22.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1098/2007,

18. september 2007,

millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.

(2)	ICESi hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 22, 23 ja 24 kannatab ülepüügi all ning on vähenenud tasemeni, kus seda ohustab väike taastootmisvõime.

(3)	Tuleb võtta meetmeid Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastase kava kehtestamiseks.

(4)	Kava eesmärk on tagada Läänemere tursavarude kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ning sotsiaalsetes tingimustes.

(5)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) on muu hulgas nõutud, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus varude kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada nende säästev kasutamine ning võimalikult vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele. Eesmärgiks seatakse ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärguline rakendamine kalapüügi korralduses ning tõhusa kalapüügi toetamine majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalamajanduses, pakkudes rahuldavat elatustaset nendele, kes sõltuvad Läänemere tursapüügist, ning võttes arvesse tarbijate huve.

(6)	Eesmärgi täitmiseks tuleb uuesti saavutada idapoolse populatsiooni ohutud bioloogilised piirid ning mõlema populatsiooni puhul tuleb tagada selline varude tase, millel populatsiooni taastootmisvõime säilib ning võimaldab suurimat pikaajalist saagikust.

(7)	Seda on võimalik saavutada nii, et kehtestatakse asjakohane meetod tursa püügikoormuse järkjärguliseks vähendamiseks eesmärgiga kooskõlas olevate tasemeteni ning kinnitatakse tursavarude lubatud kogupüügid püügikoormusele vastavatel tasemetel.

(8)	Kuna räime- ja kilupüügipiirkondades ning lõhepüügipiirkondades, kus kasutatakse seisevvõrke ja nakkevõrke, ei ole tursapüük märkimisväärne, ei ole nendes püügipiirkondades vaja püügikoormust järk-järgult vähendada.

(9)	Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi muudatusi.

(10)	Püügivõimsuse kontrollimise asjakohase rakendamisega reguleeritakse tursapüügi lubamise aja pikkust. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata ühised päevad, mil kõigil nende lipu all sõitvatel ühenduse laevadel on lubatud sadamast ära olla.

(11)

Et tagada käesolevas määruses sätestatud meetmete järgimine, on vaja täiendavaid kontrollimeetmeid lisaks nendele või erandina nendest, mis on sätestatud nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted), (3) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (4) ning komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruses (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad). (5)

(12)	Esimese kolme aasta jooksul peaks mitmeaastast kava käsitatama taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses.

(13)	ICESi alarajoonid 27 või 28 võiks minimaalse püügi tõttu neis ICESi alarajoonides püügikoormuse reguleerimise sätetest välja jätta.

(14)	Käesolevas määruses esitatud mitmeaastane kava asendab olemaoleva püügikoormuse reguleerimise korra. Seetõttu peaks nõukogu 24. aprilli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 779/97 (püügikoormuse reguleerimise korra kehtestamise kohta Läänemerel) (6) kehtetuks tunnistama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse allpool nimetatud tursavarude (edaspidi „asjaomased tursavarud”) ja nende varude püügi mitmeaastane kava:

a)	tursapopulatsioon piirkonnas A;

b)	tursapopulatsioon piirkondades B ja C.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle ja mis püüavad kala Läänemerel, ning Läänemere-äärsete liikmesriikide (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”) suhtes. Kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla kaheksa meetri ja mis püüavad kala Läänemerel, kohaldatakse siiski artiklit 9.

Artikkel 3

Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 ja nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil) (7) artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel järgmisi mõisteid:

a)	ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) rajoonid ja alarajoonid vastavalt nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 3880/91 (Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta); (8)

b)	„Läänemeri” – ICES rajoonid IIIb, IIIc ja IIId;

c)	„lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas püüda lubatav kogus;

d)	„VMS” – mis tahes pikkusega laeva laevaseiresüsteem komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (9) tähenduses;

e)	„piirkond A” – ICESi alarajoonid 22–24; „piirkond B” – ICESi alarajoonid 25–28; „piirkond C” – ICESi alarajoonid 29–32;

f)	„sadamast äraoleku päevad” – mis tahes katkematu 24tunnine ajavahemik või osa sellest, mille jooksul laev ei ole sadamas.

II   PEATÜKK

EESMÄRK JA SIHID

Artikkel 4

Eesmärk ja sihid

Kavaga tagatakse asjaomaste tursavarude säästev kasutamine, vähendades järk-järgult kalastussuremust vähemalt allpool nimetatud tasemeteni ning hoides seda nimetatud tasemetel:

a)	0,6 piirkonna A tursapopulatsiooni 3–6aastaste isendite puhul ning

b)	0,3 piirkondade B ja C tursapopulatsiooni 4–7aastaste isendite puhul.

III   PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜGID

Artikkel 5

Lubatud kogupüükide kehtestamine

1.   Igal aastal võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse asjaomaste tursavarude järgmise aasta lubatud kogupüükide kohta.

2.   Asjaomaste tursavarude lubatud kogupüügid kehtestatakse artiklite 6 ja 7 kohaselt.

Artikkel 6

Asjaomaste tursavarude lubatud kogupüükide kehtestamise kord

1.   Nõukogu kehtestab asjaomaste tursavarude lubatud kogupüügi, mis vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangule on kõrgem kui:

a)	lubatud kogupüük, mille tulemusena kalastussuremus väheneks kohaldamisaastal 10 % võrra võrreldes eelmise aasta hinnangulise kalastussuremusega;

b)	lubatud kogupüük, mille tulemusena kalastussuremus vastaks artiklis 4 määratletud tasemele.

2.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist rohkem kui 15 % suurem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis ületab kõnealuse aasta lubatud kogupüüki 15 % võrra.

3.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist rohkem kui 15 % väiksem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on kõnealuse aasta lubatud kogupüügist 15 % võrra väiksem.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata, kui STEFCi teaduslik hinnang näitab, et lubatud kogupüügi rakendamise aastal ületab kalastussuremuse määr aastas 1 piiri piirkonna A tursapopulatsiooni 3–6aastaste isendite puhul või 0,6 piiri piirkondade B ja C tursapopulatsiooni 4–7aastaste isendite puhul.

Artikkel 7

Erandid

Erandina artiklist 6 võib nõukogu juhul, kui ta peab seda asjakohaseks, kehtestada lubatud kogupüügi, mis jääb alla artikli 6 rakendamisel saadavale lubatud kogupüügile.

IV   PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD

Artikkel 8

Menetlus selliste ajavahemike kindlaksmääramiseks, millal on lubatud kala püüda teatavat tüüpi püügivahenditega

1.   Kalalaevadel on keelatud püük traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjaõngejadadega, mailidega peale triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega:

a)	1.–30. aprillini piirkonnas A ja

b)	1. juulist kuni 31. augustini piirkonnas B.

2.   Triivõngejadadega püüdmisel ei tohi turska pardal hoida.

3.   Nõukogu otsustab igal aastal kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeskirjadele, milline on järgmisel aastal sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv väljaspool lõikes 1 osutatud ajavahemikke, kui on lubatud kalapüük lõikes 1 nimetatud püügivahenditega.

4.   Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähemalt 10 % kõrgem artiklis 4 määratletud väikseimast kalastussuremuse määrast, vähendatakse lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arvu 10 % võrra jooksva aasta lubatud päevade koguarvust.

5.   Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähem kui 10 % kõrgem artiklis 4 määratletud väikseimast kalastussuremuse määrast, võrdub lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arv jooksva aasta lubatud püügipäevade arvuga korrutatuna artiklis 4 määratletud väikseima kalastussuremuse määraga ning jagatuna STECFi hinnangulise kalastussuremuse määraga.

6.   Erandina lõikest 1 on kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri, lubatud lõikes 1 näidatud keeluaegadel lõigete 3–5 kohaldamisest tulenevast sadamast äraoleku päevade maksimaalsest arvust ära kasutada kuni viis päeva kuus, mis on jagatud vähemalt kahe järjestikuse päeva pikkuseks ajavahemikuks. Nendel päevadel võivad kalalaevad oma võrgud vette lasta ja kala lossida üksnes kella 06.00st esmaspäeval kuni kella 18.00ni sama nädala reedel.

Artikkel 16 kehtib esimeses lõigus osutatud kalalaevade suhtes, millel ei ole tursapüügi luba.

7.   Komisjoni või mõne liikmesriigi nõudmisel teevad liikmesriigid oma veebilehel kättesaadavaks või esitavad komisjonile ja kõigile liikmesriikidele lõigete 3, 4 ja 5 täitmise tagamiseks kohaldatava süsteemi kirjelduse.

