ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoha fotod ja/või joonised:
Tootja kinnitus direktiivi 76/114/EMÜ II lisa punkti 1.1.1 nõuete täitmise kohta:
9.17.4.1. Selgitatakse teise ja vajadusel kolmanda osa märkide tähendust, mida kasutatakse ISO standardi 3779–1983 punkti 5.3 nõuete järgimiseks:
9.17.4.2. Kui ISO standardi 3779–1983 punkti 5.4 nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutatakse teise osa märke, esitatakse need märgid:
11. VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID
11.1. Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp:
11.5. EÜ tüübikinnitusnumber/-numbrid:
II OSA
Tabel, milles on näidatud I osas loetletud nende osade lubatud kombinatsioonid erinevate sõidukiversioonide korral, mille kohta on mitu väärtust. Mitme väärtuse korral tuleb igaüks neist varustada tunnustähega väärtuse ees, mis märgitakse tabelisse tähistamaks, milline/millised väärtus(ed) kehtib/kehtivad antud versiooni korral.
Sõidukitüübi iga variandi kohta tuleb koostada eraldi tabel.
Kui mitme väärtuse olemasolul nende kombinatsioonide kohta variandis piirangud puuduvad, tuleb need kanda veergu pealkirjaga „Kõik”.
Osa nr |
Kõik |
Esimene versioon |
Teine versioon |
Jne |
Versioon nr |
|
|
|
|
|
|
Kõnealuse teabe võib esitada teistsuguses vormis, kui selle esialgne eesmärk on täidetud.
Iga variant ja iga versioon tuleb tähistada numbrilise või tähelis-numbrilise koodiga, mis tuleb märkida ka asjaomase sõiduki vastavustunnistusele (IX lisa).
Kui on tegemist XI lisa või artikli 20 kohas(t)e variandiga/variantidega, määrab tootja spetsiaalse koodi.
III OSA
Tüübikinnitusnumbrid
Esitada järgmises tabelis nõutavad andmed konkreetsel sõidukil olemasolevate tüübikinnitusobjektide osas (***) vastavalt IV ja XI lisale. (Lisada tuleb iga objekti kohta kõik asjassepuutuvad tüübikinnitused.)
Teema |
Tüübikinnitusnumber |
Tüübikinnitust andev liikmesriik (2) või kokkuleppe osaline (3) |
Laiendamise kuupäev |
Variant/variandid/versioon(id) |
|
|
|
|
|
Allkiri:
Ametikoht:
Kuupäev:
(1) Tabelit võib vajadusel laiendada, kui sõidukis on rohkem kui kaks istmerida või rohkem kui kolm istet ühes istmereas.
(2) 1958. aasta muudetud kokkuleppe osalised.
(3) Märkida juhul, kui see ei nähtu EÜ tüübikinnitusnumbrist.
IV LISA
Sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete loetelu
I OSA
Õigustloovate aktide loetelu
(Arvestades vajadusel kõigi allpool loetletud õigustloovate aktide reguleerimisala ja viimaseid muudatusi. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade suhtes näitab õigustloova akti viide asjakohaseid muudatusi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega ühendus on ühinenud.)
Teema |
Õigustloova akti viide |
EÜT/ELT viide |
Kohaldamine |
|||||||||||||
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
O1 |
O2 |
O3 |
O4 |
|||||||
1. |
Müratase |
70/157/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
2. |
Heitgaasid |
70/220/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
3. |
Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked |
70/221/EMÜ |
X (5) |
X (5) |
X (5) |
X (5) |
X (5) |
X (5) |
X |
X |
X |
X |
||||
4. |
Tagumise numbrimärgi koht |
70/222/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
5. |
Roolimisjõud |
70/311/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
6. |
Uksesulgurid ja -hinged |
70/387/EMÜ |
X |
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
7. |
Helisignaal |
70/388/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
8. |
Kaudse nähtavuse seadmed |
2003/97/EÜ (8) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
9. |
Pidurid |
71/320/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
10. |
Raadiohäirete summutamine |
72/245/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
11. |
Diislisuits |
72/306/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
12. |
Sisustus |
74/60/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
13. |
Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed |
74/61/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
14. |
Kaitse-mehhanismiga rooliseade |
74/297/EMÜ |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
||||
15. |
Istme tugevus |
74/408/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
16. |
Välispinnast väljaulatuvad osad |
74/483/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
17. |
Kiirusmõõdik ja tagasikäik |
75/443/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
18. |
Andmesildid |
76/114/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
19. |
Turvavööde kinnituskohad |
76/115/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
20. |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus |
76/756/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
21. |
Helkurid |
76/757/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
22. |
Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidutuled |
76/758/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
23. |
Suunatuled |
76/759/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
24. |
Tagumised numbrituled |
76/760/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
25. |
Esituled (koos lampidega) |
76/761/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
26. |
Eesmised udutuled |
76/762/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
27. |
Pukseerimiskonksud |
77/389/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
28. |
Tagumised udutuled |
77/538/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
29. |
Tagurdustuled |
77/539/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
30. |
Seisutuled |
77/540/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
31. |
Turvavööd ja turvasüsteemid |
77/541/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
32. |
Ettepoole suunatud vaateväli |
77/649/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
33. |
Juhtseadiste tähistused |
78/316/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
34. |
Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed |
78/317/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|||||||||
35. |
Klaasipuhasti/-pesur |
78/318/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|||||||||
36. |
Küttesüsteemid |
2001/56/EÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
37. |
Ratta porikaitsmed |
78/549/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
38. |
Peatugede tüüp (tüübid): |
78/932/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
39. |
CO2 heitmed/kütusekulu |
80/1268/EMÜ |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
||||
40. |
Masina võimsus |
80/1269/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
41. |
Diiselmootori heitgaas |
88/77/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
42. |
Külgmised allasõidutõkked |
