25.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1102/2007,

24. september 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. septembril 2007.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

---

---

25.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/3

---

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU KOHTUSEKRETÄRI AMETIJUHEND,

19. september 2007

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHUS,

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI ETTEPANEKUL,

võttes arvesse 25. juuli 2007 vastuvõetud kodukorda, eriti selle artikli 19 lõiget 4,

ON KEHTESTANUD JÄRGMISE

KOHTUSEKRETÄRI AMETIJUHENID

Artikkel 1

Mõisted

Kõiki kodukorra artiklis 1 märgitud kokkuleppelisi mõisteid kasutatakse samas tähenduses käesolevas ametijuhendis.

Artikkel 2

Kohtusekretäri ülesanded

1.   Kohtusekretär vastutab Avaliku Teenistuse Kohtu registri ja menetluses olevate kohtuasjade toimikute korrashoiu eest, dokumentide vastuvõtmise, edastamise, kohtudokumentide kättetoimetamise ja säilitamise eest, kirjavahetuse eest poolte ja kolmandate isikutega seoses menetluses olevate kohtuasjadega ning Avaliku Teenistuse Kohtu pitsati hoidmise eest; ta tagab lõivude kogumise ja kohtu kassasse makstavate summade sissenõudmise; ta vastutab Avaliku Teenistuse Kohtu väljaannete eest.

2.   Kohtusekretäri võib eespool nimetatud kohustuste täitmisel abistada asekohtusekretär. Kohtusekretäri äraolekul või kui tal esineb takistus täidab asekohtusekretär vajadusel tema ülesandeid ja võtab vastu otsuseid, mis on Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra või käesoleva ametijuhendi kohaselt kohtusekretäri pädevuses või mis talle delegeeritakse käesoleva ametijuhendi alusel.

Artikkel 3

Kohtukantselei lahtiolekuajad

1.   Kohtukantselei on avatud kõikidel tööpäevadel. Tööpäevad on kõik päevad, välja arvatud laupäevad ja pühapäevad ning kodukorra artikli 100 lõikes 2 toodud nimekirjas loetletud ametlikud puhkepäevad.

2.   Kui mõni eelmises lõigus määratletud tööpäev on institutsiooni ametnike ja teenistujate jaoks puhkepäev, tagatakse kantseleiga kontakteerumise võimalus lahtiolekuaegadel.

3.   Kohtukantselei on avatud 9.00 kuni 12.00 ja 14.30 kuni 16.30. Kodukorra artiklis 28 sätestatud kohtu puhkuse ajal on kohtukantselei avalikkusele suletud reede pärastlõunal.

4.   Kui kohtukantselei on suletud, võib menetlusdokumendid ööpäevaringselt jätta Euroopa Ühenduste Kohtu hoonete sissekäigu juures oleva valvelaua valvurile (Euroopa Kohtu hooned „Thomas More” ja „Erasmus”, boulevard Konrad Adenauer ja rue du Fort Niedergrünewald, Luxembourg). Valvur teeb esitamise kuupäeva ja kellaaja kohta sissekande, mis tõendab dokumentide esitamist ning annab vastava taotluse korral dokumentide vastuvõtu kohta tõendi.

Artikkel 4

Register

1.   Registrisse tehakse kanne kohtuotsuste ja määruste ning kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate kohtuasjade toimikutesse esitatud dokumentide kohta nende esitamise järjekorras, välja arvatud nende dokumentide kohta, mis esitatakse kodukorra artiklis 70 märgitud kompromissi saavutamiseks ja millele viidatakse käesoleva ametijuhendi artikli 6 lõikes 4.

2.   Kohtusekretär teeb registrikande kohta märke originaalile ja poole taotluse korral selleks esitatud ärakirjadele.

3.   Registrikanded ja eelnevas lõikes ettenähtud märked on autentsed.

4.   Registrikanded nummerdatakse kasvavas järjestuses ja numbreid vahele jätmata. Kandes märgitakse dokumendi tuvastamiseks vajalikud andmed, eelkõige selle esitamise ja registrisse kandmise kuupäev, kohtuasja number ja dokumendi liik.