Artikkel 9

Püügikeelu piirkonnad

1.   Igasugune kalapüük on 1. maist kuni 31. oktoobrini keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a)	piirkond 1: — 55° 45′ N, 15° 30′ E — 55° 45′ N, 16° 30′ E — 55° 00′ N, 16° 30′ E — 55° 00′ N, 16° 00′ E — 55° 15′ N, 16° 00′ E — 55° 15′ N, 15° 30′ E — 55° 45′ N, 15° 30′ E

b)	piirkond 2: — 55° 00′ N, 19° 14′ E — 54° 48′ N, 19° 20′ E — 54° 45′ N, 19° 19′ E — 54° 45′ N, 18° 55′ E — 55° 00′ N, 19° 14′ E

c)	piirkond 3: — 56° 13′ N, 18° 27′ E — 56° 13′ N, 19° 31′ E — 55° 59′ N, 19° 13′ E — 56° 03′ N, 19° 06′ E — 56° 00′ N, 18° 51′ E — 55° 47′ N, 18° 57′ E — 55° 30′ N, 18° 34′ E — 56° 13′ N, 18° 27′ E.

2.   Erandina lõikest 1 on lubatud püük seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 157 mm või suurem, või triivõngejadadega. Muid püügivahendeid ei tohi pardal olla.

3.   Mis tahes lõikes 2 määratletud vahenditega püüdmisel ei tohi pardal olla turska.

V   PEATÜKK

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 10

Tursapüügi luba Läänemerel

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõikest 2 peab kõigil ühenduse kalalaevadel, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad mis tahes püügivahendit, mida on lubatud kasutada tursa püügil Läänemerel vastavalt määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklile 3, olema luba tursapüügiks Läänemerel.

2.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud tursapüügi loa välja anda ainult ühenduse sellistele kalalaevadele, millel oli 2005. aastal luba tursapüügiks Läänemerel vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (10) III lisa punktile 6.2.1. Liikmesriik võib siiski välja anda tursapüügi loa ühenduse kalalaevale, mis sõidab selle liikmesriigi lipu all ning millel 2005. aastal ei olnud püügiluba, kui liikmesriik tagab, et Läänemerel ei toimu vähemalt samaväärse masinavõimsusega püüki (mõõdetuna kilovattides) mis tahes lõikes 1 nimetatud püügivahendiga.

3.   Iga liikmesriik koostab ja säilitab nimekirja laevadest, millel on luba tursapüügiks Läänemerel, ning teeb nimekirja oma ametlikul veebilehel kättesaadavaks.

4.   Sellise kalalaeva, millele liikmesriik on välja andnud loa tursapüügiks Läänemerel, kapten või tema volitatud esindaja hoiab selle loa koopiat kalalaeva pardal.

Artikkel 11

Püügipäevikud

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõikest 4 peavad selliste ühenduse kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle, oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 6.

Olenemata esimesest lõigust peavad kalalaevad kogupikkusega 8–10 meetrit, millel on pardal piirkonnas C püütud turska, püügipäevikut, mis vastab määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punktis 2 sätestatud tingimustele.

2.   Laevaseiresüsteemiga varustatud laevade puhul kontrollivad liikmesriigid laevaseiresüsteemi andmeid kasutades, et kalapüügi seirekeskustele antud teave vastaks püügipäevikusse kantud tegevusele. Selliste ristkontrollide andmeid säilitatakse elektroonilisel kujul kolm aastat.

3.   Liikmesriigid panevad oma ametlikule veebilehele üles kontaktandmed püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide ja artiklis 17 osutatud eelteadete esitamiseks.

Artikkel 12

Saagiandmete elektrooniline registreerimine ja edastamine

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artiklist 1 võivad liikmesriigid lubada laevaseiresüsteemiga varustatud laevade kaptenitel esitada püügipäevikus nõutud teabe elektrooniliselt. Teave edastatakse lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusesse iga päev pärast seda, kui kalapüük antud kalendripäeval on lõpetatud. Püügipäevikus sisalduv teave tehakse kättesaadavaks rannikuäärse riigi kalapüügi seirekeskusele aja vältel, mil asjaomane kalalaev viibib kõnealuse rannikuäärse riigi vetes, ning siis, kui on esitatud taotlus inspekteerimiseks.

Artikkel 13

Püügikoormuse andmete salvestamine

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19b edastab ühenduse sellise kalalaeva kapten, mille pardal on mis tahes käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud püügivahendeid, sadamast väljumisel ja sinna sisenemisel või Läänemerre sisenemisel ja sellest väljumisel lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele püügikoormuse aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	sadamast väljumisel või Läänemerre sisenemisel i) laeva nimi, pardatähis ja raadiokutsung; ii) sadamast lahkumise või Läänemerre sisenemise kuupäev ja kellaaeg (kohalik aeg); iii) laeva kavandatav püügipiirkond artikli 3 punkti e määratluse kohaselt;

b)	sadamasse sisenemisel või Läänemerest väljumisel i) laeva nimi, pardatähis ja raadiokutsung; ii) sadamasse sisenemise või Läänemerest väljumise kuupäev ja kellaaeg (kohalik aeg).

2.   Lõike 1 punkti a alapunkte i ja ii ning lõike 1 punkti b ei kohaldata laevaseiresüsteemiga varustatud laevade suhtes.

3.   Lipuliikmesriigi laevaseiresüsteem salvestab püügikoormuse aruande oma elektroonilisse andmebaasi.

4.   Taotluse korral esitab lipuliikmesriik lõikes 1 osutatud teabe rannikuäärsele liikmesriigile.

Artikkel 14

Püügikoormuse jälgimine ja kontrollimine

Lipuliikmesriigi pädevad ametiasutused jälgivad ja kontrollivad, et järgitaks:

a)	artiklis 8 sätestatud püügikoormuse piiranguid;

b)	artiklis 9 sätestatud püügipiiranguid.

Artikkel 15

Lubatud kõikumine

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võib laeva pardal hoitava kala, mille suhtes kehtib TAC, koguste hindamisel kilogrammides lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud näitajast olla 10 %, välja arvatud tursa puhul, mille kõikumine võib olla 8 %.

Piirkondades A ja B püütud saagi puhul, mis lossitakse sortimata, võib kalakoguste hindamisel kilogrammides olla lubatud kõikumine laeva pardal hoitavast kogusest 10 %.

Artikkel 16

Eripiirkondadesse sisenemine ja sealt väljumine

1.   Kalalaev, millel on tursapüügi luba, võib ühe püügireisi ajal püüda üksnes kas piirkonnas A, B või C.

2.   Ühenduse vetes piirkonnas A, B või C püügi alustamisel ei või kalalaeva pardal olla turska.

Kui kalalaev siseneb sadamasse piirkonnas, kus ta kala püüdis, ilma püütud kala lossimata, siis võib ta oma püügitegevust antud piirkonnas jätkata tursaga pardal.

3.   Kui kalalaev väljub piirkonnast A, B või C tursaga pardal, siis peab ta:

a)	minema otse väljaspool piirkonda, kus ta on kala püüdnud, asuvasse sadamasse ning saagi lossima või

b)

kui kalalaev lahkub piirkonnast, kus ta on kala püüdnud, stoovima võrgud vastavalt järgmistele tingimustele, nii et need ei ole kasutamiseks valmis: i) võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning trosside küljest lahti võtta; ii) tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

4.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib kalalaev 2008. aastal piirkondades A ja B ühe püügireisi jooksul kala püüda ning võib mõlemas piirkonnas püüki alustada üksnes juhul, kui pardal on alla 150 kg turska. Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid tõhusa kontrolli tagamiseks. Liikmesriigid teavitavad nendest meetmetest komisjoni 31. jaanuariks 2008.

Artikkel 17

Etteteatamine

1.   Rohkem kui 300 kg eluskaalus tursaga pardal piirkonnast A, B või C väljuva ühenduse kalalaeva kapten edastab rannikuäärse riigi, milles ta kavatseb kala lossida, pädevatele asutustele vähemalt üks tund enne piirkonnast väljumist järgmised andmed:

a)	väljumise kellaaeg ja koht;

b)	pardal oleva tursa kogus ja teiste kalaliikide üldkaal eluskaaluna;

c)	lossimiskoha nimi;

d)	eeldatav lossimiskohta saabumise aeg.

Rannikuäärne riik teavitab lossimisest lipuriiki.

2.   Kui ühenduse kalalaev kavatseb piirkonnas, kus ta kala püüdis, siseneda sadamasse rohkem kui 300 kg eluskaalus tursaga pardal, edastab ühenduse kalalaeva kapten rannikuäärse riigi pädevatele asutustele vähemalt üks tund enne sadamasse sisenemist kogu lõike 1 punktides b, c ja d osutatud teabe ning rannikuäärne riik edastab nimetatud teabe vajadusel lipuriigile.