89/297/EMÜ |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
X |
X |
||||
43. |
Porikaitse-süsteemid |
91/226/EMÜ |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
X |
X |
||||
44. |
Massid ja mõõtmed (sõidukid) |
92/21/EMÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
45. |
Turvaklaas |
92/22/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
46. |
Rehvid |
92/23/EMÜ |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
47. |
Kiiruspiirikud |
92/24/EMÜ |
|
|
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
||||
48. |
Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid) |
97/27/EÜ |
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
49. |
Juhikabiini väljaulatuvad osad |
92/114/EMÜ |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
||||
50. |
Haakeseadised |
94/20/EÜ |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
X |
X |
X |
X |
||||
51. |
Süttivus |
95/28/EÜ |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
||||
52. |
Bussid |
2001/85/EC |
|
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
||||
53. |
Laupkokkupõrge |
96/79/EÜ |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
54. |
Külgkokkupõrge |
96/27/EÜ |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
||||
55. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
56. |
Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks |
98/91/EÜ |
|
|
|
X (4) |
X (4) |
X (4) |
X (4) |
X (4) |
X (4) |
X (4) |
||||
57. |
Eesmine allasõidutõke. |
2000/40/EÜ |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
|
|
||||
58. |
Jalakäijate kaitse |
2003/102/EC |
X (6) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
|
Liide
M1-kategooriasse kuuluvate väikeseeriatena toodetud sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuete loetelu
(Arvestades vajadusel kõigi allpool loetletud õigustloovate aktide viimaseid muudatusi)
Teema |
Õigustloova akti viide |
EÜT/ELT viide |
M1 |
||||||||||||||||
1 |
Müratase |
70/157/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
2 |
Heitgaasid (välja arvatud hulk pardadiagnostikasüsteemidega (OBD) seotud nõudeid) |
70/220/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
3 |
Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked |
70/221/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
4 |
Tagumise numbrimärgi koht |
70/222/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
5 |
Roolimisjõud |
70/311/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
6 |
Uksesulgurid ja -hinged |
70/387/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
7 |
Helisignaal |
70/388/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
8 |
Kaudse nähtavuse seadmed |
2003/97/EÜ (13) |
X (10) B (12) |
||||||||||||||||
9 |
Pidurid |
71/320/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
10 |
Raadiohäirete summutamine |
72/245/EMÜ |
A (9) C (11) |
||||||||||||||||
11 |
Diislisuits |
72/306/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
12 |
Sisustus |
74/60/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
13 |
Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed |
74/61/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
14 |
Kaitsemehhanismiga rooliseade |
74/297/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
15 |
Istme tugevus |
74/408/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
16 |
Välispinnast väljaulatuvad osad |
74/483/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
17 |
Kiirusmõõdik ja tagasikäik |
75/443/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
18 |
Andmesildid |
76/114/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
19 |
Turvavööde kinnituskohad |
76/115/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
20 |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus |
76/756/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
21 |
Helkurid |
76/757/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
22 |
Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidu tuled |
76/758/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
23 |
Suunatuled |
76/759/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
24 |
Tagumised numbrituled |
76/760/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
25 |
Esituled (koos lampidega) |
76/761/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
26 |
Eesmised udutuled |
76/762/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
27 |
Pukseerimiskonksud |
77/389/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
28 |
Tagumised udutuled |
77/538/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
29 |
Tagurdustuled |
77/539/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
30 |
Seisutuled |
77/540/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
31 |
Turvavööd |
77/541/EMÜ |
A (10) B (12) |
||||||||||||||||
32 |
Ettepoole suunatud vaateväli |
77/649/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
33 |
Juhtseadiste tähistused |
78/316/EMÜ |
X |
||||||||||||||||
34 |
Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed |
78/317/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
35 |
Klaasipuhasti/-pesur |
78/318/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
36 |
Küttesüsteemi |
2001/56/EÜ |
C |
||||||||||||||||
37 |
Ratta porikaitsmed |
78/549/EMÜ |
B |
||||||||||||||||
39 |
Kütusekulu |
80/1268/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
40 |
Masina võimsus |
80/1269/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
41 |
Diiselmootori heitgaas |
88/77/EMÜ |
A |
||||||||||||||||
44 |
Massid ja mõõtmed (sõidukid) |
92/21/EMÜ |
C |
||||||||||||||||
45 |
Turvaklaas |
92/22/EMÜ |
X (10) B (12) |
||||||||||||||||
46 |
Rehvid |
92/23/EMÜ |
X (10) B (12) |
||||||||||||||||
50 |
Haakeseadised |
94/20/EÜ |
X (10) A (12) |
||||||||||||||||
53 |
Laupkokkupõrge |
96/79/EÜ |
Ei kohaldata |
||||||||||||||||
54 |
Külgkokkupõrge |
96/27/EÜ |
Ei kohaldata |
||||||||||||||||
58 |
Jalakäijate kaitse |
2003/102/EÜ |
Ei kohaldata |
||||||||||||||||
|
II OSA
Kui viidatakse üksikdirektiivile või määrusele, loetakse järgmiste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitus (arvestades reguleerimisala (14) ja allpool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusi) võrdväärseks alternatiiviks 1. osa tabelis toodud üksikdirektiivi või määruse kohaselt antud EÜ tüübikinnitusele.
Neid eeskirju on ühendus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni lepingupartnerina tunnustanud muudetud 1958. aasta Genfi konventsiooni raames nõukogu otsusega 97/836/EÜ või kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 3 kohaste hilisemate nõukogu otsustega.
Samuti peetakse vastavalt otsuse 97/836/EÜ (15) artikli 4 lõikes 2 osutatud ühenduse otsusele võrdväärseiks kõiki edasisi allpool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusi.