5.   Eelmise punkti kohaldamiseks võetakse olenevalt asjaoludest arvesse:

—	kuupäev, mil kohtusekretär või kohtukantselei ametnik või teenistuja on menetlusdokumendi vastu võtnud;

—	eespool artikli 3 lõikes 4 osutatud kuupäev;

—	või Euroopa Kohtu põhikirja artikli 54 esimeses lõigus või Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 8 lõikes 1 sätestatud juhtudel kuupäev, mil menetlusdokument esitatakse Euroopa Kohtu või Esimese Astme Kohtu kohtusekretärile.

6.   Registrisse tehakse märge iga paranduse kohta. Kui registrit peetakse elektroonilises vormis, siis peetakse seda viisil, mis ei võimalda sealt kustutada ühtegi sissekannet ja nii, et kande iga hilisem muudatus või parandus oleks nähtav.

7.   Iga Avaliku Teenistuse Kohtu poolt väljasaadetud dokumendi registreerimisnumber märgitakse selle esimesele leheküljele. Igale poolte esitatud menetlusdokumendi originaalile ja igale neile teatavaks tehtud ärakirjale lüüakse tempel registreerimismärkega, millest nähtub registreerimisnumber ja registrisse kandmise kuupäev. Menetlusdokumendi originaalile tehtud märkele kirjutab alla kohtusekretär.

Artikkel 5

Kohtuasja number

1.   Hagiavalduse registreerimisel antakse kohtuasjale järjekorranumber, millele eelneb „F-” ja järgneb aastaarv. Kui kohaldatakse kodukorra artikli 34 lõiget 6, siis vastab viide aastale järjekorranumbris kuupäevale, mil dokument loetakse esitatuks menetlustähtaja järgimise mõttes.

2.   Ajutiste meetmete taotlusele, menetlusse astumise avaldusele, kohtuotsuste või määruste parandamise või tõlgendamise taotlusele, teistmisavaldusele või kolmanda isiku esitatud kohtuotsuse vaidlustamise avaldusele, kulude kindlaksmääramise avaldusele ja menetluses oleva kohtuasjaga seotud õigusabi taotlusele antakse sama järjekorranumber kui põhimenetluse asjale ja numbri järele tehakse märge, mis näitab, et tegemist on eraldiseisva erimenetlusega. Hagile, millele eelneb sellega seotud õigusabi taotlus, antakse sama kohtuasja number, mis anti õigusabi taotlusele. Kui Esimese Astme Kohus saadab pärast apellatsioonkaebuse menetlemist kohtuasja uuesti Avaliku Teenistuse Kohtule lahendamiseks, säilib sellele kohtuasjale varem Avaliku Teenistuse Kohtus antud number.

Artikkel 6

Toimik ja juurdepääs toimikule

1.   Kohtuasja toimikusse pannakse koos lisadega poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite originaalid, välja arvatud dokumendid, mille vastuvõtust käesoleva ametijuhendi artikli 8 kohaselt on keeldutud, kohtuasjas tehtud otsused, kaasa arvatud kõik dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega seotud otsused, kohtuistungeid ettevalmistavad ettekanded, kohtuistungite protokollid, kohtusekretäri väljastatud teatised ning kõik muud dokumendid ja kirjavahetus, mida otsuse tegemisel arvesse võetakse.

2.   Kahtluse korral palub kohtusekretär presidendil otsustada, kas lisada dokument toimikusse.

3.   Toimikus sisalduvad dokumendid nummerdatakse jooksvalt.

4.   Erandina lõikes 1 sätestatust lisatakse kodukorra artiklis 70 märgitud kompromissi saavutamiseks esitatud tõendid (vt käesoleva ametijuhendi artikli 4 lõiget 1) toimiku eraldi ossa.

5.   Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses oleva kohtuasja poolte esindajad või nende nõuetekohaselt volitatud esindajad võivad kohtukantseleis tutvuda kohtuasja toimiku originaaliga, sealhulgas Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud haldustoimikutega ja tõenditega, mis on esitatud kodukorra artiklis 70 märgitud kompromissi saavutamiseks, ning taotleda ärakirju või väljavõtteid menetlusdokumentidest ja registrist.

6.   Menetlusse astumiseks loa saanud menetlusse astujate esindajatel, samuti kõigi liidetud kohtuasjade pooltel on võrdne õigus kohtuasja toimikuga tutvumisele, kui artiklist 7 ei tulene seoses teatavate toimikus sisalduvate andmete või dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemisega teisiti.