3.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe esitamist ei kohaldata laevadele, mille suhtes kehtib artikkel 12.

4.   Lõike 1 punkti a ei kohaldata laevaseiresüsteemiga varustatud laevade suhtes.

5.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed võib edastada ka ühenduse kalalaeva kapteni esindaja.

Artikkel 18

Määratud sadamad

1.   Kui laeva pardal on turska üle 750 kg (eluskaal), tuleb turska lossida üksnes kindlaksmääratud sadamates.

2.   Iga liikmesriik määrab sadamad, kus võib lossida Läänemere turska eluskaalus rohkem kui 750 kg.

3.   10. oktoobriks 2007 koostab iga liikmesriik määratud sadamate loetelu, ajakohastab seda ja teeb selle oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks.

Artikkel 19

Kaalumine tursa esmakordsel lossimisel

Kalalaeva kapten tagab, et kõik tursakogused, mis on püütud Läänemerest ning mida lossitakse ühenduse sadamas, kaalutakse enne müümist või lossimissadamast mujale transportimist. Kaalumiseks kasutatav kaal peab olema pädeva riigiasutuse poolt heaks kiidetud. Kaalumisel saadud numbrit kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 8 osutatud deklaratsiooni täitmiseks.

Artikkel 20

Kontrollimise kriteeriumid

Iga Läänemere-äärne liikmesriik sätestab kontrollimise erikriteeriumid. Kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriumid kujunevad järk-järgult, kuni I lisas määratletud kriteeriumid on saavutatud.

Artikkel 21

Läbisõidu või ümberlaadimise keeld

1.   Läbisõit tursapüügi keelupiirkondadest on keelatud, kui püügivarustus ei ole kindlalt kinnitatud ja stoovitud vastavalt artikli 16 lõike 3 punktile b.

2.   Tursa ümberlaadimine on keelatud.

Artikkel 22

Läänemere tursa transport

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikest 1 täidab sellise kalalaeva, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle, kapten lossimisdeklaratsiooni juhul, kui kala transporditakse mujale kui lossimiskohta.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõikest 4 esitatakse lossimisdeklaratsioon koos nimetatud määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud veodokumentidega veetava koguse kohta. Nimetatud määruse artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

Artikkel 23

Ühine järelevalve ja inspektorite vahetus

Asjaomased liikmesriigid teostavad ühiselt kontrolli ja järelevalvet.

Artikkel 24

Riiklikud kontrollimeetmete programmid

1.   Läänemere-äärsed liikmesriigid koostavad Läänemere riikliku kontrollimeetmete programmi vastavalt II lisale.

2.   Läänemere-äärsed liikmesriigid sätestavad kontrolli erikriteeriumid vastavalt I lisale. Kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriumid kujunevad järk-järgult, kuni I lisas määratletud kriteeriumid on saavutatud.

3.   Enne iga aasta 31. jaanuari teevad Läänemere-äärsed liikmesriigid komisjonile ja teistele Läänemere-äärsetele liikmesriikidele oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks lõikes 1 osutatud riikliku kontrollimeetmete programmi koos selle rakendamise ajakavaga.

4.   Komisjon kutsub vähemalt korra aastas kokku kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee koosoleku, et hinnata Läänemere tursavarude riiklike kontrollimeetmete programmide täitmist ja tulemusi.

Artikkel 25

Eri järelevalveprogramm

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõike 1 viiendast lõigust võib asjaomaste tursavarude kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm kesta kauem kui kolm aastat.

VI   PEATÜKK

JÄRELMEETMED

Artikkel 26

Kava hindamine

1.   Komisjon hindab kolmandal aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel igal järgneval aastal STEFCi ja Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni teadusuuringute tulemuste põhjal majandamismeetmete mõju asjaomastele varudele ning nende varude püügile.

2.   Komisjon palub STECFilt teaduslikku hinnangut artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel iga kolme aasta tagant. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivsete meetmete kohta.

Artikkel 27

Kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamine

Kui komisjon STEFCi teadusuuringute tulemustele tuginedes leiab, et artiklis 4 osutatud kalastussuremuse miinimumtasemed ei vasta majandamiskava eesmärkidega, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkidega kooskõlas olevate kalastussuremuse muudetud miinimumtasemete kohta.

Artikkel 28

Euroopa Kalandusfond

Kohaldamise esimese kolme aasta jooksul käsitatakse mitmeaastast kava taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamise eesmärgil.

Artikkel 29

ICESi alarajoonid 27 ja 28

1.   Igal aastal hiljemalt 31. oktoobriks esitavad piirkonnas B kala püüdvad liikmesriigid komisjonile aruande eelneva 12 kuu jooksul piirkonnas B ICESi alarajoonide ja artikli 8 lõikes 1 osutatud püügivahendite lõikes püütud tursa kogusaagi ja kaaspüügi, samuti kalade merre tagasilaskmise kohta.

2.   Igal aastal hiljemalt 15. detsembril otsustab komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras ja liikmesriikide lõikes 1 osutatud aruande ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee nõuande alusel ICESi alarajoonid 27 ja/või 28.2 artikli 8 lõike 1 punktis b, lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 13 sätestatud piirangute kohaldamisalast välja jätta, juhul kui on tõendeid selle kohta, et tursasaak kõnealustes ICESi alarajoonides moodustab vähem kui 3 % tursa kogusaagist piirkonnas B.

3.   ICESi alarajoonide 27 ja/või 28.2 väljajätmine on jõus järgmise aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

4.   Artikli 8 lõike 1 punkt b ning lõiked 3, 4 ja 5 ei kehti ICESi alarajooni 28.1 suhtes. Ent kui on tõendeid selle kohta, et tursasaak moodustab rohkem kui 1,5 % tursa kogusaagist piirkonnas B, siis kehtivad artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõiked 3, 4 ja 5 ning kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

1.   Käesolevaga tunnistatakse määrus (EÜ) nr 779/97 kehtetuks.

2.   Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 19a lõige 1a.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2008.

---

(1)  7. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(4)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(5)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(6)  EÜT L 113, 30.4.1997, lk 1.

(7)  ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

(8)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

(9)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(10)  ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1936/2005 (ELT L 311, 26.11.2005, lk 1).

---

---

---

22.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/11

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2007,

18. september 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 601/2004 (2) rakendatakse teatavad kaitsemeetmed, mille on vastu võtnud Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (edaspidi „CCAMLR”).

(2)	CCAMLR võttis oma 23., 24. ja 25. iga-aastasel istungil 2004., 2005. ja 2006. aasta novembris vastu mitu kaitsemeetmete muudatust, et muu hulgas täiustada litsentside andmise nõudeid, kaitsta keskkonda, tõhustada Dissostichus spp. alaseid teadusuuringuid ning võidelda ebaseadusliku kalapüügiga.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 601/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 601/2004 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile arvutisidet kasutades kolme päeva jooksul alates lõikes 1 osutatud loa väljaandmise kuupäevast järgmise teabe loa saanud laeva kohta: a) asjaomase laeva nimi; b) laevatüüp; c) pikkus; d) laeva IMO number (kui see on olemas); e) ehitamise koht ja aeg; f) eelmine lipuriik (kui see on olemas); g) rahvusvaheline raadiokutsung; h) laevaomaniku (omanike) nimi ja aadress ning tulusaava omaniku (tulusaavate omanike) nimi ja aadress (kui need on teada); i) järgmised värvifotod laevast: i) vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva tüürpoord ja selle osad; ii) vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva pakpoord ja selle osad; iii) vähemalt 12 × 7 cm suurune foto vaatega otse laeva ahtrisse; j) ajavahemik, milleks on väljastatud kalapüügiluba konventsioonialal, koos kalapüügi algus- ja lõpukuupäevaga; k) püügipiirkond või -piirkonnad; l) sihtliigid; m) kasutatavad püügivahendid; n) meetmed, millega tagatakse laevale paigaldatud satelliitseireseadme võltsimiskindel töö. Liikmesriigid edastavad komisjonile laevade kohta, millel on püügiluba CCAMLRi piirkonnas, võimaluse korral ka järgmise teabe: a) reederi nimi ja aadress (kui reeder ja omanik ei ole üks ja sama isik); b) kapteni nimi ja kodakondsus, vajadusel püügimeistri nimi ja kodakondsus; c) püügiviis või -viisid; d) laius (m); e) brutoregistertonnaaž; f) laeva sideliigid ja -numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid); g) tavapärane laevapere liikmete arv; h) peamasina või -masinate võimsus (kW); i) kandevõime (tonnides), kalatrümmide arv ja mahutavus (m3); j) muud andmed, mida peetakse vajalikuks (nt laeva jääklass). Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata CCAMLRi sekretariaadile.”

