29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile, edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tollimaks vahemikus 3,8 % kuni 19,1 % eraldi nimetatud eksportijate suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Äriühingu Jindal Poly Films Limited, endise nimega Jindal Polyester Limited (3) (edaspidi „Jindal” või „äriühing”) poolt toodetud ja ühendusse eksporditud PET-kile impordi suhtes kehtestatud tasakaalustav tollimaks oli 7 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 18, säilitas nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 367/2006 (4) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe teise India PET-kile tootja, Garware Polyester Limited (edaspidi „Garware”) subsideerimisega, muutis nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 1288/2006 lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(4)

Komisjonil oli esmapilgul usutavaid tõendeid, et Jindali subsideerimise tase oli võrreldes esialgse uurimisega tõusnud ning et kõnealused muutused on püsivad.

(5)

Seetõttu otsustas komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatada ex officio osalise vahepealse läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikliga 19, mis piirdub Jindali subsideerimise tasemega, et hinnata, kas tuleb kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid jätkata, need kaotada või neid muuta. 2. augustil 2006. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (5) teate kõnealuse läbivaatamise algatamise kohta.

(6)

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood kestis 1. aprillist 2005 kuni 31. märtsini 2006.

(7)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult Jindalile, India valitsusele ning äriühingutele Du Pont Tejin Films (Luksemburg), Mitsubishi Polyester Film (Saksamaa), Toray Plastics Europe (Prantsusmaa) ja Nuroll (Itaalia), kes esindavad valdavat osa Euroopa PET-kile tootjatest (edaspidi „ühenduse tootmisharu”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon Jindalile küsimustiku, mille äriühing koostöövalmilt täitis. Jindali valdustesse Indias tehti kontrollkäik.

(9)

Äriühingut Jindal, India valitsust ja ühenduse tootmisharu teavitati uurimise olulistest tulemustest ja neil oli võimalus esitada oma märkused. Äriühing Jindal esitas märkused, mida käsitletakse allpool. India valitsus ei esitanud märkusi.

(10)

Vaatlusalune toode on esialgse uurimise määratluse kohaselt polüetüleentereftalaatkile (PET-kile), mis on Indiast pärit ja tavaliselt deklareeritud CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all.

(11)

Kättesaadava teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames väidetavalt anti subsiidiume:

i)

eellubade kava;

ii)

imporditollimaksude hüvituskava;

iii)

ekspordisuunitlusega üksuste kava/erimajanduspiirkondade kava;

iv)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava;

v)

ekspordi tulumaksuvabastuse kava;

vi)

ekspordi krediteerimise kava;

vii)

tollimaksuvaba täiendamise sertifikaat.

(12)

Kavad i kuni iv ja vii põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubanduse seadus”). Väliskaubanduse seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid. India valitsus on avaldanud India väliskaubanduspoliitika mitmeaastase kava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009, mis järgnes varasemale ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevale dokumendile (FTP 2004–2009). Lisaks sellele on India valitsus avaldanud FTPd 2004–2009 reguleeriva menetlusjuhendi (HOP I 2004–2009), mida regulaarselt ajakohastatakse. (6)

(13)

Alapunktis v nimetatud ekspordi tulumaksuvabastuse kavad põhinevad 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(14)

Alapunktis vi nimetatud ekspordikrediidi kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal juhendada kommertspanku ekspordikrediidi küsimuses.

(15)

Kättesaadava teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuris komisjon ka Maharashtra osariigi omavalitsuse 1993. aasta ergutussüsteemi (edaspidi „ergutussüsteem”). Süsteem põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstus-, energeetika- ja tööhõiveministeeriumi määrustel.

(16)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub FTP 2004–2009 lõigetes 4.1.3 kuni 4.1.14 ja dokumendi HOP I 2004–2009 peatükkides 4.1 kuni 4.30. Kava asendati 2006. aasta aprillis, st pärast uurimisperioodi lõppu uue lubade andmise kavaga „Advance Authorisation Scheme”. See paistab peamiselt olevat lihtsalt nimevahetus. Järgnev analüüs keskendub uurimisperioodi jooksul kehtivale eellubade kavale.

(17)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuskriteeriumide poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad füüsilise ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud FTP 2004–2009 lõikes 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele (EOU), saavad taotleda soodustusi ALSi raames ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete ALSi. Soodustusi „ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel. Kuna Jindal kasutas uurimisperioodi jooksul kuuest allkavast ainult nelja esimest, kirjeldatakse allpool üksikasjalikumalt vaid neid.

(18)

Eellubasid väljastatakse:

(19)

Nagu eespool märgitud, kasutas Jindal uurimisperioodi jooksul eellubade kava. Täpsemalt kasutas ta nelja alapunktides i kuni iv osutatud allkava.

(20)

Et India ametiasutused saaksid kontrolli läbi viia, on litsentsiomanikul seadusjärgne kohustus pidada ettenähtud vormis „tegelikkusele vastavat ja nõuetekohast arvestust loaga hõlmatud importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta” (HOP I 2004–2009, peatükk 4.30) (edaspidi „tarbimisregister”). Kontrollimine näitas, et äriühing ei pidanud nõuetekohaselt kõnealust tarbimisregistrit, st ei registreerinud seost sisendmaterjali ja tulemuseks oleva toote sihtpunkti vahel, nagu nõuab India valitsuse kehtestatud kord, hoolimata asjaolust, et ta mitte ainult ei ekspordi, vaid müüb tulemuseks olevat toodet ka siseturul.

(21)

Seoses eespool kirjeldatud allkavadega i ja iii fikseerib India valitsus nii imporditoetuse kui ekspordikohustuse (sealhulgas ekspordiga samaväärsed toimingud) mahu ja väärtuse, mis dokumenteeritakse litsentsil. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loa peal dokumenteerima. Nimetatud kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-out norms – SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud HOP I 2004–2009 II osas. PET-kile ja vahetoote PET-laastude standardseid sisend- ja väljundnorme vähendati 2005. aasta oktoobris.

(22)

Seoses allkavaga iii märgiti, et eellubade kavast tuleneva kohustuse täitmiseks tehtud ekspordiga samaväärsed toimingud hõlmasid peamiselt kontsernisisest müüki, st Jindali PET-laaste tootev üksus (millel puudub eraldi juriidilise isiku staatus) müüs PET-laastud edasiseks PET-kile tootmiseks Jindali ekspordisuunitlusega üksusele. Tooraine import toimus seoses vahetoote (PET-laastud) tootmisega. Teisisõnu käsitletakse allkava iii puhul omamaist müüki ekspordina.

(23)

Allkava iv puhul kantakse Jindali poolt siseturult ostetud kogused Jindali eelloalt maha ja kodumaisele tarnijale väljastatakse vahetarne eelluba. Sellise vahetarne eelloa omanik võib maksuvabalt importida selle toote tootmiseks vajalikku kaupa, mis edaspidi tarnitakse Jindalile toorainena vaatlusaluse toote tootmiseks.

(24)

Eespool osutatud allkava ii puhul (aastanõude eellubade kava) on loal dokumenteeritud üksnes imporditoetus. Loa valdaja on kohustatud „dokumenteerima seosed imporditavate sisendite ja tulemuseks oleva toote vahel” (HOP I 2004–2009, lõige 4.24A, alapunkt c).