7.   Menetlusdokumentide konfidentsiaalseid ja mittekonfidentsiaalseid versioone hoitakse toimiku eri osades. Toimiku konfidentsiaalse osaga võivad tutvuda ainult need pooled, kelle suhtes andmete konfidentsiaalsena käsitlemist ei kohaldata.

8.   Kohtuasjas esitatud dokumenti, mis on selle asja toimikusse lisatud, ei saa kasutada mõne teise kohtuasja ettevalmistamiseks.

9.   Pärast menetluse lõppemist tagab kohtusekretär toimiku sulgemise ja arhiveerimise. Välja arvatud nende dokumentide kohta, mis on esitatud kodukorra artiklis 70 märgitud kompromissi saavutamiseks, on suletud toimikus nimekiri seal sisalduvatest dokumentidest, millele märgitakse nende number, ja kaaneleht, millele märgitakse kohtuasja järjekorranumber, pooled ja toimiku sulgemise kuupäev.

Artikkel 7

Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine

1.   Piiramata kodukorra artikli 44 kohaldamist, mis puudutab poolte enda algatusel või Avaliku Teenistuse Kohtu palvel esitatavaid tõendeid, teatavad pooled vajadusel ise teksti konfidentsiaalsetest osadest ja esitavad ühe teksti versiooni, millest konfidentsiaalne osa on välja jäetud. Sel juhul edastab see pool samaaegselt Avaliku Teenistuse Kohtule dokumendi tervikteksti, et viimane saaks uurida esiteks, kas välja jäetud teksti osi tuleb tõesti konfidentsiaalsetena käsitleda, ja teiseks, kas teksti osade väljajätmisega ei rikuta teise poole õigusi võistlevale menetlusele ja hea õigusemõistmise põhimõtete järgimisele. Avaliku Teenistuse Kohus palub vajadusel esitada muudetud versioon. Uurimise lõpus tagastab Avaliku Teenistuse Kohus asjakohase dokumendi tervikteksti.

2.   Vastavalt kodukorra artikli 109 lõikele 5 võib pool taotleda, et asja materjalide hulka kuuluvaid teatud andmeid või tõendeid käsitletaks konfidentsiaalsetena menetlusse astuja suhtes, või kohtuasjade liitmise korral vastavalt kodukorra artiklile 46, mõne liidetud kohtuasja poole suhtes. Taotlus tuleb esitada juhistes „Praktilised juhised pooltele” sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 8

Dokumentide vastuvõtmisest keeldumine ja puuduste kõrvaldamine

1.   Kohtusekretär tagab, et toimikusse lisatud dokumendid on vastavuses Euroopa Kohtu põhikirjaga, kodukorraga, praktiliste juhiste ning käesoleva kohtusekretäri ametijuhendi sätetega. Vajadusel määrab ta tähtaja, et võimaldada pooltel esitatud dokumentide vormilised puudused kõrvaldada. Kodukorra artiklis 36 sätestatud juhtudel oodatakse kättetoimetamisega. Muu vorminõude täitmata jätmisel võidakse kättetoimetamisega oodata.

2.   Kohtusekretär keeldub registreerimast kodukorras sätestamata dokumente. Kahtluse korral või kui pool selle vaidlustab, palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

3.   Ilma et see piiraks kodukorra artikli 34 lõikes 6 sätestatud võimalust esitada dokumente faksi või muu tehnilise sidevahendi teel, võtab kohtusekretär vastu ainult dokumente, millel on poole esindaja originaalallkiri.

4.   Kohtusekretär tagab, et menetlusdokumendid, sealhulgas nende lisad, ei ole pikemad kui hea õigusemõistmise põhimõtted ette näevad ja et nende esitamine toimub korras, mis on ette nähtud praktiliste juhiste asjakohastes sätetes.