2.

Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.   Iga liikmesriik võrdleb lõikes 2 nimetatud andmeid tema lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade pardal töötavate VMS-süsteemide kaudu saadud andmetega. Iga liikmesriik edastab VSM-andmed arvutisidet kasutades konfidentsiaalselt kooskõlas CCAMLRi kehtestatud konfidentsiaalsust käsitlevate eeskirjadega CCAMLRi sekretariaadile kahe päeva jooksul alates nende saamise kuupäevast.”

3.

Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsusest teatamine Iga lepinguosaline, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki konventsiooni piirkonnas, teatab CCAMLRi sekretariaadile oma kavatsusest vähemalt neli kuud enne CCAMLRi aastakoosolekut, vahetult enne püügihooaega, mil ta kavatseb seda püüda.”

4.

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.   Lipuliikmesriik teatab komisjonile hiljemalt neli kuud enne CCAMLRi aastakoosolekut, et ühenduse kalalaev kavatseb arendada välja uue püügipiirkonna konventsiooni alla kuuluval alal. Nimetatud liikmesriik ei alusta uues püügipiirkonnas tegevust enne, kui CCAMLRi kehtestatud menetlus kõnealuse püügipiirkonna kontrollimiseks on lõpule viidud. Kõnealusele teabele tuleb lisada liikmesriigi võimalustest lähtudes võimalikult palju järgmist teavet: a) kavandatud püügipiirkonna iseloomustus, sealhulgas sihtliigid, kalapüügiviisid, kavandatud piirkond ja kalasaagi miinimumtase, mis on vajalik elujõulise püügipiirkonna väljaarendamiseks; b) põhjalikel uurimis-/vaatlusreisidel kogutud bioloogiline teave, nagu levik, arvukus, andmed liikide ning kalavarude iseloomulike tunnuste kohta; c) üksikasjalikud andmed sõltuvate ja seotud liikide kohta ning tõenäosus, et püük kavandatud piirkonnas võiks selliseid liike mingil moel mõjutada; d) sama piirkonna teistest püügipiirkondadest või mujal asuvatest sarnastest püügipiirkondadest saadav teave, mis võib aidata hinnata võimalikku saagikust; e) juhul, kui kavandatud püügipiirkonda tuleb hakata kasutama põhjatraalimise eesmärgil, teave sellise traalimise tuntud ja eeldatavate mõjude kohta tundlikele mereökosüsteemidele, sealhulgas põhjaelustikule ja põhjakalade kooslusele.”

5.

Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 7a Uurimusliku kalapüügi erinõuded Uurimuslikus kalapüügis osalevate kalalaevade suhtes kehtivad järgmised lisanõuded: a) laevadel on keelatud vette heita: i) naftat, kütteõlisid või õlijääke, välja arvatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni (MARPOL 73/78) I lisas lubatud juhtudel; ii) prügi; iii) toidujäätmeid, mis ei läbi kuni 25 mm avadega sõela; iv) kodulinnuliha või selle osi (sh munakoored); v) fekaalvett 12 meremiili ulatuses maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme, või vi) jäätmepõletustuhka; b) alapiirkondadesse 88.1 ja 88.2 ei tohi sisse tuua eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkondadest 88.1 ja 88.2 tuleb kõrvaldada tarbimata jäänud töödeldud linnuliha; c) Dissostichus spp. püük alapiirkondades 88.1 ja 88.2 on keelatud 10 meremiili ulatuses Balleny saarte rannikust. Artikkel 7b Märgistamisprogramm 1.   Uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamisprogrammi järgmiselt: a) uurimusliku kalapüügi käigus märgistatakse Dissostichus spp. isendid ja lastakse nad vabadusse vastavalt CCAMLRi Dissostichus spp. märgistamiskavale ja protokollile. Laevad lõpetavad märgistamise alles pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud kindlaksmääratud arv Dissostichus spp. isendeid; b) märgistamisnõude täitmiseks hõlmab programm igas suuruses isendeid ning märgistatakse üksnes heas seisundis patagoonia kihvkala. Kõik merre tagasi lastavad isendid tuleb märgistada kahe märgisega ja vabastada võimalikult suurel geograafilisel alal; piirkondades, kus esinevad mõlemad Dissostichuse liigid, on märgistamise vahekord võimalikult proportsionaalne saagi hulgas oleva Dissostichus spp. liigi ja suurusega; c) kõikidele märgistele trükitakse selgelt kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märgiste päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse; alates 1. septembrist 2007 saadakse kõik uurimuslikus kalapüügis kasutatavad märgised sekretariaadist; d) uuesti kinni püütud märgistatud isendeid (st püütud kalad, kellel on varem kinnitatud märgis) ei lasta merre tagasi, isegi kui isend on olnud vabaduses vaid lühikest aega; e) kõikide uuesti kinni püütud märgistatud isendite kohta kogutakse bioloogilised andmed (pikkus, kaal, sugu, gonaadide küpsusaste), kaladest tehakse ajatemplit kandev elektrooniline foto, kogutakse otoliidid ja eemaldatakse märgis; f) kõik asjakohased märgistusandmed ja kõik märgiste taasleiuandmed edastatakse CCAMLRile CCAMLRi poolt ette nähtud vormingus elektrooniliselt kolme kuu jooksul pärast laeva lahkumist kõnealusest püügipiirkonnast; g) kõik asjakohased märgistusandmed, kõik märgiste taasleiuandmed ja andmed uuesti kinni püütud isendite kohta edastatakse elektrooniliselt CCAMLRi poolt ette nähtud formaadis asjaomasele piirkondlikule märgistusandmete registrile, nagu on osutatud CCAMLRi märgistamisprotokollis. 2.   Märgistatud ja vabadusse lastud patagoonia kihvkala ei arvestata püügilimiitide sisse.”

6.

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   Liikmesriigid edastavad iga ühenduses registreeritud ja nende lipu all sõitva kalalaeva edastatud saagi ja püügikoormuse aruanded kolme päeva jooksul alates iga aruandlusperioodi lõpukuupäevast arvutiside abil CCAMLRile ning saadavad koopia komisjonile. Igas saagi ja püügikoormuse aruandes täpsustatakse asjaomase püügi aruandlusperiood.”

7.	Artikli 9 lõige 5 jäetakse välja.

8.	Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   Liikmesriigid edastavad lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe iga kalendrikuu lõpus CCAMLRile ning saadavad koopia komisjonile.”

9.	Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   Iga kuu lõpus edastavad liikmesriigid saadud teabe CCAMLRile.”

10.	Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 kohaldamist, teatavad liikmesriigid nende lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade eelmise aasta kogupüügi laevade kaupa iga aasta 31. juuliks CCAMLRile ning saadavad koopia komisjonile.”

11.

Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Liikmesriigid teevad kokkuvõtte üksikasjalikest saagi ja püügikoormuse andmetest 10 × 10 meremiili suuruste ruutude ja kümnepäevaste ajavahemike kaupa ning edastavad need andmed hiljemalt iga aasta 1. märtsiks CCAMLRile ja saadavad koopia komisjonile.”

12.

Artikli 18 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1.   Ühenduse kalalaevad, kes püüavad krabisid FAO statistilises alapiirkonnas 48.3, edastavad iga aasta 25. septembriks CCAMRLile andmed enne kõnealuse aasta 31. augustit toimunud püügi ja saadud krabisaagi kohta ning saadavad koopia komisjonile. 2.   Pärast iga aasta 31. augustit saadud saaki käsitlevad andmed edastatakse kahe kuu jooksul alates püügi lõpetamise kuupäevast CCAMRLile ning koopia saadetakse komisjonile.”

13.

Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Ühenduse kalalaevad, kes püüavad kalmaari (Martialia hyadesi) FAO statistilises alapiirkonnas 48.3, edastavad iga aasta 25. septembriks CCAMRLile kõnealuse püügiga seotud üksikasjalikud saagi ja püügikoormuse andmed ning saadavad koopia komisjonile. Nimetatud andmed sisaldavad püütud ning vabastatud või tapetud merelindude ja mereimetajate arvu.”

14.

Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 26a Ettekanne laeva nägemise kohta 1.   Kui litsentseeritud kalalaeva kapten näeb konventsiooni piirkonnas kalalaeva, siis registreerib ta võimalikult palju andmeid iga sellise laeva kohta, sealhulgas: a) laeva nimi ja kirjeldus; b) laeva kutsung; c) laeva registreerimisnumber ja Lloydsi/IMO number; d) laeva lipuriik; e) fotod laevast ettekande tõendamiseks; f) kõik muu oluline teave nähtud laeva täheldatud tegevuste kohta. 2.   Kapten saadab lõikes 1 viidatud teavet sisaldava ettekande võimalikult kiiresti oma lipuriigile. Lipuriik saadab CCAMLRi sekretariaadile iga sellise ettekande, kui nähtud laev tegeles CCAMLRi nõuete mõttes seadusevastase, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.”

15.

Artikli 28 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Käesoleva jao kohaldamisel eeldatakse, et osalisriigi laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on kahjustanud CCAMRLi kaitsemeetmete tõhusust, kui ta on: a) tegelenud kalapüügiga konventsioonialal, ilma et tal oleks artiklis 3 nimetatud eriluba, või kolmandate riikide kalalaeva puhul luba, mis on välja antud kooskõlas asjakohaste CCAMRLi kaitsemeetmetega, või rikkudes kõnealuste lubade tingimusi; b) jätnud koostamata või esitamata aruande konventsioonialal toimunud püügi kohta vastavalt aruandlussüsteemile, mida kohaldatakse asjaomase püügipiirkonna suhtes, või esitanud valeandmeid; c) püüdnud kala väljaspool püügihooaega või suletud piirkondades, eirates CCAMLRi kaitsemeetmeid; d) kasutanud keelatud püügivahendeid, eirates kohaldatavaid CCAMLRi kaitsemeetmeid; e) ümber laadinud, abistanud või varustanud laevu, mis on kantud CCAMRLi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, või osalenud koos kõnealuste laevadega ühises kalastustegevuses; f) jätnud esitamata kehtiva Dissostichus spp. püügidokumendi, kui see on nõutav määruse (EÜ) nr 1035/2001 kohaselt; g) püüdnud kala, eirates mis tahes muid CCAMLRi kaitsemeetmeid viisil, mis kahjustab konventsiooni artiklis XXII sätestatud konventsiooni eesmärkide saavutamist, või h) tegelenud kalapüügiga konventsioonialaga piirnevate saarte vetes, mille suhtes kõik osalisriigid tunnistavad riigi suveräänsust, ja viisil, mis kahjustab CCAMRLi kaitsemeetmete eesmärkide saavutamist.”

16.

Artikli 30 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1.   Liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega kõik vajalikud meetmed, et: a) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud ühenduse laevadele ei antaks välja ühtegi artiklis 3 nimetatud kalapüügi eriluba konventsioonialal kalastamiseks; b) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevadele ei antaks välja ühtegi kalapüügilitsentsi või eriluba kalastamiseks vetes, mille suhtes kehtivad nende liikmesriikide suveräänsed õigused või jurisdiktsioon; c) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevadele ei anta õigust sõita nende lipu all; d) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevadele tuleks keelata juurdepääs sadamatele, välja arvatud täitemeetmete kohaldamise eesmärgil või vääramatu jõuga seotud põhjustel või selleks, et osutada abi hädaolukorda või õnnetusse sattunud laevadele või nende pardal viibivatele isikutele. Laevad, kellel lubatakse sadamasse siseneda, tuleb artikli 27 kohaselt inspekteerida; e) kui sellistele laevadele antakse luba siseneda sadamasse, siis: i) vaadatakse üle nende dokumendid ja muud andmed, sealhulgas vajadusel Dissostichuse püügidokumendid, et teha kindlaks ala, kus püük toimus; juhul, kui püügi päritolu ei ole võimalik piisavalt tõendada, arestitakse saak või keelatakse laeva lossimine või saagi ümberlaadimine, ning ii) võimaluse korral toimitakse järgmiselt: — juhul, kui avastatakse, et püük on olnud vastuolus CCAMLRi kaitsemeetmetega, saak konfiskeeritakse; — mis tahes abi osutamine sellistele laevadele, sealhulgas nende tankimine, varustamine ja remontimine, on keelatud, kui tegemist ei ole hädaolukorraga; f) importijaid, veoettevõtjaid ja teisi asjaomaseid sektoreid õhutatakse hoiduma tehingutest laevadega, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu, ning nende püütud kala ümberlaadimisest.” „2.   Keelatakse järgmised tegevused: a) erandina määruse (EMÜ) 2847/93 artiklist 11 ühenduse kalalaevade, abilaevade, tankerite, emalaevade ja kaubalaevade osalemine mis tahes viisil ümberlaadimises või ühises kalastustegevuses koos ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevadega, kõnealuste laevade abistamine või varustamine; b) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade prahtimine; c) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevadelt pärit Dissostichus spp. import, eksport või reeksport.”

17.

Artikkel 31 asendatakse järgmisega: „Artikkel 31 Kava liikmesriikide kodanike poolt CCAMLRi kaitsemeetmete täitmise edendamiseks 1.   Ilma et see piiraks lipuriigi vastutuse ülimuslikkust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed vastavalt oma kohaldatavatele õigusnormidele ja nendega kooskõlas, et a) kindlaks teha, kas mõni nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatest füüsilistest või juriidilistest isikutest tegeleb artiklis 28 kirjeldatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata tegevusega; b) võtta asjakohased meetmed vastuseks punktis a osutatud mis tahes kindlakstehtud tegevustele ja c) teha koostööd punktis a nimetatud meetmete ja tegevuste rakendamiseks. Sel eesmärgil võivad liikmesriikide asjaomased asutused teha koostööd CCAMLRi kaitsemeetmete rakendamiseks ning soodustama koostööd oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate majandusharude vahel. 2.   Nimetatud kaitsemeetme rakendamise toetamise eesmärgil esitavad liikmesriigid õigeaegselt aruanded Dissostichus spp. püügidokumentide rakendamiseks lõike 1 kohaselt läbi viidud tegevuste ja võetud meetmete kohta CCAMLRi sekretariaadile ja lepinguosalistele ning CCAMLRiga koostööd tegevatele lepingus mitteosalevatele pooltele ning saadavad koopia komisjonile.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on esitatud 10. juulil 2007 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

---

22.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/17

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1100/2007,

18. september 2007,

millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 19. juulil 2004. aastal vastu järeldused, mis käsitlevad komisjoni 1. oktoobri 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse tegevuskava väljatöötamise kohta euroopa angerja varude majandamiseks ning milles palutakse komisjonil teha ettepanekud angerjavarude pikaajaliseks majandamiseks Euroopas.

(2)	Euroopa Parlament võttis 15. novembril 2005. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsutakse komisjoni üles viivitamata esitama ettepanekut euroopa angerja varude taastamist käsitleva määruse kohta.

(3)

Rahvusvaheliselt Mereuurimise Nõukogult (ICES) euroopa angerja kohta saadud viimaste teaduslike nõuannete kohaselt on selle varud allpool ohutut bioloogilist piiri ja angerjapüük senisel kujul ei ole jätkusuutlik. ICES soovitab kiiremas korras välja töötada kava kõigi euroopa angerja varude taastamiseks ning vähendada varude kasutamist ja muud angerjapüüki või -varusid mõjutavat inimtegevust nii palju kui võimalik.

(4)

Ühenduses valitsevad erinevad tingimused ja vajadused nõuavad erinevaid konkreetseid lahendusi. Seda mitmekesisust tuleks arvestada euroopa angerja populatsiooni kaitsmisele ja jätkusuutliku kasutamise tagamisele suunatud meetmete kavandamisel ja elluviimisel. Otsuseid tuleks teha võimalikult lähedal kohtadele, kus angerjat püütakse. Eelistada tuleks liikmesriikide meetmeid piirkondlikele ja kohalikele tingimustele kohandatud angerjavarude majandamiskavade koostamise kaudu.

(5)

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (3) on muu hulgas ette nähtud selleks, et kaitsta, säilitada ja parandada veekeskkonda, kus angerjad veedavad osa oma elutsüklist, ning vajalik on tagada käesoleva määruse ja eespool nimetatud direktiivide alusel võetavate meetmete koordineeritus ja kooskõla. Eelkõige peaksid angerjavarude majandamiskavad katma vesikondi, mis on määratletud vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ.

(6)

Euroopa angerja varude taastamiseks võetavate meetmete edukus sõltub nii ühenduse, liikmesriikide ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil tehtavast tihedast koostööst ja sidusast tegevusest kui ka teavitamisest, konsulteerimisest ning asjaomaste avalike sektorite kaasamisest. Sel eesmärgil võib angerjavarude majandamiskavade tõhusale rakendamisele aidata kaasa Euroopa Kalandusfondi toetus.