Teema |
Aluseks oleva ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr |
Muudatuste seeria |
|
1. |
Müratase |
51 |
02 |
1. |
Vahetatavad mürasummutusseadmed |
59 |
00 |
2. |
Heitgaasid |
83 |
03 |
2. |
Varukatalüüsmuundurid |
103 |
00 |
3. |
Tagumine allasõidutõke |
58 |
01 |
3. |
Kütusepaagid |
34 |
01 |
3. |
Kütusepaagid |
67 |
01 |
3. |
Kütusepaagid |
110 |
00 |
5. |
Roolimisjõud |
79 |
01 |
6. |
Uksesulgurid ja -hinged |
11 |
02 |
7. |
Helisignaal |
28 |
00 |
8. |
Tahavaatepeeglid |
46 |
01 |
8A. |
Kaudse nähtavuse seadmed |
46 |
02 |
9. |
Pidurid |
13 |
09 |
9. |
Pidurid |
13H |
00 |
9. |
Piduri hõõrdkate |
90 |
01 |
10. |
Raadiohäirete summutamine |
10 |
02 |
11. |
Diislisuits |
24 |
03 |
12. |
Sisustus |
21 |
01 |
13. |
Vargusevastased seadmed |
18 |
02 |
13. |
Käivitustakistussüsteem |
97 |
00 |
13. |
Alarmsüsteemid |
97 |
00 |
13. |
Omavoliline kasutamine |
116 |
00 |
14. |
Rooliseadme käitumine kokkupõrkel |
12 |
03 |
15. |
Istme tugevus |
17 |
06 |
15. |
Istme tugevus (bussides) |
80 |
01 |
16. |
Välispinnast väljaulatuvad osad |
26 |
02 |
17. |
Kiirusmõõdik |
39 |
00 |
19. |
Turvavööde kinnituskohad |
14 |
04 |
20. |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus |
48 |
01 |
21. |
Helkurid |
3 |
02 |
22. |
Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel/pidurituled |
7 |
02 |
22. |
Päevasõidutuled |
87 |
00 |
22. |
Külgmised gabariidituled |
91 |
00 |
23. |
Suunatuled |
6 |
01 |
24. |
Tagumine numbrituli |
4 |
00 |
25. |
Esituled (R2 and HS1) |
1 |
01 |
25. |
Esituled (lamplaternad) |
5 |
02 |
25. |
Esituled (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7 ja/või H8) |
8 |
04 |
25. |
Esituled (H4) |
20 |
02 |
25. |
Esituled (halogeen-lamplaternad) |
31 |
02 |
25. |
Tüübikinnitusega laternates kasutatavad hõõglambid |
37 |
03 |
25. |
Gaaslahendusvalgusallikaga esituled |
98 |
00 |
25. |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendusvalgusallikad |
99 |
00 |
26. |
Eesmised udutuled |
19 |
02 |
28. |
Tagumised udutuled |
38 |
00 |
29. |
Tagurdustuled |
23 |
00 |
30. |
Seisutuled |
77 |
00 |
31. |
Turvavööd |
16 |
04 |
31. |
Laste turvasüsteemid |
44 |
03 |
38. |
Peatoed (koos istmetega) |
17 |
06 |
38. |
Peatugede tüüp (tüübid) |
25 |
04 |
39. |
Kütusekulu |
101 |
00 |
40. |
Masina võimsus |
85 |
00 |
41. |
Diiselmootori heitgaas |
49 |
02 |
42. |
Külgmised allasõidutõkked |
73 |
00 |
45. |
Turvaklaas |
43 |
00 |
46. |
Rehvid, mootorsõidukitel ja nende haagistel |
30 |
02 |
46. |
Rehvid, kommertsveokitel ja nende haagistel |
54 |
00 |
46. |
Ajutiseks kasutamiseks mõeldud varuveljed/rehvid |
64 |
00 |
46. |
Veeremismüra |
117 |
00 |
47. |
Kiiruspiirikud |
89 |
00 |
50. |
Haakeseadised |
55 |
01 |
51. |
Süttivus |
118 |
00 |
52. |
Pealisehituse tugevus (bussid) |
66 |
00 |
53. |
Laupkokkupõrge |
94 |
01 |
54. |
Külgkokkupõrge |
95 |
02 |
55. |
Eesmine allasõidutõke |
93 |
00 |
(1) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobivate jäite ja niiskuse eemaldamise seadmetega.
(2) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga.
(3) Direktiivi 94/20/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult haakeseadisega varustatud sõidukitele.
(4) Direktiivi 98/91/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb EÜ tüübikinnitust ohtlike kaupade veoks mõeldud sõidukile.
(5) Veeldatud naftagaasi ja maagaasiga käitatavate sõidukite korral on nõutav tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale 67–01 või 110, kuni võetakse vastu asjakohased direktiivi 70/221/EMÜ muudatused, et kõnealune direktiiv hõlmaks ka veeldatud naftagaasi- ja maagaasimahuteid.
(6) Täismassiga mitte rohkem kui 2,5 tonni.
(7) Tuletatud M1-kategooria sõidukitest.
(8) Kuni direktiivi 2003/97/EÜ artiklis 2 osutatud kuupäevadeni kehtivad kooskõlas direktiiviga 71/127/EMÜ antud tüübikinnitused kogu sõiduki tüübikinnituse suhtes.
(9) Elektrooniline alakoost
(10) Komponent
(11) Sõiduk
(12) Paigaldamise eeskirjad
(13) Kuni 26. jaanuarini 2006 võib alternatiivina tunnustada direktiivi 71/127/EMÜ kohaseid tüübikinnitusi.
Võti
X |
: |
Nõutav on täielik vastavus õigustloovale aktiga; väljastada tuleb EÜ tüübikinnitustunnistus; tagatakse toodangu vastavus. |
A |
: |
Lubatud on ainult õigustloovas aktis määratletud erandid. Tüübikinnitustunnistust ja tüübikinnitusmärki ei nõuta. Katsearuande vormi kehtestab liikmesriigi teatatud tehniline teenistus. |
B |
: |
Täita tuleb õigustloova akti tehnilisi eeskirju. Õigustloova aktiga ette nähtud katsetused tuleb täies ulatuses läbi viia; tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib need läbi viia tootja; tootjal võidakse lubada väljastada tehniline aruanne; tüübikinnitustunnistust ei pea väljastama ning tüübikinnitust ei nõuta. |
C |
: |
Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama, et õigustloova akti olulised nõuded on täidetud. |
Ei kohaldata |
: |
Seda õigustloovat akti ei kohaldata (nõudeid ei ole kehtestatud). |
(14) Kui üksikdirektiivides või määrustes sisalduvad paigalduseeskirjad, kehtivad need ka osade ja eraldi seadmestike suhtes, millele on tüübikinnitus antud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt.
(15) Edasisi muudatusi vt UN/ECE TRANS/WP.29/343 uusimast redaktsioonist.