5.   Välja arvatud kodukorras otseselt sätestatud juhtudel, keeldub kohtusekretär vastu võtmast poolte avaldusi või menetlusdokumente, mis on koostatud kohtumenetluse keelest erinevas keeles. Põhjendatud juhtudel võib kohtusekretär vastu võtta lisasid kohtumenetluse keelest erinevas keeles. Kahtluse korral või kui pool selle vaidlustab, palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

6.   Kui menetlusse astumise avaldus, mis on pärit kolmandalt isikult, kes ei ole liikmesriik, ei ole koostatud kohtumenetluse keeles, nõuab kohtusekretär avalduse puuduse kõrvaldamist, enne kui ta sellest pooltele teatab. Kui kohtumenetluse keeles koostatud avalduse versioon esitatakse kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul, siis loetakse registrisse kandmisel dokumendi esitamise kuupäevaks kuupäev, mil selle esimene versioon esitati muus keeles.

7.   Kui puuduseid ei kõrvaldata või kui asjassepuutuv pool dokumendi vastuvõtmisest keeldumise vaidlustab, esitab kohtusekretär küsimuse lahendamiseks presidendile.

Artikkel 9

Hagiavalduse esitamine

1.   Kui kohtusekretäri arvates ei vasta hagiavaldus kodukorra artikli 35 lõikele 1, peatab ta hagiavalduse kättetoimetamise, et Avaliku Teenistuse Kohus saaks teha otsuse hagiavalduse vastuvõetavuse kohta.

2.   Selleks et esitada kodukorra artikli 35 lõikes 5 nõutud dokument, mis näitab, et poole nimel tegutseval või tema esindajat abistaval advokaadil on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus, võidakse viidata dokumendile, mis on Avaliku Teenistuse Kohtu kohtusekretärile juba esitatud. Mingil juhul ei saa viidatav dokument olla vanem kui viis aastat hagiavalduse esitamisest.

Artikkel 10

Kohtudokumentide kättetoimetamine

1.   Kohtusekretär tagab, et Euroopa Kohtu põhikirjas ja kodukorras sätestatud kättetoimetamine, teadete saatmine ja teavitamine toimub vastavalt kodukorra artiklile 99.

2.   Kodukorra artiklites 102–108 viidatud ajutiste meetmete kohaldamise menetlustes võib kohtusekretär menetlusdokumente edastada kõigi sobivate vahenditega, mida juhtumi kiireloomulisus nõuab, eriti faksi teel; kohtusekretär tagab igal juhul, et dokumendi edastamisele sel viisil järgneb selle saatmine kodukorra artiklis 99 ettenähtud viisil.

Artikkel 11

Tähtaegade määramine ja pikendamine

1.   Kohtusekretär määrab ja vajadusel pikendab kodukorras sätestatud tähtaegu vastavalt presidendi poolt antud volitustele.

2.   Dokumente, mis saabuvad kohtukantseleisse pärast nende esitamiseks määratud tähtaja möödumist, võib võtta vastu ainult presidendi loal.

3.   Kodukorras sätestatud tähtaegu võib pikendada vaid erandlikel asjaoludel. Kõik sellekohased taotlused peavad olema põhjendatud ja esitatud kohtukantseleisse piisava ajavaruga enne esialgselt määratud tähtaja lõppemist. Tähtaega ei või pikendada rohkem kui üks kord, välja arvatud erandjuhtudel.

Artikkel 12

Kohtuistungid ja kohtuistungite protokollid

1.   Enne iga avalikku kohtuistungit koostab kohtusekretär kohtumenetluse keeles kohtuistungi päevakorra, milles on märgitud istungi kuupäev, kellaaeg ja koht, asja lahendav kohtukoosseis, viide istungil arutusele tulevatele kohtuasjadele ja poolte nimed.

2.   Kohtuistungite päevakord pannakse välja kohtusaali sissepääsu juurde.

3.   Kohtusekretär koostab kohtumenetluse keeles kohtuistungi protokolli, mis sisaldab järgmisi andmeid: kohtuasja number, kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht, viide sellele, kas kohtuistung oli avalik või vajadusel kuulutatud kinniseks, kohalviibinud kohtunike, kohtujuristi ja kohtusekretäri nimed, kohalviibinud poolte esindajate nimed ja ametinimetused, vajadusel isikulikult kohalviibinud poole ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja elukoht, ärakuulatud tunnistajate või ekspertide ees- ja perekonnanimed, ametinimetused ja elukohad, kohtuistungil esitatud tõendid või dokumendid ja vajadusel kohtuistungil esitatud seisukohad ning Avaliku Teenistuse Kohtu või presidendi poolt istungil tehtud otsused. Kohtuistungi protokoll saadetakse pooltele.