(7)	Kui liikmesriigi territooriumil asuvaid vesikondi ei saa kindlaks määrata ega piiritleda euroopa angerja loodusliku elupaigana, peaks olema võimalik see liikmesriik angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest vabastada.

(8)	Angerjavarude taastamise meetmete tõhususe ja võrdväärsuse tagamiseks on vajalik, et liikmesriigid määraksid kindlaks nende poolt kavandatavad meetmed ning samuti hõlmatavad alad, ning oluline on, et seda teavet levitataks laialdaselt ning et hinnataks meetmete tõhusust.

(9)	Komisjon kinnitab angerjavarude majandamiskavad kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee tehnilise ja teadusliku hinnangu põhjal.

(10)

Vesikondades, kus kalapüügil ja muul angerjavarusid mõjutaval inimtegevusel võib olla piiriülene mõju, tuleks kõiki kavasid ja meetmeid koordineerida kogu asjaomase vesikonna ulatuses. Koordineerimine ei tohiks siiski pidurdada angerjavarude majandamiskavade riiklike osade kiiret rakendamist. Ühenduse piiridest väljapoole ulatuvate vesikondade puhul peaks ühendus püüdma tagada asjakohase koordineerimise asjaomaste kolmandate riikidega.

(11)

Piiriülese koordineerimise kontekstis tuleks nii ühenduse siseselt kui väliselt pöörata erilist tähelepanu Läänemerele ja Euroopa rannikuvetele, mis jäävad välja direktiivi 2000/60/EÜ kohaldamisalast. Vajadus sellise koordineerimise järele ei tohiks siiski takistada liikmesriikide viivitamatut tegutsemist.

(12)	Erimeetmeid Euroopa vetesse lastud vähem kui 12 cm pikkuste angerjate arvukuse suurendamiseks ja vähem kui 20 cm pikkuste angerjate ümberasustamiseks varude taastamiseks tuleks seega rakendada angerjate majandamiskavade osana.

(13)

31. juuliks 2013 tuleb 60 % vähem kui 12 cm pikkusega igal aastal püütud angerjatest ette näha taasasustamiseks. Vähem kui 12 cm pikkuste angerjate turuhindade arengut tuleks jälgida aastaringselt. Liikmesriikide poolt määratletud vesikondades angerjate taasasustamiseks kasutatavate vähem kui 12 cm pikkuste angerjate keskmise turuhinna olulise languse korral võrreldes nende vähem kui 12 cm pikkuste angerjate hindadega, mida kasutatakse muudel eesmärkidel, tuleks lubada komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid, mille hulka võib kuuluda taasasustamiseks ette nähtud vähem kui 12 cm pikkuste angerjate protsendimäära ajutine vähendamine.

(14)	Liikmesriikide poolt angerja looduslike elupaikadena määratletud vesikondade piiridest mere poole jäävates ühenduse vetes tuleks angerjapüüki järk-järgult vähendada, vähendades püügikoormust või püüki vähemalt 50 % võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004 kuni 2006.

(15)	Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe põhjal esitama aruande angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuste kohta ja vajadusel soovitama meetmeid, mille abil on suure tõenäosusega võimalik taastada euroopa angerja varusid.

(16)

Liikmesriigid peaksid kehtestama kontrolli ja seiresüsteemi, mida on kohandatud vastavalt oludele ja õiguslikule raamistikule, mida juba kohaldatakse siseveekalanduse suhtes vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem. (4) Sellega seoses peaksid liikmesriigid koostama teatud teabe ja hinnangud kutselise ja harrastuskalapüügi kohta, et vajadusel toetada angerjavarude majandamiskavade aruandlust ja hindamist ning samuti kontrolli- ja jõustamismeetmeid. Liikmesriigid peaksid lisaks võtma meetmeid, et tagada angerjate impordi ja ekspordi kontroll ja jõustamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik liiki Anguilla anguilla kuuluva euroopa angerja varude kaitseks ja säästvaks kasutamiseks ühenduse vetes ning liikmesriikide rannalaguunides, suudmealade vetes ja jõgedes ning nendega ühenduses olevates sisevetes, mis voolavad merre ICESi III, IV, VI, VII, VIII ja IX piirkonnas või Vahemerre.

2.   Musta mere ja sellega seotud jõgikonna suhtes teeb komisjon pärast kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega konsulteerimist nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (5) artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras 31. detsembriks 2007 otsuse selle kohta, kas need veed on käesoleva määruse artikli 3 kohaselt euroopa angerja looduslikuks elupaigaks.

3.   Käesoleva määruse kohased meetmed võetakse vastu ja neid rakendatakse, ilma et see piiraks direktiivide 92/43/EMÜ ning 2000/60/EÜ asjakohaste sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Angerjavarude majandamiskavade kehtestamine

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks ja piiritlevad nende riigi territooriumil asuvad eraldi vesikonnad, mis on euroopa angerja looduslikuks elupaigaks („angerjate vesikonnad”) ning mis võivad hõlmata mereakvatooriumi. Nõuetekohase põhjenduse esitamise korral võib liikmesriik määratleda kogu oma riigi territooriumi või teatava piirkondliku haldusüksuse ühe angerjate vesikonnana.

2.   Angerjate vesikondade määratlemisel võtavad liikmesriigid võimalikult suures ulatuses arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 3 osutatud halduskorraldust.

3.   Iga lõike 1 kohaselt piiritletud angerjate vesikonna kohta koostavad liikmesriigid angerjavarude majandamiskava.

4.   Iga angerjavarude majandamiskava eesmärk on vähendada inimtegevusest tingitud suremust, et tagada, et merre jõuaks kudema suure tõenäosusega vähemalt 40 % täiskasvanud angerja biomassist, võrreldes parima prognoosiga merre kudema jõudmise taseme kohta oludes, kui varusid ei oleks mõjutanud inimtegevus. Angerjavarude majandamiskava koostatakse kavatsusega saavutada see eesmärk pikemas perspektiivis.

5.   Võttes arvesse iga angerja vesikonna kohta olemasolevaid andmeid, määratakse merre jõudmise sihttase kindlaks ühel järgmisest kolmest viisist:

a)	enne 1980. aastat kõige asjakohasemal perioodil kogutud andmeid kasutades, eeldusel et need on kättesaadavad piisavas mahus ja piisava kvaliteediga;

b)	elupaikadel põhineva hinnanguga võimaliku angerjatoodangu kohta inimtegevusest tingitud suremust mõjutavate tegurite puudumise tingimustes;

c)	sarnaste jõgikondade ökoloogiale ja hüdrograafiale tuginedes.

6.   Iga angerjavarude majandamiskava sisaldab angerjate vesikonna angerja populatsiooni hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi ning seostab seda lõikes 4 sätestatud merre kudema jõudmise sihttasemega.

7.   Iga angerjavarude majandamiskava sisaldab meetmeid lõikes 4 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks. Liikmesriigid võivad vahendid määratleda kohalikke ja piirkondlikke tingimusi arvestades.

8.   Angerjavarude majandamiskava võib sisaldada muu hulgas järgmisi meetmeid:

—	kutselise kalapüügi vähendamine;

—	harrastuspüügi piiramine;

—	taasasustamise meetmed;

—	struktuurimeetmed eesmärgiga muuta jõed läbipääsetavateks ja parandada jõgedes asuvate elupaikade kvaliteeti, koos muude keskkonnameetmetega;

—	täiskasvanud angerja transportimine sisevetest vetesse, kust nad saavad vabalt Sargasso merre pääseda;

—	röövloomade vastu võitlemine;

—	hüdroelektrijaamade turbiinide ajutine väljalülitamine;

—	akvakultuuri käsitlevad meetmed.

9.   Iga angerjavarude majandamiskava sisaldab lõikes 4 sätestatud merre kudema jõudmise sihttaseme saavutamise ajakava, järgides järkjärgulist lähenemisviisi ja võttes arvesse varude uuenemise eeldatavat taset; see hõlmab meetmeid, mida kohaldatakse alates angerjavarude majandamiskava esimesest kohaldamisaastast.

10.   Iga liikmesriik rakendab angerjavarude majandamiskavas kohaseid meetmeid võimalikult kiiresti, et vähendada kalapüügivälistest teguritest, sealhulgas hüdroelektrijaamade turbiinide, pumpade või röövloomade põhjustatud angerjate suremust, välja arvatud juhul, kui see ei ole vajalik kava eesmärgi saavutamiseks.

11.   Iga angerjavarude majandamiskava peab sisaldama artikli 10 kohaseid kontrolli- ja jõustamismeetmeid, mida kohaldatakse vetes, mis ei ole ühenduse veed.