V LISA
Sõiduki eü tüübikinnitusmenetlus
1. Kogu sõiduki tüübikinnitustaotluse korral peab EÜ tüübikinnitusasutus:
a) |
kontrollima, et kõik EÜ tüübikinnitustunnistused, mis on väljastatud tüübikinnitusele kohaldatavate õigustloovate aktide alusel, hõlmavad sõiduki tüüpi ning vastavad ettenähtud nõuetele; |
b) |
kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatise I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigustloova aktiga seonduvas infopaketis ja selle alusel välja antud EÜ tüübikinnitustunnistustes; ja kui mõni teatise I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigustloova akti infopaketis, kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele; |
c) |
kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud vastavalt asjaomastele kinnitatud infopaketi EÜ tüübikinnitustunnistusega seotud andmetele; |
d) |
vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust; |
e) |
vajadusel kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu. |
2. Lõike 1 punktis c nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumide alusel:
Sõidukikategooria |
M1 |
M2 |
M3 |
N1 |
N2 |
N3 |
O1 |
O2 |
O3 |
O4 |
Kriteeriumid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mootor |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Käigukast |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Telgede arv |
— |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Juhtteljed (arv ja asukoht), |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Kere tüüp |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Uste arv |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
Rooli asukoht |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Istekohtade arv |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
Varustatuse tase |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
— |
— |
— |
— |
3. Kui mõni asjakohaste õigustloovate aktide põhjal välja antud tüübikinnitustunnistus ei ole kättesaadav, peab EÜ tüübikinnitusasutus:
a) |
korraldama iga asjassepuutuva õigustloova aktiga nõutud katsetused ja kontrollimised; |
b) |
kontrollima, kas sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud andmetele ja kas need vastavad kõigis asjaomastes õigustloovates aktides esitatud tehnilistele nõuetele; |
c) |
vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust; |
d) |
vajadusel kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu. |
1. liide
Artiklis 41 osutatud sõidukitele esitatavad standardid
Tüübikinnituseks läbiviidavate katsetustega seotud tegevus peab olema kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisas loetletud õigustloovate aktidega:
1.1. A-kategooria (oma ruumides läbiviidavad katsetused):
EN ISO/IEC 17025: 2005 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta.
A-kategooriaga seotud tegevuseks määratud tehniline teenistus võib õigustloovates aktides sätestatud katsetusi, milleks/mille läbiviimiseks ta on määratud, tootja või kolmanda isiku ruumides läbi viia või nende läbiviimisel juhendada.
1.2. B-kategooria (tootja või kolmanda isiku ruumides läbiviidavate katsetuste juhendamine):
EN ISO/IEC 17020: 2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.
Enne katsetuse läbiviimist või juhendamist tootja või kolmanda isiku ruumides, kontrollib tehniline teenistus, kas katsekoht ja mõõtmisseadmed vastavad punktis 1.1. osutatud standardi asjakohastele nõuetele.
Toodangu vastavusega seotud tegevus
2.1. C-kategooria (tootja kvaliteedijuhtimissüsteemi alghindamise ja järelevalveauditite läbiviimise kord):
EN 45012: 1998 kvaliteedisüsteemide hindamis- ja sertifitseerimis-/registreerimisorganitele esitatavate üldnõuete kohta.
2.2. D-kategooria (tootenäidiste kontrollimine või katsetamine või selle juhendamine):
EN ISO/IEC 17020: 2004 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.
2. liide
Tehniliste teenistuste hindamise kord
1. KÄESOLEVA LIITE EESMÄRK
1.1. Käesolevas liites kehtestatakse tingimused, millele vastavalt peaks käesoleva direktiivi artiklis 42 osutatud pädev asutus läbi viima tehniliste teenistuste hindamist.
1.2. Neid tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis kõigi tehniliste teenistuste suhtes sõltumata nende õiguslikust seisundist (sõltumatu organisatsioon, tootja või tüübikinnitusasutus, mis tegutseb tehnilise teenistusena).
2. HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Hindamisel järgitakse mitut põhimõtet:
— |
sõltumatus, mis on järelduste erapooletuse ja objektiivsuse aluseks; |
— |
tõenditel põhinev lähenemine, mis tagab usaldusväärsed ja reprodutseeritavad järeldused. |
Audiitorid peavad üles näitama usaldust ja ausust ning täitma konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust. Nad peavad oma avastustest ja järeldustest tõeselt ja täpselt aru andma.
3. AUDIITORITE OSKUSNÕUDED
3.1. Hindamisi võivad läbi viia ainult selleks vajalike tehniliste ja haldusalaste teadmistega audiitorid.
3.2. Audiitorid peavad olema saanud hindamisalast erikoolitust. Lisaks peavad nad omama tehnilisi eriteadmisi tehnilise teenistuse tegevusalal.
3.3. Ilma et see piiraks punktide 3.1. ja 3.2. sätete kohaldamist peavad artikli 42 lõikes 4 osutatud hindamise läbi viima audiitorid, kes ei ole seotud tegevustega, mille hindamist läbi viiakse.
4. MÄÄRAMISE TAOTLEMINE
4.1. Taotlust esitava tehnilise teenistuse nõuetekohaselt volitatud esindaja peab esitama pädevale asutusele ametliku taotluse, mis sisaldab järgmist:
a) |
tehnilise teenistuse üldised andmed, sealhulgas äriühing, nimi, aadress, õiguslik seisund ning inim- ja tehnilised ressursid; |
b) |
üldine teave tehnilise teenistuse kohta, näiteks selle tegevus, kuulumine suuremasse kontserni ning kõigi tegevusüksuste, mida määramine hõlmab, aadressid; |
c) |
kinnitus selle kohta, et tehniline teenistus nõustub täitma kõiki määramisega seotud nõudeid ning vastavalt vajadusele muid asjaomastes direktiivides sätestatud kohustusi; |
d) |
loetelu vastavushindamisteenustest, mida tehniline teenistus kohustub osutama kohaldatavate direktiivide raames, ning loetelu direktiividest, mille osas tehniline teenistus taotleb määramist, sealhulgas vajadusel suutlikkuse piirid; |
e) |
üks tehnilise teenistuse kvaliteedikäsiraamatu eksemplar. |
4.2. Pädev astutus peab kontrollima, kas tehnilise teenistuse esitatud teave on piisav.
5. RESSURSSIDE ÜLEVAATAMINE
Pädev asutus peab tehnilise teenistuse poliitikast, pädevusest ning sobivate audiitorite ja ekspertide kättesaadavusest lähtudes üle vaatama, kas teenistus on suuteline hindamist läbi viima.
6. HINDAMISE ALLTÖÖVÕTT
6.1. Pädev asutus võib hindamise teatud osade läbiviimiseks sõlmida alltöövõtulepingu teise tehnilisi teenistusi määrava asutusega või taotleda abi tehnilistelt ekspertidelt, keda vahendavad teised pädevad asutused. Taotluse esitanud tehniline teenistus peab alltöövõtjad ja eksperdid heaks kiitma.
6.2. Pädev asutus peab tehnilisele teenistusele lõpliku üldhinnangu andmisel arvesse võtma piisava pädevusalaga akrediteerimistunnistusi.
7. ETTEVALMISTUS HINDAMISEKS
7.1. Pädev asutus peab ametlikult määrama hindamismeeskonna. Pädev asutus peab tagama, et iga ülesannet täidavad selleks sobivad eksperdid. Eelkõige peab kogu meeskond:
a) |
omama asjakohaseid teadmisi konkreetsel määramise pädevusalal, mille osas määramist taotletakse, ning |
b) |
omama piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata tehnilise teenistuse pädevust määramise pädevusalas tegutsemiseks. |
7.2. Pädev asutus peab hindamismeeskonnale antava ülesande selgelt määratlema. Hindamismeeskonna ülesandeks on läbi vaadata taotluse esitanud tehniliselt teenistuselt saadud dokumendid ning läbi viia kohapealne hindamine.