(25)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast litsentsi väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega, st kokku 30 kuud).

(26)

Kontrolli käigus selgus, et tarbimisregistris näidatud äriühingu põhitooraine tarbimismäärad ühe kilogrammi PET-kile tootmiseks sõltuvalt PET-kile kvaliteedist olid vastavast SIONist madalamad. See oli selgelt nii vana PET-kile ja PET-laastude SIONi puhul, ning on seda väiksemas ulatuses ka 2005. aasta septembris, st uurimisperioodi kestel jõustunud läbivaadatud SIONi puhul. Teisisõnu lubati Jindalil SIONi kohaselt tollimaksuvabalt importida rohkem toorainet kui tootmisprotsessis tegelikult tarvis. Seetõttu oli FTP 2004–2009 kohaselt peetav tarbimisregister oluline kontrollielement. Ometi ei olnud registrit peetud nõuetekohaselt ja India valitsus ei ole seda siiani kontrollinud. Äriühing väitis, et India valitsus tasaarveldab ülemäärase soodustuse, kui litsents aegub, st 30 kuud pärast litsentsi väljastamist, kuna üldlevinud tava kohaselt kasutatakse kahte võimalikku ajapikendust, kumbki 6 kuud. Seda väidet ei saa aga kontrollida, kuna ühtegi Jindali kasutuses olevat litsentsi ei ole veel hüvitatud.

(27)

2005. aasta sügisel jõustunud muudatusi FTP 2004–2009 haldamises (kohustus saata India ametiasutustele tarbimisregister seoses litsentsi hüvitamise menetlusega) ei olnud Jindali puhul veel rakendatud. Seega ei saa selle sätte de facto kohaldamist praegu kontrollida.

(28)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, kuna maksmisele kuuluvate imporditollimaksude kogumata jätmine on India valitsuse finantstoetus ja Jindalile kasulik, kuna see parandab tema likviidsust.

(29)

Lisaks sõltuvad neli Jindali kasutatud allkava (loetletud alapunktides i kuni iv) juriidiliselt ekspordijõudlusest ja seepärast peetakse neid konkreetseteks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust. Ilmselgelt puudutab see allkavasid i, ii ja iv, kuid isegi ekspordiga samaväärsete toimingute ALS vastab käesoleval juhul sellele kriteeriumile, kuna ekspordisuunitlusega üksusele tarnimise lõplik eesmärk on tegelik eksport.

(30)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud allkavadest ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONid vaatlusaluse toote jaoks ei olnud piisavalt täpsed. Sellega on tõendatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende liigagi leebete standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Lisaks sellele ei olnud India valitsus korraldanud tarbimisregistril põhinevat tõhusat kontrolli.

(31)

Avalikustamisjärgsetes märkustes väitis äriühing, et peab nõuetekohast tarbimisregistrit ja seega on loodud piisav kontrollisüsteem vastavalt algmääruse II lisale. Lisaks väitis äriühing, et ALS toimib asendussüsteemina, nii et tollimaksuvaba sisendit saab kasutada siseturul müüdavate toodete valmistamiseks, kui tollimaksuvaba sisendit kasutatakse mõistliku aja jooksul kas otseselt või asenduse kaudu hiljem eksporditavate kaupade tootmiseks. Isegi kui äriühing pidas registrit vaatlusaluse toote teatud koguse tootmiseks kulunud tooraine kohta, ei suutnud ta tagada süsteemi, mille kaudu saaks kontrollida, milliseid sisendeid kasutati eksporttoote tootmiseks ja millistes kogustes, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 23. liites ja algmääruse II lisa II osa punktis 4. Lisaks ei kasuta ta süsteemi, mis võimaldaks kontrollida, kas sisendite kogus, mille suhtes nõutakse tagastamist, ei ületa samalaadsete eksporttoodete kogust vastavalt III lisa II osa punktile 2. Käesoleval juhul väidab komisjon pärast hoolikat kaalutlemist, et tarbitud tollimaksuvaba sisendi ja eksporditud toote vahel puudub seos ning seega ei ole piisavat kontrollisüsteemi.

(32)

Seepärast on kõnealused allkavad tasakaalustatavad.

(33)

Subsiidiumi summa arvutati järgmiselt. Lugeja on vahetootja kaudu importimise puhul kasutatavate allkavade i kuni iii alusel imporditud materjali pealt saamatajäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) summa; allkava iv puhul on lugeja vaatlusaluse toote tootmiseks uurimisperioodi jooksul kasutatud sisendite pealt saamatajäänud imporditollimaksude summa.

(34)

Äriühing väitis oma avalikustamisjärgsetes märkustes, et PET-kile tootmiseks vajaliku tooraine tollimaksud on alates 2006. aasta märtsist, st pärast uurimisperioodi lõppu, langenud 15 %lt 7,5 %ni, ja taotles, et komisjon võtaks eellubade kava subsiidiumimäära arvutamisel seda muutust arvesse. Kuigi teatud juhtudel on pärast uurimisperioodi lõppu toimunud sündmusi arvesse võetud, piirdub see ainult erakorraliste asjaoludega, mida käesoleval juhul ei esine. Seega tuleb vastavalt algmääruse artiklile 5 ja artikli 11 lõikele 1 kõnealune taotlus tagasi lükata.

(35)

Lisaks väitis äriühing avalikustamisjärgsetes märkustes, et allkava iv alusel saadud soodustus oli tegelikult hinnaerinevus, mis tekib võrreldes sisendite tavalist omamaist ostmist ja sisendite ostmist pärast seda, kui ALSist on loobutud tarnija kasuks, ning tõi selle kohta mõningaid arvutusi, kuid ei esitanud tõendeid. Siiski on soodustus arvutatud litsentsil esitatud saamatajäänud tollimaksude alusel, samal ajal kui materjali müügi-/ostuhind on puhtalt äriline otsus, mis ei mõjuta maksmata tollimaksu summat. Igal juhul esitati väide esmakordselt pärast avalikustamist ja kuna komisjonil ei olnud võimalust seda kontrollida, jäeti see arvesse võtmata.

(36)

Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummadest maha. Lugejaks võeti kogu saamatajäänud imporditollimaksude summa, mitte ülemäärane tagastamine/maksuvabastus, nagu taotleb äriühing, kuna ALS ei vasta algmääruse II lisas sätestatud tingimustele. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on nimetajaks ekspordikäive uurimisperioodil. Äriühing väitis, et ekspordiga samaväärsed toimingud tuleb arvata äriühingu kogu uurimisperioodi ekspordikäibe hulka. Kuna kõnealused toimingud aga tegelikult ei ole eksport vaid müük siseturul, ei saa neid ekspordi hulka liigitada ja seega ei kaasatud neid kogu ekspordikäibe summa hulka.

(37)

Eellubade kava suhtes kehtestatud subsiidiumimäär on 14,68 %.

(38)

Imporditollimaksude hüvituskava kirjeldus on esitatud FTP 2004–2009 lõikes 4.3.