12.   Angerjavarude majandamiskava loetakse nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 24 lõike 1 punktis v osutatud ühenduse kaitsemeetme raames riiklikul tasandil vastu võetud majandamiskavaks.

Artikkel 3

Angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest vabastamine

1.   Liikmesriigi võib angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest vabastada, kui esitatakse nõuetekohane põhjendus selle kohta, et riigi territooriumil asuvad vesikonnad või mereakvatoorium ei ole euroopa angerja looduslikuks elupaigaks.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile lõike 1 kohase vabastamistaotluse hiljemalt 1. jaanuariks 2008.

3.   Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee või muude asjakohaste teadusasutuste tehnilise ja teadusliku hinnangu põhjal kiidab komisjon vabastamistaotluse heaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

4.   Kui komisjon kiidab vabastamistaotluse heaks, siis artiklit 4 asjaomase liikmesriigi suhtes ei kohaldata.

Artikkel 4

Angerjavarude majandamiskavade esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2008 vastavalt artiklile 2 koostatud angerjavarude majandamiskavad.

2.   Liikmesriik, kes ei ole 31. detsembriks 2008 esitanud komisjonile heakskiitmiseks angerjavarude majandamiskava, peab kas vähendama oma püügikoormust vähemalt 50 % võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006 või vähendama püügikoormust, et tagada angerjapüügi vähendamine vähemalt 50 % võrreldes keskmise püügiga aastatel 2004–2006, lühendades selleks angerjapüügihooaega või kasutades muid meetodeid. Sellist vähendamist rakendatakse alates 1. jaanuarist 2009.

3.   Lõikes 2 sätestatud püügikoormuse vähendamise võib täielikult või osaliselt asendada koheste meetmetega muude inimtegevusest tingitud suremust mõjutavate tegurite suhtes, mille tulemusel merre kudema rändavate täiskasvanud angerjate arvukus muutub võrdväärseks nende angerjatega, kes jõuaksid merre kudema püügikoormuse vähendamise tagajärjel.

Artikkel 5

Angerjavarude majandamiskavade heakskiitmine ja rakendamine

1.   Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee või muude asjakohaste teadusasutuste tehnilise ja teadusliku hinnangu põhjal kiidab komisjon angerjavarude majandamiskavad heaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Liikmesriigid rakendavad komisjoni poolt lõike 1 kohaselt heaks kiidetud angerjavarude majandamiskavasid alates 1. juulist 2009 või võimalikult varakult enne nimetatud kuupäeva.

3.   Alates 1. juulist 2009 või nimetatud kuupäevale eelnevast angerjavarude majandamiskava rakendamise kuupäevast on lubatud liiki Anguilla anguilla kuuluvat angerjat püüda aastaringselt, tingimusel et püük toimub kooskõlas komisjoni pool vastavalt lõikele 1 heaks kiidetud angerjavarude majandamiskavas sätestatud spetsifikatsioonide ja piirangutega.

4.   Liikmesriik, kes on 31. detsembriks 2008 esitanud komisjonile heakskiitmiseks angerjavarude majandamiskava, mida komisjon ei saa lõike 1 kohaselt heaks kiita, peab kas vähendama oma püügikoormust vähemalt 50 %, võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006, või vähendama püügikoormust, et tagada angerjapüügi vähendamine vähemalt 50 %, võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006, lühendades selleks angerjapüügihooaega või kasutades muid meetodeid. Sellist vähendamist rakendatakse kolme kuu jooksul alates kava heaks kiitmata jätmise otsusest.

5.   Lõikes 4 sätestatud püügikoormuse vähendamise võib täielikult või osaliselt asendada koheste meetmetega muude inimtegevusest tingitud suremust mõjutavate tegurite suhtes, mille tulemusel merre kudema rändavate täiskasvanud angerjate arvukus muutub võrdväärseks nende angerjatega, kes jõuaksid merre kudema püügikoormuse vähendamise tagajärjel.

6.   Kui komisjon ei kiida angerjavarude majandamiskava heaks, võib liikmesriik esitada muudetud kava kolme kuu jooksul alates kava heaks kiitmata jätmise otsusest.

Muudetud angerjavarude majandamiskava kiidetakse heaks vastavalt lõikes 1 sätestatud menetlusele. Lõikes 4 sätestatud püügikoormuse vähendamist ei kohaldata, kui komisjon kiidab muudetud kava heaks.

Artikkel 6

Piiriülesed angerjavarude majandamiskavad

1.   Angerjate vesikondadele, mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi, koostavad asjaomased liikmesriigid ühise angerjavarude majandamiskava.

Kui koordineerimine ohustab põhjustada selliseid viivitusi, et on võimatu esitada angerjavarude majandamiskava õigeaegselt, võivad liikmesriigid esitada angerjavarude majandamiskavad oma jurisdiktsiooni alla kuuluva vesikonna osa kohta.

2.   Juhul kui angerjate vesikond ulatub väljapoole ühenduse territooriumit, püüavad asjaomased liikmesriigid välja töötada angerjavarude majandamiskava koostöös asjaomaste kolmandate riikidega ning sellisel juhul austatakse mis tahes asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevust. Kui asjaomased kolmandad riigid ei osale ühise angerjavarude majandamiskava koostamises, võivad asjassepuutuvad liikmesriigid esitada angerjavarude majandamiskava angerjate vesikonna selle osa kohta, mis asub nende territooriumil, et saavutada artikli 2 lõikes 4 sätestatud merre kudema jõudmise sihttase.

3.   Artikleid 2, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud piiriüleste kavade suhtes.

Artikkel 7

Taasasustamist käsitlevad meetmed

1.   Kui liikmesriigis on lubatud püüda angerjat pikkusega vähem kui 12 cm kas artikli 2 kohaselt koostatud angerjavarude majandamiskava osana või artikli 4 lõike 2 või artikli 5 lõike 4 kohase püügikoormuse vähendamise osana, tuleb vähemalt 60 % nimetatud liikmesriigis igal aastal püütud angerjatest pikkusega vähem kui 12 cm näha ette turustamiseks, et kasutada neid liikmesriikide poolt artikli 2 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud angerjate vesikondade taasasustamisel, eesmärgiga suurendada täiskasvanud angerja merre kudema jõudmise taset.

2.   Taasasustamise määr 60 % tuleb sätestada artikli 2 kohaselt koostatud angerjavarude majandamiskavades. Majandamiskava esimesel kohaldamisaastal taasasustatakse vähemalt 35 % ning seda määra suurendatakse astmeliselt vähemalt 5 % aastas. Taasasustamise määr 60 % tuleb saavutada 31. juuliks 2013.

3.   Selle tagamiseks, et lõikes 2 sätestatud vastavad protsendimäärad püütud angerjatest pikkusega vähem kui 12 cm kasutatakse taasasustamisprogrammis, peavad liikmesriigid looma asjakohase aruandlussüsteemi.

4.   Angerjate ümberasustamine varude taastamiseks on artikli 2 kohaselt koostatud angerjavarude majandamiskava osa. Angerja majandamiskavad täpsustavad täiskasvanud angerja merre kudema jõudmise taseme suurendamise eesmärgil taasasustamiseks vajalike vähem kui 20 cm pikkuste angerjate koguse.

5.   Komisjon esitab nõukogule igal aastal aruande vähem kui 12 cm pikkuste angerjate turuhinna muutumisest. Sel eesmärgil seavad asjaomase liikmesriigid sisse asjakohase hindade jälgimise süsteemi ning esitavad komisjonile igal aastal aruande kõnealuste hindade kohta.

6.   Taasasustamiseks kasutatavate angerjate keskmise turuhinna olulise languse korral võrreldes nende angerjate hindadega, mida kasutatakse muudel eesmärkidel, teavitavad asjaomased liikmesriigid sellest komisjoni. Olukorra lahendamiseks võtab komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras asjakohaseid meetmeid, mille hulka võib kuuluda lõikes 2 osutatud protsendimäärade ajutine vähendamine.

7.   Komisjon esitab nõukogule hiljemalt 1. juulil 2011 aruande taasasustamist käsitlevate meetmete, sealhulgas angerjate turuhinna muutuste kohta, ning annab nendele meetmetele hinnangu. Kõnealust hindamist arvesse võttes teeb nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse asjakohaste meetmete kohta, et tasakaalustada taasasustamist käsitlevaid meetmeid, saavutades samal ajal lõikes 2 nimetatud protsendimäärad.

8.   Taasasustamine loetakse kaitsemeetmeks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 38 lõike 2 tähenduses, tingimusel et:

—	see on artikli 2 kohaselt koostatud angerjavarude majandamiskava osa;

—	see käsitleb angerjaid pikkusega vähem kui 20 cm ja

—	see aitab kaasa artikli 2 lõikes 4 osutatud 40 % merre jõudmise sihttaseme saavutamisele.