7.3. Pädev asutus peab koos tehnilise teenistuse ning määratud hindamismeeskonnaga kokku leppima hindamise kuupäeva ja kava. Ent pädeva asutuse ülesandeks on tagada, et see kuupäev oleks kooskõlas järelevalve ja ümberhindamise kavaga.
7.4. Pädev asutus peab tagama, et hindamismeeskonnale antakse asjakohased kriteeriume käsitlevad dokumendid, varasemad hindamisaruanded ning tehnilise teenistuse vastavad dokumendid ja aruanded.
8. KOHAPEALNE HINDAMINE
Hindamismeeskond peab tehnilise teenistuse hindamise läbi viima tehnilise teenistuse ühe või enama põhitegevuse toimumise kohas ning vajadusel tunnistajana külastama teisi tehnilise teenistuse tegevusüksusi.
9. HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜS JA HINDAMISARUANNE
9.1. Hindamismeeskond peab analüüsima kogu dokumentide ja aruannete läbivaatamise ning kohapealse hindamise käigus kogutud asjakohast teavet ning asjakohaseid tõendeid. See analüüs peab olema piisav, et võimaldada meeskonnal kindlaks määrata tehnilise teenistuse pädevus ja selle vastamine määramise nõuetele.
Pädeva asutuse aruandluskord peab tagama järgmiste nõuete täitmise.
9.2.1. Enne tehnilise teenistuse tegevuse toimumise kohast lahkumist peab toimuma hindamismeeskonna ja tehnilise teenistuse ühine koosolek. Sellel koosolekul peab hindamismeeskond esitama kirjaliku ja/või suulise analüüsist lähtuvate hindamistulemuste aruande. Tehnilisele teenistusele tuleb anda võimalus esitada küsimusi hindamistulemuste, sealhulgas mittevastavuste kohta ning selle kohta, mis oli nende aluseks.
9.2.2. Hindamise lõpptulemust käsitlev kirjalik aruanne tuleb viivitamata esitada tehnilisele teenistusele. See hindamisaruanne peab sisaldama pädevust ja vastavust käsitlevaid märkusi ning loetlema mittevastavused, mis tuleb kõigi määramisega seotud tingimuste täitmiseks likvideerida.
9.2.3. Tehnilist teenistust tuleb kutsuda üles hindamisaruandele vastama ning kirjeldama konkreetseid meetmeid, mida on kõnealuste mittevastavuste likvideerimiseks võetud või määratud ajal kavas võtta.
9.3. Pädev asutus peab tagama, et analüüsitakse, kas tehnilise teenistuse poolt mittevastavuste likvideerimiseks võetavad meetmed on piisavad ning tõhusad. Kui tehnilise teenistuse võetud meetmeid ei peeta piisavateks, tuleb nõuda täiendavat teavet. Lisaks võib nõuda tõendeid võetud meetmete tõhusa rakendamise koha või läbi viia järelhindamise, et kontrollida parandusmeetmete tõhusat rakendamist.
9.4. Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) |
tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus; |
b) |
kohapealse hindamise kuupäev(ad); |
c) |
hindamisega seotud audiitori(te) ja ekspertide nimed; |
d) |
kõigi hinnatud tegevusüksuste kordumatu identifitseerimistunnus; |
e) |
ettepanek hinnatud määramise pädevusala kohta; |
f) |
avaldus tehnilise teenistuse poolt kasutusele võetud sisemise töökorralduse ja menetluste kohta tehnilise teenistuse pädevuse kinnitamiseks; pädevus on kindlaks määratud sellega, et tehniline teenistus täidab määramise tingimusi; |
g) |
teave kõigi mittevastavuste likvideerimise kohta; |
h) |
soovitus selle kohta, kas taotleja tuleks määrata või kinnitada tehniliseks teenistuseks ning positiivse vastuse korral määramise pädevusala. |
10. MÄÄRAMINE/MÄÄRAMISE KINNITAMINE
10.1. Tüübikinnitusasutus peab aruande/aruannete ja muu asjaomase teabe alusel põhjendamatult viivitamata otsustama, kas tehnilist teenistust määrata, selle määramist kinnitada või pikendada.
10.2. Tüübikinnitusasutus peab andma tehnilisele teenistusele tunnistuse. Sellel tunnistusel peavad olema järgmised andmed:
a) |
tüübikinnitusasutuse nimi ja logo; |
b) |
määratud tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus; |
c) |
määramise jõustumise kuupäev ja selle lõppemise kuupäev; |
d) |
määramise pädevusala lühikirjeldus või viide sellele (kohaldatavad direktiivid, määrused või nende osad); |
e) |
vastavusavaldus ja viide käesolevale direktiivile. |
11. ÜMBERHINDAMINE JA JÄRELEVALVE
11.1. Ümberhindamine sarnaneb alghindamisega, kuid selle puhul tuleb arvestada eelnevate hindamiste käigus omandatud kogemusi. Järelevalvega seotud kohapealsed hindamised ei ole nii ulatuslikud kui ümberhindamised.
11.2. Pädev asutus peab koostama kava iga määratud tehnilise teenistuse ümberhindamiseks ja järelevalveks nii, et määramise pädevusala representatiivseid valimeid hinnatakse korrapäraselt.
Kohapealsete hindamiste vaheline ajavahemik sõltub nii ümberhindamise kui järelevalve puhul sellest, millise tõendatud stabiilsuse tehniline teenistus on saavutanud.
11.3. Kui järelevalve või ümberhindamiste käigus avastatakse mittevastavusi, peab pädev asutus määrama parandusmeetmete rakendamisele ranged ajalised piirangud.
11.4. Kui parandusmeetmeid ei ole kokku lepitud aja jooksul võetud või neid ei loeta piisavateks, peab pädev asutus vastu võtma kohased meetmed, näiteks täiendav hindamine, määramise peatamine/tühistamine ühe või mitme tegevuse osas, milleks tehniline teenistus on määratud.
11.5. Kui pädev asutus otsustab tehnilise teenistuse määramise peatada või tühistada, peab ta tehnilist teenistust sellest tähitud kirjaga teavitama. Pädev asutus peab igal juhul vastu võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teenistuse poolt juba alustatud tegevuste jätkamine.