(39)

Tuvastati, et Jindal ei kasutanud uurimisperioodil DEPBS-kava, mistõttu nimetatud kava tasakaalustava mõju hindamine ei ole vajalik.

(40)

Neid kavasid on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 6. peatükis, dokumendis HOP I 2004–2009 (EOUS), 2005. aasta erimajandustsoonide seaduses ja selle alusel kehtestatud eeskirjades (SEZS).

(41)

Kõiki äriühinguid, mis tegelevad teatud ulatuses oma toodangu või teenuste ekspordiga, välja arvatud puhtal kujul kaubandusettevõtjad, võib asutada kavade EOUS või SECZ kohaselt. Selgus, et Jindal kasutas uurimisperioodi jooksul ekspordisuunitlusega üksuste kava, aga mitte erimajandustsoonide kava. Seega keskendub analüüs ainult EOUSile.

(42)

Ekspordisuunitlusega üksuse võib asutada kõikjal Indias. See kava täiendab SEZS-kava.

(43)

Taotlus ekspordisuunitlusega üksuse staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, teatatakse viimasele heakskiiduga kaasnevatest tingimustest. Ekspordisuunitlusega üksuse skeemi kohaselt tunnustatud äriühingu staatus kehtib viis aastat ja seda saab hiljem pikendada.

(44)

FTP 2004–2009 sätestatud ekspordisuunitlusega üksuse oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse.

(45)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(46)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse 65. jao kohaselt tolli järelevalve all. Ekspordisuunitlusega üksused on seadusega kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise ning ekspordi üle. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele („kvartali- ja aastaaruanded”). Siiski ei pea [ekspordisuunitlusega üksus] „seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 lõikes 6.11.2.

(47)

Müük kodumaal toimub ja registreeritakse äriühingu enda kinnituse alusel. Ekspordisuunitlusega üksuste ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt üksuse juures.

(48)

Jindal kasutas ekspordisuunitlusega üksuse kava, et importida selle alusel imporditollimaksuta kapitalikaupu ning taotleda kohalikult turult hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastust. Ta ei kasutanud tooraine imporditollimaksudest vabastamist, kuna ekspordisuunitlusega üksus kasutab PET-kile tootmiseks toorainena PET-laaste. PET-laaste toodetakse äriühingu teises üksuses ALS-kava alusel ostetud toormaterjalist.

(49)

Ekspordisuunitlusega üksuse vabastamine kahte tüüpi imporditollimaksudest („põhitollimaks” ja „spetsiaalne lisatollimaks”) ning riikliku müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks saadud selle kava puudumisel, jääb saamata, millest ekspordisuunitlusega üksus saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna see parandab tema likviidsust.

(50)

Seega on baastollimaksust ja spetsiaalsest lisatollimaksust vabastamise ning müügimaksu tagastamise näol tegemist subsiidiumiga algmääruse artikli 2 tähenduses. Juriidiliselt sõltuvad need ekspordijõudlusest ning seepärast käsitletakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetsete ja tasakaalustatavatena. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 lõikes 6.1, on soodustuste saamise oluline eeltingimus.

(51)

Lisaks leidis kinnitust, et India valitsusel ei ole tõhusat kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). Igal juhul ei ole kapitalikaupade vabastamine tollimaksudest lubatav tollimaksutagastuse süsteem, kuna kapitalikaupu ei tarbita tootmisprotsessis.

(52)

India valitsus ei korraldanud täiendavat uurimist tegelike sisendmaterjalide alusel, ehkki seda tuleks tõhusa kontrollsüsteemi puudumisel üldjuhul teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõendanud ta, et ülemäärast tagastamist ei toimunud.

(53)

Vastavalt sellele on tasakaalustatavaks soodustuseks vabastus kõigist üldjuhul importimisel makstavatest tollimaksudest (baastollimaks ja spetsiaalne täiendav tollimaks) ning müügimaksu tagastus uurimisperioodi jooksul.

(54)

Lugeja määrati kindlaks järgmiselt: subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul tootmissektoris tehtud ostude (nt osade ja pakkematerjalide) tagastatud müügimaksu alusel. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(55)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 0,04 %.

(56)

Algmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt arvutati soodustus imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu ja kapitalikaupade ostudelt makstud tagastatud müügimaksu põhjal, jagades mõlemad summad vaatlusalust toodet tootvas tööstuses kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale. Äriühing väitis, et see oleks pidanud olema amortisatsiooninorm, mida äriühing oma raamatupidamisaruannetes kasutab; artikli 7 lõike 3 nõuet tõlgendatakse aga nii, et see viitab amortisatsiooninormile, mis on määratletud äriühingu suhtes kohaldatavates õigusnormides, käesoleval juhul 1956. aasta äriühingute seaduses. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uurimisperioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja näitaks kogu kasu, mida subsiidiumi saaja on selle kava raames saanud. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha, nii saadi lugeja. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ja lõikele 3 on see subsiidiumisumma jaotatud vaatlusaluse toote müügist saadud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Äriühing väitis, et ekspordiga samaväärsed toimingud tuleb arvata kogu ekspordikäibe hulka, kuid see väide lükati tagasi eespool põhjenduses 36 esitatud põhjustel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 1,26 %.

(57)

Seega oli kogu EOU-kava subsiidiumimarginaal Jindali jaoks 1,3 %.

(58)

EPCGS-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 5. peatükis ja dokumendi HOP I 2004–2009 5. peatükis.

(59)

Kava alusel on abikõlblikud tugitootjate ja teenuse pakkujatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad. Selgus, et Jindal kasutas seda kava uurimisperioodi jooksul.

(60)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni 10 aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks väljastab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu maksmisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist võimaldab kava kõigile selle alusel imporditud kapitalikaupadele 5protsendilist vähendatud imporditollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks.

(61)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, kuivõrd India valitsus jääb ilma tulust, mida ta vastasel korral saaks. Lisaks toob tollimaksu vähendamine eksportijale kasu, sest impordi arvelt säästetud tollimaksude maksmata jätmine parandab tema likviidsust.

(62)

Peale selle sõltub EPCGS juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(63)

Seda kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate kaupade tootmisel.

(64)

Lugeja määrati kindlaks järgmiselt: subsiidiumisumma arvutati kooskõlas algmääruse artikli 7 punktiga 3 imporditud kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati PET-kile tootmisharus kõnealuste kapitalikaupade tavalisele amortisatsiooniperioodile, milleks pidi eespool põhjenduses 56 esitatud põhjustel olema 1956. aasta äriühingute seaduses määratletud amortisatsiooninorm, mitte äriühingu poolt tegelikult kasutatav amortisatsiooninorm. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(65)

Äriühing väitis, et ECPG-kava alusel Khanveli üksuse tarbeks tollimaksuvabalt imporditud kapitalikaubad ei olnud enam kasutuses ning nende kaupadega seotud soodustust ei tohiks lugejasse arvata. Kuna aga ei ole tõendeid selle kohta, et kõnealused kaubad ei ole enam äriühingu käsutuses või et neid enam ei kasutata, peab komisjon selle väite arvestamata jätma.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jaotati see subsiidiumisumma kogu vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv ekspordijõudlusest. Äriühing väitis, et ekspordiga samaväärsed toimingud tuleb arvata kogu ekspordikäibe hulka, kuid see väide lükati tagasi eespool põhjenduses 36 esitatud põhjustel. Jindal sai subsiidiumi 1,11 %.