Artikkel 13

Tunnistajad ja eksperdid

1.   Kohtusekretär võtab ekspertiisi tegemiseks ja tunnistajate ärakuulamiseks antud määruste täitmiseks vajalikud meetmed.

2.   Kohtusekretär palub tunnistajatel esitada tõendid nende kulude ja saamata jäänud töötasude kohta ning ekspertidel arve nende kulude ja eksperditasude kohta.

3.   Kohtusekretär korraldab vastavalt kodukorrale tunnistajatele ja ekspertidele tasumisele kuuluvate summade maksmise Avaliku Teenistuse Kohtu kassast. Kui nende summade üle tekib vaidlus, palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

4.   Kohtusekretär korraldab, et ekspertide või tunnistajate ärakuulamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu tehtud ettemaksed nõutakse sisse poolelt, kellelt mõisteti välja kohtukulud. Vajadusel kohaldatakse käesoleva ametijuhendi artikli 15 lõiget 2.

Artikkel 14

Kohtuotsuste ja määruste originaalid

1.   Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuotsuste ja määruste originaale hoitakse kronoloogilises järjestuses kohtukantselei arhiivis. Asja toimikusse lisatakse tõestatud ärakiri.

2.   Poole taotlusel esitab kohtusekretär talle täiendavad kohtuotsuse või määruse originaali tõestatud ärakirjad.

3.   Esimese Astme Kohtu poolt apellatsioonimenetluses või Euroopa Kohtu poolt teistmismenetluses tehtud otsuse või määruse kohta tehakse märge asjakohase otsuse või määruse servale; selle tõestatud ärakiri lisatakse kohtuotsuse või määruse originaalile.

Artikkel 15

Hüvitatavad summad

1.   Juhul kui õigusabiks või tunnistajatele või ekspertidele makstud summad tuleb Avaliku Teenistuse Kohtule hüvitada, nõuab kohtusekretär tähtkirjaga nende summade maksmist poolelt, kes vastavalt menetluse lõpetavale lahendile need kulud peab katma.

2.   Kui nõutud summat kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul ära ei maksta, võib kohtusekretär nõuda Avaliku Teenistuse Kohtult vastavasisulise täidetava määruse tegemist, mille täitmisele pööramist ta vajadusel nõuab.

Artikkel 16

Registritasud

1.   Kui menetlusdokumendi ärakiri või kohtuasja toimiku või registri väljavõte toimetatakse poolele tema taotlusel paberkandjal, nõuab kohtusekretär selle eest lõivu 3,50 eurot tõestatud ärakirja lehekülje eest ja 2,50 eurot tõestamata ärakirja lehekülje eest.

2.   Kui kohtusekretär korraldab poole taotlusel menetlusdokumendi või kohtuasja toimiku väljavõtte tõlkimise, tasutakse selle eest lõiv 1,25 eurot rea eest.

3.   Käesolevas artiklis osutatud tasusid tõstetakse 10 % võrra alates 1. jaanuarist 2008 iga kord, kui Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse avaldatud elukallidusindeks tõuseb 10 % võrra.

Artikkel 17

Väljaanded ja dokumentide avaldamine Internetis

1.   Kohtusekretär vastutab Avaliku Teenistuse Kohtu väljaannete ja neid puudutavate dokumentide avaldamise eest Internetis.

2.   Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada kodukorras ja käesolevas ametijuhendis ettenähtud otsused ja ka teatised esitatud hagide ja menetluse lõpetavate otsuste kohta.

3.   Kohtusekretär tagab Avaliku Teenistuse Kohtu kohtupraktika avaldamise Avaliku Teenistuse Kohtu poolt otsustatud korras.

Artikkel 18

Nõuanded advokaatidele ja esindajatele

1.   Kohtusekretär teavitab esindajaid praktilistest juhistest ja käesolevast kohtusekretäri ametijuhendist.

2.   Kohtusekretär edastab poolte esindajate taotlusel menetluste takistusteta läbiviimise tagamiseks neile teavet kodukorra, praktiliste juhiste ja käesoleva kohtusekretäri ametijuhendi kohaldamisel järgitava tava kohta.