12. ANDMED MÄÄRATUD TEHNILISTE TEENISTUSTE KOHTA
12.1. Pädev asutus peab säilitama andmeid tehniliste teenistuste kohta tõendamaks, et määramise, sealhulgas pädevuse nõudeid täidetakse.
12.2. Pädev asutus peab tagama tehnilisi teenistusi käsitlevate andmete turvalisuse, et tagada nende konfidentsiaalsus.
12.3. Tehnilisi teenistusi käsitlevad andmed peavad sisaldama vähemalt:
a) |
asjakohast kirjavahetust; |
b) |
hindamisega seotud andmeid ja aruandeid; |
c) |
määramise tunnistuste koopiaid. |
VI LISA
NÄIDIS A
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
EÜ tüübikinnitusasutuse pitser
Teatis: |
tüübile: |
EÜ tüübikinnitus (1) |
komplekteeritud sõiduk (1) |
EÜ tüübikinnituse laiendamine (1) |
komplekteeritud sõiduk (1) |
EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1) |
mittekomplektne sõiduk (1) |
EÜ tüübikinnituse tühistamine (1) |
komplektsete ja mittekomplektsete variantidega sõidukid (1) komplekteeritud ja mittekomplektsete variantidega sõidukid (1) |
Vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus:
I OSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
Tüüp:
0.2.1. Kaubanimi/-nimed (2):
Tüübi identifitseerimistunnus, kui see on märgitud sõidukile:
0.3.1. Märgistuse asukoht:
0.4. Sõiduki kategooria (3):
0.5. Komplektse sõiduki tootja nimi ja aadress (1):
Baassõiduki tootja nimi ja aadress (1) (4):
Mittekomplektse sõiduki (1) (4) kõige hilisema kooste-etapi teostanud tootja nimi ja aadress:
Komplekteeritud sõiduki tootja nimi ja aadress (1) (4):
0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):
II OSA
Allakirjutanu kinnitab käesolevaga tootja andmete korrektsust lisatud teatises eespool nimetatud sõiduki(te) kohta ja lisatud katsetulemuste kehtivust sõidukitüübi suhtes (kusjuures sõidukitüübi näidised valis EÜ tüübikinnitusasutus ning tootja esitas need tootenäidistena).
1. Komplektsete ja komplekteeritud sõidukite/variantide (1) korral:
Sõidukitüüp vastab/ei vasta (1) direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI (1) (4) lisas ette nähtud kõigi asjassepuutuvate õigustloovate aktide tehnilistele nõuetele.
2. Mittekomplektsete sõidukite/variantide (1) korral:
Sõidukitüüp vastab/ei vasta (1) lehe pöördel esitatud tabelis loetletud õigustloovate aktide tehnilistele nõuetele.
3. Tüübikinnitus antakse/tüübikinnituse andmisest keeldutakse/tüübikinnitus tühistatakse (1).
4. Tüübikinnitus antakse vastavalt artiklile 20 ja selle kehtivus on seega piiratud tähtajaga kuni pp/kk/aa.
(Koht) |
(Allkiri) |
(Kuupäev) |
Lisad: |
Infopakett Katsetulemused (vt VIII lisa) Vastavustunnistuste allkirjastamiseks volitatud isiku/isikute nimi/nimed ja allkirja(de) näidis(ed) ning tema/nende ametikohta käsitlev teatis |
NB. Kui käesolevat näidist kasutatakse tüübikinnituseks vastavalt artiklitele 20, 22 või 23, ei tohi see kanda pealkirja „Sõiduki EP tüübikinnitustunnistus”, välja arvatud:
— |
artiklis 20 nimetatud juhul, kui komisjon on otsustanud lubada liikmesriigil väljastada tüübikinnituse kooskõlas käesoleva direktiiviga; |
— |
M1-kategooria sõidukite puhul, millele on antud tüübikinnitus artiklis 22 sätestatud korras. |
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Lk 2
Käesoleva EÜ tüübikinnituse aluseks mittekomplektsete ja komplekteeritud sõidukite või variantide korral on järgmiste mittekomplektsete sõidukite tüübikinnitustunnistus(ed):
1. etapp: Baassõiduki tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Kuupäev:
Kohaldatav variantidele:
2. etapp: Tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Kuupäev:
Kohaldatav variantidele:
3. etapp: Tootja:
EÜ tüübikinnitusnumber:
Kuupäev:
Kohaldatav variantidele:
Kui tüübikinnitus hõlmab ühte või mitut mittekomplektset varianti, tuleb märkida komplektsed või komplekteeritud variandid.
Komplektne/komplekteeritud variant/variandid:
Tüübikinnituse saanud mittekomplektsetele sõidukitüüpidele või variantidele kehtivate nõuete loetelu (arvestades vajadusel järgmiste õigustloovate aktide reguleerimisala ja viimaseid muudatusi).