(67)

Nimetatud kava õiguslik alus sisaldub 1961. aasta tulumaksuseaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega. Viimases sätestatakse igal aastal maksude kogumise alus ning mitmesugused vabastused ja mahaarvamised, mida on võimalik taotleda. Nt ekspordisuunitlusega üksused võivad taotleda tulumaksuvabastust 1961. aasta tulumaksuseaduse jao 10B alusel.

(68)

Kuna ei leitud, et Jindal oleks ekspordi tulumaksuvabastuse kava alusel toetust saanud, ei ole nimetatud kava tasakaalustava mõju edasine analüüs vajalik.

(69)

Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (RBI) üldistes ringkirjades IECD nr 5/04.02.01/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 10/04.02.01/2003-04 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(70)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad. Selgus, et Jindal kasutas seda kava uurimisperioodi jooksul.

(71)

Nimetatud kava alusel sätestab RBI kohustuslikus korras ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära ülempiiri nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, „et muuta krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste määradega”. ECS koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast („pakenduskrediit”), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud krediiti, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, mis näeb ette käibekapitali laenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(72)

Nende RBI üldiste ringkirjade tulemusena saavad eksportijad ekspordikrediiti soodusintressimääraga, võrreldes tavalise kommertskrediidi („sularahakrediidi”) intressimääradega, mis määratakse kindlaks turul valitsevate tingimuste alusel.

(73)

Vähendades rahastamiskulusid võrreldes turuintressimääradega, annavad eespool nimetatud soodusintressid kõnealusele eksportijale soodustuse algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Hoolimata asjaolust, et ECSi raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 taande iv tähenduses. RBI on avalik-õiguslik asutus, kuuludes seetõttu algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud „valitsuse” mõiste alla, ning ta annab kommertspankadele korralduse eksportivatele äriühingutele soodsa rahastamise võimaldamiseks. Nimetatud soodustingimustel rahastamine on samaväärne subsiidiumiga, mida loetakse algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks, kuna soodusintressimäärad sõltuvad ekspordijõudlusest.

(74)

Subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui oleks kohaldatud turu intressimäärasid nagu äriühingu võetud tavaliste kommertslaenude puhul. See subsiidiumisumma (lugeja) jaotati kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Jindal sai ECSi alusel kasu ning sai 0,1 % suuruse subsiidiumi.

(75)

Selle kava õiguslik alus on esitatud FTP 2004–2009 lõikes 4.2.

(76)

Kuna ei leitud, et Jindal oleks uurimisperioodi jooksul tollimaksuvaba täiendamise sertifikaadi alusel toetust saanud, ei ole nimetatud kava tasakaalustava mõju edasine analüüs vajalik.

(77)

Et soodustada tootmisettevõtete loomist osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele stiimuleid kava raames, mida üldiselt tuntakse „ergutussüsteemi” nimetuse all. Kava on pärast selle loomist korduvalt muudetud, 1. oktoobrist 1993 kuni 31. märtsini 2001 kohaldati „1993. aasta kava” ning viimane muudatus, PSI 2006, tehti 2006. aasta kevadel „Maharashtra tööstus-, investeerimis- ja infrastruktuuripoliitika 2006” raames ja see peaks kehtima 31. märtsini 2011. aastal. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on otsetoetused nn tööstuse edendamise subsiidiumide kaudu, vabastus kohalikust müügimaksust ja elektrimaksust ning kohaliku octroi-maksu tagasimaksmine.

(78)

Jindal saab toetust kuni 2011. aasta maini endiselt 1993. aasta ergutussüsteemi kava, mitte selle järglaste alusel. Seetõttu hinnati käesoleval juhul ainult 1993. aasta ergutussüsteemi kava.

(79)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud investeerima vähearenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Nimetatud piirkonnad liigitatakse vastavalt nende majandusarengule eri kategooriatesse (nt vähearenenud piirkond, vähem arenenud piirkond ja kõige vähem arenenud piirkond). Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(80)

Riikliku müügimaksu tagastamine valmistoodangu müügi pealt. Kaupade suhtes kohaldatakse tavaliselt riiklikku müügimaksu (osariikidevahelise müügi puhul) või varasemal ajal osariigi müügimaksu (osariigi piires toimuva müügi puhul) erinevatel tasemetel sõltuvalt osariigist/osariikidest, kus tehinguid teostatakse. 2005. aasta aprillis asendati Maharashtra osariigi müügimaksualased õigusaktid käibemaksusüsteemiga. Vabastuskava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastatakse määratud üksused kohaliku müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes ise vastab kava tingimustele. Selgus, et Jindal kasutas seda maksuvabastust seoses uurimisperioodi jooksul toimunud müügitehingutega.

(81)

Elektrimaksu tagasimaksmise kava. Tingimustele vastavatele üksustele tagastatakse tootmise eesmärgil tarbitud elektrilt makstud elektrimaks seitsme aasta jooksul alates kaubandusliku tootmise alustamisest. Jindali puhul lõppes kõnealune seitsmeaastane periood 31. märtsil 2003. Seega ei vastanud Jindal enam elektrimaksu tagasimaksmise tingimustele.

(82)

Kohaliku octroi-maksu tagasimakse kava. Kohaliku maksuga maksustavad India kohalikud omavalitsused, sealhulgas Maharashtra osariigi valitsus, linna territoriaalpiiridesse toodavaid kaupu. Tööstusettevõtetel on õigus saada Maharashtra valitsuselt kohalik maks tagasi, kui nende tootmisrajatis paikneb osariigi territooriumil teatud kindlates linnades. Tagastatav kogusumma piirdub 100 %ga põhikapitali tehtud investeeringust. Jindali tehas asub väljaspool linnapiiri ning seega kohalikust maksust vabastatud, kõnealune allkava ei ole järelikult käesoleval juhul kohaldatav.

(83)

Jindal sai uurimisperioodi jooksul tagasi ainult müügimaksu valmistoodangu müügi pealt, mille kohta varem on leitud, et see ei too selle saajale mingit kasu (määruse (EÜ) nr 367/2006 põhjendus 114). Järelikult ei ole PSI käesoleval juhul tasakaalustatav.

(84)

Vastavalt algmääruse sätetele määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa on uuritud eksportiva tootja puhul 17,1 %. Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnise.

(85)

Vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 uuriti, kas olemasolevast meetmest ei piisa kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks.

(86)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul sai Jindal jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume. Lisaks sellele on käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud subsiidiumi määr märkimisväärselt kõrgem esialgse uurimise käigus kindlaks tehtust. Puuduvad tõendid selle kohta, et kavad lähitulevikus katkestatakse või lõpetatakse.

(87)

Kuna on tõendatud, et äriühing saab palju suuremat subsiidiumi kui varem ning et tõenäoliselt saab ta edaspidigi suuremaid subsiidiumisummasid, kui esialgsel uurimisel kindlaks määrati, siis leitakse, et olemasolevast meetmest ei piisa kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks ning et meetme taset tuleks seetõttu muuta, kajastamaks uusi uurimise tulemusi.