Artikkel 19

Erandid ametijuhendist

Kui kohtuasja erilised asjaolud ja hea õigusemõistmise põhimõtted seda nõuavad, võib Avaliku Teenistuse Kohus või president käesoleva kohtusekretäri ametijuhendi sätetest kõrvale kalduda.

Artikkel 20

Ametijuhendi jõustumine

1.   Käesolev kohtusekretäri ametijuhend, mis on autentne kõigis keeltes, mida on nimetatud Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 36 lõikes 2 ja mida kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtus tema kodukorra artikli 29 alusel, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolev kohtusekretäri ametijuhend jõustub kodukorra jõustumise päeval.

---

25.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/8

---

NÕUKOGU OTSUS,

18. september 2007,

Regioonide Komitee viie Ungari liikme ja viie Ungari asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2007/617/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Ungari valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud neli liikmekohta seoses Imre BORI, László DIÓSSY, Zsolt FÁBIÁNI ja Sándor KÁLI ametiaja lõppemisega. Üks liikmekoht on Regioonide Komitees vabanenud seoses Gábor BIHARY volituste muutumisega. Regioonide Komitees on vabanenud kolm asendusliikme kohta seoses András MÁTISE, Balázs NÉMETHI ja Nándor LITTERI ametiaja lõppemisega. Kaks asendusliikme kohta on Regioonide Komitees vabanenud seoses asendusliikmete Sándor NAGY ja György GÉMESI liikmeks nimetamisega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeteks ja asendusliikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010

a)

järgmised liikmed:   Sándor NAGY Imre BORI asemele,   Gábor BIHARY, Representative of the Settlement, 3rd District of Budapest, Gábor BIHARY, member of Budapest General Assembly, asemele,   András SZALAY, Representative of the Settlement Veszprém, Zsolt FÁBIÁNI asemele,   György GÉMESI Sándor KÁLI asemele,   Erika SZŰCS, Deputy Mayor of Miskolc, László DIÓSSY asemele; ning

b)

järgmised asendusliikmed:   Levente MAGYAR, Member of the General Assembly of Jász-Nagykun-Szolnok, Sándor NAGY asemele,   Csaba MOLNÁR, Member of General Assembly of Győr-Moson-Sopron, András MÁTISE asemele,   László VÉCSEY, Mayor of Szada, György GÉMESI asemele,   Kata TÜTTŐ, Member of General Assembly of Capital, Balázs NÉMETHI asemele,   Helga MIHÁLYI, Member of General Assembly of Borsod-Abaúj-Zemplén, Nándor LITTERI asemele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

---

25.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/10

---

NÕUKOGU OTSUS,

18. september 2007,

Regioonide Komitee Soome liikme ja asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2007/618/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Soome valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ (1) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010.

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Jyrki MYLLYVIRTA volituste lõppemisega. Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Irma PEIPONENI volituste lõppemisega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks ja asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

a)	liige: — Jyrki MYLLYVIRTA, Lahti linnapea (volituste muutus);

b)	asendusliige: — Irja SOKKA, Kuopio linnavolikogu liige.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

---

25.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/11

---

KOMISJONI OTSUS,

20. september 2007,

1,3-dikloropropeeni kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 4281 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/619/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, samal ajal kui kõnealuseid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. 1,3-dikloropropeen kuulub nimetatud loetellu.

(3)

1,3-dikloropropeeni toimet inimeste tervisele ja keskkonnale on teavitajate kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätetele. Lisaks on kõnealustes määrustes määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. 1,3-dikloropropeeni puhul oli referentliikmesriik Hispaania ja kogu asjaomane teave esitati 14. jaanuaril 2004.