Komponent |
Teema |
Õigustloova akti viide |
Viimati muudetud |
Kohaldatav variantidele |
|
|
|
|
|
(Tuleb nimetada ainult neid tüübikinnitusobjekte, millele on antud EÜ tüübikinnitus mõne üksikdirektiivi kohaselt.) |
Eriotstarbeliste sõidukite korral tehtavad erandid või kohaldatavad erisätted vastavalt XI lisale või erandid vastavalt artiklile 20:
Õigustloova akti viide |
Komponent nr |
Tüübikinnituse liik ja erandi olemus |
Kohaldatav variantidele |
|
|
|
|
Liide
Loetelu õigustloovatest aktidest, millele sõidukitüüp vastab
(täita ainult artikli 6 lõike 3 kohase tüübikinnituse puhul)
Teema |
Õigustloova akti viide (5) |
Nagu seda on muudetud aktiga |
Kohaldatav variantidele |
|
1. |
Müratase |
70/157/EMÜ |
|
|
2. |
Heitgaasid |
70/220/EMÜ |
|
|
3. |
Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked |
70/221/EMÜ |
|
|
4. |
Tagumise numbrimärgi koht |
70/222/EMÜ |
|
|
5. |
Roolimisjõud |
70/311/EMÜ |
|
|
6. |
Uksesulgurid ja -hinged |
70/387/EMÜ |
|
|
7. |
Helisignaal |
70/388/EMÜ |
|
|
8. |
Nähtavus taha |
71/127/EMÜ |
|
|
8A. |
Kaudse nähtavuse seadmed |
2003/97/EÜ |
|
|
9. |
Pidurid |
71/320/EMÜ |
|
|
10. |
Raadiohäirete summutamine |
72/245/EMÜ |
|
|
11. |
Diislisuits |
72/306/EMÜ |
|
|
12. |
Sisustus |
74/60/EMÜ |
|
|
13. |
Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed |
74/61/EMÜ |
|
|
14. |
Kaitsemehhanismiga rooliseade |
74/297/EMÜ |
|
|
15. |
Istme tugevus |
74/408/EMÜ |
|
|
16. |
Välispinnast väljaulatuvad osad |
74/483/EMÜ |
|
|
17. |
Kiirusmõõdik ja tagasikäik |
75/443/EMÜ |
|
|
18. |
Andmesildid |
76/114/EMÜ |
|
|
19. |
Turvavööde kinnituskohad |
76/115/EMÜ |
|
|
20. |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus |
76/756/EMÜ |
|
|
21. |
Helkurid |
76/757/EMÜ |
|
|
22. |
Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistused külgedel ja päevasõidutuled |
76/758/EMÜ |
|
|
23. |
Suunatuled |
76/759/EMÜ |
|
|
24. |
Tagumised numbrituled |
76/760/EMÜ |
|
|
25. |
Esituled (koos lampidega) |
76/761/EMÜ |
|
|
26. |
Eesmised udutuled |
76/762/EMÜ |
|
|
27. |
Pukseerimiskonksud |
77/389/EMÜ |
|
|
28. |
Tagumised udutuled |
77/538/EMÜ |
|
|
29. |
Tagurdustuled |
77/539/EMÜ |
|
|
30. |
Seisutuled |
77/540/EMÜ |
|
|
31. |
Turvavööd |
77/541/EMÜ |
|
|
32. |
Ettepoole suunatud vaateväli |
77/649/EMÜ |
|
|
33. |
Juhtseadiste tähistused |
78/316/EMÜ |
|
|
34. |
Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed |
78/317/EMÜ |
|
|
35. |
Klaasipuhasti/-pesur |
78/318/EMÜ |
|
|
36. |
Küttesüsteemid |
2001/56/EÜ |
|
|
37. |
Ratta porikaitsmed |
78/549/EMÜ |
|
|
38. |
Peatugede tüüp (tüübid): |
78/932/EMÜ |
|
|
39. |
CO2 heitmed/kütusekulu |
80/1268/EMÜ |
|
|
40. |
Masina võimsus |
80/1269/EMÜ |
|
|
41. |
Diiselmootori heitgaas |
88/77/EMÜ |
|
|
42. |
Külgmised allasõidutõkked |
89/297/EMÜ |
|
|
43. |
Porikaitsesüsteemid |
91/226/EMÜ |
|
|
44. |
Massid ja mõõtmed (sõidukid) |
92/21/EMÜ |
|
|
45. |
Turvaklaas |
92/22/EMÜ |
|
|
46. |
Rehvid |
92/23/EMÜ |
|
|
47. |
Kiiruspiirikud |
92/24/EMÜ |
|
|
48. |
Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid) |
97/27/EÜ |
|
|
49. |
Juhikabiini väljaulatuvad osad |
92/114/EMÜ |
|
|
50. |
Haakeseadised |
94/20/EÜ |
|
|
51. |
Süttivus |
95/28/EÜ |
|
|
52. |
Bussid |
2001/85/EÜ |
|
|
53. |
Laupkokkupõrge |
96/79/EÜ |
|
|
54. |
Külgkokkupõrge |
96/27/EÜ |
|
|
55. |
Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks |
98/91/EÜ |
|
|
56. |
Eesmine allasõidutõke. |
2000/40/EÜ |
|
|
57. |
Jalakäijate kaitse |
2003/102/EÜ |
|
|
NÄIDIS B
(kasutamiseks süsteemi tüübikinnituse puhul või sõiduki tüübikinnituse puhul seoses süsteemiga)
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
EÜ tüübikinnitusasutuse pitser
Teatis: |
|
EÜ tüübikinnitus (1) |
süsteemi/sõiduki tüübile seoses süsteemiga (1) |
EÜ tüübikinnituse laiendamine (1) |
|
EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1) |
|
EÜ tüübikinnituse tühistamine (1) |
vastavalt direktiivile …/…/EÜ/määrusele (EÜ) nr …/…, (1) viimati muudetud direktiiviga …/…/EÜ/määrusega (EÜ) nr …/… (1).
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus:
I OSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
Tüüp:
0.2.1. Kaubanimi/-nimed (kui on teada):
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (6):
0.3.1. Märgistuse asukoht:
0.4. Sõiduki kategooria (7):
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja:
II OSA
1. Lisateave (vajaduse korral): vt addendum
2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:
3. Katsearuande kuupäev:
4. Katsearuande number:
5. Märkused (kui neid on): vt addendum
6. Koht:
7. Kuupäev:
8. Allkiri:
Lisad: |
Infopakett Katsearuanne |
EÜ tüübikinnitustunnistuse nr …
addendum
Lisateave
[…]:
1.1.1. […]:
[…]
Iga osa või eraldi seadmestiku, mis on paigaldatud sõidukitüübile, et see vastaks käesolevale direktiivile või määrusele, tüübikinnitusnumber
2.1. […]:
Märkused
3.1. […]:
NÄIDIS C
(kasutamiseks osa/eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul)
Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
EÜ tüübikinnitusasutuse pitser
Teatis: |
|
EÜ tüübikinnitus (1) |
osa/eraldi seadmestiku (1) tüübile |
EÜ tüübikinnituse laiendamine (1) |
|
EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (1) |
|
EÜ tüübikinnituse tühistamine (1) |
vastavalt direktiivile …/…/EÜ/määrusele (EÜ) nr …/…, (1) viimati muudetud direktiiviga …/…/EÜ/määrusega (EÜ) nr …/… (1).
EÜ tüübikinnitusnumber:
Laiendamise põhjus:
I OSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
0.2. Tüüp:
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud osale/eraldi seadmestikule (1) (6):
0.3.1. Märgistuse asukoht:
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.7. Osade ja eraldi seadmestike korral EMÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:
0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):
II OSA
1. Lisateave (vajaduse korral): vt addendum
2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus:
3. Katsearuande kuupäev:
4. Katsearuande number:
5. Märkused (kui neid on): vt addendum
6. Koht:
7. Kuupäev:
8. Allkiri:
Lisad: |
Infopakett Katsearuanne |
EÜ tüübikinnitustunnistuse nr …
addendum
Lisateave
[…]:
1.1.1. […]:
[…]
Seadme kasutamise piirangud (kui neid on):
2.1. […]:
Märkused
3.1. […]:
(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.