(88)

Pidades silmas Jindali subsideerimise osas tehtud järeldusi ning tuvastatud kehtivate meetmete ebapiisavust kahjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks, tuleks Jindali suhtes kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu muuta, et kajastada subsideerimise uusi väljaselgitatud tasemeid.

(89)

Muudetud tasakaalustav tollimaks tuleks kehtestada käesoleva läbivaatamise käigus leitud uue subsiidiumimäära põhjal, kuna esialgse uurimise käigus arvutatud kahjumarginaal jääb kõrgemaks.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 1 ja määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Kuna Jindali puhul on kehtestatud vaatlusaluse toote suhtes 0 % dumpinguvastane tollimaks, seega need sätted käesoleval juhul ei kehti.

(91)

Äriühingut Jindal, India valitsust ja ühenduse tootmisharu teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada kehtivate meetmete muutmist ning neil oli võimalus märkuste esitamiseks. India valitsus ei esitanud märkusi ning Jindali märkusi käsitleti põhjendustes iga asjaomase punkti juures.

(92)

Avalikustamisjärgsetes märkustes palus äriühing komisjonil heaks kiita hinnakohustis tuvastatud tasakaalustatavate subsiidiumide korvamiseks. Komisjon analüüsis äriühingu pakkumist ja leidis, et hinnakohustist ei saa heaks kiita. Tooterühmadel põhinevad hinnakohustised, nagu pakkus välja äriühing, annavad suure paindlikkuse toodete tehniliste omaduste rühmasiseseks muutmiseks. PET-kilel on mitmeid jätkuvalt arenevaid omadusi, mis määravad suures osas müügihinna. Seega on nende omaduste muutustel märkimisväärne mõju hindadele. Katse rühmasid alarühmadeks jagada, et neid füüsikaliste omaduste poolest ühetaolisemaks muuta, tooks kaasa rühmade mitmekordistumise, mis muudaks jälgimise teostamatuks, tehes importimisel tolliasutuste jaoks eriti keeruliseks tootetüüpide erinevuste eristamise ning toodete klassifitseerimise rühmade kaupa. Neil põhjustel peetakse hinnakohustise heakskiitmist ebaotstarbekaks algmääruse artikli 13 lõike 3 tähenduses. Jindalit teavitati ja talle anti võimalus esitada märkusi. Siiski ei muutnud tema märkused eespool esitatud järeldust.

(93)

Kuna varem Jindaliga seotud olnud äriühing India Polyfilms Limited ühines Jindaliga 1. aprillil 1999 ja ei moodusta enam eraldi üksust, jäeti see artikli 1 lõikes 2 esitatud loetelust välja,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/12

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/14

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) sätestatakse fusarium-toksiinide piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)

Tuleb kehtestada ranged piirnormid, mida on võimalik mõistlikkuse piires saavutada heade põllumajandus- ja tootmistavade järgimise abil ning toidu tarbimisega seotud riske arvesse võttes.

(3)

Kasvuaegsed kliimatingimused, eriti õitsemise ajal, mõjutavad suurel määral fusarium-toksiinide sisaldust. Teataval määral aitab Fusarium'itega saastumist vältida heade põllumajandustavade järgimine, mille abil viiakse ohutegurid miinimumini. Komisjoni 17. augusti 2006. aasta soovitus 2006/583/EÜ fusarium-toksiinide vältimise ja vähendamise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes (3) (sealhulgas maisis ja maisitoodetes) sisaldab fusarium-toksiinide (zearalenooni, fumonisiinide ja trihhotetseenide) teraviljas esinemise vältimise ja vähendamise üldpõhimõtteid, mis on aluseks riiklike tegevusjuhiste väljatöötamisel.

(4)

2005. aastal kehtestati fusarium-toksiinide piirnormid teraviljas ja teraviljatoodetes, sealhulgas maisis ja maisitoodetes. Maisi puhul ei ole kõigi fusarium-toksiinide, eelkõige zearalenooni ja fumonisiinide B1 ja B2 tekkepõhjused täpselt teada. Seetõttu nähti ette, et alates 1. juulist 2007 kohaldatakse deoksünivalenooli ja zearalenooni ning alates 1. oktoobrist 2007 fumonisiinide B1 ja B2 piirnorme maisi ja maisitoode suhtes, kui toksiinide esinemise ja tekke kohta saadud uue informatsiooni alusel ei muudeta piirnorme enne neid kuupäevi. See ajavahemik võimaldas toidukäitlejatel nende mükotoksiinide tekkepõhjusi uurida ja töötada välja meetmeid, mis aitaksid võimalikult suurel määral vältida nende toksiinide esinemist teraviljas.

(5)

Alates 2005. aastast saadud teavet arvesse võttes selgub, et on vaja muuta kõnealuseid piirnorme ning ka nende normide rakendamise aega maisi ja maisitoodete korral.

(6)

Hiljuti esitatud teave näitab, et võrreldes 2003. ja 2004. aasta saakidega olid 2005. ja 2006. aasta maisisaagi korral peamiselt zearalenooni ja fumonisiinide ning vähemal määral deoksünivalenooli sisaldus kõrgem, mida võib põhjendada ilmastikutingimustega. Ettenähtud zearalenooni ja fumonisiinide piirnormidest ei saa seega teatavate ilmastikutingimuste korral maisi suhtes kinni pidada, isegi kui rakendatakse vältimise meetmeid nii suures ulatuses kui võimalik. Seega on vaja piirnorme muuta, et vältida turuhäireid ja säilitada rahvatervise kaitse kõrge tase, kindlustades, et toksiinide sattumine inimorganismi on märgatavalt väiksem kui soovituslikud kogused.

(7)

Selleks et tagada kõnealuste piirnormide korrektne ja sujuv rakendamine, on asjakohane kohaldada neid kõigi maisisortide ja -toodete suhtes hooaja jooksul; seega tuleks piirnormide kohaldamise kuupäev määrata järgmise saagikoristusaasta turustushooaja algusesse. Kuna tavaliselt algab Euroopas maisikoristus septembri keskel ja kestab oktoobri lõpuni, on asjakohane määrata piirnormide kohaldamise kuupäevaks 1. oktoober 2007.

(8)

Eespool toodut arvesse võttes kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. juulist 2007.

(9)

Samuti tuleks teha mitmeid väiksemaid tehnilisi parandusi.

(10)

On asjakohane sätestada, et piirnorme ei kohaldata töötlemata maisi suhtes, mis on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (tärklise tootmine). Teaduslikult on tõestatud, et hoolimata fusarium-toksiinide leidumisest töötlemata maisis, ei ole fusarium-toksiine leitud maisist toodetud tärklises või leiti neid äärmiselt vähesel määral. Vaatamata sellele peavad toidukäitlejad, kes kasutavad töötlemisviisina märgjahvatust, kontrollima selle töötlemisprotsessi käigus tekkivate ja loomasöödana kasutatavate kõrvalsaaduste vastavust komisjoni 17. augusti 2006. aasta soovituses 2006/576/EÜ (deoksünivalenooli, zearalenooni, ohratoksiin A, T-2 ja HT-2 ja fumonisiinide esinemise kohta loomasöödaks ettenähtud toodetes) (4) esitatud soovituslikele sisaldustele, et kaitsta inimeste ja loomade tervist.