(4)

Hindamisaruande kohta on liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet esitanud vastastikused eksperdihinnangud ning see edastati komisjonile 12. mail 2006. aastal EFSA kokkuvõttena, milles käsitletakse vastastikuseid eksperdihinnanguid pestitsiidse toimeaine 1,3-dikloropropeeni riskianalüüsi kohta. (4) Liikmesriigid ja komisjon on selle aruande toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud ning see vormistati 15. mail 2007 komisjoni läbivaatamisaruandena 1,3-dikloropropeeni kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamise käigus on tuvastatud mitu murettekitavat valdkonda. Eelkõige tekitavad muret keskkonda sattuvad tuntud ja tundmatute polüklooritud lisandite suured kogused, mille puhul puudub teave püsivuse, toksikoloogilise käitumise, põllukultuuride kaudu omastamise, akumulatsiooni, ainevahetuse ja jääkide taseme kohta. Seepärast ei ole tõestatud, et tarbija kokkupuude toimeainega on lubatav, ning on olemas võimalik risk põhjavee saastumiseks, mis ohustab linde, imetajaid, veeorganisme ja muid organisme, mis ei kuulu sihtrühma.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja esitas omapoolsed märkused, mida on hoolikalt uuritud. Vaatamata esitatud väidetele jäid eespool nimetatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamistest ei selgu, kas kavandatud kasutustingimustes võib eeldada, et 1,3-dikloropropeeni sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)	Seepärast ei tuleks 1,3-dikloropropeeni kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)	Tuleks võtta meetmeid tagamaks, et 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendus 1,3-dikloropropeeni sisaldava taimekaitsevahendi olemasolevate varude kõrvaldamiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohiks olla pikem kui kaksteist kuud, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamine hiljemalt ühe kasvuperioodi jooksul, millega tagatakse, et 1,3-dikloropropeeni sisaldavad taimekaitsevahendid on põllumajandustöötajatele kättesaadavad veel 18 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(10)

1,3-dikloropropeeni kasutatakse metüülbromiidi asendamiseks. Metüülbromiidi suhtes kohaldatakse osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli alusel järk-järgulist kõrvaldamist, sest sellel on suur osoonikihti kahandav võime ja selle kasutamist reguleeritakse rangete kvootidega, et rahuldada selle „kriitilisi kasutusi”. 1,3-dikloropropeeni turult eemaldamise tagajärjeks on seepärast tõenäoliselt uued taotlused metüülbromiidi kvootideks. Montreali protokolli eesmärkide saavutamiseks tuleks 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise tähtaeg 18 kuu jooksul läbi vaadata, et hinnata selle turult eemaldamise konkreetset mõju metüülbromiidi kasutamisele.

(11)	Turult eemaldamise käigus tuleks liikmesriikidel võtta vastu tõrjemeetmed, et olla valmis tegutsema inimeste või loomade tervisele või keskkonnale tekkiva ohu korral.

(12)	Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohane taotlus 1,3-dikloropropeeni võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1,3-dikloropropeeni ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et:

a)	1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse alates 20. märtsist 2008;

b)	alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid.

Artikkel 3

a)	Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõikele 6, lõpeb hiljemalt 20. märtsil 2009.

b)

Punktis a viidatud ajavahemik tuleb läbi vaadata ja seda võidakse pikendada veel kuni 18 kuuks lisateabe tõttu, mis võib laekuda ainete kohta, mis kahandavad osoonikihti. Kõnealuses läbivaatamises võetakse arvesse 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise võimalikku mõju Montreali protokolliga ette nähtud metüülbromiidi kriitilistele kasutustele.

Artikkel 4

Artiklis 3 viidatud ajapikenduse vältel peavad liikmesriigid tagama, et:

—	pööratakse erilist tähelepanu tarbijate kokkupuutele 1,3-dikloropropeeni ja selle ainevahetuse saadustega toidu kaudu, pidades silmas tulevikus toimuvaid ühenduse jääkide piirnormide läbivaatamisi;

—	1,3-dikloropropeeni sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutavad üksnes professionaalsed kasutajad;

—	kehtestatakse riskitõrjemeetmed, et tagada põhjavee kaitse ohualtides tingimustes, ning käivitatakse järelevalveprogrammid, et kontrollida kõnealuse aine sattumist põhjavette ohualtidel aladel.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/52/EÜ (ELT L 214, 17.8.2007, lk 3).

(2)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).

(3)  EÜT L 98, 7.4.2001, lk 6.

(4)  EFSA teaduslik aruanne (2006) 72, 1–99, pestitsiidse toimeaine 1,3-dikloropropeeni riskianalüüsi vastastikuse eksperdihinnangu kokkuvõte.

---