Artikkel 8

Ühenduse vesi käsitlevad meetmed

1.   Kui liikmesriik püüab angerjat ühenduse vetes, peab liikmesriik kas vähendama püügikoormust vähemalt 50 % võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004 kuni 2006, või vähendama püügikoormust, et tagada angerjapüügi vähendamine vähemalt 50 % võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004 kuni 2006. Selline vähendamine tuleb saavutada järk-järgult, esmalt astmeliselt 15 % aastas viieaastase perioodi kahe esimese aasta jooksul alates 1. juulist 2009.

2.   Lõike 1 kohaldamisel on ühenduse veteks need veed, mis jäävad liikmesriikide poolt artikli 2 lõike 1 kohaselt angerja looduslike elupaikadena määratletud vesikondade piiridest mere poole.

Artikkel 9

Aruandlus ja hindamine

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile aruande algselt iga kolme aasta järel, kusjuures esimene aruanne tuleb esitada 30. juuniks 2012. Aruannete esitamise sagedus väheneb kuni korrani iga kuue aasta järel pärast esimest kolme iga kolme aasta järel esitatud aruannet. Aruannetes kirjeldatakse järelevalvet, tõhusust ja tulemusi ning antakse eelkõige parimad olemasolevad hinnangud järgmise kohta:

a)	iga liikmesriigi kohta merre kudema jõudnud täiskasvanud angerja biomassi osakaal või kõnealuse liikmesriigi territooriumilt kudema rändamiseks lahkuva täiskasvanud angerja biomassi osakaal artikli 2 lõikes 4 sätestatud merre kudema jõudmise tasemega võrreldes;

b)	iga-aastase angerjapüügikoormuse tase ning selle artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 4 kohane vähendamine;

c)	suremust mõjutavate kalapüügiväliste tegurite tase ning selle vähendamine vastavalt artikli 2 lõikele 10;

d)	vähem kui 12 cm pikkuse angerja püügikogused ja sellest erinevateks eesmärkideks kasutatud osad.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2013 aruande koos statistilise ja teadusliku hinnanguga angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuste kohta, millele on lisatud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamus.

3.   Komisjon teeb lõikes 2 osutatud aruannet arvesse võttes ettepanekuid asjakohaste meetmete kohta, mille abil on suure tõenäosusega võimalik taastada euroopa angerja varusid ning nõukogu teeb kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse alternatiivsete meetmete kohta, et saavutada artikli 2 lõikes 4 sätestatud merre jõudmise sihttase või artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 4 kohane püügikoormuse vähendamine.

Artikkel 10

Kontroll ja jõustamine vetes, mis ei ole ühenduse veed

1.   Liikmesriigid kehtestavad määruse (EMÜ) nr 2847/93 asjakohaste sätetega kooskõlas oleva kontrolli ja püügi seiresüsteemi, mida on kohandatud vastavalt oludele ja õiguslikule raamistikule, mida juba kohaldatakse nende siseveekalanduse suhtes.

2.   Kontrolli ja püügi seiresüsteem sisaldab kõigi kalapüügiõigusi andvate süsteemide põhjalikku kirjeldust angerja vesikondade kohta, mis on liikmesriikide poolt artikli 2 lõike 1 kohaselt määratletud angerja looduslike elupaikadena, sealhulgas eraomandis olevad veed.

Artikkel 11

Kalapüüki käsitlev teave

1.   Iga liikmesriik koostab 1. jaanuariks 2009 kutselist kalapüüki käsitleva järgmise teabe:

—	nimekiri kõikide tema lipu all sõitvate kalalaevade kohta, kellel on artikli 8 kohaselt lubatud ühenduse vetes angerjat püüda, olenemata laeva kogupikkusest;

—	nimekiri kõikide kalalaevade, äriüksuste või kalurite kohta, kellel on lubatud angerjat püüda angerja vesikondades, mis on liikmesriikide poolt artikli 2 lõike 1 kohaselt määratletud angerja looduslike elupaikadena;

—	nimekiri kõikide enampakkumiskeskuste või muude liikmesriikide volitatud asutuste või isikute kohta, kes tegelevad angerja esmaturustamisega.

2.   Liikmesriigid määravad korrapäraselt kindlaks harrastuskalapüügiga tegelejate hinnangulise arvu ja nende angerjapüügi hinnangulise koguse.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel lõikes 1 ja 2 osutatud teabe.

Artikkel 12

Kontroll ja jõustamine seoses angerja impordi ja ekspordiga

Hiljemalt 1. juulil 2009 liikmesriigid:

—	võtavad vajalikud meetmed, et määrata kindlaks kõikide nende territooriumile imporditud või sealt eksporditud elusangerjate päritolu ja tagada nende jälgitavus;

—	määravad kindlaks, kas ühenduse piirkonnas püütud ja nende territooriumilt eksporditud angerjas oli püütud ühenduse kaitsemeetmetega kooskõlas oleval viisil;

—	võtavad meetmed, et määrata kindlaks, kas mis tahes asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni vetes püütud ja nende territooriumile imporditud angerjas oli püütud kõnealuses kalandusorganisatsioonis kokku lepitud eeskirjadega kooskõlas oleval viisil.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  16. mai 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

(3)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(4)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11), parandatud väljaandes ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(5)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(6)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

---

22.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1101/2007,

21. september 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. septembril 2007.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

---

---

22.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/26

---

Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 124, 27. aprill 2004 )

(Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 01, köide 02, lk 130)

I lisa, Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade muudatused

Leheküljel 145 punkti 41 alapunktis b (artikli 41 lõike 3 seitsmenda lõigu muutmine) asendatakse „… XI lisa artikli 3 lõike 5 esimeses lõigus osutatud paranduskoefitsienti, …” järgmisega: „… XI lisa artikli 3 lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud paranduskoefitsienti, …”.

Leheküljel 157 punktis 84 (lisatav artikkel 90a) asendatakse „Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 1 tähenduses taotluse, milles palub teha tema kohta käiva otsuse seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustega. Kõnealune isik võib samuti esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 2 tähenduses teda kahjustava tegevuse vastu suunatud kaebuse seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustega.” järgmisega: „Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 1 tähenduses taotluse tema kohta käiva otsuse tegemiseks seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega. Kõnealune isik võib samuti esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebuse teda kahjustava meetme kohta seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega.”

Leheküljel 174 punkti 98 alapunktis k (VIII lisa, asendatav artikkel 12, lõige 1 punkt a) asendatakse „…, kui ta on olnud teenistuses vähemalt ühe aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;” järgmisega: „…, kui ta on olnud teenistuses vähem kui üks aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;”.

Leheküljel 187 punkti 100 alapunktis m (X lisa, artikli 21 esimese lõigu punkti b muutmine) asendatakse „b) isiklike asjade või mööbli ja isiklike asjade transpordikulud, kui kolitakse möbleeritud eluruumi.” järgmisega: „b) isiklike asjade transpordikulud ning mööbli ja isiklike asjade hoiukulud, kui kolitakse möbleeritud eluruumi.”

II lisa, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste muudatused

Leheküljel 223 punktis 4 (uus artikkel 3b, sissejuhatav lause)

asendatakse:

„… sellised töötajad, kes on artiklis 88 sätestatud tähtaegade piires institutsioonis võetud tööle mõnda artiklis 89a osutatud tegevusüksusesse:”

järgmisega:

„… sellised töötajad, kes on artiklis 88 sätestatud tähtaegade piires institutsioonis võetud tööle mõnda artiklis 89 osutatud tegevusüksusesse:”.

---

22.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/27

---

Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (Personalieeskirjad)) parandus

( Euroopa Ühenduste Teataja L 56, 4. märts 1968 )

(Eestikeelne eriväljaanne, 01. Üldised ning finants- ja institutsioonilised küsimused, 02. köide, lk 5)

Leheküljel 42 ja 43 artikli 90 lõike 2 esimese lõigu teises taandes

asendatakse

„…; kui aga konkreetset isikut mõjutav meede hõlmab kaebust kolmanda isiku vastu, algab see ajavahemik kolmanda isiku puhul kuupäeval, mil ta teate kätte saab, kuid mitte hiljem kui avaldamise kuupäeval;”

järgmisega:

„…; kui aga üksikmeede on kolmandat isikut kahjustava olemusega, algab see ajavahemik kolmanda isiku puhul kuupäeval, mil ta teate kätte saab, kuid mitte hiljem kui avaldamise kuupäeval;”.

Leheküljel 43 artikli 91 lõige 1

asendatakse

järgmisega:

---