(11)

Töötlemata maisi ühest partiist saadakse kuivjahvatuse tulemusena erineva osakese suurusega jahvatusfraktsioonid. Teaduslikud andmed näitavad, et väiksemate osakestega jahvatusfraktsioonid sisaldavad rohkem fusarium-toksiine kui suuremate osakestega jahvatusfraktsioonid. Maisi jahvatusfraktsioonid on jaotatud kombineeritud nomenklatuuri erinevatesse rubriikidesse osakese suuruse järgi vastavalt läbivusele 500mikronilise avasuurusega metallsõelast. Jahvatusfraktsioonile väiksema ja suurema osakese suurusega kui 500 mikronit tuleb kehtestada erinevad piirnormid, et arvestada erinevate fraktsioonide saastatuse taset.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

artikli 11 punkt b asendatakse järgmisega:

2.

lisa 2. jagu muudetakse järgmiselt:

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/18

(1)

Viimastel aastatel on toiduainete tasuta jaotamine määruse (EMÜ) nr 3730/87 alusel osutunud väga edukaks ja abisaajatele väärtuslikuks aina rohkemates osalevates liikmesriikides. Siiski on audititoimingud näidanud vajadust teha komisjoni määruses (EMÜ) nr 3149/92 (2) mõned sõnastuslikud kohandused. Lisaks on põllumajandusturu olukord muutunud ning tarvis on mõningal määral kohandada programmi rakenduseeskirju.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 1 lõikega 1 on kehtestatud liikmesriikidele, kes soovivad osaleda järgmises toiduainete jaotamise aastaplaanis ühenduses enim puudustkannatavate isikute huvides, komisjoni informeerimise kuupäevaks 15. veebruar. Eelarve planeerimise hõlbustamiseks tuleb see kuupäev asendada 1. veebruariga.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 3 lõike 2 esimeses, teises ja kolmandas lõigus on nähtud ette mõningad tähtajad, mida tuleb abisaajast liikmesriigil sekkumistoodete laost välja võtmise osas järgida. Et neid tähtaegu paremini järgitaks, tuleb ette näha, et tähtaegade ületamise korral ei kanta enam ladustamiskulusid ühenduse eelarvest. Nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 neljandas lõigus on sekkumistoodete laost välja võtmiseks ette nähtud 60 päeva alates eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest. Võttes arvesse, et mõningates keeleversioonides on ebaselge, missugusest toimingust alates eespool nimetatud tähtaega arvestama hakatakse, on vaja selle sätte sõnastust täpsustada.

(4)

Määruses (EMÜ) nr 3149/92 ei ole nähtud ette tähtaega toodete turult varumise toiminguteks artikli 2 lõike 3 punktide c ja d alusel. Neid toiminguid võib seega teha kuni programmi rakendusperioodi lõpuni. Nende toimingute tegemiseks tuleb kehtestada tähtaeg, mis võimaldaks säilitada järjepidevuse eelarveaastast lähtuvalt. Nende toimingute raames on tarvis ette näha ka tagatisi käsitlevad sätted, et kindlustada tarnelepingu korralik täitmine.

(5)

Võttes arvesse, et võimalus saada turult töödeldud põllumajandustooteid või toiduaineid, tasudes nende eest sekkumisvarudest pärit toodetega, on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 4 lõike 2 punkti a teise lõigu kolmandas taandes. Tuleb täpsustada, et see võimalus on osa plaani normaalsest rakendamisest. Kuna laos olemasolevate sekkumistoodete hulk on tunduvalt vähenenud, on vaja ette näha, et piisab, kui saadud toiduained sisaldavad koostisainet, mis kuulub sekkumistootega samasse tooterühma.

(6)

Et paremini rahuldada heategevuslike organisatsioonide vajadusi ja laiendada tarnitavate toiduainete valikut, nähti ette, et sekkumisvarudest pärit tooteid võib toiduainete valmistamiseks lisada teistesse toodetesse. Laos olemasolevate sekkumistoodete valiku tunduva vähenemise tõttu on vaja kaotada kohustus järgida minimaalset sekkumistoodete sisaldust lõpptootes.

(7)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 4 lõike 1 punktis b on nähtud ette võimalus varuda turult toodet, mis kuulub samasse liiki kui toode, mida sekkumisvarudes ajutiselt ei ole. Nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 punkti a teise lõigu kolmandas taandes on lubatud saada turult töödeldud põllumajandustooteid või toiduaineid, tasudes nende eest sekkumisvarudest pärit sama liiki toodetega. Need võimalused tuleb lisada eeskirjadesse, mis käsitlevad sekkumistoote töötlemist ja on ette nähtud nimetatud määruse artikli 4 lõikes 2a. Samaaegselt on selguse huvides tarvis muuta artikli 4 lõike 1 struktuuri.

(8)

Selgitamaks tagatiste vabastamist käsitlevate sätete kohaldamist juhtudel, kui teiseseid nõudeid pole täidetud, tuleks määrata eeskirjad vähenduste kohaldamiseks vastavalt 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artikli 23 lõike 2 punktile a ja punkti b kolmandale taandele.

(9)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 4 lõike 4 teise lõigu alusel on liikmesriigid kohustatud saatma pakkumismenetluse teadaannete näidised komisjonile enne plaani rakendusperioodi algust. See kohustus muudab korra haldamise asjatult keerukaks ning tuleb seetõttu kaotada.

(10)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 2 lõike 3 sõnastuses tehtud muudatuste järel tuleb selguse huvides kohandada mõningaid selles lõikes olevaid viiteid.

(11)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklis 7 on määratud kindlaks kord, mida tuleb järgida üleviimise puhul. Et üleviimiseks on vaja sihtliikmesriigi ja tarnijast liikmesriigi tihedat koostööd, on tarvis, et tarnijast liikmesriik teeks kõnesolevad toimingud nii lihtsaks kui võimalik, et nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud tähtaegu oleks võimalik järgida ja et toiminguid saaks teha vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (4) artiklile 2. Selles kontekstis tuleb täpsustada, et sihtliikmesriigi sekkumisameti välja antud väljaviimiskorraldus on dokument, mida nõutakse, et tarnijaliikmesriigi sekkumisamet võiks anda tooted tarnija käsutusse. Lisaks tuleb laost väljavõtmise kontrolli tagamiseks näha ette, et tarnijast liikmesriigi sekkumisamet teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust laost väljavõtmise toimingu lõppemisest.

(12)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklis 8a, milles on täpsustatud makse-eeskirju, ei ole antud juhiseid mittetäielike maksetaotluste puhuks. On tarvis täpsustada eeskirju, mida tuleb järgida, ning karistusi, mida niisugustel juhtudel tuleb kohaldada. Lisaks on vaja ette näha meetmed, mille ühendus peab võtma makseviivituse puhul.

(13)

Kogemus on näidanud, et Euroopa Liidu kodanikud ei olnud piisavalt teadlikud rollist, mida etendas ühendus ebasoodsas olukorras elanikkonnale antavas toiduabis. Seega tuleb ette näha Euroopa Liidu lipu kandmine pakenditele.