(2) Kui ei ole teada tüübikinnituse väljastamise ajal, tuleb täita hiljemalt sõiduki turule toomisel.
(3) Nagu on määratletud II lisa A osas.
(4) Vt lk 2.
(5) Või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mida peetakse samaväärseks.
(6) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).
(7) Vastavalt II lisa A osa määratlusele.
VII LISA
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSTE NUMERATSIOONISÜSTEEM (1)
1. EÜ tüübikinnitusnumber koosneb kogu sõiduki tüübikinnituste korral neljast osast ning süsteemi, osa ja eraldi seadmestiku tüübikinnituste korral viiest osast, nagu selgitatakse järgmises kirjelduses. Kõigil juhtudel eraldatakse tüübikinnitusnumbri osad omavahel „*” märgiga.
1. osa: |
väiketäht „e”, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. osa: |
põhidirektiivi või määruse number. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. osa: |
viimase EÜ tüübikinnitusele kohaldatava muutva direktiivi või määruse number.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4. osa: |
kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse neljakohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid) või, üksikdirektiivi või määruse järgi antud EÜ tüübikinnituse korral, nelja- või viiekohaline number, mis tähistab baaskinnitusnumbrit. Järjestus algab 0001st iga põhidirektiivi või -määruse korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5. osa: |
kahekohaline järjenumber (vajaduse korral algab see nulliga), mis tähistab laiendust. Järjestus algab 00st iga baaskinnitusnumbri korral. |
2. Kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse korral jäetakse 2. osa ära.
Siseriikliku tüübikinnituse väljastamisel väikeseeriatena toodetud sõidukitele artikli 23 alusel asendatakse 2. osa suurtähtedega NKS.
3. 5. osa jäetakse ära ainult andmesildilt/-siltidelt.
4. Näide: Prantsusmaal pidureid käsitleva direktiivi kohaselt välja antud kolmas tüübikinnitus (veel laiendamata):
e2*71/320*98/12*0003*00
või
e2*88/77*91/542 A*0003*00 direktiivi korral, mida rakendatakse kahes etapis (A ja B).
5. Ühendkuningriigi poolt välja antud sõiduki neljanda tüübikinnituse teise laienduse näide:
e11*98/14*0004*02.
Direktiiv 98/14/EÜ on seni viimane direktiiv, mis muudab direktiivi 70/156/EMÜ artikleid.
6. Näide: Luksemburgi poolt artikli 22 alusel antud kogu sõiduki EÜ tüübikinnitus väikeseeriana toodetud sõidukile:
e13*KS[…/…]*0001*00.
7. Näide: Madalmaade poolt artikli 23 alusel antud siseriiklik tüübikinnitus väikeseeriana toodetud sõidukile:
e4*NKS*0001*00.
8. Sõiduki andmesildile/-siltidele kantud EÜ tüübikinnitusnumbri näidis:
e11*98/14*0004.
9. VII lisa ei kohaldata käesoleva direktiivi IV lisas loetletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade suhtes. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt väljastatud tüübikinnituste puhul jätkatakse asjakohastes eeskirjades ette nähtud numeratsiooni kasutamist.
(1) Osad ja eraldi seadmestikud tuleb märgistada vastavalt asjaomaste õigustloovate aktide nõuetele.
Liide
Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk
Osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärgil on:
1.1. ristkülik, mille sees on väiketäht e, millele järgneb/järgnevad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/-tähed või -number:
1 |
Saksamaa |
2 |
Prantsusmaa |
3 |
Itaalia |
4 |
Madalmaad |
5 |
Rootsi |
6 |
Belgia |
7 |
Ungari |
8 |
Tšehhi Vabariik |
9 |
Hispaania |
11 |
Ühendkuningriik |
12 |
Austria |
13 |
Luksemburg |
17 |
Soome |
18 |
Taani |
19 |
Rumeenia |
20 |
Poola |
21 |
Portugal |
23 |
Kreeka |
24 |
Iirimaa |
26 |
Sloveenia |
27 |
Slovakkia |
29 |
Eesti |
32 |
Läti |
34 |
Bulgaaria |
36 |
Leedu |
49 |
Küpros |
50 |
Malta |
1.2. Ristküliku läheduses peab olema ka tüübikinnitusnumbri 4. osas sisalduv „baaskinnitusnumber”, millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad järjekorranumbrit, mis on omistatud asjaomases üksikdirektiivis või määruses tehtud kõige hilisemale olulisele tehnilist laadi muudatusele.
1.3. Lisatähis või lisatähised ristküliku peal, mis võimaldavad identifitseerida teatavaid karakteristikuid. Täiendav teave on täpsustatud asjaomastes üksikdirektiivides või määrustes.
2. Osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärk kinnitatakse igale eraldi seadmestikule või osale nii, et see oleks kustutamatu ja selgesti loetav.
3. Addendum’is on osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärgi näidis.
1. liite addendum
Osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitusmärgi näidis
Selgitus: eespool näidatud osa tüübikinnituse väljastas Belgia numbriga 0004.01 on järjenumber, mis näitab tehniliste nõuete taset, millele antud osa vastab. Järjenumber antakse vastavalt asjaomasele üksikdirektiivile või määrusele.
NB. Käesolev näidis ei sisalda lisatähiseid.
VIII LISA
KATSETULEMUSED
(Täidab tüübikinnitusasutus ja lisab sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusele)
Andmetest peab alati selgelt nähtuma, millise variandi või versiooni korral need kehtivad. Ühe versiooni kohta võib olla ainult üks tulemus. Mitme tulemuse kombinatsioon ühe versiooni kohta on siiski lubatud, kui see viitab halvimale võimalikule juhule. Viimasel juhul tuleb lisada märkus, et tähisega (*) märgistatud objektide korral on esitatud ainult kõige ebasoodsam tulemus.
1. Mürataseme testi tulemused
Põhilise õigustloova akti ja viimase tüübikinnitusele kohaldatava muutva õigustloova akti number. Kui õigustloovat rakendatakse kahes või enamas etapis, tuleb märkida ka rakendamise etapp:
Variant/versioon: |
… |
… |
… |
Sõidumüra (dB(A)/E): |
… |
… |
… |
Seisumüra (dB(A)/E): |
… |
… |
… |
p/min–1 korral: |
… |
… |
… |
Heitgaasitesti tulemused
Mootorsõidukite heitgaasid