(14)

On vaja täpsustada jaotusahela tasandeid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud kontrolli. Lisaks on tarvis täpsustada karistusi, mida tuleb kohaldada, kui erinevad jaotamises osalevad isikud jätavad oma kohustuse täitmata või täidavad seda mittenõuetekohaselt.

(15)

Seetõttu tuleb määrust (EMÜ) nr 3149/92 vastavalt muuta.

(16)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud,

1.

Artikli 1 lõikes 1 asendatakse kuupäev „15. veebruar” kuupäevaga „1. veebruar”.

2.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

5.

Artiklile 8a lisatakse järgmised lõigud:

„Teises lõigus ette nähtud tähtaeg võidakse siiski peatada kirjaliku teatega ettevõtjale või toodete jaotamiseks määratud organisatsioonile tõendavates dokumentides esinevate oluliste puuduste korral. Tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil saadi kätte taotletud dokumendid, mis tuleb edastada 30 kalendripäeva jooksul. Kui dokumente ei edastata selle tähtaja jooksul, kohaldatakse esimeses lõigus täpsustatud vähendamist.

Välja arvatud vääramatu jõu juhtumi korral ja võttes arvesse kolmandas lõigus ette nähtud peatamise võimalust, annab teises lõigus ette nähtud kahekuulise tähtaja mittejärgimine alust liikmesriigile mõeldud hüvitise vähendamiseks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklis 9 ette nähtud eeskirjadele. (6)

6.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

7.

Lisast saab I lisa ja selle pealkiri asendatakse järgmisega:

8.

Käesoleva määruses lisas esitatud tekst lisatakse II lisana.

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. oktoobrist 2007 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/29

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada samas korras kui toetus. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)

Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/31

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)

Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/33

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/35

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)

Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)

Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 14.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/37

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) kohaselt, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 75/456/EMÜ, (1) kohustub ühendus ostma ja importima tagatud hindadega kindla koguse Indiast pärit toor-roosuhkrut või valget roosuhkrut, mida India kohustub talle tarnima. Kokkuleppe artiklis 11 on sätestatud, et kumbki pool võib kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest teisele poolele kirjalikult kaks aastat ette.

(2)

Seoses sekkumise lõpetamisega reformitud suhkruturu ühises korralduses ei saa enam sekkumisostudega tagada suhkru sisehindu. Seega on mõistlik lõpetada tagatud hindadega süsteem suhkru puhul, mida imporditakse kokkuleppe alusel.

(3)

Seepärast on vaja kokkulepe denonsseerida vastavalt selle artiklile 11 ja teatada Indiale kui kokkleppele allakirjutanule kõnealusest denonsseerimisest,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/38

(1)

Vastavalt 28. veebruaril 1975 allakirjutatud AKV-EMÜ Lomé konventsioonis sisalduvale AKV-riikidest pärit suhkrut käsitlevale 3. protokollile ja nimetatud konventsioonile lisatud asjakohastele deklaratsioonidele („suhkruprotokoll”), mis on esitatud koostöölepingus ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, alla kirjutatud 23. juunil 2000. aastal Cotonous („AKV-EÜ partnerlusleping”) (1) V lisaga liidetud 3. protokollis, kohustub ühendus ostma ja importima tagatud hindadega kindla koguse toorsuhkrut või valget roosuhkrut, mis pärineb allakirjutanud AKV riikidest ning mida kõnealused riigid on kohustunud ühendusse tarnima. Suhkruprotokollis sätestatakse, et ühendus võib iga AKV riigi suhtes ja iga AKV riik võib ühenduse suhtes protokolli denonsseerida, sellest kaks aastat ette teatades.

(2)

AKV riikide suhtes praegu kohaldatavad kaubandussätted, mis on esitatud AKV-EÜ partnerluslepingu V lisas, kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2007. AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 36 kohaselt sätestatakse majanduspartnerluslepingutes uus õiguslik raamistik, mis reguleerib kaubandussuhteid AKV riikidega ja sellega asendatakse AKV-EÜ partnerluslepinguga ette nähtud kaubandusrežiim. AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 36 lõikes 4 on nõutud, et lepinguosalised vaataksid suhkruprotokolli läbi seoses majanduspartnerluslepinguid käsitlevate läbirääkimistega. 14. novembril 2001 WTO ministrite konverentsil Dohas ühendusele antud vabastus GATTi I artiklis sätestatud kohustustest AKV riikidele AKV-EÜ partnerluslepingu kohaste kaubandussoodustuste puhul lõpeb samuti 31. detsembril 2007.

(3)

Tagamaks, et majanduspartnerluslepingutega ette nähtud impordikord hõlmaks ka suhkru importimise korda, on asjakohane võtta meetmeid, mis tagavad suhkruprotokolli ja selles sisalduvate kohustuste kohaldamise lõpetamise piisavalt aegsasti, pidades silmas suhkruprotokollis sätestatud kaheaastase etteteatamise nõuet.

(4)

Suhkruprotokollist tulenev korraldus on teeninud nii AKV riikide kui ka ühenduse huve, kindlustades AKV riikide eksportijatele juurdepääsu tulutoovale turule ning tagades ühenduse roosuhkru rafineerijate regulaarse varustatuse. Siiski ei saa suhkruprotokollist tulenevat korraldust enam säilitada. Ühenduse reformitud suhkruturu raames ei taga ühendus enam Euroopa suhkrutootjatele makstavaid hindu, kuna varasem sekkumismehhanism järk-järgult kaotatakse.

(5)

Seoses üleminekuga AKV riikide ja ELi kaubanduse liberaliseerimisele ei saa üheaegselt kehtida piiramata kogused ning suhkruprotokolli kohased hinna- ja mahutagatised. Vähimarenenud riikidele on kavas tagada suhkru piiramatu turulepääs algatuse „Kõik peale relvade” (Everything But Arms – EBA) raames alates 1. juulist 2009. Kuna üleminekuperioodi teise etapi algus on kavandatud 1. oktoobriks 2009, tuleks EBA suhkruturukorraldust vastavalt kohandada.

(6)

Denonsseerimine ei piira võimalust sõlmida edaspidi ühenduse ja AKV riikide vaheline vastastikune suhkrut käsitlev leping üldiste majanduspartnerluslepingute raames.

(7)

Seepärast on vaja suhkruprotokoll denonsseerida vastavalt selle artiklile 10 ja teatada denonsseerimisest kõikidele suhkruprotokollile allakirjutanud AKV riikidele,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/40

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva juba turul, samal ajal kui kõnealuseid aineid tööprogrammi raames järk-järgult uuritakse.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Nimetatud loetelusse kuulub ka metomüül.

(3)

Metomüüli toimet inimeste tervisele ja keskkonnale on taotleja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätetele. Lisaks on kõnealustes määrustes määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) asjaomased hindamisaruanded ja soovitused vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Metomüüli puhul oli referentliikmesriik Ühendkuningriik ja kogu asjaomane teave esitati 3. mail 2004.

(4)

Hindamisaruande kohta on liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet esitanud vastastikused eksperdihinnangud ning see aruanne on esitatud komisjonile 23. juunil 2006. aastal EFSA kokkuvõttena, milles käsitletakse vastastikuseid eksperdihinnanguid pestitsiidse toimeaine metomüüli ohuanalüüsi kohta. (4) Liikmesriigid ja komisjon on kõnealuse hindamisaruande toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud mitmeid küsitavusi. Eelkõige ületab olemasoleva teabe põhjal kasutaja kokkupuude ainega kokkupuutumise vastuvõetava ulatuse ning ei ole ka tõestatud, et töötajate ja kõrvalseisjate kokkupuuted oleksid vastuvõetavad. Peale selle võib seoses ökotoksikoloogiaga karta suurt ohtu lindudele ja imetajatele, veeorganismidele, mesilastele ja muudele kui sihtliigi lülijalgsetele.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja on esitanud omapoolsed märkused, mida on tähelepanelikult uuritud. Vaatamata esitatud väidetele on eespool nimetatud küsitavused jäänud siiski lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamine ei ole näidanud, et metomüüli sisaldavad taimekaitsevahendid vastaksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)

Seepärast ei tohiks metomüüli kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)

Tuleks võtta meetmeid tagamaks, et metomüüli sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendusi metomüüli sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude müügiks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks tuleks piirata 12 kuuga, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamist ühe järgneva kasvuperioodi jooksul, mis tagab, et metomüüli sisaldavad taimekaitsevahendid jäävad põllumajandustöötajatele kättesaadavaks 18 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(10)

Käesolev otsus ei piira metomüüli kohta taotluse esitamist vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 seoses selle võimaliku kandmisega kõnealuse direktiivi I lisasse.

(11)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei avaldanud esimehe kehtestatud ajavahemiku jooksul arvamust, mistõttu esitas komisjon nõukogule kõnealuste meetmetega seotud ettepaneku. Et direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõike 2 teises lõigus sätestatud tähtaja möödumisel ei olnud nõukogu kavandatud rakendusakti vastu võtnud ega rakendusmeetmeid käsitleva ettepaneku suhtes oma vastuseisu väljendanud, tuleb komisjonil seega kõnealused meetmed vastu võtta,

a)

metomüüli sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse hiljemalt 19. märtsil 2008;

b)

alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata metomüüli sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid.

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/42

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, samal ajal kui kõnesolevaid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Trifluraliin kuulub nimetatud loendisse.

(3)

Trifluraliini mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on taotleja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätetele. Lisaks on kõnealustes määrustes määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjakohased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Trifluraliini puhul oli referentliikmesriigiks Kreeka ja kogu asjakohane teave esitati 11. juulil 2003.

(4)

Hindamisaruande kohta on esitanud vastastikused eksperdihinnangud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm ning see esitati komisjonile 14. märtsil 2005. aastal EFSA kokkuvõttena, milles käsitletakse vastastikuseid eksperdihinnanguid pestitsiidse toimeaine trifluraliini riskianalüüsi kohta. (4) Liikmesriigid ja komisjon vaatasid selle aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 16. märtsil 2007 komisjoni läbivaatamisaruandena trifluraliini kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud terve rida küsimusi. Trifluraliin on veeorganismide, eelkõige kalade suhtes kõrge mürgisusega. Samuti on see väga püsiv pinnases ja raskesti biolagunduv. Lisaks on sel potentsiaal akumuleeruda. Eelkõige veeorganismide puhul on see oluliselt suurem direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud maksimaalsest biokontsentratsiooni tegurist (BCF), osutades selliste organismide puhul bioakumulatsiooni võimalikkusele. Suure lenduvuse tõttu ei saa välistada trifluraliini kaugedasikandumist õhu kaudu ja vaatamata kiirele fotokeemilisele lagunemisele on järelevalveprogrammid näidanud selle liikumist kasutamiskohast kaugele asuvatesse paikadesse. Nimetatud probleemide tõttu on ilmne, et trifluraliin ei vasta direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kriteeriumidele.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja esitas omapoolsed märkused, mida on hoolikalt uuritud. Vaatamata teavitaja esitatud väidetele jäid tuvastatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja hinnatud teabe põhjal koostatud hindamistest ei selgu, et võib loota, et trifluraliini sisaldavad taimekaitsevahendid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastavad direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)

Seepärast ei tuleks trifluraliini kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)

Tuleks võtta meetmed tagamaks, et trifluraliini sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul ja neid ei pikendata ning selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendusi trifluraliini sisaldava taimekaitsevahendi olemasolevate varude müügiks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks tuleks piirata kaheteistkümne kuuga, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamist ühe järgneva kasvuperioodi jooksul, mis tagab, et trifluraliini sisaldavad taimekaitsevahendid on põllumajandustootjatele kättesaadavad 18 kuu jooksul alates käeoleva otsuse vastuvõtmisest.

(10)

Käesolev otsus ei piira trifluraliini kohta taotluse esitamist vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 seoses selle võimaliku kandmisega kõnealuse direktiivi I lisasse.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

trifluraliini sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse alates 20. märtsist 2008;

b)

alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega uuendata trifluraliini sisaldavate taimekaitsevahendite lubasid.

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/44

(1)

Komisjoni 14. novembri 2006. aasta otsus 2006/779/EÜ loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga Rumeenias (3) võeti vastu Rumeenias esinenud sigade klassikalise katku puhangute tõttu.

(2)

Otsust 2006/779/EÜ kohaldatakse üheksa kuu jooksul alates Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise kuupäevast. Pidades silmas sigade katku esinemist Rumeenias, on asjakohane otsuse 2006/779/EÜ kehtivust pikendada 31. detsembrini 2009.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2006/779/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/45

(1)

Komisjoni 24. novembri 2006. aasta otsus 2006/805/EÜ loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (3) võeti vastu teatavates liikmesriikides esinenud sigade klassikalise katku puhangute tõttu. Kõnealuse otsusega kehtestatakse teatavad sigade klassikalise katku tõrjemeetmed nendes liikmesriikides.

(2)

Otsust 2006/805/EÜ kohaldatakse üheksa kuu jooksul alates Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise kuupäevast. Pidades silmas sigade katku üldist esinemist Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari ja Slovakkia piirkondades, on asjakohane otsuse 2006/805/EÜ kehtivust pikendada 31. juulini 2008.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2006/805/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

29.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/46

(1)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsusega 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ, (4) sätestatakse teatavad kaitsemeetmed, mida tuleb rakendada, et vältida selle haiguse levikut, sealhulgas A- ja B-piirkonna kehtestamine vastavalt kahtlustatud või kinnitatud haiguspuhangutele.

(2)

Saksamaa on teavitanud komisjoni H5N1 puhangust kodulinnukasvatusettevõttes Baieri liidumaa territooriumil ja võtnud otsuses 2006/415/EÜ sätestatud asjakohased meetmed, kehtestades muu hulgas A- ja B-piirkonna kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 4.

(3)

Komisjon on koostöös Saksamaaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud A- ja B-piirkondade piirid on haiguspuhangu tegelikust asukohast piisavalt kaugel. Seepärast võib kinnitada Saksamaa A- ja B-piirkonnad ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestuse.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2006/415/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,